Wikipedia: Weda Tanganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weda_TanganWikipedia: 9icehttps://guw.wikipedia.org/wiki/9iceAbolore Akande (yin jiji to azán fọtọ̀n-nukunawetọ Alunlunsun, owhe 1980 tọn). E diyin bo sọ yin yinyọnẹn taidi 9ice to Otogbo Naijilia tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/9ice#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abayomi Barberhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abayomi_BarberAbayomi Barber yín jiji to tòpẹvi Ifẹ tọn. Weyọnẹntọ Ben Enwowu wẹ do awusọhia de lẹ hia ẹ to Amazọnwiwa mẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Abba Musa Rimihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_RimiAbba Musa Rimi CON (yin jiji to osun awetọ azán koatọ́n-nukunatọ̀ntọ, owhe 1940 tọn to otò Naijilia tọn mẹ.) E yin dide taidi Ayimatẹngan nukunpedonugotọ Kaduna tọn to otò Naijilia tọn mẹ to osun aotọ 1979 tọn to Ablọde awetọ whenu, e lẹzun tẹnmẹpọnnamẹtọ Ayimatẹngan Abdulkadir Balarabe Musa tọn he yin kansanna to azan konukunatọntọ Ayidosun owhe 1981 tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abel Gabuzahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abel_GabuzaAbel Gabuza (yin jiji to azán ko-nukunatọ̀ntọ Whejisun, owhe 1955 tọn bo nọgbẹ̀ jẹ azán fọtọ̀n-nukunawetọ, Alunlunsun, owhe 2021 tọn) yin ogán sinsẹn Katoliki tọn dé to South Africa Duban tọn sọn azán ṣinẹnẹtọ, Abòhúsun tọn to owhe 2018 kakajẹ okú etọn to owhe 2021 tọn mẹ. Ewọ wẹ Biṣọpu kindberley tọn sọn 2010 jẹ 2018.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abel_Gabuza#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abibatu Mogajihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abibatu_MogajiAbibatu Mogaji, MFR, OONBẹjẹeeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Bẹjẹeeji_gbẹzan_etọn_tọnNuhe gándo whẹndo etọn gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Nuhe_gándo_whẹndo_etọn_goAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Azọn_etọnOku etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Oku_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abibihttps://guw.wikipedia.org/wiki/AbibiAbibi yin yinkọ didona osun tintan sunzanhiawe wiwe Ju lẹ tọn podọ osun ṣinawetọ sunzanhiawe paa tọn. E zẹẹmẹdo Ohín (Jinukun Tọn) He Ma Ko Hú, podọ e nọ bẹsọn ṣẹnṣẹn Whejisun tọn bo nọ fó do ṣẹnṣẹn Lidosun tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abibi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abiodun Olakuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abiodun_OlakuAbiodun Olaku yin jiji to azán 29tọ, Awewesun, owhe 1958 tọn. E yi wehọmẹ Yaba College of Technology tọn to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Olaku#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abiola Ajimobihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abiola_AjimobiIsiaka Abiola Ajimobi (yin jiji to azán fọtọ̀n-nukundopotọ, osun wiawetọ, owhe 1949 tọn jẹ azán ko-atọntọ, osun ṣidopotọ, owhe 2020 tọn mẹ). Eyin yinyọnẹn taidi otò Naijilia tọn to Ayimatẹn Oyo tọn mẹ, Ewọ yin dide taidi Osẹn basitọ to owhe 2003 tọn mẹ to otò Naijilia tọn mẹ, bo gbọnmọ dali do yin afọzedaitọ osẹnbasitọgan Ayimatẹn Oyo tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abiola_Ajimobi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ablahamhttps://guw.wikipedia.org/wiki/AblahamAblaham wẹ do Akọta juu lẹ tọn ai, ye ji to Uli, Otovi Tẹla tọn wẹ Ablaham. E yi Halani to Gbeji-waji Mesopotamia tọn po otọ etọn po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ablaham#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abraham Lincolnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abraham_LincolnAbraham Lincoln (azán wiawetọ Afínplọsun, owhe 1809 jẹ azán wiawetọ Lidosun owhe 1865) yin tonudọtọ otò Amẹlika tọn de , e wọ wẹ sọ yin togbogan fọtọnnukundopotọ otò Amẹlika tọn bọ sọ nọ nukọn to towhan Amẹlika tọn whenu. E du togbogan sọn 1861 kakajẹ 1865, to whenue towhan to yiyi to alọnu to Amẹlika.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abubakar Malamihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_MalamiAbubakar Malami(SAN) eyin jiji to osun ẹnẹtọ owhe 1967, eyin tovi Naijilia tọn eyin owhẹyidọtọ podọ e sọ yin tohodọtọ de, todin e to azọnwa taidi azọnwahẹmẹtọgbẹ whẹdatọ lẹ tọn po whẹyitọgan daho po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abujahttps://guw.wikipedia.org/wiki/AbujaAbuja yin tatọ́-tònọ otò Naijilia tọn. Abuja lẹzun tatọ́-tònọ otò Naijilia tọn to Azan wiawètọ, Awewesun owhe 1991 tọn mẹ.Wikipedia: Adalihttps://guw.wikipedia.org/wiki/AdaliAdali yin yinkọ didona osun wiawe tọ sunzanhiawe wiwe Ju lẹ tọn podọ osun ṣidopo tọ sunzanhiawe paa tọn mẹ to kanlinmọgbenu Babilọni tọn godo. E nọ bẹsọn ṣẹnṣẹn Afínplọsun tọn bo nọ fó do ṣẹnṣẹn Whejisun tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adali#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adam Smithhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adam_SmithAdam Smith (16 Ayidosun 1723 -17 Liyasun 1790) yin Scotland tọ he tindo zinzin ajọwiwa tọn he yin yiylọ dọ oto ajọtọ whenu mitọn. Owe etọn(An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations) yin zinzin jẹgbonu to Owhe 1776 yin titengbe, gbẹtọ lẹ ylọ owe lọ dọ The Wealth of Nations.Mẹhe kú to owhe 1790 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_1790_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1723 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1723_l%E1%BA%B9Wikipedia: Adam po Evi pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adam_po_Evi_poAdam po Evi po wẹ yin mẹjitọ na gbẹtọ lẹpo na mẹhe yise to Ablahamu sìn sinsẹn mẹ. To owe Jẹnẹsisi, Qu'ran podo owe Aqdas tọn po mẹ, yé omẹ awelẹ wẹ yin gbẹtọ tintan he Mawu dá.Adamhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adam_po_Evi_po#AdamEvihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adam_po_Evi_po#EviAyijijẹ po whẹdida pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adam_po_Evi_po#Ayijijẹ_po_whẹdida_poWikipedia: Adamu Adamuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adamu_AdamuAdamu Adamu (yin jiji to azan ko-atọntọ, osun atọntọ, owhe 1954 tọn mẹ). Akuẹbẹhẹntọ otò Naijilia tọn wẹ ewọ yin bosọ yin linlinkantọ de, podọ esọ yin azọnwatọ to mẹplọntọ lẹ mẹ to otò Naijilia tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adamu Suleimanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adamu_SuleimanAdamu Suleiman (yin jiji to azan wiẹnẹtọ, Nuwhàsun, owhe 1929) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Muhammadu Dikko Yusufu tọn mẹ to owhe 1979 tọn mẹ, podọ Sunday Adewusi sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to owhe 1981.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ade Ipayehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ade_IpayeAdeola Rahman Ipaye (yin jiji to owhe 1963) yin whẹ̀yidọtọ Otò Naijilia tọn he sọ yin "Deputy Chief of Staff" alọnu din tọn na Togan Naijilia tọn Muhammadu Buhari.Azọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ade_Ipaye#Azọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ade_Ipaye#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adebayo Adedejihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adebayo_AdedejiAdebayo Adedeji yin jiji to azán ko-nukun-dopotọ, Awewesun, owhe 1930 tọn mẹ to Jebu-Ode jẹ lidosun, azan koatọ́n-nukunatọntọ owhe 2018 tọn. E wa lẹkọdo Awọnlin bo yin dopo to jlẹkajinọtọ Naijilia nu lẹ tọn, e sọ yin dopo to ogan gọnu Wekantọ lẹ tọn to kọndopọgbẹ ogbẹ otògbo lọ tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adedeji#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adebayo Salamihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adebayo_SalamiAdebayo Salami hé ye yọnẹn taidi Oga Bello yin aihundatọ, aihunbaitọ podọ anadena aihuntọ numimọnọ to otò Naijilia tọn mẹ.Gbẹzan aihundida etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Salami#Gbẹzan_aihundida_etọn_tọnWikipedia: Adebisi Akandehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adebisi_AkandeAbdulkareem Adebisi Bamidele Akande yin jiji to azan fọtọn-nukun-dopotọ to Alunlunsun, owhe 1939 tọn mẹ. E sọ yin dopo to tohodọtọ togbo Naijilia tọn lẹ mẹ, to whẹndo ayọnu lẹ tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adebisi_Akande#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adedeji Adelekehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adedeji_AdelekeAdedeji Adeleke (yin jiji to azan ṣidopotọ, whejisun, owhe 1957) tọn mẹ. E yin adọkunnọ, ajọwatọ nukundejitọ dé, ewọ wẹ sọ yin ogán podọ mẹhe do Wehọmẹ Alavọ Adeleke tọn ai.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adedeji_Adeleke#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adegoke Adelabuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adegoke_AdelabuGbadamosi Adegoke Adelabu he yin jiji to azan atọntọ́ osun ṣiẹnẹtọ owhe 1915 tọn mẹ to otò Naijilia tọn mẹ. Eyin tohodọtọ de podọ Mínísítà dai tọn De na adọkunnu po nuhe nọ hẹngbẹdudu wa na otò Naijilia tọn sọn osun tintan owhe 1955 tọn jẹ osun tintan owhe 1956 tọn, enẹgodo wẹ e lẹzun ògán agọjẹdomẹtọ lẹ tọn to azọnwhe ahọlu tọn fie ye sọ nọ sọ tonudidọ te to wheyihọwaji tòdaho lọ tọn to gbẹwhenu etọn.Bejẹeji gbẹsan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Adelabu#Bejẹeji_gbẹsan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Adelabu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adeniji Adelehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniji_AdeleAhọlu Musendiku Buraimoh Adeniji Adele II KBE (azán wiatọ̀ntọ Abọ̀húsun owhe 1893 tọn jẹ azán wiawetọ owhe 1964 tọn) yin Ahọlu Awọnlin tọn (Ọba of Lagos) sọn azán tintan Kọyànsun owhè 1949 tọn jẹ azán wiawetọ Liyasun owhe 1964 tọn.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnTonudidọ po Nuhahun etọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniji_Adele#Tonudidọ_po_Nuhahun_etọn_lẹ_poWikipedia: Adeniran Ogunsanyahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_OgunsanyaAdeniran Ogunsanya (31 Alunlunsun 1918 - 22 Abọhusun 1996) yin whẹ̀yidọtọ po tonudọtọ depo, bo sọ yin vijiji otò Naijilia tọn. E sọ yin dopo to mẹhe dó ogbẹ tonudidọ tọn tòdaho Ibadan tọn ai lẹ mẹ(IPP).Jọja whenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya#Jọja_whenu_etọnAzọn etọn taidi sẹnyọnẹtọ dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya#Azọn_etọn_taidi_sẹnyọnẹtọ_deNuwiwa etọn taidi tonudọtọ dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya#Nuwiwa_etọn_taidi_tonudọtọ_deNuhe eyin yinyọnẹnna po nuhe e wa lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya#Nuhe_eyin_yinyọnẹnna_po_nuhe_e_wa_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adeniran Ogunsanya College of Educationhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_College_of_EducationAdeniran Ogunsanya College of Education he yin sinsan do pẹvi nọyin (AOCOED), eyin wehọmẹ alavọ tọn De(Higher Education) he tin to otò ọtọ-awori tọn he tin to oglọ na gandudu dokọtọn Ọjọ, to Aimatẹn Awọnlin tọn. Wehọmẹ Adeniran Ogunsanya tọn nọ plọnme nado lẹzun mẹplọntọ bosọ no namẹ gbedewema he ye nọ ylọdo Nigeria Certificate in Education(NCE) podo nuplọnme mehọme lẹ tọn tintan po (Undergraduate first degree) po awukọndopọ hẹ wehọmẹ mẹho lẹ tọn (Ekiti State University) wehọmẹ alavọ tọn Ekiti tọn po.Otàn wehọmẹ lọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_College_of_Education#Otàn_wehọmẹ_lọ_tọnGbẹtọ dahodaho he ko ton sọn wehọ lọ mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_College_of_Education#Gbẹtọ_dahodaho_he_ko_ton_sọn_wehọ_lọ_mẹ_lẹWehọmẹ he tin to wehọ daho Adeniran Ogunsanya tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_College_of_Education#Wehọmẹ_he_tin_to_wehọ_daho_Adeniran_Ogunsanya_tọn_mẹ_lẹDelẹ to mẹplọntọ he yin yinyọnẹn ganji lẹ mẹ wẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_College_of_Education#Delẹ_to_mẹplọntọ_he_yin_yinyọnẹn_ganji_lẹ_mẹ_wẹPọn ehelẹ lọsuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_College_of_Education#Pọn_ehelẹ_lọsuAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_College_of_Education#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn he tin to gbangba lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_College_of_Education#Nọtẹn_he_tin_to_gbangba_lẹWikipedia: Adina Nanuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adina_NanuAdina Nanu (yin jiji to azan ẹnẹtọ, Avivọsun, owhe 1927 bo nọgbẹ̀ kaka jẹ azan ko-nukun-atọ̀ntọ́, Whejisun, owhe 2021 tọn mẹ). E wa sọn Otò Romanian tọn mẹ bo yin tanpintọ, po wekantọ dé po.Mẹhe kú to owhe 2021 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_2021_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1927 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1927_l%E1%BA%B9Wikipedia: Ado (Ahọlu Awọnlin tọn)https://guw.wikipedia.org/wiki/Ado_(Ah%E1%BB%8Dlu_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8Dn)Ahọlu Ado (yinkọ etọn jọun wẹ Edo) he dugan to 1630 bo nọ̀ gánji jẹ 1669 wẹ yin Ahọlu awetọ he dugan to Ayimatẹn Awọnlin tọn. E yin tovi Ashipa tọn, he Ahọlu Benin tọn dè taidi Anadenanutọ tintan Ayimatẹn Awọnlin tọn, visunnu Ado tọn he nọ yin Gabaro wẹ yin Ahọlu atọ̀ntọ Ayimatẹn Awọnlin tọn.Ahọlu Awetọ Ayimatẹn Awọnlin Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ado_(Ah%E1%BB%8Dlu_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8Dn)#Ahọlu_Awetọ_Ayimatẹn_Awọnlin_TọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ado_(Ah%E1%BB%8Dlu_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8Dn)#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adolf Hitlerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adolf_HitlerAdolf Hitler (azan kotọ Lidosun, owhe 1889 jẹ azan gbantọ, Lidosun owhe 1945 tọn) yin jiji to Otò Austria tọn mẹ. Ṣigba Otò Germany tọn mẹ wẹ kúnkan etọn wá sọn.Otàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Adowahttps://guw.wikipedia.org/wiki/AdowaAdowa yin òwè dè to akọta he yé nọ ylọ dọ Akan to otò Ghana tọn mẹ. Owè ehe yin àṣà hohowhenu tọn dè he nọ̀ yin yiyan to nuwiwa susu whenue taidi: Hunwhẹ ṣiọ didi tọn lẹ, Alọwle tẹnmẹ lẹ podọ to Ayajẹnu devo lẹ whenu.Wikipedia: Adrien Houngbédjihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adrien_Houngb%C3%A9djiAdrien Houngbédji hé yin jiji to azan atọ́ntọ Whejisun, owhe 1942 yín tonudọtọ Benẹ tọn dé podọ nukọntọ́ tonudọgbẹ Parti du renouveau démocratique, PRD tọn hé yin tonudọgbẹ tangan to tonudọgbẹ he tin to otò Bene tọn mẹ lẹ. E yin ogán na wedegbẹ tonudidọ tọn Benẹ tọn sọn owhe 1991 jẹ owhe 1995, mọdopolọ e sọ yin lizọnyizọnwatọ tangan otò Benẹ tọn sọn owhe 1996 jẹ 1998.Azọn tonudidọ etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adrien_Houngb%C3%A9dji#Azọn_tonudidọ_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adrien_Houngb%C3%A9dji#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adrienne Corrihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adrienne_CorriAdrienne Corri yin jiji to (azan wiatọ̀ntọ́, Abọ̀húsun, owhe 1930 bo sọ nọgbẹ̀ jẹ azan wiatọ̀ntọ́, Whejisun, owhe 2016) tọn mẹ. Eyin yọnnu aihundatọ Brítánì tọn de.Alọdlẹndonu Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Corri#Alọdlẹndonu_LẹNọtẹn Devo Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Corri#Nọtẹn_Devo_LẹWikipedia: Adọ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%E1%BB%8D%CC%81Adọ́ yin osin he tin to agbasa mẹ. Adọ́ nọ nọ adọ́pó mẹ to sẹ́lin bo nọ tọ́n sọn gbẹtọ go gbọn sunnuwhé kavi yọnnuwhé, na nuvo de tin he tọ́n sọn adọ̀pó mẹ yi sunnuwhé kavi yọnnuwhé.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%E1%BB%8D%CC%81#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Afeez Oyetorohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Afeez_OyetoroAfeez Oyetoro (yín jiji to azan kotọ Avivọsun, owhe 1963) yín aihundatọ Otò Naijilia tọn. Mẹsusu sọ nọ ylọ ẹ dọ Saka.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnSinimazọnwiwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#SinimazọnwiwaGbẹzan Mẹdetiti tọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Afeez_Oyetoro#Gbẹzan_Mẹdetiti_tọn_tọnWikipedia: Aflikahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aflika197px|rightAflikahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:AflikaWikipedia: Afẹnifẹrehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Af%E1%BA%B9nif%E1%BA%B9reOgbẹ́ Afẹnifẹre yin ogbẹ dé he do Nunina, Aṣa po Nuyiwa kọmẹ tọn depo he mẹtogantẹnmẹ Abraham Adesanya yin nukọntọ na. Mẹtogantẹnmẹ Bola Ige to gbewhenu etọn du nukọntọ na ogbẹ lọ whla Awe.Alọdlẹndinu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Af%E1%BA%B9nif%E1%BA%B9re#Alọdlẹndinu_lẹWikipedia: Afọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Af%E1%BB%8DAfọ yin nuhe nọ yin yiyizan nado hẹnnu dote. Ohẹ̀ lẹ po gbẹtọvi lẹ po nọ tindo afọ awe.Lẹnunnuyọnẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:L%E1%BA%B9nunnuy%E1%BB%8Dn%E1%BA%B9nWikipedia: Afọpatitọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Af%E1%BB%8Dpatit%E1%BB%8DAfọpatitọ e ko dẹn he gbẹtọ susu lẹ ko lẹndọ azọn de lẹ tín he yọnnu lẹ ma sọgan wa. Ṣigba to egbehe, yọnnu lẹ ko to vivẹnudo nado wa azọn he ye ko lẹndọ sunnu janwẹ sọgan wa lẹ.Wikipedia: Agaiehttps://guw.wikipedia.org/wiki/AgaieAgaie yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Agaie tọn mẹ to alihogbó A124 tọn ji.Whenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agaie#WhenuhoAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agaie#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Agbasahttps://guw.wikipedia.org/wiki/AgbasaAgbasa yin Nuṣinyọnnudo gbangba tọn na kanlin lẹ. Agbasa kanlin voovo lẹ tọn nọ gbọnvo.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agbasa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Agbasalanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/AgbasalanAgbasalan yin awutugonu bibọ he tin to ohú po agbasa po ṣẹnṣẹn. To ojlẹ susu mẹ, e nọ saba yin yijlẹdo ohú go enẹ wẹ zọn bọ mẹlẹ nọ dọmọ ohú po agbasalan po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agbasalan#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Agbezin Bamidele Georgehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agbezin_Bamidele_GeorgeAgbezin Bamidele George yin jiji do Awọnlin, otò Naijilia tọn to azan 27, Ayidiosun,Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1973 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1973_l%E1%BA%B9Wikipedia: Agbàhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agb%C3%A0Agbà yin nude he yiaga kavi oplò de he yè yí okọ́, osé, zannu daho, kavi atin do basi, bo và gànkinkọ̀n na bọ avọ́sinsan po nuyọnwan lẹ po nọ yin nina to e ji na sinsẹ̀n-bibasi. Agbà he yè yí sika do basi pẹvi de tin to abò tintan gòhọtúntún lọ tọn po tẹmpli lọ tọn po mẹ na nuyọnwan mimẹ̀.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agb%C3%A0#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Agustín Balbuenahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agust%C3%ADn_BalbuenaAgustín Balbuena (1 Zósun 1945 – 9 Whejisun 2021) yin bọluhotọ otẹn nukọntọn oto Argentine tọn. E yí Libertadores ẹnẹ (4) podo Copa Intercontinental hẹ Club Atlético Independient tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agust%C3%ADn_Balbuena#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Agwarahttps://guw.wikipedia.org/wiki/AgwaraAgwara (kavi, Agwarra) yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ Tọn de to Ayimatẹn Niger Tọn mẹ to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn lẹ tin to topẹvi Agwara tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agwara#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Agànmahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ag%C3%A0nmaAgànma yin gbekanlin pẹvi dé he tindo aṣà lọ nado nọ diọ wunmẹ sọgbe hẹ lẹdo etọn, kiklo etọn ma nọ hugan alọtlọ asu, e nọ tindo osí gli dé he e nọ há dopọ, gadidi osí lọ tọn ma nọ hugan wekannu dé, e nọ tindo nukun awè he dopodopo nọ klo sọ agbothokun, e nọ tindo alọ awè to nukọn podọ afọ awè to godo, afọ dopodopo nọ tindo ofẹn ẹnẹ, ofẹn etọn lẹpo yin fọtọ̀n-nukundopo. E ma nọ nọ jejeji paali, dẹẹdẹẹ wẹ e nọ zinzọnlin.Wikipedia: Agànmàdẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ag%C3%A0nm%C3%A0d%E1%BA%B9nAgànmàdẹn yin gbetàtò dopo to lẹdo Tòpẹvi he yin Ajara tọn mẹ to Gandudu Dókọtọn Gbagli tọn mẹ to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ to otògbo Naijilia tọn. Yé sọ nọ ylọ dọ Ajara Aganmadẹn.Wikipedia: Ahihttps://guw.wikipedia.org/wiki/AhiAhi yin fihe gbẹtọ lẹ nọ yi nado họ bo sa nulẹ. Eyin gbẹtọ lẹ tindo nude nado sa, ye nọ do ahi de ai.Agbawhinwhlẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi#AgbawhinwhlẹnWikipedia: Ahi Balogun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Balogun_t%E1%BB%8DnAhi Balogun Ajeniya tọn yin ahi dé he tin to Lopo Awọnlin tọn to Ayimatẹn Awọnlin tọn to Otò Naijilia tọn mẹ.Nujijọ ajiji miyọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Balogun_t%E1%BB%8Dn#Nujijọ_ajiji_miyọn_tọnPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Balogun_t%E1%BB%8Dn#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Balogun_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahi Ebute Ero tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ebute_Ero_t%E1%BB%8DnAhi Ebute Ero tọn tin to Ebute Ero, tòpẹvi de he tin to Ayimatẹn Awọnlin tọn to otò Naijilia tọn mẹ. Ahi Ebute Ero tọn tin to huwaji na tòpẹvi Makoko tọn he sẹpọ Brown Square.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ebute_Ero_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahi Idumota tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Idumota_t%E1%BB%8DnAhi Idumota tọn yin ahi de he tin to Lopo Awọnlin tọn. E yin dopo to ahi hoho po ahi he klo hugan to wheyihọ Aflika tọn lẹ mẹ.Ninọmẹ Idumota tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Idumota_t%E1%BB%8Dn#Ninọmẹ_Idumota_tọnLẹdo Etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Idumota_t%E1%BB%8Dn#Lẹdo_EtọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Idumota_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahi Kanlinmọ lẹ tọn to Veleketehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Kanlinm%E1%BB%8D_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_to_VeleketeAhi Kanlinmọ lẹ tọn to Velekete yin ahi dé he mẹ yè nọ sa Kanlinmọ lẹ te, to otò Gbagli tọn mẹ. Ahi ehe yin didoai to owhe 1502, bo yin yinkọ dona nado pagigona vodun Velekete tọn he yin vodun ohu po jẹhọn po tọn.Dodonu ahi ehe tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Kanlinm%E1%BB%8D_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_to_Velekete#Dodonu_ahi_ehe_tọnNuwiwa lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Kanlinm%E1%BB%8D_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_to_Velekete#Nuwiwa_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Kanlinm%E1%BB%8D_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_to_Velekete#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Aholuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/AholuAholu wẹ yin ogan dé he yẹ nọ du to otò pevi pevi lẹ to gbetàtò Gunnu lẹ́ tọn mẹ.Wikipedia: Ahì Agbalata Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%C3%AC_Agbalata_T%E1%BB%8DnAhì Agbalata Tọn. Agbalata yin ahì daho de he tin to topẹvi Gbagli tọn to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ.Ahimẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ahim%E1%BA%B9_l%E1%BA%B9Wikipedia: Ahí Dantọpa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%C3%AD_Dant%E1%BB%8Dpa_t%E1%BB%8DnAhí Dantọpa tọn kavi Tọpa yin ahi he klo hugan to wheyihọwaji Aflika tọn. E yinAhimẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ahim%E1%BA%B9_l%E1%BA%B9Wikipedia: Ahọlu AbdulRasheed Adewale Akanbihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_AbdulRasheed_Adewale_AkanbiAbdulRasheed Adewale Akanbi Oluwo tòpẹvi Iwo tọn hé yin jiji to azan konukundopotọ osun ṣidopotọ owhe 1967 tọn, to agọe e lẹzun Ahọlu tòpẹvi Iwo tọn tò Ayimatẹn Osun tọn tò Otò Naijilia tọn mẹ.Léhe é dù Ahọlu gbọ̀nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_AbdulRasheed_Adewale_Akanbi#Léhe_é_dù_Ahọlu_gbọ̀nOvúwhènù etọn po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_AbdulRasheed_Adewale_Akanbi#Ovúwhènù_etọn_po_wepinplọn_etọn_poKandai yínkọ mẹhe ko dù Ahọlu tò tòpẹvi Iwo tọn mẹ lẹ whẹ́pó Ahọlu Adewale Akanbi do dùgánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_AbdulRasheed_Adewale_Akanbi#Kandai_yínkọ_mẹhe_ko_dù_Ahọlu_tò_tòpẹvi_Iwo_tọn_mẹ_lẹ_whẹ́pó_Ahọlu_Adewale_Akanbi_do_dùgánAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_AbdulRasheed_Adewale_Akanbi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahọlu Aganọ Toniyọn Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Agan%E1%BB%8D_Toniy%E1%BB%8Dn_IAhọlu Aganọ Toniyọn I otò Ajara Agamathen tọn yin jiji dó họnmẹ Ahọlu ahọluduta Gbethe Gbetheko Ajara Agamathen tọn mẹ hugan owhe kande-fọtọ̀n die.Wehọmẹ yiyi etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Agan%E1%BB%8D_Toniy%E1%BB%8Dn_I#Wehọmẹ_yiyi_etọnWikipedia: Ahọlu Claudius Dosa Akranhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Claudius_Dosa_AkranAhọlu Claudius Dosa Akran yin tohodọtọ de to otò Naijilia tọn mẹ podọ e sọ yin nukọntọ kavi Ahọlu tòpẹvi Gbagli tọn. E sọ nọ yin yiylọdọ Ahọlu Jiwa awetọ Jẹgba tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ahọlu Godwin Babatunde Kofi Akranhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Godwin_Babatunde_Kofi_AkranAhọlu Godwin Babatunde Kofi Akran yin jiji to Azan fọtọnnukunatọntọ́ osun ṣiẹnnẹnẹtọ, owhe 1936 to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ. E yin ovi atọ́ntọ (5) na Àkran wiatọntọ Gbagli tọn yedọ Ahọlu Dé Whenọ Ajiyọn-Kanho.Otàn wehọmẹ yiyi etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Godwin_Babatunde_Kofi_Akran#Otàn_wehọmẹ_yiyi_etọn_tọnGandudu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Godwin_Babatunde_Kofi_Akran#Gandudu_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Godwin_Babatunde_Kofi_Akran#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahọlu Hẹlọdi Aglipa Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_H%E1%BA%B9l%E1%BB%8Ddi_Aglipa_IAhọlu Hẹlọdi Aglipa I wẹ degbe dọ yè ni hù Jakọbu bo wle Pita do gànmẹ, podọ ovivi Hẹlọdi Daho lọ tọn wẹ e yin. Hẹlọdi yin yinkọ whẹndo he mẹ ahọlu he nọ dugán do Ju lẹ ji nọ wá sọn tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_H%E1%BA%B9l%E1%BB%8Ddi_Aglipa_I#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahọlu Sẹjlo Ọlalekan Jameshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_S%E1%BA%B9jlo_%E1%BB%8Clalekan_JamesAhọlu Sẹjlo Ọlalekan James wẹ yin ahọlu awetọ to tòpẹvi kwẹmẹ tọn mẹ. Otọ etọn wẹ yin ahọlu tintan tòpẹvi lọ tọn, to oku etọn godo wẹ, ovi etọn jẹ otẹn etọn mẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ahọlu Toffa Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Toffa_IAhọlu Toffa I Nọgbẹ to ojlẹ 1850 tọn jẹ 1908 bo yin Ahọlu na ahọluduta Họgbonu he sọ nọ yin yiylọdọ Ajaṣẹ tọn, to togbo Benẹ tọn mẹ, he wá yin yinyọnẹn taidi Porto Novo. Dile etlẹ yindọ e dugan to owhe 1874, e sọ yin yinyọnẹn na nukunhunhun etọn po gbekọndopọ etọn hẹ yovo lẹ po.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ahọsi Oronsenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dsi_OronsenAhọsi Oronsen yin orisha (kavi numẹsẹ̀n) de sọn otàn hoho Ayọnu lẹ tọn mẹ. Hùnwhẹ Igogo tọn he nọ yin ayidego whemẹwhemẹ to Owo nọ yin bibasi nado doyẹyigona ẹn.Nudọnamẹ delẹ sọn kandai otàn Owo tọn he nọ yin pinpin gbọn gbẹtọ lẹ dali mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dsi_Oronsen#Nudọnamẹ_delẹ_sọn_kandai_otàn_Owo_tọn_he_nọ_yin_pinpin_gbọn_gbẹtọ_lẹ_dali_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dsi_Oronsen#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ajagbusi Ekunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajagbusi_EkunAjagbusi Ekun yin Ahọlu Ahọluduta Owo tọn to Ayimatẹn Ondo Tọn to Hùwaji-whèyihọ tọn otò Naijilia tọn mẹ. E du Ahọlu to whenuena Otọ etọn Olowo Ojugbele Arere he yín Ahọlu tintan Owo tọn kavi Olowo tintan to Olowo Owo tọn lẹ mẹ ko basi matintọ godo.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajagbusi_Ekun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ajara Agamathenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajara_AgamathenAjara Agamathen yin dopo to gbetato he ko yin didoai hoho to otò Gbagli tọn mẹ to Ayimatẹn Awọnlin tọn glọ to otògbo Naijilia tọn mẹ bo yin didoai to owhe 1938 gbọn Ahọvi Tọgbe Ẹwhẹ he wa yin Ahọlu tintan gbétatò Ajara Agamathen tọn, Ewọ wẹ yin ovi dopo akan na Ahọlu Tọgbe Mitọgbodewhẹ Ajatado tọn to otògbo Togo tọn mẹ. Ahọvi Tọgbe Ẹwhẹ sọ yin ovivi na Ahọlu Tọgbe Bẹtum sọn otògbo Togo tọn mẹ.Tota he tin to Ajara Agamathenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajara_Agamathen#Tota_he_tin_to_Ajara_AgamathenGándukọ he tin to Ajara Agamathenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajara_Agamathen#Gándukọ_he_tin_to_Ajara_AgamathenWikipedia: Ajara Grammar Schoolhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajara_Grammar_SchoolAjara Grammar School. E yin wẹhọmè daho de to tòpẹvi Gbagli tọn mẹ to Awọnlin.Whenuho wehọme lọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajara_Grammar_School#Whenuho_wehọme_lọ_tọnWikipedia: Ajasse Ipohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajasse_IpoAjasse Ipo yin topẹvi dowhenu tọn de to Igbomina, to Ayimatẹn Kwara Tọn. Ajasse Ipo sọ nọ yin kinkan dole to whedelẹnu;Wehọmẹ Alavọ tọn lẹ to Ajasse Ipohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajasse_Ipo#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_lẹ_to_Ajasse_IpoWehọmẹ daho devo lẹ to Ajasse Ipohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajasse_Ipo#Wehọmẹ_daho_devo_lẹ_to_Ajasse_IpoWhẹ̀nyin mẹpipa tọn Olupo tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajasse_Ipo#Whẹ̀nyin_mẹpipa_tọn_Olupo_tọnOrikihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajasse_Ipo#OrikiARIGANJOYEhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajasse_Ipo#ARIGANJOYEOLUPO ONIROhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajasse_Ipo#OLUPO_ONIROAJADOhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajasse_Ipo#AJADOWikipedia: Ajidohttps://guw.wikipedia.org/wiki/AjidoAjido yín topẹvi de to Gbagli, he tin to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ, to Otogbo Naijilia tọn mẹ. Yinkọ ahọlu topẹvi lọ tọn nọ yin Ahọlu Saheed Sedonu Adamson, Topon Toyiaga I, Ahọlu Ahọluduta Ajido tọn.Whenuho gando otò lọ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajido#Whenuho_gando_otò_lọ_goLẹdo atọ́n he tin to Ajido lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajido#Lẹdo_atọ́n_he_tin_to_Ajido_lẹAhọluduwhe he tin to Ajido lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajido#Ahọluduwhe_he_tin_to_Ajido_lẹHunwhe po hihọ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajido#Hunwhe_po_hihọ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ajido#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Akanu Ibiamhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akanu_IbiamMẹho Francis Akanu Ibiam he yin jiji to azan koatọnnukunẹnẹtọ, osun widopotọ, owhe 1906 tọn, bọ e wa yin matintọ to azan tintan, osun ṣianwetọ, owhe 1995 tọn mẹ. E yin mẹhe basi nulila azọnhẹngbọ he pe tọn na gbẹtọ lẹ, bo wa yin dide taidi Ayimatẹngan Whezẹtẹn-Waji tọn to otò Naijilia tọn mẹ to osun wiawetọ owhe 1960 kakajẹ osun tintan owhe 1966 tọn mẹ.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akanu_Ibiam#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akanu_Ibiam#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Akarakumọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akarakum%E1%BB%8DAkarakumọ yin gbetato dé he sẹpọ Otọ bo tin to ṣẹnṣẹn na Tọpo po Povita po to Gandudu Dókọtọn Gbagli tọn mẹ to Ayimatẹn Awọnlin tọn to Otogbo Naijilia tọn mẹ. Akarakumọ wẹ yin gbétatò he do Satọhun bo sọ nọ hoe to Oto Gbagli tọn mẹ.Wikipedia: Akbar Daho Lọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akbar_Daho_L%E1%BB%8DAkbar(Abu'l-Fath Jala ud-din Muhammad Akbar, sọn azan fọtọntọ osun koyansun tọn owhe 1542 yi jẹ azan koatọnnukunawetọ osun koyansun tọn owhe 1605) eyin akota gan Daho Akota Mughal tọn atọntọ. Umarkot he yin (Pakistane) tòdin wẹ yé ji dó.Nuhe go gandudu etọn penukundo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akbar_Daho_L%E1%BB%8D#Nuhe_go_gandudu_etọn_penukundo_lẹSisẹnnuwiwa etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akbar_Daho_L%E1%BB%8D#Sisẹnnuwiwa_etọnGbẹtọ yinyin etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akbar_Daho_L%E1%BB%8D#Gbẹtọ_yinyin_etọnNutindo etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akbar_Daho_L%E1%BB%8D#Nutindo_etọn_lẹÒwe he e kanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akbar_Daho_L%E1%BB%8D#Òwe_he_e_kanOku etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akbar_Daho_L%E1%BB%8D#Oku_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akbar_Daho_L%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Akenzua IIhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akenzua_IIOmo n'Oba n'Edo Uku Akpolokpolo, Akenzua II eyin jiji to Azan ṣianwetọ osun tíntàn owhe 1899, ẹyin ahọlu oto Benin tọn dó Togbo daho Naijilia tọn. Ahọlu Akenzua II jẹ ògán dúdú ji to oto Benin tọn mẹ, whenue bàbá ẹtọn dó kú to Lidosun owhe 1933.Wikipedia: Akii Ibhadodehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akii_IbhadodeAkii Ibhadode (yin jiji to azan 13tọ, Zósun, owhe 1957) yin Oweyọnẹntọ otovi Naijilia tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1957 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1957_l%E1%BA%B9Wikipedia: Akin Abayomihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akin_AbayomiAkin Emmanuel Abayomi yin tovi Naijilia tọn he plọnnu gándo amasin lẹ go bo sọ yin Nuyọnẹntọ de. E plọnnu gándo Nuyọnẹn amasin tọn he ye nọ ylọdọ Haematology, Gandoagbasago tọn, Biosecurity po Biobanking.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Akinsanya Sunny Ajosehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_AjoseAkinsanya Sunny Ajose (yin jiji to azán aotọ osun awetọ owhe 1946) yin Tohodọtọ dé anadenanutọ gbángba tọn dé po to otò Naijilia tọn mẹ.Jọja whenu etọn po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_Ajose#Jọja_whenu_etọn_po_wepinplọn_etọn_poNuhe ye yọnẹn na lẹ po gigopanamẹnu he eyi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_Ajose#Nuhe_ye_yọnẹn_na_lẹ_po_gigopanamẹnu_he_eyi_lẹAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_Ajose#Azọn_etọnNuhe e yin yinyọnẹn na po Gigopanamẹnu he eyi lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_Ajose#Nuhe_e_yin_yinyọnẹn_na_po_Gigopanamẹnu_he_eyi_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_Ajose#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Akinwumi Iṣọlahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_I%E1%B9%A3%E1%BB%8DlaAkinwumi Iṣọla yin jiji to Azan konukunẹnẹtọ, Awewesun, owhe 1939 tọn. E Basi matintọ to Azan fọtọnnukunatọntọ,Otan gbẹzan po azọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_I%E1%B9%A3%E1%BB%8Dla#Otan_gbẹzan_po_azọn_etọn_lẹWhẹndo etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_I%E1%B9%A3%E1%BB%8Dla#Whẹndo_etọn_lẹWhenue e basi matintọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_I%E1%B9%A3%E1%BB%8Dla#Whenue_e_basi_matintọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_I%E1%B9%A3%E1%BB%8Dla#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Akinọla Majahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akin%E1%BB%8Dla_MajaMẹtogantẹnmẹ Akiọnla Maja M.D yin amasinzọnwatọ yovo tọn ovi jiji Naijilia tọn, ajọwatọ homẹdagbenọ po tonudọtọ po ogan ogbẹ Jọja Naijilia tọn lẹ tọn (Nigeria Youth Movement) sọn owhe 1944 jẹ 1957.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Akin%E1%BB%8Dla_Maja#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Akì Noa Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ak%C3%AC_Noa_T%E1%BB%8DnAki yin apotin daho de he sọgan fo to osin nukunmẹ, de Jiwheyewhe dọ na Noa dọ ni gba to hoho whenu ni e wọ po whẹndo e tọn po ni ma yin vivasudo po mẹylankan lẹ po.Nuhe zọn bọ aki do yin gbigbahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ak%C3%AC_Noa_T%E1%BB%8Dn#Nuhe_zọn_bọ_aki_do_yin_gbigbaAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ak%C3%AC_Noa_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Akọtahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ak%E1%BB%8DtaAkọta yin bẹplidopọ gbẹtọ lẹ tọn he tindo Aṣa, Whenuho, Ogbe, kavi Akọ dopolọ lẹ. E sọ sọgan zẹẹmẹdo gbẹtọ lẹ he to ninọ Tògbo podọ Ganduta dopolọ lẹ mẹ.Weda he taidi yedehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ak%E1%BB%8Dta#Weda_he_taidi_yedeWikipedia: Alausahttps://guw.wikipedia.org/wiki/AlausaAlawusa, he yin yinyọnẹn to paa mẹ di Alausa yin lẹdo tangan de to Ikeja, tatọ́-tẹnnọ̀ Ayimatẹn Awọnlin tọn tọn. Finẹ wẹ Wekantẹn Awọnlin tọn po azọ́nwatẹn Ayimatẹngán po Alọgọtọ-Ayimatẹngán Awọnlin tọn tọn tin te.Wikipedia: Alex Badehhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alex_BadehAlex Sabumdu Badeh ( to osun widopotọ azan ṣianwetọ owhe 1957 tọn jẹ azan fọtọnnukunawetọ osun wiawetọ tọn mẹ) yin tonudọtọ otogbo Naijilia tọn boka sọ yin awhangan ogan sunwhlevu ẹnẹ tọn to ogbẹ awhanfuntọ jẹhọnmẹ tọn lẹ mẹ to otogbo Naijilia tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alex_Badeh#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Alex Gallacherhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alex_GallacherAlex Gallacher (yín jiji to azán tintan, Alunlunsun tọn to owhe 1954 tọn mẹ, e nọgbẹ̀ jẹ azán koatọ́n-nukunẹnẹtọ, Avivọsun, owhe 2021) yin Scotland vijiji de he wá yin tonudọtọ de to Australia. E yin ayinamẹtọ tonudọtọ de tọn na South Australia sọn owhe 2011 kakajẹ whenue e kú to owhe 2021.Mẹhe kú to owhe 2021 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_2021_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1954 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1954_l%E1%BA%B9Wikipedia: Alexander Fleminghttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alexander_FlemingAlexander Fleming (yin jiji to azan ṣidopotọ osun ṣiantọ̀ntọ owhe 1881 kakajẹ azan widopotọ osun atọ̀ntọ owhe 1955) yin azọnyọnẹntọ gando nutogbẹ lẹ go to otò Scotland tọn mẹ po amasinzọnwatọ po. Otọ etọn he nọ yin Hugh basi matintọ to whenue e tindo owhe kandefọtọnnukunẹnẹ, to whelọnu, Alexander yin owhe ṣianwemẹvi.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alexander_Fleming#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Alfa po Omega pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alfa_po_Omega_poAlfa po Omega po wekun tintan po godo tọn po to wekun Glẹkigbe tọn lẹ mẹ.Wikipedia: Ali Ansarianhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ali_AnsarianAli Ansarian (Persian: علی انصاریان; Azan atọ́ntọ Liyasun, owhe 1977 yi jẹ azán atọ̀ntọ Afínplọsun, owhe 2021) yin bọluhotọ otò Iran tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ali_Ansarian#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Alimoshohttps://guw.wikipedia.org/wiki/AlimoshoAlimosho yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to Miná Ikeja tọn, tó Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Naijilia. Ewọ wẹ yin lẹdo gandudu dokọ̀ tọn he kló hugan to Awọnlin, bọ sọha mẹhe nọ nọ̀ finẹ lẹ tọn yì 1,288,714, sọgbe hẹ Mẹhihia owhe 2006 tọn (etomọṣo, Gandudu Awọnlin tọn sọta sọha Mẹhihia tọn enẹ bo dọ dọ̀ sọha mẹhe tin to LGD tọn lọ mẹ lẹ su hugan livi awè).Yẹdide-sedotẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alimosho#Yẹdide-sedotẹnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alimosho#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn gbonu tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alimosho#Nọtẹn_gbonu_tọn_lẹWikipedia: Alioune Badara Cisséhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alioune_Badara_Ciss%C3%A9Alioune Badara Cissé (7 Afínplọsun 1958 – 28 Avivọsun 2021) yin tonudọtọ senegal tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alioune_Badara_Ciss%C3%A9#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Aliyu Attahhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aliyu_AttahAliyu Attah yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Muhammadu Gambo Jimeta tọn mẹ to 1990, podọ Ibrahim Coomassie sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 1993.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Attah#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Aliyu Magatakarda Wamakkohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_WamakkoAliyu Magatakarda Wamakko yin jiji to Azan tintan, Osun Atọntọ, Owhe 1953. To owhe 2007, Osun Ẹnẹtọ, ye yi ovo do dee do otẹn Ayimatẹngan tọn mẹ to Sokoto to otò Naijilia tọn mẹ.Tito wehihia po azọn etọn po tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_Wamakko#Tito_wehihia_po_azọn_etọn_po_tọnTito tonudidọ etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_Wamakko#Tito_tonudidọ_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_Wamakko#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Alẹkzanda De Yin Daho-gbóhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BA%B9kzanda_De_Yin_Daho-gb%C3%B3Alẹkzanda Atọntọ Makedonia tọn (20 kavi 21 Liyasun 356 BC -10 kavi 11 Ayidosun 323 BC)yin yinyọnen di Alẹkzanda De Yin Daho-gbó. Eyin Ahọlu Makẹdóníà tọn sọn Owhe 336BC jẹ Oku Etọn whenu to owhe 323BC.Alẹkzanda to Awhangbenuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BA%B9kzanda_De_Yin_Daho-gb%C3%B3#Alẹkzanda_to_AwhangbenuAlòdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BA%B9kzanda_De_Yin_Daho-gb%C3%B3#Alòdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BA%B9kzanda_De_Yin_Daho-gb%C3%B3#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Alọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8DAlọ yin dopo to awutugonu agbasa tọn lẹ mẹ. Dibla yin gbẹtọvi lẹpo wẹ tindo alọ awe (2).Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Alọnuzọnwiwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8Dnuz%E1%BB%8DnwiwaAlọnuzọnwatọ wẹ mehe ko plọn azọn, bo sọ yín nuyọnẹntọ de bo nọ yi alọtata podo azọnwanu po do nọ wazọn bọ sọ nọ basi nuzinzan lẹ.Wikipedia: Alọwlehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8DwleAlọwle yin kọndopọ he tin o omẹ awe ṣẹnṣẹn. nugbo lọ nado wlealọ nọ saba yin yiylọdọ omẹ sinsin dopọ.Whẹwhinwhẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8Dwle#WhẹwhinwhẹnDotẹnmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8Dwle#DotẹnmẹSinsẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8Dwle#SinsẹnHosọ devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8Dwle#Hosọ_devo_lẹAlodlendonu lehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Al%E1%BB%8Dwle#Alodlendonu_leWikipedia: Amaka Igwehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Amaka_IgweAmaka Igwe (he yin jiji to Azan Awetọ, Alunlunsun, owhe 1963 tọn jẹ Azan gbanewheawetọ, Lidosun, owhe 2014 tọn). Yin Aihundatọ Sinimọto tọn dé podọ ajọjlatọ tele ji tọn dé po to Otogbo Naijilia tọn mẹ.Mẹhe kú to owhe 2014 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_2014_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1963 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1963_l%E1%BA%B9Wikipedia: Amarachi Nwosuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Amarachi_NwosuAnarachi Nwosu (yin jiji to azan koatọnnukunẹnnẹtọ osun ṣiẹnnẹtọ owhe 1994.) yin yẹdenanutọ, aihundatọ po wekantọ po, Yin tovi oto Naijilia.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọn po tito wepinplọn etọn tọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Amarachi_Nwosu#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọn_po_tito_wepinplọn_etọn_tọn_poAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Amarachi_Nwosu#AzọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Amarachi_Nwosu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Andrew Jacksonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Andrew_JacksonAndrew Jackson (azán fọntọ̀tọ Whejisun, owhe 1767 yi jẹ azán ṣiatọ̀ntọ Ayidosun, owhe 1845) yin togbogan ṣiawetọ to otò Plidopọ Ayimatẹn lẹ tọn Amẹlika tọn (United States) mẹ (sọn 1829 jẹ 1837), e sọ yin Mẹgángán to Awhan New Orleans tọn whenu (1815). Mọdopolọ ewọ wẹ bẹ gandudu Midedenu lẹ tọn jẹeji.Mẹhe kú to owhe 1845 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_1845_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1767 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1767_l%E1%BA%B9Wikipedia: András Gálszécsyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A1s_G%C3%A1lsz%C3%A9csyAndrás Gálszécsy yín jiji to (azán ṣinawetọ, Awewesun owhe 1933 tọn bo nọgbẹ̀ jẹ azán ṣinawetọ, kọyànsun owhe 2021(kúzan etọn yín lila to azán ehe gbe). Yin whẹyidọtọ Hungary-nu de podọ e sọ yin tonudọtọ de ga.Mẹhe kú to owhe 2021 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_2021_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1933 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1933_l%E1%BA%B9Wikipedia: Angélique Kidjohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A9lique_KidjoAngélique Kpasseloko Hinto Hounsinou Kanjo Manta Zogbin Kidjo he ye ji to azan Wiẹnẹtọ Liyasun, Owhe 1960, yin hansinọ, hankantọ, aihundatọ podọ avunlọyina jlọjẹ gbẹtọvi lẹ tọn tọ he yin yinyọnẹn gbọn aṣa voovo he e nọ yizan nado pa ohàn etọn lè te. To owhe 2007, hojlawemaParishttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A9lique_Kidjo#ParisOtàn vuwhenu etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A9lique_Kidjo#Otàn_vuwhenu_etọn_tọnAgbán Angélique Kidjo tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A9lique_Kidjo#Agbán_Angélique_Kidjo_tọn_lẹAyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A9lique_Kidjo#AyeAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A9lique_Kidjo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ansar-ud-deen Society Grammar School, Badagry.https://guw.wikipedia.org/wiki/Ansar-ud-deen_Society_Grammar_School,_Badagry.Ansar-ud-deen Society Grammar School , Badagry (he yin didoai to azan tintan Zósun tọn to 1980) yin dopo to wehọmẹ daho he tin to lẹdo Gbagli tọn mẹ lẹ, he yin apadewhe ayimatẹn Awọnlin tọn. Wehọmẹ ehe nọ wleawuna wehọmẹvi lẹ nado dejido mẹdetiti go, bo sọ nọ plọn ye lehe ye na nọpọ́ po mẹdevo lẹ po do podọ nado plọn ye nuyọnẹn he na wa hẹn ye yi wehọmẹ Alavọ tọn lẹ.Otàn he gando wehọmẹ lọ go lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ansar-ud-deen_Society_Grammar_School,_Badagry.#Otàn_he_gando_wehọmẹ_lọ_go_lẹMẹplọntọ he ko wazọn to wehọ lọ mẹ pọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ansar-ud-deen_Society_Grammar_School,_Badagry.#Mẹplọntọ_he_ko_wazọn_to_wehọ_lọ_mẹ_pọn_lẹWehọmẹvi he wazọn ganji to owhe he wayi lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ansar-ud-deen_Society_Grammar_School,_Badagry.#Wehọmẹvi_he_wazọn_ganji_to_owhe_he_wayi_lẹ_mẹGbẹtọ nukundeji he yi wehọ lọ mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ansar-ud-deen_Society_Grammar_School,_Badagry.#Gbẹtọ_nukundeji_he_yi_wehọ_lọ_mẹ_lẹAzọn he nọ yin pinplọnmẹ to Wehọmẹ lọ mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ansar-ud-deen_Society_Grammar_School,_Badagry.#Azọn_he_nọ_yin_pinplọnmẹ_to_Wehọmẹ_lọ_mẹ_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ansar-ud-deen_Society_Grammar_School,_Badagry.#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Anthony Afolabi Adegbolahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Anthony_Afolabi_AdegbolaAnthony Afolabi Adegbola yin Mẹplọntọ Daho gando Oyọnẹn Kanlin lẹ tọn go podọ e sọ yin ogán daho na Lẹnunuyọnẹntọ Tògbo Naijilia tọn lẹ dai. To 1993, E yin dide nado yin Ogán lẹnunnuyọnẹn tọn bo yitẹn sọn Akpanoluo Ikpong Ikpong Ette si.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Anthony_Afolabi_Adegbola#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Antioku Silia Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Antioku_Silia_T%E1%BB%8DnAntioku Silia tọn tin to tọ̀sisa Orontes ji, yèdọ nudi kilomẹtlu 30 sọn huto Meditelane tọn he to Seleukia podọ nudi kilomẹtlu 550 do agewaji Jelusalẹm tọn. Séleucus I Nicator, he yin togán tintan Ahọluigba Séleucide tọn wẹ do Antioku ai to owhe 300 B.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Antioku_Silia_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Apahttps://guw.wikipedia.org/wiki/ApaApa yin dopo to otò hoho he tin to Lẹdo Gbagli tọn to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ lẹ mẹ. Apa yin oto de he tindo Ahọlu po mẹtogan tẹmẹ lẹ po.Otan tòpẹvi Apa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Apa#Otan_tòpẹvi_Apa_tọnKọmẹ he tin tò Apahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Apa#Kọmẹ_he_tin_tò_ApaAhọlu e ko du sọn bẹjẹẹjihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Apa#Ahọlu_e_ko_du_sọn_bẹjẹẹjiOtò he Apá do aṣẹpipa deji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Apa#Otò_he_Apá_do_aṣẹpipa_deji_lẹAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Apa#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Aplanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/AplanAplan yin nududu tangan dé he nọ yin dudu ganji to Gunnugbeji. Dibla yindọ suhugan Gunnu lẹ wẹ yiwanna aplan bosọ nọ du.Lehe E Nọ Yin Dídá Dóhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aplan#Lehe_E_Nọ_Yin_Dídá_DóWikipedia: Apọsteli Pauluhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ap%E1%BB%8Dsteli_PauluApọsteli Paulu (kavi Pọọlù) lọ yin yinyọnẹn di Saul Tasu tọn podọ todin di mẹwiwe St Paul. (2BC-67) E yin Juu Lomu mẹsiah wekantọ po Rabbi po.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ap%E1%BB%8Dsteli_Paulu#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnSọọlu lẹzun Pọọlùhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ap%E1%BB%8Dsteli_Paulu#Sọọlu_lẹzun_PọọlùWekanhlan mẹhe bọdego lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ap%E1%BB%8Dsteli_Paulu#Wekanhlan_mẹhe_bọdego_lẹAdà ordinatẹ tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ap%E1%BB%8Dsteli_Paulu#Adà_ordinatẹ_tọn_lẹWikipedia: Aryeh Gamlielhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aryeh_GamlielAryeh Gamliel yin jiji to (azán wídopotọ Whejísun, owhé 1951 jẹ azán sidopótọ, Avivọsun, owhé 2021).Yin tonudọtọ́ po labi de po to Islaeli.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aryeh_Gamliel#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Asu-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Asu-gbeAsu-gbe (he sọ yin yinyọnẹn di Abewa kavi Ebe-gbe) yin ogbè Nupenu lẹ tọn de he nọ yin dido to ayimatẹn Niger tọn mẹ to whèyihọ-waji Naijilia tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Asu-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Asumoh Ete Ekukinamhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Asumoh_Ete_EkukinamAsumoh Ete Ekukinam(mẹhe yin jiji to 1926) yin tonudọtọ otò Naijilia tọn he sẹ̀n taidi minisita na akuẹ́zinzan otò Naijilia tọn to Mẹ̀dekannujẹ Awetọ́ whenu to 1976 po 1977 po.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Asumoh_Ete_Ekukinam#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWehihia etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Asumoh_Ete_Ekukinam#Wehihia_etọnAzọ̀n etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Asumoh_Ete_Ekukinam#Azọ̀n_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Asumoh_Ete_Ekukinam#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Aséhttps://guw.wikipedia.org/wiki/As%C3%A9Asé (he medelẹ sọ nọ ylọ dọ Zanpẹ) yin dopo to whekanlin lẹ mẹ, e ma nọ klo sọ mọ. E sọgan nọ whegbe kavi zunkanmẹ.Lehe e nọ klo sọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/As%C3%A9#Lehe_e_nọ_klo_sọLehe e nọ jivi dohttps://guw.wikipedia.org/wiki/As%C3%A9#Lehe_e_nọ_jivi_doLehe e nọ vọ agbasa etọn jlado gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/As%C3%A9#Lehe_e_nọ_vọ_agbasa_etọn_jlado_gbọnAzọ̀n he e nọ jẹ̀https://guw.wikipedia.org/wiki/As%C3%A9#Azọ̀n_he_e_nọ_jẹ̀Ofẹn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/As%C3%A9#Ofẹn_etọnWikipedia: Atta Bafarawahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Atta_BafarawaAttahiru Dalhatu Bafarawa (Yin jiji to azán ẹnẹto osun widopotọ owhe 1954 tọn mẹ) Ewọ yin dopo to tohodọtọ Naijilia tọn mẹ bo yin Ayimatẹngan Ayimatẹn Sokoto Tọn to otògbo Naijilia tọn mẹ sọn osun atọntọ to owhe 1999 tọn jẹ azán gbanewhedopotọ to owhe 2007 tọn mẹ. Eyin dopo to ogbẹta ayinamẹtọ otògbo lọ tọn to osẹnliho to owhe 1994 tọn mẹ jẹ owhe 1995 to ojlẹ gandudu awhanfuntọ Sanni Abacha tọn mẹ.Azọngban godo tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Atta_Bafarawa#Azọngban_godo_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Atta_Bafarawa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Aurelio Galfettihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aurelio_GalfettiAurelio Galfetti (yin jiji to azán awetọ, Lidosun, owhé 1936 jẹ azan atọ̀n, Awewesun, owhé 2021) yin yẹ́denanutọ họ́gbigba tọn Switzerland-nù de. Galfetti yín jiji to Biasca to Ticino.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aurelio_Galfetti#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Avọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Av%E1%BB%8DAvọ yin onu Jọwamọ tọn dé. sekanfun dé mẹ wẹ Avọ nọ tọn sọn, bọ yé nọ wa tọẹ dopọ dó dehe jlo didotọ lọ dó.Fihe avọdido bẹsọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Av%E1%BB%8D#Fihe_avọdido_bẹsọnNuhe ma yin avọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Av%E1%BB%8D#Nuhe_ma_yin_avọ_lẹNuhe yé nọ yí dó basi avọ lẹ wẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Av%E1%BB%8D#Nuhe_yé_nọ_yí_dó_basi_avọ_lẹ_wẹWeda he di ehe lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Av%E1%BB%8D#Weda_he_di_ehe_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Av%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Awulẹpamẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Awul%E1%BA%B9pam%E1%BA%B9Awulẹpamẹ yin fihe gbẹtọ lẹ nọ yi nado basi klọwe mẹdetiti tọn. Ehe bẹ afọdaitẹn, awulilẹ, alọkiklọ po numẹkiklọ po hẹn.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Awul%E1%BA%B9pam%E1%BA%B9#OtànAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Awul%E1%BA%B9pam%E1%BA%B9#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Awàhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%C3%A0Awà yin dopo to awutugonu kanlín kavi agahún tọn mẹ he nọ dike e nọ zlọn.Awà kanlin tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%C3%A0#Awà_kanlin_tọnAwà he yin bibasi po alọ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%C3%A0#Awà_he_yin_bibasi_po_alọ_poWikipedia: Awọntinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8DntinAwọntin yin awutugonu he nọ dike na gbẹtọvi po kanlin lẹ ni sewan. Awọntin sọ nọ gọalọ na kanlin nadọ gbọ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8Dntin#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Awọntinmẹfun asé tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8Dntinm%E1%BA%B9fun_as%C3%A9_t%E1%BB%8DnAwọntinmẹfun Asé Tọn nọ dike bọ asé nọ yọn nuhe tin to yakẹ etọn, na alọ e tọn nisọ do pla nu he ṣọ e te vlavo etlẹ wa yin to zanmẹ.Lẹnunnuyọnẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:L%E1%BA%B9nunnuy%E1%BB%8Dn%E1%BA%B9nWikipedia: Awọ̀yinuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8D%CC%80yinuAwọ̀yinu yin nuhe nọ yin yiyízan nado glọn nude.