Wikibooks http://et.wikibooks.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.7alpha first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Wikibooks Wikibooks arutelu Pilt Pildi arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu 1 1345 2004-12-22T14:42:01Z Xillimiandus 7 "Main Page" Redirect. #REDIRECT [[Esileht]] 2 3919 2006-05-26T15:10:30Z 85.250.193.116 __NOTOC__ [[Vikiraamatukogu:Teretulemast|Tere tulemast]] '''Vikiraamatukogusse'''! Vikiraamatukogu on projekt, mille eesmärgiks on kollektiivne õpikute ja muude sama laadi raamatute kirjutamine. Kogu tekst ja muud materjalid Vikiraamatukogus kuuluvad GNU Vaba Dokumentatsiooni litsentsi alla, mis tähendab, et siinolevat teksti võib igaüks vabalt muuta, levitada, müüa jne, kuid keegi ei saa seda teksti kuulutada enda omandiks või mõne muu litsentsi alla viia. ==Raamatud== {{Staadiumid}} {{Raamaturiiulid}} ==Kategooriad== *[[:Category:Arvutid ja internet|Arvutid ja internet]] *[[:Category:Tarkvara|Tarkvara]] *[[:Category:DIY|DIY]] ==Sõsarprojektid== Vikiraamatukogu jooksutab mittetulunduslik [[Wikimedia:Home|Wikimedia Foundation]]. Wikimedia opereerib ka mitmeid teisi [[w:Wikipedia:Multilingual coordination|mitmekeelseid]] ning [[w:Wikipedia:Copyrights|avatud sisuga]] viki projekte: {| border="0" width="100%" align="center" cellpadding="2" |- valign="top" | [[Image:Wikimedia-logo.svg|35px.png|35px|Meta-Wiki]] | [[m:|'''Meta-Wiki''']]<br />Kõigi wikimedia projektide koordineerimine | [[Image:Wikipedia-logo.png|35px.png|35px|Wikipedia]] | [[w:|'''Wikipedia'''|Vikipeedia]]<br />Tasuta entsüklopeedia | [[Image:Commons-logo.svg|35px.png|35px|Wikimedia Commons]] | '''[[commons:|Commons]]'''<br />Jagatud meedia hoidla | [[Image:Wiktionary-logo-en.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[wikt:|Wiktionary|Vikisõnaraamat]]'''<br />Sõnaraamat ja tesaurus |- valign="top" | [[Image:Wikiquote-logo.svg|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[q:|Wikiquote]]'''<br />Vabalt levitatavad raamatud | [[Image:Wikisource-logo.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[s:|'Wikisource]]'''<br />Vabalt levitatavad teosed | [[Image:Wikispecies-logo.png|35px|Wikispecies]] | '''[[wikispecies:|Wikispecies]]'''<br />Liikide entsüklopeedia | [[Image:Wikinews-logo-en.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[n:|Wikinews]]'''<br />Vaba sisuga uudised |} [[he:]] [[de:Hauptseite]] [[el:Κύρια Σελίδα]] [[en:Main_page]] [[es:Portada]] [[eo:Cxefpagxo]] [[fi:Etusivu]] [[fr:accueil]] [[hu:]] [[ja:メインページ]] [[nl:Hoofdpagina]] [[na:Main Page]] [[pl:Strona główna]] [[pt:Página principal]] [[ru:Заглавная страница]] [[sv:Huvudsida]] 3 3929 2006-06-17T14:02:53Z Nene 1 /* Spetsiifilisemalt */ __NOTOC__ ==Sissejuhatus== CSS on keel '''kujundamiseks''', peamiselt veebilehekülgede kujundamiseks. Täpsemalt öeldes on tegu keelega, milles kirjeldatakse kujundust. CSS-iga saab muuta teksti või mõne muu elemendi värvust, kuju, tausta, asukohta, käitumist, praktiliselt kõike. CSS võimaldab hoida üksteisest lahus dokumendi struktuuri ja kujunduse. Niiviisi võib kogu kujunduse koondada ühtseks tervikuks, ning piisab vaid ühest väikesest muudatusest CSS-failis, et korraga muutuks suure hulga dokumentide välimus. Lühend CSS tuleneb inglisekeelsest terminist ''Cascading Style Sheets'', mis eesti keelde tõlgituna oleks "kaskaaduvad stiililehed" või "astmelised stiililehed". Tavaliselt räägitakse kas CSS-ist, stiililehtedest või lihtsalt stiilidest. Stiililehtede kasutamist veebilehekülgede kujundamisel soovitab ka W3C (''World Wide Web Consortsium'') - organisatsioon, mille eesmärgiks interneti arendamine ning veebistandardite väljatöötamine. ==CSS-i plussid== Kui sa kahtled, kas CSS on ikka see, mida sa vajad, siis võivad abiks olla järgnevad punktid, mis räägivad CSS-i kasuks. * '''Sisu ja vorm on selgelt eraldatud''' - disainerid ja programmeerijad saavad töötada ilma et nad üksteist oma tööga segaksid. Kogu lehe disaini võib muuta ilma, et läheks tarvis ainsatki muudatust HTML'is või programmitekstis. * '''Väheneb lehekülgede suurus''' - paigutades kogu kujunduse kohta käiva info ühte CSS-i faili, tuleb kasutajal kujundus alla laadida vaid esimesel korral, ülejäänud lehekülgede puhul kasutatakse juba varem allalaetud stiililehte. Brauserid, mis stiile ei näita, ei pea neid üleüldse alla laadima. * '''Suureneb arusaadavus''' - CSS-ist on märksa kergem aru saada kui vastavast HTML-is kirjutatud kujundusest, ühtlasi muutub paremini loetavaks ka HTML, kui sealt on kujunduse info eemaldatud. * '''CSS on tulevik''' - varem või hiljem loobutakse HTML-i kasutamisest lehekülgede kujundamiseks ning minnakse üle puhtalt CSS-i põhistele lahendustele. See protsess on juba alanud. ==Õpetused== Järgnevad õpetused eeldavad vähemalt elementaarseid teadmisi [[HTML]]-ist. Iga peatüki nime järel asub sümbol, mis tähistab selle valmimisjärku: {{Staadiumid}} ===Põhitõed=== * [[CSS:Sidumine HTML-iga|CSS-i ja HTML-i sidumine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Keele struktuur|Keele struktuur]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Ühikud|Ühikud]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Valikuline selekteerimine|Valikuline selekteerimine]] {{Staadium lühidalt|75%|26 okt. 2005}} - klassid ja ID-d * [[CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid|Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} ===CSS-i parameetrid teemade kaupa=== * [[CSS:Fontide sättimine|Fontide sättimine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Teksti paigutamine|Teksti paigutamine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid|Servad, veerised ja polstrid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Positsioneerimine|Positsioneerimine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Taustad|Taustad]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - taustapildid ja nende paigutus. * [[CSS:Loendid|Loendid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - järjestatud ja järjestamata loendid. * [[CSS:Raamide imitatsioonid|Raamide imitatsioonid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - overflow. * [[CSS:Objektide tüübid|Objektide tüübid]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}} - display, float * [[CSS:Printimine|Printimine]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}} - @page, page-breaks, orphans, widows ===Spetsiifilisemalt=== * [[CSS:Lehekülje paigutamine ekraani keskele|Lehekülje paigutamine ekraani keskele]] {{Staadium lühidalt|50%|17 juuni 2005}} * [[CSS:Paigutused|CSS-i põhised paigutused]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Float|Float]] - {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} a'la [http://css.maxdesign.com.au/floatutorial float-tutorial] * [[CSS:Pildiasendustehnikad|Pildiasendustehnikad]] {{Staadium lühidalt|75%|21 okt. 2005}} - kuidas asendada tekste pildiga * [[CSS:Häkid|CSS-i Häkid]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Menüüde ehitamine|Menüüde ehitamine]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} - a'la [http://css.maxdesign.com.au/listamatic Listamatic] * [[CSS:Meediaspetsiifilised stiilid|Meediaspetsiifilised stiilid]] {{Staadium lühidalt|75%|21 okt. 2005}} * [[CSS:Valideerimine|Valideerimine]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} ===Ekstra=== * [[CSS:Selektorid|Selektorid]] {{Staadium lühidalt|50%|26 okt. 2005}} - kõik CSS1, CSS2 ja CSS3 selektorid * Loendurid ja content-creation, jutumärgid (counter-reset, counter-increment, content, quotes, :before, after) * Table-model (display: table, table-cell ...) * Kahesuunaline tekst (direction, unicode-bidi) * Brauserispetsiifilised stiilid? * CSS ja XML (XSL) ==Lisad== * [[CSS:Parameetrite indeks|Parameetrite indeks]] - kõik CSS-i parameetrid ehk inglise keeles ''properties'', tähestiku järjekorras. ==Välislingid== ===Eestikeelsed materjalid=== * [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/index.php veebi ABC] - Kaido Kikkase kirjutatud algaja veebisepa abimees. GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga. ===Inglisekeelsed materjalid=== * [http://www.alistapart.com/ A List Apart] - veebiajakiri inimestele kes teevad veebilehti, ajakirja fookus on suunatud veebistandardite rakendamise eelistele ja tehnikatele. * [http://www.meyerweb.com/eric/css/edge/ CSS Edge] - Eric Meyer'i isiklik eksperimentaallehekülg CSS-i võimaluste katsetamiseks. * [http://www.csszengarden.com/ CSS Zen Garden] - lehekülg, mis demonstreerib CSS-i võimalusi. * [http://css-discuss.incutio.com/ CSS-discuss wiki] - inglisekeelne CSS-i wiki. * [http://www.htmldog.com/ HTML dog] - HTML-i ja CSS-i õpetused, artiklid ning uudised. * [http://nanobox.chipx86.com/browser_support.php Web browser standards support] - ülevaade sellest, kuidas on olukord standardite toega brauserites Internet Explorer, Firefox ja Opera. ===W3C dokumendid ja vahendid=== * [http://www.w3.org/TR/CSS21/ W3C CSS 2.1 spetsifikatsioon] * [http://jigsaw.w3.org/css-validator/ CSS-i validaator] [[Category:Tarkvara]] [[en:Programming:CSS]] [[nl:Cascading Style Sheets]] 4 1348 2005-01-31T16:36:00Z Nene 1 Plaan on '''keskenduda''' CSS-i kasutamisele koos HTML-iga, kuna see on põhiline valdkond ning siin on ka põhilised probleemid. ''CSS-ist'' kui vahendist XML dokumentide kujundamiseks võib rääkida eraldi alateemas. [[User:Nene|Nene]] 19:03, 26 Jul 2004 (UTC) == css ja tyypiline weeb == Huvitaks kohe kuidas weebikuduja peaks css abil ühe tüüpilise veebi valmis meisterdama... võks lausa näite teha kus lehel on päis bänneriga jalus copyright infoga ja vasakus ääres menyy graafiliste ja tekstinuppude ning kui veel saab siis ka layeritega.... On plaan selline näide teha. Peaks võtma mõne üldtuntud lehekülje, mis kasutab ohtralt mitmesugust halba HTML-i ja konverteerima selle siis täielikult XHTML+CSS-i peale. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 16:36, 31 Jan 2005 (UTC) 5 3212 2005-10-26T20:39:27Z Nene 1 +Navigatsioon HTML faili sidumiseks CSS-ga on 3 võimalust: paigutada stiilid HTML-i päisesse, linkida eraldi stiilifail ning kirjutada stiilid iga vastava HTML elemendi sisse. Neid kõiki võimalusi me järgnevalt ka vaatame. Lisaks vaatame ka stiililehtede sidumist <code>@import</code> käsuga. ==Stiilid HTML-i päises== Olgu meil alustuseks üks lihtne HTML dokument: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <title>Juku kodulehekülg</title> </head> <body> <h1>Teretulemast Juku kodukale</h1> <p>Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma olen otsustanud rikastada CSS-iga.</p> </body> </html> </pre> Selline lehekülg on küll kenasti struktureeritud (nagu üks korralik lehekülg olema peabki), aga välimus on sellel must-valge ja igav. Et lisada natuke värvi sellesse lehte, muudame CSS-i abiga pealkirja punaseks: <pre> h1 { color: red } </pre> Sisestame selle koodi oma HTML dokumenti spetsiaalsete <code>style</code>-elementide vahele järgmiselt: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <title>Juku kodulehekülg</title> <style type="text/css"> h1 { color: red } </style> </head> <body> <h1>Teretulemast Juku kodukale</h1> <p>Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma olen otsustanud rikastada CSS-iga.</p> </body> </html> </pre> Selles dokumendis ütleb '''style'''-element ja tema sisu, et: * tegemist on CSS-keelse stiilikirjeldusega ning * kõigi <code>h1</code> elementide tekstivärvus selles dokumendis on punane. Et laiendada värvigammat veelgi enam lisame stiile veel: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <title>Juku kodulehekülg</title> <style type="text/css"> h1 { color: red } p { background-color: green; font-style: italic } </style> </head> <body> <h1>Teretulemast Juku kodukale</h1> <p>Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma olen otsustanud rikastada CSS-iga.</p> </body> </html> </pre> Selles näites märgib lisatud rida, et elemedi <code>p</code>: * taust on roheline ja * tekst on kursiivis (kaldkirjas). ==Lingitud stiililehed== Veelgi parem, kui stiilide paigutamine <code>style</code>-elemetide vahele, on nende hoidmine hoopis eraldi failis. Selleks loome eraldi tekstifaili, millele paneme nimeks näiteks <code>juku.css</code> ning kirjutame sellesse oma stiilid: <pre> h1 { color: red } p { background-color: green; font-style: italic } </pre> '''NB!''' faili kirjutatakse vaid stiilide kirjeldused, ümbritsevaid <code>style</code>-elemente nagu HTML-is sinna ei kirjutata. HTML-ist eemaldatud style-osa asemele paneme aga järgmise rea: <pre> <link rel="stylesheet" href="juku.css" type="text/css" /> </pre> See märgib, et selle HTML dokumendiga on ühendatud stiilileht, mis asub failis "juku.css", stiililehe tüüp on CSS formaadis tekst. HTML näeb meil seejärel välja selline: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <title>Juku kodulehekülg</title> <link rel="stylesheet" href="juku.css" type="text/css" /> </head> <body> <h1>Teretulemast Juku kodukale</h1> <p>Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma olen otsustanud rikastada CSS-iga.</p> </body> </html> </pre> Tungivalt soovitatav on eelistada sellist HTML-iga linkimise tehnikat eelpool kirjeldatud CSS-i paigutamisele HTML-i sisse. Linkimise eelisteks on: * võimalus kasutada ühte CSS-i faili mitmes HTML dokumendis, * muutes kujundust ühes CSS-i failis muutuvad korraga kõik sellega seotud HTML dokumendid, * väheneb veebilehekülje maht, sest stiilid tuleb alla laadida vaid esimese lehekülje külastamisel, ülejäänute puhul kasutatakse juba olemasolevat faili. ==Reasisesed stiilid== Reasisesed ehk inglise keeles ''inline'' stiilid, kirjutatakse vastava HTML elemendi sisse, kasutades selleks atribuuti <code>style</code>. Näiteks, et muuta tekst pealkirjas roheliseks ning kursiiviks võiksime kirjutada nõnda: <pre> <h1 style="color: green; font-style: italic">Juku kodukas</h1> </pre> Reasiseste stiilide kasutamist praktikas tuleb vältida iga hinna eest. Miks? Aga sellepärast, et sellisena kaotavad nad oma mõtte, mõtteks oli aga hoida lahus dokumendi struktuur (HTML) ning kujundus (CSS). Kui me soovime määrata, et kõik pealkirjad oleksid kursiivis, siis peaksime reasiseste stiilide puhul kirjutame stiilimäärangu näiteks iga <code>h1</code> elemendi sisse, mis võib olla aga suur hulk tööd, kui meil on natukegi rohkem pealkirju kui üks. Eraldiseisvasse stiililehte võiksime aga kirjutada vaid üheainsa rea, mis muudab kõigis selle stiililehega seotud dokumentides pealkirjad just sellisteks nagu meil tarvis. Tegelikult ei tule ka ühe pealkirja puhul selline asi kõne alla, sest sellisel juhul on meile hindamatuks abiks elemetidele [[CSS:Valikuline_selekteerimine#Klassid_ja_ID-d|klasside ja ID-de määramine]], misläbi saame määrata näiteks mõne konkreetse pealkirja kuju. ==Stiililehtede @importimine== Kui meie stiililehed kasvavad väga suureks, muutub kõigi stiilide hoidmine ühes failis tülikaks ning siis on arukas tegu jagada see suur fail mitme väiksema faili vahel. Näiteks paigutada ühte faili menüü ning teise sisuosa kujundus ja siis importida menüü kujundust sisaldav fail sisukujunduse faili alguses: <pre> @import url("stiilid/menyy.css"); @import url("stiilid/menyylisa.css"); h1,h2,h3 { color: blue } p { font-style: italic } ... </pre> Nii lihtne see ongi. Tuleb vaid meeles pidada, et <code>@import</code> käsud peavad asuma CSS-i alguses, enne kõike muud. Lisaks tuleb meeles pidada, et iga <code>@import</code> käsk pikendab stiililehe allalaadimise aega, sest brauser peab pöörduma iga faili hankimiseks ikka uuesti ja uuesti serveri poole. Võimaluse korral tuleks stiililehtede importimisest loobuda või siis kasutada seda vaid lehekülje loomise faasis ning töösse minevas versioonis lihtsalt kõik stiililehed üheksainsaks failiks kokku ühendada. Kuna stiililehtede importimine on vanades brauserites halvasti toetatud, siis kasutatakse CSS-i <code>@import</code> käsku ka kui üht nn. [[CSS:Häkid|CSS-i häkki]]. {{Navigatsioon algus|CSS|Keele struktuur}} 6 1350 2004-12-14T19:21:57Z Nene 1 Ma ei tea, et Vikipeedias saaks oma css-faile kujundamiseks kasutada. (kustutasin ära vananenud arutelu/monoloogi). :Kui ma teen näiteks table.css faili, siis kuhu see üleslaadida või kus asuvad css failid Vikipeedias? [[Kasutaja:194.204.2.14|194.204.2.14]] 12:36, 13 Dec 2004 (UTC) ::Ma ei tea, et Vikipeedias saaks oma css-faile kujundamiseks kasutada. Üksnes inline stiilid on minu teada võimalikud, kui sa muidugi seda silmas pead. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 19:21, 14 Dec 2004 (UTC) 7 1351 2004-07-27T08:39:30Z Nene 1 Algusjärgus teksti ikoon Algusjärgus teksti ikoon 8 sysop 1352 2004-12-17T12:26:50Z Paullepp 6 uploaded "Excel01.jpg": Kuvaripilt <ul><li>12:26, 17 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded "[[:Pilt:Excel01.jpg|Excel01.jpg]]" <em>(Kuvaripilt)</em></li> <li>16:00, 16 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded "[[:Pilt:Sourceberg.jpg|Sourceberg.jpg]]" <em>(Vikipeediast)</em></li> <li>15:59, 16 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded "[[:Pilt:Wiki.png|Wiki.png]]" <em>(Vikipeedia logo)</em></li> <li>10:21, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Alustame_ie.png|HTML_Alustame_ie.png]]" <em>(Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga)</em></li> <li>10:19, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Alustame_notepad_2.png|HTML_Alustame_notepad_2.png]]" <em>(HTML-faili loomine Notepad-iga (2))</em></li> <li>10:18, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Alustame_notepad_1.png|HTML_Alustame_notepad_1.png]]" <em>(HTML-faili loomine Notepad-iga)</em></li> <li>21:49, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_ASCII.png|HTML_ASCII.png]]"</li> <li>21:15, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-9.png|HTML_iso-8859-9.png]]"</li> <li>21:13, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-8.png|HTML_iso-8859-8.png]]"</li> <li>21:12, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-7.png|HTML_iso-8859-7.png]]"</li> <li>21:10, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-6.png|HTML_iso-8859-6.png]]"</li> <li>21:08, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-5.png|HTML_iso-8859-5.png]]"</li> <li>21:07, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-4.png|HTML_iso-8859-4.png]]"</li> <li>21:06, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-3.png|HTML_iso-8859-3.png]]"</li> <li>21:06, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-2.png|HTML_iso-8859-2.png]]"</li> <li>21:05, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-15.png|HTML_iso-8859-15.png]]"</li> <li>21:01, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-14.png|HTML_iso-8859-14.png]]"</li> <li>21:00, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-13.png|HTML_iso-8859-13.png]]"</li> <li>20:59, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-11.png|HTML_iso-8859-11.png]]"</li> <li>20:46, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-10.png|HTML_iso-8859-10.png]]"</li> <li>20:44, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-1.png|HTML_iso-8859-1.png]]"</li> <li>20:02, 22 Nov 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_menyyd_rollover.png|CSS_menyyd_rollover.png]]" <em>(Rollover menüü CSS-i abiga)</em></li> <li>19:24, 22 Nov 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_menyyd_lilledega.png|CSS_menyyd_lilledega.png]]" <em>(Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst.)</em></li> <li>07:33, 14 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png]]"</li> <li>13:31, 13 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png]]" <em>(overflow: scroll; ja overflow: auto;)</em></li> <li>13:31, 13 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_a.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_a.png]]" <em>(overflow: visible; ning overflow: hidden;)</em></li> <li>21:10, 11 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png|CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png]]" <em>(Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)</em></li> <li>08:16, 11 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png|CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png]]" <em>(Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt)</em></li> <li>20:26, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png]]" <em>(Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>20:25, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png]]" <em>(Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>20:23, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png]]" <em>(Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>10:24, 27 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Pseudoelemendid_first-letter_float.png|CSS_Pseudoelemendid_first-letter_float.png]]" <em>(esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.)</em></li> <li>10:22, 27 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Pseudoelemendid_first-letter.png|CSS_Pseudoelemendid_first-letter.png]]" <em>(pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.)</em></li> <li>13:44, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_siksakk_tulemus.png|CSS_Taustad_siksakk_tulemus.png]]" <em>(Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>13:43, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_siksakk.png|CSS_Taustad_siksakk.png]]" <em>(Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga.)</em></li> <li>13:42, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_loss_tulemus.png|CSS_Taustad_loss_tulemus.png]]" <em>(Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>13:41, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_loss.png|CSS_Taustad_loss.png]]" <em>(Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga.)</em></li> <li>13:17, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_hoiatusriba_tulemus.png|CSS_Taustad_hoiatusriba_tulemus.png]]" <em>(Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)</em></li> <li>13:03, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_vesipilt_tulemus.png|CSS_Taustad_vesipilt_tulemus.png]]" <em>(Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)</em></li> <li>12:04, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Taustad_siksakk_tulemus.png|HTML_Taustad_siksakk_tulemus.png]]" <em>(Siksakilise taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>12:03, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Taustad_siksakk.png|HTML_Taustad_siksakk.png]]" <em>(Siksakk taustapilt. Loodud Gimpiga.)</em></li> <li>11:57, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Taustad_loss_tulemus.png|HTML_Taustad_loss_tulemus.png]]" <em>(Lossiservakujulise taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)</em></li> <li>11:55, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Taustad_loss.png|HTML_Taustad_loss.png]]" <em>(Taustapilt lossiservakujulise sikksakiga. Loodud Gimpiga.)</em></li> <li>12:54, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabeli_läbimise_üldskeem.jpg|HTML_Tabeli_läbimise_üldskeem.jpg]]" <em>(Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>12:49, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabel_tabeli_sees.jpg|HTML_Tabel_tabeli_sees.jpg]]" <em>(Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>12:47, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabel_rowspan.jpg|HTML_Tabel_rowspan.jpg]]" <em>(rowspan (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>12:44, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabel_korvpallurite_andmed.jpg|HTML_Tabel_korvpallurite_andmed.jpg]]" <em>(Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>12:42, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabel_colspan.jpg|HTML_Tabel_colspan.jpg]]" <em>(colspan (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>11:53, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Kataloogid_veebiserveris.jpg|HTML_Kataloogid_veebiserveris.jpg]]" <em>(Kataloogid veebiserveris)</em></li> <li>19:21, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_solid.png|CSS_border-style_solid.png]]" <em>(CSS border-style: solid)</em></li> <li>19:20, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_ridge.png|CSS_border-style_ridge.png]]" <em>(CSS border-style: ridge)</em></li> <li>19:19, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_outset.png|CSS_border-style_outset.png]]" <em>(CSS border-style: outset)</em></li> <li>19:18, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_inset.png|CSS_border-style_inset.png]]" <em>(CSS border-style: inset)</em></li> <li>19:17, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_groove.png|CSS_border-style_groove.png]]" <em>(CSS border-style: groove)</em></li> <li>19:16, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_double.png|CSS_border-style_double.png]]" <em>(CSS border-style: double)</em></li> <li>19:15, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_dotted.png|CSS_border-style_dotted.png]]" <em>(CSS border-style: dotted)</em></li> <li>19:13, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_dashed.png|CSS_border-style_dashed.png]]" <em>(CSS border-style: dashed)</em></li> <li>17:50, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_kasti_mudel.png|CSS_kasti_mudel.png]]" <em>(Joonis CSS-is kasutatavate servade veeriste ja polstrite kohta.)</em></li> <li>14:50, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png|CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png]]" <em>(Peatüki lõpuks valminud kujunduse ekraanipilt.)</em></li> <li>11:37, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_varvide_tabel.png|CSS_varvide_tabel.png]]" <em>(Tabel CSS-is kasutatavate värvide nimede ja väärtustega)</em></li> <li>18:57, 1 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Css_font_family_generic_names.png|Css_font_family_generic_names.png]]" <em>(CSS fontide perekonnad)</em></li> <li>18:02, 1 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Css_font_family_generic_names.png|Css_font_family_generic_names.png]]" <em>(CSS fontide perekonnad)</em></li> <li>08:44, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Green.png|Green.png]]" <em>(Valmis teksti ikoon)</em></li> <li>08:43, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Yellow.png|Yellow.png]]" <em>(Arendusjärgus teksti ikoon)</em></li> <li>08:39, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Red.png|Red.png]]" <em>(Algusjärgus teksti ikoon)</em></li> </ul> 9 1353 2004-07-27T08:43:30Z Nene 1 Arendusjärgus teksti ikoon Arendusjärgus teksti ikoon 10 1354 2004-07-27T08:44:39Z Nene 1 Valmis teksti ikoon Valmis teksti ikoon 11 3293 2005-11-10T08:43:02Z 217.159.138.131 /* == Uus osa */ '''Vikipeedia kasutamisjuhend''' Kui te soovite olemasolevat lehekülge muuta, klõpsake lehekülje all olevale lingile "Redigeeri seda artiklit". See avab akna, mis sisaldab vastava lehekülje kodeeritud teksti. Te võite seda muuta ja täiendada. Kui olete lõpetanud, klõpsake nupule "Näita eelvaadet", kontrollige, ja kui kõik on nii, nagu soovite, vajutage nupule "Salvesta". All olevad tabelid näitavad, kuidas saab teksti kujundada. Paremal pool on koodid, vasakul pool on tulemus. <h2>Pealkirjad, listid, read</h2> <table border=1> <tr> <td> Pealkirjad: == Uus osa == === Uus alaosa === ==== Uus alaosa ==== </td><td><pre> == Uus osa == === Uus alaosa === ==== Uus alaosa ==== </pre></td></tr> <tr><td> <p>Teksti alustamine uuelt realt ei tekita uut lõiku.</p> <p>Aga tühja vahereaga<p> saab lõigud eraldada.</p></td> <td><pre>Teksti alustamine uuelt realt ei tekita uut lõiku. Aga tühja vahereaga saab lõigud eraldada.</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Selle koodiga<br> saate uuest reast alustada.</td> <td><pre>Selle koodiga<br> saate uuest reast alustada.</pre></td></tr> <tr> <td> * Listid on mõnusad: ** Nendega saab teksti struktureerida ** Nii on ilusam</td> <td><pre>* Listid on mõnusad: ** Nendega saab teksti struktureerida ** Nii on ilusam</pre></td> </tr> <tr> <td> # Nummerdatud loendid on ka praktilised: # Selged ## Ilusad</td> <td><pre># Nummerdatud loendid on ka praktilised: # Selged ## Ilusad</pre></td> </tr> <tr> <td> ; Definitsioonide loendid : loendid, mis sisaldavad definitsioone ; Selgitatav sõna : sõna selgitus</td> <td><pre>; Definitsioonide loendid : loendid, mis sisaldavad definitsioone ; Selgitatav sõna : sõna selgitus</pre></td> </tr> <tr><td valign="center"> * Erinevat tüüpi *# liste saab nüüd ka *#* lihtsalt segada </td> <td><pre> * Erinevat tüüpi *# liste saab nüüd ka *#* lihtsalt segada</pre></td> </tr> <tr> <td> :Taandread võivad ::alata :::erinevalt kauguselt</td> <td><pre>:Taandread võivad ::alata :::erinevalt kauguselt</pre></td> </tr> <tr valign=top> <td> Kui rida algab tühikuga, siis ta jääb täpselt selliseks, nagu ta on sisestatud; mitteproportsionaalses fondis;</td> <td><pre> Kui rida algab tühikuga, siis ta jääb täpselt selliseks, nagu ta on sisestatud; mitteproportsionaalses fondis;</pre></td> </tr> <tr valign=top><td><center>Tekst võib olla rea keskel.</center></td> <td><pre><center>Tekst võib olla rea keskel.</center></pre></td> </tr> <tr> <td>Eraldusjoon: ülalpool ---- allpool.</td> <td><pre>Eraldusjoon: ülalpool ---- allpool.</pre></td> </tr> </table> <h2>Lingid</h2> <table border=1> <tr valign=top><td>Link: [[HomePage]].<br> Et luua uus lehekülg, looge kõigepealt link sellele leheküljele, seejärel klõpsake sellele lingile.</td> <td><pre>Link: [[HomePage]].</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Sama link, aga teise nimega: [[HomePage|Menu]].<br> </td> <td><pre>Sama link, aga teise nimega: [[HomePage|Menu]]</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Lehekülg [[Krevettide suguelu Ukrainas]] ei ole veel olemas.<br> Võite selle luua, klõpsates punasele lingile.<br> </td> <td><pre>Lehekülg [[Krevettide suguelu Ukrainas]] ei ole veel olemas.</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Ümbersuunamine teisele artiklile:<br> kirjutage lähteartikli esimesele reale järgmine tekst (topeltnurksulgudes sihtartikli nimi).</td> <td><pre>#REDIRECT [[Eesti]]</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Välislink: [http://www.nupedia.com Nupedia]</td> <td><pre>Välislink: [http://www.nupedia.com Nupedia]</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Võib ka panna lihtsalt internetiaadressi: http://www.nupedia.com.<br> </td> <td><pre>Võib ka panna lihtsalt internetiaadressi: http://www.nupedia.com.</pre></td> </tr> </table> <h2>Tüpograafia</h2> <table border=1> <tr valign=top><td>''Kaldkiri'', '''Rasvased tähed''', '''''Rasvane kaldkiri'''''.<br> <td><pre>''Kaldkiri'', '''Rasvased tähed''', '''''Rasvane kaldkiri'''''.</pre></td> </tr> <tr> <td><font size=+1 color=red>Punased ja suured tähed</font><br> <td><pre><font size=+2 color=red>Punased ja suured tähed</font></pre></td> </tr> <tr valign=top> <td>Kirjutusmasina tähed <tt>tehnilise teksti</tt> jaoks.</td> <td><pre>Kirjutusmasina tähed <tt>tehnilise teksti</tt> jaoks.</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Võite sõnu <strike>läbi kriipsutada</strike><br> või <u>alla kriipsutada</u>.</td> <td><pre>Võite sõnu <strike>läbi kriipsutada</strike> või <u>alla kriipsutada</u>.</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Klaviatuuril puududa võivad tähed<br> &Agrave; &Aacute; &Acirc; &Atilde; &Auml; &Aring; &AElig; <br> &Ccedil; &Egrave; &Eacute; &Ecirc; &Euml; &Igrave; &Iacute; <br> &Icirc; &Iuml; &Ntilde; &Ograve; &Oacute; &Ocirc; &Otilde; <br> &Ouml; &Oslash; &Ugrave; &Uacute; &Ucirc; &Uuml; &szlig; <br> &agrave; &aacute; &acirc; &atilde; &auml; &aring; &aelig; <br> &ccedil; &egrave; &eacute; &ecirc; &euml; &igrave; &iacute; <br> &icirc; &iuml; &ntilde; &ograve; &oacute; &ocirc; &otilde; <br> &ouml; &oslash; &ugrave; &uacute; &ucirc; &uuml; &yuml; </td> <td><pre> &amp;Agrave; &amp;Aacute; &amp;Acirc; &amp;Atilde; &amp;Auml; &amp;Aring; &amp;AElig; &amp;Ccedil; &amp;Egrave; &amp;Eacute; &amp;Ecirc; &amp;Euml; &amp;Igrave; &amp;Iacute; &amp;Icirc; &amp;Iuml; &amp;Ntilde; &amp;Ograve; &amp;Oacute; &amp;Ocirc; &amp;Otilde; &amp;Ouml; &amp;Oslash; &amp;Ugrave; &amp;Uacute; &amp;Ucirc; &amp;Uuml; &amp;szlig; &amp;agrave; &amp;aacute; &amp;acirc; &amp;atilde; &amp;auml; &amp;aring; &amp;aelig; &amp;ccedil; &amp;egrave; &amp;eacute; &amp;ecirc; &amp;euml; &amp;igrave; &amp;iacute; &amp;icirc; &amp;iuml; &amp;ntilde; &amp;ograve; &amp;oacute; &amp;ocirc; &amp;otilde; &amp;ouml; &amp;oslash; &amp;ugrave; &amp;uacute; &amp;ucirc; &amp;uuml; &amp;yuml;</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Kirjavahemärgid: &iquest; &iexcl; &laquo; &raquo; &sect; &para;<br> &dagger; &Dagger; &bull; </td> <td><pre>&amp;iquest; &amp;iexcl; &amp;laquo; &amp;raquo; &amp;sect; &amp;para; &amp;dagger; &amp;Dagger; &amp;bull; </pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Muid imelikke märke: &trade; &copy; &reg; &cent; &euro; &yen; &pound; &curren; </td> <td><pre>&amp;trade; &amp;copy; &amp;reg; &amp;cent; &amp;euro; &amp;yen; &amp;pound; &amp;curren; </pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Allindeks: x₂ Ülaindeks: x²</td> <td><pre>Allindeks: x₂ Ülaindeks: x²</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Kreeka tähed: &alpha; &beta; &gamma; &delta; &epsilon; &zeta; &eta;<br> &theta; &iota; &kappa; &lambda; &mu; &nu; &xi; <br> &pi; &rho; &sigma; &sigmaf; &tau; &upsilon; &phi;<br> &chi; &psi; &omega; <br> &Gamma; &Delta; &Theta; &Lambda; &Xi; &Pi; &Sigma; <br> &Phi; &Psi; &Omega; </td> <td><pre>&amp;alpha; &amp;beta; &amp;gamma; &amp;delta; &amp;epsilon; &amp;zeta; &amp;eta; &amp;theta; &amp;iota; &amp;kappa; &amp;lambda; &amp;mu; &amp;nu; &amp;xi; &amp;pi; &amp;rho; &amp;sigma; &amp;sigmaf; &amp;tau; &amp;upsilon; &amp;phi; &amp;chi; &amp;psi; &amp;omega; &amp;Gamma; &amp;Delta; &amp;Theta; &amp;Lambda; &amp;Xi; &amp;Pi; &amp;Sigma; &amp;Phi; &amp;Psi; &amp;Omega; </pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Matemaatilisi sümboleid:<br> &int; &sum; &prod; &radic; &plusmn; &infin; <br> &asymp; &prop; &equiv; &ne; &lt; &gt; &le; &ge; &rarr; <br> &times; &middot; &divide; &part; &prime; &Prime; &nabla; <br> &permil; &deg; &there4; &alefsym;<br> &oslash; &isin; &ni; &cap; &cup; &sub; &sup; &sube; &supe;<br> &not; &and; &or; &exist; &forall; &rArr; &hArr; </td> <td valign=center><pre>&amp;int; &amp;sum; &amp;prod; &amp;radic; &amp;plusmn; &amp;infin; &amp;asymp; &amp;prop; &amp;equiv; &amp;ne; &amp;lt; &amp;gt; &amp;le; &amp;ge; &amp;rarr; &amp;times; &amp;middot; &amp;divide; &amp;part; &amp;prime; &amp;Prime; &amp;nabla; &amp;permil; &amp;deg; &amp;amp;there4; &amp;alefsym; &amp;oslash; &amp;isin; &amp;ni; &amp;cap; &amp;cup; &amp;sub; &amp;sup; &amp;sube; &amp;supe; &amp;not; &amp;and; &amp;or; &amp;exist; &amp;forall; &amp;rArr; &amp;hArr;</pre></td> </tr> </table> <h2>Tabelid</h2> <table border=1> <caption>Tabel</caption> <tr> <th>Esimene pealkiri</th> <th>Teine pealkiri</th> <th>Kolmas pealkiri</th> </tr> <tr> <td>Üleval vasakul</td> <td>Üleval keskel</td> <td rowspan=2>Paremal pool</td> </tr> <tr> <td>All vasakul</td> <td>All keskel</td> </tr> <tr> <td colspan=3 align=center>Alumine rida</td> </tr> </table> <pre><table border=1> <caption>Tabel</caption> <tr> <th>Esimene pealkiri</th> <th>Teine pealkiri</th> <th>Kolmas pealkiri</th> </tr> <tr> <td>Üleval vasakul</td> <td>Üleval keskel</td> <td rowspan=2>Paremal pool</td> </tr> <tr> <td>Alla vasakul</td> <td>All keskel</td> </tr> <tr> <td colspan=3 align=center>Alumine rida</td> </tr> </table></pre> 12 1356 2004-07-27T09:17:00Z Nene 1 #REDIRECT [[Vikipeedia:Kuidas_artiklit_redigeerida]] 13 1357 2004-07-27T10:01:16Z Nene 1 Hetkel on minu missiooniks korraliku eestikeelse CSS-i õpetuse loomine. ''lisaks pean ma vist mingit huvitavat monoloogi, sest olen siin üpris üksi :P'' 14 3208 2005-10-26T20:29:47Z Nene 1 ==Lihtsad stiilid== Kõige lihtsamal juhul määratakse stiilid järgneva konstruktsiooniga: <pre> ELEMENT { PARAMEETER: VÄÄRTUS } </pre> kus * '''ELEMENT''' on suvaline HTML-i element, * '''PARAMEETER''' on suvaline CSS-i parameeter ja * '''VÄÄRTUS''' on üks võimalikest antud parameetri väärtustest. Näiteks parameetri <code>[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]</code> väärtuseks võib muuhulgas olla kas <code>red</code>, <code>blue</code> või <code>green</code>. Seega võime anda elementidele <code>h1</code>, <code>h2</code>, <code>h3</code>, <code>h4</code> ja <code>h5</code> näiteks järgmised <code>color</code> väärtused: <pre> h1 { color: red } h2 { color: blue } h3 { color: blue } h4 { color: green } h5 { color: green } </pre> Selle tulemusena näidatakse: * <code>h1</code> teksti punasena, * <code>h2</code> ja <code>h3</code> teksti sinisena ning * <code>h4</code> ja <code>h5</code> teksti rohelisena. ==Stiilid mitmele elemendile korraga== Kuna nii <code>h2</code> ja <code>h3</code> kui ka <code>h4</code> ja <code>h5</code> on täpselt sama stiiliga, siis võime need deklaratsioonid kokku võtta, eraldades elemendid komaga: <pre> h1 { color: red } h2, h3 { color: blue } h4, h5 { color: green } </pre> See deklaratsioon on täiesti samaväärne eelnenuga. Järgnevalt lisame uue parameetri <code>[[CSS:Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]]</code>. See võib omada väärtusi <code>none<code>, <code>underline</code>, <code>overline</code>, <code>line-through</code> või <code>blink</code>. Lisame mõningad <code>text-decoration</code> parameetrid oma stiilidele: <pre> h1 { color: red } h1 { text-decoration: underline } h2, h3 { color: blue } h2, h3 { text-decoration: line-through } h4, h5 { color: green } h4 { text-decoration: overline } h5 { text-decoration: none } </pre> Selle stiililehe rakendamise tulemus on, et: * <code>h1</code> on punane ja allajoonitud, * <code>h2</code> ja <code>h3</code> on sinised ning läbijoonitud, * <code>h4</code> on roheline ja ülajoonitud ning * <code>h5</code> on roheline ja ilma jooneta. Ka siinkohal saame oma stiililehte lihtsustada, koondades ühe elemendi kohta käivad parameetrid looksulgude sisse ja eraldades semikooloniga: <pre> h1 { color: red; text-decoration: underline } h2, h3 { color: blue; text-decoration: line-through } h4, h5 { color: green } h4 { text-decoration: overline } h5 { text-decoration: none } </pre> võib ka nii: <pre> h1 { color: red; text-decoration: underline } h2, h3 { color: blue; text-decoration: line-through } h4 { color: green; text-decoration: overline } h5 { color: green; text-decoration: none } </pre> Samuti võib loetavuse parandamise huvides lisada tühikuid ja reavahetusi, et liigendada teksti just nii nagu tarvis: <pre> h1 { color: red; text-decoration: underline; } h2, h3 { color: blue; text-decoration: line-through; } h4 { color: green; text-decoration: overline; } h5 { color: green; text-decoration: none; } </pre> Tasub tähele panna, et viimases näites on semikoolonid paigutatud iga parameetri järele, mitte üksnes nende vahele. Viimase parameetri järel olev semikoolon on küll valikuline, kuid pigem võib selline praktika pigem kasulikuks osutuda, sest niiviisi ei teki probleeme sellest, et lisades deklaratsioonile uue parameetri unustatakse lisada semikoolon eelmise parameetri ja uue vahele. ==Vaikimisi väärtused== Kõigil HTML-i elementidel on juba eelnevalt defineeritud vaikimisi stiilid. <code>strong</code> element on alati rasvane, <code>a</code> element alla joonitud, <code>h1</code> suur ja rasvane. Näiteks parameeter <code>[[CSS:Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]]</code> on elemendil <code>em</code> vaikimisi <code>italic</code>. Kui me soovime, et element <code>em</code> oleks kaldkirjas võime me talle kirjutada järgmise stiili: <pre> em { font-style: italic; } </pre> Üldjuhul me seda aga ei tee, sest <code>em</code> on alati kaldkirjas. Pigem muudame me <code>em</code>-i parameetrit <code>font-style</code> siis, kui soovime, et ta kindlasti kaldkirjas poleks. ==Kaskaadimine== Mis aga juhtub siis, kui me teeme sellise stiililehe: <pre> p { text-decoration: underline } p, em { text-decoration: overline } h1, p { text-decoration: line-through } </pre> Siinkohal avaldub CSS-i kaskaaduv iseloom. Brauser liigub läbi meie CSS-faili ülevalt alla ning kui ta kohtab samal elemendil sama omadust uuesti, siis ta lihtsalt jätab meelde viimase. Seda protsessi võib ette kujutada järgnevalt: # rida: element <code>p</code> on alla joonitud, # rida: element <code>p</code> on ülajoonitud, element <code>em</code> on ülajoonitud, # rida: element <code>p</code> on läbikriipsutatud, element <code>em</code> on ülajoonitud, element <code>h1</code> on läbikriipsutatud. Kaskaadumine on CSS-i üks peamisi omadusi, mille abil võib saavutada suurepäraseid tulemusi. Kaskaadimise teema leiab käsitlemist ka mitmetes järgnevates peatükkides. ==Kommentaarid== Kommentaarid kirjutatakse CSS-is märkide <code>/*</code> ja <code>*/</code> vahele: <pre> /* See on üks üsna pikk kommentaar, mis võiks kirjeldada näiteks seda et järgnev stiil muudab kõik paragrahvid läbijoonituks, kuid ei pane teksti kursiivi. */ p { text-decoration: line-through; /* color: red; */ } </pre> Kommentaare kasutatakse selleks et lisada koodi kirjeldavat teksti või märkusi. Samuti on kommentaarid kasulikud selleks, et osa koodist "välja kommenteerida" ehk kehtetuks muuta, nagu on eelmises näites tehtud parameetriga <code>[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]</code>. {{Navigatsioon|CSS|Sidumine HTML-iga|Ühikud}} 15 3637 2006-02-25T17:48:28Z Nene 1 /* Süntaktilised elemendid */ staadium uuendatud __NOTOC__ Veebilehe tegemiseks kasutatakse HTML-keelt (''Hypertext Markup Language'' - hüperteksti märkimiskeel). HTML ei ole programmeerimiskeel ja veebi tegemine ei eelda programmeerimisoskust, ehkki see võib aidata asja kiiremini selgeks saada (ja ka vastupidi - HTML-i omandamine võib olla heaks eelduseks programmeerimise õppimisele). Vahemärkusena võiks öelda - ka ainult HTML-iga on võimalik luua väga ilusaid ja informatiivseid veebilehti, eriti kasutades uusimate versioonide võimalusi. Professionaalne veebikujundus kasutab lisaks HTML-ile ka mitmeid teisi tehnoloogiaid, kuid neid tuleks vaadelda kui lisavõimalusi, mitte kui baasmaterjali. ==Sisukord== {{Staadiumid}} ===Põhitõed=== * [[HTML:Alustame|Alustame]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}} * [[HTML:Lihtsa lehekülje loomine|Lihtsa lehekülje loomine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} ===HTML-i elemendid teemade kaupa=== ====Lihtne teksti märgendamine==== * [[HTML:Tekstilõigud ja reavahetused|Tekstilõigud ja reavahetused]] {{Staadium lühidalt|75%|28 jaan. 2006}} - <code>p</code>, <code>br</code> ja <code>pre</code> * [[HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned|Pealkirjad ja eraldusjooned]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}} - <code>h1</code>, <code>h2</code>, <code>h3</code>, <code>h4</code>, <code>h5</code> <code>h6</code> ja <code>hr</code> * [[HTML:Nimekirjad ja loendid|Nimekirjad ja loendid]] {{Staadium lühidalt|100%|27 jaan. 2006}} - <code>ol</code>, <code>ul</code> ja <code>li</code> * [[HTML:Teksti rõhutamine|Teksti rõhutamine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>em</code> ja <code>strong</code> ====Keerukamad tekstimärgendid==== * [[HTML:Tsiteerimine|Tsiteerimine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>blockquote</code>, <code>q</code> ja <code>cite</code> * [[HTML:Lühendid|Lühendid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>abbr</code> ja <code>acronym</code> *[[HTML:Definitsioonid|Definitsioonid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>dfn</code>, <code>dl</code>, <code>dt</code> ja <code>dd</code> *[[HTML:Üla- ja alaindeksid|Üla- ja alaindeksid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>sup</code> ja <code>sub</code> *[[HTML:Koodinäited|Koodinäited]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>code</code>, <code>kbd</code> ja <code>samp</code> *[[HTML:Muutujad|Muutujad]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>var</code> *[[HTML:Muudatused dokumendis|Muudatused dokumendis]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>ins</code> ja <code>del</code> *[[HTML:Kontaktinfo|Kontaktinfo]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>address</code> *[[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|Rasvane- ja kaldkiri]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>b</code> ja <code>i</code> *[[HTML:Neutraalsed elemendid|Neutraalsed elemendid]] {{Staadium lühidalt|50%|7 veebr. 2006}} - <code>div</code> ja <code>span</code>; juhuks kui muu enam ei aita ====Sidumine väliste objektidega==== * [[HTML:Viited|Viited]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}} - <code>a</code> * [[HTML:Pildid|Pildid]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}} - <code>img</code> ====Keerukamad elemendid==== * [[HTML:Tabelid|Tabelid]] {{Staadium lühidalt|25%|26 jaan. 2005}} * [[HTML:Vormid|Vormid]] {{Staadium lühidalt|00%|22 okt. 2005}} ====Süntaktilised elemendid==== * [[HTML:DOCTYPE seletus|DOCTYPE seletus]] {{Staadium lühidalt|75%|25 veebr. 2006}} * [[HTML:Doctype|Doctype]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}} * [[HTML:Metainfo|Metainfo]] {{Staadium lühidalt|50%|28 jaan. 2006}} * [[HTML:Tehnilised detailid|Tehnilised detailid]] {{Staadium lühidalt|50%|26 jaan. 2006}} ===Mitmesugust=== * [[HTML:Ajalugu|Ajalugu]] {{Staadium lühidalt|100%|22 okt. 2005}} * [[HTML:Kodeering|Kodeering]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}} * [[HTML:Valideerimine|Valideerimine]] {{Staadium lühidalt|00%|22 okt. 2005}} * [[HTML:Pisipiltide kasutamine|Pisipiltide kasutamine]] {{Staadium lühidalt|75%|23 okt. 2005}} * [[HTML:Elementide indeks|Elementide indeks]] ==Välisviited== * [http://www.w3.org/TR/html4/ W3C HTML 4.01 spetsifikatsioon] * [http://www.w3.org/TR/xhtml1/ W3C XHTML 1.0 spetsifikatsioon] * [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/index.php Veebi ABC] - Kaido Kikkase kirjutatud algaja veebisepa abimees. Sealt kopeeritud tekst moodustab olulise osa käesolevast õpetusest. [[Category:Tarkvara]] 16 1360 2004-12-27T17:50:08Z Nene 1 __NOTOC__ ==B== * [[CSS:Taustad#Lühidefinitsioon: background|background]] * [[CSS:Taustad#Kinnitus: background-attachment|background-attachment]] * [[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]] * [[CSS:Taustad#Taustapilt: background-image|background-image]] * [[CSS:Taustad#Asend: background-position|background-position]] * [[CSS:Taustad#Paanimine: background-repeat|background-repeat]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-bottom]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-bottom-color]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-bottom-style]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-bottom-width]] * border-collapse * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-color]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-left]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-left-color]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-left-style]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-left-width]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-right]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-right-color]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-right-style]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-right-width]] * border-spacing * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-style]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-top]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-top-color]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-top-style]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-top-width]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-width]] * [[CSS:Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|bottom]] ==C== * clear * clip * [[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]] * content * counter-incremet * counter-reset * cursor ==D== * direction * display ==E== * empty-cells ==F== * float * [[CSS:Fontide sättimine#Ehk lühendatult: font|font]] * [[CSS:Fontide sättimine#Teksti font: font-family|font-family]] * [[CSS:Fontide sättimine#Teksti suurus: font-size|font-size]] * [[CSS:Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]] * [[CSS:Fontide sättimine#Trükitähtedega tekst: font-variant|font-variant]] * [[CSS:Fontide sättimine#Rasvane tekst: font-weight|font-weight]] ==H== * [[CSS:Positsioneerimine#Laius ja kõrgus: width ja height|height]] ==L== * [[CSS:Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|left]] * letter-spacing * [[CSS:Teksti paigutamine#Reakõrgus: line-height|line-height]] * [[CSS:Loendid#Lühendatult: list-style|list-style]] * [[CSS:Loendid#Pilt: list-style-image|list-style-image]] * [[CSS:Loendid#Taandrida: list-style-position|list-style-position]] * [[CSS:Loendid#Sümbol: list-style-type|list-style-type]] ==M== * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-bottom]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-left]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-right]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-top]] * [[CSS:Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|max-height]] * [[CSS:Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|max-width]] * [[CSS:Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|min-height]] * [[CSS:Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|min-width]] ==O== * orphans * outline * outline-color * outline-style * outline-width * [[CSS:Raamide imitatsioonid#Ülevoolamine: overflow|overflow]] ==P== * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-bottom]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-left]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-right]] * [[CSS:Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-top]] * page-break-after * page-break-before * page-break-inside * [[CSS:Positsioneerimine#Positsioneerimisskeem: position|position]] ==Q== * quotes ==R== * [[CSS:Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|right]] ==T== * table-layout * [[CSS:Teksti paigutamine#Joondamine: text-align|text-align]] * [[CSS:Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]] * [[CSS:Teksti paigutamine#Taandrida: text-indent|text-indent]] * [[CSS:Fontide sättimine#Suur ja väiketähed: text-transform|text-transform]] * [[CSS:Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|top]] ==U== * unicode-bidi ==V== * vertical-align * visibility ==W== * white-space * widows * [[CSS:Positsioneerimine#Laius ja kõrgus: width ja height|width]] * word-spacing ==Z== * z-index 17 3546 2006-01-26T12:57:15Z Nene 1 ''See artikkel kuulub kustutamisele. Antud teemat käsitleb [[CSS:Taustad]]'' 18 1362 2004-07-27T23:24:18Z Nene 1 pealkirjadest ja indeksist Pealkirjade puhul tuleks juhinduda wikibooksi soovitusest, mis on siis: Raamatu_nimi+Peatüki_nimi+Lõigu_nimi ehk siis kujul: <pre> [[CSS <Peatüki_nimi>#<Lõigu_nimi>]] </pre> Mõtlen, et iga parameetri kohta eraldi pole vast mõtet artiklit kirjutada. Pigem võiks olla mingid suuremad peatükid, mis siis koondaksid enda alla vastavad lõigud. Umbes nagu w3c manuaalis on. Igatahes mõeldakse indeksi all raamatute puhul sellist osa, kuhu on koondatud süstematiseeritud viited raamatu sisule. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 23:24, 27 Jul 2004 (UTC) 19 3214 2005-10-26T20:51:14Z Nene 1 +Nav ==Kaldkirjas tekst: font-style== Väärtus: '''normal''' | '''italic''' | '''oblique''' | '''inherit''' Atribuut '''font-style''' määrab ära kas tekst on tavalises või kaldkirjas ehk kursiivis. Põhimõtteliselt pole mingit vahet, kas kasutada 'italic' või 'oblique'. Enamik brausereid näitavad neid täpselt ühte moodi ning isegi W3C spetsifikatsioon ei tee neil olulist vahet. Seega jääb maitse asjaks, kumba keegi kasutab. <pre> body { font-style: italic } em { font-style: normal } </pre> Ülalolevas näites on kogu dokumendi sisu kaldkirjas ning elemendi 'em' sisu, mis on vaikimisi kursiivis, on seekord püstine. ==Rasvane tekst: font-weight== Väärtus: '''normal''' | '''bold''' | '''bolder''' | '''lighter''' | '''100''' | '''200''' | '''300''' | '''400''' | '''500''' | '''600''' | '''700''' | '''800''' | '''900''' | '''inherit''' Atribuut '''font-weight''' määrab ära teksti rasvasuse ehk raskuse. Harilikult kasutatakse väärtusi 'normal' ja 'bold', sest ülejäänuid tõlgendavad erinevad brauserid üsna erinevalt või ei tõlgenda üldse. W3C järgi vastab väärtusele '400' väärtus 'normal' ning väärtusele '700' väärtus 'bold'. 'bolder' muudab teksti ühe astme võrra rasvasemaks ning 'lighter' astme võrra vähem rasvaseks. <pre> p { font-weight: bold } strong { font-weight: normal } </pre> Näites muudetakse iga paragrahvi tekst rasvaseks, aga elemendi 'strong' sisu, mis vaikimisi on rasvane, seatakse tavaliseks. ==Trükitähtedega tekst: font-variant== Väärtus: '''normal''' | '''small-caps''' | '''inherit''' Atribuudi '''font-variant''' väärtus 'small-caps' muudab tekstis väiketähed samasugusteks suurtähtedega ainukese vahega, et nood on natukene väiksemad. <pre> h1 { font-variant: small-caps } em { font-style: italic; font-variant: small-caps } </pre> Näites on kõik pealkirjad 'h1' kirjutatud trükitähtedega ning kõik pealkirjades olevad 'em' elemendid kaldkirjas ning suurte tähtedega. ==Teksti suurus: font-size== Väärtus: '''xx-small''' | '''x-small''' | '''small''' | '''medium''' | '''large''' | '''x-large''' | '''xx-large''' | '''smaller''' | '''larger''' | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''inherit''' Teksti suurust määrab parameeter '''font-size'''. Suurust võib määrata nii absoluutselt kui suhteliselt. Põhiliselt määratakse suurus kasutades väärtusi 'xx-small' kuni 'xx-large', kus 'xx-small' on kõige väiksem, 'medium' keskmine ning 'xx-large' kõige suurem font. <pre> h1 { font-size: xx-large } h2 { font-size: x-large } h3 { font-size: large } p { font-size: medium } em { font-size: small } h4 { font-size: x-small } h5 { font-size: xx-small } </pre> Tasub tähele panna, et mitmed brauserid on seadistatud sedasi, et liiga väikseks teksti muuta ei saa. Nii võivad näiteks eelnenud näites elementide 'h4' ja 'h5' fondid olla kuvatud täpselt ühesuurustena. Suhteliselt saab määrata suurust väärtustega 'smaller' ja 'larger'. Esimene muudab teksti väiksemaks, teine suuremaks. <pre> h1 { font-size: large } strong { font-size: larger } </pre> Näites on elemendi 'h1' font seatud astme võrra suuremaks kui keskmine, kui aga element 'strong' peaks asuma 'h1' sees, siis näidatakse seda teksti veel astme võrra suuremalt, ehk siis võrdselt väärtusega 'x-large'. Samuti võib määrata fondi suurust kasutades pikkusühikuid või protsente: <pre> p { font-size: 12pt } h1 { font-size: 32px } pre { font-size: 1.5em } h2 { font-size: 5cm } code { font-size: 50% } </pre> Näites on elementide: * 'p' font 12 punkti kõrgune, * 'h1' font 32 ekraani pikseli kõrgune, * 'pre' font poolteist korda suurem kui tavaliselt, * 'h2' font viie sentimeetri kõrgune ja * 'code' font poole väiksem kui harilikult. ==Teksti font: font-family== Väärtus: '''&lt;fondiperekonna-nimi&gt;''' , '''&lt;üldperekonna-nimi&gt;''' | '''inherit''' Atribuut '''font-family''' määrab teksti fondi. Väärtus '''<fondiperekonna-nimi>''' võib olla suvalise fondi nimi nagu näiteks "Times New Roman", "Lucidia Sans" või "Verdana". Valida tuleks font, mis oleks olemas võimalikult paljudel arvutikasutajatel, võib pakkuda ka alternatiive juhuks, kui nimetatud font kasutaja arvutis puudub. Alternatiivid eristatakse komadega. Kindlasti tuleks viimase alternatiivina nimetada ka fondi üldperekonna nimi. Väärtus '''<üldperekonna-nimi>''' võib olla üks viiest fontide üldperekonna nimest: * 'serif' - šerifitega font, näiteks "Times New Roman" või "New Century Schoolbook". * 'sans-serif' - ilma šerifitega font, näiteks "Verdana" või "Arial". * 'cursive' - käsikirjas või kursiivis font, näiteks "Lucida Calligraphy" ja mitmed teised kalligraafilised fondid. * 'fantasy' - siia kuuluvad mitmesugused erikujulised fondid, näiteks "Comic Sans MS" või "Minu enda tehtud font". * 'monospace' - võrdsete tähevahedega font, näiteks "Courier New". Graafiliselt võivad vastavad fontide perekonnad välja näha järgnevalt: [[Pilt:css_font_family_generic_names.png|CSS fontide perekonnad]] Järgneb koodinäide: <pre> body { font-family: Verdana, Helvetica, sans-serif } h1,h2,h3 { font-family: "Mechanical works", fantasy } pre { font-family: monospace } </pre> Näites määratakse levinud praktika kohaselt kogu dokumendi fondiks sans-serif font "Verdana", pealkirjade jaoks fantasy font "Mechanical works" ning eelvormindatud teksti fondiks monospace. ==Ehk lühendatult: font== väärtus: [[#Fondi märkimine lühendatud kujul|&lt;fondi-parameetrid-lühendatult&gt;]] | [[#Süsteemsed fondid|&lt;süsteemne-font&gt;]] | '''inherit''' Atribuuti '''font''' kasutatakse peamiselt fondiga seotud parameetrite ülesmärkimiseks lühendatud kujul ent selle kaudu saab kasutada ka klientarvuti operatsioonisüsteemis määratud fonte. ===Fondi märkimine lühendatud kujul=== Väärtus: [[#Kaldkirjas tekst: font-style|&lt;font-style&gt;]] [[#Trükitähtedega tekst: font-variant|&lt;font-variant&gt;]] [[#Rasvane tekst: font-weight|&lt;font-weight&gt;]] [[#Teksti suurus: font-size|&lt;font-size&gt;]] / [[CSS:Teksti_paigutamine#Reakõrgus: line-height|&lt;line-height&gt;]] [[#Teksti font: font-family|&lt;font-family&gt;]] Fontide lühendatud kujul ülesmärkimisel tuleb järgida ülaltoodud järjekorda. Kui mõni parameeter on seadistamata, siis kasutatakse sellel vaikimisi väärtusi. <pre> h1 { font: italic bold x-large sans-serif } h2 { font: normal small-caps "Verdana", sans-serif } h3 { font: 12px/3px "Lucida Handwriting", cursive } </pre> ===Süsteemsed fondid=== Väärtus: '''caption''' | '''icon''' | '''menu''' | '''message-box''' | '''small-caption''' | '''status-bar''' Süsteemsete fontide idee on võimaldada lehekülje disainimisel lähtuda iga kasutaja süsteemsetest iseärasustest. Näiteks kui kasutaja A arvutis on akna tiitliriba fondiks rasvane 12 pikseli suurune Arial ning kasutaja B arvutis 25 pikseliline "Madise oma font", siis järgnev stiil määrab, et kasutajad A ja B näevad oma arvutis pealkirju 'h1' just selliselt nagu näeb välja nende akende tiitliriba font. <pre> h1 { font: caption } </pre> Tegelikkuses on aga brauserite toetus sellele võimalusele olematu ning reaalselt me seda kasutada ei saa. ==Teksti värv: color== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&lt;värv&gt;]] | '''inherit''' Atribuut '''color''' määrb teksti värvi. <pre> body { color: black } em { color: red } strong { color: #ff3 } </pre> Näites on elemendi 'body' tekst must, 'em' tekst punane ning 'strong' tekst kollane. Täpsemalt võib erinevate värvide määramise kohta lugeda [[CSS:Ühikud#Värvid|ühikute peatükist]]. ==Suur ja väiketähed: text-transform== Väärtus: '''none''' | '''uppercase''' | '''lowercase''' | '''capitalize''' | '''inherit''' Atribuuti '''text-transform''' kasutatakse selleks, et muuta kõik tähed SUURTÄHTEDEKS 'uppercase', väiketähtedeks 'lowercase' või et muuta suureks Iga Sõna Esimene Täht 'capitalize'. Väärtus 'none' märgib, et teksti ei muudeta. <pre> h1 { text-transform: uppercase } em { text-transform: capitalize } </pre> Teksti suurtähtedeks muutmisega tasub olla ettevaatlik. Esiteks on suurtähtedes kirjutatud teksti raskem lugeda ja teiseks tuntakse arvutimaailmas sellist kirjastiili kui karjumist, mida ei taunita. Suuremate tekstilõikude puhul sobib tõenäoliselt paremini parameeter 'font-variant'. Mõistagi sõltub kõik konkreetsest olukorrast - lasteaialastele mõeldud teksti puhul on suurtähed ainumõeldav lahendus. ==Dekoreerimine: text-decoration== Väärtus: '''none''' | '''underline''' | '''overline''' | '''line-through''' | '''blink''' | '''inherit''' Atribuuti text-decoration kasutatakse tekstile mitmesuguste dekoratsioonide tekitamiseks, peamiselt alla- ja läbijoonimiseks. Väärtus 'none' märgib, et dekoratsioonid puuduvad. * '''underline''' - joonib teksti alla * '''overline''' - tekitab teksti kohale joone * '''line-through''' - kriipsutab teksti läbi * '''blink''' - paneb teksti vilkuma <pre> h1 { text-decoration: overline } a { text-decoration: none } del { text-decoration: line-through } </pre> Näites on pealkiri 'h1' ülajoonitud, linkidelt on allajoonimine eemaldatud ning eemaldatud tekst 'del' on läbikriipsutatud. Üldiselt pole eriti soovitatav linkidelt allajoonimist ära kaotada, kuigi see on levinud praktika, sest sellised ebastandartse välimusega lingid võivad kasutajates segadust tekitada. Kui alljoon ikkagi eemaldada, siis linkide värvust muu tekstiga sarnaseks muuta ei tohiks - soovitavalt peaksid lingid olema sinist värvi. Kindlasti ei tohiks aga kasutada allajoonimist mitte millegi muu kui linkide puhul, sest inimesed seostavad veebis allajoonitud teksti automaatselt lingiga. Teksti rõhutamiseks sobib märksa paremini näiteks teksti rasvaseks tegemine. Väärtusi 'underline', 'overline', 'line-through' ja 'blink' võib omavahel kombineerida: <pre> a { text-decoration: underline overline } em { text-decoration: underline line-through overline blink } </pre> Näites on elemendil 'a' joon nii teksti peal kui all ning elemendil 'em' on rakendatud kõik efektid. {{Navigatsioon|CSS|Pseudoklassid ja pseudoelemendid|Teksti paigutamine}} 20 1364 2004-08-12T20:45:26Z Nene 1 peatükk kuulub kustutamisele ''Selle peatüki sisu on jaotatud kolme peatüki vahel. Peatükk ise kuulub kustutamisele.'' 21 3230 2005-10-31T12:37:45Z 84.50.16.53 /* Joondamine: text-align */ ==Taandrida: text-indent== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''inherit''' Atribuuti '''text-indent''' kasutatakse taandridade tekitamiseks. Null suvalist ühikut võrdub mõistagi taandrea puudumisega. Parim on taandrea jaoks kasutada teksti suurusega seotud ühikuid 'em' ja 'ex', sellisel juhul jääb taane alati proportsionaalseks fondi suurusega. <pre> p { text-indent: 4em } </pre> Kuna arvutiekraanilt on inimesel teksti raskem lugeda kui paberilt, siis kasutatakse üldlevinud praktika kohaselt lõikude eristamiseks taandridade asemel tühja ruumi nende vahel. Trükkimiseks mõeldud materjalide puhul on taandread aga igati õigustatud, sest erinevalt veebipinnast paber maksab. '''Rasvane kiri'''==Joondamine: text-align== Väärtus: '''left''' | '''right''' | '''center''' | '''justify''' | '''inherit''' Atribuuti '''text-align''' kasutatakse teksti joondamiseks vasakule 'left', paremale 'right', keskele 'center' ning ühtlaselt 'justify'. <pre> p { text-align: justify } </pre> ==Reakõrgus: line-height== Väärtus: '''normal''' | [[CSS:Ühikud#Arvud|&lt;arv&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''inherit''' Atribuut '''line-height''' määrab reakõrguse. Kui reakõrgus on väiksem kui fondi suurus, siis üksteise all olevad read osaliselt kattuvad. Reakõrguse võib määrata kasutades pikkusühikut või protsenti. Pikkusühikutest on sobivaim em. Täpselt sama tulemuse kui em-i kasutamine annab ilma ühikuta antud arv. Järgnevad deklaratsioonid on võrdväärsed: <pre> p { line-height: 1.5em } p { line-height: 1.5 } p { line-height: 150% } </pre> Väärtus 'normal' on reakõrgus mida konkreetne brauser kasutab vaikimisi, harilikult võrdub see väärtusega '1.2'. ==Taustavärv: background-color== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&lt;värv&gt;]] | '''transparent''' | '''inherit''' Atribuut '''background-color''' määrab taustavärvi. Kui väärtuseks on 'transparent', siis on taust läbipaistev. Kui väärtuseks on värv, siis on taust kaetud selle värviga. Vaikimisi on kõigi elementide taust läbipaistev. <pre> body { background-color: #fff } em { background-color: #bac } </pre> Ala, mille taustavärv hõlmab sõltub paljuski elemendist, millele see määratakse. Tekstisiseste elementide nagu 'em', 'strong' ja 'a' puhul värvitakse ära vaid see osa, mis jääb selle teksti taha. blokitasandi elementide nagu 'p', 'h1' ja 'pre' puhul täidab värv kogu tekstibloki, hõlmates ekraani servast servani. Näiteks elemendile 'body' taustavärvi määramine muudab kogu lehekülje tausta. Teksti ja taustavärvi valimisel tasub silmas pidada, et värvid oleksid kontrastsed. Näiteks tumedad või mustad tähed heledal või kergelt kreemjal taustal või vastupidi. Näiteks järgnev värvivalik pole just kuigi hea: <pre> body { color: #a00; background-color: 0a0; } </pre> Sest hoolimata sellest, et värvid on esmapilgul täiesti erinevad (punane ja roheline), on nad täpselt ühe heledusega ning seetõttu võib juhtuda, et puna-rohe värvipimedusega isikud näevad teksti asemel täiesti tühja lehte.</pre> {{Navigatsioon|CSS|Fontide sättimine|Servad, veerised ja polstrid}} 22 3174 2005-10-21T21:37:59Z Nene 1 See lehekülg peaks rändama prügikasti. __NOTOC__ ''See lehekülg peaks rändama prügikasti. Palju parem ja täpsem info on kenasti saadaval [http://nanobox.chipx86.com/browser_support.php ühel inglisekeelsel leheküljel].'' * '''CSS2''' - brauseri tõlgendus vastab täpselt W3C CSS 2.1 standardile * '''CSS1''' - brauseri tõlgendus vastab täpselt W3C CSS 1 standardile * '''pv''' - (pisiviga) kõik pole päris nii nagu spetsifikatsioonis, aga ebakõlad on tühise tähtsusega. * '''o''' - (osaline) märgib, et brauser ei saa aru atribuudi kõigist võimalikest väärtustest. * '''v''' - (vigane) märgib, et brauser tõlgendab seda atribuuti või mõnda tema väärtust valesti. * '''X''' - märgib, et brauser ei saa sellest atribuudist aru. * '''?''' - märgib, et vastava lahtri jaoks andmed puuduvad. <table border=1> <caption>Brauserite võrdlustabel</caption> <tr> <th>parameeter</th> <th>IE 6.0</th> <th>Mozilla</th> <th>Opera</th> <th>Konquerer</th> <th>Safari</th> </tr> <tr> <td>[[#background-color|background-color]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#color|color]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font|font]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS1</td> <td>CSS1</td> <td>CSS1</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-family|font-family]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-size|font-size]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2 v</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-style|font-style]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-variant|font-variant]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-weight|font-weight]]</td> <td>CSS1 pv</td> <td>CSS2 pv</td> <td>CSS2 pv</td> <td>CSS2 pv</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#line-height|line-height]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#text-align|text-align]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#text-decoration|text-decoration]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2 o</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#text-indent|text-indent]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#text-transform|text-transform]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> </table> ==[[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]]== ==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]== ==[[CSS:Fontide sättimine#Ehk lühendatult: font|font]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. Ükski brauser ei toeta süsteemseid fonte iseloomustavaid väärtusi 'caption', 'icon', 'menu', 'message-box', 'small-caption' ja 'status-bar'. Lisaks kõik need vead, mis atribuutide 'font-family', 'font-size', 'font-style', 'font-variant', 'font-weight' ja 'line-height' puhul. ==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti font: font-family|font-family]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. ==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti suurus: font-size|font-size]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. Kui DOCTYPE-i mitte määrata, siis on vaikimisi fondi suurus 'small'. '''Opera''' - Kui DOCTYPE-i mitte määrata, siis on vaikimisi fondi suurus 'small'. 'smaller' ja 'larger' ei muuda fondi suurust päris täpselt. Näiteks: <pre> <p style="font-size: xx-large"> tekst1<br /> <span style="font-size: smaller">tekst2</span> <span style="font-size: x-small">tekst3</span> </p> </pre> siin peaksid olema nii 'tekst2' kui 'tekst3' ühesugused ('x-small'), aga Opera näitab sõna 'tekst2' suuremana kui 'tekst3'. ==[[CSS:Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. ==[[CSS:Fontide sättimine#Trükitähtedega tekst: font-variant|font-variant]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. ==[[CSS:Fontide sättimine#Rasvane tekst: font-weight|font-weight]]== Arvulisi väärtusi '100' kuni '900' tõlgendavad praktiliselt kõik kliendid erinevalt. '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. Väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' on natuke rasvasem ning '700' kuni '900' on päris rasvased. Väärtus 'bolder' muudab fonti 300 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' 300 ühiku võrra vähem rasvaseks. '''Mozilla''' - väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab fondi 200 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' 100 ühiku võrra vähem rasvaseks. '''Opera''' - väärtused '100' kuni '400' on hariliku fondiga, '500' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab fondi 100 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' muudab rasvase fondi mitterasvaseks. '''Konqueror''' - väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab alati rasvaseks ning 'lighter' mitterasvaseks. ==[[CSS:Teksti paigutamine#Reakõrgus: line-height|line-height]]== ==[[CSS:Teksti paigutamine#Joondamine: text-align|text-align]]== ==[[CSS:Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]]== '''Konqueror''' - väärtus 'blink' ei tööta, aga see pole ka tarvilik ==[[CSS:Teksti paigutamine#Taandrida: text-indent|text-indent]]== ==[[CSS:Fontide sättimine#Suur ja väiketähed: text-transform|text-transform]]== 23 1367 2004-08-01T18:08:59Z Nene 1 ==CSS fontide perekonnad== Pildil on näha üks võimalikest viisidest, kuidas brauser võib tõlgendada fontide üldperekondade nimesid. * Ekraanipilt, võetud brauserist Opera 7.51 24 3436 2005-12-09T00:09:11Z 213.35.240.122 suurtähe viga ==Arvud== Arv võib nii positiivne kui negatiivne ja ka kümnendmurd (komakohta tähistatakse punktiga). Arvud on osa mõõtühikutest ning samuti kasutatakse neid mõningate parameetrite väärtustena. ==Pikkusühikud== Pikkused tähistatakse CSS-is [[#Arvud|arvuga]], millele järgneb mõõtühik. Mõõtühikud jaotatakse suhtelisteks ja absoluutseteks. ===Suhtelised pikkusühikud=== * '''px''' - ekraanipiksel * '''em''' - fondi suurus * '''ex''' - tähe 'x' kõrgus Antud pikkusühikud sobivad hästi pikkuste määramiseks ekraanil. Pikselid 'px' sobivad hästi kasutamiseks koos rastergraafikaga, näiteks sättimiseks tekstiblokli sama laiaks kui taustapilt. Teksti suurusega seotud ühikud nagu 'em' sobivad sinna, kus mõõtmed peavad olema proportsionaalsed tekstiga. Eriti oluline on see arvestades seda, et enamik brausereid pakuvad võimalust teksti suurust vastavalt soovile muuta. Nii näiteks jääb taandrida, mille suuruseks '2em' ka siis, kui fonti suurendada 5 korda, ikka kahe tähepikkuse laiuseks samas, kui mõõduga '20px' määratud taane kahaneb vaevumärgatavaks. <pre> p { width: 400px } p { text-indent: 3em } p { font-size: 2.5em } </pre> ===Absoluutsed pikkusühikud=== * '''mm''' - millimeeter * '''cm''' - sentimeeter * '''in''' - toll (ingl. k. ''inch'') = 2.54cm * '''pt''' - punkt = 1/72 tolli * '''pc''' - pica = 12 punkti Absoluutseid ühikuid on mõistlik kasutada vaid seal, kus võib nende peale kindel olla. Näiteks kasutada punkti 'pt' trükkimiseks mõeldud kujunduses teksti fondi suuruse ja reavahe määramisel ning millimeetrit 'mm' ja sentimeetrit 'cm' piltide suuruse määramisel. <pre> p { font-size: 12pt } body { margin: 2cm } </pre> ==Protsendid== Protsentidega saab määrata mitmeid suhtelisi mõõte. Näiteks muuta fondi suurust kahekordseks, vähendada tekstibloki laiust kolmandiku võrra. Formaat on põhimõtteliselt sama, mis pikkuste puhul: [[#Arvud|arv]], millele järgneb protsendimärk '%'. <pre> a { font-size: 150% } p { width: 75% } </pre> ==URI-d== '''URI = URL + URN''' URI (Unidorm Resource Identifier) on põhimõtteliselt suvalise ressursi (näiteks faili) täisaadress, mis koosneb URL-ist (Uniform Resource Location) ja URN-ist (Uniform Resource Name). CSS-is tõlgitakse kõik osalised ja suhtelised aadressid läbi funktsiooni 'url()' absoluutseteks URI-deks: <pre> body { background-image: url("../taust.jpg") } p { background-image: url("http://www.myimages.com/images/024.png") } </pre> ==Värvid== Värve võib CSS-is esitada värvinimena või punase, rohelise ja sinise kombinatsioonina kas siis kümnend- või kuueteistkõmnendsüsteemis või protsendina. CSSis kasutatakse aditiivset (kiirgavad) RGB värvisüsteemi, erinevalt trükis kasutatavast substraktiivsest (peegeldav) CMYK systeemist. ===Värvinimed=== Seitsmeteistkümne põhivärvi jaoks on olemas vastavad inglisekeelsed nimed, mida saab koodis kasutada. [[Pilt:CSS_varvide_tabel.png]] ===Värvid funktsioonina=== Värvuse võib esitada kasutades funktsiooni <pre> rgb(red, green, blue) </pre> kus 'red' tähistab punase, 'green' rohelise ja 'blue' sinise värvi hulka. Hulk märgitakse kas täisarvuna vahemikus 0 kuni 255 <pre> p { color: rgb(255, 0, 0) } em { color: rgb(255, 0, 255) } h1 { color: rgb(127, 127, 127) } </pre> või protsendina <pre> p { color: rgb(100%, 0, 0) } em { color: rgb(100%, 0, 100%) } h1 { color: rgb(50%, 50%, 50%) } </pre> Näidetes on elemendi 'p' värviks punane, 'em' värviks violetne ning 'h1' värviks hall. ===Värvid kuueteistkümnendsüsteemis=== Kõige sagedamini esitatakse värve kuueteistkümnendsüsteemi arvudena. Põhimõtteliselt on see sama mis 'rgb()' funktsiooni kasutamine, aga kirjutatuna lühemalt. Kuueteistkümnendsüsteemi arvud esitatakse järgneval kujul: <pre> #RRGGBB </pre> Kus 'RR' tähistab punase, 'GG' rohelise ja 'BB' sinise värvi hulka 16-nd süsteemis vahemikus '00' kuni 'FF', mis on samaväärne kümnendsüsteemi vahemikuga 0 kuni 255. Iga 16-nd süsteemi arvu ette kirjutatakse trellid '#'. Arvud võib kirjutada nii suurte kui võikeste tähtedega. <pre> p { color: #FF0000 } em { color: #ff00ff } h1 { color: #7f7f7f } </pre> Kuueteistkümnendsüsteemi arve võib märkida ka lühendatult, kasutades vaid kolme numbrit. <pre> #RGB </pre> Sellisel juhul tähistab iga number tegelikult kahte sedasama numbrit. Järgnev näide on võrdväärne eelnevatega: <pre> p { color: #F00 } em { color: #f0f } h1 { color: #7f7f7f } </pre> Selliselt kujul on värve hea kasutada juba näiteks seetõttu, et enamik graafikaprogramme pakub võimalust sellises formaadis värvikoode lihtsalt kopeerida ja muuta. {{Navigatsioon|CSS|Keele struktuur|Valikuline selekteerimine}} 25 sysop 1369 2004-08-13T13:00:30Z 24.29.135.164 <table> <tr><td align="right"><a href="/w/wiki.phtml?title=Eri:Allpages&amp;from=Background_tag" title ="Eri:Allpages">Background tag</a></td><td> to </td><td align="left">Main Page</td></tr> </table> 26 1370 2004-08-13T11:46:07Z Nene 1 '''Tabel CSS-is kasutatavate värvide nimede ja väärtustega.''' Pilt loodud kasutades HTML-i ja CSS-i. Ekraanipilt võetud Opera brauserist, redigeeritud Gimp-iga. CSS: <pre> tr > td { color: #fff } tr > td + td { color: #000 } td { padding: 0.5em; margin: 0em; font-family: monospace; white-space: pre; font-weight: bold; } </pre> HTML: <pre> <table cellspacing="0"> <tr><td style="background-color:#800000">maroon #800000</td> <td style="background-color:#ff0000">red #ff0000</td></tr> <tr><td style="background-color:#808000">olive #808000</td> <td style="background-color:#ffff00">yellow #ffff00</td></tr> <tr><td style="background-color:#008000">green #008000</td> <td style="background-color:#00ff00">lime #00ff00</td></tr> <tr><td style="background-color:#008080">teal #008080</td> <td style="background-color:#00ffff">aque #00ffff</td></tr> <tr><td style="background-color:#000080">navy #000080</td> <td style="background-color:#0000ff">blue #0000ff</td></tr> <tr><td style="background-color:#800080">purple #800080</td> <td style="background-color:#ff00ff">fuchsia #ff00ff</td></tr> <tr><td style="background-color:#000000">black #000000</td> <td style="background-color:#ffffff">white #ffffff</td></tr> <tr><td style="background-color:#808080">gray #808080</td> <td style="background-color:#c0c0c0">silver #c0c0c0</td></tr> <tr><td style="background-color:#ffa500">orange #ffa500</td><td></td></tr> </table> </pre> 27 1371 2004-08-13T12:35:21Z Nene 1 CSS Teksti kujundamine moved to CSS Teksti paigutamine #REDIRECT [[CSS Teksti paigutamine]] 28 1372 2004-08-13T14:53:24Z Nene 1 Peatüki lõpuks valminud kujundus. Ekraanipilt võetud brauserist Opera, redigeeritud Gimp-iga. HTML-i ja CSS-i kood asub peatükis [[CSS Valikuline selekteerimine]]. 29 3205 2005-10-26T20:24:35Z Nene 1 +Navigatsioon Tihtipeale jääb väheseks üksnes võimalusest omistada stiile HTML-i elemendi nime järgi, näiteks muuta mõni konkreetne pealkiri allajoonituks või teha ühe lõigu piires kõik rõhutatud sõnad punaseks. Selleks ja veel palju enamaks on CSS-is mitmesugused selektorid. ==Kõigi elementide selekteerimine== Sümbol <code>*</code> (tärn) selekteerib kõik elemendid. Esmapilgul võib tunduda, et selle effekt on täpselt sama, mis kasutades <code>body</code> elementi, kuid neil kahel on siiski selgelt tuntav vahe. Mille poolest erinevad üksteisest näiteks järgnevad deklaratsioonid: * { color: green } body { color: green } Mõlemad muudavad kogu teksti roheliseks, aga erinevus seisneb selles, et määrates värvi elemendile <code>body</code>, kandub see edasi kõigile temas sisalduvatele elementidele, välja arvatud nendele, millele on atribuut <code>color</code> juba eelnevalt määratud. Seega muutub roheliseks kõik ülejäänud tekst peale linkide, sest neile on juba antud sinine värv. Kasutades tärni (<code>*</code>) muutub aga roheliseks kogu tekst, sealhulgas ka lingid. Põhimõtteliselt on tärn samaväärne sellega, kui me kirjutaksime kõik html-i elemendid ja eraldaksime nad komadega: a, abbr, acronym, ... , var { ... } ==Alamelementide selekteerimine== Selguse huvides kasutame järgmist HTML-i koodinäidet: <pre> <body> <h1>Lorem ipsum <em>dolor</em></h1> <p>Lorem ipsum dolor <strong>sit amet</strong>, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut <em>enim</em> ad minim veniam, quis nostrud <a href="#">exercitation <em>ullamco</em> laboris</a> nisi ut aliquip ex ea <a href="#">commodo</a> consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla <em>pariatur</em>. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui <em>officia</em> deserunt mollit anim id est laborum</p> </body> </pre> Sooviksime, et kõik <code>em</code> elemendid, mis on pealkirjades oleksid hariliku kaldkirja asemel hoopis allajoonitud, aga linkide (<code>a</code>) sees olevad <code>em</code> id oleksid nii üla- kui alajoonitud, kõik ülejäänud oleksid kaldkirjas nagu ikka. Sellisel puhul aitab meid võimalus selekteerida alamelemente ehk siis elemente, mis asuvad teise elemendi sees. Süntaks on järgmine: E F { ... } Taoline selektor valib kõik elemendid <code>F</code>, mis asuvad elemendi <code>E</code> sees või viimases sisalduva elemendi sees jne jne. Seega võime koostada järgmise stiililehe: <pre> h1 em { text-decoration: underline; font-variant: normal; } a em { text-decoration: underline overline; font-variant: normal; } </pre> Selle sama võib kirjutada ka järgmiselt: <pre> h1 em, a em { font-variant: normal } h1 em { text-decoration: underline } a em { text-decoration: underline overline } </pre> Pange tähele, et korraga on eraldatud <code>h1 em</code> ja <code>a em</code>, kuna koma on väga madala prioriteediga selektor ning võetakse arvesse kõige viimasena (samamoodi nagu matemaatikas liitmistehe tehekse alles peale korrutamisi, jagamisi ja astendamisi). Järgnev näide ei tee seda, mida ta näib tegevat: h1 em,strong { color: blue } Selle asemel et muuta siniseks pealkirjas resideeruvad <code>em</code> ja <code>strong</code> elemendid, muudetakse siniseks vaid pealkirjades asuvad <code>em</code>-id ning <code>strong</code>-id tehakse kõik siniseks. Järglaste selektorit võib kasutada ka mitu korda järjest. Näiteks, et selekteerida <code>em</code> elemendid, mis asuvad lõikude sees: p a em { ... } võib pikendada seda seda selektorit veelgi: html body p a em { ... } Selektoris võib elemendi asemel kasutada ka tärni (<code>*</code>), mille koha peale sobib suvaline element. Näiteks, et selekteerida kõik rõhutused, mis asuvad lõigu piires mõne teise elemendi sees: p * em { ... } Või selekteerida ''kõik'' elemendid, mis asuvad lõigus mõne teise elemendi sees: p * * { ... } ==Klassid ja ID-d== HTML lubab määrata igale elemendile klassi (parameeter <code>class</code>) ja / või identifikaatori (parameeter <code>id</code>). Klassi ja identifikaatori peamine erinevus seisneb selles, et ID peab olema lehekülje piires unikaalne, ehk siis <code>id</code> väärtust, mis määratud ühele elemendile, ei saa enam anda teisele. Ühte klassi võib samas aga kuuluda piiramatu arv elemente. Lisaks võib üks element kuuluda korraga mitmesse klassi. Klassid ja ID-d annavad võimaluse lisada HTML-ile semantilist (tähenduslikku) infot. Päris kindlasti vajavad aga klassi ja / või ID määramist elemendid <code>div</code> ja <code>span</code>, millel muidu puudub igasugune sementiline tähendus. Olgu meil näiteks selline HTML-i lõik: <pre> <div id="peatykk-1" class="peatykk"> <h1>Lorem ipsum <em>dolor</em></h1> <p>Lorem ipsum dolor <strong>sit amet</strong>, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut <em>enim</em> ad minim veniam, quis nostrud <a href="#peatykk_2" class="siselink">exercitation</a> ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea <a href="#">commodo</a> consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla <em>pariatur</em>.</p> <p>Excepteur sint <span class="laul">juhheirassa, huhhei</span> qui <em>officia</em> deserunt mollit anim id est laborum</p> </div> <div id="peatykk-2" class="peatykk"> <h1>At vero eos et accusamus</h1> <p>At vero eos et accusamus et iusto odio dignissimos ducimus qui blanditiis <a href="peatykk_1" class="siselink">praesentium</a> voluptatum deleniti atque corrupti quos dolores et quas molestias excepturi <em>sint occaecati cupiditate</em> non provident, similique sunt in culpa qui. <strong class="hoiatus">Officia deserunt mollitia attencione!</strong> Id est laborum et dolorum fuga. Et harum quidem rerum facilis est et expedita distinctio.</p> <p class="laul">Kes hommikuti külas käib,<br /> see asjatult ei longi,<br /> sest teavad kõik - param-paraa -<br /> et selleks hommik ongi.</p> </div> </pre> ===Klassid=== Klasside selekteerimiseks kirjutatakse elemendi nime järele punkt <code>.