Wikipedia dtpwiki https://dtp.wikipedia.org/wiki/Natad_Tagayo MediaWiki 1.46.0-wmf.26 first-letter Media Poimbida Pibarasan Moomomoguno Pibarasan moomomoguno Wikipedia Pibarasan Wikipedia Fail Pibarasan fail MediaWiki Pibarasan MediaWiki Templat Pibarasan templat Kouhupan Pibarasan kouhupan Kategori Pibarasan kategori TimedText TimedText talk Modul Pibarasan modul Acara Perbincangan acara Koiyonon Pitimungan Koubasanan KDCA 0 8500 24097 24094 2026-05-05T14:02:59Z Rombituon 6 /* Koisaan Cultural Village */ 24097 wikitext text/x-wiki {{Use British English|date=October 2025}} {{Use dmy dates|date=October 2025}} {{Infobox building | name = Koiyonon Pitimungan Koubasanan Kadazan do Dusun | native_name = Koiyonon Pitimungan Koubasanan Kadazan do Dusun | native_name_lang = dtp | logo = | logo_size = | logo_alt = | logo_caption = | image = Penampang Sabah HongkodKoisaan-UnityHall-16a.jpg | image_size = 250px | image_alt = <!-- or |alt= --> | image_caption = Kokonsingan Koiyonon Pitimungan KDCA notimot di toun 2014 | pushpin_map = | pushpin_map_alt = | pushpin_mark = | pushpin_label = | pushpin_relief = | map_caption = | pushpin_mapsize = | coordinates = {{coord|5|55|23.723|N|116|5|25.436|E|type:landmark_region:MY-12|display=inline,title}} | former_names = | alternate_names = Kadazan Dusun Cultural Association Compound | etymology = | status = | cancelled = | topped_out = | building_type = | architectural_style = Woyowaal sandad koubasanan | classification = | location = [[Watas Pinampang]], [[Sabah]] | address = KM 8, Ralan Pinampang, P.O. Box 907, 89509 | location_city = <!-- or |location_town= --> | location_country = Malaysia | grid_name = | grid_position = | altitude = | current_tenants = | namesake = | years_built = | groundbreaking_date = | construction_start_date = | construction_stop_date = | topped_out_date = | completion_date = <!-- or |est_completion= --> | opened_date = 1989{{#tag:ref|Pinopokito om tomposion di Kampung Koubasanan Koisaan, i koiyonon tagayo panaandakan Kaamatan tikid toun tantad 1989, do solusuk koubasanan tosima do kobion Kadazandusun mogikakawo payat.<ref name="Kadazan Dusun cultural village">{{cite web|url=https://kepkas.sabah.gov.my/kdca-opens-hongkod-koisaan-cultural-unity-centre-in-penampang/|title=KDCA opens Hongkod Koisaan Cultural Unity Centre in Penampang|last=Miwil|first=Olivia|work=New Straits Times|via=Ministry of Tourism, Culture and Environment, Sabah|date=2 March 2018|access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251024030605/https://kepkas.sabah.gov.my/kdca-opens-hongkod-koisaan-cultural-unity-centre-in-penampang/|archive-date=24 October 2025|url-status=live}}</ref>|group="notes"}} | inauguration_date = | relocated_date = | renovation_date = | closing_date = | demolished_date = | cost = | ren_cost = | client = | owner = | landlord = <!