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8D%CC%80yinu#OtànOwhe kleun delẹ wayihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8D%CC%80yinu#Owhe_kleun_delẹ_wayiEgbezangbe tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8D%CC%80yinu#Egbezangbe_tọnSọgodohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8D%CC%80yinu#SọgodoAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aw%E1%BB%8D%CC%80yinu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayajẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayaj%E1%BA%B9Ayajẹ yin numọtolanmẹ awuvivi po pọndohlan dagbe tintindo po tọn. To whenue mẹde tindo numọtolanmẹ homẹhunhun, kọgbọ, to jejeji na nude kavi pekọ gando nude go tọn, yè nọ dọ dọ̀ melọ tindo "ayajẹ".Numọtolanmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Num%E1%BB%8Dtolanm%E1%BA%B9Wikipedia: Ayimatẹn Abia Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Abia_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Abia Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to otò Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Umuahia.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Abia tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Abia_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Abia_tọn_mẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Abia_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAdọkunnu he tin to Ayimatẹn Abia tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Abia_T%E1%BB%8Dn#Adọkunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Abia_tọn_mẹ_lẹWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Abia tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Abia_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Abia_tọnGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Plateau tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Abia_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Plateau_tọnAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Abia_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Akwa Ibom Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Akwa_Ibom_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Akwa Ibom Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to otò Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Uyo.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Akwa_Ibom_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Awọnlin Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Awọnlin Tọn (kavi Awọnlin, he sọ nọ yin yiylọ to Glẹnsigbe mẹ dọ: Lagos State) wẹ yin Oto Awetọ he klo hugan to Aflika podọ Oto he yin nukundeji hugan to otò Naijilia tọn mẹ podọ to Wheyihọ-waji Aflika tọn. Tato Gbẹtọ he yi nudi livi 12.5 yi livi 18 wẹ to ninọ Awọnlin, ehe wẹ zọn bọ e dó yin dopo to otò he klo hugan lẹ mẹ to Aflika.Tatọ́-tònọ etọn wẹ Ikeja. Eyin didoai to azan kòàtọ̀nnukunawe Nuwhàsun owhe 1967. Awọnlin do dogbo hẹ Ayimatẹn Ogun tọn to Agewaji pọ Whèyihọ́, Modopolọ e do dogbo hẹ otò Benẹ to whèyihọ́.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Awọnlin mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Awọnlin_mẹNudọnamẹ dogọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Nudọnamẹ_dogọ_lẹLẹdomẹnu Jọunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Lẹdomẹnu_JọunAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánÀdọ̀kunnu he tin to Awọnlin mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Àdọ̀kunnu_he_tin_to_Awọnlin_mẹ_lẹWehọmẹ Alavọ tọn to Awọnlinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_AwọnlinAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Awọnlinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_AwọnlinGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Awọnlin tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Awọnlin_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Bayelsa Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Bayelsa_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Bayelsa Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Yenagoa.Gandudu-Lẹdo to Ayimatẹn Bayelsa tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Bayelsa_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_to_Ayimatẹn_Bayelsa_tọn_mẹGbẹtọ Nukundeji Lẹ sọn Ayimatẹn Bayelsa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Bayelsa_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_Nukundeji_Lẹ_sọn_Ayimatẹn_Bayelsa_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Bayelsa_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Ebonyi Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ebonyi_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Ebonyi Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Abakaliki.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Ebonyi tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ebonyi_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Ebonyi_tọn_mẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ebonyi_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Ayimatẹn Ebonyi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ebonyi_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_Ayimatẹn_Ebonyi_tọnGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Ebonyi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ebonyi_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Ebonyi_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ebonyi_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Ekiti Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ekiti_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Ekiti Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Ado-Ekiti.Ayimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ekiti_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánGandudu-Lẹdo to Ayimatẹn Ekiti tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ekiti_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_to_Ayimatẹn_Ekiti_tọn_mẹÀkọ́ po Sinsẹ́n jọun he tin to Ayimatẹn Ekiti tọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ekiti_T%E1%BB%8Dn#Àkọ́_po_Sinsẹ́n_jọun_he_tin_to_Ayimatẹn_Ekiti_tọn_lẹ_poWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Ekiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ekiti_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Ekiti_tọnAdọ̀kunnu he tin to Ayimatẹn Osun tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ekiti_T%E1%BB%8Dn#Adọ̀kunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Osun_tọn_mẹ_lẹGbẹtọ Nukundeji Lẹ sọn Ayimatẹn Ogun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ekiti_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_Nukundeji_Lẹ_sọn_Ayimatẹn_Ogun_tọnAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ekiti_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Enugu Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Enugu Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Enugu.Gandudu-Lẹdo to Ayimatẹn Enugu tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_to_Ayimatẹn_Enugu_tọn_mẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAkọ̀ jọun Ayimatẹn Enugu Tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_jọun_Ayimatẹn_Enugu_Tọn_lẹAkọ̀ jọun Ayimatẹn Enugu tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_jọun_Ayimatẹn_Enugu_tọn_lẹAdọ̀kunnu he tin to Ayimatẹn Enugu tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8Dn#Adọ̀kunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Enugu_tọn_mẹ_lẹWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Enugu tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Enugu_tọnGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Anambra tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Anambra_tọnAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Enugu_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Gombe Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Gombe_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Gombe Tọn yin dopo to Ayimatẹn gbàn-atọ́nnukundopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ.Tatọ́-tònọ etọn wẹ Gombe.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Gombe tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Gombe_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Gombe_tọn_mẹWepinplọn Dahohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Gombe_T%E1%BB%8Dn#Wepinplọn_DahoGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Gombe tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Gombe_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Gombe_tọnWikipedia: Ayimatẹn Jigawa Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Jigawa_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Jigawa Tọn yin dopo to Ayimatẹn gbàn-atọ́n-nukundopo he tin to otògbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ.Tatọ́-tònọ etọn wẹ Dutse.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Jigawa tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Jigawa_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Jigawa_tọn_mẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Jigawa_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAkọ̀ jọun Ayimatẹn Jigawa tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Jigawa_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_jọun_Ayimatẹn_Jigawa_tọn_lẹAkọ̀ po sinsẹ̀n jọun he tin to Ayimatẹn Jigawa tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Jigawa_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_po_sinsẹ̀n_jọun_he_tin_to_Ayimatẹn_Jigawa_tọn_lẹWepinplọn Dahohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Jigawa_T%E1%BB%8Dn#Wepinplọn_DahoWikipedia: Ayimatẹn Kano Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Kano Tọn yin dopo to Ayimatẹn gbàn-atọ́n-nukun-dopo he tin to TogboAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánGandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Kano tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Kano_tọn_mẹAkọ̀ jọun Ayimatẹn Kano Tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_jọun_Ayimatẹn_Kano_Tọn_lẹAkọ̀ po sinsẹ̀n jọun he tin to Ayimatẹn Kano tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_po_sinsẹ̀n_jọun_he_tin_to_Ayimatẹn_Kano_tọn_lẹAdọkunnu he tin to Ayimatẹn Kano tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Adọkunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Kano_tọn_mẹ_lẹAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Ayimatẹn Kano tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_Ayimatẹn_Kano_tọnWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Kano tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Kano_tọnWehọmẹ Dodinnanuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_DodinnanuGbẹtọ nukundeji lẹ sọn ayimatẹn Kano tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kano_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_ayimatẹn_Kano_tọnWikipedia: Ayimatẹn Katsina Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Katsina_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Katsina Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Katsina.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Katsina_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Kogi Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kogi_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Kogi Tọn yin dopo to Ayimatẹn gbàn-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Lokoja.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Kogi tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kogi_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Kogi_tọn_mẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kogi_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAdọ̀kunnu he tin to Ayimatẹn Kogi tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kogi_T%E1%BB%8Dn#Adọ̀kunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Kogi_tọn_mẹ_lẹAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Ayimatẹn Kogi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kogi_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_Ayimatẹn_Kogi_tọnWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Kogi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kogi_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Kogi_tọnGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Kogi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kogi_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Kogi_tọnWikipedia: Ayimatẹn Nasarawa Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Nasarawa Tọn yin dopo to Ayimatẹn gbàn-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Lafia.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Nasarawa tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Nasarawa_tọn_mẹAkò jọun Ayimatẹn Nasarawa tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Akò_jọun_Ayimatẹn_Nasarawa_tọn_lẹAkọ po sinsẹ̀n jọun he tin to Ayimatẹn Nasarawa tọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Akọ_po_sinsẹ̀n_jọun_he_tin_to_Ayimatẹn_Nasarawa_tọn_lẹ_poAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Ayimatẹn Nasarawa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_Ayimatẹn_Nasarawa_tọnAdọ̀kunnu he tin to Ayimatẹn Nasarawa tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Adọ̀kunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Nasarawa_tọn_mẹ_lẹWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Nasarawa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Nasarawa_tọnGbẹtọ Nukundeji Lẹ sọn Ayimatẹn Nasarawa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_Nukundeji_Lẹ_sọn_Ayimatẹn_Nasarawa_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Nasarawa_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Niger Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8DnNiger yin ayimatẹn de to agbegbe he to ṣẹnṣẹn pẹpẹ otò Naijilia tọn bo ka sọ yin ayimatẹn he sin aigba kló hugan to togbó lọ mẹ. Tatọ́-tẹnnọ̀ ayimatẹn lọ tọn wẹ Minna.Ganduduhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8Dn#GanduduSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8Dn#Sọ_pọ́nLẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8Dn#Lẹdo_Gandudu_Dokọ̀_tọn_LẹWepinplọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8Dn#WepinplọnOgbè lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8Dn#Ogbè_lẹYẹdide-sẹdótẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8Dn#Yẹdide-sẹdótẹnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Ogun Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Ogun Tọn yin dopo to Ayimatẹn gbàn-atọ́n-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Abeokuta. E yin didoai to azan atọ̀ntọ Alunlunsun tọn to 1976. Bo yin dide sọn Ayimatẹn Whèyihọ-waji tọn dowhenu tọn mẹ. E ma dogbo hẹ Awọnlin to Hùwaji. Ayimatẹn Ogun tọn tindo dogbo hẹ Ayimatẹn Oyo tọn podọ Ayimatẹn Osun tọn to Agewaji, Mọdopolọ e tindo dogbo hẹ Ayimatẹn Ondo tọn po Otogbo Benẹ tọn po to Whèyihọ-waji.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Ogun tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Ogun_tọn_mẹAkọ̀ jọun Ayimatẹn Ogun tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_jọun_Ayimatẹn_Ogun_tọn_lẹAkọ̀ po sinsẹ̀n jọun he tin to Ayimatẹn Ogun tọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_po_sinsẹ̀n_jọun_he_tin_to_Ayimatẹn_Ogun_tọn_lẹ_poAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Ogun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Ogun_tọnGbẹtọ Nukundeji Lẹ sọn Ayimatẹn Ogun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_Nukundeji_Lẹ_sọn_Ayimatẹn_Ogun_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ogun_T%E1%BB%8Dn#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Ayimatẹn Osun Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Osun_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Osun Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to otò Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Osogbo.Gandudu-Lẹdo to Ayimatẹn Osun tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Osun_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_to_Ayimatẹn_Osun_tọn_mẹAkọ́ po sinsẹ́n jọun he tin to Ayimatẹn Osun tọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Osun_T%E1%BB%8Dn#Akọ́_po_sinsẹ́n_jọun_he_tin_to_Ayimatẹn_Osun_tọn_lẹ_poAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Ayimatẹn Osun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Osun_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_Ayimatẹn_Osun_tọnAdọ̀kunnu he tin to Ayimatẹn Osun tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Osun_T%E1%BB%8Dn#Adọ̀kunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Osun_tọn_mẹ_lẹWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Osun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Osun_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Osun_tọnGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Osun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Osun_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Osun_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Osun_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Plateau Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dnthumb|510x510px|Jos Plateau State Terminus marketGandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Plateau tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Plateau_tọn_mẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAkọ̀ jọun Ayimatẹn Plateau tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_jọun_Ayimatẹn_Plateau_tọn_lẹAdọkunnu he tin to Ayimatẹn Kano tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dn#Adọkunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Kano_tọn_mẹ_lẹAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Ayimatẹn Plateau tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_Ayimatẹn_Plateau_tọnWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Plateau tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Plateau_tọnGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Plateau tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Plateau_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Plateau_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Rivers Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Rivers_T%E1%BB%8DnAimatẹn Rivers Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to otò Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Port Harcourt.Gandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Rivers tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Rivers_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Rivers_tọn_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Rivers_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Taraba Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Taraba_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Taraba Tọn yin dopo to Ayimatẹn gban-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Ayimatẹn Taraba Tọn yin dopo Tatọ́-tònọ etọn wẹ Jalingo.Ayimatẹn lẹ to Naijiliahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ayimat%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_NaijiliaNaijiliahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:NaijiliaWikipedia: Ayimatẹn Yobe Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Yobe_T%E1%BB%8DnAyimatẹn Yobe Tọn yin dopo to Ayimatẹn gbàn-atọn-nukun-dopo he tin to Togbo Naijilia tọn lẹ mẹ. Tatọ́-tònọ etọn wẹ Damaturu.Gandudu-Lẹdo to Ayimatẹn Yobe tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Yobe_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_to_Ayimatẹn_Yobe_tọn_mẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Yobe_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAkọ̀ jọun Ayimatẹn Yobe Tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Yobe_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_jọun_Ayimatẹn_Yobe_Tọn_lẹAkọ̀ po sinsẹ̀n jọun he tin to Ayimatẹn Yobe tọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Yobe_T%E1%BB%8Dn#Akọ̀_po_sinsẹ̀n_jọun_he_tin_to_Ayimatẹn_Yobe_tọn_lẹ_poAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Ayimatẹn Yobe tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Yobe_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_Ayimatẹn_Yobe_tọnWepinplọn Dahohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Yobe_T%E1%BB%8Dn#Wepinplọn_DahoGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Yobe tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Yobe_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Yobe_tọnWikipedia: Ayo Fasanmihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayo_FasanmiAyọrinde Fasanmi (he yin jiji to owhe 1925-2020) yin nuyọnẹntọ dogbọn amasin zọn wiwa dali podọ e sọ yin tonudọtọ Naijilia vijiji tọn.Bejẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayo_Fasanmi#Bejẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn tonudidọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayo_Fasanmi#Azọn_tonudidọ_tọnGbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayo_Fasanmi#Gbẹzan_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayo_Fasanmi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayọnu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ay%E1%BB%8Dnu_l%E1%BA%B9Ayọnu lẹ kavi Yoruba-nu lẹ yín dopo to akọ he tin to mẹyuu-gbeji lẹ, ye su to whezẹtẹn aflika tọn podọ suhugan yetọn wẹ tin to oto Naijilia tọn, Benẹ tọn podọ Togo tọn po mẹ he ye sọgan ylọ dọ Ayọnu-gbeji.Wikipedia: Azánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Az%C3%A1nAzán yin whenue aihọn lo yin lilẹdo whla dopo. Okle no yin pinponhlan taidi whenue ada aihọn lọ tọn panukọn owhe.Yinkọ azán lẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Az%C3%A1n#Yinkọ_azán_lẹ_tọnWikipedia: Azọn Bẹplamẹ Zanhẹmẹ tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8Dn_B%E1%BA%B9plam%E1%BA%B9_Zanh%E1%BA%B9m%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9Azọn Bẹplamẹ Zanhẹmẹ tọn lẹ, (ABZ) to glẹsingbe Sexually Transitted Desease (STD). Eyin azọn de he no gbloada gbọn zanhẹmẹ dali.Wunme Azọn Beplame Zanhẹmẹ ton lẹ (ABZ)https://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8Dn_B%E1%BA%B9plam%E1%BA%B9_Zanh%E1%BA%B9m%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Wunme_Azọn_Beplame_Zanhẹmẹ_ton_lẹ_(ABZ)Afújémẹwanvu lẹ (Hepatitis Viruses)https://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8Dn_B%E1%BA%B9plam%E1%BA%B9_Zanh%E1%BA%B9m%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Afújémẹwanvu_lẹ_(Hepatitis_Viruses)Afujemezon heno dio agbasazun amifunno (Herpex Simplex Virus)https://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8Dn_B%E1%BA%B9plam%E1%BA%B9_Zanh%E1%BA%B9m%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Afujemezon_heno_dio_agbasazun_amifunno_(Herpex_Simplex_Virus)Ofunzon (Gonorrhea)https://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8Dn_B%E1%BA%B9plam%E1%BA%B9_Zanh%E1%BA%B9m%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Ofunzon_(Gonorrhea)Aliglonnanu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8Dn_B%E1%BA%B9plam%E1%BA%B9_Zanh%E1%BA%B9m%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Aliglonnanu_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8Dn_B%E1%BA%B9plam%E1%BA%B9_Zanh%E1%BA%B9m%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Azọnwiwa to Gbaglihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8Dnwiwa_to_GbagliWhevi hihu Mẹsusu lẹ wẹ ko yọnẹndọ Gunnu lẹ to Gbagli nọ yinwanna wheví híhu taun. Nuhe wutu e do yinmọ wẹ yindọ, otò Gbagli tọn lẹ sẹpọ tọto.Wikipedia: Azọ̀nylankan COVID-19https://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BB%8D%CC%80nylankan_COVID-19Azọ̀nylankan COVID-19 ko hù gbẹtọ livi awe daa linlán to ogbẹ̀ lọ mẹ to owhe dopo gblamẹ. Owhe 2019 wẹ azọ̀nylakan COVID-19 tọnta to otogbo china tọn mẹ, bó sọ dlẹnkan biọ togodo lẹ mẹ gbọn yigọyigọ gbẹtọ lẹ tọn sọn otò dè jẹ Devi mẹ dali.Lẹnunnuyọnẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:L%E1%BA%B9nunnuy%E1%BB%8Dn%E1%BA%B9nWikipedia: Baangi-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Baangi-gbeBaangi-gbe yin ogbè Kainji tọn de he nọ yin dido to Naijilia gbọn omẹ Kambari tọn lẹ dali.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Baangi-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Baba Yabohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Baba_YaboDèhoumon Adjagnon he mẹlẹpo yọnẹn di Baba Yabo yin jiji to azan wiatọ̀ntọ́, osun atọ̀ntọ́, owhe 1925 tọn. E yin mẹhe diyin to Benẹ-yigbaji de na aihun nuwhinwhẹn didọ tọn etọn lẹ tọn podọ gbọn wadohia bibasi etọn lẹ dali.Otàn azọn etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Baba_Yabo#Otàn_azọn_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Baba_Yabo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Babajide Sanwo-Oluhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-OluBabajide Sanwo-Olu(yin jiji to azan koatọntọ, Ayidosun, owhe 1965) tọn. E yin tohodọtọ de po Togan alọnu tọn Ayimatẹn Awọnlin tọn.Wepinplọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Wepinplọn_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Azọn_etọnTaidi azọnwatọ akuẹsẹdotẹn tọn déhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Taidi_azọnwatọ_akuẹsẹdotẹn_tọn_déAzọn etọn daidi tonudọtọ dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Azọn_etọn_daidi_tonudọtọ_deAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babajide_Sanwo-Olu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Babatunde Ogunnaikehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_OgunnaikeBabatunde Ogunnaike (yin jiji to azán koatọ́n-nukun-dopotọ, Whẹjisun owhe 1956 tọn). E yin Chemical Engineer otògbo Amẹlika tọn de he wá sọn otogbo Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Ogunnaike#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnOtàn wepinplọn etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Ogunnaike#Otàn_wepinplọn_etọn_tọnWikipedia: Babatunde Omidinahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_OmidinaBabatunde Omidina he dẹpẹyin etọn nọ yin Baba Suwe he ye ji to azan konukùnawetọ, Avivọsun, owhe 1958 yin aihundatọ sinima he ye nọ pọn to whegbe tọn he yin Naijilia tọn. E yin aihundatọ he nọ do nukiko namẹ, ada nukikodonamẹ tọn wẹ é nọ yiwa to sinima kavi aihun oplo ji tọn he mẹ e nọ tindo mahẹ te lẹ mẹ.Vuwhenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Vuwhenu_etọnVivẹnu etọn to Tiata mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Vivẹnu_etọn_to_Tiata_mẹTito sinima he mẹ e tindo mahẹ te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Tito_sinima_he_mẹ_e_tindo_mahẹ_te_lẹWhenuena e basi matintọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Whenuena_e_basi_matintọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Omidina#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Badagry Divisionhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Badagry_DivisionKando Gbagli tọn yin owhe na wedegbẹ na tito Aimatẹn Awọnlin tọn, Naijilia tọn lẹ.Whenuho he gando ego lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Badagry_Division#Whenuho_he_gando_ego_lẹGandudu fókọtọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Badagry_Division#Gandudu_fókọtọn_lẹFihe gbẹtọ lẹ nọnọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Badagry_Division#Fihe_gbẹtọ_lẹ_nọnọFihe Gunnu lẹ nọnọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Badagry_Division#Fihe_Gunnu_lẹ_nọnọFihe Awọnlinu Lẹ Nọnọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Badagry_Division#Fihe_Awọnlinu_Lẹ_NọnọWikipedia: Bahrum Daidohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bahrum_DaidoBahrum Daido (Azan gbantọ zosun owhe 1964 jẹ Azan Awetọ Alunlunsun owhe 2021) yin tohodọtọ Indonesian tọn de. E yin gbẹtọ ogbẹ he nọ nọtena gbẹtọvi lẹ tọn yedọ People's Representative Council sọn 2009 yi jẹ 2019.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bahrum_Daido#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Basa-Gumna-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Basa-Gumna-gbeBasa-Gumna yin ogbè Kainji tọn he ko busẹ sọn aimẹ de to Naijilia. E nọ yin dido to dai to Chanchaga to Ayimatẹn Niger Tọn, podọ to Ayimatẹn Nasarawa tọn, ṣẹpo otò Basanu lẹ tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Basa-Gumna-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Basa-Kontagora-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Basa-Kontagora-gbeBasa-Kontagora-gbe yin ogbè Kainji tọn he ko to bubusẹ sọn aimẹ de to Naijilia. E nọ yin dido to Mariga to Ayimatẹn Niger Tọn sẹpọ DC Kontagora po Basa-gbeji po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Basa-Kontagora-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bella Agossouhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bella_AgossouBella Agossou(Eyin jiji to Owhe 1981) Eyin Benẹ-vi Aihundatọ nupinplọn-do-plọnnu tọn de bo nọ wazọn hẹ Sinimọto Spanish tọn.Azọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bella_Agossou#Azọn_etọnAihun he mẹ e tọn te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bella_Agossou#Aihun_he_mẹ_e_tọn_te_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bella_Agossou#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bella_Agossou#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Benigno Aquino IIIhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Benigno_Aquino_IIIBenigno Simeon "Noynoy" Cojuangco Aquino III (8 Afínplọsun 1960 – 24 Ayidosun 2021) yin tonudọtọ Philippines tọn. E yin tatọ oto Philippines tọn sọn 2010 jẹ 2016.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Benigno_Aquino_III#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Benẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9Benẹ kavi Benin (he nọ yin yiylọ to glẹnsigbe mẹ dọ: Republic of Benin) yin tògbo de to Whèyihọ-waji Aflika tọn. Gandutẹn Benin tọn wẹ Porto Novo, ṣigba Kutọnu he yin otò he hùnnukún hugan to Benin mẹ wẹ yé to zinzan do to gandu do Benẹ ji todin.Ninọmẹ aigba Benẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9#Ninọmẹ_aigba_Benẹ_tọnKando he tin to Benẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9#Kando_he_tin_to_Benẹ_lẹAṣahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9#AṣaAihundidahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9#AihundidaSinsẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9#SinsẹnWepinplọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9#WepinplọnNududuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9#NududuAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben%E1%BA%B9#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Berthe-Evelyne Agbohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Berthe-Evelyne_AgboBerthe-Evelyne Agbo yin wékantọ de sọn otò Benin tọn mẹ mẹhe ko zín ohó milomilo lẹ zẹgbonu to flansegbe mẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Bidahttps://guw.wikipedia.org/wiki/BidaBida yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to Ayimatẹn Niger Tọn mẹ to Naijilia podọ tòdaho de to alihogbó A124 highway tọn he yi lẹdo susu to e mẹ ji.Tòdaho lọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bida#Tòdaho_lọTito Ajọwiwa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bida#Tito_Ajọwiwa_tọnAkọ̀https://guw.wikipedia.org/wiki/Bida#Akọ̀Sọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bida#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bida#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bill Clintonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bill_ClintonWilliam Jefferson Clinton (yin jiji to azan 19tọ osun 8tọ, owhe 1946) wẹ yin togan 42tọ otò Amẹlika (United States) tọn. Ewọ wẹ yin asu na Hillary Clinton.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1946 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1946_l%E1%BA%B9Wikipedia: Bimbo Akintolahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_AkintolaBimbo Akintola yin yọnnu aihundatọ otò Naijilia tọn de.Bẹjẹeji gbẹzan po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wepinplọn_etọn_poAzọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Azọ́n_etọnDelẹ to aihundida etọn lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Delẹ_to_aihundida_etọn_lẹ_mẹAihun televizion ji tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Aihun_televizion_ji_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Bimbo Manuelhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_ManuelBimbo Manuel (mẹhe yin jiji to azàn gbàntọ Kọ́yànsun tọn to 1958) yin aihundatọ tele ji tọn deAzọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Manuel#Azọ́n_etọnAihun po tito tele ji tọn he mẹ e sọawuhia te lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Manuel#Aihun_po_tito_tele_ji_tọn_he_mẹ_e_sọawuhia_te_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Manuel#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bimbo Oshinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_OshinBimbo Oshin (yin jiji to azán ko-nukun-ẹnẹtọ, Liyasun, owhe 1971) yin yọnnu aihundatọ sinima tọn Otò Naijilia tọn.Bẹjẹeji gbẹzan po azọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_azọn_etọn_poOvu whenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Ovu_whenu_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Azọn_etọnNutindo etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Nutindo_etọn_lẹDelẹ to aihundida etọn lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Delẹ_to_aihundida_etọn_lẹ_mẹAjọ̀ po yindidi etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Ajọ̀_po_yindidi_etọn_poPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Oshin#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Bissa-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bissa-gbeBissa (kavi Bisa (dopo), Bisan, Bissanno (susu)), wẹ yin ogbè he omẹ Bissa tọn lẹ, omẹ Mande tọn (akọ̀ gbape gbọn ṣẹnṣẹn-hùwaji tògbo Burkina Faso tọn, agéwaji-whèzẹtẹn Ghana tọn, agéwaji-whèyihọ Naijilia tọn, agéwaji pete Togo tọn po agéwaji Benẹ tọn po). Yinkọ devo lẹ na ogbè lọ wẹ, Busansi omẹ Mossi tọn lẹ nọ zan kavi Busa ehe nọ yin zinzan to Naijilia.Aliho Wékinkan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bissa-gbe#Aliho_Wékinkan_tọnAkọ̀gbè de yi jlẹ do de gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bissa-gbe#Akọ̀gbè_de_yi_jlẹ_do_de_goHogbe Lere tọn delẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bissa-gbe#Hogbe_Lere_tọn_delẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bissa-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Blessing Didiahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Blessing_DidiaBlessing Chimezie Didia yin Dotozọ́nwatọ́ to Otò Naijilia tọn mẹ, bo yin Mẹplọntọ́ na nugonu agbasa tọn podọ e sọ yin Tonudọtọ ga. E wa sọ́n Otò Omerelu tọn mẹ, to Ayimatẹn Rivers tọn mẹ.Sọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Blessing_Didia#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Blessing_Didia#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bob-Manuel Udokwuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bob-Manuel_UdokwuBob-Manuel Obidimma Udokwu (mẹhe yin jiji to azan fọtọ̀n-nukunatọ̀n Lidosun 1968) yin Aihundatọ, Anadena aihuntọ, Aihun basitọ po Tohodọtọ de po to Naijilia. To 2014, e yin gigopana na azọ́n he e ko wà lẹ to nuwiwa he yin Africa Movie Academy Awards aotọ whenu bo yin nina gigopanamẹnu de.Gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bob-Manuel_Udokwu#Gbẹzan_etọnWehihia etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bob-Manuel_Udokwu#Wehihia_etọnGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bob-Manuel_Udokwu#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnAihun he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bob-Manuel_Udokwu#Aihun_he_e_da_lẹPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bob-Manuel_Udokwu#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bob-Manuel_Udokwu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Boko-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Boko-gbeBoko, kavi Boo, yin ogbè Mandenu lẹ tọn de to Benẹ po Naijilia po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Boko-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bola Arehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_AreBola Are yin jiji to azan tintan, Kọ́yànsun, owhe 1954 tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_Are#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWehọmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_Are#WehọmẹGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_Are#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_Are#AzọnWikipedia: Bola Tinubuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_TinubuBola Ahmed Adekunle Tinubu (yin jiji to azán 29tọ Whejisun owhe 1952 tọn) yin tonudọtọ Naijilia tọn de he to sinsẹ̀n taidi nukọ̀ntọ tònudọgbẹ All Progressives Congress (APC) tọn to alọnu to tògbo lọ blebu mẹ. E ko yin ayimatẹngán Ayimatẹn Awọnlin tọn tọn pọn.Otàn Gbẹ̀zan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Otàn_Gbẹ̀zan_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bolaji Badejohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bolaji_BadejoBolaji Badejo (sọn Avivọsún, azan konukunatọ̀ntọ́, owhe 1953 tọn jẹ azan konukunawetọ, Awewesun, owhe 1992) yin dopo to yẹdenanutọ nukundeji lẹ mẹ podọ aihundatọ he yin yinyọnẹn na aihundida wunmẹ he mẹ enọ yawu tọ́n te lẹ mẹ. To aihun he e da lẹ mẹ wẹ Ridley Scott's to emẹ wẹ e yin Alien te.Mẹhe kú to owhe 1992 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_1992_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1953 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1953_l%E1%BA%B9Wikipedia: Bonfoh Abasshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bonfoh_AbassEl-Hadj Bonfoh Abass (yin jiji to azán ko-nukunatọ̀ntọ, Abọ̀húsun, owhe 1948 jẹ azán gban-ewhe-dopotọ, Ayidosun, owhe 2021 tọn). E yin tonudọtọ de to otò Togo tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bonfoh_Abass#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Borgu Local Government Areahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Borgu_Local_Government_AreaBorgu yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn tọn glọ to Naijilia, e yin dopo to Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn (LGD) koatọ́n ayimatẹn lọ tọn lẹ mẹ, gọna tatọ́-tẹnnọ etọn to New Bussa.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Borgu_Local_Government_Area#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bosso, Nigeriahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bosso,_NigeriaBosso yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to Ayimatẹn Niger Tọn glọ to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to Maikunkele.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bosso,_Nigeria#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Boṣiọ Whèhutọ Tọn He Tin To Gbaglihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bo%E1%B9%A3i%E1%BB%8D_Wh%C3%A8hut%E1%BB%8D_T%E1%BB%8Dn_He_Tin_To_GbagliBoṣiọ whèhutọ tọn ehe yin boṣiọ daho Whèhutọ de tọn he to odọ̀ whèhuhu tọn de yìn tọn, e yin ohia gbangba tọn de he ye ze tùnte do ṣẹnsẹn aliklan daho ali Soglo tọn to Gbagli, bo yin zizedai gbọn gandudu Ayimatẹn Awọnlin tọn dali.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bo%E1%B9%A3i%E1%BB%8D_Wh%C3%A8hut%E1%BB%8D_T%E1%BB%8Dn_He_Tin_To_Gbagli#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Broad Street, Lagoshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_LagosAgbegbe Broad tọn to Lopo Awọnlin tọn, Awọnlin, to Otò Naijilia tọn mẹ, yin dopo to ajọwatẹn daho he tin to lẹdo Awọnlin tọn lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_Lagos#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_Lagos#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Broda Shaggihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broda_ShaggiSamuel Animashaun Perry (yin jiji to azán fọtọn-nukunẹnẹtọ osun ṣiẹnnẹtọ owhe 1993 tọn mẹ).Wehọmẹ yiyi etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Wehọmẹ_yiyi_etọnAihundida he e basihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Aihundida_he_e_basiDehe ewọ kẹdẹ bayi na ede lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Dehe_ewọ_kẹdẹ_bayi_na_ede_lẹAihundida oplo ji tọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Aihundida_oplo_ji_tọn_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Broda_Shaggi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Buchi (Fànfúnnọ)https://guw.wikipedia.org/wiki/Buchi_(F%C3%A0nf%C3%BAnn%E1%BB%8D)Onyebuchi Ojieh yin yinyọnẹn podo oployin etọn Buchi po (yin jiji to lidosun 4, 1979)e yin fànfúnnọ Naijilia tọn, ohanpatọ, wekantọ, podo aihundatọ po sọn otogbo Delta ton, Naijilia.Gbẹzan bẹjẹeji tọn podo wehọmẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Buchi_(F%C3%A0nf%C3%BAnn%E1%BB%8D)#Gbẹzan_bẹjẹeji_tọn_podo_wehọmẹ_poAzọn fànfún tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Buchi_(F%C3%A0nf%C3%BAnn%E1%BB%8D)#Azọn_fànfún_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Buchi_(F%C3%A0nf%C3%BAnn%E1%BB%8D)#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bukky Wrighthttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bukky_WrightBukky Wright yin jiji to 31 March 1967, bo yin aihundatọ, ajọwatọ podọ tonudọtọ de ga. E tindo avọ̀satẹn whanpẹnọ dé he e ylọdọ B Collections.Otan gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#Otan_gbẹzan_etọn_tọnGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnTonudidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#TonudidọDelẹ to aihun he eda lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#Delẹ_to_aihun_he_eda_lẹ_mẹPọn fi ehe lọsuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bukky_Wright#Pọn_fi_ehe_lọsuWikipedia: Bukọla Sarakihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Buk%E1%BB%8Dla_SarakiOlubukọla Abubakar Saraki (he yé ji to azan koewhedopotọ osun wiawetọ owhe 1962 tọn) yin tohodọtọ dé po Ogán po na Azọnwhe wedegbẹ sẹndoaitọ lẹ tọn po to otò Naijilia tọn mẹ. Ayimatẹn Kwara tọn mẹ wẹ e sọn.Gbẹzan etọn, jọja whenu etọn, po wehihia etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Buk%E1%BB%8Dla_Saraki#Gbẹzan_etọn,_jọja_whenu_etọn,_po_wehihia_etọn_poGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Buk%E1%BB%8Dla_Saraki#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Buk%E1%BB%8Dla_Saraki#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bọlu-hihòhttps://guw.wikipedia.org/wiki/B%E1%BB%8Dlu-hih%C3%B2Bọlu-hihò enẹ wẹ bọlu he pipli awe nọ yí alọ po opò po do hò bọ omẹ ṣinẹnẹ nọ nọ̀ pipli dopo mẹ. Bọlu-hòtọ pipli de tọn nọ yìn bọlu pẹvi loboto de bọ bọlu-hòtọ pipli awetọ tọn nọ tẹnpọn nado yí opò de do hò e dlan.Wikipedia: Bọlọjọ̀https://guw.wikipedia.org/wiki/B%E1%BB%8Dl%E1%BB%8Dj%E1%BB%8D%CC%80Bọlọjọ̀ yin wunmẹ wèdudu tọn de. Eyin owè mẹwigbeji tọn, dopo to akọ pẹvi Ayọnu lẹ tọn de he nọ yin Yewa bo tin to wheyihọwaji Ayimatẹn Ogun tọn he yin dopo to togbó Naijilia tọn lẹ mẹ, wẹ nọ dú owè alọpa ehe, Ayọnu he sọ tin to togbó Benẹ tọn mẹ lẹ lọsu nọ dú owè ehe ga.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/B%E1%BB%8Dl%E1%BB%8Dj%E1%BB%8D%CC%80#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: CETEP City Universityhttps://guw.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_UniversityCETEP City University yin wehọme alavọ tọn akuẹnọ tọn de he to Yaba heyin notẹn de to Ayimatẹn Awọnlin tọn me to Hùwaji-whèyihọ Naijilia tọn. Wehọme alavọ tọn lọ nọ na azọ́plọnmẹ he nọ hẹn ẹn yọnbasi namẹ nado mọ gbedewema jẹnukọnna azọ́nfifó po azọ́nfifó godo tọn lẹ po sọn whenue e yin didoai to owhe 2005 tọn mẹ.Sọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_University#Sọ_pọ́nAlọdlendonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_University#Alọdlendonu_lẹWikipedia: Café Neohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Caf%C3%A9_NeoCafé Neo yín azọnwhé he nọ wleawuna nududu coffee tọn lẹ de to Awọnlin.Wikipedia: Calvin Coolidgehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Calvin_Coolidgethumb|Calvin CoolidgeGbẹzan whẹndo tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Calvin_Coolidge#Gbẹzan_whẹndo_tọn_etọnGbẹzan tonudido tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Calvin_Coolidge#Gbẹzan_tonudido_tọn_etọnSilent Calhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Calvin_Coolidge#Silent_CalNudọnamẹ dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Calvin_Coolidge#Nudọnamẹ_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Calvin_Coolidge#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Carlos Aránguizhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Carlos_Ar%C3%A1nguizCarlos Ramón Aranguiz Zúñiga (18 Zósun 1953 – 3 Alunlunsun 2021) e yin tonudọto podọ whẹdọtọ chile tọn. E yin jiji to Antofagasta, Chile.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Carlos_Ar%C3%A1nguiz#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Cefalexinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/CefalexinCefalexin tin to ogbẹ́ amasin sinsinyẹn he ye nọ ylọdọ Antibiotics lẹ mẹ. Yinkọ amasingbẹ lọ tọn wẹ yin Cephalosporin.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cefalexin#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Chanchagahttps://guw.wikipedia.org/wiki/ChanchagaChanchaga yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to Ayimatẹn Niger Tọn to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to tatọ́-tẹnnọ ayimatẹn lọ Minna tọn he gbọn suhugan agbegbe Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn lọ tọn ji.Whenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Chanchaga#WhenuhoAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Chanchaga#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Charles Konan Bannyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charles_Konan_BannyCharles Konan Banny (11 Kọ́yànsun 1942 – 10 Zósun 2021) yin tonudọtọ Ivory Cost tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charles_Konan_Banny#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Charles Mordihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charles_MordiCharles Mordi yin ajowatọ otò ,Naijilia tọn, e wọ wẹ sọ yin Gandodinnanu na Akuẹsẹdotẹn daho otò Naijilia (Central Bank of Nigeria) tọn. E sọ nọ paṣẹ do akuẹ sinho podo Ajọwiwa otò Naijilia tọn lẹ po ji.Azọnwiwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charles_Mordi#AzọnwiwaWikipedia: Charles Olumohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charles_OlumoAlhaji Abdulsalam Sanyaolu yin aihundatọ Otò Naijilia tọn bo wasọn Abeokuta, Ayimatẹn Ogun tọn mẹ. Aihun ayọgbe tọn lẹ kẹdẹ wẹ e nọ da.Azọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charles_Olumo#AzọnAlọdlẹndonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charles_Olumo#AlọdlẹndonuWikipedia: Charlie Gallagherhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charlie_GallagherCharlie Gallagher (mẹhe yín jiji to azan ẹnẹtọ́, Abòhúsun, to owhè 1940 bo nọgbẹ̀ kaka jẹ azan widopotọ Liyasun tọn to owhé 2021) yin bọluhotọ Scotland-nù dé he yín Ireland-vi-jiji. Ewọ wẹ nọ hò nukọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Charlie_Gallagher#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Chicken Republichttps://guw.wikipedia.org/wiki/Chicken_RepublicChicken Republic yin dopo to azọ́nwhé he nọ wleawuna nududu sọ́ṣà-duṣà tọn lẹ mẹ to Naijilia de ehe sinai do dadónu he nọ dà koklo-lan lẹ ji, pataki koklo-lan sísọ. E yin didoai gbọn Deji Akinkanju dali, bọ nududu sàtẹ̀n etọn tintan yin didoai do Apapa to Ayimatẹn Awọnlin tọn to owhe 2014 tọn.Nudọnamẹ kleunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Chicken_Republic#Nudọnamẹ_kleunWikipedia: Chidi Mokemehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Chidi_MokemeChidi Mokeme (ye ji to azan fọtọ̀n-nukunawetọ́, Whejisun, owhe 1972) yín sinima-bayitọ po hunsingan Otò Naijilia tọn. E tọ́n sọ́n Oba to Idemili Gandudu pọnla tọn he to Ayimatẹn Anambra tọn, huwaji-whẹzẹtẹn Otò Naijilia tọn mẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1972 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1972_l%E1%BA%B9Wikipedia: Chidinma Aaronhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Chidinma_AaronChidinma Leilani Aaron yín Jìjì tó (Azan fọtọnnukundopotọ osun ẹnẹtọ owhe 1993 tọn mẹ) to Aimatẹn Kaduna tọn to Otogbo Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Aaron#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Christopher Ayreshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Christopher_AyresChristopher Owen Ayres ( Nuwhàsun 16, 1965 – Kọ́nyànsun 18, 2021) yin aihundatọ, anadenanutọ podọ wekantọ Amẹlika tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Christopher_Ayres#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Cipu-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbeCipu-gbe (Cicipu), kavi Western Acipa, yin ogbè Kainji tọn de he nọ yin dido gbọn nudi omẹ 20,000 dali to agéwaji-whèyihọ Naijilia tọn tọn. Omẹ lọ lẹ nọ ylọ yede lẹ dọ Acipu, bọ to Hausa-gbe mẹ, yé nọ yin yiylọ dọ Acipawa.Ogbè lẹ mimá do ogbẹ́ voovo jihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Ogbè_lẹ_mimá_do_ogbẹ́_voovo_jiYinkọ devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Yinkọ_devo_lẹFie yé gbape gbọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Fie_yé_gbape_gbọn_lẹAkọ̀gbe lẹ/Vogbingbọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Akọ̀gbe_lẹ/Vogbingbọn_lẹAliho Wékinkan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Aliho_Wékinkan_tọnWekún asì lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Wekún_asì_lẹWekún asú lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Wekún_asú_lẹHogbe lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Hogbe_lẹTito Wékinkan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Tito_Wékinkan_tọnSọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cipu-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Claude Azémahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Claude_Az%C3%A9maClaude Joseph Azéma (5 Liyasun 1943 – 6 Zósun 2021) yin yẹwhenọ katoliki flansegbe tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Claude_Az%C3%A9ma#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Confuciushttps://guw.wikipedia.org/wiki/ConfuciusConfucius (mẹhe yin jiji tò nudi 551 J.W.Nuplọnmẹ etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Confucius#Nuplọnmẹ_etọn_lẹWikipedia: Culturatihttps://guw.wikipedia.org/wiki/CulturatiCulturati yin jiji to azan koatọ́n,Abọ̀husún,owhe 2006.yinkọ́ he ye do nọ ylọ ẹ to whedelẹnu wayi wẹ sisi oge wepo yedo diọ todín do culturati.Wikipedia: Cyrus Chothiahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cyrus_ChothiaCyrus Homi Chothia yin jiji to (azan fọtọ̀n-nukun-ẹnẹtọ, Afínplọsun, owhe 1942 bo nọgbẹ̀ jẹ azan ko-atọ́n-nukun-dopotọ, abọ̀húsun, owhe 2019) tọn mẹ FRS yin Weyọnẹntọ Great-Britain-nu. E sọ yin weyọnẹntọ dé to lẹnunnuyọnẹn mẹ to Medical Research Council(MRC) podọ ga Laboratory of Molecular Biology(LMB) to Wehọmẹ Alavọ Cambridge tọn podọ ga e sọ yin gbẹtọ weyọnẹntọ dé to Wolfson College, Cambridge tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cyrus_Chothia#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dakautahttps://guw.wikipedia.org/wiki/DakautaDakauta yin malenugan Otò Kano tọn. E dugan na azán dopo poun to owhe 1452.Otàn gbẹzan etọn tọn to otànnugbo Kano tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakauta#Otàn_gbẹzan_etọn_tọn_to_otànnugbo_Kano_tọn_mẹOtànnugbo Kano tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakauta#Otànnugbo_Kano_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakauta#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dakore Egbuson-Akandehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakore_Egbuson-AkandeDakore Egbuson-Akande (mẹhe yinkọ he mẹjitọ etọn lẹ do na ẹn to whenuena e yin jiji wẹ yin Dakore Omobola Egbuson) yin aihundatọ tele ji tọn podọ tovi Naijilia tọn dé. E yin afọzedaitọ otò tọn na Amnesty International, Amstel Malta po Oxfam of America po.Otàn gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakore_Egbuson-Akande#Otàn_gbẹzan_tọnAihun he mẹ e sọawuhia te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakore_Egbuson-Akande#Aihun_he_mẹ_e_sọawuhia_te_lẹTito tele ji tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakore_Egbuson-Akande#Tito_tele_ji_tọn_lẹAjọ̀ he e mọyi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakore_Egbuson-Akande#Ajọ̀_he_e_mọyi_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dakore_Egbuson-Akande#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dalẹ Whedakọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dal%E1%BA%B9_Whedak%E1%BB%8DDalẹ Whedakọ yin gbétatò dé he tin to Gandudu Dokọtọn Gbagli tọn glọ (Badagry Local Government) to Aimatẹn Awọnlin tọn he tin to Togbo Naijilia tọn mẹ. Ahọlu Samuel Wheto wẹ yin Baálẹ̀ to gbétatò lọ mẹ dai.Ganduwhe lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dal%E1%BA%B9_Whedak%E1%BB%8D#Ganduwhe_lẹKando lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dal%E1%BA%B9_Whedak%E1%BB%8D#Kando_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dal%E1%BA%B9_Whedak%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Damiete H. Millerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Damiete_H._MillerDamiete Herbert Miller ko wazọn po Ayimatẹngan Ezenwo Nyesom Wike po.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Damilola Adegbitehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Damilola_AdegbiteDamilola Adegbite (mẹhe yinkọ etọn to gigọ́ mẹ wẹ Oluwadamilola Adegbite yin jiji to azan fọtọn-nukun-atọ̀ntọ́, Nuwhàsun, owhe 1985 tọn), e yin aihundatọ otò Naijilia tọn, e sọ yin ajọjlatọ dé, podọ tito Television ji tọn bayitọ dé.Otàn gándo gbẹzan etọn gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Damilola_Adegbite#Otàn_gándo_gbẹzan_etọn_goGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Damilola_Adegbite#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnWikipedia: Daniella Okekehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daniella_OkekeDaniella Okeke yin yọnnu aihundatọ Otò Naijilia tọn dé. To owhe 2013 mẹ, e sọawuhia taidi "Joke" to sinima Lagos Cougars he yin adà tangan dé he hẹn ẹn yin aihundatọ dagbe-hugan dé bo yi ajọ to 10th Africa Movie Academy Awards po Nigeria Entertainment Awards po mẹ.Gbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daniella_Okeke#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnDelẹ to aihun he e da lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daniella_Okeke#Delẹ_to_aihun_he_e_da_lẹ_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daniella_Okeke#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daniella_Okeke#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Dapo Abiodunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dapo_AbiodunDapo Abiodun (he yin jiji to azan koatọnnukunẹnẹtọ, Whejisun, owhe 1960) yin ajọwatọ po tonudọtọ de po to Ayonu lẹ tọn mẹ to Ayimatẹn Ogun tọn he tin to otò Naijilia tọn mẹ. Ewọ wẹ sọ yin Togàn to Ayimatẹn Ogun tọn to alọnu na e du to ovo he yin dido to owhe 2019 tọn ji, Ogbẹ tonudidọ tọn he nọ yin All Progressive Congress (APC) wẹ zee tọn.Jọja whenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Jọja_whenu_etọnWepinplọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Wepinplọn_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Azọn_etọnTonudidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#TonudidọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dapo_Abiodun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dario Barluzzihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dario_BarluzziDario Giuliano Mario Barluzzi (6 Zósun 1935 – 13 Kóyànsun ̣2021) yin banọhotọ oto Italy tọn podọ nugopedonugotọ. E no wle goli podọ whla 85 wẹ e wle goli na ogbẹ banọ Milan tọn sọn 1962 jẹ 1967.