</code>, peale mida kirjutatakse klassi nimi. Süntaks järgmine: element.klassinimi { ... } Seda teades võime kirjutada stiilid eelmises HTML-i näites toodud klasside jaoks: <pre> div.peatykk { border-bottom: double thin gray } a.siselink { text-decoration: underline overline } span.laul, p.laul { font-style: italic } strong.hoiatus { background-color: red; text-transform: uppercase; } </pre> Kuna tegelikult sooviksime kõigi klassi <code>laul</code> kuuluvate elemntide teksti kirjutada kursiivis, siis võime kasutada kõikide elementide selektorit <code>*</code>: *.laul { font-style: italic } Selles konstruktsioonis võime ka tärni ära jätta ning kirjutada lihtsalt: .laul { font-style: italic } See on täiesti samaväärne koos-tärniga variandiga. ===Identifikaatorid=== Identifikaatorite selekteerimiseks kirjutatakse elemendi nime järele sümbol <code>#</code> (trellid), mille järel omakorda identifikaatori nimi. element#identifikaator { ... } Seega võime kirjutada stiilid meie HTML-i näites olevatele ID-dele: div#peatykk-1 { background-color: #ccd } div#peatykk-2 { background-color: #dcc } Analoogselt klassidega võime kasutades tärni (<code>*</code>) valida suvalise elemendi, millele vastav ID on seatud: *#peatykk-1 { background-color: #ccd } Või kirjutada sama ilma tärnita: #peatykk-1 { background-color: #ccd } Tihtipeale ongi mugav kasutada just viimati toodud süntaksi, sest nagunii omab seda ID-d vaid üks element, mille tüüp on üldjuhul teada ega muutu. ==!important== Teinekord on tarvis, et mõni stiil oleks kõrgema prioriteediga kui teised. Olgu meil üks suur pikk dokument, mis on jaotatud <code>div</code> elemente kasutades alamosadeks: sissejuhatus, sisuosa, kokkuvõte ja lisad. Me soovime värvida igas dokumendi osas olevad pealkirjad erineva värviga ning kirjutame seega nõnda: #sisu h2, #sisu h3 { color: green } #sissejuhatus h2, #sissejuhatus h3 { color: blue } #kokkuvote h2, #sissejuhatus h3 { color: brown } #lisad h2, #lisad h3 { color: black } Kuid mõningad osad meie dokumendist on alles kirjutamisel ning seetõttu me lisame igale pooleliolevale sektsioonile klassi <code>pooleli</code>. Kuna me soovime lugejaid selgelt informeerida, millised osad tekstist on alles toimetamisel, muudame nende sektsioonide teksti punaseks: .pooleli { color: red } Kuid oh häda - sedasi tehes muutub punaseks vaid tekst ning pealkirjad jäävad endiselt seda värvi, mis nad olid ülalpool määratud. Isegi kui me kirjutame nõnda: .pooleli, .pooleli h2, .pooleli h3 { color: red } Või, kui me oleme nõus, et ka lingid, mis on poolelioleva teksti sees, samuti punaseks muutuvad, siis saame kirjutada veelgi lühemalt: .pooleli * { color: red } Tuleb tunnistada, et reaalses elus on situatsioonid, kus meil on tarvis veebilehe kujundamisel <code>!important</code> käsku kasutada, niisama harvad kui Eesti maavärinad. Märksa olulisemat rolli mängib <code>!important</code> aga kasutajapoolsetes stiililehtedes, kus see on praktiliselt ainus võimalus määramaks stiile, mida veebilehe autorid üle kirjutade ei saa. ==Selektorite kombineerimine== Klasse ja ID-sid saab kenasti kasutada koos ning kombineerida neid teiste selektoritega. Näiteks võime täpsustada, et ID <code>peatykk-1</code> peab kuuluma klassi <code>peatykk</code>: div.peatykk#peatykk-1 { ... } Võib määrata, et kõigi esimeses peatükis olevate linkide taustavärv oleks roheline: div#peatykk-1 a { background-color: green } ning siselinkide oma kollane: div#peatykk-1 a.siselink { background-color: yellow } Lõpetuseks võib kõik need näited kokku klapitada, lisada väikseid täiendusi ning saada sellise stiilile: <pre> body { font-family: sans-serif; padding: 0em; } div.peatykk { padding: 1em; margin: 0em; } div.peatykk h1 { border-bottom: double thick gray } div#peatykk-1 { background-color: #ccd } div#peatykk-2 { background-color: #dcc } a.siselink { text-decoration: underline overline } div.peatykk a { background-color: yellow } .laul { font-style: italic } strong.hoiatus { background-color: red; text-transform: uppercase; } </pre> mis annab meie lehele umbes sellise välimuse: [[Pilt:CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png]] {{Navigatsioon|CSS|Ühikud|Pseudoklassid ja pseudoelemendid}} 30 1374 2004-08-13T18:00:23Z Nene 1 Joonis CSS-is kasutatavate servade, veeriste ja polstrite kohta. Pilt on valmistatud kasutades HTML-i ja CSS-i. Ekraanipilt on võetud brauserist Opera, töödeldud Gimpiga. HTML: <pre> <div id="veeris"> Veeris / Margin <div id="serv"> Serv / Border <div id="polster"> Polster / Padding <div id="sisu"> Sisu </div> </div> </div> </div> <ul> <li><span></span> - läbipaistev ala</li> <li><span></span> - serva värv (border-color)</li> <li><span></span> - taustavärv (background-color)</li> </ul> </pre> CSS: <pre> body { padding: 2em; font-size: large; font-weight: bold; font-family: sans-serif; } div { padding: 1.5em; padding-top: 0em; line-height: 1.5em; text-align: center} #veeris { border: dashed 2px black; width: 300px } #serv { background: green } #polster { background: yellow } #sisu { border: dashed 2px black; padding-top: 1.5em;} ul { margin-left: 0em; padding-left: 0em; list-style-type: none} li { padding-left: 0.6em; margin-bottom: 0.2em; } li span { background: white; padding-left: 3em; border: solid 1px black } li+li span { background: green } li+li+li span { background: yellow } </pre> 31 3216 2005-10-26T20:54:15Z Nene 1 +nav [[Pilt:CSS_kasti_mudel.png]] Igat objekti ümbritsevad polster, serv ja veeris. Objektiks võib olla täht, sõna, lõik, pilt, kasvõi kogu dokument. * '''padding''' - '''polster''' on ala, mis jääb objekti enda ja tema serva vahele. Veeris on sama värvi kui objekti taustavärv. * '''border''' - '''serv''' on joon, mis ümbritseb objekti. Serval võib olla eraldi määratud värv, kuju ja paksus. * '''margin''' - '''veeris''' on ala, mis eraldab objekti teistest tema kõrval, ees ja järel asuvatest objektidest. Veeris on sama värvi kui objekti ümbritseva elemendi taust - täpsemalt öeldes, veeris on läbipaistev. Polster, serv ja veeris võivad olla elemendi neljal küljel täiesti erinevad või puududa hoopis. Vaikimisi puuduvadki need paljudel elementidel. ==Polstrid: padding== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''inherit''' Atribuut '''padding''' võib omada nelja erisugust süntaksit: <pre> padding: <kõik-küljed>; padding: <ülal-all> <paremal-vasakul>; padding: <ülal> <paremal-vasakul> <all>; padding: <ülal> <paremal> <all> <vasakul>; </pre> * Esimene muudab polstri nii ülal, all, vasakul kui paremal ühesuuruseks. * Teine annab ülemise ja alumise polstri väärtuseks <ülal-all> ning parema ja pahema väärtuseks <paremal-vasakul>. * Kolmandas määratakse esiteks ülemise, siis parema ja pahema ning viimaks alumise polstri laius. * Neljandas antakse igale küljele eraldi väärtus. Näiteks: <pre> p { padding: 3em } p { padding: 5px 10px } p { padding: 1em 2em 0em } p { padding: 10% 5% 15% 5% } </pre> * Esimene muudab kõik polstrid kolme tähekõrguse laiuseks. * Teine muudab ülemise ja alumine polstri viie ning parema ja vasaku kümne pikseli paksuseks. * Kolmas määrab ülemisele väärtuseks '1em', külgedele '2em' ning alumisele '0em'. * Neljas annab igale küljele eraldi väärtuse: üleval 10%, paremal 5%, all 15% ja vasakul 5% elemendi laiusest (määratud atribuudiga 'width'). Lisaks parameetrile 'padding' saab polstri määramiseks kasutada ka atribuute '''padding-top''', '''padding-right''', '''padding-bottom''' ja '''padding-left''', mis siis vastavalt määravad ülemise, parema, alumise ja vasakpoolse polstri. Neid on mugav kasutada, kui on vaja määrata polster üksnes ühele küljele või määrata mõnele küljele erinev polster ülejäänutest. <pre> p { padding: 4em; padding-left: 1em; } </pre> Näites muudetakse alustuseks kõikide külgede polster '4em' paksuseks ning seejärel seatakse vasaku polstri laiuseks '1em'. ==Veerised: margin== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''auto''' | '''inherit''' Veeriste puhul on pea kõik analoogne polstritega. Atribuudi 'margin' väärtus võib olla neljas eri vormis: <pre> margin: <kõik-küljed>; margin: <ülal-all> <paremal-vasakul>; margin: <ülal> <paremal-vasakul> <all>; margin: <ülal> <paremal> <all> <vasakul>; </pre> Näiteks: <pre> p { margin: 3em } p { margin: 5px 10px } p { margin: 1em 2em 0em } p { margin: 10% 5% 15% 5% } </pre> Samuti saab kasutada ka eraldi parameetreid kõigi külgede jaoks: '''margin-top''', '''margin-right''', '''margin-bottom''' ja '''margin-left'''. <pre> p { margin-top: 3em; margin-bottom: 2em; } </pre> ===Automaatsed veerised=== Väärtus 'auto' tähendab, et kogu vaba ruum sellel küljel täidetakse automaatselt veerisega. Et 'auto' toimiks, peab elemendile olema määratud laius (atribuut 'width'). Kui vasakule ja paremale küljele määratakse väärtus 'auto', siis täidetakse kummalgi pool pool olev vaba ruum võrdselt, mille tulemusena joondatakse element horisontaalselt keskele. Kui anda väärtus 'auto' vasakule küljele, siis paigutub element paremale. p { width: 200px; margin: 1em auto; } ===Veeriste kattumine=== Meil on tarvis, et iga esimese taseme pealkirja ja temale järgneva teksti vahel oleks 30 pikseli jagu vahet ning eelneva tekstiga oleks vahe 60 pikselit. Iga lõigu vahel peaks aga tühja ruumi olema 10 pikseli jagu. Seega me teeme sellise stiililehe: <pre> p { margin-top: 10px; margin-bottom: 10px; } h1 { margin-top: 30px; margin-bottom: 20px; } </pre> Kui palju jääb nende stiilide kohaselt üksteisele järgnevate lõikude vahele? Näib, et kuna ühe 'p' alumine veeris on 10px ja järgmise ülemine veeris samuti 10px, siis kokku tuleb vaheks 20px. Tegelikult on aga vahe vaid 10px, sest kui veerised vertikaalsuunas kohtuvad, siis nad kattuvad ning vahe jääb suurema veerise paksuseks. Niiviisi pole ka 'h1' ja 'p' vahekaugus 20px + 10px = 30px vaid hoopis max( 20px, 10px ) = 20px. Kattumises seisnebki veerise ja polstri üks põhilisi erinevusi: veerised on tekstiblokkide eraldamiseks, polstrid on tekstibloki siseseks kasutamiseks. ==Servad== ===Serva kuju: border-style=== Väärtus: '''none''' | '''hidden''' | '''solid''' | '''dotted''' | '''dashed''' | '''double''' | '''groove''' | '''ridge''' | '''inset''' | '''outset''' | '''inherit''' Atribuut '''border-style''' määrab serva kuju. Väärtuseks võib olla üks võtmesõnadest: * '''none''' - serv puudub, samaväärne serva paksuse sättimisega nulliks. * '''hidden''' - sama mis 'none', aga kasutades koos atribuudiga 'border-collapse', annab erineva tulemuse. * [[Pilt:CSS_border-style_solid.png]] '''solid''' - ühtlane joon. * [[Pilt:CSS_border-style_dotted.png]] '''dotted''' - punktjoon. * [[Pilt:CSS_border-style_dashed.png]] '''dashed''' - punktiirjoon. * [[Pilt:CSS_border-style_double.png]] '''double''' - topeltjoon. * [[Pilt:CSS_border-style_groove.png]] '''groove''' - väljapoole surutud joon. * [[Pilt:CSS_border-style_ridge.png]] '''ridge''' - sissepoole surutud joon. * [[Pilt:CSS_border-style_inset.png]] '''inset''' - sissepoole surutud ala piirjoon. * [[Pilt:CSS_border-style_outset.png]] '''outset''' - väljapoole surutud ala piirjoon. Vaikimisi on serva stiiliks 'none' ning paksuse ja / või värvi määramisest hoolimata ei muutu serv nähtavaks. Lihtsa joone nähtavale toomiseks tuleb määrata serva stiiliks vähemalt 'solid'. Süntaks sama, mis atribuutidel 'margin' ja 'padding': <pre> border-style: <kõik-küljed>; border-style: <ülal-all> <paremal-vasakul>; border-style: <ülal> <paremal-vasakul> <all>; border-style: <ülal> <paremal> <all> <vasakul>; </pre> Näiteks: <pre> p { border-style: solid } em { border-style: dashed dotted } a { solid none solid double } </pre> Samuti on ka atribuudid iga külje jaoks: '''border-top-style''', '''border-right-style''', '''border-bottom-style''' ja '''border-left-style'''. <pre> pre { border-style: solid; border-left-style: none; } </pre> ===Serva paksus: border-width=== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | '''thin''' | '''medium''' | '''thick''' | '''inherit''' Atribuut '''border-width''' määrab serva paksuse. Paksus võib olla määratud konkreetse mõõduga, nagu näiteks: <pre> a { border-width: 1px } </pre> või hoopis võtmesõnaga: * '''thin''' - õhuke serv * '''medium''' - harilik serv (see väärtus on kasutusel vaikimisi) * '''thick''' - paks serv Võtmesõnade arvulised väärtused on brauserispetsiifilised ega vasta kindlale pikkusühikule. <pre> p { border-width: thick } </pre> Parameeter 'border-width' toimib samamoodi nagu 'border-style': <pre> p { border-width: 1px } p { border-width: 2px 0px } p { border-width: thin thin medium } p { border-width: thin 0px thin thick } </pre> Lisaks on olemas ka atribuudid iga konkreetse serva jaoks: '''border-top-width''', '''border-rigth-width''', '''border-bottom-width''', '''border-left-width'''. <pre> p { border-width: 1px; border-bottom-width: 2px; } </pre> ===Serva värv: border-color=== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&lt;värv&gt;]] | '''transparent''' | '''inherit''' Atribuut '''border-color''' määrab serva värvuse. Väärtus 'transparent' teeb serva läbipaistvaks ehk siis sama värvi mis objekti taustavärv. Kui Servale värvi mitte määrata, siis kasutatakse objekti tekstivärvi (määratud atribuudiga 'color'). Süntaks on üldjoontes sama, mis eelnevatel: <pre> p { border-color: #ff5080 } p { border-color: #fff #000 } p { border-color: #f00 #0f0 #00f } p { border-color: red green blue transparent } </pre> Samuti on ka atribuudid iga serva jaoks: '''border-top-color''', '''border-rigth-color''', '''border-bottom-color''', '''border-left-color'''. <pre> em { border-color: blue; border-left-color: #fac; border-right-color: #0cc; } </pre> ===Lühendatud parameeter: border=== Väärtus: [[#Serva kuju: border-style|&lt;border-style&gt;]] | [[#Serva paksus: border-width|&lt;border-width&gt;]] | [[#Serva värv: border-color|&lt;border-color&gt;]] | '''inherit''' Atribuut '''border''' ja tema velled '''border-top''', '''border-rigth''', '''border-bottom''' ja '''border-left''' annavad võimaluse määrata korraga serva kuju, paksuse ja värvi. Atribuut 'border' määrab need omadused korraga kõigi külgede jaoks, ülejäänud parameetrid määravad need vaid vastava külje kohta. <pre> p { border: solid thin red } </pre> Selles näites määratakse kõik servad ühtlaseks, õhukeseks ja punaseks. <pre> em { color: red; border-left: dashed; } </pre> Siin näites määratakse vasak serv hariliku paksusega punktiirjooneks, mis on sama värvi kui elemendi tekstivärv; antud juhul punane. <pre> h1 { border-bottom-style: solid; border-bottom: #ccc 5px; } </pre> Selles näites aga pealkirja 'h1' alla joont ei teki, ehkki alguses on määratud stiiliks 'solid', mis peaks ju joone nähtavale tooma. Kuid atribuut 'border-bottom' kirjutab üle kõik kolm serva omadust ning nende tarbeks mida mainitud pole, kasutab vaikimisi väärtusi mitte neid, mis on juba varem sellele servale määratud. {{Navigatsioon|CSS|Teksti paigutamine|Positsioneerimine}} 32 1376 2004-08-15T19:13:34Z Nene 1 CSS border-style: dashed CSS border-style: dashed 33 1377 2004-08-15T19:15:11Z Nene 1 CSS border-style: dotted CSS border-style: dotted 34 1378 2004-08-15T19:16:15Z Nene 1 CSS border-style: double CSS border-style: double 35 1379 2004-08-15T19:17:35Z Nene 1 CSS border-style: groove CSS border-style: groove 36 1380 2004-08-15T19:18:30Z Nene 1 CSS border-style: inset CSS border-style: inset 37 1381 2004-08-15T19:19:23Z Nene 1 CSS border-style: outset CSS border-style: outset 38 1382 2004-08-15T19:20:19Z Nene 1 CSS border-style: ridge CSS border-style: ridge 39 1383 2004-08-15T19:21:34Z Nene 1 CSS border-style: solid CSS border-style: solid 40 3204 2005-10-26T20:22:30Z Nene 1 +Mall:Navigatsioon ==Viis peamist pseudoklassi== Pseudoklassid võimaldavad lisada erinevaid efekte mingitele selektoritele või nende osadele. Pseudoklassid on tõenäoliselt kõige populaarsem CSS-i kasutusvaldkond, mida tunnevad ka need, kes muidu oma leheküldel absoluutselt CSS-i abi ei kasuta. Pseudoklassi üldkuju on järgmine: <pre> selektor:pseudoklass { ... } </pre> Pseudoklasse on viis: * '''link''' - külastamata link * '''visited''' - külastatud link * '''hover''' - element kursori ülelibistamise ajal * '''active''' - element hiirevajutuse ajal * '''focus''' - element on valitud (näiteks vormielement, mis ootab teksti sisestamist) Näiteks võime omistada elemendi 'a' pseudoklassidele järgmised stiilid: <pre> a:link { color: blue } a:visited { color: gray } a:hover { color: red } a:active { color: purple } </pre> Sellisel juhul on külastamata lingid sinised ja külastatud hallid. Kui hiirekursoriga üle lingi libistada, siis muutub see punaseks, kui hiire esimene klahv lingil olles alla vajutada, siis muutub värv violetseks. ==Järjekord loeb!== Järgnevalt väärib meie tähelepanu asjaolu, et pseudoklasside deklareerimise '''järjekord on oluline'''. Kui eelpool toodud järjekorda muuta, siis hakkab lehekülg töötama teistviisi: <pre> a:link { color: blue } a:active { color: purple } a:hover { color: red } a:visited { color: gray } </pre> Sellise järjestuse puhul on tulemuseks see, et külastamata lingid on endiselt sinised ja lingist kursoriga üle käies muutub see punaseks, aga hiire klahvi vajutamise peale ei juhtu midagi. Hoopis imelik on aga lugu külastatud linkidega, sest need on ja jäävad halliks ükskõik kui palju sa ka nende peal kursorit ei liigutaks ega klikiks. Mõnikord on selline linkide käitumine just see, mida sa soovid, aga enamasti siiski mitte. Seega järjekord on tähtis, aga miks just selline, ja miks käituvad elemendid toodud järjestuste puhul just nõnda? Põhjus on selles, et element võib üheaegselt kuuluda mitmesse erinevasse pseudoklassi. Näiteks võib link olla üheaegselt külastamata ning kursori all. Kuna pseudoklasside "kaalud" on võrdsed, siis jääb sellises olukorras peale see pseudoklass, mis on deklareeritud viimasena. Vaadeldes viimast näidet näeme nüüd, et link ei muutunud violetseks (purple) kordagi seetõttu, et alati kui lingi peale vajutati asus hiir lingi kohal ning 'hover'-iga määratud stiil kirjutas 'active'-stiili üle. Samuti, kui link oli juba külastatud, siis varjutas see nii 'hover' kui 'active' staatuse, sest oli deklareeritud viimasena. Seega tasub meeles pidada järjekord 'link', 'visited', 'hover' ja 'active', ehk lühendatult LVHA, ehk mnemooniliselt "LoVe, HA!". Klasside 'link' ja 'visited' omavaheline järjekord pole tegelikult oluline, sest link ei saa üheaegselt olla külastatud ja külastamata, aga on lihtsalt loogilisem kirjeldada külastamata link enne. Pseudoklass 'focus' võiks asuda aga kõige lõpus - kui muidugi soovitakse, et näiteks tekstikast oleks teksti sisestamise ajal punase taustaga hoolimata sellest, kas kursor on selle kohal või mitte. ==Pseudoklasside kombineerimine== Pseudoklasse võib ka omavahel kombineerida määramaks täpselt mis juhtub, kui element kuulub korraga mitmesse klassi. <pre> a { text-decoration: none; font-size: large; font-weight: bold } a:link { color: green } a:link:hover { color: olive } a:link:hover:active { color: #0f0 } a:visited { color: red } a:visited:hover { color: purple } a:visited:hover:active { color: #ff0 } </pre> Siin määratakse esmalt, et kõik lingid, hoolimata olekust, on allajoonimata, suured ja rasvased. Järgmised deklaratsioonid määravad, et kui link on külastamata, siis on ta sinine, kursori all oliivikarva ja klikkimise ajal neoonroheline. Külastatud lingid on punased, kursori all violetsed ning klikkimise ajal erk-kollased. ==Pseudoklasside määramine mitte-linkidele== CSS lubab määrata pseudoklasse 'hover', 'active' ja 'focus' kõigile elementidele (mitte ainult linkidele). Kahjuks ei toeta mitmed laialt levinud brauserid (eeskätt Microsoft Internet Explorer) seda võimalust. 'focus'-t muidugi lingile määrata ei saagi, aga see selleks. Näiteks võib määrata, et tekstilõik muutub hiirega üle libistades kontrastsemaks, klikkides aga negatiivseks: <pre> p { color: #222; background-color: #ddd; } p:hover { color: #000; background-color: #fff; } p:active { color: #fff; background-color: #000; } </pre> NB! Efekti nägemiseks kasuta mõnda uuemat brauserit näiteks perekondadest Mozilla, Opera, Konqueror või Safari. ==Pseudoelemendid: esimene rida ja esimene täht== CSS annab võimaluse määrata eraldi stiil tekstilõigu esimesele reale ja / või tähele. Selleks saab kasutada pseudoelemente '''first-line''' ja '''first-letter''': <pre> p:first-line { font-variant: small-caps } p:first-letter { font-size: xx-large } </pre> Näites määratakse, et esimene on kirjutatud trükitähtedega ning esimene täht on ülejäänutest märgatavalt suurem (oletades, et elemendi 'p' kirjusuurus on 'medium'). Stiili rakendamise tulemus võib olla umbes selline: [[Pilt:CSS Pseudoelemendid first-letter.png]] Tihtipeale soovitakse aga, et esimene täht oleks nn ''Drop Cap''. Selleks puhuks sobib suurepäraselt parameeter '''float''': <pre> p:first-letter { font-size: xx-large; float: left; } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Pseudoelemendid first-letter float.png]] Ka pseudoelementide puhul tegelikult järjekord oluline pole, sest pseudoelemendid on erineva kaaluga ning kui tekst kuulub korraga mitmesse pseudoelementi, siis saab määravaks spetsiifilisem element. Kahjuks ei kehti see aga Microsoft Internet Exploreri puhul, mis tõlgendab neid võrdse kaaluga olevateks ning arvestab seda, mis määratud viimasena. Näiteks järgmine stiilileht ei anna IE-ga vaadates soovitavat tulemust: <pre> div:first-letter { color: blue; font-size: xx-large; } div:first-line { color: red } </pre> Siin on elemendi esimene rida punane ning esimene täht suur ja samuti punane. Õnneks on sellele probleemile väga lihtne lahendus - kirjeldada kõigepealt 'first-line' ja alles siis 'first-letter': <pre> div:first-line { color: red } div:first-letter { color: blue; font-size: xx-large; } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Valikuline selekteerimine|Fontide sättimine}} 41 3218 2005-10-26T20:56:18Z Nene 1 +nav Tausta defineerimiseks on järgmised võimalused: ==Taustapilt: background-image== Väärtus: [[CSS:Ühikud#URI-d|&lt;URI&gt;]] | '''none''' | '''inherit''' Atribuut '''background-image''' määrab taustaks kasutatava pildi. Vaikimisi paanitakse pilti niimitu korda, kui on tarvis kogu tausta katmiseks. Kui pilt on läbipaistev (näiteks gif või png formaadis), siis on läbipaistvad alad taustaga ühte värvi (määratud atribuudiga [[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]]). Väärtus 'none' määrab, et taustapilt puudub (muidugi võib ka kogu parameetri ära jätta). Sedaviisi on lihtne luua mitmesuguseid mustreid kasutades pilte, mis üksteise kõrvale paigutades ühte sulavad. Mõningaid selliseid pilte on väga kerge ise luua (näiteks mitmesugused triibulised või ruudulised taustad), samas mitmete keerukamate jaoks on tarvis juba meistrikätt ja / või vastavat programmi. <pre> body { background-image: url("ruudud.png") } h1 { background-image: url("triibud.png") } </pre> Kuigi taustamustrid on toredad, tuleb nendega olla ettevaatlik, et mitte muuta teksti loetamatuks. ==Paanimine: background-repeat== Väärtus: '''repeat''' | '''repeat-x''' | '''repeat-y''' | '''no-repeat''' | '''inherit''' Atribuut '''background-repeat''' määrab, kas ja millisel moel taustapilti korratakse. Väärtustel on järgmine tähendus: * '''repeat''' - pilti paanitakse nii horisontaal- kui vertikaalsuunas (see väärtus on kasutusel vaikimisi) * '''repeat-x''' - pilti paanitakse horisontaalsuunas ehk x-telge pidi * '''repeat-y''' - pilti paanitakse vertikaalsuunas ehk y-telge pidi * '''no-repeat''' - pilti ei paanita Atribuudi 'background-repeat' abiga saab luua mitmeid kenasid veeriseid. olgu meil näiteks sellised pildid: * [[Pilt:CSS Taustad siksakk.png]] - 'siksakk.png' * [[Pilt:CSS Taustad loss.png]] - 'loss.png' Nendega võime teha kaks erinevat stiililehte. Esimesel juhul kasutades 'repeat-y': <pre> body { background-image: url("siksakk.png"); background-repeat: repeat-y; padding-left: 100px; /* jätame pildi laiuse jagu ruumi */ } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Taustad siksakk tulemus.png]] Teisel juhul kasutades 'repeat-y': <pre> body { background-image: url("loss.png"); background-repeat: repeat-x; padding-top: 25px; /* jätame pildi kõrguse jagu ruumi */ } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Taustad loss tulemus.png]] ==Asend: background-position== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | '''left''' | '''center''' | '''right''' || [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | '''top''' | '''center''' | '''bottom''' | '''inherit''' Atribuut '''background-position''' määrab taustapildi asendi (vertikaal- ja horisontaalpositsiooni). Enamasti määratakse asend kahe võtmesõna kombinatsioonina: * '''top left''' või '''left top'''- ülal vasakul (0% 0%) * '''top center''', '''center top''' või '''top''' - ülal keskel (50% 0%) * '''top right''' või '''right top''' - ülal paremal (100% 0%) * '''center left''' või '''left center''' või '''left''' - keskel vasakul (0% 50%) * '''center center''' või '''center''' - lehe keskel (50% 50%) * '''center right''', '''right center''' või '''right''' - keskel paremal (100% 50%) * '''bottom left''' või '''left bottom''' - all vasakul (0% 100%) * '''bottom center''', '''center bottom''' või '''bottom'''- all keskel (50% 100%) * '''bottom right''' või '''right bottom''' - all paremal (100% 100%) Kuid võib määrata ka kasutades protsente - '''x% y%'''. Väärtus '0% 0%' tähendab, et pildi ülemine vasak nurk asub tausta ülemises vasakus nurgas. Väärtus '100% 100%' tähistab, et pildi alumine parem nurk asub tausta alumises paremas nurgas. Väärtus '10% 30%' tähistab, et punkt pildil asukohaga 10% vasakult ja 30% ülevalt, asetatakse taustal punkti asukohaga 10% vasakult ja 30% ülevalt. Kui on antud vaid üks väärtus, siis on teine automaatselt 50%. Määrates asukoha kasutades mõõtühikuid (näiteks '''Xpx Ypx''') paigutatakse pildi ülemine vasak nurk X ühiku kaugusele tausta vasakust servast ning Y ühiku kaugusele tausta ülaservast. Puuduv väärtus asendatakse 50%-ga. Näiteks võime paigutada teksti taha vesipildi, mis asuks teksti keskel: <pre> body { background-image: url("vesipilt.png"); background-repeat: no-repeat; background-position: center; } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Taustad vesipilt tulemus.png]] Või kasutades koos paanimisega: <pre> body { background-image: url("hoiatusriba.png"); background-repeat: repeat-y; background-position: right; padding-right: 55px; } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Taustad hoiatusriba tulemus.png]] ==Kinnitus: background-attachment== Väärtus: '''fixed''' | '''scroll''' | '''inherit''' Atribuut '''background-attachment''' määrab, kas taust on "kinni kleebitud" või liigub lehekülje kerimisel kaasa. Väärtuse 'fixed' puhul taust ei liigu 'scroll' puhul liigub. Vaikimisi on väärtuseks 'scroll'. Näiteks järgnev kood tekitab lehekülje vasakule servale graafilise veerise, mis lehekülje kerimisel paigale jääb: <pre> body { background-image: url("stars.png"); background-repeat: repeat-y; background-position: left; background-attachment: fixed; } </pre> Tausta fikseerimine toimub ainult peaakna või -vaate suhtes. See tähendab, et näiteks leheküljel olevale kerimisribaga kastil ei liigu taustavärv kui kogu lehekülge kerida, ega ka siis kui kerida vaid konkreetse elemendi sisu. ==Lühidefinitsioon: background== Väärtus: [[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|&lt;background-color&gt;]]| [[#Taustapilt: background-image|&lt;background-image&gt;]] | [[#Paanimine: background-repeat|&lt;background-repeat&gt;]] | [[#Asend: background-position|&lt;background-position&gt;]] | [[#Kinnitus: background-attachment|&lt;background-attachment&gt;]] | '''inherit''' Lühidefinitsioon kõigi taustaparameetrite koos defineerimiseks. Näide: <pre> body { background: #00ffcc url(taust.gif) no-repeat fixed top left } </pre> Lühidefinitsiooni on mugav kasutada ka näiteks üksnes taustavärvi või pildi määramiseks: <pre> h1 { background: blue } p { background: url("lilled.png") } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Positsioneerimine|Loendid}} 42 3219 2005-10-26T20:58:01Z Nene 1 +nav HTMLi pakutavatele võimalustele loendite tegemiseks lisab CSS veel mõned. ==Sümbol: list-style-type== Väärtus: '''disc''' | '''circle''' | '''square''' | '''decimal''' | '''decimal-leading-zero''' | '''lower-roman''' | '''upper-roman''' | '''lower-greek''' | '''lower-alpha''' | '''upper-alpha''' | '''lower-latin''' | '''upper-latin''' | '''armenian''' | '''georgian''' | '''none''' | '''inherit''' Atribuut '''list-style-type''' täiendab oluliselt HTMLi loendimärgivalikut, lisades juurde ka näiteks armeenia ja gruusia keelele vastavad märkimisviisid. Kasutada on kujundid: * '''disc''' - seest täis ring * '''circle''' - seest tühi ring * '''square''' - ruut numbrid: * '''decimal''' - araabia number * '''decimal-leading-zero''' - juhtnulliga araabia number (01, 02, 03 jne) * '''lower-roman''' - väike rooma number (i, ii, iii, iv, v, jne) * '''upper-roman''' - suur rooma number (I, II, III, IV, V, jne) * '''armenian''' - armeenia number * '''georgian''' - gruusia number ja tähed: * '''lower-alpha''' - väiketäht (a, b, c, d, jne) * '''upper-alpha''' - suurtäht (A, B, C, D, jne) * '''lower-latin''' - ladina väiketäht (rangelt ladina tähestik, täpitähti jne pole) * '''upper-latin''' - ladina suurtäht * '''lower-greek''' - kreeka väiketäht (α, β, γ, jne) või kui tarvis võib märgid hoopistükkis välja lülitada: * '''none''' - puudub Enamik nendest väärtustest ei tohiks küsimusi tekitada, ainukestena ehk 'armenian' ja 'georgian', mis jäägu lugejale endale katsetada proovida - tulemused peaksid olema vähemalt huvitavad. Näide: <pre> ul { list-style-type: lower-roman } </pre> ==Pilt: list-style-image== Väärtus: [[CSS:Ühikud#URI-d|&lt;URI&gt;]] | '''none''' | '''inherit''' Atribuut '''list-style-image''' võimaldab defineerida graafilise loenditähise (sisuliselt pildi). Kui väärtuseks on 'none', siis näidatakse parameetriga 'list-style-type' määratud sümbolit. Samuti näidatakse viimast juhul, kui vastavat pildifaili ei suudeta serverist leida. Näide: <pre> ul { list-style-image: url("jubin.png"); list-style-type: circle; } </pre> NB! Kuna graafika võib olla eri põhjustel kättesaamatu, tuleb alati lisada varuvariandina ka 'list-style-type'-atribuut! ==Taandrida: list-style-position== Väärtus: '''inside''' | '''outside''' | '''inherit''' Atribuut '''list-style-position''' määrab, kas loend on taandega või ilma (s.t. esimene rida ümbritsevast tekstist paremale nihutatud). * '''inside''' - taandega * '''outside''' - ilma taandeta Vaikimisi on elemendid 'ol' ja 'ul' ilma taandeta ('outside'). Näide: <pre> ol { list-style-position: inside } </pre> ==Lühendatult: list-style== Väärtus: [[#Sümbol: list-style-type|&lt;list-style-type&gt;]] | [[#Pilt: list-style-image|&lt;list-style-image&gt;]] | [[#Taandrida: list-style-position|&lt;list-style-position&gt;]] | '''inherit''' Atribuuti '''list-style''' kasutatakse loendi kõigi kolme omaduse üheaegseks määramiseks: <pre> ul { list-style: url("pildid/kala.png") disc inside } ol { list-style: upper-roman outside } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Taustad|Raamide imitatsioonid}} 43 1387 2004-12-04T19:48:16Z Nene 1 peatükkideks jaotamine ja korrigeerimine wikipedia põhjal Märkus: käesolev alapeatükk on mõnevõrra tehniline ja rohkem mõeldud suuremate eelteadmistega lugejale. Arvutimaailmas vähem kodus olev lugeja võib aga selle alapeatüki vahele jätta ja siirduda kohe veebitegemise põhitõdede juurde järgmises peatükis. ==Algus== Vajadus luua standardseid dokumente, kus sisu ja vorm oleks üksteisest eraldatud, on märksa vanem kui veeb - samu põhimõtteid rakendati ka paberdokumentatsiooni ettevalmistamisel. Nii loodi 70. aastatel '''SGML''' - ''Standardized Generalized Markup Language'' - millest loodeti üldkasutatavat standardit igasuguse dokumentatsiooni koostamiseks. See osutuks aga suuremahuliseks ning üpris keerukaks ja kohmakaks süsteemiks ning enamik dokumente koostati muul viisil (nagu TeX või PostScript). See sai ka üheks veebi leiutamise ajendiks - luua standardne dokumendiesitusviis, mis oleks samas ka lihtsalt õpitav ja arusaadav. Nii tuletatigi SGMList '''HTML''' - ''HyperText Markup Language''. ==Versioonid== Esialgne HTML võimaldas kasutada lihtsaid tekstivorminguid (lõik, reavahetus, nimistud), linke ja lihtsat graafikat. HTMLi versiooni 1.0 ametlikult ei eksisteeri, kuna alguses kasutasid erinevad grupid erinevaid tõlgendusi. 1993 aasta lõpus järgnes otsingute periood (HTML 1.1, HTML+), mil mitmed osapooled pakkusid välja uusi tehnikaid, millest suur osa jäi piisava toetuse puudumisel kõrvale (kuid mitmed neist leidsid oma koha hilisemates versioonides. Kokkuleppele jõutud materjali põhjal aga loodi HTML 2.0. '''Versioon 2.0''' aastast 1994 oli esimene laialdaselt heakskiidetud standard, mis võimaldas lisaks eelnevale kasutada ka sisestusvorme (eeldasid töötlustarkvara olemasolu serveris). '''Versioon 3.2''' aastast 1996 - järgmine suurem standard (aasta varem ilmunud 3.0 jagas HTML+ saatust - palju uuendusi põhjustas lahkarvamusi ja standard ei leidnudki lõplikku heakskiitu), mis tõi laia kasutusse raamidega (''frame'') lehed, samuti tabelid ning HTMLi-väliste vahenditega loodud valmisprogrammid (''applet''). Tagantjärgi peetakse ebaõnnestunud uuenduseks 'font'-märgendit, mis oli mõeldud teksti välimuse määratlemiseks, kuid oli liiga jäik ja rikkus pealegi sisu ja vormi lahususe põhimõtet. Alternatiivina pakuti välja stiililehed ([[CSS]] ehk ''Cascading Style Sheets'') - ehkki ka nende puhul võttis ühisele arusaamisele jõudmine aega, tagasid nad siiski lehe loetavuse ka juhul, kui stiilimääranguid mingil põhjusel kasutada ei saanud. Märkida võib ka asjaolu, et lõigumärgend 'p' muutus alles siin paarismärgendiks - eelnev standard sätestas selle üksikuna. '''Versioon 4.0/4.01''' aastast 1998 - viimane klassikalise HTMLi versioonidest. Olulise muudatusena viidi kogu esituskuju määramisega tegelev osa (kirjastiilid, värvid jne) märgenditest välja (neid saab kasutada, kuid see on ebasoovitav) - stiililehed leidsid oma koha põhistandardis. Ka laiendati väliste objektide (eri programmeerimiskeeltes loodud skriptid jms) lisamise mehhanismi. Viimase suure muutusena oli erinevate keelte parema toetuse lisamine - seni oli HTML olnud üsna ladina tähestiku keskne. ==XHTML== 2000. aastast pärineb teine laialt kasutatav SGMLi tuletis - '''XML''' ehk ''Extensible Markup Language''. Kui HTMLi eesmärgiks oli võrgudokumentide loomine võimalikult lihtsal viisil (ja seetõttu keskendus sageli rohkem nende ekraanivälimusele kui struktuurile), siis XML lähtub suuremal määral SGMLi algsest eesmärgist - luua hea struktuuriga dokumente. XML on tänaseks leidnud kindla koha failiformaatides (näiteks OpenOffice.org-i dokumendid põhinevad XMLil, ka Microsoft kavatsevat oma tulevased dokumendiformaadid sellele rajada). Muuhulgas eristab XMLi HTMList ka võimalus ise märgendeid luua. HTMLi ja XMLi "kokkusulatamisel" 2001. aastal saadi '''XHTML''', mis käesoleva materjali kirjutamise ajal on W3C ametlikuks soovituseks. XHTMLi eripäraks varasemate versioonidega võrreldes on mõnevõrra suurem rangus - kõik märgendid on paaris, nõutav on väiketähtede kasutamine märgendites (XML on tõstutundlik) jne. Põhimõtteks on saavutada ühilduvus XMLiga, samal ajal täites ka HTML 4.01 nõudeid - seega on tegu mitte otseselt uue HTMLi versiooniga, vaid HTML 4.01 "uuestikirjutamisega" läbi XMLi reeglistiku. ==Mõned tähtsamad muutused HTMLi ajaloo jooksul== * Varajane HTML kasutas nii paaris- kui üksikmärgendeid, viimased standardid kasutavad üksnes paarismärgendeid (mõnel juhul saab kasutada lühivorme). * Varasemates versioonides (2.0, 3.2) soovitati märgendid kirjutada suurtähtedega (klassikaline HTML oli tõstutundetu, kuid nii olid märgendid muust tekstist paremini eristuvad), 4.0-s muutus soovitus vastupidiseks ning XHTMLis peab kasutama väiketähti. * Varasemates versioonides võis lisaparameetrite argumente kirjutada nii jutumärkidega kui ilma (lubatud olid nii ''&lt;p align=center&gt;'' kui ''&lt;p align="center"&gt;''), XHTML muutis jutumärgid kohustuslikuks. * Dokumendi tüübidefinitsiooni (DTD - ''Document Type Definition'') tähtsus on kasvanud - ehkki see võeti kasutusele päris algusest, ei lisatud seda enamikule lehtedele. Nüüdseks on ka see kohustuslik. ==Viited== * [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebilehekülg] 44 3629 2006-02-09T15:05:36Z Nene 1 /* Esimese veebilehe loomine */ + osa teksti loendina ==Natuke terminoloogiast== Veebilehel on lühidalt öeldes kaks peamist koostisosa - sisu ja struktuur. Sisu all mõistame materjali, mida soovime lugejale esitada (tekst, pildid, helid), struktuuri all aga selle materjali ülesehitust - lõigud, pealkirjad, tabelid jne. Veebilehe struktuur antakse edasi HTML-i märgendite abil. '''Märgendid''' (inglise keeles ''tag'') kirjutatakse <code>&lt;</code> (väiksem-kui) ja <code>&gt;</code> (suurem-kui) märkide vahele ning kasutatakse tüüpiliselt näiteks nii: Siin on üks '''&lt;strong&gt;'''eriti tähtis'''&lt;/strong&gt;''' asi - "eriti tähtis" on paksus kirjas. Märgendeid kasutatakse reeglina paarikaupa - märgistatava tekstilõigu alguses ja lõpus. Lõppmärgend erineb algusmärgendist kaldkriipsu poolest märgendi alguses. Seega ülalolevas näites on <code>&lt;strong&gt;</code> algusmärgend ja <code>&lt;/strong&gt;</code> lõpumärgend. Algus ja lõpumärgend koos nende vahel asetseva tekstiga moodustavad '''elemendi'''. Seega eelmises näites on meil <code>strong</code>-element, mis tervikuna on selline: <code>&lt;strong&gt;eriti tähtis&lt;/strong&gt;</code>. Lisaks algus- ja lõpumärgendile kuuluvad HTML-i elementide juurde ka '''atribuudid''' ning nende '''väärtused'''. Näiteks: Siin on üks &lt;strong '''title="vahva kirjeldus"'''&gt;eriti tähtis&lt;/strong&gt; asi. Siin on <code>title</code> on atribuut ning tema väärtuseks on <code>vahva kirjeldus</code>. Nagu näha, siis on atribuut seotud oma väärtusega võrdusmärgi abil. Atribuudi väärtus peab aga alati olema jutumärkide vahel (alternatiivina võib kasutada ka ülakomasid - <code>'</code>). Peamised terminid selged, võime asuda oma esimese veebilehe koodi kallale. ==HTML-Dokument vanasti== HTML-dokumendil on mõned kohustuslikud märgendid, mis määravad dokumendi piirid ja põhilise jaotuse. Esmalt tuleb määrata "algus ja ots" ehk dokumendi piirid. Varem oli asi hoopis lihtne: <pre> <HTML> <HEAD> <TITLE>Minu esimene veebileht</TITLE> </HEAD> <BODY> <H1>Pealkiri</H1> <P>Üks rida teksti...</P> </BODY> </HTML> </pre> Dokumendi alguses ja lõpus asuvad '''HTML'''-märgendid ning vahepealne jaguneb "peaks" ehk päiseks ('''HEAD''') ja "kehaks" ehk põhiosaks ('''BODY'''). Päis on mõeldud dokumenti iseloomustava info jaoks, selle sisse aga paigutatakse omaette '''TITLE'''-märgendite vahele dokumendi pealkiri (ilmub harilikult veebilehitseja tiitliribal). Kehaosas asub kogu ülejäänud tekst. ==HTML-Dokument tänapäeval== Seoses XMLi nõuetega XHTMLis on siin asi mõnevõrra keerulisem - XML vajab lisaks veel infot lehekülje kodeeringu ja muu sarnase kohta. Nii on sama pilt XHTMLis selline: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et"> <head> <title>Minu esimene veebileht</title> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=windows-1252" /> </head> <body> <h1>Pealkiri</h1> <p>Üks rida teksti...</p> </body> </html> </pre> Kahtlemata näib see algajale keeruline, kuid üldiselt võib selle algosa lahtiseletamise jätta hiljemaks ja kasutada sellist dokumendipäist mõnda aega lihtsalt pimesi - aeg luua esimene veebileht. ==Esimese veebilehe loomine== Ava oma lemmik '''tekstiredaktor''' ja kopeeri ülaltoodud näites olev tekst sinna täht-tähelt ümber. Võid muidugi ka käsitsi kirjutada, aga kopeerides saab lihtsalt rutem. Kui ''tekstiredaktor'' on sinu jaoks ebaselge termin, siis vali üks lihtne programm, millega saab harilikku tekstifaili kirjutada. Windowsi kasutajatele sobib selleks hästi '''Notepad''', aga kindlasti mitte Word. Linuxi kasutajatel on reeglina palju mitmesuguseid tekstiredaktoreid: Vi, Emacs, pico, nano, Kate... - kõik need sobivad suurepäraselt. Seejärel salvesta fail, andes talle nime, mille lõpus on ".html", näiteks "esimene.html". Notepadi puhul vali "File" -> "Save As...". * Faili nimeks kirjuta "esimene.html", * faili tüübiks määra "All files", * faili kodeeringuks pane "ANSI" ning kliki "Save". [[Pilt:HTML_Alustame_Notepad_Save_As.png|frame|center|Notepad'iga HTML faili salvestamine]] Kui fail salvestatud, siis ava see oma veebibrauseris, näiteks tehes topeltkliki faili ikoonil või valides brauseri menüüst "File" -> "Open..." ning otsides üles vastava faili. Kui kirjutasid faili täpselt selle teksti, mis näites toodud, siis avaneb brauseris üks suhteliselt tühi lehekülg lühikese igava tekstiga "dokumendi sisu". Kui vaatad brauseri tiitelribale (programmiakna kõige ülemisele ribale, mille paremas otsas on "X" nupp), siis seisab seal uhke tekst "Minu esimene veebileht". [[Pilt:HTML_Alustame_ie.png|frame|center|Veebilehe kuvamine MS Internet Explorer'iga]] Järgnev peatükk räägib sellest, mida on võimalik kirjutada <code>&lt;body&gt;</code> ja <code>&lt;/body&gt;</code> vahele. {{Navigatsioon algus|HTML|Lihtsa lehekülje loomine}} 45 3605 2006-01-28T21:29:37Z Nene 1 Tõstan siia lihtsalt ühe jupi teksti ümber... näis mis sest saab ==Täpitähed ja muud sümbolid== Uuemad brauserid saavad küll aru näiteks Windowsis kirjutatud ja täpitähti sisaldavast leheküljest, kuid mõnes muus süsteemis (näiteks Unixi terminalilt) kirjutamisel võib tekkida probleeme - töökoha klaviatuuril võivad täpitähed lihtsalt puududa. Sel juhul tuleb asendada erisümbolid (paraku on anglofiilist arvutile meie jaoks omased täpitähed ikkagi vaid erimärgid!) neid esindavate koodidega. Seda tehakse kahel võimalikul moel: * Sümbol "&amp;", numbritähis "#", vastava tähemärgi kood (näit. 64 - @), semikoolon * Sümbol "&amp;", "alusmärk" (näiteks "a"), "efektikood" (näiteks "uml"), semikoolon Teise meetodi korral saadakse märk mingist standardsest tähest, millele lisatakse mingi täiendav osa (täpid, kriips vms). Eesti tähtede puhul vajatakse lisaefektina täppe (''uml'' - tuleneb saksa ''Umlaut''-ist, kuna saksa keel on ilmselt maailma tuntuim täpitähti kasutav keel), ja lainelist joont ehk tildet (''tilde''), seega kirjutatakse neid nii: * õ - &amp;otilde; või &amp;#245; * ä - &amp;auml; või &amp;#228; * ö - &amp;ouml; või &amp;#246; * ü - &amp;uuml; või &amp;#252; * š - &amp;#154; * ž - &amp;#158; Suurtähed kirjutatakse analoogiliselt: * Õ - &amp;Otilde; või &amp;#213; * Ä - &amp;Auml; või &amp;#196; * Ö - &amp;Ouml; või &amp;#214; * Ü - &amp;Uuml; või &amp;#220; * Š - &amp;#138; * Ž - &amp;#142; Päris kindlasti tuleb erisümboleid kasutada aga siis kui soovime kirjutada märke, mis on HTML-is erisümboli staatuses: * &amp; - &amp;amp; (''ampersand'') * &lt; - &amp;lt; (''less then'') * &gt; - &amp;gt; (''grater then'') ==Märgendite põimimine== NB! Siinkohal oleks ilmselt sobiv mainida veel üht asjaolu, mis XHTMLi tulekuga rangemaks läks. Nimelt ei ole seal lubatud põimitud märgendipaare, nagu näiteks <pre> <em>Niimoodi <strong>küll</em></strong> ei tohi seda kirjutada. </pre> Seega erinevate märgendipaaride kasutamisel peab üks paar asuma tervikuna teise sees, mitte aga vaheliti. Sama lause sellisel kujul <pre> <em>Niimoodi <strong>küll</strong></em> on korrektne seda kirjutada. </pre> on aga korrektne. Ja veel üheks soovituseks on jätta tühikud väljapoole vormindamismärgendeid, mitte nende sisse - vastasel juhul võib mõni veebilehitseja neid ignoreerida. Seega mitte <pre> Niimoodi<strong> küll </strong>ei tohi seda kirjutada. </pre> vaid hoopis nii: <pre> Niimoodi <strong>küll</strong> on korrektne seda kirjutada. </pre> ==Kommentaarid== Kommentaari all mõeldakse teksti, mille eesmärgiks on selgituste andmine veebilehe eri osade kohta. Kommentaar on nähtav ainuüksi veebilehe koodis, brauseriga lehe vaatamisel teda näha ei ole. HTML-is ja ka XML-is on kommentaari üldkuju selline: <pre> <!-- see on kommentaar --> </pre> ==CDATA== ===Eksiarvamus=== Levinud on arvamus, et XML-is on kommentaaride kuju järgmine: <pre> <![CDATA[seda teksti pole näha]]> </pre> ===Tegelik kasutusvaldkond=== Tegelikult tähendab CDATA (''Character Data'') hoopis teksti, mida XML-i parser ei töötle. Tekst alates märgendist "<![CDATA[" ja lõpetades märgendiga "]]>" võib sisalda kõiksuguseid XML-i erisümboleid, mis tavalisel kujul koodi paigutatuna võiksid vigu tekitada. Näiteks kui soovime oma veebilehel esitada ühte HTML-i koodinäidet, siis oleks loogiline ümbritseda see lihtsalt 'pre'-dega: <pre> &lt;pre&gt; <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" /> <title>Pealkiri</title> </head> <body> </body> </html> &lt;/pre&gt; </pre> Kuid see oleks ääretult vigane, sest brauserid leiaksid 'pre'-de vahelt hulga elemente, mis asuvad kardinaalselt vales kohas ja suure tõenäosusega poleks lehekülje vaatamisel näha mitte kui midagi. Just selliste probleemide vältimiseks on XML-is CDATA. Korraliku XML-dokumendi puhul pole meil tarvis teha muud kui lisada sellise kahtlase teksti algusesse ja lõppu CDATA märgendid: <pre> &lt;pre&gt;<![CDATA <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" /> <title>Pealkiri</title> </head> <body> </body> </html> ]]>&lt;/pre&gt; </pre> Nüüd ei proovi brauser enam tõlgendada ühtki html-i elementi, mis 'pre'-de vahele jääb ja me saame oma kena koodinäite ilma olulisi muudatusi sisse viiata oma veebilehele lisada. ===See ei tööta!=== Kahjuks on aga hetkel olukord brauserite vallas selline, et antud meetod ei tööta. Vaid paar brauserit (Mozilla ja Opera) oskavad sellist koodi õieti tõlgendada ja sedagi vaid siis, kui meie veebilehekülg serveeritakse serveri poolt kui application/xhtml+xml. Kõigil teistel juhtudel aga CDATA sisse jäävat teksti ei näidata üldse (sellest ka ekslik arvamus samaväärsusest kommentaariga) või siis näidatakse hoopis vigaselt (mõnede vanade brauserite puhul, mis üldse CDATA-st teadlikud pole). Seega ei jää meil ikkagi muud võimalust kui kasutada edasi vana-head '<' ja '>' asemdamist '&amp;lt;' ja '&amp;gt;'-ga: <pre> &lt;pre&gt; &amp;lt;!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"&amp;gt; &amp;lt;html&amp;gt; &amp;lt;head&amp;gt; &amp;lt;meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" /&amp;gt; &amp;lt;title&amp;gt;Pealkiri&amp;lt;/title&amp;gt; &amp;lt;/head&amp;gt; &amp;lt;body&amp;gt; &amp;lt;/body&amp;gt; &amp;lt;/html&amp;gt; &lt;/pre&gt; </pre> ==HTML-Dokument tänapäeval== Seoses XMLi nõuetega XHTMLis on siin asi mõnevõrra keerulisem - XML vajab lisaks veel infot lehekülje kodeeringu ja muu sarnase kohta. Nii on sama pilt XHTMLis selline: <pre> <?xml version="1.0" encoding="iso-8859-1"?> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et"> <head> <title>pealkiri</title> </head> <body> dokumendi sisu </body> </html> </pre> Kahtlemata näib see algajale keeruline, kuid üldiselt võib selle algosa lahtiseletamise jätta hiljemaks ja kasutada sellist dokumendipäist mõnda aega lihtsalt pimesi. Kommentaariks siiski niipalju, et: * rida (?xml ...) näitab, et tegu on XMLiga ühilduva dokumendiga, mis kasutab iso-8859-1 kodeeringut. Et maailmas on väga palju eri keeli ja kirjaviise, siis on eri keelte tähestike jaoks kasutusel erinevad kodeeringud - näiteks vajab eesti keel õ-tähte, tšehhi keel č-tähte, vene ja vietnami keel hoopis erinevaid jne. [[HTML:ISO 8859-1|ISO-8859-1]] on ladina tähestiku [[HTML:Kodeering|kodeering]], millesse võimaldavad salvestada paljud programmid, teiste hulgas Notepad. * rida (!DOCTYPE ...) näitab kasutatavat [[HTML:Doctype|dokumenditüüpi]] (XHTML 1.0 Strict) ning selle kohta käiva info asukohta võrgus. * rida (html...) on endise lihtsa HTML-märgendi edasiarendus, sisaldades keelemääranguid nii XMLi kui HTMLi vormis (et - eesti keel) ning jällegi võrguviidet vastavale standardile. Nagu näeme, on ka märgendite kirjaviis erinev - vanas versioonis kasutati suurtähti, uues väiketähti. Välja arvatud DOCTYPE, mis kirjutatakse ''alati'' suurte tähtedega. ==HTML-Dokument praktikas== Tegelikkuses on aga nii, et kõik ei toimi sugugi nõnda nagu standardid ette näevad, ja nii tekib mõnel brauseril probleeme, kui nad kohtavad dokumendi alguses XML-i deklaratsiooni. Kahjuks on selline probleem hetkel kõige levinumal veebilehitsejal - Microsoft Internet Explorer-il (IE). Õnneks pole XML-i deklaratsiooni lisamine kohustuslik ning me võime ta rahumeeli ära jätta. Sellega ühes läheb küll kaduma ka informatsioon selle kohta, millist kodeeringut dokument kasutab. Kuid vastav informatsioon on võimalik edasi anda ka sobivat 'meta'-elementi kasutades. Seega oleks soovituslik baasdokument järgmine: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et"> <head> <title>Minu esimene veebileht</title> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=iso-8859-1" /> </head> <body> dokumendi sisu </body> </html> </pre> 46 3612 2006-01-30T15:33:05Z Nene 1 väikesed koodiparandused Järgnevalt tuleb juttu veebi ühest põhiomadusest - eri lehtede ühendamisest viidete abil. ==Alguseks== Meie senitehtud töö on tegelikult sarnane mistahes tekstitöötlusprogrammis loodud dokumendiga - sisestame teksti ning kujundame seda vastavalt oma vajadustele. Nüüd aga lisame oma dokumendile selle, mis tegelikult veebi nii populaarseks on teinud - ühendused teistele lehekülgedele. Viidete lisamise eelduseks on muidugi asjaolu, et me teame nende taga peituvate dokumentide sisu ja see on mingisuguseks täienduseks meie lehel öeldule. Väga veider on vaadata lehte, kus on kõrvuti ühendused Valgesse majja ja Playboy kodulehele - kui veel arvestada, et harilikult on sellise lehekülje enda sisu nullilähedane, siis puudub sellisel üllitisel tegelikul igasugune otstarve. ==Absoluutaadress== Absoluutadressiga viite all mõtleme viidet mõnda teise Interneti-arvutisse. Sellise viite lihtsaim üldkuju on järgmine: <pre> <a href="soovitud URL">Viite tekst</a> </pre> Näide: <pre> <a href="http://www.ttu.ee/users/jyri/">Jüri lehekülg</a> </pre> Absoluutne URL koosneb seega WWW-dokumendi tunnusest (<code>http://</code>), arvuti aadressist (<code>www.ttu.ee</code>) ja kataloogidest, mida mööda dokumendini jõuda (<code>/users/jyri</code>). Uuem standard näeb üldiselt ette ka viidete kirjeldamise '''title'''-parameetriga - see aitab nii tavalise veebilehitseja kasutajat (hiirekursori viimisel viite tekstile kuvatakse kursori juures vastav kirjeldus) kui alternatiivsete meetoditega (näiteks pimeda inimese ekraanilugeja) veebi lugevat inimest. Niisiis on viisakas kirjutada nii: <pre> <a href="http://www.ttu.ee/users/jyri/" title="Jüri Juurika kodulehekülg">Jüri lehekülg</a> </pre> Siin on veel üks asjaolu, mida tuleks arvestada. Enamikus veebiserverites on igal kasutajal võimalik luua oma kataloogi alla kindlaksmääratud nimega alamkataloog, kuhu paigutada oma veebilehed (nimega "public_html", "html.docs" vms). Väljaspool seda kataloogi asetsevad leheküljefailid ei ole lugejale kättesaadavad. Veebikataloogi enda nime aga URL-i ei lisata. Näitena toodud kasutajakataloogis <code>/users/jyri/</code> on veebilehtede jaoks tegelikult veel kolmas alamkataloog "public_html", mida aga URL-i ei lisata, samuti ei määrata ka dokumendi nime (URL lõpeb katalooginimega ja kaldkriipsuga) - eeldatakse, et "public_html" kataloog sisaldab dokumenti nimega "index.html" (kõige tavalisem vaikimisi dokumendi nimi, sõltub veebiserveri häälestusest). Sellise nimega dokumendi puudumisel annab server lugejale veateate (''"404 File Not Found"''). ==Suhtaadress== Suhtelise aadressiga viite all mõtleme viidet samas arvutis asetsevale dokumendile. Suhtelise (ja ka absoluutse) aadressi õigeks kasutamiseks peame teadma kataloogide struktuuri ja failide asukohta sihtkohaks olevas arvutis. Veebiserverites on peaaegu eranditult puukujuline kataloogistik - s.t. on olemas peakataloog, millest hargnevad "puuokstena" alamkataloogid, nendest omakorda nende alamkataloogid jne. Olgu toodud näitena järgnev joonis: [[Pilt:HTML Kataloogid veebiserveris.jpg]] Joonisel on toodud tüüpilise Unixi-põhise veebiserveri kolme kasutaja kodukataloogid, nendes asuvad veebikataloogid ja veebilehefailid. Kui nüüd nii Jüri, Mari kui Ats hakkavad endale kodulehti tegema, loovad nad esimeseks leheks automaatselt tuvastatava lehekülje - enamasti nimega "index.html". Jüri on loonud oma kataloogi kaks lehekülge - "index.html" (avalehekülg) ja "teine.html". Kui Jüri soovib nüüd viidata oma ühelt lehelt teisele lehele, lisab ta näiteks "index.html"-ile sellise viite: <pre> <a href="teine.html" title="Jüri teine leht">Minu teine lehekülg</a> </pre> Kuna leheküljed asuvad ühes ja samas kataloogis, piisab URL-iks vaid failinimest. Kui Mari tahab lisada oma lehele viite Jüri koduleheküljele, kirjutab ta sellise viite: <pre> <a href="../jyri/" title="Minu sõbra Jüri kodukas">Jüri kodulehekülg</a> </pre> Kuna URLi ei lisata veebikataloogi nime ("public_html") ja antud juhul ka mitte soovitava faili nime (otsitav on "index.html"), siis piisab vaid katalooginimest ("jyri"). Selleni jõudmiseks tuleb aga teha kataloogipuus samm tagasi (kataloogi "users") ja siis alles astuda Jüri kataloogi. Tagasisammu märgitakse kahe punktiga (".."). Täpselt samasuguse tulemuse aga annaks ka kogu Jüri kataloogile eelneva kataloogistiku lisamine URLi - seega saaks ka nii: <pre> <a href="/users/jyri/" title="Minu sõbra Jüri kodukas">Jüri kodulehekülg</a> </pre> Siin tähistab esimene kaldkriips peakataloogi. Kui aga Mari soovib viidata Jüri teisele leheküljele, peab ta lisama ka failinime (kuid jällegi jätab välja "public_html"-i!): <pre> <a href="/users/jyri/teine.html" title="Jüri tegi teise lehe ka">Jüri teine lehekülg</a> </pre> ==Siseviited== ''(see lõik vajab ümbertegemist: ankru asemel tuleks kasutada <code>id</code> atribuuti.)'' Siseviite all mõistame sama dokumendi piires toimivat viidet. Siseviited on eriti heaks abiliseks pikkade ja keerulise sisuga dokumentide korral (teadusartiklid jms.). Ka on pikema dokumendi puhul heaks tooniks lisada dokumendi algusesse siseviidetest koosnev sisukord, millelt saab "hüpata" otse huvipakkuvale lõigule. Muidugi on siinkohas mõistlik tuletada meelde ka soovitust mitte panna ühte faili ülearu pikki tekste - kuid kui vahel on seda siiski vaja teha, siis kasutame siseviiteid. Siseviite määramiseks tuleb ära märkida nii viide ise kui ka koht dokumendis, kuhu viidatakse. Näiteks soovib Mari panna oma retseptikogu Internetti kõigile lugeda. Retsepte on aga palju ja seepärast tuleks iga retsepti algusesse kirjutada nimeviide. Näiteks seljanka juurde (paneme tähele XHTMLi tühja märgendi lühikujule vastavat märgendilõppu tühiku ja kaldkriipsuga!): <pre> <a name= "Seljanka" /> </pre> Dokumendi algusesse aga tuleks teha sisukord, mis võiks olla näiteks selline: <pre> <a href="#Bubert">Bubert</a><br /> <a href="#Kotletid">Kotletid</a><br /> <a href="#Seljanka">Seljanka</a><br /> <a href="#Vahvlid">Vahvlid</a><br /> </pre> Üks märkus siiski - selline kood on igati standardne, kuid ühes mõttes siiski kehv. Nimelt on pimedate, ekraanilugejaga veebi kasutavate inimeste üheks peamiseks probleemiks viidete eristamine muust tekstist või teistest viidetest (seepärast on muuhulgas mõistlik vältida tekstiseseid viiteid või kasutada nende ees mingit kindlaksmääratud tähistust, mis järgnevast viitest teada annab!). Siin jääb erinevate viidete vahele vaid reavahetus - kasulik oleks sõnastada viited nii, et nad sisaldaks ka eraldajana toimivat tavateksti. Näiteks: <pre> <a href="#Bubert">Bubert</a> (õppisin emalt)<br /> <a href="#Kotletid">Kotletid</a> (vanaema moodi)<br /> <a href="#Seljanka">Seljanka</a> (Jüri keedab seda, sest ta muud eriti teha ei oska)<br /> <a href="#Vahvlid">Vahvlid</a> (õe firmakas)<br /> </pre> Siseviide on seega viide nimega märgitud kohale samas dokumendis. Nime ette käib sümbol "#" (nn. trellid). Kui nüüd Jüri sooviks oma lehelt viidata ühele retseptile Mari kokaraamatus (olgu selle faili nimeks toidud.html), peaks tema viide nägema välja nii: <pre> <a href="/users/mari/toidud.html#Tort" title="Mari tort - nämm-nämm!">Mari fantastilise tordi retsept</a> </pre> ==E-postiviited== Siiani tegime oma lehekülge n.ö. ühes suunas - meie teeme ja teised loevad. Kui aga soovime saada teada oma lugejate arvamust või muud tagasisidet, on lihtsaimaks võimaluseks lisada oma lehele elektronpostiviide. See on analoogiline tavalise viitega, kuid teisele lehele viimise asemel käivitab lugeja arvutis brauseriga määratud E-postiprogrammi (Outlook, Evolution, Pegasus, Pine vms.). Selle meetodi kasutamine eeldab meie lugejailt E-postiprogrammi olemasolu ja brauseri vastavat häälestust - seega ei garanteeri leheküljele pandud viide lugejale reaalset võimalust meile teadet saata (kuid annab vähemalt teada meie aadressi, kuhu seda hiljem läkitada). Kindla teateedastusmeetodina tuleb kasutada sisestusvorme (nende kasutamine eeldab mingis programmeerimiskeeles loodud täiendavate käivitusskriptide olemasolu, seepärast on need käesolevast materjalist välja jäetud). E-postiviide lisatakse leheküljele nii: <pre> <a href="mailto:jyri@marvin.ttu.ee">Jüri Juurikas - jyri@marvin.cc.ttu.ee</a> </pre> Seega asendatakse E-postiviites hüpertekstilehekülje tunnus (<code>http://</code>) postitunnusega (<code>mailto:</code>) ning URL adressaadi E-aadressiga, muus osas on viide sama. Selle materjali varasemas versioonis leidus soovitus kirjutada E-aadress lisaks viitele endale ka viite teksti - kui lugeja soovib seda endale üles kirjutada või meelde jätta, ei pea ta hakkama viidet ennast "torkima". See põhimõte ei ole iseendast valeks muutunud, kuid paraku on suure osa inimeste rumalus olukorda mõneti karmistanud. Jutt on muidugi spämmist ehk rämpspostist. Raskema kategooria spämmilevitajad kasutavad aadresside kogumiseks veebi otsimootoritega samal põhimõttel toimivaid otsiroboteid - kui kuskil veebilehel leidub meiliaadressi meenutav tekstilõik (tüüpiliselt siis <code>mingitekst@mingitekst</code>), salvestatakse see roboti poolt automaatselt andmebaasi. Kui tegu on reaalselt töötava veebiaadressiga, hakatakse sinna varsti saatma üleskutseid osta Viagrat, pornolehti ja vanu pükse - loomulikult aadressiomanikult selleks luba küsimata. Probleemi saab lahendada mitmeti: * vältida meiliaadresside panekut veebi - kõige kindlam, kuid vahel see vajadus siiski tekib * asendada @-sümbol mingi muu tekstiga - levinud on moodus <code>jyri(at)marvin.cc.ttu.ee</code> . * Lisada aadressi mingi selgelt üleliigne tekst, mille mõistuslik inimene oskab aadressist enne kasutamist eemaldada, loll robot aga lisab andmebaasi kasutuskõlbmatu aadressi - näiteks <code>jyri@VISKASEEVÄLJA!.marvin.cc.ttu.ee</code> . 47 1391 2004-08-24T16:26:53Z Nene 1 lisasin allika Kataloogid veebiserveris Allikas: [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/p353.php Kaido Kikkase "Veebi ABC"]. 48 3602 2006-01-28T17:08:07Z Nene 1 eemaldatud ''deprecated'' atribuutide kirjeldused Pildiküllane lehekülg on sageli ilus ja informatiivne. Oskamatu graafikakasutus seevastu võib tulemuseks anda tõelise "Kört-Pärtli särgi", mis näeb kole välja ja kust midagi üles leida ülimalt keeruline. Järgnevalt mõned näpunäited veebigraafikast. ==Pane pilt ja pea aru== Veebilehte ei kujuta paljud tänapäeval enam ilma graafikata ettegi. Loomulikult annab oskuslikult valitud ja paigutatud pildimaterjal lehele palju juurde, samas aga meenutagem kaht asja. Esiteks - esimesed veebilehed olid hoopis ilma graafikata ning sisaldasid ainult teksti ja viiteid, ka praegu koostatakse nii mõnedki leheküljed samadel alustel. Teiseks - on palju kasutajaid, kes kas siis tehnilistel (nõrgem arvuti, tekstikuvar, aeglane modemiühendus, tekstibrauser jne) või isiklikel (nägemispuue) põhjustel ei saa graafiliselt esitatud infot kasutada. Seda arvestades tuleks graafika lisamisel järgida põhimõtet "nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik". Macromedia Flashil põhinevate veebilehtede lai levik on kogu probleemile andnud veel hoopiski uue mõõtme - täiesti Flashi-põhise lehe jaoks tuleb harilikult luua eraldi HTMLis alternatiivversioon. Tervenisti graafiliste lehekülgede lugejaid kummitavad järgmised probleemid, millest tihtipeale autoril aimu pole: * tekstibrauseri (näiteks Lynx) kasutajad jäävad pahatihti üldse "ukse taha". lehekülje laadimine lugeja arvutisse võib olla nii aeglane, et too vihaga ühenduse katkestab ja mujale paremat materjali otsima läheb. * Brauserist sõltuvad leheküljed ("Best viewed with") vihastavad paljusid potentsiaalseid lugejaid, kellel mingil põhjusel vastavat brauserit pole (suurim patune on selles kahtlemata MS Internet Explorer). * Suurte piltide paigutamine oma WWW-süsteemi avaleheküljele (ja eriti selle algusesse) tekitab paljudel aeglasema ühendusega lugejatel soovi vajutada "Stop"-nuppu ja minna kuhugi mujale. * Üldkasutatava ja pikemat lugemist eeldava lehekülje (otsimissüsteem, tähtis infoleht) uputamine karjuva graafikaga on kuritegu lugejate nägemiselundite vastu. Kui mingil põhjusel on ikkagi tarvis luua sedasorti lehekülg, peaks tegija mõtlema ka alternatiivlehekülje loomisele. See sisaldagu kas ainult teksti (s.h. põhilehekülje tähtsamate piltide sõnalisi kirjeldusi) või minimaalselt graafikat. ==Lihtgraafika== Tavalise pildi paigutamine veebilehele toimub kõige lihtsamal kujul selliselt (jällegi XHTMLi lühikujul): <pre> <img src="pildifaili nimi" /> </pre> Siiski on siin hulk parameetreid praktiliselt kohustuslikud. Kõige rohkem räägitud on neist ilmselt '''alt''' - pilti lühidalt kirjeldav alternatiivtekst, mida näeme tekstibrauseris (sisutu teksti [IMAGE] asemel) või ka graafilises veebilehitsejas, kui viime hiirekursori pildile. <pre> <img src="foto.jpg" alt="Foto - mina, vanaema ja meie kass." /> </pre> On ka juhuseid, kus kirjeldamisel ei ole mõtet - näiteks lõigu algust märkivate graafiliste sümbolite (pallikesed, tärnid jms) puhul. "Siin on sinine muna"-sarnane kirjeldus ei ole eriti informeeriv. Sellisel juhul tuleks alt-parameeter ikkagi lisada, vältimaks "[IMAGE]"-märget, kuid jätta kas tühjaks (''alt=""'') või panna kirjelduseks näiteks tärn vms. Teiseks abistavaks parameetriks alt-i kõrval on '''longdesc''' - viide tekstifailile, kus asub pikem tekstiline kirjeldus pildi kohta. Rangelt võttes on see hädavajalik vaid ülisuurt infomahtu kandvate piltide juures, kuid puuetega kasutajate ligipääsunõuded (millel on suur võimalus muutuda lähiajal kohustuslikuks standardiks!) sätestavad ka selle parameetri praktiliselt kohustuslikuna. Niisiis: <pre> <img src="foto.jpg" alt="Foto - mina, vanaema ja meie kass." longdesc="fotokirjeldus.txt" /> </pre> Veel on mõistlik uurida välja meie kasutatav pildi mõõtmed pikselites ehk ekraanipunktides (seda saab teha nii veebilehitseja kui enamiku graafikaprogrammide abil) ja anda pildimärgendile parameetriteks ka pildi kõrgus ja laius - sellega vähendame kasutaja brauseri töökoormust ja tulemuseks on pildi kiirem laadimine. Niisiis: <pre> <img src="foto.jpg" alt="Foto - mina, vanaema ja meie kass." longdesc="fotokirjeldus.txt" width="200" height="140" /> </pre> ==Graafikaformaatidest ja pildifailidest== Veebis saab selle kirjatüki kirjutamise ajal kasutada kolme liiki graafikafaile - '''GIF'''-, '''JPEG'''- ja '''PNG'''-tüüpi (tegelikult on ka neljas - Microsofti BMP, mis aga on oma suure mahu tõttu veebi sobimatu). Jämedalt eristatuna on esimene teisest veidi parema kvaliteediga ja võimaldab oma uuemas, 89. aasta modifikatsioonis salvestada ka animatsiooni (vt. täpsemalt allpool), teine aga pastelsema väljanägemise ning väiksema mahuga. PNG on GIF-i sarnane puhaste värvitoonidega formaat, mis aga lubab suuremat värvitoonide arvu. PNG puhul on väikeseks miinuseks vähesem levik kahe esimesega võrreldes - ehkki tänased veebilehitsejad saavad üldiselt kõik ka selle formaadiga hakkama. Seepärast on - jällegi laias laastus - võimalik soovitada GIF-i joonistatud graafika ja väikeste fotode jaoks, JPEG-d aga suurte piltide ja fotode tarvis. Veebipoolseid ettekirjutusi kummagi formaadi kasutamiseks aga ei ole. Ilmselt vahetab millalgi tulevikus PNG GIF-i välja - seda enam, et GIF-i puhul on juba aastaid õhus kohtuvaidlus õiguste üle sellele failiformaadile. Kõik mainitud formaadid võimaldavad kasutada lisaefekte, millest tuntumad on läbipaistev taust (''transparency'') ja kihtesitus (''interlaced GIF'', ''progressive JPEG'' - pilt laetakse kihtidena, algne udune kujutis teravustub kiht-kihilt; võimaldab saada pildi sisust aimu varakult ja soovi korral suure pildi laadimine katkestada). GIF 89 -standard laseb luua ka animatsioone - ühte GIF-faili salvestatakse multifilmina rida erinevaid kaadreid ning GIF-i laadimine käivitab animatsiooni. Lehekülge looma hakates on ilmselt tarvis koguda endale vajaminev graafikamaterjal ning see siis oma veebikataloogi kopeerida. Kui tegu pole just paari-kolme pildiga, oleks otstarbekas luua veebikataloogi alla omaette alamkataloog graafika jaoks - suurtes, sadu pilte sisaldavates süsteemides võiks veel ka graafika ära sorteerida - fotod ühte, taustad teise, joonised kolmandasse, muu pudi-padi neljandasse "kasti". Sellisel juhul tuleb muidugi lisada katalooginimed ka graafikamärgendisse (lühiduse mõttes oleme jätnud suurema osa parameetritest siin kirjutamata, kuid see ei tähenda, et neid ei tuleks lisada!): <pre> <img src="graafika/fotod/mari.jpg" alt= "Mari pilt" /> </pre> Nagu viidete puhul, saab ka graafika korral kasutada nii lähi- kui kaugviiteid. Näiteks kui Mari kirjutab oma kodulehele eespooltoodud graafikamärgendi (eeldades, et ta on loonud public_html alla alamkataloogid graafika ja fotod), siis Jüri, kes sooviks panna Mari pilti ka enda lehele, peab sinna lisama sellise rea: <pre> <img src="/users/mari/graafika/fotod/mari.jpg" alt="Minu pruudi pilt" /> </pre> Kui aga Mari pilti tahab oma lehele panna näiteks teises linnas õppiv vend Volli, peab ta kas 1) kopeerima pildifaili mari.jpg oma arvutisse ja kasutama tavalist pildimärgendit, või 2) kasutama kaugviidet Mari pildile. Teise variandi korral näeks Volli lehe graafikamärgend välja selline: <pre> <img src="http://www.ttu.ee/users/mari/fotod/mari.jpg" alt= "Minu õe pilt" /> </pre> Tõsi, kaugviiteid tasub kasutada vaid juhul, kui viidatav arvuti ei asu väga kaugel (vastasel juhul võib pildi lugemine võtta mõttetult palju aega) või pildi omanik ei luba mingil põhjusel seda teistel endale kopeerida. ==Graafilised viited== Graafikat saab kasutada ka viidete tegemiseks kas siis viite teksti asemel või koos sellega. Selleks tuleb lihtsalt kombineerida graafika- ja viitemärgendid. Näiteks juba meil vaadeldud viide Jüri leheküljelt Mari lehele: <pre> <a href="/users/mari/" title="Mari koduleht">Mari lehekülg</a> </pre> Mari pildile viitamine aga käis nii (jällegi jättes osa parameetreid kirjutamata): <pre> <img src="/users/mari/fotod/mari.jpg" alt="Mari pilt" /> </pre> Nüüd paneme need kaks kokku: <pre> <a href="/users/mari/" title="Mari koduleht"><img src="/users/mari/fotod/ mari.jpg" alt="Mari pilt" />Mari kodulehekülg</a> </pre> Tulemuseks on viide tekstiga "Mari kodulehekülg", mille ees on samuti viitena toimiv Mari foto. Veel ühe märkusena võib lisada võimaluse eemaldada pildi ümbert sinna vaikimisi pandav viidet tähistav raamjoon - selleks tuleb stiilifaili lisada järgnev deklaratsioon: <pre> a img { border: none } </pre> Aga võib luua ka sellise stiili, et alles hiirega pildi peale minnes ilmub joon nähtavale (külastamata linkidele sinine, külastatud linkidele violetne): <pre> a img { border: solid white } a:hover img { border: solid blue } a:visited:hover img { border: solid purple } </pre> ==Mida teha suurte piltidega?== Kui ennist sai mainitud, et suurte piltide panemine pealeheküljele on halb mõte, siis tuleks nüüd vaadata, mida suurte piltidega teha tuleks. Lihtne variant on teha lehele vastavasse kohta lihtsalt viide: <pre> <a href="pildifaili nimi" title="Minu sünnipäevapilt">Siin on suur pilt minu sünnipäevapeost (555 kB)</a> </pre> Nagu näeme, on pildi kirjeldusele lisatud ka pildi suurus - enamik kasutajaid oskab siis hinnata, kas pilt pakub huvi ja kas on aega selle lugemist ära oodata. Selle variandi miinuseks on asjaolu, et kasutaja, kes valib viite ja vaatab pilti, peab kasutama tagasiminemiseks brauseri tagurdusmehhanismi (mida mõnel vanal brauseril ei ole). Veidi soliidsem variant oleks teha eraldi lehekülg, mis sisaldab ainult pilti ja viidet tagasi alglehele. Seega on esilehel viide: <pre> <a href="fotoleht.html" title="Minu sünnipäevapilt">Siin on suur pilt minu sünnipäevapeost (555 kB)</a> </pre> ja pildilehel ''fotoleht.html'' pildi all viide tagasi (oletagem, et algleht on index.html): <pre> <a href="index.html" title="Tagasi">Tagasi esilehele</a> </pre> Ehk kõige soliidsem variant, mis nõuab küll veidi tööd graafikaga, on teha suurest pildist vähendatud koopia (inglise keeles kasutatakse terminit thumbnail - "pöidlaküüs") ja panna see graafilise viitena esilehele: <pre> <a href="fotoleht.html" title="Minu sünnipäevapilt"><img src="v_foto.gif" alt= "pildilink suurele pildile">Suur pilt minu sünnipäevapeost (555 kB)</a> </pre> Selline lahendus annab kasutajale aimu suurest pildist nii viite teksti kui ka väikese pildi kaudu. ==Paar sõna animatsioonidest ja multimeediast== Veebianimatsiooni lihtsaim vorm on animeeritud GIF-fail - multifilmisarnane kaadrite kogum. Sel juhul ei erine tema märgendid tavalise graafika omadest. Teised animatsiooniliigid ja muu multimeedia eeldavad reeglina veebilehitsejale lisaks paigaldatud vastavat tarkvara (''plugin''). Sellisena jääb see teema meie õppematerjali käsitletavast osast välja. Lihtsakoeliste "liikuvate piltide" lisamine leheküljele annab küll mõningase uudsena näiva efekti esmakordsel lugemisel, pideval lehekülje külastamisel aga muutuvad animatsioonid pahatihti häirivaks (ekstreemse näitena on teada juhuseid, kus need kutsusid epilepsiahaigel esile haigushoo). Seega oleks ehk asjakohane soovitus - maksimaalselt üks animatsioon lehekülje kohta. 49 3603 2006-01-28T20:59:01Z Nene 1 /* Veel parameetreid */ Tabelite kasutusvõimalus on HTMLis olemas juba pikka aega. Lisaks oma algsele otstarbele - esitada tabelikujul infot - said tabelimärgendid endale peagi ka teise otstarbe, millest samuti allpool juttu tuleb. ==Üldpõhimõtted== Tabelimärgendite esmaseks kasutusalaks oli muidugi mõista tabelkujul info kuvamine. Samas on HTMLi üks peamisi puudusi olnud ekraanielementide paigutusvõimaluste piiratus - nii leidsidki kavalad veebisepad lahenduse tabelielementide kasutamises. Kogu ekraanipilt kujundati nähtamatu tabelina ning kõik lehe elemendid paigutati selle lahtritesse. Ehkki see ei ole kaugeltki parim lahendus, ei ole isegi [[CSS]]i kasutuselevõtt suutnud tabelite kasutamist kujundusvõttena lõplikult kõrvale tõrjuda. Pikka aega oli probleemiks ka puuetega veebikasutajate raske ligipääs tabelikujul infole, tänased ekraanilugejad on seda küll lugema õppinud, kuid ikkagi ei ole tabelipõhine lehekülg kuigi hea variant - kui on võimalik seda vältida, siis tulekski nii teha. Lihtsal kujul luuakse tabel nii: <pre> <table> <caption>Tabeli pealkiri</caption> (pealkiri tabeli ülaservas) <tr> (rea algus) <th>1. veeru pealkiri</th> (veergude pealkirjad) <th>2. veeru pealkiri</th> ... </tr> <tr> <td> Lahter </td> (lahter) ... </tr> (rea lõpp) <tr> (uus rida) ... </tr> </table> </pre> Tähelepanuks: ehkki tabeli (''caption'') ja veergude (''th'') pealkirjad ei ole rangelt kohustuslikud, oleks neid reaalsete tabelite puhul (mitte tabeli kasutamisel lehe kujundamiseks nagu eespool mainitud) alati mõistlik kasutada - see suurendab muuhulgas ka lehe ligipääsetavust puuetega kasutajatele, samuti mitmesuguste alternatiivseadmete pruukijatele. Märkus: nagu eespool nimistute juures, tasub ka tabelite HTML-i kirjutamisel kasutada treppimist - see hõlbustab märgatavalt tabeli koodis orienteerumist. Seega sisestatakse tabeli väärtused üldiselt ridupidi: [[Pilt:HTML Tabeli läbimise üldskeem.jpg]] Näiteks osa korvpallimeeskonna andmeid sisaldavast tabelist (allpool on toodud ka tulemus): <pre> <table border="1"> <caption>Kükametsa Kalevi meeskond</caption> <tr> <th>Nimi</th> <th>Pikkus</th> <th>Kaal </th> <th>Jalanumber</th> </tr> <tr> <td>Ants</td> <td>185</td> <td>88</td> <td>43</td> </tr> <tr> <td>Kalle</td> <td>194</td> <td>94</td> <td>44</td> </tr> <tr> <td>Mikk</td> <td>177</td> <td>78</td> <td>42</td> </tr> </table> </pre> [[Pilt:HTML Tabel korvpallurite andmed.jpg]] Pealkirjadena võib defineerida ka ridade alguslahtreid. Näiteks nii: <pre> <table border="1"> <tr> <th>Nimi:</th> <td>Jüri Jurakas</td> </tr> <tr> <th>Telefon:</th> <td>610 2030</td> </tr> <tr> <th>Mobiil:</th> <td>050 12 345</td> </tr> </table> </pre> Veel üks märkus: tühja lahtri jätmiseks tabelisse ei piisa reeglina konstruktsioonist ''&lt;td&gt;&lt;/td&gt;'' - kui tabelis kasutatakse vahejooni, jääb ära ka lahtri piirjoon ning tulemus ei näe ilus välja (v.a. erijuhud, mil see võib olla taotluslik). Piirjoonega tühi lahter saavutatakse spetsiaalse tühikumärgi kasutamisega (vt. ka erisümbolite teemat eespool): ''&lt;td&gt; &lt;/td&gt;'' ==Eri suurusega lahtrid== Vahel on vaja tabelisse paigutada ka infot, mis võtab enda alla mitu lahtrit. Selleks kasutatakse lahtrimärgendis rowspan- ja colspan-parameetreid. Näiteks võime eelmise näite baasil saada sellised kujud: <pre> <table border="1"> <tr> <th rowspan="2">Jüri Jurakas</th> <td>610 2030</td> </tr> <tr> <td>050 12 345</td> </tr> </table> </pre> [[Pilt:HTML Tabel rowspan.jpg]] <pre> <table border="1"> <tr> <th colspan="2">Jüri Jurakas</th> </tr> <tr> <td>610 2030</td> <td>050 12 345</td> </tr> </table> </pre> [[Pilt:HTML Tabel colspan.jpg]] ==Tabel kui konteiner - muud märgendid tabeli sees== Selles alapunktis toodud põhimõtted ongi muuhulgas aluseks ka tabelimärgendite kasutamisele lehekülgede kujundamisel - praktika, mis CSS-i arenguga loodetavasti pikapeale taandub. Vahel aga on vaja ka "päris" tabelisse muud lisada, seepärast vaatleme neid tehnikaid ka siin (lõppude lõpuks on tegemist standardiga tunnustatud võtetega). Üldiselt on tabeli lahtrites lubatud kasutada kõiki standardseid märgendeid, kaasa arvatud tabelid (tabel tabelis). Järgmises näites on toodud suur tabel, mille lahtrid sisaldavad kõiki seniõpitud tähtsamaid märgendeid: <pre> <table border="1"> <caption>üks suur ja segane tabel</caption> <tr> <td> <p>Tekstilõik</p> <p>Teine tekstilõik</p> </td> <td> <p><a href="http://www.neti.ee" title="Neti">Viide neti.ee'le</a></p> </td> </tr> <tr> <td> <p>Siin on pilt:</p> <p><img src="julla.png" alt="" longdesc="" width="60" height="40"></p> </td> <td>Siin on teine tabel: <table border="1"> <tr> <td>1</td> <td>2</td> </tr> <tr> <td>3</td> <td>4</td> </tr> </table> </td> </tr> <tr> <td>Siin on järjestamata nimekiri: <ul> <li>luik</li> <li>haug</li> <li>vähk</li> </ul> </td> <td>Siin on järjestatud nimekiri: <ol> <li>luik</li> <li>haug</li> <li>vähk</li> </ol> </td> </tr> </table> </pre> Tulemus näeb välja nii: [[Pilt:HTML Tabel tabeli sees.jpg]] ==Teeme ruumi== Tabel on oma tavakujul üsna tihedalt kokkusurutud, vahel on aga tarvis jätta "hingamisruumi" nii lahtrite sisse kui ka nende vahele. Selleks kasutatakse '''cellpadding'''- ja '''cellspacing'''-parameetreid. Järgnev näide illustreerib võimalust jätta vaba ruumi lahtri sisu ja serva vahele: <pre> <p>Tavaline tabel:</p> <table border="1"> <tr> <td>Esimene</td> <td>rida</td> </tr> <tr> <td>Teine</td> <td>rida</td> </tr> </table> <p><em>cellpadding=15</em>-parameetriga:</p> <table border="1" cellpadding="15"> <tr> <td>Esimene</td> <td>rida</td> </tr> <tr> <td>Teine</td> <td>rida</td> </tr> </table> </pre> Tulemus näeb välja nii: ''PILT'' Samalaadne on võimalus jätta vahesid lahtrite vahele: <pre> <p>Tavaline tabel:</p> <table border="1"> <tr> <td>Esimene</td> <td>rida</td> </tr> <tr> <td>Teine</td> <td>rida</td> </tr> </table> <p><em>cellspacing=15</em>-parameetriga:</p> <table border="1" cellspacing="10"> <tr> <td>Esimene</td> <td>rida</td> </tr> <tr> <td>Teine</td> <td>rida</td> </tr> </table> </pre> Tulemus on selline: ''PILT '' ==Veel...== Siin peatükis tulen kirjeldada veel järgnevaid elemente: * <code>thead</code> * <code>tfoot</code> * <code>tbody</code> * <code>col</code> * <code>colgroup</code> Ja järgmisi atribuute: * <code>&lt;table summary=""</code> * <code>&lt;col span=""</code> * <code>&lt;col width=""</code> * <code>&lt;td headers=""</code> * <code>&lt;td scope=""</code> * <code>&lt;td abbr=""</code> * <code>&lt;td axis=""</code> 50 1394 2004-08-24T12:42:15Z Nene 1 colspan (autor Kaido Kikkas) colspan (autor Kaido Kikkas) 51 1395 2004-08-24T12:43:59Z Nene 1 Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas) Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas) 52 1396 2004-08-24T12:47:28Z Nene 1 rowspan (autor Kaido Kikkas) rowspan (autor Kaido Kikkas) 53 1397 2004-08-24T12:49:39Z Nene 1 Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas) Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas) 54 1398 2004-08-24T12:54:52Z Nene 1 Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas) Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas) 55 1399 2004-08-24T13:09:43Z Nene 1 Kaido Kikkase "Veebi ABC"-st Senine töö oli kõik suunatud otseselt n.ö. tarbija suunas - lõime leheküljele sisu ning korraldasime selle esitamist. Lisaks on aga olemas grupp märgendeid, mis küll väljapoole ei paista, kuid millel on suur tähtsus näiteks otsimootorite ja kataloogide jaoks - eriti oluliseks muutub see neile, kelle jaoks on tähtis maksimaalselt välja paista (kaupmehed, reklaamijad jne). See teave asub reeglina eraldi märgenditena lehekülje päises ehk head-osas. Üldmärgendiks on '''meta''', millel on omakorda mitmeid parameetreid. Alati on märgendis olemas parameeter ''content="mingi_väärtus"'', sellele aga eelneb konkreetse info tüübi määrang. Järgnevalt mõned näited. ==Name== '''name''' on mõeldud dokumendi sisu kirjeldamiseks. Võimalikud väärtused on: * '''author''' - dokumendi autor * '''description''' - lühikirjeldus (reeglina 1-2 lauset) * '''keywords''' - võtmesõnad (ca 5-10) * '''generator''' - lehe loomisel kasutatud tarkvara (kui on tegu automaatselt genereeritud veebilehega) * '''date''' - loomiskuupäev * '''revised''' - viimaste muudatuste tegemise aeg ja/või muutja nimi * '''robots''' - käsud otsingumootorite indekseerimisrobotitele. Variandid: ** '''all''' - lubab indekseerimist ning viidete järgimist ** '''index''' - lubab indekseerimist ** '''nofollow''' - keelab viidete järgimise ** '''noindex''' - keelab indekseerimise. Näiteid 'name'-parameetri kohta (NB! Kasutatakse jällegi XHTML lühikuju): <pre> <meta name="keywords" content="arvuti, PC, kuvar, kõvaketas, mälu" /> <meta name="author" content="Jüri Juurikas" /> <meta name="description" content="Jüri Juurika arvutipood" /> <meta name="generator" content="1st Page 2000 v3" /> <meta name="date" content="2003-05-05T09:45:32+00:00" /> <meta name="revised" content="Jüri Juurikas, 05/05/03" /> <meta name="robots" content="all" /> </pre> ==http-equiv== '''http-equiv''' on mõeldud mitmesuguste erijuhtude kirjeldamiseks veebilehe päises. Mõned võimalikud väärtused (lisaks on veel mitmeid spetsiifilisi) on: * '''content-type''' - määrab dokumendi tüübi ja kasutatava märgitabeli * '''expires''' - määrab dokumendi kehtivusaja, peale mille lõppu teda enam ei näidata * '''refresh''' - sätestab kas lehe pideva uuestilaadimise mingi aja tagant (kasulik pidevalt uuendava teabe nagu näiteks börsiinfo kuvamisel!) või ümbersuunamise teisele aadressile (tüüpiline "Me oleme kolinud!"-lehtedel) Näiteid: <pre> <meta http-equiv="content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1"> <meta http-equiv="expires" content="Tue, 24 Jun 2003 21:00:00 GMT"> <meta http-equiv="refresh" content="5" /> <meta http-equiv="refresh" content="5;url=http://www.uuskoht.ee/" /> </pre> Nagu juba öeldud, eksisteerib lisaks siintoodutele veel teisigi meta-märgendi kasutusvõimalusi, kuid nende kasutus jääb üldiselt juba edasijõudnud veebimeistrite töömaale. 56 1400 2004-08-24T20:27:02Z Nene 1 Tõin siia üle priske osa Kaido Kikkase raamatust "Veebi ABC". Kohandasin selle teksti kiiresti ja enam-vähem selle wikiga. Paljuski läheb tarvis ühtlustamist ja silumist. Välja tuleks ehk võtta ka mitmed vananenud võtete kirjeldused nagu &lt;div align="right"&gt; jms, mis kuulub pigem CSS-i pärusmaale. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 20:27, 24 Aug 2004 (UTC) 57 1401 2004-08-25T13:47:52Z Nene 1 ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' 58 1402 2004-08-25T13:49:11Z Nene 1 ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' 59 1403 2004-08-25T13:50:25Z Nene 1 ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' 60 1404 2004-08-25T13:51:34Z Nene 1 ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' 61 1405 2004-08-25T13:03:31Z Nene 1 Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. 62 1406 2004-08-25T13:17:20Z Nene 1 Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. 63 1407 2004-08-25T13:41:02Z Nene 1 Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga. Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga. 64 1408 2004-08-25T13:42:33Z Nene 1 Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. 65 1409 2004-08-25T13:43:44Z Nene 1 Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga. Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga. 66 1410 2004-08-25T13:44:55Z Nene 1 Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. 67 1411 2004-08-26T13:55:52Z Nene 1 CSS Pseudoklassid moved to CSS Pseudoklassid ja pseudoelemendid #REDIRECT [[CSS Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] 68 1412 2004-08-27T10:22:28Z Nene 1 pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist. pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist. 69 1413 2004-08-27T10:24:01Z Nene 1 esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist. esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist. 70 3180 2005-10-23T14:14:16Z Nene 1 ümberkorraldatud ==Milleks pisipildid?== Tihtipeale on veebilehekülgi tehes vaja hoida ja näidata fotosid. Kuna fotod on üldreeglina mahukad, siis ei soovitata üle 2-3 suure pildi ühele lehele panna. Esiteks on probleemiks aeglus ja seda seetõttu, et suured fotod tuleb läbi interneti oma arvutisse saada ning see võtab aega. Ka võtab aega nende piltide suurendamine või vähendamine veebisirvijas endas ning vähemvõimekates arvutites on üsna ebameeldiv sellisel juhul suuri fotosi vaadata. Et hoida kokku ressursse tehakse fotodest '''pisipildid''' (thumbnails), mis ei ole sama kvaliteediga, mis orginaalid, kuid siiski suudavad anda edasi selle, mida see foto kujutab. ==Erinevad lahendused== Fotod on eri mõõtudes, mõned on püstformaadis, teised laiformaadis, võimalik ka panoraamvaade. Pisipiltide tegemisel tuleb neid arvestada ning mitte venitamisega moonutada pilti. Võimalikud lahendused mis ei venita fotot pisipildil: # Pisipildiks tehakse mingi osa fotost. Näiteks silm, puu, auto vms. #* + iga kasutaja saab pisut omapära piltidesse pannna #* + sobib väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated #* ? erinevad mõõtesuhteid omavad pisipildid raskendavad veebikujunduse tegemist #* ? mõni oluline detail võib välja jääda kuna ei näe kogu pilti #* - ei ole automatiseeritav #* - ei näe kogu pilti # Pisipildiks tehakse automaatselt mingi osa pildist. Näiteks maksimaalne ruudukujuline osa pildist #* + automatiseeritav #* + sobib väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated #* + kuna kõik pidid on sama mõõtmega siis veebikujundust on sellevõrra kergem teha #* ? automatiseeritud pildid võivad tulla ebamugavatest kohtadest #* ? mõni oluline detail võib välja jääda kuna ei näe kogu pilti #* - ei näe kogu pilti # Piltides hoitakse suhet ühe mõõtme järgi. Näiteks pisipildi kõrgus on on igal pildil üks, laius aga püst ja laiformaadi piltidel erinev. #* + automatiseeritav #* + sobib kui kõik pildid omavad samat mõõdusuhet. Näiteks kõik pildid on püstformadis #* + näha kogu pilti #* ? kui kõik pidid on sama mõõtmega siis veebikujundust on kerge teha, kui erimõõtmelised sisi tulemus ei ole ilus #* ? võimalik et ei sobi väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated #* - pisipiltide suurus on erinev püst ja laiformaadi puhul #* - ei sobi kui on erinevate laiussuhetega fotod # Piltides hoitakse suhet mõlema mõõtme järgi. Vähendatakse pilti senikaua kuni pilt mahub etteantud ritküliku või ruudu sisse. #* + automatiseeritav #* + näha kogu pilti #* + veebikujundust on kerge teha #* + sobib erinevate laiussuhetega piltide korral #* ? panoraamfotode korral on tulemus enamasti liiga väike 71 3226 2005-10-26T21:10:43Z Nene 1 +nav ==@import hack== Väga vanad brauserid nagu näiteks Netscape 4 ja IE4, mis mõistavad CSS-i vaid äärmiselt piiratud määral võivad näidata lehekülge liialt valesti. Kasutades stiililehe HTML-iga sidumiseks '<link>' asemel '@import' käsku saame peita NS4 eest kõik või enamiku stiile. <pre> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="lihtne.css" /> <style type="text/css"> @import "keerukas.css"; </style> </pre> Toodud näite puhul, leiavad vanad IE4 ja NS4 üles vaid faili 'lihtne.css', keerukamaid stiilimääranguid sisaldav 'keerukas.css' on kättesaadav vaid targematele brauseritele, mis @import käsku mõistavad. Selliselt imporditud stiililehtedele võib mugavalt määrata ka meedia: <pre> <style type="text/css" media="print"> @import "print.css"; </style> </pre> ===media="all"=== Netscape 4 eest (ent arvatavasti mitte IE4 eest) saab stiililehed peita määrates meediaks '''all'': <pre> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="stiilid.css" media="all" /> </pre> ==IE Box-model hack== IE5 (ka IE6, kui korralik doctype pole määratud) tõlgendab CSS-i box-model'it valesti. Reeglite järgi on nii, et mingi bloki laius koos tema serve, polstri ja veerisega võrdub: * margin + border + padding + width + padding + border + margin IE5 aga tõlgendab seda asja valesti ning tema arvates peab kogu sellise bloki laius olema: * margin + width + margin Sisu laius, mis peaks olema määratud width-atribuudiga on IE5-s aga: * width - 2 x padding - 2 x border Õnneks saab sellest veast jagu sellise häkiga: Olgu meil alguses selline korralikus brauseris töötav css: Kood: <pre> div { margin: 30px; border: 5px; padding: 45px; width:300px; } </pre> Standardeid arvestav brauseris on siinkohal sisu laius 300px ning kogu krempli laius: * 30 + 5 + 45 + 300 + 45 + 5 + 30 = 460 IE5 aga arvutab sisu laiuse: * 300 - 5 - 5 - 45 - 45 = 200 ning kogu asja laiuse: * 30 + 300 + 30 = 360 Kui me tahaksime muuta asja sobivaks IE5-le, siis me peaksime suurendama width atribuuti borderite ja paddingute paksuse võrra, seega: * 5 + 45 + 300 + 45 + 5 = 400. Et nüüd asi ka teistes brauserites töötaks, siis kirjutame nõnda: <pre> div { margin: 30px; border: 5px; padding: 45px; width:400px; voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; width:300px; } </pre> Siin näites on alguses kõik nii nagu IE5-le sobiv, aga siis järgneb voice-family parameeter mille järel olevast escape'itud jutumärgist '\"' IE5 aru ei saa ning näeb deklaratsiooni lõppu '}' ning lõpetab siinkohal selle deklaratsiooni läbimise. Ülejäänud brauserid aga mõistavad, et see '\"' pole mitte stringi lõpp vaid stringis sisalduv sümbol '"' ning jätkavad. Järgnev voice-family: inherit; seab selle parameetri taas vaikimisi olekusse ning seejärel olev width: 300px; ütleb teistele brauseritele, et tegelikult pole laius mitte 400px vaid hoopis 300px. ==IE Star Hack== Kõik IE versioonid arvavad, et element html on veel mingi elemendi sees. Seda viga on võimalik ära kasutada selleks, et määrata spetsiaalselt IE jaoks erinevaid stiile. <pre> p {color:green} * html p {color:red} </pre> Toodud koodi puhul näitab IE paragrahve punasena, ülejäänud brauserid aga rohelistena. ==Viited== * [http://css-discuss.incutio.com/?page=CssHack CSSHack] - css-discuss wiki * [http://www.tantek.com/CSS/Examples/boxmodelhack.html Box Model Hack] Tantek Çelik * [http://www.digital-web.com/articles/keep_css_simple/ Keep CSS Simple] Peter-Paul Koch {{Navigatsioon|CSS|Pildiasendustehnikad|Menüüde ehitamine}} 72 3217 2005-10-26T20:55:30Z Nene 1 +nav ==Positsioneerimisskeem: position== Väärtus: '''static''' | '''relative''' | '''absolute''' | '''fixed''' | '''inherit''' Atribuut '''position''' määrab millise algoritmi järgi objekti asukoht arvutatakse. Teisisõnu määrab see parameeter teatud positsioneerimisskeemi. Vaikimisi on veebilehe tekst ekraanil samas järjekorras kui selle lehe HTML-failis. Pealkirjad, lõigud, loendid ja muud järgnevad üksteisele muutmata järjestuses ning üldiselt ongi see just see, mida me soovime. Mõnikord aga sooviksime objektide asukohta muuta: paigutada osa tekstist kitsasse tulpa peateksti kõrval, kergitada mõni sõna teistest kõrgemale jmt. Selleks tarbeks pakub CSS meile lisaks harilikule positsioneerimisele (vaikimisi kasutatav väärtus '''static''') ka kolme erilist positsioneerimistehnikat: * '''relative''' - suhteline positsioneerimine. Objekti nihutatakse tema esialgse asukoha suhtes. * '''absolute''' - absoluutne positsioneerimine. Objekt asetatakse dokumendis kindlale kohale, näiteks ülevale paremasse nurka või dokumendi keskele. * '''fixed''' - "kleebitud" positsioon. Sama, mis eelmine, aga fikseeritud objekt ei liigu lehekülje kerimisel kaasa. Kõigi nimetatud kolme väärtuse puhul kasutatakse asukoha määramiseks atribuute [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|left]], [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|right]], [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|top]] ja [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|bottom]], millest järgnevalt lähemalt. ==Asukoht: left, right, top ja bottom== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''auto''' | '''inherit''' Parameetrid '''left''', '''right''', '''top''' ja '''bottom''' määravad objekti asukoha. Need parameetrid omavad toimet vaid juhul kui parameetri 'position' väärtus ''pole'' 'static'. Asukoha määramisel on aluseks milline positsioneerimisskeem on valitud: * Suhtelise positsioneerimise puhul määrab 'top', kui palju liigutatakse objekti allapoole tema esialgsest positsioonist, 'bottom' määrab kui palju liigutatakse ülespoole, 'left' kui palju paremale ning 'right' kui palju vasakule. * Absoluutse positsioneerimise puhul määrab 'top', kui kaugel asub objekti ülaserv (veerise ehk 'margin'-i välimine piir) dokumendi ülaservast, 'bottom' määrab kauguse alumisest servast, 'left' vasakust ning 'right' paremast * Kui aga element, millele on määratud absoluutne positsioneering, asub sellise elemendi sees, millele on antud suhteline positsioneering, siis arvutatakse elemendi positsioon selle konteinerelemendi suhtes. Seega näiteks 'left' määrab kauguse konteineri vasakust servast ning 'top' kauguse ülaservast. * 'fixed' puhul kehtib üldiselt sama, mis absoluutse positsioneerimis puhul, aga objekti asukoht arvutatakse alati brauseri akna suhtes (mitte kunagi suhteliselt positsioneeritud konteineri suhtes) ega liigu dokumenti kerides kaasa. Näitena võiksime võtta sellise HTML-i: <pre> <div> <p>Irure dolor in reprehenderit in voluptate velit cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum</p> <p class="nr">135</p> </div> <div> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis</p> <p class="nr">136</p> </div> </pre> Kombineerides suhtelist ja absoluutset positsioneerimist võime saavutada kujunduse, kus antud järjekorranumber (klass 'nr') asub muu tekstiga kõrvuti. <pre> div { background: #ccbc2d; width: 300px; padding-right: 50px; position: relative; } div p.nr { position: absolute; width: 50px; top: 0; right: 0; font-weight: bold; color: #802000; } </pre> [[Pilt:CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png]] Väärtustena võib kasutada nii positiivseid kui negatiivseid pikkuseid, mis teeb võimalikuks kirjutada üht ja sama asja mitmel eri moel. Järgnevad deklaratsioonid on võrdväärsed (element 'em' liigutatakse ühe tähepikkuse jagu paremale): <pre> em { position: relative; left: 1em; } em { position: relative; right: -1em; } </pre> ''(Väärtus 'auto' vajab seletamist.)'' ==Laius ja kõrgus: width ja height== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''auto''' | '''inherit''' Parameetrid '''width''' ja '''height''' määravad vastavalt kui lai ja kõrge on elemendi sisu ehk, kui lai ja kõrge on element ''ilma'' servade, veeriste ja polstriteta. <pre> p { width: 400px; height: 300px; margin: 20px; border: 5px solid red; padding: 15px; } </pre> Vaadeldes eelnenud näidet, proovige vastata järgnevatele küsimustele: # Kui kaugel on üksteisest parem ja vasak serv (servasid kaasa arvamata)? # Kui kaugel on üksteisest ülemine ja alumine veeris (veeriseid kaasa arvamata)? # Kui lai ja kõrge on element 'p' ''koos'' kõigi oma polstrite, servade ja veeristega? # Kui lai ja kõrge on element 'p' ''ilma'' polstrite, servade ja veeristeta? Õiged vastused on: # Vasaku polstri laius + sisu laius + parema polstri laius: 15px + 400px + 15px = 430px. # Üleminese serva paksus + ülemise polstri paksus + sisu kõrgus + alumise polstri paksus + alumise serva paksus: 5px + 15px + 300px + 15px + 5px = 340px. # Laius: 20px + 5px + 15px + 400px + 15px + 5px + 20px = 480px. <br />Kõrgus: 20px + 5px + 15px + 300px + 15px + 5px + 20px = 380px. # Sisu laius = 'width' = 400px. <br />Sisu kõrgus = 'height' = 300px. Mõneti võib näida imelik, et kasti laiust mõõdetakse tema sisu laiuse järgi ja mitte servast servani, kuid nii juba kord CSS töötab. Kahjuks pidasid sellist käitumist imelikuks ka Microsoft Internet Explorer 5 loojad ning leidsid, et märksa parem oleks, kui atribuudid 'width' ja 'height' määraksid ära vahemaa servast servani - nii tehtigi. Kuid see läks vastuollu kõigi teiste brauseritega, mille arendajad tegid nii nagu W3C spetsifikatsioon ette nägi. Nüüdseks on Microsoft selle vea oma brauseri kuuendas versioonis kõrvaldanud, kuid eelmises püsib see siiski. Õnneks on selle vastu olemas rohi nimega '''the box model hack''' (loe selle kohta vastavast peatükist). Kui me seame tekstilõigule väiksema laiuse kui tal algselt on, siis tehakse lõik küll kitsamaks ent kuna tekst on tarvis siiski obketi sisse ära paigutada, siis muutub lõik pikemaks. Näiteks alguses on meie lõik selline: <pre> Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. </pre> ning pärast laiuse vähendamist (''width: 50%;'') selline: <pre> Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. </pre> See on täiesti korralik ja mõistlik käitumine tolle lõigu poolt ja ette heita pole midagi. Kui me nüüd aga määrame kõrguse, mis on väiksem kui tema praegune kõrgus (''height: 7em;''), siis võiks arvata, et osa teksti läheb kaduma: <pre> Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea </pre> Tegelikult jääb aga näha kogu tekst, kuid kuna kõrgus on fikseeritud, siis tegelikult kõrgus ka selliseks saab, aga tekst lihtsalt voolab üle alumise serva ja kui sellele fikseeritud kõrgusega lõigule järgneks veel üks, siis kataks ülevalguv tekst kõik mis talle järgneb. Reeglina mitte just eriti meeldiv tulemus, ülevoolamist aitab meil õnneks väga hästi kontrollida parameeter 'overflow' (loe selle kohta eraldi peatükist). '''NB!''' MS Internet Explorer tõlgendab seda valesti ja ei tekita sellist ülevoolamist vaid suurendab hoopis kõrgust. ==Miinimum- ja maksimumlaiused ning -kõrgused== Kohe alguses tuleb ära öelda, et siin peatükis kirjeldatud parameetrid pole toetatud MS Internet Exploreri poolt. Sellegipoolest võib neid kasutada, et pakkuda teiste brauserite kasutajatele lisamugavusi. ===min-width ja max-width=== Parameeter: '''min-width''' Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] '''inherit''' Vaikimisi: '''0''' Parameeter: '''max-width''' Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] '''none''' | '''inherit''' Vaikimisi: '''none''' Kui meie teksti laius muutub vastavalt brauseriakna laiusele, siis on see üldjuhul hea asi, aga kui ekraan on suur või isegi väga suur, siis võivad read venida liialt pikaks ja kogu tekst muutub raskesti loetavaks. Seepärast oleks hea kui me saaksime määrata, et teksti laius võib varieeruda vaid kindlas vahemikus. Parameeter '''min-width''' määrab ära kui minimaalse laiuse ning '''max-width''' maksimaalse võimaliku laiuse. Vaikimisi on miinimumlaius 0 ning maksimumlaiuseks 'none', mis tähendab, et maksimumile pole piirangut seatud. ===min-height ja max-height=== Parameeter: '''min-height''' Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] '''inherit''' Vaikimisi: '''0''' Parameeter: '''max-height''' Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] '''none''' | '''inherit''' Vaikimisi: '''none''' Kui laiuse puhul osutub kasulikumaks maksimumlaiuse määramise võimalus, siis kõrguse puhul osutub selleks hoopis miinimumkõrgus. Kujutame ette näiteks sellist kujundust, kus iga peatüki vasakul küljel asub kujunduselemendina väike rosett suurusega 150x200 pikselit. CSS-is on see üles tähendatud nõnda, et peatüki vasakut polstrit on suurendatud 150 pikseli võrra ning ülemisse vasakusse nurka on asetatud taustapilt, millel on paanimine keelatud (no-repeat). Seni kuni kõik peatükid on kõrgemad kui 200 pikselit näeb kõik kena välja, aga kui mõni peatükk osutub antud mõõdust lühemaks, siis lõigatakse meie kena rosett teksti lõppemisega ühelt joonelt lihtsalt pooleks ning see ei näeks just eriti kaunis välja. Seega oleks siin hea, kui me määraksime peatükkidele miinimumkõrguse, millest väiksemaks enam peatükk ei muutu. Parameeter '''min-height''' määrab minimaalse kõrguse ning '''max-height''' maksimaalse kõrguse. Vaikimisi on 'min-height' 0 ning 'max-height' 'none' (piirang puudub). {{Navigatsioon|CSS|Servad, veerised ja polstrid|Taustad}} 73 3930 2006-06-17T14:05:21Z Nene 1 muudetud navigatsiooni See peatükk vaatleb mitmeid enimlevinud sisupaigutusi veebis ning õpetab, kuidas neid saavutada CSS-iga. ==Dokumendi üldine struktuur== Enne, kui üldse hakatagi mõtlema CSS-i kirjutamisele ja kujundusele, tuleb paika panna dokumendi üldine struktuur. HTML-i loomisel ei tohiks teha mingeid eeldusi selle kohta, milline hakkab olema kujundus - veelgi enam - ideaalsel juhul ei nõua kujunduse muutmine mitte ainumastki muudatust HTML-is. Lihtsaimal juhul koosneb veebileht ühetainsast HTML-failist. Alguses lehekülje pealkiri, siis natuke juttu, veel mõned pealkirjad ja veel veidi juttu. Kõik see jookseb ka kujunduslikus plaanis kenasti ühe ühise nivoona ülevalt alla kuni tekst lõpeb. Veebiajastu koidikul paljud lehed just nõnda lihtsad olidki, ent tänapäeval on sellised lehed pigem harulduseks saanud. Liigume edasi millegi reaalsema juurde... Lihtsal juhul koosneb üks tänapäevane lehekülg sisust ning menüüst, viimane võimaldab navigatsiooni erinevate sisuosade vahel. Tõenäoliselt peame menüü eraldi identifitseerima, et saaksime seda eraldi ülejäänud tekstist kujundada. Kasulikuks võib osutuda ka sisuosa vastav tähistamine. Näiteks nõnda (selles ja järgnevates näidetes on toodud vaid dokumendi body osa): <pre> <div id="menyy"> <ul> <li><a href="foo.html">Foobarbaz</a></li> <li><a href="bar.html">Barbazfoo</a></li> <li><a href="baz.html">Bazfoobar</a></li> </ul> </div> <div id="sisu"> <h1>Lorem ipsum</h1> <p>Nunc tempor. Nulla nec pede. Sed vitae dolor. Aenean diam. Phasellus mi nunc, vestibulum ut, convallis in, tempus vitae, nulla. Fusce nunc. Vestibulum pharetra porta neque.