Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Argentina 0 9 6164205 6145276 2022-07-20T14:30:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Argentina Vabariik | omastav = Argentina | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = República Argentina | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Argentina.svg | vapi_laius = 75px | asendikaart = Argentina_orthographic.svg | deviis = | riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Buenos Aires]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Alberto Fernández]] | valitsusjuhi_ametinimi = asepresident | valitsusjuhi_nimi = | pindala = 2766890 | rahvaarv = | iseseisvus = [[9. juuli]]l [[1816]] | valuuta = [[Argentina peeso|peeso]] (ARS) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] &minus;3 | hümn = [[Himno Nacional Argentino]] | usund = | üladomeen = [[.ar]] | telefonikood = 54 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = ARG | märkused = }} '''Argentina''' (mööndav nimekuju ''Argentiina'') on [[hispaania keel|hispaaniakeelne]] riik [[Lõuna-Ameerika]] lõunaosas [[Andid]]e ja [[Atlandi ookean]]i vahel. See piirneb [[Uruguay]], [[Brasiilia]], [[Paraguay]], [[Boliivia]] ja [[Tšiili]]ga. ==Nimi== Argentina nimi tuleneb [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''argentum'' ('[[hõbe]]'), sest see [[väärismetall]] ajendas Argentina [[koloniseerimine|koloniseerimist]]. [[Lõuna-Ameerika iseseisvussõjad|Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade]] ajal kandis riik mitmesuguseid nimesid, peamiselt ''Río de la Plata Ühendprovintsid'' (''Provincias Unidas del Río de la Plata'') ja ''Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid'' (''Provincias Unidas en Sudamérica'' või ''Provincias Unidas de Sud América''), mida kasutati tänapäeva mõistes Argentina ja [[Uruguay]] (tollal üks provintsidest) liidu tähistamiseks. Seda nime kasutati [[Mairevolutsioon]]ist umbes aastani [[1836]]. [[1826]]. aasta konstitutsiooniga tuli kuueks kuuks kasutusele ka nimi ''Argentina Vabariik'' (''República Argentina''). 1832. aastal sai riigi nimeks ''Argentina Konföderatsioon'' (''Confederación Argentina'', kasutati veel nimesid ''República de la Confederación Argentina'', ''Federación Argentina'' ja ''Nación Argentina''). 1860. aastast on riigi ametlik nimi Argentina Vabariik. ==Loodus== ===Pindala=== Argentina pindala on 2 766 890&nbsp;km² (sealhulgas vett 1,1%), millega see on maailma riikide seas 8. kohal. Argentina pretendeerib lisaks veel ligi 1 000 000&nbsp;km² suurusele alale [[Antarktis]]el ja [[Falklandi saared|Falklandi saartele]]. ==Riik== ===Riigikord=== Argentina iseseisvus [[Hispaania]] alt [[9. juuli]]l [[1816]]. ===Moto=== Argentina moto on ''En Unión y Libertad'' – 'liidus ja vabaduses'. [[Fail:Argentina, administrative divisions - et - colored (-claims).svg|pisi|Argentina provintsid (kaardilt puuduvad Tulemaa provintsi arvatud nõudlusalad)]] ===Haldusjaotus=== Argentina on jaotatud 23 provintsiks (''provincias''; ainsuses: ''provincia''), ja 1 [[autonoomne linn|autonoomseks linnaks]]*: {| | # [[Buenos Aires]]<sup>*</sup> # [[Buenos Airese provints]] # [[Catamarca provints]] # [[Chaco provints]] # [[Chubuti provints]] # [[Córdoba provints (Argentina)|Córdoba provints]] # [[Corrientesi provints]] # [[Entre Ríose provints]] # [[Formosa provints]] # [[Jujuy provints]] # [[La Pampa provints]] # [[La Rioja provints (Argentina)|La Rioja provints]] | <ol start=13> <li> [[Mendoza provints]] <li> [[Misionese provints]] <li> [[Neuquéni provints]] <li> [[Río Negro provints]] <li> [[Salta provints]] <li> [[San Juani provints]] <li> [[San Luisi provints]] <li> [[Santa Cruzi provints]] <li> [[Santa Fe provints]] <li> [[Santiago del Estero provints]] <li> [[Tulemaa provints (Argentina)|Tulemaa provints]] <li> [[Tucumáni provints]] </ol> |} ==Rahvastik== ===Rahvaarv ja selle muutus. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis=== [[Pilt:Pyramide Argentine.PNG|pisi|Argentina soolis-vanuseline koosseis rahvastikupüramiidi järgi 2005. aasta seisuga]] Argentina [[rahvaarv]] on hinnanguliselt [[2013]]. aasta seisuga 42 610 981 inimest, selle näitaja järgi on Argentina 33. kohal maailmas.<ref name="factbook">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html |pealkiri=Argentina The World Factbookis |vaadatud=2013-02-07 |arhiivimisaeg=2007-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070612213714/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Laps|Laste]] osatähtsus Argentina rahvastikus on suur – 25,1%, vanurite osatähtsus 11,3%. Selles riigis on vananev rahvastik. Argentinas on ülekaalus naised (97 meest/100 naist).<ref name="factbook"/> [[Sündimus]] on väike (17,12‰, 114. koht maailmas), [[suremus]] samuti (7,35‰, 121. koht maailmas). [[Loomulik iive]] on suur (9,77‰). Keskmiselt sünnib 2,27 last naise kohta (97. koht maailmas).<ref name="factbook"/> Argentina inimeste [[keskmine oodatav eluiga]] on 77,32 aastat (68. koht maailmas), sh meeste keskmine oodatav eluiga on 74,09 aastat ja naiste oma on 80,73 aastat.<ref name="factbook"/> [[Migratsiooni saldo]] on 0, [[migratsioon]] on tasakaalustatud.<ref name="factbook"/> Riigi rahvaarv suureneb aeglaselt (0,98% aastas).<ref name="factbook"/> Argentina on [[demograafiline üleminek|demograafilise ülemineku]] III etapil (rahvastiku vananemine). Kuigi Argentina statistikaamet seda ei uuri, on Argentinas valgete osakaal hinnanguliselt ligi 68%. ===Rahvastiku paiknemine. Linnastumine=== Argentina rahvastiku keskmine tihedus on väike (15,42 in/km<sup>2</sup>)<ref>[http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2012_0.html Countries of the world. Population density]</ref>, sarnane rahvastiku keskmine tihedus on [[Norra]]s ja [[Alžeeria]]s. Suur rahvastiku tihedus on riigi kirdeosas, kus on tasane [[reljeef]] ja soojem ja niiskem [[kliima]]. Eriti suur rahvastiku tihedus on [[pealinn]]a ümbruses. Argentina lääneosas on mägine reljeef, aga lõunaosas on karm kliima, mistõttu rahvastiku tihedus on väike. Linnades elab 92% kogu rahvastikust (2010), sellega on linnastumise tase väga kõrge. Linnastumise tempo on aeglane – 1,1% aastas. Suurema rahvaarvuga linnad 2011. aasta seisuga on [[Buenos Aires]] (13,5 mln elanikku), [[Cordoba]] (1,5 mln), [[Rosario]] (1,2 mln), [[Mendoza]] (917 000), [[San Miguel de Tucuman]] (831 000).<ref name="factbook"/> ==Majandus== ===Loodusvarad=== ====Maavarad==== [[Pilt:Vista cantera.jpg|pisi|Vaade Batáni karjäärile]] [[Pilt:Entrance-LaMejicana.jpg|pisi]] Argentinas on mitmesugused [[maavarad]]. Energeetilistest maavaradest on Argentinas [[nafta]] ja [[maagaas]]i leiukohad (üle poole varudest asub [[Patagoonia]]s). [[Uraanimaak|Uraanimaagi]] varude arvestuses kuulub Argentina kümne esimese riigi hulka. [[Pruunsüsi|Pruunsöe]] varud on tagasihoidlikud ja selle kvaliteet on halb. [[Rauamaak|Rauamaagi]] varude suurim osa paikneb [[Sierra Grande]]s. Argentinas on ka [[mangaan]]i-, [[berüllium]]i- ja [[volfram]]imaakide varud. [[Andid]]e põhja- ja keskosas on [[vask|vase]]- ja [[plii]]-[[tsink|tsingi]]maakide leiukohad. Ehitusmaterjalide varud ([[marmor]], [[graniit]]) on ka üsna suured. Keemilistest toorainetest leidub veel [[väävel|väävlit]] (Andide loodeosas) ja [[boraat]]e ([[Puna]]s).<ref>{{Netiviide |url=http://www.argentine.ru/nature/natural_resources/index.html |pealkiri=Аргентина. Природные ресурсы |vaadatud=2014-09-07 |arhiivimisaeg=2014-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140907130052/http://www.argentine.ru/nature/natural_resources/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ====Maaressursid==== Argentina ida- ja keskosa on tasased (seal paiknevad [[Gran Chaco]] ja [[Pampa]]), riigi lääneosas on [[Andid]]e ahelikud ning lõunaosas on [[Patagoonia]] tasandikud ja platood. Argentina põhjaosas on lähistroopilise kliimaga [[metsarohtla]] ja [[rohtla]] ning riigi lõunaosas on paraskliimavöötme [[poolkõrb]] ja [[kõrb]]. Eriti viljakad on rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad ning pampa punakad ja [[mustmullad]] Argentina põhjaosas, poolkõrbe [[pruunmullad]] riigi lõunaosas on väheviljakad. Argentina loodeosas on väga väheviljakad kõrbe-hall-pruunmullad.<ref>Uus maailma atlas. Jana seta, 2010</ref> ===Põllumajandus=== [[Pilt:Sembrado de soja en argentina.jpg|pisi|Sojapõld [[Buenos Airese provints]]is]] Kuigi põllumajanduse osa [[SKT]]s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5%<ref name="factbook"/> tööealisest rahvastikust, on selle majandusharu roll riigi majanduses suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest. Argentina loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi põhja- ja idaosas ning ebasoodsad riigi lääne- ja lõunaosas. [[Põllumaa]] hõlmab üle poole Argentina pindalast (51,3%)<ref name="faostat1">[http://faostat.fao.org Maakasutamise struktuur FAO kodulehel]</ref>, sellest 11,3% on [[haritav maa]] (peamiselt riigi kirdeosas) ja 39,6% on [[rohumaa]]d (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,4% riigi territooriumist. [[Mets]]aga on kaetud 10,8% Argentinast Andide nõlvadel. 37,8% maast on [[mäestik]]ud ja [[kõrb]]ed. Argentina on üks maailma suurimaid [[sojauba|sojatootjaid]] (2011. aastal 48,9 miljonit tonni<ref name="faostat2">[http://faostat.fao.org Põllumajandusliku tootmise statiistika FAO kodulehel]</ref>, 3. koht maailmas). Kasutatakse valdavalt [[Geenmuundatud organism|geneetiliselt muundatud organisme]]. Saadus müüakse USA firmadele. Samuti kasvatatakse [[suhkruroog]]u (25 mln t), [[mais]]i (23,8 mln t), [[nisu]] (16,4 mln t), [[Harilik sorgo|sorgot]] (4,5 mln t), [[oder|otra]] (4,1 mln t), [[päevalill]]e (3,7 mln t), [[viinamari|viinamarju]] (2,8 mln t), [[kartul]]it (2,1 mln t), [[riis]]i (1,7 mln t), [[sidrun]]eid (1,2 mln t), [[õun]]u (1,1 mln t) jms. Argentinas on arenenud [[loomakasvatus]]e harud. Loomade arv seisuga 2011. aasta FAO andmetel: [[veis]]ed – 48 mln<ref name="faostat2"/>, [[lammas|lambad]] – 16,3 mln, [[kodukits|kitsed]] – 4,3 mln), [[hobune|hobused]] – 3,6 mln ja [[siga|sead]] – 2,4 mln. Kodulindude arv: [[kana]]d – 100 mln, [[kalkun]]id – 3 mln, [[part|pardid]] – 2,5 mln. <gallery> ViñedoCafayate.jpg|Viinamarjaistandus [[Salta provints]]is Plantacion verduras.JPG|Juurviljapõld Yerra en Corrientes.jpg|Gautšo töötavad veisefarmis Mustering sheep in Patagonia.jpg|Lambad [[Patagoonia]]s </gallery> Argentina on suur toiduainete tootja: 2011. aastal toodeti 10,5 mln t piima, 2,4 mln t veiseliha ja 1,6 mln t kanaliha.<ref name="faostat2"/> Argentina on maailma 5. [[vein]]itootja. Tänapäevane [[veinitööstus]] sai seal alguse [[19. sajand]]i teisel poolel. ==Ajalugu== ===Esiajalugu=== Enne eurooplaste kolooniaid olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvastega. Loode-Argentinas elanud [[Diaguitá]]-[[indiaanlased]] osutasid vastupanu laienevale [[inkade riik|inkade riigile]]. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. [[Guaraniid]] elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid ''[[Tapes]]'', ''[[Chanás]]'', ''[[Charrúas]]'', ''[[Querandí]]'', [[araukaanid]] ja [[patagoonlased]]. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles [[19. sajand]]i lõpus. ===Koloniaalaeg=== Eurooplased saabusid Argentina lähipiirkonda [[1502]]. aastal [[Amerigo Vespucci]] reisiga. Esimesena maabus Argentina alale [[1516]]. aasta veebruaris [[Hispaania]] meresõitja [[Juan Díaz de Solís]], kes sõitis mööda Lõuna-Ameerika rannikut. Ta leidis [[La Plata laht|La Plata lahe]] ja sõitis sinna sisse. [[1520]]/[[1521]] avastas [[Fernão de Magalhães]] [[Magalhãesi väin]]a. [[1526]] võttis [[Sebastiano Caboto]] [[väärismetallid|väärismetalle]] otsides ette teise [[ekspeditsioon]]i mööda de Solise avastatud teed ning jõudis toitu otsides La Plata lahe kaudu [[Uruguay jõgi|Uruguay]] ja [[Paraná jõgi|Paraná jõeni]] praeguse [[Rosario]] kohale. Ta rajas [[Sancti Spiritu fort|Sancti Spiritu fordi]], millest sai esimene [[koloonia]] piirkonnas. Caboto jäi sellele territooriumile neljaks aastaks ning sai pärismaalastelt suurel hulgal [[hõbe]]dat ([[hispaania keel]]es ''la plata''), mis andis piirkonnale nime. Tegelik koloniseerimine algas veebruaris [[1536]], mil saabus esimene Hispaania sõjaväeline kuberner [[Pedro de Mendoza]], kes samal aastal rajas Santa María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai [[Buenos Aires]]. [[1541]] tegid sõjakad [[indiaanlased]] selle maatasa. Hispaanlased, kes olid end juba sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja [[Paraguay jõgi|Paraguay jõe]] vahelist piirkonda. Samal ajal hakkas levima [[karjakasvatus]], mis pani aluse stabiilsele [[põllumajandus]]ele. [[1537]] rajasid hispaanlased [[Asunción]]i linna (praegune Paraguay pealinn), millest sai baas edasiseks ekspansiooniks [[La Plata]] piirkonnas. [[Koloniseerimine]] lähtus ka Boliiviast (Ülem-Peruu) ja Tšiilist. Rajati [[Mendoza]] (1560), [[Tucumán]] (1565), [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], [[Santa Fé]] (1775) ja [[Salta]] ([[1585]]). [[Juan de Garay]] rajas alalise Hispaania koloonia Buenos Airese ümbrusse [[1580]], kuigi algsed asukad olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti. [[1613]] asutati [[Córdoba ülikool]]. Kui Hispaania oli umbes [[1540]] oma mõjuvõimu [[Ameerika]]s kindlustanud, haldas ta endale kuuluvat [[Ladina-Ameerika]]t kahe [[asekuningriik|asekuningriigi]] kaudu. Need olid [[Uus-Hispaania asekuningriik]], mis hõlmas [[USA]] alasid, [[Kesk-Ameerika]] ja [[Lääne-India]], ning [[Peruu asekuningriik]], mis hõlmas Lõuna-Ameerika, välja arvatud [[Portugal]]i mõjusfäär. Peruu asekuningriigist eraldusid [[1717]] [[Uus-Grenada asekuningriik]] Lõuna-Ameerika põhjaosas ja [[1776]] [[Río de la Plata asekuningriik]] Lõuna-Ameerika lõunaosas. Río de la Plata asekuningriigi eraldumise tingis piirkonna kasvav majanduslik osatähtsus ning vajadus sõjaliseks kaitseks Portugalile kuuluva Brasiilia vastu. Asekuningriik hõlmas peale Argentina veel praeguse Boliivia (Ülem-Peruu), Paraguay ja Uruguay (Banda Oriental) alad. Asekuningriigi pealinnaks sai majanduslikult ja sadamana aktiivne Buenos Aires, millest sai õitsev sadamalinn. Linn oli saanud [[salakaubandus]]e keskuseks ning [[18. sajand]]i keskpaigaks oli selle rahvaarv kasvanud 20 000-ni. Esimene asekuningas oli [[Pedro de Cevallos]]. [[1726]] asutati praegune Uruguay pealinn [[Montevideo]], mis pidi Uruguayd (Banda Oriental) [[portugallased|portugallaste]] eest kaitsma. [[1778]] toimus Buenos Airese piirkonnas esimene [[rahvaloendus]]. [[1801]] hakkas Buenos Aireses ilmuma esimene ajaleht [[El Telégrafo Mercantil]]. Alates [[17. sajand]]ist sai juhtivaks majandusharuks [[karjakasvatus]]. Arenesid välja hiiglaslikud [[mõis]]ad (''[[estancia]]''<nowiki/>'d). Tihedamalt asustatud, [[viinamarjakasvatus]]e, [[tekstiil]]itootmise ja [[muul]]akasvatusega tegelevates sisemaaprovintsides indiaanlased [[pärisorjus|pärisorjastati]] (''[[encomienda]]''). Alates 18. sajandi algusest hakati sisse tooma suuremal hulgal [[neegerorjad|neegerorje]]. 1778 kehtestati [[vabakaubandus]] Hispaaniaga. ===Vabadusvõitlus=== Majanduse pideva tõusuga ([[nahad|nahkade]] ja [[soolaliha]] [[eksport|ekspordi]] kasv) kasvas [[kreoolid]]est [[suurmaaomanik]]e ja [[kaupmees]]te vastupanu koloniaalrežiimile. [[Prantsuse revolutsioon]] ja [[Ameerika iseseisvussõda]] tõid liberaalsed ideed ka Ladina-Ameerikasse. Tekkis [[kolonialism]]ivastane [[opositsioon]] ([[prantslaste vandenõu]] Buenos Aireses [[1795]]). Pärast Hispaania-[[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[sõjalaevastik]]u purustamist [[Trafalgari lahing]]us [[1805]] püüdsid [[britid]] [[1806]] hõivata La Plata lahte, ent [[kreoolid]]est, [[mulatid|mulattidest]] ja [[neegrid|neegritest]] moodustatud [[maakaitsevägi]] [[Santiago de Liniers]]i ja [[Juan Martín de Pueyrredón]]i juhtimisel kaitsesid [[1807]]. aastaks edukalt Buenos Airest, mida rünnati juunis 1806. Võit Briti [[ekspeditsioonikorpus]]e üle tõstis kreoolide eneseteadvust ja nende püüdu nõrgendada Hispaania [[ülemvõim]]u. Pärast [[Napoleon I]] kallaletungi Hispaaniale [[1808]] tekkis avalik [[iseseisvus]]liikumine. [[25. mai]]l [[1810]] kukutasid Buenos Airese elanikud asevalitseja ([[mairevolutsioon]]) ning võim läks üle [[hunta]]le. Hispaanlaste vasturünnak nurjus [[Suipacha lahing]]us [[7. november|7. novembril]] 1810. Sissetungivate rojalistide üle saavutati hiilgavaid võite, eriti [[1812]] ja [[1813]]. Aastal 1813 jaotati asekuningriigi alt vabanenud piirkonnad 14 [[provints]]iks. Pärast aastatepikkust võitlust saavutati lõplik võit Hispaania vägede üle [[Manuel Belgrano]] ja "Lõuna vabastaja" [[José de San Martín]]i juhtimisel. Argentinalased austavad oma riikliku sõltumatuse kangelasena kindral José de San Martíni, kes tegi sõjakäike Argentinas, Tšiilis ja Peruus. Tema ja [[Simón de Bolívar]]i võidud [[1814]]–[[1817]] muutsid olukorda. Belgrano ja San Martín esindasid mõõdukaid liberaale, kuid vabadusvõitluse revolutsioonilis-demokraatliku tiiba juhtis [[Mariano Moreno]]. [[9. juuli]]l [[1816]] kuulutati [[Tucamáni kongress]]il ametlikult välja Lõuna-Ameerika Ühendprovintside (hiljem La Plata Ühendprovintsid) sõltumatus Hispaaniast. Selle deklaratsiooni mõju jäi kohalikuks. Paljud asekuningriigi piirkonnad otsisid oma teid. [[1811]] eraldus Paraguay. 1817 ületas San Martíni armee [[Andid]] (''[[Paso de los Andes]]'') ning aitas otsustavalt kaasa Tšiili ja Peruu vabanemisele. ===Iseseisvuse algusajad=== Järgnesid tormilised sisepoliitiliste konfliktide (föderalistide ja unitaarriigi pooldajate vahel, konservatiivide ja liberaalide vahel) aastad, mille käigus eraldusid [[1825]] Boliivia ja [[1828]] Uruguay. Buenos Airese elanikud (''[[porteño]]''<nowiki/>'d, unitaarlased) soovisid põhiliselt [[kodanlus]]e huvides [[unitaarriik]]i. Sisemaalased (''[[caudillo]]''<nowiki/>'d, föderalistid) eelistasid põhiliselt suurmaaomanike huvides [[föderatsioon]]i, mille puhul provintsidel oleks laialdane autonoomia. [[1819]]. aastaks kujunes sellest konfliktist [[kodusõda]]. [[1820]] sõlmiti rahu, kuid stabiilne valitsus jäi tekkimata. Järgnes [[anarhia]], mida raskendas sõda Brasiiliaga [[1825]]–1828 Uruguay (Banda Oriental) pärast. [[1819]] võeti vastu Argentina liitriigi põhiseadus. [[1829]] sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas ''caudillo'' [[Juan Manuel de Rosas]]. Rahva toetusel laiendas ta oma võimu Ühendprovintsidele, mida hakati nimetama Argentina [[Konföderatsioon]]iks ([[1826]]. aastast Argentina Vabariik). Endiselt [[föderalism]]i jutlustades jäi ta [[diktaator]]iks [[1852]]. aastani. Sel ajal sunniti [[liberalism|liberaalsed]] poliitikud ([[Domingo Sarmiento]], [[Esteban Echeverría]]) [[eksiil]]i minema. [[1833]] hõivas [[Suurbritannia]] Argentina sisekriisi ära kasutades [[Falklandi saared]]. Rosase ajal anti taas luba tegutseda [[jesuiitide ordu]]le. Kuigi Rosas oli föderalist, tegi ta oma võimu kindlustamiseks lõpu provintside [[separatism]]ile. Samal ajal kasvas provintside ühtsus võitluses diktatuuri vastu. [[1837]] toimus konflikt Peruu ja Boliiviaga ning Suurbritannia ja Prantsusmaaga ([[Buenos Airese blokaad]] [[1845]]–[[1850]]. 1837 asutati opositsiooniline organisatsioon Noor-Argentina (''[[Asociación de Mayo]]''). Rosase [[diktatuur]]ile tegi lõpu [[riigipööre]], mida juhtis endine [[Entre Ríos]]e provintsi kuberner kindral [[Justo Urquiza]], keda toetasid Uruguay ja Brasiilia. Võit Rosase üle saavutati [[3. veebruar]]il [[1852]] [[Monte Caserose lahing]]us. [[1853]] võtsid provintsid vastu vabariikliku põhiseaduse, mida Buenos Aires ei tunnistanud. Urquiza sai Argentina Vabariigi esimeseks presidendiks. Buenos Aires kuulutas [[1854]] end iseseisvaks. [[17. september|17. septembril]] [[1861]] saavutasid mässajad [[Pavóni lahing]]us kindral [[Bartolomé Mitre]] juhtimisel võidu riigi vägede üle ning Argentina president astus [[5. november|5. novembril]] tagasi. Mais [[1862]] valis Rahvuskogu presidendiks Mitre. Nii saavutas Buenos Airese linn riigi üle ajutise kontrolli. [[1880]] lahutati linn Buenos Airese provintsist ning sellest sai föderaaldistrikt ja pealinn. ===Areng=== Järgmised presidendid olid [[Domingo Sarmiento]] ([[1868]]–[[1874]]) ja [[Nicolás Avellaneda]] (1874–1880). Mende reformid soodustasid majanduse ja kultuuri arengut. Sellesse aega jääb verine [[Kolmikliidu sõda]] ([[1865]]–[[1870]]), milles võidukad Argentina, Brasiilia ja Uruguay sõdisid Paraguayga. [[1872]] asutati [[Esimene Internatsionaal|Esimese Internatsionaali]] Argentina sektsioon. [[1878]] asutati trükitööliste liit, mis oli esimene [[ametiühing]]. [[1890]] tähistati Buenos Aireses esimest korda [[esimene mai|esimest maid]]. Riigi ühendamisega uuenes majandus. Seejärel hakkas valitsus [[Kõrbesõda|Kõrbesõjas]] ([[1879]]–[[1880]]), mida juhtis kindral [[Julio Roca|Julio Argentino Roca]], vallutama indiaanlastelt maid lõuna pool [[Rio Negro jõgi|Rio Negro]]t. Sellega pagendati või hävitati [[Patagoonia indiaanlased]]. Kindral Roca valiti 1880 presidendiks. Nii võitis Argentina põlluharimiseks ja karjakasvatuseks palju uusi maid. Samal ajal soodustati [[immigratsioon]]i. Miljonid immigrandid kogu [[Euroopa]]st, peamiselt [[itaallased]], võimaldasid Argentina loodusvarade, eriti Lääne-Argentina [[pampa]]sid paremini kasutada. [[1857]]–[[1939]] rändas sisse 6,6 miljonit inimest. Otsustavaks sai ka [[raudtee]]de areng [[19. sajand]]i lõpus. 19. sajandi lõpus võeti kasutusele moodne [[põllumajandustehnika]] ja Argentina integreerus [[maailmamajandus]]sse, saades üheks maailma tähtsamatest liha ja teravilja eksportijatest. Aastad 1880–1929 tõid Argentinale majandusliku tõusu. Majandusrevolutsioonile aitasid kaasa [[välisinvesteeringud]] ja immigratsioon Euroopast. [[Investeering]]ud tulid põhiliselt Suurbritanniast ning olid suunatud raudteedesse ja [[sadam]]atesse. Majandus oli tugevalt orienteeritud [[tooraine]]te [[eksport|ekspordile]] ja tööstustoodete [[import|impordile]]. See periood lõppes ülemaailmse majanduskriisiga 1929. [[20. sajand]]i alguseks oli Argentinast saanud üks Lõuna-Ameerika tähtsamaid riike. Ta hakkas omandama domineerivat asendit ning aitas [[1914]] lahendada tõsist lahkheli Ameerika Ühendriikide ja [[Mehhiko]] vahel. Roca valitsus ja sellele järgnenud valitsused olid [[oligarhia|oligarhilise]] suunitlusega. Nad olid suurmaaomanike tugeva mõju all. Hoolimata kapitalismi väljakujunemisest, säilis suurmaaomanike hegemoonia, suurmaavaldused laienesid ja tekkis Briti majanduslik ülemvõim. Alates [[1900]]. aastast said populaarseks [[natsionalism|natsionalistlikud]] ideed orientatsiooniga pigem [[Euroopa]]le kui USA-le. [[1891]] tekkis immigrantide arvel täienenud kodanlusele tuginev liberaalne partei [[Radikaalne Kodanikuliit]] (''[[Unión Cívica Radical]]''; UCR). Saksa emigrantide olulisel osalusel asutati [[1896]] [[Argentina Sotsialistlik Partei]]. [[Ametiühing]]uliikumises oli juhtiv koht algul [[anarhism|anarhistidel]]. [[1901]] asutati anarhistlik ametiühingute liit FORA. [[1903]] tekkis sotsialistliku suunitlusega UGT (Üldine Töölisliikumine). [[Venemaa]] [[1905. aasta revolutsioon]]i mõjul hoogustus [[töölisliikumine]]. Aastatel [[1905]], [[1907]] ja [[1909]] ("mainädal") olid [[üldstreik|üldstreigid]]. President [[Luis Sáenz Peña]] ([[1910]]–[[1913]]) ajal said mehed [[1912]] üldise valimisõiguse. See lõi tingimused liberaalide võimule tulekuks. Argentina poliitikas domineerisid [[1916]]. aastani [[konservatiivid]]. Seejärel tulid võimule nende traditsioonilised rivaalid Radikaalsest Kodanikuliidust ([[liberaalid]]) [[Hipólito Yrigoyen]]i juhtimisel. [[Radikaal (poliitika)|Radikaalid]] panid rõhku õiglastele valimistele ja demokraatlikele institutsioonidele ning avasid oma uksed laienevale [[keskklass]]ile ning [[eliit|eliidile]], millel varem juurdepääs võimule oli puudunud. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal jäi Argentina neutraalseks ning sai suuri kasumeid liha- ja [[nisu]]tarnetelt [[liitlasriigid|liitlasriikidele]]. Pärast sõda elavnes sõjajärgse kriisi ja [[Oktoobrirevolutsioon]]i mõjul töölisliikumine. Sotsialistidest eraldus 1918 [[marksism|marksistlik]] Rahvusvaheline Sotsialistlik Partei (''Partido Internacional Socialista''; [[1920]]. aastast [[Argentina Kommunistlik Partei]]). Tööliste massilised streigid suruti vägivallaga maha ([[Buenos Airese verine nädal]] jaanuaris [[1919]]). [[1929]] toimus Buenos Aireses Ladina-Ameerika kommunistlike parteide konverents. [[1918]]. aastal [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]]st alguse saanud üliõpilaste reformiliikumine levis kogu Ladina-Ameerikas. Hipólito Yrigoyen ja järgmine president [[Marcelo de Alvear]] ([[1922]]–1928) kehtestasid piiratud [[tööseadusandlus]]e, piirasid meelevaldset rendisüsteemi ning viisid läbi ülikoolireformi. Pärast sõda kasvasid järsult USA investeeringud (1913 40 miljonit [[USA dollar]]it, 1929 332 miljonit dollarit). [[1928]] sai uuesti presidendiks Hipólito Yrigoyen. ===Kriis=== Rahvusvahelise kaubanduse kokkuvarisemine [[1929]] kutsus esile nn. [[impordiasendusindustrialiseerimine|impordiasendusindustrialiseerimise]]. [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] mõju raskendasid majanduse ühekülgne orienteeritus liha ja nisu tootmisele ning majanduslik sõltuvus Suurbritanniast ja USA-st. Ehitati üles tööstus ja majanduslik sõltumatus kasvas. Samal ajal kestis konflikt parempoolsete, [[fašism|fašistlike]] ja vasakpoolsete, radikaalsete parteide vahel. Kasvasid [[töötus]] ja [[elukallidus]]. Vaesunud inimesed hakkasid maalt linna valguma. 1929 [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]] [[nafta]]maardlad. [[1930]] sundisid sõjaväelased kindral [[José Uriburu]] juhtimisel eaka radikaalist presidendi Hipólito Yrigoyeni võimult lahkuma. Sellest sai alguse pikk [[sõjaväeline riigipööre|sõjaväeliste riigipöörete]] seeria. [[1932]] sai presidendiks [[Agustín Justo]]. Tema ajal tugevnes Saksamaa mõju Argentinas. [[1938]]. aasta presidendivalimiste lävel muutusid fašistlikud organisatsioonid üha aktiivsemaks. [[1936]]. aasta mais ühinesid parempoolsed parteid vasakpoolse Rahvaliidu eeskujul parempoolseks Rahvusliiduks. See organisatsioon nõudis avalikult [[diktatuur]]i ning toetas edukalt rahandusministrit ja tulevast presidenti [[Roberto Ortiz]]i. Ent oma toetajate ootuste kiuste astus 1938 presidendiks valitud Ortiz jõulisi samme [[demokraatia]] tugevdamiseks. [[1930. aastad|1930. aastate]] valitsused püüdsid majanduslikke ja poliitilisi muutusi ohjeldada, kasutades ka pettust ja jõudu. See viis lõpuks [[Juan Perón|Juan Domingo Perón]]i võimuletulekuni. Poliitilist võimu taotlesid uued sotsiaalsed ja poliitilised jõud, sealhulgas moodne sõjavägi ning kasvavast linna[[töölisklass]]ist võrsunud [[ametiühing]]uliikumised. Argentina poliitika [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal provotseeris otseselt sõjaväe naasmise võimule. Argentina oli küll ametlikult [[neutraliteet|neutraalne]], kuid varustas mõlemaid sõdivaid pooli [[toiduained|toiduainetega]]. Algul toetas Argentina rohkem [[Teljeriigid|teljeriike]], sõja lõpu poole [[Liitlasriigid|liitlasriike]]. Ameerika välisministrite konverentsil [[Rio de Janeiro]]s [[1942]] kuulus Argentina vähemuse hulka, keeldudes katkestamast [[diplomaatilised suhted|diplomaatilisi suhteid]] teljeriikidega. ===Peróni tõus ja valitsemine=== President [[Ramón Castillo]] (1942–[[1943]]) kõrvaldati sõjaväelise riigipöördega võimult. Riigipööret juhtis kindral [[Arturo Rawson]]. Kolonel [[Juan Perón]] kuulus riigipöörde juhtide hulka. Varsti sai temast tööministrina valitsuse juhttegelane. Kartes vältimatut sõda [[Saksamaa]]ga, asus Perón [[24. veebruar]]il [[1944]] [[sõjaväehunta]] etteotsa, et kukutada president [[Pedro Ramírez]]. Valitsus, mis ametlikult toetas Liitlasriike, jätkas demokraatia jalge alla tallamist ja pakkus Saksa agentidele varjupaika. [[26. jaanuar]]il katkestas Argentina suhted Saksamaaga. [[27. märts]]il [[1945]], kui liitlasriikide võit Euroopas oli ilmne, kuulutas Argentina Saksamaale ja [[Jaapan]]ile sõja. Aprillis 1945 kirjutas valitsus alla [[Chapultepeci akt]]ile, mis nägi ette Ameerika riikide vastastikuse abi [[agressioon]]i korral. Juunis 1945 kirjutas Argentina alla [[ÜRO põhikiri|ÜRO põhikirjale]]. Massilised protestid 1945 viisid vabade valimisteni [[24. veebruar]]il [[1946]]. Juan Perón tegi kampaaniat kõige õigusematuma kihi ''[[descamisado]]''de 'särgitute' seas. Ta lubas maa jagamist, kõrgemat palka ja [[sotsiaalkindlustus]]e kehtestamist. Juan Perón võitis valimised 56% häältega ja domineeris koos oma abikaasa María [[Eva Perón]]iga, keda hüüti Evitaks (oli töö- ja sotsiaalminister), poliitilises elus kuni [[1955]]. aastani (Evita suri [[1952]]). Peróni doktriin [[peronism]] ehk justitsialism (''justicialismo'') ühendas [[repressioon]]id, [[populism]]i, [[katoliiklus]]e, [[reformism]]i, neutralismi ja [[natsionalism]]i. Peronistlik poliitika nägi muuhulgas ette tähtsate majandusharude natsionaliseerimise. Esimestel aastatel oli Perón väga populaarme. Ta ajas agressiivselt poliitikat, mille eesmärgiks oli anda töölisklassile majanduslik ja poliitiline hääleõigus, ning suurendas oluliselt ametiühingutesse kuuluvate tööliste arvu. [[1947]] kuulutas Perón välja esimese viie aasta plaani, mis põhines natsionaliseeritud tööstusettevõtete kasvul. Ta aitas rajada võimsat ametiühingut [[Üldine Töökonföderatsioon]] (CGT). Eva Perón aitas oma mehel võita populaarsust tööliste ja naiste seas. Naised said valimisõiguse 1947. Ta surus märtsis [[1949]] läbi põhiseaduse muudatuse, mis võimaldas talle teise ametiaja presidendina. Valimiskampaania ajal rakendati Peróni-vastaste parteide suhtes suuri kitsendusi. Perón võitis valimised [[1951]]. aasta novembris suure häälteenamusega ja Saadikutekojas said peronistid 135 kohta 149-st. Opositsioonilised [[partei]]d ja ajakirjandus muutusid üha kriitilisemaks, sest valitsus orienteerus üha enam [[totalitarism|totalitaarsele]] ja repressiivsele võimule, sedamööda kuidas majanduslik olukord halvenes. Paljud Peróni poliitilised vastased vangistati ning opositsiooniline ajakirjandus keelustati. [[1953]] sõlmis Argentina majandus- ja kaubanduslepinguid paljude riikidega, sealhulgas Suurbritannia, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja Tšiiliga. Tänu sellele muutus [[väliskaubanduse bilanss]] esimest korda pärast [[1950]]. aastat positiivseks. Poliitiline surve Perónile muutus see-eest üha tugevamaks. Ameerika Ühendriigid ei tunnustanud tema režiimi. Argentina sõjavägi ja kirik (kummalegi ei meeldinud muuhulgas [[1954]]. aasta [[abielulahutus]]e seadus) pöördusid tema vastu. ===Peróni-järgne aeg=== Sõjaväelased [[Eduardo Lonardi]] juhtimisel kõrvaldasid [[1955]] Peróni võimult. See riigipööre tõi kaasa umbes 4000 inimese hukkumise. Perón läks eksiili algul Paraguaysse ja lõpuks Hispaaniasse. Ka eksiilis jäi Perón masside poolt armastatuks ja säilitas oma mõjuvõimu. Varsti järgnes Lonardile [[Pedro Aramburu]], kes taastas 1853. aasta põhiseaduse. [[1956]]. aasta valimistel võitis häälteenamusega [[Ricardo Balbin]] (Radikaalne Partei). 25% valimissedeleid olid keelatud peronistliku partei üleskutset järgides tühjaks jäetud. Uus parlament kinnitas taasjõustatud 1853. aasta põhiseaduse. Veebruaris [[1958]] peetud valimised tõid peronistide ja kommunistide toetusel võimule [[Arturo Frondizi]] Vasakradikaalsest Parteist. Frondizi valitsemise lõpetas [[1962]] sõjavägi, heites talle ette peronistlikke sümpaatiaid. Uueks presidendiks määrati senati eesistuja [[Jose Maria Guido]]. Järgmistel valimistel juulis [[1963]], millest peronistid ja kommunistid ei tohtinud osa võtta, võitis [[Arturo Illia]] Radikaalsest Rahvaparteist. Peronistide edu regionaalsetel valimistel ja [[1965]]. aasta järelvalimistel ning töölisrahutused viisid uue sõjaväelise riigipöördeni juunis [[1966]]. Viimane sõjaväelaste nimetatud president [[Alejandro Lanusse]] valmistas alates ametisse astumisest [[1971]] ette demokraatia taastamist. Aastatel [[1972]] ja [[1973]] oli palju proteste ja vägivalda. [[1950. aastad|1950]]. ja [[1960. aastad|1960. aastate]] valitsused püüdsid vähese eduga kiirendada aeglustunud [[majanduskasv]]u ning vastata sotsiaalsetele nõudmistele. Kui sõjaväelistel valitsustel 1960. aastate lõpus ja [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses ei õnnestunud majandust elavdada ega jagu saada eskaleeruvast [[terrorism]]ist ([[Montoneros]]), oli tee Peróni tagasitulekuks lahti. [[11. märts]]il 1973 toimusid Argentinas üldvalimised esimest korda 10 aasta jooksul. Perónil kandideerida ei lastud, kuid presidendiks valiti tema asendaja peronist [[Héctor Cámpora]]. Peróni pooldajatel oli ka suur enamus Kongressi mõlemas kojas. Pärast eskaleeruvat terrorit vasakult ja paremalt astus Cámpora juulis 1973 tagasi, sillutades teed uuteks valimisteks. Perón võitis ning sai oktoobris 1973 uuesti presidendiks. Asepresidendiks sai tema kolmas abikaasa [[Isabel Perón|Maria Estela Isabel Martínez de Perón]]. Sel ajal panid vasak- ja paremäärmuslased nii sageli toime terroriakte, et see ohustas avalikku korda. Valitsus andis välja rea erakorralisi dekreete, seades muuhulgas sisse spetsiaalse täidesaatva võimu vägivallaga võitlemiseks. See võimaldas valitsusel inimesi määramata aja ilma süüdistuseta kinni pidada. [[1. juuli]]l [[1974]] Perón suri. Järgmiseks presidendiks sai tema lesk Isabel Perón. Tema valitsemisaega iseloomustasid majandusprobleemid, peronistide partei sisene võimuvõitlus ja kasvav terrorism. [[24. märts]]il [[1976]] kõrvaldati ta [[sõjaväeline riigipööre|sõjaväelise riigipöördega]] ametist. Võimul oli [[hunta]], mida üksteise järel juhtisid [[Jorge Rafael Videla]], [[Roberto Eduardo Viola]] (märtsist [[1981]]), [[Leopoldo Fortunato Galtieri]] (detsembrist 1981) ja [[Reynaldo Bignone]]. Sõjavägi rakendas karme abinõusid terroristide (eriti Montonerose) ning paljude suhtes, keda kahtlustati terroristidele kaasatundmises. Kord taastati, kuid selle nimel peetud "[[räpane sõda]]" nõudis palju inimelusid ja tõi kaasa elementaarsete [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumise. Tagasihoidlikel hinnangutel "kadus" 1976–1983 üle 10 000 inimese. [[Argentina inimõiguste komisjon]]i andmetel on tõestatud üle 2300 inimese mõrvamine ja 10 000 arreteerimine. Jäljetult kadunuks (''[[desaparecidos]]'') peetakse 20 000–30 000 inimest. Roberto Viola ja Leopoldo Galtieri ei suutnud Argentinat raskest majanduskriisist välja viia. Katse Argentinat mobiliseerida [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] vallutamisega Suurbritannialt aprillis [[1982]] ([[Falklandi sõda]]) ebaõnnestus. Seepeale sai hunta juhiks Galtieri asemel Reynaldo Bignone. Tugeva avaliku surve all tühistas hunta parteide keelustamise ning taastas järk-järgult põhilised [[poliitilised vabadused]]. [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1983]] toimusid presidendi-, asepresidendi- ja teiste üleriiklike, provintsi- ja kohalike ametiisikute valimised. Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul olid valimised õiglased ja ausad. Suurtes võlgades ja majanduslikult kurnatud Argentina rahvas valis presidendiks [[Radikaalne Kodanikuliit|Radikaalse Kodanikuliidu]] (Radikaalse Partei) kandidaadi [[Raúl Alfonsín]]i, kes sai 52% häältest. Tema 6-aastane ametiaeg algas [[10. detsember|10. detsembril]] 1983. Aastatel [[1985]] ja [[1987]] näitas suur osalus vahevalimistel rahva jätkuvat toetust tugevale ja jõulisele demokraatlikule süsteemile. Radikaalse Kodanikuliidu valitsus astus samme kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks (sõjaväerežiimi ajal kaotsiläinute saatuse väljaselgitamine, tsiviilkontrolli sisseseadmine relvajõudude üle, demokraatlike institutsioonide kindlustamine). Ent pidev hõõrumine sõjaväega ning suutmatus lahendada majandusprobleeme ja säilitada rahva usaldust muutis Alfonsíni valitsemise ebatõhusaks. Alfonsín astus tagasi kuus kuud enne oma ametiaja lõppu. Mais [[1989]] võitsid valimised peronistid eesotsas [[Carlos Menem]]iga. Menem uuendas Argentina sisepoliitikat oluliselt. Ulatuslike struktuurireformidega vähendati riigi osa majanduses. Kui Kongress ei jõudnud Menemi reformiettepanekute asjus konsensusele, andis president välja presidendidekreete. Opositsioonilise Radikaalse Parteiga sõlmiti [[Olivose lepe]], mille põhjal konstitutsioonireformiga [[1994]] kärbiti presidendi võimu, lühendati tema ametiaega kuuelt aastalt neljale ning lubati teist ametiaega. See andis Menemile võimaluse uuesti kandideerida ning ta võitis [[14. mai]]l [[1995]] valimised 50 protsendiga häältest. Riigiettevõtete [[erastamine]] ja riigivõlgade ümberstruktureerimine tõid kaasa vaid lühikese hingetõmbeaja. 1995. aasta valimistel kerkis esile vasakmõõdukas liit [[FREPASO]]. See alternatiiv kahele traditsioonilisele parteile Argentinas on eriti tugev [[Buenos Aires]]es, kuid tal ei ole veel üleriigilist infrastruktuuri nagu peronistidel ja radikaalidel. [[1999. aasta Argentina presidendivalimised|1999. aasta presidendivalimistel]] pooldasid kõik kolm suuremat parteid [[vabaturumajandus]]t. Oktoobris [[1999]] võitis radikaalide ja FREPASO liidu presidendikandidaat [[Fernando de la Rúa]] peronistide kandidaati [[Eduardo Duhalde]]t. De la Rúa astus ametisse detsembris 1999. Ta jätkas eelmise valitsuse vabaturumajanduspoliitikat ning järgis [[IMF]]-i programmi föderaaleelarve defitsiidi kontrolli alla saamiseks (riiklike kulutuste vähendamine, tulude suurendamine ja provintside eelarvetulude reform). De la Rúa reformis ka tööseadusandluse ja edendas ettevõtlust, et majandust stimuleerida ja [[töötus]]t vähendada. Hoolimata sellest jäi Argentina majanduskasv [[2000]]. aastal nulli lähedale ning [[14. november|14. novembril]] [[2002]] jättis Argentina [[Maailmapank|Maailmapangale]] maksmata 805 miljoni [[USA dollar]]i suuruse makse. [[2001]]. aasta lõpust on Argentina sügavas [[deflatsioon]]ilises majanduskriisis vahelduvate presidentidega. Rahulolematus olukorraga on esile kutsunud vähekindlustatud kihtide ([[töötud|töötute]]) ja keskklassi sagedasi demonstratsioone. Need algasid detsembris 2001 pärast karmide säästumeetmete väljakuulutamist. Vaesemad elanikkonnakihid jäid nälga. Kriis tõi kaasa väliskapitali väljavoolu, mida valitsus pidurdas pangakontode külmutamise ja hoiuste väljavõtmise piirangutega. See omakorda kutsus esile keskklassi protestidemonstratsioonid. Osale töötajatest ei maksnud enam töötasu, mistõttu tekkisid toimetulekuraskused. Rahutustes sai surma 31 inimest. Rahandusminister tagandati, president De la Rúa astus lõpuks tagasi ning loovutas presidendiameti Eduardo Duhaldele. [[6. jaanuar]]il [[2002]] [[devalveerimine|devalveeris]] uus valitsus [[Argentina peeso|peeso]]t [[USA dollar]]i suhtes 28% võrra. [[25. mai]]l 2003 astus ametisse president [[Néstor Kirchner]]. Tema esimeste reformide seas oli diktatuuriaegsete kurjategijate immuniteedi kaotamine. Majandusraskused jätkusid: 20 miljonit inimest elas allpool [[vaesuspiir]]i, riik ägas tohutu välisvõla koorma all. Tekkis elanikkonna iseorganiseerumine ''[[piquetero]]''<nowiki/>'de nime all. Nad hankisid riigist sõltumatult ise toitu ning korraldasid haridust, keeldudes riigi abist. Kirchneri valitsus astus samme välisvõlast vabanemiseks. Saavutati kokkulepe, millega võlga vähendati 70% võrra ning koostati 42 aasta pikkune maksegraafik. [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[2007]] toimunud presidendivalimised võitis Néstor Kirchneri abikaasa [[Cristina Fernández de Kirchner]], kes astus ametisse 10. detsembril. ==Vaata ka== * [[Argentina presidentide loend]] * [[Río de la Plata asekuningate loend]] * [[Argentiina dogi]] * [[Argentiina veinid]] * [[Argentina eestlased]] *[[Eesti-Argentina suhted]] * [[Argentina Eesti Selts Estonia]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=AR}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Argentina| ]] icklsgtixlm1uv5ys0kdqj4a3ff5uj6 Aleksander Suuman 0 54 6164595 6097906 2022-07-20T20:16:57Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki '''Aleksander Suuman''' (õieti '''Aleksander Suumann'''; ka '''Sass Suuman''', '''Suumani Sass'''; [[25. aprill]] [[1927]] [[Metsaküla (Simuna)|Metsaküla]], [[Avanduse vald (1939)|Avanduse vald]] (tänapäeval [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]], [[Väike-Maarja vald]]) – [[19. aprill]] [[2003]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] luuletaja ja maalikunstnik. Lõpetas [[1958]]. aastal [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]]. Töötas õpetajana [[Rakvere]]s ning aastast 1958 [[Tartu Kunstikool]]is. Suuman debüteeris [[1963]]. aastal [[Kassetipõlvkond|kassetipõlvkonna]] teises [[luulekassett|luulekassetis]] koguga "Oh seda inimest!", aga 1966. aastal ilmunud "Krähmukirjad" tegid temast ühe nende aastate armastatuima luuletaja. Alates kogust "Kui seda metsa ees oleks" ([[1989]]) muutis Suuman oma luuletamise stiili. Tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid. Suumani loomingut on tõlgitud [[vene keel|vene]], [[soome keel|soome]], [[läti keel|läti]], [[leedu keel|leedu]], [[kasahhi keel|kasahhi]], [[usbeki keel|usbeki]], [[moldova keel|moldova]], [[armeenia keel|armeenia]], [[gruusia keel|gruusia]] ja [[tšehhi keel]]de. ==Luulekogud== *"Oh seda inimest" ([[1963]]) *"Krähmukirjad" ([[1966]]) *"Valguse kuma sees" ([[1972]]) *"Maa paistel" ([[1975]]) *"Meil siin Hüperboreas" ([[1980]]) *"Nofretetega metsas" ([[1986]]) *"Kui seda metsa ees oleks" ([[1989]]) *"Viru viirus" ([[1992]]) *"Maniakk puuris" ([[1993]]) *"Targemat ei ole" ([[1995]]) *"Neid enam ei tehta" ([[1997]]) *"Mälestus on metsast rohelisem" ([[2000]]) ==Valikkogud== *"Sõnad sulavad taevaga ühte" ([[1977]]) *"Kaunis on kummaline" ([[1988]]) *"Tondihobu tõugud vetikatega" (valikkogu aastatest [[1957]]–2002; 2002) ==Tunnustus== * 1981 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Meil siin Hüperboreas") * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3722}}</ref> * 2002 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (luulekogu "Tondihobu tõugud vetikatega") ==Isiklikku== [[Toomas Suuman]]i, [[Imat Suumann]]i ja [[Aapo Pukk|Aapo Puki]] isa. Elas [[Tallinn]]as Kirjanike majas. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Toomas Liiv]], "Aleksander Suuman luuletajana" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1987]], nr. 4, lk. 201–204 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1991]], lk. 519–522 (ülevaate autor [[Silvia Nagelmaa]]) ja bibliograafia lk. 543 * Toomas Liiv, "Kirjutavad koerale: [[Sergei Jessenin|Jessenin]] ja Suuman" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1997]], nr. 4, lk. 546–551 * [[Tõnu Õnnepalu]], "Kui..." – Looming [[2002]], nr. 5, lk. 720–741 ja nr. 6, lk. 883–900 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [[Neeme Korv]] [http://www.postimees.ee/2014569/lahkus-kirjanik-aleksander-suuman Lahkus kirjanik Aleksander Suuman], Postimees, 19. aprill 2003 * [http://www.epl.ee/artikkel/234025 "Suumani Sass teisel pool ust."], Eesti Päevaleht, 25. aprill 2003 * [[Jaak Urmet]] [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=202584 "Suumani Sass näeb elu läbi kunsti"], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2002 * [[Marvi Taggo]] [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=126010 "Suumani Sass on alati eksinud"], Eesti Päevaleht, 19. oktoober 2000 * [[Peeter Künstler]] [http://archive.is/kAbtG Retsensioon Küll ikka mehed luuletavad!], Eesti Ekspress, 23. märts 2000 * [[Karl Martin Sinijärv]] [http://www.sirp.ee/archive/2002/10.05.02/Kirjand/kirjand1-4.html "Flink Anette tervitab"], Sirp * [[Jürgen Rooste]] [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=204501 ARVUSTUS: Peakokaks Suumani Sass], Eesti Päevaleht, 17. mai 2002 * [[Rein Veidemann]] [http://kultuur.postimees.ee/1989505/suumani-tondihobu-abielust-tiibhobuga "Suumani tondihobu abielust tiibhobuga"], Postimees, 29. detsember 2002 {{JÄRJESTA:Suuman, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2003]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli õppejõud]] [[Kategooria:Vilsandi inimesed]] 01zsr9nf70bkjrcjlxaxa2jy5t8fxdq Karl XII 0 623 6164154 5866060 2022-07-20T12:14:13Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} {{Põhjasõja sündmused}} '''Karl XII''' ([[27. juuni]] (17. juuni [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi) [[1682]] [[Stockholm]], [[Stockholmi loss]] – [[11. detsember]] (30. november) [[1718]] [[Fredrikshald]]) oli [[Rootsi Kuningriik|Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] aastatel [[1697]]–[[1718]]. ==Elu== ===Noorus ja trooniletõus=== Karl XII oli [[Karl XI]] ja tema abikaasa [[Ulrika Eleonora vanem]]a ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. [[Pilt:Karl XIIs monogram med nordstjärna (1697).gif|thumb|vasakul|Karl XII monogramm]] ===Välispoliitika ja Põhjasõda=== [[Taani]], [[Poola]] ja [[Venemaa]] sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid [[1700]]. aastal [[Põhjasõda]] kallaletungiga [[Riia]] linnale. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us [[Peeter I]] sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja [[1706]]. aastal Poola sõjast välja astuma. 1704. aastal alanud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u 1710. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaale]]. [[1707]]. aastal asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. [[Poltava lahing]]us ([[1709]]) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega [[Türgi|Türki]], kust ta naasis alles [[1715]]. aastal Rootsi. Rootsi minetas Põhjasõja tulemusena [[Rootsi dominioonid|meretagused valdused]], [[Läänemereprovintsid]] ja [[Rootsi suurvõimu ajastu|suurriigiseisundi]]. ===Surm=== Kuningas langes [[Norra]]s Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste [[musket]]ikuulist või [[šrapnell]]ist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud läbikukkumisega ja Rootsi armee taganes tagasi kodumaale. [[Pilt:CharlesXIIAutopsy1916.jpg|pisi|Karl XII kolju (1916)]] ===Troonipärimine=== Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi, Karli õukonnas kasvas aga üles tema õepoeg [[Schleswig-Holsteini hertsog]] [[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], kes pidi saama Karli järglaseks Rootsi troonil. Karl Friedrich aga osutus pärast Karl XII surma otsustusvõimetuks ning troonile tõusis Rootsi kõrgaadli toel Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]], kelle abikaasa Fredrik kuulutati [[Fredrik I]] nime all kuningaks. Ei Karlil ega Ulrikal olnud lapsi ja nende surma järel lõppes [[Pfalzi dünastia]]. Karl Friedrich aga sõitis 1721. aastal Venemaale [[Peterburi]], kuhu ta ka jäi kuni surmani 1739. aastal, kuna temale pärimisõiguse järgi kuuluvad alad ([[Schleswig-Holstein]]) olid [[Taani]] võimu all. ==Isiklikku== Karl XII täielik tiitel oli järgmine: {{tsitaat|Karl, [[Jumal]]a armust [[Rootsi]] kuningas, [[goodid|gootide]] ja [[vendid]]e [[kuningas]], [[Soome]] [[suurhertsog]], [[Eesti]] ja [[Karjala]] [[hertsog]], [[Ingeri]] isand, [[Bremen]]i, [[Verden]]i ja [[Pommeri]] hertsog, [[Rügen]]i [[vürst]], [[Wismar]]i [[lord]], [[Rein]]i [[pfaltskrahv]], [[Baier]]i hertsog, [[Zweibrücken]]-[[Kleeburg]]i [[krahv]], samuti [[Jülich]]i, [[Cleve]] ja [[Berg (riik)|Bergi]] hertsog, [[Waldenz]]i, [[Spanheim]]i ja [[Ravensberg]]i krahv ning [[Ravenstein]]i lord.||}} Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest [[alkohoolne jook|alkoholist]] ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks. Kaasaegsed täheldasid tema üliinimlikku valutaluvust ja pealtnäha täielikku [[emotsioon]]ide puudumist. Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurepärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Siiski oli ta [[strateegia|strateegina]] väga nõrk, jättes korduvalt kasutamata võimaluse soodsatel tingimustel rahu sõlmida. Teda ajendas soov oma vaenlased täielikult purustada, kuid selleks ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega. Karl XII huvitus [[matemaatika]]st ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid. Teda on peetud [[kaheksandsüsteem]]i leiutajaks: ta pidas seda sõjas sobivamaks, sest kõik kastid, mida kasutati materjalide, näiteks [[püssirohi|püssirohu]] hoidmiseks, olid kuubikujulised. Tema kaasaegse teadlase [[Emanuel Swedenborg]]i andmetel pani kuningas oma mõtted arvusüsteemi osas kirja ja andis talle [[Lund]]is [[1716]]. aastal üle. Väidetavalt oli see paberileht veel sada aastat hiljem olemas, kuid tänapäevaks on kaduma läinud. Siiski kahtlustavad teadusajaloolased, et Swedenborg ise, kes oli mitmeti andekas teadlane, või leiutaja [[Christopher Polhem]], kes samuti selle kohtumise juures viibis, võivad olla kaheksandsüsteemi tõelised leiutajad või vähemalt olulised kaastöölised. ==Karl XII ja Eesti== Karli ehk Rootsi Raudpea Eestis viibimisest (oktoobrist 1700 juunini [[1701]]) jutustab hulk rahvamuistendeid. == Välislingid == {{commonskat|Charles XII of Sweden}} *[http://libweb.princeton.edu/libraries/firestone/rbsc/aids/C0770/ex70.jpg Surimask] *[http://www.postimees.ee/?id=178124&redir= Karl XII haud avatakse] Postimees, 21. oktoober 2009 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl XI]] | nimi=[[Rootsi kuningas]] | aeg=[[1697]]–[[1718]] | järgnev=[[Ulrika Eleonora]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Rootsi monarhid]] [[Kategooria:Rootsi väejuhid]] [[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1682]] [[Kategooria:Surnud 1718]] [[Kategooria:Pfalzi-Zweibrückenid]] elu9twt2bv8rr2asub1jrs1sx0hm4bm 6164155 6164154 2022-07-20T12:19:21Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} {{Põhjasõja sündmused}} '''Karl XII''' ([[27. juuni]] (17. juuni [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi) [[1682]] [[Stockholm]], [[Stockholmi loss]] – [[11. detsember]] (30. november) [[1718]] [[Fredrikshald]], [[Fredriksten]]i kindluse juures) oli [[Rootsi Kuningriik|Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] aastatel [[1697]]–[[1718]]. ==Elu== ===Noorus ja trooniletõus=== Karl XII oli [[Karl XI]] ja tema abikaasa [[Ulrika Eleonora vanem]]a ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. [[Pilt:Karl XIIs monogram med nordstjärna (1697).gif|thumb|vasakul|Karl XII monogramm]] ===Välispoliitika ja Põhjasõda=== [[Taani]], [[Poola]] ja [[Venemaa]] sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid [[1700]]. aastal [[Põhjasõda]] kallaletungiga [[Riia]] linnale. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us [[Peeter I]] sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja [[1706]]. aastal Poola sõjast välja astuma. 1704. aastal alanud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u 1710. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaale]]. [[1707]]. aastal asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. [[Poltava lahing]]us ([[1709]]) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega [[Türgi|Türki]], kust ta naasis alles [[1715]]. aastal Rootsi. Rootsi minetas Põhjasõja tulemusena [[Rootsi dominioonid|meretagused valdused]], [[Läänemereprovintsid]] ja [[Rootsi suurvõimu ajastu|suurriigiseisundi]]. ===Surm=== Kuningas langes [[Norra]]s Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste [[musket]]ikuulist või [[šrapnell]]ist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud läbikukkumisega ja Rootsi armee taganes tagasi kodumaale. [[Pilt:CharlesXIIAutopsy1916.jpg|pisi|Karl XII kolju (1916)]] ===Troonipärimine=== Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi, Karli õukonnas kasvas aga üles tema õepoeg [[Schleswig-Holsteini hertsog]] [[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], kes pidi saama Karli järglaseks Rootsi troonil. Karl Friedrich aga osutus pärast Karl XII surma otsustusvõimetuks ning troonile tõusis Rootsi kõrgaadli toel Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]], kelle abikaasa Fredrik kuulutati [[Fredrik I]] nime all kuningaks. Ei Karlil ega Ulrikal olnud lapsi ja nende surma järel lõppes [[Pfalzi dünastia]]. Karl Friedrich aga sõitis 1721. aastal Venemaale [[Peterburi]], kuhu ta ka jäi kuni surmani 1739. aastal, kuna temale pärimisõiguse järgi kuuluvad alad ([[Schleswig-Holstein]]) olid [[Taani]] võimu all. ==Isiklikku== Karl XII täielik tiitel oli järgmine: {{tsitaat|Karl, [[Jumal]]a armust [[Rootsi]] kuningas, [[goodid|gootide]] ja [[vendid]]e [[kuningas]], [[Soome]] [[suurhertsog]], [[Eesti]] ja [[Karjala]] [[hertsog]], [[Ingeri]] isand, [[Bremen]]i, [[Verden]]i ja [[Pommeri]] hertsog, [[Rügen]]i [[vürst]], [[Wismar]]i [[lord]], [[Rein]]i [[pfaltskrahv]], [[Baier]]i hertsog, [[Zweibrücken]]-[[Kleeburg]]i [[krahv]], samuti [[Jülich]]i, [[Cleve]] ja [[Berg (riik)|Bergi]] hertsog, [[Waldenz]]i, [[Spanheim]]i ja [[Ravensberg]]i krahv ning [[Ravenstein]]i lord.||}} Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest [[alkohoolne jook|alkoholist]] ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks. Kaasaegsed täheldasid tema üliinimlikku valutaluvust ja pealtnäha täielikku [[emotsioon]]ide puudumist. Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurepärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Siiski oli ta [[strateegia|strateegina]] väga nõrk, jättes korduvalt kasutamata võimaluse soodsatel tingimustel rahu sõlmida. Teda ajendas soov oma vaenlased täielikult purustada, kuid selleks ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega. Karl XII huvitus [[matemaatika]]st ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid. Teda on peetud [[kaheksandsüsteem]]i leiutajaks: ta pidas seda sõjas sobivamaks, sest kõik kastid, mida kasutati materjalide, näiteks [[püssirohi|püssirohu]] hoidmiseks, olid kuubikujulised. Tema kaasaegse teadlase [[Emanuel Swedenborg]]i andmetel pani kuningas oma mõtted arvusüsteemi osas kirja ja andis talle [[Lund]]is [[1716]]. aastal üle. Väidetavalt oli see paberileht veel sada aastat hiljem olemas, kuid tänapäevaks on kaduma läinud. Siiski kahtlustavad teadusajaloolased, et Swedenborg ise, kes oli mitmeti andekas teadlane, või leiutaja [[Christopher Polhem]], kes samuti selle kohtumise juures viibis, võivad olla kaheksandsüsteemi tõelised leiutajad või vähemalt olulised kaastöölised. ==Karl XII ja Eesti== Karli ehk Rootsi Raudpea Eestis viibimisest (oktoobrist 1700 juunini [[1701]]) jutustab hulk rahvamuistendeid. == Välislingid == {{commonskat|Charles XII of Sweden}} *[http://libweb.princeton.edu/libraries/firestone/rbsc/aids/C0770/ex70.jpg Surimask] *[http://www.postimees.ee/?id=178124&redir= Karl XII haud avatakse] Postimees, 21. oktoober 2009 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl XI]] | nimi=[[Rootsi kuningas]] | aeg=[[1697]]–[[1718]] | järgnev=[[Ulrika Eleonora]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Rootsi monarhid]] [[Kategooria:Rootsi väejuhid]] [[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1682]] [[Kategooria:Surnud 1718]] [[Kategooria:Pfalzi-Zweibrückenid]] kdwmyq6f3rqcifc7e95d5qm6t0iyvcx Klaas 0 698 6164628 6130486 2022-07-20T21:29:29Z Andres 5 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Klaas.jpg|pisi|Klaasigraanulid [[Järvakandi]] [[Järvakandi klaasitehas|klaasitehases]]]] [[Fail:Ruhnu puukirik 2021 (045).jpg|pisi|Aknaklaasid [[Ruhnu puukirik]]us]] '''Klaas''' on [[läbipaistvus|läbipaistev]], suhteliselt [[tugevus|tugev]], raskesti kuluv, oluliselt inertne ja [[anorgaaniline aine|anorgaaniline]] [[materjal]], millest saab kujundada väga [[siledus|siledaid]] ja mitteläbilaskvaid [[pind]]u. Need omadused on võimaldanud kasutada klaasi väga paljudes rakenduskohtades. Klaasid on ühtlased [[amorfsus|amorfsed]] [[tahke olek|tahked]] materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva [[viskoossus]]ega [[sulamine|sulanud]] materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase [[kristallvõre]] moodustumiseks. '''Tavaline klaas''' on enamasti amorfne [[ränidioksiid]] (SiO<sub>2</sub>) – sama [[keemiline ühend]] mis [[kvarts]] või [[polükristalliline vorm|polükristallilises vormis]] [[liiv]]. Puhta ränidioksiidi [[sulamispunkt]] on umbes 2000&nbsp;°C, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks [[keemiline aine|ainet]]. Üks on sooda ([[naatriumkarbonaat]] Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>) või potas ([[kaaliumkarbonaat]]), mis alandab sulamispunkti umbes 1000&nbsp;°C-le. Ent sooda muudab klaasi [[lahustuvus|lahustuvaks]], seega kasutuks, mistõttu [[lahustamatus]]e taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi ([[kaltsiumkarbonaat]]i, CaCO<sub>3</sub>). Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on [[nähtav valgus|nähtava valguse]] suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Eriti puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et [[valguskaabel|valguskaablites]] on klaas [[infrapunakiirgus|infrapunastel]] lainepikkustel "läbinähtav" ''sadade kilomeetrite'' ulatuses. Tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid koostisosi. [[Pliioksiid]]i sisaldav [[pliiklaas]] on tavalisest säravam, sest tal on suurem [[murdumisnäitaja]]. [[Boor]]i võidakse lisada selleks, et muuta [[termilised omadused|termilisi]] ja [[elektrilised omadused|elektrilisi omadusi]], näiteks [[Pyrex-klaas]]i puhul. Ka [[baarium]]i lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada [[tseerium]]i, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste [[metalloksiidid]]e lisamine võib muuta [[värvus]]t. [[Sooda]] või [[potas]]e osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. [[Mangaan]]i lisamisega on võimalik vabaneda soovimatutest värvustest. Klaasi ainulaadsus seisneb selles, et seda saab kasutada korduvalt uute toodete valmistamiseks, ilma et kvaliteet halveneks. Klaas tekib mõnikord looduslikul teel vulkaanivooludest [[obsidiaan]]i kujul. == Klaasi ajalugu == Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud [[kiviaeg|kiviajast]] peale. Varaseimad kirjalikud allikad klaasi valmistamise kohta pärinevad [[Mesopotaamia]]st 14.–12. sajandist eKr. Klaasi hakati iseseisva kunstlikult loodud materjalina kasutama [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]].<ref>Merle Bukovec. [https://web.archive.org/web/20171201035625/http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2558/KlaasikunstiajaluguI.Teema1.pdf Millal, kus ja kuidas klaas alguse sai?], e-ope.ee, vaadatud 21. juuli 2013</ref> Klaasi kasutati [[keraamika]] ja muude esemete [[glasuur]]ina. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] arendati [[klaasipuhumine|klaasipuhumise]] tehnikat. Klaas, mis oli olnud haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. [[Vana-Rooma impeerium]]i ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt [[vaas]]ide ja [[pudel]]ite jaoks. Teadaolevalt oli Eestis esimene klaasisulatus [[Hiiumaa]]l [[Hüti klaasikoda|Hüti klaasikojas]] (1628–1664). Üldse on Eesti aladel teada üle poolesaja klaasitööstuse. Üks suuremaid ja kauem tegutsenud klaasitööstusi oli Rõika-[[Meleski]] peeglivabrik (1792–2005). ==Vaata ka== *[[Klaasikunst]] *[[Klaasikunsti ajalugu]] *[[Klaaskiud]] *[[Klaasimass]] *[[Klaastaara]] *[[Nutiklaas]] *[[Rubiinklaas]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.marepleks.ee Klaasi tüübid, klaasi funktsioonid] *[http://www.hermanns.ee Klaasist mööbel] *[http://www.materjalimaailm.ee/klaas/ Klaas veebilehel Materjalimaailm] * [http://www.materjalimaailm.ee/liibya_korbeklaas/ Looduslik klaas veebilehel Materjalimaailm] *[http://www.looduskalender.ee/node/4271 Looduskalender: Jaak Kikas. Prints Ruperti tilgad] [[Kategooria:Klaas| ]] [[Kategooria:Materjalid]] kwpsuap442rv015bfymua46z7o0rs5n Põhjasõda 0 934 6164150 6163740 2022-07-20T12:06:13Z Andres 5 /* Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjasõda |osa= |pilt=Great Northern War.jpg |pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]] |aeg=[[1700]]–[[1721]] |koht= [[Euroopa]] |tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]]. |osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}<br>[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]] |osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]<br>{{PisiLipp|Taani}}<br> {{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]<br>[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]<br>[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]<br> {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]<br>[[Stanisław Leszczyński]] <br>[[Kazimierz Lew Sapieha]] |väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]<br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]<br>{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br> [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni. }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia). Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]]. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}</ref> [[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}</ref> Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]). <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Edasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. <ref name=":0" /> Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi. <ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]] 24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}</ref> Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le. <ref name=":1" /> 12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}</ref> Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]]. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}</ref> Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada. <ref name=":0" /> == Sõja algus == Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik. <ref name=":1" /> [[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augusti II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].{{Lisa viide}} Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa. ==Rootsi esimesed võidud== ===Võit Taani üle=== Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}</ref> [[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i. <ref name=":2" /> Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]], <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}</ref> Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast. <ref name=":2" /> Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama. <ref>{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}</ref> Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas. <ref name=":2" /> Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover. <ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}</ref> Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}</ref> ===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701=== [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]] [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]] [[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama. <ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}</ref> [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}</ref> [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}</ref> Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. <ref name=":4">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}</ref> Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele. <ref name=":3" />Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu. <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}</ref> Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi. <ref name=":5" /> Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000. <ref name=":4" /> Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. <ref name=":5" /> Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni. <ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}</ref> {{vaata|Põhjasõda Eestimaal}} ===Kuramaa vallutamine=== [[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal]] [[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada. Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa. 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel. Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt. Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]]. ==Rootsi sõjakäik Poolasse== Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas. August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi. Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks. Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i. Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa. Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks. Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. [[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i. Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]]. Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]). == Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal == [[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. <br/>[[Jean-Marc Nattier]]' maal]] Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud. [[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi. Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn. 1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa. [[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]]. [[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi. [[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]] [[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta<ref name="kRkcm" />. ==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing== Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]] Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250&nbsp;km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist. [[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest. Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Bene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />. Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle. Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa. Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli. Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse. Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i. Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile. [[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]] ==Rootsi sõjakäik Saksimaale== Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. [[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse. August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist. Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati. Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal. Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]]. == Sõja otsustavad aastad == [[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] === Sõjategevus Poolas === Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. [[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale. [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8000 Rootsi nekrutit. Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast. Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse. [[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. <br>[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]] === Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas=== Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust. Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga. [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium. Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]]. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega. Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Kevade alguses [[1709]]. aastal oli lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Külmale polnud vastu pidanud Saksamaalt värvatud sõdurid. Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]]. [[Poltava]] piiramiseks valmistuti aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. Piiramine venis vajaliku varustuse puudumise tõttu. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 16 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud. Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks. Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda. [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]]. {{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu. [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale. === Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l === Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]]. See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. === Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal === Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia, [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused. [[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale. === Sõjategevus Taanis === [[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema. Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref name="88Ttc" />. Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi. Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i. Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal. === Sõjategevus Soomes === Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. [[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]] == Sõja lõpp== Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. [[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. [[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. [[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. [[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. ==Hinnang Karl XII tegevusele== Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. ==Sõja tagajärjed== Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]], [[Soome sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. ==Põhjasõja lahingud== {{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}} *[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700 *[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700) *[[Reinbecki lahing]] (1700) *[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]] *[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701) *[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701 *[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701 *[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701) *[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) *[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702 *[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702) *[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]] *[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703 *[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]] *[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]] *Tartu vallutamine 12. juulil 1704 *[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704 *Narva vallutamine 9. augustil 1704 *[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704 *[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704 *[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]] *[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]] *[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706 *[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]] *[[Vinni lahing]] 1708 *[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]] *[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708) *[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709) *[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]]) *[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710 *[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]] *[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]] *[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]]) *[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]] *[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil) *[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716 *[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]] *[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]] ==Põhjasõja rahulepingud== *[[Travendali rahu]] *[[Altranstädti rahu]] *[[Varssavi rahu]] *[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde) *[[Stockholmi rahu 1719]] *[[Stockholmi rahu 1720]] *[[Frederiksborgi rahu]] *[[Uusikaupunki rahu]] == Sõdivad nõod == {| border="1" align="center" width="100%" cellspacing="0" | -bgcolor=#FFFACD colspan="5" align="center" | [[Frederik III]] |- | -bgcolor=#BFEFFF align="center" width="20%"| [[Johann Georg III]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Anna Sophie]]'' | -bgcolor=#FFFACD align="center" | [[Christian V]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' | -bgcolor=#FFC1C1 align="center" width="20%"| [[Karl XI]] |- | -bgcolor=#BFEFFF colspan="2" align="center" width="40%" | [[August II Tugev]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%" | [[Frederik IV]] | -bgcolor=#FFC1C1 colspan="2" align="center" width="40%" | [[Karl XII]] |} ==Vaata ka== *[[Läsna-Valgejõe lahing]] *''[[Isoviha]]'' *[[Põhjasõda Eestimaal]] *[[Põhjasõjad]] *[[1710. aasta katkuepideemia]] *[[Karoliinide surmamarss]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kRkcm">[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref> <ref name="782Zm">[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]</ref> <ref name="87dvu">Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.</ref> <ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]] * "Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni." Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]). * [[Robert I. Frost|Robert Frost]], "Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005. * [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5 * [[Kalle Kroon]], "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" (alapealkiri "Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses"); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk. * [[Margus Laidre]], "Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel". Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008. * Margus Laidre, "Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995. * [[Aleksander Loit]], "Eesti talupojad Põhjasõjas" (Kalle Krooni raamatu "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144. * Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&pg=PA277 Lk. 277–280] *[[Just Juel]] (1664–1715), "En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis] === Romaanid === * [[Enn Kippel]], "Kui Raudpea tuli I-II". Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656 ==Välislingid== {{commons|Great Northern War}} *[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt] *[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Põhjasõda| ]] 6h4udbdfnc5kef8he5fq2eyqabs60s2 6164248 6164150 2022-07-20T16:47:39Z W.A. von Schlippenbach 163078 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjasõda |osa= |pilt=Great Northern War.jpg |pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]] |aeg=[[1700]]–[[1721]] |koht= [[Euroopa]] |tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]]. |osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}<br>[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]] |osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]<br>{{PisiLipp|Taani}}<br> {{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]<br>[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]<br>[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]<br> {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]<br>[[Stanisław Leszczyński]] <br>[[Kazimierz Lew Sapieha]] |väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]<br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]<br>{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br> [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni. }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia). Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]]. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}</ref> [[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}</ref> Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]). <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Edasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. <ref name=":0" /> Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi. <ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]] 24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}</ref> Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le. <ref name=":1" /> 12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}</ref> Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]]. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}</ref> Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada. <ref name=":0" /> == Sõja algus == Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik. <ref name=":1" /> [[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augusti II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].{{Lisa viide}} Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa. ==Rootsi esimesed võidud== ===Võit Taani üle=== Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}</ref> [[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i. <ref name=":2" /> Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]], <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}</ref> Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast. <ref name=":2" /> Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama. <ref>{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}</ref> Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas. <ref name=":2" /> Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover. <ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}</ref> Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}</ref> ===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701=== [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]] [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]] [[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama. <ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}</ref> [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}</ref> [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}</ref> Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. <ref name=":4">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}</ref> Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele. <ref name=":3" />Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu. <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}</ref> Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi. <ref name=":5" /> Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000. <ref name=":4" /> Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. <ref name=":5" /> Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni. <ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}</ref> {{vaata|Põhjasõda Eestimaal}} ===Kuramaa vallutamine=== [[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal]] [[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada. <ref>{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}</ref> 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel. <ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}</ref> Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt. <ref name=":6" /> Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]]. <ref name=":6" /> ==Rootsi sõjakäik Poolasse== Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas. <ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}</ref> August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}</ref> Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks. <ref name=":7" /> Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}} Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}</ref> Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}</ref> Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}} August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}</ref> Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}} [[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}</ref> Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}</ref> Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]). <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal == [[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. <br/>[[Jean-Marc Nattier]]' maal]] Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud. [[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi. Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn. 1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa. [[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]]. [[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi. [[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]] [[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta<ref name="kRkcm" />. ==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing== Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]] Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250&nbsp;km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist. [[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest. Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Bene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />. Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle. Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa. Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli. Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse. Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i. Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile. [[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]] ==Rootsi sõjakäik Saksimaale== Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. [[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse. August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist. Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati. Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal. Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]]. == Sõja otsustavad aastad == [[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] === Sõjategevus Poolas === Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. [[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale. [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8000 Rootsi nekrutit. Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast. Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse. [[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. <br>[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]] === Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas=== Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust. Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga. [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium. Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]]. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega. Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Kevade alguses [[1709]]. aastal oli lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Külmale polnud vastu pidanud Saksamaalt värvatud sõdurid. Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]]. [[Poltava]] piiramiseks valmistuti aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. Piiramine venis vajaliku varustuse puudumise tõttu. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 16 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud. Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks. Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda. [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]]. {{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu. [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale. === Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l === Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]]. See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. === Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal === Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia, [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused. [[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale. === Sõjategevus Taanis === [[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema. Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref name="88Ttc" />. Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi. Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i. Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal. === Sõjategevus Soomes === Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. [[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]] == Sõja lõpp== Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. [[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. [[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. [[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. [[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. ==Hinnang Karl XII tegevusele== Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. ==Sõja tagajärjed== Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]], [[Soome sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. ==Põhjasõja lahingud== {{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}} *[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700 *[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700) *[[Reinbecki lahing]] (1700) *[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]] *[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701) *[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701 *[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701 *[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701) *[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) *[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702 *[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702) *[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]] *[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703 *[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]] *[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]] *Tartu vallutamine 12. juulil 1704 *[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704 *Narva vallutamine 9. augustil 1704 *[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704 *[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704 *[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]] *[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]] *[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706 *[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]] *[[Vinni lahing]] 1708 *[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]] *[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708) *[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709) *[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]]) *[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710 *[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]] *[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]] *[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]]) *[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]] *[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil) *[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716 *[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]] *[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]] ==Põhjasõja rahulepingud== *[[Travendali rahu]] *[[Altranstädti rahu]] *[[Varssavi rahu]] *[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde) *[[Stockholmi rahu 1719]] *[[Stockholmi rahu 1720]] *[[Frederiksborgi rahu]] *[[Uusikaupunki rahu]] == Sõdivad nõod == {| border="1" align="center" width="100%" cellspacing="0" | -bgcolor=#FFFACD colspan="5" align="center" | [[Frederik III]] |- | -bgcolor=#BFEFFF align="center" width="20%"| [[Johann Georg III]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Anna Sophie]]'' | -bgcolor=#FFFACD align="center" | [[Christian V]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' | -bgcolor=#FFC1C1 align="center" width="20%"| [[Karl XI]] |- | -bgcolor=#BFEFFF colspan="2" align="center" width="40%" | [[August II Tugev]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%" | [[Frederik IV]] | -bgcolor=#FFC1C1 colspan="2" align="center" width="40%" | [[Karl XII]] |} ==Vaata ka== *[[Läsna-Valgejõe lahing]] *''[[Isoviha]]'' *[[Põhjasõda Eestimaal]] *[[Põhjasõjad]] *[[1710. aasta katkuepideemia]] *[[Karoliinide surmamarss]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kRkcm">[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref> <ref name="782Zm">[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]</ref> <ref name="87dvu">Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.</ref> <ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]] * "Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni." Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]). * [[Robert I. Frost|Robert Frost]], "Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005. * [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5 * [[Kalle Kroon]], "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" (alapealkiri "Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses"); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk. * [[Margus Laidre]], "Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel". Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008. * Margus Laidre, "Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995. * [[Aleksander Loit]], "Eesti talupojad Põhjasõjas" (Kalle Krooni raamatu "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144. * Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&pg=PA277 Lk. 277–280] *[[Just Juel]] (1664–1715), "En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis] === Romaanid === * [[Enn Kippel]], "Kui Raudpea tuli I-II". Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656 ==Välislingid== {{commons|Great Northern War}} *[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt] *[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Põhjasõda| ]] 3xugsh10aw53wiwjmkhm781lrei3vus Päike 0 956 6164873 6137039 2022-07-21T11:45:07Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib astronoomilisest taevakehast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Päike (astroloogia)]]}} {| border=1 cellspacing=0 align=right | align=center colspan=2 | <big>'''Päike'''</big> [[Fail:Sun symbol (bold).svg|24px|alt=☉|Päikese astronoomiline sümbol]] |- ! bgcolor="black" colspan=2 align=center |[[Fail:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|260px]] |- | align=center colspan=2 |<small>[[Päikese Dünaamika Observatoorium|SDO]] abil tehtud valevärvifoto Päikesest</small> |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Vaatlusandmed<ref name="fHbfR" /> |- | Keskmine kaugus [[Maa (planeet)|Maast]] || align=right | 149,6×10<sup>6</sup> km<br>1 [[astronoomiline ühik]] |- | [[Tähesuurus]] || align=right | −26,74 |- | [[Absoluutne tähesuurus]] || align=right | 4,83 |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Orbiit|Orbiidi]] parameetrid |- | Keskmine kaugus<br>[[Linnutee]] tuumast || align=right | ~2,5×10<sup>17</sup> km<br>26 000 [[valgusaasta]]t |- | [[Tiirlemisperiood]] || align=right | (2,25–2,50)×10<sup>8</sup> [[Juliuse aasta|a<sub>J</sub>]] |- | [[Orbitaalkiirus]]<br>ümber Linnutee tuuma|| align=right | ~220&nbsp;km/s |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Füüsikalised parameetrid<ref name="KqhII" /> |- | Keskmine [[diameeter]] || align=right | 1,391×10<sup>6</sup> km |- | Ekvatoriaalne [[raadius]] || align=right | 6,955×10<sup>5</sup> km |- | [[Pindala]] || align=right | 6,078×10<sup>12</sup> km² |- | [[Ruumala]] || align=right | 1,409×10<sup>18</sup> km³ |- | [[Mass]] || align=right | 1,989×10<sup>30</sup> kg |- | Keskmine [[tihedus]] || align=right | 1,409 g/cm³ |- | [[Raskuskiirendus]] ekvaatoril || align=right | 274,0&nbsp;m/s² |- | [[Paokiirus]] || align=right | 617,7&nbsp;km/s |- | [[Sideeriline pöörlemisperiood]] || align=right | 609,12 h<br>25,38 ööpäeva |- | Pinna [[temperatuur]] || align=right | 5778&nbsp; K |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Fotosfäär]]i koostis <small>(massi järgi)</small> <ref name="vitalstats" /> |- | [[Vesinik]] || align=right | 73,46% |- | [[Heelium]] || align=right | 24,85% |- | [[Hapnik]] || align=right | 0,77% |- | [[Süsinik]] || align=right | 0,29% |- | [[Raud]] || align=right | 0,16% |- | [[Neoon]] || align=right | 0,12% |} '''Päike''' on meie [[Päikesesüsteem]]i [[täht (astronoomia)|täht]], heledaim [[Maa (planeet)|Maal]]t nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust. Päikese [[näiv tähesuurus]] on −26,74 ja [[absoluutne tähesuurus]] 4,85<ref name="A&O" />. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%.<ref name="ZmMAM" /> Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse [[astronoomiline ühik|astronoomiliseks ühikuks]]. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: [[periheel]]is ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja [[afeel]]is ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv [[nurkläbimõõt]] on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline [[parallaks]] on 8",94–8",65. Päikese [[solaarkonstant]] [[Maa atmosfäär]]i piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36&nbsp;kW/m².<ref name="A&O" /> Päikese ümber [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa (planeet)|Maa]] ja teised [[planeet|planeedid]], nii [[Maa-sarnased planeedid]], [[hiidplaneet|hiidplaneedid]] kui ka [[kääbusplaneet|kääbusplaneedid]]. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel [[asteroid]]id, [[meteoroid]]id, [[komeet|komeedid]], [[Neptuuni-tagused objektid]] ja [[tolm]]. Päike on [[peajada]] täht [[spektriklass]]iga G2V<ref name="A&O" />, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) [[punane hiid|punastest hiidtähtedest]] või massiivsetest [[ülihiid]]udest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikest peetakse [[universum]]i ajaloos kolmanda põlvkonna täheks. Päike liigub lähimate tähtede suhtes [[kiirus]]ega 19,5&nbsp;km/s. Päike liigub [[Herkules]]e [[tähtkuju]] suunas. Päikese kaugus [[Linnutee]] tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250&nbsp;km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat.<ref name="A&O" /> Päikese [[läbimõõt]] on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10<sup>30</sup> kg (332 950 Maa massi). Päikese [[raadius]] on 6,9599×10<sup>8</sup> m (109 Maa raadiust), [[pindala]] 6,087×10<sup>18</sup> m², [[ruumala]] 1,4122×10<sup>27</sup> m³ ja keskmine [[tihedus]] on 1409&nbsp;kg/m³.<ref name="A&O" /> [[Fail:Paike logoga.jpg|vasakul|pisi|385x385px|Päike pildistatud teleskoobiga läbi lairibafiltri. Valevärvides. Paremale üleval mõõtkavalises suuruses Maa kujutis.]] [[Raskuskiirendus]]. Päikese pinnal on 273,98&nbsp;m/s², mis on ligi 28 korda suurem kui Maal. [[Paokiirus]] Päikese pinnal on 617,7&nbsp;km/s, mis on üle 55 korra suurem kui Maal. Päikese [[ekvaator]]il on sünoodiline [[pöörlemisperiood]] 27,275 ööpäeva (13°12' päevas) ja sideeriline pöörlemisperiood 25,380 ööpäeva (14°12' päevas).<ref name="A&O" /> Päike koosneb peamiselt [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente kokku on 1,67% massi järgi<ref name="vitalstats" />. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000&nbsp;kg/m³ , [[rõhk]] 3,4×10<sup>16</sup> Pa<ref name="A&O" /> ja temperatuur umbes 15 700 000 [[Kelvin|K]] muundub vesinik [[termotuumareaktsioon]]ides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×10<sup>38</sup> [[prooton]]it (vesiniku [[aatom]]i [[aatomituum|tuuma]]) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate [[gammakvant]]idena vabanev [[energia]] jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese [[fotosfäär]]i ja edasi [[Maailmaruum|kosmosesse]]. Päikese kogu[[kiirgus]] on 3,825×10<sup>26</sup> J/s<ref name="A&O" />. Päike kiirgab ka [[raadiokiirgus]]t, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik<ref name="lk44" />. Päikese koguenergia on 7×10<sup>41</sup> J<ref name="lk44" />. Kiirguse tõttu väheneb Päikese mass igas sekundis 4,3 t<ref name="A&O" />. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava [[valgus]]e [[footon]]eid, mis jõuavad Maa pinnale. [[Füüsika|Füüsikud]] tekitavad Päikese tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse [[vesinikupomm]]is ja [[termotuumareaktor]]ites. [[Fail:11742 SDO-Year 5 ProRes 1920x1080 2997.webm|pisi|Video päikse tegevusest]] [[Pilt:Sonnenfleck.jpg|pisi|Päikeseplekid]] Päikese pinnaks loetakse see ala, millest allapoole on Päike läbipaistmatu. See moodustab [[kromosfäär]]i aluse ja sellest alates mõõdetakse kaugust Päikese pinnast.<ref name="A&O" /> Päikese nähtav pind (kromosfäärist seespool) on fotosfäär. See valgustkiirgav kiht ulatub umbes 320&nbsp;km kõrgusele konvektsioonitsooni ülemisest osast. Fotosfäärist kõrgemale jäävad Päikese atmosfääri hõredamad kihid - kromosfäär ja kroon <ref name="Rännakud kõiksuses" />. Kromosfääri paksus on umbes 2000&nbsp;km ja temperatuur selles kasvab kauguse suurenedes kuni umbes 20 000 K. Sellest kõrgemale (umbes 200 km) jääb Päikese kroon, kus temperatuur kasvab järsult veelgi (kuni ca 1000 000 K). [[Pilt:Sun diagram.svg|pisi|Päikese ehitus: 1 südamik, 2 kiirgustsoon, 3 konvektsioonitsoon, 4 fotosfäär, 5 kromosfäär, 6 kroon, 7 päikeseplekk, 8 graanulid, 9 protuberants]] [[Päikese kroon]]i tihedus on 10<sup>11</sup> aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 10<sup>23</sup> aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta. [[Spiikula]]te ja [[kromosfääriloide]]te keskmine kestus on 8 minutit, kõrgus 7000&nbsp;km, [[gaas]]i kiirus nendes 4&nbsp;km/s. [[Protuberants]]ide kestus seevastu on 1–2 kuud, kõrgus kuni 40 000&nbsp;km ja pikkus kuni 200 000&nbsp;km.<ref name="A&O" /> Päikese pinna[[temperatuur]] fotosfääris on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). Spiikulate ja kromosfääriloidete temperatuur on 15 000 K, protuberantside temperatuur 7000 K.<ref name="A&O" /> Kogu Päikese [[aine (füüsika)|aine]] on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu [[plasma]]olekus (mis on aga erineva ionisatsiooniastmega olenevalt sellest, millisesse Päikese osasse see plasmaolekus aine kuulub). Et Päike ei ole [[tahke keha|tahkis]], siis [[pöörlemine|pöörleb]] ta diferentsiaalselt: ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel [[laiuskraad]]idel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema [[magnetväli|magnetvälja]] [[jõujoon]]ed põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk [[päikeseplekk]]e ja protuberantse. Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja [[Polaarsus (füüsika)|polaarsust]], siis 22,08 aastat. Laikude läbimõõt on 10 000&nbsp;km, aga suurim seni nähtud päikeselaik oli läbimõõduga 185 000&nbsp;km. Laigu keskmine sügavus on 500&nbsp;km. Laigu tuuma ehk [[umbra]] keskmine temperatuur on 4240 K, selle halo ehk [[penumbra]] temperatuur 5680 K ja laigu kõrval oleva fotosfääri keskmine temperatuur 6050 K. Laikude iga on 6 päeva kuni 1½ kuud.<ref name="A&O" /> [[Päikesevarjutus]]e ajal varjab [[Kuu (kuu)|Kuu]] Maal asuva vaatleja jaoks Päikese osaliselt või täielikult. [[Täielik päikesevarjutus|Täieliku päikesevarjutuse]] ajal on taeva heledus Päikese ümbruses 1,610<sup>−9</sup> Päikese heledusest. Seevastu Kuu heledus on Maalt Kuule peegeldunud valguse tõttu 1,110<sup>−10</sup> Päikese heledusest.<ref name="A&O" /> Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni tekitatud [[neutriino]]de arv on ainult kolmandik teoorias ennustatust ([[Päikese neutriinode probleem]]). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on [[seisumass]], mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud. Päikese otsene vaatlemine võib kahjustada silmi ja põhjustada ka pimedaks jäämist (nii juhtus [[Joseph Plateau]]ga). [[Päikesevarjutus]]e ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada eriti suur, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ja sellepärast vaadatakse heledat Päikest kauem kui ohutuse piir lubaks. Silmade kaitsmiseks pikaajalise vaatlemise korral tuleb kasutada spetsiaalseid [[päikesefilter|päikesefiltreid]] või tumedat [[keevitusklaas]]i. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese [[infrapunakiirgus]]t. == Vaata ka == *[[Päikesepurse]] == Välislingid == *[https://www.youtube.com/watch?v=O5SIUoi2d2Y&t=1283s] astronoom [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]] peab videoloengu teemal "Kuidas Päike sureb?" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="fHbfR">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/sunfact.html| Pealkiri = "Sun Fact Sheet"| Väljaanne = nssdc.gsfc.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref> <ref name="KqhII">{{netiviide| URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Display=Facts&Object=Sun| Pealkiri = "Sun: Facts & Figures"| Väljaanne = solarsystem.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.07.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150703111716/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Sun&Display=Facts| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vitalstats">{{netiviide | URL = http://solar-center.stanford.edu/vitalstats.html| Pealkiri = "The Sun's Vital Statistics"| Väljaanne = solar-center.stanford.edu| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref> <ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 50–51</ref> <ref name="ZmMAM">{{netiviide | URL = http://www.pmodwrc.ch/pmod.php?topic=tsi/composite/SolarConstant| Pealkiri = "Solar Constant"| Väljaanne = Physikalisch-Meteorologisches Observatorium Davos| Kasutatud = 02.02.2014| Keel = inglise}}</ref> <ref name="lk44">"A ja O", lk. 44</ref> <ref name="Rännakud kõiksuses">"Rännakud kõiksuses", autor [[Laurits Leedjärv]], 2020, ISBN 9789985777565 (lk 143)/</ref> }} {{vikisõnaraamatus}} {{Vikitsitaadid}} {{commonscat|Sun|Sun}} {{Planeedid}} [[Kategooria:Päike| ]] clt95nist7cceddripv7b8xzu81p0li 6164876 6164873 2022-07-21T11:49:15Z Nimelik 60716 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib astronoomilisest taevakehast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Päike (astroloogia)]]}} {| border=1 cellspacing=0 align=right | align=center colspan=2 | <big>'''Päike'''</big> [[Fail:Sun symbol (bold).svg|24px|alt=☉|Päikese astronoomiline sümbol]] |- ! bgcolor="black" colspan=2 align=center |[[Fail:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|260px]] |- | align=center colspan=2 |<small>[[Päikese Dünaamika Observatoorium|SDO]] abil tehtud valevärvifoto Päikesest</small> |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Vaatlusandmed<ref name="fHbfR" /> |- | Keskmine kaugus [[Maa (planeet)|Maast]] || align=right | 149,6×10<sup>6</sup> km<br>1 [[astronoomiline ühik]] |- | [[Tähesuurus]] || align=right | −26,74 |- | [[Absoluutne tähesuurus]] || align=right | 4,83 |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Orbiit|Orbiidi]] parameetrid |- | Keskmine kaugus<br>[[Linnutee]] tuumast || align=right | ~2,5×10<sup>17</sup> km<br>26 000 [[valgusaasta]]t |- | [[Tiirlemisperiood]] || align=right | (2,25–2,50)×10<sup>8</sup> [[Juliuse aasta|a<sub>J</sub>]] |- | [[Orbitaalkiirus]]<br>ümber Linnutee tuuma|| align=right | ~220&nbsp;km/s |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Füüsikalised parameetrid<ref name="KqhII" /> |- | Keskmine [[diameeter]] || align=right | 1,391×10<sup>6</sup> km |- | Ekvatoriaalne [[raadius]] || align=right | 6,955×10<sup>5</sup> km |- | [[Pindala]] || align=right | 6,078×10<sup>12</sup> km² |- | [[Ruumala]] || align=right | 1,409×10<sup>18</sup> km³ |- | [[Mass]] || align=right | 1,989×10<sup>30</sup> kg |- | Keskmine [[tihedus]] || align=right | 1,409 g/cm³ |- | [[Raskuskiirendus]] ekvaatoril || align=right | 274,0&nbsp;m/s² |- | [[Paokiirus]] || align=right | 617,7&nbsp;km/s |- | [[Sideeriline pöörlemisperiood]] || align=right | 609,12 h<br>25,38 ööpäeva |- | Pinna [[temperatuur]] || align=right | 5778&nbsp; K |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Fotosfäär]]i koostis <small>(massi järgi)</small> <ref name="vitalstats" /> |- | [[Vesinik]] || align=right | 73,46% |- | [[Heelium]] || align=right | 24,85% |- | [[Hapnik]] || align=right | 0,77% |- | [[Süsinik]] || align=right | 0,29% |- | [[Raud]] || align=right | 0,16% |- | [[Neoon]] || align=right | 0,12% |} '''Päike''' on meie [[Päikesesüsteem]]i [[täht (astronoomia)|täht]], heledaim [[Maa (planeet)|Maal]]t nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust. Päikese [[näiv tähesuurus]] on −26,74 ja [[absoluutne tähesuurus]] 4,85<ref name="A&O" />. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%.<ref name="ZmMAM" /> Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse [[astronoomiline ühik|astronoomiliseks ühikuks]]. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: [[periheel]]is ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja [[afeel]]is ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv [[nurkläbimõõt]] on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline [[parallaks]] on 8",94–8",65. Päikese [[solaarkonstant]] [[Maa atmosfäär]]i piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36&nbsp;kW/m².<ref name="A&O" /> Päikese ümber [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa (planeet)|Maa]] ja teised [[planeet|planeedid]], nii [[Maa-sarnased planeedid]], [[hiidplaneet|hiidplaneedid]] kui ka [[kääbusplaneet|kääbusplaneedid]]. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel [[asteroid]]id, [[meteoroid]]id, [[komeet|komeedid]], [[Neptuuni-tagused objektid]] ja [[tolm]]. Päike on [[peajada]] täht [[spektriklass]]iga G2V<ref name="A&O" />, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) [[punane hiid|punastest hiidtähtedest]] või massiivsetest [[ülihiid]]udest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikest peetakse [[universum]]i ajaloos kolmanda põlvkonna täheks. Päike liigub lähimate tähtede suhtes [[kiirus]]ega 19,5&nbsp;km/s. Päike liigub [[Herkules]]e [[tähtkuju]] suunas. Päikese kaugus [[Linnutee]] tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250&nbsp;km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat.<ref name="A&O" /> Päikese [[läbimõõt]] on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10<sup>30</sup> kg (332 950 Maa massi). Päikese [[raadius]] on 6,9599×10<sup>8</sup> m (109 Maa raadiust), [[pindala]] 6,087×10<sup>18</sup> m², [[ruumala]] 1,4122×10<sup>27</sup> m³ ja keskmine [[tihedus]] on 1409&nbsp;kg/m³.<ref name="A&O" /> [[Fail:Paike logoga.jpg|vasakul|pisi|385x385px|Päike pildistatud teleskoobiga läbi lairibafiltri. Valevärvides. Paremale üleval mõõtkavalises suuruses Maa kujutis.]] [[Raskuskiirendus]]. Päikese pinnal on 273,98&nbsp;m/s², mis on ligi 28 korda suurem kui Maal. [[Paokiirus]] Päikese pinnal on 617,7&nbsp;km/s, mis on üle 55 korra suurem kui Maal. Päikese [[ekvaator]]il on sünoodiline [[pöörlemisperiood]] 27,275 ööpäeva (13°12' päevas) ja sideeriline pöörlemisperiood 25,380 ööpäeva (14°12' päevas).<ref name="A&O" /> Päike koosneb peamiselt [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente kokku on 1,67% massi järgi<ref name="vitalstats" />. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000&nbsp;kg/m³ , [[rõhk]] 3,4×10<sup>16</sup> Pa<ref name="A&O" /> ja temperatuur umbes 15 700 000 [[Kelvin|K]] muundub vesinik [[termotuumareaktsioon]]ides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×10<sup>38</sup> [[prooton]]it (vesiniku [[aatom]]i [[aatomituum|tuuma]]) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate [[gammakvant]]idena vabanev [[energia]] jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese [[fotosfäär]]i ja edasi [[Maailmaruum|kosmosesse]]. Päikese kogu[[kiirgus]] on 3,825×10<sup>26</sup> J/s<ref name="A&O" />. Päike kiirgab ka [[raadiokiirgus]]t, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik<ref name="lk44" />. Päikese koguenergia on 7×10<sup>41</sup> J<ref name="lk44" />. Kiirguse tõttu väheneb Päikese mass igas sekundis 4,3 t<ref name="A&O" />. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava [[valgus]]e [[footon]]eid, mis jõuavad Maa pinnale. [[Füüsika|Füüsikud]] tekitavad Päikese tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse [[vesinikupomm]]is ja [[termotuumareaktor]]ites. [[Fail:11742 SDO-Year 5 ProRes 1920x1080 2997.webm|pisi|Video päikse tegevusest]] [[Pilt:Sonnenfleck.jpg|pisi|Päikeseplekid]] Päikese pinnaks loetakse see ala, millest allapoole on Päike läbipaistmatu. See moodustab [[kromosfäär]]i aluse ja sellest alates mõõdetakse kaugust Päikese pinnast.<ref name="A&O" /> Päikese nähtav pind (kromosfäärist seespool) on fotosfäär. See valgustkiirgav kiht ulatub umbes 320&nbsp;km kõrgusele konvektsioonitsooni ülemisest osast. Fotosfäärist kõrgemale jäävad Päikese atmosfääri hõredamad kihid - kromosfäär ja kroon <ref name="Rännakud kõiksuses" />. Kromosfääri paksus on umbes 2000&nbsp;km ja temperatuur selles kasvab kauguse suurenedes kuni umbes 20 000 K. Sellest kõrgemale (umbes 200 km) jääb Päikese kroon, kus temperatuur kasvab järsult veelgi (kuni ca 1000 000 K). [[Pilt:Sun diagram.svg|pisi|Päikese ehitus: 1 südamik, 2 kiirgustsoon, 3 konvektsioonitsoon, 4 fotosfäär, 5 kromosfäär, 6 kroon, 7 päikeseplekk, 8 graanulid, 9 protuberants]] [[Päikese kroon]]i tihedus on 10<sup>11</sup> aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 10<sup>23</sup> aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta. [[Spiikula]]te ja [[kromosfääriloide]]te keskmine kestus on 8 minutit, kõrgus 7000&nbsp;km, [[gaas]]i kiirus nendes 4&nbsp;km/s. [[Protuberants]]ide kestus seevastu on 1–2 kuud, kõrgus kuni 40 000&nbsp;km ja pikkus kuni 200 000&nbsp;km.<ref name="A&O" /> Päikese pinna[[temperatuur]] fotosfääris on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). Spiikulate ja kromosfääriloidete temperatuur on 15 000 K, protuberantside temperatuur 7000 K.<ref name="A&O" /> Kogu Päikese [[aine (füüsika)|aine]] on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu [[plasma]]olekus (mis on aga erineva ionisatsiooniastmega olenevalt sellest, millisesse Päikese osasse see plasmaolekus aine kuulub). Et Päike ei ole [[tahke keha|tahkis]], siis [[pöörlemine|pöörleb]] ta diferentsiaalselt: ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel [[laiuskraad]]idel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema [[magnetväli|magnetvälja]] [[jõujoon]]ed põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk [[päikeseplekk]]e ja protuberantse. Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja [[Polaarsus (füüsika)|polaarsust]], siis 22,08 aastat. Laikude läbimõõt on 10 000&nbsp;km, aga suurim seni nähtud päikeselaik oli läbimõõduga 185 000&nbsp;km. Laigu keskmine sügavus on 500&nbsp;km. Laigu tuuma ehk [[umbra]] keskmine temperatuur on 4240 K, selle halo ehk [[penumbra]] temperatuur 5680 K ja laigu kõrval oleva fotosfääri keskmine temperatuur 6050 K. Laikude iga on 6 päeva kuni 1½ kuud.<ref name="A&O" /> [[Päikesevarjutus]]e ajal varjab [[Kuu (kuu)|Kuu]] Maal asuva vaatleja jaoks Päikese osaliselt või täielikult. [[Täielik päikesevarjutus|Täieliku päikesevarjutuse]] ajal on taeva heledus Päikese ümbruses 1,610<sup>−9</sup> Päikese heledusest. Seevastu Kuu heledus on Maalt Kuule peegeldunud valguse tõttu 1,110<sup>−10</sup> Päikese heledusest.<ref name="A&O" /> Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni tekitatud [[neutriino]]de arv on ainult kolmandik teoorias ennustatust ([[Päikese neutriinode probleem]]). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on [[seisumass]], mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud. Päikese otsene vaatlemine võib kahjustada silmi ja põhjustada ka pimedaks jäämist (nii juhtus [[Joseph Plateau]]ga). [[Päikesevarjutus]]e ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada eriti suur, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ja sellepärast vaadatakse heledat Päikest kauem kui ohutuse piir lubaks. Silmade kaitsmiseks pikaajalise vaatlemise korral tuleb kasutada spetsiaalseid [[päikesefilter|päikesefiltreid]] või tumedat [[keevitusklaas]]i. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese [[infrapunakiirgus]]t. == Vaata ka == *[[Päikesepurse]] == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=O5SIUoi2d2Y&t=1283s] astronoom [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]] peab videoloengu teemal "Kuidas Päike sureb?" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="fHbfR">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/sunfact.html| Pealkiri = "Sun Fact Sheet"| Väljaanne = nssdc.gsfc.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref> <ref name="KqhII">{{netiviide| URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Display=Facts&Object=Sun| Pealkiri = "Sun: Facts & Figures"| Väljaanne = solarsystem.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.07.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150703111716/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Sun&Display=Facts| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vitalstats">{{netiviide | URL = http://solar-center.stanford.edu/vitalstats.html| Pealkiri = "The Sun's Vital Statistics"| Väljaanne = solar-center.stanford.edu| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref> <ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 50–51</ref> <ref name="ZmMAM">{{netiviide | URL = http://www.pmodwrc.ch/pmod.php?topic=tsi/composite/SolarConstant| Pealkiri = "Solar Constant"| Väljaanne = Physikalisch-Meteorologisches Observatorium Davos| Kasutatud = 02.02.2014| Keel = inglise}}</ref> <ref name="lk44">"A ja O", lk. 44</ref> <ref name="Rännakud kõiksuses">"Rännakud kõiksuses", autor [[Laurits Leedjärv]], 2020, ISBN 9789985777565 (lk 143)/</ref> }} {{vikisõnaraamatus}} {{Vikitsitaadid}} {{commonscat|Sun|Sun}} {{Planeedid}} [[Kategooria:Päike| ]] qr82fafu9kge8o4kocp7r4wvvtbnjzi Veenus 0 1226 6164680 6142120 2022-07-20T23:09:42Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit [[Veenus (astroloogia)]]; jumalanna kohta vaata artiklit [[Venus]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Veenus (ansambel)]]; laulu kohta, mida on esitanud ka Tõnis Mägi, vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Venus symbol (bold).svg|24px|alt=♀|Veenuse astronoomiline märk]] |pilt = [[Pilt:Venus globe.jpg|240px]] |pildiallkiri = |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 0,728 [[astronoomiline ühik|aü]] (108 939 000 km) |periheel = 0,718 aü (107 477 000 km) |keskmine_kaugus_päikesest = 0,723 aü (108 208 930 [[kilomeeter|km]]) |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,006772 |tiirlemisperiood = 224,701 päeva<br>0,615198 aastat<br>1,92 Veenuse päeva |sünoodiline_periood = 583,92 päeva |orbitaalkiirus = 35,02 km/s |orbiidi_kalle = 3,86° |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 4,6023 × 10<sup>8</sup> km<sup>2</sup><br>0,902 Maad |ruumala = 9,2843 × 10<sup>11</sup> km<sup>3</sup><br>0,866 Maad |mass = 4,8675 × 10<sup>24</sup> kg<br>0,815 Maad |tihedus = 5,243 g/cm<sup>3</sup> |raskuskiirendus = 8,87 m/s<sup>2</sup><br>0,904 g |paokiirus = 10,36 km/s |pöörlemisperiood = 117 ööpäeva <ref name="L0aMh" /><ref name="JLl4N" /> |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 0 |spektriklass = |albeedo = 0,689 |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Veenus''' on [[Päike]]se poolt loetuna teine planeet [[Päikesesüsteem]]is ja meile lähim [[planeet]] (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km),<ref name="nasa.gov" /> tiirlemisperioodiga 224,7 [[Maa (planeet)|Maa]] [[ööpäev]]a.<ref name="nasa.gov" /> Veenusel ei ole kaaslasi. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult [[Kuu]] ja Päike). Veenuse heledus on maksimaalne ([[tähesuurus]] kuni −4,6) vahetult enne [[päikesetõus]]u ja pärast [[päikeseloojang]]ut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse [[Koidutäht|Koidutäheks]], õhtutaevas nähtavat [[Ehatäht|Ehatäheks]]. Veenus on saanud nime [[vanarooma mütoloogia]]st pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna [[Venus]]e järgi, sest see paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana. Veenus on [[Maa tüüpi planeet]] ning teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, sest see on umbes sama suur nagu Maa ja lähedase [[mass]]iga. Siiski on Veenus Maast üsna erinev. Näiteks on Veenusel päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam [[Veenuse atmosfäär|atmosfäär]], mis koosneb rohkem kui 96% [[süsihappegaas]]ist, ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462&nbsp;°C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka [[Merkuur]]i). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt [[väävelhape|väävelhappest]] koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda [[teleskoop]]idega [[nähtav valgus|nähtava valguse]] [[optiline spekter|spektris]]. Arvatakse, et Veenusel võis minevikus olla ka ookeane, mis aurustusid [[kasvuhooneefekt]]i põhjustatud temperatuuri tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud. Kuna Veenusel puudub selline [[päikesetuul]]te eest kaitsev [[magnetväli]] nagu Maal, siis ilmselt on vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive. ==Üldine iseloomustus== Veenus on päikesesüsteemi üks neljast Maa tüüpi planeedist. Veenuse suurus ja mass on sarnased Maa omadega. Vahel öeldakse Veenuse kohta ka Maa kaksik. Võrreldes Maaga on Veenus peaaegu sama suur, diameetriga 12,092&nbsp;km (kõigest 650&nbsp;km väiksem kui Maal), ning selle mass moodustab 81,5% Maa omast. Tingimused Veenusel on aga Maaga võrreldes täiesti teistsugused. Veenusel on tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas, ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik. ===Geograafia ja pinnavormid=== Veenuse pind ja pinnamood olid kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata, need kaardistati alles aastatel 1990–1991 projekti "Magellan" käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõni võib olla praegugi aktiivne. Voolav [[laava]] on tekitanud voolusängi, neist suurima pikkus on ligi 7000&nbsp;km. Lisaks leidub seal veel ~3&nbsp;km kõrgusi mägesid, 2&nbsp;km sügavune, 1500&nbsp;km pikkune ja 150&nbsp;km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300–400&nbsp;km, kõrgus 11&nbsp;km. Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (n-ö ookeanid) vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega (n-ö kontinentide ehk mandritega). ====Kontinendid ja tasandikud==== Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat [[kontinent]]i, millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse [[Babüloonia]] armastusjumaluse [[Ishtar]]i järgi [[Ishtari maa]]ks ning see on pindalalt umbes [[Austraalia]]-suurune. Lõunapoolset kontinenti kutsutakse Kreeka armastusjumalanna [[Aphrodite]] järgi [[Aphrodite maa]]ks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu sama suur kui [[Lõuna-Ameerika]]. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – [[Lada maa]]. Ishtari maa lääneosas asub '''Lakshmi [[platoo]]'''. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, '''Colette''' ja '''Sacajawea''', mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad '''Akna''' ning '''Freyja''' mägede paralleelsed harjad ja orud, '''Maxwelli mäed''' ja '''Vesta astang'''. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas reljeef muutub. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nähtust, mida nimetatakse parketiks, pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise piirkonnad kõrgusega 2–4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. <!--Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.--> [[Pilt:Maat Mons on Venus.jpg|pisi|8 km kõrgune Maati mägi]] ====Mäed==== Veenuse kõrgeim tipp, [[Maxwell mägi]] (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil [[Ishtari maa]]l ja seda ümbritsevad 2–3 kilomeetri kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks: [[Marss (planeet)|Marsi]] suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit. Maa suurima vulkaani [[Mauna Loa]] läbimõõt [[Hawaii saar]]el on 200 kilomeetrit ja see on oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on '''Beta piirkond''', mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: '''Theia''' ja '''Rhea'''. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, mille kraatri [[läbimõõt]] on 60–90 kilomeetrit. [[Pilt:Mgn p39146.png|pisi|Kraatrite kompleks Veenusel. Esiplaanil 37,3 km läbimõõduga [[Saskia kraater]]]] ====Meteoriidikraatrid==== Planeedil on ka väheseid [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]], mis näitab, et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, '''Meadi''' läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse [[basalt]]ide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. [[Pilt:Venus dome 3D view.gif|pisi|Ligikaudu 25 km diameetriga ja 750 m kõrged "pannkookstruktuurid" Veenuse Alfa piirkonnas]] [[Pilt:VenusianArachnoid.png|pisi|''Arachnoid'' Veenusel]] ====Teised pinnavormid==== Peale meteoriidikraatrite, mägede ja orgude, mida tavaliselt leidub Maa tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse ''farra''<nowiki/>'deks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50&nbsp;km ja 100–1000 m kõrged. Lisaks on Veenusel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse ''novae''<nowiki/>'deks. Lõhesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkudega ''arachnoid''<nowiki/>'ideks. Lisaks on struktuure, mida nimetatakse ''coronae''<nowiki/>'deks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit ja neile pole analooge teistel planeetidel. Nende kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. ===Geoloogia=== Planeedi pind sarnaneb [[kivikõrb]]ega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite ([[graniit]], [[basalt]]) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast, aga oma osa võib olla ka tuule kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenusel on üsna sageli [[maavärin]]aid. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on valitsevad alla miljardi aasta vanused moodustised. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskmetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et [[plii]] sulab, [[metall]]id aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja [[vismut]] annavad Veenusele ereda metalse kesta. Graniidi olemasolu viitab sellele, et Veenuse kivimite tekkel on olnud oma osa ka nüüdseks kadunud veel. Mudeluuringute põhjal võib eeldada, et Veenuse basaltide sulamisel tekib nagu Maalgi ränirikka koostisega magma, samas võivad sellest vee puudumisel tekkida kivimid, millel maapealsed analoogid puuduvad.<ref>''Petrological modeling of basaltic rocks from Venus: A case for the presence of silicic rocks'', J. Gregory Shellnutt, 14.05 2013</ref> ===Sisemine ehitus=== Kuna Veenuse kohta ei ole seismilisi andmed ega ka andmeid tema [[Inertsimoment|inertsimomendi]] kohta, siis on planeedi sisestruktuuridest ja [[geokeemia]]st vähe teada.<ref name="78hHh" /> Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on sarnane sisemine struktuur: [[tuum]], [[vahevöö]] ja [[Maakoor|koor]]. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt osaliselt vedel, sest planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos,<ref name="svZFv" /> ning [[raud]]-[[nikkel]] koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.<br>Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub [[laamtektoonika]]. Selle põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavasti on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda [[subduktsioon]]. <br>Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.<ref name="xS4xn" /> Arvatakse, et Veenusel vabaneb liigne soojus perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga.<ref name="fmox6" /> Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.<ref name="xS4xn" /><ref name="JOwLV" /> [[Pilt:Venus-real color.jpg|pisi|250px|vasakul|Õigetes värvides pilt Veenusest. Planeedi pind on varjatud paksu pilvekihiga.]] ===Atmosfäär ja kliima=== {{Main|Veenuse atmosfäär}} <!--[[Teleskoop|Teleskoobis]] paistab Veenus alati sirbikujulisena,-->Veenuse pind pole Maalt [[Teleskoop|teleskoobist]] vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63&nbsp;km kõrgusel paikneb tihe, 71–72&nbsp;km kõrgusel hõredam [[pilv]]ekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg [[tuul]], mille kiirus on 300–400&nbsp;km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0&nbsp;m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.<ref name="9crbj" /><ref name="gT3x0" /> See atmosfääri tiheduse tõttu voolavat vett meenutav tuul puhuks ilmselt pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.<ref name="xQIGW" /> Keskmine [[temperatuur]] planeedi pinnal on 462&nbsp;°C.<ref name="flaoz" /> Atmosfääri temperatuur on kogu planeedil sama: nii poolustest ekvaatorini kui ka planeedi päiksepoolsel ja öisel küljel. Atmosfääri temperatuur muutub ainult kõrguse muutudes. Veenuse atmosfääri keskmine tihedus on planeedi pinnal 66,5&nbsp;kg/m<sup>3</sup>,<ref name="unZW5" /> mis on ligikaudu 55 korda suurem kui Maal (1,217&nbsp;kg/m<sup>3</sup><ref name="yVyDO" />) ja moodustab ~6,6% vee tihedusest. Atmosfäär koosneb peamiselt [[süsihappegaas]]ist ja väheses osas [[lämmastik]]ust. [[Atmosfäär]]i suure tiheduse tõttu on [[rõhk]] Veenuse pinnal 9,2 MPa ehk ~90 atm (92 korda suurem kui Maal). Maal on selline rõhk umbes 1&nbsp;km sügavusel [[ookean]]ides. Veenust võib võrrelda [[kasvuhoone]]ga: kõrge temperatuur pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhoone[[klaas]] laseb läbi suure osa soojendavat [[päikesekiirgus]]t, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt [[süsinikdioksiid]]. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks [[lämmastik]]ku ~3,4%, [[argoon]]i 0,007%, [[heelium]]i 0,0012% ja [[neoon]]i 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel [[vingugaas]]i (CO), [[vääveldioksiid]]i (SO<sub>2</sub>) ja [[veeaur]]u. Vedelat vett muidugi ei ole. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel võib sadada ka väävelhappe vihma, kuid see aurustub enne pinnale jõudmist. Atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad [[telluur]]ist, [[püriit|püriidist]] ja teiste metallide sulfiididest (plii, vismut) koosnevad udud, millest võib tekkida metalne härmatise- või lumetaoline sade.<ref name="xQIGW" /><ref name="dVvve" /><ref name="rjpCH" /> Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba aastal [[1932]], andis atmosfääri koostise teada alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama [[Venera 4]] otsemõõtmine [[1967]]. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest [[päikesesüsteem]]i kõige kuumema planeedi. Veenuse atmosfääri keemiline koostis on keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Samamoodi tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhape laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. 2011. aastal avastati sondi Venus Express abil, et Veenusel on osoonikiht.<ref name="JVqta" /> [[Pilt:Venuspioneeruv.jpg|pisi|Veenuse pilvede struktuur [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]spektris, aastal 1979 pildistanud [[Pioneer (automaatjaam)|automaatjaam Pioneer]]]] ===Pilved=== Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350&nbsp;km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, see ulatub 60–70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähenedes pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea ehk mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.<!-- Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.--> [[Pilt:The Phases of Venus.jpg|pisi|left]] ==Orbiit ja pöörlemine== Veenuse orbiit on peaaegu ringikujuline. Veenuse aasta kestab 224,7 maist ööpäeva. Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamiku päikesesüsteemi planeetide pöörlemissuunaga vastupidises suunas. Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu kaks ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjus võib olla [[Looded|loodete]] mõju, kuid päris kindel see ei ole. ==Veenuse ja Maa sarnasused== Kunagi arvati, et Veenus on väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100&nbsp;km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm<sup>3</sup>) jäävad Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%), aga Veenusel ei ole vedelat vett.<!--sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. /// no ei ole ju --> Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas see süsihappe. See omakorda tekitas [[kaltsium]]iga ühinedes [[lubjakivi]]. Veenusel jäi aga CO<sub>2</sub> atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ning rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi [[troposfäär]], kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. ==Vesi== On teada, et minevikus leidus Veenusel vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt elu tekkeks. Teadlaste arvates võis planeet olla üsna maaliline. Veenuse 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel ehk umbes kahel miljardil aastal võis seal arvutuste kohaselt leiduda vedelat vett. Nüüdseks on see päikesekiirguse ja [[kasvuhooneefekt]]i tagajärjel järk-järgult aurustunud ning päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi [[deuteerium]]i ja tavalise [[vesinik]]u suhte võrdlemine Maa omaga laseb oletada, et alul oli Veenusel umbes sama palju vett kui Maal.<ref name="UxcM4" /> On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka eri ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale, siis see kataks planeedi 3&nbsp;cm paksuse kihiga. Võrdluseks: Maal oleks selline kiht 3&nbsp;km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfäär kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) ==Elu Veenusel== USA teadlased jõudsid ajakirjas Astrobiology avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil [[bakter]], mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune [[evolutsioon]] võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Maal on palju organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on teinud [[NASA|NASA-le]] ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse elanikest Maa peale. ==Kuud== Veenusel ei ole kaaslasi. ==Veenuse uurimine== Esimesena õnnestus Veenusel maanduda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] automaatjaamal [[Venera 7]] [[1970]]. aastal. [[Kosmos]]est on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele, mis on Veenuse korral üsna tulutu, on pinnaehitust uuritud [[radar]]itega; neist täpsemad on aastatel 1990–1994 orbitaaljaama [[Magellan]] tehtud mõõtmised (täpsus 120–300 meetrit). [[Venera 10]], [[Venera 14]], [[Vega 1]] ja [[Vega 2]] maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on [[vulkaan]]ilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. [[Gammaspektromeeter|Gammaspektromeetriga]] tehti kindlaks [[kaalium]]i, [[uraan]]i ja [[toorium]]i kontsentratsioon, mis vastas [[basalt|basaldile]]. Automaatjaamade [[Venera 9]] ja Venera 10 pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral [[erosioon]]ist rikutud. [[Venera 13]], mille kaamera lahutusvõime oli 4–5&nbsp;mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. [[Venera 14]] nägi tasaseid kihte paksusega 1–10&nbsp;cm ja horisondini ulatuvaid murtud kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab [[settekivim]]eid, kuid Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Aastatel 2006–2014 tiirles Veenuse ümber [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) missioon [[Venus Express]]. Missioon saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärk oli jälgida [[Veenuse atmosfäär]]i ning mõista selle, aga ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada [[kliimamuutus]]test Maal. ==Ehatäht ja Koidutäht== Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis paistab ta kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati [[eesti rahvaastronoomia]]s '''Ehatäheks''' ja '''Koidutäheks''' või '''Aotäheks''', Vana-Kreekas '''Hesperoseks''' (ladina ''Hesperus'') ja '''Phosphoroseks''' (ladina ''Phosphorus''). ==Vaata ka== *[[Veenuse koloniseerimine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="L0aMh">[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_kauraare.ppt Miksike]</ref> <ref name="JLl4N">[http://solarsystem.nasa.gov/planets/venus NASA]</ref> <ref name="nasa.gov">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/venusfact.html Venus Fact Sheet] (vaadatud 3.02.2014)</ref> <ref name="78hHh">{{cite conference |last=Goettel|first=K. A. |coauthors=Shields, J. A.; Decker, D. A. |title=Density constraints on the composition of Venus|booktitle=Proceedings of the Lunar and Planetary Science Conference |publisher=Pergamon Press| location=Houston, TX |date= 1981|pages=1507–1516 |url= http://adsabs.harvard.edu/abs/1982LPSC...12.1507G |accessdate=3.02.2014}}</ref> <ref name="svZFv">{{cite book |author=Faure, Gunter; Mensing, Teresa M.|year=2007 |title=Introduction to planetary science: the geological perspective|series=Springer eBook collection |publisher=Springer|isbn=1-4020-5233-2|page=201}}</ref> <ref name="xS4xn">{{cite journal |author=Nimmo, F.|year=2002 |title=Crustal analysis of Venus from [[Magellan probe|Magellan]] satellite observations at Atalanta Planitia, Beta Regio, and Thetis Regio |journal=Geology|volume=30 |issue=11|pages=987–990 |doi=10.1130/0091-7613(2002)030<0987:WDVLAM>2.0.CO;2 |issn=0091-7613|bibcode = 2002Geo....30..987N}}</ref> <ref name="fmox6">{{cite journal |author=Nimmo, F.; McKenzie, D. |title=Volcanism and Tectonics on Venus |journal=Annual Review of Earth and Planetary Sciences |volume=26 |issue=1|pages=23–53|year=1998 |doi=10.1146/annurev.earth.26.1.23 |bibcode=1998AREPS..26...23N}}</ref> <ref name="JOwLV">{{cite journal |author=Robert, G Strom; Gerald G. Schaber; Douglas D. Dawson |title=The global resurfacing of Venus |journal=Journal of Geophysical Research: Planets |volume=vol 99 |issue=E5|pages=10899–10926|year=1994 |doi=10.1029/94JE00388}}</ref> <ref name="9crbj">Basilevsky, Alexandr T.; Head, James W. (2003) "The surface of Venus". Rep. Prog. Phys. 66 (10): 1699–1734.</ref> <ref name="gT3x0">Moshkin, B.E.; Ekonomov; Golovin; Ekonomov, A.P., Golovin Iu.M. (1979). "Dust on the surface of Venus". Kosmicheskie Issledovaniia (Cosmic Research) 17: 280–285.</ref> <ref name="xQIGW">Cosmic Journeys: Venus-Death of a planet (2010) Režissöör:Thomas Lucas</ref> <ref name="flaoz">{{netiviide | URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | Pealkiri = Venus: Facts & Figures | Kasutatud = 3.02.2014 | arhiivimisaeg = 13.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131013193856/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="unZW5">{{netiviide | URL =http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | Pealkiri =THE VENUS ATMOSPHERE AND IONOSPHERE AND THEIR INTERACTION WITH THE SOLAR WIND: AN OVERVIEW | Kasutatud =3.02.2014 | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305000607/http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yVyDO">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/earthfact.html | Pealkiri = Earth Fact Sheet | Kasutatud = 3.02.2014}}</ref> <ref name="dVvve">Otten, Carolyn Jones (2004). "'Heavy metal' snow on Venus is lead sulfide". Newsroom (Washington University in Saint Louis). Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="rjpCH">Whitehouse, David (2003). "Venus has 'heavy metal mountains'". BBC News. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="JVqta">"ESA finds that Venus has an ozone layer too". ESA. 6. oktoober 2011. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="UxcM4">Grinspoon, David H.; Bullock, M. A. (2007) Searching for Evidence of Past Oceans on Venus, American Astronomical Society, DPS meeting #39, #61.09; Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 39, p.540</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Venus}} {{Vikitsitaadid}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html Kosmoloogia] *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/A46BACA57B7FCD34C2256C92005C3AB5 Veenuse kadunud ilu] {{Planeedid}} [[Kategooria:Veenus| ]] 80vlnjr2ymgawrs9ihvavgummdcdqye 6164760 6164680 2022-07-21T05:59:25Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit [[Veenus (astroloogia)]]; jumalanna kohta vaata artiklit [[Venus]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Veenus (ansambel)]]; laulu kohta, mida on esitanud ka Tõnis Mägi, vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Venus symbol (bold).svg|24px|alt=♀|Veenuse astronoomiline märk]] |pilt = [[Pilt:Venus globe.jpg|240px]] |pildiallkiri = |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 0,728 [[astronoomiline ühik|aü]] (108 939 000 km) |periheel = 0,718 aü (107 477 000 km) |keskmine_kaugus_päikesest = 0,723 aü (108 208 930 [[kilomeeter|km]]) |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,006772 |tiirlemisperiood = 224,701 päeva<br>0,615198 aastat<br>1,92 Veenuse päeva |sünoodiline_periood = 583,92 päeva |orbitaalkiirus = 35,02 km/s |orbiidi_kalle = 3,86° |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 4,6023 × 10<sup>8</sup> km<sup>2</sup><br>0,902 Maad |ruumala = 9,2843 × 10<sup>11</sup> km<sup>3</sup><br>0,866 Maad |mass = 4,8675 × 10<sup>24</sup> kg<br>0,815 Maad |tihedus = 5,243 g/cm<sup>3</sup> |raskuskiirendus = 8,87 m/s<sup>2</sup><br>0,904 g |paokiirus = 10,36 km/s |pöörlemisperiood = 117 ööpäeva <ref name="L0aMh" /><ref name="JLl4N" /> |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 0 |spektriklass = |albeedo = 0,689 |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Veenus''' on [[Päike]]se poolt loetuna teine planeet [[Päikesesüsteem]]is ([[siseplaneet]]; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim [[planeet]] (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km),<ref name="nasa.gov" /> tiirlemisperioodiga 224,7 [[Maa (planeet)|Maa]] [[ööpäev]]a.<ref name="nasa.gov" /> Veenusel ei ole [[planeedi kaaslane|kaaslasi]]. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult [[Kuu]] ja Päike, [[tähistaevas]] ainult Kuu). Veenuse heledus on maksimaalne ([[tähesuurus]] kuni −4,6) vahetult enne [[päikesetõus]]u ja pärast [[päikeseloojang]]ut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse [[Koidutäht|Koidutäheks]], õhtutaevas nähtavat [[Ehatäht|Ehatäheks]]. Et Veenus on [[siseplaneet]], ei ole ta kesköö paiku kunagi nähtav. [[Päevane taevas|Päevases taevas]] on Veenus [[päevane vaatlus|vaadeldav]] juba väikese [[pikksilm]]aga, mõnikord isegi [[paljas silm|palja silmaga]]. Siiski on ka suurima läheduse ajal (umbes iga pooleteise aasta tagant nähtavad ainult Veenuse äärmiselt tiheda atmosfääri [[pilv]]ed). Planeedi pinna uurimiseks on tarvis [[radar]]it. Veenus on saanud nime [[vanarooma mütoloogia]]st pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna [[Venus]]e järgi, sest see paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana. Veenus on üks neljast [[Maa tüüpi planeet|Maa tüüpi planeedist]] ehk kiviplaneedist ning teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, sest see on umbes sama suur nagu Maa Veenuse läbimõõt on umbes 12 092 km (kõigest 650&nbsp;km väiksem kui Maal), temast väiksemad Päikesesüsteemi planeedid on ainult [[Merkuur]] ja [[Marss]]. Veenuse [[mass]] moodustab 81,5% Maa omast. Siiski on Veenus Maast üsna erinev. Näiteks on [[Veenuse atmosfäär]] Päikesesüsteemi planeetide atmosfääridest kõige tihedam; see koosneb 96,5% ulatuses [[süsihappegaas]]ist, ülejäänud 3,5% moodustab põhiliselt [[dilämmastik]]. [[Atmosfääri rõhk]] planeedi pinnal on Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga [[nullnivoo]]l 735 K (462&nbsp;°C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab ka [[Merkuur]]i). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt [[väävelhape|väävelhappest]] koosnevatesse [[pilv]]ekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda [[teleskoop]]idega [[nähtav valgus|nähtava valguse]] [[optiline spekter|spektris]]. Arvatakse, et Veenusel võis minevikus olla ka ookeane, mis aurustusid [[kasvuhooneefekt]]i põhjustatud temperatuuri tõusu tagajärjel. Ka geoloogiliselt on Veenus Maast erinev. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud. Kuna Veenusel puudub selline [[päikesetuul]]te eest kaitsev [[magnetväli]] nagu Maal, siis ilmselt on vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lamedaid-plaatjaid kive. Veenuse [[astronoomiline sümbol]] on [[Venus]]e [[käsipeegel|käsipeegli]] stiliseeritud kujutis: [[♀]]. ===Geograafia ja pinnavormid=== Veenuse pind ja pinnamood olid kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata, need kaardistati alles aastatel 1990–1991 projekti "Magellan" käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõni võib olla praegugi aktiivne. Voolav [[laava]] on tekitanud voolusängi, neist suurima pikkus on ligi 7000&nbsp;km. Lisaks leidub seal veel ~3&nbsp;km kõrgusi mägesid, 2&nbsp;km sügavune, 1500&nbsp;km pikkune ja 150&nbsp;km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300–400&nbsp;km, kõrgus 11&nbsp;km. Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (n-ö ookeanid) vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega (n-ö kontinentide ehk mandritega). ====Kontinendid ja tasandikud==== Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat [[kontinent]]i, millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse [[Babüloonia]] armastusjumaluse [[Ishtar]]i järgi [[Ishtari maa]]ks ning see on pindalalt umbes [[Austraalia]]-suurune. Lõunapoolset kontinenti kutsutakse Kreeka armastusjumalanna [[Aphrodite]] järgi [[Aphrodite maa]]ks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu sama suur kui [[Lõuna-Ameerika]]. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – [[Lada maa]]. Ishtari maa lääneosas asub '''Lakshmi [[platoo]]'''. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, '''Colette''' ja '''Sacajawea''', mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad '''Akna''' ning '''Freyja''' mägede paralleelsed harjad ja orud, '''Maxwelli mäed''' ja '''Vesta astang'''. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas reljeef muutub. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nähtust, mida nimetatakse parketiks, pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise piirkonnad kõrgusega 2–4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. <!--Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.--> [[Pilt:Maat Mons on Venus.jpg|pisi|8 km kõrgune Maati mägi]] ====Mäed==== Veenuse kõrgeim tipp, [[Maxwell mägi]] (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil [[Ishtari maa]]l ja seda ümbritsevad 2–3 kilomeetri kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks: [[Marss (planeet)|Marsi]] suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit. Maa suurima vulkaani [[Mauna Loa]] läbimõõt [[Hawaii saar]]el on 200 kilomeetrit ja see on oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on '''Beta piirkond''', mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: '''Theia''' ja '''Rhea'''. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, mille kraatri [[läbimõõt]] on 60–90 kilomeetrit. [[Pilt:Mgn p39146.png|pisi|Kraatrite kompleks Veenusel. Esiplaanil 37,3 km läbimõõduga [[Saskia kraater]]]] ====Meteoriidikraatrid==== Planeedil on ka väheseid [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]], mis näitab, et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, '''Meadi''' läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse [[basalt]]ide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. [[Pilt:Venus dome 3D view.gif|pisi|Ligikaudu 25 km diameetriga ja 750 m kõrged "pannkookstruktuurid" Veenuse Alfa piirkonnas]] [[Pilt:VenusianArachnoid.png|pisi|''Arachnoid'' Veenusel]] ====Teised pinnavormid==== Peale meteoriidikraatrite, mägede ja orgude, mida tavaliselt leidub Maa tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse ''farra''<nowiki/>'deks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50&nbsp;km ja 100–1000 m kõrged. Lisaks on Veenusel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse ''novae''<nowiki/>'deks. Lõhesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkudega ''arachnoid''<nowiki/>'ideks. Lisaks on struktuure, mida nimetatakse ''coronae''<nowiki/>'deks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit ja neile pole analooge teistel planeetidel. Nende kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. ===Geoloogia=== Planeedi pind sarnaneb [[kivikõrb]]ega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite ([[graniit]], [[basalt]]) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast, aga oma osa võib olla ka tuule kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenusel on üsna sageli [[maavärin]]aid. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on valitsevad alla miljardi aasta vanused moodustised. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskmetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et [[plii]] sulab, [[metall]]id aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja [[vismut]] annavad Veenusele ereda metalse kesta. Graniidi olemasolu viitab sellele, et Veenuse kivimite tekkel on olnud oma osa ka nüüdseks kadunud veel. Mudeluuringute põhjal võib eeldada, et Veenuse basaltide sulamisel tekib nagu Maalgi ränirikka koostisega magma, samas võivad sellest vee puudumisel tekkida kivimid, millel maapealsed analoogid puuduvad.<ref>''Petrological modeling of basaltic rocks from Venus: A case for the presence of silicic rocks'', J. Gregory Shellnutt, 14.05 2013</ref> ===Sisemine ehitus=== Kuna Veenuse kohta ei ole seismilisi andmed ega ka andmeid tema [[Inertsimoment|inertsimomendi]] kohta, siis on planeedi sisestruktuuridest ja [[geokeemia]]st vähe teada.<ref name="78hHh" /> Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on sarnane sisemine struktuur: [[tuum]], [[vahevöö]] ja [[Maakoor|koor]]. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt osaliselt vedel, sest planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos,<ref name="svZFv" /> ning [[raud]]-[[nikkel]] koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.<br>Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub [[laamtektoonika]]. Selle põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavasti on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda [[subduktsioon]]. <br>Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.<ref name="xS4xn" /> Arvatakse, et Veenusel vabaneb liigne soojus perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga.<ref name="fmox6" /> Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.<ref name="xS4xn" /><ref name="JOwLV" /> [[Pilt:Venus-real color.jpg|pisi|250px|vasakul|Õigetes värvides pilt Veenusest. Planeedi pind on varjatud paksu pilvekihiga.]] ===Atmosfäär ja kliima=== {{Main|Veenuse atmosfäär}} <!--[[Teleskoop|Teleskoobis]] paistab Veenus alati sirbikujulisena,-->Veenuse pind pole Maalt [[Teleskoop|teleskoobist]] vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63&nbsp;km kõrgusel paikneb tihe, 71–72&nbsp;km kõrgusel hõredam [[pilv]]ekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg [[tuul]], mille kiirus on 300–400&nbsp;km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0&nbsp;m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.<ref name="9crbj" /><ref name="gT3x0" /> See atmosfääri tiheduse tõttu voolavat vett meenutav tuul puhuks ilmselt pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.<ref name="xQIGW" /> Keskmine [[temperatuur]] planeedi pinnal on 462&nbsp;°C.<ref name="flaoz" /> Atmosfääri temperatuur on kogu planeedil sama: nii poolustest ekvaatorini kui ka planeedi päiksepoolsel ja öisel küljel. Atmosfääri temperatuur muutub ainult kõrguse muutudes. Veenuse atmosfääri keskmine tihedus on planeedi pinnal 66,5&nbsp;kg/m<sup>3</sup>,<ref name="unZW5" /> mis on ligikaudu 55 korda suurem kui Maal (1,217&nbsp;kg/m<sup>3</sup><ref name="yVyDO" />) ja moodustab ~6,6% vee tihedusest. Atmosfäär koosneb peamiselt [[süsihappegaas]]ist ja väheses osas [[lämmastik]]ust. [[Atmosfäär]]i suure tiheduse tõttu on [[rõhk]] Veenuse pinnal 9,2 MPa ehk ~90 atm (92 korda suurem kui Maal). Maal on selline rõhk umbes 1&nbsp;km sügavusel [[ookean]]ides. Veenust võib võrrelda [[kasvuhoone]]ga: kõrge temperatuur pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhoone[[klaas]] laseb läbi suure osa soojendavat [[päikesekiirgus]]t, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt [[süsinikdioksiid]]. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks [[lämmastik]]ku ~3,4%, [[argoon]]i 0,007%, [[heelium]]i 0,0012% ja [[neoon]]i 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel [[vingugaas]]i (CO), [[vääveldioksiid]]i (SO<sub>2</sub>) ja [[veeaur]]u. Vedelat vett muidugi ei ole. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel võib sadada ka väävelhappe vihma, kuid see aurustub enne pinnale jõudmist. Atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad [[telluur]]ist, [[püriit|püriidist]] ja teiste metallide sulfiididest (plii, vismut) koosnevad udud, millest võib tekkida metalne härmatise- või lumetaoline sade.<ref name="xQIGW" /><ref name="dVvve" /><ref name="rjpCH" /> Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba aastal [[1932]], andis atmosfääri koostise teada alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama [[Venera 4]] otsemõõtmine [[1967]]. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest [[päikesesüsteem]]i kõige kuumema planeedi. Veenuse atmosfääri keemiline koostis on keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Samamoodi tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhape laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. 2011. aastal avastati sondi Venus Express abil, et Veenusel on osoonikiht.<ref name="JVqta" /> [[Pilt:Venuspioneeruv.jpg|pisi|Veenuse pilvede struktuur [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]spektris, aastal 1979 pildistanud [[Pioneer (automaatjaam)|automaatjaam Pioneer]]]] ===Pilved=== Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350&nbsp;km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, see ulatub 60–70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähenedes pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea ehk mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.<!-- Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.--> [[Pilt:The Phases of Venus.jpg|pisi|left]] ==Orbiit ja pöörlemine== Veenuse orbiit on peaaegu ringikujuline. Veenuse aasta kestab 224,7 maist ööpäeva. Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamiku päikesesüsteemi planeetide pöörlemissuunaga vastupidises suunas. Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu kaks ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjus võib olla [[Looded|loodete]] mõju, kuid päris kindel see ei ole. ==Veenuse ja Maa sarnasused== Kunagi arvati, et Veenus on väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100&nbsp;km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm<sup>3</sup>) jäävad Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%), aga Veenusel ei ole vedelat vett.<!--sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. /// no ei ole ju --> Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas see süsihappe. See omakorda tekitas [[kaltsium]]iga ühinedes [[lubjakivi]]. Veenusel jäi aga CO<sub>2</sub> atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ning rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi [[troposfäär]], kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. ==Vesi== On teada, et minevikus leidus Veenusel vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt elu tekkeks. Teadlaste arvates võis planeet olla üsna maaliline. Veenuse 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel ehk umbes kahel miljardil aastal võis seal arvutuste kohaselt leiduda vedelat vett. Nüüdseks on see päikesekiirguse ja [[kasvuhooneefekt]]i tagajärjel järk-järgult aurustunud ning päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi [[deuteerium]]i ja tavalise [[vesinik]]u suhte võrdlemine Maa omaga laseb oletada, et alul oli Veenusel umbes sama palju vett kui Maal.<ref name="UxcM4" /> On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka eri ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale, siis see kataks planeedi 3&nbsp;cm paksuse kihiga. Võrdluseks: Maal oleks selline kiht 3&nbsp;km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfäär kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) ==Elu Veenusel== USA teadlased jõudsid ajakirjas Astrobiology avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil [[bakter]], mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune [[evolutsioon]] võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Maal on palju organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on teinud [[NASA|NASA-le]] ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse elanikest Maa peale. ==Kuud== Veenusel ei ole kaaslasi. ==Veenuse uurimine== Esimesena õnnestus Veenusel maanduda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] automaatjaamal [[Venera 7]] [[1970]]. aastal. [[Kosmos]]est on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele, mis on Veenuse korral üsna tulutu, on pinnaehitust uuritud [[radar]]itega; neist täpsemad on aastatel 1990–1994 orbitaaljaama [[Magellan]] tehtud mõõtmised (täpsus 120–300 meetrit). [[Venera 10]], [[Venera 14]], [[Vega 1]] ja [[Vega 2]] maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on [[vulkaan]]ilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. [[Gammaspektromeeter|Gammaspektromeetriga]] tehti kindlaks [[kaalium]]i, [[uraan]]i ja [[toorium]]i kontsentratsioon, mis vastas [[basalt|basaldile]]. Automaatjaamade [[Venera 9]] ja Venera 10 pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral [[erosioon]]ist rikutud. [[Venera 13]], mille kaamera lahutusvõime oli 4–5&nbsp;mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. [[Venera 14]] nägi tasaseid kihte paksusega 1–10&nbsp;cm ja horisondini ulatuvaid murtud kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab [[settekivim]]eid, kuid Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Aastatel 2006–2014 tiirles Veenuse ümber [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) missioon [[Venus Express]]. Missioon saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärk oli jälgida [[Veenuse atmosfäär]]i ning mõista selle, aga ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada [[kliimamuutus]]test Maal. ==Ehatäht ja Koidutäht== Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis paistab ta kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati [[eesti rahvaastronoomia]]s '''Ehatäheks''' ja '''Koidutäheks''' või '''Aotäheks''', Vana-Kreekas '''Hesperoseks''' (ladina ''Hesperus'') ja '''Phosphoroseks''' (ladina ''Phosphorus''). ==Vaata ka== *[[Veenuse koloniseerimine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="L0aMh">[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_kauraare.ppt Miksike]</ref> <ref name="JLl4N">[http://solarsystem.nasa.gov/planets/venus NASA]</ref> <ref name="nasa.gov">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/venusfact.html Venus Fact Sheet] (vaadatud 3.02.2014)</ref> <ref name="78hHh">{{cite conference |last=Goettel|first=K. A. |coauthors=Shields, J. A.; Decker, D. A. |title=Density constraints on the composition of Venus|booktitle=Proceedings of the Lunar and Planetary Science Conference |publisher=Pergamon Press| location=Houston, TX |date= 1981|pages=1507–1516 |url= http://adsabs.harvard.edu/abs/1982LPSC...12.1507G |accessdate=3.02.2014}}</ref> <ref name="svZFv">{{cite book |author=Faure, Gunter; Mensing, Teresa M.|year=2007 |title=Introduction to planetary science: the geological perspective|series=Springer eBook collection |publisher=Springer|isbn=1-4020-5233-2|page=201}}</ref> <ref name="xS4xn">{{cite journal |author=Nimmo, F.|year=2002 |title=Crustal analysis of Venus from [[Magellan probe|Magellan]] satellite observations at Atalanta Planitia, Beta Regio, and Thetis Regio |journal=Geology|volume=30 |issue=11|pages=987–990 |doi=10.1130/0091-7613(2002)030<0987:WDVLAM>2.0.CO;2 |issn=0091-7613|bibcode = 2002Geo....30..987N}}</ref> <ref name="fmox6">{{cite journal |author=Nimmo, F.; McKenzie, D. |title=Volcanism and Tectonics on Venus |journal=Annual Review of Earth and Planetary Sciences |volume=26 |issue=1|pages=23–53|year=1998 |doi=10.1146/annurev.earth.26.1.23 |bibcode=1998AREPS..26...23N}}</ref> <ref name="JOwLV">{{cite journal |author=Robert, G Strom; Gerald G. Schaber; Douglas D. Dawson |title=The global resurfacing of Venus |journal=Journal of Geophysical Research: Planets |volume=vol 99 |issue=E5|pages=10899–10926|year=1994 |doi=10.1029/94JE00388}}</ref> <ref name="9crbj">Basilevsky, Alexandr T.; Head, James W. (2003) "The surface of Venus". Rep. Prog. Phys. 66 (10): 1699–1734.</ref> <ref name="gT3x0">Moshkin, B.E.; Ekonomov; Golovin; Ekonomov, A.P., Golovin Iu.M. (1979). "Dust on the surface of Venus". Kosmicheskie Issledovaniia (Cosmic Research) 17: 280–285.</ref> <ref name="xQIGW">Cosmic Journeys: Venus-Death of a planet (2010) Režissöör:Thomas Lucas</ref> <ref name="flaoz">{{netiviide | URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | Pealkiri = Venus: Facts & Figures | Kasutatud = 3.02.2014 | arhiivimisaeg = 13.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131013193856/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="unZW5">{{netiviide | URL =http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | Pealkiri =THE VENUS ATMOSPHERE AND IONOSPHERE AND THEIR INTERACTION WITH THE SOLAR WIND: AN OVERVIEW | Kasutatud =3.02.2014 | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305000607/http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yVyDO">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/earthfact.html | Pealkiri = Earth Fact Sheet | Kasutatud = 3.02.2014}}</ref> <ref name="dVvve">Otten, Carolyn Jones (2004). "'Heavy metal' snow on Venus is lead sulfide". Newsroom (Washington University in Saint Louis). Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="rjpCH">Whitehouse, David (2003). "Venus has 'heavy metal mountains'". BBC News. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="JVqta">"ESA finds that Venus has an ozone layer too". ESA. 6. oktoober 2011. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="UxcM4">Grinspoon, David H.; Bullock, M. A. (2007) Searching for Evidence of Past Oceans on Venus, American Astronomical Society, DPS meeting #39, #61.09; Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 39, p.540</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Venus}} {{Vikitsitaadid}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html Kosmoloogia] *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/A46BACA57B7FCD34C2256C92005C3AB5 Veenuse kadunud ilu] {{Planeedid}} [[Kategooria:Veenus| ]] jejqptmh83x1ihrfwx5jja66hsy87qg 6164763 6164760 2022-07-21T06:05:29Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit [[Veenus (astroloogia)]]; jumalanna kohta vaata artiklit [[Venus]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Veenus (ansambel)]]; laulu kohta, mida on esitanud ka Tõnis Mägi, vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Venus symbol (bold).svg|24px|alt=♀|Veenuse astronoomiline märk]] |pilt = [[Pilt:Venus globe.jpg|240px]] |pildiallkiri = |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 0,728 [[astronoomiline ühik|aü]] (108 939 000 km) |periheel = 0,718 aü (107 477 000 km) |keskmine_kaugus_päikesest = 0,723 aü (108 208 930 [[kilomeeter|km]]) |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,006772 |tiirlemisperiood = 224,701 päeva<br>0,615198 aastat<br>1,92 Veenuse päeva |sünoodiline_periood = 583,92 päeva |orbitaalkiirus = 35,02 km/s |orbiidi_kalle = 3,86° |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 4,6023 × 10<sup>8</sup> km<sup>2</sup><br>0,902 Maad |ruumala = 9,2843 × 10<sup>11</sup> km<sup>3</sup><br>0,866 Maad |mass = 4,8675 × 10<sup>24</sup> kg<br>0,815 Maad |tihedus = 5,243 g/cm<sup>3</sup> |raskuskiirendus = 8,87 m/s<sup>2</sup><br>0,904 g |paokiirus = 10,36 km/s |pöörlemisperiood = 117 ööpäeva <ref name="L0aMh" /><ref name="JLl4N" /> |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 0 |spektriklass = |albeedo = 0,689 |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Veenus''' on [[Päike]]se poolt loetuna teine planeet [[Päikesesüsteem]]is ([[siseplaneet]]; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim [[planeet]] (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km),<ref name="nasa.gov" /> tiirlemisperioodiga 224,7 [[Maa (planeet)|Maa]] [[ööpäev]]a.<ref name="nasa.gov" /> Veenusel ei ole [[planeedi kaaslane|kaaslasi]]. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult [[Kuu]] ja Päike, [[tähistaevas]] ainult Kuu). Veenuse heledus on maksimaalne ([[tähesuurus]] kuni −4,6) vahetult enne [[päikesetõus]]u ja pärast [[päikeseloojang]]ut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse [[Koidutäht|Koidutäheks]], õhtutaevas nähtavat [[Ehatäht|Ehatäheks]]. Et Veenus on [[siseplaneet]], ei ole ta kesköö paiku kunagi nähtav. [[Päevane taevas|Päevases taevas]] on Veenus [[päevane vaatlus|vaadeldav]] juba väikese [[pikksilm]]aga, mõnikord isegi [[paljas silm|palja silmaga]]. Siiski on ka suurima läheduse ajal (umbes iga pooleteise aasta tagant nähtavad ainult Veenuse äärmiselt tiheda atmosfääri [[pilv]]ed). Planeedi pinna uurimiseks on tarvis [[radar]]it. Veenus on saanud nime [[vanarooma mütoloogia]]st pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna [[Venus]]e järgi, sest see paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana. Veenus on üks neljast [[Maa tüüpi planeet|Maa tüüpi planeedist]] ehk kiviplaneedist ning teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, sest see on umbes sama suur nagu Maa Veenuse läbimõõt on umbes 12 092 km (kõigest 650&nbsp;km väiksem kui Maal), temast väiksemad Päikesesüsteemi planeedid on ainult [[Merkuur]] ja [[Marss]]. Veenuse [[mass]] moodustab 81,5% Maa omast. Siiski on Veenus Maast üsna erinev. Näiteks on [[Veenuse atmosfäär]] Päikesesüsteemi planeetide atmosfääridest kõige tihedam; see koosneb 96,5% ulatuses [[süsihappegaas]]ist, ülejäänud 3,5% moodustab põhiliselt [[dilämmastik]]. [[Atmosfääri rõhk]] planeedi pinnal on Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga [[nullnivoo]]l 735 K (462&nbsp;°C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab ka [[Merkuur]]i). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt [[väävelhape|väävelhappest]] koosnevatesse [[pilv]]ekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda [[teleskoop]]idega [[nähtav valgus|nähtava valguse]] [[optiline spekter|spektris]]. Arvatakse, et Veenusel võis minevikus olla ka ookeane, mis aurustusid [[kasvuhooneefekt]]i põhjustatud temperatuuri tõusu tagajärjel. Ka geoloogiliselt on Veenus Maast erinev. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud. Kuna Veenusel puudub selline [[päikesetuul]]te eest kaitsev [[magnetväli]] nagu Maal, siis ilmselt on vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lamedaid-plaatjaid kive. Veenuse [[astronoomiline sümbol]] on [[Venus]]e [[käsipeegel|käsipeegli]] stiliseeritud kujutis: [[♀]]. ==Geograafia ja pinnavormid== Veenuse pind ja pinnamood olid kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata, need kaardistati alles aastatel 1990–1991 projekti "Magellan" käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõni võib olla praegugi aktiivne. Voolav [[laava]] on tekitanud voolusängi, neist suurima pikkus on ligi 7000&nbsp;km. Lisaks leidub seal veel ~3&nbsp;km kõrgusi mägesid, 2&nbsp;km sügavune, 1500&nbsp;km pikkune ja 150&nbsp;km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300–400&nbsp;km, kõrgus 11&nbsp;km. Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (n-ö ookeanid) vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega (n-ö kontinentide ehk mandritega). ===Kontinendid ja tasandikud=== Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat [[kontinent]]i, millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse [[Babüloonia]] armastusjumaluse [[Ishtar]]i järgi [[Ishtari maa]]ks ning see on pindalalt umbes [[Austraalia]]-suurune. Lõunapoolset kontinenti kutsutakse Kreeka armastusjumalanna [[Aphrodite]] järgi [[Aphrodite maa]]ks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu sama suur kui [[Lõuna-Ameerika]]. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – [[Lada maa]]. Ishtari maa lääneosas asub '''Lakshmi [[platoo]]'''. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, '''Colette''' ja '''Sacajawea''', mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad '''Akna''' ning '''Freyja''' mägede paralleelsed harjad ja orud, '''Maxwelli mäed''' ja '''Vesta astang'''. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas reljeef muutub. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nähtust, mida nimetatakse parketiks, pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise piirkonnad kõrgusega 2–4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. <!--Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.--> [[Pilt:Maat Mons on Venus.jpg|pisi|8 km kõrgune Maati mägi]] ===Mäed=== Veenuse kõrgeim tipp, [[Maxwell mägi]] (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil [[Ishtari maa]]l ja seda ümbritsevad 2–3 kilomeetri kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks: [[Marss (planeet)|Marsi]] suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit. Maa suurima vulkaani [[Mauna Loa]] läbimõõt [[Hawaii saar]]el on 200 kilomeetrit ja see on oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on '''Beta piirkond''', mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: '''Theia''' ja '''Rhea'''. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, mille kraatri [[läbimõõt]] on 60–90 kilomeetrit. [[Pilt:Mgn p39146.png|pisi|Kraatrite kompleks Veenusel. Esiplaanil 37,3 km läbimõõduga [[Saskia kraater]]]] ===Meteoriidikraatrid=== Planeedil on ka väheseid [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]], mis näitab, et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, '''Meadi''' läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse [[basalt]]ide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. [[Pilt:Venus dome 3D view.gif|pisi|Ligikaudu 25 km diameetriga ja 750 m kõrged "pannkookstruktuurid" Veenuse Alfa piirkonnas]] [[Pilt:VenusianArachnoid.png|pisi|''Arachnoid'' Veenusel]] ===Teised pinnavormid=== Peale meteoriidikraatrite, mägede ja orgude, mida tavaliselt leidub Maa tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse ''farra''<nowiki/>'deks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50&nbsp;km ja 100–1000 m kõrged. Lisaks on Veenusel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse ''novae''<nowiki/>'deks. Lõhesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkudega ''arachnoid''<nowiki/>'ideks. Lisaks on struktuure, mida nimetatakse ''coronae''<nowiki/>'deks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit ja neile pole analooge teistel planeetidel. Nende kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. ==Geoloogia== Planeedi pind sarnaneb [[kivikõrb]]ega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite ([[graniit]], [[basalt]]) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast, aga oma osa võib olla ka tuule kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenusel on üsna sageli [[maavärin]]aid. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on valitsevad alla miljardi aasta vanused moodustised. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskmetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et [[plii]] sulab, [[metall]]id aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja [[vismut]] annavad Veenusele ereda metalse kesta. Graniidi olemasolu viitab sellele, et Veenuse kivimite tekkel on olnud oma osa ka nüüdseks kadunud veel. Mudeluuringute põhjal võib eeldada, et Veenuse basaltide sulamisel tekib nagu Maalgi ränirikka koostisega magma, samas võivad sellest vee puudumisel tekkida kivimid, millel maapealsed analoogid puuduvad.<ref>''Petrological modeling of basaltic rocks from Venus: A case for the presence of silicic rocks'', J. Gregory Shellnutt, 14.05 2013</ref> ==Siseehitus== Kuna Veenuse kohta ei ole seismilisi andmed ega ka andmeid tema [[Inertsimoment|inertsimomendi]] kohta, siis on planeedi sisestruktuuridest ja [[geokeemia]]st vähe teada.<ref name="78hHh" /> Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on sarnane sisemine struktuur: [[tuum]], [[vahevöö]] ja [[Maakoor|koor]]. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt osaliselt vedel, sest planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos,<ref name="svZFv" /> ning [[raud]]-[[nikkel]] koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.<br>Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub [[laamtektoonika]]. Selle põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavasti on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda [[subduktsioon]]. <br>Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.<ref name="xS4xn" /> Arvatakse, et Veenusel vabaneb liigne soojus perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga.<ref name="fmox6" /> Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.<ref name="xS4xn" /><ref name="JOwLV" /> [[Pilt:Venus-real color.jpg|pisi|250px|vasakul|Õigetes värvides pilt Veenusest. Planeedi pind on varjatud paksu pilvekihiga.]] ==Atmosfäär ja kliima== {{Main|Veenuse atmosfäär}} <!--[[Teleskoop|Teleskoobis]] paistab Veenus alati sirbikujulisena,-->Veenuse pind pole Maalt [[Teleskoop|teleskoobist]] vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63&nbsp;km kõrgusel paikneb tihe, 71–72&nbsp;km kõrgusel hõredam [[pilv]]ekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg [[tuul]], mille kiirus on 300–400&nbsp;km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0&nbsp;m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.<ref name="9crbj" /><ref name="gT3x0" /> See atmosfääri tiheduse tõttu voolavat vett meenutav tuul puhuks ilmselt pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.<ref name="xQIGW" /> Keskmine [[temperatuur]] planeedi pinnal on 462&nbsp;°C.<ref name="flaoz" /> Atmosfääri temperatuur on kogu planeedil sama: nii poolustest ekvaatorini kui ka planeedi päiksepoolsel ja öisel küljel. Atmosfääri temperatuur muutub ainult kõrguse muutudes. Veenuse atmosfääri keskmine tihedus on planeedi pinnal 66,5&nbsp;kg/m<sup>3</sup>,<ref name="unZW5" /> mis on ligikaudu 55 korda suurem kui Maal (1,217&nbsp;kg/m<sup>3</sup><ref name="yVyDO" />) ja moodustab ~6,6% vee tihedusest. Atmosfäär koosneb peamiselt [[süsihappegaas]]ist ja väheses osas [[lämmastik]]ust. [[Atmosfäär]]i suure tiheduse tõttu on [[rõhk]] Veenuse pinnal 9,2 MPa ehk ~90 atm (92 korda suurem kui Maal). Maal on selline rõhk umbes 1&nbsp;km sügavusel [[ookean]]ides. Veenust võib võrrelda [[kasvuhoone]]ga: kõrge temperatuur pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhoone[[klaas]] laseb läbi suure osa soojendavat [[päikesekiirgus]]t, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt [[süsinikdioksiid]]. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks [[lämmastik]]ku ~3,4%, [[argoon]]i 0,007%, [[heelium]]i 0,0012% ja [[neoon]]i 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel [[vingugaas]]i (CO), [[vääveldioksiid]]i (SO<sub>2</sub>) ja [[veeaur]]u. Vedelat vett muidugi ei ole. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel võib sadada ka väävelhappe vihma, kuid see aurustub enne pinnale jõudmist. Atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad [[telluur]]ist, [[püriit|püriidist]] ja teiste metallide sulfiididest (plii, vismut) koosnevad udud, millest võib tekkida metalne härmatise- või lumetaoline sade.<ref name="xQIGW" /><ref name="dVvve" /><ref name="rjpCH" /> Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba aastal [[1932]], andis atmosfääri koostise teada alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama [[Venera 4]] otsemõõtmine [[1967]]. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest [[päikesesüsteem]]i kõige kuumema planeedi. Veenuse atmosfääri keemiline koostis on keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Samamoodi tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhape laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. 2011. aastal avastati sondi Venus Express abil, et Veenusel on osoonikiht.<ref name="JVqta" /> [[Pilt:Venuspioneeruv.jpg|pisi|Veenuse pilvede struktuur [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]spektris, aastal 1979 pildistanud [[Pioneer (automaatjaam)|automaatjaam Pioneer]]]] ==Pilved== Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350&nbsp;km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, see ulatub 60–70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähenedes pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea ehk mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.<!-- Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.--> [[Pilt:The Phases of Venus.jpg|pisi|left]] ==Orbiit ja pöörlemine== Veenuse orbiit on peaaegu ringikujuline. Veenuse aasta kestab 224,7 maist ööpäeva. Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamiku päikesesüsteemi planeetide pöörlemissuunaga vastupidises suunas. Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu kaks ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjus võib olla [[Looded|loodete]] mõju, kuid päris kindel see ei ole. ==Veenuse ja Maa sarnasused== Kunagi arvati, et Veenus on väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100&nbsp;km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm<sup>3</sup>) jäävad Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%), aga Veenusel ei ole vedelat vett.<!--sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. /// no ei ole ju --> Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas see süsihappe. See omakorda tekitas [[kaltsium]]iga ühinedes [[lubjakivi]]. Veenusel jäi aga CO<sub>2</sub> atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ning rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi [[troposfäär]], kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. ==Vesi== On teada, et minevikus leidus Veenusel vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt elu tekkeks. Teadlaste arvates võis planeet olla üsna maaliline. Veenuse 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel ehk umbes kahel miljardil aastal võis seal arvutuste kohaselt leiduda vedelat vett. Nüüdseks on see päikesekiirguse ja [[kasvuhooneefekt]]i tagajärjel järk-järgult aurustunud ning päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi [[deuteerium]]i ja tavalise [[vesinik]]u suhte võrdlemine Maa omaga laseb oletada, et alul oli Veenusel umbes sama palju vett kui Maal.<ref name="UxcM4" /> On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka eri ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale, siis see kataks planeedi 3&nbsp;cm paksuse kihiga. Võrdluseks: Maal oleks selline kiht 3&nbsp;km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfäär kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) ==Elu Veenusel== USA teadlased jõudsid ajakirjas Astrobiology avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil [[bakter]], mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune [[evolutsioon]] võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Maal on palju organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on teinud [[NASA|NASA-le]] ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse elanikest Maa peale. ==Kaaslased== Veenusel ei ole kaaslasi. ==Uurimislugu== Esimesena õnnestus Veenusel maanduda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] automaatjaamal [[Venera 7]] [[1970]]. aastal. [[Kosmos]]est on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele, mis on Veenuse korral üsna tulutu, on pinnaehitust uuritud [[radar]]itega; neist täpsemad on aastatel 1990–1994 orbitaaljaama [[Magellan]] tehtud mõõtmised (täpsus 120–300 meetrit). [[Venera 10]], [[Venera 14]], [[Vega 1]] ja [[Vega 2]] maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on [[vulkaan]]ilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. [[Gammaspektromeeter|Gammaspektromeetriga]] tehti kindlaks [[kaalium]]i, [[uraan]]i ja [[toorium]]i kontsentratsioon, mis vastas [[basalt|basaldile]]. Automaatjaamade [[Venera 9]] ja Venera 10 pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral [[erosioon]]ist rikutud. [[Venera 13]], mille kaamera lahutusvõime oli 4–5&nbsp;mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. [[Venera 14]] nägi tasaseid kihte paksusega 1–10&nbsp;cm ja horisondini ulatuvaid murtud kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab [[settekivim]]eid, kuid Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Aastatel 2006–2014 tiirles Veenuse ümber [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) missioon [[Venus Express]]. Missioon saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärk oli jälgida [[Veenuse atmosfäär]]i ning mõista selle, aga ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada [[kliimamuutus]]test Maal. ==Ehatäht ja Koidutäht== Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis paistab ta kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati [[eesti rahvaastronoomia]]s '''Ehatäheks''' ja '''Koidutäheks''' või '''Aotäheks''', Vana-Kreekas '''Hesperoseks''' (ladina ''Hesperus'') ja '''Phosphoroseks''' (ladina ''Phosphorus''). ==Vaata ka== *[[Veenuse koloniseerimine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="L0aMh">[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_kauraare.ppt Miksike]</ref> <ref name="JLl4N">[http://solarsystem.nasa.gov/planets/venus NASA]</ref> <ref name="nasa.gov">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/venusfact.html Venus Fact Sheet] (vaadatud 3.02.2014)</ref> <ref name="78hHh">{{cite conference |last=Goettel|first=K. A. |coauthors=Shields, J. A.; Decker, D. A. |title=Density constraints on the composition of Venus|booktitle=Proceedings of the Lunar and Planetary Science Conference |publisher=Pergamon Press| location=Houston, TX |date= 1981|pages=1507–1516 |url= http://adsabs.harvard.edu/abs/1982LPSC...12.1507G |accessdate=3.02.2014}}</ref> <ref name="svZFv">{{cite book |author=Faure, Gunter; Mensing, Teresa M.|year=2007 |title=Introduction to planetary science: the geological perspective|series=Springer eBook collection |publisher=Springer|isbn=1-4020-5233-2|page=201}}</ref> <ref name="xS4xn">{{cite journal |author=Nimmo, F.|year=2002 |title=Crustal analysis of Venus from [[Magellan probe|Magellan]] satellite observations at Atalanta Planitia, Beta Regio, and Thetis Regio |journal=Geology|volume=30 |issue=11|pages=987–990 |doi=10.1130/0091-7613(2002)030<0987:WDVLAM>2.0.CO;2 |issn=0091-7613|bibcode = 2002Geo....30..987N}}</ref> <ref name="fmox6">{{cite journal |author=Nimmo, F.; McKenzie, D. |title=Volcanism and Tectonics on Venus |journal=Annual Review of Earth and Planetary Sciences |volume=26 |issue=1|pages=23–53|year=1998 |doi=10.1146/annurev.earth.26.1.23 |bibcode=1998AREPS..26...23N}}</ref> <ref name="JOwLV">{{cite journal |author=Robert, G Strom; Gerald G. Schaber; Douglas D. Dawson |title=The global resurfacing of Venus |journal=Journal of Geophysical Research: Planets |volume=vol 99 |issue=E5|pages=10899–10926|year=1994 |doi=10.1029/94JE00388}}</ref> <ref name="9crbj">Basilevsky, Alexandr T.; Head, James W. (2003) "The surface of Venus". Rep. Prog. Phys. 66 (10): 1699–1734.</ref> <ref name="gT3x0">Moshkin, B.E.; Ekonomov; Golovin; Ekonomov, A.P., Golovin Iu.M. (1979). "Dust on the surface of Venus". Kosmicheskie Issledovaniia (Cosmic Research) 17: 280–285.</ref> <ref name="xQIGW">Cosmic Journeys: Venus-Death of a planet (2010) Režissöör:Thomas Lucas</ref> <ref name="flaoz">{{netiviide | URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | Pealkiri = Venus: Facts & Figures | Kasutatud = 3.02.2014 | arhiivimisaeg = 13.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131013193856/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="unZW5">{{netiviide | URL =http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | Pealkiri =THE VENUS ATMOSPHERE AND IONOSPHERE AND THEIR INTERACTION WITH THE SOLAR WIND: AN OVERVIEW | Kasutatud =3.02.2014 | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305000607/http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yVyDO">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/earthfact.html | Pealkiri = Earth Fact Sheet | Kasutatud = 3.02.2014}}</ref> <ref name="dVvve">Otten, Carolyn Jones (2004). "'Heavy metal' snow on Venus is lead sulfide". Newsroom (Washington University in Saint Louis). Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="rjpCH">Whitehouse, David (2003). "Venus has 'heavy metal mountains'". BBC News. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="JVqta">"ESA finds that Venus has an ozone layer too". ESA. 6. oktoober 2011. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="UxcM4">Grinspoon, David H.; Bullock, M. A. (2007) Searching for Evidence of Past Oceans on Venus, American Astronomical Society, DPS meeting #39, #61.09; Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 39, p.540</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Venus}} {{Vikitsitaadid}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html Kosmoloogia] *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/A46BACA57B7FCD34C2256C92005C3AB5 Veenuse kadunud ilu] {{Planeedid}} [[Kategooria:Veenus| ]] ezxxjtt8iq521lol00g1s9tfowv4alg 6164765 6164763 2022-07-21T06:26:04Z Andres 5 /* Orbiit ja pöörlemine */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit [[Veenus (astroloogia)]]; jumalanna kohta vaata artiklit [[Venus]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Veenus (ansambel)]]; laulu kohta, mida on esitanud ka Tõnis Mägi, vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Venus symbol (bold).svg|24px|alt=♀|Veenuse astronoomiline märk]] |pilt = [[Pilt:Venus globe.jpg|240px]] |pildiallkiri = |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 0,728 [[astronoomiline ühik|aü]] (108 939 000 km) |periheel = 0,718 aü (107 477 000 km) |keskmine_kaugus_päikesest = 0,723 aü (108 208 930 [[kilomeeter|km]]) |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,006772 |tiirlemisperiood = 224,701 päeva<br>0,615198 aastat<br>1,92 Veenuse päeva |sünoodiline_periood = 583,92 päeva |orbitaalkiirus = 35,02 km/s |orbiidi_kalle = 3,86° |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 4,6023 × 10<sup>8</sup> km<sup>2</sup><br>0,902 Maad |ruumala = 9,2843 × 10<sup>11</sup> km<sup>3</sup><br>0,866 Maad |mass = 4,8675 × 10<sup>24</sup> kg<br>0,815 Maad |tihedus = 5,243 g/cm<sup>3</sup> |raskuskiirendus = 8,87 m/s<sup>2</sup><br>0,904 g |paokiirus = 10,36 km/s |pöörlemisperiood = 117 ööpäeva <ref name="L0aMh" /><ref name="JLl4N" /> |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 0 |spektriklass = |albeedo = 0,689 |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Veenus''' on [[Päike]]se poolt loetuna teine planeet [[Päikesesüsteem]]is ([[siseplaneet]]; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim [[planeet]] (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km),<ref name="nasa.gov" /> tiirlemisperioodiga 224,7 [[Maa (planeet)|Maa]] [[ööpäev]]a.<ref name="nasa.gov" /> Veenusel ei ole [[planeedi kaaslane|kaaslasi]]. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult [[Kuu]] ja Päike, [[tähistaevas]] ainult Kuu). Veenuse heledus on maksimaalne ([[tähesuurus]] kuni −4,6) vahetult enne [[päikesetõus]]u ja pärast [[päikeseloojang]]ut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse [[Koidutäht|Koidutäheks]], õhtutaevas nähtavat [[Ehatäht|Ehatäheks]]. Et Veenus on [[siseplaneet]], ei ole ta kesköö paiku kunagi nähtav. [[Päevane taevas|Päevases taevas]] on Veenus [[päevane vaatlus|vaadeldav]] juba väikese [[pikksilm]]aga, mõnikord isegi [[paljas silm|palja silmaga]]. Siiski on ka suurima läheduse ajal (umbes iga pooleteise aasta tagant nähtavad ainult Veenuse äärmiselt tiheda atmosfääri [[pilv]]ed). Planeedi pinna uurimiseks on tarvis [[radar]]it. Veenus on saanud nime [[vanarooma mütoloogia]]st pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna [[Venus]]e järgi, sest see paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana. Veenus on üks neljast [[Maa tüüpi planeet|Maa tüüpi planeedist]] ehk kiviplaneedist ning teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, sest see on umbes sama suur nagu Maa Veenuse läbimõõt on umbes 12 092 km (kõigest 650&nbsp;km väiksem kui Maal), temast väiksemad Päikesesüsteemi planeedid on ainult [[Merkuur]] ja [[Marss]]. Veenuse [[mass]] moodustab 81,5% Maa omast. Siiski on Veenus Maast üsna erinev. Näiteks on [[Veenuse atmosfäär]] Päikesesüsteemi planeetide atmosfääridest kõige tihedam; see koosneb 96,5% ulatuses [[süsihappegaas]]ist, ülejäänud 3,5% moodustab põhiliselt [[dilämmastik]]. [[Atmosfääri rõhk]] planeedi pinnal on Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga [[nullnivoo]]l 735 K (462&nbsp;°C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab ka [[Merkuur]]i). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt [[väävelhape|väävelhappest]] koosnevatesse [[pilv]]ekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda [[teleskoop]]idega [[nähtav valgus|nähtava valguse]] [[optiline spekter|spektris]]. Arvatakse, et Veenusel võis minevikus olla ka ookeane, mis aurustusid [[kasvuhooneefekt]]i põhjustatud temperatuuri tõusu tagajärjel. Ka geoloogiliselt on Veenus Maast erinev. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud. Kuna Veenusel puudub selline [[päikesetuul]]te eest kaitsev [[magnetväli]] nagu Maal, siis ilmselt on vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lamedaid-plaatjaid kive. Veenuse [[astronoomiline sümbol]] on [[Venus]]e [[käsipeegel|käsipeegli]] stiliseeritud kujutis: [[♀]]. ==Geograafia ja pinnavormid== Veenuse pind ja pinnamood olid kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata, need kaardistati alles aastatel 1990–1991 projekti "Magellan" käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõni võib olla praegugi aktiivne. Voolav [[laava]] on tekitanud voolusängi, neist suurima pikkus on ligi 7000&nbsp;km. Lisaks leidub seal veel ~3&nbsp;km kõrgusi mägesid, 2&nbsp;km sügavune, 1500&nbsp;km pikkune ja 150&nbsp;km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300–400&nbsp;km, kõrgus 11&nbsp;km. Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (n-ö ookeanid) vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega (n-ö kontinentide ehk mandritega). ===Kontinendid ja tasandikud=== Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat [[kontinent]]i, millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse [[Babüloonia]] armastusjumaluse [[Ishtar]]i järgi [[Ishtari maa]]ks ning see on pindalalt umbes [[Austraalia]]-suurune. Lõunapoolset kontinenti kutsutakse Kreeka armastusjumalanna [[Aphrodite]] järgi [[Aphrodite maa]]ks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu sama suur kui [[Lõuna-Ameerika]]. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – [[Lada maa]]. Ishtari maa lääneosas asub '''Lakshmi [[platoo]]'''. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, '''Colette''' ja '''Sacajawea''', mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad '''Akna''' ning '''Freyja''' mägede paralleelsed harjad ja orud, '''Maxwelli mäed''' ja '''Vesta astang'''. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas reljeef muutub. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nähtust, mida nimetatakse parketiks, pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise piirkonnad kõrgusega 2–4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. <!--Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.--> [[Pilt:Maat Mons on Venus.jpg|pisi|8 km kõrgune Maati mägi]] ===Mäed=== Veenuse kõrgeim tipp, [[Maxwell mägi]] (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil [[Ishtari maa]]l ja seda ümbritsevad 2–3 kilomeetri kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks: [[Marss (planeet)|Marsi]] suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit. Maa suurima vulkaani [[Mauna Loa]] läbimõõt [[Hawaii saar]]el on 200 kilomeetrit ja see on oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on '''Beta piirkond''', mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: '''Theia''' ja '''Rhea'''. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, mille kraatri [[läbimõõt]] on 60–90 kilomeetrit. [[Pilt:Mgn p39146.png|pisi|Kraatrite kompleks Veenusel. Esiplaanil 37,3 km läbimõõduga [[Saskia kraater]]]] ===Meteoriidikraatrid=== Planeedil on ka väheseid [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]], mis näitab, et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, '''Meadi''' läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse [[basalt]]ide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. [[Pilt:Venus dome 3D view.gif|pisi|Ligikaudu 25 km diameetriga ja 750 m kõrged "pannkookstruktuurid" Veenuse Alfa piirkonnas]] [[Pilt:VenusianArachnoid.png|pisi|''Arachnoid'' Veenusel]] ===Teised pinnavormid=== Peale meteoriidikraatrite, mägede ja orgude, mida tavaliselt leidub Maa tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse ''farra''<nowiki/>'deks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50&nbsp;km ja 100–1000 m kõrged. Lisaks on Veenusel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse ''novae''<nowiki/>'deks. Lõhesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkudega ''arachnoid''<nowiki/>'ideks. Lisaks on struktuure, mida nimetatakse ''coronae''<nowiki/>'deks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit ja neile pole analooge teistel planeetidel. Nende kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. ==Geoloogia== Planeedi pind sarnaneb [[kivikõrb]]ega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite ([[graniit]], [[basalt]]) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast, aga oma osa võib olla ka tuule kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenusel on üsna sageli [[maavärin]]aid. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on valitsevad alla miljardi aasta vanused moodustised. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskmetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et [[plii]] sulab, [[metall]]id aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja [[vismut]] annavad Veenusele ereda metalse kesta. Graniidi olemasolu viitab sellele, et Veenuse kivimite tekkel on olnud oma osa ka nüüdseks kadunud veel. Mudeluuringute põhjal võib eeldada, et Veenuse basaltide sulamisel tekib nagu Maalgi ränirikka koostisega magma, samas võivad sellest vee puudumisel tekkida kivimid, millel maapealsed analoogid puuduvad.<ref>''Petrological modeling of basaltic rocks from Venus: A case for the presence of silicic rocks'', J. Gregory Shellnutt, 14.05 2013</ref> ==Siseehitus== Kuna Veenuse kohta ei ole seismilisi andmed ega ka andmeid tema [[Inertsimoment|inertsimomendi]] kohta, siis on planeedi sisestruktuuridest ja [[geokeemia]]st vähe teada.<ref name="78hHh" /> Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on sarnane sisemine struktuur: [[tuum]], [[vahevöö]] ja [[Maakoor|koor]]. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt osaliselt vedel, sest planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos,<ref name="svZFv" /> ning [[raud]]-[[nikkel]] koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.<br>Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub [[laamtektoonika]]. Selle põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavasti on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda [[subduktsioon]]. <br>Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.<ref name="xS4xn" /> Arvatakse, et Veenusel vabaneb liigne soojus perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga.<ref name="fmox6" /> Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.<ref name="xS4xn" /><ref name="JOwLV" /> [[Pilt:Venus-real color.jpg|pisi|250px|vasakul|Õigetes värvides pilt Veenusest. Planeedi pind on varjatud paksu pilvekihiga.]] ==Atmosfäär ja kliima== {{Main|Veenuse atmosfäär}} <!--[[Teleskoop|Teleskoobis]] paistab Veenus alati sirbikujulisena,-->Veenuse pind pole Maalt [[Teleskoop|teleskoobist]] vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63&nbsp;km kõrgusel paikneb tihe, 71–72&nbsp;km kõrgusel hõredam [[pilv]]ekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg [[tuul]], mille kiirus on 300–400&nbsp;km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0&nbsp;m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.<ref name="9crbj" /><ref name="gT3x0" /> See atmosfääri tiheduse tõttu voolavat vett meenutav tuul puhuks ilmselt pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.<ref name="xQIGW" /> Keskmine [[temperatuur]] planeedi pinnal on 462&nbsp;°C.<ref name="flaoz" /> Atmosfääri temperatuur on kogu planeedil sama: nii poolustest ekvaatorini kui ka planeedi päiksepoolsel ja öisel küljel. Atmosfääri temperatuur muutub ainult kõrguse muutudes. Veenuse atmosfääri keskmine tihedus on planeedi pinnal 66,5&nbsp;kg/m<sup>3</sup>,<ref name="unZW5" /> mis on ligikaudu 55 korda suurem kui Maal (1,217&nbsp;kg/m<sup>3</sup><ref name="yVyDO" />) ja moodustab ~6,6% vee tihedusest. Atmosfäär koosneb peamiselt [[süsihappegaas]]ist ja väheses osas [[lämmastik]]ust. [[Atmosfäär]]i suure tiheduse tõttu on [[rõhk]] Veenuse pinnal 9,2 MPa ehk ~90 atm (92 korda suurem kui Maal). Maal on selline rõhk umbes 1&nbsp;km sügavusel [[ookean]]ides. Veenust võib võrrelda [[kasvuhoone]]ga: kõrge temperatuur pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhoone[[klaas]] laseb läbi suure osa soojendavat [[päikesekiirgus]]t, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt [[süsinikdioksiid]]. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks [[lämmastik]]ku ~3,4%, [[argoon]]i 0,007%, [[heelium]]i 0,0012% ja [[neoon]]i 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel [[vingugaas]]i (CO), [[vääveldioksiid]]i (SO<sub>2</sub>) ja [[veeaur]]u. Vedelat vett muidugi ei ole. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel võib sadada ka väävelhappe vihma, kuid see aurustub enne pinnale jõudmist. Atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad [[telluur]]ist, [[püriit|püriidist]] ja teiste metallide sulfiididest (plii, vismut) koosnevad udud, millest võib tekkida metalne härmatise- või lumetaoline sade.<ref name="xQIGW" /><ref name="dVvve" /><ref name="rjpCH" /> Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba aastal [[1932]], andis atmosfääri koostise teada alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama [[Venera 4]] otsemõõtmine [[1967]]. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest [[päikesesüsteem]]i kõige kuumema planeedi. Veenuse atmosfääri keemiline koostis on keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Samamoodi tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhape laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. 2011. aastal avastati sondi Venus Express abil, et Veenusel on osoonikiht.<ref name="JVqta" /> [[Pilt:Venuspioneeruv.jpg|pisi|Veenuse pilvede struktuur [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]spektris, aastal 1979 pildistanud [[Pioneer (automaatjaam)|automaatjaam Pioneer]]]] ==Pilved== Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350&nbsp;km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, see ulatub 60–70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähenedes pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea ehk mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.<!-- Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.--> [[Pilt:The Phases of Venus.jpg|pisi|left]] ==Orbiit ja pöörlemine== ===Orbiit=== Veenuse [[orbiit]] on peaaegu [[ringjoon]]ekujuline. Orbiidi [[suur pooltelg]] on 108 208 930 km pikkune; see on Veenuse [[massikese|massikeskme]] ning Veenuse ja Päikese [[barütsenter|barütsentri]] (Veenuse väikese massi tõttu on see Päikese keskmest ainult 264 km kaugusel) vaheline kaugus. Suur pooltelg moodustab umbes 72,3 % [[Maa orbiit|Maa orbiidi]] [[keskmine raadius|keskmisest raadiusest]], seega 0,723 [[astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]] (aü). [[Periheel]] on 0,718 aü, [[afeel]] 0,728 aü. Veenuse aasta kestab 224,7 Maa [[ööpäev]]a. ===Pöörlemine=== Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil [[radar]]i abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamiku päikesesüsteemi planeetide pöörlemissuunaga vastupidises suunas. Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu kaks Veenuse ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjus võib olla [[Looded|loodete]] mõju, kuid päris kindel see ei ole. ==Veenuse ja Maa sarnasused== Kunagi arvati, et Veenus on väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100&nbsp;km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm<sup>3</sup>) jäävad Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%), aga Veenusel ei ole vedelat vett.<!--sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. /// no ei ole ju --> Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas see süsihappe. See omakorda tekitas [[kaltsium]]iga ühinedes [[lubjakivi]]. Veenusel jäi aga CO<sub>2</sub> atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ning rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi [[troposfäär]], kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. ==Vesi== On teada, et minevikus leidus Veenusel vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt elu tekkeks. Teadlaste arvates võis planeet olla üsna maaliline. Veenuse 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel ehk umbes kahel miljardil aastal võis seal arvutuste kohaselt leiduda vedelat vett. Nüüdseks on see päikesekiirguse ja [[kasvuhooneefekt]]i tagajärjel järk-järgult aurustunud ning päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi [[deuteerium]]i ja tavalise [[vesinik]]u suhte võrdlemine Maa omaga laseb oletada, et alul oli Veenusel umbes sama palju vett kui Maal.<ref name="UxcM4" /> On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka eri ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale, siis see kataks planeedi 3&nbsp;cm paksuse kihiga. Võrdluseks: Maal oleks selline kiht 3&nbsp;km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfäär kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) ==Elu Veenusel== USA teadlased jõudsid ajakirjas Astrobiology avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil [[bakter]], mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune [[evolutsioon]] võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Maal on palju organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on teinud [[NASA|NASA-le]] ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse elanikest Maa peale. ==Kaaslased== Veenusel ei ole kaaslasi. ==Uurimislugu== Esimesena õnnestus Veenusel maanduda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] automaatjaamal [[Venera 7]] [[1970]]. aastal. [[Kosmos]]est on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele, mis on Veenuse korral üsna tulutu, on pinnaehitust uuritud [[radar]]itega; neist täpsemad on aastatel 1990–1994 orbitaaljaama [[Magellan]] tehtud mõõtmised (täpsus 120–300 meetrit). [[Venera 10]], [[Venera 14]], [[Vega 1]] ja [[Vega 2]] maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on [[vulkaan]]ilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. [[Gammaspektromeeter|Gammaspektromeetriga]] tehti kindlaks [[kaalium]]i, [[uraan]]i ja [[toorium]]i kontsentratsioon, mis vastas [[basalt|basaldile]]. Automaatjaamade [[Venera 9]] ja Venera 10 pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral [[erosioon]]ist rikutud. [[Venera 13]], mille kaamera lahutusvõime oli 4–5&nbsp;mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. [[Venera 14]] nägi tasaseid kihte paksusega 1–10&nbsp;cm ja horisondini ulatuvaid murtud kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab [[settekivim]]eid, kuid Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Aastatel 2006–2014 tiirles Veenuse ümber [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) missioon [[Venus Express]]. Missioon saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärk oli jälgida [[Veenuse atmosfäär]]i ning mõista selle, aga ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada [[kliimamuutus]]test Maal. ==Ehatäht ja Koidutäht== Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis paistab ta kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati [[eesti rahvaastronoomia]]s '''Ehatäheks''' ja '''Koidutäheks''' või '''Aotäheks''', Vana-Kreekas '''Hesperoseks''' (ladina ''Hesperus'') ja '''Phosphoroseks''' (ladina ''Phosphorus''). ==Vaata ka== *[[Veenuse koloniseerimine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="L0aMh">[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_kauraare.ppt Miksike]</ref> <ref name="JLl4N">[http://solarsystem.nasa.gov/planets/venus NASA]</ref> <ref name="nasa.gov">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/venusfact.html Venus Fact Sheet] (vaadatud 3.02.2014)</ref> <ref name="78hHh">{{cite conference |last=Goettel|first=K. A. |coauthors=Shields, J. A.; Decker, D. A. |title=Density constraints on the composition of Venus|booktitle=Proceedings of the Lunar and Planetary Science Conference |publisher=Pergamon Press| location=Houston, TX |date= 1981|pages=1507–1516 |url= http://adsabs.harvard.edu/abs/1982LPSC...12.1507G |accessdate=3.02.2014}}</ref> <ref name="svZFv">{{cite book |author=Faure, Gunter; Mensing, Teresa M.|year=2007 |title=Introduction to planetary science: the geological perspective|series=Springer eBook collection |publisher=Springer|isbn=1-4020-5233-2|page=201}}</ref> <ref name="xS4xn">{{cite journal |author=Nimmo, F.|year=2002 |title=Crustal analysis of Venus from [[Magellan probe|Magellan]] satellite observations at Atalanta Planitia, Beta Regio, and Thetis Regio |journal=Geology|volume=30 |issue=11|pages=987–990 |doi=10.1130/0091-7613(2002)030<0987:WDVLAM>2.0.CO;2 |issn=0091-7613|bibcode = 2002Geo....30..987N}}</ref> <ref name="fmox6">{{cite journal |author=Nimmo, F.; McKenzie, D. |title=Volcanism and Tectonics on Venus |journal=Annual Review of Earth and Planetary Sciences |volume=26 |issue=1|pages=23–53|year=1998 |doi=10.1146/annurev.earth.26.1.23 |bibcode=1998AREPS..26...23N}}</ref> <ref name="JOwLV">{{cite journal |author=Robert, G Strom; Gerald G. Schaber; Douglas D. Dawson |title=The global resurfacing of Venus |journal=Journal of Geophysical Research: Planets |volume=vol 99 |issue=E5|pages=10899–10926|year=1994 |doi=10.1029/94JE00388}}</ref> <ref name="9crbj">Basilevsky, Alexandr T.; Head, James W. (2003) "The surface of Venus". Rep. Prog. Phys. 66 (10): 1699–1734.</ref> <ref name="gT3x0">Moshkin, B.E.; Ekonomov; Golovin; Ekonomov, A.P., Golovin Iu.M. (1979). "Dust on the surface of Venus". Kosmicheskie Issledovaniia (Cosmic Research) 17: 280–285.</ref> <ref name="xQIGW">Cosmic Journeys: Venus-Death of a planet (2010) Režissöör:Thomas Lucas</ref> <ref name="flaoz">{{netiviide | URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | Pealkiri = Venus: Facts & Figures | Kasutatud = 3.02.2014 | arhiivimisaeg = 13.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131013193856/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="unZW5">{{netiviide | URL =http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | Pealkiri =THE VENUS ATMOSPHERE AND IONOSPHERE AND THEIR INTERACTION WITH THE SOLAR WIND: AN OVERVIEW | Kasutatud =3.02.2014 | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305000607/http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yVyDO">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/earthfact.html | Pealkiri = Earth Fact Sheet | Kasutatud = 3.02.2014}}</ref> <ref name="dVvve">Otten, Carolyn Jones (2004). "'Heavy metal' snow on Venus is lead sulfide". Newsroom (Washington University in Saint Louis). Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="rjpCH">Whitehouse, David (2003). "Venus has 'heavy metal mountains'". BBC News. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="JVqta">"ESA finds that Venus has an ozone layer too". ESA. 6. oktoober 2011. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="UxcM4">Grinspoon, David H.; Bullock, M. A. (2007) Searching for Evidence of Past Oceans on Venus, American Astronomical Society, DPS meeting #39, #61.09; Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 39, p.540</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Venus}} {{Vikitsitaadid}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html Kosmoloogia] *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/A46BACA57B7FCD34C2256C92005C3AB5 Veenuse kadunud ilu] {{Planeedid}} [[Kategooria:Veenus| ]] t255bqxxyz0t2chfkq2zri845a6gbzj Lõuna-Korea haldusjaotus 0 2782 6164730 6161902 2022-07-21T02:06:49Z 175.223.27.153 /* Maakonna taseme haldusüksused */ wikitext text/x-wiki [[Lõuna-Korea]] koosneb 17 provintsi taseme haldusüksusest: 9 [[provints (Lõuna-Korea)|provintsist]] (''do''), 7 keskalluvusega linnast ja pealinnast (''teukbyeolsi''). Provintsi taseme haldusükused jagunevad [[maakond (Lõuna-Korea)|maakondadeks]] (''gun''), [[ringkond (Lõuna-Korea)|ringkondadeks]] (''gu'') ja maakonna õigustega linnadeks (''si''). == Provintsi taseme haldusüksused == [[Fail:South Korea, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused]] {{veergude loend|laius=19em|stiil=max-width:39em| # [[Gangwoni provints]] # [[Gyeonggi provints]] # [[Jeju provints]] # [[Lõuna-Gyeongsangi provints]] # [[Lõuna-Chungcheongi provints]] # [[Lõuna-Jeolla provints]] # [[Põhja-Chungcheongi provints]] # [[Põhja-Gyeongsangi provints]] # [[Põhja-Jeolla provints]] # [[Busan]] # [[Daegu]] # [[Daejeon]] # [[Gwangju]] # [[Incheon]] # [[Sejong]] # [[Ulsan]] # [[Soul]] }} == Maakonna taseme haldusüksused == Järgmises tabelis on loetletud maakonnad, ringkonnad ja maakonna õigustega linnad provintsi taseme haldusüksuste kaupa. {| class="wikitable" ! Nimi !! Ametlik nimi omaladinas !! Koreakeelne kirjapilt<br />ja eestikeelne hääldus !! Kirjapilt lihtsustatud<br />hieroglüüfkirjas (''hanja'') |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Soul]]''' || style="background:#AABCCC" | Seoul Teukbyeolsi || style="background:#AABCCC" | 서 울 특별시 – so/ul tõk/bjol/si || style="background:#AABCCC" | 漢 城特別 市 |- | [[Dobongi ringkond]] || Dobong-gu || 도봉구 – do/bong/gu || 道峰區 |- | [[Dongdaemuni ringkond]] || Dongdaemun-gu || 동대문구 – dong/de/mun/gu || 東大門區 |- | [[Dongjaki ringkond]] || Dongjak-gu || 동작구 – dong/džak/gu || 銅雀區 |- | [[Eunpyeongi ringkond]] || Eunpyeong-gu || 은평구 – õn/pjong/gu || 恩平區 |- | [[Gangbuki ringkond]] || Gangbuk-gu || 강북구 – gang/buk/gu || 江北區 |- | [[Gangdongi ringkond]] || Gangdong-gu || 강동구 – gang/dong/gu || 江東區 |- | [[Gangnami ringkond]] || Gangnam-gu || 강남구 – gang/nam/gu || 江南區 |- | [[Gangseo ringkond (Soul)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區 |- | [[Geumcheoni ringkond]] || Geumcheon-gu || 금천구 – gõm/tšon/gu || 衿川區 |- | [[Guro ringkond]] || Guro-gu || 구로구 – gu/ro/gu || 九老區 |- | [[Gwanaki ringkond]] || Gwanak-gu || 관악구 – gwan/ak/gu || 冠岳區 |- | [[Gwangjini ringkond]] || Gwangjin-gu || 광진구 – gwang/džin/gu || 廣津區 |- | [[Jongno ringkond]] || Jongno-gu || 종로구 – džong/no/gu || 鍾路區 |- | [[Jungi ringkond (Soul)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Jungnangi ringkond]] || Jungnang-gu || 중랑구 – džung/nang/gu || 中浪區 |- | [[Mapo ringkond]] || Mapo-gu || 마포구 – ma/po/gu || 麻浦區 |- | [[Nowoni ringkond]] || Nowon-gu || 노원구 – no/won/gu || 蘆原區 |- | [[Seocho ringkond]] || Seocho-gu || 서초구 – so/tšo/gu || 瑞草區 |- | [[Seodaemuni ringkond]] || Seodaemun-gu || 서대문구 – so/de/mun/gu || 西大門區 |- | [[Seongbuki ringkond]] || Seongbuk-gu || 성북구 – so/buk/gu || 城北區 |- | [[Seongdongi ringkond]] || Seongdong-gu || 성동구 – so/dong/gu || 城東區 |- | [[Songpa ringkond]] || Songpa-gu || 송파구 – song/pa/gu || 松坡區 |- | [[Yangcheoni ringkond]] || Yangcheon-gu || 양천구 – jang/tšon/gu || 陽川區 |- | [[Yeongdeungpo ringkond]] || Yeongdeungpo-gu || 영등포구 – jong/dõngpo/gu || 永登浦區 |- | [[Yongsani ringkond]] || Yongsan-gu || 용산구 – jong/san/gu || 龍山區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Busan]]''' || style="background:#AABCCC" | Busan Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 부산광역시 – bu/san gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 釜 山廣域市 |- | [[Gijangi maakond]] || Gijang-gun || 기장군 – gi/džang/gun || 機張郡 |- | [[Buki ringkond (Busan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Busanjini ringkond]] || Busanjin-gu || 부산진구 – bu/san/džin/gu || 釜山鎭區 |- | [[Dongi ringkond (Busan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Dongnae ringkond]] || Dongnae-gu || 동래구 – dong/ne/gu || 東萊區 |- | [[Gangseo ringkond (Busan)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區 |- | [[Geumjeongi ringkond]] || Geumjeong-gu || 금정구 – gõm/džong/gu || 金井區 |- | [[Haeundae ringkond]] || Haeundae-gu || 해운대구 – he/un/de/gu || 海雲臺區 |- | [[Jungi ringkond (Busan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Busan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Saha ringkond]] || Saha-gu || 사하구 – sa/ha/gu || 沙下區 |- | [[Sasangi ringkond]] || Sasang-gu || 사상구 – sa/sang/gu || 沙上區 |- | [[Seo ringkond (Busan)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Suyeongi ringkond]] || Suyeong-gu || 수영구 – su/jeong/gu || 水營區 |- | [[Yeongdo ringkond]] || Yeongdo-gu || 영도구 – jong/do/gu || 影島區 |- | [[Yeonje ringkond]] || Yeonje-gu || 연제구 – jon/dže/gu || 蓮堤區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Daegu]]''' || style="background:#AABCCC" | Daegu Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 대구광역시 – de/gu gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 大 邱廣域市 |- | [[Dalseongi maakond]] || Dalseong-gun || 달성군 – dal/song/gun || 達城郡 |- | [[Buki ringkond (Daegu)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dalseo ringkond]] || Dalseo-gu || 달서구 – dal/so/gu || 達西區 |- | [[Dongi ringkond (Daegu)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구- dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Daegu)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Daegu)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Seo ringkond (Daegu)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Suseongi ringkond]] || Suseong-gu || 수성구 – su/song/gu || 壽城區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Daejeon]]''' || style="background:#AABCCC" | Daejeon Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 대전광역시 – de/džon gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 大 田廣域 市 |- | [[Daedeoki ringkond]] || Daedeok-gu || 대덕구 – de/dok/gu || 大德區 |- | [[Dongi ringkond (Daejeon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Daejeon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Seo ringkond (Daejeon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Yuseongi ringkond]] || Yuseong-gu || 유성구 – ju/song/gu || 儒城區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gwangju]]''' || style="background:#AABCCC" | Gwangju Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 광주광역시 – gwang/džu gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 光 州廣域 市 |- | [[Buki ringkond (Gwangju)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dongi ringkond (Gwangju)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Gwangsani ringkond]] || Gwangsan-gu || 광산구 – gwang/san/gu || 光山區 |- | [[Nami ringkond (Gwangju)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Seo ringkond (Gwangju)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Incheon]]''' || style="background:#AABCCC" | Incheon Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 인 천 광역시 – in/tšon gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 仁 川廣域市 |- | [[Bupyeongi ringkond]] || Bupyeong-gu || 부평구 – bu/pjong/gu || 富平區 |- | [[Dongi ringkond (Incheon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Gyeyangi ringkond]] || Gyeyang-gu || 계양구 – gje/jang/gu || 桂陽區 |- | [[Jungi ringkond (Incheon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Michuholi ringkond]] || Michuhol-gu || 미추홀구 – mi/tšu/hol/gu || 彌鄒忽區 |- | [[Namdongi ringkond]] || Namdong-gu || 남동구 – nam/dong/gu || 南洞區 |- | [[Seo ringkond (Incheon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Yeonsu ringkond]] || Yeonsu-gu || 연수구 – jon/su/gu || 延壽區 |- | [[Ganghwa maakond]] || Ganghwa-gun || 강화군 – gang/hwa/gun || 江華郡 |- | [[Ongjini maakond]] || Ongjin-gun || 옹진군 – ong/džin/gun || 甕津郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Ulsan]]''' || style="background:#AABCCC" | Ulsan Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 울산광역시 – ul/san gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 蔚 山廣域市 |- | [[Ulju maakond]] || Ulju-gun || 울주군 – ul/džu/gun || 蔚州郡 |- | [[Buki ringkond (Ulsan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dongi ringkond (Ulsan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Ulsan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Ulsan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구- nam/gu || 南區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Chungcheongi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Chungcheongbuk-do || style="background:#AABCCC" | 충 청 북도 – tšung/tšong/buk/do || style="background:#AABCCC" | 忠清北道 |- | [[Cheongju]] || Cheongju-si || 청주시 || 淸州市 |- | [[Chungju]] || Chungju-si || 충주시 || 忠州市 |- | [[Jecheon]] || Jecheon-si || 제천시 || 堤川市 |- | [[Boeuni maakond]] || Boeun-gun || 보은군 || 報恩郡 |- | [[Danyangi maakond]] || Danyang-gun || 단양군 || 丹陽郡 |- | [[Eumseongi maakond]] || Eumseong-gun || 음성군 || 陰城郡 |- | [[Goesani maakond]] || Goesan-gun || 괴산군 || 槐山郡 |- | [[Jeungpyeongi maakond]] || Jeungpyeong-gun || 증평군 || 曾坪郡 |- | [[Jincheoni maakond]] || Jincheon-gun || 진천군 || 鎭川郡 |- | [[Okcheoni maakond]] || Okcheon-gun || 옥천군 || 沃川郡 |- | [[Yeongdongi maakond]] || Yeongdong-gun || 영동군 || 永同郡 |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Chungcheongi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Chungcheongnam-do || style="background:#AABCCC" | 충 청 남도 – tšung/tšong/nam/do || style="background:#AABCCC" | 忠清南道 |- | [[Asan]] || Asan-si || 아산시 || 牙山市 |- | [[Boryeong]] || Boryeong-si || 보령시 || 保寧市 |- | [[Cheonan]] || Cheonan-si || 천안시 || 天安市 |- | [[Dangjin]] || Dangjin-si || 당진시 || 唐津市 |- | [[Gongju]] || Gongju-si || 공주시 || 公州市 |- | [[Gyeryong]] || Gyeryong-si || 계룡시 || 鷄龍市 |- | [[Nonsan]] || Nonsan-si || 논산시 || 論山市 |- | [[Seosan]] || Seosan-si || 서산시 || 瑞山市 |- | [[Buyeo maakond]] || Buyeo-gun || 부여군 || 扶餘郡 |- | [[Cheongyangi maakond]] || Cheongyang-gun || 청양군 || 靑陽郡 |- | [[Geumsani maakond]] || Geumsan-gun || 금산군 || 錦山郡 |- | [[Hongseongi maakond]] || Hongseong-gun || 홍성군 || 洪城郡 |- | [[Seocheoni maakond]] || Seocheon-gun || 서천군 || 舒川郡 |- | [[Taeani maakond]] || Taean-gun || 태안군 || 泰安郡 |- | [[Yesani maakond]] || Yesan-gun || 예산군 || 禮山郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gangwoni provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gangwon-do || style="background:#AABCCC" | 강원도 – gang/won/do || style="background:#AABCCC" | 江原道 |- | [[Chuncheon]] || Chuncheon-si || 춘천시 || 春川市 |- | [[Donghae]] || Donghae-si || 동해시 || 東海市 |- | [[Gangneung]] || Gangneung-si || 강릉시 || 江陵市 |- | [[Samcheok]] || Samcheok-si || 삼척시 || 三陟市 |- | [[Sokcho]] || Sokcho-si || 속초시 || 束草市 |- | [[Taebaek]] || Taebaek-si || 태백시 || 太白市 |- | [[Wonju]] || Wonju-si || 원주시 || 原州市 |- | [[Cheorwoni maakond]] || Cheorwon-gun || 철원군 || 鐵原郡 |- | [[Goseongi maakond (Gangwon)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡 |- | [[Hoengseongi maakond]] || Hoengseong-gun || 횡성군 || 橫城郡 |- | [[Hongcheoni maakond]] || Hongcheon-gun || 홍천군 || 洪川郡 |- | [[Hwacheoni maakond]] || Hwacheon-gun || 화천군 || 華川郡 |- | [[Inje maakond]] || Inje-gun || 인제군 || 麟蹄郡 |- | [[Jeongseoni maakond]] || Jeongseon-gun || 정선군 || 旌善郡 |- | [[Pyeongchangi maakond]] || Pyeongchang-gun || 평창군 || 平昌郡 |- | [[Yangyangi maakond]] || Yangyang-gun || 양양군 || 襄陽郡 |- | [[Yanggu maakond]] || Yanggu-gun || 양구군 || 楊口郡 |- | [[Yeongwoli maakond]] || Yeongwol-gun || 영월군 || 寧越郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gyeonggi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeonggi-do || style="background:#AABCCC" | 경기도 – gjong/gi/do || style="background:#AABCCC" | 京畿道 |- | [[Ansan]] || Ansan-si || 안산시 || 安山市 |- | [[Anseong]] || Anseong-si || 안성시 || 安城市 |- | [[Anyang]] || Anyang-si || 안양시 || 安養市 |- | [[Bucheon]] || Bucheon-si || 부천시 || 富川市 |- | [[Dongducheon]] || Dongducheon-si || 동두천시 || 東豆川市 |- | [[Gimpo (Lõuna-Korea)|Gimpo]] || Gimpo (Lõuna-Korea)|Gimpo-si || 김포시 || 金浦市 |- | [[Goyang]] || Goyang-si || 고양시 || 高陽市 |- | [[Gunpo]] || Gunpo-si || 군포시 || 軍浦市 |- | [[Guri]] || Guri-si || 구리시 || 九里市 |- | [[Gwacheon]] || Gwacheon-si || 과천시 || 果川市 |- | [[Gwangmyeong]] || Gwangmyeong-si || 광명시 || 光明市 |- | [[Hanam]] || Hanam-si || 하남시 || 河南市 |- | [[Hwaseong]] || Hwaseong-si || 화성시 || 華城市 |- | [[Icheon]] || Icheon-si || 이천시 || 利川市 |- | [[Namyangju]] || Namyangju-si || 남양주시 || 南楊州市 |- | [[Osan]] || Osan-si || 오산시 || 烏山市 |- | [[Paju (Lõuna-Korea)|Paju]] || Paju (Lõuna-Korea)|Paju-si || 파주시 || 坡州市 |- | [[Pocheon]] || Pocheon-si || 포천시 || 抱川市 |- | [[Pyeongtaek]] || Pyeongtaek-si || 평택시 || 平澤市 |- | [[Seongnam]] || Seongnam-si || 성남시 || 城南市 |- | [[Siheung]] || Siheung-si || 시흥시 || 始興市 |- | [[Suwon]] || Suwon-si || 수원시 || 水原市 |- | [[Uijeongbu]] || Uijeongbu-si || 의정부시 || 議政府市 |- | [[Uiwang]] || Uiwang-si || 의왕시 || 義王市 |- | [[Yangju]] || Yangju-si || 양주시 || 楊州市 |- | [[Yongin]] || Yongin-si || 용인시 || 龍仁市 |- | [[Yeoju]] || Yeoju-si || 여주시 || 驪州市 |- | [[Gapyeongi maakond]] || Gapyeong-gun || 가평군 || 加平郡 |- | [[Yangpyeongi maakond]] || Yangpyeong-gun || 양평군 || 楊平郡 |- | [[Yeoncheoni maakond]] || Yeoncheon-gun || 연천군 || 漣川郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Gyeongsangi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeongsangbuk-do || style="background:#AABCCC" | 경 상 북도 – gjong/sang/buk/do || style="background:#AABCCC" | 慶尚北道 |- | [[Andong]] || Andong-si || 안동시 || 安東市 |- | [[Gimcheon]] || Gimcheon-si || 김천시 || 金泉市 |- | [[Gyeongju]] || Gyeongju-si || 경주시 || 慶州市 |- | [[Gyeongsan]] || Gyeongsan-si || 경산시 || 慶山市 |- | [[Gumi]] || Gumi-si || 구미시 || 龜尾市 |- | [[Mungyeong]] || Mungyeong-si || 문경시 || 聞慶市 |- | [[Pohang]] || Pohang-si || 포항시 || 浦項市 |- | [[Sangju]] || Sangju-si || 상주시 || 尙州市 |- | [[Yeongcheon]] || Yeongcheon-si || 영천시 || 永川市 |- | [[Yeongju]] || Yeongju-si || 영주시 || 榮州市 |- | [[Bonghwa maakond]] || Bonghwa-gun || 봉화군 || 奉化郡 |- | [[Cheongdo maakond]] || Cheongdo-gun || 청도군 || 淸道郡 |- | [[Cheongsongi maakond]] || Cheongsong-gun || 청송군 || 靑松郡 |- | [[Chilgoki maakond]] || Chilgok-gun || 칠곡군 || 漆谷郡 |- | [[Goryeongi maakond]] || Goryeong-gun || 고령군 || 高靈郡 |- | [[Gunwi maakond]] || Gunwi-gun || 군위군 || 軍威郡 |- | [[Seongju maakond]] || Seongju-gun || 성주군 || 星州郡 |- | [[Uiseongi maakond]] || Uiseong-gun || 의성군 || 義城郡 |- | [[Uljini maakond]] || Uljin-gun || 울진군 || 蔚珍郡 |- | [[Ulleungi maakond]] || Ulleung-gun || 울릉군 || 鬱陵郡 |- | [[Yecheoni maakond]] || Yecheon-gun || 예천군 || 醴泉郡 |- | [[Yeongdeoki maakond]] || Yeongdeok-gun || 영덕군 || 盈德郡 |- | [[Yeongyangi maakond]] || Yeongyang-gun || 영양군 || 英陽郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Gyeongsangi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeongsangnam-do || style="background:#AABCCC" | 경 상 남도 – gjong/sang/nam/do || style="background:#AABCCC" | 慶尚南道 |- | [[Changwon]] || Changwon-si || 창원시 || 昌原市 |- | [[Geoje]] || Geoje-si || 거제시 || 巨濟市 |- | [[Gimhae]] || Gimhae-si || 김해시 || 金海市 |- | [[Jinju]] || Jinju-si || 진주시 || 晉州市 |- | [[Miryang]] || Miryang-si || 밀양시 || 密陽市 |- | [[Sacheon]] || Sacheon-si || 사천시 || 泗川市 |- | [[Tongyeong]] || Tongyeong-si || 통영시 || 統營市 |- | [[Yangsan]] || Yangsan-si || 양산시 || 梁山市 |- | [[Changnyeongi maakond]] || Changnyeong-gun || 창녕군 || 昌寧郡 |- | [[Geochangi maakond]] || Geochang-gun || 거창군 || 居昌郡 |- | [[Goseongi maakond (Lõuna-Gyeongsang)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡 |- | [[Hadongi maakond]] || Hadong-gun || 하동군 || 河東郡 |- | [[Hamani maakond]] || Haman-gun || 함안군 || 咸安郡 |- | [[Hamyangi maakond]] || Hamyang-gun || 함양군 || 咸陽郡 |- | [[Hapcheoni maakond]] || Hapcheon-gun || 합천군 || 陜川郡 |- | [[Namhae maakond]] || Namhae-gun || 남해군 || 南海郡 |- | [[Sancheongi maakond]] || Sancheong-gun || 산청군 || 山淸郡 |- | [[Uiryeongi maakond]] || Uiryeong-gun || 의령군 || 宜寧郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Jeju provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeju-do || style="background:#AABCCC" | 제주도 – dže/džu/do || style="background:#AABCCC" | 濟州道 |- | [[Jeju]] || Jeju-si || 제주시 || 濟州市 |- | [[Seogwipo]] || Seogwipo-si || 서귀포시 || 西歸浦市 |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Jeolla provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeollabuk-do || style="background:#AABCCC" | 전 라 북도 – džol/la/buk/do || style="background:#AABCCC" | 全 羅北道 |- | [[Gimje]] || Gimje-si || 김제시 || 金堤市 |- | [[Gunsan]] || Gunsan-si || 군산시 || 群山市 |- | [[Iksan]] || Iksan-si || 익산시 || 益山市 |- | [[Jeongeup]] || Jeongeup-si || 정읍시 || 井邑市 |- | [[Jeonju]] || Jeonju-si || 전주시 || 全州市 |- | [[Namwon]] || Namwon-si || 남원시 || 南原市 |- | [[Buani maakond]] || Buan-gun || 부안군 || 扶安郡 |- | [[Gochangi maakond]] || Gochang-gun || 고창군 || 高敞郡 |- | [[Imsili maakond]] || Imsil-gun || 임실군 || 任實郡 |- | [[Jangsu maakond]] || Jangsu-gun || 장수군 || 長水郡 |- | [[Jinani maakond]] || Jinan-gun || 진안군 || 鎭安郡 |- | [[Muju maakond]] || Muju-gun || 무주군 || 茂朱郡 |- | [[Sunchangi maakond]] || Sunchang-gun || 순창군 || 淳昌郡 |- | [[Wanju maakond]] || Wanju-gun || 완주군 || 完州郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Jeolla provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeollanam-do || style="background:#AABCCC" | 전 라 남도 – džol/la/nam/do || style="background:#AABCCC" | 全 羅南道 |- | [[Gwangyang]] || Gwangyang-si || 광양시 || 光陽市 |- | [[Mokpo]] || Mokpo-si || 목포시 || 木浦市 |- | [[Naju]] || Naju-si || 나주시 || 羅州市 |- | [[Suncheon]] || Suncheon-si || 순천시 || 順天市 |- | [[Yeosu]] || Yeosu-si || 여수시 || 麗水市 |- | [[Boseongi maakond]] || Boseong-gun || 보성군 || 寶城郡 |- | [[Damyangi maakond]] || Damyang-gun || 담양군 || 潭陽郡 |- | [[Gangjini maakond]] || Gangjin-gun || 강진군 || 康津郡 |- | [[Goheungi maakond]] || Goheung-gun || 고흥군 || 高興郡 |- | [[Gokseongi maakond]] || Gokseong-gun || 곡성군 || 曲城郡 |- | [[Gurye maakond]] || Gurye-gun || 구례군 || 求禮郡 |- | [[Haenami maakond]] || Haenam-gun || 해남군 || 海南郡 |- | [[Hampyeongi maakond]] || Hampyeong-gun || 함평군 || 咸平郡 |- | [[Hwasuni maakond]] || Hwasun-gun || 화순군 || 和順郡 |- | [[Jangheungi maakond]] || Jangheung-gun || 장흥군 || 長興郡 |- | [[Jangseongi maakond]] || Jangseong-gun || 장성군 || 長城郡 |- | [[Jindo maakond]] || Jindo-gun || 진도군 || 珍島郡 |- | [[Muani maakond]] || Muan-gun || 무안군 || 務安郡 |- | [[Sinani maakond]] || Sinan-gun || 신안군 || 新安郡 |- | [[Yeongami maakond]] || Yeongam-gun || 영암군 || 靈巖郡 |- | [[Yeonggwangi maakond]] || Yeonggwang-gun || 영광군 || 靈光郡 |- | [[Wando maakond]] || Wando-gun || 완도군 || 莞島郡 |} [[Kategooria:Lõuna-Korea haldusjaotus| ]] j6fuyb7vdt22httguf6j4h8izhsa7tc 6164731 6164730 2022-07-21T02:07:57Z 175.223.27.153 wikitext text/x-wiki [[Lõuna-Korea]] koosneb 17 provintsi taseme haldusüksusest: 9 [[provints (Lõuna-Korea)|provintsist]] (''do''), 7 keskalluvusega linnast ja pealinnast (''teukbyeolsi''). Provintsi taseme haldusükused jagunevad [[maakond (Lõuna-Korea)|maakondadeks]] (''gun''), [[ringkond (Lõuna-Korea)|ringkondadeks]] (''gu'') ja maakonna õigustega linnadeks (''si''). == Provintsi taseme haldusüksused == [[Fail:South Korea, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused]] {{veergude loend|laius=19em|stiil=max-width:39em| # [[Gangwoni provints]] # [[Gyeonggi provints]] # [[Jeju provints]] # [[Lõuna-Gyeongsangi provints]] # [[Lõuna-Chungcheongi provints]] # [[Lõuna-Jeolla provints]] # [[Põhja-Chungcheongi provints]] # [[Põhja-Gyeongsangi provints]] # [[Põhja-Jeolla provints]] # [[Busan]] # [[Daegu]] # [[Daejeon]] # [[Gwangju]] # [[Incheon]] # [[Sejong]] # [[Ulsan]] # [[Soul]] }} == Maakonna taseme haldusüksused == Järgmises tabelis on loetletud maakonnad, ringkonnad ja maakonna õigustega linnad provintsi taseme haldusüksuste kaupa. {| class="wikitable" ! Nimi !! Ametlik nimi omaladinas !! Koreakeelne kirjapilt<br />ja eestikeelne hääldus !! Kirjapilt lihtsustatud<br />hieroglüüfkirjas (''hanja'') |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Soul]]''' || style="background:#AABCCC" | Seoul Teukbyeolsi || style="background:#AABCCC" | 서 울 특별시 – so/ul tõk/bjol/si || style="background:#AABCCC" | 漢 城特別 市 |- | [[Dobongi ringkond]] || Dobong-gu || 도봉구 – do/bong/gu || 道峰區 |- | [[Dongdaemuni ringkond]] || Dongdaemun-gu || 동대문구 – dong/de/mun/gu || 東大門區 |- | [[Dongjaki ringkond]] || Dongjak-gu || 동작구 – dong/džak/gu || 銅雀區 |- | [[Eunpyeongi ringkond]] || Eunpyeong-gu || 은평구 – õn/pjong/gu || 恩平區 |- | [[Gangbuki ringkond]] || Gangbuk-gu || 강북구 – gang/buk/gu || 江北區 |- | [[Gangdongi ringkond]] || Gangdong-gu || 강동구 – gang/dong/gu || 江東區 |- | [[Gangnami ringkond]] || Gangnam-gu || 강남구 – gang/nam/gu || 江南區 |- | [[Gangseo ringkond (Soul)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區 |- | [[Geumcheoni ringkond]] || Geumcheon-gu || 금천구 – gõm/tšon/gu || 衿川區 |- | [[Guro ringkond]] || Guro-gu || 구로구 – gu/ro/gu || 九老區 |- | [[Gwanaki ringkond]] || Gwanak-gu || 관악구 – gwan/ak/gu || 冠岳區 |- | [[Gwangjini ringkond]] || Gwangjin-gu || 광진구 – gwang/džin/gu || 廣津區 |- | [[Jongno ringkond]] || Jongno-gu || 종로구 – džong/no/gu || 鍾路區 |- | [[Jungi ringkond (Soul)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Jungnangi ringkond]] || Jungnang-gu || 중랑구 – džung/nang/gu || 中浪區 |- | [[Mapo ringkond]] || Mapo-gu || 마포구 – ma/po/gu || 麻浦區 |- | [[Nowoni ringkond]] || Nowon-gu || 노원구 – no/won/gu || 蘆原區 |- | [[Seocho ringkond]] || Seocho-gu || 서초구 – so/tšo/gu || 瑞草區 |- | [[Seodaemuni ringkond]] || Seodaemun-gu || 서대문구 – so/de/mun/gu || 西大門區 |- | [[Seongbuki ringkond]] || Seongbuk-gu || 성북구 – so/buk/gu || 城北區 |- | [[Seongdongi ringkond]] || Seongdong-gu || 성동구 – so/dong/gu || 城東區 |- | [[Songpa ringkond]] || Songpa-gu || 송파구 – song/pa/gu || 松坡區 |- | [[Yangcheoni ringkond]] || Yangcheon-gu || 양천구 – jang/tšon/gu || 陽川區 |- | [[Yeongdeungpo ringkond]] || Yeongdeungpo-gu || 영등포구 – jong/dõngpo/gu || 永登浦區 |- | [[Yongsani ringkond]] || Yongsan-gu || 용산구 – jong/san/gu || 龍山區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Busan]]''' || style="background:#AABCCC" | Busan Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 부산광역시 – bu/san gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 釜山廣域市 |- | [[Gijangi maakond]] || Gijang-gun || 기장군 – gi/džang/gun || 機張郡 |- | [[Buki ringkond (Busan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Busanjini ringkond]] || Busanjin-gu || 부산진구 – bu/san/džin/gu || 釜山鎭區 |- | [[Dongi ringkond (Busan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Dongnae ringkond]] || Dongnae-gu || 동래구 – dong/ne/gu || 東萊區 |- | [[Gangseo ringkond (Busan)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區 |- | [[Geumjeongi ringkond]] || Geumjeong-gu || 금정구 – gõm/džong/gu || 金井區 |- | [[Haeundae ringkond]] || Haeundae-gu || 해운대구 – he/un/de/gu || 海雲臺區 |- | [[Jungi ringkond (Busan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Busan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Saha ringkond]] || Saha-gu || 사하구 – sa/ha/gu || 沙下區 |- | [[Sasangi ringkond]] || Sasang-gu || 사상구 – sa/sang/gu || 沙上區 |- | [[Seo ringkond (Busan)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Suyeongi ringkond]] || Suyeong-gu || 수영구 – su/jeong/gu || 水營區 |- | [[Yeongdo ringkond]] || Yeongdo-gu || 영도구 – jong/do/gu || 影島區 |- | [[Yeonje ringkond]] || Yeonje-gu || 연제구 – jon/dže/gu || 蓮堤區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Daegu]]''' || style="background:#AABCCC" | Daegu Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 대구광역시 – de/gu gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 大邱廣域市 |- | [[Dalseongi maakond]] || Dalseong-gun || 달성군 – dal/song/gun || 達城郡 |- | [[Buki ringkond (Daegu)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dalseo ringkond]] || Dalseo-gu || 달서구 – dal/so/gu || 達西區 |- | [[Dongi ringkond (Daegu)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구- dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Daegu)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Daegu)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Seo ringkond (Daegu)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Suseongi ringkond]] || Suseong-gu || 수성구 – su/song/gu || 壽城區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Daejeon]]''' || style="background:#AABCCC" | Daejeon Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 대전광역시 – de/džon gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 大 田廣域 市 |- | [[Daedeoki ringkond]] || Daedeok-gu || 대덕구 – de/dok/gu || 大德區 |- | [[Dongi ringkond (Daejeon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Daejeon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Seo ringkond (Daejeon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Yuseongi ringkond]] || Yuseong-gu || 유성구 – ju/song/gu || 儒城區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gwangju]]''' || style="background:#AABCCC" | Gwangju Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 광주광역시 – gwang/džu gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 光 州廣域 市 |- | [[Buki ringkond (Gwangju)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dongi ringkond (Gwangju)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Gwangsani ringkond]] || Gwangsan-gu || 광산구 – gwang/san/gu || 光山區 |- | [[Nami ringkond (Gwangju)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Seo ringkond (Gwangju)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Incheon]]''' || style="background:#AABCCC" | Incheon Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 인 천 광역시 – in/tšon gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 仁 川廣域市 |- | [[Bupyeongi ringkond]] || Bupyeong-gu || 부평구 – bu/pjong/gu || 富平區 |- | [[Dongi ringkond (Incheon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Gyeyangi ringkond]] || Gyeyang-gu || 계양구 – gje/jang/gu || 桂陽區 |- | [[Jungi ringkond (Incheon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Michuholi ringkond]] || Michuhol-gu || 미추홀구 – mi/tšu/hol/gu || 彌鄒忽區 |- | [[Namdongi ringkond]] || Namdong-gu || 남동구 – nam/dong/gu || 南洞區 |- | [[Seo ringkond (Incheon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Yeonsu ringkond]] || Yeonsu-gu || 연수구 – jon/su/gu || 延壽區 |- | [[Ganghwa maakond]] || Ganghwa-gun || 강화군 – gang/hwa/gun || 江華郡 |- | [[Ongjini maakond]] || Ongjin-gun || 옹진군 – ong/džin/gun || 甕津郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Ulsan]]''' || style="background:#AABCCC" | Ulsan Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 울산광역시 – ul/san gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 蔚山廣域市 |- | [[Ulju maakond]] || Ulju-gun || 울주군 – ul/džu/gun || 蔚州郡 |- | [[Buki ringkond (Ulsan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dongi ringkond (Ulsan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Ulsan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Ulsan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구- nam/gu || 南區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Chungcheongi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Chungcheongbuk-do || style="background:#AABCCC" | 충 청 북도 – tšung/tšong/buk/do || style="background:#AABCCC" | 忠清北道 |- | [[Cheongju]] || Cheongju-si || 청주시 || 淸州市 |- | [[Chungju]] || Chungju-si || 충주시 || 忠州市 |- | [[Jecheon]] || Jecheon-si || 제천시 || 堤川市 |- | [[Boeuni maakond]] || Boeun-gun || 보은군 || 報恩郡 |- | [[Danyangi maakond]] || Danyang-gun || 단양군 || 丹陽郡 |- | [[Eumseongi maakond]] || Eumseong-gun || 음성군 || 陰城郡 |- | [[Goesani maakond]] || Goesan-gun || 괴산군 || 槐山郡 |- | [[Jeungpyeongi maakond]] || Jeungpyeong-gun || 증평군 || 曾坪郡 |- | [[Jincheoni maakond]] || Jincheon-gun || 진천군 || 鎭川郡 |- | [[Okcheoni maakond]] || Okcheon-gun || 옥천군 || 沃川郡 |- | [[Yeongdongi maakond]] || Yeongdong-gun || 영동군 || 永同郡 |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Chungcheongi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Chungcheongnam-do || style="background:#AABCCC" | 충 청 남도 – tšung/tšong/nam/do || style="background:#AABCCC" | 忠清南道 |- | [[Asan]] || Asan-si || 아산시 || 牙山市 |- | [[Boryeong]] || Boryeong-si || 보령시 || 保寧市 |- | [[Cheonan]] || Cheonan-si || 천안시 || 天安市 |- | [[Dangjin]] || Dangjin-si || 당진시 || 唐津市 |- | [[Gongju]] || Gongju-si || 공주시 || 公州市 |- | [[Gyeryong]] || Gyeryong-si || 계룡시 || 鷄龍市 |- | [[Nonsan]] || Nonsan-si || 논산시 || 論山市 |- | [[Seosan]] || Seosan-si || 서산시 || 瑞山市 |- | [[Buyeo maakond]] || Buyeo-gun || 부여군 || 扶餘郡 |- | [[Cheongyangi maakond]] || Cheongyang-gun || 청양군 || 靑陽郡 |- | [[Geumsani maakond]] || Geumsan-gun || 금산군 || 錦山郡 |- | [[Hongseongi maakond]] || Hongseong-gun || 홍성군 || 洪城郡 |- | [[Seocheoni maakond]] || Seocheon-gun || 서천군 || 舒川郡 |- | [[Taeani maakond]] || Taean-gun || 태안군 || 泰安郡 |- | [[Yesani maakond]] || Yesan-gun || 예산군 || 禮山郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gangwoni provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gangwon-do || style="background:#AABCCC" | 강원도 – gang/won/do || style="background:#AABCCC" | 江原道 |- | [[Chuncheon]] || Chuncheon-si || 춘천시 || 春川市 |- | [[Donghae]] || Donghae-si || 동해시 || 東海市 |- | [[Gangneung]] || Gangneung-si || 강릉시 || 江陵市 |- | [[Samcheok]] || Samcheok-si || 삼척시 || 三陟市 |- | [[Sokcho]] || Sokcho-si || 속초시 || 束草市 |- | [[Taebaek]] || Taebaek-si || 태백시 || 太白市 |- | [[Wonju]] || Wonju-si || 원주시 || 原州市 |- | [[Cheorwoni maakond]] || Cheorwon-gun || 철원군 || 鐵原郡 |- | [[Goseongi maakond (Gangwon)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡 |- | [[Hoengseongi maakond]] || Hoengseong-gun || 횡성군 || 橫城郡 |- | [[Hongcheoni maakond]] || Hongcheon-gun || 홍천군 || 洪川郡 |- | [[Hwacheoni maakond]] || Hwacheon-gun || 화천군 || 華川郡 |- | [[Inje maakond]] || Inje-gun || 인제군 || 麟蹄郡 |- | [[Jeongseoni maakond]] || Jeongseon-gun || 정선군 || 旌善郡 |- | [[Pyeongchangi maakond]] || Pyeongchang-gun || 평창군 || 平昌郡 |- | [[Yangyangi maakond]] || Yangyang-gun || 양양군 || 襄陽郡 |- | [[Yanggu maakond]] || Yanggu-gun || 양구군 || 楊口郡 |- | [[Yeongwoli maakond]] || Yeongwol-gun || 영월군 || 寧越郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gyeonggi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeonggi-do || style="background:#AABCCC" | 경기도 – gjong/gi/do || style="background:#AABCCC" | 京畿道 |- | [[Ansan]] || Ansan-si || 안산시 || 安山市 |- | [[Anseong]] || Anseong-si || 안성시 || 安城市 |- | [[Anyang]] || Anyang-si || 안양시 || 安養市 |- | [[Bucheon]] || Bucheon-si || 부천시 || 富川市 |- | [[Dongducheon]] || Dongducheon-si || 동두천시 || 東豆川市 |- | [[Gimpo (Lõuna-Korea)|Gimpo]] || Gimpo (Lõuna-Korea)|Gimpo-si || 김포시 || 金浦市 |- | [[Goyang]] || Goyang-si || 고양시 || 高陽市 |- | [[Gunpo]] || Gunpo-si || 군포시 || 軍浦市 |- | [[Guri]] || Guri-si || 구리시 || 九里市 |- | [[Gwacheon]] || Gwacheon-si || 과천시 || 果川市 |- | [[Gwangmyeong]] || Gwangmyeong-si || 광명시 || 光明市 |- | [[Hanam]] || Hanam-si || 하남시 || 河南市 |- | [[Hwaseong]] || Hwaseong-si || 화성시 || 華城市 |- | [[Icheon]] || Icheon-si || 이천시 || 利川市 |- | [[Namyangju]] || Namyangju-si || 남양주시 || 南楊州市 |- | [[Osan]] || Osan-si || 오산시 || 烏山市 |- | [[Paju (Lõuna-Korea)|Paju]] || Paju (Lõuna-Korea)|Paju-si || 파주시 || 坡州市 |- | [[Pocheon]] || Pocheon-si || 포천시 || 抱川市 |- | [[Pyeongtaek]] || Pyeongtaek-si || 평택시 || 平澤市 |- | [[Seongnam]] || Seongnam-si || 성남시 || 城南市 |- | [[Siheung]] || Siheung-si || 시흥시 || 始興市 |- | [[Suwon]] || Suwon-si || 수원시 || 水原市 |- | [[Uijeongbu]] || Uijeongbu-si || 의정부시 || 議政府市 |- | [[Uiwang]] || Uiwang-si || 의왕시 || 義王市 |- | [[Yangju]] || Yangju-si || 양주시 || 楊州市 |- | [[Yongin]] || Yongin-si || 용인시 || 龍仁市 |- | [[Yeoju]] || Yeoju-si || 여주시 || 驪州市 |- | [[Gapyeongi maakond]] || Gapyeong-gun || 가평군 || 加平郡 |- | [[Yangpyeongi maakond]] || Yangpyeong-gun || 양평군 || 楊平郡 |- | [[Yeoncheoni maakond]] || Yeoncheon-gun || 연천군 || 漣川郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Gyeongsangi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeongsangbuk-do || style="background:#AABCCC" | 경 상 북도 – gjong/sang/buk/do || style="background:#AABCCC" | 慶尚北道 |- | [[Andong]] || Andong-si || 안동시 || 安東市 |- | [[Gimcheon]] || Gimcheon-si || 김천시 || 金泉市 |- | [[Gyeongju]] || Gyeongju-si || 경주시 || 慶州市 |- | [[Gyeongsan]] || Gyeongsan-si || 경산시 || 慶山市 |- | [[Gumi]] || Gumi-si || 구미시 || 龜尾市 |- | [[Mungyeong]] || Mungyeong-si || 문경시 || 聞慶市 |- | [[Pohang]] || Pohang-si || 포항시 || 浦項市 |- | [[Sangju]] || Sangju-si || 상주시 || 尙州市 |- | [[Yeongcheon]] || Yeongcheon-si || 영천시 || 永川市 |- | [[Yeongju]] || Yeongju-si || 영주시 || 榮州市 |- | [[Bonghwa maakond]] || Bonghwa-gun || 봉화군 || 奉化郡 |- | [[Cheongdo maakond]] || Cheongdo-gun || 청도군 || 淸道郡 |- | [[Cheongsongi maakond]] || Cheongsong-gun || 청송군 || 靑松郡 |- | [[Chilgoki maakond]] || Chilgok-gun || 칠곡군 || 漆谷郡 |- | [[Goryeongi maakond]] || Goryeong-gun || 고령군 || 高靈郡 |- | [[Gunwi maakond]] || Gunwi-gun || 군위군 || 軍威郡 |- | [[Seongju maakond]] || Seongju-gun || 성주군 || 星州郡 |- | [[Uiseongi maakond]] || Uiseong-gun || 의성군 || 義城郡 |- | [[Uljini maakond]] || Uljin-gun || 울진군 || 蔚珍郡 |- | [[Ulleungi maakond]] || Ulleung-gun || 울릉군 || 鬱陵郡 |- | [[Yecheoni maakond]] || Yecheon-gun || 예천군 || 醴泉郡 |- | [[Yeongdeoki maakond]] || Yeongdeok-gun || 영덕군 || 盈德郡 |- | [[Yeongyangi maakond]] || Yeongyang-gun || 영양군 || 英陽郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Gyeongsangi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeongsangnam-do || style="background:#AABCCC" | 경 상 남도 – gjong/sang/nam/do || style="background:#AABCCC" | 慶尚南道 |- | [[Changwon]] || Changwon-si || 창원시 || 昌原市 |- | [[Geoje]] || Geoje-si || 거제시 || 巨濟市 |- | [[Gimhae]] || Gimhae-si || 김해시 || 金海市 |- | [[Jinju]] || Jinju-si || 진주시 || 晉州市 |- | [[Miryang]] || Miryang-si || 밀양시 || 密陽市 |- | [[Sacheon]] || Sacheon-si || 사천시 || 泗川市 |- | [[Tongyeong]] || Tongyeong-si || 통영시 || 統營市 |- | [[Yangsan]] || Yangsan-si || 양산시 || 梁山市 |- | [[Changnyeongi maakond]] || Changnyeong-gun || 창녕군 || 昌寧郡 |- | [[Geochangi maakond]] || Geochang-gun || 거창군 || 居昌郡 |- | [[Goseongi maakond (Lõuna-Gyeongsang)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡 |- | [[Hadongi maakond]] || Hadong-gun || 하동군 || 河東郡 |- | [[Hamani maakond]] || Haman-gun || 함안군 || 咸安郡 |- | [[Hamyangi maakond]] || Hamyang-gun || 함양군 || 咸陽郡 |- | [[Hapcheoni maakond]] || Hapcheon-gun || 합천군 || 陜川郡 |- | [[Namhae maakond]] || Namhae-gun || 남해군 || 南海郡 |- | [[Sancheongi maakond]] || Sancheong-gun || 산청군 || 山淸郡 |- | [[Uiryeongi maakond]] || Uiryeong-gun || 의령군 || 宜寧郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Jeju provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeju-do || style="background:#AABCCC" | 제주도 – dže/džu/do || style="background:#AABCCC" | 濟州道 |- | [[Jeju]] || Jeju-si || 제주시 || 濟州市 |- | [[Seogwipo]] || Seogwipo-si || 서귀포시 || 西歸浦市 |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Jeolla provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeollabuk-do || style="background:#AABCCC" | 전 라 북도 – džol/la/buk/do || style="background:#AABCCC" | 全 羅北道 |- | [[Gimje]] || Gimje-si || 김제시 || 金堤市 |- | [[Gunsan]] || Gunsan-si || 군산시 || 群山市 |- | [[Iksan]] || Iksan-si || 익산시 || 益山市 |- | [[Jeongeup]] || Jeongeup-si || 정읍시 || 井邑市 |- | [[Jeonju]] || Jeonju-si || 전주시 || 全州市 |- | [[Namwon]] || Namwon-si || 남원시 || 南原市 |- | [[Buani maakond]] || Buan-gun || 부안군 || 扶安郡 |- | [[Gochangi maakond]] || Gochang-gun || 고창군 || 高敞郡 |- | [[Imsili maakond]] || Imsil-gun || 임실군 || 任實郡 |- | [[Jangsu maakond]] || Jangsu-gun || 장수군 || 長水郡 |- | [[Jinani maakond]] || Jinan-gun || 진안군 || 鎭安郡 |- | [[Muju maakond]] || Muju-gun || 무주군 || 茂朱郡 |- | [[Sunchangi maakond]] || Sunchang-gun || 순창군 || 淳昌郡 |- | [[Wanju maakond]] || Wanju-gun || 완주군 || 完州郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Jeolla provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeollanam-do || style="background:#AABCCC" | 전 라 남도 – džol/la/nam/do || style="background:#AABCCC" | 全 羅南道 |- | [[Gwangyang]] || Gwangyang-si || 광양시 || 光陽市 |- | [[Mokpo]] || Mokpo-si || 목포시 || 木浦市 |- | [[Naju]] || Naju-si || 나주시 || 羅州市 |- | [[Suncheon]] || Suncheon-si || 순천시 || 順天市 |- | [[Yeosu]] || Yeosu-si || 여수시 || 麗水市 |- | [[Boseongi maakond]] || Boseong-gun || 보성군 || 寶城郡 |- | [[Damyangi maakond]] || Damyang-gun || 담양군 || 潭陽郡 |- | [[Gangjini maakond]] || Gangjin-gun || 강진군 || 康津郡 |- | [[Goheungi maakond]] || Goheung-gun || 고흥군 || 高興郡 |- | [[Gokseongi maakond]] || Gokseong-gun || 곡성군 || 曲城郡 |- | [[Gurye maakond]] || Gurye-gun || 구례군 || 求禮郡 |- | [[Haenami maakond]] || Haenam-gun || 해남군 || 海南郡 |- | [[Hampyeongi maakond]] || Hampyeong-gun || 함평군 || 咸平郡 |- | [[Hwasuni maakond]] || Hwasun-gun || 화순군 || 和順郡 |- | [[Jangheungi maakond]] || Jangheung-gun || 장흥군 || 長興郡 |- | [[Jangseongi maakond]] || Jangseong-gun || 장성군 || 長城郡 |- | [[Jindo maakond]] || Jindo-gun || 진도군 || 珍島郡 |- | [[Muani maakond]] || Muan-gun || 무안군 || 務安郡 |- | [[Sinani maakond]] || Sinan-gun || 신안군 || 新安郡 |- | [[Yeongami maakond]] || Yeongam-gun || 영암군 || 靈巖郡 |- | [[Yeonggwangi maakond]] || Yeonggwang-gun || 영광군 || 靈光郡 |- | [[Wando maakond]] || Wando-gun || 완도군 || 莞島郡 |} [[Kategooria:Lõuna-Korea haldusjaotus| ]] nimqwrazjn6k83g9m0eaoxg9h5lkwla 6164746 6164731 2022-07-21T04:03:49Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Lõuna-Korea]] koosneb 17 provintsi taseme haldusüksusest: 9 [[provints (Lõuna-Korea)|provintsist]] (''do''), 7 keskalluvusega linnast ja pealinnast (''teukbyeolsi''). Provintsi taseme haldusüksused jagunevad [[maakond (Lõuna-Korea)|maakondadeks]] (''gun''), [[ringkond (Lõuna-Korea)|ringkondadeks]] (''gu'') ja [[maakonna õigustega linn]]adeks (''si''). == Provintsi taseme haldusüksused == [[Fail:South Korea, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused]] {{veergude loend|laius=19em|stiil=max-width:39em| # [[Gangwoni provints]] # [[Gyeonggi provints]] # [[Jeju provints]] # [[Lõuna-Gyeongsangi provints]] # [[Lõuna-Chungcheongi provints]] # [[Lõuna-Jeolla provints]] # [[Põhja-Chungcheongi provints]] # [[Põhja-Gyeongsangi provints]] # [[Põhja-Jeolla provints]] # [[Busan]] # [[Daegu]] # [[Daejeon]] # [[Gwangju]] # [[Incheon]] # [[Sejong]] # [[Ulsan]] # [[Soul]] }} == Maakonna taseme haldusüksused == Järgmises tabelis on loetletud maakonnad, ringkonnad ja maakonna õigustega linnad provintsi taseme haldusüksuste kaupa. {| class="wikitable" ! Nimi !! Ametlik nimi omaladinas !! Koreakeelne kirjapilt<br />ja eestikeelne hääldus !! Kirjapilt lihtsustatud<br />hieroglüüfkirjas (''hanja'') |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Soul]]''' || style="background:#AABCCC" | Seoul Teukbyeolsi || style="background:#AABCCC" | 서 울 특별시 – so/ul tõk/bjol/si || style="background:#AABCCC" | 漢 城特別 市 |- | [[Dobongi ringkond]] || Dobong-gu || 도봉구 – do/bong/gu || 道峰區 |- | [[Dongdaemuni ringkond]] || Dongdaemun-gu || 동대문구 – dong/de/mun/gu || 東大門區 |- | [[Dongjaki ringkond]] || Dongjak-gu || 동작구 – dong/džak/gu || 銅雀區 |- | [[Eunpyeongi ringkond]] || Eunpyeong-gu || 은평구 – õn/pjong/gu || 恩平區 |- | [[Gangbuki ringkond]] || Gangbuk-gu || 강북구 – gang/buk/gu || 江北區 |- | [[Gangdongi ringkond]] || Gangdong-gu || 강동구 – gang/dong/gu || 江東區 |- | [[Gangnami ringkond]] || Gangnam-gu || 강남구 – gang/nam/gu || 江南區 |- | [[Gangseo ringkond (Soul)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區 |- | [[Geumcheoni ringkond]] || Geumcheon-gu || 금천구 – gõm/tšon/gu || 衿川區 |- | [[Guro ringkond]] || Guro-gu || 구로구 – gu/ro/gu || 九老區 |- | [[Gwanaki ringkond]] || Gwanak-gu || 관악구 – gwan/ak/gu || 冠岳區 |- | [[Gwangjini ringkond]] || Gwangjin-gu || 광진구 – gwang/džin/gu || 廣津區 |- | [[Jongno ringkond]] || Jongno-gu || 종로구 – džong/no/gu || 鍾路區 |- | [[Jungi ringkond (Soul)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Jungnangi ringkond]] || Jungnang-gu || 중랑구 – džung/nang/gu || 中浪區 |- | [[Mapo ringkond]] || Mapo-gu || 마포구 – ma/po/gu || 麻浦區 |- | [[Nowoni ringkond]] || Nowon-gu || 노원구 – no/won/gu || 蘆原區 |- | [[Seocho ringkond]] || Seocho-gu || 서초구 – so/tšo/gu || 瑞草區 |- | [[Seodaemuni ringkond]] || Seodaemun-gu || 서대문구 – so/de/mun/gu || 西大門區 |- | [[Seongbuki ringkond]] || Seongbuk-gu || 성북구 – so/buk/gu || 城北區 |- | [[Seongdongi ringkond]] || Seongdong-gu || 성동구 – so/dong/gu || 城東區 |- | [[Songpa ringkond]] || Songpa-gu || 송파구 – song/pa/gu || 松坡區 |- | [[Yangcheoni ringkond]] || Yangcheon-gu || 양천구 – jang/tšon/gu || 陽川區 |- | [[Yeongdeungpo ringkond]] || Yeongdeungpo-gu || 영등포구 – jong/dõngpo/gu || 永登浦區 |- | [[Yongsani ringkond]] || Yongsan-gu || 용산구 – jong/san/gu || 龍山區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Busan]]''' || style="background:#AABCCC" | Busan Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 부산광역시 – bu/san gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 釜山廣域市 |- | [[Gijangi maakond]] || Gijang-gun || 기장군 – gi/džang/gun || 機張郡 |- | [[Buki ringkond (Busan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Busanjini ringkond]] || Busanjin-gu || 부산진구 – bu/san/džin/gu || 釜山鎭區 |- | [[Dongi ringkond (Busan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Dongnae ringkond]] || Dongnae-gu || 동래구 – dong/ne/gu || 東萊區 |- | [[Gangseo ringkond (Busan)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區 |- | [[Geumjeongi ringkond]] || Geumjeong-gu || 금정구 – gõm/džong/gu || 金井區 |- | [[Haeundae ringkond]] || Haeundae-gu || 해운대구 – he/un/de/gu || 海雲臺區 |- | [[Jungi ringkond (Busan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Busan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Saha ringkond]] || Saha-gu || 사하구 – sa/ha/gu || 沙下區 |- | [[Sasangi ringkond]] || Sasang-gu || 사상구 – sa/sang/gu || 沙上區 |- | [[Seo ringkond (Busan)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Suyeongi ringkond]] || Suyeong-gu || 수영구 – su/jeong/gu || 水營區 |- | [[Yeongdo ringkond]] || Yeongdo-gu || 영도구 – jong/do/gu || 影島區 |- | [[Yeonje ringkond]] || Yeonje-gu || 연제구 – jon/dže/gu || 蓮堤區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Daegu]]''' || style="background:#AABCCC" | Daegu Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 대구광역시 – de/gu gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 大邱廣域市 |- | [[Dalseongi maakond]] || Dalseong-gun || 달성군 – dal/song/gun || 達城郡 |- | [[Buki ringkond (Daegu)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dalseo ringkond]] || Dalseo-gu || 달서구 – dal/so/gu || 達西區 |- | [[Dongi ringkond (Daegu)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구- dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Daegu)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Daegu)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Seo ringkond (Daegu)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Suseongi ringkond]] || Suseong-gu || 수성구 – su/song/gu || 壽城區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Daejeon]]''' || style="background:#AABCCC" | Daejeon Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 대전광역시 – de/džon gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 大 田廣域 市 |- | [[Daedeoki ringkond]] || Daedeok-gu || 대덕구 – de/dok/gu || 大德區 |- | [[Dongi ringkond (Daejeon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Daejeon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Seo ringkond (Daejeon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Yuseongi ringkond]] || Yuseong-gu || 유성구 – ju/song/gu || 儒城區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gwangju]]''' || style="background:#AABCCC" | Gwangju Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 광주광역시 – gwang/džu gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 光 州廣域 市 |- | [[Buki ringkond (Gwangju)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dongi ringkond (Gwangju)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Gwangsani ringkond]] || Gwangsan-gu || 광산구 – gwang/san/gu || 光山區 |- | [[Nami ringkond (Gwangju)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Seo ringkond (Gwangju)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Incheon]]''' || style="background:#AABCCC" | Incheon Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 인 천 광역시 – in/tšon gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 仁 川廣域市 |- | [[Bupyeongi ringkond]] || Bupyeong-gu || 부평구 – bu/pjong/gu || 富平區 |- | [[Dongi ringkond (Incheon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Gyeyangi ringkond]] || Gyeyang-gu || 계양구 – gje/jang/gu || 桂陽區 |- | [[Jungi ringkond (Incheon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Michuholi ringkond]] || Michuhol-gu || 미추홀구 – mi/tšu/hol/gu || 彌鄒忽區 |- | [[Namdongi ringkond]] || Namdong-gu || 남동구 – nam/dong/gu || 南洞區 |- | [[Seo ringkond (Incheon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Yeonsu ringkond]] || Yeonsu-gu || 연수구 – jon/su/gu || 延壽區 |- | [[Ganghwa maakond]] || Ganghwa-gun || 강화군 – gang/hwa/gun || 江華郡 |- | [[Ongjini maakond]] || Ongjin-gun || 옹진군 – ong/džin/gun || 甕津郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Ulsan]]''' || style="background:#AABCCC" | Ulsan Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 울산광역시 – ul/san gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 蔚山廣域市 |- | [[Ulju maakond]] || Ulju-gun || 울주군 – ul/džu/gun || 蔚州郡 |- | [[Buki ringkond (Ulsan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dongi ringkond (Ulsan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Ulsan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Ulsan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구- nam/gu || 南區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Chungcheongi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Chungcheongbuk-do || style="background:#AABCCC" | 충 청 북도 – tšung/tšong/buk/do || style="background:#AABCCC" | 忠清北道 |- | [[Cheongju]] || Cheongju-si || 청주시 || 淸州市 |- | [[Chungju]] || Chungju-si || 충주시 || 忠州市 |- | [[Jecheon]] || Jecheon-si || 제천시 || 堤川市 |- | [[Boeuni maakond]] || Boeun-gun || 보은군 || 報恩郡 |- | [[Danyangi maakond]] || Danyang-gun || 단양군 || 丹陽郡 |- | [[Eumseongi maakond]] || Eumseong-gun || 음성군 || 陰城郡 |- | [[Goesani maakond]] || Goesan-gun || 괴산군 || 槐山郡 |- | [[Jeungpyeongi maakond]] || Jeungpyeong-gun || 증평군 || 曾坪郡 |- | [[Jincheoni maakond]] || Jincheon-gun || 진천군 || 鎭川郡 |- | [[Okcheoni maakond]] || Okcheon-gun || 옥천군 || 沃川郡 |- | [[Yeongdongi maakond]] || Yeongdong-gun || 영동군 || 永同郡 |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Chungcheongi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Chungcheongnam-do || style="background:#AABCCC" | 충 청 남도 – tšung/tšong/nam/do || style="background:#AABCCC" | 忠清南道 |- | [[Asan]] || Asan-si || 아산시 || 牙山市 |- | [[Boryeong]] || Boryeong-si || 보령시 || 保寧市 |- | [[Cheonan]] || Cheonan-si || 천안시 || 天安市 |- | [[Dangjin]] || Dangjin-si || 당진시 || 唐津市 |- | [[Gongju]] || Gongju-si || 공주시 || 公州市 |- | [[Gyeryong]] || Gyeryong-si || 계룡시 || 鷄龍市 |- | [[Nonsan]] || Nonsan-si || 논산시 || 論山市 |- | [[Seosan]] || Seosan-si || 서산시 || 瑞山市 |- | [[Buyeo maakond]] || Buyeo-gun || 부여군 || 扶餘郡 |- | [[Cheongyangi maakond]] || Cheongyang-gun || 청양군 || 靑陽郡 |- | [[Geumsani maakond]] || Geumsan-gun || 금산군 || 錦山郡 |- | [[Hongseongi maakond]] || Hongseong-gun || 홍성군 || 洪城郡 |- | [[Seocheoni maakond]] || Seocheon-gun || 서천군 || 舒川郡 |- | [[Taeani maakond]] || Taean-gun || 태안군 || 泰安郡 |- | [[Yesani maakond]] || Yesan-gun || 예산군 || 禮山郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gangwoni provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gangwon-do || style="background:#AABCCC" | 강원도 – gang/won/do || style="background:#AABCCC" | 江原道 |- | [[Chuncheon]] || Chuncheon-si || 춘천시 || 春川市 |- | [[Donghae]] || Donghae-si || 동해시 || 東海市 |- | [[Gangneung]] || Gangneung-si || 강릉시 || 江陵市 |- | [[Samcheok]] || Samcheok-si || 삼척시 || 三陟市 |- | [[Sokcho]] || Sokcho-si || 속초시 || 束草市 |- | [[Taebaek]] || Taebaek-si || 태백시 || 太白市 |- | [[Wonju]] || Wonju-si || 원주시 || 原州市 |- | [[Cheorwoni maakond]] || Cheorwon-gun || 철원군 || 鐵原郡 |- | [[Goseongi maakond (Gangwon)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡 |- | [[Hoengseongi maakond]] || Hoengseong-gun || 횡성군 || 橫城郡 |- | [[Hongcheoni maakond]] || Hongcheon-gun || 홍천군 || 洪川郡 |- | [[Hwacheoni maakond]] || Hwacheon-gun || 화천군 || 華川郡 |- | [[Inje maakond]] || Inje-gun || 인제군 || 麟蹄郡 |- | [[Jeongseoni maakond]] || Jeongseon-gun || 정선군 || 旌善郡 |- | [[Pyeongchangi maakond]] || Pyeongchang-gun || 평창군 || 平昌郡 |- | [[Yangyangi maakond]] || Yangyang-gun || 양양군 || 襄陽郡 |- | [[Yanggu maakond]] || Yanggu-gun || 양구군 || 楊口郡 |- | [[Yeongwoli maakond]] || Yeongwol-gun || 영월군 || 寧越郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gyeonggi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeonggi-do || style="background:#AABCCC" | 경기도 – gjong/gi/do || style="background:#AABCCC" | 京畿道 |- | [[Ansan]] || Ansan-si || 안산시 || 安山市 |- | [[Anseong]] || Anseong-si || 안성시 || 安城市 |- | [[Anyang]] || Anyang-si || 안양시 || 安養市 |- | [[Bucheon]] || Bucheon-si || 부천시 || 富川市 |- | [[Dongducheon]] || Dongducheon-si || 동두천시 || 東豆川市 |- | [[Gimpo (Lõuna-Korea)|Gimpo]] || Gimpo (Lõuna-Korea)|Gimpo-si || 김포시 || 金浦市 |- | [[Goyang]] || Goyang-si || 고양시 || 高陽市 |- | [[Gunpo]] || Gunpo-si || 군포시 || 軍浦市 |- | [[Guri]] || Guri-si || 구리시 || 九里市 |- | [[Gwacheon]] || Gwacheon-si || 과천시 || 果川市 |- | [[Gwangmyeong]] || Gwangmyeong-si || 광명시 || 光明市 |- | [[Hanam]] || Hanam-si || 하남시 || 河南市 |- | [[Hwaseong]] || Hwaseong-si || 화성시 || 華城市 |- | [[Icheon]] || Icheon-si || 이천시 || 利川市 |- | [[Namyangju]] || Namyangju-si || 남양주시 || 南楊州市 |- | [[Osan]] || Osan-si || 오산시 || 烏山市 |- | [[Paju (Lõuna-Korea)|Paju]] || Paju (Lõuna-Korea)|Paju-si || 파주시 || 坡州市 |- | [[Pocheon]] || Pocheon-si || 포천시 || 抱川市 |- | [[Pyeongtaek]] || Pyeongtaek-si || 평택시 || 平澤市 |- | [[Seongnam]] || Seongnam-si || 성남시 || 城南市 |- | [[Siheung]] || Siheung-si || 시흥시 || 始興市 |- | [[Suwon]] || Suwon-si || 수원시 || 水原市 |- | [[Uijeongbu]] || Uijeongbu-si || 의정부시 || 議政府市 |- | [[Uiwang]] || Uiwang-si || 의왕시 || 義王市 |- | [[Yangju]] || Yangju-si || 양주시 || 楊州市 |- | [[Yongin]] || Yongin-si || 용인시 || 龍仁市 |- | [[Yeoju]] || Yeoju-si || 여주시 || 驪州市 |- | [[Gapyeongi maakond]] || Gapyeong-gun || 가평군 || 加平郡 |- | [[Yangpyeongi maakond]] || Yangpyeong-gun || 양평군 || 楊平郡 |- | [[Yeoncheoni maakond]] || Yeoncheon-gun || 연천군 || 漣川郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Gyeongsangi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeongsangbuk-do || style="background:#AABCCC" | 경 상 북도 – gjong/sang/buk/do || style="background:#AABCCC" | 慶尚北道 |- | [[Andong]] || Andong-si || 안동시 || 安東市 |- | [[Gimcheon]] || Gimcheon-si || 김천시 || 金泉市 |- | [[Gyeongju]] || Gyeongju-si || 경주시 || 慶州市 |- | [[Gyeongsan]] || Gyeongsan-si || 경산시 || 慶山市 |- | [[Gumi]] || Gumi-si || 구미시 || 龜尾市 |- | [[Mungyeong]] || Mungyeong-si || 문경시 || 聞慶市 |- | [[Pohang]] || Pohang-si || 포항시 || 浦項市 |- | [[Sangju]] || Sangju-si || 상주시 || 尙州市 |- | [[Yeongcheon]] || Yeongcheon-si || 영천시 || 永川市 |- | [[Yeongju]] || Yeongju-si || 영주시 || 榮州市 |- | [[Bonghwa maakond]] || Bonghwa-gun || 봉화군 || 奉化郡 |- | [[Cheongdo maakond]] || Cheongdo-gun || 청도군 || 淸道郡 |- | [[Cheongsongi maakond]] || Cheongsong-gun || 청송군 || 靑松郡 |- | [[Chilgoki maakond]] || Chilgok-gun || 칠곡군 || 漆谷郡 |- | [[Goryeongi maakond]] || Goryeong-gun || 고령군 || 高靈郡 |- | [[Gunwi maakond]] || Gunwi-gun || 군위군 || 軍威郡 |- | [[Seongju maakond]] || Seongju-gun || 성주군 || 星州郡 |- | [[Uiseongi maakond]] || Uiseong-gun || 의성군 || 義城郡 |- | [[Uljini maakond]] || Uljin-gun || 울진군 || 蔚珍郡 |- | [[Ulleungi maakond]] || Ulleung-gun || 울릉군 || 鬱陵郡 |- | [[Yecheoni maakond]] || Yecheon-gun || 예천군 || 醴泉郡 |- | [[Yeongdeoki maakond]] || Yeongdeok-gun || 영덕군 || 盈德郡 |- | [[Yeongyangi maakond]] || Yeongyang-gun || 영양군 || 英陽郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Gyeongsangi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeongsangnam-do || style="background:#AABCCC" | 경 상 남도 – gjong/sang/nam/do || style="background:#AABCCC" | 慶尚南道 |- | [[Changwon]] || Changwon-si || 창원시 || 昌原市 |- | [[Geoje]] || Geoje-si || 거제시 || 巨濟市 |- | [[Gimhae]] || Gimhae-si || 김해시 || 金海市 |- | [[Jinju]] || Jinju-si || 진주시 || 晉州市 |- | [[Miryang]] || Miryang-si || 밀양시 || 密陽市 |- | [[Sacheon]] || Sacheon-si || 사천시 || 泗川市 |- | [[Tongyeong]] || Tongyeong-si || 통영시 || 統營市 |- | [[Yangsan]] || Yangsan-si || 양산시 || 梁山市 |- | [[Changnyeongi maakond]] || Changnyeong-gun || 창녕군 || 昌寧郡 |- | [[Geochangi maakond]] || Geochang-gun || 거창군 || 居昌郡 |- | [[Goseongi maakond (Lõuna-Gyeongsang)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡 |- | [[Hadongi maakond]] || Hadong-gun || 하동군 || 河東郡 |- | [[Hamani maakond]] || Haman-gun || 함안군 || 咸安郡 |- | [[Hamyangi maakond]] || Hamyang-gun || 함양군 || 咸陽郡 |- | [[Hapcheoni maakond]] || Hapcheon-gun || 합천군 || 陜川郡 |- | [[Namhae maakond]] || Namhae-gun || 남해군 || 南海郡 |- | [[Sancheongi maakond]] || Sancheong-gun || 산청군 || 山淸郡 |- | [[Uiryeongi maakond]] || Uiryeong-gun || 의령군 || 宜寧郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Jeju provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeju-do || style="background:#AABCCC" | 제주도 – dže/džu/do || style="background:#AABCCC" | 濟州道 |- | [[Jeju]] || Jeju-si || 제주시 || 濟州市 |- | [[Seogwipo]] || Seogwipo-si || 서귀포시 || 西歸浦市 |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Jeolla provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeollabuk-do || style="background:#AABCCC" | 전 라 북도 – džol/la/buk/do || style="background:#AABCCC" | 全 羅北道 |- | [[Gimje]] || Gimje-si || 김제시 || 金堤市 |- | [[Gunsan]] || Gunsan-si || 군산시 || 群山市 |- | [[Iksan]] || Iksan-si || 익산시 || 益山市 |- | [[Jeongeup]] || Jeongeup-si || 정읍시 || 井邑市 |- | [[Jeonju]] || Jeonju-si || 전주시 || 全州市 |- | [[Namwon]] || Namwon-si || 남원시 || 南原市 |- | [[Buani maakond]] || Buan-gun || 부안군 || 扶安郡 |- | [[Gochangi maakond]] || Gochang-gun || 고창군 || 高敞郡 |- | [[Imsili maakond]] || Imsil-gun || 임실군 || 任實郡 |- | [[Jangsu maakond]] || Jangsu-gun || 장수군 || 長水郡 |- | [[Jinani maakond]] || Jinan-gun || 진안군 || 鎭安郡 |- | [[Muju maakond]] || Muju-gun || 무주군 || 茂朱郡 |- | [[Sunchangi maakond]] || Sunchang-gun || 순창군 || 淳昌郡 |- | [[Wanju maakond]] || Wanju-gun || 완주군 || 完州郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Jeolla provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeollanam-do || style="background:#AABCCC" | 전 라 남도 – džol/la/nam/do || style="background:#AABCCC" | 全 羅南道 |- | [[Gwangyang]] || Gwangyang-si || 광양시 || 光陽市 |- | [[Mokpo]] || Mokpo-si || 목포시 || 木浦市 |- | [[Naju]] || Naju-si || 나주시 || 羅州市 |- | [[Suncheon]] || Suncheon-si || 순천시 || 順天市 |- | [[Yeosu]] || Yeosu-si || 여수시 || 麗水市 |- | [[Boseongi maakond]] || Boseong-gun || 보성군 || 寶城郡 |- | [[Damyangi maakond]] || Damyang-gun || 담양군 || 潭陽郡 |- | [[Gangjini maakond]] || Gangjin-gun || 강진군 || 康津郡 |- | [[Goheungi maakond]] || Goheung-gun || 고흥군 || 高興郡 |- | [[Gokseongi maakond]] || Gokseong-gun || 곡성군 || 曲城郡 |- | [[Gurye maakond]] || Gurye-gun || 구례군 || 求禮郡 |- | [[Haenami maakond]] || Haenam-gun || 해남군 || 海南郡 |- | [[Hampyeongi maakond]] || Hampyeong-gun || 함평군 || 咸平郡 |- | [[Hwasuni maakond]] || Hwasun-gun || 화순군 || 和順郡 |- | [[Jangheungi maakond]] || Jangheung-gun || 장흥군 || 長興郡 |- | [[Jangseongi maakond]] || Jangseong-gun || 장성군 || 長城郡 |- | [[Jindo maakond]] || Jindo-gun || 진도군 || 珍島郡 |- | [[Muani maakond]] || Muan-gun || 무안군 || 務安郡 |- | [[Sinani maakond]] || Sinan-gun || 신안군 || 新安郡 |- | [[Yeongami maakond]] || Yeongam-gun || 영암군 || 靈巖郡 |- | [[Yeonggwangi maakond]] || Yeonggwang-gun || 영광군 || 靈光郡 |- | [[Wando maakond]] || Wando-gun || 완도군 || 莞島郡 |} [[Kategooria:Lõuna-Korea haldusjaotus| ]] szn11q2eftmdw58u9612ws6mwdkwxpy 6164750 6164746 2022-07-21T04:09:08Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Lõuna-Korea]] koosneb 17 provintsi taseme haldusüksusest: 9 [[provints (Lõuna-Korea)|provintsist]] (''do''), 7 keskalluvusega linnast ja pealinnast (''teukbyeolsi''). Provintsi taseme haldusüksused jagunevad [[maakond (Lõuna-Korea)|maakondadeks]] (''gun''), [[ringkond (Lõuna-Korea)|ringkondadeks]] (''gu'') ja [[maakonna õigustega linn (Lõuna-Korea)|maakonna õigustega linn]]adeks (''si''). == Provintsi taseme haldusüksused == [[Fail:South Korea, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused]] {{veergude loend|laius=19em|stiil=max-width:39em| # [[Gangwoni provints]] # [[Gyeonggi provints]] # [[Jeju provints]] # [[Lõuna-Gyeongsangi provints]] # [[Lõuna-Chungcheongi provints]] # [[Lõuna-Jeolla provints]] # [[Põhja-Chungcheongi provints]] # [[Põhja-Gyeongsangi provints]] # [[Põhja-Jeolla provints]] # [[Busan]] # [[Daegu]] # [[Daejeon]] # [[Gwangju]] # [[Incheon]] # [[Sejong]] # [[Ulsan]] # [[Soul]] }} == Maakonna taseme haldusüksused == Järgmises tabelis on loetletud maakonnad, ringkonnad ja maakonna õigustega linnad provintsi taseme haldusüksuste kaupa. {| class="wikitable" ! Nimi !! Ametlik nimi omaladinas !! Koreakeelne kirjapilt<br />ja eestikeelne hääldus !! Kirjapilt lihtsustatud<br />hieroglüüfkirjas (''hanja'') |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Soul]]''' || style="background:#AABCCC" | Seoul Teukbyeolsi || style="background:#AABCCC" | 서 울 특별시 – so/ul tõk/bjol/si || style="background:#AABCCC" | 漢 城特別 市 |- | [[Dobongi ringkond]] || Dobong-gu || 도봉구 – do/bong/gu || 道峰區 |- | [[Dongdaemuni ringkond]] || Dongdaemun-gu || 동대문구 – dong/de/mun/gu || 東大門區 |- | [[Dongjaki ringkond]] || Dongjak-gu || 동작구 – dong/džak/gu || 銅雀區 |- | [[Eunpyeongi ringkond]] || Eunpyeong-gu || 은평구 – õn/pjong/gu || 恩平區 |- | [[Gangbuki ringkond]] || Gangbuk-gu || 강북구 – gang/buk/gu || 江北區 |- | [[Gangdongi ringkond]] || Gangdong-gu || 강동구 – gang/dong/gu || 江東區 |- | [[Gangnami ringkond]] || Gangnam-gu || 강남구 – gang/nam/gu || 江南區 |- | [[Gangseo ringkond (Soul)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區 |- | [[Geumcheoni ringkond]] || Geumcheon-gu || 금천구 – gõm/tšon/gu || 衿川區 |- | [[Guro ringkond]] || Guro-gu || 구로구 – gu/ro/gu || 九老區 |- | [[Gwanaki ringkond]] || Gwanak-gu || 관악구 – gwan/ak/gu || 冠岳區 |- | [[Gwangjini ringkond]] || Gwangjin-gu || 광진구 – gwang/džin/gu || 廣津區 |- | [[Jongno ringkond]] || Jongno-gu || 종로구 – džong/no/gu || 鍾路區 |- | [[Jungi ringkond (Soul)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Jungnangi ringkond]] || Jungnang-gu || 중랑구 – džung/nang/gu || 中浪區 |- | [[Mapo ringkond]] || Mapo-gu || 마포구 – ma/po/gu || 麻浦區 |- | [[Nowoni ringkond]] || Nowon-gu || 노원구 – no/won/gu || 蘆原區 |- | [[Seocho ringkond]] || Seocho-gu || 서초구 – so/tšo/gu || 瑞草區 |- | [[Seodaemuni ringkond]] || Seodaemun-gu || 서대문구 – so/de/mun/gu || 西大門區 |- | [[Seongbuki ringkond]] || Seongbuk-gu || 성북구 – so/buk/gu || 城北區 |- | [[Seongdongi ringkond]] || Seongdong-gu || 성동구 – so/dong/gu || 城東區 |- | [[Songpa ringkond]] || Songpa-gu || 송파구 – song/pa/gu || 松坡區 |- | [[Yangcheoni ringkond]] || Yangcheon-gu || 양천구 – jang/tšon/gu || 陽川區 |- | [[Yeongdeungpo ringkond]] || Yeongdeungpo-gu || 영등포구 – jong/dõngpo/gu || 永登浦區 |- | [[Yongsani ringkond]] || Yongsan-gu || 용산구 – jong/san/gu || 龍山區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Busan]]''' || style="background:#AABCCC" | Busan Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 부산광역시 – bu/san gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 釜山廣域市 |- | [[Gijangi maakond]] || Gijang-gun || 기장군 – gi/džang/gun || 機張郡 |- | [[Buki ringkond (Busan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Busanjini ringkond]] || Busanjin-gu || 부산진구 – bu/san/džin/gu || 釜山鎭區 |- | [[Dongi ringkond (Busan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Dongnae ringkond]] || Dongnae-gu || 동래구 – dong/ne/gu || 東萊區 |- | [[Gangseo ringkond (Busan)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區 |- | [[Geumjeongi ringkond]] || Geumjeong-gu || 금정구 – gõm/džong/gu || 金井區 |- | [[Haeundae ringkond]] || Haeundae-gu || 해운대구 – he/un/de/gu || 海雲臺區 |- | [[Jungi ringkond (Busan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Busan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Saha ringkond]] || Saha-gu || 사하구 – sa/ha/gu || 沙下區 |- | [[Sasangi ringkond]] || Sasang-gu || 사상구 – sa/sang/gu || 沙上區 |- | [[Seo ringkond (Busan)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Suyeongi ringkond]] || Suyeong-gu || 수영구 – su/jeong/gu || 水營區 |- | [[Yeongdo ringkond]] || Yeongdo-gu || 영도구 – jong/do/gu || 影島區 |- | [[Yeonje ringkond]] || Yeonje-gu || 연제구 – jon/dže/gu || 蓮堤區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Daegu]]''' || style="background:#AABCCC" | Daegu Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 대구광역시 – de/gu gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 大邱廣域市 |- | [[Dalseongi maakond]] || Dalseong-gun || 달성군 – dal/song/gun || 達城郡 |- | [[Buki ringkond (Daegu)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dalseo ringkond]] || Dalseo-gu || 달서구 – dal/so/gu || 達西區 |- | [[Dongi ringkond (Daegu)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구- dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Daegu)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Daegu)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Seo ringkond (Daegu)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Suseongi ringkond]] || Suseong-gu || 수성구 – su/song/gu || 壽城區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Daejeon]]''' || style="background:#AABCCC" | Daejeon Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 대전광역시 – de/džon gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 大 田廣域 市 |- | [[Daedeoki ringkond]] || Daedeok-gu || 대덕구 – de/dok/gu || 大德區 |- | [[Dongi ringkond (Daejeon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Daejeon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Seo ringkond (Daejeon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Yuseongi ringkond]] || Yuseong-gu || 유성구 – ju/song/gu || 儒城區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gwangju]]''' || style="background:#AABCCC" | Gwangju Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 광주광역시 – gwang/džu gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 光 州廣域 市 |- | [[Buki ringkond (Gwangju)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dongi ringkond (Gwangju)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Gwangsani ringkond]] || Gwangsan-gu || 광산구 – gwang/san/gu || 光山區 |- | [[Nami ringkond (Gwangju)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區 |- | [[Seo ringkond (Gwangju)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Incheon]]''' || style="background:#AABCCC" | Incheon Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 인 천 광역시 – in/tšon gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 仁 川廣域市 |- | [[Bupyeongi ringkond]] || Bupyeong-gu || 부평구 – bu/pjong/gu || 富平區 |- | [[Dongi ringkond (Incheon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Gyeyangi ringkond]] || Gyeyang-gu || 계양구 – gje/jang/gu || 桂陽區 |- | [[Jungi ringkond (Incheon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Michuholi ringkond]] || Michuhol-gu || 미추홀구 – mi/tšu/hol/gu || 彌鄒忽區 |- | [[Namdongi ringkond]] || Namdong-gu || 남동구 – nam/dong/gu || 南洞區 |- | [[Seo ringkond (Incheon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區 |- | [[Yeonsu ringkond]] || Yeonsu-gu || 연수구 – jon/su/gu || 延壽區 |- | [[Ganghwa maakond]] || Ganghwa-gun || 강화군 – gang/hwa/gun || 江華郡 |- | [[Ongjini maakond]] || Ongjin-gun || 옹진군 – ong/džin/gun || 甕津郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Ulsan]]''' || style="background:#AABCCC" | Ulsan Gwangyeoksi || style="background:#AABCCC" | 울산광역시 – ul/san gwang/jok/si || style="background:#AABCCC" | 蔚山廣域市 |- | [[Ulju maakond]] || Ulju-gun || 울주군 – ul/džu/gun || 蔚州郡 |- | [[Buki ringkond (Ulsan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區 |- | [[Dongi ringkond (Ulsan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區 |- | [[Jungi ringkond (Ulsan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區 |- | [[Nami ringkond (Ulsan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구- nam/gu || 南區 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Chungcheongi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Chungcheongbuk-do || style="background:#AABCCC" | 충 청 북도 – tšung/tšong/buk/do || style="background:#AABCCC" | 忠清北道 |- | [[Cheongju]] || Cheongju-si || 청주시 || 淸州市 |- | [[Chungju]] || Chungju-si || 충주시 || 忠州市 |- | [[Jecheon]] || Jecheon-si || 제천시 || 堤川市 |- | [[Boeuni maakond]] || Boeun-gun || 보은군 || 報恩郡 |- | [[Danyangi maakond]] || Danyang-gun || 단양군 || 丹陽郡 |- | [[Eumseongi maakond]] || Eumseong-gun || 음성군 || 陰城郡 |- | [[Goesani maakond]] || Goesan-gun || 괴산군 || 槐山郡 |- | [[Jeungpyeongi maakond]] || Jeungpyeong-gun || 증평군 || 曾坪郡 |- | [[Jincheoni maakond]] || Jincheon-gun || 진천군 || 鎭川郡 |- | [[Okcheoni maakond]] || Okcheon-gun || 옥천군 || 沃川郡 |- | [[Yeongdongi maakond]] || Yeongdong-gun || 영동군 || 永同郡 |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Chungcheongi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Chungcheongnam-do || style="background:#AABCCC" | 충 청 남도 – tšung/tšong/nam/do || style="background:#AABCCC" | 忠清南道 |- | [[Asan]] || Asan-si || 아산시 || 牙山市 |- | [[Boryeong]] || Boryeong-si || 보령시 || 保寧市 |- | [[Cheonan]] || Cheonan-si || 천안시 || 天安市 |- | [[Dangjin]] || Dangjin-si || 당진시 || 唐津市 |- | [[Gongju]] || Gongju-si || 공주시 || 公州市 |- | [[Gyeryong]] || Gyeryong-si || 계룡시 || 鷄龍市 |- | [[Nonsan]] || Nonsan-si || 논산시 || 論山市 |- | [[Seosan]] || Seosan-si || 서산시 || 瑞山市 |- | [[Buyeo maakond]] || Buyeo-gun || 부여군 || 扶餘郡 |- | [[Cheongyangi maakond]] || Cheongyang-gun || 청양군 || 靑陽郡 |- | [[Geumsani maakond]] || Geumsan-gun || 금산군 || 錦山郡 |- | [[Hongseongi maakond]] || Hongseong-gun || 홍성군 || 洪城郡 |- | [[Seocheoni maakond]] || Seocheon-gun || 서천군 || 舒川郡 |- | [[Taeani maakond]] || Taean-gun || 태안군 || 泰安郡 |- | [[Yesani maakond]] || Yesan-gun || 예산군 || 禮山郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gangwoni provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gangwon-do || style="background:#AABCCC" | 강원도 – gang/won/do || style="background:#AABCCC" | 江原道 |- | [[Chuncheon]] || Chuncheon-si || 춘천시 || 春川市 |- | [[Donghae]] || Donghae-si || 동해시 || 東海市 |- | [[Gangneung]] || Gangneung-si || 강릉시 || 江陵市 |- | [[Samcheok]] || Samcheok-si || 삼척시 || 三陟市 |- | [[Sokcho]] || Sokcho-si || 속초시 || 束草市 |- | [[Taebaek]] || Taebaek-si || 태백시 || 太白市 |- | [[Wonju]] || Wonju-si || 원주시 || 原州市 |- | [[Cheorwoni maakond]] || Cheorwon-gun || 철원군 || 鐵原郡 |- | [[Goseongi maakond (Gangwon)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡 |- | [[Hoengseongi maakond]] || Hoengseong-gun || 횡성군 || 橫城郡 |- | [[Hongcheoni maakond]] || Hongcheon-gun || 홍천군 || 洪川郡 |- | [[Hwacheoni maakond]] || Hwacheon-gun || 화천군 || 華川郡 |- | [[Inje maakond]] || Inje-gun || 인제군 || 麟蹄郡 |- | [[Jeongseoni maakond]] || Jeongseon-gun || 정선군 || 旌善郡 |- | [[Pyeongchangi maakond]] || Pyeongchang-gun || 평창군 || 平昌郡 |- | [[Yangyangi maakond]] || Yangyang-gun || 양양군 || 襄陽郡 |- | [[Yanggu maakond]] || Yanggu-gun || 양구군 || 楊口郡 |- | [[Yeongwoli maakond]] || Yeongwol-gun || 영월군 || 寧越郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Gyeonggi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeonggi-do || style="background:#AABCCC" | 경기도 – gjong/gi/do || style="background:#AABCCC" | 京畿道 |- | [[Ansan]] || Ansan-si || 안산시 || 安山市 |- | [[Anseong]] || Anseong-si || 안성시 || 安城市 |- | [[Anyang]] || Anyang-si || 안양시 || 安養市 |- | [[Bucheon]] || Bucheon-si || 부천시 || 富川市 |- | [[Dongducheon]] || Dongducheon-si || 동두천시 || 東豆川市 |- | [[Gimpo (Lõuna-Korea)|Gimpo]] || Gimpo (Lõuna-Korea)|Gimpo-si || 김포시 || 金浦市 |- | [[Goyang]] || Goyang-si || 고양시 || 高陽市 |- | [[Gunpo]] || Gunpo-si || 군포시 || 軍浦市 |- | [[Guri]] || Guri-si || 구리시 || 九里市 |- | [[Gwacheon]] || Gwacheon-si || 과천시 || 果川市 |- | [[Gwangmyeong]] || Gwangmyeong-si || 광명시 || 光明市 |- | [[Hanam]] || Hanam-si || 하남시 || 河南市 |- | [[Hwaseong]] || Hwaseong-si || 화성시 || 華城市 |- | [[Icheon]] || Icheon-si || 이천시 || 利川市 |- | [[Namyangju]] || Namyangju-si || 남양주시 || 南楊州市 |- | [[Osan]] || Osan-si || 오산시 || 烏山市 |- | [[Paju (Lõuna-Korea)|Paju]] || Paju (Lõuna-Korea)|Paju-si || 파주시 || 坡州市 |- | [[Pocheon]] || Pocheon-si || 포천시 || 抱川市 |- | [[Pyeongtaek]] || Pyeongtaek-si || 평택시 || 平澤市 |- | [[Seongnam]] || Seongnam-si || 성남시 || 城南市 |- | [[Siheung]] || Siheung-si || 시흥시 || 始興市 |- | [[Suwon]] || Suwon-si || 수원시 || 水原市 |- | [[Uijeongbu]] || Uijeongbu-si || 의정부시 || 議政府市 |- | [[Uiwang]] || Uiwang-si || 의왕시 || 義王市 |- | [[Yangju]] || Yangju-si || 양주시 || 楊州市 |- | [[Yongin]] || Yongin-si || 용인시 || 龍仁市 |- | [[Yeoju]] || Yeoju-si || 여주시 || 驪州市 |- | [[Gapyeongi maakond]] || Gapyeong-gun || 가평군 || 加平郡 |- | [[Yangpyeongi maakond]] || Yangpyeong-gun || 양평군 || 楊平郡 |- | [[Yeoncheoni maakond]] || Yeoncheon-gun || 연천군 || 漣川郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Gyeongsangi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeongsangbuk-do || style="background:#AABCCC" | 경 상 북도 – gjong/sang/buk/do || style="background:#AABCCC" | 慶尚北道 |- | [[Andong]] || Andong-si || 안동시 || 安東市 |- | [[Gimcheon]] || Gimcheon-si || 김천시 || 金泉市 |- | [[Gyeongju]] || Gyeongju-si || 경주시 || 慶州市 |- | [[Gyeongsan]] || Gyeongsan-si || 경산시 || 慶山市 |- | [[Gumi]] || Gumi-si || 구미시 || 龜尾市 |- | [[Mungyeong]] || Mungyeong-si || 문경시 || 聞慶市 |- | [[Pohang]] || Pohang-si || 포항시 || 浦項市 |- | [[Sangju]] || Sangju-si || 상주시 || 尙州市 |- | [[Yeongcheon]] || Yeongcheon-si || 영천시 || 永川市 |- | [[Yeongju]] || Yeongju-si || 영주시 || 榮州市 |- | [[Bonghwa maakond]] || Bonghwa-gun || 봉화군 || 奉化郡 |- | [[Cheongdo maakond]] || Cheongdo-gun || 청도군 || 淸道郡 |- | [[Cheongsongi maakond]] || Cheongsong-gun || 청송군 || 靑松郡 |- | [[Chilgoki maakond]] || Chilgok-gun || 칠곡군 || 漆谷郡 |- | [[Goryeongi maakond]] || Goryeong-gun || 고령군 || 高靈郡 |- | [[Gunwi maakond]] || Gunwi-gun || 군위군 || 軍威郡 |- | [[Seongju maakond]] || Seongju-gun || 성주군 || 星州郡 |- | [[Uiseongi maakond]] || Uiseong-gun || 의성군 || 義城郡 |- | [[Uljini maakond]] || Uljin-gun || 울진군 || 蔚珍郡 |- | [[Ulleungi maakond]] || Ulleung-gun || 울릉군 || 鬱陵郡 |- | [[Yecheoni maakond]] || Yecheon-gun || 예천군 || 醴泉郡 |- | [[Yeongdeoki maakond]] || Yeongdeok-gun || 영덕군 || 盈德郡 |- | [[Yeongyangi maakond]] || Yeongyang-gun || 영양군 || 英陽郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Gyeongsangi provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Gyeongsangnam-do || style="background:#AABCCC" | 경 상 남도 – gjong/sang/nam/do || style="background:#AABCCC" | 慶尚南道 |- | [[Changwon]] || Changwon-si || 창원시 || 昌原市 |- | [[Geoje]] || Geoje-si || 거제시 || 巨濟市 |- | [[Gimhae]] || Gimhae-si || 김해시 || 金海市 |- | [[Jinju]] || Jinju-si || 진주시 || 晉州市 |- | [[Miryang]] || Miryang-si || 밀양시 || 密陽市 |- | [[Sacheon]] || Sacheon-si || 사천시 || 泗川市 |- | [[Tongyeong]] || Tongyeong-si || 통영시 || 統營市 |- | [[Yangsan]] || Yangsan-si || 양산시 || 梁山市 |- | [[Changnyeongi maakond]] || Changnyeong-gun || 창녕군 || 昌寧郡 |- | [[Geochangi maakond]] || Geochang-gun || 거창군 || 居昌郡 |- | [[Goseongi maakond (Lõuna-Gyeongsang)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡 |- | [[Hadongi maakond]] || Hadong-gun || 하동군 || 河東郡 |- | [[Hamani maakond]] || Haman-gun || 함안군 || 咸安郡 |- | [[Hamyangi maakond]] || Hamyang-gun || 함양군 || 咸陽郡 |- | [[Hapcheoni maakond]] || Hapcheon-gun || 합천군 || 陜川郡 |- | [[Namhae maakond]] || Namhae-gun || 남해군 || 南海郡 |- | [[Sancheongi maakond]] || Sancheong-gun || 산청군 || 山淸郡 |- | [[Uiryeongi maakond]] || Uiryeong-gun || 의령군 || 宜寧郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Jeju provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeju-do || style="background:#AABCCC" | 제주도 – dže/džu/do || style="background:#AABCCC" | 濟州道 |- | [[Jeju]] || Jeju-si || 제주시 || 濟州市 |- | [[Seogwipo]] || Seogwipo-si || 서귀포시 || 西歸浦市 |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Põhja-Jeolla provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeollabuk-do || style="background:#AABCCC" | 전 라 북도 – džol/la/buk/do || style="background:#AABCCC" | 全 羅北道 |- | [[Gimje]] || Gimje-si || 김제시 || 金堤市 |- | [[Gunsan]] || Gunsan-si || 군산시 || 群山市 |- | [[Iksan]] || Iksan-si || 익산시 || 益山市 |- | [[Jeongeup]] || Jeongeup-si || 정읍시 || 井邑市 |- | [[Jeonju]] || Jeonju-si || 전주시 || 全州市 |- | [[Namwon]] || Namwon-si || 남원시 || 南原市 |- | [[Buani maakond]] || Buan-gun || 부안군 || 扶安郡 |- | [[Gochangi maakond]] || Gochang-gun || 고창군 || 高敞郡 |- | [[Imsili maakond]] || Imsil-gun || 임실군 || 任實郡 |- | [[Jangsu maakond]] || Jangsu-gun || 장수군 || 長水郡 |- | [[Jinani maakond]] || Jinan-gun || 진안군 || 鎭安郡 |- | [[Muju maakond]] || Muju-gun || 무주군 || 茂朱郡 |- | [[Sunchangi maakond]] || Sunchang-gun || 순창군 || 淳昌郡 |- | [[Wanju maakond]] || Wanju-gun || 완주군 || 完州郡 |- |- | style="background:#AABCCC" | '''[[Lõuna-Jeolla provints]]''' || style="background:#AABCCC" | Jeollanam-do || style="background:#AABCCC" | 전 라 남도 – džol/la/nam/do || style="background:#AABCCC" | 全 羅南道 |- | [[Gwangyang]] || Gwangyang-si || 광양시 || 光陽市 |- | [[Mokpo]] || Mokpo-si || 목포시 || 木浦市 |- | [[Naju]] || Naju-si || 나주시 || 羅州市 |- | [[Suncheon]] || Suncheon-si || 순천시 || 順天市 |- | [[Yeosu]] || Yeosu-si || 여수시 || 麗水市 |- | [[Boseongi maakond]] || Boseong-gun || 보성군 || 寶城郡 |- | [[Damyangi maakond]] || Damyang-gun || 담양군 || 潭陽郡 |- | [[Gangjini maakond]] || Gangjin-gun || 강진군 || 康津郡 |- | [[Goheungi maakond]] || Goheung-gun || 고흥군 || 高興郡 |- | [[Gokseongi maakond]] || Gokseong-gun || 곡성군 || 曲城郡 |- | [[Gurye maakond]] || Gurye-gun || 구례군 || 求禮郡 |- | [[Haenami maakond]] || Haenam-gun || 해남군 || 海南郡 |- | [[Hampyeongi maakond]] || Hampyeong-gun || 함평군 || 咸平郡 |- | [[Hwasuni maakond]] || Hwasun-gun || 화순군 || 和順郡 |- | [[Jangheungi maakond]] || Jangheung-gun || 장흥군 || 長興郡 |- | [[Jangseongi maakond]] || Jangseong-gun || 장성군 || 長城郡 |- | [[Jindo maakond]] || Jindo-gun || 진도군 || 珍島郡 |- | [[Muani maakond]] || Muan-gun || 무안군 || 務安郡 |- | [[Sinani maakond]] || Sinan-gun || 신안군 || 新安郡 |- | [[Yeongami maakond]] || Yeongam-gun || 영암군 || 靈巖郡 |- | [[Yeonggwangi maakond]] || Yeonggwang-gun || 영광군 || 靈光郡 |- | [[Wando maakond]] || Wando-gun || 완도군 || 莞島郡 |} [[Kategooria:Lõuna-Korea haldusjaotus| ]] 496yjplorvhqqd1qca0h7vj12a0qskz 20. juuli 0 4559 6164493 5959551 2022-07-20T18:15:34Z Rein Pae 71977 /* Eestis */Rammstein 2022 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''20. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 201. ([[liigaasta]]l 202.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 7. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1820]] – [[Eestimaa kuberner]] võttis [[koolera]]epideemia tõkestamiseks kasutusele abinõusid<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Tallinnas oli aasta jooksul olnud eraisikute seas 499 haigusjuhtumit, millest 250 lõppes surmaga<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1955]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud [[XIV üldlaulupidu]] ja rahvakunstiõhtu<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1963]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud I üle-eestiline rahvatantsupidu ([[I ENSV rahvatantsupidu]])<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1980]] – [[Tallinn]]as avati [[Moskva Olümpiamängude purjeregatt]]. *[[1985]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud [[XX üldlaulupidu]] ja [[VI üldtantsupidu]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[2022]] - Tallinna lauluväljakul esines Saksamaa industrialmetal'it viljelev ansambel [[Rammstein]]/>. ===Maailmas=== * [[1944]] – [[Adolf Hitler]]ile tehti atentaat.<ref>[https://www.dhm.de/lemo/kapitel/der-zweite-weltkrieg/widerstand/attentat-vom-20-juli.html Das Attentat auf Adolf Hitler vom 20. Juli 1944] Lebendiges Museum Online</ref> * [[1969]] – [[Kuu]] pinnale laskusid esimesed inimesed, [[USA]] [[astronaut|astronaudid]] [[Neil Armstrong]] ja [[Edwin Aldrin]]. * [[1976]] – [[Marss|Marsile]] maandus esmakordselt inimeste lähetatud [[NASA]] [[automaatjaam]] [[Viking I]], mille ülesandeks oli pinnaseproove võttes leida sealt elu jälgi. * [[1994]] – [[Valgevene]]s asus presidendiametisse [[Aleksandr Lukašenka]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 20. juulil}} * [[1822]] – [[Gregor Mendel]], Austria munk, [[geneetika]] isa * [[1919]] – [[Edmund Hillary]], [[Uus-Meremaa]] alpinist ja maadeuurija * [[1934]] – [[Uwe Johnson]], saksa kirjanik * [[1951]] – [[Krista Kaer]], eesti tõlkija * [[1963]] – [[Paula Ivan]], rumeenia kergejõustiklane * [[1966]] – [[Veiko Belials]], eesti kirjanik * [[1973]] – [[Peter Forsberg]], rootsi jäähokimängija * [[1980]] – [[Gisele Bündchen]], [[Brasiilia]] modell ja näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 20. juulil}} * [[1903]] – [[Leo XIII]], Rooma paavst aastail 1878–1903 * [[1923]] – [[Francisco Villa]], [[Mehhiko revolutsioon]]iaegne talurahvajuht * [[1926]] – [[Feliks Dzeržinski]], nõukogude riigitegelane * [[1937]] – [[Guglielmo Marconi]], itaalia insener * [[1944]] – [[Ludwig Beck]], [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväelane * [[1944]] – [[Joachim Murat (1920–1944)|Joachim Murat]], Murat' vürstliku perekonna pea * [[1944]] – [[Claus von Stauffenberg]], [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväelane * [[1962]] – [[Hindrek Luhari]], Eesti sõjaväelane * [[1973]] – [[Bruce Lee]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * [[2003]] – [[Lauri Aus]], eesti jalgrattasportlane (liiklusõnnetus) * [[2004]] – [[Veera Saar]], eesti kirjanik * [[2012]] – [[Ivar Puura]], eesti paleontoloog == Pühad ja tähtpäevad== *[[Eliapäev]] *[[Rahvusvaheline malepäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Elias (eesnimi)|Elias]], [[Erland]], [[Liias]] == Ilmarekordid == *[[2007]] – aastate kõrgeim õhutemperatuur +40,1&nbsp;°C [[Slovakkia]]s == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 129</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 20]] gdjox0c9iez0y0ig5ys56m0xi4k6qxa 6164494 6164493 2022-07-20T18:17:31Z Rein Pae 71977 /* Eestis */Rammstein Tallinnas 2022 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''20. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 201. ([[liigaasta]]l 202.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 7. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1820]] – [[Eestimaa kuberner]] võttis [[koolera]]epideemia tõkestamiseks kasutusele abinõusid<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Tallinnas oli aasta jooksul olnud eraisikute seas 499 haigusjuhtumit, millest 250 lõppes surmaga<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1955]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud [[XIV üldlaulupidu]] ja rahvakunstiõhtu<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1963]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud I üle-eestiline rahvatantsupidu ([[I ENSV rahvatantsupidu]])<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1980]] – [[Tallinn]]as avati [[Moskva Olümpiamängude purjeregatt]]. *[[1985]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud [[XX üldlaulupidu]] ja [[VI üldtantsupidu]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[2022]] - Tallinna lauluväljakul esines Saksamaa industrialmetal'it viljelev ansambel [[Rammstein]]. ===Maailmas=== * [[1944]] – [[Adolf Hitler]]ile tehti atentaat.<ref>[https://www.dhm.de/lemo/kapitel/der-zweite-weltkrieg/widerstand/attentat-vom-20-juli.html Das Attentat auf Adolf Hitler vom 20. Juli 1944] Lebendiges Museum Online</ref> * [[1969]] – [[Kuu]] pinnale laskusid esimesed inimesed, [[USA]] [[astronaut|astronaudid]] [[Neil Armstrong]] ja [[Edwin Aldrin]]. * [[1976]] – [[Marss|Marsile]] maandus esmakordselt inimeste lähetatud [[NASA]] [[automaatjaam]] [[Viking I]], mille ülesandeks oli pinnaseproove võttes leida sealt elu jälgi. * [[1994]] – [[Valgevene]]s asus presidendiametisse [[Aleksandr Lukašenka]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 20. juulil}} * [[1822]] – [[Gregor Mendel]], Austria munk, [[geneetika]] isa * [[1919]] – [[Edmund Hillary]], [[Uus-Meremaa]] alpinist ja maadeuurija * [[1934]] – [[Uwe Johnson]], saksa kirjanik * [[1951]] – [[Krista Kaer]], eesti tõlkija * [[1963]] – [[Paula Ivan]], rumeenia kergejõustiklane * [[1966]] – [[Veiko Belials]], eesti kirjanik * [[1973]] – [[Peter Forsberg]], rootsi jäähokimängija * [[1980]] – [[Gisele Bündchen]], [[Brasiilia]] modell ja näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 20. juulil}} * [[1903]] – [[Leo XIII]], Rooma paavst aastail 1878–1903 * [[1923]] – [[Francisco Villa]], [[Mehhiko revolutsioon]]iaegne talurahvajuht * [[1926]] – [[Feliks Dzeržinski]], nõukogude riigitegelane * [[1937]] – [[Guglielmo Marconi]], itaalia insener * [[1944]] – [[Ludwig Beck]], [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväelane * [[1944]] – [[Joachim Murat (1920–1944)|Joachim Murat]], Murat' vürstliku perekonna pea * [[1944]] – [[Claus von Stauffenberg]], [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväelane * [[1962]] – [[Hindrek Luhari]], Eesti sõjaväelane * [[1973]] – [[Bruce Lee]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * [[2003]] – [[Lauri Aus]], eesti jalgrattasportlane (liiklusõnnetus) * [[2004]] – [[Veera Saar]], eesti kirjanik * [[2012]] – [[Ivar Puura]], eesti paleontoloog == Pühad ja tähtpäevad== *[[Eliapäev]] *[[Rahvusvaheline malepäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Elias (eesnimi)|Elias]], [[Erland]], [[Liias]] == Ilmarekordid == *[[2007]] – aastate kõrgeim õhutemperatuur +40,1&nbsp;°C [[Slovakkia]]s == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 129</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 20]] 1cqu7ecyx7akq1npvlt7lbcuhqxxhu9 6164610 6164494 2022-07-20T20:50:22Z Rein Pae 71977 /* Eestis */Rmst Tln wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''20. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 201. ([[liigaasta]]l 202.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 7. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1820]] – [[Eestimaa kuberner]] võttis [[koolera]]epideemia tõkestamiseks kasutusele abinõusid<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Tallinnas oli aasta jooksul olnud eraisikute seas 499 haigusjuhtumit, millest 250 lõppes surmaga<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1955]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud [[XIV üldlaulupidu]] ja rahvakunstiõhtu<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1963]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud I üle-eestiline rahvatantsupidu ([[I ENSV rahvatantsupidu]])<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1980]] – [[Tallinn]]as avati [[Moskva Olümpiamängude purjeregatt]]. *[[1985]] – Tallinnas toimus 21. juulini kestnud [[XX üldlaulupidu]] ja [[VI üldtantsupidu]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[2022]] – Tallinna lauluväljakul esines Saksamaa industrialmetal'it viljelev ansambel [[Rammstein]]. ===Maailmas=== * [[1944]] – [[Adolf Hitler]]ile tehti atentaat.<ref>[https://www.dhm.de/lemo/kapitel/der-zweite-weltkrieg/widerstand/attentat-vom-20-juli.html Das Attentat auf Adolf Hitler vom 20. Juli 1944] Lebendiges Museum Online</ref> * [[1969]] – [[Kuu]] pinnale laskusid esimesed inimesed, [[USA]] [[astronaut|astronaudid]] [[Neil Armstrong]] ja [[Edwin Aldrin]]. * [[1976]] – [[Marss|Marsile]] maandus esmakordselt inimeste lähetatud [[NASA]] [[automaatjaam]] [[Viking I]], mille ülesandeks oli pinnaseproove võttes leida sealt elu jälgi. * [[1994]] – [[Valgevene]]s asus presidendiametisse [[Aleksandr Lukašenka]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 20. juulil}} * [[1822]] – [[Gregor Mendel]], Austria munk, [[geneetika]] isa * [[1919]] – [[Edmund Hillary]], [[Uus-Meremaa]] alpinist ja maadeuurija * [[1934]] – [[Uwe Johnson]], saksa kirjanik * [[1951]] – [[Krista Kaer]], eesti tõlkija * [[1963]] – [[Paula Ivan]], rumeenia kergejõustiklane * [[1966]] – [[Veiko Belials]], eesti kirjanik * [[1973]] – [[Peter Forsberg]], rootsi jäähokimängija * [[1980]] – [[Gisele Bündchen]], [[Brasiilia]] modell ja näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 20. juulil}} * [[1903]] – [[Leo XIII]], Rooma paavst aastail 1878–1903 * [[1923]] – [[Francisco Villa]], [[Mehhiko revolutsioon]]iaegne talurahvajuht * [[1926]] – [[Feliks Dzeržinski]], nõukogude riigitegelane * [[1937]] – [[Guglielmo Marconi]], itaalia insener * [[1944]] – [[Ludwig Beck]], [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväelane * [[1944]] – [[Joachim Murat (1920–1944)|Joachim Murat]], Murat' vürstliku perekonna pea * [[1944]] – [[Claus von Stauffenberg]], [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväelane * [[1962]] – [[Hindrek Luhari]], Eesti sõjaväelane * [[1973]] – [[Bruce Lee]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * [[2003]] – [[Lauri Aus]], eesti jalgrattasportlane (liiklusõnnetus) * [[2004]] – [[Veera Saar]], eesti kirjanik * [[2012]] – [[Ivar Puura]], eesti paleontoloog == Pühad ja tähtpäevad== *[[Eliapäev]] *[[Rahvusvaheline malepäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Elias (eesnimi)|Elias]], [[Erland]], [[Liias]] == Ilmarekordid == *[[2007]] – aastate kõrgeim õhutemperatuur +40,1&nbsp;°C [[Slovakkia]]s == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 129</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 20]] pcf5ze1zbcid8wvehmxby01udpvmbcy Arutelu:Karl XII 1 4844 6164158 4487191 2022-07-20T12:22:32Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Kas rootsi keeles pole mitte Carl? -- [[Kasutaja:Egon|Egon]] 11:42, 4 Feb 2004 (UTC) : Vabandust pole jah... ''Tema täielik tiitel oli järgmine: "Karl, Jumala armust Rootsi kuningas, gootide ja vendide kuningas, Soome suurhertsog, Eesti ja Karjala hertsog, Ingeri isand, Breemeni, Verdeni ja Pommeri hertsog, Rügeni vürst, Wismari lord, Reini pfaltskrahv, Baieri hertsog, Zweibrücken-Kleeburgi krahv, samuti Jülichi, Cleve ja Bergi hertsog, Waldenzi, Spanheimi ja Ravensbergi krahv ning Ravensteini lord.'' Mitte Eesti, vaid Eestimaa (vähemalt Liivimaa peaks ka veel olema, seepärast ei hakkanud parandama). Lord on anglitsism. Isand? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 28. oktoober 2009, kell 15:33 (UTC) :Isand.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. oktoober 2009, kell 15:56 (UTC) Keegi lisas artiklisse sellise kommentaari: :''Tiitlite tõlge jätab soovida- tiitlil "lord" pole midagi ühist Karl XII tiitlitega, vaid selle sõna asemel peab olema "härra-" niisiis Wismari härra, jne.'' --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2010, kell 21:54 (EEST) : Arvan, et "isand". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2010, kell 22:47 (EEST) ==Maemees== Kui keeletoimetusmall pannakse ainult tema täienduse pärast, siis võiks selle parem üldse välja jätta.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 24. september 2016, kell 12:27 (EEST) :Ahah, juba jõutigi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 24. september 2016, kell 12:30 (EEST) 1718 ei olnud venelaste käes olevas Kuressaares mingit Sporrongit. ==Wikidata== Surmakoht on [[Fredrikshald]], [[Fredriksten]]i kindluse juures. [[Haldeni vald]]a ei olnud siis olemas. Ma ei tea, kuidas seda parandada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:22 (EEST) qrpd13ftt5r1nxqffgkwx79w6wukavm Orenburgi oblast 0 6176 6164488 5618532 2022-07-20T18:08:50Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Orenburgi oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Оренбургская область | nimi1_latin = (Orenburgskaja oblast) | lipp = Flag of Orenburg Oblast.svg | lipu_link = [[Orenburgi oblasti lipp]] | vapp = Coat of arms of Orenburg Oblast.svg | vapi_link = [[Orenburgi oblasti vapp]] | pindala = 124339 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Orenburg]] | asendikaardi_pilt = Orenburg in Russia.svg | osm = pind }} '''Orenburgi oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Volga föderaalringkond|Volga föderaalringkonnas]]. Piirneb lõunas [[Kasahstan]]iga. Läbi oblasti voolab [[Uurali jõgi]]. Orenburgi oblast loodi [[1934]]. aastal. 1938–1957 kandis [[Valeri Tškalov]]i auks nime ''Tškalovi oblast''. 74% elanikest moodustavad [[venelased]], suuremad vähemusrahvad on [[tatarlased]], [[kasahhid]], [[ukrainlased]], [[baškiirid]] ja [[mordvalased]]. == Asustus == Suuremad linnad on [[Orenburg]], [[Orsk]], [[Novotroitsk]] ja [[Buzuluk]]. Külad: [[Totskoje]]. == Haldusjaotus == Oblastis on 29 munitsipaalrajooni ja 13 linnaringkonda. {{veergude loend|laius=15em| * [[Abdulino linnaringkond]] * [[Adamovka rajoon]] * [[Akbulaki rajoon]] * [[Aleksandrovka rajoon]] * [[Assekejevo rajoon]] * [[Beljajevka rajoon]] * [[Buguruslan]] (linnaringkond) * [[Buguruslani rajoon]] * [[Buzuluk]] (linnaringkond) * [[Buzuluki rajoon]] * [[Dombarovski rajoon]] * [[Gai linnaringkond]] * [[Gratševka rajoon]] * [[Ileki rajoon]] * [[Jasnõi linnaringkond]] * [[Komarovski]] (kinnine asula) * [[Krasnogvardeiski rajoon (Orenburgi oblast)|Krasnogvardeiski rajoon]] * [[Kurmanajevka rajoon]] * [[Kuvandõki linnaringkond]] * [[Kvarkeno rajoon]] * [[Matvejevka rajoon]] * [[Mednogorsk]] (linnaringkond) * [[Novoorski rajoon]] * [[Novosergijevka rajoon]] * [[Novotroitsk]] (linnaringkond) * [[Oktjabrskoje rajoon (Orenburgi oblast)|Oktjabrskoje rajoon]] * [[Orenburg]] (linnaringkond) * [[Orenburgi rajoon]] * [[Orsk]] (linnaringkond) * [[Perevolotski rajoon]] * [[Pervomaiski rajoon (Orenburgi oblast)|Pervomaiski rajoon]] * [[Ponomarjovka rajoon]] * [[Sakmara rajoon]] * [[Saraktaši rajoon]] * [[Severnoje rajoon]] * [[Sol-Iletski linnaringkond]] * [[Sorotšinski linnaringkond]] * [[Svetlõi rajoon]] * [[Šarlõki rajoon]] * [[Tašla rajoon]] * [[Tjulgani rajoon]] * [[Totskoje rajoon]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.orb.ru/ Orenburgi regiooni server] {{RUS-Volga}} {{koord |NS=52.13333333 |EW=55.6 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Orenburgi oblast| ]] jm8n1zafzexnz5szqsxt7hohn43zxt3 Male 0 7525 6164168 6164143 2022-07-20T12:45:06Z Andres 5 /* male ja arvutiprogrammid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on malemängust, male teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Male (täpsustus)]]}} [[Pilt:Staunton chess set.jpg|pisi|[[Malelaud]] [[stauntonmalendid|stauntonmalendite]] ja malekellaga]] [[Pilt:Taagepera Castle 10.jpg|pisi|Luksuslik malelaud]] '''Male''' on [[strateegiamäng|strateegiline]] [[lauamäng]] kahele mängijale, seda mängitakse nelinurksel 64 (8×8) ruudustikul vahelduvate värvidega mängulaual. Mõlemad mängijad alustavad 16 [[malend]]iga ning eesmärk on matistada vastase kuningas. == Traditsioonilise male mängureeglid == {{Malediagramm|= | tright | |= 8 |rd|nd|bd|qd|kd|bd|nd|rd|= 7 |pd|pd|pd|pd|pd|pd|pd|pd|= 6 | | | | | | | | |= 5 | | | | | | | | |= 4 | | | | | | | | |= 3 | | | | | | | | |= 2 |pl|pl|pl|pl|pl|pl|pl|pl|= 1 |rl|nl|bl|ql|kl|bl|nl|rl|= a b c d e f g h | Algasetus }} Malet mängitakse nelinurksel mängulaual, mis on jaotatud kaheksaks reaks ehk horisontaaliks ja kaheksaks liiniks ehk vertikaaliks. Need 64 ruutu (ehk välja) on üksteisest eristamiseks värvitud vahelduvate värvidega, tume ja hele, mida nimetatakse vastavalt mustaks ja valgeks. Laud asetatakse nii, et mõlemal mängijal asub all vasakul must nurgaväli. Mängu alguses on pooled malendid mustad ja pooled valged, ning ühte värvi malenditega mängib üks mängija. Selle järgi nimetatakse ka mängijaid vastavalt mustaks ja valgeks. Mängu alustab alati valge mängija. Paljud algajad ei tunne veel hästi reegleid ja võtavad mingist malendist kinni, kuid malereeglite järgi peab juba puudutatud malendiga ka käima. Kui mängija soovib mängunuppe laual lihtsalt kohendada, siis tuleb sellest enne teatada ning sel juhul ei lähe see puudutusena kirja. Mängu ajal võib nuppe kohendada vaid parajasti käigul olev mängija. ===Malendid=== *[[Ettur]] on malelaual kõige nõrgem malend. Ettur liigub ühe välja võrra edasi. Kui teda pole veel liigutatud, siis võib liikuda ka kaks ruutu edasi. Ettur lööb diagonaalis, olles sellega ainuke malend, mis lööb teistmoodi kui käib. Etturil on ka spetsiaalne käik, mida nimetatakse möödaminnes löömiseks (prantsuspäraselt ''[[en passant]]''-käiguks). Ettur, mis ründab välja, mille ületas vastasmängija ettur, liikudes oma lähteväljalt edasi kahe välja võrra, võib selle vastasmängija etturi lüüa, nagu oleks viimast liigutatud ainult ühe välja võrra. Kui ettur jõuab oma algasendist kõige kaugemale reale, tuleb see asendada etturi värvi uue lipu, vankri, oda või ratsuga. Mängija valik pole piiratud eelnevalt löödud malenditega, näiteks võib mängijal olla ka kaks lippu. Seda etturi muutmist teiseks malendiks nimetatakse muundamiseks. Kummalgi mängijal on algseisus kaheksa etturit. *[[Kuningas (male)|Kuningas]] on malemängus üks nõrgematest malenditest. Kuningas liigub ühe välja võrra mistahes suunas, tingimusel, et seda välja ei ründa vastaspoole malend. Kummalgi mängijal on üks kuningas. *[[Lipp (male)|Lipp]] on malelaual võimsaim malend. Lipp võib liikuda ükskõik millisele väljale sellel liinil, real või diagonaalil, millel ta asub. Lipp ei tohi liikuda üle teiste malendite. Kummalgi mängijal on algseisus üks lipp. *[[Oda (male)|Oda]] on malelaual üks võimsamatest malenditest. Teda võib lugeda ratsuga enam-vähem võrdseks. Oda võib liikuda ükskõik millisele väljale sellel diagonaalil, millel ta asub. Oda ei tohi liikuda üle teiste malendite. Kummalgi mängijal on algseisus kaks oda, üks mustaväljaline, teine valgeväljaline. *[[Ratsu]] on malelaual üks võimsamatest malenditest. Ratsu võib liikuda ühele neist väljadest, mis on kõige lähemal sellele väljale, millel ta asub, ei asu aga samal real, liinil või diagonaalil<ref name="Malekoodeks9"/>. Ratsu on ainuke malend, mis võib liikuda üle teiste malendite. Kummalgi mängijal on algseisus kaks ratsut. *[[Vanker (male)|Vanker]] on malelaual üks võimsamatest malenditest. Vanker võib liikuda ükskõik millisele väljale sellel liinil või real, millel ta asub. Vanker ei tohi liikuda üle teiste malendite. Kummalgi mängijal on algseisus kaks vankrit. ===Vangerdamine=== *[[Vangerdamine]] – kindlatel tingimustel võivad kuningas ja vanker liikuda korraga. Seda käiku nimetatakse vangerduseks. Vangerdamise käigus käib kuningas kaks ruutu horisontaalselt ning vanker ühe ruudu võrra üle kuninga. Vangerdusele kehtivad järgmised tingimused: **kuningat ja vankrit, millega tahetakse vangerdada, pole veel mängus liigutatud; **kuningas ei ole tule all; **vangerdamise käigus ei tohi kuningas liikuda üle välja, mis on tule all; **vangerdamise lõpus ei tohi kuningas jääda tule alla; **kõik ruudud kuninga ja vangerdatava vankri vahel peavad olema tühjad. Vangerdust alustatakse alati kuningast, sest muidu võidakse seda lugeda lihtsalt vankrikäiguna. Pealegi ei pruugi vangerdajal kohe meelde tulla, kui palju liigub vanker pikas vangerduses. Eristatakse lühikest (kuningatiiva vankriga, tähistatakse 0-0 või O-O) ja pikka (liputiiva vankriga, tähistatakse 0-0-0 või O-O-O) vangerdust. ===Olukorrad=== *[[Tuli (male)|Tuli]] – kui vastaspoole malend ründab kuningat, siis öeldakse, et kuningas on tule all. Tule all olev mängija peab oma kuninga ohutusse kohta viima, või tooma vahele oma malendeid. Keelatud on teha käiku, mis jätab või asetab kuninga tule alla. *[[Matt (male)|Matt]] – kui kuningas on tule all ning pole võimalik teha ühtegi käiku ilma tule alla sattumata, siis öeldakse, et tegemist on matiga. Mati saanud mängija kaotab mängu. *[[Patt (male)|Patt]] – kui kuningas ei ole tule all, kuid pole võimalik teha ühtegi reeglipärast käiku, siis öeldakse, et tegemist on patiga. Patiseisu puhul loetakse mäng lõppenuks viigiga. *Igavene tuli – nii nimetatakse olukorda, mil tulest ära käinud kuningale saab taas tuld anda. Mäng lõpeb viigiga, kui kuningas on käinud edasi-tagasi 3 korda. ===Ajakontroll=== Lisaks ilma ajata mängudele kasutatakse males [[ajakontroll]]i. Kui mängija aeg saab otsa enne mängu lõppu, on mäng automaatselt kaotatud (välja arvatud juhul, kui vastasel pole matistamiseks piisavalt malendeid). Mängude kestus võib ulatuda mõnest minutist seitsme tunnini. [[Kiirmale]] on male, kus ühele poolele antakse mängu jaoks 10–60 minutit, [[välkmale]] ajakontrollid on need, milles kõik käigud tuleb sooritada vähem kui 15 minuti jooksul. Ajakontrolli, kus kummalgi poolel on aega vähem kui 3 minutit, nimetatakse ka supervälkmaleks. Turniiridel kasutatakse aja mõõtmiseks spetsiaalseid [[malekell]]i. ===Käikude üleskirjutamine=== Males kasutatakse käikude ülesmärkimiseks enamasti [[Algebraline notatsioon|algebralist notatsiooni]], mis on ainus notatsioon, mida FIDE tunnustab<ref>[http://www.maleliit.ee/varia/reeglid/koodeks/FIDE.pdf FIDE malekoodeks]</ref>. Lühendatud algebralise notatsiooni formaat on "malendi lühend – liin, kuhu malend liikus – rida, kuhu malend liikus". Näiteks tähendab ''Lg5'', et lipp käis g-liinile, 5. reale (väljale g5). Malendite lühendid eestikeelses notatsioonis on nende algustähed: ''K'' – kuningas, ''L'' – lipp, ''V'' – vanker, ''O'' – oda, ''R'' – ratsu. Etturikäigu tähistamiseks ei kasutata tähte ''E'', seega ''e4'' tähendab, et ettur käis väljale e4. Kui kaks sama tüüpi malendit saavad käia samale väljale, kasutatakse nende eristamiseks veel üht tähte või numbrit, nt ''Rgf3'' tähendab, et f3-le käis ratsu, mis asus g-liinil. ''R5b6'' tähendab, et b6-le käis ratsu, mis asus 5. real. Löömise korral lisatakse malendi sihtvälja ette "x". ''Oxf3'' tähendab, et oda lõi malendi f3-l. Etturi muundamisel lisatakse käigu taha malendi lühend, milleks ettur muundati (nt ''e8L''). Vangerdust tähistatakse märkidega ''0-0'' (lühike vangerdus) ja ''0-0-0'' (pikk vangerdus). Vastase kuninga tulistamist tähistatakse plussmärgiga. Mati lühend on "#". ''1-0'' tähendab valge võitu, ''0–1'' tähendab musta võitu, ''½–½'' tähendab viiki. Kui mängija pakub viiki, peab ta selle märkima ''(=)''. Malekäikude kommenteerimisel kasutatakse kirjavahemärke. ''!'' on hea käik, ''!!'' on suurepärane, raskesti leitav käik, ''?'' on halb käik, ''??'' on raske viga, ''!?'' on tähelepanu vääriv käik, mis ei ole tingimata parim, ''?!'' on kahtlane käik, mille ümberlüket on raske leida. Kuni 1981. aastani lubas [[FIDE]] kasutada ka [[kirjeldav notatsioon|kirjeldavat notatsiooni]], millest on levinumad inglise ja hispaania variant. Kirimales ja eriti rahvusvahelistel võistlustel leiab kasutamist [[ICCF-i numbriline notatsioon]]. Süsteem on välja pakutud sakslase J. W. D. Wildti poolt ning on tuntud ka nimedega Kochi notatsioon või Venemaal (ja endises NSV Liidus) ka kui Savenkovi notatsioon. Maleseisude üleskirjutamisel on kasutusel [[Forsythi–Edwardsi notatsioon]] (FEN) ning [[male960]] jaoks selle arendused Shredder-FEN ja [[X-FEN]]. Arvutiprogrammides kasutatakse standardselt ka inimesele loetavat [[PGN]] (inglise keeles ''Portable Game Notation'') formaati, mis tugineb standardsele algebralisele notatsioonile ning mille uuematesse versioonidesse on standardselt sisse viidud ka seisude kirjeldamine X-FEN-i kaudu. == Strateegia ja taktika == Male strateegia seisneb pikaajaliste plaanide tegemises ja ellu viimises (näiteks millistele väljadele [[vigur (male)|vigurid]] paigutada). Malemängu taktika moodustab osaliste probleemide edukas lahendamine. Taktikat ja strateegiat ei saa täielikult eraldada, kuna paljud strateegilised eesmärgid saavutatakse taktikaliste operatsioonide abil ja paljud taktikalised võimalused tekivad eelneva strateegilise võitluse tagajärjel. Malepartii jagatakse tavaliselt kolmeks osaks: [[Maleavang|avang]] (tavaliselt esimesed 10–25 käiku, mille jooksul malendid paigutatakse soodsatele positsioonidele ehk arendatakse), [[Male keskmäng|keskmäng]], kus toimuvad otsesed kokkupuuted vastase jõududega ja [[Male lõppmäng|lõppmäng]], kus laual on vähe nuppe ja kuningate osa võitluses suureneb. Lõppmängu iseloomustab veel see, et mängijate üheks peamiseks eesmärgiks on etturi muundamine, mis sageli on otsustav. === Taktika === Taktika seisneb enamasti lühiajalistes tegevustes, mida on inimesel ja arvutil võimalik ette arvestada. Arvestuse sügavus sõltub mängija võimest. Pikk ettearvestamine on vaiksemates seisudes tihti raske ja pole praktiline, kuid seisudes, kus käikude arv on piiratud ja paljud variandid forsseeritud (sunnitud), arvestavad tugevad mängijad pikki variante. Lihtsad ühe- või kahekäigulised taktikalised operatsioonid (ähvardused, vahetused ja [[kahvel (male)|kahvlid]]) võivad moodustada kombinatsiooni (sunnitud käikudest koosnevad järjestikused taktikalised operatsioonid). Taktikaliste operatsioonide liigid on: [[sidumine (male)|sidumine]], [[kahvel (male)|kahvel]], [[äratõmbetuli]], [[vahekäik (male)|vahekäik]], [[kõrvalejuhtimine (Male)|kõrvalejuhtimine]], malendi kriitilisele väljale juhtimine, [[kahing]] ja [[tulejoone sulgemine]]. === Strateegia === Malemängu strateegia koosneb pikaajaliste plaanide tegemisest ja ellu viimisest ning seisu hindamisest malemängu üldiste printsiipide alusel. Seisu hindamisel peavad mängijad arvesse võtma mitmeid faktoreid: laual olevate malendite väärtus, olukord [[tsenter (male)|tsentris]], [[etturistruktuur]], kuninga ohutus ja kontroll tähtsate väljade üle. Positsiooni hindamisel kuulub esmajärjekorras vaatlusele jõudude materiaalne vahekord, mis selgitatakse kummagi poole malendite keskmise väärtuste liitmisel. Tavaliselt on etturi väärtus 1 punkt, ratsu ja oda väärtus on 3 punkti, vankri väärtus on 5 punkti ja lipu väärtus on 9 punkti. Kuningal puudub punktiline väärtus, kuna mati korral on partii lõppenud. Lõppmängus on kuningas tugevuselt natuke parem kui oda ja ratsu, kuid nõrgem kui vanker. Malendite väärtus ei ole püsiv ja sõltub konkreetsest olukorrast ning seda mõjutavad mitmed tegurid: malendi paigutus (näiteks on viimase rea lähedale jõudnud etturid väärtuslikumad), malenditevaheline koordinatsioon (kaks oda on tihti efektiivsemad kui oda ja ratsu) ja seisu tüüp (ratsu on tihti kinnises seisus odast tugevam ja oda on tihti lahtises seisust ratsust tugevam). Teine tähtis faktor seisu hindamisel on [[etturistruktuur]]. Kuna etturi liikumisvõime on teiste malenditega võrreldes piiratud, on etturite asetus staatiline ning määrab kauaks seisu strateegilise iseloomu. Nõrkused etturistruktuuris nagu [[isoleeritud ettur]]id, [[kaksiketturid]], [[kolmiketturid]], [[mahajäänud ettur]]id ja [[auk (male)|augud]] püsivad sageli kaua. Etturistruktuuri nõrgestamine pole üldiselt soovitatav, välja arvatud juhul, kui seda ei kompenseeri muud tegurid. === Avang === <!---{{vaata|Maleavang}}---> Avanguks nimetatakse malepartii esimesi käike. Tihti kasutatavate avakäikude järjestustel on olemas nimed, näiteks [[Hispaania avang]] ja [[Sitsiilia kaitse]]. Erinevaid avanguid on mitukümmend, nende iseloom ulatub väga vaiksest ([[Réti avang]]) väga agressiivseni ([[Läti gambiit]]). Mõnes avangus on parimad käigud mõlemale poolele leitud 30. käiguni. Elukutselised maletajad kulutavad avangu uurimisele aastaid ja teevad seda läbi terve karjääri, sest [[avanguteooria]] uueneb pidevalt. Avangu uurimine sisaldab ka sellele järgneva keskmängu tüüpiliste plaanide uurimist. Põhilised strateegilised eesmärgid avangus on sarnased üldiste strateegiliste eesmärkidega males. * ''Arendus'': on [[vigur (male)|vigurite]] (ennekõike odade ja ratsude) võimalikult soodne paigutus. * ''Kontroll tsentri üle'': võimaldab malenditel kiiremini liikuda igasse laua ossa ja piirab vastase võimalusi. * ''Kuninga ohutus'': oluline on kindlustada kuningas vastase rünnakuvõimaluste eest. Tihti kasutatakse selleks vangerdust. * ''Etturistruktuur'': mängijad püüavad vältida nõrkusi oma etturistruktuuris ja tekitada neid vastasele. Kuna valged teevad esimese käigu, on enamiku mängijate arvates nendel sellega väike eelis, sest see annab valgetele [[initsiatiiv (male)|initsiatiivi]]. Mustade eesmärgiks on valgete eelis neutraliseerida ja seis võrdsustada. ====Vaata ka==== *[[Prantsuse kaitse]] *[[Philidori kaitse]] *[[Inglise avang]] *[[Hollandi kaitse]] *[[Lipuindia kaitse]] *[[Lipugambiit]] *[[Caro-Kanni kaitse]] *[[Grünfeldi kaitse]] *[[Ponziani avang]] *[[Sokolski avang]] *[[Ufimtsevi kaitse]] *[[Poolkinnised avangud]] === Keskmäng === Keskmäng algab pärast avangu lõppemist. Avangu ja keskmängu vahel puudub selge piir, kuid tavaliselt loetakse keskmäng alanuks, kui enamik vigureid on arendatud (samamoodi puudub selge piir kesk- ja lõppmängu vahel). Keskmängus peavad mängijad koostama mänguplaani seisu omaduste põhjal, kuna avanguteooria on lõppenud, ja samas arvestama taktikaliste võimalustega. Enamik kombinatsioone toimub keskmängus. Kombinatsioonid on tihti seotud rünnakuga vastase kuningale. Avangud võib jagada nendes tekkinud etturistruktuuri järgi gruppidesse. Sarnase etturistruktuuriga seisudes tekivad tüüpilised strateegilised plaanid, näiteks vähemusrünnak, mis on liputiival vähem ettureid omava poole edasitung etturitega sellel tiival. Teine tähtis probleem keskmängus on millal ja kuidas malendeid vahetada ehk [[lihtsustamine (male)|lihtsustada]] ning üle minna lõppmängu. Väikest materiaalset ülekaalu on võiduks realiseerida võimalik ainult lõppmängus, seega peab tugevam pool valima sobiva viisi lõppmängu minekuks. Tuleb arvestada, et kõik lõppmängud pole materiaalset ülekaalu omavale poolele kasulikud. Näiteks ei ole lahkvärviliste odade lõppmängus, kus ühel poolel on mustaväljaline ja teisel valgeväljaline oda, mõnikord isegi kaheetturiline ülekaal võiduks piisav. === Lõppmäng === Lõppmäng on malemängu osa, kus lauale on jäänud vähe malendeid. Lõppmängu ja mängu varasemate osade vahel on kolm strateegilist erinevust: * Lõppmängus suureneb etturite osatähtsus; poolte üheks peamiseks eesmärgiks on etturi muundamine viimasel real. * Kuningas, mida avangus ja keskmängus peab matiähvarduste tõttu kaitsma, muutub lõppmängus tugevaks malendiks, mis tihti viiakse tsentrisse oma etturite kaitsmiseks, vastase etturite ründamiseks ja vastase kuninga liikumisvõimaluste piiramiseks. * Tihti tekivad olukorrad, kus mängijale on kahjulik käigul olla. Seda nimetatakse [[käigupuudus]]eks. Lõppmänge klassifitseeritakse lauale jäänud malendite järgi. [[Elementaarne lõppmäng|Elementaarsed lõppmängud]] on lõppmängud, kus ühel poolel on ainult kuningas ja teisel poolel kuningas ja üks või kaks vigurit, millega saab vastase kuninga matistada, näiteks "kuningas ja lipp kuninga vastu". Keerulisemaid lõppmänge nimetatakse laual olevate malendite (välja arvatud kuningas) järgi, näiteks "vanker ja ettur vankri vastu" või "lipp vankri vastu". Kui seis on niisugune, kus kummalgi mängijal on vastase kuningale mati panemine võimatu, lõpeb partii viigiga. == Ajalugu == === Male eelkäijad === Male on tõenäoliselt pärit [[India]] mängust [[tšaturanga]]st, ([[sanskriti keel]]es "neli väeliiki" – [[jalavägi]], [[ratsavägi]], [[elevant|elevandid]] ja [[sõjavanker|sõjavankrid]], mida vastavalt esindasid nupud, mis arenesid välja tänapäeva male etturiks, ratsuks, odaks ja vankriks) mis tekkis umbes [[6. sajand]]il <ref name="Leibs92"/><ref name="Robinson34"/><ref name="Murray"/><ref name="Bird63"/> . Esimesed säilinud tõendid malest pärinevad umbes 600. aastast India naabruses olnud [[Sassaniidide impeerium]]i aladelt, kus mängu tunti [[šatrang]]i nime all. Šatrangi mainitakse kolmes keskpärsiakeelses tekstis. Pärast seda, kui moslemid 633–44 Pärsia vallutasid, levis mäng islamimaailma, kus seda kutsuti [[šatrandž]]iks (''shatranj''). Hispaania keeles sai ''shatranj''-ist ''ajedrez'', portugali keeles ''xadrez'' ja kreeka keeles ''zatrikion'', kuid muudes Euroopa keeltes hakati malet kutsuma pärsiakeelse sõna ''shāh'' ("kuningas") järgi (näiteks ingliskeelsed sõnad ''chess'' ("male") ja ''check'' ([[tuli (male)|"tuli"]]). Lääne-Euroopasse ja Venemaale jõudis mäng vähemalt kolme eri marsruudi kaudu. Aastaks 1000 oli mäng levinud üle kogu Euroopa<ref name="Hooper173175" />. Kuulus 13. sajandi käsikiri "[[Libro de los juegos]]" kirjeldab šatrandži koos [[triktrak]]i ja [[täringumäng]]uga. Teise teooria kohaselt on male eelkäija ''[[xiangqi]]'' ehk Hiina male<ref name="Li" />, kuid see on vaidlustatud<ref name="Banaschak" />. === Tänapäevase male teke (1000–1850) === 13. sajandi alguses hakati Lõuna-Euroopas šatrandži reegleid muutma ja 1475. aastaks meenutas mäng suures osas tänapäevast malet. Põhilised uuendused toimusid Hispaanias ja Itaalias<ref name="Calvo" />: [[ettur]]itele anti võimalus liikuda oma esimesel [[käik (mäng)|käigul]] kahe välja võrra ning võimalus [[löömine (mäng)|lüüa]] etturit ''[[en passant]]''; [[oda (male)|oda]]d said võimaluse liikuda mööda vaba [[diagonaal]]i kuitahes kaugele (varem said nad liikuda üksnes kahe välja võrra mööda diagonaali), kuid nad kaotasid võime hüpata üle teiste malendite; [[lipp (male)|lipp]] omandas võime liikuda kuitahes kaugele mistahes suunas, nii et sellest sai kõige võimsam [[malend]]<ref name="Yalom" /> (varem sai ta liikuda ainult ühe välja võrra diagonaalis). Täpselt fikseerimata olid veel [[vangerdus|vangerdamise]] reeglid ning [[patt (male)|pati]]seisu tagajärg (viimases lepiti lõplikult kokku 19. sajandi alguses). 15. sajandil hakkasid ilmuma kirjutised sellest, kuidas malet mängida. 1497 avaldati Hispaania vaimuliku [[Luis Ramirez de Lucena]] ''Repetición de Amores y Arte de Ajedrez'' ("Armastuse kordumine ja malemängu kunst"). Lucena ja hilisemad meistrid nagu [[Pedro Damiano]] Portugalist, [[Giovanni Leonardo di Bona]], [[Giulio Cesare Polerio]] ja [[Giachino Greco]] Itaaliast ning Hispaania piiskop [[Ruy López de Segura]] hakkasid uurima [[avang]]ut ja analüüsima lihtsamaid [[lõppmäng (male)|lõppmänge]]. 18. sajandil muutus kandvaks jõuks males Prantsusmaa. Kaks kõige tähtsamat Prantsuse meistrit olid helilooja ja muusik [[François-André Danican Philidor]], kes avastas etturite olulisuse strateegias ja hiljem [[Louis-Charles Mahé de La Bourdonnais]], kes 1834 võitis kuulsas matšide seerias Iiri meistrit [[Alexander McDonnell]]i. Sel perioodil olid maleelu keskusteks kohvikud Euroopa suurlinnades, näiteks [[Café de la Régence]] Pariisis ja [[Simpson's Divan]] Londonis<ref name="Bird2008" />. 19. sajandil arenes kiiresti organiseeritud maleharrastus. Loodi palju [[maleklubi]]sid, maleraamatuid ja -ajakirju. Linnade vahel toimusid [[kirimale]]matšid. 19. sajandi ajalehtedes olid tavalised [[maleülesanne|maleülesanded]]; tuntumad ülesannete koostajad olid [[Bernhard Horwitz]], [[Josef Kling]] ja [[Samuel Loyd]]. Esimese ülevaatliku maleteooria õpiku avaldas 1843 [[Tassilo von Heydebrand und der Lasa|von der Lasa]], see kandis nime "[[Handbuch des Schachspiels]]" ("Malepiibel"). "Malepiibli" autorid olid [[Paul Rudolf von Bilguer|Paul Bilguer]] ja von der Lasa, kes lõpetas koostamise ajal surnud Bilgueri töö. === Spordialaks kujunemine (1850–1945) === Tänapäevases mõistes esimene maleturniir peeti [[Londoni maleturniir 1851|1851 Londonis]]. Selle võitis tollal suhteliselt tundmatu Saksa meister [[Adolf Anderssen]]. Andersseni hakati pidama parimaks maletajaks maailmas ning tema leidlik ja energiliselt ründav mängukäsitlus muutus sel perioodil tüüpiliseks, kuigi hiljem hakati seda pidama [[Strateegia (male)|strateegiliselt]] pealiskaudseks<ref name="Hartston36" />. Säravaid mänge nagu Andersseni [["Surematu partii"|"surematu partii"]] ja [["Igihaljas partii"|"igihaljas partii"]] peeti malekunsti tipuks. Kaks noorema põlvkonna mängijat, [[Paul Morphy]] ([[imelaps]], kes võitis oma lühikese tähelennu ajal (1857–1863) kõiki vastaseid peale [[Howard Staunton]]i, kes keeldus temaga mängimast) ja [[Wilhelm Steinitz]] viisid arusaama malemängust uuele tasemele. Morphy edu tagas korrektse strateegia ja rünnakumängu ühendamine, ta teadis intuitiivselt, kuidas rünnakut ette valmistada. [[Praha]]s sündinud Steinitz kirjeldas, kuidas vältida nõrkusi enda seisus ja kuidas tekitada ja ära kasutada nõrkusi vastase seisus<ref name="Steinitz" />. Steinitz oli esimene maletaja, kes analüüsis seisu malelaual elementide haaval<ref name="Kasparov6a" />. Enne Steinitzit tõid mängijad oma lipu varakult välja, ei arendanud täielikult oma malendeid ja üritasid kiiresti vastase kuningat rünnata. Kaitsemängu tase oli nõrk ja mängijad ei koostanud strateegilisi plaane<ref name="Kasparov11a" />. Lisaks oma saavutustele maleteoorias pani Steinitz aluse maailmameistrivõistluste traditsioonile – Steinitzi võiduga lõppenud 1886. aasta matši Saksa meistri [[Johannes Zukertort]]i vastu peetakse esimeseks ametlikuks [[male maailmameistrivõistlused|male maailmameistrivõistluseks]]. Steinitz kaotas tiitli 1894 palju nooremale Saksa matemaatikule [[Emanuel Lasker]]ile, kes oli maailmameister 27 aastat (seni pikim tiitli hoidmise aeg). Saksakeelsete maletajate domineerimise lõpetas [[Kuuba]] [[imelaps]] [[José Raúl Capablanca]] (maailmameister 1921–1927), kes eelistas mängida lihtsaid seise ja lõppmänge. Capablanca ei kaotanud aastani 1924 kaheksa aastat järjest mitte ühtegi mängu. Pärast Capablancat sai maailmameistriks [[Venemaa]]l sündinud Prantsuse maletaja [[Aleksandr Alehhin]], kes suri maailmameistrina 1946. Alehhin kaotas 1935 maailmameistritiitli ajutiselt [[Max Euwe]]le, kuid võitis selle kaks aastat hiljem tagasi. Kahe maailmasõja vahel uuendas maleteooriat nn. [[hüpermodernism (male)|hüpermodernistide]] koolkond, mille tuntumad esindajad on [[Aron Nimzowitsch]] ja [[Richard Réti]]. Hüpermodernistid pooldasid tsentri kontrollimist vigurite, mitte etturite abil ja provotseerisid vastaseid ettureid tsentrisse paigutama, et neid hiljem rünnata. 19. sajandi lõpus kasvas turniiride ja matšide arv kiiresti. [[Suurmeister (male)|Suurmeistri]] tiitel tekkis väidetavalt 1914 kui Vene tsaar [[Nikolai II]] andis sellise nimetuse viiele maletajale: Laskerile, Capablancale, Alehhinile, [[Siegbert Tarrasch|Tarraschile]] ja [[Frank Marshall|Marshallile]]. Tiitliga autasustamise traditsiooni jätkas [[FIDE]] (Rahvusvaheline Maleföderatsioon), mis rajati 1924 Pariisis. 1927 peeti esimesed [[naiste maailmameistrivõistlused males]], mille võitis Tšehhist pärit Inglise meister [[Vera Menchik]]. === Pärast Teist maailmasõda (1945–) === Pärast Alehhini surma 1946 tekkis vajadus uue maailmameistri selgitamiseks. Selleks viis FIDE läbi tippmängijate turniiri. [[1948. aasta male maailmameistrivõistlused]] võitis [[Mihhail Botvinnik]], millega algas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ülemvõim males. 1948. aastast kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni oli ainult üks maailmameister väljastpoolt Nõukogude Liitu – [[Robert Fischer]] (maailmameister 1972–1975)<ref name="Kasparov78b" />. Botvinnik uuendas avanguteooriat: enne teda püüdles must võrdsusele, kuid Botvinnik püüdis mängu algusest mustadega initsiatiivi haarata<ref name="Kasparov7b" />. Pärast II maailmasõda toimusid muutused maailmameistrivõistluste süsteemis. FIDE rajas uue kvalifikatsiooniturniiride ja -matšide süsteemi (eelnevalt otsustas maailmameister, kellega ta tiitlimatši mängib ja väljakutsuja pidi ise sponsoreid otsima). Maailma tugevaimad maletajad kvalifitseerusid automaatselt [[Tsoonidevaheline turniir|tsoonidevahelisele turniirile]], kus nad võistlesid [[tsooniturniir]]idelt edasi pääsenud mängijatega. Tsoonidevahelise turniiri parimad pääsesid edasi [[pretendentide turniir]]ile, mis hiljem muudeti matšideseeriaks. Pretendentide võistluse võitja sai õiguse mängida maailmameistriga tiitlimatš. Süsteemi üks tsükkel kestis kolm aastat. Botvinnik võitis tiitli 1948 ja säilitas tiitli viigiga lõppenud 1951. ja 1954. aasta matšidel. 1957 kaotas Botvinnik tiitli lõppmänguspetsialistile [[Vassili Smõslov]]ile, kuid võitis 1958 järelmatšis tiitli tagasi. 1960. aastal kaotas Botvinnik tiitli 23-aastasele [[Läti]] imelapsele, tugevale [[taktika (male)|taktikule]] [[Mihhail Tal]]ile, kuid võitis 1961. aastal tiitli järelmatšiga tagasi. Pärast 1961. aasta matši ei andnud FIDE enam tiitli kaotanud maailmameistrile õigust järelmatšile ja järgmine maailmameister, tugev kaitsemängija [[Tigran Petrosjan]] [[Armeenia]]st hoidis tiitlit kaks tsüklit (1963–1969). Talle järgnes universaalse mängustiiliga [[Boriss Spasski]] (maailmameister 1969–1972) Venemaalt. Järgmisel maailmameistrimatšil 1972 (nn [[Male maailmameistrivõistlused 1972|Sajandi matšil]]) oli esimest korda pärast II maailmasõda väljakutsuja väljastpoolt Nõukogude Liitu: ameeriklane [[Robert Fischer]], kes võitis matši enneolematu ülekaaluga. Fischeri tugevaimaks küljeks oli väga põhjalik avanguline ettevalmistus. 1975 keeldus Fischer [[Anatoli Karpov]]i vastu tiitlit kaitsmast, kuna FIDE ei nõustunud tema nõuetega ning Karpov omandas tiitli matšita. Karpov kaitses kaks korda edukalt oma tiitlit [[Viktor Kortšnoi]] vastu ning oli 1970ndatel ja 1980ndate alguses maailma parim turniirimängija. Karpovi valitsusaeg lõppes 1985, kui tiitli võitis [[Garri Kasparov]] [[Aserbaidžaan]]ist. 1984. ja 1990. aasta vahel mängisid Karpov ja Kasparov viis maailmameistrimatši. Karpovil ei õnnestunud tiitlit tagasi võita. 1997. aastal võitis IBMi arvuti [[Deep Blue]] Garri Kasparovit kuuemängulises seerias 3½–2½ ja see oli esimene kord, kui arvuti võitis male maailmameistrit. 2003 viigistas Kasparov kuuemängulise seeria [[Deep Junior]]i vastu. 1993 lõid Kasparov ja Inglise suurmeister [[Nigel Short]] FIDEst lahku ja rajasid [[Professionaalse Male Assotsiatsioon]]i (PCA). Sellest ajast kuni 2006. aastani oli males kaks maailmameistritiitlit: PCA ehk klassikaline tiitel, mis järgis Steinitzi ajast pärinevat traditsiooni, kus maailmameister mängib väljakutsujaga tiitlimatši ja FIDE tiitel, mis otsustati FIDE uue formaadi järgi turniiriga. Kasparov kaotas 2000 klassikalise tiitli [[Vladimir Kramnik]]ule Venemaalt. [[Male maailmameistrivõistlused 2006|Male MM 2006]] ühendas kaks tiitlit. Kramnik võitis FIDE maailmameistrit [[Veselin Topalov]]it ja sai üldtunnustatud maailmameistriks. Septembris 2007 kaotas Kramnik tiitli India suurmeistrile [[Viswanathan Anand]]ile, kes 2008 kaitses tiitlit edukalt Kramniku vastu. Tal õnnestus tiitlit kaitsta ka 2010 ja 2012, kuid Anand kaotas 2013. aastal Norra maletajale [[Magnus Carlsen]]ile, kes on sellest saati püsinud maailmameistrina. == Male Eestis == {{Vaata| Eesti male}} == Võistlusmale == === Malevõistluste korraldamine === Tänapäeval on male organiseeritud spordiala. Rahvusvahelisel tasemel korraldab malesporti [[FIDE]] (Fédération Internationale des Échecs). Enamikus maades on riiklikud maleorganisatsioonid, mis omakorda on FIDE liikmed. FIDE on [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] liige, kuid male pole kunagi olnud [[olümpiamängud]]e osa. Olemas on eraldi riikidevahelised võistkondlikud [[maleolümpia]]d, mida peetakse iga kahe aasta tagant. Praegu on male maailmameister [[Magnus Carlsen]] [[Norra]]st. Naiste maailmameister on [[Hou Yifan]] [[Hiina]]st. Kõrgeima reitinguga naine [[Judit Polgár]] pole [[naiste male maailmameistrivõistlused|naiste maailmameistrivõistlustel]] osalenud ning eelistab võistelda tugevaimate meestega. Lisaks maailmameistrivõistlused kuuluvad tähtsate individuaalsete võistluste hulka veel [[juunioride male maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlused]], [[Euroopa male meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlused]] ja riikide meistrivõistlused. Prestiižsed võistlused, kuhu pääseb ainult kutsetega, on [[Linarese maleturniir|Linarese turniir]] [[Hispaania]]s, [[Dortmund Sparkassen Chess Meeting|Dortmund Sparkassen]] [[Saksamaa]]l ja [[Tata Steel maleturniir|Tata Steel]] [[Holland]]is. Tähtsamad võistkondlikud võistlused on [[maleolümpia]] ja [[Euroopa võistkondlikud malemeistrivõistlused]]. 2010 toimus [[Venemaa]]l [[Hantõ-Mansiisk]]is 39. maleolümpia, mille võitis [[Ukraina]]. Naiste arvestuses võitis Venemaa. Peale nende mainekate ürituste toimub maailmas igal aastal erineval tasemel tuhandeid turniire, matše ja festivale. [[Rahvusvaheline Mõttespordi Liit]] tunnustab malet mõttespordina koos teiste [[oskusmäng]]udega nagu [[bridž]], [[go]] ja [[Scrabble]]. === Tiitlid ja paremusjärjestus === Rahvusvahelisi tiitleid omistab maletajatele FIDE. * [[Suurmeister (male)|Suurmeister]] (lühendatakse GM, mõnikord ka IGM): tiitel antakse maailmaklassi mängijatele. Peale maailmameistri on kõrgeim võimalik tiitel "suurmeister". Tiitli saamise tingimuseks on vähemalt korraks üle 2500 [[Elo reitingusüsteem|Elo reitingu]] omamine ja kolme suurmeistrinormi täitmine turniiridel, kus osaleb veel suurmeistreid ja maletajaid teistest riikidest. Suurmeistritiitel omistatakse maletajale ka siis, kui ta tuleb juunioride maailmameistriks. * [[Rahvusvaheline meister]] (lühendatakse IM): tiitli saamise tingimused on sarnased suurmeistri omadega: kolm normi ja minimaalne Elo reiting 2400. * [[FIDE meister]] (lühendatakse FM): maletaja kvalifitseerub tiitlile, kui tema reiting on vähemalt 2300. * [[Meistrikandidaat (male)|Meistrikandidaat]] (lühendatakse CM): tiitli saamiseks on vajalik reiting vähemalt 2200. Kõiki tiitleid antakse nii meestele kui ka naistele. Olemas on eraldi tiitlid naistele (näiteks naiste suurmeister ehk WGM). Alates aastast 1978, kui [[Nona Gaprindašvili]] sai esimese naisena absoluutse suurmeistritiitli (GM), on see tiitel antud paljudele naismaletajatele. Rahvusvahelisi tiitleid antakse ka maleülesannete koostajatele ja lahendajatele ning [[kirimale]]tajatele. Kohalikke tiitleid võivad anda ka riiklikud organisatsioonid, näiteks kasutatakse USAs eksperdi tiitlit. Selliseid tiitleid antakse tavaliselt edasijõudnud mängijatele, kes pole veel rahvusvahelist taset saavutanud. Maletajate järjestamiseks kasutavad [[FIDE]], [[ICCF]] (Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon) ja kohalikud organisatsioonid [[Elo reitingusüsteem]]i, mille töötas välja [[Arpad Elo]]. Elo on statistiline mudel, milles mängija tulemus on [[juhuslik suurus]]. FIDE hakkas Elo reitinguid kasutama 1970. Pikka aega oli kõrgeima FIDE reitinguga (2851) oli FIDE 1999. aasta juuli ja 2000. aasta jaanuari nimekirjas [[Garri Kasparov]]. Selle ületas norralane [[Magnus Carlsen]], kelle reiting tõusis 2014. aasta märtsis 2881 punktini. Kõige värskemas edetabelis juhib ta reitinguga 2853.<ref>http://ratings.fide.com/top.phtml?list=men FIDE TOP 100</ref> == Male maailmameistrid == === Mehed === ==== Mitteametlikud maailmameistrid ==== *[[1851]]–1858 [[Adolf Anderssen]] ([[Preisimaa]]) *[[1858]]–1862 [[Paul Morphy]] ([[USA]]) *[[1862]]–1866 [[Adolf Anderssen]] (Preisimaa) *[[1866]]–1886 [[Wilhelm Steinitz]] ([[Austria-Ungari]]) ==== Üldtunnustatud maailmameistrid (1886–1993) ==== *[[1886]]–1894 [[Wilhelm Steinitz]] (Austria-Ungari; aastast 1888 William Steinitz, USA) *[[1894]]–1921 [[Emanuel Lasker]] (Saksamaa) *[[1921]]–1927 [[José Raúl Capablanca]] ([[Kuuba]]) *[[1927]]–1935 [[Aleksandr Alehhin]] ([[Prantsusmaa]]) *[[1935]]–1937 [[Max Euwe]] ([[Holland]]) *[[1937]]–[[1946]] Aleksandr Alehhin (Prantsusmaa) *[[1948]]–1957 [[Mihhail Botvinnik]] ([[NSVL]]) *[[1957]]–1958 [[Vassili Smõslov]] (NSVL) *[[1958]]–1960 Mihhail Botvinnik (NSVL) *[[1960]]–1961 [[Mihhail Tal]] (NSVL) *[[1961]]–1963 Mihhail Botvinnik (NSVL) *[[1963]]–1969 [[Tigran Petrosjan]] (NSVL) *[[1969]]–1972 [[Boriss Spasski]] (NSVL) *[[1972]]–1975 [[Robert Fischer]] (USA) *[[1975]]–1985 [[Anatoli Karpov]] (NSVL) *[[1985]]–1993 [[Garri Kasparov]] (NSVL, [[Venemaa]]) ==== PCA maailmameistrid (1993–2006) ==== *[[1993]]–2000 [[Garri Kasparov]] (Venemaa) *[[2000]]–[[2006]] [[Vladimir Kramnik]] (Venemaa) ==== FIDE maailmameistrid (1993–2006) ==== *1993–1999 Anatoli Karpov (Venemaa) *[[1999]]–2000 [[Aleksandr Halifman]] (Venemaa) *2000–2002 [[Viswanathan Anand]] ([[India]]) *[[2002]]–2004 [[Ruslan Ponomarjov]] ([[Ukraina]]) *[[2004]]–[[2005]] [[Rustam Qosimjonov]] ([[Usbekistan]]) *[[2005]]–[[2006]] [[Veselin Topalov]] ([[Bulgaaria]]) ==== Üldtunnustatud maailmameistrid (2006–...) ==== *2006–2007 Vladimir Kramnik (Venemaa) *2007–2013 Viswanathan Anand (India) *2013– [[Magnus Carlsen]], ([[Norra]]) == Psühholoogia == Malepsühholoogia alane kirjandus on väga suure mahuga. [[Alfred Binet]] ja teised näitasid, et malemängu oskus põhineb teadmusel ja verbaalsetel (mitte visuaal-ruumilistel) võimetel. [[Adrian de Groot]] näitas oma doktoritöös, et malemeistrid tajuvad kiiresti seisu tähtsaid elemente. De Grooti järgi on tajul, mis on tekkinud aastatepikkuse harjutamise ja õppimisega suurem tähtsus, kui oskusel arvata käike ette. De Groot näitas, et meistrid suudavad tegelikult toimunud mängudest pärit seise peaaegu täiuslikult meelde jätta mõne sekundi jooksul. Võime meelde jätta ei ole siiski peamine faktor, kuna meistrite ja algajate tulemused olid võrdsed, kui neile näidati malelauale suvaliselt asetatud malendeid. Pigem eristab tugevamaid mängijaid nõrgematest võime ära tunda tüüpilisi mustreid. Hilisemad uuringud on keskendunud malele kui [[vaimne treening|vaimse treeningu]] vahendile, eri tasemega maletajate aju uurimisele piltdiagnostika meetodi abil, [[pimemale]]le, [[isiksus]]e ja [[intelligents]]i rollile malemängu oskuses, sugudevahelistele erinevustele ning töö ja talendi vahekorrale. Ericsson ja ta kolleegid on väitnud, et males kõrgele tasemele jõudmiseks piisab harjutamisest. Hiljutised uuringud näitavad, et peale harjutamise on tähtsad ka muud tegurid. Näiteks on Gobet ja ta kolleegid näidanud, et tugevamad maletajad alustavad nooremana, nende hulgas esineb rohkem vasakukäelisi ja hilistalvel või varakevadel sündinuid. == Variandid == Malemängul on variante, mida mängitakse teistsuguse lauaga, teistsuguste nuppudega või teistsuguste reeglitega. Teadaolevalt on malel ligi kaks tuhat varianti, nendest kõige levinumad ''[[xiangqi]]'' Hiinas ja ''[[shogi]]'' Jaapanis. Male variantide hulka kuuluvad: * male otsesed eelkäijad ([[tšaturanga]], [[šatrang]] ja [[šatrandž]]); * traditsioonilised rahvuslikud või piirkondlikud mängud, millel on malega ühised eelkäijad (''[[xiangqi]]'', ''[[shogi]]'', ''[[janggi]]'', [[makruk]] jt); * tänapäevased malevariandid, nt [[male960]], kus algseis valitakse juhuslikult 960 võimaliku positsiooni hulgast. Juhuslike algseisude eesmärk on raskendada mängijate avangulist ettevalmistust. == Kompositsioonmale == [[Kompositsioonmale]] on maleülesannete ehk [[maleprobleem]]ide loomise kunst. Maleülesandeid on mitut tüüpi. Kaks kõige tähtsamat on * matiülesanded – valge alustab ja matistab musta etteantud käikude jooksul. Selliseid ülesandeid kutsutakse "matt ''n'' käiguga", näiteks "matt kahe käiguga"; * [[Maleetüüd|etüüdid]] – ülesanded, kus tuleb leida valge võit või viik. Peaaegu kõik etüüdid on lõppmängud. Kompositsioonmale on malespordi alaliik ja võistlused toimuvad nii ülesannete koostamises kui ka nende lahendamises. == Malet mängivad arvutiprogrammid == Seoses [[arvuti]]te ja [[tehisintellekt]]i hoogsa arenguga on [[arvutiprogramm]]id ületanud inimvõimekuse piirid ka males. Aastal 1997 võitis [[IBM]]i arvutiprogrammi [[Deep Blue]] edasiarendatud variant kuuepartiilises matšis male maailmameistrit [[Garri Kasparov]]it 3,5:2,5. Aastal 2017 võitis [[AlphaZero]] (ettevõtte [[DeepMind]] poolt närvivõrkudel põhineva tehisintellektina arendatud programmi [[AlphaGo]] edasiarendus) võitis üht tugevaimat maleprogrammi [[Stockfish]]. 100-st mängust võitis AlphaZero ülekaalukalt 28 partiid ja 72 partiid jäid viiki. Seega on sellised keerukad mängud nagu male, samuti [[go]] osutunud oluliseks proovikiviks, et edasi arendada arvutiprogramme ja tehisintellekti. Viimaste üleinimlik tase on küll masendav, kuid samas ka õpetlik oma uudse mängustrateegia ja taktikaliste käikude poolest. Seega tuleks seda arvutiprogrammide võidukäiku vaadata kui malemängu loomulikku edasiarengut. ==Mõisteid== *[[ajapuudus]] *''[[En passant]]'' *[[kahing]] *[[kahvel (male)|kahvel]] *[[käigupuudus]] *[[maleolümpia]] *[[matt (male)|matt]] *[[muundamine]] sh [[lipustumine]] *[[ohverdus (male)|ohverdus]] *[[patt (male)|patt]] *[[suurepärane käik]] *[[sundkäik]] *[[tuli (male)|tuli]] *[[vabaettur]] *[[vahekäik (male)|vahekäik]] *[[vangerdus]] ==Vaata ka== *[[Male-Oscar]] *[[Malepoks]] *[[FIDE-reiting klassikalises males]] *"[[Malepartii Vossi palees Berliinis]]" (maal) *"[[Malemäng]]" (maal) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Malekoodeks9">[http://www.maleliit.ee/varia/reeglid/malekoodeks.pdf Eestikeelne FIDE malekoodeks], lk 9</ref> <ref name="Leibs92">Leibs, Andrew (2004). Sports and Games of the Renaissance. Westport, CT: Greenwood Publishing Group. ISBN 0-313-32772-6, lk 92</ref> <ref name="Robinson34">Estes, Rebecca; Robinson, Dindy (1996). World Cultures Through Art Activities. Englewood, CO: Teachers Ideas Press. ISBN 1-56308-271-3, lk 34</ref> <ref name="Murray">Murray, H.J.R. (1913). A History of Chess. Northampton, Mass.: Benjamin Press ISBN 0-936317-01-9. OCLC 13472872</ref> <ref name="Bird63">Bird, Henry Edward (2008) [First published 1893]. Chess History and Reminiscences. Forgotten Books. ISBN 978-1-60620-897-7, lk 63</ref> <ref name="Hooper173175">Hooper, David; Whyld, Kenneth (1992). The Oxford Companion to Chess, Second edition. Oxford; New York: Oxford University Press. ISBN 0-19-866164-9. OCLC 25508610, lk 173–175</ref> <ref name="Li">Li, David H. (1998). The Genealogy of Chess. Bethesda, Md.: Premier. ISBN 0-9637852-2-2. OCLC 39281682</ref> <ref name="Banaschak">Banaschak, Peter. "[http://www.banaschak.net/schach/ligenealogyofchess.htm|A story well told is not necessarily true : a critical assessment of David H. Li's The Genealogy of Chess"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Calvo">Calvo, Ricardo. "Valencia Spain: The Cradle of European Chess". GoddessChess. http://www.goddesschess.com/chessays/ricardovalencia.html.</ref> <ref name="Yalom">Yalom, Marilyn (2004). Birth of the Chess Queen. New York: Harper Collins Publishers. ISBN 0-06-009064-2. http://www.nytimes.com/2004/05/23/books/review/23SCHILLI.html?pagewanted=print.</ref> <ref name="Bird2008">Bird, Henry Edward (2008) [First published 1893]. Chess History and Reminiscences. Forgotten Books. ISBN 978-1-60620-897-7</ref> <ref name="Hartston36">Hartston, William R. (1985). The Kings of Chess. New York: Pavilion Books. ISBN 0-06-015358-X, lk 36</ref> <ref name="Steinitz">Steinitz, William; Landsberger, Kurt (2002). The Steinitz Papers: Letters and Documents of the First World Chess Champion. Jeferson, N.C.: McFarland & Company. ISBN 0-7864-1193-7. OCLC 48550929</ref> <ref name="Kasparov6a">Kasparov, Garry (2003a). My Great Predecessors, part I. London; Guilford, CT: Everyman Chess. ISBN 1-85744-330-6. OCLC 223602528, lk 6</ref> <ref name="Kasparov11a">Kasparov, Garry (2003a). My Great Predecessors, part I. London; Guilford, CT: Everyman Chess. ISBN 1-85744-330-6. OCLC 223602528, lk 11</ref> <ref name="Kasparov78b">Kasparov, Garry (2003b). My Great Predecessors, part II. London; Guilford, CT: Everyman Chess. ISBN 1-85744-342-X. OCLC 223906486, lk 7–8</ref> <ref name="Kasparov7b">Kasparov, Garry (2003b). My Great Predecessors, part II. London; Guilford, CT: Everyman Chess. ISBN 1-85744-342-X. OCLC 223906486, lk 7</ref> }} == Kirjandus == *"Male Eestis", Koostanud E. Lukk. Tallinn: Eesti Raamat, 1965 == Välislingid == {{vikisõnastik|male}} {{commons|Category:Chess|Male}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.fide.com/ Rahvusvaheline maleföderatsiooni FIDE koduleht] (''inglise keeles'') * [http://www.maleliit.ee/ Eesti Maleliidu koduleht] * [http://www.kirimale.ee/ Eesti Kirimaleühingu koduleht] * [http://www.chesscenter.com/twic/twic.html/ TWIC maleuudised] (''inglise keeles'') * [http://www.chessgames.com/ ChessGames.com] (''malepartiide andmebaas'') [[Kategooria:Male| ]] [[Kategooria:Lauamängud]] rlfnuf9tldntmr4l0zl4gcvkg3877vh Arutelu:Male 1 7537 6164172 5242276 2022-07-20T12:55:17Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{tõlgitud leht|en|Chess|versioon=433874940|kohalik_versioon=2552063}} Mis riigi kodanik Kasparov nüüd on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:46, 1 May 2004 (UTC) ---- Ma ei tea, mis oleks Steinitzi puhul õigem märkida, kas Austria-Ungari või Ungari? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22:08, 7 May 2004 (UTC) ---- Ida poole liikudes ei jäänud male sugugi Koreasse pidama, ka Jaapanis on male (''shogi''). See kas ta jõudis sinna läbi Hiina ja Korea (nagu pikka aega arvati) või pigem lõuna kaudu on praegu veel kuuldavasti vaidluste teema. --[[Kasutaja:Nuwanda|Nuwanda]] 16:56, 11 Oct 2004 (UTC) ---- Üleüldse peaks tegelikult kirjutama 'Qosimjonov', usbekis on ametlikult kasutusel ladina tähestik ja selles keeles kirjutatakse seda nii [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 19:21, 19 Oct 2004 (UTC) :Jah, kindlasti. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 19:45, 19 Oct 2004 (UTC) ---- Kas seda lehte poleks hea veidi toimetada? Praegu tundub mulle, et teksti ja linkide suhe on natuke madalaks jäänud. --[[Kasutaja:Nuwanda|Nuwanda]] 09:57, 30 Oct 2004 (UTC) ---- Kabeentusiaste tundub siin jah rohkem olevat. "Male on sportlik lauamäng, mille juures on oluline mõtlemisvõime." Millises lauamängus seda vaja pole? Isegi nipsus kulub ära. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 12:27, 17 Feb 2005 (UTC) == IN ENGLISH: International wiki chess aid == Hi everybody in the World interesting in chess and wikipedia. '''This is an international chess aid new for making chess boards.''' #English speakers wikipedist had been made a template for displaying chess boards easily at [http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Chess_position]. This template uses images from english wikipedia. They are using it in a lot of articles. #The images used by this template had been copied to wikimedia.COMMONS and put it in an appropiated category: [http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Chess_tiles] #Then, now the template can be used in a local new template without any change (only you meaby change the template`s name and obviosly you should change the template invocation) . #Spanish speakers wikipedist already start to used it at [http://es.wikipedia.org/wiki/Jaque_mate] an others articles. #The template explanation is in its talk page. #If you want to change the image(s) is not very difficult, you only should add them to commons and change their names in the template (with out changing the already existance images, of course). #A large disccuss about the template, like flexibility, special applications (like board with arrows), choose board appearence, and much others questions are in the english talk (discussion) of the template. We hope you enjoy this colaborative work an make more and more chess articles in every wikipedia(s) you work. Thanks. (If there are mistakes, I am sorry, my english is not my natural language) ''14th June 2005 aprox. 22:00 hrs GMT User '''gengiskanhg''' from english and spanish wikipedias.'' == täpsustuslehekülg? == Male on ka [[Maldiivid]]e pealinn, üht teisele eelistada ei tahaks --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 3. november 2005, kell 07.21 (UTC) :kas seda pealinna (ka kogu saar ise kannab seda nime) nime ei kirjutata mitte Malé? :: Linna nimi on eesti keeles siiski Male. Arvan, et artikli pealkiri peaks olema [[Male (linn)]]. Mäng on ikkagi palju tuntum kui see asula. Saare kohta võib kirjutada artikli [[Male saar]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 08.19 (UTC) :::Või [[Male (Maldiivid)]]? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 3. november 2005, kell 10.46 (UTC) :::: Sel juhul ei saaks linna ja saare kohta eraldi kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 10.56 (UTC) ::::: Iseasi, kas seda tegwelikult ka vaja on - linn ise hõlmab praktiliselt kogu saare - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 3. november 2005, kell 11.07 (UTC) ::::::Linnast võib see saar üsna kiiresti lahti saada - piisab mõnest tsunamist ;). Saare artikli pealkiri oleks loomulikult "Male saar". Nii oleme siiani teinudki. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 3. november 2005, kell 12.37 (UTC) ::::::: "siiani teinud" nagu see oleks põhjendus? Sellest on mitmel kordi diskuteeritud ja ei ole me saanud selles üksmeelele. "male saar" pealkirjast ei saa selgust kas tegemist on "male" nimelisega või hoopis "mal" nimelisega, lihtsalt näiteks et pealkirjast ei saa aru mis on tegelik nimi. see et mingit moodi on mitmes kohas tehtud ei tee seda "õigeks". ...Kuid nähtavasti see on teema mida jäämegi vaidlema, ja kes ees see mees pealkirjade "hõivamisel" --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 3. november 2005, kell 13.37 (UTC) ::: Kuidas aga on võimalik mõelda, et "Male saare" puhul on nimetavaline kuju "Mal", sellest ma küll aru ei saa. ::: Miks see nii tähtis on? Näiteks artiklipealkirjast "Newtoni seadused" ei saa ka aru, kas need sõnastas Newton või Newtoni, aga artiklit lugedes saab selle teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 18.42 (UTC) :::::::: Minu arvates ei tohiks nominatiivi äraarvamine olla keeruline, kui artikli aluses on kirjas "Male on saar ...". Kui viitsid vaadata geograafia artikleid, siis olen toimetamisel seda põhimõtet püüdnud ka järgida. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 3. november 2005, kell 16.05 (UTC) ::::::::: Mina küll ei arva, et probleemi ei ole. Esiteks võivad kategooriaid mööda liikujad kohanimest valesti aru saada ning teiseks tekitaks see lihtsalt segadust, kui artikli pealkiri ja avalause üksteisest erineks. Tekib küsimus, et kumb siis õige on. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 03.11.2005, kell 16.28 (UTC) ::: Eesti keel on juba kord selline, et omastava käände järgi ei saa üheselt ära öelda nimetavat käänet ja vastupidi. Minu meelest võiks loendid üles ehitada selliselt, et oleks näha nimetav kääne. Kategooriad on paindumatud. Kui pealkiri ja avalause märksõnad erinevad, siis on ilmselt mõlemad õiged (kui just mitte arvestada tähti, mida enamik kasutajaid ei näe, aga siis tuleb vastav märkus lisada. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik kirjutada ka "Male saar ehk Male", aga seda on ehk naljakas lugeda. Sama lugu on ka isikunimedega. Kui mõlemad ei oleks õiged, siis oleks teine asi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 18.42 (UTC) :::::::: Nagu ma olen aru saanud, on paljudel kasutajatel see probleem, et nende arvuti või mõnedel juhtudel ka wiki ise ei luba esitada kohanime '''õigel, korrektsel''' kujul. Seega ei saa ka artikli pealkirjast nõuda, et see esitaks korrektse nime. Taga ajada artikli peakirja ja avalause absoluutset kokkulangevust pole võimalik - kuidas algaks Maldiivide pealinna artikkel - koos sulgudega? Kohanimede kujusid on mõistlik ikka artiklist vaadata. Kui aga inimene kohanime õigesti kirjutada ei oska, siis, vabandage väga, ei loksuta teda, kui kohanimi on nimetava asemel omastavas. :::::::: Saan ma valesti aru, kui arvan, nagu pooldaksid ülalkirjutajad artiklipealkirja "Pärispea (poolsaar)"? Kui juba sulgudega varianti kasutama hakata, siis kõigi kohta '''ilma eranditeta'''. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 3. november 2005, kell 16.49 (UTC) ::::::::: Urmas, ma ei saa aru, miks peaks asju tegema ilma eranditeta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 18.42 (UTC) :::::::::: Pidasin silmas, et siis laieneks sama põhimõte ka Eestile. Üksikuid erandeid tuleb ikkagi teha. Olin sõnastamisel veidi ebatäpne. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 4. november 2005, kell 08.24 (UTC) :::tuleks selle linna ja saare nime juurde tagasi... kas siinkohal ei ole võimalik, et KNAB eksib... sest tundub, et nad väidavad selle nime tulenevat nagu inglise keelest, ja selle é-ga varaindi märgivad rööpnimeks... aga mmull eisiklikult ääb miskipärast mulje, et ka inglise keeles on põhikujuks ikkagi Malé... [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 28. aprill 2006, kell 23.19 (UTC) :::: Inglise keeles kasutatakse mõlemat nimekuju. Selles osas, kuidas nime inglise keeles tuleb kirjutada, on lahkarvamused, kuigi "Malé" paistab ajalooliselt tõesti põhikuju olevat. Põhjus, miks diakriitikut üldse kasutatakse, tundub olevat ilmne. Igatahes aga on eestikeelne (põhi)nimekuju "Male". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. aprill 2006, kell 18.02 (UTC) ::::: siinkohal ma arvangi, et ka see on KNAB'is põhjusmõtteliselt vale - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. aprill 2006, kell 10.13 (UTC) :::::: Sel juhul kirjuta Pällile. Las ta ütleb, miks KNAB-is on nii, nagu seal on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. aprill 2006, kell 10.21 (UTC) :::: Eks vaatap... aga täpsustuslehte on nii ehk naa vaja... sest äkki on kellelgi tahtmine selle Brugge lähedase küla või kindluse kohta miskit kirja panna - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. aprill 2006, kell 10.46 (UTC) ::::: Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. aprill 2006, kell 16.26 (UTC) ==Robert Fischer== Minu teada loeb Fischer ent tänaseni maailmameistriks, kuigi ta 1975 FIDE poolt tiitlist ilma jäeti (keeldus Karpoviga mängimast). Vahest tuleks see ka nimekirjas ära märkida? :Fischer võib end Napoolioniks ka pidada. Seda ei pea siia märkima, mida keegi enesest arvab. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 19. mai 2006, kell 09.54 (UTC) ::Ametlikke maailmameistreid on praegu kaks tükki. Neid ei peaks ka siis siia märkima, kuna pole seda ühte ja õiget. ---- väljatõstetud link: [http://www.ficgs.com/ FICGS] ei puutu otseselt male artiklisse, iseasi kui oleks artikkel male mängimisest interneti teel (samuti kirja või muul mitte tavalisel moel) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 29. juuni 2006, kell 09.36 (UTC) ---- Mis puutub male ajaloosse Eestis, siis 13. sajandil Tallinnas elanud dominikaani munk on kirjutanud raamatu malemängust (ei ole säilinud). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. september 2006, kell 10:29 (UTC) ---- Eemaldasin surnud lingi [http://www.malekeskus.ee/ Paul Kerese Maleklubi koduleht] välislinkide rubriigrist. [[Kasutaja:PeTzZz|PeTzZz]] 16. aprill 2007, kell 18:56 (UTC) ---- Sattusin täna kiikama partiid „[https://www.youtube.com/watch?v=ObmFR5Dz7Ac Bobby Fischer Makes 4 Consecutive Crazy Opening King Moves Against Short Game 2/8]“...°—°&#160;Pietadè 16. märts 2019, kell 17:31 (EET) ==KINNI== Miskipärast seda artiklit parandada ei saa, nimelt on vaja teha kaks asja: * pilt panna uus . nt Chess02.jpg commonsist * commonsisle viidata <nowiki>{{commons|Category:Chess|Male}}</nowiki> suwa 17. august 2007, kell 09:34 (UTC) : Minu meelest ei ole kaitstud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. august 2007, kell 10:46 (UTC) :: wiki tarkvara ei lubanud salvestada kuna lehel oli viide, :: mille seletus oli selline - Ülemaailmsed malelingid] Malelinkide kogum ja tasuta malemängu võimaluste lingid :: wiki pidas seda spämmiks, kustutasin selle ja siis sain salvestada suwa 19. august 2007, kell 17:41 (UTC) ::: Kui meie seda spämmiks ei pea, siis on võimalik asja nii korraldada, et see läbi läheb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. august 2007, kell 18:18 (UTC) www.worldchesslinks.net [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. august 2007, kell 18:19 (UTC) ---- Lause -- Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni oli ainult üks maailmameister väljaspool NSVLi - Robert Fischer -- vajab korrastamist /sest noh Capablanca ja Euwe ning mingil määral iseenesest Alehhin ju ka/. Lause mõte tuleb küll kasutamiskohast välja, aga ümbersõnastamist vajab ta ikkagi. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 9. juuni 2011, kell 09:20 (EEST) == Maletaja käitumine == Minu arvates ei sobi see alajaotus entsüklopeediaartiklisse. Adeliine 4. november 2012, kell 11:18 (EET) :Arvan sama, eemaldasin selle praeguseks artiklist.[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 5. detsember 2016, kell 09:17 (EET) == Katkine link == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://www.goddesschess.com/chessays/ricardovalencia.html ** In [[Male]] on 2013-06-24 12:14:22, 404 Not Found ** In [[Male]] on 2013-07-06 12:42:09, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 6. juuli 2013, kell 15:42 (EEST) == Keerukus arvuti jaoks == [[Deep Blue]] võidust ja arvutiprogrammide tasemest hetkel ei olegi juttu? [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 3. veebruar 2017, kell 02:50 Üldistatult, kas hetkel on males inimene parem kui arvutiprogramm või vastupidi? [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 8. veebruar 2017, kell 19:40 ..või on see tabuteema või kedagi see ei huvita? [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 22. veebruar 2017 kell 14:13 :Oled teretulnud sellest kirjutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. veebruar 2017, kell 16:06 (EET :: Aitäh! Selge pilt [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 24. veebruar 2017 kell 22:48 ''Lisaksin siinkohal, et programm Alphago võitis kõrgeima reitinguga hiina [[go]]mängijat Ke Jied samal aastal. Go-mäng osutus 20 aastat kauem arvutiprogrammide jaoks kättesaamatuks ilmselt tänu sellele, et mängus on võimalike arengute, käikude variante palju rohkem kui males ja selletõttu on arvutiprogrammidel raskem selle mängu oskust omandada. Kuna variante on liiga palju, tuleb käike optimeerida. Programm AlphaGo kasutas selleks [[stiimulõpe]]t. :See lõik ei ole teemakohane, paigutasin selle lehele [[Arutelu:Go]], sest ma ei osanud seda hästi integreerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:55 (EEST) fkwpou1ymx7fy274htjwhd3rpxw8h4c 6164174 6164172 2022-07-20T12:57:57Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{tõlgitud leht|en|Chess|versioon=433874940|kohalik_versioon=2552063}} Mis riigi kodanik Kasparov nüüd on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:46, 1 May 2004 (UTC) ---- Ma ei tea, mis oleks Steinitzi puhul õigem märkida, kas Austria-Ungari või Ungari? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22:08, 7 May 2004 (UTC) ---- Ida poole liikudes ei jäänud male sugugi Koreasse pidama, ka Jaapanis on male (''shogi''). See kas ta jõudis sinna läbi Hiina ja Korea (nagu pikka aega arvati) või pigem lõuna kaudu on praegu veel kuuldavasti vaidluste teema. --[[Kasutaja:Nuwanda|Nuwanda]] 16:56, 11 Oct 2004 (UTC) ---- Üleüldse peaks tegelikult kirjutama 'Qosimjonov', usbekis on ametlikult kasutusel ladina tähestik ja selles keeles kirjutatakse seda nii [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 19:21, 19 Oct 2004 (UTC) :Jah, kindlasti. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 19:45, 19 Oct 2004 (UTC) ---- Kas seda lehte poleks hea veidi toimetada? Praegu tundub mulle, et teksti ja linkide suhe on natuke madalaks jäänud. --[[Kasutaja:Nuwanda|Nuwanda]] 09:57, 30 Oct 2004 (UTC) ---- Kabeentusiaste tundub siin jah rohkem olevat. "Male on sportlik lauamäng, mille juures on oluline mõtlemisvõime." Millises lauamängus seda vaja pole? Isegi nipsus kulub ära. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 12:27, 17 Feb 2005 (UTC) == IN ENGLISH: International wiki chess aid == Hi everybody in the World interesting in chess and wikipedia. '''This is an international chess aid new for making chess boards.''' #English speakers wikipedist had been made a template for displaying chess boards easily at [http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Chess_position]. This template uses images from english wikipedia. They are using it in a lot of articles. #The images used by this template had been copied to wikimedia.COMMONS and put it in an appropiated category: [http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Chess_tiles] #Then, now the template can be used in a local new template without any change (only you meaby change the template`s name and obviosly you should change the template invocation) . #Spanish speakers wikipedist already start to used it at [http://es.wikipedia.org/wiki/Jaque_mate] an others articles. #The template explanation is in its talk page. #If you want to change the image(s) is not very difficult, you only should add them to commons and change their names in the template (with out changing the already existance images, of course). #A large disccuss about the template, like flexibility, special applications (like board with arrows), choose board appearence, and much others questions are in the english talk (discussion) of the template. We hope you enjoy this colaborative work an make more and more chess articles in every wikipedia(s) you work. Thanks. (If there are mistakes, I am sorry, my english is not my natural language) ''14th June 2005 aprox. 22:00 hrs GMT User '''gengiskanhg''' from english and spanish wikipedias.'' == täpsustuslehekülg? == Male on ka [[Maldiivid]]e pealinn, üht teisele eelistada ei tahaks --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 3. november 2005, kell 07.21 (UTC) :kas seda pealinna (ka kogu saar ise kannab seda nime) nime ei kirjutata mitte Malé? :: Linna nimi on eesti keeles siiski Male. Arvan, et artikli pealkiri peaks olema [[Male (linn)]]. Mäng on ikkagi palju tuntum kui see asula. Saare kohta võib kirjutada artikli [[Male saar]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 08.19 (UTC) :::Või [[Male (Maldiivid)]]? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 3. november 2005, kell 10.46 (UTC) :::: Sel juhul ei saaks linna ja saare kohta eraldi kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 10.56 (UTC) ::::: Iseasi, kas seda tegwelikult ka vaja on - linn ise hõlmab praktiliselt kogu saare - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 3. november 2005, kell 11.07 (UTC) ::::::Linnast võib see saar üsna kiiresti lahti saada - piisab mõnest tsunamist ;). Saare artikli pealkiri oleks loomulikult "Male saar". Nii oleme siiani teinudki. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 3. november 2005, kell 12.37 (UTC) ::::::: "siiani teinud" nagu see oleks põhjendus? Sellest on mitmel kordi diskuteeritud ja ei ole me saanud selles üksmeelele. "male saar" pealkirjast ei saa selgust kas tegemist on "male" nimelisega või hoopis "mal" nimelisega, lihtsalt näiteks et pealkirjast ei saa aru mis on tegelik nimi. see et mingit moodi on mitmes kohas tehtud ei tee seda "õigeks". ...Kuid nähtavasti see on teema mida jäämegi vaidlema, ja kes ees see mees pealkirjade "hõivamisel" --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 3. november 2005, kell 13.37 (UTC) ::: Kuidas aga on võimalik mõelda, et "Male saare" puhul on nimetavaline kuju "Mal", sellest ma küll aru ei saa. ::: Miks see nii tähtis on? Näiteks artiklipealkirjast "Newtoni seadused" ei saa ka aru, kas need sõnastas Newton või Newtoni, aga artiklit lugedes saab selle teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 18.42 (UTC) :::::::: Minu arvates ei tohiks nominatiivi äraarvamine olla keeruline, kui artikli aluses on kirjas "Male on saar ...". Kui viitsid vaadata geograafia artikleid, siis olen toimetamisel seda põhimõtet püüdnud ka järgida. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 3. november 2005, kell 16.05 (UTC) ::::::::: Mina küll ei arva, et probleemi ei ole. Esiteks võivad kategooriaid mööda liikujad kohanimest valesti aru saada ning teiseks tekitaks see lihtsalt segadust, kui artikli pealkiri ja avalause üksteisest erineks. Tekib küsimus, et kumb siis õige on. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 03.11.2005, kell 16.28 (UTC) ::: Eesti keel on juba kord selline, et omastava käände järgi ei saa üheselt ära öelda nimetavat käänet ja vastupidi. Minu meelest võiks loendid üles ehitada selliselt, et oleks näha nimetav kääne. Kategooriad on paindumatud. Kui pealkiri ja avalause märksõnad erinevad, siis on ilmselt mõlemad õiged (kui just mitte arvestada tähti, mida enamik kasutajaid ei näe, aga siis tuleb vastav märkus lisada. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik kirjutada ka "Male saar ehk Male", aga seda on ehk naljakas lugeda. Sama lugu on ka isikunimedega. Kui mõlemad ei oleks õiged, siis oleks teine asi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 18.42 (UTC) :::::::: Nagu ma olen aru saanud, on paljudel kasutajatel see probleem, et nende arvuti või mõnedel juhtudel ka wiki ise ei luba esitada kohanime '''õigel, korrektsel''' kujul. Seega ei saa ka artikli pealkirjast nõuda, et see esitaks korrektse nime. Taga ajada artikli peakirja ja avalause absoluutset kokkulangevust pole võimalik - kuidas algaks Maldiivide pealinna artikkel - koos sulgudega? Kohanimede kujusid on mõistlik ikka artiklist vaadata. Kui aga inimene kohanime õigesti kirjutada ei oska, siis, vabandage väga, ei loksuta teda, kui kohanimi on nimetava asemel omastavas. :::::::: Saan ma valesti aru, kui arvan, nagu pooldaksid ülalkirjutajad artiklipealkirja "Pärispea (poolsaar)"? Kui juba sulgudega varianti kasutama hakata, siis kõigi kohta '''ilma eranditeta'''. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 3. november 2005, kell 16.49 (UTC) ::::::::: Urmas, ma ei saa aru, miks peaks asju tegema ilma eranditeta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2005, kell 18.42 (UTC) :::::::::: Pidasin silmas, et siis laieneks sama põhimõte ka Eestile. Üksikuid erandeid tuleb ikkagi teha. Olin sõnastamisel veidi ebatäpne. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 4. november 2005, kell 08.24 (UTC) :::tuleks selle linna ja saare nime juurde tagasi... kas siinkohal ei ole võimalik, et KNAB eksib... sest tundub, et nad väidavad selle nime tulenevat nagu inglise keelest, ja selle é-ga varaindi märgivad rööpnimeks... aga mmull eisiklikult ääb miskipärast mulje, et ka inglise keeles on põhikujuks ikkagi Malé... [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 28. aprill 2006, kell 23.19 (UTC) :::: Inglise keeles kasutatakse mõlemat nimekuju. Selles osas, kuidas nime inglise keeles tuleb kirjutada, on lahkarvamused, kuigi "Malé" paistab ajalooliselt tõesti põhikuju olevat. Põhjus, miks diakriitikut üldse kasutatakse, tundub olevat ilmne. Igatahes aga on eestikeelne (põhi)nimekuju "Male". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. aprill 2006, kell 18.02 (UTC) ::::: siinkohal ma arvangi, et ka see on KNAB'is põhjusmõtteliselt vale - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. aprill 2006, kell 10.13 (UTC) :::::: Sel juhul kirjuta Pällile. Las ta ütleb, miks KNAB-is on nii, nagu seal on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. aprill 2006, kell 10.21 (UTC) :::: Eks vaatap... aga täpsustuslehte on nii ehk naa vaja... sest äkki on kellelgi tahtmine selle Brugge lähedase küla või kindluse kohta miskit kirja panna - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. aprill 2006, kell 10.46 (UTC) ::::: Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. aprill 2006, kell 16.26 (UTC) ==Robert Fischer== Minu teada loeb Fischer ent tänaseni maailmameistriks, kuigi ta 1975 FIDE poolt tiitlist ilma jäeti (keeldus Karpoviga mängimast). Vahest tuleks see ka nimekirjas ära märkida? :Fischer võib end Napoolioniks ka pidada. Seda ei pea siia märkima, mida keegi enesest arvab. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 19. mai 2006, kell 09.54 (UTC) ::Ametlikke maailmameistreid on praegu kaks tükki. Neid ei peaks ka siis siia märkima, kuna pole seda ühte ja õiget. ---- väljatõstetud link: [http://www.ficgs.com/ FICGS] ei puutu otseselt male artiklisse, iseasi kui oleks artikkel male mängimisest interneti teel (samuti kirja või muul mitte tavalisel moel) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 29. juuni 2006, kell 09.36 (UTC) ---- Mis puutub male ajaloosse Eestis, siis 13. sajandil Tallinnas elanud dominikaani munk on kirjutanud raamatu malemängust (ei ole säilinud). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. september 2006, kell 10:29 (UTC) ---- Eemaldasin surnud lingi [http://www.malekeskus.ee/ Paul Kerese Maleklubi koduleht] välislinkide rubriigrist. [[Kasutaja:PeTzZz|PeTzZz]] 16. aprill 2007, kell 18:56 (UTC) ---- Sattusin täna kiikama partiid „[https://www.youtube.com/watch?v=ObmFR5Dz7Ac Bobby Fischer Makes 4 Consecutive Crazy Opening King Moves Against Short Game 2/8]“...°—°&#160;Pietadè 16. märts 2019, kell 17:31 (EET) ==KINNI== Miskipärast seda artiklit parandada ei saa, nimelt on vaja teha kaks asja: * pilt panna uus . nt Chess02.jpg commonsist * commonsisle viidata <nowiki>{{commons|Category:Chess|Male}}</nowiki> suwa 17. august 2007, kell 09:34 (UTC) : Minu meelest ei ole kaitstud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. august 2007, kell 10:46 (UTC) :: wiki tarkvara ei lubanud salvestada kuna lehel oli viide, :: mille seletus oli selline - Ülemaailmsed malelingid] Malelinkide kogum ja tasuta malemängu võimaluste lingid :: wiki pidas seda spämmiks, kustutasin selle ja siis sain salvestada suwa 19. august 2007, kell 17:41 (UTC) ::: Kui meie seda spämmiks ei pea, siis on võimalik asja nii korraldada, et see läbi läheb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. august 2007, kell 18:18 (UTC) www.worldchesslinks.net [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. august 2007, kell 18:19 (UTC) ---- Lause -- Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni oli ainult üks maailmameister väljaspool NSVLi - Robert Fischer -- vajab korrastamist /sest noh Capablanca ja Euwe ning mingil määral iseenesest Alehhin ju ka/. Lause mõte tuleb küll kasutamiskohast välja, aga ümbersõnastamist vajab ta ikkagi. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 9. juuni 2011, kell 09:20 (EEST) == Maletaja käitumine == Minu arvates ei sobi see alajaotus entsüklopeediaartiklisse. Adeliine 4. november 2012, kell 11:18 (EET) :Arvan sama, eemaldasin selle praeguseks artiklist.[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 5. detsember 2016, kell 09:17 (EET) == Katkine link == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://www.goddesschess.com/chessays/ricardovalencia.html ** In [[Male]] on 2013-06-24 12:14:22, 404 Not Found ** In [[Male]] on 2013-07-06 12:42:09, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 6. juuli 2013, kell 15:42 (EEST) == Keerukus arvuti jaoks == [[Deep Blue]] võidust ja arvutiprogrammide tasemest hetkel ei olegi juttu? [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 3. veebruar 2017, kell 02:50 Üldistatult, kas hetkel on males inimene parem kui arvutiprogramm või vastupidi? [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 8. veebruar 2017, kell 19:40 ..või on see tabuteema või kedagi see ei huvita? [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 22. veebruar 2017 kell 14:13 :Oled teretulnud sellest kirjutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. veebruar 2017, kell 16:06 (EET :: Aitäh! Selge pilt [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 24. veebruar 2017 kell 22:48 ''Lisaksin siinkohal, et programm Alphago võitis kõrgeima reitinguga hiina [[go]]mängijat Ke Jied samal aastal. Go-mäng osutus 20 aastat kauem arvutiprogrammide jaoks kättesaamatuks ilmselt tänu sellele, et mängus on võimalike arengute, käikude variante palju rohkem kui males ja selletõttu on arvutiprogrammidel raskem selle mängu oskust omandada. Kuna variante on liiga palju, tuleb käike optimeerida. Programm AlphaGo kasutas selleks [[stiimulõpe]]t. :See lõik ei ole teemakohane, paigutasin selle lehele [[Arutelu:Go]], sest ma ei osanud seda hästi integreerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:55 (EEST) ''Seega on sellised keerukad mängud nagu male, samuti go osutunud oluliseks proovikiviks, et edasi arendada arvutiprogramme ja tehisintellekti. Viimaste üleinimlik tase on küll masendav, kuid samas ka õpetlik oma uudse mängustrateegia ja taktikaliste käikude poolest. Seega tuleks seda arvutiprogrammide võidukäiku vaadata kui malemängu loomulikku edasiarengut. :See tuleks püüda erapooletus stiilis ümber kirjutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:57 (EEST) 9jtru7mlxttyocuhibhp5ny90mtsk6n Sri Lanka riigipeade loend 0 7794 6164752 5492988 2022-07-21T04:26:57Z Andres 5 vajab ajakohastamist wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Sri Lanka riigipeade loend''' loetleb [[Sri Lanka]] riigipead alates riigi iseseisvumisest [[1948]]. aastal. {|class=wikitable !Alates !Kuni !Nimi !Eluaastad |- |'''Monarhid''' |- |[[1948]], [[4. veebruar]]||[[1952]], [[6. veebruar]]||[[George VI]]||([[1895]]–[[1952]]) |- |[[1952]], [[6. veebruar]]||[[1972]], [[22. mai]]||[[Elizabeth II]]||([[1926]]–) |- |'''Presidendid''' |- |[[1972]], [[22. mai]]||1978, 4. veebruar||[[William Gopallawa]]||([[1897]]–[[1981]]) |- |[[1978]], [[4. veebruar]]||1989, 2. jaanuar||[[Junius Richard Jayewardene]]||([[1906]]–[[1996]]) |- |[[1989]], [[2. jaanuar]]||1993, 1. mai||[[Ranasinghe Premadasa]]||([[1924]]-[[1993]]) |- |[[1993]], [[1. mai]]||1994, 12. november||[[Dingiri Banda Wijetunge]]||([[1922]]–) |- |[[1994]], [[12. november]]||2005, 19. november||''pr.'' [[Chandrika Kumaratunga]]||([[1945]]–) |- |[[2005]], [[19. november]] || 2015, 9. jaanuar || [[Mahinda Rajapaksa]]||([[1945]]–) |- |[[2015]], [[9. jaanuar]] || 2019, 18. november || [[Maithripala Sirisena]] || ([[1951]]–) |- |[[2019]], [[18. november]] || || [[Gotabaya Rajapaksa]] || ([[1949]]-) |} ==Vaata ka== * [[Sri Lanka kindralkuberneride loend]] [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Sri Lanka loendid|Riigipead]] mci1gmn3gjoqqig7lo7tgo4qzm7ky6s Garri Kasparov 0 7813 6164153 6063432 2022-07-20T12:13:21Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Kasparov, Garri.IMG 2827.JPG|pisi|Garri Kasparov 3. oktoobril 2013 esinemas kohvikus Wabadus korraldatud Krossi kohvikus]] [[Pilt:Garri kasparow 20070318.jpg|thumb|Garri Kasparov, 2007]] '''Garri Kasparov''' ([[vene keel]]es Гарри Кимович Каспаров; sünninimi '''Harri Weinstein''' (vene Гарри Вайнштейн, [[aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] Harri Vaynşteyn); sündinud [[13. aprill]]il [[1963]] [[Bakuu]]s) on [[Venemaa]] maletaja, [[maletreener]] ja poliitik, üks kahest opositsiooniliikumise [[Teine Venemaa]] juhist, [[FIDE vanemtreener]] (2009). Kasparovi ema oli armeenlanna, isa juut. Isa suri [[leukeemia]]sse, kui Garri oli seitsmeaastane. 12. eluaastani kandis ta isa perekonnanime, seejärel võttis praeguse perekonnanime, mis on ema perekonnanime Kasparjan venepärastatud kuju. Garri Kasparov on mitmekordne [[male]] maailmameister. [[1985]]. aastal võitis ta seni noorima maletajana 22-aastaselt maailmameistri tiitli, võites valitseva maailmameistri [[Anatoli Karpov]]i (2002. aastal tuli ukrainlane [[Ruslan Ponomarjov]] [[FIDE maailmameister|FIDE maailmameistriks]] 18-aastasena). Kasparov oli maailmameister kuni [[2000]]. aastani. Alates 1985. aastast oli Kasparov vahetpidamata maailma kõige kõrgema reitinguga mängija kuni 1. aprillini [[2006]], mil ta arvati reitingutabelist välja, kuna ta polnud 12 kuud turniiridel osalenud. Ta tunnistati maailma aasta parimaks maletajaks [[1982]], [[1983]], [[1985]]–[[1988]], [[1995]], [[1996]], [[1999]], [[2001]] ja [[2002]]. Ta võitis 1996 [[IBM]]-i [[maleprogramm]]i [[Deep Blue]] tulemusega 4:2, revanšmatši aasta hiljem aga kaotas. 1997 aastal võitis Deep Blue edasiarendatud maleprogramm Kasparovit kuuemängulisel matšil 3½:2½. Matš oli peale viiendat mängu viigiseisus aga kuuenda, otsustava mängu kaotas Kasparov kiirelt. See oli ajalooline sündmus, sest esimest korda võitis arvutiprogramm male maailmameistrit. 22.–24. septembrini [[2009]] pidasid Garri Kasparov ja Anatoli Karpov [[Valencia]]s 12 partiist koosneva matši, mille Kasparov võitis 9:3. ==Tegevus poliitikuna== [[2005]]. aastal teatas ta oma loobumisest professionaalsest malest ja pühendumisest poliitikale. Ta oli president [[Vladimir Putin]]i režiimi vastase [[Ühinenud Kodanikerinne|Ühinenud Kodanikerinde]] juht ning teda pakuti opositsiooni ühiskandidaadiks [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]]. Pärast seda, kui Putin oli teatanud oma soosiku presidendivalimistel, loobus Kasparov presidendivalimistel kandideerimast. Ta oli üks 10. märtsil [[2010]] alanud kampaania "Putin peab lahkuma" eestvedajatest. Pärast 2011. aasta Riigiduuma valimisi organiseeris ta protestiaktsioone valmistulemuste võltsimise vastu. Teda on korduvalt vahistatud.<ref name="auto">{{Cite web|url=https://www.err.ee/|title=uudised|website=www.err.ee}}</ref><ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06108130 Venemaa võimud pidasid kinni Garri Kasparovi], ERR Uudised, 18. veebruar 2008</ref> 17. augustil 2012 vahistati Kasparov kohtuhoone juures, kus mõisteti kohut [[Pussy Riot]]i liikmete üle.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06259509 Kasparov kavatseb paluda juurdluse algatamist seoses kinnipidamisega], ERR Uudised, 20. august 2012</ref> Teda peksti vahistamise käigus. {{tsitaat|Males on kindlad reeglid ja etteennustamatud tulemused. Putini Venemaal on täpselt vastupidi.}} Kasparov nimetas USA 2016. aasta vabariiklaste presidendikandidaati [[Donald Trump|Donald Trumpi]] "rassistlike ja autoritaarsete kalduvustega kuulsuseks ja šoumeheks" ning on kritiseerinud Trumpi soovi Putiniga tihedamaid suhteid arendada. Ta vastas Trumpi asepresidendikandidaadi Mike Pence'i väitele, et Putin on tugev juht, et "Putin on tugev juht samamoodi nagu [[arseen]] on tugev jook". Ta kuulus alates [[1984]] [[komsomol]]i, hiljem astus ka [[NLKP]] liikmeks. Kasparov on korduvalt külastanud Eestit.<ref name="auto"/><ref name="auto"/> Eesti keeles on ilmunud Kasparovi raamat "Male kui elu mudel" (tõlkinud [[Peedu Haaslava]], kirjastus [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2009]], 400 lk). ==Tunnustus== * [[Male-Oscar]] 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1995, 1996, 1999, 2001, 2002 * rahvusvaheline suurmeister [[1980]] * juunioride maailmameister 1980 * [[NSV Liit|NSV Liidu]] teeneline meistersportlane 1985 * NSV Liidu meister [[1981]], 1988 * Venemaa meister [[2004]] ==Publikatsioone== * [http://www.postimees.ee/120508/esileht/arvamus/329775.php Garri Kasparov: uus on vana], Postimees, 12. mai 2005 * [http://www.postimees.ee/?id=33079 Garri Kasparov: Venemaad saab mõjutada pankade, mitte tankidega], Postimees, 13. september 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=50066 Kasparov: kriis kukutab võimult nii Putini kui Medvedevi], Postimees, 18. november 2008 == Vaata ka== *[[Kasparov.ru]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Garry Kasparov}} *[http://www.chesshere.com/chess_db.php# Kasparovi partiisid (chesshere)] *[http://www.ficgs.com/directory_databases.html Kasparovi partiisid (ficgs)] *[http://www.postimees.ee/?id=59197 Kasparovit ähvardati FSB keldriga], Postimees, 16. detsember 2008 * [[Neeme Korv]]. [http://www.postimees.ee/?id=108571 Maailm 64 ruudul] Postimees.ee, 18. aprill 2009 * [[Janar Filippov]]. [http://www.ekspress.ee/2009/07/08/sport/43582-kasparov-ja-karpov-kohtuvad-taas Kasparov ja Karpov kohtuvad taas] Ekspress.ee, 8. juuli 2009 * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=5164 Uus Venemaa võib sündida malereeglite järgi], Põhjarannik, 10. august 2012 * [http://focus.ua/country/319344/ Гарри Каспаров: Россия идёт к катастрофе и распаду], intervjuu, [[13. november]] 2014. <small>(''vene keeles'')</small> * Phil Stewart. [http://www.reuters.com/article/2015/03/02/us-russia-nemtsov-kasparov-idUSKBN0LY0A320150302 Hopes for peaceful Russian transition fade with Nemtsov: Kasparov], [[Reuters]], [[2. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> {{JÄRJESTA:Kasparov, Garri}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Venemaa maletajad]] [[Kategooria:Horvaatia maletajad]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Male maailmameistrid]] [[Kategooria:Venemaa maletreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 3n7dgh0e8u2c3aewxvhpeh44i6z2oxv 6164157 6164153 2022-07-20T12:20:12Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Kasparov, Garri.IMG 2827.JPG|pisi|Garri Kasparov 3. oktoobril 2013 esinemas kohvikus Wabadus korraldatud Krossi kohvikus]] [[Pilt:Garri kasparow 20070318.jpg|thumb|Garri Kasparov, 2007]] '''Garri Kasparov''' ([[vene keel]]es Гарри Кимович Каспаров; sünninimi '''Harri Weinstein''' (vene Гарри Вайнштейн, [[aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] Harri Vaynşteyn); sündinud [[13. aprill]]il [[1963]] [[Bakuu]]s) on [[Venemaa]] maletaja, [[maletreener]] ja poliitik, üks kahest opositsiooniliikumise [[Teine Venemaa]] juhist, [[FIDE vanemtreener]] (2009). Kasparovi ema oli armeenlanna, isa juut. Isa suri [[leukeemia]]sse, kui Garri oli seitsmeaastane. 12. eluaastani kandis ta isa perekonnanime, seejärel võttis praeguse perekonnanime, mis on ema perekonnanime Kasparjan venepärastatud kuju. Garri Kasparov on mitmekordne [[male]] maailmameister. [[1985]]. aastal võitis ta seni noorima maletajana 22-aastaselt maailmameistri tiitli, võites valitseva maailmameistri [[Anatoli Karpov]]i (2002. aastal tuli ukrainlane [[Ruslan Ponomarjov]] [[FIDE maailmameister|FIDE maailmameistriks]] 18-aastasena). Kasparov oli maailmameister kuni [[2000]]. aastani. Alates 1985. aastast oli Kasparov vahetpidamata maailma kõige kõrgema reitinguga mängija kuni 1. aprillini [[2006]], mil ta arvati reitingutabelist välja, kuna ta polnud 12 kuud turniiridel osalenud. Ta tunnistati maailma aasta parimaks maletajaks [[1982]], [[1983]], [[1985]]–[[1988]], [[1995]], [[1996]], [[1999]], [[2001]] ja [[2002]]. Ta võitis 1996 [[IBM]]-i [[maleprogramm]]i [[Deep Blue]] tulemusega 4:2, revanšmatši aasta hiljem aga kaotas. 1997 aasta mais võitis Deep Blue edasiarendatud maleprogramm Kasparovit kuuemängulisel matšil 3½:2½. Matš oli peale viiendat mängu viigiseisus aga kuuenda, otsustava mängu kaotas Kasparov kiirelt. See oli ajalooline sündmus, sest esimest korda võitis arvutiprogramm male maailmameistrit. 22.–24. septembrini [[2009]] pidasid Garri Kasparov ja Anatoli Karpov [[Valencia]]s 12 partiist koosneva matši, mille Kasparov võitis 9:3. ==Tegevus poliitikuna== [[2005]]. aastal teatas ta oma loobumisest professionaalsest malest ja pühendumisest poliitikale. Ta oli president [[Vladimir Putin]]i režiimi vastase [[Ühinenud Kodanikerinne|Ühinenud Kodanikerinde]] juht ning teda pakuti opositsiooni ühiskandidaadiks [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]]. Pärast seda, kui Putin oli teatanud oma soosiku presidendivalimistel, loobus Kasparov presidendivalimistel kandideerimast. Ta oli üks 10. märtsil [[2010]] alanud kampaania "Putin peab lahkuma" eestvedajatest. Pärast 2011. aasta Riigiduuma valimisi organiseeris ta protestiaktsioone valmistulemuste võltsimise vastu. Teda on korduvalt vahistatud.<ref name="auto">{{Cite web|url=https://www.err.ee/|title=uudised|website=www.err.ee}}</ref><ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06108130 Venemaa võimud pidasid kinni Garri Kasparovi], ERR Uudised, 18. veebruar 2008</ref> 17. augustil 2012 vahistati Kasparov kohtuhoone juures, kus mõisteti kohut [[Pussy Riot]]i liikmete üle.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06259509 Kasparov kavatseb paluda juurdluse algatamist seoses kinnipidamisega], ERR Uudised, 20. august 2012</ref> Teda peksti vahistamise käigus. {{tsitaat|Males on kindlad reeglid ja etteennustamatud tulemused. Putini Venemaal on täpselt vastupidi.}} Kasparov nimetas USA 2016. aasta vabariiklaste presidendikandidaati [[Donald Trump|Donald Trumpi]] "rassistlike ja autoritaarsete kalduvustega kuulsuseks ja šoumeheks" ning on kritiseerinud Trumpi soovi Putiniga tihedamaid suhteid arendada. Ta vastas Trumpi asepresidendikandidaadi Mike Pence'i väitele, et Putin on tugev juht, et "Putin on tugev juht samamoodi nagu [[arseen]] on tugev jook". Ta kuulus alates [[1984]] [[komsomol]]i, hiljem astus ka [[NLKP]] liikmeks. Kasparov on korduvalt külastanud Eestit.<ref name="auto"/><ref name="auto"/> Eesti keeles on ilmunud Kasparovi raamat "Male kui elu mudel" (tõlkinud [[Peedu Haaslava]], kirjastus [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2009]], 400 lk). ==Tunnustus== * [[Male-Oscar]] 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1995, 1996, 1999, 2001, 2002 * rahvusvaheline suurmeister [[1980]] * juunioride maailmameister 1980 * [[NSV Liit|NSV Liidu]] teeneline meistersportlane 1985 * NSV Liidu meister [[1981]], 1988 * Venemaa meister [[2004]] ==Publikatsioone== * [http://www.postimees.ee/120508/esileht/arvamus/329775.php Garri Kasparov: uus on vana], Postimees, 12. mai 2005 * [http://www.postimees.ee/?id=33079 Garri Kasparov: Venemaad saab mõjutada pankade, mitte tankidega], Postimees, 13. september 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=50066 Kasparov: kriis kukutab võimult nii Putini kui Medvedevi], Postimees, 18. november 2008 == Vaata ka== *[[Kasparov.ru]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Garry Kasparov}} *[http://www.chesshere.com/chess_db.php# Kasparovi partiisid (chesshere)] *[http://www.ficgs.com/directory_databases.html Kasparovi partiisid (ficgs)] *[http://www.postimees.ee/?id=59197 Kasparovit ähvardati FSB keldriga], Postimees, 16. detsember 2008 * [[Neeme Korv]]. [http://www.postimees.ee/?id=108571 Maailm 64 ruudul] Postimees.ee, 18. aprill 2009 * [[Janar Filippov]]. [http://www.ekspress.ee/2009/07/08/sport/43582-kasparov-ja-karpov-kohtuvad-taas Kasparov ja Karpov kohtuvad taas] Ekspress.ee, 8. juuli 2009 * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=5164 Uus Venemaa võib sündida malereeglite järgi], Põhjarannik, 10. august 2012 * [http://focus.ua/country/319344/ Гарри Каспаров: Россия идёт к катастрофе и распаду], intervjuu, [[13. november]] 2014. <small>(''vene keeles'')</small> * Phil Stewart. [http://www.reuters.com/article/2015/03/02/us-russia-nemtsov-kasparov-idUSKBN0LY0A320150302 Hopes for peaceful Russian transition fade with Nemtsov: Kasparov], [[Reuters]], [[2. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> {{JÄRJESTA:Kasparov, Garri}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Venemaa maletajad]] [[Kategooria:Horvaatia maletajad]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Male maailmameistrid]] [[Kategooria:Venemaa maletreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] lno0invos3kal2mxjoa9t3lhnfxb3ql 6164181 6164157 2022-07-20T13:04:56Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Kasparov, Garri.IMG 2827.JPG|pisi|Garri Kasparov 3. oktoobril 2013 esinemas kohvikus Wabadus korraldatud Krossi kohvikus]] [[Pilt:Garri kasparow 20070318.jpg|thumb|Garri Kasparov, 2007]] '''Garri Kasparov''' ([[vene keel]]es Гарри Кимович Каспаров; sünninimi '''Harri Weinstein''' (vene Гарри Вайнштейн, [[aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] Harri Vaynşteyn); sündinud [[13. aprill]]il [[1963]] [[Bakuu]]s) on [[Venemaa]] maletaja, [[maletreener]] ja poliitik, üks kahest opositsiooniliikumise [[Teine Venemaa]] juhist, [[FIDE vanemtreener]] (2009). Kasparovi ema oli armeenlanna, isa juut. Isa suri [[leukeemia]]sse, kui Garri oli seitsmeaastane. 12. eluaastani kandis ta isa perekonnanime, seejärel võttis praeguse perekonnanime, mis on ema perekonnanime Kasparjan venepärastatud kuju. Garri Kasparov on mitmekordne [[male]] maailmameister. [[1985]]. aastal võitis ta seni noorima maletajana 22-aastaselt maailmameistri tiitli, võites valitseva maailmameistri [[Anatoli Karpov]]i (2002. aastal tuli ukrainlane [[Ruslan Ponomarjov]] [[FIDE maailmameister|FIDE maailmameistriks]] 18-aastasena). Kasparov oli maailmameister kuni [[2000]]. aastani. Alates 1985. aastast oli Kasparov vahetpidamata maailma kõige kõrgema reitinguga mängija kuni 1. aprillini [[2006]], mil ta arvati reitingutabelist välja, kuna ta polnud 12 kuud turniiridel osalenud. Ta tunnistati maailma aasta parimaks maletajaks [[1982]], [[1983]], [[1985]]–[[1988]], [[1995]], [[1996]], [[1999]], [[2001]] ja [[2002]]. Ta võitis 1996 [[IBM]]-i [[maleprogramm]]i [[Deep Blue]] tulemusega 4:2, revanšmatši 1997. aasta mais aga kaotas. Deep Blue edasiarendatud maleprogramm võitis Kasparovit kuuemängulises matšis 3½:2½. Matš oli pärast viiendat partiid viigis, aga kuuendamängu kaotas Kasparov kiirelt. Esimest korda võitis arvutiprogramm male maailmameistrit. 22.–24. septembril [[2009]] pidasid Garri Kasparov ja Anatoli Karpov [[Valencia]]s 12 partiist koosneva matši, mille Kasparov võitis 9:3. ==Tegevus poliitikuna== [[2005]]. aastal teatas ta oma loobumisest professionaalsest malest ja pühendumisest poliitikale. Ta oli president [[Vladimir Putin]]i režiimi vastase [[Ühinenud Kodanikerinne|Ühinenud Kodanikerinde]] juht ning teda pakuti opositsiooni ühiskandidaadiks [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]]. Pärast seda, kui Putin oli teatanud oma soosiku presidendivalimistel, loobus Kasparov presidendivalimistel kandideerimast. Ta oli üks 10. märtsil [[2010]] alanud kampaania "Putin peab lahkuma" eestvedajatest. Pärast 2011. aasta Riigiduuma valimisi organiseeris ta protestiaktsioone valmistulemuste võltsimise vastu. Teda on korduvalt vahistatud.<ref name="auto">{{Cite web|url=https://www.err.ee/|title=uudised|website=www.err.ee}}</ref><ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06108130 Venemaa võimud pidasid kinni Garri Kasparovi], ERR Uudised, 18. veebruar 2008</ref> 17. augustil 2012 vahistati Kasparov kohtuhoone juures, kus mõisteti kohut [[Pussy Riot]]i liikmete üle.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06259509 Kasparov kavatseb paluda juurdluse algatamist seoses kinnipidamisega], ERR Uudised, 20. august 2012</ref> Teda peksti vahistamise käigus. {{tsitaat|Males on kindlad reeglid ja etteennustamatud tulemused. Putini Venemaal on täpselt vastupidi.}} Kasparov nimetas USA 2016. aasta vabariiklaste presidendikandidaati [[Donald Trump|Donald Trumpi]] "rassistlike ja autoritaarsete kalduvustega kuulsuseks ja šoumeheks" ning on kritiseerinud Trumpi soovi Putiniga tihedamaid suhteid arendada. Ta vastas Trumpi asepresidendikandidaadi Mike Pence'i väitele, et Putin on tugev juht, et "Putin on tugev juht samamoodi nagu [[arseen]] on tugev jook". Ta kuulus alates [[1984]] [[komsomol]]i, hiljem astus ka [[NLKP]] liikmeks. Kasparov on korduvalt külastanud Eestit.<ref name="auto"/><ref name="auto"/> Eesti keeles on ilmunud Kasparovi raamat "Male kui elu mudel" (tõlkinud [[Peedu Haaslava]], kirjastus [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2009]], 400 lk). ==Tunnustus== * [[Male-Oscar]] 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1995, 1996, 1999, 2001, 2002 * rahvusvaheline suurmeister [[1980]] * juunioride maailmameister 1980 * [[NSV Liit|NSV Liidu]] teeneline meistersportlane 1985 * NSV Liidu meister [[1981]], 1988 * Venemaa meister [[2004]] ==Publikatsioone== * [http://www.postimees.ee/120508/esileht/arvamus/329775.php Garri Kasparov: uus on vana], Postimees, 12. mai 2005 * [http://www.postimees.ee/?id=33079 Garri Kasparov: Venemaad saab mõjutada pankade, mitte tankidega], Postimees, 13. september 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=50066 Kasparov: kriis kukutab võimult nii Putini kui Medvedevi], Postimees, 18. november 2008 == Vaata ka== *[[Kasparov.ru]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Garry Kasparov}} *[http://www.chesshere.com/chess_db.php# Kasparovi partiisid (chesshere)] *[http://www.ficgs.com/directory_databases.html Kasparovi partiisid (ficgs)] *[http://www.postimees.ee/?id=59197 Kasparovit ähvardati FSB keldriga], Postimees, 16. detsember 2008 * [[Neeme Korv]]. [http://www.postimees.ee/?id=108571 Maailm 64 ruudul] Postimees.ee, 18. aprill 2009 * [[Janar Filippov]]. [http://www.ekspress.ee/2009/07/08/sport/43582-kasparov-ja-karpov-kohtuvad-taas Kasparov ja Karpov kohtuvad taas] Ekspress.ee, 8. juuli 2009 * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=5164 Uus Venemaa võib sündida malereeglite järgi], Põhjarannik, 10. august 2012 * [http://focus.ua/country/319344/ Гарри Каспаров: Россия идёт к катастрофе и распаду], intervjuu, [[13. november]] 2014. <small>(''vene keeles'')</small> * Phil Stewart. [http://www.reuters.com/article/2015/03/02/us-russia-nemtsov-kasparov-idUSKBN0LY0A320150302 Hopes for peaceful Russian transition fade with Nemtsov: Kasparov], [[Reuters]], [[2. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> {{JÄRJESTA:Kasparov, Garri}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Venemaa maletajad]] [[Kategooria:Horvaatia maletajad]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Male maailmameistrid]] [[Kategooria:Venemaa maletreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] t51rmzvlgbsw4iku8pc9qwa5tce4lnt Arutelu:Vladimir Putin 1 10280 6164773 6089757 2022-07-21T07:30:41Z Pietadè 41543 ==50 sekundit== * Yunus Emre. [https://twitter.com/Joyce_Karam/status/1549487286966009858?s=20&t=MhWtcJeeBH4NbaKDX5jjVg Those 50 seconds that Erdogan made Putin wait, looking frazzled in-front of cameras say plenty of how much has changed after Ukraine:] Twitter, 19. juuli 2022<br />~~~~ wikitext text/x-wiki {{Hea artikkel mittevalitud}} Küsimus rõhumärkidest originaalnimekujus. Seni on need olnud mitte originaalkuju juures, vaid eraldi hääldusjuhise juures (nurksulgudes). - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 08:59, 22 Jul 2004 (UTC) : Jah, praegugi tuleb nii teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 09:59, 22 Jul 2004 (UTC) == agent või mitte == ''[[KGB]] agent aastast 1975 : Arvan, et ta ei olnud mitte KGB agent, vaid KGB töötaja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. september 2006, kell 15:33 (UTC) :: õigejah. mulle jäi algul mulje, nigu oleks alustand agendina ja hiljem täisteenistusse läind, a sul on ilmselt õigus. [[Kasutaja:84.50.156.61|84.50.156.61]] 10. september 2006, kell 15:36 (UTC) :Vene viki järgi: ''сотрудник Первого (кадрового) отдела Ленинградского управления КГБ : See muidugi ei välista, et ta enne seda oli agent. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. september 2006, kell 15:37 (UTC) :: selle järgi ei tegelenud ta isegi mitte luurega, vaid Leningradis ülikooli koputajatega ning DDR-is KGB visiitide teenindamisega. :: [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет] :: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. aprill 2015, kell 11:18 (EEST) == tomati- ja viinasort == Tomatisordi kohta peaks olema eraldi attikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. juuni 2007, kell 08:05 (UTC) : Viinasordi kohta ongi, [[en:Putinka|inglise Wikis...]] --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 23:34 (EEST) ---- "Õigeusklik" ja "õigeusuline" on keeleliselt mõlemad õiged, aga mul on tunne, et õigeusulised ise eelistavad enamasti viimast väljendit. Võib-olla see mulje tuleb sellest, et mulle endale meeldib see rohkem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. aprill 2008, kell 06:21 (UTC) : Nojah, keeleliselt on nad õiged küll, aga mulle - vastupidiselt Sinule - tundub esimene variant parem. Minu kasutuses olevast õigeusu kirjandusest eelistatud variant üheselt välja ei tule, vene- ja inglisekeelne kirjandus siin ka abiks olla ei saa, nii et ilmselt jääb maitse küsimuseks. Tahad, muuda tagasi. Parandama hakkasin ainult kiriku käänamisvea tõttu, aga siis jäi see ka silma ja tegin oma maitse järgi ümber. :-) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 11. aprill 2008, kell 06:40 (UTC) :: Ei noh, mõlemad on õiged, nii et parandama ma ei hakka. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. aprill 2008, kell 06:47 (UTC) ::: Pisiasja üle teen nüüd pikka juttu, aga avastasin, et "õigeusuliseks" on eesti-vene õigeusu sõnastikus tõlgitud vene ''благоверный'', mis on pühade valitsejate tiitel. Kui sellest loogikast lähtuda ja soovida neid mõisteid ka eesti keeles eristada, siis peaks ''православный'' vastena kasutama ikkagi just "õigeusklik". -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 11. aprill 2008, kell 07:10 (UTC) :::: Mulle tundub, et see sõna on tõlkevasteks võetud parema puudusel ega püüa oma tähenduselt erineda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. aprill 2008, kell 07:25 (UTC) ---- Viidatud allikast ei leidnud, et ajaleht vabandas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. aprill 2008, kell 05:57 (UTC) :tundub, et kinnitamata andmete avaldamine ei mõjunud ajalehe käekäigule hästi [http://www.echo.msk.ru/news/508776-echo.html]--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 19. aprill 2008, kell 08:15 (UTC) : "Neeva viiekopikaline" on minu arvates siiski valesti tõlgitud väljendist Не́вский пятачо́к. Sõnast pjatka (kand, v.k.пятка) tulenev väike hellitusnimi oleks eesti keeles ikkagi - Neeva kannas 50x15 km (nagu Karjala kannas näiteks sõjalise kinnituspunkti või alana). Vikipeedia pakutud vastetest seda ei leia ja siin raamatutarkus veab seekord tõlkimisel alt. Kõnekeelne vaste on пятачо́к - небольшая площадка, а также вообще ограниченное пространство земли. Keegi võiks eeskujulikule pretendeeriva Wiki artikli ära parandada, kui minu argumentidega nõustub. Ise ei hakanud nii tähtsat auhinnale püüdlevat artiklit ise remontima. Teiseks võiks lisada, et Putini isa andsid Jamburgi lähedal üles eestlased, on artiklis kuidagi faktina pandud, kuigi see on vaid Putini isa ütlus. Seal kandis eestlasi niivõrd palju ei olnud, rohkem ingeri-soomlased, kes sõja lõpus läksid Soome või küüditati sealt mujale, sealhulgas Eestisse. Putini isale olid nad kõik üks eestlaste pudru kõik, kui päris soomlased ei olnud. :: пятак м. разг. // 1) Монета достоинством в пять копеек. // 2) Сумма в пять копеек. :: пятачок 1. м. разг. Небольшое, ограниченное чем-л. пространство. // 2. м. разг. Круглое рыло у животного, зверя (обычно у свиньи). 3. м. разг. Ласк. к сущ.: пятак. :: пятачок (m) n. five copeck coin :: "pjatak" on ikka pjatak, st, 5-kopikaline (-tšok lõpp, vrdl nt "vnuk" - "vnutšok") :: '''samuti''' <u>kannas</u> - 'maakitsuse' soomepärane nimetus; konkreetses kontekstis siis ilmselt "Neeva maakitsus" (tugevasti seotud II Saksa sõja aegse blokaadiga, tänini tõstetakse soomustehnikat jm välja; või siis "Neeva kärss" ;-)) Vaata ka: [http://foto.mail.ru/mail/dsd70/6422/ Nevski пятак, sõjamängu pildid] ::: + ... "На плацдарме '''Невский пятак''' возле поселка [http://ru.wikipedia.org/wiki/Невская_Дубровка Невская Дубровка] Кировского района Ленобласти в 1941-1943 годах водили поединки с фашистами в составе 20 стрелковой дивизии войск НКВД курсанты, слушатели и педагоги ленинградских учебных заведений пожарной охраны НКВД."[http://novostirbc.ru/page/10/ Novosti], kusjuures mõnes kohas on väljend ka jutumärkides, seega ehk polegi nii väga kitsapiiriliselt geograafiline termin; "numismaatiline" lähenemine blokaadiajast pärit väljenditele ei sobi, IMHO --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 18:18 (EEST) :::: lisaks võib arvata, et [[KIA]]de arv ruutmeetri kohta ületas nt Sinimägede oma tugevasti ([http://www.youtube.com/watch?v=XiLEhao9eDY&mode=related&search= Nazi Battlefield/Propaganda Video]...)--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 18:53 (EEST) ::::: "Ta oli veendunud kommunist. Ta suri vähki." ... hr Pärli loengud meenuvad... ühesõnaga, asendasin viiekopkase "kannasega" --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 19:13 (EEST) [http://www.elu24.ee/620694/saksa-luuredokumendid-putin-oli-naisepeksja-ja-vorgutaja/ Siin] kirjutatakse, et ta elas Saksamaal Berliinis Radebergerstrasse 101. Artiklis on kirjas, et Dresdenis. --Metsavend 3. november 2011, kell 12:23 (EET) : Küllap ta siis elas mõnda aega ka Berliinis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2011, kell 12:59 (EET) ---- "Tema teine ametiaeg algas 2004." – poolfilosoofiline küsimus: kas nüüd (7. V 2012) algab siis teine või kolmas ametiaeg? Teine, arvan mina --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 21:45 (EEST) (2×4) + (2×6) = <font color="#FF8040">'''20'''</font> (?!?) ;-F --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 23:34 (EEST) ---- Mõne tunni pärast peaks siis infokasti ametiks jääma ainult VF president --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. mai 2012, kell 22:18 (EEST) == Katkine link == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm ** In [[Vladimir Putin]] on 2013-06-24 14:18:40, 404 Not Found ** In [[Vladimir Putin]] on 2013-07-07 22:29:43, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 8. juuli 2013, kell 01:30 (EEST) == Katkine link 2 == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm ** In [[Vladimir Putin]] on 2013-06-24 14:18:40, 404 Not Found ** In [[Vladimir Putin]] on 2013-07-07 22:30:03, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 8. juuli 2013, kell 01:30 (EEST) =="Putini 12 vägitegu"== * [[6. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6081-12-vatnyh-podvigov-putina-ostorozhno-foto 12 <nowiki>[...]</nowiki> подвигов Путина. Осторожно, фото] <nowiki>[Moskvas Arbati fotoateljees oli ülal näitus "Putini 12 vägitegu"]</nowiki> (Ettevaatust, fotod!) <small>(''vene keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] 2015. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/foreign/world/4647699-bild_sostavil_spisok_prichud_putina.htm Bild составил список "причуд" Путина] <small>(''vene keeles'')</small> ==Kreml ei kinnita Putini rasket haigust== * [[29. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3853703-v_kremle_oprovergayut_chto_putin_tyazhelo_bolen.htm В Кремле опровергают, что Путин тяжело болен] <small>(''vene keeles'')</small> * [[12. märts]] [[2015]]. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/world/1054512-v-seti-aktivno-obsujdayut-tainstvennoe-ischeznovenie-putina-foto.html В сети активно обсуждают таинственное исчезновение Путина (фото)] <small>(''vene keeles'')</small> :: Ma arvan, et siin ei tasu kiirustada, "avalikkuse ette tooduna on tal nägu ehk tõesti pisut 'kollasem' (inimesed tihti seostavad kollasusega 'kollast surma' - vähisurma) aga seda on ka Berlusconi nägu ehk on neil üks meigikunstnik? või kasutavad samu meigitooteid?"... :: Mariina 12. märts 2015, kell 15:26 (EET) alias Простота * [[12. märts]] [[2015]], '' [[Euronews]]'', [http://www.euronews.com/2015/03/12/russian-rumour-mill-suggests-putin-suffering-poor-health/ Russian rumour mill suggests Putin suffering poor health] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[12. märts]] [[2015]], [[Nina L. Khrushcheva]], [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/03/11/tsar-vladimir-putin-is-always-right/ Tsar Vladimir Putin is always right], [[Reuters]] <small>(''inglise keeles'')</small> See, mis on alajaotuses "Muud", tuleb sisuliste pealkirjade alla paigutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. november 2014, kell 20:06 (EET) ==Isiklikku== * [http://www.unian.net/world/1055148-zapadnyie-smi-putin-ne-umer-u-nego-rodilsya-rebenok-ot-kabaevoy.html Западные СМИ: Путин не умер, у него родился ребенок от Кабаевой], [[UNIAN]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?], [[Blick]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/kind-soll-schon-auf-der-welt-sein-putins-geheime-baby-mission-im-tessin-id3564953.html Putins geheime Baby-Mission im Tessin], [[Blick]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://www.bbc.com/news/magazine-31860341 #BBCtrending: Where is Putin?] (video 01:18), [[BBC News Online]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://news.err.ee/v/International/37e2e02a-7ae4-4ca4-a74f-c80521e10e51 ERR in Moscow: Putin has a full schedule next week], [[ERR]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://www.foxnews.com/world/2015/03/13/moscow-mystery-questions-persist-about-putin-health/ Moscow mystery: Questions persist about Putin's whereabouts], [[Fox News Channel]], [[13. märts]] [[2015]] * Ben Hoyle, [http://www.thetimes.co.uk/tto/news/world/europe/article4399429.ece Rumours of Putin illness were true], [[The Times]], [[2. aprill]] [[2015]] ==Välislingid II== * Lucian Kim, [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/04/13/how-vladimir-putins-skewed-view-of-world-war-two-threatens-his-neighbors-and-the-west/ How Vladimir Putin’s skewed view of World War Two threatens his neighbors and the West], [[Reuters]], [[13. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> : ''Ei mõistnud mujale panna, aga lugemist väärib'' :: Kui siin on tahetud lihtsalt oma leidu teistega jagada, siis selleks FaceBook, Twitter ja kõik need teised, mitte Vikipeedia aruteluleht. Pikne 15. aprill 2015, kell 17:42 (EEST) ::: Ei ole eelloetletutest ühegi liige. Millegipärast pidas [[Reuters]] loo jagamist laiema lugejaskonnaga vajalikuks ja õigustatuks. Miks ei puutu sulle silma ülalolevad 6 katkist linki vms? Selle asemel eelistad tegelda tegevusega, mida võiks nimetada ka kõigi teiste kasutajate (peale iseenda) eemalepeletamiskatseks Vikipeediast.<br />Võiksid ehk katsetada Kimi loos toodu integreerimisega artikli testi... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. aprill 2015, kell 19:22 (EEST) :::: Ma ei näe selliste vähemoluliste linkide kogumisel mõtet. (Artikli kirjutamine nende põhjal on iseasi.) Üks päevakajaline esseistlik seisukoht on väga marginaalne kõige muu kõrval, mis on veel ütlemata. Sarnaseid linke leiaks sadu või isegi tuhandeid. Ma saaks aru, kui arutelus nimetataks mõni olulisem allikas, mille alusel tuleks artiklit esmajärjekorras täiendada. :::: Ma ei tea, mis tegevust sa silmas pead. Pikne 15. aprill 2015, kell 19:40 (EEST) * Victoria Finan. [http://www.dailymail.co.uk/news/article-3776086/Vladimir-Putin-s-official-car-involved-head-crash-Moscow-killed-Russian-president-s-favourite-chauffeur.html?ito=social-twitter_mailonline Vladimir Putin's official car is involved in a head-on crash in Moscow which killed the Russian president's 'favourite chauffeur'] [Vladimir Putini ametiauto sattus Moskvas laupkokkupõrkesse, milles hukkus presidendi 'lemmikautojuht'], [[Mail Online]]<!--is the website of the Daily Mail-->, [[6. september]] [[2016]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Ilya Arkhipov, Henry Meyer, Gregory White. [http://www.bloomberg.com/news/articles/2016-09-08/putin-grooms-a-new-generation-of-leaders Putin Grooms a New Generation of Leaders], [[Bloomberg]], 8. september 2016 <small>(''inglise ja vene keeles'')</small> ==Lahutus== Nii siin kui ka Ljudmila artiklis tuleks mainida, et lahutus on toimunud. See sai teatavaks 1. aprillil 2014. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 16:34 (EEST) : Mingil ajal sai Reutersile tuginedes kirjutatud artiklisse: "2. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Vladimir Putin on pärast enam kui 30 aastat kestnud abielu ametlikult oma naisest Ljudmillast lahutatud.[51]"... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 17:23 (EEST) Nii siin olnud Reutersi artiklis, enwikis viidatud BBC artiklis kui ingliskeelses wiki artiklis on väidetud, et Peskov tegi lahutuse teatavaks kolmapäeval, 2. aprillil (2014), tassi väidet 1. aprilli kohta ei oska kommenteerida. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 21:27 (EEST)<br />Ka ingliskeelse Wiki artiklis Ljudmilla kohta on lahutuse ajaks märgitud 2. aprill.— [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 21:42 (EEST) : Kuidas siis TASS sai sellest 1. aprillil teatada, kui see toimus 2. aprillil? 1. aprilliks pidi avaldama andmed varandusliku seisukorra kohta. 1. aprillil muudeti presidendi veebilehte, nii et abikaasat enam ei mainitud, vaid ainult tütreid. TASS-i korrespondent küsis siis Kremlist järele, kas see tähendab, et lahutus on toimunud, ja Peskov ütles, et tähendab küll. Ma panin viite TASS-ile sellepärast, et TASS on algallikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:18 (EEST) : Inglise vikis viidatud BBC artiklis viidatakse Itar-Tassile ning öeldakse, et TASS avaldas uudise teisipäeva hilisõhtul. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:25 (EEST) : Tegin inglise vikis ka paranduse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:32 (EEST) : Ljudmila artiklist inglise vikis ma ei leidnud üldse kuupäeva. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:45 (EEST) : Reuters ütleb jah, et Kreml teatas kolmapäeval, aga see on nähtavasti viga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:52 (EEST) :: Näiteks frwikis on ta samuti presidendiproua 2. aprillini 2014 (infoboxis, aga, teksti teises lõigus "Elle était l'épouse de Vladimir Poutine durant ses mandats présidentiels de 1999 à 2008 et de 2012 à 2013."), ühes wikis, hetkel ei leia, oli märgitud, et esileedi kuni 2013 juuni; 1. aprill on vist uue majandusaasta algus, nii et tegelik lahutuskuupäev arvatavasti 2013. aasta juuni ja järgmise aasta aprilli alguse vahel (vaevalt et lahutus aruandlusaastat silmas pidades ajastati); esileedi kuni 2013 juunini (kui paar lahutusplaanist teatas) on vast kõige "täpsem", kui idanaabri puhul täpsusest, lääne tähenduses, üldse rääkida saab. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 23:36 (EEST)<br />Vajutasin "Salvesta", et saada u veerand tunni pärast teada: redkonfliktis. enwi-s on see (2. IV 2014) kirjas infoboxis, itwi (üles leidsin) kirjab "Durata mandato 7. mai 2012 – 6. juuni 2013"<br />Lisaks, minu mäletamist mööda ei ole kusagil öeldud lahutuse toimumis/jõustumise kuupäeva, on vaid tõdetud lahutuse kui sellise toimumist.–[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 23:36 (EEST)<br />Võib-olla siis umbes sarnases sõnastuses: "2013. aasta juunis teatas paar kavatsusest abielu lahutada, 2014. 1. aprillil sai lahutuse toimumine teatavaks."—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 23. juuli 2015, kell 00:08 (EEST) : Meil ongi praegu nii. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2015, kell 08:06 (EEST) :: Jah, meil ongi nii. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 23. juuli 2015, kell 13:15 (EEST) Sattusin ühele ohtra materjaliga lehele, algusesse polnudki mahti jõuda (võib-olla on seal ka seda teemat käsitletud): —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 23:58 (EEST) * [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/ Vladimir Putin] ([[The Daily Telegraph|The Telegraph]]) == Tunnustus? == Kui president [[Barack Obama|Obama]] ütleb, et Putin ei ole "täiesti puupäine",<ref>{{cite web |url=http://www.theatlantic.com/magazine/archive/2016/04/the-obama-doctrine/471525/ |title=The Obama Doctrine. The U.S. president talks through his hardest decisions about America’s role in the world |date= |access-date= 2016-03-10 |last=Jeffrey |first=Goldberg |publisher=[[The Atlantic]] |website=www.theatlantic.com |quote=[Putin is] constantly interested in being seen as our peer and as working with us, because he’s not completely stupid}}</ref> kas see läheb siis alapealkirja "Tunnustused" alla?—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 10. märts 2016, kell 22:11 (EET)<hr>{{viited}} :See oleks kohatu iroonia. Ehk saab tekstis kuidagi tsitaati kasutada ja viidata. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 11. märts 2016, kell 00:01 (EET) :: Muideks, hetk tagasi nimetas hr Putin hr Obamat korralikuks inimeseks (vpolne porjadotsnõi celovek), ja rõhutas: "ilma mingi irooniata". Hetkel laveerib kõrvale küsimusest järgmiseks presidendiajaks kandideerimiseks...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2016, kell 15:36 (EEST) ==Tervis?== * Zoe Drewett, [https://www.newsweek.com/russia-denies-putin-stepping-down-leader-due-parkinsons-disease-1545425 Russia Denies Putin 'Stepping Down as Leader Due to Parkinson's Disease'], [[Newsweek]], 6. november 2020 * Ross Ibbetson, [https://www.dailymail.co.uk/news/article-8919975/Putin-quit-January-amid-fears-Parkinsons-disease-Moscow-sources-claim.html 'Putin's NOT quitting': Kremlin insist the Russian president, 68, is in 'excellent health' and denies he will quit in January amid claims he has Parkinson's - as it's revealed he will get life-long immunity from prosecution], [[Daily Mail]], 6. november 2020 -------- "Luurepuurimiskontor"??? Mis see on? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. detsember 2020, kell 15:17 (EET) ==Sõjakuriteod== [[User:Pudrunui|Pudrunui]], viited allikatele, mis räägivad sõjakuriteost või genotsiidist üldiselt, ei sobi. Viidata tuleb allikatele, kus öeldakse otsesõnu seda, mida siin viite ees väidetakse, muu hulgas konkreetselt Putini süü kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2022, kell 16:04 (EET) :Tahtsin sama öelda. Mis on sõjakuritegu või genotsiid, seda saab lugeja teada viki siselingile klõpsates, mis ta vastavasse artiklisse viib. Kui viites Putinit ei mainita, siis ta Putini isikuartiklisse ei sobi. Mis iganes siia kirjutada, peab see olema sisult sama, mis viidatud allikates kirjas on - st meie ise ei tohi seal öeldu põhjal uusi järeldusi ega üldistusi teha. Vikipeedia roll on teiste hinnanguid vahendada, mitte omapoolseid hinnanguid anda. Kui allikad ütlevad, et X arvates tuleks Putin kohtu alla anda ja Y arvates on Putin toime pannud sõjakuritegusid, siis nii tulekski lause sõnastada. Lisaks kuna sõjakuritegude teema pole (vähemalt veel) põhiasju, mille poolest Putin tuntud on, siis sobib selle mainimine kuhugi allpoole artiklisse, mitte kohe algusesse. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 17:19 (EET) :Ma tänan objektiivse tagasiside eest, väldin seda edaspidi. Aga mis nüüd edasi, selle lõiguga? Selles mõttes, et ma ei tahaks eirata seda, mis praegu maailmas ja internetis toimub. Selles erandlikus julgeolekuolukorras Venemaa üritab aktiivselt oma narratiivi läbi suruda, vaadake selleks eriti venekeelseid vikilehti, sh Vene-Ukraina sõja kohta. Viitamine on võrdlemisi irratsionaalne ja ilmselgelt kallutatud. Kuigi originaaluurimus/selline kaudne teabe omistamine ei ole see, mida Vikipeedia taotleb, siis samaaegselt Vikipeedia taotleb ka info läbipaistvust ja usaldusväärsust. Te ilmselt tutvusite nende kahe-kolme ÜRO lehega ning mõistate kirjapandud väidete olemust ja faktuaalsust (ja sõnalisandit "''de facto''"). Kas praeguses aktiivses desinformatsiooni kampaanias (mis imbub ka eestikeelsesse netiruumi) poleks õige siinses artiklis (ja ka Vene-Ukraina sõja artiklis) olla nende väidete juures natuke paindlikum? Selle lõigu mittekaasamine oleks läbipaistvuse tahtlik äraandmine, sest loovutame lugejate usalduse käimasolevale aktiivsele infosummutamise kampaaniale? Taaskord: aitäh informeerimast ja seda rohkem ei juhtu. Kuid ma tunnen, et praeguses olukorras võiks sellise tähelepanuga Viki artikkel olla allikatele viitamisega pisut paindlikum. Aga võib-olla ma näen seda liialt oma mätta otsast. Ootan huviga teie arvamusi, tänan.--[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 18:11 (EET) Teine lõik väidab praegu, et ta on sõjakurjategija, aga see on süütuse presumptsiooni vastane. Ma arvan ka, et sellest ei tuleks sissejuhatuses rääkida, kui see on nii lühike. ''[[Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi]] põhjal on Putin ''de facto'' süüdi [[Genotsiid|genotsiidis]], [[Sõjakuritegu|sõjakuritegudes]] ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastastes kuritegudes]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/en/genocideprevention/genocide.shtml|pealkiri=Genocide|väljaanne=United Nations The Office on Genocide Prevention and the Responsibility to Protect|vaadatud=25.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/en/genocideprevention/war-crimes.shtml|pealkiri=War Crimes|väljaanne=United Nations The Office on Genocide Prevention and the Responsibility to Protect|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/en/genocideprevention/crimes-against-humanity.shtml|pealkiri=Crimes Against Humanity|väljaanne=United Nations The Office on Genocide Prevention and the Responsibility to Protect|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512225/rahvusvaheline-kriminaalkohus-voib-alustada-ukrainas-genotsiidi-uurimist|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus võib alustada Ukrainas genotsiidi uurimist|väljaanne=ERR|aeg=25.02.2022|vaadatud=25.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.irishexaminer.com/opinion/columnists/arid-40813182.html|pealkiri=Invasion of Ukraine would be a war crime and we must fight to prevent it|väljaanne=Irish Examiner|aeg=22.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/putins-absurd-genocide-claims-cannot-hide-his-war-crimes-in-ukraine/|pealkiri=Putin’s absurd genocide claims cannot hide his war crimes in Ukraine|väljaanne=Atlantic Council|aeg=18.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-38005282|pealkiri=Russia withdraws from International Criminal Court treaty|aeg=16.11.2016|vaadatud=24.02.2022}}</ref> Tema eestvedamisel algas 2014. aastal [[Vene-Ukraina sõda]]. Ühtlasi tema käsul alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. Võtsin selle välja, sest see on mõttetus. Süüd tuvastada saab ainult kohus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2022, kell 10:21 (EEST) '' 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.[1][2] :Minu meelest ka see ei peaks sissejuhatuses olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2022, kell 10:27 (EEST) ==Elust== Sellel alajaotusel pole saba ega sarvi. Pealkiri on ebaadekvaatne. Selle asemel võiks kirjutada pikema sissejuhatuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2022, kell 10:27 (EEST) ==50 sekundit== * Yunus Emre. [https://twitter.com/Joyce_Karam/status/1549487286966009858?s=20&t=MhWtcJeeBH4NbaKDX5jjVg Those 50 seconds that Erdogan made Putin wait, looking frazzled in-front of cameras say plenty of how much has changed after Ukraine:] Twitter, 19. juuli 2022<br />[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 21. juuli 2022, kell 10:30 (EEST) pvyj2q7nn9z3y1liuiejobdhabwx6el 6164774 6164773 2022-07-21T07:32:23Z Pietadè 41543 /* Sõjakuriteod */ {{Reflist-talk}} wikitext text/x-wiki {{Hea artikkel mittevalitud}} Küsimus rõhumärkidest originaalnimekujus. Seni on need olnud mitte originaalkuju juures, vaid eraldi hääldusjuhise juures (nurksulgudes). - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 08:59, 22 Jul 2004 (UTC) : Jah, praegugi tuleb nii teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 09:59, 22 Jul 2004 (UTC) == agent või mitte == ''[[KGB]] agent aastast 1975 : Arvan, et ta ei olnud mitte KGB agent, vaid KGB töötaja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. september 2006, kell 15:33 (UTC) :: õigejah. mulle jäi algul mulje, nigu oleks alustand agendina ja hiljem täisteenistusse läind, a sul on ilmselt õigus. [[Kasutaja:84.50.156.61|84.50.156.61]] 10. september 2006, kell 15:36 (UTC) :Vene viki järgi: ''сотрудник Первого (кадрового) отдела Ленинградского управления КГБ : See muidugi ei välista, et ta enne seda oli agent. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. september 2006, kell 15:37 (UTC) :: selle järgi ei tegelenud ta isegi mitte luurega, vaid Leningradis ülikooli koputajatega ning DDR-is KGB visiitide teenindamisega. :: [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет] :: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. aprill 2015, kell 11:18 (EEST) == tomati- ja viinasort == Tomatisordi kohta peaks olema eraldi attikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. juuni 2007, kell 08:05 (UTC) : Viinasordi kohta ongi, [[en:Putinka|inglise Wikis...]] --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 23:34 (EEST) ---- "Õigeusklik" ja "õigeusuline" on keeleliselt mõlemad õiged, aga mul on tunne, et õigeusulised ise eelistavad enamasti viimast väljendit. Võib-olla see mulje tuleb sellest, et mulle endale meeldib see rohkem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. aprill 2008, kell 06:21 (UTC) : Nojah, keeleliselt on nad õiged küll, aga mulle - vastupidiselt Sinule - tundub esimene variant parem. Minu kasutuses olevast õigeusu kirjandusest eelistatud variant üheselt välja ei tule, vene- ja inglisekeelne kirjandus siin ka abiks olla ei saa, nii et ilmselt jääb maitse küsimuseks. Tahad, muuda tagasi. Parandama hakkasin ainult kiriku käänamisvea tõttu, aga siis jäi see ka silma ja tegin oma maitse järgi ümber. :-) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 11. aprill 2008, kell 06:40 (UTC) :: Ei noh, mõlemad on õiged, nii et parandama ma ei hakka. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. aprill 2008, kell 06:47 (UTC) ::: Pisiasja üle teen nüüd pikka juttu, aga avastasin, et "õigeusuliseks" on eesti-vene õigeusu sõnastikus tõlgitud vene ''благоверный'', mis on pühade valitsejate tiitel. Kui sellest loogikast lähtuda ja soovida neid mõisteid ka eesti keeles eristada, siis peaks ''православный'' vastena kasutama ikkagi just "õigeusklik". -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 11. aprill 2008, kell 07:10 (UTC) :::: Mulle tundub, et see sõna on tõlkevasteks võetud parema puudusel ega püüa oma tähenduselt erineda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. aprill 2008, kell 07:25 (UTC) ---- Viidatud allikast ei leidnud, et ajaleht vabandas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. aprill 2008, kell 05:57 (UTC) :tundub, et kinnitamata andmete avaldamine ei mõjunud ajalehe käekäigule hästi [http://www.echo.msk.ru/news/508776-echo.html]--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 19. aprill 2008, kell 08:15 (UTC) : "Neeva viiekopikaline" on minu arvates siiski valesti tõlgitud väljendist Не́вский пятачо́к. Sõnast pjatka (kand, v.k.пятка) tulenev väike hellitusnimi oleks eesti keeles ikkagi - Neeva kannas 50x15 km (nagu Karjala kannas näiteks sõjalise kinnituspunkti või alana). Vikipeedia pakutud vastetest seda ei leia ja siin raamatutarkus veab seekord tõlkimisel alt. Kõnekeelne vaste on пятачо́к - небольшая площадка, а также вообще ограниченное пространство земли. Keegi võiks eeskujulikule pretendeeriva Wiki artikli ära parandada, kui minu argumentidega nõustub. Ise ei hakanud nii tähtsat auhinnale püüdlevat artiklit ise remontima. Teiseks võiks lisada, et Putini isa andsid Jamburgi lähedal üles eestlased, on artiklis kuidagi faktina pandud, kuigi see on vaid Putini isa ütlus. Seal kandis eestlasi niivõrd palju ei olnud, rohkem ingeri-soomlased, kes sõja lõpus läksid Soome või küüditati sealt mujale, sealhulgas Eestisse. Putini isale olid nad kõik üks eestlaste pudru kõik, kui päris soomlased ei olnud. :: пятак м. разг. // 1) Монета достоинством в пять копеек. // 2) Сумма в пять копеек. :: пятачок 1. м. разг. Небольшое, ограниченное чем-л. пространство. // 2. м. разг. Круглое рыло у животного, зверя (обычно у свиньи). 3. м. разг. Ласк. к сущ.: пятак. :: пятачок (m) n. five copeck coin :: "pjatak" on ikka pjatak, st, 5-kopikaline (-tšok lõpp, vrdl nt "vnuk" - "vnutšok") :: '''samuti''' <u>kannas</u> - 'maakitsuse' soomepärane nimetus; konkreetses kontekstis siis ilmselt "Neeva maakitsus" (tugevasti seotud II Saksa sõja aegse blokaadiga, tänini tõstetakse soomustehnikat jm välja; või siis "Neeva kärss" ;-)) Vaata ka: [http://foto.mail.ru/mail/dsd70/6422/ Nevski пятак, sõjamängu pildid] ::: + ... "На плацдарме '''Невский пятак''' возле поселка [http://ru.wikipedia.org/wiki/Невская_Дубровка Невская Дубровка] Кировского района Ленобласти в 1941-1943 годах водили поединки с фашистами в составе 20 стрелковой дивизии войск НКВД курсанты, слушатели и педагоги ленинградских учебных заведений пожарной охраны НКВД."[http://novostirbc.ru/page/10/ Novosti], kusjuures mõnes kohas on väljend ka jutumärkides, seega ehk polegi nii väga kitsapiiriliselt geograafiline termin; "numismaatiline" lähenemine blokaadiajast pärit väljenditele ei sobi, IMHO --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 18:18 (EEST) :::: lisaks võib arvata, et [[KIA]]de arv ruutmeetri kohta ületas nt Sinimägede oma tugevasti ([http://www.youtube.com/watch?v=XiLEhao9eDY&mode=related&search= Nazi Battlefield/Propaganda Video]...)--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 18:53 (EEST) ::::: "Ta oli veendunud kommunist. Ta suri vähki." ... hr Pärli loengud meenuvad... ühesõnaga, asendasin viiekopkase "kannasega" --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 19:13 (EEST) [http://www.elu24.ee/620694/saksa-luuredokumendid-putin-oli-naisepeksja-ja-vorgutaja/ Siin] kirjutatakse, et ta elas Saksamaal Berliinis Radebergerstrasse 101. Artiklis on kirjas, et Dresdenis. --Metsavend 3. november 2011, kell 12:23 (EET) : Küllap ta siis elas mõnda aega ka Berliinis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2011, kell 12:59 (EET) ---- "Tema teine ametiaeg algas 2004." – poolfilosoofiline küsimus: kas nüüd (7. V 2012) algab siis teine või kolmas ametiaeg? Teine, arvan mina --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 21:45 (EEST) (2×4) + (2×6) = <font color="#FF8040">'''20'''</font> (?!?) ;-F --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2012, kell 23:34 (EEST) ---- Mõne tunni pärast peaks siis infokasti ametiks jääma ainult VF president --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. mai 2012, kell 22:18 (EEST) == Katkine link == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm ** In [[Vladimir Putin]] on 2013-06-24 14:18:40, 404 Not Found ** In [[Vladimir Putin]] on 2013-07-07 22:29:43, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 8. juuli 2013, kell 01:30 (EEST) == Katkine link 2 == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm ** In [[Vladimir Putin]] on 2013-06-24 14:18:40, 404 Not Found ** In [[Vladimir Putin]] on 2013-07-07 22:30:03, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 8. juuli 2013, kell 01:30 (EEST) =="Putini 12 vägitegu"== * [[6. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6081-12-vatnyh-podvigov-putina-ostorozhno-foto 12 <nowiki>[...]</nowiki> подвигов Путина. Осторожно, фото] <nowiki>[Moskvas Arbati fotoateljees oli ülal näitus "Putini 12 vägitegu"]</nowiki> (Ettevaatust, fotod!) <small>(''vene keeles'')</small> * [[5. jaanuar]] 2015. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/foreign/world/4647699-bild_sostavil_spisok_prichud_putina.htm Bild составил список "причуд" Путина] <small>(''vene keeles'')</small> ==Kreml ei kinnita Putini rasket haigust== * [[29. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3853703-v_kremle_oprovergayut_chto_putin_tyazhelo_bolen.htm В Кремле опровергают, что Путин тяжело болен] <small>(''vene keeles'')</small> * [[12. märts]] [[2015]]. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/world/1054512-v-seti-aktivno-obsujdayut-tainstvennoe-ischeznovenie-putina-foto.html В сети активно обсуждают таинственное исчезновение Путина (фото)] <small>(''vene keeles'')</small> :: Ma arvan, et siin ei tasu kiirustada, "avalikkuse ette tooduna on tal nägu ehk tõesti pisut 'kollasem' (inimesed tihti seostavad kollasusega 'kollast surma' - vähisurma) aga seda on ka Berlusconi nägu ehk on neil üks meigikunstnik? või kasutavad samu meigitooteid?"... :: Mariina 12. märts 2015, kell 15:26 (EET) alias Простота * [[12. märts]] [[2015]], '' [[Euronews]]'', [http://www.euronews.com/2015/03/12/russian-rumour-mill-suggests-putin-suffering-poor-health/ Russian rumour mill suggests Putin suffering poor health] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[12. märts]] [[2015]], [[Nina L. Khrushcheva]], [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/03/11/tsar-vladimir-putin-is-always-right/ Tsar Vladimir Putin is always right], [[Reuters]] <small>(''inglise keeles'')</small> See, mis on alajaotuses "Muud", tuleb sisuliste pealkirjade alla paigutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. november 2014, kell 20:06 (EET) ==Isiklikku== * [http://www.unian.net/world/1055148-zapadnyie-smi-putin-ne-umer-u-nego-rodilsya-rebenok-ot-kabaevoy.html Западные СМИ: Путин не умер, у него родился ребенок от Кабаевой], [[UNIAN]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?], [[Blick]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/kind-soll-schon-auf-der-welt-sein-putins-geheime-baby-mission-im-tessin-id3564953.html Putins geheime Baby-Mission im Tessin], [[Blick]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://www.bbc.com/news/magazine-31860341 #BBCtrending: Where is Putin?] (video 01:18), [[BBC News Online]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://news.err.ee/v/International/37e2e02a-7ae4-4ca4-a74f-c80521e10e51 ERR in Moscow: Putin has a full schedule next week], [[ERR]], [[13. märts]] [[2015]] * [http://www.foxnews.com/world/2015/03/13/moscow-mystery-questions-persist-about-putin-health/ Moscow mystery: Questions persist about Putin's whereabouts], [[Fox News Channel]], [[13. märts]] [[2015]] * Ben Hoyle, [http://www.thetimes.co.uk/tto/news/world/europe/article4399429.ece Rumours of Putin illness were true], [[The Times]], [[2. aprill]] [[2015]] ==Välislingid II== * Lucian Kim, [http://blogs.reuters.com/great-debate/2015/04/13/how-vladimir-putins-skewed-view-of-world-war-two-threatens-his-neighbors-and-the-west/ How Vladimir Putin’s skewed view of World War Two threatens his neighbors and the West], [[Reuters]], [[13. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> : ''Ei mõistnud mujale panna, aga lugemist väärib'' :: Kui siin on tahetud lihtsalt oma leidu teistega jagada, siis selleks FaceBook, Twitter ja kõik need teised, mitte Vikipeedia aruteluleht. Pikne 15. aprill 2015, kell 17:42 (EEST) ::: Ei ole eelloetletutest ühegi liige. Millegipärast pidas [[Reuters]] loo jagamist laiema lugejaskonnaga vajalikuks ja õigustatuks. Miks ei puutu sulle silma ülalolevad 6 katkist linki vms? Selle asemel eelistad tegelda tegevusega, mida võiks nimetada ka kõigi teiste kasutajate (peale iseenda) eemalepeletamiskatseks Vikipeediast.<br />Võiksid ehk katsetada Kimi loos toodu integreerimisega artikli testi... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. aprill 2015, kell 19:22 (EEST) :::: Ma ei näe selliste vähemoluliste linkide kogumisel mõtet. (Artikli kirjutamine nende põhjal on iseasi.) Üks päevakajaline esseistlik seisukoht on väga marginaalne kõige muu kõrval, mis on veel ütlemata. Sarnaseid linke leiaks sadu või isegi tuhandeid. Ma saaks aru, kui arutelus nimetataks mõni olulisem allikas, mille alusel tuleks artiklit esmajärjekorras täiendada. :::: Ma ei tea, mis tegevust sa silmas pead. Pikne 15. aprill 2015, kell 19:40 (EEST) * Victoria Finan. [http://www.dailymail.co.uk/news/article-3776086/Vladimir-Putin-s-official-car-involved-head-crash-Moscow-killed-Russian-president-s-favourite-chauffeur.html?ito=social-twitter_mailonline Vladimir Putin's official car is involved in a head-on crash in Moscow which killed the Russian president's 'favourite chauffeur'] [Vladimir Putini ametiauto sattus Moskvas laupkokkupõrkesse, milles hukkus presidendi 'lemmikautojuht'], [[Mail Online]]<!