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dario_Barluzzi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dasinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/DasinDasin wẹ yin osin he nọ tọ́n sọn nukunmẹ.Wikipedia: Dauda Abasama Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dauda_Abasama_IDauda Abasama I yin Sultan Kano tọn he dugan to owhe 1565.Otàn gbẹzan tọn to Kano Sin otàn nugbo lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dauda_Abasama_I#Otàn_gbẹzan_tọn_to_Kano_Sin_otàn_nugbo_lẹ_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dauda_Abasama_I#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: David Bailiehttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_BailieDavid Bailie (4 Awewesun 1937 – 5 Whejisun 2021) yin South Aflikanu podọ aihundatọ, sinima, oploji tọn, po fotodetọ yovogbe tọn po, bo yin yinyọnẹn ganji na ada etọn taidi Cotton in Pirates of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl, Pirates of the Caribbean: Dead Man's Chest, po to Pirates of the Caribbean: At World's End.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_Bailie#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: David H. Gambrellhttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_H._GambrellDavid Henry Gambrell (yín jiji to azán kotọ, Awewesun owhe 1929 tọn bo nọgbẹ̀ jẹ azán ṣidopotọ Nuwhàsun owhe 2021 tọn). E yin tonudọtọ́ Amẹlika-nu de.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_H._Gambrell#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: David Lanre Messanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_Lanre_MessanDavid Lanre Messan (Ajọwatọ Otò Naijilia tọn) (yin jiji to azan 4, Whejisun owhe 1983), yin Ajọwatọ otòvi Naijilia tọn. Uwhẹ sọ yín "Chief Executive Officer" didodainọ títan po hunsingan ohwe 2015 na aihọnmẹ titolẹtọ, Awọnlin (First Founder and 2015 curator of Lagos global Sharper of the World Economic Forum) tọn dogo na Ajọwiwa Awukandopọ pli Gbezan Messan yin jiji do Isolo, Aimatẹn Awọnlin tọn to azan 4, whẹjisun,owhe 1983 na Addi Anthony Messan(otọ́), po Janet Glohun(onọ).Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1983 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1983_l%E1%BA%B9Wikipedia: David Mbahhttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_MbahDavid Mbah yin weyọnẹntọ daho to azọn nuyọnẹn wintinwintin tọn mẹ to Wehọmẹ Alavọ Awọnlin tọn (University of Lagos).Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: David Nnajihttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_NnajiDavid Nnaji yin Jiji to Liyasun, owhe 1985, e yin sinima bayitọ Otò Naijilia tọn, aihundatọ podọ wekantọ. E yin yinyoẹn na ada etọn taidi Ifeanyi to aihun tele tọn de mẹ he yin yiylọdọ Dear Mother.Bẹjẹeji gbẹzan po wehihia etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_Nnaji#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wehihia_etọn_poGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_Nnaji#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnAzọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_Nnaji#Azọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/David_Nnaji#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Davunṣohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Davun%E1%B9%A3oDavúnṣo yin azọnwanu he nọ yin yiyizan nado vún oda. E nọ do onu flinflin lẹ, he nọ yin yiylọdọ adu etọn.Otanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Davun%E1%B9%A3o#OtanYẹdide lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Davun%E1%B9%A3o#Yẹdide_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Davun%E1%B9%A3o#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dayo Amusahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dayo_AmusaDayo Amusa yin yọnnu aihundatọ podọ hanjitọ otò Naijilia tọn de po.Bẹjẹeji gbẹzan po azọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_azọn_etọn_poAjọ̀ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#Ajọ̀_lẹOhàn he e ji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#Ohàn_he_e_ji_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn Intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#Nọtẹn_Intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Dee Dorishttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dee_DorisDee Doris yin Hanjitọ wẹndagbe tọn Otò Naijilia tọn, po hankantọ dé po. E wa sọn Ayimatẹn Delta tọn to Otò Naijilia tọn mẹ podọ e sọ yin yọnnu lizọnyizọnwatọ dé to Christ Embassy mẹ.Gbẹzan po azọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dee_Doris#Gbẹzan_po_azọn_etọn_poTodohukanji ohan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dee_Doris#Todohukanji_ohan_tọnBladopọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dee_Doris#Bladopọ_lẹDopodopo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dee_Doris#Dopodopo_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dee_Doris#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dee_Doris#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Dele Odulehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dele_OduleDele Odule yin jiji to 23 Abọhúsun 1961. E yin aihundatọ podọ sinima-bayitọBẹjẹeji gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Azọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dele_Odule#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Democracyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/DemocracyDemocracy zẹmẹdo osẹndai gbẹtọ lẹ tọn, yinkọ lọ yin yiyizan to aliho voovo mẹ to tonudọgbẹ to fihe gbẹto lẹ sọgan tindo mahẹ, to tito de sọgan bẹpla dehe ye nọ deanana agbegbe yetọn do ji. To egbezangbe aliho susu mẹ ehe sọgan yin bibasi te.Wikipedia: Desmond Majekodunmihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Desmond_MajekodunmiDesmond Olumuyiwa Majekodunmi yin otòvi Naijilia tọn, he sọ yin nukọntọ na Lekki State Urban Forest and Animal Shelter Initiative(LUFASI),Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Desmond Olumuyiwa Majekodunmihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Desmond_Olumuyiwa_MajekodunmiDesmond Olumuyiwa Majekodunmi yin Naijilia sin avùnlọyinajọjlẹ gbẹtọ tọn tọ to otò Naijilia tọn mẹ. E sọ yin nukọntọ na Lekki State Urban Forest and Animal Shelter Initiative (LUFASI).Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Desmond Tutuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Desmond_TutuArchbishop Desmond Mpilo Tutu (azán ṣianwetọ Kọyànsun owhe 1931 jẹ azán koatọ́n-nukundopotọ Awèwèsun owhe 2021) yin otò Hùwaji Aflika tọn (South Africa) nu he nọ hoavùn na jlọjẹ gbẹtọvi tọn. E mọ gigopanamẹnu daho Nobel Peace Prize yi to owhè 1983 na he e ho sọta awhan Apatheid tọn to otò South Africa tọn mẹ.Otàn vuwhenu etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Desmond_Tutu#Otàn_vuwhenu_etọn_tọnOtàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Desmond_Tutu#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Dibo-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dibo-gbeDibo-gbe, (he sọ nọ yin yiylọ dọ Ganagana, Ganagawa, kavi, Zhitako), yin ogbè Nupenu lẹ tọn de he nọ yin dido to Naijilia. E nọ yin dido to gbétato diblayi 20 mẹ to hùwaji Lapai tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dibo-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Diclofenachttps://guw.wikipedia.org/wiki/DiclofenacDiclofenac nọ yin yiyizan taidi amasin na agbasa vivẹ po agbasa hunmiyọn po. E nọ saba yin yiyizan na mẹhe gbleawu bo do apa.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Diclofenac#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Didier Drogbahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Didier_DrogbaDidier Yves Drogba Tébily yin jiji to azán widopotọ osun atọntọ owhe 1978 to Abidjan yin mẹhe ko yi gbọjẹ to azọn bọlu hiho tọn mẹ to otò Cote d'Ivoire tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Didier_Drogba#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnYanwle etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Didier_Drogba#Yanwle_etọnNunina he e mọyi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Didier_Drogba#Nunina_he_e_mọyi_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Didier_Drogba#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dino Melayehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dino_MelayeDino Melaye (yin jiji to Azan tintan Alunlunsun owhe 1974) Yin Sẹnnamẹtọ Naijilia vijiji dé. Eyin Sẹnnamẹtọ he nọ penukundo Vodidi Ayimatẹn Kogi tọn go to wheyihọ-waji,Todin to tonudọgbẹ People's Democratic party (PDP) Whẹpo whẹdatẹn vivọylọ dó ho Otẹn lọ yi sọn e si, E pàṣẹ dọ ovo vivọdi dona tin to Uwọ po Sẹnnamẹtọ Smart Adéyẹmí to Tonudọgbẹ All Progressive Congress (APC) po ṣẹnṣẹn to owhe 2019.Wehọmẹ po ovu whenu etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Wehọmẹ_po_ovu_whenu_etọn_poGbẹzan tonudidọ etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Gbẹzan_tonudidọ_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dino_Melaye#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dipo Dohertyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dipo_DohertyDipo Doherty yin sẹnsatọ Naijilia-nu de.Wehihia po azọ́n etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dipo_Doherty#Wehihia_po_azọ́n_etọn_poAjọ po gigopanamẹnu he e mọyi lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dipo_Doherty#Ajọ_po_gigopanamẹnu_he_e_mọyi_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dipo_Doherty#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dorcas Shola-Fapsonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-FapsonDorcas Shola-Fapson yin Aihundatọ de po Ladiohọ zọnwatọ de po he yin yinyọnẹn na adà he e nọ ze to aihun Tele ji tọn he e nọ basi yèdọ MTV's Shuga bọ e yin yinyọnẹn to aihun lọ mẹ taidi Sophie. To 2020, e lẹkọ do aihun MTV Shuga tọn na azọnylankan gbayipe coronavirus tọn ma na dotẹnmẹ Aihundatọ lẹ nado wazọ́n wutu, ehe jọ lẹdo aihọn pé.Gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Gbẹzan_etọnAihun he mẹ e tọ́n te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Aihun_he_mẹ_e_tọ́n_te_lẹSinimọtohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#SinimọtoTelevisionhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#TelevisionPọn fi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Pọn_fi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Shola-Fapson#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dosu Josephhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dosu_JosephJoseph Dosu (mẹhe yin jiji to azán fọtọn-nukun-ẹnẹtọ, osun ṣidopotọ, Owhe 1973 tọn mẹ to Abuja) yin bọọlu wletọ de to Naijilia dai.Azọ́n etọn hẹ ogbẹ́ bọọlu hiho tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dosu_Joseph#Azọ́n_etọn_hẹ_ogbẹ́_bọọlu_hiho_tọn_lẹAzọ́n etọn to togodohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dosu_Joseph#Azọ́n_etọn_to_togodoAzọ́n bọọlu plọnmẹ tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dosu_Joseph#Azọ́n_bọọlu_plọnmẹ_tọn_etọnNudọnamẹ dogọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dosu_Joseph#Nudọnamẹ_dogọ_lẹWikipedia: Dotowhe Reddington tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowhe_Reddington_t%E1%BB%8DnDotowhe Reddington tọn, (Reddington Hospital) yin Dotowhe akuẹnọ lẹ tọn dé he tin to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Otogbo Naijilia tọn mẹWhenue eyin didoaihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowhe_Reddington_t%E1%BB%8Dn#Whenue_eyin_didoaiZannu ohia tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowhe_Reddington_t%E1%BB%8Dn#Zannu_ohia_tọnNuhe ye nọ wa to Dotowhe lọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowhe_Reddington_t%E1%BB%8Dn#Nuhe_ye_nọ_wa_to_Dotowhe_lọ_lẹWikipedia: Dotowhéhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowh%C3%A9Dotowhé yin fihe gbẹtọ lẹ nọ yi nado mọ nukunpedomẹgo kavi azọnhẹngbọ to whenue mẹde to azọnjẹ kavi gbleawu. vogbingbọn he tin to dotowhe po nọtẹn nukunpedomẹgo tọn devo lẹ po ṣẹnṣẹn wẹ yindọ, Dotowhe nọ do adọzan he yọn fihe mẹhe to azọnjẹ sọgan damlọn do.Wikipedia: Dotọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dot%E1%BB%8DDotọ nọ yin odo he yin kunkun sọ yi aigbaglọ nado mọ osin. Whẹwhiwhẹn he wutu dotọ susu do nọ yin kunkun wẹ nado mọ osin sigba dotọ delẹ tin he nọ yin kunkun nado mọ yovomi po nudevo lẹ po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dot%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Douglas Bravohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Douglas_Bravothumb|Douglas BravoMẹhe kú to owhe 2021 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_2021_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1932 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1932_l%E1%BA%B9Wikipedia: Doyin Okupehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_OkupeAdedoyin Ajibike Okupe yin jiji to azán konukunawetọ, Whejisun,owhe 1952 tọn mẹ. E yin Dotozọnwatọ dé podọ Tonudọtọ dé to tògbo Naijilia tọn mẹ.Vuwhenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_Okupe#Vuwhenu_etọnAzọn egbesọ tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_Okupe#Azọn_egbesọ_tọn_etọnAzọn etọn taidi doto he nọ basi amasinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_Okupe#Azọn_etọn_taidi_doto_he_nọ_basi_amasinTonudidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_Okupe#TonudidọGbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_Okupe#Gbẹzan_etọnHunyanhunyan po whẹsadokọnamẹ lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_Okupe#Hunyanhunyan_po_whẹsadokọnamẹ_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_Okupe#Alọdlẹndonu_lẹHia yinukọn dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Doyin_Okupe#Hia_yinukọn_dogọWikipedia: ECOWAShttps://guw.wikipedia.org/wiki/ECOWASEconomic Community of West African States (ECOWAS) he yé sọ nọ ylọ dọ CEDEAO to Flansegbe mẹ nọte na plipli Otogbo di fọtọn he tin to wheyihọ-waji Aflika tọn mẹ lẹ. To kọndopọmẹ Otò ehelẹ sinai do aigba he kilomẹtlu etọn yin 5,114,162km².Otogbo he tin to ECOWAS mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/ECOWAS#Otogbo_he_tin_to_ECOWAS_mẹ_lẹWikipedia: Ebun Oloyede Ola-Iyahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ebun_Oloyede_Ola-IyaAlhaji Lukuman Ebun Oloyede Ola-Iya he mẹlẹpo yọnẹn taidi Igwe yin Ovi jiji Togbo Naijilia tọn, bosọ yin Aihundatọ nupinpọn dó plọnnu tọn dé. Ebun Oloyede yin jiji to otò Kenta tọn mẹ, to Oke-Ejigbo Abeokuta.Tito wehihia etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ebun_Oloyede_Ola-Iya#Tito_wehihia_etọn_tọnAzọn etọn taidi Aihundatọ nupinpọn-do plọnnu tọn déhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ebun_Oloyede_Ola-Iya#Azọn_etọn_taidi_Aihundatọ_nupinpọn-do_plọnnu_tọn_déAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ebun_Oloyede_Ola-Iya#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ebute Erohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ebute_EroEbute Ero yin tòpẹvi de he tin Ayimatẹn Awọnlin tọn to otò Naijilia tọn mẹ. E yin tòpẹvi de to aṣẹpipa lẹdo gandudu dokọtọn Lopo Awọnlin tọn glọ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ebute_Ero#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Edatihttps://guw.wikipedia.org/wiki/EdatiEdati yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ to Naijilia.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Edati#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Efritin.comhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Efritin.comEfritin.com he nọ yin yiylọ to pàá mẹ dọ Efritin yin azọnwhe ajọjijla intẹnẹt ji tọn he to azọnwa to Naijilia de.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Efritin.com#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ejembi Ekohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ejembi_EkoEjembi Ekpo yin jiji to Azan konukunatọ̀ntọ́ Osun Atọ̀ntọ́ Owhè 1952 to Ayimatẹn Benue Tọn mẹ to otògbo Naijilia tọn mẹ. E sọ yin Whẹ̀yidọ̀tọ́ to Whẹdatẹn Daho hugan tògbo Naijilia tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ejembi_Eko#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Eko FMhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eko_FMEko FM yin didoai to owhe 1997 tọn mẹ taidi apadewhé Ladio Họsá Awọnlin tọn (Radio Lagos) tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eko_FM#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn gbonu tọn he ṣáká dopọ hẹ ẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eko_FM#Nọtẹn_gbonu_tọn_he_ṣáká_dopọ_hẹ_ẹ_lẹWikipedia: Elegushi Beachhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elegushi_BeachElegushi Beach yin otọto mẹde tọn hẹ tín Lekki, Aimatẹn Awọnlin to huwaji wheyín -waji otò Naijilia tọn.Wikipedia: Eleko Beachhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eleko_BeachEleko sín otọtó hẹ tín LekkiWikipedia: Eletu Kekerehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eletu_KekereAhọlu Eletu Kekere, mẹhe yin visunnu Ahọlu Gabaro tọn, duahọlu Ayimatẹn Awọnlin tọn na whenu pẹẹde to okú Ahọlu Akinsemoyin tọn godo to Owhè 1775. Nususu ma yin didọ gando gandudu Eletu Kekere tọn go hugan dọ̀ e ma tindo ovi depope.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eletu_Kekere#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Elisabeth Ekoué Pognonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Ekou%C3%A9_PognonElisabeth Ekoué Pognon (yin jiji to owhe 1937) yin Whẹdatọ tintan he yin yọnnu to Otogbo Benẹ tọn mẹ. Ewọ wẹ sọ yin yọnnu tintan he biọ ogbẹ whẹdatọ daho Benẹ tọn lẹ mẹ podọ ga e sọ yin yọnnu tintan he yin dide gbọn ovo bibla dali nado yin dide taidi Ogán pete whẹdówhe daho hugan Benẹ tọn.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Ekou%C3%A9_Pognon#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Ekou%C3%A9_Pognon#Azọn_etọnPọn fi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Ekou%C3%A9_Pognon#Pọn_fi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Ekou%C3%A9_Pognon#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Elizabeth Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_IElizabeth I (azan 7tọ osun 9tọ owhe 1533- azan 24tọ osun 3tọ owhe 1603) wẹ yin ahọsi na oto England tọn po Ireland tọn po. Ewọ wẹ ahọsi sọn azan 17tọ osun 11tọ owhe 1558 kaka e do ku to osun 3tọ owhe 1603.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnKọdetọn etọn taidi Ahọsihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I#Kọdetọn_etọn_taidi_AhọsiSpanish Armadahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I#Spanish_ArmadaGbẹtọ nukundeji Ahọsi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I#Gbẹtọ_nukundeji_Ahọsi_tọnElizabeth yin matintọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I#Elizabeth_yin_matintọWikipedia: Eléphant Mouilléhttps://guw.wikipedia.org/wiki/El%C3%A9phant_Mouill%C3%A9Pierre Zinko (yín Jìjì tó owhe 1969), eyin mẹhe gbẹtọ lẹ yọnẹ́n ganji po tẹnmẹyinkọ lọ Eléphant Mouillé po, eyin hanjitọ otò Benẹ tọn, bosọ yin aihundatọ Nukikodonamẹtọ Tele ji tọn dé. Eyin dopo to Ogbẹ he do azọnwhe aihundida nupinpọn-do-plọnnu tọn he nọ yin Sèmako Wobaho tọn ai.Gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/El%C3%A9phant_Mouill%C3%A9#Gbẹzan_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/El%C3%A9phant_Mouill%C3%A9#Azọn_etọnWikipedia: Emeka Anihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_AniEmeka Ani yin aihundatọ Naijilia tọn po anadenanutọ bo bẹ azọ́n jẹeji to owhe 1989.Azọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ani#Azọ́nGbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ani#Gbẹzan_etọnSinimọto etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ani#Sinimọto_etọn_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ani#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Emeka Anyaokuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_AnyaokuEmeka Anyaoku, GCVO, CFR, CON, eyin jiji to azan Fọtọn-nukun-awetọ Alunlunsun, Owhe 1933 ton mẹ, Tohodọtọ Togbo Naijilia ton wẹ Ewọ yin. E sọ yin dopo to omẹ atọntọ ogbeta commonweath tọn bo yin owegbokantọ ogbe lọ tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Anyaoku#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Emeka Ossaihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_OssaiEmeke Ossai yin aihundatọ Otò Naijilia tọn dé.Gbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnDelẹ to aihun he e da lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#Delẹ_to_aihun_he_e_da_lẹ_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ossai#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Emmanuel Ndubisi Maduagwuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ndubisi_MaduagwuEmmanuel Ndubisi Maduagwu (yín jiji to owhe 1947) ye doyeyina nido yin Nuyọnẹntọ hẹ ahunzọnOwe hihia etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ndubisi_Maduagwu#Owe_hihia_etọnWikipedia: Emmanuel Oshoffahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_OshoffaEmmanuel Mobiyina Oshoffa ( Emmanuel Mobiyina Friday Adebowale Abiodun Vihan Oshoffa, yin jiji to azan ko-nukun-atọntọ woosun owhe 1948) we yin yewhenọ podọ agungan sinsen Celestial Church of Christ(CCC) tọn. Dile etlẹ yindọ Emmanuel Oshoffa we nọ deanana nuhe nọ yin wiwa tọ Amisa lọ mẹ.Dodinanu dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Oshoffa#Dodinanu_dogọWikipedia: Encomium Magazinehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Encomium_MagazineEncomium Magazine yin hojlawema Otò Naijilia tọn he Encomium Ventures Limited nọ wa wezinjẹgbonu na.Wikipedia: Eniola Ajaohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_AjaoEniola Ajao yin yọnnu aihundatọ Naijilia tọn sọn gbetato Epe tọn mẹ to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ. E ko sọawuhia to aihun sinimọto tọn he hugan 75 mẹ.Gbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_Ajao#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnYanwle etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_Ajao#Yanwle_etọnSọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_Ajao#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_Ajao#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Eniola Badmushttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_BadmusEniola Badmus (yin jiji to azan ṣianwetọ Zósun owhe 1982), yin azọnyọnẹntọ aihundatọ to Otò Naijilia tọn mẹ, E yin Otankantọ bosọ yin Aslannọ. E wa yin yinyọnẹn taun to whenue e sọawuhia to aihundida lọ he hosọ etọn yin Jenifa to owhe 2008.Bẹjẹeji gbẹzan po wehihia etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_Badmus#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wehihia_etọn_poYanwle etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_Badmus#Yanwle_etọnAihundida he mẹ e sọawuhia te mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_Badmus#Aihundida_he_mẹ_e_sọawuhia_te_mẹ_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eniola_Badmus#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Epikule Lẹ Po Stoiki Lẹ Pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Epikule_L%E1%BA%B9_Po_Stoiki_L%E1%BA%B9_PoEpikule lẹ po Stoiki lẹ po yin hodotọ tamẹnuplọnmẹtọ voovo awe tọn. Depope to pipli awe lọ lẹ mẹ ma yise to fọnsọnku mẹ.Whenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:WhenuhoWikipedia: Etim Inyanghttps://guw.wikipedia.org/wiki/Etim_InyangEtim Okon Inyang (25 Awewesun 1931 – 26 Zósun 2016) yin ponọ sunnu Naijilia vijiji de he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Sunday Adewusi tọn mẹ to 1983, podọ Muhammadu Gambo Jimeta sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 1986.Mẹhe kú to owhe 2016 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_2016_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1931 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1931_l%E1%BA%B9Wikipedia: F. Lee Baileyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/F._Lee_BaileyF. Lee Bailey Jr.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/F._Lee_Bailey#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Fagbule Olanikehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fagbule_OlanikeFagbule Olanike (mẹhe sọ yin yinyọnẹn taidi Nike Fagbule) yin ajọwatọ de, podọ e sọ nọ wazọ́n taidi mẹhe nọ penukundo haṣinṣan gbẹtọ lẹ tọn go (public relations practitioner). Ewọ wẹ yin dowatọ azọ́nwhe Zebra Stripes Networks tọn.Vuwhenu po azọ́n etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fagbule_Olanike#Vuwhenu_po_azọ́n_etọn_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fagbule_Olanike#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Farasinmihttps://guw.wikipedia.org/wiki/FarasinmiFarasinmiE yin gbetato de he sẹpọ dogbo he tin Otogbo Naijilia tọn po Benẹ tọn po ṣẹnṣẹn to topẹvi Gbagli tọn mẹ to Aimatẹn Awọnlin tọn glọ. Todin, E nọ yin yiylọdọ Farasimẹ.Wikipedia: Fatai Rolling Dollarhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fatai_Rolling_DollarAhọvi Olayiwola Fatai Olagunju he yin yinyọnẹn taidi Fatai Rolling Dollar (azán koatọn-nukunawetọ Liyasun owhe 1928 jẹ azán wiawetọ Ayidosun owhe 2013), yin hanjitọ otò Naijilia tọn, he azọnwhe BBC dekunnu etọn dọ hanjitọ he yin alọkẹyi lẹdo otò Naijilia tọn wẹ é yin.Otań gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fatai_Rolling_Dollar#Otań_gbẹzan_etọn_tọnOkú etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fatai_Rolling_Dollar#Okú_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fatai_Rolling_Dollar#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Fati Nigerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fati_NigerBinta Labaran (he gbọn azọn yinyọnẹn dali yin yiylọ dọ Fati Niger) Yin hanjitọ podọ aihundatọ Naijilia tọn de, he do tẹnmẹyinkọ lọ "Gimbiya Mawakan to Hausa" (He lẹdogbedevomẹ etọn yin Ahọvi ohan Hausa tọn) Eyin jiji bosọ yin pinplọnwhẹn to Maradi Niger to fihe eyi wehọmẹ Qurani tọn whẹpodo sẹtẹn wa Naijilia nado doafọna linlẹn hanjiji tọn etọn. Fati Niger ko basi bladopọ ohàn tọn 4 he bẹ nudi ohan 500 linlan hẹn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fati_Niger#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Fatima Faloyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fatima_FaloyeFatima Faloye (yin jiji to Harlem, to tòdaho New York tọn mẹ), e yin vijiji Naijilia po Barbados po tọn bosọ plọnnu to Wehọmẹ Dalton tọn he tin to tòdaho New York bo yi Wehọmẹ Alavọ New York tọn ga.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Fausat Adebola Ibikunlehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fausat_Adebola_IbikunleFausat Adebola Ibikunle yin Gandutọ na Lizọnyizọn tito na Ayimatẹn Kaduna Tọn (Ministry of Housing & Urban Development)Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Fausat Balogunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fausat_BalogunFausat Balogun (yin yinyọnẹ̀n di Madam Ṣajẹ, yin jiji to azan Wiatọ̀ntọ́ osun Awetọ́ Owhe 1959 ) yin Aihundatọ sinimọto Naijilia tọn to Ayọgbe mẹ. E yi Tẹnmẹ-yinkọ lọ Madam Ṣajẹ to Owhe 1990 to Aihundida Televizion dé mi he Hósọ́ Etọ̀n yin Ẹ̀rín kèé kèé.Aihun etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fausat_Balogun#Aihun_etọn_lẹOhia Yẹyidogonamẹ̀ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fausat_Balogun#Ohia_Yẹyidogonamẹ̀_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fausat_Balogun#Alọdlẹndonu_lẹKanṣadopọ intẹnẹti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fausat_Balogun#Kanṣadopọ_intẹnẹti_tọnWikipedia: Fausto Gaibor Garcíahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fausto_Gaibor_Garc%C3%ADaFausto Feliciano Gaibor García (mẹhe yin jiji to azán koatọntọ Alunlunsun owhè 1952 tọn bo nọgbẹ jẹ azán enẹtọ owhè 2021 tọn) yin Ecuador-nú he yin sinsẹnbabisitọ Katolik tọn dé. E yin sinsẹngan Katolik Tulcán tọn dé bẹsọn gblagbla owhe 2011 tọn jẹ whenuena e basi matintọ to 2021.Alọdlẹndonu lẹ̀https://guw.wikipedia.org/wiki/Fausto_Gaibor_Garc%C3%ADa#Alọdlẹndonu_lẹ̀Wikipedia: Federal Neuro Psychiatric Hospital, Yabahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Neuro_Psychiatric_Hospital,_YabaFederal Neuro Psychiatric Hospital, he sọ yin yinyọnẹn taidi Yaba Psychiatric Hospital kavi Yaba Left, yin dotowhe daho apọnmẹzọ̀n tọn Otò Naijilia tọn he tin to Yaba, to ṣẹnṣẹn Awọnlin tọn mẹ.Whenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Neuro_Psychiatric_Hospital,_Yaba#WhenuhoAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Neuro_Psychiatric_Hospital,_Yaba#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Neuro_Psychiatric_Hospital,_Yaba#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Federal Polytechnic, Bidahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_BidaFederal Polytechnic, Bida tọn yin wehọmẹ nuyọnẹn wintinwintin tọn de to Ayimatẹn Niger Tọn, to ṣẹnṣẹn agéwaji Naijilia tọn. E bẹ azọ́n jẹeji to owhe 1977 tọn mẹ.Whenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Bida#WhenuhoAdà Wehọ lọ tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Bida#Adà_Wehọ_lọ_tọn_lẹSọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Bida#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_Bida#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Femi Falanahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Femi_FalanaFemi Falana (Gbẹtọ nukundeji Naijilia tọn) E yin whẹyidọtọ podọ ojlọjẹhoyinamẹtọ oto Naijilia tọn. E yin jiji to azan gban-tọ́ Awèwèsun, owhe 1958.Wikipedia: Femi Gbajabiamilahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Femi_GbajabiamilaFemi Gbajabiamila (yin jiji to azàn konukunatón Ayidosun owhe 1962). E yin whẹyidọtọ to otogbo Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Femi_Gbajabiamila#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Ferdinand Magellanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_MagellanFerdinand Magellan eyin Pọtuganu bo yin jiji to (owhe 1480 - 27 Lidosun 1521).Mẹhe kú to owhe 1521 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_1521_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1480 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1480_l%E1%BA%B9Wikipedia: Fide lẹ de to Vonọtaun to Gbaglihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fide_l%E1%BA%B9_de_to_Von%E1%BB%8Dtaun_to_GbagliWhenuho todaho Gbagli tọn ko zọn bọ mi ní mọ dọ Gbagli yin ofi Vonọtaun de to otò Naijilía tọn mẹ.Wikipedia: Fireboy DMLhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fireboy_DMLAdedamola Adefolahan (mẹhe yin jiji to azan atọ́ntọ Afínplọsun tọn to 1996) yin yinyọnẹn gbọn mẹsusu dali taidi Fireboy DML, e yin hanjitọ Naijilia-nu de. E bẹ hanjiji-zọ́n etọn jẹeji to ogbẹ́ hanjitọ lẹ tọn YBNL Nation glọ, yèdọ ogbẹ́ de he nọ ze ohàn do kanji, he yin didoai gbọn Olamide dali, mẹhe ewọ lọsu yin hanjitọ Naijilia-nu de ga.Otàn vuwhenu etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fireboy_DML#Otàn_vuwhenu_etọn_tọnAzọn etọn taidi hanjitọ dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fireboy_DML#Azọn_etọn_taidi_hanjitọ_deAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fireboy_DML#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Françoise Arnoulhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7oise_ArnoulFrançoise Arnoul (ji Françoise Annette Marie Mathilde Gautsch; 3 Ayidosun – 20 Liyasun 2021) E yin Jiji to Algeria podọ aihundatọ flansegbe tọn. E yin yinyọẹn ganji to gblagbla owhe 1950 tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7oise_Arnoul#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Fred Amatahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fred_AmataFred Amata yin aihundatọ Otò Naijilia tọn, sinimabayitọ po anadenanutọ dé po.Delẹ to aihun he e da lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Delẹ_to_aihun_he_e_da_lẹ_mẹPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Frederick Faseunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Frederick_FaseunFrederick Isiotan Faṣeun yin jiji to Azan konukundopotọ osun sinẹnẹtọ owhè 1935 tọn (21 Avivọsun 1935 - 1 Alunlunsun 2018). E yin mẹhe nọ basi Amasin yovo tọn bọ sọ yin Anadenanutọ po Azinponọ na ogbẹ́ Oodua (OPC) Naijilia tọn lẹ tọn.Wehihia po oyọnẹn amasin yovo tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Frederick_Faseun#Wehihia_po_oyọnẹn_amasin_yovo_tọn_etọnKanvinvan etọn to tonudidọ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Frederick_Faseun#Kanvinvan_etọn_to_tonudidọ_mẹOku etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Frederick_Faseun#Oku_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Frederick_Faseun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gabarohttps://guw.wikipedia.org/wiki/GabaroAhọlu Gabaro (yinkọ etọn jọun wẹ Guobaro) he Duahọlu sọn owhe 1669 jẹ 1704 wẹ yin Ahọlu atọ̀ntọ He dugan to Ayimatẹn Awọnlin tọn, e yin visunnu Ahọlu Ado tọn, podọ eyin ovivi Ashipa tọn. Nọvisunnu etọn lẹ wẹ Akinsemoyin, po Erelu Kuti po.Ahọlu Ayimatẹn Awọnlin tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gabaro#Ahọlu_Ayimatẹn_Awọnlin_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gabaro#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gandu po Aholuduta otodaho Gbagli tonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gandu_po_Aholuduta_otodaho_Gbagli_tonTodaho Gbagli tọn do Ahọlu e tọn deWikipedia: Gandutọgbẹ́ Togbogan Goodluck Jonathan Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gandut%E1%BB%8Dgb%E1%BA%B9%CC%81_Togbogan_Goodluck_Jonathan_T%E1%BB%8DnGandutọgbẹ́ Togbogan Goodluck Jonathan Tọn lẹ yin dide gbọn Tẹnmẹpọnnatọ Togbogan Goodluck Jonathan, to osẹ vude godona whenue e jẹ ganji nado pọntẹnmẹ na Togbogan whelọnu tọn he bẹ azọ̀n de he wayi ogbẹ etọn yedọ Togbogan Umaru Yar'Adua.Gandutọgbẹ́ tintan he ede lẹ - 2010https://guw.wikipedia.org/wiki/Gandut%E1%BB%8Dgb%E1%BA%B9%CC%81_Togbogan_Goodluck_Jonathan_T%E1%BB%8Dn#Gandutọgbẹ́_tintan_he_ede_lẹ_-_2010Devizọnwatọ he tin to Gandutọgbẹ́ tintan he eyi lẹ mẹ wẹ:https://guw.wikipedia.org/wiki/Gandut%E1%BB%8Dgb%E1%BA%B9%CC%81_Togbogan_Goodluck_Jonathan_T%E1%BB%8Dn#Devizọnwatọ_he_tin_to_Gandutọgbẹ́_tintan_he_eyi_lẹ_mẹ_wẹ:Gandutọgbẹ́ he evọ dé to Liyasun 2011 tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gandut%E1%BB%8Dgb%E1%BA%B9%CC%81_Togbogan_Goodluck_Jonathan_T%E1%BB%8Dn#Gandutọgbẹ́_he_evọ_dé_to_Liyasun_2011_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gandut%E1%BB%8Dgb%E1%BA%B9%CC%81_Togbogan_Goodluck_Jonathan_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gaziza Abdinabiyevahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gaziza_AbdinabiyevaGaziza Abdinabiyeva (yin jiji to azán atọntọ, Alunlunsun, owhe 1984 jẹ azán ko-atọ́n-nukun-atọ̀ntọ, Lidosun, owhe 2021 tọn mẹ) yin aihundatọ oploji tọn otò Soviet tọn, enẹgodo e sọ yin aihundatọ oploji tọn otò Kazakhstan tọn. E mọ nunina susu lẹ yí he bẹ nunina Kumet tọn po Parasat tọn po hẹn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gaziza_Abdinabiyeva#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gbaglihttps://guw.wikipedia.org/wiki/GbagliGbagli he mi yọnẹn dó Gbaglemẹ sọn dowhenu yin otò de he tin to tọ̀pa to gandudu dokọtọn he tin to Ayimatẹn Awọnlin tọn glọ, he tin to Naijilia mẹ.Agbegbe he e tin tehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gbagli#Agbegbe_he_e_tin_teAlọdlẹndonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gbagli#AlọdlẹndonuWikipedia: Gbakohttps://guw.wikipedia.org/wiki/GbakoGbako yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Lemu tọn mẹ to agéwaji to alihiamẹnu 9°24′00″N 6°02′00″E ji.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gbako#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gbenga Adeboyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gbenga_AdeboyeElijah Oluwagbemiga Adeboye yin jiji to azan gbantọ Zósun owhe 1959, e basi matintọ to azan gbantọ Lidosun to owhe 2003.Bẹjẹeji Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeboye#Bẹjẹeji_Gbẹzan_etọn_tọnMi sọ pọn fihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeboye#Mi_sọ_pọn_fiAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeboye#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gbéyantọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%A9yant%E1%BB%8DGbéyantọ yin mẹhe nọ yi zungbomẹ nado din kanlin bo hui. Kanlin po gbẹtọvi lẹ po nọ yangbé na nududu.Alọdlẹndo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%A9yant%E1%BB%8D#Alọdlẹndo_lẹWikipedia: Genevieve Nnajihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Genevieve_NnajiGenevieve Nnaji (yin jiji to Azan Atọntọ osun Atọntọ owhe 1979 tọn) eyin Mbaise vijiji to Ayimatẹn Imo tọn mẹ, to Oto Naijilia tọn mẹ. Eyin Aihundatọ sinnimọto Naijilia tọn.Vuwhenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Vuwhenu_etọnAlọnuzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#AlọnuzọnSinimọto etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Sinimọto_etọn_lẹAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Alọdlẹdonu_lẹKanṣadopọ to nọtẹn Intẹnẹt tọn jihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Nnaji#Kanṣadopọ_to_nọtẹn_Intẹnẹt_tọn_jiWikipedia: Gentle Jackhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gentle_JackGentle Jack (yin jiji to owhe 1970) yin aihundatọ Otò Naijilia tọn de he ko sọawuhia to sinima susu lẹ mẹ, bosọ nọ yidogọna nukọnyiyi po dagbemẹninọ azọnwhe sinima Otò Naijilia tọn po. E daihun de he hosọ eton yin Vuga, he tin to Kandai he yin dopo to sinima Otò Naijilia tọn owhe 90s lẹ po 2000s lẹ po he ma sọgan yin winwọn pọn gbede dile magazine pulse dọ do.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gentle_Jack#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gentle_Jack#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Georg Gallushttps://guw.wikipedia.org/wiki/Georg_GallusGeorg Gallus yin jiji to (azán ṣidopotọ Liyasun owhe 1927 je azán wiatontọ Avivọsún owhe 2021). Ewọ yin tonudọtọ́ Germany tọn, yin hagbẹ Free Democratic Party tọn (FDP).Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Georg_Gallus#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: George Calil (Ajọwatọ)https://guw.wikipedia.org/wiki/George_Calil_(Aj%E1%BB%8Dwat%E1%BB%8D)George Calil (basi matintọ to owhe 1967) yin otovi Lebanoni tọn, e sọ yin ajọwatọ de he hun ajọwhe etọn do Otogbo Naijilia tọn mẹ, to Ayimatẹn Kano tọn mẹ. E yin dopo to azinin-jọwatọ daho he to otò lọ mẹ lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/George_Calil_(Aj%E1%BB%8Dwat%E1%BB%8D)#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: George H. W. Bushhttps://guw.wikipedia.org/wiki/George_H._W._BushGeorge Herbert Walker Bush (mẹhe yin jiji to azán wiawetọ Ayidosun tọn to 1924) wẹ yin togán 44tọ otò Amẹlika tọn. Yinkọ asi etọn tọn wẹ Barbara Bush.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1924 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1924_l%E1%BA%B9Wikipedia: Ghanahttps://guw.wikipedia.org/wiki/GhanaGhana yín Otò de he tin to Whèyihọ Aflika tọn, e ma dogbo hẹ Ivory Coast to whèyihọ podọ hẹ Burkina Faso to agewaji, e sọ ma dogbo hẹ Togo lọsu to whèzẹtẹn, ohu Atlantic po ohu Gulf of Guinea po sọ tin to hùwaji etọn. Gbẹtọ diblayi livi gban-nukun-dopo wẹ tin to Otò ehe mẹ.Aflikahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:AflikaOtòhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%B2Wikipedia: Giuseppe Galantehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_GalanteGiuseppe Galante (yín jiji to azan aweto, Zósun tọn to owhé 1937 jẹ azan kò tọ, Awewesun tọn owhé 2021) yin aze-kuntọ́ aihundida lanmẹyiya tọn de son Otò Italy tọn mẹ. Galante yín jiji to Domaso to Italy.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Galante#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gloria Bamiloyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gloria_BamiloyeGloria Olusola Bamiloye yin aihundatọ nupinpọn-do-plọnnu, sinima-bayitọ, aihun-bayitọ po anadenanutọ dé po he yin Naijilia-nu dé. E tin to mẹhe dó Mount Zion Drama Ministry ai lẹ mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gloria_Bamiloye#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnDelẹ to aihundida etọn lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gloria_Bamiloye#Delẹ_to_aihundida_etọn_lẹ_mẹPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gloria_Bamiloye#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gloria_Bamiloye#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Government College, Ajara-Badagryhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Government_College,_Ajara-BadagryWehọmẹ lọ Government College, Ajara, Badagry yin didoai to Kọyansun, Owhe 1970 tọn mẹ. Whési Lasisi wẹ yin Nukọntọ wehọmẹ lọ tọn tintan.Wehọmẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_l%E1%BA%B9Wikipedia: Gregory Ngajihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gregory_NgajiGregory Ngaji yin tonudọtọ Naijilia tọn bo sẹ̀n taidi hagbẹ sẹnnamẹtọ Cross River North tọn to gblagbla owhe 2003 po 2011 po gblamẹ.Otan gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gregory_Ngaji#Otan_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gregory_Ngaji#Azọn_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gregory_Ngaji#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gregory Peter XX Ghabroyanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gregory_Peter_XX_GhabroyanKrikor Bedros XX Gabroyan, I.P.Alọdlẹndonu lẹ̀https://guw.wikipedia.org/wiki/Gregory_Peter_XX_Ghabroyan#Alọdlẹndonu_lẹ̀Wikipedia: Guillermo Galeotehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Guillermo_GaleoteGuillermo Galeote yín jiji to (azán sidopotọ Nuwhàsun owhe 1941 - azan gbanewhèawetọ osun Alunluntọn owhe 2021). Yin tonudọtọ podọ amasinzonwatọ Spain-nu de po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Guillermo_Galeote#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gungbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/GungbeGungbe (kavi Gun) yin ogbè de he tin to todowhinnu ogbè he nọ yin Gbe lẹ tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gungbe#Alọdlẹndonu_lẹWema he yi hodogọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gungbe#Wema_he_yi_hodogọ_lẹWikipedia: Gunnu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gunnu_l%E1%BA%B9Kandai lẹ ko zọn bọ mí mọ dọ Gunnu lẹ wa sọn Dahomey, kavi Benẹ to whenuena ye to fibẹtado dinpe. Gunnu lẹ yin vivi mẹhe tọ́n sọn Whydah, Alada, Họgbonu(Poto Novo), po Xavi po Jakin lẹ po tọn.Wikipedia: Gupa-Abawa-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gupa-Abawa-gbeGupa-Abawa-gbe yin ogbè Nupenu lẹ tọn de he nọ yin dido to ayimatẹn Niger tọn mẹ to Naijilia. E nọ yinmọ́ na akọ̀ awè etọn lẹ, Gupa po Abawa po wutu.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gupa-Abawa-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gurara, Nigeriahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gurara,_NigeriaGurara yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ to apa na ahọ́nkan aṣẹpipa Naijilia tọn (Federal Capital Territory). Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Gawu tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gurara,_Nigeria#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gwandara-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gwandara-gbeGwandara yin ogbè Whèyihọ-waji Chad tọn de, ewọ sọ wẹ yin ogbè he sẹpọ Hausa-gbe hugan. Akọ̀gbè etọn voovo lẹ wẹ nọ yin dido to Agéwaji Naijilia tọn, pataki to ṣẹnṣẹn agéwaji Naijilia tọn gbọn nudi gbẹtọ 30,000 dali.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gwandara-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gwarihttps://guw.wikipedia.org/wiki/GwariGwari yin ogbè Nupenu lẹ tọn de he nọ yin dido gbọn omẹ Gbagyi tọn lẹ dali to Naijilia. Ogbè lọ pe wunmẹ awè, Gbari (Whèyihọ-waji Gwari tọn) po Gbagyi (Whèzẹtẹn-waji Gwari tọn), to hodidọ mẹ ogbè lọ lẹ gbọnvo do yede taun; ehe zọn bọ e nọ hẹn hodọdopọ vẹawu.Wunmẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gwari#Wunmẹ_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gwari#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Hadiya Khalaf Abbashttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hadiya_Khalaf_AbbasHadiya Khalaf Abbas (yin jiji to owhe 1958 jẹ azán wiatọ̀ntọ, Abọ̀húsun, owhe 2021) tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hadiya_Khalaf_Abbas#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Haffonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/HaffonHaffon (1695-1727) wẹ ahọlu godo tọn he dugan to ahọluduta Whydah tọn mẹ whẹpo awhanfungbẹ Dahomey tọn lẹ do gbawhan etọn to owhe 1727. Yè ji Haffon to owhe 1695, e lẹzun ahọlu Whydah tọn to owhe 1708.Wikipedia: Hafiz Ringimhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hafiz_RingimHafiz Ringim yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Ogbonna Okechukwu Onovo tọn mẹ to 2010, podọ Mohammed Dikko Abubakar sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 2012.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hafiz_Ringim#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Hajiya Fatima Lolohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_LoloHajiya Fatima Lolo (MON), (mẹhe yinkọ etọn to whenue e yin jiji wẹ Fatima Muhammad Kolo, yin jiji to Pategi, Royal Niger Company, 1891 – 15 1997). Ewọ yin hànjitọ, ohàn kantọ podọ whenuhodọtọ Naijilianu de.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_Lolo#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnHomilomilohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_Lolo#HomilomiloAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_Lolo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Hamed Bakayokohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hamed_BakayokoHamed Bakayoko (azan ṣiantọntọ́ whejisun, owhè 1965 jẹ azan aotọ whejisun owhè 2021) yin tonudọtọ́ oto Côte d'Ivoire tọn de. E sẹn taidi lizọnyizọnwatọ daho oto Côte d'Ivoire tọn sọn azan ṣiantọntọ́, Liyasun owhe 2020 Kaka jẹ òkú zan etọn to azan aotọ whejisun owhè 2021.Mẹhe kú to owhe 2021 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_2021_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1965 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1965_l%E1%BA%B9Wikipedia: Hanks Anukuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hanks_AnukuHanks Anuku yin aihundatọ Naijilia-Ghana tọn. Apa kanyinylan tọn wẹ ẹ no yawu da to aihun sinima Naijilia tọn mẹ.Gbẹzan bẹjẹeji tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hanks_Anuku#Gbẹzan_bẹjẹeji_tọnWikipedia: Hannah Idowu Dideolu Awolowohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hannah_Idowu_Dideolu_AwolowoHannah Idowu Dideolu Awolowo (jiji yinkọ Adelana; Azan ko-nukun-atọntọtọ, abọhusun, owhe 1915 Jẹ azan fọtọn-nukun-ẹnẹtọ, Zósun, owhe 2015) Eyin mẹhe gbẹtọ lẹ yọnẹn taidi HID bo yin jiji to topẹvi de he nọ yin yiylọdọ Ikẹnnẹ to Ayimatẹn Ogun tọn mẹ. E hiawe to Methodist Girl High School to Awọnlin.Gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hannah_Idowu_Dideolu_Awolowo#Gbẹzan_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hannah_Idowu_Dideolu_Awolowo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Hans-Christian Gabrielsenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hans-Christian_GabrielsenHans-Christian Gabrielsen yin jiji (azan koatọ́nnukunawétọ Liyasun, owhé 1967 jẹ azán ṣiẹnẹtọ́ whejisun owhé 2021 tọn) Eyin azọnwatọgbẹ́ azọnwhé Norwegian tọn bo sọ yin tonudọtọ́, hagbẹ ajọwatọ tọn. Eyin dide taidi nukọntọ́ Pipli Ajọtọ Tonudọtọ Norwegian tọn to osún Nuwhàsún owhé 2017 tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hans-Christian_Gabrielsen#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Hans van Baalenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hans_van_BaalenJohannes Cornelis "Hans" van Baalen (mẹhe yin jiji to azán fotọ̀n-núkun-awetọ, Ayidosun owhe 1960 tọn bo nọgbẹ̀ jẹ azan ko-atọ́n-nukun-ẹnẹtọ, Lidosun owhe 2021 tọn) yin tonudọtọ otò Dutch tọn de. E yin dopo to hagbẹ People's Party for Freedom and Democracy (VVD) tọn lẹ mẹ.Mẹhe kú to owhe 2021 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_2021_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1960 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1960_l%E1%BA%B9Wikipedia: Hassanat Akinwandehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hassanat_AkinwandeHassanat Taiwo Akinwande, he tẹnmẹ-yinkọ etọn yin Wunmi, yin aihundatọ sinima tọn po tito Televiziọn tọn bayitọ dé po to Otò Naijilia tọn mẹ. E sọ diyin ganji.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hassanat_Akinwande#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Henry Fordhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_FordHenry Ford (nogbẹ sọn azán gbantọ, Liyasun, owhe 1947) yin anazọnwatọ po ajọwatọ de po, e sọ jẹ gbẹduhun basi ji to owhe 1896, enẹ zọn bọ e dó azọnwhe Ford Motors Company tọn ai. E tẹnpọn bo hẹn ayiha dé wa aimẹ bọ e dó bọawu na ẹn nado nọ basi gbẹduhun lẹ to niyaniya mẹ.Bejẹeji azọnwhe Ford Motors Company tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_Ford#Bejẹeji_azọnwhe_Ford_Motors_Company_tọnPọndohlan etọn gando tonudidọ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_Ford#Pọndohlan_etọn_gando_tonudidọ_goAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_Ford#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Henry Townsendhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_TownsendHenry Townsend (1815–1886) yin yẹwhehodọtọ tomẹyitọ ṣọṣi Anglican tọn de to Naijilia. E yin dide nado sẹ̀n di yẹwhehodọtọ tomẹyitọ de to 1842 to England, enẹgodo Townsend zingbejizọnlin yì Sierra Leone to owhe dopolọ mẹ.Azọ́n etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_Townsend#Azọ́n_etọn_lẹSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_Townsend#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_Townsend#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Hodidehttps://guw.wikipedia.org/wiki/HodideHodide yin aṣa ylankan dé he mẹhe tin to ohò dé nọ tẹnpọn nado dè ovi he tin to ohò etọn mẹ kavi hu ovi lọ whẹpo ni dó yin jiji kavi dé e tọn whẹpo azan he e na tindo bo na do sọgan nọgbẹ na ede ni do pe. Mi dona yọnẹn dọ vogbigbọn tin to hodide po ohò he gble po ṣẹnṣẹn.Aliho he mẹ e nọ yin bibasi te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hodide#Aliho_he_mẹ_e_nọ_yin_bibasi_te_lẹWhenuho gando azọ̀n he gbayipe lẹ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hodide#Whenuho_gando_azọ̀n_he_gbayipe_lẹ_goWhenuho gando lẹdo po aṣa po gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hodide#Whenuho_gando_lẹdo_po_aṣa_po_goAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hodide#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Hogbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/HogbeHogbe yin nuhe nọ yin didọ gbọn onu mẹ, bo sọgan yin yiylọ. E nọ yin bẹplidopọ wekun lẹ tọn.Wikipedia: Hounkponou Djidjoho Jeanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hounkponou_Djidjoho_JeanHounkponou Djidjoho Jean (yin jiji to azán tintan Zósun owhe 1975). E yin jiji do otò Họgbonu tọn mẹ to otògbo Benẹ tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Hounkponou_Djidjoho_Jean#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Husaini Abdullahihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Husaini_AbdullahiHusaini Abdullahi Yin omẹ awetọ to wedidógbasá Naijilia tọn. Husaini Abdullahi yin jiji to azán atọntọ, osun atọntọ, owhe 1939 bo wa kú tó azán ṣiẹnnẹtọ osun ṣianwetọ owhe (2019) tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Héctor Fix-Zamudiohttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9ctor_Fix-ZamudioHéctor Fix-Zamudio ( 24 Zósun 1924 jẹ 27 Alunlunsun 2021) yin tonudọtọ Mexico tọn podọ whẹdatọ de. Sọn owhe 1987 jẹ 1997, Fix-Zamudio yin whẹdatọ to whẹdatẹn jlọjẹ gbẹtọ lẹ tọn to Amẹlika.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9ctor_Fix-Zamudio#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9ctor_Fix-Zamudio#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Hùnwhẹ Aihun Awọnlin Tọn Lẹ Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_Aihun_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9_T%E1%BB%8DnHùnwhẹ Aihun Awọnlin Tọn Lẹ Tọn (Glẹnsigbe: Lagos Games Festival (LGF)) yin hùnwhẹ de he nọ wá aimẹ whlà dopo to whemẹwhemẹ,Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_Aihun_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9_T%E1%BB%8Dn#OtànAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_Aihun_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Hùnwhẹ Gbagli Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_Gbagli_T%E1%BB%8DnHùnwhẹ Gbagli Tọn yin nuwiwa whemẹwhemẹ tọn de he nọ wa aimẹ to Gbagli, oto pẹvi de to Awọnlin sin aṣẹ mẹ to Naijilia. E yin titobasina gbọn African Renaissance Foundation(AREFO) gblamẹ.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_Gbagli_T%E1%BB%8Dn#OtànOtàn afanumẹ lẹ sin oto tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_Gbagli_T%E1%BB%8Dn#Otàn_afanumẹ_lẹ_sin_oto_tọnPọn dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_Gbagli_T%E1%BB%8Dn#Pọn_dogọWikipedia: Hùnwhẹ Jijizan Jesu Klisti Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_Jijizan_Jesu_Klisti_T%E1%BB%8DnHùnwhẹ ehe nọ yín ayidego whemẹwhemẹ nado flin jijizan Jesu tọn, bó nọ yín ayidego to azan koatọn-tọ, awewesun, owhe dopodopo tọn gbọn gbẹtọ liva susu lẹ dali lẹdo aihon pe taidi hùnwhẹ sinsẹn kavi akọ tọn de. Azan he gbé hùnwhẹ ehe nọ yín bibasi nọ yín kinklandovo taidi gbọjẹzan de to oto susu lẹ mẹ, e nọ yín ayidego to sinsẹn-liho gbọ́n klistiani lẹ dali podọ to aṣa-liho gbọn mẹhe ma tlẹ yín klistiani lẹ dali.Wikipedia: Hùnwhẹ lẹ to Gbaglihttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%C3%B9nwh%E1%BA%B9_l%E1%BA%B9_to_GbagliSinsẹn jọwamọ Gunnugbeji tọn lẹ nọ zọnpọ hẹ Hunwhẹ lẹ. Gunnu lẹ nọ yi ayajẹ do kọnawudopọ hẹ yede lẹ to Hunwhẹ ehe lẹ whenu.Aṣahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:A%E1%B9%A3aWikipedia: Họgbonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%E1%BB%8DgbonuHọgbonu (E sọ nọ yin yiylọdọ Port-Novo kavi Ajaṣẹ) yin gandutẹn na Otogbo Wheyihọ-waji tọn Aflika tọn he nọ yin Benẹ.Nuhe nọ yin mimọ to Họgbonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%E1%BB%8Dgbonu#Nuhe_nọ_yin_mimọ_to_Họgbonu_lẹNudọnamẹ dogọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%E1%BB%8Dgbonu#Nudọnamẹ_dogọ_lẹNọtẹn intenet tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%E1%BB%8Dgbonu#Nọtẹn_intenet_tọn_devo_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%E1%BB%8Dgbonu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Họmẹsìhttps://guw.wikipedia.org/wiki/H%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9s%C3%ACHọmẹsì yin whekanlin de bo nọ nọ họmẹ, e taìdì ovẹ gbamẹ tọn. Ṣìgba họmẹsi whe taun, na eyindọ e wa klo hugan, kiklo e tọn ma nọ hugan fẹnsu, e do nukun awe, afọ awe to nukọn awe to godo e bayi afọ ẹnẹ, e sọ do osí gli de, e nọ wun owan flinflin lẹ du, whẹpodo e do nọ mọ ye du e nọ ṣọ ye ganji bọ ye nọ lẹndọ e ma yin nugbẹte de, ye nọ wa dọn sẹpọ ẹ, e na wa gbọn mọ dali bo ṣẹ wunwun ye du ji.Wikipedia: Ibadanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/IbadanIbadan wẹ yin Tatọ́-tẹnnọ Ayimatẹn Oyo Tọn, he yin dopo to ayimatẹn gban-atọ́n-nukun-dopo he tin to otò Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ. Gbẹtọ he hugan livi atọ̀n wẹ nọ nọ̀ lẹdo Ibadan tọn, ehe wẹ zọn bọ Ibadan do yin otò he mẹ gbẹtọ su te hugan to tòdaho he tin to lẹdo ayimatẹn Oyo tọn lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ibadan#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ibikunle Amosunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ibikunle_AmosunIbikunle Amosun (mẹhe yin Jiji to Azan koatọntọ osun tintan tọn to owhe 1958) yin dopo to tonudọtọ otò Naijilia tọn lẹ mẹ podọ togan de to Ayimatẹn Ogun tọn mẹ sọn azán gbanewhedopotọ osun atọntọ owhe 2011 tọn. Amosun yin mẹho to mẹhowhe osẹndotọ Naijilia tọn sọn owhe 2003 jẹ owhe 2007 podọ to alọnu sọn nuhe bẹsọn osun atọn tọn owhe 2019 tọn mẹOtàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ibrahim Coomassiehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_CoomassieIbrahim Coomassie (18 Whejisun 1942 – 19 Liyasun 2018) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Aliyu Attah tọn mẹ to 1993, podọ Musiliu Smith sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 1999.