-- or |management= or |operator= or |governing_body= --> | affiliation = | height = | architectural = | tip = | antenna_spire = | roof = | top_floor = | observatory = | diameter = | circumference = | weight = | other_dimensions = | structural_system = | material = | size = | floor_count = | floor_area = | elevator_count = | grounds_area = | architect = | architecture_firm = | developer = | engineer = | structural_engineer = | services_engineer = | civil_engineer = | other_designers = | quantity_surveyor = | main_contractor = | awards = | designations = | known_for = | ren_architect = | ren_firm = | ren_engineer = | ren_str_engineer = | ren_serv_engineer = | ren_civ_engineer = | ren_oth_designers = | ren_qty_surveyor = | ren_contractor = | ren_awards = | parking = | public_transit = | website = {{URL|https://kdca.org.my/}} | embed = | embedded = | references = | footnotes = }} '''Koiyonon Pitimungan Koubasanan KDCA''' (Inggilis:KDCA Compound; Malayu: Tapak KDCA), ointutunan nogi maya ngaran poimponu ii no Kadazan Dusun Cultural Association Compound (Kadazandusun:Koiyonon Koisaan Koubasanan Kadazan Dusun}; (Malayu: Tapak Persatuan Kebudayaan Kadazan Dusun), nopo nga iso koiyonon kopokitanan koubasanan montok tinaru [[Kadazan people|Kadazan]] om [[Tinaru Dusun|Dusun]] i mombontuk iso tinimungan lobi agayao [[Tinaru Kadazandusun|Kadazan-Dusuns]] id [[Penampang|Watas Penampang]], [[Sabah]], Malaysia. Toina'on o koiyonon diti do Kadazan Dusun Cultural Association (KDCA), om kiwaa iso kampung tinaru i nawangun mantad mogikaakawo walai koubasanan i mionot miampai tinimungan Kadazan-Dusun, iso diwan tagayo om liwang arca. Ii nopo nga gunoon sabaagi kinoyonon toponsol montok momogompi om mamarayaou koubasanan do momogun Sabah, loolobi ontok abaabayan tagayo do pogun miagal do ''[[Tadau Kaamatan|Kaamatan]]''. == Sajara == Nokoimpuun o sajara KDCA Compound miampai kinoponuridangan do Kadazan Society of Penampang, [[Crown Colony of North Borneo]] ontok toun 1953.<ref name="KDCA about">{{cite web|url=https://kdca.org.my/about-us/|title=About us [The Kadazan Dusun Cultural Association Sabah (KDCA) is a non-political cultural organization representing 48 indigenous ethnic communities of Sabah]|work=Kadazan Dusun Cultural Association|access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251024080657/https://kdca.org.my/about-us/|archive-date=24 October 2025|url-status=live}}</ref> Ontok toun 1966, kiikiro tolu toun kalapas pombontukan Persekutuan Malaysia, tinuridong o Kadazan Cultural Association (KCA) maya goos do Luguan Montiri Sabah koiso mantad tinaru Kadazan, [[Fuad Stephens|Donald Stephens]].{{sfn|Kok On|2003|p=15}} Gama do pisongkiwalan idensiti miampai komuniti [[Dusun]] kokomoi istilah etnik,<ref>{{cite news|url=https://www.dailyexpress.com.my/read/3764/dusuns-will-never-accept-being-called-kadazan-sundang/|title=Dusuns will never accept being called Kadazan: Sundang|work=Daily Express|date=27 June 2020|access-date=25 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20200628173057/https://www.dailyexpress.com.my/read/3764/dusuns-will-never-accept-being-called-kadazan-sundang/|archive-date=28 June 2020|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.dailyexpress.com.my/read/5135/collective-identity-tag-far-from-settled/|title=Collective identity tag far from settled|last=Tombung|first=Raymond|work=Daily Express|date=11 June 2023|access-date=25 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251025161309/https://www.dailyexpress.com.my/read/5135/collective-identity-tag-far-from-settled/|archive-date=25 October 2025|url-status=live}}</ref> ontok toun sumusuhut, toun 1967, tinuridong o United Sabah Dusun Association (USDA).