--is the website of the Daily Mail-->, [[6. september]] [[2016]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Ilya Arkhipov, Henry Meyer, Gregory White. [http://www.bloomberg.com/news/articles/2016-09-08/putin-grooms-a-new-generation-of-leaders Putin Grooms a New Generation of Leaders], [[Bloomberg]], 8. september 2016 <small>(''inglise ja vene keeles'')</small> ==Lahutus== Nii siin kui ka Ljudmila artiklis tuleks mainida, et lahutus on toimunud. See sai teatavaks 1. aprillil 2014. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 16:34 (EEST) : Mingil ajal sai Reutersile tuginedes kirjutatud artiklisse: "2. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Vladimir Putin on pärast enam kui 30 aastat kestnud abielu ametlikult oma naisest Ljudmillast lahutatud.[51]"... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 17:23 (EEST) Nii siin olnud Reutersi artiklis, enwikis viidatud BBC artiklis kui ingliskeelses wiki artiklis on väidetud, et Peskov tegi lahutuse teatavaks kolmapäeval, 2. aprillil (2014), tassi väidet 1. aprilli kohta ei oska kommenteerida. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 21:27 (EEST)<br />Ka ingliskeelse Wiki artiklis Ljudmilla kohta on lahutuse ajaks märgitud 2. aprill.— [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 21:42 (EEST) : Kuidas siis TASS sai sellest 1. aprillil teatada, kui see toimus 2. aprillil? 1. aprilliks pidi avaldama andmed varandusliku seisukorra kohta. 1. aprillil muudeti presidendi veebilehte, nii et abikaasat enam ei mainitud, vaid ainult tütreid. TASS-i korrespondent küsis siis Kremlist järele, kas see tähendab, et lahutus on toimunud, ja Peskov ütles, et tähendab küll. Ma panin viite TASS-ile sellepärast, et TASS on algallikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:18 (EEST) : Inglise vikis viidatud BBC artiklis viidatakse Itar-Tassile ning öeldakse, et TASS avaldas uudise teisipäeva hilisõhtul. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:25 (EEST) : Tegin inglise vikis ka paranduse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:32 (EEST) : Ljudmila artiklist inglise vikis ma ei leidnud üldse kuupäeva. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:45 (EEST) : Reuters ütleb jah, et Kreml teatas kolmapäeval, aga see on nähtavasti viga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 22:52 (EEST) :: Näiteks frwikis on ta samuti presidendiproua 2. aprillini 2014 (infoboxis, aga, teksti teises lõigus "Elle était l'épouse de Vladimir Poutine durant ses mandats présidentiels de 1999 à 2008 et de 2012 à 2013."), ühes wikis, hetkel ei leia, oli märgitud, et esileedi kuni 2013 juuni; 1. aprill on vist uue majandusaasta algus, nii et tegelik lahutuskuupäev arvatavasti 2013. aasta juuni ja järgmise aasta aprilli alguse vahel (vaevalt et lahutus aruandlusaastat silmas pidades ajastati); esileedi kuni 2013 juunini (kui paar lahutusplaanist teatas) on vast kõige "täpsem", kui idanaabri puhul täpsusest, lääne tähenduses, üldse rääkida saab. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 23:36 (EEST)<br />Vajutasin "Salvesta", et saada u veerand tunni pärast teada: redkonfliktis. enwi-s on see (2. IV 2014) kirjas infoboxis, itwi (üles leidsin) kirjab "Durata mandato 7. mai 2012 – 6. juuni 2013"<br />Lisaks, minu mäletamist mööda ei ole kusagil öeldud lahutuse toimumis/jõustumise kuupäeva, on vaid tõdetud lahutuse kui sellise toimumist.–[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 23:36 (EEST)<br />Võib-olla siis umbes sarnases sõnastuses: "2013. aasta juunis teatas paar kavatsusest abielu lahutada, 2014. 1. aprillil sai lahutuse toimumine teatavaks."—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 23. juuli 2015, kell 00:08 (EEST) : Meil ongi praegu nii. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2015, kell 08:06 (EEST) :: Jah, meil ongi nii. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 23. juuli 2015, kell 13:15 (EEST) Sattusin ühele ohtra materjaliga lehele, algusesse polnudki mahti jõuda (võib-olla on seal ka seda teemat käsitletud): —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 23:58 (EEST) * [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/ Vladimir Putin] ([[The Daily Telegraph|The Telegraph]]) == Tunnustus? == Kui president [[Barack Obama|Obama]] ütleb, et Putin ei ole "täiesti puupäine",<ref>{{cite web |url=http://www.theatlantic.com/magazine/archive/2016/04/the-obama-doctrine/471525/ |title=The Obama Doctrine. The U.S. president talks through his hardest decisions about America’s role in the world |date= |access-date= 2016-03-10 |last=Jeffrey |first=Goldberg |publisher=[[The Atlantic]] |website=www.theatlantic.com |quote=[Putin is] constantly interested in being seen as our peer and as working with us, because he’s not completely stupid}}</ref> kas see läheb siis alapealkirja "Tunnustused" alla?—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 10. märts 2016, kell 22:11 (EET)<hr>{{viited}} :See oleks kohatu iroonia. Ehk saab tekstis kuidagi tsitaati kasutada ja viidata. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 11. märts 2016, kell 00:01 (EET) :: Muideks, hetk tagasi nimetas hr Putin hr Obamat korralikuks inimeseks (vpolne porjadotsnõi celovek), ja rõhutas: "ilma mingi irooniata". Hetkel laveerib kõrvale küsimusest järgmiseks presidendiajaks kandideerimiseks...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 14. aprill 2016, kell 15:36 (EEST) ==Tervis?== * Zoe Drewett, [https://www.newsweek.com/russia-denies-putin-stepping-down-leader-due-parkinsons-disease-1545425 Russia Denies Putin 'Stepping Down as Leader Due to Parkinson's Disease'], [[Newsweek]], 6. november 2020 * Ross Ibbetson, [https://www.dailymail.co.uk/news/article-8919975/Putin-quit-January-amid-fears-Parkinsons-disease-Moscow-sources-claim.html 'Putin's NOT quitting': Kremlin insist the Russian president, 68, is in 'excellent health' and denies he will quit in January amid claims he has Parkinson's - as it's revealed he will get life-long immunity from prosecution], [[Daily Mail]], 6. november 2020 -------- "Luurepuurimiskontor"??? Mis see on? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. detsember 2020, kell 15:17 (EET) ==Sõjakuriteod== [[User:Pudrunui|Pudrunui]], viited allikatele, mis räägivad sõjakuriteost või genotsiidist üldiselt, ei sobi. Viidata tuleb allikatele, kus öeldakse otsesõnu seda, mida siin viite ees väidetakse, muu hulgas konkreetselt Putini süü kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2022, kell 16:04 (EET) :Tahtsin sama öelda. Mis on sõjakuritegu või genotsiid, seda saab lugeja teada viki siselingile klõpsates, mis ta vastavasse artiklisse viib. Kui viites Putinit ei mainita, siis ta Putini isikuartiklisse ei sobi. Mis iganes siia kirjutada, peab see olema sisult sama, mis viidatud allikates kirjas on - st meie ise ei tohi seal öeldu põhjal uusi järeldusi ega üldistusi teha. Vikipeedia roll on teiste hinnanguid vahendada, mitte omapoolseid hinnanguid anda. Kui allikad ütlevad, et X arvates tuleks Putin kohtu alla anda ja Y arvates on Putin toime pannud sõjakuritegusid, siis nii tulekski lause sõnastada. Lisaks kuna sõjakuritegude teema pole (vähemalt veel) põhiasju, mille poolest Putin tuntud on, siis sobib selle mainimine kuhugi allpoole artiklisse, mitte kohe algusesse. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 17:19 (EET) :Ma tänan objektiivse tagasiside eest, väldin seda edaspidi. Aga mis nüüd edasi, selle lõiguga? Selles mõttes, et ma ei tahaks eirata seda, mis praegu maailmas ja internetis toimub. Selles erandlikus julgeolekuolukorras Venemaa üritab aktiivselt oma narratiivi läbi suruda, vaadake selleks eriti venekeelseid vikilehti, sh Vene-Ukraina sõja kohta. Viitamine on võrdlemisi irratsionaalne ja ilmselgelt kallutatud. Kuigi originaaluurimus/selline kaudne teabe omistamine ei ole see, mida Vikipeedia taotleb, siis samaaegselt Vikipeedia taotleb ka info läbipaistvust ja usaldusväärsust. Te ilmselt tutvusite nende kahe-kolme ÜRO lehega ning mõistate kirjapandud väidete olemust ja faktuaalsust (ja sõnalisandit "''de facto''"). Kas praeguses aktiivses desinformatsiooni kampaanias (mis imbub ka eestikeelsesse netiruumi) poleks õige siinses artiklis (ja ka Vene-Ukraina sõja artiklis) olla nende väidete juures natuke paindlikum? Selle lõigu mittekaasamine oleks läbipaistvuse tahtlik äraandmine, sest loovutame lugejate usalduse käimasolevale aktiivsele infosummutamise kampaaniale? Taaskord: aitäh informeerimast ja seda rohkem ei juhtu. Kuid ma tunnen, et praeguses olukorras võiks sellise tähelepanuga Viki artikkel olla allikatele viitamisega pisut paindlikum. Aga võib-olla ma näen seda liialt oma mätta otsast. Ootan huviga teie arvamusi, tänan.--[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 18:11 (EET) Teine lõik väidab praegu, et ta on sõjakurjategija, aga see on süütuse presumptsiooni vastane. Ma arvan ka, et sellest ei tuleks sissejuhatuses rääkida, kui see on nii lühike. ''[[Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi]] põhjal on Putin ''de facto'' süüdi [[Genotsiid|genotsiidis]], [[Sõjakuritegu|sõjakuritegudes]] ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastastes kuritegudes]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/en/genocideprevention/genocide.shtml|pealkiri=Genocide|väljaanne=United Nations The Office on Genocide Prevention and the Responsibility to Protect|vaadatud=25.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/en/genocideprevention/war-crimes.shtml|pealkiri=War Crimes|väljaanne=United Nations The Office on Genocide Prevention and the Responsibility to Protect|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/en/genocideprevention/crimes-against-humanity.shtml|pealkiri=Crimes Against Humanity|väljaanne=United Nations The Office on Genocide Prevention and the Responsibility to Protect|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512225/rahvusvaheline-kriminaalkohus-voib-alustada-ukrainas-genotsiidi-uurimist|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus võib alustada Ukrainas genotsiidi uurimist|väljaanne=ERR|aeg=25.02.2022|vaadatud=25.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.irishexaminer.com/opinion/columnists/arid-40813182.html|pealkiri=Invasion of Ukraine would be a war crime and we must fight to prevent it|väljaanne=Irish Examiner|aeg=22.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/putins-absurd-genocide-claims-cannot-hide-his-war-crimes-in-ukraine/|pealkiri=Putin’s absurd genocide claims cannot hide his war crimes in Ukraine|väljaanne=Atlantic Council|aeg=18.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-38005282|pealkiri=Russia withdraws from International Criminal Court treaty|aeg=16.11.2016|vaadatud=24.02.2022}}</ref> Tema eestvedamisel algas 2014. aastal [[Vene-Ukraina sõda]]. Ühtlasi tema käsul alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. Võtsin selle välja, sest see on mõttetus. Süüd tuvastada saab ainult kohus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2022, kell 10:21 (EEST) '' 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.[1][2] :Minu meelest ka see ei peaks sissejuhatuses olema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2022, kell 10:27 (EEST) {{Reflist-talk}} ==Elust== Sellel alajaotusel pole saba ega sarvi. Pealkiri on ebaadekvaatne. Selle asemel võiks kirjutada pikema sissejuhatuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2022, kell 10:27 (EEST) ==50 sekundit== * Yunus Emre. [https://twitter.com/Joyce_Karam/status/1549487286966009858?s=20&t=MhWtcJeeBH4NbaKDX5jjVg Those 50 seconds that Erdogan made Putin wait, looking frazzled in-front of cameras say plenty of how much has changed after Ukraine:] Twitter, 19. juuli 2022<br />[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 21. juuli 2022, kell 10:30 (EEST) aoq9iqci42nljw9a5ov1dplzefhep3j Jurist 0 10770 6164169 6163771 2022-07-20T12:47:08Z Mikk294 167977 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Advokat, Engelsk advokatdräkt, Nordisk familjebok.png|pisi|[[Advokaat]], [[Suurbritannia|UK]]]] '''Jurist''' on sügavamate õigusalaste teadmistega isik. Mõistet kasutatakse järgmistes, omavahel seotud tähendustes: *õigusharidust omav isik, sõltumata sellest, kas ta töötab õigusalal; *juriidilise iseloomuga tööd tegev isik, sõltumata sellest, kas ta omab õiguslikku haridust; *õigusteadlane. See tähendus on valdav angloameerika kultuuri- ja õigusruumis. ==Etümoloogia== Sõna "jurist" on tuletatud [[ladina keel|ladina]] sõnast ''ius'' (''jus''; [[omastav kääne|omastav]] ''iuris'' (''juris'')) 'õigus'. == Juristi haridus Eestis == Juristide haridus hetkel Eestis on õigusteaduse magister. Enne nõukogude okupatsiooni juristi hariduse tiitel oli sarnane Skandinaavia riigidele ehk cand.jur. Näiteks president [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsil]] oli [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] omandatud cand. jur. kraad. Kraad tuleneb ajaloost, Eesti on olnud sajandeid Skandinaavia mõju all, näiteks kuuludes Taani kuningriigi. == Juristi haridus teistes põhjamaades == === Islandi === Islandis juristi haridus on ML í lögfræði (''mag. jur.''). === Rootsi === Rootsis juristi haridus on Juristexamen mis lõpetatakse tavaliselt pärast nelja ja poole aasta pikkust õppimist. Varem juristi haridus oli Juris kandidatexamen (''jur. kand.''). === Soome === Soomes kõrgem haridus õigusteaduses on Oikeustieteen maisteri (OTM) ([[Rootsi keel|rootsi keeles]]: ''Juris magister, JM'') mis saadakse pärast viieaastast õigusteaduse õpinguid. Soomes oli varem kasutusel Oikeustieteen kandidaatti kraad (OTK) (rootsi keeles: ''Juridisk kandidatexamen, jur. kand.''). === Taani === Taanis õigusteaduse kõrgem haridus Juridisk kandidateksamen (''cand. jur.'') saadakse pärast viieaastast õpinguid. === Norra === Norras õigusteaduse kõrgem haridus on Magister i Rettsvitenskap (''master i jus'') mis omandatakse pärast viieaastast õigusõpet. Varem Norras oli ka cand.jur. sarnaselt Taani ja Eestiga. ==Liigitus== Vastavalt Euroopa [[õigussüsteem]]i horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud [[eraõigus]]e või [[avalik õigus|avaliku õiguse]] asjatundjaks. Õigussüsteemi vertikaalse jaotuse järgi ([[õigusloome]], kehtiva õiguse rakendamine, õigusemõistmine) saame eristada juriste järgmiste kutsealade esindajatena: # õigusteadlased-teoreetikud, # [[advokaat|advokaadid]], [[prokurör]]id, [[notar]]id jt # [[kohtunik]]ud. {{commonscat|Jurists}} [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Juristid| ]] 1syr1v4xxfzegiupixrf7b4z2ay0jdu 6164170 6164169 2022-07-20T12:47:36Z Mikk294 167977 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Advokat, Engelsk advokatdräkt, Nordisk familjebok.png|pisi|[[Advokaat]], [[Suurbritannia|UK]]]] '''Jurist''' on sügavamate õigusalaste teadmistega isik. Mõistet kasutatakse järgmistes, omavahel seotud tähendustes: *õigusharidust omav isik, sõltumata sellest, kas ta töötab õigusalal; *juriidilise iseloomuga tööd tegev isik, sõltumata sellest, kas ta omab õiguslikku haridust; *õigusteadlane. See tähendus on valdav angloameerika kultuuri- ja õigusruumis. ==Etümoloogia== Sõna "jurist" on tuletatud [[ladina keel|ladina]] sõnast ''ius'' (''jus''; [[omastav kääne|omastav]] ''iuris'' (''juris'')) 'õigus'. == Juristi haridus Eestis == Juristide haridus hetkel Eestis on õigusteaduse magister. Enne nõukogude okupatsiooni juristi hariduse tiitel oli sarnane Skandinaavia riigidele ehk cand.jur. Näiteks president [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsil]] oli [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] omandatud cand. jur. kraad. Kraad tuleneb ajaloost, Eesti on olnud sajandeid Skandinaavia mõju all, näiteks kuuludes [[Taani Kuningriik|Taani kuningriigi]]. == Juristi haridus teistes põhjamaades == === Islandi === Islandis juristi haridus on ML í lögfræði (''mag. jur.''). === Rootsi === Rootsis juristi haridus on Juristexamen mis lõpetatakse tavaliselt pärast nelja ja poole aasta pikkust õppimist. Varem juristi haridus oli Juris kandidatexamen (''jur. kand.''). === Soome === Soomes kõrgem haridus õigusteaduses on Oikeustieteen maisteri (OTM) ([[Rootsi keel|rootsi keeles]]: ''Juris magister, JM'') mis saadakse pärast viieaastast õigusteaduse õpinguid. Soomes oli varem kasutusel Oikeustieteen kandidaatti kraad (OTK) (rootsi keeles: ''Juridisk kandidatexamen, jur. kand.''). === Taani === Taanis õigusteaduse kõrgem haridus Juridisk kandidateksamen (''cand. jur.'') saadakse pärast viieaastast õpinguid. === Norra === Norras õigusteaduse kõrgem haridus on Magister i Rettsvitenskap (''master i jus'') mis omandatakse pärast viieaastast õigusõpet. Varem Norras oli ka cand.jur. sarnaselt Taani ja Eestiga. ==Liigitus== Vastavalt Euroopa [[õigussüsteem]]i horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud [[eraõigus]]e või [[avalik õigus|avaliku õiguse]] asjatundjaks. Õigussüsteemi vertikaalse jaotuse järgi ([[õigusloome]], kehtiva õiguse rakendamine, õigusemõistmine) saame eristada juriste järgmiste kutsealade esindajatena: # õigusteadlased-teoreetikud, # [[advokaat|advokaadid]], [[prokurör]]id, [[notar]]id jt # [[kohtunik]]ud. {{commonscat|Jurists}} [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Juristid| ]] mfa7450opskojo4ag89s75okbun2mx0 6164236 6164170 2022-07-20T16:14:24Z Mikk294 167977 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Advokat, Engelsk advokatdräkt, Nordisk familjebok.png|pisi|[[Advokaat]], [[Suurbritannia|UK]]]] '''Jurist''' on sügavamate õigusalaste teadmistega isik. Mõistet kasutatakse järgmistes, omavahel seotud tähendustes: *õigusharidust omav isik, sõltumata sellest, kas ta töötab õigusalal; *juriidilise iseloomuga tööd tegev isik, sõltumata sellest, kas ta omab õiguslikku haridust; *õigusteadlane. See tähendus on valdav angloameerika kultuuri- ja õigusruumis. ==Etümoloogia== Sõna "jurist" on tuletatud [[ladina keel|ladina]] sõnast ''ius'' (''jus''; [[omastav kääne|omastav]] ''iuris'' (''juris'')) 'õigus'. == Juristi haridus Eestis == Juristide haridus hetkel Eestis on õigusteaduse magister. Enne nõukogude okupatsiooni juristi hariduse tiitel oli sarnane Skandinaavia riigidele ehk cand.jur. Näiteks president [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsil]] oli [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] omandatud cand. jur. kraad. Kraad tuleneb ajaloost, Eesti on olnud sajandeid Skandinaavia mõju all, näiteks kuuludes [[Taani Kuningriik|Taani kuningriigi]]. == Juristi haridus teistes põhjamaades == === Islandi === Islandis juristi haridus on ML í lögfræði (''mag. jur.''). === Rootsi === Rootsis juristi haridus on Juristexamen mis lõpetatakse tavaliselt pärast nelja ja poole aasta pikkust õppimist. Varem juristi haridus oli Juris kandidatexamen (''jur. kand.''). === Soome === Soomes kõrgem haridus õigusteaduses on Oikeustieteen maisteri (OTM) ([[Rootsi keel|rootsi keeles]]: ''Juris magister, JM'') mis saadakse pärast viieaastast õigusteaduse õpinguid. Soomes oli varem kasutusel Oikeustieteen kandidaatti kraad (OTK) (rootsi keeles: ''Juridisk kandidatexamen, jur. kand.''). === Taani === Taanis õigusteaduse kõrgem haridus Juridisk kandidateksamen (''cand. jur.'') saadakse pärast viieaastast õpinguid. === Norra === Norras õigusteaduse kõrgem haridus on Magister i Rettsvitenskap (''master i jus'') mis omandatakse pärast viieaastast õigusõpet. Varem Norras oli ka cand.jur. ==Liigitus== Vastavalt Euroopa [[õigussüsteem]]i horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud [[eraõigus]]e või [[avalik õigus|avaliku õiguse]] asjatundjaks. Õigussüsteemi vertikaalse jaotuse järgi ([[õigusloome]], kehtiva õiguse rakendamine, õigusemõistmine) saame eristada juriste järgmiste kutsealade esindajatena: # õigusteadlased-teoreetikud, # [[advokaat|advokaadid]], [[prokurör]]id, [[notar]]id jt # [[kohtunik]]ud. {{commonscat|Jurists}} [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Juristid| ]] 0bnedq9fcwwslg8tb3fjhpgeoe8lod0 Kesköö 0 11329 6164609 5231224 2022-07-20T20:49:31Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki '''Kesköö''' on [[kellaaeg]], mil algab uus [[kalender|kalendri]][[ööpäev]] (muutub [[kuupäev]]): kell 12 öösel, kell 24.00 ehk kell 00.00. Vanarooma ajaarvamissüsteemi järgi oli kesköö täpselt [[päikeseloojang]]u ja [[päikesetõus]]u vahel. ==Vaata ka== *[[Öö]] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Aeg]] 3xxy0i43mewqb3iofu50zo45kqqz95z Taimede loend 0 11724 6164641 6161113 2022-07-20T21:43:27Z Andres 5 /* K */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk ''Burseraceae'', Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis'') *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii'') *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] (''Yucca aloifolia'') *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus'') *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[annato]] (''Bixa orellana'') *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bubingapuu]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Entandrophragma excelsum]]'', sgk [[meelialised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline. *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus'') puu türnpuuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]] (nüüd [[kulbikulised]]), Eestis haruldane *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jasmiin]] (''Jasminum'') *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi'') *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] (''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[Kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (Bryonia), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Neckera crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], meloni teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani'') *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapirn]] (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]] sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[oederi põiksammal]] (oederi põikkupar) (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsamipappel]] (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisiline]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]] *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]], looduses hävinud *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum'') *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima'') *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima'') *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), sgk [[vahtralised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-pungsammal]] (''Bryum flaccidum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] ==Z== *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens'') *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica'') [[rohttaim]] sgk [[tulikalised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sgk *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]] *[[tömbitipuline tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheidulehelised]], klass *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] bt83chwvs24qqd7cm8qadv9agwtaqbj 6164654 6164641 2022-07-20T22:04:10Z Andres 5 /* P */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk ''Burseraceae'', Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis'') *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii'') *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] (''Yucca aloifolia'') *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus'') *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[annato]] (''Bixa orellana'') *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bubingapuu]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Entandrophragma excelsum]]'', sgk [[meelialised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline. *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus'') puu türnpuuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]] (nüüd [[kulbikulised]]), Eestis haruldane *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jasmiin]] (''Jasminum'') *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi'') *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] (''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[Kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (Bryonia), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Neckera crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], meloni teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani'') *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapirn]] (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]] sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[oederi põiksammal]] (oederi põikkupar) (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsamipappel]] (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisiline]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]] *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]], looduses hävinud *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum'') *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima'') *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima'') *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), sgk [[vahtralised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-pungsammal]] (''Bryum flaccidum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] ==Z== *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens'') *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica'') [[rohttaim]] sgk [[tulikalised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sgk *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]] *[[tömbitipuline tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheidulehelised]], klass *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] 9a94ej17fmrlus626r4rqi82fllrwho 6164657 6164654 2022-07-20T22:08:58Z Andres 5 /* S */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk ''Burseraceae'', Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis'') *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii'') *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] (''Yucca aloifolia'') *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus'') *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[annato]] (''Bixa orellana'') *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bubingapuu]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Entandrophragma excelsum]]'', sgk [[meelialised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline. *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus'') puu türnpuuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]] (nüüd [[kulbikulised]]), Eestis haruldane *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jasmiin]] (''Jasminum'') *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi'') *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] (''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[Kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (Bryonia), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Neckera crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], meloni teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani'') *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapirn]] (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]] sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[oederi põiksammal]] (oederi põikkupar) (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsamipappel]] (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisiline]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]] *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]], looduses hävinud *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum'') *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima'') *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima'') *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), sgk [[vahtralised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-pungsammal]] (''Bryum flaccidum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] ==Z== *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens'') *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica'') [[rohttaim]] sgk [[tulikalised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sgk *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]] *[[tömbitipuline tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheidulehelised]], klass *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] knm7ortvmsl1ysw7rya77w73hrdb5ub 6164659 6164657 2022-07-20T22:12:17Z Andres 5 /* B */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk ''Burseraceae'', Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis'') *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii'') *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] (''Yucca aloifolia'') *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus'') *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[annato]] (''Bixa orellana'') *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bubingapuu]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Entandrophragma excelsum]]'', sgk [[meelialised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline. *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus'') puu türnpuuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]] (nüüd [[kulbikulised]]), Eestis haruldane *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jasmiin]] (''Jasminum'') *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi'') *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] (''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[Kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (Bryonia), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Neckera crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], meloni teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani'') *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapirn]] (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]] sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[oederi põiksammal]] (oederi põikkupar) (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsamipappel]] (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisiline]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]] *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]], looduses hävinud *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum'') *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima'') *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima'') *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), sgk [[vahtralised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-pungsammal]] (''Bryum flaccidum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] ==Z== *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens'') *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica'') [[rohttaim]] sgk [[tulikalised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sgk *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]] *[[tömbitipuline tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheidulehelised]], klass *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] 1qy3u7al1tj1c2kyy1kopdz55l8dfqs 6164661 6164659 2022-07-20T22:17:02Z Andres 5 /* E */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk ''Burseraceae'', Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis'') *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii'') *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] (''Yucca aloifolia'') *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus'') *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[annato]] (''Bixa orellana'') *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bubingapuu]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Entandrophragma excelsum]]'', sgk [[meelialised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline. *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus'') puu türnpuuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]] (nüüd [[kulbikulised]]), Eestis haruldane *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jasmiin]] (''Jasminum'') *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi'') *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] (''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[Kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (Bryonia), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Neckera crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], meloni teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani'') *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapirn]] (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]] sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[oederi põiksammal]] (oederi põikkupar) (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsamipappel]] (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisiline]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]] *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]], looduses hävinud *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum'') *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima'') *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima'') *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), sgk [[vahtralised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-pungsammal]] (''Bryum flaccidum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] ==Z== *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens'') *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica'') [[rohttaim]] sgk [[tulikalised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sgk *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]] *[[tömbitipuline tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheidulehelised]], klass *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] 7c1ofqcg5nz10bbfh2pxxhlaqficwvc 6164669 6164661 2022-07-20T22:27:40Z Andres 5 /* K */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk ''Burseraceae'', Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis'') *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii'') *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] (''Yucca aloifolia'') *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus'') *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[annato]] (''Bixa orellana'') *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bubingapuu]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Entandrophragma excelsum]]'', sgk [[meelialised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline. *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus'') puu türnpuuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]] (nüüd [[kulbikulised]]), Eestis haruldane *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jasmiin]] (''Jasminum'') *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi'') *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] (''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[Kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (Bryonia), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Neckera crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], meloni teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani'') *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapirn]] (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]] sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[oederi põiksammal]] (oederi põikkupar) (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsamipappel]] (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisiline]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]] *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]], looduses hävinud *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum'') *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima'') *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima'') *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), sgk [[vahtralised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-pungsammal]] (''Bryum flaccidum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] ==Z== *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens'') *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica'') [[rohttaim]] sgk [[tulikalised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sgk *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]] *[[tömbitipuline tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheidulehelised]], klass *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] sa1aeo1j7eb8sndzaqyg62rgc7lesam 6164677 6164669 2022-07-20T22:38:55Z Andres 5 /* A */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks. ''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]]. ''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis: *''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage *''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane *''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica *''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina *[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa *[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika *[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika *[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]] *[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika *[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika *[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk ''Burseraceae'', Aafrika *[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis'') *[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii'') *[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]] *[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii'') *[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'') *[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'') *[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'') *[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'') *[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'') *[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'') *[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'') *[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'') *[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'') *[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'') *[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'') *[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'') *[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'') *[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'') *[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'') *[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'') *[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]] *[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'') *[[aaloelehine tääkliilia]] (''Yucca aloifolia'') *[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'') *[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond *[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'') *[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'') *[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'') *[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'') *[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'') *[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'') *[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'') *[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'') *[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'') *[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'') *[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'') *[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'') *[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'') *[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]] *[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus'') *[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'') *[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'') *[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'') *[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]] *[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'') *[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]] *[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline *[[aasluste]] (''Bromus commutatus'') *[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane *[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline *[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]] *[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'') *[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'') *[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'') *[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'') *[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati *''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed *[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'') *''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[abroonia]] (''Abronia''), perekond *[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond *''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia *''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]] *''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s *''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s *[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]] *[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond *[[adoonis]] (''Adonis''), perekond *[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'') *[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond *[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]] *[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] *[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]] *[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]] *[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]] *[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim *[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]] *[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]], *[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]] *[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]] *[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]] *[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]] *[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]] *[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond *[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane *[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond *[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu *[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] *[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]] *[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]] *[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]] *[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[akantoliimon]] *akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]] *[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]] *[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'') *[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]] *[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum) *[[aleksandrisenna]] *[[alkanna]] (''Alkanna'') *''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] *[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline *[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]] *[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]] *''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] *[[alokaasia]] *[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]] *[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]] *[[alpi puia]] (''Puya alpestris''), sgk [[bromeelialised]] *[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]] *[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] *[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'') *[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]] *[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]] *[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]] *[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]] *[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]] *[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond *[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]] *[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'') *[[amasoonase kopaiivapuu]] *[[ambrapuu]] (''Liquidambar'') *[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'') *[[ameerika agaav]] (''Agave americana'') *[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]] *[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]] *[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'') *ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]] *[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]] *[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'') *[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]] *[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]] *[[amorfa]] (''Amorpha'') *[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]] *[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]] *[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]] *[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'') *[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond *[[ananass]] (''Ananas comosus'') *[[ananass (perekond)]] (''Ananas'') *[[andiira]] (''Andira inermis'') *[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]] *[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond *[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[annato]] (''Bixa orellana'') *[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]] *[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]] *[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'') *[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'') *[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]] *[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]] *[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]] *[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]] *[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond *arahhis vt [[maapähkel]] *[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond *[[arekapalm]] (''Areca''), perekond *[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond *[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]] *[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]] *''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] *[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas *[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]] *[[aroonia]] (''Aronia'') *[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]] *[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]] *[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]] *[[aruluste]] (''Brachypodium'') *[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[arundinaaria]] (''Arundinaria'') *[[arundo]] (''Arundo'') *[[asandi]] (''Ferula narthex'') *[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]] *[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'') *[[askleepia]] *[[asolla]] (''Azolla'') *[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts *[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond *[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'') *[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]] *[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts *[[atlasküpress]] *[[aukuuba]] *[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'') *[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'') *[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'') *[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'') *[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'') *[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]] *[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond *[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]] *[[avoonia]] (''Avonia'') ==B== *[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]] *[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane *''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]] *''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal *[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]] *[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond *[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]] *[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]] *[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond *[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]] *[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]] *[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]] *[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]] *[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]] *[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'') *''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]] *[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] *[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'') *[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'') *[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond *[[bubingapuu]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]] *[[budleia]] (''Buddleja'') *[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]] *''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]] ==C== *''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] *''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] *''[[Chlorococcales]]'', selts *''[[Chlorodendrales]]'', selts *[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]] *[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]] ==D== *[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] *[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]] *[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[deutsia]] (''Deutzia'') *[[diervilla]] (''Diervilla'') *[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]] *[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]] ==E== *[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]] *[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]] *[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]] *[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]] *[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'') *[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]] *[[eebenipuulised]], sugukond *[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]] *[[elulõng]] (''Clematis'') *[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]] *[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts *[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond *[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[enelas]] (''Spiraea'') *[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *''[[Entandrophragma excelsum]]'', sgk [[meelialised]] *[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'') *[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline *[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]] *''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]] *''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]] *[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]] *[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]] ==F== *[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]] *Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]] *[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane *[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]] *[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]] *[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]] *[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]] *[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]] *[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]'' *[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]] ==G== *[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]] *''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' *[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]] *''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem *[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa *[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]] * †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae'' *[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]] *[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]] *[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]] *[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]] *[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]] ==H== *[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *habras aloina vt [[rabe aloina]] *[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]] *[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]] *haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]] *[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]] *[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond *[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]] *[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna *[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane. *[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline. *[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond *[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]] *[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]] *[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]] *[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond *[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]] *[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised *[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'') *[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]] *[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]] *[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'') *[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised *[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]] *[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]] *[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]] *[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s *[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]] *[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]] *[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas *[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]] *[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]] *[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]] *[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]] *[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]] *[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim *[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline *[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]] *[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]] *[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt *[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline *[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria) *[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]] *[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]] *[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]] *[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]] *[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]] *[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline. *[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]] *[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]] *[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]] *[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]] *[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage *[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline *[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]] *[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]] *[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]] *[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]] *[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]] *[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]] *[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik *[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]] *[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]] *[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]] *[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]] *[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub *[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]] *[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]] *[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]] *[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]] *[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]] *[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] *[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]] *[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt *[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]] *[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]] *[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline *[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] *[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]] *[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]] *[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline *[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]] *[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]] *[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis *[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena *[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]] *[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline. *[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]] *[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]] *[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]] *[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]] *[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim *[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]] *[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]] *[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]] *[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]] *[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]] *[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline *[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]] *[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]] *[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline *[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]] *[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]] *[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim *[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias *[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] *[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline *[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline. *[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]] *[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]] *[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]]) *[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline *[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]] *[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] *[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]] *[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]] *[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]] *[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]] *[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]] *[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]] *[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]] *[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim *[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]] *[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s *[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]] *[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]] *[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus'') puu türnpuuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim *[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]] *[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]] *[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]] *[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud. *[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]] *[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]] *[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]] *[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]] *[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]] *[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]] *[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]] *[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]] *[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]] *[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]] *[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]] *[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]] *[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]] *[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]] *[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim *[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]] *[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]] *[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'') *[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]] *[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond *[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk *[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]] *[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla *[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]] (nüüd [[kulbikulised]]), Eestis haruldane *[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hevea]] (''Hevea'') *[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'') *[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]] *[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond *hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]] *[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]] *[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]] *[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim *[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'') *[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]] *[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]] *[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]] *[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]] *[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]] *[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] *[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]] *[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond *[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline *[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]] *[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]] *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]] *[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]] *[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]] *[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond *[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]] *[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]] *''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]] *''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] *[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond *[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]] *[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]] *[[humalapuu]] (''Ptelea'') *[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]] *[[humalpöök]] (''Ostrya'') *[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]] *[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond *[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]] *[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]] *[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond *[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond *[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'') *[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]] *[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline. *[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'') *[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]] *[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]] *[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]] *[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond *[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]] *[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane. *[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]] *[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]] *[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]] *[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] *[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]] *''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]] ==I== *[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]] *[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]] *[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]] *[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]] *[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]] *[[iileks]] (''Ilex'') *[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]] *[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]] *[[imar]] (''Polypodium''), perekond *[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond *[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]] *[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts *[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]] *[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]] *[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] *[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]] *[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts *[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond ==J== *[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]] *[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]] *[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]] *[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]] *[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]] *[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]] *[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]] *[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond *[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki) *[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'') *[[jasmiin]] (''Jasminum'') *[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi'') *[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas *[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised *[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]] *[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]] *[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond *[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]] *[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]] *[[jumalapuu]] (''Ailanthus'') *[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas *[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'') *[[juudinõges]] (''Parietaria'') *[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]] *[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]] *[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]] *[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]] *[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]] *[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]] *[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond *[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]] *[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]] *[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]] *[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond *[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]] *[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]] *[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised *[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane *[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]] ==K== *[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias *[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]] *[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne *[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]] *[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]] *[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass *[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]] *[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim *[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline. *[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]] *[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]] *[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]] *[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]] *[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond *[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond *[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond *[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud *''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]] *[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'') *[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') *[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]] *[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]] *[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]] *[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]] *[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]] *[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]] *[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]] *[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]] *[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]] *[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]] *[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]] *[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised *[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]] *[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]] *[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]] *[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]] *[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline *[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]] *[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts *[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond *[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]] *[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el *[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond *[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]] *[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]] *[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond *[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]] *[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] *[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond *[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]] *[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts *[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kapsas]] *[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]] *[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond *[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]] *[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]] *[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]] *[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]] *[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]] *[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]] *[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]] *[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]] *[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'') *[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]] *[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]] *[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond *[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]] *[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]] *[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]] *[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]] *[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]] *[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]] *[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond *[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]] *[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]] *[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]] *[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]] *[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]] *[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]] *[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]] *[[karvane piiphein]] (''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]] *[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]] *[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]] *[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]] *[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond *[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]] *[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts *[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond *[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]] *[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]] *[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond *[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]] *[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]] *[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]] *[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'') *[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]] *[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond *[[Kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]] *[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]] *[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]] *[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim *[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]] *[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati *[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]] *[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass *[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]] *[[keerik]] (''Tortula''), perekond *[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond *[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]] *[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]] *[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond *[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast *[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]] *[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]] *[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]] *[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]] *[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]] *[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]] *[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]] *[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]] *[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]] *[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]] *[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] *[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]] *[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]] *[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass *[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]] *[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]] *[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]] *[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]] *[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]] *[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]] *[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond *[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond *[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]] *[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond *[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]] *[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]] *[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]] *[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]] *[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]] *[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]] *[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]] *[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]] *[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond *[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]] *[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]] *[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts *[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond *[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] *[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass *[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]] *[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond *[[koeranaeris]] (Bryonia), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]] *[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'') *[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]] *[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline. *[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'') *[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'') *[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika *[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim *[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]] *[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline. *[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]] *[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane *[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]] *[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]] *[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]] *[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]] *[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane *[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline *[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]] *[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]] *[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane *[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]] *[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'') *[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]] *[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'') *[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts *[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond *[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]] *[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]] *[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]] *[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]] *[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline *[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts *[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]] *[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond *[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond *[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]] *[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline *[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond *[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane *[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]] *[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]] *[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]] *[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]] *[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]] *[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'') *[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]] *[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]] *[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond *[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond *[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]] *[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond *[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]] *[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond *[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas *[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]] *[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]] *[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]] *[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]] *[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]] *[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim *[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas *[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]] *[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]] *[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all *[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]] *[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'') *[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised *[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]] *[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]] *[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[kurdõhik]] (''Neckera crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]] *[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]] *[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]] *[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond *[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], meloni teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond *[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]] *[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'') *[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]]) *[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond *[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]] *[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond *[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]] *[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]] *[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]] *[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]] *[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l *[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond *[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline *[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond *[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud *[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]] *[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]] *[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane *[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]] *[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]] *[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]] *[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]] *[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]] *[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]] *[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]] *[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond *[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]] *[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]] *[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]] *[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]] *[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]] *[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane *[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]] *[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]] *[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]] *[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline *[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]] *[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond *[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]] *[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]] *[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]] ==L== *[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]] *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]'' *[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]] *[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond *[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]] *[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]] *[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond *[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]] *[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]] *[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]] *[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'') *[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]] *[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]] *[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]] *[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]] *[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] *[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]] *[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]] *[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane *[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline *[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane *[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]] *[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] *[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]] *[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]] *[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]] *[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]] *[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]] *[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud *[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]] *[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[lehtertapp]] *[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond *[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond *[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]] *[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond *[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]] *[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]] *[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]] *[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]] *[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[lihav lõhiksammal]]? *[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] *[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]] *[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]] *[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani'') *[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond *[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]] *[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]] *[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]] *[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]] *[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]] *[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]] *[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]] *[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane *[[lillkapsas]] *[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]] *[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond *[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond *[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]] *[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond *[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond *[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]]) *[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]] *[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]] *[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline *[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]] *[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]] *[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]] *[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'') *[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]] *[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane *[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]] *[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]] *[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]] *[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]] *[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond *[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts *[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]] *[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane *[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti *[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]] *[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]] *[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond *[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] *[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]] *[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond *[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]] *[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'') *[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]] *[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]] *[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]] *[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]] *[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] *[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]] *[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]] *[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond *[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]] *[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]] *[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]] *[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond *[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]] *[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]] *[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast *[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'') *[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]] *[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline *[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas *[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]] *[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika] *[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]] *[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]] *[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]] *[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond *[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]] *[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]] *[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]] *[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]] ==M== *[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond *[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]] *[[maapirn]] (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]] *[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm *[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]] *[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]] *[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika *[[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]] *[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts *[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond *[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]] *[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]] *[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]] *[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline *[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]] *[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]] *[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]] *[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond *[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]] *[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]] *[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]] *[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond *[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]] *[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]] *[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]] *[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]] *[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond *[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]] *[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]] *[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia *[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts *[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond *''[[Mamiellales]]'', selts *[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]] *[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]] *[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]] *[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]] *[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]] *[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]] *[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond *[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]] *[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]] *[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]] *[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]] *[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]] *[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul *[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]] *[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond *[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]] *[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]] *[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline *[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]] *[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'') *[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]] *[[meripuju]] (''Artemisia maritima'') *[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]] *[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'') *[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]] *[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints) *[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline *[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima') *[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline *[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]] *[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]] *[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]] *[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]] *[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]] *[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]] *[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline *[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline *[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] *[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]] *[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]] *[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline *[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]] *[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]] *[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] *[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]] *[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]] *[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]] *[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]] *[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]] *[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]] *[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]] sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse *[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast *[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]] *[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]] *[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane *[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]] *[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'') *[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]] *[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond *[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas *[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]] *[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]] *[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l *[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]] *[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]] *[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas *[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]] *[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]] *[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]] *[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]] *[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] *[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]] *[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]] *[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond *[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'') *[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]] *[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]] *[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]] *[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'') *[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]] *[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu *[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]] *[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]] *[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'') *[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]] *[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]] *[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]] *[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]] *[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]] *[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub *[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]] *[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]]) *[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]] *[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond *[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]] *[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts *[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]] *[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]] *[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond *[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond *[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]] *[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]] *[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]] *[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]] *[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]] ==N== *[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]] *[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond *[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim *[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts *[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond *[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]] *[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline *[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'') *[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]] *[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]] *[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]] *[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]] *[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma *[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]] *[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]] *[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend *[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]] *[[nurmlauk]] (''Allium vineale'') *[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]] *[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond *[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]] *[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]] *[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]] *[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]] *[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond *[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes *[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]] *[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]] *[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]] *[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]] *[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]] *[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]] *[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]] *[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]] *[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]] *[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] *[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]] *[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond *[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane *[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]] *[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond *[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]] ==O== *[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts *[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'') *[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]] *[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]] *[[oederi põiksammal]] (oederi põikkupar) (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane *''[[Oedogoniales]]'', selts *[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]] *[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]] *[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]] *[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]] *[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]] *[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]] *[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]] *[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'') *[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane *[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]] *[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]] *[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]] *[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]] *[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]] *[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline *[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass *[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts *[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond *[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik *[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]] *''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]'' *[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]] *[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]] *[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond *[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]] ==P== *[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim *[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond *[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]] *[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline *[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]] *[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts *[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond *[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond *[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]] *[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond *[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]] *[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]] *[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond *[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[palsamipappel]] (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]] *[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] *[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]] *[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]] *[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]] *[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]] *[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]] *''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]] *[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]] *[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]] *[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]] *[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]] *[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]] *[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond *[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'') *[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]] *[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]] *[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]] *[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]] *[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'') *[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane *[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]] *[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]] *[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] *[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]] *[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond *[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]] *''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]] *[[perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'') *[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]] *[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]] *[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]] *[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]] *[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]] *[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]] *[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond *[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]] *[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]] *[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]] *[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]] *[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]] *[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]] *[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] *[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]] *''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]] *[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]] *[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]] *[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond *[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]] *[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]] *[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]] *[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni *[[pisiline]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]] *[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane *[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]], looduses hävinud *[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]] *[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]] *[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]] *[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]] *[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]] *[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]] *[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane *[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'') *[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'') *[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond *[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt *[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond *[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'') *[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond *[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]] *[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena *[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]] *[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond *[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass *[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]] *[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'') *[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim *[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]] *''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts *[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]] *[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]] *[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]] *[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]] *[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]] *[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]] *[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'') *[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]] *[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.) *[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik *[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]] *[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane *[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]] *[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]] *[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]] *[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]] *[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline *[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]] *[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]] *[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]] *[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal *[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika *[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]] *[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]] *[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]] *[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]] *[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]] *[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]] *[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]] *[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]] *[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]] *[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]] *[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]] *[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]] *[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]] *[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline *[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]] *[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]] *[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti *[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]] *[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]] *[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] *[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]] *[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]] *[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] *[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]] *[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]] *[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]] *[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]] *[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]] *[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond *[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]] *[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass *[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]] *[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond *[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]] *[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]] *[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts *[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond *[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]] *[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]] *[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] *[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]] *[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]] *[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] *[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]] *[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]] *[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] *[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]] *[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]] *[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]] *[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]] *''[[Pyramimonadales]]'', selts ==R== *[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]] *[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline *[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond *[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline *[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]] *[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline *[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]] *[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]] *[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]] *[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]] *rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]] *[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]] *[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum'') *[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]] *[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima'') *[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline *[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]] *[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]] *[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]] *[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]] *[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]] *[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]] *[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]] *[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]] *[[rand-tömpkaanik]] ? *[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]] *[[rannikas]] (''Glaux maritima'') *[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], [[USA]] *[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]] *[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]] *[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond *[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas *[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]] *[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]] *[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]] *[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond *[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]] *[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond *[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]] *[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]] *[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]] *[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond *[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]] *[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond *[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]] *[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond *[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]] *[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud *[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma *[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond *[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]] *[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]] *[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]] *[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'') *rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]] *[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]] *[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]] *[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane *[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] *[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]] *[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]] *[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]] *[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]] *[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline *[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati *[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]] *[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]] *[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane *[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal *[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]] *[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]] *[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all *[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]] *[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]] *[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts *[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond *[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]] *''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]] *[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline *[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]] *[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]] *[[rulluv ripssammal]] ? *[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]] *[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]] *[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]] *[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]] *[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt *[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina *[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond *[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond *[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]] ==S== *[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane *[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem *[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]] *[[saarvaher]] (''Acer negundo''), sgk [[vahtralised]] *[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]] *[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]] *[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]] *[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]] *[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]] *[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]] *[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline *[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]] *[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'') *''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]] *''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]] *[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]] *[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]] *[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]] *[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus') *[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]] *[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]] *''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]] *[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts *[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond *[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]] *[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika *[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond *[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]] *[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond *[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]] *[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]] *[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane *[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]] *[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]] *[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]] *[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]] *[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts *[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond *[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]] *[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond) *[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond *[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]] *[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts *[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]] *[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]] *[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]] *[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]] *[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]] *[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts *[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond *[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'') *[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]] *[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]] *[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane *[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'') *[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]] *[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]] *[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]] *[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[siginiit-pungsammal]] (''Bryum flaccidum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]] *[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'') *[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]] *[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]] *[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]] *[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]] *[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]] *[[sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') *[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]] *[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]] *[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas *[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati *[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem *[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika *[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] *[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]] *[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]] *[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond *[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]] *[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]] *[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]] *[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]] *[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane *[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised *[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]] *[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]] *[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]] *[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]] *[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]] *[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]] *[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]] *[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]] *[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline *[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]] *[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]] *[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]] *[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]] *[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]] *[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane *[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]] *[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]] *[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]] *[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline *[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]] *[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline *[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]] *[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]] *[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]] *[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]] *[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond *[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]] *[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline *[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]] *[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]] *[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]] *[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] *[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]] *[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]] *[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]] *''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]] *''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]] *[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'') *[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]] *[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]] *[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]] *[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]] *[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai *[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]] *[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'') *[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]] *[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane *[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]] *[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]] *[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]] *[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]] *[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] *[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]] *[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]] *[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]] *[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]] *[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]] *[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]] *[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane *[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]] *[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]] *[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]] *[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]] *[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]] *[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]] *[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]] *[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]] *[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]] *[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]] *[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]] *[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]] *[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond *[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] *[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]] *[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]] *[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond *[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]] *[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] *[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'') *[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]] *[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]] *[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]] ==Z== *''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s == Ž == *[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]] ==T== *[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'') *[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]] *[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]] *[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]] *[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]] *[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]] *[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]] *[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]] *[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]] *[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]] *[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]] *[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]] *[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond *[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]] *[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]] *[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond *[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]] *[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]] *[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]] *[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]] *[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]] *[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens'') *[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond *[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]] *[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]] *[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] *[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]] *[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] *[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]] *[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]] *[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]] *[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]] *[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica'') [[rohttaim]] sgk [[tulikalised]] *''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] *''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]] *[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]] *[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]] *[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]] *[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]] *[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]] *[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed *[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]] *[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]] *[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal) *[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]] *[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts *[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond *[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]] *[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]] *[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]] *[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]] *[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'') *[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]] *[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]] *[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]] *[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]'' *[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]] *[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]] *[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sgk *[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]] *''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]] *[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]] *[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]] *[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]] *[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond *[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]] *[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]] *[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]] *[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]] *[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]] *[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]] *[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika *[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]] *[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] *[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] *[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]] *[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline *[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]] *[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]] *[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]] *[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]] *[[tömbilehine tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]] *[[tömbitipuline tiivik]] (''Fissidens arnoldii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane *[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'') *[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond, *[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]] *[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]] *[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline ==U== *[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond *[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]] *[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]] *[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]] *[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]] *[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond *[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]] *[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] *[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'') *[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'') *[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]] *[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]] *[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts *[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond *[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane *[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]] *[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]] *[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati *[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]] ==V== *[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]] *[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]] *[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond *[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]] *[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'') *[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]] *[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'') *[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'') *[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]] *[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]] *[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]] *[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond *[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]] *[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]] *[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]] *[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]] *[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]] *[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast *[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]] *[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]] *[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]] *[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]] *[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]] *[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]] *[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]] *[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]] *[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all *[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]] *[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]] *[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]] *[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]] *[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]] *[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]] *[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]] *[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane *[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]] *[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]] *[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]] *[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane *[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'') *[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane *[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] *[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]] *[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]] *[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]] *[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]] *[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]] *[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]] *[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]] *[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]] *[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]] *[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]] *[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]] *[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]] *[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]] *[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'') *[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]] *[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]] *[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]] *[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond *[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]] *[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]] *[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]] *[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]] *[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]] *[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond *[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]] *[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond *[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'') *[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]] *[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]] *[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]] *[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]] *[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]] *[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]] *[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]] *[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond *[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]] *[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond *[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond *[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]] *[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'') *[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]] *[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]] *[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane *[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] *[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]] *[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] *[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]] *[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]] *[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]] *[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]] *[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]] *[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]] *[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]] *[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]] *[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]] *[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline *[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]] *[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] *[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]] *[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]] *[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]] *[[viola wikipedia]] *[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]] *[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]] *[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]] *''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]] *[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]] *[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]] *[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]] *[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]] *''[[Volvocales]]'', selts *[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]'' *[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond *[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond *[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]] *[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]] *[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]] *[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]] *[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]] *[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond *[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]] *[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]] *[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]] *[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]] *[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] *[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]] *[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane *[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'') *[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]] *[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]] *[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]] *[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane *[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]] *[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]] *[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]] *[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline *[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]] *[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] *[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]] *[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]] *[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]] *[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]] *[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]] *[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]] *[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]] *[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]] *[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]] *[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]] *[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] *[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]] *[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]] *[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]] *[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]] *[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika *[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]] *[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]] *[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]] *[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]] ==W== *[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane *[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane *[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]] *[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane *[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]] ==Õ== *[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]] *[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]] *[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond *[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]] *[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]] *[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]] *[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond *[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]] *[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane *[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]] *[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane *[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]] *[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline *[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]] *[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane ==Ä== *[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]] *[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]] *[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]] *[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]] *[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]] *[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]] *[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]] ==Ö== *[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]] *[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]] ==Ü== *[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]] *[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]] *[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised *[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]] *[[üheidulehelised]], klass *[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]] *[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]] *[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]] *[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]] *[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]] *[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]] *[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]] *[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]] *[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]] *[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]] *[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane *[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline *[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud *[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline *[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane *[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]] *[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]] *[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised *[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]] *[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati *[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]] *[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]] ==Välislingid== *[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend] {{JÄRJESTA:}} [[Kategooria:Taimed| Taimede loend]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] k4370hj2rpwckl87ar1osm1sa1gofa1 Muslim 0 11926 6164165 6164082 2022-07-20T12:38:37Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[File:Prayer in Cairo 1865.jpg|pisi]] [[Fail:Islam percent population in each nation World Map Muslim data by Pew Research.svg|pisi|Moslemite tihedus]] '''Muslim''' ehk '''moslem''' on usklik, kes tunnistab [[islam]]i<nowiki/>t ja järgib islami rituaale. Tänapäeval arvatakse maailmas elavat 2 miljardit muslimit{{lisa viide}} ja see arv kasvab pidevalt. ==Nimetus== Erinevate täishäälikutega variandid tulenevad sellest, et sõnas ''muslim'' on täishäälikud nagu [[klassikaline araabia keel|klassikalises araabia keeles]], sõnas ''moslem'' nagu tänapäeva araabia kõnekeeltes. [[Eesti keel]]es on kasutusel ka sõnad ''muhamedlane'' ja ''muhameedlane'', kuid eesti muslimid ei soovita neid kasutada, sest nendest sõnadest võib jääda mulje, nagu muslimid kummardaksid [[Muḩammad]]it. Harva kohtab ka [[pärsia keel]]est pärinevat nimetust ''musulman''. ==Muslimite rühmitused== Kaks põhilist muslimite sekti on [[sunniidid]] ehk sunnamuslimid ja [[šiiidid]] ehk šiiamuslimid. Enamik muslimeist kuulub sunniitide sekti; šiiidid on ülekaalus [[Iraan]]is. {{commonscat|Muslims}} == Vaata ka == * [[Judaism]] * [[Zoroastrism]] * [[Kristlus]] * [[Budism]] * [[Ateism]] [[Kategooria:Islam]] hn5rfcz8sl66ze59l5rlgj770pcrdvs Berliin 0 12589 6164160 6163631 2022-07-20T12:26:40Z Lear 21 166796 + Pilte wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Berliin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg | foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg | foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG | foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg | foto3b = 3806 Berlin.JPG | foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule. }} | pildiallkiri = | lipp = Flag of Berlin.svg | lipu_link = [[Berliini lipp]] | vapp = Coat of arms of Berlin.svg | vapi_link = [[Berliini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved. Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e). == Nimi == Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d. == Asend == Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi. == Loodus == === Pinnamood === Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi. Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad. Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool. === Kliima === [[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]] Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&nbsp;mm). Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku. Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi. == Haldusjaotus == Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused. 1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni. 1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud. === Berliini linnarajoonid === [[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]] Berliinis on 12 linnarajooni: #[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] #[[Friedrichshain-Kreuzberg]] #[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] #[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]] #[[Marzahn-Hellersdorf]] #[[Neukölln]] #[[Pankow]] #[[Reinickendorf]] #[[Spandau]] #[[Steglitz-Zehlendorf]] #[[Tempelhof-Schöneberg]] #[[Treptow-Köpenick]] == Ajalugu == [[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]] [[Pilt:Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|pisi|[[Brandenburgi värav]]]] === Keskaeg === Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi. Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]). Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks. Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]]. [[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]]. [[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks. === Uusaeg === [[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]] [[Pilt:2009-10-23 - Festival of Lights - Fernsehturm 2.JPG|pisi|püsti|[[Berliini teletorn]]]] Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi. Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati). Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. [[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is. See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks. Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal. Berliinis asub [[Ibn-Ruschd-Goethe]] [[mošee]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> == Elanikkond == [[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]] Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest. Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn. Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.<ref>[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&Sageb=12007&creg=BBB&anzwer=6 "Wanderungen 2010"] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.</ref> Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke. Suurimad rahvusrühmad Berliinis lisaks sakslastele (2010): {{veergude loend|laius=23em| * [[türklased]] (umbes 180 000–210 000) * [[poolakad]] (umbes 100 000) * [[venelased]] (umbes 50 000) * [[palestiinlased]] (umbes 30 000) * [[serblased]] (umbes 26 000) * [[liibanonlased]] (umbes 25 000) * [[itaallased]] (umbes 22 000) * [[vietnamlased]] (umbes 21 000) * [[ameeriklased]] (USA päritolu) (umbes 20 000) * [[prantslased]] (umbes 20 000) * [[kasahhid]] (umbes 20 000) * [[bulgaarlased]] (umbes 16 000) * [[ukrainlased]] (umbes 16 000) * [[britid]] (umbes 15 000) * [[bosnialased]] (umbes 14 000) * [[kreeklased]] (umbes 13 000) * [[austerlased]] (umbes 13 000) * [[horvaadid]] (umbes 12 000) * [[hiinlased]] (umbes 12 000) * [[iraanlased]] (umbes 11 000) * [[tailased]] (umbes 11 000) *[[süürlased]] (umbes 11 000) * [[rumeenlased]] (umbes 11 000) * [[egiptlased]] (umbes 10 000) * [[ghanalased]] (umbes 10 000) * [[iisraellased]] (umbes 10 000) * [[brasiillased]] (umbes 10 000) * [[indialased]] (umbes 10 000) * [[korealased]] (umbes 10 000) }} {| class="wikitable" !Sisserännanute osakaal rahvastikus<ref>Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: ''Statistischer Bericht – Melderechtlich registrierte Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2010.'' ([http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/Publikationen/Stat_Berichte/2011/SB_A1-5_hj02-10_BE.pdf PDF], kasutatud 2. mai 2012.)</ref> || Osakaal |- class="hintergrundfarbe5" | '''Mittevälispäritolu elanikud''' || style="text-align:right" | '''~ 73% (~ 2 500 000)''' |- class="hintergrundfarbe5" | '''Välispäritolu elanikud või välismaalased''' || style="text-align:right" | '''~ 27% (~ 900 000–1 000 000)''' |- | [[Moslem]]id / [[Lähis-Ida]] päritolu ([[Türgi]], [[Araabia Liiga]], [[Iraan]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- | [[Euroopa]] päritolu ([[Venemaa]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Kreeka]], [[Serbia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- | Ülejäänud ([[Ida-Aasia]], [[Aafrika]], [[USA]], [[Iisrael]], [[Ladina-Ameerika]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- |} Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.<ref>Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.</ref> Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.<ref>Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.</ref> == Majandus == Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).<ref>[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. </ref> Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. == Transport == *[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'') *[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'') * Berliner Verkehrsbetriebe * Berlin Hauptbahnhof * [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988) * {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991) * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992) * {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993) * {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995) * {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000) }} == Haridus == [[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]] *[[Berliini Humboldti Ülikool]] *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] *Universität der Künste Berlin *[[Charité]] *European School of Management and Technology *Berliner Hochschule für Technik *Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin *Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin *Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin == Sport == [[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]] * [[1. FC Union Berlin]] * [[Hertha BSC]] * Eisbären Berlin * Alba Berlin * Füchse Berlin * [[Berliini Olümpiastaadion]] * Stadion An der Alten Försterei * Mercedes-Benz Arena (Berliin) * [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * Berlin-Marathon * Olympiastützpunkt Berlin * Velodrom (Berliin) == Kultuur == === Teater === [[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]] * Schaubühne * Volksbühne * Deutsches Theater * Berliner Ensemble * Theater des Westens * Theater am Potsdamer Platz * Friedrichstadt-Palast === Muusika === [[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]] * Deutsche Oper * Staatsoper Unter den Linden * Komische Oper * Neuköllner Oper * Berliner Philharmoniker * Deutsches Symphonie-Orchester Berlin * Staatskapelle Berlin * Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin * Konzerthausorchester Berlin * Berliner Singakademie * Philharmonischer Chor Berlin * Watergate * Berghain * Tresor * Matrix * Klunkerkranich * SO36 == Pilte == <gallery class="center" mode="nolines" widths="180"> BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast </gallery> == Vaata ka == *[[Berliini palee]] *[[Berliini kell]] *[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]] *[[Gau Berlin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Berlin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.berlin.de Ametlik koduleht] *[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers] {{GER}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Berliin| ]] 7j981h53lte3i48cblbvnkr6cfspq3g Keemiliste elementide perioodilisussüsteem 0 13507 6164838 6134902 2022-07-21T09:59:34Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} [[Pilt:Tabeli lahter.png|pisi|Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis]] '''Keemiliste elementide perioodilisussüsteem (Mendelejevi tabel)''' on [[süsteem]], mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud [[Keemiline element|keemilised elemendid]], mis on jagatud [[rühm (keemia)|rühmadesse]] ja [[periood (keemia)|perioodidesse]]. Teisisõnu keemiliste elementide keemilised omadused muutuvad [[aatom]]i [[tuumalaeng]]u suurenedes perioodiliselt kordudes, nii et tekivad sarnaste keemiliste omadustega elementide rühmad. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks [[venelased|vene]] [[keemik]]ut [[Dmitri Mendelejev]]it, kes järjestas [[1869]]. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende [[aatommass]]ile ja keemilistele omadustele. Tänapäeva perioodilisustabelis on Mendelejevi süsteemi veidi muudetud; elemendid järjestatakse vastavalt [[aatomnumber|aatomnumbrile]], mis väljendab [[aatomituum]]a [[elektrilaeng]]ut ehk [[prooton]]ite arvu tuumas. Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda [[tabel]]ina, mille [[veerg|veerud]] moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse [[rooma numbrid|Rooma numbritega]] I–VIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. [[Lantanoidid]] ja [[aktinoidid]] paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla. Iga keemilise elemendi lahtris on tavaliselt vähemalt elemendi tähis, aatomnumber ja aatommass, aga sinna võidakse märkida ka nimetus, [[elektronegatiivsus]], [[Elektronkonfiguratsioon|väliselektronkihi konfiguratsioon]] jms. Süsteemi kuulub 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 98 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult. Elemendid 93 kuni 98, mida leidub looduses väga vähesel määral, avastati esmalt laboratoorsel teel ja alles siis looduslikul kujul. Esimesed 83 elementi on stabiilsed, sealt edasi [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]]. {|style="width: 80%;" |- align="center" |[[Rühm (keemia)|'''Rühm'''&nbsp;&rarr;]] | width="40"|[[I rühma peaalarühm|'''1''']]<br>'''IA''' | width="40"|[[II rühma peaalarühm|'''2''']]<br>'''IIA''' | width="40" style="vertical-align: top;" |<br> | width="40"|[[III rühma kõrvalalarühm|'''3''']]<br>'''IIIB''' | width="40"|[[IV rühma kõrvalalarühm|'''4''']]<br>'''IVB''' | width="40"|[[V rühma kõrvalalarühm|'''5''']]<br>'''VB''' | width="40"|[[VI rühma kõrvalalarühm|'''6''']]<br>'''VIB''' | width="40"|[[VII rühma kõrvalalarühm|'''7''']]<br>'''VIIB''' | width="40"|[[VIII rühma kõrvalalarühm|'''8''']]<br>'''VIIIB''' | width="40"|[[VIII rühma kõrvalalarühm|'''9''']]<br>'''VIIIB''' | width="40"|[[VIII rühma kõrvalalarühm|'''10''']]<br>'''VIIIB''' | width="40"|[[I rühma kõrvalalarühm|'''11''']]<br>'''IB''' | width="40"|[[II rühma kõrvalalarühm|'''12''']]<br>'''IIB''' | width="40"|[[III rühma peaalarühm|'''13''']]<br>'''IIIA''' | width="40"|[[IV rühma peaalarühm|'''14''']]<br>'''IVA''' | width="40"|[[V rühma peaalarühm|'''15''']]<br>'''VA''' | width="40"|[[VI rühma peaalarühm|'''16''']]<br>'''VIA''' | width="40"|[[VII rühma peaalarühm|'''17''']]<br>'''VIIA''' | width="40"|[[VIII rühma peaalarühm|'''18''']]<br>'''VIIIA''' |- align="center" |[[Periood (keemia)|'''Periood'''&nbsp;&darr;]] | colspan="20"|<br> |- align="center" |[[Periood 1 element|'''1''']] | style="background-color:Khaki; color:green"|1<br>[[Vesinik|H]] | colspan="17"|<br> | style="background-color:Lightpink; color:green"|2<br>[[Heelium|He]] |- align="center" |[[Periood 2 element|'''2''']] | style="background-color:Salmon;"|3<br>[[Liitium|Li]] | style="background-color:Darkseagreen;"|4<br>[[Berüllium|Be]] | style="vertical-align: top;" |<br> | colspan="10"|<br> | style="background-color:Antiquewhite;"|5<br>[[Boor|B]] | style="background-color:Khaki;"|6<br>[[Süsinik|C]] | style="background-color:Khaki; color:green"|7<br>[[Lämmastik|N]] | style="background-color:Khaki; color:green"|8<br>[[Hapnik|O]] | style="background-color:Khaki; color:green"|9<br>[[Fluor|F]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|10<br>[[Neoon|Ne]] |- align="center" |[[Periood 3 element|'''3''']] | style="background-color:Salmon;"|11<br>[[Naatrium|Na]] | style="background-color:Darkseagreen;"|12<br>[[Magneesium|Mg]] | style="vertical-align: top;"|<br> | colspan="10"|<br> | style="background-color:Lavender;"|13<br>[[Alumiinium|Al]] | style="background-color:Antiquewhite;"|14<br>[[Räni|Si]] | style="background-color:Khaki;"|15<br>[[Fosfor|P]] | style="background-color:Khaki;"|16<br>[[Väävel|S]] | style="background-color:Khaki; color:green"|17<br>[[Kloor|Cl]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|18<br>[[Argoon|Ar]] |- align="center" |[[Periood 4 element|'''4''']] | style="background-color:Salmon;"|19<br>[[Kaalium|K]] | style="background-color:Darkseagreen;"|20<br>[[Kaltsium|Ca]] | style="vertical-align: top;"|<br> | style="background-color:Lavender;"|21<br>[[Skandium|Sc]] | style="background-color:Lavender;"|22<br>[[Titaan|Ti]] | style="background-color:Lavender;"|23<br>[[Vanaadium|V]] | style="background-color:Lavender;"|24<br>[[Kroom|Cr]] | style="background-color:Lavender;"|25<br>[[Mangaan|Mn]] | width="40" style="background-color:Lavender;"|26<br>[[Raud|Fe]] | width="40" style="background-color:Lavender;"|27<br>[[Koobalt|Co]] | width="40" style="background-color:Lavender;"|28<br>[[Nikkel|Ni]] | style="background-color:Lavender;"|29<br>[[Vask|Cu]] | style="background-color:Lavender;"|30<br>[[Tsink|Zn]] | style="background-color:Lavender;"|31<br>[[Gallium|Ga]] | style="background-color:Antiquewhite;"|32<br>[[Germaanium|Ge]] | style="background-color:Antiquewhite;"|33<br>[[Arseen|As]] | style="background-color:Khaki;"|34<br>[[Seleen|Se]] | style="background-color:Khaki; color:blue"|35<br>[[Broom|Br]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|36<br>[[Krüptoon|Kr]] |- align="center" |[[Periood 5 element|'''5''']] | style="background-color:Salmon;"|37<br>[[Rubiidium|Rb]] | style="background-color:Darkseagreen;"|38<br>[[Strontsium|Sr]] | style="vertical-align: top;"|<br> | style="background-color:Lavender;"|39<br>[[Ütrium|Y]] | style="background-color:Lavender;"|40<br>[[Tsirkoonium|Zr]] | style="background-color:Lavender;"|41<br>[[Nioobium|Nb]] | style="background-color:Lavender;"|42<br>[[Molübdeen|Mo]] | style="background-color:Lavender; color:red"|43<br>[[Tehneetsium|Tc]] | style="background-color:Lavender;"|44<br>[[Ruteenium|Ru]] | style="background-color:Lavender;"|45<br>[[Roodium|Rh]] | style="background-color:Lavender;"|46<br>[[Pallaadium|Pd]] | style="background-color:Lavender;"|47<br>[[Hõbe|Ag]] | style="background-color:Lavender;"|48<br>[[Kaadmium|Cd]] | style="background-color:Lavender;"|49<br>[[Indium|In]] | style="background-color:Lavender;"|50<br>[[Tina|Sn]] | style="background-color:Antiquewhite;"|51<br>[[Antimon|Sb]] | style="background-color:Antiquewhite;"|52<br>[[Telluur|Te]] | style="background-color:Khaki;"|53<br>[[Jood|I]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|54<br>[[Ksenoon|Xe]] |- align="center" |[[Periood 6 element|'''6''']] | style="background-color:Salmon;"|55<br>[[Tseesium|Cs]] | style="background-color:Darkseagreen;"|56<br>[[Baarium|Ba]] | style="vertical-align: top; background-color:Gainsboro;" font size="-1"|*<br> | style="background-color:Gainsboro;;"|71<br>[[Luteetsium|Lu]] | style="background-color:Lavender;"|72<br>[[Hafnium|Hf]] | style="background-color:Lavender;"|73<br>[[Tantaal|Ta]] | style="background-color:Lavender;"|74<br>[[Volfram|W]] | style="background-color:Lavender;"|75<br>[[Reenium|Re]] | style="background-color:Lavender;"|76<br>[[Osmium|Os]] | style="background-color:Lavender;"|77<br>[[Iriidium|Ir]] | style="background-color:Lavender;"|78<br>[[Plaatina|Pt]] | style="background-color:Lavender;"|79<br>[[Kuld|Au]] | style="background-color:Lavender; color:blue"|80<br>[[Elavhõbe|Hg]] | style="background-color:Lavender;"|81<br>[[Tallium|Tl]] | style="background-color:Lavender;"|82<br>[[Plii|Pb]] | style="background-color:Lavender;"|83<br>[[Vismut|Bi]] | style="background-color:Antiquewhite;"|84<br>[[Poloonium|Po]] | style="background-color:Khaki;"|85<br>[[Astaat|At]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|86<br>[[Radoon|Rn]] |- align="center" |[[Periood 7 element|'''7''']] | style="background-color:Salmon;"|87<br>&nbsp;[[Frantsium|Fr]]&nbsp; | style="background-color:Darkseagreen;"|88<br>[[Raadium|Ra]] | style="vertical-align: top; background-color:Thistle;" font size="-1"|**<br> | style="background-color:Thistle;; color:red"|103<br>[[Lavrentsium|Lr]] | style="background-color:Lavender; color:red"|104<br>[[Rutherfordium|Rf]] | style="background-color:Lavender; color:red"|105<br>[[Dubnium|Db]] | style="background-color:Lavender; color:red"|106<br>[[Seaborgium|Sg]] | style="background-color:Lavender; color:red"|107<br>[[Bohrium|Bh]] | style="background-color:Lavender; color:red"|108<br>[[Hassium|Hs]] | style="background-color:Lavender; color:red"|109<br>[[Meitneerium|Mt]] | style="background-color:Lavender; color:red"|110<br>[[Darmstadtium|Ds]] | style="background-color:Lavender; color:red"|111<br>[[Röntgeenium|Rg]] | style="background-color:Lavender; color:red"|112<br>[[Koperniikium|Cn]] | style="background-color:Lavender; color:red"|113<br>[[Nihoonium|Nh]] | style="background-color:Lavender; color:red"|114<br>[[Fleroovium|Fl]] | style="background-color:Lavender; color:red"|115<br>[[Moskoovium|Mc]] | style="background-color:Lavender; color:red"|116<br>[[Livermoorium|Lv]] | style="background-color:Lavender; color:red"|117<br>[[Tennessiin|Ts]] | style="background-color:Lavender; color:red"|118<br>[[Oganessoon|Og]] |- align="center" | colspan="21"|<br> |- align="center" | colspan="4" align="right"|* '''[[Lantanoidid]]''' | style="background-color:Gainsboro;"|57<br>[[Lantaan|La]] | style="background-color:Gainsboro;"|58<br>[[Tseerium|Ce]] | style="background-color:Gainsboro;"|59<br>[[Praseodüüm|Pr]] | style="background-color:Gainsboro;"|60<br>[[Neodüüm|Nd]] | style="background-color:Gainsboro; color:red"|61<br>[[Promeetium|Pm]] | style="background-color:Gainsboro;"|62<br>[[Samaarium|Sm]] | style="background-color:Gainsboro;"|63<br>[[Euroopium|Eu]] | style="background-color:Gainsboro;"|64<br>[[Gadoliinium|Gd]] | style="background-color:Gainsboro;"|65<br>[[Terbium|Tb]] | style="background-color:Gainsboro;"|66<br>[[Düsproosium|Dy]] | style="background-color:Gainsboro;"|67<br>[[Holmium|Ho]] | style="background-color:Gainsboro;"|68<br>[[Erbium|Er]] | style="background-color:Gainsboro;"|69<br>[[Tuulium|Tm]] | style="background-color:Gainsboro;"|70<br>[[Üterbium|Yb]] | style="background-color:Gainsboro;"|71<br>[[Luteetsium|Lu]] |- align="center" | colspan="4" align="right"|** '''[[Aktinoidid]]''' | style="background-color:Thistle;"|89<br>[[Aktiinium|Ac]] | style="background-color:Thistle;"|90<br>[[Toorium|Th]] | style="background-color:Thistle;"|91<br>[[Protaktiinium|Pa]] | style="background-color:Thistle;"|92<br>[[Uraan|U]] | style="background-color:Thistle; color:red"|93<br>[[Neptuunium|Np]] | style="background-color:Thistle; color:red"|94<br>[[Plutoonium|Pu]] | style="background-color:Thistle; color:red"|95<br>[[Ameriitsium|Am]] | style="background-color:Thistle; color:red"|96<br>[[Kuurium|Cm]] | style="background-color:Thistle; color:red"|97<br>[[Berkeelium|Bk]] | style="background-color:Thistle; color:red"|98<br>[[Kalifornium|Cf]] | style="background-color:Thistle; color:red"|99<br>[[Einsteinium|Es]] | style="background-color:Thistle; color:red"|100<br>[[Fermium|Fm]] | style="background-color:Thistle; color:red"|101<br>[[Mendeleevium|Md]] | style="background-color:Thistle; color:red"|102<br>[[Nobeelium|No]] | style="background-color:Thistle; color:red"|103<br>[[Lavrentsium|Lr]] |} {| align="center" cellpadding="3" |+[[Elementide grupid|Perioodilisustabeli elementide grupid]] |- | style="background-color:Salmon"|[[Leelismetallid]] | style="background-color:Darkseagreen"|[[Leelismuldmetallid]] | style="background-color:Gainsboro"|[[Lantanoidid]] | style="background-color:Thistle"|[[Aktinoidid]] | style="background-color:Lavender"|[[Metallid]] | style="background-color:AntiqueWhite"|[[Poolmetallid]] <!--| style="background-color:#cccc99"|[[Pooljuht|Pooljuhid]]--> | style="background-color:Khaki"|[[Mittemetallid]] <!--| style="background-color:#ffff99"|[[Halogeenid]]--> | style="background-color:Lightpink"|[[Väärisgaasid]] |} ==Süsteemi ülesehitus== [[Fail:Elemendi numbrite nimetused.png|pisi|247x247px|Üks element]] [[Pilt:Perioodilisustabeli plokid.svg|pisi|[[Perioodilisussüsteemi plokid]]|248x248px]] Elementide järjekorra tabelis määrab [[aatomnumber]]. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab [[elektronkiht]]ide arv ja kuuluvuse rühma [[elektron]]ide arv väliselektronkihis (õieti [[valentselektron]]ide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente [[metallid]]eks, [[poolmetallid]]eks, [[mittemetallid]]eks, [[leelismetallid]]eks, [[leelismuldmetallid]]eks, [[halogeenid]]eks, [[väärisgaasid]]eks, [[lantanoidid]]eks, [[aktinoidid]]eks. Elektronkonfiguratsiooni alusel jagatakse tabel s- p-, d- ja f-plokiks vastavalt sellele, millisel [[aatomorbitaal|orbitaalil]] paikneb suurima energiaga elektron. ===Rühmad=== Tabeli veerud moodustavad 18 [[rühm (keemia)|rühma]]. [[Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit]] soovitab rühmade tähistamiseks kasutada numeratsiooni 1 kuni 18. Varem on olnud rohkem levinud tähistamine Rooma numbritega I kuni VIII ning jagamine pea- ja kõrvalalarühmadeks. Samasse rühma kuuluvatel elementidel on ühesugune [[elektronkonfiguratsioon]] ja seega ka sarnased [[keemilised omadused]]. ====1. ehk IA-rühm==== Kõik esimese rühma elemendid peale [[vesinik]]u on [[leelismetall]]id. Nad on kõige aktiivsemad (kõige elektropositiivsemad) [[metallid]]. Nende väliselektronkihil on üks elektron; kuuluvad [[s-plokk]]i. Nende [[oksüdatsiooniaste]] ühendites on I. [[Frantsium]] on neist ainuke, millel puuduvad stabiilsed isotoobid. ====2. ehk IIA-rühm==== Teise rühma elemente alates [[kaltsium]]ist nimetatakse [[leelismuldmetallid]]eks; need kuuluvad s-plokki; väliskihil on kaks elektroni, oksüdatsiooniaste ühendites on II. ====3. ehk IIIB-rühm, ka skandiumirühm==== Kolmandasse rühma kuuluvad ka tabeli alla paigutatud [[lantanoidid]] ja [[aktinoidid]]. Kõiki peale aktinoidide nimetatakse [[haruldased muldmetallid|haruldasteks muldmetallideks]]. ====4. ehk IVB-rühm, ka titaanirühm==== Neljanda rühma elemendid kuuluvad [[d-plokk]]i, väliskihil on kaks elektroni, tavalisim oksüdatsiooniaste ühendites on IV. ====5. ehk VB-rühm, ka vanaadiumirühm==== Viienda rühma elemendid kuuluvad d-plokki. ====6. ehk VIB-rühm, ka kroomirühm==== Kuuenda rühma elemendid kuuluvad d-plokki. Neil on kuus valentselektroni. ====7. ehk VIIB-rühm, ka mangaanirühm==== Seitsmenda rühma elemendid kuuluvad d-plokki; väliselektronkihtide konfiguratsioon on d<sup>5</sup>s<sup>2</sup>. ====8. ehk VIIIB-rühm, ka rauarühm==== Kaheksanda rühma elemendid kuuluvad d-plokki. Neil on kaheksa valentselektroni. ====9. rühm, ka koobaltirühm==== ====10. rühm, ka niklirühm==== ====11. ehk IB-rühm, ka vaserühm==== ====12. ehk IIB-rühm, ka tsingirühm==== Elemendid kuuluvad d-plokki, väliselektronkihtide konfiguratsioon on d<sup>10</sup>s<sup>2</sup>, oksüdatsiooniaste ühendites on peamiselt II. ====13. ehk IIIA-rühm, ka boorirühm==== Elemendid kuuluvad p-plokki, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>1</sup>, oksüdatsiooniaste ühendites on peamiselt III. ====14. ehk IVA-rühm, ka süsinikurühm==== Elemendid kuuluvad p-plokk, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>2</sup>. ====15. ehk VA-rühm, ka lämmastikurühm==== Elemendid kuuluvad p-plokk, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>3</sup>. ====16. ehk VIA-rühm, ka hapnikurühm, [[kalkogeenid]]==== Elemendid kuuluvad p-plokk, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>4</sup>. ====17. ehk VIIA-rühm, [[halogeenid]]==== 17. rühma kuuluvad elemendid on aktiivseimad mittemetallid. Need kuuluvad p-plokki, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>5</sup>. ====18. ehk VIIIA-rühm, [[väärisgaasid]]==== 18. rühma moodustavad kõige vähem aktiivsed elemendid, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>6</sup>. ===Plokid=== Elemendid on rühmitatud [[plokk (keemia)|plokkideks]] vastavalt sellele, millisel [[orbitaal]]il paikneb suurima energiaga [[elektron]]. Igal järgmisel elemendil tabelis on aatomi [[elektronkate|elektronkattes]] üks elektron rohkem kui eelmisel. See paikneb madalaima võimaliku energiaga orbitaalil. See, kas see nn viimane elektron on [[s-orbitaal|s-]], [[p-orbitaal|p-]], [[d-orbitaal|d-]] või [[f-orbitaal]]il, määrab elemendi kuuluvuse kas s-, p-, d- või f-plokki. * [[s-plokk]]i kuuluvad 1. ja 2. (IA ja IIA) rühma elemendid ja [[heelium]], mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s<sup>1</sup> või s². * [[p-plokk]]i kuuluvad 13. kuni 18. (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p<sup>1</sup>, s²p², s²p³, s²p<sup>4</sup>, s²p<sup>5</sup> või s²p<sup>6</sup>. * [[d-plokk]]i kuuluvad 3. kuni 12. (IIIB kuni IIB) rühma elemendid ehk siirdemetallid, mille puhul "viimane elektron" lisandub eelviimase elektronkihi d-orbitaalile. * [[f-plokk]]i kuuluvad lantanoidid ja aktinoidid, mille suurima energiaga elektron paikneb väljastpoolt kolmanda elektronkihi f-orbitaalil. ===Perioodilisussüsteemi seaduspärasusi=== * Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate [[elektron]]ide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb [[elektronkiht]]ide arv. * Paremale liikudes [[aatom]]i raadius väheneb, sest [[tuumalaeng]] kasvab ning elektronid paiknevad seetõttu tuumale lähemal. * Ülalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. * Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ülalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. * Ülalt alla suureneb [[metall]]ide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad väliskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega nõrgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb, sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone. ==Elementide perioodilised ja aperioodilised omadused== [[Pilt:Elementide elektronegatiivsused.png|pisi|Elementide [[elektronegatiivsus]]]] [[Pilt:Ionisatsioonienergiad.svg|pisi|[[Ionisatsioonienergia]]]] ===Mitteperioodiliselt muutuvad omadused=== Et elemendid on järjestatud aatomnumbri järgi, on tabelis paremal ja all asuvate elementide tuumalaeng, seega ka prootonite ja elektronide arv aatomis ning aatommass, kasvavalt suurenev. ===Perioodiliselt korduvad omadused=== {{vaata|Perioodilisusseadus}} ====Elektronkonfiguratsioon==== {{vaata|Elektronkonfiguratsioon}} Samasse rühma kuuluvate elementide aatomis on väliskiht ühesuguse elektronkonfiguratsiooniga ([[elektronanaloogia]]). Lühikestes perioodides suureneb valentselektronide arv ühest kaheksani; paremale liikudes metallilised omadused vähenevad. Samasse perioodi kuuluvatel elementidel on aatomis võrdne arv [[elektronkiht]]e. Vasakult paremale tuumalaeng kasvab ja elektronid paiknevad tuumale lähemal, seega aatomi raadius väheneb, samas suunas vähenevad metallilised omadused. Et metalli aatomid loovutavad iooni moodustumisel elektrone, väheneb raadius, seega iooni raadius perioodis paremale liikudes suureneb. ====Elektronegatiivsus==== {{vaata|Elektronegatiivsus}} [[Elektronegatiivsus]] tavaliselt paremale liikudes suureneb, alla liikudes väheneb. ====Ionisatsioonienergia==== {{vaata|Ionisatsioonienergia}} [[Ionisatsioonienergia]] kasvab paremale liikudes. ====Oksüdatsiooniaste ühendites==== {{vaata|Oksüdatsiooniaste}} [[Pilt:Oksüdatsiooniastmed.png|pisi|700px|left|Oksüdatsiooniastmed]] {{puhasta}} ====Lihtainete ja ühendite omadused==== Perioodiliselt muutub ka [[lihtaine]]te [[tihedus]] ja [[sulamistemperatuur]]. Tihedus on kõige suurem keskmiste (8.–10.) rühmade elementide lihtainetel ning see kasvab ülalt alla liikudes. Lihtainete sulamistemperatuuri tipp on üldjuhul 6. rühmas. Ka keemiliste ühendite omadused muutuvad perioodiliselt. Perioodi alguses paiknevate elementide [[oksiid]]id on aluselised, keskel amfoteersed ja lõpus happelised. Perioodi algusse kuuluvad elemendid moodustavad [[alus (keemia)|aluseid]] ja lõppu kuuluvad [[hape|happeid]]. Samasse rühma kuuluvatel elementidel on samasugune [[oksiid]]i ja [[hüdriid]]i tüüpvalem: {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:95%" ! Rühm || IA, IB || IIA, IIB || IIIA, IIIB || IVA, IVB || VA, VB || VIA, VIB || VIIA, VIIB || VIIIA, VIIIB |- | [[Oksiid]]i tüüpvalem | E<sub>2</sub>O | EO | E<sub>2</sub>O<sub>3</sub> | EO<sub>2</sub> | E<sub>2</sub>O<sub>5</sub><br>E<sub>4</sub>O<sub>10</sub> | EO<sub>3</sub> | E<sub>2</sub>O<sub>7</sub> | EO<sub>4</sub> |- | [[Hüdriid]]i tüüpvalem | EH | EH<sub>2</sub> | EH<sub>3</sub> | EH<sub>4</sub> | EH<sub>3</sub> | EH<sub>2</sub> | EH | |} ==Perioodilisussüsteemi haldamine== Perioodilisussüsteemi haldab [[Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit]] IUPAC (''International Union of Pure and Applied Chemistry''), kes teeb vajadusel tabelisse täiendusi ja parandusi, kinnitab elementide nimetused ja sümbolid ning kooskõlastab [[IUPACi nomenklatuur|rahvusvahelist keemianomenklatuuri]]. Rahvusvahelise keemianomenklatuuri järgi on elementide rühmadele antud järgmised nimetused:<ref name="jFqfJ" /> *[[Leelismetallid]]: Li, Na, K, Rb, Cs, Fr (IA-rühma elemendid peale vesiniku) *[[Leelismuldmetallid]]: Ca, Sr, Ba, Ra (IIA-rühma elemendid peale berülliumi ja magneesiumi) *[[Kalkogeenid]]: O, S, Se, Te, Po *[[Halogeenid]]: F, Cl, Br, I, At (VIIA) *[[Väärisgaasid]]: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn (VIIIA) *[[Haruldased muldmetallid]]: Sc, Y ja lantanoidid *[[Lantanoidid]]: elemendid aatomnumbriga 57–71, La kuni Lu *[[Aktinoidid]]: elemendid aatomnumbriga 89–103, Ac kuni Lr *[[Siirdeelemendid]]: d-ploki elemendid ==Ajalugu== [[Pilt:Medeleeff by repin.jpg|pisi|[[Dmitri Mendelejev]] [[Ilja Repin]]i maalil]] [[Pilt:Mendeleev's 1869 periodic table.png|pisi|Mendelejevi tabel]] [[Pilt:Elementide avastamine.png|pisi|Elementide avastamise ajalugu]] Ürg- või algainetest kui aine koostisosadest rääkisid juba [[presokraatikud]]. [[Thales]] Mileetosest pidas kõige algeks [[vesi|vett]]<ref name="swm8c" />, [[Anaximenes]] [[õhk]]u<ref name="Uidh7" />, [[Herakleitos]] omakorda [[tuli|tuld]], millest tekkis nii vesi kui ka maa<ref name="TfbiN" />. [[Empedokles]] väitis, et kogu olev koosneb neljast "juurest" (mida hiljem hakati nimetama [[element (stiihia)|elementideks]]): [[vesi (element)|veest]], [[maa (element)|maast]], [[õhk (element)|õhust]] ja [[tuli (element)|tulest]]. Need ei teki ega kao, kuid omavahel segunedes moodustavad kõik muu.<ref name="kdobz" /> [[Aristoteles]] arendas nelja elemendi süsteemi edasi ning lisas sinna [[eeter (element)|eetri]]. See süsteem kujundas inimeste maailmapilti mitmesaja aasta jooksul. Keskajal kasvas elementide arv seitsmeni, kui [[alkeemik]]ud lisasid lahustuvuse elemendina soola, metallilisuse elemendina [[elavhõbe]]da ja põlevuse elemendina [[väävel|väävli]]. Aastal [[1661]] võttis [[iirlased|iiri]] keemik [[Robert Boyle]] oma teoses "[[The Sceptical Chymist]]" kasutusele keemilise elemendi mõiste, pidades silmas aineid, mida polnud võimalik lihtsamateks aineteks lahutada. Teda võib pidada [[keemia]] kui [[teadus]]e rajajaks. [[1789]]. aastal koostas [[Antoine Lavoisier]] tabeli, kuhu paigutas 33 elementi, kuid ka muu hulgas mõned [[oksiid]]id ja [[soolad]], samuti [[valgus]]e ja [[soojus]]e.<ref name="UdCWv" /> Pärast seda, kui [[John Dalton]] oli [[1808]]. aastal võtnud kasutusele aatommassi mõiste, tehti ka esimesed katsed elemente selle alusel süstematiseerida. Aastal [[1828]] koostas [[rootslased|rootsi]] keemik [[Jöns Jakob Berzelius]] elementide aatommasside tabeli, kus jagas elemendid [[metall]]ideks ja [[mittemetall]]ideks. Tema võttis kasutusele ka tänapäeval tuntud keemilised sümbolid. Aasta hiljem jagas [[sakslased|saksa]] keemik [[Johann Wolfgang Döbereiner]] elemendid omaduste põhjal [[Döbereineri triaadid|triaadideks]]. Näiteks moodustasid triaadi [[kaltsium]], [[strontsium]] ja [[baarium]]; [[kloor]], [[broom]] ja [[jood]]; [[liitium]], [[naatrium]] ja [[kaalium]]; [[räni]], [[seleen]] ja [[telluur]]). [[Leopold Gmelin]] kaasas süsteemi ka [[liitaine]]d, järjestades need suurima aatommassiga koostisosa järgi. [[Prantslased|Prantsuse]] [[geoloog]] [[Alexandre-Emile Béguyer de Chancourtois]] reastas aastal [[1862]] elemendid ja mõned liitained [[spiraal]]selt ümber [[silinder|silindri]] ja märkas sarnasust kohakuti olevate elementide omaduste vahel.<ref name="PoKAz" /> 1860. aastatel oli avastatud üle 60 elemendi ning tundus, et keemilisi ühendeid on lugematu arv. Aastal [[1864]] järjestas [[inglased|inglise]] keemik [[John Alexander Reina Newlands]] elemendid nende aatommassi järgi ning avastas keemiliste omaduste sarnasuse esimese ja üheksanda, teise ja kümnenda jne elemendi vahel. Ta sõnastas [[1865]]. aastal selle põhjal nn oktavite seaduse, mille ebatäiuslikkuse põhjuseks ta ise pidas asjaolu, et osa elemente oli avastamata. Tema avastust ei võetud tõsiselt enne, kui Mendelejev avastas samasuguse seaduspärasuse.<ref name="Jb6AL" /> Aastal [[1864]] jagas [[Lothar Meyer]] 28 elementi [[valents]]i alusel kuueks rühmaks ning vaid mõni kuu pärast Mendelejevi tabeli avaldamist esitas ta praktiliselt samasuguse tabeli. Aastal [[1869]] paigutas vene keemik [[Dmitri Mendelejev]] keemilised elemendid tabelisse vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele. Ta jättis tabelisse tühjad kohad ning ennustas õigesti, et varem või hiljem avastatakse elemendid, millega need lüngad täita. Juba [[1875]]. aastal avastati üks tema ennustatud elementidest – [[gallium]]. Peagi avastati ka [[skandium]] ja [[germaanium]]. [[William Ramsay]] lisas tabelisse [[väärisgaasid]], mille jaoks Mendelejev ei olnud kohta ette näinud. Alles hilisemate avastuste põhjal selgus, et kuigi aatommass on seotud aatomi tuumalaenguga, on õigem järjestada elemendid tuumalaengu järgi (hiljem täpsustus, et tuumalaeng tähendab prootonite arvu aatomi tuumas). Esimesena pakkus idee aatomituuma laengu ja elemendi järjenumbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik [[Antonius van den Broek]]. Ta esitas oma [[hüpotees]]i 1911. aastal. Aastal 1913 kinnitas inglise füüsik [[Henry Moseley]] [[röntgenspektroskoopia]] abil, et see väide tõepoolest kehtib. Keemiliste elementide perioodilisustabeli järjenumbrid on keemilise elemendi aatomi tuumas sisalduvate prootonite arvud, mis määravad aatomituuma [[elektrilaeng]]u, [[aatomnumber|aatomnumbrid]]. Selle alusel muutis Moseley elementide järjekorda tabelis, parandas selle [[anomaalia]]d. Ka see, et elemendi [[keemilised omadused]] on seotud väliskihi elektronide ([[valentselektron]]ide) arvuga ([[oktetireegel]]), selgus hiljem. Viimase suurema muudatuse tegi tabelis rootsi päritolu USA keemik [[Glenn Theodore Seaborg]], kes lisas [[1940]]. aastal [[aktinoidid]]. Detsembris [[2010]] teatas [[IUPAC]], et vähemalt kahe stabiilse isotoobiga elementide aatommassi esitusviisi tabelis muudetakse ning senise eri [[isotoop]]ide aatommasside kaalutud keskmise asemel esitatakse aatommass edaspidi vahemikuna (näiteks [[süsinik]]u puhul [12,0096; 12,0116]). Muudatus puudutab kümmet elementi: [[vesinik]]ku, [[liitium]]i, [[boor]]i, süsinikku, [[lämmastik]]ku, [[hapnik]]ku, [[räni]], [[väävel|väävlit]], [[kloor]]i ja [[tallium]]it.<ref name="ky6Mz" /> ==Alternatiivsed kujutusviisid== <gallery> Fail:Elementspiral.svg|[[Theodor Benfey]] tabel (1964) Fail:Periodic table (spiral format).SVG|[[Jan Scholten]]i spiraal Fail:Circular form of periodic table.svg|Ringtabel Fail:The Ring Of Periodic Elements (TROPE).png|Ringtabel Fail:Spiral Periodic Table.jpg|[[Robert Harrison]]i spiraaltabel Fail:Mendeleev flower.jpg|Lillekujuline tabel Fail:Periodic system Pyramid format.svg|Püramiid Fail:Periodic system Stowe format.svg|Stowe'i tabel Fail:Periodic system Zmaczynski&Bayley.svg|Zmaczynski & Bayley tabel Fail:ADOMAH periodic table - electron orbitals.svg|Valery Tsimmermani tabel </gallery> ==Vaata ka== * [[Perioodilisusseadus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jFqfJ">[[Hergi Karik]]. [[Kalle Truus]]. "Elementide keemia", [[Kirjastus Ilo]] 2003, ISBN 9985-57-499-0</ref> <ref name="swm8c">[http://www.iep.utm.edu/thales/#H3 Thales of Miletus, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref> <ref name="Uidh7">[http://www.iep.utm.edu/anaximen/ Anaximenes, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref> <ref name="TfbiN">[http://www.iep.utm.edu/heraclit/ Heraclitus, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref> <ref name="kdobz">[http://www.iep.utm.edu/empedocl/ Empedocles, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref> <ref name="UdCWv">[http://www.gutenberg.org/files/30775/30775-h/30775-h.htm#Page_175 ELEMENTS OF CHEMISTRY, IN A NEW SYSTEMATIC ORDER, CONTAINING ALL THE MODERN DISCOVERIES. ILLUSTRATED WITH THIRTEEN COPPERPLATES. By Mr LAVOISIER,]</ref> <ref name="PoKAz">[http://www.annales.org/archives/x/chancourtois2.html NOTICE NÉCROLOGIQUE sur M. A.-E. BÉGUYER DE CHANCOURTOIS, INSPECTEUR GÉNÉRAL DES MINES. ]</ref> <ref name="Jb6AL">[http://web.lemoyne.edu/~giunta/EA/NEWLANDSann.HTML Elements and Atoms: Chapter 11 An Unsystematic Foreshadowing: J. A. R. Newlands]</ref> <ref name="ky6Mz">[http://www.iupac.org/publications/pac/83/2/0359/ Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report)]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.chem.qmul.ac.uk/iupac/ Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit] *[http://www.webelements.com/ Webelements] *[http://www.ptable.com/ Dynamic Periodic Table] *[http://www.periodicvideos.com/ The periodic table of videos] *[http://images-of-elements.com Images of elements] *[http://chemistry.bd.psu.edu/jircitano/periodic4.html Elementide aatomispektrid] *[https://www.youtube.com/watch?v=YJms2HiStqM&ab_channel=ToomasTamm] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professori Toomas Tamme videoloeng [[Kategooria:Keemilised elemendid]] halwljjilbda83jkj5jttb6ldddg6aq 6164842 6164838 2022-07-21T10:08:13Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} [[Pilt:Tabeli lahter.png|pisi|Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis]] '''Keemiliste elementide perioodilisussüsteem (Mendelejevi tabel)''' on [[süsteem]], mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud [[Keemiline element|keemilised elemendid]], mis on jagatud [[rühm (keemia)|rühmadesse]] ja [[periood (keemia)|perioodidesse]]. Keemiliste elementide keemilised omadused korduvad perioodiliselt, nii et tekivad sarnaste keemiliste omadustega elementide rühmad. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks [[venelased|vene]] [[keemik]]ut [[Dmitri Mendelejev]]it, kes järjestas [[1869]]. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende [[aatommass]]ile ja keemilistele omadustele. Tänapäeva perioodilisustabelis on Mendelejevi süsteemi veidi muudetud; elemendid järjestatakse vastavalt [[aatomnumber|aatomnumbrile]], mis väljendab [[aatomituum]]a [[elektrilaeng]]ut ehk [[prooton]]ite arvu tuumas. Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda [[tabel]]ina, mille [[veerg|veerud]] moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse [[rooma numbrid|Rooma numbritega]] I–VIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. [[Lantanoidid]] ja [[aktinoidid]] paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla. Iga keemilise elemendi lahtris on tavaliselt vähemalt elemendi tähis, aatomnumber ja aatommass, aga sinna võidakse märkida ka nimetus, [[elektronegatiivsus]], [[Elektronkonfiguratsioon|väliselektronkihi konfiguratsioon]] jms. Süsteemi kuulub 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 98 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult. Elemendid 93 kuni 98, mida leidub looduses väga vähesel määral, avastati esmalt laboratoorsel teel ja alles siis looduslikul kujul. Esimesed 83 elementi on stabiilsed, sealt edasi [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]]. {|style="width: 80%;" |- align="center" |[[Rühm (keemia)|'''Rühm'''&nbsp;&rarr;]] | width="40"|[[I rühma peaalarühm|'''1''']]<br>'''IA''' | width="40"|[[II rühma peaalarühm|'''2''']]<br>'''IIA''' | width="40" style="vertical-align: top;" |<br> | width="40"|[[III rühma kõrvalalarühm|'''3''']]<br>'''IIIB''' | width="40"|[[IV rühma kõrvalalarühm|'''4''']]<br>'''IVB''' | width="40"|[[V rühma kõrvalalarühm|'''5''']]<br>'''VB''' | width="40"|[[VI rühma kõrvalalarühm|'''6''']]<br>'''VIB''' | width="40"|[[VII rühma kõrvalalarühm|'''7''']]<br>'''VIIB''' | width="40"|[[VIII rühma kõrvalalarühm|'''8''']]<br>'''VIIIB''' | width="40"|[[VIII rühma kõrvalalarühm|'''9''']]<br>'''VIIIB''' | width="40"|[[VIII rühma kõrvalalarühm|'''10''']]<br>'''VIIIB''' | width="40"|[[I rühma kõrvalalarühm|'''11''']]<br>'''IB''' | width="40"|[[II rühma kõrvalalarühm|'''12''']]<br>'''IIB''' | width="40"|[[III rühma peaalarühm|'''13''']]<br>'''IIIA''' | width="40"|[[IV rühma peaalarühm|'''14''']]<br>'''IVA''' | width="40"|[[V rühma peaalarühm|'''15''']]<br>'''VA''' | width="40"|[[VI rühma peaalarühm|'''16''']]<br>'''VIA''' | width="40"|[[VII rühma peaalarühm|'''17''']]<br>'''VIIA''' | width="40"|[[VIII rühma peaalarühm|'''18''']]<br>'''VIIIA''' |- align="center" |[[Periood (keemia)|'''Periood'''&nbsp;&darr;]] | colspan="20"|<br> |- align="center" |[[Periood 1 element|'''1''']] | style="background-color:Khaki; color:green"|1<br>[[Vesinik|H]] | colspan="17"|<br> | style="background-color:Lightpink; color:green"|2<br>[[Heelium|He]] |- align="center" |[[Periood 2 element|'''2''']] | style="background-color:Salmon;"|3<br>[[Liitium|Li]] | style="background-color:Darkseagreen;"|4<br>[[Berüllium|Be]] | style="vertical-align: top;" |<br> | colspan="10"|<br> | style="background-color:Antiquewhite;"|5<br>[[Boor|B]] | style="background-color:Khaki;"|6<br>[[Süsinik|C]] | style="background-color:Khaki; color:green"|7<br>[[Lämmastik|N]] | style="background-color:Khaki; color:green"|8<br>[[Hapnik|O]] | style="background-color:Khaki; color:green"|9<br>[[Fluor|F]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|10<br>[[Neoon|Ne]] |- align="center" |[[Periood 3 element|'''3''']] | style="background-color:Salmon;"|11<br>[[Naatrium|Na]] | style="background-color:Darkseagreen;"|12<br>[[Magneesium|Mg]] | style="vertical-align: top;"|<br> | colspan="10"|<br> | style="background-color:Lavender;"|13<br>[[Alumiinium|Al]] | style="background-color:Antiquewhite;"|14<br>[[Räni|Si]] | style="background-color:Khaki;"|15<br>[[Fosfor|P]] | style="background-color:Khaki;"|16<br>[[Väävel|S]] | style="background-color:Khaki; color:green"|17<br>[[Kloor|Cl]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|18<br>[[Argoon|Ar]] |- align="center" |[[Periood 4 element|'''4''']] | style="background-color:Salmon;"|19<br>[[Kaalium|K]] | style="background-color:Darkseagreen;"|20<br>[[Kaltsium|Ca]] | style="vertical-align: top;"|<br> | style="background-color:Lavender;"|21<br>[[Skandium|Sc]] | style="background-color:Lavender;"|22<br>[[Titaan|Ti]] | style="background-color:Lavender;"|23<br>[[Vanaadium|V]] | style="background-color:Lavender;"|24<br>[[Kroom|Cr]] | style="background-color:Lavender;"|25<br>[[Mangaan|Mn]] | width="40" style="background-color:Lavender;"|26<br>[[Raud|Fe]] | width="40" style="background-color:Lavender;"|27<br>[[Koobalt|Co]] | width="40" style="background-color:Lavender;"|28<br>[[Nikkel|Ni]] | style="background-color:Lavender;"|29<br>[[Vask|Cu]] | style="background-color:Lavender;"|30<br>[[Tsink|Zn]] | style="background-color:Lavender;"|31<br>[[Gallium|Ga]] | style="background-color:Antiquewhite;"|32<br>[[Germaanium|Ge]] | style="background-color:Antiquewhite;"|33<br>[[Arseen|As]] | style="background-color:Khaki;"|34<br>[[Seleen|Se]] | style="background-color:Khaki; color:blue"|35<br>[[Broom|Br]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|36<br>[[Krüptoon|Kr]] |- align="center" |[[Periood 5 element|'''5''']] | style="background-color:Salmon;"|37<br>[[Rubiidium|Rb]] | style="background-color:Darkseagreen;"|38<br>[[Strontsium|Sr]] | style="vertical-align: top;"|<br> | style="background-color:Lavender;"|39<br>[[Ütrium|Y]] | style="background-color:Lavender;"|40<br>[[Tsirkoonium|Zr]] | style="background-color:Lavender;"|41<br>[[Nioobium|Nb]] | style="background-color:Lavender;"|42<br>[[Molübdeen|Mo]] | style="background-color:Lavender; color:red"|43<br>[[Tehneetsium|Tc]] | style="background-color:Lavender;"|44<br>[[Ruteenium|Ru]] | style="background-color:Lavender;"|45<br>[[Roodium|Rh]] | style="background-color:Lavender;"|46<br>[[Pallaadium|Pd]] | style="background-color:Lavender;"|47<br>[[Hõbe|Ag]] | style="background-color:Lavender;"|48<br>[[Kaadmium|Cd]] | style="background-color:Lavender;"|49<br>[[Indium|In]] | style="background-color:Lavender;"|50<br>[[Tina|Sn]] | style="background-color:Antiquewhite;"|51<br>[[Antimon|Sb]] | style="background-color:Antiquewhite;"|52<br>[[Telluur|Te]] | style="background-color:Khaki;"|53<br>[[Jood|I]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|54<br>[[Ksenoon|Xe]] |- align="center" |[[Periood 6 element|'''6''']] | style="background-color:Salmon;"|55<br>[[Tseesium|Cs]] | style="background-color:Darkseagreen;"|56<br>[[Baarium|Ba]] | style="vertical-align: top; background-color:Gainsboro;" font size="-1"|*<br> | style="background-color:Gainsboro;;"|71<br>[[Luteetsium|Lu]] | style="background-color:Lavender;"|72<br>[[Hafnium|Hf]] | style="background-color:Lavender;"|73<br>[[Tantaal|Ta]] | style="background-color:Lavender;"|74<br>[[Volfram|W]] | style="background-color:Lavender;"|75<br>[[Reenium|Re]] | style="background-color:Lavender;"|76<br>[[Osmium|Os]] | style="background-color:Lavender;"|77<br>[[Iriidium|Ir]] | style="background-color:Lavender;"|78<br>[[Plaatina|Pt]] | style="background-color:Lavender;"|79<br>[[Kuld|Au]] | style="background-color:Lavender; color:blue"|80<br>[[Elavhõbe|Hg]] | style="background-color:Lavender;"|81<br>[[Tallium|Tl]] | style="background-color:Lavender;"|82<br>[[Plii|Pb]] | style="background-color:Lavender;"|83<br>[[Vismut|Bi]] | style="background-color:Antiquewhite;"|84<br>[[Poloonium|Po]] | style="background-color:Khaki;"|85<br>[[Astaat|At]] | style="background-color:Lightpink; color:green"|86<br>[[Radoon|Rn]] |- align="center" |[[Periood 7 element|'''7''']] | style="background-color:Salmon;"|87<br>&nbsp;[[Frantsium|Fr]]&nbsp; | style="background-color:Darkseagreen;"|88<br>[[Raadium|Ra]] | style="vertical-align: top; background-color:Thistle;" font size="-1"|**<br> | style="background-color:Thistle;; color:red"|103<br>[[Lavrentsium|Lr]] | style="background-color:Lavender; color:red"|104<br>[[Rutherfordium|Rf]] | style="background-color:Lavender; color:red"|105<br>[[Dubnium|Db]] | style="background-color:Lavender; color:red"|106<br>[[Seaborgium|Sg]] | style="background-color:Lavender; color:red"|107<br>[[Bohrium|Bh]] | style="background-color:Lavender; color:red"|108<br>[[Hassium|Hs]] | style="background-color:Lavender; color:red"|109<br>[[Meitneerium|Mt]] | style="background-color:Lavender; color:red"|110<br>[[Darmstadtium|Ds]] | style="background-color:Lavender; color:red"|111<br>[[Röntgeenium|Rg]] | style="background-color:Lavender; color:red"|112<br>[[Koperniikium|Cn]] | style="background-color:Lavender; color:red"|113<br>[[Nihoonium|Nh]] | style="background-color:Lavender; color:red"|114<br>[[Fleroovium|Fl]] | style="background-color:Lavender; color:red"|115<br>[[Moskoovium|Mc]] | style="background-color:Lavender; color:red"|116<br>[[Livermoorium|Lv]] | style="background-color:Lavender; color:red"|117<br>[[Tennessiin|Ts]] | style="background-color:Lavender; color:red"|118<br>[[Oganessoon|Og]] |- align="center" | colspan="21"|<br> |- align="center" | colspan="4" align="right"|* '''[[Lantanoidid]]''' | style="background-color:Gainsboro;"|57<br>[[Lantaan|La]] | style="background-color:Gainsboro;"|58<br>[[Tseerium|Ce]] | style="background-color:Gainsboro;"|59<br>[[Praseodüüm|Pr]] | style="background-color:Gainsboro;"|60<br>[[Neodüüm|Nd]] | style="background-color:Gainsboro; color:red"|61<br>[[Promeetium|Pm]] | style="background-color:Gainsboro;"|62<br>[[Samaarium|Sm]] | style="background-color:Gainsboro;"|63<br>[[Euroopium|Eu]] | style="background-color:Gainsboro;"|64<br>[[Gadoliinium|Gd]] | style="background-color:Gainsboro;"|65<br>[[Terbium|Tb]] | style="background-color:Gainsboro;"|66<br>[[Düsproosium|Dy]] | style="background-color:Gainsboro;"|67<br>[[Holmium|Ho]] | style="background-color:Gainsboro;"|68<br>[[Erbium|Er]] | style="background-color:Gainsboro;"|69<br>[[Tuulium|Tm]] | style="background-color:Gainsboro;"|70<br>[[Üterbium|Yb]] | style="background-color:Gainsboro;"|71<br>[[Luteetsium|Lu]] |- align="center" | colspan="4" align="right"|** '''[[Aktinoidid]]''' | style="background-color:Thistle;"|89<br>[[Aktiinium|Ac]] | style="background-color:Thistle;"|90<br>[[Toorium|Th]] | style="background-color:Thistle;"|91<br>[[Protaktiinium|Pa]] | style="background-color:Thistle;"|92<br>[[Uraan|U]] | style="background-color:Thistle; color:red"|93<br>[[Neptuunium|Np]] | style="background-color:Thistle; color:red"|94<br>[[Plutoonium|Pu]] | style="background-color:Thistle; color:red"|95<br>[[Ameriitsium|Am]] | style="background-color:Thistle; color:red"|96<br>[[Kuurium|Cm]] | style="background-color:Thistle; color:red"|97<br>[[Berkeelium|Bk]] | style="background-color:Thistle; color:red"|98<br>[[Kalifornium|Cf]] | style="background-color:Thistle; color:red"|99<br>[[Einsteinium|Es]] | style="background-color:Thistle; color:red"|100<br>[[Fermium|Fm]] | style="background-color:Thistle; color:red"|101<br>[[Mendeleevium|Md]] | style="background-color:Thistle; color:red"|102<br>[[Nobeelium|No]] | style="background-color:Thistle; color:red"|103<br>[[Lavrentsium|Lr]] |} {| align="center" cellpadding="3" |+[[Elementide grupid|Perioodilisustabeli elementide grupid]] |- | style="background-color:Salmon"|[[Leelismetallid]] | style="background-color:Darkseagreen"|[[Leelismuldmetallid]] | style="background-color:Gainsboro"|[[Lantanoidid]] | style="background-color:Thistle"|[[Aktinoidid]] | style="background-color:Lavender"|[[Metallid]] | style="background-color:AntiqueWhite"|[[Poolmetallid]] <!--| style="background-color:#cccc99"|[[Pooljuht|Pooljuhid]]--> | style="background-color:Khaki"|[[Mittemetallid]] <!--| style="background-color:#ffff99"|[[Halogeenid]]--> | style="background-color:Lightpink"|[[Väärisgaasid]] |} ==Süsteemi ülesehitus== [[Fail:Elemendi numbrite nimetused.png|pisi|247x247px|Üks element]] [[Pilt:Perioodilisustabeli plokid.svg|pisi|[[Perioodilisussüsteemi plokid]]|248x248px]] Elementide järjekorra tabelis määrab [[aatomnumber]]. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab [[elektronkiht]]ide arv ja kuuluvuse rühma [[elektron]]ide arv väliselektronkihis (õieti [[valentselektron]]ide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente [[metallid]]eks, [[poolmetallid]]eks, [[mittemetallid]]eks, [[leelismetallid]]eks, [[leelismuldmetallid]]eks, [[halogeenid]]eks, [[väärisgaasid]]eks, [[lantanoidid]]eks, [[aktinoidid]]eks. Elektronkonfiguratsiooni alusel jagatakse tabel s- p-, d- ja f-plokiks vastavalt sellele, millisel [[aatomorbitaal|orbitaalil]] paikneb suurima energiaga elektron. ===Rühmad=== Tabeli veerud moodustavad 18 [[rühm (keemia)|rühma]]. [[Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit]] soovitab rühmade tähistamiseks kasutada numeratsiooni 1 kuni 18. Varem on olnud rohkem levinud tähistamine Rooma numbritega I kuni VIII ning jagamine pea- ja kõrvalalarühmadeks. Samasse rühma kuuluvatel elementidel on ühesugune [[elektronkonfiguratsioon]] ja seega ka sarnased [[keemilised omadused]]. ====1. ehk IA-rühm==== Kõik esimese rühma elemendid peale [[vesinik]]u on [[leelismetall]]id. Nad on kõige aktiivsemad (kõige elektropositiivsemad) [[metallid]]. Nende väliselektronkihil on üks elektron; kuuluvad [[s-plokk]]i. Nende [[oksüdatsiooniaste]] ühendites on I. [[Frantsium]] on neist ainuke, millel puuduvad stabiilsed isotoobid. ====2. ehk IIA-rühm==== Teise rühma elemente alates [[kaltsium]]ist nimetatakse [[leelismuldmetallid]]eks; need kuuluvad s-plokki; väliskihil on kaks elektroni, oksüdatsiooniaste ühendites on II. ====3. ehk IIIB-rühm, ka skandiumirühm==== Kolmandasse rühma kuuluvad ka tabeli alla paigutatud [[lantanoidid]] ja [[aktinoidid]]. Kõiki peale aktinoidide nimetatakse [[haruldased muldmetallid|haruldasteks muldmetallideks]]. ====4. ehk IVB-rühm, ka titaanirühm==== Neljanda rühma elemendid kuuluvad [[d-plokk]]i, väliskihil on kaks elektroni, tavalisim oksüdatsiooniaste ühendites on IV. ====5. ehk VB-rühm, ka vanaadiumirühm==== Viienda rühma elemendid kuuluvad d-plokki. ====6. ehk VIB-rühm, ka kroomirühm==== Kuuenda rühma elemendid kuuluvad d-plokki. Neil on kuus valentselektroni. ====7. ehk VIIB-rühm, ka mangaanirühm==== Seitsmenda rühma elemendid kuuluvad d-plokki; väliselektronkihtide konfiguratsioon on d<sup>5</sup>s<sup>2</sup>. ====8. ehk VIIIB-rühm, ka rauarühm==== Kaheksanda rühma elemendid kuuluvad d-plokki. Neil on kaheksa valentselektroni. ====9. rühm, ka koobaltirühm==== ====10. rühm, ka niklirühm==== ====11. ehk IB-rühm, ka vaserühm==== ====12. ehk IIB-rühm, ka tsingirühm==== Elemendid kuuluvad d-plokki, väliselektronkihtide konfiguratsioon on d<sup>10</sup>s<sup>2</sup>, oksüdatsiooniaste ühendites on peamiselt II. ====13. ehk IIIA-rühm, ka boorirühm==== Elemendid kuuluvad p-plokki, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>1</sup>, oksüdatsiooniaste ühendites on peamiselt III. ====14. ehk IVA-rühm, ka süsinikurühm==== Elemendid kuuluvad p-plokk, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>2</sup>. ====15. ehk VA-rühm, ka lämmastikurühm==== Elemendid kuuluvad p-plokk, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>3</sup>. ====16. ehk VIA-rühm, ka hapnikurühm, [[kalkogeenid]]==== Elemendid kuuluvad p-plokk, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>4</sup>. ====17. ehk VIIA-rühm, [[halogeenid]]==== 17. rühma kuuluvad elemendid on aktiivseimad mittemetallid. Need kuuluvad p-plokki, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>5</sup>. ====18. ehk VIIIA-rühm, [[väärisgaasid]]==== 18. rühma moodustavad kõige vähem aktiivsed elemendid, väliselektronkihtide konfiguratsioon on s<sup>2</sup>p<sup>6</sup>. ===Plokid=== Elemendid on rühmitatud [[plokk (keemia)|plokkideks]] vastavalt sellele, millisel [[orbitaal]]il paikneb suurima energiaga [[elektron]]. Igal järgmisel elemendil tabelis on aatomi [[elektronkate|elektronkattes]] üks elektron rohkem kui eelmisel. See paikneb madalaima võimaliku energiaga orbitaalil. See, kas see nn viimane elektron on [[s-orbitaal|s-]], [[p-orbitaal|p-]], [[d-orbitaal|d-]] või [[f-orbitaal]]il, määrab elemendi kuuluvuse kas s-, p-, d- või f-plokki. * [[s-plokk]]i kuuluvad 1. ja 2. (IA ja IIA) rühma elemendid ja [[heelium]], mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s<sup>1</sup> või s². * [[p-plokk]]i kuuluvad 13. kuni 18. (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p<sup>1</sup>, s²p², s²p³, s²p<sup>4</sup>, s²p<sup>5</sup> või s²p<sup>6</sup>. * [[d-plokk]]i kuuluvad 3. kuni 12. (IIIB kuni IIB) rühma elemendid ehk siirdemetallid, mille puhul "viimane elektron" lisandub eelviimase elektronkihi d-orbitaalile. * [[f-plokk]]i kuuluvad lantanoidid ja aktinoidid, mille suurima energiaga elektron paikneb väljastpoolt kolmanda elektronkihi f-orbitaalil. ===Perioodilisussüsteemi seaduspärasusi=== * Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate [[elektron]]ide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb [[elektronkiht]]ide arv. * Paremale liikudes [[aatom]]i raadius väheneb, sest [[tuumalaeng]] kasvab ning elektronid paiknevad seetõttu tuumale lähemal. * Ülalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. * Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ülalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. * Ülalt alla suureneb [[metall]]ide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad väliskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega nõrgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb, sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone. ==Elementide perioodilised ja aperioodilised omadused== [[Pilt:Elementide elektronegatiivsused.png|pisi|Elementide [[elektronegatiivsus]]]] [[Pilt:Ionisatsioonienergiad.svg|pisi|[[Ionisatsioonienergia]]]] ===Mitteperioodiliselt muutuvad omadused=== Et elemendid on järjestatud aatomnumbri järgi, on tabelis paremal ja all asuvate elementide tuumalaeng, seega ka prootonite ja elektronide arv aatomis ning aatommass, kasvavalt suurenev. ===Perioodiliselt korduvad omadused=== {{vaata|Perioodilisusseadus}} ====Elektronkonfiguratsioon==== {{vaata|Elektronkonfiguratsioon}} Samasse rühma kuuluvate elementide aatomis on väliskiht ühesuguse elektronkonfiguratsiooniga ([[elektronanaloogia]]). Lühikestes perioodides suureneb valentselektronide arv ühest kaheksani; paremale liikudes metallilised omadused vähenevad. Samasse perioodi kuuluvatel elementidel on aatomis võrdne arv [[elektronkiht]]e. Vasakult paremale tuumalaeng kasvab ja elektronid paiknevad tuumale lähemal, seega aatomi raadius väheneb, samas suunas vähenevad metallilised omadused. Et metalli aatomid loovutavad iooni moodustumisel elektrone, väheneb raadius, seega iooni raadius perioodis paremale liikudes suureneb. ====Elektronegatiivsus==== {{vaata|Elektronegatiivsus}} [[Elektronegatiivsus]] tavaliselt paremale liikudes suureneb, alla liikudes väheneb. ====Ionisatsioonienergia==== {{vaata|Ionisatsioonienergia}} [[Ionisatsioonienergia]] kasvab paremale liikudes. ====Oksüdatsiooniaste ühendites==== {{vaata|Oksüdatsiooniaste}} [[Pilt:Oksüdatsiooniastmed.png|pisi|700px|left|Oksüdatsiooniastmed]] {{puhasta}} ====Lihtainete ja ühendite omadused==== Perioodiliselt muutub ka [[lihtaine]]te [[tihedus]] ja [[sulamistemperatuur]]. Tihedus on kõige suurem keskmiste (8.–10.) rühmade elementide lihtainetel ning see kasvab ülalt alla liikudes. Lihtainete sulamistemperatuuri tipp on üldjuhul 6. rühmas. Ka keemiliste ühendite omadused muutuvad perioodiliselt. Perioodi alguses paiknevate elementide [[oksiid]]id on aluselised, keskel amfoteersed ja lõpus happelised. Perioodi algusse kuuluvad elemendid moodustavad [[alus (keemia)|aluseid]] ja lõppu kuuluvad [[hape|happeid]]. Samasse rühma kuuluvatel elementidel on samasugune [[oksiid]]i ja [[hüdriid]]i tüüpvalem: {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:95%" ! Rühm || IA, IB || IIA, IIB || IIIA, IIIB || IVA, IVB || VA, VB || VIA, VIB || VIIA, VIIB || VIIIA, VIIIB |- | [[Oksiid]]i tüüpvalem | E<sub>2</sub>O | EO | E<sub>2</sub>O<sub>3</sub> | EO<sub>2</sub> | E<sub>2</sub>O<sub>5</sub><br>E<sub>4</sub>O<sub>10</sub> | EO<sub>3</sub> | E<sub>2</sub>O<sub>7</sub> | EO<sub>4</sub> |- | [[Hüdriid]]i tüüpvalem | EH | EH<sub>2</sub> | EH<sub>3</sub> | EH<sub>4</sub> | EH<sub>3</sub> | EH<sub>2</sub> | EH | |} ==Perioodilisussüsteemi haldamine== Perioodilisussüsteemi haldab [[Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit]] IUPAC (''International Union of Pure and Applied Chemistry''), kes teeb vajadusel tabelisse täiendusi ja parandusi, kinnitab elementide nimetused ja sümbolid ning kooskõlastab [[IUPACi nomenklatuur|rahvusvahelist keemianomenklatuuri]]. Rahvusvahelise keemianomenklatuuri järgi on elementide rühmadele antud järgmised nimetused:<ref name="jFqfJ" /> *[[Leelismetallid]]: Li, Na, K, Rb, Cs, Fr (IA-rühma elemendid peale vesiniku) *[[Leelismuldmetallid]]: Ca, Sr, Ba, Ra (IIA-rühma elemendid peale berülliumi ja magneesiumi) *[[Kalkogeenid]]: O, S, Se, Te, Po *[[Halogeenid]]: F, Cl, Br, I, At (VIIA) *[[Väärisgaasid]]: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn (VIIIA) *[[Haruldased muldmetallid]]: Sc, Y ja lantanoidid *[[Lantanoidid]]: elemendid aatomnumbriga 57–71, La kuni Lu *[[Aktinoidid]]: elemendid aatomnumbriga 89–103, Ac kuni Lr *[[Siirdeelemendid]]: d-ploki elemendid ==Ajalugu== [[Pilt:Medeleeff by repin.jpg|pisi|[[Dmitri Mendelejev]] [[Ilja Repin]]i maalil]] [[Pilt:Mendeleev's 1869 periodic table.png|pisi|Mendelejevi tabel]] [[Pilt:Elementide avastamine.png|pisi|Elementide avastamise ajalugu]] Ürg- või algainetest kui aine koostisosadest rääkisid juba [[presokraatikud]]. [[Thales]] Mileetosest pidas kõige algeks [[vesi|vett]]<ref name="swm8c" />, [[Anaximenes]] [[õhk]]u<ref name="Uidh7" />, [[Herakleitos]] omakorda [[tuli|tuld]], millest tekkis nii vesi kui ka maa<ref name="TfbiN" />. [[Empedokles]] väitis, et kogu olev koosneb neljast "juurest" (mida hiljem hakati nimetama [[element (stiihia)|elementideks]]): [[vesi (element)|veest]], [[maa (element)|maast]], [[õhk (element)|õhust]] ja [[tuli (element)|tulest]]. Need ei teki ega kao, kuid omavahel segunedes moodustavad kõik muu.<ref name="kdobz" /> [[Aristoteles]] arendas nelja elemendi süsteemi edasi ning lisas sinna [[eeter (element)|eetri]]. See süsteem kujundas inimeste maailmapilti mitmesaja aasta jooksul. Keskajal kasvas elementide arv seitsmeni, kui [[alkeemik]]ud lisasid lahustuvuse elemendina soola, metallilisuse elemendina [[elavhõbe]]da ja põlevuse elemendina [[väävel|väävli]]. Aastal [[1661]] võttis [[iirlased|iiri]] keemik [[Robert Boyle]] oma teoses "[[The Sceptical Chymist]]" kasutusele keemilise elemendi mõiste, pidades silmas aineid, mida polnud võimalik lihtsamateks aineteks lahutada. Teda võib pidada [[keemia]] kui [[teadus]]e rajajaks. [[1789]]. aastal koostas [[Antoine Lavoisier]] tabeli, kuhu paigutas 33 elementi, kuid ka muu hulgas mõned [[oksiid]]id ja [[soolad]], samuti [[valgus]]e ja [[soojus]]e.<ref name="UdCWv" /> Pärast seda, kui [[John Dalton]] oli [[1808]]. aastal võtnud kasutusele aatommassi mõiste, tehti ka esimesed katsed elemente selle alusel süstematiseerida. Aastal [[1828]] koostas [[rootslased|rootsi]] keemik [[Jöns Jakob Berzelius]] elementide aatommasside tabeli, kus jagas elemendid [[metall]]ideks ja [[mittemetall]]ideks. Tema võttis kasutusele ka tänapäeval tuntud keemilised sümbolid. Aasta hiljem jagas [[sakslased|saksa]] keemik [[Johann Wolfgang Döbereiner]] elemendid omaduste põhjal [[Döbereineri triaadid|triaadideks]]. Näiteks moodustasid triaadi [[kaltsium]], [[strontsium]] ja [[baarium]]; [[kloor]], [[broom]] ja [[jood]]; [[liitium]], [[naatrium]] ja [[kaalium]]; [[räni]], [[seleen]] ja [[telluur]]). [[Leopold Gmelin]] kaasas süsteemi ka [[liitaine]]d, järjestades need suurima aatommassiga koostisosa järgi. [[Prantslased|Prantsuse]] [[geoloog]] [[Alexandre-Emile Béguyer de Chancourtois]] reastas aastal [[1862]] elemendid ja mõned liitained [[spiraal]]selt ümber [[silinder|silindri]] ja märkas sarnasust kohakuti olevate elementide omaduste vahel.<ref name="PoKAz" /> 1860. aastatel oli avastatud üle 60 elemendi ning tundus, et keemilisi ühendeid on lugematu arv. Aastal [[1864]] järjestas [[inglased|inglise]] keemik [[John Alexander Reina Newlands]] elemendid nende aatommassi järgi ning avastas keemiliste omaduste sarnasuse esimese ja üheksanda, teise ja kümnenda jne elemendi vahel. Ta sõnastas [[1865]]. aastal selle põhjal nn oktavite seaduse, mille ebatäiuslikkuse põhjuseks ta ise pidas asjaolu, et osa elemente oli avastamata. Tema avastust ei võetud tõsiselt enne, kui Mendelejev avastas samasuguse seaduspärasuse.<ref name="Jb6AL" /> Aastal [[1864]] jagas [[Lothar Meyer]] 28 elementi [[valents]]i alusel kuueks rühmaks ning vaid mõni kuu pärast Mendelejevi tabeli avaldamist esitas ta praktiliselt samasuguse tabeli. Aastal [[1869]] paigutas vene keemik [[Dmitri Mendelejev]] keemilised elemendid tabelisse vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele. Ta jättis tabelisse tühjad kohad ning ennustas õigesti, et varem või hiljem avastatakse elemendid, millega need lüngad täita. Juba [[1875]]. aastal avastati üks tema ennustatud elementidest – [[gallium]]. Peagi avastati ka [[skandium]] ja [[germaanium]]. [[William Ramsay]] lisas tabelisse [[väärisgaasid]], mille jaoks Mendelejev ei olnud kohta ette näinud. Alles hilisemate avastuste põhjal selgus, et kuigi aatommass on seotud aatomi tuumalaenguga, on õigem järjestada elemendid tuumalaengu järgi (hiljem täpsustus, et tuumalaeng tähendab prootonite arvu aatomi tuumas). Esimesena pakkus idee aatomituuma laengu ja elemendi järjenumbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik [[Antonius van den Broek]]. Ta esitas oma [[hüpotees]]i 1911. aastal. Aastal 1913 kinnitas inglise füüsik [[Henry Moseley]] [[röntgenspektroskoopia]] abil, et see väide tõepoolest kehtib. Keemiliste elementide perioodilisustabeli järjenumbrid on keemilise elemendi aatomi tuumas sisalduvate prootonite arvud, mis määravad aatomituuma [[elektrilaeng]]u, [[aatomnumber|aatomnumbrid]]. Selle alusel muutis Moseley elementide järjekorda tabelis, parandas selle [[anomaalia]]d. Ka see, et elemendi [[keemilised omadused]] on seotud väliskihi elektronide ([[valentselektron]]ide) arvuga ([[oktetireegel]]), selgus hiljem. Viimase suurema muudatuse tegi tabelis rootsi päritolu USA keemik [[Glenn Theodore Seaborg]], kes lisas [[1940]]. aastal [[aktinoidid]]. Detsembris [[2010]] teatas [[IUPAC]], et vähemalt kahe stabiilse isotoobiga elementide aatommassi esitusviisi tabelis muudetakse ning senise eri [[isotoop]]ide aatommasside kaalutud keskmise asemel esitatakse aatommass edaspidi vahemikuna (näiteks [[süsinik]]u puhul [12,0096; 12,0116]). Muudatus puudutab kümmet elementi: [[vesinik]]ku, [[liitium]]i, [[boor]]i, süsinikku, [[lämmastik]]ku, [[hapnik]]ku, [[räni]], [[väävel|väävlit]], [[kloor]]i ja [[tallium]]it.<ref name="ky6Mz" /> ==Alternatiivsed kujutusviisid== <gallery> Fail:Elementspiral.svg|[[Theodor Benfey]] tabel (1964) Fail:Periodic table (spiral format).SVG|[[Jan Scholten]]i spiraal Fail:Circular form of periodic table.svg|Ringtabel Fail:The Ring Of Periodic Elements (TROPE).png|Ringtabel Fail:Spiral Periodic Table.jpg|[[Robert Harrison]]i spiraaltabel Fail:Mendeleev flower.jpg|Lillekujuline tabel Fail:Periodic system Pyramid format.svg|Püramiid Fail:Periodic system Stowe format.svg|Stowe'i tabel Fail:Periodic system Zmaczynski&Bayley.svg|Zmaczynski & Bayley tabel Fail:ADOMAH periodic table - electron orbitals.svg|Valery Tsimmermani tabel </gallery> ==Vaata ka== * [[Perioodilisusseadus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jFqfJ">[[Hergi Karik]]. [[Kalle Truus]]. "Elementide keemia", [[Kirjastus Ilo]] 2003, ISBN 9985-57-499-0</ref> <ref name="swm8c">[http://www.iep.utm.edu/thales/#H3 Thales of Miletus, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref> <ref name="Uidh7">[http://www.iep.utm.edu/anaximen/ Anaximenes, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref> <ref name="TfbiN">[http://www.iep.utm.edu/heraclit/ Heraclitus, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref> <ref name="kdobz">[http://www.iep.utm.edu/empedocl/ Empedocles, Internet Encyclopedia of Philosophy]</ref> <ref name="UdCWv">[http://www.gutenberg.org/files/30775/30775-h/30775-h.htm#Page_175 ELEMENTS OF CHEMISTRY, IN A NEW SYSTEMATIC ORDER, CONTAINING ALL THE MODERN DISCOVERIES. ILLUSTRATED WITH THIRTEEN COPPERPLATES. By Mr LAVOISIER,]</ref> <ref name="PoKAz">[http://www.annales.org/archives/x/chancourtois2.html NOTICE NÉCROLOGIQUE sur M. A.-E. BÉGUYER DE CHANCOURTOIS, INSPECTEUR GÉNÉRAL DES MINES. ]</ref> <ref name="Jb6AL">[http://web.lemoyne.edu/~giunta/EA/NEWLANDSann.HTML Elements and Atoms: Chapter 11 An Unsystematic Foreshadowing: J. A. R. Newlands]</ref> <ref name="ky6Mz">[http://www.iupac.org/publications/pac/83/2/0359/ Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report)]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.chem.qmul.ac.uk/iupac/ Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit] *[http://www.webelements.com/ Webelements] *[http://www.ptable.com/ Dynamic Periodic Table] *[http://www.periodicvideos.com/ The periodic table of videos] *[http://images-of-elements.com Images of elements] *[http://chemistry.bd.psu.edu/jircitano/periodic4.html Elementide aatomispektrid] *[https://www.youtube.com/watch?v=YJms2HiStqM&ab_channel=ToomasTamm] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professori Toomas Tamme videoloeng [[Kategooria:Keemilised elemendid]] sqt635ou11xx6lguybb2qxce0ht4rmd Arutelu:Go 1 13899 6164171 4211308 2022-07-20T12:48:26Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [http://www.kendo.ee/go/root.htm Sellele tekstile] on lisatud ainult hiina-, jaapani- ja koreakeelne nimi. Nuwanda, kas Sa oled selle teksti autor? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13:20, 21 Sep 2004 (UTC) : Ahhaa, nüüd ma sain aru, et oled selle autor. Väga hea. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13:22, 21 Sep 2004 (UTC) ---- orvuke kahjuks sellele artiklile ei viita ükski link aga kuhu seda panna? : Tuleks vist teha kat. lauamängud. Lauamängude loend ei teeks ka paha. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 12:31, 9 Oct 2004 (UTC) :: Siim jõudis minust ette. :: Võiks ehk teha artikli "Lauamängud" ja võib-olla ka "Lauamängude loend" ning viidata sinna nii [[Sport|Spordi]] (või mõne lähedase artikli) kui ka [[Meelelahutus]]e ja [[Hobid]]e alt. [[Male]] ja [[Kabe]] läheksid sinna ka. Või siis viidata spordi juurest otse sinna, nii et lauamängude alla saab panna ka näiteks tripstrapstrulli, mis vist sport ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:36, 9 Oct 2004 (UTC) Ma olen tegelikult päris mitu korda sellel "Lauamängude" lehel olnud, kindla plaaniga algus ära teha, aga iga kord olen komistanud kohe selle taha, et ei suuda kuidagi mõistlikult ja lühidalt lauamängu defineerida. "Lauamäng on mäng mida mängitakse mängulaual" :) --[[Kasutaja:Nuwanda|Nuwanda]] 09:50, 11 Oct 2004 (UTC) : '''Lauamäng''' on [[mäng]], mille käigus nihutatakse [[mängunupp|nupp]]e mööda nende võimalikke asendeid [[mänguväli|mänguväljade]] kaudu markeerivat [[mängulaud]]a või täidetakse mängulaua välju nuppudega. Lauamänge võidakse mängida ka füüsiliselt teistsugusel, kuid nimetatud tegevusega ekvivalentsel viisil. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:45, 11 Oct 2004 (UTC) :: võibolla oleks mingi lahendus teha kategooria mõttemängud (muidugi rulett selle alla ei mahu) [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 21:08, 11 Oct 2004 (UTC) ::: Üks ei sega teist. Kabe ja go on nii lauamängud kui ka mõttemängud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21:59, 11 Oct 2004 (UTC) Olen vähe segaduses, kas sportlike oskuste kirjeldamisel kasutada Sõna 'järk', 'tase' või hoopis 'reiting'? Järk - ÕSi järgi peaks kõige paremini sobima. Tase - Kõnekeeles levinud aga ÕS ei arva eriti midagi. Reiting - tuleb inglisekeelsest sõnast 'rating' ja proovitud otse üle tuua Eesti keelde aga ÕS annab sellele teise tähenduse. --[[Kasutaja:Samurai|Samurai]] 22. märts 2008, kell 10:08 (UTC) == Illustratsioonid == Ei saa aru, mille kohta need illustratsioonid on, mis numbrid seal on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:06, 2 Jun 2005 (UTC) : Tundub et see "Elu ja surma"(?) mängu seis vt. [[:en:Life and death]] Alguses olev täpsustuslause on tsipa jama: a) sellenimelisi filme on mitmeid ja b) August pole just eriti hea nimi sealjuures, sest [[John August]]i näol on tegu stsenaristi mitte režissööriga, selleks oli hoopiski [[Doug Liman]] c) filmi eestikeelne pealkiri on "[[Läksime!]]" -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 21. september 2008, kell 07:58 (UTC) : Jätsin selle välja. Aga artiklis [[John August]] on hoopis link "Go (film)". Palun tee see asi korda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. september 2008, kell 08:29 (UTC) : Asendasin selle lingi lingiga "[[Läksime!]]". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. september 2008, kell 11:32 (UTC) ---- Artiklist [[Male]]. ''Lisaksin siinkohal, et programm Alphago võitis kõrgeima reitinguga hiina [[go]]mängijat Ke Jied samal aastal. Go-mäng osutus 20 aastat kauem arvutiprogrammide jaoks kättesaamatuks ilmselt tänu sellele, et mängus on võimalike arengute, käikude variante palju rohkem kui males ja selletõttu on arvutiprogrammidel raskem selle mängu oskust omandada. Kuna variante on liiga palju, tuleb käike optimeerida. Programm AlphaGo kasutas selleks [[stiimulõpe]]t. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:48 (EEST) k4m7uxv1f1vht7kful6wg8xx5dsx9xc Lahingute loend 0 17736 6164149 6159849 2022-07-20T12:03:13Z Andres 5 /* K */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[lahing]]uid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingud on loetletud ka [[Teise maailmasõja lahingute loend]]is. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Abrahami tasandiku lahing]] *[[Adrianoopoli lahing (378)]] *[[Adua lahing]] (1896) *[[Aktioni lahing]] (31 eKr) *[[Alamo lahing]] (1836) *[[Arbedo lahing]] (1422) *[[Ardenni lahing]] (1944) *[[Ardennide vastupealetung]] (1944–1945) *[[Assanduni lahing]] (1016) *[[Asseiceira lahing]] (1834) *[[Austerlitzi lahing]] (1805) *[[Auvere lahingud]] (1944) *[[Avinurme lahing]] (1944) *[[Ayacucho lahing]] (1824) ==B== *[[Benacuse järve lahing]] (268 või 269) *[[Bengtskäri lahing]] (1941) *[[Berliini lahing]] (1945) *[[Beverini piiramine (1208)]] *[[Beverini piiramine (1211)]] *[[Blenheimi lahing]] *[[Borodino lahing]] (1812) *[[Boyne'i lahing]] *[[Breitenfeldi lahing (1642)]] *[[Bråvalla lahing]] (8. sajand) *[[Bzura lahing]] (1939) *[[Budapesti piiramine]] (1944–1945) ==C== *[[Cambrai lahing]] (1917) *[[Campformio lahing]] *[[Cannae lahing]] (216 eKr) *[[Caporetto lahing]] *[[Caransebeși lahing]] (1788) *[[Chaironeia lahing]] *[[Covadonga lahing]] == D == *[[Delioni lahing]] *[[Desio lahing]] *[[Điện Biên Phủ lahing]] *[[Donetski lahing]] *[[Drøbaki lahing]] (1940) *[[Durbe lahing]] (1260) ==E== *[[Ecnomuse lahing]] (256 eKr) *[[Egeri piiramine (1552)]] *[[Emajõe lahing (1234)]] *[[Esimene Harkivi lahing]] (1941) ==F== * [[Fornovo lahing]] (1495) * [[Fredericia lahing]] (1849) * [[Frenchtowni lahing]] (1812) * [[Frigiduse lahing]] (394) ==G== *[[Gaugamela lahing]] *[[Gemauerthofi lahing]] *[[Gettysburgi lahing]] *[[Granhamni merelahing]] *[[Granikose lahing]] *[[Grodno lahing]] (1708) *[[Grünwaldi lahing]] ==H== *[[Haapsalu lahing]] (1944) *[[Hafrsfjordi lahing]] *[[Halhõn goli lahing]] *[[Harkivi lahing (2022)]] *[[Hastenbecki lahing]] (1757) *[[Hastingsi lahing]] *[[Helme lahing]] *[[Helsingborgi lahing]] (1362) *[[Helsingborgi lahing (1710)]] *[[1206. aasta esimene Holmi lahing]] *[[1206. aasta teine Holmi lahing]] *[[Hołowczyni lahing]] *[[Huiljaipole lahing]] (2022) *[[Hummuli lahing]] *[[Härgmäe lahing]] *[[Häädemeeste lahing]] (1944) *[[Hydaspese lahing]] (327 eKr, kevad) ==I== *[[Ifoghasi lahing]] (2013) *[[Ilovaiski lahing]] (2014) *[[Iminenase lahing]] (2013) *[[Inchoni lahing]] (1950) *[[Irpini lahing]] (2022) *[[Issose lahing]] (333 eKr) *[[Izjumi lahing]] (1943) *[[Izjumi lahing (2022)]] ==J== *[[Jena ja Auerstedti lahing]] (1806) *[[Jeruusalemma mäe lahing]] (1560) *[[Joala lahing]] (1918) *[[Juminda miinilahing]] (1941) *[[Jõepera lahing]] (1944) *[[Jäälahing]] (1242) ==K== *[[Kalka lahing]] (1223) *[[Kanavere lahing]] (1343) *[[Kareda lahing]] (1220) *[[Karksi lahing]] (1600) *[[Karuse lahing]] (1270) *[[Kastre jõelahing]] (1704) *[[Katalaunia lahing]] (451) *[[Kautla lahing]] (1941) *[[Kehra lahing]] (1919) *[[Keila lahing (1918)]] *[[Keila lahing (1944)]] *[[Khalili lahing]] (2013) *[[Kiievi lahing]] (1941) *[[Koiva lahing (1608)]] *[[Koiva lahing (1609)]] *[[Koknese lahing]] (1605) *[[Kolmas Goa lahing]] (2013) *[[Kolmas Harkovi lahing]] (1943) *[[Koluvere lahing]] (1573) *[[Konna lahing]] (2013) *[[Konstantinoopoli piiramine (1453)]] *[[Kortrijki lahing]] (1302) *[[Kose lahing]] (1944) *[[Kosovo lahing (1915)]] *[[Krivasoo lahing]] (1919) *[[Kulikovo lahing]] *[[Kuramaa lahingud]] *[[Kurski lahing]] (1943) *[[Kärevere lahing]] (1944) ==L== *[[La Plata lahing]] (1939) *[[Esimene Laadoga lahing]] (1941) *[[Teine Laadoga lahing]] (1943) *[[Laagna lahing]] *[[Le Cateau lahing]] (1914) *[[Lebavere lahing]] *[[Lechi lahing (910)]] *[[Lechi lahing (955)]] *[[Lechi lahing (1632)]] *[[Legnano lahing]] (1176) *[[Lehola lahing (1215)]] *[[Leipzigi lahing]] *[[Lemsalu ja Roopa lahing]] (1919) *[[Lahing Lenina all]] *[[Lesnaja lahing]] (1708) *[[Lihula lahing]] (1220) *[[Liivamäe lahing]] (1941) *[[Lindanise lahing]] (1219) *[[Lohu linnuse piiramine]] (1223) *[[Long Islandi lahing]] (1776) *[[Loobu lahing]] (1941) *[[Lutteri lahing]] (1626) *[[Läsna-Valgejõe lahing]] (1704) *[[Läänemere lahing]] (1939–1945) *[[Lützeni lahing]] (1632) ==M== *[[Madisepäeva lahing]] (1217) *[[Malatitze lahing]] (1708) *[[Malborki piiramine (1410)]] *[[Malta piiramine]] (1565) *[[Manzikerti lahing]] (1071) *[[Maosaare lahing]] (2022) *[[Maratoni lahing]] (490 eKr) *[[Marne'i lahing]] (1914) *[[Marne'i lahing (1918)]] *[[Mediolanumi lahing]] *[[Meerapalu lahing]] (1944) *[[Mehikoorma lahing]] (1944) *[[Meriküla lahing]] (1944) *[[Mesolóngi esimene piiramine]] (1822) *[[Mesolóngi teine piiramine]] (1823) *[[Mewe lahing]] (1626) (ka [[Gniewi lahing]]) *[[Mežotne piiramine]] (1220) *[[Midway lahing]] (1942) *[[Miitavi lahing]] (1625) *[[Mohácsi lahing]] (1526) *[[Muhu lahing]] (1227) *[[Muhu väina merelahing]] (1917) *[[Mukdeni lahing]] (1905) *[[Mulviuse silla lahing]] (312) *[[Munamäe lahing]] (1919) *[[Muqdisho lahing]] (1993) *[[Mõkolajivi lahing]] (2022) *[[Märjamaa lahing]] (1941) *[[Mühlbergi lahing]] (1547) ==N== *[[Nancy lahing]] (1477) *[[Narva lahing (1558)]] *[[Narva lahing (1700)]] *[[Narva lahing (1704)]] *[[Narva lahing (1918)]] *[[Narva lahing (1919)]] *[[Narva lahing (1944)]] *[[Narva piiramine (1581)]] *[[Narva piiramine (1700)]] *[[Neeva lahing]] *[[Neljas Gao lahing]] (2013) *[[Neuermühleni lahing]] (1491) *[[Nikopoli lahing]] (1396) *[[Nõo lahing]] (1559) ==O== *[[Lahing Ojamaa väinas]] (1210) *[[Oppelni lahing]] (1945) *[[Ortona lahing]] (1943) *[[Osula lahing]] (1946) *[[Otepää lahing]] (1217) *[[Otepää lahing (1210)]] *[[Otepää-Vastseliina lahing]] (1343) ==P== *[[Paide piiramine (1560)|Paide piiramine]] (1560) *[[Paide piiramine (1602)|Paide piiramine]] (1602) *[[Paide lahing]] (1604) *[[Paimio lahing]] (1599) *[[Paju lahing]] (1919) *[[Paldiski mereblokaad]] (1808) *[[Pavia lahing]] (1525) *[[Pihkva lahing (1601)]] *[[Pihkva piiramine]] (1581–1582) *[[Pihkva piiramine (1615)]] *[[Plataia lahing]] (479 eKr) *[[Poitiers' lahing (732)]] *[[Poitiers' lahing (1356)]] *[[Poltava lahing]] (1709) *[[Ponte Ferreira lahing]] (1832) *[[Porkuni lahing]] (1944) *[[Préveza merelahing]] *[[Priske lahing]] (1919) *[[Prohhorovka lahing]] (1943) *[[Punapargi lahing]] (1918) *[[Purtse lahing]] (1941) *[[Putki lahing]] (1944) *[[Puutli punkrilahing]] (1953) *[[Pärnu piiramine]] (1609) *[[Pühajõe lahing]] (1700) ==R== *[[Raate tee lahing]] (1940) *[[Rakvere lahing (1268)]] *[[Rakvere lahing (1603)]] *[[Ratva lahing]] (1941) *[[Raudvärava lahing]] (1032) *[[Regilluse järve lahing]] (ca 496 eKr) *[[Reidilahing]] (1801) *[[Reola lahing]] (1919) *[[Rhodose piiramine (1480)]] *[[Rhodose piiramine (1522)]] *[[Riia lahing (1198)]] *[[Riia lahing (1210)]] *[[Riia lahing (1215)]] *[[Riia lahing (1621)]] *[[Riia lahing (1710)]] *[[Riia lahing (1917)]] *[[Riia lahing (1919)]] *[[Riigiküla lahing]] (1944) *[[Ropaži lahing]] (1205) *[[Rünnak Pearl Harborile]] (1941) ==S== *[[Saaremaa lahing (1222)]] *[[Saaremaa lahing (1719)]] *[[Saaremaa lahing (1789)]] *[[Lahing Saaremaa Uues sadamas]] (1215) *[[Saika punkrilahing]] (1951) *[[Saladeni lahing]] (1703) *[[Salaspilsi lahing]] (1605) *[[Salatsi lahing]] (1609) *[[Sattesele piiramine (1206)]] *[[Sattesele piiramine (1212)]] *[[Saule lahing]] (1236) *[[Sedani lahing]] (1870) *[[Sedani lahing (1940)]] *[[Sekigahara lahing]] (1600) *[[Sentinumi lahing]] (295 eKr) *[[Seritsa lahing]] (1501) *[[Selångeri lahing]] (1721) *[[Sidepataljoni lahing]] (1940) *[[Sinimägede lahingud]] (1944) *[[Sipingi lahing]] (1946) *[[Siti lahing]] (1238) *[[Smolino lahing]] (1522) *[[Solferino lahing]] *[[Soltau lahing]] (1519) *[[Somme'i lahing]] (1916) *[[Spilve lahing]] (1701) *[[Stalingradi lahing]] (1942–1943) *[[Stamford Bridge'i lahing]] (1066) *[[Stångebro lahing]] (1598) *[[Stiklestadi lahing]] *[[Storkyro lahing]] (1714) *[[Stralsundi lahing]] (1715) *[[Suomussalmi lahing]] (1940) *[[Suursaare lahing]] (1788) *[[Svolderi merelahing]] (1000 või 999) *[[Sõjamäe lahing]] (1343) *[[Sõrve lahing]] (1944) *[[Sänna – Suure-Ruuga lahing]] (1919) *[[Systerbäcki lahing]] (1703) ==Z== *[[Zama lahing]] (202 eKr) *[[Zara piiramine]] ==T== *[[Talana lahing]] (1899) *[[Tali-Ihantala lahing]] (1944) *[[Tallinna lahing (1602)]] *[[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna lahing]] (1944) *[[Tallinna merelahing]] *[[Tallinna piiramine (1221)]] *[[Tallinna piiramine (1223 veebruar-märts)]] *[[Tallinna piiramine (1223 sügis)]] *[[Tallinna piiramine (1570–1571)]] *[[Tallinna piiramine (1577)]] *[[Tallinna piiramine (1710)]] *[[Tallinna vabastamine]] (1941) *[[Tamsa lahing]] (1944) *[[Tannenbergi lahing (1914)]] *[[Tapa vallutamine]] (1919) *[[Tartu lahing (1224)]] *[[Tartu lahing (1625)]] *[[Tartu lahing (1919)]] *[[Tartu lahing (1944)]] *[[Tartu piiramine (1558)]] *[[Tartu piiramine (1656)]] *[[Tartu piiramine (1657)]] *[[Tartu piiramine (1704)]] *[[Tehumardi lahing]] (1944) *[[Teine Gao lahing]] (2013) *[[Tejo lahing]] (1831) *[[Termopüülide lahing]] *[[Teutoburgi metsa lahing]] (9) *[[Trafalgari lahing]] (1805) *[[Trostjanetsi lahing]] (2022) *[[Tsushima lahing]] (1905) *[[Tšesme lahing]] (merelahing) *[[Turaida lahing]] (1211) *[[Tüürose lahing]] (332 eKr) ==V== *[[Vahejuhtum Marco Polo sillal]] (1937) *[[Vaida lahing]] (1944) *[[Valga lahing]] (1657) *[[Valgejõe lahing]] (1918) *[[Varssavi lahing]] (1920) *[[Velikije Luki operatsioon]] (1942–1943) *[[Verduni lahing]] (1916) *[[Verise jõe lahing]] (1838) *[[Viljandi piiramine (1211)|Viljandi piiramine]] (1211) *[[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi piiramine]] (1223) *[[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi piiramine]] (1560) *[[Viljandi piiramine (1602)|Viljandi piiramine]] (1602) *[[Voldi lahing]] (1944) *[[Volhovi lahing]] (1942) *[[Volmari piiramine (1601)]] *[[Volnovahha lahing]] *[[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]] (1578) *[[Võnnu lahing (1601)|Võnnu lahing]] (1601) *[[Võnnu lahing (1626)|Võnnu lahing]] (1626) *[[Võnnu lahing]] (1919) *[[Võnnu piiramine]] ==W== *[[Wallhofi lahing]] (ka [[Vallē lahing]]) (1626) *[[Waterloo lahing]] (1815) *[[Wizna lahing]] (1939) ==Ä== *[[Älgaråsi lahing]] ==Ü== *[[Ümera lahing]] (1210) *[[Ümera lahing (1223)]] ==Y== *[[Yorktowni piiramine]] (1791) ==Vaata ka== *[[Blokaadide loend]] *[[Dessantide loend]] [[Kategooria:Lahingud| ]] [[Kategooria:Ajaloo loendid]] [[Kategooria:Sõjanduse loendid]] ffvi6dqjjryvphrem45h1z992gkguh5 Sipelglased 0 19027 6164616 6109318 2022-07-20T20:54:46Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib putukatest; ajalehe kohta vaata artiklit [[Sipelgas (ajaleht)]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Sipelgas (perekonnanimi)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2007}} {{Taksonitabel | nimi = Sipelglased | pilt = Mrowka rudnica formica rufa small.jpg | pildi_seletus = [[Arukuklane]] | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera'' | alamselts = [[Rippkehalised]] ''Apocrita'' | sugukond = Sipelglased ''Formicidae'' | sugukonna_autor = }} '''Sipelglased''' (''Formicidae'') on [[ühiselulised putukad|ühiseluliste putukate]] sugukond [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] seltsist. Maailmas on üle 20 000 liigi sipelglasi{{lisa viide}} (teistel andmetel 7600{{lisa viide}}), [[Eesti]]s 54 liiki{{lisa viide}} (teistel andmetel 38{{lisa viide}}). Teadaolevalt teeb maailma kiireima liigutuse lõkslõugne sipelgas ''[[Odontomachus bauri]]'' – nimelt oma [[lõug]]adega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35–64 [[Meeter|meetrit]] [[sekund]]is. Ta avab oma lõuad kahe suure [[pea]]s asuva [[lihas]]ega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise [[elund]]i abil. Enamik sipelgaid elab [[troopika]]s. Eesti sipelgaist on tuntuimad [[punakaspruun]]id metsasipelgad [[kuklane|kuklased]] (''Formica'' – 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased [[murelane|murelased]] ja punakad [[rautsik]]ud. Eesti suurimad sipelgad on [[hobusipelgas|hobusipelgad]], kes rajavad oma [[käik]]e haigete või surnud [[puu]]de [[tüvi|tüvedesse]]. [[Aed]]ades, [[niit]]udel ja [[põld]]udel esineb sageli väikeste mustade [[mullamurelane|mullamurelaste]] pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa [[pinnas]]esse, kuklased teevad [[okas]]test ja muudest taimeosadest maa peale suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad [[parasiit]]idena teiste pesades. Olenevalt sipelgaliigist on peres üks kuni mõnisada emasipelgat, kes elavad ja [[munema|munevad]] sügaval pesas. Paljude sipelgate [[vastne|vastsed]] [[nukkumine|nukkuvad]] [[kookon]]is. Aastane juurdekasv on vähemalt üks [[põlvkond (bioloogia)|põlvkond]] tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast [[lendlus]]t ehk [[pulmalend]]u isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, kellel on [[tööjaotus]]. Pesa kaitsevad kõik töölised, kasutades oma tugevaid lõugu ja [[sipelgamürk]]i. Amatsoonsipelgate peres ei ole töölisi, selle asemel esineb "[[orjapidamine]]", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb teistelgi sipelgaliikidel. Sipelgad suhtlevad omavahel [[lõhn]]ade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, [[lehetäi]]de magusast [[eritis]]est ja taimemahlast, aga ka [[seeme|seemnetest]] või kasvatatakse pesas toiduks [[seen]]i. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka [[kahjurputukas|kahjurputukaid]], on nad Eestis [[looduskaitse]] all. Sipelgate uurimisega tegeleb [[mürmekoloogia]]. == Sipelgapesa == [[Pilt:Kuklase pesa.jpg|250px|thumb|Kuklaste pesa (vasakul) ja ''Homo sapiens'']] Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud [[kamber|kambritest]]. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele [[eluase]]me pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid [[kõdunema|kõdunevast]] pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest [[nääre|näärmetest]] eritatavat [[nõre]]t, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed [[lühitiiblased]] sipelgaid purjupanevaid [[keemiline aine|aineid]] ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist. Külmade [[ilm]]ade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Oma pesa [[temperatuur]]i nad oluliselt tõsta ei suuda. == Rahvameditsiin == Sipelgavannid on [[rahvameditsiin]]is üldtuntud [[ravivahend]] [[närvipõletik]]e ja [[reuma]]atiliste [[valu]]de korral. Kasutatud on ka [[sipelgapiiritus]]t, mida tehti pealemäärimiseks. [[Suhkur]] pandi [[pudel]]isse. Pudel läks sipelgaid täis. Valati [[piiritus]]t peale. Kui [[leib]]a tehti, pandi pudeliga leiva sisse. Küpses seal. Pärast pidi veel seisma (Väike-Maarja, 1978). [[Kevad]]ise iluravi juurde kuulus kuklasepesa kohale [[kummardamine]], et kuklased saaksid näole oma [[hape]]t pritsida. See pidi kaotama [[tedretähn]]id ja hoidma liigse [[päevitus]]e eest. == Perekonnad ja muud rühmad == === Aedniksipelgad === [[Aedniksipelgad]] kasvatavad seeni oma pesades ja toidavad neid [[sülg|süljega]] läbisegatud taimemassiga. [[süsivesikud|Süsivesikuid]] hangivad sipelgad peamiselt [[lehetäi]]delt. Tasuks magusa mesikaste eest kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, kannavad emased talveks oma pesadesse varjule ja viivad lehetäisid kõige mahlakamatele noortele võrsetele. === Rändsipelgad === Troopilistel aladel elavad [[rändsipelgad]] ei ehita pesi, vaid rändavad pidevalt suurte kolonnidena. Oma teel võivad nad hävitada kõik elava. Troopilise Ameerika elanikud jätavad nende ilmumisel maha terved [[küla]]d ja põgenevad koos [[koduloom]]adega. Kui sipelgad on lahkunud, pole külla alles jäänud ühtegi [[lutikas|lutikat]], [[tarakan]]i ega [[rott]]i. === Vaaraosipelgas === Inimelamutes on kohati suureks nuhtluseks pisikesed kollakad [[vaaraosipelgas|vaaraosipelgad]]. Nendest paari [[millimeeter|millimeetri]] pikkustest putukatest on väga raske lahti saada. Nad tungivad kõikjale ja rikuvad toiduaineid. Pärit on vaaraosipelgad [[Kagu-Aasia]]st või [[India]]st. Praeguseks on nad [[laev]]adega levinud üle kogu maakera. === Kuklane === Eestis elab seitset liiki [[kuklane|kuklasi]] (''Formica'' spp.): *[[Liivakuklane]] – ''Formica pratensis'' *[[Veerekuklane]] – ''Formica nigricans'' *[[Laanekuklane]] – ''Formica aquilonia'' *[[Karukuklane]] – ''Formica lugubris'' *[[Palukuklane]] – ''Formica polyctena'' *[[Arukuklane]] – ''Formica rufa'' *[[Kännukuklane]] – ''Formica truncorum'' === Murelane === [[Fail:Sipelgapesa Tartus, kõnnitee äärekivide vahel..jpg|pisi|Sipelgapesa Tartus, kõnnitee äärekivide vahel.]] Eestis elab 8 liiki [[murelane|murelasi]] (''Lasius'' spp.), kes on väikesed mustad, pruunid või kollased sipelgad. === Rautsik === Eestis leidub 11 liiki [[rautsik]]uid (''Myrmica'' spp.). Need on väikesed punakaspruunid valusasti torkavad sipelgad, kelle rahvapärane nimetus on kusirautsikud. == Kuidas suudavad sipelgad endast suuremaid asju kanda? == [[Fail:Red weaver ants transporting a dead gecko, in Laos.jpg|pisi|Sipelgad ''Oecophylla smaragdina'' [[geko]]t tassimas]] Sipelgad kannavad endast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja kuna sipelgahape kuivatab ära nii putukad kui ka taimed, siis need muutuvad kergemaks ja nad suudavad neid kanda. Seitsmekümne ühesuguse pudeli põhja puistati ühesugusel hulgal ühesugust niisket [[liiv]]a. Pärast seda võeti pesast ja asetati igasse pudelisse üks töösipelgas. Sipelgad käitusid erinevalt. Ühed hakkasid kohe kaevama, teised aga mitte. Nelja tunni pärast kaevasid pooled sipelgad ja kolmandal ööpäeval kõik seitsekümmend. Seejuures tegutsesid kõik erinevalt. Mõned sipelgad kaevasid valgemas küljes, teised aga varjulises. Mõned sipelgad kaevasid algul esimeses, siis teises ja lõpuks ka kolmandas kohas. Ühed töötasid süstemaatiliselt ja katkestamatult, teised üsna korrapäratult. Ilmnes, et kõik sipelgad seni, kuni neid hoiti ühekaupa, tõid kuue tunniga pinnale kaks kümnendikku grammi liiva, aga kui nad asetati kahe ja kolmekesi, jõudsid nad sama ajaga heita välja liivateri igaühe kohta sadu kordi rohkem. Teedel pesade juurde esineb üsna palju "[[rikša]]<nowiki/>sipelgaid", kes kannavad teisi sipelgaid. Mitmesuguste materjalidega pesa poole koonduvate kandjate ahelikus esineb küllaltki palju tühjade lõugadega sipelgaid. Kui mingil sipelgate rajal märgistada kandjaid, kes kannavad lõugade vahel ehitusmaterjali ja mõne päeva pärast uuesti tulla sinna, siis sageli võib leida eest enamiku sipelgaid, kuigi, siis nad ei kanna ainult okkaid, taimekiude või vaigutükikesi, vaid ka surnud putukaid, terakesi ja pesakaaslasi. ==Sipelgad sümboolikas== Sipelgat on kujutatud [[Ahja valla vapp|Ahja valla vapil]]. Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad [[Laanekuklane|laanekuklaste]] kolooniad. Samuti on ta töökuse sümbol. == Vaata ka == *[[lehelõikaja-sipelgad]] *[[Akste looduskaitseala]] – [[Kiidjärve]] [[metskond|metskonnas]] 1977 asutatud sipelgakaitseala (193 ha) *[[Akste bioloogiajaam]] *[[Ants-Johannes Martin]] – Eesti sipelgateadlane ([[mürmekoloogia|mürmekoloog]]) *[[Eevakivi metsa sipelgaala]] *[[Kangrumäe sipelgaala]] *[[mürmekofiilia]] == Kirjandus == *[[Jossif Halifman|Halifman, Jossif]] 1966. ''Mesilased, sipelgad, termiidid''. ([[Kaupo Elberg]], [[Jüri Metsar]], tlk.) Tallinn: Valgus. == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Sipelgat}} {{viited}} * [http://novaator.err.ee/v/loodus/bd65da11-0362-4d0f-adc8-120684ebf928/sipelgad-asusid-taimi-kasvatama-ammu-enne-inimesi Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi], ERR Novaator, 23. november 2016 [[Kategooria:Sipelglased| ]] gnub6np7544l48qzjvi21432m4p6kd9 Valgejõgi 0 20259 6164271 6091471 2022-07-20T17:11:34Z PikseBot 120302 Robot: "Mall:EestiAsula" → "Mall:Linn" wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Valgejõgi | pildi_nimi = Nommeveski juga.jpg | pildi_seletus = Nõmmeveski juga Valgejõel | lähe = [[Pandivere kõrgustik]]ul | lähe_NS = 59/11/18.69 | lähe_EW = 26/11/31.82 | suue = [[Hara laht]]e | suue_NS = 59/34/58.02 | suue_EW = 25/42/22.90 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 89,5 km<ref>{{kkr|VEE1079200}}, vaadatud 5.12.2019.</ref> | valgla_pindala = 452 km² | jõe_langus = 107 m | jõe_lang = 1,26 m/km | vooluhulk = 3,5–4 m³/s | paremad_lisajõed = [[Pala oja]], [[Pikkoja]], [[Lõõtsa oja]] | vasakud_lisajõed = [[Rauakõrve oja]], [[Vasaristi oja]] | osm = jah }} '''Valgejõgi''' on [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa]] suurim ja pikim jõgi. Pikkus 89,5 km, [[valgla]] 452 km². Ta saab alguse [[Pandivere kõrgustik]]ult [[Porkuni järv]]est, voolab läbi [[Kõrvemaa]] põhjaosa ning suubub [[Loksa]]l [[Hara laht]]e. Suudmest 19 km kaugusel asub jõel [[Nõmmeveski juga]] ja pais. 1924. aastal sinna rajatud [[Nõmmeveski hüdroelektrijaam]] hävis tulekahjus 1964. aastal ning on praegu varemeis. Samuti on varem hüdroelektrijaam töötanud [[Kotka (Kuusalu)|Kotkal]] (9 km suudmest). [[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] toimus jõe oluline reostus [[Tapa linn]]a, seal paiknenud [[sõjaväeosa]]de ning nende harjutusväljakute poolt.<ref name="Eesti jõed">. Eesti jõed. 2019. Koostanud Henn Timm, Peeter Pall, Rein Järvekülg, Sirje Vilbaste. Tallinn, OÜ Greif trükikoda, lk 170.</ref> Jõe lõhilaste potentsiaalsed kudupaigad kaardistati nelja mehe (Marek Vahula, Virko Sirkel, Hannes Sirkel, Sass Sirkel) poolt augustis 1995. Ametlik ettepanek jõe avamiseks Kotka paisul kalatrepi abil, tehti nende poolt sügisel 1995.{{lisa viide}} Tulvavete ja looduse jõul purunes pais 9. augustil 2016 ja jõgi avanes kaladele hoopiski looduse jõul.<ref>[https://www.err.ee/571802/kotka-pais-valgejoel-purunes-tulvavees-hea-uudis-lohelistele Kotka pais Valgejõel purunes tulvavees, hea uudis lõhelistele]. ERR, 9. august 2016.</ref> Valgejõe järgi on nimetatud [[Loobu kihistu]] [[Valgejõe kihistik]].<ref name="Geokogud">{{Geokogud|477}}, vaadatud 24.08.2019.</ref> == Elustik == [[Suurtaim]]edest on tuvastatud 55 [[takson]]it, sh 6 makro[[vetikas|vetikat]] ja 9 [[sammal]]t. [[Soontaimed]]est on levinumad [[väikeseviljane jõgitakjas]] ja [[voldine parthein]]. Suur[[selgrootud|selgrootutest]] on registreeritud 166 taksonit. Arvukamad on [[jõe kirpvähk]], [[harilik ojapäevik]] ja [[kihulased]]. [[Kiililine|Kiililistest]] leidus [[rohe-vesihobu]]. Kalasid esineb 22 liiki. Enamikule liikidest on rändetõkkeks Nõmmeveski juga, mida ületavad vaid [[lõhe]], [[meriforell]] ja suuremad [[jõeforell]]id. Kogu jõe ulatuses on levinud [[ojasilm]], [[haug]], [[lepamaim]], [[luukarits]]. [[Trulling]] ja [[luts]] elavad [[Vahakulmu]]st suudmeni (72 km), [[harjus]] ja [[võldas]] Tapalt suudmeni (66 km). Eri jõeosades võib kohata veel [[särg]]e, [[ahven]]at, [[linask]]it, [[hink]]i. [[Jõesilm]]ule on rändetõkkeks Kotka paisuvare (9 km suudmest).<ref name="Eesti jõed"/> == Valgejõe org == Osa Valgejõe orust on arvele võetud [[ürglooduse objekt]]ina.<ref>{{EELIS|yrg|-469463569|Ürglooduse objekt: Valgejõe org}}, vaadatud 02.05.2013.</ref> Orus asub [[Nõmmeveski paljand]]. <gallery> Valgejõgi 2016.jpg|Valgejõgi (talv 2016) Valgejõgi 2009.jpg|Valgejõgi Lahemaal Kotka küla lähedal Nõmmeveski waterfall in winter.jpg|Nõmmeveski juga Valgejõel (november 2008) Valgejõgi (2).jpg|Valgejõgi Kotka küla lähedal, 11 km suudmest ülesvoolu Valgejõgi3.JPG|Valgejõgi Valgejõgi Loksa linnas.jpg|Valgejõgi Loksa linnas </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] 2bz6qplkzeq8pj10asnggon7laob9fm Tehisintellekt 0 22364 6164166 6062428 2022-07-20T12:42:34Z Nimelik 60716 /* Mängud */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} '''Tehisintellekt''' ehk '''tehisaru'''<ref>Leho Lamus, [https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus Millises suunas toimub keeleuuendus?] Postimees, AK, 23.01.2021.</ref> ehk '''kunstlik intellekt''' on [[masin]]a [[intellekt]]. '''Tehisintellektiks''' nimetatakse ka [[arvutiteadus]]e haru, mis uurib [[intelligentne agent|intelligentseid agente]] – [[seade|seadmeid]], mis [[taju]]vad oma [[keskkond]]a ning sooritavad [[toiming]]uid, mis maksimeerivad mingi [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamise tõenäosust. Kõnekeeles räägitakse '''tehisintellektist''', kui masin jäljendab inimese [[vaim (mens)|vaim]]ule iseloomulikuks peetavaid tegevusi, näiteks [[õppimine|õppimist]] ja [[ülesannete lahendamine|ülesannete lahendamist]]<ref>Russell, Norwig 2009: 2.</ref>. Termini võttis kasutusele [[1956]]. aastal [[John McCarthy]], kes defineerib tehisintellekti teadusena intelligentsete masinate loomisest. Valdkond sai alguse väitest, et [[inimene|inimeste]] [[intellekt]]i saab nii täpselt kirjeldada, et seda saab masinaga jäljendada. See tekitab küsimusi [[mõistus]]e olemusest ja teadusliku ülbuse piiridest. Neid teemasid on käsitlenud [[müüt|müüdid]], [[ilukirjandus]] ja [[filosoofia]] juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Tehisintellekti väljatöötamine stimuleerib tänapäeval paljude [[informaatika]] probleemide lahendamist. == Ajalugu == Tehisolenditest on juba antiikajast peale juttu olnud. Sealt edasi on neid palju mainitud ulmeteostes, näiteks [[Mary Shelley]] raamatus [[Frankenstein]]. Tehisintellekti sünniajaks peetakse aastaid 1952–1956, siis loodi esimesed intelligentsed masinad. Tehisintellekti kuldseteks aastateks peetakse vahemikku 1956–1974. Selle aja jooksul loodi palju uusi programme ning teadlastel tekkisid ideed, kuidas ja milliseks tuleks tehisintellekte luua ja arendada. Aastatel 1974–1980 (TI esimene talv) jäi areng seisma, sest teadlastel ei olnud enam piisavalt võimsaid arvuteid: loodud masinad suutsid toime tulla vaid kõige kergemate ülesannetega. Kuna edasist arengut ei toimunud, ei olnud rahastajad rahul ning raha vähesuse tõttu tuli töö pooleli jätta. Sellest hoolimata said teadlased edasi töötada ning buumi ajal (1980–1987) tuldi välja uute võimsamate programmidega tänu Jaapanis tegutsevale Rahvusvahelise Kaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumile. Edasine areng selles valdkonnas käis üles-alla. 1991. aastal ei olnud 1981. aastaks planeeritud saavutused veel valminud. See põhjustas nii sponsorites kui ka teadlastes pettumust ja soovi edasi töötada ei olnud. Suurem läbimurre selles valdkonnas toimus 20. sajandi lõpus ning 21. sajandi alguses. Jõuti paljude sihtmärkideni, mistõttu sai tehisintellekti valdkond laieneda ning luua võimsamaid masinaid. == Harud == === Loogiline tehisintellekt === Kõik, mida programm teab maailmast, konkreetsest olukorrast ja tingimustest ning oma eesmärkidest, on väljendatud [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] keele lausete abil. Programm otsustab, mida teha, järeldades, et teatud tegevused sobivad eesmärkide saavutamiseks. === Otsing === Tehisintellekti programmid peavad tihti uurima väga suurt arvu võimalusi, näiteks käike [[male]]s või järeldusi [[automaatne teoreemitõestamine|teoreemitõestamise]] programmis. Pidevalt tehakse avastusi, kuidas teha seda tõhusamalt eri valdkondades. === Mustrite avastamine === Kui programm teeb vaatlusi, siis on ta sageli programmeeritud võrdlema seda [[muster|mustriga]]. Näiteks nägemisvõimega programm võib üritada sobitada nina ja silmade mustrit vastuvõetava pildiga, et tuvastada nägu. Keerulisemad mustrid, näiteks naturaalkeele tekstis, maleseisus või mõne sündmuse ajaloos on samuti uurimisobjektid. Keerulised mustrid nõuavad teistsuguseid meetodeid kui lihtsad mustrid, mida on uuritud kõige rohkem. === Teadmiste esitus === Fakte ümbritseva maailma kohta tuleb esitada mingil viisil. Tavaliselt on kasutusel matemaatilise loogika keeled. Vaja on esitada objekte, omadusi, kategooriaid, objektidevahelisi seoseid, sündmusi, olekut ja aega, põhjuseid ja tagajärgi, teadmisi teadmiste kohta (mida me teame selle kohta, mida teised inimesed teavad) ning palju muud. === Järeldamine === Mõnest faktist saab järeldada teisi. [[Deduktsioon]] on piisav teatud eesmärkidel, kuid uusi, mittemonotoonse järeldamise meetodeid on lisatud [[loogika]]sse alates 1970-ndatest. Mittemonotoonse järeldamise lihtsaim näide on vaikimisi järeldamine, kus otsus tuleb vaikimisi järeldada, kuid otsuse võib tagasi võtta, kui ilmneb tõendeid, mis väidavad vastupidist. Näiteks kui me kuuleme lindu laulmas, siis me võime järeldada, et see oskab lennata, aga selle otsuse võib muuta vastupidiseks, kui me kuuleme, et tegu on mõne lennuvõimetu linnuliigi häälitsustega. === Terve mõistuse teadmised ja arutlemine === See on tehisintellekti valdkond, mis on kõige kaugemal inimtasemest, olenemata sellest, et see on olnud aktiivne uurimisvaldkond alates 1950-ndatest. Kuigi on tehtud märgatavaid edusamme, on siiski vaja uusi ideid. === Kogemusest õppimine === On programme, mis õpivad kogemustest. [[Närvivõrk]]udel põhinevad lähenemised tehisintellektile spetsialiseeruvad kogemustest õppimisele. Samuti õpitakse loogikas väljendatud reegleid. Programmid suudavad õppida ainult seda, mida faktid või nende käitumiste [[formalism]]id suudavad esitada. Senistel õppivatel süsteemidel on aga väga piiratud võimalused teadmiste esitamiseks.{{lisa viide}} 2016. aasta alguses võitis [[Google|Google'ile]] kuuluva Suurbritannia firma [[DeepMind]] loodud arvutiprogramm [[AlphaGo]] esimest korda ajaloos [[Euroopa]] meistrit Fan Huid [[go]]-mängus viis korda järjest. See oli esimene kord, kui arvutiprogramm võitis professionaalset mängijat.<ref>[https://www.theguardian.com/technology/2016/jan/27/google-hits-ai-milestone-as-computer-beats-go-grandmaster "Google AI in landmark victory over Go grandmaster"] The Guardian, 27. jaanuar 2016</ref> === Plaanimine === Plaanimisprogrammid asuvad tööle üldiste [[fakt]]idega maailmast (eriti tegevuste tagajärgedest), konkreetsest olukorrast ja eesmärgiga. Nende põhjal luuakse [[strateegia]] eesmärgi saavutamiseks. Üldjuhul on strateegia lihtsalt tegevuste järjekord. === Seletatav tehisintellekt === Seletatav tehisintellekt (i.k. [[:en:Explainable Artificial Intelligence]]) on valdkond, kus eesmärk ei ole mitte ainult see, et tehisintellekt suudaks hästi ülesandeid lahendada, vaid ka see, et inimesed saaksid lahenduskäigust aru, vähemalt osalisel määral. Näiteks kui tehisintellekt teeb otsuse taotlejale mitte laenu anda, siis on Euroopa Liidu [[isikuandmete kaitse üldmäärus]]e regulatsioonide alusel õigus inimesel nõuda seletust, et mis loogika alusel selline otsus tehti. Tehisnärvivõrgud on küll ühed parimad olemasolevad meetodid selliste otsuste tegemiseks vähima arvu vigadega, kuid sellise võrgu otsust on väga raske seletada või põhjendada. Seletatava tehisintellekti valdkonnas otsitakse võimalusi lahenduskäikude seletamiseks erinevatele sihtgruppidele, vajadusel parema selgituse huvides ka ennustuste kõrgemat vigade määra aktsepteerides. == Rakendused == === Mängud === Mõnesaja euro eest saab osta masina, mis suudab [[male]]t mängida meistri tasemel. Nende sees on veidi tehisintellekti, aga nad mängivad inimeste vastu hästi peamiselt toore jõuga: vaadatakse läbi mitusada tuhat käiku. Pikka aega peeti go mängu tehisintellekti jaoks liiga keeruliseks, kättesaamatuks, sest mängus on oluliselt rohkem võimalusi kui males. Erinevad programmid mängisid küll üha paremini aga jäid ikka alla parimate inimmängijate, professionaalide tasemele. Enne 2015 aastat oletati, et tehisintellekt, arvutiprogramm jõuab (selles mängus parimate) inimeste mängutasemele umbes kümne aasta pärast vms). Aga programmeerijate jõupingutused ja tehnoloogia areng tõi muutuse varem kui osati arvata. Oluline samm tehisintellekti arengus toimus 2015 aastal kui ettevõte [[DeepMind]] lõi iseõppiva tehisnärvivõrkudel põhineva programmi Alphago (vt samal teemal ka [[Go#AlphaGo]]), mis suutis võita Euroopa parimat profimängijat Fan Huid. 2017 aastal võitis programm maailma parimat [[hiina]] mängijat Ke Jie'd. AlphaGo tugines läbi ajaloo toimunud parimate [[''go'']]mängude analüüsile. Edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero olid veelgi tugevamad tehisintellekti programmid, mis iseõppimise kaudu saavutasid lühikese aja jooksul inimese võimekust ületava taseme. Nendes programmides mängis tehisintellekt iseendaga, teades vaid mängureegleid. See tähendab, et ta õppis iseseisvalt nö nullist selgeks parimad käigud, parima taktika ja efektiivseima strateegia. Ühtlasi õppisid need programmid selgeks ka [[shōgi|''shōgi'']] (jaapani male) ning [[male]], alistades aastal 2017 kõrgeima reitinguga maleprogrammi (Stockfish). Sellega näitasid need iseõppivad programmid, et tegemist pole kitsalt ainult ühele mängule orienteeritud tehisintellektiga vaid millegi üldisemaga, mis suudab ka täiesti teistsuguses mängus saavutada tipptaseme, mis ületab inimese võimekust, tema intellektuaalset taset. Nii, et alaosa "Mängud" algusosast jääv mulje nagu tehisintellekt oleks miski madalamatasemeline projekt, mis mängus inimese intellektiga kasutab nö toorest jõudu, jäädes inimintellektist kaugele maha..on hetke teadmiste juures küllalt eksitav väide. Maailm muutub kiiresti. Praeguseks hetkeks (2022 aasta alguses) on tehisintellekt arenenud muuhulgas ka läbi inimeste poolt loodud keerukate loogiliste, intelligentsete mängude õppimise ja paraku ületanud selle õppimise käigus (mitmed) inimese ([[aju]]) võimete piirid. Tuleb tõele au andes tunnistada, et mängud on oluline õppimise viis. Nii inimese kui ka tehisintellekti arengu jaoks. === Kõnetuvastus === {{Vaata|Kõnetuvastus}} [[1990. aastad|1990-ndatel]] jõudis arvutite kõnetuvastus praktilise tasemeni. [[United Airlines]] vahetas oma lennuinfo [[Sõrmistik|klaviatuur]]isüsteemi süsteemiga, mis kasutab lennunumbrite ja linnanimede kõnetuvastust. Kuigi arvuteid on võimalik juhtida häälkäskudega, on enamik kasutajaid läinud tagasi klaviatuuri ja hiire juurde, kuna need on siiani mugavamad. === Loomuliku keele mõistmine === Sõnade vastuvõtt arvuti poolt ei ole piisav. Lausete läbi töötamine ei ole samuti piisav. Arvuti peaks mõistma valdkonda, mille kohta see tekst on. See on praegu võimalik väga vähestes valdkondades. === Masinnägemine === Maailm koosneb [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelistest]] objektidest, kuid sisend inimese silma ning arvutite kaameratesse on [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmeline]]. Mõned kasulikud programmid võivad töötada ainult kahemõõtmelise infoga, kuid täielik masinnägemine vajab osalist kolmemõõtmelist informatsiooni, mis ei ole lihtsalt kogum kahemõõtmelisi vaateid. Otseseid kolmemõõtmelise informatsiooni esitamise viise on vähe ning need ei ole nii head kui inimeste kasutatav. === Ekspertsüsteemid === Ekspertsüsteem on tarkvara, mis üritab leida lahenduse probleemile, mis muidu nõuaks ühe või mitme inimeksperdi tööd. Ekspertsüsteemid on kõige levinumad mingis kindlas probleemide valdkonnas ning on üks traditsioonilisemaid tehisintellekti rakendusi ja uurimisvaldkondi. Inimeksperdi töö simuleerimiseks on mitmeid meetodeid, levinuimad on teadmiste baasi loomine, mis formaliseerib valdkonna eksperdi teadmised, et teadmisi hoida rakendataval kujul. Ekspertsüsteem võib sisaldada ka iseõppivat komponenti. == Filosoofia == Tehisintellekt, lubades pakkuda inimmõistusele omaseid võimeid, on filosoofidele nii katsumuseks kui ka inspiratsiooniks. Kas masinate intelligentsil on piire? Kas on olemuslikke erinevusi tehisintellekti ja inimintellekti vahel? Kas masin võib omada mõistust ja teadvust? Tehisintellekti peamine filosoofiline küsimus on: kas tehisintellekt on olemas ehk [[Alan Turing]]i sõnul kas masin saab mõtelda. Küsimuse filosoofilisus tuleb sellest, et intellekti ja [[mõtlemine|mõtlemise]] [[mõiste]] ei taha alluda teaduslikule määratlemisele ning neil on suur moraalne, religioosne ja juriidiline tähtsus. Moraalne ja juriidiline staatus oleneb ka [[vaimuseisund]]itest: ainult mõistusega indiviidid on moraalisubjektid ja ainult neile saab teha moraalset kahju, näiteks neid [[reetmine|reeta]]. Ainult tundlikele indiviididele saab tekitada valu ja kannatust. Et [[arvuti]]d jätavad mulje, nagu nad tegeleksid intellektuaalse tegevusega, tekib küsimus, kas nad tõesti mõtlevad. Ja kui nad mõtlevad, kas neil on siis samasugused õigused nagu inimestel?<ref name="iep">[[Larry Hauser]]. [http://www.iep.utm.edu/art-inte/ Artificial Intelligence], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]].</ref> Tehisintellekti mõiste ei laiene inimestele ja teistele [[loomade mõtlemine|mõtlevatele loomadele]], vaid tehisintellekt peab olema tehislikult valmistatud. Jutt on [[arvuti]]test. Tehisintellekti ongi mõistetud katsena avastada ja rakendada arvutuslikke vahendeid, et panna masinad käituma viisil, mis inimese puhul annaks tunnistust intellektist, (John McCarthy), või tegema asju, mis inimeste puhul nõuaks intellekti ([[Marvin Minsky]]). Filosoofiline küsimus on nüüd see, kas selle õnnestumise korral oleks õigustatud omistada masinatele intellekt. [[Nõrk tehisintellekt]] möönab, et intelligentselt käituvad masinad on olemas või tulemas; [[tugev tehisintellekt]] ütleb, et sel juhul on tegu tõelise intellektiga. Tugev tehisintellekt peab mingisugust tehislikku arvutamist mõtlemiseks. [[Komputatsionism]] ütleb, et igasugune mõtlemine on [[arvutamine]]. Kaks viimast vaadet on teineteisest sõltumatud.<ref name="iep" /> === Turingi "viisakas kokkulepe" === ''Kui masin käitub sama intelligentselt, kui inimene, siis see on inimesega sama intelligentne.'' [[Alan Turing]] teoretiseeris, et me saame masina intelligentsuse üle otsustada vaid selle käitumise järgi. See teooria on [[Turingi test]]i põhialuseks. === Dartmouthi ettepanek === ''Õppimise või mõne muu intelligentsi tunnuse igat aspekti on võimalik nii täpselt kirjeldada, et seda on võimalik masinal simuleerida.'' See väide trükiti esitisel [[Dartmouthi konverents]]ile aastal 1956 ning esindab tehisintellekti uurijate enamiku arvamust. === Searle'i tugeva tehisintellekti hüpotees === ''Sobivalt programmeeritud arvuti õigete sisendite ja väljunditega omaks mõistust täpselt samal viisil nagu inimestel on mõistus.'' [[John Searle]] vaidleb vastu sellele väitele oma [[hiina toa argument|hiina toa argumendis]]. Sellele argumendile on ka palju vastuväiteid. === Tehisaju === Inimese aju tööd on võimalik simuleerida. Hans Moravec, Ray Kurzweil ja teisedki on väitnud, et tehnoloogiliselt on teostatav aju kopeerimine riist- ja tarkvarasse ning selline simulatsioon on oma olemuselt identne originaaliga. == Vaata ka == * [[Iseõppiv süsteem]] * [[Tehnoloogiline singulaarsus]] * [[Watson]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Fred Dretske]], "Kas intellekt saab olla tehislik?", tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1995]], nr 6, lk 1272–1789. * [[David Poole]], [[Alan Mackworth]], [[Randy Goebel]]. ''Computational Intelligence: A Logical Approach. New York: Oxford University Press [[1998]], ISBN 0-19-510270-3, lk 1, [http://people.cs.ubc.ca/~poole/ci/ch1.pdf veebis].'' * [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 2. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2003]], ISBN 0-13-790395-2. * [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 3. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2009]], ISBN 0-13-604259-7. * [[Enn Tõugu]], 2007, Algorithms and architectures of artificial intelligence, Amsterdam, Holland, IOS Press * [[Andres Laan]], 2017 "Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest" ISBN 9789985037683 * Andreas Kaplan (2022) [https://www.routledge.com/Artificial-Intelligence-Business-and-Civilization-Our-Fate-Made-in-Machines/Kaplan/p/book/9781032155319 Artificial Intelligence, Business and Civilization - Our Fate Made in Machines], Routledge, ISBN 9781032155319. * [[Jaan Aru]]. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sisemine-dialoog-tehismoistusest/ Sisemine dialoog tehismõistusest], sirp.ee, 5. jaanuar 2018. * [[Enn Tõugu]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/arvutite-uliintelligentsuse-muut/ Arvutite üliintelligentsuse müüt], sirp.ee, 5. jaanuar 2018. * [[James Lovelock]], Bryan Appleyard, 2019. ''Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu.''. Tõlge eesti keelde Anna-Liisa Lutsar, 2020. ISBN 9789916603451 == Välislingid == * John McCarthy: [http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/ Mis on tehisintellekt?] (''inglise keeles'') * [http://www.cs.ut.ee/~koit/Tehisintellekt/ Loengukursus tehisintellektist] [[Tartu Ülikool]] * [[Toomas Kirt]]: [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel693_677.html "Intellekt on võime ennustada"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 3/2006 * [[John Searle]]: [http://plato.stanford.edu/entries/chinese-room/ hiina toa argument] (inglise keeles) * [http://teadus.err.ee/salv?id=1210&saade=211 Teaduse helisõnastik: Tehisintellekt] ([[Tanel Tammet]]) – ERR Teadus, 19. november 2009 * Wednesday, January 4, 2017, [http://www.cmu.edu/news/stories/archives/2017/january/poker-pros-vs-AI.html Upping the Ante: Top Poker Pros Face Off vs. Artificial Intelligence-CMU News – Carnegie Mellon University] * 25.06.2018 13:44, Risto Uuk,[https://novaator.err.ee/842085/graafikulugu-tehisintellekti-13-suuremat-ja-vaiksemat-apardust Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust], err.ee * Submitted on 25 Oct 2016, Roman V. Yampolskiy, M. S. Spellchecker, [https://arxiv.org/abs/1610.07997 Artificial Intelligence Safety and Cybersecurity: a Timeline of AI Failures], arXiv.org, Cornell University *13.09.2017 14:03, Jaan-Juhan Oidermaa ja Siim Lõvi, [https://www.err.ee/618340? Tehnofilosoof: tehnika areng paljastab inimlikkuse otsimise mõttetuse] ([[Alix Rüübsam]]) [[Kategooria:Tehisintellekt| ]] p6ri7k5zm67htmzbodhdscoderk74yg 6164517 6164166 2022-07-20T19:07:10Z Nimelik 60716 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} '''Tehisintellekt''' ehk '''tehisaru'''<ref>Leho Lamus, [https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus Millises suunas toimub keeleuuendus?] Postimees, AK, 23.01.2021.</ref> ehk '''kunstlik intellekt''' on [[masin]]a [[intellekt]]. '''Tehisintellektiks''' nimetatakse ka [[arvutiteadus]]e haru, mis uurib [[intelligentne agent|intelligentseid agente]] – [[seade|seadmeid]], mis [[taju]]vad oma [[keskkond]]a ning sooritavad [[toiming]]uid, mis maksimeerivad mingi [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamise tõenäosust. Kõnekeeles räägitakse '''tehisintellektist''', kui masin jäljendab inimese [[vaim (mens)|vaim]]ule iseloomulikuks peetavaid tegevusi, näiteks [[õppimine|õppimist]] ja [[ülesannete lahendamine|ülesannete lahendamist]]<ref>Russell, Norwig 2009: 2.</ref>. Termini võttis kasutusele [[1956]]. aastal [[John McCarthy]], kes defineerib tehisintellekti teadusena intelligentsete masinate loomisest. Valdkond sai alguse väitest, et [[inimene|inimeste]] [[intellekt]]i saab nii täpselt kirjeldada, et seda saab masinaga jäljendada. See tekitab küsimusi [[mõistus]]e olemusest ja teadusliku ülbuse piiridest. Neid teemasid on käsitlenud [[müüt|müüdid]], [[ilukirjandus]] ja [[filosoofia]] juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Tehisintellekti väljatöötamine stimuleerib tänapäeval paljude [[informaatika]] probleemide lahendamist. == Ajalugu == Tehisolenditest on juba antiikajast peale juttu olnud. Sealt edasi on neid palju mainitud ulmeteostes, näiteks [[Mary Shelley]] raamatus [[Frankenstein]]. Tehisintellekti sünniajaks peetakse aastaid 1952–1956, siis loodi esimesed intelligentsed masinad. Tehisintellekti kuldseteks aastateks peetakse vahemikku 1956–1974. Selle aja jooksul loodi palju uusi programme ning teadlastel tekkisid ideed, kuidas ja milliseks tuleks tehisintellekte luua ja arendada. Aastatel 1974–1980 (TI esimene talv) jäi areng seisma, sest teadlastel ei olnud enam piisavalt võimsaid arvuteid: loodud masinad suutsid toime tulla vaid kõige kergemate ülesannetega. Kuna edasist arengut ei toimunud, ei olnud rahastajad rahul ning raha vähesuse tõttu tuli töö pooleli jätta. Sellest hoolimata said teadlased edasi töötada ning buumi ajal (1980–1987) tuldi välja uute võimsamate programmidega tänu Jaapanis tegutsevale Rahvusvahelise Kaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumile. Edasine areng selles valdkonnas käis üles-alla. 1991. aastal ei olnud 1981. aastaks planeeritud saavutused veel valminud. See põhjustas nii sponsorites kui ka teadlastes pettumust ja soovi edasi töötada ei olnud. Suurem läbimurre selles valdkonnas toimus 20. sajandi lõpus ning 21. sajandi alguses. Jõuti paljude sihtmärkideni, mistõttu sai tehisintellekti valdkond laieneda ning luua võimsamaid masinaid. == Harud == === Loogiline tehisintellekt === Kõik, mida programm teab maailmast, konkreetsest olukorrast ja tingimustest ning oma eesmärkidest, on väljendatud [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] keele lausete abil. Programm otsustab, mida teha, järeldades, et teatud tegevused sobivad eesmärkide saavutamiseks. === Otsing === Tehisintellekti programmid peavad tihti uurima väga suurt arvu võimalusi, näiteks käike [[male]]s või järeldusi [[automaatne teoreemitõestamine|teoreemitõestamise]] programmis. Pidevalt tehakse avastusi, kuidas teha seda tõhusamalt eri valdkondades. === Mustrite avastamine === Kui programm teeb vaatlusi, siis on ta sageli programmeeritud võrdlema seda [[muster|mustriga]]. Näiteks nägemisvõimega programm võib üritada sobitada nina ja silmade mustrit vastuvõetava pildiga, et tuvastada nägu. Keerulisemad mustrid, näiteks naturaalkeele tekstis, maleseisus või mõne sündmuse ajaloos on samuti uurimisobjektid. Keerulised mustrid nõuavad teistsuguseid meetodeid kui lihtsad mustrid, mida on uuritud kõige rohkem. === Teadmiste esitus === Fakte ümbritseva maailma kohta tuleb esitada mingil viisil. Tavaliselt on kasutusel matemaatilise loogika keeled. Vaja on esitada objekte, omadusi, kategooriaid, objektidevahelisi seoseid, sündmusi, olekut ja aega, põhjuseid ja tagajärgi, teadmisi teadmiste kohta (mida me teame selle kohta, mida teised inimesed teavad) ning palju muud. === Järeldamine === Mõnest faktist saab järeldada teisi. [[Deduktsioon]] on piisav teatud eesmärkidel, kuid uusi, mittemonotoonse järeldamise meetodeid on lisatud [[loogika]]sse alates 1970-ndatest. Mittemonotoonse järeldamise lihtsaim näide on vaikimisi järeldamine, kus otsus tuleb vaikimisi järeldada, kuid otsuse võib tagasi võtta, kui ilmneb tõendeid, mis väidavad vastupidist. Näiteks kui me kuuleme lindu laulmas, siis me võime järeldada, et see oskab lennata, aga selle otsuse võib muuta vastupidiseks, kui me kuuleme, et tegu on mõne lennuvõimetu linnuliigi häälitsustega. === Terve mõistuse teadmised ja arutlemine === See on tehisintellekti valdkond, mis on kõige kaugemal inimtasemest, olenemata sellest, et see on olnud aktiivne uurimisvaldkond alates 1950-ndatest. Kuigi on tehtud märgatavaid edusamme, on siiski vaja uusi ideid. === Kogemusest õppimine === On programme, mis õpivad kogemustest. [[Närvivõrk]]udel põhinevad lähenemised tehisintellektile spetsialiseeruvad kogemustest õppimisele. Samuti õpitakse loogikas väljendatud reegleid. Programmid suudavad õppida ainult seda, mida faktid või nende käitumiste [[formalism]]id suudavad esitada. Senistel õppivatel süsteemidel on aga väga piiratud võimalused teadmiste esitamiseks.{{lisa viide}} 2016. aasta alguses võitis [[Google|Google'ile]] kuuluva Suurbritannia firma [[DeepMind]] loodud arvutiprogramm [[AlphaGo]] esimest korda ajaloos [[Euroopa]] meistrit Fan Huid [[go]]-mängus viis korda järjest. See oli esimene kord, kui arvutiprogramm võitis professionaalset mängijat.<ref>[https://www.theguardian.com/technology/2016/jan/27/google-hits-ai-milestone-as-computer-beats-go-grandmaster "Google AI in landmark victory over Go grandmaster"] The Guardian, 27. jaanuar 2016</ref> === Plaanimine === Plaanimisprogrammid asuvad tööle üldiste [[fakt]]idega maailmast (eriti tegevuste tagajärgedest), konkreetsest olukorrast ja eesmärgiga. Nende põhjal luuakse [[strateegia]] eesmärgi saavutamiseks. Üldjuhul on strateegia lihtsalt tegevuste järjekord. === Seletatav tehisintellekt === Seletatav tehisintellekt (i.k. [[:en:Explainable Artificial Intelligence]]) on valdkond, kus eesmärk ei ole mitte ainult see, et tehisintellekt suudaks hästi ülesandeid lahendada, vaid ka see, et inimesed saaksid lahenduskäigust aru, vähemalt osalisel määral. Näiteks kui tehisintellekt teeb otsuse taotlejale mitte laenu anda, siis on Euroopa Liidu [[isikuandmete kaitse üldmäärus]]e regulatsioonide alusel õigus inimesel nõuda seletust, et mis loogika alusel selline otsus tehti. Tehisnärvivõrgud on küll ühed parimad olemasolevad meetodid selliste otsuste tegemiseks vähima arvu vigadega, kuid sellise võrgu otsust on väga raske seletada või põhjendada. Seletatava tehisintellekti valdkonnas otsitakse võimalusi lahenduskäikude seletamiseks erinevatele sihtgruppidele, vajadusel parema selgituse huvides ka ennustuste kõrgemat vigade määra aktsepteerides. == Rakendused == === Mängud === Mõnesaja euro eest saab osta masina, mis suudab [[male]]t mängida meistri tasemel. Nende sees on veidi tehisintellekti, aga nad mängivad inimeste vastu hästi peamiselt toore jõuga: vaadatakse läbi mitusada tuhat käiku. Pikka aega peeti go mängu tehisintellekti jaoks liiga keeruliseks, kättesaamatuks, sest mängus on oluliselt rohkem võimalusi kui males. Erinevad programmid mängisid küll üha paremini aga jäid ikka alla parimate inimmängijate, professionaalide tasemele. Enne 2015 aastat oletati, et tehisintellekt, arvutiprogramm jõuab (selles mängus parimate) inimeste mängutasemele umbes kümne aasta pärast vms). Aga programmeerijate jõupingutused ja tehnoloogia areng tõi muutuse varem kui osati arvata. Oluline samm tehisintellekti arengus toimus 2015 aastal kui ettevõte [[DeepMind]] lõi iseõppiva tehisnärvivõrkudel põhineva programmi Alphago (vt samal teemal ka [[Go#AlphaGo]]), mis suutis võita Euroopa parimat profimängijat Fan Huid. 2017 aastal võitis programm maailma parimat [[hiina]] mängijat Ke Jie'd. AlphaGo tugines läbi ajaloo toimunud parimate [[''go'']]mängude analüüsile. Edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero olid veelgi tugevamad tehisintellekti programmid, mis iseõppimise kaudu saavutasid lühikese aja jooksul inimese võimekust ületava taseme. Nendes programmides mängis tehisintellekt iseendaga, teades vaid mängureegleid. See tähendab, et ta õppis iseseisvalt nö nullist selgeks parimad käigud, parima taktika ja efektiivseima strateegia. Ühtlasi õppisid need programmid selgeks ka [[shōgi|''shōgi'']] (jaapani male) ning [[male]], alistades aastal 2017 kõrgeima reitinguga maleprogrammi (Stockfish). Sellega näitasid need iseõppivad programmid, et tegemist pole kitsalt ainult ühele mängule orienteeritud tehisintellektiga vaid millegi üldisemaga, mis suudab ka täiesti teistsuguses mängus saavutada tipptaseme, mis ületab inimese võimekust, tema intellektuaalset taset. Nii, et alaosa "Mängud" algusosast jääv mulje nagu tehisintellekt oleks miski madalamatasemeline projekt, mis mängus inimese intellektiga kasutab nö toorest jõudu, jäädes inimintellektist kaugele maha..on hetke teadmiste juures küllalt eksitav väide. Maailm muutub kiiresti. Praeguseks hetkeks (2022 aasta alguses) on tehisintellekt arenenud muuhulgas ka läbi inimeste poolt loodud keerukate loogiliste, intelligentsete mängude õppimise ja paraku ületanud selle õppimise käigus (mitmed) inimese ([[aju]]) võimete piirid. Tuleb tõele au andes tunnistada, et mängud on oluline õppimise viis. Nii inimese kui ka tehisintellekti arengu jaoks. === Kõnetuvastus === {{Vaata|Kõnetuvastus}} [[1990. aastad|1990-ndatel]] jõudis arvutite kõnetuvastus praktilise tasemeni. [[United Airlines]] vahetas oma lennuinfo [[Sõrmistik|klaviatuur]]isüsteemi süsteemiga, mis kasutab lennunumbrite ja linnanimede kõnetuvastust. Kuigi arvuteid on võimalik juhtida häälkäskudega, on enamik kasutajaid läinud tagasi klaviatuuri ja hiire juurde, kuna need on siiani mugavamad. === Loomuliku keele mõistmine === Sõnade vastuvõtt arvuti poolt ei ole piisav. Lausete läbi töötamine ei ole samuti piisav. Arvuti peaks mõistma valdkonda, mille kohta see tekst on. See on praegu võimalik väga vähestes valdkondades. === Masinnägemine === Maailm koosneb [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelistest]] objektidest, kuid sisend inimese silma ning arvutite kaameratesse on [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmeline]]. Mõned kasulikud programmid võivad töötada ainult kahemõõtmelise infoga, kuid täielik masinnägemine vajab osalist kolmemõõtmelist informatsiooni, mis ei ole lihtsalt kogum kahemõõtmelisi vaateid. Otseseid kolmemõõtmelise informatsiooni esitamise viise on vähe ning need ei ole nii head kui inimeste kasutatav. === Ekspertsüsteemid === Ekspertsüsteem on tarkvara, mis üritab leida lahenduse probleemile, mis muidu nõuaks ühe või mitme inimeksperdi tööd. Ekspertsüsteemid on kõige levinumad mingis kindlas probleemide valdkonnas ning on üks traditsioonilisemaid tehisintellekti rakendusi ja uurimisvaldkondi. Inimeksperdi töö simuleerimiseks on mitmeid meetodeid, levinuimad on teadmiste baasi loomine, mis formaliseerib valdkonna eksperdi teadmised, et teadmisi hoida rakendataval kujul. Ekspertsüsteem võib sisaldada ka iseõppivat komponenti. == Filosoofia == Tehisintellekt, lubades pakkuda inimmõistusele omaseid võimeid, on filosoofidele nii katsumuseks kui ka inspiratsiooniks. Kas masinate intelligentsil on piire? Kas on olemuslikke erinevusi tehisintellekti ja inimintellekti vahel? Kas masin võib omada mõistust ja teadvust? Tehisintellekti peamine filosoofiline küsimus on: kas tehisintellekt on olemas ehk [[Alan Turing]]i sõnul kas masin saab mõtelda. Küsimuse filosoofilisus tuleb sellest, et intellekti ja [[mõtlemine|mõtlemise]] [[mõiste]] ei taha alluda teaduslikule määratlemisele ning neil on suur moraalne, religioosne ja juriidiline tähtsus. Moraalne ja juriidiline staatus oleneb ka [[vaimuseisund]]itest: ainult mõistusega indiviidid on moraalisubjektid ja ainult neile saab teha moraalset kahju, näiteks neid [[reetmine|reeta]]. Ainult tundlikele indiviididele saab tekitada valu ja kannatust. Et [[arvuti]]d jätavad mulje, nagu nad tegeleksid intellektuaalse tegevusega, tekib küsimus, kas nad tõesti mõtlevad. Ja kui nad mõtlevad, kas neil on siis samasugused õigused nagu inimestel?<ref name="iep">[[Larry Hauser]]. [http://www.iep.utm.edu/art-inte/ Artificial Intelligence], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]].</ref> Tehisintellekti mõiste ei laiene inimestele ja teistele [[loomade mõtlemine|mõtlevatele loomadele]], vaid tehisintellekt peab olema tehislikult valmistatud. Jutt on [[arvuti]]test. Tehisintellekti ongi mõistetud katsena avastada ja rakendada arvutuslikke vahendeid, et panna masinad käituma viisil, mis inimese puhul annaks tunnistust intellektist, (John McCarthy), või tegema asju, mis inimeste puhul nõuaks intellekti ([[Marvin Minsky]]). Filosoofiline küsimus on nüüd see, kas selle õnnestumise korral oleks õigustatud omistada masinatele intellekt. [[Nõrk tehisintellekt]] möönab, et intelligentselt käituvad masinad on olemas või tulemas; [[tugev tehisintellekt]] ütleb, et sel juhul on tegu tõelise intellektiga. Tugev tehisintellekt peab mingisugust tehislikku arvutamist mõtlemiseks. [[Komputatsionism]] ütleb, et igasugune mõtlemine on [[arvutamine]]. Kaks viimast vaadet on teineteisest sõltumatud.<ref name="iep" /> === Turingi "viisakas kokkulepe" === ''Kui masin käitub sama intelligentselt, kui inimene, siis see on inimesega sama intelligentne.'' [[Alan Turing]] teoretiseeris, et me saame masina intelligentsuse üle otsustada vaid selle käitumise järgi. See teooria on [[Turingi test]]i põhialuseks. === Dartmouthi ettepanek === ''Õppimise või mõne muu intelligentsi tunnuse igat aspekti on võimalik nii täpselt kirjeldada, et seda on võimalik masinal simuleerida.'' See väide trükiti esitisel [[Dartmouthi konverents]]ile aastal 1956 ning esindab tehisintellekti uurijate enamiku arvamust. === Searle'i tugeva tehisintellekti hüpotees === ''Sobivalt programmeeritud arvuti õigete sisendite ja väljunditega omaks mõistust täpselt samal viisil nagu inimestel on mõistus.'' [[John Searle]] vaidleb vastu sellele väitele oma [[hiina toa argument|hiina toa argumendis]]. Sellele argumendile on ka palju vastuväiteid. === Tehisaju === Inimese aju tööd on võimalik simuleerida. Hans Moravec, Ray Kurzweil ja teisedki on väitnud, et tehnoloogiliselt on teostatav aju kopeerimine riist- ja tarkvarasse ning selline simulatsioon on oma olemuselt identne originaaliga. == Vaata ka == * [[Iseõppiv süsteem]] * [[Tehnoloogiline singulaarsus]] * [[Watson]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Fred Dretske]], "Kas intellekt saab olla tehislik?", tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1995]], nr 6, lk 1272–1789. * [[David Poole]], [[Alan Mackworth]], [[Randy Goebel]]. ''Computational Intelligence: A Logical Approach. New York: Oxford University Press [[1998]], ISBN 0-19-510270-3, lk 1, [http://people.cs.ubc.ca/~poole/ci/ch1.pdf veebis].'' * [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 2. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2003]], ISBN 0-13-790395-2. * [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 3. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2009]], ISBN 0-13-604259-7. * [[Enn Tõugu]], 2007, Algorithms and architectures of artificial intelligence, Amsterdam, Holland, IOS Press * [[Andres Laan]], 2017 "Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest" ISBN 9789985037683 * Andreas Kaplan (2022) [https://www.routledge.com/Artificial-Intelligence-Business-and-Civilization-Our-Fate-Made-in-Machines/Kaplan/p/book/9781032155319 Artificial Intelligence, Business and Civilization - Our Fate Made in Machines], Routledge, ISBN 9781032155319. * [[Jaan Aru]]. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sisemine-dialoog-tehismoistusest/ Sisemine dialoog tehismõistusest], sirp.ee, 5. jaanuar 2018. * [[Enn Tõugu]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/arvutite-uliintelligentsuse-muut/ Arvutite üliintelligentsuse müüt], sirp.ee, 5. jaanuar 2018. * [[James Lovelock]], Bryan Appleyard, 2019. ''Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu.''