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ibrahim Gambarihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_GambariIbrahim Agboola Gambari, CFR he yin jiji to azan konukunẹnẹtọ, Osun Atọntọ, Owhe 1944 (24-03-1944)tọn mẹ to Oto Ilọrin tọn, to Aimatẹn Kwara tọn mẹ, to Togbo Naijilia tọn mẹ. E yin Tatọ Azọnwatọ lẹ tọn (Chief Of Staff) na Togbogan he ye dé yọyọ enẹ wẹ Muhammadu Buhari.Wehihia etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Gambari#Wehihia_etọnWehihia po azọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Gambari#Wehihia_po_azọn_etọn_poNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Gambari#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Ibrahim Kpotun Idrishttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Kpotun_IdrisIbrahim Kpotun Idris (jijizan 15 Alunlunsun 1959) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Solomon Arase tọn mẹ to 2016, podọ Mohammed Adamu sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 2019.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Idahhttps://guw.wikipedia.org/wiki/IdahIdah yin topẹvi de to whezẹtẹn waji tọ̀sisa Niger tọn tó, to Ayimatẹn Kogi Tọn, to otò Naijilia tọn mẹ. Ewọ wẹ tatọ́ tẹnnọ̀ ahọluduta Igala tọn, podọ e sọ yin lẹdo gandudu dokọtọn de he gbló sọ̀ kilomẹtlu 36 lẹdo pé.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idah#OtànLẹdohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idah#LẹdoAjọ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Idah#Ajọ́Wepinplọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idah#WepinplọnAlọdlẹndonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idah#AlọdlẹndonuWikipedia: Idiat Shobandehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idiat_ShobandeIdiat Shobande he to whedelẹnu nọ yin kinkan taidi Idiat Sobande yin aihundatọ yọnnu Naijilia-nu dé he nọ daihun ayọgbe tọn lẹ. To 2011, eyin gigopana po Africa Movie Academy Award po taidi mẹhe wà azọ́n hugan to yọnnu lẹ mẹ.Azọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idiat_Shobande#Azọn_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idiat_Shobande#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idiat_Shobande#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Idowu Phillipshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idowu_PhillipsIdowu Phillips (yin jiji to azan fọtọ̀n-nukundopotọ Kọyansun owhe 1942 tọn) mẹhe mẹsusu sọ yọnẹn taidi Iya Rainbow yín sinimabayitọ-numimọnọ dé to Otò Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Idowu_Phillips#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Ifedayohttps://guw.wikipedia.org/wiki/IfedayoIfedayo yin dopo to Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn gbàn (30) he tin to Ayimatẹn Osun Tọn lẹ mẹ to huwaji whezẹtẹn tọn to Naijilia. E yin dopo to Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn he yin didoai to agọe lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ifedayo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ifelodunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/IfelodunIfelodun yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Kwara Tọn glọ to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Share tọn mẹ.Sinsẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ifelodun#SinsẹnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ifelodun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Igbohohttps://guw.wikipedia.org/wiki/IgbohoOyo Igboho yin Lẹdo daho dé he tin to Ayimatẹn Oyo tọn mẹ to Otogbo Naijilia tọn mẹ. Eyin tatọ-gantẹnmẹ na Gandudu Dókọtọn Orelope tọn.Whenuho he gando otò ehe go lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igboho#Whenuho_he_gando_otò_ehe_go_lẹNinọmẹ aigba otò lọ tọn po ajọwiwa etọn po.https://guw.wikipedia.org/wiki/Igboho#Ninọmẹ_aigba_otò_lọ_tọn_po_ajọwiwa_etọn_po.Sinsẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igboho#SinsẹnGbejizọnlin zinzinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igboho#Gbejizọnlin_zinzinTovi nukundeji lẹ po tomẹnu lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igboho#Tovi_nukundeji_lẹ_po_tomẹnu_lẹ_poFihe jẹ hẹ ayidonugo lẹ po fihe yé sọgan mo otàn lẹ te pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igboho#Fihe_jẹ_hẹ_ayidonugo_lẹ_po_fihe_yé_sọgan_mo_otàn_lẹ_te_poAlọdlẹndonu Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igboho#Alọdlẹndonu_LẹWikipedia: Igbominahttps://guw.wikipedia.org/wiki/IgbominaÌgbómìnà lẹ (he sọ nọ yin yiylọ dole: Igboona lẹ kavi Ogboona lẹ) yin akọ̀ pẹvi de he tọn sọn akọ̀ Ayọnu lẹ tọn mẹ, he wá sọn ṣẹnsẹn agewaji tọn podọ huwaji whèyihọ tọn to Naijilia. Yé nọ dó akọ̀gbè de he sọ nọ yin yiylọdọ Ìgbómìnà kavi Igbonna.Ajọ́ po azọ́n he yé nọ wà lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igbomina#Ajọ́_po_azọ́n_he_yé_nọ_wà_lẹ_poFihe yé gbàpe gbọn to Ayọnu-gbeji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igbomina#Fihe_yé_gbàpe_gbọn_to_Ayọnu-gbeji_lẹOtàn hohowhenu tọn yetọn po nuhe yin mimọ gbọn Whenuho-kàntọ dòkuntọ lẹ dali pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igbomina#Otàn_hohowhenu_tọn_yetọn_po_nuhe_yin_mimọ_gbọn_Whenuho-kàntọ_dòkuntọ_lẹ_dali_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Igbomina#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ikejahttps://guw.wikipedia.org/wiki/IkejaIkeja wẹ yin tatọ́-tẹnnọ ayimatẹn Awọnlin tọn to Hùwaji-whèyihọ Naijilia tọn. Sọha gbẹtọ he to finẹ lẹ tọn to mẹhihia 2006 tọn whenu lẹ wẹ 313,196. Jẹnukọnna bẹjẹeji gandudu awhànfuntọ lẹ tọn to bẹjẹeji owhe 1980 tọn lẹ tọn mẹ, Ikeja ko tin to titoji, wiweji, podọ yin nọtẹn he to abọẹ bosọ yin topẹvi ajọ́wiwa tọn de he tindo nusatẹn-hunnukún lẹ, amasin satẹn lẹ po lẹdo he yin ginglọndo gbọn gandudu dali lẹ po. E tin to kilomẹtlu 17 dohlán agéwaji-whèyihọ tòdaho Awọnlin tọn tọn. Agàhún-glintẹn Murtala Muhammed International Airport tin to tòdaho lọ mẹ. Ikeja sọ wẹ Vodúnhọ Aflika tọn (Africa Shrine) Femi Kuti tọn po Motherland Lagbaja tọn po tin te, nọtẹn awè lẹ yin hànjitẹn lẹ. Nusatẹn-hunnukún Tòdaho Ikeja tọn tọn (Ikeja City Mall) wẹ yin nusatẹn he kló hugan to lẹdo ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ. Ikeja sọ tindo ladio họsá etọn titi fiOtànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#OtànGandudu po Azọ́nwatẹn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Gandudu_po_Azọ́nwatẹn_poTito Ajọwiwa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Tito_Ajọwiwa_tọnLẹdo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Lẹdo_lẹComputer Villagehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Computer_VillageNọtẹn Ayidego lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Nọtẹn_Ayidego_lẹYẹdide-sẹdotẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Yẹdide-sẹdotẹnSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ikenna Obihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikenna_ObiIkenna Louis Obi (yin jiji to owhe 1976) yin aihundatọ po sinima-bayitọ otò Naijilia tọn dé po.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikenna_Obi#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikenna_Obi#Azọn_etọnDelẹ to aihun he e da lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikenna_Obi#Delẹ_to_aihun_he_e_da_lẹ_mẹÀjọ po gigopamẹnu he e mọyi lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikenna_Obi#Àjọ_po_gigopamẹnu_he_e_mọyi_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikenna_Obi#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikenna_Obi#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Ikoroduhttps://guw.wikipedia.org/wiki/IkoroduIkorodu yin tòdaho de to aṣẹpipa ayimatẹn Awọnlin tọn tọn glọ de to Naijilia. E tin to agéwaji-whèzẹtẹn Awọnlin tọn, to Nọwhe Awọnlin tọn (Lagos Lagoon) waji bo má dogbó hẹ Ayimatẹn Ogun Tọn.Nudọnamẹ gando lẹdo etọn lẹ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Nudọnamẹ_gando_lẹdo_etọn_lẹ_goTito Ajọwiwa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Tito_Ajọwiwa_tọnMaṣinu Lẹ́sì fifle tọn Imọta tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Maṣinu_Lẹ́sì_fifle_tọn_Imọta_tọnNugopipe etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Nugopipe_etọnNuyiwadomẹji etọn do tito Ajọwiwa tọn jihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Nuyiwadomẹji_etọn_do_tito_Ajọwiwa_tọn_jiLehe e nọ wazọ́n dohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Lehe_e_nọ_wazọ́n_doLẹdo mẹ etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Lẹdo_mẹ_etọnSinsẹ̀nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Sinsẹ̀nWepinplọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#WepinplọnWesẹ̀dotẹn Ahọluigba Ikorodu tọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Wesẹ̀dotẹn_Ahọluigba_Ikorodu_tọn_tọnNọtẹn Ayidedai tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Nọtẹn_Ayidedai_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn gbonu tọn he ṣáká dopọ hẹ ẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ikorodu#Nọtẹn_gbonu_tọn_he_ṣáká_dopọ_hẹ_ẹ_lẹWikipedia: Ilahttps://guw.wikipedia.org/wiki/IlaIla yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Osun Tọn glọ to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Ila Orangun tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ila#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ila Orangunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ila_OrangunÌlá Òràngún (kavi Ila) yin tòdaho dowhenu tọn de to Ayimatẹn Osun Tọn to Naijilia, e yin tatọ́ tẹnnọ na tòdaho dowhenu tọn lọ he tindo yinkọ dopolọ po e po to lẹdo Igbomina tọn to Ayọnu-gbeji, to huwaji whèyihọ tọn to Naijilia.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ila_Orangun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ilogbo Elegbahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ilogbo_ElegbaIlogbo Elegba yin tòpẹvi dé to Ojo, to Ayimatẹn Awọnlin tọn to Otò Naijilia tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ilogbo_Elegba#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ilorin Easthttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ilorin_EastIlorin East (kavi whezẹtẹn Ilorin tọn) yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Kwara Tọn glọ to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Oke Oyi tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ilorin_East#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ime Bishop Umohhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_UmohIme Bishop, he yé sábà nọ ylọdọ Okon Lagos kavi Ido Yes, yin aihundatọ Otò Naijilia tọn po fànfúnnọ dé po.Bẹjẹeji gbẹzan, wehihia po azọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_Umoh#Bẹjẹeji_gbẹzan,_wehihia_po_azọn_etọn_poAzọnwhe he e basi afọzedaitọ na lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_Umoh#Azọnwhe_he_e_basi_afọzedaitọ_na_lẹAzọ́ndenamẹ etọn to tonudidọ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_Umoh#Azọ́ndenamẹ_etọn_to_tonudidọ_mẹAjọ̀ po gigopamẹnu he e mọyi lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_Umoh#Ajọ̀_po_gigopamẹnu_he_e_mọyi_lẹ_poSinima lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_Umoh#Sinima_lẹPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_Umoh#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_Umoh#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ime_Bishop_Umoh#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Ini Edohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_EdoIniobong Edo Ekim (azan konukunatọ̀ntọ́, Lidosun, Owhe 1982) yin yọnnu aihundatọ Otò Naijilia tọn dé.Bẹjẹeji gbẹzan po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wepinplọn_etọn_poAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Azọn_etọnGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnAzọnwhe he e basi afọzedaitọ na lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Azọnwhe_he_e_basi_afọzedaitọ_na_lẹAzọ́ndenamẹ etọn to tonudidọ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Azọ́ndenamẹ_etọn_to_tonudidọ_mẹAjọ̀ po gigopamẹnu he e mọyi lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Ajọ̀_po_gigopamẹnu_he_e_mọyi_lẹ_poDelẹ to aihun he e da lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Delẹ_to_aihun_he_e_da_lẹ_mẹPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ini_Edo#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Interlinguehttps://guw.wikipedia.org/wiki/InterlingueInterlingue yin ogbe wunmẹwunmẹ dido he yin didoai gbọn Edgar de Wahl dali to 1922.Linlinwehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Interlingue#LinlinweAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Interlingue#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Inumidun Akandehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Inumidun_AkandeInumidun Akande yin whẹdatọ de to togbo daho Naijilia tọn mẹ, bo sọ yín ogán whẹdatọ lẹ tọn to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Inumidun_Akande#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ipokiahttps://guw.wikipedia.org/wiki/IpokiaÌpókíá kàví Póká tò Gungbe mẹ̀ wẹ̀ yín oto dahó pódo lẹ̀nù yígba dé pó tò Ayimatẹn Ogun tọn mẹ tò Otogbó Naijilia tọn mẹ̀. Póká kàví Ìpókíá yin dogbóto na Naijilia he do dogbo hẹ Togbó Benẹ tọn.Alọdlẹndonu lẹ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Ipokia#Alọdlẹndonu_lẹ́Wikipedia: Ireti Osayemihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ireti_OsayemiIreti Osayemi yin yọnnu aihundatọ sinima Ayọgbe tọn otò Naijilia tọn dé.Ajọ po gigopamẹnu he e mọyi lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ireti_Osayemi#Ajọ_po_gigopamẹnu_he_e_mọyi_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ireti_Osayemi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Isa Hassan Jama'arehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isa_Hassan_Jama%27areIsa Hassan Jama'are yin dopo tonudọtọ Naijilianu de, bosọ yin dopo to hagbẹ wedegbẹ́ tonudọtọ lẹ tọn son Jama'are/ Itas-GadauOtàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Isaac Folorunso Adewolehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isaac_Folorunso_AdewoleIsaac Folorunso Adewole (yin jiji to azan 5tọ osun 5tọ owhe 1954) yin azọnyọnẹntọ doto vijinamẹtọ tovi jiji Naijilia tọn. E yin minisita to togan Muhamadu Buhari tọn glọ.Jọja whenuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isaac_Folorunso_Adewole#Jọja_whenuGbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isaac_Folorunso_Adewole#Gbẹzan_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isaac_Folorunso_Adewole#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Isaura Abelairashttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isaura_AbelairasMaría Isaura Abelairas Rodríguez (25 Ayidosun 1951- 3 Ayidosun 2021) yin tonudọtọ podo mẹplọntọ otò spain tọn de. E yin dopo to ogbẹ́vi Socialist Party of Galicia tọn lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isaura_Abelairas#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Isiaka Adetunji Adelekehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Adetunji_AdelekeIsiaka Adetunji Adeleke (Yin jiji to azan fọntọntọ osun tintan owhe 1955 tọn jẹ azan konukunatọntọ to osun ẹnẹtọ owhe 2017 tọn mẹ) Eyin tohodọtọ otogbo Naijilia tọn, Eyin osẹnbasitọgan whlawe to Ogbẹta Peoples Democratic Party tọn (PDP) to oto Ayimatẹn Osun tọn mẹ lẹ, sọn owhe 2007 jẹ 2011 podọ Esọ yin dide dogọ to Ogbẹta asia All Progressives Congress tọn mẹ to owhe 2015. Ewalẹzun Ogbẹvi Osẹn basitọ tọn Naijilia tọn to owhe 2007.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Adetunji_Adeleke#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Isidore de Souzahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isidore_de_SouzaIsidore de Souza (Azán ẹnẹtọ, osun ẹnẹtọ, owhe 1934-Azán wiatọ̀ntọ, osun atọ̀ntọ, owhe 1999) yin yẹwhenọ to otò Benẹ tọn mẹ to Cotonou sọn owhe 1990 jẹ 1999. E yin jiji do whẹndo Dé Souza tọn mẹ to Ouidah to azan ẹnẹtọ, osun ẹnẹtọ, owhe 1934 tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isidore_de_Souza#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Isinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/IsinIsin yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Kwara Tọn glọ to Naijilia. Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn Isin tọn ehe yin didesẹ sọn Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn Irepodun tọn hoho lọ mẹ to 1996 podọ tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Owu-Isin tọn mẹ.Lẹdo he mẹ gbẹtọ lẹ nọ nọ̀ to Isinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Isin#Lẹdo_he_mẹ_gbẹtọ_lẹ_nọ_nọ̀_to_IsinWikipedia: J. Martinshttps://guw.wikipedia.org/wiki/J._MartinsMartins Okechukwu Justice (yii jiji to azán 29, Zósun, owhe 1977), mẹhẹsusu nọ ylọ po ahihundatọ sin yinkọ e tọn J. Martins.Otàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/J._Martins#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Jacob Sogboyega Odulatehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jacob_Sogboyega_OdulateMẹgantẹnmẹ Jacob Sogboyega Odulate (1884-1962) he mẹlẹpo yọnẹn taidi Blessed Jacob yin tòvi tògbo Naijilia tọn. E yin Amasinzọnyọnẹntọ de, Dowatọ de, Wekantọ de, Ajọwatọ de podọ mẹhe basi amasin Alabukun tọn de po.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jacob_Sogboyega_Odulate#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jacob_Sogboyega_Odulate#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jacques Cartierhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jacques_CartierJacques Cartier yin Ajọwatọ Flansenu de podọ dodinnanutọ de. E yin jiji to 31 Awewesun 1491 tọn to Saint-Malo, to topẹvi de mẹ to Brittany he yin apadewhe France tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: James K. Polkhttps://guw.wikipedia.org/wiki/James_K._PolkJames Knox Polk (Abohusun Azan 2tọ, 1795 jẹ Azan 15tọ Ayidosun owhe 1849) yin Tògbogan 11tọ otò Amẹlika (United States) tọn (1845–1849).Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: James Monroehttps://guw.wikipedia.org/wiki/James_MonroeJames Monroe (azán gbanewheawetọ Lidosun, owhe 1758 yi jẹ azán ẹnẹtọ Liyasun, owhe 1831 tọn) wẹ yin Tògan atọ́ntọ Amẹlika tọn (1817–1825), ewọ wẹ kàn owe lọ "the Monroe Doctrine". Ewọ wẹ yin godotọ to mẹhe yin apadewhé ogbẹ́ he wa nọ yin yiylọ to godo mẹ dọ "Founding Fathers" tọn he wa lẹzun tògan de lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/James_Monroe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: James Oladipo Williamshttps://guw.wikipedia.org/wiki/James_Oladipo_WilliamsJames Oladipo Williams whẹyidotọ po Whẹdatọ dai tọn po otò Naijilia tọn he wazọn to Whẹdọtẹn Daho Awọnlin tọn yedọ: High Court of Lagos Statehttps://archive.ph/20150426002359/http://nigeria.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/James_Oladipo_Williams#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jean-Pierre Baeumlerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jean-Pierre_BaeumlerJean-Pierre Baeumler ( 1 Liyasun 1948 - 22 Alunlunsun 2021 ) yin tonudọtọ flanse tọn. E yin dopo to ogbẹ Socialist Party tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jean-Pierre_Baeumler#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jehovahhttps://guw.wikipedia.org/wiki/JehovahJehovah wẹ yin oyín Jiwheyẹwhe tọn he wekun asu Heblu tọn ẹnẹ ehelẹ יהוה nọtena. To Gungbe mẹ, wekun asu lọ lẹ YHWH wẹ nọtena wekun ẹnẹ Tẹtlaglamu lọ (יהוה) tọn lẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jehovah#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jijili-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jijili-gbeJijili-gbe lọ, Tanjijili, he sọ yin yinyọnẹn di Ujijili, yin ogbè Plateau tọn de to Naijilia. E yin dopo to ogbè susu he nọ yin alọdlẹndo di ogbè Jili tọn lẹ (Jilic languages).Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jijili-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jijọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jij%E1%BB%8DJijọ yin nuhe nutogbẹ lẹ nọ wa kavi lehe ye nọ yinuwa do. Jijọ sọgan yin yinyọnẹn kavi mayọnẹn.Wikipedia: Jijọhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jij%E1%BB%8DhoJijọho yin ojlẹ he Avun kavi awhan depope ma tin. To ada he gblo mẹ, Jijọho zẹmẹdo ninọmẹ kọndopọ tọn abọẹ kavi whiwhẹ he ma yin aliglọnna gbọn nudepope dali, di whẹndo dé he ma do nuhe na wluii.Nuyise Sinsẹn Tọn Po Jijọho Pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jij%E1%BB%8Dho#Nuyise_Sinsẹn_Tọn_Po_Jijọho_PoJijọho Ahunmẹtọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jij%E1%BB%8Dho#Jijọho_AhunmẹtọnWikipedia: Jimi Agbajehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_AgbajeOlujimi Kọlawọle Agbaje he ye sọ nọ ylọ dọ Jimi Agbaje he yin jiji to azan awetọ osun atọntọ owhe 1957 tọn, e yin amasinzọnwatọ yovo tọn de podọ tonudọtọ tovi Naijilia tọn de. E whlẹn ogantẹn ayimatẹngan tọn to Awọnlin to 2015 po 2019 to tonudọgbẹ People's Democratic Party tọn glọ ṣigba e ma yin dide to ojlẹ awe lọ lẹ depope mẹ.Vuwhenu po vivẹnu etọn po na tonudidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_Agbaje#Vuwhenu_po_vivẹnu_etọn_po_na_tonudidọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_Agbaje#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jimi Solankehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_SolankeJimi Solanke yin jiji to Liyasun, Owhe 1942 tọn mẹ. Aihun susu he gando nupinplọn-do-plọnnu go wẹ e nọ basi.Tito wehihia etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_Solanke#Tito_wehihia_etọn_tọnAzọn etọn taidi Aihundatọ dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_Solanke#Azọn_etọn_taidi_Aihundatọ_deAihun he mẹ e tọn te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_Solanke#Aihun_he_mẹ_e_tọn_te_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_Solanke#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jimmy Carterhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimmy_CarterJames Earl Carter, Jr. (mẹhe yin jiji to azán tintan Kọ́yànsun tọn to 1924) wẹ togán 39tọ he dugán to Amẹlika.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Jimmy Johnson (aihundatọ)https://guw.wikipedia.org/wiki/Jimmy_Johnson_(aihundat%E1%BB%8D)Jimmy Johnson (owhe 1940 jẹ azán ṣiantọ̀ntọ, Liyasun owhe 2020) yin aihundatọ he yin tovi Naijilia tọn de, e yin wekantọ de podọ linlinnamẹtọ de, he mẹlẹpo yọnẹn taidi Okoro to adà he e yiwa to sinima The Village Headmaster mẹ he e basi to Nigerian Television Authority to owhe 1980 lẹ mẹ. To azán ṣiantọ̀ntọ, Liyasun , owhe 2020 tọn mẹ, Johnson basi matintọ to Dotowhe Garki tọn mẹ to Abuja to whenuena e tindo owhe kande-awe.Azọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimmy_Johnson_(aihundat%E1%BB%8D)#Azọ́n_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimmy_Johnson_(aihundat%E1%BB%8D)#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimmy_Johnson_(aihundat%E1%BB%8D)#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Jodel Dossouhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jodel_DossouJodel Harold Oluwafemi Dossou (mẹhe yin jiji to azán fọtọnnukunawetọ, Whejisun 1992 tọn) yin bọlu hotọ otò Benẹ tọn dé he ko ho bọlu hẹ bọlu-hogbẹ Ligue 1 club Clermont tọn po bọlu-hogbẹ otògbo Benẹ tọn po.Azọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jodel_Dossou#Azọn_etọnWikipedia: Joeboyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/JoeboyJoseph Akinwale Akinfenwa-Donus (mẹhe yin jij to azan konukundopotọ Nuwhàsun tọn to 1997), yin yinyọnẹn gbọn mẹsusu dali taidi Joeboy, e yin hanjitọ Naijilia-nu de he sọ nọ kan ohàn.Otàn vuwhenu etọn tọn podọ azọn etọn taidi hanjitọ dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joeboy#Otàn_vuwhenu_etọn_tọn_podọ_azọn_etọn_taidi_hanjitọ_deAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joeboy#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: John Aikenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/John_AikenDonald John Judson Aiken (mẹhe yin jiji to azán tintan, Alunlunsun owhe 1932 tọn bo nọgbẹ̀ jẹ azán awetọ, Abohusun owhe 2021 tọn) yin bọọlu ice hockey tọn hotọ de.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/John_Aiken#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: John F. Kennedyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/John_F._KennedyJohn Fitzgerald Kennedy (azán gbanewhedopotọ Nuwhàsún, owhe 1917 yi jẹ azán konukunawetọ Abohusun, owhe 1963 tọn)yin togbogan gbanatọ́ntọ oto Amẹlika tọn. Nọvisunnu etọn lẹ wẹ Robert F.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: John Wesleyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/John_WesleyJohn Wesley (yin mẹ he yé ji to owhe 1703 jẹ March 1791). Yin yẹwhegan de to yovotomẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Joke Silvahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joke_SilvaJoke Silva he yin jiji to azan gbanewhèdopotọ, Zosun owhè 1961 yin ayihundatọ, anadenanutọ́ podọ ajọwatọ dé. É yi wehọmẹ alavọ tọn University of Lagos po Webber Douglas Academy of Dramatic Art po to London.Otań gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Otań_gbẹzan_etọn_tọnAzọn Aihundida etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Azọn_Aihundida_etọn_tọnGigopanamẹnu he é móyihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Gigopanamẹnu_he_é_móyiOtàn Yidogọ Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Otàn_Yidogọ_Gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Jon Arnetthttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jon_ArnettJon Dwane "Jaguar Jon" Arnett (Lidosun 20, 1935 – Alunlunsun 16, 2021) E yin banọhotọ oto Amẹlika tọn. E tin to ogbẹ tintan banọhotọ Amẹlika tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jon_Arnett#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jona Janghttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jona_JangJona David Jang yin awhanfuntọ he ko yi gbọjẹ bosọ yin tohodọtọ to Otò Naijilia tọn mẹ. Bosọ du Ayinmatẹngan to ayimatẹn Plateau tọn mẹ sọn nuhe bẹ sọn owhe 2007.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jona_Jang#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jose Pliyahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jose_PliyaJose Pliya (yin jiji to 17 Lidosun, owhe 1966 to Cotonou) yin Wekantọ de, Anadena-aihuntọ dé po Aihundatọ dé po he wa sọn Otogbo Benẹ. To owhe 2003 mẹ e yin nina gigopanamẹnu na wekinkan he basi lẹ to Académie française.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Joseph Bodurin Dauduhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_DauduJoseph Bodurin Daudu SAN, (mẹhe yin jiji to azan gbanewheatọ̀ntọ, awewesun, owhe 1959 tọn) yin whẹdatọ nukundeji dé to Naijilia.Todowhinnuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#TodowhinnuBẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#Azọn_etọnÀzọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#Àzọ́nSọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Bodurin_Daudu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Joseph Hoteyin Abionahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Hoteyin_AbionaJoseph Hoteyin Abiona ( yin jiji to 14 Afínplọsun 1925) yin ṣọṣigán Naijilia-nu. E kú to 1 Alunlunsun 2022, whenue e do owhe 96.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joseph_Hoteyin_Abiona#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: José Adauto Bezerrahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Adauto_BezerraJosé Adauto Bezerra (yin jiji to azan atọ̀ntọ́, Liyasun, owhe 1926 jẹ azan atọ̀ntọ́ Lidosun, owhe 2021) tọn mẹ. E yin Tonudọtọ Otò Brazil tọn tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Adauto_Bezerra#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: José Alveshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_AlvesJosé Alves dos Santos he jẹ yinkọ he ye nọ ylọ dọ Zague (e nọgbẹ sọn azan aotọ Avivọsun owhe 1934 jẹ azan Alunlunsun owhe 2021 tọn) yin bọlu hotọ otò Brazil tọn. E nọ hò bọọlu na otò Kọlẹntinu lẹ tọn to otò etọn titi mẹ.Alọdlẹndonu Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Alves#Alọdlẹndonu_LẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Alves#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: José Luis Caballerohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Luis_CaballeroJosé Luis Caballero (yin jiji to azan konukundopotọ Ayidosun, owhe 1955 tọn mẹ). E yin balọnhotọ Mẹziko tọn dé.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Luis_Caballero#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: José Manuel Caballerohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Manuel_Caballerothumb|José Manuel CaballeroOtàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1926 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1926_l%E1%BA%B9Wikipedia: Jubril Martins-Kuyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jubril_Martins-KuyeJubril Martins-Kuye yin Dopo to hagbẹ tonudọtọ tọn sọn Azan fọtọnnukundopotọ owhe 1942 jẹ Azan fotọnnukunnawetọ osun tintan owhe 2021 tọn. É ko hiawe to Naijilia po United States po whẹpo dó biọ tonudọgbẹ mẹ.Azọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jubril_Martins-Kuye#Azọn_etọn_lẹGandudu Ọbásanjọ́ po Yar'adua po tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jubril_Martins-Kuye#Gandudu_Ọbásanjọ́_po_Yar'adua_po_tọnAnadenanutọ na nukọnyiyi po nusisa togbo tọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jubril_Martins-Kuye#Anadenanutọ_na_nukọnyiyi_po_nusisa_togbo_tọn_poAlọhẹndotena Azọn po Oku etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jubril_Martins-Kuye#Alọhẹndotena_Azọn_po_Oku_etọn_poAlọdlẹdonulẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jubril_Martins-Kuye#AlọdlẹdonulẹWikipedia: Jumoke Georgehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jumoke_GeorgeJumoke George (Olajumoke Amoke Olatunde George) yin aihundatọ Otò Naijilia tọn dé, sinima-bayitọ po sinima-zọ́nwatọ dé po. E ko daihun to ayọgbe mẹ podọ to glẹnsigbe mẹ to sinima Nollywood tọn mẹ bo ko sọ basi tito Televizion tọn susu lẹ to Otò Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọn po wehọmẹ yiyi etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọn_po_wehọmẹ_yiyi_etọn_poAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#Azọn_etọnAihun he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#Aihun_he_e_da_lẹAjọ̀ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#Ajọ̀_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Justo Gallego Martínezhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Justo_Gallego_Mart%C3%ADnezJusto Gallego Martínez yin jiji to (azán kò-tọ zósun owhe 1925 je azán gbanewẹ̀-awetọ Abọ̀húsun owhe 2021), so yin yinyonuen di Don Justo, e yin sinsẹ́ngan de to Spain.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Justo_Gallego_Mart%C3%ADnez#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jọwamọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/J%E1%BB%8Dwam%E1%BB%8DHogbe lọ Jọwamọ kavi Jọwamọnu nọ yin yiyizan taun na nuhe ma yin dida gbọn gbẹtọ lẹ dali. Nuhe taidi lẹdo, jẹhọn, ninọmẹ aimẹ tọn po mọmọ po.Wikipedia: Kadara Enyeasihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kadara_EnyeasiKadara Enyeasi yin vijiji otò Naijilia tọn. E yi wehọme Alavọ tọn Ayimatẹn Awọnlin tọn bo plọn Amasinzọn.Wikipedia: Kakanda-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kakanda-gbeKakanda (he sọ nọ yin yiylọ dọ Akanda, kavi, Hyabe) yin ogbè Nupenu lẹ tọn de to Naijilia. Kakanda nọ yin dido to Kupa po Eggan (sẹpọ fie Tọsisa Niger po Benue po tọn pé dopọ te) po gọna lẹdo he to àwa lọ ji lẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kakanda-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kalu Mosto Onuohahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kalu_Mosto_OnuohaKalu Mosto Onuoha (yin jiji to azan 17tọ, Liyasun, owhe 1947) yin Nuyọnentọ otò Naijilia tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Kamuku-gbe lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9Ogbè Kamuku tọn lẹ yin alà de to ogbè Kainji tọn lẹ mẹ he nọ yin dido gbọn omẹ Kamuku tọn lẹ, sọn Ayimatẹn Niger Tọn mẹ dali, to whèyihọ-waji Naijilia tọn, pataki to LDG Mariga tọn po Rafi tọn lẹ po mẹ.Ogbè lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9#Ogbè_lẹBlench (2012)https://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9#Blench_(2012)Ogbè he ko busẹ sọn aimẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9#Ogbè_he_ko_busẹ_sọn_aimẹ_lẹBlench 2018https://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9#Blench_2018Sọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9#Alọdlẹndonu_lẹHia dogọ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9#Hia_dogọ́Nọtẹn gbonu tọn he ṣáká dopọ hẹ ẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kamuku-gbe_l%E1%BA%B9#Nọtẹn_gbonu_tọn_he_ṣáká_dopọ_hẹ_ẹ_lẹWikipedia: Kankon Secondary Schoolhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kankon_Secondary_SchoolKankon Secondary School yin dopo to wehọmẹ he to lẹdo Gbagli tọn mẹ lẹ mẹ. Ahọluduta UPN tọn wẹ doeai to azan tintan, Alunlunsun,owhe 1970 tọn mẹ to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ.Otàn bẹjẹeji e tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kankon_Secondary_School#Otàn_bẹjẹeji_e_tọnGbẹtọ mẹjọmẹ he ko tlọn sọn wehọmẹ lọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kankon_Secondary_School#Gbẹtọ_mẹjọmẹ_he_ko_tlọn_sọn_wehọmẹ_lọWikipedia: Kannahttps://guw.wikipedia.org/wiki/KannaKanna yin dopo to nududu he Gunnu lẹ nọ sábà du mẹ. E nọ yawu vi mimọ to Gunnugbeji na e ma nọ vẹawu nado da, podọ e ma yin nududu he sinyẹn domọ de.Lehe e nọ yin dídá dóhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kanna#Lehe_e_nọ_yin_dídá_dóNuhe nọ yin yiyizan nado bu Kanna lẹ wẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kanna#Nuhe_nọ_yin_yiyizan_nado_bu_Kanna_lẹ_wẹWikipedia: Kansẹẹ-zọ̀nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kans%E1%BA%B9%E1%BA%B9-z%E1%BB%8D%CC%80nthumb|upright=1.3|Symptoms of cancer [[metastasis depend on the location of the tumor.Nuhe nọ dọn kansẹẹ-zọ̀nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kans%E1%BA%B9%E1%BA%B9-z%E1%BB%8D%CC%80n#Nuhe_nọ_dọn_kansẹẹ-zọ̀nNinọmẹ voovo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kans%E1%BA%B9%E1%BA%B9-z%E1%BB%8D%CC%80n#Ninọmẹ_voovo_lẹNukunpedomẹgo kansẹẹ-zọ̀n tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kans%E1%BA%B9%E1%BA%B9-z%E1%BB%8D%CC%80n#Nukunpedomẹgo_kansẹẹ-zọ̀n_tọnWikipedia: Katcha, Nigeriahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Katcha,_NigeriaKatcha yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to Ayimatẹn Niger Tọn, yèdọ ayimatẹn de he to ṣẹnṣẹn togbó Naijilia tọn mẹ.Ganduduhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Katcha,_Nigeria#GanduduNudọnamẹ nọtẹn etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Katcha,_Nigeria#Nudọnamẹ_nọtẹn_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Katcha,_Nigeria#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kemi Adeosunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kemi_AdeosunKemi Adeosun (yin jiji to azan ṣinẹnẹtọ osun atọntọ owhe 1967) tọn mẹ. Eyin jiji to Otogbo Naijilia tọn mẹ, e sọ yin devizọnwatọ na tito akuẹzinzan tọn to Otogbo Naijilia tọn mẹ sọn azan widopotọ, osun widopotọ, owhe 2015 tọn mẹ.Otàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kemi_Adeosun#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnOvihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kemi_Adeosun#OviAtẹṣiṣi sọta gbedewema NYSChttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kemi_Adeosun#Atẹṣiṣi_sọta_gbedewema_NYSCOgbẹ tonudidọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kemi_Adeosun#Ogbẹ_tonudidọ_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kemi_Adeosun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kenneth Kaundahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kenneth_KaundaKenneth Kaunda (azan koatọ́n-nukunatọ̀n Lidosun owhe 1924 jẹ azan fọtọnnukunawetọ Ayidosun owhe 2021), he tẹnmẹ-yinkọ́ etọn nọ yin KK, yin tonudọtọ́ oto Zambia tọn podọ nuplọntọ́ dé.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Khalid bin Abdullah Al Saudhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Khalid_bin_Abdullah_Al_SaudKhalid bin Abdullah Al Saud (yin jiji to 1937 bosọ nọgbẹ̀ kaka jẹ Alunlunsun, owhe 2021 tọn mẹ). E wa sọn whẹndo Ahọlu Otò Saudi tọn mẹ bosọ yin ajọwatọ dé.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Khalid_bin_Abdullah_Al_Saud#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kilusi Daho Lọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kilusi_Daho_L%E1%BB%8DKilusi daho lọ. (mẹhe nọgbẹ̀ sọn owhe 590 J.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kilusi_Daho_L%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kimba-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kimba-gbeKimba (Tsikimba; kavi, ogbè Kambari II tọn lẹ) yin ogbè Kainji tọn ajánfián de to Naijilia ehe omẹ Kambari tọn lẹ nọ dó. Na nue du owhe 2004 tọn mẹ, ogbè lọ dótọ 100,000 wẹ tin.Ogbè lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kimba-gbe#Ogbè_lẹWikipedia: Kjell Askildsenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kjell_AskildsenKjell Askildsen (30 Zósun 1929 – 23 Zósun 2021) yin wekantọ oto Norway tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kjell_Askildsen#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kofoworola Bucknorhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_BucknorKofoworola Bucknor-Akerele (jijizan etọn wẹ azán gbàntọ, Lidosun owhe 1939 tọn) yin tonudọtọ Otò Naijilia tọn de podọ mẹbọdomẹgotọ́ Ayimatẹn-gan dai tọn Ayimatẹn Awọnlin Tọn.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Bucknor#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Bucknor#Azọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Bucknor#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kola Akinladehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kola_AkinladeKola Akinlade yin jiji to Owhe 1924, to Ayetoto to Ayimatẹn Ogun tọn Naijilia. Mẹjitọ Etọn lẹ wẹ Michael po Elizabeth Akinlade po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kola_Akinlade#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kolawole Olawuyihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kolawole_OlawuyiKolawole Olawuyi yin jiji to owhe 1963 to Ayimatẹn Ọyọ tọn to Togbo Naijilia tọn mẹ. E yin jiji na Williams Inaolaji Olawuyi he yin yẹwhenọ de.Jọja whenuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kolawole_Olawuyi#Jọja_whenuWehọmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kolawole_Olawuyi#WehọmẹMatintọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kolawole_Olawuyi#MatintọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kolawole_Olawuyi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kontagorahttps://guw.wikipedia.org/wiki/KontagoraKontagora yin topẹvi de to hùwaji Tọsisa Kontagora tọn (Kontagora River) tó to agéwaji-whèyihọ Ayimatẹn Niger Tọn tọn Naijilia. Ewọ wẹ yin tatọ́-tẹnnọ todaho Kontagora Emirate tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kontagora#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kosofehttps://guw.wikipedia.org/wiki/KosofeKosofe yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to Ayimatẹn Awọnlin tọn, to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ etọn tin to topẹvi Kosofe tọn mẹ.Nọtẹn devo lẹ to Kosofehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kosofe#Nọtẹn_devo_lẹ_to_KosofeAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kosofe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kryvyi Rihhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kryvyi_RihKryvyi Rih (To Ukraine-gbe mẹ: Криви́й Ріг; To Russia-gbe mẹ: Кривой Рог) yin tòdaho de to lẹdo Dnipropetrovsk Oblast tọn to ṣẹnṣẹn otò Ukraine tọn. Finẹ wẹ yin otẹn anadenanu tọn na ayimatẹn Kryvyi Rih Raion tọn.Alọdlẹndonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kryvyi_Rih#AlọdlẹndonuWikipedia: Kunle Bamtefahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunle_BamtefaKunle Bamtefa yin aihundatọ sinimọto tọn Otò Naijilia tọn bo yin yinyọnẹn taun na adà Uncle Pablo tọn he e yiwa to aihundida dé mẹ he hosọ́ etọn yin The Johnson's Family podọ aihundida devo he hosọ etọn yin Fuji House Of Commotion mẹ.Aihun he e dà lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunle_Bamtefa#Aihun_he_e_dà_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunle_Bamtefa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kunnudetọ Jehovah Tọn Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunnudet%E1%BB%8D_Jehovah_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9thumb|Jehovah's Witnesses outside the British Museum, 2017Otàn yẹtọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunnudet%E1%BB%8D_Jehovah_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9#Otàn_yẹtọnNuyise yetọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunnudet%E1%BB%8D_Jehovah_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9#Nuyise_yetọn_lẹNuhe ye nọ wahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunnudet%E1%BB%8D_Jehovah_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9#Nuhe_ye_nọ_waAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunnudet%E1%BB%8D_Jehovah_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kunnudet%E1%BB%8D_Jehovah_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Kupa-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kupa-gbeKupa-gbe nọ yin dido to glètoho he to Kupa-gbeji lẹ mẹ, ehelẹ wẹ; Abugi, glètoho Ikin-Sami tọn lẹ (Kapu, Agini, Buzhi, po mọmọ po sọyi), Ikin-makun tọn lẹ, Kuchalu, Sampi po Eggan (ehe lẹpo tin to hùwaji Ayimatẹn Niger Tọn tọn).Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kupa-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kuryana Azishttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kuryana_AzisKuryana Azis (10 Lidosun 1952 – 8 Whejisun 2021) yin tonudọtọ Indonesia tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kuryana_Azis#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kyivhttps://guw.wikipedia.org/wiki/KyivKyiv kavi Kiev (To Ukraine-gbe mẹ : Київ) wẹ yin tatọ́-tẹnnọ otò Ukraine tọn podọ ewọ wẹ sọ yin tòdaho he klo hugan to Ukraine.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kyiv#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ladiohọ Awọnlin tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8DnLadiohọ Awọnlin tọn FM 107.5 (Glẹnsigbemẹ:Radio Lagos 107.Sọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8Dn#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8Dn#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Ladiohọ Brila FMhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Brila_FMLadiohọ Brila FM yin azọnwhe ladiohọ aihudida lanmẹyiya tọn he yin didoai to azan tintan osun aotọ owhe 2002 gbọn Larry Izamoje dali taidi taidi azọnwhe aihundida lanmẹyiya tọn tintan Otogbo Naijilia tọn mẹ. Brila FM yin didoai do Ayimatẹn voovo ẹnẹ mẹ Awọnlin, Abuja, Onitsha po Port Harcourt po podọ to alọnu, E sọ nọ na linlin gando Ayimatẹn Kaduna tọn lọsu go ga.Azọnwiwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Brila_FM#AzọnwiwaLinlinnatọ Nukundeji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Brila_FM#Linlinnatọ_Nukundeji_lẹSọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Brila_FM#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Brila_FM#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ladiohọ Eko FMhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Eko_FMLadiohọ Eko FM yin didoai to owhe 1997 taidi nọvi na azọnwhe Ladiohọ Awọnlin tọn. Eko FM yin didoai po yanwle lọ po nado nọ na linlin to ayọgbe mẹ na ayọnu lẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Eko_FM#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ladiohọ Faaji FMhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Faaji_FMLadiohọ Faaji FM yin azọnwhe ladiohọ otogbo naijilia tọn. Mẹhe do azọnwhe lọ wẹ Daar Communications, Raymond Dokpesi wẹ do azọnwhe lọ ai.Sọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Faaji_FM#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ladioh%E1%BB%8D_Faaji_FM#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lagos State Model College Kankonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Model_College_KankonLagos State Senior Model College Kankon yin Wehọmẹ daho de, he tin tó Owódé-Àpá lì jí tò otò he nọ yin Gbagli , tò Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ. Wéhọmẹ̀ lọ́ yìn didoai tò owhè 1988 tọn mẹ, tò àyímátẹngán awhanfuntọ whènù, Àwhàngàn Rear Admiral Mike Akhigbe (Rtd).Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Model_College_Kankon#OtànOyíndidiọ owhè 2003 tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Model_College_Kankon#Oyíndidiọ_owhè_2003_tọnWhéhọgán whéhọ lọ tọ̀n lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Model_College_Kankon#Whéhọgán_whéhọ_lọ_tọ̀n_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Model_College_Kankon#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lanre Hassanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_HassanLanre Adesina Hassan (yin jiji to azan atọ̀ntọ́, kọ́yànsun, owhe 1950 tọn mẹ).Aihun he e ko da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Hassan#Aihun_he_e_ko_da_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Hassan#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Hassan#Nọtẹn_devo_lẹWikipedia: Lanre Tejuoshohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_TejuoshoAhọvi Olanrewaju Adéyẹmí Tejuosho he yin jiji to Owhe 1964 tọn yin tonudọtọ de to otò Naijilia tọn. E to azọnwa to alọnu din taidi azọnwatọ wedegbẹ Ayimatẹn Ogun tọn.Godoninọnamẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Tejuosho#GodoninọnamẹOyọnẹn po wepiplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Tejuosho#Oyọnẹn_po_wepiplọn_etọn_poGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Tejuosho#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnAlọdlẹndonu lẹẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Tejuosho#Alọdlẹndonu_lẹẹWikipedia: Lanre Towry-Cokerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Towry-CokerDotogan Lanre Towry-Coker FRIBA yin jiji to owhe (1944), e nọ wazọn yẹdide ohọ tọn, bo sọ yin tonudọtọ Naijilia vijiji de. E ko wazọn to ahọlu po mẹdevo lẹ po glọ, bo yin konmiṣọnna tintan na azọn po fininọ po to Ayimatẹn Awọnlin tọn pọn.Gbẹzan po azọn etọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Towry-Coker#Gbẹzan_po_azọn_etọn_lẹ_poA sọgan pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lanre_Towry-Coker#A_sọgan_pọnWikipedia: Lapaihttps://guw.wikipedia.org/wiki/LapaiLapai yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ to Naijilia.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lapai#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Laru-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Laru-gbeLaru (Laro, e sọ nọ yin Shen kavi Sengwe) yin ogbè omẹ Kainji tọn lẹ tọn de to Naijilia. E tindo akọ̀gbè dopo: Cuba (Shuba).Akọ̀gbe lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Laru-gbe#Akọ̀gbe_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Laru-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lateef Adedimejihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_AdedimejiLateef Adedimeji (He ye ji to azan tintan osun awetọ owhe 1986) yin Aihundatọ yinditọ de, Otàn wlantọ podọ anadena sinima hẹ nọ yin bibasi to Aimatẹn Ogun tọn,ṣigba ye jii do Aimatẹn Awọnlin tọn to Togbo Naijilia tọn mẹ. To owhe 2013 wẹ e diyin taun na adà he e yiwa to sinima hẹ nọ yin kúdí klepto he Yéwándé Adekoya sọ dovivẹnu taun dó wazọn hẹẹ bọ aihun lọ dó donukunmẹ.Otàn gbẹzan po wehọmẹ yiyi etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Otàn_gbẹzan_po_wehọmẹ_yiyi_etọn_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adedimeji#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lateef Adegbitehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_AdegbiteLateef Adegbitẹ (yin jiji to azan kotọ osun Atọntọ owhe 1933 tọn bo basi matintọ to Azan gbanewheawetọ osun sinẹnẹtọ owhe 2012 tọn). To gbẹwhenu etọn, e yin Hoyidọtọ dé he lẹzun (Attorney-General) wheyihọ waji togbo Naijilia tọn (Western Region of Nigeria) whẹpo e wa lẹzun wekantọ daho wedegbẹ tọn na nugopọntọ na malenu lẹ to Naijilia.Jiji po wehihia etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adegbite#Jiji_po_wehihia_etọn_poAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adegbite#AzọnMalenuganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adegbite#MalenuganOku etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adegbite#Oku_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_Adegbite#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lateef Rajihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_RajiLateef Olúdáre Raji yin tonudọtọ Naijilia tọn sọn azan wiawetọ osun aotọ owhe 1962 tọn jẹ̀ azan wiẹnẹtọ osun ṣinatọntọ owhe 2017 tọn. E yin Ayinamẹ̀tọ to nudọnamẹ po whẹwhiwhẹn po na Ayimatẹngan Awọnlin tọn dai tọn Babatunde Raji Fashola.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lateef_Raji#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lavunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/LavunLavun yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ de to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Kutigi tọn mẹ to hùwaji lẹdo lọ tọn to alihiamẹnu 9°12′00″N 5°36′00″E ji.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lavun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Le Corbusierhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Le_CorbusierCharles-Edouard Jeanere-Gris (jiji yinkọ), (azan 6tọ, osun 10tọ owhe 1887- azan 27tọ, osun 8tọ 1965) yin yinyọnẹn gbọn yinkọ vonọtaun lọ Le Corbusier, yin yẹdenanutọ po wekantọ to oto Switzerland ton po. To owhe 1930, e lẹzun tovi yovofrance tọn.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Le_Corbusier#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWẹkẹ whanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Le_Corbusier#Wẹkẹ_whanWẹkẹ whan godohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Le_Corbusier#Wẹkẹ_whan_godoOwhe lẹ godohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Le_Corbusier#Owhe_lẹ_godoOyin etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Le_Corbusier#Oyin_etọnLinlẹn he diyin lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Le_Corbusier#Linlẹn_he_diyin_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Le_Corbusier#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Les McKeownhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Les_McKeownLeslie Richard McKeown yin jiji to (azan wiawetọ, abọ̀húsun, owhe 1955 bo nọgbẹ̀ jẹ azan kotọ, lidosun, owhe 2021) tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Les_McKeown#Alọdlẹndonu_lẹOwe he wekantọ ehe kan lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Les_McKeown#Owe_he_wekantọ_ehe_kan_lẹNọtẹn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Les_McKeown#Nọtẹn_devo_lẹWikipedia: Liberiahttps://guw.wikipedia.org/wiki/LiberiaLiberia yín Otò de he tin to Whèyihọ Aflika tọn, e ma dogbo hẹ Sierra Leone to agewaji-whèyihọ podọ hẹ Guinea to agewaji, e sọ ma dogbo hẹ lvory Coast lọsu to whèzẹtẹn, ohu Atlantic sọ tin to hùwaji po hùwaji-whèyihọ po etọn.Aflikahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:AflikaOtòhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%B2Wikipedia: Lilia Aragónhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lilia_Arag%C3%B3nLilia Aragón (Lilia Isabel Aragón del Rivero yin jiji to 22 Zósun 1938 – 2 Avivọsun 2021) e yin aihundatọ mexico tọn podo tonudọtọ. E yin jiji to Cuautla, Morelos.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lilia_Arag%C3%B3n#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lilian Bachhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lilian_BachLilian Bola Bach yin aihundatọ otò Naijilia tọn po ajọjlatọ de po.Bẹjẹeji gbẹzan po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lilian_Bach#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wepinplọn_etọn_poWhanpẹjọjijla po azọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lilian_Bach#Whanpẹjọjijla_po_azọn_etọn_poAihun etọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lilian_Bach#Aihun_etọn_devo_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lilian_Bach#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lilian_Bach#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Listlahttps://guw.wikipedia.org/wiki/ListlaListla tin to agbàdo he to olá na alihogbó whenẹnu tọn lẹ. Sesali Augusti hẹn tòdaho lọ wá aṣẹpipa Lomu tọn glọ bo ylọ ẹ dọ Julia Felix Gemina Lustra.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Listla#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lola Margarethttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lola_MargaretLola Margaret (mẹhe yinkọ etọn to gigọ́ mẹ wẹ Lola Margaret Oladipupo) yin yọnnu aihundatọ otò Naijilia tọn dé, sinima-bayitọ po anadenanutọ dé po.Bẹjẹeji gbẹzan po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wepinplọn_etọn_poAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Azọn_etọnGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnDelẹ to aihundida etọn lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Delẹ_to_aihundida_etọn_lẹ_mẹPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lola_Margaret#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Lopa-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopa-gbeLopa-gbe bẹ awè to ogbè Kainji tọn lẹ mẹ hẹn to Naijilia. Akọ̀ Lopa tọn he tin to apa Busa-gbe dótọ lẹ ko wa gọjẹ ogbè enẹ do ji.Ogbè lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ogb%C3%A8_l%E1%BA%B9Wikipedia: Lopo Awọnlin Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8DnLopo Awọnlin Tọn (glẹnsigbe: Lagos Island) yin Lẹdo Gandudu Dokọ tọn (LGD) de he họakuẹ hugan bosọ tin to ṣẹnṣẹn pẹpẹ to lẹdo Ayimatẹn Awọnlin tọn tọn mẹ to Naijilia. E bẹ adà whèyihọ-waji lopo he wutu yè do dó yinkọ enẹ na ẹn tọn lọ hẹn podọ e yin apadewhé Mimá Awọnlin tọn (Lagos Division) tọn.Nudọnamẹ he gandego lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Nudọnamẹ_he_gandego_lẹTito Ajọ́wiwa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Tito_Ajọ́wiwa_tọnNọtẹn Ayidedai tọn lẹ po Nọtẹn Ayidego tọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Nọtẹn_Ayidedai_tọn_lẹ_po_Nọtẹn_Ayidego_tọn_lẹ_poTom Jones Memorial Hall And Libraryhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Tom_Jones_Memorial_Hall_And_LibraryFreedom Parkhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Freedom_ParkMarina roadhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Marina_roadNọtẹn Tangan lẹ to Lopo Awọnlin tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Nọtẹn_Tangan_lẹ_to_Lopo_Awọnlin_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn gbonu tọn he ṣáká dopọ hẹ ẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lopo_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8Dn#Nọtẹn_gbonu_tọn_he_ṣáká_dopọ_hẹ_ẹ_lẹWikipedia: Lyndon B. Johnsonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lyndon_B._JohnsonLyndon B. Johnson (azán Koatọ́n-nukunawetọ Avivọsún owhe 1908 yi jẹ azán konukunawetọ Alunlunsun, owhe 1973) yin tògbogan gbanatọ́n-nukundopotọ otò Amẹlika tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Léon Aiméhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%C3%A9on_Aim%C3%A9Léon Aimé (9 Afínplọsun 1924 – 31 Avivọsun 2021) yin tònudọtọ France tọn de. E yin jiji to Longeville-sur-Mer, France.