Wikipedia acewiki https://ace.wikipedia.org/wiki/%C3%94n_Keue MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Alat Kusuih Marit Ureuëng Ngui Marit Ureuëng Ngui Wikipedia Marit Wikipedia Beureukaih Marit Beureukaih MediaWiki Marit MediaWiki Seunaleuëk Marit Seunaleuëk Beunantu Marit Beunantu Kawan Marit Kawan TimedText TimedText talk Modul Pembicaraan Modul Gadget Gadget talk Gadget definition Gadget definition talk Jeupun 0 98 137552 122862 2022-07-24T06:06:55Z Earl of Caningham and Viscount Wotter 24222 Suga to Kishida wikitext text/x-wiki {{Infobox Country |native_name = {{unbulleted list |{{nobold|{{lang|ja|日本国}}}} |''Nippon-koku'' |''Nihon-koku''}} |common_name = Japan |image_flag = Flag of Japan.svg |image_coat = Imperial Seal of Japan.svg |image_map = Japan-location-cia.png |national_anthem = {{unbulleted list|"''[[Kimigayo]]''"|{{lower|0.25em|"{{big|{{Nihongo|君が代}}}}"}}}} |official_languages = Hana bahsa raseumi<ref>{{cite web |url=http://houseikyoku.sangiin.go.jp/column/column068.htm |title=法制執務コラム集「法律と国語・日本語」 |publisher = Legislative Bureau of the House of Councillors |accessdate=19 January 2009 |language=Japanese}}</ref> |working_language = |capital = [[Tokyo]] |capitals_coordinates = |latd=35 |latm=41 |latNS=N |longd=139 |longm=46 |longEW=E |largest_city = capital |government_type = |leader_title1 = Kaisar |leader_title2 = Perdana menteri |leader_name1 = [[Naruhito]] |leader_name2 = [[Fumio Kishida]] |area_rank = keu-62 |area_magnitude = 1 E11 |area = 377 944 |area_km2 = |percent_water = 0.8 |population_estimate = 126.740.000<ref>{{cite web |url=http://japandailypress.com/japanese-population-decreases-for-third-year-in-a-row-098767 |title=Japanese population decreases for third year in a row |accessdate=9 August 2012}}</ref> |population_estimate_year = 2017 |population_estimate_rank = keu-10 |population_density_km2 = 337,1 |population_density_sq_mi = 873,1 <!--Do not remove per [[WP:MOSNUM]]--> |population_density_rank = keu-36 |GDP_PPP = $4.628 triliyun |GDP_PPP_rank = keu-4 |GDP_PPP_year = 2012 |GDP_PPP_per_capita = $36.266 |GDP_PPP_per_capita_rank = keu-23 |GDP_nominal = $5.964 triliyun |GDP_nominal_rank = keu-3 |GDP_nominal_year = 2012 |GDP_nominal_per_capita = $46.736 |sovereignty_type = ''Formation'' |established_event1 = National Foundation Day |established_date1 = 11 February 660&nbsp;BC<ref>Meunurot legenda, Japan was founded on this date by [[Emperor Jimmu]], the country's first emperor.</ref> |established_event2 = Konstitusi Meiji |established_date2 = 29 November 1890 |established_event3 = Konstitusi Jeupang |established_date3 = 3 Mei 1947 |established_event4 = {{nowrap|[[Treaty of San Francisco|Perjanjian Damai San Fransisco]]}} |established_date4 = 28 April 1952 |currency = [[Yen]] |currency_code = JPY |country_code = JPN |time_zone = [[Japan Standard Time|JST]] |utc_offset = +9 |time_zone_DST = |utc_offset_DST = +9 |drives_on = |cctld = [[.jp]] |calling_code = +81 |ISO_3166–1_alpha2 = JP |ISO_3166–1_alpha3 = JPN |ISO_3166–1_numeric = 392 |sport_code = JPN }} '''Jeupun''' ('''Ceupun''') atawa '''Jeupang''' ({{lang-ja|日本}}, nan raseumi: {{lang|ja|日本国}} {{audio|help=no|Ja-nippon nihonkoku.ogg|'''''Nippon-koku'''''}}, nakeuh saboh nanggroë meupulo di [[Asia Timu]]. Wilayahjih di ujông barat [[Samudra Pasifik]], di siblah timu la'ôt Jeupun. Jeupun meujiran deungon nanggroë [[China]], [[Korea]] ngon [[Rusia]]. Pulo paléng barôh nakeuh di [[La'ôt Okhotsk]] dan blah paléng tunong nakeuh pulo-pulo ubeut di timu [[La'ôt Cina Timu]] paihjih di blah tunong [[Okinawa]] nyang meujiran deungon [[Taiwan]]. == Ureueng duek == Sukèë nyang na di Jeupun nakeuh nyang paléng le [[sukèë Jeupun]] (sukèë Yamato), nibak nyan na lom sukèë awak awai nyang leubèh dit lagèë [[sukèë Ainu]] bak [[Hokkaido|pulo Hokkaido]] deungon [[sukèë Ryukyu]] bak [[pulo-pulo Ryukyu]] di tunong [[Kyushu|pulo Kyushu]]. Bahsa raseumi nanggroë nyoë nakeuh [[bahsa Jeupun]]. Alam nanggroë nyoë geupeunan "Hi no maru". Pulo-pulo rayek nanggroë nyoë na peuët boh, geuturôt di nyang paléng rayek nakeuh [[Honshu]], [[Hokkaido]], [[Kyushu]], ngon [[Shikoku]]. Pulo-pulo ubeut that jay di Jeupun, miseu [[Tsushima|pulo Tsushima]], [[Iwojima]], ngon nyang la'én lom. Jeupun jinoë ka jeuët keu saboh nanggroë nyang ka hayeuë bak tèknologi, èkonomi, ngeun ileumèe di [[Asia]] ngon dônya. == Neuweuek nanggroe == [[Beureukaih:Regions and Prefectures of Japan.svg|jmpl|250px|Peuta wilayah ngon prefektur di Jeupang lam ISO 3166-2:JP]] Wilayah Jeupun geuplah lam 47 boh prefektur nyang tiep-tiepjih na gubernur ngon diwan rakyat droejih. Prefektur geuplah lom jeut keu banda, banda ubit, ngon gampong. {| style="margin:auto;" | style="padding-right:1em; vertical-align:top;" | <div class="center">'''[[Hokkaido]]'''</div> ---- 1.&nbsp;[[Hokkaido]] | style="padding-right:1em; vertical-align:top;" | <div class="center">'''[[Tohoku region|Tohoku]]'''</div> ---- 2.&nbsp;[[Prefektur Aomori|Aomori]]<br /> 3.&nbsp;[[Prefektur Iwate|Iwate]]<br /> 4.&nbsp;[[Prefektur Miyagi|Miyagi]]<br /> 5.&nbsp;[[Prefektur Akita|Akita]]<br /> 6.&nbsp;[[Prefektur Yamagata|Yamagata]]<br /> 7.&nbsp;[[Prefektur Fukushima|Fukushima]] | style="padding-right:1em; vertical-align:top;" | <div class="center">'''[[Kanto region|Kantō]]'''</div> ---- 8.&nbsp;[[Prefektur Ibaraki|Ibaraki]]<br /> 9.&nbsp;[[Prefektur Tochigi|Tochigi]]<br /> 10.&nbsp;[[Prefektur Gunma|Gunma]]<br /> 11.&nbsp;[[Prefektur Saitama|Saitama]]<br /> 12.&nbsp;[[Prefektur Chiba|Chiba]]<br /> 13.&nbsp;[[Tokyo]]<br /> 14.&nbsp;[[Prefektur Kanagawa|Kanagawa]] | style="padding-right:1em; vertical-align:top;" | <div class="center">'''[[Chubu region|Chubu]]'''</div> ---- 15.&nbsp;[[Prefektur Niigata|Niigata]]<br /> 16.&nbsp;[[Prefektur Toyama|Toyama]]<br /> 17.&nbsp;[[Prefektur Ishikawa|Ishikawa]]<br /> 18.&nbsp;[[Prefektur Fukui|Fukui]]<br /> 19.&nbsp;[[Prefektur Yamanashi|Yamanashi]]<br /> 20.&nbsp;[[Prefektur Nagano|Nagano]]<br /> 21.&nbsp;[[Prefektur Gifu|Gifu]]<br /> 22.&nbsp;[[Prefektur Shizuoka|Shizuoka]]<br /> 23.&nbsp;[[Prefektur Aichi|Aichi]] |- | style="padding-right:1em; vertical-align:top;" | <div class="center">'''[[Kansai]]'''</div> ---- 24.