</p> <p>Duis nonummy laoreet ante. Nulla viverra est vel nulla. Nunc sed metus nec tortor scelerisque posuere. Nulla sit amet sapien eget pede porttitor aliquam. Aliquam eget urna in ligula faucibus sodales. Fusce eros nisl, ornare vel, porta eget, volutpat vitae, sem. Morbi vestibulum nulla et sem.</p> </div> </pre> Kena, aga mis siis kui menüü osas pole mitte kolm vaid kolmkümmend linki? CSS-iga võime muidugi menüü asukohta muuta, aga need kasutajad, kelle brauser CSS-i ei toeta? Kas nad peaksid igal leheküljel enne tükk aega kerima, kuni jõuavad viimaks sisuni? Ning need kasutajad kes ei näe? Kas nad peaksid kuulama kuidas iga lehe alguses neile kogu menüü ette loetakse? Ei! Kindlasti ei pea nad seda tegema. Nad võivad teie lehelt niisama kergesti lahkuda, kui nad sinna tulid. Ja häda sulle, kui nende seas oli nii mõnigi potensiaalne klient. On sellele probleemile lahendus? Loodetavasti on see küsimus lugeja poolt juba ette vastuse leidnud: me paigutame menüü dokumendi lõppu. Nii lihtne see ongi. Ja kui peaks olema kaks menüüd, siis paigutame ka nad mõlemad dokumendi lõppu. Tegelikult kehtib lihtne ja üldine reegel: '''me korraldame oma dokumendi sisu tähtsuse järjekorras'''. Kui meil on näiteks uudisteleht, kus on viimaste uudiste nimekiri, menüü erinevate uudiste kategooriatega, viited teistele uudiste-lehekülgedele ning uudis ise, siis milline peaks olema järjekord? Kõigepealt kindlasti konkreetne uudis (avalehel päevauudis ja muudel kusagilt menüüst valitud uudis), siis viimaste uudiste nimekiri, siis uudised kategooriate kaupa ning lõpetuseks (kõige igavam ja vähem huvipakkuv) teised uudistelehed. Umbes nõnda: <pre> <div id="uudis"> <h1>Peaminister lendas nagu tuvi!</h1> <p>Täna võisime kõik nautida kuidas meie kallis peaminister võttis viimaks selga tiivad ja bla bla bla bla bla bla bla bla bla blaaa blabalbal blaa blab blaa bla bla blaaahh.</p> </div> <div id="viimased_uudised"> <h6>Viimased uudised</h6> <ul> <li><a href="peaminister.html">Peaministrer lendab</a></li> <li><a href="nato.html">Õhuväebaas tuleb Narvasse</a></li> <li><a href="seks.html">Üleriigiline seksiskandaal</a></li> </ul> </div> <div id="kategooriad"> <h6>Kategooriatena:</h6> <ul> <li><a href="eesti.html">Kodumaised</a></li> <li><a href="euro.html">Euroopa Liit</a></li> <li><a href="maailm.html">Muu maailm</a></li> <li><a href="imelik.html">Imelikud uudised</a></li> </ul> </div> <div id="teised_lehed"> <h6>Teised uudistelehed</h6> <ul> <li><a href="http://www.epl.ee">Eesti Päevaleht</a></li> <li><a href="http://www.postimees.ee">Postimees</a></li> </ul> </div> </pre> Vastust küsimusele, miks me kasutasime kuuenda astme pealkirju ('h6'), tuleb otsida asjaolust, et HTML-is puudub võimalus märkimaks ilma järguta pealkirja. Kuna me haruharva jõuame situatsioonini, kus kuuenda astme pealkirja tarvis läheb, siis saab seda üsna ohutult kasutada kui üldist pealkirja. Antud jutt on muidugi vaid põhjendus meie teole, mitte mingi sulakuld. Ent nüüd, kus lehekülje struktuur peaks olema paigas, võime asuda CSS-i kallale. ==Kahe tulbaga paigutus== Alustuseks teeme lihtsa lehekülje, kus menüü asub vasakpoolses kitsamas tulbas ning sisu parempoolses tulbas, mille laius venib vastavalt brauseri akna suurusele. Aluseks võtame HTML-i, mis toodud peatüki alguses, ent nüüd on menüü pärast sisuosa: <pre> <div id="sisu"> <h1>Lorem ipsum</h1> <p>Nunc tempor. Nulla nec pede. Sed vitae dolor. Aenean diam. Phasellus mi nunc, vestibulum ut, convallis in, tempus vitae, nulla. Fusce nunc. Vestibulum pharetra porta neque.</p> <p>Duis nonummy laoreet ante. Nulla viverra est vel nulla. Nunc sed metus nec tortor scelerisque posuere. Nulla sit amet sapien eget pede porttitor aliquam. Aliquam eget urna in ligula faucibus sodales. Fusce eros nisl, ornare vel, porta eget, volutpat vitae, sem. Morbi vestibulum nulla et sem.</p> </div> <div id="menyy"> <ul> <li><a href="foo.html">Foobarbaz</a></li> <li><a href="bar.html">Barbazfoo</a></li> <li><a href="baz.html">Bazfoobar</a></li> </ul> </div> </pre> Kohe tekib mõte kasutada absoluutset positsioneerimist ning tõsta seeläbi menüü oma kohale, et menüü piirid oleks selgemini tajutavad, siis lisame ajutiselt punase joone: <pre> #menyy { position: absolute; left: 0; top: 0; border: 1px solid red; } </pre> [[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png]] Kuid menüü katab nüüd ära osa meie teksti. Pole viga, võime sisu vasakule küljele ruumi juurde tekitada. Et oleks kindel palju menüü ruumi tahab, siis fikseerime selle laiuse: <pre> #sisu { margin-left: 16em; } #menyy { width: 15em; } </pre> [[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png]] Üldiselt ongi meil käes paigutus, mida soovisime. Nüüd jääb veel lisada natuke CSS-i põmitud fantaasiat ja me saame juba täiesti kasutatava kujunduse: <pre> body { color: #242; background: #eee url("triibud.png") repeat-y 7.7em; font-family: Verdana, Arial, sans-serif; } #menyy { position: absolute; left: 0; top: 4.5em; width: 9em; } #sisu { margin-left: 10em; } #menyy ul { list-style-type: square; color: #7a3; margin-left: 1.5em; padding-left: 0; } #menyy ul a { color: #7a3; font-weight: bold; text-decoration: none; } #menyy ul a:hover { text-decoration: underline; } </pre> [[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png]] {{Navigatsioon|CSS|Lehekülje paigutamine ekraani keskele|Float}} 74 1418 2004-09-04T20:23:43Z Nene 1 Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist. Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist. 75 1419 2004-09-04T20:25:01Z Nene 1 Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist. Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist. 76 1420 2004-09-04T20:26:13Z Nene 1 Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. 77 1421 2004-09-24T22:49:09Z Nene 1 ''See peatükk peaks rääkima sellest, miks CSS-i valideerimine vajalik on, mis on selle head küljed ja tagasilöögid. Kena, kui saaksid kirjeldatud kõik Validaatori erinevad veateated.'' ==Välislingid== * [http://jigsaw.w3.org/css-validator/ CSS-i validaator] 78 3227 2005-10-26T21:11:34Z Nene 1 +nav Enamik lehekülgi sisaldab endas mingisugust sorti menüüd, kuhu on koondatud olulisimad leheküljel navigeerimist võimaldavad lingid. Menüüd võivad olla nii horisontaalsed kui vertikaalsed, nii ühe- kui mitmetasandilised, neid võib olla vaid üks aga ka päris hulgem. Paljud "vana-kooli-lehed" paigutavad iga menüüelemendi eraldi tabelilahtrisse, samamoodi nagu tehakse ka kogu ülejäänud lehega. Tihtipeale asendatakse tekst tabelilahtrites piltidega ning igale pildile lisatakse eriline ''roll-over'' effekt - skript, mis vahetab esialgse pildi teise vastu, kui hiirekursor satub pildi peale, ning taastab esialgse pildi, kui kursor selle kohalt lahkub. Täiesti samaväärse efekti võib aga saavutada vaid oskuslikult CSS-i kasutades. Tegelikult taandub igasugune menüü oma põhiolemuselt üheks lihtsaks (järjestamata) loendiks, sest sisult on ju tegemist vaid ühe lihtsa linkide nimekirjaga. Lisaks võime oma loandile lisada ka pealkirja ja kapseldada selle ühe unikaalse id-ga div-i sisse. Näiteks nõnda: <pre> <div id="menyy"> <h1>Menüü</h1> <ul> <li><a href="link1.html">Link 1</a></li> <li><a href="link2.html">Link 2</a></li> <li><a href="link3.html">Link 3</a></li> <li><a href="link4.html">Link 4</a></li> </ul> </div> </pre> Välimus, mille me niiviisi saavutame pole arvatavasti see, mida ihkaksime, aga CSS-i abiga võime oma menüü välimust tundmatuseni muuta. Esimesena häirivad meid need mustad mummud, mis on vaikimisi iga loendi elemendi ees. Ringid võiksime asendada näiteks ruutudega, või mis veelgi parem, piltidega: <pre> #menyy ul { list-style-image: url("lilleke.png") } </pre> [[Pilt:CSS_menyyd_lilledega.png]] Võime aga kaotada need pildid/sümbolid sealt ka üleüldse: <pre> #menyy ul { list-style-type: none } </pre> ''(vahepealne osa vajab kirjutamist)'' Lõpptulemus: [[Pilt:CSS_menyyd_rollover.png]] CSS: <pre> #menyy { border: 2px solid #6c502c; border-bottom: none; font-family: Verdana, Arial, sans-serif; width: 160px; voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; width: 150px; } #menyy h1 { color: #453520; padding: 2px 5px; margin: 0; font-size: larger; font-variant: small-caps; background-color: #e88e19; text-align: center; width: 156px; voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; width: 146px; } #menyy ul { list-style-type: none; padding: 0; margin: 0; border-top: 2px solid #6c502c; } #menyy a { color: #6c502c; font-weight: bold; text-decoration: none; background-color: #e2c6a2; border-bottom: 2px solid #6c502c; display: block; padding: 2px 5px; width: 156px; voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; width: 146px; } #menyy a:hover { background-color: #6c502c; color: #e2c6a2; } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Häkid|Meediaspetsiifilised stiilid}} 79 1423 2004-10-11T08:16:56Z Nene 1 Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt 80 3630 2006-02-09T16:51:01Z Nene 1 /* Kokkuvõte */ typos Teinekord ei piisa meil CSS-i poolt pakutavatest fondi sättimise vahenditest. Näiteks soovime me kasutada pealkirjana mingit erilise kujuga kalligraafilist kirja nagu näiteks järgmine tekst "Eriline pealkiri": [[Pilt:CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png]] Kui me määraksime oma pealkirjale CSS-ga sellise fondi, siis töötaks meie arvutis kõik kenasti, aga oleks naiivne loota, et ka kõigi meie lehekülje külastajate arvutisse see font installeeritud on (tegelikult ei saa me kindlad olla üheski konkreetses fondis). Üks võimalus oleks märkida atribuudi 'font-family' parameetriks fondifaili aadressi: <pre> h1#eriline { font-family: url("http://www.allthefonts.com/specialfont.ttf") } </pre> Aga '''seda ei peeta heaks tooniks''', ja lisaks võivad fondifailid olla suhteliselt suured. Ja veelkord: selline kasutajale pealesunnitud fontide allalaadimine on äärmiselt taunimisväärne tegevus ning ainukeseks mõeldavaks variandiks jääb teksti asendamine pildiga - pealegi ei pruugi me ju kasutada lihtsalt mingit fonti vaid hoopis näiteks mõnda fotot tekstiga või 3D programmiga renderdatud tähti, misiganes. Üheks variandiks, mis esimesena pähe kargab on panna pealkirja asemele 'img' element: <pre> <img src="eriline_pealkiri.png" alt="eriline pealki" /> </pre> Aga sellega me rikume struktuuri ja kujunduse lahus hoidmise põhimõtet, sest sedasi tehes me lisame leheküljele pildi, mis tegelikult omab vaid kujunduslikku tähtsust ning ühtlasi ei saa me enam lehekülje kujundust muuta ilma et viiksime sisse muutusi HTML-i. Seda me aga teha ei soovi. Õnneks on loodud mitmeid tehnikaid, mis võimaldavad HTML-i elemendi sisuks oleva teksti asendada pildiga. Ükski nendest tehnikatest pole ideaalne, ning juhul kui olete idealist, siis need võtted teile tõenäoliselt ei sobi, aga kuna me elame nagunii vigaste brauserite ja kohutavalt ebastandartsete veebilehtede maailmas, siis on need tehnikad siiski üsna süütud. ==FIR== Fahrner Image Replacement (FIR) on oma nime saanud selle meetodi looja Todd Fahrner'i järgi. Tehnika seisneb selles, et asendatava HTML-i elemendi sisse lisatakse üks ekstra 'span' element: <pre> <h1 id="eriline"><span>Eriline pealkiri</span></h1> </pre> Seejärel seatakse elemendi taustaks meie soovitud pilt ning seatakse elemendi kõrgus võrdseks pildi kõrgusega. Lisaks peidetakse 'span' sees asuv tekst. <pre> h1#eriline { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; /* pildi suurus */ height: 59px; } h1#eriline span { display: none } </pre> ===Plussid=== * Kui kasutaja on CSS välja lülitatud või ta kasutab brauserit, mis CSS-i ei toeta, siis näeb ta harilikku pealkirja. Kui CSS on lubatud, näidatakse hariliku pealkirja asemel pilti. * Lihtsus. ===Miinused=== * Ei tööta paljudes ekraanilugejates (ing. k. ''screenreader'' - vaegnägijatele mõeldud programm, mis loeb arvutiekraanilt teksti valjult ette). Sellel teemal on kirjutanud pikalt Joe Clark "A List Apart'i" artiklis [http://www.alistapart.com/articles/fir/ Facts and Opinion About Fahrner Image Replacement]. * Ei tööta siis kui kasutaja on piltide näitamise välja lülitanud, aga CSS on sisse lülitatud. Paljud kasutajad, kelle internetiühendus on aeglane või kes maksavad iga edastatud baidi pealt kasutavad aga tihti võimalust pilte mitte alla laadida, küll aga CSS-i. * Lisab HTML koodi mittesemantilist müra 'span' elemendi näol. ==LIR== Leahy/Langridge Image Replacement (LIR) on tehnika, mille mõtlesid üksteisest sõltumatult ja praktiliselt üheagselt välja Seamus Leahy ja Stuart Langridge. Selle võtte eesmärk oli vabaneda FIR-i vajadusest kasutada mittesemantilist 'span' elementi. Meetodi idee on äärmiselt lihtne: selle asemel, et peita tekst 'span'-i nähtamatuks muutmisega, seatakse elemendi kõrgus nulliks, pildi jaoks aga tehakse ruumi ülemise või alumise polstri suuruse määramisega. <pre> <h1 id="eriline">Eriline pealkiri</h1> </pre> <pre> h1#eriline { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; /* teksti peitmine */ height: 0; overflow: hidden; /* pildi suurus */ padding-top: 59px; } </pre> See meetod töötab kenasti kõigis uuemates brauserites, ent IE5 vigase box-modeli tõlgenduse tõttu ei ilmu seal midagi nähtavale. Õnneks aitab meid vastav [[CSS:Häkid|häkk]], mida kasutades meie kood omandab alljärgneva kuju ja hakkab ka IE5-s kenasti tööle. <pre> h1#eriline { background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; padding-top: 59px; overflow: hidden; /* Väärtus IE5-le */ height: 59px; /* IE box-model hack */ voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; /* Väärtus teistele brauseritele */ height: 0; } </pre> ===Plussid=== * CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja. * Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud. * Puudub vajadus mittesementilise 'span' elemendi järgi. ===Miinused=== * Ei tööta juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud. * Vajab mõne olulise brauseriga (IE5) töötamiseks häkki. ==text-indent meetod== Selle meetodi autoriks on Mike Rundle. Üldpõhimõte on sama FIR-il, aga kõrguse nullimise asemel kasutatakse siin teksti taandamist nii kaugele, et see kaob vaateväljast. <pre> <h1 id="eriline">Eriline pealkiri</h1> </pre> <pre> h1#eriline { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; /* teksti peitmine */ text-indent: -9000px; /* pildi suurus */ height: 59px; } </pre> Ka siin tekib probleem IE5-ga, mis koos teksti negatiivse taandamisega liigutab kaasa ka taustapildi. Üheks võimaluseks on paigutada see element absoluutselt positsioneeritud konteineri sisse, aga mõistagi pole see variant kaugeltki alati vastuvõetav. Teine võimalus oleks ära jätta 'no-repeat' ning taandada teksti mingi arvu pildipikkuste jagu ja ühtlasi fikseerida ka elemendi laius. Näiteks nõnda: <pre> h1#eriline { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: repeat-x; /* selle võib ka üldse ära jätta */ /* teksti peitmine -10x560px */ text-indent: -5600px; /* pildi suurus */ height: 59px; width: 560px; } </pre> ===Plussid=== * CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja. * Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud. * Puudub vajadus mittesementilise 'span' elemendi järgi. * Lõplik lahendus on pigem kompromiss brauserite vahel, kui tõeline häkk. ===Miinused=== * Ei tööta juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud. ==Katmise meetod== See tehnika püüab vältida kõigis eelnevates sisalduvat puudust, ning tulla vastu neile kasutajatele, kes on oma brauseril pildid välja lülitanud. Idee seisneb selles, et koodile lisatakse üks tühi 'span' element, millele määratakse taust, ning läbi absoluutse positsioneerimise kaetakse sellega tekst (absoluutselt positsioneeritud elemendid asuvad teadagi "kõrgemal" kui muud elemendid). Kui mingil põhjusel pilti ei laeta, siis jääb 'span'-i läbipaistvuse tõttu nähtavale harilik pealkiri, pildi laadimisel aga kaetakse see. <pre> <h1 id="eriline"><span></span>Eriline pealkiri</h1> </pre> <pre> h1#eriline { /* pildi suurus */ width: 560px; height: 59px; /* väärtuse 'relative' läbi hakkab selle elemendi sees absoluutne positsioneerimine toimuma selle elemendi suhtes */ position: relative; } h1#eriline span { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; /* positsioneerimine */ position: absolute; left: 0; top: 0; /* pildi suurus */ width: 560px; height: 59px; } </pre> ===Plussid=== * CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja. * Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud. * Lõplik lahendus on pigem kompromiss brauserite vahel, kui tõeline häkk. * Töötab juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud. ===Miinused=== * Lisab HTML koodi mittesemantilist müra 'span' elemendi näol. ==Kokkuvõte== Pildiasendustehnikaid ja nende variatsioone on veel palju-palju rohkem kui siin kirjeldatud, aga kõigil neil on vähemalt üks arvestatav viga ning halvemal juhul rohkem. Kindlasti ei tasuks kasutada FIR-i, mis on küll kõige vanem ja ka kõige lihtsam, kuid sisaldab liialt palju puudusi. Järgnevalt, kui oleme FIR-i kõrvale jätnud tuleb meil kaaluda, kas meile on olulisem, et meie koodis poleks mittesemantilisi tühjasid 'span' elemente või see, et meie lehekülge saaksid kasutada ka aeglase modemiühendusega kliendid, kes on brauseril piltide allalaadimise keelanud. Kui otsustame esimese valiku kasuks, siis on meil valida LIR-i ning text-indent meetodi vahel, kui aga kaldume teisele poolele, siis jääb meile katmise võimalus. See valik pole kerge ning mõnel juhul võime valida hoopis taolistest tehnikatest loobumise, aga see valik jääb igaühe enda teha, seni kuni näiteks brauserid ei hakka toetama hetkel loomisel olevat standardit CSS 3, aga see aeg on mägede taga. {{Navigatsioon|CSS|Float|Häkid}} 81 3220 2005-10-26T20:59:31Z Nene 1 +nav ==Raamide head ja vead== Väga paljudel veebilehtedel on kasutuses raamid (ing. k. ''frames''), mis kujutavad endast konteinereid, mille sees asub teine, pea täiesti iseseisev lehekülg. Raamidele saab anda nimed ning linkidele on võimalik määrata atribuudiga 'target' millises raamis viidatud lehekülg avatakse. Sellisel kombel on üsna lihtne konstrueerida lehekülgi, mis koosnevad muutumatust osast (logo, menüü jms) ning muutuvast osast, milleks on raam. Veebilooja elu muutub seeläbi lihtsamaks, sest ta peab looma vaid ühe faili, mis sisaldab menüüd, logo ja raami, ning siis võib ta teha lugematu hulga faile, mis on mõeldud avamiseks raami sees. Seeläbi pääseb lehe looja kas siis a) tüütust korduva koodi kopeerimisest või b) keerukast dünaamilise lehekülje programmeerimisest. Seepärast on raamide kasutamine väga populaarne. Kuid raamid tekitavad ka üksjagu probleeme. Esiteks pole raamid toetatud kõigi brauserite poolt, õieti on nad praktiliselt kõigis tänapäeval kasutuses olevates brauserites toetatud, ent paljudel juhtudel muudavad raamid lehekülje raskesti kasutatavaks, et mitte öelda kasutamiskõlbmatuks. Näiteks raamidega lehe avamisel võib selline brauser küsida, kas soovid näha raami "sisu" või raami "menüü"? Halvemal juhul pakutakse valida raamide "parem" ja "vasak" või veel halvemal juhul "foo" ja "bar" vahel. Kui kasutaja valib "sisu", siis näeb ta lehel olevat teksti, aga ei tea midagi sellest, et kusagil teises raamis peaks olema hulk linke. Kui aga valitakse menüü, siis nähakse linkide loetelu, aga nägemata jääb esileht, kus võivad olla näiteks firma puhul päeva parimad pakkumised. Teiseks ei armasta raamisid ka need kasutajad, kes vaatavad veebi läbi raamidega ilma probleemideta toime tulevate brauserite. Nende jaoks on ebamugav, et nad ei saa harjunud kombel kasutada brauseri kerimisriba vaid peavad kasutama raami(de) kerimisriba(sid). Paljuski on see juba maitse küsimus aga suuresti tingitud ka sellest, et raame kasutatakse tihtipeale seal, kuhu nad ei sobi. ==Raamid CSS-ga, kas paremad raamid?== CSS annab meile võimaluse luua väljanägemiselt raamide sarnase funktsionaalsusega objekte. Näiteks määratakse lehekülje sisuosale kindel kõrgus ning juhul kui tekst ületab määratud kõrguse tekitatakse servale kerimisriba: <pre> div#sisu { height: 400px; overflow: auto; } </pre> Välimuselt saavutatakse sama efekt, mis raamide kasutamisel, aga lehekülg jääb kasutatavaks ka siis, kui brauser CSS-i ei toeta, sest siis kuvatakse lihtsalt kogu tekst tema täies pikkuses. Seega ei teki ühegi brauseriga lehekülje kasutamisel selliseid probleeme nagu raamide puhul. ===Millal kasutada?=== Peamiselt tekib vajadus selliste "raamide" järele siis, kui meil on tarvis, et tekst jääks teatud kindlatesse raamidesse (loogiline, kas pole). Näiteks kui meie veebileht esitab koodinäiteid, mille puhul reeglina reamurdmist ei kasutata, siis soovime end ehk relvastada olukorra vastu, kus mõni üksik pikk koodirida venitab meie lehe inetult kümme korda laiemaks. Selleks puhuks pole vaja muud, kui määrata näiteks elemendile 'pre' maksimaalne laius ning sellest üleminekul nõuda horisontaalse kerimisriba tekkimist. ==Ülevoolamine: overflow== Väärtus: '''visible''' | '''hidden''' | '''scroll''' | '''auto''' | '''inherit''' Parameeter '''overflow''' määrab, mis juhtub kasti sisuga, kui see on suurem kui kasti fikseeritud mõõtmed. Kasti sisu all peame reeglina silmas teksti, aga see võib olla ka näiteks pilt või mõni muu objekt. Kasti suuruse saame fikseerida parameetritega 'width' ja 'height'. Väärtustel on järgmine tähendus: '''visible''' - tekst voolab üle kasti piirjoonte. See väärtus on kasutusel vaikimisi. '''NB!''' MS Internet Explorer tõlgendab seda väärtust valesti ning hoopis suurendab kasti proportsioone, et mahutada kogu sisu. Õnneks määrame harilikult fikseeritud suurusega kastidel overflow-le mõne muu väärtuse. '''hidden''' - tekst, mis peaks üle servade voolama, peidetakse. [[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow a.png]] '''scroll''' - kastile lisatakse horisontaalne ja vertikaalne kerimisriba. Kui sisu ei mahu kasti ära, siis saab seda nähtavale tuua üles-alla/paremale-vasakule kerides. '''auto''' - nagu 'scroll', aga horisontaalne ja/või vertikaalne kerimisriba paigutatakse vastavalt vajadusele. [[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow b.png]] {{Navigatsioon|CSS|Loendid|Objektide tüübid}} 82 1426 2004-10-11T21:10:31Z Nene 1 Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. 83 1427 2004-10-13T13:36:54Z Nene 1 overflow: visible; ning overflow: hidden; Ekraanipilt võetud Mozilla brauserist, koos pildiga: [[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow b.png]] Piltide loomiseks kasutatud kood: CSS: <pre> body { font: xx-small Verdana, sans-serif } p { margin: 0.5em 0.5em; text-indent: 1.5em } div { height: 108px; border: solid 1px #336633; width: 300px; background: #99cc66; margin: 1em 0; } #visible { overflow: visible } #hidden { overflow: hidden; margin-top: 12em } #scroll { overflow: scroll } #auto { overflow: auto } </pre> HTML: <pre> <div id="visibe"> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.</p> </div> <div id="hidden"> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.</p> </div> <div id="scroll"> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.</p> </div> <div id="auto"> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.</p> </div> </pre> 84 1428 2004-10-13T13:31:46Z Nene 1 overflow: scroll; ja overflow: auto; overflow: scroll; ja overflow: auto; 85 3228 2005-10-26T21:13:08Z Nene 1 +nav Erinevad meediad kasutvad erinevaid väljendusvorme. Presentatsioonis, mida näidatakse suurele seinale, kasutatakse suurt rasvast teksti ning tugevat kontrasti. Veebilehel püüeldakse mahedate värvide ning kasutatakse reeglina mõnda ekraanilt kergesti loetavat sans-serif fonti. Trükitud materjalides seevastu kirjutatakse paberi ja tindi kokkuhoiu pärast võimalikult tihedalt ning väikeselt, kasutades peamiselt musta värvi valgel taustal ning tüüpilisi serifitega trükifonte. CSS pole mõeldud üksnes veebilehtede ning ekraanil kuvamise tarbeks, ehkki see on ta peamine sihtkoht. CSS-ga saab samavõrd hästi disainida ka trükiseid ja esitlusi ning isegi kõnesüntesaatori tonaalsust. Näiteks ühe tüüpiline veebileht koos oma kujundusega pole reeglina just kõige sobivam materjal printimiseks: lillelised taustad, gradiendid, kahkjasrohekas tekst jms. See ei lähe kohe mitte. Õnneks pakub CSS meile võimaluse määrata, milliseid stiile millise meedia puhul kasutada ning me võime oma veebilehe koodis öelda, et sel juhul kui see dokument läheb printerisse, siis kasuta hoopis ühte teist stiililehte, mis on meil kohandatud täpselt printimise tarbeks. ==Meediatüüpide määratlemine== Meediatüübi määratlemiseks on mitmeid mooduseid: * Meedia määratlemine '''HTML-dokumendis stiililehe linkimisel'''. Selle meetodi eeliseks on, et vastavad stiililehed laetakse alla alles siis kui nende järgi on vajadus. Näiteks prinditava meedia stiilidega CSS-fail laetakse alla alles siis, kui dokumenti printima hakatakse. <pre> <link rel="stylesheet" type="text/css" media="screen" href="foo.css" /> <link rel="stylesheet" type="text/css" media="print, handheld" href="bar.css" /> <link rel="stylesheet" type="text/css" media="projection" href="foobar.css" /> </pre> * Meedia määratlemine importimisel '''@import'''-konstruktsiooniga. <pre> @import url("foo.css") print; </pre> * Meedia määratlemine '''@media'''-konstruktsiooniga. Vastavale meediale spetsiifilised stiilid kirjutatakse vastava @media-bloki sisse. <pre> @media print { body {font-family: "Times New Roman", sans-serif } a {color: black; font-style: italic } } </pre> ==Meediatüübid== * '''all''' - Kõik meediatüübid. * '''braille''' - Kombitavat pimedate kirja (braille) genereerivad seadmed. * '''embossed''' - Pimedate kirja lehekülgede kaupa trükkivad seadmed. * '''handheld''' - Kaasaskantavad, tüüpiliselt väikse ekraaniga ning aeglase ühendusega, seadmed (pihuarvutid, mobiiltelefonid). * '''print''' - Trükitav materjal, lehekülgede kaupa esitatav. * '''projection''' - Esitlused, presentatsioonid. * '''screen''' - Peamiselt värvilised arvutiekraanid. * '''speech''' - Kõnesüntesaatorid. * '''tty''' - Ettemääratud suurusega sümboliruudustikud nagu terminalide ning teletaibi ekraanid. Idee poolest peaks see meediatüüp kehtima selliste brauserite nagu lynx puhul. * '''tv''' - Teleritüüpi seadmed (madal resolutsioon, värvid, piiratud kerimisvõimalused, heli). {{Navigatsioon|CSS|Menüüde ehitamine|Valideerimine}} 86 3224 2005-10-26T21:08:39Z Nene 1 +nav ''(Selle peatüki sisu vajab veel kirjutamist.)'' {{Navigatsioon|CSS|Paigutused|Pildiasendustehnikad}} 87 1431 2004-11-22T19:24:12Z Nene 1 Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst. Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst. 88 1432 2004-11-22T20:02:58Z Nene 1 Rollover menüü CSS-i abiga Rollover menüü CSS-i abiga 89 1433 2004-12-13T21:47:58Z Nene 1 /* XHTML 1.1 */ miks XHTML 1.1 ja XHTML Basic kasutamine on hetkel problemaatiline. ==HTML 4.01== HTML 4.01 on viimane HTML-i spetsifikatsioon. HTML-i edasise arendamisega enam ei tegeleta ning soovitav on üleminek XHTML-ile. Paljudesse süsteemidesse on HTML aga väga tihedalt sisse põimitud ning sel puhul on mugavam kasutada HTML 4.01 deklaratsioone kui hakata kogu süsteemi ümber ehitama. ===HTML 4.01 Strict=== <pre> <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd"> </pre> See dokumenditüüp on, nagu nimigi ütleb, kõige rangem HTML 4.01 DTD. Kõik kujundamiseks mõeldud spetsiaalsed atribuudid selles puuduvad ning kujundus tuleks luua üksnes stiililehtede abiga. ===HTML 4.01 Transitional=== <pre> <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd"> </pre> See dokumenditüüp on kõige lõdvema reeglistikuga HTML-i dokumenditüüpidest. Mõeldud üleminekuks valideeruvale/standadsele HTML-ile. Siin on lubatud kõik levinud lehekülje välimust määravad elemendid ja atribuudid. ===HTML 4.01 Frameset=== <pre> <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01 Frameset//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/frameset.dtd"> </pre> Seda dokumenditüüpi tuleks kasutada vaid juhul, kui kasutatakse lehekülje osadeks jagamiseks raame (''frames''). ==XHTML 1.0== ===XHTML 1.0 Strict=== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> </pre> Sama, mis HTML 4.01 Strict. ===XHTML 1.0 Transitional=== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd"> </pre> Sama, mis HTML 4.01 Transitional. See dokumenditüüp on kõige lõdvema reeglistikuga XHTML-i dokumenditüüpidest. Mõeldud üleminekuks HTML-ist XHTML-ile. Siin on lubatud kõik levinud lehekülje välimust määravad elemendid ja atribuudid. ===XHTML 1.0 Frameset=== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Frameset//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-frameset.dtd"> </pre> Sama, mis HTML 4.01 Frameset. ==XHTML 1.1== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.1//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml11/DTD/xhtml11.dtd"> </pre> See dokumenditüüp on HTML 1.0-i edasiarendus - modulaarne XHTML. Siin on erineva funktsiooniga elemendid jagatud erinevatesse moodulitesse (näiteks on seal teksti, hüperteksti, linkide ja loendite moodulid). Dokumente XHTML 1.1 ja järgnevas XHTML Basic formaadis ''tuleb'' edastada kui "application/xhtml+xml", mitte kui "text/html". See tähendab, et brauser peab sellist tüüpi faili käsitlema kui ranget xml-i, mis tähendab, et iga väiksemagi vea puhul dokumenti ei kuvata. Sellest pole muidugi häda - me oleme võimelised looma täiesti korrektset html-i, aga suur probleem on selles, et kõige levinum brauser MS IE ei mõista "application/xhtml+xml"-mime-tüüpi üleüldse veebilehena näidata ning seega pole vähemalt hetkel eriti praktiline XHTML 1.1 või XHTML Basic dokumenditüüpi kasutada. ==XHTML Basic== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML Basic 1.0//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml-basic/xhtml-basic10.dtd"> </pre> XHTML Basic on minimaalne komplekt XHTML-i vahendeid (elemente ja parameetreid). Keerukamad konstruktsioonid nagu näiteks teisi tabeleid sisaldavad tabelid ja ''inline'' stiilid pole lubatud. Dokumenditüüp on mõeldud eelkõige mitmete väiksemate riistvaraliste võimalustega aparaatidele (pihuarvutid, mobiiltelefonid) veebi kättesaadavaks tegemiseks. 90 1434 2004-12-09T20:44:34Z Nene 1 91 1435 2004-12-09T20:46:54Z Nene 1 92 1436 2004-12-09T20:59:35Z Nene 1 93 1437 2004-12-09T21:00:07Z Nene 1 94 1438 2004-12-09T21:01:48Z Nene 1 95 1439 2004-12-09T21:05:24Z Nene 1 96 1440 2004-12-09T21:06:14Z Nene 1 97 1441 2004-12-09T21:06:43Z Nene 1 98 1442 2004-12-09T21:07:24Z Nene 1 99 1443 2004-12-09T21:08:04Z Nene 1 100 1444 2004-12-09T21:10:41Z Nene 1 101 1445 2004-12-09T21:12:14Z Nene 1 102 1446 2004-12-09T21:13:06Z Nene 1 103 1447 2004-12-09T21:15:03Z Nene 1 104 1448 2004-12-09T21:49:43Z Nene 1 105 3471 2005-12-15T22:35:00Z Nene 1 Taastatud vana versioon Kõige suuremat segadust külvab HTML-i loomise juures kasutatav tähestik ehk kodeering; inglise keeles ''encoding'' või ''character set''. ==Mis asi see kodeering siis ikkagi on?== Alustuseks ei tee paha meelde tuletada mõningaid arvutialaseid baasteadmisi. Ühte tähemärki on arvutis juba ammust aega üles märgitud ühe baidiga. Üks bait koosneb kaheksast bitist ja seega saab bait omada 256 erinevat väärtust, näiteks arvud 0 kuni 255 või arvud -127 kuni 128. Seega saame me ühe baidiga märkida üles maksimaalselt 256 erinevat tähte. Kodeering polegi mitte midagi muud keerukamat, kui üks teatav standard, mis määrab, millisele baidile milline täht vastab. Näiteks väärtusele 65 vastab A, väärtusele 66 vastab B jne. Näib lihtne, aga keerukaks muudab asjalood tõik, et erinevaid kodeeringustandardeid on päris priske ports ning mitte üheski neist ei vasta iga bait mõnele konkreetsele kirjamärgile ning mis kõige hullem: 256 tähte on lootusetult vähe, et üles märkida kõik maailmas kasutatavad sümbolid (isegi kui hieroglüüfid välja jätta). Järgnevalt vaatleme lähemalt mitmesuguseid tuntumaid kodeeringuid. ==ASCII== Kuna arvutid hakkasid arenema ja laiemalt levima kõigepealt just ingliskeelses maailmas, siis on ka arusaadav, et esimestes kasutusele võetud kodeeringutes olid peaasjalikult esindatud inglise keele tähestik, numbrid ja kirjavahemärgid. '''ASCII''' (''American Standard Code for Information Interchange'') on rangelt seitsmebitine koodistik (väärtused 0..127), kus pole küll ruumi ühelegi mitte-inglise sümbolile, kuid see-eest nende peale, mis seal on, võib alati kindel olla. * Esimesed 32 kohta ASCII kooditabelis omavad mitmesuguseid eritähendusi nagu näiteks reavahetus ja süsteemi kellahelin. * Kohtadel 48 kuni 57 on numbrid 0 kuni 9. * Kohtadel 65 kuni 90 on suurtähed A..Z. * Kohtadel 97 kuni 122 on väiketähed a..z. * Ülejäänud positsioonidel asuvad kirjavahemärgid. <table border=1 style="text-align:center"><tr><th colspan=17 style="background-color:#FCB">ASCII</th><tr><th></th><th>x0</th><th>x1</th><th>x2</th><th>x3</th><th>x4</th><th>x5</th><th>x6</th><th>x7</th><th>x8</th><th>x9</th><th>xA</th><th>xB</th><th>xC</th><th>xD</th><th>xE</th><th>xF</th> <tr><th>0x</th><td style="text-decoration:underline" title="Null">NUL<td style="text-decoration:underline" title="Start of Heading">SOH<td style="text-decoration:underline" title="Start of Text">STX<td style="text-decoration:underline" title="End of Text">ETX<td style="text-decoration:underline" title="End of Transmission">EOT<td style="text-decoration:underline" title="Enquiry">ENQ<td style="text-decoration:underline" title="Acknowledge">ACK<td style="text-decoration:underline" title="Bell">BEL<td style="text-decoration:underline" title="Backspace">BS<td style="text-decoration:underline" title="Horizontal Tab">TAB<td style="text-decoration:underline" title="Line Feed">LF<td style="text-decoration:underline" title="Vertical Tab">VT<td style="text-decoration:underline" title="Form Feed">FF<td style="text-decoration:underline" title="Carriage Return">CR<td style="text-decoration:underline" title="Shift Out">SO<td style="text-decoration:underline" title="Shift In">SI <tr><th>1x</th><td style="text-decoration:underline" title="Data Link Escape">DLE<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 1">DC1<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 2">DC2<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 3">DC3<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 4">DC4<td style="text-decoration:underline" title="Negative Acknowledge">NAK<td style="text-decoration:underline" title="Synchronous Idle">SYN<td style="text-decoration:underline" title="End of Transmission Block">ETB<td style="text-decoration:underline" title="Cancel">CAN<td style="text-decoration:underline" title="End of Medium">EM<td style="text-decoration:underline" title="Substitute">SUB<td style="text-decoration:underline" title="Escape">ESC<td style="text-decoration:underline" title="File Separator">FS<td style="text-decoration:underline" title="Group Separator">GS<td style="text-decoration:underline" title="Record Separator">RS<td style="text-decoration:underline" title="Unit Separator">US <tr><th>2x</th><td style="text-decoration:underline" title="Space Character">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x</th><td>0<td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x</th><td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x</th><td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x</th><td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x</th><td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td>}<td>~<td style="text-decoration:underline" title="Delete">DEL </table> ==ISO 8859 perekond== Kõik selle perekonna kodeeringud täiendavad standardset ASCII tähestikku võttes kasutusse ka kaheksanda biti ja määrates seega tähenduse ülejäänud 128-le väärtusele (kohad 128 kuni 255). Eestikeelses tekstis läheb lisaks ASCII-s määratud sümbolitele tarvis veel 12 tähemärki (Õ, Ä, Ö, Ü, Š, Ž, õ, ä, ö, ü, š ja ž). Eesti keele vajadused rahuldavad neli ISO-8859 kodeeringut: [[HTML:ISO 8859-4|ISO 8859-4]], [[HTML:ISO 8859-10|ISO 8859-10]], [[HTML:ISO 8859-13|ISO 8859-13]], [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]]. Viimane neist, '''ISO 8859-15 on Eest riigi poolt sätestatud kui ametlik eesti keele ISO 8859 kodeering'''. Ehkki sobilikud tuleb ka nende hulgast valida üks kodeering ja selle juurde jääda, sest kuigi täpitähed asuvad samadel positsioonidel, siis tähed Š, Ž, š ja ž on alati erinevates kohtades. Mõned nendest ülejäänud ISO-8859 kodeeringutest on üsna lähedal eesti keele vajadustele ning esmapilgul võib tunduda, et vastav kodeering sobib. Kodeeringutes [[HTML:ISO 8859-1|ISO 8859-1]], [[HTML:ISO 8859-9|ISO 8859-9]] ja [[HTML:ISO 8859-14|ISO 8859-14]] on olemas kõik täpitähed, aga puuduvad susisevad häälikud (Š, Ž, š ja ž). Kodeeringutes [[HTML:ISO 8859-2|ISO 8859-2]] ja [[HTML:ISO 8859-6|ISO 8859-16]] on olemas kõik vajaminevad tähed peale Õ ja õ. ===ISO 8859 perekonna kooditabelid=== * [[HTML:ISO 8859-1|ISO 8859-1]] ehk ''Latin 1'' * [[HTML:ISO 8859-2|ISO 8859-2]] ehk ''Latin 2'' * [[HTML:ISO 8859-3|ISO 8859-3]] ehk ''Latin 3'' ehk ''Lõuna Euroopa'' * [[HTML:ISO 8859-4|ISO 8859-4]] ehk ''Latin 4'' ehk ''Põhja Euroopa'' * [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] ehk ''Kirillitsa'' * [[HTML:ISO 8859-6|ISO 8859-6]] ehk ''Araabia'' * [[HTML:ISO 8859-7|ISO 8859-7]] ehk ''Kreeka'' * [[HTML:ISO 8859-8|ISO 8859-8]] ehk ''Heebrea'' * [[HTML:ISO 8859-9|ISO 8859-9]] ehk ''Latin 5'' ehk ''Türgi'' * [[HTML:ISO 8859-10|ISO 8859-10]] ehk ''Latin 6'' * [[HTML:ISO 8859-11|ISO 8859-11]] ehk ''Tai'' * [[HTML:ISO 8859-13|ISO 8859-13]] ehk ''Latin 7'' ehk ''Balti segu'' * [[HTML:ISO 8859-14|ISO 8859-14]] ehk ''Latin 8'' ehk ''Keldi'' * [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] ehk ''Latin 9'' ehk ''Latin 0'' * [[HTML:ISO 8859-16|ISO 8859-16]] ehk ''Latin 10'' ehk ''Kagu Euroopa'' Nimekirjast puudub ISO 8859-12, mida ei eksisteerigi. Antud number oli ajutiselt korraga kasutusel kahe erineva kooditabeli ettepaneku poolt. ===Näited kodeeringute segamisest=== Järgnevalt toome paar näidet selle kohta, mis võib juhtuda näiteks siis, kui HTML dokumendi kodeering valesti määrata. Olgu meil üks eestikeelne luuletus, mis on salvestatud [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] kodeeringus ja näeb sama kodeeringuga vaadates välja järgmine: ''Igav liiv ja tühi väli,''<br /> ''taevas pilvine;''<br /> ''jõuan tulles metsa äärde,''<br /> ''tuleb nõmmetee.'' ''Pedak heleroheline,''<br /> ''kask kuldkollane!''<br /> ''Nõmm on sügisele''<br /> ''langend kaenlasse.'' Vaadates sama teksti aga venekeelsele tähestikule mõeldud [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeeringuga on täpitähed asendunud aga kirillitsa märkidega: ''Igav liiv ja tќhi vфli,''<br /> ''taevas pilvine;''<br /> ''jѕuan tulles metsa ффrde,''<br /> ''tuleb nѕmmetee.'' ''Pedak heleroheline,''<br /> ''kask kuldkollane!''<br /> ''Nѕmm on sќgisele''<br /> ''langend kaenlasse.'' Ning vastupidi. Kirjutades venekeelse luuletuse [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeeringus: ''Я вас любил: любовь еще, быть может,''<br /> ''В душе моей угасла не совсем;''<br /> ''Но пусть она вас больше не тревожит;''<br /> ''Я не хочу печалить вас ничем.'' ''Я вас любил безмолвно, безнадежно,''<br /> ''То робостью, то ревностью томим;''<br /> ''Явас любил так искренно, так нежно,''<br /> ''Как дай вам бог любимой быть другим.'' ja avades selle [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] kodeeringuga, on tulemus täiesti loetamatu: ''Ï ÒÐá ÛîÑØÛ: ÛîÑÞÒì ÕéÕ, Ñëâì ÜÞÖÕâ,''<br /> ''² ÔãèÕ ÜÞÕÙ ãÓÐáÛÐ ÝÕ áÞÒáÕÜ;''<br /> ''œÞ ßãáâì ÞÝÐ ÒÐá ÑÞÛìèÕ ÝÕ âàÕÒÞÖØâ;''<br /> ''Ï ÝÕ åÞçã ßÕçÐÛØâì ÒÐá ÝØçÕÜ.'' ''Ï ÒÐá ÛîÑØÛ ÑÕ×ÜÞÛÒÝÞ, ÑÕ×ÝÐÔÕÖÝÞ,''<br /> ''ÂÞ àÞÑÞáâìî, âÞ àÕÒÝÞáâìî âÞÜØÜ;''<br /> ''ÏÒÐá ÛîÑØÛ âÐÚ ØáÚàÕÝÝÞ, âÐÚ ÝÕÖÝÞ,''<br /> ''ºÐÚ ÔÐÙ ÒÐÜ ÑÞÓ ÛîÑØÜÞÙ Ñëâì ÔàãÓØÜ.'' ==Kodeeringud kirillitsa tarbeks== Spetsiifilisematest kooditabelitest on Eestis kindlasti põhjust rääkida nendest, mida tarvitatakse kirillitsa kirjapanekuks. Ehkki ka eelmises peatükis tutvustatud [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeering on mõeldud kirillitsa tarbeks on sellest oluliselt populaarsemad KOI8-R, KOI8-U ja Windows-1251. Vene keeles on lühendi KOI8 tähendus Код Обмена Информацией, 8 бит. Erinevalt ISO 8859-5 ja Windows-1251 koodistikust on KOI8 puhul kirillitsa tähed järjestatud võimalikult lähedaselt ladina alfabeedile. Sellise järjestuse eeliseks on, et kui eemaldada viimane bitt, siis muutub kirillitsas kirjutatud tekst arusaadavaks ASCII terminali ekraanil. Näiteks fraasist "Русский Текст" saab fraas "rUSSKIJ tEKST". ===Kirillitsat kasutavad kooditabelid=== * [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] (vähekasutatud ja puudustega) * [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]] - vene ja bulgaaria keel * [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]] - ukraina keel * [[HTML:Windows-1251|Windows-1251]] - ungari keel ==Unicode== Kõik eelpoolkirjeldatud kodeeringud kannatavad ühe tõsise puuduse all - neid kasutades pole vähimatki võimalust kirjutada ühel leheküljel kahes vähegi erineva tähestikuga keeles - isegi niivõrd triviaalset asja, nagu eesti-vene sõnaraamat, on täiesti võimatu koostada. Appi tuleb internatsionaliseerijate kõige suurem sõber - unicode. '''Unicode''' on tõsiselt ambitsioonikas projekt, mille eesmärk on ühte kodeeringusse paigutada kõik maailmas kasutatavad või kasutusel olnud sümbolid. Seal on ruumi kirillitsale ja ruunidele, hieroglüüfidele ja rooma numbritele ja palju palju enam. Teoreetiliselt mahutab unicode-i tähestik 2<sup>20</sup> + 2<sup>16</sup> erinevat sümbolit, mida peaks olema piisavalt (täpselt 1&nbsp;114&nbsp;112 ehk veidi üle miljoni). Hetkel on kasutuses veidi üle 96&nbsp;000 märgi ning unicode on maailma kõige täielikum kodeering. Unicode-i kirjapanekuks on kasutusel mitmesuguseid kaardistusi, tuntud kui UTF (''Unicode Transformation Format''). Nende seas on UTF-32, UTF-16, UTF-8 ja UTF-7, kusjuures numbrid näitavad, kui mitu bitti on minimaalselt tarvis ühe tähemärgi kirjapanekuks. UTF-32 puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Hoolimata mitmetest tehnilistest raskustest on unicode saavutanud domineeriva positsiooni operatsioonisüsteemides. Microsoft Windows NT ning selle järglased Windows 2000 ja Windows XP kasutavad laialdaselt UTF-16 kodeeringut. UNIX-i laadsed operatsioonisüsteemid nagu GNU/Linux, BSD ja Mac OS X kasutavad mitmekeelse teksti tarbeks UTF-8 kodeeringut. Veebis omab unicode erilist tähtsust, sest kõik moodsad brauserid kasutavad sisemiselt unicode-i ning on seega (vastavate fontide olemasolul) võimelised kuvama lehekülgi kõigis maailma keeltes. XML-i ja XHTML-i vaikimisi kodeeringuks on määratud UTF-8 ning unicode-i kasutamist soovitab ka W3C. Ka käesolev lehekülg ja kogu Wikibooks-i ja Wikipedia leheküljestikud kasutavad unicode-i. * [[HTML:UTF-7|UTF-7]] * [[HTML:UTF-8|UTF-8]] * [[HTML:UTF-16|UTF-16]] * [[HTML:UTF-32|UTF-32]] 106 1450 2004-12-11T18:08:32Z Nene 1 HTML Enkodeering moved to HTML Kodeering #REDIRECT [[HTML Kodeering]] 107 1451 2004-12-11T19:26:22Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin-1'''. Seda standardit valitsevad kõige segasemad lood. Nimelt on ametlikus ISO-8859-1 standardis puudu mitmed sümbolid, mis millegipärast ''jäid sinna kandmata'' - eesti keele jaoks on sealt puudu Š, Ž, š ja ž. Microsoft on aga loonud sellest kodeeringust oma versiooni, mis püüab tühjad kohad sobivate sümbolitega täita. Ka Apple on loonud oma versiooni, mis aga mitte ainult ei täienda vaid paigutab praktiliselt kõik sümbolid ümber. <table border=1 style="text-align:center"><tr><th colspan=17 style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-1 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan=2 colspan=16 style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93;<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan=2 colspan=16 style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax <td style="text-decoration:underline">NBSP <td>&#161; <td>&#162; <td>&#163; <td>&#164; <td>&#165; <td>&#166; <td>&#167; <td>&#168; <td>&#169; <td>ª <td>&#171; <td>&#172; <td style="text-decoration:underline">SHY <td>® <td>&#175; <tr> <th>Bx <td>° <td>&#177; <td>² <td>³ <td>&#180; <td>&#181; <td>&#182; <td>&#183; <td>&#184; <td>¹ <td>º <td>&#187; <td>¼ <td>½ <td>¾ <td>&#191; <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>Þ<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>ð<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>þ<td>ÿ </table> ==Windows-1252== <table border=1 style="text-align:center"><tr><th colspan=17 style="background-color:#FCB">Windows-1252 (CP1252)</th><tr><th></th><th>x0</th><th>x1</th><th>x2</th><th>x3</th><th>x4</th><th>x5</th><th>x6</th><th>x7</th><th>x8</th><th>x9</th><th>xA</th><th>xB</th><th>xC</th><th>xD</th><th>xE</th><th>xF</th> <tr><th>0x</th><td style="text-decoration:underline" title="Null">NUL<td style="text-decoration:underline" title="Start of Heading">SOH<td style="text-decoration:underline" title="Start of Text">STX<td style="text-decoration:underline" title="End of Text">ETX<td style="text-decoration:underline" title="End of Transmission">EOT<td style="text-decoration:underline" title="Enquiry">ENQ<td style="text-decoration:underline" title="Acknowledge">ACK<td style="text-decoration:underline" title="Bell">BEL<td style="text-decoration:underline" title="Backspace">BS<td style="text-decoration:underline" title="Horizontal Tab">TAB<td style="text-decoration:underline" title="Line Feed">LF<td style="text-decoration:underline" title="Vertical Tab">VT<td style="text-decoration:underline" title="Form Feed">FF<td style="text-decoration:underline" title="Carriage Return">CR<td style="text-decoration:underline" title="Shift Out">SO<td style="text-decoration:underline" title="Shift In">SI <tr><th>1x</th><td style="text-decoration:underline" title="Data Link Escape">DLE<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 1">DC1<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 2">DC2<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 3">DC3<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 4">DC4<td style="text-decoration:underline" title="Negative Acknowledge">NAK<td style="text-decoration:underline" title="Synchronous Idle">SYN<td style="text-decoration:underline" title="End of Transmission Block">ETB<td style="text-decoration:underline" title="Cancel">CAN<td style="text-decoration:underline" title="End of Medium">EM<td style="text-decoration:underline" title="Substitute">SUB<td style="text-decoration:underline" title="Escape">ESC<td style="text-decoration:underline" title="File Separator">FS<td style="text-decoration:underline" title="Group Separator">GS<td style="text-decoration:underline" title="Record Separator">RS<td style="text-decoration:underline" title="Unit Separator">US <tr><th>2x</th><td style="text-decoration:underline" title="Space Character">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x</th><td>0<td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x</th><td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x</th><td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x</th><td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x</th><td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td>}<td>~<td style="text-decoration:underline" title="Delete">DEL <tr style="background-color:#FF7"><th>8x<td>&euro;<td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&sbquo;<td>&fnof;<td>&bdquo;<td>&hellip;<td>&#8224;<td>&#8225;<td>&#710;<td>&#8240;<td>&#352;<td>&le;<td>&OElig;<td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&#381;<td style="background-color:#CFC">&nbsp; <tr style="background-color:#FF7"><th>9x <td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&lsquo;<td>&rsquo;<td>&ldquo;<td>&rdquo;<td>&bull;<td>&ndash;<td>&mdash;<td>&tilde;<td>&trade;<td>&#353;<td>&ge;<td>&oelig;<td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&#382;<td>&Yuml; <tr><th>Ax <td style="text-decoration:underline" title="Non-Breaking Space">NBSP <td>&#161; <td>&#162; <td>&#163; <td>&#164; <td>&#165; <td>&#166; <td>&#167; <td>&#168; <td>&#169; <td>ª <td>&#171; <td>&#172; <td style="text-decoration: underline">SHY <td>® <td>&#175; <tr> <th>Bx <td>° <td>&#177; <td>² <td>³ <td>&#180; <td>&#181; <td>&#182; <td>&#183; <td>&#184; <td>¹ <td>º <td>&#187; <td>¼ <td>½ <td>¾ <td>&#191; <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>Þ<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>ð<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>þ<td>ÿ </table> ==MacRoman== <table border=1 style="text-align:center"><tr><th colspan=17 style="background-color:#FCB">MacRoman</th> <tr><th></th><th>x0</th><th>x1</th><th>x2</th><th>x3</th><th>x4</th><th>x5</th><th>x6</th><th>x7</th><th>x8</th><th>x9</th><th>xA</th><th>xB</th><th>xC</th><th>xD</th><th>xE</th><th>xF</th> <tr style="background-color:#CFC"><th>0x</th><td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td style="text-decoration:underline; background-color: #fff;">TAB<td style="text-decoration:underline; background-color: #fff;">LF<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td style="text-decoration:underline; background-color: #fff;">CR<td>&nbsp;<td>&nbsp; <tr style="background-color:#CFC"><th>1x</th><td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp; <tr><th>2x</th><td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x</th><td>0<td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x</th><td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x</th><td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x</th><td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th style="background-color:#CFC">7x</th><td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td>}<td>~<td style="background-color:#CFC">&nbsp; <tr style="background-color:#FFC"><th>8x <td>Ä<td>Å<td>Ç<td>É<td>Ñ<td>Ö<td>Ü<td>á<td>à<td>â<td>ä<td>ã<td>å<td>ç<td>é<td>è <tr style="background-color:#FFC"><th>9x <td>ê<td>ë<td>í<td>ì<td>î<td>ï<td>ñ<td>ó<td>ò<td>ô<td>ö<td>õ<td>ú<td>ù<td>û<td>ü <tr style="background-color:#FFC"><th>Ax</th> <td>&dagger;<td>°<td style="background-color: #fff;">¢<td style="background-color: #fff;">£<td>§<td>&bull;<td>¶<td>ß<td>®<td style="background-color: #fff;">©<td>&trade;<td>´<td>¨<td>&ne;<td>Æ<td>Ø <tr style="background-color:#FFC"><th>Bx</th> <td>&infin;<td style="background-color: #fff;">±<td>&le;<td>&ge;<td>¥<td style="background-color: #fff;">µ<td>&part;<td>&sum;<td>&prod;<td>&pi;<td>&int;<td>ª<td>º<td>&Omega;<td>æ<td>ø <tr style="background-color:#FFC"><th>Cx</th> <td>¿<td>¡<td>¬<td>&radic;<td>&fnof;<td>&asymp;<td>&#8710;<td>«<td>»<td>&hellip;<td style="text-decoration:underline;">NBSP<td>À<td>Ã<td>Õ<td>&OElig;<td>&oelig; <tr style="background-color:#FFC"><th>Dx</th> <td>&ndash;<td>&mdash;<td>&ldquo;<td>&rdquo;<td>&lsquo;<td>&rsquo;<td>÷<td>&loz;<td>ÿ<td>&Yuml;<td>&frasl;<td>&euro;<td>&lsaquo;<td>&rsaquo;<td>&#64257;<td>&#64258; <tr style="background-color:#FFC"><th>Ex</th> <td>&Dagger;<td>·<td>&sbquo;<td>&bdquo;<td>&permil;<td>Â<td>Ê<td>Á<td>Ë<td>È<td>Í<td>Î<td>Ï<td>Ì<td>Ó<td>Ô <tr style="background-color:#FFC"><th>Fx</th> <td><td>Ò<td>Ú<td>Û<td>Ù<td>&#305;<td>&circ;<td>&tilde;<td>¯<td>&#728;<td>&#729;<td>&#730;<td>¸<td>&#733;<td>&#731;<td>&#711; </table> 108 1452 2004-12-11T19:27:40Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin 2'''. Mõeldud järgmiste Ida Euroopa keelte jaoks: bosnia, horvaatia, tsehhi, ungari, poola, rumeenia, serbia (ladina tähestiku puhul), serbia-horvaadi, slovaki, sloveenia, ülem-serbia ja alam-serbia keel. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-2 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#260;<td>&#728;<td>&#321;<td>¤<td>&#317;<td>&#346;<td>§<td>¨<td>&#352;<td>&#350;<td>&#356;<td>&#377;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#381;<td>&#379; <tr><th>Bx<td>°<td>&#261;<td>&#731;<td>&#322;<td>´<td>&#318;<td>&#347;<td>&#711;<td>¸<td>&#353;<td>&#351;<td>&#357;<td>&#378;<td>&#733;<td>&#382;<td>&#380; <tr><th>Cx<td>&#340;<td>Á<td>Â<td>&#258;<td>Ä<td>&#313;<td>&#262;<td>Ç<td>&#268;<td>É<td>&#280;<td>Ë<td>&#282;<td>Í<td>Î<td>&#270; <tr><th>Dx<td>&#272;<td>&#323;<td>&#327;<td>Ó<td>Ô<td>&#336;<td>Ö<td>×<td>&#344;<td>&#366;<td>Ú<td>&#368;<td>Ü<td>Ý<td>&#354;<td>ß <tr><th>Ex<td>&#341;<td>á<td>â<td>&#259;<td>ä<td>&#314;<td>&#263;<td>ç<td>&#269;<td>é<td>&#281;<td>ë<td>&#283;<td>í<td>î<td>&#271; <tr><th>Fx<td>&#273;<td>&#324;<td>&#328;<td>ó<td>ô<td>&#337;<td>ö<td>÷<td>&#345;<td>&#367;<td>ú<td>&#369;<td>ü<td>ý<td>&#355;<td>&#729; </table> 109 1453 2004-12-11T19:28:25Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin 3''' või '''Lõuna Euroopa'''. Mõeldud katmaks türgi, malteesi ja esperanto keele vajadusi. Hilisem standard ISO-8859-9 on türgi keele jaoks siiski sobilikum. Kodeering omab aga suuremat populaarsust esperanto kasutajate hulgas. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-3 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax <td style="text-decoration:underline">NBSP <td>&#294; <td>&#728; <td>&#163; <td>&#164; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#292; <td>&#167; <td>&#168; <td>&#304; <td>&#350; <td>&#286; <td>&#308; <td style="text-decoration:underline">SHY <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#379; <tr><th>Bx <td>&#176; <td>&#295; <td>&#178; <td>&#179; <td>&#180; <td>&#181; <td>&#293; <td>&#183; <td>&#184; <td>&#305; <td>&#351; <td>&#287; <td>&#309; <td>&#189; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#380; <tr><th>Cx</th><td>&#192;</td><td>&#193;</td><td>&#194;</td> <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#196;</td><td>&#266;</td><td>&#264;</td><td>&#199;</td><td>&#200;</td><td>&#201;</td><td>&#202;</td><td>&#203;</td><td>&#204;</td><td>&#205;</td><td>&#206;</td><td>&#207;</td></tr> <tr><th>Dx</th> <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#209;</td><td>&#210;</td><td>&#211;</td><td>&#212;</td><td>&#288;</td><td>&#214;</td><td>&#215;</td><td>&#284;</td><td>&#217;</td><td>&#218;</td><td>&#219;</td><td>&#220;</td><td>&#364;</td><td>&#348;</td><td>&#223;</td></tr> <tr><th>Ex</th><td>&#224;</td><td>&#225;</td><td>&#226;</td> <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#228;</td><td>&#267;</td><td>&#265;</td><td>&#231;</td><td>&#232;</td><td>&#233;</td><td>&#234;</td><td>&#235;</td><td>&#236;</td><td>&#237;</td><td>&#238;</td><td>&#239;</td></tr> <tr><th>Fx</th> <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#241;</td><td>&#242;</td><td>&#243;</td><td>&#244;</td><td>&#289;</td><td>&#246;</td><td>&#247;</td><td>&#285;</td><td>&#249;</td><td>&#250;</td><td>&#251;</td><td>&#252;</td><td>&#365;</td><td>&#349;</td><td>&#729;</td></tr> </table> 110 1454 2004-12-11T19:29:09Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin 4''' või '''Põhja Euroopa'''. Mõeldud Eesti, Läti, Leedu, gröönimaa ja saami keelte tähestike katmiseks. Hilisem standard ISO-8859-10 on selle kodeeringu osatähtsust vähendanud. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-4 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#260;<td>&#312;<td>&#342;<td>¤<td>&#296;<td>&#315;<td>§<td>¨<td>&#352;<td>&#274;<td>&#290;<td>&#358;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#381;<td>¯ <tr><th>Bx<td>°<td>&#261;<td>&#731;<td>&#343;<td>´<td>&#297;<td>&#316;<td>&#711;<td>¸<td>&#353;<td>&#275;<td>&#291;<td>&#359;<td>&#330;<td>&#382;<td>&#331; <tr><th>Cx<td>&#256;<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>&#302;<td>&#268;<td>É<td>&#280;<td>Ë<td>&#278;<td>Í<td>Î<td>&#298; <tr><th>Dx<td>Ð<td>&#325;<td>&#332;<td>&#310;<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>&#370;<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>&#360;<td>&#362;<td>ß <tr><th>Ex<td>&#257;<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>&#303;<td>&#269;<td>é<td>&#281;<td>ë<td>&#279;<td>í<td>î<td>&#299; <tr><th>Fx<td>&#273;<td>&#326;<td>&#333;<td>&#311;<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>&#371;<td>ú<td>û<td>ü<td>&#361;<td>&#363;<td>&#729;</table> 111 1455 2004-12-27T17:17:32Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Kirillitsa'''. Mõeldud kirillitsat kasutavate keelte tarbeks, näiteks vene, ukraina ja valgevene keel. Kodeering pole aga kuigi laialt levinud ning pigem kasutatakse [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]] ja [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]], ja ka [[HTML:Windows-1251|Windows-1251]] kodeeringut. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-5 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline"><small>SP</small><td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#1025;<td>&#1026;<td>&#1027;<td>&#1028;<td>&#1029;<td>&#1030;<td>&#1031;<td>&#1032;<td>&#1033;<td>&#1034;<td>&#1035;<td>&#1036;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#1038;<td>&#1039; <tr><th>Bx<td>&#1040;<td>&#1041;<td>&#1042;<td>&#1043;<td>&#1044;<td>&#1045;<td>&#1046;<td>&#1047;<td>&#1048;<td>&#1049;<td>&#1050;<td>&#1051;<td>&#1052;<td>&#1053;<td>&#1054;<td>&#1055; <tr><th>Cx<td>&#1056;<td>&#1057;<td>&#1058;<td>&#1059;<td>&#1060;<td>&#1061;<td>&#1062;<td>&#1063;<td>&#1064;<td>&#1065;<td>&#1066;<td>&#1067;<td>&#1068;<td>&#1069;<td>&#1070;<td>&#1071; <tr><th>Dx<td>&#1072;<td>&#1073;<td>&#1074;<td>&#1075;<td>&#1076;<td>&#1077;<td>&#1078;<td>&#1079;<td>&#1080;<td>&#1081;<td>&#1082;<td>&#1083;<td>&#1084;<td>&#1085;<td>&#1086;<td>&#1087; <tr><th>Ex<td>&#1088;<td>&#1089;<td>&#1090;<td>&#1091;<td>&#1092;<td>&#1093;<td>&#1094;<td>&#1095;<td>&#1096;<td>&#1097;<td>&#1098;<td>&#1099;<td>&#1100;<td>&#1101;<td>&#1102;<td>&#1103; <tr><th>Fx<td>&#8470;<td>&#1105;<td>&#1106;<td>&#1107;<td>&#1108;<td>&#1109;<td>&#1110;<td>&#1111;<td>&#1112;<td>&#1113;<td>&#1114;<td>&#1115;<td>&#1116;<td>§<td>&#1118;<td>&#1119;</table> 112 1456 2004-12-11T19:30:46Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Araabia'''. Mõeldud katma araabia tähestikku kasutavate keelte vajadusi, kuid sellest puuduvad mitmed olulised märgid ning seepärast pole see kunagi erilist populaarsust võitnud. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-6 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax <td style="text-decoration:underline">NBSP <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>¤ <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#1548; <td style="text-decoration:underline">SHY <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <tr><th>Bx <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#1563; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#1567; <tr><th>Cx <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#1569; <td>&#1570; <td>&#1571; <td>&#1572; <td>&#1573; <td>&#1574; <td>&#1575; <td>&#1576; <td>&#1577; <td>&#1578; <td>&#1579; <td>&#1580; <td>&#1581; <td>&#1582; <td>&#1583; <tr><th>Dx <td>&#1584; <td>&#1585; <td>&#1586; <td>&#1587; <td>&#1588; <td>&#1589; <td>&#1590; <td>&#1591; <td>&#1592; <td>&#1593; <td>&#1594; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <tr><th>Ex <td>&#1600; <td>&#1601; <td>&#1602; <td>&#1603; <td>&#1604; <td>&#1605; <td>&#1606; <td>&#1607; <td>&#1608; <td>&#1609; <td>&#1610; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1611; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1612; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1613; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1614; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1615; <tr><th>Fx <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1616; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1617; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1618; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; </table> 113 1457 2004-12-11T19:31:40Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Kreeka'''. Mõeldud tänapäevase kreeka keele ning ka matemaatiliste sümbolite ülestähendamiseks. <table border="1" style="text-align:center"> <tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-7 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#8216;<td>&#8217;<td>£<td>&#x20AC;<td>&#x20AF;<td>¦<td>§<td>¨<td>©<td>&#890;<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#894;<td>&#8213; <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>&#900;<td>&#901;<td>&#902;<td>·<td>&#904;<td>&#905;<td>&#906;<td>»<td>&#908;<td>½<td>&#910;<td>&#911; <tr><th>Cx<td>&#912;<td>&#913;<td>&#914;<td>&#915;<td>&#916;<td>&#917;<td>&#918;<td>&#919;<td>&#920;<td>&#921;<td>&#922;<td>&#923;<td>&#924;<td>&#925;<td>&#926;<td>&#927; <tr><th>Dx <td>&#928; <td>&#929; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#931; <td>&#932; <td>&#933; <td>&#934; <td>&#935; <td>&#936; <td>&#937; <td>&#938; <td>&#939; <td>&#940; <td>&#941; <td>&#942; <td>&#943; <tr><th>Ex<td>&#944;<td>&#945;<td>&#946;<td>&#947;<td>&#948;<td>&#949;<td>&#950;<td>&#951;<td>&#952;<td>&#953;<td>&#954;<td>&#955;<td>&#956;<td>&#957;<td>&#958;<td>&#959; <tr><th>Fx<td>&#960;<td>&#961;<td>&#962;<td>&#963;<td>&#964;<td>&#965;<td>&#966;<td>&#967;<td>&#968;<td>&#969;<td>&#970;<td>&#971;<td>&#972;<td>&#973;<td>&#974;<td>&#975;</table> 114 1458 2004-12-11T19:32:27Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Heebrea'''. Sisaldab kõiki heebrea tähti (üksnes konsonandid, vokaale tähistavad lisamärgid puuduvad). Kuna heebrea keeles kirjutatakse paremalt vasakule, siis eksisteerib kaks variatsiooni sellest kodeeringust: visuaalne ja loogiline. Visuaalse puhul (tähistatud lihtsalt ISO-8859-8) pannaksegi suunas paremalt vasakule, loogilise puhul (tähistatakse ISO-8859-8-i) kirjutatakse aga tekst vasakult paremale ning veebibrauseri hooleks jääb tekst korralikult paremalt vasakule suunas joonistada. Tänapäeval kasutatakse üha enam loogilist varianti. <table border="1" style="text-align:center"> <tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-8 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#65533;<td>¢<td>£<td>¤<td>¥<td>¦<td>§<td>¨<td>©<td>×<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>¯ <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>´<td>µ<td>¶<td>·<td>¸<td>¹<td>÷<td>»<td>¼<td>½<td>¾<td>&#1455; <tr><th>Cx<td>&#1456;<td>&#1457;<td>&#1458;<td>&#1459;<td>&#1460;<td>&#1461;<td>&#1462;<td>&#1463;<td>&#1464;<td>&#1465;<td>&#1466;<td>&#1467;<td>&#1468;<td>&#1469;<td>&#1470;<td>&#1471; <tr><th>Dx<td>&#1472;<td>&#1473;<td>&#1474;<td>&#1475;<td>&#1476;<td>&#1477;<td>&#1478;<td>&#1479;<td>&#1480;<td>&#1481;<td>&#1482;<td>&#1483;<td>&#1484;<td>&#1485;<td>&#1486;<td>&#1487; <tr><th>Ex<td>&#1488;<td>&#1489;<td>&#1490;<td>&#1491;<td>&#1492;<td>&#1493;<td>&#1494;<td>&#1495;<td>&#1496;<td>&#1497;<td>&#1498;<td>&#1499;<td>&#1500;<td>&#1501;<td>&#1502;<td>&#1503; <tr><th>Fx<td>&#1504;<td>&#1505;<td>&#1506;<td>&#1507;<td>&#1508;<td>&#1509;<td>&#1510;<td>&#1511;<td>&#1512;<td>&#1513;<td>&#1514;<td>&#1515;<td>&#1516;<td>&#1517;<td>&#1518;<td>&#1519;</table> 115 1459 2004-12-11T19:33:11Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin 5''' või '''Türgi'''. Mõeldud katmaks türgi keele vajadusi paremini, kui seda tegi ISO-8859-3 kodeering. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-9 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>¡<td>¢<td>£<td>¤<td>¥<td>¦<td>§<td>¨<td>©<td>ª<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>¯ <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>´<td>µ<td>¶<td>·<td>¸<td>¹<td>º<td>»<td>¼<td>½<td>¾<td>¿ <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>&#286;<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>&#304;<td>&#350;<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>&#287;<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>&#305;<td>&#351;<td>ÿ</table> 116 1460 2004-12-11T19:33:55Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin 6'''. Mõeldud katma põhjamaade keeli ning olema kasulikum kui ISO-8859-4 kodeering. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-10 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#260;<td>&#274;<td>&#290;<td>&#298;<td>&#296;<td>&#310;<td>§<td>&#315;<td>&#272;<td>&#352;<td>&#358;<td>&#381;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#362;<td>&#330; <tr><th>Bx<td>°<td>&#261;<td>&#275;<td>&#291;<td>&#299;<td>&#297;<td>&#311;<td>·<td>&#316;<td>&#273;<td>&#353;<td>&#359;<td>&#382;<td>&#362;<td>&#363;<td>&#331; <tr><th>Cx<td>&#256;<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>&#302;<td>&#268;<td>É<td>&#280;<td>Ë<td>&#278;<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>&#325;<td>&#332;<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>&#360;<td>Ø<td>&#370;<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>Þ<td>ß <tr><th>Ex<td>&#257;<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>&#303;<td>&#269;<td>é<td>&#281;<td>ë<td>&#279;<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>ð<td>&#326;<td>&#333;<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>&#361;<td>ø<td>&#371;<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>þ<td>&#312;</table> 117 1461 2004-12-11T19:34:39Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Tai'''. Katab kõik tai keeles kasutatavad tähed. Standard on praktiliselt identne Tai rahvusliku standardiga TIS-620, üksnes baidi 160 väärtus on ISO-8859-11 puhul NBSP (murdmatu tühik), TIS-620 jätab aga selle väärtuse defineerimata. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-11 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#3585;<td>&#3586;<td>&#3587;<td>&#3588;<td>&#3589;<td>&#3590;<td>&#3591;<td>&#3592;<td>&#3593;<td>&#3594;<td>&#3595;<td>&#3596;<td>&#3597;<td>&#3598;<td>&#3599; <tr><th>Bx<td>&#3600;<td>&#3601;<td>&#3602;<td>&#3603;<td>&#3604;<td>&#3605;<td>&#3606;<td>&#3607;<td>&#3608;<td>&#3609;<td>&#3610;<td>&#3611;<td>&#3612;<td>&#3613;<td>&#3614;<td>&#3615; <tr><th>Cx<td>&#3616;<td>&#3617;<td>&#3618;<td>&#3619;<td>&#3620;<td>&#3621;<td>&#3622;<td>&#3623;<td>&#3624;<td>&#3625;<td>&#3626;<td>&#3627;<td>&#3628;<td>&#3629;<td>&#3630;<td> &#3631; <tr><th>Dx <td>&#3632; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3633; <td>&#3634; <td>&#3635; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3636; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3637; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3638; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3639; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3640; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3641; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3642; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#3647; <tr><th>Ex <td>&#3648; <td>&#3649; <td>&#3650; <td>&#3651; <td>&#3652; <td>&#3653; <td>&#3654; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3655; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3656; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3657; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3658; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3659; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3660; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3661; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3662; <td>&#3663; <tr><th>Fx <td>&#3664; <td>&#3665; <td>&#3666; <td>&#3667; <td>&#3668; <td>&#3669; <td>&#3670; <td>&#3671; <td>&#3672; <td>&#3673; <td>&#3674; <td>&#3675; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; </table> 118 1462 2004-12-11T19:35:40Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin 7''' või '''Balti segu''' (''Baltic Rim'' ?). Mõeldud balti keelte tähestike katmiseks: läti, leedu ja mitmed väljasurnud keeled. Sellesse standardisse on lisatud mitmeid märke, mis puuduvad varasemates ISO-8859-4 ja ISO-8859-10 kodeeringutes. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-13 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#8221;<td>¢<td>£<td>¤<td>&#8222;<td>¦<td>§<td>Ø<td>©<td>&#342;<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>Æ <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>&#8220;<td>µ<td>¶<td>·<td>ø<td>¹<td>&#343;<td>»<td>¼<td>½<td>¾<td>æ <tr><th>Cx<td>&#260;<td>&#302;<td>&#256;<td>&#262;<td>Ä<td>Å<td>&#280;<td>&#274;<td>&#268;<td>É<td>&#377;<td>&#278;<td>&#290;<td>&#310;<td>&#298;<td>&#315; <tr><th>Dx<td>&#352;<td>&#323;<td>&#325;<td>Ó<td>&#332;<td>Õ<td>Ö<td>×<td>&#370;<td>&#321;<td>&#346;<td>&#362;<td>Ü<td>&#379;<td>&#381;<td>ß <tr><th>Ex<td>&#261;<td>&#303;<td>&#257;<td>&#263;<td>ä<td>å<td>&#281;<td>&#275;<td>&#269;<td>é<td>&#378;<td>&#279;<td>&#291;<td>&#311;<td>&#299;<td>&#316; <tr><th>Fx<td>&#353;<td>&#324;<td>&#326;<td>ó<td>&#333;<td>õ<td>ö<td>÷<td>&#371;<td>&#322;<td>&#347;<td>&#363;<td>ü<td>&#380;<td>&#382;<td>&#8217;</table> 119 1463 2004-12-11T19:36:25Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin 8''' või '''Keldi'''. Mõeldud katmaks keldi keelti: ''gaelic'', ''welsh'' ja bretooni keel. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-14 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#7682;<td>&#7683;<td>£<td>&#266;<td>&#267;<td>&#7690;<td>§<td>&#7808;<td>©<td>&#7810;<td>&#7691;<td>&#7922;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>&#376; <tr><th>Bx<td>&#7710;<td>&#7711;<td>&#288;<td>&#289;<td>&#7744;<td>&#7745;<td>¶<td>&#7766;<td>&#7809;<td>&#7767;<td>&#7811;<td>&#7776;<td>&#7923;<td>&#7812;<td>&#7813;<td>&#7777; <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>&#372;<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>&#7786;<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>&#374;<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>&#373;<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>&#7787;<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>&#375;<td>ÿ</table> 120 1464 2004-12-11T19:37:08Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin 9''' ja mitteametlikult kui '''Latin 0''', aga mitte kunagi kui '''Latin-15'''. Mõeldud inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja portugali (ning teiste Lääne Euroopa keelte) tähestike kodeerimiseks. See erineb ISO-8859-1 standardist vaid kaheksa märgi poolest. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-15 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>¡<td>¢<td>£<td>&#8364;<td>¥<td>&#352;<td>§<td>&#353;<td>©<td>ª<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>¯ <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>&#381;<td>µ<td>¶<td>·<td>&#382;<td>¹<td>º<td>»<td>&OElig;<td>&oelig;<td>&#376;<td>¿ <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>þ<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>ð<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>Þ<td>ÿ</table> 121 1465 2004-12-11T19:37:52Z Nene 1 Tuntud ka kui '''Latin-10''' või '''Kagu Euroopa'''. Mõeldud katmaks albaania, horvaatia, ungari, itaalia, poola, rumeenia ja sloveenia, aga ka soome, prantsuse, saksamaa ja iiri ''gaelic'' keele tähestikke. Erineb teistest ISO-8859 perekonna kodeeringutest selle poolest, et selles on vähe sümboleid ning see-eest võimalikult palju tähti. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-16 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#260;<td>&#261;<td>&#321;<td>&#8364;<td>&#8222;<td>&#352;<td>§<td>&#353;<td>©<td>&#536;<td>«<td>&#377;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#378; <td>&#379; <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>&#268;<td>&#322;<td>&#381;<td>&#8221;<td>¶<td>·<td>&#382;<td>&#269;<td>&#537;<td>»<td>&#338;<td>&#339;<td>&#376;<td>&#380; <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>&#258;<td>Ä<td>&#262;<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>&#323;<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>&#336;<td>Ö<td>&#346;<td>&#368;<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>&#280;<td>&#538;<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>&#259;<td>ä<td>&#263;<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>&#273;<td>&#324;<td>ò<td>ó<td>ô<td>&#337;<td>ö<td>&#347;<td>&#369;<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>&#281;<td>&#539;<td>ÿ</table> 122 1466 2004-12-27T17:14:42Z Nene 1 Mõeldud katmaks vene keele vajadusi, ent sobib ka bulgaaria keelele. Samasse perekonda kuulub ka [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]] kodeering, mis on mõeldud ukraina keelele. <table border="1" style="text-align:center;"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">KOI8-R <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td>&#x2500;<td>&#x2502;<td>&#x250c;<td>&#x2510;<td>&#x2514;<td>&#x2518;<td>&#x251c;<td>&#x2524;<td>&#x252c;<td>&#x2534;<td>&#x253c;<td>&#x2580;<td>&#x2584;<td>&#x2588;<td>&#x258c;<td>&#x2590; <tr><th>9x<td>&#x2591;<td>&#x2592;<td>&#x2593;<td>&#x2320;<td>&#x25a0;<td>&#x2219;<td>&#x221a;<td>&#x2248;<td>&#x2264;<td>&#x2265;<td style="text-decoration:underline"><small>NBSP</small><td>&#x2321;<td>&#x00b0;<td>&#x00b2;<td>&#x00b7;<td>&#x00f7; <tr><th>Ax<td>&#x2550;<td>&#x2551;<td>&#x2552;<td>&#x0451;<td>&#x2553;<td>&#x2554;<td>&#x2555;<td>&#x2556;<td>&#x2557;<td>&#x2558;<td>&#x2559;<td>&#x255a;<td>&#x255b;<td>&#x255c;<td>&#x255d;<td>&#x255e; <tr><th>Bx<td>&#x255f;<td>&#x2560;<td>&#x2561;<td>&#x0401;<td>&#x2562;<td>&#x2563;<td>&#x2564;<td>&#x2565;<td>&#x2566;<td>&#x2567;<td>&#x2568;<td>&#x2569;<td>&#x256a;<td>&#x256b;<td>&#x256c;<td>&#x00a9; <tr><th>Cx<td>&#x044e;<td>&#x0430;<td>&#x0431;<td>&#x0446;<td>&#x0434;<td>&#x0435;<td>&#x0444;<td>&#x0433;<td>&#x0445;<td>&#x0438;<td>&#x0439;<td>&#x043a;<td>&#x043b;<td>&#x043c;<td>&#x043d;<td>&#x043e; <tr><th>Dx<td>&#x043f;<td>&#x044f;<td>&#x0440;<td>&#x0441;<td>&#x0442;<td>&#x0443;<td>&#x0436;<td>&#x0432;<td>&#x044c;<td>&#x044b;<td>&#x0437;<td>&#x0448;<td>&#x044d;<td>&#x0449;<td>&#x0447;<td>&#x044a; <tr><th>Ex<td>&#x042e;<td>&#x0410;<td>&#x0411;<td>&#x0426;<td>&#x0414;<td>&#x0415;<td>&#x0424;<td>&#x0413;<td>&#x0425;<td>&#x0418;<td>&#x0419;<td>&#x041a;<td>&#x041b;<td>&#x041c;<td>&#x041d;<td>&#x041e; <tr><th>Fx<td>&#x041f;<td>&#x042f;<td>&#x0420;<td>&#x0421;<td>&#x0422;<td>&#x0423;<td>&#x0416;<td>&#x0412;<td>&#x042c;<td>&#x042b;<td>&#x0417;<td>&#x0428;<td>&#x042d;<td>&#x0429;<td>&#x0427;<td>&#x042a;</table> 123 1467 2004-12-27T17:15:11Z Nene 1 Mõeldud ungari keele vajaduste katmiseks. Samasse perekonda kuulub veel [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]], mis sobib vene ja bulgaaria keele jaoks. <table border="1" style="text-align:center;"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">KOI8-U <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td>&#x2500;<td>&#x2502;<td>&#x250c;<td>&#x2510;<td>&#x2514;<td>&#x2518;<td>&#x251c;<td>&#x2524;<td>&#x252c;<td>&#x2534;<td>&#x253c;<td>&#x2580;<td>&#x2584;<td>&#x2588;<td>&#x258c;<td>&#x2590; <tr><th>9x<td>&#x2591;<td>&#x2592;<td>&#x2593;<td>&#x2320;<td>&#x25a0;<td>&#x2219;<td>&#x221a;<td>&#x2248;<td>&#x2264;<td>&#x2265;<td style="text-decoration:underline"><small>NBSP</small><td>&#x2321;<td>&#x00b0;<td>&#x00b2;<td>&#x00b7;<td>&#x00f7; <tr><th>Ax<td>&#x2550;<td>&#x2551;<td>&#x2552;<td>&#x0451;<td>&#x0454;<td>&#x2554;<td>&#x0456;<td>&#x0457;<td>&#x2557;<td>&#x2558;<td>&#x2559;<td>&#x255a;<td>&#x255b;<td>&#x0491;<td>&#x255d;<td>&#x255e; <tr><th>Bx<td>&#x255f;<td>&#x2560;<td>&#x2561;<td>&#x0401;<td>&#x0404;<td>&#x2563;<td>&#x0406;<td>&#x0407;<td>&#x2566;<td>&#x2567;<td>&#x2568;<td>&#x2569;<td>&#x256a;<td>&#x0490;<td>&#x256c;<td>&#x00A9; <tr><th>Cx<td>&#x044e;<td>&#x0430;<td>&#x0431;<td>&#x0446;<td>&#x0434;<td>&#x0435;<td>&#x0444;<td>&#x0433;<td>&#x0445;<td>&#x0438;<td>&#x0439;<td>&#x043a;<td>&#x043b;<td>&#x043c;<td>&#x043d;<td>&#x043e; <tr><th>Dx<td>&#x043f;<td>&#x044f;<td>&#x0440;<td>&#x0441;<td>&#x0442;<td>&#x0443;<td>&#x0436;<td>&#x0432;<td>&#x044c;<td>&#x044b;<td>&#x0437;<td>&#x0448;<td>&#x044d;<td>&#x0449;<td>&#x0447;<td>&#x044a; <tr><th>Ex<td>&#x042e;<td>&#x0410;<td>&#x0411;<td>&#x0426;<td>&#x0414;<td>&#x0415;<td>&#x0424;<td>&#x0413;<td>&#x0425;<td>&#x0418;<td>&#x0419;<td>&#x041a;<td>&#x041b;<td>&#x041c;<td>&#x041d;<td>&#x041e; <tr><th>Fx<td>&#x041f;<td>&#x042f;<td>&#x0420;<td>&#x0421;<td>&#x0422;<td>&#x0423;<td>&#x0416;<td>&#x0412;<td>&#x042c;<td>&#x042b;<td>&#x0417;<td>&#x0428;<td>&#x042d;<td>&#x0429;<td>&#x0427;<td>&#x042a;</table> 124 1468 2004-12-11T20:36:50Z Nene 1 Microsofti loodud kodeering kirillitsa tarbeks. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">Windows-1251 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''unused'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td><nowiki>[</nowiki><td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td>&#x0402;<td>&#x0403;<td>&#x201A;<td>&#x0453;<td>&#x201E;<td>&#x2026;<td>&#x2020;<td>&#x2021;<td>&#x20AC;<td>&#x2030;<td>&#x0409;<td>&#x2039;<td>&#x040A;<td>&#x040C;<td>&#x040B;<td>&#x040F; <tr><th>9x<td>&#x0452;<td>&#x2018;<td>&#x2019;<td>&#x201C;<td>&#x201D;<td>&#x2022;<td>&#x2013;<td>&#x2014;<td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&#x2122;<td>&#x0459;<td>&#x203A;<td>&#x045A;<td>&#x045C;<td>&#x045B;<td>&#x045F; <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline"><small>NBSP</small><td>&#x040E;<td>&#x045E;<td>&#x0408;<td>&#x00A4;<td>&#x0490;<td>&#x00A6;<td>&#x00A7;<td>&#x0401;<td>&#x00A9;<td>&#x0404;<td>&#x00AB;<td>&#x00AC;<td style="text-decoration:underline"><small>SHY</small><td>&#x00AE;<td>&#x0407; <tr><th>Bx<td>&#x00B0;<td>&#x00B1;<td>&#x0406;<td>&#x0456;<td>&#x0491;<td>&#x00B5;<td>&#x00B6;<td>&#x00B7;<td>&#x0451;<td>&#x2116;<td>&#x0454;<td>&#x00BB;<td>&#x0458;<td>&#x0405;<td>&#x0455;<td>&#x0457; <tr><th>Cx<td>&#x0410;<td>&#x0411;<td>&#x0412;<td>&#x0413;<td>&#x0414;<td>&#x0415;<td>&#x0416;<td>&#x0417;<td>&#x0418;<td>&#x0419;<td>&#x041A;<td>&#x041B;<td>&#x041C;<td>&#x041D;<td>&#x041E;<td>&#x041F; <tr><th>Dx<td>&#x0420;<td>&#x0421;<td>&#x0422;<td>&#x0423;<td>&#x0424;<td>&#x0425;<td>&#x0426;<td>&#x0427;<td>&#x0428;<td>&#x0429;<td>&#x042A;<td>&#x042B;<td>&#x042C;<td>&#x042D;<td>&#x042E;<td>&#x042F; <tr><th>Ex<td>&#x0430;<td>&#x0431;<td>&#x0432;<td>&#x0433;<td>&#x0434;<td>&#x0435;<td>&#x0436;<td>&#x0437;<td>&#x0438;<td>&#x0439;<td>&#x043A;<td>&#x043B;<td>&#x043C;<td>&#x043D;<td>&#x043E;<td>&#x043F; <tr><th>Fx<td>&#x0440;<td>&#x0441;<td>&#x0442;<td>&#x0443;<td>&#x0444;<td>&#x0445;<td>&#x0446;<td>&#x0447;<td>&#x0448;<td>&#x0449;<td>&#x044A;<td>&#x044B;<td>&#x044C;<td>&#x044D;<td>&#x044E;<td>&#x044F;</table> 125 3623 2006-02-06T22:44:11Z Nene 1 +link Peale seda, kui oled [[HTML:Alustame|eelmises peatükis]] saanud rõõmu tunda oma esimesest veebilehest, soovid kindlasti seda üksjagu täiendada, sest olgem ausad - ühel tublil veebilehel leidub palju rohkem kui lihtsalt tekst "dokumendi sisu" - seal on pealkirjad, lingid, pildid ja muudki, mida me kohe järgnevalt ka vaatame. Järgnevates näidetes käsitletakse üksnes seda, mis jääb HTML-dokumendi märgendite <code><body></code> ja <code></body></code> vahele. Kasuta eelmises peatükis toodud baasdokumenti ning eksperimenteeri sellega lisades kehaosasse järgnevaid näiteid. ==Alustame pealkirjast== HTML-is on kuus erineva taseme pealkirja. Esimese taseme pealkiri on <code>h1</code>, teise taseme oma <code>h2</code> jne kuni kõige madalama taseme pealkirjani <code>h6</code>. Täht "h" tuleneb inglisekeelsest sõnast ''heading'' - pealkiri. Siin on üks suur ja oluline pealkiri: <pre> <h1>Suur ja oluline pealkiri</h1> </pre> ning siin on üks madalama taseme pealkiri: <pre> <h2>Alapealkiri</h2> </pre> ==Lisame teksti== Tekst kirjutatakse reeglina lõikude kaupa. Raamatutes algab uus lõik taandreast, veebis taandridu enamasti ei kasutata ja lõikude vahele jäetakse rea jagu tühja ruumi. Lõiku tähistab element <code>p</code> (''paragraph''). <pre> <p>See on esimene lõik.</p> <p>See on teine, natukene pikem lõik.</p> <p>See on kolmas lõik, mis sisaldab klassikalist teksti: "Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat."</p> </pre> ==Rõhutame olulist== Teksti rõhutamiseks on element <code>em</code> (''emphasis''): <pre> <p>Peeter ja Tanel olid <em>erilised marakratid</em>.</p> </pre> Tugevaks rõhutamiseks on element <code>strong</code> (''strong emphasis''): <pre> <p>Esimese veebilehitseja looja on <strong>Tim Berners Lee</strong>.</p> </pre> ==Lisame pilte== Piltide lisamiseks on element <code>img</code> (''image'' - pilt), mille juures tuleb määrata pildifaili aadress <code>src</code> (''source'' - allikas) ning alternatiivtekst <code>alt</code> juhuks, kui piltide näitemine pole võimalik. Kuna element <code>img</code> ei sisalda mingit teksti, siis selleks, et poleks tarvis kirjutada pikalt: <pre> <img src="kass.jpg" alt="minu ja minu kass"></img> </pre> on mugavam ja otstarbekam kasutada lühendatud kirjaviisi: <pre> <img src="kass.jpg" alt="minu ja minu kass" /> </pre> ==Lingime teisi lehekülgi== Lingid on need, mis teevad veebist selle, mis ta on - üheainsa hiirevajutusega võid jõuda teisele poole maailma ning sama kiiresti tagasi. Lingi jaoks on märgend <code>a</code> (''anchor'' - ankur). Lisaks on tarvis määrata, millisele veebilehele me viitame, lisades vastava lehe täieliku aadressi. Näiteks link Tartu Ülikooli lehele: <pre> <p>Eesti suurim kõrgkool on <a href="http://www.ut.ee">Tartu Ülikool</a>.</p> </pre> Linkidega võib viidata ka omaenda veebilehe alamlehekülgedele. Kui teed veel ühe HTML-faili ja salvestad ta samasse kataloogi praegusega, siis võid sellele viidata järgneva lingiga: <pre> <p>Vaata ka minu tehtud <a href="teine.html">teist lehekülge</a>!</p> </pre> Muidugi eeldusel, et teise faili nimi on "teine.html". ==Mitmesugused loendid== Mitmesuguste andmete jaoks nagu: *sisukorrad, *nimekirjad, *jms, on hea kasutada loendeid. #Nummerdamata loendite jaoks on element <code>ul</code> (''unordered list'') ja #Nummerdatud loendite jaoks <code>ol</code> (''ordered list''). #Loendi elemendid märgitakse elemendiga <code>li</code> (''list item''). <pre> <h1>Sisukord</h1> <ul> <li>Sissejuhatus</li> <li>Pealkiri 1</li> <li>Pealkiri 2</li> <li>Kokkuvõte</li> </ul> </pre> <pre> <h1>Kümnevõistluse tulemused</h1> <ol> <li>Mihkel Murakas</li> <li>Karl Kopter</li> <li>Toomas Muru</li> <li>Peeter Saar</li> </ol> </pre> ==Kirjutame luuletuse== Arvatavasti oled märganud, et reavahetused ei avalda lehekülje välimusele brauseris vähimatki mõju. Üldiselt pole sellest lugu, aga mis siis, kui me tahame kirjutada midagi, kus revahetused esinevad ühe lõigu sees - näiteks luuletust? Reavahetuse tekitamiseks saame kasutada elementi <code>br</code> (''break''): <pre> <p>Igav liiv ja tühi väli,<br /> taevas pilvine;<br /> jõuan tulles metsa äärde,<br /> tuleb nõmmetee.</p> <p>Pedak heleroheline,<br /> kask kuldkollane!<br /> Nõmm on sügisele<br /> langenud kaenlasse.</p> </pre> {{Navigatsioon|HTML|Alustame|Tekstilõigud ja reavahetused}} 126 1470 2004-12-13T10:18:57Z Nene 1 HTML-faili loomine Notepad-iga HTML-faili loomine Notepad-iga 127 1471 2004-12-13T10:19:46Z Nene 1 HTML-faili loomine Notepad-iga (2) HTML-faili loomine Notepad-iga (2) 128 1472 2004-12-13T10:21:10Z Nene 1 Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga 129 1473 2004-12-16T15:59:01Z Paullepp 6 Vikipeedia logo Vikipeedia logo 130 1474 2004-12-16T16:00:48Z Paullepp 6 Vikipeediast Vikipeediast 131 1475 2004-12-27T15:52:51Z Nene 1 /* Sisujuht */ muudetud linkide aadressid ==Sissejuhatus== '''Microsoft Excel''' on tabelarvutussüsteem ehk tabelarvutusprogramm ja tabeltöötlusprgramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme, vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. *Allpool avaldatu aluseks on MS Excel XP versioon. ==Mõisted== *'''Tabel''' ''(workbook)'' salvestatakse faili: nimetus.xls *'''Tööleht''' ''(worksheet, spreadsheet: sheet1,)'' on joonitud leht, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks **'''Töölehtede arv''' ühes failis on piiratud arvuti mäluga, vaikimisi 255 *'''Rida''' ''(row)'' on tähistatud numbritega 1, 2, 3 jne. (65536 rida) **'''Rea kõrgus''' on 409 punkti *'''Veerg''' ''(column)'' on tähistatud tähtedega A, B, C jne. kuni IV (256 veergu) **'''Veeru laius''' on 255 *'''Lahter''' ''(cell)'' on rea ja veeru ristumiskoht. Veeru täht ja rea number moodustavad aadressi, näiteks: A1, B2, K25 *'''Aktiivne lahter''' on ümbritsetud tumeda joonega. **'''Lahtri sisu''' mahutab tekstina 255 märki ja avaldisena 1024 märki *'''Plokk''' koosneb mitmetest lahtritest, mida tähistatakse vasak-ülemise ja parem-alumise lahtri järgi (C5:K10) **'''Plokipiirkond''' plokkidest koosnev piirkond (B5:B10;D5:D10), plokid eraldatud semikooloniga *'''Numbrikohti arvus''' on 15 ==Kuvaripilt== *'''Nimeriba:''' Microsoft Excel - Book1 ''(nimeta, uus tabel)'', salvestatult: failinimi.xls *'''Menüüriba:''' ( File | Edit | View | Insert | Format | Tools | Data | Window | Help ) sisaldab grupeeritult erinevaid käske. *'''Nupuriba:''' ehk kiirvalik on valik menüükäskudest, mida saab lisada, eemaldada ja ise luua. *'''Sisestusriba:''' vasakul asub tekstiaken, kus näha aktiivne lahter, kuvaripildil '''C3'''; paremall on andmete, valemite, funktsioonide sisestamise tekstiaken, mille ees on käsunupud '''X''' - Cancel, '''&radic;''' - Enter ja '''''ƒ_x'''''. *'''Töölehtede riba''' asub lehe alaosas, kus näha töölehed ''(sheet1)'' või nimed. Tõõlehtedele nime andmine: parema hiire nupuga klikkida "sheet1", avaneb menüüaken, kus klikkida "Rename" ''(ümbernimetamine)'' ja kirjutada uus nimi, lõpetada käsuga "Enter". *'''Olekuriba''' asub kuvaripildi alaosas, kus andmete sisestamisel, kopeerimisel, salvestamisel jne. ilmub selgitav tekst. Valmisolek on tähistatud "Ready". [[Pilt:Excel01.jpg|Kuvaripilt]] ==Märgid== Tabelarvutussüsteemis alustatakse valemite ja funktsioonide kirjutamist ('''"="''') võrdusmärgiga. *'''Aritmeetilised tehtemärgid:''' **'''+''' (plussmärk) liitmine '''*3''', näiteks: valem =A1+A2 kirjutatakse lahtrisse A3 (summa) **'''–''' (miinusmärk) lahutamine '''*3''' **'''*''' (tärn) korrutamine '''*2''' **'''/''' (kaldkriips) jagamine '''*2''' **'''%''' (protsendimärk) protsent '''*1''' **'''^''' (katusemärk) astendamine '''*1''' **'''&''' (jaatusmärk) ühendamine '''*4''' ***'''NB!''' Tärn ja number tähendab tehtejärjekorda, näited: **** =A1+A2*A3 - esmalt A2 ja A3 korrutatakse ja siis liidetakse A1 **** =A1*(A2+A3) - esmalt liidetakse sulgudes ja siis korrutatakse A1-ga *'''Võrdlusmärgid:''' **'''=''' (võrdusmärk) võrdne, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1=B1''' **'''>''' (märk: suurem kui) suurem kui, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1>B1''' **'''<''' (märk: väiksem kui) väiksem kui, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1<B1''' **'''>=''' (märk: suurem või võrdne) suurem või võrdne, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1>=B1''' **'''<=''' (märk: väiksem või võrdne) väiksem või võrdne, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1<=B1''' **'''<>''' (märk: ei võrdu) ei võrdu, näiteks, valem on lahtris C1: '''=A1<>B1''' ==Sisujuht== ===Menüüriba=== *[[Microsoft Excel:Menüü käsud|Menüü käsud]] {{Algus}} ===Nupuriba=== *[[Microsoft Excel:Käsunupud|Käsunupud]] ===Hiir=== *[[Microsoft Excel:Hiire kasutamine|Hiire Kasutamine]] ===Valemid=== *[[Microsoft Excel:Valemid|Valemid]] ===Funktsioonid=== *[[Microsoft Excel:Funktsioonid|Funktsioonid]] {{Algus}} *[[Microsoft Excel:Funktsioonid kategooriate järgi|Funktsioonid kategooriate järgi]] *[[Microsoft Excel:Kõik funktsioonid|Kõik funktsioonid]] ===Tabelite koostamine=== *[[Microsoft Excel:Kassa010|Lihtsa tabeli koostamine]] {{Algus}} *[[Microsoft Excel:Kassa011|Tabeli edasiarendus]] ==Välislingid== *[http://et.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Excel Microsoft Excel - Eesti VikipeediA] {{Täienda}} [[Category:Tarkvara]] 132 1476 2004-12-17T12:26:50Z Paullepp 6 Kuvaripilt Kuvaripilt 133 1477 2004-12-17T12:48:10Z Paullepp 6 cat. [[Category:Arvutid ja internet]] 134 1478 2004-12-17T12:51:25Z Paullepp 6 Raamatukogu 135 1479 2004-12-17T16:42:16Z Paullepp 6 Paul Lepp *Aitan kaasa, nii kuis jõuan! 