{{sfn|Kok On|2003|p=15}} Piniamung o KCA om USDA sumiliu iso entiti i ointutunan sabaagi Kadazan Dusun Cultural Association (KDCA) ontok toun 1989 id siriba buruanon do Luguan Montiri i [[Joseph Pairin Kitingan]] montok popiiso tulun Kadazan om Dusun, stu oinsanan suku om sub-suku nopo id suang koduo-duo tinaru diti nga nookunan mantad identiti Dusunik di miagal.{{sfn|Kok On|2003|p=15}} Mantad dii, winonsoi o KDCA Compound sabaagi kinoyonon tagayo om oponsol montok paapaanjul abaabayan tagayo mionit do koduo-duo tinaru dii om nogi tinimungan pribumi suai i kipionitan id suang komuniti Kadazan-Dusun.<ref name="KDCA about"/> == Kowoowoyoon == === Dewan Hongkod Koisaan === [[File:Penampang Sabah Hongkod-Koisaan-Unity-Hall-02a.jpg|thumb|150px|left|Kokitanan dumbangan do Dewan Pisaan ''Hongkod Koisaan'']] [[File:KAAMATAN 2023 JJ 09.jpg|thumb|150px|left|Wawayaan kumaa KDCA ontok toun 2023 maso ''Kaamatan'']] Hongkod Koisaan nopo nga kinoyonon toponsol montok kopoonjulan ''Kaamatan'' monikid toun kohompit no pialaan ''[[Unduk Ngadau]]'' om ''Mr. Kaamatan''.<ref>{{cite web|url=https://culture.sabah.gov.my/sites/default/files/uploads/newsclip/2023-08/Daniel%20is%20Mr%20Kaamatan%20Johor.jpg|title=Mr Kaamatan ke Hongkod Koisaan|trans-title=Mr Kaamatan to Hongkod Koisaan|last=Unto|first=Ricardo|lang=ms|via=Sabah Cultural Board|access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251024024231/https://culture.sabah.gov.my/sites/default/files/uploads/newsclip/2023-08/Daniel%20is%20Mr%20Kaamatan%20Johor.jpg|archive-date=24 October 2025|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://sabahmedia.com/2025/05/22/51-sumandak-bakal-rebut-gelaran-ratu-kaamatan-hujung-bulan-ini/|title=51 'Sumandak' bakal rebut gelaran Ratu Kaamatan hujung bulan ini|trans-title=51 'Sumandak' to claim the title of Queen of Kaamatan at the end of this month|lang=ms|work=Sabah Media|date=22 May 2025|access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250621104329/https://sabahmedia.com/2025/05/22/51-sumandak-bakal-rebut-gelaran-ratu-kaamatan-hujung-bulan-ini/|archive-date=21 June 2025|url-status=live}}</ref> Nosiliu ii do longkod simbolik kapanaandakan karamayan kokotuan i pohoroon monikid 30 om 31 Mikat.{{sfn|Barlocco|2013|p=90}} Ii nopo di pogulu po, buruanon do ''[[bobohizan]]'', ii no bomoh tondu Kadazan-Dusun o ritual karamayan kokotuan id rana-rana nga baino nopo, poindalanon abaabayan dii id dewan koisaan diti.{{sfn|Trade & Trade & Travel Publications ; New York, NY|1993|p=298}} Ontok toun 2018, noukab o Longkod Koubasanan Pisaan ''Hongkod Koisaan'' miampai poinhimagon montok tulun ginumuan.<ref name="Kadazan Dusun cultural village"/> Ogumu tutumombului korikot id dean diti kohompit no tutumombului mantad labus antakan timpak kapanaandakan karamayan dii.<ref>{{cite news|url=https://www.bharian.com.my/berita/wilayah/2019/05/569478/kemuncak-sambutan-kaamatan-ribuan-pengunjung-banjiri-hongkod-koisaan|title=Kemuncak sambutan Kaamatan: Ribuan pengunjung banjiri Hongkod Koisaan|trans-title=Peak of Kaamatan celebration: Thousands of visitors flood Hongkod Koisaan|last=Unnip Abdullah|first=Mohd Izham|lang=ms|work=Berita Harian|date=29 May 2019|access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251024065151/https://www.bharian.com.my/berita/wilayah/2019/05/569478/kemuncak-sambutan-kaamatan-ribuan-pengunjung-banjiri-hongkod-koisaan|archive-date=24 October 2025|url-status=live}}</ref> Sumusuhut ontok toun 2024, pinointutun o garai tinunturu kinoyonon om taakanon id suang dewan diti, id nombo numaan simbanai o garai daamot miampai struktur potindohoi i ogonop o koumatan om utiliti impohon.