. Tõlge eesti keelde Anna-Liisa Lutsar, 2020. ISBN 9789916603451 == Välislingid == * John McCarthy: [http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/ Mis on tehisintellekt?] (''inglise keeles'') * [http://www.cs.ut.ee/~koit/Tehisintellekt/ Loengukursus tehisintellektist] [[Tartu Ülikool]] * [[Toomas Kirt]]: [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel693_677.html "Intellekt on võime ennustada"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 3/2006 * [[John Searle]]: [http://plato.stanford.edu/entries/chinese-room/ hiina toa argument] (inglise keeles) * [http://teadus.err.ee/salv?id=1210&saade=211 Teaduse helisõnastik: Tehisintellekt] ([[Tanel Tammet]]) – ERR Teadus, 19. november 2009 * Wednesday, January 4, 2017, [http://www.cmu.edu/news/stories/archives/2017/january/poker-pros-vs-AI.html Upping the Ante: Top Poker Pros Face Off vs. Artificial Intelligence-CMU News – Carnegie Mellon University] * 25.06.2018 13:44, Risto Uuk,[https://novaator.err.ee/842085/graafikulugu-tehisintellekti-13-suuremat-ja-vaiksemat-apardust Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust], err.ee * Submitted on 25 Oct 2016, Roman V. Yampolskiy, M. S. Spellchecker, [https://arxiv.org/abs/1610.07997 Artificial Intelligence Safety and Cybersecurity: a Timeline of AI Failures], arXiv.org, Cornell University https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&t=389s * 13.09.2017 14:03, Jaan-Juhan Oidermaa ja Siim Lõvi, [https://www.err.ee/618340? Tehnofilosoof: tehnika areng paljastab inimlikkuse otsimise mõttetuse] ([[Alix Rüübsam]]) * [https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&t=389s] [[Auli Viidalepp]] arutleb [[Vaba Akadeemia|Vaba akadeemia]] videoloengus teemal: "Tehisintellektist semiootiku pilguga" [[Kategooria:Tehisintellekt| ]] e5fsesvloynrdk74cagg6k8fac3mmvq 6164857 6164517 2022-07-21T10:19:10Z Nimelik 60716 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} '''Tehisintellekt''' ehk '''tehisaru'''<ref>Leho Lamus, [https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus Millises suunas toimub keeleuuendus?] Postimees, AK, 23.01.2021.</ref> ehk '''kunstlik intellekt''' on [[masin]]a [[intellekt]]. '''Tehisintellektiks''' nimetatakse ka [[arvutiteadus]]e haru, mis uurib [[intelligentne agent|intelligentseid agente]] – [[seade|seadmeid]], mis [[taju]]vad oma [[keskkond]]a ning sooritavad [[toiming]]uid, mis maksimeerivad mingi [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamise tõenäosust. Kõnekeeles räägitakse '''tehisintellektist''', kui masin jäljendab inimese [[vaim (mens)|vaim]]ule iseloomulikuks peetavaid tegevusi, näiteks [[õppimine|õppimist]] ja [[ülesannete lahendamine|ülesannete lahendamist]]<ref>Russell, Norwig 2009: 2.</ref>. Termini võttis kasutusele [[1956]]. aastal [[John McCarthy]], kes defineerib tehisintellekti teadusena intelligentsete masinate loomisest. Valdkond sai alguse väitest, et [[inimene|inimeste]] [[intellekt]]i saab nii täpselt kirjeldada, et seda saab masinaga jäljendada. See tekitab küsimusi [[mõistus]]e olemusest ja teadusliku ülbuse piiridest. Neid teemasid on käsitlenud [[müüt|müüdid]], [[ilukirjandus]] ja [[filosoofia]] juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Tehisintellekti väljatöötamine stimuleerib tänapäeval paljude [[informaatika]] probleemide lahendamist. == Ajalugu == Tehisolenditest on juba antiikajast peale juttu olnud. Sealt edasi on neid palju mainitud ulmeteostes, näiteks [[Mary Shelley]] raamatus [[Frankenstein]]. Tehisintellekti sünniajaks peetakse aastaid 1952–1956, siis loodi esimesed intelligentsed masinad. Tehisintellekti kuldseteks aastateks peetakse vahemikku 1956–1974. Selle aja jooksul loodi palju uusi programme ning teadlastel tekkisid ideed, kuidas ja milliseks tuleks tehisintellekte luua ja arendada. Aastatel 1974–1980 (TI esimene talv) jäi areng seisma, sest teadlastel ei olnud enam piisavalt võimsaid arvuteid: loodud masinad suutsid toime tulla vaid kõige kergemate ülesannetega. Kuna edasist arengut ei toimunud, ei olnud rahastajad rahul ning raha vähesuse tõttu tuli töö pooleli jätta. Sellest hoolimata said teadlased edasi töötada ning buumi ajal (1980–1987) tuldi välja uute võimsamate programmidega tänu Jaapanis tegutsevale Rahvusvahelise Kaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumile. Edasine areng selles valdkonnas käis üles-alla. 1991. aastal ei olnud 1981. aastaks planeeritud saavutused veel valminud. See põhjustas nii sponsorites kui ka teadlastes pettumust ja soovi edasi töötada ei olnud. Suurem läbimurre selles valdkonnas toimus 20. sajandi lõpus ning 21. sajandi alguses. Jõuti paljude sihtmärkideni, mistõttu sai tehisintellekti valdkond laieneda ning luua võimsamaid masinaid. == Harud == === Loogiline tehisintellekt === Kõik, mida programm teab maailmast, konkreetsest olukorrast ja tingimustest ning oma eesmärkidest, on väljendatud [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] keele lausete abil. Programm otsustab, mida teha, järeldades, et teatud tegevused sobivad eesmärkide saavutamiseks. === Otsing === Tehisintellekti programmid peavad tihti uurima väga suurt arvu võimalusi, näiteks käike [[male]]s või järeldusi [[automaatne teoreemitõestamine|teoreemitõestamise]] programmis. Pidevalt tehakse avastusi, kuidas teha seda tõhusamalt eri valdkondades. === Mustrite avastamine === Kui programm teeb vaatlusi, siis on ta sageli programmeeritud võrdlema seda [[muster|mustriga]]. Näiteks nägemisvõimega programm võib üritada sobitada nina ja silmade mustrit vastuvõetava pildiga, et tuvastada nägu. Keerulisemad mustrid, näiteks naturaalkeele tekstis, maleseisus või mõne sündmuse ajaloos on samuti uurimisobjektid. Keerulised mustrid nõuavad teistsuguseid meetodeid kui lihtsad mustrid, mida on uuritud kõige rohkem. === Teadmiste esitus === Fakte ümbritseva maailma kohta tuleb esitada mingil viisil. Tavaliselt on kasutusel matemaatilise loogika keeled. Vaja on esitada objekte, omadusi, kategooriaid, objektidevahelisi seoseid, sündmusi, olekut ja aega, põhjuseid ja tagajärgi, teadmisi teadmiste kohta (mida me teame selle kohta, mida teised inimesed teavad) ning palju muud. === Järeldamine === Mõnest faktist saab järeldada teisi. [[Deduktsioon]] on piisav teatud eesmärkidel, kuid uusi, mittemonotoonse järeldamise meetodeid on lisatud [[loogika]]sse alates 1970-ndatest. Mittemonotoonse järeldamise lihtsaim näide on vaikimisi järeldamine, kus otsus tuleb vaikimisi järeldada, kuid otsuse võib tagasi võtta, kui ilmneb tõendeid, mis väidavad vastupidist. Näiteks kui me kuuleme lindu laulmas, siis me võime järeldada, et see oskab lennata, aga selle otsuse võib muuta vastupidiseks, kui me kuuleme, et tegu on mõne lennuvõimetu linnuliigi häälitsustega. === Terve mõistuse teadmised ja arutlemine === See on tehisintellekti valdkond, mis on kõige kaugemal inimtasemest, olenemata sellest, et see on olnud aktiivne uurimisvaldkond alates 1950-ndatest. Kuigi on tehtud märgatavaid edusamme, on siiski vaja uusi ideid. === Kogemusest õppimine === On programme, mis õpivad kogemustest. [[Närvivõrk]]udel põhinevad lähenemised tehisintellektile spetsialiseeruvad kogemustest õppimisele. Samuti õpitakse loogikas väljendatud reegleid. Programmid suudavad õppida ainult seda, mida faktid või nende käitumiste [[formalism]]id suudavad esitada. Senistel õppivatel süsteemidel on aga väga piiratud võimalused teadmiste esitamiseks.{{lisa viide}} 2016. aasta alguses võitis [[Google|Google'ile]] kuuluva Suurbritannia firma [[DeepMind]] loodud arvutiprogramm [[AlphaGo]] esimest korda ajaloos [[Euroopa]] meistrit Fan Huid [[go]]-mängus viis korda järjest. See oli esimene kord, kui arvutiprogramm võitis professionaalset mängijat.<ref>[https://www.theguardian.com/technology/2016/jan/27/google-hits-ai-milestone-as-computer-beats-go-grandmaster "Google AI in landmark victory over Go grandmaster"] The Guardian, 27. jaanuar 2016</ref> === Plaanimine === Plaanimisprogrammid asuvad tööle üldiste [[fakt]]idega maailmast (eriti tegevuste tagajärgedest), konkreetsest olukorrast ja eesmärgiga. Nende põhjal luuakse [[strateegia]] eesmärgi saavutamiseks. Üldjuhul on strateegia lihtsalt tegevuste järjekord. === Seletatav tehisintellekt === Seletatav tehisintellekt (i.k. [[:en:Explainable Artificial Intelligence]]) on valdkond, kus eesmärk ei ole mitte ainult see, et tehisintellekt suudaks hästi ülesandeid lahendada, vaid ka see, et inimesed saaksid lahenduskäigust aru, vähemalt osalisel määral. Näiteks kui tehisintellekt teeb otsuse taotlejale mitte laenu anda, siis on Euroopa Liidu [[isikuandmete kaitse üldmäärus]]e regulatsioonide alusel õigus inimesel nõuda seletust, et mis loogika alusel selline otsus tehti. Tehisnärvivõrgud on küll ühed parimad olemasolevad meetodid selliste otsuste tegemiseks vähima arvu vigadega, kuid sellise võrgu otsust on väga raske seletada või põhjendada. Seletatava tehisintellekti valdkonnas otsitakse võimalusi lahenduskäikude seletamiseks erinevatele sihtgruppidele, vajadusel parema selgituse huvides ka ennustuste kõrgemat vigade määra aktsepteerides. == Rakendused == === Mängud === Mõnesaja euro eest saab osta masina, mis suudab [[male]]t mängida meistri tasemel. Nende sees on veidi tehisintellekti, aga nad mängivad inimeste vastu hästi peamiselt toore jõuga: vaadatakse läbi mitusada tuhat käiku. Pikka aega peeti go mängu tehisintellekti jaoks liiga keeruliseks, kättesaamatuks, sest mängus on oluliselt rohkem võimalusi kui males. Erinevad programmid mängisid küll üha paremini aga jäid ikka alla parimate inimmängijate, professionaalide tasemele. Enne 2015 aastat oletati, et tehisintellekt, arvutiprogramm jõuab (selles mängus parimate) inimeste mängutasemele umbes kümne aasta pärast vms). Aga programmeerijate jõupingutused ja tehnoloogia areng tõi muutuse varem kui osati arvata. Oluline samm tehisintellekti arengus toimus 2015 aastal kui ettevõte [[DeepMind]] lõi iseõppiva tehisnärvivõrkudel põhineva programmi Alphago (vt samal teemal ka [[Go#AlphaGo]]), mis suutis võita Euroopa parimat profimängijat Fan Huid. 2017 aastal võitis programm maailma parimat [[hiina]] mängijat Ke Jie'd. AlphaGo tugines läbi ajaloo toimunud parimate [[''go'']]mängude analüüsile. Edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero olid veelgi tugevamad tehisintellekti programmid, mis iseõppimise kaudu saavutasid lühikese aja jooksul inimese võimekust ületava taseme. Nendes programmides mängis tehisintellekt iseendaga, teades vaid mängureegleid. See tähendab, et ta õppis iseseisvalt nö nullist selgeks parimad käigud, parima taktika ja efektiivseima strateegia. Ühtlasi õppisid need programmid selgeks ka [[shōgi|''shōgi'']] (jaapani male) ning [[male]], alistades aastal 2017 kõrgeima reitinguga maleprogrammi (Stockfish). Sellega näitasid need iseõppivad programmid, et tegemist pole kitsalt ainult ühele mängule orienteeritud tehisintellektiga vaid millegi üldisemaga, mis suudab ka täiesti teistsuguses mängus saavutada tipptaseme, mis ületab inimese võimekust, tema intellektuaalset taset. Nii, et alaosa "Mängud" algusosast jääv mulje nagu tehisintellekt oleks miski madalamatasemeline projekt, mis mängus inimese intellektiga kasutab nö toorest jõudu, jäädes inimintellektist kaugele maha..on hetke teadmiste juures küllalt eksitav väide. Maailm muutub kiiresti. Praeguseks hetkeks (2022 aasta alguses) on tehisintellekt arenenud muuhulgas ka läbi inimeste poolt loodud keerukate loogiliste, intelligentsete mängude õppimise ja paraku ületanud selle õppimise käigus (mitmed) inimese ([[aju]]) võimete piirid. Tuleb tõele au andes tunnistada, et mängud on oluline õppimise viis. Nii inimese kui ka tehisintellekti arengu jaoks. === Kõnetuvastus === {{Vaata|Kõnetuvastus}} [[1990. aastad|1990-ndatel]] jõudis arvutite kõnetuvastus praktilise tasemeni. [[United Airlines]] vahetas oma lennuinfo [[Sõrmistik|klaviatuur]]isüsteemi süsteemiga, mis kasutab lennunumbrite ja linnanimede kõnetuvastust. Kuigi arvuteid on võimalik juhtida häälkäskudega, on enamik kasutajaid läinud tagasi klaviatuuri ja hiire juurde, kuna need on siiani mugavamad. === Loomuliku keele mõistmine === Sõnade vastuvõtt arvuti poolt ei ole piisav. Lausete läbi töötamine ei ole samuti piisav. Arvuti peaks mõistma valdkonda, mille kohta see tekst on. See on praegu võimalik väga vähestes valdkondades. === Masinnägemine === Maailm koosneb [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelistest]] objektidest, kuid sisend inimese silma ning arvutite kaameratesse on [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmeline]]. Mõned kasulikud programmid võivad töötada ainult kahemõõtmelise infoga, kuid täielik masinnägemine vajab osalist kolmemõõtmelist informatsiooni, mis ei ole lihtsalt kogum kahemõõtmelisi vaateid. Otseseid kolmemõõtmelise informatsiooni esitamise viise on vähe ning need ei ole nii head kui inimeste kasutatav. === Ekspertsüsteemid === Ekspertsüsteem on tarkvara, mis üritab leida lahenduse probleemile, mis muidu nõuaks ühe või mitme inimeksperdi tööd. Ekspertsüsteemid on kõige levinumad mingis kindlas probleemide valdkonnas ning on üks traditsioonilisemaid tehisintellekti rakendusi ja uurimisvaldkondi. Inimeksperdi töö simuleerimiseks on mitmeid meetodeid, levinuimad on teadmiste baasi loomine, mis formaliseerib valdkonna eksperdi teadmised, et teadmisi hoida rakendataval kujul. Ekspertsüsteem võib sisaldada ka iseõppivat komponenti. == Filosoofia == Tehisintellekt, lubades pakkuda inimmõistusele omaseid võimeid, on filosoofidele nii katsumuseks kui ka inspiratsiooniks. Kas masinate intelligentsil on piire? Kas on olemuslikke erinevusi tehisintellekti ja inimintellekti vahel? Kas masin võib omada mõistust ja teadvust? Tehisintellekti peamine filosoofiline küsimus on: kas tehisintellekt on olemas ehk [[Alan Turing]]i sõnul kas masin saab mõtelda. Küsimuse filosoofilisus tuleb sellest, et intellekti ja [[mõtlemine|mõtlemise]] [[mõiste]] ei taha alluda teaduslikule määratlemisele ning neil on suur moraalne, religioosne ja juriidiline tähtsus. Moraalne ja juriidiline staatus oleneb ka [[vaimuseisund]]itest: ainult mõistusega indiviidid on moraalisubjektid ja ainult neile saab teha moraalset kahju, näiteks neid [[reetmine|reeta]]. Ainult tundlikele indiviididele saab tekitada valu ja kannatust. Et [[arvuti]]d jätavad mulje, nagu nad tegeleksid intellektuaalse tegevusega, tekib küsimus, kas nad tõesti mõtlevad. Ja kui nad mõtlevad, kas neil on siis samasugused õigused nagu inimestel?<ref name="iep">[[Larry Hauser]]. [http://www.iep.utm.edu/art-inte/ Artificial Intelligence], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]].</ref> Tehisintellekti mõiste ei laiene inimestele ja teistele [[loomade mõtlemine|mõtlevatele loomadele]], vaid tehisintellekt peab olema tehislikult valmistatud. Jutt on [[arvuti]]test. Tehisintellekti ongi mõistetud katsena avastada ja rakendada arvutuslikke vahendeid, et panna masinad käituma viisil, mis inimese puhul annaks tunnistust intellektist, (John McCarthy), või tegema asju, mis inimeste puhul nõuaks intellekti ([[Marvin Minsky]]). Filosoofiline küsimus on nüüd see, kas selle õnnestumise korral oleks õigustatud omistada masinatele intellekt. [[Nõrk tehisintellekt]] möönab, et intelligentselt käituvad masinad on olemas või tulemas; [[tugev tehisintellekt]] ütleb, et sel juhul on tegu tõelise intellektiga. Tugev tehisintellekt peab mingisugust tehislikku arvutamist mõtlemiseks. [[Komputatsionism]] ütleb, et igasugune mõtlemine on [[arvutamine]]. Kaks viimast vaadet on teineteisest sõltumatud.<ref name="iep" /> === Turingi "viisakas kokkulepe" === ''Kui masin käitub sama intelligentselt, kui inimene, siis see on inimesega sama intelligentne.'' [[Alan Turing]] teoretiseeris, et me saame masina intelligentsuse üle otsustada vaid selle käitumise järgi. See teooria on [[Turingi test]]i põhialuseks. === Dartmouthi ettepanek === ''Õppimise või mõne muu intelligentsi tunnuse igat aspekti on võimalik nii täpselt kirjeldada, et seda on võimalik masinal simuleerida.'' See väide trükiti esitisel [[Dartmouthi konverents]]ile aastal 1956 ning esindab tehisintellekti uurijate enamiku arvamust. === Searle'i tugeva tehisintellekti hüpotees === ''Sobivalt programmeeritud arvuti õigete sisendite ja väljunditega omaks mõistust täpselt samal viisil nagu inimestel on mõistus.'' [[John Searle]] vaidleb vastu sellele väitele oma [[hiina toa argument|hiina toa argumendis]]. Sellele argumendile on ka palju vastuväiteid. === Tehisaju === Inimese aju tööd on võimalik simuleerida. Hans Moravec, Ray Kurzweil ja teisedki on väitnud, et tehnoloogiliselt on teostatav aju kopeerimine riist- ja tarkvarasse ning selline simulatsioon on oma olemuselt identne originaaliga. == Vaata ka == * [[Iseõppiv süsteem]] * [[Tehnoloogiline singulaarsus]] * [[Watson]] * [[Novatseen]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Fred Dretske]], "Kas intellekt saab olla tehislik?", tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1995]], nr 6, lk 1272–1789. * [[David Poole]], [[Alan Mackworth]], [[Randy Goebel]]. ''Computational Intelligence: A Logical Approach. New York: Oxford University Press [[1998]], ISBN 0-19-510270-3, lk 1, [http://people.cs.ubc.ca/~poole/ci/ch1.pdf veebis].'' * [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 2. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2003]], ISBN 0-13-790395-2. * [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 3. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2009]], ISBN 0-13-604259-7. * [[Enn Tõugu]], 2007, Algorithms and architectures of artificial intelligence, Amsterdam, Holland, IOS Press * [[Andres Laan]], 2017 "Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest" ISBN 9789985037683 * Andreas Kaplan (2022) [https://www.routledge.com/Artificial-Intelligence-Business-and-Civilization-Our-Fate-Made-in-Machines/Kaplan/p/book/9781032155319 Artificial Intelligence, Business and Civilization - Our Fate Made in Machines], Routledge, ISBN 9781032155319. * [[Jaan Aru]]. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sisemine-dialoog-tehismoistusest/ Sisemine dialoog tehismõistusest], sirp.ee, 5. jaanuar 2018. * [[Enn Tõugu]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/arvutite-uliintelligentsuse-muut/ Arvutite üliintelligentsuse müüt], sirp.ee, 5. jaanuar 2018. * [[James Lovelock]], Bryan Appleyard, 2019. ''Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu.''. Tõlge eesti keelde Anna-Liisa Lutsar, 2020. ISBN 9789916603451 == Välislingid == * John McCarthy: [http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/ Mis on tehisintellekt?] (''inglise keeles'') * [http://www.cs.ut.ee/~koit/Tehisintellekt/ Loengukursus tehisintellektist] [[Tartu Ülikool]] * [[Toomas Kirt]]: [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel693_677.html "Intellekt on võime ennustada"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 3/2006 * [[John Searle]]: [http://plato.stanford.edu/entries/chinese-room/ hiina toa argument] (inglise keeles) * [http://teadus.err.ee/salv?id=1210&saade=211 Teaduse helisõnastik: Tehisintellekt] ([[Tanel Tammet]]) – ERR Teadus, 19. november 2009 * Wednesday, January 4, 2017, [http://www.cmu.edu/news/stories/archives/2017/january/poker-pros-vs-AI.html Upping the Ante: Top Poker Pros Face Off vs. Artificial Intelligence-CMU News – Carnegie Mellon University] * 25.06.2018 13:44, Risto Uuk,[https://novaator.err.ee/842085/graafikulugu-tehisintellekti-13-suuremat-ja-vaiksemat-apardust Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust], err.ee * Submitted on 25 Oct 2016, Roman V. Yampolskiy, M. S. Spellchecker, [https://arxiv.org/abs/1610.07997 Artificial Intelligence Safety and Cybersecurity: a Timeline of AI Failures], arXiv.org, Cornell University https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&t=389s * 13.09.2017 14:03, Jaan-Juhan Oidermaa ja Siim Lõvi, [https://www.err.ee/618340? Tehnofilosoof: tehnika areng paljastab inimlikkuse otsimise mõttetuse] ([[Alix Rüübsam]]) * [https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&t=389s] [[Auli Viidalepp]] arutleb [[Vaba Akadeemia|Vaba akadeemia]] videoloengus teemal: "Tehisintellektist semiootiku pilguga" [[Kategooria:Tehisintellekt| ]] mc8n7wweiratrwu6gj6jkewlu1tyoof Allika jõgi 0 25199 6164272 5620810 2022-07-20T17:11:43Z PikseBot 120302 Robot: "Mall:EestiAsula" → "Mall:Linn" wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Allika jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Lavassaare soostik]] | lähe_NS = 58.59816 | lähe_EW = 24.33246 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.71626 | suue_EW = 24.03247 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 27,7 km | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Allika jõgi''' (ka ''Allikujõgi'') on [[jõgi]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. Jõgi algab [[Lavassaare soostik]]ust ja suubub [[Vanamõisa (Lääneranna)|Vanamõisa küla]] põhjapiiril (vasakpoolse [[lisajõgi|lisajõena]]) [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (20,6 km suudmest). Jõe pikkus on 27,7 km. Suuremad sissevoolavad veekogud on [[Vakalepa peakraav]] ning [[Kõima kraav|Kõima]] ja [[Paju kraav]]. Jõgi voolab keskjooksul [[Avaste looduskaitseala]] edelapiiril. Huviväärsemad objektid on keskjooksu naabrusse jäävad [[Soontagana maalinn]] ja soosaar ning [[Kurese]] sumbküla ase. Alamjooksul ületab jõge [[Kirbla – Rumba – Vana-Vigala tee]] (Allika sild). Jõel tegutsevad [[kobras|koprad]], kes on alamjooksul (eriti endise [[Rapla–Virtsu raudtee]]tammi naabruses) tekitanud tohutuid üleujutusi.{{lisa viide}} Varem arvati Allika jõe ülemjooks kuni Kõima kraavi suudmeni [[Avaste oja]] ülemjooksuks.<ref>Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik. Tallinn: Valgus, 1986.</ref> Jõgi on savika veega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Allika jõe keskkonnaregistri kood on VEE1115900. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{kkr|VEE1115900}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 589j5nsn70xs92szeaon0zb4dqx3spv Biseksuaalsus 0 25618 6164492 6146287 2022-07-20T18:14:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{LGBT}} '''Biseksuaalsus''' ehk '''biseksuaalne sättumus''' on [[seksuaalne sättumus]], millele on iseloomulik [[Romantiline külgetõmme|romantiline]] või [[seksuaalne külgetõmme]] [[Sookahesus|mõlemast soost]] isikute poole ning neile isikutele suunatud [[seksuaalkäitumine]]. '''Biseksuaalsuseks''' (ehk '''biseksuaalseks identiteediks''') nimetatakse ka [[Seksuaalne identiteet|seksuaalset identiteeti]], mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.<ref name="apahelp" /><ref name="healthyminds.org" /> Biseksuaalne identiteet ei pea tingimata tähendama võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo poole. Biseksuaalseina identifitseerivad end sageli inimesed, kes eelistavad küll ühte sugu, aga ei välista ka teist.<ref name="Rosario2" /> Biseksuaalsus on [[heteroseksuaalsus]]e ja [[homoseksuaalsus]]e kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb [[seksuaalse sättumuse kontiinum]]il .<ref name="apahelp" /> Sõna "biseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides [[Inimene|inimestest]]. Biseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo nii erinevates ühiskondades<ref name="Civil" /> kui ka loomariigis.<ref name="Bio" /><ref name="Evol" /><ref name="Bi Species" /> == Mõiste == "Biseksuaalsus" on ladina [[neologism]]. Liitsõna koosneb ladinakeelsetest sõnadest ''bis'' ('kaks korda')<ref name="f3v7g" /> ja ''sexualis'' ('sugueluline')<ref name="Ng1EW" />. 19. sajandi alguses kasutusele võetud "biseksuaal" oli oma esialgses tähenduses sünonüüm [[hermafrodiit]]susele ehk kahesoolisusele. Tänases tähenduses võttis sõna "biseksuaalsus" kasutusele [[Sakslased|saksa]] [[psühhiaater]] [[Richard von Krafft-Ebing]]i [[1886]]. aastal.<ref name="0IydN" /><ref name="Pk3yD" /><ref name="wE6Km" /> [[Eesti LGBT Ühing]] soovitab kasutada biseksuaalsete inimeste kohta väljendeid "biseksuaalne inimene", "biseksuaalne mees" või "biseksuaalne naine".<ref name="rPwPz" /> Keelekorraldajad loevad korrektseks ka sõna "biseksuaal".<ref name="iq9NL" /><ref name="zccg9" /><ref name="KS22F" /> == Seksuaalne sättumus, identiteet ja käitumine == {{Vaata|Seksuaalne sättumus|Seksuaalne identiteet|Inimese seksuaalkäitumine}} Inimese [[seksuaalne sättumus]], [[Inimese seksuaalkäitumine|seksuaalkäitumine]] ja [[seksuaalne identiteet]] on lähedalt seotud, aga siiski üksteisest erinevad mõisted. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele ja sättumus külgetõmmetele.<ref name="3pMhB" /> Need kolm ei pea alati ühtima, kuna seksuaalne külgetõmme või käitumine ei pea olema alati kooskõlas inimese identiteediga. Näiteks võib inimene end määratleda heteroseksuaalsena, geina, lesbina või biseksuaalsena ilma, et tal oleks olnud üldse seksuaalseid kogemusi. Samuti võib inimesel olla olnud samasoolisi kogemusi, aga ta ei pea end geiks, lesbiks või biseksuaalseks.<ref name="apa2009" /> Samamoodi võib end gei või lesbina identifitseerinud isik aeg-ajalt omada seksuaalset kontakti vastassoo esindajaga, aga end mitte biseksuaalsena määratleda.<ref name="apa2009" /> Inimeste kohta, kelle seksuaalne sättumus ei ühildu nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord terminit "[[Kapis olemine|kapis olema]]". Mõnikord jäetakse eristamata seksuaalne sättumus ja seksuaalne identiteet. See tekitab käsitlustes erisuse selles, kas seksuaalne sättumus võib ajas muutuda. Uurijad, kes kahte mõistet omavahel ei erista lähtuvad kontseptsioonist, et seksuaalne sättumus on osadel inimestel kindlaks määratud, teistel aga voolav ning võimeline aja jooksul muutuma.<ref name="JFZX2" /> Teised eristavad seksuaalse sättumuse kui kaasasündinud külgetõmbe ning seksuaalse identiteedi kui millegi, mis võib inimese elu jooksul muutuda.<ref name="gv2Dh" /> Viimasel juhul ei ole seksuaalne identiteet osa seksuaalsest sättumusest ning ei pea seetõttu ühtima isiku seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega.<ref name="Rosario2" /><ref name="Sinclair" /><ref name="Concordance/discordance in SO">{{cite journal|last=Ross|first=Michael W.|title=Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups|publisher=American Sexually Transmitted Diseases Association|journal=Sexually Transmitted Diseases|volume=30|issue=2|pages=110–113|year=2003|doi=10.1097/00007435-200302000-00003|pmid=12567166|author2=Essien, E. James|author3=Williams, Mark L.|author4=Fernandez-Esquer, Maria Eugenia.}}</ref> == Statistika == [[Pilt:Sofi Oksanen.jpg|pisi|Eesti päritolu Soome kirjanik [[Sofi Oksanen]] on biseksuaalne.<ref name="s6yPm" /><ref name="tr9vv" />]] [[Pilt:Plos paabo.jpg|pisi|Eesti juurtega Rootsi geneetik [[Svante Pääbo]] avalikustas oma raamatus "Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas", et ta on biseksuaalne.<ref name="vXYOB" /><ref name="QcOGr" />]] {{Vaata|Seksuaalsete sättumuste statistikad}} Seksuaalsete sättumuste statistikat on raske täpselt hinnata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed. Uuringu tulemuste hindamisel on oluline arvestada kasutatud kriteeriumiga, mille alusel on defineeritud sättumusi.<ref name="z1osL" /> Paljudele inimestele võib olla vastumeelne end gei või biseksuaalsena identifitseerida vaatamata samasoolisele külgetõmbele. Samasoolise külgetõmbega inimeste arv võib olla suurem kui nende arv, kes sellel külgetõmbel tegutsevad. See omakorda võib olla suurem kui arv, kes end identifitseerivad gei, lesbi või biseksuaalsena.<ref name="black" /> [[Alfred Kinsey]] esitas [[1948]]. ja [[1953]]. aastal aruande, mille järgi peaaegu 46% meessoost uuritavatest olid "reageerinud" seksuaalselt mõlemale soole enda elu jooksul. 37% oli olnud vähemalt üks homoseksuaalne kogemus.<ref name="nGKmF" /> Kinsey meetodeid on kritiseerinud John Tukey. Tema järgi ei ole uurimuses kasutatud juhuslikku valimit.<ref name="EOPfp" /><ref name="CEynq" /> Hilisem uurimus üritas eemaldada algse valimi kallutatuse. Hilisemad uurimused (ka tänapäevased<ref name="OnCOX" />) on näidanud suhteliselt väikest biseksuaalide osakaalu rahvastikus. [[California Ülikool Los Angeleses|Williamsi instituudi]] 2011. aasta aruanne hindab, et umbes 300 miljonist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] elanikust on 1,8% biseksuaalsed.<ref name="aDnG2" /> === Küsitlused === 2015. aastal küsitleti Suurbritannias 1632 täiskasvanud inimest. Neist 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 6% homoseksuaalsena ning 2% biseksuaalsena.<ref name="QiHqW" /> Uuringus osalejatel paluti end paigutada [[Kinsey' skaala|Kinsey skaalale]]. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis sümboliseeris eksklusiivset heteroseksuaalust. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4%. 19% vastanutest valisid numbrid 1 ja 5 vahel ehk paigutasid end erineva väärtustega biseksuaalsuse skaalale. Neist omakorda 15% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 2% homoseksuaalsusele ning 2% valisid väärtuse skaala keskel. Täiskasvanutest vanuses 18–24 paigutas end biseksuaalsuse skaalale 43% vastanutest.<ref name="K9WSo" /> Samal aastal viidi Ameerika Ühendriikides läbi samasugune uuring. Küsitleti 1000 täiskasvanut, kellest 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 4% homoseksuaalsena ja 4% biseksuaalsena. Vanuses 18–29 identifitseeris end biseksuaalsena 10% vastajatest. Sama näitaja 30–44 aasta vanuste vastajate hulgas oli 3%. Kinsey skaalal paigutas 16% vastanutest end erineva väärtusega biseksuaalsuse skaalale: 10% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 3% homoseksuaalsusele ning 3% valis väärtuse skaala keskel.<ref name="WMEQb" /> ==Kujunemine == Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne sättumus valik.<ref name="Frankowski" /><ref name="Lamanna" /><ref name="Kersey-Matusiak" /> See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalsed, homoseksuaalsed, biseksuaalsed või aseksuaalsed. === Bioloogia === {{Vaata| Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus}} Seksuaalse sättumuse ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole kindlaks tehtud tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse sättumuse. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ja sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.<ref name="Frankowski" /><ref name="Lamanna2" /><ref name="Stuart3" /> Seksuaalse sättumuse tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad.<ref name="Frankowski" /> Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.<ref name="Lamanna" /><ref name="rcp2007" /><ref name="Sweden2" /> Teised teadlased usuvad, et seksuaalne sättumus määratakse juba eostamisel.<ref name="Vare" /> Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse sättumuse kujunemise põhjusena.<ref name="apahelp" /> [[Robin Baker]] on oma vaidlusi tekitanud raamatus ''Sperm Wars'' näinud biseksuaalses käitumises paljunemist soodustavat kohastumust, kuna see annab tema hinnangul rohkem võimalusi alustada nooremana seksuaalelu, suhelda erineva isiksusetüüpidega inimestega ning harjutada truudusemurdmist. Kogemused, mille biseksuaal on saanud samast soost isikuga, võivad aidata suhtes sarnase isiksusetüübiga vastassoolise inimesega. Uuringute järgi on 40. eluaastaks biseksuaalidel heteroseksuaalidest vähem lapsi. Bakeri järgi on biseksuaalsus ikkagi eelis, kuna 20. eluaastaks on biseksuaalidel neli korda suurem reproduktiivne edu, 25. aastaks on edumaa kaks korda suurem. [[Homofoobia]]s näeb Barker reaktsiooni sellele paljunemise eelisele, seda vaatamata sellele, et homoseksuaalid ei konkureeri vastassooliste inimeste pärast heteroseksuaalidega.{{lisa viide}} === Keskkond === {{Vaata| Seksuaalse sättumuse keskkondlik alus}} Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse sättumuse kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.<ref name="rcp2007" /><ref name="AmPsychiAssn-Sexual orientation" /> Sellegi poolest on osad uuringud sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna [[mitteheteroseksuaalsus]]ega.<ref name="Sweden2" /><ref name="Parenting2010" /> Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.<ref name="Bearman" /><ref name="Bem2008" /><ref name="Rieger" /> Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne sättumus 28–48%. Teadlased näevad nii nimetatud [[vanema venna efekt]]i põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.<ref name="itJUo" /><ref name="OxKRT" /><ref name="Blanchard 2001" /><ref name="A42hS" /><ref name="lGftu" /> Naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole sellist seaduspära leitud.<ref name="lLSl8" /><ref name="ZtnW3" /> == Kogukond == === Üldised ühiskondlikud mõjud === Biseksuaalne kogukond (ka: biseksuaalne/panseksuaalne, bi/pan/voolav või mittemonoseksuaalne kogukond) hõlmab [[LGBT-kogukond|LGBT-kogukonna]] liikmeid, kes määratlevad enda seksuaalse sättumuse biseksuaalse, panseksuaalse või voolavana.<ref name="TvRKu" /> Osad biseksuaalseid inimesed on pühendunud omaette kogukonna, kultuuri ja poliitilise liikumise loomisele. Seda seetõttu, kuna nad tunnevad, et nad ei sobitu homoseksuaalse ega heteroseksuaalse maailmaga. Samuti on biseksuaalsusel kalduvus avalikkuses "nähtamatuks" jääda. Osad biseksuaalsena määratlevad inimesed võivad ühineda kas homoseksuaalse või heteroseksuaalse ühiskonnaga. Teised biseksuaalsed inimesed ei näe, et selline ühinemine toimuks vabatahtlikult, vaid on neile peale sunnitud. Biseksuaalsed inimesed võivad pärast [[Kapist välja tulemine|kapist väljatulemist]] kogeda kõrvalejäetust nii homoseksuaalsest kui heteroseksuaalsest ühiskonnast. Asudes kahe sättumuse vahelisel alal, trotsivad nad ühiskonna arusaamist monogaamiast ja seksuaalsusest. [[Psühholoogia|Psühholoog]] Beth Firestein väidab, et biseksuaalsed inimesed tunnetavad sotsiaalset pinget, mis on seotud nende partneri valikuga.<ref name="newgen" /> Biseksuaalsed inimesed kipuvad seetõttu sageli määratlema end homoseksuaalsena.<ref name="newgen" /> Sotsiaalsed pinged ja surved võivad biseksuaalsete inimeste vaimset tervist mõjutada.<ref name="newgen" /> Sellist käitumist on seotud ka [[popkultuur]]iga: paljud mehed esitlevad end heteroseksuaalsetena, samas kui omavad samasoolisi kogemusi. Enamus selliseid mehi ei määratle end biseksuaalsena.<ref name="boykin" /> Samas võib tegemist olla väära kultuurilise ettekujutusega, mis on lähedalt seotud teiste LGBT-isikutega, kes peidavad enda tegelikku seksuaalset sättumust sotsiaalse surve tõttu ehk on [[Kapis olemine|kapis]]. 2013. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] läbi viidud uuringu järgi teatas 28% biseksuaalsetest inimestest, et "kõige olulisemad inimesed nende elus teavad, et nad on LGBT". Sama näitaja oli geidel 77% ja lesbidel 71%. Kui biseksuaalsed vastajad soo järgi eraldi võtta, siis 12% meestest ja 33% naistest ütlesid, et nad on "väljas".<ref name="8PHGG" /> === Ettekujutused ja diskrimineerimine === {{Vaata|Bifoobia|Biseksuaalsuse kustutamine|}} Sarnaselt teiste LGBT-inimestega kogevad biseksuaalsed inimesed sageli diskrimineerimist. Lisaks diskrimineerimisele, mis on seotud [[homofoobia]]ga, kogevad biseksuaalsed inimesed ka [[bifoobia]]t. Bifoobia, mis võib tulla nii LGBT-kogukonnast kui heteroseksuaalsest ühiskonnast, seab sageli kahtluse alla sõna "biseksuaalsus" ja biseksuaalse identiteedi.<ref name=":0" /><ref name="Dworkin" /><ref name="bisexual erasure" /> Levinud on arvamused, et kõik inimesed on biseksuaalsed (eriti naised)<ref name="Storr" /><ref name="Eisner" /> või et biseksuaalsus unikaalse identiteedina ei eksisteeri.<ref name=":0" /><ref name="Hall and Pramaggiore" /> Sellised suhtumised tulenevad kahest vaatest. [[Heteroseksism|Heteroseksistliku]] vaate järgi eeldatakse, et inimesed on seksuaalselt kiindunud vastassoosse. Lähtudes sellest arutatakse mõnikord, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult heteroseksuaalsed, kes ainult katsetavad enda seksuaalsusega.<ref name="bisexual erasure" /> Monoseksistlik vaade muudab seksuaalse sättumuse millekski, mis näitab ainult inimese eelistatud sugu. Arvatakse, et inimene ei saa olla biseksuaalne, kui ta ei tunne ''võrdset'' külgetõmmet mõlema soo vastu.<ref name=":0" /><ref name="Dworkin" /> Selle vaate järgi on inimesed eksklusiivselt kas homoseksuaalsed või eksklusiivselt heteroseksuaalsed.<ref name=":0" /> End biseksuaalsena määratlevad inimesed on tegelikult [[Kapis olemine|kapis olevad]] homoseksuaalsed inimesed, kes soovivad paista heteroseksuaalsena.<ref name="6Dnru" /> Või siis heteroseksuaalsed inimesed, kes katsetavad enda seksuaalsusega.<ref name="bisexual erasure" /><ref name="QzJwf" /> Paljud uurijad kahtlevad väites, et inimesed ei saa olla biseksuaalsed kui nad ei tunne võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu. Nende hinnangul langeb biseksuaalsus [[Seksuaalse sättumuse kontiinum|kontiinumile]]<ref name="Rosario2" /><ref name="N8Hna" /> Iseäranis meeste biseksuaalsust peetakse sageli olematuks.<ref name="Eisner" /> 2005. aastal sooritasid J. Michael Bailey jt biseksuaalsete meestega katse, et leida nende seksuaalset külgetõmmet. Osalejad värvati kasutades kuulutusi geidele mõeldud ajakirjades ja alternatiivsetes ajalehtedes. Neile näidati pornograafiat, mis sisaldas kas ainult mehi või ainult naisi. Meeste seksuaalset erutuse hindamiseks mõõdeti verevoolu peenises. Uurijad leidsid, et valimis olnud biseksuaalsete meeste suguelundite erutuse mustrid sarnanesid homoseksuaalsete või heteroseksuaalsete meeste omadega. Autorid järeldasid, et "käitumise ja identiteedi mõttes biseksuaalsed mehed ilmselgelt eksisteerivad". Samas erutused või külgetõmbed ei näita, et biseksuaalsust esineks meeste seas.<ref name="mcSO9" /> Autorite väidet, et "meeste puhul võrdub erutus sättumusega" on kritiseeritud kui lihtsustust, mis jätab tähelepanuta käitumise ja enesemääratlemise.<ref name="FAIR" /> Osad uurijad on kritiseerinud uuringus kasutatud tehnikaid, millega mõõdeti genitaalset erutust. Nad leiavad, et need on liiga algelised mõõtmaks seksuaalse külgetõmbe erinevaid tahke (erootilised aistingud, kiindumus, imetlus).<ref name="Carey" /> Uuringut ja selle käsitlust meedias on peetud vigaseks ja bifoobseks.<ref name="ngltf" /><ref name="bibrain.org" /> 2011. aastal avaldasid Bailey jt uue uuringu biseksuaalsetest meestest ja seksuaalsest külgetõmbest. Uuringus valimiks olid mehed, kes omasid mitmeid romantilisi ja seksuaalseid suhteid mõlema sooga. Teadlased leidsid neil kõrge erutuse taseme reageerides nii meeste kui naiste seksuaalsetele kujutistele.<ref name="GtjZ9" /><ref name="=Rosenthal" /> Autorite järgi andis muutus värbamise strateegias eelmisest katsest erineva tulemuse. Osalejad värvati kasutades kuulutuselehes Craigslist olevat gruppi, kus mehed otsivad lähedust heteroseksuaalse paari mõlema liikmega. Uurijad järeldasid, et "biseksuaalsena määratletavad mehed, kellel on biseksuaalne erutus, eksisteerivad". Uuring ei kasutanud biseksuaalsena määratlenud meeste puhul piisavalt esindusliku valimit Seetõttu ei suutnud nad tuvastada, kas selline muster on tüüpiline biseksuaalsena määratlevatele meestele.<ref name="=Rosenthal" /><ref name="qA3xA" />[[Fail:Bisexual Pride Flag.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Bisexual Pride Flag.svg|pisi|150x150px|Biseksuaalse uhkuse lipp]][[Biseksuaalsuse kustutamine]] (ka ''biseksuaalsuse nähtamatus'') on fenomen, mis kirjeldab biseksuaalsuse eksisteerimise tõendite vahelejätmist, ümberlükkamist või ümberseletamist ajaloos, teaduses, meedias ja teistes kohtades.<ref name=":0" /><ref name="Dworkin" /><ref name="Hutchins" /> Äärmuslikus vormis võib see sisaldada biseksuaalsuse olemasolu eitamist.<ref name=":0" /><ref name="Hutchins" /> Ehkki biseksuaalsuse kustutamine ei sisalda avalikku vastuseismist biseksuaalsusele, on tegemist sageli bifoobiaga.<ref name="Dworkin" /><ref name="Hutchins" /><ref name="Stange" /> === Sümbolid === {{Vaata|LGBT-sümbolid}} [[Fail:Bi_triangles.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Bi_triangles.svg|pisi|150x150px|Kattuvad kolmnurgad]] [[Fail:Bisexual-moon-symbol.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Bisexual-moon-symbol.svg|pisi|176x176px|Topeltkuud]] Tavaliseks [[Biseksuaalne kogukond|biseksuaalse kogukonna]] sümboliks on roosa-lilla-sinine [[biseksuaalse uhkuse lipp]]. Lipu ülaosas asuv roosa sümboliseerib homoseksuaalsust. Alaosas paiknev sinine aga heteroseksuaalsust. Keskel asuv kitsas lilla triip kui kahe teise värvi segu sümboliseerib biseksuaalsust.<ref name="PnxlT" /> Teine sümbol, mis kasutab sama värvilahendust, on kattuvad roosa ja sinine kolmnurk. Tuntud homoseksuaalse kogukonna sümbol roosa kolmnurk kattudes sinise kolmnurgaga moodustab lilla kolmnurga.<ref name="lambda symbols" /> Paljud homoseksuaalsed ja biseksuaalsed inimesed näevad [[Roosa kolmnurk|roosa kolmnurga]] kasutamises probleemi. Seda seetõttu, kuna tegemist on sümboliga, mida kasutas [[Adolf Hitler|Hitleri]] režiim homoseksuaalsete inimeste märgistamiseks ja tagakiusamiseks (sarnaselt nagu kasutati kollast [[Taaveti täht]]e). Kolmnurkade asemel on [[Saksamaa]]l ja selle lähiümbruses hakatud alternatiivina kasutama topeltkuusümbolit.<ref name="symbol" /> === Feminismis === Feministlikud käsitlused biseksuaalsusest võivad üksteisest suuresti erineda. Osad feministid peavad biseksuaalsust feministlikuks teemaks, teised lükkavad selle reaktsionistliku ja antifeministliku vastulöögina [[lesbifeminism]]ile tagasi.<ref name="Mxlw5" /> Paljud lesbifeminismiga seotud naised on end hiljem määratlenud biseksuaalsena. Laialt uuritud näiteks lesbide ja biseksuaalsete konflikt on Northamptoni ''Pride Marchi'' perioodil 1989–1993. Paljud feministid osalesid arutelul teemal, kas biseksuaalseid inimesi peaks feminismi hõlmama ning kas biseksuaalsus on üldse feminismiga ühildatav.<ref name=":02" /> Tavaliseks lesbifeminismi kriitikaks biseksuaalsuse vastu oli, et biseksuaalsus on [[Antifeminism|antifeministlik]] ja väära teadlikkuse vorm. Lisaks pidasid nad biseksuaalseid naisi, kes olid suhtes meestega "petlikeks ja meeleheitel olevateks." Pinged biseksuaalsete feministide ja lesbifeministide vahel on alates 1990. aastatest leevenenud ning biseksuaalsed naised on feministlikus kogukonnas rohkem omaks võetud.<ref name=":02" /> Samas on osad lesbifeministid nagu [[Julie Bindel]] kriitilised biseksuaalsuse suhtes. Tema järgi on naiste biseksuaalsus "moevool", mida edendatakse "seksuaalse hedonismi" tõttu. Samuti on ta seadnud kahtluse alla, kas biseksuaalsus üldse eksisteerib.<ref name="Bindel" /> [[Sheila Jeffreys]]e järgi on paljud feministid nõus töötama geide, aga mitte biseksuaalsete meeste kõrval. Seda seetõttu, et tõenäoliselt ei ahista geid naisi seksuaalselt. Biseksuaalsed mehed aga võivad olla naistele sama tüütud kui heteroseksuaalsed mehed.<ref name="xqwDE" /> ==Vaata ka== * [[Aseksuaalsus]] * [[Heteroseksuaalsus]] * [[Homoseksuaalsus]] * [[Homo- ja biseksuaalsete isikute loend]] {{vikisõnaraamatus|biseksuaalsus}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="apahelp">{{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx|title=Sexual orientation, homosexuality and bisexuality|publisher=American Psychological Association|website=|date=|accessdate=11. mai 2017|archivedate=8. august 2013|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130808032050/http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx}}</ref> <ref name="healthyminds.org">{{cite web|last=|first=|url=http://healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx|title=Sexual Orientation|publisher=American Psychiatric Association|website=|date=|archivedate=26. juuli 2011|accessdate=11. mai 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110726144306/http://healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx}}</ref> <ref name="Rosario2">{{cite journal|url=|title=Sexual identity development among lesbian, gay, and bisexual youths: Consistency and change over time|journal=Journal of Sex Research|volume=43|issue=1|pages=46–58|year=2006|last2=Schrimshaw|first2=E.|last3=Hunter|first3=J.|last4=Braun|first4=L.|doi=10.1080/00224490609552298|last1=Rosario|first1=M.}}</ref> <ref name="Civil">{{Cite book|last=Crompton|first=Louis|year=2003|title=Homosexuality and Civilization|publisher=Belknap Press|location=Cambridge, Massachusetts|isbn=0-674-01197-X|pages=|quote=|via=|authorlink=}}</ref> <ref name="Bio">{{Cite book|last=Bagemihl|first=Bruce|year=1999|title=Biological Exuberance: Animal Homosexuality and Natural Diversity|publisher=Profile Books, Ltd.|location=London|isbn=1-86197-182-6|pages=|quote=|via=|authorlink=}}</ref> <ref name="Evol">{{Cite book|last=Roughgarden|first=Joan|date=2004|title=Evolution's Rainbow: Diversity, Gender, and Sexuality in Nature and People|publisher=University of California Press|location=Berkeley, CA|isbn=0-520-24073-1|pages=|quote=|via=|authorlink=}}</ref> <ref name="Bi Species">{{cite news|last=Driscoll|first=Emily V.|url=http://www.sciam.com/article.cfm?id=bisexual-species|title=Bisexual Species: Unorthodox Sex in the Animal Kingdom|work=Scientific American|date=juuli 2008|access-date=|via=}}</ref> <ref name="apa2009">{{cite journal|last=|first=|url=http://www.apa.org/pi/lgbc/publications/therapeutic-response.pdf|title=Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation|publisher=American Psychological Association|journal=|volume=|pages=63, 86|quote=Seksuaalse sättumuse identiteet - mitte seksuaalne sättumus - tundub muutvat psühhoteraapia, toetusgruppide ja olulistel isiku elu muutvatel sündmustel.|via=|accessdate=22. mai 2017}}</ref> <ref name="Sinclair">Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013 ISBN 9780981450513</ref> <ref name="black">{{cite journal|url=|title=Demographics of the Gay and Lesbian Population in the United States: Evidence from Available Systematic Data Sources|journal=Demography|volume=37|issue=2|pages=139–154|year=2000|last2=Gates|first2=Gary|last3=Sanders|first3=Seth|last4=Taylor|first4=Lowell|doi=10.2307/2648117|pmid=10836173|last1=Black|first1=Dan}}</ref> <ref name="Lamanna">{{cite book|first=|year=2014|title=Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society|publisher=Cengage Learning|location=|isbn=1305176898|page=82|pages=|url=https://books.google.com/books?id=fofaAgAAQBAJ&pg=PA82|quote=Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt nagu me veel ei saa aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et isiku seksuaalsust mõjutavad mitmesugused tegurid. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne sättumus ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste tegurite vaheliste mõjude tulem ... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010).|via=|author1=Mary Ann Lamanna|author2=Agnes Riedmann|author3=Susan D Stewart|accessdate=11. veebruar 2016}}</ref> <ref name="Kersey-Matusiak">{{cite book|first=|year=2012|title=Delivering Culturally Competent Nursing Care|publisher=Springer Publishing Company|location=|isbn=0826193811|page=169|pages=|url=https://books.google.com/books?id=X8O_wGedAYoC&pg=PA169|quote=Enamus tervise või vaimse tervise organisatsioonid ei näe seksuaalset sättumust valikuna.|via=|author=Gloria Kersey-Matusiak|accessdate=10. jaanuar 2016}}</ref> <ref name="Frankowski">{{cite journal|first=|url=http://pediatrics.aappublications.org/content/113/6/1827.long|title=Sexual orientation and adolescents|journal=Pediatrics|volume=113|issue=6|pages=1827–32|date=2004|doi=10.1542/peds.113.6.1827|pmid=15173519|via=|author=Frankowski BL|author2=American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence}}</ref> <ref name="Lamanna2">{{cite book|first=|year=2014|title=Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society|publisher=Cengage Learning|location=|isbn=1305176898|page=82|pages=|url=https://books.google.com/books?id=fofaAgAAQBAJ&pg=PA82|quote=Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt me ei saa veel aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne sättumus ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne sättumus on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste tagurite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [...] Bioloogilised tegurid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010).|via=|author1=Mary Ann Lamanna|author2=Agnes Riedmann|author3=Susan D Stewart|accessdate=11. veebruar 2016}}</ref> <ref name="Stuart3">{{cite book|first=|year=2014|title=Principles and Practice of Psychiatric Nursing|publisher=Elsevier Health Sciences|location=|isbn=032329412X|page=502|pages=|url=https://books.google.com/books?id=ivALBAAAQBAJ&pg=PA502|quote=Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid mõjutavad seksuaalse sättumuse kujunemist.|via=|author=Gail Wiscarz Stuart|accessdate=11. veebruar 2016}}</ref> <ref name="rcp2007">{{cite web|last=|first=|url=http://www.rcpsych.ac.uk/workinpsychiatry/specialinterestgroups/gaylesbian/submissiontothecofe.aspx|title=Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality|publisher=The Royal College of Psychiatrists|website=|date=|accessdate=13. juuni 2013}}</ref> <ref name="Sweden2">{{cite journal|last=Långström|first=Niklas|url=|title=Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden|publisher=Archives of Sexual Behavior|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=39|issue=1|pages=75–80|date=7. juuni 2008|doi=10.1007/s10508-008-9386-1|pmid=18536986|via=|author2=Qazi Rahman|author3=Eva Carlström|author4=Paul Lichtenstein}}</ref> <ref name="Vare">Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. "Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence." Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.</ref> <ref name="AmPsychiAssn-Sexual orientation">{{Cite web|last=|first=|url=http://healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx|title=Sexual Orientation|publisher=American Psychiatric Association|website=|date=|accessdate=1. jaanuar 2013|archivedate=22. juuli 2011|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722080052/http://www.healthyminds.org/More-Info-For/GayLesbianBisexuals.aspx}}</ref> <ref name="Parenting2010">{{cite journal|url=http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=7907017&fileId=S0021932010000325|title=CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA|journal=Journal of Biosocial Science|volume=42|issue=06|pages=721–42|date=november 2010|doi=10.1017/S0021932010000325|pmid=20642872|via=|last1=Schumm|first1=Walter R.|accessdate=6. september 2014}}</ref> <ref name="Bearman">{{cite journal|last=Bearman|first=Peter|url=http://www.soc.duke.edu/~jmoody77/205a/ecp/bearman_bruckner_ajs.pdf|title=Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction|journal=American Journal of Sociology|volume=107|pages=1179–1205|year=2002|format=PDF|doi=10.1086/341906|author2=Brückner, Hannah}}</ref> <ref name="Bem2008">{{cite journal|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1300/J529v12n01_05|title=Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?|journal=Journal of Gay & Lesbian Mental Health|volume=12|issue=1-2|pages=61–79|date=11. oktoober 2008|doi=10.1300/J529v12n01_05|via=|last1=Bem|first1=Daryl|accessdate=10. september 2014}}</ref> <ref name="Rieger">{{cite journal|last=|first=|url=|title=Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos|journal=Dev Psychol|volume=44|issue=1|pages=46–58|date=2008|doi=10.1037/0012-1649.44.1.46|pmid=18194004|via=|vauthors=Rieger G, Linsenmeier JA, Gygax L, Bailey JM}}</ref> <ref name="Blanchard 2001">{{cite journal|url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0018-506X(01)91681-2|title=Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality|journal=Horm Behav|volume=40|issue=2|pages=105–14|date=september 2001|doi=10.1006/hbeh.2001.1681|pmid=11534970|author=Blanchard R}}</ref> <ref name="newgen">{{cite web|first=|url=http://www.apa.org/monitor/feb02/generation.html|title=A new generation of issues for LGBT clients|publisher=American Psychological Association|date=veebruar 2002|accessdate=15. juuni 2017|author=DeAngelis, Tori|work=Monitor on Psychology}}</ref> <ref name="boykin">{{cite web|first=|url=http://www.keithboykin.com/arch/001311.html|title=10 Things You Should Know About the DL|publisher=|website=|date=3. veebruar 2005|accessdate=15. juuni 2017|author=Boykin, Keith|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20060427005112/http://www.keithboykin.com/arch/001311.html|archivedate=27. aprill 2005}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Mary Zeiss Stange,Carol K. Oyster,Jane E. Sloan|pealkiri=Encyclopedia of Women in Today's World|aasta=2011|koht=|kirjastus=|lehekülg=158-161|url=https://books.google.ee/books?id=bOkPjFQoBj8C&pg=PA158&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="Dworkin">{{cite journal|title=Treating the bisexual client|journal=Journal of Clinical Psychology|volume=57|issue=5|pages=671–80|year=2001|doi=10.1002/jclp.1036|pmid=11304706|author=Dworkin, SH}}</ref> <ref name="bisexual erasure">{{cite journal|last=Yoshino|first=Kenji|url=http://www.kenjiyoshino.com/articles/epistemiccontract.pdf|title=The Epistemic Contract of Bisexual Erasure|publisher=Stanford Law School|journal=Stanford Law Review|volume=52|issue=2|pages=353–461|date=jaanuar 2000|doi=10.2307/1229482|jstor=|via=|authorlink=Kenji Yoshino}}</ref> <ref name="Storr">{{cite book|first=|year=2013|title=Bisexuality: A Critical Reader|publisher=Routledge|location=|isbn=1134706901|pages=104–106|url=https://books.google.com/books?id=Z48qBgAAQBAJ&pg=PA104|quote=|via=|author=Merl Storr|accessdate=12. september 2015}}</ref> <ref name="Eisner">{{cite book|last=Eisner|first=Shiri|year=2013|title=Bi: Notes for a Bisexual Revolution|publisher=Seal Press|location=|isbn=1580054757|page=71|pages=|url=https://books.google.com/books?id=CbJaZIosLwQC&pg=PT71|quote=|via=|accessdate=12. september 2015}}</ref> <ref name="Hall and Pramaggiore">{{cite book|last=|first=|year=1996|title=Representing Bisexualities: Subjects and Cultures of Fluid Desire|publisher=NYU Press|location=|isbn=081476634X|page=19|pages=|url=https://books.google.com/books?id=4tTwT14EaYEC&pg=PA19|quote=|via=|authors=Donald E. Hall, Maria Pramaggiore|accessdate=12. september 2015}}</ref> <ref name="FAIR">{{cite web|last=|first=|url=http://fair.org/take-action/action-alerts/new-york-times-suggests-bisexuals-are-quotlyingquot/|title=New York Times Suggests Bisexuals Are 'Lying.' Paper fails to disclose study author's controversial history|publisher=Fairness and Accuracy in Reporting|website=|date=8. juuli 2005|accessdate=22. juuni 2017}}</ref> <ref name="Carey">{{cite news|last=Carey|first=Benedict|url=https://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F20714FB3B550C768CDDAE0894DD404482|title=Straight, Gay or Lying? Bisexuality Revisited|work=The New York Times|date=5. juuli 2005|via=|accessdate=22. juuni 2017}}</ref> <ref name="ngltf">{{cite web|first=|url=http://www.thetaskforce.org/downloads/reports/NYTBisexualityFactSheet.pdf|title=The Problems with "Gay, Straight, or Lying?"|publisher=|website=|date=juuli 2005|author=National Gay and Lesbian Task Force|accessdate=22. juuni 2017|archive-date=2013-10-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20131016135808/http://www.thetaskforce.org/downloads/reports/NYTBisexualityFactSheet.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="bibrain.org">{{cite web|last=|first=|url=http://www.bibrain.org/ControversyOverBaileyV2.0.pdf|title=Controversy over Professor J. Michael Bailey and the Existence of Bisexuality|publisher=American Institute of Bisexuality|website=|date=|year=2012|accessdate=22. juuni 2017|archiveurl=}}</ref> <ref name="=Rosenthal">{{cite journal|last=Rosenthal|first=AM|url=http://www.thestranger.com/images/blogimages/2011/08/16/1313530258-rosenthal_et_al.pdf|title=Sexual arousal patterns of bisexual men revisited.|journal=Biological Psychology|volume=88|issue=1|pages=112–115|year=2011|doi=10.1016/j.biopsycho.2011.06.015|pmid=21763395|via=|author2=Sylva, D|author3=Safron, A|author4=Bailey, JM|accessdate=22. juuni 2017}}</ref> <ref name="Hutchins">{{cite web|last=Hutchins|first=Loraine|url=http://nsrc.sfsu.edu/MagArticle.cfm?Article=475&PageID=0|title=Sexual Prejudice - The erasure of bisexuals in academia and the media|publisher=National Sexuality Resource Center, San Francisco State University|date=|location=San Francisco, CA 94103, United States|authorlink=Loraine Hutchins|accessdate=22. juuni 2017|work=American Sexuality Magazine|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071216065035/http://nsrc.sfsu.edu/MagArticle.cfm?Article=475&PageID=0|archivedate=16. detsember 2007}}</ref> <ref name="Stange">{{cite book|first=|year=2011|title=Encyclopedia of Women in Today's World|publisher=Sage Pubns|location=|isbn=1-4129-7685-5|pages=158–161|url=https://books.google.com/?id=bOkPjFQoBj8C&pg=PA158|id=ISBN 9781412976855|quote=|via=|accessdate=21. juuni 2017|author1=Mary Zeiss Stange|author2=Carol K. Oyster|author3=Jane E. Sloan}}</ref> <ref name="lambda symbols">{{cite web|last=|first=|url=http://www.lambda.org/symbols.htm|title=Symbols of the Gay, Lesbian, Bisexual, and Transgender Movements|publisher=|website=|date=26. detsember 2004|accessdate=14. juuni 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20041204072030/http://www.lambda.org/symbols.htm|archivedate=4. detsember 2004|df=}}</ref> <ref name="symbol">{{cite web|first=|url=http://andrejkoymasky.com/lou/sym/sym05.html|title=Gay Symbols: Other Miscellaneous Symbols|publisher=|website=|date=14. august 2006|accessdate=14. juuni 2017|author=Koymasky, Matt|author2=Koymasky Andrej}}</ref> <ref name=":02">{{cite book|last=Gerstner|first=David A.|year=2006|title=Routledge International Encyclopedia of Queer Culture|publisher=Routledge|location=United Kingdom|isbn=978-0-415-30651-5|page=|pages=82–3|url=https://books.google.com/books?id=XS_SnVPixE8C&pg=PA82&lpg=PA82&dq=%22bisexual+feminism%22&source=bl&ots=n32nIC-3XC&sig=h7jkH9Tq2dtkR0gs9Q7hmvNMzZ4&hl=en&sa=X&ei=zrdsUIKQLeWC0QHKqYHwAQ&ved=0CDAQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false|quote=|via=|accessdate=24. juuni 2017}}</ref> <ref name="Bindel">{{cite news|last=Bindel|first=Julie|url=http://www.huffingtonpost.com/julie-bindel/where-is-the-politics-in-_b_1589435.html|title=Where's the Politics in Sex?|publisher=''The Huffington Post''|work=|date=12. juuni 2012|via=|accessdate=24. juuni 2017}}</ref> <ref name="f3v7g">{{Raamatuviide|autor=Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes|pealkiri=Võõrsõnade leksikon|aasta=2006|koht=[Tallinn]|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=132}}</ref> <ref name="Ng1EW">{{Raamatuviide|autor=Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes|pealkiri=Võõrsõnade leksikon|aasta=2006|koht=[Tallinn]|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=958}}</ref> <ref name="0IydN">{{Raamatuviide|autor=Richard von Krafft-Ebing|pealkiri=Psychopathia Sexualis: eine Klinisch-Forensische Studie|aasta=1886|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="Pk3yD">Susan Ackerman, ''When Heroes Love: The Ambiguity of Eros in the Stories of Gilgamesh and David''. Cambridge University Press, 2005, ISBN 0231132603, p. 5.</ref> <ref name="wE6Km">{{Netiviide|Autor=Harper, Douglas|URL=http://www.etymonline.com/index.php?term=bisexuality&allowed_in_frame=0|Pealkiri=Bisexuality (n.)|Väljaanne=Online Etymology Dictionary|Aeg=|Kasutatud=11. mai 2017}}</ref> <ref name="rPwPz">{{Netiviide|Autor=Eesti LGBT Ühing|URL=http://lgbt.ee/sonakasutus-5/|Pealkiri=Soovitusi sõnakasutuseks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=20.12.2016|arhiivimisaeg=26.01.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170126215308/http://www.lgbt.ee/sonakasutus-5/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="iq9NL">[https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=biseksuaal&F=M EKSS]</ref> <ref name="zccg9">[http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=biseksuaal*&F=M&C06=et Võõrsõnade leksikon]</ref> <ref name="KS22F">[http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=biseksuaal&F=M ÕS]</ref> <ref name="3pMhB">{{cite journal|url=http://www.springerlink.com/content/g248324552457105/|title=Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice|journal=Clinical Social Work Journal|volume=17|pages=138–50|year=1989|doi=10.1007/bf00756141|author=Reiter L.}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="JFZX2">{{cite web|last=|first=|url=http://knowledgex.camh.net/amhspecialists/Screening_Assessment/assessment/ARQ2/Pages/arq2_question_a2.aspx|title=Question A2: Sexual orientation|publisher=Centre for Addiction and Mental Health|website=|date=|accessdate=22. mai 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141228033920/http://knowledgex.camh.net/amhspecialists/Screening_Assessment/assessment/ARQ2/Pages/arq2_question_a2.aspx|archivedate=|df=dmy-all}}</ref> <ref name="gv2Dh">{{cite journal|last=|first=|url=http://www.apa.org/pi/lgbc/publications/therapeutic-response.pdf|title=Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation|publisher=American Psychological Association|journal=|volume=|pages=63, 86|date=2009|via=|accessdate=22. mai 2017}}</ref> <ref name="s6yPm">{{Netiviide|Autor=Heini Larros|URL=http://www.city.fi/ilmiot/sofi+oksanen/1661|Pealkiri=Sofi Oksanen. Outo lintu|Väljaanne=City.fi|Aeg=2. september 2005|Kasutatud=7. september 2017}}</ref> <ref name="tr9vv">{{Netiviide|Autor=Luke Harding|URL=https://www.theguardian.com/books/2015/apr/18/sofi-oksanen-interview-russia-finland-estonia-putin|Pealkiri=Sofi Oksanen: ‘We know about British colonialism. Russian colonialism is not well known’|Väljaanne=The Guardian|Aeg=18. aprill 2015|Kasutatud=7. september 2017}}</ref> <ref name="vXYOB">{{Netiviide|Autor=Daniel Mediavilla|URL=https://elpais.com/elpais/2015/09/25/ciencia/1443202617_851224.html|Pealkiri=El sueco que persiguió hasta cazarlo al Hombre de Neanderthal|Väljaanne=El País|Aeg=25. september 2015|Kasutatud=7. september 2017}}</ref> <ref name="QcOGr">{{Raamatuviide|autor=Svante Pääbo|pealkiri=Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas|aasta=2014|koht=[Tallinn]|kirjastus=Äripäev|lehekülg=}}</ref> <ref name="z1osL">LeVay, Simon (1996). ''[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/style/longterm/books/chap1/queerscience.htm Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality].'' Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9</ref> <ref name="nGKmF">Sexual Behavior in the Human Male, p. 656</ref> <ref name="EOPfp">{{Cite journal|first=|url=|title=John Tukey, 85, Statistician; Coined the Word 'Software'|journal=The New York Times|volume=|pages=|date=28. juuli 2000|via=|author=David Leonhardt}}</ref> <ref name="CEynq">{{cite web|last=|first=|url=http://www.swlearning.com/quant/kohler/stat/biographical_sketches/bio15.1.html|title=Biography 15.1, ''John W. Tukey'' (1915–2000)|publisher=|website=|date=|accessdate=20. mai 2017}} John Tukey criticizes sample procedure</ref> <ref name="OnCOX">[https://link.springer.com/article/10.1007/BF01542119 Homosexuality and bisexuality in different populations]</ref> <ref name="aDnG2">{{Netiviide|Autor=Gary Gates|URL=http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/Gates-How-Many-People-LGBT-Apr-2011.pdf|Pealkiri="How Many People are Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender?"|Väljaanne=|Väljaandja=The Williams Institute|Aeg=Aprill 2011|Kasutatud=11. mai 2017}}</ref> <ref name="QiHqW">{{Netiviide|Autor=YouGov|URL=https://d25d2506sfb94s.cloudfront.net/cumulus_uploads/document/7zv13z8mfn/YG-Archive-150813-%20Sexuality.pdf|Pealkiri="YouGov Survey Results"|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=11. mai 2017}}</ref> <ref name="K9WSo">{{Netiviide|Autor=Will Dahlgreen.|URL=https://yougov.co.uk/news/2015/08/16/half-young-not-heterosexual/|Pealkiri="1 in 2 young people say they are not 100% heterosexual"|Väljaanne=YouGov|Aeg=16. august 2015|Kasutatud=11. mai 2017}}</ref> <ref name="WMEQb">{{Netiviide|Autor=Yougov|URL=https://d25d2506sfb94s.cloudfront.net/cumulus_uploads/document/isqcugzp6d/tabs_OPI_Kinsey_Scale_20150813.pdf|Pealkiri="Yougov report"|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=11. mai 2017}}</ref> <ref name="itJUo">{{cite journal|last=|first=|url=|title=The relation of birth order to sexual orientation in men and women|journal=J Biosoc Sci|volume=30|issue=4|pages=511–9|date=1998|doi=10.1017/S0021932098005112|pmid=9818557|via=|vauthors=Blanchard R, Zucker KJ, Siegelman M, Dickey R, Klassen P}}</ref> <ref name="OxKRT">{{cite journal|title=Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women|journal=Personality and Individual Differences|volume=30|issue=|pages=543–552|year=2001|doi=10.1016/S0191-8869(00)00051-9|vauthors=Ellis L, Blanchard R}}</ref> <ref name="A42hS">{{cite journal|last=|first=|url=http://msu.edu/~breedsm/pdf/BogaertCommentary2006.pdf|title=O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation|journal=Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A.|volume=103|issue=28|pages=10531–2|date=2006|doi=10.1073/pnas.0604102103|pmc=1502267|pmid=16815969|via=|vauthors=Puts DA, Jordan CL, Breedlove SM}}</ref> <ref name="lGftu">{{cite journal|title=Hair whorl direction and sexual orientation in human males|journal=Behavioral Neuroscience|volume=123|issue=2|pages=252–256|year=2009|doi=10.1037/a0014816|pmid=19331448|author1=Rahman Q.|author2=Clarke K.|author3=Morera T.}}</ref> <ref name="lLSl8">{{cite journal|first=|url=|title=Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples|journal=Arch Sex Behav|volume=34|issue=1|pages=111–6|date=2005|doi=10.1007/s10508-005-1005-9|pmid=15772774|via=|author=Bogaert AF}}</ref> <ref name="ZtnW3">Blanchard, R; Lippa, RA (2007). "Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project". ''Arch Sex Behav''. '''36''' (2): 163–76. [[Digital object identifier|doi]]:[[doi:10.1007/s10508-006-9159-7|10.1007/s10508-006-9159-7]]. [[PubMed Identifier|PMID]] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17345165 17345165].</ref> <ref name="TvRKu">{{cite web|last=Estraven|first=|url=http://binetusa.blogspot.com/2009/04/we-are-all-somewhere-between-straight.html|title=We are all somewhere between straight and gay|publisher=BiNet USA News and Opinions|website=|date=20. aprill 2009|accessdate=15. juuni 2017}}</ref> <ref name="8PHGG">{{cite web|first=|url=http://www.pewsocialtrends.org/files/2013/06/SDT_LGBT-Americans_06-2013.pdf|title=A Survey of LGBT Americans: Attitudes, Experiences and Values in Changing Times|publisher=|website=|date=13. juuni 2013|access-date=15. juuni 2017|pages=44–45|author=Pew Research Center}}</ref> <ref name="6Dnru">{{Netiviide|Autor=MICHAEL MUSTO|URL=https://www.villagevoice.com/2009/04/07/ever-meet-a-real-bisexual/|Pealkiri=Ever Meet a Real Bisexual?|Väljaanne=The Village Voice|Aeg=7. aprill 2017|Kasutatud=21. juuni 2017}}</ref> <ref name="QzJwf">{{Netiviide|Autor=Jessica Green|URL=http://www.pinknews.co.uk/2009/10/28/bisexual-workers-excluded-by-lesbian-and-gay-colleagues/|Pealkiri=Bisexual workers ‘excluded by lesbian and gay colleagues’|Väljaanne=Pink News|Aeg=28. oktoober 2009|Kasutatud=21. juuni 2017}}</ref> <ref name="N8Hna">{{Netiviide|Autor=BENEDICT CAREY|URL=http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9D0DE5DA1031F936A35754C0A9639C8B63&legacy=true|Pealkiri=Straight, Gay or Lying? Bisexuality Revisited|Väljaanne=The New York Times|Aeg=5. juuli 2005|Kasutatud=22. juuni 2017}}</ref> <ref name="mcSO9">{{cite journal|title=Sexual arousal patterns of bisexual men|journal=Psychological science: APS|volume=16|issue=8|pages=579–84|year=2005|doi=10.1111/j.1467-9280.2005.01578.x|pmid=16102058|vauthors=Rieger G, Chivers ML, Bailey JM}}</ref> <ref name="GtjZ9">{{cite web|first=|url=http://www.lehmiller.com/blog/2012/1/2/are-bisexual-people-equally-aroused-by-both-sexes.html|title=Are Bisexual People Equally Aroused By Both Sexes?|publisher=|date=|year=2012|author=Lehmiller, J. J.|work=Sex and Psychology|accessdate=22. juuni 2017}}</ref> <ref name="qA3xA">{{cite journal|last=Rosenthal|first=A. M.|url=http://rd.springer.com/article/10.1007/s10508-011-9881-7/fulltext.html|title=The Male Bisexuality Debate Revisited: Some Bisexual Men Have Bisexual Arousal Patterns|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=41|issue=1|pages=135–147|date=23. detsember 2011|doi=10.1007/s10508-011-9881-7|pmid=22194088|via=|author2=Sylva, David|author3=Safron, Adam|author4=Bailey, J. Michael|accessdate=22. juuni 2017}}</ref> <ref name="PnxlT">{{cite web|first=|url=http://www.biflag.com/Activism.asp|title=Bi Pride Flag|publisher=|website=|date=|quote=Rosa värv sümboliseerib seksuaalset külgetõmmet sama soo vastu ehk homoseksuaalsust. Sinine külgetõmmet vastassoo vastu ehk heteroseksuaalsust. Kahe värvi kattumisena tekkinud lilla esindab seksuaalset külgetõmmet mõlema soo vastu ehk biseksuaalsust.|accessdate=11. mai 2017|author=Page, Michael|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070129080614/http://www.biflag.com/Activism.asp|archivedate=29. jaanuar 2007}}</ref> <ref name="Mxlw5">{{cite book|date=|year=1996|title=All the Rage: Reasserting Radical Lesbian Feminism|publisher=Teachers College, Columbia University{{!}}Teacher's College Press|location=New York City|isbn=0-807-76285-7|page=|pages=75–89|edition=|series=|volume=|url=|last2=|first2=|others=Elaine Miller|at=|chapter=Bisexuality as Backlash|type=|bibcode=|doi=|oclc=35202923|id=|quote=|ref=|postscript=|author-mask=|display-authors=|via=|last1=Wilkinson|first1=Sue|authorlink1=|authorlink2=|editor1-first=Lynne|editor1-last=Harne|editor1-link=|origyear=|chapter-url=}}</ref> <ref name="xqwDE">{{cite book|last=Jeffreys|first=Sheila|year=1993|title=The Lesbian Heresy|publisher=Spinifex Press Pty Ltf|location=Melbourne, Australia|isbn=1-875559-17-5|page=124|pages=|url=https://books.google.com/books?id=0FFWxDu9gn0C&pg=PA124&lpg=PA124&dq=feminism+%22bisexual+men%22&source=bl&ots=984-PHC0xm&sig=931FU6VoBpDMW9GZgw_bdEQOA2g&hl=en&sa=X&ei=bQptUK-eOaXE0AGd2IDIBw&ved=0CEwQ6AEwBTge#v=onepage&q&f=false|quote=|via=|accessdate=24. juuni 2017}}</ref> }} [[Kategooria:Seksuaalne sättumus]] [[Kategooria:LGBT]] td2t32mztd08td494ds70s9bldowixr Filmide loend 0 28888 6164745 6155994 2022-07-21T04:02:46Z Andres 5 /* S */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[mängufilm|mängu-]], [[dokumentaalfilm|dokumentaal-]] ja [[animafilm]]e. [[Teleseriaal]]e on loetletud [[seriaalide loend]]is. [[Õudusfilm]]e loetletakse ka [[õudusfilmide loend]]is. Eesti filme loetletakse ka [[Eesti filmide loend]]is. {{tähed}} ==#== *"[[007 ja igavene homne]]" *"[[007 ja Kuldsilm]]" *"[[007 Spectre]]" *"[[007: Veidi lohutust]]" *"[[4 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva]]" (2007) *"[[6 kangelast]]" *"[[8 miili]]" *"[[12 tooli (film 1971)|12 tooli]]" (1971) *"[[12 tooli (film 1976)|12 tooli]]" (1976) *"[[15. august (film)|15. august]]" (2001) *"[[21 grammi]]" *"[[40 + 2 nädalat]]" *"[[44. laps (film)|44. laps]]" *"[[55 päeva Pekingis]]" (1963) *"[[71 (film)|71]]" *"[[101 dalmaatslast]]" *"[[101 dalmaatslast 2: Pisikese seiklused Londonis]]" *"[[300 (film)|300]]" *"[[400 lööki]]" (1959) *"[[511 paremat fotot Marsist]]" (1968) *"[[600 (film)|600]]" *"[[1814 (film)|1814]]" *"[[1895 (film)|1895]]" *"[[1900 (film)|1900]]" *"[[2001: Kosmoseodüsseia]]" *"[[2012 (film)|2012]]" *"[[20 000 ljööd vee all (film 1916)|20 000 ljööd vee all]]" (1916) ==A== *"[[Aadukalam]]" (2011) *"[[Aafrika kuninganna]]" (1951) *"[[Aarete planeet]]" *"[[Aastad (film)|Aastad]]" (1977) *"[[Abajas – mere verine saladus]]" *"[[Abbott and Costello Meet Dr. Jekyll and Mr. Hyde]]" *"[[Abbott and Costello Meet Frankenstein]]" *"[[Abbott and Costello Meet the Invisible Man]]" *"[[Abbott and Costello Meet the Mummy]]" *"[[Aberdeen (film)|Aberdeen]]" (2000) *"[[Abraham Lincoln: vampiirikütt (film)|Abraham Lincoln: vampiirikütt]]" (2012) *"[[Adam Bede (film)|Adam Bede]]" *"[[Adelheid (film)|Adelheid]]" (1969) *"[[Aednik (film 1912)|Aednik]]" (1912) *"[[Aeg elada, aeg armastada]]" (1976) *"[[Aeg maha]]" *"[[Aeg on siin]]" *"[[Æon Flux]]" (2005) *"[[Aerograd]]" (1935) *"[[Aga ma olen kisakoori juht]]" (1999) *"[[Agent 007: Surra veel üks päev]]" *"[[Agent Sinikael]]" (2002) *"[[Ahviaasta (film)|Ahviaasta]]" *"[[Ahvide planeet (film 2001)]]" (2001) *"[[Ahvide planeedi sünd]]" *"[[A.I. – Tehisintellekt]]" (2001) *"[[Ainult hulludele ehk halastajaõde]]" (1990) *"[[Aja meistrid]]" *"[[Ajapolitseinik]]" (1994) *"[[Ajasõlm]]" (2012) *"[[Aladdin]]" *"[[Aladdin ja varaste kuningas]]" *"[[Alati on alati]]" (2012) *"[[Albatross (film)|Albatross]]" *"[[Albert Nobbs]]" *"[[Ali (film)|Ali]]" *"[[Alice imedemaal (film 1951)|Alice imedemaal]]" (1951) *"[[Aljoša (film)|Aljoša]]" (2008) *"[[Alkohol (film)|Alkohol]]" *"[[Allakäik (film)|Allakäik]]" (2004) *"[[All My Sons (kinofilm)]]" *"[[All My Sons (telefilm)]]" *"[[Altari ees]]" (1909) *"[[Amadeus (film)|Amadeus]]" (1984) *"[[Ameerika mäed (film)|Ameerika mäed]]" (1994) *"[[Ameerika suvi]]" (2016) *"[[Ameerika tuletõrjuja elu]]" *"[[Ameerika öö]]" (1973) *"[[Amityville'i õudus (film 1979)|Amityville'i õudus]]" (1979) *"[[Amityville'i õudus (film 2005)|Amityville'i õudus]]" (2005) *"[[Amuletid]]" *"[[Ananassiekspress]]" (2008) *"[[Anarhia Žirmūnais]]" (2010) *"[[Andaluusia koer]]" (1929) *"[[Andekas õpilane]]" (1998) *"[[Andruse õnn]]" (1955) *"[[Angela tuhk (film)|Angela tuhk]]" (1999) *"[[Angry Birds: Kurjad linnud. Film]]" *"[[Animaniakid: Wakko ja soovitäht]]" *"[[Antonius ja Kleopatra (film 1908)|Antonius ja Kleopatra]]" (1908) *"[[Apocalypto]]" (2006) *"[[Apollo 13 (film)|Apollo 13]]" (1995) *"[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" *"[[Araabia Lawrence]]" (1962) *"[[Arabella, mereröövli tütar (film)|Arabella, mereröövli tütar]]" (1982) *"[[Argo (film)|Argo]]" *"[[Argpüks (film 1915)|Argpüks]]" (1915) *"[[Arheoloog (film)|Arheoloog]]" *"[[Aristokassid]]" *"[[Armageddon (film)|Armageddon]]" *"[[Armas kodu Alabamas]]" (2002) *"[[Armastus on see]]" *"[[Armastuse ja kannatuse kroonika]]" *"[[Armastuse lahinguväljad]]" (1992) *"[[Armastuse piir]]" (2008) *"[[Armastuse pisielukas]]" *"[[Armastuse võimalikkusest]]" *"[[Armastuse Ühendriigid]]" (2016) *"[[Armastusega, Simon]]" (2018) *"[[Armukadedus (film)|Armukadedus]]" *"[[Armunud Shakespeare]]" (1998) *"[[Arthur ja nähtamatud]]" (2006) *"[[Artist (film)|Artist]]" (2011) *"[[Armutu]]" *"[[Arukas blondiin?!]]" *"[[A-Rühm (film)|A-Rühm]]" *"[[Azur ja Asmar]]" (2006) *"[[Atlantis (film 1913)]]" *"[[Atlantis: Kadunud kuningriik]]" *"[[August 1991 (film)|August 1991]]" (2005) *"[[Ausad valed]]" *"[[Autovargad]]" (1906) *"[[Avalik arvamus (film)|Avalik arvamus]]" (1916) *"[[Avameri (film)|Avameri]]" (2003) *"[[Avatar]]" *"[[Avatar (film 1916)|Avatar]]" (1916) *"[[Aviaator – valguses ja varjus]]" (2004) *"[[¡Ay Carmela! (film)|¡Ay Carmela!]]" ==B== *"[[Baader Meinhofi kompleks]]" (2008) *"[[Babette'i pidusöök]]" *"[[Badlands]]" (1973) *"[[Baise-moi]]" *"[[Ball (film)|Ball]]" (1983) *"[[Ballaad sõdurist]]" (1959) *"[[Ballet 422]]" *"[[Balti loorberid]]" *"[[Baltikum – õppimata õppetunnid]]" *"[[BAM – raudtee eikuhugi]]" (2008) *"[[Bambi (film 1942)|Bambi]]" *"[[Bambi 2]]" *"[[Bandiit (film)|Bandiit]]" *"[[Barbar Conan (film 1982)|Barbar Conan]]" (1982) *"[[Barbar Conan (film 2011)|Barbar Conan]]" (2011) *"[[Barney versioon (film)|Barney versioon]]" *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" *"[[Baskerville'ide koer (film)|Baskerville'ide koer]]" *"[[Baskin (f'ilm)|Baskin]]" *"[[Batman (1966)|Batman]]" (1966) *"[[Batman (1989)|Batman]]" (1989) *"[[Batman alustab]]" *"[[Batman igaveseks]]" *"[[Batman ja Robin]]" *"[[Batmani tagasitulek]]" *"[[Beatrice (film 1919)|Beatrice]]" *"[[Bekännelsen]]" *"[[Ben-Hur]]" *"[[Bensiinijaama kuninganna]]" (1962) *"[[Berliini langemine]]" (1949) *"[[Bienvenido, Mister Marshall]]" *"[[Blade Runner]]" *"[[Blade: Trinity]]" (2004) *"[[Blondiini armastus]]" (1965) *"[[Bluusivennad]]" *"[[Bluusivennad 2000]]" *"[[Bobby (film)|Bobby]]" *"[[Bonifatius VIII (film)|Bonifatius VIII]]" *"[[Bourne'i identiteet (film 2002)|Bourne'i identiteet]]" (2002) *"[[Bourne'i pärand (film)|Bourne'i pärand]]" (2012) *"[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]" (1975) *"[[Briljantkäsi]]" (1968) *"[[Broadway meloodia]]" *"[[Brokebacki mägi]]" (2005) *"[[Brooklyni vampiir]]" (1995) *"[[Brüno]]" *"[[Buratino seiklused]]" (1975) ==C== *"[[Cabiria]]" *"[[Camp Rock]]" *"[[Capote]]" *"[[Carlito tee]]" (1993) *"[[Carmen (film 1909)|Carmen]]" (1909) *"[[Casablanca (film)|Casablanca]]" (1942) *"[[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]]" (2006) *"[[Cats Don't Dance]]" *"[[Cenere]]" *"[[Cesare Borgia (film)|Cesare Borgia]]" *"[[Change of Habit]]" *"[[Chappie]]" *"[[Charlie inglid (film)|Charlie inglid]]" *"[[Charlie ja šokolaadivabrik (film)|Charlie ja šokolaadivabrik]]" *"[[Charlotte koob võrku (film 1973)|Charlotte koob võrku]]" (1973) *"[[Charlotte koob võrku (film 2006)|Charlotte koob võrku]]" (2006) *"[[Charlotte koob võrku 2]]" *"[[Charro!]]" *"[[Chicago (film 1927)|Chicago]]" (1927) *"[[Chicago (film 2002)|Chicago]]" (2002) *"[[Chloe (film)|Chloe]]" (2009) *"[[Chonchette]]" *"[[Cimarron (film 1931)|Cimarron]]" (1931) *"[[Clambake]]" *"[[Coco enne Chaneli]]" (2009) *"[[Corrida (film)|Corrida]]" (1982) *"[[Creature from the Black Lagoon]]" *"[[Cubaton]]" ==D== *"[[Da Vinci kood (film)|Da Vinci kood]]" (2006) *"[[Daam autos]]" *"[[Een danstragedie|Danstragedie]]" *"[[Dark Floors]]" *"[[D'Artagnan ja kolm musketäri]]" *"[[Das Phantom der Oper]]" *"[[Deadpool (film)|Deadpool]]" *"[[Deadwood '76]]" (1965) *"[[Deemonid (film)|Deemonid]]" (2008) *"[[Démolition d'un mur]]" *"[[Detektiiv Braun]]" *"[[Detsembrikuumus]]" (2008) *"[[Dinosaurus (joonisfilm)|Dinosaurus]]" *"[[Disko ja tuumasõda]]" (2009) *"[[Distants (film)|Distants]]" *"[[Dogville]]" (2003) *"[[Doktor Stockmann]]" *"[[Dollie seiklused]]" *"[[Don Juan (film 1913)|Don Juan]]" (1913) *"[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) *"[[Donnie Brasco]]" *"[[Donnie Darko]]" *"[[Dora Gordine: Ars Gratia Artis]]" *"[[Double Trouble]]" *"[[Dr Caligari kabinett]]" *"[[Dr. No]]" *"[[Dr Strangelove ehk Kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi]]" (1964) *"[[Dracula (film 1931)|Dracula]]" (1931) *"[[Dracula (hispaaniakeelne film 1931)|Dracula]]" (1931. aasta hispaaniakeelne film) *"[[Dracula maja]]" *"[[Dracula poeg]]" *"[[Dracula tütar]]" *"[[Dreamgirls (film)|Dreamgirls]]" *"[[Dreyfusi protsess]]" *"[[Drive]]" *"[[Džungliraamat (film 1967)|Džungliraamat]]" (1967) *"[[Džungliraamat 2]]" *"[[Džässis ainult tüdrukud]]" (1959) *"[[Duell (film 1971)|Duell]]" (1971) *"[[Dumbo (film)|Dumbo]]" ==E== *"[[Easy Come, Easy Go]]" *"[[Ebamugav tõde]]" *"[[Ed Wood (film)|Ed Wood]]" (1994) *"[[Edisoni disko]]" (1979) *"[[Edu valem (film)|Edu valem]]" (2011) *"[[Edward Käärkäsi]]" *"[[Eegah]]" (1962) *"[[Eesel heliredelil]]" *"[[Eestlanna Pariisis]]" (2012) *"[[Ei ole maad vanadele meestele]]" *"[["Ei se mitään!" sanoi Eemeli]]" *"[[Eia jõulud Tondikakul]]" (2018) *"[[Eikellegi poeg]]" *"[[Elad vaid kaks korda]]" *"[[Elada oma elu]]" (1962) *"[[Ela ja lase teistel surra (film)|Ela ja lase teistel surra]]" *"[[Elavad pildid]]" (2013) *"[[Elupuu (film)|Elupuu]]" (2011) *"[[Elu tsitadellis]]" (1947) *"[[Elu varjud]]" *"[[Ema (film 2015)|Ema]]" *"[[Emil ja salapolitseinikud (film, 1931)|Emil ja salapolitseinikud]]" (1931) *"[[Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan]]" *"[[Enigma (film 2001)|Enigma]]" (2001) *"[[Enne vihma]]" (1994) *"[[Epic Movie]]" *"[[Eragon (film)|Eragon]]" *"[[Erakordselt vali ja uskumatult lähedal (film)|Erakordselt vali ja uskumatult lähedal]]" *"[[Esimene trollibuss]]" (1963) *"[[Esimese astme mõrv (film)|Esimese astme mõrv]]" *"[[Esimese järgu kapten (film)|Esimese järgu kapten]]" (1958) *"[[E.T.]]" *"[[Ettelugeja]]" (2008) *"[[Ettevaatust, auto!]]" (1966) *"[[Euroeufooria]]" *"[[Euroretk]]" ==F== *"[[FahrenHYPE 9/11]]" *"[[Faktootum]]" (2005) *"[[Fantaasia (film)|Fantaasia]]" *"[[Fantaasia 2000]]" *"[[Fantasmagorie]]" *"[[Fantastiline nelik (film 1994)|Fantastiline nelik]]" (1994) *"[[Fantastiline nelik (film 2005)|Fantastiline nelik]]" (2005) *"[[Fantastiline nelik ja Hõbesurfar]]" (2007) *"[[Fantastilised elukad ja kust neid leida (film)|Fantastilised elukad ja kust neid leida]]" *"[[Fantoom (film 1964)|Fantoom]]" (1964) *"[[Fantoom (film 1996)|Fantoom]]" (1996) *"[[Fantoom Scotland Yardi vastu]]" (1967) *"[[Fantoom tegutseb jälle]]" (1965) *"[[Fenomen (1996)|Fenomen]]" (1996) *"[[Filmikaameraga läbi Eesti]]" (sari) *"[[Flaming Star]]" *"[[Follow That Dream]]" *"[[Forrest Gump]]" (1994) *"[[Frankenstein (film 1931)|Frankenstein]]" (1931) *"[[Frankenstein kohtub Huntmehega]]" *"[[Frankensteini maja]]" *"[[Frankensteini poeg]]" *"[[Frankensteini pruut]]" *"[[Frankensteini vaim]]" *"[[Frankie and Johnny]]" (1966) *"[[Frankie ja Johnny]]" (1991) *"[[Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest]] (2013) *"[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008) *"[[Full Metal Jacket]]" *"[[Fun in Acapulco]]" ==G== *"[[Gaas! Gaas! Gaas!]]" *"[[Gargandi snilld]]" *"[[Georg (film)|Georg]]" (2007) *"[[George ja draakon]]" (2004) *"[[Georgica (film)|Georgica]]" (1998) *"[[G.I. Blues]]" *"[[Gia]]" *"[[Gigi (film 1958)|Gigi]]" *"[[Garaaž Olimpo]]" *"[[Giordano]]" *"[[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]]" (1969) *"[[Gladiaator (film 1992)|Gladiaator]]" (1992) *"[[Gladiaator (film 2000)|Gladiaator]]" (2000) *"[[Girl Happy]]" *"[[Girls! Girls! Girls!]]" *"[[Gomorra (film)|Gomorra]]" *"[[Gordy]]" *"[[Granaatõuna värv]]" (1968) *"[[Gravitatsioon (film)|Gravitatsioon]] *"[[Great Balls of Fire!]]" *"[[Gösta Berlingi saaga (film)|Gösta Berlingi saaga]]" ==H== *"[[Halb õpetaja]]" (2011) *"[[Halloween (film)|Halloween]]" *"[[Halloween H20: 20 aastat hiljem]]" (1998) *"[[Hallõgija (animafilm)|Hallõgija]]" *"[[Hamlet (film 1907)|Hamlet]]" (1907) *"[[Hamlet (Caserini film 1908)|Hamlet]]" (Caserini film 1908) *"[[Hamlet (Comerio film 1908)|Hamlet]]" (Comerio film 1908) *"[[Hamlet (Desfontaines'i film 1908)|Hamlet]]" (Desfontaines'i film 1908) *"[[Hamlet (Blomi film 1910)|Hamlet]]" (Blomi film 1910) *"[[Hamlet (Caserini film 1910)|Hamlet]]" (Caserini film 1910) *"[[Hamlet (film 1912)|Hamlet]]" (1912) *"[[Hamlet (film 1917)|Hamlet]]" (1917) *"[[Hamleti duell]]" *"[[Hannibal (film)|Hannibal]]" *"[[Hans Röckle ja kurat]]" (1974) *"[[Happy-Go-Lucky]]" (2008) *"[[Haridus (film 2009)|Haridus]]" (2009) *"[[Harry Potter ja Azkabani vang (film)|Harry Potter ja Azkabani vang]]" *"[[Harry Potter ja Fööniksi ordu (film)|Harry Potter ja Fööniksi ordu]]" *"[[Harry Potter ja saladuste kamber (film)|Harry Potter ja saladuste kamber]]" *"[[Harry Potter ja segavereline prints (film)‎|Harry Potter ja segavereline prints]]" *"[[Harry Potter ja Surma vägised (film)‎|Harry Potter ja surma vägised]]" *"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 1]]" *"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]" *"[[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|Harry Potter ja tarkade kivi]]" *"[[Harry Potter ja tulepeeker (film)|Harry Potter ja tulepeeker]]" *"[[Harum Scarum]]" *"[[Hea aasta]]" (2006) *"[[Hea Will Hunting]]" (1997) *"[[Head käed]]" (2005) *"[[Heavy Metal]]" *"[[Heilig Recht]]" *"[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]" *"[[Helene elukool]]" *"[[Helge tee (film)|Helge tee]]" (1940) *"[[Helisev muusika (film)|Helisev muusika]]" (1965) *"[[Henry Poole on siin]]" *"[[Herakles (film 1997)|Herakles]]" (1997) *"[[Herakles, Simson ja Odüsseus]]" *"[[Hiilgus]]" *"[[Hinemoa (film 1913)|Hinemoa]]" (1913) *"[[Hing (film)|Hing]]" *"[[Hingake sügavalt]]" (1967) *"[[Hingetu]]" *"[[Hirmu neem]]" (1962) *"[[Hirmu neem (film 1991)|Hirmu neem]]" (1991) *"[[Hirmus suvi]]" (2000) *"[[Holiday (2014)|Holiday]]" (2014) *"[[Hollywoodland]]" *"[[Home Room]]" *"[[Hommikueine Tiffany juures (film)|Hommikueine Tiffany juures]]" *"[[Hope Springs (film 2003)|Hope Springs]]" (2003) *"[[Hotell E]]" *"[[Hugo Cabret' leiutis (film)|Hugo Cabret' leiutis]]" *"[["Hukkunud Alpinisti" hotell (film)|Hukkunud Alpinisti" hotell]]" (1979) *"[[Hullumeelsus (film 1968)|Hullumeelsus]]" (1968) *"[[Hullumeelsus (film 2008)|Hullumeelsus]]" (2008) *"[[Humoresk (film)|Humoresk]]" *"[[Hundiseaduse aegu]]" (1984) *"[[Hunt (film 1917)|Hunt]]" (1917) *"[[Huntmees (film 1941)|Huntmees]]" (1941) *"[[Huntmees (film 2010)|Huntmees]]" (2010) *"[[Hõbelaev]]" *"[[Härra ja proua Smith]]" *"[[Hävitaja Conan]]" *"[[Hüljatud (film 1995)|Hüljatud]]" (1995) *"[[Hüljatud (film 2012)|Hüljatud]]" (2012) *"[[Hüvasti, Mary Poppins]]" (1983) *"[[Hüvasti, mr. Chips (1939)|Hüvasti, mr. Chips]]" (1939) *"[[Hüvasti, mu kuninganna]]" (2012) ==I== *"[[Ichabodi ja hr Konna seiklused]]" *"[[Ideaalmaastik]]" (1980) *"[[Idiokraatia]]" *"[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" (2011) *"[[Igavene haud]]" *"[[Igaühele oma (film 1990)]]" *"[[Igaühele oma (film 2001)]]" *"[[Igitee (film)|Igitee]]" *"[[Illuminatsioon (film)|Illuminatsioon]]" (1973) *"[[Ilma lõputa]]" (1984) *"[[Ilmvõimatu]]" *"[[Indiana Jones ja hukatuse tempel]]" *"[[Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik]]" *"[[Indiana Jones ja viimane ristiretk]]" *"[[Indiana Jones kadunud laeka jälil]]" *"[[Inglise patsient (film)|Inglise patsient]]" *"[[Ingli süda]]" (1987) *"[[Inglite Joanna (film)|Inglite Joanna]]" (1960) *"[[Inglite linn]]" *"[[Inimene, keda polnud]]" (1989) *"[[Inimese mõõt]]" *"[[Inimesed sõdurisinelis]]" (1968) *"[[Inimlapsed]]" *"[[Intertüdruk]]" (1989) * "[[Intervjuu (film, 2014)|Intervjuu]]" (2014) *"[[Intervjuu vampiiriga]]" (1994) *"[[Intiimne valgustus]]" (1965) *"[[Inukami!]]" *"[[Invasioon (film 2007)|Invasioon]]" (2007) *"[[Invisible Agent]]" *"[[Isa, poeg ja püha Toorum]]" *"[[Isiklik arvamus]]" (1977) *"[[Ismaeli vaimud]]" *"[[It Came from Outer Space]]" *"[[It Happened at the World's Fair]]" *"[[Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset]]" (1973) *"[[Ivani lapsepõlv]]" (1962) ==J== *"[[Jaam kahele]]" *"[[Jaamaülem (film)|Jaamaülem]]" (2003) *"[[Jaaniöö värvi limusiin]]" (1981) *"[[Jafari tagasitulek]]" *"[[Jahid merel]]" (1955) *"[[Jaht Punasele Oktoobrile]]" *"[[Jahtides Amyt]]" *"[[Jalgrattataltsutajad]]" (1963) *"[[Jalgrattavargad]]" (1948) *"[[Jambui mäe paha vaim]]" (1977) *"[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" (2007) *"[[Janku fudo]]" *"[[Jeanne d'Arc (film 1900)|Jeanne d'Arc]]" (1900) *"[[Jersey tüdruk]]" (2004) *"[[JFK (film)|JFK]]" (1991) *"[[Jo (fillm)|Jo]]" *"[[Johannes Pääsukese tõeline elu]]" (2019) *"[[John Carter (film)]]" (2012)" *"[[Johnny haaras püssi]]" *"[[Jonathan Austraaliast]]" *"[[Jonn]]" *"[[Joodiku ümberkujunemine]]" *"[[Joonase Lood]]" *"[[Joonista mulle mänguasi]]" *"[[Joosua puu]]" *"[[Juhus (film)|Juhus]]" (1981) *"[[Juhuslik kohtumine]]" (1961) *"[[Juhuslik kohtumine (film 2007)|Juhuslik kohtumine]]" (2007) *"[[Jules et Jim]]" *"[[Julm maa]]" (1973) *"[[Jumala linn]]" *"[[Jumalaema kiriku kellamees (joonisfilm 1996)|Jumalaema kiriku kellamees]]" (joonisfilm 1996) *"[[Jussikese seitse sõpra]]" *"[[Juukselakk (film 2007)|Juukselakk]]" (2007) *"[[Juulivihm]]" (1966) *"[[Juunikuu päevad]]" (1957) *"[[Juunior (film)|Juunior]]" *"[[Jõulud Vigalas]]" (1980) *"[[Jõulueelne öö]]" (1905) *"[[Jõululugu (film 2007)|Jõululugu]]" (2007) *"[[Jälitatav (film 1993)|Jälitatav]]" (1993) *"[[Jäljed (film)|Jäljed]]" (1963) *"[[Järeltulijad (film)|Järeltulijad]]" *"[[Järv (film)|Järv]]" (Leedu, 2009) *"[[Jääminek (film)|Jääminek]]" (1962) *"[[Jüri Rumm (film 1929)]]" *"[[Jüri Rumm (film 1994)]]" ==K== *"[[Kaaperdamine (film)|Kaaperdamine]]" *"[[Kadunud 60 sekundiga]]" *"[[Kadunud kiri]]" (1972) *"[[Kahekordne hüvitis]]" (1944) *"[[Kahe tule vahel]]" (2006) *"[[Kairo purpurne roos]]" (1985) *"[[Kaitsevärvid]]" (1976) *"[[Kajaka teoreem]]" *"[[Kaklusklubi (film)|Kaklusklubi]]" (1999) *"[[Kaks brigaadi]]" (1950) *"[[Kaks krutsifiksi]]" *"[[Kaks paari ja üksindus]]" *"[[Kaks pimedat meest]]" *"[[Kaks päeva Viktor Kingissepa elust]]" (1981) *"[[Kaks pühapäeva]]" (1963) *"[[Kakskümmend minutit armastust]]" *"[[Kalapoeg Nemo]]" *"[[Kaldale uhutud]]" *"[[Kalifornia (film)|Kalifornia]]" *"[[Kalinovski väljak]]" *"[[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]]" (1998) *"[[Kangelase peegel]]" (1987) *"[[Kaplinski süsteem]]" (2011) *"[[Kapsapea (multifilm)|Kapsapea]]" (1993) *"[[Kapten Corelli mandoliin (film)|Kapten Corelli mandoliin]]" *"[[Karbiküla (film)|Karbiküla]]" (1982) *"[[Kardinapuu (film)|Kardinapuu]]" *"[[Karikakramäng II]]" *"[[Karge meele igavene sära]]" *"[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) *"[[Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus]]" *"[[Kariibi mere piraadid: Musta Pärli needus]]" *"[[Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst]]" *"[[Karikakrad]]" (1966) *"[[Karje 2]]" *"[[Karje 4]]" *"[[Karoliine hõbelõng]]" (1984) *"[[Kartmatu]]" *"[[Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas]]" *"[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (2001) *"[[Karujaht Pärnumaal]]" (1914) *"[[Karupoeg Puhh (joonisfilm)|Karupoeg Puhh]]" (1977) *"[[Karupoeg Puhh (joonisfilm 2011)|Karupoeg Puhh]]" (2011) *"[[Kasakad (multifilmisari)|Kasakad]]", multifilmisari *"[[Kas on kerge olla noor?]]" *"[[Kass kukub käppadele]]" *"[[Katkenud elu]]" (1999) *"[[Kaukaasia rahvatants]]" *"[[Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused]]" (1966) *"[[Kaunitar ja koletis (film 1991)|Kaunitar ja koletis]]" (1991) *"[[Kavalkaad (film)|Kavalkaad]]" *"[[Keeristorm (film)|Keeristorm]]" *"[[Kellavärgiga apelsin (film)|Kellavärgiga apelsin]]" *"[[Keravälk (film)|Keravälk]]" *"[[Kertu]]" (2013) *"[[Kes koputab mu uksele (film 1982)|Kes koputab mu uksele]]" (1982) *"[[Keskea rõõmud]]" (1986) *"[[Keskkoolimuusikal]]" *"[[Keskkoolimuusikal 2]]" *"[[Keskpäev (film)|Keskpäev]]" (1981) *"[[Keskpäevane praam]]" (1967) *"[[Kesköine ekspress]]" (1978) *"[[Keskööl]]" *"[[Keti lõpp]]" (2017) *"[[Kevad Oderil (film)|Kevad Oderil]]" (1967) *"[[Kevad, suvi, sügis, talv... ja taas kevad]]" (2003) *"[[Kevad Ülejõe tänaval]]" (1956) *"[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) *"[[Kevade unelm]]" *"[[Kevadised hallad (film)|Kevadised hallad]]" (1955) *"[[Kevadised kutsealused]]" (1976) *"[[Kibe käsi]]" *"[[Kick-Ass (film)|Kick-Ass]]" *"[[Kickpoksija]]" *"[[Kid Galahad]]" *"[[Kieli kanali avamine]]" *"[[Kiiksuga jõulud]]" *"[[Kiired ajad Ridgemonti keskkoolis]]" (1982) *"[[Kiired ja vihased]]" *"[[Kiirtee põrgusse]]" (2019) *"[[Killerid]]" *"[[King Creole]]" *"[[King Kong (film, 1933)|King Kong]]" (1933) *"[[King Kong (1976)|King Kong]]" (1976) *"[[King Kong (2005)|King Kong]]" (2005) *"[[Kinnunen]]" (2007) *"[[Kire lained]]" (1931) *"[[Kiri Ruhnust]]" *"[[Kirjad Inglile]]" (2011) *"[[Kirjad Iwo Jimalt]]" *"[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966) *"[[Kirsitubakas]]" (2014) *"[[Kiskja (film)|Kiskja]]" *"[[Kissin' Cousins]]" *"[[Kiusatuste kiuste]]" (2003) *"[[Klass (film)|Klass]]" (2007) *"[[Klassikokkutulek]]" (2016) *"[[Klaver (film)|Klaver]]" (1993) *"[[Kochaj i tańcz]]" *"[[Kodanik Kane]]" *"[[Kodanluse diskreetne võlu]]" (1972) *"[[Kodu (film 2009)|Kodu]]" (2009) *"[[Koduabiline (film)|Koduabiline]]" *"[[Koer Barbos ja ebatavaline kross]]" *"[[Koera süda (film 1988)|Koera süda]]" (1988) *"[[Koer kord kõndis klaveril]] (1978) *"[[Koguja (film)|Koguja]]" *"[[Kohtumine tundmatuga]]" (2005) *"[[Kohtunik (film)|Kohtunik]]" (2019) *"[[Kohutav ilu]]" *"[[Kohv ja sigaretid]]" (2003) *"[[Koka kättemaks]]" *"[[Kokkupõrge (film)|Kokkupõrge]]" *"[[Kokoda]]" *"[[Kolberg (film)|Kolberg]] (1945) *"[[Kole Koiott, baaris ainult tüdrukud]]" (2000) *"[[Kolm amigot!]]" (1986) *"[[Kolm meest paadis (film 1920)|Kolm meest paadis]] (1920) *"[[Kolm meest paadis (film 1933)|Kolm meest paadis]] (1933) *"[[Kolm meest paadis (film 1956)|Kolm meest paadis]] (1956) *"[[Kolm meest paadis (Saksa film)|Kolm meest paadis]] (1961) *"[[Kolm meest paadis (telefilm)|Kolm meest paadis]] (1975) *"[[Kolm meest paadis, koerast rääkimata (film)|Kolm meest paadis (koerast rääkimata)]] (1979) *"[[Kolm ratsameest]]" *"[[Kolmanda planeedi saladus]]" (1981) *"[[Kolmas planeet]]" (1991) *"[[Kolmas mees]]" *"[[Kolme katku vahel (film)|Kolme katku vahel]]" *"[[Kolonel (film 1917)|Kolonel]]" (1917) *"[[Komando (film 1985)|Komando]]" (1985) *"[[Komando (film 2004)|Komando]]" (2004) *"[[Kontsert (film 2009)|Kontsert]]" (2009) *"[[Kopernik (film)|Kopernik]]" (1972) *"[[Kordeballett (film)|Kordeballett]]" *"[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) *"[[Kørsel med Grønlandske Hunde]]" *"[[Kostroma (film)|Kostroma]]" *"[[Kreisi keiser]]" *"[[Kremeerija (film)|Kremeerija]]" (1968) *"[[Kriminaalsed sidemed]]" *"[[Krimmi õpetaja]]" *"[[Kristalli struktuur]]" (1969) *"[[Kristus (film 1916)|Kristus]]" *"[[Kristus elab Siberis]]" *"[[Kristus peatus Ebolis (film)|Kristus peatus Ebolis]]" (1979) *"[[Krokodill Dundee]]" (1986) *"[[Kuhu põgenevad hinged]]" (2007) *"[[Kui homme on sõda]]" (1938) *"[[Kui me vaid teadnuks]]" *"[[Kuidas ma Aafrikat päästsin]]" *"[[Kuidas olla armastatud]]" (1962) *"[[Kujutle mind ja sind]]" *"[[Kuku: Mina jään ellu]]" (2010) *"[[Kuldne karikas (film)|Kuldne karikas]]" *"[[Kuldne vikerkaar]]" *"[[Kuldrannake (film)|Kuldrannake]]" *"[[Kuldsõrm]]" *"[[Kuldämblik]]" *"[[Kummeli Kultakuume]]" *"[[Kummelin Jackpot]]" *"[[Kummituslinn (film)|Kummituslinn]]" *"[[Kundun]]" (1997) *"[[Kuni esimese vereni]]" (1989) *"[[Kuninga kõne]]" *"[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" *"[[Kuningas ja mina (film)|Kuningas ja mina]]" (1956) *"[[Kuningas Lear (film 1909)|Kuningas Lear]]" (1909) *"[[Kuningas Lear (De Liguoro film 1910)|Kuningas Lear]]" (De Liguoro film 1910) *"[[Kuningas Lear (Lo Savio film 1910)|Kuningas Lear]]" (Lo Savio film 1910) *"[[Kurb valentinipäev]]" (2010) *"[[Kus on tõde?]]" (2005) *"[[Kustutaja]]" *"[[Kutsar koputab kolm korda]]" (2010) *"[[Kutsu Juku seiklusi]]" *"[[Kutsumata külalised]]" (1959) *"[[Kutt, kus mu auto on?]]" *"[[Kuuekeelne samurai]]" *"[[Kuues meel]]" *"[[Kuues päev]]" *"[[Kuulsuse jahil]]" (2000) *"[[Kuum ja kole]]" *"[[Kuum külm sõda: Haukka grupp]]" *"[[Kuum pirukas]]" *"[[Kuutõusu kuningriik]]" *"[[Kõigi hirmude summa]]" *"[[Kõik muusikud on kaabakad]]" (2012) *"[[Kõik müügiks (film, 1968)|Kõik müügiks]]" (1968) *"[[Kõikjal on taevas]]" *"[[Kõiksuse teooria]]" *"[[Kõikvõimas Bruce]]" *"[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]" (1979) *"[[Kõrgus (film)|Kõrgus]]" (1957) *"[[Kõrini!]]" (2005; esilinastus 3. veebruaril 2006) *"[[Kõrv (film 1970)|Kõrv]]" (1970) *"[[Kõue kaja]]" (1998) *"[[Kõõrdivaatav õnn]]" (1960) *"[[Käbi selja all]]" (1966) *"[[Käsilased]]" (2015) *"[[Käsna-Kalle Kantpüksi film]]" *"[[Käsna-Kalle Kantpüksi film (2015)|Käsna-Kalle Kantpüksi film]]" (2015) *"[[Kääbik (filmitriloogia)|Kääbik]]" (filmitriloogia) *"[[Kääbik: Ootamatu teekond]]" *"[[Kääbik: Smaugi laastatud maa]]" *"[[Kääbik: Viie väe lahing]]" *"[[Köielkõndija (film)|Köielkõndija]]" (2008) *"[[Köögilood]]" (2003) *"[[Külalised tulevikust]]" *"[[Küljetuul]]" (1983) *"[[Külma kõhuga… kuid roheline]]" (1992) *"[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]" (1965) *"[[Kümme jardi]]" (2004) *"[[Künnimehe väsimus]]" (1982) *"[[Küünlad pimeduses]]" (1993) *"[[Küünlavalgel]]" (1914) ==L== *"[[L'acqua... il fuoco]]" *"[[Lady Bird]]" *"[[Laenatud naene]]" *"[[Lage Raho Munna Bhai]]" *"[[Lahing Moskva pärast]]" (1985) *"[[Lammas all paremas nurgas]]" (1992) *"[[Lapse hääl]]" *"[[Lapse naeratus]]" *"[[Last order: Final Fantasy VII]]" *"[[Lasteaia politseinik]]" *"[[Laulu sõber]]" (1961) *"[[Laviin (film)|Laviin]]" *"[[Leedi ja Lontu]]" *"[[Leedi ja Lontu 2: Võrukaela seiklused]]" *"[[Leedi Windermere'i lehvik (film 1916)|Leedi Windermere'i lehvik]]" (1916) *"[[Leek ja Sidrun]]" (2008) *"[[Leena (1954)|Leena]]" *"[[Legend peata ratsanikust]]" *"[[Legend Surami kindlusest]]" *"[[Legend vägevast seebist]]" (2011) *"[[Lehmabande]]" *"[[Leiutajateküla Lotte]]" *"[[Lelulugu]]" *"[[Lelulugu 3]]" *"[[Lembri Uudu]]" *"[[Lemmikloomasurnuaid]]" (2019) *"[[Lend (film)|Lend]]" *"[[Lend üle mägede]]" (1987) *"[[Lendas üle käopesa (film)|Lendas üle käopesa]]" *"[[Lenin oktoobris]]" (1937) *"[[Lenin Poolas]]" (1966) *"[[Lennud unes ja ilmsi]]" (1982) *"[[Leviathan (film)|Leviathan]]" (2014) *"[[Libahundi needus]]" (2005) *"[[Libahunt (film)|Libahunt]]" (1968) *"[[Libarebased ja kooljad]]" (1998) *"[[Liblikaefekt (film)|Liblikaefekt]]" (2004) *"[[The Lightning Raider]]" *"[[Lihtne lugu (film)|Lihtne lugu]]" (1960) *"[[Lihtsalt vastupandamatu]]" (1999) *"[[Liivakella sanatoorium (film)|Liivakella sanatoorium]]" (1973) *"[[Liivi rannal]]" (1966) *"[[Lilja 4-ever]]" (2002) *"[[Lilo ja Stitch]]" *"[[Lindpriid (film)|Lindpriid]]" (1971) *"[[Linlased]]" (1975) *"[[Linn merepõhjas]]" *"[[Linnalegendid: Verine Mary]]" *"[[Linnuke]]" (1984) *"[[Linnutee tuuled]]" *"[[Live A Little, Love A Little]]" *"[[Lohetätoveeringuga tüdruk (film 2009)|Lohetätoveeringuga tüdruk]]" (2009) *"[[Lohetätoveeringuga tüdruk (film 2011)|Lohetätoveeringuga tüdruk]]" (2011) *"[[London After Midnight]]" *"[[Londoni Trafalgari väljak]] *"[[Loodest põhja poole]]" (1959) *"[[Looduse rüpes]]" *"[[Lootus tärkab]]" (2012) *"[[Los Angelese räpased saladused]]" (1997) *"[[Lost and Delirious]]" (2001) *"[[Los Tarantos]]" *"[[Love Me Tender]]" *"[[Love Story (film 1970)|Love Story]]" (1970) *"[[Loving You]]" *"[[Ludwig II (film 1972)|Ludwig II]]" (1972) *"[[Lugulaul Sijavušist]]" (1976) *"[[Luigeprintsess]]" *"[[Lulu tuleb tagasi]]" (2000) *"[[Lumekuninganna (film 2010)|Lumekuninganna]]" (2010) *"[[Lumekuninganna ja igavene talv]]" *"[[Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi (film 1937)|Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]" (1937) *"[[Lustakad jalakesed]]" *"[[Lusti ja lõbu]]" *"[[Luuraja ja luuletaja]]" (2016) *"[[Luurerühm (film)|Luurerühm]]" (1998) *"[[Lõoke (film, 1964)|Lõoke]]" (1964) *"[[Lõokesed traadil]]" (1969) *"[[Lõopesa]]" (2007) *"[[Lõppematu päev]]" *"[[Lõvikuningas]]" *"[[Lõvi talvel (film 1968)|Lõvi talvel]]" (1968) *"[[Lõvi talvel (film 2003)|Lõvi talvel]]" (2003) *"[[Lähetus ellu]]" (1931) *"[[Läänerindel muutuseta (film 1930)|Läänerindel muutuseta]]" *"[[Lühinägelik õpetaja]]" *"[[Lüpsja äpardus]]" ==M== *"[[M]]" *"[[Ma ei tule tagasi]]" (2014) *"[[Ma kõnnin Moskva tänavail]]" (1963) *"[[Ma olen legend]]" *"[[Ma olen siin]]" (2016) *"[[Ma pole turist, ma elan siin]]" (1988) *"[[Maailma parim isa]]" (2009) *"[[Maaletulek]]" (1972) *"[[Maasikavälu]]" (1957) *"[[Maastik mitme kuuga]]" (2014) *"[[Macbeth (film 1908)|Macbeth]]" (1908) *"[[Macbeth (Itaalia film 1909)|Macbeth]]" (Itaalia, 1909) *"[[Macbeth (Prantsusmaa film 1909)|Macbeth]]" (Prantsusmaa, 1909) *"[[Maestro (film)|Maestro]]" *"[[Magic Spectacles]]" (1961) *"[[Magnus (film)|Magnus]]" (2007) *"[[Mahajäetud kaev]]" *"[[Maja järve ääres]]" (2006) *"[[Major Frans]]" *"[[Malev (film)|Malev]]" (2005) *"[[Malta pistrik (film 1941)|Malta pistrik]]" (1941) *"[[Mamma Mia!]]" *"[[Mammut (film 2009)|Mammut]]" (2009) *"[[Mandariinid]]" (2013) *"[[Mandžuuria kandidaat (film 2004)|Mandžuuria kandidaat]]" *"[[Manhattani tuhkatriinu]]" (2002) *"[[Mardileib (film)|Mardileib]]" *"[[Mardipäev (film)|Mardipäev]]" (1989) *"[[Marina saatus]]" (1953) *"[[Marju Lepajõe. Päevade sõnad]]" (2019) *"[[Marketa Lazarová (film)|Marketa Lazarová]]" (1967) *"[[Marslane (film)|Marslane]]" *"[[Marss ründab]]" *"[[Marss vajab mampse]]" (2011) *"[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]" *"[[Mary Stuarti hukkamine]]" *"[[Mask (film)|Mask]]" *"[[The Matrix]]" *"[[Matrix: Revolutsioon]]" *"[[Matti (film)|Matti]]" *"[[Me oleme Kroonlinnast]]" (1936) *"[[Me olime kaheksateistkümneaastased]]" (1965) *"[[Me peame rääkima Kevinist (film)|Me peame rääkima Kevinist]]" *"[[Meeki otsetee]]" (2010) *"[[Meeletu (film)|Meeletu]]" (2006) *"[[Meeletu, meeletu maailm]] *"[[Mees ja naine]]" (1966) *"[[Mehaanik Gavrilovi armastatud naine]]" *"[[Mehed ei nuta]]" (1968) *"[[Mehed mustas]]" *"[[Mehed mustas 2]]" *"[[Mehed unustatud armeest]]" *"[[Meie Artur]]" (1968) *"[[Meie isade lipud]]" *"[[Meisterdetektiiv härra Hiir]]" *"[[Melinda ja Melinda]]" (2005) *"[[Memento (film)|Memento]]" *"[[Mercury on hädaohus]]" *"[[Meri minu sees]]" *"[[Mesilase film]]" *"[[Mesilaste org]]" (1967) *"[[Metropolis]]" *"[[Metsamuinasjutt]]" *"[[Metsik loodus (film)|Metsik loodus]]" *"[[Metsikud lained]]" *"[[Metsikud ööd]]" (1992) *"[[Metskannikesed]]" (1980) *"[[Metskapten (film)|Metskapten]]" (1971) *"[[Metslased]]" (2012) *"[[Metsluiged]]" (1987) *"[[Michael Collins (film)|Michael Collins]]" (1996) *"[[Mida külvad...]]" *"[[Miinus 192 meetrit]]" *"[[Miljoni dollari tüdruk]]" *"[[Milk]]" *"[[Mina ja Murri]] *"[[Mina olen Dina]]" *"[[Mina, Olga Hepnarová]]" (2016) *"[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin. Esimene arest]]" (2008) *"[[Mina, robot (film)|Mina, robot]]" *"[[Minu Leninid]]" (1997) *"[[Minu nädal Marilyniga]]" *"[[Minu näoga onu]]" *"[[Minu onu Benjamin]]" *"[[Minu suur O!]]" (2011) *"[[Minu veetlev leedi (film)|Minu veetlev leedi]]" *"[[Minu venna tüdruksõber]]" (2007) *"[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966) *"[[Mis on armastusel sellega pistmist]]" *"[[Mis Su nimi on?]]" *"[[Miss Potter]]" *"[[Mississippi tules]]" (1988) *"[[Les Mistons]]" *"[[Mona Lisa naeratus]]" *"[[Monique (film)|Monique]]" *"[[Mont Blanc (film)|Mont Blanc]]" *"[[Monty Python ja Püha Graal]]" *"[[Moolok (film)|Moolok]]" (1999) *"[[Morgiana]]" (1972) *"[[Morvern Callar (film)|Morvern Callar]]" *"[[Moskva pisaraid ei usu]]" (1979) *"[[Moulin Rouge!]]" *"[[Mulan]]" *"[[Must alpinist]]" (2015) *"[[Must ja valge koer]]" *"[[Must luik (film 2010)|Must luik]]" (2010) *"[[Must pada (joonisfilm)|Must pada]]" *"[[Must Peeter (film 1963)|Must Peeter]]" (1963) *"[[Must teemant]]" (1923) *"[[Must teemant (film 2004)|Must teemant]]" (2004) *"[[Must tulp (film 1921)|Must tulp]]" *"[[Must vihm (Jaapani film)|Must vihm]]" *"[[Must vikerkaar]]" (1989) *"[[Mustlase missioon]]" *"[[Musträstad (film 1915)|Musträstad]]" (1915) *"[[Muumia (film 1932)|Muumia]]" (1932) *"[[Mõrv inglise moodi]]" (1974) *"[[Mõrvarlik mägi]]" (2011) *"[[Mõõk ja roos]]" (1959) *"[[Mõõk kivis]]" *"[[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]]" (1965) *"[[Mäleta mind]]" *"[[Mäss Bountyl (film 1935)|Mäss Bountyl]]" (1935) *"[[München (film)|München]]" *"[[Müümise kunst]]" ==N== *"[[Naabrivalve (film)|Naabrivalve]]" (2012) *"[[Naer ja pisarad (film 1913)|Naer ja pisarad]]" (1913) *"[[Naerugaas (film 1914)|Naerugaas]]" (1914) *"[[Naerugaas (film 1920)|Naerugaas]]" (1920) *"[[Naerugaas (film 1924)|Naerugaas]]" (1924) *"[[Naftapurse Balaxanıs]]" *"[[Nagu noateral]]" *"[[Naerata ometi]]" (1985) *"[[Naine kütab sauna]]" (1978) *"[[Naisvõmm]]" *"[[Naksitrallid I]]" *"[[Naksitrallid II]]" *"[[Narnia kroonikad: Prints Caspian]]" *"[[Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp]]" *"[[Navigaator Pirx]]" *"[[Need koledad kübarad]]" (1909) *"[[Need vanad armastuskirjad]]" (1992) *"[[Neetute kuninganna]]" *"[[New York: A Documentary Film]]" *"[[Nikodem Dyzma]]" (1956) *"[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) *"[[Ninja taassünd: Jubei kättemaks]]" *"[[Nipernaadi (film)|Nipernaadi]]" (1983) *"[[Nirvana (film)|Nirvana]]" *"[[Noor Frankenstein]]" *"[[Noor pensionär]]" (1972) *"[[Noored kotkad]]" (1926) *"[[Norbit]]" *"[[Nosferatu]]" *"[[November (film 2017)|November]]" *"[[Nudisti päevik]]" (1961) *"[[Nuga (film)|Nuga]]" (2007) *"[[Nuga vees]]" (1962) *"[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" (1981) *"[[Nukumaja (film 1917)|Nukumaja]]" (1917) *"[[Nukumaja (film 1918)|Nukumaja]]" (1918) *"[[Nukumaja (film 1922)|Nukumaja]]" (1922) *"[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]] (2014) *"[[Nõel (film)|Nõel]]" (1988) *"[[Nõiakepp]]" *"[[Nõiutud trahter]]" (1897) *"[[Nõmmekingsepad (1938)|Nõmmekingsepad]]" (1938) *"[[Nõukogude lugu]]" *"[[Nägemiseni homseni]]" (1960) *"[[Nähtamatu mees (film)|Nähtamatu mees]]" (1933) *"[[Näitleja Joller]]" (1960) *"[[Näljamängud (film)|Näljamängud]]" *"[[Näljamängud: Lahvatab leek]]" *"[[Nööbi odüsseia]]" ==O== *"[[Oceani 11 - kõrged panused]]" *"[[Oceani kaksteist]]" *"[[Oceani kolmteist]]" *"[[Ohtliku elu aasta]]" (1982) *"[[Ohtlikud mängud]]" (1974) *"[[Okasroosike (film 1959)|Okasroosike]]" (1959) *"[[Olen nii elevil]]" (2013) *"[[Oliver ja semud]]" *"[[Omad poisid]]" *"[[Once Upon a Time in Bihar]]" *"[[Ooperifantoom (film 1925)|Ooperifantoom]]" (1925) *"[[Ooperifantoom (film 2004)|Ooperifantoom]]" (2004) *"[[Operaator Kõps kiviriigis]]" *"[[Operaator Kõps marjariigis]]" *"[[Operaator Kõps seeneriigis]]" *"[[Operaator Kõps üksikul saarel]]" *"[[Operatsioon "Valküür" (film)|Operatsioon "Valküür"]]" (2008) *"[[Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused]]" (1965) *"[[Oreli sisse minek]]" *"[[Orkaan Galvestonis]]" (1913) *"[[Ott kosmoses]]" *"[[Outfoxed]]" ==P== *"[[Paabel (film)|Paabel]]" (2006) *"[[Paanikatuba]]" (2002) *"[[Pad Man]]" *"[[Padrikus]]" *"[[Pahat pojat]]" *"[[Palgasõdurid (film 2006)|Palgasõdurid]]" (2006) *"[[Palgasõdurid (film 2010)|Palgasõdurid]]" (2010) *"[[Palgasõdurid 2]]" (2012) *"[[Palusalu]]" *"[[Pandora laegas (film)|Pandora laegas]]" (1929) *"[[Pangarööv (film 2009)|Pangarööv]]" (2009) *"[[Pani Dulska moraalsus]]" (1930) *"[[Paradiis: Armastus]]" (2012) *"[[Paradiis: Usk]]" (2012) *"[[Paradiis: Lootus]]" (2013) *"[[Paradise, Hawaiian Style]]" *"[[Parem elu]]" *"[[Parim hotell terves Indias]]" *"[[Park (film)|Park]]" *"[[Patu sosinad]]" (2007) *"[[Pearl Harbor (film)|Pearl Harbor]]" *"[[Peegel (film 1913)|Peegel]]" (1913) *"[[Peenike punane joon (film)|Peenike punane joon]]" *"[[Peeter Paan (film 1953)|Peeter Paan]]" (1953) *"[[Peetrikese unenägu]]" *"[[Peitusemäng]]" (2005) *"[[Pelikani memorandum (film)|Pelikani memorandum]]" *"[[Peost ja külalistest]]" (1966) *"[[Perekond Männard]]" (1960) *"[[Perekonnapildid]]" (1989) *"[[Perekonnavaled]]" (2016) *"[[Permikomi sügis]]" (2009) *"[[Persona non grata]]" *"[[Petturid (film 1998)|Petturid]]" (1998) *"[[Piano, solo]]" (2007) *"[[Pidage varas kinni!]]" *"[[Pihlakaväravad]]" (1981) *"[[Piinatud geenius]]" (2001) *"[[Pikk päev lõpeb]]" *"[[Pilveatlas (film)|Pilveatlas]]" (2012) *"[[Pime armastus (film 1912)|Pime armastus]]" (1912) *"[[Pimedad aknad]]" (1968) *"[[Pimeduse rüütel]]" *"[[Pingul keel]]" (1987) *"[[Pingviinide marss]]" *"[[Pinocchio (film 1911)|Pinocchio]]" (1911) *"[[Pinocchio (film 1940)|Pinocchio]]" (1940) *"[[Plaan 9 avakosmosest]]" (1959) *"[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film)|Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]]" (2011) *"[[PMR]]" *"[[Pocahontas (joonisfilm)|Pocahontas]]" *"[[Poisid ei nuta]]" *"[[Poisipõli]]" *"[[Poksiv känguru (film 1895)|Poksiv känguru]]" *"[[Poksiv känguru (film 1896)|Poksiv känguru]]" *"[[Polaarekspress]]" *"[[Polaarjoone sangarid]]" (2010) *"[[Polaarpoiss]]" (2016) *"[[Politseiakadeemia (filmisari)]]" *"[[Polli päevikud]]" (2010) *"[[Popeye (film)|Popeye]]" *"[[Portugal (film)|Portugal]]" (2018) *"[[Postiljon helistab alati kaks korda (film 1946)|Postiljon helistab alati kaks korda]]" (1946) *"[[Postiljon helistab alati kaks korda (film 1981)|Postiljon helistab alati kaks korda]]" (1981) *"[[Preili Potter]]" *"[[Printsess ja konn]]" *"[[Priscilla ja vihmavari]]" *"[[Pritsimeeste pidu]]" (1967) *"[[Probleemid Pollyga]]" (2004) *"[[Produtsendid (film 2005)|Produtsendid]]" (2005) *"[[Pruutneitsid]]" *"[[Psühho]]" (1960) *"[[Puhkus Roomas]]" *"[[Pulp Fiction]]" *"[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]" (2010) *"[[Punane udu]]" *"[[Punane viiul]]" (1974; Eesti) *"[[Punane viiul (film 1998)|Punane viiul]] (1998) *"[[Punane õhupall]]" *"[[Punapäine päikseloojang]] *"[[Punane draakon]]" *"[[Punetab lodjapuu]]" (1973) *"[[Purustatud õhuloss (film)|Purustatud õhuloss]]" *"[[Puss Gets the Boot]]" *"[[Putini mängud]]" *"[[Puud olid ...]]" (1985) *"[[Põhja Carmen]]" *"[[Põhjuseta mässaja]]" *"[[Põiktänav (film)|Põiktänav]]" *"[[Põld (film)|Põld]]" *"[[Põlev ingel]]" (1984) *"[[Põrgu Jaan]]" (2018) *"[[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uus Vanapagan]]" (1964) *"[[Põrnikas Herbie: pedaal põrandasse]]" *"[[Päev, kui maailm jäi seisma]]" (2008) *"[[Päev pärast homset]]" *"[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" (2016) *"[[Päevane kaunitar]]" (1967) *"[[Päikese lapsed]]" (1932) *"[[Päikesekiir (film)|Päikesekiir]]" *"[[Päikeseloojangu bulvar]]" *"[[Päikesest rammestunud]]" *"[[Päikesest rammestunud 2]]" *"[[Pärand (film)|Pärand]]" *"[[Pärast balli]]" *"[[Pärast pulmi]]" *"[[Pärast tormi (film 1915)|Pärast tormi]]" (1915) *"[[Päästekaart]]" (2015) *"[[Päästesalk]]" *"[[Pöial-Liisi (film 1994)|Pöial-Liisi]]" *"[[Pöördel]]" (1957) *"[[Püha Tõnu kiusamine]]" (2009) *"[[Pühapäevakütid]]" *"[[Pygmalion ja Galateia]]" ==Q== ==R== *"[[Raevu päev (film, 1985)|Raevu päev]]" (1985) *"[[Raharong]]" *"[[Rahuliku päikese aasta]]" (1984) *"[[Rahutegija]]" *"[[Rahvuse sünd]]" *"[[Ranbanka]]" *"[[Rannal mängivad lapsed]]" *"[[Rapuntsel (film)|Rapuntsel]]" *"[[Rat King]]" *"[[Ratatouille (film)|Ratatouille]]" *"[[Raudmees (film, 1981)|Raudmees]]" (1981) *"[[Raudne leedi (film)|Raudne leedi]]" *"[[Raudtaevas]]" *"[[Reamees Ryani päästmine]]" (1998) *"[[Rebasenaine]]" *"[[Red Terror on the Amber Coast]]" *"[[Reekviem unistusele]]" *"[[Reetmise päevad]]" (1973) *"[[Regina (film)|Regina]]" (1989) *"[[Reigi õpetaja (film)|Reigi õpetaja]]" (1977) *"[[Reign Over Me]]" *"[[Reis kuule]]" *"[[Reisija (film 1963)|Reisija]]" (1963) *"[[Rentslimiljonär]]" *"[[Revenge of the Creature]]" *"[[¿¡Revolución!?]]" *"[[Revolutsioon, mida ei tulnud]]" *"[[Riia kaitsjad]]" (2007) *"[[Riigi vaenlane]]" *"[[Riigireetur (film)|Riigireetur]]" *"[[Riigivargad]]" (2014) *"[[Ringi ümber tütre]]" *"[[Riskikuller]]" *"[[Riskikuller 2]]" *"[[Riskikuller 3]]" *"[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]" *"[[Risttuules]]" (2014) *"[[Ristumine peateega]]" (1999) *"[[Rita, Sue ja Bob ka!]]" (1987) *"[[Robin Hood (film 1973)|Robin Hood]]" (1973) *"[[Robinsonid]]" *"[[Rocky (filmisari)]]" *"[[Rogue One: Tähesõdade lugu]]" *"[[Roheline miil]]" *"[[Roheline pomm]]" *"[[Rohelised kassid]]" (2017) *"[[Rokilaager]]" *"[[Rokipeer]]" (2008) *"[[Romantikud (film)|Romantikud]]" (1962) *"[[Romeo, Julia ja pimedus (film)|Romeo, Julia ja pimedus]]" (1960) *"[[Romy ja Michele'i kooli kokkutulek]]" (1997) *"[[Rong (film, 1959)|Rong]]" (1959) *"[[Rong Hollywoodi]]" (1987) *"[[Roosa panter (filmisari)]]" *"[[Roze Kate]]" *"[[Rotilõks]]" (2006) *"[[Roukli]]" (2015) *"[[Roustabout]]" *"[[Ruudi]]" (2006) *"[[Räpased saladused]]" *"[[Räägi temaga]]" *"[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" *"[[Röövlirahnu Martin]]" (2005) *"[[Röövpüüdjajaht]]" (1975) ==S== *"[[Saag (film)|Saag]]" *"[[Saamueli internet]]" *"[[Saapapuhastaja]]" (1946) *"[[Saarte värvid]]" *"[[Saatan ihus]]" *"[[Saatan kannab Pradat]]" *"[[Saatana pisar]]" (1993) *"[[Saatana teenrid]]" *"[[Saatmata jäänud kiri]]" (1959) *"[[Saatuse narrid]]" *"[[Saja aasta pärast mais]]" (1986) *"[[Saladuslik portree]]" *"[[Salajane aken]]" *"[[Salaviinaajajad]]" *"[[Sallimatus]]" *"[[Salto (film, 1965)|Salto]]" (1965) *"[[Saludos Amigos]]" *"[[Samal planeedil]]" (1965) *"[[Sangarid]]" *"[[Saragossast leitud käsikiri (film)|Saragossast leitud käsikiri]] (1965) *"[[Savoy ball (Eesti film)|Savoy ball]]" (1985) *"[[Schindleri nimekiri]]" *"[[See juhtus ühel ööl]]" *"[[See kadunud tee]]" (1990) *"[[See on 40]]" *"[[Seenelkäik]]" (2012) *"[[Seesamune]]" (1972) *"[[Seinte vahel]]" *"[[Seitse aastat Tiibetis (film)|Seitse aastat Tiibetis]]" (1997) *"[[Seitseteist kevadist hetke]]" (1973) *"[[Seitsmes väike vennake]]" *"[[Selge taevas]]" (1961) *"[[Seltsimees laps]]" (2018) *"[[Seo mind! Ahelda mind!]]" (1990) *"[[Setu vurle küüsis]]" *"[[Shawshanki lunastus]]" *"[[She-Wolf of London]]" *"[[Sherlock Holmes (film 2009)]]" *"[[Sherlock Holmes: Varjude mäng]]" *"[[Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused (sari)|Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused]]" (sari) **"[[Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer]]" *"[[Shrek]]" *"[[Sigade revolutsioon]]" (2004) *"[[Siidrimaja seadused]]" (1999) *"[[Siil udus (multifilm)|Siil udus]]" (1975) *"[[Siin kulgeb piir]]" (1976) *"[[Siin me oleme!]]" (1978) *"[[Sild Terabithiasse (1985)|Sild Terabithiasse]]" (1985) *"[[Sild Terabithiasse (2007)|Sild Terabithiasse]]" (2007) *"[[Silicon Valley piraadid]]" *"[[Sillerdav päev]]" (1974) *"[[Silvia Silombra]]" *"[[Simon ja tammed (film)|Simon ja tammed]]" (2011) *"[[Sin City (film)|Sin City]]" (2005) *"[[Sinimäed (film)|Sinimäed]]" *"[[Sinine Hawaii]]" *"[[Sinine Kõrb]]" (2012) *"[[Sinine vihik (film)|Sinine vihik]]" (1963) *"[[Skandaal rajooni tasandil]]" (1988) *"[[Skyfall]]" *"[[Solaris (Tarkovski)|Solaris]]" ([[Andrei Tarkovski]]) (1972) *"[[Solo: Tähesõdade lugu]]" *"[[Somnambuul]]" (2003) *"[[Soome lahe õed]]" *"[[Soovide puu]]" (2008) *"[[South Park: suurem, pikem ja lõikamata]]" *"[[Speedway (film)|Speedway]]" *"[[Spinout]]" *"[[Spioonitest]]" *"[[Sprott võtmas päikest]]" *"[[Stalker (film)|Stalker]]" (1979) *"[[Starkweather]]" (2004) *"[[Star Trek: Esimene kontakt]]" *"[[Star Trek: Film]]" *"[[Star Trek: Generatsioonid]]" *"[[Star Trek: Nemesis]]" *"[[Star Trek: Ülestõus]]" *"[[Star Trek 2: Khani raev]]" *"[[Star Trek 3: Otsides Spocki]]" *"[[Star Trek 4: Kodutee]]" *"[[Star Trek 5: Viimane piir]]" *"[[Star Trek 6: Avastamata maa]]" *"[[Star Wars]]" (sari) *"[[Star Wars: Jõud tärkab]]" *"[[Stay Away, Joe]]" *"[[Stereo (film)|Stereo]]" (1978) *"[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]" (2005) *"[[Stone (film 1974)|Stone]]" (1974) *"[[Stone (film 2010)|Stone]]" (2010) *"[[Streik (film)|Streik]]" *"[[Sugarlandi ekspress]]" (1974) *"[[Suguselts]]" (1981) *"[[Suletud ring]]" (1983) *"[[Superman tuleb tagasi]]" *"[[Supernoova (film)|Supernoova]]" (1965) *"[[Supilinna salaselts]]" (2015) *"[[Surm lendutõusul]]" (1982) *"[[Surma hinda küsi surnutelt]]" (1977) *"[[Surmaleegion]]" *"[[Surmarelv 3]]" *"[[Surmatants (film)|Surmatants]]" (1991) *"[[Surnuaiavahi tütar]]" (2011) *"[[Surnumatja (film)|Surnumatja]]" *"[[Suudlus tunnelis]]" *"[[Suur atraktsioon]]" (1974) *"[[Suur ja kõikvõimas Oz]]" (2013) *"[[Suur maalritöö (animafilm)|Suur maalritöö]]" *"[[Suur rongirööv]]" *"[[Suur Stan]]" *"[[Suur Ziegfeld]]" *"[[Suur vesi]]" (2004) *"[[Suured lootused (film 1998)|Suured lootused]]" (1998) *"[[Suured pulmad]]" (2013) *"[[Suurtükiväelase Dolase seiklused]]" (1969) *"[[Suveviisid Võrtsjärvel]]" (1978) *"[[Suveöö naeratused]]" (1955) *"[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) *"[[S.W.A.T. – politsei erirühm]]" (2003) *"[[Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja]]" (2007) *"[[Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street]]" (1936) *"[[Sõida vihaga]]" (2011) *"[[Sõjajumal (film)|Sõjajumal]]" *"[[Sõjaratsu (film)|Sõjaratsu]]" (2011) *"[[Sõjavangid (film)|Sõjavangid]]" *[[Sõrmuste Isand (filmitriloogia)|"Sõrmuste Isand" (filmitriloogia)]] *"[[Sõrmuste isand: Kaks kantsi]]" *"[[Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek]]" *"[[Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond]]" *"[[Särav täht]]" *"[[Söekuningas]]" *"[[Sööst]]" *"[[Südaöö Pariisis]]" *"[[Sügav uni (film 1946)]]" *"[[Sügav uni (film 1978)]]" *"[[Sügavasse laande]]" *"[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) *"[[Sügisball (film)|Sügisball]]" (2007) *"[[Sügismaraton]]" (1979) *"[[Sündinud kaitsjaks]]" == Š == *"[[Šamaan (film)|Šamaan]]" *"[[Šarlatan (film)|Šarlatan]]" *"[[Šlaager (film)|Šlaager]]" (1982) *"[[Šotimaa viimane kuningas]]" == Z == *"[[Z (film 1969)|Z]]" (1969) *"[[Zoolander]]" *"[[Zootopia]]" ==T== *"[[Ta pole sinust eriti huvitatud]]" *"[[Taarka (film)|Taarka]]" (2008) *"[[Tabamatu ilu]]" *"[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" *"[[Taevalaul]]" *"[[Tagaaken]]" *"[[Tagahoovis (film)|Tagahoovis]]" (1956) *"[[Tagaotsitav (film)|Tagaotsitav]]" *"[[Tagasi Euroopasse]]" *"[[Tagasipöördumine ellu]]" (1971) *"[[Tagasiteed ei ole (1993)|Tagasiteed ei ole]]" (1993) *"[[Tagasiteed ei ole (1994)|Tagasiteed ei ole]]" (1994) *"[[Tagasitulek (film 2006)|Tagasitulek]]" (2006) *"[[Tagurpidi torn]]" *"[[Tahte triumf]]" (1935) *"[[Takso (film 1998)|Takso]]" (1998) **"[[Takso 2]]" (2000) **"[[Takso 3]]" (2003) **"[[Takso 4]]" (2007) *"[[Takso (film 2004)]]" *"[[Taksidermia (film)|Taksidermia]]" (2006) *"[[Tali-Ihantala 1944]]" *"[[Tallinn pimeduses]]" (1993) *"[[Talvest talveni]]" (1981) *"[[Talvesõda (film)|Talvesõda]]" (1989) *"[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" (1987) *"[[Tantsib koos huntidega]]" *"[[Tantsivad tüdrukud]]" *"[[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]]" *"[[Tappev lähedus (film 2008)|Tappev lähedus]]" (2008) *"[[Tappev Tartu]]" (1998) *"[[Tarzan (film 1999)|Tarzan]]" (1999) *"[[Tartu surmaneedus]]" (1966) *"[[Tavatu lugu]]" (1973) *"[[Teaduse ohver]]" (1981) *"[[Ted]]" *"[[Ted 2]]" *"[[Teekond Ussinuumajani]]" *"[[Teemant (film)|Teemant]]" *"[[Teesklejad]]" *"[[Tehkem muusikat]]" *"[[Teid ootab kodanik Nikanorova]]" (1978) *"[[Teine Arnold]]" (2002) *"[[Teine parim hotell terves Indias]]" *"[[Teine tulemine (film 2007)|Teine tulemine]]" ("Le deuxième souffle"; 2007) *"[[Teine tulemine]]" (2008) *"[[Teisikud]]" (1982) *"[[Teispoolsus (filmisari)]]" *"[[Teiste elud]]" (2006) *"[[Tema Pühadus paavst Leo XIII]]" *"[[Tenet]]" *"[[Terminaator (film)|Terminaator]]" *"[[Terminaator 2: Kohtupäev]]" *"[[Terminaator 3: Masinate mäss]]" *"[[Terminaator: Lunastus]]" *"[[Terminal (film 2004)|Terminal]]" (2004) *"[[Tiivad (film)|Tiivad]]" (1927) *"[[The Bling Ring]]" *"[[The Cat and the Canary (film 1927)|The Cat and the Canary]]" (1927) *"[[The Cat Concerto]]" *"[[The Century of the Self]]" *"[[The Choppers]]" (1961) *"[[The Climax]]" *"[[The Devil Bat]]" *"[[The Golden Louis]]" *"[[The Great Rock 'n' Roll Swindle (film)|The Great Rock 'n' Roll Swindle]]" *"[[The Hunchback of Notre Dame]]" *"[[The Invisible Man Returns]]" *"[[The Invisible Man's Revenge]]" *"[[The Invisible Woman]]" *"[[The Kin]]" *"[[The Longest Day]]" *"[[The Most Beautiful Day]]" *"[[The Mummy's Curse]]" *"[[The Mummy's Ghost]]" *"[[The Mummy's Hand]]" *"[[The Nasty Rabbit]]" (1964) *"[[The Old Dark House]]" *"[[The Sadist]]" *"[[The Simpsons Movie]]" *"[[The Tortoise and the Hare]]" *"[[The Trouble with Girls]]" *"[[The Vampire Bat]]" *"[[Therèse]]" *"[[This Island Earth]]" *"[[Thor (film)|Thor]]" *"[[Tickle Me]]" *"[[Tiliseb-tiliseb]]" *"[[Tippkutt]]" *"[[Tiziani modell]]" *"[[Titanic (film)|Titanic]]" *"[[Tommy Atkins pargis]]" *"[[Tondiloss (Prantsuse film 1897)|Tondiloss]]" (Prantsuse film 1897) *"[[Tondiloss (Suurbritannia film 1897)|Tondiloss]]" (Suurbritannia film 1897) *"[[Tondipoisid]]" *"[[Toomiku film]]" *"[[Tootsie]]" (1982) *"[[Topaas (film)|Topaas]]" *"[[Tormide planeet]]" (1961) *"[[Torniga maja]]" *"[[Trahteripidaja tütar]]" *"[[Traktoristid]]" (1939) *"[[Transameerika]]" (2005) *"[[Trauma (film)|Trauma]]" (2004) *"[[Triumf (film 2006)|Triumf]]" (2006) *"[[Tšeka komissar Miroštšenko]]" (1925) *"[[Tšernobõli samuraid]]" *"[[Tudengimuusikal]]" *"[[Tuhande laiba maja]]" *"[[Tuhk ja teemant (film)|Tuhk ja teemant]]" ("Popiół i diament"; 1958) *"[[Tuhkatriinu (film 1899)|Tuhkatriinu]]" (1899) *"[[Tuhkatriinu (film 1950)|Tuhkatriinu]]" (1950) *"[[Tuhkatriinu lugu]]" *"[[Tuhkatriinumees]]" *"[[Tuld klaverimängija pihta]]" *"[[Tuld kuningale]]" *"[[Tule lähemale]]" *"[[Tule tagasi, Lumumba]]" (1992) *"[[Tulejoonel]]" *"[[Tulekahju! (film 1901)|Tulekahju!]]" (1901) *"[[Tulge homme]]" (1962) *"[[Tuli öös]]" (1973) *"[[Tuliliilia (film)|Tuliliilia]]" (2018) *"[[Tulivesi]]" (1994) *"[[Tulnukad (film)|Tulnukad]]" *"[[Tulnukas (film 1979)|Tulnukas]]" (1979) *"[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas]] (Eesti, 2006) *"[[Tundmatu sõdur (film 1985)|Tundmatu sõdur]]" (1985) *"[[Tunnid (film)|Tunnid]]" *"[[Tuukrid vihmas]]" *"[[Tuulest viidud (film)|Tuulest viidud]]" (1939) *"[[Tuulevaikus (film)|Tuulevaikus]]" (1970) *"[[Tuuline rand (film)|Tuuline rand]]" (1971) *"[[Tuulte pesa]]" (1979) *"[[Tuvid (film)|Tuvid]]" *"[[Two Thousands Maniacs!]]" *"[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" *"[[Tõe hetked]]" *"[[Tõeline teras]]" *"[[Tõeline visadus]]" *"[[Tõestus (film)|Tõestus]]" (2005) *"[[Tõrjutud mälestused]]" *"[[Tädi Rose]]" *"[[Tähelepanelikult jälgitavad rongid]]" (1966) *"[[Tähevärav]]" *"[[Tähevärav: Kontiinum]]" (2008) *"[[Tähevärav: Tõelaegas]]" *"[[Tähtede sõda (film)|Tähtede sõda]]" *"[[Tähtedevaheline]]" *"[[Täielik mäluvahetus (film 1990)|Täielik mäluvahetus]]" (1990) *"[[Täielik mäluvahetus (film 2012)|Täielik mäluvahetus]]" (2012) *"[[Täitsa lõpp!]]" (2011) *"[[Täna ja homme (film 1912)|Täna ja homme]]" (1912) *"[[Täna öösel me ei maga]]" (2004) *"[[Täname suitsetamast!]]" (2006) *"[[Tänapäeva Tuhkatriinu]]" *"[[Tänaval kummutit veeti]]" (1978) *"[[Tänavavõitleja]]" *"[[Tööpealkiri: Imelaps]]" *"[[Tüdruk, kes hüppas läbi aja]]" *"[[Tüdruk, kes mängis tulega (film)|Tüdruk, kes mängis tulega]]" *"[[Tühirand (film)|Tühirand]]" (2006) *"[[Tütarlaps pärlkõrvarõngaga (film)|Tütarlaps pärlkõrvarõngaga]]" (2003) *"[[Tüütu mees]]" (2006) ==U== *"[[Udu (film 2007)|Udu]]" (2007) *"[[Ujudes vastuvoolu]]" (2009) *"[[Uksed (film)|Uksed]]" (1969) *"[[Ukuaru (film)|Ukuaru]]" (1973) *"[[Uljaspea]]" (1953) *"[[Umberto D.]]" (1952) *"[[Umbkotid]]" (2012) *"[[Une histoire d'eau]]" *"[[Unetus Seattle'is]]" (1993) *"[[Unistuste väli]]" *"[[Universaalne sõdur]]" *"[[Unustatud esivanemate varjud]]" (1964) *"[[Uus Maailm (film 2011)|Uus Maailm]]" (2011) *"[[Uus padjasõda]]" ==V== *"[[V nagu veritasu]]" *"[[Vaade liikuvalt rongilt]]" *"[[Vaarao (film 1966)|Vaarao]]" (1966) *"[[Vaat' kes räägib]]" *"[[Vaatleja (film)|Vaatleja]]" (1987) *"[[Vabana sündinud (film)|Vabana sündinud]]" *"[[Vabank]]" (1981) *"[[Vaenlane väravas]]" (2001) *"[[Vaeste kirjanike maja]]" *"[[Vahakujude maja]]" *"[[Vahva sõdur Joosep Toots]]" (1930) *"[[Vaikuse hind (film 1914)|Vaikuse hind]]" (1914) *"[[Vaikuse hind (film 1916)|Vaikuse hind]]" (1916) *"[[Vaimude maja (film)|Vaimude maja]]" *"[[Vaimudest viidud]]" (2001) *"[[Vale pööre]]" (2003) *"[[Vale pööre 2]]" (2007) *"[[Vale pööre 3]]" (2009) *"[[Vale pööre 4]]" (2011) *"[[Vale pööre 5]]" (2012) *"[[Valentinipäev (film 2001)|Valentinipäev]]" (2001) *"[[Valentinipäev (film 2010)|Valentinipäev]]" (2010) *"[[Valetaja Jakob]]" (1999) *"[[Valge koer (film)|Valge koer]]" (1982) *"[[Valge laev (film)|Valge laev]]" (1970) *"[[Valgevene vaksal (film)|Valgevene vaksal]]" *"[[Valgus Koordis (film)|Valgus Koordis]]" (1951) *"[[Vallatud kurvid]]" (1959) *"[[Vámonos con Pancho Villa]]" *"[[Vampiirid meie seas]]" (2001) *"[[¡Vampiros en La Habana!]]" *"[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006) *"[[Vana mees tahab koju]]" (1991) *"[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" (2003) *"[[Vanad lõvid]]" *"[[Vanamees ja põder]]" *"[[Vangimaja rokk]]" *"[[Vanglaekspress]]" *"[[Varajane rooste]]" (1979) *"[[Varastati Vana Toomas]]" (1970) *"[[Varastatud kohtumine]]" (1988) *"[[Varastatud suudlused]]" *"[[Varesesaare venelased]]" (2012) *"[[Varjatud]]" *"[[Varssavi 1944]]" (2014) *"[[Vasaku jala reede]]" (2012) *"[[Vasha]]" (2009) *"[[Vastuhakk (film 2008)|Vastuhakk]]" (2008) *"[[Vastu seina]]" *"[[Veealused karid]]" (1959) *"[[Veel õnnetäht kord tõuseb hele]]" (1975) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" *"[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]" (2015) *"[[Vend (film 1997)|Vend]]" (1997) *"[[Vend 2]]" (2000) *"[[Vennad Kaczyńskid]]" *"[[Vennad karud]]" *"[[Vennaskond. Sügis Ida-Euroopas]]" *"[[Verekivi]]" (1972) *"[[Vereteemant (film)|Vereteemant]]" *"[[Verised majad]]" *"[[Vernanda]]" *"[[Vesi elevantidele (film)|Vesi elevantidele]]" *"[[Vesiliiv (Cabanne film 1914)|Vesiliiv]]" (Cabanne 1914) *"[[Vesiliiv (Melfordi film 1914)|Vesiliiv]]" (Melfordi 1914) *"[[Vicky Cristina Barcelona]]" *"[[Videvik (film 1998)|Videvik]]" (1998) *"[[Videvik (film 2008)|Videvik]]" (2008) *"[[Videviku saaga: Koidukuma - Osa 1]]" *"[[Videviku saaga: Noorkuu]]" *"[[Videviku saaga: Päikesevarjutus]]" *"[[Vihmas ja päikeses]]" (1960) *"[[Vii (film 1967)|Vii]]" (1967) *"[[Viies element]]" (1997) *"[[Viimane kangelane]]" *"[[Viimane keiser]]" (1987) *"[[Viimane tango Pariisis]]" *"[[Viimased päevad Marsil]]" (2013) *"[[Viimne reliikvia]]" (1969) *"[[Viiside aeg]]" *"[[Villa Antropoff]]" *"[[Vincent]]" (1982) *"[[Vips ja Sulli (joonisfilm)|Vips ja Sulli]]" *"[[Vips ja Sulli 2]]" *"[[Visa hing]]" *"[[Visa hing 2]]" *"[[Visa hing 3]]" *"[[Visa hing 4]]" *"[[Visa hing: hea päev, et surra]]" *"[[Viva Las Vegas]]" *"[[Viviana]]" *"[[V. O. I. T. K. A. Metsavennad]]" *"[[Vojevood (film)|Vojevood]]" *"[[Voonakeste vaikimine]]" *"[[Vuosaari (film)|Vuosaari]]" *"[[Võimas Joe Young]]" *"[[Võimatu missioon]]" *"[[Võimatu missioon II]]" *"[[Võimatu missioon III]]" *"[[Võimatu missioon IV]]" *"[[Võitlused Leegionis]]" *"[[Võlg (film)|Võlg]]" (1966) *"[[Võlumõõk (film 1901)|Võlumõõk]]" (1901) *"[[Võlumõõk]]" (1998) *"[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" (1939) *"[[Võluri õpipoiss]]" (2010) *"[[Võsakurat]]" (1976) *"[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]" *"[[Võtke see valss]]" (2011) *"[[Võõrasema (film 1998)|Võõrasema]]" (1998) *"[[Väga visa hing]]" *"[[Väike merineitsi (film 1989)|Väike merineitsi]]" (1989) *"[[Väike Miss Päikesepaiste]]" (2006) *"[[Väike pingviin]]" *"[[Väike printsess (film 1995)|Väike printsess]]" (1995) *"[[Väike reekviem suupillile (film)|Väike reekviem suupillile]]" (1972) *"[[Väike tibu]]" *"[[Väike Vera]]" (1988) *"[[Väike õuduste pood]] (1960) *"[[Väikesed lapsed]]" *"[[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]]" (2013) *"[[Väljapääs puudub]]" *"[[Väljumine tehasest]]" *"[[Välk (film 2008)|Välk]]" (2008) *"[[Värav nr. 2]]" *"[[Värvid (film)|Värvid]]" (1988) *"[[Värvi kuivamine]]" *"[[Värvilised unenäod]]" (1974) *"[[Vääritud tõprad]]" ==W== *"[[W (film 1974)|W]]" (1974) *"[[W.]]" (2008) *"[[WALL·E]]" *"[[Werewolf of London]]" *"[[West Side'i lugu (film)|West Side'i lugu]]" (1961) *"[[Wild Guitar]]" (1962) *"[[Wild in the Country]]" *"[[Wilhelm Tell (film 1911)|Wilhelm Tell]]" (1911) *"[[Willy Wonka ja šokolaadivabrik]]" *"[[Wizards of Waverly Place: The Movie]]" *"[[Withnail and I]]" *"[[!Women Art Revolution]]" ==Õ== *"[[Õde Brown]]" *"[[Õelad tüdrukud]]" *"[[Õhtust hommikuni]]" (1962) *"[[Õhulossid]]" *"[[Õlale võtt!]]" *"[[Õlimäe õied]]" (2013) *"[[Õnn tuleb magades]]" *"[[Õnne otsinguil]]" *"[[Õnne vembud]]" (1968) *"[[Õnnekütid (film 1971)|Õnnekütid]]" (1971) *"[[Õnnekütid (film 2012)|Õnnekütid]]" (2012) *"[[Õnnelik korterikriisi lahendus]]" (1924) *"[[Õnnelik lapsepõlv]]" (1988) *"[[Õnnelind flamingo]]" (1986) *"[[Õpetaja (film)|Õpetaja]]" *"[[Õuduse labürint]]" *"[[Õudusunenägu (film)|Õudusunenägu]]" ==Ä== *"[[Ämblikmees (film)|Ämblikmees]]" *"[[Äraaetud hobused lastakse ju maha]]" *"[[Äraoldud päevade summa]]" *"[[Äratus]]" ==Ö== *"[[Öö muuseumis]]" *"[[Öö muuseumis 2]]" *"[[Öö muuseumis 3]]" *"[[Öö teemandid]]" (1964) * "[[Öö varjud (film)|Öö varjud]]" *"[[In Nacht und Eis|Öös ja jääs]]" *"[[Öösel]]" ==Ü== *"[[Ühe aasta üheksa päeva]]" (1961) *"[[Ühe katuse all]]" (1962) *"[[Ühe küla mehed]]" (1961) *"[[Ühe metsa pojad]]" *"[[Ühe mõrva kroonika]]" (1965) *"[[Ühe skandaali märkmed (film)|Ühe skandaali märkmed]]" (2006) *"[[Ühe suve akvarellid (film)|Ühe suve akvarellid]]" *"[[Üheksa jardi]]" *"[[Ühel ilusal päeval]]" (1996) *"[[Üks mu sõber]]" (2011) *"[[Üksinda kodus]]" *"[[Üksinda kodus 3]]" *"[[Üksinda kodus 4]]" *"[[Ükskord Ameerikas]]" *"[[Ükssarvik (film)|Ükssarvik]]" (2019) *"[[Ülekuulamine (film)|Ülekuulamine]]" (1982) *"[[Ürgne kutse (film 1908)|Ürgne kutse]]" (1908) *"[[Üüriline]]" ==X== *[[X, Y ja Zee]] ==Y== *"[[Yami no kānibaru]]" *"[[Yesterday (film 1984)|Yesterday]]" (1984) [[Kategooria:Filmid| ]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] jibal0hna3heb53vz0esqlvxv65t0t8 Maakonna õigustega linn 0 29434 6164748 5643401 2022-07-21T04:07:04Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Korea haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Maakonna õigustega linn (Lõuna-Korea)]]}} {{See artikkel|räägib Hiina haldusüksusest; Lõuna- '''Maakonna õigustega linn''' on Hiinas [[linn]], millel on [[maakond (Hiina)|maakonna]] õigused, või maakond, mis halduslikult samastatakse linnaga, kus asub selle [[halduskeskus]]. ==Hiina Rahvavabariik== [[Fail:China County-level cities.png|pisi|Maakonna õigustega linnad Hiinas]] [[Hiina]] Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on maakonna õigustega linnad (县级市, ''xianjishi'' (xiànjíshì), ''xianjishi'' (''xiànjí shì'')) maakondadega samal hierarhiatasemel olevad [[3. järgu haldusüksus]]ed, kuhu kuulub nii linna- kui ka maapiirkondi (linnu, [[küla]]sid ja põllumajanduslikku maad). Maapiirkonnad hõlmavad tavaliselt suurema territooriumi kui linnapiirkonnad. Et eristada maakonna õigustega linnu tavalistest linnadest, kasutatakse esimeste kohta terminit 市区 'linnaala' (''shiqu'' (''shìqū'')). Tavaliselt alluvad nad [[2. järgu haldusüksus]]tele (näiteks [[ringkond (Hiina)|ringkondadele]]), mõnikord ka otse [[1. järgu haldusüksus]]tele (näiteks [[provints (Hiina)|provintsidele]]). Enamik maakonna õigustega linnu loodi [[1980. aastad|1980.]] ja [[1990. aastad|1990. aastatel]] maakondadest. See praktika lõppes [[1997]]. On olemas ka [[allringkonna õigustega linn]]ad. Need on maakonna õigustega linnad, mille õigused lähenevad [[ringkonna õigustega linn]]ade õigustele. Sellised on näiteks [[Jiyuan]] ([[Henani provints]]), [[Xiantao]] ([[Hubei]]) ja [[Golmud]] ([[Qinghai]]). ==Taiwan ja varasem Hiina== [[Taiwan]]is kannavad maakonnaõigusega linnad ehk [[provintsialluvusega linn]]ad nimetust 省轄市 ''shengxiashi'' (''shěngxiáshì'') ehk 省管市. Nad on ühe astme võrra madalamal [[provintsiõigustega linn]]adest ([[otsealluvusega linn]]adest). Nad on provintside otsealluvuses. 20. sajandi alguses nõuti Linnamoodustamise Seaduste (市組織法) järgi provintsialluvusega linnaks saavalt linnalt, et ta oleks provintsi [[halduskeskus]] ning seal elaks vähemalt 200 000 elanikku. Juhul kui linnal oli eriline poliitiline, majanduslik või kultuuriline tähtsus, siis piisas 100 000 elanikust. ==Vaata ka== *[[Hiina haldusjaotus]] *[[Taiwani haldusjaotus]] [[Kategooria:Hiina haldusjaotus]] qwxewvk597uts3b8csa0c1q47uy9vza 6164749 6164748 2022-07-21T04:08:14Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Hiina haldusüksusest; Lõuna-Korea haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Maakonna õigustega linn (Lõuna-Korea)]]}} {{See artikkel|räägib Hiina haldusüksusest; Lõuna- '''Maakonna õigustega linn''' on Hiinas [[linn]], millel on [[maakond (Hiina)|maakonna]] õigused, või maakond, mis halduslikult samastatakse linnaga, kus asub selle [[halduskeskus]]. ==Hiina Rahvavabariik== [[Fail:China County-level cities.png|pisi|Maakonna õigustega linnad Hiinas]] [[Hiina]] Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on maakonna õigustega linnad (县级市, ''xianjishi'' (xiànjíshì), ''xianjishi'' (''xiànjí shì'')) maakondadega samal hierarhiatasemel olevad [[3. järgu haldusüksus]]ed, kuhu kuulub nii linna- kui ka maapiirkondi (linnu, [[küla]]sid ja põllumajanduslikku maad). Maapiirkonnad hõlmavad tavaliselt suurema territooriumi kui linnapiirkonnad. Et eristada maakonna õigustega linnu tavalistest linnadest, kasutatakse esimeste kohta terminit 市区 'linnaala' (''shiqu'' (''shìqū'')). Tavaliselt alluvad nad [[2. järgu haldusüksus]]tele (näiteks [[ringkond (Hiina)|ringkondadele]]), mõnikord ka otse [[1. järgu haldusüksus]]tele (näiteks [[provints (Hiina)|provintsidele]]). Enamik maakonna õigustega linnu loodi [[1980. aastad|1980.]] ja [[1990. aastad|1990. aastatel]] maakondadest. See praktika lõppes [[1997]]. On olemas ka [[allringkonna õigustega linn]]ad. Need on maakonna õigustega linnad, mille õigused lähenevad [[ringkonna õigustega linn]]ade õigustele. Sellised on näiteks [[Jiyuan]] ([[Henani provints]]), [[Xiantao]] ([[Hubei]]) ja [[Golmud]] ([[Qinghai]]). ==Taiwan ja varasem Hiina== [[Taiwan]]is kannavad maakonnaõigusega linnad ehk [[provintsialluvusega linn]]ad nimetust 省轄市 ''shengxiashi'' (''shěngxiáshì'') ehk 省管市. Nad on ühe astme võrra madalamal [[provintsiõigustega linn]]adest ([[otsealluvusega linn]]adest). Nad on provintside otsealluvuses. 20. sajandi alguses nõuti Linnamoodustamise Seaduste (市組織法) järgi provintsialluvusega linnaks saavalt linnalt, et ta oleks provintsi [[halduskeskus]] ning seal elaks vähemalt 200 000 elanikku. Juhul kui linnal oli eriline poliitiline, majanduslik või kultuuriline tähtsus, siis piisas 100 000 elanikust. ==Vaata ka== *[[Hiina haldusjaotus]] *[[Taiwani haldusjaotus]] [[Kategooria:Hiina haldusjaotus]] 120tkhgyahmvt8n90ejcuy1lvqale5v Jaan Kross 0 31134 6164859 6054969 2022-07-21T10:26:47Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; Tallinna linnavoliniku kohta vaata artiklit [[Jaan Kross seenior]] (1878–1946).}} {{Infokast kirjanik | nimi = Jaan Kross | pilt = Jaan Kross (1987) by Guenter Prust.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Jaan Kross (1987) <!-- --> | sünninimi = | sünniaeg = [[19. veebruar]] [[1920]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2007|12|27|1920|2|19}} | surmakoht = Tallinn | puhkepaik = [[Rahumäe kalmistu]], Tallinn | pseudonüüm = | rahvus = | kodakondsus = | haridus = [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]<br>[[Tartu Ülikool]] | elukutse = kirjanik, luuletaja, esseist, tõlkija | žanr = [[ajalooline romaan|ajalooline kirjandus]], luule, näitekirjandus | kirjandusvool = | tuntud teoseid = {{Lihtloend| * "[[Kolme katku vahel]]" * "[[Keisri hull]]" * "[[Wikmani poisid]]" }} | tunnustus = ''[[Jaan Kross#Tunnustused|Loend]]'' | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = {{Lihtloend| * [[Helga Pedusaar]] (abielus 1940–1949) * [[Helga Roos]] (1954-1958) * [[Ellen Niit]] (a. 1958) }} | elukaaslane = | lapsed = [[Kristiina Ross]], [[Maarja Undusk]], [[Eerik-Niiles Kross]], [[Märten Kross]] | sugulased = <!-- --> | allkiri = | koduleht = | moodul = }} '''Jaan Kross''' ([[19. veebruar]] [[1920]] [[Tallinn]] – [[27. detsember]] [[2007]] Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta on tuntud eelkõige [[Eesti ajalugu|Eesti ajalool]] põhinevate teoste poolest nagu näiteks "[[Kolme katku vahel]]", "[[Keisri hull]]" ja "[[Professor Martensi ärasõit]]". [[Fail:Jaan Kross in 1938.jpg|pisi|Jaan Kross 1938]] Kross on pälvinud auhindu, preemiaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. ==Elulugu== Jaan Kross sündis [[Tallinn]]as ning õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]is. 1938. aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani.<ref name="UT2008">[http://www.ajakiri.ut.ee/326625 "In memoriam Jaan Kross (19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007)"], Universitas Tartuensis, online-uudiste arhiiv, 3. aprill 2008.</ref> 1938. aastal astus ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid.<ref name="UT2008" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1944. aastal arreteeriti Kross [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] poolt ning ta viibis eeluurimise all [[Keskvangla]]s. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor|vabade kunstide professorina]]). 1946. aastal ta arreteeriti [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] poolt, mõisteti süüdi NKVD [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega ja viibis [[GULAG]]i laagrites [[Komi]]s ja asumisel [[Krasnojarski krai]]s, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. [[Fail:Jaan Kross in 2004.jpg|pisi|Jaan Kross 2004]] Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem [[autorihüvitis]]t teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa.<ref name="lk349">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk. 349</ref>. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma<ref name="lk349" /> 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 353</ref> Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine".<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 350</ref> Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud [[Rahumäe kalmistu]]le. ==Poliitika== Jaan Kross valiti 1992. aastal [[Mõõdukad|Mõõdukate]] nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]], kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku [[Toivo Jullinen]]. Jaan Kross oli [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon|Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjon]]i esimees aastail 1992–1993. ==Looming== ===Romaanid=== *"[[Kolme katku vahel]]" I–IV (1970–1980) *"[[Keisri hull]]" (1978) *"[[Rakvere romaan]]" (1982) *"[[Professor Martensi ärasõit]]" (1984) *"[[Vastutuulelaev]]" (1987) *"[[Wikmani poisid]]" (1988) *"[[Väljakaevamised (Kross)|Väljakaevamised]]" (1990) *"[[Tabamatus]]" (1993) *"[[Mesmeri ring]]" (1995) *"[[Paigallend]]" (1998) *"[[Tahtamaa]]" (2001) ===Novellid=== *"[[Neli monoloogi Püha Jüri asjus]]" (1970) *"[[Michelsoni immatrikuleerimine]]" (1971) *"[[Pöördtoolitund]]" (1971) *"Rist" *"Stahli grammatika" *"Vandenõu" *"Väike Vipper" *"Järelehüüd Kuusiku peremehele" *"Minu onupoja jutustus" *"Tuhatoos" *"Pulmareis" *"Eesti iseloom" *"Põgenemine" *"Vürst" *"Morse" *"Onu" *"1941" ===Jutustused=== *"[[Mardileib]]" (1973) *"Kolmandad mäed" (1975) *"[[Taevakivi]]" (1975) *"Kajalood" (1980) *"Ülesõidukohad" (1981) *"Silmade avamise päev" (1988) *"Järelehüüd" (1994) ===Näidendid=== *"Doktor [[Philipp Karell|Karelli]] raske öö" (2000) *"Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) *"Olematu Odysseus" (1966, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) ===Luule=== *"Söerikastaja" (1958) *"Kivist viiulid" (1964) *"Lauljad laevavööridel" (1966) *"Vihm teeb toredaid asju" (1969) *"Voog ja kolmpii" (1971) *"Põhjatud silmapilgud" (1990) *"Maailma avastamine" (2005) uustrükk ===Mälestused=== *"Kallid kaasteelised" (2003) *"Kallid kaasteelised II" (2008) ==Tunnustus== *1971 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *1971 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Neli monoloogi Püha Jüri asjus") *1972 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Pöördtoolitund") *1985 - Eesti NSV rahvakirjanik *1990 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Onu") * [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ** 1972 ("Voog ja kolmpii") ** 1973 ("Kolme katku vahel") ** 1979 ("Keisri hull") ** 1983 ("Vahelugemised" III) ** 1984 ("Professor Martensi ärasõit") *1988 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Wikmani poisid") *1989 – [[Tartu Ülikool]]i [[audoktor|filosoofia audoktor]]<ref name="ykool_02">[http://www.ut.ee/492 Tartu Ülikooli audoktorid]</ref> *1993 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Tabamatus") *1994 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (peapreemia) *1995 – Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane<ref name="eys">[http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] Eesti Üliõpilaste Selts</ref> *1995 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Vürst") *1996 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|861}}</ref> *1996 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Mesmeri ring") *1998 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (romaan "Paigallend") *1998 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Paigallend") *1999 – [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] ("Paigallend") *1998 – [[Tallinna vapimärk]] *2003 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Kallid kaasteelised") *2004 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2005 – [[Tartu medal]] *2006 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest *2006 – [[aasta eurooplane]] *2022. aastal avati Jaan Krossi auks, tema 102. sünniaastapäevaks püstitatud [[Jaan Krossi monument]] [[Kullassepa tänav|Kullassepa]], [[Kuninga tänav|Kuninga]], [[Niguliste tänav|Niguliste]] ja [[Harju tänav]]a nurgal<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95957765/fotod-tallinna-vanalinnas-avati-jaan-krossi-malestusmark Tallinna vanalinnas avati Jaan Krossi mälestusmärk], kroonika.delfi.ee, 19.02.2022</ref>. ==Isiklikku== Jaan Krossi esimene abikaasa oli [[Helga Pedusaar]], nad olid abielus 1940–1949. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus [[Helga Roos]]iga, [[Kristiina Ross]] (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku [[Ellen Niit|Ellen Niiduga]]. [[Maarja Undusk]] (sündinud 1959), [[Eerik-Niiles Kross]] (sündinud 1967) ja [[Märten Kross]] (sündinud 1970) on nende lapsed. ==Vaata ka== *[[Jaan Krossi kirjandusauhind]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Juhani Salokannel]]. "Jaan Kross". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. 542 lk. ISBN 9789985792667 (originaal: Juhani Salokannel. ''Sivistystahto. Jaan Kross, hänen teoksensa ja virolaisuus''. WSOY. 2008) *Martin Carayol (toim.). ''Jaan Kross: bilan et découvertes''. Paris: L'Harmattan, 2011. ISBN 978-2296560734 ==Välislingid== {{commonskat|Jaan Kross}} {{vikitsitaat}} *{{ISIK|1525}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16957 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000187318 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[http://www.litterature-estonienne.com/Kross.jpg Foto] *[[Teet Korsten]]. [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=6010 Jaan Kross: naiivne oleks uskuda, et meie siinolemise lõpuga lõpeb kõik]. Põhjarannik, 20. märts 2004 *[[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/471711 Kultuurilugu läbi Krossi silmade]. Eesti Päevaleht, 19. juuni 2009 *[[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/488251 "Krossi pärand riigikogu saadikuna – rida filoloogilisi õiendusi"]. Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2010 * 20. veebruar 2020, [[Margit Sutrop]], [https://www.err.ee/1054699? Eetilised valikud Jaan Krossi teostes ], err.ee {{JÄRJESTA:Kross, Jaan}} [[Kategooria:Jaan Kross| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti esseistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2007]] kz5sg34wkwz4b7i0olukubvzfvjk6ih Paadrema jõgi 0 34449 6164273 4574726 2022-07-20T17:11:44Z PikseBot 120302 Robot: "Mall:EestiAsula" → "Mall:Linn" wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Paadrema jõgi | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = [[Tõhela järv]] | suue = [[Paatsalu laht]]e | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 30 km | valgla_pindala = 289 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = [[Mustoja (Pärnumaa)|Mustoja]], [[Punaoja]] | vasakud_lisajõed = Järumetsa kraav, Suurevälja peakraav, [[Unnioja]], Sookalda kraav | osm = jah }} '''Paadrema jõgi''' on jõgi [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]. Saab alguse [[Tõhela järv]]est, voolab põhja, [[Tiilima]] küla juures pöörab läände ja suubub [[Paatsalu]] küla lähedal [[Liivi laht|Liivi lahe]] Paatsalu lahte. Pikkus 30 km, [[valgala]] 289 km&sup2;. Jões leidub [[ahven]]at, [[särg]]e, [[teib]]i, [[haug]]i ja [[turb]]a. See on kantud Eesti lõhejõgede nimestikku. ==Välislingid== [http://www.loodusemees.ee/pildipank.asp?RECORD_INDEX%5Bfotopank_ekraanile%5D=52&otsingutekst=juuni&RECORD_INDEX%5Bfotopank%5D=51 Paadrema jõe foto] [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] c8gp8o0gkunseicfnb3fv4ufoss319r Paul Kerese Malemaja 0 37633 6164152 5941282 2022-07-20T12:12:02Z 46.131.60.178 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Paul Kerese Malemaja.IMG 2816.JPG|thumb|Paul Kerese Malemaja, aprill 2010]] '''Paul Kerese Malemaja''' on maja [[Tallinn]]as aadressil [[Vene tänav]] 29. == Ajalugu == [[Pilt:Malemaja bareljeef.jpg|thumb|Bareljeef Malemaja fassaadil]] Paiga ajalugu saab jälgida [[7. mai]]st [[1362]], mil seda linna [[dokument]]ides esimest korda mainitakse: "Johann Herbe loovutab oma [[kinnistu]] ... Harpele ja selle naisele." Ent veel ei ole teada, kas seal asus toona mingi ehitis või oli krunt tühi. Ka teine teade ([[24. märts]]il [[1376]] oli omanik Johannes Liste) ei too selgust ehitise olemasolust. Esimest korda tõendab [[ürik]] [[1405]]. aastal hoone olemasolu. Sama valdaja (J. Liste) omandust nimetatakse "Lestez hus", seega Leste maja. Koos sellega kuulub kinnistusse "pikk aed, mis läheb üles mäkke". Edaspidisest on säilinud arvukalt ürikuid, milles räägitakse valdajatest, omaniku muutusest jne. Nende teadete hulgast võib esile tõsta [[1483]]. aasta sissekande: "Hans Bodike loovutab oma elamu koos kõrvalasuva kivi[[ait|aidaga]] [[Johann Gellinkhusen]]ile," kes oli Tallinna [[raehärra]] alates [[1481]] ja [[pürjermeister]] alates [[1502]]. Siit on näha hoone otstarve (elamu) ja kiviaida olemasolu. [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1691]] läks maja üle Johann Clayhillsile. Clayhillsi perekond on erandlik kogu [[Liivimaa]]l. Esimene Clayhills (Wilhelm, sündinud [[1660]]) pärines [[Dundee]] linnast [[Šotimaa]]l ning rändas koos 3-4 pojaga [[Riia|Riiga]]. Pojad asusid sajandi lõpul Tallinna. Üks neist saigi vaadeldava kinnistu peremeheks. Ta päris [[Thomas Clayhills and Son|mõjuka ja suure kaubafirma]], mis on jälgitav juba [[1633]]. aastast. Johann Clayhillsi surma järel sai ettevõtte peremeheks tema poeg Thomas, seejärel tolle poeg Hermann Johann Clayhills, kes andis kaubafirmale oma isa auks nime "[[Thomas Clayhills and Son]]". Selle nime all eksisteeris firma [[1940]]. aastani, vaatamata perekonna väljasuremisele. Hoone [[arhitektuur]]ist annab aimu [[1727]]. aastast säilinud Hermann Clayhillsi [[testament]] Thomas Clayhillsi kasuks. Selles mainitakse suurt elamut ja väikest maja ning nende vastas asuvat vankrikuuri linnamüüri küljes. Sel ajal kuulus kinnistusse ka kõrvalasuv (Vene 29) krunt. [[1816]]. aastal oli Malemaja kohal elumaja ja selle kõrval ait. [[1844]]. aastal omandas selle valduse Tallinna [[pürjermeister]] [[Johann Karl Girard de Soucanton|Johann Carl Girard]], [[1872]] [[Arthur Girard de Soucanton]], [[1901]] [[Étienne Girard de Soucanton]]. Tallinna elanike hulgas on olnud vähe prantslasi, mistõttu on tähelepanuväärne, et Malemaja on olnud nii šotlaste kui ka prantslaste omanduses. Uued valdajad elasid siiski mujal ning seetõttu lasid hoone [[1849]] ümber ehitada [[Tallinna peaarhitekt]]i [[Christoph August Gabler]]i projekti järgi. Tema juhtimisel ehitati tollal palju hooneid ümber ja muudeti [[fassaad]]e. [[Arhitekt]]ina polnud Gabler silmapaistev, kuid järgis ajastu vaimu. Tema projekteeritud kuivavõitu, ilmetud fassaadid on paljudel Tallinna majadel veel praegugi alles. Gableri suursaavutusena seisab [[Vabaduse väljak]]ul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]. 1849. aasta ümberehituse käigus muudeti keskaegne kaupmeheelamu utilitaarseks aidaks, mille [[kelder]] ja mõlemad [[korrus]]ed olid kaetud [[võlv]]idega. Kuigi fassaadi poolt vaadatuna oli hoone uut otstarvet raske välja lugeda, oli siselahendus otstarbekas ja ratsionaalne. [[1968]]. aastal valmis [[Kommunaalprojekt]]i arhitektide [[Taevo Gans]]i ja [[Aulo Padar]]i ümberehitusprojekt. Aidahoonet oli suurte võistluste korraldamiseks kergem ümber ehitada kui olnuks kaupmeheelamut. Arhitektid suhtusid olemasolevasse küllaldase pieteeditundega. Põhijoontes säilitati kõigi korruste ruumilahendus. Siiski tuli osa suurtest aidakorrustest muuta väiksemateks ruumideks: malekooli klassideks, Malemaja juhatuse ja [[treener]]ite tubadeks jne. Eraldi ruum kavandati malekooli [[raamatukogu]]le. [[1973]] alustas hoone ümberehitustöödega [[Mererajoon]]i [[Remondi- ja Ehitusvalitsus]]. Rahaliselt toetas ümberehitust ka [[Eesti Pimedate Ühing]]. [[6. november|6. novembril]] [[1975]] ilmus Ministrite Nõukogu määrus [[Paul Keres]]e nimelise Malemaja loomise kohta ja [[21. november|21. novembril]] avati Malemaja pidulikult. [[Raamatukogu]] rajamiseks osteti [[Peterburi]]st ligi 3000-köiteline malekirjanduse koguja Dombrovski raamatukogu. Aja jooksul on sellele lisandunud palju muudki, näiteks Paul Kerese ligi 2000-köiteline raamatukogu. [[Pilt:Paul Kerese vahakuju Malemajas.jpg|thumb|[[Paul Keres]]e [[vahakuju]] Kerese muuseumitoas]] 2004. aastal avati Malemajas [[Paul Keres]]e muuseumtuba. == Kasutatud kirjandus == * [[Jevgeni Kaljundi]] artikkel ajalehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] [[10. detsember|10. detsembril]] [[1976]]. {{koord}} [[Kategooria:Tallinna spordiehitised]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] [[Kategooria:Paul Keres]] nzqk6fks9fbruihsafeww3l14ltob28 6164184 6164152 2022-07-20T13:12:43Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.60.178|46.131.60.178]] ([[User talk:46.131.60.178|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Amherst99|Amherst99]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Paul Kerese Malemaja.IMG 2816.JPG|thumb|Paul Kerese Malemaja, aprill 2010]] '''Paul Kerese Malemaja''' on maja [[Tallinn]]as aadressil [[Vene tänav]] 29. == Ajalugu == [[Pilt:Malemaja bareljeef.jpg|thumb|Bareljeef Malemaja fassaadil]] Paiga ajalugu saab jälgida [[7. mai]]st [[1362]], mil seda linna [[dokument]]ides esimest korda mainitakse: "Johann Herbe loovutab oma [[kinnistu]] ... Harpele ja selle naisele." Ent veel ei ole teada, kas seal asus toona mingi ehitis või oli krunt tühi. Ka teine teade ([[24. märts]]il [[1376]] oli omanik Johannes Liste) ei too selgust ehitise olemasolust. Esimest korda tõendab [[ürik]] [[1405]]. aastal hoone olemasolu. Sama valdaja (J. Liste) omandust nimetatakse "Lestez hus", seega Leste maja. Koos sellega kuulub kinnistusse "pikk aed, mis läheb üles mäkke". Edaspidisest on säilinud arvukalt ürikuid, milles räägitakse valdajatest, omaniku muutusest jne. Nende teadete hulgast võib esile tõsta [[1483]]. aasta sissekande: "Hans Bodike loovutab oma elamu koos kõrvalasuva kivi[[ait|aidaga]] [[Johann Gellinkhusen]]ile," kes oli Tallinna [[raehärra]] alates [[1481]] ja [[pürjermeister]] alates [[1502]]. Siit on näha hoone otstarve (elamu) ja kiviaida olemasolu. [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1691]] läks maja üle Johann Clayhillsile. Clayhillsi perekond on erandlik kogu [[Liivimaa]]l. Esimene Clayhills (Wilhelm, sündinud [[1660]]) pärines [[Dundee]] linnast [[Šotimaa]]l ning rändas koos 3-4 pojaga [[Riia|Riiga]]. Pojad asusid sajandi lõpul Tallinna. Üks neist saigi vaadeldava kinnistu peremeheks. Ta päris [[Thomas Clayhills and Son|mõjuka ja suure kaubafirma]], mis on jälgitav juba [[1633]]. aastast. Johann Clayhillsi surma järel sai ettevõtte peremeheks tema poeg Thomas, seejärel tolle poeg Hermann Johann Clayhills, kes andis kaubafirmale oma isa auks nime "[[Thomas Clayhills and Son]]". Selle nime all eksisteeris firma [[1940]]. aastani, vaatamata perekonna väljasuremisele. Hoone [[arhitektuur]]ist annab aimu [[1727]]. aastast säilinud Hermann Clayhillsi [[testament]] Thomas Clayhillsi kasuks. Selles mainitakse suurt elamut ja väikest maja ning nende vastas asuvat vankrikuuri linnamüüri küljes. Sel ajal kuulus kinnistusse ka kõrvalasuv (Vene 29) krunt. [[1816]]. aastal oli Malemaja kohal elumaja ja selle kõrval ait. [[1844]]. aastal omandas selle valduse Tallinna [[pürjermeister]] [[Johann Karl Girard de Soucanton|Johann Carl Girard]], [[1872]] [[Arthur Girard de Soucanton]], [[1901]] [[Étienne Girard de Soucanton]]. Tallinna elanike hulgas on olnud vähe prantslasi, mistõttu on tähelepanuväärne, et Malemaja on olnud nii šotlaste kui ka prantslaste omanduses. Uued valdajad elasid siiski mujal ning seetõttu lasid hoone [[1849]] ümber ehitada [[Tallinna peaarhitekt]]i [[Christoph August Gabler]]i projekti järgi. Tema juhtimisel ehitati tollal palju hooneid ümber ja muudeti [[fassaad]]e. [[Arhitekt]]ina polnud Gabler silmapaistev, kuid järgis ajastu vaimu. Tema projekteeritud kuivavõitu, ilmetud fassaadid on paljudel Tallinna majadel veel praegugi alles. Gableri suursaavutusena seisab [[Vabaduse väljak]]ul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]. 1849. aasta ümberehituse käigus muudeti keskaegne kaupmeheelamu utilitaarseks aidaks, mille [[kelder]] ja mõlemad [[korrus]]ed olid kaetud [[võlv]]idega. Kuigi fassaadi poolt vaadatuna oli hoone uut otstarvet raske välja lugeda, oli siselahendus otstarbekas ja ratsionaalne. [[1968]]. aastal valmis [[Kommunaalprojekt]]i arhitektide [[Taevo Gans]]i ja [[Aulo Padar]]i ümberehitusprojekt. Aidahoonet oli suurte võistluste korraldamiseks kergem ümber ehitada kui olnuks kaupmeheelamut. Arhitektid suhtusid olemasolevasse küllaldase pieteeditundega. Põhijoontes säilitati kõigi korruste ruumilahendus. Siiski tuli osa suurtest aidakorrustest muuta väiksemateks ruumideks: malekooli klassideks, Malemaja juhatuse ja [[treener]]ite tubadeks jne. Eraldi ruum kavandati malekooli [[raamatukogu]]le. [[1973]] alustas hoone ümberehitustöödega [[Mererajoon]]i [[Remondi- ja Ehitusvalitsus]]. Rahaliselt toetas ümberehitust ka [[Eesti Pimedate Ühing]]. [[6. november|6. novembril]] [[1975]] ilmus Ministrite Nõukogu määrus [[Paul Keres]]e nimelise Malemaja loomise kohta ja [[21. november|21. novembril]] avati Malemaja pidulikult. [[Raamatukogu]] rajamiseks osteti [[Peterburi]]st ligi 3000-köiteline malekirjanduse koguja Dombrovski raamatukogu. Aja jooksul on sellele lisandunud palju muudki, näiteks Paul Kerese ligi 2000-köiteline raamatukogu. [[Pilt:Paul Kerese vahakuju Malemajas.jpg|thumb|[[Paul Keres]]e [[vahakuju]] Kerese muuseumtoas]] 2004. aastal avati Malemajas [[Paul Keres]]e muuseumtuba. == Kasutatud kirjandus == * [[Jevgeni Kaljundi]] artikkel ajalehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] [[10. detsember|10. detsembril]] [[1976]]. {{koord}} [[Kategooria:Tallinna spordiehitised]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] [[Kategooria:Paul Keres]] 45o00dytjc60ziuezbbacsh3f3ue6jt Rammstein 0 38162 6164176 6066557 2022-07-20T13:01:24Z Kristjanroots16 116678 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Rammstein | Pilt = Rammstein at Wacken Open Air 2013 06.jpg | Pildi_kirjeldus = Rammstein Wacken Open Air festivalil, 2013 | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = grupp_või_bänd | Alias = | Päritolu = [[Berliin]], [[Saksamaa]] | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'' | Aktiivne = 1994-... | Plaadifirma = [[Motor Music Records|Motor Music]], [[Republic Records|Republic]], [[Slash Records|Slash]], [[Universal Music Group]] | Seotud_artistid = [[Emigrate]], [[Feeling B]], [[First Arsch]] | URL = [http://www.rammstein.com www.rammstein.com] | Koosseis = [[Till Lindemann]]<br/>[[Richard Kruspe]]<br/>[[Paul Landers]]<br/>[[Oliver Riedel]]<br/>[[Christoph Schneider]]<br/>[[Christian Lorenz]] | Endised_liikmed = }} [[Pilt:Rammstein-flamethrowers.jpg|thumb|300px|Rammsteini kontsert Londonis 2004]] '''Rammstein''' on saksa ''[[industrial metal]]''<nowiki>'</nowiki>it viljelev ansambel, mis tegutseb alates [[1994]]. aastast. Seda loetakse ''[[Neue Deutsche Härte]]'' voolu alla kuuluvaks. Rammsteini liikmed on pärit endiselt [[Ida-Saksamaa]]lt. Rammstein sündis 1994. aastal, kui [[Till Lindemann]], [[Oliver Riedel]], [[Christoph Schneider]] ja [[Richard Kruspe]] võitsid [[Berliin]]i muusikavõistluse, saades auhinnaks võimaluse salvestada demoplaat nelja looga. Nad kutsusid kampa [[Paul Landers|Paul Landersi]] ja [[Christian Lorenz|Christian Lorenzi]] ansamblist [[Feeling B]] ning alustasid tööd esimese albumi "[[Herzeleid]]" kallal. Rammstein sai väidetavalt nime [[Ramsteini õhuväebaas]]i järgi, kus [[1988]]. aastal toimus [[NATO]] õppuste käigus lennuõnnetus, mille tõttu hukkus 70 inimest. Tõlkes võiks Rammstein tähendada kas rammimiskivi, rammi või otsetõlkes ka rammu(jõu)kivi. Ansambli lood valmivad enamasti kollektiivse tööna, tekstid kirjutab laulja Till Lindemann. Rammsteini laulud on peamiselt [[saksa keel|saksakeelsed]], mis pole aga neil takistanud saada populaarseks ka ingliskeelsetes maades. Rammsteini sõnades on olulisel kohal sõnamäng. Sageli on tekst sõnastatud nii, et seda saab mitmeti mõista. Näiteks laul "Du hast" on sõnamäng saksakeelse [[abielu]]vandega "''Willst du, bis der Tod euch scheidet, treu ihr sein für alle Tage?''" ("Kas sa tõotad, kuni surm teid lahutab, jääda talle ustavaks kuni oma päevade lõpuni?"). Laulus vastatakse sellele küsimusele "Ei." ("''Nein.''"). Selle rea viimane kordus muudab lause algtähendust kõigest väikeste muudatustega: "''Willst du, bis der Tod der Scheide ...'' ("Kas sa tõotad kuni [[vagiina]]surmani ..."). Laul ise algab taas sõnamänguga "''Du ... Du hast ... Du hast mich ...''". Viimast tõlgendatakse sageli "Sa vihkad mind", sest saksakeelne sõna ''hast'' ('omad') hääldub peaaegu nagu ''hasst'' ('vihkad'). Et see pole õige tõlgendus, selgub edaspidi, kui rida lõpetatakse: "''Du hast mich gefragt ...''" ("Sa küsisid mult ..."). Sealjuures on Rammstein teinud laulust ingliskeelse [[kaver]]i "You hate", mis ei ole laulu "Du hast" täpne tõlge. Sedalaadi sõnastust kasutab Rammstein tihti, et [[huumor]]it tekitada, kuid kuulajaid, kes saksa keelt halvasti oskavad, see eksitab. Provokatiivsed ja kahemõttelised tekstid on andnud alust neid süüdistada [[natsism|natsiideoloogia]] toetamises. Bänd ise eitab seda kategooriliselt. 2009. aastal indekseeriti (keelustati alla 18-aastastele) [[Saksamaa]]l nende album "[[Liebe Ist Für Alle Da]]", kuna albumiga kaasas olev pilt, kus Richard Kruspe lööb põlvedel olevat paljast naist, ning lugude "Ich du dir weh" ja "Pussy" tekstid kahjustavad noorsugu<ref>http://herzeleid.com/</ref>. Bänd on tuntud [[pürotehnika]] rohke kasutamise poolest. Ta on pälvinud tähelepanu oma lavasõudega, nii et [[fänn]]id on lõpuks loonud [[moto]] "Teised bändid mängivad, Rammstein põleb!". Pärast juhtumit Berliinis [[27. september|27. septembril]] [[1996]], kus põlev [[dekoratsioon]], kukkus publikusse, kasutab bänd elukutseliste pürotehnikute abi. Nüüd on ka Till Lindemann ise litsentseeritud [[pürotehnik]], kes vahel terve laulu vältel pealaest jalatallani leekides on. Ta on saanud korduvalt [[põletus]]i [[kõrv]]adele, [[juuksed|juustele]] ja [[käsi|kätele]]. Tänaseks jookseb kogu eriefektide programm koos [[pürotehnika]]ga maha programmeeritud arvutitest ning iga efekt (lõhkepaketid, tulesambad, efektplahvatused) on paika pandud millisekundlise täpsusega. Suure kuumuse tõttu on tihti kontsertidelt välja kantud kuulajaid, kes on saanud [[kuumarabandus]]e. Kontsertidel on reeglina alati kohal [[kiirabi]] ning lava taga igaks juhuks tuletõrjeauto. Rammstein on külastanud [[Eesti]]t neljal korral. Aastatel [[2001]], [[2004]] ja [[2010]] anti kontserdid [[Saku Suurhall]]is. Seoses tiheda ajakavaga ning aegade suurima produktsiooniga [[Made in Germany 1995–2011]] turneel otsustas bänd Eesti kontserdist [[2012]]. aastal loobuda ning need anti vaid Lätis ja Leedus. 2017. aasta 11. juunil anti kontsert ka [[Tallinna lauluväljak]]ul. Kontsert pidi toimuma ka 2020. aasta suvel, kuid see tühistati [[Koroonapandeemia|ülemaailmse koroonapandeemia tõttu ning toimus juulis 2022.]] ==Liikmed== [[File:2015 06 20-Karat-Waldbuehne Christoph Schneider by-Denis-Apel-1911.jpg|thumb|right|Christoph Schneider 2015. aastal]] *[[Till Lindemann]], vokaal *[[Richard Kruspe]], kitarr *[[Paul Heiko Landers]] (sünninimi Heiko Paul Hiersche), kitarr *[[Oliver Riedel]], bass *[[Christoph Schneider]], trummid *[[Christian Lorenz]] (Flake), klahvpillid ==Albumid== {{vaata|Rammsteini diskograafia}} *[[1995]] "[[Herzeleid]]" *[[1997]] "[[Sehnsucht]]" *[[1998]] "[[Live aus Berlin]]" *[[2001]] "[[Mutter (album)|Mutter]]" *[[2004]] "[[Reise, Reise]]" *[[2005]] "[[Rosenrot]]" *[[2006]] "[[Völkerball]]" *[[2009]] "[[Liebe Ist Für Alle Da]]" *[[2011]] "[[Made in Germany 1995-2011]]" *[[2019]] "Rammstein" *[[2022]] "Zeit" ===Singlid=== *[[1995]] – Du riechst so gut *[[1996]] – Seemann *[[1997]] – Engel *[[1997]] – Engel, Fan-Edition *[[1997]] – Du hast *[[1997]] – Das Modell (Kraftwerk-cover) *[[1998]] – Du riechst so gut ’98 *[[1998]] – Stripped (Depeche Mode-cover) *[[2001]] – Asche zu Asche *[[2001]] – Sonne *[[2001]] – Links 2-3-4 *[[2001]] – Ich will *[[2002]] – Mutter *[[2002]] – Feuer frei! *[[2004]] – Mein Teil *[[2004]] – Amerika *[[2004]] – Ohne dich *[[2005]] – Keine Lust *[[2005]] – Benzin *[[2005]] – Rosenrot *[[2006]] – Mann gegen Mann *[[2009]] – Pussy *[[2010]] - Ich tu dir weh *[[2010]] - Haifisch *[[2019]] - Deutschland *[[2019]] - Radio ===DVD=== *Live aus Berlin *Lichtspielhaus *Völkerball ==Viited== <references/> ==Välislingid== {{commons|Rammstein}} *[http://www.rammstein.com Ingliskeelne ametlik leht] *[http://www.rammstein.de Saksakeelne ametlik leht] * [http://en.rammsteinworld.com/ RammsteinWorld] - ''mitteametlik'' * [http://en.affenknecht.com/ Affenknech - Rammstein source] - ''mitteametlik'' [[Kategooria:Rammstein| ]] [[Kategooria:Saksamaa ansamblid]] [[Kategooria:Industrial metal'i ansamblid]] gv01uye3322k104rlspuday2es17vyl 6164177 6164176 2022-07-20T13:02:14Z Kristjanroots16 116678 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Rammstein | Pilt = Rammstein at Wacken Open Air 2013 06.jpg | Pildi_kirjeldus = Rammstein Wacken Open Air festivalil, 2013 | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = grupp_või_bänd | Alias = | Päritolu = [[Berliin]], [[Saksamaa]] | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'' | Aktiivne = 1994-... | Plaadifirma = [[Motor Music Records|Motor Music]], [[Republic Records|Republic]], [[Slash Records|Slash]], [[Universal Music Group]] | Seotud_artistid = [[Emigrate]], [[Feeling B]], [[First Arsch]] | URL = [http://www.rammstein.com www.rammstein.com] | Koosseis = [[Till Lindemann]]<br/>[[Richard Kruspe]]<br/>[[Paul Landers]]<br/>[[Oliver Riedel]]<br/>[[Christoph Schneider]]<br/>[[Christian Lorenz]] | Endised_liikmed = }} [[Pilt:Rammstein-flamethrowers.jpg|thumb|300px|Rammsteini kontsert Londonis 2004]] '''Rammstein''' on saksa ''[[industrial metal]]''<nowiki>'</nowiki>it viljelev ansambel, mis tegutseb alates [[1994]]. aastast. Seda loetakse ''[[Neue Deutsche Härte]]'' voolu alla kuuluvaks. Rammsteini liikmed on pärit endiselt [[Ida-Saksamaa]]lt. Rammstein sündis 1994. aastal, kui [[Till Lindemann]], [[Oliver Riedel]], [[Christoph Schneider]] ja [[Richard Kruspe]] võitsid [[Berliin]]i muusikavõistluse, saades auhinnaks võimaluse salvestada demoplaat nelja looga. Nad kutsusid kampa [[Paul Landers|Paul Landersi]] ja [[Christian Lorenz|Christian Lorenzi]] ansamblist [[Feeling B]] ning alustasid tööd esimese albumi "[[Herzeleid]]" kallal. Rammstein sai väidetavalt nime [[Ramsteini õhuväebaas]]i järgi, kus [[1988]]. aastal toimus [[NATO]] õppuste käigus lennuõnnetus, mille tõttu hukkus 70 inimest. Tõlkes võiks Rammstein tähendada kas rammimiskivi, rammi või otsetõlkes ka rammu(jõu)kivi. Ansambli lood valmivad enamasti kollektiivse tööna, tekstid kirjutab laulja Till Lindemann. Rammsteini laulud on peamiselt [[saksa keel|saksakeelsed]], mis pole aga neil takistanud saada populaarseks ka ingliskeelsetes maades. Rammsteini sõnades on olulisel kohal sõnamäng. Sageli on tekst sõnastatud nii, et seda saab mitmeti mõista. Näiteks laul "Du hast" on sõnamäng saksakeelse [[abielu]]vandega "''Willst du, bis der Tod euch scheidet, treu ihr sein für alle Tage?''" ("Kas sa tõotad, kuni surm teid lahutab, jääda talle ustavaks kuni oma päevade lõpuni?"). Laulus vastatakse sellele küsimusele "Ei." ("''Nein.''"). Selle rea viimane kordus muudab lause algtähendust kõigest väikeste muudatustega: "''Willst du, bis der Tod der Scheide ...'' ("Kas sa tõotad kuni [[vagiina]]surmani ..."). Laul ise algab taas sõnamänguga "''Du ... Du hast ... Du hast mich ...''". Viimast tõlgendatakse sageli "Sa vihkad mind", sest saksakeelne sõna ''hast'' ('omad') hääldub peaaegu nagu ''hasst'' ('vihkad'). Et see pole õige tõlgendus, selgub edaspidi, kui rida lõpetatakse: "''Du hast mich gefragt ...''" ("Sa küsisid mult ..."). Sealjuures on Rammstein teinud laulust ingliskeelse [[kaver]]i "You hate", mis ei ole laulu "Du hast" täpne tõlge. Sedalaadi sõnastust kasutab Rammstein tihti, et [[huumor]]it tekitada, kuid kuulajaid, kes saksa keelt halvasti oskavad, see eksitab. Provokatiivsed ja kahemõttelised tekstid on andnud alust neid süüdistada [[natsism|natsiideoloogia]] toetamises. Bänd ise eitab seda kategooriliselt. 2009. aastal indekseeriti (keelustati alla 18-aastastele) [[Saksamaa]]l nende album "[[Liebe Ist Für Alle Da]]", kuna albumiga kaasas olev pilt, kus Richard Kruspe lööb põlvedel olevat paljast naist, ning lugude "Ich du dir weh" ja "Pussy" tekstid kahjustavad noorsugu<ref>http://herzeleid.com/</ref>. Bänd on tuntud [[pürotehnika]] rohke kasutamise poolest. Ta on pälvinud tähelepanu oma lavasõudega, nii et [[fänn]]id on lõpuks loonud [[moto]] "Teised bändid mängivad, Rammstein põleb!". Pärast juhtumit Berliinis [[27. september|27. septembril]] [[1996]], kus põlev [[dekoratsioon]], kukkus publikusse, kasutab bänd elukutseliste pürotehnikute abi. Nüüd on ka Till Lindemann ise litsentseeritud [[pürotehnik]], kes vahel terve laulu vältel pealaest jalatallani leekides on. Ta on saanud korduvalt [[põletus]]i [[kõrv]]adele, [[juuksed|juustele]] ja [[käsi|kätele]]. Tänaseks jookseb kogu eriefektide programm koos [[pürotehnika]]ga maha programmeeritud arvutitest ning iga efekt (lõhkepaketid, tulesambad, efektplahvatused) on paika pandud millisekundlise täpsusega. Suure kuumuse tõttu on tihti kontsertidelt välja kantud kuulajaid, kes on saanud [[kuumarabandus]]e. Kontsertidel on reeglina alati kohal [[kiirabi]] ning lava taga igaks juhuks tuletõrjeauto. Rammstein on külastanud [[Eesti]]t neljal korral. Aastatel [[2001]], [[2004]] ja [[2010]] anti kontserdid [[Saku Suurhall]]is. Seoses tiheda ajakavaga ning aegade suurima produktsiooniga [[Made in Germany 1995–2011]] turneel otsustas bänd Eesti kontserdist [[2012]]. aastal loobuda ning need anti vaid Lätis ja Leedus. 2017. aasta 11. juunil anti kontsert ka [[Tallinna lauluväljak]]ul. Kontsert pidi toimuma ka 2020. aasta suvel, kuid see tühistati [[Koroonapandeemia|ülemaailmse koroonapandeemia tõttu]] ning toimus 2022 aasta juulis. ==Liikmed== [[File:2015 06 20-Karat-Waldbuehne Christoph Schneider by-Denis-Apel-1911.jpg|thumb|right|Christoph Schneider 2015. aastal]] *[[Till Lindemann]], vokaal *[[Richard Kruspe]], kitarr *[[Paul Heiko Landers]] (sünninimi Heiko Paul Hiersche), kitarr *[[Oliver Riedel]], bass *[[Christoph Schneider]], trummid *[[Christian Lorenz]] (Flake), klahvpillid ==Albumid== {{vaata|Rammsteini diskograafia}} *[[1995]] "[[Herzeleid]]" *[[1997]] "[[Sehnsucht]]" *[[1998]] "[[Live aus Berlin]]" *[[2001]] "[[Mutter (album)|Mutter]]" *[[2004]] "[[Reise, Reise]]" *[[2005]] "[[Rosenrot]]" *[[2006]] "[[Völkerball]]" *[[2009]] "[[Liebe Ist Für Alle Da]]" *[[2011]] "[[Made in Germany 1995-2011]]" *[[2019]] "Rammstein" *[[2022]] "Zeit" ===Singlid=== *[[1995]] – Du riechst so gut *[[1996]] – Seemann *[[1997]] – Engel *[[1997]] – Engel, Fan-Edition *[[1997]] – Du hast *[[1997]] – Das Modell (Kraftwerk-cover) *[[1998]] – Du riechst so gut ’98 *[[1998]] – Stripped (Depeche Mode-cover) *[[2001]] – Asche zu Asche *[[2001]] – Sonne *[[2001]] – Links 2-3-4 *[[2001]] – Ich will *[[2002]] – Mutter *[[2002]] – Feuer frei! *[[2004]] – Mein Teil *[[2004]] – Amerika *[[2004]] – Ohne dich *[[2005]] – Keine Lust *[[2005]] – Benzin *[[2005]] – Rosenrot *[[2006]] – Mann gegen Mann *[[2009]] – Pussy *[[2010]] - Ich tu dir weh *[[2010]] - Haifisch *[[2019]] - Deutschland *[[2019]] - Radio ===DVD=== *Live aus Berlin *Lichtspielhaus *Völkerball ==Viited== <references/> ==Välislingid== {{commons|Rammstein}} *[http://www.rammstein.com Ingliskeelne ametlik leht] *[http://www.rammstein.de Saksakeelne ametlik leht] * [http://en.rammsteinworld.com/ RammsteinWorld] - ''mitteametlik'' * [http://en.affenknecht.com/ Affenknech - Rammstein source] - ''mitteametlik'' [[Kategooria:Rammstein| ]] [[Kategooria:Saksamaa ansamblid]] [[Kategooria:Industrial metal'i ansamblid]] l3aj4qw72y9g5pqctx5wone4hz5tuhm 6164178 6164177 2022-07-20T13:02:36Z Kristjanroots16 116678 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Rammstein | Pilt = Rammstein at Wacken Open Air 2013 06.jpg | Pildi_kirjeldus = Rammstein Wacken Open Air festivalil, 2013 | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = grupp_või_bänd | Alias = | Päritolu = [[Berliin]], [[Saksamaa]] | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'' | Aktiivne = 1994-... | Plaadifirma = [[Motor Music Records|Motor Music]], [[Republic Records|Republic]], [[Slash Records|Slash]], [[Universal Music Group]] | Seotud_artistid = [[Emigrate]], [[Feeling B]], [[First Arsch]] | URL = [http://www.rammstein.com www.rammstein.com] | Koosseis = [[Till Lindemann]]<br/>[[Richard Kruspe]]<br/>[[Paul Landers]]<br/>[[Oliver Riedel]]<br/>[[Christoph Schneider]]<br/>[[Christian Lorenz]] | Endised_liikmed = }} [[Pilt:Rammstein-flamethrowers.jpg|thumb|300px|Rammsteini kontsert Londonis 2004]] '''Rammstein''' on saksa ''[[industrial metal]]''<nowiki>'</nowiki>it viljelev ansambel, mis tegutseb alates [[1994]]. aastast. Seda loetakse ''[[Neue Deutsche Härte]]'' voolu alla kuuluvaks. Rammsteini liikmed on pärit endiselt [[Ida-Saksamaa]]lt. Rammstein sündis 1994. aastal, kui [[Till Lindemann]], [[Oliver Riedel]], [[Christoph Schneider]] ja [[Richard Kruspe]] võitsid [[Berliin]]i muusikavõistluse, saades auhinnaks võimaluse salvestada demoplaat nelja looga. Nad kutsusid kampa [[Paul Landers|Paul Landersi]] ja [[Christian Lorenz|Christian Lorenzi]] ansamblist [[Feeling B]] ning alustasid tööd esimese albumi "[[Herzeleid]]" kallal. Rammstein sai väidetavalt nime [[Ramsteini õhuväebaas]]i järgi, kus [[1988]]. aastal toimus [[NATO]] õppuste käigus lennuõnnetus, mille tõttu hukkus 70 inimest. Tõlkes võiks Rammstein tähendada kas rammimiskivi, rammi või otsetõlkes ka rammu(jõu)kivi. Ansambli lood valmivad enamasti kollektiivse tööna, tekstid kirjutab laulja Till Lindemann. Rammsteini laulud on peamiselt [[saksa keel|saksakeelsed]], mis pole aga neil takistanud saada populaarseks ka ingliskeelsetes maades. Rammsteini sõnades on olulisel kohal sõnamäng. Sageli on tekst sõnastatud nii, et seda saab mitmeti mõista. Näiteks laul "Du hast" on sõnamäng saksakeelse [[abielu]]vandega "''Willst du, bis der Tod euch scheidet, treu ihr sein für alle Tage?''" ("Kas sa tõotad, kuni surm teid lahutab, jääda talle ustavaks kuni oma päevade lõpuni?"). Laulus vastatakse sellele küsimusele "Ei." ("''Nein.''"). Selle rea viimane kordus muudab lause algtähendust kõigest väikeste muudatustega: "''Willst du, bis der Tod der Scheide ...'' ("Kas sa tõotad kuni [[vagiina]]surmani ..."). Laul ise algab taas sõnamänguga "''Du ... Du hast ... Du hast mich ...''". Viimast tõlgendatakse sageli "Sa vihkad mind", sest saksakeelne sõna ''hast'' ('omad') hääldub peaaegu nagu ''hasst'' ('vihkad'). Et see pole õige tõlgendus, selgub edaspidi, kui rida lõpetatakse: "''Du hast mich gefragt ...''" ("Sa küsisid mult ..."). Sealjuures on Rammstein teinud laulust ingliskeelse [[kaver]]i "You hate", mis ei ole laulu "Du hast" täpne tõlge. Sedalaadi sõnastust kasutab Rammstein tihti, et [[huumor]]it tekitada, kuid kuulajaid, kes saksa keelt halvasti oskavad, see eksitab. Provokatiivsed ja kahemõttelised tekstid on andnud alust neid süüdistada [[natsism|natsiideoloogia]] toetamises. Bänd ise eitab seda kategooriliselt. 2009. aastal indekseeriti (keelustati alla 18-aastastele) [[Saksamaa]]l nende album "[[Liebe Ist Für Alle Da]]", kuna albumiga kaasas olev pilt, kus Richard Kruspe lööb põlvedel olevat paljast naist, ning lugude "Ich du dir weh" ja "Pussy" tekstid kahjustavad noorsugu<ref>http://herzeleid.com/</ref>. Bänd on tuntud [[pürotehnika]] rohke kasutamise poolest. Ta on pälvinud tähelepanu oma lavasõudega, nii et [[fänn]]id on lõpuks loonud [[moto]] "Teised bändid mängivad, Rammstein põleb!". Pärast juhtumit Berliinis [[27. september|27. septembril]] [[1996]], kus põlev [[dekoratsioon]], kukkus publikusse, kasutab bänd elukutseliste pürotehnikute abi. Nüüd on ka Till Lindemann ise litsentseeritud [[pürotehnik]], kes vahel terve laulu vältel pealaest jalatallani leekides on. Ta on saanud korduvalt [[põletus]]i [[kõrv]]adele, [[juuksed|juustele]] ja [[käsi|kätele]]. Tänaseks jookseb kogu eriefektide programm koos [[pürotehnika]]ga maha programmeeritud arvutitest ning iga efekt (lõhkepaketid, tulesambad, efektplahvatused) on paika pandud millisekundlise täpsusega. Suure kuumuse tõttu on tihti kontsertidelt välja kantud kuulajaid, kes on saanud [[kuumarabandus]]e. Kontsertidel on reeglina alati kohal [[kiirabi]] ning lava taga igaks juhuks tuletõrjeauto. Rammstein on külastanud [[Eesti]]t neljal korral. Aastatel [[2001]], [[2004]] ja [[2010]] anti kontserdid [[Saku Suurhall]]is. Seoses tiheda ajakavaga ning aegade suurima produktsiooniga [[Made in Germany 1995–2011]] turneel otsustas bänd Eesti kontserdist [[2012]]. aastal loobuda ning need anti vaid Lätis ja Leedus. 2017. aasta 11. juunil anti kontsert ka [[Tallinna lauluväljak]]ul. Kontsert pidi toimuma ka 2020. aasta suvel, kuid see tühistati [[Koroonapandeemia|ülemaailmse koroonapandeemia tõttu]] ning toimus 2022. aasta juulis. ==Liikmed== [[File:2015 06 20-Karat-Waldbuehne Christoph Schneider by-Denis-Apel-1911.jpg|thumb|right|Christoph Schneider 2015. aastal]] *[[Till Lindemann]], vokaal *[[Richard Kruspe]], kitarr *[[Paul Heiko Landers]] (sünninimi Heiko Paul Hiersche), kitarr *[[Oliver Riedel]], bass *[[Christoph Schneider]], trummid *[[Christian Lorenz]] (Flake), klahvpillid ==Albumid== {{vaata|Rammsteini diskograafia}} *[[1995]] "[[Herzeleid]]" *[[1997]] "[[Sehnsucht]]" *[[1998]] "[[Live aus Berlin]]" *[[2001]] "[[Mutter (album)|Mutter]]" *[[2004]] "[[Reise, Reise]]" *[[2005]] "[[Rosenrot]]" *[[2006]] "[[Völkerball]]" *[[2009]] "[[Liebe Ist Für Alle Da]]" *[[2011]] "[[Made in Germany 1995-2011]]" *[[2019]] "Rammstein" *[[2022]] "Zeit" ===Singlid=== *[[1995]] – Du riechst so gut *[[1996]] – Seemann *[[1997]] – Engel *[[1997]] – Engel, Fan-Edition *[[1997]] – Du hast *[[1997]] – Das Modell (Kraftwerk-cover) *[[1998]] – Du riechst so gut ’98 *[[1998]] – Stripped (Depeche Mode-cover) *[[2001]] – Asche zu Asche *[[2001]] – Sonne *[[2001]] – Links 2-3-4 *[[2001]] – Ich will *[[2002]] – Mutter *[[2002]] – Feuer frei! *[[2004]] – Mein Teil *[[2004]] – Amerika *[[2004]] – Ohne dich *[[2005]] – Keine Lust *[[2005]] – Benzin *[[2005]] – Rosenrot *[[2006]] – Mann gegen Mann *[[2009]] – Pussy *[[2010]] - Ich tu dir weh *[[2010]] - Haifisch *[[2019]] - Deutschland *[[2019]] - Radio ===DVD=== *Live aus Berlin *Lichtspielhaus *Völkerball ==Viited== <references/> ==Välislingid== {{commons|Rammstein}} *[http://www.rammstein.com Ingliskeelne ametlik leht] *[http://www.rammstein.de Saksakeelne ametlik leht] * [http://en.rammsteinworld.com/ RammsteinWorld] - ''mitteametlik'' * [http://en.affenknecht.com/ Affenknech - Rammstein source] - ''mitteametlik'' [[Kategooria:Rammstein| ]] [[Kategooria:Saksamaa ansamblid]] [[Kategooria:Industrial metal'i ansamblid]] 6nkx58n5gbjhz3q2wip9yii67sgav4t Kehakeel (viipekeel) 0 39639 6164229 5019427 2022-07-20T15:47:53Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} '''Kehakeel''' on [[viipekeel]]e osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. ==Vaata ka== *[[Sõrmendtähestik]] [[Kategooria:Surdopedagoogika]] [[Kategooria:Viipekeeled]] 1jyk0ujb25mzxt3q7qvswo7nakv04jy Kinaver 0 40940 6164206 6088898 2022-07-20T14:35:37Z Evlper 104506 /* Pigmendina */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cinnabar.jpg|pisi|Kinaver]] [[Pilt:Estonian Museum of Natural History Specimen No 201736 photo (g27 g27-69 jpg).jpg|pisi|Punased kinaveri kristallid nõeljate [[antimoniit|antimoniidikristallidega]] maatriksis]] '''Kinaver''', värvipigmendina ka '''tsinnoober''' on punakat [[Värvus|värvi]] [[Sulfiidsed mineraalid|sulfiidne]] [[mineraal]], mida kasutatakse ka pigmendina [[maalikunst]]is. Kinaveri [[keemiline valem]] on HgS ([[elavhõbesulfiid]]). Kinaver [[Kristallisatsioon|kristalliseerub]] [[Heksagonaalne süngoonia|heksagonaalse]] [[süngoonia]] [[kristall]]idena. Kristallid on [[Prismaline kristallivorm|prismalised]] või [[Nõeljas kristallivorm|nõeljad]]. Esineb enamasti teraliste [[Agregaat (mineraloogia)|agregaatidena]]. [[Erikaal]] on 8...8,2. [[Kõvadus]] [[Mohsi astmik]]ul on 2...2,5. Kinaver on peamine [[elavhõbe]]da [[maak]]. Esineb [[settekivim]]eis [[Lõhetäide|lõhetäitena]] ning [[vulkaan]]ilistes piirkondades [[fumarool]]ide ümbruses. Moodustab kooslusi [[Püriit|püriidi]], [[Stibniit|stibniidi]] ning [[realgaar]]iga; lõhedes ka [[kvarts]]i, [[kaltsedon]]i, [[Kaltsiit|kaltsiidi]] ning [[Barüüt|barüüdiga]]. Kinaveri suurimad leiukohad asuvad [[Hispaania|Hispaanias]]. == Pigmendina == [[File:Zinnoberrot.JPG|thumb|Kinaverist jahvatatud värvipigment ja sellest tehtud värv]] Pigmendina on kinaveri kasutatud juba alates [[Antiikaeg|antiikajast]]. Varasematel aegadel jahvatati värvi tootmiseks looduslikku mineraali, tänapäeval toodetakse maalimistarvete jaoks sünteetilist kinaveri. === Omadused === Pigment on nõrgalt [[Mürgisus|mürgine]] ja mitte eriti valguskindel. Seda on heledamates ja tumedamates toonides, tumedamate kinaveride maalimisomadused on paremad. Kattevõime hea, kuivab aeglaselt. Sobib enamiku värvidega, erandiks on [[plii]]d sisaldavad pigmendid, nagu [[pliivalge]]. === Kasutamine === Kinaveri kasutatakse [[õlivärv]]ides, [[munatempera]]s ja [[akvarellvärv]]ides. Mürgisuse tõttu asendatakse ta enamikul juhtudel oranžika [[kaadmiumpunane|kaadmiumpunasega]].<ref>Joonistamise ja maalimise õpik. Eesti NSV Kunst, Tallinn, 1963</ref> == Vaata ka == * [[Kinaverpunane]] == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Mineraalid]] [[Kategooria:Anorgaanilised pigmendid]] 0myh378zlxx7bwrv4ip2vcrkpqaj214 Koer 0 41338 6164549 6130585 2022-07-20T19:49:44Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri Koer]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} {{Taksonitabel | nimi = Koer | värvus = loomad | seisund = | | seisundi_ref = | pilt = DSC 0346 (10096362833).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis'' | liik = [[Hunt]] | alamliik = '''Koer''' | trinaarne = ''Canis lupus familiaris'' | trinaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 }} '''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mille [[inimene|inimesed]] on [[kodustamine|kodustanud]]. Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõri poolsaar|Taimõril]] elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. [[Jahikoer]]tena ning kande- ja veoloomadena, [[karjakasvatus]]e arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].{{lisa viide}} Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]].{{lisa viide}} Kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlust mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ning märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema [[kiindumus]] inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1989, lk 617–618</ref> Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[kenneliorganisatsioon]]idesse (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).{{lisa viide}} == Koera põlvnemine == Viimase paarisaja aasta jooksul on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) koera põlvnemist uurinud. Koera esiajalooliste vormide uurimisele andis tõuke 1861. aasta Šveitsi ja Triooli kiviaegsete inimasulate väljakaevamine, kust leiti koera jäänuseid. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985: 5</ref> Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom).<ref>Essenson 1985: 8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad, suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk 17.</ref> [[Pilt:Tesem2.jpg|pisi|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]] Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid inimene ja koer mööda Beringia maismaasilda Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti abilisena suurulukite küttimisel.<ref>{{kas|sama}} lk 18.</ref> Kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast omavahel suguluses olevasse tõugrupeeringusse. Enamik tänapäeva koeratõuge on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk 22.</ref> Eestist leitud vanimad koeraluud pärinevad meie seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Nad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref> == Koera anatoomia ja füsioloogia == [[Pilt:Anatomy dog.png|pisi|300px| Koera välimik. 1 – üleminek otsmikult koonule, 2 – koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3 – kaelaesine (-alune), 4 – õlavars, 5 – eesrind, 6 – kämmal, 7 – nimme e lanne, 8 – reis, 9 – kand, 10 – pöid, 11 – turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12 – põlv, 13 – jalad ja käpad, 14 – saba]] Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koerad varieeruvad oma suuruselt ja välimuselt rohkem kui ükski teine imetaja, on nende ehitus alati sama.<ref name="Fogle, 2007, lk 30">Fogle, 2007, lk 30.</ref> === Üldandmed === ''(Sulgudes inimese näidud)'' * Kehatemperatuur 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), pulsisagedus 100–130 (60–80) lööki minutis * Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter) * Peaaju mass 100 (1400) g, peaaju massi protsent keha massist 0,22 (2–2,5) * Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (46) * Nägemine (pilgu vaateulatus) 250–290° (210°) * Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz * Keskmine eluiga 10–12 (60–70) aastat, pikim eluiga 34 (rohkem kui 100) aastat * Tiinuse kestus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 2–10<ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak jt; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn: Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref> ''Rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx |pealkiri=Top Records of Dogs...and Fun Facts |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2008-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080703032306/http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> === Koera kehaehituse tüübid === Koera kehaehitus peab sobima tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, õpetust arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotatakse tüüpidesse liikumisviisi ja temperamendi järgi. # Traavija – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks [[saksa lambakoer]], [[pikakarvaline kolli]], [[dalmaatsia koer]], [[soome hagijas]] – tõud, kes karja ajavad; osa jahikoertest). # Galopeerija – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavija tüüpi koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad ([[dobermann]], hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust). # Jõutüüp – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn võitluskoerad ([[inglise buldog]] – tõud, kellelt nõutakse ainult jõudu). Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, ''bouvier''), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr 2 lk 10–11.</ref> === Karvkate === Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Sügisel vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005, lk 24–25.</ref> Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks ''basenji'' on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref name="Fogle, 2007, lk 30"/> Sagedamini esinevad karvastiku tüübid on: 1) karm karvastik – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); 2) kähar karvastik – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kiharatega karvastik (''bichon'' (''bichon frisé'')); 3) lühike/sile karvastik – lühike ja tihe kattekarv, koos aluskarvaga või ilma; 4) pikk karvastik – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga kattekarv, koos aluskarvaga või ilma.<ref>Swanstein, 2007, lk 16–17.</ref> Paljusid tõuge on mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007, lk 17.</ref> == Koera pidamine == Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib koerapidamist määrus "Lemmikloomade pidamise nõuded".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13199887?leiaKehtiv RTL 2008, 66, 938]</ref> Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada. [[File:Gaegogi-01.jpg|pisi|Koeralihast tehtud toit]] [[Korea]]s, [[Vietnam]]is ja mõnes [[Hiina]] piirkonnas kasvatatakse koeri lihaloomana. Paljudes riikides on koeraliha söömine [[tabu]] ja müük seadusega keelatud.{{lisa viide}} Koera nahka kasutavad eriti Põhja-Aasia rahvad karusnahana riietuses. [[Brasiilia]]s kasutatakse koeranahka ''[[cuíca]]''-trummide valmistamiseks. 2009. aastast on Euroopa Liidus koeranahkade import ja nendega kauplemine keelatud.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20070615IPR07883+0+DOC+XML+V0//ET Parlament keelustas kassi- ja koeranahaga kauplemise]</ref> Seksuaalset kiindumust koertesse nimetatakse [[kanidefiilia]]ks.{{lisa viide}} == Koeratõud ja tõuaretus == === Koeratõud === Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk 50.</ref> 2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158 tõust. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv): # [[saksa lambakoer]] (376) # [[kuldne retriiver]] (205) # [[labradori retriiver]] (158) # [[taks]], pikakarvaline (145) # [[lääne-siberi laika]] (133) # ''[[do-khyi]]'' (tiibeti mastif) (120) # [[bernhardiin]], pikakarvaline (117) # [[berni alpi karjakoer]] (108) # [[tšau-tšau]] (100) # [[alaska malamuut]] (98)<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr 1 lk 53.</ref> Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt 19. sajandi keskpaigas eristatud funktsioonide järgi, siis enamik koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on tavaliselt kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk 52.</ref> {| class="wikitable" |- valign="top" align="center" |''Kääbusspits (''Pomeranian'')'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turjakõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokkerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turjakõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turjakõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turjakõrguse vahemik 50–90 cm |} ==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ==== Esimene Eesti teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, mil kohalikest linnukoertest olevat Baltimail tõuaretuseks kasutatud [[liivimaa linnukoer]]a (''Livländischer Vorsteher''). Nad olid suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel oli neis koertes rohkesti pointeri verd. Nad olid puhtad seisukoerad.<ref>Tehver, 1937, lk 117.</ref> 1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Import toimus aga üksikute eksemplaridena ilma kindla kavata ning sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer [[eesti talukoer]] kahe alaliigiga. : Valve- ja õuekoer muri. Punane kuni pruunikas, mitte väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati lapi koera ja ungari ''kuwass''<nowiki/>'iga. : Karjakoer krants. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks kasutati šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940), lk 169–171.</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 |pealkiri=Noppeid eesti koerte ajaloost |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2009-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090207100811/http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.{{lisa viide}} Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – [[eesti hagijas]]. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises kõrgemate kui 45 cm kõrguste koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (''beagle''), inglise rebasehagijas (''foxhound''), šveitsi hagijas (''Gewöhnlicher Schweizer Laufhund''), luzerni hagijas (''Luzernen laufhund'') ja berni hagijas (''Dreifarbiger Berner Laufhund'')), kellest valiti tõu aretamiseks kõlblikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal kinnitati tõustandard.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu |pealkiri=Eesti hagijas / Ajalugu |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2008-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081001000441/http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="Lundava, 2007, lk 233">Lundava, 2007, lk 233.</ref> Tänapäevase kehtiva tõustandardi kinnitas Eesti Kennelliit 8. novembril 2007.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard |pealkiri=Eesti hagijas / Tõustandard |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2013-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131102035932/http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard |url-olek=ei tööta }}</ref> === Tõuaretus === Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut nii koerte funktsioonis kui ka välimuses. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad aeglased muutused ka tõu sees. Need muutused on tingitud keskkonnast (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt karvkate) ja nõuetest, mille esitab ühiskond koertele ja nende funktsioonidele.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel: 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte kuigi suursugusest jahikoerast on kujunenud elegantne ning äärmiselt dekoratiivne seltsikoer.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref> Esialgu aretati koeri konkreetseks otstarbeks, näiteks kodu kaitsmiseks, karja valvamiseks või jahtimiseks. Inimesed tegid niisuguseid valikuid, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koeraaretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref name="Fogle, 2005, lk 52">Fogle, 2005, lk 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte pidamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref name="Fogle, 2005, lk 52"/> Samasse aega jääb ka kennelklubide asutamine ning tõugude klassifikatsioonisüsteemi ja esimeste tõustandardite loomine.{{lisa viide}} Eestis reguleerib tõuaretust Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus. Kõik tõukoerad on kantud Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse.{{lisa viide}} === Tõugude klassifitseerimine === Aretamise käigus rõhutati koerte füüsilisi omadusi, et nad tuleksid oma tööga paremini toime, ning sellest arenesid välja hästi eristatavad koeratüübid, mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene kennelklubi ((British) Kennel Club) loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel: jälje- (''Hound g.''), linnu- (''Gundog g.''), töökoerad (''Working g.'') ja terjerid (''Terrier g.''). Klassifikatsioonist jäi välja suur hulk koeri, mistõttu on kennelklubil veel kaks kategooriat: kääbuskoerad (''Toys''), kriteeriumiks suurus, mitte rakendus, ning tarbekoerad (''Utility g.''), valik suurepäraseid tõuge, enamik võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (American Kennel Club) kehtiv klassifikatsioon peegeldab mõningal määral Suurbritannia jaotust.{{lisa viide}} Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (Federation Cynologique Internationale) jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref> * FCI rühm 1. Lamba- ja karjakoerad ** Alarühm 1. Lambakoerad ** Alarühm 2. Karjakoerad * FCI rühm 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad ** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid ** Alarühm 2. Molossid ** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad ** Alarühm 4. Ameerika akita * FCI rühm 3. Terjerid ** Alarühm 1. Kõrgejalgsed terjerid ** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid ** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid ** Alarühm 4. Kääbusterjerid * FCI rühm 4. Taksid * FCI rühm 5. Spitsid, algupärased tõud ** Alarühm 1. Põhjamaised kelgukoerad ** Alarühm 2. Põhjamaised jahikoerad ** Alarühm 3. Põhjamaised valve- ja karjakoerad ** Alarühm 4. Euroopa spitsid ** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud ** Alarühm 6. Algupärased koerad ** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad ** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad * FCI rühm 6. Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased ** Alarühm 1. Hagijad *** 1.1. Suured hagijad *** 1.2. Keskmised hagijad *** 1.3. Väikesed hagijad ** Alarühm 2. Verejäljekoerad ** Alarühm 3. Sugulastõud * FCI rühm 7. Seisukoerad ** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad *** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad *** 1.2. Spanjeli tüüpi *** 1.3. Grifooni tüüpi ** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad * FCI rühm 8. Retriiverid, linde lendu ajavad koerad ja veekoerad ** Alarühm 1. Retriiverid ** Alarühm 2. Linde lendu ajavad koerad ** Alarühm 3. Veekoerad * FCI rühm 9. Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad) ** Alarühm 1. ''Bichon''<nowiki/>'id ja sugulastõud *** 1.1. ''Bichon''<nowiki/>'id *** 1.2. ''Coton de Tuléar'' *** 1.3. Lõvikoerake ** Alarühm 2. Puudlid ** Alarühm 3. Belgia kääbustõud *** 3.1. Grifoonid *** 3.2. Väike brabandi grifoon ** Alarühm 4. Karvutud koerad ** Alarühm 5. Tiibeti tõud ** Alarühm 6. ''Chihuahua'' ** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid ** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer ** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid ** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer ** Alarühm 11. Kääbusmolossid * FCI rühm 10. Nägemise abil jahti pidavad hurdad ** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad ** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad ** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad Kuigi see loetelu on eelmisest põhjalikum ja kirjeldab koerte rakendusvõimalusi, ei kajasta see ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk 10–11.</ref> === Tõustandard === Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk tõustandarditel. See on koerakasvatajale ja kohtunikele kohustuslik, selle sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 42.</ref> Tõustandardis kirjeldatakse detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007, lk 9.</ref> Eesti on tõustandardi kirjutanud eesti hagijale.{{lisa viide}} Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas pea kogu Soome Karjala ala anastas, sai see kodumaaks sadadele karjala karukoertele, kes hiljem nimetati ümber vene-euroopa laikadeks.<ref>Fogle, 2007, lk 53.</ref> == Koerakasvatajate ühendused == === Maailm === 19. sajandi lõpupoole hakkas välja kujunema nüüdisaegne koeraharrastus. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitada. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla, ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.{{lisa viide}} Rahvuslikest kennelliitudest on vanim The Kennel Club ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on tegutsemisaja jooksul avaldanud suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USA-s American Kennel Club, Prantsusmaal Société Centrale Canine ja Belgias Société Royale Saint-Hubert, Hollandis Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland, Saksamaal Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission ja Austrias Österreichischer Kynologenverband. Põhjamaades alustasid 1889. aastal koos Soome Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin ja Rootsi Svenska kennelklubben. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.{{lisa viide}} 1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (Fédération Cynologique Internationale (FCI)), millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 17–21.</ref> === Eesti === Järjekindlat ja ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ning aretust hakkasid siinsed suurmaapidajad harrastama 19. sajandi lõpupoole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase- ja mägraurgudes kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937, lk 116.</ref> Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu Eestimaa Jahisõprade Seltsis (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamise kohta.{{lisa viide}} 1897. aasta märtsi Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Selts keskendus tõuaretuses jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr 3 lk 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr 1 lk 7.</ref> Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 Eesti Kennelklubi (EKK). Esimene koertenäitus oli 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.{{lisa viide}} Klubi loomise järel hakkas Eesti Kennelklubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa nr 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa nr 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.{{lisa viide}} 1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele, samuti vahetas ta paljude välismaa klubidega auhindu, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (varem oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937, lk 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr 2 lk 13–14; nr 3 lk 14–15.</ref> Pärast II maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiveerida ja asutasid Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu (1944–1955). Ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainsa omamaise koeratõu – eesti hagija – lõpliku formeerimise.<ref name="Lundava, 2007, lk 233"/> Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatustöö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati Eesti NSV Künoloogide Nõukogust, mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus- ja dekoratiivkoerte tööd juhtis Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene k Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi.<ref>Essenson, 1985, lk 4.</ref> 1982. aasta mais asutati Tallinna Koerakasvatajate Klubi ja Eesti Kennelklubi. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc |pealkiri=Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil. |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2012-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120305032153/http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti koerakasvatajate sidemed lääneriikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõuteabe hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, peamiselt pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.{{lisa viide}} 1989. aasta juulis toimus Tallinna merepäevade raames Pirita jõekäärus koertenäitus, mille korraldasid aktivistid Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on andnud Soome Kennelliidule ülesande hinnata 1989. aasta augustiks tõukoerte alal tehtavat tööd NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamised puudused olid seotud ühtse keskorganisatsiooniga, mida võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis eesmärgi ellu kutsuda Eesti Kennelliit (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige.<ref>Lundava, 2007, lk 14–17.</ref> == Kennelharrastused == Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures omanikul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.{{lisa viide}} 1. Eesti rahvuslikud koolitusalad * Kuulekuskoolitus (KK) * Põllujäljekatse (PJK) 2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused * Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam ** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO) ** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] (VPG) * Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] (FH) * Sõnakuulelikkus (SK) * Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] (BH) * Vastupidavuskatse / [[Ausdauerprüfung]] (AD) * ''[[Agility]]'', takistusriba läbimine * Koertenäitus * Hurtade maastikujooks == Vaata ka == {{veergude loend|laius=14em| * ''[[agility]]'' * [[haukumine]] * [[jahikoer]] * [[juhtkoer]] * [[koera trimmimine]] * [[koera veregrupid]] * [[koerakandmine]] * [[koeratõugude loend]] * [[koerte loend]] * [[koertenäitus]] * [[künoloogia]] * [[linnukoer]] * [[must koer]] * [[politseikoer]] * [[raamatukoer]] * [[spermakoer]] * [[teraapiakoer]] }} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == === Raamatud === * ''Koer: tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn: Agronoom, 1937 * ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn: Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983 * ''Koer: [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.]; [koostanud A. Essenson]. Tallinn: Valgus, 1985 * ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004 * ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz; fotod: Johan Adlercreutz; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn: Sinisukk, 2004 * ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn: Pegasus, 2005 * ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn: Varrak, 2005 * ''Koeratõugude piibel: täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn: Sinisukk, 2006 * ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn: Eesti Kennelliit, 2007 * ''Koerad'' / Bruce Fogle; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn: Varrak, 2007 * ''Kui võtad koera: algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm; toimetanud Aime Kons]; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn: Ilo, 2007 * ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn: Pilgrim, 2007 * ''Valige endale õige koer: raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste; toimetanud Reet Piik]; fotod: Per Undén. Tallinn: Sinisukk, 2007 === Perioodika === * ''Koer'': Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn: Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne] * ''Eesti Jahimees'': jahindus- ja loodusajakiri: Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn: EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne] * ''Lemmik'': loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu: Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne] == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|koer}} {{Vikitsitaadid}} * {{cite journal | last1 = Lassen | first1 = B. | last2 = Jokelainen | first2 = P. | title = Survey of the Presence of ''Toxocara'' spp. Eggs in Dog Feces in Tartu, Estonia | doi = 10.1089/vbz.2015.1895 | url =https://www.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/vbz.2015.1895?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori:rid:crossref.org&rfr_dat=cr_pub%3dpubmed | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | year = 2016 | volume = 16 | issue = 3 | pages = 212-214 | pmid = 26854385}} * {{cite journal | last1 = Jokelainen | first1 = P. | last2 = Mõtsküla F | first2 = P. | last3 = Heikkinen | first3 = P. | last4 = Ülevaino | first4 = E. | last5 = Oksanen | first5 = A. | last6 = Lassen | first6 = B. | year = 2016 | title = ''Dirofilaria repens'' Microfilaremia in Three Dogs in Estonia | doi = 10.1089/vbz.2015.1833 | url =https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/vbz.2015.1833 | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | volume = 16| issue = 2| pages = 136-138 | pmid = 26789635 }} [[Kategooria:Koerad| ]] [[Kategooria:Koerlased]] 12h5a9dvib5hjuuu0wja0tesotyt2ak 6164630 6164549 2022-07-20T21:31:48Z Andres 5 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kodukoerast; perekonna ''Canis'' kohta vaata artiklit [[Koer (perekond)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Koer (ansambel)]]; EKL-i ajakirja kohta vaata [[Koer (ajakiri)]]<ref>[Eesti Kennelliit: ajakiri Koer]</ref>; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Koer (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} {{Taksonitabel | nimi = Koer | värvus = loomad | seisund = | | seisundi_ref = | pilt = DSC 0346 (10096362833).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis'' | liik = [[Hunt]] | alamliik = '''Koer''' | trinaarne = ''Canis lupus familiaris'' | trinaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 }} '''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mille [[inimene|inimesed]] on [[kodustamine|kodustanud]]. Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõri poolsaar|Taimõril]] elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. [[Jahikoer]]tena ning kande- ja veoloomadena, [[karjakasvatus]]e arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].{{lisa viide}} Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]].{{lisa viide}} Kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlust mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ning märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema [[kiindumus]] inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1989, lk 617–618</ref> Inimesed, kes on [[tõukoer]]test huvitatud ja neile pühendunud, koonduvad [[kenneliorganisatsioon]]idesse (Eestis [[Eesti Kennelliit]] jt).{{lisa viide}} == Koera põlvnemine == Viimase paarisaja aasta jooksul on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) koera põlvnemist uurinud. Koera esiajalooliste vormide uurimisele andis tõuke 1861. aasta Šveitsi ja Triooli kiviaegsete inimasulate väljakaevamine, kust leiti koera jäänuseid. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985: 5</ref> Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom).<ref>Essenson 1985: 8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad, suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk 17.</ref> [[Pilt:Tesem2.jpg|pisi|Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)]] Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi. Umbes 20 000 aastat tagasi liikusid inimene ja koer mööda Beringia maismaasilda Põhja-Ameerikasse.<ref>{{kas|sama}} lk 20.</ref> Eelajalooline koopamaaling Tšaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti abilisena suurulukite küttimisel.<ref>{{kas|sama}} lk 18.</ref> Kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast omavahel suguluses olevasse tõugrupeeringusse. Enamik tänapäeva koeratõuge on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.<ref>{{kas|sama}} lk 22.</ref> Eestist leitud vanimad koeraluud pärinevad meie seni teadaolevalt vanimast, [[Pulli]] asulast [[Sindi jõgi|Sindi jõe]] kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Nad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.<ref>[http://www.folklore.ee/tagused/nr31/jonuks.pdf Tõnno Jonuks. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis]</ref> == Koera anatoomia ja füsioloogia == [[Pilt:Anatomy dog.png|pisi|300px| Koera välimik. 1 – üleminek otsmikult koonule, 2 – koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3 – kaelaesine (-alune), 4 – õlavars, 5 – eesrind, 6 – kämmal, 7 – nimme e lanne, 8 – reis, 9 – kand, 10 – pöid, 11 – turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siit), 12 – põlv, 13 – jalad ja käpad, 14 – saba]] Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koerad varieeruvad oma suuruselt ja välimuselt rohkem kui ükski teine imetaja, on nende ehitus alati sama.<ref name="Fogle, 2007, lk 30">Fogle, 2007, lk 30.</ref> === Üldandmed === ''(Sulgudes inimese näidud)'' * Kehatemperatuur 37,5–39,0 °C (36,2–37,4 °C), pulsisagedus 100–130 (60–80) lööki minutis * Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter) * Peaaju mass 100 (1400) g, peaaju massi protsent keha massist 0,22 (2–2,5) * Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (46) * Nägemine (pilgu vaateulatus) 250–290° (210°) * Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz * Keskmine eluiga 10–12 (60–70) aastat, pikim eluiga 34 (rohkem kui 100) aastat * Tiinuse kestus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 2–10<ref>A ja O taskuteatmik 1987 / [U. Agur, R. Aro, R. Blum-Russak jt; toimetanud Helgi Tüksammel]. Tallinn: Valgus, 1987.</ref><ref>A ja O taskuteatmik 2004 / [koostajad Maarja Aasmäe ... jt. ; juhtivtoimetaja Linda Pool]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.</ref> ''Rekordeid ja fakte laiast maailmast.''<ref>[http://rulingcatsanddogs.com/dog-world-record-breakers.htm Dog World Record Breakers]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx |pealkiri=Top Records of Dogs...and Fun Facts |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2008-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080703032306/http://www.petplace.com/dogs/top-records-of-dogs-and-fun-facts/page1.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> === Koera kehaehituse tüübid === Koera kehaehitus peab sobima tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, õpetust arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotatakse tüüpidesse liikumisviisi ja temperamendi järgi. # Traavija – pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks [[saksa lambakoer]], [[pikakarvaline kolli]], [[dalmaatsia koer]], [[soome hagijas]] – tõud, kes karja ajavad; osa jahikoertest). # Galopeerija – nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavija tüüpi koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad ([[dobermann]], hurdad, soome püstkõrv – tõud, kellelt nõutakse kiirust). # Jõutüüp – ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn võitluskoerad ([[inglise buldog]] – tõud, kellelt nõutakse ainult jõudu). Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, ''bouvier''), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).<ref>Roosioks, Vilve. Kasvatus ja aretus – kas saladus või teadus? / Koer (2006) nr 2 lk 10–11.</ref> === Karvkate === Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Sügisel vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005, lk 24–25.</ref> Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks ''basenji'' on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref name="Fogle, 2007, lk 30"/> Sagedamini esinevad karvastiku tüübid on: 1) karm karvastik – tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, šoti hirvekoer); 2) kähar karvastik – väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kiharatega karvastik (''bichon'' (''bichon frisé'')); 3) lühike/sile karvastik – lühike ja tihe kattekarv, koos aluskarvaga või ilma; 4) pikk karvastik – küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga kattekarv, koos aluskarvaga või ilma.<ref>Swanstein, 2007, lk 16–17.</ref> Paljusid tõuge on mitmes värvivariandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus, paljudel aga teeb just see väike eripära tõust tõu.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 59–60.</ref><ref>Charlotte Swanstein, 2007, lk 17.</ref> == Koera pidamine == Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib koerapidamist määrus "Lemmikloomade pidamise nõuded".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13199887?leiaKehtiv RTL 2008, 66, 938]</ref> Kõikidest koerateemalistest raamatutest saab ohtralt juhiseid, kuidas koera pidada ja millega arvestada. [[File:Gaegogi-01.jpg|pisi|Koeralihast tehtud toit]] [[Korea]]s, [[Vietnam]]is ja mõnes [[Hiina]] piirkonnas kasvatatakse koeri lihaloomana. Paljudes riikides on koeraliha söömine [[tabu]] ja müük seadusega keelatud.{{lisa viide}} Koera nahka kasutavad eriti Põhja-Aasia rahvad karusnahana riietuses. [[Brasiilia]]s kasutatakse koeranahka ''[[cuíca]]''-trummide valmistamiseks. 2009. aastast on Euroopa Liidus koeranahkade import ja nendega kauplemine keelatud.<ref>[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20070615IPR07883+0+DOC+XML+V0//ET Parlament keelustas kassi- ja koeranahaga kauplemise]</ref> Seksuaalset kiindumust koertesse nimetatakse [[kanidefiilia]]ks.{{lisa viide}} == Koeratõud ja tõuaretus == === Koeratõud === Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.<ref>Fogle, 2005, lk 50.</ref> 2007. aastal kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158 tõust. Enim registreeriti järgmisi tõuge (sulgudes koerte arv): # [[saksa lambakoer]] (376) # [[kuldne retriiver]] (205) # [[labradori retriiver]] (158) # [[taks]], pikakarvaline (145) # [[lääne-siberi laika]] (133) # ''[[do-khyi]]'' (tiibeti mastif) (120) # [[bernhardiin]], pikakarvaline (117) # [[berni alpi karjakoer]] (108) # [[tšau-tšau]] (100) # [[alaska malamuut]] (98)<ref>Pikkov, Valetina. 2007. a EKL registrisse kantud koeratõud / Koer (2008) nr 1 lk 53.</ref> Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt 19. sajandi keskpaigas eristatud funktsioonide järgi, siis enamik koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on tavaliselt kõige tähtsam argument looma suurus.<ref>Fogle, 2007, lk 52.</ref> {| class="wikitable" |- valign="top" align="center" |''Kääbusspits (''Pomeranian'')'' [[Pilt: Szpic miniaturowy 54.jpg |100px|center]] '''Väikesed koerad''' <br /> Kaaluvahemik alla 10 kg, turjakõrguse vahemik 15–40 cm || ''Inglise kokkerspanjel'' [[Pilt: EnglishCockerSpaniel wb.jpg|100px|center]] '''Keskmised koerad''' <br /> Kaaluvahemik 10–20 kg, turjakõrguse vahemik 25–70 cm || ''Saksa lambakoer'' [[Pilt: Schaeferhundruede.jpg|100px|center]] '''Suured koerad''' <br /> Kaaluvahemik 20–40 kg, turjakõrguse vahemik 40–80 cm || ''Bernhardiin'' [[Pilt:Bernhardiner07.jpg|100px|center]] '''Ülisuured koerad''' <br /> Kaaluvahemik üle 40 kg, turjakõrguse vahemik 50–90 cm |} ==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ==== Esimene Eesti teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, mil kohalikest linnukoertest olevat Baltimail tõuaretuseks kasutatud [[liivimaa linnukoer]]a (''Livländischer Vorsteher''). Nad olid suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel oli neis koertes rohkesti pointeri verd. Nad olid puhtad seisukoerad.<ref>Tehver, 1937, lk 117.</ref> 1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Import toimus aga üksikute eksemplaridena ilma kindla kavata ning sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer [[eesti talukoer]] kahe alaliigiga. : Valve- ja õuekoer muri. Punane kuni pruunikas, mitte väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati lapi koera ja ungari ''kuwass''<nowiki/>'iga. : Karjakoer krants. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks kasutati šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940), lk 169–171.</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 |pealkiri=Noppeid eesti koerte ajaloost |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2009-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090207100811/http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.{{lisa viide}} Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – [[eesti hagijas]]. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises kõrgemate kui 45 cm kõrguste koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (''beagle''), inglise rebasehagijas (''foxhound''), šveitsi hagijas (''Gewöhnlicher Schweizer Laufhund''), luzerni hagijas (''Luzernen laufhund'') ja berni hagijas (''Dreifarbiger Berner Laufhund'')), kellest valiti tõu aretamiseks kõlblikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal kinnitati tõustandard.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu |pealkiri=Eesti hagijas / Ajalugu |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2008-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081001000441/http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="Lundava, 2007, lk 233">Lundava, 2007, lk 233.</ref> Tänapäevase kehtiva tõustandardi kinnitas Eesti Kennelliit 8. novembril 2007.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard |pealkiri=Eesti hagijas / Tõustandard |vaadatud=2008-10-07 |arhiivimisaeg=2013-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131102035932/http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard |url-olek=ei tööta }}</ref> === Tõuaretus === Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut nii koerte funktsioonis kui ka välimuses. Tõug on seega tüübilt nii stabiilne, et ühe tõu esindajate paaritumisel tulevad ilmale ainult sama tõu isendid. Aastasadade jooksul toimuvad aeglased muutused ka tõu sees. Need muutused on tingitud keskkonnast (ühed rõhutavad koera tööoskusi, teised näituseomadusi, nt karvkate) ja nõuetest, mille esitab ühiskond koertele ja nende funktsioonidele.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 26–27.</ref> Hea näide on puudel: 16. sajandi Prantsusmaa jämedakoelisest ja mitte kuigi suursugusest jahikoerast on kujunenud elegantne ning äärmiselt dekoratiivne seltsikoer.<ref>{{kas|sama}} lk 137.</ref> Esialgu aretati koeri konkreetseks otstarbeks, näiteks kodu kaitsmiseks, karja valvamiseks või jahtimiseks. Inimesed tegid niisuguseid valikuid, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koeraaretusse uue suuna, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti.<ref name="Fogle, 2005, lk 52">Fogle, 2005, lk 52.</ref> Tekkis uus rühm koeratõuge – dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja muude vaimsete vajaduste rahuldamiseks.<ref>Essenson, 1985, lk 151.</ref> 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte pidamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline.<ref name="Fogle, 2005, lk 52"/> Samasse aega jääb ka kennelklubide asutamine ning tõugude klassifikatsioonisüsteemi ja esimeste tõustandardite loomine.{{lisa viide}} Eestis reguleerib tõuaretust Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus. Kõik tõukoerad on kantud Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse.{{lisa viide}} === Tõugude klassifitseerimine === Aretamise käigus rõhutati koerte füüsilisi omadusi, et nad tuleksid oma tööga paremini toime, ning sellest arenesid välja hästi eristatavad koeratüübid, mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene kennelklubi ((British) Kennel Club) loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel: jälje- (''Hound g.''), linnu- (''Gundog g.''), töökoerad (''Working g.'') ja terjerid (''Terrier g.''). Klassifikatsioonist jäi välja suur hulk koeri, mistõttu on kennelklubil veel kaks kategooriat: kääbuskoerad (''Toys''), kriteeriumiks suurus, mitte rakendus, ning tarbekoerad (''Utility g.''), valik suurepäraseid tõuge, enamik võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (American Kennel Club) kehtiv klassifikatsioon peegeldab mõningal määral Suurbritannia jaotust.{{lisa viide}} Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (Federation Cynologique Internationale) jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref> * FCI rühm 1. Lamba- ja karjakoerad ** Alarühm 1. Lambakoerad ** Alarühm 2. Karjakoerad * FCI rühm 2. Mastifid, molossid, pinšerid, šnautserid, šveitsi mägi- ja karjakoerad ** Alarühm 1. Pinšerid ja šnautserid ** Alarühm 2. Molossid ** Alarühm 3. Šveitsi alpi karjakoerad ** Alarühm 4. Ameerika akita * FCI rühm 3. Terjerid ** Alarühm 1. Kõrgejalgsed terjerid ** Alarühm 2. Madalajalgsed terjerid ** Alarühm 3. Bull-tüüpi terjerid ** Alarühm 4. Kääbusterjerid * FCI rühm 4. Taksid * FCI rühm 5. Spitsid, algupärased tõud ** Alarühm 1. Põhjamaised kelgukoerad ** Alarühm 2. Põhjamaised jahikoerad ** Alarühm 3. Põhjamaised valve- ja karjakoerad ** Alarühm 4. Euroopa spitsid ** Alarühm 5. Aasia spitsid ja sugulastõud ** Alarühm 6. Algupärased koerad ** Alarühm 7. Algupärased jahikoerad ** Alarühm 8. Algupärased hariselgsed jahikoerad * FCI rühm 6. Hagijad, jäljekoerad ja nende sugulased ** Alarühm 1. Hagijad *** 1.1. Suured hagijad *** 1.2. Keskmised hagijad *** 1.3. Väikesed hagijad ** Alarühm 2. Verejäljekoerad ** Alarühm 3. Sugulastõud * FCI rühm 7. Seisukoerad ** Alarühm 1. Kontinentaalsed seisukoerad *** 1.1. Kontinentaalsed linnukoerad *** 1.2. Spanjeli tüüpi *** 1.3. Grifooni tüüpi ** Alarühm 2. Briti ja Iiri seisukoerad * FCI rühm 8. Retriiverid, linde lendu ajavad koerad ja veekoerad ** Alarühm 1. Retriiverid ** Alarühm 2. Linde lendu ajavad koerad ** Alarühm 3. Veekoerad * FCI rühm 9. Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad) ** Alarühm 1. ''Bichon''<nowiki/>'id ja sugulastõud *** 1.1. ''Bichon''<nowiki/>'id *** 1.2. ''Coton de Tuléar'' *** 1.3. Lõvikoerake ** Alarühm 2. Puudlid ** Alarühm 3. Belgia kääbustõud *** 3.1. Grifoonid *** 3.2. Väike brabandi grifoon ** Alarühm 4. Karvutud koerad ** Alarühm 5. Tiibeti tõud ** Alarühm 6. ''Chihuahua'' ** Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid ** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer ** Alarühm 9. Kontinentaalsed kääbusspanjelid ** Alarühm 10. Kromfrohlandi koer ** Alarühm 11. Kääbusmolossid * FCI rühm 10. Nägemise abil jahti pidavad hurdad ** Alarühm 1. Pikakarvalised hurdad ** Alarühm 2. Karmikarvalised hurdad ** Alarühm 3. Lühikarvalised hurdad Kuigi see loetelu on eelmisest põhjalikum ja kirjeldab koerte rakendusvõimalusi, ei kajasta see ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.<ref>Fogle, 2007, lk 40–41.</ref><ref>Palmer, 2006, lk 10–11.</ref> === Tõustandard === Kogu tänapäevane künoloogiline töö põhineb tõukirjeldustel ehk tõustandarditel. See on koerakasvatajale ja kohtunikele kohustuslik, selle sisu respekteeritakse ning sihte ja pürgimusi järgitakse.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 42.</ref> Tõustandardis kirjeldatakse detailselt, milline peab koer välja nägema, et olla tõu ideaalne eksemplar. FCI-s on kokku lepitud, et iga koeratõu päritoluriigis on kenneliorganisatsioon, millel on õigus koostada tõustandardit.<ref>Barvefjord, 2007, lk 9.</ref> Eesti on tõustandardi kirjutanud eesti hagijale.{{lisa viide}} Isegi kui tõustandardid näivad süütutena, võib nende loomise ja kohandamise taga peituda varjatud eesmärk. Kui Nõukogude Liit 20. sajandi keskpaigas pea kogu Soome Karjala ala anastas, sai see kodumaaks sadadele karjala karukoertele, kes hiljem nimetati ümber vene-euroopa laikadeks.<ref>Fogle, 2007, lk 53.</ref> == Koerakasvatajate ühendused == === Maailm === 19. sajandi lõpupoole hakkas välja kujunema nüüdisaegne koeraharrastus. Juba varem olid aretajad hakanud koonduma klubidesse, et tõuge kaitsta ja säilitada. Ajapikku jõuti arusaamisele, et üleriigilistest organisatsioonidest võiks kasu olla, ning asuti moodustama rahvuslikke kennelliite.{{lisa viide}} Rahvuslikest kennelliitudest on vanim The Kennel Club ehk [[Suurbritannia Kennelklubi]]. See asutati juba 1873. aastal ning on tegutsemisaja jooksul avaldanud suurt mõju rahvusvahelisele künoloogilisele tegevusele. 19. sajandi lõpuks lisandusid USA-s American Kennel Club, Prantsusmaal Société Centrale Canine ja Belgias Société Royale Saint-Hubert, Hollandis Raad van Beheer op Kynologisch Gebied in Nederland, Saksamaal Kartell für das Deutsche Hundewesen en und Die Delegierten Kommission ja Austrias Österreichischer Kynologenverband. Põhjamaades alustasid 1889. aastal koos Soome Finska Kennelklubben / Suomen Kennelklubin ja Rootsi Svenska kennelklubben. Enne II maailmasõda oli pea kõigis Euroopa riikides oma künoloogiline keskorganisatsioon.{{lisa viide}} 1912. aastal loodi [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (Fédération Cynologique Internationale (FCI)), millesse kuulusid esmajoones Euroopa riigid. FCI koordineerib rahvuslike organisatsioonide tööd.<ref>Carl-Johan Adlercreutz, 2004, lk 17–21.</ref> === Eesti === Järjekindlat ja ratsionaalset tõukoerte (peamiselt jahikoerte) importi ning aretust hakkasid siinsed suurmaapidajad harrastama 19. sajandi lõpupoole. Jahikoeri imporditi Inglismaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Imporditud tõugudest on teada hurdad, hagijad e brakid (siin tunti neid jänesekoerte nime all). Rebase- ja mägraurgudes kasutati mägrikud e taksikoeri ja basseekoeri.<ref>Tehver, 1937, lk 116.</ref> Kuna põhilise osa tõukoertest moodustasid jahikoerad, toimus tõukoertega seotud organiseeritud tegevus esialgu Eestimaa Jahisõprade Seltsis (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mille 1891. aasta põhikirjas oli punkt nii jahimeetodite kui ka jahiks vajalike koeratõugude parandamise kohta.{{lisa viide}} 1897. aasta märtsi Eestimaa Jahisõprade Seltsi peakoosolekul koostati ametlik programm 20.–22. mail Riias toimuvaks esimeseks Balti kõigi koeratõugude (v.a taskukoerad) näituseks. Selle näituse ajal tuldi mõttele ellu kutsuda Balti Puhtatõuliste Koerte Kasvatajate Selts (Baltischen Verein von Lieberhaben reinblütiger Hunde). Selts keskendus tõuaretuses jahi- ja valvekoertele.<ref>Starast, Ain. Lehekülgi organiseeritud koerakasvatuse ajaloost Eestis. / Koer (1993) nr 3 lk 4–8.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr 1 lk 7.</ref> Teiste maade eeskujul asutati 23. juulil 1929 Eesti Kennelklubi (EKK). Esimene koertenäitus oli 24. ja 25. mail Tallinnas Gonsiori tänava maneežis. Selliseid tõukoerte näitusi korraldati igal kevadel Tallinnas ning kaks korda (1935. ja 1937. aastal) ka Tartus.{{lisa viide}} Klubi loomise järel hakkas Eesti Kennelklubi koostama "Koerte tõuraamatut" (I osa nr 1–200 koeraga (1934. aasta) ja II osa nr 201–400 koeraga (1939. aasta)). Tõuraamatusse registreeriti 18 koeratõugu, kuid tegelikult oli neid rohkem.{{lisa viide}} 1930. aastate lõpuks oli EKK rahvusvahelise organisatsioonina tunnustatud ning sai kutseid kõikidele rahvusvahelistele künoloogide kongressidele, samuti vahetas ta paljude välismaa klubidega auhindu, tõuraamatuid, reegleid jne. EKK võeti vastu ka Saksamaa Künoloogiliste Ühingute Liitu (varem oli liitunud üle 300 ühingu). Hea läbikäimine oli Soome, Läti, Prantsusmaa, Austria, Rumeenia, Itaalia, Hispaania jt analoogsete klubidega.<ref>Tehver, 1937, lk 118–119.</ref><ref>Lundava, Indrek. Ettekanne Eesti koeranduse ajaloost EKL konverentsil / Koer (2005) nr 2 lk 13–14; nr 3 lk 14–15.</ref> Pärast II maailmasõda üritasid endised Eesti Kennelklubi liikmed oma tegevust aktiveerida ja asutasid Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühingu (1944–1955). Ühingu aktivasse võib kanda Eesti ainsa omamaise koeratõu – eesti hagija – lõpliku formeerimise.<ref name="Lundava, 2007, lk 233"/> Nõukogude perioodil jagunes koerakasvatustöö kahe organisatsiooni vahel. Jahikoerte kasvatust ja tõuaretust suunati Eesti NSV Künoloogide Nõukogust, mis asus Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses. Teenistus- ja dekoratiivkoerte tööd juhtis Eesti Vabariiklik ALMAVÜ<ref>Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing (vene k Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту, lüh. ДОСААФ)</ref> Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi.<ref>Essenson, 1985, lk 4.</ref> 1982. aasta mais asutati Tallinna Koerakasvatajate Klubi ja Eesti Kennelklubi. Paljud endised almavülased läksid uutesse klubidesse üle. Eesti koeraharrastuses algas konkurentsi ajastu.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc |pealkiri=Eesti koeraharrastus nõukogude perioodil. |vaadatud=2008-10-09 |arhiivimisaeg=2012-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120305032153/http://www.kennelliit.ee/est/ajalugu/noukogude_aeg/eesti_koeraharrastus_noukogude_perioodil.doc |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti koerakasvatajate sidemed lääneriikide koerakasvatajatega tihenesid 1980. aastatel. Need sidemed tähendasid enamasti aretusmaterjali ja tõuteabe hankimist. Aretusisendeid saadi vahetuskaubana, peamiselt pakuti vastu Eestis sündinud kutsikaid.{{lisa viide}} 1989. aasta juulis toimus Tallinna merepäevade raames Pirita jõekäärus koertenäitus, mille korraldasid aktivistid Eesti koerakasvatajate organisatsioonidest. Näitus päädis koosviibimisega, millest võtsid osa Soome Kennelliidu esindajad Kari Järvinen ja Hans Lehtinen, kes informeerisid, et FCI on andnud Soome Kennelliidule ülesande hinnata 1989. aasta augustiks tõukoerte alal tehtavat tööd NSV Liidus. Hinnang sisaldas palju negatiivset. Peamised puudused olid seotud ühtse keskorganisatsiooniga, mida võiks usaldada koostööpartnerina. Näitust korraldanud aktiiv võttis eesmärgi ellu kutsuda Eesti Kennelliit (EKL). Asutamiskongress toimus 9. detsembril 1989. Esimene rahvusvaheline näitus (CACIB) korraldati 1993. aasta mais. Alates 1999. aastast on Eesti FCI täisliige.<ref>Lundava, 2007, lk 14–17.</ref> == Kennelharrastused == Leidub hulk koerte tegevusalasid, millest koer rõõmu tunneb ja mille juures omanikul on võimalus kohata teisi samasuguste huvidega inimesi.{{lisa viide}} 1. Eesti rahvuslikud koolitusalad * Kuulekuskoolitus (KK) * Põllujäljekatse (PJK) 2. Rahvusvahelised töökatsed, eksamid ja võistlused * Rahvusvaheline teenistuskoerte eksam ** [[Internationale Prüfungsordnung]] (IPO) ** [[Schutzhunddienzt]] ([[SchH]]) / [[Vielseitigkeitsprüfung]] (VPG) * Jäljekoerte eksam / [[Fährtenhunde]] (FH) * Sõnakuulelikkus (SK) * Ühiskonnakõlblikkuse test / [[Begleitungshund]] (BH) * Vastupidavuskatse / [[Ausdauerprüfung]] (AD) * ''[[Agility]]'', takistusriba läbimine * Koertenäitus * Hurtade maastikujooks == Vaata ka == {{veergude loend|laius=14em| * ''[[agility]]'' * [[haukumine]] * [[jahikoer]] * [[juhtkoer]] * [[koera trimmimine]] * [[koera veregrupid]] * [[koerajuht]] * [[koerakandmine]] * [[koeratõugude loend]] * [[koerte loend]] * [[koertenäitus]] * [[künoloogia]] * [[linnukoer]] * [[must koer]] * [[politseikoer]] * [[raamatukoer]] * [[spermakoer]] * [[teraapiakoer]] }} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == === Raamatud === * ''Koer: tõud, pidamine, tervishoid ja haigused''. Gabriele Tehver. Tallinn: Agronoom, 1937 * ''Jahikoera kasvataja ABC'' / Eesti NSV Jahimeeste Selts, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, info- ja juurutusvalitsus. Tallinn: Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus, 1983 * ''Koer: [käsiraamat]'' / Albert Essenson, E. Joosepson, K. Kadarik ... [jt.]; [koostanud A. Essenson]. Tallinn: Valgus, 1985 * ''Jahiraamat'' / koostanud Tiit Randveer; [toimetajad Helja Rauk, Anu Sillaots ja Arvi Tampuu; eessõna: Mario Sootna]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004 * ''Maailma koerad'' / Carl-Johan Adlercreutz; fotod: Johan Adlercreutz; [rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste]. Tallinn: Sinisukk, 2004 * ''Eesti koerte atlas'' / [sisutoimetaja Aire-Piret Pärn] Tallinn: Pegasus, 2005 * ''Koeraomaniku käsiraamat'' / Bruce Fogle; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen. Tallinn: Varrak, 2005 * ''Koeratõugude piibel: täielik teave afganistani hurdast yorkshire'i terjerini'' / Joan Palmer; [inglise keelest tõlkinud Allar Sooneste]. Tallinn: Sinisukk, 2006 * ''[[Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006]]'' / koostaja Indrek Lundava. Tallinn: Eesti Kennelliit, 2007 * ''Koerad'' / Bruce Fogle; inglise keelest tõlkinud Kaire Kotsalainen; [toimetanud Helen Kõrgesaar]. Tallinn: Varrak, 2007 * ''Kui võtad koera: algaja koeraomaniku käsiraamat'' / Ulla Barvefjord; [rootsi keelest tõlkinud Joosep Vimm; toimetanud Aime Kons]; pildid: Eivor Rasehorn. Tallinn: Ilo, 2007 * ''Sõber koer ja tema tervis'' / Kirke Ert, Katrin Mägi; [illustreerijad Kristel Kaerma ja Jüri Valkonen; kujundaja Külliki Kristianson]. Tallinn: Pilgrim, 2007 * ''Valige endale õige koer: raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu'' / Charlotte Swanstein; [rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste; toimetanud Reet Piik]; fotod: Per Undén. Tallinn: Sinisukk, 2007 === Perioodika === * ''Koer'': Eesti Kennelliidu väljaanne / toimetaja Vilve Roosioks. Tallinn: Eesti Kennelliit, 1992 – [http://www.kennelliit.ee/ajakiri_koer_?sess_admin=79f3350f0d1f12ad3e825c48112c6be1 veebiväljaanne] * ''Eesti Jahimees'': jahindus- ja loodusajakiri: Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne / peatoimetaja Ülo Kraan. Tallinn: EJS, 2001 – [http://www.ejs.ee/jahimees.html veebiväljaanne] * ''Lemmik'': loomaajakiri kõigile / MTÜ Lemmikloom; peatoimetaja Kaie Päike. Tartu: Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 – [http://www.lemmikajakiri.ee/est veebiväljaanne] == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|koer}} {{Vikitsitaadid}} * {{cite journal | last1 = Lassen | first1 = B. | last2 = Jokelainen | first2 = P. | title = Survey of the Presence of ''Toxocara'' spp. Eggs in Dog Feces in Tartu, Estonia | doi = 10.1089/vbz.2015.1895 | url =https://www.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/vbz.2015.1895?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori:rid:crossref.org&rfr_dat=cr_pub%3dpubmed | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | year = 2016 | volume = 16 | issue = 3 | pages = 212-214 | pmid = 26854385}} * {{cite journal | last1 = Jokelainen | first1 = P. | last2 = Mõtsküla F | first2 = P. | last3 = Heikkinen | first3 = P. | last4 = Ülevaino | first4 = E. | last5 = Oksanen | first5 = A. | last6 = Lassen | first6 = B. | year = 2016 | title = ''Dirofilaria repens'' Microfilaremia in Three Dogs in Estonia | doi = 10.1089/vbz.2015.1833 | url =https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/vbz.2015.1833 | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | volume = 16| issue = 2| pages = 136-138 | pmid = 26789635 }} [[Kategooria:Koerad| ]] [[Kategooria:Koerlased]] q1rxzachrmrobj1evvufcd7niqaehny Eesti raadiojaamade loend 0 44646 6164237 6164078 2022-07-20T16:16:38Z 145.14.31.32 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]] ja varem nimega [[Katjuša Radio]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne - kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne – kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || [[rahulikud-hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Raadio]] || || || eesti || || || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Волна]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || || eesti || || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || vene || || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] ijk2vh552k2kykee2znou3sldw3hiyq 6164260 6164237 2022-07-20T16:55:31Z 145.14.31.32 /* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]] ja varem nimega [[Katjuša Radio]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne - kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne – kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || [[rahulikud-hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Raadio]] || || || eesti || || || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Волна]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || || eesti || || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || vene || || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 3jywnkv274b3gl88yybkiymmoord32y Ilja Repin 0 46811 6164148 6080312 2022-07-20T12:01:25Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kunstnikust; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Ilja Repin (jõelaev)]]}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Ilja Repin | Pilt = Ilya Efimovich Repin in the Photographers studio Rentz and Schrader.jpg | Pildisuurus = 150px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[5. august]] [[1844]] | Sünnikoht = [[Tšuhujiv]], [[Harkivi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1930|9|29|1844|8|5}} | Surmakoht = [[Repino|Kuokkala]], [[Soome]] | Rahvus = [[venelased|venelane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[kriitiline realism]] | Tuntud teoseid = "Burlakid Volgal" (1873), "Ivan Groznõi ja ta poeg" (1870–1873) | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Ilja''' Jefimovitš '''Repin''' ([[vene keel|vene]] ''Илья Ефимович Репин''; [[5. august]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 24. juuli) [[1844]] [[Tšuhujiv]], [[Harkivi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[29. september]] [[1930]] [[Repino|Kuokkala]], [[Soome]]) oli vene ja ukraina maalikunstnik, [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] esindaja. ==Elukäik== Ilja Repin sündis Venemaa Keisririigis [[Harkivi kubermang]]us Tšuhujivi nimelises väikelinnas (praegu [[Harkivi oblast]]is [[Ukraina]]s) ohvitseri pojana. [[Pilt:REPIN portret REPIN.jpg|thumb|[[Autoportree]] ([[1878]])]] 19-aastasena sõitis Repin [[Peterburi]], kus proovis sisse saada [[Peterburi Kunstide Akadeemia]]sse. Esialgu tal see ei õnnestunud, kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi, sest enne Peterburi tulemist töötas ta kunstnike artellis, kus maalis [[ikoon]]e ja restaureeris [[altarimaal]]e. Ta astus erakooli, kus õpetajaks oli [[Nikolai Kramskoi]]. Viimase soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Jeremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Akadeemia diplomitööks maalis Repin evangeeliumiainelise "Kristus äratab Jairuse tütre" (1871) ja suure vene rahva elu käsitleva kompositsiooni "[[Burlakid Volgal]]" (1870–1873).<ref name=":2" /> Esimese eest pälvis noor kunstnik suure kuldmedali ning võimaluse sõita akadeemia stipendiaadina Euroopasse. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. "Burlakid Volgal" eksponeeriti [[1873. aasta maailmanäitus|1873. aasta maailmanäitusel]] [[Viin|Viinis]]. Aastal [[1872]] abiellus Repin Vera Aleksejevna Ševtsovaga. [[1873]]. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud [[Itaalia]]s ning pärast seda elas ja töötas [[1876]]. aastani [[Pariis]]is. [[Venemaa]]le naasmise järel reisis ta perega Tšugujivisse, seejärel asus elama [[Moskva]]sse. Pärast seda, kui Repin tuli [[1878]]. aastal tagasi [[Peterburi]], sai temast [[peredvižnikud|peredvižnikute]] juhtfiguur. Kunstnik nägi oma missiooni Venemaa kaasaegse tegelikkuse ja ajaloo kujutamises. Suure hulga portreede kõrval kujunesid tema selle perioodi tähtsaimateks teemadeks rahva elu ja revolutsionääride saatus.<ref name=":2" /> Juba kodukandis viibides oli ta teinud esimesed eskiisid kompositsioonile "Ristikäik tammesalus" (1877), mille kallal kunstnik töötas pea kogu elu. Aastal [[1887]] lahutas Repin oma esimesest naisest. Tema juurde jäid elama kaks vanemat tütart, Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja poeg Jura jäid emaga. Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredvižnikutest. Ta tuli küll 1888. aastal tagasi, kuid lahkus ühingust lõplikult 1890. aastal. Ta süüdistas ühingut bürokraatias ega suutnud nõustuda uuendustega põhikirjas. 1891. aastal reisis Repin Jasnaja Poljanasse, et joonistada [[Lev Tolstoi]]d ja tema peret. Selle töö tulemusena valmis terve seeria suure vene kirjaniku portreemaale ja -joonistusi.<ref name="0C51L" /> Alates [[1893]]. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. [[1899]]. aastal abiellus Repin fotograafia ja kirjanduse vallas tegutsenud Natalia Nordmanniga (1863–1914) ning rajas [[Soome]] [[Kuokkala]]sse (praegune Repino Venemaa [[Leningradi oblast]]is), mitte kaugele Peterburi linnast ühise kodu, millest sai peagi aktiivne kultuurielu keskus.<ref name=":0" /> Kunstnik tegeles seal nii maalikunsti kui ka graafikaga, kirjutas oma memuaarid "Kauge, kuid lähedane" (eesti keeles [[1963]]), esines ajakirjanduses publitsisti ja ühiskonnategelasena ning jätkas õpetamist Peterburi Kunstiakadeemias. 13. aprillil 1918 suleti Venemaa ja Soome vaheline piir ning neli aastat varem lesestunud kunstnik sattus kodust lahkumata elama välismaale.<ref name=":2" /> Tema Vene pankades olnud varad natsionaliseeriti, mistõttu kunstnik oli sunnitud asuma korraldama näitusi ja müüma oma töid. Nüüd sõlmis Repin tihedamad kontaktid soome kunstielu ja kunstnikkonnaga. Esimene Repini näitus Soomes toimus juba 1918. aastal Helsingis Strindbergi salongis. Soome Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmise puhul kinkis Repin Soome Kunstiühingule seitse enda ja 23 teiste vene kunstnike teost, mis anti edasi Ateneumi muuseumile ja mis panid aluse Soome Rahvusgalerii vene kunsti kogule.<ref name=":2" /> 1920. aastail esines kõrges eas kunstnik viljakalt näitustel nii Nõukogude Venemaal kui ka Soomes, Rootsis, Ameerikas, Prantsusmaal ja Tšehhoslovakkias.<ref name=":0" /> Teda autasustati [[Valge Roosi orden]]i II järguga.<ref name=":2" /> Mitmetele Nõukogude Liidu ametlikele kutsetele vaatamata ei lahkunud Repin Soomest, vaid jäi sinna oma surmani. Ilja Repin suri [[29. september|29. septembril]] [[1930]] Kuokkalas ning sinna on ta ka maetud. 1940. aastal avati Kuokkalas kunstniku kodu tema memoriaalmuuseumina. ==Looming== Ilja Repin on mõjukamaid [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] esindajaid. Tegeles olustiku-, portree- ja ajaloomaaliga. Tema pärand koosneb üle 2000 maalist, tuhandetest graafilistest lehtedest ja eskiisidest.<ref name=":2" /> Neljandiku loomingust moodustavad [[portree]]d. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi (nt [[Lev Tolstoi]], [[Nikolai Pirogov]], [[Pavel Tretjakov]], [[Dmitri Mendelejev]], [[Anton Rubinstein]], [[Mihhail Glinka]], [[Valentin Serov]] jpt). Tähelepanuväärne on tema joonistatud [[Modest Mussorgski]] portree (1881). Nimelt maalis ta selle mõni päev enne helilooja surma. 1901. aastal sai ta ametliku tellimuse maalida "Riiginõukogu loomise sajandale aastapäevale pühendatud 1901. aasta 7. mai pidulikku istungit" (1901–1903).<ref name=":2" /> Teosel on kujutatud 81 riigivõimu esindajat. Repin maalis arvukalt rahva elu kujutavaid teoseid. Tähelepanuväärseim ja kuulsaim neist on "[[Burlakid Volgal]]". Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Teosed "[[Ei oodanud]]", "Koosolek", "Sandarmite konvoi saatel" ja "Pihist keeldumine". Tema ajaloomaalidest on tuntuim "Ivan Julm oma poja Ivaniga 16. novembril 1581. aastal" (1885), mida peetakse maalilise psühhologismi kõrghetkeks Repini loomingus.<ref name=":2" /> Pariisis elades maalis ta etüüde Pariisi eeslinnadest, tänavastseene, portreesid (sealhulgas ka [[Ivan Turgenev]]i portree), kavandas ja maalis "Pariisi kohviku". ===Galerii=== <gallery> Image:Ilia Efimovich Repin (1844-1930) - Volga Boatmen (1870-1873).jpg|"[[Burlakid Volgal]]" (1873) Image:REPIN Ivan Terrible&Ivan.jpg|Ivan Groznõi ja ta poeg (1870–1873) Image:Ilya Repin Unexpected visitors.jpg|"[[Ei oodanud]]" (1884–1888) Image:RepinSelfPortrait.jpg|Autoportree Image:Ilja Jefimowitsch Repin 004.jpg|Lev Tolstoi (1891) Image:Ilja Jefimowitsch Repin - Reply of the Zaporozhian Cossacks - Yorck.jpg|"[[Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas]]" (1891) Image:Repin tretyakov.jpg|Pavel Tretjakovi portree Image:RepinPaintersDaughter.jpg|Kunstniku tütar Image:Modest Músorgski, por Iliá Repin.jpg|Modest Mussorgski portree </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":2">Tatjana Borodina, Ilja Repin ja tema maalikunst, EKM, Tallinn, 2013</ref> <ref name=":0">Näitus, Repin. Vene suurmeistri elu ja looming Soomes, 9.02 – 18.08 2013, [[Kadrioru kunstimuuseum]]</ref> <ref name="0C51L">Ljudmila Andruštšenko, Ilja Repini joonistuspärand, EKM, Tallinn, 2013</ref> }} == Kirjandus == * [[Andrei Lebedev]], "Ilja Repin 1844-1930", tõlkinud [[Valentine Tigane]], [[Ilukirjandus ja Kunst]], Tallinn 1948, 36 lk * Ilja Repin, "Kauge, kuid lähedane" (memuaarid), tõlkinud [[Georg Saarik]], ees- ja järelsõna: [[Kornei Tšukovski]] ("Repin kirjanikuna" lk 5-8 ja "Venekeelse väljaande toimetajalt", lk 575-576), kommentaarid lk 577-642: [[Aleksei Korostin]], [[Lidia Tšukovskaja]], Eesti NSV Kunst, Tallinn 1963, 648 lk * [[Nikodim Gippius]], "Järsud astmed. Jutustus Ilja Repini noorpõlvest", tõlkinud [[Silvi Väli]], [[Eesti Raamat]], Tallinn 1973, 124 lk * "Repin. Vene suurmeistri elu ja looming Soomes" (näitus Kadrioru kunstimuuseumis (09.02-18.08.2013)) = Репин: жизнь и творчество великого русского мастера в Финляндии = Repin: a Russian master, [[Eesti Kunstimuuseum]], Tallinn 2013, 216 lk; ISBN 9789949485154 ==Välislingid== {{commons|Category:Ilya Yefimovich Repin}} {{JÄRJESTA:Repin, Ilja}} [[Kategooria:Venemaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sündinud 1844]] [[Kategooria:Surnud 1930]] mo0fa7m8vy2mj9vhq10wb9ryo6dtafx Eesti Televisioon 0 49008 6164726 6147744 2022-07-21T01:00:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on telekanalist; televisiooni ajaloost Eestis vaata artiklit [[Televisioon Eestis]]}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}} {{Telekanal | nimi = Eesti Televisioon | logo = Eesti Televisioon Logo.svg | alustas = [[19. juuli]] [[1955]] | omanik = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | formaat = | loosung = | riik = {{pisiLipp|Eesti}} | leviala = {{pisiLipp|Eesti}} | turuosa = | võtmeisikud = Erik Roose (ERR juhatuse esimees) | peakorter = [[Tallinn]], {{pisiLipp|Eesti}} | tütarkanalid = [[ETV2]], [[ETV+]] | koduleht = [http://etv.err.ee http://etv.err.ee] }} [[Pilt:ETV hoone.JPG|thumb|Eesti Televisiooni hoone, [[Gonsiori tänav]] 27<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 8. november 2008</small>]] '''Eesti Televisioon''' (ETV) on [[Eesti Rahvusringhääling]]u peamine telekanal, mis toodab ja näitab uudiste-, kultuuri-, meelelahutus- ja haridussaateid. Esimene ametlik proovisaade oli eetris [[19. juuli]]l [[1955]]. Aastatel 1955–1965 kandis Eesti Televisioon nime '''Tallinna Televisioonistuudio''' (TTS)<ref>{{netiviide | URL = http://etv.err.ee/index.php?0536433 | Pealkiri = Eesti Televisiooni ajalugu | Väljaanne = Eesti Televisioon | online = 6.02.2009 | arhiivimisaeg = 12.09.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110912015207/http://etv.err.ee/index.php?0536433 | url-olek = ei tööta }}</ref>. [[1. juuni]]l [[2007]] ühendati Eesti Televisioon ja [[Eesti Raadio]] [[Eesti Rahvusringhääling]]uks<ref>{{netiviide | URL = http://uus.err.ee/rahvusringhaalingust/errtutvustus/ | Pealkiri = Tutvustus ja üldandmed | Väljaanne = Eesti Rahvusringhääling | online = 6.02.2009 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Eesti Televisiooni juhid == *Vladimir Ivanov, [[1. august]] [[1955]] – [[17. detsember]] 1955; *[[Leopold Piip]], [[17. detsember]] 1955 – [[30. detsember]] 1971; *[[Raimund Penu]], 30. detsember [[1971]] – 23. detsember 1974; *[[Enn Anupõld]], [[23. detsember]] [[1974]] – [[3. detsember]] 1986; *[[Rein Elvak]], [[3. detsember]] [[1986]] – 21. november 1989; *[[Mart Siimann]], [[21. november]] [[1989]] – 13. oktoober 1992; *[[Hagi Šein]], [[13. oktoober]] [[1992]] – 1. november 1997; *[[Toomas Lepp]], [[1. november]] [[1997]] – [[13. november]] [[1999]]; *[[Tiina Kangro]] (kohusetäitja), detsember 1999 – juuni 2000; *[[Aare Urm]], juuni 2000 – jaanuar 2002; *[[Ilmar Raag]], jaanuar 2002 – detsember 2005; *[[Ainar Ruussaar]], jaanuar 2006 – mai 2007. == Eesti Televisiooni pearežissöörid (kunstilised juhid)== * [[Vello Rummo]] 1. jaanuar 1956 – 1. oktoober 1957 (2 aastat) * [[Vello Rummo]] 1. oktoober 1957 – 1. juuni 1961 (kunstiline juht; 4,5 aastat) * [[Tõnis Kask]] 1. juuni 1961 – 15. september 1962 (1,5 aastat) * [[Grigori Kromanov]] 15. september 1962 – 28. august 1964 (2 aastat) * [[Tõnis Kask]] 28. august 1964 – 16. oktoober 1981 (kunstiline juht; 17 aastat) * [[Hillar-Vahur|Hillar Peep]] 16. oktoober 1981 – 1. juuni 1988 (6,5 aastat) * [[Vello Reili]] 23. jaanuar 1991 – 1. jaanuar 1998 (7 aastat) Hiljem: [[Jaanus Nõgisto]], [[Rene Vilbre]] jt == Eesti Televisiooni režissööre (põhikohaga)== * [[Virve Aruoja]] * [[Helle Karis]] * [[Tõnis Kask]] * [[Virve Koppel]] == Eesti Televisiooni diktorid == Eesti Televisioonis on diktoriametit pidanud [[Ofelia Mikk]], [[Zinaida Madissova]], [[Ruth Peramets-Püss]], [[Kalmer Tennosaar]], [[Endel Sõerde]], [[Alice Talvik]], [[Ivi Kreen]], [[Irina Safonova-Kromm|Irena Safonova-Kromm]], [[Aune Lahdenpera]], [[Meeme Valtenberg]], Mai Uus, [[Anneli Säilä]], [[Merike Kass]], [[Jaak Tamleht]], [[Enn Eesmaa]], [[Mare Neidlich-Taimre]], [[Riho Mesilane]], [[Marite Kallasma]], [[Eve Kaselaan|Ewe Kaselaan]], [[Piret Sauter]], Tiina Pärn, [[Urmas Reitelmann]], [[Urmas Ott]], [[Merle Randma]], [[Harri Kingo]], [[Urmas Liiv]], [[Margus Saar]], [[Külli Palmsaar]], [[Sirje Tennosaar]], [[Sirje Eesmaa]], [[Mare Haab]], [[Urve Tiidus]], [[Eero Raun]], [[Tõnis Tirel]], Hanneli Reili, [[Reet Liimets]], [[Helene Tedre]], [[Diana Lorents]], [[Kristel Sarnet]], [[Katrin Viirpalu]], [[Indrek Birkan]], [[Kadri Leping]], [[Ott Ummelas]], [[Riho Västrik]], [[Natalia Malleus]], [[Natalia Gurovits]], [[Rita Väär]], [[Ljudmilla Harlamova]], [[Leonid Bronski]], [[Margit Noor]], [[Leili Lukas]], [[Tõnu Aav]], [[Härmo Saarm]], Annika Hanson, Vilma Muru jt. == Eesti Televisiooni organisatsiooniline struktuur == * Tehniline teenistus * Peatoimetused * Eesti Telefilm * Ajaleht Televisioon == Eesti Televisiooni saateid == ===Praegused=== {{veergude loend|laius=25em| *[[Aktuaalne kaamera]] *[[Eesti lood]] *[[Eesti aja lood]] *[[Esimene stuudio]] *[[Hommik Anuga]] *[[Jõulutunnel]] *[[MI (saade)|MI]] *[[Suud puhtaks]] *[[OP!]] *[[Osoon (saade)|Osoon]] *[[Pealtnägija]] *[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]] *[[Sinu uus sugulane]] *[[Terevisioon]] *[[Välisilm]] *[[Õnne 13]] }} ===Endised ja ajaloolised=== {{veergude loend|laius=25em| *[[112 (telesaade)|112]] *[[Aeg luubis]] *[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]] *[[Humakefümunupu kabinet]] *Hunt Kriimsilm *[[Kanal 13]] *[[Kõige suurem sõber]] *[[Meie (saade)|Meie]] *Mis on Koosta peres uudist? *Mõmmi ja aabits *[[Mõtleme veel]] *[[Paar (telesaade)|Paar]] *[[Pehmed ja karvased]] *Reisile sinuga *[[Sind otsides]] *Teateid tegelikkusest *[[Tegelikkuse KesKus]] *[[Teletaip (saade)|Teletaip]] *[[Tujurikkuja]] *[[Täna 25 aastat tagasi]] *[[Tööotsija]] *[[Vana hõbe]] *[[Vestlusi vene kultuuriloost]] *[[Uue aja asjad]] *[[Vana aja asjad]] *Vaatevinkel *[[Foorum (telesaade)]] *[[Mõistlik ja mõttetu]] *[[Laulukarussell]] *[[Vabariigi kodanikud]] }} ==Vaata ka== *[[Eesti telesaadete loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.etv.ee Eesti Televisiooni koduleht] *[[Hillar-Vahur Peep|Hillar Peep]]. [http://www.hot.ee/etvajalugu/index.htm "Eesti Televisioon 1955–1990"] *[[Liivi Šein]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453724 "Jaanuaris algab Eesti Televisioonis kuus uut saadet"]. Eesti Päevaleht, 31. detsember 2008 *[[Kristi Leppik]], [[Dagne Hanschmidt]]. [http://www.postimees.ee/?id=72329 "ETV reklaamis sundimatult suurpanka"]. Postimees, 22. jaanuar 2009 *[[Margot Visnap]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9959:meelelahutusluulud-murendavad-eesti-televisiooni-identiteeti&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3280 "Meelelahutusluulud murendavad Eesti Televisiooni identiteeti"]. Sirp, 18. detsember 2009 *[[Margit Mikk-Sokk]]. [http://issuu.com/telestaarid/docs/telestaaride_uskumatud_juhtumised "Telestaaride uskumatud juhtumised"]. 30 tuntud televisioonitöötaja mälestusteraamat [[Kategooria:Eesti Televisioon| ]] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] mvaafaowgv5ldjbcsrpmwe7y8xqc8p8 Kategooria:Koeratõud 14 50698 6164577 4437576 2022-07-20T19:51:17Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Loomatõud]] [[Kategooria:Koerad]] {{commons|Category:Dog breeds|Kategooria:Koeratõud}} 657v96qzgub4w2p7gwa6c6igxksai5e Kategooria:Koer 14 50700 6164548 3508175 2022-07-20T19:49:43Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Kategooria:Koer]] pealkirja [[Kategooria:Koerad]] alla ümbersuunamist maha jätmata: [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: parem nimi wikitext text/x-wiki {{commonskat|Dogs|Koerad}} [[Kategooria:Koerlased]] [[Kategooria:Koduloomad]] <!-- interwiki --> ljp8xalwjaizhladmyv9n0vxiistv0z Otto Pukk (poliitik) 0 51554 6164801 5918742 2022-07-21T08:54:48Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust; sama nimega ettevõtja kohta vaata lehelt [[Otto Pukk (ettevõtja)]].}} {{suunamine|Otto Pukk}} '''Otto Richard Pukk''' ([[29. november]] [[1900]] [[Kihelkonna vald (Kihelkonna kihelkond)|Kihelkonna vald]], [[Loona]] – [[14. veebruar]] [[1951]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[poliitik]], [[Riigivolikogu]] esimees ja [[advokaat]]. Ta lõpetas 1905. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Osales vabatahtlikuna [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]], [[1927]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, aastail [[1921]]–[[1929]] ajalehe [[Saaremaa (ajaleht)|Saaremaa]] toimetaja [[Kuressaare]]s, [[1928]]–1933 vandeadvokaat [[Jaan Teemant]]i abi, alates 1933 vandeadvokaat Tallinnas. [[Korp! Fraternitas Estica]] auvilistlane. Põgenes [[1944]]. aastal [[Rootsi]]. == Ametikohad == * [[III Riigikogu]] ja [[V Riigikogu]] liige ([[24. september]] [[1926]] – [[14. juuni]] [[1929]] ja [[15. juuni]] [[1932]] – [[31. detsember]] [[1937]]) * [[Rahvuskogu]] liige ([[Rahvuskogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]]) * [[I Riigivolikogu]] liige ([[Riigivolikogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]]) * Riigivolikogu II abiesimees ([[21. aprill]] [[1938]] – [[17. oktoober]] [[1939]]) * Riigivolikogu esimees ([[17. oktoober]] [[1939]] – [[14. veebruar]] [[1951]]) * [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] liige ([[20. aprill]] [[1944]]) ==Tunnustus== * [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] ([[20. veebruar]] [[1940]]) * [[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Uluots]] | nimi=[[Riigivolikogu esimees]] | aeg=[[1939]]–[[1951]] | järgnev=[[Ülo Nugis]] ([[Riigikogu]] esimees)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Pukk, Otto}} [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1951]] a8289jrrs0zjspqibvahml5eayotcgg 6164805 6164801 2022-07-21T08:56:21Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust; sama nimega ettevõtja kohta vaata lehelt [[Otto Pukk (ettevõtja)]].}} {{suunamine|Otto Pukk}} '''Otto Richard Pukk''' ([[29. november]] [[1900]] [[Kihelkonna vald (Kihelkonna kihelkond)|Kihelkonna vald]], [[Loona]] – [[14. veebruar]] [[1951]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[poliitik]], [[Riigivolikogu]] esimees ja [[advokaat]]. Ta lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Osales vabatahtlikuna [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]], [[1927]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna, aastail [[1921]]–[[1929]] ajalehe [[Saaremaa (ajaleht)|Saaremaa]] toimetaja [[Kuressaare]]s, [[1928]]–1933 vandeadvokaat [[Jaan Teemant]]i abi, alates 1933 vandeadvokaat Tallinnas. [[Korp! Fraternitas Estica]] auvilistlane. Põgenes [[1944]]. aastal [[Rootsi]]. == Ametikohad == * [[III Riigikogu]] ja [[V Riigikogu]] liige ([[24. september]] [[1926]] – [[14. juuni]] [[1929]] ja [[15. juuni]] [[1932]] – [[31. detsember]] [[1937]]) * [[Rahvuskogu]] liige ([[Rahvuskogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]]) * [[I Riigivolikogu]] liige ([[Riigivolikogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]]) * Riigivolikogu II abiesimees ([[21. aprill]] [[1938]] – [[17. oktoober]] [[1939]]) * Riigivolikogu esimees ([[17. oktoober]] [[1939]] – [[14. veebruar]] [[1951]]) * [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] liige ([[20. aprill]] [[1944]]) ==Tunnustus== * [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] ([[20. veebruar]] [[1940]]) * [[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Uluots]] | nimi=[[Riigivolikogu esimees]] | aeg=[[1939]]–[[1951]] | järgnev=[[Ülo Nugis]] ([[Riigikogu]] esimees)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Pukk, Otto}} [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1951]] 0s4c7dcauczer1opariqwlox9hsdi4h Kasselaid 0 52413 6164780 5897753 2022-07-21T07:55:13Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Kasselaid | Pilt = Kasselaid.jpg | Pildiallkiri = Kasselaiu aerofoto | veekogu = [[Liivi laht]] | Pindala = 0,544 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-1441932137}}, vaadatud 8. juulil 2019.</ref> | Rannajoone pikkus = 7 | Rahvaarv = | Asendikaardi pilt = }} '''Kasselaid''' (ka '''Kassemaa''') on 54,4 [[hektar]]i suurune [[saar]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Abruka]]st idas. Saarel ei ole asustust. Saare rannajoone pikkus on 7 kilomeetrit. Kasselaid asub 600 meetrit [[Limbinina]]st kagus. Saar on pikliku kujuga, seal on [[neem]]ed [[Esisäär]] ja [[Tagasäär]] ning [[poolsaar]]estunud [[Iilaste laid]]. Kasselaiul kasvab rohttaimestik. Saarel esineb aru- ja rannaniitu, kuid rannaniit on roostunud. Kasselaid kuulub [[Abruka looduskaitseala]] Väikesaarte sihtkaitsevööndisse ja on looduskaitse all. == Viide== {{viited}} == Kirjandus == *Kristo Kiiker, Meeli Mesipuu, Fred Peetersoo, Tiina Kiiker. "Abruka looduskaitseala ja Abruka hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020" == Välislingid == * {{EELIS|saar|-1441932137}} [[Kategooria:Abruka]] [[Kategooria:Saaremaa valla saared]] [[Kategooria:Liivi lahe saared]] nmm6dbg6rypbatg1urc6w12cr0nyf3c Abruka küla 0 54108 6164775 4827320 2022-07-21T07:43:57Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Abruka | pindala = 10,66 | elanikke = | maakond = Saare }} '''Abruka küla''' on [[küla]] Saare maakonnas [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Aastatel 2014–2017 (kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini) asus küla [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare vallas]]. Peale [[Abruka]] saare kuuluvad küla territooriumile [[Vahase]], [[Kasselaid]], [[Linnusitamaa]] ja [[Kirjurahu]]. Külas oli 2003. aasta seisuga 31 talu (üks neist Vahase saarel). [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas külas 16 inimest, kõik eestlased.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> 2014. aastani kuulus küla [[Kaarma vald]]a. <gallery> Abruka küla.JPG Village in Abruka island.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Abruka|küla]] [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] px7pqgvocx4s4tnasdgde2itbu6j1j2 Panganukk 0 54121 6164490 5354035 2022-07-20T18:11:36Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki '''Panganukk''' (ka ''Panga nukk'', ''Panganeem'') on [[neem]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Vilsandi]]l. See asub saare kirdenurgas. Panganuki lähistel asub [[Mustakivi rahn]]. {{koord|piirkond=EE-74}} [[Kategooria:Vilsandi]] [[Kategooria:Saare maakonna neemed]] mqp59asuwgkdnqrc3pm5itp7mhr9vcz Avaste oja 0 57500 6164275 5730844 2022-07-20T17:12:52Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} {{Jõgi | nimi = Avaste oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = Perekülas [[Maima raba]]s | lähe_NS = 58.63909 | lähe_EW = 24.2182 | suue = [[Velise jõgi|Velise jõkke]] | suue_NS = 58.73843 | suue_EW = 24.17153 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 12 km | valgla_pindala = 118,7 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = [[Avaste kraav]] | vasakud_lisajõed = [[Vakalepa peakraav]], [[Tammaru peakraav]] | osm = jah }} '''Avaste oja''' on [[oja]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Kurese]] ja [[Parasmaa]] külas ning [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Avaste]], [[Kojastu]] ja [[Ojapere]] külas. Kohalikud rööpnimed on Must jõgi ja Sookraav, samuti Pere-Naartse peakraav, Tõigava oja ja Võhma-Kuresselja peakraav. Oja ajalooline nimi on Pärasoo ehk Pärase jõgi. <!--Avaste oja algab [[Kesu raba]] lõunaserva märest. Edasi voolab ta mööda [[Avaste soo]] idaservast ning suubub [[Kojastu]] külas vasakult [[Velise jõgi|Velise jõkke]] (1,1 km suudmest). Oja on 13 km pikk. Kesk- ja alamjooks on valdavalt õgvendatud. Keskjooksul esineb [[kärestik]]ke. Ümbritsevatele talunikele teevad muret ojas tegutsevad [[kobras|koprad]], kes on üleujutusi tekitades kasutamiskõlbmatuks muutnud [[põld]]usid ja [[mets]]i. --> Alamjooksul läbib oja [[Avaste looduskaitseala]]. Eesti jõgede ametliku nimestiku (välja antud [[1986]]) andmetel on Avaste oja pikkus 26 km ja jõgikond 119 km². Kuid need andmed on ekslikud: nimestikus tähistatud ülemjooksult voolab vesi reaalselt [[Allika jõgi|Allika jõkke]]. Allika jõe ja Avaste oja vaheline kanal ([[Parasmaa]] peakraav) on suuremalt jaolt soostunud ja kinni kasvanud. <!--Suurimad ojja sissevoolavad veekogud on Parasmaa peakraav ja Tõigiva kraav.--> Oja on savika veega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 meetrit. Avaste oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1115400. == Välislingid == *{{kkr|VEE1115400}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 3xxnbcmf0w63cwbdgkg3ktqakb0xk8e Tian Shan 0 62551 6164227 5846720 2022-07-20T15:41:30Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tien-szan1.jpg|pisi]] [[Pilt:Tian Shan.jpg|pisi]] '''Tian Shan''' ([[hiina keel|hiina]] 天山; ''Tiān Shān'' 'taevamäed') on mäestik [[Kesk-Aasia]]s. Kulgeb valdavalt ida-lääne suunas. Kõrgus kuni 7439 meetrit. Kõrgeim tipp on [[Džengiš]] (7439 m), kõrguselt järgmine [[Han-Tengri]]. Madalaim koht on [[Turpani nõgu]] (154 meetrit alla merepinna) Lääne-Hiinas [[Xinjiang]]i autonoomses piirkonnas [[Turpan]]i linna ümber. {{commons|Category:Tian Shan|Tian Shan}} {{Coordinate |NS=42.035 |EW=80.12555556 |type=mountain |region=KZ/KG/TJ/CN-65 |dim=20000}} [[Kategooria:Hiina mäestikud]] [[Kategooria:Aasia mäestikud]] [[Kategooria:Kõrgõzstani mäestikud]] [[Kategooria:Kasahstani mäestikud]] t2ve8bvkbqu274nwyqrk9mjx2lrotgk Velise jõgi 0 65167 6164276 5061317 2022-07-20T17:12:53Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Velise jõgi | pildi_nimi =Velise river at Rumba 2009.jpg | pildi_seletus = | lähe = [[Lelle]]st 300 m põhjas | lähe_NS = 58.87171 | lähe_EW = 25.0003 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] | suue_NS = 58.73542 | suue_EW = 24.15515 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 75 km | valgla_pindala = 868 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = [[Nurtu jõgi]], [[Enge jõgi]] | osm = jah }} '''Velise jõgi''' on [[Kasari jõgi]]konnas [[Vigala jõgi|Vigala jõe]] vasakpoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 74,8 km ja [[valgla]] suurus on 867,8 ruutkilomeetrit. Velise jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1112700. Jõgi on [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Jõe vett kasutab majanduslikult (vee erikasutusloaga) Matsalu Veevärk AS. Jõe seisundit uurivad [[Vängla hüdromeetriajaam]] ja [[Valgu hüdromeetriajaam]]. ==Nimi== Jõe levinumad kohalikud ja ajaloolised nimed: Lihuveski (ülemjooksul), Valgu (ülemjooksul kuni [[Nurtu jõgi|Nurtu jõega]] ühinemiseni), Päärdu (kuni 1980. aastateni levinuim nimi), Vati (kohalik nimetus alamjooksul), Kesk-Vigala (kohalik nimetus alamjooksul) ja Kose jõgi (ajalooline nimetus alamjooksul), suudme lähistel on kasutusel onud ka Rumba jõgi. == Kirjeldus == [[Pilt:Velise_j6gi_Vanam6isa_kylas_04.07.2008.JPG|pisi|Velise jõgi [[Vanamõisa (Vigala)|Vanamõisa]] külas.]] [[Pilt:Vängla sild üle Velise jõe.JPG|pisi|Vängla sild üle Velise jõe.]] [[Pilt:Velise jõgi.jpg|pisi|Velise jõgi [[Vaguja]] ja [[Sääla]] külade vahel.]] Jõe lähe on [[Lelle]] alevikust loodes. Lähtest umbes 800 m läände jääb [[Lelle raba]] (Imsi raba) ja umbes 800 m põhja jääb [[Lalli raba]] (Palasi raba). Jõgi suubub vasakult [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (5,2 km suudmest) [[Rumba küla|Rumbas]]. Suudmest umbes 2 km loodesse jääb [[Käntu soo]], umbes 1,6 km lõunasse jääb [[Avaste soo]] (Kärje soo). Ülemjooksul voolab jõgi enamasti mööda metsaseid alasid ([[Kõnnumaa (Kõrvemaa)|Kõnnumaal]]), kesk- ja alamjooksul on jõekaldad valdavalt põllustatud ([[Lääne-Eesti madalik]]ul). Keskjooksul kuni [[Ojapere]] külani voolab jõgi [[Lääne-Eesti madalik]]u silmas pidades suhteliselt sügavas [[moldorg|moldorus]]. Alamjooksul [[Vängla]] külast algavad kuni [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmeni ulatuvad tohutud suurveeaegsed üleujutusalad ([[Kasari luht]]). Suuremad vasakpoolsed lisajõed on [[Nurtu jõgi]], [[Enge jõgi]] ja [[Avaste oja]], paremalt poolt olulisi lisajõgesid sisse ei voola. Jõgi voolab [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Rumba küla|Rumba]] külas, [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] [[Ahekõnnu]], [[Hiie]], [[Kärpla]], [[Lalli (Kehtna)|Lalli]], [[Nõlva]], [[Põllu]] ja [[Vastja]] külas, [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Kangru (Märjamaa)|Kangru]], [[Keskküla (Märjamaa)|Keskküla]], [[Kilgi (Märjamaa)|Kilgi]], [[Kirna (Märjamaa)|Kirna]], [[Nääri]], [[Paisumaa]], [[Valgu]], [[Vanamõisa (Märjamaa)|Vanamõisa]], [[Velise]], [[Velisemõisa]], [[Veski (Märjamaa)|Veski]], [[Araste]], [[Kesu (Vigala)|Kesu]], [[Kojastu]], [[Kurevere (Märjamaa)|Kurevere]], [[Manni]], [[Ojapere]], [[Päärdu]], [[Rääski]], [[Sääla]], [[Tõnumaa]], [[Vaguja]], [[Vanamõisa (Märjamaa)|Vanamõisa]], [[Vängla]] ja [[Võeva]] külas ning [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Vahakõnnu]] külas. Suuremad jõe kaldal olevad külad on Valgu, Velise ja Päärdu ning valgalale jäävad veel [[Järvakandi]] alev ja [[Kivi-Vigala]] küla. Jõgi voolab läbi [[Vängla paisjärv]]e. Jõe kaldale jäävad [[Päärdu põlispuud]] (park). Velise jõe paremal kaldal Tallinna-Pärnu maanteesilla lähedal asub kaitse alla võetud Velise jõe oru paljand ([[Päärdu paljand]])<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|KLO4000560}} (vaadatud 17.12.2015)</ref>. == Velise jõe lisajõed == ''Sulgudes lisajõe järk (Velise jõgi = II järk) - suubumine vasakult (v) või paremalt (p) - lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.'' *[[Maanda kraav]] (III - v - ), *[[Vastja oja]] (III - v - 62,2 km), *[[Laeste oja]] (III - p - 58,9 km), *[[Veskioja]] (III - v - 50,2 km), *[[Nurtu jõgi]] (III - v - 32,2 km), **[[Valguta jõgi]] (IV - v - 22,2 km), **[[Kõnnu jõgi]] (IV - v - 19,8 km), ***[[Sildsoo peakraav]] (V - v - 4,3 km), **[[Rogense oja]] (IV - v - 9,1 km), ***[[Kuralepa kraav]] (V - p - 2,8 km), *[[Viisuti kraav]] (III - p - 31,7 km), *[[Velise peakraav]] (III - v - 26,4 km), **[[Aravere oja]] (IV - v - 1,4 km), *[[Pallase peakraav]] (III - v - 20,8 km), *[[Tamma oja]] (III - p - 13,7 km), *[[Enge jõgi]] (III - v - 11,4 km), **[[Lehuraba peakraav]] (IV - v - 29,3 km), ***[[Annamõisa kraav]] (V - p - 1,4 km), **[[Anelema kraav]] (IV - v - 24 km), **[[Uduvere peakraav]] (IV - v - 20,8 km), **[[Naravere oja]] (IV - v - 4,9 km), ***[[Vahenurme oja]] (V - p - 8,3 km), ***[[Kõveroja (Pärnumaa)|Kõveroja]] (V - p - 6,8 km), **[[Aatsaoja]] (VI - p - 4 km), **[[Põldetaguse peakraav]] (VI - p - 3 km), **[[Langerma oja]] (VI - p - 1,7 km), *[[Oese peakraav]] (III - p - 2,7 km), *[[Avaste oja]] (III - v - 1,1 km), **[[Vakalepa peakraav]] (IV - v - 15,6 km), **[[Kõima kraav]] (IV - v - 12,5 km), **[[Avaste kraav]] (IV - p - 6,8 km). == Kalastik == Jõevee seisund on hea ja kalastik suhteliselt rikkalik ([[särg]], [[ahven]], [[viidikas]], [[latikas]], [[haug]] jne). == Sillad == [[Rapla–Virtsu raudtee]] viis üle Velise jõe Rumbas vahetult enne suubumist Vigala jõkke. Tänapäeval on [[Rumba raudteesild]] kasutusel [[Kirbla – Rumba – Vana-Vigala tee]] maanteesillana, kuhu mitu autot kõrvuti ei mahu. Varasem [[Rumba maanteesild]] ehitati raudteesilla kõrvale 1937, kuid purustati 1941.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.virtsu.ee/artiklid/2008_05_24_LE.html |Pealkiri=25. mail 40 aastat tagasi sõitis viimane reisirong Tallinna ja Virtsu vahet |Autor=[[Margus Kruut]] |Väljaanne=[[Lääne Elu]] |Aeg=24. mai 2008}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Velise River}} *{{kkr|VEE1112700}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Kehtna vald]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 1axkjq3bnpnqzkoi5qq5nmdjmfnifu4 Lemmejõgi 0 65579 6164277 5714987 2022-07-20T17:12:54Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Lemmejõgi | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = Nigula rabas | suue = Liivi laht | valgla_maad = Eesti | pikkus = 23 km | valgla_pindala = 56,8 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Lemmejõgi''' on [[jõgi]] [[Pärnumaa]]l. Saab alguse [[Nigula raba]]st ja suubub [[Majaka]] külas [[Liivi laht]]e. Pikkus 23 km, [[valgla]] 56,8 km&sup2;. Varem tunti jõge '''Orajõe''' nime all (1259 ''Orwaguge''). See oli [[Metsapoole]] maakonna põhjapoolne piirijõgi. Jõe järgi on nime saanud [[Silur]]i [[Lemme kihistik]].<ref>[http://stratigraafia.info/term/Lemme%20kihistik Stratigraafia terminoloogia]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] bw95bi46hv907cqcjixnif5b165zx0y Linnusitamaa 0 65586 6164779 4903293 2022-07-21T07:54:08Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Linnusitamaa | Pilt = | Pildiallkiri = | Pindala = 0,05 | Pikkus = 1 | Laius = 0,1 | Rannajoone pikkus = | Asendikaardi pilt = EE Linnusitamaa.png }} '''Linnusitamaa''' on väike [[laid]] [[Saaremaa]] ranniku lähedal [[Abruka]]st kagu pool. Laiu pindala on umbes 0,05 km². Nimi pärineb 16. sajandist, mil tollased meremehed mööda rannikut kõndides kividel suuri linnusitahunnikuid nägid. Pärast seda kutsuti laidu pilkavalt Linnusitamaaks, kuid hiljem tehti nimi ametlikuks.{{lisa viide}} == Välislingid == *[http://ilm.postimees.ee/?id=26816 Saarlane püüdis Linnusita saare juurest harulduse kefaali] [[Kategooria:Abruka]] [[Kategooria:Saaremaa valla saared]] [[Kategooria:Liivi lahe saared]] 0l40kol9b9emuwheljmkcc5rf0sx4zj Eesti Tööliste Partei 0 67775 6164841 6161368 2022-07-21T10:05:53Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Eesti Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = ETP keskkomitee esimees, [[Valter Kaaver]] (1929–1930)| Eurparlament = | ajaleht = | colorcode = red | koalitsioon = [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] | ideoloogia = [[kommunism]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1926]], likvideerus [[1930]] | peakorter = Tallinn }} {{toimeta}} '''Eesti Tööliste Partei''' oli [[1926]]. aastal [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] lõhenemisel kommunistlike vaadetega liikmete lahkumisel tekkinud partei. Partei juhtorganiks oli [[Eesti Tööliste Partei Keskkomitee]] ja ETP KK Poliitbüroo. Eesti Tööliste Partei liider<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref> ja ETP Keskkomitee liige oli [[Ernst Selge]] ja ETP keskkomitee esimees, [[Valter Kaaver]] (1929–1930). ETP juures tegutsesid [[Eesti Tööliste Partei võimlemisrühmad]] ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] juures [[Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad]]. ==ETP III Riigikogus== [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] 1926. aastal sai Eesti Tööliste Partei 30 339 häält, mis oli 5,8% ja andis kuus kohta. Riigikogusse valiti partei saadikud: [[Rosalie Verner]]<ref>[http://www.nlib.ee/index.php?id=15249 Rosalie Verner, 16.12.1880 Avanduse v., Virumaa – ?]</ref> (Tallinna ringkond) Detsembris 1926 heideti segaste rahaasjade selgumisel Eesti Tööliste parteist ja [[Riigikogu]] fraktsioonist ''Demokraatlik Liit'' välja [[Arnold Grimpel]]. [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] valiti Eesti Tööliste Partei nimekirjast [[III Riigikogu]]sse (1926–1929), [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]]i, [[August Sprenk]], [[Theodor Maurer]] kuid 12. jaanuaril 1929. aastal heideti Eesti tööliste partei III kongressi otsuse põhjal nad ETP-st välja ja [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]] läksid üle [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistlikusse Töölispartei]]sse [[IV Riigikogu|IV]] (1929–1932) ja [[V Riigikogu|V Riigikogus]] (1932–1937). Septembris [[1930]] mõisteti [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]]s süüdistusmaterjali puudumisel kohtulikult õigeks Eesti Tööliste Partei liikmed kirjanik [[Valter Kaaver]]i ja [[Leonhard Käär]]i kaaslased [[Harald Kadu]] ja [[August Muru]]. V. Kaaver ja L. Käär põgenesid, kui kuulsid Kadu ja Muru süütegudest. ==ETP IV Riigikogus== [[IV Riigikogu valimised|IV Riigikogu valimistel]] 1929. aastal valiti V. Kaaver Eesti Tööliste Partei esindajana [[IV Riigikogu]] saadikuks. Kaaver siirdus [[1930]]. aastal [[Nõukogude Venemaa]]le, kus ta korduvalt arreteerituna suri vangilaagris. ==Partei likvideerumine== Partei lõpetas tegevuse 1930. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://search.books2ebooks.eu/Record/utl_.b17363883 Eesti Tööliste Partei programm ja taktika. ], Tallinn : E.T.P. Keskkomitee, 1927 [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] [[Kategooria:Eesti Tööliste Partei| ]] 65kc4z1z4lwhqgevdtz5hz8iokynv4m Sukhāvatī 0 68469 6164207 5954425 2022-07-20T14:40:01Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib budismi mõistest; perekonnanime koht vaata artiklit [[Õnnemaa (perekonnanimi)]]}} '''Puhas maa''' ehk '''õnnemaa''' ([[hiina keel]]es 净⼟ ''jingtu''; [[jaapani keel]]es ''jōdo'') on hiina [[budism]]ist pärinev mõiste ning sellel põhinevate suundade koondnimetus. Laiemas mõttes tähendab puhas maa ühte teatud [[budaväli|budavälja]] ehk ühe [[buda]] mõjuala. Kitsamas mõttes on see [[Amitābha]] budaväli ''Sukhāvatī''. == Hiina traditsioonid == Hiina budismi eri koolkondades on loodud mitmesuguseid puhaste maade hierarhiaid, alates tavalistest sansaaraolendite maailmadest, kus budad alles kuulutavad [[seadmus]]t ja suurem osa olendeid ei ole veel [[virgumine|virgunud]], kuni täiuslikult puhaste budaväljadeni, kus kõik on virgunud ega toimu enam [[ümbersünd]]e. Puhta maa koolkonnal Hiinas (hiina keeles ''jingtuzong''; jaapani keeles ''jōdoshū'') ei ole kindlalt piiritletud järgijaskonda ega õpetusliine ning see on pigem erinevaid koolkondi läbiv õpetus, mis hakkas kujunema 5.–6. sajandil. See põhineb peamiselt ''[[Sukhāvatīvyūha-sūtra]]''’l ning selle esimeseks patriarhiks peetakse Hui Yuani (334–416). Puhta maa õpetuse kohaselt on võimalik usu ja pühendumuse teel ümber sündida Amitābha budaväljal, kusjuures eriti oluline on pidev ja pikaajaline ''[[nembutsu ]]'' (hiina keeles ''namu amituo fo''; jaapani keeles ''namu amida butsu'') lausumine. == Jaapani traditsioonid == Ka Jaapani puhta maa budism on pigem mitmete koolkondade või rühmituste kogum, millest olulisemad on Hōneni (1132–1212) rajatud ''jōdoshū'', [[Shinran]]i (1173–1262) rajatud ''jōdo shinshū ''ja Ippeni (1239– 1289) rajatud ''jishū''. == Tänapäevased käsitlused == Tänapäeva hiina humanistlikus budismis tõlgendatakse puhta maa mõistet psühholoogilises ja sotsiaalses kontekstis. Leitakse, et budistlik haridus, [[meeleharjutus]]ed, heategevus, sotsiaaltöö ning üldse aktiivne tegutsemine ühiskonna heaks puhastavad inimest ja tema sotsiaalset keskkonda ning kujundavad sel moel inimühiskonda ümber puhtaks maaks budistlikus mõttes.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Puhas maa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Puhas_maa?so=search]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mahajaana]] 02iqrzuxdbdboh268s561e47grph75l 6164208 6164207 2022-07-20T14:45:18Z Lulu 294 /* Hiina traditsioonid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib budismi mõistest; perekonnanime koht vaata artiklit [[Õnnemaa (perekonnanimi)]]}} '''Puhas maa''' ehk '''õnnemaa''' ([[hiina keel]]es 净⼟ ''jingtu''; [[jaapani keel]]es ''jōdo'') on hiina [[budism]]ist pärinev mõiste ning sellel põhinevate suundade koondnimetus. Laiemas mõttes tähendab puhas maa ühte teatud [[budaväli|budavälja]] ehk ühe [[buda]] mõjuala. Kitsamas mõttes on see [[Amitābha]] budaväli ''Sukhāvatī''. == Hiina traditsioonid == Hiina budismi eri koolkondades on loodud mitmesuguseid puhaste maade hierarhiaid, alates tavalistest sansaaraolendite maailmadest, kus budad alles kuulutavad [[seadmus]]t ja suurem osa olendeid ei ole veel [[virgumine|virgunud]], kuni täiuslikult puhaste budaväljadeni, kus kõik on virgunud ega toimu enam [[ümbersünd]]e. Puhta maa koolkonnal Hiinas (hiina keeles ''jingtuzong''; jaapani keeles ''jōdoshū'') ei ole kindlalt piiritletud järgijaskonda ega õpetusliine ning see on pigem erinevaid koolkondi läbiv õpetus, mis hakkas kujunema 5.–6. sajandil. See põhineb peamiselt ''[[Õnnemaa suutrad|Sukhāvatīvyūha-sūtra]]''’l ning selle esimeseks patriarhiks peetakse Hui Yuani (334–416). Puhta maa õpetuse kohaselt on võimalik usu ja pühendumuse teel ümber sündida Amitābha budaväljal, kusjuures eriti oluline on pidev ja pikaajaline ''[[nembutsu ]]'' (hiina keeles ''namu amituo fo''; jaapani keeles ''namu amida butsu'') lausumine. == Jaapani traditsioonid == Ka Jaapani puhta maa budism on pigem mitmete koolkondade või rühmituste kogum, millest olulisemad on Hōneni (1132–1212) rajatud ''jōdoshū'', [[Shinran]]i (1173–1262) rajatud ''jōdo shinshū ''ja Ippeni (1239– 1289) rajatud ''jishū''. == Tänapäevased käsitlused == Tänapäeva hiina humanistlikus budismis tõlgendatakse puhta maa mõistet psühholoogilises ja sotsiaalses kontekstis. Leitakse, et budistlik haridus, [[meeleharjutus]]ed, heategevus, sotsiaaltöö ning üldse aktiivne tegutsemine ühiskonna heaks puhastavad inimest ja tema sotsiaalset keskkonda ning kujundavad sel moel inimühiskonda ümber puhtaks maaks budistlikus mõttes.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Puhas maa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Puhas_maa?so=search]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mahajaana]] 316qhe69r6m7m3w8yi0o5a8iq6pdz8x 6164737 6164208 2022-07-21T03:05:51Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib budismi mõistest; perekonnanime koht vaata artiklit [[Õnnemaa (perekonnanimi)]]}} '''''Sukhāvatī''''', ka '''Puhas maa''' ehk '''õnnemaa''' ([[hiina keel]]es 净⼟ ''jingtu''; [[jaapani keel]]es ''jōdo'') on hiina ja jaapani budismis [[Amitābha]] budaväli, aga laiemas mõttes ka üldse teatud [[budaväli]] ehk ühe [[buda]] mõjuala. [[Budistlik kosmoloogia|Budistlikus kosmoloogias]] on ''Sukhāvatī'' (paali keeles ''suddhāvāsa'', sanskriti keeles ''sukhāvatī'') kõrgeim olek vormidega olus, selle miljardites universumites,<ref>Mahāprajñāpāramitāśāstra, IV, 2. saj.</ref> Puhast maad ehk õnnelikku maad kirjeldatakse Sukhavati suutras<ref>Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975)</ref> jt tekstides. Selles olekus on kehastunud [[arhat]]id, kes on saavutanud täieliku [[virgumine|virgumise]]; nad ei [[reinkarnatsioon|taaskehastu]] enam sansaaras ja võivad vaibuda [[nirvaana]]s. See on ka [[Brahma Sahampati]] (''Maheśvara''), [[deeva]]de ja [[buda]]de õpetaja<ref>Susan Elbaum Jootla: "Teacher of the Devas", The Wheel Publication No. 414/416, Kandy: Buddhist Publication Society, 1997</ref> asupaik.<ref>The Request: Āyācana Sutta (SN 6:1)[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN6_1.html]</ref> {{Vaata|Budistlik kosmoloogia}} == Hiina traditsioonid == Hiina budismi eri koolkondades on loodud mitmesuguseid puhaste maade hierarhiaid, alates tavalistest sansaaraolendite maailmadest, kus budad alles kuulutavad [[seadmus]]t ja suurem osa olendeid ei ole veel [[virgumine|virgunud]], kuni täiuslikult puhaste budaväljadeni, kus kõik on virgunud ega toimu enam [[ümbersünd]]e. Puhta maa koolkonnal Hiinas (hiina keeles ''jingtuzong''; jaapani keeles ''jōdoshū'') ei ole kindlalt piiritletud järgijaskonda ega õpetusliine ning see on pigem erinevaid koolkondi läbiv õpetus, mis hakkas kujunema 5.–6. sajandil. See põhineb peamiselt ''[[Õnnemaa suutrad|Sukhāvatīvyūha-sūtra]]''’l ning selle esimeseks patriarhiks peetakse Hui Yuani (334–416). Puhta maa õpetuse kohaselt on võimalik usu ja pühendumuse teel ümber sündida Amitābha budaväljal, kusjuures eriti oluline on pidev ja pikaajaline ''[[nembutsu ]]'' (hiina keeles ''namu amituo fo''; jaapani keeles ''namu amida butsu'') lausumine. == Jaapani traditsioonid == Ka Jaapani puhta maa budism on pigem mitmete koolkondade või rühmituste kogum, millest olulisemad on Hōneni (1132–1212) rajatud ''jōdoshū'', [[Shinran]]i (1173–1262) rajatud ''jōdo shinshū ''ja Ippeni (1239– 1289) rajatud ''jishū''. == Tänapäevased käsitlused == Tänapäeva hiina humanistlikus budismis tõlgendatakse puhta maa mõistet psühholoogilises ja sotsiaalses kontekstis. Leitakse, et budistlik haridus, [[meeleharjutus]]ed, heategevus, sotsiaaltöö ning üldse aktiivne tegutsemine ühiskonna heaks puhastavad inimest ja tema sotsiaalset keskkonda ning kujundavad sel moel inimühiskonda ümber puhtaks maaks budistlikus mõttes.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Puhas maa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Puhas_maa?so=search]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mahajaana]] g880jx1tvipffgs4hxnn8wj1monvso0 6164739 6164737 2022-07-21T03:10:44Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib budismi mõistest; perekonnanime koht vaata artiklit [[Õnnemaa (perekonnanimi)]]}} '''''Sukhāvatī''''', ka '''Puhas maa''' ehk '''õnnemaa''' ([[hiina keel]]es 净⼟ ''jingtu''; [[jaapani keel]]es ''jōdo'') on hiina ja jaapani budismis [[Amitābha]] budaväli, aga laiemas mõttes ka üldse teatud [[budaväli]] ehk ühe [[buda]] mõjuala. [[Budistlik kosmoloogia|Budistlikus kosmoloogias]] on ''Sukhāvatī'' (paali keeles ''suddhāvāsa'', sanskriti keeles ''sukhāvatī'') kõrgeim olek vormidega olus, selle miljardites universumites,<ref>Mahāprajñāpāramitāśāstra, IV, 2. saj.</ref> [[Puhas maa|Puhast maad]] ehk õnnelikku maad kirjeldatakse [[Õnnemaa suutrad|Sukhavati suutrates]]<ref>Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975)</ref> jt tekstides. Selles olekus on kehastunud [[arhat]]id, kes on saavutanud täieliku [[virgumine|virgumise]]; nad ei [[reinkarnatsioon|taaskehastu]] enam sansaaras ja võivad vaibuda [[nirvaana]]s. See on ka [[Brahma Sahampati]] (''Maheśvara''), [[deeva]]de ja [[buda]]de õpetaja<ref>Susan Elbaum Jootla: "Teacher of the Devas", The Wheel Publication No. 414/416, Kandy: Buddhist Publication Society, 1997</ref> asupaik.<ref>The Request: Āyācana Sutta (SN 6:1)[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN6_1.html]</ref> {{Vaata|Budistlik kosmoloogia}} == Hiina traditsioonid == Hiina budismi eri koolkondades on loodud mitmesuguseid puhaste maade hierarhiaid, alates tavalistest sansaaraolendite maailmadest, kus budad alles kuulutavad [[seadmus]]t ja suurem osa olendeid ei ole veel [[virgumine|virgunud]], kuni täiuslikult puhaste budaväljadeni, kus kõik on virgunud ega toimu enam [[ümbersünd]]e. Puhta maa koolkonnal Hiinas (hiina keeles ''jingtuzong''; jaapani keeles ''jōdoshū'') ei ole kindlalt piiritletud järgijaskonda ega õpetusliine ning see on pigem erinevaid koolkondi läbiv õpetus, mis hakkas kujunema 5.