136 1480 2004-12-17T16:51:06Z Paullepp 6 ''Hea nõu aitab tegijat!'' ---- 137 1481 2004-12-17T17:12:57Z Paullepp 6 {| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both" |style="width:40%;text-align:right"| |<b>Täienda seda artiklit!</b> |} 138 1482 2004-12-20T00:16:42Z Paullepp 6 [[Pilt:red.png|Algusjärgus tekst]] 139 1483 2004-12-19T22:20:37Z Paullepp 6 Erileheküljed 140 1484 2004-12-20T00:14:31Z Paullepp 6 [[Pilt:green.png|Praktiliselt valmis tekst]] 141 1485 2004-12-20T00:13:29Z Paullepp 6 [[Pilt:yellow.png|Pooleliolev mahukas tekst]] 142 1486 2004-12-20T00:07:55Z Paullepp 6 Palun kustutada! 143 1487 2004-12-27T16:53:39Z Nene 1 Ma mõtlen, et kas on mõtet kirjutada üht järjekordset raamatut Excelist? Minu teada on eesti keeles ilmunud terve rida raamatuid, mis seda teemat käsitlevad (ning arvatavasti käsitlevad seda hästi). Pealegi on Excel ühe konkreetse firma programm, mis on saavutanud turul peaaegu monopoolse rolli - kas wikipedia projekt peaks aitama kaasa selle positsiooni tugevnemisele? Ka OpenOffice.org-i kohta on hiljaaegu raamat ilmunud - seega ka see lünk oleks nagu täidetud. Kuid on ju veel mitmeid tabelarvutusprogramme - Coreli Quattro Pro, Gnome-i Gnumeric, KDE KSpread... Minu ettepanek on, et miks mitte kirjutada raamat, mis kataks enamikku tabelarvutusprogramme. Põhilised tegevused käivad ju kõigis enam-vähem sama moodi. Ma muidugi ei kujuta ette kuivõrd mõeldav selline ettevõtmine üldse oleks - võibolla on erinevused siiski liialt suured ja raamat muutub üleliia keerukaks. Aga konkreetselt MS Exelist kirjutamise puhul ei suuda ma näha, mida see annaks juurde juba olemasolevatele materjalidele (ehkki tasuliselt levitatavad). Mu arvamus tuleneb sellest, et ma ise kirjutan XHTML-ist ja CSS-ist, mille koha pealt eestikeelne materjal praktiliselt puudub (eriti CSS-i osas); lisaks pole minu isiklikus arvutis ka kõnealust programmi. [[Kasutaja:Nene|Nene]] :Entsüklopeediad on ka eesti keeles ilmunud ja palju muudki aga arvutis on ta ikkagi mugavam. Teiseks paljudel mu tuttavatel on need raamatud olemas, kuid pöörduvad palvega minu poole, et aitaks. Ju neis raamatutes on see liialt keerukas, et aru ei saada - võib olla eksin, sest ise ei ole neid lugenud. Arvan samuti, et hea oleks kui enamik tabelarvutusprogrammidest saaks raamatu kirjutada, kuid samuti ei kujuta ette seda suurt ettevõtmist. Ma üritan excelit koostada nii kuis aega jagub, ise loodan küll, et teisigi abistamas näen. Ehk meie alustatu julgustab ka teisi. Põhimõtteliselt, nii valemite kui funktsioonide osas nad suuresti kattuvadki, ju siis ka excelist selles osas mingit abi saab. Kahtlemata on Sinu ettevõtmine iseenest suur töö ja tänuväärne tegevus. Ise kasutan CSS-i juba kolm aastat ja olen selle idee tuline pooldaja. Niiet jõudu, nii Sulle kui mulle. [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] 00:03, 20 Dec 2004 (UTC) ::Võib-olla, et läksin liialt hoogu. Kirjuta muidugi (kasvõi Excelist), siin Eesti vikiraamatukogus on masendavalt vähe neid, kes midagi kirjutavad/teevad - s.t. alguses olin ma praktiliselt üksi, nüüd oled ka sina :) [[Kasutaja:Nene|Nene]] 13:08, 20 Dec 2004 (UTC) ==Peatükkide nimed== Viisin peatükkide nimed kujule '''Raamat:Peatükk'''. Niiviisi tekib iga raamatu tarbeks oma nn nimeruum, mis ei lähe konflikti teiste raamatutega. Sellist stiili kasutatakse ka inglisekeelses wikibook'is (õigupoolest on see levinuim stiil - on ka teistsuguseid, aga see näib kõige mõistlikum); ma ei mõista, miks nad seal seda asja ütlustada ei püüa, igatahes olen mina arvamusel, et peaks eestikeelses vikiraamatukogus mingi kindla poliitika selles osas paika panema. Tegelikult on raamatutes [[CSS]] ja [[HTML]] küll kasutatud natuke teistsugust stiili (kooloni asemel on tühik), aga ma muudan ka selle ära. 144 1488 2004-12-20T00:09:07Z Paullepp 6 Katsetasin, kuid ei tööta korrektselt, palun kustudada. [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] 00:09, 20 Dec 2004 (UTC) 145 sysop 3232 2005-11-09T22:17:56Z MediaWiki default [[$1]] moved to [[$2]] 146 sysop 3233 2005-11-09T22:17:56Z MediaWiki default [[$1]] moved to [[$2]] over redirect 147 sysop 3936 2006-07-01T18:47:14Z MediaWiki default /* CSS placed here will affect users of the Monobook skin */ 148 sysop 3937 2006-07-01T18:47:14Z MediaWiki default /* tooltips and access keys */ ta = new Object(); ta['pt-userpage'] = new Array('.','My user page'); ta['pt-anonuserpage'] = new Array('.','The user page for the ip you\'re editing as'); ta['pt-mytalk'] = new Array('n','My talk page'); ta['pt-anontalk'] = new Array('n','Discussion about edits from this ip address'); ta['pt-preferences'] = new Array('','My preferences'); ta['pt-watchlist'] = new Array('l','The list of pages you\'re monitoring for changes.'); ta['pt-mycontris'] = new Array('y','List of my contributions'); ta['pt-login'] = new Array('o','You are encouraged to log in, it is not mandatory however.'); ta['pt-anonlogin'] = new Array('o','You are encouraged to log in, it is not mandatory however.'); ta['pt-logout'] = new Array('o','Log out'); ta['ca-talk'] = new Array('t','Discussion about the content page'); ta['ca-edit'] = new Array('e','You can edit this page. Please use the preview button before saving.'); ta['ca-addsection'] = new Array('+','Add a comment to this discussion.'); ta['ca-viewsource'] = new Array('e','This page is protected. You can view its source.'); ta['ca-history'] = new Array('h','Past versions of this page.'); ta['ca-protect'] = new Array('=','Protect this page'); ta['ca-delete'] = new Array('d','Delete this page'); ta['ca-undelete'] = new Array('d','Restore the edits done to this page before it was deleted'); ta['ca-move'] = new Array('m','Move this page'); ta['ca-watch'] = new Array('w','Add this page to your watchlist'); ta['ca-unwatch'] = new Array('w','Remove this page from your watchlist'); ta['search'] = new Array('f','Search this wiki'); ta['p-logo'] = new Array('','Main Page'); ta['n-mainpage'] = new Array('z','Visit the Main Page'); ta['n-portal'] = new Array('','About the project, what you can do, where to find things'); ta['n-currentevents'] = new Array('','Find background information on current events'); ta['n-recentchanges'] = new Array('r','The list of recent changes in the wiki.'); ta['n-randompage'] = new Array('x','Load a random page'); ta['n-help'] = new Array('','The place to find out.'); ta['n-sitesupport'] = new Array('','Support us'); ta['t-whatlinkshere'] = new Array('j','List of all wiki pages that link here'); ta['t-recentchangeslinked'] = new Array('k','Recent changes in pages linked from this page'); ta['feed-rss'] = new Array('','RSS feed for this page'); ta['feed-atom'] = new Array('','Atom feed for this page'); ta['t-contributions'] = new Array('','View the list of contributions of this user'); ta['t-emailuser'] = new Array('','Send a mail to this user'); ta['t-upload'] = new Array('u','Upload images or media files'); ta['t-specialpages'] = new Array('q','List of all special pages'); ta['ca-nstab-main'] = new Array('c','View the content page'); ta['ca-nstab-user'] = new Array('c','View the user page'); ta['ca-nstab-media'] = new Array('c','View the media page'); ta['ca-nstab-special'] = new Array('','This is a special page, you can\'t edit the page itself.'); ta['ca-nstab-project'] = new Array('a','View the project page'); ta['ca-nstab-image'] = new Array('c','View the image page'); ta['ca-nstab-mediawiki'] = new Array('c','View the system message'); ta['ca-nstab-template'] = new Array('c','View the template'); ta['ca-nstab-help'] = new Array('c','View the help page'); ta['ca-nstab-category'] = new Array('c','View the category page'); 149 sysop 1493 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Tiitelandmed 150 sysop 1494 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{ns:4}}:Tiitelandmed 151 sysop 1495 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{SITENAME}} tiitelandmed 152 sysop 1496 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default v 153 sysop 1497 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default i 154 sysop 1498 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default p 155 sysop 1499 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default s 156 sysop 1500 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default f 157 sysop 1501 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kasutaja '$1' parool saadeti aadressile $2. 158 sysop 1502 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Saadeti parool. 159 sysop 1503 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Vabandame, aga te olete loonud juba $1 kontot. Rohkem te ei saa. 160 sysop 1504 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Toiming sooritatud 161 sysop 1505 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Lisatud jälgimisloendile 162 sysop 1506 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Lehekülg "$1" on lisatud Teie [[Special:Watchlist|jälgimisloendile]]. Edasised muudatused sellel lehel ja sellega seotud aruteluküljel reastatakse siin ning [[Special:Recentchanges||viimaste muudatuste lehel]] tuuakse ta esile <b>rasvase</b> kirja abil.</p> <p>Kui tahad seda lehte hiljem jälgimisloendist eemaldada, klõpsa päisenupule "Lõpeta jälgimine". 163 sysop 1507 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Add Group 164 sysop 1508 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default + 165 sysop 1509 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{ns:4}}:Administraatorid 166 sysop 1510 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kinnitan, et selle faili autoriõiguste valdaja on nõus seda litsenseerima tingimuste alusel, mille esitab $1. 167 sysop 1511 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default kõik 168 sysop 1512 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default All articles 169 sysop 1513 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Combined display of upload, deletion, protection, blocking, and sysop logs. You can narrow down the view by selecting a log type, the user name, or the affected page. 170 sysop 2999 2005-07-29T10:34:34Z MediaWiki default System messages 171 sysop 3941 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default '''Special:Allmessages''' cannot be used because '''$wgUseDatabaseMessages''' is switched off. 172 sysop 3942 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Your current interface language <b>$1</b> is not supported by Special:Allmessages at this site. 173 sysop 3943 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default This is a list of system messages available in the MediaWiki namespace. 174 sysop 1518 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kõik artiklid 175 sysop 1519 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Display pages starting at: $1 176 sysop 1520 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Choose namespace: $1 $2 177 sysop 1521 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default All pages ($1 namespace) 178 sysop 1522 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Next 179 sysop 1523 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Previous 180 sysop 1524 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Go 181 sysop 1525 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default $1 to $2 182 sysop 3408 2005-12-02T03:50:58Z MediaWiki default <strong>Kasutaja $1, Te olete juba sisse loginud!</strong><br /> 183 sysop 3641 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Cannot rollback last edit of [[$1]] by [[User:$2|$2]] ([[User talk:$2|Talk]]); someone else has edited or rolled back the page already. Last edit was by [[User:$3|$3]] ([[User talk:$3|Talk]]). 184 sysop 1528 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Vanimad leheküljed 185 sysop 1529 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default and 186 sysop 1530 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Arutelu selle IP jaoks 187 sysop 3644 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default ---- ''See on arutelulehekülg anonüümse kasutaja kohta, kes ei ole loonud kontot või ei kasuta seda. Sellepärast tuleb meil kasutaja identifitseerimiseks kasutada tema [[IP-aadress]]i. See IP-aadress võib olla mitmele kasutajale ühine. Kui olete anonüümne kasutaja ning leiate, et kommentaarid sellel leheküljel ei ole mõeldud Teile, siis palun [[{{ns:4}}:Kasutaja sisselogimine|looge konto või logige sisse]], et edaspidi arusaamatusi vältida.'' 188 sysop 3001 2005-07-29T10:34:35Z MediaWiki default Anonymous user(s) of {{SITENAME}} 189 sysop 1533 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default apr 190 sysop 1534 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default aprill 191 sysop 1535 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Sisu 192 sysop 1536 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Selle nimega artikkel on juba olemas või pole valitud nimi lubatav. Palun valige uus nimi. 193 sysop 1537 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default (articles) 194 sysop 1538 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Artiklilehekülg 195 sysop 1539 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default SQL query 196 sysop 1540 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default asksql level 197 sysop 1541 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Use the form below to make a direct query of the Wikipedia database. Use single quotes ('like this') to delimit string literals. This can often add considerable load to the server, so please use this function sparingly. 198 sysop 1542 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default aug 199 sysop 1543 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default august 200 sysop 3002 2005-07-29T10:34:35Z MediaWiki default Autoblocked because your IP address has been recently used by "[[User:$1|$1]]". The reason given for $1's block is: "'''$2'''" 201 sysop 1545 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Seda toimingut ei saa sellel leheküljel sooritada. 202 sysop 1546 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Pildi nimi on muudetud. Uus nimi on "$1". 203 sysop 1547 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default ".$1" ei ole soovitatav formaat. 204 sysop 1548 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default The IP address is badly formed. 205 sysop 1549 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Vigane päring 206 sysop 1550 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Teie päringut ei saanud menetleda. Tõenäoliselt püüdsite otsida vähem kui kolme-tähelist sõna. Selline otsing ei ole praegu veel võimalik. Võib ka olla, et päring oli vigane, nt. "koer and and kass" ei ole lubatav. Palun proovige teistsugust päringut. 207 sysop 1551 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Sisestatud paroolid ei lange kokku. 208 sysop 1552 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Vigane pealkiri 209 sysop 1553 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Küsitud artiklipealkiri oli kas vigane, tühi või siis valesti viidatud keelte- või wikidevaheline pealkiri. 210 sysop 1554 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default (Main) 211 sysop 1555 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Can't delete this article because it contains block-compressed revisions. This is a temporary situation which the developers are well aware of, and should be fixed within a month or two. Please mark the article for deletion and wait for a developer to fix our buggy software. 212 sysop 1556 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Teie kasutajanime või IP-aadressi blokeeris $1. Tema põhjendus on järgmine:<br />''$2''<p>Küsimuse arutamiseks võite pöörduda $1 või mõne teise [[{{ns:4}}:administraatorid|administraatori]] poole. Pange tähele, et Te ei saa sellele kasutajale teadet saata, kui Te pole registreerinud oma [[Eri:Eelistused|eelistuste lehel]] kehtivat e-posti aadressi. Teie IP on $3. Lisage see aadress kõigile järelpärimistele, mida kavatsete teha. 213 sysop 1557 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kasutaja on blokeeritud 214 sysop 1558 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Blokeeri IP-aadress 215 sysop 1559 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Block succeeded 216 sysop 1560 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default IP-aadress "$1" on blokeeritud. <br />See [[Special:Ipblocklist|IP block list]] to review blocks. 217 sysop 3645 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Use the form below to block write access from a specific IP address. This should be done only only to prevent vandalism, and in accordance with [[{{ns:project}}:Policy|{{SITENAME}} policy]]. Fill in a specific reason below (for example, citing particular pages that were vandalized). 218 sysop 1562 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default blokeeri 219 sysop 3055 2005-08-19T23:09:21Z MediaWiki default $1, $2 blocked $3 ($4) 220 sysop 2563 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default blocked "[[$1]]" with an expiry time of $2 221 sysop 3948 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Block log 222 sysop 1566 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default This is a log of user blocking and unblocking actions. Automatically blocked IP addresses are not listed. See the [[Special:Ipblocklist|IP block list]] for the list of currently operational bans and blocks. 223 sysop 1567 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default block level 224 sysop 1568 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Rasvane kiri 225 sysop 1569 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Rasvane kiri 226 sysop 1570 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Raamatud 227 sysop 1571 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default All on esitatud linkide loend teistesse saitidesse, mis müüvad uusi ja kasutatud raamatuid ning võivad omada lisainfot otsitavate raamatute kohta. {{ns:4}} ei ole nende ettevõtmistega seotud ja seda nimekirja ei tohiks konstrueerida reklaami tegemiseks. 228 sysop 3646 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Broken redirects 229 sysop 3647 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default The following redirects link to non-existent pages: 230 sysop 1574 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Teated programmivigadest 231 sysop 1575 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{ns:4}}:Teated_programmivigadest 232 sysop 1576 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Bureaucrat_log 233 sysop 2564 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Changed group membership for $1 from $2 to $3 234 sysop 1578 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Seda toimingut saavad sooritada ainult "bürokraadi" staatusega kasutajad. Vaata $1. 235 sysop 1579 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Nõutav bürokraadi staatus 236 sysop 1580 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default kuupäeva järgi 237 sysop 1581 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default nime järgi 238 sysop 1582 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default suuruse järgi 239 sysop 1583 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Järgnev lehekülg on puhverdatud koopia soovitud leheküljest ja ei pruugi seega olla värskeim. 240 sysop 1584 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Tühista 241 sysop 1585 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Seda lehekülge või pilti ei ole võimalik kustutada. (Võib-olla keegi teine juba kustutas selle.) 242 sysop 1586 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Ei saa muudatusi tagasi pöörata; viimane kaastööline on artikli ainus autor. 243 sysop 1587 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kategooriad 244 sysop 1588 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default The following categories exist in the wiki. 245 sysop 1589 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default kategooria 246 sysop 1590 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Selles kategoorias on "$1" artiklit 247 sysop 3951 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default There {{PLURAL:$1|is one article|are $1 articles}} in this category. 248 sysop 1592 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default There is $1 article in this category. 249 sysop 1593 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Muuda parool 250 sysop 1594 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default muudatused 251 sysop 3056 2005-08-19T23:09:21Z MediaWiki default '''Märkus:''' Pärast salvestamist pead sa muudatuste nägemiseks oma brauseri puhvri tühjendama: '''Mozilla:''' ''ctrl-shift-r'', '''IE:''' ''ctrl-f5'', '''Safari:''' ''cmd-shift-r'', '''Konqueror''' ''f5''. 252 sysop 1596 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Veergude arv 253 sysop 1597 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Võrdle valitud versioone 254 sysop 1598 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kinnita 255 sysop 1599 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Jah, tahan tõesti kustutada. 256 sysop 1600 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kinnita kustutamine 257 sysop 1601 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Sa oled andmebaasist jäädavalt kustutamas lehte või pilti koos kogu tema ajalooga. Palud kinnita, et sa tahad seda tõepoolest teha, et sa mõistad tagajärgi ja et sinu tegevus on kooskõlas siinse [[{{ns:4}}:Policy|sisekorraga]]. 258 sysop 1602 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Confirm protection 259 sysop 1603 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Do you really want to protect this page? 260 sysop 1604 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Confirm unprotection 261 sysop 1605 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Do you really want to unprotect this page? 262 sysop 1606 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Konteksti pikkus real 263 sysop 1607 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Ridu tulemis 264 sysop 1608 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default contribs 265 sysop 1609 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kasutaja "$1" jaoks 266 sysop 1610 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kasutaja kaastööd 267 sysop 3956 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Kogu tekst on kasutatav litsentsi $1 tingimustel. 268 sysop 1612 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{ns:4}}:Autoriõigused 269 sysop 1613 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{SITENAME}} ja autoriõigused 270 sysop 3957 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Please note that all contributions to {{SITENAME}} are considered to be released under the $2 (see $1 for details). If you don't want your writing to be edited mercilessly and redistributed at will, then don't submit it here.<br /> You are also promising us that you wrote this yourself, or copied it from a public domain or similar free resource. <strong>DO NOT SUBMIT COPYRIGHTED WORK WITHOUT PERMISSION!</strong> 271 sysop 3476 2005-12-22T07:08:47Z MediaWiki default Please note that all contributions to {{SITENAME}} may be edited, altered, or removed by other contributors. If you don't want your writing to be edited mercilessly, then don't submit it here.<br /> You are also promising us that you wrote this yourself, or copied it from a public domain or similar free resource (see $1 for details). <strong>DO NOT SUBMIT COPYRIGHTED WORK WITHOUT PERMISSION!</strong> 272 sysop 1616 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Couldn't remove item '$1'... 273 sysop 1617 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Loo uus konto 274 sysop 1618 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default meili teel 275 sysop 1619 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default createaccount level 276 sysop 1620 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Page credits 277 sysop 1621 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default viim 278 sysop 1622 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Jooksvad sündmused 279 sysop 1623 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Current events 280 sysop 1624 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Viimane redaktsioon 281 sysop 3958 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Current revision 282 sysop 1626 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Data 283 sysop 1627 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Andmebaasi viga 284 sysop 3059 2005-08-19T23:09:21Z MediaWiki default Kuupäeva formaat 285 sysop 1629 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Andmebaasipäringus oli süntaksiviga. Otsingupäring oli ebakorrektne (vaata $5) või on tarkvaras viga. Viimane andmebaasipäring oli: <blockquote><tt>$1</tt></blockquote> ja see kutsuti funktsioonist "<tt>$2</tt>". MySQL andis vea "<tt>$3: $4</tt>". 286 sysop 3477 2005-12-22T07:08:47Z MediaWiki default Andmebaasipäringus oli süntaksiviga. Viimane andmebaasipäring oli: "$1" ja see kutsuti funktsioonist "$2". MySQL andis vea "$3: $4". 287 sysop 1631 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Dead-end pages 288 sysop 1632 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Silu 289 sysop 1633 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default dets 290 sysop 1634 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default detsember 291 sysop 1635 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default default 292 sysop 1636 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Search in these namespaces by default: 293 sysop 1637 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{SITENAME}} e-mail 294 sysop 1638 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kustuta 295 sysop 1639 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kustutamise põhjus 296 sysop 1640 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default "$1" kustutatud 297 sysop 1641 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Deleted old revision $1. 298 sysop 1642 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default "$1" on kustutatud. Viimaste kustutuste loendit näed siit: $2. 299 sysop 1643 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default del 300 sysop 1644 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default del 301 sysop 1645 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kustuta lehekülg 302 sysop 1646 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default delete level 303 sysop 1647 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default (Kustutan lehekülje "$1") 304 sysop 1648 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kustuta see artikkel 305 sysop 1649 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kustutatud leheküljed 306 sysop 1650 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Kustutatud_leheküljed 307 sysop 3478 2005-12-22T07:08:47Z MediaWiki default Allpool on esitatud nimekiri viimastest kustutamistest. Kõik toodud kellaajad järgivad serveriaega (UTC). <ul> </ul> 308 sysop 1652 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Seda toimingut saavad sooritada ainult süsteemiarendaja staatusega kasutajad. Vaata $1. 309 sysop 1653 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Nõutav süsteemiarendaja staatus 310 sysop 1654 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default erin 311 sysop 1655 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default (Erinevused redaktsioonide vahel) 312 sysop 1656 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Disambiguation pages 313 sysop 3651 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Template:disambig 314 sysop 3652 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default The following pages link to a <i>disambiguation page</i>. They should link to the appropriate topic instead.<br />A page is treated as disambiguation if it is linked from $1.<br />Links from other namespaces are <i>not</i> listed here. 315 sysop 1659 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{ns:4}}:Üldised_hoiatused 316 sysop 1660 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Hoiatused 317 sysop 3653 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Double redirects 318 sysop 3654 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Each row contains links to the first and second redirect, as well as the first line of the second redirect text, usually giving the "real" target page, which the first redirect should point to. 319 sysop 1663 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Redigeeri 320 sysop 1664 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default The edit comment was: "<i>$1</i>". 321 sysop 1665 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Redigeerimiskonflikt: $1 322 sysop 1666 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Redigeeri selle lehekülje viimast redaktsiooni 323 sysop 1667 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Edit Group 324 sysop 1668 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Redigeerimisjuhend 325 sysop 1669 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default {{ns:12}}:Kuidas_artiklit_redigeerida 326 sysop 1670 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Redigeerimisel on $1 327 sysop 1671 2005-06-25T11:02:34Z MediaWiki default Editing $1 (comment) 328 sysop 2590 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default <strong>ETTEVAATUST! Te redigeerite praegu selle lehekülje vana redaktsiooni. Kui Te selle salvestate, siis lähevad kõik vahepealsed muudatused kaduma.</strong> 329 sysop 1673 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Editing $1 (section) 330 sysop 1674 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default redigeeri 331 sysop 1675 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Redigeeri seda artiklit 332 sysop 1676 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Edit User Groups 333 sysop 1677 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Blokeeri e-kirjad teistelt kasutajatelt 334 sysop 1678 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default * Meiliaadressi sisestamine ei ole kohustuslik. Kuid see aitab inimestel Teiega veebisaidi kaudu ühendust võtta, ilma et Te peaksite neile oma meiliaadressi avaldama, ning samuti on sellest kasu, kui unustate parooli. <br /><br />Teie päris nime, kui otsustate selle avaldada, kasutatakse Teie tööpanuse seostamiseks Teiega. 335 sysop 1679 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default From 336 sysop 1680 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sõnum 337 sysop 1681 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default E-mail user 338 sysop 1682 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default If this user has entered a valid e-mail address in his or her user preferences, the form below will send a single message. The e-mail address you entered in your user preferences will appear as the "From" address of the mail, so the recipient will be able to reply. 339 sysop 1683 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Saada 340 sysop 1684 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default E-post saadetud 341 sysop 1685 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teie sõnum on saadetud. 342 sysop 1686 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Subject 343 sysop 1687 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default To 344 sysop 1688 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default E-mail this user 345 sysop 1689 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default The file you uploaded seems to be empty. This might be due to a typo in the file name. Please check whether you really want to upload this file. 346 sysop 1690 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sisesta lukustamise põhjus ning juurdepääsu taastamise ligikaudne aeg 347 sysop 1691 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Viga 348 sysop 1692 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Viga 349 sysop 2601 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default content before blanking was: '$1' 350 sysop 1694 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default page was empty 351 sysop 2602 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default content was: '$1' 352 sysop 2838 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Keegi teine on muutnud seda lehekülge pärast seda, kui Teie seda redigeerima hakkasite. Ülemine toimetuskast sisaldab teksti viimast versiooni. Teie muudatused on alumises kastis. Teil tuleb need viimasesse versiooni üle viia. Kui Te klõpsate nupule "Salvesta", siis salvestub <b>ainult</b> ülemises toimetuskastis olev tekst.<br /> 353 sysop 1697 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Export pages 354 sysop 1698 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Include only the current revision, not the full history 355 sysop 3966 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default You can export the text and editing history of a particular page or set of pages wrapped in some XML. This can be imported into another wiki using MediaWiki via the Special:Import page. To export pages, enter the titles in the text box below, one title per line, and select whether you want the current version as well as all old versions, with the page history lines, or just the current version with the info about the last edit. In the latter case you can also use a link, e.g. [[{{ns:Special}}:Export/{{int:mainpage}}]] for the page {{int:mainpage}}. 356 sysop 1700 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default http://www.välislink.com Lingi nimi 357 sysop 1701 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Välislink (ära unusta prefiksit http://) 358 sysop 1702 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default KKK 359 sysop 1703 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default {{ns:4}}:KKK 360 sysop 1704 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default veebr 361 sysop 1705 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default veebruar 362 sysop 1706 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sööde: 363 sysop 1707 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Ei saanud faili "$1" failiks "$2" kopeerida. 364 sysop 1708 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Faili nimega "$1" ei ole võimalik kustutada. 365 sysop 1709 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Lühikirjeldus 366 sysop 1710 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default A file with this name exists already, please check $1 if you are not sure if you want to change it. 367 sysop 1711 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default File missing 368 sysop 1712 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Faili nimi 369 sysop 1713 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Faili nimega "$1" ei leitud. 370 sysop 1714 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Ei saanud faili "$1" failiks "$2" ümber nimetada. 371 sysop 1715 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Source 372 sysop 1716 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Copyright status 373 sysop 1717 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Fail nimega "$1" õnnestus üles laadida. Palun järgi seda linki: ($2). See viib su kirjelduslehele, et saaksid esita asjassepuutuvad andmed faili kohta: kust on ta pärit, millal ja kelle poolt ta loodi, jne. 374 sysop 1718 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Viga: vormi ei saanud salvestada 375 sysop 1719 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default reede 376 sysop 1720 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default GEO coordinates 377 sysop 1721 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default hangin piltide nimekirja 378 sysop 1722 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Mine 379 sysop 2842 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default <form method="get" action="http://www.google.com/search" id="googlesearch"> <input type="hidden" name="domains" value="{{SERVER}}" /> <input type="hidden" name="num" value="50" /> <input type="hidden" name="ie" value="$2" /> <input type="hidden" name="oe" value="$2" /> <input type="text" name="q" size="31" maxlength="255" value="$1" /> <input type="submit" name="btnG" value="$3" /> <div> <input type="radio" name="sitesearch" id="gwiki" value="{{SERVER}}" checked="checked" /><label for="gwiki">{{SITENAME}}</label> <input type="radio" name="sitesearch" id="gWWW" value="" /><label for="gWWW">WWW</label> </div> </form> 380 sysop 1724 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Fill in from browser 381 sysop 1725 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pealkiri 382 sysop 1726 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teise taseme pealkiri 383 sysop 1727 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Juhend 384 sysop 1728 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default {{ns:12}}:Juhend 385 sysop 1729 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default peida 386 sysop 1730 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default peida 387 sysop 1731 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default ajal 388 sysop 1732 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Märgi versioonid, mida tahad võrrelda ja vajuta võrdlemisnupule. Legend: (viim) = erinevused võrreldes viimase redaktsiooniga, (eel) = erinevused võrreldes eelmise redaktsiooniga, P = pisimuudatus 389 sysop 1733 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Artikli ajalugu 390 sysop 1734 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default - 391 sysop 1735 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Ajalugu 392 sysop 3656 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Warning: The page you are about to delete has a history: 393 sysop 1737 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Horisontaaljoon 394 sysop 3479 2005-12-22T07:08:48Z MediaWiki default Ignore warning and save file anyway. 395 sysop 1739 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default The filename "$1" contains characters that are not allowed in page titles. Please rename the file and try uploading it again. 396 sysop 1740 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Näita kõiki pilte, mille nimi klapib 397 sysop 1741 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Otsi 398 sysop 1742 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Näidis.jpg 399 sysop 1743 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pilt 400 sysop 1744 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pildilingid 401 sysop 1745 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Piltide loend 402 sysop 1746 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Piltide arv järgnevas loendis: $1. Sorteeritud $2. 403 sysop 3657 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Limit images on image description pages to: 404 sysop 1748 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pildilehekülg 405 sysop 1749 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Varasemale versioonile tagasipöördumine õnnestus. 406 sysop 1750 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default del 407 sysop 1751 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default kirj 408 sysop 1752 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Legend: (viim) = see on pildi viimane versioon, (del) = kustuta see vana versioon, (taas) = taasta see vana versioon. <br /><i>Klõpsa kuupäevale, et näha tookord laetud pilti.</i>. 409 sysop 1753 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pildi ajalugu 410 sysop 1754 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Legend: (kirj) = näita/redigeeri pildi kirjeldust. 411 sysop 1755 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Import pages 412 sysop 1756 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Import failed: $1 413 sysop 1757 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Conflicting history revision exists (may have imported this page before) 414 sysop 1758 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Empty or no text 415 sysop 1759 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Import succeeded! 416 sysop 1760 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Please export the file from the source wiki using the Special:Export utility, save it to your disk and upload it here. 417 sysop 1761 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Info 418 sysop 1762 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Näidisteksti saamiseks vajuta nupule 419 sysop 1763 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sisesta palun tekst, mida tahad formaatida.\n See ilmub kopeerimiseks ja kleepimiseks infokasti.\nNäide:\n$1\nmuutub selliseks:\n$2 420 sysop 1764 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Information for page 421 sysop 1765 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sisemine viga 422 sysop 1766 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Keeltevahelised lingid 423 sysop 3480 2005-12-22T07:08:48Z MediaWiki default Invalid IP range. 424 sysop 1768 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default IP-aadress 425 sysop 1769 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Expiry time invalid. 426 sysop 1770 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Expiry 427 sysop 1771 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Blokeeritud IP-aadresside loend 428 sysop 1772 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Põhjus 429 sysop 1773 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Blokeeri see aadress 430 sysop 1774 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Unblock this address 431 sysop 1775 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default IP address "$1" unblocked 432 sysop 1776 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default ISBN 433 sysop 1777 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default ümbersuunamislehekülg 434 sysop 1778 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kursiiv 435 sysop 1779 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kursiiv 436 sysop 1780 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Problem with item '$1', invalid name... 437 sysop 1781 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default jaan 438 sysop 1782 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default jaanuar 439 sysop 1783 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default juuli 440 sysop 1784 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default juuli 441 sysop 1785 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default juuni 442 sysop 1786 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default juuni 443 sysop 1787 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Soovitame mitte saata faile, mille suurus ületab 100 kilobaiti. 444 sysop 1788 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default eel 445 sysop 3063 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default Viimane muutmine: $1 446 sysop 1790 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default This page was last modified $1 by $2. 447 sysop 1791 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Rida $1: 448 sysop 1792 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Lingitav pealkiri 449 sysop 1793 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Siselink 450 sysop 1794 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default (Linkide loend) 451 sysop 1795 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Siia viitavad järgmised leheküljed: 452 sysop 1796 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sellele pildile viitavad järgmised leheküljed: 453 sysop 1797 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default /^([a-z]+)(.*)$/sD 454 sysop 1798 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Admins list 455 sysop 1799 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default list 456 sysop 1800 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default cont. 457 sysop 1801 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kasutajad 458 sysop 1802 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Lehekülje ajaloo laadimine 459 sysop 1803 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Redaktsiooni laadimine erinevustelehekülje jaoks 460 sysop 1804 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kohalik aeg 461 sysop 1805 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Võta andmebaas kirjutuskaitse alla 462 sysop 1806 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Yes, I really want to lock the database. 463 sysop 1807 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Lukusta andmebaas 464 sysop 1808 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Andmebaas kirjutuskaitse all 465 sysop 1809 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Andmebaas on nüüd kirjutuskaitse all. <br />Kui Teie hooldustöö on läbi, ärge unustage kirjutuspääsu taastada! 466 sysop 1810 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Locking the database will suspend the ability of all users to edit pages, change their preferences, edit their watchlists, and other things requiring changes in the database. Please confirm that this is what you intend to do, and that you will unlock the database when your maintenance is done. 467 sysop 1811 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default You did not check the confirmation box. 468 sysop 1812 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Logs 469 sysop 1813 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Logi sisse 470 sysop 3659 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default 471 sysop 1815 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Viga sisselogimisel 472 sysop 1816 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sisselogimine 473 sysop 1817 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default <b>Sisselogimine ei õnnestunud.</b><br />Proovige uuesti! 474 sysop 1818 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default {{SITENAME}} võimaldab sisselogimist vaid siis kui küpsised on lubatud. 475 sysop 1819 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Lehekülgede vaatamiseks peate [[Eri:Userlogin|sisse logima]]. 476 sysop 1820 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Vajalik on sisselogimine 477 sysop 1821 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Te olete sisse loginud. Teie kasutajanimi on "$1". 478 sysop 1822 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sisselogimine õnnestus 479 sysop 1823 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Logi välja 480 sysop 3482 2005-12-22T07:08:48Z MediaWiki default Te olete välja loginud. Võite kasutada süsteemi anonüümselt, aga ka sama või mõne teise kasutajana uuesti sisse logida. 481 sysop 1825 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Väljalogimine 482 sysop 1826 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Üksildased artiklid 483 sysop 1827 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pikad artiklid 484 sysop 2878 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default <strong>HOIATUS: Selle lehekülje pikkus ületab $1 kilobaiti. Mõne brauseri puhul valmistab raskusi juba 32-le kilobaidile läheneva pikkusega lehekülgede redigeerimine. Palun kaaluge selle lehekülje sisu jaotamist lühemate lehekülgede vahel.</strong> 485 sysop 1829 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Viga kirja saatmisel: $1 486 sysop 1830 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Saada mulle meili teel uus parool 487 sysop 1831 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default No send address 488 sysop 1832 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default You must be [[Special:Userlogin|logged in]] and have a valid e-mail address in your [[Special:Preferences|preferences]] to send e-mail to other users. 489 sysop 1833 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Esileht 490 sysop 3661 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Juhiste saamiseks kasutamise ning konfigureerimise kohta vaata palun inglisekeelset [http://meta.wikimedia.org/wiki/MediaWiki_i18n dokumentatsiooni liidese kohaldamisest] ning [http://meta.wikimedia.org/wiki/MediaWiki_User%27s_Guide kasutusjuhendit]. 491 sysop 1835 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Wiki tarkvara installeeritud. 492 sysop 1836 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Hoolduslehekülg 493 sysop 1837 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Tagasi hooldusleheküljele 494 sysop 1838 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default This page includes several handy tools for everyday maintenance. Some of these functions tend to stress the database, so please do not hit reload after every item you fixed ;-) 495 sysop 1839 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Make a user into a sysop 496 sysop 1840 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default <b>User "$1" could not be made into a sysop. (Did you enter the name correctly?)</b> 497 sysop 1841 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Name of the user: 498 sysop 1842 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default <b>User "$1" is now a sysop</b> 499 sysop 1843 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Make this user into a sysop 500 sysop 1844 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default This form is used by bureaucrats to turn ordinary users into administrators. Type the name of the user in the box and press the button to make the user an administrator 501 sysop 1845 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Make a user into a sysop 502 sysop 1846 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default märts 503 sysop 1847 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default märts 504 sysop 1848 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Mark as patrolled 505 sysop 2879 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default [$1] 506 sysop 1850 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Mark this article as patrolled 507 sysop 1851 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Marked as patrolled 508 sysop 1852 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default The selected revision has been marked as patrolled. 509 sysop 1853 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Otsitud sõna "$1" leidub $2 artikli pealkirjas ning $3 artikli tekstis. 510 sysop 1854 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Valemite näitamine 511 sysop 1855 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Can't write to or create math output directory 512 sysop 1856 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Can't write to or create math temp directory 513 sysop 1857 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Arusaamatu süntaks 514 sysop 1858 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default PNG conversion failed; check for correct installation of latex, dvips, gs, and convert 515 sysop 1859 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Väljalugemisviga 516 sysop 1860 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Missing texvc executable; please see math/README to configure. 517 sysop 1861 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sisesta valem siia 518 sysop 1862 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Süntaksiviga 519 sysop 1863 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Matemaatiline tekst (LaTeX) 520 sysop 1864 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Tundmatu viga 521 sysop 3664 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Tundmatu funktsioon 522 sysop 1866 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default mai 523 sysop 1867 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default mai 524 sysop 1868 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Näidis.mp3 525 sysop 1869 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Meediafail 526 sysop 1870 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pildi nimi peab sisaldama vähemalt kolme tähte. 527 sysop 1871 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default See on pisiparandus 528 sysop 1872 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default P 529 sysop 1873 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pages with misspellings 530 sysop 1874 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default List of common misspellings 531 sysop 1875 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default The following pages contain a common misspelling, which are listed on $1. The correct spelling might be given (like this). 532 sysop 3065 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default Andmebaas ei leidnud lehekülje "$1" teksti, kuigi see oleks pidanud olema leitav. <p>Tavaliselt on selle põhjuseks vananenud sisuerinevuste- või ajaloolink leheküljele, mis on kustutatud. <p>Kui ei ole tegemist sellise juhtumiga, siis võib olla tegemist tarkvaraveaga. Palun teatage sellest administraatorile, märkides ära kasutatud aadressi. 533 sysop 3484 2005-12-22T07:08:48Z MediaWiki default <b>Missing image</b><br /><i>$1</i> 534 sysop 1878 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Missing Language Links 535 sysop 1879 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Find missing language links for 536 sysop 3665 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default These pages do <i>not</i> link to their counterpart in $1. Redirects and subpages are <i>not</i> shown. 537 sysop 1881 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default esmaspäev 538 sysop 1882 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Veel... 539 sysop 1883 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teisalda 540 sysop 1884 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teisalda artiklilehekülg 541 sysop 1885 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teisaldatud pealkirja alla: 542 sysop 1886 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Te ei ole sisse loginud 543 sysop 1887 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Et lehekülge teisaldada, peate registreeruma kasutajaks ja [[Special:Userlogin|sisse logima]] 544 sysop 1888 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teisalda artikkel 545 sysop 1889 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teisalda artikkel 546 sysop 1890 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Koos artiklileheküljega teisaldatakse automaatselt ka arutelulehekülg, '''välja arvatud juhtudel, kui:''' *liigutate lehekülge ühest nimeruumist teise, *uue nime all on juba olemas mittetühi arutelulehekülg või *jätate alumise kastikese märgistamata. Neil juhtudel teisaldage arutelulehekülg soovi korral eraldi või ühendage ta omal käel uue aruteluleheküljega. 547 sysop 2885 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Using the form below will rename a page, moving all of its history to the new name. The old title will become a redirect page to the new title. Links to the old page title will not be changed; be sure to check for double or broken redirects. You are responsible for making sure that links continue to point where they are supposed to go. Note that the page will '''not''' be moved if there is already a page at the new title, unless it is empty or a redirect and has no past edit history. This means that you can rename a page back to where it was just renamed from if you make a mistake, and you cannot overwrite an existing page. <b>ETTEVAATUST!</b> Võimalik, et olete tegemas ootamatut ning drastilist muudatust väga loetavasse artiklisse; enne muudatuse tegemist mõelge palun järele, milised võivad olla selle tagajärjed. 548 sysop 1892 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teisalda ka "arutelu", kui saab. 549 sysop 1893 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teisalda lehekülg 550 sysop 1894 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Võimaluse korral HTML, muidu PNG 551 sysop 1895 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default MathML 552 sysop 1896 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Soovitatav moodsate brauserite puhul 553 sysop 1897 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Alati PNG 554 sysop 1898 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kui väga lihtne, siis HTML, muidu PNG 555 sysop 1899 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Säilitada TeX (tekstibrauserite puhul) 556 sysop 1900 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Minu kaastöö 557 sysop 1901 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Minu lehekülg 558 sysop 1902 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Minu arutelu 559 sysop 1903 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Navigeerimine 560 sysop 1904 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default $1 baiti 561 sysop 1905 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default $1 muudatust 562 sysop 1906 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default (Uus) 563 sysop 3068 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default Seda lehekülge veel ei ole. Lehekülje loomiseks hakake kirjutama all olevasse boksi (lisainfo saamiseks vaadake [[{{ns:4}}:Juhend|juhendit]]). Kui sattusite siia kogemata, klõpsake lihtsalt brauseri ''back''-nupule. 564 sysop 1908 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default newbies 565 sysop 3015 2005-07-29T10:34:37Z MediaWiki default Gallery of new files 566 sysop 1910 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teile on uusi sõnumeid ($1). 567 sysop 3666 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default new messages 568 sysop 1912 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Uus artikkel 569 sysop 1913 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default U 570 sysop 1914 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Uued leheküljed 571 sysop 1915 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Uus parool 572 sysop 1916 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Uue pealkirja alla 573 sysop 1917 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default (ainult uued kasutajad) 574 sysop 1918 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default (avaneb uues aknas) 575 sysop 1919 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default järg 576 sysop 3069 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default Next diff → 577 sysop 1921 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default järgmised $1 578 sysop 1922 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Next page ($1) 579 sysop 3070 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default Newer revision→ 580 sysop 1924 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Linkide arv: $1 581 sysop 1925 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Te peate kinnitama, et Teie poolt üleslaetavad failid ei riku kellegi autoriõigusi. 582 sysop 1926 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default (See lehekülg on praegu tühi) 583 sysop 1927 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default You must supply a reason for the block. 584 sysop 1928 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Vabandame! Wikil on tehnilisi probleeme ning ta ei saa andmebaasiserveriga $1 ühendust 585 sysop 1929 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Antud kriteeriumile vastavaid muudatusi ei leidnud. 586 sysop 1930 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default {{SITENAME}} kasutab kasutajate tuvastamisel küpsiseid. Sinu brauseris on küpsised keelatud. Palun sea küpsised lubatuks ja proovi siis uuesti. 587 sysop 1931 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kasutajakonto loodi, aga sa ei ole sisse logitud, sest {{SITENAME}} kasutab kasutajate tuvastamisel küpsiseid. Sinu brauseris on küpsised keelatud. Palun sea küpsised lubatuks ja logi siis oma vastse kasutajanime ning parooliga sisse. 588 sysop 1932 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Creative Commons RDF metadata disabled for this server. 589 sysop 1933 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default There is no credits info available for this page. 590 sysop 1934 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Andmebaasi $1 ei õnnestunud kätte saada 591 sysop 1935 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Dublin Core RDF metadata disabled for this server. 592 sysop 1936 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kasutaja "$1" meiliaadressi meil kahjuks pole. 593 sysop 1937 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default This user has not specified a valid e-mail address, or has chosen not to receive e-mail from other users. 594 sysop 1938 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default No e-mail address 595 sysop 1939 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Täpselt sellise pealkirjaga lehekülge ei ole, proovime täistekstotsingut. 596 sysop 1940 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sellel leheküljel ei ole eelmisi redaktsioone. 597 sysop 1941 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Nothing to see. 598 sysop 1942 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Siia ei viita ükski lehekülg. 599 sysop 1943 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Selle pildile ei viita ükski lehekülg. 600 sysop 1944 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sa ei sisestanud kasutajanime lubataval kujul. 601 sysop 1945 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default <strong>Märkus</strong>: otsingute ebaõnnestumise sagedaseks põhjuseks on asjaolu, et väga sageli esinevaid sõnu ei võta süsteem otsimisel arvesse. Teine põhjus võib olla mitme otsingusõna kasutamine (tulemusena ilmuvad ainult leheküljed, mis sisaldavad kõiki otsingusõnu). 602 sysop 3017 2005-07-29T10:34:37Z MediaWiki default <strong>WARNING: Your browser is not unicode compliant. A workaround is in place to allow you to safely edit articles: non-ASCII characters will appear in the edit box as hexadecimal codes.</strong> 603 sysop 1947 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Wiki ei tunne sellist erilehekülge. 604 sysop 1948 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sellist toimingut pole. 605 sysop 1949 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Wiki ei tunne sellele aadressile vastavat toimingut. 606 sysop 1950 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sellist erilehekülge pole. 607 sysop 1951 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kasutajat nimega "$1" ei ole olemas. Kontrollige kirjapilti või kasutage alljärgnevat vormi uue kasutajakonto loomiseks. 608 sysop 1952 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default There is no user by the name "$1". Check your spelling. 609 sysop 1953 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default The wiki server can't provide data in a format your client can read. 610 sysop 1954 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pole artikkel 611 sysop 1955 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sa ei ole esitanud sihtlehekülge ega kasutajat, kelle kallal seda operatsiooni toime panna. 612 sysop 1956 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Puudub sihtlehekülg 613 sysop 3668 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default <strong>Meeldetuletus:</strong> 614 sysop 1958 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Artiklitekstides tabamusi ei ole 615 sysop 1959 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Artiklipealkirjades tabamusi ei ole 616 sysop 1960 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Not logged in 617 sysop 1961 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default nov 618 sysop 1962 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default november 619 sysop 1963 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teie jälgimisloend on tühi. 620 sysop 1964 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sisesta formaatimata tekst 621 sysop 1965 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Ignoreeri viki vormindust 622 sysop 1966 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kategooria 623 sysop 1967 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Juhend 624 sysop 1968 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Pilt 625 sysop 1969 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Artikkel 626 sysop 1970 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Meedia 627 sysop 1971 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Sõnum 628 sysop 1972 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Eri 629 sysop 1973 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Mall 630 sysop 1974 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kasutaja 631 sysop 1975 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Tiitelandmed 632 sysop 1976 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Number of distinct authors (article): $1 633 sysop 1977 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Number of edits (article): $1 634 sysop 1978 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Number of distinct authors (discussion page): $1 635 sysop 1979 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Number of edits (discussion page): $1 636 sysop 1980 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Number of watchers: $1 637 sysop 1981 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Külastuste arv: $1 638 sysop 1982 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default okt 639 sysop 1983 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default oktoober 640 sysop 1984 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default OK 641 sysop 1985 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Vana parool 642 sysop 1986 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default orig 643 sysop 1987 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Üksildased artiklid 644 sysop 1988 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Based on work by $1. 645 sysop 1989 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teised keeled 646 sysop 1990 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default others 647 sysop 1991 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Artikkel on teisaldatud 648 sysop 1992 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Artikkel "[[$1]]" on teisaldatud pealkirja "[[$2]]" alla. 649 sysop 1993 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default $1 - {{SITENAME}} 650 sysop 3669 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Keegi (tõenäoliselt Teie, IP-aadressilt $1), palus, et me saadaksime Teile uue parooli süsteemi sisselogimiseks. Kasutaja "$2" parool on nüüd "$3". Võiksid sisse logida ja selle ajutise parooli ära muuta. <br \> Sinu {{SITENAME}}. 651 sysop 1995 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default {{SITENAME}} - unustatud salasõna 652 sysop 1996 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Uus parool on saadetud kasutaja "$1" registreeritud meiliaadressil. Pärast parooli saamist logige palun sisse. 653 sysop 1997 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Järgnevad andmed on puhverdatud ja ei pruugi olla kõige värskemad: 654 sysop 1998 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Vabandage! See funktsioon ajutiselt ei tööta, sest ta aeglustab andmebaasi kasutamist võimatuseni. Sellepärast täiustatakse vastavat programmi lähitulevikus. Võib-olla teete seda Teie! 655 sysop 1999 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Siin on salvestatud koopia $1-st: 656 sysop 2000 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Personaalsed tööriistad 657 sysop 2001 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Populaarsed leheküljed 658 sysop 2002 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kogukonnavärav 659 sysop 2003 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default {{ns:4}}:Kogukonnavärav 660 sysop 2004 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Lisa kommentaar 661 sysop 2005 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default {{SITENAME}} kasutab avatud koodiga wiki mootorit [http://www.mediawiki.org/ MediaWiki]. 662 sysop 2006 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Otsi 663 sysop 2007 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Otsing nimeruumidest :<br /> $1<br /> $2 Loetle ümbersuunamisi &nbsp; Otsi $3 $9 664 sysop 2008 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teie eelistused 665 sysop 2009 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default * <strong>Tegelik nimi</strong> (pole kohustuslik): kui otsustate selle avaldada, kasutatakse seda Teie tööpanuse seostamiseks Teiega.<br /> * <strong>E-post</strong> (pole kohustuslik): Võimaldab inimestel Teiega veebisaidi kaudu ühendust võtta, ilma et Te peaksite neile oma meiliaadressi avaldama, samuti on sellest kasu, kui unustate parooli. 666 sysop 2897 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Misc 667 sysop 3267 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default User profile 668 sysop 3268 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default Recent changes 669 sysop 2013 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Te olete sisse loginud kasutajanimega "$1". Teie sisemine ID-number on $2. 670 sysop 2014 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Te ei ole sisse loginud 671 sysop 2899 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Et oma eelistusi seada, [[Special:Userlogin|tuleb Teil]] sisse logida. 672 sysop 2016 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Teie eelistused on arvutimälu järgi taastatud. 673 sysop 2017 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Vaata 674 sysop 2018 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default See eelvaade näitab, kuidas ülemises toimetuskastis olev tekst hakkab välja nägema, kui otsustate salvestada. 675 sysop 2019 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Ärge unustage, et see versioon ei ole veel salvestatud! 676 sysop 3071 2005-08-19T23:09:24Z MediaWiki default ← Previous diff 677 sysop 3072 2005-08-19T23:09:24Z MediaWiki default ←Older revision 678 sysop 2022 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default eelmised $1 679 sysop 2023 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Prinditav versioon 680 sysop 2024 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default (Allikas: {{SERVER}}) 681 sysop 2025 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kaitse 682 sysop 2026 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Reason for protecting 683 sysop 2902 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default protected "[[$1]]" 684 sysop 2028 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kaitstud artikkel 685 sysop 3073 2005-08-19T23:09:24Z MediaWiki default <strong>HOIATUS: See lehekülg on lukustatud, nii et seda saavad redigeerida ainult süsteemi operaatori õigustega kasutajad. Järgige juhtnööre leheküljel [[Project:Juhtnöörid_kaitstud_lehekülje_kohta]]</strong>. 686 sysop 3672 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default See lehekülg on lukustatud, et muudatusi vältida. Selleks võib olla mitmesuguseid põhjusi, vaata palun artiklit [[{{ns:4}}:Lukustatud lehekülg]]. Sa saad aga vaadata ja kopeerida selle lehekülje lähteteksti -- 687 sysop 4022 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Protection log 688 sysop 4023 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Below is a list of page locks and unlocks. 689 sysop 2033 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Protect from moves only 690 sysop 2034 2005-06-25T11:02:35Z MediaWiki default Kaitse lehekülge 691 sysop 2035 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default (give a reason) 692 sysop 2036 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default (Protecting "$1") 693 sysop 2037 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kaitse seda artiklit 694 sysop 2038 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Proxy blocker 695 sysop 2039 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Your IP address has been blocked because it is an open proxy. Please contact your Internet service provider or tech support and inform them of this serious security problem. 696 sysop 3494 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default Done. 697 sysop 2041 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?cmd=Retrieve&db=pubmed&dopt=Abstract&list_uids=$1 698 sysop 2042 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sirvi 699 sysop 2043 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Redigeeri 700 sysop 2044 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Otsi 701 sysop 2045 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Minu suvandid 702 sysop 2046 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lehekülje andmed 703 sysop 2047 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lehekülje suvandid 704 sysop 2048 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kiirriba sätted 705 sysop 2049 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default This preference only works in the 'Standard' and the 'CologneBlue' skin. 706 sysop 2050 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Erileheküljed 707 sysop 2051 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Submit query 708 sysop 2052 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Query successful 709 sysop 2053 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Juhuslik artikkel 710 sysop 2904 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Special:Random 711 sysop 2055 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default The sysop ability to create range blocks is disabled. 712 sysop 2056 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default in $4 form; $1 pisiparandust; $2 sekundaarset nimeruumi; $3 multiple edits. 713 sysop 2057 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Näita viimast $1 muudatust viimase $2 päeva jooksul. 714 sysop 2058 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Näita muudatusi alates $1 715 sysop 2059 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default ; $1 edits from logged in users 716 sysop 2060 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Viimaste muudatuste laadimine 717 sysop 2061 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default (lehekülgedel, millele "$1" viitab) 718 sysop 2062 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Allpool on esitatud viimased <strong>$1</strong> muudatust viimase <strong>$2</strong> päeva jooksul. 719 sysop 2063 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Allpool on esitatud muudatused alates <b>$2</b> (näidatakse kuni <b>$1</b> muudatust). 720 sysop 2064 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Recent Changes Patrol disabled 721 sysop 2065 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default The Recent Changes Patrol feature is currently disabled. 722 sysop 2066 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Andmebaas on hetkel kirjutuskaitse all 723 sysop 2067 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Andmebaas on praegu kirjutuskaitse all, tõenäoliselt andmebaasi rutiinseks hoolduseks, mille lõppedes normaalne olukord taastub. Administraator, kes selle kaitse alla võttis, andis järgmise selgituse: <p>$1 724 sysop 2905 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default <strong>HOIATUS: Andmebaas on lukustatud hooldustöödeks, nii et praegu ei saa parandusi salvestada. Võite teksti alal hoida tekstifailina ning salvestada hiljem.</strong> 725 sysop 2069 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Viimased muudatused 726 sysop 2070 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Special:Recentchanges 727 sysop 2071 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Pealkirjade arv viimastes muudatustes 728 sysop 2072 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Seotud muudatused 729 sysop 2073 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Jälgige sellel leheküljel viimaseid muudatusi. 730 sysop 2074 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default (Ümber suunatud artiklist $1) 731 sysop 2075 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Parooli meeldejätmine tulevasteks seanssideks. 732 sysop 2076 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Remove checked items from watchlist 733 sysop 2077 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Jälgimisloendist eemaldatud 734 sysop 2078 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lehekülg pealkirjaga "$1" on Teie jälgimisloendist eemaldatud. 735 sysop 2079 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Removing requested items from watchlist... 736 sysop 2080 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lähtesta eelistused 737 sysop 2081 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kustutatud muudatuste arv: $1 738 sysop 2082 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Tulemeid leheküljel 739 sysop 2083 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Välja otsitud andmebaasist "$1" 740 sysop 2084 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Naase $1 juurde 741 sysop 2085 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sisestage uus parool uuesti 742 sysop 2086 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Uuesti üleslaadimine 743 sysop 2087 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Tagasi üleslaadimise vormi juurde. 744 sysop 2088 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Pöörduti tagasi varasemale versioonile 745 sysop 2089 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default taas 746 sysop 2090 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi $1 747 sysop 2091 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Redigeerimislugu 748 sysop 3075 2005-08-19T23:09:24Z MediaWiki default Redaktsioon: $1 749 sysop 2093 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Revision as of $1; $2<br />$3 | $4 750 sysop 2094 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Redaktsiooni ei leitud 751 sysop 3495 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default Teie poolt päritud vana redaktsiooni ei leitud. Palun kontrollige aadressi, millel Te seda lehekülge leida püüdsite. 752 sysop 3021 2005-07-29T10:34:37Z MediaWiki default http://www.ietf.org/rfc/rfc$1.txt 753 sysop 2097 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Rights: 754 sysop 2098 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Pöördu varasemale versioonile 755 sysop 2099 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Rollback 756 sysop 2100 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Rollback failed 757 sysop 2101 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default taasta varasem versioon 758 sysop 2102 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Ridade arv 759 sysop 2103 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default laupäev 760 sysop 2104 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Salvesta 761 sysop 2105 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Teie eelistused on salvestatud. 762 sysop 2106 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Salvesta fail 763 sysop 2107 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Save Group 764 sysop 2108 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Salvesta eelistused 765 sysop 2109 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Save User Groups 766 sysop 2110 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Otsi 767 sysop 2913 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default {{SITENAME}} search is disabled. You can search via Google in the meantime. Note that their indexes of {{SITENAME}} content may be out of date. 768 sysop 2112 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Päring "$1" 769 sysop 2113 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Otsingu tulemid 770 sysop 2114 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Otsingutulemite sätted 771 sysop 2115 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lisainfot otsimise kohta vaata $1. 772 sysop 3076 2005-08-19T23:09:24Z MediaWiki default → 773 sysop 2117 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Vali võrdlemiseks uuem versioon 774 sysop 2118 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Vali võrdlemiseks vanem versioon 775 sysop 2119 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Queries other than "SELECT" are restricted to Wikipedia developers. 776 sysop 2120 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Iseendale viitavad leheküljed 777 sysop 2121 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Järgmised leheküljed sisaldavad viita iseendale, mis ei ole soovitatav. 778 sysop 2122 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default sept 779 sysop 2123 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default september 780 sysop 2124 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default tidy leidis, et xhtml-märgenduses on tõsiseid vigu. 781 sysop 2916 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Server time 782 sysop 2126 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <b>User rights for "$1" could not be set. (Did you enter the name correctly?)</b> 783 sysop 2127 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Set user rights 784 sysop 2128 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Set bureaucrat flag 785 sysop 2918 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default This file is a shared upload and may be used by other projects. 786 sysop 2130 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lühikesed artiklid 787 sysop 2131 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default näita 788 sysop 2132 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Download high resolution version ($1x$2, $3 KB) 789 sysop 3679 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default $1 minor edits | $2 bots | $3 logged in users | $4 patrolled edits 790 sysop 2134 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Allpool näitame <b>$1</b> tulemit alates tulemist #<b>$2</b>. 791 sysop 2135 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Showing below <b>$3</b> results starting with #<b>$2</b>. 792 sysop 2136 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Näita viimast $1 pilti sorteerituna $2. 793 sysop 2137 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Näita eelvaadet 794 sysop 2138 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default näita 795 sysop 2139 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sinu allkiri koos ajatempliga 796 sysop 2140 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default siteadmin level 797 sysop 3681 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default - 798 sysop 2142 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Site Settings 799 sysop 2143 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Page caching 800 sysop 2144 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Cookies 801 sysop 2145 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Debugging 802 sysop 2146 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Features 803 sysop 2147 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Images 804 sysop 2148 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Memcache Daemon 805 sysop 2149 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Performance 806 sysop 2150 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Permissions 807 sysop 2151 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default User banning 808 sysop 2152 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Performance settings 809 sysop 2153 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Maintenance mode: Disable write access 810 sysop 2154 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Whitelist mode 811 sysop 2155 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Allow to include external images into articles 812 sysop 2156 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default By default, blocks expire after: 813 sysop 2157 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default When in miser mode, disable all query pages, not only "expensive" ones 814 sysop 2158 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Hit counter update frequency 815 sysop 2159 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Enable miser mode, which disables most "expensive" features 816 sysop 2160 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Readonly mode 817 sysop 2161 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Readonly message file 818 sysop 2162 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Show IP in header (for non-logged in users) 819 sysop 2163 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sysops may block IP-ranges 820 sysop 2164 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sysops may block logged-in users 821 sysop 2165 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Enable experimental dmoz-like category browsing. Outputs things like: Encyclopedia > Music > Style of Music > Jazz 822 sysop 2166 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Enable categories 823 sysop 2167 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Use database messages for user interface labels 824 sysop 2168 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Generate a watchlist once every hour or so 825 sysop 2169 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default The hour or so mentioned above (in seconds): 826 sysop 2170 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Developers may create accounts for users 827 sysop 2171 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sysops may create accounts for users 828 sysop 2172 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Users may create accounts themself 829 sysop 2173 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Users must be logged in to edit 830 sysop 2174 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Anonymous users may only read these pages: 831 sysop 2175 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Saidi statistika 832 sysop 2176 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lehekülgede koguarv andmebaasis: <b>$1</b>. See arv hõlmab ka arutelulehekülgi, abiartikleid Vikipeedia kohta, väga lühikesi lehekülgi (nuppe), ümbersuunamislehekülgi ning muid lehekülgi, millel tõenäoliselt ei ole entsüklopeediaartikleid. Ilma neid arvestamata on Vikipeedias praegu <b>$2</b> lehekülge, mida võib pidada artikliteks. Alates uuele programmile üleminekust 18. detsembril 2003 on lehekülgi vaadatud kokku <b>$3</b> korda ja redigeeritud kokku <b>$4</b> korda. Seega on lehekülje kohta tehtud <b>$5</b> parandust ja iga paranduse kohta tuleb <b>$5</b> vaatamist. 833 sysop 3496 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default 834 sysop 2178 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Annetused 835 sysop 2179 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Project:Site support 836 sysop 2180 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default {{SITENAME}} 837 sysop 3025 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default {{SITENAME}} user $1 838 sysop 3026 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default {{SITENAME}} user(s) $1 839 sysop 2183 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Nahk 840 sysop 2184 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default The following text is what triggered our spam filter: $1 841 sysop 2185 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default The page you wanted to save was blocked by the spam filter. This is probably caused by a link to an external site. 842 sysop 2186 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Spam protection filter 843 sysop 2187 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default 844 sysop 2188 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default 845 sysop 2189 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Erilehekülg 846 sysop 2190 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Erileheküljed 847 sysop 2191 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Erileheküljed 848 sysop 2192 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Please note that all queries are logged. 849 sysop 2193 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Enter query 850 sysop 2194 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Statistika 851 sysop 2195 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Salvestatud redaktsioon 852 sysop 2196 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Nupu näitamise lävi 853 sysop 2197 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Alamkategooriad 854 sysop 4041 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default There {{PLURAL:$1|is one subcategory|are $1 subcategories}} to this category. 