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%C3%A9on_Aim%C3%A9#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lẹdohttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9doNupinplọn gándo Lẹdo go yin nujọnu he mi ma gan yí dó dahun. Gbẹtọ dé ma tin he tin to ṣokẹdẹ bọ mẹde ma nọ nọ fihe ewọ nọ nọ, kọmẹnu le nọ tin janwẹ bọ Lẹdo mẹnu lẹ sọ mọ bọdo ego.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9do#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lẹdo Gandudu dokọ̀ tọn Ayimatẹn Niger tọn lẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9do_Gandudu_dok%E1%BB%8D%CC%80_t%E1%BB%8Dn_Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8DnLẹdo Dokọ̀ tọn Ayimatẹn Niger Tọn lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9do_Gandudu_dok%E1%BB%8D%CC%80_t%E1%BB%8Dn_Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Lẹdowhenuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9dowhenuLẹdowhenu wẹ onu he ma nọ nọ̀ whegbè dai kavi onu he ma sọgan nọ po mi po dai ṣigba mi wá diọ ẹ do onu he sọgan nọ̀ whegbè kavi mi wa basi vọjlado na-ẹn na e nido nọnọ po mi po, taidi kanlin, jinukun po mọmọ po, na ye nido wa lẹzun nuzinzan na gbẹtọ lẹ, taidi nududu, avọ, amasin, afọpa, azọn po mọmọ po.Jinukun lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9dowhenu#Jinukun_lẹWhekanlin lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9dowhenu#Whekanlin_lẹAle e tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9dowhenu#Ale_e_tọn_lẹAlọdlẹdonu lẹẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/L%E1%BA%B9dowhenu#Alọdlẹdonu_lẹẹWikipedia: MC Livelyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/MC_LivelyMichael Sani Amanesi yin yinyọnẹn taidi nukikodonamẹtọ bo yin yinkọ do na dọ MC Lively. E yin jiji to azan wíẹnẹtọ, Avivọsun, owhe 1992 tọn, e yin hojlẹtọ Naijilia-nu dé to topẹvi Agẹnẹbọde tọn mẹ to Ayimatẹn Edo tọn.Bẹjẹeji po Wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/MC_Lively#Bẹjẹeji_po_Wepinplọn_etọn_poYanwle Aihundida tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/MC_Lively#Yanwle_Aihundida_tọn_etọnSọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/MC_Lively#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/MC_Lively#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Magama, Nigeriahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Magama,_NigeriaMagama yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ de to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Nasko tọn mẹ to whèyihọ-waji lẹdo lọ tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Magama,_Nigeria#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Maidarjavyn Ganzorighttps://guw.wikipedia.org/wiki/Maidarjavyn_GanzorigMaidarjavyn Ganzorig yin jiji to (azan atọ́ntọ Aflinplọsun owhe 1949 - azán enétọ liyasun owhé 2021 tọn). E yin weyọnẹntọ podọ lẹnunnuyonẹntọ sunmẹyitọ Mongolianu de.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Maidarjavyn_Ganzorig#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Marcelline Abohhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marcelline_AbohMarcelline Aboh (yin jiji to owhe 1940 bo basi matintọ to azán kotọ, osun ṣiantọntọ, owhe 2017 tọn mẹ) Eyin yinyọnẹn ganji po tẹnmẹyinkọ etọn ehe po Détin Bonsoir, Eyin yọnnu aihundatọ dé sọn Port-Novo. Ahunmẹzọn wẹ hu i to whenuena e ko yin yasana gbọn azọn he nọ zọnpọ hẹ yọnhowhe Po na Owhe he e tindo wutu.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marcelline_Aboh#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Margaret Bandele Olayinkahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bandele_OlayinkaMargaret Bandele Olayinka yin jiji to azán wiẹnẹtọ, osun ṣinẹnẹtọ, owhe 1958 tọn, e sọ yin yinyọnẹn taidi Iya Gbonkan bo yin aihundatọ otò Naijilia tọn.http://www.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bandele_Olayinka#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnAihun he mẹ e tọ́n te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bandele_Olayinka#Aihun_he_mẹ_e_tọ́n_te_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bandele_Olayinka#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Marie-Cécile Zinsouhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marie-C%C3%A9cile_ZinsouMarie-Cécile Zinsou yin jiji to tatọ-tonọ Paris tọn to Otogbo Flans tọn mẹ. Sigba kúnkan etọn tọn sọn mẹwiyigbeji na mẹjitọ etọn, yedọ otọ́ etọn Lionel Zinsou, yin ovi jiji Otógbo Benẹ tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marie-C%C3%A9cile_Zinsou#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mariga, Nigeriahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mariga,_NigeriaMariga yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ de to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Bangi tọn mẹ to agéwaji lẹdo lọ tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mariga,_Nigeria#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Marilyn Monroehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_MonroeMarilyn Monroe (yin jiji to azan tintan osun ṣidopotọ, owhe 1926- azan fọtọnnukunẹnẹtọ osun ṣiantọntọ owhe 1962) bo yin Aihundatọ sinnimọto Amẹlika tọn, bo yin wekantọ, hanjitọ To 1946 po 1962 po gblamẹ ede sinnimọto Kandenukunẹnẹ tọn. E yin yinyọnẹn na Aihundida nukikodonamẹtọ tọn de bosọ diyin, E lẹzun dopo to mẹhe yin nukundeji na whanpẹ Etọn to owhe 1950 tọn.Todowhinnuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe#TodowhinnuSinimọto lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe#Sinimọto_lẹGbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe#Gbẹzan_etọnOku etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe#Oku_etọnSinimọtohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe#SinimọtoNunina lẹ po Otẹn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe#Nunina_lẹ_po_Otẹn_lẹ_poAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe#Alọdlẹdonu_lẹNọtẹn intanẹti tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe#Nọtẹn_intanẹti_tọn_devo_lẹWikipedia: Marlene Dietrichhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marlene_DietrichMarlene Dietrich(osun wiawetọ azan koatọnnukunawetọ,owhe 1901 tọn jẹ azan ṣidopotọ osun atọntọ owhe 1992) yin aihundatọ dé to otò Germany po Amẹlika po tọn mẹ. E yin yọnnusi tintan he yin aihun aidedai tọn datọ dé he geze to Azọnwhe aidedai tọn Hollywood tọn to otò Germany tọn mẹ.Aihunadida ayidedai tọn he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marlene_Dietrich#Aihunadida_ayidedai_tọn_he_e_da_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marlene_Dietrich#Alọdlẹndonu_lẹNotẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marlene_Dietrich#Notẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Mary Catherine Batesonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mary_Catherine_BatesonMary Catherine Bateson (yin jiji to Awewesun Azan ṣiatọ̀ntọ owhe 1939 jẹ Alunlunsun Azan Awetọ owhe 2021. Bateson kan owe susu lẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mary_Catherine_Bateson#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Masheguhttps://guw.wikipedia.org/wiki/MasheguMashegu yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ de to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Mashegu tọn mẹ to whèzẹtẹn lẹdo lọ tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mashegu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Maud Meyerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Maud_MeyerMaud Meyer yín hanjitọ otòvi Sierra Leone po Naijilia potọn. He wazun gbẹtọ nukundeji to owhe 1950 lẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Max FMhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Max_FMMax FM yin ynyọnẹn sọn ojlẹ dindẹn die gbọ́n taidi Radio Continental yin azọnwhé ladiohọ yovogbe tọn otogbo Naijilia tọn he yin didoai do aimatẹn awọnlin tọn mẹ. E sọ do dehe taidi nọvi na ẹn he tindo yinkọ dopolọ bo yin didoai dó aimatẹn Abuja tọn.Otanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Max_FM#OtanRadio Continentalhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Max_FM#Radio_ContinentalMax 102.3FM lagoshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Max_FM#Max_102.3FM_lagosAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Max_FM#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mc Galaxyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mc_GalaxyInnocent Udeme Udofot (jiji to Azan awetọ, Nuwhàsun), yin yinyọnẹn ganji taidi MC Galaxy, bo yin hànjitọ po hànkantọ Otò Naijilia tọn po.Azọn ohàn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mc_Galaxy#Azọn_ohàn_tọnTodohukanji ohàn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mc_Galaxy#Todohukanji_ohàn_tọnBladopọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mc_Galaxy#BladopọAjọ̀ po gigopamẹnu he e mọyi lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mc_Galaxy#Ajọ̀_po_gigopamẹnu_he_e_mọyi_lẹ_poPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mc_Galaxy#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mc_Galaxy#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mc_Galaxy#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Mejai Bola Avosehhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mejai_Bola_AvosehMejai Bola Mike Avoseh wẹ weyọnẹntọ podọ nuplọ́nmẹhotọ to Wehọmẹ Alavọ tọn University of South Dakota tọn mẹ.https://www.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mejai_Bola_Avoseh#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Methodist Girls' High Schoolhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls%27_High_SchoolMethodist Girls' High School yin wehọmẹ daho na yọnnuvi lẹ kẹdẹ he tin to Yaba to Ayimatẹn Awọnlin tọn to otò Naijilia tọn mẹ. E yin didoai to owhè 1879 sọn ṣọṣi Methodist tọn mẹ.Gbẹtọ Nukundeji he yì wehọ lọ mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls%27_High_School#Gbẹtọ_Nukundeji_he_yì_wehọ_lọ_mẹ_lẹWikipedia: Methodist High School, Badagryhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_High_School,_BadagryMethodist High School, Badagry yin dopo to wehọmẹ he tin to lẹdo Gbagli tọn to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ. Eyin didoai tò Azan atọntọ, kọyansun, Owhe 1977 tọn mẹ.Otàn he gando wehọmẹ lọ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_High_School,_Badagry#Otàn_he_gando_wehọmẹ_lọ_goWehọmẹvi he diyin lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_High_School,_Badagry#Wehọmẹvi_he_diyin_lẹAzọn he nọ yin pinplọnmẹ lẹ to wehọmẹ lọ mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_High_School,_Badagry#Azọn_he_nọ_yin_pinplọnmẹ_lẹ_to_wehọmẹ_lọ_mẹ_lẹWehọmẹgan lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_High_School,_Badagry#Wehọmẹgan_lẹMẹplọntọgan lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_High_School,_Badagry#Mẹplọntọgan_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Methodist_High_School,_Badagry#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Michael Gage (tonudọtọ)https://guw.wikipedia.org/wiki/Michael_Gage_(tonud%E1%BB%8Dt%E1%BB%8D)Michael Gage yin jiji to azán tintan osun Nuwhàsun tọn owhe 1945- azán konukunatọ̀n Avivọsun owhe 2021. E yin Tonudọtọ Amẹlika tọn, bo ko sọ yin hagbẹ plidọpo ledọ sinatọntọ sọn osun Awewesun tọn azán sidopotọ owhe 1976 jẹ osun Abọ̀húsun azán gbàntọ owhe 1960.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Michael_Gage_(tonud%E1%BB%8Dt%E1%BB%8D)#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Milan Bandićhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Milan_Bandi%C4%87Milan Bandić (22 Abọ́hùsun 1955 – 28 Afínplọsun 2021) yin tonudọtọ Croatia tọn de. Ewọ wẹ yin ayimatẹngan otò Zagreb tọn sọn 2000 jẹ 2002 podọ sọn 2005 kakajẹ whenuena e wá basi matintọ to 2021.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Milan_Bandi%C4%87#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Millard Fillmorehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Millard_FillmoreMillard Fillmore (azán ṣiawetọ Alunlunsun, owhe 1800 yi jẹ azán ṣiatọntọ Whejisun, owhe 1874 tọn) yin tògbogan wíatọ̀ntọ otò Amẹlika tọn (1850–1853). Eyin togbogan sọn 1850 yi jẹ 1853.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Millard_Fillmore#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWhenue eyin togboganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Millard_Fillmore#Whenue_eyin_togboganWhenue e ma sọ yin togbogan godohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Millard_Fillmore#Whenue_e_ma_sọ_yin_togbogan_godoAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Millard_Fillmore#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Minnahttps://guw.wikipedia.org/wiki/MinnaMinna yin tòdaho de to agbegbe he to ṣẹnṣẹn pẹpẹ (Middle Belt) Otò Naijilia tọn. Nudi gbẹtọ sọha 304,113 wẹ to finẹ to owhe 2007.Whenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#WhenuhoNinọmẹ aimẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#Ninọmẹ_aimẹ_tọnTito Ajọwiwa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#Tito_Ajọwiwa_tọnTẹnsẹnamẹnuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#TẹnsẹnamẹnuWepinplọn po Agbasalilo pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#Wepinplọn_po_Agbasalilo_poWehọmẹ Alavọ tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_lẹYẹdide-sẹdotẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#Yẹdide-sẹdotẹnSọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Minna#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mohamed Bayohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mohamed_BayoMohamed Bayo (yin jiji to azan ẹnẹtọ Ayidosun owhe 1998 tọn) yin bọọlu hotọ azọnyọnẹntọ dé to togbo France tọn mẹ. Eyin vijiji France tọn, amọ bọọlu hogbẹ Guinea tọn wẹ eyin.Bọọlu hogbẹ he mẹ e wazọn te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Bayo#Bọọlu_hogbẹ_he_mẹ_e_wazọn_te_lẹWikipedia: Mohammed Dikko Abubakarhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_AbubakarMohammed Dikko Abubakar (jijizan 5 Nuwhàsun 1960) yin ponọ sunnu Naijilia-nu dé he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Hafiz Ringim tọn mẹ to 2012, podọ Suleiman Abba sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 2014.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Moji Afolayanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moji_AfolayanMoji Afolayan (yim jiji to azan 5tọ, Afinplọsun, owhe 1968) yin yọnnuBẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moji_Afolayan#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Moji Olaiyahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moji_OlaiyaMoji Olaiya (yin jiji to azan gban-ewhe-atọ̀ntọ, Afínplọsun, owhe 1975 bo nọgbẹ̀ kaka jẹ azan fọtọ̀n-nukun-awetọ, Nuwhàsun, owhe 2017) tọn mẹ bo yin yọnnu aihundatọ otò Naijilia tọn dé.Azọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Azọn_etọnGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnDelẹ to aihun he e dà lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Delẹ_to_aihun_he_e_dà_lẹ_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moji_Olaiya#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Mokwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/MokwaMokwa yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de he to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Mokwa tọn mẹ to awàji alihogbó A1 tọn to whèyihọ-waji lẹdo lọ tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mokwa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Moremi Ajasorohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moremi_AjasoroMoremi Ajasoro yin yọnnu asuka de he diyin to otan ayọnu lẹ tọn mẹ to wheyihọ waji mẹyugbeji tọn. Moremi da dopo to hẹnnu Oduduwa tọn lẹ mẹ, yèdọ mẹhe otàn jọwamọ tọn dọ dọ e yin tọgbo ayọnu lẹ tọn.Otàn gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#Otàn_gbẹzan_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moremi_Ajasoro#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mosehttps://guw.wikipedia.org/wiki/MoseMose yin yinyọn-ẹn taidi nukọntọ sinsẹn tọn dé, osẹn-namẹtọ dé, podọ yẹwhegan dé sọgbe hẹ alẹnu-hoho owe Biblu tọn. To paa mẹ, e yin yinyọn-ẹn taidi mẹhe kan owé atọ́n tintan Biblu tọn lẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mose#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnZunkan he to miyọnji dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mose#Zunkan_he_to_miyọnji_deMose to Falo nukọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mose#Mose_to_Falo_nukọnGbejizọnlin to danfafa jihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mose#Gbejizọnlin_to_danfafa_jiVivọnu gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mose#Vivọnu_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Moses Ekpohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moses_EkpoMoses Frank Ekpo (Yin jiji to Ayimatẹn Akwa Ibom tọn) yin tonudọtọ Togbo Naijilia tọn podọ mẹbọdomẹgotọ́ Ayimatẹngán Akwa Ibom tọn. É yin yinyọnẹ̀n gbọn tẹnmẹyinkọ lọ "Uncle Mo" dali.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moses_Ekpo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Moshood Abiolahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moshood_AbiolaMoshood Kashimawo Olawale Abiola(azan konukunẹnẹtọ, avivọsun, owhe 1937- azan ṣianwtọ, avivọsun owhe 1998) zẹẹmẹdo M.K.Otan gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moshood_Abiola#Otan_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Moshood_Abiola#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mosun Filanihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mosun_FilaniMosun Filani yin Aihundatọ sinnimọto nukundeji dé po hodọtọ Azinponọ to Ladio họsa, bo yin Naijilia vijiji Ayimatẹn Ọyọ tọn sọn Togbo Naijilia tọn mẹ.Vuwhenu po wehihia etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mosun_Filani#Vuwhenu_po_wehihia_etọn_poAzọn Aihundida etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mosun_Filani#Azọn_Aihundida_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mosun_Filani#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mourid Barghoutihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mourid_Barghoutithumb|Mourid BarghoutiAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mourid_Barghouti#AzọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mourid_Barghouti#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mr. Ibuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mr._IbuJohn Ikechukwu Okafor, (yin jiji to Azan Fọtọn-nukunawetọ Kọyansun Owhe 1961.) E yin yinyọnẹn taidi Mr.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Mudashiru Obasahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mudashiru_ObasaMudashiru Ajayi Obasa yin tovi Naijilia tọn he yin whẹyidọtọ de, tonudọtọ de podọ dopo to hagbẹ ogbẹ́ tonudidọ tọn All Progressives Congress tọn lẹ mẹ, e sọ yin dide taidi hoyidọtọ Lagos State House of Assembly tọn.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mudashiru_Obasa#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọn to tonudidọ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mudashiru_Obasa#Azọn_etọn_to_tonudidọ_mẹWikipedia: Muhammad Buharihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_BuhariMuhammad Buhari yin jiji to azán fọtọ̀nnukunawetọ, Awewesun owhe 1942. E yin tonudọtọ de bo sọ yin togbogán Otogbo Naijilia tọn awọn owhe 2015.Otàn vuwhenu etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Buhari#Otàn_vuwhenu_etọn_tọnWikipedia: Muhammadu Gambo Jimetahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Gambo_JimetaMuhammadu Gambo Jimeta (15 Lidosun 1937 - 21 Alunlunsun 2021) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Etim Inyang tọn mẹ to owhè 1986, podọ Aliyu Attah sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to owhè 1990.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Muna Obiekwehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muna_ObiekweMuna Obiekwe (mẹhe yin jiji to 1979) yin aihundatọ tele ji he yin tovi Naijilia tọn de. E yin dopo to aihundatọ he diyin hugan to otò Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ to ojlẹ etọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muna_Obiekwe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Munya, Nigeriahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Munya,_NigeriaMunya yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa ayimatẹn Niger tọn tọn glọ to otò Naijilia tọn mẹ. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn lẹ tin to topẹvi Sarkin Pawa tọn mẹ to agéwaji lẹdo lọ tọn sẹpọ ayimatẹn kaduna tọn to alihiamẹnu at10°01′00″N 7°06′00″E ji.Gunihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Munya,_Nigeria#GuniMẹgbeyinyan 2021 tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Munya,_Nigeria#Mẹgbeyinyan_2021_tọnWikipedia: Murtala Nyakohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Murtala_NyakoAlọgọtọ na Awhangán Pònọ tọ̀ji tọn lẹ, Murtala Nyoko, GCON, CFR, D. Agric.Bẹjẹeji gbẹ̀zan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako#Bẹjẹeji_gbẹ̀zan_etọn_tọnTo azọn Navy tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako#To_azọn_Navy_tọn_mẹTo azọn Navy tọn jijodo godo po Glèzọnwiwa pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako#To_azọn_Navy_tọn_jijodo_godo_po_Glèzọnwiwa_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Musiliu Smithhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Musiliu_SmithMusiliu Smith (jijizan 17 Lidosun 1946) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Ibrahim Coomassie tọn mẹ to 1999, podọ Mustafa Adebayo Balogun sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 2002.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Muyiwa Ademolahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_AdemolaMuyiwa Ademola (yin jiji to azan Koatọ́n-nukundopotọ Alunlunsun owhe 1971 tọn). Muyiwa yin sinima-basitọ podo anadenanutọ sinima tọn to otò Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_Ademola#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Mẹdekannujẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/M%E1%BA%B9dekannuj%E1%BA%B9Mẹdekannujẹ yin nado sọgan basi dide to nujijọ voovo lẹ sẹnsẹn. Mẹdekannujẹ nọ tindo zẹẹmẹ eyin dọ eyin dide sọn ojlo mẹ.Sọgbẹ hẹ tamẹnuplọnmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/M%E1%BA%B9dekannuj%E1%BA%B9#Sọgbẹ_hẹ_tamẹnuplọnmẹGbemima Sinsinyẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/M%E1%BA%B9dekannuj%E1%BA%B9#Gbemima_SinsinyẹnGbemima he bọawuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/M%E1%BA%B9dekannuj%E1%BA%B9#Gbemima_he_bọawuSogbe hẹ osẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/M%E1%BA%B9dekannuj%E1%BA%B9#Sogbe_hẹ_osẹnSogbe hẹ lẹnnuyinyọnẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/M%E1%BA%B9dekannuj%E1%BA%B9#Sogbe_hẹ_lẹnnuyinyọnẹnNulinlẹnpọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/M%E1%BA%B9dekannuj%E1%BA%B9#NulinlẹnpọnDodinnanu dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/M%E1%BA%B9dekannuj%E1%BA%B9#Dodinnanu_dogọWikipedia: Naijiliahttps://guw.wikipedia.org/wiki/NaijiliaNaijilia yin otò de he tin to Whèyihọ Aflika tọn. E tindo gbẹtọ sọha nudi 188,500,000 he hugan otò delẹ to Aflika.Whenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Naijilia#WhenuhoTòdaho lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Naijilia#Tòdaho_lẹOtan han Naijilia tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Naijilia#Otan_han_Naijilia_tọnSinsẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Naijilia#SinsẹnWikipedia: Nasrul Abithttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nasrul_AbitNasrul Abit ( 24 Awewesun 1954 - 28 Avivọsun 2021) yin tonudọtọ Indonesia tọn. E yin dopo to ogbẹ́vi Great Indonesia Movement Party tọn lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nasrul_Abit#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: National Youth Service Corpshttps://guw.wikipedia.org/wiki/National_Youth_Service_CorpsOgbẹ́ Anadenanu tọn na jọja he jlo na sẹn otò Naijilia tọn he yin alọdlẹndo taidi (The National Youth Service Corps) (NYSC). Ehe yin tito-to-whinnu dé he yin awuwlena gbọn tohọluduta lẹ dali na joja lẹ, e sọ yin tito dé he ahọlu zedai na jọja he hiawe to wehọmẹ Alavọ po wehọmẹ daho devo lẹ po to togbo Naijilia tọn mẹ.Lehe e bẹjẹeji dohttps://guw.wikipedia.org/wiki/National_Youth_Service_Corps#Lehe_e_bẹjẹeji_doLehe ye to azọn wa dohttps://guw.wikipedia.org/wiki/National_Youth_Service_Corps#Lehe_ye_to_azọn_wa_doAle tito lọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/National_Youth_Service_Corps#Ale_tito_lọ_tọnLinlẹn ogbẹ́ anadenanutọ otò otọ́ mẹtọn tọn sinsẹn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/National_Youth_Service_Corps#Linlẹn_ogbẹ́_anadenanutọ_otò_otọ́_mẹtọn_tọn_sinsẹn_tọnAvunnukundiọsọmẹnuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/National_Youth_Service_Corps#AvunnukundiọsọmẹnuAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/National_Youth_Service_Corps#Alọdlẹndonu_lẹKanṣiṣadopọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/National_Youth_Service_Corps#Kanṣiṣadopọ_lẹWikipedia: Nawata po Gawata pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nawata_po_Gawata_poNawata po Gawata po wẹ yin Ahọlu Otò Kano tọn lẹ sọn owhe 1134 jẹ 1136 tọn mẹ. Yé lẹ wẹ yin ahovi na Gijimasu po Munsada po.Ganduduhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nawata_po_Gawata_po#GanduduDebọdo-degohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nawata_po_Gawata_po#Debọdo-degoOtàn Gbẹzan tọn to Otànnugbo Kano tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nawata_po_Gawata_po#Otàn_Gbẹzan_tọn_to_Otànnugbo_Kano_tọn_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nawata_po_Gawata_po#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nazeem Olufemi Mimikohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nazeem_Olufemi_MimikoNazeem Olufemi Mimiko yin jiji to Azan tintan Osun Atọ́ntọ owhe 1960 yin nuyonentọ dogbọn tito wehihia po Anadenanutọ Daho to wehọmẹ Alavọ Adekunle Ajasin, hẹ yin wehọmẹ Ayimatẹn Ondo tọn to Togbo Naijilia tọn. wehọmẹ mẹho United State Transparency International Standard(USTIS) dọ e tin to wehọmẹ he yọnhugan to Owhe 2014 to gandudu Femi Mimiko whenu.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nazeem_Olufemi_Mimiko#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nelson Mandelahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nelson_MandelaNelson Mandela mẹhe ma yigbe na tito otohootogbeta yetọn unkọ, bo sọ yin otogan gbọn asóẹpipa otovi lẹ tọn Dali to otò he yin Afrique du Sud tọn mẹ. Ewọ yin dide otogan mẹyuu tintan to otò eyon afrique du sud tọn mẹ to Azan koatonnukunawe lidosun owhe fatonfenefodewiẹnẹ tọn mẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ngozi Niji Akannihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Niji_AkanniNgozi Niji Akanni yin Naijilia vijiji, aihundatọ sinnimọto, anadenanutọ po mẹhe nọ dé sinima tọ́n de.Otan wepiplọn etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Niji_Akanni#Otan_wepiplọn_etọn_tọnOtan azọn etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Niji_Akanni#Otan_azọn_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Niji_Akanni#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ngozi Nwosuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_NwosuNgozi Nwosu yin jiji to azan tintan, Avivọsun, owhe 1963 tọn mẹ. E yin Aihundatọ nukundeji de bo yin mẹhe nọ dé aihun tọn bosọ yin vijiji Otò Naijilia tọn.Gbezan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Nwosu#Gbezan_etọnAzọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Nwosu#Azọn_etọn_lẹAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Nwosu#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Ngozi Okonjo-Iwealahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okonjo-IwealaNgozi Okonjo-Iweala (yin jiji to azan wiatọ̀ntọ́, osun ṣidopotọ,⁹ owhe 1954) eyin nuyọnẹntọ dogbọn tito Akuẹzinzan tọn, E sọ yin Ogan na whẹ̀ho he nọ tlọn yovotomẹ na Naijilia. Eyin dopo to Anadenanutọ to Standard Chartered Bank, Twitter, Global Alliance for Vaccines and Immunizations po African Risk Capacity (A R C) po.Bẹjẹeji Gbẹzan po Wepiplọn Etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okonjo-Iweala#Bẹjẹeji_Gbẹzan_po_Wepiplọn_Etọn_poAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okonjo-Iweala#AzọnMẹyinyọnẹn Etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okonjo-Iweala#Mẹyinyọnẹn_EtọnOwe he e kanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okonjo-Iweala#Owe_he_e_kanYẹdide etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okonjo-Iweala#Yẹdide_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okonjo-Iweala#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nicéphore Soglohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nic%C3%A9phore_SogloNicéphore Dieudonné Soglo (azan koatọ́n-nukunẹnẹtọ Abọhúsun, owhe 1934) yin tonudọtọ Otò Benẹ tọn he sọ́ basi lizọnyizọnwatọ́ tangan Otò Benẹ tọn sọn owhè 1990 jẹ 1991, podọ togbogan sọn owhè 1991 jẹ 1996. E pàṣẹ na lẹdó Cotonou tọn sọn owhè 2003 jẹ 2015.Otàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nic%C3%A9phore_Soglo#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nic%C3%A9phore_Soglo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Niger State Polytechnichttps://guw.wikipedia.org/wiki/Niger_State_PolytechnicNiger State Polytechnic, he yè sọ nọ ylọ dọ Nigerpoly, yin wehọmẹ nupinplọn atọ̀ntọ tọn (tertiary learning institution) de to Zungeru to ayimatẹn Niger tọn mẹ to Naijilia.Otàn po Yanwle pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Niger_State_Polytechnic#Otàn_po_Yanwle_poSọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Niger_State_Polytechnic#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Niger_State_Polytechnic#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nike Pellerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nike_PellerOgán Nike Peller yin tovi Otò Naijilia tọn, e yin aihundatọ yọnnu Naijilia-nu dé he nọ daihun ayọgbe tọn lẹ. E sọ yin sinima-zọnwatọ dé, aihundatọ oplo ji tọn dé po, he sọ yin yinyọnẹn taidi viyọnnu weyọnẹntọ Peller tọn.Aihun he mẹ e ko sọawuhia te pọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nike_Peller#Aihun_he_mẹ_e_ko_sọawuhia_te_pọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nike_Peller#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nilehttps://guw.wikipedia.org/wiki/NileNile yín tọ̀sisa de to Aflika, tọ̀sisa Nile tọn wẹ yín dehe dite hugan to aigba jí, ṣigba etomọṣo tọ̀sisa devo lẹ tin he tindo osin he su hugan dehe tin to nile. Tọ̀sisa ehe nọ sa yi bio ohu mẹditaleni tọn mẹ, sẹpọ Aleksandlia.Wikipedia: Ninọmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nin%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9Ninọmẹ wẹ oplọn jijọ dagbe po oylan po. eyin ada dopo to oplọn tamẹnuplọnmẹ tọn.Linlẹn lẹ gando ninọmẹ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nin%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9#Linlẹn_lẹ_gando_ninọmẹ_goWikipedia: Nnamdi Azikiwehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_AzikiweBenjamin Nnamdi Azikiwe (Azan fọtọnnukundopotọ Osun widopotọ Owhe 1904 jẹ Azan widopotọ Osun Atọ́ntọ Owhe 1996) kavi Zik doglido yin Naijilia sìn vijiji bo wa sọn Akọ̀ Ìgbò tọn mẹ. Azikiwe yin Dopo to Tonudọtọ Naijilia tọn lẹ mẹ, esọ yin nukọntọ na Owanyin zizedaga to otò Naijilia tọn mẹ kakajẹ egbehe, Mọdopolọ e sọ yin Tògán to Gandudu whla Tintan otò Naijilia tọn to Whenue Naijilia mọ mẹdekannujẹ yí to Owhe 1960.Vuwhenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Vuwhenu_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Azikiwe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nududuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/NududuNududu yin nuhe gbẹtọ lẹ po kanlin lẹ po nọ du nado sọgan nọgbẹ. Nuvikun ogbẹnọ lẹpo wẹ nọ tindo nuhudo Nududu tọn nado mọ huhlọn bo nọgbẹ.Wikipedia: Nugbohttps://guw.wikipedia.org/wiki/NugboNugbo yin Nudepope he Sọgbe (nuhe jọ) kavi pẹvide to e mẹ. É sọgan yin hodọdopọ nugbo.Apajlẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nugbo#ApajlẹYinkọ devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nugbo#Yinkọ_devo_lẹNugbo po Lalo po to nulinlẹn po nuyise po mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nugbo#Nugbo_po_Lalo_po_to_nulinlẹn_po_nuyise_po_mẹWeda he sẹpọ yedelẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nugbo#Weda_he_sẹpọ_yedelẹNugbo titengbe lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nugbo#Nugbo_titengbe_lẹNujọnu yinyin Nugbo tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nugbo#Nujọnu_yinyin_Nugbo_tọnVeritasihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nugbo#VeritasiAlọdlendonulẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nugbo#AlọdlendonulẹWikipedia: Nukunhunhunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/NukunhunhunNukunhunhun yin hogbe dé he nọ yin yiyizan na hogbe glẹnsigbe tọn lọ civilization, he na taun tọn, yin hogbe dé he wá sọn Latin-gbè mẹ, enẹwẹ civis he zẹemẹdo "mẹde he nọ nọ̀ tòhò dé mẹ". Lomunu dowhenu tọn lẹ nọ jlo dọ mẹhe yé gbawhàn yẹtọn lẹ ni nọ nọ̀ tòhò lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nukunhunhun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nukunjijladohttps://guw.wikipedia.org/wiki/NukunjijladoTohohowhenu, mẹsusu ma do ayiha Nunkunmẹ jijlado tọn to Otogbo Naijilia tọn mẹ. Yọnnu lẹ saba nọ jlanukunnmẹdo pẹde na yé nido yọn whanpẹ bo yọnpọn.Wikipedia: Nukuntintọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nukuntint%E1%BB%8DnNukuntintọn yin zẹẹmẹ basina dọ whenue mẹde ma sọgan mọ nudepope. Eyin etlẹ sọgan mọnu pẹẹde janwẹ, nukuntọnnọ janwẹ e yin.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nukuntint%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Numọtolanmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Num%E1%BB%8Dtolanm%E1%BA%B9Numọtolanmẹ nọ yin mimọ to gbẹtọ lẹpo mẹ. Numọtolanmẹ nọ wa sọn nugonu he yin ṣiṣaka dopọ po Ahun po.Nuhe numọtolanmẹ nọ wa lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Num%E1%BB%8Dtolanm%E1%BA%B9#Nuhe_numọtolanmẹ_nọ_wa_lẹWeda he di yedelẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Num%E1%BB%8Dtolanm%E1%BA%B9#Weda_he_di_yedelẹNumotolanmẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Num%E1%BB%8Dtolanm%E1%BA%B9#Numotolanmẹ_lẹAlọ̀dlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Num%E1%BB%8Dtolanm%E1%BA%B9#Alọ̀dlẹndonu_lẹWikipedia: Nupenu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nupenu_l%E1%BA%B9Nupenu lẹ (he nọ yin yiylọ gbọn Hausa-nu lẹ dali dọ Nupawa podọ gbọn Ayọnu lẹ dali dọ Tapa) yin akọ̀ de he tin to ṣẹnsẹn otò Naijilia tọn, podọ yé yin akọ̀ de he sù hugan to Ayimatẹn Niger Tọn, yé ma sù sọmọ to Ayimatẹn Kwara Tọn. Nupenu lẹ sọ tin to Ayimatẹn Kogi Tọn lọsu ga, podọ to lẹdo Ayimatẹn Tatọ́-tẹnnọ̀ Otò Naijilia tọn (Federal Capital Territory).Otàn yetọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nupenu_l%E1%BA%B9#Otàn_yetọnSọha po dodinnanu mẹhihia tọn yetọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nupenu_l%E1%BA%B9#Sọha_po_dodinnanu_mẹhihia_tọn_yetọn_poAṣà yetọn lẹ, anazọ́n po akọ̀ yẹtọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nupenu_l%E1%BA%B9#Aṣà_yetọn_lẹ,_anazọ́n_po_akọ̀_yẹtọn_poOhàn po azọ́n aihundida tọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nupenu_l%E1%BA%B9#Ohàn_po_azọ́n_aihundida_tọn_poNupenu nukundeji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nupenu_l%E1%BA%B9#Nupenu_nukundeji_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nupenu_l%E1%BA%B9#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nusọnuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nus%E1%BB%8DnuNusọnu yin wunmẹ nududu tọn dé. Gbẹtọ lẹ nọ wleawuna nusọnu gbọn nudanu lẹ po osin po yiyizan dali.Weda he gandego lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nus%E1%BB%8Dnu#Weda_he_gandego_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nus%E1%BB%8Dnu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nuwàgbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nuw%C3%A0gbeNuwàgbe yin hógbe adà hodidọ tọn (part of speech) de he to whenue e yin zinzan, nọ bẹ nuwiwa (zé, hia, zinzọnlin, họ̀nwezun, plọn), nujijọ (jọ̀, lẹzun), kavi ninọmẹ de (tin, togbẹ̀, nọte) hẹn.Wikipedia: Obafemi Awolowohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_AwolowoJeremiah Obafemi Awolowo (azán ṣidòpótọ́ osun atọntọ́ owhe 1909 - azán ṣiẹnnẹtọ osun atọ́ntọ́ owhe 1987) yin tonudọtọ́ ovi jiji oto Naijilia tọn sọ́n ogbe ayọnu tọ́n mẹ. Awolowo yin ogan na ayọnuvi lẹ podọ dopo to tonudọtọ akonka Naijilia tọn lẹ mẹ.Jọja whenuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_Awolowo#Jọja_whenuTonudọtọ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_Awolowo#Tonudọtọ́Zingidi sọn wheyihọ Naijilia tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_Awolowo#Zingidi_sọn_wheyihọ_Naijilia_tọnMatintọ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_Awolowo#Matintọ́Owe he e kanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_Awolowo#Owe_he_e_kanAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_Awolowo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Obafemi Martinshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_MartinsObafemi Akinwunmi Martins yin jiji to Azan Gban-ewhe-awetọ, Osun Aotọ, owhe 1984 tọn mẹ. Eyin bọọluhotọ vijiji Naijilia tọn de.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obafemi_Martins#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Obalendehttps://guw.wikipedia.org/wiki/ObalendeObálendé he ko yin didiọ sọn oho he Ayọnu lẹ nọ dọ ibi ti ọba le wa dé he zẹẹmẹ dó fie Ahọlu yan mí jẹ, yin nọtẹn dé to Awọnlin to otò Naijilia tọn mẹ to gandudu dókọtọn Eti-osa tọn glọ he sẹpọ Lopo Awọnlin tọn. Eti-osa ko yin mimá gbọn gandudu Ayimatẹn Awọ̀nlin tọndali dó kọmẹ voovo he nọ yin Local Community Development Areas (LCDA) he Ikoyi-Obalende yin dopo to e mẹ.Otàn Etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obalende#Otàn_EtọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obalende#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Obi Emelonyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_EmelonyeObi Emelonye yin anadenanutọ aihundida Sinimọto tọn de. Eyin yinyọnẹn taidi anadenanutọ aihundida Sinimọto tọn he bọdego ehelẹ tọn Last flight to Abuja (2012), The mirror boy(2011) and Onye ozi (2013).Alọdlẹdonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_Emelonye#AlọdlẹdonuWikipedia: Oby Kecherehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oby_KechereOby Kechere he mẹlẹpo yọnẹn taidi Ms Koi Koi, yin aihundatọ otò Naijilia tọn podọ anadenanutọ dé po ga. E wa sọn Mbaise to Ayimatẹn Imo tọn to otò Naijilia tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oby_Kechere#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Odanflohttps://guw.wikipedia.org/wiki/OdanfloOdanflo. Odan ma nọ do awà, mọwẹ e ma sọ nọ do afọ, enẹwẹ zọn bọ ayu etọn do nọ tli bo sọ nọ do huhlọn bo ma sọ nọ tlẹn ni e to dindọnẹn.Nuhe zọn bọ oflo Odan tọn do nọ tli sọmọ.https://guw.wikipedia.org/wiki/Odanflo#Nuhe_zọn_bọ_oflo_Odan_tọn_do_nọ_tli_sọmọ.Nuhe zọn bọ e do wa yin nujọnu sọmọ.https://guw.wikipedia.org/wiki/Odanflo#Nuhe_zọn_bọ_e_do_wa_yin_nujọnu_sọmọ.Wikipedia: Odo ogunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odo_ogunOgun sìn otọ̀ yin tọsisa de he nọ sa to Togbo Naijilia tọn biọ lagoon mẹ to Awọnlin.Bẹjẹeji po sisa etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odo_ogun#Bẹjẹeji_po_sisa_etọn_poOtan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odo_ogun#Otan_etọnAlọdlẹ̀ndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odo_ogun#Alọdlẹ̀ndonu_lẹWikipedia: Odunlade Adekolahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odunlade_AdekolaOdunlade Adekola (yin jiji to Azan gban-nukun-dopotọ, osun wiawetọ owhe 1976) eyin Aihundatọ, hanjitọ, Anadenanutọ na sinimọto ayọgbe tọn sọn oto Ekiti to togbo Naijilia tọn mẹ. Sinimọto he é kò detọn lẹ ko zọn bọ e lẹzun omẹ nukundeji dé.Gbẹzan etọn to bẹjẹejihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Gbẹzan_etọn_to_bẹjẹejiSinimọto etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Sinimọto_etọn_lẹLehe e hiawe gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Lehe_e_hiawe_gbọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Odunlade_Adekola#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ofẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Of%E1%BA%B9nOfẹnWikipedia: Ogangbakunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/OgangbakunOgangbakun yin gbakún sinsinyẹn de he nọ yin ṣiṣinyọn nado basi hihọna otá gbẹtọvi tọn. Ogangbakun wunmẹwunmẹ wẹ tin.Yẹdide lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogangbakun#Yẹdide_lẹWikipedia: Ogbè Pongu tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%C3%A8_Pongu_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9Ogbè Shiroro tọn lẹ, he sọ yin yinyọnẹn di Ogbè Pongu tọn lẹ , yin adà de to ogbè Kainji tọn lẹ mẹ to Naijilia. Yè nọ yin dido to to lẹdo he sẹpọ Nọwhe Shiroro tọn lẹ mẹ.Ogbè lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%C3%A8_Pongu_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Ogbè_lẹNudọnamẹ odò tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%C3%A8_Pongu_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Nudọnamẹ_odò_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%C3%A8_Pongu_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ogbẹ́ Plidopọ Akọta lẹ tọn he nọ penukundo akuẹzinzan ovi lẹ tọn go (UNICEF)https://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%E1%BA%B9%CC%81_Plidop%E1%BB%8D_Ak%E1%BB%8Dta_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_he_n%E1%BB%8D_penukundo_aku%E1%BA%B9zinzan_ovi_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_go_(UNICEF)aNuhe UNICEF nọ wa lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%E1%BA%B9%CC%81_Plidop%E1%BB%8D_Ak%E1%BB%8Dta_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_he_n%E1%BB%8D_penukundo_aku%E1%BA%B9zinzan_ovi_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_go_(UNICEF)#Nuhe_UNICEF_nọ_wa_lẹLehe Unicef nọ mọ akuẹ gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%E1%BA%B9%CC%81_Plidop%E1%BB%8D_Ak%E1%BB%8Dta_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_he_n%E1%BB%8D_penukundo_aku%E1%BA%B9zinzan_ovi_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_go_(UNICEF)#Lehe_Unicef_nọ_mọ_akuẹ_gbọnAlọgọ UNICEF tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%E1%BA%B9%CC%81_Plidop%E1%BB%8D_Ak%E1%BB%8Dta_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_he_n%E1%BB%8D_penukundo_aku%E1%BA%B9zinzan_ovi_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_go_(UNICEF)#Alọgọ_UNICEF_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogb%E1%BA%B9%CC%81_Plidop%E1%BB%8D_Ak%E1%BB%8Dta_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_he_n%E1%BB%8D_penukundo_aku%E1%BA%B9zinzan_ovi_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_go_(UNICEF)#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ohun hihohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ohun_hihoOhun hiho yin nuyizan nuhiho tọn de he nọ yin hiho po opo de po gbọn alọ dali. ohun nọ yin hiho do ohan jiji de godo.Akustik hunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ohun_hiho#Akustik_hunLẹtliki hunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ohun_hiho#Lẹtliki_hunWeda devohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ohun_hiho#Weda_devoAlodlendonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ohun_hiho#Alodlendonu_lẹWikipedia: Ohún Satọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oh%C3%BAn_Sat%E1%BB%8DSatọ hun yin ohúnjọhún dé to otò Gbagli tọn he Gbẹtọ lẹ yọnẹn taidi Gbagli to Ayimatẹn Awọnlin tọn to Togbo Naijilia tọn mẹ. Eyin ohún dé he yin yinyọnẹn ganji to Gunnu lẹ mẹ to Oto Gbagli tọn mẹ.Nuhe ohún Satọ tọn tin nahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oh%C3%BAn_Sat%E1%BB%8D#Nuhe_ohún_Satọ_tọn_tin_naAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oh%C3%BAn_Sat%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ohọ̀ wesisa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oh%E1%BB%8D%CC%80_wesisa_t%E1%BB%8DnOhọ wesisa tọn (Bookshop House he sọ nọ yin yiylọdọ CSS Bookshop) yin ohọ dé to Lopo Awọnlin tọn to fide to agewaji-whèzẹtẹn tọn to agbegbe Odunlami tọn mẹ.Bẹjẹeji etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oh%E1%BB%8D%CC%80_wesisa_t%E1%BB%8Dn#Bẹjẹeji_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oh%E1%BB%8D%CC%80_wesisa_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ojo Adehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo_AdeOjo Ade (yin jiji to azán aotọ, Kọyansun, owhe 1959) yin sinsẹn-hanjitọ de, ohàn kantọ de po wedagbelatọ dé po.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo_Ade#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo_Ade#Azọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo_Ade#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ojugbele Arerehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojugbele_ArereOjugbelu Arere (1070–1105 AD) yin wa Ọlọwọ Ọwọ tọn tintan, to Ahọluduta Owo tọn mẹ, he to Ayimatẹn Ondo Tọn to Hùwaji-whèyihọ tọn otò Naijilia tọn mẹ. Otọ etọn wẹ Okanbi he yin Oduduwa Olofin Adimula tọn he yin yinyọnẹn taidi tọgbo na Ayọnu lẹ, bọ yé sọ wa sọn Ile Ife.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojugbele_Arere#OtànSo pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojugbele_Arere#So_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojugbele_Arere#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ojuwoye, Mushinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojuwoye,_MushinMushin yin lẹdo de he sẹpọ tòdaho Awọnlin tọn, podọ e yin dopo to lẹdo gandudu dokọtọn 774 he tin to togbó Naijilia tọn mẹ lẹ. E to agewaji na ṣẹnsẹn tòdaho Awọnlin tọn podọ nudi kilomita 10 wẹ e yí do dẹ̀n do finẹ, e ma sọ dẹ̀n do ali daho he yí Ikeja.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojuwoye,_Mushin#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Okeke Nelson Malachyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Okeke_Nelson_MalachyOkeke Nelson Malachy (owhe 1972 - azan 26, Alunlunsun, owhe 2007, Changi, otò Singapore) yin otovi Naijilia tọn,he jẹvi owhẹ de supọ dogo na bibẹ amasin-sinsiẹn "diamorphine" biọ otò Singapore tọn,Gandudu otò Singapore tọn lẹ wa dawhẹ na dọ ye ni whui na owhẹ de he ko bẹ dokọna, uwhọ po Iwuchukwu Amara Tochi.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Okuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/OkuOku yin opodo nutogbẹ lẹpo tọn. Ohia oku tọn wẹ yindọ gbigbọ gbẹtọ kavi kanlin tọn na nọte bo ma sọgan wazọn ba.Ninọmẹ po Asahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oku#Ninọmẹ_po_AsaPọndohlan sinsẹn tọn gando oku gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oku#Pọndohlan_sinsẹn_tọn_gando_oku_goAwuwledaina okuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oku#Awuwledaina_okuTẹnmẹyinkọ devo na okuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oku#Tẹnmẹyinkọ_devo_na_okuAlọdlendọnu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oku#Alọdlendọnu_lẹWikipedia: Olaide Olaogunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olaide_OlaogunOlaide Olaogun Kavi Olaide Omolola Olaogun Emmanuel (yin jiji to azan ẹnẹtọ, Liyasun, owhe 1986) e yin aihundatọ sinima tọn otò Naijilia tọn bosọ yin Whanpẹjọjlatọ dé po. Ewọ wẹ afọzedaitọ adí Lux tọn.Gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olaide_Olaogun#Gbẹzan_etọnGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olaide_Olaogun#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olaide_Olaogun#Alọdlẹndonu_lẹAihun he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olaide_Olaogun#Aihun_he_e_da_lẹWikipedia: Olajide Alukohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olajide_AlukoOlajide Aluko yín weyọnẹntọ dé to Otó Naijilia tọn mẹ. E yinwanna pọndohlan Hans Morgenthau tọn to kandai etọn to owé he e kan de mẹ gando osẹ́n jonọ-gbéji Naijilia tọn podọ aflika tọn po go.Pọndohlan etọn po Azọn etọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olajide_Aluko#Pọndohlan_etọn_po_Azọn_etọn_lẹ_poWikipedia: Olamide Davidhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olamide_DavidOlamide David yin tovi Naijilia tọn bo yin sunnu aihundatọ sinimọto tọn. E yin yinyọnẹ̀n na aihun he mẹ e sọawuhia te dé he hosọ́ etọn yin Cobweb dali.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olamide_David#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olamide Gbenga Adedejihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olamide_Gbenga_AdedejiOlamide Gbenga Adedeji yin jiji to azan fọtọntọ́ osun atọ̀ntọ́ owhe 1989 he sọ yin yinyọnẹn taidi Olamide kavi Olamide Baddo, Baddosneh kavi Baddo yin hanjitọ otò Naijilia tọn. E nọ jihan to ayọgbe po glẹsigbe po mẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Olaudah Equianohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olaudah_EquianoOlaudah Equiano ( 1745 – 31 Whejisun 1797) mẹhe sọ yin yinyọnẹn taidi Gustavus Vassa kavi Graves , yin Aflikanu nukundeji dé he tindo mahẹ to alọhinhẹndotena ajọ́ kanlinmọ tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olaudah_Equiano#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olorundahttps://guw.wikipedia.org/wiki/OlorundaOlorunda yin gandudu dokọtọn de he to Aimatẹn Osun tọn to Togbo Nàìjílíà tọn mẹ. Gandutẹn etọn tin to Igbona, he sẹpọ fihe Tatọ-tẹnnọ Osun tọn te, enẹ wẹ Osogbo.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olorunda#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olowo Ajakahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olowo_AjakaOlowo Ajaka yin Ahọlu Ahọluduta Owo tọn to Ayimatẹn Ondo tọn to Hùwaji-whèyihọ tọn otò Naijilia tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olowo_Ajaka#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olowo Rerengejenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olowo_RerengejenOlowo Rerengejen yin Ahọlu Ahọluduta Owo tọn to ayimatẹn Ayimatẹn Ondo Tọn tọn to Hùwaji-whèyihọ tọn otò Naijilia tọn mẹ. Ewọ wẹ yin Ahọlu he dá Ahọsi Oronsen, yèdọ vodunsi de he hẹn Hunwhẹ Igogo tọn wá aimẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olowo_Rerengejen#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olu Atorongboyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_AtorongboyeOlu Atorongboye (Olu Sebastian) yin Olu ṣidopotọ to Ahọluduta Warri tọn mẹ he duahọlu do Itsekiri lẹ po mẹ he ma yin Itsekiri lẹ po ji to Ahọluduta etọn glọ. Eyin ovi na Olu Esigie, enẹwẹzọn bọ e do mọ lẹblanu-lọkẹyi nado du Ahọlu kavi Olu ṣidopotọ Warri tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Atorongboye#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olu Atuwatse Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Atuwatse_IOlu Atuwatse I (Olu Dom Domingos) yin Olu ṣiawetọ Ahọluduta Warri tọn he duahọlu do oto Warri tọn ji.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Olu Esigiehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_EsigieOlu Esigie yin Ahọlu to Ahọluduta Itsekiri tọn mẹ. Edu Ahọlu bọdo otọ etọn Ogiame go, he yin Olu Ojoluwa to whenue e basi matintọ godo.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Esigie#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olu Ojoluwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_OjoluwaOlu Ojoluwa yin Ahọlu to Itsekiri. E du Ahọlu to whenuena otọ etọn Ogiame, he yin Olu Irame basi matintọ godo.