Vikitekstid http://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.10alpha first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstid arutelu Pilt Pildi arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu 1 5 2006-06-08T17:30:33Z Andres 4 #redirect [[Esileht]] #redirect [[Esileht]] 2 183 2006-06-21T06:31:38Z WikedKentaur 5 '''Vikitekstid''' (Avatud Raamatukogu) on eestikeelsete vabade alliktekstide ning võõrkeelsete vabade alliktekstide vabade tõlgete kogumik. Praegu on meil {{NUMBEROFARTICLES}} tekstilehte. '''[[:Kategooria:Teosed|Teosed]]''' * '''[[:Kategooria:Autorid|Autorid]]''' ---- {{Sõsarprojektid}} [[ang:]] [[ar:]] [[az:]] [[bg:]] [[bs:]] [[ca:]] [[cy:]] [[da:]] [[de:]] [[es:]] [[el:]] [[en:]] [[fa:]] [[fi:]] [[fo:]] [[fr:]] [[gl:]] [[he:]] [[id:]] [[is:]] [[it:]] [[ja:]] [[hr:]] [[ht:]] [[hu:]] [[kn:]] [[ko:]] [[la:]] [[lt:]] [[nl:]] [[no:]] [[pl:]] [[pt:]] [[ro:]] [[ru:]] [[sl:]] [[sr:]] [[sv:]] [[te:]] [[th:]] [[tr:]] [[uk:]] [[vi:]] [[yi:]] [[zh:]] [[zh-min-nan:]] 3 140 2006-06-19T21:26:37Z WikedKentaur 5 [[w:Kasutaja:WikedKentaur]] ---- [[Kasutaja:WikedKentaur/liivakast|liivakast]] 4 1970 2007-01-22T15:25:58Z 87.69.101.237 [[:oldwikisource:Wikisource|Wikisource — The Free Library]] arutelud viidud [[Vikitekstid:Üldine arutelu]] alla. ---- == [[:oldwikisource:Wikisource|Wikisource — The Free Library]] == Hello. Please check (and if need be ''add'' or ''correct'') the translation of '''''"Wikisource — The Free Library"''''' in your language, in the table at '''[[:oldwikisource:Wikisource|this page]]'''. Note: The table is linked to from the circular logo at '''[[:oldwikisource:|Wikisource's Multilingual Portal]]'''. Thank you! [[User:Dovi]] 17:47, 22 January 2007 (UTC) 5 15 2006-06-09T17:10:57Z WikedKentaur 5 {| align="center" cellpadding="2" width="100%" style="text-align:left" | [[Image:Wikimedia-logo.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''''[[m:Main Page|Meta-Wiki]]'''''<br />''Wikimedia projektide koordinatsioon'' | [[Image:Wikipedia-logo.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[w:Esileht|Vikipeedia]]'''<br />Vaba entsüklopeedia | [[Image:Commons-logo.svg|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[commons:Esileht|Commons]]'''<br />Jagatud meediavaramu | [[Image:Wiktionary-logo-en.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[wikt:Esileht|Vikisõnaraamat]]'''<br />Vaba sõnaraamat |- | [[Image:Wikibooks-logo.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[b:Esileht|Vikiraamatukogu]]'''<br />Eestikeelsed vabad õpikud | [[Image:Wikiquote-logo.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''[[q:Esileht|Vikitsitaadid]]'''<br />Tsitaatide kogu | [[Image:Wikispecies-logo.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''''[[Wikispecies:|Wikispecies]]'''''<br />''Elusolendite nimistu'' | [[Image:Wikinews-logo.png|35px|<nowiki></nowiki>]] | '''''[[n:Main Page|Wikinews]]'''''<br />''Vaba uudiste allikas'' |- | colspan="8" style="font-size:0.9em;" | '''Märkus:''' ''Kaldkirjas vikidest ei ole eestikeelseid versioone, lingid viivad ingliskeelsetesse vikidesse.'' |} 6 18 2006-06-13T22:07:02Z Walter 6 You are now sysop here, on a wiki with 6 users. I am 6. --[[Kasutaja:Walter|Walter]] 13. juuni 2006, kell 22.07 (UTC) 7 19 2006-06-16T16:24:27Z WikedKentaur 5 * navigation ** mainpage|mainpage ** generaldiscussion-url|generaldiscussion ** recentchanges-url|recentchanges ** randompage-url|randompage ** helppage|help ** sitesupport-url|sitesupport 8 20 2006-06-16T16:33:10Z WikedKentaur 5 Project:Üldine arutelu 9 21 2006-06-16T16:34:03Z WikedKentaur 5 Üldine arutelu 10 1661 2006-07-17T19:01:57Z 84.50.174.16 <center><big>'''[http://et.wikisource.org/w/wiki.phtml?title={{ns:4}}:Üldine_arutelu&action=edit&section=new Alusta uut teemat]'''</big></center> [[Kategooria:Vikitekstid|Üldine arutelu]] ---- __NEWSECTIONLINK__ __TOC__ Esitasin taotluse boti kasutamiseks lehtede ületoomiseks. [http://wikisource.org/wiki/User_talk:ThomasV#Bot_-_estonian_articles] --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 8. juuni 2006, kell 22.04 (UTC) : See vist tähendab, et tuuakse üle ka nende ajalugu? :: loodetavasti, jah --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 10. juuni 2006, kell 08.03 (UTC) : Igatahes on nii, et osa materjali tuleb nähtavasti välja visata. Lulu essee "Puberteet" ei sobi, sest see pole kuskil avaldatud. Lotmani tekstide tõlgete vabadus ei ole minu meelest tõendatud. "Kalevipoja" jm varasemate tekstide puhul tekib küsimus, kas mitte ei ole autoriõigust nende tekstide kohandajatel uusväljaannetele. Isegi vanasõnade puhul, kui nad on kindla korra järgi kogutud, võib tekkida autoriõiguse küsimus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. juuni 2006, kell 09.27 (UTC) :: Lotmani, samuti Puberteedi, jätsin ületoomisnimekirjast välja. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 10. juuni 2006, kell 08.03 (UTC) ---- kuskil oleks paslik lahti selgitada mõiste "vaba alliktekst". mis hetkel saab alliktekstist vaba alliktekst ehk millal võib teksti siia üles riputada. -Avjoska- :Autoritekstid muutuvad vabaks 70 aastat peale autori surma. Samuti võib kasutada teksti, mis on autori poolt avaldatud [[w:GFDL]] litsentsi tingimustel ning tekste, mida autoriõigus ei kaitse (seadused, määrused). --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 8. juuli 2006, kell 16.21 (UTC) == Bahamapress.org == http://www.bahamapress.org/download.php?section=kirjandus&file=EAT2006.pdf seal on kirjas, et seda teksti võib igaüks tasuta edasi anda või levitada. Sass Henno. Elu algab täna. mis on wiki seisukoht? võiks ju siia ka panna. [[Kasutaja:195.50.196.70|195.50.196.70]] 14. juuli 2006, kell 11.31 (UTC) :Bahamapressi litsents keelab ärilise kasutamise seetõttu ei saa neid tekste siia lisada. vt ka [[:en:Wikisource:Copyright_policy#Non-commercial_licenses]] --[[Kasutaja:84.50.174.16|84.50.174.16]] 17. juuli 2006, kell 19.01 (UTC) 11 26 2006-06-16T16:44:04Z WikedKentaur 5 Abileht 12 27 2006-06-16T16:46:16Z WikedKentaur 5 Wikimedia:Annetused 13 28 2006-06-16T16:50:58Z WikedKentaur 5 Tiitelandmed 14 29 2006-06-16T16:52:00Z WikedKentaur 5 Privaatsus 15 30 2006-06-16T16:53:02Z WikedKentaur 5 m:Privaatsus 16 32 2006-06-16T17:07:53Z WikedKentaur 5 {|width="100%" style="border: 2px solid #dfdfdf; font-size:90%;margin-bottom:20px;" class="plainlinks" |-valign="top" |align="right"|'''<span title="Viimased muudatused" style="border-bottom: 1px solid #999999;">VM</span> sõsarprojektides:''' |align="left"|[[w:Eri:Recentchanges|Vikipeedia]]&nbsp;-&nbsp;[[wikt:Eri:Recentchanges|Vikisõnaraamat]]&nbsp;-&nbsp;[[b:Eri:Recentchanges|Vikiraamatukogu]] |} Sellel leheküljel näete Vikitekstide viimaseid muudatusi. 17 34 2006-06-16T17:12:37Z WikedKentaur 5 kaastöö 18 35 2006-06-16T17:16:37Z WikedKentaur 5 Nimeruum: 19 36 2006-06-16T17:22:03Z WikedKentaur 5 kõik 20 37 2006-06-16T17:24:27Z WikedKentaur 5 (Artiklid) 21 38 2006-06-16T17:27:21Z WikedKentaur 5 minu eelistused 22 39 2006-06-16T17:38:31Z WikedKentaur 5 Lõpeta jälgimine 23 40 2006-06-16T20:35:45Z WikedKentaur 5 Näita 24 41 2006-06-16T20:37:17Z WikedKentaur 5 Pahupidi 25 1740 2006-08-28T20:44:55Z WikedKentaur 5 /* <pre> */ /* tooltips and access keys */ ta = new Object(); ta['pt-userpage'] = new Array('.','Minu kasutaja leht'); ta['pt-anonuserpage'] = new Array('.','Selle IP aadressi kasutajaleht'); ta['pt-mytalk'] = new Array('n','Minu arutelu leht'); ta['pt-anontalk'] = new Array('n','Arutelu tehtud muudatuste kohta sellelt IP aadressilt.'); ta['pt-preferences'] = new Array('','Minu eelistused'); ta['pt-watchlist'] = new Array('l','Lehekülgede loend, mida jälgid muudatuste osas.'); ta['pt-mycontris'] = new Array('y','Loend minu kaastöö kohta.'); ta['pt-login'] = new Array('o','Me julgustame teid sisse logima, kuid see pole kohustuslik.'); ta['pt-anonlogin'] = new Array('o','Me julgustame teid sisse logima, kuid see pole kohustuslik.'); ta['pt-logout'] = new Array('o','Logi välja'); ta['ca-talk'] = new Array('t','Selle artikli arutelu'); ta['ca-edit'] = new Array('e','Te võite seda lehekülge redigeerida. Palun kasutage enne salvestamist eelvaadet.'); ta['ca-addsection'] = new Array('+','Lisa kommentaar arutellu.'); ta['ca-viewsource'] = new Array('e','See lehekülg on kaitstud. Te võite kuvada selle koodi.'); ta['ca-history'] = new Array('h','Selle lehekülje varasemad versioonid.'); ta['ca-protect'] = new Array('=','Kaitse seda lehekülge'); ta['ca-delete'] = new Array('d','Kustuta see lehekülg'); ta['ca-undelete'] = new Array('d','Taasta tehtud muudatused enne kui see lehekülg kustutati'); ta['ca-move'] = new Array('m','Teisalda see lehekülg teise nime alla.'); ta['ca-nomove'] = new Array('','Teil pole õigusi selle lehekülje teisaldamiseks'); ta['ca-watch'] = new Array('w','Lisa see lehekülg oma jälgimisloendile'); ta['ca-unwatch'] = new Array('w','Eemalda see lehekülg oma jälgimisloendist'); ta['search'] = new Array('f','Otsi Vikitekstidest'); ta['p-logo'] = new Array('','Esileht'); ta['n-mainpage'] = new Array('z','Mine esilehele'); ta['n-portal'] = new Array('','Projekti kohta, mida te saate teha, kuidas leida informatsiooni jne'); ta['n-currentevents'] = new Array('','Leia informatsiooni sündmuste kohta maailmas'); ta['n-recentchanges'] = new Array('r','Vikitekstides tehtud viimaste muudatuste loend.'); ta['n-randompage'] = new Array('x','Mine juhuslikule leheküljele'); ta['n-help'] = new Array('','Kuidas redigeerida.'); ta['n-sitesupport'] = new Array('','Toeta meid'); ta['t-whatlinkshere'] = new Array('j','Kõik Vikitekstide leheküljed, mis siia viitavad'); ta['t-recentchangeslinked'] = new Array('k','Viimased muudatused lehekülgedel, mis siia viitavad'); ta['feed-rss'] = new Array('','Selle lehekülje RSS sööt'); ta['feed-atom'] = new Array('','Selle lehekülje Atom sööt'); ta['t-contributions'] = new Array('','Kuva selle kasutaja koostööd'); ta['t-emailuser'] = new Array('','Saada sellele kasutajale e-kiri.'); ta['t-upload'] = new Array('u','Lae üles pilte, video-, heli- ja muid meediumifaile.'); ta['t-specialpages'] = new Array('q','Erilehekülgede loend'); ta['ca-nstab-main'] = new Array('c','Näita sisulehte'); ta['ca-nstab-user'] = new Array('c','Näita kasutaja lehte'); ta['ca-nstab-media'] = new Array('c','Näita meediumi lehte'); ta['ca-nstab-special'] = new Array('','See on erilehekülg, te ei saa seda redigeerida.'); ta['ca-nstab-wp'] = new Array('a','Näita projekti lehte'); ta['ca-nstab-image'] = new Array('c','Näita pildi lehte'); ta['ca-nstab-mediawiki'] = new Array('c','Näita süsteemi sõnumit'); ta['ca-nstab-template'] = new Array('c','Näita malli'); ta['ca-nstab-help'] = new Array('c','Näita abilehte'); ta['ca-nstab-category'] = new Array('c','Näita kategooria lehte'); if (window.showModalDialog && document.compatMode && document.compatMode == "CSS1Compat") { var oldWidth; var docEl = document.documentElement; function fixIEScroll() { if (!oldWidth || docEl.clientWidth > oldWidth) doFixIEScroll(); else setTimeout(doFixIEScroll, 1); oldWidth = docEl.clientWidth; } function doFixIEScroll() { docEl.style.overflowX = (docEl.scrollWidth - docEl.clientWidth < 4) ? "hidden" : ""; } document.attachEvent("onreadystatechange", fixIEScroll); attachEvent("onresize", fixIEScroll); } /* custom button */ function InsertButtonsToToolBar() { //Strike-Out Button mwCustomEditButtons[mwCustomEditButtons.length] = { "imageFile": "http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3b/Button_template_alt.png", "speedTip": "Mall:Teos", "tagOpen": "{{", "tagClose": "}}", "sampleText": "Teos\n| AUTOR = \n| PEALKIRI = \n| ALAPEALKIRI = \n| KIRJASTAJA = \n| TRÜKK = \n| VALMIMISAASTA = \n| ILMUMISAASTA = \n| ILMUMISKOHT = \n| TÕLKIJA = \n| ORIGINAALPEALKIRI = \n| ORIGINAALALAPEALKIRI = \n| VIKIPEEDIA = \n| PILT = \n| ALLIKAS = \n| KIRJELDUS = \n| VARIA = \n| KORREKTUUR = \n "} } addOnloadHook( InsertButtonsToToolBar ); /* </pre> */ 26 43 2006-06-16T20:43:38Z WikedKentaur 5 Püsilink 27 44 2006-06-16T20:58:18Z WikedKentaur 5 Teie päringule ei leidunud ühtegi vastet. 28 47 2006-06-16T21:12:55Z WikedKentaur 5 <span style="font-size: 135%; font-weight: bold; margin-left: .6em">Otsitud märksõnale vastavat artiklit ei leitud.</span> <span style="display: block; margin: 1.5em 2em"> Võite selle '''[[$1|artikli ise luua]]'''. <span style="display:block; font-size: 89%; margin-left:.2em">Enne uue artikli loomist veenduge palun, et olete pealkirja õigesti kirjutanud ning et samasisulist artiklit ei eksisteeri mõne teise nime all.</span></span> 29 46 2006-06-16T21:10:15Z WikedKentaur 5 <div style="border: 1px solid #ccc; padding: 7px; background-color: #fff; color: #000"> '''Vikitekstides ei ole veel sellise pealkirjaga lehekülge.''' * <span class="plainlinks">'''[{{SERVER}}{{localurl:{{NAMESPACE}}:{{PAGENAME}}|action=edit}} Alusta seda lehekülge]'''.</span> * <span class="plainlinks">[[{{ns:special}}:Search/{{PAGENAMEE}}|Otsi väljendit "{{PAGENAME}}]]" teistest artiklitest.</span> * [[Special:Whatlinkshere/{{NAMESPACE}}:{{PAGENAMEE}}|Vaata lehekülgi, mis siia viitavad]]. </div> 30 48 2006-06-16T21:13:57Z WikedKentaur 5 Kogu tekst on kasutatav litsentsi $1 tingimustel.<br/> 31 245 2006-06-24T18:11:31Z WikedKentaur 5 {{päis | eelmine= | järgmine=[[Emajõe ööbik/Teretamine|Teretamine]] | pealkiri=Emajõe ööbik | peatükk= | autor=Lydia Koidula | märkused= }} {{Teos| AUTOR=[[Lydia Koidula]] |PEALKIRI=Emajõe ööbik |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=1867 |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Teosed I: Luuletused, Lydia Koidula, 1957 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=tekst poolik }} == Sisukord == * [[Emajõe ööbik/Teretamine|Teretamine]] * [[Emajõe ööbik/Neiu kanga juures|Neiu kanga juures]] * [[Emajõe ööbik/Pühapääva kellad|Pühapääva kellad]] * [[Emajõe ööbik/Sind surmani!|Sind surmani!]] * [[Emajõe ööbik/Veel hiilgvad kõrges|Veel hiilgvad kõrges]] * [[Emajõe ööbik/Kõik muutnud|Kõik muutnud]] * [[Emajõe ööbik/Lenda!|Lenda!]] * [[Emajõe ööbik/Õhtul|Õhtul]] * [[Emajõe ööbik/Näed kõrged pilved|Näed kõrged pilved]] * [[Emajõe ööbik/Mo isamaa on minu arm!|Mo isamaa on minu arm!]] * [[Emajõe ööbik/Õhturahu|Õhturahu]] * [[Emajõe ööbik/Ei ma jõua|Ei ma jõua]] * [[Emajõe ööbik/Emasüda|Emasüda]] * [[Emajõe ööbik/Isamaa, usk, rahvas|Isamaa, usk, rahvas]] * [[Emajõe ööbik/Kasepuu|Kasepuu]] * [[Emajõe ööbik/Halasta ja kannata|Halasta ja kannata]] * [[Emajõe ööbik/Tee lahti!|Tee lahti!]] * [[Emajõe ööbik/Kevade tulik|Kevade tulik]] * [[Emajõe ööbik/Maailmale ära ütle!|Maailmale ära ütle!]] 32 50 2006-06-16T21:17:11Z WikedKentaur 5 {| style="width:100%; margin-bottom:5px; border: 1px solid #ADA; background-color: #E4F2E4; text-align:center; font-size:0.9em;" |- | style="width:20%; text-align:left; font-size:0.9em;" | ←{{{eelmine|}}} | style="width:60%;" | '''{{{pealkiri|Pealkirjata}}}''' {{{peatükk|}}}{{{noauthor|<br />'' {{{override_author|[[{{{autor|}}}|{{{autor|teadmata}}}]]}}}''}}} | style="width:20%; text-align:right;font-size:0.9em;" | {{{järgmine|}}}→ |} {| style="width:100%; border-bottom:1px solid #A88; background:#fAfAff; font-size:0.9em;" |- | {{{märkused|}}} |} <noinclude>[[Category:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> <br clear=all /> 33 51 2006-06-16T21:17:48Z WikedKentaur 5 [[Kategooria:Vikitekstid]] 34 1822 2006-10-13T14:23:42Z 85.196.195.165 reavahetused salmide sees lahendatud korrektselt {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik|Esileht]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Neiu kanga juures|Neiu kanga juures]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Teretamine | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Argselt astub sinu ette,<br /> Eesti rahvas, isamaa,<br /> laulik; usaldab so kätte<br /> lauluannet pakkuda. Mis on videvikul hüüdnud<br /> õhtu eesti linnuke:<br /> Eesti kõrv on kuulnud, pannud<br /> Eesti käsi ülesse. Palub: lahkelt vastu võta<br /> nõdra keele sõnakest!<br /> Truuist hingest tuleb tema,<br /> Eesti meelest, südamest! Ööpik, mine, leia sõbru,<br /> Emajõe linnuke!<br /> Ja mis südamest tulnd, mingu,<br /> jälle mingu südame! 35 1823 2006-10-13T14:40:55Z 85.196.195.165 muudetud reavahetused {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Teretamine|Teretamine]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Pühapääva kellad|Pühapääva kellad]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Neiu kanga juures | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Laened läik'sid läbi ööd,<br /> kuu käis vaikselt taeva teed.<br /> Neiu noor küll kalda ees<br /> kangast hoides kõneles: "Valgeks, riie, valgeks saa!<br /> Muuda valgeks rutuga!<br /> Valgeks viimaks keelmata<br /> peab kõik asi minema. Oled valge, oled hea,<br /> seni keegi sinust pea;<br /> tuul ja vesi, vaata, nad<br /> muutma kõik sind tõttavad! Päik'se tuli, hele ta,<br /> südant ei või vaigista';<br /> vaikne kuu ööd kuulutab,<br /> südamele rahu toob. Valgeks, riie, valgeks saa!<br /> Muuda valgeks rutuga!<br /> Valgeks viimaks keelmata<br /> peab kõik asi minema. Olin uskja õieke,<br /> näust neiu punane:<br /> puna palg - ei kõlba ta:<br /> õnnetust toob hoidmata! Peig siis tuli, peig siis läks,<br /> järele jäin, ainukseks, -<br /> punapalg ja sõstrasilm?<br /> Nutt neid muutis ja mailm! Nüüd sind hoian, linake,<br /> hoian öösel truuiste;<br /> surnuriiet anna sa<br /> tänuks mulle pea ka! Valgeks, riie, valgeks saa!<br /> Muuda valgeks rutuga!<br /> Valgeks viimaks keelmata<br /> peab kõik asi minema!" 36 1824 2006-10-13T14:42:20Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Neiu kanga juures|Neiu kanga juures]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Sind surmani!|Sind surmani!]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Pühapääva kellad | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Ei ma jõua iial meelest<br /> seda tundi unusta',<br /> mil sind, neiu, minu õnne,<br /> esimist kord' nägin ma.<br /> Kõrgest tornist puhtalt hüüdsid<br /> kellad püha kojale,<br /> nagu rahu kuulutada<br /> tahaks kõige ilmale. Pühapääva päike hiilgas<br /> kõik'vais rohukõrredes,<br /> vaga kirikule käija<br /> hulka lahkelt teretas.<br /> Nende keskel käis üks neiu,<br /> käisid sina, armuke,<br /> vaga näust paistsid mulle<br /> sini silmad südame. Ei ma tea, mis on rääkind<br /> õpetaja kantsli peal -<br /> pidin ikka jälle vaatma<br /> sinu armast nägu seal.<br /> Pääva, ööse nüüd mul kau<br /> sinu kuju silma eest:<br /> pühapääva kellad viinud<br /> kõik mo rahu südamest! 37 1825 2006-10-13T14:42:56Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Pühapääva kellad|Pühapääva kellad]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Veel hiilgvad kõrges|Veel hiilgvad kõrges]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Sind surmani! | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Sind surmani küll tahan<br /> ma kalliks pidada,<br /> mu õitsev Eesti rada,<br /> mu lehkav isamaa!<br /> mu Eesti vainud, jõed<br /> ja minu emakeel,<br /> teid kõrgeks kiita tahan<br /> ma surmatunnil veel! Kuis maa, nii hellast' kannad<br /> so lapsi käte peal,<br /> neil' annad leiba, katet<br /> Ja viimast aset veel!<br /> Tõest', armsam on mull' hinga'<br /> so põues, Maarjamaa,<br /> Kui võeral pinnal õnnes<br /> Ja aus elada! Kuis on so pojad vagad,<br /> nii vaprad, tugevad!<br /> So tütred nagu lilled,<br /> nad õits'vad nägusad!<br /> Ja taeva tuul ja päike<br /> sind õitsel hoiavad,<br /> Ja kõrge kotka tiivad<br /> kuis hellast' katavad! Ja tihti siiski leian<br /> so silmis pisarad?<br /> Mo Eestimaa, oh looda:<br /> ka ajad muudavad!<br /> Meil' tulevased tunnid<br /> veel toovad kinnitust!<br /> Käi kindlalt! Pea kõrgess'!<br /> Aeg annab arutust! 38 1826 2006-10-13T14:43:50Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Sind surmani!|Sind surmani!]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Kõik muutnud|Kõik muutnud]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Veel hiilgvad kõrges | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Veel hiilgvad kõrges taeva külges<br /> kuldtähed vaikselt, tihedalt, -<br /> ei armukest ma enam leia,<br /> kes m i n u l' läikis heledalt. Veel kostab ööpik võsandikust<br /> mull' kõrvu hale lauluhealt; -<br /> ei t e m a healt ma enam kuule<br /> mull' vastu kostvad vainu pealt! Küll üle maa, küll üle mere<br /> mind kandis jalg ja laevuke,<br /> küll palju nägin - unustasin:<br /> ei sind, mo ainus, iialge! Miks uskusin so selget silma?<br /> Ta valetab, ta petab ka!<br /> Miks muutja südame peal' lootsin?<br /> Ei truu'ust iial varjand ta! Nüüd pööra, jalg, sa tulnud teele:<br /> maailm sul olgu kodupaik.<br /> Silm, kuivaks saa! Jä' jumalaga<br /> mo orukene armas, vaik'! 39 1827 2006-10-13T14:44:52Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Veel hiilgvad kõrges|Veel hiilgvad kõrges]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Lenda!|Lenda!]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Kõik muutnud | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Kas üsna meelest ära läinud,<br /> see tund sul üsna unund, mil<br /> mo kõrvas kodu puna palgil<br /> sa seisid kõrge kase all? Seal hüüdis ööpik, lilled kõik'sid<br /> nii hellaste, kui kuulaksid<br /> nad sinu sõnu, tähed kõrgelt<br /> kui meie õnnest osa said! Nüüd? Teiseks, teiseks kõik on muutnud!<br /> Sest sinu s ü d a teiseks läks!<br /> Ei laula lind, lill ammu närtsind,<br /> ja tähtede hulk alla läks. "Mispärast?" pärid sa - oh küsi<br /> sa oma südant, armuke,<br /> Ja kuula! kuula! küll ta kostab:<br /> "Eks kata mind ka pime öö?!" 40 1828 2006-10-13T14:45:28Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Kõik muutnud|Kõik muutnud]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Õhtul|Õhtul]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Lenda! | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Lenda, lõo, lenda, linnu,<br /> üle metsa pääva, ööd!<br /> sõna armukesel' kanna,<br /> kes nii kaugel kõnnib teed: Ütle, kuis nii kangelt koormab<br /> mure südant, hinge mul;<br /> räägi, et ma rahu leia<br /> ööd ei pääva kusagil. Lenda, lõo, lenda linnu,<br /> üle järve, üle maa!<br /> Ütle, et kui kaua viibib,<br /> surmale saan langema. Haua künkal rohukõrsi<br /> taev' vihm siis niisutab -<br /> haua kõrvalt sinu laulul<br /> peig mind muidu teretab! 41 1829 2006-10-13T14:46:41Z 85.196.195.165 reavahetused.. {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Lenda!|Lenda!]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Näed kõrged pilved|Näed kõrged pilved]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Õhtul | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Õues armsast' linnud laulsid,<br /> magama nüüd jäänud nad,<br /> tiiva alla pead matsid,<br /> pesas hellast' uinuvad.<br /> Luhalt hüüab üksi veel<br /> rohutirtsu hele heal -<br /> lapsuke, nüüd heida sa<br /> rahulist' ka hingama! Õues armsast' lilleõied<br /> nikutavad kõrre peal,<br /> magavad, kuu paistel hing'vad,<br /> magust und nad näävad teal.<br /> Õunapuu ka uinistab,<br /> õits'vaid oksi liigutab -<br /> lapsuke, nüüd heida sa<br /> rahulist' ka hingama! Uni tuleb udujälgil,<br /> läbi akna vaatab ta,<br /> kas ehk lapsuksed veel kuskil<br /> ülevel peaks olema.<br /> Kus neid leiab ärkselt, seal<br /> tasa heidab kulmu peal' -<br /> lapsuke, sest heida sa<br /> rahulist' ka hingama! 42 1830 2006-10-13T14:47:30Z 85.196.195.165 {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Õhtul|Õhtul]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Mo isamaa on minu arm!|Mo isamaa on minu arm!]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Näed kõrged pilved | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Näed kõrged pilved lendvad<br /> tuule tiivul üle maa -<br /> nendega ma sooviks sõita<br /> sinu juure lendada! Tunned tuule kerget õhku<br /> oma ümber mängivad -<br /> minu hinge igatsused<br /> kaugelt siis sind hüüavad! Pääval sinu poole pala<br /> soovimine ulatab,<br /> ööse mõte, meel ja süda<br /> unes sinu kuju nääb. Aga samm jo mullapinnal<br /> juurdub, paika leiab ta:<br /> ei sind jõua pilve rutul,<br /> tuule tiivul tereta'. Nõder s õ n a, ta siis olgu<br /> tunnistuseks, neiu, sul,<br /> et mo ülem mõte, vara<br /> oled õhtul, hommikul! 43 1831 2006-10-13T14:48:17Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Näed kõrged pilved|Näed kõrged pilved]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Õhturahu|Õhturahu]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Mo isamaa on minu arm! | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Mo isamaa on minu arm,<br /> kel südant annud ma,<br /> sull' laulan ma, mo ülem õnn,<br /> mo õitsev Eestimaa!<br /> So valu südames mul keeb,<br /> so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,<br /> mo isamaa! Mo isamaa on minu arm,<br /> ei teda jäta ma,<br /> ja peaks sada surma ma<br /> seepärast surema!<br /> Kas laimab võera kadedus,<br /> sa siiski elad südames,<br /> mo isamaa! Mo isamaa on minu arm<br /> ja tahan puhkada,<br /> so rüppe heidan unele,<br /> mo püha Eestimaa!<br /> So linnud und mull' laulavad,<br /> mo põrmust lilled õitsetad,<br /> mo isamaa! 44 1832 2006-10-13T14:48:52Z 85.196.195.165 reavahetused.. {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Mo isamaa on minu arm!|Mo isamaa on minu arm!]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Ei ma jõua|Ei ma jõua]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Õhturahu | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Pääv looja läind, öö edeneb,<br /> nüüd vaikseks nõmm ning maantee jääb<br /> ja õhturahu saadab taa<br /> kõik päävakära magama. Mets vaikseks jääb ja oruke,<br /> kõik linnud ammu vaguse,<br /> vaat, lilleke ning allikas<br /> on unenägu nägemas. Taa langeb kaste ülevelt<br /> ja tolmu võtab kõrre pealt,<br /> ja ehatähe kullasilm<br /> sind teretab, vaikne maailm! Sind teretab, kui tahaks ta<br /> sull', leinav süda, ütelda:<br /> "Jää vait ka, ära nuta sa,<br /> jää vait ja uinu magama!" 45 1833 2006-10-13T14:49:16Z 85.196.195.165 {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Õhturahu|Õhturahu]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Emasüda|Emasüda]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Ei ma jõua | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Käsid lindu sa: "Oh tule<br /> müüri vahel' elama!"<br /> kostab ta: "Ei iial jõua<br /> inimene, seda ma!<br /> Lausa tuule väel tiiva<br /> pean tõstma, hõiskama<br /> rõõmulaulu taeva poole!<br /> Priiuseta sureks ma!" Käsid lille sa: "Oh jäta<br /> päike maha, hellake!"<br /> Kostab ta: "Ei iial jõua<br /> seda mida, inime'!<br /> Sügavasse põue pean<br /> tema terad tõmbama!<br /> Ehitab mind, suureks saadab -<br /> päävata pean surema!" Käsid südant sa: "Oh muuda<br /> külmaks end kui talvejää!"<br /> Kostab ta: "Ei elades ma<br /> seda jõua! Iialge!<br /> Armastus mo ülem vara,<br /> jõudu, rõõmu annab ta<br /> elades, mind valus trööstib -<br /> sureks armastuseta!" 46 1834 2006-10-13T14:49:57Z 85.196.195.165 reabahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Ei ma jõua|Ei ma jõua]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Isamaa, usk, rahvas|Isamaa, usk, rahvas]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Emasüda | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Üks paigake siin ilmas on,<br /> kus varjul truu'us, arm ja õnn;<br /> kõik, mis nii harv siin ilma peal,<br /> on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa?<br /> Nii õrn, nii kindel! Muutmata<br /> ta sinu rõõmust rõõmu nääb,<br /> su õnnetusest osa saab! Kui inimeste liikuvad<br /> au, kiitust, sõbrust tunda saad,<br /> kui kõik sind põlg'vad, vihkavad,<br /> kui usk ja arm sust langevad - siis emasüda ilmsiks lääb!<br /> Siis veel ü k s paik sull' üle jääb,<br /> kus nutta julged igal a'al:<br /> truu, kindla emarinna naal! Mõnd' kallist südant kautsin,<br /> mis järel' nuttes leinasin,<br /> aeg andis teist mull' tagasi:<br /> ei e m a s ü d a n t - iialgi! 47 1835 2006-10-13T14:50:44Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Emasüda|Emasüda]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Kasepuu|Kasepuu]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Isamaa, usk, rahvas | autor=Lydia Koidula | märkused= }} So isamaa, so usk, so rahvas -<br /> kas tunned kuskil kallimat?<br /> Kas tead sõna, mis veel tungi'<br /> võib südamesse kangemalt?<br /> So isamaa, so usk, so rahvas!<br /> See sinu ülem varandus<br /> ei ööd sul, pääva meelest mingu,<br /> ei õnnes ega õnnetus'! So isamaa, so usk, so rahvas!<br /> kui iial aeg on, tuleta<br /> neid sõnu meele - nüüd ta tulnud!<br /> Nüüd astu ette hoidmata!<br /> Nüüd ära väsi ülespoole<br /> sa ülenda' kätt, südant, meelt!<br /> Nüüd ära jäta trooni ette<br /> sa kanda kanget palve keelt! Mo isamaa, mo usk, mo rahvas,<br /> mo püha, kallis emakeel!<br /> Et otsani mo omaks jääksit',<br /> et hallid juuksed nääks teid veel!<br /> Oh armu Jumal, keda inglid<br /> ja lilled väljal hüüavad:<br /> las' prii, las' truu, las' vaga nähä<br /> mind surres veel mo isamaad! 48 1836 2006-10-13T14:51:15Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Isamaa, usk, rahvas|Isamaa, usk, rahvas]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Halasta ja kannata|Halasta ja kannata]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Kasepuu | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Kasepuu, sa üksi seisad,<br /> seisad, lage lehtedest,<br /> kasepuu, sa nagu unes<br /> kastet saadad okste seest. Vihma kombel maha langeb<br /> ta kui nutupisarad -<br /> kasepuu, kas sa ehk meele<br /> noorus'päivi tuletad? - Tuletasid tundi meele,<br /> mil sa nuppu ajasid,<br /> mil sa lootuses ja hirmus<br /> kevadet veel ootasid; noore tuule tiiv siis sinu<br /> ilu välja meelitas,<br /> õiega ta õhku täites<br /> tänu andsid naerates. Nagu neiu noorus'ehtes<br /> seisid mõttes, ilus sa...<br /> Ja so lehe vahel võtsid<br /> taeva lauljad pesita'; õnnega so oksi täitsid,<br /> suureks said, - siis lendasid<br /> oma teed - siis tormid tulid:<br /> paljaks, puu, sind riisusid! Torm ja tuul ja vihmahoogud<br /> noorelt võtvad kinnita':<br /> vanaduses vaeva toovad,<br /> raske, oh, neid kannata'! Ja sull' meele tulid päävad,<br /> kus veel päike hiilgas teal, -<br /> kus so halja okste varjult<br /> kostis karjalaste heal - - Kasepuu, siis nagu unes<br /> kastet maha kõiksid sa:<br /> et sa silmavett vist nutsid,<br /> arvasin ma salaja. 49 1837 2006-10-13T14:51:53Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Kasepuu|Kasepuu]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Tee lahti!|Tee lahti!]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Halasta ja kannata | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Kui näed kuskil rõhutud<br /> üht südant, valust koormatud:<br /> kas süüdlane, kas süüta ta:<br /> oh halasta ja kannata! Vaat, mäe otsas kasvavad<br /> nii noored, rõõmsad kasepuud:<br /> küll tihedad nad, nägusad<br /> ja - ladvad siiski kõverad. Ei tea, m i l, ei, k u i d a, sa,<br /> kuid seda mõista arvata,<br /> et tuulehoog neid vintsutas<br /> ja nende ladvad lagestas. Nii elu meiega just teeb.<br /> ta lõhub noored südamed,<br /> neid võera tee peal' käänab ta,<br /> Mil? Kuida? Seda näe sa! Kuid musta rada seletad,<br /> sa vaikset haava üksi nääd:<br /> ei, kelle sõrm tend haavatas,<br /> kui palju süda kannatas! Rõõm ühte nägu ikka teal -<br /> valu käib ise teede peal.<br /> Kas süüdlane, kas süüta ta:<br /> hing, halasta ja kannata! 50 1838 2006-10-13T14:52:28Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Halasta ja kannata|Halasta ja kannata]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Kevade tulik|Kevade tulik]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Tee lahti! | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Tee lahti, arm, nüüd oma süda,<br /> vaat, tulnud jälle kevade,<br /> Ja tema terad, õied, laulud<br /> meid teretavad uueste. Tee lahti, arm, ka oma süda,<br /> külm, lumi kaob pääva eest:<br /> las' armupäikest sulatada<br /> ka külmad hangud südamest! Tee lahti, arm, ka oma süda,<br /> noor tuul kõik hüüab õitsele:<br /> las' tõusta rinna põhjast õilmed<br /> ka, armuõilmed ülesse. Tee lahti, arm, ka oma süda,<br /> vaat, kuida loomus tõttada<br /> kõik püüab, enne talve külma<br /> täit suverõõmu maitsema! Oh kas siis südant üksi tahad<br /> vait jätta, tuimaks, armuke?<br /> Oh soenda tend, elul' süüta,<br /> tee lahti, lahti südame! 51 1839 2006-10-13T14:53:07Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Tee lahti!|Tee lahti!]] | järgmine=[[Emajõe ööbik/Maailmale ära ütle!|Maailmale ära ütle!]] | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Kevade tulik | autor=Lydia Koidula | märkused= }} So riik on lõpnud, ränge talve!<br /> oh tere, tere, kevade!<br /> Puuoksake taa paisub mahlast<br /> ja laulud täitvad südame!<br /> Nüüd rohelises riides kõnnib<br /> noor lootus õits'ja vainu peal<br /> ja jälle heliseb mo kõrvu<br /> ta imelik, ta magus heal! Oh hing, sest heida, mis sind koormab,<br /> nüüd kindlal meelel hauda sa!<br /> Kui linnuk'seks veel pead end muutma,<br /> kes taevast mõedab tiivaga!<br /> See, kes võis kibuvitsa põõsalt<br /> neid punaõisi meelita',<br /> see s i n d ka raske valu koormalt<br /> saab noore jõule aitama! Ja olgu tee sull' ka veel pime<br /> ja olgu raske sinu süüd,<br /> oh usu: suurem on ta heldus,<br /> veel suurem tema armuhüüd!<br /> Oh lase, lase südamesse<br /> suurt suistepüha koitu sa<br /> ja looda! Tuleleegist pead<br /> ja Vaimust uuelt sündima! 52 1840 2006-10-13T14:53:40Z 85.196.195.165 reavahetused... {{päis | eelmine=[[Emajõe ööbik/Kevade tulik|Kevade tulik]] | järgmine= | pealkiri=[[Emajõe ööbik]] | peatükk=Maailmale ära ütle! | autor=Lydia Koidula | märkused= }} Silm, üles taeva poole tõuse,<br /> kui koormab vaev sind, ahastus,<br /> sealt tähe paistelt jõudu nõua,<br /> kui siin sind kiusab kadedus.<br /> Ja leiad pisaraid veel, nuta,<br /> oh varjul nuta, salaja!<br /> M a a i l m a nähes aga iial,<br /> hing, ära valu ilmuta! Kui rumalus sind, õelus laimab,<br /> oh püüa võtta salaja<br /> uut jõudu, kinnitust ja lootust<br /> tööd uues uskus algada!<br /> Sul hingab rindus kohtumõistja,<br /> kui õigust tegid - eksisid:<br /> M a a i l m a ees oh ära iial,<br /> hing, näita, kuida võitlesid! Ja õnnistas suur Jumal armus<br /> so käte tegu, - leidsid sa<br /> teist südant, kes truu armastuses<br /> kõik tahab kanda sinuga:<br /> kui rõõmupuna palgis kuumab,<br /> õnn südant ajab tuksuma:<br /> oh kadedat m a a i l m a ära<br /> siis hüüa seda kaetsema! Käi sirgel sammul õiget rada!<br /> Ei kuningaid - kas kähiseb<br /> maailm ka - tohi sina karta!<br /> Kuid k u r i veri väriseb!<br /> So Looja ette ööse varjul<br /> sa oma põlved nikuta<br /> ja palu: "S i n u sõna sündku!"<br /> M a a i l m a - ära rooma sa! Ja tuleb ülevelt sull', süda,<br /> kord kõige raskem karistus,<br /> siis täielt muu kõik maha jäägu -<br /> kust tuleb haav, s e a l t parandus!<br /> Ja tahaks lõhkeda ka süda:<br /> jää vait, jää vait ja kannata!<br /> Kui sina tead ja Isa taevas -<br /> m a a i l m a - ära hüüa sa! 53 1730 2006-08-28T20:09:15Z WikedKentaur 5 {{Autor | NIMI = Lydia Koidula | DAATUMID = (1843 - 1886) | NIME SORT = Koidula, Lydia | PERENIME ESITÄHT = K | VIKIPEEDIA = Lydia Koidula | VIKITSITAADID = | COMMONS = | TOC = | VARIA = | PILT = }} == Teosed == * [[Emajõe ööbik]], 1867 54 1729 2006-08-28T20:08:00Z WikedKentaur 5 <div {{HideIfEmpty|{{{PILT}}}}}>[[Pilt:{{{PILT}}}|thumb|{{{NIMI}}}]]</div> '''{{{NIMI}}}'''<span style="margin:5px;" {{HideIfEmpty|{{{DAATUMID}}}}}> - ''{{{DAATUMID}}}''</span> <div style="float:right;clear:right;" {{HideIfEmpty|{{{TOC}}}}}>__TOC__</div> <div style="margin:5px;" {{HideIfEmpty|{{{VIKIPEEDIA}}}}}> ''<div style="display: table-cell; vertical-align: middle;">[[Pilt:Wikipedia-logo.png|20px]] Biograafia '''[[w:{{{VIKIPEEDIA}}}|Vikipeedias]]'''</div>'' </div> <div style="margin:5px;" {{HideIfEmpty|{{{VIKITSITAADID}}}}}> ''<div class="plainlinks" style="display: table-cell; vertical-align: middle;">[[Pilt:Wikiquote-logo.svg|20px]] Tsitaadid '''[[q:{{{VIKITSITAADID}}}|Vikitsitaatides]]'''</div>'' </div> <div style="margin:5px;" {{HideIfEmpty|{{{COMMONS}}}}}> ''<div style="display: table-cell; vertical-align: middle;">[[Pilt:Commons-logo.svg|20px]] Pildid ja muu meedia '''[[commons:{{{COMMONS}}}|Commonsis]]'''</div>'' </div> <div style="margin:5px;" {{HideIfEmpty|{{{VARIA}}}}}> ''<div style="display: table-cell; vertical-align:middle;">{{{VARIA}}}</div>'' </div> <includeonly>[[Kategooria:Autorid|{{{NIME SORT}}}]] [[Kategooria:Autorid-{{{PERENIME ESITÄHT}}}|{{{NIME SORT}}}]]</includeonly> <noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 55 76 2006-06-16T21:46:55Z WikedKentaur 5 {{IfEmptyDo|action= |action{{{1}}}=class="hiddenStructure"}} 56 77 2006-06-16T21:47:15Z WikedKentaur 5 {{{action}}} 57 1701 2006-08-28T19:46:42Z WikedKentaur 5 58 1959 2006-12-13T21:57:31Z WikedKentaur 5 /* VII köide RAKK - TANUKAD, 1936 */ {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti Entsüklopeedia |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA=K/Ü Loodus |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=1932-1937 |ILMUMISKOHT=Tartu |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Eesti Entsüklopeedia (1932-1937) |KIRJELDUS=Valik artikleid 1932-1937 väljaantud Eesti Entsüklopeediast. |VARIA='''NB! Autoriõigused on lõppenud ainult nendel köidetel, millede väljaandmisest on möödas üle 70. aasta.''' |KORREKTUUR= }} == I köide A - CHANDI, 1932 == === Sisukord === * [[EE (1932-1937)/Eessõna|Eessõna]] === Artiklid === * [[EE (1932-1937)/Alkoholiseadusandlus|Alkoholiseadusandlus]] * [[EE (1932-1937)/Aluspõhi|Aluspõhi]] * [[EE (1932-1937)/Alutaguse|Alutaguse]] * [[EE (1932-1937)/Balsameerimine|Balsameerimine]] * [[EE (1932-1937)/Baltia|Baltia]] * [[EE (1932-1937)/Balti eraseadus|Balti eraseadus]] == II köide CHAMFORT - FERALIA, 1933 == * [[EE (1932-1937)/Dante Alighieri|Dante Alighieri]] * [[EE (1932-1937)/Eesti Töörahva Kommuuna|Eesti Töörahva Kommuuna]] * [[EE (1932-1937)/Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]] * [[EE (1932-1937)/Eesti vabadussõjalaste liidud|Eesti vabadussõjalaste liidud]] * [[EE (1932-1937)/Eesti Vabadussõjas langenute mälestamine|Eesti Vabadussõjas langenute mälestamine]] * [[EE (1932-1937)/Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord|Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord]] * [[EE (1932-1937)/Eesti vapid|Eesti vapid]] * [[EE (1932-1937)/Eesti-Vene rahuleping|Eesti-Vene rahuleping]] (Tartu rahu) * [[EE (1932-1937)/Eesti välisdelegatsioon|Eesti välisdelegatsioon]] * [[EE (1932-1937)/Eesti välisesindused|Eesti välisesindused]] == III köide FERDA - JAANUS, 1934 == == IV köide JAAPAN - KÄOLINA, 1934 == == V köide KÄOLISED - MUTE, 1935 == ** [[EE (1932-1937)/V köite kaastöölised|V köite kaastöölised]] == VI köide MUTHER - RAKITSE, 1936 == * [[EE (1932-1937)/Noor-Eesti|Noor-Eesti]] * [[EE (1932-1937)/Noor-Eesti (kirjastus)|Noor-Eesti (kirjastus)]] * [[EE (1932-1937)/Noor-Eesti (ajakiri)|Noor-Eesti (ajakiri)]] * [[EE (1932-1937)/Noor-eestlased|Noor-eestlased]] * [[EE (1932-1937)/Prostitutsioon|Prostitutsioon]] * [[EE (1932-1937)/Põrgu|Põrgu]] * [[EE (1932-1937)/Konstantin Päts|Konstantin Päts]] ** [[EE (1932-1937)/VI köite kaastöölised|VI köite kaastöölised]] == VII köide RAKK - TANUKAD, 1936 == * [[EE (1932-1937)/Reede|Reede]] * [[EE (1932-1937)/Riigikogu|Riigikogu]] * [[EE (1932-1937)/Riigikohus|Riigikohus]] * [[EE (1932-1937)/Riigivanem|Riigivanem]] * [[EE (1932-1937)/Saksa okupatsioon Eestis|Saksa okupatsioon Eestis]] ** [[EE (1932-1937)/VII köite kaastöölised|VII köite kaastöölised]] == VIII köide TANULANE - YVON, 1937 == 59 82 2006-06-16T23:58:07Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Üldisi märkmeid.''' Kogu inimkond elab arengu tähe all; mida enam edasi, seda rohkem mitmekesistuvad selle arengu alad ja suunad ning hoogustub tempo. Et aina keerukamaks muutuva elu labürindis orienteeruda, elu nähtusi õieti hinnata ja oma kitsamal eri- või kutsealal kui ka väljaspool seda suuta aktiivselt teotseda, vajab iga isik meie päevil rohkel hulgal oskusi, teadmusi ning kogemusi. Igal sammul kohtab praegusaja inimene nähtusi, mõisteid, nimetusi, võõrsõnu, mis talle seni olnud tundmatud; iga päev kerkib esile küsimusi, mis hädasti vajavad lahendust mitte ainult teoreetilise huvi rahuldamiseks, vaid ka iga hariliku kodaniku praktilise tegevuse nõudeil. Seejuures on neid küsimusi nii palju ja elu tempo sedavõrt kiire, et isik peab otsekohe püüdma lahendust leida, kui ta oma ajast ei taha maha jääda. Neil põhjustel on suurtel kultuurrahvastel juba varakult hakanud tekkima säärased teatmeteosed, millesse koondati laiemas või kitsamas ulatuses ja tihedas sõnastuses võimalikult kogu inimliku teadmise raudvara, ja kõik see teadmismaterjal korraldati süstemaatiliselt, nii et igaüks vastava märksõna alt — märksõnad ise järjestati harilikult tähestikuliselt — hõlpsasti võiks leida arusaadavaid ja täpsaid andmeid teda huvitava küsimuse kohta. Nende teoste — entsüklopeediate ehk konversatsioonileksikonide — koostamiseks rakendati töösse rohkel arvul teadlasi ja asjatundjaid kõige mitmekesisemailt teaduste ja oskuste aladelt, töö kestis aastaid ja aastakümneidki ja tulemuseks olid mitme- või koguni mitmekümne-köitelised suurteosed, millel on olnud täita tähtis osa rahvaste hariduslikus arengus ning teadmiskultuuri edendamisel. Mõned säärastest teostest, nagu tuntud saksa Brockhaus'i ja Meyer'i konversatsioonileksikonid, inglise Encyclopaedia Britannica j.t., on omandanud rahvusvahelise kuulsuse ning tunnustuse. Suurrahvaste eeskujul on endale säärased teatmeteosed soetanud ka enam edenenud väikerahvad ja viimasel ajal on kogu haritud maailmas nii suurte kui ka väikeste entsüklopeediate arv paisunud õige suureks. Eestis tuleb säärase üldentsüklopeedia mõtte algatajaks seniste andmete põhjal pidada K. A. Hermann'i, kes juba 1880-ndail aastail avalikkusele tegi teatavaks oma kavatsuse välja anda konversatsioonileksikoni. Asunud selle teostamisele paarkümmend aastat hiljemini <ref>Vahepeal, a. 1891, oli ajakirjanik J. Nebokat avaldanud teadaande oma kavatsusest välja anda eestikeelset "Üleüldist Teaduste sõnaraamatut", mille käsikiri juba olevat valminud; sellest kavatsusest pole siiski saanud asja.</ref>, ei suutnud K. A. Hermann oma üritust siiski lõpule viia: tema "Eesti Üleüldise teaduse raamatust ehk encyklopädia konversationi-lexikonist" ilmus aastail 1900—1904 ainult I köide (täht A, 748 lk.) ja 1906. a. veel täiendavalt 64 lk. II köitest (täht B osaliselt). Esimese algatusena, mis ka — ehkki vähesel määral — teostamist leidnud, on Hermanni katse sel alal kahtlemata mainitav. Kuid ei saa ühtlasi salata, et teos omagi aja kohta oli küllalt puudulik ja diletantlikult toimetatud. Täpsam ja asjasse kriitilisemalt suhtuv oli teine sellelaadiline ja osaliselt trükki jõudnud teos, J. Muide toimetatud "Hariduse sõnaraamat", millest ilmus aastail 1908—1909 224 lk. (tähed A—D) ja mis oli Hermanni konvcrsatsioonileksikonist oma ulatuselt kavatsetud nähtavasti hoopis kitsapiirilisemana. Ka J. Muide algatus on jäänud vastavate vaimsete ja aineliste eelduste puudusel lõplikult ellu viimata. '''"Eesti Entsüklopeedia" saamiskäik.''' Iseseisvunud Eestis kerkis entsüklopeedia väljaandmise mõte peatselt päevakorrale. Küsimust on mitmel korral kaalutud vastavais ringkonnis, samuti leidub vihjeid teose vajadusele siinseal ajakirjanduses. Konkreetsema ilme omandas aga kavatsus 1930. a. suvel, millal k.-ü. "Loodus", kus vareminigi entsüklopeedia väljaandmise võimalused olid olnud kõne all, kutsus tegevusse mõned isikud küsimuse lähemaks sõelumiseks ja vajaliste eelläbirääkimiste pidamiseks <ref>Umbes samaaegselt sai laiemalt teatavaks, et kirjastus "Elu" Tallinnas asub entsüklopeedia väljaandmisele. Tõepoolest ilmuski "Elu" kirjastusel ja B. Linde toimetusel 1931. a. alul I köite I raamat (suurus 192 veergu) teosest "Konversatsioon-leksikon — teaduste sõnaraamat". Nagu raamatu kaantel avaldatud teadaandest selgub, on teos kavatsetud 3-köitelisena, kusjuures iga köide jagunub 6 raamatusse. Esimesele raamatule pole aga seni edasisi järgnenud.</ref>. Entsüklopeedia väljaandmist kaaludes jõuti otsusele, et seks vajalisi eeldusi on olemas: eesti keele üldine väljendusvõime ja sõnavara on juba küllaldane, ka eestikeelne teaduslik terminoloogia peaaegu kõigi alade jaoks loodud; samuti on moodustunud eesti teadlaskond ja eesti rahvuslikkude teaduste arendamisel saavutatud silmapaistvaid tagajärgi. See kõik andis põhjust kindlasti loota, et ettevõte ei äpardu, kuigi oldi teadmisel, et säärase suurteose esmakordsel väljaandmisel tuleb võita palju raskusi, mis tegelikus töös paratamatult esile kerkivad. Kui siis pärastine peatoimetaja oli s. a. varasügisel viibinud mõnda aega Soomes tutvumas seal parajasti teoksil oleva "Iso Tietosanakirja" toimetamistöö tehnilise korraldusega, kujundati sama aasta sügisel "Eesti Entsüklopeedia" redaktsioonitoimkond koosseisus: R. Kleis (peatoimetaja), prof. P. Treiberg, lektor J. V. Veski. Toimkond asus kohe tegevusse, seades endale esijoones ülesandeks koostada üksikasjaline toimetamiskava. Kogu toimetamistöö otsustati jagada osakondade vahel, kutsudes mõne osakonna juures tarbekorral ellu veel allosakonnad. Osakondade ja nende toimetajate nimestik on peale mõningaid hilisemaid täiendusi ja ümberkorraldusi kujunenud sääraseks, nagu ta leidub eespool. Redaktsioonitoimkonna allorganina kujundati sekretariaat, mille koosseisu kuuluvad praegu sekretärid V. Erm, E. Raudsepp (1930. a. sügisest alates), J. Käis (1932. a. märtsist peale) ja vajalisel määral abijõude. Samuti määrati kohe töö alul kindlaks teose ulatus ja ilmutamisviis. "Eesti Entsüklopeedia" koostub 8 köitest; iga köite suurus on umbes 1400 veergu teksti ühes sellesse mahutatavate illustratsioonidega. Peale selle varustatakse iga köide illustratiivse materjaliga eri-lehtedel. Teos avaldatakse vihkude kaupa, kusjuures iga kuu ilmub üks vihk; seitse vihku moodustavad ühe köite. Seega kuluks kogu entsüklopeedia väljaandmiseks ümmarguselt 5 aastat, arvates esimese vihu ilmumisest (oktoobris 1931). Leiti, et see tempo on meie oludes küllalt kiire ja teose veelgi kiirem väljaandmine pole tehniliselt kuidagi võimalik, kui teos tahab püsida nõutaval teaduslikul tasemel <ref>Hiljemini, I köite vihkude ilmumises 1932. a. algupoolel redaktsioonitoimkonna pingutusist hoolimata järk-järgult tekkinud, umbes 2-kuuline viivitus tõendab omakorda, et väljaandmise tempo kiirendamine pole esialgu üldse mõeldav.</ref>. Esimeseks ja tähtsamaks astmeks entsüklopeedia tegelikus toimetamistöös oli m ä r k s õ n a s t i k u koostamine. Töö aluseks võeti soome "Pieni Tietosanakirja", kui ühe värskema ja meie oludele lähedama sedalaadi teose märksõnastik. Soome märksõnad ühes eestikeelse tõlkega sorteeriti sekretariaadis osakondadesse ja saadeti materjaliks osakonnatoimetajaile. Viimaste ülesandeks jäi oma ala märksõnastiku lõplik koostamine, mis töö on olnud õige vaevarikas: esiteks tuli igal toimetajal oma ala süstemaatiliselt läbi mõelda, et vältida kordumisi kui ka tühikute tekkimist andmestikus; teiseks oli vaja igas osakonnas Eestit käsitleva osa jaoks märksõnastik täiesti uuena koostada ja see osakonna üldosaga orgaaniliselt liita; edasi tuli märk-sõnastikku mahutada viited, mille abil juhitakse lugejat otsima seletust märksõnaga tähistatava asja või mõiste kohta, seks läbi töötada vastava teaduse-ala oskussõnastik jne. Pealegi ilmnes varsti, et "Pieni Tietosanakirja" märk-sõnastikku mitmes osakonnas ei saa üldse kasutada alusena "Eesti Entsüklopeedia" kavatsetud Jaadi ja ulatuse erinevuse tõttu, vaid soome materjal tuli kõrvale jätta ja selle asemel täiesti uus märksõnastik koostada. Kõigis teisteski osakondades, kus "Pieni Tietosanakirja" märksõnastikku arvestati, on osakonnatoimetajad, silmas pidades teiste välismaa entsüklopeediate märk-sõnade-süsteemi, eesti lugeja tarbeid, suuremat sisulist ülevaatlikkust ja muid asjaolusid, märksõnastikud põhjalikult ümber töötanud. Osakondadest hakkasid märksõnastikud saabuma s. a. aprillis ja suve alguseks oli enamik märksõnastikke valmis. Kõik märksõnad, mis osakonnatoimetajate poolt esitati, kanti sekretariaadis üldisesse kartoteek-registrisse, mille järel võidi asuda juba artiklite hankimisele entsüklopeedia esimeste vihkude jaoks. Rööbiti märksõnastiku tööde üldise juhtimisega oli redaktsioonitoimkonnas käimas muude entsüklopeediasse puutuvate küsimuste lahendamine, kusjuures toimkonna koosolekuist osa võtsid sageli üksikud osakonnatoimetajad. Mitme tähtsama toimetamistöösse puutuva küsimuse otsustamiseks peeti jaanuari alul 1931 ka üldine osakonnatoimetajate koosolek. Redaktsioonitoimkonnas määrati kindlaks tarvituselevõetavad lühendid ja erikirjad, kinnistati transkriptsioonid ja illustratsioonide (piltide ja jooniste) kui ka bibliograafiliste andmete esitamise põhmõtted, võeti vastu juhised artiklite sisulise laadi kohta, määrati osakonnatoimetajate ja kaastööliste kompetentsi ulatus jne. Jaanuaris 1931 määrati igale osakonnale kindel ruum veergudes, mille piires osakonnatoimetajad üheaegselt märksõnastiku koostamisega määrasid omakorda iga üksiku imärksõna alla tuleva artikli pikkuse. Samuti toimiti illustratsioonide suhtes, kusjuures kogu illustratiivse külje alal tehniline korraldamine ja sekretariaadi nõustamine tehti hiljemini ülesandeks kunstiosakonna toimetajale. Teatav arv veergusid reserviti ruumi jaotusel redaktsioonitoimkonna korraldusse tagavaraks ja täiendusosa (supplemendi) tarbeks. Redaktsioonitoimkonnas võeti muu seas vastu ka sekretariaadi koostatud "varia" märksõnastik; see sisaldab kõiki neid nimetusi; mõisteid, võõrsõnu ja üldse alasid, mis ühegi osakonna piiresse ei mahu, mille esitamine entsüklopeedias on aga siiski tarvilik. Mitme säärase ala (näit. raamatukogundus, kodumajandus, mängud jne.) jaoks hangiti märksõnastikud vastavailt eriteadlasilt. Lõpuks võiks tähendada, et sekretariaadi kui ka kaastööliste tarbeks soetati oma raamatukogu, mis koostub suuremaist ja uuemaist välismaa (saksa, prantsuse, inglise, soome, rootsi, läti, leedu) entsüklopeediaist, mitmesugustest muist teatmeteoseist, sõnastikest jne. Kõik redaktsioonitoimkonna tähtsamad otsused, samuti juhtnöörid märksõnastikkude ja artiklite koostamiseks on osakonnatoimetajaile ja kaastöölistele tehtud teatavaks trükitud ringkirjade kaudu. Suveks 1931, mil osakondadest märksõnastikud saabusid, olid vajalised eeltööd ka redaktsioonitoimkonnas lõppenud. Algas teine, kestvam periood toimetamistöös — entsüklopeedia avaldamine trükis. '''Entsüklopeedia toimetamistöö korraldusest ja põhimõtteist.''' "Eesti Entsüklopeedia" on üldiste teadmuste ühine käsiraamat, mis tähendab seda, et ta ei saa olla ainult järjestikku trükitud erialaliste artiklite kogu. Iga entsüklopeedia artikkel peab selgitama asju ja mõisteid esijoones sellele arusaadavalt, kes on enam-vähem võhik käsiteldavas küsimuses, kuna eriteadlane omalt alalt vaevalt hakkab teadmusi ammutama ü l dentsüklopeediast. Seega on teose üheks tähtsamaks põhimõtteks võimalikult suur üldmõistetavus, mis aga ei tähenda veel rahvapärasust laiemas mõttes. Loomulikult peab esitatav ainestik lähtuma kõigi eriteaduste ja oskuste aluselt ning olema sisult piinlikult erapooletu, täpne ning teaduslik; kuid kogu seda ainestikku tuleb ühtlasi käsitella nii, et ta igaühele annaks asjast kiiresti selge ja ülevaatliku kujutluse. Teiseks on entsüklopeedia oma laadilt teadmuste varaait, mitte aga üksikasjaliste praktiliste nõuannete või juhiste kogu (nii siis mitte näit. nõuandja õiguslikes, majanduslikes jne. üksikküsimusis). Muidugi esitatakse seejuures tegeliku elu alasid puudutavaid teadmusi nõnda, et teose tarvitaja võiks neist kergesti tuletada praktilise rakenduse. Kolmandaks peab teos silmas ainult neid teadmusi, mida vajab nüüdisaja inimene: teos on oma iseloomult suunatud olevikku, mitte minevikku. Viimane leiab kõigil aladel käsitlust niivõrt, kuivõrt ta on otseses või kaudses seoses nüüdisaja saavutistega. Kõik nn. "surnud teadus", mis võib huvitada vaid üksikuid, peab jääma teoses paratamatult kõrvale. Need on põhimõttelised alused, mis kehtivad praegu suuremal või vähemal määral kõigi üldentsüklopeediate toimetamisel ja mis on omaks võtnud ka "Eesti Entsüklopeedia" redaktsioonitoimkond ning kaastöölised. Nendele lisandub üksikuis osakonnis, kus see teostatav ja tarvilik, veel ainestiku valiku rahvuslik-geograafiline printsiip, mis seisab selles, et Eesti, selle järel lähemad naabermaad leiavad suhteliselt üksikasjalisemat käsitlust kui kaugemad Euroopa maad, teiste maailmajagude alasid käsitellakse omakorda pealiskaudsemalt Euroopa aladest. Samuti varustatakse üldosa artiklid võimaluse järgi andmetega vastava nähtuse, mõiste, isiku esinemise, teose ilmumise jne. kohta Eestis. Loomulikult otsib igaüks, nii ka eestlane, entsüklopeediast eeskätt andmeid oma maa ja rahva, s. o. selle miljöö kohta, milles ta elab ja teotseb. Seda tarvet ülalnimetatud teel rahuldada on entsüklopeedia toimetuse suurimaid püüdeid. Artiklite sisulise külje eest on vastutavad osakonna- (resp. allosakonna-) toimetajad. Viimaste õiguseks ja kohuseks on seetõttu teha oma osakonna artikleis vajalisi parandusi ja täiendusi. Kui artikli autor pole nõus mõningate muudatustega artiklis ja kui lahkuminek autori ja osakonnatoimetaja vahel on põhimõttelisemat laadi, tuleb asi lahendamisele redaktsioonitoimkonnas, kelle otsused on lõplikud. Muidugi esineb sääraseid juhtumeid õige harva. Ühtlasi on redaktsioonitoimkonnal õigus omalt poolt kõigis saabu-vais artikleis ette võtta parandusi ja muudatusi, kasustades seks tarbekorral vastavate eriteadlaste kaasabi. Allosakondade toimetajad on kaastööliste hankimises, märksõnastiku ja artiklite koostamises enam-vähem iseseisvad, kuid nende artiklid tulevad sekretariaati osakonnatoimetajate kaudu, kusjuures viimased on õigustatud artikleis tarbekorral ette võtma muudatusi <ref>Praktilistel kaalutlustel on siiski üksikute (näit. kaubateaduse, naisküsimuste, elektrotehnika j. t.) allosakondade toimetajate kompetentsi sedavõrt laiendatud, et see osutub võrdseks osakonnatoimetaja omaga. Loomulikult kannavad mainitud allosakondade toimetajad siis ka ise vastutust nende allosakondade artiklite sisulise külje eest.</ref>. Sekretariaadis toimub peatoimetaja juhtimisel artiklite keeleline ja stiililine ühtlustamine, osaliselt ka faktilise külje kontroll mõnesugustel põhjustel artiklisse sattunud ilmsete vigade kõrvaldamiseks. Kõik artiklid loetakse redaktsioonitoimkonna liikmete poolt läbi esimeses trükikorrektuuris ja revisjonipoognais, kusjuures neis soovitavaid muudatusi kui ka uute täiend-artiklite lisandamise küsimusi arutatakse redaktsioonitoimkonna järje-kordseil koosolekuil. Teine trükikorrektuur, millesse redaktsioonitoimkonna parandusettepanekud sisse kantud, lähetatakse artikli autorile, kes selle kontrollitult oma parandustega (harilikult osakonnatoimetaja kaudu) tagasi saadab sekretariaadile. Muidugi kontrollitakse kõik artiklid enne: trükkiminekut veel kord sekretariaadis, neid võrreldes käsikirjaga ja autori korrektuuridega. Selline menetlus tagab redaktsioonitoimkonna arvates küllaldaselt artiklite täpsust ja arusaadavust. Lisaks eelöeldule tähendatagu artiklite sisulise ja välise külje kohta veel järgmist: :1) Et entsüklopeedia peab täitma ühtlasi võõrsõnade sõnastiku ülesandeid, on teoses seletatud ka võimalikult kõik tarvitusel olevad võõrsõnad ja võõrkeelsed kõnekäänud. :2) Iga märksõna juures on märgitud sulgudes selle keeleline päritolu, hääldamine, tarbekorral ka tõlge; lahkuminevalt välismaa entsüklopeediaist on eluloolistes artiklites antud ka eesnime resp. eesnimede hääldamine. :3) Iga oskussõna (termini) juures on vastava sõnalühendiga märgitud ka selle erialaline kuuluvus. :4) Ruumi kokkuhoiu otstarbel tarvitatakse üksikuid sagedamini esinevaid sõnu artikleis järjekindlalt lühendatud kujul; lühendite register leidub teose alul. Samal põhjusel esineb iga märksõna alla kuuluva artikli tekstis märksõna enda asemel ainult selle algtäht, millele tarbekorral lisandatakse muutelõpud. :5) Kirjandust, mis võimaldaks entsüklopeedia lugejale süveneda artiklis käsiteldud küsimusse, nimetatakse harilikult ainult pikemate artiklite järel (nurksulgudes). Suuremat rõhku pannakse bibliograafiale Eesti alasid käsitlevate artiklite puhul. Esitatakse ainult uuemad ja soliidsemad spetsiaal-teosed, harva ja vaid erandina artiklid. Välditakse võimalust mööda viitamist teostele neis keeltes, mille tundjaid Eestis koguni vähe. :6) Statistilisi andmeid esitatakse mõõdukalt ja võimalikult värskeimaid. :7) Kõik daatumid teoses on antud uue (gregooriuse) kalendri järgi. :8) Biograafilistes artiklites antakse eluloolisist andmeist ainult kõige olulisemad, rohkem rõhku pannes isiku tegevuse kirjeldamisele. Sünni-surmakuupäevad ning -kohad on antud harilikult ainult tähtsamate kui ka eesti päritoluga isikute elulugudes; muude puhul piirdutakse vaid sünni- ja surma-aasta märkimisega. :9) Artikleis mainitavate teaduslikkude teoste pealkirjad enamtuntud suurrahvaste ja lähemate naaberrahvaste keeltes jäetakse tõlkimata, muud esitatakse kas ainult tõlkes või algupärandis ja tõlkes artikli autori äranägemist mööda. Ilukirjanduslikkude teoste pealkirjad saksa ja inglise keeles jäävad harilikult tõlkimata; hoopis kaugeist keelteist mainitavate teoste pealkirjad esitatakse ainult tõlkes. Venekeelsete teoste pealkirjad esitatakse ladina tähestikku transkribeerituina. :10) Artiklid avaldatakse harilikult anonüümseina; ainult pikemate artiklite lõppu lisatakse autori nimetähed. Autorite nimestik leidub iga köite lõpus. :11) Tähtede järjekord on entsüklopeedias järgmine: a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n o, p q, r, s, š, z, ž, t, u, v-w, õ, ä, ä, ö, ü, x, y. :12) Illustratsioonide — piltide ja jooniste — ülesandeks on mitte ainu teost kaunistada, vaid ka sisu selgitada. Trükitehnilistel põhjustel pole võimalik mitmevärvilisi kaarte ja pilte teksti paigutada, vaid need lisandatakse erilehtedel, pildid seejuures kriitpaberil. Loomulikult on mitmevärviliste illustratsioonide arv suurte valmistuskulude tõttu piiratud ja kõigub 8 ja 10 vahel köite kohta. Kriitpaberil antavate ühevärviliste pilditahvlite arv on seevastu märksa suurem. Redaktsioonitoimkond on teadlik sellest, et ülalesitatud põhimõtete järjekindel teostamine vastavate kogemuste, mõnel üksikul alal ka kvalifitseeritud jõudude puudusel pole kerge ülesanne. Kuid senine töökäik on ühtlasi näidanud, et enamiku eesti teadlaste üksmeelse koostööga ja kogemuste rohknemisega on raskused siiski võidetavad. :Tartus, juunis 1932. <div align="right"> '''Redaktsioonitoimkond.''' </div> ---- <references/> 60 83 2006-06-16T23:58:57Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Alkoholiseadusandlus,''' käsitleb kõiki, neid määrusi ja seadusi, millega on reguleeritud alkoholiliste jookide valmistus, laospidamine, vedu ja müük. Kaugemas mõttes loetakse siia ka seadusandlus alkoholismi vastu võitlemise, alkohoolikute hoolekande ja arstimise kohta. — Kogu aineline toodang ja kauplemine allub kultuurriikides teatud regulatsioonile, alkohol aga harilikust suuremal määral. Alkoholi müüki võidakse kas k i t s e n d a d a või koguni k e e l a t a täielikult. Selle järgi eristatakse kaht suurt a-e liiki: kitsendus- ja keeluseadusi. K i t s e n d u s s e a d u s t e iga ulatub juba kaugesse minevikku ja need ise on varieerunud kogu inimkonna ajaloo kestel. Alkoholiliste jookide k õ r g e i m k õ v a d u s k r a a d määratakse tihti kindlaks seadusega, tihti eri liikide järgi; Eestis on piiritus 95°, põletatud viin 40°, nagu omal ajal Veneski, lauaviinad on 40° ja 45°, napsid ja liköörid võivad tõusta kuni 60°; Poolas on põletatud viin 45°, Soomes õlu praegu 2,75°, Ühendriikides 0,5°. — Alkoholi m ü ü g i k o h t a d e a r v u kitsendatakse mitmesugustel alustel, näit. arvesse võttes rahvaarvu iga joogikoha kohta (Skandinaavias oli varemini alkoholi müügikoht 10 000 isiku kohta, Leedus praegu 3000 isiku kohta). Mõnel korral keelatakse uute alkoholi müügikohtade asutamine üldse. Ka keelatakse alkoholi müügikohtade avamine avalikkude ja kultuuriliste asutiste läheduses. Siinjuures on tähtis nende asutiste nimekiri ja keelupiirkonna raadius, mis on maal haril. suurem kui linnas (Eestis linnades 100, maal 500 m). Alkoholiliste jookide m ü ü g i a e g a kitsendatakse väga mitmel viisil. Austraalias ja mõnes Lõuna-Ameerika riigis on alkoholi müük peale kella 6 õhtul keelatud. Alkoholimüügi keeld laupäeva lõunast esmaspäeva hommikuni on maksev Šoti- ja Iirimaal, Wales'is, Austraalias, Uus-Meremaal, Kanadas, Lõuna-Aafrikas, paljudes Lõuna-Ameerika riikides, Euroopa riikidest Rumeenias, osaliselt Poolas, Leedus ja Lätis. Alkoholi müüki kitsendavalt mõjuvad ka a l k o h o l i r e k l a a m i keeld, e t t e k a n n e t e keeld alkoholi müügikohtades ja naisteenijate pidamise keeld (mitmel pool Saksamaal, Šveitsis jm.). — Ka on alkoholiga kauplemine rahvusvaheliste lepingute põhjal keelatud Põhja meres kalastamiskohtadel ja Aafrika randadel. — Kitsendusseadusena mõjub ka alkoholi maksustamine, mille peamiseks otstarbeks peetakse siiski tegelikult õige tihti just riigikassale tulude hankimist. Sel alal on maksvad: 1) l i t s e n t s i s ü s t e e m — teatud kindel maks alkoholi registreeritud müügiõiguse eest, vaatamata läbimüügi suurusele ja müüdava alkoholi hinnale; 2) a k t s i i s i s ü s t e e m — kindlaksmääratud maks kindlalt alkoholikvantumilt, samuti kindlaksmääratud väljamüügihinnad; 3) r i i g i m o n o p o l — riik kas valmistab ise alkoholi või ostab selle kindlaksmääratud hinnaga eravalmistajailt ja müüb selle ise mitmekordselt kallima hinnaga tarvitajaile. Monopol võidakse anda ka eraisikuile ja -organisatsioonidele. E r a m o n o p o l i kujudest on tuntuim nn. g ö t e b o r g i s ü s t e e m, tekkinud Rootsis, tarvitusel Skandinaavia mais. Selle põhimõtteks on alkoholikasude juhtimine nn. göteborgi ühingute kaudu kultuurlisteks tarveteks, alkoholikahjude katmiseks ja alkoholismi vastu võitlemiseks. Göteborgi süsteemi täiendusena esineb nn. Bratt'i süsteem Rootsis ja selle koopiana omaaegne tsekisüsteem Eestis. Bratti süsteemi põhimõtteks on reguleerida ka alkoholi kodust tarvitamist samal kombel, nagu seda tehti göteborgi süsteemi järgi restoranides, kus müüdi igale isikule ainult ühekordselt mõõdukalt väike annus alkoholjooke ühenduses toiduga. Bratti süsteemi põhjal ei müüda alkoholi joodikuile ega isikuile, kellele see võib olla kardetav. Eesti tsekisüsteem aga ei tundnud neid kitsendusi. Praegu (1931) ei rahulda enam Bratti süsteem Rootsit ja suured ametlikud komisjonid valmistavad ettepanekuid a-e uuendamiseks. — Muist alkoholimüügi kitsendu-sist tuleks nimetada veel alkoholikeeldu eri elukutseile, nii autojuhtidele, vedurijuhtidele, lendureile (väga mitmes riigis), sõdureile, haigeile, vaesustoetust saajaile, naistele ja eriti noorsoole, mõnes riigis kuni 21. eluaastani (Jaapanis, Poolas jm.), suures hulgas riikides 18. eluaastani, Eestis 16. eluaastani (peale selle õpilasile vormirõivastises), Ungaris ainult 12. eluaastani. Mitmel pool ei lubata alkoholi müüa joobnud isikuile ja purjusoleku pärast kohtulikult karistatuile. — Üleminekuks kitsendusseadustest täielikule keeluseadusele on k o h a l i k k e e l u õ i g u s (''local option''), mida teostatakse kas kogukondade esinduskogude otsustega (Läti jt.), kohalikkude rahvahääletustega (Leedu, Poola jt.) või mõlemal viisil (Eesti jt.). Kohalik keeluõigus on haril. ettevalmistuseks ja üleminekuastmeks täiskeelule, sest ta võimaldab tugevat karskuspropagandat ja tekitab teravat võitlust, ei suuda aga takistada alkoholi sissevedu naaberkogukondadest. — Alkoholi täieliku keeluseaduse ajalugu ulatub õige kaugele minevikku. Esialgsed keeluseadused kandsid usulist laadi (buddism, hiljemini muhamedanism, kõige uuemal ajal ka üksikud kristlikud konfessioonid, metodistid, baptistid jt.). Juba Caesari aegu keelasid sueebid alkoholi sisseveo enda maale täielikult. Hiljemini on täiskeeldu mitmel pool proovitud, nii Rootsiski XVIII s. Modernne keeluseadusliikumine aga algas Ameerikas, kus jõuti üldiselt arusaamisele, et isegi maksimaalse karskustööga pole lootust kõiki inimesi alkoholi tarvitamisest eemal hoida. Keeluseadus pandi esmakordselt Ameerikas maksma Maine'i osariigis Ühendriikides a. 1846, tehti tugevamaks a. 1851. Hiljemini pandi see veel väga paljudes osariikides maksma ja 1917. a. võeti Ameerikas keeluseadus vastu Ameerika põhiseaduse osana, mis ratifitseerid 1919. a. alguseks tarviliku 3/4 osariikide poolt ja astus jõusse 16, I 1920. Ameerika keeluseaduse ümber on peetud Väga palju võitlusi Ka on antud välja rida seadusi keeluseaduse läbiviimise korraldamiseks. Tähtsaimad neist on mitmete Euroopa riikidega sõlmitud kokkulepped, mis võimaldavad piiritussalaveo-laevade kinnivõtmist ja tagaajamist Ameerika rannal palju laiemalt kui endised rahvusvahelised seadused (3 meremiili asemel 2 tunni sõidutee rannast). Ameerika keeluseaduse tagajärgede kohta on olemas terve kirjandus rikkalikkude statistiliste andmetega, millest nähtub, et Ameerika keeluseadus on andnud nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi; on olemas ka võrdlemisi tugev opositsioon keeluseadusele. — Teise keeluseadusmaana esineb praegu Soome, mis oli 100 a, tagasi suurim alkoholitarvitaja Euroopas. Tugeva karskustöö mõjul ja koduviina põletamise keelu tagajärjel a. 1865 muutus aga Soome karskeimaks maaks Euroopas (alkoholi tarvitamine oli seal enne maailmasõda 1,1 1 puhast alkoholi elaniku kohta a-s). Läinud sajandi lõpul pandi Soomes maksma kohalik keeluõigus, mille tagajärjel õieti kõigis maa kogukondades suleti alkoholi müügikohad, kuna linnades pandi maksma göteborgi süsteem. Keeluseadust hakati Soomes nõudma juba u. 50 a. tagasi, ja 1907.a. võttis esimene Soome ühekojaline eduskund üldkeelu-seaduse vastu. Prantsusmaa survel aga ei kinnitanud Vene keiser seda seadust, ja alles 1917. a. kinnitas Vene Ajutine Valitsus Soome keeluseaduse, mis hakkas maksma 1919.a. Keeluseaduse ettevalmistuseks määratud aastatel aga möllasid Soomes kodusõda ja sellele järgnevad segadused, juhtides tähelepanu karskusküsimusest eemale ja demoraliseerides rahvast. Soomegi keeluseadus on andnud mõningaid -statistiliselt tõendatavaid häid tagajärgi. Soome keeluseaduse peavastaseks oli alguses kodupõletatud viin, mille eemaletõrjumisega saadi varsti hakkama, siis aga alkoholi salavedu,esialgu Eestist, hiljemini aga Saksamaalt ja paljudest muist riikidest. Alkoholi salaveo vastu sõlmiti Soome algatusel 1925. a. tuntud Helsingi leping, kuid sellest ajast peale tarvitatakse alkoholi salaveol nende riikide lippe, kes pole ühinenud Helsingi lepinguga. — Soome keeluseaduse vastased on kaua aega kavatsenud selle kaotamist. Praegu (1931) kavatsetakse Soomes esitada eduskunnale keeluseaduse rahvahääletuse seadus. — Alkoholikeeld oli maksev sõja ajal Venemaal ja Rumeenias, esialgu ka Venemaast lahkunud uutes riikides, nii Eestiski. Kõigis neis mais kukutati aga alkoholikeeld pea, kõige hiljemini Nõukogude-Venes. Peale sõda pandi keeluseadus maksma uuendatud Türgimaal, kuid ka seal on see uuesti tühistatud, samuti nagu Kanadaski. Ka Islandi ja Norra (viimases oli ainult põletatud viina keeld) keeluseadus pole jäänud püsima. Praegu (1931) on keeluseadus maksev peale Ameerika Ühendriikide ja Soome veel mõnes Mehhiko provintsis ja mõnes India osas. Võitlus keeluseaduse pärast on kujunenud ülemaailmaliseks. On vastastikku kaks ülemaailmaliselt organiseeritud leeri: keeluseaduslaste ja keeluseadusvastaste oma. Esimeste kaugemaks eesmärgiks on ülemaailmaline keeluseadus, teiste omaks juba olemasolevate keelu- ja kitsendusseaduste kukutamine. E e s t i s oli õ l u esimesi kindlasti teadaolevaid alkoholilisi jooke. Selle levimine algas sakslaste tulekuga, eriti nende kloostrite kaudu. 1284 nõudis Saaremaa piiskopp Hermann talupoegadelt makse õlle näol. Eestlased võisid Õlut valmistada ainult maal, linnades tohtisid seda teha ainult sakslased. Poola kun. Sigismund II. Augusti poolt 1561 kinnitatud eesõiguste-kirja järgi lubati Liivimaal õlut müüa ainult mõisnikel ja teistel paremast soost isikuil, kuna talupoegadel oli see keelatud. P õ l e t a t u d v i i n levis Eestisse XVI—XVII s. ja selle valmistus oli esialgu vaba, kuid Liivimaa maapäev 1646 keelas viinapõletuse talupoegadele. 1601 pandi Rootsi valitsuse poolt alus k õ r t s i d e l e, mis olid määratud öömaja- ja puhkekohtadeks teekäijaile, kuid tegelikult kujunesid peam. alkoholi müügikohtadeks, kuigi võimude poolt mõisnikelt korduvalt nõuti esialgsest põhimõttest kinni pidamist. 1671. a-st leidub Rootsi valitsuse kitsendusmäärus joovastavate jookide tarvitamise kohta perekondlikel pidudel. Kõrtside asutamine talumaadel keelati. Vene valitsuse aegu 1774 lubati viinapõletamist ka kirikuõpetajaile kirikumõisa viljast, kuid 1811 loobusid vaimulikud vabatahtlikult sellest eesõigusest. 1765 määras Liivimaa maapäev viinale kindla hinna ja s. a. keelas kindralkuberner Browne viinamüümise talupoegadele kõrtsist vilja vastu ja ankrutekaupa; tegelikult ei peetud sest määrusest küll palju kinni. 1842. a. keelati viinakeldreist viinamüük väikesel mõõdul. 1885—1900 lubati õllevabrikuil õlut ja mõdu müütada ilma patendita koormailt (rändavad kõrtsid), kuid mitte alla 3 pange e. 60 pudeli. 1900. a-st alates tegi Vene valitsus põletatud viina müügi oma m o n o p o l i k s ja asutas karskuse edendamiseks nn. karskus-kuratooriumid. Uus korraldus tõi enesega kaasa mitmesuguseid kitsendusi ja uuendusi alkoholiliste jookide müügi ja tarvituse alal üldse. See olukord kestis maailmasõja alguseni 1914, mil Vene valitsuse määrusega pandi maksma sõjaaegne alkoholikeeld, mis püsis kuni 1. VII 1920. Siit peale avati Eestis jälle riiklik viinamüük nn. t s e k i s ü s t e e m i alusel. Selle järgi võis iga 20 a. vanaks saanud meesisik osta vastava tšekiga 0,5 toopi piiritust kuus. Hiljemini tõsteti see määr 1 toobini. Tšekkidelt võeti omavalitsuste, karskustöö, Punase Risti ja kultuurkapitali heaks erilist maksu. Ühtlasi tehti joogikohtade avamine või sulgemine olenevaks omavalitsuste volikogudest (kohalik keeluõigus). 1.I 1926 kaotati tsekisüsteem ja pandi maksma piirituse ja viina v a b a m ü ü k. Et 3 see toimus ainult endise seaduse kaotamise põhjal, siis töötati välja uus Piirituse ja alkoholiliste jookide müügiseadus, mis Riigikogu, poolt 10. V 1927 vastu võeti ja meil praegugi maksab. Võrreldes varema seadusega on selles, kohalikku keeluõigust laiendatud, andes omavalitsuste piirkondade hääleõiguslikele kodanikele võimaluse alkoholi müügikohti sulgeda k o h a l i k u r a h v a h ä ä l e t u s e abil. ''V.E.; E.K-s.'' 61 84 2006-06-16T23:59:29Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Aluspõhi.''' ''Geol.'' Lahtiste pinnakatteaineste — mulla, kruusa, liiva, savi — all asetsev kindlam (ja vanem) kaljualus. (Soomes graniit jm., Eestis paas, liivakivi, sinisavi.) — ''Tehn.'' -> Alus. 62 85 2006-06-17T00:00:00Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Alutaguse.''' 1) Kagu-Virumaa ja Kirde-Tartu-maa osa, mis piirab Peipsi järve põhjast ja loodest. A. on maastikuliselt väga ühtlane ala, iseloomustatud enamasti tasase pinna ja ulatuslikkude metsade ning soodega. Põllupinna osa on siin suhteliselt vähene ning asulastik ja teestik hõre. Maastikuline A. ulatub kirdes piki Narva jõge Peipsist Narva linna alla, mahutades eneses ka Narva jõe tagused maad, põhjas umbkaudu Tallinna—Narva raudteeni Jõhvi—Soldina vahemikus; Jõhvist lääne pool tuleks tõmmata A. põhja- ja loodepiir piki madalama ja metsasema maa serva ümber Puru, Kahula, Rutiku, Ereda, Võrnu, Aidu, Uniküla ja Soonurme Sondani ning Kabalani, kust piir kaldub lõunasse suure Sirtsu soo takka üle Avijõe ülemjooksu Tormani ja Omedu jõe suudmeni Peipsi looderannikul. A. ühtlase maastikulise ilme põhjuseks on, et kogu see ala on hilisjääaegse Suur-Peipsi end. põhi. Seda tunnistab ala viirsavine ning liivane pinna-kate, mille alt paene aluspõhi tuleb vaid väiksemate saartena nähtavale, kuna järve aste-ast-melise taandumise jäljeks on edela — kirde-suu-nalised luideteread, mida on rohkesti eriti ala kaguosas. Läbi A. keskuse käib pikk liivane ja kruusane seljastik Iisakust Illuka, Kurtna ja Vasavereni, mis on kuhjunud jääaegse mannerjää serval selleaegsesse kõrgema veeseisuga Peipsi järve. Järvepind asetses sellal u. 30 m üle praeguse järvepinna e. 60 m ü. m. Endise kõrgema veeseisu jäljeks on peale mainitud seljastiku veel selgekujuline vana rannikuastang Torma kohal (u. sama kõrgusel üle praeguse järvepinna). A. rahvastikust on osa venelasi, kes elavad Narva jõe ääres ja selle taguseil mail ning piki Peipsi rannikut, elatudes peam. kalastusest ja juurvilj kasvatusest. Rahvasuus on A-l pisut teine tähendus: selle all mõistetakse Virumaa nelja idapoolset kihelkonda: Vaivara, Jõhvi, Iisaku ja Lüganuse, mõnikord on temasse arvatud ka Viru-Nigula. Administratiivselt on A. alati Virumaa külge kuulunud, välja arvatud lühike periood Rootsi ajal, mil ta kiriklikult allus Ingerimaa superintendendile, ja ajajärk 1704—19, mil ta moodustas erilise Narva provintsi. Nii Taani kui orduajal kuulus osa maad eraomandi kõrval Narva, Vasknarva ning Rakvere lossi alla; Rootsi ajal oli siin väiksemaid kroonumõisade lääne. A. elanikkond, koosnedes Taani aja alul enammasti eestlastest, Lõuna-A-1 ja Narva jõel osalt vadjalastest, osalt eestlastest. Peipsi ääres mõnevõrra ka venelastest, oli esialgu Ida-A-l õige hõre, kuna Lääne-A., eriti näit! Lüganuse khk., näib juba arheoloogilisel ajal võrdlemisi tihedasti asustatud olevat, nagu tõestavad sellekohased leiud. A. kannatas esialgu palju vene rüüsteretkede, hiljemini Rootsi ja Vene vaheliste laastavate sõdade all, kusjuures harv asustus muutus veelgi hõredamaks. Tühjunud kui ka metsastele aladele, samuti järve ja jõe äärde suundus märgatavalt suur kolonisatsioon Venemaalt, mis suuremal arvul algas XVI s. keskpaiku ja kestis XVIII s. alguseni, eriti Iisaku kihelkonda. Uute asunikkude seas oli rohkesti Venemaal tagakiusatavaid vanausulisi. Aja jooksul assimileerusid venelased eestlastega, moodustades kohati praegugi veel erilise keelemurdega elanikkonna. XIX s. viimsel veerandil Eestimaa kuberner S. Šahhovskoi poolt kavatsetud A. elanikkude taasvenestamine Kuremäele vene õigeusu naiskloostri asutamise kaudu ja siit edaspidisele eestlaste ümberrahvustamisele kindlal kantsi loomine äpardus täiesti; klooster elutseb vaevaliselt tänapäevani. — Eesti iseseisvuseI algaastail oli kavatsus luua omaette A. maakond Narva linnaga (RT 1920, nr. 145/146), mis jäi aga teostamata. [O. Liiv, Vene asustus Alutagusel, 1929.] ''A. T.; O.Lv.'' 2) Küla Saaremaal, Kihelkonna v. 63 86 2006-06-17T00:00:29Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Balsameerimine,''' menetlus koolnute kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste e. antiseptiliste vahenditega. Täielik b. nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutub keha ilme. Balsameeritud koolnud säilivad vaid kuivas kohas; niiskeis koobastes või haudades lagunevad nad kiiresti. B-t tundsid vanad egiptlased (-> M u u m i a) ja ka teised idamaa rahvad. 64 87 2006-06-17T00:01:06Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Baltia''' (lad. k. ''Balcia''), Plinius'e (vanema) järgi põhjapoolses Euroopas asetseva suure merivaigusaare nimetis. Palju sajandeid otsiti seda Läänemere kagupoolsest osast ja ühenduses sellega hakati kogu merd, kus mainitud saar pidi asetsema, hüüdma Balti mereks, ''mare Balticum'' [esmakordselt Breemeni Adami (<-) poolt XI s.]. Pliniuse järgi on Balcia identne Pytheas'e avastatud Basilia, ka Balisia saarega, mis asetseb Põhjameres. Võimalik, et see on Helgoland. 65 88 2006-06-17T00:01:37Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Balti eraseadus,''' lüh. BES, kodifitseeritud Fr. G. v. Bunge (<-) poolt 1856—64, maksev 1. VII 1865, moodustab Eestis ja Lätis senipüsinud eraõiguse seadustiku. BES on arenenud meie kodumaa sündmusrikkas ajalookeerises. XII s. lõpust alates võistlesid Baltikumis võimu pärast vastavail ajajärkudel kat. kirik, ordu, Taani, Rootsi, Poola ja Vene riik. Iga valitseja tõi oma õigusi ja korraldusi, mis sisuliselt ja põhimõtteliselt erinesid. Kindla valitsuse puudus, eriti ordu-ajajärgul, kitsarinnaline seisuslik ühiskond ja sellele omane egoism, see kõik takistas ühtlaste õigusmõistete arenemist. — BES-e arengus erinevad kolm ajajärku: 1) Piiskopi- ja ordu-aeg XII s. lõpust 1561. a-ni, mil välja arenes Põhja-Saksa õigussüsteemide alusel (''Sachsenspiegel, libri feudorum'') Liivimaa ning Eestimaa rüütli- ja maaõigus. Linnad, olles Hansa ühingus, võtsid üle rohkem arenenud Saksa linnade õigused. Tallinna sai Lüübeki õiguse, millest välja arenes Eestimaa linnaõigus, maksev praegu Tallinnas (mitte aga Toompeal), Rakveres ja Haapsalus. Teistes Eestimaa linnades (Paides, Paldiskis ja Eesti ajal tekkinud linnades) maksab Eestimaa maaõigus. Riia linna õigus arenes ja täienes Hamburgi õiguse alusel. Hiljemini levis Riia õigus ka teistes Liivimaa linnades. — 2) Ajajärk 1561—1721, s. o. Poola ja Rootsi aeg, soodustas veel rohkem õigusnormide erinevust ja mitmekesistumist. Poola mõju ei olnud suur, sest rootslased tõrjusid poolakad varsti Liivimaalt välja, kuid Rootsi seadused täiendasid mõndagi BES-e puudulikku normi ja instituuti. Rootsi ajal tungis siia ka rooma õigus, mis enne Saksamaal oli retsipeeritud. Selle õiguse täpsed ja viimisteldud normid aitasid täiendada eriti puudulikke nõude- ja asjaõiguse norme. — 3) Ajajärk 1721—1918 moodustab vene aja. Vene õiguse mõju BES-sse on olnud võrdlemisi tähtsusetu. — Järelikult koosneb BES õieti kahest pea-elemendist. G e r m a a n i õ i g u s sai perekonnaõiguse aluseks. R o o m a õ i g u s e normid domineerivad nõudeõiguses, osalt ka asjaõiguses. Pärandusoigust mõjustavad need mõlemad. — Peeter I, vallutanud Liivi- ja Eestimaa, oli tõotanud kohalikele mõisniku seisusile ja linnadele säilitada nende õigused ja eesõigused. Viimased polnud aga kodifitseeritud, vaid laiali paisatud üksikuis dokumentides. Juba XVIII s. I poolel katsusid mõisnikud kohaliku õiguse kodifitseerimist teostada, nõutades tööle Vene keisrite kinnitust, kuid tagajärjetult. Alles Nikolai I ajal, kui päevakorral oli Vene seaduste kodifitseerimine, asuti koostama ka Balti seadusi. 1845 ilmusid Balti seaduste I ja II köide, mis käsitlesid kohalikkude asutiste ja seisuste korraldusi. III köite, s. o. BES-e (ilm. 1865) koostajale Fr. G. v. Bunge'le tehti ülesandeks eelnõusse üles võtta ainult maksev seadus vähimagi muudatuseta; järelikult sajandite vältel kujunenud partikularism ja kasuistika pidid jääma. Bungel õnnestus osaliselt neid pahesid parandada ja pehmendada, sest ta suutis senisesse vastukäivate normide rägastikku tuua siiski mingisugust ühtlust ja süsteemi. Eriti rooma õiguse norme kasustati ohtrasti, samuti ka Saksa üldõigust. Üldiselt jäi aga kitsarinna line seisuslik alus ja maa-alaline mitmekesisus õigussuhete korraldamisel püsima, mispärast BES on kasuistlikumaid ja ühtlusetumaid koodekseid maailmas. Pealegi ei võetud sinna talurahva kohta käivaid õigusnorme. Alles Eesti ajal 1920 kaotati seisused ja talurahva seadustikud, ja vastavad maaõiguse normid laienesid kõigi maal elutsevate isikute kohta. Kuigi BES maksab Eestis tänini, pole teda eesti keeles veel olemas. 1923. a. moodustati komisjon, kes pidi vastava eelnõu BES-e alusel eraseaduse kohta välja töötama. Tänini on valmis perekonna- ja pärandusõiguse eelnõu, mis alal BES-e normid on eriti vananenud. ''T. O.'' 66 89 2006-06-17T00:02:09Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Eesti vapid.''' E. riigivapp ning selle tarvitamine on kindlaks määratud Riigikogu poolt 19. VI 1925 vastuvõetud Riigivapi seadusega (RT 1925, nr. 117/118). Vapil on 2 kuju: suur ja väike vapp. Suure riigivapi kujutust tarvitatakse riigipitsatis, mida kasustatakse eriti tähtsail juhtudel (näit. saadikuile antavail volitustel ja nende ärakutsumiskirjadel, konventsioonidel välisriikidega jne.) ja väikest riigi vappi kõigi riigiasutiste pitsateis. Peale seaduses kindlaks määratud juhtude võidakse riigivappi tarvitada ainult Vabariigi Valitsuse poolt eriti selleks antud määruste põhjal. — E. riigivapp erineb ainult vähe endise Eestimaa kub-u vapist, mis, nagu ka Tallinna suur vapp, oli kujunenud Taani XIII s. riigivapist. Vanim Tallinna linna suurest vapist säilinud kujutis esineb ühes a-st 1313 pärit olevas linnapitseris. Ka Tallinna väike vapp, mis on ühtlasi Harjumaa vapiks, ulatub Taani aega ning kujutab nn. Dannebrog'i ([[EE (1932-1938)/Dannebrog|<-]]) risti. — Üldse tunneme E. linnade vappide vanemaid kujusid peam. pitserite kaudu. Nagu neist nähtub, on mitmed vapid aja jooksul kujult tunduvalt muutunud. Sama võib arvata ka nende värvide kohta, mida aga pole võimalik kindlaks teha, sest et pitserid on ühevärvilisest vahast. Praegune Tartu vapp on rekonstrueeritud XIV s. linnapitserite põhjal ja võeti tarvitusele a. 1929. Enne seda kehtinud vapikuju oli aja jooksul niivõrt moondunud, et ei võimaldanud äragi tunda algupärandit. Narva praegune vapp on antud Rootsi kun. Johan III poolt a. 1585. Vanemal vapil esines ainult üks kala. Viljandil oli juba orduajast 2 vappi kõrvuti, üks heraldilise roosi, teine Neitsi Maarja kujutisega. XVIII s. liideti mõlemad vapid. Ühendatud vapi inetuse tõttu on uuemal ajal võetud tarvitusele vana (roosiga) vapp. Samuti keskajast pärinevad Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide ja Rakvere vapid ei ole aegade jooksul palju muutunud. Valga on saanud vapi Poola kun. Sigismund III-lt a. 1590, kuna Paldiski, Petseri ja Võru vapid on antud Katariina II ajal.— Mk-ist on vana vapp olemas ainult Harjumaal. Tartu-, Petseri- (Setu-), Viljandi-, Valga-ja Virumaa vapid on välja töötatud alles E. iseseisvuse ajal ja tarvitusele võetud alates a-st 1930. Mitmes nimetamata jäänud mk-s on vapi tarvituselevõtmine ettevalmistusel. (Pildid -> Tahv. XLV.) -> Heraldika, Vapp. ''E. Tr.'' 67 91 2006-06-17T00:05:41Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Eesti-Vene rahuleping''', sõlmitud 2. veebr. 1920 Tartus (-> T a r t u r a h u), esimene rahuleping, mille sõlmis Nõukogude-Vene ühe end. Vene pinnal tekkinud riigiga. Tema ajalooline tähendus on väga suur. Ta sanktsioneeris E. sõltumatuse ja samal ajal purustas Nõukogude-Vene valitsuse eraldamise rõnga, saades aknaks, mille kaudu Vene võis asuda majanduslikesse ja poliitilistesse suhetesse välismaadega. E. sõlmis selle lepingu maailmas valitseva avaliku arvamuse ja suurriikide (peale Briti) politika kiuste iseseisvalt, lahendas aga oma sammuga Nõukogude-Vene blokaadist tekkinud maailmapoliitilise ummiku. Esimeseks rahuläbirääkimiste sihiga kokkusaamiseks kahe sõdiva riigi — E. ja Vene vahel oli juba Pihkva konverents ([[Editing EE (1932-1938)/Pihkva konverents|<-]]), millel aga rahutingimusi sisuliselt veel ei arutatud; seda tehti mitteametlikult Tartus järgnenud "pantvangide konverentsil" 19. XI 1919 M. Litvinov'i ja A. Piibu vahel, mis näitasid kokkuleppe võimalust ja mille tagajärjeks olid 1) ametlikkude E.-Vene rahuläbirääkimiste määramine, olenemata teiste Balti riikide osavõtust, dets. algusele ning 2) katse maksma panna tegelikku vaherahu 24. XI 1919, mida aga Vene valitsus ei aktsepteerinud. Rahukonverents avati Tartus 5. XII 1919 E. delegatsiooni esimehe J. Poska ja Vene delegatsiooni esimehe L. Krassin'i ja teda hiljemini asendava A. Joffe vahelduval juhatusel. Mingit ametlikku protokolli ei peetud, kuigi venelased stenografeerisid üldkoosoleku läbirääkimisi. Üksikute küsimuste (sõltumatus, piir, sõjalised tagatised, majandusarvestused ja politika) jaoks moodustati erikomisjonid. Et kumbki pool ei palunud vaherahu, kestis rahuläbirääkimiste ajal äge sõjaline tegevus eriti Narva rindel, kus venelased, kes olid lootnud saavutada rahu juba mõne päevaga, katsusid sõja teel mõjustada E-t suurtele järeleandmistele, mis aga ebaõnnestus. Vaherahu saavutati alles 31. XII 1919, mil oli lõplikult kokku lepitud rahulepingu tähtsamais poliitilistes ja sõjalistes tingimustes. Majanduslikkude läbirääkimiste edule sai suureks takistuseks Vene blokaadi kaotamine liitlaste poolt 16. I 1920. Rahuleping sisaldab 20 artiklit ja on koostatud eesti ja vene keeles. Ta moodustab kahesuguse tähtsusega rahvusvahelise akti, sisaldades 1) E. riigi tunnustamist Vene riigi poolt ja 2) rahulepinguilsi määrusi laiendatud kujul. Esimese kohta käib art. 2, kus Venemaa tunnustab "ilmtingimata E. riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal E. rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõigusliku korra kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal"; viimased kaotasid seega siintähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse. E. rahvale ja maale ei järgne Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu. See tunnustus on täiuslik ja absoluutne, tühistatud on igaveseks ka Uusikaupunki rahu ([[Editing EE (1932-1938)/Uusikaupunki rahu|<-]]) tingimused 1721. a-st ühes aadli eesõigustega. — Puhtrahulepingulised määrused, peale lepinguosaliste vahel sõjaseisukorra lõpetamise, käsitlevad a) piiri-, b) sõjalisi, c) majanduslikke ja d) tuleviku liikluspolitika aluse küsimusi. E.-Vene piiri fikseerimisel seati ajutiseks sisse erapooletu riba, millest kinni peeti kuni 1. I 1922, ning keelati Peipsi ja Pihkva järvel pidada relvastatud laevu peale piirivalve vahilaevade. Venemaa avaldab ka nõusolekut E. alalise erapooletuse tunnustamiseks ja kindlustamiseks, kui E. peaks rahvusvaheliselt neutraliseeritama. Sõjalistes küsimustes omab esikohta kummagi riigi pinnal teotsenud võõraste organisatsioonide vägede likvideerimine (nagu seda oli N. Judenitš'i vägi E-s ja kommunistlik E. kütiväe diviis Venes).- Keelatakse vastastikune propaganda teise riigi valitsuse vastu omal territooriumil. Loobutakse sõjakuuldest ja sõjakahjudest. Vabastatakse sõjavangid ja antakse neile amnestia. Majanduslikkude suhete algpõhimõtteks oli kummagi vastastikune rahuldumine end. Vene riigi selle varaga, mis leidub nende territooriumil, nõudeõigused sinna juurde arvatud, kuna aga end. Vene riigi kohustused ei siirdu lepingulistele. Vene annab E-le 15 milj. kuldrubla. E. ei kanna mingisugust vastutust Venemaa sise- ega välisvõlgade eest. E-st evakueeritud varandused antakse tagasi, niipalju kui nad on kätteleitavad. Eestlastel Venemaal on õigus opteeruda E. riikkondsusse, kaasa võttes Venemaalt oma vallasvara, samuti nagu neil säilivad õigused ka oma Venemaal asuvaile kinnisvaradele. Samased õigused on ka venelastel E-s. Peaks mõnele teisele piiririigile antama nende rahulepinguis Venemaaga suuremad soodustused, siis on ka E-l õigus samasuguste soodustuste saamiseks. Lahtiseksjäänud ja hiljemini esile kerkivad küsimused pidi lahendama segakomisjon, mis aga tegelikult ei suutnud ühtegi küsimust korraldada. Tuleviku jaoks pandi maksma majandusliku liiklemise alal enamsoodustuse ja transiidi täielise vabaduse ning maksutuse põhimõte. Peale selle lubas Venemaa E-le kontsessiooni-eesõiguse miljonile dessatinile metsale ja Tallinna—Moskva raudtee ehitamiseks, E. aga Venemaale eesõigustuse Narva kosest elektri saamiseks. Lepingule kirjutasid alla E. poolt J. Poska, A. Piip, M. Püümann, J. Seljamaa ja kindr. J. Soots, Vene poolt A. Joffe ja I. Gukovski. Leping astus jõusse 14. II 1920; tema piiri- ning sõjalised määrused leidsid täpsat täitmist mõlemalt poolt. Ka 15 milj. rubla kulda anti E-le õigel ajal üle. Vormilised diplomaatilised suhted seati jalule alles a. 1921. Mis puutub majanduslikesse ja juriidilistesse tingimustesse, siis nende täitmine ei ole olnud täielik. Raskused tekkisid juba optantide varandusega, mida opteerimise lõpupoolel ei lastud kaasa võtta. E-st evakueeritud varasid — tehaste sisseseadusid, laevu — ei saadud tagasi. Segakomisjon ei suutnud lahendada ühtegi tüli ning, lõpuks, kontsessioonid on jäänud paberile: E. pole saanud ei miljonit dessatini metsa Põhja-Venes ega ka 50 000 dessatini Peterburi kubermangus jne. Vene teooria järgi olevat olukorrad sedavõrt muutunud, jt nende täitmist ei saavatki enam nõuda. ''A.Pp.'' 68 93 2006-06-17T00:07:02Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Eesti välisdelegatsioon.''' Pärast Riia langemist Saksa vägede kätte maailmasõjas tegi E. Maanõukogu J. Tõnissoni ettepanekul 7. IX (25. VIII) 1917 kinnisel koosolekul põhimõttelise otsuse välja saata välisesindust, et mõjuda kaasa E. rahvusvahelise seisukorra kujunemisel. Pärast Saare- ja Hiiumaa langemist pani maanõukogu välisesinduse ülesanded Okupeeritud saartega ühenduse pidamise seltsi peale, kellel seks pidid olema Tallinnas, Peterburis ja välismaal erikomiteed. Kui E. Maanõukogu 28. (15.) XI 1917 kuulutas enda kõrgemaks võimuks E-s, anti mõni päev hiljemini esimesed välisesindaja volitused A. Piibule [2. XII (20. XI)] ja J. Tõnissonile; viimase saatsid enamlased Tartu 9. XII (26. XI) meeleavalduse pärast maalt välja — Helsingisse, kuna A. Piip pidas temaga sidet Peterburi kaudu. 31. (18.) I 1918. a., kui E. iseseisvaks kuulutamise otsus oli maanõukogu vanematekogu poolt vastu võetud, saadeti neile lisaks veel K. Menning, K. R. Pusta, M. Martna, E. Virgo ja F. Kull, kes pidid iseseisvuse memorandumi edasi andma Skandinaavia ning tähtsamate liit- ning keskriikide valitsustele ja tagasi tooma nende vastused. Pärast Vene asutava kogu laialiajamist pöördusid E. rahvasaadikud J. Poska, J. Seljamaa ja J. Vilms 23.-26.(10.—13.) I 1918 Peterburis Inglise, Prantsuse ja Ameerika saadikute poole E. iseseisvuse tunnustamise asjas. Inglise valitsuselt saadi (J. Seljamaa, A. Piip, E. Virgo) paari nädala pärast vastus, et Inglismaa on valmis E. iseseisvust ajutiselt de facto tunnustama. Prantsuse saadik J. Noulens ei kahelnud, et nende vastus saab niisama soodus. Ühendriikide saadik vastas, et ta ei tahtvat seda küsimust otsustada ilma Vene nõusolekuta. Prantsuse valmisolek de facto tunnustuseks teatati hiljemini (1. III 1918) Stokholmis J. Tõnissonile. Vormiliselt anti de facto tunnustus Londonis 3. V 1918 A. Piibule jt., Pariisis 13. V s. a. ja Roomas 29. V s. a. K. R. Pustale ja E. Virgole üle. Pärast seda jäid alatisteks esindajaiks: J. Tõnisson — Skandinaaviasse, A. Piip — Inglismaale ja K. R. Pusta — Prantsusmaale. Oma poliitilises töös otsiti ligemat koostööd Soome ja Läti esindajatega, mis koostöö oli eriti tihe Londonis, kus Soomet esindas R. Holsti ja Lätit Z. Meierovics. E. v-i tegevust toetasid ka mitmed eraisikud, nagu Inglismaal rahaliselt eesti merimehed (kapt. J. Laredei, A. Jürgenson jt.), Soomes ärimees Schwalbe. K. Menning ja M. Martna, kes saadikuina pidid sõitma Saksamaale, ei pääsenud sinna kui "Inglise agendid". Nad jäid ühes J. Tõnissoni ja F. Kulliga Skandinaaviasse, kus nad informatsioonibüroo juhataja G. Suitsu kaastegevusel korraldasid E. propagandat. Iseseisvuse väljakuulutamisega määrati E. välisesindajaks Venemaale veel J. Seljamaa, kes ühes J. Laidoneriga kutsuti sealt osa võtma Berliini 27. VIII täienduslepingu eeltöödest. Välja saadeti ka Jüri Vilms ja Joh. Kukk. J. Vilms ühes saatjatega A. Jürgens'i ja J. Peis-tik'uga läks üle Soome lahe jää, sattus Saksa vägede kätte ja lasti 13. IV 1918 Helsingis maha. Pärast Saksa okupatsiooni kokkuvarisemist koostas välisminister J. Poska välisdelegatsiooni, kelle ülesandeks oli E-t esindada Pariisi rahukonverentsil. Peale Lääne-Euroopas juba viibivate saadikute — Martna, Piibu, Pusta, Tõnissoni ja Virgo — kutsus Poska sinna veel kaubandusministri N. Köstner'i ja kaubanduseksperdi J. Puhk'i ning sekretäridena R. Eliaser'i ja E. Laamana. E. v-le anti 16. XII 1918 volitus iseseisvalt kõiki ettetulevaid küsimusi otsustada. Ta pidi nõudma iseseisvust, kuid halvemal korral tohtis ta leppida ka E. liitumisega Venega föderatsiooni alusel. — Liitriikides korraldas E. v. sõjamoona ja toitlusvarustamise saatmist E-le ja esitas oma nõudmised Pariisi rahukonverentsile, kes võttis nad arutusele erilises Balti komisjonis. Inglise poolt esitati ses komisjonis alternatiivne kava: E-le anda kas piiratud iseseisvus või laialdane autonoomia. Seda kava toetas ka Ühendriikide delegaat dr. S. E. Morison, kes oma valitsuse toetuseta jäädes lahkus protestides rahukonverentsilt. Kuid Vene valgete ägeda vastuseisu tõttu, keda Prantsusmaa toetas, jäi Inglise ettepanek kõrvale. Siis töötasid prantslased välja uue kava — anda E-le Danzigi taoline autonoomne statuut, servituudi Õigustega Vene heaks. Kuid Vene valgete vägede edu tõttu jäi seegi kava kõrvale, samuti nagu Inglise hilisem ettepanek kinnitada rahukonverentsi poolt E. iseseisvust de facto. Nende lahkarvamuste tõttu liitlaste seas pöördus J. Poska 1919. a. suvel Pariisist kodumaale tagasi, kus alustas rahuläbirääkimisi Nõukogude-Vene valitsusega. Üksikud saadikud liitriikides teotsesid välisdelegatsiooni liikmeina edasi, kuni liitriikide ülemnõukogu 26. I 1921 tunnustas de jure E-t, Lätit ja Leedut. [J. Poska, Päevaraamat Pariisi rahukonverentsilt, 1921; Mälestused iseseisvuse võitluspäivilt, 2 k., 1927—30.] ''E.Lm.'' 69 94 2006-06-17T00:07:56Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Eesti välisesindused.''' E-l on saatkonnad Helsingis, Riias, Kaunases, Varssavis, Roomas, Pariisis, Londonis, Berliinis, Stokholmis ja Moskvas. Saadik Varssavis on ühtlasi akkrediteeritud Rumeenia ja Tšehhoslovakkia, saadik Roomas — Šveitsi valitsuse juurde, olles ühtlasi alaliseks esindajaks Rahvasteliidu juures; saadik Pariisis on ühtlasi akkrediteeritud Belgia ja Hispaania, saadik Londonis — Hollandi, saadik Berliinis — Austria ja Ungari, saadik Stokholmis — Norra ja Taani valitsuse juurde. Teistes riikides ei ole diplomaatilist esindust ja meie huvisid kaitseb neis Briti, välja arvatud Süüria, kus seda teeb Prantsusmaa.— Konsulaate on E-l 123, neist 9 peakonsulaati, 71 konsulaati, 38 asekonsulaati ja 5 konsulaaragentuuri ja vastavalt sellele 123 konsulit konsulaatide juhatajaina ja 5 konsulit ilma iseseisva konsulaarringkonnata (auasekonsulid Stokholmis ja Kopenhaagenis ja kutseasekonsulid Kopenhaagenis, Antverpenis ja Leningradis). — Peakonsulaadid New Yorkis ja Leningradis ja asekonsulaat Läti Valgas on kutsekonsulaadid. Teised on kõik aukonsulaadid. Riikide järgi on konsulaate Põhja-Ameerikas: Ühendriiges — 6 (peakonsulaat New Yorkis, konsulaat Charlestonis, Chicagos, New Orleans'is, Norfolk'is, San Franciscos), Kesk- ja Lõuna-Ameerikas — 4 (konsulaat Habana's, Mexiko's, Veracruz'is, Rio de Janeiro's), Austrias — 1 (konsulaat Viinis), Belgias — 3 (konsulaat Antverpenis, asekonsulaat Gent'is ja Ostende's; peakonsulaat Brüsselis, ajutiselt likvideeritud), Briti maailmariigis — 22 (konsulaat Jaffa's, HulTis, Leith'is, Montreal'is, Sydney's, asekonsulaat Aberdeen'is, Belfastis, CardifPis, Dover'is, Dundee's, Fowey's, Liverpoolis, Manchesteris, Southamptonis, Swansea's, Gibraltaris, Maltas, konsulaaragentuur Alloa's, Bo'ness'is, Burntis-land'is, Grangemouth'is, MethiPis), Hiinas — 2 (konsulaat Šanghais, Harbiinis);, Hispaanias—4 (konsulaat Barcelonas, Bilbao's, Cadiz'is, Santa Cruz de TenerhVs), Hollandis — 1 (peakonsulaat Rotterdamis), Itaalias — 7 (konsulaat Bari's, Genuas, Milaanos, Napolis, Paler-mos, Triestis, Veneetsias), Kreekas — 2 (peakonsulaat Ateenas, asekonsulaat Pireus'es), Lätis — 3 (konsulaat Riias, asekonstilaat Liibavis, Läti Valgas), Norras — 6 [peakonsulaat Oslo's, konsulaat Bergenis, Haldenis, Nidaros'is (Trondhjemis), asekonsulaat Tromsö's, Vardö's], Poolas — 5 (konsulaat Varssavis, Gdynia's, Lvov'is, Vilnos, Danzigis), Prantsusmaal — 10 (konsulaat Bordeauxd, Havre'is, Lyon'is, Marseille's, Rouen'is, Alžiiris, Marrakech'is, asekonsulaat Boulogne-sur-Mer'is, Dunkerque'is, Oran'is), Portugalis — 4 (peakonsulaat Lissabonis, konsulaat Funchal'is, asekonsulaat Portos', Ponta Delgada's), Rootsis — 12 (peakonsulaat Stokholmis, konsulaat Göteborgis, Hälsingborgis, Norrköpingis, asekonsulaat Gävle's, Kalmaris, Karlshamn'is, Luleä's, Malmö's, Sundsvallis, Umeå's, Visby's), Rumeenias — 1 (peakonsulaat Bukarestis), Saksamaal — 10 (konsulaat Berliinis, Breeme-nis, Breslaus, Düsseldorfis, Frankfurtis M. ä., Hamburgis, Kölnis, Königsbergis, Nürnbergis, Stettinis), Soomes — 6 (konsulaat Hangos, Kotkas, Lovisas, Turus, Vaasas, Viiburis; peakonsulaat Helsingis on ajutiselt likvideeritud), Šveitsis — 1 (konsulaat Bernis), Nõukogude-Vene Liidus — 1 (peakonsulaat Leningradis), Taanis — 8 (peakonsulaat Kopenhaagenis, konsulaat Helsingöris, asekonsulaat Aalborgis, Aarhus'is, Esbjerg'is, Haderslev'is, Odense's, Rönne's), Tšhhoslovakkias — 2 (konsulaat Prahas ja Brno's), Ungaris — 1 (konsulaat Budapestis). 