<ref>{{cite news|url=https://wartaoriental.com/2024/04/08/kdca-to-launch-hongkod-avenue-stalls-this-saturday-apr-13/|title=KDCA to launch Hongkod Avenue stalls this Saturday, Apr 13|work=Warta Oriental|date=8 April 2024|access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251024065854/https://wartaoriental.com/2024/04/08/kdca-to-launch-hongkod-avenue-stalls-this-saturday-apr-13/|archive-date=24 October 2025|url-status=live}}</ref> === Koisaan Cultural Village === [[File:D1 WK 2024 08.jpg|thumb|170px|right|Tanda do Koisaan Cultural Village]] Kampung koubasanan id KDCA Compound nopo nga popokito mogikaakawo walai koubasanan do tinaru Sabah id iso kinoyonon kohompit no Bisaya Beaufort, Dusun/Murut Keningau, Dusun Kota Belud, Dusun Tatana Kuala Penyu, Rungus Kudat/Pitas/Kota Marudu, Kadazan Penampang, Kadazan Papar, Dusun Ranau, Dusun Tambunan, Murut Tenom, Dusun Labuk Beluran/Telupid om Dusun Lotud Tuaran.<ref>{{cite web|url=https://kdca.org.my/kdca-cultural-village/|title=What is Koisaan Cultural Village?|work=Kadazan Dusun Cultural Association, Sabah|date=3 January 2018 |access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251024023557/https://kdca.org.my/kdca-cultural-village/|archive-date=24 October 2025|url-status=live}}</ref> Id kinoyonon kampun dii nogi nga kiwaa longkod tinunturu, taman landskap om sunsuyon.<ref>{{cite web|url=https://kepkas.sabah.gov.my/cultural-village-set-to-be-latest-attraction-at-kdca-compound/|title=Cultural village set to be latest attraction at KDCA compound|last1=Sokial|first1=Sandra|last2=John|first2=Walter|work=The Borneo Post|via=Ministry of Tourism, Culture and Environment, Sabah|date=19 September 2011|access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251024030022/https://kepkas.sabah.gov.my/cultural-village-set-to-be-latest-attraction-at-kdca-compound/|archive-date=24 October 2025|url-status=live}}</ref> Popokito o kampung diti do walai koubasanan di autentik, kosolimbahan koubasanan om nogi mogisuusuai abaabayan miagal do momiapui, pomoinan momolositik, sumpit om monuntung do tagung. Kiwaa nogi galeri om kadai tinunturu i popokito asil tinunturu om inus sandad do Borneo.<ref>{{cite web|url=https://powertraveller.com/sabah-koisaan-cultural-village/|title=Sabah: Koisaan Cultural Village|work=Power Traveller|date=7 October 2024 |access-date=24 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251024073517/https://powertraveller.com/sabah-koisaan-cultural-village/|archive-date=24 October 2025|url-status=live}}</ref> == Galeri == <gallery> File:IPG Kent Tuaran Contemporary Dance KDCA ISCEP.jpg|Sayau kontemporari mantad IPG Kent Tuaran ontok KDCA ISCEP id Hongkod Koisaan File:Sayau id KDCA ISCEP 33.jpg|Kosolimbahan ''Sayau'' id Dewan Hongkod Koisaan File:Penampang Sabah KDCA-HeritageMuseum-07.jpg|Kopokitanan do walai koubasanan id kinoyonon do Koisaan Cultural Village kohompit no walai [[Papar District|Papar]] </gallery> == Nuut == {{reflist|group="notes"}} == Sukuon == {{reflist|30em}} === Bibliografi === * {{cite book|title=Indonesia, Malaysia & Singapore Handbook|publisher=Trade & Trade & Travel Publications ; New