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Ojoluwa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olusegun Obasanjohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olusegun_ObasanjoMathew Aremu Olusegun Obasanjo he ye ji to azán atọntọ osun atọntọ owhe 1937 yin mẹduyin tohodọtọ akonka Awhangan he ko yi gbọjẹ podọ togbogan he wayi tọn tò otògbo Naijilia tọn. Yinkọ otọ etọn tọn wẹ ye nọ ylọ dọ Amos Adigun Ọbaoluayesanjọ "Ọbasanjọ" Bankọle podọ onọ etọn he nọ yin Asabi Obasanjo yin ovi jiji òwu tọn tò òtò Abẹokuta to Ayimatẹn Ogun tọn to otogbo Naijilia tọn mẹ.Ovu whenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Ovu_whenu_etọnGbọjẹ gaa etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Gbọjẹ_gaa_etọnNọtẹn intẹnẹt tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Nọtẹn_intẹnẹt_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Oluwole Bisayo Okehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oluwole_Bisayo_OkeOluwole Busayo Oke he ye ji to azan gban-atọn-nukun-atọntọ, Lidosun, Owhe 1967 tọn mẹ yin ovi Naijilia tọn, eyin ajọwatọ podọ tonudọtọ dé po he ko wa sẹn di sẹndotọ, ewọ wẹ azinponọ na wedegbẹ sẹndotọ lẹ tọn na òtò Naijilia tọn he tin to lẹdo Obokun Oriade tọn to Ayimatẹn Osun tọn to gandudu tonudọgbẹ People's Democratic Party Naijilia tọn.Wepinplọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oluwole_Bisayo_Oke#WepinplọnNunọwhinnusẹn wedegbẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oluwole_Bisayo_Oke#Nunọwhinnusẹn_wedegbẹ_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oluwole_Bisayo_Oke#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%A0nOlàn yin nude he nọ yin mimọ to kanlin mẹ bo nọ yin yiyizan taidi nududu. Olàn voovo wẹ tin.Wikipedia: Olọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ol%E1%BB%8DnOlọn sọ nọ yin yinyọnẹn taidi Paladise kavi Jipamẹ he yin fihe gbẹtọ dagbe lẹ nọ yi to whenue ye basi matintọ. Mẹdelẹ he yise to olọn mẹ dọmọ e yin nọtẹn dagbe kavi pipe hugan de.Linlẹn gbagbọnọ lẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ol%E1%BB%8Dn#Linlẹn_gbagbọnọ_lẹ_tọnLinlẹn Malenu lẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ol%E1%BB%8Dn#Linlẹn_Malenu_lẹ_tọnWikipedia: Omobola Johnsonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omobola_JohnsonOmobola Johnson (yin jiji to Azan gbanewheawetọ, ayidosun Owhe 1967). E yin tovi Naijilia tọn.Tito wehihia etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omobola_Johnson#Tito_wehihia_etọn_tọnAzọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omobola_Johnson#Azọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omobola_Johnson#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Omotunde Adebowalehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omotunde_AdebowaleOmotunde Adebowale David he tẹnmẹ-yinkọ etọn yin Lolo 1 yin aihundatọ po hoyidokanjitọ dé po to otò Naijilia tọn mẹ. Ewọ wẹ yin dowatọ tito Oga Madam tọn to Wazobia 91.Bẹjẹeji gbẹzan po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omotunde_Adebowale#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wepinplọn_etọn_poAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omotunde_Adebowale#Azọn_etọnNunina he e mọ yi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omotunde_Adebowale#Nunina_he_e_mọ_yi_lẹGbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omotunde_Adebowale#Gbẹzan_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omotunde_Adebowale#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Omowumi Akinifesihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omowumi_AkinifesiOmowumi Akinifesi yin ajọwatọ́ otò Naijilia tọn dé podọ afọzedaitọ nukunpedo lẹdó Ayimatẹn Awọnlin tọn go tọ dé wẹ e yin ga.Vuwhenu po wehọmẹ etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Akinifesi#Vuwhenu_po_wehọmẹ_etọn_poAzọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Akinifesi#Azọn_etọn_lẹWikipedia: Omowunmi Akinnifesihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omowunmi_AkinnifesiOmowunmi Akinnifesi yin Naijilia-nu bo yin yọnnu ajọwatọ podọ nukunpedo wiwejininọgan po na Awọnlin.Bẹjẹeji podọ wehiha etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omowunmi_Akinnifesi#Bẹjẹeji_podọ_wehiha_etọn_poNuyiwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omowunmi_Akinnifesi#NuyiwaWikipedia: Omuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/OmuOmuNududu po vijiji etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omu#Nududu_po_vijiji_etọn_poAligiglọnna Omu to fininọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omu#Aligiglọnna_Omu_to_fininọ_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Omu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: One Million Boyshttps://guw.wikipedia.org/wiki/One_Million_BoysOne Million Boys yin tẹnmẹyinkọ hé ogbẹ ajotọ tọn delẹ nọ yizan to azọn ajojijẹ yetọn tọn whenu to Awọnlin po lẹdo etọn lẹ po mẹ. To bíbẹ whenu to Ajegunle he tin to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ wẹ yé dó ogbẹ dé dibla yi sunnu oko (20) tọn te nado hoavùn sọta mawadodo he to jijọ to lẹdo lọ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/One_Million_Boys#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Onilude Olusegun Adeniranhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Onilude_Olusegun_AdeniranOnilude Olusegun Adeniran Teliat (mẹhe yin jiji to azan titan osun ṣiatọ̀ntọ owhe 1966 tọn) yin jiji do Ahovikoh to tòpẹvi Gbagli tọn mẹ he to Aimatẹn Awọnlin tọn mẹ to tògbo Naijilia tọn mẹ. Ewọ wẹ sọ yin Azinponọ na Gandudu Dokọtọn Gbagli tọn to alọnu din.Tito wehihia tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Onilude_Olusegun_Adeniran#Tito_wehihia_tọn_etọnWhẹndo etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Onilude_Olusegun_Adeniran#Whẹndo_etọnAzọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Onilude_Olusegun_Adeniran#Azọ́n_etọnTonudidọ etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Onilude_Olusegun_Adeniran#Tonudidọ_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Onilude_Olusegun_Adeniran#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Onyeka Ibehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Onyeka_IbeOnyeka Ibe (yin jiji to azán 29, Zósun, owhe 1971) yin anazọnwatọ otovi Naijilia po Amelika po tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Osó Everesthttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%B3_EverestOsó Everest wẹ yin osó he yiaga hugan to aigba ji. E sinai dó dogbo otò China po Nepal tọn po ṣẹnṣẹn, bọ agayiyi etọn yin 8,848.86m (29,031.7ft). Lehe e yiaga sọ yin lila to mandẹnmẹ to owhè 2020 gbọn aṣẹpatọ otò China po Nepal tọn po dali.Tenzing po Hillary po tindo kọdetọn dagbe to owhè 1953https://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%B3_Everest#Tenzing_po_Hillary_po_tindo_kọdetọn_dagbe_to_owhè_1953Yinkọ devo he osó Everest nọ yin lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%B3_Everest#Yinkọ_devo_he_osó_Everest_nọ_yin_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%B3_Everest#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Osó Kilimanjarohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%B3_KilimanjaroOsó Kilimanjaro Yín zẹẹmẹ basina taidi osó sisẹnọ dé, to otò Swahili tọn mẹ e nọ yin yiylọdọ Osó Kaiser-Wilhelm-Spitze, E yin Osó dé to agewaji whezẹtẹn tọn to otò Tanzania tọn mẹ. Kilimanjaro yin osó he yiaga fiofio hugan osó susu devo lẹ lẹdo aihọnpe.Agayiyi po yọnnayizan jẹhọn tọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%B3_Kilimanjaro#Agayiyi_po_yọnnayizan_jẹhọn_tọn_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%B3_Kilimanjaro#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Osẹnsisahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%E1%BA%B9nsisaOsẹnsisa wẹ nado yi osẹn dó dé yẹdide dé kavi nado sanudo Ohọ, Ado, kavi Ògán de nado hẹn ẹn yọnwhanpẹ. Osẹn wunmẹwunmẹ wẹ tin bọ yé nọ yi dó sanu, delẹ to emẹ wẹ osẹn osinọ, osẹn aminọ, po osẹn odẹnọ dé po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%E1%BA%B9nsisa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Otàngblohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%A0ngbloOtàngblo nọ dlẹnalọdo bẹplidopọ otàn voovo he ma do dodonu nugbo de he gbẹtọgun lẹ nọ dọ kavi nupinplọn gandọ otàngblo mọnkọ lẹ go. Lẹdo otàn lọ tọn he nọ basi zẹẹmẹ jọwamọnu, otàn po nuyiwa lẹ po.Nuhe otàngblo bẹhẹn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%A0ngblo#Nuhe_otàngblo_bẹhẹn_lẹPọndohlan otàn lẹ tọn do otàngblo jihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%A0ngblo#Pọndohlan_otàn_lẹ_tọn_do_otàngblo_jiDodinnanu dogọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%A0ngblo#Dodinnanu_dogọ_lẹWikipedia: Otóhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%B3Otó yin awutugonu agbasa tọn he nọ zọn bọ kanlin podo gbẹtọ po nọ senu. Gbẹtọ lẹ po kanlin asi lẹ po nọ saba tindo otó nujọnu tọn.Hosọ devohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%B3#Hosọ_devoAlodlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%B3#Alodlẹndonu_lẹWikipedia: Owanari Dukehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owanari_DukeOnari Duke yin whẹyidọtọ Otò Naijilia tọn dé bosọ yin asi na Donald Duke.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owanari_Duke#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Owanyihttps://guw.wikipedia.org/wiki/OwanyiOwanyi E yin bẹplidopọ numọtolanmẹ po nuyiwa tọn po he nọ do ojlo sinsinyẹn he ye tindo na mẹde kavi nude hia. Owanyi nọ dekọntọn do họntọnjiji mẹ, enẹgodo, alọwle to whenue zanhẹmẹ nọ bọdego.Owanyi tẹnmẹtẹnmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owanyi#Owanyi_tẹnmẹtẹnmẹOwanyi po Agbasalilo pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owanyi#Owanyi_po_Agbasalilo_poWeda lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owanyi#Weda_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owanyi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Owe Awhàn Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owe_Awh%C3%A0n_T%E1%BB%8DnOwe Awhàn Tọn(孫子兵法) yín nukìnkán awhànfuntọ hòhò chinese tọn. E yín kínkàn gbón sun Tzu dalì ,ogán pódó nukọnto awhànfuntọ de.Osen lẹ didiohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owe_Awh%C3%A0n_T%E1%BB%8Dn#Osen_lẹ_didioDavid pehẹ Goliatihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owe_Awh%C3%A0n_T%E1%BB%8Dn#David_pehẹ_GoliatiDodinnanu dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owe_Awh%C3%A0n_T%E1%BB%8Dn#Dodinnanu_dogọWikipedia: Owhehttps://guw.wikipedia.org/wiki/OwheOwhè dopo yin azan 365. E nọ yin ojlẹ de na aihọn lọ nido lẹdo owhè lọ blebu whla dopo.Wikipedia: Owhánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A1nOwhán yin azọnwanu hohowhenu tọn he nọ yin yiyizan na awhan. E nọ yin yiyizan nado sọ́ nude.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A1n#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Owhéhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A9Owhé yin ohọ he nọ yin gbigba na gbẹtọ lẹ nido nọ nọ e mẹ. E nọ yin ohọ gbigba tẹgbẹ tọn de.Wunmẹ voovo owhé tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A9#Wunmẹ_voovo_owhé_tọn_lẹOwhé he yin klandovohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A9#Owhé_he_yin_klandovoOwhé to lẹdo wamọnọ tọn lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A9#Owhé_to_lẹdo_wamọnọ_tọn_lẹ_mẹHọnmẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A9#HọnmẹAzọnwanu họgbigba tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A9#Azọnwanu_họgbigba_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Owh%C3%A9#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Owọ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Ow%E1%BB%8D%CC%81Owọ́ yin dopo to núdùdù dé he gunnu lẹ yinwanna taun bo nọ du ganji lẹ mẹ. Gbado mẹ wẹ yé nọ dé owọ́ sọn, ehe dohia dọ gbado he hú ganji wẹ nọ yin yiya bo dé dopodopo etọn bo ze yi omọ̀mẹ na lili, eyin e ko yin lili po godo, e nọ wa lẹzun nuhe gunnu lẹ nọ ylọdọ lifin.Lehe e nọ yin dídá gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ow%E1%BB%8D%CC%81#Lehe_e_nọ_yin_dídá_gbọnOto he mẹ owọ́ nọ yin dudu te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ow%E1%BB%8D%CC%81#Oto_he_mẹ_owọ́_nọ_yin_dudu_te_lẹWikipedia: Oyinkansola Abayomihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oyinkansola_AbayomiMẹgantẹnmẹ Oyinkansọla Abayọmi he ye nọ ylọ dọ Oyinkan we ye ji to azan ṣiẹnẹtọ ọsun àtóntọ́ owhe 1897 tọn, eyin avunhona jlọ́jẹ́ Yọnnu lẹ tọn tọ de podọ avunhona mẹdekannujẹtọ de to Otogbo Naijilia tọn me. Ewọ wẹ sọ yin ògán na ogbẹ tonudidọ tọn yọnnu lẹ tọn.Jọja whenu etọn po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oyinkansola_Abayomi#Jọja_whenu_etọn_po_wepinplọn_etọn_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oyinkansola_Abayomi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Paikorohttps://guw.wikipedia.org/wiki/PaikoroLẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn, Paikoro, yin dopo to Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn 774 he tin to Naijilia lẹ mẹ podọ e yin dopo to Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn koàtọ́n (25) he to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ lẹ mẹ.Wikipedia: Papasumehatinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/PapasumehatinPapasumehatin yin atin sinsen de bo e sin gan yin mimo to agewaji otò Naijilia ton me e nọ dite sọ petlezin awagba dopo e nọ sin ẹn taun sìnsẹn e tọn nọ nọ apa mẹ apa lọ nọ dite pẹẹ de bọ sínsẹn atọn,ẹnẹ kabí atọn nọ yin mimọ to apa dopo mẹ gbẹtọvi nọ du sínsẹn e tọn nidọ sínsẹn lọ nọ apa mẹ kaka bọ e zin nidọ jẹhọn yin apa lọ na kẹnu bọ sínsẹn lọ lẹ na flẹ jaí nídọ jẹhọn yin bọ e dukosọ na onu kikẹ apa lọ tọn jẹhọn nọ ze sọyí fí díndẹn bọ e sọ nọ wu nldọ jlẹ to yiyi,na do dui ye nọ daẹ ganji bọ yè na fle flo he tin to agbasa go nẹ yè nọ yi whlakọ de go do du kabí yè ni yi dó nsọnu mẹ, IBONU LẸ nọ yí do du, UKOBIWikipedia: Paracetamolhttps://guw.wikipedia.org/wiki/ParacetamolParacetamol (kavi acetaminophen) yin amasin he nọ yin yiyizan nado de vivẹ po. E sọ nọ yin yiyizan nado gbọ ova po tadudu po.Lehe e nọ yin yiyizan do gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Paracetamol#Lehe_e_nọ_yin_yiyizan_do_gbọnWikipedia: Parishttps://guw.wikipedia.org/wiki/ParisParis (he sọ nọ yin yiylọ dọ "tòdaho hinhọ́n tọn") yin tatọ-tonọ otò France tọn bo sọ yin tòdaho he klo hugan to France. Gbiblo etọn sọ kilomita kanweko-atọ́n (105) to ada etọn ẹnẹ lẹ dopodopo mẹ podọ gbẹtọ hugan livi awè wẹ nọ nọ e mẹ.Wikipedia: Patrice Talonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Patrice_TalonPatrice Guillaume Athanase Talon (hé yin jiji to azan tintan Nuwhàsun, owhè 1958) yin tonudọtọ po ajọwatọ otò Benẹ tọn po. E kò lẹzun togbogan Benẹ tọn sọn azan ṣidopotọ lidosun owhè 2016.Bẹjẹeji Gbẹzan etọn tọn po azọ́n etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Patrice_Talon#Bẹjẹeji_Gbẹzan_etọn_tọn_po_azọ́n_etọn_poTogboganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Patrice_Talon#TogboganOtàn Gbẹzan Edetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Patrice_Talon#Otàn_Gbẹzan_Edetiti_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Patrice_Talon#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Paul McGrathhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Paul_McGrathPaul McGrath (Sunnusi Ajọwatọ) yin Azinponọ/Gandutọ-apaṣẹnọ na "Mobil Producing Nigeria"Wikipedia: Paulin Joachimhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Paulin_JoachimPaulin Joachim(sọn Azan 20 zosun, owhe 1931 jẹ azan 24 abọhunsun, owhe 2012) he sọ nọ yin yiylọ dọ Paulin Joachim Branco de Souza, yin Homilomilo kantọ de, podọ Linlinnamẹtọ de he wa sọn Otogbo Benẹ tọn mẹ, e wa lẹzun tovi France tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Peju Ogunmolahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peju_OgunmolaPeju Ogunmola yin yọnnu sinima-zọ́nwatọ dé he ko wazọn susu to sinima ayọgbe tọn lẹ mẹ to otò Naijilia tọn mẹ.Ajọ̀ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peju_Ogunmola#Ajọ̀_lẹWikipedia: Penicillinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/PenicillinPenicillin yin amasin huhlọnnọ de, he nọ yin yiyizan nado gbọ azọ̀n sinsinyẹn lẹ taidi azọ̀n bẹplamẹ lẹ. Amasin ehe wẹ yin tintan he yin dodinna nado gbọ azọ̀n sinsinyẹn lẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Penicillin#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Peter Scolarihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peter_ScolariPeter Thomas Scolari (azán wiawetọ Zósun, owhe 1955 tọn jẹ azán konukunawetọ Kọyànsun, owhe 2021 tọn) yin aihundatọ sinimọto tọn he wá sọn otò Amẹlika tọn mẹ. E yin yinyọnẹn taidi, Micheal Harris to sinimọto lọ Newhart he mẹ e sọawuhia te sọn owhe 1984 jẹ 1990, podọ e sọ zan yinkọ Henry Desmond to sinimọto lọ Bosom Buddies mẹ sọn owhe 1980 jẹ 1982.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Philippe Adrienhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Philippe_AdrienPhilippe Adrien (yin jiji to azan fọtọ̀n-nukun-ẹnẹtọ, Awewesun, owhe 1939 jẹ azan fọtọ̀ntọ, Zósun, owhe 2021) tọn mẹ. Eyin anadenanutọ aihundida oploji tọn, aihundatọ dé podọ nukantọ aihundida flansenu dé po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Philippe_Adrien#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Pilar Bardemhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pilar_BardemMaría del Pilar Bardem Muñoz (14 Whejisun 1939 – 17 Liyasun 2021) Eyin aihundatọ spain tọn podọ avunhotọ na jlọjẹ mẹ tọn lẹ. E yin jiji to Seville, Spain.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pilar_Bardem#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Pita De Yin Daho-gbóhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pita_De_Yin_Daho-gb%C3%B3Pita De Yin Daho-gbó Kavi Pita I Oto Russia tọn E nọgbẹ bẹsọn azán 7tọ osun 2tọ owhe 1682 yi azán 8tọ osun 2tọ owhe 1725. E lẹzun Awhangan otò Russia tọn to azan koatọntọ osun ṣidopotọ owhe 1682 to whenue mẹdaho etọn yọnnusi he nọ yin yiylọdọ Sophia Alekseyevna ṣiawhan.Awhanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pita_De_Yin_Daho-gb%C3%B3#AwhanWikipedia: Povitahttps://guw.wikipedia.org/wiki/PovitaPovita yin Gbetadé he tin to Nọwhepa to Gandudu Dókọtọn Gbagli tọn mẹ to Aimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Otogbo Naijilia tọn mẹ.Azọnwhe he tin to Povita lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Povita#Azọnwhe_he_tin_to_Povita_lẹAlọdlẹndonu Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Povita#Alọdlẹndonu_LẹWikipedia: Prince Ekehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prince_EkePrince Oluebube Eke (yin jiji to azan fọtọn-nukun-atọ̀ntọ, Avivọsun, owhe 1981) yin aihundatọ otò Naijilia tọn, anadenanutọ sinima tọn, nukantọ, e nọ tọn to televizion ji bosọ yin whanpẹjọjlatọ dé po.Bẹjẹeji gbẹzan po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prince_Eke#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wepinplọn_etọn_poAihun he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prince_Eke#Aihun_he_e_da_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prince_Eke#Alọdlẹndonu_lẹNọten intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prince_Eke#Nọten_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Pínpan glintẹn lẹ to Naijiliahttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_NaijiliaPínpan glintẹn he to Naijilia lẹ die:Alihiamẹnu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Alihiamẹnu_lẹTodahó he mẹ Pínpan nọ yì lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Todahó_he_mẹ_Pínpan_nọ_yì_lẹPínpan-gan Whèyihọ-waji tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Pínpan-gan_Whèyihọ-waji_tọnHùto lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Hùto_lẹKanṣiṣa tẹn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Kanṣiṣa_tẹn_lẹCentral Line 1435mmhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Central_Line_1435mmPínpan-gàn Whèzẹtẹn-waji tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Pínpan-gàn_Whèzẹtẹn-waji_tọnYín gigọ do Ninọmẹ hoho tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Yín_gigọ_do_Ninọmẹ_hoho_tọn_mẹTo yinyin gbigbá to alọnuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#To_yinyin_gbigbá_to_alọnuTo yinyin Nulẹnpọndejihttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#To_yinyin_NulẹnpọndejiDehe jidide tin dọ ye na yin tadona lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Dehe_jidide_tin_dọ_ye_na_yin_tadona_lẹpànta tògbo Niger Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#pànta_tògbo_Niger_TọnHùwaji Naijilia tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Hùwaji_Naijilia_tọn2010https://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#2010Pínpan vẹ̀npẹ̀n lẹ po Paa lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Pínpan_vẹ̀npẹ̀n_lẹ_po_Paa_lẹ_poKo Súhọ̀nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Ko_Súhọ̀nSọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%C3%ADnpan_glint%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_to_Naijilia#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Pọninọ Mẹyu Lẹ Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%E1%BB%8Dnin%E1%BB%8D_M%E1%BA%B9yu_L%E1%BA%B9_T%E1%BB%8DnPọninọ Mẹyu Lẹ Tọn. Ogbẹ pọninọ mẹyu tọn lẹ sìn dọndopọ yin kande-wiẹnẹ (54) to otò Aflika tọn lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/P%E1%BB%8Dnin%E1%BB%8D_M%E1%BA%B9yu_L%E1%BA%B9_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Queeneth Agborhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Queeneth_AgborQueeneth Agbor. (mẹhe yin jiji to Calabar) Yin Aihundatọ sinimọto Naijilia tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Queeneth_Agbor#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Rachel Onigahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rachel_OnigaRachel Oniga (azan konukunatọ̀ntọ Nuwhàsun owhe 1957 jẹ azan gbannukundopotọ to ojlẹ Liyasun owhè 2021) yin aihundatọ otò Naijilia tọn.Vuwhenu po azọ́n etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rachel_Oniga#Vuwhenu_po_azọ́n_etọn_poOtàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rachel_Oniga#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnSinimọto he mẹ e sọawuhia tẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rachel_Oniga#Sinimọto_he_mẹ_e_sọawuhia_tẹ_lẹWikipedia: Rafi, Nigeriahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rafi,_NigeriaRafi yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ de to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Kagara tọn mẹ to lẹdo alihogbó A125 tọn mẹ.Ogbè He To Rafi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rafi,_Nigeria#Ogbè_He_To_Rafi_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rafi,_Nigeria#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Razaq Okoyahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razaq_OkoyaRazaq Akoni Okoya wẹ ye ji to Awọnlin to Azan wiawe osun tintan owhe 1940 jẹ (12 Alunlunsun 1940). E yin Ajọwatọ he ye yọnẹn lẹdope Akwẹnọdaho he do azọnwhe susu.Vivẹnu nuplọnmẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razaq_Okoya#Vivẹnu_nuplọnmẹ_tọnBẹjẹẹji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razaq_Okoya#Bẹjẹẹji_gbẹzan_etọn_tọnAjọ etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razaq_Okoya#Ajọ_etọn_lẹNuyọnẹntọ si oho etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razaq_Okoya#Nuyọnẹntọ_si_oho_etọn_lẹOvi etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razaq_Okoya#Ovi_etọn_lẹAsi etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razaq_Okoya#Asi_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razaq_Okoya#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Razzy Baileyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razzy_BaileyRasie Michael "Razzy" Bailey (Afínplọsun 14, 1939 – Avivọsun 4, 2021) yin ohanjitọ podọ ohankantọ otò Amẹlika tọn. E yin jiji to Five Points, Alabama.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Razzy_Bailey#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Raúl Baduelhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ra%C3%BAl_BaduelRaúl Isaías Baduel (6 Liyasun 1955 – 12 Kọ́yànsun 2021)Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ra%C3%BAl_Baduel#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Redeemer's International Secondary Schoolhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Redeemer%27s_International_Secondary_SchoolRedeemer's International Secondary School yin wehọmẹ vonọtaun de to Maryland, Awọnlin, Naijilia. Eyin didoai to 1997.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Redeemer%27s_International_Secondary_School#OtànAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Redeemer%27s_International_Secondary_School#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Reshe-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Reshe-gbeReshe-gbe wẹ yin ogbè he gbayipe hugan to ogbè Kainji tọn lẹpo mẹ to Naijilia. E nọ yin dido to agéwaji po hùwaji Nọwhe Kainji tọn lẹ tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Reshe-gbe#Alọdlẹndonu_lẹHia dogọ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Reshe-gbe#Hia_dogọ́Nọtẹn gbonu tọn he ṣáká dopọ hẹ ẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Reshe-gbe#Nọtẹn_gbonu_tọn_he_ṣáká_dopọ_hẹ_ẹ_lẹWikipedia: Revaz Gabriadzehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Revaz_GabriadzeRevaz "Rezo" Gabriadze (Georgia-nu) yin jiji to azan gbanewhèawetọ Ayidosun tọn to owhè 1936 jẹ azàn ṣidopotọ Ayidosun to owhé 2021. E yin aihundatọ lanmẹyiya Georgia-nu tọn dé po aihunkantọ dé po osẹ́n satọ de po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Revaz_Gabriadze#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Rhythm 93.7 FM Lagoshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rhythm_93.7_FM_LagosRhythm 93.7 FM Lagos yin ladiohọ he nọ na linlin to yovogbe mẹ bo yin didoai do Victoria Island to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ, to whenue e yin tẹnsẹna sọn Lekki to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ.Titojihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rhythm_93.7_FM_Lagos#TitojiNunina lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rhythm_93.7_FM_Lagos#Nunina_lẹSọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rhythm_93.7_FM_Lagos#Sọ_pọnAlọdlẹndonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rhythm_93.7_FM_Lagos#AlọdlẹndonuWikipedia: Richard Akinjidehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Richard_AkinjideOsuolale Abimbola Richard Akinjide (SAN) yin jiji to azan ẹnẹtọ Abọ̀húsun tọn to 1930 bo wa kú tó osun ẹnẹtọ owhe 2020 tọn. E yin dopo to whẹyidọtọ otò Naijilia tọn lẹ tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Richard_Akinjide#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Rijauhttps://guw.wikipedia.org/wiki/RijauRijau yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ de to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn tin to topẹvi Rijau tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rijau#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Rilwan Akioluhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rilwan_AkioluAhọlu Rilwan Akiolu Babatunde Osuolale Aremu (yin jiji to azan gbanewhèdopotọ Kọyansun owhe 1943 tọn). E yin Ahọlu Ayimatẹn Awọnlin tọn podọ ewọ wẹ sọ yin azinponọ na Ahọlu lẹpo to Ayimatẹn Awọnlin tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Rodolfo Aínsahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rodolfo_A%C3%ADnsaRodolfo Aínsa Escartín (17 Zósun 1944 yi jẹ 26 Avivọsun 2021) yin tonudọtọ Spain tọn podọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rodolfo_A%C3%ADnsa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ron Flowershttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ron_FlowersRonald Flowers nọgbẹ to gblagbla (28 Liyasun 1934- 12 Abọ̀húsun 2021) bo yin bọọluhotọ yovotomẹ tọn. Otẹn ṣẹnṣẹn tọn wẹ e nọ ho to tẹnnẹ ji, bo ka yin yinyọẹn na azan po ganmẹ he e zan po bọọluhogbẹ Wolverhampton wanderers tọn po.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ronald Reaganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronald_ReaganRonald Wilson Reagan (azán 6tọ Afínplọsun owhe 1911 jẹ azán 5tọ Ayidosun 2004 tọn) yin aihundatọ podọ tonudọtọ de po to Amẹlika, E wa lẹzun ayimatẹngán 33tọ ayimatẹn California tọn tọn podọ tògan 40tọ Amẹlika tọn. Ewọ sọ wẹ asu Jane Wyman tọn (1940 jẹ 1948) podọ to enẹgodo, Nancy Reagan (ye wlealọ to 1952).Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reagan#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ronke Odusanyahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronke_OdusanyaRonke Odusanya yin yọnnu aihundatọ sinima Ayọgbe tọn de po sinima-bayitọ de po, podọ aihundatọ oploji tọn dé po.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronke_Odusanya#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWehọmẹ yiyi etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronke_Odusanya#Wehọmẹ_yiyi_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronke_Odusanya#Azọn_etọnDelẹ to aihun he eda lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronke_Odusanya#Delẹ_to_aihun_he_eda_lẹ_mẹAjọ̀ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronke_Odusanya#Ajọ̀_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronke_Odusanya#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn Intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ronke_Odusanya#Nọtẹn_Intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Roy Gaineshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Roy_GainesRoy James Gaines (mẹhe yin jiji to azán wíawetọ Avivọsun tọn owhé 1934 bo nọgbẹ jẹ azan wídopotọ Avivọsun tọn owhé 2021 tọn) yin Amẹlika-nu dé he nọ hò jinta wunmẹ ohàn Texas blues po electric blues po, e sọ nọ wleawuna hangbe bo nọ ji í. E wleawuna bosọ ji "A hell of a Night" to 1982.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Roy_Gaines#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Rukky Sandahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rukky_SandaRukky Sanda (yin jiji to azan Konukunatọ̀ntọ Avivọsun tọn to 1984) yinkọ etọn to gigọmẹ nọ yin Rukayat Akinsanya. E yin Aihundatọ to otò Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rukky_Sanda#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rukky_Sanda#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnAzọ́n he e wà lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rukky_Sanda#Azọ́n_he_e_wà_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rukky_Sanda#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Russiahttps://guw.wikipedia.org/wiki/RussiaRussia (to Russia-gbè mẹ: Россия), he nọ yin yiylọ to osẹ́nliho dọ Russian Federation (to Russia-gbè mẹ: Российская Федерация) yin otò de to Whèzẹtẹn-waji Europe tọn po Agéwaji Asia tọn po. Ewọ wẹ yin otò he kló hugan to aihọ́n mẹ, po nudi gbẹtọ sọha livi 146 e lán fọtọ́n dònu ṣinawe po.Kikló-yinyin po adọkunnu lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Russia#Kikló-yinyin_po_adọkunnu_lẹ_poOsẹ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Russia#Osẹ́nTònudidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Russia#TònudidọOtànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Russia#OtànNudọnamẹ gando lẹdo etọn lẹ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Russia#Nudọnamẹ_gando_lẹdo_etọn_lẹ_goDemographichttps://guw.wikipedia.org/wiki/Russia#DemographicAṣàhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Russia#AṣàWikipedia: Rutherford B. Hayeshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rutherford_B._HayesRutherford Birchard Hayes (azán ẹnẹtọ Kọ́yànsun tọn to 1822 – azán fọtọnnukun-awetọ Alunlunsun tọn to 1893) yin tonudọtọ otò Amẹlika tọn tọn de, e sọ yin whẹyidọtọ de podọ nukọntọ otò tọn he yin awhànfuntọ de, ewọ wẹ sọ yin togán 19tọ otò Amẹlika tọn (sọn 1877 jẹ 1881).Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Sabah Abdul-Jalilhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sabah_Abdul-JalilSabah Abdul-Jalil ( 1 Liyasun 1951 - 28 Afínplọsun 2021) yin anadenamẹtọ bọluhotọ lẹ tọn na otò Iraqi tọn podọ bọluhotọ otẹn ṣẹnṣẹn tọn. Al-Quwa Al-Jawiya wẹ e deanana gbọngodo.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sabah_Abdul-Jalil#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sagbohan Danialouhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sagbohan_DanialouSagbohan Danialou he yinkọ etọn titi nọ yin Sagbohan Daniel yìn hànjitọ Benẹ tọn de hé yin jiji to azan widopo, Awèwèsun owhe 1951 to Ekpè tomẹ. Mẹjitọ etọn lẹ tlọn Abomey.Vuwhenu po oplọn he eyi pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sagbohan_Danialou#Vuwhenu_po_oplọn_he_eyi_poWhẹndo etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sagbohan_Danialou#Whẹndo_etọnOku Djibril tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sagbohan_Danialou#Oku_Djibril_tọnWikipedia: Saharahttps://guw.wikipedia.org/wiki/SaharaDanfafa Sahara tọn, he tin to agewaji Aflika tọn, wẹ yín danfafa he klohugan to aigba blebu jí podọ ewọ sọ wẹ danfafa he hunmiọn hugan. Gbiblo danfafa Sahara tọn dlẹnkan gbọn oto susu mẹ podọ ehe bẹ oto lẹ taidi Morocco, Algeria, Tunisia, Libya, Egipti, Mauritania, Mali, Niger, Chad, po Sudan po hẹn.Ninọmẹ aimẹ tọn danfafa lọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sahara#Ninọmẹ_aimẹ_tọn_danfafa_lọ_tọnLẹdohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sahara#LẹdoWikipedia: Saheed Sedonu Adamsonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Saheed_Sedonu_AdamsonAhọlu Saheed Sedonu Adamson yin vijiji Ajido tọn he yin topẹvi dé to gandudu dókọtọn Gbagli tọn glọ, to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Otogbo Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Saheed_Sedonu_Adamson#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWepinplọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Saheed_Sedonu_Adamson#Wepinplọn_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Saheed_Sedonu_Adamson#Azọn_etọnGigopanamẹnu he eyi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Saheed_Sedonu_Adamson#Gigopanamẹnu_he_eyi_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Saheed_Sedonu_Adamson#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Salaudeen Latinwohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Salaudeen_LatinwoSalaudeen Latinwo yin (jiji to owhe 1943) mẹ. Eyin vijiji Otogbo Naijilia tọn bosọ yin Ayimatẹn-gan Ayimatẹn Kwara tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Salaudeen_Latinwo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Salleh Abashttps://guw.wikipedia.org/wiki/Salleh_AbasMohamed Salleh bin Abas (yin jiji to Azan ko-nukun-atọ́ntọ́, Avivọsun, Owhe 1929 jẹ Azan fọtọ̀n-nukun-dopotọ, Alunlunsun, Owhe 2021) tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Salleh_Abas#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sambasa Nzeribehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sambasa_NzeribeSambasa Nzeribe mẹhe yinkọ etọn to gigọ́ mẹ wẹ Chiedozie Nzeribe Siztus yin aihundatọ Sinimọto tọn de po aihun tele ji tọn de datọ po to otò Naijilia tọn mẹ. E wá sọn Ayimatẹn Anambra Tọn mẹ to otogbo Naijilia tọn.Aihun he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sambasa_Nzeribe#Aihun_he_e_da_lẹGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sambasa_Nzeribe#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sambasa_Nzeribe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Samuel Ajayi Crowtherhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_CrowtherSamuel Ajayi Crowther (1809 jẹ azan gbannukundopotọ Awèwèsun owhe 1891) yin ogbè susu setọ, yẹwhenọ podọ yẹwhegan ṣọṣi Anglican tọn tintan to wheyihọ otògbo Naijilia tọn me.Otàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnAlọwle po whẹndo pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Alọwle_po_whẹndo_poSinsẹnzọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Sinsẹnzọ́n_etọnOkú po Siọdidi etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#Okú_po_Siọdidi_etọn_poWikipedia: Samuel Eto'ohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Eto%27oSamuel Eto'o (yin jiji to azan aotọ Whejisun Owhe 1981 tọn). Yin bọọluhotọ Otò Cameroon tọn dé.Bọlu hogbẹ he mẹ e wazọn te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Eto%27o#Bọlu_hogbẹ_he_mẹ_e_wazọn_te_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Eto%27o#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Samuel Hundoganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_HundoganSamuel Hundogan (yin jiji to Azan fọtọntọ Osun ṣidopotọ Owhe) Eyin tovi Gbagli tọn to Aimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Togbo Naijilia tọn mẹ. Ewọ wẹ sọ yin Tatọ Whẹndo Ganho tọn, podọ ga, ewọ wẹ yin Mẹgantẹnmẹ Agoloto Ahọluduta Gbagli tọn.Jọja whenu etọn po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Hundogan#Jọja_whenu_etọn_po_wepinplọn_etọn_poOtàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Hundogan#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnAzọn he e wa lẹ po ogan he edu lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Hundogan#Azọn_he_e_wa_lẹ_po_ogan_he_edu_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Hundogan#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Samuel Ladoke Akintolahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ladoke_AkintolaSamuel Ladoke Akintola (osun ṣianwetọ azán ṣidopotọ owhe 1906 - osun tintan azán fọtọ̀ntọ owhe 1966). Yin tonudọtọ ovi akọta Naijilia tọn sọn okun Ayọnu to whezẹtẹn waji.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ladoke_Akintola#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ladoke_Akintola#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Samuel Ortomhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_OrtomSamuel Loraer Ortom yin jiji to azán konukunatọntọ osun ẹnẹtọ owhe 1961 (23-4-1961) tọn mẹ. E yin tonudọtọ, ajọwatọ po lẹblanu homẹdagbenọ, tovi ayimatẹn benin tọn to otò Naijilia tọn mẹ.Otan gbẹzan etọn po wepinplọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#Otan_gbẹzan_etọn_po_wepinplọn_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ortom#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Samuel Whetohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_WhetoAhọlu Samuel Olusegun Wheto (mẹhe yin jiji to azán fọtọ̀ntọ, osun ṣiẹnẹtọ, owhe 1960 tọn) yin tovi Dalẹ tọn, Dalẹ yin gbétatò de he tin to otò Gbagli tọn mẹ to aṣẹpipa Ayimatẹn Awọnlin tọn glọ to togbo Naijilia tọn mẹ.https://www.Wepinplọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Wheto#Wepinplọn_etọnOtàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Wheto#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnAzọ́n he e wà lẹ po ogán he e dù lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Wheto#Azọ́n_he_e_wà_lẹ_po_ogán_he_e_dù_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Wheto#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sarah Bernhardthttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sarah_BernhardtSarah Bernhardt (23 Kọ́yànsun 1844 - 26 Whejisun 1923) yin yọnnu flansenu he nọ daihun oplo ji tọn, yinkọ etọn to whenuena e yin jiji wẹ Henriette-Rosine Bernard, e sọawuhia to aihun oplo ji tọn he diyin hugan to ojlẹ etọn mẹ lẹ mẹ. Delẹ to aihun he mẹ e sọawuhia te to ojlẹ etọn enẹlẹ mẹ wẹ La Dame Aux Camelias he yin awuwlena gbọn Alexandre Dumas fils dali; Ruy Blas he yin awuwlena gbọn Victor Hugo dali, Fédora and La Tosca he yin awuwlena gbọn Victorien Sardou dali, po L'Aiglon po he yin awuwlena gbọn Edmond Rostand dali.Vuwhenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bernhardt#Vuwhenu_etọnYanwle etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bernhardt#Yanwle_etọn_lẹYawhle he gbọngodo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bernhardt#Yawhle_he_gbọngodo_lẹOwe lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bernhardt#Owe_lẹNuyiwa lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bernhardt#Nuyiwa_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bernhardt#Alọdlẹndonu_lẹAda ordinatẹ tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bernhardt#Ada_ordinatẹ_tọn_lẹWikipedia: Saratu Gidadohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Saratu_GidadoSaratu Gidado he yin yinyọnẹn taidi Daso yin jiji to azan fọtọnnukunawe osun tintan owhe 1968 bo yin aihundatọ oto Naijilia tọn, bẹjẹeji to azọnwhe kannywood film industry po. E yin yinyọnẹn na ada he e nọ yiwa to aihundida mẹ di apajlẹ, E nọ saba gblehomẹ sinsinyẹn to aihundida delẹ mẹ bo sọ nọ daihun ylankan delẹ na e nido tọnta.Aihundida etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gidado#Aihundida_etọn_lẹWikipedia: Segun Arinzehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Segun_ArinzeSegun Arinze yin jiji to Owhe 1965 bo yin tovi Naijilia tọn. Yinkọ etọn to gigọ mẹ wẹ Segun Padnou Aina Arinze.Gbẹzan po wehọmẹ yiyi etọn tọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Gbẹzan_po_wehọmẹ_yiyi_etọn_tọn_poAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Azọn_etọnAihun he mẹ e tọn te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Aihun_he_mẹ_e_tọn_te_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Seh-Dong-Hong-Behhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Seh-Dong-Hong-BehSeh-Dong-Hong-Beh (Zẹẹmẹdo Jiwheyẹwhe nọ dọ nugbo ) nukọntọ na awhanfuntọ Dahomey tọn. To 1851 eyin nukọn yọnnu awhanfuntọ lẹpo he bẹ soha 6000 gangansu lẹ yi pe Egba mẹlẹ tọ Abeokuta, nado mo afanume he Dahomey nado wajọ mẹsisa tọn.Dodinnanu dogohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Seh-Dong-Hong-Beh#Dodinnanu_dogoWikipedia: Sekanfunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/SekanfunSekanfunWikipedia: Seriki Williams Abasshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Seriki_Williams_AbassSeriki Williams Abass (1870-1919) yin kanlinmọ jọwatọ dai, ewọ lọsu yin kanlinmọ de he yin wiwle gbọn Danhomẹ-nu de he nọ yin Abass dali. Williams he e nọ yin, yin yinkọ klunọ etọn he họẹ bo hẹn ẹn yi Brazil fihe e plọn ogbe voovo ẹnẹ te.Vuwhenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Seriki_Williams_Abass#Vuwhenu_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Seriki_Williams_Abass#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Seyi Shayhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Seyi_ShaySeyi Shay E yi jiji to ( azan konukundopo awewesun owhe 1985 ) yinkọ etọn to gigọmẹ nọ yin Deborah Oluwaseyi JoshuaWikipedia: Shama-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shama-gbeShama-gbe, kavi Shama-Sambuga-gbe, sọgbe hẹ akọ̀gbe etọn awè lẹ, yin ogbè Kainji tọn de he nọ yin dido to Naijilia.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shama-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Shettima Mustaphahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shettima_MustaphaShettima Mustapha OFR (he ye ji to azan koatọnnukundopotọ osun wodopotọ owhe 1939 tọn) yin wesetọ dé po tonudọtọ dé po, e sọ yin ovijiji otodaho Naijilia tọn. E wazọn taidi Mínísítà na tito glelilẹ ton sọn owhe 1990 kakajẹ owhe 1992.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shettima_Mustapha#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnTozọn he e wa lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shettima_Mustapha#Tozọn_he_e_wa_lẹDevizọnwatọ (Mínísítà) to Yar'adua glọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shettima_Mustapha#Devizọnwatọ_(Mínísítà)_to_Yar'adua_glọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shettima_Mustapha#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Shina Rambohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shina_RamboShina Rambo (yin ji to 1958) yin Ajotọgan dé po mẹyihutọ dé po he do tukla na mẹ tin to Hùwaji-whèyihọ tọn otò Naijilia tọn lẹ to gbagbla owhe 1990 tọn lẹ mẹ. Eyin jiji to otò Abeokuta tọn mẹ to Ayimatẹn Ogun tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shina_Rambo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Shingini-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shingini-gbeOgbè Shingini tọn lọ, Tsishingini kavi Cishingini (Chishingini), kavi Ashaganna, yin ogbè Kainji tọn de to Naijilia gbọn omẹ Kambari tọn lẹ dali. Akọ̀gbè etọn awè lẹ wẹ, Tsishingini po Cishingini po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shingini-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Shirorohttps://guw.wikipedia.org/wiki/ShiroroShiroro yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ de to Naijilia. Tatọ́-tẹnnọ̀ etọn lẹ tin to topẹvi Kuta tọn he tindo agbegbe (ward) fọtọ̀n [15], dile yé yin sislẹ bọdego do:Sọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shiroro#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shiroro#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Shock Ghttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shock_GGregory Edward Jacobs (yin jiji to azán koatọntọ avivọsun owhè 1963 jẹ Lidosun, azán konukùnawetọ owhè 2021)Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shock_G#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Shola Adewusihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shola_AdewusiShola Adewusi yin Jiji to 1963 bo sọ yin aihundatọ oploji yovogbe tọn, sinima bayitọ podoNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shola_Adewusi#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Shola_Adewusi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sikiru Adesinahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_AdesinaSikiru Adesina ( 1971- Afínplọsun 8, 2016), yinyoẹn na taun tọn taidi Arakangudu, e yin sinimabayitọ Naijilia tọn, anadenatọ podọ nubayitọ. E yin yinyọnẹn ganji na ada amanọ ehe e nọ da, ajotọ kavi ogbẹ ylankan to sinima mẹ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Sikiru Ayindehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_AyindeSikiru Ayinde yin hanjitọ fuji tọn, bọ sọ yin Naijilia vijiji. Ayinde Barrister jẹ ohàn ji sa ji to owhe 1966-2008.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_Ayinde#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnOku po siodidi etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_Ayinde#Oku_po_siodidi_etọn_poAlọdlẹndonu Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_Ayinde#Alọdlẹndonu_LẹKanṣadopọ intẹnẹt tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_Ayinde#Kanṣadopọ_intẹnẹt_tọnWikipedia: Sikiru Kayode Adetonahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_Kayode_AdetonaAhọlu Sikiru Kayode Adetona (mẹhe yin jiji to azan aotọ Nuwhàsun tọn tó 1934) wẹ Ahọlu otò Ìjẹ̀bú tọn, ye sọ nọ ylọ-ẹ dọ Awujalẹ Ijẹ̀bú tọn. E jẹ gandu ji taidi Ahọlu sọn azan awetọ Lidosun tọn to 1960, ehe wẹ zọn bọ Adetona dó yin dopo to Ahọlu he dẹn hugan to ahọluzinpo ji to Naijilia.Wepinplọn etọn.https://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_Kayode_Adetona#Wepinplọn_etọn.Whenue e jẹ gandu jí taidi Ahọluhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_Kayode_Adetona#Whenue_e_jẹ_gandu_jí_taidi_AhọluAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sikiru_Kayode_Adetona#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Simisola Bolatito Ogunleyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Simisola_Bolatito_OgunleyeSimisọla Bọlatito Ogunlẹyẹ yin jiji to azan fọtọnnukunẹnẹtọ osun ẹnẹtọ owhe 1988 bosọ yin yinyọnẹn taidi Simi bo yin hanjitọ po hankantọ otò Naijilia tọn de po. Ohàn he e ji bo yin yinyọnẹn na taun wẹ yin Tiff po Jamb question po to owhe 2014.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Simisola_Bolatito_Ogunleye#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnYanwlehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Simisola_Bolatito_Ogunleye#YanwleAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Simisola_Bolatito_Ogunleye#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Simon Achidi Achuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Simon_Achidi_AchuMẹdaho Simon Achidi Achu (yin jiji to azán atọ́ntọ, Abòhúsun, owhe 1934 jẹ azán ẹnẹtọ, Nuwhàsun, owhe 2021) tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Simon_Achidi_Achu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sinagọguhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sinag%E1%BB%8DguTo paa mẹ, sinagọgu zẹẹmẹdo nado plidopọ. E nọ dlẹnalọdo pipli kavi agun Ju lẹ tọn, podọ to godo mẹ yinkọ lọ nọ wá yin yiyizan na nọtẹn kavi ohọ̀ he mẹ gbẹtọ lẹ nọ pli do.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sinag%E1%BB%8Dgu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sito Gbethrome Secondary Schoolhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sito_Gbethrome_Secondary_SchoolSito Gbethrome Secondary School Eyin didoai to azan tintan, alunlunsun, owhe 1970 tọn mẹ. Son whenue gbọn wehọmẹ lọ ko yin didoai, ogbẹ dopo ji wẹ e te.Ayinamẹ na wehọmẹvi lọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sito_Gbethrome_Secondary_School#Ayinamẹ_na_wehọmẹvi_lọ_lẹHudo alọgọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sito_Gbethrome_Secondary_School#Hudo_alọgọ_tọnWikipedia: Sjarifuddin Baharsjahhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sjarifuddin_BaharsjahSjarifuddin Baharsjah ( yin jiji to azan fọtọ̀n-nukundopotọ, Nuwhàsun, owhe 1931 jẹ azan wiẹnẹtọ, Alunlunsun, owhe 2021) yin tonudọtọ Otò Indonesia tọn bosọ plọnnu gándego. E yin jiji dó West Java; Indonesia tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sjarifuddin_Baharsjah#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sola Asedekohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_AsedekoSola Asedeko yin aihundatọ sinima tọn, sinima-bayitọ, podọ anadenanutọ dé po he yin Naijilia-nu dé.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Asedeko#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Asedeko#Azọn_etọnAihun he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Asedeko#Aihun_he_e_da_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Asedeko#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sola Fosudohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_FosudoSola Fosudo (yin jiji to owhe 1958) yin aihun nupinpọn-do-plọnnu tọn plọnmẹtọ dé, wekantọ dé, dodinnanutọ dé, aihundatọ dé po anadenanutọ aihundida tọn dé po he yin Naijilia-nu dé.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọn po azọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọn_po_azọn_etọn_poDelẹ to aihun he eda lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#Delẹ_to_aihun_he_eda_lẹ_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Fosudo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Solomon Arasehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Solomon_AraseSolomon Ehigiator Arase (jijizan 22 Ayidosun 1956) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Suleiman Abba tọn mẹ to 2015, podọ Ibrahim Kpotun Idris sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 2016.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Solomon Bonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Solomon_BonuSolomon Saanu Bonu (yin jiji to azán 16tọ Ayidosun owhe 1972) yin tonudọtọ Naijilia tọn de podọ Ayinamẹtọ Vonọtaun (Special Adviser) na ayimatẹngán Ayimatẹn Awọnlin tọn tọn, Babajide Sanwo-Olu do whẹ̀ho Ayidedai, Aṣà po Whẹ̀ntintọ́n na lẹndai ayidedai tọn lẹ (Arts, Culture and Tourism) po ji.https://tourismartandculture.Bẹjẹeji Gbẹ̀zan tọn po Wepinplọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Solomon_Bonu#Bẹjẹeji_Gbẹ̀zan_tọn_po_Wepinplọn_poAzọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Solomon_Bonu#Azọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Solomon_Bonu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Stephanie Cokerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stephanie_CokerStephanie Omowunmi Eniafe Coker(Yin jiji to azan ko-atọn-nukunatọntọ, osun widopotọ, owhe 1988) tọn mẹ. E yin azọnwatọ to azọnwhe zomọ gbezeyiaga tọn de tọn podọ nukunpedonugotọ tito Tele tọn na MTV Base Africa po Ebony Life TV tọn po, bosọ Tindo Mahẹ to Aihun he Gbẹtọ lẹ jẹakọ hẹ ganji dé he nọ yin Tinsel.Bẹjẹeji gbẹzan po tito nupinplọn tọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_tito_nupinplọn_tọn_etọn_poAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Azọn_etọnNaijiliahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#NaijiliaNuninahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#NuninaAlọwle etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Alọwle_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Stjepan Babićhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stjepan_Babi%C4%87Stjepan Babić (29 Abọ̀húsun 1925 – 27 Avivọsun 2021) yin ogbe plọntọ, tonudọtọ podọ wesetọ Croatia tọn. E yin jiji to Oriova, Croatia.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Stjepan_Babi%C4%87#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Suleiman Abbahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Suleiman_AbbaSuleiman Abba (jijizan 22 Whejisun 1959) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Mohammed Dikko Abubakar tọn mẹ to 2014, podọ Solomon Arase sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 2015.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Sulejahttps://guw.wikipedia.org/wiki/SulejaSuleja yin tòdaho de to Ayimatẹn Niger Tọn mẹ to Naijilia po gbẹtọ sọha 260,240 po to agéwaji Abuja he yin tatọ́-tẹnnọ Suleja Emirate tọn. E nọ blẹ mẹlẹ to whedelẹnu bọ yé nọ lẹndọ nudopolọ wẹ e yin po tòdaho Abuja he yin tatọ́-tẹnnọ togbó Naijilia tọn po, na yé tin to lẹdo dopolọ mẹ podọ e ko nọ yin yiylọ dọ Abuja whẹpo gandudu Naijilia tọn do wa dó yinkọ dopolọ, he yin Abuja, na tatọ́-tẹnnọ̀ yetọn gbọn Emir Sulayman Barau dali to 1976.Wikipedia: Sunday Adewusihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunday_AdewusiSunday Adedayo Adewusi (6 Awewesun 1936 - 26 Alunlunsun 2016) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho hoho. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Adamu Suleiman tọn mẹ to 1981, podọ Etim Inyang sọ lẹzun ponọ-gán daho do otẹn etọn mẹ to 1983.Jọja whenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunday_Adewusi#Jọja_whenu_etọnPonọ-zọ́n Naijilia tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunday_Adewusi#Ponọ-zọ́n_Naijilia_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunday_Adewusi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sunday Igbohohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunday_IgbohoSunday Adeniyi Adeyemo he diyin taun bọ mẹlẹ sọ nọ ylọẹdọ Sunday Igboho, wẹ yé ji to Azan aotọ osun aotọ owhe 1972 mẹ to gbetato he yin Igboho mẹ, to Oke-Ogun he tin to Aimatẹn Oyo tọn to Otogbo Naijilia tọn mẹ. Esọ yin ajọwatọ dé, Avunhona jlọjẹtọ dé po Mẹnukundeji dé po.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunday_Igboho#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Sunday Omobolanlehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunday_OmobolanleSunday Omobolanle he yin yinyọnẹn taidi Papi Luwe,he mọ gigopanamẹnu MON yi (yin jiji to azan tintan Kọyànsun owhè 1954). E yin aihundatọ nukikodonamẹtọn, sinimọto kantọ, anadenanutọ po sinimọto basitọ po.Bẹjẹeji Gbẹzan po Azọ́n etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunday_Omobolanle#Bẹjẹeji_Gbẹzan_po_Azọ́n_etọn_poWikipedia: Suraj Adekunbihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Suraj_AdekunbiSurajudeen Ishola Adekunbi yin ajọwatọ Otò Naijilia tọn podọ dopo to Wedegbẹ́ Tonudidọ Ayimatẹn Ogun tọn, to fihe eyin hodọtọ yetọn te.Bẹjẹeji gbezan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Suraj_Adekunbi#Bẹjẹeji_gbezan_etọnAzọn po tonudidọ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Suraj_Adekunbi#Azọn_po_tonudidọ_poWikipedia: Sylvester Umaru Onuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sylvester_Umaru_OnuSylvester Umaru Onu yin jiji to azan fọtọ́ntọ, osun ṣidopotọ, owhe 1938 tọn. E yin tovi otò Naijilia tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sylvester_Umaru_Onu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Sōichi Aikawahttps://guw.wikipedia.org/wiki/S%C5%8Dichi_AikawaSōichi Aikawa (相川 宗一, Aikawa Sōichi, 13 Zósun 1942 – 25 Alunlunsun 2021) yin tonudọtọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/S%C5%8Dichi_Aikawa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: T.M Ilesanmihttps://guw.wikipedia.org/wiki/T.M_IlesanmiWeyọnẹntọ Thomas Makanjuọla Ilesanmi wẹ omẹ tintan he yi ogan B.A to ada ogbe pinplọn po Litireso Afilika tọn to Obafemi Awolọwọ University.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T.M_Ilesanmi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Taduduhttps://guw.wikipedia.org/wiki/TaduduTadudu wẹ whenue ota mitọn mọ awugble. E ma yin whenue ota yi ho do nude go wẹ nọ hẹn tadudu wa gba, kakatimọ whenue e mọ awugble sọn homẹ.Nukunpedomẹgohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tadudu#NukunpedomẹgoAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tadudu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tafahttps://guw.wikipedia.org/wiki/TafaTafa yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger Tọn glọ de to Naijilia. E má dogbó hẹ Aigbadenamẹ Ahọ́nkan Aṣẹpipa Naijilia tọn (Federal Capital Territory).Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tafa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Taitanikhttps://guw.wikipedia.org/wiki/TaitanikTaitanik (Glẹnsigbe: Titanic) yin tọjihun daho yovo Glẹnsi lẹ tọn de he siọ do ohù Atlántíkì tọn mẹ to azán fọtọ̀ntọ, osun ẹnẹtọ, owhè 1912 tọn to whenue e gba do osin-agò dé go to ohù ṣẹnṣẹn to whenuena e to gbejizọnlin titan etọn ji sọn ayimatẹn Southampton tọn yí ayimatẹn New York tọn ji. To gbẹtọ sọha di 2,224 he tin to tọjihun lọ mẹ lẹ, gbẹtọ hugan 1,500 wẹ kú, ehe wẹ zọn bọ gbẹtọ sọha he kú lẹ do yin dehe sù hugan to tọjihun dopo gbigba whenu.Lehe nujijọ lọ jọ gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taitanik#Lehe_nujijọ_lọ_jọ_gbọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taitanik#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Taiwo Hassanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taiwo_HassanTaiwo Hassan (yin jiji to azan gban-nukun-dopotọ, Kọ́yànsun, owhe 1959 tọn), gbẹtọ lẹ sọ yọnẹn taidi Ogogo, e yin aihundatọ sinima tọn, sinima bayitọ, po anadenanutọ dé po. Yè ji Taiwo Hassan dó Ilaro, tòpẹvi dé mẹ to Ayimatẹn Ogun tọn.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Hassan#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWepinplọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Hassan#Wepinplọn_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Hassan#Azọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Hassan#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Hassan#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Taiwo Oyebola Agbonahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Oyebola_AgbonaTaiwo Oyebola Agbona yin viyọnnu owhe konukunẹnẹ mẹvi he du Ahọlu do Adele tẹnmẹ tọ Ayimatẹn Ondo Tọn to otò Naijilia tọn mẹ. E tindo owhẹ konukunawẹ (22)to whenue e to wẹhọmẹ alavo tọn, Achiever University to topẹvi Ọwọ tọn to Ayimatẹn Ondo tọn mẹ, fihẹ ẹ plọnnu gando yovomasin tọ owhẹ 2017, whenue ofa de taidi Ahọlu to whenue otọ etọn he yin Ahọlu, Ahọlu Aye Otopevi Aaye tọn mẹ, Ahọlu J.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Oyebola_Agbona#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Takuẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taku%E1%BA%B9Takuẹ yin akuẹ he gbẹtọ nọ su na ahọluduta lẹ. Ahọluduta lẹ nọ yi akuẹ lọ zan nado penukundo nudelẹ go.Takuẹ voovo he tin lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Taku%E1%BA%B9#Takuẹ_voovo_he_tin_lẹWikipedia: Tamaz V. Gamkrelidzehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tamaz_V._GamkrelidzeTamaz (Thomas) V. Gamkrelidze yin jiji to azán konukúnatontọ kọ̀yàntọn owhe 1929 –Aflinplọsun azán ao-tọ, owhe 2021.Alọdlendonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tamaz_V._Gamkrelidze#Alọdlendonu_lẹWikipedia: Tetracyclinehttps://guw.wikipedia.org/wiki/TetracyclineTetracycline yin amasin sinsinyẹn de he yin dodinna to owhe 1945. E yin amasin sinsinyẹn he gbloada taun na e nọ hu owanvu lẹ taun.