70 260 2006-06-28T20:10:16Z WikedKentaur 5 {{kustutada}} kastusõigus puudub {{kustutada}} {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti teelahkmel |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS= |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=allikata }} Eesti on teelahkmel. Nõukogude Liidu pseudosotsialismi krahhist innustatud parempoolsed tahavad nüüd heita vannist pesuveega ka lapse, nullida kõik, mis töötav rahvas on saavutanud viimase pooleteise sajandiga, viia maailma tagasi varakapitalismi aegadesse. Sellist tagasipööret õigustatakse ja põhjendatakse vabadusega, mida sotsiaaldemokraatide loodud heaoluriik ahistavat. Parempoolsete põhivaenlane ongi XX sajandil tekkinud riik, mis on andnud oma kodanikkudele sotsiaalkindlustuse, õiguse haridusele, arsti- ja sotsiaalabile ning turvalisusele, loonud inimestele võrdsed eneseteostuse võimalused sõltumata nende varandusest. Riiki süüdistatakse nüüd selles, et ta on halb peremees, et ta ahistab ettevõtlust, piirab inimeste vabadust kasutada oma omandit. Rünnak riigi vastu käib mitmel rindel. Riiki nõrgestatakse kaudselt, luues alternatiivseid erastruktuure, turvafirmasid, haiglaid, koole, postiteenuseid ja otseselt, kahandades riigi tuluallikaid. Kui praeguse valitseva koalitsiooni algatatud maksureform läheb läbi, on sisuliselt tegemist parempoolse riigipöördega: Eesti riik, Eesti omariiklus on sündinud sotsiaaldemokraatia tugeva mõju all, Eestis on seni peetud oluliseks seda, et riik kaitseb nii kodanike põhiõigusi kui sotsiaalset õiglust. Nüüd tahetakse üksikisiku tulumaksu viia 26%lt 20%le, mis kahandaks tõsiselt riigi ja eriti kohalike omavalitsuste tulusid. Parempoolne retoorika laidab rikkuse ümberjagamist, samal ajal aga võtab Riigikogu vastu parempoolsete algatatud vanemahüvituse seaduse, mis tähendab raha ümberjagamist vaesematelt rikkamatele. Oma riigipöördelisi reformikavu ei vaevu parempoolsed eriti põhjendamagi, piirdudes vaid banaalsete propagandafraasidega. Sellise enesekindluse on neile andnud vasakpoolse mõtte ja aktiivsuse nõrkus meie poliitikas ning avalikus sõnas, mida ikka avalikumalt suunab rahavõim, kapital, millel ei ole rahvust ega kodumaad. Parempoolsed kuulutavad sotsiaaldemokraatia koos sotsiaalse õigluse ideedega iganenuks, sobimatuks globaliseeruvasse maailma, postindustriaalsesse ühiskonda. Unustatakse, et sotsiaaldemokraatias kehastub inimkonna põline püüd inimlikuma, õiglasema ja arukama ühiskonnakorralduse poole, mis on sama aktuaalne agraarses, industriaalses kui postindustriaalses tarbimisühiskonnas. Neile, kes leiavad, et kaua võimul olles on sotsiaaldemokraadid pidurdanud majanduse arengut ja muutunud selle vähem konkurentsivõimeliseks, võib meenutada, et maailma kõige edukamate, jõukamate ja konkurentsivõimeliste riikide hulka kuuluvad just suuresti sotsiaaldemokraatide juhitud ja kujundatud Rootsi, Soome ja teised põhjamaad. XIX sajandist tänapäevani on sotsiaaldemokraatia pidevalt arenenud, vahel loomulikult läbi kriiside ja konfliktide, ent ikka ja jälle tõestades muutunud oludes oma elujõudu ja tarvilikkust. Meie aja Eesti paradoks ongi see, et riiki valitsevad need, kellel Eesti riiki tegelikult vaja pole ja kes nii on asunud seda riiki lammutama, minimiseerima. Need, kellel pole kodumaad vaja, tahavad nüüd võtta kodumaa nendelt, kes seda vajavad. Kui praegune võimueliit saab oma tahtmise, jäävad riigist järele vaid mõned võimustruktuurid ja kehvakesed haiglad, koolid ning politsei vaeste jaoks, kes kvaliteetsete teenuste eest ei jõua maksta. Eesti lõheneb tagasipöördumatult kaheks Eestiks. Ilma tegusate vasakjõududeta on riik tänapäeva maailmas sama kohmakas kui inimene, kellel pole vasakut kätt. Praegu on veel võimalus seda saatuslikku arengut peatada. Praegu on vasakpoolsetel, ent ka lihtsalt tervet, kaugelevaatavat mõistust esindavatel jõududel viimane aeg ühineda ja lõpetada Eestis parempoolsete võimumonopol, taastada kadunud tasakaal, sotsiaalne õiglus ja lihtsalt terve mõistus, kaitsta Eesti riiki, mis on meie rahva ainus kodumaa, meie üks ja ühine kodu. See, mille eest läbi põlvkondade on seisnud sotsiaaldemokraatia. On ülim aeg, et sotsiaaldemokraatia heidaks kõrvale viigilehed ning esineks otsustavalt oma nime all, astuks võitlusse oma põhimõtete eest. 71 1969 2007-01-21T23:54:17Z Nysalor 23 +fi +fr {{Autor | NIMI = Friedrich Reinhold Kreutzwald | DAATUMID = (1803 - 1882) | NIME SORT = Kreutzwald, Friedrich Reinhold | PERENIME ESITÄHT = K | VIKIPEEDIA = Friedrich Reinhold Kreutzwald | VIKITSITAADID = | COMMONS = | TOC = | VARIA = | PILT = Kreutzwald-köler.jpg }} == Teosed == * [[Kalevipoeg]], 1853 * [[Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust]], 1869 [[fr:Friedrich Reinhold Kreutzwald]] [[fi:Friedrich Reinhold Kreutzwald]] 72 124 2006-06-17T01:29:56Z WikedKentaur 5 {{päis | eelmine= | järgmine=[[Kalevipoeg/Soovituseks|Soovituseks]] | pealkiri=[[Kalevipoeg]] | peatükk= | autor=Friedrich Reinhold Kreutzwald | märkused= }} Üks ennemuistne eesti jutt kahekümnes laulus Käesolev tekst järgib 1961. a. tekstikriitilist väljaannet. *[[Kalevipoeg/Soovituseks|Soovituseks]] *[[Kalevipoeg/Sissejuhatuseks|Sissejuhatuseks]] *[[Kalevipoeg/I|Esimene lugu]] *[[Kalevipoeg/II|Teine lugu]] *[[Kalevipoeg/III|Kolmas lugu]] *[[Kalevipoeg/IV|Neljas lugu]] *[[Kalevipoeg/V|Viies lugu]] *[[Kalevipoeg/VI|Kuues lugu]] *[[Kalevipoeg/VII|Seitsmes lugu]] *[[Kalevipoeg/VIII|Kaheksas lugu]] *[[Kalevipoeg/IX|Üheksas lugu]] *[[Kalevipoeg/X|Kümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XI|Üheteistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XII|Kaheteistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XIII|Kolmeteistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XIV|Neljateistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XV|Viieteistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XVI|Kuueteistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XVII|Seitsmeteistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XVIII|Kaheksateistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/IXX|Üheksateistkümnes lugu]] *[[Kalevipoeg/XX|Kahekümnes lugu]] 73 125 2006-06-17T01:30:47Z WikedKentaur 5 {{päis | eelmine=[[Kalevipoeg|Esileht]] | järgmine=[[Kalevipoeg/I|Esimene lugu]] | pealkiri=[[Kalevipoeg]] | peatükk=Soovituseks | autor=Friedrich Reinhold Kreutzwald | märkused= }} == SOOVITUSEKS == Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, Muistese põlve pärandusest Ihkan laulu ilmutada. Ärkage, hallid muistena healed! Sõudke salasõnumida, Parema päävade pajatust, Armsama aegade ilust. Tule sa, lauliku-targa tütar! Jõua Endla järve'esta; Pikalt ju hõbedases peeglis Siidihiuksid silitasid. Võtkem tõe voli, vanad varjud! Näitkem kadunud nägusi, Vahvama meeste ja nõidade Kalevide käikisida. Lendagem lustina lõune'ela, Paari sammu põhja poole, Kus neid kasusi kanarpikus, Võsu õitseb võõral väljal. Mis mina kodu nurmelt noppind, Kaugelt võõral väljal künnud, Mis mulle toonud tuulehoogu, Laened lustil veeretanud; Mis mina kaua kaisula kannud, Põues peidula pidanud, Mis mina kaljul kotka pesas Ammust aega hellast haudund: Seda ma lauluna lõksutelen Võõra kuulijate kõrva; Armsamad kevadised kaimud Varisenud mulla alla, Kuhu mu lustina lõõritusi, Kurvastuse kukutusi, Ihkava meele igatsusi Koolja kuulmesse ei kosta. Üksina lindu laulan ma lusti, Kukun üksi kurba kägu, Healitsen üksi igatsusi, Kunni närtsin nurmedela. {{Kalevipoeg}} 74 99 2006-06-17T00:20:27Z WikedKentaur 5 <br clear="all"> <div style="border: 1px solid #CCCC99; background-color: #F1F1DE; text-align: center; padding: 1.5ex; width: 60%; height:115px; margin: auto"> [[Image:OKallis-Kalevipoeg.jpg|112px|left]] <div style="font-size: 130%;">'''[[Kalevipoeg|KALEVIPOEG]]'''</div> <br/> <div style="font-size: 110%;">'''[[Kalevipoeg/Soovituseks|Soovituseks]] | [[Kalevipoeg/Sissejuhatuseks|Sissejuhatuseks]] </div> <div style="font-size: 110%;"> [[Kalevipoeg/I|I]] | [[Kalevipoeg/II|II]] | [[Kalevipoeg/III|III]] | [[Kalevipoeg/IV|IV]] | [[Kalevipoeg/V|V]] | [[Kalevipoeg/VI|VI]] | [[Kalevipoeg/VII|VII]] | [[Kalevipoeg/VIII|VIII]] | [[Kalevipoeg/IX|IX]] | [[Kalevipoeg/X|X]] </div> <div style="font-size: 110%;"> [[Kalevipoeg/XI|XI]] | [[Kalevipoeg/XII|XII]] | [[Kalevipoeg/XIII|XIII]] | [[Kalevipoeg/XIV|XIV]] | [[Kalevipoeg/XV|XV]] | [[Kalevipoeg/XVI|XVI]] | [[Kalevipoeg/XVII|XVII]] | [[Kalevipoeg/XVIII|XVIII]] | [[Kalevipoeg/IXX|IXX]] | [[Kalevipoeg/XX|XX]]''' </div><br/> <div style="font-size: 110%;"></div> </div> <br/> <noinclude>[[Category:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 75 100 2006-06-17T00:21:01Z WikedKentaur 5 {{title|[[Kalevipoeg]]|Friedrich Reinhold Kreutzwald|}} == SISSEJUHATUSEKS == Lehvi muiste mälestusi, Kalevide kuulutusi Kalmu künkast kerkimaie, Udu-aurust paisumaie, Hämarikust ärkamaie, Kanarpikust kasvamaie, Samblasoosta suitsemaie! Kussa varjud vaikusela, Pikad piinad peitusela, Kurnatused kaane alla Põrmu põues põõnutavad, Uku hõlmas uinutavad, Maarja rüppessa magavad. :Päike neid ei paistemaie, Kägu kuldne kukkumaie, Pesilindu pettemaie Enam pease mätta alla. :Kuu aga kumab kõrge'elta, Täht'de silmad taeva sõrvast Valgust varju-valvajale, Kuma kuju kudujale; Kes neid rahurüüdidesse, Varjuvaipa mähkinesse – Koolja koja katavada, Magajaida matavada. :Tuleb hoogult tuule tuhing, Kostab kaugelt laente kohin: Toogu tulles tervisida, Kuulutagu kallimaida Unustuse uinund asju, Mõttest läinud mälestusi, Mis ehk ehavalgel välgub, Videviku viiul vilgub, Kaste kergil keeritelles, Udu hõlmal hüpeldelles: Kuhu vaimu-äbarikud Hämarasse ärgutanud, Sagarasse seltsitanud, Parves eha palistusel Ööde viiul õilmekarva Mälestusi mängitavad, Kuldast kuulu keerutavad. :Vaata mängi, vennikene, Näe sa keerdu, neitsikene, Nõua sõudeid, sõbrakene, Sõna sõudeid laulikule! Mis kui koidul kiirutelles, Pääva piiril pilutatud Usin unenägu kaub; Lõukene lõõritelles, Künnilindu lõksatelles, Kulla kägu kukutelles Öö ja õnned metsa viib. :Kiirest kauvad meie päävad, Tuhatnelja elu tunnid Ruttes Kalmu küngastele, Lendes rahulepikusse, Kolletava koolja sängi. Kaduval ei kodupaika, Rändajal ei rahurünka Põrmu-põlvesta pärida. Tuule tuhing tuiskas vile Laane ladvil laulemaie, Piki puida puhumaie, Mööda metsi mõuramaie; Sundis suvel sõudevaida Lehekesi lehvimaie, Käskis kaske kahiseda, Haava lehti argelikult Varga küüsil vabiseda, Röövli kohkel kabiseda. Õhtul helid, õrnad healed, Panid parmu põrisema, Pihulase pirisema, Verevenna virisema, Sitika sirisemaie. Liblik üksi, lustilindu, Tallab tuulta salamahti. :Kõigis kuuleb targa kõrva, Mõisteliku õrna meele Lustilugu, leinanuttu, Kiusatuse kiljatusi, Kuuleb kõigis muiste kõne, Märkab muiste mõistatusi, Salasõna sõlmitusi. – :Rõõm ja mure kaksikvennad, Kaksiklapsed loomuskojas, Kõnnivad käsi käessa, Rändavad sammu sammussa; Ü k s neid isa sünnitanud, Ema ü k s neid imetanud, Ü h e s kätkis kiigutanud. :Ehapuna kena palgeid Pilverünkad palistavad, Palistavad kullakarva, Silitavad siidinarma: Poeg! kas tunned pilve põues Sala peitelikku sisu? Pikse välgud, müristused, Rõhutavad raheterad, Lume paksud puistatused, Äikese ähvardused Magasivad pilve rüppes, Petteliku põue peidus. :Kas sa tunned kulmu-kastet Langevada laugu-vetta? Rõõmu silmapilgu ilu, Viletsuse õhtu vilu Silmapisar sigitamas, Kulmu-kaste kosutamas. Kergib süda kõrgemale, Murrab mure meelekesta: Varmalt veereb silmavesi, Kiirest kukub kulmu-kaste Tõst- ja langmist tähändama. :Laulik, luues lugusida, Veerevaida värssisida: Võtab pihu võlsi-vallast, Tüki teise tõsi-talust, Kolmandama kuulu-külast, Laenab lisa meele-laekast, Mõtte-mõisa magasista; Näitab kuju kulla nägu, Kõne kaunis tõe karva, Tõe karva, tarka arvu: Siis on laulik osav looja, Laitemata sõnaseadja. :Kuulin Mardust kiljatama, Laane nurgas nuttemaie, Metsa kaisus kaebamaie. Mis ta kisa kihutanud, Nutuhealta ärgatanud, Kaebamista kasvatanud, Ohkamista oimutanud? Mardus leinab langu verda, Langu verda, häda härda, Piinatuse pisaraida, Kurnatuse kustutusi: Mis on taevas tarretanud, Pilveid pilul palistanud. :Ohtu-kate katab kaugelt, Mure-vaipa matab musta, Peidab pilve pimedasse Lauliku pääva terada. :Vaimu varjud udupilves, Kaste hõlma kergitusel, Argel sammul astunessa – Näitvad verist võitlemista, Mässamiste mõõga mängi, Tapja tapperi tantsisi, Sõa-aegse surma suitsu, Näljapõlve närtsimisi, Katku kurnatuse jälgi, Toovad kurbe teadusida, Ohtupäivist ohkamisi, Piinatuste pisaraida. :Isamaa ilu hoieldes, Võõraste vasta võideldes Varisesid vaprad vallad, Kolletasid kihelkonnad Muiste põlve mulla alla; Nende piina pigistused, Nende vaeva väsimused, Muiste kallid mälestused Kostku meile kustumata. :Taevas, vanataadi talus, Taaralaiste targas seltsis Istusivad kanged mehed, Võõrsil vahvad võidumehed Tulepaistel pajatelles Ennemuistest ilmumisi; Kalevipoeg, kangelane, Kuulus meesi kuninglikku, Istus nende keske'ela, Kuulas käsipõsakülle Laulikute lugusida, Kandlelööja kiitusida: Miska tema tegusida, Jumedaida juhtusida, Ilmas ilmund imedusi, Tugevaida toimetusi, Mis ta elupõlves teinud, Enne surma sobitanud – Mahajäänud jälgi mööda, Järeljäänud riisme rajal Tulepaistel pajatati, Kullakeelil kuulutati. Küll saan sõnu seadlemaie, Kuldalõnga kedramaie, Hõbeheideid korutama, Vaskevärtnaid veeretama, Kui hakkan kuuldu kuduma, Nägusida näitamaie, Tegusida tunnistama, Lugusida lahutama. :Vaata! laanes puie peidus, Puie peidus, põõsa varjus, Lepa leina-hõlma alla, Kurbtuskase katte alla Seisab seitse kalmuküngast Seitse sammeldanud sängi, Seitse küngast, sõrvad lagund – Kel ei kasva kohendajat, Sõbralikku seadejada, Valval silmil vahtisida, Õrnal armul kaitsejaida. Üks on sängi häda ohtu, Teine sängi orjakütkes, Kolmas sängi sõakurnas, Neljas sängi näljapiinas, Viies sängi viletspõlves, Kuues sängi katkusurmas, Seitsmes Tautsi tappe-sängi. :See'p see Eesti muiste põli Enne Vene valitsuse Armutiiva kaitsemista. – Juhtud õnne juhatusel, Hallijate healitsusel, Mardus' kutsu meelitusel Sina seitsme künka juure, Sammeldanud sängidele: Istuta, poeg! isa iluks, Isa iluks põõsakese, Ema iluks õnnelille, Orjavitsa õele iluks, Vislapuuda venna iluks, Toominga tuttava õnneks; Tipi taimed targal kombel, Pista juured mulla põue, Sibli hästi sügavale, Et nad kaunist' kasvamaie, Õigel ajal õitsemaie Läheksid rüngaste rõõmuks, Uinusängidele iluks, Murupinnale tugeksa, Magajate mälestuseks. :Mis seal uinub muru hõlmas, Vaikses põrmu rüppes puhkab? :Muru hõlma, mulla rüppe, Põrmu põue peitevale Maeti meie mälestused, Muiste põlve pärandused, Muiste õnne õilmekesed, Muiste sõna sünnitused, Muiste laulu lunastused. :Aja emalikus kaisus Varjab unustuse vaipa, Katab kavaluse kuube, Sõgedate sõna-sõba! Mis seal katkud kooletanud, Piinapihid pigistanud, Möllav mõõka magatanud, Surmasängi suigutanud, Udu hõlma uinutanud. :Ükskord, kui ma noor veel olin, Noor veel olin, norkus seisin, Kergel jalal karjas käisin, Vainul kurni veeretasin, Külakiigel õõtsutasin, Uinusin ma une ikkes, Öötseliste tulepaistel Põõsa varjul puhkamaie, Jaanilinna ligidale. Vaat! mis imelikud ilud, Kogemata kuldsed kujud Ärkasivad unenäuksa Suikuvale silma ette, Vaimu vaate-väravile. :Vaprad mehed, vanad targad, Lustilised laululoojad, Kulla kandle kõlksutajad, Kenad kähärpääga piigad Kargasivad kesköö pidul – Kalmukünkilt kõpsatelles – Uduvarjus hüppamaie; Astusivad argsel sammul, Argsel sammul, kergel kannul Libisedes ligemale, Tähändasid salatähtil, Pilgutasid silmapilul: Uinuta meid magamaie! :Uinuge, unustud loomad, Puhkage, kolletand kujud! Uinuge kuldasta unda, Kunni teid paremal pääval Kenama hommiku koitu Taara toas äratab uuest. :Noored mehed, mehina pojad, Viru- ja Järvamaa võsud, Harju armsamad õed, Pärnu paremad piigad, Lääne lähämad langud, Kuulge, oh kuulge mu kõnet! Kaugema päävade kujud, Varema aegade varjud, Endine õnne ja ilu, Muistene kurbtus ja mure, Muistene kuldane kõne, Muistene lauliku lugu Meelta mulle mõlgutamas, Palgesida paisutamas. Kuulge juttusi jumedaid, Kalevide kuulutusi, Alevide avaldusi, Olevide ilmutusi, Sulevide sünnitusi! Mis mull' puistand pihlakasta, Tulnud teised toomingasta, Taara tamme tüvikusta, Vanast sõlmitud sõnasta, Vanast juurdunud jutusta, Vanemuinese vöösta, Juta hiukse-salgusta. :Mis sealt riismeid riisusin, Jälgilt kokku koristasin – Laululõngaksa kedrasin, Lõuendiksa lõksutasin, Kalevi kangaksa kudusin. {{Kalevipoeg}} 76 119 2006-06-17T01:22:56Z WikedKentaur 5 {{päis | eelmine=[[Kalevipoeg/Soovituseks|Soovituseks]] | järgmine=[[Kalevipoeg/II|Teine lugu]] | pealkiri=[[Kalevipoeg]] | peatükk=Esimene lugu | autor=Friedrich Reinhold Kreutzwald | märkused= }} == ESIMENE LUGU == Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajataja paadikesta — Sõua neid senna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiked vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muiste päivist pillutanud. Teadanege, linnud targad, Vilistage vete laened, Avaldage, tuuled, armsad: Kus see Kalevide kätki, Kangemeeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, kulla, kuulutele! :Mis ma kukun, kurva lindu, Mis ma laulan, närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmmessa, Kolletanud kanarpikku, Leinakase lehtedela. :Enne, kui õnnes hõiskasin, Pääva paistel a'asin pilli, Hõbedasi laululõimeid Kuldakangaksa kudusin, Nägin mõnda naljakaida Salaliku sündimisi, Imeliku ilmutusi. :Tuule-ema tõstis tiiba, Marumemme murdis metsa, Sundis laened sõitemaie, Merel laial mängimaie, Puistas pilved põgenema, Põgenema Pikse pakku. :Vaataldes rõõmu-rünkalta Päikese palge peale Mõtlin muiste mälestusi, Vanal ajal sündind asju. :Jooske jõudsamalt, jõgedad, Tulge, künkad, tunnistama, Metsad, märku andemaie, Salgud, sala sõnaldama! :Lausa tõuseb laulu ilu Kui see päike pilve paisust, Ajab meele ärkamaie, Mõtted lustil mõlkumaie. :Kaugelt nään koda kasvama, Kalevide kaljulinna, Tammed müüridel tugiksa, Kaljurahnud seina katteks, Toomingad toa tahaje. :Minu kõrva kostab kohin Langeva mere laenesta, Kõikumata kaljukünkast, Mis jäid marust murdemata, Tuulehoost tuiskamata, Vihmaveesta veeremata. :Sahkageme sõnasida Vanajutu jälgedele, Raudse põlve radadele! :Muiste leiti Kalevalas Kangemeeste kasusida Mitmes külas kasvamaies, Mitmes talus tõusemaies, Mis kui taaralaiste taimed, Võidulaiste võsukesed Sureliku eide sülest Seie ilma siginenud. :Vanaisa kuulsad pojad, Targa nõude nikutajad, Targa tööde toimetajad, Pidid sõbrust sobitama Närtsiliku neidudega, Kuni neid'de nõdrad rüpped Poja-kandjaks paisusivad. Sealtap tõusis kuulus sugu, Kange Kalevide seltsi, Mehed kui tammed tugevad. __________ Põhja piirel seisis pere, Tugev talu kaljudele Taara tammemetsa ääres, Pool veel seisis metsa peidus, Teine pool lausa lagedal. :Peres kasvis kolmi poega, Taaralaiste taimekesi. Üks neist veeres Venemaale, Teine tuiskas Turjamaale, Kolmas istus kotka selga, Põhjakotka tiiva peale. :See, kes veeres Venemaale, Kasvis kauniks kaubameheks, Poe-poordide punujaks, See, kes tuiskas Turjamaale, Sirgus vapraks sõameheks, Tõusis tapperi tautajaks. :See, kes sõitis kotka seljas, Põhjakotka tiiva peale, Lendas palju, liuges palju, Lendas tüki lõune poole, Teise tüki tõusu poole, Sõitis üle Soome mere, Liuges üle Lääne mere, Veeres üle Viru mere, Kunni õnne kohendusel, Jumalikul juhatusel Kotkas kõrge kalju peale Viskas mehe Viru randa. :Meie maale tulnud meesi Riiki kohe rajatanud, Laia valda asutanud, Kena koja ehitanud, Kust ta vägev-volil käsi Laia valda valitsemas. :Muud ei meie murudele, Meie laia luhadele Vanajutu jälgedessa Kalevi-taadist kuulutud, Tulemisest tähte antud. :Kuida Kalev kosjas käinud Noorikuda nõudemaies, Sellest salasõnumida Pihkva piirelt pärisime, Kuida laulus lõksutame, Kuldakeelil kuulutame. __________ Läänes elas noori leske, Naine üksina talunes, Kes kui tuba toeta, Hoone seinad katukseta. :Läks ta karja saatemaie Pühapääva hommikula, Argipääva aegadele. Mis ta leidis karjateelta, Sõrge jälgilt tallermaalta, Küla kiige alt vainulta? Leidis kana karjateelta, Tedremuna tallermaalta, Vareksepoja vainulta. :Leske võttis kana kaissu, Pistis tedremuna põue, Võttis leina lepituseks, Kurvastuse kustutuseks, Kodulapsiks kasvamaie; Viskas vareksepoegada Ripakülle põlle rüppe; Viis neid kolmina koduje, Kandis salakamberije, Kivist tehtud kelderije. Võttis kätte villa-vaka, Pani paari haudumaie, Muna alla, kana peale, Kaane alla kasvamaie. Seadis sigimise-vaka Salve sõrvale seisama; Viskas siis vareksepoja Kassinurka kerstu taha. :Kasvis kana, haudus muna; Kana kasvis kaane alla, Tedremuna tiiva alla, Kasvis kuu, paisus kaksi, Kasvis kortel kolmat kuuda, Nädala ehk neljat kuuda, Peale paari päävakesta. :Lesk läks aita vaatamaie, Kasulapsi katsumaie, Mis seal kasvis kaane alta? Kanast kasvis kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai S a l m e, sula neitsi, Tedrest L i n d a, libe neitsi. :Mis sai vareksepojasta Kassinurgas kerstu taga? Vareksest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk, Tuletungla torgitava, Kaelakoogu konksitava. :Salmel käisid kosilased, Viied, kuued viinakruusid, Seitse sala kuulajada, Kaheksa kaugelt vaatajat; Käisid kõrged kosilased: Üks oli kuu, teine pääva, Kolmas tähte poisikene. :Tuli kuu poisikene, Kahva-palgil peiukene, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila, Tahtis Salme kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. Salme mõistis, kostis kohe, Hüüdis aga aidastana, Kõneles kivikojasta: "Ei mina, kuld, lähä kuule, Hõbe, ei ööde valgusele! Kuul on kolmi ammetida, Kuus veel ise toimetusi; Korra tõuseb koidikul, Vahel pääva veerangul, Korra pääva tõusengul; Vahest ta väsib varagi, Vahest enne valgeheida, Vahest peab vahti päävalgi, Luurib laia lõune'ela." :Kuu läks kurvalte koduje, Paistis minnes nukral palgel. :Tuli päike poisikene, Põlevsilmil peiukene, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila; Tahtis Salme kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. :Salme mõistis, hüüdis vasta: "Ei mina, kuld, läinud kuule, Hõbepärga põlgab pääva! Pääval palju viisisida, Mitmel kombel muudemisi; Palavaste paistab pääva, Heledaste heidab ilma. Kui on hele heina-aega, Siis ta vihmada vihistab; Kui on kallis kaerakülvi, Siis ta põudada põristab, Kaerakülvije kautab, Odrad põllule põletab, Linad liitis liivikuie, Herned vagude vahele, Tatterad toa tahaje, Läätsed käänas kändärije; Kui on ruuge rukkileikus, Siis ta kasteta kahistab, Uduvihmada varistab." :Pääv läks puhkedes koduje, Paistis minnes põua-palgel, Kõrvetuse kurjusela. :Siis tuli kolmas kosilane, Tuli tähte poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila, Tahtis Salme kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. Salme hüüdis aidastana, Pajatas poordi-kamberist: "Talli viige tähe hobune, Tähe lauku latterije, Tähe ruuna roka juure, Ette see ihutud seina, Taha see tahutud seina! Heitke ette heinasida, Kandke ette kaerasida, Ette sulpi suupäralta, Ette rokka rohkemasta, Ette vahtu valgemada! Peitke peenije linuje, Katke laia kanga alla, Varjage siidivaibala, Silmad sammeti magama, Kabjad kaeraje lebama! Tähele minagi lähän, Tähele, armas, annan kätta, Lähän kulda kaasakeseks. Tähel on sirevad silmad, Meelemõtted mõlkumata; Täht ei raiska viljategu, Ega riku rukkileikust. :Tähte-poega istutage Ette see ihutud laua, Taha see tahutud seina, Alla pinki pihlakane, Ette laia söömalauda, Palakad peale katetud! Kandke kalad laua peale, Lihad peiu ligemale, Kandke magusamad maugud, Pulma-sepikud peiule, Meevaagnad mehe ette; Kandke lauale õllekannud, Mõdupeekerid magusad!" :Tähte tuppa kutsutie, Söömalauale paluti. Eit aga leske pajateles: "Sööge, tähte, jooge, tähte, Elage, tähte, rõõmulan!" :Tähte mõõkada teristas, Kuldahelkuda helistas, Kannuskardada käristas, Raudakandada raksatas: "Ei taha süüa, eidekene, Ei taha juua, eidekene, Ega ei rõõmulan elada; Tooge mu omane tubaje, Saatke Salme põrandale!" :Salme kuulis peiu kutsu, Tähte-poisi tahtemista, Salme hüüdis aidastana, Üle õue hoone'esta: :"Peiukene, poisikene, Kaugelt tulnud külaline, Annid aega kasvadessa, Salmel aega sirgudessa, Anna aega ehtidessa, Pulmariide pandanessa!" :"Lippa, Linda, lendevjalga, Lenda, õdeda, kamberije, Karga ehtede kerstule! Too mulle kuued kalevised, Särgid udu-siidilised, Käiksed kullakirjalised, Vikelised villasukad, Litterissa linikud, Ruutulised kaelarätted!" :Eite hüüdis nurgastana, Kasuema kamberista: "Sööge, tähte, jooge, tähte, Elage, tähte, rõõmulan Pikil pidude päivil." :Tähte kuulis, kostis vasta, Tähte targaste kõneles: "Ma'p taha süüa, ma'p taha juua, Taha ei rõõmulan elada Pikil pidude päivil, Enne kui näha saan omada." :Leske mõistis, kostis vasta: "Ehk tahad, marjuke, magada, Puhku pikemalt puhata?" :Tähte varmalt vasta kostis, Tähte targaste kõneles: "Ma'p taha, marjuke, magada, Ega pikemalt puhata: Tähtesilm ei tunne suiku, Ei ka kulmu kattemista, Ega laugude langemist. Tooge mu oma tubaje, Saatke Salme põrandale, Kanast kas'nud kaetevale!" :Siis toodi neidu tubaje, Saad'ti Salme põrandale. Leske eit ei tunnud tütart, Kasumemm ei kasvandikku, Keda sala kamberien Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud. Leske küsis kahtelasta: "Kas see kuu on, ehk kas pääva, Ehk kas ehatütar noori?" :Saaja kokku kutsutie, Pulmalisi palutie Lustipidu pidamaie: Sest et tamme Tartu rajalt, Leppa linna uulitsalta Juurtega ühte jooksenud, Ladvila kokku langenud. :Ristitantsi tantsitie, :Viru tantsi veeretie, :Sõre-liiva sõtkutie, :Murupinda piinatie! Tähte-peig ja Salme-neidu Pidasivad pulma-ilu! :Tuli kuu teisel korral Pulma-ilu pilli peale Lääne talusse tagasi, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila; Tahtis tedremunast tütre, Linda endal liivitseda. :Vennad tahtsid kuude'ele, Õde ööde kuningale; Lind' ei tahtnud kuule minna, Linda hüüdis saunastana, Linda padjusta pajatas, Ebemesta heitis keelta: :"Ei mina, kulda, lähä kuule, Hõbe, ei ööde kuningale! Kuul on kuusi ammetida, Viis veel isevalmistusi, Tosin teisi tallitusi; Vahest varagi tõuseb, Vahest tõuseb valgehela, Vahest uputab uduje, Katab palge kastenarma, Vahest peidab pilvetie, Korra tõuseb koidikula, Korra koidu keske'ela, Korra kaub ta koguniste, Jätab valda vahtimata." :Kuu lääb koju kurval meelel, Pahandus paistab palgesta, Kurjus silma kulmulta. :Ristitantsi tantsitie, :Viru tantsi veeretie, :Harju tantsi hakatie, :Sõre-liiva sõtkutie, :Murupinda piinatie. Tähte-peig ja Saime-neidu Pidasivad pulma-ilu! :Seal tuli teine kosilane Pulma-ilu pilli peale Teist kord õnne katsumaie: Tuli päike pärganale Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila, Ise tuli täku seljas; Tahtis Linda liivitseda, Tedre tütre naiseks võtta; Vennad tahtsid päikesele, Õde pääva pealikule; Lind' ei tahtnud pääva-peigu, Linda hüüdis saunastana, Linda padjusta pajatas, Ebemesta heitis keelta: "Ei ma, kuld, lää päikesele, Hõbe, ei pääva pealikule! Pääv teeb pahada palju: Jätab linad liivikuie, Kaera seemeta kautab, Odrad põllule põletab, Nisud nurmele närtsitab, Rukkid vagude vahele; Paistab suvel pikka aega, Talvel ei tule tuppagi." :Pääv lähäb puhkedes lävelta, Kõrvetab põua-palaval. :Ristitantsi tantsitie, :Viru tantsi veeretie, :Harju tantsi hakatie, :Lääne tantsi lõhutie, :Sõre-liiva sõtkutie, :Murupinda piinatie. Tähte-peig ja Salme-neidu Pidasivad pulma-ilu! :Seal tuli kolmas kosilane Pulma-ilu pilli peale, Tuli vesi veerevala Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila, Ise vesihalli seljas, Tahtis Linda liivitseda, Tedre tütre naiseks võtta. Vennad tahtsid vettedele, Õde voode kuningale; Lind' ei tahtnud vettedele, Linda hüüdis saunastana, Linda padjusta pajatas, Ebemesta heitis keelta: "Ei ma, kuld, lää vettedele, Hõbe, ei voode kuningale! Vood on kurjad veeremaie, Laened pahad langemaie, Allikad harunemaie, Jõed jõledad jooksemaie." :Vesi veeres pisarpillil, Laene leinates koduje, Voolas kurvaste väravast. :Ristitantsi tantsitie, :Viru tantsi veeretie, :Harja tantsi hakatie, :Lääne tantsi lõhutie, :Järva tantsi jändatie, :Sõre-liiva sõtkutie, :Murupinda piinatie. Tähte-peig ja Salme-neidu Pidasivad pulma-ilu! :Seal tuli neljas kosilane Pulma-ilu pilli peale, Tuli tuuli tuisateles Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila, Ise tuulis täku seljas, Tahtis Linda liivitseda, Tedre tütre naiseks võtta. Vennad tahtsid tuuledele, Õde soovis õhkudele; Lind' ei tahtnud tuuledele, Ega õhu ülemale. Linda hüüdis saunastana, Linda padjusta pajatas, Ebemesta heitis keelta: "Ei ma, kuld, lää tuuledele, Hõbe, ei õhu ülemale! Tuuled kurjad tuiskamaies, Marud hullud möllamaies, Õhud liiga õrnad peiud." :Tuul lähäb tuisates koju, Ei pea pikka pahandusta, Ega tuska tunnikesta. :Ristitantsi tantsitie, :Viru tantsi veeretie, :Harju tantsi hakatie, :Lääne tantsi lõhutie, :Järva tantsi tallatie, :Tartu tantsi jändatie, :Sõre-liiva sõtkutie, :Murupinda piinatie! Tähte-peig ja Salme-neidu Pidasivad pulma-ilu! :Seal tuli viies kosilane Pulma-ilu pilli peale, Lääne talu lävedele, Tuli Kungla kuninga poeg Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila, Ise kuldatäku seljas; Tahtis Linda liivitseda, Tedre tütre naiseks võtta; Vennad tahtsid Kungla peigu, Õde kuninga pojale; Lind' ei tahtnud Kungla peigu, Linda hüüdis saunastana, Linda padjusta pajatas, Ebemesta heitis keelta: "Ei ma, kuld, lää kuningale, Hõbe, ei Kungla poisile: Kuningal on tütred kurjad, Kes mind, võõrast, vihkaksivad." :Kungla peig lääb kurjal tujul Vand'des välja väravasta. :Ristitantsi tantsitie, :Viru tantsi veeretie, :Harju tantsi hakatie, :Lääne tantsi lõhutie, :Järva tantsi jändatie, :Tartu tantsi tallatie, :Oma tantsi õpitie, :Sõre-liiva sõtkutie, :Murupinda piinatie! Tähte-peig ja Salme-neidu pidasivad pulma-ilu! :Seal tuli kuues kosilane Pulma-ilu pilli peale, Tuli Kalev, kange meesi Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarila, Ise uhke täku seljas; Tahtis Linda liivitseda, Tedre tütre naiseks võtta. Vennad ei tahtnud Kalevile, Leske keelas kanget võtta. Lind' aga tahtis Kalevile, Linda hüüdis saunastana, Linda padjusta pajatas, Ebemesta heitis keelta: :"See mul meesi meele pärast, Sellel' kihlad kinnitame." :Kalev tuppa kutsutie, Laua taha. istutie; Ette see ihutud laua, Taha see tahutud seina, Kangad seina katte'eksa; Ette see hõbeda kannu, Kallis kuldane peeker, Sisse see mõdu magusa, All on meski, peal on vahtu, Keskel on õlut punane. :Leske palus leiba võtta, Salme palus mokka kasta: " Sööge, Kalev, jooge, Kalev, Maitsege meie magusad, Kastke kurku pulmakannust, Vikelisest viinakruusist! Elage, Kalev, rõõmulan Pikil pidude päivil!" :Kalev mõõkada teristas, Kuldahelkuda helistas, Kannuskardada käristas, Rahapungada raksatas, Targal keelila kõneles: "Ei taha süüa, eidekene, Ei taha juua, noorikukene, Maitseda ei teie magusad, Katsuda ei teie kibedad, Ega rõõmulan elada; Tooge mu oma tubaje, Laske Linda põrandale, Tedre tütar teiste sekka!" :Linda mõistis, kostis vasta: "Peiukene, poisikene! Annid aega kasvadessa, [Piigal pikka paisudessa,] Sõstrasilmal sirgudessa: Anna aega ehtidessa! Kaua ehib see isata, Kaua ehib see emata, Kaua vaene vööda läksi, Kaua kroogib käikseida; Ei ole eite ehtimassa, Vanemad valmistamassa, Sugulasi soovitamas, Õdesi õnne andemas. Küla eided ehitavad, Vanad naised valmistavad, Küla annab külma nõu, Rahvas raudessa südame." :Kalev ei võtnud kannust märga, Ega toitu tugevuseks, Ega maitsend pulma-ilu. :Linda hüüdis aidastana, Palve keelil kivikeldrist: "Tule, vares, vaenelapsi, Põlgtud orjapiigakene, Kassinurgas kasv'nud tüdruk, Lenna kui liblikakene Kiirelt ehtekerstudele: "Too mulle uus udusärki Peale see ilusa ihu, Too mulle tohine särki Peale see keha kenama; Too mulle rukka roomekirja Peale see uduse särgi; Too mulle teine tähteline Üle tohise undruku; Too vöö vaherpuu kirja Ümber nirgu niudedie, Ümber luikena tühemeid; Too mulle kirjuvad käiksed Neiu kõrge rinna katteks; Too mulle rätik räime karva, Peale see kirjuva käikse, Valge kaelale varjuksa; Too mulle kuube kuldatoime, Poordist pärgina pähäda!" :Eite hüüdis nurgastana, Kasuema kamberista: "Sööge, Kalev, jooge, Kalev, Elage, Kalev, rõõmulan Pikil pidude päivil; Tähte-peig ja Salme-neidu Peavad pikka pulma-ilu!" :Kalev mõistis, kostis vasta, Kange mees targaste kõneles: "Ma'p taha süüa, ma'p taha juua, Taha ei rõõmulan elada Pikil pidude päivil. Tooge tuppa mu omada, Laske Linda põrandale, Tedre tütar teiste sekka!" :Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandale, Tedre tütar teiste hulka. Leske eit ei tunnud tütart, Kasumemm ei kasvandikku, Keda sala kamberien Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud. :Leske küsis kahtelasta: "Kas see kuu on, ehk kas pääva, Ehk kas ehatütar noori?" :Linda mõistis, kostis vasta: "See'p ole kuu, ei ole pääva, Ega ehatütar noori; See on kodu kasv'nud lapsi, Tedremunast tõusnud tütar." :Kalev kosis kulda neidu, Võttis Linda kodukanaks, Võttis kalliks kaisutavaks, Ajaviitvaks armukeseks. :Saaja kokku kutsutie, Pulmalisi palutie Lustipidu pidamaie; Sest et tamme Tartu rajalt, Leppa linna uulitsalta Juurtega ühte jooksenud, Ladvila kokku langenud. :Ristitantsi tantsigeme, :Viru tantsi veeregeme, :Harju tantsi astugeme, :Lääne tantsi lendageme, :Järva tantsi jättageme, :Oma tantsi hoidageme: :Senni kui tõuseb sõrga soosta, :Sõrga soosta, märga maasta, :Veerik varvaste vahelta :Kerikanne keske'elta! Kalev-peig ja Linda-neidu Pidasivad pulma-ilu! Täht hakkab koju minema, Kutsub Salme saajasta, Kana lustikamberista, Kus see tuba toesta tehtud, Katuksest on kallutatud, Hernevarsista valatud :Tähte astub eide ette, Tänab pidu ja pajatab: "Jumalaga, eidekene! Jumalaga, pulmalised! Jumalaga, kälimees Kalev! Jumalaga, nadu noori! Ära viin nüüd Salmekese, Ära noore nugissilma: Eit ei saa Salme nägema, Õde ei Salme õnne tundma. Nutke, Salme vennakesed, Nutke, Lääne neitsikesed: Ju teilt Salme viidanekse, Pilve taha peidetakse, Ehaneiuks heidetakse, Taeva alla tõstetakse." :Salme hüüdis pisarsilmil, Salme saanista pajatas: "Ema, hella memmekene! Ära pean mina minema, Hani hulgasta ujuma, Tedre teista lahkumaie, Luige lustilt lendamaie; Part lähän parve äärdane, Luige kelgel lunda mööda, [Jõhvikas jõgeda mööda], Sinikas sula sooda mööda; Tuleb tuuli tõstamaie, Õhku armas aitamaie!" :Õde hüüdis õuestana, Kasuema kamberista, Orjatüdruk nurga tagant: "Kuhu meie Salme viia, Kuhu kulli kandis kana?" :Tuulehoog tõi tervisida, Vihmapisar silmavetta, Kaste kadund lapse kurba. Muud saand Salmelt ei sõnumid. :Kalevite pulma-ilu Kestab kenast kaugemale. :Ristitantsi tantsigeme, :Viru tantsi veeregeme, :Harju tantsi astugeme, :Lääne tantsi lendageme, :Järva tantsi jättageme, :Oma tantsi hoidageme, :Senni kui tõuseb sõrga soosta, :Sõrga soosta, märga maasta, :Veerik varvaste vahelta, :Kerikanne keske'elta! Kalev-peig ja Linda-neidu Pidasivad pulma-ilu! :Kodu käinud, neitsikene, Kodu käinud viied viinad, Viied viinad, kuued kruusid, Seitsmed sala kuulijaida, Kaheksa kaugelt vaatajad. :"Kui on käinud, käigu nemad! Ei väsi värava sammas, Katke ei venna kaevu kooku Pidades peiu hoosta, Kandes vaskivaljasida. Et las käia teised viied, Teised viied, teised kuued, Teised seitsmed sala kuuljad, Kaheksad kaugelt vaatajad. Parem jään ma peiust ilma, Enne kui pulm jääb poolikule." :Ristitantsi tantsigeme, :Viru tantsi veeregeme, :Harju tantsi astugeme, :Lääne tantsi lendageme, :Järva tantsi jättageme, :Oma tantsi hoidageme: :Senni kui tõuseb sõrga soosta, :Sõrga soosta, märga maasta, :Veerik varvaste vahelta, :Kerikanne keske'elta! Kalev-peig ja Linda-neidu Pidasivad pulma-ilu! :"Tule, vares, vaenelapsi, Ohtupäine orjapiiga, Raske raudatöö tegija, Võta kaelakoogud kätte, Köida ämbrid kookudesse; Mine, too meresta vetta, Jookse, too joajõesta, Käi, too kärme allikasta!" :Uinusin ootamaie, Viibisin vaatamaie, Kudas need kalad kuduvad, Kuda lutsu lööneb loovi, Isahavid heitelevad, Emasärjed seadelevad. Viibisin vähe pikale, Tunnikeseks tukkumaie. :Hakkasin koju minema, Pulma pilli tõstis jalga. Tuli vasta pere-eite, Küsis, kus ma pikka ööda, Poole pääva aega viitnud? :"Minu hella eidekene, Eks sa tea noore viitu, Vaeselapse lustisida? Noorel viisi viivitusta, Kuus veel jalakammitsaida, Seitse sammusidujaida! Uinusin ootamaie, Viibisin vaatamaie, Kudas need kalad kuduvad, Kuda lutsu lööneb loovi, Isahaugid heitelevad, Emasärjed seadelevad. Viibisin vähe pikale, Tunnikeseks tukkumaie." :Ristitantsi tantsigeme! :Oma tantsi hoidageme: :Senni kui tõuseb sõrga soosta, :Sõrga soosta, märga maasta, :Veerik varvaste vahelta, :Kerikanne keske'elta! :Kalev hakkab koju minema, Kutsub Linda saaja'asta, Tedre tütre teiste seltsist, Luike lustipidulta. Linda hüüab üle ukse: "Jookse, poiss, jooda hobune, Palgapoiss, pane sadula, Käskujalga, kääna saani, Saani aisad akenaie, Saani küljed künniksele, Saani kolju vasta koitu!" :Siis ta lähäb lese poole Jumalaga jättamaie: "Jumalaga, kasuema! Ära pean mina minema, Luige parvesta lendama, Kotkas külasta lahkuma; Ära pean hädast minema, Ära häista rahvakesest, Paremasta paikudesta, Tuttavasta taludesta! Pidu peab pärale jääma, Pulm peab jääma poolikule, Õlled otsaje ujuma, Saiad saama kannikale." :Siis ta, armas, astus saani, Kargas kõpstes peiu kõrva. Kalev pani pika koiva Vööde kombel neiu ümber, Teine jalga saanist väljas. :Kalev kannusta käristas, Kuldahelkuda helistas: "Oh Linda, minu omane! Mis sina koju unustid? Kolmed sa koju unustid: Kuu jäi koja lävele, See sinu vana isada; Pääv jäi peale aida villu, See sinu vana onuda; Kased kamberi lävele, Need su virved vennikesed, Läänes kasv'nud lellepojad." — :"Kui on jäänud, jäägu peale, Ukko annab uue õnne; Kuhu teeda tallatie, Rada ette rajatie, Senna peab saadik sadama!" :Kuu jäi kurvast vaatamaie, Pahal meelel paistis pääva, Kased nutavad kamberin. Linda, lind, ei tunnud leina, Tund ei teiste kurvastusi, Linda lendis peiu armul, Sõitis kaasa sõudemisel Üle laia lagedaida, Läbi paksu metsasida, Sõitis pääval päikse valgel, Öösel hõbesõlge valul: Kalevide koju poole, Kaasa siidikamberije, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika. {{Kalevipoeg}} 77 120 2006-06-17T01:24:27Z WikedKentaur 5 {{päis | eelmine=[[Kalevipoeg/I|Esimene lugu]] | järgmine=[[Kalevipoeg/III|Kolmas lugu]] | pealkiri=[[Kalevipoeg]] | peatükk=Teine lugu | autor=Friedrich Reinhold Kreutzwald | märkused= }} == TEINE LUGU == Kui mina hakkan kuulutama, Laulujoada laskemaie, Vana lugu veeretama: Ei mind jõua ohjad hoida, Ohjad hoida, köied köita, Pilved pikka ei pidada, Taevas laia tallitseda. Külad jäävad kuulamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Saksad parvil seisamaie, Linnad eemalt luurimaie. :Elu oli noorel lõunel, Keskepääva keeritusel Kalevide kaasakesta Sugul rohkest sigitanud. Linda oli laulusuuga Viburidva vibutelles Kangeid poegi kasvatanud Isa kuju kandejaksa, Oli anderohkel rinnal, Eide armu-allikala Kaelakandjaks kosutanud, Inimeseks imetanud, Kuude valgel taadi rinnal Kangelaseks karastanud, Mõistelikuks muisutanud: Kunni asja-a'ajaks kasvid, Sammu lühendajaks saivad. Poegist taadi elu-õhtul Kaksi alles kodu kasvid, Kaks kui herne kaunakesta. Teised olid tuulejuhil, Linnuteede tähändusel Võõramaale rada võtnud, Käiki pikka kaugusela; Läinud õnne otsimaie, Pesa-aset püüdemaie. Ega meie kitsik kohta, Ahtral lüpsil põllumaada Võind ei kõiki kasvatada, Toitu neile toimetada, Päävarju valmistada, Kehakatet soetada. :Kalev-taati oli käskind, Kindlal sõnal kinnitanud: Meie maada markamata Ühe poja päranduseks, Valitsuse vallaks jätta. :Ehk küll pojad perekaupa Isa suuruseks sirgusid, Tükaltie tugevusel Võtnud osa taadi võimust, Siiski silmanähtavalta Õitses isa olemine, Meelemõistus, märkamine Rohkemalt kui teiste külles Viimsel sündind võsukesel: Kes kui kallim pesamuna, Abielu äbarikku, Hilja pärast isa surma Veeres pääva valgusele. :Praegu jälgi viimsest pojast, Mälestuse märkisida Laial mitmes kohas leida. Paigutie pajatakse S o h n i nime rahva suussa Viimse võsukese kohta; Ehk küll suurem Eesti sugu Tänapääval tema kohta Muud ei oska nimeks mõista, Isenimeks ilmutada, Kui et igal kuulutusel K a l e v i p o e g a nimetab. Selle poja jälgedele Saavad jõed jooksemaie, Laened merel läikimaie, Tuulil pilved tuiskamaie, Õied tupesta tungima, Linnud ladvissa laulema, Käud kulda kukkumaie! Seda nooremada poega, Eesti endist valitsejat, Kiidab laulikute lugu, Tõstab vana jutusõna: Ehk kas kuskil küladessa, Üksikuila hurtsikuila Eesti poegi paisumaies, Tütterida tõusemaies: Kes ei vanemate suusta Muistepõlve mälestusi Kalevipojasta kuulnud? Mine, poega, Pärnumaale, Järgukesta Järvamaale, Astu Harju rajadele, Sõida Lääne luhadele, Veere Viru ranna ääre, Mine Pihkva piiredele, Taara tammiku tahaje, Aja hallil Alutaha, Kõrvil Soome sõrva poole: Igas paigas idanevad Kalevipoja sõnumed. Kastel tõustes kanarpikust, Udukuue ummuksesta Tungib Kalevi tunnistus Läbi tammitse tänava, Üle vaskise värava, Kindla kalju keske'elta, Läbi raudamüürisida, Teraksesta tornisida. Tartumaal üksi tarretand Vanapõlve mälestused. :Kui tuli õnnis õhtuke, Vaikne elu videvikku, Siisap Kalev salasõnul Ettekuulutuse kombel Eidekesel ilmutanud, Asja niida avaldanud: "Linda, kallis lillekene, Kulla kullerkupukene, Kes sa kevadisel käigil, Suvepääva sõuendusel Kangid poegi mulle kannud, Armupiimal paisutanud, Kätevarrel kiigutanud: Sina saad veel sügisela Õilmest kauna kasvatama, Tõrust tooma tammekesta. Linda, kallis kaasakene, Läänes kasvand lillekene, Tedremunast tõusnud tütar, Käid nüüd jälle pikil päivil Ootuspõlve rasket jalga, Vahetelles kingapaari Jalas iga hommikula, Et ei Tühi leiaks teeda. Lühikese aja varul Saad sa poega poetama, Kange lapse ilmal' kandma; Saad teda rüppel ravitsema, Rinna lättel rammustama, Suu juures suisutama, Kätevarrel kiigutama. :See'p see poega pesamuna, Äbarikku tallekene Sigidust saab lõpetama. Igaveste jumalate Enne peetud aru mööda Pea ei poega minu silmad Närtsi-põlves nägemaie; Siiski viimne võsukene, Sarja lõpetuse muna, Talve piirel kasvand taime, Peab mull' kõiges määraliseks, Tegudes ja olles tõusma. Tulevpõlve suu peab kandma Tema nime mälestusi, Kange tööde kiitusida. Kui on poega meheks kasvand, Valitsuse voli võtnud, Siis saab õitsev õnne-aega, Rahupõli rahva keskel Eesti piiril idanema. Ma ei taha kuningriigi Volivalda vähändada, Lipi-lapi lahutada: Riik peab jääma jagamata Ühe poja voli alla, Kangemale kaitsevallaks." :Pikemalta pajatelles Ütles Kalev, vanarauka: "Jääb aga riiki jagamata Ühe poja päranduseks, Siis on tükil tugevusta, Suurel kivil kindelusta. Osad väetid, võimatumad Sööksid üksteist ise ära. Kasvab meheks noorem poega, Heitku liisku vendadega, Kesse rahva kaitsejaksa, Kuningriigi valitsejaks Nende seast saab tõusemaie. Jumalate juhatused, Taaralaiste tähändused Saavad asja sobitama Paremast' kui meie arvud. Teised vennad veerenegu Võõra maade murudele, Kaljumaale kauge'ele, — Tehku toad tuule peale, Elud ilma ääre peale, Majad marjavarte peale, Kojad kobrulehtedele, Saunad pilve sõrva peale, Vihtelavad vihma alla. Maad on mitmemargalised, Taevas laia laiguline; Tugev leiab tuuletiivul, Leiab paksust pilvetesta, Kotkas kaljult pesapaika. Kanget meest ei köida köied, Pea ei kinni raudapaelad." ________ :Kes oli külma kamberila, Tarretanud tubadele, Pikil õlgil põrandala? Kalevi-taat, vanarauka, Oli külma ju kamberil, Tarretanud tubadele, Pikil õlgil põrandala. :Pärast pikka pajatusta, Kui sai asju kuulutanud Riigi pärimise pärast, Langes Kalevide taati Pikil voodil põdemaie, Halasängil loksumaie, Ega tõusnud toetama, Jalgu alla paenutama. :Eit pani sõle sõudemaie, Lepatriinu lendamaie: "Sõua, sõlge, jõua, sõlge, Lenna, lepatriinukene! Minge arsti otsimaie, Tuuletarka tallitama, Sõnatarka soovitama." :Sõlge sõudis seitse pääva, Lepatriinukene lendas Üle maa ja üle mere, Läbi kolme kuningriigi, Palju maad veel põhja rajal. Kesse vasta käidanesse? :Nägi ta kuu tõusemaie, Tähte kannul kerkimaie. :"Tere, kuu, tervise kaevu, Armas rammu allikas, Jõudude joajõgeda! Kas saab taati terve'eksa, Peaseb rauka voodi vangist?" :Kuu küll kuulis kurval palgil, Ei ann'd vastust küsijale. :Sõlge sõudis seitse pääva, Lepatriinukene lendas Üle maa ja üle mere, Läbi kolme kuningriigi, Palju maad veel põhja rajal; Lendas läbi metsasida, Küünra kullasta mägeda. Mis tal vasta tuldanesse? :Nägi ta tähte tõusemaie, Ehatähte kerkimaie. :"Tere, tähte, teravsilma, Nugissilma noorukene! Pajatele, taeva poega: Kas saab terveks taadikene, Peaseb rauka voodi vangist?" :Tähte kuulis teravsilmal, Ei ann'd vastust küsijale, Tähte kustus taeva veerde. :Sõlge sõudis seitse pääva, Lepatriinukene lendas Üle maa ja üle mere, Läbi kolme kuningriigi, Palju maad veel lõune poole, Lendas läbi laanesida, Seitse versta sinimetsa, Küünra kullasta mägeda. Mis tal vasta tuldanesse? :Nägi ta pääva tõusemaie, Valgusküünla kerkimaie. :"Tere, pääva, peiukene! Kuuluta mull', kuldasilma, Pajatele, taeva poega: Kas saab terveks taadikene, Peaseb rauka voodi vangist?" Päike kuulis põlev-palgil, Ei ann'd vastust küsijale. :Eit pani sõle sõudemaie, Lepatriinu lendamaie: "Sõua, sõlge, jõua, sõlge, Lenna, lepatriinukene! Minge arsti otsimaie, Tuuletarka tallitama, Sõnatarka soovitama, Manatarka meelitama!" :Sõlge sõudis seitse pääva, Lepatriinukene lendas Üle maa ja üle mere, Läbi kolme kuningriigi, Palju maad veel põhja rajal; Lendas läbi laanesida, Seitse versta sinimetsa, Küünra kullasta mägeda. Kesse vasta käidanesse? :Tuli vasta tuuletarka, Soomest vana sõnatarka, Kullamäelta Manatarka. :"Tere, tere, ilmatargad! Kuulutage küsijale, Andke vastust palujale: Kas saab taati terve'eksa, Peaseb rauka voodi vangist? Juba küsisin kuulta, Pärisin ju pääva käesta, Tahtsin otsust tähe-pojalt, — Kõik need kolm ei kuulutanud." :Targad mõistsid, kostsid vasta, Kolmil keelil kõnelesid: "Mis on põuda põletanud, Nurmel palav närtsitanud, Kuude valge kolletanud, Tähte silma suretanud, Sest ei tõuse taimekesta, Ilutseva idukesta." :Enne kui sõlge sõudemasta, Lepatriinu lendamasta Koju jõudnud kuulutama, Oli Kalevide taati Koolel juba kolletanud. :Linda, kurba leskenaine, Kurval meelel, leinakeelel Ikes leina-igatsusi, Nuttis närtsind kaasakesta, Puistas leinapisaraida Kolletanud kaasa sängi. Leinas kalli mehe surma Seitse ööd ilma uneta, Seitse pääva sööma'ata, Seitse koitu kurvastusel, Seitse eha leinavalus, Et ei nahka silmil' saanud, Ega lõppend laugelt pisar, Nutuvesi palgedelta, Piinakoorem hinge pealta. :Linda, kurba leskenaine, Pesi külma surnukeha, Pesi teda pisarila, Pesi teda mereveela, Vihtles kallist vihmaveela, Loputeles lätteveela, Silis hiuksid armu-sõrmil, Silis hõbeharjadega, Kammis kuldakammidega, Miska enne näkineitsi Oma pääd oli sugenud. Pani siis selga siidisärgi, Sammetise surnurüüdi Kuldatoime kuue peale, Hõbevööda vammuksile, Pani alla udulinad, Kattis peale peened linad. Linda, kurba leskenaine, Kaevas valmis kena kalmu, Sängi halja muru alla, Kümne sülla sügavuseks; Sängiteles vilu sängi, Valmistatud voodiesse Kalli kaasa puhkamaie. Täitis sängi sõmeraga. Maapinna kõrguseni, Halja muru rajadeni. Muru kasvis mulla peale, Aruheina haua peale, Kasteheina kaela peale, Punalilled palge peale, Sinililled silmadele, Kullerkupud kulmudele. :Linda, kurba leskenaine, Leinas lahkund armukesta, Nuttis närtsind abikaasat; Leinas kuu, leinas kaksi, Kurtis tüki kolmat kuuda, Mõne pääva neljat kuuda, Lepitas leina nutuga, Kurbtust pisarkastega, Veerevala silmaveela. :Linda, kurba leskenaine, Hakkas kiva kandemaie Haua peale hunnikusse; Tahtis teha tunnistähte Pärast-põlve poegadele, Tulev-aja tütardele: Kus on Kalevide kalmu, Vana taadi voodikene. :Kes Tallinnas käidanessa Silmi oskas sirutada, Külap nägi kalmu küngast, Kuhu pärast-põlve rahvas Uhkeid hooneid ehitanud, Teinud kena kirikuda. Kohta praegu kutsutakse Tallinna t o o m p ä ä m ä e k s. Sealap vana Kalev puhkab, Uinub igavesta unda. :Linda, kurba leskenaine, Mehe haua mälestuseks Kiva kokku kandenessa Oli ühel pääval pakku, Rasket raudakivi rahnu Kaugelt kannud kalmu poole. Kivi raske piinas pihta; Lesel jõudu lõppemisel, Rammu juba raugemisel, Veel oli kaunis tükki teeda, Tükki teeda, marka maada, Enne kui jõudis kalmule. Komistades künka vasta Väsind jalga viirastie; Kivi kippas libisema. Põrkas hiukse paeladesta, Sõlmil siutud silmuksesta Prantsti! jalge ette maha. Võind ei väsind lese võimu, Leina kurnal lõppend jõudu — Ootuspäevil raskejalgsel Kivi maasta kergitada, Teist kord sülle tõstenessa. Leske istus kivi otsa Väsimusta puhkamaie; Hakkas nutma haledaste, Leina kurbtust kustutama: :"Oh, mis vilets vaene leske, Mahajäänud marjukene, Kes kui tuba toeta, Hooneseinad katukseta, Kui üks väli varjuta Iga tuule tuigutusel, Vete laente veeretaval Üksi ilmas peab elama, Üksi kurbtust kannatama! Lepasta lehed lähevad, Toomingast tuulil tuiskavad, Õunapuusta õilmekesed, Kasesta urvad kauvad, Alanevad haavadesta, Taganevad tammedesta, Varisevad vahterasta, Käbi kukub kuuskedesta, Pihlaka kobarad kauvad! Ei minu pidu parane, Ei minu elu ülene, Vähäne ei vaeva päävad, Pisarrohked piina päävad!" :Linda nuttis, vaene leske, Leinapõlve pisaraida, Viletsuse silmavetta, Nuttis kaua kivi otsas, Kaljupakul kaebadelles. :Silmalauge vesi valgus Laiaks loiguks lagedale; Loigust tõusis tiigikene, Tiigist jälle järvekene. :Linda pisarate loiku, Lese leinanutu järve Võite näha tänapääval: Mis kui Ü l e m i s t e järve Laagna mäe peal laenetamas, Vetevoosi veeretamas. Kivi seisab järve kaldal, Kus peal leske leina nutnud, Pisaraida pillutanud. :Nõnda oli ennemuiste Lese Linda silmaveesta, Leina-piina pisaratest Ülemiste järv ilmunud. :Kui sa juhtud, vennikene, Järve kaudu teeda käies Linna poole liugumaie, Järvest mööda veeremaie: Puhka hobu järve kaldal, Kasta kõrvikese keelta, Viida aega kivi ääres, Mõtle muistelugusida, Kalevi-põlve käikisi! Vaata mälestuse-märki, Mis siin leske leinadessa, Kurba südant kustutelles Lagedale lahutanud pääva paistel hiilgamaie! _______ :Juba jõudis pikka pääva, Ootuspääva õhtuele; Linda tundis tunnikesta, Tuskel tundi tulemaie, Kibedama kiirustama, Valusama veeremaie; Käskis sauna küttaneda, Sängi aset seadaneda, Halavoodit valmistada, Puhkepinki paigutada, Ohkejäri asutada. :Küla eided kütvad sauna, Orjad kandvad kaevust vetta, Teised on sängi seademas, Pere pinki paigutamas. :Nurganaine, nõrgukene, Tuhat kord käid toade vahet, Sada korda sauna vahet, Kümme korda kaevuteeda, Kaevust võttes karastusta! Käid sa vaene valu-sammul Ilma vööta, vöö käessa, Ilma tanuta, tanu peussa, Ohkad aga Uku poole, Palveid Rõugutaja poole: "Tuulejumal, astu tuppa, Vigalista vihtlemaie, Hädalista arstimaie, Tusalikku toetamaie!" :Neli nurka toassa, Kõik sa nurgad nutustasid, Neli seina kamberila, Kõik sa seinad seisatasid; Ahju ääred haletasid, Istmed ära igatsesid, Palvil põranda põlvitasid. Ohkad aga Uku poole, Palveid Rõugutaja poole: "Tuulejumal! astu tuppa, Vigalista vihtlemaie, Hädalista arstimaie, Tusalista toetamaie! Tule vaesta vaatamaie, Poja ema peastemaie!" :Pere nuttis alla pinki, Lapsed nutsid alla laua, Külad, kullad kamberila. Kaasa magas külmas voodis, Kus ei kuulnud naise nuttu. :Nurganaine, nõrgukene, Läbi läks siis nelja metsa, Viie viletsuse paiga; Üks oli metsa toomingane, Teine metsa vahterane, Kolmas kibuvitsa metsa, Neljas metsa pihlapuine, Viies metsa vislapuine. Tusad jäävad toomingaie, Valud jäävad vahteraie, Kibedad kibupuu külge, Piinad pikad pihlakaissa, Vaevad rasked vislapuissa. Tusad tulid tagasie, Tusad tulid eide tungi, Valud vaese lese peale, Tulid tusale tubaje, Oigadele ahju ette, Puhkedele parsidele. :Ohkab vaene Uku poole, Palveid Rõugutaja poole: "Tuulejumal! astu tuppa, Vigalista vihtlemaie, Hädalista arstimaie, Tusalista toetamaie; Tule vaesta vaatamaie, Poja ema peastemaie!" :Pere nuttis alla pinki, Lapsed nutsid alla laua, Küla naised kamberila. Kaasa magas külmas sängis, Kus ei kuulnud naise nuttu. :Nurganaine, nõrgukene, Vaevakandja, väetikene! Üks ju jalg sul haua seessa, Teine haua ääre peale, Ootsid hauda langevada, Külma voodi kukkuvada! :Ohka aga Uku poole, Rohkest' Rõugutaja poole, Saada palve-saadikuida Ülemaile jumalaile! :Tuli tunnike tubaje, Üürikeseks ahju ette, Kiirestikku keriksele. Naine tuikus, nõrgukene, Tuikus nuttes, tusaline, Värisedes, vaevaline; Ohkas aga Uku poole, Palveid Rõugutaja poole: "Tuulejumal! astu tuppa, Vigalista vihtlemaie, Hädalista arstimaie, Tusalista toetamaie! Tule vaesta vaatamaie, Poja ema peastemaie!" :Uku kuulis kamberista, Rõugutaja rehe alta, Abitoojad läbi seina, Kergitajad läbi katukse. :Siis tuli Uku tubaje, Rõugutaja kamberisse, Astusivad ahju ette, Sammusivad sängi sõrva. Ukul õled õlanukul, Rõugutajal padjad kaenlas; Viisid naise voodiesse, Surmahädalise sängi, Piinakandja padjadesse; Panid peente linadesse, Villase vaiba vahele. :Kaks sai päida pääluksele, Neli reite voodiesse, Neli jalga jalgusele, Neli kätte keske'ele. :Uku hüüdis üle ukse, Rõugutaja rõõmsal healel: "Lööge kinni haua uksed, Kinni kalmu laiad kaaned! Naine viidud voodiesse, Pandud peente linadesse, Kaks saand päida pääluksele, Neli reite voodiessa, Neli jalga jalgusele, Neli kätte keske'ele." :Tänu vana isadale, Aitüma jumalaile, Tänu abitoodejaile: Uku oli tunni toassa, Rõugutaja kamberissa, Sala-abid sängidela. :Nurganaine, nõrgukene! Tõsta üles kaksi kätta, Kaksi kätta, kümme küünta: Et sa tusatunnist peasid! ________ :Lesel’ leina lepituseks, Pisarate pühkijaksa, Kurvastuse kergitajaks Kasvis kallis pojukene. Poega imes armupiima Eide rinnal rohke'esta, Imes heldus-allikalta Võimuvetta venitavat, Karastavat kasvumärga. Mõistke, mõistke, mehed noored, Arvage, poisid avarad, Teadanege, naised targad, Kesse magab kätkiessa, Kesse mähkme mässitusel Kiuste suula kiljatamas! :See'p see lese leinapoega, Isata kasvav idukene, Keda tuuled toetavad, Vihmaveered venitavad, Kaste-aurud karastavad, Udupilved paisutavad. :Eit aga tallas kätkijalga, Tallas kätki kiikuvale, Vilistas laulu väetile Suikumise soovituseks. Poega puhus nutupilli, Leikas kisa lusti pärast. Karjus kuuda, karjus kaksi, Nuttis õhtust hommikuni, Et ei lõppend tuli toasta, Säde ei sängi sambasta. Eit läks abi otsimaie, Otsis lapse lausujaida, Noore nutuvõttijaida, Poja suude sulgujaida, Kisa kinnipanijaida. :Kui sai otsa kisakuuda, Nutunädalate aega: Lõhkus poega mähkme linad, Kiskus puruks mähkme paelad, Lõhkus katki kätki lauad, Peasis kätkist põrandale Käpakülle kõndimaie, Roomaskülle rändamaie, Roomas kuu, roomas kaksi, Kolmandal ju kõndimaies, Jalge jõudu kasvatamas. :Poega imes armupiima Eide rinnal rohke'esta, Kasvis leina lepitajaks, Kurvastuse kustutajaks, Pisarate pühkijaksa. :Eit oli poega imetanud Armu kaisus aastat kolme, Enne kui rinnalt võõrutas. Poega venis poisikeseks, Kasvis Kalevide pojaks, Tõutas ettetähendusi, Kadund isa kuulutusi Igas tükis ilmutada; Püüdis jõudu iga pääva, Keha kangust kosutada. :Kalevide kallim poega Linda leina lepitaja, Kasvis karjapoisiliseks, Kosus künnimeheliseks, Tõusis tamme tugevuseks, Tõutas ettetähendusi Igas tükis ilmutada, Püüdis jõudu iga pääva, Keha kangust kosutada. Mängis kurni murudela, Viskas ratast vainuela; Pani kurnid alla õue Kahte paika hunnikussa, Paiskas kaikil pealta õue Kurnisida kõikumaie, Saatis kurnid sõudemaie, Üle vainu veeremaie, Läbi kopli lendamaie! Kurnid lendsid kauge'ele, Puistasivad pilla-palla Mööda metsi, mägesida, Mööda laia lagedaida — Mõned langsid laenetesse. :Kurnisida mõnes kohas Tänapääval nähtavala: Ühetasa ümargused, Pikergused kaljupakud — Neitsikivi nime alla: Needap Kalevide kurnid. :Kalevide noorem poega Laskis lingu silmuksesta Kivisida lendamaie; Loopis merepinnal lutsu, Korjas kaldalt lutsukiva, Paemurrust parajaida, Mis ehk jalga laiusela, Kolme jalga pikkusela, Paari tolli paksusela. Lutsukivid lendasivad Laentepinnal lustiliste Rohkem versta kaugusele. Senni kui kivi sõudemas, Kasvatas Kalevipoega Tamme kõrge kalda peale. :Kalevide noorem poega Mängis eide õue alla, Kitkus noori kuuskesida, Sirgel kasvul kaskesida, Juurikuga tükis maasta: Neist tegi saksa-saanikesi, Kenu kassi-märsikesi. :Aasta sammud astusivad Rutust' ajaradadela, Kiirel teedel kaugemale. Aastad sõudsid eide armul Poisikese paadikese Nooremehe mere peale. Kalevide noorem kasvu Kasvis mehena kõrguseks, Venis vende vääraliseks, Sirgus isa suuruseksa. Nõnda kasvis eide õues Lese Linda leinapõlves Kullerkupu õilme ilul, Taara tamme tugevusel Viimne Kalevide võsu, Kasvis kaljuks kindlusele, Tõusis vendadest targemaks: Tõutas ettetähendusi, Kadund isa kuulutusi Igas tükis ilmutada. ________ :Lähätame laulu laened Vasta pääva veeremaie, Tõusu poole tuikumaie, Koidu poole kõikumaie, Lähme aja kiirel lennul Tüki teeda tagasie. :Mis seal lese õue alla, Vara enne valgeheta Kaksipidi käidanessa, Salamahti sõidetakse? :Kosilased käidanesid, Salakuuljad sõitanesid Kümme korda enne koitu, Viiskümmend valge eela, Sada korda suitsu aegul Pärast taadi surmapääva Kurba leske kiusamaies, Nõukat naista püüdemaies. :Kui oli taati kolletanud, Armud külmaksa hangunud, Taadi veri tarretanud: Siis oii nõukal lesenaisel Kosilasi palju käinud, Viied viinad, kuued kruusid, Sada sala soovitajad, Kakssada kauba sobitajad. Need kõik eite vara pärast, Rikast leske naudi pärast Võrku püüdsid võrgutada, Õnnekaubal õngitseda. :Eit aga mõistis, kostis vasta: "Mina ei lähe mehele, Kana ei teise kaasale, Tedreke ei võta teista, Pääsuke ei võõrast peigu, Luige lesk ei seltsimeesta, Tui ei teista taludela. Armutunnid hangusivad, Ilutunnid tarretasid Külmaks kalmukünka alla." :Sest ep norkus noored mehed, Sest ep kurvad kosilased; Külm on võtnud kosjamõtted, Välk on löönud lustimeeled, Ei saa poisid pulmasida, Tütarlapsed tantsisida. :Kui läks teiste kosjakäiki Aegamööda raugemaie, Lootus meestel lõppemaie, Hakkas leske kiusamaie Kosilase kihladega, Võitma viinamärssidega Soome tuuslar, tuuletarka. See oli kaugelt sugulane Kadund Kalevi-taadiga. :Ei aga kuulnud kurba leske Peiu kulutud palvesi, Ega pöörand peiu poole, Meelt ei noore armu poole. Tuuslar vandus, tuuletarka, Tõutas põlgu tasuda: "Külap tasun, eidekene, Teisel korral tiutamise, Omal ajal põlgamise, Külap maksan naeru palga." :Leske Linda pidas naeruks Tuuletarga ähvardused: "Mis mul, tuuslar, tuuletarka, Tühjast ähvardusest karta! Pesas kolm veel kotkapoegi, Kõvernokka kasvamaies, Raudaküüsil tõusemaies! Külap need eite kaitsevad, Vana emada varjavad." :Aastad sõudsid, aastad jõudsid, Sõudsid, jõudsid kiirusela; Seal jäid soiku peiu-sõidud, Kadusivad kosjakäigid: Seal sai rahu ratsudele, Rahu peiu ruunadele. :Kes oli korra õnne katsund, Kosjas käinud Kalevissa, See aga laulis sõbradele, Veereteles vendadele: :"Hellakesed, vennakesed, Ärge minge leske võtma, Kalevi talust kosima! Sel on suured sõlgerinnad, Rahaskaelul rasked rinnad, Hõbehelmed, raudahambad, Tulisõnad keelepaelul. Ärge minge leske võtma, Kalevi talust kosima! Kesse lustib rikast leske: See toob koju ahjuhargi! :Tehke, mehed, teised laevad, Paremad kosja paadikesed, Pange peale siidipurjed, Siidipurjed, poordiköied; Pange laeva purjetama, Saatke vanad sõudemaie! :Sõudke, vanad, jõudke, väetid, Sõudke laeva Soomemaale, Paati, uhket, Põhjamaale! :Seal on kõrgel kaljukaldal Ridas palju neidusida: Ees on ridas helmeskaelad, Taga ridas taalderrinnad, Sõrvil sõrmukse kandijad, Pika paatrite pidajad, Vahel aga ridas vaesed lapsed, Keskel ridas kudruskaelad. :Sõtku maha sõlgisrinnad, Heida maha helmeskaelad, Talla maha taalderrinnad, Sõida maha sõrmuskandjad, Pilluta paatrite pidajad; Võta vahelt vaeselapse, Kudruskaela keske'elta: Sest saab naista nastulikku, Abikaasa kullakesta! :Ärge minge leske võtma, Kalevi talust kosima! Lesest ei saa noorikuda. Lapsed kiskund lese rinnad: Sõlg on tühja kaevu kaasi, Hõbesild kuivand allikal. Leske leinab kadund meesta, Lese noormees noorikuda, Ärge minge leske võtma!" {{Kalevipoeg}} 78 121 2006-06-17T01:25:54Z WikedKentaur 5 {{päis | eelmine=[[Kalevipoeg/II|Teine lugu]] | järgmine=[[Kalevipoeg/IV|Neljas lugu]] | pealkiri=[[Kalevipoeg]] | peatükk=Kolmas lugu | autor=Friedrich Reinhold Kreutzwald | märkused= }} == KOLMAS LUGU == Põualise pääva paistel Istus mere kalda ääres Kalevide noorem poega, Vaatas laente lustimängi, Vetevoode veeremista Kerge tuule keeritusel. Äkiliste ähvardelles Puistas musta pilve põuest Tuulehoogu tuiskamaie, Pani laened paisumaie, Kohisedes kerkimaie. Äike sõitis raudasillal Vaskeratusil vankriga, Tuiskas tulda tulle'essa, Sädemeida sõitenessa; Pikker-taati põruteles Kärinada käidanessa, Viskas välku väledaste. :Kurjad vaimud kohkunessa Kuulsid karistaja heale, Põgenesid Pikse pakku Laia mere laenetesse; Hüüdes: "Äike, haisutele! Pikker, pista nina p-!" Hüppasivad kõrgelt kaldalt Kukerpalli mere põhja, Vahtus vetevoodiessa. :Kalevide poega kargas Nende jälgil laenetesse, Langes kotka kiirusela Kurjalaiste kaela peale; Püüdis neid kui vähke urkast Kauni kaelakoti täie. Mere pinda tõusenessa Ujus kangelase poega Tüki kalda ligemale, Paiskas kotist kurjalaisi Võimsal viskel kalda peale Pikse raudavitsa alla, Kus neid puruks kolgitie, Hundi roaks hukatie. __________ :Kalevide vennikesed Läinud kodunt kolmekeste Lustil metsa luusimaie, Eit oli jäänud üksinessa Koju kirstu kaitsejaks, Varakambri varjajaks, Taalderi-toale tugiksa. :Eit pani paja tulele, Keetis rooga poegadele, Kohendas tulda korrale, Kaitses tulekibemeida, Et ei leeke peaseks lakke, Kirg ei lennaks katuksele. Nii on sõlgirinna seadus, Leekuningana kohus. :Kalevide noored pojad Läinud metsa luusimaie, Linnu jälgesi ajama, Karu jälgi otsimaie, Põdra jälgi püüdemaie, Metsahärga vaatamaie, Metsakriimu kiusamaie. :Karu oli kaeras käinud, Mesipuiel võõrsis olnud, Põdra nähtud põllu ääres, Hunta hulges karjamaale, Raatmaal rohkest rebasida, Jäätmaal palju jänesida. :Oli neil kolm koerukesta; Üks oli Irmi, teine Armi, Kolmas murdja Mustukene. :Pojad olid metsapaksus Koerte jälgil karu leidnud, Mesikäpa männikusta. Kiskus Irmi, katkes Armi, Murdis maha Mustukene; Koerad said karu kättele. Noorem venda, poisikene, Köitis karu üle õla Jalgupidi rippumaie; Tahtis kanda koduje Liha söögiks, nahka katteks. :Pojad läksid põllu peale, Läksid laanest lagedale; Seal tuli vasta sarviline, Vana põder vennikene. Koerad põdra kiskumaie, Sarvilista surmamaie; Kiskus Irmi, katkes Armi, Murdis maha Mustukene; Koerad said põdra kättele. Noorem venda, poisikene, Viskas põdra üle piha Karu kõrva rippumaie; Tahtis kanda koduje, Liha söögiks, nahka katteks. :Pojad läksid kuusikusse Metsahärga püüdemaie; Palus olid metsapulli Koerte jälgil mehed leidnud. Kiskus Irmi, katkes Armi, Murdis maha Mustukene; Koerad said härja kättele. Noorem venda, poisikene, Sidus härja sarvipidi Üle õla rippumaie; Tahtis viia koduje, Liha söögiks, nahka katteks. :Kalevide kanged pojad, Läksid lustil laane poole, Põõsastikku paksuessa; Seal tulihulka huntisida, Kari kõrvekutsikuida. Koerad hunta kiskumaie, Metsalisi murdemaie. Kiskus Irmi, katkes Armi, Murdis maha Mustukene; Tapsivad tosina-kaupa. Noorem venda, poisikene, Hakkas hunta nülgimaie, Nülgis tosinada neli, Hakkas viiet nülgimaie: Vennad koju kippumaie. Noorem venda võttis nahad, Viskas kimpus üle küüru Karu selga katte'eksa; Tahtis kanda koduje. :Pojad käisid metsa teeda, Penikoorma palu teeda; Seal tuli vasta seltsikene, Kaunis kari rebasida. Koerad rebasi kiskuma. Kiskus Irmi, katkes Armi, Murdis maha Mustukene; Tapsivad tosina-kaupa, Surmasivad sadandala. Noorem venda, poisikene, Rebasida nülgimaie; Nülgis tosinada neli, Hakkas viiet nülgimaie: Vennad aga koju kippuma. Noorem venda võttis nahad, Viskas kimpus üle küüru Põdra selga paunaksa. :Kalevide kanged pojad Kõndisivad metsa teeda, Penikoorma palu teeda; Juhtus kari jänesida Neile vasta nurme peale. Koerad jänesi kiskuma, Murdma haaviku-emandaid. Kiskus Irmi, katkes Armi, Murdis maha Mustukene; Tapsid tosinate kaupa, Surmasivad sadandala. Noorem venda, poisikene, Jänesida nülgimaie, Nülgis tosinada neli, Hakkas viiet nülgimaie: Vennad kippusid koduje. Noorem venda võttis nahad, Viskas kimpus üle küüru Härja selga sadulaksa. :Siis aga vennad kolmekeste Koju poole kõndimaie. __________ :Oh sa kaval kosilane, Pettelikku peiukene! Kust sa teadsid seie tulla? Kust sa mõistsid üle kalju, Üle laia laenetela, Oskasid üle orude, Märkasid üle mägede Teeda taalderi talusse, Rada penningi peresse? Küll sa kaval kosilane, Pettelikku peiukene, Sestap tundsid seie tulla Kargades üle kaljude, Lennates üle laenete! Sestap teadsid seie saada, Oskasid üle orude, Märkasid üle mägede Seie Kalevi koduje, Seie penningi peresse, Vana taalderi taluda: Hõbenupp oli õuessani, Kaks oli varakamberila, Kolm oli aida katuksela, Viis oli vainu väravila, Kuus oli karjakoppelila. :Sestap peigu leidis teeda, Sestap petis oskas tulla Kalevi lese kodaje, Kui ei kotka poegi kodu, Kõvernokke ei pesassa Eite olnud kaitsemassa. :Soome tuuslar, tuuletarka! Küll sa sala sobitusel, Petisnõude pidamistel Pääda rohkest' raskendasid: Kuida leske kiusamaie? Küll sa valv'sid varjulisel Kalda kalju rünka taga: Kuida Kalevide talus Asju korda kohendati. Küll sa, kaval kosilane, Pettelikku peiukene, Ootsid osavamat aega, Sündsamada silmapilku, Kalevide kallist leske Kurjal kombel kimbutada, Nõdra naista võrgutada. Lootsik seisis luurimaies, Paati kalju varjul peidus. Sina petis ise paadis Vara, hilja valvamaies. :Soome tuuslar, tuuletarka, Istus paadis parajalta, Kui olid pojad kodunt läinud Lustil metsa luusimaie. Tuuletarka tundanesse, Kuida eite kaitsemata, Vägeva käe varjamata Üksipäine koju jäänud, Kus ei abi olnud ood'ta, Lastest toetust ei loota. Kodunt läinud kotkapojad, Kaugel lennand kaarnakesed Võind ei eide kisendusi, Hädas appi hüüdemisi, Kiuste küüsil kiljatusi Mitte kõrvul kuuldanessa. Tuuslar mõtles, tuuletarka: Nüüdap vara varga volil! Tuba jäetud toeta, Hoone seinad katukseta Iga tuule tuisatusel, Vetevoode veeretusel. Pesast lennud kõvernokad, Kõvernokad, raudaküüned, Nüüdap voli varga väela, Võimus võttevala käela. :Soome tuuslar, tuuletarka, Tõukas paati kalju tagant Lootsikuda lagedale; Seadis mõlad sõudemaie, Aerud paati ajamaie, Laenesida lõhkumaie, Pani purjed paisumaie, Tuule puhkel tõmbamaie. :Lootsik kõikus laente pinnal Vete kiigel veeretelles, Kiikus kõigul ranna poole, Kalevide talu poole. :Soome tuuslar, tuuletarka, Ajas paadi kalda ääre Kalevide kopli alla, Peitis paati varjupaika Kalevi kalmu ligidale, Kargas ise kergel sammul Kaljulise kalda peale, Kus ta vargateede jälgil, Röövelkäigi radadele Muru varjul roomaskülle, Kivi taga kükakülle Nii kui kassi lindu püüdes Toa ligemale liuges. :Sala roomas Soome tuuslar Kalevi talu väravasse, Kargas lipsti! kanna peale, Virgult jala varvastele, Sammus julgest' üle õue, Astus ukse esikusse; Silmas korra üle sanga, Enne kui tormas tubaje. :Leske istus leeaugul, Kulpi segas leemepada; Ehmatanud eidekene Saand ei aega vasta panna. Soome tuuslar, tuuletarka, Võttis leske väekaupa Varga kaisu kammitsasse, Ajas kiskjad kulliküüned Valusaste eide vöössa, Tahtis leske lootsikusse, Varga saaki paati viia. :Ehk küll Linda, karske leske, Tugevaste vasta tõrkus, Röövelile rusikada, Kiusajale küüsi näitas, Hammastesta abi püüdis: Siiski vaus vaese võimus, Rauges lese närtsind rammu Varga väe volila, Sortsi sõnade sidela, Miska rammu raugastelles, Miska kangust kütkendelles Lese võimu vangi võttis. :Soome tuuslar, tuuletarka, Oli rikas sortsisõnul, Osav sõnu seadanessa: Oskas sada salasõnu, Teise saja tarku sõnu, Kolmandama kangemaida Kangusele kosutuseks, Rammusele rohkenduseks, Võimusele vägevuseks. Teadis tuhat teisi sõnu, Salasõnu rammu raugeks, Võimustuse väsinduseks, Tugevuse tülpimiseks: Miska rammu kammitsasse, Võimu vangipaelu pani. :Linda, vaese lesekese, Kisenduse kiljatused, Hädas appi hüüdemised Tuiskasivad tuuletiivul, Langesivad laenetesse, Roidusivad rägastikku, Vausid metsa varjudesse, Kustusivad kaljudesse: Aga appi hüüdemista Poegile ei kõrva puutund. :Linda palus ainekeelil, Palus peastmist tuuslarilta, Palus appi metsalisi, Appi häida inimesi, Palus appi võõrikuida Varjajaida vaimusida, Palus appi kaasa kuju, Appi hüva jumalaida, Ohkas aga Uku poole, Vanaisa varju poole! :Soome tuuslar, tuuletarka, Salasõna sõlmil rikas, Toppis kinni kõrvakuulmed, Et ei lese härdad palved, Hädakisa kiljatused Meelt ei hakkaks eksitama. :Jumalate valval heldus, Võimsamate vägev voli, Kangemate käte kaitsus Kuulid Linda kutsumista, Lese leina-ohkamista, Ainekeelil hüüdemisi. :Vanataadi tallitusel Pidi abi pilve'esta, Tulu tuulest tulemaie. :Soome tuuslar, tuuletarka, Oli sammud varga saagil Iru mäele sirutanud. Tahtis mäelta teeda võtta Otsekohe mere poole, Kus tal paati ootamaies. Äike astus äkiliste Ähvardelles röövli teele, Pikker põrutas pilvesta! Raskel sammul raudasillal Sõitis Vanaisa vanker, Tuiskas tulda tugevaste. :Soome tuuslar, tuuletarka, Langes minestuse kätte, Varjusurma alla vangi. Välk oli võtnud keha võimu, Tundmust hoopis tuimendanud: Seks ta langes surnu sarna Mäele maha muru peale. :Varjuandejate vägi, Taevaliste kindel tugi Peastsid Kalevide lese, Kulli küüsist linnukese. :Lendev-kiirusega loodi Kalevide karske leske Kõrgeks kaljukivi-pakuks, Kivisambaks Iru mäele. Elu paelukesed peasid Lahti pikast leinapiinast, Laiast mure lepikusta, Kurvastuse kuusikusta. Ega saanud lese sängi Soome tuuslar solkimaie, :Soome tuuslar, tuuletarka, Ärkas tüki aja pärast Raske minestuse paelust, Varjusurma vangistusest. Selitelles silmasida, Laugusida laiendelles, Vaatas tema ümberringi, Kas ehk kuskil jälgi näha, Kuhu leske Linda läinud, Kodukanake kadunud. Aga lesk jäi leidemata, Tedre tütar teademata, :Kaljuks moondud kodukana, Linda, Kalevide leske, Võite täna tunnistada, Selgelt oma silmil näha. Iru mäe peal istub leske, Tedre munast hautud tütar, Istub Linda maantee ligi, Kuida linnaskäijad teadvad, Ehk küll selle põlve lastel, Tänapäivisil tuimusel Linda nimi meelest läinud. Rahvas kutsub kivipakku Enamiste I r u ä m m a k s. Esimest kord linnas käijad Peavad vana seadust mööda Iru ämma teretama, Austades ämma pähä Poisid kübara panema. :Ehk küll kivipakukesel Elu nähtavalt ei leita, Ega paigast liikumista, Siiski vanarahva sõudel, Targemate teadusela Mõnda kuuldu külvatie, Mõnda sõnum sahatie: Kuida kivipaku rüppes Salavõim peab siginema, Imevägi idanema. Kes on ämma mäe kaldalt Õhtul orgu veeretanud, Leiab teisel hommikula Teda jälle vanas paigas Seisma, kus ta enne seisnud. :Sellepärast, pojukene, Mine ämma austama, Tedre tütart teretama! Pane kübar ämma pähä, Hakka eide kaelast kinni: Sest ei tõuse sulle süüda, Laiemaida laitusida! __________ :Kalevi pojad kolmekeste Kõndisivad lustikäiki, Mööda rõõmuradasida, Käisid mööda lagedada, Mööda nõmme nõtkandile, Mööda sooda sõtkütile; Seal tuli vasta neli metsa, Neli saledad salkusi. Üks oli kulla kuusemetsa, Teine tarka tammemetsa, Kolmas kena kasemetsa, Neljas leske lepametsa. :Mis oli kulla kuusemetsa, See'p see kuningate metsa; Mis oli tarka tammemetsa, See'p see Taara enda metsa; Mis oli kena kaskemetsa, See'p see kudruskaelte metsa; Mis oli leske lepametsa, See'p see leinajate metsa, Kurva laste varjupaika. :Vanem venda, vennikene, Istus maha kuusikusse, Kuningate ilumetsa, Kuldakuuse vaiba alla; Laskis laulu lendamaie, Tugevama tõusemaie: Laulis lehed lehtapuusse Hiilgadelles haljetama, Hõiskas okkad okaspuusse Siidi ilul siramaie, Laulis käbid kuuskedesse Pääva paistel punetama, Tõrukesed tammedesse, Kenad urvad kaskedesse, Hõiskas õilme-urvakesed Õilmepuiela iluksa, Pääva paistel paisumaie, Kuude valgel kasvamaie; Laulis, et metsad mürasid, Lagedad aga laksatasid, Kõrved vasta kostalesid: Kungla kuninga tütterid Noorta meesta nuttasivad. :Teine venda, vennikene, Istus maha kaasikusse, Leinakase hõlma alla; Laskis laulu lendamaie, Tugevama tõusemaie, Vägevama veeremaie, Laulis õilmed õitsemaie, Lilleõilmed läikimaie, Laulis vilja välja peale, Hõiskas õunad õunapuusse, Sarapuissa pähkelaida, Laulis marjad vislapuusse, Maasikad madalad murusse, Sinikad samblasoosse, Pohlakad palu äärtele, Murakaida mätastele, Kobaraida pihlapuusse. Laulis, et metsad mürasid, Lagedad aga laksatasid, Rägästikud raksatasid, Kõrved vasta kostalesid. Näkineiud, neitsikesed, Noorta meesta nuttasivad. :Kolmas venda, vennikene, Istus maha tammikusse, Vanaisa ilumetsa, Targa tamme hõlma alla; Laskis laulu lendamaie, Tugevama tõusemaie, Vägevama veeremaie, Tulisema tuiskamaie! Laulis linnud lepikusse, Laulukanad kaasikusse, Laulukuked kuusikusse, Mõistelinnud männikusse, Targad linnud tammikusse, Hõiskas puie ladvadesse Kägusida kukkumaie, Tuikesi tuikamaie; Laulis räästad rägastikku, Pesilinnud põõsastikku, Lõukesed lagedale, Pääsukesed päävapaiste; Laulis luiked laenetessa, Pardid parve äärdane, Haned aga allikale; Hõiskas kena künnilinnu Ööde iluks hõiskamaie, Videvikul vilistama, Enne koitu healitsema. Laulis, et mered mürasid, Kaljud vasta kärasivad, Puie ladvad paenusivad, Mäekingud kõikusivad, Pilved lausa lõhkesivad, Taevas aga tarka kuulis. Metshalia ainus tütar , Metsapiigad, peenikesed, Kuldahiuksil näkineitsid Nuttasivad noorta meesta: "Oleks see mehe meiela, Kasvaks meile kaasaliseks!" __________ Puie ladvil seistes päike, Lahedama tuule õhku Veeretelles õhtu vilu Kuulutasid pääva kustu, Lustipidamise lõppu; Tuletasid meeste meele Koju poole käidanessa. Noorem venda, vennikene, Kandis metsasaagi koorma, Mis ei õlgasi muljunud, Ega piinanud pihtasi. :Mehed tõt'sid kolmekeste Üle laia lagedaida Kiirel sammul koju poole; Seadsid silmad sihtimaie, Suitsu-tähte tunnistama: Kas ehk leelta keedukatal, Pada auru välja paiskaks; Aga suits ei tõusnud silma, :Mehed tõt'sid kolmekeste Üle laia liivikuda Kiirest koju ligemale; Seadsid silmad sihtimaie, Olvist suitsu otsimaie, Leelta auru vaatamaie, Aga suits ei tõusnud silma, Ega paistnud leemepajalt Avaldava aurukesta. :Mehed jõudsid õue alla, Veeresivad väravale, Läksid lendes üle muru Usinaste ukse ette, Läksid kiirest lävedele. Kustund tule kibemetest, Suitsuahtrast leeaugust Märkasivad mehepojad: Kuida leekuningana, Valvil silmil tulevahti Kodunt ära kadunud. :Noorem poega pajatama: "Jõgi jookseb kõvera, Teede käigid lähvad metsa, Ei ole lugu õigelta. Õuevärav seisab vallal', Lahti jäänud toa uksed, Võerad sammud murupinnal Kuulutavad kurba lugu, Õnnetuma juhtumista." :Pojad puhusivad healed, Hõisku tuulde tõusemaie, Saatsid vaiksel õhtu viiul Kutsumista kaugusela: Hüüa vasta, eidekene! Kosta vasta, kullakene, Laula vasta, linnukene, Tõsta healta, tedrekene!" :Aga eit ei teinud healta, Sõudnud vasta ei sõnakest, Kostis vasta kõversilma, Kutsus vasta laia kõrbe, Laulis vasta laanemetsa, Hüüdis vasta Hiiusaari, Kukkus vasta Kuresaari. :Pojad puhusivad healed, Hõisku teistkord tõusemaie, Saatsid vaiksel õhtu vilul Kutsumised kauge'ele: "Hüüa vasta, eidekene! Kuku vasta, käukene, Laula vasta, luikekene, Tõsta healta, tedre tütar!" :Aga eit ei kostnud vasta, Teind ei healta tedrekene. Kostsid vasta merekaldad, Kukkusivad kaljuseinad, Laulid vasta merelaened, Hüüdis vasta tuulehoogu. :Pojad puhusivad healed, Kutsumised kolmat korda, Saatsid vaiksel õhtu vilul Kutsumised kauge'ele: "Hüüa vasta, eidekene! Kõõrutele, kodukana, Laula vasta, kadund leske, Kosta meie kutsu vasta, Laste lahke laulu vasta!" :Aga eit ei kostnud vasta, Teind ei healta tedrekene, Kõõrutand ei kodukana, Ega laulnud luikekene. Kuhu heali kuulunesse, Senna kaljud katkenesse, Kuhu kutsu kostalekse, Senna metsad murdanesse, Kuhu helki lendanesse, Senna laened langenesse, Pilved pikila lõhkevad. :Ei oln'd leida eidekesta, Kuulda kana kõõrutusta, Kuulda tedre kudrutamist, Käukese kukkumista: Kusagilta murumaalta, Suuremasta samblasoosta, Laia mere laenetesta, Põõsastiku paksudesta, Ega kõrve keske'elta. :Õhk jäi vaikseks, tuuled tukku, Uinusesse kõik see ilma. Vennad läksid väravasta, Läksid seltsis alla õue, Kolmekeste koppelisse: Eide jälgi otsimaie, Varga teeda vaatamaie, Üks neist veeres vainuele, Teine kõndis koppelisse, Kolmas mere kalda peale. :Vanem venda, vennikene, Kesse veeres vainuele, See ei leidnud eide jälgi, Ega saanud tunnismärki. :Teine venda, vennikene, Kes see kõndis koppelisse, See ei leidnud eide jälgi, Ega röövli radasida, Ega saanud tunnistähte, Kuhu kana kadunesse, Linnukene lendanesse. :Kolmas venda, vennikene, Kesse läinud merekalda: See sai selgeid märkisida, Tõtelikku tunnistähte, Kuhu hella eidekene, Kodukana kadunesse, :Soome tuuslar, tuuletarka, Oli laentelt lootsikuga Paku-urka põgenenud; Oli valval vahikorda Laente langul lõpetanud, Kus ta mitu pikka pääva, Mitu pimedada ööda, Videviku viivitusel Vargasaagil valvamaies. :Meestel kasvis kartlik mure, Mitu mõtted ema kohta: Kas ehk kaval kosilane, Pettelikku peiukene, Eite kippund kimbatama, Varga küüsil võrgutama. :Vanem venda pajatelles Pani sõna sõudevale: "Läki leiba võttemaie, Õhturooga otsimaie, Väsind keha karastama. Heidame siis puhkamaie, Ehk saab usin unenägu Eide jälgi näitamale; Lähme homme otsimaie." :Teine venda pajatelles Pani sõna sõudevalle: "Sängi rüppes suikunessa Võib ehk taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada, Kuda jälgi kaste kannul, Udupilve palistusel Kadund eidest kätte saame, Kuda kallist kodukana, Lendu läinud linnukesta Kulli küüsist peasta võime." :Pärast nõude pidamista, Targa aru arvamista Venitasid kaksi venda Väsind keha karastama. :Noorem venda, vennikene, Kalevide kallim poega, Lese leina lepitaja, Kurvastuse kustutaja: Oli mõtteid teise teele, Arvamisi ise radal Lendamaie läkitanud. Kallis kange mehe poega Nõnda mõtteid mõlguteles: "Tänasida toimetusi Ära viska homse varna; Igal pääval omad ikked, Tunnil omad toimetused, Murekoorma muljutused, Omad soovituste sõuded. Tahad tunnist tulu saada, Õnnekesta õngitseda, Ära võta aega viita, Kauemini kõheldada. Kiirel käivad õnne sammud, Viitjal viisi viletsusta, Kõheldajal kuusi koormat, Seitse salasõlmitusta." :Kalli eide kadumine Kurvastas mehe meelekest, Kurnas südant murekoorem. Kui nüüd vennad kahekeste Sängis keha sirutasid, Siisap tõttas noorem poega Üle läve ukse ette, Kargas kergelt üle muru, Veeres virgult vainuele. Seal aga sammu seisatelles Käänas siis isa kalmule. :Kalevide kallim poega Astub isa haua peale, Istub kalmukünka peale, Kurba südant kergitama. :Isa hauasta küsima: "Kesse liigub peale liiva, Kesse astub peale haua? Sõmer kukub silma peale, Kruusi langeb kulmudele." :Poega mõistab, kostab vasta: "Noorem poega, poisikene, See'p see liigub peale liiva, See'p see astub peale haua, Istub mure muljutusel Kadund isa kalmukünkal. Tõuse üles, taadikene! Ärka üles, isakene! Tule teeda näitamaie, Kuhu eite kadunesse!" :Isa kostab mätta aita, Taati kalmusta kõneleb, Mulla aita tõstab heale: :"Ei või tõusta, poega noori, Ei või tõusta, ei ärata! Kalju rõhub peale rinna, Kivi raske peale keha; Kulmu katvad kullerkupud, Silmi katvad sinililled, Punalilled palgesida. Tuuled juhtigu sull' teeda, Õhud õrnad õpetagu, Taevatähed andku tarkust!" :Poega tõttas kiirel sammul, Astme lennul mere poole, Kõrge kaljukalda peale: Eide jälgi otsimaie, Kadund kana püüdemaie. Paik, kus enne seisnud paati, Lootsik ala luuril olnud: Seisis tühi kui pühitud, :Kalevide kallim poega Vaatas kõrgeita kaljuita Ehavalgel mere peale, Laskis silmad laenetele; Vaatas kunni silma kestis, Vaate tiivad ulatasid: Kas ehk kuskil mere pinnal, Laia laente langutusel Varga jälgi maha jäänud! Kas ehk kuskil tunnistähte, Midagi ehk isemärki Röövli riisumista näitaks: Kas ei kadund eide kanda, Jala varvas märki jätnud, Rada kuskil rajatanud! :Laene veeres laene jälgil, Vetevoode veeretusel, Kiigel kalda kalju vasta, Lõhkes vahtus kalda vasta, Tuisatelles vete tolmu! Aga muud ei märki olnud, Sõnumid ei keegi toonud: Kesse täna laente langul, Vetepinnal veeretelles Salateel käind sõitemaies. Tähed taevast sirasivad Lahkel silmal laente peale, Aga keelt ei olnud kuskil, Sõna kellelgi ei suussa. :Nõnda langev laentemängi, Vetepinna veerlemine Ikka ühel ilul kiigub, Ega küsi iial, kesse Täna tema niiskes rüppes, Märjas kaisus surma leidnud! :Laente kiikuv lustimängi, Vete kena veerlemine, Taevast vaatvad tähesilmad: Need ei küsi meie rõõmu, Küsi meie kurvastusi! :Laene veereb laene jälgil, Vetevoode veeretusel, Kiigel kalda kalju vasta, Lõhkeb vahtus vasta kallast, Tuisatelles vete tolmu, Märga auru kallastele; Aga ei too sõnumida, Kostmist iial küsijale, Laene veereb laene jälgil, Vetevoode veeretusel, Kiigel kalda kalju vasta, Lõhkeb vahtus vasta kallast! Meie elu-laenekesed Veeretavad õhtu vilul Kõikudelles kalmukünka, Mättamuru vaiba alla; Tähesilmad vaatvad taevast, Kuu vaatab kõrge'elta, Päike paistab rõõmu-palgel Lahkujaida, magajaida. Aga keelt ei ole kalmul, Sõna iial tähte suussa, Kuu ei oska kõneleda, Ega päike pajatada, Küsijale vastust anda. {{Kalevipoeg}} 79 122 2006-06-17T01:26:57Z WikedKentaur 5 {{päis | eelmine=[[Kalevipoeg/III|Kolmas lugu]] | järgmine=[[Kalevipoeg/V|Viies lugu]] | pealkiri=[[Kalevipoeg]] | peatükk=Neljas lugu | autor=Friedrich Reinhold Kreutzwald | märkused= }} == NELJAS LUGU == Kuku, kägu, kuldalindu, Healitsele, hõbenokka, Veeretele, vaskikeeli! Kuku meile kuulutusi, Healitsele ilmutusi, Veeretele lauluvara, Kedra kuulutuse lõnga! Kui ei kuku, kukun ise, Pajatelen, pardikene, Lasen, luige, laulusida, Seitsmekordseid sõnumida Vanast ajast veeremaie. Üks on sõnum hülge suusta, Teine laente tütterilta, Kolmas ranna kaljudelta, Neljas näkineidudelta, Viies vete emandalta, Kuues kuude kudujalta, Seitsmes saare taadi suusta, Saare eide mälestustest. :Kaljuseinad kuulasivad, Laened laiad luurisivad, Tähtesilmad tunnistasid: Kuida Kalevide poega Julgelt eide jälgesida, Tedre kadund teedesida Hobuta läks otsimaie, Täkuta läks tallamaie, Ilma ratsuta rändama. Mõni mees jääks mõtlemaie, Mõni naine nuttemaie, Mõni piiga pisaraila, Kui nad Kalevide poega Suure mere sõudemisel, Keskel laia laenesida, Vahtus vete voodiessa Üksipäine ööde peitus Sala teel saaks silmamaie. :Kui ei kaldalt silma sihti, Silma sihti, vaate voli Kusagilta jälgi kannud, Teederada tähändanud: Kargas noormees kõrge'elta Kaldasõrvalt laenetesse, Voode laia voodiesse, Kohiseva vetesängi; Sundis käsi sõudemaie, Tagant jalgu tüürimaie, Pääs hiuksid purjetama! Sõudis kiirelt Soome poole, Tüürideles Turja poole, Purjeteles põhja poole; Tõttas eite tabamaie, Tedre paelust peastamaie, Lindat lingust aitamaie. Soovis Soome tuuslarida, Tuuletarka tuuseldama, Vargaküünist vemmeldama, Röövelida rookimaie, Et ei enam naiste-röövi, Neitsi vargel võrgutusi Seie ilma siginekse. :Vana vanker, Rootsi karu, Põhjanaela, tähte poega, Juhatasid sirav-silmil Taeva alta teede-rada Minijale merelaentel, Näitasivad niisket teeda, Märga rada Soomemaale, Kõrge kaljuranna poole. Mereteel ei ela tõlki Kuskil külas, kõrtsidesse, Ega ole osmikussa Veteväljal kuskil vahti, Kellelt teed võiks küsidella, Õiendusta eksitusel. :Tugev käsi lõhkus laeneid, Peksis laeneid merepinnal, Kiigutava vete kätki Veereteles virku meesta, Usinada ujujada Langetava laente turjal Kaugemale põhja poole, Kaljuranna kallastele. :Kalevipoeg, kangelane, Lese leina lepitaja! Ei sa tunnud tüdimusta, Võimusela väsimusta, Ega rammul raugemista, Kui sa vagal teede käigil Eidekese jälgi a'asid, Kadund tedre teeda käisid. Tähed langesid ja tõusid Omal viisil taeva veeres, Põhjanaela pidas paika, Vana vanker vankumata. :Tugev käsi lõhkus laeneid, Peksis laeneid merepinnal, Kiigutava vete kätki Veereteles virku meesta, Usinada ujujada Langetava laente turjal Kaugemale põhja poole, Kaljuranna kallastele. :Kalevide kallim poega Kiirustelles kaugemale Tõttas eite tabamaie, Röövlit kurja rookimaie. Armu soovid südamesse, Meelemõlgul kurjad mõtted Karastasid kangelasta: Et ei tüdind pikal teedel, Väsind vesiradadele. :Juba Sõõla seisis sõrvi, Vardad veerdes valge vasta, Kesköö võis ehk käsil olla, Ehk küll kuskil kuulutajat, Tunni sammu tunnistajat Mereteel ei märki anna, Miska mees võiks aega mõõta. Ei siin laula Looja kukke, Kõõrutele kanakene. Kaladele laulu kurku, Sõna keelil sõlmitie. :Vetelaenetele veeres Kerkidelles künkakene, Sest sai lausa saarekene, Kaunis tükki kuiva maada. Kalev sõudis saare sihil Kiirustelles kaugemale. :Tugev käsi lõhkus laeneid, Peksis laeneid merepinnal, Kiigutava vete kätki Veereteles virku meesta, Usinada ujujada Langetava laente turjal Kaugemale põhja poole, Sihtis saare ligemale. :Kalevide kallim poega Soovis puhkepaika saarel, Hingetõmbamise mahti Vähe aega ette võtta. :Tugev käsi lõhkus laeneid, Peksis laeneid merepinnal Kiigutava vete kätki Veereteles virku meesta Kiirest saare kalda alla. :Kalevide kange poega Siruteles väsind selga, Vesil vettind külgesida Vasta kaljurüngastikku, Istuteles isteluida Sammeldanud kivi sülle, Kaljupingi keske'ela, Jättis ripaskülle jalad, Varbad vete veeretille, Labad laente langudele, Kedred voode kiikevale, Meredele mängituseks. Püüdis puhku pisukesta Laugusida kokku lasta, Tundi poole tukutelles, Veerand tundi suikul viita. :Varem veel kui unevoli, Suiku magus sünnitaja Vaimusilma varjutelles Meele-märkamista mattis, Võimust mehe üle võttis: Värisesid ööde vaikust, Pimeduse varju põuest, Rahusüle sügavusest Laulukeermed kerkimaie, Kargasivad kõrvadesse; Piiga kena pillikene, Neiulikku noore heale, Laululinnu lõksatusel Niida kulda kukkusivad, Kui see kägu kuusikussa, Künnilindu lepikussa. :Kalevide kange poega Keeras kõrvad kuuludele: Kas see kägu kukub kulda, Alla hammaste hõbedat, Pealta keele penningida, Kesket keelta kilingida. :Piiga laul aga pajateles, Noori kukku kostis nõnda: "Kaugela on minu kaasa, Vete taga armukene, Kaugel on, kaugel nähikse; Vahel palju vastastikku: Üks oli suur ja laia merda, Viis oli järveda vahele, Kuus oli kuiva nõmmikuida, Seitse sooda nõlgatile, Kaheksa karja-aruda, Üheksa üba jõgeda, Kümme külma allikada, Kakskümmend muidu kinnitust. Saa ei mina minema, Ega saa tema tulema; Saa ei kuus teda kuulda, Nädalas ei teda näha, Saa ei aastas tema armu, Armukaisu haudumista, Sõbra rüppe soendusta. :Kaugela on minu kaasa, Vete taga armukene; Kaugel on, kaugel nähikse, Vahel palju vastastikku, Vee ja kuiva kinnitusi. Tuul tale viigu tervisida, Aja tiivad armusida, Pilved pikkada igada, Laened lahkeid elupäevi, Vihmasagar saadikuida, Taevas tarka meelekesta. Kui on õnne, siis elagu; Kui on terve, tehku tööda; Nii mitu tervist temale, Kui mitu mõtteid minule, Nii mitu tervist temale, Kui on soovi südamela; Nii mitu tervist temale, Kui on lehti lepikussa, Kaseurbe kaasikussa, Kuuseokkaid kuusikussa; Nii mitu tervist temale, Kui on merel laenesida, Kui on tähti taeva'assa!" :Kalevide kallim poega Siruteles kaelasooni Kena laulusõnu kuuldes: Kas ei kallist kukkujada, Laulurikast linnukesta, Sõnalista sõstrasilma Neiukest saaks nähtavale? Ööne pimeduse varju, Udu umbne kuuekene Kattis saarekese kinni. Läikivada tuleleeki Ühest kohast üksinessa Tõusis üles tamme aita, Lehtis tamme ligidalta. Tule paistuse piirel Istus ilus laululindu, Kuldanokka neiukene. Kähär-hiuksed katsid kaela, Krooksus käiksed kõrget rinda. See'p see laulis linnukeelil, Künnilinnu lõksatusel, See'p see sala-leinamista, Igatsusta ilmutelles Istus hele tulepaistel Öötselise valvamisel: Vahtis eide lõuendida, Mis seal murul laialiste Pääva paistel pleekisivad, Ööde viiul haudusivad, Mis ta ise pikal talvel Kedrel lõngaks keerutanud, Mis ta ise hiljemine Kangasjalgila kudunud, Lõuendiksa lõksutanud. Käed küll kangast kudusivad, Sõrmed niisi nikutasid, Jalad suksi tallanesid: Suu aga seadis laulusida. :Kalevide kallis poega Hakkas vasta hõikamaie, Laulu teiste loomamaie Piiga laulu pilgatelles, Seadis sõnad sõudevale, Värsid nõnda veeremaie: "Mis sa kauget kahetselles Vete tagast vesilaugel Leskena lähed leinama? Miks sa, piiga, peenikene, Peigu ligemalta põlgad? Ligi on, ligi nähikse, Ligimal kallim kaasake, Armsam hauduvada kaissu. Ei ole vahel vastastikku, Ega kuskil kinnitusta; Ei ole vahel laiamerda, Kinnitavaid järvesida, Ei ole kuivi nõmmikuida, Vahel kuskil nõlgatile; Ei ole karja-arusida, Ei ka üba jõgesida, Ega külme allikaida. Ligi on, ligi nähikse, Ligimail on parem peigu. Siinap soem armukaissu, Siinap rikkam rõõmurüppe. Ligi on, ligi nähikse, Ligi parem peiukene, Kangem meesi kuulsast külast, Parem poissi, perepoega. Kõrged koivad, laiad oimad Kandsid teda laente kiigul, Veeretasid vetevoodel Salamahti saare randa, Saare piigadele õnneks, Saare tütterite tuluks." :Saare piiga, peenikene, Küll sa kuulid petis-kukku, Petis-poisi pajatusta, Küll sa tahtsid nuuske kombel Näha laulukukekesta, Poolil pilul poisikesta, Kes see laulu laksatanud. Külap, vaene, kogemata Astusid ehk argel sammul Luuridelles ligemale; Astsid sammu, astsid kaksi, Kogemata kümme sammu, Teadamata teise kümme, Arvamata veel ehk sada, Mõistemata mitu peale; Tahtsid lauljat tunnistada: Kas tulnd Soomest sugulane, Ehk kas Virust viinakruusi, Kosilane kihladega? :Saare piiga, peenikene! Püüa pakku põgeneda: Enne kui sind vaate vangi Silm saab kinni sidumaie: Et ei pease paigastani, Kohastani kanakene. :Saare piiga, peenikene, Nägi murul noore mehe, Nägi kaldal kangelase, Läks siis vähe ligemale. :Ööde vilul viibidelles Saivad sõnu sahkamaie, Jutu lausalt lahutama, Kunni armu kütkendused, Sõbruse paelte sidemed Südant saivad sulatama, Meelta metsa eksitama. Saare piiga, peenikene, Istus ise mehe kõrva, Langes lapse rumalusel Kogemata kalda peale, Sammeldanud kivisängi. :Saare piiga, sõstrasilma! Mis sull' veeres vigadusta? Miks sa kisal kiljatama, Pisarate kaebe-pillil Hakkad abi hüüdemaie? Kas sind Kalevi kaisussa, Armusüle haudumisel Niuetest ehk niksatie, Labaluust ehk naksatie, Puusaluiel pigistie, Mis sull' tüli tehtanesse, Mis sull' viga sünnitie? :Isa kuulis tütre kisa, Ema lapse kiljatusta; Ärkasivad une ikkest, Peasid magamise paelust, Esiotsalt arvatelles, Kas ehk kuri unenägu Petis-sõnu pajatanud. Aga piiga pisarpilli, Kaebamise kiljatused Kõlasivad ärksal kõrval. :Saare taati tõusis sängist, Tuli välja voodiesta, Võttis kätte vembelada, Kargas lugu kuulamaie, Viga ise vaatamaie: Kas ehk poissi petisela, Röövel kurjal riisumisel Eide vara tütterilta Ööde varjul varastanud? :Kui nüüd saare taadi silmad Kange mehe kaldal nägid: Kukkus vemmal valjust pihust, Suri sõna keelepaelul Ehmatuse hirmu alla, Kartus nägu kahvateles. :Tütar noori seisis norkus, Parti kurba parve ääres, Ega tõstnud arga silma, Pisarraskeid laugusida, Punepaisul palgesida Mitte ülesse murulta, Ega sahkand sõnakesta. :Kalevipoeg, kangelane, Istukülle kaljukünkal Sammeldanud kivi süles Küsis taadilt kartuseta: Kas ehk eile õhtu hilja Soome tuuslar, tuuletarka, Virust tulles veeretelles, Koju poole purjetelles Saarest mööda oli sõudnud? :Saare taati kostis vasta: "Ei ole näinud, vennikene, Tuuletarka tuuslarida Minu silma mitmel pääval, Mitte mitmel nädalatel. Ütle, võõras vahva meesi! Kus sul kodu, kasvupaika, Lapsepõlve pesakene? Kes sind sugul sigitanud, Ilma peale ilmutanud? Kelle ema rikas rüppe, Paisutelev rinnapiima Kanget poega kosutanud? Nii kui jumalikku idu, Vägev taaralaiste võsu Paistab sinu palgilta, Sirab välja silmadesta, Kasvab keha kombedesta?" :Kalevide poega mõistis, Kavalaste vasta kostis: "Viru ranna viirudela, Harju kaljuharjadela, Lääne ranna liivikuila Mõnda teeda tallatie, Mitu rada rajatie, Astme-jälge armitie. Üks on rada koduteeda, Tallermaada tuttavama, Armsam mulle astme-jälge, Mis mind isa õue alla, Eide armu koppelisse, Venna vainu väravasse Kõige kiiremalta kannab. Sealtap, tamme, tüvist tõusin, Kasu, kännusta kasvasin, Võsu, juuresta võõrdusin. Seal mul lapsekätki seisis, Sealap pesa kalju peidus; Senna mängi mälestused Murupinda maha jäivad. Sugula mind sigitanud, Ilma peale ilmutanud Tugevate meeste taati; Rikas-rüppel eidekene, Paisev-rinna piima andja Kasvis Lääne lepikusta, Tõusis tedremunasta. Näed sa jumalikku idu, Vägev taaralaiste võsu: Arva, kas ei ainukene Kalevide kange taati Võinud poega pillutada, Võsukesta istutada? Ehk võib viimne äbarikku, Lese Linda pesamuna, Seista sinu silma vaatel?" :Saare piiga, peenikene, Kuulas võõra juttu kohkel, Kahvateles surnu karva: Kui ta isaks Kalevida, Linda emaks tunnistanud. Ehmatanud hellakene, Saare piiga, peenikene, Liuges kalda ligemale, Äkilise sõrva peale, Sealap sammu komisteles, Sealap piiga libistelles Üle kaela merde kukkus, Langes laia laenetesse, Mere põhja sügavasse. Laene kattis lapsukese, Vesi mattis piigakese, Kattis, mattis noorukese! Laene kattis, vesi mattis Saare eide silmatera, Saare taadi tuikese. Isa tõstis hädakisa, Appihüüdemise healta! Kalevipoeg kargas merde, Liuges laente vaiba alla Kadund kana otsimaie, Uppund neidu aitamaie, Laene kaisust lunastama. :Aga laente laia rüppe, Vete vilu voodikene, [Sügavuse sängikene] Pidas kinni piigakesta, Ega annud armukesta Märjast kaisust enam välja. :Kalevipoeg tõstis pääda, Kaela laia laenetesta, Hüüdis kaldal' ootijale, Pajatas piiga taadile: "Jumalaga, saare taati, Jumalaga, isa kurba! Tütar sulle sattus vette, Ema mulle varga võrku; Viletsad meie, vennikesed, Õnnetumad ühtevärki!" — :Niida pajatelles pistis Kalevide kallim poega Kiirel oimul ujumaie, Saarest ära sõudemaie. Vahutaval laente veerul, Laente kiigul, tuule viigul Kadus kangelase poega Saare taadi silma otsast. :Tugev käsi lõhkus laeneid, Peksis laeneid merepinnal; Kiigutava vete kätki Veereteles virku meesta, Usinada ujujada, Langutava laente turjal Kaugemale põhja poole, Kaljuranna kallastele. :Saare taadi kisa peale, Appikutsumise kannul Tõttas sängist saare eite, Tõttas häda tunnistama, Juhtund lugu vaatamaie. :Oh mu hella eidekene! Miks sa soojast sängist tulid, Varjev' vaiba katte alta? Kurbtus' külmad kuulutused, Jääkülmad ilmutused, Raherasked avaldused Saavad südant kohmetama, Verda soontes tarretama. Laenes sinu lapse sängi, Vetes kulla voodikene, Kalakudus hella kätki, Meres marjukese kamber. Laenest ei saa lapsehoidjat, Veest ei vibu vibutajat, Kalakudust ei kaitsejat, Ega merest mängitajat. :Oh mu hella eidekene! Miks sa vara voodist tulid, Enne koitu sängi kaisust Surnusõnumida kuulma? Keda sina, eidekene, Kallil kombel kasvatanud, Suu juures suigutanud, Hellal piimal imetanud, Armukaisul kosutanud, Kahel kätel kiigutanud: Magab külma laente alla, Märjas sängis mere põhjas. :Oh mu hella eidekene! Tee sa reha pikal varrel, Tee sa reha pulgad pikad, Rehavarre vanast vasest, Pulgad tugev' teraksesta: Mine merda riisumaie, Laenesida äigamaie, Kõntsast loogu kiskumaie! Võta, taati, uued võrgud, Võta noodad, tugevamad, Mine õnne katsumaie: Kas ehk leiad tütre jälgi, Püüad piiga laenetesta, Mere põhja sügavusest! Läksid merda pühkimaie, Mere põhja riisumaie, Laentest loogu võttemaie; Rehad käessa pikal varrel, Rehapulgad väga pikad. Varred rehal vaskista, Rehapulgad teraksesta, Rehapidev rauast tehtud. :Mis seal tõusis pühkmetesta, Mis seal äigas riismetesta? Tamme tõusis pühkmetesta, Kuuske kulla riismetesta. Viisid tamme koduje, Kandsid kuuse koppelisse. :Läksid merda pühkimaie, Mere põhja riisumaie, Ääresida äigamaie; Rehad vaskised käessa, Rehapulgad teraksesta, Rehapidev rauast tehtud. Mis seal tõusis pühkmetesta, Mis seal kasvis riismetesta? :Pühtmist tõusis kotkamuna, Riismetest raudakübara; Panid muna kübarasse, Kandsid koju kamberisse. :Läksid merda pühkimaie, Mere põhja riisumaie, Mere ääri äigamaie, Mere urkaid uurimaie. :Mis seal tõusis pühkmetesta, Mis seal kasvis riismetesta? Pühkemitest tõusis kala, Riismetest hõbekausike. Panid kala hõbekaussi, Kandsid koju kelderisse. :Läksid merda pühkimaie, Mere põhja riisumaie, Laentest loogu võttemaie, Mere ääri äigamaie, Mere urkaid otsimaie: Kas ei leiaks kodukana, Laentesse kukkund lapsukest? :Kuulge, kuulge, kurvad kõrvad! Mis seal laulab laenetesta? Kuulge, kuulge, kurvad kõrvad, Mures muljutud südamed: Mis seal merel healitsemas, Laente langul laulemaies, Vete veerdel vilistamas? Kohiseva laente keskelt Peasis lugu liikumaie, Sügavasta mere sängist Sõnad nõnda sõudemaie: :"Neidu läks merda kiikumaie, Laenetesse laulemaie; Pani kingad kivi peale, Paatrid pikila pajula, Siidilindid liiva peale, Sõrmuksed sõmera peale: Hakkas merda kiikumaie, Laente lugusida laulma. :Misse välkus mere'esta, Misse läikis laenetesta? Kuldamõõka merest välkus, Hõbeoda laenetesta, Vaskne ammu kalakudust. Läksin mõõka võttemaie, Hõbeoda püüdemaie, Vaskist ammu õngitsema. Tuli vasta vanameesi, Vanameesi, vaskimeesi; Vaskikübara päässa, Vaskisärki seljassa, Vaskivööde niude ümber, Vaskikinda'ad käessa, Vaskisaapa'ad jalassa, Vaskikannuksed saapassa, Vaskikilbid pannalvööla, Vaskikirjad kilpidela. Vaskikeha, vaskikaela, Vaskisuu ja vaskisilmad. Vaskimees neiult küsima: "Mis teeb mõrsja meressa, Veikene vete laentes, Kodukana kalakudus?" :Neidu mõistis, kostis vasta, Pajateles pardikene: "Läksin merda kiikumaie, Laenetesse laulemaie; Nägin kuldamõõga välki, Hõbeoda varre läiki, Vaskse ambu hiilgamista; Tahtsin mõõka taga nõuda, Hõbeoda lunastada, Vaskist ambu ostaneda." :Vaskimeesi vasta kostis, Vaskikeelila kõneles: "Kuldamõõk on Kalevide, Hõbeoda Olevide, Vaskiambu Sulevide Varjul hoietud varandus. Vaskimees on vara vahti, Kuldamõõga varjaja, Hõbeoda hoidija, Vaskiambu kaitseja. Tule kaasaks vaskisele, Kodukanaks mõõga vahil, Õhtumängiks oda hoidjal, Ambu kaitsjal armukeseks: Siis saad kalli kuldamõõga, Hõbedast Olevi oda, Vaskse ambu kingituseks, Kihla pandiks kallid anded." :Neidu mõistis, vasta kostis, Pajateles pardikene, Loksateles luigelindu: "Põllume'e tütar peenikene, Talume'e tütar tallekene Leiab mehi kuivalt maalta, Peigu põllume'e sugusta, Kaasa leivame'e külasta." :Vaskimeesi naeratie, Neidu jalga komistie, Komistie kogemata, Libistas libedal liival, Sattus salahaudadesse, Kukutas kalakudusse, Mere urkasse udusse, Laente laia kamberisse. Vesi võitis neiukese, Laened katsid lapsukese, Kudu kodukanakese. :Isa tõttas otsimaie, Ema tõttas otsimaie, Kadund jälgi kuulamaie: Kusse kallis kana jäänud, Kenam õue hanekene? Kas on kulli, kurja lindu, Kas ehk vares, varga-lindu, Kas ehk petis peiukene Kana viinud pesa varjust, Hane ujumise paigast, Piiga peidetud kamberist? — Leidsid kingad kividelta, Paatrid pikilta pajulta, Leidsid lindid liivikulta, Sõrmuksed sõmera pealta, Ehted paju oksilta: Neidu noori ei leietud, Kallist kana ei silmatud. Neidu noori, tütar kallis Nende silmil nägemata. Neidu nõrkus mere põhja, Kana kallis kuduss' suikus, Uinus laente kamberisse. :Hakk'sid neidu hüüdemaie, Kallist kana kutsumaie: "Tule koju, tütrekene! Tõtta, kana, kamberisse, Rutta koju, kullakene!" :Tütar mõistis, vasta kostis, Vari merelta kõneles, Leinahealta laenetesta: :"Või ei tulla, taadikene! Või ei peasta, eidekene! Vete koorem vaevab kulmu, Laente raskus silmalaugu, Meri sügav südameda. Läksin merda kiikumaie, Laenetesse laulemaie, Vete pinnal pajatama; Panin kingad kivi peale, Paatrid pikila pajula, Siidilindid liiva peala, Sõrmuksed sõmera peale, Ehted paju oksadele. Hakk'sin merda kiikumaie, Laente-lugu laulemaie, Vete-lugu veeretama. Kuldamõõka meres välkus, Hõbeoda laenes läikis, Vaskeambu vasta hiilgas; Mina mõõka võttemaie, Hõbeoda püüdemaie, Vaskist ambu tabamaie. Tuli vasta vanameesi, Vanameesi, vaskimeesi; Vaskikübara päässa, Vaskisärki seljassa, Vaskised kindad käessa, Vaskised saapad jalassa, Vaskikannuksed saapassa, Vaskivööde niude ümber, Vaskikilbid vööde külles, Vaskikirjad kilpidela; Vaskikael ja vaskikeha, Vaskisuu ja vaskisilmad, Vaskimees neiulta küsima: "Misse teeb mõrsja meressa, Veikene vete laenetes, Kodukana kalakudus, Hani mere urka udus?" Mina mõistin, kohe kostin, Pajateles pardikene, Kõõruteles kanakene, Hõbenokal linnukelle: "Läksin merda kiikumaie, Laenetesse laulemaie, Vete veerdel vilistama; Nägin kuldamõõga välki, Hõbeoda varre läiki, Vaskse ambu hiilgamista: Tahtsin mõõkada tabada, Hõbeoda lunastada, Vaskset ambu ära osta." :Vaskimeesi vasta kostis, Vaskikeelela kõneles: Kuldamõõk on Kalevide, Hõbeoda Olevide, Vaskne ambu Sulevide Varjul hoietud varada. Vaskimees on vara vahti, Kuldamõõga varjaja, Hõbeoda hoidija, Vaskse ambu kaitseja. :Vanameesi, vaskimeesi, Tahtis kaasaks mind kosida, Kodukanaks meelitada, Kaisu-linnuks kasvatada; Pakkus kihluks kuldamõõka, Salapandiks hõbeoda, Vaskiambu armu andeks: Kui ma temale läheksin, Kätte vanale annaksin. — Mina vasta tõrkumaie, Oma paiga peiukesi, Oma koha kosilasi Tema vasta kiitlemaie. Vaskimeesi naeratie. Minu jalga komistie, Libistas libeda liivale, Sattus salahaudadesse, Kukutas kalakudusse, Mere urkasse udusse. Vesi võitis neiukese, Laened katsid kanakese: Senna, noori, ma nõrkesin, Senna, kana, ma kadusin, Linnukene, lingu läksin, Vähki, natasse veeresin. :Läksin merda kiikumaie, Laenetesse laulemaie, Vete-lugu vilistama, Kuldamõõka püüdemaie, Hõbeoda otsimaie, Vaskiambu õngitsema. Seal mul jalga komistie, Sattusin salahaudadesse, Kukkusin kalakudusse, Mere urkasse udusse. Senna ma, kana, kadusin, Senna, linnuke, suikusin, Senna, noori, ma nõrkesin, Senna, lilleke, närtsisin! :Ära nuta, eidekene! Ära kaeba, taadikene! Merela on minul koda, Laente all mul salatare. :Läksin merda kiikumaie, Laenetesse laulemaie, Vete-lugu vilistama: Sattusin salahaudadesse, Kukkusin kalakudusse, Mere urkasse udusse. Senna ma, kana, kadusin, Senna surin, linnukene, Senna, noori, ma nõrkesin, Senna, lilleke, närtsisin, Senna, sõstrasilm, suikusin. :Ära nuta, eidekene! Ära kaeba, taadikene! Merela on minul koda, Laente all mul salatare, Kalakudus kambrikene. :Läksin merda kiikumaie, Laenetesse laulemaie, Läksin mõõka tabamaie, Hõbeoda otsimaie, Vaskist ambu võttemaie; Põlgasin vaskipeiukest; Vaskimeesi naeratie. Kukkusin kalakudusse, Mere urkasse udusse. Senna ma, kana, kadusin, Senna surin, linnukene, Senna, noori, ma nõrkesin, Senna, lilleke, närtsisin, Senna, sõstrasilm, suikusin, Senna, neitsike, uinusin. :Ära nuta, eidekene! Ära kaeba, taadikene! Merela on minul koda, Alla laente salatare, Kalakudus kambrikene, Mere udus pesakene. :Läksin kuldamõõgakesta Laenetesta tabamaie, Hõbeoda otsimaie, Vaskiambu võttemaie: Senna ma, kana, kadusin, Senna surin, linnukene, Senna, noori, ma nõrkesin, Senna, lilleke, närtsisin, Senna, sõstrasilm, suikusin, Senna, neitsike, uinusin, Senna, tuuvike, tarretin. :"Ära nuta, eidekene! Ära kaeba, taadikene! Merela on minul koda, Alla laente salatare, Kalakudus kambrikene, Mere-udus pesakene; Minul on vilula voodi, Vete niiske sängikene, Kena kätki laenetessa. Alevid mind vibutavad, Kalevid mind kiigutavad, Sulevid mind suigutavad." {{Kalevipoeg}} 80 123 2006-06-17T01:28:17Z WikedKentaur 5 {{päis | eelmine=[[Kalevipoeg/IV|Neljas lugu]] | järgmine=[[Kalevipoeg/VI|Kuues lugu]] | pealkiri=[[Kalevipoeg]] | peatükk=Viies lugu | autor=Friedrich Reinhold Kreutzwald | märkused= }} == VIIES LUGU == Juba hommikune puna, Koidu ettekuulutaja Taeva palgeid palistamas; Juba sirendavad tähed Koidu piirel kahvatamas; Ju ehk laulis Looja kukke Uue pääva ukse suussa, Kõõruteles taadi kana Valguse õue väraval. :Kalevipoeg, kangelane Vetevoode veeretusel, Laia laente langutusel Ujub Soome ranna poole. Tugev käsi lõhkus laeneid, Peksis laeneid merepinnal; Kiigutava vete kätki Veereteles virku meesta, Usinada ujujada Langutava laente turjal Kaugemale põhja poole. Kaljuranna kallastele. :Koidu heledama kuma Paneb merda punetama, Mere laeneid lõkendama. Juba paistab kauge'elta Soome kaljukünklik randa, Kerkib ikka kõrgemale Silmavaatel seisamaie. :Tugev käsi lõhkus laeneid, Peksis laeneid merepinnal; Kiigutava vete kätki Veereteles virku meesta, Usinada ujujada Langutava laente turjal Kaugemale kalda poole. :Ja kui pääva luues valgus Koidu pihust lahti peasis, Teretelles terasida Taevast hakkas külvamaie, Mis kui litrid merepinnal, Siidilindid laenetele Vesineidu ehitavad: Jõudis Kalevide poega, Kangelaste kasvandikku Soome ranna kaldadele. Istus väsind vennikene Kõrge kaljurünka peale, Veteveerul vintsund liikmeid Natukene puhkamaie; Istus kaljurünka peale. Väsind keha karastama Hommikuse tuule õhul, Vete laenete vilula, Istus maha kalju peale Tülpind rammu toetama Jahutaval kaste jälgil, Mere karastaval aurul. :Soome tuuslar, tuuletarka, Oli paati randa jätnud, Lodjakesta ahelaga Kalju külgi kütkendanud, Et ei laente mängimine, Kõrgemate kõikumine, Marutuule mässamine Lootsikut ei lõhkunessa. :Laululinnud lustikeelil Tõusnud päikest teretama. Juba lõuke lõõritelles Tallab kerget tuuleteeda, Ööpik hõiskab lepikusta, Kägu kukub kuusikusta, Teised lauljad tammikusta: Laulid tänulugusida Vanaisale iluksa, Taara-taadile auksa. Muud ei looma lagedala, Laial kaljulisel kaldal Kusagil ei liikumaies, Ega rahva rändamista, Inimeste jälgesida Kusagilt ei paistnud silma. Metsad, mäed ja nurmekesed Uinusivad koidu-unda Uue pääva palistusel. :Kalevipoeg tõstis silma, Saatis vaatmist kaugemale: Kas ehk kuskil jälge märki, Jälge märki, tunnistähte Soome tuuslarist võiks saada? Aga silma ulatusel Midagi ei tähte tunda, Ega leida märkisida. :Vaikne hommikune rahu Kattis maada, kattis merda, Kattis rahva perekonda Kaitseliku tiiva alla. :Kalevipoeg, kangelane, Puhkas puhu väsind keha, Laskis tuku laugudele Tunnikeseks aset võtta. Senni päikese paiste, Tahendelles tuulehoogu Märga riideid kuivatasid. Une kiir ei annud aega Pääva-tera palistusel Unenägu sünnitada. :Kalevide kallim poega! Senni kui sa selilie Kaljukünkal koidu-unda Lased kiirel laugudele, Vaatab laulik vaimusilmil Sinu teede-käikisida, Radasida Soome rannas. Rahupalgeil paistab päike Kaljukünkal magajada; Aga maru möllamised, Tuulehoogu tuiskamised Kipuvad ju kiirel kannul Onnepäikest kustutama! Äike astub ähvardelles, Pikker viskab pilvest välku Tuliteral sinu teele. Sõariistad rägisevad, Tüli kärin tõuseb tuulde, Veri valguneb murula – Leinanuttu lepikussa: Mõrtsukas mõõga peremees. :Puhka väsind keha, poega! Lauliku tiivad lendavad Nii kui päike taeva sõrvas Ilupaistel kõrgemale, Lähvad teiste luhadele. _______ :Kui nüüd saare taadikene, Saare hella eidekene Laenetest ei tütart leidnud, Kuulivad nad lapse laulu, Tütre varju tuikamista, Kadund kana kõõrutusta: Siisap jätsid otsimista, Läksivad kurtes koduje, Läksid tamme vaatamaie, Kuuske koplis katsumaie. Võtsid tamme vainuelta, Suure tamme, laiad oksad, Viisid tamme õue alla, Kandsid kiige ligidale, Kus oli enne tütar noori Õhtu ilul õõtsutanud; Istutasid tütre iluks, Kadund kana mälestuseks. "Kasva, tamme, uhkeks puuksa, Lahuta ladva kõrgele, Puista okse pilvedani!" :Võtsid kuuse koppelista, Suure kuuse, laiad oksad, Kandsid kuuse õue alla, Viisid kiige ligidale, Kus oli enne tütar noori Ohtu ilul õõtsutanud; Istutasid kiigesamba Ligidale kena kuuse, Tütre iluks tõusemaie, Kadund kana mälestuseks. "Kasva, kuuske, jõua, kuuske, Kasva, kuuske, uhkeks puuksa, Lahuta ladva kõrgele, Puista okse pilvedani!" :Kui oli tamme istutatud, Kuuske pandud kasvamaie, Kiige juure kerkimaie; Ühte samba ilus kuuske, Teise samba tugev tamme: Siis läks taati tubaje, Eit aga salakamberile Kotkamuna vaatamaie, Mis seal raudakübarasse Oli pandud haudumaie. :Raudakübar seisis külma, Muna külma kübarassa: Muna ei haudund haudujata, Pesa ei pealeistujata. :Eit pani muna päävadela Pääva paistel' haudumaie, Haudus öösel ise muna, Kotkamuna soojas kaisus. :Taat läks tamme vaatamaie, Eit läks kuuske katsumaie. Tamme tõusis, kuuske kerkis, Tamme tõusis sada sülda, Kuuske kasvis kümme sülda. :Läksid siis ühes koduje, Taat aga salakelderisse; Taat läks kala vaatamaie, Mis seal hõbekausis kasvis. Taati kurtes kõnelema: "Oli mul õunake ilusa, Oli mul marjuke magusa, Eha poolt heledakene, Koidu poolt kumedikene, Pääva poolt punasikene. Õunake kukkus meresse, Marjuke langes laenesse. Läksin õuna otsimaie, Marja merest noppimaie, Läksin põlvini meresse, Kaelani kalakudusse. Mis mul põlvi puutunesse? Kala mul põlvi puutunesse! Mis sest kalast nüüd võib saada?" :Kala mõistis, kostis vasta, Hõbekausista healitses: "Lase kala laenetesse, Merde jälle mängimaie; Mul on isa, mul on ema, Viis veel venda koduje, Hulk veel teisi õdesida, Kuldasoomus-piigasida." :Taat viis kala kaldale, Laskis lahti laenetesse, Läks siis tamme vaatamaie, Kena kuuske katsumaie. :Tamme tõusis, kuuske kerkis, Tamme tõusis taeva'asse, Kuuske kasvis pilvetesse, Ladvad taevast lõhkumaies, Oksad pilveid pillutamas. :Munast kasvis kotkapoega, Tõusis tugev linnukene. Eit pani kambri kasvamaie. Kotkas peasis kamberista, Lendis kohe kauge'ele. :Läksid tamme vaatamaie. Tamm tahab tõusta taeva'asse, Oksad pilveje pugeda; Tamm tahab taevast jagada, Oksad pilveid pillutada. :Taat läks tarka otsimaie, Tugevada tingimaie, Kesse tamme maha raiuks, Suure tamme, laiad oksad. :Eit läks alla heinamaale. Eit läks loogu võttemaie, Riismeid kokku riisumaie, Reha kuldane käessa, Vars vaskine järela, Hõbedased rehapulgad, Võrud kuldased küllessa. Võttis kaare, võttis kaksi, Hakkas kolmat võttemaie; Mis ta leidis kaare alta? Leidis kotka kaare alta. See'p see kodu kasvand kotkas, Pääval hautud päävapoega, Öösel hautud eidepoega. :Eit viis kotka koduje, Pani köide kamberie. Mis seal kotka tiiva all? Mees on kotka tiiva all; Mehikese kõrgus kandis Kahe vaksa vääraliseks. Mis seal mehe kaendelassa? Kerves mehe kaendelassa. _______ :Kalevipoeg, hella venda, Tahtsid aga tunnikese Tukul lasta laugusida, Tahtsid pisut puhkadelles Koidu-unda keerutada; Aga väsimuse võimus Võitnud ettevõttemised, Kütkendanud kangelase. Puhkasid sa terve pääva, Uinusid pika öö pimeda, Tükikest veel teise pääva. :Teisel pääval pärast koitu Päike võis ju paari sülda Koidu rinnalt kõrgendanud Mere pinnal paistemaies: Sealap ärkas une paelust Kalevipoeg, kangelane. Polnud mehel enam mahti, Pikemada puhkamista. Kiuste sammul kihutelles Ruttas Kalevide poega Kaugemale kõndimaie. Tõttas mööda võõrast teeda, Rannast mööda radasida Maade poole marssimaie; Tõttas mööda mägesida, Mööda kaljukünkasida, Mööda aru, orgusida, Üle laia lagedaida, Piki metsi, paksusida, Läbi lausa laanesida. Kuristiku kaldaid mööda Kaugemale kaljumaale. :Kalevipoeg, kangelane, Kiirusteles sammu käiki: Kas ehk eide jälgesida, Armsa ema astemeida Kaste murul' kasvatanud? Juba pääva jõudanessa Keskhommikult kõrgemale, Lendas noore lõune poole. Palav pihta virutamas Sunnib nahka suitsemaie. :Kiuste sammul kihutelles Püüab Kalevide poega Mööda kõrgeid mägesida, Mööda kaljukünkasida Kaugemale Soome poole; Palav pihta virutamas Sunnib nahka suitsemaie. Aga tuuslar, tuuletarka, Siiski silmal nägemata, Ega kuskil ema jälgi Kaste keerul kasvamaies. :Kalevipoeg, kangelane, Mõtles mõtteid mitme'essa: Kuida röövli radasida, Armsa eide jälgesida Pikemalt saaks leidamaie? Kuda eite varga küüsist Hõlpsamalt saaks peastamaie? :Kiuste sammul kihutelles Püüab Kalevide poega Mööda aru, orgusida, Üle laiu lagedaida Kaugemale kaljumaale. Palav pihta virutamas Sunnib nahka suitsemaie. :Kalevipoeg, kangelane, Ronib kõrget kallast mööda Ühtepuhku ülespidi: Kas ehk mäe harja pealta Kaugemale silmad kandvad? :Silmi mäelta sirutelles, Vaatamista venitelles Nägi Kalevide poega Laia kuristiku kõrvas Kena orgu haljendamas; Metsasalgu sõrva ääres Seisis tuuletarga talu, Varga varjuline urgas, Röövelküüsi redupaika. :Kiuste sammul kihutelles Ruttab Kalevide poega Ligemale oru poole, Kunni vainu vasta jõuab, Õuevärav silma paistab. :Kalevide kallim poega Vaatab, sammu kinnitelles, Vainult üle väravada Tuuletarga õue peale. Hooned ümberringi õue Tunnistasid nõukat talu. Murul toa ligi magas Leiba luusse laskemisel Soome tuuslar, tuuletarka. Vainu ääres koplit varjas Kena tammemetsakene. :Kalevipoeg astub kopli, Kisub tüvikama tamme, Kisub tamme juurte tükis Maasta ülesse malgaksa; Laastab oksad laiemada, Puistab küllest kõik peenemad, Jätab kisud kitkumata, Oksa kännud katkemata, Jätab jämedamad juured Nuia kombel vembla otsa, Võtab hudja ladvapidi Vahva käte valuriistaks: Miska varast vemmeldada, Eide röövlit rooskeldada! :Kalevipoeg, kangelane, Astub kiirelt üle vainu Ruttes õue ligemale; Tema raske raudasammu Paneb kaugelt murupinda, Maada kõigul müdisema, Mäed ja orud vabisema. :Soome tuuslar, tuuletarka, Ärkab une ummistusest, Peaseb magamise paelust, Arvab Äike ähvardama, Kõu kaugelt müristama, Arvab Pikse pilvetessa Raudavankril sõitemaies. Silmi lahti sirutelles, Laugusida laiendelles Näeb ta vaenlast väravassa: Kesse õue kõigutanud, Murupinda kiigutanud. Unest ärkand mehikene, Tuuslar-taat ei saanud mahti Enam pakku põgeneda, Redu-urka varjul minna, Ega aega tuule tiival Tuulispaskel peaseneda. :Kalevipoeg, kangelane, Astub praegu õue peale, Vemmal käessa vihisedes Vaatab silma varga peale. :Soome tuuslar, tuuletarka, Kibedamas kitsikussa: Puistab sulgi pihutäie Põuest tuulde pöörlemaie, Puhub udusulgesida Laialiste lendamaie, Tuule tiivul tantsimaie Õhu õlal keerlemaie! Puhub tuulde võimu-sõnu, Sunnib rammu-sõnasida Nõia lapsi elustama. Sortsi sõna sunnitusel, Tuuletarga toimetusel Teeb ta sulgist sõalaisi. :Silmapilgul sünnitelles Tuiskasivad tuuletiivad Rahepilve pillutusel Hobuse- ja jalaväge Sadandella sõudemaie, Tuhandella tuikumaie, Abilaisteks tuuslarile. :Sortsi sõalaiste parved, Õhul sünnitatud loomad, Tuuletarga tugilased Veeresivad vainuele, Tulid tungil õue peale, Langesid kui laanemetsa Kalevide kaela peale. Nii kui seased õhtu ilul, Pihulased eha piirel, Peret heites mesilased: Püüdsid tuuletarga poisid Paksu pilve paisutusel, Vihmapilve veeretusel Kallist Kalevide poega, Taaralaiste taimekesta Lausa ära lämmatada. :Kalevide kallim poega Oli valmis vasta võtmas; Agar mõistus arvamaies, Silma osav sihtimaies, Käsi võimus virutamas! Võtab vembla vahva kätte, Tamme tugeva pihusse, Tõttab tung'jaid tonkimaie, Vaenlasi vemmeldama. Sõalaisi sugemaie, Külalisi kolkimaie! Annab tulda tulijaile, Soomust sortsi sõbradele, Rooska nõia rüütridele, Sõnul sünnitud seltsile. Paiskab rooska pajatelles, Viskab vemmalt ja healitseb: "Ei ma karda kurja karja, Sortsilase sellisida, Tuulest toodud tontisida, Sõnul soetud sõalaisi, Ega põrgu perekonda, Vanapoisi vägevaida; Ei ma karda kangemaida, Ega kohku kõrgemaida! Raasuke mul isa rammu, Pisut võimu ema piimast, Järguke mul enda jõudu, Kasupõlve pärandusta!" :Kuhu kangelane Kalev Kogemata annab vopsu, Rabab matsu raskemasta: Senna suigub mees ja hobu! Kuhu tema viis ehk viskab, Kümme vopsu välja külvab: Senna surnuvirna puistab! Kuhu tamme-tüvikuda Korra sagedamast' salvab: Senna suigub mitukümmend. Kus ta iial rasket malka Tuulde sunnib tantsimaie: Seal ei enam elu ärka! :Tamme tantsib tuhisedes, Vemmal virku vihisedes, Malka marutuule mängil, Tuulispaska tuiskamisel, Hudja hukkab hullul kombel, Puistab põrgu pöörandusel! Mehi langeb muru peale Nii kui pihu põrmu peale, Rahet raatmaa rajadele, Lunda põllupeenderila. Kesse õnnel elu peastab, Liikmeid püüab lunastada: Annab aga jalgadele, Kiiru tulist kandadele. :Üürikese aja pärast, Pisukese nalja peale Oli sõda suigutatud, Taplemine tallitatud, Mässamine lõpetatud. Surnuvirnad matsid muru, Õue oimatu oigajad, Vainu hingevaakujad. Vööni tõusis vereoja, Kasvis ligi kaendelassa, Voolas õuesta vainule, Vainult alla koppelisse; Veri voolas jõgedana, Jõgi paisus järve'eksa. Kes siin peasnud surma küüsist, Läinud pakku tuule lennul. :Soome tuuslar, tuuletarka, Sortsisõna sünnitaja, Lausumise-sõna looja Oli vaenu võrgutuses, Kibedamas kitsikuses; Sõalaiste surma nähes, Abilaiste äpardusta: Lõppes mehel viimne lootus. Ainekeelil, mesimeelil, Hakkas tuuslar palumaie, Hüva sõnu andemaie: "Kalevide kallim poega, Linda leina lepitaja! Heida armu minu peale, Anna andeks palujale! Las meid tüli lepitada, Juhtund kurja kustutada, Ülekohut unustada. Käisin korra eksiteeda, Toonaeile tegin kurja, Käisin röövli käikisida, Varga varba astemisi; Ülekohtu kütkenduses Tungisin teie talusse, Pugesin kotka pesasse, Kui olid pojad kolmekeste Lustil läinud lendamaie. Viisin eide varga viisil, Kandsin kalli kulliküüsil, Kodukana kamberista. Raugendasin eide rammu Sortsisõna sünnitusel, Vähendasin naise võimu, Nõdra jõudu nõiapaelul; Tahtsin saaki sadamasse, Leske viia lootsikusse; Tahtsin vete veeretusel, Laia laente langutusel Soome randa sõudanessa. Iru mäele jõudanessa Kuulin Kõu kärgatama, Äikest kurjast' ähvardama; Taevataadi tulukene Pani silmad pimendama, Piksenooli puutumine Rabas minda raskel löögil Maha uimaseks murule, Et ma surnu sarnaliseks, Uimasemaks une orjaks, Tuimaks läinud tombukeseks Kesket mäge kohmetasin. Kesse surma sammusida, Minestuse määra mõõtnud; Kesse kalmus suikujale Aja pikkust arvanesse: See ehk oskab seletada Minu minestuse aega. Une paelust lahti peastes, Silmi ümber sirutelles Hakkasin ma vaatamaie: Kuhu eite kadunesse? Kas ei kana jälgesida, Tedrekese teeda näha: Kuhu lindu lendanesse, Parti paelust peasenesse? Tühi teab, kas tuule tiival, Ohukese hõlmadela, Salasaadikute viival Leske Linda lennanud? Ehk kas murueidekene Muru alla teda matnud? Jäljed jäivad nägemata, Tunnismärgid tundemata. Kartus viis mind mööda kallast, Hirm mind alla Iru mäelta; Kartsin kotka poegasida Eide jälgi otsimaies. Mere poole põgenedes Andsin tulda kandadele, Valu jalavarvastele, Jooksin lendes lootsikusse, Mis mind merekaldal ootas. Hirmu istus sõudja kõrvas, Kartus tüüril kälimeheks: Mis mind vete veeretusel, Laente langul kihutasid! Veike koidu keeritusel Jõudsin kojumaa kaldale." :Kalevide kallim poega Kuulas tuuletarga kõnet, Sortsilase salgamisi Pahal meelel, poolel kõrvul; Siis aga pani viha paelul Pajatusta purjetama: "Naisevaras, valelikku, Keelepeksja kelmi poega, Kes sa lese leinasängi, Vaga eide voodikesta Suisa läksid solkimaie! Loodad sa mind lobasuuga, Loriga ehk lepitada, Valega ehk vaigistada? Arvad sa nii hõlpsalt peasma, Kergel kombel kimbatusest? Sinu sammu mõõt saab täide; Võta, röövel, röövli palka, Maitse, varas, varga malka!" :Tammevemmalt tantsu keerul Kange käega kukutelles Laskis korra langutelles Tuuslarile kulmu kohta, Kahe silma keske'ele! :Soome tuuslar, tuuletarka, Kukkus maha nii kui kotti, Ohkas hinge oigamata, Langes sõna lausumata, Suikus surma külma kaissu, Et ei suula maigutusta, Ega laugil liigutusta. :Kalevipoeg, kangelane, Tõttas tuppa otsimaie, Ema jälgi ajamaie, Tuhnib tuuslaride talu Pikite ja põigitie, Iga kohta isepäinis, Uurib läbi röövli urkad, Nuusib läbi varga nurgad, Tallab toasta kamberila, Kambrist jälle kelderisse, Läheb lakka luurimaie, Lõhub lukkupandud uksed, Tugevamad ukse-tabad, Lõhub uksed, puistab piidad Risukilluks rusikala! Paugutuste parinada, Möllamise mürinada Kuuleb rahvas kohkudelles Kümme versta kaugusele. Kolin kostab üle kõrve, Lendab üle lagedaie, Muru üle metsadesse, Kargab kõrge kaljudele, Kaljult kohkudes meresse, Langeb laia laenetesse. Metsa linnud lähvad lendu, Neljajalgsed putkamaie, Kalad kohkudes kõntsasse, Mere salasügavusse, Näkineitsi urkadesse. Rahvas kuuldes kõnelevad: Kas on sõda raudasammul, Vaen ehk verevankeritel Meie maada muljumaies? Siiski jäävad eide jäljed, Tedre tütre teedekäigid Poja silmil peitusela, Udukate otsijale. :Kange Kalevide poega Hakkab viha vihkamaie, Kurja tuju kahetsema, Miska tuisa tuuslarile Surmas suuda kinni sulgnud, [Keele paelad kütkendanud] Enne kui ta tunnistanud: Kus on eide varju-urgas, Helde ema peidupaika. Vilets äkiline viha Meeletu asjaajaja, Tarkusnõdra tallitaja: Annad ohjad kurja kätte, Läheb hobu hoopis metsa. :Kalevide kallim poega Ladus kaksipidi lugul, Otsekui kana pääta: Toast õue, õuest tuppa, Kambri, lakka, kelderisse, Käis ta suisal aidad läbi, Lõhkus läbi karjalaudad, Otsis mitukümmend korda Lennates kõik kohad läbi, Kunni varjav õhtu hõlma Otsimista lõpeteles, Käikisida kinniteles. :Kalevide kallim poega Kaebas kadund eidekesta, Metsa läinud memmekesta, Kelle jälgi ta kaotanud. Kurvastus ei leidnud kustu, Ega leina lepitusta. :Viimaks rauges väsimuse Kütkendusel kange meesi Une paelul puhkamaie. Trööstiv unenäu tiiba Tuli kurbtust kustutama, Leinamista lepitama. :Eite õitses noorel ilul, Õitses kui mõrsja kamberin, Naine noorik laua taga, Pulmapääva pidudela. Linda õitses, linnukene, Kevadisel kenadusel, Kuida enne küla kiigel, Lääne lepiku vilula Oli õitsend eide õues, Kasuema koppelissa. Tedretütart tõstenessa Käis aga kiike kõrgele! Kõrge'ele, kauge'ele! :Linda laulis, linnukene, Kodukana kõõrutusel: "Kiigesepad, hellad vennad, Laske kiige kõrgemale! Et ma paistan pailu maada, Paistan pailu, maksan pailu! Et ma paistan päävadele, Läigin mere laenetele, Pärg mul paistab pilvedele, Pärjasabad sadudele, Kuub mul paistab Kunglamaale, Pooga kirjad Pikkerile, Ruuga kirjad tähtedele! Et tuleb poissi, pääva poega, Kosilane, kuude poega, Parem peigu, tähte poega, Kallim peigu Kalevallast." :Unenäuna avaldatud Hella eidekese vari, Nooruse kena nõmmessa, Neitsikene kiigendusel, See'p ei tulnud selle ilma Närtsiliku nurmedelta; Kuju tuli kaugemalta: Eite istus Uku õues Õnnepääva paistusela. :Kalevide kallim poega Ärkas üles hommikula, Vara enne valgeheta, Hakkas öösest unenägu, Lugu läbi mõtlemaie; Mõtles tunni, mõtles teise, Siis aga nõnda pajateles: "Senna läinud eidekene. Senna metsa mul memmeke, Senna lennanud linnuke, Senna kadunud kanake, Läinud kodunt marjasmaale, Läinud soole sinikaile, Tuli kulli, kurja lindu, Tuli vares, varga-lindu: Needap kana kiskumaie, Linnukesta lingutama. Senna kadus kanakene, Senna suri linnukene, Suri, kust ei saanud sõna, Närtsis koolel nägemata." :Kalevipoeg, kangelane, Teadis nüüd eite lõppenud, Surmasängila suikunud. {{Kalevipoeg}} 81 261 2006-06-28T20:11:07Z WikedKentaur 5 {{kustutada}} kastusõigus puudub {{kustutada}} {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Manifest ühest Eestist |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS= |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=allikata }} Võõrandumise vundamendiks on paisuv ebavõrdsus. Lõhe väheste edukate ja paljude vaeste vahel kasvab ja sünnitab huvipuudust demokraatia ja ühise tegutsemise vastu. Aja jooksul on kujunemas vaesuse mustrid, kus ohvriks pole ainult kapitalismiga mittekohanenud “endised”, vaid juba ka nende lapsed ja lapselapsed. Inimeste massiline väljapraakimine on aga eestlaste loomuliku õiglustundega vastuolus. Terav kihistumine ja ühiskonna suutmatus vastuolusid pehmendada kasvatab inimestes lootusetuse tunnet ja koos sellega ka hoolimatust oma riigi suhtes. See on adekvaatne reaktsioon propageeritud väärveendumusele, et riik ei peagi oma kodanike käekäigu pärast muret tundma. Noored Mõõdukad tahavad, et Eesti poliitiline, majanduslik ja kultuurieliit neile tõsiasjadele ausamalt ja uue pilguga otsa vaataks. Vaid see taastab ühtekuuluvustunde ja usalduse, mis taasiseseisvunud Eestis kaduma läinud. '''Eesti vajab rohkem solidaarsust.''' Ühiskond tuleb taas koondada ühiste väärtuste ümber. Vastastikuse abistamise õhkkonnas ei küsi rikkamad, “miks pean mina rohkem maksma” - tänane abistaja võib homme olla ise abivajaja. Iga inimene on hoolimist väärt. Regionaalne ja sotsiaalne ümberjagamine toob investeeringud sotsiaalsesse infrastruktuuri – haridusse, tervishoidu, sotsiaalhoolekandesse. Nii saavad ka tänased “mahajääjad” end homme teostada täisväärtuslike kodanikena. Noored Mõõdukad teevad ettepaneku: 1. kehtestada 2-3 astmega progresseeruv tulumaks, maksustades täiendavalt kõik tulud, mis ulatuvad kõrgemale neljast, kaheksast ja kaheteistkümnest keskmisest palgast. 