&nbsp;[[Prefektur Mie|Mie]]<br /> 25.&nbsp;[[Prefektur Shiga|Shiga]]<br /> 26.&nbsp;[[Prefektur Kyoto|Kyoto]]<br /> 27.&nbsp;[[Prefektur Osaka|Osaka]]<br /> 28.&nbsp;[[Prefektur Hyogo|Hyogo]]<br /> 29.&nbsp;[[Prefektur Nara|Nara]]<br /> 30.&nbsp;[[Prefektur Wakayama|Wakayama]] | style="padding-right:1em; vertical-align:top;" | <div class="center">'''[[Chugoku region|Chugoku]]'''</div> ---- 31.&nbsp;[[Prefektur Tottori|Tottori]]<br /> 32.&nbsp;[[Prefektur Shimane|Shimane]]<br /> 33.&nbsp;[[Prefektur Okayama|Okayama]]<br /> 34.&nbsp;[[Prefektur Hiroshima|Hiroshima]]<br /> 35.&nbsp;[[Prefektur Yamaguchi|Yamaguchi]] | style="padding-right:1em; vertical-align:top;" | <div class="center">'''[[Shikoku]]'''</div> ---- 36.&nbsp;[[Prefektur Tokushima|Tokushima]]<br /> 37.&nbsp;[[Prefektur Kagawa|Kagawa]]<br /> 38.&nbsp;[[Prefektur Ehime|Ehime]]<br /> 39.&nbsp;[[Prefektur Kochi|Kochi]] | style="padding-right:1em; vertical-align:top;" | <div class="center">'''[[Kyushu]] ngon [[Okinawa]]'''</div> ---- 40.&nbsp;[[Prefektur Fukuoka|Fukuoka]]<br /> 41.&nbsp;[[Prefektur Saga|Saga]]<br /> 42.&nbsp;[[Prefektur Nagasaki|Nagasaki]]<br /> 43.&nbsp;[[Prefektur Kumamoto|Kumamoto]]<br /> 44.&nbsp;[[Prefektur Oita|Oita]]<br /> 45.&nbsp;[[Prefektur Miyazaki|Miyazaki]]<br /> 46.&nbsp;[[Prefektur Kagoshima|Kagoshima]]<br /> 47.&nbsp;[[Prefektur Okinawa|Okinawa]] |} == Peunawôt luwa == * Prime Minister of Japan and his Cabinet ** [http://www.kantei.go.jp/ kantei.go.jp] ([[Bahsa Jeupun]]) ** [http://www.kantei.go.jp/foreign/index-e.html kantei.go.jp] ([[Bahsa Inggréh]]) * Imperial House of Japan ** [http://www.kunaicho.go.jp/ kunaicho.go.jp] (Bahsa Jeupun) ** [http://www.kunaicho.go.jp/eindex.html kunaicho.go.jp] (Bahsa Inggréh) == Asai teunuléh == {{Reflist|2}} {{Commons|Japan}} [[Kawan:Jeupun| ]] [[Kawan:Neugara di Asia Timu]] 06tbssr1k7mctohyndqxi6oifi7rw7m Al-Andalus 0 9402 137550 89215 2022-07-24T02:31:23Z 2001:16A2:C0D5:E925:2C39:B48F:451A:629E wikitext text/x-wiki '''[[تامر(مضر من عدنان المتعربة ثامر حس ني|Al]]-Andalus''' nakeuh nan saboh wilayah nyang bak masa dilèe jeuet keu wilayah kuasa ureuëng Iseulam di banuwa [[Iërupa]]. Neuduëk wilayah al-Andalusia nyoë na di tanjông Iberia, bak masa jinoë ka jitamong lam da'irah nanggroë [[Portugéh]] ngon [[Seupanyo]]. Keurajeuën nyan na geumat kuasa that luwah nibak abad keu-8, ngon wilayah keurajeuën trôh u Septimania nibak bagian seulatan nanggroë [[Peurancih]]. Ureuëng duëk di wilayah nyan geuturi ngon nan Muslim Seupanyo atawa Muslim Iberia. Mandum nan yang geuthée nyan leubéh umum teuka nibak bangsa Moor antara thôn 711-1492 bak masa mandum ceuë kuasa nibak wilayah nyan jiubah lè geurakan Reconquista atawa geurakan peuhancô Iseulam dari wilayah tanjông Iberia. Phôn lheuh geupeutalô Hispania lè ureuëng Iseulam, laju geupuga wilayah keurajeuën nyang kira-kira sabè ngon da'irah nyang jinoë geupeunan [[Andalusia]] modern. Lam bhah pulitèk al-Andalusia nakeuh saboh provinsi nibak [[khalifah Umayyah]] bak masa [[Khalifah]] [[Al Walid I]] (711-750). Lheuëh nyan meusambông lom masa kuasa [[Imarah Cordoba]]. Bak