855 sysop 2199 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default There is $1 subcategory to this category. 856 sysop 2200 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Pealkiri 857 sysop 2201 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Teema 858 sysop 2202 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Üleslaadimine õnnestus 859 sysop 2203 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Resümee 860 sysop 2204 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default pühapäev 861 sysop 2205 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Seda toimingut saavad sooritada ainult süsteemi operaatori staatusega kasutajad. Vaata $1. 862 sysop 2206 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Nõutav süsteemi operaatori staatus 863 sysop 2207 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default tabel 864 sysop 2208 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Allikas: {{SITENAME}} 865 sysop 2209 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Arutelu 866 sysop 2210 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Artikkel on teisaldatud, kuid arutelulehekülge ei saanud teisaldada, sest uue nime all on arutelulehekülg juba olemas. Palun ühendage aruteluleheküljed ise. 867 sysop 2211 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Selle artikli arutelu 868 sysop 2212 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Ka vastav arutelulehekülg on teisaldatud. 869 sysop 2213 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Vastav arutelulehekülg jäi teisaldamata. 870 sysop 2214 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <!-- MediaWiki:talkpagetext --> 871 sysop 2215 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Templates used on this page: 872 sysop 2216 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Redaktoriboksi suurus 873 sysop 2217 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Tabamused artiklitekstides 874 sysop 2218 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Vaata või taasta $1? 875 sysop 2219 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Enlarge 876 sysop 2220 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default neljapäev 877 sysop 2221 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Time zone 878 sysop 2222 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Ajavahe 879 sysop 2223 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kohaliku aja ja serveri aja (maailmaaja) vahe tundides. 880 sysop 2224 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Tabamused artiklipealkirjades 881 sysop 2225 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sisukord 882 sysop 2226 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Artiklite redigeerimine topeltklõpsu peale (JavaScript) 883 sysop 2227 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Enable section editing via [edit] links 884 sysop 2228 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Enable section editing by right clicking<br /> on section titles (JavaScript) 885 sysop 2229 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Redaktoriboksil on täislaius 886 sysop 2230 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Peida pisiparandused viimastes muudatustes 887 sysop 2231 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Vorminda lingirikked<a href="" class="new">nii</a> (alternatiiv: nii<a href="" class="internal">?</a>). 888 sysop 2232 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Näita tekstimulli siselinkide peale 889 sysop 2233 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lõikude rööpjoondus 890 sysop 2234 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks 891 sysop 2235 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Disable page caching 892 sysop 2236 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Pealkirjade automaatnummerdus 893 sysop 2237 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Show preview on first edit 894 sysop 2238 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Näita eelvaadet redaktoriboksi ees, mitte järel 895 sysop 2239 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Parooli meeldejätmine tulevasteks seanssideks 896 sysop 3028 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default Show table of contents (for pages with more than 3 headings) 897 sysop 2241 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Redigeerimise tööriistariba näitamine 898 sysop 2242 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lingid alla kriipsutada 899 sysop 2243 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Laiendatud viimased muudatused (mitte kõikide brauserite puhul) 900 sysop 2244 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Jälgi uusi ja muudetud artikleid 901 sysop 2245 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Tööriistakast 902 sysop 2246 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default See the differences between the two selected versions of this page. [alt-v] 903 sysop 2247 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Mark this as a minor edit [alt-i] 904 sysop 2248 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Preview your changes, please use this before saving! [alt-p] 905 sysop 2249 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Save your changes [alt-s] 906 sysop 3029 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default Search {{SITENAME}} [alt-f] 907 sysop 2251 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default teisipäev 908 sysop 2252 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Näita viimast $1 muudatust; viimase $2 päeva jooksul. 909 sysop 2253 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Esitatakse selle kasutaja tehtud viimased <b>$1</b> muudatust viimase <b>$2</b> päeva jooksul. 910 sysop 2254 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default (üles) 911 sysop 2255 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Unblock IP address 912 sysop 2256 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Use the form below to restore write access to a previously blocked IP address. 913 sysop 2257 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default unblock 914 sysop 3036 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default unblocked $1 915 sysop 2259 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Uncategorized categories 916 sysop 2260 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Uncategorized pages 917 sysop 2261 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Taasta kustutatud lehekülg 918 sysop 2262 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Taasta $1 muudatust 919 sysop 2263 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Taasta kustutatud artikkel 920 sysop 2264 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Taasta! 921 sysop 2265 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default "$1" taastatud 922 sysop 2266 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default $1 revisions restored 923 sysop 3282 2005-11-09T22:18:01Z MediaWiki default Artikkel [[:$1|$1]] on taastatud. Viimaste kustutamiste ja taastamiste logi on esitatud lehel [[{{ns:4}}:Kustutatud_leheküljed]]. 924 sysop 2268 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kui taastate lehekülje, taastuvad kõik versioonid artikli ajaloona. Kui vahepeal on loodud uus samanimeline lehekülg, ilmuvad taastatud versioonid varasema ajaloona. Kehtivat versiooni automaatselt välja ei vahetata. 925 sysop 2269 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kustutatud lehekülgede vaatamine ja taastamine 926 sysop 2270 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Järgnevad leheküljed on kustutatud, kuis arhiivis veel olemas, neid saab taastada. Arhiivi sisu vistatakse aegajalt üle parda. 927 sysop 2271 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kustutatud versioon seisuga $1 928 sysop 2272 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Arhiveeritud versioone on $1. 929 sysop 2273 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Ootamatu väärtus: "$1"="$2". 930 sysop 2274 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Taasta andmebaasi kirjutuspääs 931 sysop 2275 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Yes, I really want to unlock the database. 932 sysop 2276 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Tee andmebaas lukust lahti 933 sysop 2277 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kirjutuspääs taastatud 934 sysop 2278 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Andmebaasi kirjutuspääs on taastatud. 935 sysop 2279 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Unlocking the database will restore the ability of all users to edit pages, change their preferences, edit their watchlists, and other things requiring changes in the database. Please confirm that this is what you intend to do. 936 sysop 2280 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Ära kaitse 937 sysop 2281 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Reason for unprotecting 938 sysop 2934 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default unprotected "[[$1]]" 939 sysop 2283 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default (Unprotecting "$1") 940 sysop 2284 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Ära kaitse seda artiklit 941 sysop 2285 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kasutamata pildid 942 sysop 2286 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <p>Pange palun tähele, et teised veebisaidid, nagu nt. rahvusvahelised Vikipeediad, võivad linkida lehekülgedele otselinginga ja seega võivad siin esitatud pildid olla ikkagi aktiivses kasutuses. 943 sysop 2287 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Unwatch 944 sysop 2288 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lõpeta jälgimine 945 sysop 2289 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default (Värskendatud) 946 sysop 2290 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Faili üleslaadimine 947 sysop 2291 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Üleslaadimine 948 sysop 2292 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default The file is corrupt or has an incorrect extension. Please check the file and upload again. 949 sysop 3690 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default Uploads disabled 950 sysop 2294 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Üleslaetud failid 951 sysop 2936 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default laadisin üles "[[$1]]" 952 sysop 2296 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Viga üleslaadimisel 953 sysop 2297 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Faili üleslaadimine 954 sysop 2298 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Piltide üleslaadimine 955 sysop 2299 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default üleslaadimise logi 956 sysop 2300 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Upload_log 957 sysop 3500 2005-12-22T07:08:50Z MediaWiki default Järgnev on nimekiri viimastest üleslaadimistest. Kellaajad on märgitud serveri ajaarvamise järele (UTC). <ul> </ul> 958 sysop 2302 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default sisse logimata 959 sysop 2938 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Kui Te soovite faile üles laadida, peate [[Special:Userlogin|sisse logima]]. 960 sysop 2304 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <strong>STOPP!</strong> Enne kui sooritad üleslaadimise, peaksid tagama, et see järgib siinset [[{{ns:4}}:Image_use_policy|piltide kasutamise korda]]. Et näha või leida eelnevalt üleslaetud pilte, mine vaata [[Special:Imagelist|piltide nimekirja]]. Üleslaadimised ning kustutamised logitakse [[Special:Log/upload|üleslaadimise logis]]. Järgneva vormi abil saad laadida üles uusi pilte oma artiklite illustreerimiseks. Enamikul brauseritest, näed nuppu "Browse...", mis viib sind sinu operatsioonisüsteemi standardsesse failiavamisaknasse. Faili valimisel sisestatakse selle faili nimi tekstiväljale nupu kõrval. Samuti pead märgistama kastikese, kinnitades sellega, et sa ei riku seda faili üleslaadides kellegi autoriõigusi. Üleslaadimise lõpuleviimiseks vajuta nupule "Üleslaadimine". See võib võtta pisut aega, eriti kui teil on aeglane internetiühendus. Eelistatud formaatideks on fotode puhul JPEG , joonistuste ja ikoonilaadsete piltide puhul PNG, helide jaoks aga OGG. Nimeta oma failid palun nõnda, et nad kirjeldaksid arusaadaval moel faili sisu, see aitab segadusi vältida. Pildi lisamiseks artiklile, kasuta linki kujul: <b><nowiki>[[image:pilt.jpg]]</nowiki></b> või <b><nowiki>[[image:pilt.png|alt. tekst]]</nowiki></b>. Helifaili puhul: <b><nowiki>[[media:fail.ogg]]</nowiki></b>. Pane tähele, et nagu ka ülejäänud siinsete lehekülgede puhul, võivad teised sinu poolt laetud faile saidi huvides muuta või kustutada ning juhul kui sa süsteemi kuritarvitad võidakse sinu ligipääs sulgeda. 961 sysop 2305 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Hoiatus üleslaadimise asjus 962 sysop 2306 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default 1 Set first character to "0" to disable the new category page layout. 963 sysop 2307 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <b>User rights for "$1" updated</b> 964 sysop 2308 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <strong>Vihje:</strong> Kasuta nuppu 'Näita eelvaadet' oma uue css/js testimiseks enne salvestamist. 965 sysop 2309 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default '''Ärge unustage, et seda versiooni teie isiklikust stiililehest pole veel salvestatud!''' 966 sysop 2310 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sisestatud kasutajanimi on juba kasutusel. Valige uus nimi. 967 sysop 2311 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default '''Ärge unustage, et see versioon teie isiklikust javascriptist on alles salvestamata!''' 968 sysop 2312 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default User levels management 969 sysop 2313 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Add group 970 sysop 2314 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Edit group 971 sysop 2315 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Group description (max 255 characters):<br /> 972 sysop 2316 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Group name: 973 sysop 2317 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Edit user groups 974 sysop 2318 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Existent groups: 975 sysop 2319 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Available groups: 976 sysop 2320 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Select groups you want the user to be removed from or added to. Unselected groups will not be changed. You can unselect a group by using CTRL + Left Click 977 sysop 2321 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Member of: 978 sysop 2322 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Manage group rights 979 sysop 2323 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Manage user groups 980 sysop 2324 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Enter a username: 981 sysop 2325 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Logi sisse 982 sysop 2326 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Logi välja 983 sysop 3693 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default Mail object returned error: 984 sysop 2328 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kasutajalehekülg 985 sysop 2329 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default userrights level 986 sysop 2330 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kasutaja statistika 987 sysop 2331 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Registreeritud kasutajate arv: <b>$1</b>. Administraatori staatuses kasutajaid: <b>$2</b> (vt $3). 988 sysop 2332 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default List of validated articles 989 sysop 2950 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Clear my older validation data 990 sysop 2954 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default '''Hint:''' Merging your data means that for the article revision you select, all options where you have specified ''no opinion'' will be set to the value and comment of the most recent revision for which you have expressed an opinion. For example, if you want to change a single option for a newer revision, but also keep your other settings for this article in this revision, just select which option you intend to ''change'', and merging will fill in the other options with your previous settings. 991 sysop 2335 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Use my previous assessment where selected 'No opinion' 992 sysop 2336 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default You have to be logged in to validate an article. 993 sysop 2337 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default No opinion 994 sysop 2338 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Page validation statistics for $1 995 sysop 2339 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <b>$1%</b><br />($2 of $3 points<br />by $4 users) 996 sysop 2340 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <b>$1%</b><br />($2 of $3 points<br />by one user) 997 sysop 2341 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Validation statistics for this article 998 sysop 2342 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Validate 999 sysop 3503 2005-12-22T07:08:50Z MediaWiki default <tr><th>Class</th>$1<th colspan="4">Opinion</th>$1<th>Comment</th></tr> 1000 sysop 2344 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default this is the latest version 1001 sysop 2345 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Total 1002 sysop 2346 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default This user has validated $1 pages. 1003 sysop 2347 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Only articles can be validated. This page is <i>not</i> in the article namespace. 1004 sysop 2348 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Validate this version 1005 sysop 2349 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Validation done. 1006 sysop 2350 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Version 1007 sysop 2351 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Version of $1 1008 sysop 2972 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default View this revision 1009 sysop 2353 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Validate page 1010 sysop 2354 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default zh 1011 sysop 2355 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default cn 1012 sysop 2356 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default hk 1013 sysop 2357 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default sg 1014 sysop 2358 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default tw 1015 sysop 2359 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Version 1016 sysop 2360 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Seda lehekülge on külastatud $1 korda. 1017 sysop 2361 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Näita ($1) ($2) ($3). 1018 sysop 2362 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Vaata lähteteksti 1019 sysop 2363 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Arutelulehekülg 1020 sysop 2364 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Kõige oodatumad artiklid 1021 sysop 2365 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Jälgi 1022 sysop 4061 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default * $1 pages watched not counting talk pages * [[Special:Watchlist/edit|Show and edit complete watchlist]] * [[Special:Watchlist/clear|Remove all pages]] 1023 sysop 2982 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Here's an alphabetical list of your watched content pages. Check the boxes of pages you want to remove from your watchlist and click the 'remove checked' button at the bottom of the screen (deleting a content page also deletes the accompanying talk page and vice versa). 1024 sysop 2368 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Minu jälgimisloend 1025 sysop 2369 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Your watchlist contains $1 pages. 1026 sysop 2370 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default (kasutajale nimega "$1") 1027 sysop 2371 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default checking watched pages for recent edits 1028 sysop 2372 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default checking recent edits for watched pages 1029 sysop 3045 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default None of your watched items was edited in the time period displayed. 1030 sysop 2374 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Ei ole sisse loginud 1031 sysop 2375 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Jälgimisloendi muutmiseks peate [[Special:Userlogin|sisse logima]]. 1032 sysop 2376 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Jälgi seda artiklit 1033 sysop 2377 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Jälgi seda lehekülge 1034 sysop 2378 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default kolmapäev 1035 sysop 2379 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default <h2>Tere tulemast, $1!</h2><p>Teie konto on loodud. Ärge unustage seada oma eelistusi. 1036 sysop 2380 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Viidad siia 1037 sysop 2381 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Et selles Vikis kontosid luua, peate olema [[Eri:Userlogin|sisse logitud]] ja omama vastavaid õigusi. 1038 sysop 2382 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Teil pole õigust kasutajakontot luua 1039 sysop 2383 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lehekülgede toimetamiseks peate [[Eri:Userlogin|sisse logima]]. 1040 sysop 2384 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Toimetamiseks on vaja sisse logida 1041 sysop 2385 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lehekülgede lugemiseks peate [[Eri:Userlogin|sisse logima]]. 1042 sysop 2386 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Lugemiseks peate olema sisse logitud 1043 sysop 2387 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Metalehekülg 1044 sysop 2388 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default {{SITENAME}} 1045 sysop 2389 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Below are the last $1 changes in the last <b>$2</b> hours. 1046 sysop 2390 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default This is a saved version of your watchlist. 1047 sysop 2391 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Show last $1 hours $2 days $3 1048 sysop 3504 2005-12-22T07:08:50Z MediaWiki default Valed parameeterid funktsioonile wfQuery()<br /> Funktsioon: $1<br /> Päring: $2 1049 sysop 2393 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Vale parool. Proovige uuesti. 1050 sysop 2394 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Erinevused 1051 sysop 2395 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Teie e-posti aadress* 1052 sysop 3292 2005-11-09T22:18:01Z MediaWiki default Language: 1053 sysop 2397 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Teie kasutajanimi 1054 sysop 2398 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Teie hüüdnimi (allakirjutamiseks) 1055 sysop 2399 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Teie parool 1056 sysop 2400 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Sisestage parool uuesti 1057 sysop 3046 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default Real name * 1058 sysop 2402 2005-06-25T11:02:36Z MediaWiki default Teie tekst 1059 sysop 2993 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Variant 1060 3221 2005-10-26T21:00:31Z Nene 1 +nav '''(See peatükk nõuab tõsist täiendamist.)''' ==display== Väärtus: '''inline''' | '''block''' | '''list-item''' | '''run-in''' | '''inline-block''' | '''none''' | '''table''' | '''inline-table''' | '''table-row-group''' | '''table-column''' | '''table-column-group''' | '''table-header-group''' | '''table-footer-group''' | '''table-row''' | '''table-cell''' | '''and table-caption''' | '''inherit''' * '''inline''' - reasisene element (reasiseseid kaste võib tekkida mitu). * '''block''' - blokitasandi element. * '''list-item''' - loendi element. * '''run-in''' - vastavalt kontekstile tekib kas blokk- või inline-element. * '''inline-block''' - sama, mis 'inline', aga tekib vaid üks reasisene kast. * '''none''' - element ei genereeri üldse blokki - muutub olematuks. * '''table''' , '''inline-table''' , '''table-row-group''' , '''table-column''' , '''table-column-group''' , '''table-header-group''' , '''table-footer-group''' , '''table-row''' , '''table-cell''' , '''and table-caption''' - määravad käitumise vastavate tabelielementide kohaselt. '''(Vaata lisaks CSS-i tabelimudelit käsitlevat peatükki.)''' ==Ujutamine: float== Väärtus: '''left''' | '''right''' | '''none''' | '''inherit''' * '''left''' - element ujutatakse vasakusse serva. * '''right''' - element ujutatakse paremasse serva. * '''none''' - elementi ei ujutata. ==clear== Väärtus: '''none''' | '''left''' | '''right''' | '''both''' | '''inherit''' ==Kihtide järjestus: z-index== Väärtus: '''auto''' | '''<täisarv>''' | '''inherit''' {{Navigatsioon|CSS|Raamide imitatsioonid|Printimine}} 1061 3933 2006-06-17T14:07:56Z Nene 1 Muudatus navigatsioonis ''(See peatükk vajab veel tublisti täiendamist.)'' ==Lehekülje omadused: @page== veeriste sättimine: margin, margin-right, margin-bottom, margin-left, margin-top. <pre> @page { margin-left: 2cm; margin-right: 3cm; } </pre> ==Reavahetused== ===page-break-before ja page-break-after=== Väärtus: '''auto''' | '''always''' | '''avoid''' | '''left''' | '''right''' | '''inherit''' ===page-break-inside=== Väärtus: '''auto''' | '''avoid''' | '''inherit''' ==Reavahetused elementide sees== ===Orvud: orphans=== Väärtus: '''<täisarv>''' | '''inherit''' Atribuut 'orphans' määrab minimaalse ridade arvu paragrahvist, mida lehe alumisele servale jätta. Vaikimisi väärtus on 2. ===Lesed: widows=== Väärtus: '''<täisarv>''' | '''inherit''' Atribuut 'widows' määrab minimaalse arvu ridasid paragrahvist, mida lehe ülemisele servale jätta. Vaikimisi väärtus on 2. {{Navigatsioon|CSS|Objektide tüübid|Lehekülje paigutamine ekraani keskele}} 1062 2406 2004-12-27T16:01:04Z Nene 1 muudetud linkide aadressid *Funktsiooni lisamiseks tuleb: valida menüüribalt '''Insert''' -> '''Function''' ehk nupuribal või sisesturibal nupp '''''ƒ_x'''''. **Pilt *Avanevas aknas '''"Insert Function"''' (lisa funktsioon) on võimalik otsida funktsioone, sisestades tekstiaknasse funktsiooninime ja klikkides "GO" nupule või otsida [[Microsoft Excel:Funktsioonid kategooriate järgi|funktsioone kategooriate hulgast]] või [[Microsoft Excel:Kõik funktsioonid|kogu nimekirjast]]. Leitud vajaliku funktiooni ja sellele klikkides avaneb aken: **'''Functions Arguments''', kus vastavalt esitatud kirjele tuleb täita tekstiaknad. **Pilt 1063 2407 2004-12-26T12:49:44Z Paullepp 6 '''Menüüriba''' ==File== {|border="1" align="center" cellpadding="1" cellspacing="0" !Menüü käsud!!Tähendused |- |'''New...'''||Uus tööleht |- |'''Open...'''||Ava salvestatud tööleht |- |'''Close'''||Sulge tööleht |- |'''Save'''||Salvesta tööleht |- |'''Save As...'''||Salvesta tööleht nii: võimaldab salvestada valikuliselt, nii uue nimega ja/või uude kataloogi |- |'''Save as Web Page...'''||Salvesta tööleht nagu '''Veebileht''' |- |'''Save Workspace...'''|| |- |'''Search...'''|| |- |'''Web Page Preview'''|| |- |'''Page Setup...'''|| |- |'''Print Area''' ►|| |- |'''Set Print Area'''|| |- |'''Clear Print Area'''|| |- |'''Print Preview'''|| |- |'''Print...'''|| |- |'''Send To''' ►|| |- |'''Properties'''|| |- |'''Exit'''|| |} ==Edit== ==View== ==Insert== ==Format== ==Tools== ==Data== ==Window== ==Help== 1064 2408 2005-01-03T19:54:14Z Paullepp 6 '''Kassa010''' on näide lihtsast tabelist, mida saab igapäeva elus kasutada, nii kodus kui väikeettevõtluses. Alustame tabeli koostamist tabelile nime andmisega: *selleks salvestame tühja töölehe "Book1" nimega näiteks '''Kassa010.xls''' kataloogi My Documents; ==Tabeli koostamine== Pealkirjade kirjutamisel on hea kasutada lühikesi omastavaid sõnu või lühendeid, mis hilisemal tabeli kujundamisel võimaldab meil lahtrite suurusi optimaalselt määrata, et ta mahuks paberformaadile [[Microsoft Excel:Tabeli formaadi häälestamine|A4]], mis on algselt ka määratud. *Tabeli koostamist soovitan alustada mitte esimesest reast vaid näiteks 3-st reast, mis võimaldab meil üleval hiljem vabaks jäänud ridu kasutada erijuhtumite korral, näiteks lisada valemeid, funktsioone, käsunuppe või lihtsalt tabeli nimetust ja sissejuhatavat teksti ja muid märkusi.Hiljem saab ka tühje ridasid ja/või veergusid juurde lisada käsuga "Insert", enne klõpsates rea või veeru tähisel, mille ette tahetakse lisada veerg või rida. ===Pealkirjad=== *Kirjutame lahtritesse: **A3 - Jrk ''(järjekorranumber)'' **B3 - Kuupäev **C3 - Klient ''(müüjad, hankijad, tarnijad, kauplused, firmad, teenusepakkujad jne.)'' **D3 - OpKirje ''(Operatsiooni kirjeldus: kauba või teenuse ostmine jm.)'' **E3 - DokNum ''(dokumendi number või viide operatsiooni kirjeldusele)'' **F3 - Deebet ''(rahalised sissetulekud, mille tähendus tuleneb raamatupidamise kassa kannete kirjeldamisest)'' **G3 - Kreedit ''(rahalised väljaminekud)'' **H3 - Saldo ''(raha hetkeseisu jääk pärast igat operatsiooni)'' ===Tabeli täitmine=== *Kirjutame lahtritesse: **A4 - 1 **B4 - 1.12.2004 **C4 - Minu kassa **D4 - Algsaldo **H4 - 1000 *Oletame, et saime palka 3. detsembril 6000.00 krooni, kirjutame lahtritesse: **A5 - 2 **B5 - 3.12.2004 **C5 - Tööandja **D5 - Palk **E5 - November **F5 - 6000 **H5 - =H4+F5-G5 ''(Valem)'' *Kulutasime sama päev, kirjutame lahtritesse: **A6 - 3 **B6 - 3.12.2004 **C6 - Lillekauplus **D6 - Lilled armsamale **E6 - Detsember **G6 - 100 **H6 - =H5+F6-G6 *** ehk kopeerime (copy) lahtri H5 ja kleebime (paste) lahtrisse H6 klahvikäsuga "Enter" *Täidame veel ühe rea: **A7 - 4 **B7 - 20.12.2004 **C7 - EMT **D7 - Arve **E7 - A04120001 **G7 - 350 **H7 - =H6+F7-G7 Me oleme nüüd koostanud esialgse tabeli, mida võiksime seadistada ja kujundada, et edaspidi juba kopeerimise ja kleepimise teel lisada uusi ridu. Tabel näeb välja järgmiselt: [[Pilt:Kassa010_xls.jpg]] ===Tabeli lahtrite seadistamine=== *Selekteerime lahtrid '''A4:A7''', seejärel vajutades hiire paremale nupule, avame menüüakna, kus klikime käsul '''Format Cells...''', avanevas aknas klikime Category: '''Number''', kus paremal '''Decimal place''' tekstiaknas oleva '''2''' asemel seame '''0''', nii et üleval '''Sample''' on näha '''1''' ja seejärel klikime '''OK'''. *Selekteerime lahtrid '''B4:B7''', seejärel toimime nagu eespool, '''Format Cells''' aknas valime Category: '''Date''', kus paremal aknas valime järjestuse '''14.03.01''' ehk see häälestuse tüüp on: '''dd.mm.yy''' ja klikime '''OK'''. *Selekteerime lahtrid '''F4:H7''', seejärel toimime nagu eespool, '''Format Cells''' aknas valime Category: '''Number''', kus paremal '''Decimal places:''' tekstiaknas olev '''2''' jääbki ja linnukese paneme '''Use 1000 Separator (')''' ette ja klikime '''OK'''. *Selekteerime lahtrid '''A3:H3''' ja klikime tekstiformaat nupule '''Center''', mille tulemusena pealkirjad seatakse keskmisse asendisse. ==Vaata ka== [[Microsoft Excel]] 1065 2409 2004-12-27T15:04:22Z Nene 1 Menüü käsud moved to Microsoft Excel: Menüü käsud #REDIRECT [[Microsoft Excel: Menüü käsud]] 1066 2410 2004-12-27T15:05:04Z Nene 1 Funktsioonid moved to Microsoft Excel: Funktsioonid #REDIRECT [[Microsoft Excel: Funktsioonid]] 1067 2411 2004-12-27T15:06:11Z Nene 1 Kassa010 moved to Microsoft Excel: Kassa010 #REDIRECT [[Microsoft Excel: Kassa010]] 1068 2412 2004-12-27T15:10:51Z Nene 1 Microsoft Excel: Menüü käsud moved to Microsoft Excel:Menüü käsud #REDIRECT [[Microsoft Excel:Menüü käsud]] 1069 2413 2004-12-27T15:11:10Z Nene 1 Microsoft Excel: Funktsioonid moved to Microsoft Excel:Funktsioonid #REDIRECT [[Microsoft Excel:Funktsioonid]] 1070 2414 2004-12-27T15:11:33Z Nene 1 Microsoft Excel: Kassa010 moved to Microsoft Excel:Kassa010 #REDIRECT [[Microsoft Excel:Kassa010]] 1071 2415 2004-12-27T16:55:15Z Nene 1 HTML Alustame moved to HTML:Alustame #REDIRECT [[HTML:Alustame]] 1072 2416 2004-12-27T16:55:59Z Nene 1 HTML Lihtsa lehekülje loomine moved to HTML:Lihtsa lehekülje loomine #REDIRECT [[HTML:Lihtsa lehekülje loomine]] 1073 2417 2004-12-27T16:56:19Z Nene 1 HTML Tekst moved to HTML:Tekst #REDIRECT [[HTML:Tekst]] 1074 2418 2004-12-27T16:56:38Z Nene 1 HTML Viited moved to HTML:Viited #REDIRECT [[HTML:Viited]] 1075 2419 2004-12-27T16:56:55Z Nene 1 HTML Pildid moved to HTML:Pildid #REDIRECT [[HTML:Pildid]] 1076 2420 2004-12-27T16:57:18Z Nene 1 HTML Tabelid moved to HTML:Tabelid #REDIRECT [[HTML:Tabelid]] 1077 2421 2004-12-27T16:57:41Z Nene 1 HTML Ajalugu moved to HTML:Ajalugu #REDIRECT [[HTML:Ajalugu]] 1078 2422 2004-12-27T16:58:02Z Nene 1 HTML Doctype moved to HTML:Doctype #REDIRECT [[HTML:Doctype]] 1079 2423 2004-12-27T16:58:30Z Nene 1 HTML Kodeering moved to HTML:Kodeering #REDIRECT [[HTML:Kodeering]] 1080 2424 2004-12-27T16:58:54Z Nene 1 HTML Metainfo moved to HTML:Metainfo #REDIRECT [[HTML:Metainfo]] 1081 2425 2004-12-27T16:59:22Z Nene 1 HTML-tips moved to HTML:tips #REDIRECT [[HTML:tips]] 1082 2426 2004-12-27T17:04:36Z Nene 1 HTML ISO 8859-1 moved to HTML:ISO 8859-1 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-1]] 1083 2427 2004-12-27T17:04:53Z Nene 1 HTML ISO 8859-2 moved to HTML:ISO 8859-2 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-2]] 1084 2428 2004-12-27T17:05:23Z Nene 1 HTML ISO 8859-3 moved to HTML:ISO 8859-3 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-3]] 1085 2429 2004-12-27T17:05:41Z Nene 1 HTML ISO 8859-4 moved to HTML:ISO 8859-4 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-4]] 1086 2430 2004-12-27T17:06:00Z Nene 1 HTML ISO 8859-5 moved to HTML:ISO 8859-5 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-5]] 1087 2431 2004-12-27T17:06:16Z Nene 1 HTML ISO 8859-6 moved to HTML:ISO 8859-6 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-6]] 1088 2432 2004-12-27T17:06:32Z Nene 1 HTML ISO 8859-7 moved to HTML:ISO 8859-7 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-7]] 1089 2433 2004-12-27T17:06:45Z Nene 1 HTML ISO 8859-8 moved to HTML:ISO 8859-8 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-8]] 1090 2434 2004-12-27T17:07:07Z Nene 1 HTML ISO 8859-9 moved to HTML:ISO 8859-9 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-9]] 1091 2435 2004-12-27T17:07:24Z Nene 1 HTML ISO 8859-10 moved to HTML:ISO 8859-10 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-10]] 1092 2436 2004-12-27T17:07:39Z Nene 1 HTML ISO 8859-11 moved to HTML:ISO 8859-11 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-11]] 1093 2437 2004-12-27T17:07:55Z Nene 1 HTML ISO 8859-13 moved to HTML:ISO 8859-13 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-13]] 1094 2438 2004-12-27T17:08:14Z Nene 1 HTML ISO 8859-14 moved to HTML:ISO 8859-14 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-14]] 1095 2439 2004-12-27T17:08:34Z Nene 1 HTML ISO 8859-15 moved to HTML:ISO 8859-15 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-15]] 1096 2440 2004-12-27T17:08:46Z Nene 1 HTML ISO 8859-16 moved to HTML:ISO 8859-16 #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-16]] 1097 2441 2004-12-27T17:09:06Z Nene 1 HTML KOI8-R moved to HTML:KOI8-R #REDIRECT [[HTML:KOI8-R]] 1098 2442 2004-12-27T17:09:24Z Nene 1 HTML KOI8-U moved to HTML:KOI8-U #REDIRECT [[HTML:KOI8-U]] 1099 2443 2004-12-27T17:09:48Z Nene 1 HTML Windows-1251 moved to HTML:Windows-1251 #REDIRECT [[HTML:Windows-1251]] 1100 2444 2004-12-27T17:19:17Z Nene 1 CSS Sidumine HTML-iga moved to CSS:Sidumine HTML-iga #REDIRECT [[CSS:Sidumine HTML-iga]] 1101 2445 2004-12-27T17:19:17Z Nene 1 Arutelu:CSS Sidumine HTML-iga moved to Arutelu:CSS:Sidumine HTML-iga #REDIRECT [[Arutelu:CSS:Sidumine HTML-iga]] 1102 2446 2004-12-27T17:20:15Z Nene 1 CSS Keele struktuur moved to CSS:Keele struktuur #REDIRECT [[CSS:Keele struktuur]] 1103 2447 2004-12-27T17:20:37Z Nene 1 CSS Ühikud moved to CSS:Ühikud #REDIRECT [[CSS:Ühikud]] 1104 2448 2004-12-27T17:20:53Z Nene 1 CSS Valikuline selekteerimine moved to CSS:Valikuline selekteerimine #REDIRECT [[CSS:Valikuline selekteerimine]] 1105 2449 2004-12-27T17:21:08Z Nene 1 CSS Pseudoklassid ja pseudoelemendid moved to CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid #REDIRECT [[CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] 1106 2450 2004-12-27T17:21:21Z Nene 1 CSS Fontide sättimine moved to CSS:Fontide sättimine #REDIRECT [[CSS:Fontide sättimine]] 1107 2451 2004-12-27T17:22:31Z Nene 1 CSS Teksti paigutamine moved to CSS:Teksti paigutamine #REDIRECT [[CSS:Teksti paigutamine]] 1108 2452 2004-12-27T17:22:46Z Nene 1 CSS Servad, veerised ja polstrid moved to CSS:Servad, veerised ja polstrid #REDIRECT [[CSS:Servad, veerised ja polstrid]] 1109 2453 2004-12-27T17:23:13Z Nene 1 CSS Positsioneerimine moved to CSS:Positsioneerimine #REDIRECT [[CSS:Positsioneerimine]] 1110 2454 2004-12-27T17:23:29Z Nene 1 CSS Taustad moved to CSS:Taustad #REDIRECT [[CSS:Taustad]] 1111 2455 2004-12-27T17:23:42Z Nene 1 CSS Loendid moved to CSS:Loendid #REDIRECT [[CSS:Loendid]] 1112 2456 2004-12-27T17:23:56Z Nene 1 CSS Raamide imitatsioonid moved to CSS:Raamide imitatsioonid #REDIRECT [[CSS:Raamide imitatsioonid]] 1113 2457 2004-12-27T17:24:08Z Nene 1 CSS Objektide tüübid moved to CSS:Objektide tüübid #REDIRECT [[CSS:Objektide tüübid]] 1114 2458 2004-12-27T17:24:30Z Nene 1 CSS Printimine moved to CSS:Printimine #REDIRECT [[CSS:Printimine]] 1115 2459 2004-12-27T17:24:41Z Nene 1 CSS Paigutused moved to CSS:Paigutused #REDIRECT [[CSS:Paigutused]] 1116 2460 2004-12-27T17:25:03Z Nene 1 CSS Float moved to CSS:Float #REDIRECT [[CSS:Float]] 1117 2461 2004-12-27T17:25:15Z Nene 1 CSS Pildiasendustehnikad moved to CSS:Pildiasendustehnikad #REDIRECT [[CSS:Pildiasendustehnikad]] 1118 2462 2004-12-27T17:25:30Z Nene 1 CSS Häkid moved to CSS:Häkid #REDIRECT [[CSS:Häkid]] 1119 2463 2004-12-27T17:25:47Z Nene 1 CSS Menüüde ehitamine moved to CSS:Menüüde ehitamine #REDIRECT [[CSS:Menüüde ehitamine]] 1120 2464 2004-12-27T17:26:04Z Nene 1 CSS Meediaspetsiifilised stiilid moved to CSS:Meediaspetsiifilised stiilid #REDIRECT [[CSS:Meediaspetsiifilised stiilid]] 1121 2465 2004-12-27T17:26:21Z Nene 1 CSS Valideerimine moved to CSS:Valideerimine #REDIRECT [[CSS:Valideerimine]] 1122 2466 2004-12-27T17:26:36Z Nene 1 CSS Parameetrite indeks moved to CSS:Parameetrite indeks #REDIRECT [[CSS:Parameetrite indeks]] 1123 2467 2004-12-27T17:26:40Z Nene 1 Arutelu:CSS Parameetrite indeks moved to Arutelu:CSS:Parameetrite indeks #REDIRECT [[Arutelu:CSS:Parameetrite indeks]] 1124 2468 2004-12-27T17:26:54Z Nene 1 CSS Brauserite võrdlustabel moved to CSS:Brauserite võrdlustabel #REDIRECT [[CSS:Brauserite võrdlustabel]] 1125 2469 2004-12-27T19:41:41Z Nene 1 Vikiraamatukogu on projekt, mille eesmärgiks on kollektiivne õpikute ja muude sama laadi raamatute kirjutamine. Kogu tekst ja muud materjalid Vikiraamatukogus kuuluvad GNU Vaba Dokumentatsiooni litsentsi alla, mis tähendab, et siinolevat teksti võib igaüks vabalt muuta, levitada, müüa jne, kuid keegi ei saa seda teksti kuulutada enda omandiks või mõne muu litsentsi alla viia. ==Kirjutamine== Igaüks võib vabalt muuta ja täiendada Vikiraamatukogu - lisada uusi raamatuid, redigeerida olemasolevaid tekste. ===Nimede andmine=== Soovituslik stiil raamatu peatükkide nimetamiseks oleks: * '''Raamatunimi:Peatükinimi''' [http://en.wikibooks.org/wiki/Wikibooks:Naming_conventions Inglisekeelne Wikibooks küll ei sea konkreetseid eeskirju peatükkide nimetamiseks] ja pakub välja mitmeid erinevaid variante. Selge on see, et ''Peatükinimi'' ilma vastava raamatu eesliiteta võib sattuda kergesti konflikti mitmete olemasolevate raamatute pealkirjadega. Näiteks peatükid nimega "Sissejuhatus", "Kokkuvõte" või "Indeks" on äärmiselt tavalised ja neid ei tohiks kindlasti kasutada. Seega on valida mitmete variantide seast, kuidas peatükinime ja raamatunime eraldada. Eraldamine tühikuga (''Raamatunimi Peatükinimi'') võib olla segadusttekitav - võiks olla siiski selgelt arusaadav, millisesse raamatusse mingi lehekülg kuulub. Eraldamine sidekriipsuga (''Raamatunimi - Peatükinimi'') pole palju parem, pealegi on see üsna pikk ja lohisev (tühik, sidekriips, tühik). Eraldamine kaldkriipsuga (''Raamatunimi/Peatükinimi'') on küll lühike, aga on ilmselgelt laen failisüsteemides kasutatust ning ei sobi eriti Vikiraamatukogusse. Vikiraamatukogus ja Vikipeedias üldse on juba kasutusel kaks süsteemi: * Artikkel (Temaatika) * Nimeruum:Artikkel Sulgudega variant Vikiraamatute jaoks hästi ei sobi - pigem sobike see sellisel juhul, kui meil oleks kaks ühe nimega raamatut, mis aga kuuluvad erinevatesse valdkondadesse - sellise olukorra tekkimine on aga vähetõenäoline ja mugavam on probleemi lahendada raamatutele erinevate nimede andmisega. Nimeruumides kasutatav koolon on aga vägagi sobiv, sest on just nimelt mõeldud selleks, et kaitsta erinevate artiklite nimede lõikumist, a'la artikkel "Teretulemast" ja "Vikiraamatukogu:Teretulemast". Sarnaselt kasutusega nimeruumides peaks kasutama ''vaid'' koolonit (''Raamatunimi:Peatükinimi'') mitte koolon+tühik (''Raamatunimi: Peatükinimi'')! Alampeatükid ja alamalampeatükid peaksid kasutama sama süsteemi (''Raamatunimi:Alampeatükinimi'') mitte aga lisama ka peatükinime (''Raamatunimi:Peatükinimi:Alampeatükinimi''). Viimane variant oleks lihtsalt liialt pikk, kohmakas ja kasutu, sest ühe raamatu piires peatükkide nimed reeglina ei lõiku, või kui peaksid lõikuma, siis on arvata, et raamatu ülesehitus on liialt keerukas. Piltidele nimede andmisel tasuks järgida midagi sarnast, sest piltide puhul on samade nimede andmise võimalus veelgi suurem. Näiteks: * '''Pilt:Raamatunimi Pildinimi''' või * '''Pilt:Raamatunimi:Pildinimi''' Sellised topelt-nimeruumid tunduvad kuidagi ülepingutatud, ülemine näide näib sobivam. ''(Seda küsimust peaks veel arutama)'' ''(See jutt siin kajastab hetkel [[Kasutaja:Nene|minu]] isiklikku arvamust ja peaks ehk pigem asuma Arutelu osas. Kuna aga ma vastavalt sellele jutule muutsin küllaltki paljude peatükkide nimesid (võibolla ennatlikult), siis on see hetkel siin ja ootab edasist arutelu ja kriitikat)'' 1126 2470 2004-12-27T21:40:02Z Paullepp 6 Mul ei ole lisada midagi - avaldan toetust ja järgin Su eeskuju. [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] 21:40, 27 Dec 2004 (UTC) 1127 3614 2006-02-02T08:40:25Z 80.53.142.78 +pl ==Sissejuhatus== Vabast entsüklopeediast Vikipeedia. PHP (inglise keelne rekursiivne lühend PHP Hypertext Preprocessor 'PHP Hüperteksti preprotsessor') on programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel. PHP toetab objektorienteeritud programmeerimist, andmebaasidega suhtlemist ning läbi erinevate moodulite veel väga palju erinevaid protokolle ja rakendusi. Avatud lähtekood ning võimalus lihtsalt siduda PHP koodi HTML-iga on teinud PHP-st väga populaarse vahendi dünaamiliste lehekülgede loomisel. Eriti populaarne on kombinatsioon Apache (veebiserver) + PHP + MySQL (andmebaas). ===Põhitõed=== * [[PHP:süntaks|Süntaks]] {{Algus}} * [[PHP:andmetüübid|Andmetüübid]] {{Algus}} * [[PHP:muutujad|Muutujad]] {{Algus}} * [[PHP:konstandid|Konstandid]] {{Algus}} * [[PHP:operaatorid|Operaatorid]] {{Algus}} * [[PHP:lausendid|Lausendid]] {{Algus}} * [[PHP:funktsioonid|Funktsioonid]] {{Algus}} * [[PHP:objektid|Objektid ja klassid]] {{Algus}} * [[PHP:viidad|Viidad]] {{Algus}} ===PHP funktsioonid=== * [[PHP:funktsioonid_alfabeet|Tähestikuliselt järjestatud]] {{Algus}} * [[PHP:funktsioonid_teema|Temaatiliselt järjestatud]] {{Algus}} ===Näited ja lahendused=== Näide: Vanaema ülesanded <?php //autor: Dynamite110 at hotmail.com //stringi loomine ja väljastamine ekraanil $str = 'Vanaemal oli palju tööd teha.'.'&lt;BR&gt;'; echo $str; //teeme tööde nimekirjast massiivi //ja loeme palju massiivis element on $tood = array( 'kudumine', 'söögi tegemine', 'koristamine', 'kõplamine', 'karja ajamine'); $elemente = count($tood); //töötleme läbi kõik massiivis leiduvad elemendid //ja koostame elementide põhjal lause mille väljastame ekraanil foreach ($tood as $id=>$nimi){ if($id == 0){ echo 'Vanaema tööde hulka kuuluvad: '.$tood[$id].', '; } elseif($id == ($elemente-2)){ echo $tood[$id].' '; } elseif($id == ($elemente-1)){ echo 'ja '.$tood[$id].'.'.'&lt;BR&gt;'; } else{ echo $tood[$id].', '; } } //genereerime suvalise elemendi //mis on piiratud massiivi pikkusega //seejärel väljastame tulemuse ekraanil $suvaline = rand(0, $elemente-1); printf ('Vanaema tegeleb hetkel: %s', str_replace('mine', 'misega',$tood[$suvaline])); ?> Väljund:<BR> Vanaemal oli palju tööd teha.<BR> Vanaema tööde hulka kuuluvad: kudumine, söögi tegemine, koristamine, kõplamine ja karja ajamine.<BR> Vanaema tegeleb hetkel: koristamisega ==Välislingid== * [http://www.php.net/ PHP kodulehekülg] ja manuaal. * [http://php.center.ee/ PHP Center] - hulk [http://php.center.ee/opetused.php?1 õpetusi] ja [http://php.center.ee/manuaal.php funktsioonide kirjeldusi] eesti keeles pluss skriptikogu. * [http://www.php.ee/ php.ee] - PHP eestikeelsed õpetused ja foorum. [[Category:Tarkvara]] [[fr:Programmation_PHP]] [[en:Programming:PHP]] [[es:Programación:PHP]] [[nl:Programmeren in PHP]] [[pl:Programowanie:PHP]] 1128 3049 2005-08-19T07:58:17Z Nene 1 Spämm välja! [[PHP:funkstioonid_#|#]], [[PHP:funkstioonid_A|A]], [[PHP:funkstioonid_B|B]], [[PHP:funkstioonid_C|C]], [[PHP:funkstioonid_D|D]], [[PHP:funkstioonid_E|E]], [[PHP:funkstioonid_F|F]], [[PHP:funkstioonid_G|G]], [[PHP:funkstioonid_H|H]], [[PHP:funkstioonid_I|I]], [[PHP:funkstioonid_J|J]], [[PHP:funkstioonid_K|K]], [[PHP:funkstioonid_L|L]], [[PHP:funkstioonid_M|M]], [[PHP:funkstioonid_N|N]], [[PHP:funkstioonid_O|O]], [[PHP:funkstioonid_P|P]], [[PHP:funkstioonid_Q|Q]], [[PHP:funkstioonid_R|R]], [[PHP:funkstioonid_S|S]], [[PHP:funkstioonid_T|T]], [[PHP:funkstioonid_U|U]], [[PHP:funkstioonid_V|V]], [[PHP:funkstioonid_W|W]], [[PHP:funkstioonid_X|X]], [[PHP:funkstioonid_Y|Y]], [[PHP:funkstioonid_Z|Z]], 1129 2473 2004-12-31T05:28:50Z Metsjeesus 3 * [[PHP:funktsioon:abs|abs]] Absoluutne väärtus * [[PHP:funktsioon:acos|acos]] arkuskoosinus * [[PHP:funktsioon:acosh|acosh]] vastupidine kõverjoone koosinus * [[PHP:funktsioon:addcslashes|addcslashes]] lisab stringi teatud osade ette tagurpidi kaldkriipsu * [[PHP:funktsioon:addslashes|addslashes]] lisab stringis teatud sümbolite ette kaldkriipsu * [[PHP:funktsioon:apache_child_terminate|apache_child_terminate]] peale selle funktsiooni väljakutsumist lõpetatakse teatud apache protsess * [[PHP:funktsioon:apache_lookup_uri|apache_lookup_uri]] viib läbi URI osalise väljakutsumise ja väljastab selle kohta teada saadud informatsiooni * [[PHP:funktsioon:apache_note|apache_note]] paneb paika ja loeb apache teateid * [[PHP:funktsioon:apache_setenv|apache_setenv]] paigaldab apache subprocess_env väärtuse * [[PHP:funktsioon:array|array]] tekitab massiivi * [[PHP:funktsioon:array_change_key_case|array_change_key_case]] väljastab massiivi ning selle strigi võtmed suur- ja väiketähtedena * [[PHP:funktsioon:array_chunk|array_chunk]] tükeldab massiivi osadeks * [[PHP:funktsioon:array_count_values|array_count_values]] loeb massiivi väärtusi * [[PHP:funktsioon:array_diff|array_diff]] selgitab välja massiivide erinevused * [[PHP:funktsioon:array_fill|array_fill]] täidab massiivi väärtustega * [[PHP:funktsioon:array_filter|array_filter]] filtreerib massiivi elemente kasutades tagasikutse funktsiooni * [[PHP:funktsioon:array_flip|array_flip]] vahetab massiivi väärtusi ja võtmeid * [[PHP:funktsioon:array_intersect|array_intersect]] selgitab välja massiivi ühisosad * [[PHP:funktsioon:array_keys|array_keys]] väljastab kõik massiivi võtmed * [[PHP:funktsioon:array_key_exists|array_key_exists]] kontrollib, kas massiiv sisaldab võtit või indeksit * [[PHP:funktsioon:array_map|array_map]] kasutab massiivi elementide peal tagasikutse funktsiooni * [[PHP:funktsioon:array_merge|array_merge]] liidab kaks või enam massiivi kokku * [[PHP:funktsioon:array_merge_recursive|array_merge_recursive]] ühendab kaks või enam massiivi rekursiivselt * [[PHP:funktsioon:array_multisort|array_multisort]] sorteerib paljusid või mitmemõõtmelisi massiive * [[PHP:funktsioon:array_pad|array_pad]] suurendab väärtuse abiga massiivi kindlaksmääratud pikkusele * [[PHP:funktsioon:array_pop|array_pop]] väljastab massiivi viimase elemendi * [[PHP:funktsioon:array_push|array_push]] lisab ühe või mitu elementi massiivi lõppu * [[PHP:funktsioon:array_rand|array_rand]] kuvab elemente suvalises järjestuses * [[PHP:funktsioon:array_reduce|array_reduce]] vähendab korduvalt, kasutades tagasikutse funktsiooni, massiivi väärtuseks * [[PHP:funktsioon:array_reverse|array_reverse]] väljastab massiivi vastupidises järjekorras elementidega * [[PHP:funktsioon:array_search|array_search]] otsib massiivist väärtuse ning selle leidmise korral väljastab võtme * [[PHP:funktsioon:array_shift|array_shift]] väljastab massiivi algusest elemendi * [[PHP:funktsioon:array_slice|array_slice]] väljastab ühe osa massiivist * [[PHP:funktsioon:array_splice|array_splice]] eemaldab massiivi ühe osa ja asendab selle mingi teise osaga * [[PHP:funktsioon:array_sum|array_sum]] väljastab massiivi väärtuste summa * [[PHP:funktsioon:array_unique|array_unique]] eemaldab massiivist sarnased väärtused * [[PHP:funktsioon:array_unshift|array_unshift]] lisab array algusesse ühe või enam elementi * [[PHP:funktsioon:array_values|array_values]] väljastab massiivi kõik väärtused * [[PHP:funktsioon:array_walk|array_walk]] kasutab massiivi igal elemendil kasutajafunktsiooni * [[PHP:funktsioon:arsort|arsort]] sordib massiivi tähestikule vastupidisesse järjekorda ja säilitab võtme asukoha väärtusele vastavalt * [[PHP:funktsioon:ascii2ebcdic|ascii2ebcdic]] stringijada tõlgitud koodist ASCII koodi EBCDIC * [[PHP:funktsioon:asin|asin]] arkussiinus * [[PHP:funktsioon:asinh|asinh]] vastupidine kõverjoone siinus * [[PHP:funktsioon:asort|asort]] sordib massiivi tähestikulisse järjekorda ja säilitab võtme asukoha väärtusele vastavalt * [[PHP:funktsioon:aspell_check|aspell_check]] kontrollib üle sõna * [[PHP:funktsioon:aspell_check_raw|aspell_check_raw]] kontrollib sõna samamoodi nagu see üle antakse * [[PHP:funktsioon:aspell_new|aspell_new]] loeb sisse uue sõnaraamatu * [[PHP:funktsioon:aspell_suggest|aspell_suggest]] pakub välja erinevaid võimalikke kirjutusviise * [[PHP:funktsioon:assert|assert]] kontrollib, kas mõni tingimus või küsimus on FALSE * [[PHP:funktsioon:assert_options|assert_options]] paneb või võtab assert valikuid * [[PHP:funktsioon:atan|atan]] arkustangens * [[PHP:funktsioon:atan2|atan2]] arkustangens kahest väärtusest * [[PHP:funktsioon:atanh|atanh]] vastupidine kõverjoone tangens 1130 2474 2004-12-31T05:34:35Z Metsjeesus 3 * [[PHP:fuktsioon:base64_decode|base64_decode]] - dekodeerib andmeid kasutades MIME base64 * [[PHP:fuktsioon:base64_encode|base64_encode]] - kodeerib andmeid kasutades MIME base64 * [[PHP:fuktsioon:basename|basename]] - väljastab faili nime tervikust asukohateest * [[PHP:fuktsioon:base_convert|base_convert]] - konverdib väärtusi erinevate numbrisüsteemide baaside vahemikus * [[PHP:fuktsioon:bcadd|bcadd]] - lisab kaks suvalise täpsusega numbrit * [[PHP:fuktsioon:bccomp|bccomp]] - võrdleb kahte suvalise täpsusega numbrit * [[PHP:fuktsioon:bcdiv|bcdiv]] - jagab kahte suvalise täpsusega numbrit * [[PHP:fuktsioon:bcmod|bcmod]] - kahe suvalise täpsusega arvu mooduli leidmine * [[PHP:fuktsioon:bcmul|bcmul]] - korrutab kahte suvalise täpsusega arvu * [[PHP:fuktsioon:bcpow|bcpow]] - astme leidmine suvalise täpsusega * [[PHP:fuktsioon:bcsqrt|bcsqrt]] - suvalise täpsusega ruutjuur * [[PHP:fuktsioon:bcsub|bcsub]] - lahutab kahte arvu suvalise täpsusega * [[PHP:fuktsioon:bin2hex|bin2hex]] - muudab kahend-andmed kuueteistkümnendik-andmeteks * [[PHP:fuktsioon:bindec|bindec]] - muudab kahendiku kümnendikuks * [[PHP:fuktsioon:bind_textdomain_codeset|bind_textdomain_codeset]] - määrab ära märkide kodeerimise, kusjuures väljastatakse teade DOMAIN teadete kataloogist * [[PHP:fuktsioon:break|break]] - katkestab for, while või switch funktsiooni töö * [[PHP:fuktsioon:bzclose|bzclose]] - sulgeb bzip2 faili pointeri * [[PHP:fuktsioon:bzcompress|bzcompress]] - pakib stringi bzip2 kodeeritud andmeteks * [[PHP:fuktsioon:bzdecompress|bzdecompress]] - pakib bzip2 kodeeritud andmed lahti * [[PHP:fuktsioon:bzerrno|bzerrno]] - väljastab bzip2 vea numbri * [[PHP:fuktsioon:bzerror|bzerror]] - väljastab massiivina bzip2 vea numbri ja vea kirjelduse * [[PHP:fuktsioon:bzerrstr|bzerrstr]] - väljastab bzip2 veateate * [[PHP:fuktsioon:bzflush|bzflush]] - puhverdatud andmete kirjutama sundmine * [[PHP:fuktsioon:bzopen|bzopen]] - avab bzip2 pakitud faili * [[PHP:fuktsioon:bzread|bzread]] - loeb kahendandmeid bzip2 pakitud failist * [[PHP:fuktsioon:bzwrite|bzwrite]] - kirjutab bzip2 faili 1131 2475 2004-12-31T05:37:32Z Metsjeesus 3 call_user_func kasutaja poolt defineeritud funktsiooni väljakutsumine call_user_func_array kasutaja poolt defineeritud parameetritega massiivi poolt määratud funktsiooni väljaskutsumine call_user_method kutsub välja kasutaja poolt defineeritud kindla objekti meetodi call_user_method_array parameetritega massiivi poolt määratud kasutaja meetodi väljakutsumine cal_days_in_month väljastab kalendrile määratud aasta päevade arvu kuus ccvs_add lisab andmeid toimingusse ccvs_auth teostab toimingul krediidi autoriseerimise testi ccvs_command teostab käsku, mis on omapärane ühele protokollile ja see ei ole saadaval üldises CCVS APIs ccvs_count otsib välja, kui palju toiminguid antud tüübile on süsteemis salvestatud ccvs_delete kustutab toimingu ccvs_done lõpetab CCVS töö ja teostab puhastust ccvs_init käivitab kasutamiseks CCVSi ccvs_lookup otsib andmebaasist üles erilist tüüpi osa ccvs_new tekitab uue, tühja toimingu ccvs_report tagastab informatsiooni ja olukorda taustal toimuvate käskude ja protsesside kohta ccvs_return krediitkaardil olevate ressursside ülekandmine müüjalt kliendile ccvs_reverse teostab juba ära toimunud autorisatsioonil täielikku ümberpööramist ccvs_sale krediitkaardilt ressursside ülekandmine kliendilt müüjale ccvs_status kontrollib müügiarve olukorda ccvs_textvalue eelmise funktsiooni väljakutsele teksti tagastusväärtuse saamine ccvs_void teostab lõpetatud toimingul täielikku ümberpääramist ceil funktsioonide ülespoole ümardamine chdir kataloogi vahetamine checkdate kontrollib Gregooriuse kuupäeva ja kellaaja kehtivust checkdnsrr kontrollib DNS-sissekandeid, et kas seal esineb sarnasust ühe määratud interneti hosti nimega või IP aadressiga chgrp vahetab faili kuuluvust gruppi chmod muudab faili õiguseid chop eemaldab tükikud ja tabulaatorid stringi lõpust chown vahetab faili omanikku chr tagastab spetsiifilise ehk erilise märgi chroot vahetab root kataloogi chunk_split tükeldab stringi sarnasteks osadeks class_exists kontrollib, kas class on defineeritud clearstatcache puhastab vahemälu closedir kataloogi sulgemine closelog sulgeb ühenduse süsteemi loggeriga com COM klassid compact tekitab massiivi koos muutujatega ning nende väärtustega com_addref suurendab komponentide loendurit com_get väljastab COM komponendi omaduse väärtuse com_invoke kutsub välja COM komponendi meetodi com_isenum kutsub välja, võtab kasutusele IEnumVariant com_load teeb COM komponendile uue viite com_load_typelib loeb sisse Typelib com_propget väljastab COM komponendi omaduse väärtuse com_propput omistab ühele COM komponendi omadusele väärtuse com_propset omistab ühele COM komponendi omadusele väärtuse com_release vähendab komponentide loendurit com_set määrab COM komponendi omadusele väärtuse connection_aborted väljastab TRUE, kui client ühendus lõpetatud sai connection_status väljastab ühenduse seisundi bitiala connection_timeout väljastab TRUE, kui skripti tegevuse aeg on lõppenud constant tagastab konstandi väärtuse convert_cyr_string muudab stringe ümber ühest cyrillic kodeeringust teise copy kopeerib faili cos koosinus cosh vastupidine kõverjoone koosinus count loetleb elemendid muutujas count_chars väljastab informatsiooni stringis kasutatud sümbolite kohta cpdf_add_annotation lisab märkmed cpdf_add_outline lisab käesolevale lehele bookmarki cpdf_arc joonistab kaare cpdf_begin_text alustab teksti osa tegemisega cpdf_circle joonistab ringi cpdf_clip kärbib kõiki pilte, joonistusi käesoleva asukohateeni cpdf_close sulgeb PDF dokumendi cpdf_closepath sulgeb asukohatee cpdf_closepath_fill_stroke sulgeb, täidab ja joonistab käesoleva asukohatee cpdf_closepath_stroke sulgeb asukohatee ja joonistab mööda seda joone cpdf_continue_text väljastab teksti järgmisel real cpdf_curveto joonistab kurvi cpdf_end_text lõpetab teksti osa cpdf_fill täidab käesoleva asukohatee cpdf_fill_stroke täidab ja sulgeb käesoleva asukohatee cpdf_finalize lõpetab dokumendi cpdf_finalize_page lõpetab lehe cpdf_global_set_document_limits määrab piirangud kõigile PDF dokumentidele cpdf_import_jpeg avab JPEG pildi cpdf_lineto joonistab joone cpdf_moveto määrab käesoleva asukoha cpdf_newpath alustab uut asukohateed cpdf_open avab uue PDF dokumendi cpdf_output_buffer väljastab PDF dokumendi mälu puhvrist cpdf_page_init alustab uue lehega cpdf_place_inline_image paneb lehele pildi cpdf_rect joonistab ristküliku cpdf_restore taastab eelnevalt salvestatud keskkonna cpdf_rlineto joonistab joone cpdf_rmoveto määrab suhtelise käesoleva asukoha cpdf_rotate teeb kindlaks pöördenurga cpdf_rotate_text määrab teksti pöördenurga cpdf_save salvestab käesoleva keskkonna cpdf_save_to_file salvestab PDF dokumendi faili cpdf_scale teeb kindlaks suurenduse cpdf_setdash katkendlik joon cpdf_setflat teeb kindlaks tasasuse cpdf_setgray paneb nn hallile väärtusele joonistuse ja täitmise värvi cpdf_setgray_fill paneb täitevärvi hallile väärtusele cpdf_setgray_stroke määrab joonistamise värvi halliks väärtuseks cpdf_setlinecap teeb kindlaks joone lõpu väärtuse cpdf_setlinejoin teeb kindlaks joonte omavaheliste ühenduste väärtuse cpdf_setlinewidth määrab joone laiuse cpdf_setmiterlimit määrab terava nurga väärtuse cpdf_setrgbcolor määrab joonistus- ja täitevärvi RGB väärtuseks cpdf_setrgbcolor_fill määrab täitevärviks RGB väärtuse cpdf_setrgbcolor_stroke määrab joonistusvärvi RGB värvi väärtuseks cpdf_set_action_url paneb paika lingi cpdf_set_char_spacing määrab tähevahe cpdf_set_creator määrab PDF dokumendi algatuse ala cpdf_set_current_page paneb paika käesoleva lehe cpdf_set_font valib käesoleva fondi stiili ja suuruse cpdf_set_font_directories määrab nimekirja, mida kasutatakse väliste fontide kasutamisel cpdf_set_font_map_file määrab väliste fontide kasutamise juures ära fondi-faili nime korrastuse, tõlgendamise cpdf_set_horiz_scaling määrab horisontaalse teistiulatuse cpdf_set_keywords määrab PDF dokumendi märksõna-ala cpdf_set_leading määrab teksti ridade vahe cpdf_set_page_animation määrab lehtedevahelise kestuse, vältuse cpdf_set_subject määrab PDF dokumendi teema ala cpdf_set_text_matrix määrab teksti maatriksi cpdf_set_text_pos määrab teksti asukoha cpdf_set_text_rendering määrab ära, kuidas tekst edasi antakse cpdf_set_text_rise määrab teksti vertikaalse tõusu cpdf_set_title määrab PDF dokumendi tiitli ehk pealkirja ala cpdf_set_viewer_preferences määrab, kuidas lehte brauseris näidata cpdf_set_word_spacing määrab sõnade vahe cpdf_show väljastab teksti käesolevast asukohast cpdf_show_xy väljastab teksti määratud asukohast cpdf_stringwidth väljastab stringi laiuse käesolevas fondis cpdf_stroke joonistab joone mööda rada cpdf_text väljastab teksti koos parameetritega cpdf_translate määrab koordinaadisüsteemi alguse koha crack_check kontrollib määratud parooli crack_closedict sulgeb CrackLib sõnaraamatu crack_getlastmessage väljastab viimase kontrolli teate crack_opendict avab CrackLib sõnaraamatu crc32 arvutab stringi polünomiaalse CRC32 väärtuse create_function tekitab anonüümse, ajutise, lambda stiilis funktsiooni crypt ühesuunaline stringi krüpteerimine ctype_alnum kontrollib tekstis olevaid märke ctype_alpha kontrollib tekstis olevaid märke ctype_cntrl kontrollib kontrollmärke ctype_digit kontrollib numbreid ctype_lower kontrollib väiketähti ctype_print kontrollib prinditavaid märke ctype_upper kontrollib suurtähti ctype_xdigit kontrollib märke, mis esinevad kui kuueteistkümnendik numbrid curl_close sulgeb CURL sessiooni curl_errno väljastab täisarvu, mis sisaldab viimase errori numbrit curl_error väljastab stringi, mis sisaldab käesoleva sessiooni viimast errorit curl_exec teostab CURL sessiooni curl_getinfo informatsiooni saamine erilise ülekande suhtes curl_init CURL sessiooni käivitamine curl_version väljastab käesoleva CURL versiooni current väljastab massiivi käesoleva elemendi cybercash_base64_decode base64 dekodeeritud andmed Cybercashi jaoks cybercash_base64_encode base64 kodeeritud andmed Cybercashi jaoks cybercash_decr Cybercash lahtikodeering cybercash_encr Cybercash kodeering cybermut_creerformulairecm tekitab HTML formulari maksmiseks, tasumiseks cybermut_creerreponsecm tekitab kinnituse, et makse on sooritatud cybermut_testmac kontrollib, et kinnitamise teates poleks valeandmeid petmiseks cyrus_authenticate Cyrus IMAP serveri usaldatavus cyrus_bind seob tagasikutseid Cyrus IMAP serveriga cyrus_close sulgeb ühenduse cyrus serveriga cyrus_connect loome ühenduse Cyrus IMAP serveriga cyrus_query saada Cyrus IMAP serverile päring cyrus_unbind lahtisidumine 1132 2476 2004-12-31T05:38:27Z Metsjeesus 3 date kohaliku aja/kuup&auml;eva moodustamine dbase_add_record lisab kirje dbase andmebaasi dbase_close sulgeb dbase andmebaasi dbase_delete_record kustutab kirje dbase andmebaasist dbase_get_record loeb kirje dbase andmebaasist dbase_numfields leiab, palju välju dbase andmebaasis on dbase_numrecords leiab, kui palju kirjeid dbase andmebaasis on dbase_open avab dbase andmebaasi dbase_pack pakib dbase andmebaasi define defineerib konstandi defined Kontrollib, kas sisestatud konstant eksisteerib die funktsiooni exit() alias diskfreespace Väljastab, palju on vaba ruumi sinu kõvakettal doubleval Võtab 2x väärtuse 1133 2477 2004-12-31T05:39:34Z Metsjeesus 3 echo väljastab ühe või enama arvu stringe end Paneb pointeri array viimase elemendi juurde ereg_replace asendab tavalise väljastuse error_log saadab veateate error_reporting määrab ära, kuidas PHP veateateid näitama peaks eval tõlgendab stringi PHP koodina exit väljastab teate ja lõpetab praeguse skripti explode stringiga teise stringi lõikumine 1134 2478 2004-12-31T05:41:08Z Metsjeesus 3 fclose suleb avatud faili filesize näitab faili suurust floor ümardab murrud fopen Avab faili või URLi ftp_cdup läheb tagasi peakausta ftp_chdir vahetab kaustu FTP serveris ftp_connect loob FTP ühenduse ftp_delete kustutab faili FTP serverist ftp_get laeb alla faili FTP serverist ftp_login FTP ühendusele sisse logimiseks ftp_pwd väljastab hetke kausta nime function_exists Tagastab _TRUE kui funktsioon on defineeritud 1135 2479 2004-12-31T05:41:55Z Metsjeesus 3 getcwd võtab kausta kus hetkel töötatakse getdate annab informatsiooni aja kohta getimagesize tagastab pildi suurused get_defined_constants tagastab ühendatud jada kõikide konstantide ja nende väärtustega get_defined_functions tagastab jada kõikide defineeritud funktsioonidega get_defined_vars tagastab kõikide defineeritud muutujatega jada get_extension_funcs tagastab mooduli kõikide funktsioonide nimedega jada get_loaded_extensions tagastab kõikide kompileeritud ja sisseloetud moodulite nimedega jada 1136 2480 2004-12-31T05:42:42Z Metsjeesus 3 htmlentities konverteerib kõik vastavad HTML märgid HTML-ile sobilikuks htmlspecialchars konverteerib spetsiaalsed märgid HTML-ile sobilikuks 1137 2481 2004-12-31T05:44:11Z Metsjeesus 3 ignore_user_abort kui klient sulgeb brauseri, siis skript töötab/ei tööta edasi. implode jada elementide liitmine stringiga in_array tulemus on t&otilde;ene, kui v&auml;&auml;rtus esineb jada isset kontrollib kas muutuja on määratud või ei is_array kontrollib, kas määraja on massiiv is_bool kontrollib kas muutuja on boolean tüüpi is_int kontrollib kas muutuja on täisarv is_string kontrollib kas muutuja on string 1138 2482 2004-12-31T05:45:25Z Metsjeesus 3 join liidab stringiga massiivi elemendid stringiks 1139 2483 2004-12-31T05:46:17Z Metsjeesus 3 key väljastab assotsiatiivse massiivi võtme ksort sordib massiivi tähestikulisse järjekorda võtme järgi 1140 2484 2004-12-31T05:47:03Z Metsjeesus 3 list määrab muutujad jadana 1141 2485 2004-12-31T05:47:33Z Metsjeesus 3 md5 kalkuleerib stringi md5-hash'i md5_file kalkuleerib antud failinimele vastava faili sisu md5-hash'i mime_content_type väljastab faili MIME sisutüübi mkdir loob kataloogi mysql_affected_rows Kui palju ridasid mõjutati eelmise MySql operatsiooniga. mysql_close Sulgeb Mysql ühenduse mysql_connect Avab ühenduse MySQL serveriga mysql_create_db Teeb MySQL andemabaasi mysql_drop_db Kustutab MySQL andmebaasi mysql_errno Tuleb numbriline väärtus, mis oli viga eelmise MySQL operatsioonil mysql_error Tuleb tekstina mis oli viga eelmisel MySQL operatsioonil mysql_field_name väljastab konkreetse välja nime päringust mysql_get_client_info MySQL kliendi info mysql_get_host_info MySQL host'i info mysql_get_proto_info MySQL protokolli info mysql_get_server_info MySQL serveri info mysql_num_fields loendab veergude arvu päringust mysql_num_rows Tagastab päringu tulemuste arvu mysql_result tagastab andmed MySQL result set-ist 1142 2486 2004-12-31T05:48:05Z Metsjeesus 3 natcasesort sordib massiivi kasutades tõstutundetut "loomuliku järjekorra" algoritmi natsort sordib massiivi kasutades "loomuliku järjekorra" algoritmi next liigutab edasi ühevõrra massiivi osutit e. pointrit nl2br sisestab HTML reavahetused enne igat uut rida stringis 1143 2487 2004-12-31T05:48:52Z Metsjeesus 3 ord Tagastab tähemärgi ASCII väärtuse 1144 2488 2004-12-31T05:49:26Z Metsjeesus 3 pg_affected_rows Tagastab mõjutatud kirjete arvu pg_cancel_query Katkestab asünkroonse päringu phpinfo väljastab täpse info php kohta phpversion Saab teada sinu php versiooni. pi Võtab pi väärtuse pos v&auml;ljasta k&auml;esolev element jadast preg_replace sooritab regulaarse avalduse otsingu ja asenduse prev liigutab osutit e. pointrit ühe elemendi võrra tagasi print väljastab stringi printf väljastab vormindatud stringi 1145 2489 2004-12-31T05:50:28Z Metsjeesus 3 range loob massivi, mis sisaldab elementide vahemikku rawurldecode Dekodeerib URL-kodeeritud stringi rename vahetab faili nime reset paneb massiivi osuti (e. pointri) massiivi algusesse restore_error_handler taastab eelmise veateate funktsiooni rmdir Kustutab katalooge (directoris) round ümardab arvu teatud kohani! rsort sordib massiivi tähestikulisele järjekorrale vastupidiselt 1146 2490 2004-12-31T05:51:21Z Metsjeesus 3 session_destroy Hävitab kõik andmed, mis on sessiooni registeeritud session_register kindlate muutujate registreerimine kindlasse sessiooni session_start eelnevalt registreeritud sessioonist andmete lugemine session_unregister deregistreerib käesolevast sessioonist saadud muutuja session_unset Teeb vabaks kõik sessiooni muutujad sin siinus sizeof leiab elementide arvu muutujas sleep viivitab ja viib täide sort sordib massiivi split tükeldab stringi massiiviks, kasutades regulaaravaldist sqrt ruutjuur srand Suvalise numbri generaator stripslashes eemaldab stringis teatud sümbolite eest kaldkriipsud, mis lisati funktsiooniga addslashes() strlen hangib stringi pikkuse strrchr leiab stringis sümboli viimase esinemise strstr leiab stringi esimese esinemise stringis strtolower muudab stringis kõik tähed väiketähtedeks strtoupper muudab stringis kõik tähed suurtähtedeks strtr tõlgib stringis teatud sümbolid str_repeat kordab stringi substr toob välja osa stringist substr_count loeb kokku substringide esinemiste arvu substr_replace asendab teksti stringi teatud osa ulatuses 1147 2491 2004-12-31T05:52:08Z Metsjeesus 3 tan tangens time ütleb meile UNIX aja 1148 2492 2004-12-31T05:52:47Z Metsjeesus 3 ucfirst teeb stringi esimese tähe suurtäheks ucwords teeb stringi iga sõna esimese tähe suurtäheks uksort sordib massiivi võtmete järgi kasutades kasutaja poolt defineeritud võrdlusfunktsiooni unlink Kustutab faili user_error tekitab kasutaja-tasandil error/warning/notice teate usleep lükkab tegevust edasi mikrosekundite võrra usort sordib massiivi väärtuste järgi kasutades kasutaja poolt defineeritud võrdlusfunktsiooni 1149 2493 2004-12-31T05:53:29Z Metsjeesus 3 vprintf väljastab vormindatud stringi vsprintf tagastab vormindatud stringi 1150 2494 2004-12-31T05:54:38Z Metsjeesus 3 wordwrap lõigub ühe stringi sinupoolt antud tähtede arvuni kasutades stringi lõpetamise meetodit 1151 2495 2005-01-01T20:07:32Z Nene 1 Teretulemast vikiraamatukogusse Metsjeesus Teretulemast vikiraamatukogusse Metsjeesus! Ehk saaksid sa natuke antud raamatu ideed lahti seletada, selles mõttes, et funktsioonide loetelu on üks-ühele php.center´ist, ja peatükkide pealkirjad on otse php.net´i manuaalist. Lisaks ei tea ma täpselt kummagi allika litsentsipoliitikat. Edu! [[Kasutaja:Nene|Nene]] 20:07, 1 Jan 2005 (UTC) 1152 2496 2005-01-03T19:33:49Z Paullepp 6 Microsoft Excel:Kassa010 Microsoft Excel:Kassa010 1153 2497 2005-02-11T08:01:49Z 203.113.150.96 www.melodygroup.com <nowiki>Insert non-formatted text here</nowiki> 1154 3695 2006-03-22T00:42:24Z 210.176.2.234 +interlang <center>[[Image:Flag of Esperanto.svg|450px]] == '''Bonvenon !''' == [[w:et:esperanto| Esperanto]] [http://www.lernu.net/lernu.php?lingvo=fi Lernu!] [[de:Esperanto]] [[en:Esperanto]] [[eo:Esperanto por komencantoj]] [[es:Esperanto]] [[fr:Espéranto]] [[id:Bahasa Esperanto]] [[ms:Bahasa Esperanto]] [[ja:エスペラント]] [[nl:Esperanto]] [[pl:Esperanto]] [[pt:Esperanto]] [[fi:Esperanton kieli]] [[sv:Esperanto]] [[zh:世界语]] 1155 2499 2005-05-03T14:31:14Z 217.159.133.205 Arvan, et selle peaks ära kustutama Arvan, et selle peaks ära kustutama. [[Kasutaja:217.159.133.205|217.159.133.205]] 14:31, 3 May 2005 (UTC) 1156 2500 2005-05-26T03:32:11Z 212.107.47.2 /* Ülesehitusest */ '''BSD''', ehk siis lahtikirjutatuna '''''Berkeley Software Distribution''''', on [[Unixi-laadne]], otseselt [[UNIX]]-ist põlvnev tänapäeva [[vabavara]]line [[operatsioonisüsteem]]. BSD arendamist alustati [[1970. aastad|1970-ndatel]] [[California ülikool]]is, [[Berkeley]]s, sealt tuleneb ka tema omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on [[NetBSD|NetBSD]], [[FreeBSD|FreeBSD]] ja [[OpenBSD|OpenBSD]]. ---- = WikiRaamatust = Kuidas on käesolev teos üles ehitatud, mida ta endast üldse kujutab ja mis informatsiooni sisaldab? Kes võiksid olla inimesed kes seda lugema hakkavad ja mida nad sealt otsivad, mis eesmärki peaks raamat publiku jaoks täitma? Milline tulevik ootab seda WikiRaamatut, edaspidine areng, muudatused? == Ülesehitusest == Käesolev artikkel on jagatud järgmisteks loogilisteks osadeks: * Sissejuhatus: BSD ajalugu, ideoloogia, litsents * UNIX süsteemide tutvustus: tuum, kest, lihtsamad tegemised käsureal * Süsteemi ülesehitus: tuum, baassüsteem, pkgsrc * Süsteemi paigaldamine: NetBSD ja FreeSBIE * Süsteemi uuendamine: uuendamine kasutades CVS süsteemi * Kolmandate poolte tarkvara: pkgsrc, paigaldamine, uuendamine, audit * Süsteemi turvalisus: audit, eripärased võimalused * Viited lisamaterjalidele: spetsiifilised artiklid, kasulikumad viidad, dokumentatsioon Iga osa kõigist sektsioonidest on kirjutatud eeldusega et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'ist ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks. == Suunitlusest == ''BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX'' WikiRaamat on mõeldud kasutamiseks nii koolides kui ka iseseisvaks lugemiseks kõigile UNIX huvilistele: firmade IT spetsialistidele ja arvutientusiastidele. Raamat peaks olema võimalikult huvitav ja sõbralik ka UNIX vallas algajatele. BSD pere operatsioonisüsteemid on kasutajasõbralikud ja mugavad, saagu ka see raamat loodud sarnasel ideoloogial põhinevaks. == Tulevikust == ''BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX'' WikiRaamatu tulevikk on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada siis on nad alati teretulnud seda tegema. 1157 2501 2005-06-01T21:13:29Z Kabeliwaim 12 /* Sisukord */ Windows Small Business Server 2003 WikiRaamat on minu(Peeter Parder) kursuse lõputöö. Kui lugejatel on asjalikke ettepanekuid raamatu sisu suhtes või nad soovivad tekste lisada, siis on nad alati teretulnud seda tegema. ---- Tänapäeva väikefirmade edu võti peitub oma toodete ja/või teenuste müügis, klientidega suhtemises, uute kontaktide leidmises, konkurentide tegevuse jälgimises, oma ettevõtte töö kordineerimises ja toodete arendamises. Kõigi nende ülesannete edukaks täitmiseks vajatakse lihtsat, funktsionaalset ja mugavat tehnoloogiat, mis ei oleks liialt kallis kuid suudaks võistelda suurfirmade, korporatsionidega, kellel on pahatihti võimalus kasutada rohkem rahalisi vahendeid ja inimressursse kui seda saavad endale lubada 15 - 30 töötajaga väikeettevõtted. ''Microsoft Windows Small Business Server 2003''(edaspidi SBS) on ärikriitiline lahendus, mille Microsoft on välja töötanud just firmadele, kellel ei ole ressursse või vajadus palgata IT meeskonda. SBS on ühtne, suhteliselt mugav ja odav viis lahendamaks väikefirmade arvutivõrgu administreerimise ja infosüsteemi loomise vajadused. Windows Small Business Server 2003 lubab ettevõtetel keskenduda oma äritegevuse edendamisele mitte IT probleemide tavaliselt kulukale lahendamisele. Käesolev teos on kirjutatud eesmärgiga selgitamaks kuidas Microsoft Windows Small Business Server 2003 abil võib luua väikefirmale stabiilse ja funktsionaalse IT infrastruktuuri, kirjeldada tänapäevaseid arvutivõrke ning nende planeerimise, loomise ja haldamisega seotud probleeme. = Raamatust = Kuidas on käesolev teos üles ehitatud, mida ta endast üldse kujutab ja mis informatsiooni sisaldab? Kes võiksid olla inimesed kes seda lugema hakkavad ja mida nad sealt otsivad, mis eesmärki peaks raamat publiku jaoks täitma? Milline tulevik ootab seda WikiRaamatut, edaspidine areng, muudatused? == Ülesehitusest == Windows Small Business Server 2003 WikiRaamat on jagatud nelja loogilisse sektsiooni: * Sissejuhatav osa * Süsteemi installeerimine * Süsteemi seadistamine * Süsteemi administreerimine Iga osa neljast seksioonist on kirjutatud eeldusega et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'ist ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks. == Suunitlusest == Windows Small Business Server 2003 WikiRaamat on mõeldud eelkõige inimestele keda huvitavad Microsoft Windows perekonna võrguoperatsioonisüsteemid ja kes soovivad neid kasutada ärirakendustes. Käesolev teos peaks olema abiks väikefirma juhtidele või IT spetsialistidele tutvustamaks kes soovivad saada ülevaadet Windows Small Business Server paketi võimalustest ja tehnilistest lahendustest. == Tulevikust == Windows Small Business Server 2003 WikiRaamatu tulevikk on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada siis on nad alati teretulnud seda tegema. = Sisukord = Microsoft Small Business Server 2003 WikiRaamatu sisukorra eesmärgiks on olla üldiseks sisujuhiks suurematele ja väiksematele teemadele. Käsitletav materjal on jagatud pealkirjadeks ja alapealkirjadeks. #[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus|Sissejuhatus]] ##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Arvutivõrgud ja Windows Server 2003|Arvutivõrgud ja Windows Server 2003]] ##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Mis on arvutivõrk?|Mis on arvutivõrk?]] ##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Arvutivõrgu tähtsamad komponendid|Arvutivõrgu tähtsamad komponendid]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Serverid|Serverid]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Klientarvutid|Klientarvutid]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Klientarvutite ja serverite erinevused|Klientarvutite ja serverite erinevused]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Servereid ja kliente ühendav meedium|Servereid ja kliente ühendav meedium]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Võrguseadmed, meediumid|Võrguseadmed, meediumid]] ####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Võrgukaardid|Võrgukaardid]] ####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Meedium|Meedium]] #####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Keerupaarvõrgud|Keerupaarvõrgud]] #####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Koaksiaalvõrgud|Koaksiaalvõrgud]] #####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Fiiberoptilised võrgud|Fiiberoptilised võrgud]] #####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Traadita võrgud|Traadita võrgud]] ####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Hub|Hub]] ####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Switch|Switch]] ####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Ruuter|Ruuter]] ####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Access Point|Access Point]] ####[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Eriotstarbelised seadmed|Eriotstarbelised seadmed]] ##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Arvutivõrkude loogiline ülesehitus|Arvutivõrkude loogiline ülesehitus]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#"Peer-to-Peer" võrgusüsteem|"Peer-to-Peer" võrgusüsteem]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Tsentraalse ülesehitusega võrgusüsteem|Tsentraalse ülesehitusega võrgusüsteem]] ##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Tüüpilisemad arvutivõrgud|Tüüpilisemad arvutivõrgud]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Kodused arvutivõrgud|Kodused arvutivõrgud]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Väikefirma arvutivõrgud|Väikefirma arvutivõrgud]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Keskmise suurusega arvutivõrgud|Keskmise suurusega arvutivõrgud]] ###[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Sissejuhatus#Suurfirmade arvutivõrgud|Suurfirmade arvutivõrgud]] ##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Installeerimine|Installeerimine]] ##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Seadistamine|Seadistamine]] ##[[Microsoft_Small_Business_Server_2003:Administreerimine|Administreerimine]] 1158 2502 2005-05-16T17:25:38Z Kabeliwaim 12 1159 3923 2006-05-28T16:05:20Z 213.219.64.68 /* Väikefirma arvutivõrgu planeerimine */ = Arvutivõrgud ja Windows Server 2003 = Microsoft Windows Small Business Server 2003 baseerub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Server_2003 Microsoft Windows Server 2003 ] võrguoperatsioonisüsteemidel. Microsoft Windows Server 2003 on [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft link Microsofti] viimase põlvkonna võrguoperatsioonisüsteemide pere toode, mis on ärikriitiliste teenuste pakkumiseks suurfirmades ja korporatsioonides. Kuna SBS on lihtsalt Microsoft Windows Server 2003 natukene piiratud varjant, on tegemist mugavdatud versiooniga suunatud just väikefirmadele. Põhiliseks erinevuseks SBS ja Microsoft Windows Server 2003 vahel on kliendi arvutivõrgu suurus. Selleks et osata valida Microsofti võrguoperatsioonide vahel tuleb kõigepealt selgeks teha mis on arvuti võrk ja kuidas ta töötab ja kuidas on tema abil võimalik muuta väikefirma töö effektiivsemaks: [http://en.wikipedia.org/wiki/Sharepoint dokumendihaldus tsentraalseks], kohalik ja mugav [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Exchange_Server elektroonilise posti] süsteem, interneti ühenduse jagamine ja arvutite hooldus ning turvamine. == Mis on arvutivõrk? == Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteeks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet Internet] Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida.<br> Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest. == Arvutivõrgu tähtsamad komponendid == Arvutivõrgu moodustavad serverid, klientarvutid, tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid. === Serverid === [http://en.wikipedia.org/wiki/Server Server] on arvuti mis pakub teenuseid, sellise kokkuvõtte võib teha kõige lihtsamas kontekstis. Keerulisus aga tuleb sisse kui inimesed ajavad segi füüsilise kasti ja tegeliku teenuse.<br> Iga arvuti või seade arvutivõrgus võib olla server kindlale teenusele. Server ei vaja isegi mitte tavamõistes arvutit et anda teenust. Näiteks prindiserver ei pruugi olla midagi enamat kui seade mille üks ots on ühendatud printeriga ja teine arvutivõrguga. Seadmel on väike elektrooniline aju, mille ainukeseks funktsiooniks on suhtlemine tööjaama arvutiga mis soovib printida ja printeri enaga millele vastav ülesanne edastatakse. SBS on lahenduste kogum ühes füüsilises arvutis, mille eesmärgiks on koondada ärikriitilised teenused ühte kohta ja teha nad üle arvutivõrgu kättesaadavaks kõigile autoriseeritud klientarvutitele. Nende teenuste eesmärk on rahuldada väikefirma vajadusi infotehnoloogilisel tasandil: elektrooniline post, printerinte jagamise teenused, firma sisevõrgu veeb jne. Lisaks teenintavatele funkstioonidele on koondatud ka administreerivad ja turvalahendused. === Klientarvutid === Klientarvuti on <u>seade arvutivõrgus mis kasutab serveri poolt pakutavaid teenuseid</u>, kui ta on loomulikult osa arvutivõrgust kus on olemas server. <br>Klientarvutit ei tohi segamini ajada tavalise koduarvutiga kus lapsed mängivad arvutimänge, teevad oma koolitöid ja mille abil surfatakse internetis. Koduarvuteid oleks korrektsem nimetada küll personaalarvutiteks, [http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer PC-deks]. <br>[http://en.wikipedia.org/wiki/Workstation Tööjaamadeks] omakorda nimetatakse võimsaid arvutisüsteeme mis ei pruugi küll erineda oma välimuselt tavalistest koduarvutitest kuid on palju võimsamad ja kallimad. Klientarvutid on tavaliselt üksikud arvutivõrgu komponendid mis ei serveeri teistele arvutivõrgu komponentidele oma ressursse, vaid kasutavad serveri poolt pakutavaid lahendusi. Klienid kasutavad printimisteenust, loevad elektronposti, kasutavad keskset dokumendihaldussüsteemi ja ühenduvad internetti kasutades selleks serveri poolt pakutud võrgulahendust. Klientarvutid ei ole tavaliselt sama võimsad kui server, kuid iseseisvate arvutivõrgukomponentidena on täisfunktsionaalsed ja professionaalsed töövahendid. === Klientarvutite ja serverite erinevused === Väikefirmades on klientarvutite ja serverite vaheliseks erinevuseks üsna tihti ainult operatsioonisüsteem. Kuna puudub vajadus ülivõimsate serverisüsteemide jaoks mille ülesanne on teenindada suurt hulka tööjaamu siis võib väiksemates võrkudes kasutata serverite riistvarana ka tavalisi lauaarvuteid. Serverites kasutatakse operatsioonisüsteemina tavaliselt Microsoft Windows Server 2000 ja 2003 pere tooteid või Linux/BSD rakendusi. Selles osas on määravaks tihtipeale lihtsalt isiklik maitse. Tööjaamades on üldlevinud operatsioonisüsteemiks Windows 2000 ja XP. Kui väikefirma on otsustanud oma IT infrastruktuuris riistvaralise lahendusena kasutada HP/Compaq tooteid, näiteks HP Evo DC5100 MT seeria lauaarvuteid, siis võib ühest sellisest arvutisüsteemist edukalt luua ka võrguserveri riistvaralise platformi. HP Evo DC5100 MT - lisa siia alla url * Protsessor: Intel Celeron D330 2.6 GHz * Kõvaketas: 40 GB S-ATA, 7200rpm * Mälu: 256 MB, laiendatav kuni 4096 MB * Võrgukaart: Integreeritud * CD/DVD seade: CD Sellist arvutisüsteemi võib väga edukalt kasutada nii SBS serverina kui ka tavalise tööjaamana. Serverisse tuleks '''vajadusel''' lisada teine võrgukaart, rohkem mälu, kõvakettamassiivi kuid väikefirma vajadused on ka standardse varustuse juures rahuldatud. === Servereid ja kliente ühendav meedium === Arvutivõrgu komponendid on omavahel ühendatud üle spetsiaalse võrgu meediumi, füüsilise ühendusega komponentide vahel. Meediumi hulka kuuluvad näiteks võrgukaardid, arvutivõrgukaablid, swichid, hubid, traadita interneti lüüsid. Arvutivõrgu meedium, olles vahend arvutivõrgu komponentide ühendamiseks, peab olema stabiilne ja turvaline, kuna IT infrastruktuur ja selle täisfunktsionaalne töö on sõltuv meediumist. Halvasti planeeritud või teostatud arvutivõrgu projekteerimine ja paigaldamine võib pikemas perspektiivis saada suureks takistuseks võrgu töös ja laiendatavuses. Selle pärast ongi soovitatav kasutada kvaliteetseid võrguseadmeid ja vajadusel proffesionaalseid arvutivõrgu spetsialiste kes oskavad välja töötada parima lahenduse konkreetse väikefirma tarvis. === Võrguseadmed, meediumid === Arvutivõrkude projekteerimise ja ehitamise juures tuleb kindlasti olla kursis olemasolevate riistvaraliste ja tehnoloogiliste lahendustega, nende võimaluste, vigade, eeliste ja hinnaga. Erineva funktsionaalsuse ja suurusega arvutivõrgud vajavad oma optimaalsemaks tööks [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_networking_device spetsiifilisi seadmeid], millega SBS administraator peaks kursis olema. ==== Võrgukaardid ==== Kõige esimeseks komponendiks arvuti ja arvutivõrgu vahel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_interface_card võrgukaart]. Võrgukaart (mõnikord nimetatud ka võrguadapteriks, võrguliideseks, NIC'ks jne) on osa arvuti riistvarast, mille eesmärk on võimaldada arvutite omavahelist suhtlemist üle arvutivõrgu. Kuigi enamasti on võrgukaart eraldi seisev, eraldi lisatud, komponent arvuti emaplaadil (ISA, PCI võrgukaardid) siis uuematel [http://en.wikipedia.org/wiki/Motherboard emaplaatidel] on võrgukaart juba integreeritud, seega eraldi võrgukaardi lisamisega vaeva ei ole, kui just see spetsiifiline arvuti ei vaja rohkem kui ühte võrguliidest. Tüüpiliselt on võrgukaardil spetsiaalne otsik, kuhu külge ühendatakse võrgukaabel, seda loomulikult füüsilist meediumit kasutavate arvutivõrkude puhul. Traadita võrkude korral võib, aga ei pruugi, olla võrgukaardi küljes signaali sugevuse parandamiseks antenn. [[media:usb-pcmcia.jpg|PCMCIA ja USB kaardid]]<br> [[media:800px-Network_card.jpg|tavaline võrgukaart]] ==== Meedium ==== Erinevates arvutivõrgu struktuurides kasutatakse erinevaid võrgumeediume: kohalikes arvutivõrkudes keerupaarvõrgud või koksiaalvõrgud, suuremat kiirust ja vahemaid nõudvates võrkudes fiiberoptilised võrgud, mobiilsetes ja raskemini ligipääsetavates kohtades raadiointerneti võrgud. ===== Keerupaarvõrgud ===== Enimlevinud keerupaarvõrgu standard on [http://en.wikipedia.org/wiki/Cat5 cat5]. cat5 puhul on tegemist füüsilise kaabelvõrguga kus võrgumeediumi moodustab omavahel [http://en.wikipedia.org/wiki/Twisted_pair keeratud]vaskkiududest kaabel. Tegemsit on ühe odavama ja mugavaima lahendusega kohtvõrkude ehitamisel. cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on maksimaalne kaabli pikkus, soovitatavalt mitte üle 150 meetri. [[media:cat5.jpg|Pilt: cat5]] ===== Koaksiaalvõrgud ===== Koaksiaalvõrkude puhul on tegemist kunagi äärmiselt populaarse kuid praeguseks cat5e poolt väljatõrjutava füüsilise võrgumeediumiga. Koaksiaalvõrke kasutavad veel aktiivselt kaabeltelevisiooni pakkujad, kes seda meediumit kasutavad ka internetiteenuse osutamiseks. Koaksiaalvõrkude ehitamine ja haldamine on väike- ja kesmise suurusega firamade vaatevinklist kulukam ja ebamugavam kui keerupaarvõrkude kasutamine, kuigi koaksiaalvõrgu kaabel suudab kvaliteetset signaali edastada pikema distantsi taha kui keerupaarkaabel. [[media:koaksiaal.jpg|Pilt: Koaksiaalkaabel kooritult ja otsikuga]] ===== Fiiberoptilised võrgud ===== Fiiberoptiline meedium on kõige kallim ja samas võimsaim viis informatsiooni edastamiseks arvutivõrkudes. Fiiberoptikaga on omavahel ühendatud linnade, riikide ja kontinentide vahelised arvutivõrgud. Eeliseks võrreldes teiste võrgumeediumitega on: * informatsiooni vähene kadu pikematel distantsidel * suur andmeedastusmaht (kuni 3 TB/S) * immuunsus elektromagnetilistele mõjudele * suhteliselt kerge kaal * signaali edastamiseks kulub vähe energiat Fiiberoptilisi lahendusi ei kasutata väiksemate võrkude rajamisel eelkõige tema kõrge hinna pärast, eelistatakse keerupaar või koaksiaalvõrke. [[media:fiiberoptiline.jpg|Pilt: Fiiberoptiline kaabel]] ===== Traadita võrgud ===== Traadita kohtvõrgud ehk [http://en.wikipedia.org/wiki/WLAN WLAN'id] kasutavad andmeedastuseks raadiosignaale: ühenduse viimane osa mis jõuab kasutaja arvutisse on üle traadita side, ühenduse enda selgroog baseerub tavaliselt kaabelvõrgu meediumil. Traadita võrgu suurimateks miinusteks on andmeedastus kiirus ja turvalisus, suurimateks plussideks mobiilsus, mugavus ja võrgu paindlikus. Enimlevinud standard on hetkel [http://en.wikipedia.org/wiki/802.11b 802.11b]. ====Hub==== Hub on võrgukeskseade, inglise keeles tähendab ta naba ehk võrgunaba (keskpunkt). Hub asub võrgu keskpunktis, ning tema külge ühendatakse kõik arvutid. Hubi tööpõhimõte on lihtne, kõik info mis siseneb ühte porti korratakse ülejäänud portidele. Hubi kiirus on kas 10 Mb/s või 100 Mb/s, uuemad hubid toetavad samaaegselt ka mõlemat kiirust. Hub’itud võrk on jagatud ressurs, see tähendab, et arvutitel on seal 10 või 100 Mb/s kasutada omavahel. Kõigile arvutitele või seadmetele jagatakse võrdne kiirus. [[media:hub.jpg|TRENDneti 4-pordiga USB Hub]] ====Switch==== Switch on Hub'iga väga sarnane seade. Vahe seisneb selles, et switch teab milline arvuti asub millise pordi taga ja saadab info ainult vajalikku porti. Sellega seoses saab iga arvuti suhelda kiirusel 10 või 100 Mb/s. Kui 10 Mb/s võrgus 10 arvutit ja nad kõik kasutavad võrku aktiivselt, siis igale ühele neist jääb ainult 10 Mb/s. [[media:switch.jpg|Pilt: TRENDnet 9-pordine 10/100/1000Mbps Switch]] ====Ruuter==== [http://en.wikipedia.org/wiki/Router Ruuteriga]on tegemist jällegi võrgu keskseadmega, aga juba vähe keerulisemaga. Tavaliselt on routeri ülesandeks ühendada erinevaid võrke. Router on niipalju tark, et oskab vaadata ka selle info sisse, mis teda läbib ja vastavalt selle teha etteantud otsuseid. Eesti keelne vaste oleks ruuter või marsruuter. [[media:ruuter.jpg|TRENDneti VPN tulemüür/ruuter]] ====Access Point==== AP (Access Point) on jällegi üks võrgu keskseade, aga seekord on tegemist traadita andmesidega. AP on selline asi, millel on küljes tavaliselt 1 port kuhu saab ühendada kaabliga oma tavalise traadiga võrgu ja siis on tal sees raadiokaart antenniga. AP külge ühenduvad kõik wireless võrgukaardid sinu võrgus. Kaks traadita kaarti on võimalik panna omavahel suhtlema ka ilma AP-ta. [[media:AccessPoint.jpg|TRENDneti Wireless AP]] === Eriotstarbelised seadmed === Võrguprinteri eeliseks on tavalise printeri ees kokkuhoid. Kasulikum on osta üks printer kui osta iga arvuti jaoks eraldi printer. Võrguprinterid on printerid, mis on iseseisva liidesega ühendatud otse LAN'i ning mille poole iga klient kohtvõrgus saab pöörduda. Sama skeemi järgi toimivad ka skännerid ja faxid. == Arvutivõrkude loogiline ülesehitus == Microsoft Windows pere operatsioonisüsteemid kasutavad kahte tüüpi loogilisi lahendusi arvutivõrkude grupeerimiseks: "workgroup" ja "domain". "Workgroup" on [http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer "peer-to-peer"] tüüpi võrgusüsteem, [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Server_domain "domain"] on tsentraalse administreerimis ja ülesehitusloogikaga võrgusüsteem. Microsofti serveri domeene ei tohi segi ajada [http://en.wikipedia.org/wiki/Domain_Name_System DNS domeeninime] süsteemiga! === "Peer-to-Peer" võrgusüsteem === Kui arvutivõrgu ressursid on asetatud võrku eraldi seisvatesse tööjaamadesse ja juurdepääs nendele ressurssidele ei ole tsentraalselt administreeritud ja kordineeritud, nimetatakse seda võrgsüsteemi „peert-to-peer“ arvutivõrguks. Selliseid võrke kasutatakse Microsoft Windows 3.11, 95, 98, ja XP Home operatsioonisüsteemide puhul. Microsoft Windows maailmas nimetatakse taolist loogilist grupeeringut "workgroupiks". Sellises olukorras on kõigil mõnda kindlasse nn. töögruppi kuuluval arvutil enda kohalik kasutajate andmebaas mille kaudu määratakse juurdepääsuõigusi näiteks selle konkreetse arvuti failidele ja kataloogidele. Kui väikefirma arvutivõrgus on vajalik ühel kasutajal pääseda ligi mitmes eri klientarvutis asuvatele dokumentidele, ja samas keelata teistel neile juurdepääsu, siis tuleb kõigis neis tööjaamades luua seesama kasutaja, anda talle parool ja määrata õigused. Kui kasutaja soovib oma parooli muuta, siis tuleb seda teha jälle kõigis arvutites, eraldi. Väiksemate võrkude puhul võib see skeem töötada aga kui firmas on juba üle 20 tööjaama siis muutub selline arhailine ja tükeldatud süsteem üsna tülikaks. Microsoft ise soovitab workgroup tüüpi võrkudest loobuda juba 10 arvutiga võrgu puhul. [[Pilt:Peertopeer.PNG|376px|centre]] <center>'''Workgroup tüüpi arvutivõrk'''</center> === Tsentraalse ülesehitusega võrgusüsteem === Windows Small Business Server 2003 abil luuakse server/klient arvutivõrk – server on keskseks administreerimis ja kordineerimisliideseks mille kaudu käib arvutivõrgu ressursside jagamine ja nendele juurdepääsu autoriseerimine. Selle loogilise lahenduse kaudu on võimalik kasutajaid luua, nende paroole ja õigusi muuta kõigis serveriga ühenduses olevates arvutites korraga. Tsentraliseeritud võrgusüsteemis ei kasutata loogiliseks grupeerimiseks enam "workgroup" tüüpi lahendust vaid kõik klientarvutid ja kasutajad autoriseeritakse "domeeni". Domeen selles mõistes on lihtsalt loogiline grupeering mingite võrguressursside jagamiseks ja autoriseerimise tsentraliseerimiseks, kindlasti ei tohi seda Microsofti domeeni segamini ajada DNS süsteemiga! [[Pilt:servu v6rk.png|376px|centre]] <center>'''Tsentraalne domeeni tüüpi arvutivõrk'''</center> == Tüüpilisemad arvutivõrgud == === Kodused arvutivõrgud === Kodused arvutivõrgud on kõige lihtsamat tüüpi arvutivõrgud, mis koosnevad modemist, switchist, hubist, sillast, ühest või enamast arvutist ja olemasolul lisaseadmetest nagu printer või skänner. Enimlevinud on ühe arvutiga ja võrguseadmega kodused arvutivõrgud. Kui kodus on rohkem kui üks arvuti, kasutatakse nendevahelise ühenduse loomiseks odavamaid switche või hube, võrguressursside jagamiseks on saadaval lai valik just kodukasutajale mõeldud ruutereid. <br> Enamasti avalikes internetipunktides kasutatav raadioside võrgumeedium, 802.11b on enim levinud standard, muutub üha populaarsemaks ka koduste arvutikasutajate seas. Traadita internet annab just sülearvuti kasutajatele suurema liikumisvabaduse, seda nii kodus kui ka tööl. [[Pilt:Koduv6rk3.png|376px|centre|kahe arvutiga koduvõrk]] === Väikefirma arvutivõrgud === Väikefirmade arvutivõrgud on tavaliselt ehitatud keerupaarmeediumile või harvematel juhtudel ka traadita interneti lahendusele. Enamjaolt sellistes väiksemates võrkudes keerulisi lahendusi ei kohta ja erinevad nad tavalistest kodustest võrkudest ainult oma suuruse poolest - seal on kasutusel lihtsalt rohkem arvuteid. Rohkem kui 10 arvutiga väikefirmade võrgud, olenevalt loomulikult IT alasest vajadusest, võivad endas juba sisaldada ka lihtsamaid võrguservereid. Just sellistele ja natukene suurematele võrkudele ongi Microsoft suunanud oma SBS paketi. 