2. anda omavalitsustele stabiilne tulubaas, mis ei lähtu mitte elanike sissetulekust, vaid nende võrdsest vajadustest avaliku teenuse järele. Senise toetusfondi asemel peavad omavalitsused saama riigieelarvest haldusraha vastavalt elanike, kooliõpilaste ja pensionäride arvule vallas või linnas. Omavalitsuste motiveerimiseks lisanduks SKP suhtes fikseeritud haldusrahale kuni kümnendik laekuvast üksikisiku tulumaksust. 3. taastada Tallinna ja Harjumaa ettevõtete investeeringute tulumaksustamine, kuna see pole toonud loodetud edenemist meie ettevõtlusse ega tööhõivesse. Pigem on investeeringud endisest enam koondunud pealinna ja jätnud ülejäänud Eesti ilma hädavajalikest töökohtadest ja sissetulekutest. Nende meetmetega tuleb tagada Eesti arengule kriitiliselt tähtsate projektide rahastamine: - arendus-teadustegevuse laiendamine, mis annab aluse kaasaegse majanduse tekkeks - aktiivne tööturupoliitika, mis vähendab pärssivat töö- ja tööjõupuudust - lastetoetuste suurendamine ja selged sotsiaalsed garantiid lastega peredele - pensionireform, mis hoolitseb inimväärse pensioni eest tulevikus Noored Mõõdukad leiavad - ainult selge sotsiaaldemokraatlik tegevuskava aitab meid vastuoludest üle. Jüris, 5.-6. mail 2001 82 196 2006-06-21T16:40:33Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Meieisapalve |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS= |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=allikata }} Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. 83 181 2006-06-21T05:05:16Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR=[[Käsu Hans]] |PEALKIRI=Oh, ma vaene Tarto liin |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA=1708 |ILMUMISAASTA=trükis 1902 |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Sõnarine, I kd, 1989, ISBN 5-450-00653-5 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=valmis }} ::Oh, ma vaene Tarto liin! :Mes sündi nüüd siin minoga, ::perätu ma ole siin, :kes võib mo pääle kaeda? :Mo patt mulle tegi seda, :et mul johtu nii suur häda, ::seda peä nüüd tundma siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Mes mul olli enne vaja, :kui mul käsi häste käüs: ::torre koa, torre maja, :suure aida, vilja täüs, :kalli kooli, keriku, :ilusast kik ehitu, ::olli mino sisen siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Ma olli väega kuuluss liin :üle kige Liivamaa: ::kik nee kalli asja siin :mino sisen olliva; :akadeemi säeti, :suure kohto mõisteti ::enne mino sisen siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Viljakaup mul olli hää, :rohke olli mino mõõt, ::võisi torrest elada; :egämeess tei patotööd. :Rohkeste ma sisse sai, :kasinast ma välja möi, ::napist müüdi õlu, viin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kui laadapäivä olliva, :sis neid siin küll peeti, ::maarahvass kokko tulliva, :kaupa sisse veeti, :et torre olli kävvä tääl :mo egä mehel turu pääl; ::ent kos om see nüüd enämb siin? ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Merelaiv es ole mitt' :mo all nätä eäl tääl. ::Es hooli ma sest midägit, :küll raha toodi lavva pääl', :es või ma mitte käivata, :küll raha toodi laivata ::õtse kodo sisse siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Nee kõrgest optu prohvesri, :tudendi akadeemi pääl ::kui ka nee ausa assesri :ja kik nee kohtut käüjä tääl — :nee mito mõnda ausat meest, :nee sööva ikess raha eest, ::kohald väega kallist siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Oh, ma vaene Tarto liin! :Ma kaiba omma kalestust: ::armota ma ole siin, :es tunne omma õnnetust. :Kambri neile kallist müüsi, :võti niida kui ma tuusi ::raha neide käest siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Mo meelde, nätse, tuleb nüüd, :sest ma kaiba väega tääl ::ning tunnist' üless mino süüd :ülihallest henne pääl', :et nii kalk ma neile olli. :Seeperäst venäline tulli, ::riis mo käest kik ärä siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kohald kõrgiss lätsi ma, :viimäte siin eläden. ::Elli ilma peljota :torrest, suurest vallaten, :es mõtle mina joht see pääl', :et pidi sündmä mulle sääl ::ütsik häda, vaiv ning piin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Hirmsast palot venäline :mõne ajastag' mo maad. ::Sis ma naari ütelden: :näts, nüüd oma palga saat, :las palota, ma pake säält, :küll linna liinan hoidass tääl. ::Ent mida sündi mulle siin! ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Papi rööksvä kantsli pääl, :et häda saab mul tulema, ::ent panni seda naaruss tääl, :es nakka joht vaamb olema; :papi röökmi' tõtess jäi, :häda minno kätte sai, ::häda sündi minol siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kui mo alla tulli tänn' :kuri väkev vainlane, ::ülihirmuss venäline :olli väega vihane, :mito pombi sisse heit, :niida mo ta väärdä väit, ::hirmuss häda olli siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Tuli-tõrv mul lasti sisse, :tükimürrin ning pombi hääl, ::hoone, rahva ütelise :põrut, lei kik maha tääl, :rahvass pages Toomi pääl', :es lövvä armo henel sääl, ::näts', see olli hirmuss piin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kui jo kuud kats vasta panti, :vägi tapelden mustass jäi, ::sis liin täile ärä anti; :niida ta minno kätte sai, :Rootsi väki sis paljass riis :ning neid Narva alla viis, ::et halle olli nätä siin, ::oh, ma vaene Tarto liin. ::Liina rahvass jäivä siia, :osast kodaniko ning raat, ::sest nemä neide meeld es tiiä, :mes vaiva neile peräst saat; :tegi neile võõrust tääl, :kuts kik saksa tantso pääl ::kanti juvva mõdo, viin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kui nüüd rahvass sedä nägi, :mõtel niida mõni meess: ::melless ta neil' seda tegi, :ent ta esi seda tees, :et nii saije nätä sääl, :kes tull' torrest tantso pääl', ::et ta panti tähele siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kuri kavval venäline, :saksu kui ta varra nägi, ::pand sis liina värjä kinni, :paljo liiga rahval' tegi: :käsu tema välja and, :vahi rahva perrä pand, ::vangin pidi rahvast siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Palot, kõrvet rahvast vaest :kui üts türann kunagi, ::es armatse joht meest ei naist :knuudiga neid lahoti. :Et küll anti tälle raha, :siski nülg ta neide naha ::ärä neide säljäst siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Hirmuss häda see olli nätä, :halle om sest kirjota, ::mes ta rahval võtt siin tetä, :võtt neid perän kiusata, :mõnda süüd ta neile and, :Tarto raadi lülli pand — ::esänd Kropp ning Moresin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kui ta sedä kuulda sai, :et Roots pallav pääle paist, ::sis ta Vennemaale vei, :kik see liina rahvast väest, :esändä ning emändä :ülihallest ikiva ::Venemaale minnen siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Neide hää kik liina jäi. :Mes neil vaesil olli veel, ::see kik tema kätte sai. :Seega rahul es ole veel tääl, :väki temä välja lähät :riisma ärä meie maad, ::läbi aije kik laane siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kui kik maa jo paljass aije :ning hääd rahvast ärä riis, ::sis ta henel kirjä sai, :kumb teda sis siist ärä viis, :paloti sis liin ning maa :lagedass kik tulega, ::pilli minno ümbre siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::See om hirmuss halle asi, :es ma mõtle joht see pääl', ::et venäleise vägi :mo häetämä pidi tääl. :Sest et kange mina olli, :siski müüri ning ka valli ::kik ta ümbre heidet siin. ::Oh. ma vaene Tarto liin! ::Mino illuss, torre nägo, :mino kalli keriku, ::mino kalliss karv ning tego, :mo koa, mino pööningo — :kik om maha sadanu, :õtse ärä mädänu, ::niida saisa ma nüüd siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Mo kraavi omma täüdetu, :neist müürist, vallist, rundlist täüs, ::nee sinna sisse heidetu, :sääl nüüdiki küll veelik näüss, :neid püssirohi pillass tääl :uulitside ning kraavi pääl, ::et hirmuss om kik nätä siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Oh, sa ausa rahva sugu, :kee mo otsa näiva tääl, ::pange kirja mino lugu :egä oma keele pääl, :mes mul Venne viha tennu, :kui ma ole hukka lännu ::ning kui olli enne siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! ::Kirjotage aja, kuud, :kun mul ots om tulnu tääl, ::et see peräntullev sugu :võiss sest lug'da kirja pääl: :Anno tuhat säitsesada :pääle katessa sündi seda, ::otse Margret-päiväl siin ::sai ma hukka, Tarto liin. ::Kes mo otsa kaeb päält, :pango seda tähele, ::jätko kurjust maha tääl, :võtko õppust henele, :käängo ümbre patust hendä, :et ei saa ka mitte niida ::hukka otse minnä siin, ::kui ma vaene Tarto liin. ::Armass Reval, Pernau, Riig', :võtke minost oppust ka, ::ärge võtke, mes om liig, :kige neide asjuga, :jätke maha kõrgistust, :armastage alandust! ::Ei saa teie hukka siin, ::kui ma vaene Tarto liin. ::Om teid Jummal hoidnu veel, :olgo see iks teie hool, ::usutav kui teie meel :om oma kuninga pool, :nee oma noore verega :nüüd teie eest om sõdaman, ::et teie ei saa hukka siin, ::kui ma vaene Tarto liin. ::Oh, oless mul see õnn veel, :kui teil om, mo veli, nüüd, ::kitäss Jumalat mo meel, :ning ei teesi enämb süüd! :Ent nüüd om mööda armuaig, :seeperäst jää ma õtse vaik, ::kivihunnik ma ole siin. ::Oh, ma vaene Tarto liin! 84 195 2006-06-21T16:39:16Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Päästekomitee päevakäsk Ajutise Valitsuse loomisest |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Riigi Teataja, nr 1, 1918 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=valmis }} Päevakäsk nr. 5. Eesti Ajutise Valitsuse kokkusead on järgmine: 1. Ministrite nõukogu esimees ja siseminister Konstantin Päts. 2. Ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister Jüri Vilms. 3. Välisminister Jaan Poska. 4. Sõjaminister kindralstaabi oberst Andres Larka. 5. Raha- ja riigivaranduste minister Juhan Kukk. 6. Kaubandus- ja tööstusminister Päts. 7. Põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamot. 8. Teedeminister Ferdinand Peterson. 9. Töö- ja hoolekandmise minister Villem Maasik. 10. Haridusminister Peeter Põld. 11. Saksa rahvusasjade minister - ajutiselt vaba. 12. Rootsi rahvusasjade minister - ajutiselt vaba. 13. Vene rahvusasjade minister - ajutiselt vaba. Tallinn, 24, veebruar 1918. Maapäeva Vanemate Nõukogu nimel: Eestimaa Päästekomitee. 85 192 2006-06-21T16:34:23Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Riigivanema käsukiri nr. 1 |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=1934 |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Riigi Teataja 1934, 8, 63. |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=kontrollimata }} <P align=center>24. jaanuaril 1934.</P> <P>Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 põhjal olen asunud Riigivanema ülesannete täitmisele, arvates 24. jaanuarist kell 00.00.</P> <P align=right>Riigivanema ülesannetes Peaminister K. Päts.</P> 86 191 2006-06-21T16:31:14Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=1918 |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Riigi Teataja nr 1, 1918 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=valmis }} Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918: Asutada kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte kuni normalsete olude loomiseni kõik riiklik võim anda. Päästekomitee liikmeteks valida K. Päts, J. Vilms ja K. Konik. 87 187 2006-06-21T16:21:09Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR=[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] |PEALKIRI=Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA=H.Laakmann |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=1869 |ILMUMISKOHT=Tartu |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust, Friedrich Reinhold Kreutzwald, 2003,<br> ISBN 9985-77-106-0 |KIRJELDUS= |VARIA=Tänapäevastanud Tõnu Tender, Toimetanud Siiri Ombler |KORREKTUUR=kontrollitud }} == Eessõna == Tänavuses kasuliku kalendri sabas alustatud lühikene seletus Kalevipoja lauludest on rohkesti sõpru leidnud, kes töö heaks kiitsid, ja osalt suusõnal, osalt kirjades mind palusid kõigist kahekümnest laulust lühikene seletus edasi anda, sest et suuremal hulgallugejatel ei ole nii palju aega ega kannatust, et kõik laulud läbi lugeda ja meeles pidada, mis nendes seisab. Sealtap see siis tuleb, et mõni mõistlik mees kaebab, nagu ei olevat temal võimalik Kalevipoja lauludest täielikult aru saada, sest seal seisvat nii palju m õ i st a t u s i (?!), et tema neid ära mõistatada ei oska. Rahva avaldatud soovi tahtsin ma esiteks aasta-aastalt kalendris täita, aga et sealne kitsas ruum asjatalituse väga pikale venitaks ja esimene osa ammugi unustusse vajuks, enne kui lõpp kätte tuleks, sellepärast arvasin mõnusamaks tuleva aasta kalendris nii palju edasi jutustada, kui ruum lubab, ühtlasi aga ka täieliku seletuse iseseisvas raamatukeses välja anda. Härra L a a k m a n n Tartus oli selle nõuga rahul ja lubas kõik kulud enda kanda võtta, mis lapsukese päevavalgele toomine sigitab; nõnda on mul siis võimalik Kalevi laulude sisu ühekorraga lugejate kätte toimetada. Üks nii kitsapiiriline ülevaade ei jõua veeranditki anda, mida Kalevipojast lauludes jutustatakse, aga seda ei olnud siin ka tarvis, sest need, kes vägimehe elukäigust ja tegudest laiemalt teada himustavad, võivad siin antud juhatust mööda kõikidest lauludest selle koha üles leida, millest nad rohkem teada tahavad. Peaks aegamööda Kalevipoja lugejate hulk suuremaks kasvama ning meie kõik koolid nii kaugele edenema, et nendes ka Kalevipoja lugusid koolilastele hakatakse seletama, siis tuleks ka selle eest muretseda, et tarvilikke abiraamatuid välja anda, milles vanad ebajumalate nimed ja mõned teised vanaaegsed asjad ära seletatakse. Esiotsa võiks väga kiiduväärt ettevõtmiseks soovida, kui suuremates lauluseltsides, nagu "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas õpetatud mehed vaevaks võtaksid üht ja teist neist asjust ära seletada, küll tuuled siis nende külvi kaugemale kannaksid ja teisi ärataksid etterajatud teerada laiemaks tallama. Võrus, lõikuskuu 6. päeval 1869 Väljaandja Praegune eesti rahva mõistuse piiratus on mitmes paigas veel säherdune, nagu kalendris vanast Põllu papist räägitakse, kes koolmeistri peale sellepärast kaebama läks, et too tema lastele ennemuistseid jutte rääkinud, mis ei vanadele ega lastele kõlba, vaid nende südamed ja hinged ära rikub. - Kes nõnda mõtlevad ja räägivad, seisavad veel kaugel toa ukse taga, kus haritud rahvad elavad, kellelt täielikumad juhatamised udu silmade eest on puistanud ja vahet tegema õpetanud, mida iga asi tähendab, mis temas must või valge, hea või paha on. Õppimata inimene seisab sügavas orus, kus metsad ja mäekünkad igal pool ees, mis tema silma kaugemale ei lase ulatada; mida enam üks inimene haridust on saanud, seda kõrgema mäe peal ta seisab, kust tema pilk igale poole ulatub. Nende kohus on teisi kõrgemale ronima õpetada ja pimedas araks läinud silmi neil nii kaua karastada, kuni need valgusesse võivad vaadata, sest Jumal elab valguses ja tahab, et need, keda ta oma kuju järgi oli loonud (see tähendab: neile meelemõistust andnud), valgust peavad hakkama armastama. Valgus üksi on Jumala ja ligimese armastuse elustaja. - Heidame nüüd teritatud pilgu lühidalt ennemuistsetele juttudele üleüldse ja räägime siis mõne sõna Kalevipoja loost ning viimaks jutu sisust. Kõigil rahvasugudel, nii kaugelt kui meie neid vanematest aegadest kuni meie päevini tunneme, on omad vanemad mälestused, mis kaugele vanema aja piirideni ulatuvad ja kus sündinud asjad õhemas või paksemas udus seisavad, kes teab kui mitme ja mitme põlve vältel üksnes suust suhu päritud, enne kui neid esimest korda hakati üles kirjutama. Igal rahvasool oli kord lapsepõlv, mis mõnel pikemalt, teisel lühemalt vältas, sedamööda kuidas nende vaimuharimine hiljem või varem algas. Mida pikemale aeg viibis, erine kui üks rahvasugu oma vanu mälestusi hakkas kirja panema, seda vähem tohime ka loota, et esivanemate või nende järglaste suust kuuldud mälestused muutmata jäid. Aja rasked tuulehood puhusid mitusada aastat neist üle, kus mõni tükk algsest jutust laiali pillutati, et sinna ja tänna mõned riismed järele jäid, teised järgud nende asemele astusid, nõnda, et mõnesaja aasta pärast enam hõlpus tööei olnud vahet teha, mis siin algupärane, mis lisatud võis olla. Nõnda oli lugu kõige kuulsamate vanapõlve rahvasugudega, kellest siin kreeklasi ja roomlasi nimetame, kes kaua enne Kristuse sündimist vaimuharimisel kõige osavamad olnud, ja kellest järele jäänud kirjatarkus veel tänapäeval õpetatud meestele väga tuumakas maitseb. Aga ka nende rahvaste "algmised jutud" on tolle aja "ennemuistsed", mida kirjamehed siis rahva suust korjasid ja kui vanaaja mälestusi kirja panid. Meie eesti rahva vanust võime kirjatunnistuste järgi umbkaudu rohkem kui tuhande aastaseks nimetada, kus ajaraamatute üleskirjutused tõesti neist mõnda nimetavad; mis varem siin ja seal vanemates ajaraamatutes kirjutatu meie rahvasse ehk võiks puutuda, seisab enamasti paksus udupilves, et tõeks tunnistamine või valeks väitmine ühtmoodi rasked näivad. Siiski tohime oma rahva vanust palju kõrgemaks lugeda, nõnda et ehk juba 1000 aastat varem kui nimetatud selged kirjatunnistused ulatuvad, soomlaste ja eestlaste esivanemad Aasia ilmajaos elanud, enne kui nad rahvaarvu kasvamise pärast sealt välja rändasid ja Kaukasuse mägede kaudu tee Euroopasse ette võtsid. Olgu nende väljarändamise ajaga kuidas tahes, selle kohta ei saa me ehk iial selget otsust kätte, siiski tohime niipalju arvata, et nende vanemad mälestused, mis tükati ennemuistsetes juttudes edasi elavad, peaaegu sinnani võivad ulatuda, kus suguvanemate kätkid seisnud ja nende esimene lapsepõlv mööda läinud. - Kõigist ennemuistsetest jutusõnumitest, mille riismed meie päevini ulatavad, tohiks Kalevipoja mälestus kõige vanem olla. Kui palju tema sees tõtt, kui palju luulemeelt on? Kes seda võib ütelda. Kas kuskil ühestki nii määratu vägevast mehest, kelle tegudest ennemuistne jutt meile kuulutab, pisematki eeskuju maailmas leitud: seda ei ole veel keegi tänapäevani suutnud tõestada. Ometi tohime mõttele nii palju ruumi anda, et kõik tuulest ei ole tõusnud, vaid jutul mingi tõetera sees on, mis tema loomist põhjendab. Selle põhjal lõi luulemeel viimaks ühe kuju, kelle keha ja liikmeid igapidi nii kaua venitati ja painutati, et need enam loomuliku inimese piiresse ei mahu, vaid neid ületavad ja võimatut näitavad. Juba sellest tüki st võime tunnistada, et jutu esimesed loojad lapsepõlves elasid, kus mõistusel vahetegemine puudus, mis võimalik või mis võimatu on. Peale selle ei tohi me ära unustada, et jutu loomisel ja levimise! terve rahvasugu mitusada aastat järjest tööd on teinud, mispärast imeks ei või panna, et asjades palju eksitusi juhtub, endine ebausu ja praegune ristiusu aeg üksteisega segamini lähevad, niisamuti "raudmehed" (rüütlid) meie silma ette astuvad, kelle saabumine vähemalt poolteisttuhat aastat noorem on kui Kalevipoja elupäevad. Neist segadustest ja eksitustest välja tegemata tuleb meil siiski Kalevipoja mälestust juba sellepärast au sees pidada, et tema meie oma rahva vaimupõld on kasvatanud, enne kui selgem teadmine võõraste läbi meie maal asupaika võttis. Kalevipoja mälestust kannavad tänapäevani mäekingud, kaevandikud, kaljurahnud, mullahunnikud, järved, jõed ja ojad Alutagusel, Harju-, Järva-, Lääne-, Viru- ja Tartumaal, mis mitmel viisil tema määratu tugevuse jälgi peavad kuulutama. Saagu siis Kalevipoja mälestused meie lastele ja järeltulijatele niisama armsaks, kui nad meie eelkäijatele enne on olnud, kes mitusada aastat järjest orjapõlve ahelatesse köidetud kuninga Kalevipoja õnneaega taga leinasid ja tema tagasitulekut üksisilmi ootasid. Need jutud ei või ühelegi ristiinimesele, ei noorele ega vanale pisematki kahju teha, nii nagu ülalnimetatud kreeklaste ja roomlaste või teiste vanapõlve rahvaste ennemuistsed jutud, mida haritud rahva lapsed koolides loevad ja õpivad. Iseäranis peaksime juba sellepärast Kalevipoja jutust enam lugu pidama, et kodumaa rahvas meile armsamaks saaks ja iga tühja tuule puhumine meid rändama ei ahvatleks. Koht, kus meie eelkäijad mitusada aastat raskeil päevil elanud, ei tohi meile iial võõraks muutuda, vaid peab kui armas kätkiase igaühele surmani kustumata mälestuseks jääma. Ka praegu veel on meil mitu häda ja raskust kanda, nagu neid igale inimloomale eluteele juhtub, siiski ei tohi meie iialgi lootusetiibu kaotada, et aegamööda kõik paremaks läheb ja meie ise selle eest rohkem hoolt saame kandma, kust parandus võib tulla: kui meie hoolikamalt oma vaimu harime ja täielikumat õpetust nõuame, millega üksnes vigaseid asju võime parandada. Ja nüüd alustame Kalevipoja sisu jutustamisega. Meie kuulus Kalevipoeg peab kaheteistkümnest vennast kõige noorem olema. Tema teistest vendadest ei leita mingit suuremat mälestust, vaid kuuleme, et vana "Kalevi taadi" eluõhtul kaks poega kodus kasvas ja viimane poeg vast pärast isa surma ilmale sündis. Seda nooremat poega nimetab rahvasuu igal rääkimisel "Kalevipojaks". Tema vägevus avaldab ennast juba kätkis, kus ta esiteks nutunädalatel põhjatu kisaga eide öörahu raiskab, hiljem mähkmed katki kisub, kätki lõhub ja sedaviisi põrandale saab, kus ta oma liikmete rammu õpetama hakkab. Pärast mõnda noores põlves toimetatud talitust tõuseb ta liisu läbi "jumalikui juhatamisel" meie maale kuningaks, nõnda kui tema isa enne oli valitsenud. Kaks vanemat venda, kes temaga liisku olid heitnud, rändavad välja, sest et meie kitsad "ahtrallüpsil põllumaad" niipalju kangeid mehi ei jõuaks toita ega üleval pidada. Aga juba esimesel meheeal peab kuulus Kalevipoeg siitilmast lahkuma, verevõla tasumiseks, sest et ta ükskord eksides ilmsüüta verd oli valanud ja üks tütarlaps tema läbi otsa leidis. Ehk küll Kalevi valitsuse kuldne või meie rahva õnneaeg palju kaugemal seisab, kui vanemate ajakirjade mälestused ulatuvad, siiski venitab jutt tema elujäljed tuhat aastat pärast Kristuse sündimist, mis jällegi kinnitab, et rahva luulemeel eelkäijate käest päritud mälestustega mitusada aastat on töötanud, enne kui jutt praeguse kuju on võtnud. Kalevipoja lähemad sugulased, keda mõnel korral tema seltsis tabame, on Alevi-, Sulevi- ja Olevipoeg, viimne kui üks on kaugelt tulnud võõras, kellega vägimees hiljem on tutvunud. Neist kolmest on Kalevipoeg oma kangusega igapidi üle. Ehk tema küll rammu poolest täismehe mõõdu ületab, näib tema mõistus siiski mitmes kohas enam lapse kui täiskasvanud mehe sarnane; mis jälle, nagu juba ülal tähendasin, näitab, et jutu sünnitajad elasid lapsekätki piiride ligidal. Sedamööda, kuidas tema sünnitajatel ja kasvatajatel hõlpsamad või raskemad elupäevad olid, leiame ka Kalevipoja kord rõõmsai ja lustlikul, kord jälle nukral ja kurval tujul. == I == Vaadates siin lühidalt Kalevipoja laulude sisu, nagu need praegu trükitult meie silme ees seisavad, siis kuuleme e s i m e s e s l a u l u s, et vanaisa kuulsad pojad pidanud endid maapealsete tütarlastega armastuses segama, nõnda et üks vägimeeste sugu maailma sünniks. Üks säherdune jumalikust võsust idanenud meestesugu olid meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul Üle mere ja pillanud ta Viru randa maha, kus temast hiljem meie maa esimene valitseja välja tulnud. Mõne aja pärast juhtunud üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma, mis ta koju viinud ja vakas kaane alla kasvama pannud. Kanapojast ja tedremunast kasvanud kaks kaunist piigat: S a l m e ja L i n d a. Neil käinud palju kosilasi, nimelt: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev; Salme läinud tähepoisile ja Linda Kalevile abikaasaks. Nende kosimisest ja pulmapeost teeb laulik pika jutu ja laseb pulmade lõpul mõlemad noorpaarid koju minna. Salmest, kes kõrgele taeva alla tõsteti, ei kuule me pikemalt midagi, aga maa peale jäänud Linda astub edaspidi veel meie silme ette. == II == K o h e t e i s e s l a u l u s saame teada, kuidas Lindale õnnelikus abielus palju poegi olla sündinud, viimane "pesamuna" aga vast pärast isa surma ilmale tulnud, ometigi vendadest kõige vägevam olnud, nõnda et üksnes temast mälestus kustumata jäänud. Selle kuulsaks tõusnud viimase poja tulevast au ja kuulsust olla isa juba enne oma surma ja poja sündimist abikaasale ette kuulutanud, ühtlasi ütelnud, et tema isalik silm siin elus poega enam näha ei saa. Ühel õnnelikul õhtuvidevikul räägib ta abikaasale oma soovist, et riik jagamata ühele pojale päranduseks peab jääma, aga liisk selle üle otsust andma, kes vendade seast kuningaks tõstetakse. Varsti peale tehtud seadust jääb vanarauk haigeks, ja ehk küll Linda oma sõle sõudma paneb ja lepatriinu lendama läkitab abikaasale arste otsima, siiski peab vana Kalev surema; sest et surma vastu rohtu ei kasva. Linda kaevab ise kadund mehele sügava haua, peseb tema surnukeha, ehib riidesse ja sängitab ta siis mullapõue puhkama. Et hauapaik tulevasele põlvele tundmata ei jääks, kannab lesk igalt poolt kive kokku, mis ta Kalevi kalmu peale kuhjab. Kivihunnik seisab veel tänapäevalgi kui kõrge kaljuküngas Tallinna Toompea-mäe nimelisena vaataja silmale nähtava!. Ühel päevallibiseb raske kivipakk lesel juustelingust, millega ta kivi kandis, väsind rammuga ei jaksa ta rasket kivi üles tõsta, ta istub kivi otsa ja nutab kibedasti lesknaise viletsust. Tema silmist pillatud pisaratest tekib üks järv, mis tänapäeval veel Tallinna ligidal nähtava!. Lühikese aja pärast toob ta oma viimase poja raske vaevaga ilmale, kes juba kätkis isa ettekuulutatud kangust ilmutab. Rikkallesknaisel käib palju kosilasi, keda vastu ei võeta. Viimane kosilane, Soome tuuletark, läheb ähvardades koju ja tõotab põlgamise naisele kätte tasuda. == III == K o l m a n d a l a u l u algus näitab üht tükki Kalevipoja poisikesepõlvest. Kurjad vaimud pilkavad vana Pikkeritaati, kes parajasti vaskiratta vankeriga raudasillal sõitis; kartes poevad siiski pilkajad merepõhja peitu. Kalevipoeg kiirelt nende kannul, püüab need oma kaelkotti ja viib Pikkeri kätte nuhelda. Siis lähevad vennad kolmekesi metsa jahile. Muist tapetud elajaid, nõnda kui teiste nülitud nahad kannab noorem vend oma õlal. Mehed istuvad metsa varju väsimust puhkama ja hakkavad ajaviiteks laulma. Vanem vend laulab lehed ja okkad puudel haljendama ja urvad päikesepaistel paisuma. Teine vend laulab õilmed õitsema, vilja, marjad, õunad ja pähklid kasvama. Siis tõstab noorem vend oma lauluhäält, millega ta metsad, lagedad ja tuuleõhu elustab, et laululinnud igale poole siginevad. Vahepeal viinud Soome tuuslar ema neil kodunt, kellega ta kaugemale ei jõudnud kui Iru mäele, kuhu jumalik vägi röövli maha pillutanud ja Linda kivipakuks moondanud, et karsket leskenaist keegi kiusama ei pääseks. - Pojad leiavad koju tulles pesa tühjana ja õue pealt jälgi, nii et head siin ei või sündinud olla. Noorem vend läheb esiteks isa hauale, sealt merekaldale vaatama, kas ehk kuskile ema jälgi järele jäänud. "Laine veeres laine jälil vetevooge veeretusel", aga need ei andnud märki ega toonud sõnumeid. Seni kui teised vennad magama heites nõu peavad homme ei de jälgi otsima minna, kargab -- == IV == N e l j a n d a s l a u l u s noorem vend kaldalt lainetesse ja hakkab Soome poole ujuma. "Tugev käsi lõhkus laineid, peksis laineid merepinnal" teadmata, et selles esimeses teekonnas juba idu varjul puhkas, mis temale siit ilmast varast lahkumist pidi kasvatama. Põhjanae! ja Vana Vanker taevalael juhivad teda mereteel, kuni ta ühe saare kaldale jõuab ja natuke väsimust puhkab. Uinudes tahab ta parajasti silmi laugutada, kui tütarlapse kena laul talle kõrva tungib. Selga vastu kaljut toetades, jalad mere pinnal, istub Kalevipoeg kaldal, kust ta silmi sirutades laululindu tamme varjus tule ääres näeb, kes enda näppudega kedratud ja lõuendiks lõksuratud kangaid valvab, mis pleekima pandud. Kalevipoeg meelitab vastulauluga piigat enese poole; kartes astub tütarlaps samm-sammult ligemale ja istub viimaks noore mehe kõrvale. Enne kui koit tõuseb, olid noored südamed ennast ühendanud. Äkitselt kui unenäost ärgates hakkab piiga kiljuma; vanemad arvavad kisa esiteks unenäoks, siis kargab Saare-taat asemelt, sasib vembla kätte ja tormab vaatama, mis tütre kisa sünnitanud. Võõra mehe tugev kuju kahandab tema julgust, tütar ei julge pisarais silmi tõsta, aga Kalevipoeg, eksitust märkamata, küsib kohkumata, kas ehk Soome tuuslar eile õhtul siit mööda sõudnud. Saare-taat ei ole teda näinud; ta nõuab otsust: kust maalt ja soost noormees sündinud. Hoobeldes kuulutab Kalevipoeg oma sugu ja sündimispaika, aga saades isa ja ema nime avaldatud, kohkub tütarlaps, tuigub kaldaservale ja libiseb või kukutab ennast sealt merre. Kalevipoeg viskub sedamaid tema järel merepõhja, aga vilu sügav sängike ei anna saaki enam tagasi. Noormehe pea tõuseb lainetest üksi nähtavale. "Jumalaga, isa kurba!" hüüab ta - "tütar sinul sattus vette, ema minul varga võrku; viletsad me, vennikesed, õnnetumad ühevõrra." Mure kadunud ema pärast ei anna talle mahti tütarlast kahetseda, ta ujub edasi. Tütarlapse vanemad lähevad pikkade rehadega merd riisuma, et sealt ehk lapse keha leiaks, nad kuulevad lainetest laulu, mis selgesti näitab, et nende laps siit põrmupõlvest juba on lahkunud. == V == V i i e n d a l a u l u hakatusel leiame Kalevipoja Soome rannast, kus ta värske hommikuõhu vilus väsimust puhkama läheb. Ümbritsev rahu uinutab ta sügavalt magama. Seni kui ta puhkab, läheb jutustaja uppunud Saarepiiga vanemaid vaatama. Nemad ei olnud küll (veel 4. laulus) oma tütart, vaid tema asemel ühe kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme merest riisunud. Puu istutatakse kiige sambale, kus nende kadunud tütar enne lustil ennast kiigutanud; muna pannakse raudkübarasse, kus päeval päikesekiired ja öösel eit sängis teda haudub, kuni noor kotkas välja tuleb, kellel üks väike mehike tiiva all. Nüüd läheb laulik Kalevipoja juurde tagasi, kelle ta parajasti pikast unest karastatUna ärkamas leiab. Ta tõttab Soomemaal kaugemale, ise radasid tallates ja ühtepuhku vaadates, kas ehk kuskil kastepinnalt eide jälgi nähtavale tõuseb. Viimaks silmab ta mäeharjalt orgu, orus tuuslari talu ja peremeest puude varjus puhkamas. Kalevipoeg tõmbab noore tamme juurtega tükis maast, laastab oksad küljest, et tugeva vembla saab, millega edasi läheb, maapind sammude all vankumas. Ehmudes ülesärganud tuuslar leiab vaevalt aega pihutäie udusulgi põuest võtta ja nõiasõnul elustatuna lendama puhuda: suled, tuuletiivulläbistikku keereldes, moondavad endid raudriides sõjameesteks, jala- ja ratsavägi langeb kangele mehele peale. Lühikese ajaga nuiab tema need oma vemblaga maha, et mitte üksainuski eluga ei pääse. Võidetud tuuslar tunnistab koledale vaenlasele oma süüd, kuidas ta lese röövinud, aga Irumäele ära kaotanud. Kalevipoeg arvab tema jutu valeks ja lööb ta maha; hakkab siis ema otsima, nuusib õues ja toas kõik nurgad läbi, aga ei leia kuskilt. Siis langeb ta tööst ja südamevalust väsinuna magama. Üks lahke unenägu tuleb teda trööstima; Linda laulab nooruse ilul kiige peal. Sest nähtusest märkab ta, et ema enam elus ei ole. == VI == K u u e n d a s l a u l u s hakkab Kalevipoeg ranna poole tagasi tõtates koju minema, peale seda kui ta leinakurbuses kaks päeva kadunud ema taga kahetsenud, nagu ladus tiibadega lind, kellel lendamise lust lõppenud. Seal tõusevad hommikuvilus kui tuulest tulnud teised mõtted tema pähe, mis ta uuesti vahvatele tegudele kihutavad. Õnneks tuletab ta meelde, et Soomemaal üks kuulus sõjariistade valmistaja sepp elab, kelle ta üles otsida tahab. Sedamaid juhib ta sammud sepa teele, et endale tarvilik mõõk osta. Teisel sihil, kogemata õnne peale lootes - kuskilt teejuhti leida, võtab ta raja jalg alla, eksib pimedas tundmata metsalaanes, kuhu kelle~ sammud veel ei olnud ulatanud. Sealt leiame ta kan tusasel tujullaiade okstega puu alt väsimust puhkama ja teistest lahutatuna üksikut elu kahetsemas: "Isa läks ju enne ilmast, kui sain päeva paistuselle, eite langes surmasängi, ilma et mu silmad nägid, vennad kaugelt Virussa, teised Türgi radadella." - Kaks lindu annava (talle nõu päevaveeru poole pöörata, kust ta edasi minnes ühe vana lomperjala eidega kokku juhtub, kes temale sepa teed oskab juhatada. Kalevipoeg leiab juhatust mööda sepikoja, kust lõõtsa vuhin ja vasarate värin juba kaugelt vastu kostab. Tahmamust sepataat võtab kaugelt tulnud külalise lahkelt vastu, laseb kaenlatäie mõõku katseks tuua, millest ükski tugeva käelöögi vastu ei kesta, olgu kas tera nüriks läheb või mõõk kildudeks pudeneb. Soome sepp arvab nähtud nalja küllaldaseks, ei raatsi rohkem sõjariistu raisata lasta, sellepärast annab ta poegadele käsu kambrist lukkude tagant üks kõrgehinnaline mõõk välja tuua, mille kallal ta kolme pojaga seitse aastat tööd tehes rohkesti pihta on vaevanud ja higi kulutanud, sündsate laulusõnadega kõvastanud ja viimaks seitsme veega karastanud. Selle mõõkade kuninga olla vana Kalevenese tarvis lasknud valmistada, aga ise varem siltilmast ära läinud, kui mõõgameister tööd jõudnud lõpetada. Kalevi kange noorem poeg keerutab mõõka kui tuleratast mõne korra ümber pea, rabab siis välgukiirusel mõõgatera vastu alasit, et alasi ja alasipakk tükis keskelt lõhkevad, aga tera külge kusagile armi ega märki ei jää. Nüüd sobitatakse kaup valmis, Kalevipoeg lubab küsitud kõrge hinna sepale tingimiseta tasuda, ja vana sepataat laseb mõõgakauba liiguks pikad uhked rõõmupeod valmistada. "Humal uhke põõsa oksa, oli tükkind tünderisse, pugend õllepoolikusse, sealtap kargas meeste pähe." Kalevipoja keelläks jutukamaks, ta kuulutas hoobeldes juhtunud lugu Saarepiigaga ja rääkis laiemalt, kui keegi õiglane mees tohiks. J utt pahandab sepa vanemat poega, mistõttu ta võõrast meest tütarlapse laimamise eest sõitlema hakkab. Sooja peaga Kalevipoeg loriseb veel rumalamal viisil oma laituseväärt tegu, nõnda et meestel riid tõuseb, Kalevipoeg äkilisel meelel mõõga tupest tõmbab ja sepa pojal pea otsast raiub, enne kui teised vahele jõuavad minna. Soome sepp sunnib esiteks poegi mõrtsukale verist palka kätte tasuma, aga asjalugu sügavamalt kaaludes jätab ta kättetasumise kõrgemate vägede hooleks: mõrtsukas peab - vannub sepp - ise sellesama mõõgaga otsa leidma, millega tema käsi vaga verd oli valanud. - Kalevipoeg tormab tuikudes üle läve õue, sealt edasi väravast välja varjulist paika otsima, kus ta meelehaigust ja pea väsimust puhata võiks. Murul magama uinunud paneb tema norin maapinna kõikuma kui maavärisemine. Laulu lõpul viib meid laulik sinna üksikule saarel, tagasi, kus Kalevipoeg Soome minnes ujumise vintsu tust puhkas ja südamevalu oli sünnitanud. Merepõhjas välja riisutud ja kiigesambale istutatud noor puu kasvanud lühikese ajaga väga kõrgeks ja laiaks, nõnda et päi kest kippus kinni katma ja loomadele valgust ja soojus varjutama. Tükk aega otsitakse ümberkaudu meest, kes määratuma puu maha raiuks, kuni viimaks ülalnimetatud kotkatiiva alt leitud härjapõlvlane töö enese peal võtab. Puu juurde jõudes hakkab mehike venima, kuni ta nii suureks kasvab, et tamm kolme päeva pärast tema kirvelöökide alla maha langeb. Tüvi kukub saarele ja katab selle pikuti ühest servast teise, latvaga langeb merre. Tüvest tehakse sild, mille üks haru saarelt Soo me, teine haru jälle saarelt meie randa ulatub; tamm ladvast ehitatakse uhked laevad, killapaadid ja väiksed (linnad; ülejäänud tükkidest tehakse kehvadele, leskedele ja vaeslastele varjupaigad; viimastest riismetest ehita takse lauliku lustikamber, kus "need laululood loodi, sõnasõuded sünnitati, keele keerud korrutati". == VII == S e i t s m e n d a s l a u l u s ärkab Kalevipoeg raskest unest, mööda läinud viimaste päevade juhtumised on tal udusompus otsekui unenäod, et ta neist selgelt aru ei saa. Nukral meelel sammub ta, õnnetu mõõk puusal, ranna poole, leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi, astub sisse ja tüürib paadinina kodu poole minema. Õnnetuse saarelt mööda sõudes kuuleb ta uppunud tütarlapse häält lainetes laulmas, kes teda kahekordse veresüü pärast sõitleb. Rõhutud südamega sõuab ta edasi, igatsus kadunud ema järele ärkab üksikul teel tema meeles jälle elavaks. Kodumaa pinnale astudes kuuleb ta Iru mäe harjalt üle minnes tuules Linda häält, kes teda niisamuti kui tütarlapse hääl lainetes, sõitleb, aga ema hääl hoiatab teda ühtlasi mõõga eest, sest et valatud vaga veri verist palka hakkab nõudma. Teisel õhtul juhtub Kalevipoeg kodus vendadega kokku, kes talle jutustavad, kuidas mõlemad, kumbki oma teel, ilmaasjata palju maad olla läbi käinud, aga kadunud ema jälgedest neile pisematki märki silma ette ei sattunud. Noorem vend jutustab neile oma pikast teekäigust Soomemaale, aga sepa poja surmamise, lainetest ja tuuleõhust kõrva kostnud laulud jätab ta vendadele nimetamata. Öö varjul, kui teised magavad, läheb ta isa hauale; kadunud isa hääl noomib teda mulla alt, soovitab mõlemad tehtud kuriteod aegamööda heaks toimetada ja seletab pikemalt, et meie elulained jumalikul ju hatusel edasi lähevad. == VIII == K a h e k s a s l a u l. Teisel päeval lähevad vennad kolme kesi teele, viidavad ühes talus natuke aega, kus neid kosilasteks peetakse, kuni nad lõuna poole minnes viimaks S a a d j ä r v e kaldal Tartu ligidal paraja koha leiavad kus kadunud isa tahtmist mööda liisuõnne katsuvad kes neist kolmest meie maale valitsejaks peab tõusma Noorema venna üle järve visatud kivi lendab kõige kaugemale, seepärast viheldakse tema Eesti kuningaks. Teised vennad lahkuvad jumalaga jättes nooremast, võtavad ette tee võõrale maale õnne otsima, kust endale varjupaika loodavad leida, sest et "tugeval ei tõuse tungi vägeval ei pigistusta". Noore kuninga valitsusaja hakatusel ei nähta rahva vannutamist ega suurt rõõmupidu, ei uhket kuninglikku koda ega ülemaid riigitalitajaid kuskil, vaid kuninga ise võtab maapinna paremaks muutmise esimeseks tööks kätte, nõnda kui vana Kalevenne teda teinud. 111: rakendab oma hobu adra ette, muidugi on adral ja hobusel mehe vääriline suurus ja ramm, nendega künnab kuningas raisku läinud maapinna viljakandjaks ja tuluandjaks. See kõige kuulsama Eesti valitseja esimene tegu annab rahvale vististi avalikult märku, et nad adra ja põlluharimise au sees peavad pidama. Päeva palavusest ja raskest tööst väsinuna heidab Kalevipoeg ühel päeval pärast lõunasöögi võtmist praeguse Kadrina kiriku ligidale Virumaal puhkama ja köidab hobuse kammitsasse sööma, et see parmude ja kiilide kihutusel kaugele ei jookseks. Kiskjad metsalised tulevad hobusele kallale ja murravad ta maha, sest et kammitsjalgus ruun nende eest ei jõudnud pakku joosta ega kapjadega tugevalt vastu panna. Hobuse jäljed on praegugi mitmes kohas veel selgesti nähtaval. == IX == Ü h e k s a s l a u 1. Päike seisis juba õhtuveerul, kui Kalevipoeg unest virgudes hobust hakkas vilistama ja hiljem jälgi mööda ise otsima läks. Edasi minnes leiab ta mahamurtud ja ärasöödud hobuse naha, vereloigud ja mõned rasvariismed maast, mis ta südame paisuma ajab, et ta tuulevuhinale ja metsakohinale käsu annab niikaua vaiki seista, kuni ta kiskjaid sajatab. Aga üksnes sellega ta ei lepi, vaid sasib mõõga kätte, tormab metsa, sood ja rabad läbi ja hukkab kõik metsalised, kes talle ette juhtuvad. Õhtul hilja laotab ta leitud hobuse naha murule ja heidab sinna peale magama. Seal tuleb üks käskjalg Viru rannast halva sõnumiga teda äratama, et mere poolt ähvardav sõjaoht rahvast kohutab. Kalevipoeg sõitleb käsukandjat, miks too meeste julgust, kes vaenlast vististi ei karda, avalikult laimab. Ta käsib neil tugevasti vaenlasele vastu panna, lubab ka ise appi tulla, kui kitsik kibedamaks ja vaenu-viha verisemaks kasvab. Vaevalt oli Kalevipoeg teist korda laud silmile lasknud, kui juba teine tulija tema aseme ette astub. Noor valitseja avaldab meeletuska, mispärast ööselgi temale puhkamise mahti ei anta, kahetseb oma seisust ja arvab linnul parema põlve olema, kes vabaduse volil igale poole võib lennata ja pesas rahulikult puhkepaika leida. Saabunud võõras, hallide juuste ja habemega lahke vanarauk pillutab osava jutuga pilved kiiresti kuninglikult otsaesisek "Kui sa alles kodu kasvid" - ütleb vanamees - "tammi tõusid tugevamaks", sealoli sul küllalt aega "tulevada tunnistada, aru-asja arvaneda", sest et seal juba linnud oksa peallaulsid: "Kuningal on kümme koormat, sada vaeva valitsejal, tuhat tegu tugevamal, kümme tuhat Kalevipojal." "Et ma kaugelt siia käisin, sestap tõuseb sulle tulu, kasvab sulle mitu kasu." Ehk sa mind küll kui tundmata võõrast vastu võtad, siiski olen ma sinu ja sinu soo kõige vanem sõber. Eks ma olnud juba sinu ligidal, "kui sa kätkis kiljatasid, eide rinnalta imesid"? Eks ma enne nägemata abi teile toonud, kui. vanemad sul sündimata, Harjumaa algamata ja Virumaa piirid viirumata olid? "Eks ma enne käinud teilla, kui neid tähti alles tehti, kuule koda korjatie, pilvesida paigutati?" - "Tuulilla sind teretasin, õhulla sind õnnistasin, kastella sind karastasin, kuude valgel kosutasin, päeva paistel paisutasin." Siis kuulutab tema pikemalt Kalevipojale, kuidas rikkalik õnnistus sinna saab siginema, kuhu tema adravagusid on tõmmanud - siiski jäänud mitmes paigas küllalt tööd veel tegemata, sellepärast olla ta tulnud valmis tööd üle vaatama, korralisi kohendama, sest et jumaliku abita kuskil sigidust ei ole. - Kalevipoeg kostab: Sina, kes sa juba meie sõber olnud, enne kui minu vanemad elasid, enne kui Viru algatati, enne kui tähti tehti - ütle mulle, kallis vanarauk, "kus sul kaugella koduda, arvuline asupaika"? Võõras annab vastuseks: "Kallis Kalevite poega, ära hakka arvamaie, mis on tuulilta tuisanud" kuule parem kuulutusi "tuleva aja tulekust, pärast-põlve päevadesta." Nüüd kuulutab tema rahva lühikest õnneaega vägeva Kalevipoja valitsuse all, selle järel saab nõrgemate valitsus õnnepäevi lühendama. Viimaks ütleb vanarauk, et Soomes juhtunud vaga vere valamine Kalevipojale kohut saab mõistma, sest surm on surma sünnitaja! "Soome sepa sajatusi, hella eide pisaraida, sõsarate silmavetta või ei võtta mõõga küljest, kurja miski kustutada." - Ole valvel ja hoia ennast mõõga eest, et sulle temast "kättetasujat ei kasva", sest "veri ihkab vere hinda, ülekohtul pole uinu, kurjal tööl ei kinnitusta". Siis "sulas õhtu rüppe, kadus kaste-auru kaissu võõra vanarauga vari". "Kurvalt kostis viimne kõne, kurvalt ettekuulutused, mis kui tuulekese tuhin, leinakaeblik lainte kohin, vihmatuule vingumine" Kalevipoja kõrvu kostis. Et tundmatu külaline keegi teine ei võinud olla, kui Taara (Uku) ise, võib tema jutust hõlpsalt ära tunda. Tema sõnad kõlavad kui marukohin nende vaimuhäälte kõrval, millest ülal räägiti ja mida me Taara kõne kõrval õhu lehvitamiseks võime pidada. Hiljem ei tule keegi taevaasukaist jutuga enam meie ette. Kalevipoeg uinus pärast vanataadi lahkumist raskelt magama; hommikul üles ärgates olid õhtul kuuldud sõnad unenägudega nii kirjult kokkukorrutatud, et ta enam selget otsust ei leidnud, mis tõeliselt või mis unenäos temaga oli juhtunud, nõnda et aegamööda kõik kuulutused unustuse kaissu unusid. - Varahommikulläkitab ta Viru käsukandja koju, annab talle vaenlase tõrjumiseks juhatusi kaasa ja tõotab oma abi sedamööda, kuidas asjad edenevad. Kalevipoeg näikse siin rahva vahvust tahta läbi katsuda, kui palju nad oma väega üksi jõuavad vastu panna. Laulu lõpust leiame ühe pikema vana loo, mis õpetab, kuidas sõda ülepea muud ei sünnita kui viletsust, mispärast parem on tema eest hoiduda, kui tagajärgi kahetseda. Sõjasõnumite kandjale tulevad üksteise järel vares, kotkas, kaaren, hunt, karu, nälg ja katk vastu, sest nad olid kõik juba haistnud, mis tulu neile sõnumi täitmisest võib sigineda. Seal lähevad sõnumikandjal silmad korraga lahti, ta märkab, et talle antud sund mõistlik ei ole ja matab sõnumid merepõhja, et neist hiljem pikemalt juttu ei ole. Kes pahade sõnumite saatja oli või kellele neid saadeti, selle jätab laul ütlemata. == X == K ü m n e s l a u l jutustab meile lahkel, osalt naljakal viisil peamiselt mõnest Kalevipoja teost, millest ühtlasi ka Alevipoeg ja üks kannupoiss osa võtavad. Laul algab paharetipoegade tüliga, kellele endine asupaik K i k e rppp ära soos kitsaks läinud, et neil kahekesi elades seal rohkem ruumi ei ole, ja sellepärast Alevipoega paluvad soo kaheks osaks jagada. Alevipoeg täidab nende soovi, petab rumalat vetevaimu, kes temale palgaks kübaratäie raha pidi kandma. Lõpus kuuleme, kuidas Kalevipoeg võidukive visates ja vägipulka vedades vetevaimu üle võitu oli saanud. J uttu vestes nimetab Alevipoeg tuttava vanasõna, kuidas härga sarvest ja meest sõnast kinni peetakse, sõna langeb raskelt noore kuninga südamele, sest et ta mõõga hinna Soome sepale tasumata unustanud. Nüüd läkitab ta Alevipoja raha ja varaga võlga tasuma ja käsib pika ootamise eest üle tingitud hinna veel osa peale lisada. Siis jääb ta eesseisva sõja üle mõtlema ja leiab viimaks otsuse, et kindlaid varjupaiku kibedasti tarvis läheb, kuhu vanaraugad, nõrgad ja vigased peitu võiksid pugeda. Ta võtab nõuks linna ehitamise tarvis Peipsi tagant laudu minna tooma. - Pikemalt jutustab kümnes laul, kuidas Kalevipoeg Kõue tütre (Ilmaneitsi) kadunud sõrmust kaevust läinud otsima, mille neitsi vett vinnates sõrmest kaotas. Sortsid viskavad veskikive kangele mehele pähe, lootes nendega ta kaevupõhja suretada, aga Kalevipoeg ei pane tühja nalja tähele, vaid ronib natukese aja pärast veata kaevust välja, üks veskikivi sõrmusena sõrmes. Neitsile kivi näidates küsib ta, kas ehk see kadunud sõrmus on, sest temal midagi suuremat kõntsast näppu ei puutunud! == XI == Ü h e t e i s t k ü m n e s l a u l. Peipsi teed tallates peab noor kuningas jälle pimedast metsalaanest läbi tungima, tema vägevad sammud moonutavad igal pool maapinna teiseks; nõnda et elevandikarja sambataolised jalad tema kõrvalotsekui sipelgajalakesed välja näeksid, sest: "Kus ta sõtkus sooda mööda, <br> Kaevandikku kasvanekse, <br> Kus ta kõndis künkelikku, <br> Sile sammul sündinekse; <br> Künkad läksid küüruselle, <br> Madalamaks mõni mägi, <br> Kuhu kanda kauemini, <br> Varvas juhtus viibimaie." <br> Kalevipoeg, lauakoorem õlgadel, läheb järvest otsekohe läbi, ehk küll üks vihane vaenlane, kole, rohkem metsalise kui inimese sarnane sorts kange maru lainetesse möllama puhub, millega ta kanget meest uputada püüab. Kalevipoeg heidab järvekaldale väsimust puhkama. Magamise ajal varastab sorts tema kõrvalt mõõga, mille mehike nõiduse väega jõuab üles tõsta ja raske vaevaga edasi vedada; aga Kääpa jõest üle minnes libiseb mõõk tema kaenlast veepõhja, kust nõiasõnad seda ei jaksa üles tõsta. - Vargale ei jää paremat nõu lingust pääsmiseks, kui jalakandadele tuld anda ja pakku põgeneda. Unest ärgates leiab Kalevipoeg, et armas sõjariist on kadunud, arvab sedamaid varguse sortsi süüks, kelle kurjus selle kahju talle võis tekitada, tõttab mõõka otsima, mis kaugel ei või olla, ja leiab viimaks õnnelikult koha, kus haljas seltsimees magab. Kalevipoeg küsib mahedalt, kuidas mõõk siia sai, mispeale sõjasahk vastab, et sorts tema peremehe kõrvalt salamahti varastanud, aga jõekaldalolla ta näkineitsi meelitusel varga kaenlast jõkke karanud, kus näkineitsi teda nüüd vee all hõbesängis mängitab. Kalevipoeg nõuab pikemalt, kas mõõgal on armsam salavarju taga veevaimuga mängida või kange mehe käes tera vaenlase verega värvida. Mõõk vastab kurtes, et tal õnnelike päevade mälestus iial meelest ei kustu, kus vahva mehe käsi teda püha vihaga keerutades vaenlasi virutas, aga kuna peremehe äkiline meel teda kuritööle sundis, siis tunneb mõõk kibedat meelekurbust. Kalevipoeg laulab nüüd endisele armsale seltsimehele haledat lahkumislugu ja noomib mõõka: vahvaid mehi, keda Kääpa jõe kaldal tulevail päevil juhtub nägema, vastu hiilates lahkelt teretada, aga kui keegi Kalevi-sugune tuleks, meest sõnadega teretada, ja osavale laulikule linnu viisil vastu laulda. Lõpetuseks lisab ta veel: "Leiab sind tulevikus üks minusarnane mees, siis astu kutsumata vihisedes laiutest ja ühenda ennast vahva mehe käega, kui oleksite kokku laulatatud. Kui aga see, kes sind enne ise kandnud, oma jalakanna juhtub Kääpa jõkke kastma, siis, armas seltsimees! Lõika mõlemad kintsusooned tal läbi." Lauakoormaga edasi minnes puutub üks "tüma tompu kudistades tema jalakedre külge", kes üks meieaegse suurusega mees oli ja Kalevipojalt abi palus. Kalevipoeg pistab mehikese oma kaelakotti ja käsib tal naljakatest juhtumistest kõnelda. Mehike olla eile õhtul metsas ekseldes ühte võõrasse tallu juhtunud, kus pereeit temale lahkelt süüa andnud ja laua alla magama pannud. Hiljem tulnud pojad metsast koju, söönud herneleent ja heitnud siis - üks ette, teine taha seina äärde magama, nende tuulelaengud kihutanud väikese mehe laua alt seinast seina lendama, et ta kogu öö puhkamiseks mahti ei saanud. == XII == K a h e t e i s t k ü m n e s l a u l. Meie vägimehe järgmine kohtumine ei näita eriti lahket nägu. Ta peab sortsi kolme tugeva pojaga võitlema, sest mehed teavad, et nende isa noore kuninga mõõga on varastanud, mistõttu neil hirmu ei ole. Kalevipoeg lõhub peaaegu kogu lauakoorma nende pähe kildudeks, aga nõiaveega viheldud mehed ei saa sellest viga. Kibedas võitluses annab üks pirisev peenike hääleke Kalevipojale põõsa alt nõu lauaga vaenlase pähe serviti rabada. Sedaviisi sunnib ta vaenlased pakku põgenema. Kalevipoeg käsib nõuandjal lagedale tulla ja kuuleb, et mehike on alasti, sest vanaisa olla luues temale kasuka unustanud selga anda. Kalevipoeg kisub tükikese oma kasukahõlmast ja kingib selle siilile tänupalgaks. Hiljem leiab Kalevipoeg leiba võttes mehikese, kelle ta kaelakotti varjule pistis, surnult, sest sortside piitsapiude otsa pandud veskikivide hoobid olid ta tapnud. Kalevipoeg kahetseb tema lugu ja matab ta siis maha. Lähemal öökorteris tuleb tige sorts salamahti jälle sinna ja nõiub kangele mehele pikad unepaelad kaela, misläbi noor kuningas seitse nädalat laiseldes peab magama. Viimaks äratab ta ometigi unenägu. Et suurem osa laudadest sortsi poegade selga on ära raisatud, peab ta uusi asemele tooma ja läheb teist korda Peipsi taha. Järve kalda ligidal leiab ta lambakarja, kust metsakriim ühe utekese ära viinud; Kalevipoeg sasib karjapoisi kisa peale kivi maast, viskab hundile pähe ja päästab lamba tema suust. Lõpuks tuleb veel üks vaeslapse lugu, kes leina lepituseks lõokese muna leidnud ja munast lamba oli kasvatanud. == XIII == K o l m e t e i s t k ü m n e s l a u 1. Ühel päeval kodu poole minnes läheb Kalevipojal puhkehetkel õnneks ussisõnu õppida; neid laulab üks nõiaeit kadakapõõsa all. Paar päeva hiljem viib teda teekond ühe koleda koopa suhu. Kolm meest istuvad sealleemepaja ümber, nende suust kuuleb Kalevipoeg, et mehed põrgukokad olla, mis temas himu äratab, oma maa hädast hoolimata, allilma vanataadiga tema riigis tutvuda. Nüüd võtab ta põrgu teeraja naljapärast ette, et sealset elukorda ligemalt näha saada; aga õnnelik juhus laseb tema käigu õnnetute päästmiseks kujuneda. Alla minnes peab ta tükk aega oma määratumat keha kitsast madalat urgasteed mööda edasi pigistama, kuni ta hiljem laiemasse paika jõuab, kus lamp laes tarvilikku valgust annab. Tagaseinas väravalaadsete uksepiitade kõrval seisavad kaks toobrit, ühes piimvalge, teises jälle must tõrvakarva märjuke. Ukse tagant toast kuuleb Kalevipoeg ketrava neitsi laulu, kes endist õnnelikku põlve maa peal taga kahetseb ja päästmise tundi igatseb. Kui Kalevipoeg, kes piigale hellalt vastu laulab, kogu oma määratuma rammuga ust valla ei jõua kangutada, käsib tütarlaps tal käe sellesse toobrisse kasta, mis musta nõidusveega täidetult ukse kõrval seisab. Kange mees täidab antud õpetuse ja põrutab ühe rusikahoobiga värava lahti. Teise toa seinal ripuvad mõõk, pajuvits ja vana küünelaastudest tehtud kübar. Piiga annab Kalevipojale nõu kübar ja vitsake võtta, sest et nende abil olevat võimalik kõik soovid täita. Aga noore mehe silmad põlevad üksnes kena mõõga peale, mistõttu ta kübara ja vitsakese tühjadeks naljaasjadeks arvab. Ometigi katsub ta naljapärast mõlema väge ja leiab tütarlapse jutu tõe olevat. Neitsi kutsub oma kaks õde töö kallalt tuppa, ja nüüd mängivad nad neljakesi öö läbi kui lapsed. Kalevipoeg tõotab piigadele allilmast pääsemist ja maa peal saabuvat paremat põlve, mille eest ta hoolt kanda lubab. == XIV == N e l j a t e i s t k ü m n e s l a u l. Teisel päeval lähevad piigad kolmekesi armsale külalisele elumaja ja rikkust näitama, sest et Sa r v i k õnneks kodus ei olnud. Kalevipoja küsimise peale, kes nende peremees ja mis neil temast teada on, vastavad tütarlapsed umbes nõnda: kes ta ilmale tõi, on neile teadmata. Laialdaste valitsetavate valdade pärast pidavat Sarvik sageli salamahti kaugel rändamas käima, ilma et nemad ise teaksid, kuhu ta läinud või kust ta tulnud. Maapõhjas sügavamal pidavat s e i t s e ilma leiduma, kõik surnud inimeste hingedega täidetud, kellele seal asupaik seatud. Ta ara otsuse järgi olla need hinged kõik Sarviku teenistusse pandud. Üksainus kord aastas h i n g e d e aja 1 olla neile luba antud põrguorjuse piinast päästetuna omakseid kodus vaatamas käia. Nende hulgast valib Sarvik tahtmist mööda endale sulaseid ja tüdrukuid nii palju, kui töö parajasti nõuab. Täna juba oodatakse vana peremeest koju tagasi, kes sel korral ülalilmas käimas on ja kus ta päikesepaistel iial pikalt ei püsi. Nagu õed kolmekesi Kalevipojale tunnistavad, olla nad elu sai t allilma röövitud "õnnetuse tuulehoolla, viletsuse vihmasaolla". Nad viidud kaunist ilmast järsku siia piinapaika. Taara heldus kinkinud selle eest küll närtsimata noorust "seni kui tuppi solkimata, kaunakane kitkumata, iduke ivas veel eluta". Mis kurba kahju tasumist võida see kõige kadund vabaduse ja südame kustumata igatsuse eest anda. Kalevipoeg, julge Sarviku üle võimust saada, tõotab teist korda neile päästmist, ja arvab oma jõuga vaenlase üle võimust saada. Nüüd katsuvad piigad tema teadmata naisterahva kavalusega teda eesseisva võitluse tarvis vägevamaks ja kurjavaimu nõrgemaks teha- nad vahi tavad rammu ja nõrkuse klaasi teine teisega ümber. Sarviku tagasitulek sünnitab sedamaid võitlus mehed lähevad teineteisega rammu katsuma, kumb kumma üle viimaks võimust saab. Kalevipoeg torkab põrguvalitseja kui aiateiba maasse, aga vaenlane vao tema silmist sügavale ja kaob kui roistuke tuhka. Sell, pärast peab Kalevipoeg tüli lõpetamise teiseks korral jätma. Nüüd köidab ta mõõga vööle, korjab hulga val kokku, tõstab varandusekotid õlale, piigad kolmeke kottide otsa ja toimetab siis end - teekäigu lühendamiseks - soovikübara abiga koopasuhu, kuhu tulles lauakoorem maha jäi. Siin laob ta esiteks lauakoorma selga sinna peale rahakotid ja viimaks kottide otsa tütarlapsed, kes tema teadmata soovikübara kaasa olid võtnud Kalevipoeg viskab tütarlaste kurvastuseks soovikübara tulle ja tõotab neile oma väega ilma nõiariistade abil rõõmsaid õnnepäevi tulevaseks ajaks. == XV == V i i e t e i s t k ü m n e s l a u l. Sarviku kälimees kihutab seitsmekümne põrguselliga minejaid taga ajama, kui Kalevipoeg teeb nõiavitsa abiga silla ette ja vee taha: nõnda et põrgulised teda kätte ei saanud. Kälimehe küsimistele annab ta pilkavaid vastuseid. Seitse nädalat kestnud nõiaune ajal oli ränkraske sõda Eestimaast üle käinud, nagu Alevipoeg talle oli kuulutanud. Koju tulles juhtub Kalevipoeg ehitusmeistri Olevipojaga kokku, sobitab temaga kaupa, et Olevipoeg linna ehitaks, mille tarvis noor kuningas meistrile kõik ehitamiseks tarviliku lubab tuua. Linn pidi nii kindel saama, et vaenlased tema üle võimust ei võinud võtta. Seepeale kõneleb laulik pikemalt põrgust päästetud tütarlastest, kelle Kalevipoeg Alevipoja kaitse alla oli andnud. Alevipoeg kosib noorema, Sulevipoeg vanema õe, keskmise röövib üks nõid endale õnnesaagiks, aga kanged kälimehed päästavad piiga tema küüsist ning viimaks kosib Olevipoeg ta endale kodukanaks. == XVI == K u u e t e i s t k ü m n e s l a u l. Kalevipoeg tahab maailma otsa üles otsida, et oma käega tagaseina katsuda saaks, kuhu taevas maa külge kinnitatud on. Linn võis vististi juba nii kaugel olla, et temal vaenlaste pärast enam kartust ei tulnud. Kalevipoeg annab ehitus meistrile käsu teekonna tarvis tugevaid laevu valmistada, aga targad mehed Soome- ja Lapumaalt tähendavad temale, et virmaliste vaimud puust laevad tuhaks põletaksid, mispärast üksnes raudse laevaga on võimalik sügavamale Põhjamaa otsa purjetada, kuhu vanaisa käsi taevaserva maapinnaga kokku köitnud. Kalevipoeg laseb selgest hõbedast laeva teha ja annab sõiduriistale nimeks L e n n u k. Endale ja laevameestele laseb ta metallist riided teha, mis tuld ei karda; ülematele tehakse ülikonnad kullast ja hõbedast, alamatele rauast ja terasest. Laevnikud lähevad teele; Soome tuuslarid puhuvad mere maru kihutusellainetama, nõnda et laev viimaks suure vaevaga Lapu randa saab. Kalevipoeg läheb seltsimeestega rannalt kaugemale maad vaatama ja teed kuulama, kust küljest ta kõige lühemat teed maailma otsa võiks mint;la. Üks tark, nimega V a r r a k, käsib tal ettevaatlik olla, sest et sel teel inimesele palju hädaohte võib juhtuda, aga viimaks lubab ta ometi kõrge palga eest ise teejuhiks kaasa tulla. Peale küsitud palga tingib ta veel seda, mis kuningal kodus raudahelatega müüri küljes kinni seisab. Kalevipoeg tõotab kergel meelel kõik talle tasuda, ilma pikema järelpärimiseta, mis see kütkes varandus pidi olema. Nüüd läheb teekond päev-päevalt ikka kaugemale ja kaugemale põhjasihil edasi. Korra juhtub Lennuk neelukohta, kus laev koos meestega kipub põhja vajuma, aga Varrak leiab tarka nõu ja laseb valaskalal laeva jälle veepinnale vinnata. T e i n e kibe juhtum tekib neil S ä d e m e t e saarel, kus üks mägi tuld, teine suitsu, kolmas keevat vett välja sülitab. Sulevipoeg usaldab natuke ligemalt imetegusid vaatama minna, aga saab seal nii kibedasti kõrvetada, et teelt vandudes ümber pöörab ja teiste juure tagasi tuleb. K o l m a s juhtum. Ühe tühja koleda ranna kaldal, kus laev seisatab, läkitatakse kuus meest maad ligemalt vaatama. Nemad, tükk maad edasi käinud, heidavad metsatukka haljaste puude alla väsimust puhkama. H i i g l a s e noor tütar läheb kapsaaeda lehmadele lehti murdma, leiab magajad kapsaste alt, tõstab need oma põlle sisse ja kannab koju isale näha, mis putukad nad on. Isa katsub võõraid elukaid, annab neile mõistatusi mõistatada ja märkab meeste vastustest, et need on inimloomad. Teelt eksinud meeste palumise peale korjab kange neitsi nad jälle oma põlle sisse ja viib merekaldale tagasi. N e l j a s juhtum. Kui laev parajasti jäämägede vahel edasi püüab tungida, näevad laevamehed silmi üles tõstes virmaliste vaimude tulist võitlust, kes h õ b e odadega välgutavad ja kuI d kilpe raputavad, et nende vehklemisest lausa päevavalgus laeva ümber tõuseb. Suurem osa laevameestest kaotab koledat mängu nähes julguse, aga Kalevipoeg hüüab naerdes: "Laske virmaliste vehid, hõbe-oda välgatused, kuldakilbi kõigutused, tule-kaarta meile teha, kust me valge kumendusel kaugemalle näeme käiki! Kuu ei tahtnud kaasa tulla, päike läinud ammu peitu." V i i e s juhtum. Teekäijad jõuavad sabadega inimesteni, kellel on koera kehad, aga inimeste pead otsas. Need panevad tugevasti vastu ega taha võõrail kaugemale minna lasta. Kalevipoja sõjahobune leiab siin nõiduse läbi otsa; kättetasumiseks hävitab ta nende maa ära. Sealse maa targad tulevad teda meelitama, misjärel ta hävitustöö tagajärgedele õnnistussõnu peale külvab. Üks neist tarkadest annab talle nõu kaugemale mitte enam edasi tungida, kust ta enesele ja seltsimeestele varem surma, kui maailma otsa saaks leidma. Nüüd keerab Kalevipoeg pikalt teelt jälle kodu poole ja leiab teekonnast niipalju õpetust, et targemalt tagasi tullakse, kui kodunt välja minnakse. Kui nad viimaks jälle jalad isamaa murule tõstavad, laulab kägu lahkesti neile vastu: "Omal maal õitseb õnni, kodus kasvab kasu parem! Kodus tundvad õuekoerad, tuleb tuttav teretama, sugulane soovimaie; paistab lahkelt päevakene, paistvad taeva tähekesed." == XVII == S e i t s m e t e i s t k ü m n e s 1 a u l. Vana Kalevi-taadi kalmukünkale osava Olevipoja ülesehitatud ja kindlustatud linnale paneb Kalevipoeg kadunud ema mälestuseks L i n d a n i s a nimeks, "sest eks koht ei toida lapsi, rohkesti kui ema r i n d a". - Kalevipoeg elab kindlas uues linnas seitse aastat rahulikult, selle õnneaja järel tõuseb jälle sõjakära ja mässamine, kuningas ise läheb esimest korda sõtta. Tema sõit sõjaratsu seljas vaenlaste vastu on üleliigse rohke värviga maalitud, selgemalt üteldes solgitud pilt. A s sam all a s tõuseb eesti rahva kustumata vahvuse kiituseks väga verine mäss, kus nad vapra kuninga abiga vaenlased pakku põgenema kihutavad. Põgenejaid tuliselt taga ajades komistab Kalevipoja hobune künka otsast teisele hüpates ja leiab surma. Selle õnnetuse läbi pääsevad mõned vaenlased. Pärast vaenlase üle saadud võitu laseb Kalevipoeg sõjaväel koju minna ja käsib tänasest võitlemisest tuleviku tarvis eeskuju võtta: "Mehed olgu nii kui müüri, seisku nii kui raudaseina, teraksesta tehtud tornid, tammemetsa tugevusel, kaljurünka kindlusella, varjuks vaenu tungi vastu. Meie maa, see jäägu mõrsjaks, priipõlve pärijaksi! Kangem saagu kuningaksi, vahvam teiste vanemaksi! Võimus jäägu ühe voliks, ühe kätte kuningriiki, muidu hulgalisil meelil, tuulest tüli tõusemisi!" Peale seda kui sõjavägi valla lastud, hakkab Kalevipoeg kolme sugulasega koju minema. Suures metsalaanes leiavad väsinud tühja kõhuga mehed ühe vanamoori koopasuus suure katlaga kapsaleent keetmas. Vanaeit ja kolm meest heidavad magama, seni kui neljas söögikatelt valvab. Kolm korda järjest tuleb härjapõlvlaseks moondatud vanapoiss keedust maitsema, rüüpab ühe kulbitäiega katla tühjaks, sest et ta väsinud sõjameestele kehakarastust ei taha anda. Alevi-, Olevi- ja Sulevipoeg pidid kentsakat lugu oma silmaga pealt vaatama, aga Kalevipoeg, juba natuke kavalamana, teeb mehikese naljale otsa, petab tema käest rammukellukese ära ja sunnib ta sedaviisi põgenema. Kanged mehed täidavad oma kõhud ja puhkavad üheskoos hommikuni, kus murueide tütred neile ilusaid unenägusid silmade ette maalivad. == XVIII == K a h e k s a t e i s t k ü m n e s l a u l. Unekaisust pääsenud Kalevipoeg ei lähe seltsimehi äratama, vaid astub koopasuhu, kust vanapoiss öösel pakku põgenenud ja vanamoor tema järel kadunud, nõnda et sügavauk maha jäänud, kust must palav suits välja auras. Mitme väikese elaja nõuandmist mööda laseb Kalevipoeg, kus kitsikus ette tuleb, nõiakellukesel heliseda ja saab sedaviisi allilma. Sarvik läkitab põrgu rahupuistajale oma sõjaväed hulk-hulgalt vastu terasest sillani, mis üle jõe käib, ja milles vee asemel sulaväävel voolab. Kalevipoeg rabab kõik maha, kes teel talle vastu tulevad, paiskab nende kehad üle silla jõkke, ja lõhub siis rusikaga põrguliku kõrguse õueväravad. Nüüd sammub ta üle õue toa poole, lõhub toauksed eest ja astub lävele. Eestoas istub voki taga tema kadunud ema h i n g; üks kausike eluveega seisab temast paremal, teine närtsimise veega jälle pahemal käel. Linda tähendab sõrmega esimese kausi peale; Kalevipoeg joob näidatud kausist ja paiskab määratuma rammuga kaljurahnusid tugeva seina vastu, kuni sein maha langeb. Algab uus võitlus põrgu väljavalitud sõjameestega. Viimaks astub Vanasarvik ise platsi, Kalevi pojale ette heites, miks too teda esimesel käiguhöövis. Kalevipoeg kostab, et sõnadega tülitsemine ei maksa siin midagi ja viskab kuradile süüks kaela, miks too enne tüli lõpetamist redusse oli põgenenud ja eile salamahti võõral kujul kapsakeedust tuli varastama. Siis kutsub ta vanapoisi pooleli jäänud viimast võitlust lõpetama, mispärast ta siia oligi tulnud. - Ta lubab mõõga tupest tõmbamata jätta ja nõiakellukese käest ära võtta. Arguses poolmeeletuks läinud vanapoiss joob eksides nõrkusevett, aga Kalevipoeg rüüpab teisest kausist mõne lonksu rammustavat märga. == XIX == Ü h e k s a t e i s t k ü m n e s l a u l. Sarvik näitab sel puhul palju tugevamat rammu kui esimesel korral, sest ehkki ta eksides kogemata nõrkusevett joonud ja sellega jõudu vähendanud, vältas võitlemine neil siiski seitse päeva ja seitse ööd ega lõppenud varem, kui Linda vari pojale takukoonlaga mõista andis, kuidas ta vaenlasega pidi tegema. Seal rabab Kalevipoeg kogu rammuga Sarviku põrandale, paneb tema keha mitmekordselt ahelasse ja köidab ahelate otsad kaljuseina külge kinni. Sarvik pakub mitmetpuhku rohket lunahinda ja noomib võitjat, et temagagi sarnane lugu ükskord võib juhtuda. Raske kullakoormaga tuleb Kalevipoeg põrgust tagasi, kus koopasuus ootav Alevipoeg teda lahkelt teretades vastu võtab. Alevipoeg tapab suure härja ja nüüd söövad mehed kahekesi, nõnda et vatsad kipuvad rebenema. Pärast teist põrguskäiku toimetab Kalevipoeg kõikide heaks veel mõned tu'lusad asjad, ehk küll neist pikemat juttu ei tehta. Lahkel lustipeol tühjendavad kanged mehed lauldes kannusid ja peekreid, seal astub lapulane Varrak kuninga ette ja küsib tõotatud palka, mis kodus ahelate kütkes müüri küljes olevat. Ta oli tunaeile tomis kivivõlvi alt ahela küljest ühe vana seaduseraamatu leidnud, mille vana Kalev päranduseks oli jätnud ja millest tema poeg senini midagi ei teadnud. Kallim veel kui kuld ja hõbe seisis raamatusse ülespandud esivanemate priiusepõlv, nende kõige ülem varandus. Kalevipojale on tõotus ülem kui kõik varandus, pealegi puudub temal teadmine kirjutatud käskudest, mispärast ta lapulasele vana raamatu annab. Lustipeo pohmelusel ütleb ta: "Võta kirjad, vana Varrak, talve-ööde ajaviiteks lambivalgellugemiseks! Võid ehk mõnda võõrikuida, tühja jutu tükikesi lehtedesta üles leida." Lühikese aja pärast tõuseb uuesti sõjakära: raudmehed tulevad üle mere ja Kalevipojale tuuakse sõnumid, et noored mehed on julguse kaotanud, seisavad norus, sest et mõõgad ei jõua rauda murda, ega kirve d terast lõhkuda, nõnda et jõud säherduse sõjameeste arvu vastu ei ulata. Nüüd langeb kuningas muretujusse. Ta sammub õhtul hilja isa kalmule - troosti otsima, aga "haual ei avaldust, kalmukünkal ei kuulutust. Vingel lained veeresivad, ohkel tõusis tuulehoogu, kurba näitas kaste-kuube, pisarpilul pilve silma. Vaimuvarjud vankudessa tõusid tuulta tallamaie. - Kalevite kange poega kõndis kurvana koduje." == XX == K a h e k ü m n e s l a u l. Enne kui Kalevipoeg teist ja viimast korda sõtta läheb, matab ta oma vara maha, mis igal aastal jaaniööl peab põlema; mattes nimetab ta, kuidas vara ülestõstmine võimalik on, aga tänase päevani ei ole veel kellelegi see õnn osaks saanud. Teisel hommikul kostab juba sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist, aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kannatada, süda kipub tal lõhkema, "et e päeval püsipaika, ööl ei leidnud enam õnne". "Önne-aj õilmekesed" - ütleb ta Olevipojale - "lustipäeva lillekesed lahkusivad luhadelta enne suve sündimista. Noorel nurmel närtsind tammi, kevadella kuivand kaski seisan le: ki sõpradesta, vaeseks jäänud vendadesta; - lustipäevad lahkusivad, õnne-ajad õhtuella." Kolmest sugulasest ja sõbrast alles jäänud Olevipoja kätte annab ta riigi valitsemise, ta tahab edaspidi ilmast ja inimestest lahus elada. Koiva jõe kaldalleiab ta sobiva koha. Raudmehed läkitavad libeda keelega saadikud sinna, kes teda silma ees püüavad meelitada, aga selja tagant salamahti otsa peale teha. Kalevipoeg märkab veel õigel ajal nende kurja nõu ja hukkab nad. Teisel puhul tuleb üks kavalam kiusaja, kes teda raudlastele abimeheks püüab meelitada. Kalevipoeg käsib taloma söödaga vähivarda jõest tõsta ja järele vaadata, kas vähki sööda küljes on. Kui mees seda ei jaksa, käsib tal koju minna: "Mine koju, vennikene! Käi sa kiirest kuulutama, mis sa märganud mehesta! - Olen võimusel vägevam, kehakangusel tugevam, teod ei kõlba teenijaksi, ega suurus sulaseksi, võimus võõra voli alla. Ennemini elan üksi kehva mehikese kombel, kui et sulgun sunni alla, võõra voliduse alla. Kalevite kanget kaela saa ei kütke kinnitama, orja-ikke ormandama." Inimeste seltsist lahkunud vägimees luusib nüüd laasi mööda ühest paigast teise: "Tusatuju tuulutama, kus ei kanda enne käinud, varbad enne olnud veerend." Seal juhtub ta ühel päeval Peipsi järve ligidale "kus tal jalad õnnekäigil sagedasti enne sammund, ehk küll kohta kurval silmal võõras täna vaatanessa". Nõnda tuleb ta Kääpa jõe kaldale, kus mõõk magab, ja astub jõkke. "Mõõka kohe mõtlemaie: kas ei e n n e i s e k a n n u d meesi ole mõõgakesta? Kas ei kohus karistada?" Selle mõttega lõikab ta mehel mõlemad jalad põlvist saadik maha. Vägimees sureb rohkest vere voolamisest. "Põrmu paelust pääsend vaimu lendas lustillinnu kombel pikil tiivul pilvedesse, tõusis üles taeva' asse", kus tema" seletatud kehaga" jumalikest pidudest osa võtab. Siin võiks nüüd tema elukäik lõppeda. Aga vana jutt ei lepi sellega, vaid lisab, kuidas Taara mures olnud, kuna ei teadnud, millise ameti ta taevas Kalevipojale peaks andma. Jumalike otsuste tegemisel läheb tükk aega, kuni leitakse, et kõige parem oleks Kalevipoeg põrgu värava ette vahiks panna, et Sarvik sealt välja ei pääseks. Nüüd peab vägimehe hing mullasesse kehasse tagasi pöörduma, mille puuduvaid jalgu ei suuda ka jumalad asemele panna. Ta tõstetakse hobuse selga ja saadetakse põrgu. Sinna saabudes lööb ta ülevalt kõlanud hääle sunnil rusikaga kaljust väravat. Käsi jääb prao vahele kinni ja sedaviisi valvab ta, ise ahelate kütkesse pandud, põrgulaste väge, et keegi neist välja ei pääseks. Aeg-ajalt katsub ta kätt kaljust lahti kiskuda, nõnda et maa ja meri tema raputamisest värisevad, aga "Mana käsi hoiab meesta. Et ei vahti väravasta, kaitsev poega põrgust pääseks. Aga ükskord algab aega, <br/> Kus kõik pirrud kahel otsal <br/> Lausa lähvad lõkendama; <br/> Lausa tuleleeki lõikab <br/> Käe kalju kammitsasta: <br/> Küll siis Kalev jõuab koju <br/> Oma lastel õnne tooma, <br/> Eesti põlve uueks looma." <br/> 88 116 2006-06-17T00:58:20Z WikedKentaur 5 Otsi raamatut 89 117 2006-06-17T01:05:26Z WikedKentaur 5 __NOTOC__ == Eesti == === ... raamatukogudest === * [http://ester.nlib.ee/search*est/i?SEARCH=MAGICNUMBER ESTER - Tallinna raamatukogude elektronkataloog] * [http://ester.utlib.ee/search*est/i?SEARCH=MAGICNUMBER ESTER - Tartu raamatukogude elektronkataloog] * [http://www.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp?otsingutyyp0=7&otsisona0=MAGICNUMBER&otsingutyyp1=2&piirkond=2&keskkogu=0&harukogu=0&otsi=Otsi URRAM - Eesti rahvaraamatukogude elektronkataloog] === ... raamatupoodidest === * [http://www.apollo.ee/advsearch.php?isbn=MAGICNUMBER&search=Otsi Apollo] * [http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?isbn=MAGICNUMBER Raamatukoi] * [http://www.kriso.ee/cgi-bin/pood/otsing.pl?i=MAGICNUMBER Krisostomus] &ndash; raamatute tellimine välismaalt == Välismaa == === ... raamatupoodidest === * [http://www.addall.com/New/Partner.cgi?query=MAGICNUMBER&type=ISBN AddALL] * [http://www.pricescan.com/books/bookDetail.asp?isbn=MAGICNUMBER PriceScan] * [http://search.barnesandnoble.com/bookSearch/isbnInquiry.asp?isbn=MAGICNUMBER Barnes & Noble] * [http://www.amazon.com/exec/obidos/ISBN=MAGICNUMBER Amazon.com] * [http://www.booksPrice.com/compare.do?inputData=MAGICNUMBER&searchType=isbn BooksPrice.com] <div style="float:right;font-size:90%;" class="plainlinks">[{{SERVER}}{{localurl:Vikitekstid:Otsi_raamatut|action=edit}} Redigeeri nimekirja]</div> 90 154 2006-06-21T03:41:28Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA=Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt |PILT= |ALLIKAS=[http://dea.nlib.ee/index.php?tlid=1&bday=29&bmon=9&byea=1939&snum=&eday=29&emon=9&eyea=1939&search=2 Postimees 29.09.1939] |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=kontrollitud }} == Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt == Moskvas, 29.09.1939 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu ühelt poolt ja Eesti Vabariigi President teiselt poolt, soovides arendada sõbralikke suhteid, mis on jalule seatud 2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud rahulepinguga ja mis on rajatud sõltumatu riikluse olemasolule ja teise osalise sisemistesse asjusse mittesegamisele; tunnustades, et 2. veebruari 1920. aasta rahuleping ja 4. mai 1932. aasta mittekallaletungi- ja konfliktide rahuliku lahendamise pakt on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks aluseks; olles veendunud, et kummagi lepinguosalise huvides on vastastikuse julgeoleku kindlustamise täpsete tingimuste määritlemine; pidasid vajalikuks sõlmida endi vahel järgnev vastastikuse abistamise pakt ja määrasid seks oma volinikeks: Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium — rahvakomissaride nõukogu esimehe ja väliskomissar Molotovi. Eesti Vabariigi President — välisminister Selteri, kes leppisid kokku alljärgnevas: === Artikkel 1. === Mõlemad lepinguosalised kohustuvad teineteisele osutama igasugust vastastikust abi, selle hulgas ka sõjalist, otsese kalleletungi või kallaletungiähvarduse korral mõne Euroopa suurriigi poolt lepinguosalise Balti mere merepiiridele või nende maapiride läbi Läti territooriumi, samuti artikkel 3. mainitud baasidele. === Artikkel 2. === Nõukogude Liit kohustub Eesti sõjaväele andma abi relvade ja teiste sõjamaterjalidega soodustatud tingimustel. === Artikkel 3. === Eesti Vabariik kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ja Paldiski linnas baase sõjalaevastikule ja teatav arv lennuvälju lennuväele rendi alusel sobiva hinnaga. Baaside ja lennuväljade täpsed kohad eraldatakse ja nende piirid määratakse vastastikusel kokkuleppel. Merebaaside ja lennuväljade kaitsmise huvides on Nõukogude Liidul õigus baaside ja lennuväljade alla määratud sektoreis pidada oma arvl täpselt piiratud arvul Nõukogude maa- ja õhujõude, milliste maksimaalne arv määratakse kindlaks erileppega. === Artikkel 4. === Mõlemad lepinguosalised kohustuvad mitte sõlmima mingisuguseid liite ja mitte osa võtma koalitsioonidest, mis on sihitud ühe lepinguosalise vastu. === Artikkel 5. === Käesoleva pakti elluviimine ei tohi mingil viisil riivata lepinguosalise suveräänseid õigusi, eriti nende majandusllikku süsteemi ja riiklikku struktuuri. Sektorid, mis on määratud baaside ja lennuväljade (artikkel 3) alla, jäävad eesti Vabariigi territooriumiks. === Artikkel 6. === Käesolev pakt hakkab kehtima ratifitseerimiskirjade vahetamisega. See vahetus teostub Tallinnas 6 päeva kestel käesoleva pakti allakirjutamise päevast arvates. Käesolev pakt on kehtiv 10 aastat, kusjuures juhul, kui üks lepinguosalistest ei pea vajalikuks käesolevat pakti üles ütelda aasta enne tähtaja lõppu, tema kestus pikeneb automaatselt järgnevaks 5 aastaks. === Artikkel 7. === Käesolev pakt on kokku seatud kahes algtekstis, eesti ja vene keeles, Moskvas 28. semptembril 1939.a. Alla kirjutanud V. M. Molotov. K. Selter. 91 133 2006-06-19T19:38:39Z WikedKentaur 5 {{Autorid indeks}} [[Kategooria:Autorid]] 92 1818 2006-09-13T19:59:26Z Zumg 18 robot Adding: [[hr:Kategorija:Autori]], [[sr:Категорија:Српски књижевници]], [[tr:Kategori:Yazarlar dizini]] {{Autorid indeks}} [[Kategooria:!JuurKategooria]] [[ca:Categoria:Autors]] [[cs:Kategorie:Autoři]] [[de:Kategorie:Autoren]] [[el:Κατηγορία:Συγγραφείς]] [[en:Category:Authors]] [[es:Categoría:Índice de autores]] [[fr:Catégorie:Auteurs]] [[hr:Kategorija:Autori]] [[it:Categoria:Autori]] [[la:Categoria:Scriptor]] [[nl:Categorie:Auteur]] [[pl:Kategoria:Autorzy]] [[pt:Categoria:Autores]] [[ro:Categorie:Autori]] [[ru:Категория:Авторы]] [[sr:Категорија:Српски књижевници]] [[sv:Kategori:Författare]] [[tr:Kategori:Yazarlar dizini]] [[zh:Category:作者]] [[zh-min-nan:Category:Chok-chiá]] 93 129 2006-06-19T19:14:38Z WikedKentaur 5 [[Kategooria:!JuurKategooria]] 94 1817 2006-09-13T19:47:00Z Zumg 18 robot Adding: [[fi:Luokka:Wikiaineisto]], [[la:Categoria:Categoriae]], [[tr:Kategori:Ana kategoriler]] See kategooria koondab põhikategooriaid. [[ca:Categoria:Principal]] [[cs:Kategorie:Kategorie]] [[de:Kategorie:!Hauptkategorie]] [[en:Category:Categories]] [[es:Categoría:Principal]] [[fi:Luokka:Wikiaineisto]] [[fr:Catégorie:Principale]] [[it:Categoria:Categorie]] [[la:Categoria:Categoriae]] [[nl:Categorie:Alles]] [[pl:Kategoria:Wikiźródła]] [[pt:Categoria:Categorias]] [[ro:Categorie:Categorii]] [[ru:Категория:Всё]] [[sr:Категорија:Основне категорије]] [[sv:Kategori:Topp]] [[tr:Kategori:Ana kategoriler]] [[zh:Category:Categories]] [[zh-min-nan:Category:Chóng lūi-pia̍t]] 95 138 2006-06-19T20:01:10Z WikedKentaur 5 {|border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align: center; background-color:#efefef; width: 100%;" |+ [[:Kategooria:Autorid|Autorid Vikitekstides]] |- | [[:Kategooria:Autorid-A|A]] | [[:Kategooria:Autorid-B|B]] | [[:Kategooria:Autorid-C|C]] | [[:Kategooria:Autorid-D|D]] | [[:Kategooria:Autorid-E|E]] | [[:Kategooria:Autorid-F|F]] | [[:Kategooria:Autorid-G|G]] | [[:Kategooria:Autorid-H|H]] | [[:Kategooria:Autorid-I|I]] | [[:Kategooria:Autorid-J|J]] | [[:Kategooria:Autorid-K|K]] | [[:Kategooria:Autorid-L|L]] | [[:Kategooria:Autorid-M|M]] | [[:Kategooria:Autorid-N|N]] | [[:Kategooria:Autorid-O|O]] | [[:Kategooria:Autorid-P|P]] |- | [[:Kategooria:Autorid-Q|Q]] | [[:Kategooria:Autorid-R|R]] | [[:Kategooria:Autorid-S|S]] | [[:Kategooria:Autorid-Š|Š]] | [[:Kategooria:Autorid-Z|Z]] | [[:Kategooria:Autorid-Ž|Ž]] | [[:Kategooria:Autorid-T|T]] | [[:Kategooria:Autorid-U|U]] | [[:Kategooria:Autorid-V|V]] | [[:Kategooria:Autorid-W|W]] | [[:Kategooria:Autorid-Õ|Õ]] | [[:Kategooria:Autorid-Ä|Ä]] | [[:Kategooria:Autorid-Ö|Ö]] | [[:Kategooria:Autorid-Ü|Ü]] | [[:Kategooria:Autorid-X|X]] | [[:Kategooria:Autorid-Y|Y]] |} <noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 96 136 2006-06-19T19:56:24Z WikedKentaur 5 '''Artiklit pealkirjaga "$1" ei ole.''' Te võite [[:$1|selle artikli luua]]. 97 144 2006-06-19T22:03:53Z WikedKentaur 5 http://www.nlib.ee/1693 ---- {| class="wikitable" ! width="40%" | ! width="40%" |Kirjandus |- valign="top" | *'''[[:Kategooria:Üldteadused, Informaatika|Üldteadused, Informaatika]]''' UDK 0 **[[:Kategooria:Üldteatmeteosed|Üldteatmeteosed]] UDK 030 *'''[[:Kategooria:Filosoofia|Filosoofia]]''' UDK 1 **[[:Kategooria:Psühholoogia|Psühholoogia]] UDK 159.9 *'''[[:Kategooria:Religioon, Teoloogia|Religioon, Teoloogia]]''' UDK 2 *'''[[:Kategooria:Ühiskonnateadused|Ühiskonnateadused]]''' UDK 3 **[[:Kategooria:Õigus, Õigusteadus|Õigus, Õigusteadus]] UDK 34 *'''[[:Kategooria:Loodus- ja täppisteadused|Loodus- ja täppisteadused]]''' UDK 5 **[[:Kategooria:Matemaatika|Matemaatika]] **[[:Kategooria:Astronoomia, Geodeesia|Astronoomia, Geodeesia]] **[[:Kategooria:Füüsika|Füüsika]] **[[:Kategooria:Keemia, Mineraloogia|Keemia, Mineraloogia]] **[[:Kategooria:Geoloogia, Klimatoloogia, Paleontoloogia|Geoloogia, Klimatoloogia, Paleontoloogia]] **[[:Kategooria:Bioloogia, Botaanika, Zooloogia|Bioloogia, Botaanika, Zooloogia]] *'''[[:Kategooria:Rakendusteadused, Meditsiin, Tehnika|Rakendusteadused, Meditsiin, Tehnika]]''' UDK 6 *'''[[:Kategooria:Kunst, Meelelahutused, Sport|Kunst, Meelelahutused, Sport]]''' UDK 7 *'''[[:Kategooria:Filoloogia, Ilukirjandus|Filoloogia, Ilukirjandus]]''' UDK 8 *'''[[:Kategooria:Geograafia, Ajalugu|Geograafia, Ajalugu]]''' UDK 9 | *'''[[:Kategooria:Kirjad|Kirjad]]''' *'''[[:Kategooria:Draama|Draama]]''' **[[:Kategooria:Komödien|Komöödiad]] **[[:Kategooria:Tragödien|Tragöödiad]] *'''[[:Kategooria:Eepika|Eepika]]''' **[[:Kategooria:Anektoodid|Anektoodid]] **[[:Kategooria:Eeposed|Eeposed]] **[[:Kategooria:Jutustused|Jutustused]] **[[:Kategooria:Lastekirjandus|Lastekirjandus]] **[[:Kategooria:Lühijutud|Lühijutud]] **[[:Kategooria:Muinasjutud|Muinasjutud]] **[[:Kategooria:Novellid|Novellid]] **[[:Kategooria:Romaanid|Romaanid]] **[[:Kategooria:Valmid|Valmid]] *'''[[:Kategooria:Kõned|Kõned]]''' *'''[[:Kategooria:Lüürika|Lüürika]]''' **[[:Kategooria:Eleegiad|Eleegiad]] **[[:Kategooria:Haikud|Haikud]] **[[:Kategooria:Hümnid|Hümnid]] **[[:Kategooria:Oodid|Oodid]] **[[:Kategooria:Sonetid|Sonetid]] **[[:Kategooria:Vabavärsiline luule|Vabavärsiline luule]] *'''[[:Kategooria:Esseistika|Esseistika]]''' *'''[[:Kategooria:Artiklid|Artiklid]]''' *'''[[:Kategooria:Arvustused|Arvustused]]''' *'''[[:Kategooria:Biograafiad|Biograafiad]]''' *'''[[:Kategooria:Rahvapärimus|Rahvapärimus]]''' |} 99 143 2006-06-19T21:58:02Z WikedKentaur 5 /* wikitable/prettytable class for skinning normal tables */ table.wikitable, table.prettytable { margin: 1em 1em 1em 0; background-color: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size:95%; empty-cells:show; } table.wikitable th, table.wikitable td, table.prettytable th, table.prettytable td { border: 1px #aaaaaa solid; padding: 0.1em 0.3em; } table.wikitable th, table.prettytable th { background-color: #e9e9e9; text-align: center; padding: 0.2em 0.4em; } table.wikitable caption, table.prettytable caption { margin-left: inherit; margin-right: inherit; } 100 180 2006-06-21T05:02:10Z WikedKentaur 5 <div> {|width="280px" style="margin:0;margin-left:0.5em;margin-bottom:0.5em;" align="right" |- | {|width="100%" border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="border-collapse:collapse; border-style:1px solid; border-color:#AAAAAA; background-color:#fff; font-size:100%; color:#191919" |- ! colspan="2" bgcolor="#f9f9f9" | Lühiandmed |- valign="top" {{HideIfEmpty|{{{AUTOR|}}}}} | width="40%" | Autor: || width="60%" | '''{{{AUTOR}}} ''' |- valign="top" | Pealkiri: || '''{{{PEALKIRI}}}''' |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{ALAPEALKIRI|}}}}} | Alapealkiri: || {{{ALAPEALKIRI}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{KIRJASTAJA|}}}}} | Kirjastaja: || {{{KIRJASTAJA}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{TRÜKK|}}}}} | Auflage: || {{{TRÜKK}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{VALMIMISAASTA|}}}}} | Valmimisaasta: || {{{VALMIMISAASTA}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{ILMUMISAASTA|}}}}} | Ilmumisaasta: || {{{ILMUMISAASTA}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{ILMUMISKOHT|}}}}} | Ilmumiskoht: || {{{ILMUMISKOHT}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{TÕLKIJA|}}}}} | Tõlkija: || {{{TÕLKIJA}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{ORIGINAALPEALKIRI|}}}}} | Originaalpealkiri: || |{{{ORIGINAALPEALKIRI}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{ORIGINAALALAPEALKIRI|}}}}} | Originaalalapealkiri: || {{{ORIGINAALALAPEALKIRI}}} |-valign="top" | Allikas: || {{{ALLIKAS}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{KIRJELDUS|}}}}} | Lühikirjeldus: || {{{KIRJELDUS}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{VARIA|}}}}} | colspan="2" | {{{VARIA}}} |-valign="top" {{HideIfEmpty|{{{VIKIPEEDIA|}}}}} | colspan="2" | <center> [[Pilt:Wikipedia-logo.png|20px]] [[w:{{{VIKIPEEDIA}}}|Artikkel Vikipeedias]]</center> |- {{HideIfEmpty|{{{KORREKTUUR|}}}}} ! colspan="2" bgcolor="#f9f9f9" | Korrektuur |- {{HideIfEmpty|{{{BEARBEITUNGSSTAND|}}}}} |colspan="2" align="center"|{{SeisK|{{{KORREKTUUR}}}}} |- {{HideIfEmpty|{{{KORREKTUUR|}}}}} |colspan="2" style="background-color: #f3f3f3; align="justify" |{{Seis|{{{KORREKTUUR}}}}} |- {{HideIfEmpty|{{{PILT|}}}}} ! colspan="2" bgcolor="#f9f9f9" | Pilt |- {{HideIfEmpty|{{{PILT|}}}}} | colspan="2" | <center>[[Pilt:{{{PILT}}}|180px]]</center> |- {{HideIfEmpty|{{{LITSENTS|}}}}} | Originaalteksti litsents: || {{{LITSENTS}}} |} |}</div><includeonly>[[Kategooria:Teosed]]</includeonly> <noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 101 182 2006-06-21T05:08:24Z WikedKentaur 5 <includeonly><span style="{{{{{1}}}/värv}}">{{switch |{{{1|}}} |case: allikata='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: Allikata='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: ilma allikata='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: kontrollimata='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: kontrollitud='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: valmis='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: skänneerimisvead='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: osaliselt kontrollitud='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: probleemne='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |case: tekst poolik='''{{{1}}}'''{{{{{1}}}_K}} [[Kategooria:Korrektuur:{{{1}}}]] |default='''teadmata'''<!--[[Kategooria:Korrektuur:teadamata]]-->&nbsp; }}</span></includeonly> <noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 102 155 2006-06-21T03:51:45Z WikedKentaur 5 <span style="{{{{{1}}}/värv}}; font-size:80%; height:1px ">{{switch |{{{1|}}} |case: allikata={{{{{1}}}/tekst}} |case: Allikata={{{{{1}}}/tekst}} |case: kontrollimata={{{{{1}}}/tekst}} |case: kontrollitud={{{{{1}}}/tekst}} |case: valmis={{{{{1}}}/tekst}} |case: probleemne={{{{{1}}}/tekst}} |case: skänneerimisvead={{{{{1}}}/tekst}} |case: osaliselt kontrollitud={{{{{1}}}/tekst}} |case: tekst poolik={{{{{1}}}/tekst}} |default=<div style=" color:##0000CD; ">Märkus: andmeid teksti korrektuuri kohta ei ole lisatud.</div> }} </span> <noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 103 151 2006-06-21T03:27:10Z WikedKentaur 5 {{{case: {{{1|}}}|{{{default|}}}}}}<noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 104 1707 2006-08-28T19:54:06Z WikedKentaur 5 == kasutamine == {| border="0" valign="top"| |- ||väljanimi: || || kirjeldus |- ||'''AUTOR'''= || '''J''' || |- ||'''PEALKIRI'''= || '''J''' || |- |'''ALAPEALKIRI'''=|| o || |- |'''KIRJASTAJA'''=|| o || |- |'''TRÜKK'''=|| o || |- |'''VALMIMISAASTA'''=|| o || |- |'''ILMUMISAASTA'''=|| o || |- |'''ILMUMISKOHT'''=|| o || |- |'''TÕLKIJA'''=|| o || |- |'''ORIGINAALPEALKIRI'''=|| o || |- |'''ORIGINAALALAPEALKIRI'''=|| o || |- |'''VIKIPEEDIA'''=|| o || Artikkel Vikipeedias. |- |'''PILT'''=|| o || Pildifaili nimi. |- |'''ALLIKAS'''=|| o || teksti allikas, kas URL või trükiväljaanne |- |'''KIRJELDUS'''=|| o || teksti lühikirjeldus |- |'''VARIA'''=|| o || täiendav info |- |valign="top"|'''KORREKTUUR'''= |valign="top"| o || teksti töötlusjärgu kirjeldus <br /> üks järgnevaist: :*'''allikata''', puudub viide allikale :*'''tekst poolik''', tekst pole täielik :*'''kontrollimata''', kontrollimata tekst :*'''osaliselt kontrollitud''', osa tekstist on üle kontrollitud :*'''kontrollitud''', teksti esmane korrektuurlugemine on tehtud :*'''valmis''', tekst on ka teist korda üle kontrollitud :*'''probleemne''', tekst pole üheselt tuvastatav :*'''skänneerimisvead''', teksti skänneering pole loetav |} <pre> {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} </pre> == arutelu == 105 156 2006-06-21T04:00:35Z WikedKentaur 5 Puuduvad andmed teksti allika kohta. Lisa teksti allikas. 106 160 2006-06-21T04:04:26Z WikedKentaur 5 color:#a00 107 158 2006-06-21T04:02:20Z WikedKentaur 5 color:#a00 108 159 2006-06-21T04:04:04Z WikedKentaur 5 Tekstile ei ole korrektuur-lugemist tehtud. 109 161 2006-06-21T04:05:49Z WikedKentaur 5 color:#696 110 162 2006-06-21T04:07:48Z WikedKentaur 5 Tekstile on esmane korrektuur-lugemine tehtud. 111 176 2006-06-21T04:57:34Z WikedKentaur 5 Tekstile on korrektuurlugemine tehtud ning tekst järgib allika teksti. Kui tekstis on siiski vigu, siis märgi need [[Arutelu:{{PAGENAME}}|arutelulehele]]. 112 165 2006-06-21T04:15:08Z WikedKentaur 5 color:#696 113 166 2006-06-21T04:16:05Z WikedKentaur 5 color:#500 114 167 2006-06-21T04:18:52Z WikedKentaur 5 Tekstile on tehtud korrektuurlugemine, kuid tekstis on veel vastuolusid. Lähemalt vaata [[Arutelu:{{PAGENAME}}|aruteleulehelt]]. 