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tetracycline#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: The Beat 99.9 FMhttps://guw.wikipedia.org/wiki/The_Beat_99.9_FMThe Beat 99.9 FM yin azọnwhe ladiohọ tọn he nọ na linlin to yovogbe mẹ, bo yin didoai do Ayimatẹn Awọnlin Tọn mẹ.Linlinnatọ Nukundeji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/The_Beat_99.9_FM#Linlinnatọ_Nukundeji_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/The_Beat_99.9_FM#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: The Remedieshttps://guw.wikipedia.org/wiki/The_RemediesThe Remedies yin tóntlọngbọn to hajigbẹ he nọ ji ohàn hip-hop tọn to Otogbo Naijilia tọn mẹ lẹ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/The_Remedies#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: The Wings Towershttps://guw.wikipedia.org/wiki/The_Wings_TowersThe Wings Towers (kavi, to Gungbe mẹ, Atọhọ Awà lẹ nọ lẹ) Ohọ̀ Azọnwatẹn Wings tọn yin petlezìn onù 15nọ awè topọ he yin gbigbá to aliho họ̀gbigba tọn he nọ yin alọkẹyi hugan mẹ de to Victoria Island to Awọnlin to Naijilia. Atọhọ he yi otẹn he sọ metlu 27000 lẹdope ehelẹ sọ yin yẹyidogona po gbedewema họ̀gbigba he sọgbe to adà lẹpo mẹ tọn po.Wikipedia: Thinkers Newspaperhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Thinkers_NewspaperThinkers NewspaperWikipedia: Thomas Babington Macaulayhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Thomas_Babington_MacaulayThomas Babington Macaulay (Naijilia) Yẹwhenọ Ayọnnu tọn po Nuplọntọ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Thomas Boni Yayihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Thomas_Boni_YayiThomas Boni Yayi (azan tintan Lidosun owhè 1951) yin azọnwatọ akuẹsẹdotẹn tọn po tonudọtọ dé po he du togbogan Otò Benẹ tọn sọn owhè 2006 jẹ 2016. E lẹzun togbogan whenue é du to ovo he yin bibla to owhè 2006 tọn mẹ.Vuwhenu etọn po Azọnwiwa to Akuẹsẹdotẹn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Thomas_Boni_Yayi#Vuwhenu_etọn_po_Azọnwiwa_to_Akuẹsẹdotẹn_poTogbogan Duduhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Thomas_Boni_Yayi#Togbogan_DuduTito Nado Hù Bonihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Thomas_Boni_Yayi#Tito_Nado_Hù_BoniOtàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Thomas_Boni_Yayi#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Tinubu Squarehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tinubu_SquareTinubu Square (eyin a yinyọnẹn dai taidi otẹn mẹdekannujẹ tọn) yin nọtẹn he hunnukun de to Broad street he to Lopo Awọnlin tọn ji he tin to Ayimatẹn Awọnlin tọn yedọ to Otogbo Naijilia tọn mẹ. Yinkọ lọ yin Nina to whenue ayọnu he nọ wajọ mẹsisado kanlinmogbenu tọn, podọ mẹyizantọ he nọ yin Madam Efunyoye Tinubu.Wikipedia: Tiwa Savagehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tiwa_SavageTiwa Savage (yin jiji to azán atọ́ntọ Afínplọsun tọn owhe 1980). Eyin hansinọ, hankantọ po ahihundatọ otogbo Naijilia tọn po.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Todohukanji Yinkọ Ayimatẹngán Ayimatẹn Niger Tọn Lẹ Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Todohukanji_Yink%E1%BB%8D_Ayimat%E1%BA%B9ng%C3%A1n_Ayimat%E1%BA%B9n_Niger_T%E1%BB%8Dn_L%E1%BA%B9_T%E1%BB%8DnEhe wẹ todohukanji aṣẹpatọ po Ayimatẹngán Ayimatẹn Niger Tọn lẹ po tọn. Ayimatẹn Niger Tọn yín didoai to azán atọ̀ntọ February 1976 to whenue e klan sọn Ayimatẹn Sokoto tọn go.Wikipedia: Todohukanji wehọmẹ nuyọnẹn wintinwintin tọn lẹ po tọn to Naijiliahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Todohukanji_weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_nuy%E1%BB%8Dn%E1%BA%B9n_wintinwintin_t%E1%BB%8Dn_l%E1%BA%B9_po_t%E1%BB%8Dn_to_NaijiliaHosọ́ ehe bẹ todohukanji wehọmẹ daho nuyọnẹn wintinwintin lẹ tọn he tin to Naijilia lẹ po wehọmẹ daho glezọ́n pinplọn tọn lẹ po gọna wehọmẹ daho he nọ wleawuna azọ́nplọnmẹ he yọn-na-yizan na nuwiwa egbesọegbẹsọ tọn lẹ po tọn. E ma bẹ wehọmẹ alavọ tọn lẹ kavi nuplọntẹn mẹplọntọ wehọmẹ tọn lẹ tọn hẹn gba.Wikipedia: Togohttps://guw.wikipedia.org/wiki/TogoTogo (he nọ yin yiylọ to glẹnsigbe mẹ dọ: Republic of Togo) yin Otò de he tin to Whèyihọ Aflika tọn mẹ. E ma dogbo hẹ Ghana to whèyihọ podọ hẹ Benẹ to whèzẹtẹn, e sọ ma dogbo hẹ Burkina Faso to agewaji.Aflikahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:AflikaOtòhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%B2Wikipedia: Tohodidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tohodid%E1%BB%8DTohodidọ wẹ Aliho dé he mẹ pipli dé sọgan Basi dide tangan dé tẹ. Tonudidọ sọ yin Aliho gbemima tọn dé to gbẹtọ susu ṣẹnṣẹn na yé ni dó sọgan nọpọ taidi Akọta, Otò, kavi Otogbo dé.Tohọludutahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tohodid%E1%BB%8D#TohọludutaOgbẹ Tonudidọ tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tohodid%E1%BB%8D#Ogbẹ_Tonudidọ_tọn_lẹWhenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tohodid%E1%BB%8D#WhenuhoTonudidọ Togbo daho lẹ tọn to Pọmehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tohodid%E1%BB%8D#Tonudidọ_Togbo_daho_lẹ_tọn_to_PọmeWeda ehe nkọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tohodid%E1%BB%8D#Weda_ehe_nkọ_lẹNọtẹn intẹnet tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tohodid%E1%BB%8D#Nọtẹn_intẹnet_tọn_devo_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tohodid%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tom Ackerhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tom_AckerThomas James Acker (yin jiji to azan ṣianwetọ, whejisun, owhe 1930 jẹ azan ẹnẹtọ, alunlunsun, owhe 2021) tọn mẹ. E yin balọnhotọ po opo po otò Amẹlika tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tom_Acker#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn Devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tom_Acker#Nọtẹn_Devo_lẹWikipedia: Tom Gannonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tom_GannonThomas P. Gannon (mẹhe yin jiji to azán atọ́ntọ, Lidosun owhe 1943 tọn bo nọgbẹ̀ jẹ azán aotọ, Alunlunsun owhe 2021 tọn) yin tonudọtọ Amẹlika-nu de.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tom_Gannon#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tony Ezennahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tony_EzennaTony Ifeanyichukwu Ezenna (yin jiji to azán Konukundopotọ, osun ẹnẹtọ owhe 1957). Bo yin Ajọ́watọ po Alọ́tlutọ dé po to otò Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tony_Ezenna#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnGbẹzan Medetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tony_Ezenna#Gbẹzan_Medetiti_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tony_Ezenna#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tony Umezhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tony_UmezTony Umez yin tovi Naijilia tọn de he yin aihundatọ televiziọn ji tọn. E sọawuhia to aihun Naijilia tọn he yin yinyọnẹn taidi Nollywood tọn Ayọgbe podọ Glẹnsigbe voovo he hugan fọde (200) mẹ sọn whenue e dà aihun etọn tintan to 1994 he hosọ etọn yin Died Wretched: Buried in N2.Vúwhenu po wehọmẹ yiyi etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tony_Umez#Vúwhenu_po_wehọmẹ_yiyi_etọn_poNumimọ etọn to aihundida mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tony_Umez#Numimọ_etọn_to_aihundida_mẹAihun Tony tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tony_Umez#Aihun_Tony_tọn_lẹWikipedia: Tonye Ibiamahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tonye_IbiamaTamunotonye Soipiriala Adonye Ibiama (yin jiji to azan 29, Zosun, owhe 1974) he mẹ susu yọnẹn taidi Toyen Ibiama, e sọ nọ yin yiylọdọ "Big T" ga.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Topohttps://guw.wikipedia.org/wiki/TopoTopo yin gbètato de to gandudu dokọtọn Gbagli tọn to Aimatẹn Awọnlin tọn glọ to otogbo Naijilia tọn mẹ. Gbètato Topo tọn yin gbetato de he tindo adọkun aigba tọn lẹ na e sepọ otọ̀ podọ e ma sọ dẹ̀n do ohù paali, enẹwutu wẹ whevi huhu do yin dopo to azọ́n he tovi he tin to gbètato Topo tọn mẹ lẹ nọ wà, ṣigba azọ́n titengbe he yin yinyọnẹn gando otò Topo tọn go wẹ ozẹ́n bibasi.Wikipedia: Topẹvi kwẹmẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Top%E1%BA%B9vi_kw%E1%BA%B9m%E1%BA%B9_t%E1%BB%8DnTopẹvi kwẹmẹ tọn yin dopo to oto pẹvi he yin didoai sọn hohowhenu gbọn.Wikipedia: Toshirō Daigohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toshir%C5%8D_DaigoToshirō Daigo (醍醐敏郎, sọn azan awetọ Alunlunsun owhe 1926 tọn jẹ Azan aotọ Kọ́yànsun owhe 2021 tọn) yin azọnwatọ to azọnwhe Judoka tọn to otò Japanese tọn mẹ. E sọ yin mẹplọntọ daho to wehọmẹ Kodokan tọn mẹ po nukunpedonugotọ po na bọluhihogbẹ otò Japan tọn mẹ.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toshir%C5%8D_Daigo#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnYinkọ owe he ekan lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toshir%C5%8D_Daigo#Yinkọ_owe_he_ekan_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toshir%C5%8D_Daigo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tosin Jegedehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tosin_JegedeTosin Jegede yin ohansinọ to Naijilia sọn ojle dindẹn mẹ wẹ e ko nọ ji ohàn gando yọpọvu lẹ go. Ojlẹ he me ede ohan tintan etọn tọ́n to 1985 he yin Children Anse at Age Five godo e so de ohan awe devo lẹ tọ́n he e ylọdọ Leaders of Africa and Children to owhe 1989 podọ 1992.Wikipedia: Towhanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/TowhanTowhan yin awhan de he bẹ to akọ awe kavi akọ susu ṣẹnṣẹn to oto dopolọ mẹ. Whẹwhinwẹn susu wẹ nọ hẹn towhan de wa aimẹ, ṣigba awe wẹ nọ yawu fọn dote.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Towhan#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Toyin Abrahamhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toyin_AbrahamToyin Abraham kavi Olutoyin Aimaku yin jiji to Azan atọntọ osun sinẹnẹtọ owhe 1984 (5 Zósun 1984). Eyin vijiji Naijilia tọn bosọ yin Aihundatọ sinimọto tọn, Anadenanutọ po mẹhe nọ ze Aihundida sinimọto tọn de.Bẹjẹeji gbẹzan po wehihia etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wehihia_etọn_poAzọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Azọn_etọn_lẹSinimọto etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Sinimọto_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Alọdlẹndonu_lẹKanṣadopọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Kanṣadopọ_lẹWikipedia: Treasure House Schoolhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Treasure_House_SchoolTreasure House School yin wehọmẹ akuẹnọ tọn de he yin didoai to owhe 2007 tọn mẹ to Ilupeju, nọtẹn de to Awọnlin to Hùwajiwhèyihọ Naijilia tọn.Nuwiwa lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Treasure_House_School#Nuwiwa_lẹWikipedia: Tsoedehttps://guw.wikipedia.org/wiki/TsoedeTsoede , he sọ yin yinyọnẹn taidi Tsudi, Tsade kavi Edegi kavi Ichado to Igalagbe mẹ, yin nukọntọ aflikanu de. Ewọ wẹ yin omẹ tintan he kọ̀n Nupenu lẹ dopọ bosọ nọ yin pinpọnhlan di Etsu Nupe tintan, he yin ahọlu ahọluduta Nupe tọn, he yin otò de he tin to ṣẹnsẹn na tọ̀sisa Niger po Kanuna po tọn, he wá yin yinyọnẹn taidi ṣẹnsẹn otò Naijilia egbezangbe tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tsoede#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tíátàhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%C3%AD%C3%A1t%C3%A0Tiata yin hogbe dé sọn ogbè Glẹki tọn mẹ he zẹẹmẹdo nupọntẹn, e sọ zẹẹmẹdo dọ mẹdopo kavi humọ ni bẹmẹpli nado hẹn lanmẹyamẹ lẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%C3%AD%C3%A1t%C3%A0#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tòdaho Davidi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%C3%B2daho_Davidi_t%E1%BB%8DnTòdaho Davidi tọn oyín he yin didona tòdaho Jẹbusi tọn to whenue Davidi gbawhàn etọn bo gbá owhé ahọlu tọn etọn do finẹ godo. E sọ nọ yin yiylọdọ Ziọni.Wikipedia: Tẹmpli Akọta tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BA%B9mpli_Ak%E1%BB%8Dta_t%E1%BB%8DnTẹmpli Akọta tọn (to glẹnsigbe mẹ: The National Temple) wẹ sinsẹn ṣẹnṣẹn he to plidopọ-họsa sinsẹn aposteli Otò Naijilia tọn he tin to Olorunda-Ketu, to Ayimatẹn Awọnlin Tọn mẹ. E tindo ojan he sọgan hẹn gbẹtọ he yi 100,000 lẹ.Bẹjẹeji etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BA%B9mpli_Ak%E1%BB%8Dta_t%E1%BB%8Dn#Bẹjẹeji_etọnSọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BA%B9mpli_Ak%E1%BB%8Dta_t%E1%BB%8Dn#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BA%B9mpli_Ak%E1%BB%8Dta_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tọpo Grammar School, Badagryhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dpo_Grammar_School,_BadagryTọpo Grammar School, Badagry ( yín didoai to Azan Tintan Alunlunsun Owhe 1970 tọn) yin dopo to wehọmẹ daho he mẹ wehọmẹvi lẹ nọ plọn nuyọnẹn he na plan ye sọ yi wehọmẹ Alavọ tọn mẹ te. Wehọmẹ lọ tin to Gandudu Dókọtọn Gbagli tọn glọ to GbetatoTọpo tọn mẹ, e tin to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Otogbo Naijilia tọn mẹ.Otàn he gando wehọmẹ lọ go lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dpo_Grammar_School,_Badagry#Otàn_he_gando_wehọmẹ_lọ_go_lẹMẹplọntọ he ko wazọn to wehọ lọ mẹ pọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dpo_Grammar_School,_Badagry#Mẹplọntọ_he_ko_wazọn_to_wehọ_lọ_mẹ_pọn_lẹGbẹtọ nukundeji he yi wehọ lọ mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dpo_Grammar_School,_Badagry#Gbẹtọ_nukundeji_he_yi_wehọ_lọ_mẹ_lẹAzọn he nọ yin pinplọnmẹ to Wehọmẹ lọ mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dpo_Grammar_School,_Badagry#Azọn_he_nọ_yin_pinplọnmẹ_to_Wehọmẹ_lọ_mẹ_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dpo_Grammar_School,_Badagry#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tọsisa Yẹlo Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dsisa_Y%E1%BA%B9lo_T%E1%BB%8DnThe yellow River(Huang He) Otọ ehe yin awetọ to Nọwhe he dite hugan to oto China tọn lẹ mẹ. To enẹgodo (Yangtze tọn) sọ yin dopo to Nọwhe ṣidopo he dite hugan lẹ mẹ lẹdo aihọn pe.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dsisa_Y%E1%BA%B9lo_T%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ukrainehttps://guw.wikipedia.org/wiki/UkraineUkraine (to Ukraine-gbe mẹ: Україна) yin otò de to whèzẹtẹnwaji Europe tọn. Otò Russia tọn to whèzẹtẹn agewaji tọn na Ukraine, Belarus to whèyihọ agewaji tọn podọ Poland po Slovakia po to wheyihọwaji, Hungary, Romania, Moldova po Transnistria po sọ to huwaji whezẹtẹn tọn podọ Ohù yuu tin to huwaji.Ogbè he yin ajọwa-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ukraine#Ogbè_he_yin_ajọwa-gbeAdà he mẹ Ukraine má do lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ukraine#Adà_he_mẹ_Ukraine_má_do_lẹTòdaho he klo hugan to Ukraine lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ukraine#Tòdaho_he_klo_hugan_to_Ukraine_lẹLehe yinkọ otò lọ tọn wá aimẹ gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ukraine#Lehe_yinkọ_otò_lọ_tọn_wá_aimẹ_gbọnOtànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ukraine#OtànWikipedia: Ulysses S. Granthttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ulysses_S._GrantUlysses Simpson Grant (azan koatọnnukunawetọ Lidosun, owhè 1822 jẹ azan Koatọ́ntọ́, Liyasun owhè 1885 tọn), he ajiyinkọ etọn nọ yin Hiram Ulysses Grant, wẹ nukọntọ na awhanfungbẹ he nọ yin UNION ARMY to towhàn Amẹlika tọn whenu, podọ togbogan fọtọnnukunatọ̀ntọ Amẹlika tọn wẹ e yin.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ulysses_S._Grant#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWhẹpo e do du togboganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ulysses_S._Grant#Whẹpo_e_do_du_togboganWehihia po yindidi etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ulysses_S._Grant#Wehihia_po_yindidi_etọn_poWhenue e lẹzun togboganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ulysses_S._Grant#Whenue_e_lẹzun_togboganGbẹzan godo tọn po oku etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ulysses_S._Grant#Gbẹzan_godo_tọn_po_oku_etọn_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ulysses_S._Grant#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Usman Alkali Babahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Usman_Alkali_BabaUsman Alkali Baba (jijizan: 1 Whejisun 1963) yin ponọ sunnu Naijilia-nu he yin ponọ-gán daho yọyọ. E yin azọ́ndena nado yin ponọ-gán daho do otẹn Mohammed Adamu tọn mẹ to 2021.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Uzamat Akinbile Yussufhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Uzamat_Akinbile_YussufUzamat Akinbile Yussuf he sọ yin yinyọnẹn di Uzamat Folashayo Akinbile Yussuf (yin jiji to 1976), yin amàsinzọ́nwatọ, nukọ̀nyiyi jọja lẹ tọn dintọ (youth activist), tonudọtọ po tito nunina homẹdagbe tọn zedai-tọ po de. Ewọ wẹ yin nukúnpedonugotọ azọ́nwatẹn Ministry of Tourism Ayimatẹn Awọnlin Tọn tọn.Wepinplọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Uzamat_Akinbile_Yussuf#WepinplọnGbẹ̀zan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Uzamat_Akinbile_Yussuf#Gbẹ̀zan_etọnSọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Uzamat_Akinbile_Yussuf#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Uzamat_Akinbile_Yussuf#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn gbonu tọn he ṣáká dopọ hẹ ẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Uzamat_Akinbile_Yussuf#Nọtẹn_gbonu_tọn_he_ṣáká_dopọ_hẹ_ẹ_lẹWikipedia: Uzee Usmanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Uzee_UsmanUzee Usman Adeyemi (azán wídopotọ, Abọ̀húsun, 1986) yin aihundatọ Naijilianu dé, podọ anadenanutọ tito aihundida tọn dé he yè yọnẹn na aihun etọn dé he hosọ etọn yin Oga Abuja. Nugopipe etọn nado doyẹyigona Nollywood po Kannywood po zọn bọ e mọ ajọ̀ susu yi podọ e yin yẹyidogona taidi Young Entrepreneur of the Year to hunwhẹ National Heritage Award tọn to 2016.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Vadi-gbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vadi-gbeVadi-gbe lọ, Tsuvadi, yin ogbè Kainji tọn de he nọ yin dido to Naijilia gbọn omẹ Kambari tọn lẹ dali.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vadi-gbe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Valeria Gagealovhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Valeria_GagealovValerie Gagealov yin jiji to azán ṣinẹnẹtọ Awewesun owhè 1931 bo nọgbẹ̀ kaka jẹ azán ṣinẹnẹtọ́ Afinplọnsun owhè 2021 tọn. E yin aihundatọ Lomunu dé.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Valeria_Gagealov#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Veggie Victoryhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Veggie_VictoryVeggie Victory yin didoai to owhe 2013 mẹ, to Lopo Awọnlin tọn dehe tin to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ.Otàn hóhó lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Veggie_Victory#Otàn_hóhó_lẹWikipedia: Vincent Mensahhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vincent_MensahVincent Mensah (azan fọtọ̀n-nukun-ẹnẹtọ, Liyasun, owhe 1924 jẹ azan aotọ, Whejísun, owhe 2010) tọn mẹ. Vincent Mensah yin Yewhenọ Katolíkí tọn dé to kando Porto Novo tọn mẹ, to otò Benẹ tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vincent_Mensah#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Virgil Ablohhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Virgil_AblohVirgil Abloh yin jiji to azan gbantọ, Zósun, owhe 1980 jẹ azan ko-atọ́n-nukun-atọ̀ntọ, Abòhúsun, owhe 2021 tọn mẹ. E yin yẹdenanutọ dé podọ ajọwatọ otò Amẹlika tọn de po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Virgil_Abloh#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Vladimir Putinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vladimir_PutinVladimir Vladimirovich PutinBẹjẹeji gbẹ̀zan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Bẹjẹeji_gbẹ̀zan_etọn_tọnBẹjẹeji azọ́n etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Bẹjẹeji_azọ́n_etọn_tọnTaidi Tògan Russia tọn dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Taidi_Tògan_Russia_tọn_deGbẹ̀zan Mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Gbẹ̀zan_Mẹdetiti_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Volodymyr Zelenskyyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Volodymyr_ZelenskyyVolodymyr Oleksandrovych Zelenskyy (yinkọ ehe nọ yin kinkan dole to Ukraine-gbe mẹ: Володимир Олександрович Зеленський; mẹhe yin jiji to azán koatọ́ntọ, Alunlunsun owhe 1978 tọn) yin tonudọtọ Ukraine-nu de, e sọ yin aihundatọ podọ aihun kàntọ de, podọ e sọ yin fànfúnnọ de ga. Ewọ wẹ yin togán otò Ukraine tọn sọn 2019.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Volodymyr_Zelenskyy#Otàn_Gbẹzan_tọnVuwhenu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Volodymyr_Zelenskyy#Vuwhenu_etọnWepinplọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Volodymyr_Zelenskyy#WepinplọnAzọ́n etọn to aihundida mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Volodymyr_Zelenskyy#Azọ́n_etọn_to_aihundida_mẹGanduduhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Volodymyr_Zelenskyy#GanduduAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Volodymyr_Zelenskyy#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Wagasihttps://guw.wikipedia.org/wiki/WagasiOyinnọ-sin (kavi Wagasi) yin núdùdù vonọtaun dé he nọ yin dudu to Togbo Benẹ tọn mẹ.Lehe e nọ yin dídá gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wagasi#Lehe_e_nọ_yin_dídá_gbọnNuhe ye sọgan yii dó da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wagasi#Nuhe_ye_sọgan_yii_dó_da_lẹPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wagasi#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wagasi#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wagasi#Nọtẹn_devo_lẹWikipedia: Wahab Iyanda Folawiyohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_FolawiyoWahab (Abdul-wahab) Iyanda Folawiyo yin jiji to Azan fọtọnnukundopotọ osun ṣidopotọ owhe 1928, bo Basi matintọ to azan ṣidopotọ osun ṣidopotọ Owhe 2008 tọn mẹ. Eyin Ajọwatọ Naijilia tọn bosọ yin Alọgọnamẹtọ na gbẹtọ lẹ.Alọgọnamẹ etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_Folawiyo#Alọgọnamẹ_etọn_lẹOku etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_Folawiyo#Oku_etọnNunina he e mọyi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_Folawiyo#Nunina_he_e_mọyi_lẹOgantẹn he ye na ẹn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_Folawiyo#Ogantẹn_he_ye_na_ẹn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_Folawiyo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Wehomẹ Daho Redeemer's International Secondary Schoolhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wehom%E1%BA%B9_Daho_Redeemer%27s_International_Secondary_SchoolWehọmẹ Daho Redeemer's International Secondary School yin wehọmẹ dé he yin wehọmẹ akuẹnọ lẹ tọn bo tin to Maryland, to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ, to Otogbo Naijilia tọn mẹ. Wehomẹ ehe yin didoai to owhe 1997.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wehom%E1%BA%B9_Daho_Redeemer%27s_International_Secondary_School#OtànAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wehom%E1%BA%B9_Daho_Redeemer%27s_International_Secondary_School#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Wehọmẹ Alavọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8DnWehọmẹ Alavọ tọn yin nọtẹn fihe ye nọ plọnwe yinukọn dogọ te. Wehọmẹvi lẹ nọ yi wehọmẹ alavọ tọn nado mọ gbedewema wepinplọn tọn yi.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#OtànOgbẹ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Ogbẹ́Alavọ Nukundeji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Alavọ_Nukundeji_lẹAlavọ Australia tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Alavọ_Australia_tọnAlavọ Canada tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Alavọ_Canada_tọnOto Chile tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_Chile_tọnOto China tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_China_tọnOto Finlandhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_FinlandOto Germany tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_Germany_tọnOto Italyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_ItalyOto Japanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_JapanOto Malaysiahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_MalaysiaOto Mexicohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_MexicoOto Netherlandhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_NetherlandOto Polandhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_PolandOto Romaniahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_RomaniaOto south Koreahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_south_KoreaOto Swedenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_SwedenOto Turkey tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_Turkey_tọnOto United kingdomhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Oto_United_kingdomUnited Stateshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#United_StatesAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Wehọmẹ Mictec tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Mictec_t%E1%BB%8DnWehọmẹ Mictec tọn yin wehọmẹ dé he bẹ sunnu lẹ po yọnnu lẹ po hẹn bo tin to Ojota, to Ayimatẹn Awọnlin tọn, to otò Naijilia tọn mẹ.Bẹjẹeji etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Mictec_t%E1%BB%8Dn#Bẹjẹeji_etọnPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Mictec_t%E1%BB%8Dn#Pọnfi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Mictec_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Mictec_t%E1%BB%8Dn#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Wehọmẹ Treasure House tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Treasure_House_t%E1%BB%8DnWehọmẹ Treasure House tọn yin wehọmẹ akuẹnọ tọn de he yin didoai to owhe 2007 tọn mẹ to Ilupeju, nọtẹn de to Awọnlin to Hùwaji-whèyihọ Naijilia tọn.Núwiwa lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Treasure_House_t%E1%BB%8Dn#Núwiwa_lẹWikipedia: Wekantinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/WekantinWekantin yin azọnwanu he nọ yin yiyizan nado kannu kavi nado dè yẹdide dé. To whenuena osin he to wekantin dé mẹ tọ́n sọn emẹ, e nọ hú po awuyiya po.Wikipedia: Wewehttps://guw.wikipedia.org/wiki/WeweWewe yin yinyọnẹn taidi sinmẹ de. Sinmẹ devo lẹ wẹ yuyu, juju, koklojonọ, vẹvẹ po amamu po.Zẹẹmẹ wewe tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wewe#Zẹẹmẹ_wewe_tọnWikipedia: Whehutọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Whehut%E1%BB%8DWhehutọ yin mẹhe nọ wlé whèvi podọ to whedelẹnu e sọ nọ wlé kanlin to otọ me ga. Whèvi wiwle nọ yin yinyọnẹn taidi whéhuhu.Weda he gandegoá lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Whehut%E1%BB%8D#Weda_he_gandegoá_lẹAlọdlẹndonu lehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Whehut%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_leWikipedia: Whevi Owẹ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Whevi_Ow%E1%BA%B9%CC%81Whevi Owẹ́ yin whevi de he nọ saba yin yinyin na dudu. Osin he gblọ mẹ wẹ e nọ nọ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Whevi_Ow%E1%BA%B9%CC%81#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Whẹdọtẹn Daho Awọnlin tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wh%E1%BA%B9d%E1%BB%8Dt%E1%BA%B9n_Daho_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8DnWhẹdọtẹn Daho Awọnlin tọn yin Whẹdọtẹn Daho hugan Ayimatẹn Awọnlin tọn fihe owhẹ wunmẹ depope sọgan yin dídá te. E do kando susú lẹ, dopo to Igbosere, devo to Lagos Island po Ikeja po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wh%E1%BA%B9d%E1%BB%8Dt%E1%BA%B9n_Daho_Aw%E1%BB%8Dnlin_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: William Howard Tafthttps://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_TaftWilliam Howard Taft (azán fọtọntọ Zósun owhè 1857 jẹ azán ṣiantọntọ whejisun owhè 1930 tọn) wẹ togbogan koatọnnukunawetọ otò Amẹlika tọn sọn (1909-1913) podọ whẹdatọgan otò Amẹlika tọn sọn (1921-1930). E wazọn taidi whẹdatọ do lẹdo ṣidopotọ ji, ayimatẹngán to otò Filipinu lẹ tọn mẹ, wekantọ awhàn tọn na Theodore Roosevelt po ayinamẹtọ gando osẹ́n go po.Azọ́n etọn taidi tonudọtọ dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_Taft#Azọ́n_etọn_taidi_tonudọtọ_deOvo bibla 1908https://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_Taft#Ovo_bibla_1908Ovo bibla 2012 tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_Taft#Ovo_bibla_2012_tọnWhenue e jo togbogan do godohttps://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_Taft#Whenue_e_jo_togbogan_do_godoBathtubhttps://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_Taft#BathtubOku etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_Taft#Oku_etọnNọtẹn dopedido tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_Taft#Nọtẹn_dopedido_tọn_devo_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/William_Howard_Taft#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Williams Uchembahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Williams_UchembaWilliams Uchemba (mẹhe yin jiji to azán konukunawètọ Kọ́yànsun tọn to 1989) yin tovi Naijilia tọn dé he yin aihundatọ dé podọ mẹhe nọ deanana aihundida tele ji tọn dé, e yin yinyọnẹn taun na adà he e yiwa to aihun voovo ehelẹ mẹ; Sugar Rush, Merry Men, po No string Attached po.Otàn bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Williams_Uchemba#Otàn_bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọ́n etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Williams_Uchemba#Azọ́n_etọn_lẹAihun he mẹ e sọawuhia te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Williams_Uchemba#Aihun_he_mẹ_e_sọawuhia_te_lẹAihun lẹ po owhe he mẹ yé tọ́n te pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Williams_Uchemba#Aihun_lẹ_po_owhe_he_mẹ_yé_tọ́n_te_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Williams_Uchemba#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Wizkidhttps://guw.wikipedia.org/wiki/WizkidAyodeji Ibrahim Balogun yin jiji to azan fọtọnnukundopotọ, Liyasun, owhe 1990 tọn mẹ. E sọ yin yinyọnẹn taidi Wizkid bo yin hanjitọ, hankantọ podọ mẹhe nọ de ohan tọ́n to Otò Naijilia tọn mẹ.Otan gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wizkid#Otan_gbẹzan_etọn_tọnWikipedia: Wole Ojohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_OjoWole Ojo (yin jiji to azan ṣidopotọ, Ayidosun, owhe 1984) yin aihundatọ Otò Naijilia tọn dé. E tọ́n to aihun mẹ whla tintan to 2009, to whenuena e du to agbawhinwhlẹ ẹnẹtọ he Amstel Malta Box Office reality show zedai ji.Wehihia Etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_Ojo#Wehihia_EtọnAihun he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_Ojo#Aihun_he_e_da_lẹAjọ̀ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_Ojo#Ajọ̀_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_Ojo#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_Ojo#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Wole Soyinkahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_SoyinkaAkinwande Oluwole Babatunde Soyinka (yin jiji to Azan wiatọntọ, Liyasun, Owhe 1934) tọn mẹ. Eyin nuyọnẹntọ dé to oyọnẹn tọn mẹ, podọ mẹhe nọ basí kandai Aihundida oploji tọn podọ ga, e sọ yin akọmlantọ dé.Jọja whenu po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_Soyinka#Jọja_whenu_po_wepinplọn_etọn_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wole_Soyinka#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Woodrow Wilsonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Woodrow_WilsonDoto Thomas Woodrow Wilson (Azan Koatọ́n-nukunatọntọ Awewesun, owhe 1856 yi jẹ Azan atọ̀ntọ Afínplọsun, owhe 1924) yin Ayimatẹngan kande-atọ́ntọ otò New Jersey tọn (1911-1913). E wa lẹzun togbogan Koatọ́n-nukunatọntọ to otò Amẹlika tọn mẹ (1913-1921).Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Wushishihttps://guw.wikipedia.org/wiki/WushishiWushishi yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to aṣẹpipa Ayimatẹn Niger TọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wushishi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Władysław Bakahttps://guw.wikipedia.org/wiki/W%C5%82adys%C5%82aw_BakaWładysław Baka (24 Whejisun 1936 – 3 Whejisun 2021) E yin adọkuntọ, tonuhodọtọ podọ azọnwatọ akuẹsẹdotẹn tọn oto poland tọn. E yin tatọ na owhe akuẹsẹdotẹn oto poland tọn sọn 1985 jẹ 1988 podọ sọn 1989 jẹ 1991.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/W%C5%82adys%C5%82aw_Baka#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Wẹkẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/W%E1%BA%B9k%E1%BA%B9Wẹkẹ yin dopo to nudida lẹ mẹ sọn Jiwheyẹwhe de he ko yin didá sọn bẹjẹeji na gbẹtọvi lẹ nado nọ nọ e mẹ.Tito wẹkẹ lọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/W%E1%BA%B9k%E1%BA%B9#Tito_wẹkẹ_lọ_tọnWikipedia: Xabier Agirrehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Xabier_AgirreXabier Agirre López (Nọgbẹ sọn azan ṣiatọntọ Lidosun owhe 1951 jẹ azan Wiatọntọ Afínplọsun owhe 2021 tọn) yin Anadenanutọ po Tohodọtọ Spanish tọn dé po. Eyin jiji to Vitoria-Gasteiz, to Spain.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Xabier_Agirre#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yellw Chilli Restauranthttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yellw_Chilli_RestaurantYellow Chilli Restaurant yin nuduu whe hẹ tín Lopo Victoria to AwọnlínWikipedia: Yemi Blaqhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_BlaqYemi Blaq yin ovi Folayemi Olatunji mẹhe yin aihundatọ Naijilia tọn dé, sinimabayitọ, ohankantọ podọ ajọjlatọ dé .Bẹjẹeji gbẹzan podo wehọmẹ etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_Blaq#Bẹjẹeji_gbẹzan_podo_wehọmẹ_etọn_poAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_Blaq#Azọn_etọnWikipedia: Yeni Kutihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yeni_KutiOmoyeni 'Yeni' Anikulapo-Kuti (he yin yinyọnẹn taidi YK yin jiji to azan konukunẹnẹtọ Nuwhàsun, owhè 1961 toOtàn Gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#Otàn_Gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yetunde Barnabashttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yetunde_BarnabasYetunde Barbnas yin nusisọdidoatọ Naijilia tọn ahọsi whanpẹnọde aihundatọ lanmeẹyiya zize do kanjitọ de. To bẹjẹeji, eyin yinyọnẹn taidi mẹhe ze agba de na nuhe du awu whanpẹnọde to ayimatẹn Abuja tọn mẹ to 2017 podọ eyin jẹgbakún na nuhe du sadidi Naijilia tọn to owhe 2019.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Yewande Adekoyahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yewande_AdekoyaYewande Adekoya (mẹhe yin jiji to azan kotọ Alunlunsun tọn to 1984) yin aihundatọ Televiziọn ji tọn de podọ tòvi Naijilia tọn de wẹ e yin, e sọ yín mẹde he nọ wleawuna aihundida lẹ, podọ bo sọ nọ deanana lehe aihundida de na yi do, podọ azọ́n etọn wẹ nado dè aihun lẹ tọ́n.Ovu whenu po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yewande_Adekoya#Ovu_whenu_po_wepinplọn_etọn_poAzọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yewande_Adekoya#Azọn_etọn_lẹAihun he mẹ e sọawuhia te lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yewande_Adekoya#Aihun_he_mẹ_e_sọawuhia_te_lẹOhia yẹyidogonamẹ tọn he mọyi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yewande_Adekoya#Ohia_yẹyidogonamẹ_tọn_he_mọyi_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yewande_Adekoya#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yinka Ayefelehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_AyefeleYinka Ayefele MON yin ohan Naijilia tọn bayitọ de, ohàn sinsẹn tọn jitọ, CDS, VCDS, Nuzedaitọ to Ladio họsa podọ Ogan daho ladio Fresh FM tọn, to Ibadan.Bejẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ayefele#Bejẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWepinplọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ayefele#Wepinplọn_etọnAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ayefele#AzọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ayefele#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yinkọgbehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yink%E1%BB%8DgbeYinkọgbe yin hogbe de he nọ yinuwa taidi yinkọ nude tọn kavi nususu tọn, taidi yinkọ gbẹtọ de tọn, kanlin de tọn, nọtẹn de, onú de, nuwiwa de, jẹhẹnu, kavi linlẹn de; e yin dopo to adà hodidọ tọn lẹ dandan tọn to ogbè susu mẹ, gọna Gùngbe lọsu.Wikipedia: Yovoyanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/YovoyanYovoyan yin gbetato de he mẹ ye nọ hù whèvi te to whèyihọwaji gbagli tọn. Azọn whèvi huhu tọn wẹ ye yinwanna hugan, ehe zọn bọ azọn lọ wa lẹzun azọn vonọtaun de na Yovoyan-nu lẹ.Wikipedia: Yẹdenanutọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Y%E1%BA%B9denanut%E1%BB%8DYẹdenanutọ yin mẹhe tindo oyọnẹn azọn yẹdide po zomọ yẹdenanu tọn po. Yẹdenanutọ he ma tindo oyọnẹn etọn nọ de yẹdide lẹ na nujlomẹ poun.Wikipedia: Zack Orjihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zack_OrjiZachee Ama Orji Yin jiji to Libreville, Gabon, to Owhe 1960. Eyin Anadenanutọ podọ Aihundatọ sinimọto tọn to Otò Naijilia tọn mẹ.Aihun sinimọto etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#Aihun_sinimọto_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹ̀n intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zack_Orji#Nọtẹ̀n_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Zain Asherhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zain_AsherZain Ejiofor Asher (yin jiji to azan gban-ewhe-awetọ, Avivọsun, owhe 1983) tọn mẹ. Eyin ovijiji Naijilia po Britain po tọn, e yin hoyidokanjitọ na CNN International to New York City.Bẹjẹeji gbẹzan etọn po tito wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zain_Asher#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_po_tito_wepinplọn_etọn_poAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zain_Asher#AzọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zain_Asher#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Zainab Balogunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zainab_BalogunZainab Balogun-Nwachukwu (Yin jiji to azan 10tọ osun 10tọ owhe 1989) yin aihundatọ po hodọtọ do jẹhọn mẹ, to oto Naijilia. Ebẹ azọn hodidọ tọn etọn to whenue e tindo owhe fọtọnnukundopo.Bẹjẹeji gbẹzan etọn po tito wepinplọn tọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_po_tito_wepinplọn_tọn_etọn_poAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#AzọnNuninahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#NuninaAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Zangbetọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zangbet%E1%BB%8DZangbetọ yin vodún de he yè nọ yí do ṣọ́zán to Gunnu-gbeji lẹ to Benẹ, Togo po Naijilia po de. Zangbetọ lẹ taidi ponọ he nọ penukundo jijọhomẹ-ninọ po hihọ́ gbetato dopodopo tọn po go.Zẹẹmẹ he yin bibasi gándo Zangbetọ go lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zangbet%E1%BB%8D#Zẹẹmẹ_he_yin_bibasi_gándo_Zangbetọ_go_lẹHunwhẹ Zangbetọ tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zangbet%E1%BB%8D#Hunwhẹ_Zangbetọ_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zangbet%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Zannu oflin tọn na Asisoẹ-tin dehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zannu_oflin_t%E1%BB%8Dn_na_Asiso%E1%BA%B9-tin_deZannu oflin tọn na Asisoẹ-tin de (To glẹnsigbe mẹ: The Agia Tree Monument kavi Agiya Tree Monument) yin otẹn fie zannu oflin tọn de yin zize tùnte do, do fie Asisoẹ-tin de ko nọ̀ wayi de, sẹpọ Plitẹnhọ topẹvi Gbagli tọn (Badagry Town Hall). Asisoẹ-tin lọ yin atin de he yiji sọ̀ 160 feet (49 m) podọ gbiblo etọn sọ̀ 30 feet (9.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zannu_oflin_t%E1%BB%8Dn_na_Asiso%E1%BA%B9-tin_de#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Zeushttps://guw.wikipedia.org/wiki/ZeusZeus yẹwhe daho hugan to yẹwhe susu he Glẹkinu lẹ nọ sẹ̀n lẹ mẹ.Wikipedia: Zeynab Habibhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zeynab_HabibZeynab Habib (yinkọ etọn to gigọ́ mẹ wẹ Oloukèmi Zeynab Abibou, e yin jiji to azan koatọntọ Zósun tọn to 1975). E yin hansinọ Benẹnu de he yin jiji to Abidjan, to otògbo Ivory Coast tọn mẹ, e sọ yin Ayọnu de.Otàn gbẹzan tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zeynab_Habib#Otàn_gbẹzan_tọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zeynab_Habib#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Zinpohttps://guw.wikipedia.org/wiki/ZinpoZinpo he ye sọ nọ ylọ́ dọ Ofìn Dahomey tọn yin Ofìn họnmẹ tọn dè to Dahomey he mi yọnẹn taidi Benẹ to egbehe.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zinpo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Zungeruhttps://guw.wikipedia.org/wiki/ZungeruZungeru yín topẹvi de to Ayimatẹn Niger Tọn to Naijilia. Ewọ wẹ yin tatọ́-tẹnnọ to Agéwaji Naijilia tọn to aṣẹpipa Britain tọn whenu sọn 1902 jẹ 1916.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#OtànTo Aṣẹpipa Britain tọn glọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#To_Aṣẹpipa_Britain_tọn_glọTo Gandudomẹji Yovo lẹ tọn godohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#To_Gandudomẹji_Yovo_lẹ_tọn_godoSọhayinanu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#Sọhayinanu_lẹLẹdo po Ninọmẹ Aimẹ tọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#Lẹdo_po_Ninọmẹ_Aimẹ_tọn_poTẹnsẹnamẹnuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#TẹnsẹnamẹnuOmẹ Nukúndeji he wa sọn Zungeru lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#Omẹ_Nukúndeji_he_wa_sọn_Zungeru_lẹSọ Pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#Sọ_Pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zungeru#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Zémijanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Z%C3%A9mijanZémijan kavi Kẹkẹnọ yin alọpa gbejizọnlin zinzin tọn de he nọ yin yiyizan to Benẹ mẹ to wheyihọ-waji Aflika tọn. Kutọnu Tohomẹ wẹ Zémijan su dó taun hugan to Otogbo Benẹ tọn mẹ.Pọn fi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Z%C3%A9mijan#Pọn_fi_dogọAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Z%C3%A9mijan#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Zẹndidohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Z%E1%BA%B9ndidoZẹndido wẹ nado yi Oko kavi Obọ po okọyinyan po dó Basi nuzinzan dé.Whenuho gándo Zẹndido gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Z%E1%BA%B9ndido#Whenuho_gándo_Zẹndido_goZẹndotẹn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Z%E1%BA%B9ndido#Zẹndotẹn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Z%E1%BA%B9ndido#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Đorđe Balaševićhttps://guw.wikipedia.org/wiki/%C4%90or%C4%91e_Bala%C5%A1evi%C4%87Đorđe Balašević (Serbian Cyrillic: Ђорђе Балашевић; 11 Nuwhàsun 1953 – 19 Afínplọnsun 2021) yin Yugoslav hanjitọ, ohankantọ oto Serbia tọn. E yin jiji to Novi Sad, PR Serbia.Okuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/%C4%90or%C4%91e_Bala%C5%A1evi%C4%87#OkuAzọn solo tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/%C4%90or%C4%91e_Bala%C5%A1evi%C4%87#Azọn_solo_tọnWikipedia: Kelechi Nwanerihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelechi_NwaneriKelechi Nwaneri (yin jiji tọn 1994) eyin Aihundatọ nupinpọn-dó-plọnnu tọn he plọn ede azọn lọ. Eyin jiji do Awọnlin.Aihundida etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelechi_Nwaneri#Aihundida_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelechi_Nwaneri#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: James Madisonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/James_Madisonthumb|James MadisonOtàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Thomas Jeffersonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Thomas_Jeffersonthumb|Thomas JeffersonOtàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Barack Obamahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Barack_ObamaBarack Hussein Obama II (mẹhe yin jiji to azán 4tọ Avivọsun, owhe 1961 tọn) yin Aṣẹpatọ Amẹlika-nu de sọn Illinois, podọ Tògan Amẹlika tọn 44tọ.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1961 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1961_l%E1%BA%B9Wikipedia: Harry S. Trumanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Trumanthumb|Harry S. TrumanMẹhe kú to owhe 1972 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_1972_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1884 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1884_l%E1%BA%B9Wikipedia: Esther Olukoya po Emily Ogunde pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Esther_Olukoya_po_Emily_Ogunde_poEsther Taiwo Olukoya po Emily Kehinde Olukoga-Ogunde po (yin jiji to 1913, to Ijebu-Ode). Yé yin ahoho he di yede taun bo wa sọn otò Naijilia mẹ de.Alọdlẹndonu Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Esther_Olukoya_po_Emily_Ogunde_po#Alọdlẹndonu_LẹWikipedia: Martin Van Burenhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Martin_Van_Burenthumb|Martin Van BurenAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Martin_Van_Buren#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Obeserehttps://guw.wikipedia.org/wiki/ObesereAbass Akande Obesere, he sọ yin yinyọẹn taidi Omo Rapala yin tòvi Ibadan tọn he yin otò he klo hugan to wheyihọ waji Naijilia tọn. Hànjitọ nukundeji fuji tọn wẹ e yin, Obesere dovivẹnu nado yin omẹ nukundeji gbọn ohàn po aṣa he e nọ yizan lẹ po dali ehe nọ hẹn hànsetọ etọn lẹ biọ bẹwlumẹ.Bladopọ azọ́n etọn lẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obesere#Bladopọ_azọ́n_etọn_lẹ_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obesere#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kelvin Wachukwuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelvin_WachukwuKelvin Kinikanwo Wachukwu yin anazọ́nwatọ otò Naijilia tọn de, he sọ yin Nukunpedo-azọ́ngotọ to Ayimatẹn Rivers tọn (Commissioner of Works) sọn Awewesun owhe 2015 tọn jẹ Lidosun 2016 tọn. E yin dide sọn azọnmẹ na, nukun ma pedo azọ́n go po azọ́n ma ylọdọ nujọnu etọn po wutu.Sọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelvin_Wachukwu#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelvin_Wachukwu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tijjani Yahaya Kaurahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Yahaya_KauraTijjani Yahaya Kaura yin tonudọtọ otò Naijilia tọn de he yin Devizọ́nwatọ Ayimatẹn tọn na linlin Jonọgbeji tògbo Naijilia tọn po Wekantọ na Ayimatẹngán Zamfara tọn (SSG). Ewọ wẹ tin to Otẹ̀n Sẹ́nnamẹ̀tọ́ nukunmọnu Ayimatẹn Zanfara North tọn to Togbo Naijilia tọn (National House Of Assembly).Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Yahaya_Kaura#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Osíhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%ADOsí wẹ yin ada godo tọn awutugonu agbasa kanlin de tọn. Kanlin susu wẹ tindo osí, taidi asé, avun, ozín po mọmọ po.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Os%C3%AD#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adajahúhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adajah%C3%BAAdajahú yin dopo to ohú gbẹtọvi lẹ po kanlin lẹ po tọn. Ohú hiha delẹ wẹ yin Adajahú.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adajah%C3%BA#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Obi of Onitshahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_of_Onitshathumb|Obi of OnitshaTodohukanji gandutọ Onitsha tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_of_Onitsha#Todohukanji_gandutọ_Onitsha_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_of_Onitsha#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Tọsisa Ogun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dsisa_Ogun_t%E1%BB%8Dnthumb|Whejai to Tọsisa Ogun tọn jiFie e gbọn lẹ po yọn-na-yizan etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dsisa_Ogun_t%E1%BB%8Dn#Fie_e_gbọn_lẹ_po_yọn-na-yizan_etọn_poOtànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dsisa_Ogun_t%E1%BB%8Dn#OtànYẹdide-sedotẹnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dsisa_Ogun_t%E1%BB%8Dn#Yẹdide-sedotẹnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/T%E1%BB%8Dsisa_Ogun_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yinka Olukungahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_OlukungaYinka Olukunga, he yé yọnẹn taidi Nnenna, yin yọnnu aihundatọ Naijilia-nu de, aihun nupinplọn yọpọvu lẹ tọn tọ́ podọ anadenanutọ de po.Azọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_Olukunga#Azọ́n_etọnGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_Olukunga#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yinka_Olukunga#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Marvellous Odietehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marvellous_OdieteMarvellous Efe Odiete (yin Jiji to 6 Zósun 1978) e yin hànjitọ wẹndagbe tọn de podọ hànkantọ de to Naijilia.Gbẹzan bẹjẹeji tọn podo wehọmẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marvellous_Odiete#Gbẹzan_bẹjẹeji_tọn_podo_wehọmẹ_poAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marvellous_Odiete#AzọnGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Marvellous_Odiete#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnWikipedia: Zeb Ejirohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zeb_EjiroZeb Ejiro, MFR yin sinima bayitọ Naijilia tọn de. E yin dopo to nọvisunu awe Chico Ejiro tọn lẹ mẹ, sinima bayitọ numimọnọ Naijilia tọn de wẹ.Ajọ̀ he e mọyi lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zeb_Ejiro#Ajọ̀_he_e_mọyi_lẹSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zeb_Ejiro#Sọ_pọ́nAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Zeb_Ejiro#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Cyril Stoberhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cyril_StoberCyril Stober yin linlinhọdọtọ́ po linlin-kantọ otò Naijilia tọn dé. E yin jiji to Ayimatẹn Niger Tọn mẹ.Otań Azọn Etọn Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cyril_Stober#Otań_Azọn_Etọn_TọnOtàn Gbẹzan Etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cyril_Stober#Otàn_Gbẹzan_Etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Cyril_Stober#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ode Ogedehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ode_OgedeOde Ogede (saba yin yiylọ dọ O. S.Zinjẹgbonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ode_Ogede#Zinjẹgbonu_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ode_Ogede#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Simeon Ekpehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Simeon_EkpeSimeon Osuji Ekpe (azan ṣinẹnẹtọ Lidosun 1935 jẹ azan fọtọnnukudopotọ whejisun 2011, to Nwengele) yín whẹdida dodo datọ whẹdatẹn whẹvọylọ tọn podọ whẹdatọ-gan hoho Ayimatẹn Imo tọn. Ekpe yi Bishop Shanaha College to Orlu podọ Wehọmẹ Alavọ tọn London tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Simeon_Ekpe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Wikipediahttps://guw.wikipedia.org/wiki/WikipediaWikipedia yin Owe-oyọnẹn intẹnẹt ji tọn vọnu de he tin to ogbè 326 mẹ lẹdo aihọ́n pe. Mẹlẹ sọgan yí i zán, má ẹn hẹ mẹdevo lẹ, bosọ diọ ẹ, vọnu masú kángàn.Wikipedia: Baba Fryohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Baba_FryoBaba Fryo he yinkọ etọn titi nọ yin Friday Igwe yin hànjitọ numimọnọ Naijilia tọn de he wá sọn Ajegunle, he yin lẹdo de to ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ. E yin yinyọnẹn gbọn hànjiji agbegbe etọn mẹ tọn lẹ tọn dali.Otàn Gbẹzan Etọn Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Baba_Fryo#Otàn_Gbẹzan_Etọn_TọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Baba_Fryo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Peter Nwaoduahhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peter_NwaoduahPeter Nwaoduah wẹ yin awhangán andenanutọ na hihọbasina otò ayimatẹn tọn (SSS) to awhangán Sani Abacha glọ. E wọ wẹ yin ogán to azọ́nwatẹn lọ sọn kọ́yànsun 1992 tọn jẹ 1998, bo ka sọ no yí gbedide sọn awhángan Hamza al-Mustapha si.Azọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peter_Nwaoduah#Azọ́nOtògbo na ye gigohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peter_Nwaoduah#Otògbo_na_ye_gigoAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peter_Nwaoduah#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ojo, Awọnlinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo,_Aw%E1%BB%8DnlinOjo yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Naijilia. Wehọmẹ Alavọ tọn Awọnlin tọn (Lagos State University) tin to finẹ.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo,_Aw%E1%BB%8Dnlin#OtànTẹnsẹnamẹnuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo,_Aw%E1%BB%8Dnlin#TẹnsẹnamẹnuAṣàhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo,_Aw%E1%BB%8Dnlin#AṣàAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ojo,_Aw%E1%BB%8Dnlin#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Helen Prest-Ajayihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Helen_Prest-AjayiHelen Prest-Ajayi, he nọ yin Prest-Davies to dayi (he dà Prest, yin jiji to azan fọtọnnukunawetọ Zósun owhè 1959). E yin whẹhodọtọ oto Naijilia tọn, whekantọ podọ̀ yọnnu hé yọn whanpẹ hugan to otò Naijilia tọn dayi po.Otan Gbẹzan Etọn Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Helen_Prest-Ajayi#Otan_Gbẹzan_Etọn_TọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Helen_Prest-Ajayi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Arthur Conan Doylehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Arthur_Conan_Doylethumb|Conan doyleAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Arthur_Conan_Doyle#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Obantahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obantathumb|ObantaAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obanta#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Comfort Ekpohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Comfort_EkpoComfort Ekpo (yinjiji to azan wiawe tọ Abọhusun 1954) Eyin ayinamẹtọ to Wehọmẹ Alavọ tọn Uyo tọn.