2 joonist. 1 p2p väike firma võrk koos silla/modem - switch - arvutid -printer skeemiga ja natukene suurem sild/modem - tulemüür/ruuter - server - switch - arvutid ja printer vms pi === Keskmise suurusega arvutivõrgud === Keskmise suurusega firmad, käsitleme selles kontekstis firma IT ja võrgulahenduste vajaduse hulka, nõuavad keerukamaid lahendusi oma arvuti- ja infotehnoloogiliste probleemide lahendamiseks. Firma või asutuse võrk ei pruugi enam paikneda ühes füüsilises majas koos vaid võib olla üle linna või harukontoritena isegi üle riigi laiendatud. Selliste vajaduste rahuldamiseks kasutatakse koos erinevaid võrgulahendusi: võrgumeediumid, serverisüsteemid ja üldine arvutivõrgu arhitektuur võib nõuda juba professionaalset IT meeskonda. SBS lahenduste rakendamine nendes oludes on võimalik kuid ei pruugi ennast alati õigustada, kõik oleneb siiski otseselt firma IT alastest vajadustest. Keskmise suurusega firmade arvutivõrgu suurus klientide koha pealt võib ulatuda 50-75 tööjaamani. Siinkohal ka paar joonist millised võiksid välja näha tüüpilised keskmise suurusega firma arvutivõrgud. === Suurfirmade arvutivõrgud === Suurfirma arvutivõrgus, kus on minimaalselt 50-75 arvutit ja firma võrk võib laieneda linna, riigi või isegi kontinentide piirides, on SBS kasutamine mõeldav ainult väiksemates harukontorites kus kohalik IT infrastruktuur ei ole lülitatud firma üldisesse suurde arvutivõrku. Enamalt jaolt on selliste asutuste IT alased vajadused siiski tunduvalt suuremad kui seda on SBS funktsionaalsus. Suurfirmade arvutivõrgud sisaldavad eraldi faili-, veebi-, ftp-, varundus- ja prindiservereid ning kasutatakse mitmeid erinevaid võrguoperatsioonisüsteeme. Sellisesse infrastruktuuri saab kõige edukamalt integreerida Microsoft Windows Server 2003 Enterprise paketti kuuluvaid tooteid. petsile 1 ilus suur joonis nuputamiseks ;) = Väikefirma arvutivõrgu planeerimine = Enne IT infrastruktuuri planeerimist arvutivõrgu ehitamist ja kallite tarkvaralitsentside ostmist tuleb välja selgitada firma vajadused. Hoolikas planeerimine aitab säästa rahalisi ressursse ja vähendada vea tekkimise võimalusi. IT infrastruktuuri arhitektuurilistel lahendustel tuleb silmas pidada ka edaspidist laiendamisvõimalust ja kogu süsteemi paindlikust. == Vajaduste selgitamine == Määrates kindlaks arvutivõrgu täpsed võimalused on võimalik luua optimaalseim lahendus: kalli ja uue tehnoloogia asemel võiks enamus tänapäeva firmasid kasutada hoopis säästlikumaid ja produktiivsemaid lahendusi. Planeerimisel tuleks silmas pidada järgmisi punkte: * tsentraalne kasutajate administreerimine * interneti, veebi, elektroonilise posti juurdepääsu võimaldamine * tsentraalne andmete ladustamine ja jagamine * vajadus andmebaasisüsteemi järele * tsentraalne varundussüsteem * võrguressursside ja võrguseadmete jagamine * kaugtöö võimalused * intraneti vajadus Tuleb selgeks teha, kas firmale on tähtsam stabiilsus ja turvalisus või soovitakse kasutada väga spetsiifilisi ja mõndasid ebastabiilsemaid lahendusi. Sellisel juhul, kui otsustatakse viimase kasuks, peaks juba arvestama võimalike probleemidega kogu infrasüsteemi stabiilses töös. == Internetiühenduse valimine == Internetiühenduse valimiseks väikefirma arvutivõrgu tarvis tuleks hoolega uurida tegelikke vajadusi ja võimalusi lähtudes vaatevinklist, et vähim millega edukalt hakkama saab on ka parim lahendus. Taas kord tuleb arvestada edaspidiste vajadustega ja võimalustega. === Ribalaiuse vajaduste määramine === Üldjuhul võib ribalaiuse valimisel lähtuda järgmisest skeemist, kus on arvestatud arvutivõrgu kasutajate hulka kindlal ajahetkel. Download/Upload kiirus Kasutajate hulk 256/128 Kbps 1–10 512/256 Kbps 10–20 768/384 Kbps 15–30 1024/512 Kbps 20–40 1536/768 Kbps 30–60 Kui firmal on vajadus võimaldada oma töötajatele ka kaugtööd üle VPN protokolli tuleks arvestada ühenduse üleslaadimiskoormuse tõusuga umbes 128 Kbps kasutaja kohta. Väikefirmadele on veebi ja mailiteenuse osas otstarbekaim kasutada mõne webhostingu firma teenust, kuid kui on vajadus oma veebi või FTP serveri järele, tuleks ribalaiust tunduvalt suurendada. == Võrgutüübi valimine == Väga tähtis samm arvutivõrgu planeerimisel on füüsilise võrgutüübi valik. Selle valimisel tuleb arvestada arvutite füüsilise asetusega ja ühenduse kiiruse vajadusega. Kui kogu arvutivõrk on kontsentreeritud ühte kindlasse kohta ja võrgu elemendid, eelkõige klientarvutid, ei asetse teineteisest väga kaugel, on kõige otstarbekam kasutada keerupaarkaablile baseeruvat võrku. Kui tegemist on hajutatud arvutivõrguga ja/või süsteemis on palju mobiilseid kasutajaid, tuleks kaaluda traadita interneti lahenduste rakendamist. Üldjuhul on kaablil baseeruvad võrgud siiski võimsamad ja statsionaarsemate töökohtadega firmas otstarbekamad. == Riistvara valimine == Arvutiriistvara valikul tuleb lähtuda võrgutüübist ja kasutajate hulgast. Üldjuhul saab väiksemate arvutivõrkude riistvarana kasutada odavaid seadmeid. Väiksemat tüüpi võrgud ei vaja kalleid ja samas võimsaid switche, ruutereid, riistvaralisi tulemüüre või isegi kallemaid võrgukaarte. Riistvara valik võrgutehnika osas on varieeruv olenevalt firma vajadustest ja üldist malli kõigi väikeettevõtete jaoks luua ei saa. === Serveri riistvara valimine === Serveri riistvara valimisel tuleb lähtuda kindlasti edaspidisest laiendamisvõimalusest. Kord soetatud serveri süsteem peaks kindlasti olema kergelt ja odavalt uuendatav, ning vastupidav. Ei ole otstarbekas kohe alguses hakata kokku hoidma ja osta oma riistvara kõige odavama pakkumise teinud tarnijalt, pigem kaaluda kvaliteetsema riistvara soetamist, mis kestab kauem ja on usaldusväärsem. Olenevalt sellest, kui suurt koormust peab tulevane server kandma, tuleb valida ka serverarvuti. SBS 2003 nõuded riistvarale erinevates situatsioonides ja töökoormuse korral on järgmised: [[Pilt:Serveri riistvara valimine.PNG]] === Klientarvuti riistvara ja tarkvara valimine === Klientarvuti riistvara ja tarkvara valimisel tuleb arvestada, mis tööd selle konkreetse süsteemiga tegema hakatakse. Tavalisi kontoritöö programme nagu WORD ja EXCEL võib väga edukalt jooksutada ka vanemal riistvaral, samas kui proffessionaalsed graafikaprogrammid vajavad uusi võimsaid arvutisüsteeme. SBS 2003 serveriga arvutivõrgus töötavad kõige edukamalt Windows 2000 ja XP pere süsteemid. Käesolev tabel näitab ära minimaalsed nõuded nendele operatsioonisüsteemidele: [[Pilt:arvutivalimine.PNG]] == Turvalisuse planeerimine == Väikefirma arvutivõrgu turvalisus ei ole mitte vähem kriitiline kui seda on suurfirmade puhul. SBS 2003 võimaldab kasutada väga laia valikut viirusekaitse tarkvara ja tarkvaralisi tulemüüri süsteeme. Kui väikefirmal ei ole võimalik majanduslikel kaalutlustel soetada kallist viirusetõrje ja tulemüürtarkvara, võib tulemüürina väga edukalt ja odavalt rakendada Linux/BSD võimalusi ja vabavaralisi viirusekaitse programme. SBS 2003 arvutivõrgus on siiski eeldatud kommertslike viirusekaitse ja tulemüüri süsteemide kasutamine, väga kulukaks ei tohiks ka selle tarkvara soetamine kujuneda, sest paljud tarkvarafirmad teevad väikeettevõtetele soodustusi. Kui väikefirmas on turvalisus ülimalt tähtis ja tõukab tagaplaanile isegi kasutamismugavuse, tuleks Microsoft Windows toodetele otsida alternatiivi mujalt. 1160 2504 2005-05-16T22:53:15Z Ka.Ta.Na 11 Ojaa! Nonii, siis ka minu kasutaja arutelu üles leitud, andke minna, kritiseerige :P 1161 2505 2005-05-16T19:22:21Z Ka.Ta.Na 11 Teksti redigeerimisest ja graafikast Niih, siin peaks nüüd kõik alguseks sobima. Tuleb hoolega uusi pealkirju ja alapealkirju tekitada, neid sisukorda panna ja kirjeldusi lisada. Visioga jooniste tegemise jätab Petsi hoolde, käsiraamatust tõlkida võime me aga mõlemad. 1162 2506 2005-05-16T21:31:03Z Kabeliwaim 12 1163 2507 2005-05-16T21:32:06Z Kabeliwaim 12 1164 2508 2005-05-16T21:56:05Z Kabeliwaim 12 1165 2509 2005-05-16T22:03:41Z Kabeliwaim 12 1166 2510 2005-05-18T14:07:03Z Ka.Ta.Na 11 /* Tulevikust */ [http://www.python.org Python] on [http://en.wikipedia.org/wiki/Interpreter_%28computer_software%29 interpreteeritud] interaktiivne, [http://en.wikipedia.org/wiki/Object_oriented objektorienteeritud] [http://en.wikipedia.org/wiki/Programming_language programmeerimiskeel]. Tihti võrreldatakse seda [http://en.wikipedia.org/wiki/Tcl Tcl'ga], [http://en.wikipedia.org/wiki/Perl Perl'ga], [http://en.wikipedia.org/wiki/Scheme_programming_language Scheme'ga] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Java_programming_language Java'ga]. Kuigi Python võib algajale programmeerijale olla palju lihtsam kui eelmainitud keeled. Python ühendab endas märkimisväärset võimsust väga selge süntaksiga. Just selge süntaks ja kiirus millega on võimalik luua uut tarkvara või modifitseerida vana muudavad Pythoni iga päevaga üha polulaarsemaks. Python on väga paindlik keel ja tema interpretaator jookseb enamustel [http://en.wikipedia.org/wiki/Unix-like UNIX-laadsetel] [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system operatsioonisüsteemidel], [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_windows Microsoft Windowsil], [http://en.wikipedia.org/wiki/OS/2 OS-2'l],[http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Macintosh Mac'il] ja paljudel teistel tarkvaralistel platformidel.<br> Pythoni arendatakse kui [http://en.wikipedia.org/wiki/Open_source OpenSource] projekti ja tema arengut kordineerib [http://en.wikipedia.org/wiki/Python_Software_Foundation Python Software Foundation]. Viimaseks väljalaskeks on hetkel Python 2.4.1, 30. märts 2005. Pythonit kasutatakse veebi, serveritarkvara, harvemini tööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks ja ta on ka väga populaarne ülikoolides erinevate uurimustööprogrammide loomisel. Pythonit soovitatakse ka algajatele programmeerijatele oma lihtsuse, võimsuse, laiendatavuse ja loogilisuse pärast. ---- = WikiRaamatust = Kuidas on käesolev teos üles ehitatud, mida ta endast üldse kujutab ja mis informatsiooni sisaldab? Kes võiksid olla inimesed kes seda lugema hakkavad ja mida nad sealt otsivad, mis eesmärki peaks raamat publiku jaoks täitma? Milline tulevik ootab seda WikiRaamatut, edaspidine areng, muudatused? == Sisukord == Käesolev WikiRaamat on jagatud järgmisteks loogilisteks osadeks: * <b>[[Python:Esimene_Peatykk|Esimene peatükk]]</b> <br><i>Miks valida programmeerimise õppimiseks just Python, kuidas on organiseeritud Python WikiRaamat, millise metoodika abil WikiRaamat programmeerimist õpetab, Pythoni ajaloost, filosoofiast, keele omapäradest ja võimalustest ning kasutatavusest([http://en.wikipedia.org/wiki/Blender_%28software%29 Blender]).</i> * <b>[[Python:Teine_Peatykk|Teine peatükk]]</b> <br><i>Pythoni paigaldamine Microsoft Windows keskkonnas, Windows keskkona kohandamine, esimese Python programmi kirjutamine, Pythoni interpretaatori ja IDE kasutamise tutvustus. [http://spe.pycs.net/ Stani's Python Editor], tema võimalused ja kasutamine.</i> * <b>[[Python:Kolmas_Peatykk|Kolmas peatükk]]</b> <br> <i>Python keele süntaks. Tüübid, muutjad, esimesed iseseisvad ülesanded.<i> * Neljas peatükk: * Viies peatükk: * Kuues peatükk: * Seitsmes peatükk: Iga osa mainitud peatükist on kirjutatud eeldusega et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'is ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks. == Suunitlus == Python WikiRaamat on mõeldud eelkõige inimestele, kes on huvitatud Python programmeerimiskeelest või soovivad astuda esimesi samme programmeerimise võimalusterohkel teel. See WikiRaamat õpetab programmeerimist lihtsa metoodiga abil, mis paneb rõhku loogikale ja interaktiivsusele. Programmeerimise õppimine, eriti veel Pythonis, ei tohiks olle küll kuidagi igav ja hirmutav ning selle teose eesmärk ongi äratada noortes arvutientusiastides huvi programmeerimise ja Pythoni vastu. == Tulevik == Python WikiRaamatu tulevik on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada, siis on nad alati teretulnud seda tegema. Eriti loodab Pythoni WikiRaamat noortele ja vanadele entusiastidele, kes alles õpivad Python keelt või soovivad kaasa lüüa selle võimsa ja mugava keele kasutamise propageerimises ja õpetamises. Loodetavasti õnnestub ka Eesti koole veenda Python keele kasusele võtmises programmeerimise võlude tutvustamisel vananenud keelte [http://en.wikipedia.org/wiki/BASIC_programming_language BASIC] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Pascal_programming_language Pascal] asemel. == Tähtsamad viidad == * [http://www.python.org Pythoni ametlik lehekülg] * [http://www.ibiblio.org/obp/thinkCSpy/ How to Think Like a Computer Scientist: Learning with Python] * [http://diveintopython.org/ Dive Into Python: Python from novice to pro] * [http://mindview.net/Books/TIPython/ Thinking in Python] * [http://www.awaretek.com/tutorials.html Erinevad Python õpetused] * [http://www.physic.ut.ee/~kkannike/valitud_viidad/programmeerimine.html Kristjan Kannikese kodulehekülg] * [http://en.wikipedia.org/wiki/Python_programming_language Wikipedia Python] 1167 2511 2005-05-26T02:24:48Z Ka.Ta.Na 11 Ka.Ta.Na, ehk siis kodanikunimega Martin Roots, on 1983 aasta kevadel sündinud noormees keda köidavad arvutid ja pea kõik sellega seotu. Eriti paeluvad teda BSD pere operatsioonisüsteemid, Python programmeerimiskeel ja marketing/turundus(vist selle pärast on ta ka Microsofti toodete kasutaja). Avalikkuses üsna tagasihoidlik noormees kuid tuttavate ringis teatud tuntud aktivist. Töötab ta Estiko-Plastar'is flexotrükkijana, elab Tartus Karlova linnaosas, vabal ajal üritab oma aega jagada neiu, sõprade ja arvutihuvide vahel. Ongi vist kõik, vähemalt tema enda poolt nähtuna ;) ---- = WikiRaamatud = Hetkel on käsil kolm WikiRaamatut: * [[Microsoft_Small_Business_Server_2003]] * [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]] * [[Python]] == Microsoft Small Business Server 2003 == On sõbra ja kursavenna kursuse lõputöö. Valmis peaks ta saama järgmise kuu alguseks, nii et selle projektiga tegelen ma hetkel kõige rohkem. Tegemist on Microsoft Small Business Server 2003 tutvustusega koos sissejuhatusega arvutivõrkude teemale. Võimalikult kiiresti valmis saada! == BSD == BSD teemalene teos selle võimsa ja kahjuks nii vähekasutatud operatsioonisüsteemi kohta. == Python == "Those who can, teach, and those who can't, write books". Niiet siis ainuüksi enda harimiseks tuleb see raamat ette võtta. Idee tekkis küll juba aastaid tagasi aga puudusid ressursid ja aeg, nüüd paistab mõlemat olevat ning asi tuleb käima panna, täie hooga! = Ühiskondlik aktiivsus = [http://www.bsd.ee MTÜ BSD Eesti] = Lingikogu = Siia paneb ta igast sodi mis ei tohi meelest minna 1168 2512 2005-05-17T19:41:11Z 62.65.236.70 Peetrile nuputamiseks Siia alla tee koduste arvutivõrkude kohta joonis(ed) ja lisa tekst, millised nad välja näevad tüüpiliselte(kas või enda ja sõprade võrkude näidete varal). 1169 2513 2005-05-19T22:53:54Z Kabeliwaim 12 terminalvõrk terminalvõrk 1170 2514 2005-05-19T22:55:53Z Kabeliwaim 12 kodukasutaja võrk kodukasutaja võrk 1171 2515 2005-05-21T19:05:55Z Kabeliwaim 12 1172 2516 2005-05-21T19:08:16Z Kabeliwaim 12 1173 2517 2005-05-21T19:20:15Z Kabeliwaim 12 cat5 cat5 1174 2518 2005-05-21T19:26:34Z Kabeliwaim 12 koaksiaal kaabel otsikuta ja otsikuga koaksiaal kaabel otsikuta ja otsikuga 1175 2519 2005-05-21T19:54:12Z Kabeliwaim 12 1176 2520 2005-05-21T20:06:18Z Kabeliwaim 12 1177 2521 2005-05-21T20:13:30Z Kabeliwaim 12 1178 2522 2005-05-21T20:44:25Z Kabeliwaim 12 TRENDnet TW100-BRV304 Cable/DSL Advanced VPN Firewall Router TRENDnet TW100-BRV304 Cable/DSL Advanced VPN Firewall Router 1179 2523 2005-05-21T20:54:19Z Kabeliwaim 12 TRENDnet TEW-410APBplus 54Mbps 802.11g Wireless Access Point + Bridge TRENDnet TEW-410APBplus 54Mbps 802.11g Wireless Access Point + Bridge 1180 2524 2005-05-21T21:04:03Z 84.50.121.14 1) viisakas raamatus on asjad kirjas ikkagi alusest, seega kasvõi 10 lauset Charles Goldfarbist, SGML-ist ja veebi protokollist kuuluvad asja juurde või mis? 2) Oleks väga mõistlik, kui ladina kodeeringu asemel kasutataks ka näidetes tulevikku suunatuid näiteid unikoodiga! suwa 1181 2525 2005-05-21T21:43:10Z Kabeliwaim 12 1182 2526 2005-05-21T22:05:34Z Kabeliwaim 12 1183 2527 2005-05-26T02:20:39Z Ka.Ta.Na 11 BSD moved to BSD: samm sammult #REDIRECT [[BSD: samm sammult]] 1184 2528 2005-05-26T02:24:23Z Ka.Ta.Na 11 BSD: samm sammult moved to BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX #REDIRECT [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]] 1185 2529 2005-06-01T13:14:44Z Kabeliwaim 12 Serveri riistvara valimine Serveri riistvara valimine 1186 2530 2005-06-01T13:55:58Z Kabeliwaim 12 arvuti valimine arvuti valimine 1187 3924 2006-05-28T16:14:45Z 213.219.64.68 /* Windows Small Business Server 2003 esialgne seadistamine */ == Windows Small Business Server 2003 esialgne seadistamine == Kui sbs esialgne paigaldusprotsess on edukalt lõppenud, antakse administraatorile võimalus süsteemi oma vajaduste järgi häälestada. Spetsiaalne interaktiivne nimekiri ülesannetest, mis peaksid kogu häälestusprotsessi tegema oluliselt lihtsamaks, käivitub esmasel sisselogimisel. Selle aplikatsiooni nimi on To Do List. === To Do List === Peale serverioperatsioonisüsteemi paigaldamist avaneb (või kui iseenesest ei avane tuleb ise välja otsida) To Do List. Käivitada saab teda Start > Server Management > To Do List. To Do List on Windows Small Business Server 2003 poolt installatsiooni käigus vastavalt võrguoperatsioonisüsteemi paigaldaja valikutest genereeritud nimekiri ülesannetest, mis soovituslik läbida Sbs seadistamisel. To Do List sisaldab endas interaktiivseid viitasid erinevatele serveri konfiguratsiooni viisarditele nende tähtsuse järjekorras. Kui administraator mingil põhjusel otsustab To Do List soovituste asemel ise käsitsi teenuseid seadistada, võib tekkida olukord kus teenused, mis on eelnevalt sõltuvad mingi teenuse seadistusest, lihtsalt ei tööta. Läbinud edukalt kõik elemendid, mis To Do List aknas asetsevad, peaks täisfunktsionaalne võrguoperatsioonisüsteem olema töövalmis. ==== Security Best Practices ==== Esimene element To Do List nimekirjas on Security Best Practices. Security Best Practices eesmärk on tutvustada sbs administraatorile võimalikult lihtsat, loogilist, turvalist viisi süsteemi häälestamiseks, tuues välja tähtsamad ülesanded arvutivõrgu turvalisust silmas pidades. Kirjeldatakse tähtsamaid aspekte ja võimalusi arvutivõrkude turvamisel, tegemist on üldiselt kirjeldava osaga, mille peaks siiski hoolega läbi lugema. ==== Connect to the Internet ==== Teine element To Do List nimekirjas on Connect To The Internet viisard. Viisardi käivitamiseks tuleb klikata Start nuppu Connect To The Internet kõrval. Käivituma peaks Configure E-Mail and Internet Connection Wizard ==== Configure Remote Access ==== ==== Activate Your Server ==== 1188 sysop 2532 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default Current text 1189 sysop 2533 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default Default text 1190 sysop 2534 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default Name 1191 sysop 2535 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default 1192 sysop 2536 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default Warning: Page may not contain recent updates. 1193 sysop 2537 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default The database has been automatically locked while the slave database servers catch up to the master 1194 sysop 2538 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default This is a log of changes to user rights. 1195 sysop 2539 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default There seems to be a problem with your login session; this action has been canceled as a precaution against session hijacking. Please hit "back" and reload the page you came from, then try again. 1196 sysop 2540 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default SORBS DNSBL 1197 sysop 2541 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default Your IP address is listed as an open proxy in the [http://www.sorbs.net SORBS] DNSBL. You cannot create an account 1198 sysop 2542 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default Your IP address is listed as an open proxy in the [http://www.sorbs.net SORBS] DNSBL. 1199 sysop 3685 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default Title: 1200 sysop 3686 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default User: 1201 sysop 2545 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default (SQL query hidden) 1202 sysop 2546 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default Raw signatures (without automatic link) 1203 sysop 2547 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default Add this page to your watchlist [alt-w] 1204 sysop 2548 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default undo 1205 sysop 2549 2005-06-25T11:02:33Z MediaWiki default -{}- 1206 sysop 3053 2005-08-19T23:09:21Z MediaWiki default v 1207 sysop 2553 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default Added group $2 1208 sysop 2554 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default All pages ($1 namespace) 1209 sysop 2555 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default All non-articles 1210 sysop 2556 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default All pages (not in $1 namespace) 1211 sysop 2557 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default Display pages starting at: 1212 sysop 2558 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default This user is already a bureaucrat 1213 sysop 2559 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default This user is already a steward 1214 sysop 2560 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default This user is already an administrator 1215 sysop 2561 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default Permission error 1216 sysop 2562 2005-07-03T11:12:05Z MediaWiki default The action you have requested is limited to users with the "$2" permission assigned. See $1. 1217 sysop 2565 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default changed 1218 sysop 2566 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Changed group $2 1219 sysop 2567 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Confirm E-mail address 1220 sysop 3409 2005-12-02T03:50:59Z MediaWiki default Someone, probably you from IP address $1, has registered an account "$2" with this e-mail address on {{SITENAME}}. To confirm that this account really does belong to you and activate e-mail features on {{SITENAME}}, open this link in your browser: $3 If this is *not* you, don't follow the link. This confirmation code will expire at $4. 1221 sysop 2569 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Something went wrong saving your confirmation. 1222 sysop 2570 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Invalid confirmation code. The code may have expired. 1223 sysop 2571 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Your e-mail address has now been confirmed. 1224 sysop 2572 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Mail a confirmation code 1225 sysop 2573 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Could not send confirmation mail. Check address for invalid characters. 1226 sysop 2574 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Confirmation e-mail sent. 1227 sysop 2575 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default {{SITENAME}} e-mail address confirmation 1228 sysop 2576 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Your e-mail address has been confirmed. You may now log in and enjoy the wiki. 1229 sysop 2577 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default This wiki requires that you validate your e-mail address before using e-mail features. Activate the button below to send a confirmation mail to your address. The mail will include a link containing a code; load the link in your browser to confirm that your e-mail address is valid. 1230 sysop 2578 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default $1 minor edits 1231 sysop 2579 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default all 1232 sysop 2580 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Create article 1233 sysop 2581 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default created 1234 sysop 2582 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Delete and move 1235 sysop 2583 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Deleted to make way for move 1236 sysop 2584 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default ==Deletion required== The destination article "[[$1]]" already exists. Do you want to delete it to make way for the move? 1237 sysop 2585 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default [deleted] 1238 sysop 2586 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Destination filename 1239 sysop 3378 2005-12-02T02:13:21Z MediaWiki default A confirmation e-mail has been sent to the nominated e-mail address. Before any other mail is sent to the account, you will have to follow the instructions in the e-mail, to confirm that the account is actually yours. 1240 sysop 2588 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Edit this file using an external application 1241 sysop 2589 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default See the [http://meta.wikimedia.org/wiki/Help:External_editors setup instructions] for more information. 1242 sysop 3379 2005-12-02T02:13:21Z MediaWiki default E-mail 1243 sysop 3380 2005-12-02T02:13:21Z MediaWiki default Your e-mail address was authenticated on $1. 1244 sysop 2593 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Confirm your e-mail address 1245 sysop 3381 2005-12-02T02:13:21Z MediaWiki default Your e-mail address is <strong>not yet authenticated</strong>. No e-mail will be sent for any of the following features. 1246 sysop 3962 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Dear $WATCHINGUSERNAME, the {{SITENAME}} page $PAGETITLE has been $CHANGEDORCREATED on $PAGEEDITDATE by $PAGEEDITOR, see $PAGETITLE_URL for the current version. $NEWPAGE Editor's summary: $PAGESUMMARY $PAGEMINOREDIT Contact the editor: mail: $PAGEEDITOR_EMAIL wiki: $PAGEEDITOR_WIKI There will be no other notifications in case of further changes unless you visit this page. You could also reset the notification flags for all your watched pages on your watchlist. Your friendly {{SITENAME}} notification system -- To change your watchlist settings, visit {{fullurl:{{ns:special}}:Watchlist/edit}} Feedback and further assistance: {{fullurl:{{ns:help}}:Contents}} 1247 sysop 3005 2005-07-29T10:34:35Z MediaWiki default See $1 for all changes since your last visit. 1248 sysop 2597 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default {{SITENAME}} Notification Mailer 1249 sysop 2598 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default This is a new page. 1250 sysop 2599 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Mark all pages visited 1251 sysop 2600 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default {{SITENAME}} page $PAGETITLE has been $CHANGEDORCREATED by $PAGEEDITOR 1252 sysop 2603 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default content was: '$1' (and the only contributor was '$2') 1253 sysop 2604 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Aperture 1254 sysop 2605 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Author 1255 sysop 2606 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Bits per component 1256 sysop 2607 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Brightness 1257 sysop 2608 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default CFA pattern 1258 sysop 2609 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Color space 1259 sysop 2610 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default sRGB 1260 sysop 2611 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default FFFF.H 1261 sysop 2612 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Meaning of each component 1262 sysop 2613 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default does not exist 1263 sysop 2614 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Y 1264 sysop 2615 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Cb 1265 sysop 2616 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Cr 1266 sysop 2617 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default R 1267 sysop 2618 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default G 1268 sysop 2619 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default B 1269 sysop 2620 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Image compression mode 1270 sysop 2621 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Compression scheme 1271 sysop 2622 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Uncompressed 1272 sysop 2623 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default JPEG 1273 sysop 2624 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Contrast 1274 sysop 2625 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Normal 1275 sysop 2626 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Soft 1276 sysop 2627 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Hard 1277 sysop 2628 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Copyright holder 1278 sysop 2629 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Custom image processing 1279 sysop 2630 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Normal process 1280 sysop 2631 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Custom process 1281 sysop 2632 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default File change date and time 1282 sysop 2633 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Date and time of digitizing 1283 sysop 2634 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Date and time of data generation 1284 sysop 2635 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Device settings description 1285 sysop 2636 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Digital zoom ratio 1286 sysop 2637 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Exif version 1287 sysop 2638 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Exposure bias 1288 sysop 2639 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Exposure index 1289 sysop 2640 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Exposure mode 1290 sysop 2641 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Auto exposure 1291 sysop 2642 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Manual exposure 1292 sysop 2643 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Auto bracket 1293 sysop 2644 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Exposure Program 1294 sysop 2645 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Not defined 1295 sysop 2646 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Manual 1296 sysop 2647 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Normal program 1297 sysop 2648 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Aperture priority 1298 sysop 2649 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Shutter priority 1299 sysop 2650 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Creative program (biased toward depth of field) 1300 sysop 2651 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Action program (biased toward fast shutter speed) 1301 sysop 2652 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Portrait mode (for closeup photos with the background out of focus) 1302 sysop 2653 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Landscape mode (for landscape photos with the background in focus) 1303 sysop 2654 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Exposure time 1304 sysop 2655 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default File source 1305 sysop 2656 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default DSC 1306 sysop 2657 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Flash 1307 sysop 2658 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Flash energy 1308 sysop 2659 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Supported Flashpix version 1309 sysop 2660 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default F Number 1310 sysop 2661 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Lens focal length 1311 sysop 2662 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Focal length in 35 mm film 1312 sysop 2663 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Focal plane resolution unit 1313 sysop 2664 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Focal plane X resolution 1314 sysop 2665 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Focal plane Y resolution 1315 sysop 2666 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Scene control 1316 sysop 2667 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default None 1317 sysop 2668 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Low gain up 1318 sysop 2669 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default High gain up 1319 sysop 2670 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Low gain down 1320 sysop 2671 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default High gain down 1321 sysop 2672 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Altitude 1322 sysop 2673 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Altitude reference 1323 sysop 2674 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Name of GPS area 1324 sysop 2675 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default GPS date 1325 sysop 2676 2005-07-03T11:12:06Z MediaWiki default Bearing of destination 1326 sysop 2677 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Reference for bearing of destination 1327 sysop 2678 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Distance to destination 1328 sysop 2679 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Reference for distance to destination 1329 sysop 2680 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Latitude destination 1330 sysop 2681 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Reference for latitude of destination 1331 sysop 2682 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Longitude of destination 1332 sysop 2683 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Reference for longitude of destination 1333 sysop 2684 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default GPS differential correction 1334 sysop 2685 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Magnetic direction 1335 sysop 2686 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default True direction 1336 sysop 2687 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Measurement precision 1337 sysop 2688 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Direction of image 1338 sysop 2689 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Reference for direction of image 1339 sysop 2690 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Latitude 1340 sysop 2691 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default North latitude 1341 sysop 2692 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default South latitude 1342 sysop 2693 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default North or South Latitude 1343 sysop 2694 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Longitude 1344 sysop 2695 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default East longitude 1345 sysop 2696 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default West longitude 1346 sysop 2697 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default East or West Longitude 1347 sysop 2698 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Geodetic survey data used 1348 sysop 2699 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Measurement mode 1349 sysop 2700 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default 2-dimensional measurement 1350 sysop 2701 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default 3-dimensional measurement 1351 sysop 2702 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Name of GPS processing method 1352 sysop 2703 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Satellites used for measurement 1353 sysop 2704 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Speed of GPS receiver 1354 sysop 2705 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Kilometres per hour 1355 sysop 2706 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Miles per hour 1356 sysop 2707 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Knots 1357 sysop 2708 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Speed unit 1358 sysop 2709 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Receiver status 1359 sysop 2710 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Measurement in progress 1360 sysop 2711 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Measurement interoperability 1361 sysop 2712 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default GPS time (atomic clock) 1362 sysop 2713 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Direction of movement 1363 sysop 2714 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Reference for direction of movement 1364 sysop 2715 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default GPS tag version 1365 sysop 2716 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Image title 1366 sysop 2717 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Height 1367 sysop 2718 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Unique image ID 1368 sysop 2719 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Width 1369 sysop 2720 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default ISO speed rating 1370 sysop 2721 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Offset to JPEG SOI 1371 sysop 2722 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Bytes of JPEG data 1372 sysop 2723 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Light source 1373 sysop 2724 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Unknown 1374 sysop 2725 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Daylight 1375 sysop 3246 2005-11-09T22:17:58Z MediaWiki default Cloudy weather 1376 sysop 2727 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Shade 1377 sysop 2728 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Daylight fluorescent (D 5700 – 7100K) 1378 sysop 2729 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Day white fluorescent (N 4600 – 5400K) 1379 sysop 2730 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Cool white fluorescent (W 3900 – 4500K) 1380 sysop 2731 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default White fluorescent (WW 3200 – 3700K) 1381 sysop 2732 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Standard light A 1382 sysop 2733 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Standard light B 1383 sysop 2734 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Standard light C 1384 sysop 2735 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Fluorescent 1385 sysop 2736 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default D55 1386 sysop 2737 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default D65 1387 sysop 2738 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default D75 1388 sysop 2739 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default D50 1389 sysop 2740 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default ISO studio tungsten 1390 sysop 2741 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Other light source 1391 sysop 2742 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Tungsten (incandescent light) 1392 sysop 2743 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Flash 1393 sysop 2744 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Fine weather 1394 sysop 2745 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Camera manufacturer 1395 sysop 2746 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default $1 1396 sysop 2747 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Manufacturer notes 1397 sysop 2748 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Maximum land aperture 1398 sysop 2749 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Metering mode 1399 sysop 2750 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Unknown 1400 sysop 2751 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Average 1401 sysop 2752 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default CenterWeightedAverage 1402 sysop 2753 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Other 1403 sysop 2754 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Spot 1404 sysop 2755 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default MultiSpot 1405 sysop 2756 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Pattern 1406 sysop 2757 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Partial 1407 sysop 2758 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Camera model 1408 sysop 2759 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default $1 1409 sysop 2760 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Optoelectronic conversion factor 1410 sysop 2761 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Orientation 1411 sysop 2762 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Normal 1412 sysop 2763 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Flipped horizontally 1413 sysop 2764 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Rotated 180° 1414 sysop 2765 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Flipped vertically 1415 sysop 2766 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Rotated 90° CCW and flipped vertically 1416 sysop 3007 2005-07-29T10:34:36Z MediaWiki default Rotated 90° CW 1417 sysop 3008 2005-07-29T10:34:36Z MediaWiki default Rotated 90° CW and flipped vertically 1418 sysop 2769 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Rotated 90° CCW 1419 sysop 2770 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Pixel composition 1420 sysop 2771 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default RGB 1421 sysop 2772 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default YCbCr 1422 sysop 3963 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Valid image height 1423 sysop 2774 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Valid image width 1424 sysop 2775 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Data arrangement 1425 sysop 2776 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default chunky format 1426 sysop 2777 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default planar format 1427 sysop 2778 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Chromaticities of primarities 1428 sysop 2779 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Pair of black and white reference values 1429 sysop 2780 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Related audio file 1430 sysop 2781 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Unit of X and Y resolution 1431 sysop 2782 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default inches 1432 sysop 2783 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default centimetres 1433 sysop 2784 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Number of rows per strip 1434 sysop 2785 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Number of components 1435 sysop 2786 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Saturation 1436 sysop 2787 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Normal 1437 sysop 2788 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Low saturation 1438 sysop 2789 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default High saturation 1439 sysop 2790 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Scene capture type 1440 sysop 2791 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Standard 1441 sysop 2792 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Landscape 1442 sysop 2793 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Portrait 1443 sysop 2794 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Night scene 1444 sysop 2795 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Scene type 1445 sysop 2796 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default A directly photographed image 1446 sysop 2797 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Sensing method 1447 sysop 2798 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Undefined 1448 sysop 2799 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default One-chip color area sensor 1449 sysop 2800 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Two-chip color area sensor 1450 sysop 2801 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Three-chip color area sensor 1451 sysop 2802 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Color sequential area sensor 1452 sysop 2803 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Trilinear sensor 1453 sysop 2804 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Color sequential linear sensor 1454 sysop 2805 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Sharpness 1455 sysop 2806 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Normal 1456 sysop 2807 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Soft 1457 sysop 2808 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Hard 1458 sysop 2809 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Shutter speed 1459 sysop 2810 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Software used 1460 sysop 2811 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default $1 1461 sysop 2812 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Spatial frequency response 1462 sysop 2813 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Spectral sensitivity 1463 sysop 2814 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Bytes per compressed strip 1464 sysop 2815 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Image data location 1465 sysop 2816 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Subject area 1466 sysop 2817 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Subject distance 1467 sysop 2818 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Subject distance range 1468 sysop 2819 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Unknown 1469 sysop 2820 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Macro 1470 sysop 2821 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Close view 1471 sysop 2822 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Distant view 1472 sysop 2823 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Subject location 1473 sysop 2824 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default DateTime subseconds 1474 sysop 2825 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default DateTimeDigitized subseconds 1475 sysop 2826 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default DateTimeOriginal subseconds 1476 sysop 2827 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Transfer function 1477 sysop 2828 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default User comments 1478 sysop 2829 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default White Balance 1479 sysop 2830 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Auto white balance 1480 sysop 2831 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Manual white balance 1481 sysop 2832 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default White point chromaticity 1482 sysop 3010 2005-07-29T10:34:36Z MediaWiki default Horizontal resolution 1483 sysop 2834 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Color space transformation matrix coefficients 1484 sysop 2835 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Y and C positioning 1485 sysop 2836 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Subsampling ratio of Y to C 1486 sysop 3013 2005-07-29T10:34:36Z MediaWiki default Vertical resolution 1487 sysop 2839 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default There was either an external authentication database error or you are not allowed to update your external account. 1488 sysop 2840 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default $1KB, MIME type: <code>$2</code> 1489 sysop 2841 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Files 1490 sysop 2843 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Trusted users able to block users and delete articles 1491 sysop 2844 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Administrator 1492 sysop 2845 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Anonymous users 1493 sysop 2846 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Anonymous 1494 sysop 2847 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default The bureaucrat group is able to make sysops 1495 sysop 2848 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Bureaucrat 1496 sysop 2849 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default General logged in users 1497 sysop 2850 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default User 1498 sysop 2851 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Full access 1499 sysop 2852 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Steward 1500 sysop 2853 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default grouprights level 1501 sysop 2854 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default User groups 1502 sysop 2855 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Add group 1503 sysop 2856 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default A group of that name already exists 1504 sysop 2857 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Edit group 1505 sysop 2858 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Group description (max 255 characters):<br /> 1506 sysop 2859 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Group name: 1507 sysop 2860 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default If the name or description starts with a colon, the remainder will be treated as a message name, and hence the text will be localised using the MediaWiki namespace 1508 sysop 2861 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Existing groups 1509 sysop 2862 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Existing groups: 1510 sysop 2863 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Manage group rights 1511 sysop 2864 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Please specify a valid group name 1512 sysop 2865 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default ID || Name || Description || Rights 1513 sysop 2866 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Earliest 1514 sysop 2867 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Latest 1515 sysop 2868 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default all 1516 sysop 2869 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Destination title is of a special type; cannot move pages into that namespace. 1517 sysop 2870 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Transwiki import 1518 sysop 2871 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default No transwiki import sources have been defined and direct history uploads are disabled. 1519 sysop 3385 2005-12-02T02:13:22Z MediaWiki default The e-mail address cannot be accepted as it appears to have an invalid format. Please enter a well-formatted address or empty that field. 1520 sysop 2873 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Invert selection 1521 sysop 2874 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default IP Address or username 1522 sysop 3014 2005-07-29T10:34:36Z MediaWiki default 2 hours:2 hours,1 day:1 day,3 days:3 days,1 week:1 week,2 weeks:2 weeks,1 month:1 month,3 months:3 months,6 months:6 months,1 year:1 year,infinite:infinite 1523 sysop 2876 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default Other time 1524 sysop 2877 2005-07-03T11:12:07Z MediaWiki default other 1525 sysop 4005 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default '''Warning''': This file may contain malicious code, by executing it your system may be compromised.<hr /> 1526 sysop 2881 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Metadata 1527 sysop 2882 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Wikipedia:Metadata 1528 sysop 2883 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Move log 1529 sysop 2884 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Below is a list of page moved. 1530 sysop 2886 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Reason 1531 sysop 2887 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Namespace: 1532 sysop 4009 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Specify an e-mail address for these features to work. 1533 sysop 3133 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default No file by this name exists, you can $1. 1534 sysop 2891 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default [$1] 1535 sysop 2892 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default [$1 watching user/s] 1536 sysop 2893 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Your password is too short. It must have at least $1 characters. 1537 sysop 3018 2005-07-29T10:34:37Z MediaWiki default * <strong>E-post</strong> (pole kohustuslik): Võimaldab inimestel Teiega veebisaidi kaudu ühendust võtta, ilma et Te peaksite neile oma meiliaadressi avaldama, samuti on sellest kasu, kui unustate parooli. 1538 sysop 3390 2005-12-02T02:13:23Z MediaWiki default This address is also used to send you e-mail notifications if you enabled the options. 1539 sysop 3019 2005-07-29T10:34:37Z MediaWiki default * <strong>Tegelik nimi</strong> (pole kohustuslik): kui otsustate selle avaldada, kasutatakse seda Teie tööpanuse seostamiseks Teiega.<br /> 1540 sysop 2901 2005-07-03T11:12:08Z MediaWiki default Print 1541 sysop 2906 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default all 1542 sysop 2907 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Renamed group $2 to $3 1543 sysop 2908 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Restricted special pages 1544 sysop 2909 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default revert 1545 sysop 2910 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default [Interwiki transcluding is disabled] 1546 sysop 3022 2005-07-29T10:34:37Z MediaWiki default [Template fetch failed for $1; sorry] 1547 sysop 2912 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default [URL is too long; sorry] 1548 sysop 2914 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Search full text 1549 sysop 2915 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Source and destination titles are the same; can't move a page over itself. 1550 sysop 2917 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Set steward flag 1551 sysop 3139 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default Please see the $1 for further information. 1552 sysop 2920 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Show changes 1553 sysop 3413 2005-12-02T03:51:01Z MediaWiki default * navigation ** mainpage|mainpage ** portal-url|portal ** currentevents-url|currentevents ** recentchanges-url|recentchanges ** randompage-url|randompage ** helppage|help ** sitesupport-url|sitesupport 1554 sysop 2922 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Source filename 1555 sysop 3513 2006-01-01T12:16:25Z MediaWiki default Thumbnail size: 1556 sysop 3394 2005-12-02T02:13:24Z MediaWiki default E-mail me also for minor edits of pages 1557 sysop 3395 2005-12-02T02:13:24Z MediaWiki default Reveal my e-mail address in notification mails 1558 sysop 3396 2005-12-02T02:13:24Z MediaWiki default E-mail me when my user talk page is changed 1559 sysop 4042 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default E-mail me when a page I'm watching is changed 1560 sysop 2928 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Use external diff by default 1561 sysop 2929 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Use external editor by default 1562 sysop 2930 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Show the number of watching users 1563 sysop 4046 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Show which changes you made to the text. [alt-v] 1564 sysop 2932 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Try exact match 1565 sysop 2933 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Taasta 1 muudatust 1566 sysop 2935 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default The upload directory ($1) is not writable by the webserver. 1567 sysop 2937 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default [$1 Upload a new version of this file] 1568 sysop 3724 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default This file contains HTML or script code that may be erroneously be interpreted by a web browser. 1569 sysop 2940 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default The file contains a virus! Details: $1 1570 sysop 2941 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default User rights management 1571 sysop 2942 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Edit user groups 1572 sysop 2943 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Available groups: 1573 sysop 2944 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Select groups you want the user to be removed from or added to. Unselected groups will not be changed. You can deselect a group with CTRL + Left Click 1574 sysop 2945 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Member of: 1575 sysop 2946 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Changed group membership from $1 to $2 1576 sysop 2947 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Manage user groups 1577 sysop 3516 2006-01-01T12:16:26Z MediaWiki default Enter a username: 1578 sysop 2949 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Add 1579 sysop 2951 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Delete 1580 sysop 2952 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default _User \ ^Topic 1581 sysop 2953 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default User $1 1582 sysop 2955 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Check this box if you really mean it! 1583 sysop 2956 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default <th>#</th><th>Topic</th><th>Range</th><th>Action</th> 1584 sysop 2957 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default My validation overview 1585 sysop 2958 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default No 1586 sysop 2959 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default $1 of $2 1587 sysop 2960 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Revisions for $1 1588 sysop 2961 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default See the validation statistics for "$1" <a href="$2">here</a> 1589 sysop 2962 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Revision 1590 sysop 2963 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Your ratings have been stored! 1591 sysop 2964 2005-07-03T11:12:09Z MediaWiki default Revision #$1 1592 sysop 2965 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Revision of $1 1593 sysop 2966 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default details 1594 sysop 2967 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Show my validations 1595 sysop 2968 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Time 1596 sysop 2969 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Project:Validation topics 1597 sysop 2970 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Validation overview of user $1 1598 sysop 2971 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Validation of "$1" 1599 sysop 2973 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Change this text <a href="{{SERVER}}{{localurl:MediaWiki:Val_votepage_intro}}">here</a>! 1600 sysop 2974 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default <b>Never, <i>ever</i>, change something here without <i>explicit</i> community consensus!</b> 1601 sysop 2975 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Yes 1602 sysop 2976 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default is 1603 sysop 2977 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default iz 1604 sysop 2978 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Version $1 of MediaWiki required 1605 sysop 2979 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Version $1 of MediaWiki is required to use this page. See [[Special:Version]] 1606 sysop 2980 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Views 1607 sysop 2983 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default all 1608 sysop 2984 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default all 1609 sysop 3405 2005-12-02T02:13:24Z MediaWiki default * E-mail notification is enabled. 1610 sysop 2986 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default * Pages which have been changed since you last visited them are shown in '''bold''' 1611 sysop 2987 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Hide 1612 sysop 4071 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default $1 my edits 1613 sysop 2989 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Show 1614 sysop 2990 2005-07-03T11:12:10Z MediaWiki default Your domain 1615 3604 2006-01-28T21:15:24Z Nene 1 mis üldse see peatükk sisaldama peaks Elemendid ja atribuudid, mida see peatükk võiks käsitleda: * <code>&lt;form action="" method="" enctype="" accept="" accept-charset=""&gt;</code> * <code>&lt;input type="" name="" value="" size="" maxlength="" checked="" src="" /&gt;</code> * <code>&lt;button name="" value="" type="" /&gt;</code> * <code>&lt;select name="" size="" multiple="" &gt;</code> * <code>&lt;optgroup label=""&gt;</code> * <code>&lt;option label="" selected="" value=""&gt;</code> * <code>&lt;textarea name="" rows="" cols=""&gt;</code> * <code>&lt;label for=""&gt;</code> * <code>&lt;fieldset&gt;</code> * <code>&lt;legend&gt;</code> * <code>&lt;x tabindex=""&gt;</code> * <code>&lt;x accesskey=""&gt;</code> * <code>&lt;x disabled=""&gt;</code> * <code>&lt;x readonly=""&gt;</code> 1616 sysop 3006 2005-07-29T10:34:35Z MediaWiki default inches 1617 sysop 3009 2005-07-29T10:34:36Z MediaWiki default $1 metres 1618 sysop 3011 2005-07-29T10:34:36Z MediaWiki default $1 dpc 1619 sysop 3012 2005-07-29T10:34:36Z MediaWiki default $1 dpi 1620 sysop 3023 2005-07-29T10:34:37Z MediaWiki default - 1621 sysop 3027 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default (Preview) 1622 sysop 3415 2005-12-02T03:51:01Z MediaWiki default ; $4$5 : [$2 $1] 1623 sysop 3498 2005-12-22T07:08:50Z MediaWiki default <div id="mw_trackbacks"> Trackbacks for this article:<br /> $1 </div> 1624 sysop 3032 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default The trackback was successfully deleted. 1625 sysop 3417 2005-12-02T03:51:01Z MediaWiki default ; $4$5 : [$2 $1]: <nowiki>$3</nowiki> 1626 sysop 3034 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default Trackback 1627 sysop 3035 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default ([$1 Delete]) 1628 sysop 3037 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default Always 1629 sysop 3038 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default Browser default 1630 sysop 3039 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default Never 1631 sysop 3040 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default Unused categories 1632 sysop 3041 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default The following category pages exist although no other article or category make use of them. 1633 sysop 3043 2005-07-29T10:34:38Z MediaWiki default See the validation statistics for "$1" <a href="$2">here</a> 1634 3047 2005-08-16T19:53:32Z 213.219.73.55 if(see on tõene) { tee seda; } else { tee toda; } 1635 3158 2005-09-28T05:14:26Z 217.159.160.167 /* jutumärkide abil */ PHP-s on kaheksa andmetüüpi: * tõeväärtus * täisarv * ujukomaarv * sõne * massiiv * objekt * resurss * null ==sõne== Sõne (string) on suvaline märgijada (tekst). Sõne saab luua kolmel viisil: * ülakomade abil * jutumärkide abil * heredoc süntaksi abil ===ülakomade abil=== Kergeim viis sõne loomiseks on kasutada ülakomasid (' märk) <nowiki><?php echo 'olen sõne'; echo 'sõne võib olla mitme- realine'; // kui soovida ülakomades omakorda ülakoma kasutada, // tuleb kasutada põgemist alltoodud viisil: echo 'olen\'d ikke, siin pole midagi keerulist'; // väljastab: ülakomades ei saa kasutada erimärke nagu \n või \t echo 'ülakomades ei saa kasutada erimärke nagu \n või \t'; // väljastab: samuti ei ole ülakomades võimalik kasutada $muutujaid echo 'samuti ei ole ülakomades võimalik kasutada $muutujaid'; ?></nowiki> ===jutumärkide abil=== Luues sõne jutumärkide (") abil on võimalik kasutada järgnevaid erimärke: <table border="1"> <tr> <td>\n</td> <td>reavahetus</td> </tr> <tr> <td>\r</td> <td>tagasijooks</td> </tr> <tr> <td>\t</td> <td>tabeldus</td> </tr> <tr> <td>\\</td> <td>\ (kaldkriips)</td> </tr> <tr> <td>\$</td> <td>dollari-märk</td> </tr> <tr> <td>\"</td> <td>jutumärk</td> </tr> <tr> <td>\[0-7]{1,3}</td> <td>regulaaravaldisele vastav märk kaheksandkujul</td> </tr> <tr> <td>\x[0-9A-Fa-f]{1,2}</td> <td>regulaaravaldisele vastav märk kuueteistkümnendkujul</td> </tr> </table> 1636 3051 2005-08-19T11:03:56Z 213.168.16.3 /* Selle raamatu eesmärk */ ==Selle raamatu eesmärk== Sellegi raamatu puhul tuleks kõigepealt mõelda, mis on kogu selle teksti eesmärk. Mul on tunne, et hetkel liigub see asi suunas "PHP manuaali eestikeelne koopia", mis minu arvates on üpris mõttetu ettevõtmine. Ma arvan, et enamik rahvast kasutab nii või naa ametlikku manuaali, kui on tarvis teada saada mõne funktsiooni täpset süntaksit. Kuna IMHO peaks selle raamatu eeldatavaks lugejaskonnaks olema ikkagi need, kes alles seda keelt tundma õpivad, siis oleks vast parem jagada õpetust teemade kaupa, alustades lihtsamatest asjadest ja liikudes keerukamate probleemide poole. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 08:11, 19 august 2005 (UTC) ==Manuaali tõlkimisest== Manuaali, eriti funktsioonide osa tõlkimine, on mõttetu ka minuarust. Küll on aga manuaali "language reference" osas paljugi sellist, mida sealt tõlkida võiks. Tunnen mitmeid noori php-huvilisi, kelle ingliskeele oskused on veel tagasihoidlikud ning neile ühtede ja samade algtõdede seletamine on ammu juba tüütavaks muutunud :P 1637 sysop 3060 2005-08-19T23:09:22Z MediaWiki default expires $1 1638 sysop 3061 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default infinite 1639 sysop 3062 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default The blocklist is empty. 1640 sysop 3064 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default /^(.*?)([a-zA-Z\x80-\xff]+)$/sD 1641 sysop 3066 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default Most linked to pages 1642 sysop 3067 2005-08-19T23:09:23Z MediaWiki default all 1643 sysop 3074 2005-08-19T23:09:24Z MediaWiki default one deleted edit 1644 sysop 3082 2005-08-19T23:09:24Z MediaWiki default px 1645 3086 2005-08-20T15:16:22Z 193.40.74.238 [http://validator.w3.org W3C validaator] 1646 3091 2005-08-22T16:15:18Z Jyriruut 15 /* Korp!Revelia entsüklopeedia */ == Korp!Revelia entsüklopeedia == A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y === WWW === [http://www.revelia.ee Korp! Revelia] 1647 3117 2005-08-22T18:02:28Z Jyriruut 15 /* A!D! */ ==Aabloo, Alvo== – (Abloid) revelus, taasasutajaliige. 24.11.1965 (Tartu), c.1989 I, phys. Taasasutatud vilistlaskogu esimene esimees. Tartu Ülikooli Eksperimentaalfüüsika ja Tehnoloogia Instituut, rakendusfüüsika õppetooli kompuuterfüüsika dotsent, robotite ehitaja. ==aasimine== – peen tögamine. Tuletatud ladina keelest: ''asinus'' – eesel, kelleks tahetakse vestluskaaslast teha. == aastapäeva üldine sidepidamine paguluses == – tänaseks hääbunud traditsioon, mille kohaselt korp! Revelia aastapäeval 3. detsembril või sellele lähimal laupäeval tõusid kõik koondise liikmed enne kindlaksmääratud ja igale liikmele teatatud kellaajal, ükskõik kus nad viibisid, minutiliseks vaikuseks, et mõelda üksteisele ja mälestada manalasse varisenud liikmeid. Mälestatati neid, kes olid langenud Eesti eest võideldes, kommunistide ohvreid, meenutati neid, kes on viibinud süütuina Nõukogude Liidu vangilaagreis, meenutati tänulikus meeles kõikide reveluste vanemaid, abikaasasid, lapsi ja omakseid, kes on varisenud manalasse. Seejärel tõsteti klaas ja joodi kõigi reveluste, nende perekondade ja lähedaste terviseks. “Sel momendil ei lahuta meid ükski kaugus, maa või merepiir ega ka riikide piirid. Me teame, et samal momendil me mõtleme üksteisele,” kirjutas selle traditsiooni looja vil! Harald Raudsepp. Traditsioon algatati USAs 1957. aastal, teised koondised liitusid 1958. Reeglina võeti mälestushetke ajaks USA idaranniku aeg kell 21. Pühalikule momendile eelnes koondise esimehe sõnavõtt mälestusmomendi sisust ja tähtsusest, mis lõppes täpselt mälestusmomendi algusega. ==Aavik, Georg== – revelus. 06.05.1901-05.01.1969 (Tartu), c. 1945, med. Maetud Tartu Raadi kalmistule. ==Aavik, Juhan== – revelus, liitus vilistlaskoguga paguluses. 29.01.1884 (Viljandimaa, Holstre vald) - 26.11.1982 (Stockholm). Helilooja ja dirigent, professor (1928). Sündis Pulleritsu kooliõpetaja pojana. Ema, Epp Ainsoni, onu oli Mihkel Veske. 1901 astus Peterburi konservatooriumi, kus lõpetas 1907 trompeti- ja 1911 kompositsiooniklassi. 1911-1914 töötas “Vanemuise” teatri muusikajuhina. 1919-1925 Tartu Kõrgema Muusikakooli (praegune Elleri-kool) esimene direktor. 1911-1925 “Vanemuise” segakoori ja orkestri dirigent. 1923 astus Veljesto liikmeks. Aastast 1925 Tallinnas. 1933. aastani “Estonia” teatri muusikajuht ja dirigent. Samal ajal Tallinna konservatooriumi õppejõud. 1933-1940 ja 1941-1944 Tallinna konservatooriumi direktor. Tema ajal saavutati 1935 konservatooriumi riigistamine. IX, X ja XI laulupeo üldjuht. Aastast 1944 Rootsis. Maetud Stockholmi. Helilooming: on põhiliselt lüüriline ning tugineb rahvaviisidele. 17 laulu segakoorile “Kodurajalt” (1910), “Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile” (1929), ooper “Sügisunelm” (1939), sümfoonia d-moll (1946) ja e-moll (1948), jõululaul “Läbi lume sahiseva”. Revelia ametliku laulu “Hoia, Jumal, Eestit” autor. Raamatud: “Eesti muusika ajalugu I-IV” ja mälestusraamatu “Muusika radadelt” (Toronto, 1959). Autasud: Valgetäht III (1935), Kotkarist III (1934), Läti KTO (1933). [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=9 Eesti biograafiline andmebaas ISIK ] ==Aavik, Martti== – (Šeik) rotalus, kes tegi Reveliaga kaasa 1997. aasta Ungari pulma. ==abiesimees== – subsenior. Esimehe parem käsi ja asendaja. E! liige. ==abikirjatoimetaja== – subscriba. Kirjatoimetaja abiline ja asendaja. L!E! liige. ==abilaekur== – laekuri abiline ja asendaja. L!E! liige. ==Abloid== – vt. [[#Aabloo, Alvo|Aabloo, Alvo]] ==Åbo Nation== – rootsi tudengiorganisatsioon Helsingis. Värvid: kuld (kitsas)-sinine (keskmine)-hõbe(lai)-sinine (keskmine)-kuld (kitsas). [http://www.helsinki.fi/jarj/abo/index.shtml http://www.helsinki.fi/jarj/abo/index.shtml] ==A!D!== – [[#Arminia Dorpatensis|korp! Arminia Dorpatensis]]. ==ad libitum== – (lad) soovi kohaselt. Vastus ettejoomisel kui ei soovi mõõtu põhjani juua, vaid oma tahte järgi lonksata. ==ad locam== – (lad) kohale. Vanamehe või magister bibendi käsklus kohtadele istumiseks. ==ad locas== – (lad) kohtadele. ==ad pedes== – (lad) püsti. ==Adler, Andres== – revelus. 11.06.1948 Kanadas. Raadioamatöör Argentiinas, Bariloches(?) [http://www.eesti.ca/main.php?op=article&articleid=6550 http://www.eesti.ca/main.php?op=article&articleid=6550] ==Aestia== – nimi, mille all üritas EÜS-ist lahku löönud hilisem Fraternitas Estica end 1904 korporatsiooniks registreerida. Toona valitud värvikombinatsioon oli roheline-valge-must. Korp!-i registreerimine takerdus 1905. aasta revolutsiooni sündmustesse ja hiljem otsustati ümber nii nimi kui värvid. ==Age quad agis!== – (lad.) “Tee, mis teed!” Korp! Leola lipukiri. ==Ahokainen, Olli== – revelus. 03.11.1961 Soome, c. 1994 I, hist. Mitmekordne vanamees. Abielludes ungarlanna Judithiga, pidas 1997 suvel võimsa pulma Ungaris, kus osales ka bussitäis revelusi. ==AK!== – (A/K) vt. [[#aukohus]]. ==akadeemia== – kõrgkool. Sõna on tulnud kreeka keelest “Akademeia” – atika muinaskangelasele, Akademosele pühendatud hiis Ateena lähedal, kus Platon õpetas ja oma kooli pidas. ==akadeemiline ema== – korporatsiooni värvikandja, kelle määrab rebasele tema teadmata rebase akadeemiline isa. Akadeemiline ema jälgib noorliiget kriitilise pilguga ja annab sellest ülevaate noorliikmele värvide andmise arutamise koosolekul. Värvide andmisel võib noorliige arvata ühe korra, kes on tema akadeemiline ema. Õige arvamise korral….….Akadeemiline ema asetab noorliikme rinnale esimese värvilindina kommersilindi. Naiskorporatsioonides on akadeemiline emavõrdväärne meeskorporatsioonide akadeemilise isaga. ==akadeemiline isa== – (lad. pater) korporatsiooni värvikandja, kelle rebane valib (tavaliselt nädala jooksul) endale usaldusmeheks ja teejuhatajaks korporatsiooni ellu. Akadeemiline isa valib rebase teadmata akadeemilise ema. Akadeemilise isa ülesanne on varustada oma rebane lauluraamatu ja konvendi võtmega. Kui noorliige on akadeemilise isa arvates värvide saamiseks küps, esitab ta värvikandjate koosolekule vastava ettepaneku ja korjab rapiirikorvi salajase hääletuse kaardid. Akadeemiline isa asetab värvide andmisel noorliikmele pähe oma tekli, millega saab noorliige kolmeks päevaks oma akadeemilise isa akadeemilise vanuse. Akadeemiline isa täidab need kolm päeva rebase ülesandeid. ==akadeemiline poeg== – (lad. filius) akadeemilise isa poolt kureeritav korporatsiooni liige. ==akadeemiline suguvõsa== – akadeemilise isa liini pidi hargnev sugupuu. ==akadeemiline tütar== – akadeemilise ema poolt kureeritav liige naiskorporatsioonis. ==akadeemiline vanus== – korporatsiooni astumisest alates vilistlaskokku astumiseni arvestatav vanus: rebane (esimene aasta), noormaja (teine aasta), vanamaja (kolmas aasta), vägavanamaja (neljas aasta), sammalpea (viies aasta), kulupea (kuues aasta), kuldrebane (seitsmes aasta), kahekordne kuldrebane (kaheksas aasta) jne. Vilistlaste puhul akadeemilist vanust ei märgita, mitteametlikult võib selleks lugeda vanust, milleni vilistlaskokku astudes jõuti. ==akadeemiline veerand== – ülikooli traditsioon alustada loenguid 15 minutit peale täistundi. Hilinejate ettekääne igale poole veerand tundi hiljem jõuda. ==akadeemiline vend== – [[#akadeemiline isa|akadeemilise isa]] teine [[#akadeemiline poeg]]. ==akadeemiline õde== – akadeemilise ema teine akadeemiline tütar naiskorporatsioonis. ==Alakivi, Uku== – revelus. 22.01.1939, c.1990 II, rer.nat. Liitus vilistlaskoguga. Keskkonnainspektsiooni Tartu osakonna juhataja. Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliige. Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni liige. ==Alakivi, Juhan== – revelus. iur. ==A. Le Coq & Co.== – Belgia kaupmees Albert Le Coqi 1807 Londonis asutatud firma, mis tegeles kohalike õlletehaste toodangu villimise ja Venemaale turustamisega. Varustas porteriga keiserlikku õukonda. Levima hakanud võltsingute vältimiseks otsustati rajada oma porteritehas Venemaale. Sobivaks leiti Tartu õlletehas (vt), mis osteti ära ja hakkas 22. aprillist 1913 kandma nime AS A. Le Coq. ==Allas, Eduard== – revelus. 03.02.1910, c. 1934, rer.silv. Austraalia. ==Allgemeine Burschenschaft== – asutatud 1803. ==Alma Mater== – ülikool, (lad) toitev ema (alere - imetama, toitma). Roomlased andsid selle tiitli jumalannadele (nt. põllunduse jumalanna Ceres ja maajumalanna Kybele). Ülikooli kohta võeti termin kasutusele kirjalike allikate järgi 1710 Inglismaal. ==Altosaar, Nikolai== – revelus. c. 1934, rer.silv. ==alter Herr== – vilistlane saksa korporatsioonis. ==altes Haus== – (sks.) vanamaja. ==alumni== – (lad) õpilased, toidetavad (ainsus: (m) alumnus, (n) alumna) Tuleneb sõnast alere – imetama, toitma. Kasutusel ka ülikooli vilistlaste tähenduses. ==Amandus, Elmar== – revelus. med. Eesti ==ametlik istang== – ametliku korraga piduüritus. Vt. nt. ametlik õllelaud. ==ametlikud laulud== – laulud, mida lauldakse määratud üritustel määratud korras ja ilma lauludele tavaliselt järgnevate hüüdudeta. Revelias: “Lipulaul”, “Hoia, Jumal, Eestit”, “Leinalaul”, “Hellad vennad, astkem kokku” ja “Vennastuslaul”. ==ametlik viinalaud== – sisuliselt ametliku õllelaua korra järgi toimuv pidulik istang, kus laua katteks on viin, heeringas, hapukoor ja sibul (tavaliselt vabariigi aastapäeval). ==ametlik õllelaud== – kindla korra järgi toimuv õllelaud, kus lauludeks ja sõnavõttudeks tuleb küsida vanamehelt või magister bibendilt luba (cantus peto, verbum peto). Samuti ei tohi värvikandjad loata lauast lahkuda (tempus peto, tempus peto ad finitum). Traditsiooniliselt on Revelia ametliku õllelaua esimeseks lauluks “Rahvahulgad, tulge kokku”. ==Ambos, Johannes== – revelus. c. 1934, iur. ==amica== – (lad.) sõbranna (amicus sõber). Korp! Amicitia liige. ==Amicitia== – (lad.) sõprus. (C!A!; K!A!) naiskorporatsioon Tartus. Asutatud 21.11.1924. Värvid: sirelililla-tumeroheline-kuldne (julgus, lootus, ausus). Legendi järgi tekkis idee sirelioksast kuldses vaasis. Lipukiri: “Per aspera ad astra!”. Tegevus taastati ametlikult Tartu Ülikooli nõukogus registreerimisega 28.04.1989. Sõpruslepingud Läti korp! Imeriaga (1939) ja Wiipurilainen Osakuntaga (1991). Korter Kastani 65-2. www.amicitia.ee ==Amore, more, ore, re firmantur amicitiae!== – korp! Limuvia lipukiri. ==Andrei, Johannes== – revelus. c. 1934, iur. ==Andronov, Gleb== – revelus. c. 1934, iur. ==Anier, Robert== – revelus. 16.06.1894, iur. Kunstnik. USA ==Anja, Kaljo== – revelus. 04.03.1926, c. 1959, p.eng. Kanada ==apollo== – üldmüts. Valge põhja ja musta servaga üldine üliõpilastekkel. Nimi on tuletatud Apollo templi märgist tekli noka kohal. ==arbiter bibendi== – sama mis magister bibendi. ==arhivaar== – konvendi arhiivi ning raamatukogu hoidja ja korrastaja. L!E! liige. Peab arvet väljalaenatud raamatute kohta.Valitakse semestri alguse üldkoosolekul. ==Arminia Dorpatensis== – kristlik meeskorporatsioon Tartus. Värvid: must-valge-vanakuldne (tõsidus, sihikindlus, mõõdukus; puhtus, ustavus, vabadus; rõõm, noorus). Ka rebased kannavad linte, mis on must-kuldsed hõbedase ääristusega. Pidulikel puhkudel on rebasvanema, seeniori ja peomeistri peakatteks tekli asemel cervis (ilma nokata tikitud peakate, rebasvanemal koos rebase sabaga) ja nad kannavad musti, nööridega ilustatud pikki kuubi. Lipukiri: Deus-Libertas-Patria (Jumal-Vabadus-Isamaa). Registreeriti Tartu Ülikooli juures 24.10.1860. Alguse sai organisatsioon Theologischer Abendi nime all 24.10.1850. aastal, mida organisatsioon tähistab sünnipäevana. Arminia Dorpatensise nimi võeti 27.11.1859. Aastal 1862 sai A!D! Wingolfi liidu liikmeks. 1865. aastal võeti Tartu Chargierten Conventi. Aasta hiljem astus A!D! osaks saadud solvangute pärast Chargierten Convendist välja ja teatas enda laialiminekust. Vilistlaskogu jätkas siiski tegevust ja 1870ndatel üritati tulutult end taas registreerida. 1900 tähistati suurejooneliselt Arminia 50. aastapäeva Riias, Peterburis ja Tartus. Kuni 1934. aastani hoidis Arminia traditsioone elus 1923. aastal asutatud Danzigi Wingolf. 1970. aastal läks Arminia vilistlaskogu ametlikult laiali. Organisatsioon taasasutati 02.05.1994 Tartus. 1997. võeti Arminia taas vastu Wingolfi liidu liikmeks. Aadress: Tartu, Õpetaja 11. [http://www.arminia.ee http://www.arminia.ee] ==Arold, Tõnu== – revelus. 20.12.1979-25.10.1998, c.1997 II, phil. Maetud Torma kalmistule. ==Arold, Uku== – revelus. 17.10.1977, c.1996 II, psych. Kaitsejõudude peastaap, nooremleitnant (2003) ==Arro, Karl== – (Utt) rotalus. 20.07.1973. Tegi kaasa 1997. suve Ungari pulma. ==Arro, Robert== – revelus. c.1934, med ==asjaajamiskoosolek== – reeglina õppetöö ajal iganädalane koosolek jooksvate küsimuste arutamiseks. Majandusliku kodukorra järgi otsustab asjaajamiskoosolek L!E! ettepanekuid ürituste eelarvete kohta, määrab toimkondi, otsustab maksutähtaegade ning väikelaenude andmise ja võtmise üle. Samuti on asjaajamiskoosolekul õigus vaidlustada L!E! otsusega tehtud väljaminekuid ning nõuda otsuse langetajailt erandkorras nende hüvitamist. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 Tartus viibivatest tegevliigetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte poolitumisel otsustab koosoleku juhataja hääl. Koosoleku algul loetakse ette päevakord, mille esimeseks punktiks on tavaliselt ülevaade vahepealsel ajal toimunud kirjavahetusest. Regulaarsete asjaajamiskoosolekute nädalapäev ja aeg määratakse tavaliselt semestri esimesel koosolekul. Ebaregulaarsest asjaajamiskoosolekust peab ette teatama vähemalt üks päev varem. ==ASM== – vt asotsiaalministeerium. ==asotsiaalministeerium== – (ASM) Revelias 1996 loodud mittekarskusühing, mis edendab asotsiaalsust ja parmluse üllaid põhimõtteid. Ministeeriumile sarnase ülesehitusega on ASM juhiks minister (1996-2004 Allan Park, 2004.. Tarmo Tagen). On olemas kantslerid ja osakonnad. Nt. pildi kanistrisse rebimise osakond, mis sündis reisil Olli Ahokaineni pulma, Ungaris Egeri veinikeldrites, kus müüdi veini plastkanistritega. Osakonna juhatajaks tõusis Ülo Kaasik. Eesti meedias saavutanud tähelepanu Rasmus Ruuda koostatud pressiteadetega Aasta Parmu valimistest. www.asm.ee ==asutajaliikmed== – Revelia asutajaliikmed on Karl Hanson agr. Ugala, Martin Hendrikson med. Sakala, Julian/Peeter Karolin rer. merc. Sakala, Jakob Kükamees agr. Sakala, Arthur Luik jur. Sakala, Johannes Matt agr. Ugala, Arnold Mägar agr. metsik, Mihkel Nanelson med. Sakala, Herbert Norman med. Frat. Academica – baltisaksa korp! värvidega violett-sini-valge, Artur Odrats rer. merc. metsik, Johannes Põderson jur. Sakala ==aukohus== – auvahekorra lahendamiseks moodustatav kohus, kuhu kuuluvad kummagi poole esindaja (kuramaator) ja nende poolt valitud erapooletu aukohtunik. ==Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne== – Korp! Rotalia lipukiri. ==auvahekord== – solvangute lahendamise viis, kus au haavamisele tuleb reageerida väljakutse esitamisega. EKL-i meeste ringis esitatakse väljakutse solvajale sõnadega: “Sa oled väljakutsutud!” EÜS-is esitatakse väljakutse sõnadega: “Ma kutsun su välja!” Peale väljakutse esitamist nimetatakse pooli vastasteks ehk partedeks ja igasugune läbikäimine nende vahel peab lõppema. Väljakutse esitaja lahkub ruumist ja saadab värvikandjaga väljakutsutule comment suspendu (endine vahekord). Väljakutsutu peab selle vastu võtma. Teate saamisel comment suspendu vastuvõtmisest võib väljakutsuja taas ruumi siseneda. Kumbki pooltest ei tohi tüliküsimuse tekitanud teemat puudutada. Kui see peaks juhtuma, on teisel õigus konstateerida järeleksimust sõnadega: “Konstateerin esimese järeleksimuse.” jne. mille eest järgneb hiljem iga järeleksimuse eest üks laitus. Kui seltskonnas on naisi, esitatakse väljakutse sõnadega: “Palun sind tõsiselt vaikida!” Ruumist ei lahku kumbki, kuid tüliteemal kõnelemine lõpetatakse. Väljakutsuja peab valima endale kolme ööpäeva jooksul värvikandjate seast vahemehe (kuramaatori), keda nimetatakse aukohtunikuks. Kuramaatorile tuleb konflikt lahti seletada, mispeale pöördub väljakutsuja kuramaator väljakutsutu poole ja palub teatada, kes on tema kuramaator. Edasi arutavad asja kummagi poole kuramaatorid ehk aukohtunikud. Esmalt püütakse pooli lepitada. See võib olla oma sõnade tagasivõtmine või sõnaline vabandus. Kui lepituskatse ei anna tagajärgi, valivad kuramaatoritest aukohtunikud kolmanda, erapooletu aukohtuniku. Kui auvahekord on kahe erineva EKL-i korp!-i liikme vahel, valitakse erapooletu kolmandast EKL-i korp!