115 168 2006-06-21T04:21:48Z WikedKentaur 5 Teksti skänneering on vigane ning tekst pole tuvastatav, võimalusel lisa uus skänneering. 116 169 2006-06-21T04:22:18Z WikedKentaur 5 color:#a00 117 170 2006-06-21T04:23:22Z WikedKentaur 5 color:#fA0 118 171 2006-06-21T04:25:15Z WikedKentaur 5 Tekst on osaliselt kontrollitud, täpsemalt vaata [[Arutelu:{{PAGENAME}}|arutelulehelt]]. 119 172 2006-06-21T04:27:29Z WikedKentaur 5 Tekst on poolik, aita seda teksti vastavalt allikale täiendada. 120 173 2006-06-21T04:27:56Z WikedKentaur 5 color:#a00 121 175 2006-06-21T04:47:35Z WikedKentaur 5 [[Kategooria:!JuurKategooria]] 122 190 2006-06-21T16:28:12Z WikedKentaur 5 [[Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest (RT 1918, 1)]] moved to [[Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest]] #REDIRECT [[Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest]] 123 194 2006-06-21T16:35:23Z WikedKentaur 5 [[Päästekomitee päevakäsk Ajutise Valitsuse loomisest (RT 1918, 1)]] moved to [[Päästekomitee päevakäsk Ajutise Valitsuse loomisest]] #REDIRECT [[Päästekomitee päevakäsk Ajutise Valitsuse loomisest]] 124 203 2006-06-21T17:26:28Z WikedKentaur 5 <small>Kuvatakse {{PLURAL:$1|üks kategoorias olev artikkel|$1 kategoorias olevat artiklit}}.</small> 125 202 2006-06-21T17:25:17Z WikedKentaur 5 Artiklid kategooriast "$1" 126 266 2006-06-28T21:04:11Z WikedKentaur 5 Sellel kategoorial on {{PLURAL:$1|üks allkategooria|$1 allkategooriat}}. 127 209 2006-06-21T17:58:00Z WikedKentaur 5 jätk 129 edit=sysop:move=sysop 213 2006-06-21T21:13:55Z WikedKentaur 5 Protected "[[Pilt:Wiki.png]]" [edit=sysop:move=sysop] 130 218 2006-06-21T21:58:00Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Manifest kõigile Eestimaa rahvastele |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA=Manifest kõigile Eestimaa rahvastele |PILT= |ALLIKAS=Riigi Teataja nr 1, 27.11.1918 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=valmis }} '''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele.''' Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma". Nüüd on see aeg käes. Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõige pealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta. Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda: Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratiliseks vabariigiks. Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamuses põliselt asumas. Vabariigi piiride lõpulik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud. Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim &nbsp; E&nbsp;e&nbsp;s&nbsp;t&nbsp;i&nbsp;m&nbsp;a&nbsp;a &nbsp; P&nbsp;ä&nbsp;ä&nbsp;s&nbsp;t&nbsp;m&nbsp;i&nbsp;s&nbsp;e &nbsp; K&nbsp;o&nbsp;m&nbsp;i&nbsp;t&nbsp;e&nbsp;e &nbsp; näol. Kõigi naabririikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlasti, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse. E&nbsp;e&nbsp;s&nbsp;t&nbsp;i &nbsp; s&nbsp;õ&nbsp;j&nbsp;a&nbsp;v&nbsp;ä&nbsp;g&nbsp;i &nbsp; vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseeritakse. Kuni &nbsp; E&nbsp;e&nbsp;s&nbsp;t&nbsp;i &nbsp; A&nbsp;s&nbsp;u&nbsp;t&nbsp;a&nbsp;v &nbsp; K&nbsp;o&nbsp;g&nbsp;u, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionaalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valitsemise korra lõplikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses &nbsp; j&nbsp;ä&nbsp;r&nbsp;g&nbsp;m&nbsp;i&nbsp;s&nbsp;t&nbsp;e &nbsp; j&nbsp;u&nbsp;h&nbsp;t&nbsp;m&nbsp;õ&nbsp;t&nbsp;e&nbsp;t&nbsp;e &nbsp; järele peab käima: 1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. 2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonomia õigused. 3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama. 4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik politilised vangid tulevad otsekohe vabastada. 5. Linna- ja maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jatkama. 6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal. 7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialdastel demokratlistel alustel. E&nbsp;e&nbsp;s&nbsp;t&nbsp;i&nbsp;! &nbsp; Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks. ::Su üle Jumal valvaku ::Ja võtku rohkest õnnista, ::Mis iial ette võtad sa, ::Mu kallis isamaa! :Elagu iseseisev demokratiline Eesti vabariik! :Elagu rahvaste rahu! :Tallinnas, 24. veebr. 1918. ::E&nbsp;e&nbsp;s&nbsp;t&nbsp;i &nbsp; M&nbsp;a&nbsp;a&nbsp;p&nbsp;ä&nbsp;e&nbsp;v&nbsp;a &nbsp; V&nbsp;a&nbsp;n&nbsp;e&nbsp;m&nbsp;a&nbsp;t&nbsp;e &nbsp; N&nbsp;õ&nbsp;u&nbsp;k&nbsp;o&nbsp;g&nbsp;u. 131 223 2006-06-22T17:10:29Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Tartu rahu |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI=Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA=Tartu rahu |PILT=Tartu rahu tiitelleht.jpg |ALLIKAS=[http://riigi.arhiiv.ee/index.php?lang=est&content=naitused-7-0&parent_btn=menu_11 Riigi arhiiv: Tartu rahuleping] |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=osaliselt kontrollitud }} == Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel == EESTI ühelt poolt ning VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks: EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS — Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA, Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP'i, Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN'i, Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja Kindral-Staabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS'i ja VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU — Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja Kasakate Saadikute Nõukogu Täidesaatva Kesk- Komitee liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY. Nimetatud volinikud, kokku tulnud Tartus, leppisid, pärast vastastikust volituste ettenäitamist, mis tarvilikus vormis kokkuseatuteks ning täitsa korras olevateks tunnistati, järgnevas kokku: === ARTIKKEL I. === Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord. === ARTIKKEL II. === Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu. === ARTIKKEL III. === 1. Riigi piir Eesti ja Venemaa vahel läheb: Narva lahest üks verst lõuna pool Kalameeste majast Ropscha küla peale, edasi Mertvitskaja jõekest ning Rossoni jõge mööda Ilkino külani, Ilkino külast ühe versta kauguselt lääne pool Keikino küla, poole versta kauguselt lääne pool Isvosi küla Kobõljaki küla peale, Schtschutschka jõesuu, Krivaja Luka küla, Peltschurki karjamõis, Vtroja jõe kolme algharu kokkujooksu-koht, Kuritscheki küla lõunapoolne serv ühes selle maadega, sirge joon Peipsi järve keskkohta, kesk Peipsi järve ühe versta kauguselt ida pool Piirisaart (Porka), edasi järve kitsuste keskkohta mööda kuni Salu saareni; kitsuse keskkohalt Salu saare juurest edasi Talabski saarte ja Kamenka saare vahelise kitsuse keskkohta, lääne poolt Poddubje küla (Pihkva järve lõunakaldal), raudtee vahihoone Grjadischtsche küla juures, lääne poolt Schahintsõi küla, ida poolt Novaja küla, Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt pooleteise versta kauguselt lõuna pool metsavahi maja (mis Glõbotschinast põhja pool), Sprechtitschi küla ja Kudepi karjamõis. <small>Märkus 1. käesolevas artiklis kirjeldatud piirid on märgitud punase värviga selle artikli esimest lisa moodustaval kaardil (mõõt kolm versta tollis).<br> Lahkumineku korral teksti ja kaardi vahel on otsustav tähtsus tekstil.</small> <small>Märkus 2. Riigipiiride ajamist mõlemate lepinguosaliste vahel ja piirimärkide ülesseadmist toimetab eriline piiri segakomisjon ühesuuruse liikmete arvuga kummaltki poolt. Tõeliku piiri ajamise juures otsustatakse nende asundatud paikade kuuluvus, mille üle see piir läheb, ühe või teise lepinguosalise territooriumi külge, ülemalmainitud komisjoni poolt etnograafiliste, majandusliste ning majapidamisse puutuvate tundemärkide järele.</small> 2. Eesti territoorium ida pool Naroova jõge, Naroova jõgi ja Naroova jõe saared, samuti kogu maariba lõuna pool Pihkva järve, ülemalnimetatud riigipiiri ning Borok-Smolni-Belkova-Sprechtitschi külade joone vahel, loetakse sõjalises suhtes neutraalseteks kuni esimese jaanuarini ükstuhat ükssada kakskümmend kaks. Eesti riik kohustub mitte mingisuguseid sõjavägesid pidama neutraalsel maaribal peale nende, mis piirivalveks ja korra alalhoidmiseks vajaduslikud, ja mitte suuremal arvul, kui selle artikli II lisas on ette nähtud, kindlustusi ega vaatlemispunktisid seal mitte rajama, sõjalisi ladusid mitte asutama, olgu missuguse sõjalise ehk tehnilise varandusega tahes, peale lepingus lubatud väeosadele tarvisminevate, ja samuti baasisid ega ladusid mitte sisse seadma, olgu missuguste laevade ehk õhulaevastiku jaoks tahes. 3. Venemaa kohustub oma poolt kuni esimese jaanuarini ükstuhat ükssada kakskümmend kaks Pihkva sihil lääne pool joont — Velikaja jõesuu läänekallas, Sivtseva küla, Luhnova küla ja Sprechtitschi küla — sõjavägesid mitte pidama, peale nende, mis piirivalveks ja korra alalhoidmiseks vajaduslikud, ja mitte suuremal arvul, kui selle artikli II lisas on ette nähtud. 4. Lepinguosalised kohustuvad mitte pidama Peipsi ning Pihkva järvedel sõjariistadega varustatud laevu. ==== Lisa I. ==== ([[:Pilt:Tartu rahu kaart 1920.jpg|Kaart.]] ) ==== Lisa II. ==== Mõlemad lepinguosalised kohustuvad: 1. Viima kahekümnekaheksandaks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist maakohas Soome lahe ja Schtschutschka jõesuu vahel oma sõjaväed riigipiirini oma territooriumile. 2. Viima oma territooriumile neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist oma sõjaväed ühes kogu materjaaljagude, varanduse ja ladudega neutraalribadest ja -zoonidest, kus neid artikkel III p. 2. ja 3. põhjal, peale piirivalve ja korrakaitsevägede, ei tule pidada. 3. Välja viima neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist Peipsi ja Pihkva järvedest artikkel III p. 4. täitmiseks sõjariistadega varustatud laevad ehk neilt maha võtma suurtükid, miiniaparaadid ja abinõud miinitõkete väljapanemiseks ning igasugused võitlustagavarad. 4. Neutraalribades ja -zoonides, kus sõjavägesid ei tule pidada, hoidma piirivalve teenistuses esimesel kuuel kuul, pärast rahulepingu ratifitseerimist mitte üle neljakümne inimese, pärast seda mitte üle kolmekümne inimese iga riigipiiri-versta kohta, kusjuures luba on piirile üles seada okastraataedu. Sisemise korra alalhoidmiseks ei tohi pidada üle viiesaja inimese igas maaribas ehk zoonis. 5. Tollivalveks Peipsi ja Pihkva järvedel mitte pidama muid kui vahilaevu, mis on varustatud mitte suuremate kui neljakümneseitsme-millimeetrise kaliibri suurtükkidega ning kuulipildujatega, mitte üle kahe suurtüki ja kahe kuulipilduja iga laeva kohta, kusjuures nende laevade arv ei tohi olla üle viie. === ARTIKKEL IV. === Eesti territooriumil elavate mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järele käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad peavad optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma, kuid hoiavad alal õigused liikumata varanduste peale ja on õigustatud kaasa võtma oma liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul ja neilsamadel tingimustel Eesti kodakondsust. Selle ja teise poole Valitsus on õigustatud keelduma neid oma kodakondsusesse vastu võtmast. <small>Märkus. Kahtluse tekkimise korral mõistetakse Eesti soost isikute all isikuid, kes ise või kelle vanemad olid praegu Eestit moodustaval territooriumil kogukondade või seisusliste asutuste hingekirjades.</small> === ARTIKKEL V. === Kui Eesti alaline neutraliteet rahvusvaheliselt tunnustatakse, siis kohustub Venemaa ka oma poolt seda neutraliteeti pidama ning selle neutraliteedi alalhoidmise tagamisest osa võtma. === ARTIKKEL VI. === Mõlemad lepinguosalised kohustuvad Soome lahe rahvusvahelise neutraliseerimise korral tähendatud neutralisatsiooniga neil tingimustel ühinema, mis kõigi asjast huvitatud riikide osavõttel välja töötatud ning vastavate rahvusvaheliste aktidega kindlaks määratud; samuti ka oma mereväe jõud, ehk osa neist, kui seda peaks tähendatud rahvusvahelises kokkuleppes määratama, selle rahvusvahelise kokkuleppe nõuetele vastavasse seisukorda seadma. === ARTIKKEL VII. === Mõlemad lepinguosalised kohustuvad: 1. Igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teise lepinguosalisega tegelikult sõjajalal ei seisa; samuti oma territooriumi piirides ära keelama meeskonna kogumise ning mobiliseerimise seesuguste riikide, kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega. 2. Neilt lepinguosaliste riikide territooriumidel viibivatelt maaväe osadelt ning mereväe jõududelt, kes kuni esimese oktoobrini ükstuhat üheksasada üheksateist nende riikide Valitsusele ei allunud, sõjariistad ära võtma; kõike maa- ja mereväe varandust, suurtükiväe- ning intendandi- (peale toitluse ja asjaliste), inseneri- ja õhusõidu-materjaalisid, see on, suurtükka, kuulipildujaid, püssa, raidsõjariistu, laske-tagavarasid, aeroplaanisid, soomusautosid, tankisid, soomusrongisid ja muud sõjalist varandust, mis tähendatud maaväe osade ning mereväe jõudude omad, kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks neutraliseerima ning immobiliseerima, välja arvatud see sõjaline varandus ning need tehnilised vahendid, mis lepinguosaliste või teiste riikide omad ning tähendatud väeosadele ja jõududele tarvitamiseks antud, kusjuures teiste riikide sõjaline varandus ning materjaalid kuue kuu jooksul selle rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates välja tulevad vedada. Sõjariistade äravõtmine ülalnimetatud maa- ja mereväe jõududelt, kui ka mainitud sõjaväeladude ja Valitsusele alluvate vägede kogu sõjavaranduse ning tehniliste vahendite immobiliseerimine ja neutraliseerimine peavad olema lõpetatud: esimesed kolmkümmend protsenti kõigist neist maa- ja mereväe jõududest ning varandusest, mis immobiliseerimisele ning neutraliseerimisele tulevad, seitsme päeva jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates, hiljemini aga igal järgneval nädalal kolmkümmend viis protsenti kõigest tähendatud määrast. 3. Valitsustele mitte alluvate sõjavägede soldatitele ja komando koosseisule, kellelt eelmise (2.) punkti põhjal sõjariistad ära tulevad võtta, ära keelama lepinguosaliste valitsusvägedesse astumast, üks kõik mis kujul, muu seas ka vabatahtlikkudena, välja arvatud: a) Eesti rahvusest isikud, kes väljaspool Eesti piiri elasid, kuid Eesti kodakondsust opteerivad; b) mitte Eesti rahvusest isikud, kes kuni esimese maini ükstuhat üheksasada üheksateist Eesti territooriumil asusid, kuid Venemaa kodakondsust ei opteeri; c) mitte Eesti rahvusest isikud, kes Venemaa kodakondsust ei opteeri ja kes kuni kahekümne teise novembrini ükstuhat üheksasada üheksateist Eesti Valitsuse vägedes teeninud. Alampunktide a, b ja c all ülesloetletud liikide hulka kuuluvatel isikutel on õigus Eesti Valitsuse vägedesse astuda. 4. a) Riikidele, kes teise poolega tegelikult sõjajalal seisavad, ja organisatsioonidele ning rühmadele, kes endile sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega eesmärgiks seavad, ära keelama oma sadamate kaudu ja territooriumi mööda kõige selle vedu, mida teisele lepinguosalisele kallaletungimiseks võidaks kasutada, nagu: niisuguste riikide, organisatsioonide ja rühmade sõjariistus jõud, sõjaline varandus, sõjatehnilised vahendid ning materjaalid, samuti suurtükiväe-, intendandi-, inseneri- ja õhusõidumaterjaalid. b) Peale rahvusvahelises õiguses ettenähtud juhtumiste ära keelama igasuguste sõjalaevade, suurtüki- ja miinipaatide jne. läbilaskmise ja nende viibimise oma territoriaalvetes, kui nad niisuguste organisatsioonide või rühmade omad, kes oma ülesandeks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega, või riikide päralt, kes teise lepinguosalisega sõjajalal seisavad, ja kui nende eesmärgiks on teisele lepinguosalisele kallaletungimine, ning kui tähendatud otstarve teatavaks on saanud sellele lepinguosalisele, kellele need territoriaalveed ja sadamad kuuluvad. 5. Oma territooriumil mitte mingisuguste organisatsioonide ega rühmade moodustamist ega viibimist lubama, kes teise lepinguosalise kogu või osa territooriumi valitsuseks olla pretendeerivad, samuti ka mitte lubama nende organisatsioonide ja rühmade esituste ega ametlikkude isikute viibimist, kelle eesmärgiks on teise lepinguosalise Valitsuse kukutamine. 6. Lepinguosaliste Valitsused kohustuvad ühel ajal rahulepingu ratifikatsioonide vahetamisega vastamisi andmed ette panema Valitsustele mitte alluvate: vägede seisukorra, nende sõjaliste (nii liikuvate, kui liikumata) ladude ja sõjalise ning tehnilise varanduse kohta, mis sõjalise tegevuse seismapanemise lepingu tegemise silmapilgul, see tähendab, kolmekümne esimesel detsembril ükstuhat üheksasada üheksateist nende territooriumil leidusid. 7. Kõigi vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse segakomisjon, mille kokkuseade, õigused ja kohustused kindlaks määrab juhatuskiri, mis selle artikli lisas avaldatud. ==== Lisa. ==== JUHATUSKIRI artikkel VII punkt 7. põhjal asutatavale segakomisjonile. 1. Artikkel VII ettenähtud vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse mõlemate lepinguosaliste esitajatest segakomisjon. 2. Komisjoni hulka kuulub kummaltki poolt neli isikut, nimelt: esimees, kaks sõja- ja üks mereametkonna esitaja. 3. Komisjoni peale pannakse kõigi artikkel VII p. 2. tähendatud tingimuste täitmise faktiline järelvalve selle juhatuskirja alamaljärgnevate punktide korras ning tähtaegadel, mis samas punktis näidatud. <small>Märkus. Teated artikkel VII punkt 3. järele antakse komisjonile, kui seda tärgata võivate lahkuminekute selgitamiseks vaja läheb, vastavate Valitsuste kaudu.</small> 4. Komisjon saab vastavalt Valitsuselt ehk viimase poolt juhatatud kohalistelt organitelt kõik tarvilikud teated sõjaliste tagatiste tingimuste täitmise asjus. 5. Tõepärase kontrolli teostamiseks sõjaliste tagatiste täitmise suhtes on komisjonil eelmises (4.) punktis tähendatud teadete põhjal õigus neid teateid koha peal faktiliselt järele katsuda ning, kui seda vaja peaks olema, kohale sõites kõike, mis artikkel VII p. 2. nimetatud, järele vaadata. 6. Komisjoni liikmete takistamata läbikäimiseks oma Valitsustega seatakse otsekohene telegraafiühendus (Houghes'i aparaat) komisjoni asukoha, Rakvere linna, ja Peterogradi või Moskva vahel sisse. Komisjoni viibimise ajal Venemaa piirides määratakse tema asukohaks Pihkva linn, kust otsekohene telegraafiühendus (Houghes'i aparaat) Tallinnaga sisse seatakse. Peale selle on neil esitajatel õigus takistamata telegrammisid saata ning kiirkäskjalgu läkitada. Kiirkäskjalgade kaudu läkitataval kui ka saadaval kirjavahetusel on diplomaatliku kirjavahetuse õigus. 7. Oma töö tagajärgedest ja oma otsustest teeb komisjon üleüldised protokollid (Eesti ja Vene keeles), mis vastavatele Valitsustele ka ette pannakse. 8. Kui komisjon oma kohused, mis selle juhatuskirja p.3. põhjal tema peale pandud, ära täitnud ning faktilise järelekatsumise sama juhatuskirja p. 5 näidatud korras lõpetanud, loetakse komisjon likvideerituks, kuid igatahes mitte hiljem ühekuulist tähtaega sellest päevast arvates, mil vastav Valitsus teatanud, et tema poolt komisjoni mõjuvõimu kuuluvate sõjaliste tagatiste tingimused on täidetud. Mõlemate Valitsuste kokkuleppel on tarbekorral luba komisjoni tegevuse aega pikendada. === ARTIKKEL VIII. === Mõlemad pooled vastastikku loobuvad oma sõjakulude, see on, sõjapidamiseks kulutatud riigi-väljaminekute tasumiset, kui ka sõjakahjude, see on, niisuguste kahjude tasumisest, mis neile või nende kodanikkudele tehtud sõjaliste korralduste läbi, kaasa arvatud igasugused vaenlase maal ettevõetud rekvisitsioonid. === ARTIKKEL IX. === Mõlemate poolte sõjavangid tulevad kõige lühemal tähtajal kodumaale tagasi toimetada. Sõjavangide vahetamise kord määratakse kindlaks selle artikli lisas. <small>Märkus 1. Sõjavangide all mõistetakse isikuid, kes on vangi võetud ja ei teeni selle riigi sojaväes, kes nad vangi võtnud.</small> <small>Märkus 2. Sõjavangid, kes on vangi võetud Valitsusele mitte alluvate sõjavägede poolt ja kes ei ole astunud tähendatud sõjavägede ridadesse, tulevad tagasi anda üleüldisel alusel.</small> ==== Lisa. ==== 1. Mõlemate poolte sõjavangid lastakse koju sedamööda, kui palju nad mitte ei soovi selle riigi nõusolekul, mille territooriumil nad asuvad, tema piiridesse jääda või mõnda teise riiki minna. 2. Sõjavangide vahetamise tähtajad määratakse kindlaks vastavate Valitsuste poolt pärast rahulepingu ratifitseerimist. 3. Sõjavangide vabastamisel antakse neile tagasi nende isiklik varandus, mis neilt ära võeti selle riigi võimude käsutusel, kes nad vangi võttis, kui ka alles väljamaksmata ehk arvesse võtmata osa nende palgast. 4. Kumbki lepinguosaline kohustub tasuma oma sõjavangi langenud kodanikkude ülevalpidamise kulud, mis vastane pool kannud, sel määral, kui palju need kulud ei ole kaetud sõjavangide tööga riigi- ehk era-ettevõtetes. Väljamaksmine sünnib selle riigi rahas, kes vangi on võtnud. <small>Märkus. Kulud, mis sõjavangi ülevalpidamise eest tasuda tulevad, seisavad koos tema peale ärakulutatud moonast, asjalisest ja rahalisest varustusest.</small> 5. Sõjavangid saadetakse eschelonidena riigipiiridele selle riigi kulul, kes nad vangi võtnud; üleandmine sünnib kokkuseatud nimekirjade järele, milles peab ära tähendatud olema sõjavangi ees-, isa- ja perekonna-nimi, vangivõtmise aeg, samuti ka sõjaväe osa, kus sõjavang vangilangemise ajal teenis, ja kas sõjavang oli vangis viibimisel kaelakohtu-kuritööde eest süüdi mõistetud, nimelt missuguste eest ja millal. 6. Otsekohe peale rahulepingu ratifitseerimist asutatakse sõjavangide vahetamise komisjon, mis koos seisab neljast esitajast kummagi lepinguosalise poolt. Selle komisjoni kohuseks on käesoleva lisa tingimuste täitmise järele valvamine, kodumaale saatmise viisi ja korra äramääramine, samuti ka mõlemale poole koju tagasilastavate sõjavangide kulude kindlaksmääramine andmete põhjal, mis vastav pool üleandmisel ette toob. === ARTIKKEL X. === Ühel ajal sõjavangide ja interneeritud kodanliste isikute kojusaatmisega vabastavad lepinguosalised nad nuhtlusest, mis nende peale pandud kohtuotsuste järele kuritegude eest, mis tehtud vastase poole kasuks, ja samuti ka igasugustest distsiplinaarkaristustest. Amnestia alla ei käi isikud, kes nimetatud kuritööd ja distsiplinaar-kuriteod toime pannud pärast rahulepingu allakirjutamist. Sõjavangid ja interneeritud kodanlised isikud, kes kriminaalkohtu poolt süüdi mõistetud enne selle lepingu ratifitseerimist, ehk olgu ka pärast ratifitseerimist, kuid ühe aasta jooksul ratifitseerimise päevast arvates amnestia alla mitte käivates kuritegudes, saadetakse kodumaale tagasi pärast nuhtluse kandmist. Need, kelle vastu on tõstetud kaelakohtuline süüdistus amnestia alla mitte käivates kuritegudes, antakse isamaa võimude kätte ühes kõigi nende vastu tõstetud süüdistuse asjas kogutud andmetega, kui aasta jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates kohtuotsust ei ole tehtud. === ARTIKKEL XI. === Venemaa ütleb enese lahti nii liikuva kui liikumata üleriikliku Vene Kroonu varanduse temale üleandmisest või selle väärtuse tasumisest, milles see varandus ka ei seisaks, siia hulka arvatud sõjalised ja teised ehitused, kindlustused, sadamad, iga liiki laevad, ühes arvatud ka sõjalaevad, laevakoormad jne., niisama ka igasugustest Vene Kroonu õigustest temale mitte kuuluva eraisikute liikuva ja liikumata varanduse peale, niipalju kui kõik need ülesloetud varandused on Eesti territooriumil, käesolevas lepingus määratavates piirides, või Eesti territooriumile külgnevates vetes, või olid seal Saksa okupatsiooni ajaks, s.o. kahekümneneljandaks veebruariks ükstuhat üheksasada kaheksateist, samuti õigustest laevade peale, ühes arvatud sõjalaevad, mis tulid sinna Saksa okupatsiooni ajal või, lõpuks, on kinni võetud järgnevas Eesti ja Venemaa vahelises sõjas Eesti sõjajõudude või teiste poolt, ning on üle antud Eestile. Kõik ülesloetud varandused tunnistatakse Eesti ainuomanduseks, vabaks igasugustest kohustustest, arvates viieteistkümnendast novembrist ühstuhat üheksasada seitseteist, või kui Venemaa nad on hiljemini omandanud, siis nende omandamise ajast. Eestile lähevad kõik Vene Kroonu rahalised nõuded Eesti kodanikkude vastu, kui need nõuded peab täidetama Eesti territooriumil, sealjuures ainult sel määral, kui need nõuded ei ole kustutatud deebitoride vastunõuete läbi. Dokumendid ja aktid, mis käesolevas punktis tähendatud õigusi tõendavad, annab Vene Valitsus Eesti Valitsusele, juhtumisel aga, kui seda kuue kuu jooksul, lepingu ratifitseerimise päevast arvates, ei täideta, tunnistatakse need kaotatuteks. Eesti omalt poolt ei hakka oma varema endisesse Vene keisririigisse kuuluvuse fakti põhjal mingisuguseid nõudeid järeldama Venemaa vastu. === ARTIKKEL XII. === Artikkel XI kindlaks määratud kokkuleppeid arvesse võtmata: 1. Venemaa annab Eestile viisteistkümmend miljonit rubla kullas, sellest kaheksa miljonit ühe kuu, aga teised seitse miljonit kahe kuu jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates. 2. Eesti ei kanna mingisugust vastutust Venemaa võla- ning igasuguste teiste kohustuste eest, selles hulgas ka need, mis tekkinud paberraha, riigikassa tähtede, kohustuste, Vene rentei seeriate ning tunnistuste väljaandmisest, väliste ega sisemiste laenude, mitmesuguste asutuste ning ettevõtete laenude tagatiste ja muude eest, ja kõik sarnased Venemaa kreeditoride nõudmised Eestisse puutuvas osas tulevad üksbes Venemaa vastu sihtida. 3. Eesti piirides liikuvate Vene valitsusliste, Valitsuse poolt garanteeritute kui ka nende era-väärtpaberite tasumise asjus, mis seltside ja asutuste poolt on välja antud, kelle ettevõtted Venemaa Valitsuse poolt natsionaliseeritud, niisama Eesti kodanikkude nõuete rahuldamise asjus Vene Kroonu vastu, kohustub Venemaa tunnistama Eesti ja Eesti kodanikkude omaks kõik need hõlpsused, õigused ja eesõigused, mis tema poolt otseteed või kaudselt on antud või edaspidi antakse kellelegi väljamaa riikidest või viimaste kodanikkudele, seltsidele ja asutustele. <small>Märkus. Eestis olevate pankade jaoskondade vastu, missugused pangad Täidesaatva Keskkomitee dekreedi põhjal pankade natsionaliseerimise kohta neljateistkümnendast detsembrist ükstuhat üheksasada seitseteist (Seadl. Kogu Nr. 10) natsionaliseeritud, Eesti kodanikkude poolt avaldatud nõuete peale, mis tekkinud enne selle dekreedi väljaandmist, vaadatakse kui nõuete peale Vene Kroonu vastu, niipalju kui tähendatud nõuded ei kattu jaoskondadesse jäänud varandustest.</small> 4. Venemaa Valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimase Valitsusele varandused, siia hulka arvatud raamatukogud, arhiivid, õppeabinõud, dokumendid ja muud asjad, mis on Tartu Ülikooli kui ka kõigi Eesti piirides praegu olevate või varemini olnud õppe-, teaduse-, valitsuse- ja seltskonna-asutuste päralt, niisama üleüldse kõik Eestist Venemaale välja viidud arhiivid, dokumendid ja teised asjad, mil on Eestile teadusline või ajalooline tähtsus, niipalju kui tähendatud asjad on praegu või satuvad edaspidi Venemaa Valitsuse, valitsuse- ja seltskonna-asutuste võimkonda. 5. Venemaa Valitsus toimetab Eestisse tagasi Eesti Valitsuse kaasabil kuuluvust mööda edasiandmiseks igasugused väärtused, välja arvatud kuld ning kalliskivid, väärtpaberid ning varalised dokumendid, nagu: obligatsioonid, vekslid ja nii edasi, mis Eesti piiridest valitsuse, seltskondlikkude ja era-krediit- ning teiste asutuste poolt evakueeritud või välja viidud, muu seas ka õppeasutuste paberite ja muu asukoha kätte juhatavad. Kui neid juhatusi ei anta või kui antud juhatuse põhjal tähendatud väärtpaberid ja muud üles ei leita, siis avaldab Venemaa Valitsus valmisolekut selle artikli punkt 3. täitmisel väärtpaberite ja muu pidajateks tunnistama neid, kes ette panevad küllaldased tõendused, et nende päralt olevad paberid ja muud sõja ajal on evakueeritud. Seks otstarbeks asutatakse iseäraline segakomisjon. 6. Selle artikli punkt 3., 4. ja 5. tähendatud tingimuste täitmiseks kohustub Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele andma kõiki siiakuuluvaid kosteid ning teateid ja kõikepidi abiks olema tagasitoimetatava varanduse, asjade, arhiivide, dokumentide jne. ülesotsimisel. Ses asjas tekkivate küsimuste lähem korraldamine pannakse iseäralise komisjoni peale, milles on ühepalju liikmeid mõlematelt lepinguosalistelt. === ARTIKKEL XIII. === Venemaa teatab, et käesoleva rahulepingu läbi Eestile ja tema kodanikkudele antavad hõlpsused, õigused ja eesõigused ei või mingil juhtumisel ega mingisugustel tingimustel pretsedendiks olla rahulepingute tegemisel Venemaa poolt teiste endise Vene keisririigi territooriumil tekkinud riikidega; teiselt poolt, kui nende rahulepingute tegemisel kellelegi tähendatud riikidest või nende kodanikkudest antakse iseäralised hõlpsused, õigused ja eesõigused, siis laiendatakse need viibimata ilma eri-kokkuleppeta täiel määral Eesti ja tema kodanikkude peale. === ARTIKKEL XIV. === Avalik- ja eraõigusliste küsimuste lahendamine, mis lepinguosaliste kodanikkude vahel tekkivad, samuti mõnede üksikküsimuste korraldamine mõlemate riikide või riikide ja teise poole kodanikkude vahel, sünnib iseäraliste Eesti-Vene segakomisjonide kaudu, mis pärast käesoleva rahulepingu ratifitseerimist viibimata asutatakse ja mille koosseis, õigused ning kohused mõlemate lepinguosaliste kokkuleppel iga asutatava komisjoni jaoks kindlaks määratakse. Nende komisjonide võimkonda kuulub muu seas: 1. kaubalepingu tegemine, niisama teiste majanduslise iseloomuga küsimuste selgitamine; 2. küsimuste lahendamine, mis tekivad endistest üleüldistest keskasutustest kohtu- ning administratiiv-arhiivide ja -asjaajamiste, kohtu- ja administratiiv-deposiitide ning kodanlisesse seisusesse puutuvate aktide väljaeraldamisel; 3. küsimuste lahendamine, mis tekivad Venemaal Eesti kodanikkude varanduste, kui ka Eestis Venemaa kodanikkude varanduste väljaandmise suhtes, niisama küsimuste lahendamine, mis ühendatud oma kodanikkude huvide kaitsmisega teisel maal; 4. küsimuste lahendamine, mis tekivad uute piiride läbi lahutatud valla- ja külakogukondade varanduste suhtes. === ARTIKKEL XV. === Diplomaatlikud ja konsulaarsed läbikäimised Eesti ja Venemaa vahel korraldatakse tähtajal, mis edaspidises kokkuleppes kindlaks määratakse. === ARTIKKEL XVI. === Majanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel seatakse kindlaks selle artikli lisades sisalduvate määrustega. ==== Lisa I. ==== 1. Lepinguosalised on nõus, et rahutegemisega nende vahel lõpeb ka sõda majanduslistes ja rahaasjanduslistes suhetes. 2. Lepinguosalised on nõus aldama võimalikult kiirelt peale selle rahulepingu ratifitseerimist läbirääkimisi kaubalepingu saavutamiseks, mille aluseks peavad olema järgmised põhimõtted: a) Enamsoodustamise tingimus oma riigi territooriumil teise lepinguosalise kodanikkude, kaubanduse-tööstuse ja rahaasjanduse ettevõtete ja ühisuste, laevad ja nende koormate, maapinna toodete, põllumajanduse ning tööstuse saaduste kohta, samuti ka oma kaupade välja- ja sisseveo suhtes teiste lepinguosalise territooriumile; b) Kaupadele, mis üle ühe lepinguosalise territooriumi veetakse, ei tohi peale panna mingisuguseid sisseveo-tollisid aga transiitmaksusid; d) Transiitkaupade veotariifid ei tohi kohalise veoulatusega sama laadi kaupade tariifidest kõrgemad olla. <small>Märkus. Kuni kaubalepingu tegemiseni korraldatakse sama põhimõtte järele kaubanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel.</small> 3. Tallinnas või teistes Eesti sadamates avatavates vabasadamates määrab Eesti Venemaale rajoonid ja kohad kaupade ümberlaadimise, hoidmise ja ümberpakkimise jaoks, mis Venemaalt tulevad või sinna saatmiseks määratud, vastavalt sadama ja tema kaudu mineva Vene kaubaliikumise suurusele kusjuures tähendatud rajoonide ja kohtade eest võetavad maksud ei tohi kõrgemad olla oma kodanikkudelt transiitkaupade pealt võetavatest maksudest. 4. Lepinguosalised ei avalda nõudeid eesõiguste peale, mis üks pooltest annab kolmandale temaga tolli- või mõnes muus liidus olevale maale. 5. Ühe lepinguosalise kodanikkude surma järele teise poole territooriumile mahajääv liikuv varandus antakse täielikult üle selle riigi konsulaarsele või muule vastavale esindajale, mille kodanikuks pärandaja kuulus, talitamiseks tema isamaa-riigi seaduste järele. ==== Lisa II. ==== 1. Kunstlik vee teisalejuhtimine Peipsi ja Pihkva järvedest, mis sünnitab nimetatud järvede keskmise veeseisu alanemist üle ühe jala, samuti ettevõtted, mis keskmist vee tasapinda nimetatud järvedes kõrgendavad, on lubatud ainult eri-kokkuleppe järele Eesti ja Venemaa vahel. 2. Kalapüügi tingimuste kohta Peipsi ja Pihkva järvedes, mida ainult niisuguste püügiviisidega võib toimetada, mis kalarikkust ei hävita, samuti kaubalaevanduse kohta nimetatud järvedes, tuleb teha lepinguosaliste vahel eri-kokkulepe. ==== Lisa III. ==== 1. Eesti on nõus andma Venemaale eesõigustatud õiguse elektrijõu saamiseks Narva jõe koskede ärakasutamisest seega, et selle eest Eestile makstava tasu suurus, samuti teised tingimused ära määratakse eri-kokkuleppes. 2. Venemaa annab Eestile eesõigustatud õiguse, Moskvat mõne Eesti-Venemaa piiril oleva kohaga ühendava kahe- või üheroopalise otsekohese lühema raudtee ehitamiseks ja ekspluateerimiseks tarvilikkude eeluurimuste toimetamise võimaldusega, tingimusel, et kontsessiooni tähtaeg, ennetähtaegse väljaostu tähtaeg, tariifid ja muud kontsessiooni tingimused kindlaks määrataks iseäralises kokkuleppes. 3. Venemaa annab Eestile eesõigustatud kontsessiooni-õiguse ühe miljoni dessatiini metsaala peale Petrogradi, Pihkva, Tveri, Novgorodi, Olonetsi, Vologda ja Arhangeli kubermangudes tingimusel, mis eri-kokkuleppes ära määratakse. === ARTIKKEL XVII. === Mõlemad lepinguosalised kohustuvad vastastikku tarvitusele võtma võimalikke abinõusid kaubalaevade liikumise julgeoleku kindlustamiseks oma vetes, andes läbijuhtimiseks tarvilikka lootse, seades korda tulesid, seades üles märgutähiseid ja, kuni mere lõpliku miinidest puhastamiseni, võttes tarvitusele eri-abinõusid miiniväljade piiramiseks. Mõlemad pooled avaldavad nõusolekut osa võtta Balti mere miinidest puhastamisest, mille kohta huvitatud poolte vahel eri-kokkulepe peab sündima; juhtumisel, kui seda mitte ei sünni, määratakse kummagi poole osavõtmise määr vahekohtu läbi kindlaks. === ARTIKKEL XVIII.=== Käesoleva rahulepingu ja selle lisade läbi Eesti kodanikkudele antud õigused käivad ka valla-, maa- ja linna-omavalitsuste, seltskonna-, seisuse-, heategevuse-, kiriku-, vaimulikude- ja hariduseasutuste, niisama iga liiki juriidiliste isikute kohta. === ARTIKKEL XIX.=== Käesoleva lepingu seletamisel loetakse autentilisteks tekstideks nii eesti- kui venekeelne. === ARTIKKEL XX. === Käesolev rahuleping tuleb ratifitseerida. Ratifikatsiooni kirjade vahetamine peab sündima võimalikult pea Moskvas. Rahuleping astub seaduslikku jõusse tema ratifitseerimise silmapilgust. Igal pool, kus käesolevas lepingus algtähtajana nimetatakse rahulepingu ratifitseerimise silmapilku, mõistetakse selle all aega, mil mõlemad lepinguosalised toimepandud ratifikatsioonist vastastikku teatavad. Selle tõendamiseks kirjutasid mõlema poole volinikud käesolevale rahulepingule oma käega alla ja kinnitasid tema oma pitseritega. Algkiri tehtud ning alla kirjutatud kahes eksemplaaris Tartus, veebruarikuu teisel päeval aastal ükstuhat üheksasada kakskümmend. J. Poska Ant. Piip M. Püüman Jul. Seljamaa K. M. J. Soots A. Joffe I. Gukovski == Tartu rahulepingu juurde kuuluvad täiendavad artiklid (2. veebruar 1920) == Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu XI ja XV artiklite põhjal otsustasid allakirjutanud volinikud tänasel päeval järgmisi täiendavaid artikleid rahulepingule juure lisada. === I. === Artikkel XI juure. 1. Venemaa valitsus teatab, et Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi Mereasjade rahvakomissariaadi andmete järele Eesti okupeerimise silmapilguks Saksamaa poolt Eesti sadamatesse ja vetesse jäid alamalnimetatud kroonu laevad: Jäälõhkujad: Volõnets, Herkules, Mogutschi, Matros. Transportlaev: Vindau. Buksiirid: Molodets, Karlos, Vindau, Krepõsch, Komendor, Galvaner, Surop, Viktooria, Union, Blits, Auroora, Voldemar Schterling, Komet, Ekspress, Anna, Boris, Neva. Vahilaev: Vladimir. Missugused laevad on teiste hulgas rahulepingu XI artikli põhjal Eesti omandus. 2. Venemaa Valitsus annab Eesti Valitsusele muu hulgas nende aktsiaseltside aktsiad, kellel olid Eesti piiridest ettevõtted, sel määral kui tähendatud aktsiad läksid Kesk-Täidesaatva Komitee pankade natsionaliseerimise dekreedi põhjal 14. detsembrist 1917. /Seadluste Kogu/ Nr. 10/, ühes pankade aktivade ja passivadega Venemaa Valitsuse käsutada. Silmaspidades seda, et tähendatud aktsiate asukohtade avalikuks tegemine revolutsiooni aja tingimuste tõttu, suurte, mõnel juhtumisel ülepeasemata takistustega köidetud on, annab Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele tunnistuse selle kohta, et nimetatud aktsiad on hoiul Venemaa Rahvapangas Eesti Valitsuse arvel. Ühtlasi avaldab Venemaa Valitsus nõusolekut selle kohta, et ülemaltähendatud aktsiaseltside juhatuste asukohad tunnistatakse üleviiduks Tallinnasse ja et Eesti Valitsusvõimudel on õigus tähendatud seltside põhikirju omoa poolt määratavas korras muuta. Siin juures tunnistatakse, et nimetatud aktsiad annavad Eestile õigused ainult aktsiaseltside niisuguste etevõtete peale, mis Eesti territooriumil asuvad, kuid millegil juhtumisel ei või Eesti õigused sama aktsiaseltside väljaspool Eesti territooriumi olevate ettevõtete peale ulatada. Eesti Vabariigi Kaubandus-Tööstusministeeriumi andmete põhjal kuuluvad niisuguste aktsiaseltside hulka: Vene-Balti laevaehituse tehas "Becker", Peetri laevatehas - Noblessner, "Dvigatel", "Volta", Kirjutuspaberi vabrik Johanson, Põhja paberi ja tselluloose vabrik, Tsemendi vabrik Asserin, Sindi manufaktuur, Narva lina-manufaktuur, Balti puuvilla manufaktuur, Keemia vabrik Richard Mayer, Esimene juurdeveo raudtee selts. === II. === Artikkel XIV juure. Mitmesugustes artiklites ettenähtud segakomisjonid peavad asuma nende peale pandud ülesannete täitmisele võimalikult pea peale rahulepingu ratifitseerimise, kui üksikute komisjonide liikmed määrata vastavate valitsuste poolt ühel ajal rahulepingu ratifitseerimisega. === III. === Ülemalseisvad täiendavad artiklid loetakse ratifitseerituks rahulepingu ratifitseerimisega, mille juure nad lisatud. Tartus, veebruarikuu teisel päeval aastal ükstuhat üheksasada kakskümmend. Allkirjad: J. Poska Ant. Piip M. Püüman Jul. Seljamaa K. M. J. Soots A. Joffe I. Gukovsky [[en:Treaty of Peace between Russia and Esthonia]] 132 222 2006-06-22T16:34:36Z WikedKentaur 5 Redirecting to [[Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu)]] #redirect [[Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu)]] 133 225 2006-06-22T17:17:39Z WikedKentaur 5 Lepingu tekst on üleloetud. Puudub allikas [[Rahuleping_Eesti_ja_Venemaa_vahel_(Tartu_rahu)#Tartu_rahulepingu_juurde_kuuluvad_täiendavad_artiklid_(2._veebruar_1920)|rahulepingu juurde kuuluvate täiendavate artiklite]] kontrollimiseks. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 22. juuni 2006, kell 17.14 (UTC) 134 226 2006-06-24T09:13:03Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Ajutise Valitsuse deklaratsioon |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Riigi Teataja nr 3, 30.11.1918 <br>ISBN 9985-60-446-6 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=kontrollitud }} '''Ajutise Valitsuse deklaratsion.''' Maanõukogu rühmade kokkuleppel on Ajutise Valitsuse uus koosseis järgmine: :Pea- ja sõjaminister — Päts, :Töö- ja hoolekandeminister — Rei — peaministri asetäitja, :Välisminister — Poska, :Siseminnister — Peet, :Põllutööminister — Strandmann, :Rahaminister — Kukk, :Haridusminister — Luts, :Kohtuminister — Jaakson, :Tööstus-kaubandusminister — Köstner, :Toitlusminister — Raamot, :Teedeminister — Säkk, :Täisvõimulise ministrina sõidab väljamaale Eesti vabariigi saadikuna Tõnisson. Rahvuste ministrite kohad on veel vabad, Pärast ministrite nimekirja ettelugemist kandis peaminister Päts järgmise Ajutise Valitsuse deklaratsiooni ette. Ajutine Valitsus võtab Eesti vabariigi tüüri raskel ja vastutusrikkal ajal oma kätte. Tarvis kõik kohalikud asutused luua, riigi piirid pealetungimise vastu kaitsta ja riigikassale kindel alus panna — need ülesanded seisavad esimesel paigal; ainult siis, kui need nurgakivid pandud, on Ajutisel Valitsusel võimalik rahulikult põhjlikkude uuenduste rajamisele asuda. Eesti Vabariigi sisemises elus oleks esimene ja peaülesanne Asutava Kogu valimised läbi viia Maanõukogu poolt vastuvõetud valimise seaduse põhjal, mis valimise üleüldisel, ühetaolisel, salajasel, otsekohesel ja proportsioalsel alusel kindlustab, sugu peale vaatamata 20-aastasest vanusest peale. Nende valmiste teostamisel tõotab Ajutine Valitsus õigusluse ja seaduslikkuse piirisid kaitsta ja igasuguse seadusevastase surve vastu, tulgu see kust poolt tahes, oma võimu täiel mõõdul maksma panna. Et julgeolek ja seaduslik kord Eesti riigis igakülgselt teostatud oleks, tahab Ajutine Valitsus ennast kohalikkude omavalitsuse asutuste peale toetada, viimaste seisukorda selleks kindlustada ja ja nende töövõime tõstmiseks uuse seaduste eelnõusid valmistada, mille abil kohaliku omavalitsuse vähema üksuse suurus oleks kindlaks määratud ja omavalitsuse asutuste järkude vahekord kidlale alusele seatud. Vähemuses olevate rahvuste kulturaliste ja poliitiliste huvide kaitseks mõtleb Ajutine Valitsus kindlad eeskirjad valmistada ja need kohe maksma panna, et rahvusliste hõõrumiste ärkamist ära hoida. Üks tähtsamatest ülesannetest Ajutisel Valitsusel on maaküsimuse ettevalmistamine Asutava Kogu jaoks. Selleks on kõige pealt vaja, et maatagavara puutumata maad hariva rahva jaoks alal hoitaks. Ajutine Valitsus on uuesti maksma pannud veneaegse seaduse, mille järele maa müümine ja pantimine keelatud on. Kuid sellest on vähe. Põllupidamise elaval ja surnud inventaril on suur tähtsus maaolude korraldamisel ja ka praegusel raskel ajal toitlusküsimuse lahendamises. Sellepärast tahab Ajutine Valistsus Maanõukogu poolt vastuvõetud seadust, mis inventari kontrolli alla paneb ja valitsust õigustab metsade laastamist takistama, juhatuskirja rutulise valmistamisega kohe üle maa täiel mõõdul ka tegelikus elus maksma panna. Põllupankade uuele alusele seadmiseks tahab Ajutine Valitsus veel enne Asutava Kogu kokkutulekut tarvilikud uuendused oma määrustena maksma panna. Põllumeeste elukutselise esituse loomine põllutöökoja näol on hädasti tarvilik; selles esituses tahab Ajutine Valitsus kõikide põlluharijate liikide huvide kaisele vaba võimaluse luua. Ka seda esitust tahab Ajutine Valitsus enne Asutava kogu kokkutulekut teostada. Põllutööliste-seaduse läbivaatamise võtab Ajutine Valitsus kohe käsile ja tahab sealt kõik ajast iganenud korraldused ära kaotada. Ajutine Valitsus tahab kohe sammusid astuda, et temal tulevaste suurte põllumajandusliste uuenduste läbiviimisel tarvilised tehnilised tööjõud ette valmistatud ja korraldatud oleks, et Asutav Kogu maaküsimust lõpulikult ära otsustada ja kiirelt elus läbi viia võiks. Tööstuse alal püüab Ajutine Valitsus sõja, korralgeduse ja Saksa okupatsioonivõimude poolt purustatud ettevõtteid uuesti jalule aidata, neile küttematerjlai ja tooresaineid kätte toimetada ja nende saaduste turgusid leida aidata. Senini töötas meie suurtööstus ainult Venemaa turu tarvis. Nüüd, kus see turg kadunud, on tarvis uusi leida. Neid võib kohe leida osalt Lääne-Euroopas, osalt Venemaast lahutatud ääreriikides, peaasjalikult Ukrainas. Esialgseid läbikäimise- ja kaubalepinguid tahab Ajutine Valitsus nende riikidega kohe teha. Eesti piiridest käib suurem transiidi tee Soomest ja Skandinaaviast Venemaale ja Vene ääreriikidesse. Selle transiide kergendammist saab A. V. igatepidi toetama. Siin seisab esimesel plaanil sadamate ja iseäranis Tallinna sadama korraldamine, mille eeltööde juurde kohe asuda tuleb, et selleks tarvilikka suuremaid rahasummasid üleüldse rahu järele kohe oleks võimalik Tallinna uue vabasadama ehitamiseks liikuma panna. Eesti mereasjanduse edendamiseks ja meremeeste hariduse eest hoolitsemiseks tahab A. V. kõige pealt uue meremeeste koolide võrgu välja töötada ja selleks eeltööd teha, et Eesti riigi piirides meremehed ka kõrgemat haridust oma elukutse nõuete kohaselt võiksid saada. Tööstajate ja kaupmeeste proportsionalse esituskogu (Tööstuse ja Kaubanduse koja) tahab A. V. juba enne A. K. kokkutulekut elule kutsuda. Olemasolevate esitustega tahab valitsus kontaktis töötada. Tööliste kohta tulevad kohe kõik need töökaitse ja tööliste kinnituste seadused maksma panna; osalt on see juba sündnud, nii on 8-tunniline tööpäev juba maksev. Enne Saksa okupatsioni kindlaksmääratud palganormide maksmapanemiseks tahab Ajutine Valitsus kohe tegelikka sammusid astuda. Tööpuuduse pehmendamiseks ja ärakaotamiseks võtab valitsus kõige energilisead abinõud tarvitusele. Eesti, kui vabakaupluse riik, peab raudteevõrgu looma, mis mitel sihil tema rannas lõpeks ja ühtlasi Venemaale vaba ja takistamata kaupade läbivedu võimaldaks. Selleks on kõigepealt tarvis hoogsasi eeltöösid jätkata, et kõige pealt Tallinna ja Moskva otsekohe raudteega ühendatud oleksid. uute politiliste väljavaadete kohaaselt tuleks sellele teele kohane siht leida ja selle teostamsieks kapitali koondama hakata. Ajutine Valitsus asub ka eelnõude väljatöötamisele, et juurdeveo teedevõrku laiendama hakata. Kodumaa veeteede korraldamiseks ja eeltööde tegemiseks tahab Ajutine Valitsus kohe nõukogud elule kutsuda, kus kohalikud huvid mitmekülgselt esitatud oleks. Maanteede võrgu läbivaatamisele, uute teejärkude jagamisele ja seaduste eelnõue valmistamsiele, kuidas meie maanteesid paremale järjele tõsta, asub Ajutine Valitsus kohe. Niisama pandakse kõige suuremat rõhku selle peale, et post ja telegrahv kohe tegevusesse astuksid ja kõnetraadivõrk laieneks ja rahvale kättesaadavamaks muutuks. Raudteede, telegrahvi ja posti teenijate ja ametnikkude palga ja tööolude parandamine on üheks tungivamaks valitsuse ülesandeks. Julgeolek ja seadusline kord on ilma kohtute kaastegevuseta vähe kindlustatud, sellepärast paneb Ajutine Valitsus kõige suuremat rõhku selle peale, et kohtud uuesti oma tegevust algaksid. Selleks on kõigepealt tarvis kohtute võimupiirid kohtuasutuste järkude vahel uuesti ära jaotada. Kõigepealt peab vallakohus, kui seisuseline kohus, jäädavalt kaduma rahukohtunikkude võrku tuleb laiendada ja nende võimupiirisid tõsta, sedasama tuleb kogude ja ringkonnakohtu kohta teha. Kõrgemaks kohtuks tuleb Riigikohus luua. Sellekohased seeadused on maksma pandud. Ajutise Valitsuse kohuseks on neid seadusi tegelikult oma määrustega teostada. Kõik kohtud peavad Eesti kui riigi ja elanikkude enamuse keeles oma asju õiendama, kuid ka teistele Eesti riigis vähemuses elavate rahvaste keeltele antakse tarvilikud õigused, mille kohta kindlad eeskirjad kohe Ajutise Valitsuse poolt välja töötatakse. Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõige pealt venestamise ja saksastamise katseid lõpetama. Koolid tulevad rahvuslisele alusele seada, rahvusliste segakoolide lõpetamine viidakse kõige kiiremalt läbi. Rahvakooli aluste laiendamise eeltööd võetakse kohe käsile sel sihil, et üleüldist, sunduslist ja tasuta rahvakooli pikema õppeaja ja laiema kavaga teostada. Kõikide koolide valitsemine koondatakkse ühe ministeeriumi võimkonda. Ülikoolide ülevõtmise ja uuestiavamise võimaluse laiendamiseks võetakse kõige kiiremad abinõud tarvitusele. Väljaspool kooli hariduse edendamiseks tahab Ajutine Valitsus seltskondlisele algatusele võimalikult avarad piirid luua. Elukutse-koolide asutamiseks ja nende arendamiseks tahab Ajutine Valitsus kõige laiemat toetust anda ja põllutöö-koolide võrgu teostamise peale kõige suuremat rõhku panna. Ühtlasi teeb Ajutine Valitsus oma ülesandeks hariduse alal töötajate elutingimmuste parandamiseks eelnõusid valmistada. Eesti riigi kassa oli tühi, kui Eesti iseseisvus välja kuulutati. Ajutise Valitsuse väljaminekud kasvavad aga iga päev, sellepärast on Ajutine Valitsus sunnitud kõige kiiremaid abinõusid tarvitusele võtma, et oma väljaminekuid katta. Tarvis on laenude näol riigi väljaminekute katmiseks raha leida. Ajutine Valitsus peab sisemise laenu, mis juba Maapäeva poolt lubatud, teostamist kõige energilisemalt kiirustama, ühtlasi aga sammusid tegema, et väljast rahalist abi saada, ja sellel sihil tegev olla, et Eesti raha üksusele ja riigipangale kindlat alust panna. Ajutise Valitsuse hool saab olema, et praegu valitsev mmitme riigi maksuvahendite rohkus kaoks ja nende kurs rahaturu nõudmiste järele kujuneks. Rahaasutustele tahab Ajutine Valitsus selleks abiks olla, et tarvilik pöördeaeg ilma ärevuseta ja rahaturu vapustamista sünniks. Ajutine Valitsus asub kohe uute maksuseaduste väljatöötamisele ja tahab juba enne Asutava kogu kokku tulemist mõned otsekohesed maksud läbi viia. Riigi eelarve kindlale alusele seadmiseks teeb Ajutine Valitsus kõik tarvilikud sammud ja tal on kindel tahtmine Asutava Kogu kokkutulekuks juba ülemineku ajajärgust läbi jõuda ja et riigi eelarvet valmis kujul uuele valitsusele üle anda, mis Asutava Kogu poolt ametisse seatakse. Toitlusalal tahab Ajutine Valitsus kindla kontrolli abil kõik toiduained nii ära jaotada, et nende väljajaotamine ilma katkestamata sünniks. Leivanormi tahab Ajutine Valitsus suurematas linnades juba lähemal ajal tõsta, isearanis rasket tööd teggevatele rahvakihttidele. Et toiduainete hindade tõstmiseks takistuse teha, tahab A. V. toiduainete välaveo takistuseks kõige mõjuvamad abinõud tarvitusele võtta ja selle eest hoolt kanda, et Eesti sadamate kaudu juba lähemal ajal oleks puuduvaid toiduaineid sisse veetud. Puskari tegemise vastu tahab Ajutine Valitsus kõige mõjuvamad abinõud tarvitusele võtta. Et Eesti riigile teiste riikide poolt olemasolemise õigust kindlustada, selleks tahab Ajutine Valitsus kohe sellele alusele asumiseks eeltöösid teha, et Eesti erapooletu ja vabakauplemise maa on, kes ühtlaselt sõbralikus vahekorras kõigi rahvastega elab. Eesti riik on rahva enesemääramise õiguse põhjal tekkinud ja sellele õigusele tahab Ajutine Valitsus kaitset ja tuge suurriikide poolt leida. Ajutine Valitsus teeb sammusid selleks, et tema esitajad välismaal, iseöranis rahukonverentsil suudaksid Eesti iseseisvusele rahvusvahelises elus kindla aluse panna. Selleks tahab Ajutine Valitsus juba lähemal ajal omale väljamaal erikordse esituse luua, mis ühe Ajutise Valitsuse liikme juhatusel seal töötaks. Kõiki neid ülesandeid võib Ajutine Valitsus ainult siis teostada, kui noort vabariiki lastakse rahulikult arenda, kui ta kõike oma jõudu võib rahuliku ülesehitava ja loova töö peale juhtida. Eesti rahvas tahab kõigi rahvastega rahus elada ning heas läbisaamises olla, tema ei tungi teiste peale, ei ihka võõraid maid ja rahvaid oma külge liita. Kuid eesti piiri ähvardatakse väljatpoolt. Eesti idapiiri ääres seisavad sõjariistus salgad, kes valmis on meie rahulikule maale tungima, et siin korralagedust sünnitada, rahva enesemääramise õigust rikkuda ja demokratlisele alusele seatud riigikorrale tõsiseks hädaohuks olla. Võõra, Eesti rahvast seni rõhunud rahva ülemvõim on jälle vabastatud Eesti peale tungimas. On teateid, Vene sõjavägede juhataja on korralageduse puhul nälgivatele Vene salkadele meie maa, kui rikkaliku saagi peale näidanud, kus rahva käest arvatakse toiduaineid sõjariistade abila ära riisuda ja väevõimul välja vedada. See hädaoht on suur ja tõsine, sest meie rahva ja riigi vastu on suur rahvameri oma esimesed väed liikuma pannud. Ajutine Valitsus on sunnitud olnud Eesti riigi kaitseks Eesti rahvaväe lipu alla kutsuma, esialgselt vabatahtliste kokkukutsumise näol, nüüd aga ka mitme aastakäigu sunnikutse välja kuulutama. Ajutine Valitsus loodab, et Eesti rahvas äratundmmisele on jõudnud, et nüüd meie ja rahva saatus jäädavalt rahvaste ees otsustada on. Suudame meie oma riigis sisemist korda ja iseseisvust kaitsta, siis on Eesti rahvale vaba arenemise võimalus kindlustatud. Ei ole meil küllalt arusaamist oma rahva tulevikust, ei pane me kõik vaimlised ja varalised jõud kodumaa kaitseks liikuma, siis on ka meie isesseisev tulevik väga kahtlane. Sellepärast loodab Ajutine Valitsus, et kui ta riigikaitse otstarbel rahva käest kõige suuremaid jõupingutusi nõuab, kui ta hädakorral kõik teovõimelised mehed lipu ala kutsub oma riiki vägivalla vastu kaitsma, et see kutse ka tegelikult ühemeeleliselt toetust leiab, Ajutine Valitsus loodab, et see kõrge kogu kui praeguse Eesti riigi kõrgema riiklise võimu kandja Ajutist Valitsust sel sihil toetab ja Ajutise Valitsuse eeskavale, mille kestvuseajaks ainult vahaeg kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni on, oma usaldust ei keela. Pärast deklaratsioni ettelugemist pani maanõunik Parts dem. rühma poolt järgmise ülemineku vormeli ette: "Ajutise Valitsuse deklaratsioni ära kuulates avaldab Maapäev Ajutisele Valitsusele täit usaldust ja loodab, et tema oma avaldatud programmi kõige hoo ja jõuga teostab." Selle vormeliga ühinesid maaliidu, rad.-demokratide, tööerakonna ja Eesti s.-d. tööliste partei rühmad. S.-r. rühma nimel teatas maan. Kärner et kuna s.-r. rühm valitsuse kokkuseadmisest osa ei võtnud, siis ta loomulikult ka vormeli hääletamisest tagasi hoiab. Hääletamisel võtab Maanõukogu vormeli kõigi maanõunikkude häälte enamusega 4 maanõuniku erapooletuks jäämisel vastu. 135 227 2006-06-24T09:27:41Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Maanõukogu otsus kõrgemast võimust |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Riigi Teataja nr 1, 27.11.1918 <br>ISBN 9985-60-446-6 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=kontrollitud }} '''Maanõukogu otsus kõrgemast võimust.''' Eesti Maanõukogu otsustas 15./28. novembril 1917: 1) Eesti Maanõukogu tunnistab ennast Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele Eestimaal tulen käia, kuni Maanõukkogu poolt demokratilise valimiseseaduse põhjal viibimata kokku kutsutav Eesti Asutav Kogu kokku astub, et Eestimaa riiklist korda kindlaks määrates maal lõplikku seadusandlist ja valitsuslist võimu luua. 2) Igasugused määrused, käsud ja dekredid, tulgu nemad kelle poolt tahes, on Eestimaal kuni Eesti Asutava Kogu kokkuastumiseni maksvad ainuüksi siis, kui Eesti Maanõukogu nemad välja on kuulutanud, kuna vastasel korral neid mitte ei tule täita. 3) Seks, ajaks kui Eesti Maanõukogu mitte koos ei ole, antakse Maanõukogu juhatusele ja Vanematekogule ühes Maavalitsusega, kui Eestimaa kõrgema võimu esitajale, õigus rutulikka määrusi ja käskusid Eestimaa elu korraldamiseks välja kuulutada ja maksma panna, kuni Maanõukogu kokku astudess nende määruste kohta oma otsuse annab. 136 228 2006-06-24T09:47:00Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA=Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest |PILT= |ALLIKAS=RT nr. 25, 21. august 1991 [http://web-static.vm.ee/static/failid/077/1991_ylemn6ukogu_otsus.pdf Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest] |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=valmis }} '''EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS''' '''312 Eesti riiklikust iseseisvusest''' Lähtudes Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise Õiguse subjektina, toetudes 1991. aasta 3. märtsi rahvahääletusel Eesti elanikkonna selgesti väljendatud tahteavaldusele taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus, arvestades 1990. aasta 30. märtsi Eesti NSV Ülemnõukogu otsust «Eesti riiklikust staatusest» ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni «Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst», võttes arvesse, et NSV Liidus toimunud riigipööre seab tõsisesse ohtu Eestis toimuvad demokraatlikud protsessid ning on teinud võimatuks Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise NSV Liiduga kahepoolsete läbirääkimiste teel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab: 1. Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. 2. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu Eesti Kongressi poolt. 3. Viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 20. augustil 1991. 137 231 2006-06-24T10:07:55Z WikedKentaur 5 /* X peatükk. */ {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=1940 |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=[http://kultuur.edu.ee/~mutle/DO.html] |KIRJELDUS= |VARIA=vajab paremat allikat |KORREKTUUR=allikata }} '''EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI KONSTITUTSIOON''' == I peatükk. == ÜHISKONDLIK KORRALDUS. § 1. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on tööliste ja talupoegade sotsialistlik riik. § 2. ENSV poliitiliseks aluseks on töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel. § 3. Kõik võim ENSV-s kuulub linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu. § 4. ENSV majanduslikuks aluseks on sotsia­listlik majandussüsteem ja tootmisvahendite sot­sialistlik omandus, mis on kindlustatud kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimise, suurtööstusettevõtete tootmisvahendite eraomanduse kaotamise ja nende ettevõtete, pankade, transpordi ja sidevahendite natsionaliseerimise tagajärjel sihiga täielikult kaotada inimese ekspluateerimine inimese poolt ja üles ehitada sotsialistlik ühiskond. § 5. Sotsialistlik omandus ENSV-s esineb kas riikliku omanduse (kogu rahva vara) või kooperatiivse omanduse kujul. § 6. Maa ning maapõuevarad, veed, metsad, suured tehased ja vabrikud, murrud, kaevandused, raudtee-, vee- ja õhutransport, pangad, sidevahendid, riigi poolt organiseeritud põllumajanduslikud suurettevõtted (sovhoosid, masina- ja traktorijaamad jms.), samuti ka kommunaalettevõtted kui ka suured majad linnades ja tööstuskeskustes on riigi omandus, see on kogu rahva vara. § 7. Kooperatiivsete organisatsioonide ühiskondlikud ettevõtted ühes nende elusa ja elutu inventariga, kooperatiivsete organisatsioonide poolt toodetavad saadused, samuti ka nende ühiskondlikud ehitused moodustavad kooperatiivsete organisatsioonide ühiskondliku, sotsialistliku omanduse. § 8. Sotsialistliku majandussüsteemi kõrval on ENSV seadusega määratud piires lubatud üksik-talupoegade ja käsitööliste eramajapidamised ning väikesed tööstuslikud ja kaubanduslikud eraette­võtted. § 9. Seadusega määratud piires talumajapidamiste all olev maa kinnistatakse neile tasuta ja põliseks pidamiseks. § 10. Seadus kaitseb kodanike isikliku omanduse õigust nende töötuludele ja säästudele, elamule ning kodusele abimajapidamisele, majapidamise inventarile ja koduseile tarbeesemeile, isikliku tarvituse ja mõnususe esemeile, samuti kodanike isikliku omanduse pärimisõigust. § 11. ENSV majanduslikku elu määrab ja suunab riiklik rahvamajanduse plaan ühiskondliku rikkuse suurendamise, töötava rahva ainelise ja kultuurilise taseme järjekindla tõusu, NSVL sõltumatuse kindlustamise ja ta kaitsevõime tugevdamise huvides. § 12. ENSV-s on töö iga töövõimelise kodaniku kohus ja au - põhimõttel: ,,kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma." ENSV-s teostatakse sotsialismi põhimõtet: ,,igaühelt ta võimete järgi, igaühele ta töö järgi". == II peatükk. == RIIKLIK KORRALDUS. § 13. Vastastikuse abistamise teostamiseks majanduslikul ja poliitilisel, samuti ka riigikaitse alal, Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik liitus vabatahtlikult üheõiguslike Nõukogude Sotsialistlike Vabariikidega: Vene NFS V, Ukraina NSV, Valge-Vene NSV, Azerbeidžani NSV, Gruusia NSV, Armeenia NSV, Turkmeeni NSV, Uzbeki NSV, Tad-žiki NSV, Kazahhi NSV, Kirgiisi NSV, Karjala-Soome NSV, Moldaavia NSV, Leedu NSV, Läti NSV — liitriigiks nimetusega Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Sellest sihist lähtudes ENSV tagab NSVL-le tema kõrgemate võimuorganite ja riigivalitsemise organite õigused, mis on määratletud NSVL Põhiseaduse § 14. Väljaspool NSVL Põhiseaduse § 14 eeskirju ENSV teostab riigivõimu iseseisvalt, säilitades täielikult oma suveräänsed õigused. § 14. ENSV koosseisu kuuluvad maakonnad: Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Petserimaa, Pär­numaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandi­maa, Virumaa, Võrumaa ja linnad: Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, mis ei kuulu maakondadesse. § 15. ENSV-1 on Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust vaba väljaastumise õigus. § 16. ENSV territooriumi ei või muuta ilma ENSV nõusolekuta. § 17. NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil. § 18. Iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. § 19. ENSV võimkonda tema kõrgemate võimuorganite ja riigivalitsemise organite kaudu kuulu­vad: a) ENSV Põhiseaduse kehtimapanek ja selle täitmise järelevalve; b) ENSV maakondade administratiiv-territoriaalse jaotuse, samuti maakondade ja valdade piiride määramine; c) ENSV seaduseandlus; d) riigikorra ja kodanike õiguste kaitse; e) ENSV rahvamajanduse plaani kinnitamine; f) ENSV riigieelarve kinnitamine; g) riiklike ja kohalike maksude ja muude tulude kindlaksmääramine kooskõlas NSVL seaduseandlusega, samuti kohalike eelarvete täitmise juhtimine; h) kindlustus- ja hoiuasjanduse juhtimine; i) vabariiklikku alluvusse kuuluvate pankade, tööstuslike, põllumajanduslike ja kaubanduslike ettevõtete ning organisatsioonide valitsemine, samuti kohaliku tööstuse juhtimine; j) liidu alluvusse kuuluvate ettevõtete valitsemise ning seisukorra kontroll ja järelevalve; k) maa käsutamise, samuti maapõuevarade, metsade ja vete käsutamise korra määramine; 1) linnade ja muude asustatud kohtade elamu-ja kommunaalmajanduse, elamuehituse ning heaolu juhtimine; m) teedeehitamine, kohaliku sideasjanduse ja transpordi juhtimine; n) töö-seaduseandlus; o) tervishoiu juhtimine; p) sotsiaalkindlustuse juhtimine; r) alg-, kesk- ja kõrgema hariduse juhtimine; s) ENSV kultuur-hariduslike ja teaduslike organisatsioonide ning asutuste juhtimine ja üldvabariikliku tähtsusega kultuur-hariduslike ja teaduslike organisatsioonide ja asutuste valitsemine; t) kehakultuuri ja spordi juhtimine ja korraldamine; u) ENSV kohtuorganite korraldamine; v) ENSV kodakondsuse-õiguste andmine; õ) ENSV kohtute poolt süüdimõistetud kodanike amnesteerimine ja neile armuandmine. == III peatükk. == ENSV KÕRGEIMAD RIIGIVÕIMU-ORGANID. § 20. ENSV kõrgeimaks riigivõimu-organiks on ENSV Ülemnõukogu. § 21. ENSV Ülemnõukogu valitakse ENSV kodanike poolt valimisringkondade järgi neljaks aastaks järgmiselt: üks saadik iga 10.000 elaniku kohta. § 22. ENSV Ülemnõukogu teostab kõiki õigusi, mis ENSV Põhiseaduse § 13 ja 19 järgi on antud ENSV-le, kuivõrd need Põhiseaduse alusel ei kuulu ENSV Ülemnõukogule aruandvate ENSV organite: ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja ENSV Rahvakomissariaatide võimkonda. § 23. ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ. § 24. Seadus loetakse kinnitatuks, kui ta on ENSV Ülemnõukogus vastu võetud lihthäälteenamusega. § 25. ENSV Ülemnõukogus vastuvõetud seadused avaldatakse eesti ja vene keeles ENSV ülemnõukogu Presiidiumi Esimehe ja sekretäri allkirjadega. § 26. ENSV Ülemnõukogu valib ENSV Ülemnõukogu Juhataja ja tema kaks asetäitjat. § 27. ENSV Ülemnõukogu Juhataja juhatab ENSV Ülemnõukogu istungeid ja juhib tema sisekorda. § 28. ENSV Ülemnõukogu istungjärgud kutsutakse kokku ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kaks korda aastas. Erakorralised istungjärgud kutsutakse kokku ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt tema äranägemisel või ühe kolmandiku Ülemnõukogu liikmete nõudmisel. § 29. ENSV Ülemnõukogu valib ENSV Ülem­nõukogu Presiidiumi järgmises koosseisus: ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi Esimees, tema kaks asetäitjat, Presiidiumi sekretär ja viis Presiidiumi liiget. § 30. ENSV Ülemnõukogu Presiidium annab aru kogu oma tegevusest ENSV Ülemnõukogule. § 31. ENSV Ülemnõukogu Presiidium: a) kutsub kokku ENSV Ülemnõukogu istungjärgud; b) tõlgitseb ENSV seadusi, annab seadlusi; c) toimetab rahvahääletust; d) tühistab ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusi ja korraldusi, samuti maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude otsuseid ja korraldusi, — kui need ei vasta seadusele ; e) ENSV Ülemnõukogu istungjärkude vaheajal vabastab ametist ja nimetab ametisse ENSV üksi­kuid Rahvakomissare ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe ettepanekul, esitades hiljem need otsused kinnitamiseks ENSV Ülemnõukogule; f) annab ENSV aunimetusi; g) teostab armuandmist kodanikele, kes on süüdi mõistetud ENSV kohtute poolt. § 32. ENSV Ülemnõukogu valib mandaatkomisjoni, kes vaatab läbi ENSV Ülemnõukogu saadikute volitused. Mandaatkomisjoni ettepanekul ENSV Ülemnõukogu otsustab, kas volitusi tunnustada või tühistada üksikute saadikute valimised. § 33. ENSV Ülemnõukogu määrab, kui ta seda vajalikuks peab, uurimis- ja revisjonikomisjone igasuguste küsimuste kohta. Kõik asutused ja ametiisikud on kohustatud nende komisjonide nõudmisi täitma ja neile vajalikud materjalid ja dokumendid esitama. § 34. Istungjärgu kestel ei või ENSV Ülemnõukogu liiget ilma ENSV Ülemnõukogu nõusolekuta võtta kohtulikule vastutusele ega vahistada, ENSV Ülemnõukogu istungjärkude vaheajal aga — mitte ilma ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi nõusolekuta. § 35. ENSV Ülemnõukogu volituste lõppemisel määrab ENSV Ülemnõukogu Presiidium uued va­limised, mis peavad toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul arvates ENSV Ülemnõukogu volituste lõppemisest. § 36. ENSV Ülemnõukogu volituste lõppemisel säilitab ENSV Ülemnõukogu Presiidium oma voli­tused kuni ENSV uue Ülemnõukogu Presiidiumi moodustamiseni ENSV uuesti valitud Ülemnõukogu poolt. § 37. ENSV uue Ülemnõukogu kutsub kokku ENSV Ülemnõukogu eelmise koosseisu Presiidium mitte hiljem kui üks kuu pärast valimisi. § 38. ENSV Ülemnõukogu moodustab ENSV valitsuse — ENSV Rahvakomissaride Nõukogu. == IV peatükk. == ENSV RIIGIVALITSEMISE ORGANID. § 39. ENSV kõrgeimaks täidesaatvaks ja kor­raldavaks riigivõimu-organiks on ENSV Rahvakomissaride Nõukogu. § 40. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu on vastutav ENSV Ülemnõukogu ees ja annab temale aru, kuid ENSV Ülemnõukogu istungjärkude vaheajal on ta vastutav ENSV Ülemnõukogu Presii­diumi ees, kellele ta annab aru. § 41. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSVL ja ENSV seaduste, samuti NSVL Rahvakomissaride Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja nende täitmiseks, ning kontrollib nende täitmist. § 42. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrused ja korraldused on kohuslikud kogu ENSV territooriumil. § 43. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu: a) ühtlustab ja suunab ENSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustab ja kontrollib üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd; b) koostab ENSV rahvamajandusliku plaani, esitab selle ENSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtab tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks; c) koostab ENSV riigieelarve ja kohalike eel­arvete kokkuvõtte, esitab riigieelarve ENSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtab tarvitusele abi­nõusid ENSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks; d) võtab tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks; e) juhib ja kontrollib maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude täitevkomiteede tööd; f) tarviduse korral moodustab erikomiteid ja talitusi ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal. § 44. ENSV Rahvakomissaride Nõukogul on õigus tühistada ENSV Rahvakomissaride käskkirju ja juhendeid ning maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi, samuti seisma panna maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude otsuste ja korralduste täitmist. § 45. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustatakse ENSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees; ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad ; ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; ENSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli; Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud. § 46. ENSV Rahvakomissarid juhivad riigivalitsemise alasid, mis kuuluvad ENSV võimkonda. § 47. ENSV Rahvakomissarid annavad vastavate Rahvakomissariaatide võimupiires käskkirju ja juhendeid NSVL ja ENSV seaduste, NSVL ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogude määruste ja korralduste, NSVL liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide käskkirjade ja juhendite alusel ja nende täitmiseks, ning kontrollivad nende täitmist. § 48. ENSV Rahvakomissariaadid on kas liidu-vabariiklikud või vabariiklikud. ENSV liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide hulka kuuluvad järgmised ENSV Rahvakomissariaadid: Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli. Vabariiklike Rahvakomissariaatide hulka kuuluvad järgmised ENSV Rahvakomissariaadid: Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse. § 49. ENSV liiduvabariiklikud Rahvakomissa­riaadid, alludes nii ENSV Rahvakomissaride Nõukogule kui ka vastavatele NSVL liiduvabariiklikele Rahvakomissariaatidele, juhivad neile usaldatud riigivalitsemise alasid ENSV-s, välja arvatud ainult piiratud arv ettevõtteid nimekirja alusel, mille kinnitab NSVL Ülemnõukogu Presiidium. § 50. ENSV vabariiklikud Rahvakomissariaa­did juhivad neile usaldatud riigivalitsemise alasid, alludes vahenditult ENSV Rahvakomissaride Nõukogule. § 51. ENSV valitsus või ENSV Rahvakomissar, kelle poole on pöördunud ENSV Ülemnõukogu saadik arupärimisega, on kohustatud hiljemalt kolme päeva jooksul ENSV Ülemnõukogus andma suulise või kirjaliku vastuse. == V peatükk. == KOHALIKUD RIIGIVÕIMU-ORGANID § 52. Riigivõimu-organeiks maakondades, linnades, valdades ja alevites on töötava rahva saadikute Nõukogud, § 53. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogud valitakse vastava maakonna, linna, valla või alevi töötava rahva poolt kaheks aastaks. § 54. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogud juhivad kultuurpoliitilist ja majanduslikku ülesehitustööd oma territooriumil, määravad kindlaks kohaliku eelarve, juhivad neile alluvate valitsemisorganite tegevust, kindlustavad riigikorra kaitset, aitavad kaasa maa kaitsevõime tugevdamisele ning kindlustavad seaduste täitmist ja kodanike õiguste kaitset. § 55. Töötava rahva saadikute Nõukogud võtavad vastu otsuseid ja teevad korraldusi NSVL ja ENSV seadustega neile antud õiguste piires. § 56. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogude täidesaatvaiks ja korraldavaiks organeiks on nende poolt valitud täitevkomiteed järgmises koosseisus: esimees, tema asetäitjad, sekretär ja liikmed. § 57. Väikestes valdades, linnades ja alevites on töötava rahva saadikute Nõukogude täidesaatvaks ja korraldavaks organiks nende poolt valitud esimees, tema asetäitja ja sekretär. § 58. Töötava rahva saadikute Nõukogude täitevkomiteed teostavad kultuurpoliitilise ja ma­jandusliku ülesehitustöö juhtimist oma territooriumil vastavate töötava rahva saadikute Nõukogude ja kõrgema astme riigiorganite otsuste alusel. § 59. Maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täitevkomiteede poolt vähemalt neli korda aastas. § 60. Valdade töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täidesaatvate organite poolt vähemalt kuus korda aastas. § 61. Linnade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täidesaatvate organite poolt vähemalt üks kord kuus. § 62. Töötava rahva saadikute Nõukogud vali­vad oma istungjärgu ajaks juhataja ja sekretäri istungjärgu koosolekute juhtimiseks. § 63. Töötava rahva saadikute Nõukogude täidesaatvad organid on kohustatud vahenditult aru andma niihästi töötava rahva saadikute Nõukogule, kes nad on valinud, kui ka töötava rahva saadikute kõrgema astme Nõukogu täidesaatvale organile. § 64. Töötava rahva saadikute Nõukogude kõrgema astme täitevkomiteedel on õigus tühistada alama astme täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi ja panna seisma töötava rahva saadikute alama astme Nõukogude otsuste ja korralduste täitmist. § 65. Töötava rahva saadikute kõrgema astme Nõukogudel on õigus tühistada töötava rahva saadikute alama astme Nõukogude ja nende täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. § 66. Maakondade töötava rahva saadikute Nõukogud kujundavad alljärgnevad täitevkomiteede osakonnad: Maa; Rahanduse; Kaubanduse; Tervishoiu; Rahvahariduse; Kohaliku tööstuse; Kommunaalmajanduse; Töö; Teede; Üld; Plaanikomisjon; kaadrite sektor täitevkomitee esimehe juures. Peale selle võivad maakondade töötava rahva saadikute Nõukogud vastavalt maakonna majanduse iseärasustele moodustada vastavate Rahva-komissariaatide kinnitusel ka teisi osakondi ja talitusi. § 67. Vastavalt maakonna oludele üleliidulised Rahvakomissariaadid ja Siseasjade Rahvakomissariaat moodustavad NSVL ja ENSV seaduste alusel maakondade töötava rahva saadikute Nõu­kogude juures oma talitused. § 68. Maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude osakonnad ja talitused alluvad oma tegevuses nii vastava maakonna töötava rahva saadikute Nõukogule ja tema täitevkomiteele kui ka ENSV vastavale Rahvakomissariaadile. § 69. Linnade töötava rahva saadikute Nõukogud moodustavad järgmised täitevkomiteede osakonnad: Rahanduse; Kommunaalmajanduse; Kaubanduse; Tervishoiu; Töö; Rahvahariduse ; Sotsiaalkindlustuse; Üld; Plaanikomisjon; kaadrite sektor täitevkomitee esimehe juures, ja peale selle, vastavalt linna tööstuse, linna- ja äärelinnamajanduse omapärale, järgmised osakonnad: Kohaliku tööstuse; Maa. § 70. Linnade töötava rahva saadikute Nõukogude osakonnad alluvad oma tegevuses nii vas­tava linna töötava rahva saadikute Nõukogule ja tema täitevkomiteele kui ka maakonna töötava rahva saadikute Nõukogu vastavale osakonnale. § 71. Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linna töötava rahva saadikute Nõukogude osakonnad alluvad oma tegevuses nii oma linna töötava rahva saadikute Nõukogule ja tema täitevkomiteele kui ka vahenditult ENSV vastavale Rahvakomissariaadile. § 72. Töötava rahva saadikute Nõukogude volituste lõppemisel säilitavad nende täidesaatvad ja korraldavad organid oma volitused, kuni uuesti valitud töötava rahva saadikute Nõukogud moodustavad uued täidesaatvad ja korraldavad organid. == VI peatükk. == ENSV EELARVE. § 73. ENSV riigieelarve koostab ENSV Rah­vakomissaride Nõukogu ja esitab kinnitamiseks ENSV Ülemnõukogule. ENSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud ENSV riigieelarve avaldatakse üldiseks teadmiseks. § 74. ENSV Ülemnõukogu valib eelarvekomisjoni, kes esitab Ülemnõukogule oma seisukoha ENSV riigieelarve kohta. § 75. ENSV riigieelarve täitmise aruanne kinnitatakse ENSV Ülemnõukogu poolt ja avaldatakse üldiseks teadmiseks. § 76. Maakondade, linnade ja valdade Nõukogude eelarved sisaldavad tulusid kohalikust majandusest, nende territooriumidel laekuvaist riigituludest neile arvestatava osa ja ka laekumisi kohalikest maksudest piires, mis on kindlaks määratud NSVL ja ENSV seaduseandlusega. == VII peatükk. == KOHUS JA PROKURATUUR. § 77. Õigusemõistmist ENSV-s teostavad ENSV Ülemkohus, maakonnakohtud ja rahvakohtud, samuti NSVL erikohtud, mis moodustatakse NSVL Ülemnõukogu määramisel. § 78. Asjade arutamist teostatakse kõigis kohtutes rahvakaasistujate osavõtul, välja arvatud seaduses eriti ettenähtud juhtumid. § 79. ENSV Ülemkohus on ENSV kõrgem kohtuorgan. ENSV Ülemkohtule pannakse kõigi ENSV kohtuorganite kohtuliku tegevuse järelevalve. § 80. ENSV Ülemkohus valitakse ENSV Ülemnõukogu poolt viieks aastaks. § 81. Maakonnakohtud valitakse maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude poolt viieks aastaks. § 82. Rahvakohtud valitakse linnade ja valdade kodanike poolt üldise, otsese ja ühetaolise valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel kolmeks aastaks. § 83. Kohtupidamine ENSV-s toimub eesti keeles, kusjuures isikuile, kes seda keelt ei oska, tagatakse täielik tutvumine asja materjalidega tõlgi kändu, samuti ka õigus esineda kohtus oma emakeeles. § 84. Asjaarutamine kõigis ENSV kohtutes on avalik, kuivõrd seadus ei ole teinud erandeid, kusjuures kaebealusele tagatakse käitee õigus. § 85. Kohtunikud on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele. § 86. Kõrgemat järelevalvet seaduste täpse täitmise üle kõigi Rahvakomissariaatide ja neile alluvate asutuste, samuti ka üksikute ametiisikute ja ka ENSV territooriumil asuvate kodanike poolt teostab NSVL prokurör nii vahenditult kui ka ENSV prokuröri kaudu. § 87. ENSV prokurör nimetatakse NSVL prokuröri poolt viieks aastaks. § 88. Maakondade ja linnade prokurörid nimetatakse ENSV prokuröri poolt NSVL prokuröri kinnitamisel viieks aastaks. § 89. Prokuratuuri organid teostavad õrna funktsioone sõltumata ükskõik millistest kohalikest organeist, alludes ainult NSVL prokurörile. == VIII peatükk. == KODANIKE PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSED. § 90. ENSV kodanikel on õigus tööle, s. o. õigus olla kindlustatud tööga, kusjuures nende töö eest tasutakse vastavalt töö hulgale ja omadusele. Õigus tööle kindlustatakse rahvamajanduse sotsialistliku organisatsiooniga, Nõukogude ühiskonna tootmisjõudude püsiva kasvuga, majanduslike kriiside võimaluse kõrvaldamisega ja tööpuuduse likvideerimisega. § 91. ENSV kodanikel on õigus puhkusele. Puhkusõigus kindlustatakse tööliste rõhuva enamuse tööpäeva lühendamise teel 8 tunnini, töö­listele ja teenijaile iga-aastase palgalise puhkeaja kehtimapanekuga ning laialdase sanatooriumide, puhkekodude ja klubide võrgu käsutada andmisega töötavale rahvale. § 92. ENSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustusele vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise puhul. Seda õigust kindlustab tööliste ja teenijate sotsiaalkindlustuse laialdane arendamine riigi kulul, töötavale rahvale tasuta arstiabi võimaldamine, töötavale rahvale laialdase kuurortide võrgu käsutada andmine. § 93. ENSV kodanikel on õigus haridusele. Seda õigust kindlustab üldine sunduslik algharidus, tasuta haridus, kõrgem haridus kaasa arvatud ; kõrgema kooli õpilaste valdavale enamusele riiklike stipendiumide andmise süsteem; emakeelne õpetus koolides; töötavale rahvale tehastes, sovhoosides, masina- ja traktorijaamades tasuta tootmis-, tehnilise ja agronoomilise õpetuse organiseerimine. § 94. Naisele antakse ENSV-s mehega võrd­sed õigused kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel. Nende õiguste teostamise võimaluse kindlustab naistele meestega võrdse õiguse andmine tööle, töötasule, puhkusele, sotsiaalkindlustusele ja haridusele; ema ja lapse huvide riiklik kaitse, raseduse puhul naisele puhkeaja andmine tööpaiga edasi-maksmisega; laialdane sünnitusmajade, lastesõimede ja lasteaedade võrk. § 95. ENSV kodanike üheõiguslus, sõltumata nende rahvusest ja rassist, kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel on kõikumatuks seaduseks. Seadus käristab igasugust otsest või kaudset kodanikeõiguste kitsendamist, või ümberpöördult, otseste või kaudsete eesõiguste kehtimapanemist sõltuvalt kodanike rassilisest või rahvuslikust kuuluvusest, niisamuti kui igasuguse rassilise või rahvusliku eranditegemise, vihkamise või põlguse jutlustamist. § 96. Kodanike südametunnistuse vabaduse kindlustamiseks on ENSV-s kirik riigist ja kool kirikust lahutatud. Kõigil kodanikel on usukultuste toimetamise vabadus ja usuvastase propaganda vabadus. § 97. Vastavalt töötava rahva huvidele ja sotsialistliku korra kindlustamiseks tagatakse ENSV kodanikele seadusega: a) sõnavabadus, b) trükivabadus, c) koosolekute- ja miitingutevabadus, d) tänav-rongkäikude ja meeleavalduste vabadus. Neid kodanikuõigusi kindlustab trükikodade, paberitagavarade, ühiskondlike hoonete, tänavate, sidevahendite ja nende õiguste teostamiseks vajalike muude aineliste tingimuste andmine töötavale rahvale ja ta organisatsioonidele. § 98. Vastavalt töötava rahva huvidele ja rahvahulkade organisatsioonilise isetegevuse ning poliitilise aktiivsuse arendamiseks kindlustatakse ENSV kodanikele õigus ühineda ühiskondlikesse organisatsioonesse: ametiühinguisse, kooperatiiv-ühendustesse, noorsoo-organisatsioonesse, spordi- ja kaitseorganisatsioonesse, kultuurilistesse, tehnilistesse ja teaduslikesse ühinguisse; kõige aktiivsemad ja teadlikumad kodanikud töö­lisklassi ja töötava rahva teiste kihtide ridadest ühinevad aga Üleliidulisse Kommunistlikku (enamlaste) Parteisse, kes on töötava rahva eelvägi töötava rahva võitluses sotsialistliku korra kindlustamise ja arendamise eest ja töötava rahva kõigi ühiskondlike kui ka riiklike organisatsioonide juhtiv tuum. § 99. ENSV kodanikele kindlustatakse isikupuutumatus. Kedagi ei tohi vahistada muidu kui kõhtu määruse põhjal või prokuröri sanktsiooniga. § 100. Seadus kaitseb kodanike korteripuutumatust ja kirjavahetuse saladust. § 101. ENSV annab varjupaigaõiguse välisriikide kodanikele, keda töötava rahva huvide kaitsmise või teadusliku tegevuse või rahvusliku vabadusvõitluse pärast taga kiusatakse. § 102. ENSV iga kodanik on kohustatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Põhisea­dusest kinni pidama, seadusi täitma, töödistsipliini pidama, ausalt ühiskondlikesse kohustesse suhtuma ja sotsialistliku ühiselu reegleid austama. § 103. ENSV iga kodanik on kohustatud hoidma ja tugevdama ühiskondlikku, sotsialistlikku omandust kui Nõukogude korra püha ja puutuma­tut alust, kui kodumaa rikkuse ja võimsuse allikat, kui kogu töötava rahva jõuka ja kultuurse elu allikat. Isikud, kes ühiskondlikku, sotsialistlikku omandust ohustavad, on rahvavaenlased. § 104. Üldine sõjaväeteenistuse kohustus on seaduseks. Sõjaväeteenistus Tööliste ja Talurahva Punaväes on ENSV kodanike austavaks kohustuseks. § 105. Isamaakaitse on ENSV iga kodaniku püha kõhus. Kodumaa reetmist: vandemurdmist, üleminekut vaenlase poole, riigi sõjalise võimsuse kahjustamist, salakuulamist — käristatakse seaduse täie valjusega kui kõige raskemat kuritegu. == IX peatükk. == VALIMISSÜSTEEM. § 106. Saadikute valimisi kõigisse töötava rahva saadikute Nõukogudesse: ENSV Ülemnõukokku, maakondade, linnade, valdade ja alevite töö­tava rahva saadikute Nõukogudesse toimetavad valijad üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel. § 107. Saadikute valimised on üldised: kõigil ENSV kodanikel, kes on saanud 18-aastaseks, sõltumata rassist ja rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, hariduslikust tsensusest, asukohast, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisukorrast ja endisest tegevusest, on õigus osa võtta saadikute valimistest ja olla valitav, välja arvatud nõdrameelsed ja isikud, kes kohtuotsuse põhjal on ilma jäetud valimisõigusest. § 108. Saadikute valimised on ühetaolised: igal kodanikul on üks hääl; kõik kodanikud võtavad osa valimistest võrdsetel alustel. § 109. Naistel on meestega võrdne õigus valida ja olla valitav. § 110. Punaväes teenivail kodanikel on kõigi kodanikega võrdne õigus valida ja olla valitav. § 111, Saadikute valimised on otsesed: valimised kõigisse töötava rahva saadikute Nõukogudesse, alates valla ja linna töötava rahva saadikute Nõukogudest kuni ENSV Ülemnõukoguni, teostatakse kodanike poolt vahenditult otsesel valimisel. § 112. Hääletamine saadikute valimistel on salajane. § 113. Kandidaadid seatakse valimistel üles valimisringkondade järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on kindlustatud töötava rahva ühiskondlikele organisatsioonele ja ühinguile: kommunistliku partei organisatsioonele, ametiühinguile, kooperatiividele, noorsoo-organisatsioonele ja kultuurilistele ühinguile. § 114. Iga saadik on kohustatud oma tööst ja töötava rahva saadikute Nõukogu tööst valijatele aru andma ja teda võib valijate enamuse otsuse järgi seaduses ettenähtud korras igal ajal ära kutsuda. § 115. Valimisi ENSV töötava rahva saadikute Nõukogudesse toimetatakse valimisringkondade kaudu normide järgi, mis määratakse ENSV töötava rahva saadikute Nõukogude valimismäärustikuga. == X peatükk. == VAPP, LIPP, PEALINN. § 116. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigivapiks on sirbi ja vasara kujutus tõusva päikese kurtes, piiratud pärjaga, mis on vasemal okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest. Mõlemad pärjapooled on põimitud punase lindiga, millel on pealkirjad eesti ja vene keeles: "Kõigi maa­de proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas on viieharuline täht. § 117. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigilipp on punasest riidest, mille ülemises vasemas nurgas varda juures on kuldse sirbi ja vasara kujutus ja nende peal kuldsed tähed "ENSV". Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1 : 2. § 118. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pealinnaks on Tallinn. == XI peatükk. == PÕHISEADUSE MUUTMISE KORD. § 119. ENSV Põhiseaduse muutmine toimub ainult ENSV Ülemnõukogu otsusel, mis peab olema vastu võetud Ülemnõukogu poolt vähemalt kahe kolmandiku häälteenamusega. 138 233 2006-06-24T10:19:28Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=jõustus 1978 |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=[http://kultuur.edu.ee/~mutle/DO.html] |KIRJELDUS= |VARIA=vajab paremat allikat |KORREKTUUR=allikata }} '''Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon''' == I peatükk == ÜHISKONDLIK KORRALDUS § 1. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on tööliste ja talupoegade sotsialistlik riik. § 2. Eesti NSV poliitiliseks aluseks on kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tule­musena kindlustunud töörahva saadikute nõu­kogud. § 3. Kogu võim Eesti NSV-s kuulub linna ja maa töörahvale töörahva saadikute nõukogude näol. § 4. Eesti NSV majanduslikuks aluseks on sotsialistlik majandussüsteem ja tootmisriistade ning -vahendite sotsialistlik omandus, mis on kindlustunud kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimise, tootmisriistade ning -vahendite eraomanduse kaotamise ja inimese teise ini­mese poolt ekspluateerimise hävitamise tulemu­sena. § 5. Sotsialistlik omandus Eesti NSV-s esi­neb kas riikliku omanduse (kogu rahva vara) või kooperatiiv-kolhoosliku omanduse kujul (üksikute kolhooside omand, kooperatiivkoondiste omand). § 6. Maa, maapõuevarad, veed, metsad, teha­sed, vabrikud, kaevandused, murrud, raudtee-, vee- ja õhutransport, pangad, sidevahendid, riigi poolt organiseeritud põllumajanduslikud suur­ettevõtted (sovhoosid, masinatraktorijaamad jne.), samuti ka kommunaalettevõtted ja põhi­line elamufond linnades ja tööstusasulais on riigi omand, s. o. kogu rahva vara. § 7. Kolhooside ja kooperatiivsete organisat­sioonide ühiskondlikud ettevõtted koos nende elusa ja eluta inventariga, kolhoosides ja koope­ratiivsetes organisatsioonides toodetavad saa­dused, samuti ka nende ühiskondlikud ehitused moodustavad kolhooside ja kooperatiivsete orga­nisatsioonide ühiskondliku, sotsialistliku omandi. Peale ühiskondlikust kolhoosimajapidamisest saadava põhisissetuleku on igal kolhoosiperel isiklikuks käsutamiseks väike õueaiamaa ja isiklikuks omandiks abimajapidamine õueaia­maal, elamu, tootlikud kariloomad, kodulinnud ja põllumajanduslik väikeinventar — vastavalt põllumajandusliku artelli põhikirjale. § 8. Kolhooside käes olev maa kinnistatakse neile tasuta ning tähtajata käsutamiseks, s. o. põliselt. § 9. Sotsialistliku majandussüsteemi kõrval, mis on Eesti NSV-s valitsevaks majandusvormiks, Ori Seadusega lubatud üksiktalupoegade ja käsitööliste väike, isiklikule tööle rajatud ning ilma võõra tööjõu ekspluateerimiseta era-majapidamine. § 10. Seadus kaitseb kodanike isikliku oman­duse õigust nende töötuludele ja säästudele, ela­mule ja kodusele abimajapidamisele, koduse majapidamise inventarile ja tarbeesemeile, isik­liku tarbimise ja mugavuse esemeile, samuti ka kodanike isikliku omandi pärimise õigust. § 11. Eesti NSV majanduselu määrab ja suu­nab riiklik rahvamajandusplaan ühiskondliku rikkuse suurendamise, töörahva ainelise ja kul­tuurilise taseme järjekindla tõusu, NSV Liidu sõltumatuse kindlustamise ja ta kaitsevõime tugevdamise huvides. § 12. Töö on Eesti NSV-s iga töövõimelise kodaniku kõhus ja auasi põhimõtte järgi: «kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma». Eesti NSV-s teostatakse sotsialismi põhimõtet: «igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi». == II peatükk == RIIKLIK KORRALDUS § 13. Vastastikuseks abistamiseks majandus­likul ja poliitilisel, samuti ka riigikaitse alal Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik liitus vabatahtlikult üheõiguslike nõukogude sotsia­listlike vabariikidega: Vene NFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV, Usbeki NSV, Kasahhi NSV, Gruusia NSV, Aserbaidžaani NSV, Leedu NSV, Moldaavia NSV, Läti NSV, Kirgiisi NSV, Tadžiki NSV, Armeenia NSV, Turkmeeni NSV — liitriigiks nimetusega Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Sellest sihist lähtudes Eesti NSV tagab NSV Liidule tema kõrgemate riigivõimuorganite ja riigivalitsemisorganite õigused, mis on kindlaks määratud NSV Liidu konstitutsiooni 14. para­grahvis. Väljaspool NSV Liidu konstitutsiooni 14. para­grahvi sätteid teostab Eesti NSV riigivõimu ise­seisvalt, säilitades täielikult oma suveräänsed õigused. § 13-a. Eesti Nõukogude Sotsialistlikul Vaba­riigil on oma vabariiklikud väekoondised. § 13-b. Eesti Nõukogude Sotsialistlikul Vaba­riigil on õigus astuda välisriikidega otsesesse suhtlemisse, sõlmida nendega kokkuleppeid ja vahetada diplomaatilisi ning konsulaaresindajaid. § 14. Eesti NSV koosseisu kuuluvad rajoo­nid: Haapsalu, Harju, Hiiumaa, Jõgeva, Kingis-sepa, Kohtla-Järve, Paide, Põlva, Pärnu, Rak­vere, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru ning vabariigilise alluvusega linnad: Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Sillamäe ja Tartu. § 15. Eesti NSV-le jääb õigus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust vabalt välja astuda. § 16. Eesti NSV territooriumi ei või muuta ilma Eesti NSV nõusolekuta, § 17. NSV Liidu seadused on kohustuslikud Eesti NSV territooriumil. § 18. Iga Eesti NSV kodanik on ühtlasi NSV Liidu kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on Eesti NSV territooriumil samasugused õigused kui Eesti NSV kodanikel. § 19. Eesti NSV võimkonda tema kõrgemate riigivõimuorganite ja riigivalitsemisorganite kaudu kuuluvad: a) Eesti NSV konstitutsiooni kehtestamine ja kontroll sellest kinnipidamise üle; b) Eesti NSV territooriumi administratiivse jaotuse, samuti rajoonide, linnade, alevite ja külanõukogude piiride määramine; c) Eesti NSV seadusandlus; d) riikliku korra ja kodanike õiguste kaitse; e) Eesti NSV rahvamajandusplaani kinnita-mine; f) Eesti NSV riigieelarve ja selle täitmise aruande kinnitamine; g) riiklike ja kohalike maksude ja muude tulude kindlaksmääramine kooskõlas NSV Liidu seadusandlusega, samuti kohalike eel­arvete täitmise juhtimine; h) kindlustuse ja hoiunduse juhtimine; i) liidulis-vabariikliku alluvusega tööstuse ja ehituse valitsemine; vabariikliku alluvusega pan­kade, tööstus-, põllumajandus- ja kaubandus-ettevõtete ning -organisatsioonide valitsemine, samuti ka kohaliku tööstuse juhtimine; j) liidulise alluvusega ettevõtete valitsemise ning seisukorra kontroll ja järelevalve; k) maa käsutamise, samuti ka maapõue­varade, metsade ja vete käsutamise korra kindlaksmääramine; 1) linnade ja muude asustatud kohtade elamu-ja kommunaalmajanduse, elamuehituse ning heaolu juhtimine; m) teede ehitamine, kohaliku transpordi ja side juhtimine; n) tööseadusandlus; abielu- ja perekonna-seadusandlus; o) tervishoiu juhtimine; p) sotsiaalkindlustuse juhtimine; r) alg-, kesk- ja kõrgema hariduse juhti­mine; s) Eesti NSV kultuurhariduslike ja teaduslike organisatsioonide ning -asutuste juhtimine ja üldvabariikliku tähtsusega kultuurhariduslike ja teaduslike organisatsioonide ja asutuste valit­semine; t) kehakultuuri ja spordi juhtimine ja korral­damine; u) Eesti NSV kohtuorganite korraldamine; v) Eesti NSV kodakondsuse õiguste and­mine; õ) Eesti NSV kohtuorganite poolt süüdimõis­tetud kodanike amnesteerimine ja neile armu­andmine; ä) Eesti NSV väekoondiste moodustamise korra määramine; ö) Eesti NSV esinduse määramine rahvus­vahelises suhtlemises. == III peatükk == EESTI NSV KÕRGEMAD RIIGIVÕIMUORGANID § 20. Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan on Eesti NSV Ülemnõukogu. § 21. Eesti NSV Ülemnõukogu valitakse Eesti NSV kodanike poolt valimisringkondade järgi neljaks aastaks normiga: üks saadik 7000 elaniku kohta. § 22. Eesti NSV ülemnõukogu teostab kõiki õigusi, mis Eesti NSV konstitutsiooni 13. ja 19. paragrahvi järgi on antud Eesti NSV-le, kuivõrd need konstitutsiooni põhjal ei kuulu Eesti NSV ülemnõukogule aruandvate Eesti NSV organite: Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi, Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV ministeeriu­mide kompetentsi. § 23. Eesti NSV ülemnõukogu on Eesti NSV ainus seadusandlik organ. § 24. Seadus loetakse kinnitatuks, kui ta on vastu võetud Eesti NSV ülemnõukogu poolt lihthäälteenamusega. § 25. Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu­võetud seadused avaldatakse eesti ja vene keeles Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esi­mehe ja sekretäri allkirjadega. § 26. Eesti NSV Ülemnõukogu valib Eesti NSV ülemnõukogu juhataja ja tema kaks ase­täitjat. § 27. Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja juhatab Eesti NSV ülemnõukogu istungeid ja juhib tema sisekorda. § 28. Eesti NSV ülemnõukogu istungjärgud kutsub kokku Eesti NSV ülemnõukogu Presii­dium kaks korda aastas. Erakorralised istungjärgud kutsub kokku Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oma ära-nägemisel või ühe kolmandiku ülemnõukogu saadikute nõudmisel. § 29. Eesti NSV ülemnõukogu valib Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi järgmises koos­seisus: Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi esimees, kaks esimehe asetäitjat, Presiidiumi sekretär ja üheksa Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liiget. § 30. Kogu oma tegevusest annab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium aru Eesti NSV Ülem­nõukogule. § 31. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium: a) kutsub kokku Eesti NSV 'ülemnõukogu istungjärgud; b) tõlgitseb Eesti NSV seadusi, annab sead­lusi; c) korraldab rahvaküsitluse (referendumi); d) tühistab Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusi ja korraldusi, samuti ka rajoonide ja vabariigilise alluvusega linnade töörahva saadi­kute nõukogude otsuseid ja korraldusi, kui need ei vasta seadusele; e) Eesti NSV ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal vabastab ametist ja nimetab Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe ettepanekul ametisse üksikuid Eesti NSV ministreid, esita­des need hiljem kinnitamiseks Eesti NSV ülemnõukogule; f) määrab kindlaks ja annab Eesti NSV au­nimetusi; g) autasustab Eesti NSV ülemnõukogu Pre­siidiumi aukirjadega; h) teostab armuandmise õigust Eesti NSV kohtuorganite poolt süüdimõistetud kodanike suhtes; i) nimetab ja kutsub ara Eesti NSV diplo­maatilisi esindajaid välisriikides; j) võtab vastu tema juurde akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volitus-ja ärakutsumiskirjad. § 32. Eesti NSV Ülemnõukogu valib mandaatkomisjoni, kes kontrollib Eesti NSV Ülem­nõukogu saadikute volitusi. Mandaatkomisjoni esitusel Eesti NSV Ülem­nõukogu otsustab, kas volitusi tunnustada või üksikute saadikute valimised tühistada. § 33. Eesti NSV Ülemnõukogu määrab, kui ta peab seda vajalikuks, uurimis- ja revisjoni­komisjone ükskõik millise küsimuse kohta. Kõik asutused ja ametiisikud, on kohustatud nende komisjonide nõudmisi täitma ning esi­tama neile vajalikud materjalid ja dokumendid. § 34. Eesti NSV ülemnõukogu saadikut ei või kohtulikule vastutusele võtta või vahistada ilma Eesti NSV ülemnõukogu nõusolekuta, Eesti NSV ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga ilma Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi nõusolekuta. § 35. Eesti NSV Ülemnõukogu volituste lõp­pemisel määrab Eesti NSV Ülemnõukogu Pre­siidium uued valimised, mis peavad toimuma hil­jemalt kähe kuu jooksul, arvates Eesti NSV Ülemnõukogu volituste lõppemisest. § 36. Eesti NSV ülemnõukogu volituste lõp­pemisel säilitab Eesti NSV Ülemnõukogu Presii­dium oma volitused kuni Eesti NSV uue ülem­nõukogu i Presiidiumi moodustamiseni Eesti NSV uue ülemnõukogu poolt. § 37. Eesti NSV uue ülemnõukogu kutsub kokku Eesti NSV Ülemnõukogu eelmise koos­seisu Presiidium mitte hiljem kui kolm kuud pärast valimisi. § 38. Eesti NSV Ülemnõukogu moodustab Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu. == IV peatükk == EESTI NSV RIIGIVALITSEMIS­ORGANID § 39. Eesti NSV kõrgeim täidesaatev ja kor­raldav riigivõimuorgan on Eesti NSV Minist­rite Nõukogu. § 40. Eesti NSV Ministrite Nõukogu on vas­tutav Eesti NSV Ülemnõukogu ees ja annab temale aru, kuid Eesti NSV ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal on ta vastutav Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi ees, kellele ta annab aru. § 41. Eesti NSV Ministrite Nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja Eesti NSV seaduste, samuti ka NSV Liidu Ministrite Nõu­kogu määruste ja korralduste põhjal ja nende täitmiseks ning kontrollib nende täitmist. § 42. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrused ja korraldused on täitmiseks kohustuslikud kogu Eesti NSV territooriumil. § 43. Eesti NSV Ministrite Nõukogu: a) ühendab ja suunab Eesti NSV vabariik­like ja liidulis-vabariiklike ministeeriumide ja teiste temale alluvate asutuste tööd; ühendab ja kontrollib üleliiduliste ministeeriumide volinike tööd; b) koostab Eesti NSV rahvamajandusplaani, esitab selle Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtab tarvitusele abinõud rahvama­jandusplaani täitmiseks; c) koostab Eesti NSV riigieelarve ja kohalike eelarvete kokkuvõtte, esitab riigieelarve Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtab tarvitusele abinõud Eesti NSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks; d) võtab tarvitusele abinõud ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks; e) juhib ja kontrollib rajoonide ja vabariigilise alluvusega linnade töörahva saadikute nõu­kogude täitevkomiteede tööd; f) moodustab vajaduse korral Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures erikomiteesid ja pea-valitsusi majandusliku ja kultuurilise ülesehi­tustöö alal; g) juhib Eesti NSV väekoondiste organiseeri­mist; h) juhib Eesti NSV suhtlemist välisriikidega, lähtudes üldisest korrast, mille NSV Liit on kindlaks määranud liiduvabariikide ja välis­riikide vastastikuste suhete alal. § 44. Eesti NSV Ministrite Nõukogul on õigus Eesti NSV ministrite käskkirju ja juhen­deid ning rajoonide ja vabariigilise alluvusega linnade töörahva saadikute nõukogude täitev­komiteede otsuseid ja korraldusi tühistada, samuti ka rajoonide ja vabariigilise alluvusega linnade töörahva saadikute nõukogude otsuste ja korralduste täitmist seisma panna. § 45. Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodus­tatakse Eesti NSV ülemnõukogu poolt järgmi­ses koosseisus: Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esi­mene asetäitja; Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe ase­täitjad; Eesti NSV ministrid; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaa­nikomitee esimees; Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehi­tuskomitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hin­dade. Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutse­hariduse Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maa­paranduse ja Veemajanduse Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Töö Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees; Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja; Eesti NSV Ministrite Nõukogu Koondise «Eesti Põllumajandustehnika» esimees. § 46. Eesti NSV ministrid juhivad Eesti NSV võimkonda kuuluvaid riigivalitsemise ala­sid. § 47. Eesti NSV ministrid annavad vasta­vate ministeeriumide kompetentsi piirides käsk­kirju ja juhendeid NSV Liidu ja Eesti NSV sea­duste, NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määruste ja korral­duste, NSV Liidu liidulis-vabariiklike ministee­riumide käskkirjade ja juhendite alusel ja täitmiseks ning kontrollivad nende täit­mist. § 48. Eesti NSV ministeeriumid on kas liidulis-vabariiklikud või vabariiklikud. Eesti NSV liidulis-vabariiklike ministeeriu­mide hulka kuuluvad: Ehitusministeerium; Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium; Haridusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Kaubandusministeerium; Kergetööstuse Ministeerium; Kultuuriministeerium; Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeerium; Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium; Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministee­rium; Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium; Põllumajanduse Ministeerium; Rahandusministeerium; Sideministeerium; Siseministeerium; Tervishoiu Ministeerium; Toiduainetetööstuse Ministeerium; Varumisministeerium; Välisministeerium. Eesti NSV vabariiklike ministeeriumide hulka kuuluvad: Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium; Kohaliku Tööstuse Ministeerium; Kommunaalmajanduse Ministeerium; Sotsiaalkindlustuse Ministeerium; Teenindusministeerium. § 49. Eesti NSV liidulis-vabariiklikud minis­teeriumid, alludes nii Eesti NSV Ministrite Nõu­kogule kui ka NSV Liidu vastavatele liidulis-vabariiklikele ministeeriumidele, juhivad neile usaldatud riigivalitsemise alasid Eesti NSV-s, välja arvatud ainult piiratud arv ettevõtteid nimestiku alusel, mille kinnitab NSV Liidu ülemnõukogu Presiidium. § 50. Eesti NSV vabariiklikud ministeeriu­mid juhivad neile usaldatud riigivalitsemise alasid, alludes otseselt Eesti NSV Ministrite Nõukogule. § 51. Eesti NSV valitsus või Eesti NSV minister, kelle poole on pöördunud Eesti NSV Ülemnõukogu saadik arupärimisega, on kohustatud hiljemalt kolme päeva jooksul andma Eesti NSV ülemnõukogus suulise või kirjaliku vastuse. == V peatükk == KOHALIKUD RIIGIVÕIMUORGANID § 52. Riigivõimuorganeiks rajoonides, linna­des, alevites ja külades on töörahva saadikute nõukogud. § 53. Rajoonide, linnade, alevite ja külade töörahva saadikute nõukogud valitakse vastava rajooni, linna, alevi või küla töörahva poolt kaheks aastaks. § 54. Rajoonide, linnade, alevite ja külade töörahva saadikute nõukogud juhivad oma terri­tooriumil kultuurilis-poliitilist ja majanduslikku ülesehitustööd, määravad kindlaks kohaliku eel­arve, juhivad neile alluvate valitsemisorganite tegevust, kindlustavad riikliku korra kaitset, aitavad kaasa maa kaitsevõime tugevdamisele ning kindlustavad seaduste täitmist ja kodanike õiguste kaitset, § 55. Töörahva saadikute nõukogud võtavad vastu otsuseid ja annavad korraldusi neile NSV Liidu ja Eesti NSV seadustega antud õiguste piirides. § 56. Rajoonide, linnade, alevite ja külade töörahva saadikute nõukogude täidesaatvaiks ja korraldavaiks organeiks on nende poolt valita­vad täitevkomiteed järgmises koosseisus: esimees, tema asetäitjad, sekretär ja liik­med. § 57. Töörahva saadikute nõukogude täide­saatvaks ja korraldavaks organiks väikestes lin­nades, alevites ja külades on vastavate töörahva saadikute nõukogude poolt valitavad esimees, esimehe asetäitja ja sekretär. § 58. Töörahva saadikute nõukogude täitev­komiteed juhivad oma territooriumil kultuurilis-poliitilist ja majanduslikku ülesehitustööd vastavate töörahva saadikute nõukogude ja kõr­gema astme riigiorganite otsuste alusel. § 59. Rajoonide, linnade, linnarajoonide, ale­vite ja külade töörahva saadikute nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täide­saatvate organite poolt vähemalt kuus korda aastas. § 60. Rajoonilise jaotusega linnade töörahva saadikute nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täitevkomiteede poolt vähemalt neli korda aastas. § 61. Töörahva saadikute nõukogud valivad oma istungjärgu ajaks juhataja ja sekretäri istungite juhatamiseks. § 62. Külanõukogu esimees kutsub kokku külanõukogu ja juhatab selle koosolekuid. § 63. Töörahva saadikute nõukogude täide­saatvad organid annavad otseselt aru nii töö­rahva saadikute nõukogule, kes on nad valinud, kui ka töörahva' saadikute kõrgema astme nõu­kogu täidesaatvale organile. § 64. Töörahva saadikute nõukogude kõr­gema astme täitevkomiteedel on õigus alama astme täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi tühistada ja töörahva saadikute alama astme nõukogude otsuste ja korralduste täitmist seisma panna. § 65. Töörahva saadikute kõrgema astme nõukogudel on õigus töörahva saadikute madalama astme nõukogude ja nende täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi tühistada. § 66. Rajoonide töörahva saadikute nõuko­gud, lähtudes kohalikest tingimustest, moodus­tavad vastavad täitevkomitee osakonnad ja valitsused Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi kinnitusel. § 67. Välja jäetud. § 68. Rajoonide töörahva saadikute nõuko­gude täitevkomiteede osakonnad alluvad oma tegevuses nii rajooni töörahva saadikute nõu­kogule ja tema täitevkomiteele kui ka Eesti NSV vastavale ministeeriumile. § 69. Linnade töörahva saadikute nõukogud, lähtudes kohalikest tingimustest, moodustavad vastavad täitevkomitee osakonnad ja valitsused Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi kinnitusel. § 70. Linnade töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede osakonnad alluvad oma tegevu­ses nii linna töörahva saadikute nõukogule ja tema täitevkomiteele kui ka rajooni töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee vastavale osa­konnale. § 71. Tallinna, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu ja Tartu linna töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede osakonnad alluvad oma tegevu­ses nii oma linna töörahva saadikute nõukogule ja tema täitevkomiteele kui ka otseselt Eesti NSV vastavale ministeeriumile. § 72. Töörahva saadikute nõukogude volituste lõppemisel säilitavad nende täidesaatvad ja korraldavad organid oma volitused kuni uute täidesaatvate ja korraldavate organite moodus­tamiseni uute töörahva saadikute nõukogude poolt. == VI peatükk == EESTI NSV EELARVE § 73. Eesti NSV riigieelarve koostab Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja esitab Eesti NSV ülemnõukogule kinnitamiseks. Eesti NSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud Eesti NSV riigieelarve avaldatakse üldiseks teadmiseks. § 74. Eesti NSV ülemnõukogu valib eelarve­komisjoni, kes esitab ülemnõukogule oma seisu­koha Eesti NSV riigieelarve kohta. § 75. Eesti NSV riigieelarve täitmise aru­anne kinnitatakse Eesti NSV ülemnõukogu poolt ja avaldatakse üldiseks teadmiseks. § 76. Rajoonide, linnade, alevite ja külade nõukogude eelarved sisaldavad tulusid kohalikust majandusest, neile, eraldatava osa nende territooriumil laekuvaist riigituludest ja ka lae­kumisi kohalikest maksudest piirides, mis on kindlaks määratud NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlusega. == VII peatükk == KOHUS JA PROKURATUUR § 77. Õigusemõistmist Eesti NSV-s teostavad Eesti NSV ülemkohus ja rahvakohtud, samuti ka NSV Liidu ülemnõukogu määramisel loo­davad NSV Liidu erikohtud. § 78. Asjade arutamine toimub kõigis kohtuis rahvakaasistujate osavõtul, välja arvatud seaduses eraldi ettenähtud juhtumid. § 79. Eesti NSV Ülemkohus on Eesti NSV kõrgeim kohtuorgan. Eesti NSV ülemkohtule pannakse Eesti NSV kõigi kohtuorganite kohtuliku tegevuse järelevalve. § 80. Eesti NSV Ülemkohus valitakse Eesti NSV ülemnõukogu poolt viieks aastaks. § 81. Rajoonide (linnade) rahvakohtute rahvakohtunikud valitakse rajooni (linna) kodanike poolt üldise, ühetaolise ja otsese valimis­õiguse alusel salajasel hääletamisel viieks aas­taks. Rajoonide (linnade) rahvakohtute rahvakaas­istujad valitakse kaheks aastaks tööliste, tee­nistujate ja talupoegade üldkoosolekutel nende töö- või elukoha järgi ning sõjaväelaste üld­koosolekutel väeosade järgi. § 82. Kohtupidamine Eesti NSV-s toimub eesti keeles, kusjuures isikuile, kes seda keelt ei oska, tagatakse täielik tutvumine kohtuasja materjalidega tõlgi kaudu, samuti ka õigus esi­neda kohtus oma emakeeles. § 83. Asjaarutamine Eesti NSV kõigis kohtuis on avalik, kuivõrd seaduses pole ette näh­tud erandeid, kusjuures süüdistatavale taga­takse kaitse õigus. § 84. Kohtunikud on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele. § 85. Kõrgeimat järelevalvet seaduste täpse täitmise üle Eesti NSV territooriumil kõigi ministeeriumide ja neile alluvate asutuste, samuti üksikute ametiisikute ja ka kodanike poolt teostab NSV Liidu peaprokurör nii otse­selt kui ka Eesti NSV prokuröri kaudu. § 86. Eesti NSV prokuröri nimetab ametisse NSV Liidu peaprokurör viieks aastaks. § 87. Rajoonide ja linnade prokurörid nime­tab ametisse Eesti NSV prokurör NSV Liidu peaprokuröri kinnitamisel viieks aastaks. § 88. Prokuratuuriorganid teostavad oma funktsioone sõltumata ükskõik milliseist kohalikest organeist, alludes ainult NSV Liidu pea­prokurörile. == VIII peatükk == KODANIKE PÕHIÕIGUSED JA PÕHIKOHUSTUSED § 89. Eesti NSV kodanikel on õigus tööle, s. o. õigus olla kindlustatud tööga, kusjuures nende töö eest tasutakse vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile. Õigus tööle kindlustatakse rahvamajanduse sotsialistliku organisatsiooniga, nõukogude ühiskonna tootlike jõudude järjekindla kasvuga, majanduskriiside võimaluse kõrvaldamisega ja tööpuuduse likvideerimisega. § 90. Eesti NSV kodanikel on õigus puhku­sele. Õigus puhkusele kindlustatakse töölistele ja teenistujatele seitsmetunnilise tööpäeva kehtestamisega ja tööpäeva lühendamisega kuue tunnini real kutsealadel, kus on rasked töötin­gimused, ja nelja tunnini tsehhides, kus on eriti rasked töötingimused; töölistele ja teenistuja­tele iga-aastase palgalise puhkuse kindlaks-määramisega; laialdase sanatooriumide, puhke­kodude ja klubide võrgu töörahvale käsutada andmisega. § 91. Eesti NSV kodanikel on õigus aineli­sele kindlustusele nii vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise korral. Seda õigust kindlustavad tööliste ja teenistujate sotsiaalkindlustuse laialdane arendamine riigi kulul, töörahvale tasuta arstiabi võimalda­mine, laialdase kuurortide võrgu töörahva käsu­tusse andmine. § 92. Eesti NSV kodanikel on õigus haridu­sele. Seda õigust kindlustavad üldine kohustuslik kaheksaklassiline haridus, üldharidusliku polü­tehnilise keskhariduse, kutsehariduse ning kesk-erihariduse ja kõrgema hariduse laialdane arendamine õppetöö ning elu ja tootmise seosta­mise alusel, õhtuse ja mittestatsionaarse hari­duse igakülgne arendamine, iga liiki hariduse tasuta andmine, riiklike stipendiumide süsteem, emakeelne õpetus koolides, töörahvale tehastes, sovhoosides ning kolhoosides tasuta tootmis­alase, tehnilise ja agronoomilise õpetuse orga­niseerimine. § 93. Naisele antakse Eesti NSV-s mehega võrdsed õigused kõigil majandusliku, riik­liku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel. Nende õiguste teostamise võimaluse kindlus­tavad naistele meestega võrdse õiguse and­mine tööle, töötasule, puhkusele, sotsiaalkind­lustusele ja haridusele, ema ja lapse huvide riiklik kaitse, riiklik abi lasterikastele ja vallas­emadele, raseduse puhul naisele puhkuse and­mine palga säilitamisega, laialdane sünnitus­majade, lastesõimede ja lasteaedade võrk. § 94. Eesti NSV kodanike üheõiguslikkus, sõltumata nende rahvusest ja rassist, kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskond­lik-poliitilise elu aladel on vankumatuks seadu­seks. Seadus käristab igasugust otsest või kaudset kodanike õiguste kitsendamist või, vastupidi, otseste või kaudsete eesõiguste kehtimapanekut sõltuvalt kodanike rassilisest või rahvuslikust kuuluvusest, samuti ka igasugust rassilise või rahvusliku erandi tegemise, vihkamise või hal­vustamise jutlustamist. § 95. Kodanike südametunnistuse vabaduse kindlustamiseks on Eesti NSV-s kirik riigist ja kool kirikust lahutatud. Kõigil kodanikel on usu­kultuse toimetamise vabadus ja usuvastase propaganda vabadus. § 96. Vastavalt töörahva huvidele ja sotsia­listliku korra kindlustamiseks tagatakse Eesti NSV kodanikele seadusega: a) sõnavabadus, b) trükivabadus, c) koosolekute ja miitingute vabadus, d) tänavarongkäikude ja demonstratsioonide vabadus. Neid kodanike õigusi kindlustab trükikodade, paberivarude, ühiskondlike hoonete, tänavate, sidevahendite ja muude nende õiguste teostami­seks vajalike materiaalsete tingimuste andmine töörahvale ja tema organisatsioonidele. § 97. Vastavalt töörahva huvidele ja rahva­hulkade organisatsioonilise isetegevuse ning poliitilise aktiivsuse arendamiseks tagatakse Eesti NSV kodanikele õigus ühineda ühiskond­likesse organisatsioonidesse: ametiühinguisse, kooperatiivkoondistesse, noorsoo-organisatsioonidesse, spordi- ja riigikaitseorganisatsiooni­desse, kultuurilistesse, tehnilistesse ja teadusli­kesse ühinguisse; kõige aktiivsemad ja teadliku­mad kodanikud töölisklassi, töötava talurahva ja töötava intelligentsi hulgast ühinevad aga vaba­tahtlikult Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse, kes on töörahva eesmine väesalk tema võitluses kommunistliku ühiskonna ülesehita­mise eest ja töörahva kõigi, nii ühiskondlike kui ka riiklike organisatsioonide juhtiv tuumik. § 98. Eesti NSV kodanikele kindlustatakse isikupuutumatus. Kedagi ei tohi vahistada muidu kui kõhtu määruse põhjal või prokuröri sankt­siooniga. § 99. Kodanike korteripuutumatus ja kirja-vahetuse saladus on seadusega kaitstud. § 100. Eesti NSV annab varjupaigaõiguse välisriikide kodanikele, keda töörahva huvide kaitsmise, teadusliku tegevuse või rahvusliku vabadusvõitluse pärast taga kiusatakse. § 101. Iga Eesti NSV kodanik on kohustatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioonist kinni pidama, seadusi täitma, töö­distsipliini pidama, ausalt ühiskondlikesse kohustustesse suhtuma ja sotsialistliku ühiselu reegleid austama. § 102. Iga Eesti NSV kodanik on kohustatud hoidma ja tugevdama ühiskondlikku, sotsialist­likku omandit kui nõukogude korra püha ja puu­tumatut alust, kui kodumaa rikkuse ja võimsuse allikat, kui kogu töörahva jõuka ja kultuurse elu allikat. Isikud, kes ohustavad ühiskondlikku, sotsia­listlikku omandit, on rahvavaenlased. § 103. Üldine sõjaväekohustus on seaduseks. Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvastatud jõu­dude ridades on Eesti NSV kodanike aukohu­seks. § 104. Isamaa kaitsmine on Eesti NSV iga kodaniku püha kõhus. Kodumaa reetmist — vandemurdmist, üleminekut vaenlase poole, riigi sõjalise võimsuse kahjustamist, salakuulamist — käristatakse seaduse täie rangusega kui kõige raskemat kuritegu. == IX peatükk == VALIMISSÜSTEEM § 105. Saadikuid valivad kõigisse töörahva saadikute nõukogudesse — Eesti NSV ülem­nõukogusse, rajoonide, linnade, alevite ja külade töörahva saadikute nõukogudesse — valijad üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. § 106. Saadikute valimised on üldised: kõigil Eesti NSV kodanikel, kes on saanud 18-aasta-seks, sõltumata rassilisest ja rahvuslikust kuu­luvusest, soost, usutunnistusest, hariduslikust tsensusest, paiksusest, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisundist ja endisest tegevusest, on õigus osa võtta saadikute valimisest ja olla valitav, välja arvatud isikud, kes seaduses ettenähtud korras on tunnistatud nõdrameelseiks. Eesti NSV ülemnõukogu saadikuks võidakse valida iga Eesti NSV kodanik, kes on saanud 21-aastaseks, sõltumata rassilisest ja rahvus­likust kuuluvusest, soost, usutunnistusest, hari­duslikust tsensusest, paiksusest, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisundist ja endisest tegevusest. § 107. Saadikute valimised on ühetaolised: igal kodanikul on üks hääl; kõik kodanikud võtavad valimistest osa võrdsetel alustel. § 108. Naistel on meestega võrdne õigus valida ja olla valitav. § 109. NSV Liidu relvastatud jõudude ridades teenivail kodanikel on kõigi kodanikega võrdne õigus valida ja olla valitav. § 110. Saadikute valimised on otsesed: kõi­gisse töörahva saadikute nõukogudesse, alates küla ja linna töörahva saadikute nõukogust kuni Eesti NSV Ülemnõukoguni valivad kodanikud saadikuid vahetult otsesel valimisel. § 111. Hääletamine saadikute valimistel on salajane. § 112. Kandidaadid seatakse valimistel üles valimisringkondade järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on kindlustatud töörahva ühiskondlikele organisatsiooni­dele ja ühinguile: Kommunistliku Partei organi­satsioonidele, ametiühinguile, kooperatiividele, noorsoo-organisatsioonidele, kultuurilistele ühin­gutele. § 113. Iga saadik on kohustatud oma tööst ja töörahva saadikute nõukogu tööst valijaile aru andma ja seaduses ettenähtud korras võib teda valijate enamiku otsusel igal ajal ära kut­suda. § 114. Valimisi Eesti NSV töörahva saadi­kute nõukogudesse teostatakse valimisringkon­dade järgi normide alusel, mis määratakse Eesti NSV töörahva saadikute nõukogude vali­miste määrustikuga. == X peatükk == VAPP, LIPP, PEALINN § 115. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vaba­riigi riigivapp koosneb sirbi ja vasara kujutisest tõusva päikese kurtes, raamitud vasakul okas­puu okstest ja paremal rukkipeadest pärjaga. Mõlemad pärjapooled on põimitud punase lin­diga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas on viieharuline täht. § 116. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vaba­riigi riigilipuks on punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kähe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Sinine laineline vööt koos valgete triipudega moodustab kolm kümnendikku lipu laiusest. Ülemine punane vööt moodustab poole lipu laiusest, alumine punane vööt ühe viien­diku lipu laiusest. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende köhal kuldääristuses punane viisnurk. Lipu laiuse suhe pikkusega on l :2. § 117. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vaba­riigi pealinn on Tallinn. == XI peatükk == KONSTITUTSIOONI MUUTMISE KORD § 118. Eesti NSV konstitutsiooni muutmine toimub ainult Eesti NSV ülemnõukogu otsusel, mis on vastu võetud ülemnõukogu poolt vähe­malt kahe kolmandiku häälteenamusega. 139 237 2006-06-24T10:38:35Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti Vabariigi põhiseadus |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=1920 |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA=Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) |PILT= |ALLIKAS=Riigi Teataja nr 113/114,<br> 9. juuli 1920 |KIRJELDUS=Kinnitati Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920; jõustus 21.detsembril 1920.a. |VARIA= |KORREKTUUR=kontrollimata }} '''EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS''' Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse: '''I Peatükk''' Üleüldised määrused. §1.Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes. §2.Eesti maa-alasse kuuluvad Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja ümbruskonnaga, Tartumaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Valga linn, Võrumaa, Petserimaa ja muud piiriäärsed mannermaa kohad, kus Eesti rahvast asumas, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja muud Eesti vetes olevad saared ja leetseljakud. Eesti piiride kindlaksmääramine sünnib rahvusvaheliste lepingute läbi. §3.Eesti riigivõimu ei saa keegi teostada muidu, kui põhiseaduse või põhiseaduse alusel antud seaduste põhjal. §4.Eestis maksavad tema enese asutuste poolt antud või tunnustatud seadused. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud määrused maksavad Eestis tema õigusliku korra lahutamata osadena. Keegi ei või end vabandada seaduse mittetundmisega. §5.Eesti vabariigi riigikeeleks on Eesti keel. '''II Peatükk.''' Eesti kodanikkude põhiõigustest. §6.Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei või olla avalik-õiguslikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olenevad sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest. Seisusi ja seisuslikke tiitleid Eestis ei ole. §7.Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikkudele, välja arvatud kaitseväeliste sõja ajal. Samuti ei ole Eesti kodanikkudel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärke ega autähti. §8.Isikupuutumatus on Eestis kindlustatud. Kedagi ei või jälgida muidu kui seadustes ettenähtud juhtumitel ja korras. Välja arvatud kuriteolt tabamisel, ei või kedagi vangistada või kitsendada isikulises vabaduses muidu kui kohtuvõimude otsusel, kusjuures see otsus põhjendatuna peab olema kuulutatud vangistatule mitte hiljemalt kui 3 päeva peale vangistamist. Otsuse kuulutamist vangistatule on õigus nõuda igal kodanikul, kui kuulutamine mitte sündinud ei ole eelnimetatud tähtajal. Ühtki kodanikku ei või vastu tema tahtmist temale seaduse poolt määratud kohtu alt üle viia teise alla. §9.Eestis ei või karistada kedagi tema teo pärast, ilma et see tegu karistusvääriliseks oleks tunnistatud seaduses, mis enne selle teo kordasaatmist maksma hakanud. §10.Kodu on puutumatu. Ei või olla tungimist eluasemesse või selle läbiotsimist muidu kui juhtumistel ja nõuete täitmisel, mis on seaduses tähendatud. §11.Eestis on usu ja südametunnistuse vabadus. Keegi ei ole kohustatud korda saatma usutunnistuslikke tegusid, olema usutunnistusliku ühingu liige ega kandma selle kasuks avalikke kohustusi. Usuliste talituste täitmine on takistamatu, kui see ei käi avaliku korra ja kõlbluse vastu. Usutunnistus ega ilmavaade ei või vabanduseks olla kuriteo kordasaatmisele või kodaniku kohuste täitmisest kõrvalehoidmisele. Riigiusku Eestis ei ole. §12.Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta. Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus. Õpetuse andmine seisab riigi ülevalve all. Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides, nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud põhikiri. §13.Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas, pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbluse ja riigi kaitseks. Tsensuuri Eestis ei ole. §14.Eestis on kindlustatud sõnumite ja kirjade saladus, mis antakse edasi posti, telegraafi ja telefoni või mõnel muul üldtarvitataval teel. Erandeid teha on õigus kohtuvõimudel seaduses ettenähtud juhtumistel. §15.Eestis on kindlustatud õigus pöörata kaebustega ja palvetega vastavate avalikkude asutuste poole. Pöördumiste kaasas ei tohi käia mingi surveabinõu. Vastavad asutused on kohustatud asjale andma seadusliku käigu. §16.Ei ole tarvis mingisugust eelluba riigiametnikkude kohtulikule vastutusele võtmiseks. §17.Liikumine ja elukoha muutmine on Eestis vaba. Selles vabaduses ei või kitsendada ega takistada kedagi muidu kui kohtuvõimude poolt. Tervishoidlikel põhjusil võivad seda vabadust kitsendada või takistada ka teised võimud vastavais seadustes ettenähtud juhtumistel ja korras. §18.Kõigil Eesti kodanikkudel on õigus avaliku rahu rikkumata koosolekuid pidada sõjariistadeta. Ühinguisse ja liitudesse koondumine on Eestis vaba. Streigivabadus on Eestis kindlustatud. Neid õigusi võib seadus piirata ainult avaliku julgeoleku huvides. §19.Eestis on kindlustatud vabadus elukutset valida ja ettevõtteid avada ning kasutada põllutöös, kaubanduses, tööstuses, samuti muil majandusaladel. Selles vabaduses ei või kedagi kitsendada või takistada muidu kui seaduste põhjal ja piirides. §20.Iga Eesti kodanik on vaba oma rahvuse määramises. Juhtumitel, mil isiklik määramine mitte võimalik ei ole, sünnib see seaduses ettenähtud korras. §21.Eesti piirides elavate vähemusrahvuste liikmed võivad ellu kutsuda oma rahvuskultuurilistes ja hoolekande huvides sellekohaseid autonoomseid asutusi, niipalju kui need vastu ei käi riigi huvidele. §22.Neis kohtades, kus elanikkude enamus ei ole Eesti, vaid kohalikul vähemusrahvusel, võib kohalikkude omavalitsusasutuste asjaajamise keeleks olla selle vähemusrahvuse keel, kusjuures igaühel õigus on tarvitada neis asutustes riigikeelt. Kohalikud omavalitsusasutused, kus vähemusrahvuse keel tarvitusel, peavad riigikeelt tarvitama läbikäimises riiklikkude asutustega kui ka nende teiste omavalitsusüksustega, kus ei ole tarvitusel sama vähemusrahvuse keel. §23.Saksa, Vene ja Rootsi rahvusest kodanikkudel on õigus pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli. Eriseaduses määratakse ligemalt nende rahvuste keelte tarvitamine kohtus ja kohalikkudes riiklikkudes asutustes, kui ka omavalitsusasutustes. §24.Eraomandus on Eestis igale kodanikule kindlustatud. Ilma omaniku nõusolekuta võib seda võõrandada ainult üleüldistes huvides seaduse põhjal ja seadustes ettenähtud korras. §25.Majandusliku elu korraldamine Eestis peab vastama õigluse põhimõtteile, mille sihiks on inimväärilise ülespidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis käivad harimiseks maa saamise, eluaseme ja töö saamise, samuti omakaitse, tööjõukaitse ning nooruse, vanaduse, töövõimetuse või õnnetuste puhul tarviliku toetuse saamise kohta. §26.Kodanikkude õiguste ja vabaduste üleslugemine eelseisvais §§ (6-24) ei kõrvalda mitte teisi õigusi, mis järgnevad selle põhiseaduse mõttest ehk on temaga kokkukõlas. Kodanikkude vabaduse ja põhiõiguste erakorralised kitsendused astuvad jõusse seaduslikus korras kindla tähtajani väljakuulutatud kaitseseisukorra puhul vastavate seaduste põhjal ja piirides. '''III Peatükk''' Rahvast. §27.Riigivõimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahvas ise oma hääleõiguslikkude kodanikkude näol. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat vanaks ja on olnud vahet pidamata vähemalt ühe aasta Eesti riikkondsuses. §28.Hääleõiguslikud ei ole kodanikud: 1)kes seaduslikus korras on tunnistatud nõrda- või hullumeelseks ja 2) pimedad, kurttummad ja pillajad, kui nad on eestkostmise all. Hääleõigusest jäetakse ilma mõned liigid kurjategijaid Riigikogu valimisseaduse põhjal. §29.Rahvas teostab riigivõimu: 1)rahvahääletamise, 2)rahvaalgatamise ja 3) Riigikogu valimise teel. §30.Iga Riigikogu poolt vastuvõetud seadus jääb välja kuulutamata kahe kuu kestes tema vastuvõtmise päevast arvates, kui seda nõuab kolmas osa Riigikogu seaduslikust koosseisust. Kuio selle aja jooksul kakskümmendviis tuhat hääleõiguslikku kodanikku nõuab, et nimetatud seadus esitatakse rahvale vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks, siis oleneb pärastine väljakuulutus rahvahääletuse tagajärgedest. §31.Rahvaalgatamise korras on kahelkümnelviiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu. §32.Kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastu võetud seaduse või võtab vastu Riigikogu poolt tagasilükatud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis võetakse ette hiljemalt seitsekümmendviis päeva pärast rahvahääletamist. §33.Rahvahääletused sünnivad Rigikogu juhatuse ülevalvel, Rahvahääletamise alused ja kord määratakse eriseadustes. §34.Rahvahääletamisele ei kuulu ega või rahvaalgatamise teel otsustamisele tulla eelarve ja laenude tegemine, maksuseadused, sõjakuulutamine ja rahutegemine, kaitseseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine, samuti ka lepingud võõraste riikidega. '''IV Peatükk.''' Riigikogu. §35.Rahvaesindajana teostab riigi seadusandlikku võimu Riigikogu. §36.Riigikogus on sada liiget, kes valitakse üleüldisel, ühetaolisel, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse põhimõtete alusel. Riigikogul on õigus oma liikmete arvu suurendada; sellekohane seadus hakkab maksma järgmistel Riigikogu valimistel. Riigikogu valimisseadus antakse välja eriseadusena. §37.Õigus Riigikogu liikmete valimistest osa võtta või ennast Riigikogu liikmeks valida lasta on igal Eesti kodanikul, kes on hääleõiguslikk. §38.Riigikogu liikmed, väljaarvatud Vabariigi valitsuse liikmete abid, ei või olla Vabariigi valitsuse ega tema asutuste poolt nimetatud ametites. §39.Iga kolme aasta järel võetakse ette uued Riigikogu valimised. Riigikogu volituste algus arvatakse Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast. §40.Juhtumisel, kui Riigikogu liige kaotab oma valimisõiguse, on vangistatud Riigikogu loal, lahkub surma läbi või volitused maha pannes, astub tema asemele valimisseaduse korras uus liige eelmises paragrahvis ettenähtud tähtajani. §41.Riigikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aastal oktoobri esimesel esmaspäeval. §42.Riigikogu juhatus võib Riigikogu kokku kutsuda ka erakorralisteks istungiteks, kui asjaolud seda nõuavad. Ta peab seda tegema, kui seda nõuab Vabariigi valitsus või ¼ Riigikogu seaduslikust koosseisust. §43.Riigikogu valib oma esimesel peale valimist istungil esimehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juhatab kuni esimehe valimiseni eelmise Riigikogu esimees. §44.Riigikogu annab välja oma kodukorra, mis avaldatakse seadusena. §45.Riigikogu liikmed ei ole seotud mandaatide läbi. §46.Riigikogu on otsusvõimeline, kui on koos vähemalt pooled liikmed tema seaduslikust koosseisust. §47.Riigikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel juhtumistel, kui sellega on nõus 2/3 koosolijaist liikmetest, võib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks. §48.Riigikogu liige ei kanna mingisugust vastutust peale kodukorras ettenähtud poliitiliste avalduste eest, mis ta on teinud Riigikogus ja tema komisjonides. §49.Ilma Riigikogu nõusolekuta ei või tema liiget vangistada, välja arvatud juhtumised, mil ta on tabatud kuriteolt. Seesugusel juhtumisel antakse vangistusest teada ühes selle põhjustega mitte hiljem kui 48 tunni kestes Riigikogu juhatusele, kes paneb selle ette Riigikogule otsustamiseks järgmisel koosolekul. Riigikogul on õigus oma liikmetele määratud vangistust või teist kitsendust edasi lükata kuni Riigikogu istungjärgu vaheajani või volituste lõpuni. §50.Riigikogu liikmed vabastatakse nende volituste kestusel riigikaitseteenistusest. §51.Riigikogu liikmed saavad sõiduraha ja tasu, mille suurus määratakse kindlaks seaduses ja mida Riigikogu võib muuta ainult järgnevate Riigikogu koosseisude kohta. §52.Riigikogu annab välja seadusi, määrab riigi sissetulekute ja väljaminekute eelarve, otsustab laenude tegemise ja muid asju põhiseaduse alusel. §53.Riigikogu poolt vastu võetud seadused kuulutab välja Riigikogu juhatus. §54.Kui seaduses eneses muud korda ja tähtaega ei ole ette nähtud, hakkab ta maksma kümnendal päeval peale avaldamist „Riigi Teatajas“. §55.Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve täitmise kontrolli tema poolt ametisse seatavate vastavate asutuste kaudu. §56.Igal Riigikogu liikmel on õigus Riigikogu koosolekul küsimustega valitsuse poole pöörata. Ühel neljandikul Riigikogu seaduslikust koosseisust on õigus valitsuselt aru pärida, mille peale tuleb seletus anda. '''V Peatükk.''' Valitsusest. §57.Valitsemisvõimu teostab Eestis Vabariigi valitsus. §58.Valitsus seisab koos riigivanemast ja ministritest. Viimaste arv, tööjaotus nende vahel kui ka lähem asjaajamise kord määratakse kindlaks eriseaduses. §59.Vabariigi valitsuse kutsub ametisse ja vabastab sellest Riigikogu. Üksiku ministri lahkumise puhul täidab tema kohuseid uue ametisseastumiseni üks Vabariigi valitsuse liikmetest valitsuse määramisel. §60.Vabariigi valitsus juhib riigi- ja välispoliitikat, hoolitseb riigi välise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja seaduste täitmise eest. Tema 1)seab kokku riigi sissetulekute ja väljaminekute eelarve ja esitab selle kinnitamiseks; 2)nimetab ametisse ja vabastab sellest kaitseväelisi ja kodanlisi ametnikke, kuivõrd see ülesanne ei ole usaldatud seaduse järele teiste ametiasutuste kätte; 3)teeb Eesti Vabariigi nimel lepinguid võõraste riikidega ja esitab need Riigikogule kinnitamiseks; 4)kuulutab sõja ja teeb rahu Riigikogu vastava otsuse põhjal; 5)kuulutab välja kaitseseisukorra nii üksikuis riigi osades kui ka kogu riigis ja esitab selle Riigikogule kinnitamiseks; 6)esitab seaduseelnõusid Riigikogule; 7)annab välja seadusega kokkukõlas määrusi ja korraldusi ja 8)otsustab armuiandmise palved. §61.Riigivanem esindab Vabariiki, juhib ja ühtlustab Vabariigi valitsuse tegevust, juhatab valitsuse istungeid ja võib aru pärida üksikuilt ministritelt nende tegevuse kohta. §62.Riigivanemale määrab Vabariigi valitsus oma liikmete hulgast asetäitja. §63.Valitsuse istungid on kinnised. Ainult iseäralistel pidulikel juhtumisil võib neid lahtisteks kuulutada. §64.Vabariigi valitsusel peab olema Riigikogu usaldus. Valitsus või tema üksikud liikmed lahkuvad ametist, kui Riigikogu neile avaldab otsekohest umbusaldust. §65.Vabariigi valitsuse juures on riigikantselei, mis seisab riigivanema valve all. Riigikanseleid juhatab riigisekretär, kelle nimetab ametise Vabariigi valitsus. §66.Kõik valitsemise aktid, mis antakse valitsuse poolt, peavad kandma riigivanema, vastava ministri ja riigisekretäri allkirja. §67.Riigivanema ja ministrite kohtulikule vastutusele võtmine ametialaste süütegude eest võib sündida üksnes Riigikogu sellekohase otsuse põhjal. Asja harutamine allub Riigikohtule . '''VI Peatükk.''' Kohtust. §68.Õiguse mõistmist Eestis teostavad oma tegevuses rippumatud kohtud. §69.Ülemat kohtuvõoimu Eestis teostab Riigikogu poolt valitud riigikohtunikkudest koosseisev Riigikohus. §70.Kohtunikke, kui nad seaduse järele ei ole valitavad, nimetab ametisse Riigikohus. §71.Kohtunikke võib tagandada ametist ainult kohtu teel. Kohtunikke võib vastu nende tahtmist, paigutada ühest kohast teise ainult seaduse täitmisest, tingitud juhtumistel. §72.Kohtunikud ei või pidada peale seaduses ettenähtud juhtumiste kõrvalist palgalist ametit. §73.Sellekohaste seaduste alusel ja korras alluvad üksikud liigid kriminaalasju vandekohtutele. Vandekohtunikke ei seo eelmise paragrahvi nõuded. §74.Erakorralised kohtud on lubatud sellekohase seaduse piirides ainult sõjaajal, kaitseseisukorras ja sõjalaevadel. '''VII Peatükk.''' Omavalitsusest. §75.Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohal riigivõim, kuivõrd seaduses selleks ei ole loodud eriasutusi. §76.Omavalitsusüksuste esinduskogud valitakse üleüldistel, ühetaolisel, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse põhimõtete alusel. §77.Omavalitsusüksustel on õigus oma ülesannete täitmiseks maksusid võtta ja koormusi peale panna seaduses kindlaksmääratud piirides ja korras. '''VIII Peatükk.''' Riigikaitsest. §78.Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma Vabariigi kaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras. §79.Vabariigi kaitseks moodustatakse kaitseväed, mille korraldus määratakse kindlaks eriseaduses. §80.Mobilisatsiooni väljakuulutamise kui ka sõja alguse korral läheb Vabariigi kaitsevägede juhatamine Vabariigi valitsuselt tema poolt määratud iseäralise kaitsevägede ülemjuhataja kätte, kelle võimupiirid on kindlaks määratud eriseaduses. §81.Vabariigi valitsusel on õigus välja anda eriseaduses ettenähtud alustel ja korras kaitsevägedesse puutuvaid seadlusi ja määrusi. §82.Vabariigi kaitsejõudude mobilisatsiooni väljakuulutamise otsustab Riigikogu. Vabariigi valitsusel on õigus ilma Riigikogu otsust ootamata mobilisatsiooni välja kuulutada, kui võõras riik on kuulutanud Vabariigile sõja, alanud sõjalise tegevuse või välja kuulutanud Vabariigi vastu mobilisatsiooni. '''IX Peatükk.''' Riigi maksudest ja eelarvest. §83.Ühtegi avalikku maksu ehk koormust ei või kellelegi peale panna muidu kui seaduse alusel. §84.Ei tohi kellelegi riigi kulul paiukit, vaevatasu või muud tasu määrata muidu kui sellekohase seaduse põhjal. §85.Iga aasta jaoks seatakse riigi sissetulekute ja väljatulekute üleüldine eelarve kokku. Seadusandlikul teel võib selle maksuvust jaoliselt pikendada kuni uue eelarve vastuvõtmiseni. '''X Peatükk.''' Põhiseaduse jõust ja muutmisest. §86.Põhiseadus on vankumatuks juhteks Riigikogu ning kohtu- ja valitsusasutuste tegevuses. §87.Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on rahval rahvaalgatuse korras kui ka Riigikogul harilikus korras. §88.Rahvas otsustab rahvahääletusel põhiseaduse, olgu see algatatud kas rahvaalgatuse korras või Riigikogu poolt. §89.Põhiseaduse muutmise eelnõu peab rahvale teada antama vähemalt kolm kuud enne rahvahääletuse päeva. [[en:Constitution of the Esthonian Republic, 1920]] 140 238 2006-06-24T10:49:30Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti Vabariigi põhiseadus |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA=Eesti Vabariigi põhiseadus (1938) |PILT= |ALLIKAS=Seaduste Kogu I 1938, 1, 1 |KIRJELDUS=Kinnitati Rahvuskogu poolt 28. juulil 1937.a.; jõustus 1. jaanuaril 1938.a. |VARIA= |KORREKTUUR=kontrollimata }} <center><font size=+1 color=blue>'''EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS'''</font> :'''Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,''' :'''mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel,''' :'''mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele,''' :'''mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,''' :'''mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes,''' :'''ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl,''' :'''volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse:'''</center> '''1. peatükk.''' == Üldeeskirjad == § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. § 2. Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik. § 3. Riigivõimu ei saa keegi teostada muidu kui Põhiseaduse ja sellega kokkukõlas olevate seaduste alusel. Põhiseadus on vankumatuks juhteks Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevuses. § 4. Eestis on jõus ainult tema oma asutiste poolt kehtimapandud seadused. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud eeskirjad kehtivad Eestis õigusliku korra lahutamatute osadena. Keegi ei või end vabandada seaduse mitteteadmisega. § 5. Eesti riigikeeleks on eesti keel. § 6. Eesti riigivärvideks on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju määrab seadus. 2. peatükk. == Eesti kodanikkude õigused ja kohused == . § 7. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Kodakondsuse omandamise ja kaotamise lähemad tingimused määrab seadus. § 8. Iga kodaniku ülimaks kohuseks on olla ustav Eesti riigile ja ta põhiseaduslikule korrale. Kuulumusest riiklikku ühiskonda tulenevad kodaniku seaduslikud kohused ja koormatised. Samast kuulumusest võrsuvad kodaniku seaduslikud õigused ja vabadused. § 9. Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Ei või olla sündimisest, usust, soost ega rahvusest sõltuvaid avalikõiguslikke eesõigusi ega õiguste kitsendusi. Seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Seaduses ettenähtud aluseil ja korras võidakse määrata tiitleid ainult ameti, kutse ja teadusliku astme tähistamiseks. § 10. Isikupuutumatus on kindlustatud. Kedagi ei või jälitada muidu kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Kedagi ei või vahistada ega isikulises vabaduses kitsendada muidu kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Vahi all ei või kedagi pidada üle seitsmekümne kahe tunni ilma kohtuvõimude sellekohase korralduseta. Vastav kohtuvõimude korraldus peab vahistatule avaldatama järgneva kahekümne nelja tunni jooksul. Ühtki kodanikku ei või vastu tema tahtmist üle viia temale seaduse poolt määratud kohtu alt teise alla. § 11. Kedagi ei või karistada tema teo pärast, kui see tegu ei ole karistatavaks tunnustatud seaduses, mis jõustunud enne selle teo toimepanemist. § 12. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida elamusse ega seda läbi otsida muidu kui juhtudel ja nõuete täitmisel, mis on ette nähtud seaduses. § 13. Liikumine ja elukoha muutmine on vaba. Seda vabadust võidakse kitsendada seaduses ettenähtud aluseil ja korras. § 14. Südametunnistuse- ja usuvabadus on kindlustatud. Kuulumine kirikuisse ja usuühinguisse on vaba. Suuremaile kirikuile võidakse seadusega anda avalikõiguslikke aluseid. Riigikirikut ei ole. Usuliste talituste täitmine on vaba, kui see ei kahjusta avalikku korda ega kõlblust. Usutunnistus ei või olla süüteo toimepanemise ega kodaniku kohuste täitmisest keeldumise vabanduseks. § 15. Mõtete avaldamine sõnas, trükis, kirjas, pildis ja kujutises on vaba. Seda vabadust võib seadusega kitsendada riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse ja kodaniku hea nime kaitseks. Trükitoodete tsensuuri ei ole. § 16. Posti, telegraafi, telefoni või mõnel muul üldtarvituslikul teel edasiantavate sõnumite ja kirjade saladus on kindlustatud. Erandeid võidakse teha kuritegevuse vastu võitlemiseks seaduses ettenähtud aluseil ja korras. § 17. Kodanikel on õigus seaduses ettenähtud aluseil ja korras pidada koosolekuid avaliku rahu ja julgeoleku nõudeid rikkumata. § 18. Kodanikel on õigus seaduses ettenähtud aluseil ja korras koonduda kultuurilistesse, teaduslikesse, üldkasulikesse, kutselistesse, poliitilistesse ja muisse ühinguisse ning liitudesse. Seadusega võidakse seda õigust kitsendada riigi julgeoleku, avaliku korra ja kõlbluse huvides. § 19. Iga kodanik on õigustatud säilitama oma rahvusse kuuluvuse. Rahvusse kuuluvuse lähemad alused määrab seadus. § 20. Vähemusrahvuste liikmed võivad seaduse alusel ja korras ellu kutsuda kultuurilistes ja hoolekande huvides omavalitsuslikke asutisi. § 21. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning riigielu alusena on riigi kaitse all. Abielu korraldavad seadused tugenevad abikaasade üheõigusluse põhimõttele, kuivõrd see on kokkukõlastatav perekonna ühise hüvega, järelkasvu huvidega ja vastastikuse toetamisega. Abikaasade varavahekorrad määratakse seadusega, kusjuures seadusjärgne varavahekord ei või kitsendada ühe abikaasa varaõiguslikku teovõimet. Seadusega korraldatakse emade ja laste kaitse. Lasterikaste perekondade eest hoolitsetakse eriti. § 22. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohuslik ja rahvakoolis maksuta. Riik ja omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul rahvakoole. Hariduse vahetuks jätkamiseks vastavalt riiklikele huvidele ja rahva elulistele vajadustele peetakse ülal ka üld- ja kutsehariduslikke õppeasutisi. Seaduse alusel võidakse avada ja ülal pidada erakoole ja –õppeasutisi. Õpetamine on riigikeelne. Vähemusrahvustele avatud koolides ja õppeasutistes toimub õpetamine nende rahvuskeeles ja riigikeeles seaduses tähendatud aluseil ja piires. Õpetamine ja kasvatamine koolides ja õppeasutistes peab toimuma Eesti riiklikus vaimus riiklikul korraldusel ja järelevalvel. Noorte kasvatamine vaimselt, kõlbeliselt ja kehaliselt tublideks ning väärikaiks Eesti kodanikeks on vanemate kui ka riigi ja omavalitsuste tähtsamaid ülesandeid. § 23. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ja riigi kaitse all. Nende levitamine on riigi ülevalvel. Riiklikele teadusasutistele ja kõrgemaile teaduslikele õppeasutistele kindlustatakse seaduses ettenähtud piires autonoomia. § 24. Majandusliku elu korraldamine peab toimuma õigluse põhimõttel, mille sihiks on loovate jõudude elustamine, üldise jõukuse arendamine ja selle kaudu inimväärse ülalpidamise kindlustamine. § 25. Seaduses määratud aluseil on kodanikul vabadus elukutset valida, ettevõtteid avada, teotseda majandusaladel ja koonduda majanduslikesse ühinguisse ja liitudesse. § 26. Omandiõigus on kindlustatud. Selle õiguse kitsendused määratakse seadusega. Omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta võib toimuda ainult seaduse alusel ja korras üldistes huvides ja õiglase tasu eest. Vaidluse korral on pöördumine kohtu poole kindlustatud. § 27. Töö on iga töövõimelise kodaniku au ja kohus. Iga kodaniku õigus ja kohus on ise soetada endale tööd. Riik aitab töö võimaldamiseks kaasa. Töö on riigi kaitse all. Töötülide lahendamine, ka streigi teel, korraldatakse seadusega. § 28. Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil. Seaduse alusel korraldatakse kodanikele vanuse, töövõimetuse või puuduse puhul abi sotsiaalkindlustuse või hoolekande korras. Vabatahtlikku hoolekannet soodustatakse. Tööpõlgajaid, perekonna liikmena hoolitsemiskohuse mittetäitjaid ja ühiskonnale kahjulikke abivajajaid võidakse seaduse alusel võtta sundhooldamisele. § 29. Ühtki avalikku maksu ega koormatist ei või kellelegi peale panna muidu kui seaduse alusel. Kellelegi ei või määrata riigi kulul tasu ega pensioni muidu kui seaduslikus korras. § 30. Kodanikel on õigus pöörduda märgukirjadega ja avaldustega asjaomaste riigi- ja muude avalikõiguslikkude asutiste poole. Juriidilistel isikutel on see õigus nende ülesannete ulatuses. Pöördumised ei või omada süüteo tunnuseid. § 31. Võõrkeelte tarvitamise kord asjaajamisel kohtuis ja muis riiklikes asutistes määratakse seadusega. Vähemusrahvusse kuuluvad kodanikud neis kohtades, kus elanikkude enamus on sel vähemusrahvusel, võivad tarvitada seaduses ettenähtud aluseil oma keelt asjaajamisel kohalikes omavalitsusasutistes. § 32. Ametikohtade täitmine riigi- ja omavalitsusasutistes ning –ettevõtteis toimub seaduse alusel ja korras kodanikega, kellel on ametikohale vastavad võimed ja ettevalmistus. Ainult seaduses tähendatud alustel võib neid ametikohti täita välismaalastega. Riigi- ja omavalitsusasutiste ja –ettevõtete teenistuses olevate isikute kohtulikule vastutusele võtmiseks ei ole vaja eelluba. § 33. Kodanikkude õiguste ja kohuste loetelu käesolevas peatükis ei kõrvalda muid õigusi ega kohuseid, mis järelduvad Põhiseaduse mõttest või on kokkukõlas Põhiseadusega. 3. peatükk. == Rahvas == . § 34. Kõrgeimat riigivõimu teostab Eesti rahvas hääleõiguslikkude kodanikkude kaudu. § 35. Rahvas teostab riigivõimu: 1) Vabariigi Presidendi valimisega § 40 alusel; 2) Riigivolikogu valimisega; 3) kohalikkude omavalitsuste esinduskogude valimisega § 123 alusel; 4) rahvahääletusega. § 36. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend kaks aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses. § 37. Hääleõiguslikud ei ole: 1) kodanikud, kes on tunnustatud nõdra- või hullumeelseks, 2) kodanikud, kes pimedatena, kurttumadena või pillajatena on hooldamise all, 3) valimisseaduste alusel mõned liigid avaliku hoolekande korras alaliselt ülalpeetavaid kodanikke ja 4) sundhooldamisele võetud kodanikud. Seadusega võidakse ära võtta hääleõigus mõnelt liigilt kohtulikult karistatud kodanikelt. Hääletamisest ei võta osa: 1) kodanikud, kes hääletamise ajal on vahistatud kohtu poolt määratud karistuse kandmiseks või kohtuvõimude poolt määratud tõkkevahendite teostamiseks, ja 2) kodanikud, kes nakkushaigetena seaduslikus korras on eraldatud vastavaisse raviasutistesse. Hääletamisest ei võta osa sõjaväes ajateenistuses olevad kodanikud. 4. peatükk. == Vabariigi President == . § 38. Vabariigi President on riigipea. Ta on riigivõimu ühtluse kandja ja riigi esindaja. Ta hoolitseb riigi välise puutumatuse ja sisemise julgeoleku ning riigi ja rahva üldise heaolu ja õigusliku korra säilitamise eest. § 39. Vabariigi President peale muude Põhiseaduses ettenähtud ülesannete: 1) nimetab Eesti Vabariigi esindajad välisriikidesse ja võtab vastu välisriikide esindajad; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist kõrgemaid riigiametnikke; 3) eriõigusel nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Presidendi juures oleva ametkonna juhtivad jõud; 4) annab kokkukõlas seadustega määrusi; 5) eriõigusel teostab valvet riigi- ja muude avalikõiguslikkude asutiste tegevuse järele; 6) eriõigusel annetab riiklikke au- ja teenetemärke; 7) otsustab küsimusi, mis seadusega tema otsustada antud. § 40. Vabariigi President valitakse ametisse kuueks aastaks. Kandidaadiks Vabariigi Presidendi kohale võidakse üles seada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes on vähemalt nelikümmend viis aastat vana. Kandidaate Vabariigi Presidendi kohale seavad üles salajasel hääletamisel: 1) ühe kandidaadi Riigivolikogu; 2) ühe kandidaadi Riiginõukogu; 3) ühe kandidaadi omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, kes koosneb kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajast. Ülesseatud kandidaatidest valib rahvas Vabariigi Presidendi üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel. Hääletamisel loetakse Vabariigi Presidendiks valituks kandidaat, kes on saanud kõige rohkem hääli. Kui kandidaadid on saanud ühepalju hääli, loetakse valituks kõige vanem kandidaat. Hääletamine peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul arvates kandidaatide ülesseadmisest. Kui on üles seatud ainult üks kandidaat, siis peetakse Riigivolikogu Esimehe kokkukutsel ja juhatusel kõigi kolme kandidaati ülesseadnud asutise ühine valimiskoosolek. Kui ülesseatud kandidaat sellel valimiskoosolekul salajasel hääletamisel saab poolt vähemalt kolm viiendikku valimiskoosoleku seadusliku koosseisu häältest, siis see kandidaat loetakse Vabariigi Presidendiks valituks ja rahva hääletamine jääb ära. Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmise ja valimise lähema korra määrab seadus. § 41. Vabariigi President loetakse ametisse astunuks Riigikogu üldkoosolekul Eesti rahvale järgmise pühaliku tõotuse andmisega: “Mina, N.N., astudes rahva tahtel Vabariigi Presidendi ametisse, pühalikult tõotan vankumata kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule antud võimu ja ustavalt täita oma kohuseid kõigi oma võimetega ja parima arusaamisega Eesti Vabariigi ja rahva kasuks.” Vabariigi Presidendi volitused lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. § 42. Vabariigi Presidendi otsused ja muud aktid on kehtivad, kui nad kannavad Vabariigi Presidendi allkirja ning Peaministri ja asjaomase ministri kaasallkirja. Nende otsuste ja aktide eest vastutab Vabariigi Valitsus poliitiliselt ja kaasallkirja andnud ministrid ka ametialaselt, eriti kandes vastutust selle eest, et otsus või akt oleks kokkukõlas Põhiseadusega ja seadustega. Kaasallkirja ei vaja otsused ja aktid, mis Vabariigi President teeb Põhiseaduse järgi eriõigusel. § 43. Vabariigi Presidendi amet ei või olla seotud ühegi muu teenistusega ega kutseülesandega. Kui Vabariigi Presidendiks on valitud Riigikogu liige, siis loetakse ta Riigikogust lahkunuks Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. § 44. Vabariigi Presidendile ametiaja kestel makstav tasu määratakse seadusega, mida võib muuta alles järgneval valimisel valitava Vabariigi Presidendi kohta. Ametist lahkunud Vabariigi Presidendile makstakse pensioni kolme neljandiku suuruses Vabariigi Presidendi palgast. § 45. Vabariigi Presidenti ei saa tema ametisoleku kestel kohtulikule vastutusele võtta muidu kui Riigikogu üldkoosoleku otsusel süütegude eest kõrgeima riigivõimu vastu ja riigiäraandmise eest. Kohtulikule vastutusele võtmine samade süütegude eest ning ka eriõiguse alal toimepandud ametialaste süütegude eest võib toimuda pärast ametist lahkumist samuti ainult Riigikogu üldkoosoleku otsusel. Vastutusele võtmist mõlemal juhul võib algatada ainult Riigikogu seadusliku koosseisu enamus. Vastutusele võtmine otsustatakse Riigikogu üldkoosolekul Riigikogu seadusliku koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega. Asja arutamine ja otsustamine allub Riigikohtule. Vabariigi Presidendi vastutusele võtmise korral tema ametisoleku kestel § 46 tähendatud Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi Asetäitja, kes täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid kuni õigeksmõistva või kriminaaljälitamist lõpetava kohtuotsuse seadusjõusse astumiseni või uue Vabariigi Presidendi ametisse astumiseni. Vabariigi Presidendi Asetäitjal ei ole õigust määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimisi ega Riiginõukogu uue koosseisu kujundamist. Kui kohus mõistab Vabariigi Presidendi õigeks või lõpetab tema suhtes kriminaaljälitamise, võetakse kohe ette Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine. Kui kohus mõistab Vabariigi Presidendi süüdi, asutakse kohe uue Vabariigi Presidendi valimisele. Vastutusele võtmise ja asja arutamise lähema korra määrab seadus. § 46. Kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President seaduses tähendatud juhtudel on takistatud oma ametikohuste täitmises, siis täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid Peaminister, pannes Peaministri ülesanded Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks Peaministri asetäitjale. Kui Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb enne tähtaega, siis asutakse kohe uue Vabariigi Presidendi valimisele. Kui takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on seaduses tähendatud juhtudel järjest kestnud üle kuue kuu, siis võidakse Valimiskogu otsusel asuda uue Vabariigi Presidendi valimisele. Kui sõja ajal Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb või takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on seaduses tähendatud juhtudel järjest kestnud üle kuue kuu, siis Valimiskogu asub kohe Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele. Kui takistused on järjest kestnud üle ühe kuu, siis võib Valimiskogu riiklikel kaalutlustel asuda Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele ka enne kuut kuud. Valimiskogusse kuuluvad: Peaminister, Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja, Riigivolikogu Esimees, Riiginõukogu Esimees ja Riigikohtu Esimees. Valimiskogu kutsub kokku Peaminister kas omal algatusel või vähemalt kolme Valimiskogu liikme nõudmisel, nende hulgas sõja korral Sõjavägede Ülemjuhataja. Valimiskogu tegevuse lähem kord määratakse seadusega. Vabariigi Presidendi Asetäitja volitused algavad pühaliku tõotuse andmisega Valimiskogu ees ja lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. Vabariigi Presidendi Asetäitjal ei ole õigust määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimisi ega Riiginõukogu uue koosseisu kujundamist. Vabariigi Presidendi Asetäitja ametisse astumisega lõpevad senise Vabariigi Presidendi volitused. § 47. Vabariigi Presidendi juures on Õiguskantsler, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President eriõigusel. Õiguskantsleri ülesandeks on valvamine riigi- ja muude avalikõiguslikkude asutiste tegevuse seaduspärasuse järele. Ta annab aru oma tegevusesest, leitud puudustest ja tehtud korraldustest Vabariigi Presidendile ning esitab ülevaateid oma tegevusest Riigivolikogule ja Riiginõukogule teadmiseks. Oma ametkonna juhtimise alal on Õiguskantsleril kõik õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministrite kohta. Tal on õigus osa võtta sõnaõigusega Vabariigi Valitsuse istungeist. Õiguskantsleri lähemad ülesanded ja tegevuse alused määratakse seadusega. 5. peatükk. == Vabariigi Valitsus == . § 48. Vabariigi Valitsus teostab valitsemisvõimu. Vabariigi Valitsus peale muude Põhiseaduses ettenähtud ülesannete: 1) teostab riigi poliitikat kõigil aladel; 2) hoolitseb seaduste täitmise eest; 3) teeb esitisi Vabariigi Presidendile tema võimkonda kuuluvate küsimuste kohta, välja arvatud küsimused, mis Vabariigi President otsustab eriõigusel; 4) teeb vajalikke korraldusi Vabariigi Presidendi otsuste täitmiseks; 5) otsustab küsimusi, mis seadusega tema otsustada antud. § 49. Vabariigi Valitsus koosneb Peaministrist ja ministreist. Üksikute valitsemisalade korraldamiseks asutatakse seadusega sellekohased ministeeriumid. Valitsemise lähem korraldus määratakse seadusega. § 50. Vabariigi Valitsuse või tema üksiku liikme nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President eriõigusel. Peaministri ametist vabastamisega lahkub ametist kogu Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse üksiku liikme ametisse nimetamine ja ametist vabastamine toimub Peaministri ettepanekul. § 51. Vabariigi Valitsuse liikmed annavad ametisse astumisel Vabariigi Presidendile pühaliku tõotuse, et nad vankumatult hoiavad Põhiseadust ja seadusi ning ustavalt ja erapooletult täidavad oma kohuseid. Vabariigi Valitsus või tema üksik liige loetakse ametisse astunuks pühaliku tõotuse andmisega. Vabariigi Valitsus vabaneb ametist uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumisega. Vabariigi Valitsuse üksik liige vabaneb ametist Vabariigi Presidendi otsuse tegemisega. § 52. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust, juhib ja ühtlustab Vabariigi Valitsuse tegevust, juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid, võib pärida aru üksikuilt ministreilt nende tegevuse kohta ja anda neile juhtnööre nende tegevuses. Peaministri ettepanekul nimetab Vabariigi President ministrite seast Peaministrile asetäitja. Kui Peaminister ega ka tema asetäitja ei saa täita Peaministri ülesandeid, siis täidab neid Vabariigi Valitsuse kõige vanem liige. § 53. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi tegevusalasse puutuvaid küsimusi ning täidab muid ülesandeid, mis talle pandud seadusega määratud alusel ja ulatuses. Vabariigi President võib nimetada ametisse ministreid, ilma et nende juhtimisele kuuluks mõni ministeerium. Kui minister haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita ei saa, paneb Vabariigi President Peaministri ettepanekul tema ülesanded mõnele teisele ministrile. § 54. Vabariigi Valitsusel ja üksikuil ministreil on õigus anda määrusi seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses. § 55. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised. Erilistel pidulikel juhtudel võib neid kuulutada avalikuks Vabariigi Presidendi korraldusel. Vabariigi Valitsus teeb oma otsused asjaomase ministri ettepanekul. Vabariigi Valitsuse otsused on kehtivad, kui nad kannavad Peaministri, asjaomase ministri ja Riigisekretäri allkirja. § 56. Kui Vabariigi President on Vabariigi Valitsuse istungil, siis juhatab tema seda istungit. Vabariigi President võib Vabariigi Valitsuselt ja igalt ta liikmelt nõuda ettekandeid nende võimkonda kuuluvais asjus. Vabariigi President võib kutsuda nõupidamisele Vabariigi Valitsust ja tema liikmeid. § 57. Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei Riigisekretäri juhtimisel. Riigisekretär teotseb Peaministri järelevalvel. Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President eriõigusel. Riigisekretäril on oma ametkonna juhtimise alal kõik õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministrite kohta. Riigisekretäri ja Riigikantselei lähemad ülesanded määrab seadus. § 58. Peaministri ja ministrite kohtulikule vastutusele võtmine võib toimuda ainult Riigikogu üldkoosoleku otsusel, mis tehtud Riigikogu seadusliku koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega. Vastutusele võtmist võib algatada Vabariigi President eriõigusel kui ka Riigivolikogu või Riiginõukogu seadusliku koosseisu enamus. Asja arutamine ja otsustamine allub Riigikohtule. Vastutusele võtmise ja asja arutamise lähema korra määrab seadus. Vastutusele võtmisega lahkub Peaminister või minister ametist. § 59. Riigivolikogu võib avaldada oma sellekohase otsusega Vabariigi Valitsusele või tema üksikule liikmele otsest umbusaldust. Umbusaldusküsimust võidakse algatada Riigivolikogu istungjärgul, kusjuures vastava kirjaliku nõudmisega peab esinema vähemalt üks neljandik Riigivolikogu seaduslikust koosseisust. Küsimus võib otsustamisele tulla kõige varemini järgmisel päeval pärast selle esitamist, kui Vabariigi Valitsus ei nõua küsimuse kiiremat otsustamist. Umbusaldus loetakse avaldatuks, kui selle poolt on Riigivolikogu seadusliku koosseisu enamus. Kolme päeva jooksul arvates umbusalduse avaldamisest võib Vabariigi President, kui ta ei vabasta ametist Vabariigi Valitsust või tema üksikut liiget või ei määra Riigivolikogu uue koosseisu valimisi, anda umbusaldusküsimuse otsustamiseks Riiginõukogule, kes teeb otsuse järgmisel koosolekul arvates Riigivolikogu otsuse saamisest. Kui Riiginõukogu oma seadusliku koosseisu enamusega ühineb Riigivolikogu otsusega, siis Vabariigi President vabastab ametist Vabariigi Valitsuse või tema üksiku liikme, kui ta ei pea tarvilikuks määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimisi ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamist. Ei ühine Riiginõukogu oma seadusliku koosseisu enamusega Riigivolikogu otsusega, siis Vabariigi President kas vabastab ametist Vabariigi Valitsuse või tema üksiku liikme või määrab Riigivolikogu uue koosseisu valimised. Kui Vabariigi President on eelmiste lõigete korras määranud Riigivolikogu uue koosseisu valimised või Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise ning kui Riigivolikogu uus koosseis avaldab samale Vabariigi Valitsusele või samale Vabariigi Valitsuse liikmele seitsme päeva jooksul pärast kokkutulekut käesoleva paragrahvi teise lõike korras otsest umbusaldust, siis Vabariigi President vabastab ametist Vabariigi Valitsuse või tema üksiku liikme, ja sel juhul, kui Riiginõukogu vabastatava valitsuse suhtes Riigivolikogu otsusega eelmise lõike korras ei ühinenud, määrab ühtlasi ka Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise. 6. peatükk. == Riigikogu == . 1. jagu. === Üldeeskirjad === . § 60. Riigikogu teostab seaduste vastuvõtmist ja muid ülesandeid Põhiseaduse alusel. Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust. § 61. Riigikogu teostab temale kuuluvat võimu Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogu koosolekul ja Riiginõukogu koosolekul. § 62. Riigikogu, Riigivolikogu ja Riiginbõukogu ning nende organite asjaajamise sisemine kord ja läbikäimine omavahel, samuti Riigikogu liikmete õigused ja kohused Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus ning nende komisjonides määratakse Riigikogu kodukorraga, mis võetakse vastu Riigikogu üldkoosoleku otsusega. Riigikogu, Riigivolikogu ja Riiginõukogu ning nende organite vahekord ja läbikäimise kord muude asutistega, samuti Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete õigused ja kohused Riigivolikogu üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus ning nende komisjonides määratakse seadusega. § 63. Riigikogul, Riigivolikogul ja Riiginõukogul on õigus nõuda Peaministri või üksikute ministrite ilmumist oma koosolekule seletuste andmiseks. Peaministril ja ministreil on õigus anda seletusi Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riiginõukogus ning nende komisjonides. 2. jagu. === Riigikogu üldkoosolek === . § 64. Riigikogu üldkoosolek koosneb Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmeist. Riigikogu üldkoosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pool Riigikogu seaduslikust koosseisust. Oma otsused, peale juhtude, mis Põhiseaduses korraldatud teisiti, teeb Riigikogu üldkoosolek koosolevate liikmete häälteenamusega. § 65. Riigikogu üldkoosoleku juhatus koosneb Riigivolikogu ja Riiginõukogu juhatustest. Riigikogu üldkoosoleku kutsub kokku Riigikogu üldkoosoleku juhatus omal algatusel või Vabariigi Presidendi nõudmisel. Üldkoosolekut juhatab Riigivolikogu Esimees, tema äraolekul või juhtudel, kui ta mõnesugustel põhjustel ei saa juhatada koosolekut, Riiginõukogu Esimees, nende mõlemate puudumisel või juhtudel, kui nad ei saa juhatada koosolekut, teised juhatuse liikmed. § 66. Peale muude Põhiseaduses ettenähtud ülesannete võidakse Riigikogu üldkoosolekut kokku kutsuda pidulikel juhtudel, samuti ka Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse seletuste ärakuulamiseks. Sõja ajal antakse Vabariigi Presidendi nõudmisel Riigikogu üldkoosoleku otsustada kõik riigikaitse vajadusest tingitud kiireiseloomulised Riigikogu võimkonda kuuluvad küsimused. 3. jagu. === Riigivolikogu === . § 67. Riigivolikogul on kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel. Õigus Riigivolikogu liikmete valimistest osa võtta on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul, kui ta on omanud vastavas valimisringkonnas või vastava omavalitsuse administratiivpiirkonnas elukohta või töökohta vähemalt ühe aasta kestel enne valimisi, kusjuures elukutselisest tööst tingitud põhjustel uue elukoha või uue töökoha omajail või elukohast või töökojast eemalviibijail on valimisõigus elukoha või töökoha ringkonnas. Riigivolikogu liikmeks võib valida iga hääleõiguslikku Eesti kodanikku, kes on vähemalt kakskümmend viis aastat vana ja kes on vähemalt ühe aasta kestel enne valimisi omanud elukohta Eesti Vabariigi maa-alal. Riigivolikogu valimiste lähem kord määratakse seadusega. § 68. Iga viie aasta järel teostatakse Riigivolikogu uue koosseisu valimised. Vabariigi Presidendil on õigus määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimisi enne viie aasta möödumist, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Sel juhul Riigivolikogu uue koosseisu valimised peavad toimuma hiljemalt neljakümne viie päeva kestel arvates päevast, mil Vabariigi President tegi otsuse Riigivolikogu uue koosseisu valimiste määramiseks. Riigivolikogu liikmete volitused algavad Riigivolikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast ning samast päevast lõpevad Riigivolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. § 69. Riigivolikogu liige oma kohuste täitmisele asudes annab pühaliku tõotuse, milles väljendatakse, et ta jääb ustavaks Eesti Vabariigile ja ta põhiseaduslikule korrale. Pühaliku tõotuse andmise kord ja tõotuse tekst määratakse § 62 teises lõikes tähendatud seadusega. Kui Riigivolikogu liige keeldub pühaliku tõotuse andmisest või annab selle tingimisi, siis lõpevad tema volitused. § 70. Riigivolikogu valib oma esimesel istungil pärast valimisi esimehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juhatab esimehe valimiseni senine Riigivolikogu Esimees. § 71. Riigivolikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aastal jaanuari ja oktoobri teisel teisipäeval. Pärast uusi valimisi kutsub Vabariigi President Riigivolikogu kokku korraliseks istungjärguks hiljemalt kahe nädala kestel pärast valimiste tagajärgede väljakuulutamist. Riigivolikogu juhatus võib kokku kutsuda Riigivolikogu ka erakorralisteks istungjärkudeks. Riigivolikogu juhatus on kohustatud kokku kutsuma Riigivolikogu, kui seda nõuab Vabariigi President või üks neljandik Riigivolikogu seaduslikust koosseisust. Riigivolikogu on kohustatud Vabariigi Presidendi nõudmisel kokkukutsutava erakorralise istungjärgu päevakorda võtma ja arutama ainult küsimusi, mida nõuab Vabariigi President. Riigivolikogu istungjärgud lõpetab Vabariigi President. Jaanuari teisel teisipäeval kokkuastuvat Riigivolikogu korralist istungjärku Vabariigi President ei või lõpetada enne kolme kuu möödumist, oktoobri teisel teisipäeval kokkuastuvat – mitte enne kahe kuu möödumist ja pärast Riigivolikogu uue koosseisu valimisi kokkukutsutavat - mitte enne kahe nädala möödumist, välja arvatud juhud, kui Vabariigi President on nende tähtaegade kestel määranud Riigivolikogu uue koosseisu valimised või kui Riigivolikogu ja Riiginõukogu pöörduvad Vabariigi Presidendi poole esitisega lõpetada istungjärk varemini. Nende tähtaegade hulka ei arvata seda aega, mil Riigivolikogu istungjärk on katkestatud Vabariigi Presidendi poolt või Riigivolikogu ja Riiginõukogu ühtlase otsuse kohaselt. Vabariigi Presidendil on õigus katkestada Riigivolikogu korralist ja erakorralist istungjärku üks kord istungjärgu kestel kuni kahe nädalani. Riigivolikogu korralised istungjärgud ühes Riigivolikogu juhatuse enda algatusel või Riigivolikogu liikmete nõudmisel kokkukutsutud erakorraliste istungjärkudega ei või kesta üle kuue kuu aastas. Vabariigi Presidendi sellekohasel nõudmisel kutsutakse Riigivolikogu üksikud komisjonid kokku ka Riigivolikogu istungjärkude vaheajal. § 72. Vaheajal, arvates Riigivolikogu koosseisu volituste viie-aastase kestuse möödumisest või Vabariigi Presidendi poolt Riigivolikogu uue koosseisu valimiste määramisest kuni Riigivolikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamiseni, võib Riigivolikogu kokku kutsuda istungjärkudeks ainult Vabariigi Presidendi nõudmisel, kes määrab nende istungjärkude päevakorra ja lõpetamise. § 73. Sõja ajal on Vabariigi Presidendil õigus Riigivolikogu istungjärke lõpetada § 71 ettenähtud tähtaegadest kinni pidamata, ära kuulates Riigikogu üldkoosoleku juhatuse ja Sõjavägede Ülemjuhataja arvamused. Sõja ajal võib Riigivolikogu erakorralisi istungjärke kokku kutsuda ainult Vabariigi Presidendi nõudel, samuti ka Riigikogu üldkoosoleku juhatuse algatusel ja Vabariigi Presidendi nõusolekul Vabariigi Presidendi poolt määratud päevakorraga. § 74. Riigikogu on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pool tema seaduslikust koosseisust. § 75. Riigivolikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel juhtudel, kui sellega nõustub vähemalt kaks kolmandikku koosolevaist liikmeist, võib Riigivolikogu oma koosoleku kinniseks kuulutada. § 76. Riigivolikogu liikmed ei ole seotud mandaatidega. § 77. Riigivolikogu liikmed ei või olla riigiteenistuses Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, valitsus- või kohtuasutiste ega riigiettevõtete poolt ametisse nimetatuna või kinnitatuna. Eelmise lõike eeskiri ei käi Vabariigi Valitsuse liikmete kohta ega isikute kohta, kes nimetatakse ametisse era-, omavalitsuslikkude või autonoomsete asutiste ettepanekute korras. Riigivolikogu liige ei tohi võtta riigilt hankeid ega kontsessioone riigi varade kasutamiseks. Riigivolikogu liige ei või sellisena ajada võõraid asju teiste isikute nimel või huvides valitsusasutistes. Üksikasjad käesoleva paragrahvi kohaldamiseks määratakse § 62 teises lõikes tähendatud seadusega. § 78. Riigivolikogu liige ei kanna peale kodukorras ettenähtu mingit vastutust hääletamise ega poliitiliste avalduste eest, mis ta teinud Riigikogu üldkoosolekul või Riigivolikogus või nende komisjonides. Riigivolikogul on aukohus, kelle kujundamise ja asjaajamise kord ning võimupiirid, niivõrd kui need ei puuduta Riigikogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid, määratakse Riigikogu kodukorras. Riigivolikogu juhatus võib anda aukohtu otsustada ka Riigivolikogu liikme ja väljaspool Riigikogu koosseisu oleva isiku vahelisi auasju, mis on põhjustanud Riigivolikogu liige Riigivolikogu üldkoosolekul või Riigivolikogus või nende komisjonides. Aukohtu lähem asjaajamiskord ja võimupiirid, niivõrd kui need puudutavad Riigikogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid, määratakse § 62 teises lõikes tähendatud seadusega. § 79. Ilma Riigivolikogu nõusolekuta ei või tema liiget vangistada, välja arvatud juhud, kui ta on tabatud süüteolt. Vangistamisest ja selle põhjustest teatatakse mitte hiljemini kui neljakümne kaheksa tunni kestel Riigivolikogu juhatusele, kes esitab selle Riigivolikogule otsustamiseks järgmisel koosolekul. Riigivolikogul on õigus oma liikmeile määratud vangistust või muid kitsendusi edasi lükata kuni Riigivolikogu istungjärgu vaheajani või volituste lõpuni. § 80. Riigivolikogu liikmed vabastatakse nende volituste kestel sõjaväeteenistusest. § 81. Riigivolikogu liikmed saavad tasu ainult Riigivolikogu istungjärkude aja eest. Peale selle saavad Riigivolikogu liikmed tasuta sõidu või sõiduraha. Riigivolikogu liikmete tasu ja tasuta sõidu või sõiduraha alused määratakse seadusega, mida võib muuta ainult Riigivolikogu järgneva koosseisu kohta. § 82. Igal Riigivolikogu liikmel on õigus pöörduda Riigivolikogu koosolekul kirjalikult esitatud küsimustega Vabariigi Valitsuse või üksiku ministri poole. Ühel neljandikul Riigivolikogu seaduslikust koosseisust on õigus pöörduda Riigivolikogu koosolekul kirjaliku arupärimisega Vabariigi Valitsuse poole. Arupärimisele tuleb vastata seletusega. Riigivolikogul on õigus kujundada ankeetkomisjone, keda Riigivolikogu juhatus võib kokku kutsuda ka istungjärkude vaheajal. § 83. Kui Riigivolikogu liige kaotab oma valimisõiguse, on vangistatud Riigivolikogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes, või keeldub andmast pühalikku tõotust või annab selle tingimisi, toimuvad vastavas valimisringkonnas uued valimised juhul, kui Riigivolikogu selle koosseisu volituste lõpuni on jäänud aega mitte vähem kui kolm kuud. Uus liige astub lahkunud liikme asemele kuni Riigivolikogu selle koosseisu volituste lõppemiseni. 4. jagu. === Riiginõukogu === . § 84. Riiginõukogu liikmeiks on: 1) ameti poolest: a) Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja; b) kahe tähtsama ja suurema Eestis oleva kiriku pead; c) kahe autonoomse kõrgema teadusliku õppeasutise rektorid; d) emissioonipanga juhataja; 2) valimise alusel: a) maaomavalitsuste poolt – kolm liiget; b) linnaomavalitsuste poolt – üks liige; c) kutsealaste omavalitsuste poolt kuusteist liiget; neist põllumajanduse alalt ühes kalandusega – viis, tööstuse, käsitöö, kaubanduse, laevanduse ja ühistegevuse alalt – viis, töövõtjaskonna poolt – kolm, linnakinnisomandi alalt – üks, vabakutsete alalt – üks, kodumajanduse alalt – üks; d) kaitseliidu poolt – üks liige; e) hariduse ja kultuuri alalt – üks liige; f) vähemusrahvuste kultuuri alalt – üks liige; g) rahvatervishoiu alalt – üks liige; 3) nimetamise alusel: Vabariigi Presidendi eriõigusel nimetamisega kümme liiget. Isikliku õiguse alusel on õigus olla Riiginõukogu liikmeiks endistel Vabariigi Presidentidel, kes käesoleva Põhiseaduse alusel ametis olnud, ja endistel sõjaaegsetel Sõjavägede Ülemjuhatajatel. Riiginõukogu liikmed peavad olema hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes 1) on vähemalt nelikümmend aastat vanad, 2) vähemalt kolm aastat enne valimist või nimetamist on omanud elukohta Eesti Vabariigi maa-alal ja 3) valimise või nimetamise juhul vastavad § 85 ettenähtud nõuetele. Riiginõukogu liikmeiks valimiste põhjal kuuluvad isikud peavad omama valimisõigust valimistel vastavates asutistes. Riiginõukogu koosseisu kujundamise lähem kord määratakse seadusega. § 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude 1) lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja 2) teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses. Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse teadmiste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär üle kümne aasta. Riiginõukogu kujundamise seaduse eelmises lõikes tähendatud osa muutmise ja täiendamise seaduse vastuvõtmine võib toimuda ainult Riigivolikogu ja Riiginõukogu seadusliku koosseisu enamusega, kusjuures ei tule rakendamisele § 95 viimase lõike eeskiri. § 86. Iga viie aasta järel teostatakse Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine. Vabariigi Presidendil on õigus määrata Riiginõukogu uue koosseisu kujundamist enne viie aasta möödumist, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Sel juhul Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine peab toimuma hiljemalt neljakümne viie päeva kestel arvates päevast, mil Vabariigi President tegi otsuse Riiginõukogu uue koosseisu kujundamiseks. Riiginõukogu liikmete volitused algavad Riiginõukogu üldise koosseisu kujundamise tagajärgede väljakuulutamise päevast arvates ning samast päevast lõpevad Riiginõukogu eelmise koosseisu liikmete volitused. Juhul aga, kui Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine on Vabariigi Presidendi poolt määratud ühes Riigivolikogu uue koosseisu valimiste määramisega, algavad ja lõpevad Riiginõukogu koosseisu liikmete volitused ühel ajal Riigivolikogu koosseisu liikmete volituste algamisega ja lõppemisega. § 87. Riiginõukogu istungjärgud algavad ja lõpevad ühel ajal Riigivolikogu istungjärkudega. Riigivolikogu istungjärkude kohta kehtivad eeskirjad kuuluvad rakendamisele ka Riiginõukogu istungjärkude kohta. § 88. Keegi ei saa ühel ajal olla Riigivolikogu ja Riiginõukogu liige. § 89. Põhiseaduse § 69, 70, 74, 75, 76, § 77 kolmandat, neljandat ja viiendat lõiget, § 78, 79, 80 ja 81 kohaldatakse vastavalt ka Riiginõukogule ja tema liikmeile. § 90. Igal Riiginõukogu liikmel on õigus Riiginõukogu koosolekul pöörduda kirjalikult esitatud küsimustega Vabariigi Valitsuse või üksiku ministri poole. § 91. Kui Riiginõukogu liige kaotab õiguse olla Riiginõukogu liige, on vangistatud Riiginõukogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes, või keeldub andmast pühalikku tõotust või annab selle tingimisi, siis valitakse või nimetatakse tema asemele sel juhul, kui Riiginõukogu selle koosseisu volituste lõpuni on jäänud aega mitte vähem kui kolm kuud, uus liige samas korras, nagu oli valitud või nimetatud lahkunud liige. Uus liige astub lahkunud liikme asemele kuni Riiginõukogu selle koosseisu volituste lõppemiseni. 7. peatükk. == Seadusandlus == . § 92. Seaduste algatamise õigus on Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendi teadmisel ja vähemalt ühel viiendikul Riigivolikogu seaduslikust koosseisust. Riigivolikogu liikmete poolt algatatud seaduseelnõud, mis tingivad riigi tulude ja kulude eelarveis uute kulusummade sissevõtmist või riigi tulude vähendamist või kustutamist, tuleb algatajate poolt varustada vajalikkude rahaliste arvestustega, ära näidates kulude katteks vastavad tuluallikad. Need eelnõud võivad tulla Riigivolikogus arutusele ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul Vabariigi Presidendi teadmisel. Riigi relvastatud jõude ja kodanikkude kohuseid riigikaitse alal puudutavate seaduste algatamise õigus on ainult Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendi teadmisel. Riigivolikogul kui ka Riiginõukogul on õigus nende seadusliku koosseisu enamuse otsusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole esitisega algatada nende poolt soovitavaks tunnustatud seadus. § 93. Algatatud seaduseelnõud kuuluvad vastuvõtmisele esmalt Riigivolikogus. § 94. Riigivolikogu poolt vastuvõetud seaduseelnõu kohta peab Riiginõukogu otsuse tegema hiljemalt kolmekümne päeva kestel arvates eelnõu saamisest Riigivolikogu juhatuselt. Mõnede seaduseelnõude liikide kohta võidakse seda tähtaega § 62 teises lõikes tähendatud seadusega pikendada või lühendada. Istungjärgu lõpetamise või katkestamise juhtudel ei loeta nende tähtaegade hulka aega, mil Riigikogu ei ole koos. § 95. Kui Riiginõukogu teatab Riigivolikogu juhatusele oma nõustumisest seaduseelnõuga, siis loetakse eelnõu Riigikogu poolt vastuvõetud seaduseks ja esitatakse väljakuulutamiseks. Samuti loetakse eelnõu Riigikogu poolt vastuvõetud seaduseks, kui Riiginõukogu § 94 määratud tähtaja kestel ei teata oma seisukohta. Kui Riiginõukogu teeb eelnõus parandusi, tulevad need Riigivolikogus arutamisele. Kui Riigivolikogu ühineb Riiginõukogu poolt vastuvõetud parandustega või kui Riigivolikogu ja Riiginõukogu pärast § 62 teises lõikes tähendatud seaduses ettenähtud kokkukõlastusmenetlust asuvad ühisele seisukohale, esitatakse seadus väljakuulutamiseks. Kui Riigivolikogu hoolimata Riiginõukogu vastupidisest seisukohast või kokkukõlastusmenetluse nurjumisel võtab vastu kas kogu seaduseelnõu või selle üksikud osad endisel tema poolt vastuvõetud kujul oma seadusliku koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega, siis esitatakse seadus väljakuulutamiseks. § 96. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Vabariigi Presidendil on õigus riiklikel kaalutlustel jätta välja kuulutamata Riigikogu poolt vastuvõetud seadus, andes selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Sellekohase põhistatud otsuse teatab Vabariigi President hiljemalt kolmekümne päeva kestel arvates seaduse kättesaamisest. Kui seadus uuel arutamisel ja otsustamisel võetakse vastu muutmatult Riigivolikogu ja Riiginõukogu seadusliku koosseisu häälteenamusega või kui Riigivolikogu võtab selle vastu § 95 viimases lõikes tähendatud juhtudel seadusliku koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega, siis Vabariigi President kuulutab seaduse välja. Kui Vabariigi President välja kuulutamata jäetud seaduse otsustab anda Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks ajal, kui tema poolt on määratud Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine § 68 ja 86 korras, siis arutab ja otsustab Riigikogu uus koosseis seda seadust eelmises lõikes ettenähtud korras. § 97. Riigikogus tema koosseisu volituste lõppemisel lõplikult vastu võtmata jäänud seaduseelnõud loetakse Riigikogus äralangenuiks, välja arvatud § 96 neljandas lõikes tähendatud erand. § 98. Kui Vabariigi President riigi huvides tähtsas küsimuses peab tarvilikuks teada saada rahva seisukohta, on tal õigus Riigikogu üldkoosoleku juhatuse nõusolekul esitada küsimus rahvale otsustamiseks rahvahääletuse korras. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahva otsus on riigiorganeile siduv ja nad peavad asuma viivitamatult sellest otsusest järelduvate korralduste tegemisele. Rahvahääletamisel käesoleva paragrahvi korras ei saa tulla otsustamisele Põhiseaduse muutmisesse, maksudesse, riigikaitsesse, välislepinguisse ega riigi rahalistesse kohustustesse puutuvad küsimused. § 99. Vabariigi President võib Riigikogu istungjärkude vaheajal edasilükkamatu riikliku vajaduse korral anda seadusi dekreedina. Dekreedina kehtimapandud seadused saadetakse istungjärgu alguseks Riigikogule, kes võib vastu võtta nende muutmise või kehtivusetuks tunnustamise seadusi. Riigikogu võib seda teha kinni pidamata seaduseelnõude algatamiseks ettenähtud korrast, kui Riigivolikogu kahe nädala kestel arvates korralise või erakorralise istungjärgu algusest on otsustanud võtta arutusele dekreedi muutmise või kehtivusetuks tunnustamise seaduse eelnõu. Vabariigi President ei või dekreedina kehtima panna ega muuta: 1) rahvahääletuse seadust; 2) Riigivolikogu valimise ega Riiginõukogu kujundamise seadust; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadust; 4) Põhiseaduse § 62 tähendatud kodukorda ja seadust; 5) Põhiseaduse § 39 p. 7, § 101, § 134 teises lõikes ja § 138 tähendatud seadusi; 6) Vabariigi Presidendi ega Riigikogu liikmete tasu seadust; 7) Vabariigi Presidendi ega Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmist käsitlevaid seadusi; 8) Riigikontrolli kohta käivaid seadusi; 9) kohtute korraldamise seadust; 10) riigi eelarve seadust; 11) välis- ja siselaenudesse puutuvaid seadusi; 12) seadusi, millede alusel võidakse sõlmida lepinguid või riigile võtta kohustusi, mis tingivad sama eelarve-aasta või eeltulevate eelarve-aastate riigi tulude ja kulude eelarveisse uute kulusummade sissevõtmist; 13) kontsessioonide, monopolide ja riigi fondide kohta käivaid seadusi. Vabariigi President ei või dekreedina kehtima panna ega muuta riigi tulude ja kulude eelarvet ega akte, mis Põhiseaduse alusel kuuluvad Riigikogu poolt vastuvõtmisele otsuste kujul. § 100. Ükski seadus ei hakka kehtima ilma Vabariigi Presidendi väljakuulutamise otsuseta. Kui seaduses eneses ei ole ette nähtud muud korda ega tähtaega, hakkab seadus kehtima kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. 8. peatükk. == Välislepingud == . § 101. Vabariigi President sõlmib ja ratifitseerib lepinguid välisriikidega. Enne ratifitseerimist Vabariigi Presidendi poolt kuuluvad välislepingud Riigikogu kinnitamisele. Välislepingud esitab Riigikogule kinnitamiseks Vabariigi Valitsus. Seadusega määratakse välislepingute liigid, mis ei kuulu enne ratifitseerimist Riigikogu kinnitamisele või millede kinnitamine toimub erikorras. § 102. Välislepingute kinnitamine toimub Riigikogu sellekohase otsusega, mis tehtud vastavalt § 94 ja 95 eeskirjadele, kusjuures Vabariigi President võib nõuda üksikute välislepingute kinnitamise otsustamist Riigikogu üldkoosolekul. Riigi piire võib muuta ainult Põhiseaduse muutmiseks ettenähtud korras kinnitatud välislepingutega. 9. peatükk. == Riigi eelarve == . § 103. Iga aasta kohta võtab Riigikogu vastu riigi tulude ja kulude eelarve. Eelarve-ettepaneku esitab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi teadmisel Riigikogule hiljemalt seitsekümmend päeva enne eelarve-aasta algust. Riigikogu võib suurendada eelarve-ettepanekus ettenähtud kulusid ja eelarvesse võtta uusi kulusid ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Riigikogu ei või kustutada ega vähendada eelarve-ettepanekus ettenähtud kulusid, mis on määratud seadusega. § 104. Riigi tulude ja kulude eelarve vvõtavad vastu Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Riiginõukogu teeb oma otsuse Riigivolikogu poolt vastuvõetud eelarve kohta hiljemalt viieteistkümne päeva kestel arvates Riigivolikogu otsuse saamisest. Kui Riiginõukogu teatab oma nõustumisest Riigivolikogu poolt vastuvõetud eelarvega, loetakse eelarve Riigikogu poolt vastuvõetuks. Samuti loetakse eelarve Riigikogu poolt vastuvõetuks, kui Riiginõukogu ei teata oma seisukohta eelmises lõikes tähendatud tähtajal. Riiginõukogu võib Riigivolikogus vastuvõetud eelarve-ettepanekus teha parandusi oma seadusliku koosseisu enamusega. Kui Riigivolikogu ühineb Riiginõukogu parandustega või kui pärast § 62 teises lõikes tähendatud seaduses ettenähtud kokkukõlastusmenetlust Riigivolikogu ja Riiginõukogu asuvad ühisele seisukohale, loetakse eelarve vastuvõetuks. Kui Riigivolikogu hoolimata Riiginõukogu vastupidisest seisukohast või kokkukõlastusmenetluse nurjumisel võtab oma seadusliku koosseisu enamusega vastu eelarve endisel tema poolt vastuvõetud kujul või osalt ühinedes Riiginõukogu parandustega, siis loetakse eelarve vastuvõetuks. § 105. Paragrahvi 62 teises lõikes tähendatud seaduses määratakse tähtajad, mille kestel Riigivolikogu ja Riiginõukogu peavad tegema eelmises (104) paragrahvis ettenähtud otsused. Kui Riigivolikogu või Riiginõukogu ei tee otsust neil tähtaegadel, loetakse eelarve vastuvõetuks sel kujul, nagu see on seatud tähtajaks Riigivolikogu või Riiginõukogu poolt vastu võetud. Kui Riigivolikogu ja Riiginõukogu kumbki pole seatud tähtajaks eelarvet vastu võtnud, siis võidakse kuni eelarve vastuvõtmiseni teha iga kuu kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendiku osani eelmise aasta eelarve summadest; lähema korra selle kohta määrab riigi eelarve seadus. § 106. Riigikogu poolt vastuvõetud eelarve esitatakse Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks ja see jõustub arvates eelarve-aasta algusest. § 107. Riigi laenude tegemine toimub Riigikogu otsusel. Sellekohase ettepaneku esitab Riigikogule Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi teadmisel. Otsuse tegemine toimub vastavalt § 94 ja 95 eeskirjadele. Vabariigi President võib nõuda laenude tegemise otsustamist Riigikogu üldkoosolekul. 10. peatükk. == Riigikontroll == . § 108. Riigiasutiste ja riigiettevõtete majandusliku tegevuse kui ka riigi eelarve täitmise kontrolli teostab Riigikontroll. Riigikontrolli korraldus ja tegevuse lähemad alused määratakse seadusega. Samuti määratakse seadusega kontrolli teostamine sõjaväes sõja ajal. Seadusega võidakse määrata Riigikontrolli kaastöö omavalitsuste ja muude avalikõiguslikul alusel teotsevate asutiste majandusliku tegevuse kontrollimisel riigisummade kasutamise alal. Seadusega määratakse alused ja kord nende eraettevõtete majandusliku tegevuse kontrollimiseks, mille aktsiate enamus kuulub riigile. § 109. Riigikontrolli juhib Riigikontrolör. Riigikontrolöri nimetab ametisse Vabariigi President eriõigusel Riigikogu üldkoosoleku poolt esitatud kandidaatide hulgast. Riigikontrolöri vabastab ametist Vabariigi President eriõigusel kas omal algatusel või Riigikogu üldkoosoleku ettepanekul, mis tehtud Riigikogu seadusliku koosseisu enamusega. § 110. Riigikontroll on omas tegevuses seaduse alusel iseseisev. Riigikontrolör esitab aruanded kontrolli teostamise ja selle tagajärgede kohta Vabariigi Presidendile ning Riigivolikogule ja Riiginõukogule. § 111. Riigikontrolöril on õigus oma ülesandeisse puutuvais asjus osa võtta sõnaõigusega Vabariigi Valitsuse istungeist. Oma ametkonna juhtimise alal on Riigikontrolöril kõik õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministrite kohta. Ta annab kaasallkirja Vabariigi Presidendi otsuseile Riigikontrolli alal ja võtab vastutuse nende otsuste eest endale. Riigikontrolöri kohtulikule vastutusele võtmine sünnib ühiseil aluseil ministrite vastutusele võtmisega. 11. peatükk. == Kohus == . § 112. Õigusemõistmist teostavad oma tegevuses sõltumatud kohtud. § 113. Kõrgeimaks kohtuks on riigikohtunikest koosnev Riigikohus. Seadusega määratakse vastava ministri õigus korraldada kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatust ja nõuda aruandeid kohtute tegevuse kohta. Kohtuasutiste sisemine järelevalve määratakse seadusega. § 114. Riigikohtunikke ja muid kohtunikke, ära kuulanud vastava ministri arvamuse, nimetab ametisse eriõigusel Vabariigi President Riigikohtu poolt esitatud kandidaatide hulgast. Kandidaatide ülesseadmise ja esitamise alused ning lähem kord määratakse seadusega. § 115. Riigikohtunikud vabastatakse ametist seitsmekümnenda eluaasta täitumisel ja muud kohtunikud kuuekümne viienda eluaasta täitumisel, kusjuures viimaste vanuse ülemmäära üksikuis kohtuliikides võib seadusega tõsta kuni seitsmekümnenda eluaasta täitumiseni. Erikohtuisse kuuluvate ametkohtunikkude vanuse ülemmäära määrab seadus. Kestva töövõimetuse tagajärjel vabastatakse riigikohtunikud ja kohtunikud ametist sellekohase seaduse alusel. § 116. Kohtunikke võib tagandada ametist või ilma nende nõusolekuta paigutada ühest kohast teise ainult kohtu otsusega. Seaduse alusel kohtute koosseisude muutmisest tingitud juhtudel võib kohtunikke ilma nende nõusolekuta paigutada ühest kohast teise või vastavate vabade kohtade puudumisel ametist vabastada, kusjuures kohtunikuametist vabastatule makstakse tasu viimase ametikoha järgi kahe aasta kestel. Kohtunikkude kohtulikule vastutusele võtmine teenistusalaste süütegude eest ning asjaajamiskord määratakse seadusega. § 117. Kohtunikud ei või pidada peale seaduses ettenähtud juhtude kõrvalist palgalist ametit. § 118. Seadusega võib luua erikohtuid mõnda liiki asjade või alade jaoks. Erikohtute koosseisu määramine kas nimetamise või valimise põhimõttel toimub seaduses määratud aluseil ja korras. Samuti määrab seadus nende kohtunikkude ametialase seisundi, kusjuures ametkohtunikkude nimetamise korral neile kohaldatakse § 114 – 117 eeskirju. § 119. Erakorralised kohtud on lubatud seaduse piires ainult sõja ajal, kaitseseisukorra piirkonnas ja sõjalaevadel. § 120. Vabariigi President võib üksikuil isikuil kohtute poolt määratud ja jõustunud karistusi armuandmise teel eriõigusel kustutada või kergendada või neid karistuse tagajärgedest vabastada. Vabariigi Valitsuse liikmeile ja Riigikontrolörile nende ametialase tegevuse eest kohtu poolt määratud karistusi võib Vabariigi President eriõigusel kustutada või kergendada või neid karistuse tagajärgedest vabastada ainult Riigikogu üldkoosoleku esitusel. § 121. Seadusega määratakse menetluse algatamine ja kord riigivõimu teostamise põhiseaduspärasuse üle otsustamisel kohtutes. 12. peatükk. == Omavalitsused == . 1. jagu. === Kohalikud omavalitsused === . § 122. Kohaliku valitsemisala korraldamine ja kohalikkude elualade arendamine toimub seaduse alusel kohalikkude omavalitsuste kaudu. § 123. Kohaliku omavalitsuse korraldavaks organiks on esinduskogu, kes valitakse üldisel, otsesel, ühetaolisel ja salajasel hääletamisel. Valijaiks on kohaliku omavalitsuse piirkonda kuuluvad hääleõiguslikud kodanikud, kes omavalitsuse piirkonnas omavad püsivat elukohta või töökohta. Teise astme omavalitsuste korraldus ja nende esinduskogude kujundamise alused määratakse seadusega. Seaduse alusel võidakse korraldada omavalitsuste liite ja omavalitsuste ühisasutisi. § 124. Kohalikel omavalitsustel on õigus oma piirkonna kohta seaduse alusel ja piires anda määrusi. Neil on õigus seaduse alusel oma ülesannete täitmiseks võtta makse ning peale panna koormatisi. § 125. Kohalikkude omavalitsuste lähem korraldus ja järelevalve nende üle määratakse seadusega. 2. jagu. === Kutsealased omavalitsused === . § 126. Kutsealade korraldamiseks ja arendamiseks kutsutakse seaduse alusel ellu sellekohased omavalitsused. Nende omavalitsuste organisatsioon, ülesanded, võimupiirid, valimise alused ja järelevalve määratakse seadusega. Samuti määrab seadus koostöö korralduse nende endi vahel ning riigi- ja muude asutistega. § 127. Kutsealastel omavalitsustel on seaduse alusel ja piires õigus oma tegevusaladel kehtima panna kohuslikke korraldusi vastavasse omavalitsusse kuuluvate isikute kohta, samuti neilt makse võtta oma ülesannete täitmiseks. 13. peatükk. == Riigikaitse == . § 128. Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses tähendatud aluseil ja korras. § 129. Riigikaitse ja relvastatud jõudude kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Tema rakendab riigikaitseks seaduste alusel kõik jõuallikad. Relvastatud jõudude otseseks juhiks on rahu ajal Sõjavägede Juhataja või Põhiseaduses tähendatud juhtudel Sõjavägede Ülemjuhataja ja sõja ajal Sõjavägede Ülemjuhataja. Sõjavägede Ülemjuhataja ja Sõjavägede Juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President eriõigusel. § 130. Mobilisatsiooni väljakuulutamisest või sõja algusest kuni demobilisatsiooni lõpu väljakuulutamiseni Vabariigi President võib anda riigikaitse ja relvastatud jõudude korraldamise ja juhtimise alal seadusi dekreedina ka Riigikogu istungjärkude ajal. § 131. Vabariigi President annab seaduses tähendatud aluseil riigikaitsesse ja relvastatud jõududesse puutuvaid seadlusi ja määrusi. § 132. Vabariigi President kuulutab oma otsusega välja mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Vabariigi President kuulutab sõja Riigikogu üldkoosoleku vastava otsuse alusel. Riigikogu üldkoosoleku otsust ootamata Vabariigi President otsustab sõjategevuse alustamiseVabariigile kallaletungi korral või vastastikuseks kaitseks sõlmitud liidulepingu täitmisest tingitud juhtudel. Vabariigi President sõlmib rahulepingud, mis enne ratifitseerimist esitatakse Riigikogule kinnitamiseks. § 133. Mobilisatsiooni väljakuulutamisest alates Vabariigi President otsustab sõjapidamiskulude eelarve ning sõjapidamiskuludeks vajaduse korral sise- ja välislaenude tegemise. Sellekohane otsus saadetakse Riigikogule teadmiseks. Sõjapidamise rahaline aruanne esitatakse selle valmimisel Riigikogule. § 134. Riigikaitse ja relvastatud jõudude alal Vabariigi Presidendi poolt antud seadused dekreedina, seadlused, määrused, otsused ja muud aktid kannavad peale Peaministri ja asjaomase ministri kaasallkirja ka Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja allkirja. Relvastatud jõududele Vabariigi Presidendi poolt antavate käskude ja korralduste kaasallkirja andmise kohuslikkuse juhud määrab seadus ja allkirjade andmise korra – Vabariigi President. § 135. Mobilisatsiooni või sõja korraks nimetab Vabariigi President ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja. Sõjavägede Ülemjuhataja allub vahetult Vabariigi Presidendile; ta on kõigi relvastatud jõudude otsene juht ning ta juhib sõjalist tegevust oma äranägemisel. Sõjavägede Ülemjuhataja annab aru ja vastutab oma tegevuse eest ainult Vabariigi Presidendi ees. § 136. Sõja ajal on Sõjavägede Ülemjuhatajal riigikaitse teostamise alal sõjalise tegevuse huvides anda juhtnööre ja teha korraldusi ka temale mittealluvaile ametiisikuile ja –asutistele. § 137. Sõjavägede Ülemjuhataja ja Sõjavägede Juhataja lähemad võimupiirid määratakse seadusega. § 138. Vabariigi Presidendil on õigus seaduses tähendatud juhtudel määrata Sõjavägede Juhataja asemele ametisse Sõjavägede Ülemjuhatajat ka rahu ajal. Neil juhtudel on Sõjavägede Ülemjuhatajal peale Sõjavägede Juhataja võimupiiride õigus anda juhtnööre ja korraldusi ka temale mittealluvaile ametiisikuile ja –asutistele riigi sisemise ja välise julgeoleku ajal seaduses tähendatud aluseil. § 139. Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja võtab sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungeist. § 140. Sõja ajal Vabariigi President, otsustades Vabariigi Valitsuse või tema üksiku liikme ametist vabastamist või ametisse kutsumist, kuulab ära Sõjavägede Ülemjuhataja arvamuse. § 141. Sõjavägede Ülemjuhatajat ei saa tema ametisoleku kestel kohtulikule vastutusele võtta muidu kui Vabariigi Presidendi eriõigusel tehtud otsusega süütegude eest kõrgeima riigivõimu vastu ja riigiäraandmise eest. Sõjavägede Ülemjuhataja vastutusele võtmine samade süütegude eest ning ka ametialaste süütegude eest pärast ametist lahkumist ja Sõjavägede Juhataja vastutusele võtmine võib toimuda samuti ainult Vabariigi Presidendi eriõigusel tehtud otsusega. Asja arutamine ja otsustamine allub Riigikohtule. § 142. Vabariigi Presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi juures on rahu ajal nõuandvaks organiks Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseis ja võimupiirid määratakse seadusega. Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuulub Peaminister, viis Vabariigi Valitsuse liiget Vabariigi Presidendi nimetamisel, Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja ja sõjavägede staabi ülem. Peale nende kuuluvad Riigikaitse Nõukogu koosseisu Riigivolikogu Esimees ja Riiginõukogu Esimees. § 143. Sõjaväeteenistuses olevail kodanikel on kõik kodanikkude õigused ja kohused, mis kindlustatud Põhiseadusega ja seadustega niivõrd kui neist õigustest ja kohustest sõjavägede distsipliini ja teenistuse erilaadi huvides ei ole tehtud erandeid. § 144. Riikliku vajaduse korral Vabariigi President kuulutab välja sellekohase seaduse alusel kogu riigis või selle üksikuis osades kaitseseisukorra tähtajaga mitte üle ühe aasta. Kaitseseisukord hakkab kehtima väljakuulutamisega, kusjuures Vabariigi Presidendi otsusega võidakse määrata, et mõned liigid süütegusid, mis toime pandud mitte rohkem kui kolm päeva enne kaitseseisukorra väljakuulutamist, kuuluvad jälitamisele kaitseseisukorra kohta kehtimapandud eeskirjade kohaselt. Vabariigi Presidendi otsus kaitseseisukorra väljakuulutamise kohta esitatakse Riigikogule hiljemalt seitsme päeva kestel arvates väljakuulutamisest. Riigikogu otsustab küsimuse üldkoosolekul. Kui Riigikogu oma seadusliku koosseisu enamusega otsustab Vabariigi Presidendi otsuse jätta kinnitamata, kaotab kaitseseisukord kehtivuse Riigikogu otsuse väljakuulutamisega. Mobilisatsiooni väljakuulutamisega hakkab kaitseseisukord kogu riigis kehtima ilma väljakuulutamiseta ning kestab kuni demobilisatsiooni lõpu väljakuulutamiseni. Kaitseseisukorra ajal võib seaduse aluse ja piires kitsendada kodanikkude õigusi, mis tähendatud Põhiseaduse teises peatükis. § 145. Sõja ajal pikenduvad Vabariigi Presidendi, Riigikogu koosseisu ja omavalitsuste esinduskogude koosseisude volitused. Volituste pikendumise korral kuulutatakse valimised välja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel arvates demobilisatsiooni lõpu väljakuulutamisest. Kui kaitseseisukord on kuulutatud välja kogu riigis, võib Vabariigi President Riigikogu nõusolekul valimised edasi lükata kuni kaitseseisukorra lõppemiseni kogu riigis või riigi mõnes osas. Riigikogu teeb sellekohase otsuse oma seadusliku koosseisu enamusega. 14. peatükk. == Põhiseaduse muutmine == . § 146. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on Vabariigi Presidendil kui ka Riigivolikogu või Riiginõukogu seadusliku koosseisu enamusel. § 147. Eelmise (146) paragrahvi korras algatatud Põhiseaduse muutmise eelnõu võtab vastu Riigikogu seaduste vastuvõtmiseks ettenähtud korras, selle erinevusega, et eelnõu võetakse vastu mõlemas kojas vastava koja seadusliku koosseisu enamusega ja § 95 viimases lõikes tähendatud juhtudel võetakse vastu Riigivolikogus seadusliku koosseisu kahekolmandikulise enamusega. Pärast eelnõu vastuvõtmist Riigikogus Vabariigi President määrab Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise, mis peavad toimuma mitte hiljem kui kolme kuu kestel arvates Põhiseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmise päevast Riigikogus. Kui Riigikogu uus koosseis eelmises lõikes ettenähtud korras võtab muutmatult vastu Riigikogu eelmise koosseisu poolt vastuvõetud eelnõu, loetakse Põhiseaduse muutmise seadus vastuvõetuks ja esitatakse Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks. § 148. Riigikogu poolt eelmise (147) paragrahvi teise lõike korras vastuvõetud Põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi President kuulutab välja kolme kuu möödumisel arvates selle vastuvõtmisest, kui sama aja kestel Vabariigi President ei ole nõudnud selle seaduse rahvale otsustamiseks andmist rahvahääletuse korras. Vabariigi President võib anda rahvale rahvahääletuse korras otsustamiseks enda poolt algatatud eelnõu, kui Riigikogu uus koosseis pole seda § 147 teise lõike korras vastu võtnud kolme kuu möödumisel arvates Riigikogu selle uue koosseisu kokkutulekust. § 149. Kui Riigikogu see koosseis, kellele on antud Vabariigi Presidendi poolt algatatud Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, ei ole seda eelnõu vastu võtnud kolme kuu möödumisel, arvates eelnõu Riigikogule otsustamiseks andmisest, või on selle eelnõu lükanud tagasi, võib Vabariigi President rahvahääletuse korras pöörduda rahva poole põhimõttelise küsimusega sama eelnõu kohta. Kui rahvas otsustab hääletamisest osavõtnute häälteenamusega küsimuse jaatavalt, kuulutatakse välja Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine. Riigikogu uus koosseis võtab hiljemalt kuue kuu kestel arvates tema kokkutulemisest harilikus seadusandlikus korras vastavalt rahva otsusele vastu Põhiseaduse muutmise seaduse. Selle eelnõu kohta kohaldatakse eelmise (148) paragrahvi esimese lõike eeskirja. § 150. Põhiseaduse muutmise seadus loetakse rahva poolt vastuvõetuks, kui selle poolt antud häälte arv ületab vastu antud häälte arvu. Rahvahääletuse korras vastuvõetud Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab Vabariigi President välja viivitamatult. Lähema korra rahvahääletuse kohta määrab seadus. [[en:Constitution of the Estonian Republic, 1938]] 141 240 2006-06-24T11:23:56Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti Vabariigi põhiseadus |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS= |KIRJELDUS=Kinnitati rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933, jõustus 24. jaanuaril 1934.a. |VARIA= |KORREKTUUR=allikata }} Eesti Vabariigi Uus Põhiseadus Vabadussõdalaste algatusel 14., 15., ja 16.oktoobril 1933.a. rahvahääletusel vastu võetud. Eesti Vabariigi põhiseaduse §§87-89 alusel Eesti rahvas otsustas: I Osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse sissejuhatav osa, §§ 29, 36, 39, 41, 42, 43, 44, 51, 53, 54, 55, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 75, 76, 80, 81, 82, 86 ja V peatüki pealkiri muuta ja panna maksma järgmises redaktsioonis: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtes luua ja arendada riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemise ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu ning hiljem rahvahääletamise kaudu järgmise põhiseaduse: I Peatükk Üldised määrused. §1.Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes. §2. Eesti maa-alasse kuuluvad Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja ümbruskonnaga, Tartumaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Valga linn, Võrumaa, Petserimaa ja muud piiriäärsed mannermaa kohad, kus Eesti rahvast asumas, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja muud Eesti vetes olevad saared ja leetseljakud. Eesti piiride kindlaksmääramine sünnib rahvusvaheliste lepingute läbi. §3.Eesti riigivõimu ei saa keegi teostada muidu, kui põhiseaduse või põhiseaduse alusel antud seaduste põhjal. §4.Eestis maksavad tema enese asutuste poolt antud või tunnistatud seadused. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud määrused maksavad Eestis tema õigusliku korra lahutamatuina osadena. Keegi ei või end vabandada seaduste mitteteadmisega. §5.Eesti vabariigi riigikeeleks on Eesti keel. II Peatükk. Eesti kodanikkude põhiõigustest. §6.Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei või olla avalik-õiguslikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olenevad sündimisest, usust, soost, seisusest ja rahvusest. Seisusi ja seisuslikke tiitleid Eestis ei ole. §7.Eesti vabariik ei anna autähti ja aumärke oma kodanikkudele, väljaarvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei ole Eesti kodanikkudel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärke ja autähti. §8.Isikupuutumatus on Eestis kindlustatud. Kedagi ei või jälgida muidu kui seadustes ettenähtud juhtumistel ja korras. Väljaarvatud kuriteolt tabamisel, ei või kedagi vangistada või kitsendada isikulises vabaduses muidu kui kohtuvõimude otsusel, kusjuures see otsus põhjendatuna peab olema kuulutatud vangistatule mitte hiljemalt kui 3 päeva peale vangistamise. Otsuse kuulutamist vangistatule on õigus nõuda igal kodanikul, kui kuulutamine mitte sündinud ei ole eelnimetatud tähtajal. Ühtki kodanikku ei või vastu tema tahtmist temale seaduse poolt määratud kohtu alt üle viia teise alla. §9.Eestis ei või karistada kedagi tema teo pärast ilma, et see tegu karistusvääriliseks oleks tunnistatud seaduses, mis enne selle teo kordasaatmist maksma hakanud. §10.Kodu on puutumatu. Ei või olla tungimist eluasemesse või selle läbiotsimist muidu kui juhtumistel ja nõuete täitmisel, mis on seaduses tähendatud. §11.Eestis on usu ja südametunnistuse vabadus. Keegi ei ole kohustatud korda saatma usutunnistuslikke tegusid, olema usutunnistusliku ühingu liige ega kandma selle kasuks avalikke kohustusi. Usuliste talituste täitmine on takistamatu, kui see ei käi avaliku korra ja kõlbluse vastu. Usutunnistus ega ilmavaade ei või vabanduseks olla kuriteo kordasaatmisele või kodaniku kohustuste täitmisest kõrvalehoidmisele. Riigiusku Eestis ei ole. §12.Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta. Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus. Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all. Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides nagu seda näeb ette nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud põhikiri. §13.Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas, pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbluse ja riigi kaitseks. Tsensuuri Eestis ei ole. §14.Eestios on kindlustatud sõnumite ja kirjade saladus, mis edasi antakse posti, telegraafi ja telefoni või mõnel muul üldtarvitataval teel. Erandeid teha on õigus kohtuvõimudel seaduses ettenähtud juhtumistel. §15.Eestis on kindlustatud õigus pöörata kaebustega ja palvetega vastavate avalikkude asutuste poole. Pööramiste kaasas ei tohi käia mingi surve abinõu. Vastavad asutused on kohustatud asjale andma seadusliku käigu. §16.Ei ole tarvis mingisugust eelluba riigiametnikkude kohtulikule vastutusele võtmiseks. §17.Liikumine ja elukoha muutmine on Eestis vaba. Selles vabaduses ei või kitsendada ega takistada kedagi muidu kui kohtuvõimude poolt. Tervishoidlikel põhjustel võivad seda vabadust kitsendada või takistada ka teised võimud vastavais seadustes ettenähtud juhtumistel ja korras. §18.kõigil Eesti kodanikkudel on õigus avalikku rahu rikkumata koosolekuid pidada sõjariistadeta. Ühinguisse ja liitudesse koondumine on Eestis vaba. Streigi vabadus on Eestis kindlustatud. Neid õigusi võib seradus piirata ainult avaliku julgeoleku huvides. §19.Eestis on kindlustatud vabadus elukutset valida ja ettevõtteid avada ning kasutada põllutöös, kaubanduses, tööstuses, samuti muil majandusaladel. Selles vabaduses ei või kedagi kitsendada või takistada muidu kui seaduste põhjal ja piirides. §20.Iga Eesti kodanik on vaba oma rahvuse määramises. Juhtumistel, mil isaiklik määramine mitte võimalik ei ole, sünnib see seaduses ettenähtud korras. §21.Eesti piirides elavate vähemusrahvuste liikmed võivad ellu kutsuda oma rahvuskultuurilistes ja hoolekande huvides sellekohaseid autonoomseid asutusi, nii palju kui nad vastu ei käi riigi huvidele. §22.Neis kohtades, kus elanikkude enamus ei ole Eesti, vaid kohalikul vähemusrahvusel, võib kohalikkude omavalitsusasutuste asjaajamise keeleks olla selle vähemusrahvuse keel, kusjuures igaühel õigus on tarvitada neis asutustes riigikeelt. Kohalikud omavalitsusasutused, kus vähemusrahvuse keel tarvitusel, peavad riigikeelt tarvitama lläbikäimises riiklikkude asutustega, kui ka nende teiste omavalitsusasutustega, kus ei ole tarvitusel sama vähemusrahvuse keel. §23.Saksa, Vene ja Rootsi rahvusest kodanikkudel on õigus pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli. Eriseaduses määratakse ligemalt nende rahvuste keelte tarvitamine kohtus ja kohalikkudes riiklikkudes asutustes, kui ka omavalitsusasutustes. §24.Eraomandus on eestis igale kodanikule kindlustatud. Ilma omaniku nõusolekuta võib seda võõrandada ainult üleüldistes huvides seaduste põhjal ja seadustes ettenähtud korras. §25.Majandusliku elu korraldamine Eestis peab vastama õigluse põhimõtteile, mille sihiks on inimeseväärilise ülespidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis käivad harimiseks maasaamise, eluaseme- ja töösaamise, samuti emakaitse, tööjõukaitse ning nooruse, vanaduse, töövõimetuse või õnnetuse puhul tarviliku toetuse saamise kohta. §26.Kodanikkude õiguste ja vabaduste üleslugemine eelseisvais §§(6-24) ei kõrvalda mitte teisi õigusi, mis järgnevad selle põhiseaduse mõttest ehk on temaga kokkukõlas. Kodanikkude vabaduse ja põhiõiguste erakorralised kitsendused astuvad jõusse seaduslikus korras kindla tähtajani väljakuulutatud kaitseseisukorra puhul vastavate seaduste põhjal ja piirides. III Peatükk. Rahvast. §27.Riigivõimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahvas ise oma hääleõiguslikke kodanikkude näol. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt ühe aasta Eesti kodakondsuses. §28.Hääleõiguslikud ei ole kodanikud: 1)kes seaduslikus korras on tunnistatud nõdra- või hullumeelseteks ja 2)pimedad, kurttummad ja pillajad, kui nad on eestkostmise all. Hääleõigusest jäetakse ilma mõned liigid kurjategijaid Riigikogu valimisseaduse põhjal. §29.Rahvas teostab riigivõimu: 1)rahvahääletamise, 2)rahvaalgatamise, 3)Riigikogu valimise ja 4) Riigivanema valimise teel. Rahvahääletamisest, Riigikogu valimisest ja Riigivanema valimisest osavõtt on vabatahtlik. §30.Iga Riigikogu poolt vastuvõetud seadus jääb väljakuulutamata kahe kuu kestes tema vastuvõtmise päevast alates, kui seda nõuab kolmas osa Riigikogu seaduslikust koosseisust. Kui selle aja jooksul kakskümmendviis tuhat hääleõiguslikku kodanikku nõuab, et nimetatud seadus esitatakse rahvale vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks, siis oleneb pärastine väljakuulutus rahvahääletuse tagajärgedest. §31.Rahvaalgatamise korras on kahekümnel viiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab ta seadusliku jõu. §32.Kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse, kuulutatakse välja uued Rigikogu valimised, mis võetakse ette hiljemalt seitsekümmendviis päeva pärast rahvahääletamist. §33.Rahvahääletused sünnivad Riigikogu juhatuse ülevalvel. Rahvahääletamise alused ja kord määratakse eriseaduses. §34.Rahvahääletamisele ei kuulu ega või rahvaalgatamise teel otsustamisele tulla eelarve ja laenude tegemine, maksuseadused, sõjakuulutamine ja rahutegemine, kaitseseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine, samuti ka lepingud võõraste riikidega. IV Peatükk. Riigikogu. §35.Rahvaesindajana teostab riigi seadusandliku võimu Riigikogu. §36.Riigikogus on viiskümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse põhimõtete alusel, kuid nõnda, et valijal oleks võimalus valida üksikuid isikuid. Riigikogu valimisseadus antakse välja eriseadusena. §37.Õigus Riigikogu liikmete valimisest osa võtta või ennast Riigikogu liikmeks valida lasta on igal Eesti kodanikul, kes on hääleõiguslik. §38.Riigikogu liikmed, väljaarvatud vabariigi valitsuse liikmete abid, ei või olla vabariigi valitsuse ega tema asutuste poolt nimetatud ametites. §39.Iga nelja aasta järgi võetakse ette uued Riigikogu valimised. Riigivanemal on õigus määrata enne nelja aasta möödumist uued Riigikogu valimised, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Sel juhul valimised peavad toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates määruse väljakuulutamise päevast. Riigikogu liikmete volitused algavad Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast. §40.Juhtumisel, kui Riigikogu liige kaotab oma valimisõiguse, on vangistatud Riigikogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes, astub tema asemele valimisseaduse korras uus liige eelmises paragrahvis ettenähtud tähtajani. §41.Riigikogu korralised isdtungjärgud algavad igal aastal oktoobri esimesel esmaspäeval ning kestavad mitte kauem kui kuus kuud. Riigivanemal on õigus lõpetada Riigikogu korralist istungjärku enne kuue kuu möödumist, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. §42.Riigivanema või kahekümneviie Riigikogu liikme kirjalikul nõudel on riigikogu juhatus kohustatud kutsuma kokku Riigikogu erakorralisteks istungjärkudeks. Vaheajal, riigikogu nelja-aastase kestvuse möödumisest või Riigivanema poolt Riigikogu uute valimiste määramisest, kuni Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamiseni, võidakse Riigikogu kutsuda kokku erakorraliseks istungjärguks ainult Riigivanema nõudel. Riigikogu erakorralise istungjärgu kestvuse määrab Riigivanem. §43.Riigikogu valib oma esimesel, peale valimisi, istungil esimehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juhatab seni, kuni valitud esimees, Riigikogu vanem liige. §44.Riigikogu kodukord kuulutatakse välja seadusena. §45.Riigikogu liikmed ei ole seotud mandaatide läbi. §46.Riigikogu on otsustusvõimeline, kui on koos vähemalt pooled liikmed tema seaduslikust koosseisust. §47.Riigikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel juhtumistel, kui sellega on nõus 2/3 koosolijaist liikmetest, võib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks. §48.Riigikogu liige ei kanna mingisugust vastutust peale kodukorras ettenähtud poliitiliste avalduste eest, mille ta on teinud Riigikogus ja tema komisjonides. §49.Ilma Riigikogu nõusolekuta ei või tema liiget vangistada, välja arvatud juhtumised, mil ta on tabatud kuriteolt. Niisugusel juhtumisel antakse vangistusest teada ühes selle põhjustega mitte hiljem kui 48 tunni kestes Riigikogu juhatusele, kes paneb selle ette Riigikogule otsustamiseks järgmisel koosolekul. Riigikogul on õigus oma liikmetele määratud vangistust või teist kitsendust edasi lükata kuni Riigikogu istungjärgu vaheajani või volituste lõpuni. §50.Riigikogu liikmed vabastatakse nende volituste kestusel riigikaitseteenistusest. §51.Riigikogu liikmed saavad Riigikogu liikme kohusetäitmise eest tasu Riigikogu istungjärkude kestvusel. Tasu alused ja suurus määratakse seadusega, mida võib muuta ainult järgnevate koosseisude kohta. §52.Riigikogu annab välja seadusi, määrab riigi sissetulekute ja väljaminekute eelarve, otsustab laenude tegemise ja muid asju põhiseaduse alusel. §53.Riigikogu poolt või rahvahääletamisel vastuvõetud seadused esitab Riigikogu juhatus Riigivanemale väljakuulutamiseks. Riigivanemal on õigus riiklikkudel kaalutlustel jätta välja kuulutamata Riigikogu poolt vastuvõetud seadusi, andes nad uueks arutamiseks ja otsustamiseks Riigikogule. Põhiseaduse §34 ette nähtud seadusi Riigivanem võib riiklikkudel kaalutlustel jätta väljakuulutamata seni, kuni Riigikogu nad võtnud vastu Riigivanema poolt soovitatud muudatustega või kuni Riigikogu pärast järgmisi valimisi võtab vastu sama seaduse. Oma otsuse seaduse väljakuulutamata jätmise kohta ühes asjaomaste kalutlustega Riigivanem teatab Riigikogu juhatusele hiljemalt kolmekümne päeva jooksul, arvates seaduse kättesaamisest. §54.Ükski seadus ei hakka maksma väljakuulutamiseta. Kui seaduses eneses ei ole nähtud ette muud korda ja tähtaega, hakkab ta maksma kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. §55.Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettevõteter majandusliku tegevuse ja riigi eelarve täitmise kontrolli tema poolt seaduse alusel ellukutsutavate vastavate asutuste kaudu. §56.Iga Riigikogu liikmel on õigus Riigikogu koosolekul küsimustega valitsuse poole pöörata. Ühel neljandikul Riigikogu seaduslikust koosseisust on õigus valitsuselt aru pärida, mille peale tuleb seletus anda. V Peatükk. Riigivanemast ja Vabariigi valitsusest. §57.Rahva esindajana teostab riigi kõrgemat valitsemisvõimu Riigivanem. Riigivanema juures on riigi valitsemiseks Vabariigi Valitsus. §58.Riigivanema valib rahvas üldise, ühetaolise, otsese ja salajase hääletamise kaudu viieks aastaks. Kui esimesel hääletamisel ükski kandidaat ei saa osavõtjate häälte enamust, siis toimetatakse teine hääletamine hiljemalt kolme kuu jooksul. Teiseks hääletamiseks võib seada üles uusi kandidaate. Teisel hääletamisel loetakse valituks kandidaat, kes on saanud kõige rohkem hääli. Kui mitu klandidati on saanud ühepalju hääli, loetakse valituks see, kes on vanem. Riigivanemaks on valitav iga hääleõiguslik kodanik, kes on vähemalt neljakümne aastane ja seatud üles kandidaadiks vähemalt kümnetuhande hääleõigusliku kodaniku poolt. Riigivanema lähem valimiskord määratakse seadusega. §59.Riigivanema volitused algavad Riigikogu ees antava pühaliku tõotusega, mis on järgmine: „Mina, N. N., rahva tahtel astudes Riigivanema kohustuste täitmisele, pühalikult tõotan ustavalt kaitsta Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule usaldatud volitusi ning nende volituste ulatuses kõigi oma võimistega ja parema arusaamisega töötada Eesti riigi ja rahva kasuks.“ Riigivanema amet ei või olla seotud ühegi muu teenistusega ega kutseülesannetega. Kui Riigivanemaks on valitud Riigikogu liige, siis loetakse ta Riigikogust lahkunuks pühaliku tõotuse andmisega. Riigivanemale volituste kestel makstav tasu määratakse seadusega, mida võib muuta ainult järgneval valimisel valityava Riigivanema kohta. Kui Riigivanema amet on vaba või Riigivanem ei saa täita oma ülesandeid haiguse või muude takistuste tõttu, siis täidab tema ülesandeid peaminister. Kui Riigivanema amet on vaba või takistused on vältavat laadi, siis asutakse võimalikult ruttu uue Riigivanema valimistele. §60.Riigivanem juhib riigi sise-ja välispoliitikat, hoolitseb riigi välise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja seaduste täitmise eest. Riigivanem peale muude põhiseaduses ettenähtud ülesannete: 1)esindab Eesti Vabariiki, määrab Eesti Vabariigi esindajad välisriikidesse ja võtab vastu välisriikide esindajaid, 2)valvab riigivõimu teostamise üle seadusega määratud korras, 3)esitab Riigikogule kinnitamiseks riigi sissetulöekute ja väljaminekute eelarve, 4)nimetab ametisse ja samuti vabastab sellest kaitsevä’elisi ja kodanlisi ametnikke, kuivõrt see ülesanne seadustega ei ole usalldatud teistele ametiasutustele, 5)sõlmib Eesti vabariigi nimel lepinguid välisriikidega ja esitab need kinnitamiseks Riigikogule, 6)kuulutab sõja ja teeb rahu Riigikogu vastava otsuse põhjal, 7)kuulutab välja kaitseseisukorra nii üksikutes riigiosades, kui ka kogu riigis ja esitab selle kinnitamiseks Riigikogule, 8)on kaitsevägede kõrgem juht, 9)otsustab armuandmise palveid kohtulikult määratud karistuse vähendamiseks või kustutamiseks, 10)annab seadusega kooskõlas määrusi, 11)esitab seaduse-eelnõusid Riigikogule, 12)edasilükkamatu riikliku vajaduse korral kuulutab seaduse-eelnõud välja dekreedina, millel on seaduse jõud. Dekreet ei või muuta rahvahääletamise, rahvaalgatamise, Riigikogu valimise ega Riigivanema valimise seadust. Dekreet on maksev kuni selle äramuutmiseni Riigivanema või Riigikogu poolt. §61.Riigivanema otsused, et olla maksvad, peavad olema kirjutatud alla Riigivanema poolt ning – arvatud välja Vabariigi Valitsuse või selle üksiku liikme ametisse kutsumine ja ametist vabastamine, enne nelja aasta möödumist uute Riigikogu valimiste määramine, Riigikogu korraliste istungjärkude lõpetamine, Riigikogu erakorraliste istungjärkude kestvuse kindlaksmääramine ja riigikohtunikkude ning kohtunikkude ametisse kinnitamine, – ka peaministri või asjaomase ministri poolt, kes vastutab otsuse eest Riigikogu ees. Kui Riigivanema otsus on põhiseaduse või seaduse vastane, siis peaminister või asjaomane minister on kohustatud keelduma otsusele kaasallakirjutamast. §62.Riigivanema otsused võetakse Vabariigi Valitsuses täitmiseks peaministri või asjaomase ministrio ettekandel. Kui ettekandja minister leiab, et Riigivanema otsus on põhiseaduse või seaduse vastane, siis ta teatab sellest Vabariigi Valitsusele. Kui Vabariigi Valitsus pärast asja arutamist ühineb ettekandja ministri arvamusega, siis palub ta oma otsus võtta tagasi või muuta. Kui Riigivanem jääb oma otsuse juurde, on Vabariigi Valitsus kohustatud kuulutama temale, et otsus ei ole teostatav. §63.Vabariigi Valitsusel peab olema Riigikogu ja Riigivanema usaldus. Vabariigi Valitsus või tema üksikud liikmed lahkuvad ametist, kui Riigikogu avaldab neile otsest umbusaldust ja Riigivanem selle peale ei pea tarvilikuks määrata uusi Riigikogu valimisi. §64.Vabariigi valitsuse kutsub ametisse Riigivanem. Vabariigi Valitsuse vabastab ametist Riigivanem kas enda algatusel, peaministri esitisel või Riigikogu umbusalduse avalduse põhjal. Vabariigi Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Peaministrile Riigivanem määrab ministrite seast asetäitja. Peaminister ühtlustab Vabariigi Valitsuse tegevust, juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid, kui seda ei pea tarvilikuks teha Riigivanem, võib pärida aru üksikutelt ministritelt nende tegevuse kohta ja esitada üksikuid ministreid kui ka kogu Vabariigi Valitsust ametist vabastamiseks. Iga minister on oma ministeeriumi juht. Ministrite arv, tööjaotus ministeeriumide vahel ja nende asjaajamise kord määratakse seadusega. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised. Ainult erilistel pidulikkudel juhtudel võib Riigivanema korraldusel neid kuulutada lahtisteks. §65.Vabariigi valitsuse võimkonda kuulub: Riigivanema otsuste teostamine põhiseaduse alusel, asjade arutamine ja otsustamine põhiseaduse alusel, asjade arutamine ja otsustamine, mis temale antud seaduse alusel, muud küsimused riigi valitsemise alal, mis põhiseadusega või seadustega ei ole jäetud Riigivanemale või mõnele ministrile ministeeriumi juhina või mõnele alluvale asutusele. Kui Vabariigi Valitsus leiab, et tema õigus mingi küsimuse lõplikuks lahendamiseks on vaieldav, siis lahendab võimkonna küsimuse Riigivanem. §66.Riigivanema juures on temale ja Vabariigi Valitsusele ühine riigikantselei. Riigikantseleid juhatab riigisekretär, kelle nimetab ametisse Riigivanem. §67.Riigivanemat, peaministrit ja ministreid võib võtta kohtulikule vastutusele üksnes Riigikogu sellekohase otsuse põhjal. Asja arutamine allub Riigikohtule. Vastutusele võtmise ja asja arutamise kord määratakse seadusega. VI Peatükk. Kohtust. §68.Õiguse mõistmist Eestis teostavad omas tegevuses rippumatud kohtud. §69.Ülemat kohtuvõimu Eestis teostab riigikohtunikkudest koosnev Riigikohus. Riigikohtunikud kinnitab ametisse Riigivanem Riigikohtu poolt esitatud kandidaatide hulgast. §70.Kohtunikke, kui nad ei ole valitavad seaduse järgi, kinnitab Riigikohtu ettepanekul ametisse Riigivanem. §71.Kohtunikke võib tagandada ametist ainult kohtu teel. Kohtunikke võib vastu nende tahtmist paigutada ühest kohast teise ainult seaduse täitmisest tingitud juhtumistel. §72.Kohtunikud ei või pidada peale seaduses ettenähtud juhtumiste kõrvalist palgalist ametit. §73.Sellekohaste seaduste alusel ja korras alluvad üksikud liigid kriminaalasju vandekohtule. Vandekohtunikke ei seo eelmise paragrahvi nõuded. §74.Erakorralised kohtud on lubatud sellekohase seaduse piirides ainult sõjaajal, kaitseseisukorras ja sõjalaevadel. VII Peatükk. Omavalitsusest. §75.linna-, alevi- ja vallaomavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohal riigivõim, kuivõrt seaduses selleks ei ole loodud eriasutusi. §76.Omavalitsusüksuste esinduskogud valitakse üldisel ühetaolisel, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse põhimõtete alusel, kuid nõnda, et valijal oleks võimalus valida üksikuid isikuid. §77.Omavalitsusüksustel on õigus oma ülesannete täitmiseks maksusid võtta ja koormatusi peale panna seaduses kindlaks määratud piirides ja korras. VIII Peatükk Riigikaitsest. §78.Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma vabariigi kaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras. §79.Vabariigi kaitseks moodustatakse kaitseväed, mille korraldus määratakse kindlaks eriseaduses. §80.Mobilisatsiooni väljakuulutamise kui ka sõja alguse korral läheb kaitsevägede ülemjuhatamine Riigivanema poolt määratud kaitsevägede ülemjuhatajale, kelle võimupiirid on määratud seadusega. §81.Riigivanemal on õigus anda eriseaduses ette nähtud alustel ja korras kaitsevägedesse puutuvaid seadlusi ja määrusi. §82.Vabariigi kaitsejõudude mobilisatsiooni väljakuulutamise otsustab Riigikogu. Riigivanemal on õigus, Riigikogu otsust ootamata, kuulutada välja mobilisatsioon, kui välisriik on kuulutanud Vabariigile sõja, alanud sõjalise tegevuse või kuulutanud välja Vabariigi vastu mobilisatsiooni. IX Peatükk. Riigi maksudest ja eelarvest. §.83.Ühtegi avalikku maksu või koormatust ei või kellelegi peale panna muidui kui seaduse alusel. §84.Ei tohi kellelegi riigi kulul paiukit, vaevatasu või muud tasu määrata muidu kui sellekohase seaduse põhjal. §85.Iga aasta jaoks seatakse riigi sissetulekute ja väljaminekute üleüldine eelarve kokku. Seadusandlikul teel võib selle maksvust jaoliselt pikendada kuni uue eelarve vastuvõtmiseni. X Peatükk. Põhiseaduse jõust ja muutmisest. §86.Põhiseadus on vankumatuks juhteks Riigikogu, Riigivanema, valitsusasutuste ja kohtute tegevuses. §87.Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on rahval rahvaalgatamise korras, kui ka Riigikogul harilikus korras. §88.Rahvas otsustab rahvahääletusel põhiseaduse muutmise, olgu see algatatud kas rahvaalgatuse korras või Riigikogu poolt. §89.Põhiseaduse muutmise eelnõu peab rahvale teada antama vähemalt kolm kuud enne rahvahääletuse päeva. II Osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse maksmapanemiseks määrata järgmist: §1.Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatused, mis väljendatud käesoleva seaduse I osas, hakkavad maksma sajandal päeval pärast selle seaduse vastuvõtmist rahvahääletamisel. Ühes sellega kaotavad maksvuse Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 113/114 – 1920) sissejuhatav osa, §§ 29, 36, 39, 41, 42, 43, 44, 51, 53, 54, 55, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 75, 76, 80, 81, 82, 86 ja V peatüki pealkiri, mis asendatakse käesoleva seaduse I osas ettenähtud sissejuhatava osaga, paragrahvidega ja V peatükki pealkirjaga. §2.Üheksakümneüheksa päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse vastuvõtmisest rahvahääletamisel, Riigikogu on kohustatud panema maksma seadused, mis on tarvilikud käesoleva seaduse I osas väljendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatuste teostamiseks pärast nende maksmahakkamist. §3.Uues Riigikogu valimised ja Riigivanema valimised võetakse ette hiljemalt saja päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse I osas väljendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatuste maksmahakkamise päevast (käesoleva seaduse II osa §1.). §4.Senise Riigikogu volitused lõpevad eelmises paragrahvis tähendatud uue Riigikogu volituste algusega. Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatuste maksmahakkamisel ametis olev Riigivanem loetakse peaministriks, arvates põhiseaduse muudatuste maksmahakkamise päevast kuni käesoleva seaduse I osa §58 põhjal valitud Riigivanema volituste alguseni. 142 241 2006-06-24T17:56:00Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=[http://dea.nlib.ee/index.php?tlid=all&bday=22&bmon=7&byea=1940&snum=&eday=&emon=&eyea=&search=2 Postimees 22.07.1940] |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=kontrollitud }} Hulga aastate kestel Eesti rahvas kannatas raske reaktsioonilise režiimi surve all, mis viis maa ummikusse niihästi sise- kui ka välispoliitika alal. Tööpuudus, nälg, viletsus, rahvuslik ebavõrdsus olid nii linna kui maa töötava rahva ainukeseks osaks. Eesti töötava rahva seaduslikud huvid ja vajadused toodi ohvriks käputäie ekspluataatorite, suurmaaomanikkude ja kapitalistide omakasupüüdlikkudele huvidele, kes valitsesid Eestit. Varjates end petlike ja silmakirjalke sõnade taha kodanike üheõiglusest, vabadusest ja õiglusest, valitsev klike hoidis rahvas õiglusetuse ja omavoli kütketes. Eesti riik oli rahva vanglaks. Suur osa töötavast rahvast oli ilma poliitiliste, kutseliste ja kultuuriliste organisatsioonideta. Vaba sõna ja vaba mõte rõhuti maha ilma armuta. Ka endiste Eesti valitsuste välispoliitika oli vaenulik ja hukatuslik Eesti rahvale. Sel ajal, kui Eesti rahva elulised huvid nõudsid tihedat liitu ja sõprust Nõukogude Liiduga, valitsev klike ajas Eesti rahva kahjuks vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu suhtes, muutes riigi territooriume võimalike kallaletungide platsdarmiks Nõukogude Liidu vastu. Sõjaprovakaatorid, istudes võimu juures, kauplesid meie rahva vabaduse ja sõltumatusega ja seadsid Eesti julgeoleku, rahu, puutumatuse ja heaolu otsesesse hädaohtu. Eesti rahvas kihutas minema vastumeelse valitsuse ja esmakordselt Eesti ajaloos sai võimaluse läbi viia oma rahva esindajate vabad valimised. 14. ja 15. juulil toimunud Riigivolikogu valimised osutusid töölisklassi, talurahva ja töötava intelligentsi võidupühaks. Eesti Töötava Rahva Liidu platvorm ühendas enda ümber rõhuva enamuse Eesti rahvast, kõik meie kodumaa ausad patrioodid. Eesti Töötava Rahva Liidu valimisvõit tähistab Eesti elus ajaloolist pööret, mis seiab selles,, et Eesti rahvas väljendas oma tahet jäävalt teha lõpp kapitalistide ja suurmaaomanikkude poliitilisele võimula ja võtta maa juhtimine enda kätesse ja seada jalule tõeline rahvavalitsus. Uus Riigivolikogu, kes on ainuke täieõiguslik Eesti rahva tahte väjendaja, on kutsutud ellu viima rahva nõudmisi ja seaduslikult kinnitama Eesti töötava rahva võitu, mida ta on saavutanud võitluses kurnamiskorraga, peab oma põhiliseks kohustuseks otsustada küsimust Eesti riiklliku võimu iseloomust. Lahendades riikliku võimu küsimust, meie pöörame oma pilgud meile sõbralike Nõukogude Liidu rahvaste ajaloolise kogemuse ja suure eeskuju poole. Nõukogude Liidu suur ajalooline kogemus õpetab meid selleks, et ainult Nõukogude võim on aiunus tõeline töötava rahva huvide väljendaja ja kaitsja, on ainuke tõsine rahvavalitsus, kus riiki valitseb rahvas ise ilma mõisnikkudeta ja kapitalistideta. Igasugune muu võim, nagu näitab kapitalistlikkude maade kogemus, seal hulgas ka kogemus meie kibedast elust kodanlikus Eestis, on kas varjatud või avalik pettus vabaduse ja üheõigusluse hüüdsõnadega ning käputäie kurnajate valitsus ja piiritu omavoli määratu rahva enamuse üle. Nõukogude Liidus on jäävalt hävitatud palgaorjus, on inimese kurnamine inimese poolt. Igale töötajale on kindlustatud õigus tööle, õigus puhkusele, õigus aineliseks kindlustuseks vanaduse puhul, õigus hariduse saamiseks. Hoolitsus inimese eest on kogu elu juhtmõtteks. Ainult nõukogude võim on kõige demokraatlikum riiklik võim. Nõukogude kaudu töötav rahvas tegelikult valitseb riiki ja loob enesele vaba ja õnneliku elu. Nõukogudes tööliste ja talurahva liit leiab oma kehastuse, mis teeb nõukogude riigi võitmatuks jõuks. Ainult nõukogude võim loob tingimused rahvaste talentide õitsenguks, et esile tõsta mitmesuguseid riikliku, majandusliku ja ühiskondliku elu juhte ja organisaatoreid rahva hulgas. Nõukogude Liidus on jäävalt hävitatud rahvuslik rõhumine ja rahvuslik ebavõrdsus. Kõik rahvused Nõukogude Liidus moodustavad ühise sõbraliku pere. Ainult Nõukogude Liidus on puhkenud õitsele ennenägemata jõuga kõigi rahvaste rahvuslik kultuur. Nõukogude Liit ei tinne enam mahajäänud rahvaid. Nõukogude Liidu eeskuju näitab, et ainult nõukogude võim võib kindlustada rahu, tööd, leiba ja vabadust töörahvale nii linnas kui maal, päästa Eesti rahvast ekspluateerimisest, puudusest ja õiglusetusest. Ainullt nõukogude võim võib kindlustada melile poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Ainult nõukogude kord kindlustab Eesti rahvale tõelise vaba rahvusliku arengu. Väljendades Eesti töötava rahva vaba ja üksmeelset tahet Riigivolikogu kuulututab välja Nõukogude võimu kehtivaks kogu Eesti maa-alal. '''Eesti kuulutatakse Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.''' Siit peale kõik võim Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kuulub nii linna kui maa töötavale rahvale, töötava rahva saadikute nõukogude näol. Riigivolikogu on kindlasti veendunud, et kogu Eesti rahvas koondub Nõukogude Võimu ümber töötava rahva täieliku võidu saavutamiseks, Eesti hüvanguks, meie rahva majanduse, kultuuri, vabaduse ja õnne õitsenguks. Elagu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik! Elagu töörahva saadikute nõukogu! Elagu Nõukogude Liit — kogu maailma töörahva isamaa! 143 244 2006-06-24T18:03:08Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Deklaratsioon Eesti astumisest NSV Liitu |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=[http://dea.nlib.ee/index.php?tlid=all&bday=23&bmon=7&byea=1940&snum=&eday=&emon=&eyea=&search=2 Postimees 23.07.1940] |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=kontrollitud }} Eesti rahvas oli paljusid aastaid kannatanud reaktsioonilise kurnamisrežiimi surve all, alistatud röövimisele ja orjasamisele ning määratud vaesusele ja poolnälgimisele. Eesti tööliste ja töötava intelligentsi osaks oli krooniline tööpuudus ja täielik ebakindlus homse päeva eest. Eesti talurahvas kannatas maata oleku, maa nappuse, võla ning riigimaksude koorma, liigkasuvõtjate ja spekulantide surve all. '''Reaktsioonilik klike majandamine on viinud riigi ummikusse.''' Eesti rahvamajandus viidi langusele, ta tootmisjõud ei arenenud, rahva juurdekasv vähenes alatasa, rahvuslik sissetulek langes ikka rohkem, rahva võlad kasvasid üha, tööstus sattus ikka rohkem sõltuvusse väliskapitalist. Põllumajanduse saatus oli maailmaturu tujude võimuses. Nii suurenes ikka enam Eestile hukatuslik poliitiline ja majanduslik sõltuvus imperialistlikest röövijaist, välismaakapitalistidest ja pankuritest. Endise reaktsioonilise režiimi rahvamajanduse poliitika viis Eesti hukkumise äärele. Eestit ähvardas hädaoht muutuda imperialistide saagiks. Ajal, kui Eesti rahva kõige elulisemad huvid nõudsid kõige tihedamat ja kõigekülgsemat koostööd Nõukogude Liiduga, ehitas endiste Eestis võimulolijate klike rahva kahjuks kunstlikke müüre Eesti ja NSV Liidu rahvaste vahele. Oma klassi kasuahnitsemise kitsaste raamide huvides ta külvas vaenu meie rahva ja NSV Liidu rahvaste vahele; arendades inimvihkavat šovinismi ta püüdis kõigiti segada meie ja Nõukogude rahva vennalikku llähenemmmist, takistada sõpruse ja tiheda, kindla liidu kujunemist meie suure naabriga — võitmatu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga. Endine valitsus asus murdma Eesti ja NSV Liidu vahel 28. septembril 1939.a. sõlmitud lepingut ja tõukas meie rahva sõja ja hukkumise teele. Rahvaste sõpruse teostamise asemel reaktsiooniline klike tallas jalgade alla Eestis elutsevate vähemusrahvaste algelisemad õigused, igapidi õhutades ja provotseerides rahvaste-vahelist vaenu. Nüüd, kui Eesti rahvas on purustanud vana surve ja õiglusetuse režiimi ülemvõimu, on võtnud enda kätte oma kodumaa saatuse ja astunud välja avarale ja selgele uue elu ehitamise teele, '''on saabunnud suur ajalooline tund''' mil Eesti rahva tahe, miis on väljendust leidnud kogu rahva hääletamises, maksma panna kindel liit ja purustamatu sõprus Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel, peal leidma seadusandliku kinnituse. Riigivolikogu on veendunud selles, et ainult Eesti astumine NSV Liitu kindlustab meie riigile täieliku suveräniteedi, meie rahvale vaba rahvusliku arengu, meie tööstusele, põllumajandusele ja rahvuslikule kultuurile õitsengu, Eesti rahva materiaalse ja kultuurilise heaolu võimsa tõusu ja meie armastatud kodumaa hüvangu. Eesti töötav rahvas on ammu seotud NSV Liidu rahvastega vennalike sidemete kauddu ühises revolutsioonilises võitluses tsarismi, kapitalismi ja mõisnike vastu, kes rõhusid nii vene kui ka eesti töölisi ja talupoegi. Eesti rahvas, astudes sotsialistliku maa vennalike rahvaste suurde peresse, viib '''suurde arengusse meie rikkalikud loovad jõud''' ja sammub käsikäes NSV Liidu töötava rahvaga uue elu ülesehitamise teele. Ainult suure Nõukogude Liiidu koosseisu ja Nõukogudde vabariikide vennaliku pere üheõigusliku liikmena saab Eesti rahvas võimaluse tõsta oma majanduselu, arendada rahva kultuuri, kindlustada rahvaste üheõiguslikkust ning tagada rahu, leiba ja tõelist vabadust Eesti töötavale rahvale. Lähtudes Eesti rahva üksmeelsest tahtest Riigivolikogu otsustas: Paluda NSV Liidu ülemnõukogu võtta vastu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu koossesu liiduvabariigina samadel alustel, millistel kuuluvad NSV Liitu Ukraina NSV, Valgevene NSV ja teised liiduvabariigid. '''Elagu vaba Nõukogude Eesti!''' '''Elagu suur Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit!''' 144 247 2006-06-26T16:43:50Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Dante Alighieri''' [''-gje'-''], itaalia luuletaja, * u. 1265. a. mai keskel Firenzes, † 14. IX 1321. Väljapaistva, kuid vist alles hilja aadli­seisusse pääsenud Firenze perekonna võsu, kelle üheks esivanemaks oli 1147 ristiretkel lan­genud Cacciaguida. D. tutvus filosoofi ja retooriku Brunetto Latini' õhu­tusel varakult kaas­aegse mõtteteaduse ja teoloogiaga, lu­ges põhjalikult provansi luulet ja har­rastas juba noor­mehena seda filo­soofilist armastuspoeesiat, mille esin­dajaks oli tema sõ­ber G. Guinicelli. Ta näib olevat armastanud muusikat ja tundnud hästi maalikunsti, olles Giotto in­tiimne sõber. Ta arvatavasti armus üsna noorelt firenze patriitsitarisse Beatrice Portinari'sse, pärastisse Simone de' Bardi abikaa­sasse, milline armastus näib olevat olnud õilsalt platoonilist laadi, otsustades D. luule järgi. U. 1295 abiellus D. Gemma dei Donati'ga, kellelt sai kaks poega ja ühe või kaks tütart. Firenzes võitlesid tollal nn. valgete ja mustade gvelfide erakond. Selles võitluses D. näib juba vara olevat osa võtnud sõjaretkist paavstimeelsete mustade gvelfide vastu. 1300.a. kuulus ta linna priorite nõukokku ja etendas silmapaistvat osa Firenze politikas, vastustades paavsti vahelesegamist oma kodulinna asjusse. Selle eest tõrjuti ta 1302. a. maapakku, kus tal tuli läbi elada viletsaid päevi ja isegi kerjata. Võib-olla käis ta ka Pariisis, kuid peam. elas ta Lombardias, Toskaanas ja Romagnas. Ta lootis keise Heinrich VII-lt olukorra parandust, kuid keisri surm tõi pettu­muse. Häbistavad ettepanekud kahetsejana Firen­zesse pöörduda tõrjus ta tagasi. Verona valitseja Can Grande della Scala ja Ravenna haldajad kaitsesid teda, ning Ravennas ta surigi. — D. suurim teos on poeem „Commedia", mida praegu nimetatakse „Divina Commedia's" (s. t. "Jumalik komöödia"). See on mitmeti kesk­aja katoliikliku ilmavaate ülim kokkuvõte. D. tundis ilmsesti Thomas'e (Aquino'st), Brunetto Latini ning rooma klassikute teoseid väga hästi, ent oli vististi tuttav ka araabia filosoofiaga. Lisaks tuleb tema iseseisev poliitiline mõtlus. See kõik ja muud kajastub "Commedia's", mis ei ole eepos tavalises mõttes, sest tal puudub pidev sündmustik. Kõike ühendavaks sidemeks on D. isik ja maailmavaade. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjel­dab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhata­vast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetri­liselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastus­tuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. Oma elu keskpaiku on D. sattunud hämarasse laande, kust peaaegu juba pääseb välja, kui inimespahesid sümboliseeriv panter, lõvi ja hunt tahavad teda takistada. Ent Vergilius'e vaim (= mõistus, filosoofia) lubab teda viia läbi neetute asupaiga, põrgu, ja oma patte lunastavate hingede asu­koha, puhastustule; kaugemale, paradiisi, võib poeeti viia vaid Beatrice (= ilmutus ja usu­teadus). Poeemi sisuks on selle rännaku kir­jeldus, mis on täis kõnelusi eriti äsja-surnud isikutega, kellest igaüks esindab erilist hinge­laadi. Usuteaduslikkude ja filosoofiliste küsi­muste arutlused, kaasaegse kiriku ja riigielu korruptsiooni piitsutused, põhiliste inimesomaduste käsitelu on sügavad, selgejoonelised ja jõulised. Konkreetsed situatsioonid on kujuta­tud ainulaadse kirkuse ja teravusega, vaheldus­rikkus on hämmastav. Eriti populaarseks on saanud pahede karistusi käsitlev esimene osa, "Inferno", abstraktseim ja raskeimini loetav on "Paradiso", kuid viimaks jõuavad D. luule ülevus ja hingestatud säravus oma tippudeni. Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne "armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmusile ja tegelasile; Allegooria tähendab inimeshinge teed patust mai­sele õnnele jumaliku armu läbi antud mõistuse abil, mis Õpetab harrastama voorust ja kahet­sema, mispeale jumalik ilmutus viib ülimaisesse Õndsusse. Ühtlasi ülistab D. rooma universaalmonarhiat, mis peab maailma päästma kaosest. Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ta usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje. Teos on kirjutatud tertsiinides, milline vorm on vist D. leiutatud. — Peale "Commedia" on D. tähtsamad teosed: 1) „Uus elu" ("La vita nuova") — armastust Beatrice vastu käsitlevate erksalt lüüriliste kantsoonide ja sonettide kogu, mida seletab ja seob proosakommentaar (teos lõpetati u. 1293, ilm. e. k. 1924); 2) "Pidusöök" ("Il Convivio") — sissejuhatus ja kolm kantsooni ühes pikkade kommentaaridega, millele pidi lisatama veel üksteist kantsooni; kogu teos oleks moodustanud tolleaegsete teadmiste entsüklopeedia (koostatud 1306. ja 1309. a. vahel); 3) "Il Canzoniere" e. "Rime" nime all kogutud lüürilised luuletised; 4) lõpetamata ladinakeelne traktaat "De vulgari eloquentia" (1304. ja 1306.a. vahel), mis pidi andma itaalia keelele ametlikult tunnustatud kirjakeele õigused ja reegleid selle keele tarvitamiseks luules; 5) keisri ja paavsti üheõiguslust kaitsev poliitilis-teoreetiline kirjutis "De monarchia" (vist 1310.ja 1313.a. vahel); 6) kaks ladinakeelset ekloogi; 7) traktaat "Quaestio de aqua et terra"; 8) kirjad, millest 13 ladinakeelset on säilinud. "Roosiromaani" tõlge sonettides „Il Fiore" ei ole vist ehtne D. töö. — D. tähtsus põhineb esmajoones "Commedia'l", mis on kahtlemata keskaja suurim luuleteos ja vist kogu kristliku ajastu hiilgavaim poeem. Kuski ei ole nii korraldatult ja ülevaatlikult ühte luuletervikusse liidetud pea kõiki inimvaimu ja -hinge eriaspekte. Sügav tõsidus annab teosele lohutava ja ülendava tausta. Kuid ka oma lüürikas võib D. võistelda pea kõigi keskaja ja uue aja luuletajatega. Tema keel, kuigi mitte klassitsistlikult ülilihvitud, särab lugematuis fasšettides ja vastab täiesti sisule. Karmusest ja isegi metsikust vihavaenust heldimuseni ja usulise ekstaasini käsitleb D. luule kõiki tundeliike, ja tema terav, ulatuslik intellekt annab stiilile jälendamatu lisanüansi. — „Commedia" uurimiseks ja seletamiseks asutati Firenzes juba 1373 eriline õppetool, kuhu kutsuti Boccaccio. Praegu on D. ümber tekkinud määratu kirjandus ja on olemas mitmel maal rida erilisi D.-seltse, niis avaldavad aastaraamatuid või muid toimetisi: nii ms. Ameerikas, Saksas; kommentaare "Commedia" üle kirjutasid juba D. pojad Jacopo ja Pietro Alighieri, ning enne Boccaccio lõpetamata kommentaari oli neid juba vähemalt kuus. Parimad D. teoste väljaanded on Itaalia D.-seltsi kriitiline 1921. a. tekst, mille toimetas M. Barbi jt., ja Oxfordi D.-väljaanne, mille toim. E. Moore ja läbi vaatas P. Toynbee (1923). Tähtis on P. Toynbee "Concise Dictionary of Proper Names and Notable Matters in the Works of Dante" (1914). [N. Zingarelli, D., 1903; P. Toynbee, D. A., his Life and Works, 1910; K. Vossler, Die göttliche Komödie, 2 k., 1925.] ''A. O.'' 145 252 2006-06-26T18:10:17Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Riigikogu deklaratsioon põhiseadusliku riigivõimu taastamisest |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=[http://www.vm.ee/est/kat_555/ Riigi Teataja nr 40, 19.10.1992] |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR= }} Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada iseseisvat Eesti Vabariiki võtsid Eesti kodanikud — Eesti Vabariigi 1938. aastal jõustunud põhiseaduse alusel — 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu uue põhiseaduse. Uuele põhiseadusele tuginedes valisid Eesti kodanikud 1992. aasta 20. septembril VII Riigikogu — esimese põhiseadusliku parlamendi pärast Teist maailmasõda. '''Riigikogu kuulutab: 1990. aasta märtsis väljakuulutatud üleminekuperiood Eestis on lõppenud. Eesti Vabariigi põhiseaduslik riigivõim on taastatud.''' Praegune Eesti Vabariik on õigussubjektina samane 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud Eesti Vabariigiga, mis 1940. aastal langes Nõukogude Liidu agressiooni ohvriks ja inkorporeeriti ebaseaduslikult Nõukogude Liidu koosseisu. '''Riigikogu avaldab tänu''' riikidele, kes meile rasketel okupatsiooni aastakümnetel Eesti Vabariiki jätkuvalt ''de jure'' tunnustasid. See tegi võimalikuks iseseisvuse taastamise ''de facto'' 1991. aasta 20. augustil. '''Riigikogu kinnitab''', et Eesti on valmis arendama vastastikusele mõistmisele ja usaldusele rajatud suhteid maailma riikide ja rahvastega. Eestimaal on alanud aeg, kus igaüks, olenemata rahvusest või kodakondsusest, saab pühendada oma jõu ja tahte vaba ning demokraatliku Eesti ülesehitamisele. Me ütleme eestlastele võõrsil: kodu uks on lahti! '''Eesti, sa seisad taas lootusrikka tuleviku lävel!''' <div align="right">Riigikogu esimees Ü. NUGIS</div> Tallinn, 7. oktoobril 1992. 146 256 2006-06-26T20:13:33Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Eesti Töörahva Kommuuna''', selle nime all kuulutas E. Revolutsiooniline Komitee, alates sõda E. demokraatliku vabariigia, Eestimaa 29. XI 1918 sotsialistlikuks-nõukogude vabariigiks. Selle kõrgemaks valitsusasutiseks kujundati nõukogu J. Anvelt'i (<-) juhatusel. Nõukogu asus alul Narvas, kuni selle taasvallutamiseni E. vägede poolt, hiljemini Vene territooriumil, kus ta likvideeriti pärast E. Vabadussõja lõppu. 147 257 2006-06-26T20:18:49Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Eesti Vabadussõjalaste Keskliit''', üleriigiline organisatsioon E. vabadussõjalaste liitude jt. analoogilisi eesmärke taotlevate E. vabadussõjalaste organistasioonide liitmiseks; asut. juulis 1929, põhikiri muudetud apr. 1931. Keskliitu juhivad kongress ja juhatus; viimase asukoht Tallinnas. Keskliitu kuullub (jaan. 1933) 108 E. vabadussõjalaste liitu. Häälekandjana ilmub a-st 1931 ajaleht "Võitlus" samanimelise kirjastusühingu väljaandel. 148 258 2006-06-26T20:26:29Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Eesti vabadussõjalaste liidud''', organisatsioonnid vabadussõjalaste koondamiseks. Ülesanded: süvendada kodanikes omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvatunnet, säilitada ja levitada vadussõjaaegset vaimu, õhutama jäädvustama E. vabadusvõitlust ja langenud kangelaste mälestust ning valvel seista ja kaasa aidata E. riigi iseseisvuse kindlustamise töös. Liidu juhtivad organid on peakoosolek ja juhatus. Esimene liit, asut. mais 1926 Tallinnas, on suurema ja aktiivsema organisatsioonina vabadussõjalaste liikumises etendanud tähtsat osa. E. v. l-d on liitunud juulis 1929 asut. [[EE (1932-1937)/Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|E. Vabadussõjalaste Keskliitu]] (<-). 149 259 2006-06-26T20:33:58Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Eesti Vabadussõjas langenute mälestamine''', toimub Vabariigi Valitsuse igakordse otsuse põhjal, alates 1921. a-st igal aastal 3. I kell 10.30 ülemaalise 2-minutise seisakuga töös ja liikumises ja kaitseväegarnisondides leinaparaadide korraldamisega. Vabariigi Valitsuse otsusega 23. XII 1930 loetakse seda päeva ühtlasi E. Vabadussõja lõpupäevaks ja iga-aastaseks kaitseväe pühaks. Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse otsusega 28. II 1930 on päev tunnistatud Vabadusristi aastapäevaks, mill korraldatakse aktusi, koosviibimisi ja ühiselt osa võetakse paraadidest. 150 265 2006-06-28T20:35:10Z WikedKentaur 5 {| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px; background:#fee; margin:0.5em auto;clear:both;" |- | style="width:50px; text-align:center; background-color:#fff;" | [[Image:Keeptidy ask.png|45px|]] |style="text-align:center;"|'''See artikkel on esitatud kustutamiseks!'''<br /> Lisateavet põhjuste kohta saad {{#ifeq:{{NAMESPACE}} |{{TALKSPACE}} | käesolevalt arutelulehelt |[[{{TALKPAGENAME}}|artikli arutelust]] }}. |}<includeonly>[[Kategooria:Kustutada]]</includeonly> <noinclude>[[Kategooria:Mallid|Kustutada]]</noinclude> 151 264 2006-06-28T20:17:28Z WikedKentaur 5 [[Kategooria:Vikitekstid]] 152 267 2006-06-28T21:04:29Z WikedKentaur 5 Allkategooriad 376 1704 2006-08-28T19:51:54Z WikedKentaur 5 <!-- Text here will be shown below edit and upload forms. --> <div class="plainlinks" style="margin-top:12px;margin-bottom:1px;border-width:1px;border-style:solid;border-color:#aaaaaa;padding:2px;"> <small>[[metawikipedia:Help:Special_characters|Sümbolid]]: <charinsert>Á á Ć ć É é Í í Ó ó Ś ś Ú ú Ý ý Ǿ ǿ </charinsert> ··· <charinsert>À à È è Ì ì Ò ò Ù ù </charinsert> ··· <charinsert> â Ê ê Ĝ ĝ Ĥ ĥ Î î Ĵ ĵ Ô ô Û û </charinsert> ··· <charinsert>Ä ä Ë ë Ï ï Ö ö Ü ü ÿ </charinsert> ··· <charinsert>à ã Ñ ñ Õ õ </charinsert> ··· <charinsert>Å å Ů ů</charinsert> ··· <charinsert>Ç ç </charinsert> ··· <charinsert>Č č Š š Ž ž Ď Ě ě Ň ň Ř ř Ť</charinsert> ··· <charinsert>Ł ł </charinsert> ··· <charinsert>Ő ő Ű ű </charinsert> ··· <charinsert>Ø ø</charinsert> ··· <charinsert>&#256; &#257; &#274; &#275; &#298; &#299; &#332; &#333; &#362; &#363; </charinsert> ··· <charinsert>ß </charinsert> ··· <charinsert>Α Β Γ Δ Ε Ζ Η Θ Ι Κ Λ Μ Ν Ξ Ο Π Ρ Σ Τ Υ Φ Χ Ψ Ω </charinsert> ··· <charinsert>α ά β γ δ ε έ ζ η ή θ ι ί κ λ μ ν ξ ο ό π ρ σ ς τ υ ύ φ χ ψ ω ώ</charinsert> ··· <charinsert>Æ æ Œ œ </charinsert> ··· <charinsert>Ð ð Þ þ </charinsert> ··· <charinsert>А Б В Г Д Е Ж З И Й К Л М Н О П Р С Т У Ф Х Ц Ч Ш Щ Ъ Ы Ь Э Ю Я </charinsert> ··· <charinsert>а б в г д е ж з и й к л м н о п р с т у ф х ц ч ш щ ъ ы ь э ю я </charinsert> ··· <charinsert>– — </charinsert> ··· <charinsert>~ | ° §</charinsert> ··· <charinsert>&nbsp;</charinsert><br/> '''Wiki märgid:''' <charinsert>[+] [[+]] {{+}} </charinsert> ··· <charinsert>[[Kategooria:+]]</charinsert> &nbsp; <charinsert>#REDIRECT[[+]]</charinsert><br/> </small></div> <div style="background:#dbedfd;border-width:1px;border-style:solid;border-color:#aaaaaa;padding:18px;" align="justify" class="plainlinks"> Te kinnitate, et tegemist on varem avaldatud alliktekstiga, mille autoriõigused on lõppenud või mis on avaldatud [http://www.gnu.org/copyleft/fdl.html GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi] (GFDL) tingimustel. Vikitekstides avaldatud abilehed loetakse avaldatuks GFDL tingimustel.<br/> <strong>ÄRGE SAATKE AUTORIÕIGUSEGA KAITSTUD MATERJALI ILMA LOATA!</strong> </div> 1524 1639 2006-07-02T15:02:39Z Jon Harald Søby 7 I am '''[[m:User:Jon Harald Søby|Jon Harald Søby]]'''. You can contact me [[m:User talk:Jon Harald Søby|on Meta]].&nbsp;&nbsp; [[ang:User:Jon Harald Søby]] [[ar:User:Jon Harald Søby]] [[az:User:Jon Harald Søby]] [[bg:User:Jon Harald Søby]] [[bs:User:Jon Harald Søby]] [[ca:User:Jon Harald Søby]] [[cs:User:Jon Harald Søby]] [[cy:User:Jon Harald Søby]] [[da:User:Jon Harald Søby]] [[de:User:Jon Harald Søby]] [[el:User:Jon Harald Søby]] [[en:User:Jon Harald Søby]] [[es:User:Jon Harald Søby]] [[et:User:Jon Harald Søby]] [[fa:User:Jon Harald Søby]] [[fi:User:Jon Harald Søby]] [[fo:User:Jon Harald Søby]] [[fr:User:Jon Harald Søby]] [[gl:User:Jon Harald Søby]] [[he:User:Jon Harald Søby]] [[hr:User:Jon Harald Søby]] [[ht:User:Jon Harald Søby]] [[hu:User:Jon Harald Søby]] [[id:User:Jon Harald Søby]] [[is:User:Jon Harald Søby]] [[it:User:Jon Harald Søby]] [[ja:User:Jon Harald Søby]] [[kn:User:Jon Harald Søby]] [[ko:User:Jon Harald Søby]] [[la:User:Jon Harald Søby]] [[lt:User:Jon Harald Søby]] [[ml:User:Jon Harald Søby]] [[nl:User:Jon Harald Søby]] [[no:User:Jon Harald Søby]] [[pl:User:Jon Harald Søby]] [[pt:User:Jon Harald Søby]] [[ro:User:Jon Harald Søby]] [[ru:User:Jon Harald Søby]] [[sk:User:Jon Harald Søby]] [[sl:User:Jon Harald Søby]] [[sr:User:Jon Harald Søby]] [[sv:User:Jon Harald Søby]] [[te:User:Jon Harald Søby]] [[th:User:Jon Harald Søby]] [[tr:User:Jon Harald Søby]] [[uk:User:Jon Harald Søby]] [[vi:User:Jon Harald Søby]] [[yi:User:Jon Harald Søby]] [[zh:User:Jon Harald Søby]] 1526 1666 2006-07-19T16:10:25Z WikedKentaur 5 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Eesti eugeenikaseltsi "Tõutervis'e" juhtlaused |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA=K./Ü. "Loodus" |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA=1927 |ILMUMISKOHT=Tartu |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Pärivus ja valik. Tõutervishoiu käsiraamat. Lk 342–346. |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR=valmis }} Eesti eugeenikaseltsi "Tõutervis'e" juhtlaused. Vastu võetud seltsi peakoosolekul 4. detsembril 1924. 1. Pea-hädaoht, mis iga rahvast ähvardab, on rahva kidumine, see on, nimelt heade ja väärtuslikkude rahvaosade arvuline vähenemine. 2. Rahvas võib võitluses olemasolu eest ainult siis püsida, kui ta koosneb võimalikult suurest hulgast kehaliselt ja vaimliselt heade omadustega, iseloomuga ja kõlblisse tugevusega varustatud inimestest. 3. Ühe rahva tervise seisund, elujõud ja kultuuriline tasapind ei olene mitte üksi välistest teguritest (nagu toitumine, kasvatus, nakkushaigused jne.), vaid peaasjalikult ka päritavaist omadustest. 4. Rahva pärivuslikud omadused ei ole muutumatud. Need võivad kahel erisugusel viisil halvemaks muutuda: 1) ebasoodsa valiku teel, nimelt, heade rahvaüksuste vähese sigimise tõttu halbade elementide kõrval ja 2) otsese pärivuslikkude rakuosade rikkumise puhul (idumüõrgid). 5. Praegusel ajal on kultuur-rahvaste juures ebasoodus valik harilik nähtus. 6. Alamaist kihtidest kõrgemale tõusmine toob praeguse aja oludes kahjuks enesega ühes perekonna väljasuremise hädaohu. 7. Oma omaduste tõttu rahva juhtivaile kohtadele ja eestvedajaiks saanud isikute vähene sigimus on saatusliku tähendusega rahva tulevikule. 8. Tõu-tervishoiu tähtsaks ülesandeks on alal hoida iga rahvakihi väärtuslikke ja häid suguvõsu. 9. Vähene sigimus oleneb praegusel ajal sagedamini tahtlikult sünnitusest hoidumisest kui teistest põhjustest (suguhaigused). 10. Et kõik inimesed ei sigi, viib ka kahelapse-süsteem perekonnad mõne põlve järel väljasuremisele. Keskmiselt jätkub vaevalt kolmest lapsest perekonna edasielamiseks. 11. Sündimiste ärahoidmise tegurid on peaasjalikult tulunduslikku, seltkondlikku ja hingelist laadi. Seepärast peab tõutervishoiu liikumine püüdma tulunduslikkude, seltskondlikkude ja kasvatuslikkude reformide poole, mis suudaksid kaotada või osaltki vähendada tervetel ja tublidel abielupaaridel suurema-arvulise perekonna soetamise takistusi. 12. Maksude määramisel peaks tõsist tähelepanu pööratama perekonna suuruse peale. Vähemalt peaks nõutama, et iga sissetulek ja iga varandus jagataks perekonna liikmete arvule. 13. Pärandusmaksusid ei prrugiks maksta kolme- ja enamalapselised perekonnad, kui ei ole tegemist liiga suurte varandustega. 14. Iseäranis tähtis on pärandusmaksu küsimus maaomandamises. On karta, et suurte maksude korral ka maal elavad perekonnad tarvilikku arvu lapsi ei suuda üles kasvatada. 15. Maajagamisel peab olema eesõigus perekondadel, kel palju täisväärtuslikke lapsi. 16. Maale ja aedlinnadesse asumist tulebb tõutervishoiuliselt tähtsaks pidada, milleks iseäranis linnade juurde aedlinnu tuleks asutada. 17. Sündimuse vähenemine kahelapse-süsteemi edenemise tõttu halvendab valikut, sest kogemused näitavad, et väheneb sündimus eeskätt just väärtuslikkudes perekondades. 18. Ka puhas rahva-arvu tõstmise poliitika, mis hoolimata pärivuslikkudest lahkuminekuist püüab tõsta sündimiste arvu, viib tõulisele halvenemisele, sest kõik need abinõud tõstavad eeskätt tõuliselt halvemate rahvaosade sigimist. 19. Seepärast peab silmas pidama lasterikaste perekondade toetamisel ka tõu-tervishoiu seisukohta, katsudes abi anda iga rahvaklassi eriti andekaile ja tervetele perekondadele. 20. Perekonna abirahad ametnikkudele oleksid tõutervishoiuliselt ainult siis õigustatud, kui ametnikkude kohtadele määramisel ja valimisel olemas küllalt kõva valik. 21. Ametnikkude ja tööliste ametisse valimisel, samuti korterite andmisel jne. ettetulev nähtus, et vallalistele eesõigus antakse, on tõu-tervishoiuliselt kahjulik ja tuleb hukka mõista. 22. Perekonna abirahad peavad võrreldes algpalgaga palju suuremad olema kui senini. Käesoleval ajal jääb lisatasu iseäranis kõrgematel ametnikkudel kaugele maha tõelistest lastekasvatuse kuludest. 23. Rahva olemasolu kõige parem alus on kundlal pinnal seisev perekond. Seepärast on perekondade kaitsmine ka riigi huvides. 24. Kõik voolud ja tegurid, mis võivad lõdvendada perekonna liikmete loomulikke sidemeid, iseäranis aga niisugused, mis soodustavad enneaegist lapse lahutamist emast, tulevad kõrvaldada kui perekonnale ja rahvale kahjulikud nähtused. 25. Liiga sage eestlaste naitumine muulastega ei ole perekondlikult ega tõupuhtuse seisukohalt soovitav. 26. Meie rahva olemasolu, tõutervishoiu mõtte ja perekondade olemasolu eest hoolitsemise seisukohalt on soovitav võimalikult paljude tublide perekondade seltsideks koondamine kõikidest seltskonnakihtidest. 27. Hiline abielu kõikides kihtides ühes kaua kestva hariduseomandamisega on tõu-tervishoiu seisukohast soovimata nähtus. Seepärast peab kooliaega lähendama niipalju kui kuski võimalik. 12 ja 13 aastat üldhariduse aega on liiga palju. Umbes 25-aastaselt peaks iga elukutse palk abielu võimaldama. 28. Senised tõu-tervishoidu silmas pidavad punktid Eesti perekonnaseaduses, mis takistavad peaasjalikult ainult lähidaste sugulaste ja mõningate haigete naitumist, on puudulikud. Tõu-tervishoiu seisukohast tuleb püüda teostada laialisemat naitumise keeldu. Juba praegu on võimalik kõikide abiellu astujate sunduslik läbivaatamine, mille teostamisele seadusandliselt tuleb asuda. 29. Püüda kõikide alaväärtuslikkude ja vaimuhaigete sunduslikku sigivõimetuks tegemist. 30. Seltskonnale vastuvõtmatute ja üldse väljasurevate isikute sigimise ärahoidmiseks peab neid töökoloniaisse eraldama, mis seal elavate isikute töö najal tulunduslikult ülal peetakse. 31. On soovitav töökaitse seaduste laiendamine kõigi riigikodanikkude kohta, eriti emade ja lastekaitse alal. 32. Asuda viibimata üle terve eesti emadeja rinnalaste nõuande-kohtade avamisele. 33. Rahvale peab valitsuse poolt ametisse pandama sellekohaseid sünnitamise ja abielu küsimustes nõu andvaid eriteadlasi, kes abielu ja perekonna asjus nõu annaksid. 34. Sigivõimetuks tegemise, samuti sundusliku eraldamise üle asutisesse jne., otsustamiseks peab teotsema iseäraline asjatundlik komisjon mitmesugustest vastavatest ametkondadest. 35. Võidelda alkoholi kui ühe tähtsa teguri vastu tõulise halvenemise alal tuleb võimalikult pea seadusandliste kitsenduste j. m. kaudu. 36. Suguhaiguste-vastast võitlust peab toetama eriseaduste ja määrustega võimalikult laiaulatuslikult. 37. Niipea kui võimalik tuleb iga kodaniku kohta sisse seada terviseleht. 38. Meie rahva põhjalikuks parandamiseks on vaja kaotada kõige pealt teadmatust meie tõulise tubliduse ja selle halvenemise lähemate asjaolude kohta, isegi haritlaste seas. 39. Meie nõuame seepärast kõrgemais koolides tõutervishoiu-õpetuse sisseseadmist. 40. Koolide viimastes klassides tuleks tervishoid sundusliku eriõpiainena sisse viia, kus üldtervishoiu piirides käsitellakse tõu-tervishoiulisi vaateid. 41. Kõik õpetaja elukutsele kandideerijad isikud peavad tundma tervishoiu-õpetust ühes tõu-tervishoiuga, kusjuures nende teadmisi tuleks ka kontrollida. 42. Tõutervishoiu-õpetuse ja -uurimise edendamiseks peaks asutatama Rootsi eeskujul eri õppeasutisi. 43. Otsustava tähtsusega on ilmavaate uuendamine. Igakülgselt vaadates peab mitmepõlvelise perekonna hea käekäigu tunnustama palju suuremaks varanduseks kui isiklikke elumugavusi. Riiklikus poliitikas ei tohi igapäevaste hädade kõrval unustada rahva tõu tulevikku. 1527 1665 2006-07-18T07:31:42Z Christopher Robin 11 Valmis. Allikas on: Pärivus ja valik. Tõutervishoiu käsiraamat. K./Ü. "Loodus" Tartus 1927. Lk 342–346. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 17. juuli 2006, kell 07.37 (UTC) 1528 1653 2006-07-17T08:27:08Z Andres 4 Kas on võimalik kindlaks teha, kes selle teksti siia algselt on pannud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 08.23 (UTC) Teksti koostaja on Jaan Kaplinski. Siin tuleb täpsustada teksti päritolu ja levitamise asjaolud. Minu meelest on Jaan Kaplinski pädev andma loa selle teksti paigutamiseks siia. Temalt tulebki luba küsida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 08.27 (UTC) 1529 1655 2006-07-17T08:30:16Z Andres 4 Tuleb küsida Noortelt Mõõdukatelt luba selle teksti siia paigutamiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 08.29 (UTC) Tundub, et õige pealkiri on "Manifest ühest Eestist". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 08.30 (UTC) 1530 1656 2006-07-17T10:19:33Z Andres 4 Selle artikli autor on arhivaar Erik Tender. Ta suri 1991 [http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/tender_sj.html]. Arvan, et meil ei ole õigust seda teksti avaldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 10.19 (UTC) 1531 1657 2006-07-17T10:21:11Z Andres 4 Selle artikli autor on professor Ants Piip. Ta suri 1942. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 10.21 (UTC) 1532 1658 2006-07-17T10:22:43Z Andres 4 Selle artikli autor on ajakirjanik Eduard Laaman (suri 1941). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 10.22 (UTC) 1533 1659 2006-07-17T10:23:57Z Andres 4 Selle artikli autor on eradotsent Ants Oras (suri 1982). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 10.23 (UTC) 1534 1663 2006-07-17T19:34:46Z WikedKentaur 5 Pealkirjas peaks sidekriipsu asemel olema mõttekriips. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuli 2006, kell 10.24 (UTC) <pre> AutÕS § 31 järgi kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms). Autoriõigus kollektiivsele teosele ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist (AutÕS § 41 lg 1). Seega teatmeteose Eesti Entsklopeedia 1932-1935 autoriõigused on lõppenud, sest on möödunud rohekem kui 70 aasta selle avaldamisest. autor.ee </pre> <pre> (4) Kollektiivsesse teosesse, töökohustuste täitmise korras loodud teosesse ja audiovisuaalsesse teosesse võetud iseseisvat tähendust omavate teoste suhtes, mis ei ole avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib autoriõigus käesoleva seaduse § 38 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. AutÕS §41 (4) </pre> Seetõttu võib allkirjastatud entsüklopeedia artiklite autoriõiguse kehtivuse pikkus olla vaieldav. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 17. juuli 2006, kell 19.34 (UTC) 1535 1708 2006-08-28T19:55:32Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = Kohtuministri teadaanne | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1938, 7, 45. Kohtuminister teatab, et aluseks võttes Seaduste Kogu Seaduses ettenähtud Riigi Teatajale viitamise korda, tehakse edaspidi viited seadustele, määrustele jne. järgmiselt: Riigi Teataja lühendi RT järel märgitakse esimese numbrina aasta, teisena – Riigi Teataja number ja kolmandana – Riigi Teataja artikkel, kusjuures aasta ja Riigi Teataja numbri järel asetatakse koma, näiteks: Eesti Vabariigi Põhiseadus (RT 1937, 71, 590). Tallinnas, 20. jaanuaril 1938. Kohtuminister Joh. Müller. 1536 1709 2006-08-28T19:56:17Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1937, 74, 620. Antud Riigihoidja poolt dekreedina 10. septembril 1937. I. § 1. Üleminekul seniselt Eesti Vabariigi Põhiseaduselt (RT 113/114 – 1920 ja 86 – 1933) Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseadusele tulevad kohaldamisele Valitsemise korraldamise seaduse (RT 5 – 1934) ja muude sellekohaste seaduste eeskirjad, niivõrd kui Rahvuskogu poolt vastuvõetud Üleminekuaja seadusest ja käesolevast seadusest ei järeldu teisiti. § 2. Üleminekuajal antavate aktide ja eeskirjade tekstides tarvitatakse Üleminekuaja seaduse (RT 71 – 1937) § 3 kohaselt Riigihoidja ametinimetust. Nende aktide ja eeskirjade tekstides, mis kuuluvad rakendamisele ka pärast Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumist, tarvitatakse Peaministri ülesannete tähendamiseks Peaministri ametinimetust. § 3. Rahvusvahelises läbikäimises tõlgitakse Riigihoidja ametinimetusena prantsuse keeles "le Président-Régent de la République d'Estonie", teistes keeltes vastavalt sellele. § 4. Põhiseaduse järgi Peaministri võimkonda kuuluvaid Riigihoidja ülesandeid täidab juhtudel, kui Riigihoidja takistatud neid täitmast, Peaministri asetäitja. § 5. Vabariigi Valitsuse poolt antavatele aktidele kirjutavad alla Riigihoidja, vastav minister ja Riigisekretär. Kui Riigihoidja selleks takistatud, kirjutab Vabariigi Valitsuse aktidele Riigihoidja asemel alla Peaministri asetäitja. II. Käesolev seadus hakkab kehtima avaldamisega. Tallinnas, 10. septembril 1937. K. Päts Riigihoidja. Joh. Müller Kohtuminister. 1537 1669 2006-08-08T11:43:59Z Christopher Robin 11 Selle seaduse teksti võiks kättesaadavaks kas teha. Mina ei oska. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 8. august 2006, kell 11:43 (UTC) 1538 1670 2006-08-08T11:45:12Z Christopher Robin 11 Ja selle teadaande võiks ka kättesaadavaks teha. Mina ei oska nende juurkategooriate ja kategooriatega ümber käia. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 8. august 2006, kell 11:45 (UTC) 1539 1916 2006-11-07T11:58:10Z 217.159.185.18 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = Üleüldine ametvanne. | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = RT 1920, 1, 5 II. | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} "Mina tõotan ja vannun ustavaks jääda Eesti demokraatlikule vabariigile ja tema seaduslikule valitsusele, ning oma südametunnistuse järele ausasti täita kõiki neid kohuseid, mis minu kätte usaldatud amet mulle peale paneb, teades, et seadus ametkohuste rikkumist karistab." 1540 1711 2006-08-28T19:56:56Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 2, 2 (RT 1937, 71, 596). § 1. Vabariigi Presidendile makstakse 2.000 krooni kuus palka. § 2. Vabariigi Presidendi käsutuses on sellekohased ameti-, esindus- ja eluruumid. § 3. Käesoleva seaduse alusel Vabariigi Presidendile makstav palk kui ka tema käsutuses olevate ruumide kasutamine ei kuulu mingisuguse riikliku otsemaksu alla. § 4. Käesoleva seaduse alusel makstakse palka ka Vabariigi Presidendi Asetäitjale. Vabariigi Presidendi ülesandeid täitvale Peaministrile makstakse palka käesoleva seaduse alusel ainult selle aja eest, mil ta vahetpidamata on täitnud Vabariigi Presidendi ülesandeid vähemalt ühe kuu kestel. 1541 1712 2006-08-28T19:57:10Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 2, 3. § 1. Kui Vabariigi President ei saa tervislikel põhjustel või muude takistuste tõttu oma ametikohuseid täita, annab ta ametikohuste täitmise üle Peaministrile aktiga ja võtab takistuste möödumisel ametikohuste täitmise üle samas korras. Kui Vabariigi President ametikohuseid aktiga üle anda ei saa, milline asjaolu tunnustatud Vabariigi Valitsuse poolt, või kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba, siis astub Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeisse, avaldades sellest käskkirjas. Peaministri astumisest Vabariigi Presidendi ülesandeisse, samuti Vabariigi Presidendi uuesti ametikohustesse astumisest kuulutatakse Riigi Teatajas. § 2. Kui Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmist takistavad tervislikud või muud seesugused põhjused on järjest kestnud üle kuue kuu ja kui seejuures on ilmne, et Vabariigi President ei ole võimeline asuma oma ametikohuste täitmisele, siis kutsutakse kokku Valimiskogu, kes võtab otsustamisele uue Vabariigi Presidendi valimisele asumise küsimuse. Valimiskogu koosneb Peaministrist, Sõjavägede Ülemjuhatajast või Sõjavägede Juhatajast, Riigivolikogu Esimehest, Riiginõukogu Esimehest ja Riigikohtu Esimehest. Valimiskogu kutsub kokku Peaminister kas omal algatusel või vähemalt kolme Valimiskogu liikme kirjalikul nõudmisel. Valimiskogu koosoleku kutsed peab Valimiskogu liikmeile kätte toimetatama hiljemalt kolm päeva enne koosolekut. Valimiskogu on otsusevõimeline, kui koos on kõik tema liikmed. Valimiskogu koosolekut juhatab Peaminister. Valimiskogu koosolek otsustab uue Vabariigi Presidendi valimisele asumise küsimuse lahtisel hääletamisel, hääletades valimisele asumise küsimuse poolt ja vastu. Uue Vabariigi Presidendi valimisele asumise küsimus loetakse otsustatuks, kui selle poolt on antud vähemalt kolm häält. Kui Valimiskogu on otsustanud asuda uue Vabariigi Presidendi valimisele, koostatakse selle kohta kirjalikult motiveeritud otsus, millele kirjutavad alla Valimiskogu liikmed. Valimiskogu asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu. § 3. Kui paragrahvis 2 ettenähtud takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on sõja ajal järjest kestnud üle ühe kuu, võidakse kokku kutsuda Valimiskogu Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele asumise otsustamiseks. Valimiskogu kutsub kokku Peaminister kas omal lgatusel või vähemalt kolme Valimiskogu liikme kirjalikul nõudmisel, nende hulgas Sõjavägede Ülemjuhataja. Valimiskogu koosoleku kutsed peab Valimiskogu liikmeile kätte toimetatama hiljemalt eelmisel päeval enne koosolekut. Muus osas kohaldatakse Valimiskogu koosolekule § 2 eeskirju. Kui Valimiskogu otsustab asuda Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele, siis valib ta Vabariigi Presidendi Asetäitja § 4 ettenähtud korras. Valimised peavad toimuma hiljemalt järgmisel päeval pärast valimisele asumise otsustamist. § 4. Kui Vabariigi Presidendi ametikohtvabaneb sõja ajal või § 2 ettenähtud takistused tema ametikohuste täitmises on järjest kestnud üle kuue kuu, kutsutakse kohe kokku Valimiskogu Vabariigi Presidendi Asetäitja valimiseks. Valimiskogu koosolek Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisekstoimub § 2 teises ja neljandas lõikes ettenähtud korras. Vabariigi Presidendi Asetäitjaks võidakse valida Eesti Vabariigi kodanikku, kes vastab Põhiseaduses Vabariigi Presidendi kohta ettenähtud nõudeile. Valituks loetakse kandidaat, kelle poolt lahtisel hääletamisel on antud vähemalt kolm häält. Valimiskogu koosolek ei lõpe enne, kui Vabariigi Presidendi Asetäitja on valitud. Valimiste kohta koostatakse protokoll. § 5. Vabariigi PresidendiAsetäitja (§ 3 ja 4) annab Valimiskogu ees pühaliku tõotuse, mis on järgmine: "Mina, NN, asudes Vabariigi Presidendi Asetäitja ametisse, pühalikult tõotan vankumata kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule antud võimu ja ustavalt täita oma kohuseid kõigi oma võimetega ja parema arusaamisega Eesti Vabariigi ja rahva kasuks". Pühaliku tõotuse tekst koostatakse kahes eksemplaris ja neile kirjutavad alla Vabariigi Presidendi Asetäitja ja kõik Valimiskogu liikmed. Pühalikust tõotuse andmisest kuulutatakse Riigi Teatajas. Tõotuse algdokumentidest hoitakse üks eksemlar alal Riigikantseleis ja teine saadetakse Riigivolikogu kantseleile. 1542 1713 2006-08-28T19:57:24Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 3, 1. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. § 2. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astujale antakse Eesti kodakondsuse tunnistus. Eesti kodakondsusse astunuiks loetakse ainult kodakondsuse tunnistuses tähendatud isikud. Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. RT 1939, 114, 882. 2. peatükk. Eesti kodakondsusse kuuluvuse alused. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 3. Eesti kodanikud on: 1) isikud, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud Eesti kodakondsuse; 2) isikud, kes tunnustatakse Eesti kodanikeks Eesti Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega; 3) lapsed, kelle sündimise ajal nende isa või ema oli Eesti kodakondsuses; 4) pärast isa surma sündinud lapsed, kui lapse isa surma hetkel oli Eesti kodakondsuses; 5) Eestis sündinud lapsed, kes sündimisega ei saanud ei isa ega ema kodakondsust; 6) Eestis leitud lapsed, kui ei ole tõendatud nende kuuluvus mõne teise riigi kodakondsusse. Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991. § 4. Eesti kodakondsuse omandavad: 1) Eesti kodaniku poolt seadustatud lapsed; 2) Eesti kodaniku poolt lapsendatud alla 18 aastat vanad välismaalased; 3) Eesti kodakondsusse kuuluva isa poolt tunnustatud lihased vallaslapsed, kelle ema on välismaalane; 4) naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astunud isikud. Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991. § 5. Isikud, kelle ema oli Eesti kodanik nende sündimise ajal ja abielus mõne teise riigi kodanikuga omandavad Eesti kodakondsuse koos oma lastega vastava soovi avaldamisel. Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991. 2.jagu. Naturalisatsiooni alused ja kord. § 6. Välismaalane, kes soovib astuda Eesti kodakondsusse naturalisatsiooni korras, peab vastama järgmistele tingimustele: 1) peab olema vähemalt 18-aastane või peab omama Eesti kodakondsusse astumiseks oma vanemate või eestkostjate nõusolekut; 2) peab olema alaliselt elanud Eestis vähemalt 2 aastat Eesti kodakondsusse astumise sooviavalduse esitamise päevani ja ühe aasta pärast sooviavalduse esitamise päeva; 3) peab tundma eesti keelt. § 7. Paragrahvi 6 p. 2 ja 3 ettenähtud nõuded Eestis elamise ajamäära ja eesti keele tundmise kohta võidakse ära jätta: 1) eesti soost isikute kohta; 2) isikute kohta, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal või kes on üldiselt tuntud oma annete, teadmuste või tööde tõttu; 3) kodakondsuseta isikute kohta, kes on Eesti kodakondsusse astumise sooviavalduse esitamise päevani alaliselt Eestis elanud vähemalt kümme aastat. § 8. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse vastuvõtmise otsustab Vabariigi Valitsus. § 9. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astumiseks esitab välismaalane sellekohase sooviavalduse Vabariigi Valitsusele Siseministri kaudu. § 10. Välismaalase naine võib esitada sooviavalduse ilma mehe nõusolekuta. Samuti ei ole tarvilik mehe nõusolek, kui välismaalase naine soovib astuda Eesti kodakondsusse ühes alla 18 aastaste lastega. § 11. Sooviavalduses tähendatakse: 1) sooviavaldaja nimi ja perekonnanimi; 2) vanus; 3) perekonnaseis; 4) naise ja laste nimed ning vanus; 5) kodakondsus; 6) elukoht; 7) mis ajast elab alaliselt Eestis; 8) elukutse; 9) varaline seis; 10) teated karistatavuse kohta; 11) kas sooviavaldaja tunneb eesti keelt. § 12. Sooviavaldusele lisandatakse: 1) tunnistused § 11 tähendatud asjaolude kohta või tõestatud ärakirjad neist tunnistustest; 2) sooviavaldaja allkirjaga varustatud teadaanne, et ta loobub oma senisest kodakondsusest; 3) kviitung naturalisatsioonimaksu tasumise kohta või § 14 teises lõikes tähendatud tunnistus maksuvõimetuse kohta, välja arvatud juhud, kui sooviavaldaja esineb palvega naturalisatsioonimaksust vabastamiseks § 14 kolmanda lõike korras. § 13. Kui tunnistuste või nende ärakirjade esitamine käesoleva seaduse § 11 p.1 – 4 tähendatud asjaolude kohta on võimatu või raskendatud seetõttu, et vastavad perekonnaseisu muudatused on registreeritud välismaal, võidakse § 11 p.1 – 4 tähendatud asjaolusid tõendada politsei või vallavalitsuse tunnistusega, mis on välja antud vähemalt kahe usaldusväärse tunnistaja ütluse põhjal. § 14. Välismaalane, kes soovib esitada sooviavalduse Eesti kodakondsusse astumiseks naturalisatsiooni korras, maksab riigi heaks naturalisatsioonimaksu, mille suurus on 20 krooni neil, kes kuni sooviavalduse esitamiseni on Eestis alaliselt elanud vähemalt kaks aastat, ja kõigil teistel juhtudel 30 krooni. Kui isik on maksuvõimetu, võib Siseminister ta vabastada naturalisatsioonimaksust politsei, vallavalitsuse, Eesti diplomaatilise esindaja või kutsekonsuli sellekohase tunnistuse põhjal. Samuti võib Siseminister vabastada naturalisatsioonimaksust isikud, kes esitavad Eesti kodakondsusse astumise sooviavalduse käesoleva seaduse § 7 korras. § 15. Naturalisatsioonimaksu ei maksta tagasi. Juhtudel, kui sooviavaldus on Vabariigi Valitsuse poolt eitavalt otsustatud, või kui sooviavaldus on § 16 tähendatud põhjustel tagasi antud, ei võeta sooviavalduse uuesti esitamisel uut naturalisatsioonimaksu. § 16. Sooviavaldus antakse tagasi: 1) kui sooviavaldaja ei vasta § 6 p. 2 tähendatud nõudele ajamäära kohta ja ta ei ole esitanud sooviavaldust § 7 korras; 2) kui sooviavaldus ei vasta § 11, 12 ja 13 tähendatud vormilistele nõuetele ning parandamiseks antud tähtaja möödumisel ei ole viga parandatud. § 17. Ühes naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikuga omandavad Eesti kodakondsuse ta naine ning ta alla 18 aastased lapsed. Kui kodakondsuse omandaja on mitteabielus naine, omandavad ühes temaga Eesti kodakondsuse ta alla 18 aastased vallaslapsed. 3. peatükk. Eesti kodakondsuse kaotamine. § 18. Eesti kodakondsus kaob: 1) Eesti kodakondsusest vabastamisega; 2) Eesti kodakondsusest väljaheitmisega. § 19. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus. Sellekohane sooviavaldus esitatakse Vabariigi Valitsusele Siseministri kaudu, kusjuures alla 18 aastaste isikute kohta on tarvilik esitada vanemate või eestkostjate nõusolek. § 20. Sooviavaldaja vabastatakse Eesti kodakondsusest, kui ta ei ole tegelikus sõjaväeteenistuses ja on täitnud muud kodanikul lasuvad kohustused. Sõjaväes ajateenistuskohustust mitte täitnud meeskodanik vabastatakse Eesti kodakondsusest, kui ajateenistuskohuse mittetäitmine ei osutu takistuseks kodakondsusest vabastamisele. Kui sooviavaldaja seisab tegelikus sõjaväeteenistuses, esitatakse sooviavaldus sõjaväeliste ülemate kaudu alluvusvahekorras. § 21. Kodakondsusest vabastamise otsus jõustub ja kodakondsusest vabanejale antakse välja sellekohane tunnistus päevast, mil kodakondsusest vabaneja esitab tõendi, et ta on teise riigi kodakondsusse vastu võetud. Kodakondsusest vabastamise otsus kaotab kehtivuse, kui Eesti kodakondsusest vabastatud isik jääb Eestisse elama vähemalt üheks aastaks arvates käesoleva paragrahvi esimese lõikes tähendatud tunnistuse väljaandmisest. § 22. Kodakondsusest vabastamise otsus ei käi vabastatava isiku üle 18 aastaste laste kohta, samuti ka ta naise kohta, kui viimane ei avalda soovi Eesti kodakondsusest lahkumiseks. Alla 18 aastased lapsed omandavad isa uue kodakondsuse ainult nende ema nõusolekul. § 23. Vabariigi Valitsuse otsusega heidetakse Eesti kodakondsusest välja: 1) isikud, kes on astunud välisriigi kodakondsusse ilma, et nad käesoleva seaduse § 20 korras oleksid vabastatud Eesti kodakondsusest; 2) isikud, kes on astunud välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata; 3) isikud, kes Vabariigi Valitsuse loata kuuluvad sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavaisse välismaalistesse organisatsioonidesse. § 24. Kodakondsusest väljaheitmise otsus ei käi väljaheidetud isiku üle 18 aastaste laste kohta, samuti ka mitte ta naise kohta, kui viimane ei avalda soovi Eesti kodakondsusest lahkumiseks. Alla 18 aastased lapsed omandavad isa uue kodakondsuse ainult nende ema nõusolekul. Ema väljaheitmisel Eesti kodakondsusest ei kaota lapsed Eesti kodakondsust. 4. peatükk. Vabariigi Presidendi dekreet 26. mail 1957. § 25. Käesoleva seaduse § 1, lõik 2 ja § 23 ei kuulu kohaldamisele olukorras, mis on tingitud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimisest võõra riigi poolt. Vabariigi Presidendi dekreet 26. mail 1957. § 25a. Kui seaduse või määrusega on antud isikule, kes sündimisega sai Eesti kodakondsuse, suuremad õigused kui hiljem Eesti kodakondsuse omandanud isikule, loetakse nende seaduste ja määruste mõttes käesoleva seaduse § 5 alusel Eesti kodakondsuse omandanud isikud kui Eesti kodanikud sündimisest saadik. Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991. 5. peatükk. Lõppeeskiri. § 26. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja juhtnööre käesoleva seaduse teostamiseks. 1543 1714 2006-08-28T19:57:38Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 3, 5. 1. peatükk. Riiginõukogu liikmete valimise või nimetamise alused. § 1. Riiginõukogu liikmeks võib valida või nimetada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes vastab Põhiseaduse § 84 kolmanda lõike ja § 85 esimese lõike nõudeile ning peale selle vähemalt ühele alljärgnevaist tingimustest: 1) on Vabadusristi kavaler; 2) on olnud Vabariigi Valitsuse liikmeks vähemalt kaks aastat; 3) on olnud Maanõukogu, Asutava Kogu, Riigikogu, Rahvuskogu, Riigivolikogu või Riiginõukogu liikmeks üldise kestusega mitte alla kuue aasta; 4) on teeninud Vabariigi Presidendi nimetamisele või kinnitamisele kuuluvail riigi kõrgemail ametikohtadel vähemalt kuus aastat; 5) on teotsenud kohtunikuna vähemalt kuus aastat; 6) on olnud väeosa ülema või sellele vastaval või kõrgemal ametikohal vähemalt kolm aastat; 7) on teotsenud Eesti autonoomse kõrgema teadusliku õppeasutise professorina või dotsendina vähemalt kuus aastat; 8) on teotsenud maa- või linnavalitsuse juhina või liikmena või valla- või alevivanemana vähemalt kuus aastat või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liikmena vähemalt kümme aastat; 9) on teotsenud: a) Kaitseliidu Vanematekogu, Keskjuhatuse või maleva juhatuse liikmena vähemalt viis aastat ja kui ta on seejuures vähemalt kaheksa aasta kestel kuulunud Kaitseliitu, või b) Naiskodukaitse liikmena vähemalt kaheksa aastat ja seejuures olnud keskjuhatuse või ringkonna juhatuse liikmeks vähemalt viis aastat; 10) on kõrgema õppeasutise lõpetajana teotsenud omal erialal vähemalt kümme aastat; 11) on olnud avalikõiguslikul alusel teotseva kiriku valitsuse liikmeks või vaimulikuks vähemalt kümme aastat; 12) on peremehena tegelikult juhtinud põllumajanduslikku käitist vähemalt kümme aastat; 13) on omanikuna juhtinud tööstuslikku või kaubanduslikku käitist vähemalt kümme aastat; 14) on laevaomanikunajuhtinud laeva või laeandusettevõtet omanikuna või kaasomanikuna vähemalt kümme aastat; 15) on vähemalt kümme aastat olnud juhtimisel Eestis olevas tööstuslikus, kaubanduslikus või laevanduslikus aktsiaseltsis või osaühingus; 16) on vähemalt kümme aastat olnud juhtimisel Eestis olevas ühistegelikus ühingus, kelle liikmete arv viie aasta kestel on olnud vähemalt sada liiget; 17) on vähemalt kümme aastat omanikuna juhtinudkäsitööstuslikku käitist; 18) on olnud linna-kinnisvara omanikuks vähemalt kümme aastat; 19) on vähemalt kümme aastat isiklikult juhtinud kodumajandust lastega perekonnas või kodumajanduslikus asutises; 20) on põllumajanduslikus, tööstuslikus, käsitööstuslikus või kaubanduslikus käitises töötanud omal alal töölisena või ametnikuna vähemalt kümme aastat; 21) on vähemalt kümme aastat teotsenud hariduse, teaduse, kunsti, kirjanduse või ajakirjanduse alal; 22) on olnud juhatuse või valitsuse liikmeks vähemalt kuus aastat kutsealases või vähemusrahvuse omavalitsuses või muis avalik-õiguslikes asutistes; 23) on olnud vähemalt kümme aastat juhtival kohal seadusandlikus korras, Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse poolt antud põhikirja alusel üleriiklikult teotsevas üldkasulikus organisatsioonis. § 2. Valimiste alusel Riiginõukogusse kuuluvad liikmed peavad alade järgi, kus neid valitakse, vastama vähemalt ühele järgmistest § 1 tähendatud tingimustest: 1) maaomavalitsuste poolt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 9 lit. a, p. 22 või 23 tähendatud nõudeile; 2) linnaomavalitsuste poolt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 9 lit. a, p. 22 või 23 tähendatud nõudeile; 3) põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 12, 16, 22 või 23 nõudeile, või p. 10 nõudeile selles, et nad mõne kõrgema õppeasutise põllumajandus- või loomaarsti-teaduskonna lõpetajaina on teotsenud omal erialal; 4) tööstuse, käsitöö, kaubanduse, laevanduse ja ühistegevuse alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 13, 14, 15, 16 või 17 nõudeile, või p. 10 nõudeileselles, et nad mõne kõrgema õppeasutise majandusteaduskonna või tehnilise teaduskonna lõpetajaina on teotsenud omal erialal; 5) töövõtjaskonna poolt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 15, 16, 20, 22 või 23 ettenähtud nõudeile; 6) linna-kinnisomandi alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 13, 14, 15, 16, 17 või 18 ettenähtud nõudeile; 7) vabakutsete alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 10, 21, 22 või 23 ettenähtud nõudeile; 8) kodumajanduse alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 9 lit. b või p. 19 ettenähtud nõudeile; 9) Kaitseliidu alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 9 ettenähtud nõudeile; 10) hariduse ja kultuuri alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 10, 11, 21, 22 või 23 ettenähtud nõudeile; 11) vähemusrahvuste kultuuri alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 10, 11, 21, 22 või 23 ettenähtud nõudeile; 12) rahvatervishoiu alalt valitavad likkmedpeavad vastama § 1 p. 10 ettenähtud nõudeile selles, et nad on teotsenud arstidena või rohuteadlastena rahvatervishoiu ala juhtimisel ja korraldamisel. Paragrahvis 1p. 1–7 ettenähtud kodanikke võidakse valida Riiginõukogu liikmeiks kõigilt aladelt. § 3. Valimiste alusel Riiginõukogusse kuuluvad liikmed peavad omama valimisõigust valimistel järgmiste asutiste valimiskogudesse: 1) põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitavad liikmed – Põllutöökoja, Agronoomide Koja, Meierite Koja, Loomaarstide Koja, Kalanduskoja või Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimistel, – viimase valimistel need, kes omavad valimisõigust väikemaapidajatena; 2) tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt valitavad liikmed – Kaubandus-Tööstuskoja või Insenerikoja valimistel; 3) käsitöö alalt valitav liige – Käsitööstuskoja valimistel; 4) ühistegevuse alalt valitav liige – Ühistegevuskoja valimistel; 5) töövõtjaskonna poolt valitavad liikmed – Tööliskoja, Eraettevõtete Ametnikkude Koja või Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimistel, – viimase valimstel need, kes omavad valimisõigust maatöölistena; 6) linna-kinnisomandi alalt valitav liige – Majaomanikkude Koja valimistel; 7) vabakutsete alalt valitav liige – Advokatuuri nõukogu, Arstide Koja või Rohuteadlaste Koja valimistel. Maavalitsuste poolt valitavad liikmed peavad olema maavanema või vallavanema ametikohal ning linaomavalitsuste poolt valitavad liikmed linnapea, abilinnapea, linnavanema või abilinnavanema ametikohal Samad eeskirjad on kehtivad ka 3. peatükis § 8–13 tähendatud valijameeste ja esindajate kohta. 2. peatükk. Riiginõukogu liikmed ameti poolest ja nimetamise alusel. § 4. Riiginõukogu liikmeiks ameti poolest on Põhiseaduse § 84 p. 1 alusel: 1) Sõjavägede Ülemjuhataja või kui Sõjavägede Ülemjuhatajat ei ole nimetatud, siis Sõjavägede Juhataja; 2) Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku pea; 3) Eesti Apostlik-õigeusu Kiriku pea; 4) Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli rektor; 5) Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli rektor; 6) Eesti Panga president. § 5. Nimetamise aluselRiiginõukogusse kuuluvad liikmed nimetab Vabariigi President eriõigusel. Vabaduseristi Vendade Keskjuhatusel on õigus esitada Vabariigi Presidendile kandidaate Vabadusristi kavaleride hulgast Riiginõukogu liikmeiks nimetamiseks. 3. peatükk. Riiginõukogu liikmete valimine. 1. jagu. Maaomavalitsuste poolt valitavad liikmed. § 6. Maaomavalitsuste poolt valitavate Riiginõukogu liikmete valimiseks kutsuvad maavanemad kokku oma maakonna piirkonna vallavanemate koosoleku kolme valijamehe valimiseks. Koosolekut juhatab maavanem. Valijameesteks võidakse valida maavanemat ja vallavanemaid. Kutsed koosolekust osavõtmiseks saadetakse hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on maavanem ja vähemalt pooled vallavanemaist. Kui esimene koosolek nurjub, peetakse teiskordne koosolek mitte varem kui seitse päeva ja mitte hiljem kui kümme päeva pärast esimest koosolekut. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline kokkutulnute igasuguse arvu juures. Valimisi toimetatakse sedelitega hääletamisel. Valituks tunnustatakse kandidaadid, kes on saanud kõige suurema häälteenamuse, mis ei või olla vähem kui kõigi koosolijate absoluutne häälteenamus. Ei saa vajalik arv kandidaate seesugust häälteenamust, võetakse esimesel hääletamisel hääli saanud kandidaatide vahel, kes veel pole valitud, ette teiskordne hääletamine ning valituks loetakse kandidaadid, kes saanud kõige rohkem hääli. Ühesuguse häältearvu juures loetakse valituks see, kes on vanem. Valitud isikuist teatavad maavanemad Harju maavanemale. Hiljemalt kümne päeva jooksul arvates valijameeste valimisest kõigis maakondades kutsub Harju maavanem kokku valijamehed kolmeRiiginõukogu liikme valimiseks, kelleks valitakse üks maavanemate ning kaks vallavanemate hulgast. Valimised toimuvad eelmistes lõigetes ettenähtud korras. 2. jagu. Linnaomavalitsuste poolt valitav liige. § 7. Linnaomavalitsuste poolt valitav liige valitakse linnapeade ja linnavanemate ühisel koosolekul linapeade, abilinnapeade, linnavanemate või abilinnavanemate hulgast. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab seda Tallinna ülemlinnapea. Kutsed koosolekust osavõtmiseks saadetakse hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on Tallinna ülemlinnapea ja vähemalt pooled linnapeadest ja linnavanematest. Kui esimene koosolek nurjub, peetakse teiskordne koosolek mitte varem kui seitse päeva ja mitte hiljem kui kümme päevapärast esimest koosolekut. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline kokkutulnute igasuguse arvu juures. Valimisi toimetatakse sedelitega hääletamisel. Valituks loetakse kandidaat, kes on saanud kõige suurema häälteenamuse, mis ei või olla vähem kui kõigi koosolijate absoluutne häälteenamus. Ei saa ükski kandidaat seda enamust, võetakse esimesel valimisel enim hääli saanud kandidaatide vahel ette teiskordne hääletamine ning valituks loetakse kandidaat, kes saanud kõige rohkem hääli. Ühesuguse häältearvu korralloetakse valituks see, kes on vanem. 3. jagu. Kutsealaste omavalitsuste poolt valitavad liikmed. § 8. Põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitavad liikmed valitakse Põllutöökoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul, millest valimiste puhul võtavad osa hääleõigusega üks Agronoomide Koja, üks Loomaarstide Koja, üks Meierite Koja, üks Kalanduskoja ja üks Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja juhatuse poolt valitud esindaja. Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja poolt valitav esindaja peab olema valitud väikemaapidajate hulgast. § 9. Tööstuse, käsitöö, kaubanduse, laevanduse ja ühistegevuse alalt valitavaist Riiginõukogu liikmeist valitakse: kolm liiget tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt; üks liige käsitöö alalt ja üks liige ühistegevuse alalt. Tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt valitavad Riiginõukogu liikmed valitakse Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul, millest võtavad hääleõigusega osa kaks Insenerikoja juhatuse poolt valitavat esindajat. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab seda Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees. Käsitöö alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Käsitööstuskoja nõukogu ja juhatuse ühise koosoleku poolt. Ühistegevuse alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Ühistegevuskoja nõukogu ja juhatuse ühise koosoleku poolt. § 10. Töövõtjaskonna poolt valitavaist liikmeist valitiakse üks Tööliskoja juhatuse, üks Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja juhatuse ja üks Eraettevõtete Ametnikkude Koja juhatuse poolt. § 11. Linna-kinnisomandi alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Majaomanikkude Koja juhatuse poolt. § 12. Vabakutsete alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Advokatuuri nõukogu poolt, millest valimise puhul võtavad hääleõigusega osa kaks Arstide Koja juhatuse ja kaks Rohuteadlaste koja juhatuse poolt valitud esindajat. § 13. Kodumajanduse alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Kodumajanduskoja juhatuse poolt. 4. jagu. Kaitseliidu poolt valitav liige. § 14. Kaitseliidu poolt valitav liige valitakse Kaitseliidu Keskkogu poolt. 5. jagu. Hariduse ja kultuuri alalt valitav liige. § 15. Hariduse ja kultuuri alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse valijameeste poolt, kelleks on: 1) Õpetajate Koja nõukogu poolt valitud kuus esindajat, igast sektsioonist kaks; 2) Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud üks esindaja. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab Haridusministeeriumi Teaduse ja Kunsti Osakonna direktor või tema asetäitja. 6. jagu. Vähemusrahvuste kultuuri alalt valitav liige. § 16. Vähemusrahvuste kultuuri alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse valimiskoosolekul, millest iga vähemusrahvuse poolt, kuhu kuuluvate kodanike arv riigis ületab 20000, võtab osa neli esindajat ja iga teise vähemusrahvuse poolt kaks esindajat.Vähemusrahvuste esindajaiks võidakse valida ainult neid vastavasse vähemusrahvusse kuuluvaid kodanikke, kel on hääleõigus Riigivolikogu valimistel. Valimiskoosoleku kokkukutsuja ja juhataja määrab Siseminister. Kultuuromavalitsust omava vähemusrahvuse esindajad valib vastav kultuurvalitsus. Kultuuromavalitsust mitte-omaval vähemusrahvusel on esindajate valimise õigus sel juhul, kui vähemusrahvusse kuuluvate kodanike arv moodustab vähemalt kolme esimese astme kohaliku omavalitsuse administratiivpiirides vähemalt 30% elanike üldarvust. Nende vähemusrahvuste esindajate valimine toimub vastavast vähemusrahvusest linna- ja vallavolinike poolt järgmiste lõigete korras. Esindajaid on õigus valida ainult nende linnade ja valdade vähemusrahvusest linna- ja vallavolinikel, kus vastavast vähemusrahvusest kodanike arv moodustab vähemalt 30% vastava linna või valla elanike üldarvust. Linna- ja vallavolinikud peavad valimistest osavõtmiseks esitama linna- või vallavalitsuse tõendi oma kuuluvuse kohta vastavasse vähemusrahvusse. Vastava vähemusrahvuse esindajate valimiseks valivad iga maakonna linnade ja valdade vähemusrahvusest linna- ja vallavolinikud maavanema poolt linna- või vallavalitsuse kaudu kokkukutsutud koosolekul endi keskelt kaks valijameest, kui maakonnas vastavasse vähemusrahvusse kuuluvate kodanike arv ületab 1000, ja ühe valijamehe, kui see arv on 1000 või vähem. Seda koosolekut juhatab maavanemvõi tema poolt määratud ametiisik. Vähemusrahvuste esindajad valitakse iga vähemusrahvuse valijameeste koosolekul. Valijameeste koosoleku kokkukutsuja ja juhataja määrab Siseminister. Kui vähemusrahvusel on esindajate valimise õigus ainult ühe maakonna piirides, toimub vähemusrahvuse esindajate valimine otseselt vastava maakonna linna- ja vallavolinike poolt, kes on õigustatud esindajate valimisest osa võtma. Sel juhul toimub esindajate valimine koosolekul, mida juhatab vastav maavanem või tema poolt määratud ametiisik. Esindajate valimiseks õigustatud vähemusrahvused ja esindajate arvu, samuti linnad ja vallad, kust linna- ja vallavolinikud osa võtavad esindajate valimisest, ning vastavas maakonnas valimisele kuuluvate valijameeste arvu määrab Valimiste Peakomitee. Määramisel võetakse aluseks kultuuromavalitsust omava vähemusrahvuse suhtes rahvusnimekirja kantud liikmete arv kultuuromavalitsust mitte-omava vähemusrahvuse suhtes viimase rahvaloenduse andmed, viimasel juhul arvutades maha vahepeal Eesti kodakondsusest lahkunud isikud. RT 1940, 25, 197. 7. jagu. Rahvatervishoiu alalt valitav liige. § 17. Rahvatervishoiu alalt valitav liige valitakse valijameeste koosolekul, kuhu kuuluvad: 1) iga maavalitsuse poolt määratud üks maavalitsuse liige; 2) nende linnavalitsuste määramisel, kus linna elanikkude arv ületab 10000, üks linnavalitsuse liige; 3) Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna poolt valitud kaks liiget; 4) Arstide Koja juhatuse poolt valitud kaks liiget; 5) Rohuteadlaste Koja juhatuse poolt valitud üks liige; 6) Loomaarstide Koja juhatuse poolt valitud üks liige; 7) Eesti Punase Risti president; 8) Eesti Haigekassade Liidu juhatuse poolt valitud kaks liiget. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab seda Sotsiaalministeeriumi Tervishoiu ja Hoolekande Talituse direktor. 8. jagu. Üldeeskirjad. § 18. Käesoleva peatüki 3.–7. jaos tähendatud esindajate valimisel kohaldatakse vastavalt § 6 teise ja kolmanda lõike eeskirju või kui valida tuleb üks Riiginõukogu liige, siis § 7 teise ja kolmanda lõike eeskirju. Samadel alustel toimub ka neis jagudes ettenähtud valijameeste või teiste asutiste esindajate valimine, kusjuures valitud valijameestest või esindajaist teatatakse valijameeste koosoleku kokkukutsujale või selle asutise juhatusele, kes toimetab Riiginõukogu liikme valimisi. § 19. Kui seatud tähtajaks ei valita mõnda Riiginõukogu liiget, jääb koht täitmata kuni liikme valimiseni. § 20. Kui Riiginõukogu liikme volitused lõpevad Põhiseaduse § 91 ettenähtud juhtudel ja kui Riiginõukogu liikme valimine toimub valijameeste kaudu, on valijameesteks § 6, 15 ja 17 tähendatud valijamehed. Kui aga mõni neist valijameestest on välja langenud, võetakse samade paragrahvide korras ette lahkunu asemele uue valijamehe valimine või määramine. Sama on kehtiv ka teiste asutiste esindajate kohta, kes võtavad osa valimisi toimetava asutise koosolekust. 4. peatükk. Valimisi korraldavad asutised ja järelevalve. § 21. Riiginõukogu valimisi korraldavaiks asutisteks on Valimiste Peakomitee, maavanemad, linnapead ning linnavanemad ja vastavate asutiste ja organisatsioonide juhatused ning nõukogud. Valimiste Peakomiteeks on Riiginõukogu Valimiste Peakomitee. § 22. Valimiste Peakomitee ülesandeks Riiginõukogu liikmete valimiste korraldamisel on: 1) valimisteks tähtaegade määramine; 2) juhtnööride ja seletuste andmine valimisi toimetavaile asutistele; 3) järelevalve valimiste toimetamise seaduspärasuse üle; 4) tarbe korral oma liikme kaudu osavõtmine valimiste korraldamisest; 5) valimiste asjus toimunud kaebuste otsustamine ja ühenduses valimistega tekkinud arusaamatuste lahendamine; 6) valimiste tagajärgede õigeks-tunnustamine ja nende väljakuulutaminening Riiginõukogu liikmeile vastavate tunnistuste andmine; § 23. Valimisi toimetavad asutised koostavad valimiste toimetamise kohta täieliku protokolli Valimiste Peakomitee poolt määratud vormi kohaselt ja esitavad selle koos kogu valimismaterjaliga viivitamatult Valimiste Peakomiteele. § 24. Kaebusi seaduste rikkumiste kohta valimistel võivad asjasthuvitatud isikud ja asutised esitada Valimiste Peakomiteelevalimisi toimetava asutise kaudu kolme päeva jooksul pärast valimiste lõppu. Kaebuse saanud asutisesitab selle kahe päeva jooksul Valimiste Peakomiteele, kes on kohustatud selle kaebuse läbi vaatama kolme päeva jooksul arvates kaebuse saamisest. Valimiste Peakomitee otsuste peale valimiste kohta võidakse esitada kaebusi Riigikohtule administratiivkohtu korras kahe päeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Riigikohus vaatab kaebused läbi kolme päeva jooksul avateskaebuse saamisest. Selles paragrahvis määratud tähtaegadesse arvatakse kaasa pühapäevad, riiklikud pühad ja puhkepäevad. § 25. Pärast edasikaebe-tähtaegade möödumist või esitatud kaebuste tagajärgedeta jätmist ning valimiste tagajärgede õigeks-tunnustamist koostab Valimiste PeakomiteeRiiginõukogu liikmeiks valitud, Vabariigi Presidendi poolt nimetatud, ameti poolest ja isikliku õiguse alusel Riginõukogu üldisse koosseisu kuuluvate isikute nimekirja ja esitab selle Vabariigi Presidendile avaldamiseks Riigi Teatajas. § 26. Valimiste toimetamise kulud kannavad need asutised, kelledele pandud valimiste korraldamine. 1544 1715 2006-08-28T19:58:11Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 3, 8. § 1. Riigi Teataja on ametlik väljaanne, kus avaldatakse seadused ja rahvusvahelised aktid, seadlused, riigiasutiste määrused, korraldused ning muud otsused, milledel on üldkohuslik iseloom, kui ka tähendatud asutiste igasugused muud korraldused, teadaanded ja kuulutused, samuti eraasutiste ja -isikute teadaanded ning kuulutused, mis vastavate seaduste järgi kuuluvad avaldamisele üldiseks teadmiseks. Peale selle võib Riigi Teatajas avaldada ka riigi- ja omavalitsusasutiste ning -ettevõtete, samuti eraasutiste ja -isikute eneste äranägemisel tehtavaid teadaandeid ja kuulutusi. § 2. Riigikaitsesse ja relvastatud jõududesse puutuvad Vabariigi Presidendi otsused ning tema poolt antud seadlused ja määrused avaldatakse Riigi Teatajas Vabariigi Presidendi sellekohasel korraldusel. § 3. Riigi Teatajas ei avaldata akte, mille avaldamine on eriseadustes ette nähtud mõnes teises ametlikus väljaandes. § 4. Riigi Teataja ilmub Kohtuministri järelevalve all Kohtuministeeriumi väljaandel. § 5. Riigi Teataja jaguneb vastavalt sisule kolme ossa. Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ja otsused ning teadaanded Vabariigi Presidendi ja Riigivolikogu valimiste ja Riiginõukogu kujundamise kohta. Teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahel sõlmitud lepingud. Samuti avaldatakse selles osas teadaanded välislepingute ratuifitseerimise ja jõustumise kui ka välislepingute uuendamise ja pikendamise ning kehtivuse kaotamise kohta. Kolmandas osas avaldatakse kõik muud teadaanded, mis ei kuulu avaldamisele esimeses ega teises osas. § 6. Riigi Teataja esimesse ja teise ossa kuuluvad aktid avaldatakse artiklite järjekorranumbri all, alates igal kalendriaastal algusest peale. Riigi Teataja osad ilmuvad üksteisest eraldi. § 7. Kõik Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvad aktid peavad vastama vormilistele ja tehnilistele nõuetele. Riigi Teataja esimese osa esimeses jaos avaldatavais aktides, peale seaduste, tuleb ära näidata alus, mille põhjal akt tehtud. § 8. Kohtuminister valvab selle järele, et Riigi Teataja esimeses ja teises osas avaldamisele kuuluvad riigikeskasutiste ja neile alluvate asutiste aktid: 1) tuleksid selleks õigustatud asutiselt, 2) vastaksid välistele ning sisemistele tehnilistele nõuetele ja 3) omaksid vastavat seaduslikku alust. Samuti teostab Kohtuminister järelevalvet Riigi Teataja kolmandas osas avaldatavate kuulutuste ja teadaannete avaldamise üle. Kui Kohtuminister leiab, et avaldamisele saadetud akt ei vasta esimeses lõikes tähendatud nõudeile, jätab ta akti avaldamata, teatades sellest saatjale asutisele ja ära tähendades mitteavaldamise põhjused. Kohtuministri keeldumisotsuse korral võidakse küsimus esitada Vabariigi Valitsusele, kes teeb lõpliku otsuse. § 9. Kui seaduses, seadluses või määruses eneses ei ole ette nähtud teist tähtaega või avaldamisviisi, jõustub ta kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Erandid on ette nähtud vastavais seadustes. § 10. Niisuguste seaduste alusel, mis seatud korras välja kuulutatud, kuid veel pole jõustunud, võidakse Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvaid määrusi ja korraldusi anda ning otsuseid teha ja neid avaldada ka enne seaduse jõustumist. Seesugused määrused, korraldused ja otsused jõustuvad ühel ajal vastava seaduse jõustumisega, kui määruses, korralduses või otsuses pole ette nähtud hilisemat tähtaega, või kui see seadusega pole korraldatud teisiti. § 11. Riigi Teataja kaasannetena antakse: 1) üldiseks teadmiseks avaldatavad Riigikohtu otsused ja seletused ja 2) Kohtuministeeriumi korraldusel tarviduse järgi koostatavad süstemaatilised sisujuhid kehtivate seaduste, seadluste ja määruste kohta. § 12. Riigi Teataja esimesse ja teise ossa kuuluvad aktid avaldatakse tasuta. Riigi Teataja kolmandas osas avaldamise eest võetakse maksu: kohtuasjades tehtavate kuulutuste ja teadaannete, samuti kõigi teiste, nii riigi- kui ka omavalitsusasutiste ja -ettevõtete ning eraasutiste ja -isikute kuulutuste ja teadaannete eest Kohtuministri poolt kehtimapandavate tasumäärade kohaselt. § 13. Kohtuministril on õigus määrata riigiasutiste teadaannete ja kuulutuste liike, mida võib avaldada võlgu. Kohtuministril on õigus eraisikute poolt Riigi Teataja kolmandas osas avaldamiseks saadetud teadaande või kuulutuse avaldamise maksu ära jätta, kui asjaomane isik esitab vaesustunnistuse, mis välja antud jaoskonnakohtuniku, kohaliku omavalitsuse või politseikomissari poolt. § 14. Maksuta avaldatakse kohtu, politsei ja hoolekandeasutiste teadaanded ja kuulutused: 1) Riigikohtus arutatavais kriminaalasjades; 2) kriminaalasjades: isikute ülekuulamisele ning otsuste kuulamisele kutsumise kohta ja leitud tundmata surnute kohta; 3) hoolekandeasutiste asjus, eestkoste ja hoolekande määramise asjus, samuti ka eestkoste ja hoolekande lõpetamise kohta, ja 4) Riigikohtu istungite päevakorra kohta. § 15. Riigi Teataja esimese osa vihiku esimesel leheküljel on ülal keskel suure riigivapi kujtis, selle all pealkiri "Riigi Teataja" ning selle all vihiku järjekorranumber, ilmumisaasta ja -kuupäev ning sisukord. Riigi Teataja teise osa vihiku esimesel leheküljel on ülal keskel suure riigivapi kujutis, selle all pealkiri "Riigi Teataja. Eesti Vabariigi lepingud välisriikidega" ning selle all vihiku järjekorranumber, ilmumisaasta ja -kuupäev ning selle all sisukord. Riigi Teataja kõigi osade vihikute järjekorranumber algab igal kalendriaastal algusest peale. Riigi Teataja kõigi osade vihikute järjekorranumber algab igal kalendriaastal algusest peale. Riigi Teataja esimese osa lühendiks on RT, teise osa lühendiks RT II ja kolmanda osa lühendiks RTL. § 16. Riigi Teataja ilmub tarviduse järgi. § 17. Igal esimesel poolaastal ilminud Riigi Teataja kohta avaldatakse tähestikulised sisujuhid – üks Riigi Teataja esimese osa, teine teise osa ja kolmas Riigi Teataja Lisa kohta. Iga aasta lõpul avaldatakse sisujuhid kogu aastakäigu kohta. § 18. Riigi Teataja osasid ja kaasandeid võib tellida ja osta üksteisest lahus. § 19. Riigi Teataja tellimise ja üksiku numbri kui ka eraldi müüdavate osade ning kaasannete hinna määrab Kohtuminister, arvesse võttes tegelikke kulusid. § 20. Riigi Teataja kohta ei ole kehtivad trükitoodete kohta kehtivate seaduste eeskirjad. § 21. Kohalikkude omavalitsuste ja vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste määrused, korraldused ning muud otsused, milledel on üldkohuslik iseloom, samuti kutsealaste omavalitsuste kohuslikud korraldused kui ka kõigi eeltähendatud omavalitsuste igasugused muud korraldused, teadaanded ja kuulutused, mis vastavate seaduste järgi kuuluvad avaldamisele üldiseks teadmiseks, avaldatakse kuni Omavalitsuste Teataja seaduse kehtimahakkamiseni Riigi Teatajas vastavalt esimeses või kolmandas osas. RT 1939, 4, 12 II. 1545 1716 2006-08-28T19:58:21Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 4, 1 1. peatükk. Vabariigi Valitsus. § 1. Vabariigi Valitsus koosneb: 1) Peaministrist, 2) Haridusministrist, 3) Kohtuministrist, 4) Majandusministrist, 5) Põllutööministrist, 6) Siseministrist, 7) Sotsiaalministrist, 8) Sõjaministrist, 9) Teedeministrist, 10) Välisministrist. Vabariigi President võib Peaministri ametiga ühendada mõne ministri ülesanded. Peale eeltähendatud ministrite kuuluvad Vabariigi Valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud ministrid, kelle juhtimisele ei kuulu mõni ministeerium. § 2. Vabariigi Valitsuse liikmed ei või olla üheski muus teenistuses ega isiklikult juhtida oma äri. Samuti ei või nad tegelikult täita ainelist kasu taotlevate ühingute või nende liitude juhatuste, nõukogude või revisjonikomisjonide liikmete ülesandeid. § 3. Kui Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetatakse riigiteenistuses seisev isik, siis on tal Vabariigi Valitsuse liikme kohalt lahkumisel õigus tagasi saada oma senine teenistuskoht. § 4. Vabariigi Valitsus või tema üksik liige nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi käskkirjaga ning loetakse ametisse astunuks Vabariigi Presidendile pühaliku tõotuse andmisega, mis on järgmine: “Asudes Vabariigi Valitsuse liikme kohuste täitmisele, olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele”. Pühalikule tõotusele märgitakse tõotuse andmise aeg. Tõotusele kirjutavad alla tõotuse andnud Vabariigi Valitsuse liikmed ning tõotuse võtjana Vabariigi President. Juuresolijatena kirjutavad pühalikule tõotusele alla järgmistes lõigetes tähendatud isikud. Kui pühaliku tõotuse annab ametisse nimetatud Vabariigi Valitsus terves koosseisus, siis teatatakse tõotuse andmisest ametist lahkuvale Peaministrile, kes kirjutab alla juuresolijana pühalikule tõotusele, kui ta viibib tõotuse andmise juures. Kui pühaliku tõotuse annab ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse üksik liige, siis toimub tõotuse andmine Peaministri juuresolekul. Nii kogu Vabariigi Valitsuse kui ka Vabariigi Valitsuse üksiku liikme pühaliku tõotuse andmise juures viibib Riigisekretär. § 5. Vabariigi Valitsus vabaneb ametist uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumisega. Vabariigi Valitsuse üksik liige vabaneb ametist Vabariigi Presidendi käskkirja andmisega. Vabariigi Valitsuse üksiku lahkunud liikme asemele astub ametisse astunud uus Vabariigi Valitsuse liige. Kui Vabariigi Valitsuse üksiku liikme vabastamisega pole ühtlasi tema asemele ametisse astunud uus Vabariigi Valitsuse liige, siis paneb Vabariigi President Peaministri ettepanekul lahkunud Vabariigi Valitsuse liikme ülesanded mõnele teisele Vabariigi Valitsuse liikmele, kes astub kohe lahkunud Vabariigi Valitsuse liikme kohustesse. Samuti paneb Vabariigi President Peaministri ettepanekul vastava ministri ülesanded mõnele teisele ministrile, kui ministri koht on vaba või kui minister ei saa oma ülesandeid täita haiguse või muude takistuste tõttu. Minister, kes täidab mõne teise ministri ülesandeid, kirjutab alla oma ametinimetusega teise ministri kohusetäitjana. § 6. Ametisse astunud Vabariigi Valitsuse koosseisust kui ka muudatustest Vabariigi Valitsuse koosseisus teatatakse Riigivolikogu ja Riiginõukogu juhatustele ja sellest kuulutatakse Riigi Teatajas. Samuti teatatakse Riigivolikogu ja Riiginõukogu juhatustele ning kuulutatakse Riigi Teatajas ministri astumisest mõne teise ministri kohustesse ja sellest lahkumisest ning asjaomase ministri oma ülesannete täitmisele asumisest. § 7. Peaminister määrab Vabariigi Valitsuse koosoleku aja ja päevakorra. Vabariigi Valitsuse koosoleku aeg, päevakord ja Vabariigi Valitsuse koosolekul arutusele tulevad ministrite ettepanekud tehakse aegsasti teatavaks Vabariigi Presidendile. Samuti teatatakse need kõigile Vabariigi Valitsuse liikmeile ning ametiisikuile, kel on õigus osa võtta Vabariigi Valitsuse koosolekuist. § 8. Vabariigi Valitsuse poolt esitatud Vabariigi Presidendi otsuste kavad esitatakse Vabariigi Presidendile Peaministri ja asjaomase ministri kaasallkirjadega ja vastaval korral ka Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja allkirjaga. Oma sisult mõne ministeeriumi tegevusalasse mittekuuluvais asjus esitatakse otsuste kavad ainult Peaministri kaasallkirjaga. Otsuste kavad esitatakse Peaministri ja Riigisekretäri poolt allakirjutatud kaaskirjaga, millele lisandatud Vabariigi Valitsuse otsuse ärakiri. § 9. Põhiseaduse kohaselt Vabariigi Presidendi teadmisel tehtavad Vabariigi Valitsuse otsused ja ettepanekud võetakse täitmisele ainult siis, kui Vabariigi Valitsusele on teatatud nende teatavaks võtmisest Vabariigi Presidendi poolt. § 10. Vabariigi Valitsuse istung on otsusevõimeline, kui sellest võtab osa peale Peaministri või ta asetäitja vähemalt kolm ministrit. Peale ametiisikute, kelledel Põhiseaduse järgi on õigus osa võtta Vabriigi Valitsuse istungeist sõnaõigusega, võidakse Peaministri korraldusel kutsuda Vabariigi Valitsuse istungeile ka muid ametiisikuid. § 11. Vabariigi Valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli märgitakse protokolli järjekorranumber, istungi alguse ja lõpu aeg, istungi koht, istungist osavõtjad ja istungile kutsutud ametiisikud. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja Riigisekretär. Protokollile lisandatakse Vabariigi Valitsuse otsuse algtekstid. § 12. Üksikküsimuste ettevalmistamiseks võib Vabariigi Valitsus moodustada: 1) ministrite komisjone; 2) ministeeriumide-vahelisi komisjone; 3) asjatundjate komisjone. Ministrite komisjone määrab Vabariigi Valitsus ministreid, vajaduse korral võimaldades komisjoni töödest osa võtta ametiisikuil, kel on õigus osa võtta Vabariigi Valitsuse koosolekuist sõnaõigusega. Neist komisjonidest võtavad komisjoni liikmed ja komisjoni töödest osavõtjad osa isiklikult. Komisjoni tööd toimuvad selleks määratud alagatava ministri juhatusel. Ministeeriumide-vahelise komisjoni koosseisu määrab Vabariigi Valitsus ministeeriumidest, vajaduse korral võimaldades komisjoni töödest osa võtta ka muudel riigi-keskasutistel. Neist koosolekuist võtavad osa ministrid või muud keskasutiste juhatajad või nende poolt määratud esindajad. Komisjoni tööd toimuvad selleks määratud algatava ministri või tema poolt määratud esindaja juhatusel. Asjatundjate komisjone moodustab Vabariigi Valitsus tarviduse järgi, määrates nende liikmeiks kas riigiteenistuses või väljaspool riigiteenistust seisvaid isikuid, määrates ühtlasi komisjoni juhataja ning selle ministri, kelle üldisel juhtimisel töötab komisjon ja kellele ta esitab oma töö tulemused. § 12/1. Käesoleva seaduse § 2 ei kuulu kohaldamisele olukorras, mis on tingitud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimisest võõra riigi poolt. Vabariigi Presidendi dekreet 29. novembril 1995. 2. peatükk. Peaminister. § 13. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust, juhib ja ühtlustab Vabariigi Valitsuse tegevust, juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid, välja arvatud juhud, kui Vabariigi President on Vabariigi Valitsuse istungil, võib pärida aru üksikuilt ministreilt nende tegevuse kohta ja anda neile juhtnööre nende tegevuse alal ning tutvuda valitsusasutiste tegevusega, teeb ettekandeid ja annab aru Vabariigi Valitsuse tegevusest Vabariigi Presidendile. § 14. Kui Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, paneb ta Peaministri ülesanded Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks Peaministri asetäitjale. Kui Peaminister on ühteaegu mõne ministeeriumi juht, paneb ta Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks selle ministeeriumi juhtimise mõnele teisele ministrile. Vabariigi Presidendi ülesandeid täitev Peaminister kirjutab alla “Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis”. 3. peatükk. Riigikantselei. § 15. Vabariigi Valitsuse ja Peaministri asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu. Samuti toimub Riigikantselei kaudu asjaajamine neis Vabariigi Presidendi võimkonda kuuluvais asjus, millede otsustamisel on nõutav Peaministri ja asjaomase ministri kaasallkiri. Riigikantseleis hoitakse alal Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seaduste ja muude aktide algtekstid, samuti Vabariigi Presidendi nende otsuste algtekstid, mis kuuluvad kaasallkirjastamisele Peaministri ja asjaomase ministri poolt. § 16. Riigisekretär võtab osa Vabariigi Valitsuse koosolekuist ja tal on sõnaõigus oma ametialasse puutuvais küsimustes. Ta korraldab Vabariigi Valitsuse koosolekute protokollide pidamist, otsuste avaldamist ja vastavaile isikuile ja asutistele teatamist. Riigisekretäri eriülesandeks on riigipitsati hoidmine ja selle tarvitamise protokollimine. Käesolevas paragrahvis tähendatud Riigisekretäri kirjavahetus ja aktid kannavad ainult Riigisekretäri allkirja. Muis Riigisekretäri võimkonda kuuluvais asjus kohaldatakse ministrite kohta käivaid eeskirju. § 17. Riigikantselei koosneb: 1) Sekretariaadist; 2) Riigiraamatukogust; 3) Riigiarhiivist; 4) Riigi Statistika Keskbüroost. Riigikantselei juures asuvad Arhiivinõukogu ja Konjunktuuriinstituut. § 18. Sekretariaadi ülesandeks on toimetada Vabariigi Valitsuse ja Peaministri kantseleilist asjaajamist, eriti kirjavahetust ja arvepidamist. Riigiraamatukogu, Riigiarhiivi ja Riigi Statistika Keskbüroo, Arhiivinõukogu ja Konjunktuuriinstituudi ülesanded on ette nähtud vastavais seadustes. § 19. Riigikantselei koosseisu kuuluvaid asutisi juhivad direktorid, kel on kõik õigused ja kohused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministeeriumide talituste ja osakondade direktorite kohta. Sekretariaadi direktoril on peale selle õigus Sekretariaadi alal Riigisekretäri poolt määratud ja Peaministri poolt kinnitatud piires otsustada küsimusi ja kirjutada alla Riigisekretäri eest. § 20. Vabariigi President nimetab eriõigusel ühe Riigikantselei koosseisu kuuluva direktori Riigisekretäri alaliseks kohusetäitjaks, kes täidab kõiki Riigisekretäri kohuseid juhtudel, kui Riigisekretär haiguse või muude takistuste tõttu ei saa oma ametikohuseid täita. Neil juhtudel annab Riigisekretär kohuste täitmise üle aktiga ja võtab takistuste möödumisel ülesannete täitmise üle samas korras. Kui ei ole võimalik saada Riigisekretäri allkirja, astub Riigisekretäri alaline kohusetäitja Riigisekretäri kohustesse Peaministri poolt antud käskkirja alusel. Riigisekretäri kohusetäitja astumisest Riigisekretäri kohustesse ja Riigisekretäri astumisest oma ametikohustesse kuulutatakse Riigi Teatajas. 4. peatükk. Vabariigi Valitsuse juures olevad asutised. § 21. Vabariigi Valitsuse juures asuvad seadustes ettenähtud asutised ja ametikohad. 5. peatükk. Ministeeriumid. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 22. Üksikute valitsemisalade korraldamiseks vastavate erialade järgi asutatakse järgmised ministeeriumid: 1) Haridusministeerium; 2) Kohtuministeerium; 3) Majandusministeerium; 4) Põllutööministeerium; 5) Siseministeerium; 6) Sotsiaalministeerium; 7) Sõjaministeerium; 8) Teedeministeerium; 9) Välisministeerium. § 23. Ministeeriumid jagunevad käesolevas seaduses ettenähtud talitusteks ja osakondadeks. Peale selle asuvad ministeeriumide juures vastavais seadustes ettenähtud asutised ja ametikohad. § 24. Ministeeriumidel, nende talitustel ja osakondadel on tegevusalad, mis on ette nähtud käesolevas seaduses, samuti ka muudes seadustes ning seadlustes ja määrustes. Ministeeriumi talituste ja osakondade alljaotuste tegevusalad määratakse ministri sellekohase korraldusega. § 25. Ministriabid, ministeeriumide talituste ja osakondade direktorid ja abidirektorid, samuti Kohtuministeeriumi Kodifikatsiooni-osakonna liikmed nimetab ametisse ja vabastab sellest Vabariigi President ning sellest kuulutatakse Riigi Teatajas. 2. jagu. Minister. § 26. Minister vastava ministeeriumi juhina: 1) juhib ja korraldab kogu tegevust, mis kuulub ministeeriumi tegevusalasse; 2) hoolitseb selle eest, et ministeeriumi tegevusalasse puutuvad seadused, seadlused ja määrused ning muud korraldused leiaksid otstarbekat ja täpset täitmist; 3) otsustab kõik ministeeriumi tegevusalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine pole seatud korras pandud alluvaile asutistele või ametnikele; 4) täidab Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja Peaministri otsuseid; 5) valvab selle järele, et ministeeriumi talitused ja osakonnad ning ministeeriumi juures asuvad asutised hoolikalt täidaksid kõiki neile pandud ülesandeid, annab juhtnööre ministeeriumi tegevuse kohta ning teostab järelevalvet ministeeriumi ametnikkude otsuste ja tegevuse üle; 6) nimetab ametisse ja vabastab sellest ministeeriumi koosseisu kuuluvaid riigiteenijaid, kes ei kuulu ametisse nimetamisele Vabariigi Presidendi poolt või kelle ametisse nimetamine pole seatud korras pandud alluvaile ametnikele; 7) koostab ministeeriumi iga-aastase kulude ja tulude eelarve ning vajaduse korral lisaeelarve-ettepanekud ning valvab eelarve otstarbeka täitmise järele; 8) esitab seatud korras ettepanekuid oma ametkonna tegevusalasse puutuvais küsimustes Vabariigi Valitsusele; 9) annab seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses määrusi; 10) esitab ministeeriumi iga-aastase tegevusaruande. § 27. Kui ministri võimkonda kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide alasid või kui asja otsustamine toimub kokkuleppel teiste ministritega, lepib minister enne asja otsustamist kokku vastavate ministritega. Kokkuleppe mittesaavutamisel esitatakse küsimus Peaministrile ministritele vajalikkude juhtnööride andmiseks ja nende tegevuse ühtlustamiseks. § 28. Asjad, mis seatud korras antud ministeeriumi võimkonda ilma otsustavat organit tähendamata, kuuluvad ministri otsustamisele, kuid minister võib oma sellekohase korraldusega panna seesuguste asjade otsustamise vastavale talitusele või osakonnale. § 29. Ministrile, kelle juhtimisele ei kuulu mõni ministeerium, võidakse Vabariigi Presidendi otsusega panna eriülesandeid. Nende ministrite tegevusele tulevad vastavalt kohaldamisele käesoleva peatüki eeskirjad. 3. jagu. Ministriabi. § 30. Ministriabi on ministeeriumi juhtimisel ministri lähem kaastööline. Minister määrab oma korraldusega ministriabi tegevuse üldise ulatuse, tehes selle teatavaks Peaministrile. Ministri võimupiires tehtud otsustele kirjutab ministriabi alla “ministri eest ministriabi”. Need otsused on võrdsed ministri otsustega. Ministriabile ei või anda õigust alla kirjutada ministri eest üldkohuslikkudele määrustele ja ettekannetele Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele ning Peaministrile. § 31. Vabariigi Presidendi otsusega võidakse ministriabile panna mõne talituse, osakonna või ministeeriumi keskasutise juures asuva asutise või ametikoha otsene juhtimine. § 32. Ministriabi hoolitseb § 30 määratud ulatuses ministeeriumi tegevuse ja asjaajamise korralikkuse eest. Tal on õigus sel alal juhtnööre anda ministeeriumi talituste ja osakondade direktoreile ja muude asutiste ja ametikohtade juhtidele ning pärida neilt seletusi. 4. jagu. Ministeeriumi talitused ja osakonnad. § 33. Talitust või osakonda juhib talituse või osakonna direktor. § 34. Talituse või osakonna direktor: 1) otsustab asjad, mis seatud korras antud talituse või osakonna või selle direktori otsustada, niivõrd kui talituse või osakonna võimkonda kuuluvad asjad pole antud otsustamiseks alljaotuste juhatajaile või muile ametnikele; 2) esineb ministrile ettekannetega talituse või osakonna tegevusse puutuvais asjus; 3)annab juhtnööre ja teeb korraldusi alluvaile asutistele ja ametnikele, määrab niivõrd, kui see pole korraldatud teisiti, nende ülesanded ja valvab selle järele, et nad täpselt täidaksid neile pandud ülesandeid; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist talituse või osakonna koosseisu kuuluvad riigiteenijad alates XX palgaastmest, kuivõrd see pole korraldatud teisiti ning võtab teenistusse ja vabastab sellest krediitide piires ajutisi tööjõude; 5) annab aru ning informeerib talituse või osakonna tegevusest ministrit viimase poolt antud juhtnööride ja korralduste kohaselt. § 35. Direktorile alluvad kõik talituse või osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud ja teenijad. § 36. Abidirektor on direktori lähim kaastööline ja tema alaline asetäitja. Abidirektor juhib direktori õigustega alasid, mis direktori ettepanekul ministri sellekohasel korraldusel antud tema juhtimisele. Talitustes või osakondades, kus pole ametisse määratud abidirektorit, määrab minister ühe ametniku direktori alaliseks asetäitjaks. § 37. Talituste või osakondade alljaotuste juhatajad tegutsevad direktori järelevalvel ning teevad ettekandeid omal alal direktorile asjus, mis seatud korras pole antud alljaotuse juhataja enda otsustada. Alljaotuse juhatajale alluvad alljaotuse koosseisu kuuluvad ametnikud ja teenijad. Ministri sellekohasel korraldusel võivad alljaotuste juhatajad omal alal teha ministri otsustamisele kuuluvais küsimustes ettekandeid otse ministrile, informeerides neist direktorit viimase poolt antud juhtnööride kohaselt. 5. jagu. Asjade otsustamine. § 38. Ministri poolt allakirjutatavaile ettekandeile ja muule kirjavahetusele ning aktidele kirjutab alla, niivõrd kui see ei järeldu teisiti käesolevast seadusest, sõltuvalt sellest, millise ministeeriumi talituse või osakonna võimkonda asi kuulub, ka ministeeriumi vastava talituse või osakonna direktor, mõni teine selleks volitatud ametnik või ministriabi, viimane juhul, kui asi kuulub ministriabi ettevalmistamisele. Ettekandeile, kirjavahetusele ning aktidele, mis kuuluvad ministrile ettekandmisele otseselt alljaotuste juhatajate poolt, annab allkirja vastava alljaotuse juhataja. Eelmises lõikes tähendatud allkirju ei vaja järgmised ministri poolt allakirjutatavad ettekanded, kirjavahetus ja aktid: 1) seletuskirjad, seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste, riigi tulude ja kulude eelarve eelnõu ega Riigikogule esitatavate muude eelnõude ka esitiste juurde; 2) seletuskirjad Vabariigi Presidendi otsuste kavade juurde; 3) ministri ettekanded Vabariigi Presidendile ja Peaministrile; 4) ministri käskkirjad, resolutsioonid ja ministeeriumi alal antavad sisemised korraldused; 5) ministri salajane kirjavahetus. Direktori poolt allakirjutatavaile ettekandeile ja kirjavahetusele ning aktidele kirjutavad juhtudel, kui asi kuulub vastava alljaotuse või vastavate ametnikkude ettevalmistamisele ja esitamisele, alla ka alljaotuste juhatajad või vastavad ametnikud. Käesoleva paragrahvi eeskirjad ei ole kohuslikud läbikäimisel välisriikide esindustega ja asutistega. § 39. Kõik ministeeriumidesse, nende talitustesse või osakondadesse, ministeeriumi juurde kuuluvaisse muudesse asutistesse ning vastavaile ametnikele sissetulnud asjad otsustatakse ja täidetakse või kantakse vastavale ülemusele ettevalmistatult otsustamiseks ette võimalikult kiiresti. Kui asja otsustamisele või täitmisele pole ette nähtud muud tähtaega ega korda või kui asja otsustamine või täitmine asja iseloomult ei vaja pikemaajalist ettevalmistust, peab asja otsustamine või täitmine toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul arvates asja sissetulemise päevast. Kiire iseloomuga asjad valmistatakse otsustamiseks ette ja otsustatakse või täidetakse esimeses järjekorras, ja nõnda, et otsus valmib hiljemalt seitsme päeva jooksul, kui asi oma iseloomult ei nõua kiiremat otsustamist. § 40. Vastav minister määrab nende asjade liigid, millede toimetamine peab teostuma salajaselt. Peale eelnimetatute oleneb üksikute asjade salajaseks tunnustamine sellest ülemast, kelle otsustamisele asi kuulub. Salajasteks tunnustatud asjade lahendamine ja korraldamine toimub salajaselt kõigis ametiasutistes senini, kuni asja salajaseks tunnustatud ülem või temast kõrgem ülem on tunnustanud asja mittesalajaseks. Salajaseks tunnustamise kui ka selle kohta, et asi pole enam salajane, peab asjal leiduma sellekohane märge. Andmete andmine salajaseks tunnustatud asjades võib toimuda ainult vastava ministri loal või kui asi tunnustatud salajaseks mõne muu ülema poolt, siis viimase või temast kõrgema ülema loal. § 41. Minister määrab ministeeriumi koosseisu kuuluva ametniku, kes peab isiklikult ministeeriumi salajase kirjavahetuse registrit ning kelle isiklikul hoolel on salajase kirjavahetuse täitmine ja salajase kirjavahetuse arhiivi hoidmine. Ministrile või ministriabile aadressitud salajane kirjavahetus kantakse ette vastavalt ministrile või ministriabile isiklikuks avamiseks. Talitusele või osakonnale aadressitud salajase kirjavahetuse suhtes täidab eelmises lõikes väljendatud ülesandeid talituse või osakonna direktor või ministri määramisel abidirektor või mõni muu ametnik. § 42. Vabariigi Valitsus annab lähemad juhtnöörid asjaajamise kohta riigiasutistes, samuti riigiasutiste läbikäimise kohta omavahel ja muude asutiste ning isikutega. 6. jagu. Vastutavus. § 43. Minister, ministriabi, talituste ja osakondade direktorid ning muude allüksuste juhatajad, osakondade alljaotuste juhatajad ning muud ametnikud vastutavad kõigi nende poolt tehtud otsuste ja korralduste eest. Allkirja andnud ametnikud ja muud asja ülemusele otsustamiseks esitajad kannavad vastutust ettekande täielikkuse ja tõelikkuse eest. § 44. Kui alluv, kellele kuulub ülema otsuse või korralduse täitmine, leiab otsuse või korralduse olevat seadusevastase, kannab ta sellest ülemale kirjalikult ette. Jääb ülem oma otsuse või korralduse juurde, teeb ta kirjaliku korralduse otsuse või korralduse täitmisele pööramise kohta, millisel juhul see täidetakse ülema vastutusel. Kui otsuses või korralduses on ette kirjutatud midagi lausa kuritegelikku, on alluv kohustatud sellest viivitamata kirjalikult ette kandma otsuse või korralduse teinud ülemusele ning temast kõrgemale ülemusele motiveeritud ettekandega ning teatama, et ta otsust või korraldust täita ei saa. § 45. Paragrahvi 44 eskirjad tulevad vastavalt kohaldamisele ka allkirja andmisel, kusjuures allkirja andmisest võib keelduda ainult § 44 teises lõikes ettenähtud juhtudel. 8. jagu. Ministeeriumide ülesanded ja nende jaotus. 1. jaotis. Haridusministeerium. § 46. Haridusministeeriumi ülesandeks on: rahvahariduse, kutseoskuse ja noorsoo kasvatuse juhtimine, edendamine ja järelevalve; õppejõudude ettevalmistamine; teaduse, kunsti, kirjanduse ja kehakultuuri edendamine. § 47. Haridusministeerium koosneb: 1) Kooliosakonnast; 2) Kutseoskuse Osakonnast; 3) Noorsoo ja Vabahariduse Osakonnast; 4) Teaduse ja Kunsti Osakonnast; 5) Üldosakonnast. § 48. Kooliosakonna ülesandeks on: üldhariduse edendamine ja korraldamine; alluvate riigikoolide valitsemine; koduse lastekasvatuse edendamine; õppe- ja kasvatusasutiste ja omavalitsuste haridusliku tegevuse järelevalve. § 49. Kutseoskuse Osakonna ülesandeks on: kutsehariduse edendamine ja korraldamine; alluvate riigikutsekoolide valitsemine; kutseoskuse korraldamine; kodukäsitöö edendamine; alluvate õppeasutiste järelevalve. § 50. Noorsoo ja Vabahariduse Osakonna ülesandeks on: noorsoo kasvatuse ja isetegevuse edendamine; vabaharidustöö arendamine ja koordineerimine; raamatukogude ja rahvamajade korraldamine. § 51. Teaduse ja Kunsti Osakonna ülesandeks on: kõrgema hariduse, teaduse, kunsti ja kirjanduse edendamine; teadus- ja kunstiasutiste, muuseumide ja muinsusasjanduse üldkorraldamine; Eesti Kultuurkapitali valitsemine. § 52. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ning ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine. 2. jaotis. Kohtuministeerium. § 53. Kohtuministeeriumi ülesandeks on: kohtuasutiste valitsemisala korraldamine; kohtute toimetuste ja asjaajamise järelevaatusega ühenduses olevate asjade korraldamine; prokuratuuri tegevuse juhtimisega ja järelevalvega ühenduses olevate asjade korraldamine; vangistusasutiste valitsemine; Vabariigi Valitsuse või ministrite poolt seisukoha võtmiseks antud juriidiliste küsimuste selgitamine; seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja määruste kavade läbivaatamine; kodifitseerimistööd. Kõik seaduste, dekreedina antavate seaduste, seadluste ja Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud esitatakse algatava ministri poolt Kohtuministeeriumi kaudu. Nende läbivaatamine Kohtuministeeriumis ning vajalikkude paranduste teatavaks tegemine toimub Vabariigi Presidendi poolt antud korra kohaselt. § 54. Kohtuministeerium koosneb: 1) Kodifikatsiooni-osakonnast; 2) Vangimajade Talitusest; 3) Üldosakonnast. § 55. Kodifikatsiooni-osakonna ülesandeks on: Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatavate seaduseelnõude, Vabariigi Presidendi poolt dekreedina antavate seaduste eelnõude, samuti seaduste ja Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste kavade juriidiline, seadustehniline ja keeleline läbivaatamine; Riigi Teatajas avaldamiseks määratud valitsusasutiste aktide läbivaatamine nende seaduspärasuse kontrolli otstarbel; kodifitseerimistööd; juriidiliste küsimuste selgitamine, mis Vabariigi Valitsuse või üksikute ministrite poolt saadetakse Kohtuministrile seisukoha võtmiseks. Kodifikatsiooni-osakonna moodustavad Kohtuministri abi osakonna juhina ja Kodifikatsiooni-osakonna liikmed (ministeeriumi nõunikud). (Õiend.: RT 1938, 46, 427.) § 56. Vangimajade Talituse ülesandeks on: vangistusasutiste korraldamine ja valitsemine ning kinnipidamiskaristuste täideviimine. § 57. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine, ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; ministri korraldusel muude asjade toimetamine. 3. jaotis. Majandusministeerium. § 58. Majandusministeeriumi ülesandeks on: rahandus- ja krediidiasjanduse, samuti riigimajapidamise korraldamine ja üldjuhtimine; kaubanduse, tööstuse, kindlustusasjanduse ja laevanduse korraldamine ning järelevalve. § 59. Majandusministeerium koosneb: 1) Kaubandusosakonnast; 2) Maksude Talitusest; 3) Rahandusosakonnast; 4) Tööstusosakonnast; 5) Üldosakonnast. Majandusministeeriumi juures asuvad: Krediidi- ja Kindlustusasutiste Inspektuur, Maksupeakomitee, Tollipeakomitee, Jõukomitee, Loodusvarade Instituut, Geoloogiline Komitee ja Patendi Peakomitee. § 60. Kaubandusosakonna ülesandeks on: kaubanduse korraldamine; kaalude, mõõtude, vihtide ja kallismetallide proovimine ja tembeldamine. § 61. Maksude Talituse ülesandeks on: otsemaksudega ja lõivudega maksustamise ning aktsiisi- ja tollimaksustamise teostamine ning Maksude Talituse korraldusse antud muude maksude ja tasurahade sissenõudmise korraldamine ja järelevalve; monopolide valitsemine. § 62. Rahandusosakonna ülesandeks on: riigieelarve-eelnõu koostamine; riigieelarve täitmise korraldamine; riigilaenude asjaajamine; riigivarade arvestamine; riigi kulude ja tulude arvepidamine. § 63. Tööstusosakonna ülesandeks on: tööstuse korraldamine ja järelevalve; mineraalvarade uurimise ja kasutamise korraldamine ning järelevalve; leiutiste ja kaubamärkide kaitse § 64. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ja ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine. 4. jaotis. Põllutööministeerium. § 65. Põllutööministeeriumi ülesandeks on: põllu- ja metsamajanduse, kalanduse ning loomatervishoiu korraldamine; riigi maade ja metsade valitsemine. § 66. Põllutööministeerium koosneb: 1) Katastri ja Maakorralduse Osakonnast 2) Põllumajandusosakonnast; 3) Riigimetsade Talitusest; 4) Varade ja Arveosakonnast; 5) Veterinaartalitusest; 6) Üldosakonnast. § 67. Katastri ja Maakorralduse Osakonna ülesandeks on: katastri ja maamõõdu-, maakorraldus-, maaparandus- ning asundustööde korraldamine ja teostamine. § 68. Põllumajandusosakonna ülesandeks on: põllumajanduse ja kalanduse edendamine ning neil aladel katse- ja uurimistegevuse korraldamine; hobusekasvatuse juhtimine ja taimekaitse korraldamine; põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise arendamine; põllumajandustarvete ja -saaduste kvaliteedi kontrolli teostamine, välja arvatud kontroll, mida teostab Veterinaarosakond; riigimõisade majandamise järelevalve teostamine. § 69. Riigimetsade Talituse ülesandeks on: riiklikku maatagavarasse kuuluvate maade ja metsade valitsemine; kogukonna- ja erametsade järelevalve; metsanduse ja jahinduse edendamine. § 70. Varade ja Arveosakonna ülesandeks on: ministeeriumi eelarveettepanekute ettevalmistamine, arvepidamine ja aruandmine; kohapealsete asutiste arvepidamise korraldamine ja järelevalve; ministeeriumi majapidamise korraldamine ja asutiste ning riigiteenijate tarvetega varustamine; eriülesandeliste kapitalide asjaajamine. § 71. Veterinaartalituse ülesandeks on: loomatervishoiu ja loomaarstliku abi andmise korraldamine ja edendamine; loomataudide vastu võitlemine; tapamajade ala korraldamine; elusloomade, liha ja lihasaaduste sisse- ja väljaveo kontrolli teostamine; järelevalve loomatoorsaadusi töötlevais asutistes. § 72. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse, arhiivi ja raamatukogu korraldamine; ministeeriumi isikliku koosseisu asjade ajamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; seaduste ja määruste eelnõukavade lõplikul kujul koostamine; ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine. 5. jaotis. Siseministeerium. § 73. Siseministeeriumi ülesandeks on: riigi sisemise julgeoleku ja avaliku korra eest hoolitsemine; perekonnaseisu-ala juhtimine ja korraldamine; kirikute ja usuühingute järelevalve; omavalitsuste järelevalve ja korraldamine. § 74. Siseministeerium koosneb: 1) Omavalitsuste Talitusest; 2) Politseitalitusest; 3) Üldosakonnast. Siseministeeriumi juures on Siseministrile alluv ja vastava seaduse alusel tegutsev Piirivalve. § 75. Omavalitsuste Talituse ülesandeks on: omavalitsuste, Siseministeeriumile alluvate kutsekodade ja vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste korraldamine, juhtimine ja järelevalve. § 76. Politseitalituse ülesandeks on: riigi sisemise julgeoleku ja avaliku korra kaitse; välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei korraldamine ja juhtimine; tuletõrje ja kodanliku õhukaitse korraldamine ja juhtimine; trükitoodete, koosolekute ja avalikkude ettekannete järelevalve; loterii- ja korjanduste ala korraldamine; üle riigipiiride liiklemise korraldamine; välismaalastesse puutuv politseiala. § 77. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; ministri korraldusel ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine; kodakondsuse asjade lahendamine, nimede muutmise ja andmise ala ning perekonnaseisu registreerimise korraldamine; kirikute ja usuühingute järelevalve; ühingute ja sihtasutiste registreerimine. 6. jaotis. Sotsiaalministeerium. § 78. Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on: rahva füüsilise ja vaimse tervise ja elujõu hoidmise ja kasvatamise ning sotsiaalse heaolu eest hoolitsemine; tervishoiu ja hoolekande korraldamine ja juhtimine; pensionide ala korraldamine; töökaitse- ja sotsiaalkindlustusala juhtimine; looduskaitse, suvituskohtade ja turismiasjanduse üldine korraldamine ja riigiparkide valitsemine. § 79. Sotsiaalministeerium koosneb: 1) Farmaatsiaosakonnast; 2) Tervishoiu ja Hoolekande Talitusest; 3) Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakonnast; 4) Üldosakonnast. Peale selle asub Sotsiaalministeeriumi juures osakonna õigusega ja ülesannetega Loodushoiu- ja Turismi-instituut. § 80. Farmaatsiaosakonna ülesandeks on: apteegi- ja rohuasjanduse ala juhtimine ja korraldamine ning järelevalve neil aladel, välja arvatud sõjaväe apteegi- ja rohuasjandus; kodumaa ravitaimede tootmise ja kasutamise korraldamine ja edendamine; valve apteekide, rohuladude, ravimivalmistusasutiste, farmatseutiliste ja kosmeetiliste laboratooriumide, kosmeetikatarvete-, rohu- ja värvikaupluste ja mineraalvee-tehaste ülevalve ning järelevalve farmatseutilise personaali kutsetegevuse alal. § 81. Tervishoiu ja Hoolekande Talituse ülesandeks on: rahvatervishoiu, arstliku ja raviasjanduse ala juhtimine ning järelevalve teostamine, välja arvatud sõjaväetervishoid; emade- ja lastekaitse edendamine ja juhtimine; rahva üldise heaolu eest hoolitsemine ja abinõude otsimine rahva juurdekasvu edendamiseks; tervishoiulise selgitustöö korraldamine ja juhtimine ning seltskonna organiseerimine ja seltskondlikkude organisatsioonide tegevuse kooskõlastamine rahvatervishoiu, eriti emade- ja lastekaitsetööks; hoolekande- ja pensioniala korraldamine ja juhtimine ning järelevalve teostamine neil aladel; riiklikkude tervishoiu- ja hoolekandeasutiste valitsemine. § 82. Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakonna ülesandeks on: töökaitse korraldamine; tööliste ja tööandjate vahekordade selgitamine ja sel alal tekkivate küsimuste lahendamine; töötasusse puutuvate küsimuste lahendamine; sotsiaalkindlustusküsimuste lahendamine; tööturu korraldamine ja tööbörside järelevalve. § 83. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ning ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine. § 84. Loodushoiu ja Turismi-instituudi ülesandeks on: looduskaitse korraldamine ja teostamine; järelevalve teostamine avalikkude parkide korraldamise üle; Loodushoiu- ja Turismi-instituudi valitsemisele antud riigiparkide valitsemine ja korraldamine; suvituskohtade korraldamise üldjuhtimine ja igakülgne kaasaaitamine suvituskohtade väljaarendamisele ning nende tegevuse üle järelevalve teostamine; sise- ja välisturismi juhtimine ja korraldamine ning sel alal järelevalve teostamine. 7. jaotis. Sõjaministeerium. § 85. Sõjaministeeriumi ülesanded, organisatsioon, alljaotused ja nende ülesanded on ette nähtud vastavais seadustes ja seadlustes. 8. jaotis. Teedeministeerium. § 86. Teedeministeeriumi ülesandeks on: raudteede, maanteede, veeteede ja õhuteede ala ning ehitusasjanduse korraldamine, juhtimine ja järelevalve; riigiehitiste püstitamine ja avalikkude tööde korraldamine. § 87. Teedeministeerium koosneb: 1) Ehitusosakonnast; 2) Maanteede Talitusest; 3) Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalitusest; 4) Raudteede Talitusest; 5) Veeteede Talitusest; 6) Õhusõiduosakonnast; 7) Üldosakonnast. Peale selle asuvad Teedeministeeriumi juures Tariifinõukogu, Liikluskomitee ja Liiklusnõukogu. § 88. Ehitusosakonna ülesandeks on: ehitusasjanduse korraldamine ja juhtimine; riigiehitiste püstitamise korraldamine ja järelevalve; avalikkude tööde korraldamine ja järelevalve; avalikkude ja tööstusehitiste püstitamise järelevalve ja inspektsioon; asulaehituse ning eraehitustegevuse järelevalve; ehitustegevuse ratsionaliseerimine. § 89. Maanteede Talituse ülesandeks on: maanteede ja sildade ehitamine, nende korrashoid ja järelevalve; jõuvankrite ala ja autobussiliinide korraldamine ja järelevalve. § 90. Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalituse ülesandeks on: riigi üldtarvitusliku sidevõrgu korraldamine, arendamine ja juhtimine posti, telegraafi, telefoni ja raadio alal; eratarvituslikkude sideseadmete kontrollimine ja järelevalve. § 91. Raudteede Talituse ülesandeks on: riigiraudteede ekspluateerimine ja valitsemine; eraharuteede revideerimine ja nende tegevuse järelevalve; uute riigiraudteede projekteerimine ja nende ehitamise korraldamine. § 92. Veeteede Talituse ülesandeks on: laevade liiklemise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes; uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine ning teostamine; Eesti kaubalaevanduse arendamine ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine. § 93. Õhusõiduosakonna ülesandeks on: õhusõidu arendamine, korraldamine ja juhtimine; õhusõiduehitiste ja õhusõidu julgeolekuseadete projekteerimine ja ehitamine; õhusõidukite ehitamine ja õhuliikluse järelevalve. § 94. Üldosakonna ülesandeks on: ministeeriumi isikliku koosseisu, majanduse ja asjaajamise korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi kinnisvarade korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; Tariifinõukogu, Liikluskomitee ja Liiklusnõukogu asjade korraldamine; juriidiliste küsimuste lahendamine ja kohtuasjade ajamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ja ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine. 9. jaotis. Välisministeerium. § 95. Välisministeeriumi ülesandeks on: korraldada Vabariigi suhteid välisriikidega ja kaitsta Vabariigi ja tema kodanikkude huvisid välismail. § 96. Välisministeerium koosneb: 1) Administratiiv-juriidilisest Osakonnast; 2) Poliitilisest Osakonnast; 3) Protokolliosakonnast; 4 )Väliskaubanduse osakonnast. Peale selle kuuluvad Välisministeeriumi koosseisu välisesindused, mis jagunevad saatkondadeks, alalisteks esindusteks, peakonsulaatideks, konsulaatideks, asekonsulaatideks ja konsulaaragentuurideks. § 97. Administratiiv-juriidilise Osakonna ülesandeks on: keskasutise ja välisesinduste isikliku koosseisu asjade, majanduse ja asjaajamise korraldamine; juriidiliste küsimuste lahendamine ja läbikäimine välisriikidega kohtuasjades; konsulaartegevuse juhtimine ja järelevalve; eelarve-ettepanekute koostamine; ministeeriumi valdamisel olevate riigivarade valitsemine; arvepidamine. § 98. Poliitilise Osakonna ülesandeks on: poliitiliste suhete korraldamine välisriikidega; läbikäimine rahvusvaheliste organisatsioonidega; informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse; välispoliitiliste sihtide selgitamine ja sellekohase ametliku informatsiooni andmine. § 99. Protokolliosakonna ülesandeks on: välisriikide saadikute esitlemine Vabariigi Presidendile; välisriikide esindajate õiguste ja eesõiguste rakendamise küsimused; Vabariigi Presidendi poolt välisriikidega peetava kirjavahetuse ettevalmistamine; välismaa au- ja teenetemärkide annetamise küsimused Eesti kodanikkudele ja välisriikide kodanikkudele Eesti au- ja teenetemärkide annetamise ettevalmistamine; rahvusvahelise ja riikliku iseloomuga tseremoniaalide ettevalmistamine ja korraldamine; välisesindajate agremendiga seoses olevad küsimused. Protokolli osakonda juhib protokolliülem. § 100. Väliskaubanduse Osakonna ülesandeks on: majanduslikkude suhete korraldamine välisriikidega, väliskaubanduse arendamine, majanduslik informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse. § 101. Saatkondade ja alaliste esinduste ülesandeks on: esindada Vabariiki; täita poliitilisi ja majanduslikke ülesandeid ja anda diplomaatilist kaitset Eesti kodanikkudele. Konsulaaresinduste ülesandeks on: Vabariigi kaitset Eesti kodanikkudele. Konsulaaresinduste ülesandeks on: Vabariigi huvide kaitsmine; Eesti kaubanduse ja laevanduse soodustamine ja arendamine ning tarviliku nõu ja abi andmine Eesti kodanikkudele välismaal. 1546 1717 2006-08-28T19:58:40Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 4, 2 § 1. Peaminister saab 750 krooni ja iga minister ning Riigikontrolör 500 krooni kuus palka. Palk makstakse välja ühel ajal ühistel alustel riigiteenijate palgaga. Riigiteenijate kohta üldiselt maksmapandavad palga kärpimised või suurendamised on maksvad ka esimeses lõikes tähendatud palgamäärade kohta. § 2. Peale palga antakse: 1) sõiduraha Peaministrile, igale ministrile ja Riigikontrolörile 100 krooni kuus; 2) Peaministrile, Välisministrile ja Sõjaministrile korter sisseseadega, küttega ja valgustusega. (RT 1937, 15, 116 III.) § 3. Ametsõitude kulud tasutakse Peaministrile, ministritele ja Riigikontrolörile riigiteenijate ametsõidu I järgu järgi. Päevarahad ametsõitude puhul tasutakse Peaministrile kahekordses ja ministritele ning Riigikontrolörile poolteisekordses suuruses riigiteenijate ametsõidu I järgu päevaraha-normidest. § 4. Peaministrile, ministritele ja Riigikontrolörile, kes ühtlasi Riigikogu liikmed, makstakse käesoleva seaduse järgi palka ainult siis, kui nad ei võta Riigikogu liikme tasu ega korteriraha. 1547 1718 2006-08-28T19:59:02Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1940, 35, 287. § 1. Vabariigi Valitsuse juures asub Informatsiooni Keskus, kelle ülesandeks on: riikliku ja rahvusliku meelsuse süvendamine ja levitamine; seltskondliku tegevuse arendamine; informatsiooni teostamine; ajakirjandust, raadiosaadet, filmi ja teisi sellelaadilisi alasid puudutavate küsimuste korraldamine. Peale eelmises lõikes tähendatud ülesannete võidakse Informatsiooni Keskusele panna eriülesandeid Vabariigi Presidendi otsusega. Informatsiooni Keskuse ülesannete lähema piiritlemise määrab Vabariigi Valitsus oma otsusega. Oma ülesannete teostamisel toimib Informatsiooni Keskus koostöös riigi- ja omavalitsusasutistega ning seltskondlike organisatsioonidega. Informatsiooni Keskuse tegevusalasse puutuvate küsimuste lahendamisel, mis puudutavad ka teiste valitsusasutiste tegevusalasid, tuleb kohaldamisele Valitsemise korraldamise seaduse § 27. § 3. Informatsiooni Keskust juhib üks Vabariigi Valitsuse liige Vabariigi Presidendi määramisel. Keskusel on abijuhataja, kellel on kõik õigused, mis vastavate seadustega on ette nähtud ministriabide kohta. § 4. Informatsiooni Keskus koosneb: 1) Teadete Osakonnast; 2) Ühiskondlikust Osakonnast. Osakonna juhatajal on kõik õigused, mis vastavates seadustes on ette nähtud ministeeriumide talituste ja osakondade direktorite kohta. § 5. Teadete Osakonna ülesandeks on: informatsiooni korraldamine, eriti ajakirjanduse varustamine informatsiooniga; raadio saatealal juhendite andmine; avalikkuse informeerimisel esilekerkivate vajaduste kooskõlaline lahendamine. § 6. Ühiskondliku Osakonna ülesandeks on: seltskondliku tegevuse edendamine, eriti seltskondlike ja noorsoo-organisatsioonide tegevuse arendamine ja suunamine riikliku meelsuse ja rahvusliku iseteadvuse süvendamisel; riiklikele ja rahvuslikele üritustele nende algatamisel ja teostamisel kaasaaitamine; rahva vaba aja kasuliku veetmise edendamine; filmiala arendamisele kaasaaitamine. § 7. Informatsiooni Keskusel on kantselei, kelle ülesandeks on: Informatsiooni Keskuse kirjatoimetuse teostamine ja korraldamine; majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; keskuse koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; keskuse arhiivi korraldamine; keskuse muude üldiseloomuga asjade toimetamine. § 8. Informatsiooni Keskuse arvepidamist ja varade arvestamist toimetab Riigikantselei. § 9. Vabariigi Valitsuse otsusega võidakse moodustada Informatsiooni Keskuse juurde tarvilikke nõukogusid ja toimkondi. Nõukogu ja toimkonna ülesanded, tegevuse sisemise korra ja koosseisu määrab Vabariigi Valitsus. § 10. Informatsiooni Keskusel on ametnikud ja vabateenijad. Peale selle võivad keskusel olla referendid ja alalised kaastöölised. Referendid ja alalised kaastöölised ei ole riigiteenijad, kuid nad vastutavad oma tegevuse eest ühistel alustel riigiteenijatega. § 11. Informatsiooni Keskusele määratakse krediidid riigieelarve korras Peaministri ja Riigikantselei kulude osas eri peatükina. Peale riigieelarves ettenähtud krediitide on Informatsiooni Keskusel õigus käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete teostamise soodustamiseks kasutada asutistelt ja isikutelt selleks keskuse käsutusse antud summasid. Nende summade arvepidamine ja aruandmine toimub Vabariigi Presidendi poolt määratud erikorras. § 12. Riigi- ja omavalitsusasutised vastavalt oma tegevusalale on kohustatud kaasa aitama Informatsiooni Keskusele tema ülesannete täitmisel. § 13. Informatsiooni Keskuse juhataja poolt selleks määratud ametiisikutel ja alalistel kaastöölistel on oma ülesannete täitmisel õigus vahenditult läbi käia kõigi riigi- ja omavalitsusasutistega ja nende juhtidega kui ka kõigi seltskondlike organisatsioonidega. 1548 1917 2006-11-07T11:59:30Z 217.159.185.18 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = Riigilipu seadus. | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = SK I 1938, 6, 2. | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} § 1. Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine)-must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7 : 11. § 2. Vabariigi Presidendi lipuks on riigilipp, keskel – riigivapp. (RT 1938, 37, 332 II.) § 3. Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused asetada erimärke. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi President. RT 1934, 5, 36 XVII. (1938, 37, 332 II.) 1549 1720 2006-08-28T19:59:38Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 6, 5. § 1. Isikud, kellele Vabaduse Risti põhikirja alusel on annetatud Vabaduse Rist, nimetatakse Vabaduse Risti kavalerideks. RT 1938, 39, 352 IV. § 2. Kõigil Vabaduse Risti kavaleridel on õigus sõita viiekümneprotsendilise hinnaalandusega kõigil riigi üldkasutatavail liikumisvahendeil. Eelmises lõikes tähendatud hinnaalandus antakse ka eri-veomaksu määradest ja platskaartidest, tariifides ettenähtud alustel ja korras. RT 1935, 19, 181. § 3. Kaotanud kehtivuse. RT 1937, 103, 833 II. § 4. Tegelikus sõjaväeteenistuses, samuti riigiteenistuses olevaid Vabaduse Risti kavalere vabastatakse teenistusest koosseisude vähendamise tõttu ainult siis, kui neile pole anda nende töövilumusele vastavat ametikohta sõjaväes ega mujal riigiteenistuses. (RT 1937, 15, 116 III.) § 5. Vabaduse Risti kavaleridele antakse eesõigus riigiteenistusse võtmisel ja ametikohtadele määramisel, samuti sõjaväe- või riigiteenistuses olevaile riigi kulul kutselise hariduse omandamise või täiendamise võimaldamisel. Eelmises lõikes tähendatud eesõigus antakse Vabaduse Risti kavaleridele siis, kui nad oma töövilumuse ning teiste omaduste poolest vastavad ülesseatud tingimustele. (RT 1937, 15, 116 III.) § 6. Käesoleva seaduse § 2–5 on maksvad ainult Eesti Vabariigi kodanikest Vabaduse Risti kavaleride kohta. 1550 1721 2006-08-28T19:59:51Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 6, 8. § 1. Poliitilisi sihte taotlevail ühinguil ja nende liitudel, samuti eraisikute, -asutuste või -organisatsioonide poolt väljaantavail ning samu sihte taotlevail trükitooteil – nii perioodilistel kui ka mitte perioodilistel – on keelatud ühingu või liidu nimeks või trükitoote nimetuseks või selle lisapealkirjaks võtta Vabadussõja, Vabadusristi, Vabadussõja mälestusmärgi või neist tuletatud nime, nimetust või lisapealkirja, olgugi seoses mingi muu väljendusega. Samuti on keelatud tähendatud trükitooteil Vabadusristi või Vabadussõja mälestusmärgi kujutise tarvitamine. § 2. Poliitilisi sihte mittetaotlevad ühingud ja nende liidud, samuti igasugused muud eraasutused ja -ettevõtted kui ka eraisikute, -asutuste või -organisatsioonide poolt väljaantavad ning poliitilisi sihte mittetaotlevad perioodilised trükitooted võivad võtta ühingu, liidu, asutuse või ettevõtte nimeks või trükitoote nimetuseks või selle lisapealkirjaks Vabadussõja, Vabadusristi, Vabadussõja mälestusmärgi või neist tuletatud nime, nimetust või lisapealkirja, olgugi seoses mingi muu väljendusega, ainult Siseministri loal. Samuti on vajalik Siseministri luba Vabadusristi või Vabadussõja mälestusmärgi kujutise tarvitamiseks käesolevas paragrahvis tähendatud perioodilistel trükitooteil. § 3. Ühingud ja nende liidud, samuti eraasutused ja -ettevõtted, kes rikkunud või perioodilised trükitooted, kus rikutud käesoleva seaduse § 1 ja 2 eeskirju, suletakse Siseministri otsusel. Trükitooted, kus rikutud käesoleva seaduse § 1 ja 2 eeskirju, konfiskeeritakse vastava politseiprefekti korraldusel. § 4. Siseministril on õigus otsustada konfiskeerida enne käesoleva seaduse maksmahakkamist ilmunud mitteperioodilisi trükitooteid, mille nimetused või lisapealkirjad ei vasta käesoleva seaduse § 1 nõudeile, kui need trükitooted taotlevad poliitilisi sihte. § 5. Vabadussõja, Vabadusristi, Vabadussõja mälestusmärgi või neist tuletatud nimetust, olgugi seoses mõne muu väljendusega, samuti Vabadusristi või Vabadussõja mälestusmärgi kujutist on keelatud tarvitada kauba etikettidel, ärilistel blankettidel, kuulutustel, teadaannetel või muuks reklaamiotstarbeks. Siseminister võib lubada erandeid eelmises lõikes tähendatud keelust poliitilisi sihte mittetaotlevate ühingute ja nende liitude poolt väljapandavate kuulutuste ja teadaannete kohta. § 6. Keegi ei või end nimetada vabadussõjalaseks või nimetada end nõnda, et see võiks viia arvamisele, et ta on võtnud osa Vabadussõjast, kui ta pole võtnud osa Vabadussõjast või kui ta ei oma õigust Vabadussõja mälestusmärgi kandmiseks. Keelatud on kolmandail isikuil või trükitooteis nimetada isikuid, kes pole võtnud osa Vabadussõjast või kes ei oma õigust Vabadussõja mälestusmärgi kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast. Samuti on keelatud tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust. § 7. Vabadussõjast osavõtnud ohvitseridel, kes olid Vabadussõjas vähemalt üksiku väeosa või sellele vastava asutuse ülemaks, on õigus tarvitada isiklikkudel kirjablankettidel ja nimekaartidel auastme kõrval ka teenistuskoha nimetust Vabadussõjas. Eelmises lõikes tähendatud õigust ei ole isikuil, kellelt seatud korras võetud ohvitseri auaste. Esimeses lõikes tähendatud alustel võivad kõik Vabadusristi kavalerid tarvitada Vabadusristi kavaleri nimetust ning Vabadusristi kujutist, arvatud välja isikud kellelt võetud õigus Vabadusristi kandmiseks. § 8. Siseministril, kokkuleppel Sõjaministriga, on õigus anda määrusi ja juhtnööre käesoleva seaduse teostamiseks. (RT 1937, 15, 116 III.) 1551 1722 2006-08-28T20:00:05Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1924, 149, 97. I. Üldmäärused. § 1. Riigiteenijad jagunevad: 1) ametnikkudeks, kes teenivad riigiasutuste koosseisudes ette nähtud ametkohtadel, ja 2) vabateenijateks, kes teenivad riigiasutuste koosseisudes ette nähtud vabateenistuskohtadel või ajutiselt täidavad ametniku kohuseid. Amet- ja vabateenistuskohad määratakse kindlaks koosseisu seadusega, kuni selle seaduse maksmahakkamiseni aga eelarve korras. § 2. Teenistusvahekord riigi ja ametnikkude vahel määratakse kindlaks käesoleva seaduse alusel kõigil juhtumistel, mis ei ole eriteenistusseadustes teisiti korraldatud. Teenistusvahekord riigi ja vabateenijate vahel määratakse kindlaks käesoleva seaduse alusel kõigil juhtumistel, mis ei ole eriteenistusseadustes teisiti korraldatud. Ajutisele ametniku kohusetäitmisele võib määrata kauemalt kuueks kuuks. § 3. Ametnikud võetakse teenistusse määramata ajaks, – vabateenijad aga määramata või teatavaks ajaks. II. Riigiteenistusse astumine. § 4. Ametnik peab vastama järgmistele nõuetele: 1) peab olema Eesti vabariigi kodanik ja oskama riigi keelt. 2) peab olema vähemalt algkooli 6-aastasele kursusele vastava haridusega; 3) peab olema vähemalt 20 aastat vana; 4) peab olema tervislikult töövõimne selle teenistuse jaoks, kuhu ta soovib astuda. Juhtumised, mil riigiteenistusse astumisel nõutakse suuremat haridust või vastava eksami tegemist, on ette nähtud vastavates eri- või korraldusseadustes. Erandit võib teha igal üksikul juhtumisel Vabariigi Valitsus. § 5. Ametisse võtta ei või neid: 1) kes seadusjõusse astunud kohtuotsuse läbi on kaotanud õiguse ametis olla; 2) kes seisavad eeluurimise või kohtu all süütegude pärast, mille eest seaduses ette nähtud vangimaja või raskem karistus, välja arvatud süüteoasjad, mis võidakse lõpetada poolte leppimisel. § 6. Isik, kes soovib ametisse astuda, peab vastavale võimule esitama sellekohase kirjaliku sooviavaldusega lühikese elulookirjelduse, allkirja selle kohta, et ei ole seaduses ettenähtud takistusi ametisseastumiseks, ja teised seaduse järgi nõutavad dokumendid. § 61. Riigiteenijad esimeses kuues palgaastmes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President. Samuti nimetab Vabariigi President ametisse need riigiteenijad, kelle kohta see on ette nähtud vastavais seadustes, ja Siseministeeriumis politseiprefektid ja politseiinspektorid. Kõik teised riigiteenijad nimetab ametisse ja vabastab ametist vastav minister talituse või osakonna direktori või ametkonna juhataja ettepanekul, kuivõrd see ülesanne pole pandud talituse või osakonna direktorile või mõnele alluvale ametnikule. Käesoleva paragrahvi eeskirju ei kohaldata Riigivolikogu, Riiginõukogu ja Riigikontrolli teenistuses seisvaile isikuile ega Vabariigi Presidendi juures olevaile ametkondadele. RT 1938, 37, 332 III. § 62. Puhkusele mineku ja muudel ajutistelt ülesannete täitmisest vabastamise korral tähtajaga mitte üle kahe kuu nimetab riigiteenijale asetäitja see ülemus, kellele riigiteenija otseslt allub. Tähtajaga üle kahe kuu puhkusele mineku või ajutiselt ülesannete täitmisest vabastamise korral nimetatakse riigiteenijale asetäitja selle ülemuse poolt, kelle võimkonda kuulub samale ametkohale ametisse nimetamine. RT 1936, 31, 208 II. § 7. Teenistusvahekord vabariigi ja ametniku vahel hakkab maksma päevast, mil ametnik vastava kirjaliku otsusega ametisse määrati, kui otsuses selleks teist tähtaega ei ole tähendatud. § 8. Isik, kes peale ametisse määramist ametkohuste täitmisele ei ilmu kahe nädala jooksul ametisse määramise otsuses tähendatud päevast arvates, ilma et tal selleks mõjuvaid põhjusi oleks (§ 28), või kes ametkohuste täitmisele asumise ajaks enam § 4 pp. 1 ja 4 ja § 5 nõuetele ei vasta, loetakse ametisse mitteastunuks. § 9. Ametnikud annavad ametisse astudes sellekohase vormeli järgi pühaliku tõotuse ametikohuseid ausasti täita. III. Teenistuskäik. § 10. Ametnikku võidakse ametis kõrgendada laitmata teenistuse ja vastavate võimiste ülesnäitamisel. § 11. Ametisse määrav ülemus võib teenistuse huvides ametnikku üle viia teise sama- või kõrgemapalgalisse ametisse. Kui üleviimine toimub vastu üleviidava tahtmist, otsustab juhtudel, kui ametnik määratud ametisse ministri poolt, üleviimise Vabariigi Valitsus, muudel juhtudel järgmine kõrgem ülemus. Enne asja otsustamist nõutakse ametnikult kirjalik seletus. Vabariigi Presidendi polt ametisse määratud ametnikkude üleviimise otsustab Vabariigi President. Enne otsustamist nõutakse ametnikult kirjalik seletus. RT 1934, 5, 36 VII (1938, 37, 332 II). § 12. Ümberpaigutatav loetakse uuele kohale astunuks arvates vanast kohast vabanemise päevast, mis kindlaks määratakse vastavas kirjalikus otsuses. Ümberkolimise korral määratakse samas otsuses kindlaks uude teenistusse ilmumise tähtaeg vastavalt kaugusele ja tõelisele tarvidusele, kuid mitte üle 10 päeva; ilma mõjuva põhjuseta (§ 28) tähtajaks teenistusse mitteilmumisel loetakse ametnik ametist lahkunuks. § 13. Ametnik, kelle ametikoht kaotatakse, viiakse üle uuele kohale samas ametkonnas, vaba koha puudumisel aga ametnike reservi, mis asub Sotsiaalministeeriumi juures ja mille korralduse määrab Vabariigi Valitsus. RT 1934, 6, 44 (1938, 37, 332 II). § 14. Ametiasutustes vabanenud ametikohale kohasaamisel on eesõigus tegelikus sõjaväeteenistuses olevail (või tegelikust sõjaväeteenistusest vabastatud) elukutselistel sõjaväelastel, kui need isikud vastavad ametikohale määramise tingimustele, kui aga nimetatud sõjaväelaste hulgast ei leidu ametikohale määramiseks kõlblikku isikut, siis on eesõigus ametnike reservi üleviidud vastavail riigiteenijail. Vabanenud ametikohale tööjõu leidmise, elukutselistele sõjaväelastele teistele ametialadele ametisse määramiseks vajaliku täiendava ettevalmistamise, samuti elukutselistele sõjaväelastele ja ametnike reservi üleviidud riigiteenijaile kohasaamisel eesõiguse andmise lähemad alused ja korra määrab Vabariigi Valitsus. RT 1934, 6, 44 (1937, 15 116 III). IV. Riigiteenijate õigused. § 15. Ametnik saab oma teenistuse eest seaduses kindlaks määratud tasu ametissemääramise päevast alates. Ümberpaigutamistel makstakse teenistustasu vastavalt uuele kohale, arvates vanast ametist vabanemise päevast (§ 12). § 16. Rahatasu makstakse üks kord kuus või poole kuu viisi. Erandid on ette nähtud eriteenistusseadustes. Tasumaksmise korra ja tähtajad määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. § 17. Reservi üle viidud ametnikud saavad endisest teenistuskohast kolme kuu jooksul edasi täie teenistustasu, välja arvatud varustustasu, järgmise kolme kuu jooksul pool rahatasu, ning nad vabastatakse peale selle lõpulikult riigiteenistusest, kui neile selle aja jooksul uut kohta leitud pole; reservi nimekirja võivad nad aga oma soovil edasi jääda. Väljamail teenistuses olevate ametnikkude reservtasu määraks võetakse vastava ametastme teenistustasu määr siseriigis. Vastava ametastme määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. § 18. Kui reservisolija ametnik vastu ei võta kolmandat temale pakutud kohta, mis teenistustasu suhtes mitte alla kahe astme madalamal ei seisa ta senisest kohast, kaotab ta eelmises paragrahvis tähendatud tasu edasisaamise õiguse. § 19. Käesoleva seaduse § 41 põhjal teenistusest ajutiselt tagandatud ametnikud, samuti ka vahi alla võetud ametnikud, kui vahi alla võtmise tagajärjeks ei ole teenistusest tagandamine, saavad rahatasu teenistusest äraoleku aja eest täies suuruses. § 20. Teenistustasu saamise õigus lõpeb tegelikult ametist vabanemise päevaga, välja arvatud käesoleva seaduse §§ 17 ja 18 ette nähtud juhtumised. Ametniku teenistusest lahkumisel ei nõuta temalt tagasi teenistustasu päevade eest, mis saadud teenistustasu eest teenida jäid. § 21. Riigiteenija surma korral saavad kadunu ülespidamisel olnud perekonnaliikmed ja ülenevad sugulased kolme kuu jooksul tema rahatasu edasi ning võivad tarvitada sama aja jooksul tema teenistuskorterit. § 22. Riigiteenija, keda vabastatakse ametist parandamata haiguse pärast, saab rahatasu kolme kuu jooksul peale vabastamise ja võib tarvitada sama aja jooksul teenistuskorterit. § 23. Riigiteenijatele ja nende perekonnaliigetele kindlustatakse arstiabi ja pension sellekohaste eriseaduste alusel. § 24. Riigiteenijate ümberpaigutamisest ja teenistussõitudest tekkinud kulud kannab riigikassa sellekohaste erimääruste järgi. § 25. Riigiteenijatel on õigus igal aastal saada puhkeaega: peale üheaastase teenistuse – 2 nädalat, peale kaheaastase teenistuse – üks kuu. Puhkeajal saab riigiteenija teenistustasu edasi. Teenistushuvides ja riigiteenija nõusolekul võib kahte väljateenitud puhkust ühendada. Puhkuse lähem korraldus on vastava asutuse juhataja võimkonnas. Erandid on ette nähtud eriteenistusseadustes. Pikemaajalised puhkeajad haiguse või muudel erakorralistel põhjustel antakse: ilma teenistustasuta – kuni 1 aastani vastava ministri loaga ja teenistustasuga – kuni 6 kuuni Vabariigi Valitsuse otsusel. V. Riigiteenijate kohused. § 26. Riigiteenija on kohustatud riigi huvisid kaitsema, täitma kõik tema teenistusse puutuvad seadused ja määrused, samuti oma ülemuse käske ja korraldusi, mis ei ole otsekoheses vastuolus seadustega ja mis antud teenistusalal. Riigiteenija on oma teenistusalase tegevuse seaduslikkuse eest vastutav. Käsus leiduvast vastuolust seadusega või seaduspäraste eeskirjadega peab käsusaaja teatama käsuandjale ülemusele ja niisugusest käsust, mis ettepanekut kuritegevuseks sisaldab, ka järgmisele kõrgemale ülemusele. § 27. Riigiteenija võib teenistusest puududa ja teenistusse hiljaks jääda ainult mõjuvatel põhjustel. Põhjustest, mis teenistusse ilmumist takistavad, tuleb ülemusele ajaviitmata teatada. Teenistusest ilma mõjuva põhjuseta puudumise aja eest palka ei makseta. § 28. Teenistusest puudumise, samuti teenistusse hiljaksjäämise mõjuvateks põhjusteks on: 1) haigus, sõjaline tegevus, tulekahju, veeuputus ja raudtee või laevasõidu seisak, kui need takistavad teenistusse ilmumist; 2) vahi all olemine; 3) vanemate, naise või laste surm või raske haigus. Erandina võib ülemus oma äranägemisel ka muid põhjusi mõjuvaks tunnistada. Haiguse pärast puudumise kestus konstateeritakse vastava usaldusarsti tunnistuse põhjal. Teiste mõjuvate põhjuste kestuse üle otsustab ülemus. § 29. Haiguse korral saab riigiteenija teenistustasu edasi kuni tervekssaamiseni, aga mitte kauem kui 26 nädalat järgimööda, korduvatel haigusjuhtumistel – kokku mitte enam kui kolmkümmend nädalat aastas: a) esimese haiguskuu jooksul täiel määral; b) järgmiste kuude jooksul 2/3 teenistustasust. § 30. § 28 tähendatud mõjuvatel põhjustel, välja arvatud haigus, makstakse ametistpuudumisel ametnikule palka kahe kuu jooksul. Üle kahe kuu puuduv ametnik arvatakse ametnikkude reservi ilma palgata. § 31. Teenistussaladused, mis riigiteenijale teatavaks saanud, peab tema salajas hoidma ka pärast teenistusvahekorra lõppu. § 32. Riigiteenijale on keelatud osta riigi varandust, mis tema kätte müümiseks usaldatud, samuti sõlmida varalisi lepinguid selle asutusega, kus ta ise teenib, ei enese või abikaasa nimel ega aseisiku kaudu, ei ka riigisutuse esitajana sõlmida ostu-müügi ja muid varalisi lepinguid oma esimese nelja astme sugulastega ja kahe astme hõimlastega. § 33. Riigiteenija võib otsustada asju, mis puutuvad seltsidesse, ühisustesse ja nende liitudesse, kus ta teenib või kus ta juhatuse ehk nõukogu liige, ainult oma otsekohese ülemuse teadmisel ja kinnitusel. § 34. Ametnikud võivad ametisse nimetava ülemuse loaga erakorraliselt täita ka teise ameti kohuseid, kui teenistushuvid selle all ei kannata. Vabariigi Valitsusel on õigus sel korral määrata ametnikule palgalisa kuni teise ametkoha poole palga suuruses, välja arvatud juhud, kui Vabariigi Presidendi otsusega 1) on pandud ministri abile talituse, osakonna, asutise või ametkoha juhtimine; 2) talituse või osakonna direktorile antud õigus otsustada küsimusi ja kirjutada alla ministri eest; 3) mõnele talituse või osakonna direktorile või muule ametnikule pandud üldosakonna direktori ülesanded. RT 1936, 31, 208 (1938, 27, 332 II ja VII). § 35. Ametnik võib olla erateenistuses, samuti pidada isiklikult ärilisi ettevõtteid kas voliniku või oma perekonnaliigete kaudu ainult oma ülemuse teadmisel, kui sarnane ametniku erategevus ei takista ametikohuste täitmist ega riiva tema ametkoha väärilist lugupidamist ja au. Ametnikku ametissemäärav ülemus võib eelpooltähendatud põhjustel erateenistust ja ettevõtete pidamist keelata. Ärilisi ettevõtteid isiklikult juhtida või neis tegev olla võib ametnik ainult vastava ministri loaga. § 36. Ühes asutuses alluvuse vahekorras ei või teenida: 1) ülenevad ja alanevad sugulased; 2) mees ja naine; 3) vennad ja õed. Nende ühte sattumisel paigutatakse alluv ametnik teisele samapalgalisele kohale, kui see aga võimalik ei ole, siis viiakse ametnik reservi, vabateenija aga vabastatakse teenistusest. § 37. Riigiteenija on kohustatud teenistuspuhkusele minnes oma käes olevad rahasummad, varandused ja asjaajamise asetäitjale üle andma ning tagasi tulles vastu võtma. § 38. Riigiteenija on kohustatud teenistusest lahkudes tema hoolde usaldatud varanduse, rahasummad ja aktid selleks määratud isikule üle andma. VI. Ameti vahekorra lõppemine. § 39. Ameti vahekord lõpeb: 1) surma läbi; 2) distsiplinaarkorras vastavate seaduste järgi; 3) seadusjõusse astunud kohtuotsuse järgi; 4) ametissemäärava ülemuse kirjaliku otsusega: a) oma soovil igal ajal peale ühekuulist ülesütlemist või ülemuse loaga ka varemalt; b) parandamata haiguse pärast, kui see ametikohuste täitmist takistab; c) §§ 12, 17, 40 ja 42 ettenähtud juhtudel; d) Eesti kodakondsusest lahkumisel; e) kui ametnik avaldab § 35 ettenähtud tegevust ilma ülemusele teatamata või ülemuse keelu vastu; f) 65-aastase vanuse, notarite suhtes aga 70-aastase vanuse kättejõudmisel; Kohtuministril on õigus ära kuulates kohaliku Ringkonnakohtu arvamuse üksikuil juhtudel pikendada notaritel ametisolemise aega kuni 75-aastase vanuse kättejõudmiseni. RT 1934, 42, 366 ja 1937, 4, 30 (p. 4 lit. f). § 40. Pensioni väljateeninud ametniku võib ametissemäärav ülemus teenistushuvides ametist vabastada. § 41. Ametissemäärav ülemus võib ajutiselt tagandada ametkohuste täitmisest kuni kohtuotsuse seadusjõusse astumiseni või süüdistusasja lõpetamiseni ametnikku, kes eeluurimise või kohtu alla on antud süüteo pärst, mille eest seaduses ette nähtud karistus on ühendatud ametisolemise õiguse kaotusega. § 42. Vabariigi President võib tema poolt ametisse nimetatud ametniku ametist vabastada, kui ta leiab, et ametniku tegevus on riigi huvidele kahjulik. Sama õigus on Vabariigi Valitsusel kõigi teiste ametnikkude kohta. Enne ettepaneku tegemist korraldab vastav minister sellekohase juurdluse ning nõuab ametnikult sellekohase kirjaliku seletuse Käesoleva paragrahvi põhjal ametist vabastatud metnikke võib uuesti määrata riigiteenistusse Vabariigi Presidendi loal. Eelmise lõike eeskiri on kehtiv ka sääraste omavalitsusteenijate riigiteenistusse määramise kohta, kes omavalitsuste järelevalve korras on vabastatud omavalitsusteenistusest. RT 1937, 32, 310 VIII. VII. Teenistuskirjad. § 43. Riigiteenijate üle peetakse teenistuskiri, kuhu märgitakse: 1) nimi ja perekonnanimi; 2) sündimisaeg ja -koht; 3) perekonnaseis; 4) haridus; 5) teenistuskäik; 6) puhkeajad. Teenistuskirja vormi ja pidamiskorra määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. § 44. Riigiteenistusest lahkujale antakse tema soovil teenistuskirjast ärakiri; ümberpaigutamisel saadetakse teenistuskiri uude teenistuskohta. 1552 1819 2006-09-20T10:17:39Z 193.40.4.119 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = Kodanliku õhukaitse seadus | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = Kodanliku õhukaitse seadus. | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = RT 1936, 31, 210 | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1936, 31, 210. § 1. Riiklikkude ja omavalitsusasutiste ning ettevõtete, eraasutiste ning -ettevõtete ja kodanikkude enesekaitse korraldamiseks ning teostamiseks õhukallaletungide vastu ja nende puhul tekkinud kahjude kõrvaldamiseks asutatakse kodanlik õhukaitse (KÕ). § 2. Kodanliku õhukaitse ülesannetesse kuuluvad eriti: 1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu; 2) hoida alal korda õhukallaletungide korral; 3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset; 4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele; 5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist; 6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. 2. peatükk. Juhtimine ja teostamine. § 3. Kodanlikku õhukaitset riigis juhib ja teostab Siseminister vastavalt käesolevale seadusele ja kodanliku õhukaitse üldkavale, tegutsedes sellel alal kontaktis Sõjavägede Juhatajaga. Kodanliku õhukaitse üldkava töötab välja Siseministeerium, arvestades Sõjavägede Juhataja seisukohti ja kuulates ära asjaomaste ministeeriumide ja omavalitsuste arvamusi. Üldkava kinnitab Vabariigi President pärast selle läbivaatamist riigikaitse nõukogus. (RT 1937, 15 116 III) § 4. Kodanlikku õhukaitset korraldab Siseministeerium, kui see ei ole teisiti määratud kodanliku õhukaitse üldkavaga, politseivalitsuse, politseiasutiste ja politseijuhtide kaudu, kellele nõuandvateks ja abistavateks organiteks kutsutakse ellu kodanliku õhukaitse nõukogu ja komisjonid, kes koosnevad nende ministeeriumide, omavalitsuste, asutiste ja organisatsioonide esindajaist, kes oma iseloomult ja tegevuselt on seoses kodanliku õhukaitse korraldamisega. Kodanliku õhukaitse juhid töötavad tihedas kontaktis kohapealsete sõjaväevõimudega, arvestades sõjaväe kavade seisukohti. Kodanliku õhukaitse organisatsiooni ja KÕ nõukogu koosseisu määrab Vabariigi Valitsus Siseministri etepanekul. Komisjonide koosseisu määrab Siseminister. Kodanliku õhukaitse nõukogu asub Siseministeeriumi juures. (RT 1937, 15 116 III) § 5. Kaitseseisukorra väljakuulutamise korral, kui määratakse ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja, allub kodanlik õhukaitse temale. (RT 1937, 15 116 III) 3. peatükk. Kodanliku õhukaitse jaotus. § 6. Kodanlik õhukaitse jaguneb kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. § 7. Kohustusliku kodanliku õhukaitse moodustavad isikud, kes teenivad neis riigi- ja omavalitsusasutistes ning -ettevõtetes ja eraasutistes ning -ettevõtetes, millistele kodanliku õhukaitse asutamine § 3 tähendatud üldkava alusel Siseministri poolt sunduslikuks tehtud, kui need isikud ei kuulu sellest sundusest vabastamisele vanaduse, terviserikete või erilise elukutse tõttu. Eelmises lõikes tähendatud asutiste ning ettevõtete juhatajad on kohustatud asutama ja korraldama Siseministri poolt antud üldistel juhtnööridel oma asutise ning ettevõtte kodanliku õhukaitse. Kohustusliku kodanliku õhukaitse liikmetele on kodanliku õhukaitse tegevusest osavõtmine ametialaline tegevus. § 8. Vabatahtliku kodanliku õhukaitse moodustavad kohustuslikust kodanlikust õhukaitsest vabad Eesti Vabariigi mõlemast soost kodanikud, kes astuvad vabatahtliku kodanliku õhukaitse ühingutesse, et oma võimete kohaselt täita neid ülesandeid, mis kodanliku õhukaitse kavas ette nähtud. Ühingud tegutsevad põhikirja alusel, mis peab vastama Siseministri poolt kinnitatud normaal-põhikirja nõudeile. Põhikiri registreeritakse seduslikus korras. § 9. Vabatahtlikud kodanliku õhukaitse ühingud võivad liituda ühingute, seltside ja nende liitude registreerimise seaduses ettenähtud korras vabatahtlikuks kodanliku õhukaitse liiduks, mis tegutseb Siseministri poolt kinnitatud ja seaduslikus korras registreeritud põhikirja alusel. Põhikiri astub jõusse avaldamisega Riigi Teatajas. Liidu juhatuse kinnitab ametisse Siseminister. Eesti Vabariigis võib asutada ainult ühe vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu. § 10. Siseministril on õigus: 1) lasta revideerida kodanliku õhukaite ühingute ja nende liidu tegevust ja nõuda aruannete esitamist; 2) lõpetada tarbe korral liidu või ühingu tegevus, kui liit või ühing ei suuda või ei taha rahuldavalt täita põhikirjas ettenähtud kohustusi. Vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu või ühingu tegevuse lõpetamise korral läheb likvideeritava organisatsiooni vara Siseministeeriumi valitsemisele ja kasustatakse kodanliku õhukaitse otstarbeks. § 11. Vabatahtliku kodanliku õhukaitse ühingud ja nende liit loetakse heategevate organisatsioonide hulka. Kodanlikku õhukaitsesse puutuvais asjus on vabatahtliku kodanliku õhukaitse ühingute ja nende liidu kirjavahetus ametiasutistega vaba kantselei- ja tempelmaksust. § 12. Kui kohalolevatest organiseeritud jõududest ei jätku õhurünnakust tekkinud kahjude kõrvaldamiseks, on kodanliku õhukaitse juhtide või politsei nõudmisel kohustatud tarbe korral võtma osa kodanliku õhukaitse tegevusest kõik kohalviibivad kodanikud, vaatamata rahvusele ja kodakondsusele, kui seda kohustust ei piira kodaniku vanus, tervisrikked, riikide omavahelised lepingud ja rahvusvaheline õigus. § 13. Siseministril on õigus § 3 tähendatud üldkava alusel ja raamides anda ülesandeid kodanliku õhukaitse alal Sõjavägede Juhataja kaudu kaitseliidule; samuti kohustada Eesti Punase Risti seltsi, tuletõrje organisatsioone ja tarbe korral ka teisi Eesti Vabariigis tegutsevaid seltse, ühinguid või nende liite võtma osa kodanliku õhukaitse tegevusest. Sellega seoses tekkivad erakorralised kulud kannab Siseministeerium. (RT 1937, 15 116 III.) 4. peatükk. Kohustused, õigused ja järelevalve. § 14. Kodanliku õhukaitse kohuste täitmisel vastutavad kodanliku õhukaitse liikmed ühesugustel alustel riigiteenijatega. Kodanliku õhukaitse liikmetele ei maksta eritasu kodanliku õhukaitse ülesannete täitmise eest, arvatud välja Ametisõitude tasuseaduse (RT 33 – 1935) alusel makstavad lähetuspäevarahad. § 15. Riigi- ja omavalitsusteenijate tervisrikked, mis saadud kodanliku õhukaitse ülesannete täitmisel või selle tagajärjel, loetakse teenistuskohuste täitmisel saadud vigastusteks, mis annavad neile ja nende surma korral nende perekondadele pensionisaamise õiguse riigi- ja omavalitsusteenijate kohta maksva pensioniseaduse järgi. Vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu ning ta ühingute liikmed või § 12 põhjal abiks nõutud kodanikud, kes saavad vigastada kodanliku õhukaitse ülesannete täitmisel ja täielikult või osaliselt kaotavad töövõime või nende surma korral nende perekonnad, saavad pensioni ühistel alustel kaitseliitlastega. Vastavad pensionimäärad määrab Vabariigi Valitsus. Samuti tasutakse kodanliku õhukaitse kohuste täitmisel saadud vigastuste arstimise kulud. Juhul, kui vigastada saanud kodanliku õhukaitse liige või § 12 põhjal abiks nõutud kodanik või tema perekond on õigustatud saama mõne teise pensioniseaduse järgi kõrgemat pensioni, siis makstakse neile nende soovil see pension, mis on suurem. Eeltähendatud pensionid ja arstimiskulud makstakse riigi summadest. Eraasutiste ja -ettevõtete palgalises teenistuses seisvad ja kohustuslikku kodanlikku õhukaitsesse kuuluvad isikud peavad Tööstusliku töö seaduse (VSK XI. k. 2. jagu, IV jaotus, III ja IV peatükk) alusel eraasutiste ja -ettevõtete poolt olema kindlustatud haiguste ja õnnetusjuhtude vastu,mis võivad aset leida kodanliku õhukaitse ülesannete täitmisel. § 16. Kodanliku õhukaitse üldine järelevalve allub Siseministrile, kellel on õigus kontrollida isiklikult või alluvate ametiisikute kaudu kodanliku õhukaitse tegevusvalmis olekut. Samasugune kontrollimise õigus kodanliku õhukaitse tegevusvalimis oleku ükle on ka Sõjavägede juhatajal kokkuleppel Siseministriga. (RT 1937, 15 116 III.) § 17. Müügile lastav gaasikaitse varustis (gaasitorbikud, gaasikaitse ülikonnad j.t.) peab olema varustatud kodanliku õhukaitse kontrollmärgiga. Kontrollmärgiga varustamise korra ja viisi määrab Siseminister. 5. peatükk. Kulud. § 18. Kodanliku õhukaitse korraldamise ja teostamise kulud kantakse: 1) riigiasutiste ja -ettevõtete kaitseks – vastavate ministeeriumide poolt eelarve koras; 2) omavalitsusasutiste ja -ettevõtete ning kodanikkude üldiseks kaitseks – omavalitsusasutiste poolt eelarve korras; 3) eraasutiste, -ettevõtete ja -hoonete kaitseks – nende omanikkude poolt. Peale selle kasustatakse kodanliku õhukaitse korraldamiseks sissetulekud, mis hangitud vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu ja ühingute poolt. § 19. Kodanlikku õhukaitset korraldavate riigiasutiste ja -ettevõtete eelarve ettepanekutesse võetakse vastavate ministrite korraldusel kodanliku õhukaitse üldkavad ettenähtud tööde teostamiseks tarvilikud summad. Lubatud summade kulutamine toimub kodanliku õhukaitse üldkava korras Siseministrilt kindlaksmääratud töödeks ja temalt antud juhtnööride kohaselt. § 20. Omavalitsused ja nende ettevõtted, kellele kodanliku õhukaitse korraldamine sunduslik (§ 7), on kohustatud igal aastal määrama vähemalt ½% korraliste kulude eelarvetest kodanliku õhukaitse teostamiseks. Eelmises lõikes nimetatud summade kulutamise kava kinnitab Siseminister, arvestades Sõjavägede Juhataja seisukohti. (RT 1937, 15 116 III.) § 21. Kui eraasutise või -ettevõtte omanik, ka majaomanik, kellele kodanliku õhukaitse asutamine tehtud kohustuslikuks (§ 7), ei täida antud tähtajaks Siseministri poolt antud määrusi kodanliu õhukaitse korraldamise alal või täidab neid puudulikult, siis vastav omavalitsus teostab nende määruste nõuded sundkorras omaniku kulul. Kulud nõutakse sisse administratiivkorras. § 22. Vabatahtliku kodanliku õhukaitse liidu ja ühingute poolt korraldatud korjanduste, annetuste, toetuste või muul seaduslikul tel soetatud raha ja muu vara jääb nende valdusseja kasustatakse kodanliku õhukaitse korraldamiseks Siseministrilt antud juhtnööride kohaselt. Riigiikontrollil on õigus revideerida vabatahtliku kodanliku õhukaitseliidu ja ühingute majanduslikku tegevust. § 23.Kodanliku õhukaitse tarbeasjade sissevedu vabastatakse tollimaksust Majandusministri poolt Siseministri ettepanekul. 6. peatükk. Seaduse elluviimine. § 24. Käesoleva seaduse elluviimiseks Siseministril on õigus: 1) määrata kodanliku õhukaitse üksikasjalik korraldus ning kodanlikku õhukaitset korraldavate ja juhtivatekui ka muude sel alal tegutsevate ametiisikute ja organite üksikasjalikud ülesanded, õigused ja kohused; 2) anda ülesandeid riigi- ja omavalitsusasutistele ning -ettevõtetele käesoleva seaduse ning kodanliku õhukaitse üldkava alusel; 3) anda kodanikele kohustavaid määrusi nii sõja korral kui ka rahuajal alarmide toimepanemise, liiklemise, valgustustulede kustutamise, tulikahjude vastu võitlemise, korra alalhoidmise, evakuatsiooni, hajutamise, gaasikaitse ja aerobakterioloogilise kaitse korraldamise kohta, peale selle gaasivarjendite ja gaasikindlate ruumide ehitamise kohta kokkulepel Teedeministriga ning sanitarala kohta – kokkuleppel Sotsiaalministriga; 4) anda muid määrusi käesoleva seaduse alusel. 1553 1723 2006-08-28T20:00:23Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1938, 12, 96. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Rööbiti mandri ja saarte randjoonega asetsev nelja meremiili laiune vee-ala loetakse territoriaalmereks. Territoriaalmeri, samuti õhuruum ülalpool ja meresäng ning maapõu allpool seda kuuluvad riigi territooriumi. Territoriaalmeresäng ühes maapõuega selle all ja merest üleskerkivad saared kuuluvad riigile. § 2. Territoriaalmere algjooneks loetakse mereranna madalveeseisujoon. Sadamas on territoriaalmere algjooneks kõige kaugemale merre ulatuvad sadama alalised ehitised, merre suubuvas jõesuudmes – mereranna üldsuunas üle jõesuudme tõmmatav joon. § 3. Merekitsused, mis on läbikäiguks ulgumere kahe osa vahel ja mille mõlemad rannikud kuuluvad riigi territooriumi, kui merekitsuse laius ei ületa kümmet meremiili, loetakse territoriaalmereks. § 4. Territoriaalmeres omavad läbisõiduõigust kõik laevad ja muud ujuvabinõud, välisriikide sõjalaevad aga ainult riikidevahelise kokkuleppe või valitsusvõimude loa alusel, välja arvatud merihädajuhud. Läbisõidu all mõistetakse laevade ja muude ujuvabinõude sõitu ja sellega seosesolevaid peatusi territoriaalmeres. § 5. Läbisõit peab teostuma seaduslike nõuete kohaselt, eriti kui see puutub: 1) liiklemise julgeolekusse ja sõidutee ning meremärkide korrashoidmisse; 2) vete kaitsesse mitmesuguste jäänuste ja muude ainete vastu, mida on keelatud vette heita; 3) territoriaalmere varade kaitsesse; 4) kalapüügi-, jahindus- ja muisse sääraseisse õigustesse; samuti ei tohi läbisõit riivata Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, fiskaalhuve ega neid eeskirju, mis käivad sissesõidu kohta sadamaisse ning sisevete veeteedele. § 6. Territoriaalmeres on ilma Veeteede Talituse loata keelatud teha igasuguseid hüdrograafilisi mõõtmisi ja meresügavuse uurimisi. See keeld ei käi riigi sõjaväevõimude kohta. (RT 1938, 37, 332 VII). § 7. Territoriaalmeres ja alates viimase välispiirist 8 meremiili laiuses veevöös ohus olevate laevade ja randunud ning uppunud varade päästmisel võivad töötada välismaa päästeseltsid ja -ettevõtted ainult Veeteede Talituse direktori igakordsel loal, kui seda ei määra teisiti rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid. (RT 1938, 37, 332 VII). § 8. Territoriaalmere ranna loomulik juurdekasv arvates maa-ala piirist perpendikulaarselt randjoonele kuulub rannaomanikule. Territoriaalmere ranna kunstlik juurdekasv kuulub riigile, kui juurdekasvatuse teostajaks on riik või kui seda teostab keegi riigi ülesandel. Territoriaalmere ranna kunstlik juurdekasvatamine on lubatud ainult Veeteede Talituse loal. On rannaomanik vastava loa alusel juurdekasvuks püstitanud ehitisi, teinud ranna täitmise, tõstmise või maaparandustöid, siis kuulub seesugusel teel saadud ranna juurdekasv rannaomanikule esimeses lõikes ettenähtud ulatuses. Kui territoriaalmere ranna kunstlikku juurdekasvatamist teostatakse riigi ülesandel või vastava loa alusel rannaomaniku poolt, määrab Veeteede Talitus ühtlasi tööde ulatuse ja nende läbiviimise lähemad tingimused. Kui territoriaalmere ranna kunstlik juurdekasv riivab ranna maaomanike huve, on neil õigus nõuda ranna juurdekasvatamise seismapanemist. Küsimuse otsustab Vabariigi Valitsus Teedeministri ettepanekul. (RT 1938, 37, 332 VII). § 9. Veeteede Talitus võib määrata mere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve rannarajoonid, kust kivide, rohu, roo ja muude kaldakaitsevahendite võtmine on keelatud. (RT 1938, 37, 332 VII). § 10. Rannasõiduks, mille all mõeldakse kaupade ja reisijate vedu Eesti sadamate või rannapunktide vahel, on õigus ainult Eesti laevadel ja muudel ujuvabinõudel. § 11. Sisevete veeteedel on laevamis- ja parvetamisõigus ainult Eesti kodanikel, kuid erandina on parvetamisõigus ka neil välismaa kodanikel, kes on parvetatava metsamaterjali omanikud. § 12. Sisevete veeteedeks loetakse Eesti territooriumil alalist või ajutiselt laevatavaid ja parvetavaid veekogusid, nagu jõgesid, järvesid ning laevamiseks ja parvetamiseks ehitatud kanaleid, samuti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eestile kuuluvaid osi. § 13. Sisevete veeteede nii alalise kui ka ajutise laevatavuse ja parvetavuse ulatuse määrab Vabariigi Valitsus. § 14. Rannasõidu ja sisevete veeteede korrapärastel laevaliinidel on kaupade ja reisijate vedu ilma vastava loata keelatud. Liiniveoks annab loa Teedeminister, ära kuulanud Sõjavägede Juhataja arvamuse. Juhuveoks samadel liinidel annab loa Veeteede Talitus. Lube antakse tarviduse järgi. Liinipidajad on kohustatud sõjaväes, Sõjaministeeriumis, Kaitseliidus ja piirivalve alal teenivaid inimesi ning sõjaväele, Sõjaministeeriumile, Kaitseliidule ja Piirivalvele kuuluvaid varasid vedama 50% hinnaalandusega neist hindadest, mis liinipidaja laevadel on kehtivad reisijate ja kauba veoks. Eelmises lõikes tähendatud hinnaalandust tõendavate veodokumentide ja tunnistuste vormid, nende kasutamise ja veokulude tasumise kord määratakse kindlaks vastavais tariifides või kohustustes liiniveoloa väljaandmisel. Sõjaväe, Sõjaministeeriumi ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks teostavad juhuveod ei kuulu luba vajavate vedude hulka. Loa andmisel korrapäraste laevaliinide pidajatele võib teha kohuslikuks ka otseühendusliku veo teiste veoettevõtetega ning raudteega. Nendel laevaliinidel laevaühenduste ja kaupade ning reisijate veo korra, laevaliinipidajate kohused ja laevaliini pidamise tingimused määrab Teedeminister. (RT 1938, 37, 332 VII). § 15. Kõigil kunstlikult loodud ning süvendatud laevasõiduteedel ja kõigil sisevete veeteedel on keelatud välja heita tuhka, prügi ja vett-roojastavaid aineid. Veeteede Talitus määrab eespool-nimetatud laevasõiduteedel ja sisevete-veeteedel piirkonnad, kuhu selleks määratud tingimustel on lubatud välja heita tuhka, prügi ja vett-roojastavaid aineid. (RT 1938, 37, 332 VII). § 16. Sisevete veeteedel ujuvabinõude liiklemise, eriti üld-, tervishoiulise ja laevasõidu julgeoleku korra ning tingimused määrab Teedeminister. Metsamaterjalide parvetamise korra ning tingimused, samuti ujuvabinõude ja parvetatava metsamaterjali vee-ehitistest ja -seadmeist läbilaskmise korra ja tingimused määrab Teedeminister kokkuleppel Põllutööministriga ja Majandusministriga. § 17. Sisevete veeteede ja kallasradade kasutamisel nende kasutajate poolt kaldaomanikule tekitatud kahjud, kui asjaosalised pole kokku leppinud teisiti, teeb vajaduse korral kindlaks ja hindab Veeteede Talitus, juurde kutsudes kohaliku omavalitsuse esindajaid ja tarbe korral põllumajandus-asjatundjaid. Kahju kindlakstegemise ja hindamisega seotud kulud tasub kahjutasu nõudja, kes on õigustatud neid sisse nõudma kahjutegijalt. (RT 1938, 37, 332 VII). 2. peatükk. Veeteede tähised. § 18. Laevasõidu ja parvetamise hõlbustamiseks ning julgeolekuks veeteedel Veeteede Talitus püstitab veeteede tähised, nagu tuletornid, tulelaevad, paagid, toodrid ja poid ja hoiab neid korras. (RT 1938, 37, 332 VII). § 19. Omavalitsused ja eraisikud võivad tarbe korral püstitada ja korras hoida veeteede tähiseid ainult Veeteede Talituse loal ja selleks määratud tingimuste kohaselt. Neil juhtudel püstitatud tähise korrashoiu kohusest ei või loobuda enne kolme kuu möödumist arvates sellekohasest teadaandest. Varemalt võib sellest kohusest loobuda Veeteede Talituse nõusolekul. (RT 1938, 37, 332 VII). § 20. Tähiste (§ 18, 19) püstitamisest, nende valgustamise vältusest ja iseloomust ning tähiste signaalide andmisest, samuti kõigist vastavaist muudatusist teatab Veeteede Talitus otstarbekohasel viisil asjasthuvitatuile. (RT 1938, 37, 332 VII). § 21. Kui veeteel uppunud laev või muu ese on ohtlik laevasõidule või parvetamisele, siis peab selle omanik vastavale kohale viivitamata püstitama ajutise hoiatustähise kui ka teatama kohe sellest Veeteede Talitusele otse või kohaliku rannavanema kaudu, kuna alalise tähise püstitab Veeteede Talitus esimesel võimalusel. (RT 1938, 37, 332 VII). § 22. Tuletornid, tulelaevad ja muud valgustatavad veeteed tähised, kui nende piirkonnas navigatsiooni kestel jää laevasõitu ei ole sulgenud, on valgustatud päikeseloojakust kuni -tõusuni Veeteede Talituse poolt lähemalt määratud kellaaegadel ja viisil. Udu ajal või kui halb nähtavus raskendab laevasõitu, peab tuletornes ja tulelaevus, kus olemas vastav seadis, antama Veeteede Talituse poolt kindlaksmääratud signaale. (RT 1938, 37, 332 VII). § 23. Kui tähis on puudulik või rikutud, või on loata püstitatud, või tekitab veeteede kasutamisel arusaamatusi, või § 21 juhtudel puudub, siis peab igaüks sellest teatama Veeteede Talitusele otse või kohaliku rannavanema kaudu. (RT 1938, 37, 332 VII). § 24. Omavalitsused või eraisikud (§ 19), kelle kohuseks on tähise korrashoid, peavad eelmise paragrahvi juhtudel kohe kõrvaldama ilmnenud puuduse, vastasel korral teeb seda Veeteede Talitus selleks kohustatu kulul. (RT 1938, 37, 332 VII). § 25. Rannal asetsevate kui ka ujuvate tähiste ja veemõõtmisseadiste külge on keelatud kinnitada või siduda ujuvabinõusid või muid esemeid. 3. peatükk. Veeteede ehitamine ja korrashoidmine. § 26. Veeteede ehitamist, korrashoidmist ja veekogude süvendamist laevamiseks ja parvetamiseks määratud ulatuses teostab Veeteede Talitus või tema loal teised asjasthuvitatud asutised või isikud. Veekogusängist väljavõetud materjale, nagu kive, mulda ja liiva, võib Veeteede Talitus tasuta kasutada käesolevas seaduses ettenähtud otstarveteks. Veeteede Talitusel on õigus on õigus maha raiuda kallasrajal kasvavaid puid juhul, kui nad takistavad veeteel liiklemist või kallasraja kasutamist, kuid ta peab maharaiutud puud üle andma kaldaomanikule. Raudtee- ja maantee-ehitisi kindlustavaid puid ja kaitsemetsa võib raiuda ainult kokkuleppel asjaomase asutisega. (RT 1938, 37, 332 VII). § 27. Veeteedena kasutatavais veekogudes tekkivaid saari võib Veeteede Talitus veeteede korrastamise huvides kõrvaldada tasu eest. Kui tasu suhtes omanikuga kokkulepet ei saavutata, määratakse tasu suurus kindlaks sundvõõrandamise seaduses ettenähtud korras. Kui veekogu muudab oma sängi, võib Veeteede Talitus tasuta või tema loal kaldaomanik veekogu oma endisse sängi tagasi juhtida. (RT 1938, 37, 332 VII). § 28. Eraomandis olevaid jõe- ja järvesänge võib Veeteede Talitus tasuta kasutada laeva-peatuskohtade ehitamiseks. (RT 1938, 37, 332 VII). 4. peatükk. Kallasrajad. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 29. Kallasrajaks loetakse veekogu kaldariba, mille laiust arvatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest, kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. § 30. Kallasraja laius on: 1) laevatavais ja parvetavais veekogudes (alaline kallasrada) – 10 meetrit, 2) ajutiselt metsamaterjale parvetavais veekogudes (ajutine kallasrada) – 4 meetrit. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, võib vajaliseks liiklemiseks kasutada veeäärset 2 meetri laiust üleujutamata kaldariba. § 31. Teedeminister kokkuleppel asjaolude kohaselt kas Põllutöö- või Majandusministriga võib määrusega tarbe korral kallasrada teatud veekogudes või nende osades kas kitsendada või ära kaotada. 2. jagu. Kallasraja kasutamine. § 32. Alalisi kallasradu võib igal ajal tasuta kasutada veeteede ja kasllasradade korrastustööde teostamisel ning laevapeatuskohtade ehitamisel. Nii alalistele kui ka ajutistele kallasradadele võib igal ajal asetada veekogu süvendamisest saadud kive, mulda ja liiva, kuid põllumajanduskultuuride hävitamisel tuleb maksta nende omanikule tasu. § 33. Alalist kallasrada võivad laevurid, parvetajad, samuti ka kalapüüdjad tasuta kasutada käesolevad seaduses ettenähtud ulatuses laevade ja muude ujuvabinõude kaldale tõmbamiseks, vedamiseks ja parandamiseks, puude ja muude kaupade väljalaadimiseks, püügiriistade kuivatamiseks ning muudeks säärasteks otstarveteks. Ajutist kallasrada võivad parvetajad parvetamise otstarbeks tasuta kasutada ainult Teedeministri poolt määratud ajal. § 34. Kallasrajale, välja arvatud sadamad, sillaalused, raudtee ja maantee piirkonnad, aiad, pargid, õued ja avalikud väljakud, võib laevur, parvetaja või veeteede korraldaja asetada igasuguseid materjale olukohaselt tarviliku ajani, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul peale navigatsiooni algust peavad omanikud need materjalid kallasrajalt ära koristama; neid materjale ei või asetada jõgede kallasradadele 1. juunist kuni 1. detsembrini. Kallasraja ehitus- või hoiukohaks kasutamise eest, väljaarvatud avariijuhud, võib kaldaomanik nõuda tasu, mille suurus määratakse kokkuleppel või selle puudumisel – tariifide järgi. Need tariifid kinnitab Veeteede Talituse ettepanekul Tariifinõukogu. (RT 1938, 37, 332 VII). § 35. Avarii-juhtudel võib asetada ohusolevaid varasid ka väljaspool kallasrada olevale maa-alale, kuid mitte aedadesse, parkidesse, õuedesse ja avalikele väljakuile, milledest aga äärmise vajaduse korral peab siiski võimaldatama läbikäimist juurdepääsuks nende varade hoiukohale. Neil juhtudel kaldaomanik võib nõuda tasu § 34 kohaselt. § 36. Kallasrajale võib talvitamise või avarii korral kaldale asetatud varade hoiuks ehitada varjualuseid ja vahimajakesi, samuti võib kallasrajal teostada ujuvabinõude ehitamist, kuid need ehitised ja ujuvabinõude ehitamised ei tohi takistada liiklemist kallasrajal ja nad võivad asetseda kallasrajal ainult kuni järgmise navigatsiooni alguseni, millest arvates ühe kuu kestel peab nad lammutatama ja kallasrajalt ära koristatama, vastasel korral võib seda teha kaldaomanik ehitaja kulul. Ehitamisest kallasradael peab teatatama kohalikule rannavanemale ja jõgedel piirkonna sadamakaptenile ühe kuu kestel. Veeteede ja tolli alaliste vahimajakeste ehitamiseks kallasrajale on vajaline Veeteede Talituse nõusolek. Piirivalve alaliste vahimajakeste ehitamisel kallasrajale arvestatakse Veeteede Talituse seisukohta. (RT 1938, 37, 332 VII). § 37. Suurvee ajal kaldale uhutud või tõmmatud ujuvabinõud ja materjalid, mis vee alanemisel jäävad väljapoole kallasrada, peavad omanikud ära vedama 6 päeva kestel arvates vee alanemisest ja tasuma maaomanikule tekinud kahjud ja selle tähtaja möödumisel – ka tasu maa kasutamise eest § 34 kohaselt. § 38. Kallasraja kasutajad ei tohi rikkuda kallasrada ja nad peavad kohe peale kasutamist kallasraja puhastama igasugusest prügist ning parandama rikked, vastasel korral võib seda teha kaldaomanik kahjutegija kulul. Kallasraja kasutajad vastutavad iga kahju eest, mis nad tekitavad pahatahtlikult või hooletult kaldaomaniku põldudele, heinamaadele või muudele tema kasutamisesemetele. Vee-ehitised, mis asuvad laevatavail ja parvetavail jõgedel, peavad olema enna parvetamise algust seatud säärasesse korda, et nad võimaldaksid takistamatult laevatamist ja parvetamist. Juhul kui vee-ehitised ei ole parvetamiseks korda seatud, ei vastuta parvetajad kahjude ja rikete eest, mis tulenevad vee-ehitiste parvetamiseks mitte-kordaseadmisest. § 39. Kaldaomanik võib kasutada kallasrada omandiõiguse alusel, kuivõrd see pole kitsendatud seadusega, kusjuures ta ei või mingil viisil takistada ega lõpetada kallasraja kasutamist ehitiste või muude tõkete püstitamisega ega kuidagi rikkuda veekogusängi ega selle iseloomu, kallasrada ja neil olevaid ehitisi ega seadmeid, mis püstitatud laevasõidu, parvetamise või veeteede korraldamise huvides. § 40. Teedeminister võib anda määrusi kallasradade kasutamise kohta. Veeteede Talitus võib ajutiselt keelata kallasraja kasutamist olukohases ulatuses, kui see on kahjulik veekogule, kallasrajale, kallasrajal asuvaile ehitistele või seadmeile. (RT 1938, 37, 332 VII). § 41. Sõjaväe, Sõjaministeeriumi ja Kaitseliidu valduses olevate maa-alade kasutamist kallasradadena võivad sõjaväevõimud keelata. 3. jagu. Kallasradade ja kaldakindlustiste korrashoidmine. § 42. Kallasradade ja üldvajalike kaldakindlustiste suuremaid ehitamis- ja parandamistöid teostab tarbe korral Veeteede Talitus, kuna nende korrashoidu ja vähemaid ehitustöid peavad teostama kohalikud omavalitsused või vee-ehitiste-äärsete kallasradade ja kaldakindlustiste suhtes – vee-ehitiste omanikud, kusjuures ehitustööde ja korrashoiu ulatuse määrab Vabariigi Valitsus. Kallasradade ja kaldakindlustiste ehitamise ja korrashoiu määrusi annab Teedeminister kokkuleppel asjaolude kohaselt kas Põllutöö- või Majandusministriga. Samas korras määratakse ka iga kohaliku omavalitsuse poolt korrashoitavate kallasradade ja kaldakindlustiste nimekiri. (RT 1938, 37, 332 VII). § 43. Riigimetsad on kohustatud andma metsamaterjali nende kallasradade ja kaldakindlustiste (§ 42) ehitamiseks ja korrashoiuks. Metsamaterjalide hinna, metsamaterjali andmise korra ja tingimused määrab Põllutööminister kokkuleppel Teedeministriga. § 44. Kaldaomanik võib korras hoida temale kuuluvat kallasrada ja teha kaldakindlustisi, mis ei ole kahjulikud laevasõidule, parvetamisele ega veeteele. Tehtud kaldakindlustustööd, mis ohtlikud eriti laevasõidule, parvetamisele ja veeteele, peab kaldaomanik Veeteede Talituse sellekohasel nõudmisel nõuetekohaselt ümber tegema või lammutama. Ei tee ta seda antud tähtajaks, siis võib seda teha Veeteede Talitus kaldaomaniku kulul. Kaldaomanik on kohustatud tema poolt tehtud kaldakindlustisi korras hoidma. (RT 1938, 37, 332 VII). § 45. Kallasradadel olevad puud, kivid ja muud esemed, mis kalda uhtumise tõttu on vettelangemise ohus või takistavad liiklemist kallasrajal, laevamist või parvetamist, peab kaldaomanik ära koristama omal kulul. 5. peatükk. Vee-ehitised ja -seadmed veeteedel. § 46.Sisevete veeteedel ja nende kallasradadel on keelatud ilma loata ja projektita püstitada, ümber ehitada ja kapitaalselt remontida laevasõiduga ja parvetusega ühenduses olevaid vee-ehitisi ja -seadmeid. Eespool-nimetatud load annab ja projekti kinnitab Veeteede Talitus. Kui sisevete veeteedel ja nende kallasradadel kavatsetakse ehitada sildu, maanteid, raudteid või muid maaliiklusega seosesolevaid ehitisi, siis peab asutis, kes kinnitab ehitise projekti, ära kuulama Veeteede Talituse arvamuse, kui nende kohta ei ole kindlaks määratud § 48 korras ehitustingimused ja avade minimaalsed kõrgused ja laiused. Seisukohtade lahkumineku korral otsustab vaieldava küsimuse Teedeminister. Kui sisevete veeteedel ja nende kallasradadel kavatsetakse püstitada, ümber ehitada või kapitaalselt remontida muid veejõu kasutamisega ühenduses olevaid vee-ehitisi või -seadmeid, mille püstitamiseks on ette nähtud lubade andmine vastavate veejõu kasutamise järele valvavate asutiste poolt, on viimased kohustatud enne vastava loa andmist ära kuulama Veeteede Talituse arvamuse, seda eriti laevasõidu ja parvetamise seisukohalt. (RT 1938, 37, 332 VII). § 47. Ujuvabinõude ja parvede läbilaskmiseks madala veeseisu ajal võib Veteede Talituse loal sisevete veeteedel ehitada ajutisi paise. Loa nõutamisel peab esitatama ehituskava ja tarbe korral ka võimalike kahjude katteks tagatis Veeteede Talituse poolt määratud suuruses. Ajutiste paisude ehitamiseks ülalpool sildu kuni 1 km kauguseni sillast on tarvilik ka Maanteede Talituse luba. Erandina võib hädavajalikel juhtudel paise ehitada ka loata, kuid ehitamisest peab kohe teatatama Veeteede Talitusele. (RT 1938, 37, 332 VII). § 48. Vee-ehitised ja seadmed peavad seesuguselt ehitatud ja korras hoitud olema, et nad võimaldaksid veeteede ja kallasradade vaba kasutamist ja võimalikult ei takistaks kalandust. Teedeministril on õigus nõuda seesuguste puuduste ja takistuste kõrvaldamist vee-ehitistes ja -seadmetes. Vee-ehitiste ja -seadmete ehitamise ja korrashoiu tehnilised tingimused laevasõidu, parvetamise ja veeteede seisukohalt määrab Teedeminister kokkuleppel asjaolude kohaselt kas Põllutöö- või Majandusministriga. Sildade ehitamiseks üle jõgede võib Teedeminister Veeteede Talituse ja Maanteede Talituse ettepanekute alusel ette ära määrata laevade ja parvede liiklemiseks tarvilikkude avademinimaalsed kõrgused ja laiused, samuti sillasammaste asetuse sügavuse. (RT 1938, 37, 332 VII). 1554 1724 2006-08-28T20:00:36Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1927, 48, 42. § 1. Eesti rahaüksus on kroon, mille väärtus võrdub 100/248 grammi puhaskulla väätusele. Kroon jaguneb 100 sendiks. Seni liikveloleva marga väärtus võrdub ühele käesoleva seadusega maksmapandavale sendile. § 2. Seaduslikuks maksuvahendiks igas summas on Eesti Panga poolt väljaantavad tähed. § 3. Krooni kindlustamiseks käesoleva seaduse § 1. ettenähtud väärtuses on Eesti Pank kohustatud oma tähti välisraha vastu nõudmisel ümber vahetama § 3. ettenähtud korras. § 4. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal on õigus müntida ja lasta liikvele vahetusraha Rahaseaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Vahetusraha münditakse hõbedast, vasest, niklist või muist metallidest või nende sulatistest. Vahetusrahad on kahekroonised, ühekroonised, viiekümnesendilised, kahekümnesendilised, kümnesendilised, viiesendilised, kahesendilised ja ühesendilised. RT 1933, 30, 208 (1938, 37, 332 VII). § 5. Kõigi vahetusrahade metallide koostise, raskuse, mõõdud ja väliskuju määrab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul. Kahe- ja ühekroonised vahetusrahad münditakse hõbedast, mida need peavad sisaldama vähemalt viissada tuhandikku, või muust metallist. Rahade kirjeldus avaldatakse Riigi Teatajas. RT 1933, 30, 208 (1938, 37, 332 VII). § 6. Kuni kahe- ja ühekroonilist ning viiekümne- ja kahekümneviiesendilist vahetusraha ei ole löödud tarvilikul määral, võib Riigikassa välja lasta paberist vahetusraha samades nimiväärtustes, silmas pidades, et liikvelelastud metall- ja käesolevad paragrahvis tähendatud paberist vahetusraha kogusumma ei tohi ületada käesoleva seaduse § 7-das tähendatud määra, ja et mõlema liigi vahetusraha liikvelelaskmine sünniks sama paragrahvi tingimustel. Paberist vahetusraha tuleb liikvelt ära korjata, niipea kui löödud metallraha vastavates nimiväärtustes tarvilikul määral. § 7. Kahe- ja ühekroonilist vahetusraha ei tohi riigikassa rohkem liikvele lasta kui kuus krooni elaniku kohta viimase rahvalugemise andmetel. Vähema nimiväärtusega vahetusraha ei tohi rohkem liikvele lasta kui kolm krooni elaniku kohta. Riigikassa laseb liikvele uut metall- (§ 4) ja paberist (§ 6) vahetusraha ainult Eesti Panga nõudmisel ja tema kaudu ning on kohustatud Eesti Pangalt tagasi võtma mõlemat liiki vahetusraha igas summas. § 8. Kui kahe- või ühekroonised vahetusrahad münditakse hõbedast, siis nende proovi kõrvalekaldumine võib olla kõige rohkem kümme tuhandikku puhashõbedast ja kaalus mitte üle seitsme tuhandiku. Muist metallidest münditavate vahetusrahade kaalu ja metallide koostise lubatud kõrvalekaldumised määrab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul. RT 1933, 30, 208 (1938, 37, 332 VII). § 9. Metallvahetusraha (§ 4) ei võta Eesti Pank ja selle osakonnad vastu seadusliku maksuvahendina, kui selle väärtuse numbrid on ära kustunud ja võimatu on kindlaks teha selle löömise aega. Üldläbikäimises kaob kohustus vastu võtta vahetusraha, kui selle väärtuse numbrid on ebaselged. Paberist vahetusrahade (§ 6) kohta annab sellekohased määrused Majandusminister. (1938, 37, 332 VII.) § 10. Vahetusraha liikvelt kõrvaldamise korral peab Majandusministri poolt määratud ümbervahetamise tähtaeg olema vähemalt üks aasta. Selle aja jooksul peavad ümbervahetamist toimetama kõik Eesti Panga kassad. Ühe aasta jooksul pärast ümbervahetuse tähtaja lõppu võetakse liikvelt kõrvaldatud raha vastu Eesti Panga peakassas. Peale selle kaotab liikvelt kõrvaldatud raha täielikult maksvuse ja seda ei võeta vastu ei maksmiseks ega vahetamiseks. (1938, 37, 332 VII.) § 11. Metallvahetusraha, mis rikutud viilimise, kaapimise, keemilisel või muul teel, kaotab omaduse olla seaduslikuks maksuvahendiks. Eesti Pank maksab selle eest täishinna, kui raha ei ole kaotanud oma kaalust üle 5% ja ei ole tõestatud, et rahavahetaja seda ise pahatahtlikult rikkunud. § 12. Kahe- ja ühekroonilist vahetusraha on eraisikud ja ametiasutused kohustatud vastu võtma kuni viiekümne kroonini, viiekümne- ja kahekümneviiesendilist vahetusraha kuni kümne kroonini ja vähemanimetuslikku vahetusraha kuni kahe kroonini. Eesti Pank ja tema osakonnad on kohustatud vastu võtma igasugust käesolevas seaduses nimetatud raha igas summas, välja arvatud käesoleva seaduse §§ 9. ja 11. ettenähud juhtumised. § 13. Raha, mis mis üldläbikäimises on kaotanud seadusliku maksujõu (§§ 9 ja 11), Eesti Pangast enam liikvele ei lasta. Riigikassa on kohustatud seda panga nõudmisel uue vastu vahetama. § 14. Käesoleva seaduse maksmahakkamisega kaotatakse seni liikvelolnud marga alljaotus pennidesse. Kohustused üldsummas alla ühe marga arvatakse üheks sendiks, kuna kohustustes üldsummaga üle ühe marga ei tule tasumisele summad kuni 50 pennini, ja summad üle 50 penni arvatakse üheks sendiks, välja arvatud riigikassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seaduse § 3. ettenähtud erand. § 15. Kinnistusraamatutes senistes markades või kuldkroonides ingrosseeritud hüpoteegid loetakse maksvaks käesoleva seadusega maksmapandud kroonides (§ 1), kusjuures üks kroon arvatakse võrdseks senisele sajale margale ehk ühele kuldkroonile. 1555 1725 2006-08-28T20:00:50Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} SK I 1938, 2, 1. 1. peatükk. Valimisringkonnad ja -jaoskonnad. § 1. Vabariigi Presidendi valimiseks moodustavad iseseisvad valimisringkonnad: 1) Tallinna ja Tartu linn nende administratiivpiires; 2) iga maakond oma administratiivpiires ühes seal asetsevate linnadega, välja arvatud p. 1 tähendatud linnad. § 2. Häälte andmiseks jagatakse iga valimisringkond jaoskondadesse. Jaoskonnad ja jaoskondade valimisruumide asukohad määrab Valimiste Peakomitee nii, et ükski valija ei asuks valimisruumist eemal võimalikult mitte üle viie kilomeetri. 2. peatükk. Hääleõigus. § 3. Vabariigi Presidendi valimistel on igal hääleõiguslikul kodanikul üks hääl. § 4. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud valijate nimkirjade parandamise ja täiendamise ajaks kakskümmend kaks aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses. § 5. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud: 1) kes on tunnustatud nõdra- või hullumeelseiks; 2) kes pimedatena, kurttummadena või pillajatena on hooldamise all; 3) kes seaduse alusel hoolealustena saavad riigi või omavalitsustehoolekandeasutistest või muul teel hoolekande korras isiklikku alalist ülalpidamist; 4) kes on võetud sundhooldamisele sellekohase seaduse alusel. § 6.Hääleõigusest jäävad ilma kodanikud, kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega on mõistetud: 1) sunnitööle – kümne aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu; 2) vangimajja üle ühe aasta – viie aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu, või 3) vangimajja mitte üle ühe aasta või kergemale karistusele süütegude eest, mis on ette nähtud Kriminaalseadustiku § 98–105, 239, 240, 397–418, 487–493, § 540 esimeses ja kolmandas lõikes, § 542, 543–545, § 548 esimeses, kolmandas, neljandas ja kuuendas lõikes, § 549–556, § 557 esimeses, kolmandas ja viiendas lõikes, § 558–564, 573–580 ja 582, – kolme aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu. Valimistest ei võta osa: 1) kodanikud, kes hääletamise ajal on vahistatud kohtu poolt määratud karistuse kandmiseks või kohtuvõimude poolt määratud tõkkevhendite teostamiseks; 2) kodanikud, kes nakkushaigetena seaduslikus korras on eraldaatud vastavatesse raviasutistesse; 3) hääletamise ajal sõjaväes ajateenistuses olevad kodanikud. 3. peatükk. Valimisi toimetavad asutised. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 7. Vabariigi Presidendi valimisi toimetavad: 1) Valimiste Peakomitee; 2) ringkonnakomiteed; 3) jaoskonnakomisjonid; § 8. Kohalikud valitsus- ja omavalitsusasutised pevad olema abiks Valimiste Peakomiteele, ringkonnakomiteedele ja jaoskonnakomisjonidele viimaste peale pandud kohuste täitmisel. § 9. Igasugused aktid ja paberid, mis koostatakse valimiste asjus, olgu need valitsus-, kohtu- või omavalitsusasutistele või ametnikele antavad või nende asutiste või ametnikkude poolt väljaantavad, on vabad tempelmaksust ja kantseleilõivust. 2. jagu. Valimiste Peakomitee. § 10. Valimiste Peakomitee on kuueliikmeline. Ta koosneb: Õiguskantslerist; Riigisekretärist; Tallinna Ringkonnakohtu esimehest või osakonna esimehest Ringkonnakohtu üldkogu määramisel; Tallinna ülemlinnapeast; Harju maavanemast; ühest Siseministri poolt nimetatud liikmest. Kuni Õiguskantsleri ameti täitmiseni nimetab Õiguskantsleri asemele Valimiste Peakomitee koosseisu ühe liikme Vabariigi President. Valimiste Peakomitee esimeheks on Õiguskantsler, kuni selle ameti täitmiseni Vabariigi Presidendi poolt nimetatud liige. Abiesimehe valib Valimiste Peakomitee oma liikmete hulgast. Valimiste Peakomitee on otsusevõimeline, kui ta istungist võtab osa peale esimehe või abiesimehe vähemalt kolm liiget. Valimiste Peakomitee asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu. § 11. Valimiste Peakomitee ülesandeks on: 1) tähtaegade määramine omavalitsuste esinduskogude poolt valitavate valijameeste ja esindajate valimiseks; 2) tähtaegade määramine Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmiseks; 3) Vabariigi Presidendi valimiste aja kindlaksmääramine, valimiste üldise käigu ja selle seaduspärasuse järele valvamine ning valimiste hõlbustamiseks ja kiirendamiseks vastavate abinõudetarvitusele võtmine; 4) juhatuskirjade andmine käesoleva seaduse seletamiseks; 5) valvamine selle järele, et § 19 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad oleksid korras; 6) ringkonnakomitee koosseisu määramine ja valvamine selle järele, et ringonnakomiteed ja jaoskonnakomisjonid algaksid tegevust Vabariigi Presidendi valimiste asjus õigel ajal; 7) korralduste tegemine valimisümbrikkude ja -sedelite, protokolli- ja nimeliste tunnistuste plankide ja muude vajalikkude materjalide valmistamiseks ja nende edasitoimetamiseks ringkonnakomiteedele, jaoskonnakomisjonidele ning linna- ja vallavalitsustele. 8) korralduse tegemine Vabariigi Presidendi kandidaatide nimestiku valmistamiseks ja viimase edasitoimetamiseks ringkonnakomiteedele ning linna- ja vallivalitsustele; 9) korralduste tegemine valimiste toimetamiseks määratud krediidi asjus; 10) valimiste tagajärgede lõplik kokkuvõtmine ning väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendiks valitule sellest teatamine. § 12. Valimiste Peakomiteel on õigus tema otsustamisele kuuluvate asjade lahendamiseks üle kuulata tunnistajaid, määrata eksperte ja nõuda teateid vastavailt asutistelt. § 13. Valimiste Peakomitee otsuste peale Vabariigi Presidendi valimiste tagajärgede kokkuvõtmise asjus võivad Vabariigi Presidendi kandidaate ülesseadnud asutiste liikmed esitada kaebusi Riigiohtu Administratiiv-osakonnale kahe päeva jooksul arvates kaebuseks põhjust andva otsuse tegemise päevast. Kaebus kirjutatakse Riigikohtu Administratiiv-osakonna nimele ja esitatakse Valimiste Peakomiteele, kes selle ühes asjatoimetustega saadab viivitamatada edasi Riigikohtu Administratiiv-osakonnale. Eelmises lõikes tähendatud kaebused otsustab Riigikohtu Administratiiv-osakond hiljemalt kahe päeva jooksul arvates kaebuse kättesaamise päevast, pühapäevad, riiklikud pühad ja puhkepäevad kaasa arvatud, kusjuures asjaosalistele kutseid ei saadeta. Muis asjus on Valimiste Peakomitee otsused lõplikud ja nende peale ei ole edasikaebust. § 14. Valimiste Peakomitee algab tegevust hiljemalt kaks kuud enne Vabariigi Presidendi volituste tähtaja lõppu. Kui Vabariigi Presidendi amet on vabanenud enne seda tähtaega või kui Põhiseaduse § 46 teise lõike alusel Valimiskogu on otsustanud asuda uue Vabariigi Presidendi valimisele, siis algab Valimiste Peakomitee tegevust viivitamata. 3. jagu. Ringkonnakomiteed. § 15. Ringkonnakomiteed on neljaliikmelised ja koosnevad Valimiste Peakomitee poolt määratud juhatajast, juhataja asetäitjast ja kahest liikmest. Liikmetele määratakse vähemalt üks asetäitja. Ringkonnakomitee on otsusevõimeline, kui ta istungist võtab osa vähemalt kolm liiget, nende hulgas juhataja või ta asetäitja. Häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl. § 16. Ringkonnakomitee ülesandeks on: 1) jaoskonnakomisjonide juhatajate määramine javalvamine selle järele, et komisjonid algaksid tegevust õigel ajal; 2) linna- ja vallavalitsuste korravastase tegevuse kohta antud kaebuste ja protestide läbivaatamine ning otsustamine; 3) valimisteks ülesseatud Vabariigi Presidendi kandidaatide nimestiku väljapanemine avalikuks tutvumiseks; 4) ringkonna piires hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse võetud kodanikkude arvu teatamine Valimiste Peakomiteele; 5) ringkonna piires üksikuile kandidaatidele antud häälte kehtivaiks või kehtetuikstunnustamine ja igale kandidaadile antud häälte arvu kokkuvõtmine; 6) valimismaterjalide edasisaatmine Valimiste Peakomiteele.> 4. jagu. Jaoskonnakomisjonid. § 17. Jaoskonnakomisjonid koosnevad ringkonnakomiteede poolt määratud juhatajast ja vastava linna- või vallavalitsuse poolt esitatud kahest liikmest ning kahest liikme asetäitjast, keda kinnitab ringkonnakomitee. Jaoskonnakomisjon valib oma liikmete keskelt sekretäri, kes on juhataja äraolekul tema asetäitja. Jaoskonnakomisjoni istungid on otsusevõimelised, kui on koos vähemalt kaks liiget, nende hulgas juhataja või sekretär. § 18. Jaoskonnakomisjoni ülesandeks on: 1) hääletamissedelite vastuvõtmine; 2) valimisel antud häälte arvu esialgne kindlakstegemine; 3) kehtivaiks ja kehtetuiks tunnustatud häälte arvu esialgne kindlakstegemine ühes kehtetuks tunnustamise põhjuste tähendamisega; 4) igale kandidaadile antud häälte arvu esialgne kindlakstegemine; 5) kõigi ülelugemisel ja kokkuvõtmisel saadud andmete viivitamatu edasitoimetamine vastavale ringkonnakomiteele. 4. peatükk. Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad. § 19. Vabariigi Presidendi valimisteks tarvitatakse Riigivolikogu valimiseks linna- ja vallavalitsuste pooltpeetavaid alalisi hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirju, selle erinevusega, et nimekirjadesse kantakse kõik hääleõiguslikud kodanikud, kes nimekirjade täiendamise ja parandamise ajaks asunud elama vastavasse hääletamisjaoskonda. § 20. Nimekirja märgitakse hääleõigusliku kodaniku perekonnanimi ja nimi, vanus ja elukoht. Nimekiri koostatakse tähestikulises järjestuses perekonnanimede järgi. § 21. Nimekirjad pannakse välja järgmisel päeval pärast nende parandamise ja täiendamise tähtaja lõppu linna- või vallavalitsuse poolt määratud ruumes üldiseks tutvumiseks. § 22. Iga hääleõiguslik kodanik võib nõuda nimekirja koostavalt asutiselt nimekijas leiduvate eksimuste ja puuduste kõrvaldamist kümne päeva jooksul arvates hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja parandamiseks ja täiendamiseks määratud ähtaja lõpust. Nimekirja koostavate asutiste otsuste vastu võidakse esitada kaebusi jaoskonnakohtunikule viie päeva jooksul arvates nimekirja koostava asutise otsuse tegemisest. Jaoskonnakohtunik teeb kaebuse kohta lõpliku otsuse hiljemalt kolme päeva jooksul. Linnades, kus mitu jaoskonnakohtunikku, määrab vastav ringkonnakohus selle jaoskonnakohtuniku, kes otsustab käesolevas paragrahvis tähendatud asjad. § 22. Iga hääleõiguslik kodanik, kel õigus nimekirjas olla, kuid kes on sealt välja jäetud, on igal ajal õigustatud nõudma nimekirja koostavalt asutiselt enda viivitamatut nimekirja võtmist. Seda õigust ei ole kodanikel, kes nõudnud enda nimekirja võtmist eelmise (22) paragrahvi korras ja kelle nõudmine või kaebus on jäetud rahuldamata. Õigus nõuda valimiste ajaks nimekirja võtmist lõpeb kaks päeva enne valimiste esimest päeva. 5. peatükk. Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmine. 1. jagu. Kandidaatide ülesseadmine Riigivolikogu ja Riiginõukogu poolt. § 24. Riigivolikogu ja Riiginõukogu seavad üles kumbki ühe kandidaadi korras, nagu see on ette nähtud vastavalt Riigivolikogu Esimehe ja Riiginõukogu Esimehe valimise kohta. 2. jagu. Kandidaadi ülesseadmineomavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajatekogu poolt. § 25. Põhiseaduse § 40 kolmandas lõikes p. 3 tähendatud omavalitsuste esinduskogude poolt valitava esindajatekogu valimine toimub järgmistes (26–28 ja 30) paragrahvides ettenähtud korras. § 26. Iga vallavolikogu valib korras, nagu see on ette nähtud vallavanem valimise kohta, kaks valijameest sama valla volinikkude hulgast. Valituist teatab vallavanem maavanemale. § 27. Eelmise (26) paragrahvi korras valitud valijamehed kutsub maavanem kokku valijameeste hulgast maaomavalitsuste esindajate valimiseks. Koosoleku kutsed saadetakse hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pooled valijameestest. Kui esimene koosolek nurjub, kutsutakse mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui seitse päeva pärast esimest koosolekut kokku teiskordne koosolek. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline igasuguse kokkutulnute arvu juures. Koosolekut juhatab maavanem. 1556 1691 2006-08-09T12:52:36Z Christopher Robin 11 See tekst on mul pooleli, jätkan kunagi tulevikus. --[[Kasutaja:Christopher Robin|Christopher Robin]] 9. august 2006, kell 12:52 (UTC) 1557 1731 2006-08-28T20:09:59Z WikedKentaur 5 == kasutamine == <pre> {{Autor | NIMI = | DAATUMID = | NIME SORT = | PERENIME ESITÄHT = | VIKIPEEDIA = | VIKITSITAADID = | COMMONS = | TOC = | VARIA = | PILT = }} </pre> == arutelu == 1558 1695 2006-08-12T06:54:37Z WikedKentaur 5 == Üldised juhised == Teksti vormistamisel kehtib Vikipeedia vastavas juhises – [[w:Vikipeedia:Kuidas lehte redigeerida|Vikipeedia:Kuidas lehte redigeerida]] – toodu. == Vikitekstide spetsiifilist == Teoste lehtedele lisa mall ''Teos'', mall lisab tekstilehe ka kategooriasse Teosed. Malli kasutusjuhised vaata [[Malli arutelu:Teos]] alt. Teoste autorite lehtedele lisa mall ''Autor''. Malli kasutusjuhiseid vaata [[Malli arutelu:Autor]] alt. [[Kategooria:Vikitekstid]] 1559 1727 2006-08-28T20:01:25Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1936, 96, 763. 1. osa. Üldeeskirjad. § 1. Riigiasutiste ja -ettevõtete arvepidamine, aruandmine ja revisjon toimub käesoleva seaduse alusel, kuivõrd erieeskirjades pole nende suhtes ette nähtud muud korda. § 2. Käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses on selle seaduse eeskirjad maksvad ka nende omavalitsus- ja eraasutiste ning eraisikute kohta, kelledele on usaldatud riigitulude vastuvõtmine, riigi rahasummade ja muude riigivarade valitsemine või riigikassa arvel operatsioonide toimetamine. § 3. Käesoleva seaduse eeskirjad on maksvad ka sõjaväeasutiste ja -osade ning sõjaväelaste kohta, kuivõrd see erieeskirjadega pole korraldatud teisiti. (RT 1937, 15, 116 III.) 2. osa. Arvepidamine ja aruandmine. 1. peartükk. Üldeeskirjad. § 4. Riigiasutised ja -ettevõtted, kes võtavad vastu, hoiavad või käsutavad rahalisi või materjaalseid varasid, on kohustatud pidama arveid ja esitama aruandeid nende varade seisu ja liikumise kohta. § 5. Omavalitsus- ja eraasutised ning eraisikud, kelledele on usaldatud riigitulude vastuvõtmine, riigi rahasummade ja muude riigivarade valitsemine või riigikassa arvel operatsioonide toimetamine, on kohustatud selle kohta pidama oma arvepidamises eri arveid. § 6. Arvepidamise ja aruandmise üldise korra paneb maksma Majandusminister kokkuleppel Riigikontrolöriga. Lähemad juhtnöörid arvepidamise korra kohta üksikuis ministeeriumides, samuti erisummade ja eriotstarbeliste kapitalide arvepidamise ja aruandmise korra kohta pannakse maksma asjaomase ministri poolt kokkuleppel Majamndusministri ja Riigikontrolöriga. Tehniliste aruannete koostamise ja esitamise viis ja kord pannakse maksma asjaomase ministri poolt kokkuleppel Riigikontrolöriga. § 7. Lahkarvamused vastava ministri ja Riigikontrolöri vahel eelmises (6.) paragrahvis nimetatud eeskirjade maksmapaneku kohta otsustab Vabariigi Valitsus. 2. peatükk. Arvepidamine. 1. jagu. Arved. § 8. Arved peavad sisaldama täpseid andmeid varade seisu ja liikumise kohta. § 9. Rahalised varad arvestatakse kroonides ja sentides. Välisvaluuta ümberarvutamine kroonidesse toimub Majandusministri poolt antud juhtnööride järgi, kui see ei ole teisiti korraldatud erieeskirjadega. § 10. Materjaalsed varad arvestatakse nende omaduste kohaselt kaalu, mõõdu, arvu, suuruse või kvaliteedi järgi. Ühtlasi märgitakse ka nende väärtus kroonides ja sentides, kuivõrd see pole korraldatud teisiti erieeskirjadega. 2. jagu. Arveraamatud ja nende pidamine. § 11. Arveid peetakse selleks seatud raamatuis. Erandina võib lubada arvete pidamist ka muul viisil. § 12. Igas asutises, kus peetakse arveraamatuid, peab olema register nende kohta. § 13. Arveraamatud peavad olema registreeritud seatud korras, köidetud ja nende leheküljed nummerdatud; viimasele leheküljele tehakse raamatu väljaandja allkirjaga kinnitatud märge lehtede arvu ja registreerimise kohta. Raamatu esikaanel märgitakse raamatu nimetus. § 14. Raamatupidamisaasta ühtub asutise või ettevõtte eelarveaastaga. § 15. Sissetulekud ja väljaminekud arvestatakse eraldi sissetuleku või väljamieku päeval. § 16. Rahalise vara vabandavate põhjusteta sissetulekus arvestamata jätmisel või sellega viivitamisel nõutakse sisse süüdlaselt viivitustrahvi 1% kuus sissekandmata vara väärtusest, kusjuures poolikud kuud arvatakse terveteks. Samas korras ja ulatuses nõutakse viivitustrahvi isikult, kes viivitas vara üleandmisega seatud tähtajaks. Viivitustrahv kantakse riigitulude arvele. § 17. Sissekanded tehakse puhtalt ja selgestiloetavalt. Kaaped ja keemilised puhastused on keelatud. Eksikanded partandatakse kas 1) ebaõige kirja läbikriipsutamisega ja õige kirja pealekirjutamisega, 2) storneerimise teel või 3) täiendava kandega. Kirja läbikriipsutamine peab toimuma nii, et ebaõige kiri oleks loetav ka pärast selle läbikriipsutamist. Parandus tõestatakse paranduse tegija allkirjaga. Storneerimisel ja täiendava kande korral märgitakse ebaõige kirja juures silmapaistvalt, missuguse järjekorranumbri all või missugusel leheküljel on tehtud vastav parandus. 3. jagu. Arveid tõestavad dokumendid. § 18. Sissekanded tehakse arvete, allkirjade, kviitungite, õienduste või muude dokumentide alusel. § 19. Rahasummade või materjaalse vara vastuvõtmisel vastuvõtja asutis, ettevõte või isik on kohustatud välja andma selleks seatud allkirja või kviitungi. Rahasummade või materjaalse vara väljaandmisel on väljaandja kohustatud vastuvõtjalt nõudma allkirja või kviitungi raha või vara vastuvõtmise kohta. Erandeid eelmises lõikes määratud korrast võib lubada asjaomane minister kokkuleppel Riigikontrolöriga. § 20. Kui rahasummade või materjaalse vara vastuvõtja ei ole suuteline isiklikult alla kirjutama, siis kirjutab tema soovil alla üks juuresolevaist kõrvalistest isikuist, mille kohta tehakse allkirjas vastav märge. § 21. Kulud võivad jääda tõestamata rahasaajate kviitungite või allkirjadega: 1) rahamaksmisel sõitude eest, kui allkirja on võimata võtta; 2) ülemuse kinnitusel: ostude korral sularaha eest, samuti muude kulutuste korral kuni 50 kroonini; 3) esindusliku ja salajase iseloomuga tarveteks määratud krediidist tehtud kulud tingimusel, et need kulu kinnitatakse asjaomase ministri poolt. § 22. Dokumendid koostatakse lühidalt ja selgelt, ära märkides tähtsamad asjaolud. Dokumendis märgitud summade või muude varade üldarv tuleb kirjutada tähtedega. Kaaped ja keemilised puhastused dokumentides ei ole lubatud; parandused ja juurdekirjutused peavad olema selgesti loetavad ja tõestatud dokumendi väljaandja allkirjaga. 3. peatükk. Aruandmine. 1. jagu. Varade aruanded. § 23. Aruanded varade seisu ja liikumise kohta koostatakse ja saadetakse seatud korras ja tähtaegadel Riigikontrollile ja Majandusministeeriumile. § 24. Riigikontrollil ja Majandusministeeriumil on õigus nõuda omavalitsus- ja eraasutistelt ning eraisikutelt, kelledele on usaldatud riigitulude vastuvõtmine, riigi rahasummade või muude riigivarade valitsemine või riigikassa arvel operatsioonide toimetamine, aruandeid tähendatud riigivarade ja operatsioonide kohta, kuigi neil asutistel ja isikutel on teistes seadustes ette nähtud üldine aruandmiskord. § 25. Aruanded Riigikontrollile saadetakse ühes dokumentidega. Aruanded tõestatakse asutise juhataja või krediidikäsutaja ja aruande koostaja või kontrollinud ametniku allkirjaga. § 26. Kui aruanne on puudulik või ei vasta ettenähtud vorminõuetele, on Riigikontrollil ja Majandusministeeriumil õigus saata see tagasi parandamiseks või ümbertegemiseks, määrates selleks vajaliku tähtaja. § 27. Isikud, kelle kätte on usaldatud ametialaste ülesannete täitmiseks raha või muud vara, esitavad ühe kuu jooksul pärast üleande täitmist aruande selle vara tarvitamise kohta ja ühes aruande esitamisega annavad üle tarvitamata jäänud vara. Kaaluvail põhjustel võib eespooltähendatud aruande esitamise tähtaega pikendada ülemuse kokkuleppel Riigikontrolliga. Tarvitamata jäänud vara üleandmise tähtaega ei või pikendada. 2. jagu. Tehnilised aruanded. § 28. Tööde teostamise korral esitatakse nende tööde kohta, millede väärtus ületab 2.000 krooni, tehnilised aruanded. Erandid on lubatud vastava ministri kokkuleppel Riigikontrolöriga. Väiksemate tööde puhul, kui ka tööde puhul, mis üldsumma alusel ilma üksikhindadeta töövõtjale välja antud, asendatakse tehniline aruanne tehtud tööde kirjeldusega ja tarbe korral ka andmetega materjalide ja tööjõu kulu kohta. § 29. Tehniline aruanne peab sisaldama nii andmeid kõigi täideviidud tööde koguse kohta vastavalt kinnitatud eelarvete tööde järjekorrale kui ka eelarvelise hinna ja tegelikkude kulude kohta. Tarbe korral võidakse nõuda võrreldavaid andmeid üksikute materjalide liikide, samuti ka tööjõu tegelikkude ja eelarveliste kulude kohta. § 30. Tehnilisele aruandele lisandatakse kinnitatud alg- ja lisaeelarved, projektid, lepingud, tööde ülevaatus- ja vastuvõtuaktid ning muud tarvilikud dokumendid. 3. osa. Riigikahjude selgitamine ja sissenõudmine. RT 1937, 103, 836 II. § 31. Riigiasutiste ja -ettevõtete revideerimist teostab Riigikontroll. Olenemata Riigikontrolli revideerimisest on riigiasutised ja -ettevõtted kohustatud ka ise teostama tarviduse järgi oma ja neile alluvate asutiste kassade ja varade revisjoni. RT 1937, 103, 836 II. § 32. Kui revisjoni tagajärjel selgub, et riigiteenijale on antud tasu, toetust või varustist ebaõigesti, siis nõutakse need sisse tasu, toetuse või varustise saajalt. Pensionäridele ebaõigesti antud pension või toetus ja erakoolide õppejõududele riigisummadest ebaõigesti antud tasud nõutakse sisse pensioni, toetuse või tasude saajalt. RT 1937, 103, 836 II. § 33. Peale § 32 ettenähtud juhtude varade ebaõigest hoidmisest, väljaandmisest või sisse nõudmata jätmisest tekkinud kahjud nõutakse sisse riigiteenijalt, kes tegi või jättis tegemata vastava korralduse, viimase puudumisel või seaduspärase korralduse korravastase täitmise juhul vara hoidjalt, väljaandjalt või sissenõudjalt. Tekitatud kahjude eest on vastutav ka kasusaaja. RT 1937, 103, 836 II. § 34. Asutis, kes korraldab eelmise (33.) paragrahvi põhjal kahjude sissenõudmist, võib asuda kahjude sissenõudmisele kas kasusaajalt, eelmises (33.) paragrahvis tähendatud riigiteenijalt või nii kasusaakjalt kui ka riigiteenijalt. Riigiteenijal on õigus tema poolt tasutudd summasid sisse nõuda kasusaajalt. RT 1937, 103, 836 II. § 35. Kahjude sissenõumine riigiteenijalt toimub asutise või ettevõtte juhataja otsusel temale alluvail teenijail saadaolevaist tasudest summade kinnipidamise teel. Pensionäridele ebaõigesti antud pensionide ja toetuste ning erakoolide õppejõududele riigisummadest ebaõigesti antud tasude tagasinõudmine toimub asjaomase riigiasutise korraldusel summade kinnipidamise teel makstavaist pensionidest, toetustest või tasudest. Samas korras nõutakse sisse süüdlaselt § 16 ettenähtud viivitustrahv. RT 1937, 103, 836 II. § 36. Eelmises (35.) paragrahvis ettenähtud korda kohaldatakse siis, kui Riigikontroll ei ole neis asjus määranud juurde- või tagasimaksu või kui ei alustata jälitamist kriminaalkorras. RT 1937, 103, 836 II. § 37. Riigiteenijate vastutus riigile tekitatud kahjude eest aegub 10 aasta jooksul arvates kahju tekitamise ajast, kui selle aja jooksul ei ole kahju pärast alustatud kirjavahetust revisjonikorras või nõudmist kohtukorras. RT 1937, 103, 836 II. §§ 38—67. Kaotanud kehtivuse. RT 1937, 103, 836 II. 1560 1706 2006-08-28T19:53:33Z WikedKentaur 5 {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = Riigieelarve seadus | ALAPEALKIRI = | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} RT 1938, 24, 200. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Riigieelarve sisaldab kõik riigi ühe aasta tulud ja kulud, välja arvatud eripõhikirjade ja -seaduste alusel tegutsevate riiklikkude ettevõtete ja asutiste ninig riigiasutiste valitseda olevate eriotstarbeliste kapitalide tulud ja kulud, mis tulevad riigieelarve koostamisel arvesse seevõrra, kui need on ette nähtud vastavates seadustes ja määrustes. Tulud ja kulud riigieelarves viiakse lõppkokkuvõttes tasakaalu. § 2. Riigi eelarveaasta algab 1. aprillil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. märtsil. 2. peatükk. Tulude ja kulude liigitus. § 3. Riigi tulud ja kulud jagunevad korralisteks ja erakorralisteks. § 4. Erakorralisteks loetakse juhuslikult või ühekordselt saadav tulu. Muud tulud loetakse korralisteks. § 5. Erakorraliseks loetakse kulu, mis tehakse suuremaks ühekordse iseloomuga vajaduseks. Muud kulud loetakse korralisteks. 3. peatükk. Nomenklatuurid. § 6. Eelarve tulude ja kulude nomenklatuurid jagunevad peatükkideks ja paragrahvideks ning tarbe korral veel alajaotisteks. Kulusid võidakse koondada ka vahenditult paragrahvidesse. Korraliste tulude ja kulude nomenklatuurid määrab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul. Erakorraliste tulude ja kulude nomenklatuurid kujundatakse eelarve-ettepaneku koostamise ja läbivaatamise ning eelarve vastuvõtmise korras. § 7. Tulude nomenklatuuri peatükid koostatakse tuludest, mis kannavad ühiseid üldtunnuseid. Tulude paragrahvidesse võetakse vastavate üksikute tuluallikate summad. § 8. Kulude nomenklatuuri peatükki koostatakse riigikeskasutise juhatajale vahenditult alluva ametkonna kulud kas kõik või jaotatult temale alluva asutise üksuste järgi, arvestades ametkonna ülesannete erinevust ja asutise asukohta. Igasse kulude paragrahvi koondatakse kõik sama iseloomuga kulud peatüki piires. 4. peatükk. Riigi-keskasutiste eelarve-ettepanekute koostamine. § 9. Riigi-keskasutiste tulude ja kulude eelarve-ettepanekud koostatakse vastavalt peatükkidele, paragrahvidele ja alljaotistele asjaomaste riigi-keskasutiste juhatajate korralduste põhjal. Nomenklatuuri jaotiste summade suuruse lähemaks põhjendamiseks lisandavad riigi-keskasutised eelarve-ettepanekule tarvilised alused, seletused ja muu selgitava materjali. § 10. Kui eelarve-ettepanekusse võetakse esmakordselt summa otstarbeks, mille teostamine peab kindla kava järgi teostuma kahe või mitme eelarveaasta jooksul, siis ühes esimese summa võtmisega eelarvesse koostatakse kogu teostatava ülesande krediidikava ja võimalikult tehnilised kavandid ning kirjeldused, mis lisandatakse riigi-keskasutise eelarve-ettepanekule. Järgnevail aastail võetakse eelarve-ettepanekuisse summad, mis vajalikud eelmises lõikes tähendatud kavade teostamiseks ja mis langevad krediidikavade kohaselt vastavaile aastaile, kui need krediidikavad on varem ühes eelarvega vastu võetud. § 11. Eripõhikirjade ja -seaduste alusel tegutsevate riiklikkude ettevõtete ja asutiste, samuti riigiasutiste valitseda olevate eriotstarbeliste kapitalide poolt riigikassasse makstavad või riigikassast neile antavad summad võetakse riigi-keskasutiste eelarve-ettepanekuisse üldsummades, kuivõrd eriseadused ei määra teisiti. Nende ettevõtete, asutiste ja kaitalide tulude ja kulude erieelarved koostatakse eraldi ning varustatult § 19 ettenähtud andmetega lisandatakse vastava riigi-keskasutise eelarve-ettepanekule. § 12. Riigi-keskasutiste poolt koostatud eelarve-ettepanekud ühes lisadega saadetakse Majandusministeeriumile ja Riigikontrollile hiljemalt 15. oktoobriks enne vastava eelarveaasta algust. § 13. Pärast eelarve-ettepanekute läbivaatamist Majandusministeeriumis ei esitata riigi-keskasutiste poolt mingisuguseid täiendusi, välja arvatud juhud, kui see on tingitud vahepeal jõustunud seaduste täitmisest või erakorraliselt tekkinud vajadusest. § 14. Majandusminister annab riigi-keskasutistele juhendid ja tarvilikud kavad eelarve-ettepanekute koostamiseks. 5. peatükk. Riigi-keskasutiste eelarve-ettepanekute läbivaatamine ja riigi eelarve-ettepaneku kujundamine. § 15. Riigi-keskasutiste poolt koostatud eelarv-ettepanekute läbivaatamiseks moodustatakse Majandusministri algatusel Majandusministeeriumi juures eelarvekomisjon, kes koosneb Majandusministri esindajast ja Riigikontrolöri esindajast ning selle riigi-keskasutise juhataja esindajast, kelle eelarve-ettepanek on arutamisel. Komisjonis kaalutakse eriti: 1) kas eelarve-ettepanekuisse võetud summad von põhjendatud ning kooskõlas selgitustes näidatud alustega; 2) kas eelarve-ettepanekuis on kehtivais seadustes ja määrustes kindlaksmääramata summad arvatletud vastavalt olulistele vajadustele; 3) kas nõutud kulud on kõik tingimata tarvilikud ja edasilükkamatu iseloomuga. § 16. Riigieelarve-ettepanekuisse võetakse riigi-keskasutiste eelarve-ettepanekuist summad Majandusministri ja asjaomase riigi-keskasutise juhataja esindaja vahel kokkulepitud suuruses. Riigikontrolöri esindaja avaldab oma arvamuse kokkulepete kohta. Tema kirjalikud eriarvamused lisandatakse riigieelarve-ettepanekule komisjoni materjalina, kui Riigikontrolör peab seda tarvilikuks. Kokkulepped riigieelarve-ettepanekusse summade võtmise kohta vajavad Majandusministri heakskiitmist. Majandusminister võib eelarve-ettepanekus summasid vähendada või kustutada. § 17. Kokkuleppe mittesaavutamisel paragrahvi 16 esimeses lõikes tähendatud korras pöördub vastava riigi-keskasutise juhataja hiljemalt kolme päeva kestel pärast riigi-keskasutise eelarve-ettepaneku läbivaatamist Majandusministri poole küsimuse lahendamiseks ja, kui ta ei nõustu ka Majandusministri seisukohaga või § 16 kolmanda lõike korras tehtud muudatusega, siis esitab ta hiljemalt viie päeva kestel, arvates Majandusministri seisukoha avaldamisest, Majandusministri kaudu vastulause Vabariigi Valitsusele, Vabariigi Pesidendi, Riigikogu ja Riigikontrolli eelarve-ettepanekute alal aga — Vabariigi Presidendile. § 18. Pärast vastulausete lahendamist kujundab Majandusminister riigieelarve-ettepaneku. Kui riigieelarve-ettepaneku kujundamisel mõned summad on sellesse jäetud teissuguses suuruses, kui seda nõuavad vastavad seadused, põhjendab Majandusminister muudatuste vajadust ja toob riigieelarve-ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele ettepaneku vastavate eriseaduste muutmiseks selliselt, et neis eriseadustega ettenähtud summad ja normid oleksid kooskõlas eelarvesse võetud summadega. § 19. Riigieelarve ettepanekule lisandatakse: 1) tulude osas: vastavalt nomenklatuuri peatükkidele, paragrahvidele ja alljaotistele: andmed eelmise eelarve-aasta tegelikkude tulude ja jooksvaks eelarveaastaks kindlaksmääratud tulude kohta, samuti üksikasjalised põhjendused ning arvatlused ettepandud summade kohta; 2) kulude osas: a) vastavalt nomenklatuuri peatükkidele, paragrahvidele ja alljaotistele: andmed eelmise eelarveaasta tegelikkude kulude ja jooksva eelarveaasta krediitide kohta, samuti üksikasjalised põhjendused ning arvatlused ettepandud summade kohta, kuivõrd need arvatlused loetakse riigikaitse huvides salajasteks, teatatakse need Majandusministrile; b) palgakrediitide selgitamiseks ametnikkude arv ja palganormid eelseisvaks eelarveaastaks ühes muudatustega võrreldes jooksva eelarveaastaga, välja arvatud relvastatud jõudude koosseisud; c) § 10 nimetatud krediidikavad; 3) § 11 nimetatud erieelarved. § 20. Riigieelarve-ettepanekule lisandab Majandusminister seletuskirja, mis sisaldab tulude ja kulude üldkirjelduse, kirjelduse olulisemaist muudatustest võrreldes eelmise eelarveaastaga ja ülevaate riigi võlgadest ja muudest kohuistustest ning riigi poolt antavaist laenudest. § 21. Riigieelarve-ettepaneku ühes seletuskirjaga, eelarve tasakaalustamiseks tarvilikkude seaduseelnõudega ja muu lisamaterjaliga esitab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi teadmisel Riigikogule hiljemalt seitsekümmend päeva enne eelarveaasta algust. 6. peatükk. Eelarve vastuvõtmine. § 22. Riigikogu vaatab läbi ja võtab vastu Põhiseaduses ettenähtud korras temale Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelarve ühes § 10 nimetatud krediidikavadega. § 23. Kui jõustunud eelarve kestel Riigikogule esitatakse seaduseelnõud või ettepanekud, mille vastuvõtust on tingitud uued või suurenenud väljaminekud või tulude vähendamine, on esitajad kohustatud osutama tuluallikad, millest katta eeltähendatud väljaminekud või tulude kahanemine. § 24. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve kuulutatakse välja peatükkide ja paragrahvide järgi, Sõjaministeeriumi alal peatükkide järgi. § 25. Paragrahvis 11 nimetatud ettevõtete ja asutiste, samuti riigiasutiste valitseda olevate eriotstarbeliste kapitalide erieelarved ja tegevuskavad kinnitab Vabariigi President pärast nende läbivaatamist § 15 nimetatud eelarvekomisjonis ja heakskiitmist Vabariigi Valitsuse poolt. Ettepanekud neis küsimustes teeb Majandusminister, kuivõrd eriseadused ei määra teisiti. 7. peatükk. Riigieelarve täitmine. § 26. Riigieelarvet täidab Majandusminister. Majandusministri korraldusel avab Majandusministeeriumi Rahandusosakond krediite eelarves ettenähtud kulude katteks tarviduse järgi ja jälgib riigi tulude korraliku ja õigeaegse laekumise järele ning korraldab väljamaksmisi kassatagavarade ja laekuvate tulude piires. § 27. Ministrid ja riigiasutised võivad teha korraldusi, anda määrusi, sõlmida lepinguid ja võtta endale kohustusi, mis nõuavad riigieelarve korras rahalisi väljaminekuid, ainult siis, kui: 1) eelarves on ette nähtud selleks vajalikud summad; 2) kui vastavad krediidikavad on § 22 nimetatud korras vastu võetud; 3) kui eriseadus lubab sõlmida lepinguid ja määrab ühtlasi, milliste aastate eelarveisse võetakse vastavad krediidid, kuid ainult sel määral, kuivõrd eelarve-ettepanekute koostamisel ja eelarvete vastuvõtmisel ei ole tehtud või algatatud nende eriseaduste muutmist; 4) § 43 ettenähtud juhtudel. Vabariigi Valitsuse volitusel Majandusminister võib kehtima panna korralduse, et iga kohustuse võtmine vajab tema eelnõusolekut. § 28. Kui eelarves ei jätku krediiti üksikute kuluparagrahvide järgi või kui tekib mõni ettenägemata kulu, milleks ei ole määratud krediiti ja puudub võimalus krediidi saamiseks lisaeelarvega, siis võib Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul määrata selleks summasid riigieelarves ettenähtud vastavast krediidist. Ettepanekud neis küsimustes Vabariigi Valitsusele teeb Majandusminister. Vastav krediit võetakse Majandusministeeriumi kulude eelarvesse eriparagrahvine. Selle krediidi summa ei või ületada 200.000 krooni. Kasutatud summad paigutatakse järgneva lisaeelarve korras asjaomase riigi-keskasutise ossa. § 29. Kui eelarves ettenähtud tulusid küllaldasel määral eelarves ettenähtud kulude katteks ei laeku, siis võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi loal teha eesti Pangast laenu kuni 10% eelarve üldsummast panga põhikirjas ettenähtud tähtajaga ja tingimustel. tehtava laenu tagatiseks on Vabariigi Valitsusel õigus välja anda riigi võlakohustusi, võlakirju või kassaveksleid. Nende vormi, nimesväärtuse, tähtajad, intressimäära ja muud tingimused määrab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul kokkuleppel Eesti Pangaga. § 30. Eelarve kuluparagrahvides määratud krediiti võib tarvitada ainult selles paragrahvis ettenähtud kulude katteks. Krediitide ümberpaigutamine peatüki piirides ühest kuluparagrahvist teise võib toimuda Vabariigi Valitsuse otsusega Majandusministri ettepanekul. Krediitide ümberpaigutamine ühe ning sama paragrahvi piirides alljaotiste-vaheliselt võib toimuda Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. § 31. Riigieelarvesse kuuluvad tulud loetakse ühiseks riigi tuluks ja õigus neid seaduslikus korras käsutada on Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal. Asutised, kelle hooleks on seaduse või Majandusministri korraldusega usaldatud riigimaksude ja mude tulude sissenõudmine ning vastuvõtmine, on kohustatud kandma kõik need summad määratud tähtaegadel ja korras riigi tulude arvele ja ühtlasi aru andma kõigist sissetulekuist Majandusministeeriumi Rahandusosakonnale ning Riigikontrollile. Vastuvõetud summasid võivad asutised kasutada ka eelarves ettenähtud kulude katteks, kuid ainult avansina krediitide arvel. Sel teel kasutatud tulude alatuses kantakse krediitidest vastavad summad riigi tulude arvele. § 32. Majandusminister koostab iga eelarveaasta kohta riigieelarve täitmise aruande ja kassaaruande ning esitab selle Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus esitab aruande Vabariigi Presidendi teadmisel Riigikogule kinnitamiseks hiljemalt üheksa kuud pärast aruandeaasta lõppu. § 33. Paragrahvis 11 nimetatud ettevõtete, asutiste ja kapitalide aruanded kinnitab Vabariigi President Vabariigi Valitsuse esitisel. Ettepanekud tehakse hiljemalt kaheksa kuud pärast aruandeaasta lõppu. Need aruanded esitatakse Riigikogule teadmiseks koos riigieelarve täitmise ja kassaaruandega. § 34. Lähemad määrused riigi tulude ja kulude eelarve täitmiseks annab Majandusminister ja täitmisest aruandmiseks Majandusminister kokkuleppel Riigikontrolöriga. 8. peatükk. Krediitide kehtivuse aeg. § 35. Riigieelarves ettenähtud kulukrediite võivad riigiasutised käsutada ainult vastava eelarveaasta kestel. § 36. Eelarveaasta lõpuks tarvitamata jäänud krediidid, välja arvatud § 37—40 ettenähtud juhud, suletakse sama eelarveaasta 31. märtsil. § 37. Kui eelarveaasta lõpuks ei ole jõutud tarvilikus ulatuses: 1) lunastada kohustusi kuni 31. märtsini sõlmitud lepingute või antud tellimuste põhjal; 2) lunastada kohustusi, mille katteks järgneva aasta eelarves puuduvad sama iseloomuga ja otstarbega krediidid; 3) tasuda riigi võlga ja intresse; 4) võtta välja riigikassast operatsioonifondi summasid, — siis võib Majandusministri korraldusel, kui eelmiste aastate eelarvete täitmisest on kogunenud tarvilikul määral kassatagavarasid, vastavate krediitide ülejääke jätta tarvitamiseks lahti kuni järgmise eelarveaasta 1. augustini, kandes väljamakstud summad eelmise aasta eelarve kuludeks või arvata järgmise aasta eelarve juurde riigiasutiste käsutada samaks otstarbeks, milleks nad olid määratud eelarvega. Lahtijäetud ja juurdearvatud krediidid tehakse teatavaks Riigikontrolörile. § 38. Järgmise aasta eelarve juurde arvatud krediit jäetakse tarvitamiseks lahti üheks aastaks, kuni järgmise eelarveaasta lõpuni. Selle tähtaja möödumisel juurdearvatud krediidi tarvitamata ülejäägid suletakse lõplikult. § 39. Rahaasutiste poolt 1. aprilliks lunastamata jäänud maksekäsud, mis riigi võlausaldajaile välja antud eelarveaasta krediitide arvel, kantakse sama eelarveaasta kuludesse ja nende väljamaksmine võib toimuda kuni järgmise eelarveaasta lõpuni. § 40. Eelarveaasta krediitidest väljaantud, kuid sama eelarveaasta lõpuks õiendamata jäänud avansid, samuti riigiasutiste kassades ja arveil olevad summad, mille kasutamine ei toimu väljaspool üldist riigieelarvet ega eriseaduste alusel, korraldatakse Majandusministri poolt kokkuleppel Riigikontrolöriga antava erimääruse põhjal. § 41. Igasugused muud jooksva eelarve aasta lõpuks riigi võlausaldajate vastu täitmata jäänud kohustused lunastatakse järgmise eelarveaasta vastavaist krediitidest. § 42. Riigieelarves ettenähtud tulud, mis eelarveaasta lõpuks on jäänud laekumata, loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad laekuvad. 9. peatükk. Eelkrediidid. § 43. Riigiasutised võivad igal eelarveaastal sõlmida lepinguid järgmise aasta krediitide arvel kraam-, relv- ja tehnilise varustise, telegraafi ja telefoni materjalide ja abinõude, kütteainete ja piirituse tellimiseks ning nende ülesannetega seoses olevate tööde teostamiseks, kusjuures üksikute alade tellimissummad ei tohi ületada 50% jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavaist krediitidest. Lepingute summad ja sõlmimise ning täitmise tähtajad määrab Majandusminister asjaomase riigi-keskasutise juhataja ettepanekul. Eelmises lõikes nimetatud lepingute täitmiseks määrab Majandusminister vajaduse korral eelkrediiti kuni 30% vastavate lepingute summadest. Kui tahetakse sõlmida lepingut, mille summa ületab esimeses lõikes nimetatud määra, kuid ei ole suurem jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavast krediidist, siis otsustab selle lepingu sõlmimise Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul. Eelkrediidiks tarvilikud summad võetakse ajutiselt jooksvaist kassatagavaradest ja kaetakse järgmise aasta eelarve krediitidest. § 44. Kui riigieelarvet ei jõuta Riigikogu poolt eelarveaasta alguks vastu võtta ega välja kuulutada, siis võidakse Majandusministri korraldusel kuni eelarve jõustumiseni teha kulutusi algava eelarveaasta kulude arvel eelkrediidina iga kuu kohta kuni ühe kaheteistkümnendiku osani eelmise eelarveaasta eelarve summast, kaasa arvatud lisaeelarved. Riigiasutised võivad eelmises lõikes nimetatud eelkrediiti tarvitada nende kulude katteks, mis esinevad kuluparagrahvidele vastavalt nii eelmise aasta eelarves kui ka järgmise aasta eelarve-ettepanekus. Kulusid, mis eelmisel eelarveaastal ei olnud ette nähtud, võidakse teha Vabariigi Valitsuse loal ainult siis, kui need on tingitud seaduse täitmisest. 10. peatükk. Lisaeelarved. § 45. Kui enne eelarveaasta lõppu on tarvis teha kulusid, milleks riigieelarves määratud krediitidest ei jätku või pole vastavaid krediite üldse ette nähtud, siis võib neid anda lisaeelarvega. § 46. Lisaeelarve-ettepanekud koostatakse riigi-keskasutiste poolt § 9—14 ettenähtud alustel ja saadetakse Majandusministeeriumile ning Riigikontrollile Majandusministri poolt igakordselt määratavateks tähtaegadeks. Riigi-keskasutiste lisaeelarve-ettepanekuile lisandatakse: 1) andmed nende lisatulude ja eelarves määratud krediitide ülejääkide kohta, mida võiks kasutada nõutud lisakrediitide katteks; 2) põhjendused, mispärast eelarve-ettepaneku koostamisel vastavaid krediite ei olnud küllaldaselt ette nähtud; 3) selgitused, mis näitavad, et nõutud krediitide saamist pole võimalik edasi lükata kuni järgmise aasta eelarve kinnitamiseni; 4) nende krediitide seisukord, mille täiendust nõutakse. § 47. Lisaeelarve-ettepanekud vaadatakse läbi Majandusministeeriumis § 15—17 ettenähtud korras. Läbivaadatud lisaeelarve-ettepanekute põhjal kujundab Majandusminister § 18 ettenähtud korras riigi lisaeelarve-ettepaneku, näidates tuluallikad ja krediitide vähendused, millest ettepandud lisakulud kavatsetakse katta. § 48. Riigi lisaeelarve-ettepaneku ühes tarvilikkude lisadega esitab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi teadmisel Riigikogule. 11. peatükk. Sõjapidamiskulude eelarved. § 49. Mobilisatsiooni läbiviimise ja sõjapidamise esimese kuu krediidi-ettepaneku kujundab Majandusminister vastavate ministrite eelarve-ettepanekute alusel ja saadab selle Vabariigi Valitsusele juba rahu ajal, lisandades Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja arvamuse. Vabariigi Valitsus esitab krediidi-ettepaneku Vabariigi Presidendile, kes selle kinnitab ühel ajal mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Edaspidise sõjapidamise krediidi-ettepanekud koostatakse vastavate ministrite poolt, arvestades Sõjavägede Ülemjuhataja nõudmisi teatud ajavahemikkude kohta. Ettepanekud esitatakse käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud korras Vabariigi Presidendile, kes neid kinnitab vajaduse järgi. § 50. Mobilisatsiooni läbiviimise ja sõjapidamise krediitide arvel tehtud kulude aruande peale selle läbivaatamist Riigikontrolöri poolt kinnitab Vabariigi President. Kinnitatud aruanne esitatakse Vabariigi Presidendile. § 51. Krediidi-ettepanekute ja nende täitmise aruannete koostamise ja läbivaatamise, krediitide ja eelkrediitide avamise, rahuaegselt eelarvelt sõjaaegsele eelarvele ning ümberpöördult ülemineku alused ja kord määratakse juhenditega, mis antakse Majandusministri, asjaomase ministri ja Riigikontrolöri vahelisel kokkuleppel ning kinnitatakse Vabariigi Presidendi poolt. 1561 1741 2006-08-28T20:59:06Z WikedKentaur 5 Terv, praeguseks on teose-mallid senistesse tekstidesse lisatud. Küll aga on täitmata malli väljad, pealkirjad, allikad jne. Edaspidi on Teose-malli teksti lisamine veelgi lihtsam: piisab redigeerimisakna ülal oleva malli nupu klikkamisest. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 28. august 2006, kell 20:59 (UTC) 1633 1814 2006-09-12T23:53:30Z 555 17 Redirecting to [[m:User:555]] #REDIRECT [[:m:User:555]] 1634 1820 2006-10-05T14:12:08Z LR- 19 Keraamika käsiraamat Tallinn 1961 Jutta Matvei eessõnaga 2002 Keraamika käsiraamat Tallinn 1961 Jutta Matvei eessõnaga 2002 1691 1914 2006-11-07T11:54:49Z 217.159.185.18 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Teadaanne Eestis asuva saksa rahvusgrupi Saksa Riiki ümberasustamise kohta 15. oktoobril 1939 sõlmitud protokolli tõlgendamise kohta |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI=Välisministri teadaanne. |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=RT II 1940, 2, 7. |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR= }} Välisministri teadaanne. Välisminister teatab, et Eestis asuva saksa rahvusgrupi Saksa Riiki ümberasustamise kohta 15. oktoobril 1939 sõlmitud protokolli (RT II 1939, 17) art. III, punkt 2, 3 lauses ilmneva erinevuse puhul eesti- ja saksakeelse sõnastuse vahel: “mis enne ümberasumist on kohtu poolt tagajärjeta jäetud” ja “die vor Umsiedlung fruchtlos ausgeklagt” on kokkulepitud pidada mõõduandvaks saksakeelne tekst “fruchtlos ausgeklagt”. Tallinnas, 26. aprillil 1940. Välisminister A. Piip. 1692 1911 2006-11-07T11:50:18Z 217.159.185.18 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Kolm aastat ilma tööta palka |ALAPEALKIRI=Riigikogu esimehele ja juhatuse liikmetele lõpeb tasude maksmine. – Ka Riigikogu liikmed ei saa nüüdsest peale enam korteriraha. |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Tartumaa Teataja, 31. detsember 1937, nr. 153, lhk. 3. |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR= }} == Riigikogu esimehele ja juhatuse liikmetele lõpeb tasude maksmine. – Ka Riigikogu liikmed ei saa nüüdsest peale enam korteriraha. == Nüüd, kui Rahvuskogu poolt vastuvõetud Üleminekuaja seaduse alusel Riigihoidja oma otsusega lõpetas senise Riigikogu volitused, on huvitav heita pilku selle asutuse viimase aja elule. See on mitmeti olnud huvitav ja omapärane, kasvõi juba sellepärast, et Riigikogu oli ainsaks asutuseks kogu vabariigis, kus hulk inimesi sai iga kuu kindlat palka, kuid mingit tööd neil teha ei olnud. Ja nii kestis see aastate viisi. Riigikogu tegevus lõpetati Riigivanema otsusega mäletatavasti juba 2. oktoobril 1934. aastal. Sellest on nüüd möödunud üle 3 aasta. Kogu selle aja eest kuni tänaseni sai Riigikogu esimees täie palga, ms on 600 krooni kuus, ühes prii esinduskorteriga ning kõige muuga. Samuti said neli Riigikogu juhatuse liiget kogu aeg igaüks 70 krooni kuus palka, peale selle veel neli krooni lisatasu igalt juhatuse kooslekult. Riigikogu juhatusse kuulusid: esimees Rudolf Penno, abiesimees Leopold Johanson, sekretärid Jakob Loosalu, August Tõllassepp ja Oskar Gustavson. Juhatuses olid esindatud kõik omaaegsed rühmad, välja arvatud põllumeestekogud, kel seal esindaja puudus. Riigikogu liikmed said ka kõigi nende aasate kestel, kus Riigikogu koos ei käinud, 40 krooni kuus korteriraha. Juba see korteriraha üksi tegi aastas välja 57.600 krooni. Peale selle oli aga igal Riigikogu liikmel veel prii sõit riigi raudteedel teises klassis. Kui Riigikogu juhatuse tasud ja Riigikogu liikmete korterirahad kokku arvata, mis tuli neile viimastel aastatel Riigikogu laialioleku aja eest maksta, siis ulatub see kogusumma mitmekümne miljoni sendi peale. Nüüd on Riigihoidja sellele ilma tööta palgasaamisele lõpu teinud. Varem polnud võimalik seda lõpetada sellepärast, et puudus vastav seadus. Nüüd, kus Rahvuskogu andis Riigihoidjale õiguse senise Riigikogu volituste lõpetamiseks, on Riigihoidja seda õigust kasutanud ja Riigikogu volitused lõpetanud alates 1. jaanuarist 1938. a. 1693 1913 2006-11-07T11:51:43Z 217.159.185.18 Tegin mõned muudatused. Kas nii on õige? Aga võimalik, et see artikkel on avaldatud ka mõnes tuntumas ja levinumas ajalehes. 1694 1915 2006-11-07T11:55:36Z 217.159.185.18 Muidugi võiks siin olla ka nimetatud protokolli algtekst. 1695 1928 2006-11-12T11:33:11Z WikedKentaur 5 See on mittetäielik loetelu eesti autoritest ja tõlkijatest, kellede autoriõigused on praeguseks lõppenud või lähiaastatel lõppemas. {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Autorid ja tõlkijad |- | 2005 või varem || * [[Elisabeth Aspe]] * [[Eduard Bornhöhe]] * [[Ernst Enno]] * [[Friedrich Robert Faehlmann]] * [[Ado Grenzstein]] * [[Johann Voldemar Jannsen]] * [[Jaak Järv]] * [[August Kitzberg]] * [[Lydia Koidula]] * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] * [[Friedrich Kuhlbars]] * [[Jakob Kõrv]] * [[Käsu Hans]] * [[Juhan Liiv]] * [[Kristjan Jaak Peterson]] * [[Peter Südda]] * [[Jakob Tamm]] * [[Eduard Vilde]] |- | 2006 || |- | 2007 || |- | 2008 || * [[Jaan Anvelt]] ehk Eessaare Aadu († 11. detsember 1937) |- | 2009 || * [[Jakob Liiv]] (†17. jaanuar 1938) * [[Hans Pöögelmann]] ehk H. Rooskaja († 27. jaanuar 1938) |- | 2010 || |- | 2011 || * [[A. H. Tammsaare]] († 1. märts 1940) |- | 2012 || * [[Julius Oengo]] ehk J. Oro († 25. august 1941) |} [[Kategooria:Autorid| ]] [[Kategooria:Vikitekstid|Eesti autorite ja tõlkijate autoriõiguste lõppemine]] 1696 1931 2006-11-22T11:24:17Z 217.159.185.18 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Kogukonnaomavalitsuse sisseseadmise määrus. |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Amtsblatt des Generalkommissars in Reval, 1942, lk. 387 (§ 4 õiendus Amtsblatt des Generalkommissars in Reval, 1942, lk. 508) |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR= }} ''Annan teada Ida-maa-ala Riigikomissari alljärgneva Kogukonnaomavalitsuse sisseseadmise määruse 15. maist 1942, avaldatud Verkündungsblatt des Reichskommissars, 15. maist 1942 (lk. 99).'' ''Reval, den 25. Mai 1942.'' '''Der Generalkommissar in Reval''' ''Lietzmann.'' == Kogukonnaomavalitsuse sisseseadmise määrus. == Põhimõttelises ärapöördumises bolševistlikust süsteemist ja teatava orgaanilise, ehtsast endavastutusest kantud omavalitsuse tähtsuse ning väärtuse äratundmises määran okupeeritud ida-maa-alade Riigiministri Okupeeritud ida-maa-aladel õigussätete andmise määruse, 21. veebruarist 1942 (VBl. RM. Ost, lk. 11), § 2 alusel: § 1. Maakonnad, linnad ja vallad, mis ennebolševistideaegse õiguse järgi olid omavalitsuskorporatsioonid, on jällegi avalikõiguslikud maa-alalised korporatsioonid, kes end ise omaebnda vastutusel valitsevad. § 2. Maakondade, linnade ja valdade tegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega ja saksa ülemvalitsuse eesmärkidega. § 3. (1) Omavalitsuskorporatsiooni juhataja teostab valitsemist täielikul ning ainu-vastutusel. (2) Temale kuulub esindamine õiguslikus läbikäimises. (3) Ta seatakse ametisse nimetamise teel. § 4. Omavalitsuskorporatsiooni juhataja juures tegutsevad nõuandjad, kes kannavad maakondades maakonnanõunikkude, linnades raehärrade ja valdades vallanõunikkude nimetust. Tähtsate otsuste eel tuleb nende arvamine ära kuulata. § 5. Omamaise valitsuse asutused teostavad järelevalvet maakondade, linnade ja valdade üle saksa ülemvalitsuse eeskirjade raames. § 6. Käesoleva määruse teostamiseks ja ellurakendamiseks vajalikud õigus- ja valitsemiseeskirjad antakse Kindralikomissaride lähema juhatuse järgi. § 7. Käesolev määrus ei kehti Valge-Vene kindralkomissari-piirkonnas. Riia linna kohta nähakse ette erikorraldus. § 8. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1942. Riga, den 15. Mai 1942. '''Der Reichskommissar für das Ostland''' In Vertretung ''Burmeister.'' 1697 1934 2006-12-02T13:23:56Z 84.50.170.180 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Põrgu.''' ''Teol.'' Süngest, peam. maa-aluse surnuteriigi (vrd. [[EE (1932-1937)/Manala|Manala]]) kujutelmast diferentseerunud hauatagune karistuspaik vastandina [[EE (1932-1937)/paradiis|paradiisile]] (<-) kui õndususpaigale. Vrd. [[EE (1932-1937)/Gehenna|Gehenna]]. — ''Folk.'' Eesti sõna "p." (vrd. sm. ''perkele'', "kurat") on tahetud ühendada leedu piksejumala nimetusega ''perkunas'' ja sama sõna germaani vastega ''Fjorgynn'' (täh. algselt tamme), mis on tuntud muinasskandinaavia usundis piksejumal Thor'i paralleelnimena. Sellisel juhul oleks siis algne piksejumal kristluse mõjul moondunud kuradi nimetuseks ja eestis koguni kuradi asupaigaks; kuid see seletus ei ole veel lõplik. Igatahes näikse sõna p. olevat õige vana ja on pärit aegadest, mil dualistlik maailmavaade oli veel võõras. Vrd. [[EE (1932-1937)/Tartaros|Tantaros]]. 1698 1946 2006-12-04T17:46:41Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Prostitutsioon''' (lad.), ''s.-pol.'', naiste kutsepärane elatumine andumisest meestele. Vastupidi esineb ka meesp. samalaadilise nähtusena. P. on niisama vana kui inimeskultuur ise. Juba Piiblis on kõnet prostituutidest e. [[EE (1932-1937)/lõbunaine|lõbunaistest]] (<-). P. levis vanast Babülooniast kiiresti Foiniikiasse, Küprosele, Egiptusse ja Pärsiasse, omandades kohati nn. püha p-i ilme (-> [[EE (1932-1937)/Hieroduulid|Hieroduulid]]). Kreekas moodustasid prostituudid eriseaduse alusel oma iseseisva korporatsiooni. Eriti rohkesti esines prostituute Roomas keisrite ajastul ja ka renessansiajal. Keskajal oli prostituutide tegevus reglementeeritud vastavate määrustega ja nad moodustasid mõnel pool eri tsunfti. Ajaloos on mitmed kõrgema haridusega ja hea kasvatusega prostituudid etendanud silmapaistvat osa. — Et p. osutub rahvaste ja riikide elus raskeks paheks, eeskätt suguhaiguste levitamise pärast, siis on p-i vastu püütud võidelda mitmesugusel viisil. Kogemused on näidanud, et sellekohaseist püüdeist hoolimata ei ole võimalik p-i vägivaldselt hävitada või .survega piirata (vrd. [[EE (1932-1937)/Abolitsionism|Abolitsionism]]). Seepärast suhtutakse tänapäev p-i kui sallitavasse ühiskondlikku pahesse, mistõttu riigivõim seda lubab, näit. lõbumajades e. bordellides, ja sellekohast järelevalvet korraldab (-> [[EE (1932-1937)/Kobluspolitsei|Kombluspolitsei]]). Eestis võivad prostituudid äritseda ainult neis kortereis, mis on sellekohaselt seadeldud ja Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuses registreeritud. Korteriomanik on kohustatud prostituudiga käituma nagu tavalise üürnikuga. P-s kahtlustatavailt võib politseinõuda tervisetunnistust ja lähemaid teateid tema isiku, elukoha ja kutse kohta. Vastavate kaebuste alusel seatakse kahtlaste järele valve. Kui agendi kogutud ja kaebajate andmed ei peaks vastama tõele, teatatakse agendi ja kaebajate nimed kahtlustatavale. Prostituudid on kohustatud käima arstlikul järelevaatusel omavalitsuse tervishoiuosakonna arsti poolt määratud ajal ja kohal. — 1929. a. oli Eestis registreeritud 807 prostituuti. P-i peamiseks põhjuseks on iseloomunõrkus, isiku arenematus, sotsiaalne olukord (majanduslik kitsikus), ühiskonna madal moraalne tase jne. P-i vastu aitavad võidelda [[EE (1932-1937)/Magdaleenum|magdaleenumid]] (<-). ''[[EE (1932-1937)/VI köite kaastöölised|A.-T. K.; A. V.]]'' 1699 1939 2006-12-04T17:27:23Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Konstantin Päts''', riigimees, ajakirjanik ja majandustegelane, * 23. II 1874 Pärnumaal, Tahkuranna v.; õppis Riia vene-õigeusu vaimulikus seminaris 1887—93, Pärnu gümnaasiumis 1893—94, lõpetas Tartu ülikooli Õigusteaduskonna 1898 cand. jur. astmega. Teeninud 1898—99 vabatahtlikuna sõjaväes ja ülendatud reserv-lipnikuks, siirdus P. 1900 advokaadi abiks J. Poska juurde Tallinna, kus peagi hakkas elavalt osa võtma avalikust elust. P., meelsuselt mõõdukas radikaal, asutas 1901 poliitilise päevalehe "Teataja" (<-) ja oli selle väljaandjaks ning peatoimetajaks. "Teatajas" nihutati seni eesti ajakirjanduses tavalise rahvusliku aatlemise kõrval tähtsamale kohale majandusküsimused. Rahvustunnet mitte eitav, kuid ühtlasi kihilist iseteadvust arendav, üldiselt radikaalses vaimus värskelt toimetatud ajaleht muutus Põhja-Eestis algusest peale poliitiliselt tooniandvales. "Teataja" ringkonna poolt harukordse aktiivsuse ja üksmeelega organiseeritud linnavolikogu-valimistel saavutasid eestlased blokis venelastega dets. 1904 esmakordse ning suure võidu Tallinnas tolle ajani juhtimisel püsinud sakslaste üle, misjärel linna valitsemine läks eestlaste kätte. P. valiti 8. II 1905 Tallinna linnanõumkuks ja 19. apr. linnapea abiks. Et P. oli seotud Ijnnaasjadega, alates 2, dets-st ka linnapea kt-na, pääses eriti pärast keiser Nikolai II manifesti., 30. okt. "Teatajas" mõõtuandvaks H. Pöögelmann'i ja M. Martna sotsiaaldemokraatlik vaim. Tallinna töölistele avaldatud üleskutse ..Teatajas" äratrükkimise pärast otsustati P. võimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada, kuid P-l õnnestus 23. dets. järel Tallinnast põgeneda; 25.XII 1905 lakkas ka "Teataja" ilmumine. Mõistetud K. Päts. 1906 Raplas kindral V. Bezobrazov'i karistussalga poolt tagaselja surma, asus P. maapaos Šveitsis, siirdus 1906. a. keskel Helsingi lähedale mag. V. Alava "Mäkelä" tallu ja sealt 1908 Soome-Vene piirikülla Ollilasse. -P-i õhutusel asutati 1907—08 Peterburis kirjastusühing "Ühiselu", kes hakkas välja andma „Peterburi Teatajat" (<-). .Ollilas P-i koostatud seaduseelnõudest jõudsid mitmed rahvasaadik K. Terras'e kaudu Vene duumasse. Et surmaotsus P-i kohta ära langes, ilmus ta suvel 1909 Tallinna i ringkonnakohtu-uurija ette, vabastati aga kautsjoni vastu. Veebr. 1910 mõisteti P. Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas 1 a-ks kindlusvangi; see otsus muudeti 9-kuuseks üksikvangistuseks, mille ta ära kandis alates 7. juulist 1910 "Krestõ" vanglas Peterburis. Maapao ajal P-l valminud ning ilmunud kirjatöist on tähtsaimad :"Maa-küsimus" (1907), "Eestimaa Talurahva Seaduse arenemise ülevaade" (1911); tõlked: A. Damaschke, "Kogukondlise omavalitsuse ülesanded" (1908), F. Lieber, "Rahvavabadus ja omavalitsus" (1908). Enne seda tõlkis ta ms. "Eestimaa Talurahva Seaduse" (1901) Kaotanud pärast vabanemist poliitilised õigused, toimetas P. a-st 1911 päevalehte "Tallinna Teatajat". Kui maailmasõja ajal balti-sakslased B. v. Wetter-Rosenthali eestvõttel otsisid koostööd eestlastega maaomavalitsuse uuendamise küsimuses, võttis P. reaalpoliitikuna osa vastava seaduseelnõu koostamisest. See üritus ei andnud siiski tagajärgi. Alates veebr. 1916 teenis P,. ohvitserina kaitseväe-asutisis Tallinnas. Suuri organisaatorivõimeid ja riigimehe-annet osutas P. eriti silmapaistvalt Eesti riigi rajamise a-il 1917—19. Ta oli märtsi lõpul 1917 Tallinna linnamiilitsa ülem, võttis energiliselt osa Eesti rahvusväeosade organiseerimisest E. Sõjaväelaste Büroos, Eesti sõjaväelaste 1. kongressil 1.-5. VII 1917 ja seejärel E. Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena. Tartus 24.—26. III 1917 peetud seltskonnategelaste koosolekul juhtis P. Tallinna Eesti Liidu esindajana J. Tõnissoni vastu võidule seisukoha, luua Eesti alast üks administratiivühik. P. oli s. a. 16.-17. juulil Eesti rahvuskongressi juhataja Tallinnas, selle järel E. Ajutise Maanõukogu liige ja alates 25. okt. Eesti Maavalitsuse esimees ning administratiivosak-a juhataja kuni selle ülevõtmiseni enamlaste poolt 3. dets., misjärel ta hiljemini viibis 1 kuu vangistuses; teotses pärast seda põranda all. E. Ajutise Maanõukogu (<-) vanematekogu poolt 19. II 1918 ellu kutsutud Päästekomitees (<-) toimis P. esimehena. Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvuse välja 24. II 1918 Tallinnas (Pärnus 23. veebr.) ja moodustas Eesti Ajutise Valitsuse P-ga kui pea-, sise- ja kaubandus-tööstusministriga eesotsas. Saksa okupatsiooni ajal õhutas P. põranda alt okupatsioonivõimude vastu passiivset boikotti ja opositsioonilükumist, koostades ms. protestideklaratsioöni, mille eesti Vallavanemad 10. IV 1918 Riia maakoosolekul ette kandsid. Ta viibis 11.VI—17.XI 1918 kindral A. v. Seckendorff'i korraldusel Saksa vangilaagris Kura, siis Minski ja Grodno kub-s, astus seejärel pea- ja sõjaministrina Ajutise Valitsuse (<-) etteotsa; viimane kindlustas äärmiselt raskeis tingimusis korra, organiseeris asutised ning administratsiooni, korraldas riigikaitset, lõi sõjaväe juhtimise organid ja astus samme välisabi saamiseks. Lahkunud mais 1919 valitsuse juhi kohalt, andus P. Eesti Maarahva Liidu juhtiva tegelasena koos J. Hünerson'iga põllumeestekihi organiseerimisele põllumeestekogudesse. Edasi oli P. riigivanemana valitsuse eesotsas jaan. 1921 — nov-ni 1922, mis ajal tunnustati liitlaste poolt Eesti riiki de jure (26. I 1921) ja järgnes Eesti vastuvõtt Rahvasteliitu (22. IX 1921). P. toimis I Riigikogu esimehena nov-st 1922 juunini 1923, riigivanemana aug-st 1923 märtsini 1924, veebr-st 1931 veebr-ni 1932, nov-st 1932 maini 1933 ja okt-st 1933 jaan-ni 1934; on. sest ajast tegev peaministrina riigivanema ülesannetes. Kui uue, nn. vabadussõjalaste parandatud põhiseaduse kehtimahakkamisele (24. I 1934) järgnes seoses väljakuulutatud riigivanema valimistega ennenähtamatu äge poliitiline võitlus, mis masside meelte ülespiitsutamise tagajärjel, ähvardas viia korralageduseni, kuulutas valitsus 12. III 1934 välja kaitseseisukorra, nimetas vägede ülemjuhatajaks kindral J. Laidoner'i, sulges E. Vabadussõjalaste Liidud, lükkas 20. märtsil edasi riigivanema ja riigikogu valimiste eeltööd ja tühistas selle tulemused; katkestas 2. okt. s. a. riigikogu tegevuse ja pani märtsis 1935 seisma poliitiliste erakondade tegevuse. Ülemineküajal asus valitsus teostama reforme, milledest nimetatagu rahva organiseerimist kutse-esinduslikult avalikõiguslikesse asutisisse-kodadesse, kesk- ja kutsehariduse korralduse reformi, kiriku keskvõimu kõvendamist taotlevat kirikute ja usuühingute seadust, rida uuendusi sotsiaal-, majandus- ja agraar alal, kaitseväe viimist territoriaalsüsteemile ja uue põhiseaduse ettevalmistustöid. 1935 kutsuti ellu riigi majandusnõukogu, rahvakultuuri ja rahvahariduse nõukogu; s. a. asutati ka uus riigipoliitiline organisatsioon "Isamaaliit". — P. on olnud Asutava Kogu ja kõigi riigikogude liige. Ta on teotsenud ka majanduslikul alal, olles Harju Panga asutajaid ja nõukogu esimees 1919, Börsikomitee esimees 1920—21 ja 1925—31, Kaubandus-tööstuskoja asutajaid 1924 ja esimees 1925, Eesti-Vene kaubanduskoja asutajaid 1924, Põllutöökoja ellukutsujaid 1931. P. on ms. Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees a-st 1925, hõimuasutise "Fenno-Ugria" asutajaid ja selle nõukogu esimees a-st 1927.P. on Vabadusristi I liigi 1. järgu ja III lügi 1. järgu kavaler ja Tartu ülikooli audr. a-st 1928. [K. P., koguteos, 1934.] 1700 1957 2006-12-13T21:47:47Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] == "EESTI ENTSÜKLOPEEDIA" VI KÖITE KAASTÖÖLISED. == <pre> Aaslava, S., mag. (S. A.) Aavakivi, R. matemaatik (B. A-i) Aavik, J., prof. (J. A.) Anderson, H., agronoom (H. And.) Anderson, W., prof. (W. A.) Anni, A., dr. (A. A.) Ariste, P., mag. (P. Aste) Arro, H., mag. (ff. A.) Arumaa, P., prof. (P. A-rma) Aspel, A., kirjandusteadl. (A. Al) Aul, J., mag. (J. Al.) Balder, A., kol.-ltn. (A. B) Buxhoevden, D. (D. B.) Daniel, O., prof. (0. D.) Ehin, A., majandusteadl. (A. Eh.) Erchwald, K., botaanik (K. E.) Ein, E., prof. (E. E.) Elango, A., mag. (A. E.) Erm, V. (V. Em.) Estam, J., õppeülesandetäitja (J. E) Evert, H., majandusteadl. (H. E) Freymann, W., eradots. (W. F.) Grimm, K., dipl. ins. (K. G) Gross, M., dots. (M. G.) hiljemini Järvik, M. (M. Jk.) Grünthal, T., riigikohtunik (T. 0 ) Gustavson, A., kapten (A. G.) Haliste, P., prof. (P. H.) Hansen, E., major (E. Hn.) Härms, M., ornitoloog (M. ff) Inno, K., majandusteadl. (K J) Ise, R., dipl. ins. (B. I) Johansen, P., arhivaar (P. J.) Just, E., õjgusteadl. (E. Jt) Kaasik, N., dots. (JV. Ka) Kaho, H., prof. (ff, K.) Kalamees, A., õpetaja (Ä. K.) Kalviste, J., eradots. (J. Kste) Kangilaski, J., prokurist (J. K-i) Kant, Edg., dots. (Ed. K ) Kaplinski, J., lektor (J. K-ki) Kark, J., dipl. ins. (J. Kk.) Karlson, J., dots. (J. Krl) Kasemets, A.,muusikateadl. (A. Ksm.) Kattai, M., kol.-ltn. (M. K-i) Kauler, H., koi. (ff, K-r) } Kenkmaa, R., arhivaar (B. K-mm) Kerles, Ebba, assist. (E. Kr.) Kilkson, E., assist. (E. K.) Kipper, A., mag. CA. Kpr.) Kleis, R., mag. (R. K.) Kliimann, A.-T., prof. (A.-T. K ) Kogermann, P., prof. (P. N. K) Kompus, H., näitejuht (H. Km ) Kopvillem, J., prof. (J. Kpv.) Koskel, Alma, koolijuhataja (A. Ks.) Krahn, E., eradots. (E. Khn.) Kristal, H., mag. (H. K-l) Kristian, A., kapten (A. K-n) Krusenberg, E., assist. (E. Krq) Kruus, H., prof. (H. Kr.) Kubjas, E. (E. K-a) Kuresson, J., agronoom (J. K-n) Kurrik, Helmi, etnograaf (H. K-k) KõPP, J., prof. (J. K.) Kõpp, P., prof. (P. K.) Käis, J., pedagoog (J. K-s) Laas, A., prof. (A. L-s) Laja. F., prof. (F. L.) Lango, T., major (T. L.) Laur, A., dr.-ins. (A. Lr.) Leesment, L., dots. (L. L.) Leetberg, A., dipl. ins. (A. Lg) Leinbock, F., muuseumidir. (F. Lek.); hiljemini Linnus, F. (F. Ls.) Lepik, E. dots. (E. Lk.) Lepik, M., kirjandusteadl. (M. Lvk ) Leppik, E., dr.-ins. (E. Lpk.) Liik, E., dots. (E. L.) Liiv, O., arhiividir. (0. Lv.) Lippmaa, Hilja, loodusteadl. (H L) Lippmaa, T., prof. (T. L-a) Livländer, R., dots. (B. L.) Loorits, O., eradots. (O. L.) Luha, A., eradots. (A. L.) Lüüs, Ella (E. L-s) Maddison, O., prof. (0. M.) Maddisoo, E., ministriabi (E. M) Madisson, J., mag. (J. M.) Mark, R., dots. (R. M.) Masik, E., dipl. ins. (E. M-k) Masing, H., mag. (H. Ma.) Mets, G., mag.(G. Ms) Mitt, A., õpetaja (A. Mtt.) Moora, H., prof. (JJ. JJ.) Mägi, A., mag. (A. Mg.) Mägi, J., prof. (J. M-i) Mätlik, A., õpetaja (A. M.) Neomann, V. (V. N.) Nirk, J., dir. (J. Nk.) Nurkse, R., korrektor (R. N.) Nõmmik, A., prof. (A. N.) Oengo, H., dipl. ins. (H. O-o) Ohu, A., meteoroloog (A. O-u) Oinas, A., ajaloolane (A. O-s) Olbrei, F., dipl. ins., kol.-ltn. (F. O.) Olvet, J., ajaloolane (J. O.) Ora, V. (V. O.) Oras, A., prof. (A. O.) Orviku, K., mag. (K. O.) Ottenson, Hilda, koolijuhataja (H. O.) Piip, A., prof. (A. Pp.) Piiper, J., prof. (J. Pp.) Poom, E., dots. (E. Pm.) Port, J., dr. (J. P.) Poska-Grünthal, Veera, õigusteadl. (V. P.) Pravdin, B., lektor (B. P.) Pridik, A., prof. emer. (A. Pr.) Pukits, M., bibliotekaar (M. P.) Puksoo, Fr., bibliotekaar (Fr. P.) Putmaker, E., kol.-ltn. (E. P-r) Päss, E., mag. (E. P.) Ramul, K., prof. (K. R.) Raudsepp, E., kirjandusteadl. (E. Rp.) Raudsepp, H., mag. (H. Rsp.) Raun, A., mag. {A. R-n) Rehtlanc, A., major (A. B.) Reinglas, J., major (J. R-s.) Reinwaldt, E., dr. (E. Rdt.) Reitav, K., kirjandusteadl. (K. Rv.) Riikoja, H., prof. (JJ. R.) Rinne, L„ prof. (L. R.) Rootsi, N., prof. (N. R.) Rootsmann, D., prof. (D. R.) Ruseckas, P., ajakirjanik (P. R.) Rägo, G., prof. (G. R.) Ränk, G., mag. (G. Rk.) Räägo, R., Riigikohtu prokurör (JJ. R.) Saareste, A., prof. (A. S-te) Saarmann, K., prof. (K. Sn.) Salasoo, H., eradots. (H. S.) Salza, H., kontr-admiral (H. Sz.) Salumaa, E., mag. (E. S-maa) Saral, K., prof. (K. S.) Semper, J., mag. (J. S.) Semper, P., statistik (P. S.) Sepp, A., korrektor (A. S.) Silla, V., ametnik (F. S-la) Suits, G., prof. (G. S.) Sõrmus, R., statistik (R. S-s) Zolk, K., õpetaja (K. Z.) Taagepera, K., dots. (K. T.) Tammekann, A., prof. (A. T.) Tampere, H., rahvaluuleteadl. (H. T.) Tarvel, P., prof. (P. T.) Tender, E., arhivaar (E. Tr.) Tiit, K., mag. (K. T-t) Tohver, Liis, mag. (L. T.) Tomberg, J., dots. (J. Tm.) Tomberg, R., kol. (R. T.) Truu, H., dipl. ins. (H. Tr.) Tuglas, Fr., kirjanik (Fr. T.) Tõrvand, J., kindral-major (J. T-d) Urgart, O., bibliograaf (0. U.) Utuste, G., major (ö. U.) Vaga, V., mag. (7. V.) Väides, A., prof. (A. V.) Valk, V., mag. (V. V-k) Veiderpass, N., eradots. (N. V.) Veitman, A. (A. Vn.) Vendelin, E. (E. Vn.) Verberg, K., dots. (K. Vg.) Vernik, A., kol.-ltn. (A. Vk.) Veski, J. V., lektor (J. V. V.) Wieselgren, P. W., prof. (P. W. W.) Vihalem, P., õigusteadl. (P. V.) Viidalepp, R., rahvaluuleteadl. (JJ. V.) Vilhelmson, K., lektor (JT. V.) Visnapuu, E.,' muusikateadl. (E. Vsn.) Vohnja, R. (R. V-a) Wõrk, H. R., dipl. ins. (JJ. R. W.) Äniline, A., mag. (A. Ä.) </pre> 1701 1949 2006-12-04T22:22:27Z WikedKentaur 5 New page: <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''"Noor-Eesti"''', laiemas mõttes eesti kultuurielu euroopastamise liikumine XX s. kahel esimesel kümnendil. Kuigi ta tekitas vastukaja ka teis... <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''"Noor-Eesti"''', laiemas mõttes eesti kultuurielu euroopastamise liikumine XX s. kahel esimesel kümnendil. Kuigi ta tekitas vastukaja ka teistel kunsti- ja kultuurialadel, oli ta mõju siiski kõige ilmsem kirjanduses. Liikumise algrakukeseks oli 1903 Tartus moodustunud salajane õpilasring, millele varsti ka mujalt toetajaid leidus. Liikumise põhilaused sõnastas G. Suits (<-) a. 1905: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Enam euroopalist kultuuri!" Eesti kirjandust püüti tõsta vanade kultuurrahvaste kirjanduse tasapinnani, rõhutades loomingulist printsiipi, harides keelt ja stiili, kõvendades arvustuslikke nõudeid, propageerides välismaist väärtkirjandust jne. „N.-E." kirjanikkude eneste looming kaldus uusromantilisse voolu ja tähistab sellisena eri järku eesti kirjandusloos (-> Eesti kirjandus, II, vg. 730 jj.). [B. Linde, N.-E. kümme aastat, 1919; A. Kallas, N.-E., 1921; G. Suits, N.-E. nõlvakult, 1931.] ''[[EE (1932-1937)/VI köite kaastöölised|Fr. T.]]'' 1702 1950 2006-12-04T22:27:55Z WikedKentaur 5 New page: <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''"Noor-Eesti"''', kirjastus Tartus, a) Oma propaganda teostamiseks "[[EE (1932-1937)/Noor-Eesti|Noor-Eesti]]" (<-) liikumise algatajate poolt 19... <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''"Noor-Eesti"''', kirjastus Tartus, a) Oma propaganda teostamiseks "[[EE (1932-1937)/Noor-Eesti|Noor-Eesti]]" (<-) liikumise algatajate poolt 1904 omavahel kokkupandud kapitaliga moodustatud kirjastus. See andis välja "N.-E." nimelisi albumeid (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja ajakirja (1910—11) ning muid kogu- ja üksikteoseid. See poolsalajane ettevõte töötas a-ni 1912, mil saadi legaliseerida Eesti kirjanikkude selts "N.-E.", kes kirjastuse üle võttis,b) 1913 eelmise tegevuse jätkajaks asutatud, laiemail aluseil töötav "Osaühisus N.-E. Kirjastus". Maailmasõja ajal jäi selle tegevus soiku, kuid on pärast seda pidevalt kasvanud. Praegu on o./ü-l u. 300 liiget ja 30000 kr. osakapitali. Viimasel ajal kirjastatakse u. 50 teost aastas. Üksikteoste kõrval on kirjastus välja andnud a-il 1914—16 ajakirja "Vaba Sõna" ja a-st 1935 kuukirja "Tänapäev". Kuigi kirjastuse kavasse kuulub ka teaduslik, kooli- ja tõlkekirjandus, on "N.-E." selle kõrval aastakümnete jooksul juhtivat osa etendanud eesti algupärase ilukirjanduse väljaandmisel. ''[[EE (1932-1937)/VI köite kaastöölised|Fr. T.]]'' 1703 1952 2006-12-04T22:30:26Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''"Noor-Eestl"''', kirjanduse ja kunsti kahekuu-kiri, ilmus Tartus G. Suits'u, B. Linde ja N. Triigi toimetusel 1 aastakäigu ulatuses 1910—i1. Sisult ja välimuselt tähendas "N.-E." eesti ajakirja-kultuuri alal oma aja kohta väga kõrget saavutist. 1704 1953 2006-12-04T22:33:45Z WikedKentaur 5 New page: <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Noor-eestlased.''' 1) 1870-ndate a-te lõpul ja 1880-ndate a-te alguses Eesti ärkamisaja tegelaste kohta tarvitatud nimetus. Nad ise pidasid s... <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Noor-eestlased.''' 1) 1870-ndate a-te lõpul ja 1880-ndate a-te alguses Eesti ärkamisaja tegelaste kohta tarvitatud nimetus. Nad ise pidasid seda nimetust oma rahva- ja edumeelsuse märgiks, vastased püüdsid neid aga sellega valitsusvõimude ees kui poliitilisi salaliitlasi kahtlustada. Kõigepealt tarvitasid n-te nimetust eneste kohta J. Hurda ümber koondunud noored eesti teoloogid, varsti siirdus see aga C. R. Jakobsonile ning tema mõtteosalistele, nüüd juba süüdistavas tähenduses. Selgemat eeskavalist sisu nimetus ei omanud, kuigi seda näit. a. 1878 E. Kirjameeste Seltsi koosolekul lähemalt käsiteldi. — 2) -> "[[EE (1932-1937)/Noor-Eesti|Noor-Eesti]]". 1705 1954 2006-12-09T10:16:57Z 217.159.185.18 New page: {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = Kreeka kuninga kiri riigivanemale. | ALAPEALKIRI = Kuningas Georg 2. soovid Eesti rahva heakäekäiguks | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMU... {{Teos | AUTOR = | PEALKIRI = Kreeka kuninga kiri riigivanemale. | ALAPEALKIRI = Kuningas Georg 2. soovid Eesti rahva heakäekäiguks | KIRJASTAJA = | TRÜKK = | VALMIMISAASTA = | ILMUMISAASTA = | ILMUMISKOHT = | TÕLKIJA = | ORIGINAALPEALKIRI = | ORIGINAALALAPEALKIRI = | VIKIPEEDIA = | PILT = | ALLIKAS = Uus Eesti, 1. jaanuar 1936, nr. 1, lk. 1. | KIRJELDUS = | VARIA = | KORREKTUUR = }} '''Kreeka kuningas Georg II, kes äsja astus uuesti Kreeka troonile, on saatnud riigivanem K. Pätsile isikliku kirja. Selles teatab kuningas, et ta on rahva poolt ühel häälel kutsutud täitma uuesti oma kuninglikke ülesandeid. Edasi seisab kirjas:''' '''“Leidsin, et see on minu kohus vastata rahva kutsumisele uuesti troonile asumisega. See troonileasumise sündmus toimus mulle väga meeldival ja Kreekale paljutõotavail asjaoludel. Loodan täita võivat enda soovi, mis seisab töötamises minu rahva heakäekäiguks. Olen samuti veendunud, et Teie Ekstsellents jagate minu rõõmu selle sündmuse puhul ja ei keela mulle oma kallist sõprust minu kuninglikkude ülesannete väärikal täitmisel.''' '''Teie Ekstsellents võite olla veendunud selles, et mis puutub minusse, siis oleksin väga õnnelik, luues meie vahel häid sidemeid ja korraldades neid, mis nii õnnelikult juba olemas meie kahe maa vahel.” Lõpuks kuningas väljendab soove riigivanema õnneks ja Eesti rahva heakäekäiguks.''' Riigivanem K. Päts vastas Kreeka kuningale samuti isikliku kirjaga, milles õnnitleb kuningat uuesti troonile astumise ja kuninglikkude ülesannete täitmisele asumise puhul. Edasi tähendab riigivanem: “Teie Majesteet on näinud selles sündmuses võimalust luua paremaid suhteid meie vahel ja kinnitada neid sõprussidemeid, mis nii õnnelikult püsivad meie kahe maa vahel. Sarnase mõtte tähtsus seisab mulle liig lähedal, et mitte vastata samade tundmustega Teie Majesteedile. Palun uskuda, et kõik minu püüded seisavad selles, et hoida alal neid häid suhteid meie kahe maa vahel, mis mulle nii väärtuslikud.” Lõpuks palub riigivanem võtta kuningat vastu tema südamlikke soove Kreeka kuninga ja rahva heaks käekäiguks. 1706 1956 2006-12-13T21:46:33Z WikedKentaur 5 New page: <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] == "EESTI ENTSÜKLOPEEDIA" V KÖITE KAASTÖÖLISED. == <pre> Aaslava, S., mag. (S. A.) Aavakivi, R., matemaatik (R. A-i) Aavik, J., prof. (J. A.... <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] == "EESTI ENTSÜKLOPEEDIA" V KÖITE KAASTÖÖLISED. == <pre> Aaslava, S., mag. (S. A.) Aavakivi, R., matemaatik (R. A-i) Aavik, J., prof. (J. A.) Anderson, E., majandusteadl. (E. And.) Anderson, H., agronoom (H. And.) Anderson, W., prof. (W. A.) Anni, A., mag. (A. A.) Ariste, P., mag. (P. Aste) Arro, H., mag. (H. A.) Arumaa, P., prof. (P. A-maa) Aul, J., mag. (J. Al.) Balder, A., kol.-Itn. (A. B.) Balys, J., dr. (J. B-s) Buxboevden, D. (D. B.) Daniel, O., prof. (O. D.) Ehin, A., majandusteadl. (A. Eh.) Eichwald, K., botaanik (K. E.) Ein, E., prof. (E. E.) Elango, A., mag. (A. E.) Erm, V. (7. Em.) Evert, H. (H. E.) Freiberg, H., kol.-ltn. (H. F.) Freymann, W., eradots. (W. F.) Friedrichs, A., dipl. ins. (A. F.) Grabbi, H., kol.-ltn. (H. G.) Grepp, E., assist. (E. <?.) Grimm, K., dipl. ins. (K. G.) Gross, M., dots. (M. G.) Grünthal, T., riigikohtunik (T. Q.) Gustavson, A., kapten (A. G.) Gutmann, V., major (7. G.) Haliste, P., prof. (P. H.) Haller, B., dr. (£. H.) Härms, M., ornitoloog (M. H.) Inno, K., majandusteadl. (K. I.) Ise, R., dipl. ins. (Ä. /.) Jensen, J., ajaloolane (J. J.) Jervan, M., kol.-ltn. (M. J.) Johansen, P., arhivaar (P. J.) Johanson, Alma, koolijuhataja (A. J.) Just, E. (E. Jt.) Kaasik, N., dots. (N. Ks.) Kaho, H., prof. (B. K.) Kalamees, A., õpetaja (A. K.) Kangilaski, J., prokurist (J. K-i) Kant, Edg., dots. (Ed. K.) Kaplinski, J., lektor (J. K-ki) Kark, J., dipl. ins. (J. Kk.) Karlson, J., dots. (J. Krl.) Kasak, I., kol.-ltn. (/. K.) Kasemets, A., muusikateadl. (A. Ksm.) Kask, E., kapten (E. Ks.) Kauler, H., koi. (H. K-r) Kauri, H., mag. (H. K-ri) Keliuotis, J. (J. K-is) Kenkmann, R., arhivaar (R. Kn.) Kerles, Ebba, assist. (E. Kr.) Kersten, A. (f), kapten (A. Ktn.) Kilkson, E., assist. (E. K.) Kipper, A., mag. (A. Kpr.) Kleis, R., mag. (R. K.) Kliimann, A.-T., prof. (A.-T. K.) Koern, V., mag. (7. K.) Kogerman, P., prof. (P. N. K.) Kompus, H., näitejuht (H. Km.) Kongo, K., mag. (K. K.) Kopvillem, J., prof. (J. Kpv.) Korssakov, F. (f), dots. (F. K.) Kranig, J., eradots. (J. Kr.) Kristal, H., mag. (H.'K-I) Kristian, A., kapten (A. K-n) Kruus, H., prof. (H. Kr.) Kuresson, J., agronoom (J. K-n) Kurvits, O., kol.-ltn. (O. K.) Kuusi, E., prof. (E. K-i) Kõpp, J., prof. (J. K.) Kõpp, P., prof. (P. K.) Käis, J., pedagoog (J. Ks) Laas, A., prof. (A. Ls) Laja, F., prof. (P. L.) Lango, T., major (T. L.) Laur, A., dr.-ins. (A. Lr.) Leesment, L., eradots. (L. L.) Leetberg, A., dipl. ins. {A. Lg.) Leinbock, F., muuseumidir. (F. Lck.) Lepik, E., dots. {E. Lk.) Lepik, M., kirjandusteadl. (M. Lpk.) Leppik, E., dr.-ins. (E. Lpk.) Liik, E., dots. <E. L.) Liiv, O., arhivaar (0. Lv.) Lippmaa, Hilja; mag. (H. L.) Lippmaa, Th., prof. (Th. L.) Livländer, R., dots. (R. L.) Loorits, O., eradots. (0. L.) Luha, A., eradots. (A. L.) Lüüs, A., prof. (A. Ls.) Maddison, E., õigusteadl. (E. M.) Maddison, O., prof. (0. M.) Madisson, J., mag. (J. M.) Maramaa, J., õpetaja (J. Mm.) Mark, R., dots. (ii. M.) Masik, E., dipl. ins. {E. M-k) Masing, H., mag. (H. Mg.) Moora, H„ prof. (H. M.) Mägi, A., õigusteadl. (A. Mg.) Mägi, J., prof. (J. M-i) Mägiste, J., prof. (J. Mg.) Mätlik, A., õpetaja (A. M.) Nirk, J., dir. (J. Nk.) Nuudi, J., dipl. ins. (J. N.) Nõmmik, A., prof. (A. N.) Oengo, H., dipl. ins. {H. O-ö) Ohu, A., meteoroloog (A. 0-u) Olbrei, F., dipl. ins. (F. 0.) Oras, A., prof. (A. 0.) Orviku, K., mag. {K. 0.) Ottenson, Hilda, koolijuhataja (H. 0.) Piip, A., prof. (A. Pp.) Piiper, J., prof. (J. Pp.) Piiroja, J., pangadir. (J.P-a) Poom, E., dots. (E. Pm.) Port, J., dr. (J. P.) Poska-Grünthal, Veera, õigusteadl. (F. P.-G.) Pravdin, B., lektor (B. P.) Pridik, A., prof. emer. (A. Pr.) Pukits, M., bibliotekaar (Jf. P.) Puksov, Fr., bibliotekaar (Pr. P.) Purre, Helene (H. P-re) Putmaker, E., kol.-ltn. {E. P-r) Päss, E., mag. (E. P.) Ramul, K., prof. (K. R.) Raudsepp, E., kirjandusteadl. (E. Rp.) Raudsepp, H., mag. (H. Rsp.) Rehtlane, A., major (A. R.) Reinglas, J., major (J. R-s) Reinwaldt, E., dr., kalandusteadl. (E. Rdt.) Reisman, A., mag. (A. R-n) Reitav, K., kirjandusteadl. (K. Rv.) Riikoja, H., prof. (H. R.) Rinne, L., prof. (£. R.) Roots, E., prof. (E. R.) Rootsi, N., prof. (N. R.) Rootsmann, D., prof. {D. R.) Rägo, G., prof. (G. R.) Ränk, G., mag. (ö. Rk.) Räägo, R., Riigikohtu prokurör (R. R.) Saareste, A., prof. (A. S-te) Salasoo, H., eradots. (H. S.) Salza, H., kontradmiral (H. Sz.) Saral, K., prof. (K. 8.) Schlossmann, K., prof. (K. Seh.) Schmidt, E„ kapten (E- S-dt) Semper, J., mag. (J. S.) Semper, P., «tatistik (P. S.) Sepp, A., korrektor (A. S.) Siir, J., kol.-ltn. (J. Sr.) Silla, V., ametnik (7. S-la) Sinka, A., mag. (A. Sk.) Suits, G., prof. (G. S.) Zolk, K., õpetaja (K. Z.) Taagepera, K., dots. (K. T.) Tammekann, A., prof. (A. T.) Tampere, H., rahvaluuleteadl. {H. T.) Tehver, J., dots. (J. Tr.) Tender, E., arhivaar (E. Tr.) Tennmann, E., prof. (E. T.) Tiit, K., mag. (K. T-t) Tohver, Liis, mag. (L. T.) Tomberg, R., koi. (R. T.) Tomson, J., major (J. T-n) Tork, J., pedagoog (J. Tk.) Traksmaa, A., koi. (A. Tr.) Treiberg, P., prof. (P. T.) Treu, H., dipl. ins. (H. Tr.) Tudeberg, A., dr. (A. Tg.) Tuglas, Fr., kirjanik (Fr. T.) Tõrvand, J., kindral-major (J. T-d) Urgart, O., bibliograaf (0. U.) Utuste, G., major (G. U.) Vaga, V., mag. (7. 7.) Väides, A., prof. (A. V.) Valk, V., majandusteadl. (V. V-k) Vau, E., prosektor (B. 7-«) Veiderpass, N., eradots. (N. V.) Weizenberg, J., vanemleitn. (J. W-g) Vendelin, E. (E. Vn.) Verberg, K., dots. (K. Vg.) Vernik, A., kol.-ltn. (4. Vk.) Wieselgren, P. W., prof. (P. W. W.) Vilhelmson, K., lektor (K. V.) Vohnja, R. (R. V-a) Wõrk, H. R., dipl. ins. (H. R. W.) Äniline, A., mag. (A. Ä.) </pre> 1707 1960 2006-12-13T22:02:23Z WikedKentaur 5 New page: <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Reede''', 5. tööpäev nädalas, on rahvausu järgi umbarvulise päevana üks õnnetumaid, mil ei tohi alustada ega lõpetada mingit tööd. R... <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Reede''', 5. tööpäev nädalas, on rahvausu järgi umbarvulise päevana üks õnnetumaid, mil ei tohi alustada ega lõpetada mingit tööd. R-l sündinu elu on vilets, reedese vasika ja varsa sööb hunt, r-ga algav aasta toob ikaldušt, uputust jne., kuna suur-r-1 tantsijaid karistab pikne ja üldse r-l naerjad või lärmitsejad saavad nuttu ja muret tunda. Vastavalt kuu kasvule ja kahanemisele (-> [[EE (1932-1937)/Kuu|Kuu]]) edeneb noore kuu r-l karastatud vikatiga heinaniit; sel päeval soovitatakse tarbepuid raiuda, et riistad kauemini püsiksid, kuna vana kuu r-l savitatakse ahje, et kahaneksid kilgid ja prussakad, pühitakse kirpe välja, arstitakse haigusi jne. Kui r-l sajab vihma, siis sajab ka pühapäeval. Indo-euroopa rahvail oli r. pühendatud peajumala naisele (roomlastel näit. Venus'ele, germaanlastel Freyja'le, millest põlvneb keeleliselt meiegi nimetus „r.") ja tähendas algselt hoopis õnnepäeva, eriti naistele; sellest on säilinud rohkeid jälgi meiegi rahvatraditsioonis ja sellega seletuvad mitmed vastukäivad arvamused r-st kui "õnnelikust" või "õnnetust" päevast. ''[[EE (1932-1937)/VII köite kaastöölised|O. L.]]'' 1708 1962 2006-12-13T22:20:38Z WikedKentaur 5 <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Saksa okupatsioon Eestis.''' Okupeerinud okt. 1917 Eesti läänesaarestiku ja 19. II — 5. III 1918 Eesti mandri (-> Maailmasõda, V, vg. 765 jj.), panid sakslased siin kehtima oma okupatsioonivõimu (-> Eesti, ajalugu, II, vg. 659). Valitsemise otstarbeks jagati Eesti mandriosa kahte korpusringkonda. Saaremaast ühes teiste läänesaartega kujundati erikubermang. Korpusringkonnad jagunesid kreisidesse, üldiselt end. mk-de piiridega; peale nende kujundasid 3 suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Narva) igaüks oma eri-linnakreisi. Järgmiseks administratiivseks allühikuks oli ametkond (''Amtsbezirk''), mille piirid ühtisid endiste khk-a omadega. Ametkonnad jagunesid jaoskondadesse (''Ortsbezirk''). Kõigi nende administratiivsete ühikute eesotsas seisid Saksa kindralkomando poolt nim. isikud. Uued kohtuasutised teotsesid kõrgemate võimude käsilastena omavoliliselt. Eestikeelne trükisõna pandi valju tsensuuri alla. Ajalehtedest lubati ilmuda ainult üksikuil, ms. saksameelsel "Tallinna Päevalehel" (<-). Valju politseilise survega tõkestati kohaliku rahvastiku poliitilist eneseavaldamist. Koolipolitikas rõhutati kaugeleulatuvaid saksastamistendentse. Tartu ülikool korraldati saksakeelseks saksa rahvusest õppejõududega. Kiriku alal pandi uuesti kehtima end. Vene tsaarivalitsuse-aegne kirikuvalitsuse kord; siiski katkestati ev. luteriusulistes maakogudustes kirikukonventide tegevus ning anti koguduse asjade juhtimine täielikult kiriku-eestseisjate kätte. Okupatsioonivõimud teostasid hoolimatu järjekindlusega maa majanduslikku ekspluateerimist. Ignoreerides Eesti demokraatlikke asutisi, tunnistasid nad maa ainsaks seaduslikuks esinduseks kohalikud rüütelkonnad, kes asusid ühiselt sõjaväevõimudega organiseerima Balti hertsogiriiki. Selleks korraldati kõigepealt Tallinnas ja Riias apr. 1918 nn. maakogud (''Landesversammlung''), kus otsustati lahkulöömine Vene riigist ja valiti esindajad ühisesse Maanõukogusse (''Landesrat''). See astus 12. apr. Riias kokku ja otsustas paluda Saksa keisrit pidada Eesti- ja Liivimaad kestvalt oma sõjaväelise kaitse all ja kujundada Eesti-, Liivi- ja Kuramaast edaspidi konstitutsiooniline monarhia, personaalunioonis Preisi kuningriigiga. Eesti poliitiliste ringkondade poolt korraldatud vastupanu summutamiseks teostati rohkearvulisi arreteerimisi. Juunis vangistati E. Ajutise Valitsuse peaminister K. Päts, aug-s põllutöö- ja toitlusminister J. Raamot ning E. Päästekomitee liige K. Konik jt. Kohtuminister Jüri Vilms (<-) vangistati sakslaste poolt Soomes ja lasti ühes oma kaaslastega maha. Okupatsioon varises kokku 1918. a. nov-s ühenduses sakslaste otsustava lüüasaamisega läänerindel ja Saksa revolutsiooni puhkemisega. 11. nov. asus E. Ajutine Valitsus jälle avalikult tegevusse, millele järgnes asutiste ülevõtmine okupatsioonivõimudelt. Lõuna-Eestis toimus okupatsioonivõimu likvideerimine selle järel, kui 19. nov. oli sõlmitud leping E. Ajut. Valitsuse ja Saksa peavoliniku A. Winnig'i vahel. ''[[EE (1932-1937)/VII köite kaastöölised|H.R.]]'' 1709 1963 2006-12-13T22:24:45Z WikedKentaur 5 New page: <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] == "EESTI ENTSÜKLOPEEDIA" VII KÖITE KAASTÖÖLISED. == <pre> Aaslava, S., mag. (S. A.) Aavakivi, R., mag. % AA Aavik J., prof. J E r / J )^ Ah... <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] == "EESTI ENTSÜKLOPEEDIA" VII KÖITE KAASTÖÖLISED. == <pre> Aaslava, S., mag. (S. A.) Aavakivi, R., mag. % AA Aavik J., prof. J E r / J )^ Ah™ E»D 0Peta''a (*. ^*.) Ahman, E., kol.-lm. (E.A-ns Anderson, H., agronoom (H And ^ Anderson, W., prof. (W. A \ ^ Annist, A., eradots. (A AY Anste, P., mag. ( P . V , 1° Affo, H., mag. (S. A) BluPmfe& § I w n * « « d L Bomormkmreawa t,P E. (.t,) aj rkhoivl .a a( pr ( j#M.^ £.^ OA7*l /. ) Buxhoevdcn, D. (Z). i ) ; FE: E" inaj'0r c* **) Rscher, J., kol.-ltn. (J. j . s Hal«ste, P., prof. ( £ e V ^ *•) «arms, M., ornitoloog fif ws ise, R., dipl. m s - , Ä 7 . Järvan, M., koi. (if. ./.) £™k, M., dots. <*. j k ) Kaa•*. N., dot,. V. K s) Kaho, H., prof. (H. # . / Kakmees,A., õpetaja (A. K) K a W , J. (f), erad'ots\ / ^ Kann, P., riigikohtunik (P KnV gtanaU, E., assist, £ / j v # W " õppeülesande täitja (E K^ Kipper, A . , mag. W . * , „ .y KIe»s, R., mag. (Ä. K.) ' Khimann, A.-T., W &.*. * , £oern, V., mag. (F. jf 5 ^ Kogerman, p„ p r o f ( . p ^ _ KompuSj H., rtJtäi£;&\ Kopv,llem, J., p r o f . / / J J ^ N Koskel, Alma, k o o l e t a j a n i Ä ) K«stal, H., pTOf. (S. #-/) ; Kruus,H prof. ff.^ Kubjas, E. (jr. K-a) ' Kuresson, J., agronoom (j. R-rts Kõpp, J., pr o f . (J ^ , <• A"»; Kapp, P., p r o f . (p RJ Kõrge, J., m a j o r (<A - z . e ) TJ^' V peda8°og (./. #-,) La?s, A., prof. (4. ^ ' Laja, F., p r o f . ( / - £ •> > Laur, A., dr.-ins. (A. Lr ) Leesment, L., dots. (£. i , Leetberg, A., dipl. 4 ; ( ^ ° ^ Lepik, E., dots. (A x * p ^'J T ? -i M^' ^andusteadl. fM Lmk\ Leppik, E., dr.-ins. (E. Lvk< ^ ° ^US F E-. kol.-ltn.feg5 Liik, E., dots. (Jf. L.) Lnv, O., arhiividir. (0. Lv) Linnus, F., muuseumidir. (F r* \ Lippmaa, Hüja, loodusteaduK?m' L Lippmaa, T., prof. (T. L-ä? ° Livlander, R., d o t s . ^Ä ^ Loonts, O., eradots. m. £1 Lubi, M. (M. Lb.) ' \ffl-A" «adots. CA. L.) Maddison, O., prof. (0. if.) Maddisoo, E., ministriabi rš. J*) Madisson, J., mag. (J. M[) ° 7 * ' E-> dipl. ms. (^. M-t) Mets, G;., mag. (G. j / ^ )" M.VH1"' *!••statistik w if-o Michelson, H. (Ä. ^ r e . ) Ä *; Mitt, A., õpetaja (4. MU) Moora H., prof. ff. M.J Magi, A., mag. (^. Mg.) Magi, J., prof. V. M-il Ma8'"e, J., prof. (/. Mg.) Mäthk, A õpetaja W . %) Nirk, J dir. (y. JÄ.J m-r Nuut, J., prof. (</. Nit) Nõmmik A. , prof. W . V 0 Ohu8°A •' 8SSist- ^ - °-°) "mas, A^, ajaloolane (A. Os) Oras, A., prof. (^. 0.) Ofviku, K., mag. (JT. b.) S k T ^Ta a r (ff- ^ ) riniaK, A., dipl. ins. M. p% \ Pnpenberg, E., mag!, (E. P.g] • l ; fiiper, J., prof. (J. Pp.) f folhsinski, O., kapten (0. P.) 1 toom, A. (^. P-m) Sfoom, E., dots. (E. Pm.) * ><ort, J., dr. (J. P.) :>!)ska-Grünthal, Veera, õigusteadl. (V. ,'ilravdin, B., lektor (fi. P.) Rfridik, A. (f), prof. emer. (^1. Pr.) '"} Jukits, M., bibliotekaar (if. P.) 'i'\ illerits, A., dir. (A. P-ts) ui ksoo, Fr., bibliotekaar (Fr. P.) tui .tmaker, E., kol.-ltn. (E. P-r) ijMdmäe, R., rahvaluuleteadl. (Ä. Pm.) tX amat, K., kapten {K. R-t) .ujUniul, K., prof. (K. R.) ,1,^ iudsepp, E., kirjandusteadl. {E. Rp.) laudsepp, H., assist. {H. Rsp.) 1 iaun, A., mag. {A. R-n) j Reinglas, J., major (J. R-s) / Reinvaldt, E., dr. (E. Rdt.) ,',. Riikoja, H., prof. (H. R.) f Rinne, L., prof. (L. R.) ; titsland, E.j assist. {E. Rnd.) ;, Bonimois, H. (H. Ä«.) ' Rootsi, N., prof. (.N. R.) ' |useckas, P., ajakirjanik (P. R.) ( ftuusaauk, E„ kapten (Jf. Äi.) 'i, lägo, G., prof. (O. R.) lank, G., mag. (ö. Rk.) läägo, R., Riigikohtu prokurör (R. R.) : iaareste, A., prof. (A. S-te) baarmann, K., riigikohtunik (K. Sn.) y iialasoo, H., eradots. (H. S.) ;' (Salza, H., kontr-admiral (H. Sz.) V «alumaa, E., mag. (E. S-maa) krai, K., prof. (K. S.) Semper, J., mag. (J. S.) Semper, P., statistik (P. 8.) Sepp, A., korrektor (A. 8.) Silla, V., ametnik (V. S-la) Sutt, R., ltn. (R. 8-t) P.-O.) Sõrmus, R., statistik, (R. S-s) Zolk, K., Õpetaja (K. Z.) Taagepera, K., dots. (K. T.) Tammekann, A., prof. (.A. T.) Tampere, H., rahvaluuleteadl. (B. T.) Tarvel, P., prof. (P. T.) Tender, E„ arhivaar (E. Tr.) Tiit, K., mag. (£. T-t) Tohver, Liis, mag. (L. T.) Topman, A., prof. (A. Tpm.) Trakman, K., koi. (K. Tr.) Traksmaa, A., koi. (A. Tr.) Truu, H.5 dipl. ins. (H. Tr.) Tuglas, Fr., kirjanik (Fr. T.) Tuul, R., kapten (/?. Tl.) Tõrvand, J. (J. T-d) Urgart, O., bibliograaf (0. U.) Utuste, G., major (G. U.) Vaga, V., mag. (7. V.) Väides, A., prof. (A. V.) Veiderpass, N., eradots. (N. V.) Vendelin, E. (E. Vn.) Verberg, K., dots. (K. Vg.) Veski, J. V., lektor (J. V. V.) Wieselgren, P. W., prof. (P. W. W.) Vilhelmson, K., lektor (K. V.) Vohnja, R. (R. V-a) Wõrk, H. R.s dipl. ins. (H. R. W.) Väärismaa, A., assist. (A. V-maa) Äniline, A., mag. (A. A.) </pre> 1710 1964 2006-12-13T22:32:14Z WikedKentaur 5 New page: <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Riigivanem,''' Eesti riigipea, kes teostab riigi kõrgemat valitsemisvõimu rahva esindajana. R. on riigi halduse ülemjuht, keskhalduse üldpr... <- [[Eesti Entsüklopeedia (1932-1937)]] '''Riigivanem,''' Eesti riigipea, kes teostab riigi kõrgemat valitsemisvõimu rahva esindajana. R. on riigi halduse ülemjuht, keskhalduse üldprogrammi ja tegevussuuna määraja. R. juhib tugi sise- ja vauspolitikat, hoolitseb riigi välise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja seaduste täitmise eest. Ta valitakse rahva poolt üldise, ühetaolise, otsese ja salajase hääletamise kaudu 5 a-ks; valitav on iga hääleõiguslik, vähemalt 40-aastane kodanik, kes on kandidaadiks üles seatud vähemalt 10000 hääleõigusliku kodaniku poolt. R-a pädevuse üldaluseid ja piire määravad 1933. a. muudetud põhiseaduse vastavad normid. R. ei kanna poliitilist vastutust ei Riigikogu ega rahva ees; ta on ametist tagandatamatu enne tema volitusteaja lõppu. R-le teostada kuuluvate funktsioonide ja temale omistatud võimutäiuse tõttu on tal riigi kõrgemate organite seas keskne tähtsus. Seadusandluse teostamisel omab r. veto-õigust Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes ja kuulutab välja Riigikogu poolt ja rahvahääletamisel vastuvõetud seadusi. Riikliku vajaduse korral üllitab r. seaduse-eelnõud dekreedina, millel on seadusjõud ja mis on kehtivad nende muutmiseni r-a või Riigikogu poolt. Dekreet ei või ainult muuta rahvahääletamise, rahvaalgatamise, Riigikogu valimise ja r-a valimise seadust. R-l on õigus Riigikogu koju saata enne selle legislatuuriperioodi lõppu ja välja kuulutada Riigikogu uued valimised; ta võib lõpetada Riigikogu korralise istungjärgu; ta määrab kindlaks Riigikogu erakorralise istungjärgu kestuse. Täidesaatva võimu teostamise alal kuulub r-a pädevusse Vabariigi Valitsuse või selle üksikliikme ametisse kutsumine ja ametist vabastamine. Viimane toimub kas r-a enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse avalduse põhjal. Peale selle esindab r. Eesti riiki, määrab Eesti riigiesindajaid välisriikidesse, nimetab ametisse ja vabastab sellest riigi kõrgemaid ametnikke, sõlmib E. V-i nimel lepinguid välisriikidega, kuulutab kaitseseisukorda välja kogu riigis või selle üksikuis osades, esitab seaduse-eelnõusid Riigikogule vastuvõtmiseks, annab välja seaduspäraseid määrusi ja annab armu kohtulikult karis tanule. R. on kaitsevägede kõrgeim juht; ühtlasi on tal õigus välja anda eriseadustes ettenähtud alustel ja korras kaitsevägedesse puutuvaid seadlusi ja määrusi. R-a otsused peavad olema alla kirjutatud peale r-a ka peaministri või asjaomase ministri poolt, välja arvatud need otsused, millega ta kutsub ametisse või vabastab ametist Vabariigi Valitsuse või selle üksikliikme, määrab Riigikogu valimised enne selle volitusteaja lõppu, lõpetab Riigikogu korralise istungjärgu, määrab kindlaks Riigikogu erakorralise istungjärgu kestuse või kinnitab ametisse kohtunikke. R-a otsused teostab Vabariigi Valitsus. Kui r. mõningate takistuste tõttu ei saa temale kuuluvaid ülesandeid täita või kui r-a amet on vaba, siis täidab tema ülesandeid peaminister r-a asendajana. Tunduvalt väiksem oli r-a osatähtsus riigiorganina 1920. a. põhiseaduse alusel. -> Eesti, riiklik korraldus. ''[[EE (1932-1937)/VII köite kaastöölised|A. Mg.]]'' 1711 1965 2007-01-11T22:02:17Z Nysalor 23 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm {{päis | eelmine= | järgmine= | pealkiri=Mu isamaa, mu õnn ja rõõm | peatükk= | autor=Johann Voldemar Jannsen | märkused= }} :Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, :kui kaunis oled sa! :Ei leia mina iial teal :see suure, laia ilma peal, :mis mul nii armas oleks ka, :kui sa, mu isamaa! :Sa oled mind ju sünnitand :ja üles kasvatand; :sind tänan mina alati :ja jään sull' truuiks surmani, :mul kõige armsam oled sa, :mu kallis isamaa! :Su üle Jumal valvaku, :mu armas isamaa! :Ta olgu sinu kaitseja :ja võtku rohkest õnnista, :mis iial ette võtad sa, :mu kallis isamaa! [[Kategooria:Teosed]] [[it:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]] [[pt:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]] [[fi:Isänmaani, onneni ja iloni]] [[tr:Estonya Ulusal Marşı]] 1712 1966 2007-01-11T22:02:30Z Nysalor 23 Johann Voldemar Jannsen {{Autor | NIMI = Johann Voldemar Jannsen | DAATUMID = (1819–1890) | NIME SORT = Jannsen, Johann Voldemar | PERENIME ESITÄHT = J | VIKIPEEDIA = Johann Voldemar Jannsen | VIKITSITAADID = | COMMONS = | TOC = | VARIA = | PILT = }} == Teosed == * [[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]] [[fi:Johann Voldemar Jannsen]] 1713 1967 2007-01-11T22:02:36Z Nysalor 23 New page: {{Autorid indeks}} [[Kategooria:Autorid]] {{Autorid indeks}} [[Kategooria:Autorid]] 1714 1968 2007-01-11T22:14:25Z Nysalor 23 New page: [[de:Benutzer:Nysalor]] [[en:User:Nysalor]] [[fi:Käyttäjä:Nysalor]] [[sv:Användare:Nysalor]] [[de:Benutzer:Nysalor]] [[en:User:Nysalor]] [[fi:Käyttäjä:Nysalor]] [[sv:Användare:Nysalor]] 1715 1972 2007-01-23T10:38:58Z 193.40.110.66 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Kümnendik rahvast tuleks steriliseerida |ALAPEALKIRI=Andekatele ja väärtuslikkudele perekondadele sigituspreemiat. |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Vaba Maa, 11. märts 1933, nr. 59, lk. 7. |KIRJELDUS= |VARIA=Koosolek toimus neljapäeval, 9. märtsil 1933. |KORREKTUUR= }} Neljapäeva õhtul oli raekoja saalis Eesti eugeenika ja genealoogia seltsi kõnekoosolek, kus dr. J. Vilms refereeris pärivusest ja inimese väärtuse tõstmisest ning Aug. Oinas sugukondade uurimistööst ja selle võimalustest. Esimene kõneleja väitis, et nimtõug on sõltuv esivanematest, nagu seda on iga loom ja taimgi, mispärast on tähtis, et siginevust tuleks arendada väärtuslikuma inimmaterjali kaudu. Kahjuks on aga tegelik olukord nii, et väärtuslik element on siginevuses tagasihoidlikum kui alaväärtuslik. See on tingitud praegusest kultuurilisest ja sotsioloogilisest väärsuunast, mis võtab erilise hoolitsemise alla just alaväärtusliku elemendi, kuna kõrgema kvaliteediga inimesed on koormatud nii suurte kohustustega, et nad ka parima tahtmise juures ei saa mõelda järeltulevale soole. Hoolekanne on meil suunatud valest inimarmastusest, mis ühiskonna kulul valmis on kasvatama üles iga idiooti endale ja ühiskonnale ristiks, kuna andekatel väärtinimestel ei ole sageli minimaalsemaidki elamisvõimalusi. Mis tuleks teha asja parandamiseks? Eestis on üle 10.000 vaimuhaige ja ligi 200.000 isikut, kes oma alaväärtuslikkuse tõttu on ühiskonnale koormaks, sest nende ülalpidamine läheb aastas maksma umbes 1 miljard senti. Meie ei tohiks nii palju kulutada alaväärtusliku elemendi ülalpidamiseks, vaid peaksime enam tähelepanu pöörama elujõulise nooruse kasvatusvõimalustele. Et arendada jaatavat tõuvalikut, tuleks andekatele perekondadele maksta erilist sigivuspreemiat, kuna alaväärtuslik element tuleks steriliseerimise teel teha sigitusvõimetuks. Nii tuleks Ameerika normide kohaselt meil ===steriliseerida umbes 10% kogu rahvast.=== ===Sugukondade uurimisest Eestis=== andis ülevaate Aug. Oinas, kes omas teaduslikus ettekandes andis ülevaate seni tehtud tööst ja tulevikuvõimalusest sellel alal. Sugukondade uurimine on meil raskendatud selle tõttu, et puuduvad kaugemast põlvest kindlamad allikad. Paremal juhul on meil võimalik minna tagasi umbes 6―7 põlve, kuid siis muutuvad andmed juba ebakindlaks. Tähtsamateks allikateks on meil: kirikuraamatud, revisjonikirjad, vakuraamatud, inkvisitsiooninimistud jne. Neist kaks esimest on meile kättesaadavamad, asudes Tartus keskarhiivis, kuna teised andmed on paisatud laiali Tallinna, Riiga, Stokholmi jne. Genealoogilisteks uurimusteks oleks tähtis, et iga vähegi arenenud kodanik koostaks oma sugukonnapuu, mis on võrdlemisi kergelt teostatav hea tahtmise juures. Suurema üldise uurimusena on genealoogia seltsil kavatsusel eeloleva üldrahvalugemise puhul Tallinnas 20% elanikkude kohta koostada kõukude või esivanemate tabel, kus märkeid kogutakse 4―5 põlve kohta. 1716 1974 2007-01-23T10:42:18Z 193.40.110.66 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Kodumajanduskoja liikmete volituste pikendamise seadus. |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=RT 1938, 34, 281. |KIRJELDUS= |VARIA=Seadus hakkas kehtima avaldamisega 5. aprillil 1938. |KORREKTUUR= }} I. Kodumajanduskoja esimese koosseisu liikmete volitused pikendatakse 8. aprillini 1940. Sama tähtajani pikendatakse ka koja esinaise ja koja juhatuse ning sektsioonide juhatuste liikmete volitused. II. Käesolev seadus hakkab kehtima avaldamisega. Tallinnas, 30. märtsil 1938. K. Päts Riigihoidja. K. Eenpalu Siseminister. 1717 1976 2007-01-23T15:37:53Z 193.40.110.66 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Uus põhiseadus hakkas maksma. |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Kaja, 25. jaanuar 1934, nr. 21, lk. 1 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR= }} ==Valitsuse südaöine pidulik koosolek.== ===Peaminister K. Päts president-riigivanema asetäitjaks.=== 23. jaanuari viimase tunniga lõppes vana põhiseaduse võim ja keskööl vastu 24. jaanuari hakkas maksma uus. Selleks silmapilguks kogunesid vabariigi valitsuse liikmed riigivanem K. Päts'iga eesotsas Toompea lossi valgesse saali valitsuse koosolekule. Valitsuse liikmed ja riigisekretär olid piduliku sündmuse puhul frakkides. Koosolekul viibis ka sisekaitse ülem kindral Jonson. Lahtise akna juures kuulati ära Harjuvärava mäelt lastud 21 aupauku ja hümn lossiplatsilt. Selle järele esines riigivanem K. Päts valitsuse liikmetele uue põhiseaduse maksmahakkamise silmapilgu kohase kõnega. Ta ütles muuseas, et mõnelt poolt on väidetud, nagu ei oleks senised vabariigi valitsused ega ka riigikogud midagi head teinud. See ei ole aga nii. Vana põhiseaduse alusel on vabariigi arenemiseks ja iseseisvuse kindlustamiseks tööd tehtud palju ja suure innuga. Edasi avaldab riigivanem lootust, et seda algatud tööd jatkatakse sama hoolega ja uus põhiseadus tuleb õnnistuseks Eesti rahvale. Riigivanemale vastas välisminister J. Seljamaa, kes ütles muuhulgas järgmist: “Meie oleme õnnelikud, et elame üle ühelt põhiseaduselt teisele ülemineku silmapilgu niisuguse juhi all, kui seda on hra K. Päts. Kui meil on olnud kõigesuuremad raskused, siis on ikka valitsust moodustama kutsutud Konstantin Päts.” Selle järele kirjutati alla uue põhiseaduse jõusseastumise otsusele, milles öeldakse, et senine riigivanem nüüd peaministrina on asunud president-riigivanema kohuste täitmisele. K. Päts kirjutas nüüd alla oma kahele esimesele käsukirjale, nimelt et ta peaministrina asub president-riigivanema ülesandeid täitma ja et nimetab peaministri asetäitjaks välisministri J. Seljamaa. Kuna uue valitsemise seaduse järele, mis teisipäeval “Riigi Teatajas” ilmus, nõutakse ka valitsuse liikmetelt ametivannet, siis kirjutasid kõik valitsuse liikmed riigivanemaga eesotsas vastavale vandetõotusele alla. Selleks ajaks olid riigivanema kabinetti kogunenud ka sise- ja kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosakonna liikmed, riigisekretäri abi, riigivanema vanem käskudetäitja ohvitser ja noorem adjutant. Valitsuse koosolek ning aktide allakirjutamine pildistati. Sellega oli ametlik toiming läbi, mis kestis umbes kolmveerand tundi. Selle järele mindi riigivanema sisemistesse ruumidesse, kus veel tükk aega teelauas koos istuti. 1718 1978 2007-01-25T11:43:05Z 193.40.110.66 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Kuidas vallavalimiste tulemusi moonutatakse. |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Kaja, 31. jaanuar 1934, nr. 26, lk. 4. |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR= }} Vabadussõjalaste leht kirjutas hiljuti, et vabadussõjalased olevat Pala vallas (Tartumaal) valimistel suure võidu saanud, viies 6 kandidaadist 5 meest sisse. See kõik on vale. Tõelikult viisid vabadussõjalased uude Pala volikokku ainult 1 (loe: ühe) mehe. Niisuguse võiduga küll ei maksaks kiidelda. Pala vallavolikogus said kohti: põllumeeste kogud – 12, koondusemehed – 3, keskerakond kõigest – 1 (!), sotsialistid 4 ja vabadussõjalased ka 1. Nii et kui tahetakse võidust rääkida, siis võivad sellest kõnelda ainult põllumehed, kes said Palal absoluutse enamuse. 1719 1981 2007-01-25T15:41:01Z 193.40.110.66 {{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=K. Pätsi kiri dr. Raamotile saksa vangilaagrisse minekul. |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALALAPEALKIRI= |VIKIPEEDIA= |PILT= |ALLIKAS=Kaja, 23. veebruar 1934, nr 46, lk 8 |KIRJELDUS= |VARIA= |KORREKTUUR= }} Kallis härra Raamot! Enne sõjalaagrisse ärasõitu kirjutan veel paar rida. Mind süüdistatakse ühes Haapsalu Maakonna Nõukogu otsuste konspekti kokkuseadmises, milles punkt leidub, millega selle vastu protesteeritakse, et tahetakse rahva tahtmise vastu Eestimaad Saksamaa külge liita. See konspekt jäi aga ettepanemata, on siis täielikult nagu mõni erakiri. Mina ajavat rahva ärevusse ja ei olla poliitiliselt mitte küllalt usaldatav – nii saadetakse mind administratiivsel teel Miitavi juurde Friedrichshofi sõjalaagrisse. Kardan, et seal nälg võib kätte tulla. Kui Maaliit tahab midagi teha, siis võiks seletada, et minu väljasaatmise tagajärjel kellelgi julgust ei ole leplikumat poliitikat ajama hakata. Maaliit on ainukene organisatsioon, mis suudab mõju avaldada. Võiksite ka seda ütelda, et niisugused arestid väga halvasti tuleviku kujunemise peale Balti rahvaste vahel saavad mõjuma, sest rahvas arvab igalpool, et minu kinnivõtmine Balti parunite töö on, kes eestlastele kätte tasuvad. Kui siin järele ei anta, isegi mind Soome ei lubata sõita, siis tuleb kohe selle eest hoolitseda, et väljamaal meie saatkonnad minu vangistamisest teada saaksid ja nad igalpool selle vastu protesteeriksid. Mind vangistatakse seepärast, et ma erakirjas olen mõtet avaldanud, et eesti rahva enamus ei ole mitte Saksamaa külge liitumise poolt. Niisugune on siis rahvaste enesemääramise õigus. Ma loodan, et Eesti seltskond mind mitte ära ei unusta, ja kõik teeb, et ma sealt näljapesast võiksin välja pääseda. Ja front tuleb endiselt ühtne ja kindel hoida. Elage hästi. Tervisid '''K. Päts.'''