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Comfort_Ekpo#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹdonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Comfort_Ekpo#AlọdlẹdonuWikipedia: Ayimatẹn Kwara Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kwara_T%E1%BB%8Dnalt=Ilorin Train Station in Kwara|thumb|Ilorin Train Station in KwaraGandudu-Lẹdo tọn lẹ to Ayimatẹn Kwara tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kwara_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Kwara_tọn_mẹAkò jọun Ayimatẹn Kwara tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kwara_T%E1%BB%8Dn#Akò_jọun_Ayimatẹn_Kwara_tọn_lẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kwara_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánAdọkunnu he tin to Ayimatẹn Kwara tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kwara_T%E1%BB%8Dn#Adọkunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Kwara_tọn_mẹ_lẹAyidedaitẹn saditọ lẹ tọn to Ayimatẹn Plateau tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kwara_T%E1%BB%8Dn#Ayidedaitẹn_saditọ_lẹ_tọn_to_Ayimatẹn_Plateau_tọnWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Kwara tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kwara_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Kwara_tọnGbẹtọ Nukundeji Lẹ sọn Ayimatẹn Kwara tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Kwara_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_Nukundeji_Lẹ_sọn_Ayimatẹn_Kwara_tọnWikipedia: Olu Omagboye (Miguel)https://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Omagboye_(Miguel)Olu Omagboye yin Olu wíawetọ Ahọluduta Warri tọn he duahọlu do otò warri tọn ji. E jẹ otẹn otọ etọn tọn mẹ yedọ, Olu Akenjoye taidi Olu wíawetọ Ahọluduta Warri tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Omagboye_(Miguel)#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Oke Nnachihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oke_NnachiOke Nnachi yin visunu Nnachi tọn podọ e yọn basi dọ e wọ wẹ ze ayinamẹ lọ nado hẹn Awhangbẹ Akpat tọn nado gọalọna Eze Agwu, Nnachi clan, po Obong Okon Ita rebels lẹ po to awhan Aro Ibibio tọn whenu. To gandudu whenu gli tọn Osim po Akuma Nnubi, Akuma tọn godo, Oke Nnachi wa lẹzun Ahọlu Arochukwu tọn.Alọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oke_Nnachi#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Sunkanmi Omobolanlehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunkanmi_OmobolanleSunkanmi Omobolanle yin aihundatọ podo anadenanutọ Naijilia tọn.Gbẹzan bẹjẹeji tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunkanmi_Omobolanle#Gbẹzan_bẹjẹeji_tọnBladopọ aihun etọn lẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sunkanmi_Omobolanle#Bladopọ_aihun_etọn_lẹ_tọnWikipedia: Olu Omoluyirihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_OmoluyiriOlu Omoluyiri yin Olu ṣinẹnẹtọ Ahọluduta Warri tọn he duahọlu do Itsekiri po mẹ he ma yin Itsekiri lẹpo ji. E wọ wẹ yin nọvi na Olu Oyenakpagha (Olu Obanighenren), he yin Olu ṣiatọ̀ntọ to Ahọluduta Warri tọn mẹ, bo sọ yin Ovi na Olu Atuwatse I (Olu Dom Domingos), he yin Olu ṣinawetọ Ahọluduta Warri tọn tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Omoluyiri#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olu oyenakpagha (Olu Obanighenren)https://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_oyenakpagha_(Olu_Obanighenren)Olu Oyenakpagha (Olu Obanighenren)Wikipedia: Besehttps://guw.wikipedia.org/wiki/BeseBese yin kanlin pẹvi de he sọgan yin mimọ to ogbàmẹ, e tindo afọ ẹnẹ, awe to nukọn bọ awe sọ to godo ṣigba e ma nọ zinzọnlin, kakatimọ e nọ lọ́n tlaun tlaun. E tindo nukun awe, dopodopo klo taidi agbodokun, e nọ yinwanna fie miọn tọ́ntọ́n podọ enẹwẹ zọn bọ eyin mì tlẹ mọn ẹn to ageji, e na yin fie miọn taun de.Wikipedia: Sandy Ojang Onorhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sandy_Ojang_OnorSandy Ojang Onor (yin Jiji to 14 Afínplọsun 1966) podọ aṣẹpatọ to togbohọluduta Naijilia tọn. E bodina to owhe 2019 nado yin tẹnmẹnpọntọ kavi nukunmọnu na aṣẹpatọBẹjẹeji gbẹzan etọn tọn podo wehọme pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sandy_Ojang_Onor#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọn_podo_wehọme_poGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sandy_Ojang_Onor#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnDowatọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sandy_Ojang_Onor#DowatọAjọ̀ po gigopanamẹnu lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sandy_Ojang_Onor#Ajọ̀_po_gigopanamẹnu_lẹ_poNuyọẹn azọnwhe tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sandy_Ojang_Onor#Nuyọẹn_azọnwhe_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sandy_Ojang_Onor#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Henry Ajomalehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_AjomaleHenry Ajomale yin tonudọtọ tògbo Naijilia tọn de. E yin Ogàn po kọmiṣọ́na dai tọn na Azọ́ndenamẹ Vonọtaun, Ayimatẹn Awọnlin tògbo Naijilia tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henry_Ajomale#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Adedapo Tejuosohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adedapo_TejuosoOba Adedapo Adewale Tejuoso wẹ Osile Oke Ona Egbaland tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adedapo_Tejuoso#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bola Odelekehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_OdelekeBola Odeleke (mẹhe yin jiji to 1950) yin sinsẹngán de, yẹwhehodọtọ nugopọntọ de podọ mẹhe do agùn Power Penticostal Church ayi.Bẹjẹeji gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Bola_Odeleke#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọnWikipedia: Tee Ahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tee_ABabatunde Adewale (yin jiji to azan fọtọnnukunẹnẹtọ Awèwèsun, owhè 1974). E yin yinyọnẹn taidi Tee A gbọn azọn aihundida po anadena nuwiwa hunwhẹ wunmẹ wunmẹ lẹ tọn dali.Bẹjẹeji gbẹzan po wehọmẹ etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tee_A#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wehọmẹ_etọn_poGbẹzan Azọn Etọn Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tee_A#Gbẹzan_Azọn_Etọn_TọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Tee_A#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Joy Nuniehhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joy_NuniehJoy Nunieh yin whẹyidọtọ po anadenanutọ dai tọn na Niger Delta Development Commission.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Joy_Nunieh#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Oluwayemisi Oluremi Obiladehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oluwayemisi_Oluremi_ObiladeOluyemisi Oluremi Obilade (yin jiji to azán wiẹnẹtọ, Abòhúsun, owhe 1958) wẹGbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oluwayemisi_Oluremi_Obilade#Gbẹzan_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Oluwayemisi_Oluremi_Obilade#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: James Ocholihttps://guw.wikipedia.org/wiki/James_OcholiJames Enojo Ocholi, SAN (azán ko-atọ́n-nukundopotọ, Abòhúsun, owhe 1960 jẹ azán ṣidopotọ, Whejisun, owhe 2016) yin tonudọtọ otò Naijilia tọn dé he sẹn taidi Devizọnwatọ Ayimatẹn tọn na Azọn po Nukọnyiyi po (Labour and Productivity) sọn Abòhúsun owhe 2015 jẹ Whejisun owhe 2016 tọn mẹ.Alọdlẹndonu Lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/James_Ocholi#Alọdlẹndonu_LẹWikipedia: Matilda Obasekihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Matilda_ObasekiMatilda Obaseki yin yọnnu aihundatọ po aihunkantọ otò Naijilia tọn dé po. Ewọ wẹ aihundatọ nukọntọ to Award-winning TV series, Tinsel mẹ.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Matilda_Obaseki#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Matilda_Obaseki#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Matilda_Obaseki#Azọn_etọnAjọ̀ po gigopamẹnu lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Matilda_Obaseki#Ajọ̀_po_gigopamẹnu_lẹ_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Matilda_Obaseki#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abubakar Adamu Rasheedhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Adamu_RasheedAbubakar Adamu Rasheed MFR yin mẹplọntọ daho, anadenanutọ podọ mẹbọdo azinponọ-go na wehọmẹ alavọ tọn Bayero University, to Ayimatẹn Kano Tọn mẹ.Gbẹzan Wehọmẹ Etọn Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Adamu_Rasheed#Gbẹzan_Wehọmẹ_Etọn_TọnOtań Azọn Etọn Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Adamu_Rasheed#Otań_Azọn_Etọn_TọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Adamu_Rasheed#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Agegehttps://guw.wikipedia.org/wiki/AgegeAgege yin topẹvi de podọ lẹdo gandudu dokọ̀ tọn de po to Mimá Ikeja tọn mẹ to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Naijilia.Fihe hogbe lọ wa sọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Fihe_hogbe_lọ_wa_sọnNudọnamẹ gando lẹdo etọn lẹ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Nudọnamẹ_gando_lẹdo_etọn_lẹ_goTito Ajọwiwa tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Tito_Ajọwiwa_tọnOtànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#OtànOmẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Omẹ_lẹKọmẹgán lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Kọmẹgán_lẹNujijọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Nujijọ_lẹWepinplọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#WepinplọnYẹdide-sẹdotẹn Lẹdo Agege tọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Yẹdide-sẹdotẹn_Lẹdo_Agege_tọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn gbonu tọn he ṣáká dopọ hẹ ẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agege#Nọtẹn_gbonu_tọn_he_ṣáká_dopọ_hẹ_ẹ_lẹWikipedia: Livinus Nnochirihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Livinus_NnochiriLivinus Nnochiri yin aihundatọ Naijilia tọn de. E yin nina ajọ̀ City People Movie Special Recognition tọn to 2018.Aihun he eda lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Livinus_Nnochiri#Aihun_he_eda_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Livinus_Nnochiri#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nnachi Ipiahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nnachi_IpiaNnachi Ipia yin dopo to mẹhe dó otò Aro tọn ai lẹ mẹ, otò lọ wẹ klohugan to Ayimatẹn Abia tọn, to huwaji-whezẹtẹn tọn tògbo Naijilia tọn. To vivọnu owhe kanweko fọtọ̀nnukunawetọ tọn, e yin bokọtọnọ de he wá sọn Edda sẹpọ Afrikpo.Kanṣadopọ́ gbangba tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nnachi_Ipia#Kanṣadopọ́_gbangba_tọnWikipedia: Aminu Safanahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aminu_SafanaAminu Shuaibu Safana (Lidosun 1961 – Kọ́yànsun 17, 2007) yin tonudọtọ NaijiliaAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aminu_Safana#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Eweka IIhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eweka_IIAiguobasinwiwa ovonranwen Eweka II (yin matintọ to osun awetọ owhe 1933 tọn). Ewọ wẹ ahọlu to Benin sọn 1914 jẹ 1933.Wikipedia: Nagujihttps://guw.wikipedia.org/wiki/NagujiNaguji yin ahọlu Kano tọn sọn owhe 1194 jẹ 1247 tọn mẹ. E yin visunu Yusa po Yankuma (kavi Muntaras) po tọn.Mẹhe duahọlu to ewọ godo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Naguji#Mẹhe_duahọlu_to_ewọ_godo_lẹOtàn gbẹzan etọn tọn to owe otàn nugbo Kano tọn mẹ.https://guw.wikipedia.org/wiki/Naguji#Otàn_gbẹzan_etọn_tọn_to_owe_otàn_nugbo_Kano_tọn_mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Naguji#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kingsley Ogorohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kingsley_OgoroKingsley Ogoro yin anadenanutọ sinima tọn nukundeji dé to Otò Naijilia mẹ, aihunkantọ, sinima po ohàn bayitọ podọ wedutọ dai tọn de, he yin yinyọnẹn ganji na sinima Osuofia to London to owhe 2003 he e wazọn dopọ po Nkem Owoh po to emẹ.Sinimabayitọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kingsley_Ogoro#SinimabayitọAnadenanutọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kingsley_Ogoro#AnadenanutọSinimakantọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kingsley_Ogoro#SinimakantọPọnfi dogọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kingsley_Ogoro#Pọnfi_dogọNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kingsley_Ogoro#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Prodigeezyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/ProdigeezyIyobosa Rehoboth ehe sọ yin yinyọnẹn di Prodigeezy yin anadenanutọ vidiohan Naijilia tọn podo fotodetọ aihun tọn po.Gbẹzan bẹjẹeji tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prodigeezy#Gbẹzan_bẹjẹeji_tọnAzọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prodigeezy#Azọ́nVidiohan ṣinṣian lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prodigeezy#Vidiohan_ṣinṣian_lẹAjọ̀ podo mẹdide pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prodigeezy#Ajọ̀_podo_mẹdide_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Prodigeezy#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Nkem Owohhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owohthumb|NkemowohBẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Azọ́n_etọnDelẹ to aihun he e da lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Delẹ_to_aihun_he_e_da_lẹ_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Nkem_Owoh#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Anthony Elujobahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Anthony_ElujobaAnthony Elujoba (yín jiji to owhe 1948) yín Mẹplọ́ntọ Daho he yọ́n núsusu gando gbemasin go to tògbo Naijilia tọn. E nọ yin yiylọdọ "Village Chemist" na e nọ dindona gbemasin ganji.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Anthony_Elujoba#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ayimatẹn Bauchi Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Bauchi_T%E1%BB%8Dnthumb|Nọtẹn he to yẹdide Naijilia tọn lọ jiGandudu-Lẹdo to Ayimatẹn Bauchi tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Bauchi_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_to_Ayimatẹn_Bauchi_tọn_mẹWehọmẹ Alavọ tọn to Ayimatẹn Bauchi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Bauchi_T%E1%BB%8Dn#Wehọmẹ_Alavọ_tọn_to_Ayimatẹn_Bauchi_tọnGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Bauchi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Bauchi_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Bauchi_tọnWikipedia: Michael Jacksonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Michael_Jacksonthumb|right|200px|Michael JacksonOtàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Kabiru Rabiuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kabiru_RabiuKabiru Rabiu (yin jiji to Abọhusun, owhe 1980)yin Ajọwatọ otovi Naijilia tọnWikipedia: Mummy GOhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mummy_GOFunmilayo Adebayo he mẹsusu yọnẹn to paa mẹ di Mummy GO yin yẹwhehodọtọ otò Naijilia tọn de he mẹsusu nọ dọho etọn de, ewọ wẹ do ṣọṣi Rapture Proclaimer Evangelical Church of God tọn ai, e wá sọn Ayimatẹn Ekiti Tọn. Hodidọ etọn gando owhe 990 to Ahọluduta Zinvlu tọn mẹ (990 years in the Kingdom of Darkness went) gbayipe to Naijilia taun, e dọn ayidonugo mẹsusu tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mummy_GO#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Geraldo Pinohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Geraldo_PinoGerald Emeka Pine, he yin yinyọnẹn di Geraldo Pino (azán tintan Afínplọsun 1934 tọn - azán ṣinẹnẹtọ Abọ̀húsun 2008 tọn) yin dopo to omẹ tintan he bẹ ohàn pop Aflika tọn (African pop music) egbezangbe tọn jẹeji.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Geraldo_Pino#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahọlu Francis Olagobin Olatunji Adedoyinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Francis_Olagobin_Olatunji_AdedoyinAhọlu Francis Adedoyin (Alunlunsun, owhe 1922, to otò Tonkere jẹ azán atọ́ntọ, Avivọsun, owhe 2018) wẹ Ogunsua kavi Ahọlu otò Modakeke tọn he wa sọn họnmẹ Ahọlu Olagobin tọn to Modakeke.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Francis_Olagobin_Olatunji_Adedoyin#Alọdlẹndonu_lẹDodonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ah%E1%BB%8Dlu_Francis_Olagobin_Olatunji_Adedoyin#Dodonu_lẹWikipedia: Antera Dukehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Antera_DukeAntera Duke (yin jiji to owhe 1788) yín Afanimẹsatọ podọ eyin Agbàgò Efik tọn tògbo Naijilia tọn (tin to Ayimatẹn Cross Rivers Tọn). Kandai he yin kinkan to Calabar, podọ to Yovogbe pidgin tọn mẹ yin mimọ to Scotland bo yin Zinzinjẹ̀gbonu.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Jacob Leon Rubensteinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jacob_Leon_Rubensteinthumb|Jacob Leon RubensteinAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jacob_Leon_Rubenstein#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹti tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jacob_Leon_Rubenstein#Nọtẹn_intẹnẹti_tọn_devo_lẹWikipedia: Azẹ̀https://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BA%B9%CC%80Azẹ̀ yin azọnwanu he nọ yin zinzan nado kun tọjihun kavi nado whlú nusinnọ de. Azẹ̀ nọ saba yin yiyizan to tọjihun mẹ, e nọ yin bibasi po owhlẹ̀ po kavi ogan bosọ nọ do alọkọ.Weda he gandego lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BA%B9%CC%80#Weda_he_gandego_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Az%E1%BA%B9%CC%80#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Inspiration FM Lagoshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Inspiration_FM_LagosInspiration FM Lagos (92.3 MHz) yin ladiohọ he yin didoai do awọnlin, Naijilia he bẹ linlinna ji to owhe 2008.Wikipedia: Adunni Adehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adunni_Adethumb|Adunni AdeBẹjẹeji gbẹzan etọn tọn po wehihia etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọn_po_wehihia_etọn_poAzọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Azọ́n_etọnGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnDelẹ to aihun etọn lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Delẹ_to_aihun_etọn_lẹ_mẹSinimọto lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Sinimọto_lẹSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dotowhe Daho Otò Abuja tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowhe_Daho_Ot%C3%B2_Abuja_t%E1%BB%8DnDotowhe Daho Otò Abuja tọn yin dotowhe de to Tatọ-tonọ Abuja tọn mẹ, to Naijilia.Azọ̀ntọnọ nukundeji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowhe_Daho_Ot%C3%B2_Abuja_t%E1%BB%8Dn#Azọ̀ntọnọ_nukundeji_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowhe_Daho_Ot%C3%B2_Abuja_t%E1%BB%8Dn#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dotowhe_Daho_Ot%C3%B2_Abuja_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Bibluhttps://guw.wikipedia.org/wiki/BibluOwe dagbe de na gbẹtọvi lẹ wẹ Biblu yin, e wa sọn Jiwheyewe dè, bo yín owé osẹn, nunọwinnusẹn po sinsẹn bibasi na klistiani, Júù, samalitanu lẹ po yisenọ̀ devo lẹ po. To bẹjẹẹji ye yí ogbè atọ̀n dó kàn ẹ ye lẹ wẹ;Otàn Bẹjẹẹji Biblu Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Biblu#Otàn_Bẹjẹẹji_Biblu_TọnNunọwinnusẹn He Nọ Gọalọ Na Ledogbedevomẹ Biblu Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Biblu#Nunọwinnusẹn_He_Nọ_Gọalọ_Na_Ledogbedevomẹ_Biblu_TọnWikipedia: Ogedengbe of Ilesahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogedengbe_of_IlesaOgedengbe of Ilesa (Owhe 1822 jẹ Azan ko-atọ́n-nukun-ẹnẹtọ, Liyasun, Owhe 1910) Òrìṣàráyíbí Ògúndàmọlá he sọ yin yinyọnẹn taidi Sàráíbí Agbógungbọ́rọ̀, Ògèdèngbé Agbógungbọrọ̀, kavi Ògèdèngbé Agbógun Gbórò wẹ yin nukọntọ podọ áwhangan to ayọnugbeji apadewhe Otò egbezangbe Naijilia tọn bo sẹn taidi Seriki (commander-in-chief) to áwhan Kiriji whenu (1877-1893) sọta Ibadan.Gbẹzan bẹjẹeji tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogedengbe_of_Ilesa#Gbẹzan_bẹjẹeji_tọnGbẹzan àwhanfuntọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogedengbe_of_Ilesa#Gbẹzan_àwhanfuntọ_tọnGbẹzan nukọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogedengbe_of_Ilesa#Gbẹzan_nukọn_tọnNuhe gando hosọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogedengbe_of_Ilesa#Nuhe_gando_hosọ_lẹAsisahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogedengbe_of_Ilesa#AsisaAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ogedengbe_of_Ilesa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Colin Udohhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Colin_UdohColin Udoh yin linlinwekantọ otò Naijilia tọn po tito televiziọn aihundida lanmẹyiya tọn bayitọ de po. Colin to azọn wa na aihundida lanmẹyiya tọn Kwese tọn to alọnu din.Nọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Colin_Udoh#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Colin_Udoh#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yemisi Ransome-Kutihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemisi_Ransome-KutiYemisi Ransome-Kuti yín vijiji dopo gee na "Azariah Olusegun RansomeWikipedia: Olu Atogbuwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_AtogbuwaOlu Atogbuwa wẹ yín Olu Warri tọn wiẹnẹtọ he duahọlu do Ahọluduta Warri tọn ji.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Atogbuwa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahi Ladipo tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ladipo_t%E1%BB%8DnAhi Ladipo tọn he sọ yin yinyọnẹn taidi Ahi nuzinzan moto tọn lẹ tọn Ladipo tọn (Ladipo Auto Spare Parts Market) yin ahi de to aṣẹpipa lẹdo gandudu dokọ̀ tọn Mushin tọn glọ to Ayimatẹn Awọnlin tọn. To agọe, ahi Ladipo tọn nọ yin yiyizan na whẹho tonudidọ tọn voovo lẹ podọ na núwiwa pọmẹ tọn voovo lẹ nado dọn ayidonugo mẹsusu lẹ tọn na lehe gbẹtọ lẹ nọ sù do to ahi lọ mẹ wutu.Lẹdo po awusọhia ahi lọ tọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ladipo_t%E1%BB%8Dn#Lẹdo_po_awusọhia_ahi_lọ_tọn_poSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ladipo_t%E1%BB%8Dn#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ladipo_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Todohukanji Ahi lẹ tọn to Awọnlinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Todohukanji_Ahi_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_to_Aw%E1%BB%8Dnlinthumb|right|Ahi Lekki tọn, 2008Alọdlẹndonuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Todohukanji_Ahi_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_to_Aw%E1%BB%8Dnlin#AlọdlẹndonuWikipedia: Ahi Alaba international tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Alaba_international_t%E1%BB%8DnAhi Alaba international tọn yin ahi nuzinzan lẹtliki tọn lẹ tọn de he tin to Ojo , to ayimatẹnLehe onú lẹ nọ yin wiwà do to ahi lọ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Alaba_international_t%E1%BB%8Dn#Lehe_onú_lẹ_nọ_yin_wiwà_do_to_ahi_lọ_mẹSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Alaba_international_t%E1%BB%8Dn#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Alaba_international_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahi Ikotun tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ikotun_t%E1%BB%8DnAhi Ikotun tọn yin ahi gbangba tọn de to Ikotun, yèdọ tòdaho de he tin to aṣẹpipa lẹdo gandudu dokọtọn Alimosho tọn glọ to Awọnlin. Ahi lọ he yin yinyọnẹn taun na alọpa ajọwiwa tọn de he nọ biọ dọ yè ni doahinanu ganji whẹpo do họ, tindo diblayi ṣọbu 8,400 podọ hugan gbẹtọ 10,000 he to onú voovo sà lẹ, taidi nudanu lẹ, avọ́ lẹ, nuzinzan lẹtliki tọn lẹ, po núsusu devo lẹ po, e yin dopo to ahi he klohugan to Awọnlin lẹ mẹ, podọ ehe nọ yidogọna nukọnyiyi ayimatẹn lọ tọn to ajọ́liho.Sọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ikotun_t%E1%BB%8Dn#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Ikotun_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ahi Oyingbo tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oyingbo_t%E1%BB%8DnAhi Oyingbo tọn yin ahi daho de to Oyingbo he yin tòdaho de to lẹdo Ebute Metta tọn to Awọnlin. Ahi lọ yin dopo to ahi hoho lẹ mẹ podọ dopo to ahi he mẹ gbẹtọ lẹ nọ sù te hugan te to Awọnlin, ehe nọ yidogọna nukọnyiyi ayimatẹn lọ tọn to ajọ́liho.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oyingbo_t%E1%BB%8Dn#OtànLehe ahi lọ tehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oyingbo_t%E1%BB%8Dn#Lehe_ahi_lọ_teSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oyingbo_t%E1%BB%8Dn#Sọ_pọ́nAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oyingbo_t%E1%BB%8Dn#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Plidopọ Ayimatẹn lẹ tọn Amẹlika tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Plidop%E1%BB%8D_Ayimat%E1%BA%B9n_l%E1%BA%B9_t%E1%BB%8Dn_Am%E1%BA%B9lika_t%E1%BB%8DnPlidopọ Ayimatẹn lẹ tọn Amẹlika tọn (PAA, kavi to paa mẹ, Amẹlika) yin otò nukúnmọnú tọn de (to Amẹlika Agewaji tọn) he má do ayimatẹn voovo 50 ji. E nọ saba yin yiylọ dọ United States (U.Otòhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%B2Wikipedia: Faithia Balogunhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Faithia_BalogunFaithia Williams (yin jiji to azán atọ́ntọ Afínplọsun, owhe 1971 tọn) yin aihundatọ yọnnu Naijilia-nu dé po aihun basitọ dé po anadenanutọ aihun tọn dé po ga.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Faithia_Balogun#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Faithia_Balogun#Azọn_etọnGbẹzan mẹdetiti tọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Faithia_Balogun#Gbẹzan_mẹdetiti_tọn_etọnGigopanamẹnu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Faithia_Balogun#Gigopanamẹnu_lẹTodohukanji aihun he eda lẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Faithia_Balogun#Todohukanji_aihun_he_eda_lẹ_tọnSọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Faithia_Balogun#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Faithia_Balogun#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olasunkanmi Abioye Opeola, Kurunloju Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olasunkanmi_Abioye_Opeola,_Kurunloju_Iolasunkanmi Abioye Opeola, Kurunloju 1 (yin jiji to azán ṣinẹnẹtọ, Whejisun, owhe 1961 tọn) yin Oniroko, Kọmegán to topẹvi Iroko tọn me to Ayọnu gbẹji to Ayimatẹn Oyo Tọn to Naijilia.Bẹjeji gbezan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olasunkanmi_Abioye_Opeola,_Kurunloju_I#Bẹjeji_gbezan_etọn_tọnNudindọn he yin zize yì whẹ̀dọhọsa lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olasunkanmi_Abioye_Opeola,_Kurunloju_I#Nudindọn_he_yin_zize_yì_whẹ̀dọhọsa_lẹSọ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olasunkanmi_Abioye_Opeola,_Kurunloju_I#Sọ_pọ́nWikipedia: Olateru Olagbegi Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olateru_Olagbegi_IOlagbeji Atanneye I, ko yin Gandutọ na Owo Ahọluduta tọn to Ayimatẹn Ondo Tọn to huwaji-wheyiho-waji otò Naijilia tọnOtàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Martin Dada Abejide Olorunmoluhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Martin_Dada_Abejide_OlorunmoluMartin Dada Abejide Olorunmolu(yin jiji to azan 30, Avivosun, owhe 1948 to Ogiri-Kabba)Wikipedia: Obi Cubanahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_CubanaObinna "Obi" Iyiegbu (yín jiji to azán wiawetọ osun ẹnẹtọ owhe 1975), bo yín yinyọnẹn taidi Obi Cubana, e yín ajọwatọ podọ nukọntọ ná ogbẹ́ Cubana tọn.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnWehihia etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Wehihia_etọnAzọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Azọn_etọn_lẹAlọ̀dlẹdónú lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Obi_Cubana#Alọ̀dlẹdónú_lẹWikipedia: Béhanzinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/B%C3%A9hanzinthumb|Behanzin-1895Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/B%C3%A9hanzin#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnYẹhiadonu Béhanzin tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/B%C3%A9hanzin#Yẹhiadonu_Béhanzin_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/B%C3%A9hanzin#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Gloria Oloruntobihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Gloria_OloruntobiGloria Oloruntobi, yọnsi fafunwatọ otòvi Naijilia tọnWikipedia: Iye Idolorusanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Iye_IdolorusanIye Idolorusan, he sọ́ nọ yin yiylọdọ Queen Dola (basi matintọ́ to gblagbla owhe c. 1870 po 1875 gblamẹ̀), yín gandutọ to Ahọ́lúduta Itsekiri to Warri to tògbo Naijilia tọn sọ́n owhe 1848 mẹ.Alọdlèndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Iye_Idolorusan#Alọdlèndonu_lẹWikipedia: Smaranda Olarindehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Smaranda_OlarindeSmaranda Olarinde, Osẹn-Zọnwatọ otovi Naijilia tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Caleb Olaniyanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Caleb_Olaniyan"Caleb Olaniyan" yin Weyọnẹntọ tovi Naijilia ton, po Togbo-gan dai tọn na tito wehọmẹ daho na Lẹnunnuyọnẹn Otò Naijilia (Nigerian Academy of Science) tọn.Wikipedia: Abdullahi Mustaphahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_MustaphaAbdullahi Mustapha (Azan tintan, Afínplọsun, Owhe 1948) yin Naijilia-nu Weyọnẹntọ gando Medicinal Chemistry go de podọ mẹbọdo azinponọ-go dai tọn Wehọmẹ Alavọ tọn Ahmadu Bello tọn, to Zaria.Bẹjẹeji etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mustapha#Bẹjẹeji_etọn_tọnAzọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mustapha#Azọ́n_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mustapha#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ben Enwonwuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ben_EnwonwuBen Enwonwu (MBE,NNOM) yin lopo to alọzọnwatọ titan lẹ hẹ yín otovi Naijilia tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Chinahttps://guw.wikipedia.org/wiki/ChinaChina (中国), he nọ yin yiylọ to osẹ́nliho dọ People's Republic of China (中华人民共和国) yin otò de to whèzẹtẹnwaji Aisa tọn.Osẹ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/China#Osẹ́nTònudidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/China#TònudidọOtànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/China#OtànNudọnamẹ gando lẹdo etọn lẹ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/China#Nudọnamẹ_gando_lẹdo_etọn_lẹ_goDemographichttps://guw.wikipedia.org/wiki/China#DemographicWikipedia: Japanhttps://guw.wikipedia.org/wiki/JapanJapan (日本), yin otò de to whèzẹtẹnwaji Asia tọn.Osẹ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Japan#Osẹ́nTònudidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Japan#TònudidọOtànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Japan#OtànNudọnamẹ gando lẹdo etọn lẹ gohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Japan#Nudọnamẹ_gando_lẹdo_etọn_lẹ_goDemographichttps://guw.wikipedia.org/wiki/Japan#DemographicWikipedia: Aina Onaboluhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aina_OnaboluAina Onabolu(1882-1963) yin jiji to azán 13, Zósun,owhe 1882 to Ijebu-Ode. Aina Onabolu whẹ yín nukọntọ na Anazọnwiwa ogbẹ-yọyọ tọn to otò Naijilia tọn.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ayimatẹn Ondo Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ondo_T%E1%BB%8Dnthumb|Nọtẹn he to yẹdide Naijilia tọn lọ jiGandudu-Lẹdo to Ayimatẹn Ondo tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ondo_T%E1%BB%8Dn#Gandudu-Lẹdo_to_Ayimatẹn_Ondo_tọn_mẹAyimatẹn-gánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ondo_T%E1%BB%8Dn#Ayimatẹn-gánÀkọ́ po Sinsẹ́n jọun he tin to Ayimatẹn Ondo tọn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ondo_T%E1%BB%8Dn#Àkọ́_po_Sinsẹ́n_jọun_he_tin_to_Ayimatẹn_Ondo_tọn_lẹ_poAdọ̀kunnu he tin to Ayimatẹn Ondo tọn mẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ondo_T%E1%BB%8Dn#Adọ̀kunnu_he_tin_to_Ayimatẹn_Ondo_tọn_mẹ_lẹNọtẹn Wepinplọn tọn lẹ to Ayimatẹn Ondo tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ondo_T%E1%BB%8Dn#Nọtẹn_Wepinplọn_tọn_lẹ_to_Ayimatẹn_Ondo_tọnGbẹtọ nukundeji lẹ sọn Ayimatẹn Yobe Ondo tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ayimat%E1%BA%B9n_Ondo_T%E1%BB%8Dn#Gbẹtọ_nukundeji_lẹ_sọn_Ayimatẹn_Yobe_Ondo_tọnWikipedia: Unhokhasor Olowuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Unhokhasor_OlowuUnoakhaiasor Olowu ji Unoakhaiasor(c. 1855 - Avivọsun 14, 1967) e yin ahọlu podọ ajọwatọ huhlọnnọ Imiekuri, Okpella Naijilia tọn.Dowhenuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Unhokhasor_Olowu#DowhenuGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Unhokhasor_Olowu#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnMahẹ etọn to ajọ́ afanumẹ sisa tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Unhokhasor_Olowu#Mahẹ_etọn_to_ajọ́_afanumẹ_sisa_tọn_mẹGbẹzan etọn di ahọlu Ilewi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Unhokhasor_Olowu#Gbẹzan_etọn_di_ahọlu_Ilewi_tọnGbẹzan nukọnmẹ tọn podo oku pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Unhokhasor_Olowu#Gbẹzan_nukọnmẹ_tọn_podo_oku_poAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Unhokhasor_Olowu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Henrietta Oganhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henrietta_OganHenrietta Ogan yin ajọwatọ Otò Naijilia tọn podọ Ogan Wehọmẹ Alavọ Ahmadu Bello Alumni Association tọn po ga.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Ogan#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olufemi Onabajohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olufemi_OnabajoOlufemi Onabajo yin weyọnẹntọ Naijilia-nu, weplọnmetọ alavọ tọn podọ mẹbọdomẹgotọ azinponọ tọn to Lead City University he yin Wehọmẹ Alavọ nuglọ tọn de.Azọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olufemi_Onabajo#Azọ́nWikipedia: Ooni Ogboruuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ooni_OgboruuOoni Ogboruu wẹ Ooni Ife tọn fọtọn-nukun-ẹnẹtọ, he yin Ahọlu daho Ile Ife tọn fihe yin owhé tọgbo Ayọnu lẹ tọn tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ooni_Ogboruu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ooni Omogbogbohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ooni_OmogbogboOoni Omogbogbo wẹ Ooni Ife tọn ko-atọ́n-nukun-atọ̀ntọ́, he yin Ahọlu daho to Ile Ife, fihe yin owhé tọgbo Ayọnu lẹ tọn tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ooni_Omogbogbo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ooni Okanlajosinhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ooni_OkanlajosinOoni Okanlajosin wẹ Ooni Ife tọn fọtọ̀n-nukundopotọ, he yin Ahọlu daho to Ile Ife, fihe yin owhé tọgbo Ayọnu lẹ tọn tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ooni_Okanlajosin#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Huntohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Huntohunto yin ndudu de bọ mi sin gan mọ to detin yinyọn,kavi aigbaji mọdopólọ de lẹ tin bọ mì sín gan mọ to atin de ko wọ lẹ mẹWikipedia: Muhammad Inuwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwathumb|Muhammad InuwaGbẹ̀zánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa#Gbẹ̀zánAlọdlèndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa#Alọdlèndonu_lẹWikipedia: Daddy Showkeyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daddy_ShowkeyDaddy Showkey yin ohanjitọ galala tọn oto Naijilia tọn. Ohanṣa etọn nọ yin yiylọ dọ owedudu ghetto tọn kavi ghetto.Ohan dopodopohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daddy_Showkey#Ohan_dopodopoAlọkẹyihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daddy_Showkey#AlọkẹyiBladopọ ohan tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daddy_Showkey#Bladopọ_ohan_tọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Daddy_Showkey#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Rauf Aregbesolahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rauf_Aregbesolathumb|Rauf AregbesolaBẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rauf_Aregbesola#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnLehe e bẹ tonudidọ jẹeji gbọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rauf_Aregbesola#Lehe_e_bẹ_tonudidọ_jẹeji_gbọnWikipedia: Olayinka Koso-Thomashttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Koso-ThomasOlayinka Koso-Thomas (yin jiji to Owhè 1937) yin Naijilia vijiji bo sọ́ yín Dòto dé bo nọ nọ̀ Sierra Leone. É yin Yinyọnẹ̀n lẹdo Aihọ́n pe na ewọ Wẹ Doalọ̀te ná Àṣà Adagbigbo na yọnnu tọn.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Koso-Thomas#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yusa (ahọlu)https://guw.wikipedia.org/wiki/Yusa_(ah%E1%BB%8Dlu)Yusa, He sọ́ yín Yinyọnẹ̀n Taidi Tsaraki, Duahọlu Otò Kano tọn na Owhè 1136 jẹ̀ 1194. É Yin Visunnu Gijimasu po Yankuma (kavi Yankuna) tọn po.Gandudu etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yusa_(ah%E1%BB%8Dlu)#Gandudu_etọnKọdetọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yusa_(ah%E1%BB%8Dlu)#Kọdetọ́nOtàn gbẹzan etọn tọn to otànnugbo Kano ton mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yusa_(ah%E1%BB%8Dlu)#Otàn_gbẹzan_etọn_tọn_to_otànnugbo_Kano_ton_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yusa_(ah%E1%BB%8Dlu)#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jordan Nworahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jordan_NworaJordan Nwora Naijilia he nọ gba balọn oha nọ de. Jordan Ifeanyin Nwora yin Naijilia po Amẹlika sin balọn ohanọ ho tọ dagba de bo Sọ yin mehe kọnawudopọ he milwaukes bucks enewe balon ohanọ akọjọpli tọn sin ogbe.Wikipedia: Kumbari dan Sharefahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kumbari_dan_SharefaKumbari dan Sharefa (Dugan sọ́n Owhè 1731–1743) yin Ahọ́lú Hausa (Sarkin) Ayimatẹn Kano Tọn. Ewọ wẹ Yitẹ̀n Mohammed Sharef tọn, bo nọ yin finflin ná Takúẹ́ yíyí to Ahì Kurmi tọn.Alọdlèndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kumbari_dan_Sharefa#Alọdlèndonu_lẹWikipedia: Eric Kelechi Igwehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Eric_Kelechi_IgweEric Kelechi Igwe Yin Whẹdatọ podọ Tonudọtọ Togbo Naijilia tọn he to Sinsẹ̀n Taidi Mẹbọdomẹgotọ́ Ayimatẹngán Ebonyi tọn . To Àzán Ṣiantọ Osùn Atọ̀ntọ́, Owhè 2022, Igwe pó Ayimatẹngán Etọn Dave Umahi yin Whẹ̀gbledo bo yin Didesẹ̀ sọ́n Ayimatẹngán Ebonyi po Mẹbọdomẹgotọ́ po yin Tẹnmẹ̀.Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnWikipedia: Ahi Oshodi tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oshodi_t%E1%BB%8DnAhi Oshodi tọn yin ahi de to Oshodi, yèdọ lẹdo de to ayimatẹn Awọnlin tọn to hùwaji-whèyihọ tọn Naijilia tọn. E yin dopo to ahi he klo hugan lẹ to tòdaho Awọnlin tọn lẹ mẹ, núwiwa sẹ́nhẹngbatọ lẹ tọn taidi alọ dido apò mẹ namẹ bo finnú, saki hihoyí sọ́n mẹsi po mọmọ po nọ wá aimẹ to ahi lọ mẹ podọ e ko zọn bọ gandutọ lẹ basi nudide lọ nado họ́ ahi lọ liai.Otàn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oshodi_t%E1%BB%8Dn#Otàn_etọnWhenue e yin hihọliaihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oshodi_t%E1%BB%8Dn#Whenue_e_yin_hihọliaiNuhe zọ́n lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oshodi_t%E1%BB%8Dn#Nuhe_zọ́n_lẹWhẹho sẹ́nhẹngba tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oshodi_t%E1%BB%8Dn#Whẹho_sẹ́nhẹngba_tọnSẹkli-Masẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oshodi_t%E1%BB%8Dn#Sẹkli-MasẹNudindọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ahi_Oshodi_t%E1%BB%8Dn#Nudindọn_lẹWikipedia: Sola Sobowalehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowalethumb|Sola SobowaleAzọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#AzọnGbẹzan mẹdetiti tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#Gbẹzan_mẹdetiti_tọnAjọ̀https://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#Ajọ̀Aihun ṣinṣian he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#Aihun_ṣinṣian_he_e_da_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kelvin Ikedubahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelvin_IkedubaKelvin Ngozi Ikeduba (yin jiji to azán ko-nukundopotọ Avivosun, owhe 1976 tọn) yín aihúndatọ Naijilia tọn de he mọ ajọ̀ Aihúndatọ Adà omẹ-awè-yiwatọ Hugan de tọn (Best Cross Over Actor) to Ajọ̀ Ogbẹ́ Aihúndida Ayọgbe Tọn (Yoruba Movie Academy Awards)Bẹjẹeji gbẹzán etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelvin_Ikeduba#Bẹjẹeji_gbẹzán_etọn_tọnWepinplọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Kelvin_Ikeduba#Wepinplọn_etọnWikipedia: Surulerehttps://guw.wikipedia.org/wiki/SurulereSurulere yin Lẹdo Gandudu Dokọ̀ tọn de he yin finọtẹn podọ ajọ́to de to Ayimatẹn Awọnlin Tọn mẹ, to Naijilia, po aigbadenamẹ he gbló sọ̀ kilomẹtlu 23 lẹdope de po. To mẹhihia he yin bibasi gbọn godo to owhe 2006 tọn whenu, gbẹtọ sọha 503,975 we tin to lẹdo lọ mẹ, gọna mado-zẹnzẹn gbẹtọ 21,864 dó kilomẹtlu dopo lẹdope ji tọn.Otànhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Surulere#OtànAzọ́nwhehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Surulere#Azọ́nwheYindidihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Surulere#YindidiLinlinhọsáhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Surulere#LinlinhọsáOhia Ayidego tọn lẹ po Nọtẹn lẹ pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Surulere#Ohia_Ayidego_tọn_lẹ_po_Nọtẹn_lẹ_poOmẹ Nukúndeji lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Surulere#Omẹ_Nukúndeji_lẹWikipedia: Dauda Abasama IIhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dauda_Abasama_IIDauda Abasama II he yin sultan Kano tọn bo Dugan sọ́n OwhèOtàn gbẹzan etọn tọn to otànnugbo Kano tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dauda_Abasama_II#Otàn_gbẹzan_etọn_tọn_to_otànnugbo_Kano_tọn_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dauda_Abasama_II#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Alex Usman Kadirihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_KadiriAlex Usman Kadiri wẹ Aṣẹpatọ Tògbo Naijilia tọn bo wa sọ́n Ayimatẹn Kogi tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Peter Ayodele Curtis Josephhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Curtis_JosephPeter Ayodele Curtis Joseph (yin jiji to Azan Ṣiatọ̀ntọ́, Osùn widopotọ́ Owhè 1920 jẹ Azan Fọtọ̀ntọ́, Osùn Wiawetọ́ Owhè 2006) yin jiji to Ikare, to Togbo Naijilia tọn mẹ. Ewọ wẹ yin omẹ tintan he mọ nuniná yi to Owhè 1965 tọn mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Curtis_Joseph#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Abigail Adamshttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abigail_Adamsthumb|Abigail AdamsMẹhe kú to owhe 1818 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:M%E1%BA%B9he_k%C3%BA_to_owhe_1818_l%E1%BA%B9Otàn Gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ot%C3%A0n_Gb%E1%BA%B9zan_t%E1%BB%8DnOvi he ye ji to owhe 1744 lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ad%C3%A0:Ovi_he_ye_ji_to_owhe_1744_l%E1%BA%B9Wikipedia: Abubakar Balarabe Mahmoudhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Balarabe_MahmoudAbubakar Balarabe Mahmoud (he mẹlẹpo yọnẹn taidi AB Mahmoud) wẹ yin Senior Advocate of Nigeria sọn Ayimatẹn Kano tọn mẹ podọ ogan dai tọn na Nigerian Bar Association podọ mẹdiọtẹnna mẹbọdo azinponọ-go na Wehọmẹ Alavọ Kano tọn na Lẹnunnuyọnẹn po Azọ́n nuyọnẹn wintinwintin tọn Wudil tọn po.Bẹjẹeji gbẹzan po wepinplọn etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Balarabe_Mahmoud#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wepinplọn_etọn_poAzọ́n etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Balarabe_Mahmoud#Azọ́n_etọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Balarabe_Mahmoud#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ooni Luwoohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ooni_LuwooOoni Lúwo Gbàgìdá (whedelẹnu yin kinkan taidi Luwo) wẹ Ooni Ife tọn ko-nukun-dopotọ, he yin Ahọlu Ile Ife tọn, fihe yin owhé tọgbo Ayọnu lẹ tọn tọn to owhe kaweko aotọ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ooni_Luwoo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Wikiwezẹhomẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wikiwez%E1%BA%B9hom%E1%BA%B9Wikiwezẹhomẹ yin azọ́n vonọtaun de to ọdinatẹ wiki tọn ji, kavi bẹplidopọ zẹẹmẹ hogbe hunkọhunkọ lẹ tọn to wiki hunkọhunkọ lẹ ji, mọdopolọ ogbè susu lẹ wẹ ko tin to Wikiwezẹhomẹ ji to egbe.Otàn wikiwezẹhomẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Wikiwez%E1%BA%B9hom%E1%BA%B9#Otàn_wikiwezẹhomẹ_tọnWikipedia: Akuẹ́https://guw.wikipedia.org/wiki/Aku%E1%BA%B9%CC%81Nudepope he mede yi do họnu wẹ nọ yin akuẹ́ e singan yin nutindo taidi whenu,kanlin,avọ towe lẹ, kavi akuẹ́ titengbe tọn po mọmọlẹpo.Otàn Bẹjẹẹji akuẹ́ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Aku%E1%BA%B9%CC%81#Otàn_Bẹjẹẹji_akuẹ́_tọnWikipedia: Olu Akengboyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_AkengboyeOlu Akengboye wẹ Olu Warri tọn wiatọ̀ntọ́ he duahọlu do Ahọluduta Warri tọn ji.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Akengboye#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olu Akenjoyehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_AkenjoyeOlu Akenjoye wẹ Olu Warri tọn widopotọ he duahọlu do Itsekiri-nu lẹ po mẹhe ma yin Itsekiri-nu lẹ po ji to ahọluduta lọ mẹ.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Akenjoye#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olu Erejuwa Ihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Erejuwa_IOlu Erejuwa I wẹ Olu Warri tọn fọtọ̀ntọ he duahọlu do Ahọluduta Warri tọn ji.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Erejuwa_I#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Olu Ginuwahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Ginuwathumb|Olu GinuwaAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Olu_Ginuwa#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Otànwehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%A0nweOtànwe lẹ yin owe delẹ he tindo otàn gaa de he yin kinkan do emẹ.Otànwe wunmẹ he tin lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%A0nwe#Otànwe_wunmẹ_he_tin_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ot%C3%A0nwe#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Treasure Islandhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Treasure_IslandTreasure Island yin owe dé he yin kinkan gbọn Robert Louis Stevenson dali. E yin zinzinjẹgbonu to owhe 1883 tọn mẹ.Aihundida lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Treasure_Island#Aihundida_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Treasure_Island#Alọdlẹndonu_lẹNọtẹn intẹnẹt tọn devo lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Treasure_Island#Nọtẹn_intẹnẹt_tọn_devo_lẹWikipedia: Abubakr Kadohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakr_KadoAbubakr Kado yin Malenugán Kano tọn he dugan sọ́n 1565 jẹ 1573.Otàn gbẹzan tọn to otànnugbo Kano tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakr_Kado#Otàn_gbẹzan_tọn_to_otànnugbo_Kano_tọn_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Abubakr_Kado#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Robert Louis Stevensonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Robert_Louis_Stevensonthumb|Robert louis stevensonDelẹ to azọ́n etọn lẹ mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Robert_Louis_Stevenson#Delẹ_to_azọ́n_etọn_lẹ_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Robert_Louis_Stevenson#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Novellahttps://guw.wikipedia.org/wiki/NovellaNovella yin owe dé he whe hugan otànwe, ṣigba bo dite hugan otàn kleun dé. Whedelẹnu e nọ yin yiylọdọ novellette.Apajlẹ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Novella#Apajlẹ_lẹWikipedia: Piplihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Piplithumb|Pipli Hànjitọ Swaraag tọnApajlẹ pipli lẹ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pipli#Apajlẹ_pipli_lẹ_tọnWikipedia: Ebitu Ukiwehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ebitu_UkiweOkoh Ebitu Ukiwe yin jiji to (azán 26 osun Koyánsun owhe 1940 tọn) e yin awhánfuntọ he ko jo azọn awhánfunfun tọn joto Naijilia Navy me he sẹn taidi de factoWikipedia: Rosemary Inyamahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rosemary_InyamaRosemary Inyama (yin jiji to azán widopotọ osun widopotọ owhe 1913), yin Igbo, tonudọtọ, po ajọwatọ dé po.Otàn gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Inyama#Otàn_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Inyama#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Muhammad Bello (emir)https://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_(emir)Muhammad Bello yin Malenugán Otò Kano tọn bo dugan sọ́n owhe 1883 jẹ 1892.Otàn gbẹzan tọn to otànnugbo Kano tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_(emir)#Otàn_gbẹzan_tọn_to_otànnugbo_Kano_tọn_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_(emir)#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Muhammad Kukunahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_KukunaMuhammad Kukuna yin malenugán otò Kano tọn bo dugan sọ́n owhe 1651 jẹ 1652, podọ sọ́n owhe 1652 jẹ 1660. Gandudu etọn yin nukundiọsọ́ to owhe 1652 gbọn Soyaki dali.Otàn gbẹzan tọn to otànnugbo Kano tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kukuna#Otàn_gbẹzan_tọn_to_otànnugbo_Kano_tọn_mẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kukuna#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Jimi Hopehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_HopeKoffi Senaya (Azan wiawetọ, Kọ́yànsun Owhe 1956, Lomé – Azan atọ́ntọ, Avivọsun, Owhe 2019, Paris) yin yinyọnẹn gbọn azọ́n etọn dali tadi Jimi Hope podọ e yin hanjitọ Togo-nu, osẹn satọ podo anazọ́nwatọ de po. E yin yinyọnẹn tintan gbọn Acide Rock Group dali.Bladopọ etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_Hope#Bladopọ_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Jimi_Hope#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Christine Adjahi Gnimagnonhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Christine_Adjahi_GnimagnonChristine Adjahi Gnimagnon (yin jiji to 1945) yin wekantọ de sọn Benin.Zinjẹgbonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Christine_Adjahi_Gnimagnon#Zinjẹgbonu_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Christine_Adjahi_Gnimagnon#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mansourou Aremouhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mansourou_AremouMansourou Adolphe Aremou (yin jiji to azán fọtọ̀nnukundopotọ, Lidosun, owhe 1952 tọn) yin alọgọtọ na mẹplọntọ podọ anadenanutọ aihundida lanmẹyiya tọn lẹ he yin Benẹnu dé.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mansourou_Aremou#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Mary Slessorhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mary_Slessorthumb|Mary SlessorBẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mary_Slessor#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Mary_Slessor#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Florent Couao-Zottihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Florent_Couao-ZottiFlorent Couao-Zotti(yin jiji to owhe 1964) e yin mẹhe nọ kan podọ otàn glì, bo nọ nọ̀ Cotonou, Benin.Wikipedia: Agoli-agbohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agoli-agboAgoli-agbo wẹ nọ yin pinpọ́nhlan di mẹhe yin ahọlu wiawetọ podọ godo tọ Dahomey ton. E nọ ganzìnpo ji sọn 1894 jẹ 1900.Otàn gbẹzan tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agoli-agbo#Otàn_gbẹzan_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Agoli-agbo#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yọnsi Wekantọ lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Y%E1%BB%8Dnsi_Wekant%E1%BB%8D_l%E1%BA%B9Yọnsi Wekantọ lẹ hẹ yín jiji do otò Naijilia tọn kavi hẹ nọ kanwe do go otò Naijilia tọn.Wikipedia: Lady IBhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lady_IBIbitoru I.B.Todowhinnu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lady_IB#Todowhinnu_lẹGbedewema lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lady_IB#Gbedewema_lẹGbedewema Odudu sin ohàn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lady_IB#Gbedewema_Odudu_sin_ohàn_lẹSọ́ pọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lady_IB#Sọ́_pọ́nAlọdlẹdonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Lady_IB#Alọdlẹdonu_lẹWikipedia: Flora Nwapahttps://guw.wikipedia.org/wiki/Flora_NwapaFlorence Nwanzuruahu Nkiru Nwapa(13 Alunlunsun,owhe 1931-16 Koyasun, owhe 1993),yín Dowatọ otòv Naijilia tọn, mẹ hẹ ko yiylọ di Onọ na Ogbẹyọyọ Wekikan Aflikanu tọn(modern African Literature).He ko yín Nukọntọ na Wekantọ yọnsi Aflika tọn lẹ po yọnnu Wekantọ titan de owe etọn ko yi zinjẹgbonu do Glẹsingbe otò Blitenu tọn.Wikipedia: Samuel Singhhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_SinghSamuel Singh (azán kotọ, Whejisun, owhe 1991) yin hanjitọ otò Naijilia tọn de po zinzantọ YouTube tọn po.Bẹjẹeji gbẹzan etọn tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Singh#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọn_tọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Samuel_Singh#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Dahomeyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/DahomeyAhọluduta Dahomey tọn (/dəˈhoʊmi/) yin ahọluduta Whèyihọ-waji Aflika tọn de dai to ṣẹnṣẹn Benin egbezangbe tọn bo nọ̀ aimẹ sọn nudi 1600 kakajẹ 1904.Yinkọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dahomey#YinkọWhenuhohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dahomey#WhenuhoAhọlu Dahomey tọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dahomey#Ahọlu_Dahomey_tọn_lẹGandudu Agaja tọn (1708–1740)https://guw.wikipedia.org/wiki/Dahomey#Gandudu_Agaja_tọn_(1708–1740)Gandudu Tegbesu tọn (1740–1774)https://guw.wikipedia.org/wiki/Dahomey#Gandudu_Tegbesu_tọn_(1740–1774)Aijijẹ Ahọluduta lọ tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dahomey#Aijijẹ_Ahọluduta_lọ_tọnTonudidọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Dahomey#TonudidọWikipedia: Pyabelo Chaold Koulyhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pyabelo_Chaold_KoulyPyabelo Chaold Kouly (Pyabèlo Bernadette Chaold Kouli) yin dowatọ Togolisinu de .Azọn ṣinṣian etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pyabelo_Chaold_Kouly#Azọn_ṣinṣian_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pyabelo_Chaold_Kouly#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Yemi Shodimuhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_ShodimuYemi Shodimu (yin jiji to azan agban-ewhedopotọ Alunlunsun, owhe 1960 tọn) E yin Naijilia sin aihundatọ he sọ nọ dohia to televisiọn ji, podọ anadenanutọ podọ aihundida lamẹyiya tọn basitọ de.Bẹjẹeji gbẹzan etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Bẹjẹeji_gbẹzan_etọnAzọn etọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Azọn_etọnAihun he e da lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Aihun_he_e_da_lẹSọ pọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Sọ_pọnAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Yemi_Shodimu#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Kẹntọhttps://guw.wikipedia.org/wiki/K%E1%BA%B9nt%E1%BB%8DKẹntọ de yin mẹde kavi ogbẹ́ de he nọ jẹagọdo mẹde kavi ogbẹ́ de. To awhan de whenu, kẹntọ wẹ mẹdepope he to avunho na ada devo.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/K%E1%BA%B9nt%E1%BB%8D#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Pere Egbihttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pere_Egbithumb|Pere EgbiBẹjẹeji gbẹzan po wehihia etọn pohttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pere_Egbi#Bẹjẹeji_gbẹzan_po_wehihia_etọn_poAzọn etọn lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pere_Egbi#Azọn_etọn_lẹAlọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Pere_Egbi#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ovọ́nhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ov%E1%BB%8D%CC%81nOvọ́n yin kanlin wunmẹ de he ma nọ tindo awa po afọ lẹ po podọ e nọ taidi odan. Ovọ́n lẹpo ma nọ tindo nẹgbehú.Alọdlẹndonu lẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ov%E1%BB%8D%CC%81n#Alọdlẹndonu_lẹWikipedia: Ovánhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Ov%C3%A1nOván yin nude he nọ yiyizan nado ylọ ayidonugo mẹde tọn kavi nude tọn kavi aliho de nadoWikipedia: F. O. Ogunlanahttps://guw.wikipedia.org/wiki/F._O._OgunlanaF.O.Wikipedia: Wehọmẹ Alavọ Ayimatẹn Awọnlin Tọnhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Weh%E1%BB%8Dm%E1%BA%B9_Alav%E1%BB%8D_Ayimat%E1%BA%B9n_Aw%E1%BB%8Dnlin_T%E1%BB%8DnWehọmẹ Alavọ Ayimatẹn Awọnlin Tọn (Glẹnsigbemẹ: Lagos State University) sọ nọ yin yiylọdọ LASU, yin didoai do Ojo, otò dé he to Ayimatẹn Awọnlin tọn mẹ to Otogbo Naijilia tọn mẹ. Wehọmẹ Alavọ tọn lọ yin didoai to 1983 gbọn osẹn jọun Ayimatẹn Awọnlin tọn dali, the enabling law of Lagos State,[5][6] for the advancement of learning and establishment of academic excellence; its motto being For Truth and Service.Wikipedia: Muhammad Shasherehttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ShashereMuhammad Shashere yin Malenugán otò Kano tọn he dugan sọ́n owhe 1573 jẹ 1582.Otàn gbẹzan etọn tọn to otànnugbo Kano tọn mẹhttps://guw.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Shashere#Otàn_gbẹzan_etọn_tọn_to_otànnugbo_Kano_tọn_mẹ