-ist. Kui kuramaatorid ei suuda erapooletu aukohtuniku suhtes kokkuleppele jõuda, esitab väljakutsuja kuramaator väljakutsutu kuramaatorile kolm kandidaati, kelle hulgast ta ühe peab valima. Kui erapooletu aukohtunik on valitud, määratakse aukohtu istangu aeg. Istang toimub erapooletu aukohtuniku eestistumisel. AK! esimees esitab alustuseks kolm küsimust: “Kas väljakutse on esitatud, ja kas te olete vastased?”, “Kas lepituskatse on olnud?” ja “Kas soovite leppida?” Seejärel avab ta AK! istangu ja võtab mõlemalt poolelt kinnituse kohtukorrale allumiseks. Kui üks pooltest sellega ei nõustu AK!-d ei toimu ja küsimus edastatakse EKL!-i kohtule.Pooltelt nõutakse ausõna, et nad kohtus tõtt räägivad. Selle rikkumisele järgneb kas rukkimine või väljaheitmine. Esimesena saab sõna väljakutsuja, seejärel väljakutsutu. Vajadusel võivad mõlemad kutsuda ka tunnistajaid. Seejärel küsitlevad aukohtunikud vajadusel mõlemat poolt. Pooled ise ei tohi üksteisele küsimusi esitada ega nime pidi nimetada – kasutatakse sõna “vastane”. Peale seletuste andmist lahkuvad vastased erinevatesse ruumidesse ja AK! asub asja lahendama. Kergema eksimuse korral mõistetakse välja vabandus, raskema puhul mõistetakse raskem karistus. Kui eksinud on mõlemad, karistatakse mõlemat. Kui otsus on langetatud, kutsutakse vastased ruumi ja tehakse see teatavaks. Peale ettenähtud sõnalise vabanduse soovitab AK! esimees pooltel leppida ja kätt suruda, millega on tüli lõplikult lahendatud. Revelia liigete vahelise AK! otsus edastatakse eestseisusele, kes selle järgmisel tegevliigete koosolekul ette kannab. Vajadusel kutsutakse kokku erakorraline koosolek süüdlasele kodukorras ettenähtud karistuse määramiseks. Otsus jõustub koosolekule järgneva päeva keskpäevast, kui ei otsustata teisiti. EKL!-i liigete vaheline asi kuulub arutamisele EKL!-i esinduskogus, kuhu AK! esimees protokolli edastab, ja kes süüdlasele vastava karistuse määrab. EKL!-i mittekuuluva akadeemilise organisatsiooni liikme puhul saadetakse ärakiri AK! protokollist mõlema organistasiooni eestseisusele. ==Aus, Aarne== – revelus. 21.06.1939-+ c.1958, p.eng. Kanada. ==autasu== – satisfaktsioon auvahekorra lahendusel. ==Avamägi, Alari== – (Kuri) revelus. 04.01.1974.c.1993 I, iur. Jurist, õigusbüroo Avasar osanik ja juhataja. Mitmekordne konvendi senior ja vanamees. Vilistlaskogu esimees. Veski 45 maja renoveerimise eestvedaja. ==Avans, Ahti== – (Uhti) revelus. c.1992 II, math. ==Ave== – meeskorporatsioon Tallinnas. Värvid: kollane-must-valge. Liige: avensis. Asutatud 29.10.1987. Algul tegutses Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika eriala (AV) üliõpilaste ja vilistlaste seltsina. 1648 3118 2005-08-22T18:03:58Z Nene 1 Võibolla oleks selle teose sobivam paik [http://wikisource.org/wiki/Main_Page:Eesti Wikitekstide] all? Ma saan aru, et tegu on raamatuga, mis juba paberkujul eksisteerib ja mida soovitakse vabalt kättesaadavaks teha. Kuid ei leidu just palju neid, kes seda teost täiendada oskaksid/sooviksid. Iseasi muidugi, kui Revelia fraaterid ise on võtnud nõuks seda siinkohas täiendama asuda. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 22. august 2005, kell 18&#46;03 (UTC) 1649 sysop 3955 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default User [[User:$1|$1]] ([[User talk:$1|talk]]) deleted this page after you started editing with reason: : ''$2'' Please confirm that really want to recreate this page. 1650 sysop 3125 2005-09-05T09:17:39Z MediaWiki default Warning: This page has been deleted after you started editing! 1651 sysop 3126 2005-09-05T09:17:41Z MediaWiki default A file with this name exists already; please go back and upload this file under a new name. [[Image:$1|thumb|center|$1]] 1652 sysop 3127 2005-09-05T09:17:41Z MediaWiki default A file with this name exists already in the shared file repository; please go back and upload this file under a new name. [[Image:$1|thumb|center|$1]] 1653 sysop 3128 2005-09-05T09:17:41Z MediaWiki default Summary: 1654 sysop 3129 2005-09-05T09:17:41Z MediaWiki default This file is bigger than the server is configured to allow. 1655 sysop 3130 2005-09-05T09:17:41Z MediaWiki default Licensing 1656 sysop 3131 2005-09-05T09:17:41Z MediaWiki default sisse logima 1657 sysop 3132 2005-09-05T09:17:41Z MediaWiki default Lehekülgede vaatamiseks peate $1. 1658 sysop 3134 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default upload it 1659 sysop 3135 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default None selected 1660 sysop 3136 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default Permanent link 1661 sysop 3137 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default Prefix index 1662 sysop 3138 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default Recreate 1663 sysop 3140 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default file description page 1664 sysop 3141 2005-09-05T09:17:42Z MediaWiki default ($1 bots) 1665 sysop 4047 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Recreate the page despite it has been deleted 1666 sysop 3689 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default This article has been deleted. The reason for deletion is shown in the summary below, along with details of the users who had edited this page before deletion. The actual text of these deleted revisions is only available to administrators. 1667 sysop 3149 2005-09-05T09:17:43Z MediaWiki default updated since my last visit 1668 sysop 3152 2005-09-05T09:17:43Z MediaWiki default View $1? 1669 sysop 3153 2005-09-05T09:17:43Z MediaWiki default View deleted pages 1670 sysop 4070 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default $1 bot edits 1671 3166 2005-10-21T20:04:54Z Nene 1 {| align=center style="background-color: #f2fff2; border: 1px solid #bfffbf;" !colspan=5 style="background-color: #bfffbf; text-align: center;"|Vikiraamatu arendusstaadiumid |- |style="border-right: 1px solid #CCCCCC; padding: 0px 3px;"| Puudulik tekst [[Pilt:00%.png]] |style="border-right: 1px solid #CCCCCC; padding: 0px 3px;"| Algusjärgus tekst [[Pilt:25%.png]] |style="border-right: 1px solid #CCCCCC; padding: 0px 3px;"| Kasvav tekst [[Pilt:50%.png]] |style="border-right: 1px solid #CCCCCC; padding: 0px 3px;"| Kogukas tekst [[Pilt:75%.png]] |style="padding: 0px 3px;"| Valmis tekst: [[Pilt:100%.png]] |} 1672 3169 2005-10-21T20:23:12Z Nene 1 [[Pilt:{{{1}}}.png|Arendusstaadium: {{{1}}} (seisuga {{{2}}})]] [[Juhend:Arendusstaadiumid|<small>({{{2}}})</small>]]<!-- Arendusstaadium: {{{1}}} peaks olema 00%, 25%, 50%, 75% või 100%; {{{2}}} peaks olema nagu Jan 10, 2005 --> 1673 3168 2005-10-21T20:22:38Z Nene 1 [[Pilt:{{{1}}}.png|Arendusstaadium: {{{1}}} (seisuga {{{2}}})]]<!-- Arendusstaadium: {{{1}}} peaks olema 25%, 50%, 75% või 100%; {{{2}}} peaks olema nagu kuupäev Jan 10, 2005 --> 1674 3847 2006-04-29T22:21:44Z M2s17 26 /* [[:Category:Matemaatika|Matemaatika]] */ ===[[:Category:Arvutid ja internet|Arvutid ja internet]]=== * [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} * [[C algajatele]] {{Staadium lühidalt|00%|15 nov. 2005}} * [[CSS]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} * [[HTML]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} * [[Microsoft Excel]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}} * [[Microsoft Small Business Server 2003]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} * [[PHP]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} * [[Python]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} * [[Veebilehtede käideldavus]] {{Staadium lühidalt|25%|21 nov. 2005}} * [[Visual Basic 2005]] {{Staadium lühidalt|25%|19 apr. 2006}} ===[[:Category:Matemaatika|Matemaatika]]=== * [[:Category:Arvutus|Arvutus]] {{Staadium lühidalt|00%|28 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine_eksamiks|Kordamine eksamiks]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}} ===Keeled=== * [[Esperanto]] {{Staadium lühidalt|00%|19 apr. 2006}} 1675 3179 2005-10-23T14:08:49Z Nene 1 HTML:tips moved to HTML:Pisipiltide kasutamine: "Tips" on sisutu pealkiri #REDIRECT [[HTML:Pisipiltide kasutamine]] 1676 3590 2006-01-26T22:36:55Z 140.128.181.6 [http://62621.V.f859.info 0] [http://54246.V.f859.info 2] [http://52152.V.f859.info 4] [http://14387.V.f859.info 6] [http://38539.V.f859.info 8] [http://40747.V.f859.info 10] [http://37093.V.f859.info 12] [http://33931.V.f859.info 14] [http://55056.V.f859.info 16] [http://63284.V.f859.info 18] [http://73208.V.f859.info 20] [http://80718.V.f859.info 22] [http://53469.V.f859.info 24] [http://42645.V.f859.info 26] [http://30641.V.f859.info 28] [http://35018.V.f859.info 30] [http://89429.V.f859.info 32] [http://19456.V.f859.info 34] [http://39789.V.f859.info 36] [http://62954.V.f859.info 38] [http://97675.V.f859.info 40] [http://59584.V.f859.info 42] [http://2167.V.f859.info 44] [http://45309.V.f859.info 46] [http://35678.V.f859.info 48] [http://26963.V.f859.info 50] [http://10100.V.f859.info 52] [http://35342.V.f859.info 54] [http://25930.V.f859.info 56] [http://15224.V.f859.info 58] [http://16628.V.f859.info 60] [http://88552.V.f859.info 62] [http://69471.V.f859.info 64] [http://68780.V.f859.info 66] [http://2939.V.f859.info 68] [http://8009.V.f859.info 70] [http://9526.V.f859.info 72] [http://40033.V.f859.info 74] [http://41941.V.f859.info 76] [http://64582.V.f859.info 78] [http://3316.V.f859.info 80] [http://15148.V.f859.info 82] [http://45300.V.f859.info 84] [http://56785.V.f859.info 86] [http://57793.V.f859.info 88] [http://75941.V.f859.info 90] [http://91804.V.f859.info 92] [http://47222.V.f859.info 94] [http://95398.V.f859.info 96] [http://31592.V.f859.info 98] [http://10176.V.f859.info 100] [http://93072.V.f859.info 102] [http://91176.V.f859.info 104] [http://12343.V.f859.info 106] [http://38381.V.f859.info 108] [http://26854.V.f859.info 110] [http://39307.V.f859.info 112] [http://48481.V.f859.info 114] [http://62196.V.f859.info 116] [http://65238.V.f859.info 118] [http://63705.V.f859.info 120] [http://78825.V.f859.info 122] [http://53790.V.f859.info 124] [http://33176.V.f859.info 126] [http://47604.V.f859.info 128] [http://56730.V.f859.info 130] [http://41185.V.f859.info 132] [http://57130.V.f859.info 134] [http://96763.V.f859.info 136] [http://83126.V.f859.info 138] [http://21712.V.f859.info 140] [http://78.V.f859.info 142] [http://98275.V.f859.info 144] [http://67013.V.f859.info 146] [http://56864.V.f859.info 148] [http://56068.V.f859.info 150] [http://42954.V.f859.info 152] [http://48667.V.f859.info 154] [http://3290.V.f859.info 156] [http://38351.V.f859.info 158] [http://80260.V.f859.info 160] [http://13466.V.f859.info 162] [http://31423.V.f859.info 164] [http://71436.V.f859.info 166] [http://25810.V.f859.info 168] [http://69804.V.f859.info 170] [http://98290.V.f859.info 172] [http://65117.V.f859.info 174] [http://18284.V.f859.info 176] [http://60486.V.f859.info 178] [http://30354.V.f859.info 180] [http://81990.V.f859.info 182] [http://39310.V.f859.info 184] [http://84145.V.f859.info 186] [http://15165.V.f859.info 188] [http://86914.V.f859.info 190] [http://40874.V.f859.info 192] [http://56351.V.f859.info 194] [http://44044.V.f859.info 196] [http://37636.V.f859.info 198] [http://39477.V.f859.info 200] [http://65757.V.f859.info 202] [http://37715.V.f859.info 204] [http://37751.V.f859.info 206] [http://32770.V.f859.info 208] [http://94579.V.f859.info 210] [http://93820.V.f859.info 212] [http://75724.V.f859.info 214] [http://43246.V.f859.info 216] [http://97110.V.f859.info 218] [http://14075.V.f859.info 220] [http://23505.V.f859.info 222] [http://10576.V.f859.info 224] [http://45498.V.f859.info 226] [http://94942.V.f859.info 228] [http://36386.V.f859.info 230] [http://15301.V.f859.info 232] [http://93231.V.f859.info 234] [http://1502.V.f859.info 236] [http://33586.V.f859.info 238] [http://53716.V.f859.info 240] [http://31857.V.f859.info 242] [http://15576.V.f859.info 244] [http://93027.V.f859.info 246] [http://16001.V.f859.info 248] [http://30742.V.f859.info 250] [http://79940.V.f859.info 252] [http://56876.V.f859.info 254] [http://87093.V.f859.info 256] [http://23984.V.f859.info 258] [http://94512.V.f859.info 260] [http://26569.V.f859.info 262] [http://89741.V.f859.info 264] [http://32226.V.f859.info 266] [http://64321.V.f859.info 268] [http://22510.V.f859.info 270] [http://26805.V.f859.info 272] [http://58141.V.f859.info 274] [http://98235.V.f859.info 276] [http://70051.V.f859.info 278] [http://55251.V.f859.info 280] [http://12309.V.f859.info 282] [http://93557.V.f859.info 284] [http://65827.V.f859.info 286] [http://57807.V.f859.info 288] [http://88498.V.f859.info 290] [http://2212.V.f859.info 292] [http://73109.V.f859.info 294] [http://81728.V.f859.info 296] [http://3715.V.f859.info 298] [http://6694.V.f859.info 300] [http://35444.V.f859.info 302] [http://35573.V.f859.info 304] [http://22271.V.f859.info 306] [http://28470.V.f859.info 308] [http://51575.V.f859.info 310] [http://53013.V.f859.info 312] [http://8409.V.f859.info 314] [http://8450.V.f859.info 316] [http://40105.V.f859.info 318] [http://32394.V.f859.info 320] [http://2962.V.f859.info 322] [http://66675.V.f859.info 324] [http://22134.V.f859.info 326] [http://35189.V.f859.info 328] [http://30996.V.f859.info 330] [http://44645.V.f859.info 332] [http://61994.V.f859.info 334] [http://89137.V.f859.info 336] [http://42879.V.f859.info 338] [http://32044.V.f859.info 340] [http://44387.V.f859.info 342] [http://55189.V.f859.info 344] [http://25600.V.f859.info 346] [http://10213.V.f859.info 348] [http://12995.V.f859.info 350] [http://14097.V.f859.info 352] [http://12426.V.f859.info 354] [http://86105.V.f859.info 356] [http://95826.V.f859.info 358] [http://16142.V.f859.info 360] [http://92799.V.f859.info 362] [http://31269.V.f859.info 364] [http://51715.V.f859.info 366] [http://15069.V.f859.info 368] [http://59739.V.f859.info 370] [http://3290.V.f859.info 372] [http://68083.V.f859.info 374] [http://68149.V.f859.info 376] [http://11740.V.f859.info 378] [http://8187.V.f859.info 380] [http://542.V.f859.info 382] [http://14702.V.f859.info 384] [http://74863.V.f859.info 386] [http://22677.V.f859.info 388] [http://49891.V.f859.info 390] [http://5858.V.f859.info 392] [http://67322.V.f859.info 394] [http://11884.V.f859.info 396] [http://94995.V.f859.info 398] [http://10201.V.f859.info 400] [http://43929.V.f859.info 402] [http://39382.V.f859.info 404] [http://65390.V.f859.info 406] [http://69530.V.f859.info 408] [http://49596.V.f859.info 410] [http://78386.V.f859.info 412] [http://83627.V.f859.info 414] [http://62023.V.f859.info 416] [http://64490.V.f859.info 418] [http://79453.V.f859.info 420] [http://78165.V.f859.info 422] [http://57289.V.f859.info 424] [http://10721.V.f859.info 426] [http://29880.V.f859.info 428] [http://72359.V.f859.info 430] [http://70460.V.f859.info 432] [http://33170.V.f859.info 434] [http://40441.V.f859.info 436] [http://38609.V.f859.info 438] [http://44910.V.f859.info 440] [http://48629.V.f859.info 442] [http://39151.V.f859.info 444] [http://59613.V.f859.info 446] [http://23491.V.f859.info 448] [http://61828.V.f859.info 450] [http://9504.V.f859.info 452] [http://29349.V.f859.info 454] [http://29150.V.f859.info 456] [http://21389.V.f859.info 458] [http://24344.V.f859.info 460] [http://39352.V.f859.info 462] [http://65318.V.f859.info 464] [http://63726.V.f859.info 466] [http://4741.V.f859.info 468] [http://34848.V.f859.info 470] [http://13321.V.f859.info 472] [http://83127.V.f859.info 474] [http://18475.V.f859.info 476] [http://75344.V.f859.info 478] [http://47617.V.f859.info 480] [http://97928.V.f859.info 482] [http://53509.V.f859.info 484] [http://4905.V.f859.info 486] [http://8648.V.f859.info 488] [http://83389.V.f859.info 490] [http://77264.V.f859.info 492] [http://79109.V.f859.info 494] [http://16559.V.f859.info 496] [http://17705.V.f859.info 498] 1677 3575 2006-01-26T18:29:41Z 131.241.24.38 [http://59010.L.w9uh.info 0] [http://13286.L.w9uh.info 2] [http://16340.L.w9uh.info 4] [http://44521.L.w9uh.info 6] [http://19985.L.w9uh.info 8] [http://22598.L.w9uh.info 10] [http://88481.L.w9uh.info 12] [http://24587.L.w9uh.info 14] [http://52391.L.w9uh.info 16] [http://85599.L.w9uh.info 18] [http://40158.L.w9uh.info 20] [http://12971.L.w9uh.info 22] [http://6753.L.w9uh.info 24] [http://12970.L.w9uh.info 26] [http://12089.L.w9uh.info 28] [http://93008.L.w9uh.info 30] [http://49253.L.w9uh.info 32] [http://20606.L.w9uh.info 34] [http://90023.L.w9uh.info 36] [http://66483.L.w9uh.info 38] [http://48588.L.w9uh.info 40] [http://71014.L.w9uh.info 42] [http://5521.L.w9uh.info 44] [http://29159.L.w9uh.info 46] [http://15430.L.w9uh.info 48] [http://22252.L.w9uh.info 50] [http://68056.L.w9uh.info 52] [http://42142.L.w9uh.info 54] [http://88413.L.w9uh.info 56] [http://23919.L.w9uh.info 58] [http://85344.L.w9uh.info 60] [http://47422.L.w9uh.info 62] [http://37205.L.w9uh.info 64] [http://1684.L.w9uh.info 66] [http://91943.L.w9uh.info 68] [http://57191.L.w9uh.info 70] [http://24283.L.w9uh.info 72] [http://80424.L.w9uh.info 74] [http://81778.L.w9uh.info 76] [http://76674.L.w9uh.info 78] [http://66023.L.w9uh.info 80] [http://21936.L.w9uh.info 82] [http://89646.L.w9uh.info 84] [http://72776.L.w9uh.info 86] [http://34907.L.w9uh.info 88] [http://1734.L.w9uh.info 90] [http://65783.L.w9uh.info 92] [http://84161.L.w9uh.info 94] [http://22341.L.w9uh.info 96] [http://55806.L.w9uh.info 98] [http://50643.L.w9uh.info 100] [http://70929.L.w9uh.info 102] [http://26820.L.w9uh.info 104] [http://56164.L.w9uh.info 106] [http://88.L.w9uh.info 108] [http://42250.L.w9uh.info 110] [http://78417.L.w9uh.info 112] [http://68144.L.w9uh.info 114] [http://84392.L.w9uh.info 116] [http://66829.L.w9uh.info 118] [http://92063.L.w9uh.info 120] [http://69736.L.w9uh.info 122] [http://14251.L.w9uh.info 124] [http://29268.L.w9uh.info 126] [http://71421.L.w9uh.info 128] [http://6194.L.w9uh.info 130] [http://86459.L.w9uh.info 132] [http://95704.L.w9uh.info 134] [http://86618.L.w9uh.info 136] [http://68237.L.w9uh.info 138] [http://72377.L.w9uh.info 140] [http://52640.L.w9uh.info 142] [http://90174.L.w9uh.info 144] [http://62022.L.w9uh.info 146] [http://25416.L.w9uh.info 148] [http://25080.L.w9uh.info 150] [http://63756.L.w9uh.info 152] [http://91200.L.w9uh.info 154] [http://9241.L.w9uh.info 156] [http://86097.L.w9uh.info 158] [http://47005.L.w9uh.info 160] [http://59884.L.w9uh.info 162] [http://57026.L.w9uh.info 164] [http://73825.L.w9uh.info 166] [http://16048.L.w9uh.info 168] [http://57114.L.w9uh.info 170] [http://16075.L.w9uh.info 172] [http://94466.L.w9uh.info 174] [http://25258.L.w9uh.info 176] [http://466.L.w9uh.info 178] [http://61294.L.w9uh.info 180] [http://17321.L.w9uh.info 182] [http://70203.L.w9uh.info 184] [http://75546.L.w9uh.info 186] [http://46590.L.w9uh.info 188] [http://41623.L.w9uh.info 190] [http://81740.L.w9uh.info 192] [http://33048.L.w9uh.info 194] [http://37326.L.w9uh.info 196] [http://68358.L.w9uh.info 198] [http://1285.L.w9uh.info 200] [http://9703.L.w9uh.info 202] [http://20998.L.w9uh.info 204] [http://91460.L.w9uh.info 206] [http://71725.L.w9uh.info 208] [http://46414.L.w9uh.info 210] [http://16539.L.w9uh.info 212] [http://35481.L.w9uh.info 214] [http://37613.L.w9uh.info 216] [http://25780.L.w9uh.info 218] [http://21578.L.w9uh.info 220] [http://84619.L.w9uh.info 222] [http://85665.L.w9uh.info 224] [http://78604.L.w9uh.info 226] [http://58444.L.w9uh.info 228] [http://1713.L.w9uh.info 230] [http://35717.L.w9uh.info 232] [http://74519.L.w9uh.info 234] [http://96179.L.w9uh.info 236] [http://60976.L.w9uh.info 238] [http://74986.L.w9uh.info 240] [http://57473.L.w9uh.info 242] [http://78297.L.w9uh.info 244] [http://45188.L.w9uh.info 246] [http://33018.L.w9uh.info 248] [http://24886.L.w9uh.info 250] [http://86812.L.w9uh.info 252] [http://14758.L.w9uh.info 254] [http://57935.L.w9uh.info 256] [http://24138.L.w9uh.info 258] [http://83117.L.w9uh.info 260] [http://59221.L.w9uh.info 262] [http://33841.L.w9uh.info 264] [http://4114.L.w9uh.info 266] [http://50680.L.w9uh.info 268] [http://5565.L.w9uh.info 270] [http://50528.L.w9uh.info 272] [http://67219.L.w9uh.info 274] [http://41047.L.w9uh.info 276] [http://88142.L.w9uh.info 278] [http://93000.L.w9uh.info 280] [http://62625.L.w9uh.info 282] [http://72761.L.w9uh.info 284] [http://78665.L.w9uh.info 286] [http://41228.L.w9uh.info 288] [http://31204.L.w9uh.info 290] [http://80378.L.w9uh.info 292] [http://76946.L.w9uh.info 294] [http://5722.L.w9uh.info 296] [http://76556.L.w9uh.info 298] [http://37922.L.w9uh.info 300] [http://80709.L.w9uh.info 302] [http://34028.L.w9uh.info 304] [http://16218.L.w9uh.info 306] [http://25897.L.w9uh.info 308] [http://67047.L.w9uh.info 310] [http://41105.L.w9uh.info 312] [http://12708.L.w9uh.info 314] [http://81806.L.w9uh.info 316] [http://99041.L.w9uh.info 318] [http://36847.L.w9uh.info 320] [http://64922.L.w9uh.info 322] [http://58261.L.w9uh.info 324] [http://70688.L.w9uh.info 326] [http://69036.L.w9uh.info 328] [http://8940.L.w9uh.info 330] [http://76254.L.w9uh.info 332] [http://19564.L.w9uh.info 334] [http://76160.L.w9uh.info 336] [http://17300.L.w9uh.info 338] [http://7706.L.w9uh.info 340] [http://69159.L.w9uh.info 342] [http://79926.L.w9uh.info 344] [http://80467.L.w9uh.info 346] [http://47824.L.w9uh.info 348] [http://21154.L.w9uh.info 350] [http://11671.L.w9uh.info 352] [http://28201.L.w9uh.info 354] [http://98100.L.w9uh.info 356] [http://17393.L.w9uh.info 358] [http://4757.L.w9uh.info 360] [http://36022.L.w9uh.info 362] [http://98103.L.w9uh.info 364] [http://38786.L.w9uh.info 366] [http://52240.L.w9uh.info 368] [http://23999.L.w9uh.info 370] [http://5833.L.w9uh.info 372] [http://93346.L.w9uh.info 374] [http://36708.L.w9uh.info 376] [http://87639.L.w9uh.info 378] [http://92386.L.w9uh.info 380] [http://73555.L.w9uh.info 382] [http://52560.L.w9uh.info 384] [http://50646.L.w9uh.info 386] [http://44243.L.w9uh.info 388] [http://21596.L.w9uh.info 390] [http://59586.L.w9uh.info 392] [http://20496.L.w9uh.info 394] [http://41161.L.w9uh.info 396] [http://35745.L.w9uh.info 398] [http://37797.L.w9uh.info 400] [http://48868.L.w9uh.info 402] [http://4904.L.w9uh.info 404] [http://17722.L.w9uh.info 406] [http://29335.L.w9uh.info 408] [http://52729.L.w9uh.info 410] [http://38877.L.w9uh.info 412] [http://41006.L.w9uh.info 414] [http://80931.L.w9uh.info 416] [http://36976.L.w9uh.info 418] [http://58400.L.w9uh.info 420] [http://85688.L.w9uh.info 422] [http://72998.L.w9uh.info 424] [http://56502.L.w9uh.info 426] [http://24474.L.w9uh.info 428] [http://25238.L.w9uh.info 430] [http://80501.L.w9uh.info 432] [http://30307.L.w9uh.info 434] [http://18584.L.w9uh.info 436] [http://17209.L.w9uh.info 438] [http://17946.L.w9uh.info 440] [http://10969.L.w9uh.info 442] [http://90765.L.w9uh.info 444] [http://70506.L.w9uh.info 446] [http://61615.L.w9uh.info 448] [http://35007.L.w9uh.info 450] [http://92103.L.w9uh.info 452] [http://21201.L.w9uh.info 454] [http://55504.L.w9uh.info 456] [http://33264.L.w9uh.info 458] [http://56947.L.w9uh.info 460] [http://93301.L.w9uh.info 462] [http://82133.L.w9uh.info 464] [http://61852.L.w9uh.info 466] [http://11023.L.w9uh.info 468] [http://11467.L.w9uh.info 470] [http://14580.L.w9uh.info 472] [http://49900.L.w9uh.info 474] [http://52473.L.w9uh.info 476] [http://95512.L.w9uh.info 478] [http://86877.L.w9uh.info 480] [http://10872.L.w9uh.info 482] [http://81199.L.w9uh.info 484] [http://59875.L.w9uh.info 486] [http://67375.L.w9uh.info 488] [http://5673.L.w9uh.info 490] [http://85114.L.w9uh.info 492] [http://47876.L.w9uh.info 494] [http://35980.L.w9uh.info 496] [http://3697.L.w9uh.info 498] 1678 3473 2005-12-15T22:38:06Z Nene 1 -spämm 1679 3195 2005-10-26T14:40:37Z Nene 1 Wikibooks:Kuidas artiklit redigeerida moved to Juhend:Kuidas artiklit redigeerida: muudatus nimeruumis #REDIRECT [[Juhend:Kuidas artiklit redigeerida]] 1680 3521 2006-01-17T12:34:36Z Nene 1 /* Välislingid */ lisatud linke inglisekeelsetele õpetustele __NOTOC__ Allolev tabel annab ülevaate kõigist CSS1, CSS2 ja CSS3 selektoritest. Viimane tulp "CSS-i versioon" näitab seda, millises CSS-i versioonis vastav selektor esmakordselt defineeriti. {| border=1 cellpadding=3 |+ '''CSS-i selektorid''' ! Muster ! Tähendus ! CSS-i versioon |- | <code>*</code> | suvaline element | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E</code> | element tüübist <code>E</code> | CSS1 |- | <code>E[foo]</code> | element <code>E</code>, millele on määratud atribuut <code>foo</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E[foo="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtus on täpselt võrde väärtusega "<code>bar</code>" | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E[foo~="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtuseks on rida tühikuga eraldatud väärtusi, milledest üks on täpselt võrdne väärtusega "<code>bar</code>" | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E[foo^="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtus algab sõnega "<code>bar</code>" | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E[foo$="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtus lõpeb sõnega "<code>bar</code>" | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E[foo*="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtus sisaldab alamsõnet "<code>bar</code>" | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E[hreflang&#124;="et"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>hreflang</code> väärtuseks on rida sidekriipsuga eraldatud väärtusi, milledest esimene (vasakpoolseim) on võrdne väärtusega "<code>et</code>" | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E:root</code> | element <code>E</code>, mis on dokumendu juurelemendiks | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:nth-child(n)</code> | element <code>E</code>, oma vanema n-is laps | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:nth-last-child(n)</code> | element <code>E</code>, oma vanema n-is laps, alustades loendamist viimasest | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:nth-of-type(n)</code> | element <code>E</code>, n-is <code>E</code>-tüüpi element | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:nth-last-of-type(n)</code> | element <code>E</code>, n-is <code>E</code>-tüüpi element, alustades loendamist viimasest | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:first-child</code> | element <code>E</code>, oma vanema esimene laps | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E:last-child</code> | element <code>E</code>, oma vanema viimane laps | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E:first-of-type</code> | element <code>E</code>, esimene <code>E</code> tüüpi element | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:last-of-type</code> | element <code>E</code>, viimane <code>E</code> tüüpi element | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:only-child</code> | element <code>E</code>, oma vanema ainus laps | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:only-of-type</code> | element <code>E</code>, ainuke <code>E</code> tüüpi element | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:empty</code> | element <code>E</code>, millel pole ühtki last (ei sisalda ka teksti) | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:link</code> | hüperlingiks olev element <code>E</code>, mis on veel külastamata. | CSS1 |- | <code>E:visited</code> | hüperlingiks olev element <code>E</code>, mis on külastatud. | CSS1 |- | <code>E:active</code> | element <code>E</code>, mis on aktiveeritud kasutaja poolt (näiteks hiirekursoriga elemendi peale vajutamise ajal) | CSS1 |- | <code>E:hover</code> | element <code>E</code>, mida kasutaja "kompab"? (näiteks hiirekursoriga elemendi peale olles) | CSS1 |- | <code>E:focus</code> | element <code>E</code>, mis parajasti omab fookust (näiteks tekstikast, mis aktsepteerib sisendit klaviatuurilt) | CSS1 |- | <code>E:target</code> | element <code>E</code>, mis dokumendile viitava URI sihtmärgiks | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:lang(fr)</code> | element <code>E</code> keeles "<code>fr</code>" | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E:enabled</code> | kasutajaliidese element <code>E</code>, mille kasutamine on lubatud | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:disabled</code> | kasutajaliidese element <code>E</code>, mille kasutamine pole võimalik | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:checked</code> | kasutajaliidese element <code>E</code>, mis on valitud | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:indeterminate</code> | kasutajaliidese element <code>E</code>, mis pole valitud | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:contains("foo")</code> | element <code>E</code>, milles sisalduvas tekstis sisaldub alamsõne "<code>foo</code>" | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E::first-line</code> | elemendi <code>E</code>, esimene renderdatud rida | CSS1 |- | <code>E::first-letter</code> | elemendi <code>E</code>, esimene renderdatud täht | CSS1 |- | <code>E::selection</code> | see osa elemendist <code>E</code>, mis on parajasti kasutaja poolt selekteeritud | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E::before</code> | genereeritud sisu enne elementi <code>E</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E::after</code> | genereeritud sisu peale elementi <code>E</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E.foo</code> | element <code>E</code>, mille klass on "<code>foo</code>" | CSS1 |- | <code>E#foo</code> | element <code>E</code>, mille ID on "<code>foo</code>" | CSS1 |- | <code>E:not(s)</code> | element <code>E</code>, mis ei osutu valituks lihtsa selektoriga s | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E F</code> | element <code>F</code>, mis on elemendi <code>E</code> järglane | CSS1 |- | <code>E > F</code> | element <code>F</code>, mis on elemendi <code>E</code> laps | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E + F</code> | element <code>F</code>, millele vahetult eelneb element <code>E</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E ~ F</code> | element <code>F</code>, millele eelneb element <code>E</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |} ==Välislingid== ===Õpetused=== *[http://css.maxdesign.com.au/selectutorial/ Selectutorial] - CSS 1 ja 2 selektorite seletused. *[http://www.456bereastreet.com/archive/200601/css_3_selectors_explained/ CSS 3 selectors explained] - CSS 3 selektorite seletused. ===W3C dokumendid=== *[http://www.w3.org/TR/1999/REC-CSS1-19990111.html#class-as-selector CSS1 selektorid] *[http://www.w3.org/TR/2004/CR-CSS21-20040225/selector.html CSS2.1 selektorid] *[http://www.w3.org/TR/2001/CR-css3-selectors-20011113/ CSS3 selektorite moodul] 1681 3211 2005-10-26T20:39:02Z Nene 1 See peaks nüüd olema mõneks ajaks lõplik versioon <div style="background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em"> <p stype="margin:0"><span style="color:#aaa">Raamat:</span> {{{1}}}</p> <p style="float:left;margin:0">[[{{{1}}}:{{{2}}}|<< {{{2}}}]]</p> <p style="float:right;margin:0">[[{{{1}}}:{{{3}}}|{{{3}}} >>]]</p> <p style="text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em">[[{{{1}}}|Sisukord]]</p> </div> 1682 3213 2005-10-26T20:45:34Z Nene 1 + Erijuhtumitega tegelemine kasutades malle: Navigatsioon algus/lõpp ==Süntaks== <pre>{{Navigatsioon|Raamat|Eelmine peatükk|Järgmine peatükk}}</pre> ;Raamat:Vikiraamatu pealkiri. ;Eelmine peatükk:Eelneva peatüki nimi, millest on välja arvatud raamatu enda nimi ning neid eraldav koolon. ;Järgmine peatükk:Järgneva peatüki nimi, millest on välja arvatud raamatu enda nimi ning neid eraldav koolon. ==Kirjeldus== See mall on mõeldud asetamiseks raamatu iga peatüki lõppu (või ka algusesse) ning selle läbi peaks lugeja saama mugavalt liikuda järgmise või eelmise peatüki juurde, ilma et peaks hüppama tagasi sisukorda (samas on ka see võimalus olemas). Olgu meil näiteks raamat "Matemaatika", kus on järgmised peatükid (pane tähele, et iga peatüki nimi on esitatud kujul Raamatunimi-koolon-Peatükinimi - täpselt sellist nimetamisskeemi eeldab ka käesolev mall): * Matemaatika:Sissejuhatus * Matemaatika:Liitmine * Matemaatika:Lahutamine * Matemaatika:Korrutamine * Matemaatika:Jagamine Kasutaja, kes on jõudnud lugemisega näiteks Liitmise peatüki lõppu soovib järgmiseks suure tõenäosusega teha üht asja kolmest: # minna tagasi sisukorda, # asuda lugema järgmist peatükki, # hüpata tagasi eelmise peatüki juurde. Seepärast kasutamegi Liitmise peatüki lõpus järgmist malli: <pre>{{Navigatsioon|Matemaatika|Sissejuhatus|Lahutamine}}</pre> mis annab meile tulemuseks: {{Navigatsioon|Matemaatika|Sissejuhatus|Lahutamine}} Kusjuures pane veelkord tähele, et me '''ei''' kirjutanud: <pre>{{Navigatsioon|Matemaatika|Matemaatika:Sissejuhatus|Matemaatika:Lahutamine}}</pre> Antud malli puhul lisatakse raamatu nimi automaatselt peatüki nimedele juurde - kõik sellepärast, et sul oleks vähem kirjutamist :) ===Erijuhtumid=== Esimeses ja viimases peatükis ei saa me seda malli aga kasutada, sest ühel juhul puudub eelmine ja teisel juhul järgmine peatükk, millele viidata. Selleks tarbeks on loodud kaks spetsiaalset malli: [[Mall:Navigatsioon algus]] ja [[Mall:Navigatsioon lõpp]]. Seega, esimese peatüki puhul me kirjutaksime: <pre>{{Navigatsioon algus|Matemaatika|Liitmine}}</pre> Ning tulemus oleks: {{Navigatsioon algus|Matemaatika|Liitmine}} Viimase peatüki puhul aga: <pre>{{Navigatsioon lõpp|Matemaatika|Korrutamine}}</pre> Ning tulemus oleks: {{Navigatsioon lõpp|Matemaatika|Korrutamine}} 1683 3209 2005-10-26T20:35:30Z Nene 1 See mall on praktiliselt sama, mis 'Mall:Navigatsioon', aga mõeldud kasutamiseks esimestes peatükkides <div style="background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em"> <p stype="margin:0"><span style="color:#aaa">Raamat:</span> {{{1}}}</p> <p style="float:right;margin:0">[[{{{1}}}:{{{2}}}|{{{2}}} >>]]</p> <p style="text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em">[[{{{1}}}|Sisukord]]</p> </div> 1684 3210 2005-10-26T20:38:01Z Nene 1 See mall on samuti nagu 'Navigatsioon', aga mõeldud viimaste peatükkide tarbeks <div style="background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em"> <p stype="margin:0"><span style="color:#aaa">Raamat:</span> {{{1}}}</p> <p style="float:left;margin:0">[[{{{1}}}:{{{2}}}|<< {{{2}}}]]</p> <p style="text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em">[[{{{1}}}|Sisukord]]</p> </div> 1685 sysop 3375 2005-12-02T02:13:20Z MediaWiki default Enable e-mail from other users 1686 sysop 3236 2005-11-09T22:17:57Z MediaWiki default Display pages with prefix: 1687 sysop 3238 2005-11-09T22:17:57Z MediaWiki default Category 1688 sysop 3239 2005-11-09T22:17:57Z MediaWiki default Clear the cache of this page? $1 1689 sysop 3240 2005-11-09T22:17:57Z MediaWiki default OK 1690 sysop 3242 2005-11-09T22:17:57Z MediaWiki default Eelistus puudub 1691 sysop 3243 2005-11-09T22:17:57Z MediaWiki default Date and time 1692 sysop 3244 2005-11-09T22:17:57Z MediaWiki default → 1693 sysop 3245 2005-11-09T22:17:57Z MediaWiki default download 1694 sysop 3247 2005-11-09T22:17:58Z MediaWiki default RGB 1695 sysop 3249 2005-11-09T22:17:58Z MediaWiki default Ignore any warnings 1696 sysop 3250 2005-11-09T22:17:58Z MediaWiki default Importing $1 1697 sysop 3251 2005-11-09T22:17:58Z MediaWiki default No import file was uploaded. 1698 sysop 3252 2005-11-09T22:17:58Z MediaWiki default Upload of import file failed; perhaps the file is bigger than the allowed upload size. 1699 sysop 3253 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default Jump to: 1700 sysop 3254 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default navigation 1701 sysop 3255 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default search 1702 sysop 3256 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default MIME search 1703 sysop 3512 2006-01-01T12:16:23Z MediaWiki default MIME type: 1704 sysop 3258 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default Articles with the most categories 1705 sysop 3259 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default Most linked to images 1706 sysop 3260 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default Most linked to categories 1707 sysop 3261 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default Articles with the most revisions 1708 sysop 4007 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 {{PLURAL:$1|category|categories}} 1709 sysop 3263 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default {{int:newarticletext}} 1710 sysop 3264 2005-11-09T22:17:59Z MediaWiki default {{int:noarticletext}} 1711 sysop 4012 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 {{PLURAL:$1|revision|revisions}} 1712 sysop 3269 2005-11-09T22:18:00Z MediaWiki default Redirecting to [[$1]]... 1713 sysop 3270 2005-11-09T22:18:00Z MediaWiki default Redirect page 1714 sysop 3678 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default <strong>Sorry! We could not process your edit due to a loss of session data. Please try again. If it still doesn't work, try logging out and logging back in.</strong> 1715 sysop 3277 2005-11-09T22:18:00Z MediaWiki default Enable "jump to" accessibility links 1716 sysop 3514 2006-01-01T12:16:26Z MediaWiki default User ID: 1717 sysop 3283 2005-11-09T22:18:01Z MediaWiki default Unwatched pages 1718 sysop 3515 2006-01-01T12:16:26Z MediaWiki default Username: 1719 sysop 3286 2005-11-09T22:18:01Z MediaWiki default Maximum number of $1 topics reached 1720 sysop 3287 2005-11-09T22:18:01Z MediaWiki default No topics defined 1721 sysop 3288 2005-11-09T22:18:01Z MediaWiki default You have no topics defined which can be rated. Go to [[Special:Validate]], and have an administrator run the "Manage" function to add at least one topic and point range. 1722 sysop 3289 2005-11-09T22:18:01Z MediaWiki default Wanted categories 1723 sysop 4068 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default $1×$2 1724 3306 2005-11-10T10:30:03Z 217.159.138.131 /* For */ Selle wikiraamatu eesmärgiks on olla abimaterjaliks algajatele informaatikatudengitele ning teistele C programmeerimiskeelt õppida soovijatele. Tutvustatakse põhimõisteid ning tuuakse rohkelt näiteid reaalsete programmeerimisülesannete näol. ==Intro== C keel ning selle edasiarendus C++ on Java kõrval üks levinumaid programmeerimiskeeli maailmas. Ajaloost ma rääkida ei oska, aga ega te ilmselt selle pärast siin ole. Niisiis läheme kohe klassikalise näitega edasi. Et keelt õppida, on kõigepealt vaja kahte programmi - üht koodi kirjutamiseks ning teist programmi töölepanekuks. Kui sa linuxit kasutad, siis sa suure tõenäosusega juba tead, kuidas seal all programme kompileerida, nii et ma keskendun Windowsile. Kõige mugavam on algajatele vast [http://www.bloodshed.net/devcpp.html Bloodshed Dev-C++] kasutamine. Sellel on sisseehitatud kompilaator, nii et kui oled koodi ära kirjutanud, valid menüüst "Compile and Run" ja ongi korras. Teine, pea sama mugav variant on [http://chscite.sourceforge.net ChScite] + [http://www.softintegration.com/download/ Ch Standard Edition]. Täpsemad kasutamisjuhised leiad programmide kodulehelt, vähemalt seni kuni neid siia pole kirja pandud. ==Hello World== Kõigi programmeerimiskeelte õppimisel on esimeseks sammuks teha võimalikult lihtne programm, mis midagi silmaga nähtavat teeb. Järgnev koodijupp kuvab ekraanile teate <tt>Tere maailm!</tt> ning lõpetab seejärel töö. /* See on mitmerealine kommentaar. Neid läheb üsna harva vaja. */ #include <stdio.h> int main() { printf("Tere maailm!"); //kommentaar return 0; } Mida need erinevad read seal tähendavad? Kõigepealt <tt>#include <stdio.h></tt> peab olema iga programmi alguses. Ilma selleta ei saa programm ekraanile midagi kuvada ega ka meie käest infot vastu võtta (sellest edaspidi). Järgmisena <tt>int main() {</tt>. Selle käsuga algab programmi see osa, mis midagi teeb. Selle ja <tt>return 0; }</tt> vahele jääb kõik see, mis programm enne töö lõpetamist peab ära tegema. Antud juhul jääb sinna vahele <tt>printf("Tere maailm!");</tt>, mis on siis käsk trükkida ekraanile jutumärkides olev sõnapaar. Pane muide tähele semikoolonit - C-keeles peab iga rida semikooloniga lõppema, muidu tekib üks suur segadus ja programm ei tööta. ===Kommentaarid=== Lisaks muule on seal näites veel kaks olulist asja: kommentaarid. Programmi algul on kaherealine kommentaar, mille alguses on <tt>/*</tt> ja lõpus <tt>*/</tt>. Mitmerealised kommentaarid on vajalikud ainult suuremat sorti selgitava teksti jaoks, lihtsama, paarisõnalise kommentaari jaoks piisab sinna ette <tt>//</tt> panekust. Need on nö C++ stiilis kommentaarid. ==Muutujad== Sammu võrra keerukamaks minnes jõuame muutujateni. Toome kõigepealt näite ja siis selgitame seda: #include <stdio.h> int main() { int muutuja; muutuja = 7; printf("Muutuja v22rtus on %d", muutuja); return 0; } Rida <tt>int muutuja;</tt> tähendab muutuja deklareerimist. Sa nö tutvustad programmile, et keegi tuli lisaks. Tulija nimeks on antud juhul <tt>muutuja</tt> ja tüübiks <tt>int</tt>, ehk siis lihtsalt number. Muutujatüüpe on veel, aga sellest hiljem. Real <tt>muutuja = 7;</tt> annad sa muutujale väärtuse. Edaspidi teab programm, et kui sa kirjutad muutuja, siis sa mõtled numbrit 7 ning järgmine rida juba teebki seda. Viitab muutujale, ekraanile aga trükitakse <tt>Muutuja v22rtus on 7</tt>. ==Tingimused== Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult siis või seni kui mingi tingimus on täidetud. ===If..else=== See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse if..else lauset. #include <stdio.h> #include <math.h> int main() { int a1, a2, kuubi_ruumala; //andmete sisestus printf("Esimese kuubi kyljepikkus? "); scanf("%d", &a1); printf(" Teise kuubi kyljepikkus? "); scanf("%d", &a2); if (a1 > a2) { //kui esimene küljepikkus on suurem kuubi_ruumala = pow(a1, 3); //tõsta a1 kuupi } else { kuubi_ruumala = pow(a2, 3); //muul juhul tõsta a2 kuupi } //väljasta tulemus printf("Suurema kuubi ruumala on %d yhikut\n", kuubi_ruumala); getchar(); return 0; } ===Do..While=== See programm teostab liitmistehteid. Kasutajalt küsitakse mitu liitmistehet on vaja teha, seejärel küsitakse vastav arv kordi liidetavat ning lõpuks väljastatakse vastus. #include <stdio.h> int main() { int i=0, mitu, vahevastus, liidetav; //andmete sisestus printf("Mitu arvu liita kavatsed? "); scanf("%d", &mitu); //tsükkel do { printf("Liidetav? "); scanf("%d", &liidetav); vahevastus = vahevastus + liidetav; ++i; } while (i<mitu); //vastuse väljastamine printf("Vastus on %d\n", vahevastus); getchar(); return 0; } ===While=== Programm teeb põhimõtteliselt sama mis eelmine, aga kasutab <tt>while</tt> ehk järelkontrolliga tsüklit ülesande täitmiseks. #include <stdio.h> int main() { int i=0, mitu, vahevastus, liidetav; //andmete sisestus printf("Mitu arvu liita kavatsed? "); scanf("%d", &mitu); //tsükkel while (i<mitu) { printf("Liidetav? "); scanf("%d", &liidetav); vahevastus = vahevastus + liidetav; ++i; } //vastuse väljastamine printf("Vastus on %d\n", vahevastus); getchar(); return 0; } ===For=== Taaskord sama ülesande pisut erinev lahendus. #include <stdio.h> int main() { int i, mitu, vahevastus, liidetav; //andmete sisestus printf("Mitu arvu liita kavatsed? "); scanf("%d", &mitu); //tsükkel for (i=0; i<mitu; ++i) { printf("Liidetav? "); scanf("%d", &liidetav); vahevastus = vahevastus + liidetav; } //vastuse väljastamine printf("Vastus on %d\n", vahevastus); getchar(); return 0; } 1725 3545 2006-01-26T12:24:43Z Nene 1 spam removal 1726 3595 2006-01-28T00:25:44Z MediaWiki spam cleanup 25 Reverting to last version not containing links to *.f859.info 1727 3324 2005-11-27T14:17:12Z Nene 1 jäetud alles vaid minimaalne info ==Prioriteet 1== Veebiarendaja '''peab''' selle prioriteedi nõudmised täitma. Vastasel juhul on osadele kasutajatele võimatu leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine on eeldus selleks, et teatud kasutajate grupid saaksid üleüldse veebidokumente kasutada. ===Üldine=== * Paku teksti-ekvivalent igale mitte-teksti elemendile * Veendu, et kogu informatsioon, mida edastatakse värviga on saadaval ka ilma värvita * Märgista keelelised muutused dokumendi tekstis ja teksti-ekvivalentides * Organiseeri dokumendid nõnda, et nad oleksid loetavad ka ilma stiililehtedeta * Ensure that equivalents for dynamic content are updated when the dynamic content changes * Seni kuni kasutaja agendid ei luba kasutajatel kontrollida vilkumist, väldi ekraani vilkumise põhjustamist * Kasuta võimalikult selget ja lihtsat keelt, mis antud lehekülje sisu puhul kohane ===Ning kui sa kasutad pilte ja pildikaarte (''image-maps'')=== * Paku pildikaardi iga aktiivse regiooni puhul lisaks ka samaväärseid teksti-linke * Kasuta serveripoolsete kliendikaartide asemel kliendipoolseid pildikaarte. Välja arvatud juhul, kui regioone pole võimalik määrata olemasolevate geomeetriliste kujunditega. ===Ning kui sa kasutad tabeleid=== * Märgista andmetabelites ridade ja veergude päised * Kasuta märgendikeelt, et siduda andmelahtrid ja päiselahtrid andmetabelites, kus on kaks või rohkem taset rea või veerupäiseid ===Ning kui sa kasutad raame (''frames'')=== * Määra igale raamile pealkiri, et hõlbustada raamide identifitseerimist ja navigeerimist ===Ning kui sa kasutad applette ja skripte=== * Veendu, et leheküljed on kasutatavad, kui skriptid, appletid ja muud programmeeritavad objektid on väljalülitatud või pole saadaval. Kui see pole võimalik, siis paku ekvivalentset infot alternatiivsel käideldaval leheküljel. ===Ning kui sa kasutad multimeediat=== * Seni kuni kasutaja agendid ei suuda automaatselt ette lugeda visuaalse klipi teksti-ekvivalenti, paku helilist kirjeldust olulisest infost multimeedia-esitluse visuaalses klipis * Sünkroniseeri iga ajal-baseeruva multimeedia-esituse (näiteks filmi või animatsiooni) ekvivalentsed alternatiivid (näiteks subtiitrid või audio-kirjeldused) esitluse endaga. ===Ning kui kõik muu ebaõnnestub=== * Kui ka pärast suurimaid pingutusi ei õnnestu sul luua käideldavat lehekülge, siis tee kättesaadavaks link alternatiivsele leheküljele, mis kasutab W3C tehnoloogiaid, on käideldav, omab ekvivalentset informatsiooni (või funktsionaalsust), ning mida uuendatakse sama tihti kui mittekäideldavat (originaalset) lehekülge. ==Prioriteet 2== Veebiarendaja '''peaks''' rahuldama selle prioriteedi nõudmised. Vastasel juhul on osadele kasutajatele raske leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine eemaldab olulised tõkked, mis takistavad veebilehtedele ligipääsemist. ===Üldine=== * Veendu, et tausta ja esiplaani värvide kombinatsioonid pakuvad piisavalt kontrasti, kui veebilehte vaatab kasutaja, kellel on värvide tajumise puue, või kui lehte vaadatakse mustvalgel ekraanil [Priority 2 for images, Priority 3 for text] * Kui leidub sobiv märgendkeel, siis kasuta info edastamiseks pigem seda kui pilte * Loo dokumente, mis valideeruvad avaldatud formaalsete grammatikate vastu * Kasuta stiililehti, et kontrollida paigutust ja kujundust * Kasuta võimaluse korral absoluutsete mõõtühikute asemel suhtelisi. Seda nii märgendkeele atribuutides kui stiililehtede atribuutide väärtustes. * Kasuta pealkirja-elemente märkimaks dokumendi struktuuri. Kasuta neid kooskõlas spetsifikatsiooniga. * Märgenda loendid ja loendi elemendid korrektselt * Märgenda tsiteerimised. Ära kasuta tsiteerimiselemente saavutamaks kujunduslikke effekte nagu näiteks lõigu taandamine. * Veendu, et dünaamiline sisu on ligipääsetav. Kui seda pole võimalik teha, siis paku alternatiivne esitus või lehekülg. * Väldi lehekülje sisu vilkumist. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust vilkumise kontrollimiseks.) * Ära loo perioodiliselt automaatselt värskenduvaid lehekülgi. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust värskendamise peatamiseks.) * Ära kasuta märgendkeelt lehekülgedevaheliseks ümbersuunamiseks. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust automaatse ümbersuunamise peatamiseks, konfigureeri parem oma server nõnda, et see teostaks ümbersuunamisi.) * Ära tekita uusi aknaid ilma kasutajat eelnevalt informeerimata. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust uute akande loomist välja lülitada, ära tekita pop-up aknaid või vii fookust teise aknasse kasutajat eelnevalt informeerimata.) * Kasuta W3C tehnoloogiaid, kui need on saadaval ning ülesandeks sobilikud. (Kasuta tehnoloogiate uusimaid versioone, kui need on toetatud.) * Väldi W3C tehnoloogiate ''deprecated'' featuure * Jaga suured infoblokid hallatavamateks gruppideks seal kus loomulik ja sobilik * Identifitseeri selgelt iga lingi sihtmärk * Paku meta-andmeid, et lisada semantilist informatsiooni lehtedele ja saitidele * Paku informatsiooni leheküljestiku üldise struktuuri kohta. (Näiteks sisukaart või sisukord.) * Kasuta navigatsioonimehhanisme konsistentsel moel ===Ning kui sa kasutad tabeleid=== * Ära kasuta tabeleid paigutuseks, kui tabel pole lineariseeritud kujul arusaadav. (Kui sul ei õnnestu tabelitest loobuda, siis paku alternatiivset tabelivaba lehekülge.) * Kui kasutatad paigutuseks tabelit, siis ära kasuta struktuuri lisavaid märgendeid visuaalse formaatimise eesmärgil ===Ning kui sa kasutad raame=== * Kirjelda raamide eesmärke, kui raamide pealkirjad ei paku piisavalt infot mõistmaks, kuidas raamid omavahel seotud on ===Ning kui sa kasutad vorme=== * !!! Until user agents support explicit associations between labels and form controls, for all form controls with implicitly associated labels, ensure that the label is properly positioned. * Loo otsesed seosed vormi elementide ja neid kirjeldavate siltide vahele ===Ning kui sa kasutad skripte ja applette=== * Veendu, et sündmuste haldurid on sisestusvahendist sõltumatud * Väldi objektide liikumist lehekülgedel. (Seni kuni kasutaja-agendid ei paku kasutajatele võimalust liikumisi seisata.) * Tee programmeeritud objektid otseselt kättesaadavateks või kompatiibliks assisteerivate tehnoloogiatega [Priority 1 if functionality is important and not presented elsewhere, otherwise Priority 2.] * Veendu, et igat element, millel on oma liides, saab opereerida sõltumata kasutatavast seadmest * Määra loogilised sündmuste haldurid seadmest sõltuvate sündmuste haldurite asemel ==Prioriteet 3== Veebiarendaja '''võib''' rahuldada ka selle prioriteedi nõudmised. Vastasel juhul on osadele kasutajatele mõneti raske leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine parandab ligiüääsetavust veebilehtedele. ===Üldine=== * Defineeri iga lühendi ja akronüümi tähendus seal, kus see esmakordselt dokumendis esineb. * Määra dokumendi primaarne keel * Loo loogiline liikumisjärjekord läbi linkide, vormi elementide ja objektide * Paku klaviatuuri kiirkäsklusi oluliste linkide tarbeks. Ka nendele linkidele, mis asuvad kliendipoolsetes ''image-map''-des; vormi kontroll-elementidele ning vormi kontrollelementide gruppidele. * Ära paiguta linke üksteise kõrvale ilma vahet jätmata. Eralda lingid vähemalt ühe prinditava sümboliga. (Seni, kuni kasutaja-agendid (ja assisteerivad tehnoloogiad) ei renderda kõrvutiasuvaid linke selgelt eristuvatena.) * Paku infot, nii et kasutajad võiksid saada dokumente vastavalt oma eelistustele. (Näiteks keel, Content-type, jne.) * Kasuta navigatsiooniribasid, et navigatsioon selgelt eristada ning pakkuda kasutajatele ligipääsu sellele. * Grupeeri seotud lingid. Anna grupile nimi, ning seni, kuni kasutaja-agendid ise abi ei paku, paku võimalust grupist mööduda. * Kui pakud otsingut, siis paku seda erinevale oskustasemele ja eelistustele * Paiguta eristav info pealkirjade, lõikude, loendite jms algusesse * Paku infot dokumentide kollektsioonide kohta. (Näiteks mitmeleheküljelise dokumentide puhul.) * Paku võimalust jätta vahele mitme-realine ASCII kunsti blokk * Täienda teksti graafika ja auditoorse presentatsiooniga seal, kus see abistab lehekülje sisust arusaamisel. * Loo kujundus, mis on ühtlane üle terve lehekülgede grupi ===Ning kui sa kasutad pilte ja pildikaarte=== * Paku pildikaardi iga aktiivse regiooni puhul lisaks ka samaväärseid teksti-linke. (Kuni kasutaja-agendid ei renderda automaatselt teksti-ekvivalente pildikaartide linkidele.) ===Ning kui sa kasutad tabeleid=== * Loo tabelitele kokkuvõtted (''summary'') * Paku tabeli päiste siltidele lühendeid * ??? Until user agents (including assistive technologies) render side-by-side text correctly, provide a linear text alternative (on the current page or some other) for all tables that lay out text in parallel, word-wrapped columns. ===Ning kui sa kasutad vorme=== * !!! Until user agents handle empty controls correctly, include default, place-holding characters in edit boxes and text areas. ==Välislingid== * [http://www.w3.org/TR/WAI-WEBCONTENT/ Web Content Accessibility Guidelines 1.0] 1728 3325 2005-11-27T14:20:08Z Nene 1 ==Paku teksti-ekvivalent igale mitte-teksti elemendile== Mitte-teksti elementide hulka kuuluvad: pildid, piltide regioonid (''image map''), animatsioonid, appletid ja muud programmeeritavad objektid, ASCII-kunst, raamid, skriptid, helid ja audiofailid, video heli ning video. Kasuta <code>alt</code> atribuuti piltidel ja <code>image</code>-tüüpi <code>input</code>-elementidel: <img src="triinu.jpg" alt="Foto lepatriinust" /> <input type="image" src="otsi.png" alt="Otsi" /> Kui kasutad pilte, millel on vaid kujunduslik tähtsus, siis kasuta nende puhul tühja <code>alt</code>-teksti: <img src="alumine-vasak-nurk.gif" alt="" /> Kui lühikesest teksti-ekvivalendist ei piisa, et pildi funktsiooni või rolli edasi anda, siis kasuta <code>longdesc</code> atribuuti viitamaks failile, mis pakub täpsemat infot: <img src="kasum99.gif" alt="Kasumi graafik 1999. aasta lõikes" longdesc="kasum99.html" /> Eeltoodud näite puhul võiks <code>kasum99.html</code> sisaldada näiteks järgnevat teksti: <blockquote>Graafik, mis näitab kuidas jaotus kasum 1999. aasta jooksul. Jaanuaris oli kasum 25 000 krooni, veebruaris langes see 2000 võrra, ...</blockquote> Seni kuni vaid vähesed brauserid toetavad <code>longdesc</code> atribuuti, paku eraldi link, mis pikemale kirjeldusele viitab: <img src="kasum99.gif" alt="Kasumi graafik 1999. aasta lõikes" longdesc="kasum99.html" /> <a href="kasum99.html" title="Kirjeldus 1999. aasta kasumi graafikule">[K]</a> Kui kasutad elementi <code>object</code>, paiguta teksti-ekvivalent selle sisse. Näiteks, selleks et näidata infot tabeli kujul, kui pilti graafikust pole võimalik näidata: <pre> <object data="kasum99.gif" type="image/gif"> <table summary="Kasumi tabel 1999. aasta lõikes"> <caption>1999. aasta kasum</caption> <thead> <tr><th>Kuu</th><th>Kasum</th></tr> </thead> <tbody> <tr><th>Jaanuar</th> <td>20 000 EEK</td></tr> <tr><th>Veebruar</th> <td>19 000 EEK</td></tr> <tr><th>Märts</th> <td>19 500 EEK</td></tr> <tr><th>Aprill</th> <td>19 600 EEK</td></tr> <tr><th>Mai</th> <td>12 100 EEK</td></tr> <tr><th>Juuni</th> <td>13 000 EEK</td></tr> <tr><th>Juuli</th> <td>13 100 EEK</td></tr> <tr><th>August</th> <td>13 000 EEK</td></tr> <tr><th>September</th><td>12 900 EEK</td></tr> <tr><th>Oktoober</th> <td>11 500 EEK</td></tr> <tr><th>November</th> <td>11 700 EEK</td></tr> <tr><th>Detsember</th><td>12 300 EEK</td></tr> </tbody> </table> </object> </pre> ==Märgista keelelised muutused dokumendi tekstis ja teksti-ekvivalentides== Kasuta <code>lang</code> (või XHTML-i puhul <code>xml:lang</code>) atribuuti märkimaks üles keelelisi muutusi dokumendis: <pre> <html lang="et"> <head> <title>Mitmekeelne dokument</title> </head> <body> <p>See dokument sisaldab teksti mitmes keeles.</p> <p lang="en">Everwhere I went in France the bakeries had signs up saying <em lang="fr">PAIN</em>, but despite that the bakers seemed quite happy.</p> <p lang="fr">En janvier, toutes les boutiques de Londres affichent des panneaux <span lang="en">SALE</span>, mais en fait ces magasins sont bien propres!</p> </body> </html> </pre> ==Standardid== * [[WCAG 1.0|Web Content Accessibility Guidelines 1.0]] 1729 sysop 3329 2005-11-29T00:44:17Z MediaWiki default Invalid raw signature; check HTML tags. 1730 sysop 3331 2005-11-29T00:44:18Z MediaWiki default $1 sec ($2) 1731 sysop 3332 2005-11-29T00:44:18Z MediaWiki default f/$1 1732 sysop 3333 2005-11-29T00:44:18Z MediaWiki default $1 mm 1733 sysop 3335 2005-11-29T00:44:20Z MediaWiki default Hide extended details 1734 sysop 3336 2005-11-29T00:44:20Z MediaWiki default Show extended details 1735 sysop 3337 2005-11-29T00:44:20Z MediaWiki default EXIF metadata fields listed in this message will be included on image page display when the metadata table is collapsed. Others will be hidden by default. * make * model * datetimeoriginal * exposuretime * fnumber * focallength 1736 sysop 3338 2005-11-29T00:44:20Z MediaWiki default This file contains additional information, probably added from the digital camera or scanner used to create or digitize it. If the file has been modified from its original state, some details may not fully reflect the modified image. 1737 sysop 3354 2005-11-29T20:58:17Z MediaWiki default Privacy policy 1738 sysop 3355 2005-11-29T20:58:17Z MediaWiki default Project:Privacy_policy 1739 3368 2005-11-30T15:04:37Z V6sa 19 DIY (Do It Yourself) on kategooria kust võib leida juhendeid lihtsate vidinate ehituseks. * [[DIY wireless võrgu antenn]] * [[DIY tda2050 baasil võimendi]] 1740 sysop 3969 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Already have an account? $1. 1741 sysop 3384 2005-12-02T02:13:22Z MediaWiki default Log in 1742 sysop 3388 2005-12-02T02:13:23Z MediaWiki default Don't have a login? $1. 1743 sysop 3389 2005-12-02T02:13:23Z MediaWiki default Create an account 1744 sysop 3392 2005-12-02T02:13:23Z MediaWiki default {{int:loginend}} 1745 sysop 3406 2005-12-02T02:13:24Z MediaWiki default Password entered was blank. Please try again. 1746 sysop 3410 2005-12-02T03:50:59Z MediaWiki default <!-- Text here will be shown below edit and upload forms. --> 1747 3427 2005-12-03T03:07:25Z Zigger 20 en [[wikipedia:User:Zigger]] 1748 3428 2005-12-03T03:07:47Z Zigger 20 en [[wikipedia:User talk:Zigger]] 1749 3467 2005-12-15T22:29:31Z Nene 1 -rämps 1750 3469 2005-12-15T22:30:21Z Nene 1 -rämps 1751 3468 2005-12-15T22:30:08Z Nene 1 -rämps 1752 3926 2006-06-09T09:21:43Z Andres 27 Arvan, et projekti nimi võiks olla "Vikiõpikud", muidu läheb Vikitekstidega segi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. juuni 2006, kell 09.21 (UTC) 1753 3472 2005-12-15T22:36:18Z Nene 1 Selle IP pealt tuli nüüd üksjagu vandaalitsemist - häbi, häbi. 1754 sysop 3481 2005-12-22T07:08:48Z MediaWiki default No matching items in log. 1755 sysop 3485 2005-12-22T07:08:48Z MediaWiki default diff to penultimate revision 1756 sysop 3486 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default This site has restricted the ability to create new pages. You can go back and edit an existing page, or [[Special:Userlogin|log in or create an account]]. 1757 sysop 3487 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default Page creation limited 1758 sysop 3488 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default (default) 1759 sysop 3489 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default Block unregistered users 1760 sysop 3490 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default Sysops only 1761 sysop 4020 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default You may view and change the protection level here for the page <strong>$1</strong>. 1762 sysop 3492 2005-12-22T07:08:49Z MediaWiki default Unlock move permissions 1763 sysop 3671 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Your account does not have permission to change page protection levels. Here are the current settings for the page <strong>$1</strong>: 1764 sysop 3505 2005-12-22T07:08:50Z MediaWiki default You have $1 ($2). 1765 sysop 3510 2006-01-01T12:16:22Z MediaWiki default This shows only images uploaded by $1. 1766 sysop 3511 2006-01-01T12:16:22Z MediaWiki default inclusion 1767 3517 2006-01-01T19:22:19Z Gangleri 22 [{{SERVER}}{{localurl:{{NAMESPACE}}:{{PAGENAME}}|action=purge}} ↺] [{{SERVER}}{{localurl:{{NAMESPACE}}:{{PAGENAME}}|oldid={{REVISIONID}}}} rev-ID : {{REVISIONID}}]<br /> [{{SERVER}}{{localurl:special:Prefixindex|from=Gangleri&namespace=2}} special:Prefixindex|from=Gangleri&namespace=2] <br clear="all" /> __NOTOC____NOEDITSECTION__ ===== [[commons:User:Gangleri]] ===== [[Image:Redirect arrow without text.png|left]] ::* '''irc://irc.freenode.net/wikimedia''' ::* [[wikipedia:de:Benutzer:Gangleri]] ::* [[wikipedia:en:User:Gangleri]] ::* [[wikipedia:eo:Vikipediisto:Gangleri]] ::* [[wikipedia:is:Notandi:Gangleri]] ::* [[wikipedia:ro:Utilizator:Gangleri]] ::* [[wikipedia:yi:באַניצער:Gangleri]] ::* '''[[meta:User:Gangleri]]''' [[de:Benutzer:Gangleri]] [[en:User:Gangleri]] [[eo:Vikipediisto:Gangleri]] [[is:Notandi:Gangleri]] [[ro:Utilizator:Gangleri]] [[yi:באַניצער:Gangleri]] 1768 3518 2006-01-01T19:22:34Z Gangleri 22 __TOC__ 1769 3550 2006-01-26T16:57:37Z Nene 1 ümber tõstetud HTML:Tekst alt ==Blokk-tsitaadid== Veebitekstides on tsiteerimine üks sagedasemaid tegevusi. Levinud praktika on kopeerida oma lehele lõik mõnelt teiselt lehelt ning selle ees või järel mainida aadress, kuskohast tsitaat pärineb. Selliste tsitaatide jaoks on element '''blockquote''' (blokk-tsitaat): <pre> <p><a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu">Vikipeedia</a> andmetel on Pärnus alla 50 tuhande elaniku:</p> <blockquote> <p>Pärnus elas seisuga 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 43 528 inimest, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 45 700 inimest.</p> </blockquote> </pre> Enamik brausereid kuvavad <code>blockquote</code> märgenditega ümbritsetud lõiku taandatuna. Ülaltoodud kood näeb sinu brauseris hetkel välja järgmine: <blockquote> [[:w:Pärnu|Vikipeedia]] andmetel on Pärnus alla 50 tuhande elaniku: <blockquote>Pärnus elas seisuga 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 43 528 inimest, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 45 700 inimest.</blockquote> </blockquote> ==Reasisesed tsitaadid== Lisaks blokk-tsitaadile on olemas ka element reasiseste tsiteeringute tarbeks: '''q''' (lühend sõnast ''quote''). Ideaalis peaks see toimima nõnda, et <code>q</code>-dest ümbritsetud tekst pannakse automaatselt jutumärkidesse: Biibel ütleb: <q>Sa ei tohi abielu rikkuda!</q> Võimalik kuvamine: <blockquote>Biibel ütleb: "Sa ei tohi abielu rikkuda!"</blockquote> Reaalsuses on aga nõnda, et vaid vähesed brauserid lisavad need jutumärgid, veelgi vähem on neid, mis oskavad lisada jutumärgid vastavalt kasutuses olevale keelele. Seega on praktikas targem ümbritseda reasisesed tsitaadid käsitsi sobilike jutumärkidega ning hoiduda <code>q</code> kasutamisest. ==Tsitaadi allikale viitamine== Tegelikult on tsiteeritava allika märkimiseks <code>blockquote</code> elemendil spetsiaalne atribuut '''cite''', ent hetkel ei toeta seda praktiliselt ükski brauser. Ideaalis võiksime ülaltoodud tsitaadi siduda tema allikaga järgnevalt: <pre> <blockquote cite="http://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu"> </pre> Praktikas pole aga suurt vahet, kas määrame selle atribuudi või mitte - selle väärtust näeksid vaid need, kes lähtekoodi uuriksid. Märksa praktilisem on kasutada allika määratlemiseks harilikku linki (<code>a</code>). Kuid küllalt tihti tuleb ette ka olukordi, kus me tsiteerime allikat, mis ei asu veebis ja millele me URL-ga viidata ei saa. Näiteks, kui tsiteerime mõnda raamatut. Tsiteeritavale allikale viitamiseks on element '''cite'''. Pane tähele, et <code>blockquote</code> elemendil on samanimeline ja samatähenduslik atribuut, mis erineb vaid selle poolest, et tema väärtuseks peab olema URL - ka <code>cite</code> elemendi sisuks võib olla URL, ent enamasti sooviksime sellisel juhul kasutada juba linki. Siinkohal võib tekkida aga küsimus, milleks meil üldse on tarvis mingit raamatu nime <code>cite</code> märgenditega ümbritseda? Kas ei piisaks üksnes jutumärkidest: <pre> <p>"Kevade" algab nõnda:</p> <blockquote> <p>Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.</p> </blockquote> </pre> Tõepoolest, eesti keeles on kombeks esitada teoste nimed jutumärkides, seevastu inglise keeles esitatakse need kaldkirjas - ning enamik brausereid kuvavad <code>cite</code> elemendi sisu just kaldkirjas. Seega, kui me tegeleme inglisekeelsete tekstidega, on <code>cite</code> kasutamine igati kohane: <pre> <p>A famous quote from <cite>Alice in wonderland</cite>:</p> <blockquote> <p>'In that direction,' the Cat said, waving its right paw round, 'lives a Hatter: and in that direction,' waving the other paw, 'lives a March Hare. Visit either you like: they're both mad.'</p> <p>'But I don't want to go among mad people,' Alice remarked.</p> <p>'Oh, you can't help that,' said the Cat: 'we're all mad here. I'm mad. You're mad.'</p> </blockquote> </pre> Tulemus: <blockquote> A famous quote from <cite>Alice in wonderland</cite>: <blockquote><p>'In that direction,' the Cat said, waving its right paw round, 'lives a Hatter: and in that direction,' waving the other paw, 'lives a March Hare. Visit either you like: they're both mad.'</p> <p>'But I don't want to go among mad people,' Alice remarked.</p> <p>'Oh, you can't help that,' said the Cat: 'we're all mad here. I'm mad. You're mad.'</p> </blockquote> </blockquote> Võib vaielda, kas <code>cite</code> elementi tuleks kasutada ka näiteks eestikeelsetes tekstides. Ühelt poolt on pealkirjade kuvamine kaldkirjas ebasoovitav, mistõttu peaksime kasutama stiililehte kaldkirja eemaldamiseks - kuid CSS-i toetuseta brauserid kuvaksid need ikkagi kaldkirjas. Lisaks jääb õhku veel küsimus, kas kirjutada <code>cite</code> märgendid sisse- või väljapoole jutumärke? 1770 3551 2006-01-26T17:00:46Z Nene 1 Ümber tõstetud HTML:Tekst alt HTML-is on lühendite üles märkimiseks kaks elementi: * '''abbr''' - lühend (''abbreviation'') * '''acronym''' - akronüüm Mõlema kasutamine on analoogne - lühendi selgitus antakse <code>title</code> atribuudi kaudu: <abbr title="Eesti Televisioon">ETV</abbr> ==Lühendite ja akronüümide erinevused== Kuid mis vahe nendel on? Misasi üldse on akronüüm? * Selgub, et '''akronüüm''' on lühend, mis on moodustatud mõne pikema nimetuse algtähtedest (näiteks laser - '''''L'''ight '''A'''mplification by '''S'''timulated '''E'''mission of '''R'''adiation'') või sõnade osadest (näiteks radar - '''''Ra'''dio '''D'''etection '''a'''nd '''R'''anging''). Nagu näidetestki näha, siis on akronüümide peamine omapära see, et lugemisel hääldatakse nad välja sõnana (öeldakse "laser", mitte "ell-aa-ess-ee-err"). Tihtipeale nimetatakse akronüümideks ka selliseid lühendeid nagu HTML ja DNA - rangelt võttes on tegu aga initsialismidega. * '''Initsialism''' on lühend, mis on moodustatud esitähtedest ning seda hääldatakse, erinevalt akronüümist, tähthaaval. Tuntud initsialismid on näiteks USA ('''''U'''nited '''S'''tates of '''A'''merica''), PDF ('''''R'''itch '''T'''ext '''F'''ormat'') ja MIT ('''''M'''assachusetts '''I'''nstitute of '''T'''echnology''). * '''Lühend''' on aga lühendatud vorm sõnast või sõnadest. Kõik initsialismid ja akronüümid on samuti lühendid (ent mitte vastupidi). Mõned lühendid on sellised, mida me kasutame ka kõnes - näiteks info (informatsioon). Teised on jällegi sellised, mida me kirjutame pea alati lühendina, aga välja hääldame pikalt - näiteks Hr (härra), Pr (proua), Prl (preili), e. (ehk), cm (sentimeeter), kg (kilogramm), jne (ja nii edasi). Kolmandaks on veel lühendeid, mis on moodustatud ühe keele sõnadest, välja öeldakse aga teises keeles - etc tuleneb ladinakeelsest fraasist ''"et cetera"'', kuid lauset lugedes öeldakse selle asemel hoopis "ja nii edasi". Kui ülalolev jutt veel piisavalt segane ei tundunud, siis tuleb juurde lisada, et on lühendeid, mida osad inimesed hääldavad sõnana, teised aga tähthaaval - näiteks ametlikus kõnepruugis öeldakse USA kenasti tähthaaval "uu-ess-aa", mitteametlikult on see paljude suus aga lihtsalt "usa". Siis on veel lühendeid, mida osaliselt hääldatakse tähthaaval, osaliselt aga sõnana (CD-ROM hääldatakse kas "tsii-dii-romm" või eestipärasemalt "tsee-dee-romm"). Kokkuvõttes võib aga öelda, et lihtsaim ja mõistlikuim variant on kasutada kõigi lühendite ülesmärkimiseks <code>abbr</code> elementi - loobudes täiesti üritusest akronüüme eraldi tähistada. ==Brauseritugi== Kuid sellega ei lõpe veel meie hädad, sest juhtumisi toetab maailma levinuim brauser IE6 (Microsoft Internet Explorer 6) vaid <code>acronym</code> elementi - ignoreerides <code>abbr</code>-i täielikult. Kõige lihtsam lahendus oleks kasutada kõigi lühendite märgistamiseks hoopis elementi <code>acronym</code> - sest sellest saavad aru ka kõik need brauserid, kes <code>abbr</code> elementi tunnevad, ning kasutaja jaoks pole tegelikult mingit vahet, kui harilik lühend on tähistatud hoopis akronüümina. Ent lisaks visuaalsetele brauseritele, mis saavad <code>abbr</code> või <code>acronym</code> <code>title</code>-atribuudi sisu kuvada väljahüppava abitekstina, või audio-brauseritele, mis võivad selle lihtsalt välja öelda, on veel terve rida tekstipõhiseid brausereid, millest ükski ei oma vahendeid <code>title</code>-atribuutide sisu vaatamiseks. Lisaks sellele pole lühendite seletused kättesaadavad ka juhul, kui veebileht on välja prinditud, sest me ei saa ju puust paberi kohal enam hiirekursorit vibutada. Üheks lahenduseks oleks lisada lühendite nimekiri dokumendi lõppu, ning viidata sellele hariliku dokumendisisese lingiga. Sealjuures saame lingile lisada ka <code>title</code>-atriuudi, mida ka IE rõõmsalt tunnistab, et sõna aga ikkagi lühendina üles märkida, siis võib lingi mähkida veel lisaks ka <code>abbr</code> sisse: <pre> <p><abbr title="Eesti Televisioon"><a title="Eesti Televisioon" href="#abbr-etv">ETV</a></abbr> kõrgem organ on 9-liikmeline Ringhäälingunõukogu, mille nimetab Riigikogu.</p> <h2>Kasutatud lühendite seletused</h2> <dl> <dt id="abbr-etv">ETV</dt> <dd>Eesti televisioon</dd> <dt id="abbr-skp">SKP</dt> <dd>Sisetoodangu koguprodukt</dd> </dl> </pre> ==Millal kasutada?== Esiteks tekib meil küsimus: '''milliseid lühendeid on üldse mõtet üles märkida?''' Paljud tuntud lühendid nagu radar, laser ja info on muutunud niivõrd harilikeks, et meile tihtipeale ei tule pähegi, et tegu on lühenditega. Sellisel juhul pole selgituse järele tõesti vajadust. Siis on hulk lühendeid, mis on meie kirjapildis niivõrd levinud, et igaüks, kes vähegi keelt tunneb, peab kindlasti tundma ka neid lühendeid (näiteks nr, tk, kg, cm, jms, jne). Kui oled kindel, et tegu on tõesti üldtuntud lühendiga, siis pole ülesmärkimine tarvilik. Kuid kõik sellised lühendid, mille puhul ei saa eeldada, et kõik seda keelt rääkivad isikud seda mõistaksid, tuleks võimaluse korral seletusega varustada. Näiteks kui veebileht analüüsib süviti HTML-i elemente <code>abbr</code> ja <code>acronym</code>, siis on kerge eeldada, et seda lehekülge vaevalt et hakkab lugema keegi, kes lühendi HTML tähendust ei mõista - kuid veebis ei saa me kunagi kindlad olla, kes meie lehekülge loeb ja millised on tema eelteadmised, sest võib ju olla, et külastaja on meie lehele sattunud hoopis seetõttu, et tunneb filoloogina huvi akronüümide vastu, ent HTML-ist pole tal aimugi. Siit jõuame aga teise küsimuseni: '''mitu korda tuleks ühte lühendit üles märkida?''' On ju selge, et kui "HTML" esineb igas kolmandas lauses 60 lehekülje pikkuses tekstis, siis on iga esinemise seletusega varustamine kaunis suur vaev. Üldiselt soovitatakse alati üles märkida lühend siis, kui ta esmakordselt meie tekstis esineb, samamoodi nagu me trükimeedias kasutaks sulgusid: ETV (Eesti Televisioon) on üks vaadatumaid telekanaleid Eestis. Kuid jällegi ei saa me kindlad olla, et meie veebilehte loetakse kenasti algusest lõpuni. Tegelikult on märksa tõenäolisem, et külastajad hüppavad lehel kiiresti selle koha juurde, mis neid huvitab, mistõttu võib kergesti vahele jääda see osa, kus lühendit seletati. Ega siin mingeid raudseid reegleid polegi - tuleb juhenduda lihtsalt oma sisetundest. Näiteks võib iga suurema sektsiooni alguses kõik lühendid uuesti ära kirjeldada. Igal juhul tasub alati teha viga selles suunas, et lühendeid saab üles märgitud liiga palju, kui et liiga vähe. ==Lisalugemist== * [http://www.alistapart.com/articles/hattrick The Accessibility Hat Trick: Getting Abbreviations Right] * [http://larsholst.info/blog/2003/09/28/abbreviations-acronyms-initialisms/ Abbreviations, Acronyms, Initialisms] * Vikipeedia artiklid: [http://en.wikipedia.org/wiki/Acronym_and_initialism Acronym and initialism] ning [http://en.wikipedia.org/wiki/Abbreviation Abbreviation] 1771 3568 2006-01-26T17:58:33Z Nene 1 peatükk kuulub eemaldamisele ''Antud peatükk on jaotatud kaheks: [[HTML:Üla- ja alaindeksid|Üla- ja alaindeksid]] ja [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|Rasvane- ja kaldkiri]]. Peatükk kuulub eemaldamisele'' 1772 3553 2006-01-26T17:09:35Z Nene 1 Üle tõstetud HTML:Tekst alt Kõige sagedamini on erinevates tekstides kiri esile tõstetud selleks, et seda rõhutada. Teksti rõhutamiseks on HTML-is kaks elementi: * '''em''' - rõhutus (''emphasis''), tavaliselt kaldkiri * '''strong''' - tugev rõhutus (''strong emphasis''), harilikult rasvane kiri Võib tekkida küsimus, millal kasutada harilikku rõhutust ja millal tugevat rõhutust. Üks variant on proovida lauset valjusti välja öelda - need fraasid, mida sooviksime kuulutada kõuehäälel, peaksid olema märgendatud <code>strong</code>-i kasutades; ülejäänud olulisemate silpide puhul võiks piirduda <code>em</code> elemendiga: &lt;strong&gt;Suur teadaanne!&lt;/strong&gt; Uduvere väiksesse kauplusesse on saabunud müügile &lt;em&gt;suurem kogus&lt;/em&gt; nahktaldadega saapaid. Brauseris võib see välja näha järgneval kujul: <blockquote>'''Suur teadaanne!''' Uduvere väiksesse kauplusesse on saabunud müügile ''suurem kogus'' nahktaldadega saapaid.</blockquote> Enamasti siiski sellist suurt karjumist meie lehel ei esine. Kuid sellegipoolest soovime tihti mõningaid olulisi fraase tugevasti rõhutada, et need lehekülje külastajale paremini silma hakkaksid. Näiteks füüsikaalasel lehel võib leiduda järgnev tekst: &lt;strong&gt;Newtoni esimene seadus&lt;/strong&gt; ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. <blockquote>'''Newtoni esimene seadus''' ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.</blockquote> <code>em</code> elementi läheb aga sageli tarvis juhul, kui soovime mõnd sõna või fraasi anda edasi erilise intonatsiooniga: Tema &lt;em&gt;tarkus&lt;/em&gt; paistis kõigile juba kaugelt ära. <blockquote>Tema ''tarkus'' paistis kõigile juba kaugelt ära.</blockquote> 1773 3596 2006-01-28T14:41:46Z Nene 1 suuresti ümberkirjutatud - arvatavasti siiski mitte päris lõplik ==Kaduma läinud reavahetused ja tühikud== Tavalist, ilma mingite lisailustustega teksti võib veebilehele sisuliselt kirjutada ilma mingeid märgendeid lisamata - enamik veebilehitsejaid suudab seda mõista (muidugi tähendab selline toimine vilistamist kõigi standardite peale). Tuleb aga silmas pidada, et lehekülje lugemisel ei arvestata ühtegi sisestamisel ''Enter''-klahviga tehtud reavahetust - seda selleks, et kindlustada teksti paindlik kujundamine brauseris (lugemisakna suurendamisel või vähendamisel paigutub aknas olev tekst vastavalt akna uutele mõõtudele automaatselt ringi). Lisaks reavahetustele ei näidata ka tühikuid päris nii nagu lähtekoodis. Mitu kõrvutiasuvat tühikut loetakse alati üheks (on ka üks erand, millest tuleb juttu allpool). Ka HTML-is olevad reavahetused loetakse tühikuteks. Näiteks, kui kirjutame HTML-faili järgmise teksti: <pre> Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud. Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel. </pre> Kuid kui vaatame seda brauseris, siis on kõik meie taandread kaduma läinud, ning kaks väikest tekstilõiku on sulandunud üheks pikaks lõiguks: <blockquote style="max-width: 35em">Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud. Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.</blockquote> ==Tekstilõigud== HTML-is tähistatakse uut lõiku '''p'''-elemendiga (''paragraph''). Iga lõigu algusesse kirjutatakse <code>&lt;p&gt;</code> ja lõppu <code>&lt;/p&gt;</code>: <pre> <p>Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud.</p> <p>Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.</p> </pre> Kui raamatutes ja käsikirjas alustatakse uut lõiku taandreaga, siis arvutiekraanilt loetava teksti puhul eristatakse lõigud suurema reavahega: <blockquote style="max-width: 35em"><p>Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud.</p> <p>Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.</p></blockquote> Selliselt vormistatud teksti on ekraanilt märksa mugavam lugeda kui sellist, kus on kasutatud taandridu - ent mis siis, kui me ikkagi sooviks lõike eraldada taandreaga? Sellisel puhul tulevad meile appi stiililehed, mis lubavad mugavalt määrata, kuidas üks või teine HTML-i element brauseris välja peab nägema. Näiteks järgnev stiilideklaratsioon määrab, et kõik HTML-faili tekstilõigud peavad algama taandreaga ning mitte kasutama tühja ruumi enda ees ja järel: p { text-indent: 2em; margin-top: 0; margin-bottom: 0; } <blockquote style="max-width: 35em"><p style="text-indent: 2em; margin-top: 0; margin-bottom: 0;">Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud.</p> <p style="text-indent: 2em; margin-top: 0; margin-bottom: 0;">Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.</p></blockquote> Stiililehtede kasutamise kohta leiad lisainfot vikiraamatukogu [[CSS|CSS-i raamatust]]. ==Reavahetused== Kui soovime tekstis kasutada kindlaksmääratud reavahetust, tuleb see panna paika '''br'''-elemendiga (tuleneb sõnast ''break'' - murdekoht, katkestus). Näiteks: <pre> Kogu see lause paistab brauseri suures aknas lugedes ühe pika lausena kuni siiani,<br /> see tekst aga on uuel real. </pre> Siin näeme jällegi üht olulist muutust, mille XHTML on kaasa toonud. Varasemas HTMLis piisas katkestuse tegemiseks üksikust <code>br</code>-märgendist, nüüd aga on kõik märgendid paaris. Et aga selle ja veel mõne teise tühja märgendipaari kasutamisel tööd kokku hoida, on loodud alternatiivne esitus ehk lühikuju: <pre> <br></br> => <br /> </pre> Tähelepanu - kaldkriipsu ees on tühik! See säästab vanemaid brausereid, mis XHTMLi ei tunne, "lolliks minemisest" - tühik võimaldab neil järgnevat kaldkriipsu ignoreerida ja tõlgendada märgendit veidi vigase, kuid siiski loetava "vana HTML-i" märgendina. Kuid '''ettevaatust!''' Reavahetuste kasutamisega tasub olla konservatiivne. Enamikel juhtudel tuleks kasutada teisti HTML-i elemente, millele saab stiililehtedega määrata teistsuguse välimuse, kui see neil vaikimisi on. Õigupoolest on vaid paar üldtuntud juhtu, kus reavahetuse kasutamine õigustatud on: * luuletused ja * aadressid. Näiteks: <pre> <p>Haapsalu 90550,<br /> Tallinna mnt. 8-12,<br /> Juhan Juurikas.</p> </pre> ==Eelvormindatud tekst== Vahel tuleb siiski tekst esitada fikseeritud kujul - näiteks arvutiprogrammi kood või mõni moodsam luuletus. Siis on kõige käepärasem kasutada '''pre''' - märgendipaari (''preformatted'' ehk eelvormindatud), mille vahel olev tekst kuvatakse täpselt selliselt, nagu ta on sisestatud. Enamasti näitavad veebilehitsejad <code>pre</code>-teksti teistsuguses kirjastiilis kui tavalist teksti - levinuim on Courier-font. Enamiku luuletuste puhul pole tarvis enamat, kui lihtsalt reavahetusi õigetes kohtades - sellisel juhul tuleks kasutada <code>br</code> elementi. Kui aga oluline on ka see, kui palju tühja ruumi sõnade vahele jäetakse jms, siis on vast sobilikum <code>pre</code>: <pre> <h1>Artur Alliksaar</h1> <h2>Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma</h2> &lt;pre&gt;Saad korra rüübata, kui algab lahtumine. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine, ja uhmjat udu ujub pahinal. Hing kaugust kirgab veel, kui algab ahtumine ja piksed pimenevad kahinal. See, mis meid ligindab, on lahkumine. Öö. Uni. Õli vaikib tahi all. Et elujõud on ulmamahtumine, ei enam meelde tulegi vist tal...&lt;/pre&gt; </pre> 1774 3618 2006-02-05T10:57:18Z Nene 1 pisike pealkirjamuutus ==Pealkirjad== Pealkirja-elemente on HTML-is 6, kõik eri suuruse ja stiiliga. Üldkuju on selline: <pre> <hx>Pealkiri</hx> </pre> <var>x</var> tähistab siin numbrit ühest kuueni - <code>h1</code> on suurim ja <code>h6</code> väikseim pealkiri (või teisisõnu: <code>h1</code> on esimese astme ja <code>h6</code> madalaima astme pealkiri). Pealkirjad paigutatakse automaatselt omaette reale, reavahetussümboleid ei pea siin kasutama. Tasub meelde jätta, et <code>h1</code> elementi kasutatakse ainult suurte lehekülgede avapealkirjas - kaks <code>h1</code> pealkirja mõjuvad ühel ja samal lehel liigse karjumisena. Teisalt aga tuleks arvesse võtta dokumendi loogilist struktuuri ja mitte hüpata alapealkirjade kasutamisel vahepealsetest üle, kasutades näiteks suure <code>h1</code> pealkirja järel alapealkirjas <code>h4</code> elementi (loogiline oleks <code>h2</code>; muuhulgas teeb selle reegli ignoreerimine lehe halvemini loetavaks ka ekraanilugejat kasutavatele puuetega inimestele). Näitlik pealkirjade kasutamine: <pre> <h1>Aadu arvutiäri</h1> <h2>Tere tulemast!</h2> <p>...siin on avatekst, tervitus vms...</p> <h3>Arvutid</h3> <p>...tekst...</p> <p>...........</p> <p>...........</p> <h3>Tarkvara</h3> <p>...tekst...</p> <p>...........</p> <p>...........</p> </pre> ''(Siin oleks tarvis pilti sellest, kuidas ülalolev kood brauseris paistab.)'' ==Eraldusjooned== Teinekord on tarvis tekitada tekstilõikude vahele pikem paus, milleks pealkiri ei sobi. Tuttav peaks olema ilukirjanduses kasutatav "kolme tärniga eraldamine": <pre> Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adi- piscing elit. Proun vel elit nec erat rutrum dictum. Etiam hendrerit purus convallis leo. Pellentesque nibh. Nam scelerisque rhoncus sem. Nulla tristique tincidunt wisi. Quisque pretium aliquam purus. Morbi cursus erat. * * * Pellentesque sed eros et eros adipiscing tempus. Etiam a metus vitae nunc tempor feugiat. Vestibulum ante ipsum primis in faucibus orci luctus et ultri- ces posuere cubilia Curae; Fusce interdum massa at sapien. </pre> Sellisel juhul pole aga õige kasutada pealkirja, mille sisuks on kolm tärni: <code>&lt;h2&gt;* * *&lt;/h2&gt;</code> - tegu pole ju pealkirjaga. Samuti pole päris õige ka kolme tärni sisaldava lõigu tegemine, sest tegu pole ka tekstiga. Selliste pauside tekitamiseks on HTML-is olemas element '''hr''' (''horisontal rule'' - horisontaalne joon). Ning tõepoolest, nagu nimigi ütleb, annab <code>hr</code> kasutamine enamikes brauserites tulemuseks horisontaalse eraldusjoone, mis ulatub ühest ekraaniservast teise. Ent sellest vaikimisi kasutatavast välimusest ei tasu ennast heidutada lasta - stiililehtede abil võib selle joone asendada täpselt sellise graafikaga nagu tarvis. Ülaltoodud näite puhul oleks <code>hr</code> kasutamine järgnev: <pre> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adi- piscing elit. Proun vel elit nec erat rutrum dictum. Etiam hendrerit purus convallis leo. Pellentesque nibh. Nam scelerisque rhoncus sem.</p> <p>Nulla tristique tincidunt wisi. Quisque pretium aliquam purus. Morbi cursus erat.</p> <hr /> <p>Pellentesque sed eros et eros adipiscing tempus. Etiam a metus vitae nunc tempor feugiat. Vestibulum ante ipsum primis in faucibus orci luctus et ultri- ces posuere cubilia Curae; Fusce interdum massa at sapien.</p> </pre> 1775 3573 2006-01-26T18:02:50Z Nene 1 peatükk kuulub kustutamisele ''Selle peatüki sisu on jaotatud mitme teise peatüki vahel. Peatükk kuulub kustutamisele.'' 1776 3587 2006-01-26T22:25:59Z Nene 1 rohkem alampeatükke ja link definitsioonide loendi kirjeldusele HTML võimaldab teha järjestamata ja järjestatud loendeid. ==Järjestamata loendid== Järjestamata loend luuakse '''ul'''-elemendiga (''unordered list''), loendi iga element tähistatakse '''li'''-ga (''list item''). Näiteks nii: <pre> <ul> <li>Kapsad</li> <li>Kaalikad</li> <li>Porgandid</li> </ul> </pre> Eriti suuremate veebilehtede koostamisel on mõistlik kasutada programmeerimisest laenatud võtet - treppimist (vt. eelmine näide) ehk tühikute kasutamist erinevate struktuuride paremaks esiletoomiseks . Ehkki HTML ei arvesta tühikuid rea ees ja lehe väljund <code>li</code> ette löödud tühikutest ei muutu, on sellist HTML-koodi palju kergem lugeda (seda eriti pikkade lehtede puhul) ja ka hallata. ==Järjestatud loendid== Järjestatud loendi ('''ol''' - ''ordered list'') tegemine on igati samalaadne: <pre> <ol> <li>Esimene</li> <li>Teine</li> <li>Kolmas</li> </ol> </pre> Erinevuseks järjestamata loendist on see, et loendi kuvamisel paigutatakse loendi elementide ette kasvavas järjekorras numbrid. ==Millal kasutada loendeid?== Loendite kasutamine näib lihtne, lausa elementaarne. Ometigi kasutatakse veebis loendeid märksa vähem kui ehk võiks. Küsimus on selles, et alati ei osata loendit ära tunda. Vaatleme mõningaid näiteid. ===Tekstisisestest loenditest vabanemine=== <pre> <p>Meie veebilehelt võite leida pilte minu kassist, õpetusi kasside pildistamiseks ja nimekirja minu lemmik-kassitõegudest.</p> </pre> Paljudel veebilehtedel leidub sedasorti tekstisiseseid loendeid. Põhimõtteliselt pole nendel midagi häda, aga kui soovime oma teksti muuta võimalikult loetavaks ja ligitõmbavaks, siis ei tasu peljata selliste nimekirjade eraldi loenditena üles märkimist. Pealegi ei maksa veebilehel "paber" mitte sentigi, mistõttu pole tugevat põhjust, miks me ei võiks kirjutada eelneva hoopis nii: <pre> <p>Meie veebilehelt võite leida:</p> <ul> <li>pilte minu kassist,</li> <li>õpetusi kasside pildistamiseks ja</li> <li>nimekirja minu lemmik-kassitõegudest.</li> </ul> </pre> ===Menüüsüsteemid=== Järgnevalt kujutagem endale ette üht horisontaalset navigatsiooni (või menüü) riba. Paljud autorid märgivad oma menüü üles nõnda: <pre> <a href="index.html">Avaleht</a><br /> <a href="img.html">Minu pildid</a><br /> <a href="bio.html">Minu elulugu</a><br /> <a href="cnt.html">Kontaktandmed</a> </pre> Oma olemuselt on ju tegu ikkagi ühe järjestamata loendiga. Seega loogilisem HTML oleks järgnev: <pre> <ul> <li><a href="index.html">Avaleht</a></li> <li><a href="img.html">Minu pildid</a></li> <li><a href="bio.html">Minu elulugu</a></li> <li><a href="cnt.html">Kontaktandmed</a></li> </ul> </pre> Võibolla ei meeldi autorile, et brauser kuvab vaikimisi iga <code>li</code> ette mummukese? Kuid mitte miski ei keela ju kirjutada sobilikku stiililehte, mis ebameeldivad mummud kõrvaldab: <pre> ul li { list-style-type:none; } </pre> Lisaks sellele, et sellist menüüd on väga lihtne CSS-i abil muuta, on loendina üles märkimisel veel ka see eelis, et näiteks ekraanilugemistarkvara kasutavad isikud kuulevad alustuseks "neljast elemendist koosnev järjestamata loend" ja võivad seejärel otsustada kogu selle menüü vahele jätta - menüülinkide reavahetustega eemaldamisel sellist võimalust aga pole. ===Kommentaarid veebilehel=== Järgnevalt kujutame endale ette ühte tüüpilist blogi, kus sissekande lõpus on rida kommentaare. Ka nende kommentaaride puhul on tegemist loendiga - konkreetselt järjestatud loendiga, sest üks kommentaar järgneb teisele ning see järjekord on oluline. Seega loend... aga mis siis, kui kommentaare on vaid üksainus? Kas me sellisel juhul enam tohime loendit kasutada? Sellest pole aga probleemi - loendis võib olla kasvõi üksainus element - loend on ta ikkagi, lihtsalt loendamine lõpeb arvu 1 juures: <pre> <h2>Kommentaarid</h2> <ol> <li> <p><strong>Mari</strong> lausus:</p> <p>Olen 100% nõus!</p> </li> </ol> </pre> ==Veel loendeid== Lisaks järjestatud ja järjestamata loenditele on HTML-is veel ka [[HTML:Definitsioonid|definitsioonide loendid]], millest räägib eraldi peatükk. 1777 3560 2006-01-26T17:26:39Z Nene 1 [[HTML:Tekst]] moved to [[HTML:Tehnilised detailid]]: Peatüki pealkiri "Tekst" ei peegeldanud enam sisu. #REDIRECT [[HTML:Tehnilised detailid]] 1778 3730 2006-04-16T15:22:25Z 212.27.248.67 bugix Indeksite esitamiseks (nihkega üles või alla) on märgendid '''sup''' (''superscript'' - ülemine indeks) ja '''sub''' (''subscript'' - alumine indeks). Üla ja alaindekseid läheb tihti tarvis keemiliste või matemaatiliste valemite esitamisel, samuti on mõnes keeles (nagu näiteks prantsuse) üla- ja alaindeksitel oluline roll. <pre> H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O E = mc&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; &lt;span lang="fr"&gt;M&lt;sup&gt;lle&lt;/sup&gt; Dupont&lt;/span&gt; </pre> <blockquote> <p>H₂O</p> <p>E = mc²</p> <p><span lang="fr">M^lle Dupont</span></p> </blockquote> Keerukamate valemite esitamiseks tuleks kindlasti kasutada kas MathML-i või pilte, aga kui tekstis on tarvis mainida vaid mõnda paaritähelist valemit, siis on viimatinimetatud vahendite kasutamine liigne vaev. Näiteks MathML-is näeks mc² välja järgmine: <pre> &lt;math xmlns="http://www.w3.org/1998/Math/MathML"&gt; &lt;mrow&gt; &lt;mi&gt;m&lt;/mi&gt; &lt;msup&gt; &lt;mi&gt;c&lt;/mi&gt; &lt;mn&gt;2&lt;/mn&gt; &lt;/msup&gt; &lt;/mrow&gt; &lt;/math&gt; </pre> 1779 3567 2006-01-26T17:56:55Z Nene 1 Tekst üle toodud Lisaks paljudele struktuursetele elementidele nagu näiteks <code>em</code>, <code>strong</code>, <code>dfn</code> ja <code>cite</code>, mis enamasti annavad tulemuseks kas rasvase- või kaldkirja, on HTML-is ka kaks spetsiaalset elementi märkimaks, et nende sisu peab olema kas kald- või rasvases kirjas: * '''i''' - kaldkiri (''italics'') * '''b''' - rasvane kiri (''bold'') Kuid nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest nad ei kanna endas pea mingit struktuurset informatsiooni, ning enamasti leidub mõni sobilikum element, mida kasutada nende asemel. Mõnede ekspertide hinnangul ei tohiks <code>i</code> ja <code>b</code> elemente üleüldse kasutada ja need tuleks lausa HTML-i standardist eemaldada. Meie siinkohal niivõrd äärmuslikuks ei lähe. Muidugi, eks kõik me taha ju lihtsalt hakkama saada, ning on õite lihtne mõelda selles laadis: "Ma tahan, et see tekst oleks kaldkirjas - seega kasutan <code>i</code> elementi." Esmalt tuleks aga hoopistükkis mõelda, ''miks'' me soovime, et üks või teine tekstiosa oleks rasvases kirjas või kursiivis. Vaatlemegi järgnevalt enamlevinud juhtumeid. ==Vaja läheb kaldkirja== <table border=1> <tr> <th>Põhjus kaldkirja kasutamiseks</th> <th>Näide</th> <th>Semantiline HTML-i element</th> </tr> <tr> <td>Rõhutatud tekst</td> <td>Ma olen ''tõesti'' pahane!