York, NY|year=1993|isbn=978-0-13-825183-3|url=https://books.google.com/books?id=5rYuAQAAIAAJ&q=koisaan+cultural+village|ref={{sfnref|Trade & Trade & Travel Publications ; New York, NY|1993}}}} * {{cite thesis|url=http://eprints.usm.my/35616/1/LOW_KOK_ON_1_(KHK)_(NN24).pdf|title=MEMBACA MASA SILAM KADAZANDUSUN BERASASKAN MITOS DAN LEGENDA|trans-title=READING THE KADAZANDUSUN PAST BASED ON MYTH AND LEGEND|last=Kok On|first=Low|year=2003|lang=ms|work=Doctor of Philosophy Degree|via=Universiti Sains Malaysia Institutional Repository|pages=1–24|archive-url=https://web.archive.org/web/20251005052334/http://eprints.usm.my/35616/1/LOW_KOK_ON_1_(KHK)_(NN24).pdf|archive-date=5 October 2025|url-status=live}} * {{cite book|last=Barlocco|first=Fausto|title=Identity and the State in Malaysia|publisher=Routledge|date=4 December 2013|isbn=978-1-317-93238-3|url=https://books.google.com/books?id=3O1JAgAAQBAJ&q=koisaan%2520cultural%2520village%2520detail&pg=RA1-PT90}} == Noputan labus == {{commons category-inline|Kadazandusun Cultural Association|Kadazan-Dusun Cultural Association}} * {{official|https://kdca.org.my/}} * [https://kcv.kdca.org.my/ Koisaan Cultural Village <small>(official site)</small>] {{Buildings in Kota Kinabalu metropolitan}} {{Malaysian historical architectures and sites}} [[Kategori:Sabah]] e2srqakq4adkfsgm6kgmigfbu58r4cg Tulun Murut 0 8502 24098 2026-05-06T03:24:47Z Banunnereus 791 Dicipta dengan menterjemah laman "[[:en:Special:Redirect/revision/1352457053|Murut people]]" 24098 wikitext text/x-wiki '''Tulun Murut''' toi ko' ointutunan nogi do '''Murut''' nopo nga iso ngaran kolektif tinimungan etnik Austronesia mantad Sabah om Sawarak id Malaysia om nogi Kalimantan Utara id Indonesia om daerah Temburong id Brunei. Id Sabah, kogumuan nopo poingion yolo diti nga id boogian Pedalaman, loolobi id Daerah Nabawan (id digulu Pensiangan), Tenom, Keningau, Sipitang om Beaufort om haro nogi id boogiaan do Sandakan om Tawau. Id sarawak, tulun Murut diti nogi oihum id watas Lawas id boogian Limbang, om nogi Wilayah Persekutuan Labuan. Id Kalimantan Utara, tulun Murut nogi poingion id goduo-duo wilayah Nunukan om Malinau Istilah nopo etnik Murut iso-isono do koino, id iso' 10.5 millionan tulun di poponuon om mamagayu'd bahasa Murut i minangahak kumaa kopointanaan budaya no ponurat o mongobo ih nopo nga mononohong dau montok minoogunan kaantakan kultur dilo'di amu minantoi tunong kimonontongan miampai tongos suku Austronesian (Austronesia). asi Murut do poponuon di Sabah om Sarawak id Malaysia, Labuan i Brunei dan Kalimantan Utara (Indonesia). I iso-iso kosukuan nopo nga: Dusun Belud. Kosusukan nogi'di 10% mantad populasi Kadazan dot pomiliu' montok monoimpot no kopion o tulun Borneo Timur diti ih pinoogunan kumaa Kampung Baru Kota Kinabalu miampai kopointanaan kios kampung dilo okodupan dau nokodohon doid Pulau Pinang toi Indonesia. iso, do tulun Murut no popointai om pomikot id Tidung. Do tidong diti nga' mindompot di ko-150 milian toun dino. I omumuon dilo'd imbuuk montok mongois Sabah ih minantakan mantad Islamisasi dan Malaysialisasi, nopongo iso kaanan mombulun kumaa Malaysia (Malaysia) miampai puru Kadazan Dusun Muar [6;7][14] [[Fail:Murut_in_Sabah.jpg|kanan|thumb|Murut id Kampung Budaya Mari-Mari id Inanam, Watas Kota Kinabalu ]] [[Kategori:Etnik Dayak]] jvtjq73g2hrre48wynub833wyy2ep9p