masa Imarah Cordoba nyan al-Andalusia ibarat jih lagèe panyot bagi ureuëng meurunoë di Iërupa, di banda Cordoba ka jeuët keu budaya ngon ekonomi nyang paléng hayeuë di dônya. Prestasi eleumèe nyang meuceuhu that watée nyan nakeuh eleumèe trigonometri, falaq, operasi ngon eleumèe ubat. Lam seujarah al-Andalusia rab hana tom seungap nibak gabuëk meuprang ngon ureuëng kaphè dari keurajeuën Kristen di barôh. Sampoë runtôh keurajeuën khalifah Umayyah al-Andausia ka crè brè lam padum-padum boh nanggroë ubeut. Lam saboh seurangan dari Kristen nyang that rayeuk lè raja Alfonso VI, u dairah nyan trôh beunantu nibak bangsa Al Murafid atawa ureuëng Berber. Meuseubab ngon nyan na kira-kira saboh abad leubéh al-Andalusia geuatô langsông lè bangsa Al Murafid ngon Al Muhad dari [[Murrakusy]]. [[Kawan:Iërupa Seulatan]] [[Kawan:Seupanyo]] 24q7suy4x60koan0bdsh64ad7ctnle6 137551 137550 2022-07-24T02:32:40Z 1234qwer1234qwer4 9336 Reverted 1 edit by [[Special:Contributions/2001:16A2:C0D5:E925:2C39:B48F:451A:629E|2001:16A2:C0D5:E925:2C39:B48F:451A:629E]] ([[User talk:2001:16A2:C0D5:E925:2C39:B48F:451A:629E|talk]]) (TwinkleGlobal) wikitext text/x-wiki '''Al-Andalus''' nakeuh nan saboh wilayah nyang bak masa dilèe jeuet keu wilayah kuasa ureuëng Iseulam di banuwa [[Iërupa]]. Neuduëk wilayah al-Andalusia nyoë na di tanjông Iberia, bak masa jinoë ka jitamong lam da'irah nanggroë [[Portugéh]] ngon [[Seupanyo]]. Keurajeuën nyan na geumat kuasa that luwah nibak abad keu-8, ngon wilayah keurajeuën trôh u Septimania nibak bagian seulatan nanggroë [[Peurancih]]. Ureuëng duëk di wilayah nyan geuturi ngon nan Muslim Seupanyo atawa Muslim Iberia. Mandum nan yang geuthée nyan leubéh umum teuka nibak bangsa Moor antara thôn 711-1492 bak masa mandum ceuë kuasa nibak wilayah nyan jiubah lè geurakan Reconquista atawa geurakan peuhancô Iseulam dari wilayah tanjông Iberia. Phôn lheuh geupeutalô Hispania lè ureuëng Iseulam, laju geupuga wilayah keurajeuën nyang kira-kira sabè ngon da'irah nyang jinoë geupeunan [[Andalusia]] modern. Lam bhah pulitèk al-Andalusia nakeuh saboh provinsi nibak [[khalifah Umayyah]] bak masa [[Khalifah]] [[Al Walid I]] (711-750). Lheuëh nyan meusambông lom masa kuasa [[Imarah Cordoba]]. Bak masa Imarah Cordoba nyan al-Andalusia ibarat jih lagèe panyot bagi ureuëng meurunoë di Iërupa, di banda Cordoba ka jeuët keu budaya ngon ekonomi nyang paléng hayeuë di dônya. Prestasi eleumèe nyang meuceuhu that watée nyan nakeuh eleumèe trigonometri, falaq, operasi ngon eleumèe ubat. Lam seujarah al-Andalusia rab hana tom seungap nibak gabuëk meuprang ngon ureuëng kaphè dari keurajeuën Kristen di barôh. Sampoë runtôh keurajeuën khalifah Umayyah al-Andausia ka crè brè lam padum-padum boh nanggroë ubeut. Lam saboh seurangan dari Kristen nyang that rayeuk lè raja Alfonso VI, u dairah nyan trôh beunantu nibak bangsa Al Murafid atawa ureuëng Berber. Meuseubab ngon nyan na kira-kira saboh abad leubéh al-Andalusia geuatô langsông lè bangsa Al Murafid ngon Al Muhad dari [[Murrakusy]]. [[Kawan:Iërupa Seulatan]] [[Kawan:Seupanyo]] qvbh6ou9cv2e9mlmhzdapr3xq4nn7nt