</td> <td><code>em</code></td> </tr> <tr> <td>Teose tsiteerimine inglisekeelses tekstis</td> <td>Jared Diamond’s <cite>Guns, germs, and steel</cite></td> <td><code>cite</code></td> </tr> <tr> <td>Matemaatilised muutujad</td> <td><var>E</var> = <var>m</var><var>c</var>²</td> <td><code>var</code></td> </tr> <tr> <td>Teksti sees defineeritud terminid</td> <td>''Täisarv'' on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.</td> <td><code>dfn</code></td> </tr> <tr> <td>Taksonoomilised nimed</td> <td>''Homo sapiens sapiens''</td> <td><code>span lang="la"</code></td> </tr> <tr> <td>Tekstid teistes keeltes</td> <td>See on ''de facto'' standard.</td> <td><code>span lang="??"</code></td> </tr> </table> Kaks viimast juhtu on sellised, kus mõningate ekspertide arvates on <code>span</code> asemel parem kasutada <code>i</code> elementi, sest niiviisi jääb tekst, mis peab kaldkirjas olema, kaldkirja ka siis, kui brauser stiililehti ei toeta - või mis veelgi olulisem, kui brauser ei toeta kaldkirja (nagu paljud tekstipõhised brauserid), siis näitab ta <code>i</code> elementi ikkagi muust tekstist eristuvana. Kui aga tekst peab olema kaldkirjas näiteks seetõttu, et tegu on pealkirjaga, sissejuhatava lõiguga või lihtsalt seetõttu, et disainer nõnda otsustas, siis tuleks vajalikele HTML-i elementidele määrata kaldkiri stiililehega. ==Vaja läheb rasvast kirja== <table border=1> <tr> <th>Põhjus rasvase kirja kasutamiseks</th> <th>Näide</th> <th>Semantiline HTML-i element</th> </tr> <tr> <td>Tugevalt rõhutatud tekst</td> <td>Ma pole mitte ärritunud vaid '''vihane!'''</td> <td><code>strong</code></td> </tr> <tr> <td>Teksti sees defineeritud terminid</td> <td>'''Täisarv''' on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.</td> <td><code>dfn</code></td> </tr> <tr> <td>Pealkirjad</td> <td>'''Sissejuhatus'''</td> <td><code>h1</code>, <code>h2</code>, <code>h3</code>, <code>h4</code>, <code>h5</code>, <code>h6</code></td> </tr> <tr> <td>Tabelilahtrite päised</td> <td><table border=1><tr><th>nimi</th><th>vanus</th></tr><tr><td>Juku</td><td>16</td></tr></table></td> <td><code>th</code></td> </tr> </table> Kui aga tekst peab olema rasvane lihtsalt seetõttu, et disainer nõnda otsustas, siis tuleks vajalikele HTML-i elementidele määrata rasvane kiri stiililehega. ==Lisalugemist== * Matthew Thomas [http://mpt.net.nz/archive/2004/05/02/b-and-i When semantic markup goes bad] - <code>b</code> ja <code>i</code> kasutamisest. 1780 3592 2006-01-26T22:40:00Z Nene 1 Tüüpiliselt on veebis arvutikoodi esitamiseks kasutatud <code>pre</code> elementi, mis tagab meile eelvormindatud teksti: <pre> &lt;pre&gt; for (int i=0; i&amp;lt;max; i++){ print i; } &lt;/pre&gt; </pre> Kuid HTML sisaldab ka elemente, mis on mõeldud just lähtekoodi jms tarbeks: * '''code''' - programmitekst. Näiteks regulaaravaldis <code>&lt;code&gt;/^[a-z]+.[0-9]{2-8}/i&lt;/code&gt;</code>, funktsiooni nimi <code>&lt;code&gt;preg_replace()&lt;/code&gt;</code> või ka pikem koodilõik <code>&lt;code&gt;body { font-family: Verdana, Arial, Tahoma, sans-serif; color: white; background: url(/img/pat.png) repeat-x #f8c; }&lt;/code&gt;</code>. * '''kbd''' - (''keyboard'') kasutaja sisestatav tekst. Selleks võib olla näidistekst, mis kirjutatakse mõnda sisend-kasti <code>&lt;kbd&gt;Leopold Lill&lt;/kbd&gt;</code>, käsureale kirjutatav käsk <code>&lt;kbd&gt;ping 127.0.0.1&lt;/kbd&gt;</code> või ka lihtsalt klaviatuutil vajutatav klahv või nende kombinatsioon <code>&lt;kbd&gt;Ctrl&lt;/kbd&gt;+&lt;kbd&gt;Alt&lt;/kbd&gt;+&lt;kbd&gt;Delete&lt;/kbd&gt;</code>. * '''samp''' - (''sample'') programmi vms näidisväljund. Näiteks võib elektronkella manuaalis olla kirjas: <code>Kui ekraanile ilmub &lt;samp&gt;--:--&lt;/samp&gt; vajavad kella patareid kohest vahetamist.</code> Märksa tüüpilisem on selle elemendi kasutamine aga juhul, kui on tarvis demonstreerida mõne käsurealt töötava programmi väljundit - näiteks võib hädasolev isik kirjutada <code>Mida tähendab veateade &lt;samp&gt;NameError: name 'close' is not defined&lt;/samp&gt;?</code> Peamine erinevus <code>pre</code> elemendist on see, et neid saab kasutada ka muu teksti sees - nagu oli juba näha ka ülaltoodud näidetest. Kuid erinevalt <code>pre</code>-st ei loeta <code>code</code>, <code>kbd</code> ja <code>sample</code> sees sisalduvaid mitmekordseid tühikuid oluliseks. Näiteks kirjutades järgneva koodi: <pre> Et saada tekst ekraani keskele, lisa koodi algusesse rida tühikuid: <code>print " Tekst";</code> </pre> Brauseris kuvatakse seda aga topelt-tühikuid arvestamata: <blockquote>Et saada tekst ekraani keskele, lisa koodi algusesse rida tühikuid: <code>print " Tekst";</code></blockquote> Sellisel juhul on kindluse mõttes vast parem kasutada <code>pre</code> elementi. Kuid seejuures võime ikkagi lisada ka <code>code</code> märgendid, et tähistada teksti kui programmikoodi. Võime aga minna veelgi kaugemale ja kirjutada sellise jutu: <pre> <p>Salvestame faili "hello.sh" järgneva koodijupi:</p> &lt;pre&gt;<code> #!/usr/bin/bash echo "Hello, world!"; </code>&lt;/pre&gt; <p>Seejärel anname failile käivitamisõigused (<kbd>chmod +x hello.sh</kbd>), ning paneme oma tuliuue skripti käsurealt käima:</p> &lt;pre&gt;<samp>bash $ </samp><kbd>./hello.sh</kbd> <samp>Hello, world! bash $</samp> &lt;/pre&gt; </pre> Tulemus: <blockquote> <p>Salvestame faili "hello.sh" järgneva koodijupi:</p> <pre>#!/usr/bin/bash echo "Hello, world!";</pre> <p>Seejärel anname failile käivitamisõigused (<code>chmod +x hello.sh</code>), ning paneme oma tuliuue skripti käsurealt käima:</p> <pre>bash $ ./hello.sh Hello, world! bash $</pre> </blockquote> 1781 3570 2006-01-26T18:00:33Z Nene 1 Sisu üle toodud Teaduslikes ja ka muudes tekstides on kombeks muutujanimed kirjutada kaldkirjas või mõnel muul ülejäänud tekstist eristuval moel. Muutujate ülesmärkimiseks on igati sobilik element '''var''' (''variable'' - muutuja). Näiteks: Kiirust tähistab &lt;var&gt;v&lt;/var&gt;. <blockquote>Kiirust tähistab <var style="font-family:Georgia, serif">v</var>.</blockquote> 1782 3589 2006-01-26T22:35:24Z Nene 1 /* Lisalugemist */ muudetud linki pealkirja ==Reasisesed definitsioonid== Teinekord soovime tekstis anda mõne termini definitsiooni. Me kas siis eeldame, et vastav termin on lugeja jaoks suure tõenäosusega uus, või siis soovime määratleda, mida me selle termini all antud juhul silmas peame. Defineeritava sõna või väljendi ülesmärkimiseks on element '''dfn'''. Näiteks võime anda definitsiooni ratsionaalarvudele: <pre> <p><dfn>Ratsionaalarvud</dfn> on need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu <var>m</var> ja <var>n</var> jagatise <var>m</var>/<var>n</var> kujul ehk murruna.</p> </pre> Brauserid kuvavad <code>dfn</code> sisu enamasti kas kald- või rasvases kirjas. Näiteks järgnevalt: <blockquote>'''Ratsionaalarvud''' on need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu <var style="font-family:Georgia,serif">m</var> ja <var style="font-family:Georgia,serif">n</var> jagatise <var style="font-family:Georgia,serif">m</var>/<var style="font-family:Georgia,serif">n</var> kujul ehk murruna.</blockquote> ==Definitsioonide loendid== Lisaks definitsioonide esitamisele teksti sees võivad meil olla ka terved '''definitsioonide loendid''', umbes nagu sõnaraamatutes: * '''dl''' - definitsioonide loend, milles omakorda sisalduvad: ** '''dt''' - defineeritav termin ja ** '''dd''' - definitsioon ise. Enamasti koosneb definitsiooniloend defineeritavate terminite ja neid seletavate definitsioonide paaridest: <pre> <dl> <dt>Porgand</dt> <dd>punane söödav juurikas</dd> <dt>Kapsas</dt> <dd>peakujuline köögivili<dd> </dl> </pre> Kuid nii termineid <code>dt</code> kui definitsioone <code>dd</code> võib esineda ka mitu tükki järjest. Sellisel juhul võib ühele terminile vastata mitu definitsiooni, ja vastupidi, ja isegi nõnda, et mitmele ühetähenduslikule terminile on mitu seletust: <pre> <dl> <dt>Porgand</dt> <dd>punane söödav juurikas</dd> <dd>lumememme nina</dd> <dt>Kapsas</dt> <dt>Kapsapea</dt> <dd>peakujuline köögivili</dd> <dd>köögiviljakujuline pea</dd> </dl> </pre> Tulemus näeb veebilehitsejas välja nii: <blockquote> ;Porgand :punane söödav juurikas :lumememme nina ;Kapsas ;Kapsapea :peakujuline köögivili :köögiviljakujuline pea </blockquote> ==Lisalugemist== * [http://www.cs.tut.fi/~jkorpela/def.html Definition: a definition and an analysis] 1783 3593 2006-01-26T22:43:24Z Nene 1 + alampealkirjad ==Lisatud ja eemaldatud sisu== Mõnikord on meil tarvis selgelt näidata, et dokumendis on toimunud muudatused - midagi on eemaldatud, midagi on lisatud. Selleks puhuks on kaks elementi: * '''ins''' - lisatud sisu (''inserted content'') * '''del''' - eemaldatud sisu (''deleted content'') Need elemendid on HTML-is mõneti ebatavalised, sest võivad esineda nii bloki-tasandi elementidena kui ka reasiseselt. Mõlemad järgnevad näited on korrektsed: <pre> <p>Poola lillkapsa hind on täna <del>15</del><ins>10</ins> krooni kilo.</p> </pre> <pre> <ins> <h1>Viimased arengusuunad</h1> <p>Meile hiljuti saabunud teadete kohaselt on Jaapanis välja aretatud uus liik porikärbseid, kes toituvad küll lihtsast porist, aga toodavad kõige puhtamat mett.</p> </ins> </pre> Enamasti kuvavad brauserid <code>del</code> sisu mahakriipsutatud tekstina. <code>ins</code> elementi aga tihtipeale muust tekstist ei eristatagi - seetõttu tuleb antud elementide kasutamisel kindlasti määrata stiililehes, kuidas nad välja peaksid nägema. ==Muudatuste põhjuste ülesmärkimine== Tihtipeale on oluline ka info, miks ja millal märgistatud muudatused dokumenti sisse viidi. Nende andmete jaoks saame kasutada kahte atribuuti: * '''datetime''' väärtus määrab muudatuste sisseviimise kuupäeva ja kellaaja. * '''cite''' väärtus määrab URL-i, kustkohast me võime leida lisainfot muudatuste põhjuste kohta. <code>datetime</code> väärtus peab olema formaadis: <code>YYYY-MM-DDThh:mm:ssTZD</code>, kus: * '''YYYY''' on aasta, * '''MM''' on kuu (01=Jaanuar jne), * '''DD''' on päev (01 kuni 31), * '''T''' on kuupäeva ja kellaaja eraldusmärk, mis kirjutataksegi lihtsalt "T", * '''hh''' on tund (00 kuni 23), * '''mm''' on minut (00 kuni 59), * '''ss''' on sekund (00 kuni 59) ja * '''TZD''' määrab ajavööndi (''Time Zone Designator'') Ajavöönd võib olla üks järgnevatest: * '''Z''' - tähistab UTC ajavööndit (Greenwitchi aeg), * '''+hh:mm''' - näitab kui mitu tundi <code>hh</code> ja minutit <code>mm</code> on aeg ees UTC ajast, * '''-hh:mm''' - näitab kui mitu tundi <code>hh</code> ja minutit <code>mm</code> on aeg maas UTC ajast. Eesti ajavöönd on talvel +02:00 ja suveajal +03:00. Seega 15. veebruar 2003 kell 12:50:05 eesti aja järgi oleks <code>2003-02-15T12:50:05+02:00</code>. Kuna me tihtipeale ei oska sekundi pealt öelda, millal muudatus sisse viidi, siis võib sekundid, minutid ja ka tunnid asendada <code>00</code>-ga - näiteks <code>2003-02-15T12:00:00+02:00</code> või koguni <code>2003-02-15T00:00:00Z</code>. Oluline on, et ühtegi <code>detetime</code> atribuudi väärtuse ose ei tohi ära jätta. Kuna nii <code>cite</code> kui <code>datetime</code> atribuudid pole brauserite poolt pea üldse toetatud, siis võib olla kasu veel ka <code>title</code> elemendi kasutamisest: <pre> <del datetime="2003-02-15T12:00:00+02:00" cite="http://www.example.com/juhan/kommentaarid.html" title="Eemaldatud 15. veebruaril 2003 tänu Juhan Juurika kommentaarile"> <p>Meie osakonnas antud hetkel selle probleemiga ei tegeleta.</p> </del> <ins datetime="2003-02-15T12:00:00+02:00" cite="http://www.example.com/juhan/kommentaarid.html" title="Lisatud 15. veebruaril 2003 tänu Juhan Juurika kommentaarile"> <p>P versus NP probleemiga on hiljaaegu asunud meie osakonnas tegelema A. L. Murakas.</p> </ins> </pre> 1784 3577 2006-01-26T19:22:59Z Nene 1 +sisu Küllap olete sattunud veebilehtedele, mille alumises servas on andmed lehekülje autorite või omanikega kontakteerumiseks. HTML sisaldab taolise kontaktinfo pakkumiseks koguni eraldi elementi '''address'''. <code>address</code> kasutamine on sarnane <code>p</code> elemendiga selles osas, et tekst kirjutatakse otse märgendite vahele (<code>address</code> sisse omakorda <code>p</code>-de või muude blokitasandi elementide lisamine pole lubatud): <pre> <address>Lisainfo Juhani muusikapoe kohta:<br /> Telefon: 55382606, E-post: juhan@example.com<br /> Aadress: Kamlati põik 6, Tõrva 15722</address> </pre> Mitmed brauserid kuvavad <code>address</code> sisu kaldkirjas - praktikas on küllap mõistlik määrata sellele CSS failis konkreetne kujundus. ==Hoidu väärkasutusest!== Tihtipeale arvatakse, et <code>address</code> on mõeldud lihtsalt kõiksuguste aadresside ülesmärkimiseks. Näib, et kui sul on pikk nimekiri aadressidest, siis sa võiksid kirjutada nõnda: <pre> <h1>Vigane näide <code>address</code> kasutamisest</h1> <h2>Villavabrik</h2> <address>Rauavilja 8, Tallinn 15029</address> <h2>Pagaritöökoda</h2> <address>Lai 28-15, Tapa 40223</address> <h2>Pandimaja</h2> <address>Karja 7a, Pärnu 77512</address> </pre> Harilikke aadresse oleks parem üles märkida pigem kuidagi nõnda: <pre> <h1>Näide aaddresside ülesmärkimisest</h1> <h2>Villavabrik</h2> <p class="address">Rauavilja 8, Tallinn 15029</p> <h2>Pagaritöökoda</h2> <p class="address">Lai 28-15, Tapa 40223</p> <h2>Pandimaja</h2> <p class="address">Karja 7a, Pärnu 77512</p> </pre> 1785 3601 2006-01-28T14:51:00Z Nene 1 läks tiba nihu __NOTOC__ ==A== * [[HTML:Viited|a]] * [[HTML:Lühendid|abbr]] * [[HTML:Lühendid|acronym]] * [[HTML:Kontaktinfo|address]] * applet ==B== * [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|b]] * base * bdo * [[HTML:Tsiteerimine#Blokk-tsitaadid|blockquote]] * body * [[HTML:Tekstilõigud_ja_reavahetused#Reavahetused|br]] * button ==C== * caption * [[HTML:Tsiteerimine#Tsitaadi allikale viitamine|cite]] * [[HTML:Koodinäited|code]] * col * colgroup ==D== * [[HTML:Definitsioonid|dd]] * del * [[HTML:Definitsioonid|dfn]] * div * [[HTML:Definitsioonid|dl]] * [[HTML:Definitsioonid|dt]] ==E== * [[HTML:Teksti rõhutamine|em]] ==F== * fieldset * form ==H== * [[HTML:Pealkirjad|h1]] * [[HTML:Pealkirjad|h2]] * [[HTML:Pealkirjad|h3]] * [[HTML:Pealkirjad|h4]] * [[HTML:Pealkirjad|h5]] * [[HTML:Pealkirjad|h6]] * head * hr * html ==I== * [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|i]] * [[HTML:Pildid|img]] * input * [[HTML:Muudatused dokumendis|ins]] ==K== * [[HTML:Koodinäited|kbd]] ==L== * label * legend * [[HTML:Nimekirjad ja loendid|li]] * link ==M== * meta ==N== * noscript ==O== * object * [[HTML:Nimekirjad ja loendid|ol]] * optgroup * option ==P== * [[HTML:Tekstilõigud_ja_reavahetused#Tekstil.C3.B5igud|p]] * param * [[HTML:Tekstilõigud ja reavahetused#Eelvormindatud tekst|pre]] ==Q== * [[HTML:Tsiteerimine#Reasisesed tsitaadid|q]] ==S== * [[HTML:Koodinäited|samp]] * script * select * span * [[HTML:Teksti rõhutamine|strong]] * style * [[HTML:Üla- ja alaindeksid|sub]] * [[HTML:Üla- ja alaindeksid|sup]] ==T== * table * tbody * td * textarea * tfoot * th * thead * title * tr ==U== * [[HTML:Nimekirjad ja loendid|ul]] ==V== * [[HTML:Muutujad|var]] 1786 3613 2006-02-01T11:24:08Z 193.225.194.254 <div style="float: right; text-align: center;">[[Image:Other-langs.png]]<br>[[:meta:User:Dubaduba|'''Other languages''']]<br> </div> 1787 3616 2006-02-05T10:55:08Z Nene 1 [[HTML:Pealkirjad]] moved to [[HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned]]: teema sisu on laienenud #REDIRECT [[HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned]] 1788 3621 2006-02-06T22:37:52Z Nene 1 divitis ja classitis ==Kui muu enam ei aita== HTML pakub elemente paljudeks puhkudeks, aga sugugi mitte kõigiks elujuhtumiteks. Aega-ajalt satume probleemi ette, kus sobilikku elementi lihtsalt pole. Sellised situatsioonil jaotuvad laias laastus kaheks: * Esimesel juhul puudub meile vajalik piisavalt spetsiifiline element, küll on aga olemas üldisema tähendusega element. Näiteks pole HTML-is eraldi elementi veateadete jaoks - küll aga on olemas elemendid teksti rõhutamiseks, ning mis muu see veateade ikka on, kui üks rõhutatud tekst, mis kindlasti peab ümbritsevast selgesti esile tõusma. Sellisel juhul saame kasutada näiteks elementi <code>strong</code> ning lisada sellele <code>error</code>-nimelise klassi: <code>&lt;strong class="error"&gt;Sisestatud parool on vigane!&lt;/strong&gt;</code>. * Teisel juhul puudub meil aga ka üldisema tähendusega element, mida võiksime klassi abil spetsiifilisemaks muuta. Siis tulevadki appi elemendid '''div''' ja '''span''', mis mingit eeldefineeritud tähendust ei omagi. Samuti ei eristu nende sisu vaikimisi mitte millegi poolest neid ümbritsevast tekstist. <code>div</code> ja <code>span</code> on semantiliselt samaväärsed, erinevus on vaid see, et: **<code>span</code> on reatasandi element ning **<code>div</code> on blokitasandi element. Näiteks puudub HTML-is eraldi element sissejuhatuse ülesmärkimiseks. Seega võime kasutada <code>div</code> koos klassiga <code>intro</code>, et sulgeda selle sisse sissejuhatus: <pre> <div class="intro"> <h2>Sissejuhatus</h2> <p>Esimene lõik...</p> <p>Teine lõik...</p> </div> </pre> ==Divitis ja classitis== <code>div</code> ja <code>span</code> elementide kasutamisega tuleb olla ettevaatlik, et mitte langeda ''divitis'' nimelise haiguse küüsi. nn ''divitis'' avaldub selles, et <code>div<code> ja/või <code>span</code> elemente kasutatakse ohjeldamatutes kogustes ning suuresti seal, kus oleks võimalik kasutada ka muid elemente. ''Divitis'' tuleb harilikult koos ''classitis'' nimelise haigusega, mis viitab massilisele klassinimede kasutamisele. Tüüpiline ''divitis/classitis'' näeb välja umbes selline: <pre> <div class="suur-pealkiri">Tooted</div> <div class="toodete-nimekiri"> <div class="toode"> <div class="pealkiri">AC-82</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Mudel:</span> AC-82e2</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Kaal:</span> 12Kg</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Mõõtmed:</span> 320x180x50mm</div> </div> <div class="toode"> <div class="pealkiri">AC-84</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Mudel:</span> AC-84e6</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Kaal:</span> 10Kg</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Mõõtmed:</span> 300x200x50mm</div> </div> </div> </pre> Klassid <code>pealkiri</code> ja <code>suur-pealkiri</code> oleks mõistlik asendada <code>h1</code> ja <code>h2</code> elementidega. Toodete nimekiri ei kujuta endast midagi muud, kui ühte järjestamata loendit: seega <code>ul</code> ja <code>li</code>. Toote omadused aga moodustavad silt-väärtus paarid, mistõttu oleks sobilik kasutada definitsioonide loendit. Lõpptulemus võiks olla järgnev: <pre> <h1>Tooted</h1> <ul> <li> <h2>AC-82</h2> <dl> <dt>Mudel:</dt> <dd>AC-82e2</dd> <dt>Kaal:</dt> <dd>12Kg</dd> <dt>Mõõtmed:</dt> <dd>320x180x50mm</dd> <dl> </li> <li> <h2>AC-84</h2> <dl> <dt>Mudel:</dt> <dd>AC-84e6</dd> <dt>Kaal:</dt> <dd>10Kg</dd> <dt>Mõõtmed:</dt> <dd>300x200x50mm</dd> <dl> </li> </ul> </pre> 1789 3627 2006-02-09T14:52:32Z Nene 1 HTML-faili salvestamine Notepad'iga. Asendamaks vanu faile [[Media:HTML_Alustame_notepad_1.png]] ja [[Media:HTML_Alustame_notepad_2.png]] 1790 3636 2006-02-25T17:47:32Z Nene 1 /* Viited */ viga ligis MSDN-le HTML-i DOCTYPE deklaratsioon on vast üks kõige krüptilisema välimusega HTML dokumendi osi. Pole just palju neid veebimeistreid, kes oskaksid selle oma HTML failile lisada ilma, et peaksid kusagilt järele vaatama. Antud peatüki eesmärk on seletada DOCTYPE deklaratsiooni ülesehituse detaile ning seeläbi ehk muuta too korrektse HTML faili kohustuslik osa arusaadavamaks ning ehk lausa meeldejäetavaks. Vaatleme DOCTYPE'i osade kaupa. ==Deklaratsiooni algus ja lõpp== Dokumenditüübi deklaratsiooni alguses on <code><!DOCTYPE</code> ning lõpus <code>></code>: '''<!DOCTYPE''' ... '''>''' Esimene asi, mis DOCTYPE deklaratsiooni puhul silma hakkab on see, et ta ei vasta XHTML-i reeglitele. "Elemendi" alguses on hüüumärk (!), "DOCTYPE" on kirjutatud suurte tähtedega ning pole ei sulgevat elementi <code></!DOCTYPE></code> ega ka kaldkriipsu elemendi lõpus: <code><!DOCTYPE ... /></code>. Pole ka ime, sest dokumenditüübid pärinevad varasemast ajast kui XHTML ja XML, nimelt on nad osa SGML-ist (Standard Generalized Markup Language). Ka HTML on defineeritud kui SGML-i reeglitele vastav keel. XHTML on defineeritud küll kui XML keel, aga XML on jällegi SGML-i reeglite alamhulk. Järgnevalt vaatame, mida kirjutatakse DOCTYPE deklaratsiooni sisse. ==Deklaratsiooni sisu== <code><!DOCTYPE</code> ja <code>></code> vahele jääv osa on kirjeldatav järgmiselt: <!DOCTYPE '''Juurelement''' '''Kättesaadavus''' "..." "'''URL'''" > ===Juurelement=== Juurelement on see element, milles sisaldavad kõik antud dokumenditüübi ülejäänud elemendid. XHTML-i puhul on juurelemendiks "html" (väikeste tähtedega). HTML-i puhul pole tähesuurus oluline, võib kirjutada nii "HTML", "html" kui ka "Html" või veel midagi muud. Meelde tasub jätta, et väikeste tähtedega "'''html'''" on alati korrektne: <!DOCTYPE html ... > ===Kättesaadavus=== Kättesaadavus märgib, millist sorti identifikaator on järgnevate jutumärkide vahel. Võimalikke väärtusi on kaks: * '''PUBLIC''' - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga ([[HTML:DOCTYPE seletus#Formal Public Identifier (FPI)|FPI]]), mida vaatleme allpool täpsemalt. * '''SYSTEM''' - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress või ka URL. Kuna me HTML-i puhul viitame me pea alati avalikult kättesaadavatele dokumenditüüpide definitsioonidele, siis kasutame alati siinkohal PUBLIC: <!DOCTYPE html PUBLIC "..." ... > ===URL=== URL (''Universal Resource Locator'') on lihtsalt aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale. URL kirjutatakse jutumärkide vahele. Näiteks HTML 4.01 standardis kirjeldatud dokumenditüüpide definitsioonid on leitavad järgmistelt aadressidelt. http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd http://www.w3.org/TR/html4/frameset.dtd Külastades ülaltoodud linke saad näha vastavaid SGML keelseid definitsioone. '''NB!''' URL-i lisamine DOCTYPE-le on valikuline, aga tungivalt soovituslik, sest ilma selleta võivad osad brauserid kasutada ''standards mode'' režiimi asemel ''quirks mode'' režiimi. <!DOCTYPE html PUBLIC "..." "http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd"> ==Formal Public Identifier (FPI)== '''FPI''' (''Formal Public Identifier'' - otsetõlkes "formaalne avalik identifikaator") on unikaalne nimi, mis määratakse igale dokumenditüübile. See ongi see keerukas osa DOCTYPE elemendist. Näiteks HTML 4.01 standardis on kirjeldatud järgmised kolm FPI-d: -//W3C//DTD HTML 4.01//EN -//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN -//W3C//DTD HTML 4.01 Frameset//EN XHTML 1.0 puhul on see praktiliselt sama, ainult et Strict versiooni puhul on "Strict" FPI-sse sisse kirjutatud: -//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN -//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN -//W3C//DTD XHTML 1.0 Frameset//EN Järgnevalt seletame FPI-de ülesehitust. "Registreeritus//Organisatsioon//Tüüp Kirjeldus// Keel" ===Registreeritus=== <code>'''+'''</code> siinkohal märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga. <code>'''-'''</code> märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning and W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid. ===Organisatsioon=== DTD avaldanud organisatsiooni ametlik tunnus (''OwnerID''). Näiteks "W3C" või "IETF": ===Tüüp=== Tüüp (''Public Text Class'') määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML-i puhul viitame me alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati "'''DTD'''". ===Kirjeldus=== Kirjeldus (''Public Text Description'') on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks "HTML 4.01 Strict" või "XHTML 1.0 Transitional". ===Keel=== Määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "EN". ==Näitlik DOCTYPE-i kirjutamine== Seege võime järgi proovida iseseisvalt ühe DOCTYPE deklaratsiooni kirjutamist. Kuna kogu käesoleva wikiraamatu jooksul on kasutatud XHTML 1.0 Strict dokumenditüüpi, siis proovimegi kirjutada sellele vastava DOCTYPE deklaratsiooni. * Kõige algusesse käib teadagi <code><!DOCTYPE</code> <!DOCTYPE * Järgneb juurelemendi nimetus, milleks XHTML-is on <code>html</code> <!DOCTYPE html * Kuna viitame avalikule standardile, siis muidugimõista võtmesõna <code>PUBLIC</code> <!DOCTYPE html PUBLIC * Alustame FPI kirjutamist jutumärgi lisamisega <!DOCTYPE html PUBLIC " * W3C pole ISO poolt tunnustatud standardiorganisatsioon, seega miinusmärk <!DOCTYPE html PUBLIC "- * Lisame organisatsiooni nime, mis on eraldusmärkide "//" vahel <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C// * Tegemist on XHTML 1.0 Strict DokumendiTüübi Definitsiooniga, seega "DTD XHTML 1.0 Strict" <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict * FPI lõppu lisame veel ühe eraldusmärgi ning inglise keele tähise <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN * Veel üks jutumärk ning FPI on valmis <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" * Nüüd jääb vaid lisada ka sobilik URL, mis on vaat et raskemgi veel, kui FPI koostamine, aga teeme proovi. * W3C veebisaiti teavad vast kõik. Seal asuvad ka meile vajalikud DTD-d. Seega alustame domeenist www.w3.org (loomulikult koos http ja muu vajalikuga) <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/ * Kõik W3C tehnilised soovitused (''Technical Recommendations'') asuvad kataloogis "TR" <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/ * Järgnevalt sõltub, millise HTML-i või XHTML-i versiooniga meil tegu on. Näiteks HTML 4.01 perekond on kataloogis "html4", XHTML 1.0 kataloogis "xhtml1" ning XHTML 1.1 kataloogis "xhtml11". Küllaltki lihtne meeles pidada, eksole. Seega: <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/ * Kui meil oleks nüüd tegemist HTML 4.01-ga, siis järgnevalt polekski muud, kui lisada vastav DTD failinimi: Strict puhul "strict.dtd", Transitional puhul "loose.dtd" ning Frameset puhul "frameset.dtd". XHTML-i puhul peame aga kõigepealt laskuma "DTD" kataloogi. <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/ * Ning nüüd siis lisame failinime, mis on kujul "xhtml1-{variant}.dtd", kus {variant} asemel on kas "strict", "transitional" või "frameset". Seega XHTML 1.0 Strict puhul: <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd * Ning koos sulgeva jutumärgi ja nurksuluga ongi mei DOCTYPE valmis <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> ==Harjutused== Proovi nüüd iseseisvalt järgmisi harjutusi: # Kirjuta XHTML-i DOCTYPE jättes jutumärkide vahele käivad osad (FPI ja URL) välja. # Kirjuta HTML 4.01 Transitional dokumenditüübi FPI. # Milline erinevus on XHTML 1.0 Strict ja HTML 4.01 Strict FPI-del? # Mis aadressil asuvad World Wide Web Consortium'i tehnilised soovitused? # Kirjuta XHTML 1.0 Transitional DTD faili aadress. # Kirjuta HTML 4.01 Strict DOCTYPE deklaratsioon. # Modifitseeri eelmist, et sellest saaks HTML 4.01 Transitional DOCTYPE deklaratsioon. ==Lahendused== ===1.=== <!DOCTYPE html PUBLIC "" ""> ===2.=== -//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN ===3.=== HTML-i puhul jäetakse kirjutamata sõna "Stirct": -//W3C//DTD HTML 4.01//EN -//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN ===4.=== http://www.w3.org/TR/ ===5.=== http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd ===6.=== <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd"> ===7.=== <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd"> ==Viited== * [http://xml.coverpages.org/fpiRoadtrip.html Formal Public Identifier RoadTrip] * [http://msdn.microsoft.com/workshop/author/dhtml/reference/objects/doctype.asp?frame=true !DOCTYPE kirjeldus MSDN-is] 1791 sysop 3696 2006-03-28T05:49:56Z MediaWiki default Message name filter: 1792 sysop 3639 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Show only modified 1793 sysop 3944 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default '''Warning:''' You are not logged in. Your IP address will be recorded in this page's edit history. 1794 sysop 3643 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default - 1795 sysop 3648 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default You must confirm your e-mail address before editing pages. Please set and validate your e-mail address through your [[Special:Preferences|user preferences]]. 1796 sysop 3649 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default E-mail confirmation required to edit 1797 sysop 3650 2006-02-26T01:44:49Z MediaWiki default Yes, delete the page 1798 sysop 3965 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default ---- '''Note:''' Exporting the full history of pages through this form has been disabled due to performance reasons. 1799 sysop 3658 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default List redirects 1800 sysop 3660 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default <strong>ERROR: The text you have submitted is $1 kilobytes long, which is longer than the maximum of $2 kilobytes. It cannot be saved.</strong> 1801 sysop 3662 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Cannot mark as patrolled 1802 sysop 3663 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default You need to specify a revision to mark as patrolled. 1803 sysop 3667 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default ,_ 1804 sysop 3673 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Limit to categories (separate with "|") 1805 sysop 3674 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Any 1806 sysop 3675 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Edit 1807 sysop 3676 2006-02-26T01:44:50Z MediaWiki default Move 1808 sysop 3677 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default '''Note:''' This page has been locked so that only registered users can edit it. 1809 sysop 3680 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default Live preview 1810 sysop 3682 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default All revisions contained links to $1, blanking 1811 sysop 3683 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default Reverting to last version not containing links to $1 1812 sysop 3684 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default MediaWiki spam cleanup 1813 sysop 3687 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default Error creating thumbnail: $1 1814 sysop 3688 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default Use live preview (JavaScript) (Experimental) 1815 sysop 3691 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default File uploads are disabled on this wiki. 1816 sysop 3692 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default '''Warning:''' There is no skin "$1". Remember that custom .css and .js pages use a lowercase title, e.g. User:Foo/monobook.css as opposed to User:Foo/Monobook.css. 1817 sysop 3694 2006-02-26T01:44:51Z MediaWiki default You have new messages on $1 1818 sysop 3697 2006-03-28T05:49:56Z MediaWiki default Articles starting with ''$1'' 1819 sysop 3698 2006-03-28T05:49:57Z MediaWiki default Edit section: $1 1820 sysop 3700 2006-03-28T05:49:58Z MediaWiki default Hide results 1821 sysop 3701 2006-03-28T05:49:58Z MediaWiki default Please enter a comment below. 1822 sysop 3702 2006-03-28T05:49:58Z MediaWiki default '''Reminder:''' You have not provided an edit summary. If you click Save again, your edit will be saved without one. 1823 sysop 3703 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default (comment removed) 1824 sysop 3704 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default <div class="mw-warning plainlinks"> This page revision has been removed from the public archives. There may be details in the [{{fullurl:Special:Log/delete|page={{PAGENAMEE}}}} deletion log]. </div> 1825 sysop 3705 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default <div class="mw-warning plainlinks"> This page revision has been removed from the public archives. As an administrator on this site you can view it; there may be details in the [{{fullurl:Special:Log/delete|page={{PAGENAMEE}}}} deletion log]. </div> 1826 sysop 3706 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default (username removed) 1827 sysop 3707 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default show/hide 1828 sysop 3708 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Hide edit comment 1829 sysop 3709 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Apply these restrictions to sysops as well as others 1830 sysop 3710 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Hide revision text 1831 sysop 3711 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Hide editor's username/IP 1832 sysop 3712 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Set revision restrictions: 1833 sysop 3713 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Log comment: 1834 sysop 3714 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default changed revision visibility for [[$1]] 1835 sysop 3715 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Selected revision of [[:$1]]: 1836 sysop 3716 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Apply to selected revision 1837 sysop 3717 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Deleted revisions will still appear in the page history, but their text contents will be inaccessible to the public. Other admins on this wiki will still be able to access the hidden content and can undelete it again through this same interface, unless an additional restriction is placed by the site operators. 1838 sysop 3718 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Delete/undelete revisions 1839 sysop 3719 2006-03-28T05:49:59Z MediaWiki default Search for articles containing ''$1''. 1840 sysop 3720 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default Search for articles named ''$1''. 1841 sysop 3721 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default Mark edits I make as patrolled 1842 sysop 3722 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default Prompt me when entering a blank edit summary 1843 sysop 3723 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default Add pages I create to my watchlist 1844 sysop 3725 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default sr 1845 sysop 3726 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default sr-ec 1846 sysop 3727 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default sr-el 1847 sysop 3728 2006-03-28T05:50:00Z MediaWiki default sr-jc 1848 sysop 3729 2006-03-28T05:50:01Z MediaWiki default sr-jl 1849 3907 2006-05-01T17:30:29Z M2s17 26 /* Hello World */ <table style="float: right; margin-left: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 295px; border: #99B3FF solid 3px"> <tr><td><center>'''Lisavalikud'''</center><p> ---- ----</p></td></tr> <tr><td>Kui siin on jäänud midagi ebaselgeks, on tekkinud tunne mida tuleks täiendada, sooviks veel näha või mis näiteid tuleks tuua, siis anna teada.<p align="center">[[Visual Basic 2005:Teha|Tuleb teha!]]</p></td></tr> <tr><td>Siia on kogutud vabavara koodijuppe mida saab uurida ja kautada.<p align="center">[[Visual Basic 2005:Koodipank|Sisene koodipanka]]</p></td></tr> </table> ==Sissejuhatus== Selle wikiraamatu eesmärgiks on olla abimaterjaliks algajatele informaatikatudengitele ning teistele Visual Basic programmeerimiskeelt õppida soovijatele. Tutvustatakse põhimõisteid ning tuuakse rohkelt näiteid reaalsete programmeerimisülesannete näol. ==Kuvaripilt== [[Pilt:2 monitoriline pilt VB 2005'est.PNG|thumb|right|290px|Kuvaripilt läbi 2'e monitori]] *'''Nimeriba:''' WindowsApplication1 - Microsoft Visual Basic 2005 Express Edition '' *'''Menüüriba:''' ( File | Edit | View | Project | Debug | Data | Tools | Window | Community |Help ) sisaldab grupeeritult erinevaid käske. *'''Nupuriba:''' ehk kiirvalik on valik menüükäskudest, mida saab lisada, eemaldada ja ise luua. *'''Töövahendite kast:''' vasakul asuv aken kus on loetelu objektidest mida saad lisada. *'''Disainimise kast:''' vasakult teine kast, kus saab visuaalse külje üles ehitada. NB: Pildil on näidatud mis juhtub kui asi pange läheb *'''Kaasatud objektide kast:''' Paremal üleval, sisaldab endas kõiki faile mis on projektiga kaasatud. *'''Sättestuse kast''' asub paremal lehe alaosas, valitud objektide andmeid saab sealt muuta *'''Olekuriba''' asub kuvaripildi alaosas, kus andmete sisestamisel, kopeerimisel, salvestamisel jne. ilmub selgitav tekst. Valmisolek on tähistatud "Ready". ==Õpetused== Järgnevad õpetused eeldavad vähemalt tugevat soovi programeerimist õppida. Iga peatüki nime järel asub sümbol, mis tähistab selle valmimisjärku: {{Staadiumid}} ===Kuidas alustada=== * [[Visual Basic 2005:Puust_ja_punaselt|Puust ja punaselt]] ===Põhitõed=== * [[Visual Basic 2005:andmetüübid|Andmetüübid]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005:funktsioonid|Funktsioonid]] {{Algus}} * [[Visual Basic 2005:muutujad|Muutujad]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005:kommentaarid|Kommentaarid]] {{Staadium lühidalt|100%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005:konstandid|Konstandid]] {{Algus}} * [[Visual Basic 2005:lausendid|Lausendid]] {{Algus}} * [[Visual Basic 2005:objektid|Objektid ja klassid]] {{Algus}} * [[Visual Basic 2005:operaatorid|Operaatorid]] {{Staadium lühidalt|75%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005:süntaks|Süntaks]] {{Algus}} * [[Visual Basic 2005:tingimuslaused|Tingimuslaused]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005:viidad|Viidad]] {{Algus}} * [[Visual Basic 2005:Näited|Näited]]{{Staadium lühidalt|50%|29 apr. 2006}} ===Hello World=== Kõigi programmeerimiskeelte õppimisel on esimeseks sammuks teha võimalikult lihtne programm, mis midagi silmaga nähtavat teeb. Järgnev koodijupp kuvab ekraanile teate <tt>Tere maailm!</tt>, ootab kasutaja nupuvajutust ning lõpetab seejärel töö. <font color="blue">Module</font> Module1 <font color="blue">Sub</font> Main() Console.WriteLine(<font color="red">"Tere maailm!"</font>) <font color="green">'kommentaar</font> Console.ReadLine() <font color="blue">End Sub</font> <font color="blue">End Module</font> Mida need erinevad read seal tähendavad? Kõigepealt programmi kood on kirjutatud moodulisse. Esimene rida ütleb ära, et siit algab moodul nimega <tt>"Module1"</tt> ja viimane rida lõpetab selle. Järgmisena <tt>Sub Main()</tt>. Kui on tegemist konsoolipõhise mooduliga, siis käivitatakse esimese makrona makro nimega ''Main()''. Selle käsuga algab programmi see osa, mis midagi teeb. Selle ja <tt><font color="blue">End Sub</font></tt> vahele jääb kõik see, mis programm enne töö lõpetamist peab ära tegema. Antud juhul jääb sinna vahele <tt>Console.WriteLine(<font color="red">"Tere maailm!"</font>)</tt>, mis on siis käsk trükkida ekraanile jutumärkides olev sõnapaar. Järgmine rida <tt>Console.ReadLine()</tt> ootab kasutajapoolset nupuvajutust. Ilma selle reata lõpeks programmi töö enne kui sa jõuaksid teate läbi lugeda. Pane muide tähele Visual Basic ei nõua rea lõpetamiseks sisestada semikoolonit. ==Välislingid== *[http://msdn.microsoft.com/vstudio/express/vb/download/] - Visual Basic 2005 Express (tasuta väljalase) internetipõhine installerimine *[http://msdn.microsoft.com/vstudio/express/support/install/] - Visual Basic 2005 Express (tasuta väljalase) cd-pilt ehk .iso fail [[Category:Tarkvara]] 1850 3821 2006-04-29T17:02:22Z M2s17 26 /* Täpsemalt tüüpide kohta */ ==Operaatorid== Visual Basic 2005'le on sisse ehitatud palju operaatoreid millega saame andmeid mõjutada. Operaator täidab funktsiooni ühel või mitmel alusel operantide vahel. Näiteks me liidame kaks arvväärtusmuutujat operaatoriga "+" ja salvestame saadud väärtuse operaatoriga "=" kolmandasse muutujasse järnevalt: üldarv x + üldarv y = üldarv z. Kahte muutujat (x, y) kutsutakse operantideks. VB 2005 on palju erinevaid tüüpe operante ja järgnevalt on nad kirja pandud oma funktsioonitähtsuselt. ===Arithmeetilised Operaatorid=== Arithmeetilisi operaatoreid kasutatakse arithmeetikalistes ülesannetes mille arvutatakse numbrilisi väärtuseid. Allpool asetsev tabel iseloomustab neid: <br /> </p> <p></p> <table id="table11" title="Arithmeetilised Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width="80%"> <tr bgcolor="Maroon"> <td width="13%" bgcolor="#000000"> <p align="center"><font color="#FFFFFF"><b>Operaator</b></font></p> </td> <td width="83%" bgcolor="#000000"><font color="#FFFFFF"><b>Kasutamine</b></font></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>^</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Astendamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>-</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"><b> Negativiseerimine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>*</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Korrutamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>/</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Jagamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>\</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Jagatise täisosa eraldamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>Mod</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Jagatise jäägi eraldamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>+</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Liitmine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>-</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Lahutamine</b></td> </tr> </table> ====Näide==== See näide iseloomustab kuidas tuleb andmeid sidurdada ja andmeid väärtustada. Sub Main() Const pi As Double = Math.PI Dim a As String = "Konstanti Pi ligikaudne väärtus on " Dim b As String = ", millest täisosa on " Dim c As String = ", millest murdosa on " Dim täisosa As Integer = pi Dim murdosa As Double = pi Mod 1 Dim Teade As String = a & pi & b & täisosa & c & murdosa & "." Console.WriteLine(Teade) Console.Read() End Sub NB: Konsooli ilmuks teade: "Konstanti Pi ligikaudne väärtus on 3,14159265358979, millest täisosa on 3, millest murdosa on 0,14159265358979." ===Aheldamis Operaatorid ehk Sidurdajad=== Aheldamis Operaatorid ühendavad stringid üheks stringiks. <br /> </p> <p></p> <table id="table11" title="Arithmeetilised Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width="80%"> <tr bgcolor="#000000""> <td width="13%" bgcolor="#000000"> <p align="center"><font color="#FFFFFF"><b>Operaator</b></font></p> </td> <td width="83%" bgcolor="#000000"><font color="#FFFFFF"><b>Kasutamine</b></font></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>&amp;</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b>Stringi sidurdaja</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>+</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Stringi sidurdaja</b></td> </tr> </table> ====Näide==== See näide näitab kuidas on võimalik stringe ja arve omavahel sidurdada Sub Main() Dim a As String = "Eile olin ma " Dim b As String = ", aga täna olen ma " Dim c As Integer = 18 Dim Teade As String = a & c & b & c + 1 & "." Console.WriteLine(Teade) Console.Read() End Sub 'NB: Konsooli tuleb teade: "Eile olin ma 18, aga täna olen ma 19." ===Võrde Operaatorid=== Võrde operaatorite abil võrreldakse võrratuse operante ja tagastatakse loogiline väärtus mis võib olla ka tõene või väär. Seda sümboliseerib tabel allpool: <br /> </p> <p></p> <table id="table11" title="Võrde Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width="80%"> <tr bgcolor="Maroon"> <td width="13%" bgcolor="#000000"> <p align="center"><font color="#FFFFFF"><b>Operaator</b></font></p> </td> <td width="83%" bgcolor="#000000"><font color="#FFFFFF"><b>Kasutamine</b></font></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>=</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Võrdväärsus (mitte vähem ega rohkem)</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&lt;&gt;</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Ebavõrdsus (vähem kui või rohkem kui) </b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&lt;</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>vähem kui</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&gt;</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>rohkem kui</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&lt;=</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>vähem kui või võrdväärne</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&gt;=</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>rohkem kui või võrdväärne</b></td> </tr> </table> ===Loogikalised/Biti Operaatorid=== Loogikalised operaatorid võrdlevad kahendväärtuseid ja tagastavad kahendväättuse(tõene/väär). Lühidalt loogikalised operaatorid on väärtusedhoidjad, mis võivad tagastada sündmuse/tehte kohta tema loogilise tehte väärtuse kas tõene vüi väär. Järgnev tabel iseloomustab neid: <br /> </p> <p></p> <table id="table11" title="Loogikalised Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width="80%"> <tr bgcolor="Maroon"> <td width="13%" bgcolor="#000000"> <p align="center"><font color="#FFFFFF"><b>Operaator</b></font></p> </td> <td width="83%" bgcolor="#000000"><font color="#FFFFFF"><b>Kasutamine</b></font></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>Not</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Negativiseerimine [ Mitte ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>And</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Konjuktsioon (sidesõna) [ Ja ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>AndAlso</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Konjuktsioon (sidesõna) [ JaVeel ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Or</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Disjunktsioon (katkendlikkus) [ Või ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>OrElse</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Disjunktsioon (katkendlikkus) [ VõiVeel ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>XOr</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Disjunktsioon (katkendlikkus) [ XVeel]</b></td> </tr> </table> 1851 3743 2006-04-20T07:13:47Z M2s17 26 ===Kommentaarid=== Lisaks muule on seal näites veel kaks olulist asja: kommentaarid. Visual Basic 2005 ei toeta kaherealiseid kommentaare. Mitmerealised kommentaarid on vajalikud ainult suuremat sorti selgitava teksti jaoks, lihtsama, paarisõnalise kommentaari jaoks piisab sinna ette <tt>'</tt> panekust. Need on nö Visual Basic stiilis kommentaarid. Kuigi kommentaaride jaoks on ka käsk <tt>rem</tt> siis <tt>'</tt> on lühem ja nõuab vähem mälu. (Muide täht asub 'et' klaviatuuri puhul tähe Ä kõrval.) 1852 3823 2006-04-29T17:08:09Z M2s17 26 ==Andmetüübid== </p> <p></p> <table id="table11" title="Arithmeetilised Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width=80%> <tr bgcolor="#000000""> <td width="71" bgcolor="#000000"> <p align="center"><b><font color="#FFFFFF">Andmetüüp</font></b></p> </td> <td width="107" bgcolor="#000000" align="center"><b> <font color="#FFFFFF">Suurus Baitides</font></b></td> <td width="264" bgcolor="#000000" align="center"><b> <font color="#FFFFFF">Kirjeldus</font></b></td> <td width="131" bgcolor="#000000" align="center"><b> <font color="#FFFFFF">Tüüp</font></b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>[[Visual Basic 2005:andmetüübid:byte|Byte]]</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " width="20%" align="center"> <b>1</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " width="40%" align="center"> <b>8-bitine täisarv</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " width="20%" align="center"> <b>System.byte</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>[[Visual Basic 2005:andmetüübid:char|Char]]</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>2</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>16-bitised Unicode&#39;i sümbolid</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.char</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Integer</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>4</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>32-bitine täisarv</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.Int32</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="32"> <b>Double</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="32" width="107" align="center"> <b>8</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="32" width="264" align="center"> <b>64-bit liikuva komakohaga muutuja</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="32" width="131" align="center"> <b>System.Double</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="30"> <b>Long</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="30" width="107" align="center"> <b>8</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="30" width="264" align="center"> <b>64-bitine täisarv</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="30" width="131" align="center"> <b>System.Int64</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Short</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>2</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>16-bitine täisarv</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.Int16</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Single</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>4</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>32-bitine liikuva komakohaga muutuja</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.Single</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>String</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>Muutuv</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>mittenumbriline tüüp / sümbolirida </b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.String</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Date</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>8</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>ajaväärtus</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.Date</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Boolean</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>2</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>mittenumbriline tüüp / tõene või väär</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.Boolean</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Object</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>4</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>mittenumbriline tüüb / objekt&nbsp; </b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.Object</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Decimal</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>16</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>128-bitine liikuva komakohaga muutuja</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.Demical</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" colspan="4" bgcolor="#000000"> <b><font color="#FFFFFF">Mitte sisseehitatud tüüp</font></b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>IntPtr</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>platvormist olenev</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>Integer mille suurus sõltub protsessori bitisüsteemist millel ta asetseb, seega on ta kas 32- või 64-bitine</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.IntPtr</b></td> </tr> </table> NB: Liikuva komakohaga muutuja on tuntud ka kui ujuvkomakohaga muutuja. 1853 3750 2006-04-20T14:47:53Z M2s17 26 ==Muutujad== Muutuja on mälupesa kuhu saab andmeid ajutiselt tõsta. Muutujatele võib anda erinevaid andmeid hoida. Muutujad jagunevad oma andmekandmisvõime alusel tüüpidesse. Toome kõigepealt näite ja siis selgitame seda: <pre> Module Module1 Sub Main() Dim muutuja As Long = 7 Console.WriteLine("Muutuja väärtus on" & muutuja) Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> Rida <tt>Dim muutuja As Long = 7</tt> tähendab muutuja deklareerimist, tüübiga <tt>Long</tt> ja arvväärtusega 7. Edaspidi teab programm, et kui sa kirjutad muutuja, siis sa mõtled numbrit 7 ning järgmine rida juba teebki seda. Viitab muutujale, ekraanile aga trükitakse <tt>Muutuja väärtus on 7</tt>. 1854 3762 2006-04-20T16:03:38Z M2s17 26 ==Tingimused== Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult teatud tingimustel ===If...then...else=== See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse if..else lauset. <pre> Module Module1 Sub Main() Dim kuubi_ruumala Console.WriteLine("Esimese kuubi küljepikkus ? ") Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Teise kuubi küljepikkus ? ") Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine) If a1 > a2 Then 'kui esimene küljepikkus on suurem 'tingimus on tõene, a1 oli suurem kuubi_ruumala = a1 ^ 3 Else 'tingimus on väär, a2 oli suurem kuubi_ruumala = a2 ^ 3 End If Console.WriteLine("Suurema kuubi ruumala on " & kuubi_ruumala & " ühikut.")'väljasta tulemus Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> ===IIf=== See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse iif lauset. <pre> Module Module1 Sub Main() Dim kuubi_ruumala Console.WriteLine("Esimese kuubi küljepikkus ? ") Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Teise kuubi küljepikkus ? ") Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine) kuubi_ruumala = IIf(a1 > a2, a1 ^ 3, a2 ^ 3) Console.WriteLine("Suurema kuubi ruumala on " & kuubi_ruumala & " ühikut.") Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> ,kuid võimalik on ka <pre> Module Module1 Sub Main() Console.WriteLine("Esimese kuubi küljepikkus ? ") Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Teise kuubi küljepikkus ? ") Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Suurema kuubi ruumala on " & IIf(a1 > a2, a1 ^ 3, a2 ^ 3) & " ühikut.") Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> ===select...case=== See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse case lause plokki. <pre> Module Module1 Sub Main() Dim kuubi_ruumala Console.WriteLine("Esimese kuubi küljepikkus ? ") Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Teise kuubi küljepikkus ? ") Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine) Select Case a1 Case Is > a2 kuubi_ruumala = a1 ^ 3 Case Else kuubi_ruumala = a2 ^ 3 End Select Console.WriteLine("Suurema kuubi ruumala on " & kuubi_ruumala & " ühikut.") Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> ==Vaste puhul täidetav vahetus== ===Switch=== ===Choose=== ==Tingimuse põhjal täidetav kordus== Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult seni kui mingi tingimus on täidetud või täitmata jäätud. ===for...next=== ===for each...next=== ===do...while=== ===wend...while=== 1855 3886 2006-04-30T17:29:22Z M2s17 26 [http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:M2s17 M2s17] 1856 3764 2006-04-20T16:19:17Z M2s17 26 Pilt minust. Pilt minust. 1857 3771 2006-04-20T17:32:49Z M2s17 26 Ise tehtud Ise tehtud 1858 3779 2006-04-20T18:19:24Z M2s17 26 ==Asukohamääramis konstandid== * Bottom * Fill * Left * Right * Top * None Näide: <pre> Private Sub Lisagrupeeringubox() Dim gb As New GroupBox() Dim tb New TextBox() tb.Location = New Point(15, 15) ' Lisa tekstikast, määra tekst ja seadista asukoha säte. with gb .Controls.Add(tb) .Text = "MyGroupBox" .Dock = DockStyle.Top 'objekti aupaik saab olema üleval .Enabled = False end with ' Lisa grupeeringukast vormile Me.Controls.Add(gb) End Sub </pre> <!--Pikk loetelu--> 1859 3916 2006-05-01T17:53:38Z M2s17 26 #[[VB 8:Kasutajanime tagastamine|Kasutajanime tagastamine]] #[[VB 8:Faktoriaali arvutamine|Faktoriaali arvutamine]] 1860 3791 2006-04-28T04:01:18Z M2s17 26 [[category:Matemaatika]] 1861 3806 2006-04-28T05:33:14Z M2s17 26 /* [[Arvutus:Diferentseerimine_(sisu)|Diferentseerimine]] */ __NOTOC__ <center>Teretulemast Wikiraamatusse<br><br> <big><big><big>'''Arvutus'''</big></big></big><br> <br>See matemaatika teadusharu katab enda alla <br>Diffenrentseerimise ja Integreerimise, <br>läbi lõpmatute seeriajate.</center> == Missioon == Selle raamatu eesmärgiks hõlbustada arvutuste õppimist emakeeles. Palun täiendage seal, kus peate seda vajalikuks. {{Staadiumid}} == Sisu == ===[[Arvutus:Sissejuhatus|Sissejuhatus]]=== ===[[Arvutus:Diferentseerimine_(sisu)|Diferentseerimine]]=== *[[Arvutus:Diferentseerimine|Diferentseerimine]] [[Pilt:00%25.png]] ===[[Arvutus:Integreerimine_(sisu)|Integreerimine]]=== *[[Arvutus:Integreerimine|Integreerimine]] [[Category:Arvutus]] [[en:calculus]] 1862 3800 2006-04-28T04:56:30Z M2s17 26 1863 3814 2006-04-28T08:27:08Z M2s17 26 /* Näide */ == Mis on diferentseerimine? == Diferentseerimine on derivaadi ehk tuletise leidmise operatsioon. ===Kallaku definisatsioon=== ==== Maksimum and miinimum ==== ==Derivaadi definisatsioon== === Näide === [[Pilt:y=2*3x^2.PNG|thumb|right|290px|Funktsioon y = 2*3x^2]] Joonesta kõver mis on defineeritud funktsiooniga <math> y=3x^2 </math> ja vali sellel punkt. Me valisime selleks punktiks koha, kus x=4; ''Mis on selle punkti kalle?'' Seda võib lahendada ka "ebaratsionaalselt", <u>kasutamata</u> diferentseerimist, nagu järgneb, kasutades kalkulaatorit ja väikeseid vahesid all- ja ülalpool antud punktist.: Kui x=3.999 ,siis y=47.976003 Kui x=4.001 ,siis y=48.024003 Kahe erineva x-i väärtuse vahe on Dx=0.002 Kahe erineva y-i väärtuse vahe on Dy=0.048 ja koefitsient Dy/Dx= kalle = 24 mis on trigomeetriline tangens alfa;, kus alfa("α"); on nurk horisontaalini tangensi joonelt, punktilt kus joonisel x=4 Nüüd <u>kasutades</u> diferentseerimise reegleid (nähtaval allapool) lahendamaks seda probleemi uuesti, funktsiooni <math> y=3x^2 </math> derivaate, ehk ka kallet, saab koheselt määrata olenemata kurvi punktist, arvutades y'=6x. Meie x on 4, niisiis y'=dy/dx=6 korda 4 = 24. Selleks aga ei läinud vaja kalkulaatorit! <center><pre> <math>f'(x_0) = \lim_{\Delta x \to 0}\left[\frac{f(x_0+\Delta x)-f(x_0)}{\Delta x}\right]</math> </pre></center> See on derivaadi definisatsioon. Funktsiooni f tuletiseks punktis x₀ nimetatakse funktsiooni muudu ja selle argumendi muudu suhte piirväärtus lähenemisel nullile. Võimalik, et järgnev vajab parandamist :Visuaalne selgitus sellele valemile oleks, et puutejoone kalle on võrdväärne kaldepiiri koosinuse pöördväärtuse joonele, kus punktide vahe (<math>\Delta x</math>) läheneb nullile. <!--Inglise keeles oleks:"The slope of the tangent line is the limit of the slope of a secant line when the difference of the points (Δx) tends to zero."--> ===Derivaatide kirjapanemisviisi mõistmine=== ===Ülessanded=== ==Diferentseerimise reeglid== ===Konstantse funktsiooni derivaadid=== ===Lineaarse funktsiooni derivaadid=== ===Konstantide liitmise ja lahutamise reeglid=== ===Konstandi reegel=== ===Liitmise ja lahutamise reeglid=== ===Astendaja reegel=== ===Polünoomide derivaadid=== ==== Kaudne diferentseerimine ==== ==== Müügisissetuleku näide ==== ===Kasutus=== [[category:Arvutus]] [[en:Calculus:Differentiation]] 1864 3803 2006-04-28T05:27:27Z M2s17 26 ''Üldine'' *[[Arvutus:Diferentseerimine|Diferentseerimine]] - Sissejuhatus *[[Arvutus:Diferentseerimise_reeglid|Veel diferentseerimise reegleid]] - Veel reegleid diferentseerimiseks *[[Arvutus:Kaudne_diferentseerimine|Kaudne diferentseerimine]] *[[Arvutus:Diferentseerimine:Harjutused|Harjutused]] ''Derivaatide Rakendus'' *[[Arvutus:Newton'i_Meetod|Newton'i Meetod]] *[[Arvutus:Kinematika|Kinemaatika]] *[[Arvutus:Optimisatsioon|Optimisatsioon]] ''Tähtsad Teoreemid'' *[[Arvutus:Rolle'i Teoreem|Rolle'i Teoreem]] 1865 3813 2006-04-28T08:22:37Z M2s17 26 Ise tehtud Ise tehtud 1866 3909 2006-05-01T17:36:08Z M2s17 26 ==Tuleks parandada== Tühi ==Tuleks lisada== Tühi ==Tahaks näha näiteid mis...== Tühi 1867 3824 2006-04-29T17:10:59Z M2s17 26 ====Byte==== 8 bitine, hoiab endas täisarvu väärtuses 0 kuni 255. Deklareerimine: <font color="blue">Dim</font> Minu_Byte_väärtus <font color="blue">As</font> Byte 1868 3825 2006-04-29T17:14:09Z M2s17 26 ====Char==== 16 bitine (2 baidine), hoiab endas üht unicode sümbolit vahemikus 0 kuni 65,535. Deklareerimine: <font color="blue">Dim</font> Minu_Byte_väärtus <font color="blue">As</font> Char 1869 3848 2006-04-29T22:22:20Z M2s17 26 Selle raamatu mõte on võimalikult interaktiivses matemaatika kiirõppe võimaluse pakkumises, õpilastele kes on kogu kooliaasta mööda lasknud, aga tahaks siiski eksamid hästi sooritada. *[[Matemaatika:Kordamine_eksamiks:Põhikool|Põhikool]] {{Staadium lühidalt|00%|29 apr. 2006}} *[[Matemaatika:Kordamine_eksamiks:Gümnaasium|Gümnaasium]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}} [[Category:Matemaatika]] 1870 3925 2006-05-29T16:02:45Z 194.204.28.192 /* Trigonomeetrilised funktsioonid */ {{Staadiumid}} ---- ===Logoritm- ja eksponentfunktsioonid=== * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|75%|29 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}} ===Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika=== * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|100%|29 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}} ===Geomeetria tasandil=== * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|50%|30 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|25%|30 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:2D:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|25%|30 apr. 2006}} ===Geomeetria ruumis=== * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:3D:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|25%|30 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:3D:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:3D:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} ===Trigonomeetrilised funktsioonid=== * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Trigonomeetrilised_funktsioonid:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Trigonomeetrilised_funktsioonid:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Trigonomeetrilised_funktsioonid:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} ===Vektor tasandil=== * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Vektor_tasandil:Valemid|Valemid]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Vektor_tasandi:Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Vektor_tasandioonid:Ülesanded|Ülesanded]] {{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} 1871 3894 2006-05-01T06:51:16Z M2s17 26 /* Valemid */ ====Valemid==== :<math>a^c=b \Leftrightarrow c=log_ab; a>0; a \neq 1; b>0</math> :<math> \begin{matrix} a^{log_{a^b}}=b\\ log_a1=0\\ log_aa=1 \end{matrix} </math> :<math>log_bc=\frac{log_ab}{log_ac}</math> :<math> \begin{matrix} log_a{b^n}=nlog_ab \end{matrix} </math>, kui b>0 :<math> \begin{matrix} log_abc=log_ab+log_ac \end{matrix} </math>, kui b>0 ja c>0 :<math>log_a{\frac{b}{c}}=log_ab-log_ac</math>, kui b>0 ja c>0 1872 3835 2006-04-29T20:15:32Z M2s17 26 Arvuti pahavara "Dx2" dubleerib ennast 7 sekundi tagant. Mitme minuti pärast on pahavara "Dx2" ennast üle miljoni suutnud paljundada, kui neid on arvutis juba 2 tükki? Vastus anda kümnendkohta täpsusega. <math>2^x>1000000</math> <math>a^b=c\Rightarrow b=log_ac\Rightarrow b=\frac{log_{10}c}{log_{10}a}</math> <math>x>\frac{log_{10}1000000}{log_{10}2} \Rightarrow x>\frac{6}{0,30102999566} \Rightarrow x>19,931568569324</math> x * 7 sekundit = aeg aeg = 19,931568569324 * 7 sekundit =~ 139,5 sekundit = 2,3 minutit Vastus: Pahavara on ennast suutnud paljundada 2,3 minuti jooksul üle miljoni. 1873 3879 2006-04-30T16:54:23Z Andres 27 [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülessanded]] moved to [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülesanded]] ==Leia x ja lihtsusta avaldis== :1) <math>3^x=\frac{1}{81}</math> :2) <math>10^x=81</math> :3) <math>log_{7^{7}}81=x</math> :4) <math>log_{10}x=81</math> 1874 3895 2006-05-01T06:56:00Z M2s17 26 /* Kombinatoorika valemid */ ====Kombinatoorika valemid==== :<math>V_n^m=n*(n-1)*(n-2)*\ldots*(n-m+1)=\frac{n!}{(n-m)!}</math> :<math>C_n^m=\frac{V_n^m}{P_m}=\frac{n!}{m!(n-m)!}</math> :<math>\begin{matrix} n!=n(n-1)*(n-2)*...*2*1 \end{matrix}</math> :<math>C_n^m=C_n^{n-m}</math> :<math>\begin{matrix} 0!=0 \\ 1!=1 \\ P_n=n! \end{matrix}</math> ====Bernoulli valem==== <math>P(X=k)=P_{n,k}=C_n^kp^kq^{n-k}</math>, kus :n -katsete arv, :k -sündmuste esiletuleku arv, :p -sündmuste esiletuleku tõenäosus ühel katsel :q=1-p ====Aritmeetiline keskmine==== <math>\bar x=\frac{x_1f_1+x_2f_2+\ldots+x_mf_m}{n}</math>, kus f₁+f₁+...f_n=n ====Dispersioon==== <math>\sigma^2=\frac{(x_1-\bar x)^2f_1+(x_2-\bar x)^2f_2+\ldots+(x_m-\bar x)^2f_m}{n}</math> ====Standardhälve==== <math>\sigma=\sqrt{\sigma^2}</math> 1875 3862 2006-04-30T07:50:35Z M2s17 26 Peeter hakkab viskama vabaviskeid, tal on antud 10 viset. Tõenäosus, et Peeter sisse viskab on 42%. Leidke tõeonäosus, et Peeter tabab 8 viset kümnest. <math>P(X=k)=P_{n,k}=C_n^kp^kq^{n-k}</math> Asendame ülessande tingimustest :n=10 :k=8 :p=0,42 :q=0,58 :<math>C_{10}^8=\frac{1*2*3*4*5*6*7*8*9*10}{1*2*3*4*5*6*7*8}=9*10=90</math> <math>P(X=8)=P_{10,8}=C_{10}^8*0,42^8*0,42^{10-8}=0,0153721783095100416 \approx 1,537%</math> Vastus: Tõenäosus, et Peeter tabab 10'st viskest 8 on 1,537%. 1876 3881 2006-04-30T16:54:44Z Andres 27 [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülessanded]] moved to [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülesanded]] ==Tekstülessanded== :1) <tt>Peeteri klassis on 32 õpilast. Leia tõenäosus, et Peeteri võib sõbera Jaani on koolis kohata, kui täna tuli kooli 17 õpilast ja Peeter.</tt> :2) <tt>Peeteril on 3 erivärvilist vildikat - sinine, punane ja roheline. Leia tõenäosus, et Peeter joonistas pildi sinise vildikaga, kui enne joonistamist laenas Jaan temalt ühe vildika.</tt> :3) <tt>Milline on Jaapani matemaatikaristsõna "Sudoku" erinevate lauakombinisatsioonide arv.</tt> 1877 3852 2006-04-30T05:56:39Z M2s17 26 Ise tehtud Ise tehtud 1878 3903 2006-05-01T08:28:26Z M2s17 26 /* Kolmnurk */ ==Ruut== [[Pilt:Ruut.PNG|thumb|right|270px|Ruut]] :<math>\begin{matrix} d=a\sqrt2 \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=a^2 \end{matrix}</math> ==Kolmnurk== [[Pilt:Kolmnurk.PNG|thumb|right|270px|Kolmnurk]] :<math>S=\frac{b*h}{2}=\frac{a*b*sin\gamma}{2}</math> :<math>S=\sqrt{p(p-a)(p-b)(p-c)},</math> kus <math>p=\frac1 2(a+b+c)</math> :<math>\left.\begin{matrix} a^2=b^2+c^2-2bc*cos\alpha \\ b^2=a^2+c^2-2ac*cos\beta\\ c^2=a^2+b^2-2ab*cos\gamma \end{matrix}\right\} </math>[[http://et.wikipedia.org/wiki/Koosinusteoreem Koosinusteoreem]] :<math>\frac{a}{sin\alpha}=\frac{b}{sin\beta}=\frac{c}{sin\gamma}=2R </math>[[http://et.wikipedia.org/wiki/Siinusteoreem Siinusteoreem]] :<math>\begin{matrix} \alpha+\beta+\gamma=180^0 \\ \mbox{R - } \ddot{u} \mbox{mberringjoone raadius} \end{matrix}</math> ==Täisnurkne kolmnurk== [[Pilt:Tkolmnurk.PNG|thumb|right|270px|Täisnurkne kolmnurk]] <math>a^2+b^2=c^2\Rightarrow c=\sqrt{a^2+b^2}</math> [http://et.wikipedia.org/wiki/Pythagorase_teoreem Pyagorase teoreem] <math>S=\frac{ab}{2}=\frac{ch}{2}</math> <math>sin\alpha=\frac{a}{c}=cos\beta</math> <math>cos\alpha=\frac{b}{c}=sin\beta</math> <math>tan\alpha=\frac{a}{b}</math> <math>\begin{matrix} \alpha+\beta=90^0 \\a^2=f*c; & sin(90^0-\alpha)=cos\alpha \\ b^2=g*c; & cos(90^0-\alpha)=sin\alpha \\ h^2=f*g; & tan(90^0-\alpha)=\frac{1}{tan\alpha}\end{matrix}</math> ==Ringjoon, ring, sektor== [[Pilt:Ring.PNG|thumb|right|270px|Ring]] :<math>\begin{matrix} C=2*\pi*r=\pi*d \end{matrix}</math>, C on ümberringjoone pikkus :<math>S=\pi*r^2=\frac{\pi*d^2}{4}</math>, S on täispindala :<math>S_s=\frac{\pi*r^2}{2\pi}*x=\frac{x*r^2}{2}=\frac{l*r}{2}</math>, S_s on sektori pinda :<math>l=\frac{2*\pi*r}{2\pi}*x=x*r</math>, l on sektori kaare pikkus ==Ristkülik== [[Pilt:Ristkülik.PNG|thumb|right|270px|Ristkülik]] :<math>\begin{matrix} d=\sqrt{a^2+b^2} \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=a*b \end{matrix}</math> ==Romb== [[Pilt:Romb.PNG|thumb|right|270px|Romb]] :<math>\begin{matrix} S = a*h \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=a^2sin\alpha \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=\frac{1}{2}d_1d_2 \end{matrix}</math> 1879 3854 2006-04-30T06:13:55Z M2s17 26 ise tehtud ise tehtud 1880 3858 2006-04-30T06:42:00Z M2s17 26 Ise tehtud Ise tehtud 1881 3860 2006-04-30T07:43:20Z M2s17 26 Ise tehtud Ise tehtud 1882 3863 2006-04-30T08:25:01Z M2s17 26 Ise tehtud Ise tehtud 1883 3864 2006-04-30T08:35:43Z M2s17 26 Ise tehtud Ise tehtud 1884 3868 2006-04-30T09:04:49Z M2s17 26 1885 3874 2006-04-30T10:40:17Z M2s17 26 ==Tekstülessanded== * 1) Rombi ümber asetseb minimaalse suurusega ring. Leia mitu korda on romb ringist väiksem, kui antud on rombi lühem diagonaal ja alus. <math>h=\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}</math> <math>S_{romb}=a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}</math> <math>d_1=\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}</math> <math>r=\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}</math> <math>S_{ring}=\pi*{\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}}^2</math> <math>x=\frac{S_{ring}}{S_{romb}}\Rightarrow x=\frac{\pi*{\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}}^2}{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}\Rightarrow x= \pi*\frac{4a^2*\frac{d_2^2-\frac{a^2}{4}}{d_2^2}}{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}} \Rightarrow </math> <math>\Rightarrow x=4\pi a\frac{(d_2^2-\frac{a^2}{4})*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2^{2}} \Rightarrow </math> <math>\Rightarrow x=(4\pi a-\frac{\pi a^3}{d_2^2})\sqrt{d_2^2+\frac{a^2}{4}}</math> Vastus: Romb on ringist <math>(4\pi a-\frac{\pi a^3}{d_2^2})\sqrt{d_2^2+\frac{a^2}{4}}</math> korda väiksem. 1886 3875 2006-04-30T10:43:34Z M2s17 26 1) Ruudu sees on 5 ühesuurust ringi. Avalda ruudu pindalast x, ringide pindalade summa. 1887 3896 2006-05-01T07:06:34Z M2s17 26 ==Risttahukas== [[Pilt:Risttahukas.PNG|thumb|right|270px|Risttahukas]] :<math>\begin{matrix} S=2(ab+ac+bc) \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=abc \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} d=\sqrt{a^2+b^2+c^2} \end{matrix}</math> ==Kuup== [[Pilt:Kuup.PNG|thumb|right|270px|Kuup]] :<math>\begin{matrix} S=6a^2 \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=a^3 \end{matrix}</math> ==Püst- ja kaldprisma== [[Pilt:Püst- ja kaldprisma.PNG|thumb|right|270px|Püst- ja kaldprisma]] ==Korrapärane püramiid== [[Pilt:Korrapärane püramiid.PNG|thumb|right|270px|Korrapärane püramiid]] ==Silinder== [[Pilt:Silinder.PNG|thumb|right|270px|Silinder]] :<math>\begin{matrix} S=S_k+2Sp=2 \pi r(h+r) \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=S_ph=\pi r^2h \end{matrix}</math> ==Koonus== [[Pilt:Koonus.PNG|thumb|right|270px|Koonus]] :<math>\begin{matrix} m^2=r^2+h^2 \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=S_k+S_p=\pi r(m+r) \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=\frac{1}{3}S_ph=\frac{1}{3}\pi r^2h \end{matrix}</math> ==Sfäär ja kera== [[Pilt:Sfäär ja kera.PNG|thumb|right|270px|Sfäär ja kera]] :<math>\begin{matrix} S=4\pi R^2 \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=\frac{4}{3}\pi R^3 \end{matrix}</math> 1888 3880 2006-04-30T16:54:23Z Andres 27 [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülessanded]] moved to [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülesanded]] #REDIRECT [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Ülesanded]] 1889 3882 2006-04-30T16:54:44Z Andres 27 [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülessanded]] moved to [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülesanded]] #REDIRECT [[Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium:Tõenäosusteooria:Ülesanded]] 1890 3884 2006-04-30T17:19:48Z M2s17 26 ====Tekstülessanded==== Sfääri sisse on moodustatud maksimaalne kuup. Leia kera ruumala, kui kuubi alus a=2 cm. <math>R=\frac{a}{2}\sqrt{3}</math> <math>V=\frac{4}{3}\pi R^3\Rightarrow V=\frac{4}{3}\pi{\frac{a}{2}\sqrt{3}}^3\Rightarrow V=2\sqrt{3}\pi a </math> <math>V=2\sqrt{3}\pi 2 \Rightarrow V=4\sqrt{3}\pi</math> Vastus: Ruumala pindala on <math>4\sqrt{3}\pi</math> cm. 1891 3917 2006-05-06T22:35:02Z M2s17 26 ==Lemmik koodjupid== <pre> <nowiki><math>\begin{matrix} \end{matrix}</math></nowiki> </pre> ==Sõnastus on pooleli== #effektsem tervitus <pre> Public Class Form1 Private Sub Form1_KeyPress(ByVal sender As Object, ByVal e As System.Windows.Forms.KeyPressEventArgs) _ Handles Me.KeyPress Randomize() Me.BackColor = Color.FromArgb(1 + Rnd() * 254, 1 + Rnd() * 254, 1 + Rnd() * 254) End Sub Private Sub Form1_Load(ByVal sender As System.Object, ByVal e As System.EventArgs) Handles MyBase.Load Dim y As New System.Windows.Forms.Label Dim x As New Font("Tahoma", 72, FontStyle.Italic) With Me .Controls.Add(y) .Bounds = Screen.PrimaryScreen.Bounds .Dock = Windows.Forms.DockStyle.Fill .BackColor = Color.LightSteelBlue With y .Font = x .Text = "Tere maailm!" .Bounds = Screen.PrimaryScreen.Bounds .TextAlign = ContentAlignment.MiddleCenter .ForeColor = Color.WhiteSmoke End With End With End Sub End Class </pre> 1892 3906 2006-05-01T17:29:29Z M2s17 26 #Käivitada programm #Avada uus projekt #*Vajutades klahvikombinatsiooni "Ctrl" + "N" #*Plõksides "Projekt" esilehelt pilt 1 #*Validest menüüst File->New Project #Võtke konsooli projekt pilt 2 #Teile peaks avanama ligilähedane pilt 3 #Kirjutage [http://et.wikibooks.org/wiki/Visual_Basic_2005#Hello_World Tere Maailm!] kood #Käivitage kood #*Vajutades "F5" #*Plõksides rohelist kolmnurka #*Validest menüüst Debug->Start Debugging #Avanema peaks pilt number 4 #Vajutage suvalist nuppu #Muutke sisestatud teksti #Käivitage uuesti :Kui jõudsite niikaugele olete omandanud kõige algelisema omaduse programmeerimiseks - iseseisvalt suutnud täita loodud raamistikus käske. '''Nüüd võite proovida juba uusi koode.''' 1893 3910 2006-05-01T17:38:43Z M2s17 26 Siia on kokku kogutud vabavarapõhiseid Visual Basic 2005'e koode, mida võib kasutada nii õppimiseks kui täiendamiseks. [[category:Visual Basic 2005:Koodipank]] 1894 3911 2006-05-01T17:45:15Z M2s17 26 ===[[VB 8:Kasutajanime tagastamine]]=== Järgnevalt on näidatud, kuidas saab olemasolevaid andmeid [[API]] funktsiooniteekides käija toomas. <tt> <font color="blue">Module</font> Module1 <font color="blue">Declare Function</font> too_kasutajanimi_ära <font color="blue">Lib</font> <font color="red">"advapi32.dll"</font> <font color="blue">Alias</font> <font color="red">"GetUserNameA"</font> _ (<font color="blue">ByVal</font> Kasutajanime_puhvrimuutuja <font color="blue">As String</font>, <font color="blue">ByRef</font> Väljastatav_pikkus <font color="blue">As Integer</font>) <font color="blue">As Integer</font> <font color="blue">Sub</font> Main() <font color="blue">Dim</font> puhver <font color="blue">As String</font> = <font color="blue">New String</font>(<font color="blue">CChar</font>(<font color="red">" "</font>), 25) <font color="blue">Dim</font> tagasta_väärtus <font color="blue">As Integer</font> = too_kasutajanimi_ära(puhver, 25) <font color="blue">Dim</font> kasutajanimi <font color="blue">As String</font> = Strings.Left(puhver, InStr(puhver, Chr(0)) - 1) Console.WriteLine(<font color="red">"Sa oled hetkel sisse logitud kasutajaga "</font> & kasutajanimi & <font color="red">"."</font>) Console.ReadLine() <font color="blue">End Sub</font> <font color="blue">End Module</font> </tt> [[category:Visual Basic 2005:Koodipank]] 1895 3912 2006-05-01T17:46:30Z M2s17 26 Koodipank, koodid esitatud tähestiku järjekorras. 1896 3915 2006-05-01T17:51:24Z M2s17 26 <tt> <font color="blue">Module</font> Module1 <font color="blue">Dim</font> väärtus <font color="blue">As Double</font> = 1 <font color="blue">Sub</font> Main() MsgBox(<font color="red">"Selle arvu faktoriaal on "</font> & faktoriaal(InputBox(<font color="red">"Sisesta faktoriaali alus."</font>)) & <font color="red">"."</font>) <font color="blue">End Sub</font> <font color="blue">Function</font> faktoriaal(<font color="blue">ByVal</font> a) <font color="blue">As Double</font> <font color="blue">If</font> a > 1 <font color="blue">Then</font> faktoriaal(a - 1) : väärtus *= a : faktoriaal = väärtus <font color="blue">End Function</font> <font color="blue">End Module</font> </tt> [[Category:Visual Basic 2005:Koodipank]] 1897 3934 2006-06-18T11:43:53Z 85.196.202.81 /* Lahendus CSS-is */ Levinud praktikaks veebilehtede loomisel on lehe paigutamine veebilehitseja aknas keskele. ==Vana-kooli lahendus== CSS-i eelseks lahenduseks oli kasutada tabelit ja <code>center</code> elementi: <pre> <html> <head> <title>Keskele joondatud leht</title> </head> <body> <center> <table width="750"> <tr><td>Lehekülje sisu</td></tr> </table> </center> </body> </html> </pre> Kuid <code>center</code> element on aga uuematest HTML-i standarditest eemaldatud, nagu kõik teised puhtalt kujunduslikku ülesannet täitvad elemendid ja atribuudid. Kuna kujundamiseks on mõeldud CSS siis, kuidas saavutada sama effekt CSS-ga? ==Lahendus CSS-is== Kindlasti torkab paljudele pähe, et CSS-is on atribuut <code>text-align</code>, mis joondab elemendi sees oleva teksti keskele, kas lahendus ei peaks olema mitte selline HTML: <pre> <html> <head> <title>Keskele joondatud leht</title> </head> <body> <div id="sisu">Lehekülje sisu</div> </body> </html> </pre> Koos järgneva CSS-ga: <pre> body { text-align:center; } #sisu { width: 750px; border: solid green; /* et muuta blokk nähtavaks */ } </pre> Ning tõesti... kasutades vanemaid IE versioone, selline lahendus töötabki, kuid teistes brauserites mitte. <code>text-align</code> on nimelt mõeldud vaid teksti keskele joondamiseks, kuid blokk-elementidele see mõju ei avalda. Korrektne on kasutada hoopis veerise väärtust <code>auto</code>, määrates selle vasakule ja paremale veerisele: <pre> #sisu { margin-left: auto; margin-right: auto; } </pre> või lihtsalt: <pre> #sisu { margin: 0 auto } </pre> Jah, see toimib kenasti, kuid õnnetuseks ei mõista seda vanemad IE versioonid. ==Lõpplahendus== Lõpplahenduseks on kombineerida mõlemad tehnikad: <pre> body { text-align: center; /* IE jaoks */ } #sisu { text-align: left; /* seame teksti-joonduse tagasi normaalseks */ margin: 0 auto; /* moodsamate brauserite jaoks */ width: 750px; border: solid green; } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Printimine|Paigutused}} 1898 3935 2006-07-01T18:47:14Z MediaWiki default /** CSS placed here will be applied to all skins */ 1899 3938 2006-07-01T18:47:14Z MediaWiki default w 1900 3939 2006-07-01T18:47:14Z MediaWiki default Account created 1901 3940 2006-07-01T18:47:14Z MediaWiki default The user account for $1 has been created. 1902 3945 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Redirecting to [[$1]] 1903 3946 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default The text of '''your edits''' to '''$1''' is shown below: 1904 3947 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default The source of '''$1''' is shown below: 1905 3949 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default b 1906 3950 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Undelete failed; someone else may have undeleted the page first. 1907 3952 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default | 1908 3953 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Clear watchlist 1909 3954 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default You need to $1 to confirm your email address. 1910 3959 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default (Link to this page as [[$1]]) 1911 3960 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default '''Warning:''' You are editing a page which is used to provide interface text for the software. Changes to this page will affect the appearance of the user interface for other users. 1912 3961 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default redigeeri 1913 3964 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Export 1914 3967 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Invalid subscription feed type. 1915 3968 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default A file of this name has been previously uploaded and subsequently deleted. You should check the $1 before proceeding to upload it again. 1916 3970 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Group: 1917 3971 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default (all) 1918 3972 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Bots 1919 3973 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Bot 1920 3974 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Bureaucrats 1921 3975 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Bureaucrat 1922 3976 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Stewards 1923 3977 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Steward 1924 3978 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Sysops 1925 3979 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Sysop 1926 3980 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default {{ns:project}}:Bots 1927 3981 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default {{ns:project}}:Bureaucrats 1928 3982 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default {{ns:project}}:Administrators 1929 3983 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Revision history for this page on the wiki 1930 3984 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default The requested page doesn't exist. It may have been deleted from the wiki, or renamed. Try [[Special:Search|searching on the wiki]] for relevant new pages. 1931 3985 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default $1 at $2 1932 3986 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Revision history 1933 3987 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Copy all history versions for this page 1934 3988 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Import 1935 3989 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Select a wiki and page title to import. Revision dates and editors' names will be preserved. All transwiki import actions are logged at the [[Special:Log/import|import log]]. 1936 3990 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default transwikied $1 1937 3991 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default $1 revision(s) from $2 1938 3992 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default imported $1 by file upload 1939 3993 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default $1 revision(s) 1940 3994 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default $1 revision(s) 1941 3995 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Bad interwiki link 1942 3996 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Couldn't open import file 1943 3997 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Import log 1944 3998 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Administrative imports of pages with edit history from other wikis. 1945 3999 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default No pages to import. 1946 4000 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Importing pages... 1947 4001 2006-07-01T18:47:15Z MediaWiki default Unknown import source type 1948 4002 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default - 1949 4003 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Language: $1 1950 4004 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default * Deutsch|de * English|en * Esperanto|eo * Français|fr * Español|es * Italiano|it * Nederlands|nl 1951 4006 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Metadata (see [[{{ns:project}}:Metadata]] for an explanation): 1952 4008 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 {{PLURAL:$1|member|members}} 1953 4010 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default '''There is no page titled "$1".''' You can [[:$1|create this page]]. 1954 4011 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default You have to specify a username. 1955 4013 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Tiitelandmed 1956 4014 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Revision as of $1; $5<br />$3 | $2 | $4 1957 4015 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default The following data is cached, and was last updated $1. 1958 4016 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Watchlist 1959 4017 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Number of days to show in watchlist: 1960 4018 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Number of edits to show in expanded watchlist: 1961 4019 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Metalehekülg 1962 4021 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default This page provides interface text for the software, and is locked to prevent abuse. 1963 4024 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Random redirect 1964 4025 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 anonymous users 1965 4026 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 bots 1966 4027 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 logged-in users 1967 4028 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 my edits 1968 4029 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 minor edits 1969 4030 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default $1 patrolled edits 1970 4031 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default User rights log 1971 4032 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default changed group membership for $1 from $2 to $3 1972 4033 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default (none) 1973 4034 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default <strong>Sorry! We could not process your edit due to a loss of session data.</strong> ''Because this wiki has raw HTML enabled, the preview is hidden as a precaution against JavaScript attacks.'' <strong>If this is a legitimate edit attempt, please try again. If it still doesn't work, try logging out and logging back in.</strong> 1974 4035 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default For newbies 1975 4036 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Newer $1 1976 4037 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Newest 1977 4038 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Older $1 1978 4039 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Oldest 1979 4040 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Show new images starting from $1 1980 4043 2006-07-01T18:47:16Z MediaWiki default Expand watchlist to show all applicable changes 1981 4044 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Hide bot edits from the watchlist 1982 4045 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Hide my edits from the watchlist 1983 4048 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default [[User:$1|$1]] has been unblocked 1984 4049 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Uncategorized images 1985 4050 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Comment: 1986 4051 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default $1 file(s) restored 1987 4052 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default <big>'''$1 has been restored'''</big> Consult the [[Special:Log/delete|deletion log]] for a record of recent deletions and restorations. 1988 4053 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default $1 revisions and $2 file(s) restored 1989 4054 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default To restore the entire page, leave all checkboxes deselected and click '''''Restore'''''. To perform a selective restoration, check the boxes corresponding to the revisions to be restored, and click '''''Restore'''''. Clicking '''''Reset''''' will clear the comment field and all checkboxes. 1990 4055 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Reset 1991 4056 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Unused templates 1992 4057 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default This page lists all pages in the template namespace which are not included in another page. Remember to check for other links to the templates before deleting them. 1993 4058 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default other links 1994 4059 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Upload a new version of this file 1995 4060 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default for $1 1996 4062 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Please $1 to view or edit items on your watchlist. 1997 4063 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Clear watchlist 1998 4064 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Your watchlist has been cleared. $1 items were removed. 1999 4065 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Are you sure you wish to remove them? 2000 4066 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default '''You have $1 items on your watchlist, including talk pages.''' 2001 4067 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default (for '''$1''') 2002 4069 2006-07-01T18:47:17Z MediaWiki default Done.