–6. sajandil. See põhineb peamiselt ''[[Õnnemaa suutrad|Sukhāvatīvyūha-sūtra]]''’l ning selle esimeseks patriarhiks peetakse Hui Yuani (334–416). Puhta maa õpetuse kohaselt on võimalik usu ja pühendumuse teel ümber sündida Amitābha budaväljal, kusjuures eriti oluline on pidev ja pikaajaline ''[[nembutsu ]]'' (hiina keeles ''namu amituo fo''; jaapani keeles ''namu amida butsu'') lausumine. == Jaapani traditsioonid == Ka Jaapani puhta maa budism on pigem mitmete koolkondade või rühmituste kogum, millest olulisemad on Hōneni (1132–1212) rajatud ''jōdoshū'', [[Shinran]]i (1173–1262) rajatud ''jōdo shinshū ''ja Ippeni (1239– 1289) rajatud ''jishū''. == Tänapäevased käsitlused == Tänapäeva hiina humanistlikus budismis tõlgendatakse puhta maa mõistet psühholoogilises ja sotsiaalses kontekstis. Leitakse, et budistlik haridus, [[meeleharjutus]]ed, heategevus, sotsiaaltöö ning üldse aktiivne tegutsemine ühiskonna heaks puhastavad inimest ja tema sotsiaalset keskkonda ning kujundavad sel moel inimühiskonda ümber puhtaks maaks budistlikus mõttes.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Puhas maa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Puhas_maa?so=search]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mahajaana]] ql0e0ejnv3e0f78eaco1ivf0os2zq7h Loobu jõgi 0 68508 6164278 6009112 2022-07-20T17:12:57Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Loobu jõgi | pildi_nimi = Undla veskijärv (Loobu jõgi).JPG | pildi_link = Undla veskijärv Loobu jõel | jõe_lähe = Pandivere kõrgustikul | suue = Eru lahte | valgla_maad = Eesti | pikkus = 60,6 km | valgla_pindala = 314 km² | jõe_langus = 89,9 m | jõe_lang = 1,45 m/km | suurimad asulad = [[Kadrina]], [[Vihasoo]] | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = Läsna jõgi, Udriku oja | osm = jah }} ''' Loobu jõgi''' on jõgi [[Põhja-Eesti]]s. Vanema nimena on olnud kasutusel ''Loop Fluss''.<ref name="Eesti jõed"/> Jõgi saab alguse [[Pandivere kõrgustik]]u põhjanõlvalt [[Jõepere allikad|Jõepere allikatest]] ([[Jõepere järv]]est) ja suubub [[Eru laht]]e [[Soome laht|Soome lahes]]. Jõgi on 60,6 km pikk ja [[valgla]] on 314 km².<ref>{{kkr|VEE1077900}}, vaadatud 5.12.2019.</ref> Suuremad lisajõed on [[Läsna jõgi]] ja [[Udriku oja]]. Loobu jõel asub [[Joaveski juga]] (praegu muudetud Joaveski joastikuks). [[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] toimus jõe oluline reostus [[Kadrina]] [[tärklis]]e<nowiki></nowiki>vabriku ja [[Undla]] küla keemiatsehhi poolt. [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpul oli jõgi allpool Undlat pikkadel lõikudel kaladest tühi.<ref name="Eesti jõed">. Eesti jõed. 2019. Koostanud Henn Timm, Peeter Pall, Rein Järvekülg, Sirje Vilbaste. Tallinn, OÜ Greif trükikoda, lk 166.</ref> Jõe põhjas, kallastel ja Joaveski joastiku juures paljanduvad mitmed [[ordoviitsium]]i [[kihistu]]d ([[Joaveski paljand]]).<ref>{{EELIS|yrg|1211197360|Ürglooduse objekt: Joaveski paljand Joaveski joal}}, vaadatud 23.04.2013.</ref> Loobu jõe põhjendatud avamise ametliku ettepaneku kolme kalatrepi abil (Joaveski, [[Loobu]] ja Kadrina) tegid tollasele Kala-ametile [[1995 ]] aasta augustis kaks meest: Marek Vahula ja Virko Sirkel.{{lisa viide}} Jõgi avanes lõplikult kaladele [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõisa]] juures kakskümmend aastat hiljem ehk [[2015]]. aasta sügisel. == Elustik == [[Suurtaim]]edest on tuvastatud 41 [[takson]]it, sh 3 makro<nowiki></nowiki>[[vetikas|vetikat]] ja 4 [[sammal]]t. Levinumad on [[jõgitakjas|jõgitakjad]], [[vesi-tarnhein]], [[kollane vesikupp]] ja [[harilik vesisammal]]. Suur<nowiki></nowiki>[[selgrootud|selgrootutest]] on registreeritud 140 taksonit. Allikaline jõgi on liigivaene. Arvukamad on [[jõe kirpvähk]], [[harilik ojapäevik]] ja [[ojataklane]]. Leidus ka [[paks jõekarp|paksu jõekarpi]]. [[Jõevähk|Jõevähi]] taasasustamine pole tulemusi andnud. Kalasid esineb 17 liiki. Enamikule liikidest oli varem rändetõkkeks Joaveski juga (10 km suudmest), kuid ajapikku on see muudetud joastikuks, millest mõned kalaliigid saavad üle. Kogu jõe ulatuses on levinud [[forell]], [[luukarits]] ja [[ojasilm]]. [[Haug]], [[lepamaim]] ja [[trulling]] asustavad jõge Kadrinast kuni suudmeni (ca 56 km). [[Kadrina paisjärv]]es ja [[Undla veskijärv]]es elavad [[särg]], [[ahven]] ja [[linask]], sest jõe ülem- ja keskjooksu ala neile ei sobi. Ülejäänud liigid on levinud alamjooksul, allpool paisu. [[2014]] aastal rajati paisu juurde [[kalapääs]], kuid see pole toimima hakanud. Poole sajandi eest elutses jões veel [[harjus]], [[võldas]]t pole tuvastatud.<ref name="Eesti jõed"/> <gallery> Loobu near Porgaste.jpg|Porgaste lähedal Loobu jõe "kalatrepp".JPG|Loobu jõele ehitatud [[kalatrepp]] Loobu jõgi õhust.jpg|Loobu jõgi õhust </gallery> == Piirangud == Vastavalt Eesti Vabariigi kalapüügieeskirjale on Loobu jões Joaveski paisust suudmeni '''aastaringselt''' kalapüük keelatud. Erandina on lubatud '''kalastuskaardi''' alusel lõhe ja forelli püük Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni '''1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini'''. Teise erandina võib Loobu jões, kuid Joaveski joastikule mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga. Kalapüügieeskirja lõike 3 alusel antud kalastuskaardiga on lubatud lisaks lõhele ja meriforellile püüda ka neid kalaliike, kelle püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud. Aastaringselt on keelatud püük suudmele (59º34.246'N 25º47.814'E) lähemal kui 1000 m. Tähtajaliselt on keelatud püük suudmele lähemal kui 1500m - 1. septembrist 31. oktoobrini. Kalastuskaarti saab jõepõhiselt osta www.pilet.ee. Kalastuskaardi soetaja on kohustatud esitama ka püügiaruande, sõltumata sellest, kas käidi püüdmas ja kas kala saadi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Loobu River}} * {{kkr|VEE1077900}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Viru alamvesikond]] so9py3ntu0lf6yc9g23gtfoczkhiqwk Kullavere jõgi 0 68511 6164279 4888592 2022-07-20T17:12:58Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kullavere jõgi | pildi_nimi = Kullavere jõgi (Voore).JPG | pildi_seletus = Kullavere jõgi Voore külas | lähe = [[Sadala]] küla lähedal| lähe_NS = 58.86525 | lähe_EW = 26.5946 | suue = [[Peipsi järv]]e | suue_NS = 58.78097 | suue_EW = 26.97947 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 52,8 km | valgla_pindala = 629,3 km&sup2; | jõe_langus = 64 m | jõe_lang = | vooluhulk = 4,3 m&sup3;/s | paremad_lisajõed = [[Kääpa jõgi]] | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kullavere jõgi''' on [[jõgi]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. Kullavere jõgi saab alguse [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] [[Sadala]] küla lähedalt. Alamjooksul, alatest kohast, kus kuus kilomeetrit enne suubumist Peipsisse suubub [[Kääpa jõgi]], nimetatakse Kullavere jõge ''Omedu jõeks''.<ref name="eestigiid" /> Jõe pikkus on 53 km ja valgala 627 km&sup2;. [[Pilt:Vaiatu paisjärv (Kullavere jõgi).jpg|pisi|tühi|Vaiatu paisjärv Kullavere jõel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="eestigiid">{{Eestigiid|277|1014||Omedu küla}}</ref> }} == Välislingid == *{{kkr|VEE1052600}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] hrd6bw769sxv3hndivbdzo34wzteh1g Kunda jõgi 0 68535 6164280 5987388 2022-07-20T17:13:00Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kunda jõgi | pildi_nimi = Kunda.jpg | pildi_seletus = | lähe = Roela aleviku põhjaosas | lähe_NS = 59.17631 | lähe_EW = 26.58463 | suue = Kunda lahte | suue_NS = 59.51997 | suue_EW = 26.53346 | valgla_maad = Eesti | pikkus = 65,8 km<ref name="kkr">Keskkonnaregister, vaadatud 28.04.2020.</ref> | valgla_pindala = 535,9 km²<ref name="kkr" /> | jõe_langus = 90 m<ref name=suuroja>{{cite book |last1=Suuroja |first1=K. |title=Morfology of Kunda River Valley in the weir area of Kunda Hydroelectric Power Plant.|publisher=OÜ Geotrail KS |publication-date=2016 |page= |pages=11}}</ref> | vooluhulk = 5,2 m³/s | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kunda jõgi''' on jõgi [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. Kunda jõge tuntakse ka nimede järgi nagu Võhu jõgi, Põlula-, Sämi- ja Semmijõgi. Jõgi saab alguse 1,5 km [[Roela]] aleviku põhjaosas [[Pandivere kõrgustik]]u idaserval ja suubub [[Kunda laht]]e [[Soome laht|Soome lahes]], kuuludes [[Soome lahe vesikond]]a. Pikkus on 64 km ja valgala 530 km². Jõgi voolab teatud osas (u 3 km) eriilmelises orus – [[Kunda kanjon]]is.{{lisa viide}} Jões elab umbes 30 liiki [[Kala|kalu]].{{lisa viide}} == Piirangud == Vastavalt riiklikule kalapüügieeskirjale on Kunda jões aasta läbi kalapüük keelatud esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni. Aasta läbi on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 m. Tähtajaliselt on keelatud püük suudmele lähemal kui 1500 m (1. septembrist 31. oktoobrini). <gallery> Kunda jõgi Mädajal.jpg|Kunda jõgi Mädajal Metssead Kunda jõe alamjooksul.jpg|Metssead Kunda jõe alamjooksul </gallery> ==Vaata ka== *[[Kukerpalli sild]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Kunda]] [[Kategooria:Vinni vald]] [[Kategooria:Rakvere vald]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] 5483au38jnrjs9sqjpri9by4caaut8w Umbusi jõgi 0 68601 6164281 5918164 2022-07-20T17:13:01Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Umbusi jõgi | pildi_nimi = Umbusi oja Lustiveres.jpg | pildi_seletus = Umbusi oja Lustiveres | lähe = Kauru soos | lähe_NS = 58.76148 | lähe_EW = 26.12312 | suue = [[Pedja jõgi|Pedja jõkke]] | suue_NS = 58.52551 | suue_EW = 26.16706 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 43,3 km | valgla_pindala = 159 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Kassimatsi oja]] | vasakud_lisajõed = [[Sulustvere oja]] | osm = jah }} '''Umbusi jõgi''' (ka ''Umbuse jõgi'', ''Mõrtsa jõgi'', ''Mõrtsioja'') on jõgi [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].<ref name=eelis>{{EELIS|veekogu|1706013213|Umbusi jõgi}}</ref> Jõgi saab alguse Kauru soost [[Kauru]] ja [[Lahavere]] küla piiril.<ref name=Keskkonnaregister>[https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8380496 Umbusi jõgi]. Keskkonnaregister, vaadatud 17.06.2021.</ref> Ta voolab läbi Kalana ja [[Jõgeva–Põltsamaa maantee]] alt läbi.<ref name=giid>[http://www.eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1106 Umbusi jõgi portaalis eestigiid.ee]. Allikana kasutatud [[Arvi Järvekülg]]. Eesti jõed. Tartu, 2001.</ref> Alates maanteesillast kuni suudmeni kuulub Umbusi jõgi riiklikusse "[[Lõhe]], [[jõeforell]]i, [[meriforell]]i ja [[harjus]]e kudemis- ja elupaikade nimistusse".<ref name=eelis /> Karuallika metsavahimaja lähistel kaob jõgi 900 meetriks maa alla, ilmudes taas [[Lustivere]]s. [[Kaliküla]]st allavoolu muutub jõe säng laiemaks ja tugevasti käänuliseks, möödudes [[Kablaküla]]st ida poolt, läbides [[Umbusi]] küla ja suubudes [[Pedja jõgi|Pedja jõkke]]. Jõe alamjooksul inimasustus puudub. Umbusi jõe [[ülemjooks]] asub [[Kesk-Eesti tasandik]]ul ja [[alamjooks]] [[Võrtsjärve madalik|Võrtsjärve nõos]].<ref name=giid /> Jõe pikkus on 43,3 km ja valgala 159,2 km².<ref name=Keskkonnaregister /> <gallery> Paisjärv Umbusi ojal Lustiveres.jpg|Paisjärv Umbusi ojal Lustiveres </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] jt7sthqrnh7q6h9aulgv1o5zuxlpmse Mustjõgi (Põltsamaa) 0 68899 6164460 5963018 2022-07-20T17:23:57Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Mustjõgi | pildi_nimi = Endla LKA (13) Mustjõgi, Kaasikjärve raba.jpg | pildi_seletus = Mustjõgi talvel | lähe = [[Koluvere (Rakke)|Koluvere külas]] | lähe_NS = 58.92974 | lähe_EW = 26.23931 | suue = [[Endla järv]]e | suue_NS = 58.86558 | suue_EW = 26.20356 | valgla_maad = Eesti | pikkus = 9,3 km | valgla_pindala = 35,7 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Mustjõgi''' on jõgi [[Eesti]]s [[Põltsamaa jõgi]]konnas. Mustjõgi saab alguse [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] Rakke vallas asuvast Koluvere külast, [[Edru|Edru küla keskuse]]st 2,8 km edelas. Mustjõgi suubub [[Endla järv]]e. Jõe pikkus on 9,3 km ja valgla 35,7 km². == Välislingid == * {{kkr|VEE1031000|Mustjõgi}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] oacbm7d3m8dqmy4hlhz9lt0phmdco0z Laatre jõgi 0 68911 6164282 4633344 2022-07-20T17:13:03Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Laatre jõgi | pildi_nimi = Raudteesild üle Laatre jõe - Railway bridge over the Laatre River (12810062793).jpg | pildi_seletus = Raudteesild üle Laatre jõe | lähe = [[Puka]]st 6 km kagus | lähe_NS = 58.01546 | lähe_EW = 26.32299 | suue = [[Väike Emajõgi|Väiksesse Emajõkke]] | suue_NS = 57.84475 | suue_EW = 26.21426 | pikkus = 35,5 km<ref name="kkr">{{kkr|VEE1011100}} (vaadatud 28.05.2015)</ref> | valgla_pindala = 196,1 km²<ref name="kkr" /> | jõe_langus = 103,5 m | jõe_lang = 3,98 m/km | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Laatre jõgi''' (ka ''Sangaste jõgi'', ülemjooksul ''Pikaantsu jõgi'') on jõgi [[Valga maakond|Valgamaal]], [[Väike Emajõgi|Väikse Emajõe]] parempoolne lisajõgi. Laatre jõgi saab alguse [[Puka]] alevikust 6 km kagus [[Otepää kõrgustik]]u lääneosas ja suubub [[Väike Emajõgi|Väiksesse Emajõkke]] 43 km kaugusel tolle suudmest. Laatre jõgi on 35,5 km pikkune ja selle valgala on 196,1 km². Tähtsamad lisajõed on [[Kuigatsi oja]], [[Lota oja]], [[Keeni oja]] ja [[Õru oja]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Valga maakonna jõed]] tiap0nr8yxaeufihmmeckxjz403l5v1 Pedeli jõgi 0 68917 6164283 6048131 2022-07-20T17:13:04Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Pedetsi jõgi|Pedetsi jõega]]}} {{Jõgi | jõe_nimi = Pedeli jõgi | pildi_nimi = River Pedeli, Valga-msaluste.jpg | pildi_seletus = Ülespaisutatud jõgi Valgas | jõe_lähe = [[Kadastiku järv]]es | suue = [[Väike-Emajõgi|Väikesesse Emajõkke]] | valgla_maad = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]]<br>[[Image:Flag of Latvia.svg|25px]] [[Läti]] | pikkus = 31 km | valgla_pindala = 229 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Pedeli jõgi''' on jõgi, mille lähe ja suue asuvad [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valgamaal]], aga jõe keskjooks on [[Läti]] territooriumil (''Pedele''). Jõgi läbib ka [[Valka]] ja [[Valga]] linnu edela-kirde suunas ning on seal muudetud mitmeks paisjärveks koos ümbritseva puhkealaga. Pedeli jõe lähe asub [[Kadastiku järv]]es ja ta suubub [[Väike Emajõgi|Väikesesse Emajõkke]]. Jõe pikkus on 31 km, millest 15 km Eestis ja valgala on 229 km&sup2;, millest 151 km&sup2; on Eestis. Tähtsamad lisajõed Eestis on Riisupi oja, Rautina oja ja Männiku oja. <gallery> File:Pedeli river before Valka.jpg|Pedeli Lätis Veskijärve ja Valka vahel File:Pedele pie Valkas.jpg|Pedeli Lätis Valka juures File:Pedeli river in Valka open-air stage.jpg|Pedeli Lätis Valka laululava ja pealtvaatajate tribüüni vahelt läbi voolamas File:Pedeli Paju mõisa kohal.jpg|Pedeli Eestis Paju mõisa kohal </gallery> ==Välislingid== * {{EELIS|veekogu|1488217180}} * {{kkr|VEE1012100}} [[Kategooria:Läti jõed]] [[Kategooria:Valga maakonna jõed]] dzqk0uhywbo8rt11lv6h6d82dqt1qoo Vaidva jõgi 0 69683 6164284 5326459 2022-07-20T17:13:06Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Vaidva jõgi | pildi_nimi = Vaidva jõgi Mõisamõtsa LKAl.jpg | pildi_seletus = Vaidva jõgi Mõisamõtsa looduskaitsealal | lähe = [[Murati järv]]est | lähe_NS = 57.5741 | lähe_EW = 27.08881 | suue = [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõkke]] | suue_NS = 57.60609 | suue_EW = 26.56718 | valgla_maad = Eesti, Läti | pikkus = 71 km | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Vaidva jõgi''' ([[läti keel]]es ''Vaidava'') on [[jõgi]], mille lähe ja alamjooks asuvad [[Võru maakond|Võrumaal]] ning ülem- ja keskjooks [[Läti|Põhja-Lätis]]. See on [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõe]] vasakpoolne lisajõgi. Vaidva jõgi saab alguse [[Murati järv]]e lõunaotsast [[Võru maakond|Võrumaal]] Eesti-Läti piiril ja suubub [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõkke]] 28,1 km enne suuet [[Kuutsi]] küla lähedal. Jõgi on 71 km pikk, millest 14 km on Eestis. Kahes lõigus on Vaidva jõgi Eesti-Läti piirijõeks. Kuulub [[Koiva jõgi]]konda ja jääb [[Mustjõe alamvesikond|Mustjõe alamvesikonna]] alale. Jõgi puutub kokku mitme kaitsealaga. Selle teele jäävad näiteks [[Mõisamõtsa looduskaitseala]] ja [[Koiva-Mustjõe maastikukaitseala]]. Jõe alamjooksul asub ka [[Vaidva jõe hoiuala]]. Suurim asula jõe ääres on [[Hopa]] linn Lätis. [[Karva]]s asub jõel [[hüdroelektrijaam]]. <gallery> WMEE-exp2019-(098) Vaidva jõgi.jpg|Jõgi [[Vastse-Roosa]] külas Vaidava river near Ape (1).jpg|Jõgi Hopa linna juures WMEE-exp2019-(090) Vastse-Roosa sild.jpg|Vastse-Roosa sild üle jõe </gallery> == Välislingid == {{Commons|Category:Vaidava River}} * {{kkr|VEE1158000}} [[Kategooria:Võru maakonna jõed]] [[Kategooria:Läti jõed]] [[Kategooria:Mustjõe alamvesikond]] bmv78c0k3cloh94o9wlfnad9odldjl8 Kuke peakraav 0 69966 6164285 4903116 2022-07-20T17:13:07Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kuke peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Väkra]] külas | lähe_NS = 58.46632 | lähe_EW = 22.85583 | suue = [[Saastna laht]]e | suue_NS = 58.42145 | suue_EW = 23.06569 | pikkus = 19,4 km<ref name="kkr">{{kkr|VEE1173000}} (vaadatud 28.05.2015)</ref> | valgla_pindala = 96 km&sup2;<ref name="kkr" /> | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = [[Kurdla peakraav]] | osm = jah }} '''Kuke peakraav''' (ka ''Kuke jõgi, Kuke oja'', ülemjooksul ''Koigi-Kuke peakraav'') on vooluveekogu Ida-[[Saaremaa]]l. Peakraavi lähe asub [[Väkra]] külas [[Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee|Kuivastu–Kuressaare teest]] 2 km kagus. Keskjooksul läbib jõgi [[Koigi järv]]e lõunaosa. Peakraavis leidub arvukalt [[haug]]i, võrdlemisi arvukalt [[luts]]u ning vähesel arvul [[ahven]]at, [[ogalik]]ku ja [[särg]]e. Peakraavil on mitu aastat peetud särjepüüdmise võistlusi.<ref>[http://www.saartehaal.ee/2015/04/10/kuke-joel-hakatakse-voistu-sarge-puudma/ Kuke jõel hakatakse võistu särge püüdma]. Saarte Hääl, 10. aprill 2015.</ref> 2013. aastal lammutati peakraavil asuv sild ja ehitati asemele uus. Vana sild oli ehitatud 1962. aastal.<ref>[http://www.saartehaal.ee/2013/05/07/laimjala-kuke-jogi-saab-uue-silla/ Laimjala Kuke jõgi saab uue silla]. Saarte Hääl, 7. mai 2013.</ref> 2014. aasta talvel puhastati peakraavi suudmeala setetest ja pilliroost.<ref>[http://www.saartehaal.ee/2014/03/15/kuke-oja-sai-puhtaks/ Kuke oja sai puhtaks]. Saarte Hääl, 15. märts 2014.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] [[Kategooria:Saaremaa valla veekogud]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] i8rj9hlfgypnpobu832ao1eghfxzz4j Nasva jõgi 0 70758 6164286 4903101 2022-07-20T17:13:08Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Nasva jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Mullutu laht]]e | lähe_NS = 58.2428 | lähe_EW = 22.37913 | suue = [[Suur katel|Suurde katlasse]] | suue_NS = 58.21718 | suue_EW = 22.39485 | valgla_maad = Eesti | pikkus = 3,5 km | valgla_pindala = 306 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Nasva''' [[jõgi]] asub Lõuna-[[Saaremaa]]l [[Nasva]] alevikus, algab [[Mullutu laht|Mullutu lahest]] ja suubub [[Suur katel|Suurde katlasse]]. Veerohkel ajal voolab vesi lahtedest merre, veevaesel ajal, eriti lõunatuule korral, on vool Nasva jões vastupidine ja soolane vesi tungib lahtedesse. Jõgi on vee- ja kalarikas, mis algul kaluriküla, hiljem jõuka asula arengule tõuke andis. [[Pilt:Nasva bridge.jpg|pisi|tühi|Nasva jõe silla juures (2009)]] == Välislingid == * {{kkr|VEE1165300}} [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] [[Kategooria:Saaremaa valla veekogud]] 1rupkwl6my1pf74ndi0a790n2to6svi Rannametsa jõgi 0 71441 6164287 5660188 2022-07-20T17:13:09Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Rannametsa jõgi | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = | suue = Läänemerre | valgla_maad = Eesti | pikkus = 31 km | valgla_pindala = 173 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Rannametsa jõgi''' (ka ''Kassioja'') on [[jõgi]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] lõunaosas. Jõe süvendatud alamjooksu on nimetatud ka ''Timmkanaliks''. Jõgi on 31 km pikk ja 173 km&sup2; valgalaga. ==Vaata ka== *[[Rannametsa jõe lammimets]] [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] kiu1c4rl3t0mhzgspgskxbpdrds26xk Peetri jõgi 0 72119 6164461 4733139 2022-07-20T17:23:59Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Peetri jõgi | pildi_nimi = Peetri jõgi.JPG | pildi_seletus = Peetri jõe liivakivipaljand | lähe = [[Alūksne järv]]e lähedal | lähe_NS = 57.43194 | lähe_EW = 26.96528 | suue = Mustjõkke | suue_NS = 57.5952 | suue_EW = 26.50071 | valgla_maad = Eesti, Läti | pikkus = 73 km | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = [[Karisöödi oja]], [[Äühvoja]] | vasakud_lisajõed = [[Korva oja]], [[Ura oja]] | osm = jah }} [[Pilt:Melnupe (Mustjegi pieteka) 2.jpg|pisi]] '''Peetri jõgi''' (ka ''Melnupe jõgi, Ihte jõgi, Mušturg'') on [[jõgi]], mille [[alamjooks]] paikneb [[Võru maakond|Võrumaal]], aga [[lähe]] [[Läti|Kirde-Lätis]]. [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõe]] vasakpoolne [[lisajõgi]]. Peetri jõgi saab alguse [[Alūksne järv]]e läheduses Lätis ja [[suue|suubub]] [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõkke]] 20,9&nbsp;km enne suuet. Jõgi on 73&nbsp;km [[pikkus|pikk]], millest 25&nbsp;km on Eestis. Ühes lõigus on ka Eesti-Läti piirijõeks. Kuulub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] jõgikonda ja jääb [[Mustjõe alamvesikond]]a. Peetri jõe ääres on Eesti [[Devon]]i [[lubjakivi]]de kõige paremini vaadeldavad [[paljand]]id ([[Kalkahju]]). Peetri jõe kaldaniitudel leidub ka lubjarikaste alade taimi, mis muidu Lõuna-Eestis haruldased. Eesti territooriumil on suur osa jõest võetud kaitse alla, sest see voolab siin läbi [[Peetri jõe maastikukaitseala]], [[Peetri jõe hoiuala]] ja [[Koiva-Mustjõe maastikukaitseala]]. [[Peetri jõe paremkalda liivakivipaljand]] ja [[Kalkahju dolomiidipaljand]] on kaitstud Peetri jõe maastikukaitseala koosseisus. [[Kategooria:Võru maakonna jõed]] [[Kategooria:Läti jõed]] [[Kategooria:Mustjõe alamvesikond]] aoms6pk9ta8l3qu6lss3i2j8fhk1mlg Kroodi oja 0 72174 6164288 6131121 2022-07-20T17:13:11Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Kroodi oja | pildi_nimi = Kroodi creek.jpg | pildi_link = | jõe_lähe = [[Maardu järv]] | suue = [[Muuga laht]] | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 5,2 km<ref name="eelis">{{EELIS|veekogu|2520136}} (vaadatud 25. jaanuaril 2015)</ref> | valgla_pindala = 23,8 km²<ref name="eelis"/> | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kroodi oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Maardu]] linnas. Kroodi oja saab alguse [[Maardu järv]]e põhjakaldalt, voolates läbi Maardu linna, ja suubudes lõpuks [[Muuga laht]]e. Kroodi oja on üks Eesti reostunuimaid veekogusid.<ref name="kmin">[http://www.envir.ee/et/uudised/kroodi-oja-puhastatakse-reostusest Kroodi oja puhastatakse reostusest]. [[Keskkonnaministeerium]], 30.11.2017. Vaadatud 04.01.2018.</ref> Oja vee kvaliteeti mõjutas piirkonnas pika aja jooksul toimunud [[Fosforiit|fosforiidi]] kaevandamine ja rikastamine.<ref name="helu">[https://web.archive.org/web/20180104193919/http://www.harjuelu.ee/2015/11/5437/ukskoiksuse-roe/ Ükskõiksuse roe]. [[Harju Elu]], 06.11.2015. Vaadatud 04.01.2018.</ref> ==Ajalugu== Kroodi oja ehk Kroodi kanal kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele [[1893]]. aastal. Läbi ajaloo on oja kallastel asunud tööstuspiirkond - vasemal kaldal Maardu tööstusrajoon ja paremal endise [[AS Eesti Fosforiit]] alad.<ref name="kmin" /> ==Vee kvaliteet ja selle parandamine== Oja vee kvaliteet oli halvim 1960. ja 1970. aastatel, mil [[Maardu keemiakombinaat|Maardu keemiakombinaadis]] toodeti [[väävelhape]]t ja [[superfosfaat]]i. Sellal ei rakendatud vee kaitseks mingeid meetmeid ja kogu reostus juhiti ojja, mille kaudu see jõudis Maardu järve ning Muuga lahte. Tänaseks on vee kvaliteet paranenud, ent vees leidub jätkuvalt [[jääkreostus]]t.<ref name="kmin" /><ref name="helu" /> Aastal [[2015]] läbi viidud uuringu tulemusena selgus reostuse levik ja iseloom:<ref name="kmin" /> * ülemjooksul leidub reostust sealsete tiikide mudastes [[Põhjasetted|põhjasetetes]] ([[nafta]]saadused, [[tsink]], [[vask]], [[nikkel]], [[plii]]); * kesk- ja alamjooksul esineb [[pinnasereostus]]t ([[arseen]], tsink, vask, plii, [[kaadmium]]); * kogu oja ulatuses leidub [[Fenoolid|fenoole]] ja [[Raskmetallid|raskmetalle]]; * ka tiikide alal leidub naftasaadustega reostunud vett. [[2017]]. aastal sõlmis [[Keskkonnaministeerium]] lepingu oja puhastamiseks ja ligikaudu 9 miljonit [[euro]]t maksma minevad tööd peaksid lõppema [[2021]]. aastaks.<ref name="kmin" /> ==Viited== {{viited}} {{commonscat|Kroodi stream}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] [[Kategooria:Maardu]] ggw8vilbnzgwsmqzv5mvsm8yrb84ra4 Alajõgi 0 72176 6164289 4950865 2022-07-20T17:13:13Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Alajõgi | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = [[Kõnnu Pikkjärv]] | suue = [[Peipsi järv]]e | valgla_maad = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | pikkus = 29 km | valgla_pindala = 150 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Alajõgi''' on [[jõgi]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. Jõgi saab alguse [[Kõnnu Pikkjärv]]es [[Ongassaare]] küla lähedal ja suubub [[Peipsi järv]]e [[Alajõe]] külas, olles 29 km [[pikkus|pikk]] ja 150 km&sup2; [[valgala]]ga. <gallery> Alajõgi 01.jpg Alajõgi 02.jpg Alajõgi 03.jpg </gallery> [[Kategooria:Peipsi-Pihkva järve vesikond]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Alutaguse vald]] gyd2q74b8a5wuaejgcg8zu2sx3gvvzd Koerakandmine 0 73741 6164562 5918010 2022-07-20T19:50:23Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki '''Koerakandmine''' oli [[keskaeg]]ne aadlikele määratud karistus [[maarahu]] rikkumise eest, mis seisnes [[koer]]a kandmises ühest piirkonnast teise. ==Kirjandus== * Bernd Schwenk: [http://www.digizeitschriften.de/dms/img/?PID=PPN385984421_0110|log161 ''Das Hundetragen. Ein Rechtsbrauch im Mittelalter'']. In: ''Historisches Jahrbuch 110''. Freiburg/München 1990, S. 289-308 [[Kategooria:Karistused]] [[Kategooria:Kriminaalõigus]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Koerad]] ruul2ldasxan6e94kibn3qgz1d0dhdq Rullnokk 0 73854 6164815 6052886 2022-07-21T09:19:32Z 91.129.102.198 sisu wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{allikad}} [[Pilt:Baseball cap line drawing.svg|thumb|Mida rohkem rullis mütsinokk, seda vingem]] '''Rullnokkadeks''' nimetatakse teatud elustiili või isegi [[subkultuur]]i esindajaid [[1990. aastad|1990. aastate]] ja [[21. sajand]]i alguse [[Eesti|Eestis.]] Samas, kui aus olla, on pea iga teine Eesti meeskodanik rullnokk. Eesti mees enesekeskne, harimatu, lapsik mats. Eesti mehe arengukava soosimisele ei aita kahjuks kaasa ka Eesti naise madal IQ ning labased ambitsioonid – nt. “püsimeik”, “mersu”, “Brigitte Susanne Hunt”, jne. [[Stereotüüp]]ne rullnokk on madala haridustaseme ja piiratud silmaringiga noor mees (enamasti u 16–25 aastat vana), kes riietub sportlikult (nimetus ongi tuletatud moekalt kumeraks koolutatud nokaga [[pesapallimüts]]ist) ja peab elus ülemäära oluliseks autosid, eriti [[BMW]]sid. 1982.–1993. aastatel toodetud [[BMW E30|E30]]-kerega 3. seeria BMW oligi rullnokkade üks lemmikautosid 1990. ja 2000. aastatel, kuid on nüüdseks oma maine taastanud ja temast on saanud ihaldusväärne retroauto. Uue generatsiooni Rullnokk – ta hindab kõrgelt autosid, enim levinud on 3. Seeria E36 kere, mille tuunimist kajastab ta enamjaolt oma Instagrami lehel. Uue generatsiooni Oss – tegu on isikuga, kellele meeldib kooli kõrvalt oma õhtuid sisustada kaubanduskeskuse parklates tümmi kuulates. Tema lemmikautoks on kujunenud diiselmootoriga 5. seeria E61. Rullnoka välimuse ja elustiili juurde kuulub ka mitmesuguste moerõivaste ja aksessuaaride (ehted, uusima mudeli mobiiltelefonid) eksponeerimine. Harrastused on peamiselt pidutsemine, [[alkohol]], kampadesse kogunemine, valju muusika kuulamine, autodega ringikihutamine, kiirendusvõistlused, teatud juhtudel ka vägivald ja õigusrikkumised. Suvel külastatakse vabaõhu[[festival]]e ja suve[[turnee|tuure]] ([[Õllesummer]], [[1990. aastad|1990. aastatel]] [[Pühajärve Beach Party]]). Rullnokkadele peetakse iseloomulikuks intellektuaalset piiratust, jõhkrat kõnepruuki ning sallimatust endast erinevate suhtes (sh [[rassism]]). Samasuguse elustiili esindajaid nimetatakse vahel ka jõmmideks või '''ossideks'''. Ossi puhul on tegemist klass allpool asuva rullnokaga. Nimelt ei ole neil alati moerõivaid ja aksessuaare, kuid nad kogunevad siiski kampadesse ja on pigem madalalaubalised, kellele meeldib aktiivselt tüli norida ja kakelda. Haridustee on neil tavaliselt pooleli jäänud. Rullnoka mõiste tõi laiemasse kasutusse ajakirjandus. Eriti tuntuks sai see sõna rahva seas 2001. aastal [[Kanal 2]] huumorisaatest "[[Wremja]]" (stsenaristid [[Mart Juur]] ja [[Andrus Kivirähk]]), kus näitlejad [[Jan Uuspõld]] ja [[Dan Põldroos]] mängisid karikeeritult kahte rullnokka (Aivar Saan ja Peeter Kelk ehk Aiku ja Pets). Rullnokkasid kujutavaks võib pidada ka ansambli [[Smilers]] laulu "Mina, Pets, Margus ja Priit". 2006. aastal valmis [[Rasmus Merivoo]]l [[Tallinna Ülikool]]i filmi ja video õppetooli lõputööna lühimängufilm "[[Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas|Tulnukas]]", mille peategelased on rullnokad. Rullnokkade elustiili parodeerib [[Martin Saar]]e laul ja muusikavideo "Mul on bemmil uued kummid".[https://www.ohtuleht.ee/249644 ==Vaata ka== *[[Tulnukas (Eesti film)]] *[http://en.wikipedia.org/wiki/Chav Chav] *[http://en.wikipedia.org/wiki/Ned Ned] *[http://en.wikipedia.org/wiki/Yobbo Yobbo] == Välislingid == * [http://www.ekspress.ee/viewdoc/225406E36017805EC2256D6D00539989 Artikkel Eesti Ekspressis] * [http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/esseed/arrasessee.htm Kätlin Arras "Rõivad kui märk"] * [http://www.youtube.com/watch?v=EsWAPtwDkxw "Bemmi kummid"] [[Kategooria:Subkultuurid]] [[Kategooria:Eesti ühiskond]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] jog29gjb89o7nj2esen1nt980rjkz9y 6164816 6164815 2022-07-21T09:21:34Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/91.129.102.198|91.129.102.198]] ([[User talk:91.129.102.198|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:2001:7D0:87CE:1E80:6C53:917C:353B:700|2001:7D0:87CE:1E80:6C53:917C:353B:700]]. wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{allikad}} [[Pilt:Baseball cap line drawing.svg|thumb|Mida rohkem rullis mütsinokk, seda vingem]] '''Rullnokkadeks''' nimetatakse teatud elustiili või isegi [[subkultuur]]i esindajaid [[1990. aastad|1990. aastate]] ja [[21. sajand]]i alguse [[Eesti]]s. [[Stereotüüp]]ne rullnokk on madala haridustaseme ja piiratud silmaringiga noor mees (enamasti u 16–25 aastat vana), kes riietub sportlikult (nimetus ongi tuletatud moekalt kumeraks koolutatud nokaga [[pesapallimüts]]ist) ja peab elus ülemäära oluliseks autosid, eriti [[BMW]]sid. 1982.–1993. aastatel toodetud [[BMW E30|E30]]-kerega 3. seeria BMW oligi rullnokkade üks lemmikautosid 1990. ja 2000. aastatel, kuid on nüüdseks oma maine taastanud ja temast on saanud ihaldusväärne retroauto. Uue generatsiooni Rullnokk – ta hindab kõrgelt autosid, enim levinud on 3. Seeria E36 kere, mille tuunimist kajastab ta enamjaolt oma Instagrami lehel. Uue generatsiooni Oss – tegu on isikuga, kellele meeldib kooli kõrvalt oma õhtuid sisustada kaubanduskeskuse parklates tümmi kuulates. Tema lemmikautoks on kujunenud diiselmootoriga 5. seeria E61. Rullnoka välimuse ja elustiili juurde kuulub ka mitmesuguste moerõivaste ja aksessuaaride (ehted, uusima mudeli mobiiltelefonid) eksponeerimine. Harrastused on peamiselt pidutsemine, [[alkohol]], kampadesse kogunemine, valju muusika kuulamine, autodega ringikihutamine, kiirendusvõistlused, teatud juhtudel ka vägivald ja õigusrikkumised. Suvel külastatakse vabaõhu[[festival]]e ja suve[[turnee|tuure]] ([[Õllesummer]], [[1990. aastad|1990. aastatel]] [[Pühajärve Beach Party]]). Rullnokkadele peetakse iseloomulikuks intellektuaalset piiratust, jõhkrat kõnepruuki ning sallimatust endast erinevate suhtes (sh [[rassism]]). Samasuguse elustiili esindajaid nimetatakse vahel ka jõmmideks või '''ossideks'''. Ossi puhul on tegemist klass allpool asuva rullnokaga. Nimelt ei ole neil alati moerõivaid ja aksessuaare, kuid nad kogunevad siiski kampadesse ja on pigem madalalaubalised, kellele meeldib aktiivselt tüli norida ja kakelda. Haridustee on neil tavaliselt pooleli jäänud. Rullnoka mõiste tõi laiemasse kasutusse ajakirjandus. Eriti tuntuks sai see sõna rahva seas 2001. aastal [[Kanal 2]] huumorisaatest "[[Wremja]]" (stsenaristid [[Mart Juur]] ja [[Andrus Kivirähk]]), kus näitlejad [[Jan Uuspõld]] ja [[Dan Põldroos]] mängisid karikeeritult kahte rullnokka (Aivar Saan ja Peeter Kelk ehk Aiku ja Pets). Rullnokkasid kujutavaks võib pidada ka ansambli [[Smilers]] laulu "Mina, Pets, Margus ja Priit". 2006. aastal valmis [[Rasmus Merivoo]]l [[Tallinna Ülikool]]i filmi ja video õppetooli lõputööna lühimängufilm "[[Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas|Tulnukas]]", mille peategelased on rullnokad. Rullnokkade elustiili parodeerib [[Martin Saar]]e laul ja muusikavideo "Mul on bemmil uued kummid".[https://www.ohtuleht.ee/249644 ==Vaata ka== *[[Tulnukas (Eesti film)]] *[http://en.wikipedia.org/wiki/Chav Chav] *[http://en.wikipedia.org/wiki/Ned Ned] *[http://en.wikipedia.org/wiki/Yobbo Yobbo] == Välislingid == * [http://www.ekspress.ee/viewdoc/225406E36017805EC2256D6D00539989 Artikkel Eesti Ekspressis] * [http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/esseed/arrasessee.htm Kätlin Arras "Rõivad kui märk"] * [http://www.youtube.com/watch?v=EsWAPtwDkxw "Bemmi kummid"] [[Kategooria:Subkultuurid]] [[Kategooria:Eesti ühiskond]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] 0jnk3swnuzdevyyepqofr06b1k22srh Emma Watson 0 78091 6164740 6150461 2022-07-21T03:19:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Emma Watson | pilt = Emma Watson interview in 2017.jpg | pildi suurus = 250px | pildi allkiri = Emma Watson (2017) | sünninimi = Emma Charlotte Duerre Watson | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1990|4|15}}<ref name="walker" /> | sünnikoht = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = [[näitleja]], [[modell]], [[aktivism|aktivist]] | tegev = 1999– | abikaasa = | elukaaslane = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} '''Emma Charlotte Duerre Watson''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1990]] [[Pariis]]is) on inglise näitleja, modell ja aktivist. Ta kasvas üles [[Oxfordshire]]'is ja õppis näitlemist [[Stagecoach Theatre Arts|Stagecoachi teatrikooli]] [[Oxford]]i harus. Watson sai tuntuks [[Hermione Granger]]i kehastamisega [[Harry Potter (filmid)|"Harry Potteri" filmisarjas]]. See oli tema esimene kutselise näitleja roll, varem oli ta üles astunud ainult koolinäidendites.<ref name="trio" /> Watson lõi aastatel 2001–2011 kaasa kõigis kaheksas "Harry Potteri" filmis ning teenis oma osatäitmisega umbes 60 miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="BatB-pay" /> "Harry Potteri" filmisarja kõrval astus Watson üles ka teistes filmides: andis hääle [[animafilm]]ile "[[Lugu hiirest nimega Despereaux]]" ning näitles samanimelise raamatu põhjal tehtud filmis "[[Balletikingad (film)|Balletikingad]]". Pärast "Harry Potterit" mängis Watson filmides "[[Müürililleks olemise iseärasused (film)|Müürililleks olemise iseärasused]]" ja "[[Bling Ring]]". Lisaks mängis ta iseennast filmis "[[Lõpp (film)|Lõpp]]"<ref name="TItE1" /> ja peaosalise adopteeritud tütart filmis "[[Noa laev (film)|Noa laev]]".<ref name="indiewire" /> 2017. aastal mängis ta [[Disney]] filmis "[[Kaunitar ja koletis (film 2017)|Kaunitar ja koletis]]" Belle'i. Aastatel 2011–2014 jätkas Watson näitlemise kõrval õpinguid nii [[Browni ülikool]]is kui [[Oxfordi ülikool]]i [[Worcesteri kolledž]]is. 2014. aasta mais lõpetas ta Browni ülikooli [[bakalaureus]]ekraadiga [[inglisekeelne kirjandus|inglise kirjanduses]].<ref name="grad" /> Watson on töötanud modellina nii [[Burberry]] kui [[Lancôme]]'i heaks.<ref name="Burberry1" /><ref name="Lancome" /> Moenõustajana on ta aidanud luua rõivakollektsiooni [[õiglane kaubandus|õiglase kaubanduse]] moefirmale [[People Tree]].<ref name="guardianpeopletree" /> 2014. aastal autasustas [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia]] Watsonit aasta artisti tiitliga.<ref name="2014Britannia" /> Samal aastal nimetati ta [[ÜRO naised|ÜRO naiste]] [[hea tahte saadik]]uks ning Watson aitas algatada kampaaniat [[HeForShe]], mis kutsub mehi üles toetama [[sooline võrdõiguslikkus|soolist võrdsust]].<ref name="ambassador" /> == Lapsepõlv == Emma Watson on sündinud [[Pariis]]is, ta vanemad on inglise advokaadid Jacqueline Luesby ja Chris Watson.<ref name="emmanewbio" /><ref name="gofbio" /><ref name="lifeafterpotter" /> Watson elas Pariisis kuni viienda eluaastani, mil ta vanemad lahutasid. Pärast lahutust kolis Watson [[Inglismaa]]le ja elas koos emaga [[Oxfordshire]]'is, nädalavahetusi veetis ta aga isa juures [[London]]is.<ref name="emmanewbio" /><ref name="NYTgrad" /> Watson on öelnud, et ta räägib veidi [[prantsuse keel]]t, aga mitte nii hästi kui varem.<ref name="thehour" /> Kui ta kolis koos ema ja vennaga Oxfordi, käis ta kuni 2003. aastani [[Dragoni kool]]is.<ref name="emmanewbio" /> Watson tahtis saada näitlejaks juba 6-aastaselt<ref name="emmaemma" /> ning õppis laulmist, tantsimist ja näitlemist [[Stagecoach Theatre Arts|Stagecoachi teatrikooli]] Oxfordi harus.<ref name="float" /> 10-aastasena oli Watson osalenud mitmes Stagecoachi lavastuses ja koolietenduses<ref name="emmaminibio" />, kuid enne "Harry Potteri" filmisarja ei olnud tal kutselise näitleja kogemust. Pärast Dragoni kooli õppis Watson [[Headingtoni kool]]is.<ref name="emmanewbio" /> Filmivõtete ajal pühendas ta koos teiste kooliealistega õppimisele kuni viis tundi päevas.<ref name="timescastinterview" /> ==Näitlejakarjäär== ===1999–2003: läbimurre=== [[Pilt:Harry Potter cast.jpg|pisi|alt=An image of hand and feet impressions in a tile of concrete.|Watsoni, [[Daniel Radcliffe|Radcliffe'i]] ja [[Rupert Grint|Grinti]] käe-, kinga- ja võlukepijäljed [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l 2007. aastal]] 1999. aastal hakati otsima näitlejaid filmi "[[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|Harry Potter ja tarkade kivi]]" jaoks, mis põhines briti kirjaniku [[J. K. Rowling]]u [[Harry Potter ja tarkade kivi|samanimelisel bestselleril]]. Talendiotsijad leidsid Watsoni tema Oxfordi teatri õpetaja kaudu ning filmi produtsentidele meeldis ta enesekindlus. Pärast kaheksat prooviesinemist ütles produtsent [[David Heyman]] Watsonile, et ta on valitud [[Hermione Granger]]i rolli. Rowling toetas Watsonit alates esimesest proovivõttest.<ref name="emmaemma" /> 2001. aastal linastunud filmis "Harry Potter ja tarkade kivi" tegi Watson oma debüütrolli. Film lõi nii avapäeva kui ka avanädalavahetuse piletimüügi rekordi ning oli 2001. aasta enim tulu teeninud linateos.<ref name="shatter" /><ref name="2001gross" /> Kriitikud kiitsid kolme peategelase näitlejasooritusi ning Watsoni etteastet toodi tihti eraldi esile. [[The Daily Telegraph]] nimetas ta esinemist imetlusväärseks<ref name="admirable" /> ning [[IGN]]-i väitel tõmbas ta kogu tähelepanu endale.<ref name="stole" /> Watson nomineeriti selle rolli eest viiele auhinnale, millest võitis [[Young Artist Award|Young Artisti auhinna]] noore peanäitlejanna kategoorias.<ref name="YAA" /> Aasta hiljem mängis Watson taas Hermione rolli sarja teises filmis "[[Harry Potter ja saladuste kamber (film)|Harry Potter ja saladuste kamber]]". Kriitikud kiitsid peaosatäitjate etteasteid. Ajaleht [[Los Angeles Times]] kirjutas, et Watson ja ta kaasnäitlejad on kahe filmi vahel muutunud täiskasvanumaks,<ref name="LATCoS" /> ning [[The Times]] kritiseeris režissöör [[Chris Columbus]]t, et too ei andnud Watsoni kehastatud väga populaarsele tegelasele piisavalt ekraaniaega.<ref name="underuse" /> Watson sai Saksa ajakirjalt [[Bravo (ajakiri)|Bravo]] oma rolli eest Otto auhinna.<ref name="bravo-archiv-2003" /> ===2004–2011: jätkuv edu "Harry Potteriga" ja muud filmirollid=== [[Pilt:Emma Watson GoF Premiere 2.jpg|pisi|püsti|vasakul|Watson filmi "[[Harry Potter ja tulepeeker (film)|Harry Potter ja tulepeeker]]" esilinastusel 2005. aasta novembris]] 2004. aastal linastus film "[[Harry Potter ja Azkabani vang (film)|Harry Potter ja Azkabani vang]]". Watsonile meeldis väga, et Hermione karakter oli muutunud enesekindlamaks ja karismaatiliseks, ning ütles, et see on suurepärane roll, mida mängida.<ref name="radcliffegrintwatson" /> Samal ajal kui Radcliffe'i näitlejasooritust nimetasid kriitikud puiseks, siis Watsoni etteaste sai kiita. The New York Times kirjutas: "Radcliffe'i ilmetut sooritust tasakaalustas õnneks Watsoni teravus. Harry võib küll uhkeldada oma võlurioskustega, kuid Hermione on ära teeninud kõige valjema aplausi, et andis ebamaagilise löögi [[Draco Malfoy]] nina pihta.<ref name="NYTPoA" /> Kuigi "Azkabani vang" oli piletitulu poolest kõige kehvem film "Harry Potteri" sarjast, pärjati Watson oma rolli eest kahe Otto auhinnaga ning ajakirja [[Total Film (ajakiri)|Total Film]] aasta lapsnäitleja etteaste tiitliga.<ref name="otto1" /><ref name="otto2" /> 2005. aastal linastunud film "[[Harry Potter ja tulepeeker (film)|Harry Potter ja tulepeeker]]" oli teetähiseks nii Watsonile kui ka kogu filmisarjale. Avanädalavahetuse müügitulu põhjal oli see kõige edukam "Harry Potteri" film ning Ühendkuningriigis kõige edukam film läbi aegade. Kriitikud kiitsid Watsoni ja tema teismeliste kaasnäitlejate küpsust. The New York Times nimetas Watsoni etteastet liigutavalt siiraks.<ref name="NYTGoF" /> Watsoni arvates oli enamik filmi huumorist kantud sellest, et kolme peategelase suhted olid pingelised: "Mulle meeldis see vaidlemine. Mu meelest on palju realistlikum, kui nad vaidlevad ja neil tekib probleeme."<ref name="igngoblet" /> Watson nomineeriti osatäitmise eest kolmele auhinnale, mille hulgast võitis pronksist Otto auhinna.<ref name="bfc2" /><ref name="mtv1" /> 2005. aasta lõpus sai Watsonist kõigi aegade noorim inimene, kes on olnud ajakirja [[Teen Vogue]] esikaanel.<ref name="igninterview" /> [[Pilt:Emma Watson at Harry Potter and the Half-Blood Prince Premiere 06 cropped.jpg|pisi|püsti|Watson filmi "[[Harry Potter ja segavereline prints (film)|Harry Potter ja segavereline prints]]" esilinastusel 2009. aasta juulis]] Sarja viies film "[[Harry Potter ja Fööniksi ordu (film)|Harry Potter ja Fööniksi ordu]]" linastus 2007. aastal. Film teenis avanädalavahetusega üle maailma müügitulu 332,7 miljonit USA dollarit ehk rohkem kui ükski teine film varem.<ref name="mojoOotP" /> Watson võitis [[National Movie Award|National Movie auhinna]] parima naisnäitleja kategoorias.<ref name="NFA" /> Kuna "Harry Potteri" sari kogus üha rohkem tuntust, sai Watson 2007. aasta juulis koos kaasnäitlejate [[Daniel Radcliffe]]'i ja [[Rupert Grint]]iga võimaluse jätta oma käe-, jala- ja võlukepijäljed [[Hollywoodi kuulsuste allee]]le Graumani hiina teatri ette.<ref name="grauman" /> 2007. aasta juuliks oli Watson teeninud "Harry Potteri" filmisarjaga üle 10 miljoni [[Suurbritannia naelsterling|naela]] ning ta ütles, et ei pea enam kunagi raha pärast tööd tegema.<ref name="money" /> 2009. aasta märtsis asetas ajakiri [[Forbes]] ta kõige väärtuslikumate noorte staaride nimekirjas kuuendale kohale.<ref name="forbes2009" /> 2010. aasta veebruaris nimetati Watson Hollywoodi enim teenivaks naisnäitlejaks, tema 2009. aasta sissetulekuks hinnati 19 miljonit naela.<ref name="earnings2010" /> Kuigi film "Harry Potter ja Fööniksi ordu" oli olnud edukas, ei olnud kolm peategelast kindlad, kas tahavad näidelda ka sarja viimases kahes filmis.<ref name="mtv-radcliffe" /> Radcliffe sõlmis lepingu viimaste filmide jaoks 2007. aasta märtsi alguses,<ref name="mtv-radcliffe" /> kuid Watson endiselt kõhkles.<ref name="NWWatson" /> Ta selgitas, et see on väga oluline otsus, kuna peaks pühenduma sellele tegelaskujule veel neli aastat. Lõpuks jõudis Watson arusaamisele, et ta ei suudaks kunagi Hermione rollist loobuda,<ref name="Hermback" /> ning sõlmis filmilepingu 2007. aasta märtsi lõpus.<ref name="NYTlast2" /> [[Pilt:Daniel Radcliffe, Emma Watson & Rupert Grint colour.jpg|pisi|vasakul|Watson koos [[Daniel Radcliffe]]'i (vasakul) ja [[Rupert Grint]]iga filmi "[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]" Londoni esilinastusel 2011. aasta juulis]] Watsoni esimene näitlejaroll väljaspool "Harry Potteri" sarja oli [[BBC]] filmis "[[Balletikingad (film)|Balletikingad]]", mis vändati [[Noel Streatfeild]]i [[Balletikingad (raamat)|samanimelise raamatu]] põhjal.<ref name="BShoes1" /><ref name="BShoes2" /> Filmi režissöör [[Sandra Goldbacher]] ütles, et Watson sobib ideaalselt peaossa mängima algajat näitlejannat Pauline Fossilit: "Tal on sügav ja õrn aura, mis tekitab tahtmise teda kogu aeg jälgida."<ref name="BalletShoesBBC" /> "Balletikingad" esilinastus Ühendkuningriigis 2007. aasta [[jõulud|teisel jõulupühal]], seda vaatas teleri vahendusel 5,7 miljonit inimest. Kriitikute arvamused filmi suhtes lahknesid.<ref name="BShoesBBC" /><ref name="BShoesGuardian" /><ref name="BShoesTT" /> Watson andis hääle printsess Herneterale animafilmis "[[Lugu hiirest nimega Despereaux]]". Selles lastekomöödias tegid kaasa ka [[Matthew Broderick]] ja "Harry Potteri" kaasnäitleja [[Robbie Coltrane]] ([[Rubeus Hagrid]]).<ref name="emmafilmography" /> "Lugu hiirest nimega Despereaux" linastus 2008. aasta detsembris ning teenis üle maailma 87 miljonit USA dollarit.<ref name="mojodespereaux" /> "Harry Potteri" sarja kuues film "[[Harry Potter ja segavereline prints (film)|Harry Potter ja segavereline prints]]" esilinastus 2009. aasta juulis,<ref name="HBPopen" /> kaheksa kuud hiljem kui esialgu plaanitud.<ref name="HBPdelay" /> Peaosatäitjad olid selleks ajaks hilises teismeeas ning kriitikud hakkasid neid üha rohkem hindama võrdselt teiste tuntud kaasnäitlejatega. Los Angeles Timesi sõnul näitasid peaosatäitjate etteasted väga hästi kaasaegset Ühendkuningriigi näitlemisoskust.<ref name="comprehensive" /> The Washington Posti arvates tegi Watson oma senise karjääri kõige võluvama etteaste<ref name="WPcharming" /> ning The Daily Telegraph kirjutas, et peaosatäitjad tunduvad olevat värsked ja vabad, andmaks sarja allesjäänud filmides endast parim.<ref name="DTenergised" /> Watson ütles 2008. aasta detsembris, et ta soovib pärast "Harry Potteri" sarja filmimist minna ülikooli õppima.<ref name="Times20081207" /> "Harry Potteri" sarja viimast osa "[[Harry Potter ja surma vägised (film)|Harry Potter ja surma vägised]]" filmiti 2009. aasta veebruarist<ref name="DHfilming" /> 2010. aasta juunini.<ref name="DHfilmend" /> Nii rahalistel põhjustel kui ka stsenaariumi eripära tõttu linastus [[Harry Potter ja surma vägised|samanimelise raamatu]] põhjal tehtud film kahes osas.<ref name="times" /><ref name="empireheyman" /> Filmi "Harry Potter ja surma vägised" [[Harry Potter ja surma vägised: osa 1|esimene osa]] linastus 2010. aasta novembris ja [[Harry Potter ja surma vägised: osa 2|teine osa]] 2011. aasta juulis. Watson tutvus Burberry 2010. aasta kevadsuvise reklaamikampaani ajal [[One Night Only]] esilaulja [[George Craig]]iga ning astus hiljem üles bändi muusikavideos. Videot laulule "[[Say You Don't Want It]]" näidati esimest korda kanalil [[Channel 4]] 2010. aasta juunis ja see avaldati sama aasta augustis.<ref name="SYDWI" /> Oma esimese näitlejarolli pärast "Harry Potteri" sarja tegi Watson 2011. aastal linastunud filmis "[[Minu nädal Marilyniga]]", kus ta mängis kostüümikunstniku assistenti Lucyt.<ref name="MWwM1" /><ref name="MWwM2" /> ===Alates 2012=== [[Pilt:Emma Watson 2012 Shankbone.JPG|pisi|Watson [[Tribeca filmifestival]]il 2012. aastal]] 2010. aasta mais kirjutati, et Watsonile soovitakse anda peaosa filmis "[[Müürililleks olemise iseärasused (film)|Müürililleks olemise iseärasused]]", mis valmib [[Müürililleks olemise iseärasused|samanimelise raamatu]] põhjal.<ref name="VarietyPBW" /> Filmivõtted algasid 2011. aasta suvel ning film linastus 2012. aasta septembris.<ref name="PBWrelease" /> 2013. aastal linastus film "[[Bling Ring]]", kus Watson mängis Nickit. Film põhineb tegelikel sündmustel: Watsoni roll tugineb televisioonikuulsusele [[Alexis Neiers]]ile, kes röövis koos kuue teise teismelisega kuulsate inimeste kodusid. Kuigi kriitikud ei võtnud filmi eriti soojalt vastu, siis Watsoni etteastet enamasti kiideti. 2013. aastal linastus ka maailmalõpu komöödia "[[Lõpp]]", kus Watson mängis koos teiste kuulsate näitlejatega iseenda liialdatud versioone.<ref name="TItE1" /> Ta ütles, et ei suutnud ära öelda võimalusele astuda esimest korda üles komöödiafilmis ja töötada koos hetke parimate koomikutega.<ref name="TItE3" /> 2012. aasta juunis kinnitati, et Watson hakkab mängima [[Darren Aronofsky]] filmis "[[Noa laev (film)|Noa laev]]" Ilat. Filmivõtted algasid järgmisel kuul ja film linastus 2014. aasta märtsis.<ref name="indiewire" /> 2013. aasta märtsis kirjutati, et Watsonit tahetakse võtta mängima peaosa [[Disney]] [[Tuhkatriinu (film 2015)|uusversiooni]] filmist "[[Tuhkatriinu (film 1950)|Tuhkatriinu]]".<ref name="guFdB" /> Watson keeldus pakutud rollist, kuna ta ei suutnud Tuhkatriinu karakteriga samastuda.<ref name="TFCinderella" /><ref name="0vUtx" /> 2013. aasta oktoobris valis Briti ajakiri [[GQ]] Watsoni aasta naiseks.<ref name="GQWoY" /> Samal kuul hääletas üle 50 000 filmifänni Watsoni tolle aasta kõige seksimakas filminäitlejaks, meeste kategoorias võitis samuti briti näitleja, [[Benedict Cumberbatch]].<ref name="Empirepoll" /> 2014. aasta oktoobris sai Watson [[Britannia auhind|Britannia auhinna]] briti aasta näitleja kategoorias. Ta pühendas auhinna oma hamstrile Millie'le, kes suri filmi "Harry Potter ja tarkade kivi" võtete ajal.<ref name="2014Britannia" /> 2015. aastal linastus kaks filmi, milles astus üles ka Watson: "[[Koloonia (film)|Koloonia]]", kus ta näitles koos [[Daniel Brühl]]i ja [[Michael Nyqvist]]iga, ning "[[Regressioon]]", kus mängisid ka [[Ethan Hawke]] ja "Harry Potteri" kaasnäitleja [[David Thewlis]].<ref name="MTMRegression" /><ref name="H9J0q" /> Kummalegi filmile ei andnud kriitikud head hinnangut.<ref name="uVBWE" /><ref name="NNVV1" /> 2017. aastal linastus Disney [[Kaunitar ja koletis (film 2017)|uusversioon]] filmist "[[Kaunitar ja koletis (film 1991)|Kaunitar ja koletis]]", kus Watson mängis Belle'i. Koletise rollis astus üles [[Dan Stevens]].<ref name="Stevens" /> Selles filmis esimest korda Watson laulis, mis tekitas tema sõnul suurt hirmu.<ref name="2d40T" /><!-- Source cites Watson interview with Total Film magazine, which requires purchase. --> Watson teenis selle osatäitmisega hinnanguliselt 15 miljonit USA dollarit.<ref name="BatB-pay" /> 2015. aastal sõlmis ta lepingu näitlemaks koos [[Tom Hanks]]iga filmis "[[Ring (film 2017)|Ring]]", mis valmis [[David Eggers]]i [[Ring (romaan)|samanimelise romaani]] põhjal. Watson mängis noore tehniku Mae Hollandi rolli,<ref name="a7RK2" /> film linastus 2017. aasta aprillis. Watson teatas 2016. aasta veebruaris, et teeb näitlemises aastase pausi. Ta plaanib seda aega kasutada isiklikuks arenguks ning naisõiguste teemadega tegelemiseks.<ref name="3H3GU" /> ==Modellindus ja mood== Watson tegi esimese fotoseansi 2005. aastal ajakirjale [[Teen Vogue]] ning oli kõigi aegade noorim kuulsus, kes on pääsenud selle ajakirja esikaanele.<ref name="walker" /> 2009. aasta juunis kinnitas Watson, et on [[Burberry]] sama aasta sügistalvise kollektsiooni reklaamnägu.<ref name="Burberry1" /><ref name="Burberry2" /> Watson võttis osa ka Burberry 2010. aasta kevadsuvise kollektsiooni müügikampaaniast koos oma venna Alexi, muusikute [[George Craig]]i ja Matt Gilmouri ning modelli Max Hurdiga.<ref name="telegraphburberry" /> 2011. aasta veebruaris andis [[Vivienne Westwood]] Watsonile üle Briti ajakirja [[Elle]] stiiliikooni auhinna.<ref name="StyleIcon" /> 2011. aasta märtsis teatas Watson, et ta on valitud [[Lancôme]]'i reklaamnäoks.<ref name="Lancome" /> Watson teatas 2009. aasta septembris, et teeb koostööd [[õiglane kaubandus|õiglase kaubanduse]] moebrändiga [[People Tree]].<ref name="guardianpeopletree" /> Ta aitas ettevõttel luua kevadrõivaste kollektsiooni, mis tehti avalikuks 2010. aasta veebruaris;<ref name="guardianpeopletree" /><ref name="emmapeopletree" /> rõivaste stiil oli saanud inspiratsiooni nii Lõuna-Prantsusmaalt kui ka Londonist.<ref name="emmapeopletree" /><ref name="peopletreeyouth" /> [[The Times]]i sõnul oli rõivakollektsioon väga nutikas<ref name="timespeopletree" /> ning sellest kirjutasid põhjalikult ajakirjad Teen Vogue,<ref name="voguepeopletree" /> [[Cosmpolitan]] ja [[People]]. Watson tegi koostööd People Treega tasuta.<ref name="PTnotpaid" /> Ta sõnas, et mood on suurepärane viis inimesi võimestada ja anda neile oskusi: selle asemel, et anda raha heategevuseks, saab aidata inimesi sellega, kui osta nende tehtud rõivaid ja toetada seda, mille üle nad on uhked. Watsoni arvates on temasugused noored üha teadlikumad kiirmoega seotud humanitaarprobleemidest ning nad soovivad teha häid valikuid, kuid selleks ei ole palju võimalusi.<ref name="timespeopletree" /> Watson aitas People Treel luua ka 2010. aasta sügistalvist kollektsiooni.<ref name="PTcollection" /> 2014. aastal sai Watson [[Briti moeauhinnad|Briti moeauhinna]] parima briti stiili kategoorias.<ref name="BritStyle" /> ==Haridus== [[Pilt:Emma Watson Cannes 2013.jpg|pisi|Watson [[Cannes'i filmifestival]]il 2013. aastal]] Pärast keskkooli lõpetamist ei läinud Watson kohe edasi ülikooli õppima<ref name="Telegraph20080814" />, kuna oli vaja olla filmi "Harry Potter ja surma vägised" võtetel.<ref name="empireheyman" /> Aasta hiljem asus ta õppima [[Browni Ülikool]]is.<ref name="PJBrown" /> 2011. aasta märtsis teatas ta, et lükkab õpingud ühe-kahe semestri jagu edasi,<ref name="emma-defer" /> kuid kuulas 2011/2012. õppeaastal külalistudengina loenguid [[Worcesteri Ülikool]]is Oxfordis.<ref name="Worcester" /> Watson ütles [[Ellen DeGeneres]]ile vahetult enne ülikooli lõpetamist, et õpingud venisid neljalt aastalt viiele näitlemistööde tõttu. Watson lõpetas Browni Ülikooli 2014. aasta mais bakalaureusekraadiga inglise kirjanduses.<ref name="grad" /> 2013. aastal sai ta [[jooga]] ja [[meditatsioon]]i õpetaja tunnistuse. Tunnistuse saamiseks osales ta muu hulgas Kanadas nädalasel meditatsioonikursusel, mille osalised ei tohtinud omavahel rääkida, selleks et leida viis olla kodus iseendaga.<ref name="retreat" /> Watson ütles Austraalia ajakirjale Elle, et ebakindel tulevik tähendab seda, et peab leidma turva- ja kodutunde iseenda sees, sest füüsilisele kohale ei saa olla kunagi kindel.<ref name="yoga" /> ==Isiklik elu== Filmi [[Noa laev]] võtete ajal küsiti Watsonilt tema usu kohta ning ta väitis, et on spirituaalne [[universalism|universalist]].<ref name="FoQFG" /> ==Võitlus naiste õiguste eest== Watson on rõhutanud tüdrukute hariduse olulisust ning külastanud selle toetuseks [[Bangladesh]]i ja [[Sambia|Sambiat]].<ref name="girlsed" /> 2014. aasta juulis nimetati ta [[ÜRO naised|ÜRO Naiste]] [[hea tahte saadik]]uks.<ref name="ambassador" /> Sama aasta septembris pidas Watson kõne ÜRO peakontoris New Yorgis, et algatada ÜRO Naiste kampaania [[HeForShe]], mis kutsub üles mehi toetama [[sooline võrdõiguslikkus|soolist võrdsust]].<ref name="UNspeech" /> Oma kõnes ütles ta, et hakkas sool põhinevates eeldustes kahtlema 8-aastaselt, kui teda peeti kamandajaks, aga poisse mitte, ning 14-aastaselt, kui osa meediast hakkas teda seksualiseerima.<ref name="UNspeech-vid" /> Watson nimetas [[feminism]]i uskumuseks, et meestel ja naistel peaks olema võrdsed õigused ja võimalused, ning sõnas, et meeste vihkamine peab lõppema.<ref name="UNspeech" /> Watson rääkis hiljem, et sai 12 tundi enne kõne pidamist ähvardusi. See tekitas temas viha, kuid ta väitis, et kui ähvarduste eesmärk oli teda takistada seda tööd tegemast, siis oli nende tegelik mõju vastupidine.<ref name="raging" /> 2015. aastal ütles [[Malala Yousafzai]] Watsonile, et pärast tolle kõne kuulamist otsustas ta nimetada end feministiks.<ref name="2dxP5" /> 2014. aasta septembris külastas Watson ÜRO Naiste hea tahte saadikuna [[Uruguay]]d, kus ta rõhutas oma kõnes, et naistel on vaja osaleda poliitikas.<ref name="uruguay" /> Sama aasta detsembris nimetas mittetulundusorganisatsioon [[Ms. Foundation for Women]] Watsoni aasta feministist kuulsuseks.<ref name="MsFC2014" /> 2015. aasta jaanuaris pidas Watson kõne soolisest võrdõiguslikkusest [[Maailma Majandusfoorum]]i talvekoosolekul.<ref name="HpdAg" /> Watson sai 2015. aastal veebiportaali [[AskMen]] silmapaistvate naiste edetabelis esikoha, kuna julges võtta ette naiste õiguste probleemid.<ref name="AskMen" /> Vahetult pärast Watsoni 25. sünnipäeva avaldas ajakiri [[TIME]] 100 maailma kõige mõjukama inimese nimekirja, kus oli esimest korda ka Watson, 26. kohal. Endine [[The New York Times|New York Times]]i toimetaja [[Jill Abramson]] tõi esile Watsoni südikat ja tarka vaadet feminismile ning nimetas tema püüdlusi meeste kaasamisel värskendavaks.<ref name="TIME100" /> 2016. aasta jaanuaris lõi Watson feministliku [[Goodreads]]i raamatuklubi "Our Shared Shelf".<ref name="oursharedshelf" /> Klubi eesmärk on jagada feministlikke ideesid ja julgustada sel teemal mõtteid vahetama. Igal kuul valitakse uus raamat, mille üle arutletakse kuu viimasel nädalal.<ref name="oursharedshelf" /> Esimese raamatuna valiti [[Gloria Steinem]]i "My Life on the Road".<ref name="cTymx" /> 2017. aasta märtsis süüdistati Watsonit silmakirjalikkuses, kuna ajakirjas Vanity Fair avaldati temast foto, millel on Watsoni rinnad osaliselt paljad. Watson oli kriitikast segaduses ja ütles, et feminism ei ole piits, millega teisi naisi peksta, vaid see tähendab vabadust, vabanemist ja võrdsust. Ta lisas, et ta rinnad ei ole selle kõigega mitte kuidagi seotud.<ref name="tits" /> ==Filmograafia== {| class=wikitable ! Aasta !! Pealkiri !! Tegelase nimi |- | 2001 || [[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|"Harry Potter ja tarkade kivi"]] | rowspan="5" | [[Hermione Granger]] |- | 2002 || [[Harry Potter ja saladuste kamber (film)|"Harry Potter ja saladuste kamber"]] |- | 2004 || [[Harry Potter ja Azkabani vang (film)|"Harry Potter ja Azkabani vang"]] |- | 2005 || [[Harry Potter ja tulepeeker (film)|"Harry Potter ja tulepeeker"]] |- | 2007 || [[Harry Potter ja Fööniksi ordu (film)|"Harry Potter ja Fööniksi ordu"]] |- | 2007 || "[[Balletikingad]]" || Pauline Fossil |- | 2008 || "[[Lugu hiirest nimega Despereaux]]" || Printsess Herneteral |- | 2009 || [[Harry Potter ja segavereline prints (film)|"Harry Potter ja segavereline prints"]] | rowspan="3" | [[Hermione Granger]] |- | 2010 || "[[Harry Potter ja surma vägised: osa 1]]" |- | 2011 || "[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]" |- | 2011 || "[[Minu nädal Marilyniga]]" || Lucy |- | 2012 || "[[Müürililleks olemise iseärasused (film)|Müürililleks olemise iseärasused]]" || Sam |- | 2013 || "[[Lõpp]]" || iseendana |- | 2013 || "[[Bling Ring]]" || Nicki Moore |- | 2014 || "[[Noa laev]]" || Ila |- | 2015 || "[[Koloonia (film 2015)|Koloonia]]" || Lena |- | 2015 || "[[Regressioon (film 2015)|Regressioon]]" || Angela Gray |- | 2017 || "[[Kaunitar ja koletis (film 2017)|Kaunitar ja koletis]]" || Belle |- |2017 || "[[Ring (film 2017)|Ring]]" || Mae Holland |} ==Viited== {{viited|1=30em|allikad= <ref name="walker">{{cite news|last=Walker|first=Tim|url=http://www.independent.co.uk/news/people/profiles/emma-watson-is-there-life-after-hermione-8190401.html|date=29. september 2012|accessdate=12. jaanuaril 2008|title=Emma Watson: Is there Life After Hermione?|work=[[The Independent]]}}</ref> <ref name="trio">{{cite press release|url=http://www.newswire.ca/en/releases/archive/March2007/23/c6173.html|title=Daniel Radcliffe, Rupert Grint and Emma Watson to Reprise Roles in the Final Two Instalments of Warner Bros. Pictures' ''Harry Potter'' Film Franchise|date=23. märts 2007|accessdate=23. märtsil 2007|publisher=Warner Bros.|archive-date=2012-08-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20120805182831/http://www.newswire.ca/en/story/196467/daniel-radcliffe-rupert-grint-and-emma-watson-to-reprise-roles-in-the-final-two-installments-of-warner-bros-pictures-harry-potter-film-franchise|url-status=dead}}</ref> <ref name="BatB-pay">{{cite news|last=Sager|first=Rebekah|url=http://www.hollywoodreporter.com/heat-vision/how-emma-watson-is-getting-paid-beauty-beast-986316|title=''Beauty and the Beast'' breaks records: Is Emma Watson now Hollywood’s most sought after actress?|work=The Hollywood Reporter|date=21. märts 2017|accessdate=3. aprillil 2017}}</ref> <ref name="TItE1">{{cite news|last=Puig|first=Claudia|url=http://www.usatoday.com/story/life/movies/2013/06/11/this-is-the-end-review/2367017/|title=This Is the End&mdash;and It's Hilarious|work=[[USA Today]]|date=11. juuni 2013|accessdate=18. novembril 2014}}</ref> <ref name="indiewire">{{cite web|url=http://blogs.indiewire.com/theplaylist/emma-watson-gets-biblical-with-darren-aronofskys-noah-20120607|title=Emma Watson Gets Biblical With Darren Aronofsky's 'Noah'|date=7. juuni 2012|publisher=indiewire.com|accessdate=24. juulil 2012}}</ref> <ref name="grad">{{cite web |location=''The Telegraph'' (UK) |title=Emma Watson Graduates from Brown University |url=http://www.telegraph.co.uk/culture/10855882/Emma-Watson-graduates-from-Brown-University.html |date=25. mai 2014 |accessdate=25. mail 2014}}</ref> <ref name="Burberry1">{{cite web |url=http://www.vogue.co.uk/news/2009/06/12/behind-the-scenes-at-emma-watsons-burberry-shoot/gallery/383244 |title=Go Behind the Scenes with Emma Watson On the Burberry Shoot |publisher=''Vogue'' News | date=juuni 2009 |accessdate=22. juunil 2014}}</ref> <ref name="Lancome">{{cite news|last=Oliver|first=Dana|title=Emma Watson Named New Face of Lancome|url=http://www.huffingtonpost.com/2011/03/14/emma-watson-lancome_n_835388.html|accessdate=2. septembril 2011|work=Huffington Post|date=14. märts 2011}}</ref> <ref name="guardianpeopletree">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2009/sep/17/emma-watson-ethical-fashion-people-tree|title=Emma Watson launches ethical fashion range with People Tree|last=Holmes|first=Rachael|date=17. september 2009|work=The Guardian|location=UK|accessdate=17. aprillil 2010}}</ref> <ref name="2014Britannia">{{cite news|last=King|first=Susan|url=http://www.latimes.com/entertainment/movies/moviesnow/la-et-mn-judi-dench-tattoo-emma-watson-hamster-20141031-story.html|title=At BAFTA Event, Emma Watson Dedicates Award to Her Long Dead Hamster|work=Los Angeles Times|date=31. oktoober 2014|accessdate=31. oktoobril 2014}}</ref> <ref name="ambassador">{{cite news | url=http://www.independent.co.uk/news/people/emma-watson-appointed-un-women-goodwill-ambassador-9590993.html | publisher=''The Independent'' | title=Emma Watson named UN Women Goodwill Ambassador |date=8. juuli 2014}}</ref> <ref name="emmanewbio">{{cite web|url=http://www.emmawatson.com/en/Emma/About/ |title=Life & Emma |accessdate=16. aprillil 2010 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100421082835/http://www.emmawatson.com/en/Emma/About/ |archivedate=21. aprill 2010 |df=dmy}}</ref> <ref name="gofbio">{{cite web|work=[[Adobe Flash]]|publisher=harrypotter.warnerbros.co.uk|title=Warner Bros. Official site|postscript=(kliki näitleja pildil, kliki "Actor Bio")|url=http://harrypotter.warnerbros.co.uk/gobletoffire/master/index.html|accessdate=28. märtsil 2006}}</ref> <ref name="lifeafterpotter">{{cite news|last=Barlow|first=Helen|title=A life after Harry Potter|url=http://www.smh.com.au/news/film/a-life-after-harry-potter/2007/07/01/1183228944244.html|accessdate=16. märtsil 2006|work=The Sydney Morning Herald}}</ref> <ref name="NYTgrad">{{cite news| url=https://www.nytimes.com/2012/08/17/t-magazine/emma-watson-the-graduate.html?pagewanted=2&_r=2&ref=t-magazine | work=The New York Times | first=Will | last=Self | title=Emma Watson, The Graduate | date=17. august 2012}}</ref> <ref name="thehour">{{cite web|url=http://www.thehour.com/entertainment/entertainment_news/q-a-with-emma-watson/article_adfb48ea-a4f6-596a-8f81-79543bf42e5a.html |title=Q&A with Emma Watson – The Hour Publishing Company: Entertainment News |publisher=Thehour.com |date=18. detsember 2008 |accessdate=26. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="emmaemma">{{cite web|url=http://www.emmawatsonofficial.com/#emma |title=Emma |first=Emma |last=Watson |accessdate=3. augustil 2007 |publisher=Emma Watsoni ametlik veebileht |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070802050811/http://www.emmawatsonofficial.com/ |archivedate=2. august 2007 |df=dmy}}</ref> <ref name="float">{{cite news|last=Reece|first=Damian|url=http://www.telegraph.co.uk/finance/2740527/Harry-Potter-drama-school-to-float.html|title=Harry Potter drama school to float|work=The Daily Telegraph|date=4. november 2001|accessdate=8. märtsil 2010|location=UK}}</ref> <ref name="emmaminibio">{{cite web|url=http://www.emmawatson.com/en/Screen/Filmography |title=Emma & Screen |first=Emma |last=Watson |accessdate=16. aprillil 2010 |publisher=Official Website |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100507004001/http://www.emmawatson.com/en/Screen/Filmography/ |archivedate=7. mai 2010 |df=dmy}}</ref> <ref name="timescastinterview">{{cite news|first=Kate|last=Muir|title=Cast Interviews|url=http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/film/article423860.ece|accessdate=12. jaanuaril 2008|work=The Times|location=UK|date=15. mai 2004}}</ref> <ref name="shatter">{{cite news|title=Harry Potter magically shatters records|url=http://www.hollywood.com/news/Box_Office_Analysis_Harry_Potter_breaks_records/1097810|accessdate=21. septembril 2007|date=18. november 2001|publisher=Hollywood.com}}</ref> <ref name="2001gross">{{cite web|url=http://www.boxofficemojo.com/yearly/chart/?view2=worldwide&yr=2001&p=.htm|title=2001 Worldwide Grosses|accessdate=29. mail 2007|publisher=Box Office Mojo}}</ref> <ref name="admirable">{{cite news|work=The Daily Telegraph|location=UK|title=Magic is the only word for it|url=http://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1361526/Magic-is-the-only-word-for-it.html|accessdate=23. septembril 2007|date=4. november 2007 |first=John|last=Hiscock}}</ref> <ref name="stole">{{cite news|title=Review of ''Harry Potter and the Sorcerer's Stone''|work=IGN|first=Brian|last=Linder|date=17. november 2001|url=http://uk.movies.ign.com/articles/316/316273p1.html|accessdate=23. septembril 2007}}</ref> <ref name="YAA">{{cite web|url=http://www.youngartistawards.org/noms23A.htm|title=2002 nominations and winners|accessdate=13. septembril 2007|publisher=Young Artist's Awards}}</ref> <ref name="LATCoS">{{cite news|title=Harry Potter and the Chamber of Secrets|url=http://www.calendarlive.com/movies/reviews/cl-et-turan15nov15,0,1767241.story|archiveurl=https://web.archive.org/web/20051228225730/http://www.calendarlive.com/movies/reviews/cl-et-turan15nov15,0,1767241.story|archivedate=28. detsember 2005|accessdate=22. septembril 2007|date=15. november 2002|author=Kenneth Turan|work=Los Angeles Times}}</ref> <ref name="underuse">{{cite news|title=Film of the week|first=Barbara|last=Ellen|url=http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/film/article828645.ece|accessdate=23. septembril 2007|date=14. november 2002|work=The Times|location=UK}}</ref> <ref name="bravo-archiv-2003">{{cite web|url=http://www.bravo-archiv.de/auswahl.php?link=ottosieger2003.php|title=Bravo Otto&nbsp;– Sieger 2003|accessdate=22. septembril 2007|language=saksa|work=Ajakiri Bravo}}</ref> <ref name="radcliffegrintwatson">{{cite web|first=Jonathon|last=Trout|date=1. juuni 2004|title=Daniel Radcliffe, Rupert Grint, Emma Watson|url=http://www.bbc.co.uk/films/2004/06/01/daniel_radcliffe_emma_watson_rupert_grint_azkaban_interview.shtml|accessdate=3. augustil 2007|publisher=BBC}}</ref> <ref name="NYTPoA">{{cite news|title=Harry Potter and the Prisoner of Azkaban: Film review|work=The New York Times|author=A. O. Scott|date=3. juuni 2004|url=https://movies.nytimes.com/movie/review?_r=4&res=980DE2D81431F930A35755C0A9629C8B63&oref=slogin&oref=slogin&oref=slogin&oref=slogin|accessdate=23. septembril 2007|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120218233842/http://movies.nytimes.com/movie/review?_r=4&res=980DE2D81431F930A35755C0A9629C8B63&oref=slogin&oref=slogin&oref=slogin&oref=slogin |archivedate=18. veebruar 2012}}</ref> <ref name="otto1">{{cite news|url=http://www.danradcliffe.com/news/fullnews.php?id=630 |accessdate=13. septembril 2007 |title=Dan Wins Another Otto Award |publisher=DanRadcliffe.com |archiveurl=https://web.archive.org/web/20071011083639/http://danradcliffe.com/news/fullnews.php?id=630 |archivedate=11. oktoober 2007 |url-status=live |df=dmy}}</ref> <ref name="otto2">{{cite press release|publisher=Presseportal.com|url=http://www.presseportal.de/story_rss.htx?nr=819426|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071011091949/http://presseportal.de/story_rss.htx?nr=819426|archivedate=11. oktoober 2007|accessdate=13. septembril 2007|title=Bravo Otto Awards 2005|language=saksa}}</ref> <ref name="NYTGoF">{{cite news|url=http://www10.nytimes.com/2005/11/17/movies/17pott.html |accessdate=24. septembril 2007 |title=The Young Wizard puts away childish things |first=Manohla |last=Dargis |date=17. november 2005 |work=The New York Times}}{{dead link|date=september 2016 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes}}</ref> <ref name="igngoblet">{{cite web|title=Daniel Radcliffe, Emma Watson and Rupert Grint|url=http://movies.ign.com/articles/667/667146p1.html|date=15. november 2005|accessdate=3. augustil 2007|publisher=IGN}}</ref> <ref name="bfc2">{{cite web|url=http://www.bfca.org/individual_movie.asp?id=1769|title=Goblet of Fire awards|publisher=Broadcast Film Critics Association|accessdate=13. septembril 2007|archive-date=2007-12-29|archive-url=https://archive.is/20071229055819/http://www.bfca.org/individual_movie.asp?id=1769|url-status=dead}}</ref> <ref name="mtv1">{{cite news|url=http://www.mtv.com/movies/news/articles/1529112/story.jhtml|title=Alba, Carell, 'Crashers,' 'Virgin' Big Nominees For MTV Movie Awards|date=24. aprill 2006|accessdate=22. septembril 2007|last=Carroll|first=Larry|publisher=MTV}}</ref> <ref name="igninterview">{{cite web|first=Steven|last=Horn|title=Interview with Emma Watson|url=http://movies.ign.com/articles/798/798992p1.html|date=26. juuni 2007|accessdate=30. septembril 2007|publisher=IGN}}</ref> <ref name="mojoOotP">{{cite web|url=http://www.boxofficemojo.com/alltime/world/worldwideopenings.htm|title=All Time worldwide opening records|publisher=Box Office Mojo|accessdate=25. septembril 2007}}</ref> <ref name="NFA">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7019374.stm|title=Potter wins film awards hat-trick|accessdate=29. septembril 2007|date=28. september 2007|last=Pryor|first=Fiona|publisher=BBC News}}</ref> <ref name="grauman">{{cite news|title=Stardom fades, but cement lives on|work=Toronto Star |date=11. jaanuar 2008|accessdate=22. jaanuaril 2008|url=http://www.thestar.com/entertainment/article/293005|first=Peter|last=Howell}}</ref> <ref name="money">{{cite news|last=Peck|first=Sally|title=Harry Potter's Sidekick 'Rich Enough To Retire'|work=''[[Telegraph Media Group|The Telegraph]]''|url=http://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1557009/Harry-Potters-sidekick-rich-enough-to-retire.html|date=10. juuli 2007|accessdate=25. veebruaril 2014|location=London}}</ref> <ref name="forbes2009">{{cite news|url=http://www.forbes.com/2009/03/10/teen-star-currency-business-media-forbes-star-currency_slide_7.html?thisSpeed=30000|title=In Pictures: Hollywood's Most Valuable Young Stars|date=10. märts 2009|first=John|last=Burman|work=Forbes|accessdate=18. aprillil 2009}}</ref> <ref name="earnings2010">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8500494.stm|title=Harry Potter star Emma Watson is top-earning actress|date=5. veebruar 2010|publisher=BBC News|accessdate=5. veebruaril 2010}}</ref> <ref name="mtv-radcliffe">{{cite web|url=http://www.mtv.com/movies/news/articles/1553722/20070302/story.jhtml|title=Harry Potter Will Be Played By Daniel Radcliffe in Final Two Flicks|date=2. märts 2007|publisher=MTV|accessdate=18. aprillil 2009}}</ref> <ref name="NWWatson">{{cite news|work=Newsweek|title=Will Harry Potter lose one of its stars?|date=2. oktoober 2006|accessdate=25. septembril 2007|url=http://www.msnbc.msn.com/id/14966267/site/newsweek/|archiveurl=https://web.archive.org/web/20061005101208/http://www.msnbc.msn.com/id/14966267/site/newsweek/|archivedate=5. oktoober 2006}}</ref> <ref name="Hermback">{{cite news|url=http://www.news.com.au/perthnow/story/0,21598,21447024-5005368,00.html|accessdate=12. aprillil 2009|date=25. märts 2007|title=Hermione is back|publisher=news.com.au}}</ref> <ref name="NYTlast2">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2007/03/24/arts/24arts.html?ref=arts|title=Gang's all here|work=The New York Times|date=24. märts 2007|accessdate=12. aprillil 2009|first=Peter|last=Edidin}}</ref> <ref name="BShoes1">{{cite news|title=Dancing towards their dreams|first=Matt|last=Warman|url=http://www.telegraph.co.uk/arts/main.jhtml?xml=/arts/2007/12/21/nosplit/bvtvballet21.xml|work=The Daily Telegraph|location=UK|date=21. detsember 2007|accessdate=12. jaanuaril 2008}}</ref> <ref name="BShoes2">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/arts/main.jhtml?xml=/arts/2007/12/26/baheidi126.xml|accessdate=1. jaanuaril 2008|title=''Ballet Shoes'' saw me through|first=Adriaane|last=Pielou|work=The Daily Telegraph|location=UK|date=26. detsember 2007}}</ref> <ref name="BalletShoesBBC">{{cite press release|title=A Christmas treat for all the family|url=http://www.bbc.co.uk/pressoffice/proginfo/tv/wk52/feature_balletshoes.shtml|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071130080712/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/proginfo/tv/wk52/feature_balletshoes.shtml|archivedate=30. november 2007|accessdate=1. jaanuaril 2008|publisher=BBC}}</ref> <ref name="BShoesBBC">{{cite press release|url=http://www.bbc.co.uk/pressoffice/proginfo/tv/wk52/trans_bbc1.shtml|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071209071634/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/proginfo/tv/wk52/trans_bbc1.shtml|archivedate=9. detsember 2007|accessdate=1. jaanuaril 2008|publisher=BBC|title=BBC One Transmission Details, weeks 52/1}}</ref> <ref name="BShoesGuardian">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/media/2007/dec/27/tvratings.television|accessdate=1. jaanuaril 2008|date=27. detsember 2007|title=Viewers sold on Old Curiosity Shop|first=Chris|last=Tryhorn|work=The Guardian|location=UK}}</ref> <ref name="BShoesTT">{{cite news|title=Last Night's TV|first=Tim|last=Teeman|url=http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/tv_and_radio/article3097342.ece|accessdate=1. jaanuar 2008|date=27. detsember 2007|work=The Times|location=UK}}</ref> <ref name="emmafilmography">{{cite web|url=http://www.emmawatson.com/en/Screen/Filmography/Filmography-Continued/ |first=Emma |last=Watson |title=Filmography |accessdate=16. aprillil 2010 |publisher=Official website |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100510071258/http://www.emmawatson.com/en/Screen/Filmography/Filmography-Continued/ |archivedate=10. mai 2010 |df=dmy}}</ref> <ref name="mojodespereaux">{{cite web|url=http://www.boxofficemojo.com/movies/?id=taleofdespereaux.htm|title=The Tale of Despereaux|accessdate=16. aprillil 2010|publisher=Box Office Mojo}}</ref> <ref name="HBPopen">{{cite web|title=Harry Potter and the Half-Blood Prince Global Release Dates|url=http://harrypotter.warnerbros.co.uk/releasedates/|publisher=Warner Bros. Pictures|accessdate=14. august 2010}}</ref> <ref name="HBPdelay">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7562557.stm|accessdate=28. juuli 2009|title=Potter film release date delayed|publisher=BBC News |date=15. august 2008}}</ref> <ref name="comprehensive">{{Cite news|url=http://www.latimes.com/entertainment/news/reviews/movies/la-et-potter14-2009jul14,0,1421215.story|accessdate=28. juulil 2009|date=14. juuli 2009|first=Kenneth|last=Turan|work=Los Angeles Times|title=Review: 'Harry Potter and the Half-Blood Prince'}}</ref> <ref name="WPcharming">{{cite news|last=Kois|first=Dan|work=The Washington Post|title=Critic Review for Harry Potter and the Half-Blood Prince|date=14. juuli 2009|url=http://www.washingtonpost.com/gog/movies/harry-potter-and-the-half-blood-prince,1145253/critic-review.html#reviewNum1|accessdate=28. juulil 2009}}</ref> <ref name="DTenergised">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/harry-potter/5841004/Harry-Potter-and-the-Half-Blood-Prince-review.html|title=Harry Potter and the Half-Blood Prince, review|first=Sukhdev|last=Sandhu|date=16. juuli 2009|work=The Daily Telegraph|location=UK}}</ref> <ref name="Times20081207">{{cite news| first= Camilla| last= Long|title=What next in life for Emma Watson |url=http://women.timesonline.co.uk/tol/life_and_style/women/celebrity/article5279807.ece|work=The Times|date=7. detsember 2008|accessdate=10. detsembril 2008|location=UK}}</ref> <ref name="DHfilming">{{cite web|url=http://www.emmawatsonofficial.com/#news/show/376 |accessdate=12. aprillil 2009 |title=Filming begins |publisher=Emma Watson's official website news |first=Emma |last=Watson |date=17. veebruar 2009 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090414192235/http://www.emmawatsonofficial.com/#register/verify_fail |archivedate=14. aprill 2009 |df=dmy}}</ref> <ref name="DHfilmend">{{cite web|first=Alison|last=Schwartz|url=http://www.people.com/people/article/0,,20393867,00.html|title=Daniel Radcliffe Calls Wrapping Up Harry Potter Devastating| work = People |date=14. juuni 2010|accessdate=9. veebruaril 2011}}</ref> <ref name="times">{{cite news|title=Longer spell at box office for Harry Potter|date=14. märts 2008|author=Jack Malvern|work=The Times|location=UK}}</ref> <ref name="empireheyman">{{cite news|url=http://www.empireonline.com/news/story.asp?NID=22200|title=Potter Producer Talks Deathly Hallows|accessdate=14. märtsil 2008|date=14. märts 2008|author=Olly Richards|work=Empire}}</ref> <ref name="SYDWI">{{cite web|url=http://www.emmawatson.com/en/Latest/Emma/One-Night-Only-Say-You-Dont-Want-It-Single/ |title=Say You Don't Want It |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100818155143/http://www.emmawatson.com/en/Latest/Emma/One-Night-Only-Say-You-Dont-Want-It-Single/ |archivedate=18. august 2010 |df=dmy}}</ref> <ref name="MWwM1">{{cite web|url=http://emma-watson.net/index.php?subaction=showfull&id=1286571816&archive=&start_from=&ucat=1&|title=Emma in My Week With Marilyn|date=8. oktoober 2010|publisher=emma-watson.net|accessdate=3. novembril 2010}}</ref> <ref name="MWwM2">{{cite web|url=http://www.movieweb.com/news/NEMHhodgThnZQM|title=Emma Watson Joins My Week with Marilyn|date=24. september 2010|publisher=movieweb.net|accessdate=23. detsembril 2010}}</ref> <ref name="VarietyPBW">{{cite news|last=McNary|first=Dave|title=Watson, Lerman in talks for 'Perks'|url=http://www.variety.com/article/VR1118019620.html|work=Variety|accessdate=16. juulil 2010|date=19. mai 2010}}</ref> <ref name="PBWrelease">{{cite news|last=Watson|first=Emma|title=Twitter|url=https://www.twitter.com/EmWatson/status/35721532022071296|publisher=Twitter<!-- Watson's confirmed official account -->|accessdate=10. veebruaril 2011|date=10. veebruar 2011}}</ref> <ref name="TItE3">{{cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=5zgk8B6BayE&t=2m57s|title=Inside Look: ''This Is the End'' with Seth Rogen and Emma Watson|website=YouTube ''(Movieline official)''|at=2:57&ndash;3:14|date=11. juuni 2013|accessdate=18. novembril 2014}}</ref> <ref name="TFCinderella">{{cite news|last=Graser|first=Marc|title=Cinderella's Glass Slipper Doesn't Fit Emma Watson|url=http://variety.com/2013/film/news/cinderellas-glass-slipper-didnt-fit-emma-watson-1200007282/|work=Variety|accessdate=12. märtsil 2013|date=29. jaanuar 2015}}</ref> <ref name="GQWoY">{{cite news|title=Woman of the Year: Emma Watson|url=http://www.gq-magazine.co.uk/men-of-the-year/home/winners-2013/woman-emma-watson|date=15. oktoober 2013}}</ref> <ref name="Empirepoll">{{cite news|url=http://www.bbc.co.uk/newsbeat/24361884|title=Emma Watson and Cumberbatch Top 'Sexiest' Stars List|publisher=BBC|date=2. november 2013|accessdate=18. novembril 2014}}</ref> <ref name="MTMRegression">{{cite web|url=http://www.moviethatmatters.com/emma-watson-starring-with-ethan-hawke-for-new-thriller-movie/ |title=Emma Watson starring with Ethan Hawke for New Thriller Movie}}</ref> <ref name="Stevens">{{cite news|last=Kit|first=Borys|url=http://www.hollywoodreporter.com/heat-vision/disneys-beauty-beast-casts-dan-779323|title=Disney's ''Beauty and the Beast'' Casting Dan Stevens as the Beast|publisher=The Hollywood Reporter|date=4. märts 2015|accessdate=5. märtsil 2015}}</ref> <ref name="Burberry2">{{cite news|url=http://www.thisislondon.co.uk/fashion/article-23705207-details/Harry+Potter+star+Emma+Watson+charms+Burberry/article.do |title=Harry Potter star Emma Watson charms Burberry |work=London Evening Standard |location=London |date=9. juuni 2009 |accessdate=28. juunil 2009 |first=Laura |last=Craik |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090612021505/http://www.thisislondon.co.uk/fashion/article-23705207-details/Harry+Potter+star+Emma+Watson+charms+Burberry/article.do |archivedate=12. juuni 2009 |url-status=live |df=dmy}}</ref> <ref name="telegraphburberry">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/fashion/hilaryalexander/6937799/Emma-Watson-is-Burberrys-springsummer-2010-poster-girl.html|title=Emma Watson is Burberry's spring/summer 2010 poster girl|last=Alexander|first=Hilary|date=5. jaanuar 2010|work=The Daily Telegraph|location=UK|accessdate=17. aprillil 2010}}</ref> <ref name="StyleIcon">{{cite news|last=Foster |first=Alistair |title=Elle style icon? I have no idea who you are, Emma Watson |url=http://www.thisislondon.co.uk/showbiz/article-23923326-emma-watson-is-style-icon-at-elle-awards.do |accessdate=29. novembril 2011 |newspaper=London Evening Standard |date=15. veebruar 2011 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20110311111908/http://www.thisislondon.co.uk/showbiz/article-23923326-emma-watson-is-style-icon-at-elle-awards.do |archivedate=11. märts 2011 |df=dmy}}</ref> <ref name="emmapeopletree">{{cite web|url=http://www.emmawatson.com/en/Projects/People-Tree/ |title=People Tree |publisher=Official website |accessdate=17. aprillil 2010 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100425073700/http://www.emmawatson.com/en/Projects/People-Tree/ |archivedate=25. aprill 2010 |df=dmy}}</ref> <ref name="peopletreeyouth">{{cite web|url=http://www.peopletreeyouth.co.uk/|title=People Tree collaborates with Emma Watson|publisher=Peopletreeyouth.co.uk|accessdate=8. märts 2010}}</ref> <ref name="timespeopletree">{{cite news|url=http://women.timesonline.co.uk/tol/life_and_style/women/fashion/article6985147.ece|title=Emma Watson burnishes her ethical fashion credentials|date=13. jaanuar 2010|work=The Times|location=UK|accessdate=17. aprillil 2010 |first=Alice|last=Olins}}</ref> <ref name="voguepeopletree">{{cite web|url=http://www.vogue.co.uk/news/daily/100201-emma-watsons-people-tree-collectio.aspx|title=Ethical Emma|last=Milligan|first=Lauren|date=1. veebruar 2010|work=Teen Vogue|accessdate=17. aprillil 2010}}</ref> <ref name="PTnotpaid">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/fashion/hilaryalexander/7103320/Emma-Watson-models-her-range-for-People-Tree.html|title=Emma Watson models her range for People Tree|last=Alexander|first=Hilary|date=29. jaanuar 2010|work=The Daily Telegraph|location=UK|accessdate=17. aprillil 2010}}</ref> <ref name="PTcollection">{{cite web|url=http://emma-watson.net/index.php?subaction=showfull&id=1282748440&archive=&start_from=&ucat=1&|title=News|accessdate=2. septembril 2010}}</ref> <ref name="BritStyle">{{cite web|last=Sowray|first=Bibby|url=http://fashion.telegraph.co.uk/news-features/TMG11265784/British-Fashion-Awards-2014-Emma-Watson-crowned-British-Style-Icon.html|title=Emma Watson Wins Award for Best British Style at Fashion Awards|website=Telegraph Media Group|date=1. detsember 2014|accessdate=2. detsembril 2014}}</ref> <ref name="Telegraph20080814">{{cite news|first=Graham|last=Tibbetts|title=A-levels: Harry Potter actress Emma Watson gets straight As|url=http://www.telegraph.co.uk/education/article2559694.ece|accessdate=10. detsembril 2008|work=The Daily Telegraph|location=UK|date=14. august 2008}}</ref> <ref name="PJBrown">{{cite news|url=http://www.pastemagazine.com/articles/2009/07/catching-up-with-emma-watson.html| accessdate=15. juulil 2009|date=14. juuli 2009|title=Catching up with Emma Watson|work=Paste (magazine)|first=James|last=Ford}}</ref> <ref name="emma-defer">{{cite web|url=http://www.emmawatson.com/en/Latest/Emma/Message-from-Emma/ |archiveurl=https://web.archive.org/web/20110308175421/http://www.emmawatson.com/en/Latest/Emma/Message-from-Emma/ |accessdate=15. septembril 2013 |date=7. märts 2011|title=Message from Emma|publisher=Emma Watson Official|archivedate=8. märts 2011}}</ref> <ref name="Worcester">{{cite web|title=Harry Potter Star Emma Watson begins her year at Oxford University!|url=http://www.oxford-royale.co.uk/articles/harry-potter-star-emma-watson-begins-her-year-at-oxford-university.html |archiveurl=https://web.archive.org/web/20121003063559/http://www.oxford-royale.co.uk/articles/harry-potter-star-emma-watson-begins-her-year-at-oxford-university.html |publisher=Oxford Royale Academy|archivedate=3. oktoober 2012 |accessdate=8. juulil 2013}}</ref> <ref name="retreat">{{cite news|last=Adams|first=Char|url=http://www.people.com/article/emma-watson-silence-vow-matt-janney-split|title=Emma Watson Reveals She Took a Weeklong Vow of Silence After 'Horrendous' Split from Matt Janney|work=People|date=7. august 2015|accessdate=9. augustil 2015}}</ref> <ref name="yoga">{{cite web|title=Why Emma Watson Became a Certified Yoga Instructor| location=''ABC News''| url=http://abcnewsradioonline.com/entertainment-news/why-emma-watson-became-a-certified-yoga-instructor.html |accessdate=4. aprillil 2014}}</ref> <ref name="girlsed">{{cite news |url=http://www.bbc.co.uk/newsbeat/28205765 |title=Emma Watson announces UN Women Goodwill Ambassador role |work=BBC Newsbeat |location=United Kingdom |date=8. juuli 2014 |accessdate=21. septembril 2014}}</ref> <ref name="UNspeech-vid">{{cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=gkjW9PZBRfk&t=2m52s|title=Emma Watson at the HeForShe Campaign 2014 – Official UN Video|time=2:52–2:57|publisher=[[ÜRO]]|via=[[YouTube]]|date=22. september 2014|accessdate=26. veebruaril 2016}}</ref> <ref name="UNspeech">{{cite web |url=http://www.unwomen.org/en/news/stories/2014/9/emma-watson-gender-equality-is-your-issue-too |title=Emma Watson Gender Equality is Your Issue Too |website=''UN Women (official transcript)'' |date=20. september 2014 |accessdate=25. septembril 2014}} [https://www.youtube.com/watch?v=gkjW9PZBRfk Official video]</ref> <ref name="raging">{{cite web|last=Robinson|first=Joanna|url=http://www.vanityfair.com/hollywood/2015/03/emma-watson-feminism-threats-raging-heforshe|title=Emma Watson On How Being Threatened for Speaking About Feminism Enraged and Motivated Her|publisher=Vanity Fair|date=8. märts 2015|accessdate=9. märtsil 2015|quote=When they saw that the minute I stepped up and talked about women's rights I was immediately threatened. I mean within less than 12 hours I was receiving threats. ... It's funny, people were like, 'Oh she's going to be so disheartened by this.' ... I was just raging. It made me so angry that I was just like, 'This is why I have to be doing this. If they were trying to put me off, it did the opposite'.}}</ref> <ref name="uruguay">{{cite web |url=http://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=48741 |title=In Uruguay, UN Women Goodwill Ambassador Emma Watson Urges Women’s Political Participation |website=UN.org |date=18. september 2014 |accessdate=21. septembril 2014}}</ref> <ref name="MsFC2014">{{cite web|last=Smith|first=Ryan|url=http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-2880933/Emma-Watson-named-feminist-celebrity-year-campaigning-gender-equality-HeForShe-campaign.html|title=Emma Watson Named Feminist Celebrity of the Year|website=Daily Mail|date=19. detsember 2014|accessdate=19. detsembril 2014}}</ref> <ref name="AskMen">{{cite news|last=Begley|first=Sarah|url=http://time.com/3761316/emma-watson-most-outstanding/|title=Emma Watson Named Most 'Outstanding Woman' In the World|work=[[TIME]]|date=27. märts 2015|accessdate=27. märtsil 2015}}</ref> <ref name="TIME100">{{cite news|last1=Sherwell|first1=Philip|last2=Lawler|first2=David|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/northamerica/usa/11542737/Time-100-Emma-Watson-makes-first-appearance-in-the-worlds-most-influential-list.html|title=Time 100: Emma Watson makes first appearance in the world's most influential list|work=The Telegraph|date=16. aprill 2015|accessdate=16. aprillil 2015}}</ref> <ref name="oursharedshelf">{{cite web|url=https://www.goodreads.com/group/show/179584-emma-s-book-club---our-shared-shelf |title=Emma's Book Club - Our Shared Shelf |website=Goodreads|accessdate=7. juulil 2016}}</ref> <ref name="tits">{{cite news|last=Andrews|first=Travis M.|url=https://www.washingtonpost.com/news/morning-mix/wp/2017/03/06/feminism-is-not-a-stick-with-which-to-beat-other-women-emma-watson-tells-off-critics-of-revealing-photo/?utm_term=.12f6132ec5ea|title='Feminism is not a stick with which to beat other women': Emma Watson tells off critics of revealing photo|work=[[The Washington Post]]|date=6. märts 2017|accessdate=7. märtsil 2017}}</ref> <ref name="guFdB">{{cite news|last=Kroll|first=Justin|title=Cinderella's Glass Slipper Doesn't Fit Emma Watson|url=http://variety.com/2013/film/news/emma-watson-trying-on-glass-slipper-for-disneys-cinderella-exclusive-821290/|work=Variety|accessdate=28. veebruaril 2013|date=20. veebruar 2017}}</ref> <ref name="0vUtx">{{cite news|last=GugLiemli|first=Jodi|title=Beauty and the Beast's Emma Watson Reveals She Was Once Offered the Part of Cinderella for 2015 Live-Action Film|url=http://people.com/movies/emma-watson-cinderella-live-action-beauty-and-the-beast/|work=People|accessdate=20. veebruaril 2017|date=18. jaanuar 2017}}</ref> <ref name="H9J0q">{{cite news|last=Earp|first=Catherine|title=Emma Watson joins Ethan Hawke film Regression|url=http://www.digitalspy.co.uk/movies/news/a549268/emma-watson-joins-ethan-hawke-film-regression.html#~oBLqoqPXOQD6Zm|accessdate=19. mail 2014|newspaper=digitalspy.co.uk|date=5. veebruar 2014}}</ref> <ref name="uVBWE">{{cite web | url=https://www.rottentomatoes.com/m/colonia/| title=Colonia (2016)| website=Rotten Tomatoes| accessdate=5. märtsil 2017}}</ref> <ref name="NNVV1">{{cite web | url=https://www.rottentomatoes.com/m/regression/| title=Regression (2016)| website=Rotten Tomatoes| accessdate=5. märtsil 2017}}</ref> <ref name="2d40T">{{cite news|last=Furness|first=Hannah|url=http://www.telegraph.co.uk/news/celebritynews/11465773/Emma-Watson-Singing-for-Beauty-and-the-Beast-is-terrifying.html|title=Emma Watson: Singing for ''Beauty and the Beast'' is terrifying|publisher=Telegraph Media Group|date=12. märts 2015|accessdate=13. märtsil 2015}}</ref> <ref name="a7RK2">{{cite web|url=http://www.ew.com/article/2015/06/24/emma-watson-the-circle-tom-hanks|title=Emma Watson to star in ''The Circle'' opposite Tom Hanks|work=Entertainment Weekly's EW.com}}</ref> <ref name="3H3GU">{{cite web|last=Hooks|first=Bell|url=http://www.papermag.com/emma-watson-bell-hooks-conversation-1609893784.html|title=In Conversation with Bell Hooks and Emma Watson|work=PAPER|date=18. veebruar 2016|accessdate=21. veebruaril 2016}}</ref> <ref name="FoQFG">{{cite web|author= |url=http://www.huffingtonpost.com/2014/03/25/emma-watson-spiritual-universalist_n_5023862.html |title=Emma Watson is a spiritual Universalist who believes in a higher power &#124; Huffington Post |publisher=huffingtonpost.com |date=24. märts 2014 |accessdate=15. jaanuar 2016|quote=I already, before I did [''Noah''], had a sense that I was someone that was more spiritual, than specifically religious. I had a sense that I believed in a higher power, but that I was more of a Universalist, I see that there are these unifying tenets between so many religions.}}</ref> <ref name="2dxP5">{{cite news|author=<!-- Staff writer(s); no by-line. -->|url=http://nytlive.nytimes.com/womenintheworld/2015/11/05/malala-tells-emma-watson-she-identifies-as-a-feminist-thanks-to-her/|title=Malala tells Emma Watson she identifies as a feminist, thanks to her|work=Women In the World|via=''[[The New York Times]]''|date=5. oktoober 2015|accessdate=6. oktoobril 2015}}</ref> <ref name="HpdAg">{{cite web|url=http://www.businessinsider.com/emma-watson-davos-equality-speech-2015-1|title=Emma Watson Davos Equality Speech - Business Insider|date=23. jaanuar 2015|work=Business Insider}}</ref> <ref name="cTymx">{{cite web|url=https://www.goodreads.com/videos/99192-emma-watson-in-conversation-with-gloria-steinem |title=Emma Watson in Conversation with Gloria Steinem |website=Goodreads |accessdate=7. juulil 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.emmawatsonofficial.com/ Emma Watson Official] *[http://www.emma-watson.net/ EmmaWatson.net] * {{Imdb nimi|id=0914612}} {{JÄRJESTA:Watson, Emma}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] l2rythjiu5iz6650br0avgfh84m4pv7 Jäämägi 0 79034 6164606 5284512 2022-07-20T20:41:17Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceberg 1 1997 08 07.jpg|pisi|Jäämägi [[Baffini saar]]e lähedal]] [[Pilt:Iceberg.jpg|pisi|Jäämäe veepealne ja veealune osa]] '''Jäämägi''' on [[meri|mere]] pinnal triiviv [[liustik]]u küljest lahti murdunud suur jäätükk. Jäämäed triivivad peamiselt [[Atlandi ookean]]i põhjaosas ning [[Antarktis]]e ümbruses. Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit [[Gröönimaa]]d katvast [[jääkilp|jääkilbist]]. Suur osa Antarktise jäämägedest on lahti murdunud [[šelfiliustik]]e küljest. Jäämäed koosnevad [[magevesi|magedast]] liustikujääst. Hunnikuisse kokku lükatud [[rüsijää]]d ei loeta jäämägede hulka kuuluvaks. Jäätüki läbimõõt peaks ületama 20–25 {{lisa viide}} m, et teda jäämäeks nimetataks. Mageveejää tihedus on 920&nbsp;kg/m³, seevastu [[merevesi|merevee]] tihedus on 1025&nbsp;kg/m³. Seetõttu on umbes 9/10 jäämäest allpool veepinda. Jäämäe veepealse osa kuju järgi on raske määrata jäämäe veealuse osa kuju, sealhulgas seda, kui sügavale ta ulatub. Suurimate jäämägede läbimõõt võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini. Teadaolevatest suurim jäämagi eraldus [[2000]]. aastal [[Antarktika]]s [[Rossi šelfiliustik]]ust ja sai nime [[B15]], kus B tähendab eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000&nbsp;km². Novembris [[2002]] murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi kuni [[27. oktoober|27. oktoobrini]] [[2005]], mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus. Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline pilvelõhkuja. Jäämäe sisetemperatuur on samasugune kui liustikes, kus ta moodustus: –15...–20&nbsp;°C. Jäämäe liikumiskiirus oleneb [[tuul]]est ja [[hoovus]]test, kuid keskmiselt arvatakse jäämäe kiiruseks 17&nbsp;km ööpäevas. Ranniku lähedal võivad jäämäed vahel olla ka merepõhjaga ühenduses. Mõnd niisugust jäämäge on ekslikult [[saar]]eks peetud ja kaardistatud. Kui jäämägi sulab, siis teeb ta kihisevat häält. See hääl tekib jää sisse lõksu jäänud õhumullide vabanemisel. Mullid sisaldavad esialgu pehmes lumes olnud õhku, aga kui sellele lumele üha uued kihid peale sadasid, siis tihenesid alumised lumekihid lõpuks jääks ja õhk on mullides tugeva surve all. Mõnikord korraldatakse tasase pinnaga jäämäele retk, kus inimesed löövad jäämäele laagri üles. See on väga ohtlik. Jäämäe veealune osa sulab nullilähedasel temperatuuril kiiremini kui veepealne osa, see võib jäämäe [[raskuskese]]t muuta ja jäämägi võib igasuguse hoiatuseta kummuli pöörduda. == Kirjandust == *Punning, J.-M. (1986). Jäähiiglased ookeanil – ''[[Eesti Loodus]]'', 1, 54–58. {{geo-toim}} {{Commons|Category:Icebergs|Jäämägi}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Okeanograafia]] [[Kategooria:Glatsioloogia]] i97us06cv56qh75tn4x17jgf0fe81y5 Rõuge jõgi 0 81439 6164290 3629606 2022-07-20T17:13:14Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Rõuge jõgi | pildi_nimi = Rõuge jõgi, 2007-04.jpg | pildi_link = | jõe_lähe = Rõuge | suue = Võhandu jõkke | valgla_maad = Eesti | pikkus = 26 km | valgla_pindala = 68 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Rõuge jõgi''' on [[jõgi]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]]. [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] parempoolne lisajõgi. Varem kandnud ka nimesid '''Ajo'''-, '''Aju''', '''Aiu''' ehk '''Kaha jõgi'''. Jõgi saab alguse [[Rõuge]] lähedalt ja suubub Võhandu jõkke, olles 26 km pikk ja 68 km&sup2; [[valgala]]ga. ==Vaata ka== *[[Eesti jõgede loend]] [[Kategooria:Võru maakonna jõed]] avecy3ohj086arn1tt7ck630yelmqfn Iskna jõgi 0 81440 6164291 3606268 2022-07-20T17:13:15Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Iskna jõgi | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = Vaskna järv | suue = Võhandu jõkke | valgla_maad = Eesti | pikkus = 29 km | valgla_pindala = 86 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Iskna jõgi''' on [[jõgi]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]], [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] parempoolne lisajõgi. Jõgi saab alguse [[Vaskna järv]]est ja suubub Võhandu jõkke, olles 29 km pikk ja 86 km&sup2; [[valgala]]ga. ==Vaata ka== *[[Eesti jõgede loend]] [[Kategooria:Võru maakonna jõed]] b5bzedxycbtskasbrm8bija5msgbjor Kurina jõgi 0 87663 6164292 5624223 2022-07-20T17:13:16Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kurina jõgi | pildi_nimi = Kurina jõgi.jpg | pildi_seletus = Kurina jõgi [[Pärnu-Tori maantee]] silla juures | lähe = [[Tipu]] külast 6 km loodes | lähe_NS = 58/20/13/N | lähe_EW = 24/56/58.6/E | suue = [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] | suue_NS = 58/25/14/N | suue_EW = 24/42/33/E | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 25 km<ref name="eelis">{{EELIS|veekogu|-1864804221}} (vaadatud 27. mail 2015)</ref> | valgla_pindala = 126,1 km&sup2;<ref name="eelis"/> | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kurina jõgi''' on [[jõgi]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]], [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] vasakpoolne lisajõgi. Jõgi on 25 km pikk ja 126,1 km&sup2; valgalaga. Saab alguse [[Tipu]] külast 6 km lääne edela pool ja suubub Pärnu jõkke 19,1 km kaugusel tolle suudmest. Kurina jõkke suubuvad [[Kivinina oja]] ja [[Jõhve oja]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Pärnu jõgikond]] 92m56svuuv9nubmluxmcf5gjjqrn8d3 Ivo Linna 0 87986 6164708 6157370 2022-07-20T23:53:28Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=mai|aasta=2017}} {{toimeta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Ivo Linna | Pilt = Linna, Ivo.IMG 9872.JPG | Pildi_kirjeldus = Ivo Linna esinemas Heateo festivalil Tammsaare pargis 7. mail 2011 | Pildi_suurus = 200 | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg ja vanus|1949|06|12}} <br>[[Kuressaare]] | Surnud = | Päritolu = | Pill = | Hääleliik = | Stiil = | Amet = | Aktiivne = | Plaadifirma = | Seotud_artistid = [[Apelsin (ansambel)|Apelsin]], [[Rock Hotel]] | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Ivo Linna''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1949]] [[Kuressaare]]s) on eesti laulja, tuntud ansamblite [[Apelsin (ansambel)|Apelsin]] ja [[Rock Hotel]] solistina. Tema kuulsaimateks lauludeks võib pidada näiteks "[[Eestlane olen ja eestlaseks jään]]", "[[Sind surmani]]", "[[Ei ole üksi ükski maa]]", "[[Mingem üles mägedele]]" ,"Kikilips" jne. [[1996]]. aastal esindas Eestit [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, esitades koos [[Maarja-Liis Ilus]]aga laulu "[[Kaelakee hääl]]", mis saavutas 5. koha. Ta osales [[Eesti Laul 2017]] võistlusel lauluga "Suur loterii" millega ta saavutas 5. koha. 2021. aastal osales ta samuti [[Eesti Laul 2021|Eesti Laulul]] koos poja Robert Linna ja ansambel Supernovaga, loo nimeks "Ma olen siin". Ivo Linna on juhtinud [[ETV|ETVs]] mälumängu "Reis ümber Eesti" (2018 aastast). == Elulugu == [[Fail:Ivo Linna, Rokk-Hotell 87.jpg|pisi|Ivo Linna 1987. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Õppis [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelises Kingissepa Keskkoolis]], 1967–1969 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis [[Müstikud]] (1966–1967). Järgnesid ansamblid [[System]] (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baar-varietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 1973–1974 oli Ivo Linna laulusolist [[Olav Ehala]] ansamblis, 1975. aastal orkestris [[Vana Toomas (orkester)|Vana Toomas]], 1975–1980 kuulus ta ansamblisse [[Apelsin (ansambel)|Apelsin]] ja alates 1978. aastast ansamblisse [[Rock Hotel]]. ==Tunnustus== *1979 – Ranna sovhoosi auhind laulu "See meeletu maailm" eest (koos [[Valter Ojakäär]]u ja [[Heldur Karmo]]ga) *1980 – parim laulja [[Arne Oidi nimeline võistluskontsert|Arne Oidi nimelisel võistluskontserdil]] "Tallinn-80" *1987 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1980-ndad aastad – parim laulja ajakirja Noorus lugejaküsitluste põhjal * ? – parim laulja [[Eesti Raadio]] saate "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate küsitluse põhjal *2000 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3363}}</ref> *2008 – [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]]u elutööpreemia "Panus Eesti Muusikasse" *2012 – [[Saare maavalitsuse teeneteplaat]] *2017 – [[Hendrik Krummi nimeline kultuuripreemia]] silmapaistva loomingulise karjääri ning Saare- ja Muhumaa järjekindla esindamise eest<ref>[https://www.saartehaal.ee/2017/12/15/krummi-preemiaga-tunnustati-ivo-linnat/ Krummi preemiaga tunnustati Ivo Linnat]</ref> *2018 – sajandi saarlane<ref>[https://www.saartehaal.ee/2018/02/23/saarlased-valisid-sajandi-saarlaseks-ivo-linna/ Saarlased valisid sajandi saarlaseks Ivo Linna]</ref> *2018 – Kuldne Plaat: Apollo eriauhind «Apollo aasta artist» plaadi eest "Suur loterii"<ref>[https://elu24.postimees.ee/4445153/palju-onne-ivo-linna-parjati-kuldse-plaadi-eriauhinnaga Ivo Linna pärjati Kuldse Plaadi eriauhinnaga]</ref> *2018 – Vabariigi taastamise tänukivi<ref>[https://menu.err.ee/855136/vabariigi-taastamise-tanukivi-kuulub-tanavu-ivo-linnale "Vabariigi taastamise tänukivi kuulub tänavu Ivo Linnale"] menu.err.ee, 20. august 2018</ref> *2021 – Kuldne Plaat: "Aasta esitaja" tiitel plaadi eest „Moevooludest hoolimata“ == Eurovisiooni lauluvõistlus == {| class="wikitable" ! colspan="5" |Eurolaul / Eesti laul ! colspan="2" |Eurovisioon |- |'''Aasta''' |'''Laul''' |'''Punktid''' |'''Koht''' |'''Kaaslauljad''' |'''Punktid''' |'''Koht''' |- |1994 |"Elavad pildid" |112 |3 | - | - | - |- |1996 |"Kaelakee hääl" |62 |1 |[[Maarja-Liis Ilus]] |94 |5 |- |1996 |"Lihtne viis" |40 |12 |[[Kadi-Signe Selde]] | - | - |- |1998 |"Andesta" |56 |6 |[[Evelin Samuel]] | - | - |- |2002 |"Computer Love" |14 |10 |[[Yvetta Kadakas]] | - | - |- |2017 |"Suur loterii" |12 |5 | - | - | - |- |2021 |"Ma olen siin" |2 |11 |[[Robert Linna]] |- |- |} ==Diskograafia== [[Pilt:Ivo Linna 1974.jpg|pisi|Ivo Linna 1974. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] *1984 "Ivo Linna" 12" LP, [[Meloodia_(plaadifirma)|Meloodia]] *1993 "Ivo Linna '93", CD ja MC, AS Fifaa *1998 "[[Iff 1]]" CD ja MC, Ivo Linna *1999 Ivo Linna ja [[Rock Hotel]] "[[Kõva ketas]]", [[CD (andmekandja)|CD]], [[Hitivabrik]] *2001 "[[Enne ja pärast päeva]]", CD, Hitivabrik *2001 "[[Eesti kullafond (Ivo Linna)|Eesti kullafond]]" 3MC, 3CD, Hitivabrik *2006 "[[Üksi, iseendas üksi...]]" Hitivabrik *2009 Ivo Linna ja ansambel [[Supernova]] "[[Originaal (Iff & Supernova)|Originaal]]", CD, [[Eesti Rahvusringhääling]] *2012 "Kui ma oleksin jõuluvana", CD, *2013 "Päike sõbra aknas", CD, LP, Ivo Linna *2017 Ivo Linna ja ansambel [[Supernova]] "[[Iff. Suur loterii]]", CD, LP, Seashore Production DVD *2009 "Sangar seiklusfilmis" [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ==Isiklikku== Tema isa [[Timoteus Linna]] oli muuseumitöötaja, koorijuht ja õigeusu preester. Tema tädimees oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik [[Juhan Peegel]]. Aastatel 1973–1995 oli ta abielus [[Reet Linna|Reet Linnaga]], kellega tal on kaks last: tütar Hanna-Stina<ref>[[Kristi Vainküla]], [http://www.ohtuleht.ee/87557 Ivo Linna sai vanaisaks], Õhtuleht, 4. jaanuar 2000</ref> ja poeg [[Robert Linna|Robert]]. 1999. aasta juunis abiellus ta raamatupidaja Imbi Aderiga<ref>[http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp?ident=620]</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ivo Linna}} * {{MusicBrainz nimi|id=6b5f0c8c-2cc0-4c6d-88ee-0dbe94b71abe|nimi=Ivo Linna}} *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ivo-linna-mees-rahva-hulgast.d?id=50773699 "Ivo Linna – mees rahva hulgast"] Eesti Päevaleht 12. juuni 1999 *Maris Meiessaar, [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/ivo-linna-59-ule-aegade-lemmik.d?id=51132347 "Ivo Linna – üle aegade lemmik"], EPL Laupäev, 7. juuni 2008 * [[Jüri Aarma]]. [http://www.maaleht.ee/2008/12/23/intervjuu/3993-ivo-linna-looduse-imesid-linnas-ei-nae Ivo Linna: Looduse imesid linnas ei näe], Maaleht, 23. detsember 2008 * [[Verni Leivak]]. [http://www.elu24.ee/?id=128123 Õnnelik Ivo] Elu24.ee, 6. juuni 2009 * [[Mart Niineste]]. [http://epl.delfi.ee/news/melu/muistendeid-saaremaa-vagilasest-iffist.d?id=51191775 Muistendeid Saaremaa vägilasest Iffist] EPL, 13. juuni 2009 * Olev Remsu. Lugusid Ifist. Kogumikus "Eesti keeles ja meeles", kursuseraamat, 2014 {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Linna, Ivo}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ilus, Maarja-Liis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] ps1jqbqiqdsnnttm2a5kirmxfwgnfmz Pihla jõgi 0 88204 6164293 4799294 2022-07-20T17:13:18Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Pihla jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Pihla raba]]s | lähe_NS = 58.9127 | lähe_EW = 22.63648 | suue = [[Kirikulaht]]e | suue_NS = 58.98024 | suue_EW = 22.49233 | pikkus = 18,5 km | valgla_pindala = 72,4 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Pihla jõgi''' (''Pihla oja, Leesna oja, Pihlaraba kraav'') on [[jõgi]] [[Hiiu maakond|Hiiumaal]]. Pihla jõgi saab alguse [[Pihla raba]]st ja suubub [[Kirikulaht]]e. Ta on 18,5 km pikk ja 72,4 km² suuruse [[valgla]]ga. ==Välislingid== * {{kkr|VEE1163300}} * {{eestigiid||1065|39|Pihla oja}} [[Kategooria:Hiiu maakonna jõed]] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] 1qanz3a7sgea3xgsvvgyvm2hxo8gqje Mootor 0 90479 6164617 5891322 2022-07-20T20:56:55Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib energiat tööks muutvast seadmest; Eesti endise ettevõtte kohta vaata [[Mootor (ettevõte)]]; arvutimänge arendatakse [[mängu mootor]]i abil.}} [[Pilt:4-Stroke-Engine.gif|pisi|[[Sisepõlemismootor]]]] '''Mootor''' ([[ladina keel]]es ''motor'' 'liigutaja') on [[masin]], mis muundab mingit liiki [[energia]]t [[mehaaniline töö|mehaaniliseks tööks]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 327</ref> Olenevalt mootori tüübist teeb tööd näiteks edasi-tagasi liikuv [[kolb]], pöörlev [[Rootor (elektrotehnika)|rootor]], või [[reaktiivaparaat]].<ref name=Tehnikaleksikon/> Primaarmootori käivitamiseks kasutatakse vahetult looduslikke energiavorme, näiteks [[vesi|vee]], [[tuul]]e, [[kütus]]e, geo- või [[tuumaenergia]]t. Primaarmootorite hulka kuuluvad [[aurumasin]]ad, [[gaasimootor]]id ja [[tuulemootor]]id. Sekundaarmootori puhul kasutatakse primaarmootoritest saadavat energiat. Niisugused on näiteks [[elektrimootor]]id, [[suruõhumootor]]id ja mõned [[hüdromootor]]id. Mootoriteks loetakse ka niisugused [[seade|seadmed]] nagu [[inertsmootor]]id, [[vedrumootor]]id ja [[vihtmehhanism]]id, mis vabastavad nendesse salvestatud [[mehaaniline energia|mehaanilist energiat]].<ref name=Tehnikaleksikon/> Kasutuse koha põhjal jagatakse mootorid kolmeks: paikseteks (statsionaarsed), teisaldatavateks ja mobiilseteks mootoriteks.<ref name=Tehnikaleksikon/> Mootoris perioodiliselt korduvate protsesside jada nimetatakse [[mootori tsükkel|mootori töötsükliks]]. Eriti tüüpiline on see [[kolbmootor]]ile.<ref name=Tehnikaleksikon/> == Näiteid mootoragregaatidest == [[Mootorreduktor]] on [[Agregaat (masinaehitus)|agregaat]], mille moodustavad kokkuehitatud elektrimootor ja [[reduktor]]. Seda kasutatakse [[gaas]]i või [[vedelik]]u [[rõhk|rõhu]] vähendamiseks.<ref name=Tehnikaleksikon/> [[Mootorkompressor]] on agregaat, mis koosneb [[kompressor]]ist ja seda käitavast [[sisepõlemismootor]]ist. Seda kasutatakse gaasi, eriti [[õhk|õhu]] rõhu suurendamiseks.<ref name=Tehnikaleksikon/> [[Mootorgeneraator]] on agregaat, mis koosneb omavahel mehaaniliselt ühendatud elektrimootorist ja [[elektrigeneraator]]ist.<ref name=Tehnikaleksikon/> == Mootorite liigitus kasutatava energia liigi põhjal == Mootori põhimehhanismi tüüp sõltub lähteenergia liigist ja mootori tööprotsessist.<ref>[[Eesti entsüklopeedia]] 6. köide, lk. 406. [[Tallinn]], [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1995]]</ref> Kasutatava energia liigi põhjal eristatakse järgmisi mootoriliike: * [[elektrimootor]] * [[sisepõlemismootor]] * [[välispõlemismootor]] * [[pneumomootor]] * [[hüdromootor]] * [[aurumasin]] * [[reaktiivmootor]] * [[turbiin]] * [[muskeljõuallikas]]. {{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Käivitusmootor]] *[[Boksermootor]] *[[Lennukimootor]] == Viited == {{Viited}} {{commonscat|Engines}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Mootorid| ]] 9qyfl5mprmkqquplv0bs6bttuwmzc71 Chiyoda 0 91809 6164766 4849967 2022-07-21T06:36:29Z Naokijp 168029 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Chiyoda ringkond | omakeelne_nimi_1 = jaapani | 千代田区 | Chiyoda-ku | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = [[Pilt:Emblem of Chiyoda, Tokyo.svg|120px]] | vapi_link = | pindala = 11,64 | elanikke = | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Tokyo-chiyoda-ward.png|Chiyoda asend Tōkyō prefektuuris|200px]] }} '''Chiyoda''' on üks 23 eriringkonnast [[Jaapan]]is [[Tōkyō]]s. Asub kesklinnas. Ringkonnas asub keisripalee [[Kōkyo]], mille territoorium hõlmab 12% ringkonna pindalast. Seal asub ka Jaapani parlamendihoone. Chiyoda eriringkond moodustati [[1947]]. aastal Kanda ringkonna ja Kojimachi ringkonna liitmise teel. [[1932]]. aastal tapeti seal peaminister [[Inukai Tsuyoshi]]. [[1995]]. aastal sooritas [[Aum Shinrikyo]] seal [[sariin]]irünnaku metroos. <gallery> Diet of Japan Kokkai 2009.jpg|Jaapani parlamendihoone Yasukuni Jinja 7 032.jpg|[[Yasukuni tempel]] Chiyodas Tokyo Imperial Palace Aerial photograph 2019.jpg|Keisripalee territoorium </gallery> ==Vaata ka== *[[Akihabara]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Chiyoda, Tokyo}} *[http://www.city.chiyoda.tokyo.jp/ Chiyoda koduleht] {{Tōkyō eriringkonnad}} {{koord |type=city |region=JP-13 |dim=10000}} [[Kategooria:Tōkyō ringkonnad]] r44plmgtvm1avi07fjwu6ji8f4k5xhs Romulus Tiitus 0 92021 6164645 6100278 2022-07-20T21:52:30Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Romulus Tiitus''' (pseudonüüm '''K. Toslem''' [[5. jaanuar]] [[1906]] [[Rakvere]] – [[15. juuli]] [[1982]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] vestekirjanik ja [[karikaturist]]. ==Elukäik== Sündis Rakveres püssimeistri perekonnas. Aastatel 1918–1924 õppis Tiitus [[Rakvere poeglaste gümnaasium]]is. Kunsti õppis ta [[1925]]. aastal [[Riigi Kunsttööstuskool]]is ja [[1927|1926–1927]] [[Pallas (kunstikool)|Pallases]]. Samuti oli ta aastatel 1926–1927 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna üliõpilane. Töötas aastatel 1924–1926 Rakveres käsitöölisena ja ajalehe [[Virulane (ajaleht 1924)|Virulane]] raamatupidajana. Aastail [[1927]]–[[1940]] oli ta [[Tartu]]s ajalehe [[Postimees]] karikaturist ja [[följeton]]ist ning pilkelehe [[Sädemed]] toimetaja. 1930ndatel illustreeris [[Loodus (kirjastus)|Kirjastus Ühisuse Loodus]] ja [[Noor-Eesti Kirjastus|Noor-Eesti Kirjastuse]] noorsooraamatuid. 1940. aastast elas Tallinnas ja joonistas karikatuure ajalehtedele [[Sirp ja Vasar]] ning [[Rahva Hääl]]. Saksa okupatsioonivõimud arreteerisid Tiituse ning 1941. aastast kinnipeetav [[Patarei vangla]]s. Seal tegid nad koos teiste arreteeritud kunstnike [[Arkadio Laigo]] ja [[Nikolai Kummits]]<nowiki/>aga) kaastööd Patarei vangla väljaannetele<ref>{{Netiviide|Autor=Bruno Pao|URL=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/rahvuse-vaimu-ja-eluterve-suhtumise-levitaja/|Pealkiri=Rahvuse vaimu ja eluterve suhtumise levitaja|Väljaanne=Sirp|Aeg=21.01.2011|Kasutatud=01.10.2018}}</ref>. Vanglast vabanes alles 1944. aastal. Pärast [[II maailmasõda|teist maailmasõda]] naasis Tallinna, kus töötas kuni 1945. aastani ajalehes [[Õhtuleht]] ning 1945–1947 ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. 1945. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige. 1947. aastast alates tegutses vabakutselise kunstnikuna. ==Teoseid== 1925. aastal avaldati tema esimene karikatuur. 1927. aastal tegi illustratsioone, [[šarž]]e ja karikatuure ajakirjale [[Tapper (1927)|Tapper]]. Tema [[karikatuur|karikatuure]] hinnati nende löövuse, elulise tüübistiku ja ühiskonnakriitilisuse tõttu. Neid avaldati väljaannetes [[Noorte Hääl]], [[Kultuur ja Elu]], [[Looming (ajakiri)|Looming]], lisaks veel mitmes välismaises ([[Tšehhoslovakkia]], [[Ungari]] jt) väljaandes. Tiitus on illustreerinud üle 50 raamatu ning on ka ise lasteraamatuid kirjutanud: "Toslem lastele", "Kuidas Klukk sangariks sai" ja "Üleannetu Maki" ning pannud kirja oma mõtteid loomingust ja elust<ref>[http://ekspress.delfi.ee/kuum/romulus-tiitus-naljamees-vana-roomast?id=69029489 EE 12. jaanuar 2006 - Romulus Tiitus – naljamees Vana-Roomast]</ref>.Ta on illustreerinud peamiselt huumoriga varjundatud teoseid. *'''Lasteraamatud''' ** Toslem lastele **''Mees ja käpard'' ([[1946]]) **''Kuidas Klukk sangariks sai'' ([[1964]]) **''Üleanne Maki'' ([[1965]]) *'''Karikatuuri- ja följetonikogumikud''' **''Portreed sõnas ja pildis'' ([[1935]]) **''Toslemi kirjad'' ([[1935]]) **''Nokk kinni, saba lahti'' ([[1960]]) **''Palun ilma odekolonnita'' ([[1965]]) **''Tagasi looduse juurde'' ([[1971]]) **''Lõbus Wilde (koostöös [[Elem Treier]]iga)'' ([[1976]]) *'''Monograafia''' **''[[Gori (karikaturist)|Gori]]'' ([[1960]]) *'''Mälestusteraamat''' **''Oma modellide keskkonnas'' ([[1981]]) == Isiklikku == Tema vennatütar on balletitantsija [[Piia Tiitus]]. ==Tunnustus== * 1965 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3810}} * [http://www.ra.ee/apps/fotis/index.php/et/foto/view?id=327761&_xr=eNpFyEkKgDAQRNG71AW0g4pUTtNIHFAcYrIS7%252B4UcPWrnlJ4DMytsvzGThGiXcKS7U590%252BOmiviP5MSofhg1xOhfIbZUeVoQq3YukXlaE5POXUxsCBdgz%252FMC2QImgQ%253D%253D Rahvusarhiiv – Foto Romulus Tiitusest (1965)] {{JÄRJESTA:Tiitus, Romulus}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1982]] r7ndpsw4f8sz9fqnanu2h4226txnpt5 Rehepapp (Kivirähk) 0 95739 6164621 6137770 2022-07-20T21:08:11Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | nimi = Rehepapp ehk November | kaane_pilt = | alltekst = | autor = [[Andrus Kivirähk]] | kaane_kujun = [[Mari Kaljuste]] | toimetaja = [[Linda Uustalu]] | riik = [[Eesti]] | keel = [[eesti keel|eesti]] | žanr = [[romaan]] | kirjastaja = [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] | avald_kuup = 2000 | tüüp = kõva köide | lehekülgi = 199 | mõõtmed_kaal = 138 × 208 mm | isbn = 9985304225 }} '''"Rehepapp ehk November"''' on [[Andrus Kivirähk]]i romaan, mis ilmus [[2000]]. aastal. Raamatu andis välja kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. [[2008]]. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari.<ref name="Postimees 2008" /> Samuti on tegemist viimase kahe kümnendi kõige enam laenutatud raamatuga Eesti raamatukogudes.<ref>[http://pluss.postimees.ee/4172599/sada-koige-koigemat-fakti-meie-maa-ja-rahva-kohta-kes-on-eesti-koige-noorem-ja-koige-vanem-opetaja "Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta: kes on Eesti kõige noorem ja kõige vanem õpetaja?"] Postimees, 4. september 2017 (lõik "Kõige rohkem laenutatud raamat on «Rehepapp»")</ref> See teeb Kiviräha [[2000. aastad|2000. aastate]] menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud [[soome keel|soome]] (''Riihiukko eli Marraskuu''; 2002), [[norra keel|norra]] (''Trollskap i november''; 2004), [[ungari keel|ungari]] (''Ördöngös idők''; 2004), [[läti keel|läti]] (''Rijkuris jeb Novembris''; 2009), [[vene keel|vene]] (''Ноябрь, или Гуменщик''; 2009), [[prantsuse keel|prantsuse]] (''Les Groseilles de novembre''; 2014) ja [[poola keel]]de (''Listopadowe porzeczki''; 2021).<ref name="tõlked" /> Teose põhjal on loodud mängufilm "[[November (film 2017)|November]]", mis esilinastus 2017. aastal. ==Sisu== Romaan on jagatud 30 peatükiks, igaks pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas [[Vanapagan]], [[Katk]], [[Halltõbi]], [[kratt|kratid]], tondid, [[libahunt|libahundid]]. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris [[:w:en:Consumption of Tide Pods|seepi söönud]]. Kutsutakse [[rehepapp]] Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. [[Räägu Liina]] ostab mõisateenijalt, [[toatüdruk Luise]]lt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses [[Kilter|kiltrit]] ja käib [[tuulispea]] kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. [[Koera Kaarel]] on hädas piinava [[Halltõbi|halltõvega]]; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. [[Imbi ja Ärni]] on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid neid trumpavad kavalusega üle [[Aida Oskar]] ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa [[kubjas]] [[Kubjas Hans|Hans]] armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et [[Õuna Endel]] on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab [[andresepäev]]al [[Armulaua sakrament|armulaualeivaga]] kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata, peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja keerab viimaks magama. Talurahvas on Kiviräha kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde – teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab [[Rüütlikasvatus|rüütlikombeid]] ja {{nowrap begin}}-aateid{{nowrap end}} lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu, mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga [[Lembitu]] järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni... == Tähtsamad tegelased == *rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt (ning tema armastatu mõisapreili, kelle nägugi ta ei mäletanud) *Räägu Rein (lesk) ja tema tütar Liina *Koera Kaarel ja tema sulane Jaan *Õuna Endel *Muna Ott *Aida Oskar (naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg) *vanapaar Imbi ja Ärni *toapoiss Ints *sakste toatüdruk Luise *nõid Minna (elas koos paljude kassidega) *kilter Lembit (elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei, vallasant) *Vanapagan *Katk *mõisnik *kirikuõpetaja Moosel, vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie *sakslasest advokaat == Adaptsioonid == Teadaolevalt esimene "Rehepapi" lavaversioon katkendite näol valmis Lõuna-Eestis ühe harrastustrupi esituses. Lõigud romaanist kanti ette hobiteatrite festivalil sügisel 2000. Esimene täispikk variant kõigi olulisemate karakterite ning sündmustikuga esietendus [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[režii õppetool]]i [[raadiorežii]] III lennu üliõpilaste kursuse lõputööna. Tegemist oli kahevaatuselise draamalavastusega, mille instseneerisid üliõpilased [[Marko Lillemägi]], [[Liis Lusmägi]] ja [[Birgit Itse]]. Lavastasid [[Tiina Rebane]], [[Aare Toikka]] ja [[Marko Lillemägi]]. Kunstnik oli [[Mihkel Ehala]]. Esietendus oli juunis, 2001. aasta vanalinnapäevade raames. 7. juulil 2001 esietendus [[Võru Teatriateljee]] lavastus "Rehepapp" (dramatiseering ja lavastus [[Taago Tubin]]) [[Mõniste vald|Mõniste vallas]] [[Vastse-Roosa]]s Metsavenna Talu saeveskis.<ref name="xzsM8" /> Taago Tubina dramatiseeringu järgi valmis ka [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikooli]] 22. lennu diplomilavastus (lav. [[Priit Pedajas]]) 2006. aastal. "Rehepapp" jõudis kutselise teatri lavale [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (esietendus 10. oktoobril 2001). Dramatiseerija oli Andrus Kivirähk, lavastas [[Hendrik Toompere juunior]], kunstnik [[Ervin Õunapuu]], kostüümikunstnik [[Ene-Liis Semper]]. Osades olid [[Aarne Üksküla]] (rehepapina), teistes rollides [[Raimo Pass]], [[Tõnu Kark]], [[Elina Reinold]], [[Dan Põldroos]], [[Kaido Veermäe]], [[Sulev Teppart]], [[Maria Klenskaja]], [[Ivo Uukkivi]], [[Merle Palmiste]], [[Ester Pajusoo]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Viire Valdma]], [[Lauri Nebel]], [[Garmen Tabor]] ja [[Lydia Toompere]]. "Rehepapi" ainetel on valminud ka [[Rehepapp (ooper)|samanimeline ooper]], mille muusika kirjutas [[Tauno Aints]] ja libreto [[Urmas Lennuk]]. Ooperi tõi Vanemuises lavale [[Marko Matvere]], kes laulis ka ise nimiosa; algselt kavandas Aints nimiosa [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäele]]. Krati rolli mängis Vanemuise lavastuses [[Janek Savolainen]], Õuna Endlit [[Lauri Saatpalu]]. Kunstnik oli [[Iir Hermeliin]], koreograaf [[Marika Aidla]]. Esietendus toimus [[Vanemuise väike maja|Vanemuise väikeses majas]] 18. oktoobril 2013.<ref name="rPiEf" /><ref name="0s8TK" /><ref name="ptV7o" /> "Rehepapist" on valminud ka filmiversioon pealkirjaga "[[November (film 2017)|November]]", mis esilinastus 3. veebruaril 2017. == Viited == Rehepapp E-raamatuna: https://www.elisa.ee/et/raamat/andrus-kivirahk-rehepapp<nowiki/>{{viited|allikad= <ref name="Postimees 2008">[[Rebekka Lotman]]. [https://web.archive.org/web/20080503154643/http://www.postimees.ee/290408/esileht/kultuur/327063.php?rehepapp-ilmub-vene-keeles "Rehepapp" ilmub vene keeles]. Postimees, 28. august 2008.</ref> <ref name="tõlked">[http://estlit.ee/elis/?cmd=book&id=52419 Rehepapp Translations]. Estonian Literature Information Centre . {{väiksem|Kasutatud 15.02.2017 <small>(inglise)</small>}}</ref> <ref name="xzsM8">{{Netiviide |url=http://www.vorulinnateater.com/lavastused/rehepapp/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-07 |arhiivimisaeg=2014-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140705164243/http://www.vorulinnateater.com/lavastused/rehepapp/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rPiEf">http://www.vanemuine.ee/repertuaar/rehepapp/</ref> <ref name="0s8TK">http://www.vanemuine.ee/artiklid/vanemuises-tuleb-maailma-esmaettekandele-ooper-rehepapp-ehk-november/</ref> <ref name="ptV7o">http://www.vanemuine.ee/artiklid/tonis-magi-asemel-astub-rehepapina-lavale-marko-matvere/</ref> }} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Andrus Kiviräha teosed]] [[Kategooria:Eesti romaanid]] [[Kategooria:2000. aasta kirjandusteosed]] hhplw2uucjpvpkisij3ahqqbbvfe7c3 Kerstin Tomson 0 97496 6164681 6162624 2022-07-20T23:21:19Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kerstin Tomson''' (sündinud [[2. märts]]il [[1972]] [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Valjala]]s) on eesti [[vioola]]mängija. Ta on lõpetanud 1987. aastal [[Valjala 8-klassiline Kool|Valjala 8-klassilise Kooli]] ja 1988. aastal [[Kingissepa Lastemuusikakool|Kingissepa Lastemuusikakoolis]] [[Laine Sepp|Laine Sepa]] käe all viiuli eriala. Aastatel 1987–1988 õppis ta [[Kingissepa 1. Keskkool|Kingissepa 1. Keskkoolis]], kuid jätkas seejärel õpinguid [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[Mari Aasa]], [[Andrus Järvi]] ja [[Andres Laan (muusik)|Andres Laane]] juhendamisel. Aastatel [[1992]]–[[1997]] õppis ta [[Eesti Muusikaakadeemia]]s [[Arvo Haasma]] klassis. 2008. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] magistrikraadi muusikaõpetaja erialal (juhendaja [[Tiina Selke]]). Kerstin Tomson on töötanud alates 1995. aastast vioolamängijana [[Rahvusooper Estonia]] orkestris ja alates 2008. aastast vioolaõpetajana [[Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]]. Alates 1997. aastast teeb kaasa [[Ooper-Kvartett|Ooper-Kvartetis]] ja on ka selle asutajaliige. Ta on mänginud ka [[Muusa (keelpillikvartett)|Muusa]] keelpillikvartetis ja teinud arranžeeringuid keelpillikvartetile. {{JÄRJESTA:Tomson, Kerstin}} [[Kategooria:Eesti vioolamängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] mgf8w3yv1g6rmzknrwinv0h7sjhqte1 Thea Paluoja 0 98135 6164466 5959058 2022-07-20T17:26:07Z 2001:7D0:4D02:200:8509:329B:B2BD:5552 /* Tuntumad õpilased ja kollektiivid */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Thea Paluoja | Pilt = Thea Paluoja, endine laulja ja praegune lauluõpetaja 85.jpg | Pildi_kirjeldus = Thea Paluoja 1985. aastal | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg|1962|8|5}} <br> <small>{{pisiLipp|Eesti}}, [[Rapla]]</small> | Surnud = | Päritolu = | Pill = | Hääleliik = | Stiil = | Amet = [[laulja]], lauluõpetaja | Aktiivne = 1985–1988 | Plaadifirma = | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Thea Paluoja''' (sündinud [[5. august]]il [[1962]]) on endine laulja ja praegune lauluõpetaja. [[1980]]. aastal lõpetas Rapla Keskkooli (praegu [[Rapla Kesklinna Kool]]). Õppis aasta Tallinna Konservatooriumis klassikalist laulu [[Tiiu Levald]]i juures.{{lisa viide}} Seejärel õppis Tallinnas juuksuriks ning töötas Rapla lähistel Alus juuksurina.<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/244236/thea-paluoja-kui-ma-peaksin-lavale-kippuma-tuleb-kohe-kiirabi-kutsuda-siis-on-midagi-halvasti Thea Paluoja: "Kui ma peaksin lavale kippuma, tuleb kohe kiirabi kutsuda. Siis on midagi halvasti!"]. Õhtuleht, 01.09.2007.</ref> Ta laulis ansamblis [[Proov 583]]. Töötab [[Rapla Laulustuudio]] juhataja ja juhendajana. == Tunnustus == * Parim juhendaja ([[Raimond Valgre]] muusikapäevad, [[1995]]) * [[Rapla Rüblik|Rapla Valla haridusauhind Rapla Rüblik]], [[2001]]<ref name="lJOYL">{{netiviide | Autor = Keian, A. | Pealkiri = Rapla rüblikuauhinna sai Thea Paluoja | URL = https://kultuur.postimees.ee/1900993/rapla-rublikuauhinna-sai-thea-paluoja | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaandja = Postimees | Aeg = 01.11.2001 | Kasutatud = 28.02.2018 | Keel =}}</ref> * Parim juhendaja ([[Raimond Valgre]] muusikapäevad, [[2002]]) * Parim juhendaja ([[Alo Mattiisen]]i muusikapäevad, [[2003]]) * Aasta dirigent-muusikaõpetaja ([[Eesti Kooriühing]], [[2007]]) * 2007 – [[Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium]] * Rapla Redel (Rapla Maavalitsus, [[2012]]) <ref>[http://www.rapla.ee/index.php?page=255&action=article&article_id=2179 Viieteistkümnenda „Rapla Redeli“ saab Thea Paluoja!]</ref> * Rapla Rüblik * Raplamaa Kultuuripärl * 2013 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18839}}</ref> == Tuntumad õpilased ja kollektiivid == <table><tr valign=top><td> * [[Vaiko Eplik]] * [[Priit Võigemast]] * [[Märt Avandi]] * Vaike Hannust * Triin Tammik * Marju Metssalu * Jaanika Kilgi * [[KLÜKK|vokaalansambel KLÜKK]] * Noormesteansambel NOJAHH * Rapla Laulustuudio Neidudekoor * Rapla Laulustuudio Lastekoor * Rapla Laulustuudio Tütarlastekoor * Rapla Laulustuudio Mudilaskoor * Raplamaa Noorte Meeskoor <td> * Rapla Poistekoor * [[Rello|segakoor Rello]] * vokaalansambel Segased * [[Pärt Uusberg]] * Mick Pedaja * [[Mikk Jürjens]] * [[Ettel Poobus]] * Liisa Rebane * Noormeesteansambel TOHOHH * Tiina Adamson * Mait Rõõmus * vokaalkvartett 16+ *Anelle Trepp *Kert Markus Valdek </table> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etvpluss.ee/saated.aspx?id=5319 "Tähelaev: Thea Paluoja" (võimalus vaadata)]. Eesti Televisioon * [http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=772693 Klassikaraadio, Muusika minus: Thea Paluoja] * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/244236 Thea Paluoja: "Kui ma peaksin lavale kippuma, tuleb kohe kiirabi kutsuda. Siis on midagi halvasti!"], [[Õhtuleht]] 1. september 2007 {{JÄRJESTA:Paluoja, Thea}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Rapla]] hsduugl3mhe5ml6londlu614ujvz74c Meditsiinigeograafia 0 101505 6164263 3522272 2022-07-20T16:57:12Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Snow-cholera-map-1.jpg|pisi|Näide meditsiinigeograafiast: arsti [[John Snow]] koostatud kaart 1854. aasta Londoni [[koolera]]puhangu juhtumitest, mis viis avastuseni, et puhangu allikas on kaev Broad Streetil]] '''Meditsiinigeograafia''' on [[geograafia]] haru, mis uurib [[rahvastik]]u [[tervis]]t ja [[tervishoid]]u mõjustavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Meditsiinigeograafia hulka kuulub [[nosogeograafia]], mis uurib haiguste levimist. Traditsiooniliselt on meditsiinigeograafias kaks peamist uurimissuunda: esiteks [[haigestumus]]e ja [[suremus]]e geograafiline jaotus ja tegurid ning teiseks [[tervishoiupoliitika]], [[tervishoiuteenus|-teenuste]] kättesaadavus ja kasutamine. Meditsiinigeograafia iseseisvus 18. sajandi lõpus, areng hoogustus 20. sajandi keskel. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] tegutses aastast 1963 [[NSV Liidu Geograafiaselts]]i meditsiinigeograafiaosakond (1955–1963 meditsiinigeograafiakomisjon) ja aastast 1988 Rahvusvahelise Geograafialiidu tervisegeograafia- ja arengu komisjon (1949–1976 meditsiinigeograafia-komisjon, 1976–1988 tervisegeograafiatöörühm). [[Kategooria:Geograafia]] [[Kategooria:Tervis]] j1xdraj4v7zcww09d7bsv5ci7qa5rki Ruhnu karu 0 102985 6164262 5300809 2022-07-20T16:56:37Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on konkreetsest loomast; Eesti laeva kohta vaata [[Runbjarn]]}} '''Ruhnu karu''' on kuulus [[karu]], kes [[2006]]. aasta kevadel jääpangal [[Ruhnu]] saarele eksis ning sellega [[meedia]]s ja [[ühiskond|ühiskonnas]] elevust tekitas. Esimesed teated Ruhnu karust saabusid teisipäeval, [[11. aprill]]il, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12&nbsp;km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati [[piirivalve]]le ja [[Tallinn]]ast lendas kohale piirivalve [[helikopter]], mis teel saarele [[Pärnu]]st uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. [[Udu]] tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines [[Läti]]st [[Kolka neem]]elt. Nähtust kirjutas ka uudisteagentuur [[AFP]], mille kaudu ilmus uudis paljudes maailma ajalehtedes, sh mitmes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ajalehes ja ühes [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ajalehes. Usuti, et karu on nälja ja külma kätte surnud, kuid pühapäeval, [[16. aprill]]i öösel või varahommikul tekkis Ruhnu saare idarannikule karu jälgi. Saarerahvas tekitas külaline elevust ja algas ajujaht. Võõrast üritati harjutada sööda abil kindlas kohas söömas käima, et teda sealt kinni püüda ja [[Soomaa rahvuspark]]i toimetada. Kuigi vahepeal jäid märgid karust harvadeks, õnnestus karu jälitanud looduskaitse Pärnu–Viljandi regiooni direktoril [[Enn Vilbaste]]l [[25. aprill]]i hommikul kella 7 paiku Limo liivaluidetel looma oma silmaga hetkeks näha. Nähtu põhjal arvas Vilbaste, et loom võib kaaluda umbes 150&nbsp;kg ja on suuteline ronima ka puu otsa. Taas märkas Vilbaste karu [[4. mai]] varahommikul, kuid järgmisel päeval teatas looduskaitsekeskus, et loobub karu tagaajamisest vähemalt järgnevaks kuuks ajaks. [[13. mai]]l nägi karu oma silmaga ka üks kohalikest ja kuigi karu polnud saareelanikele kunagi midagi kurja teinud, kirjutasid Ruhnu elanikud mai keskel keskkonnaministrile [[Villu Reiljan]]ile kirja, et ootavad ministeeriumi otsustavat tegutsemist, et karu saarelt minema viidaks või tapetaks, mispeale minister Reiljan lubas saata saarele kolm metsanduse ja looduskaitse spetsialisti ja ühe [[Hiiumaa]]lt pärit [[soomlased|soomlase]] Jämtlandi tõugu (Rootsi [[laika (koeratõug)|laika]]) [[koer]]a, kes olevat varem peremehel aidanud nurka ajada vähemalt paarkümmend karu. Spetsialistide asemel sõitsid [[20. mai]]l karujahile aga hoopis Vilbastega koostööd tegev [[Eesti Jahimeeste Selts]]i meeskond koos eelnimetatud koera ja koerajuhiga. Et inimestes oli võimalik varuplaan karu tappa pahameelt tekitanud ja ka loodusesõbrad [[Looduse Omnibuss]]i portaalist saatsid minister Reiljanile asjakohase kirja (millele olid alla kirjutanud zooloog ja loodusfotograaf [[Fred Jüssi]], loodusfilmide autor [[Rein Maran]], Looduse Omnibussi korraldaja [[Jaan Riis]] ja portaali [[ilm.ee]] omanik [[Gennadi Skromnov]]), oli jahimeeste eesmärk karu elusalt kinni püüda ja minema toimetada. Juba järgmisel päeval õnnestus jahimeestel karu mitmel korral silmata. Operatsiooni Tallinnast koordineeriva keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti [[Kaarel Roht|Kaarel Rohu]] sõnul olevat karu väiksemat kasvu. Jahti segasid vihmane ilm ja söödakohta külastavad naljamehed ning kuna soomlasest [[koerajuht]] oli sunnitud igapäevatööle naasma, jäeti jaht mõneks ajaks pooleli vaatamata eesmärgile, et saarelt ei lahkuta enne, kui karu on käes, ja meeskond tuli [[22. mai]]l mandrile. [[2. juuni]]st suleti saare põhjaosa nii turistidele kui ka kohalikele. Joon hakkas jooksma saare lääneosast Pärsist kuni idaossa Austerkeldi, kust inimesed põhja poole minna enam ei tohtinud. Vajadusel oli lubatud keelutsooni vaid kohalikke põllu- ja kalamehi. Kardeti, et suve lõppedes hakkab karu rasva koguma ning võib saareelanike jaoks ohtlikuks muutuda. Augusti keskel käisid jahimehed taas saarel lootuses karu kinni püüda, kuid naasid jällegi tühjade kätega. Siiski õnnestus neil karu oma silmaga veel kord näha. [[2007]]. aasta märtsis teatas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist [[Egon Niittee]], et karu otsimisega enam ei tegeleta ja et tõenäoliselt on ta Lätti tagasi ujunud ja elab nüüd [[Kuramaa]] metsades, kus tõesti karu oli eelmise aasta [[18. oktoober|18. oktoobril]] nähtud, kuigi tolle ajani polnud seal veel karusid elanud. [[4. aprill]]il kinkis Läti maiustustetootja [[Laima (firma)|Laima]] Ruhnule 45&nbsp;cm kõrguse ja 36&nbsp;kg kaaluva ning 4 päevaga valmistatud [[šokolaad]]ist karu kuju, mis järgmisel päeval, [[5. aprill]]il saarele lennukiga viidi. [[14. august]]ist ehib Ruhnu vallamaja esist muruplatsi rahvusvahelistel puupäevadel Varbola Puu 2007 skulptori [[Valdur Luhajärv]]e valmistatud ja puupäevade korraldaja [[Piret Linnamägi|Piret Linnamäe]] poolt üle antud karuskulptuur. [[20. detsember|20. detsembril]] lammutati šokolaadist karu tükkideks ja jagati ära kõigi Ruhnul elavate perekondade vahel. Šokolaadikaru jäi meenutama skulptor [[Rait Pärg]]i valmistatud kipskuju, mis Ruhnu rahvamajja vaatamiseks välja pandi, tulevikus saab sellest aga muuseumieksponaat. 2008. aastal valmis ja pandi 2009. aastal masti alla [[Ruhnu jahta]] tüüpi puust purjekas, mille nimeks pandi ruhnu rootslaste keeles [[Runbjarn]] ('Ruhnu karu'). == Välislingid == *[http://www.postimees.ee/220907/esileht/siseuudised/284616.php "Mõmmi jäljed kadusid Ruhnul aasta eest"] Postimees, 22.09.2007 *[http://vimeo.com/40853010 Karu Tuleb! Lācis Nāk!], vimeo.com [[Kategooria:Tuntud loomad]] [[Kategooria:Ruhnu vald]] 23dpi6sqeneuksy11nt4f0xvaa3sguc Stsientism 0 105722 6164162 4286487 2022-07-20T12:30:33Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''Stsientism''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''scientia'' 'teadus') ehk '''teadusfundamentalism''' (ka ''saientism'') on [[veendumus]], et [[loodusteadus]]e meetodiga saab uurida kõike – ka inimest ja ühiskonda – ning lahendada ka [[filosoofia]] ja [[humanitaarteadused|humanitaarteaduste]] probleeme<ref name="Meos, 2002"/>. Sellega võib kaasneda arvamus, et loodusteadus on maailma tunnetamises tähtsam [[humanitaarteadus]]test<ref name="Meos, 2002"/>. Stsientismi seostatakse [[empirism]]i ja [[loogiline positivism|loogilise positivismiga]]. Tavaliselt ei kuuluta keegi end stsientistiks, küll aga kritiseeritakse teisi stsientismi kaldumise pärast – näiteks [[Willard Van Orman Quine]]'i ja loogilise positivismi pooldajaid<ref name="Meos, 2002"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Meos, 2002">Meos, I., 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, [[kirjastus Koolibri]. 288 lk</ref> }} [[Kategooria:Filosoofia]] hleeb6p3ef1xyyncuo9jwcmg012f2u3 Riksu jõgi 0 108172 6164294 4783688 2022-07-20T17:13:19Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Riksu jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Käesla]] külas | lähe_NS = 58.2808 | lähe_EW = 22.16001 | suue = Pääniske lõukasse | suue_NS = 58.20426 | suue_EW = 22.05299 | pikkus = 19,6 km | valgla_pindala = 49,4 km² | osm = jah }} '''Riksu jõgi''' (ka ''Riksu oja, Koimla-Riksu peakraav'') on [[jõgi]] Saaremaal [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Kohalikud kutsuvad seda ''Jürise jõeks'' või ''Sepa jõeks'' olenevalt sellest, millise talu juurest jõgi läbi voolab.{{lisa viide}} See on üks kolmest veekogust Eestis, kust on leitud invasiivset [[võõrliik]]i [[signaalvähk]]i.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-08-2014/ Riksu ojas tõrjuti signaalvähki]. Uudistaja, 13.08.2014.</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{kkr|VEE1167500}} [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] cm10yfcq17p6j8oehsnosq0sc6sz087 Imre Sooäär 0 112455 6164701 6163700 2022-07-20T23:45:41Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Imre Sooäär 2012.jpg|pisi|Imre Sooäär Ärmal 2012. aastal]] '''Imre Sooäär''' (sündinud [[13. märts]]il [[1969]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] ettevõtja ja [[poliitik]], endine [[Riigikogu]] liige. == Haridus == Imre Sooäär lõpetas [[1987]]. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa 1. Keskkooli]]. Aastatel 1987–[[1989]] õppis ta [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuuriteaduskonnas ja [[1992]]–[[1993]] [[Toronto Lennukool]]is. Aastatel [[2007]]–2012 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] kompositsiooniosakonnas. == Töökäik == Imre Sooäär on töötanud aastatel 1994–1996 [[Toronto Eesti Raadio]] peatoimetajana, aastatel 1992–1996 [[Giant Productions]]i peaprodutsendina ja aastatel 1996–2003 [[OÜ Pädaste]] juhatuse esimehena. Alates 8. maist [[2007]] on ta [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] nõukogu liige. Alates 2007. aastast on ta [[Euroopa Julgeoleku- ja Kaitseassamblee]] delegaat, tehnoloogia ja õhuruumi komisjoni liige; alates 2007. aastast on ta AS [[Saarte Liinid]] nõukogu liige. Alates 2011 on ta [[Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee]] (EMPA) Eesti delegatsiooni esimees. == Poliitiline tegevus == [[Pilt:Ilves-Sooäär.IMG_5661.JPG|pisi|[[Toomas Hendrik Ilves]] ja Imre Sooäär läksid [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeol]] dirigentide kõrvale tantsima]] Aastatel 1996–2003 oli Imre Sooäär [[Muhu vallavolikogu]] liige. Aastatel [[2002]]–[[2006]] oli ta [[Erakond Res Publica|Erakonna Res Publica]] liige ja aastatel 2006–2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige.<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregister (otsing nime järgi)]</ref><ref>[https://www.err.ee/868321/imre-sooaar-astub-reformierakonnast-valja Imre Sooäär astub Reformierakonnast välja], ERR</ref> Imre Sooäär on olnud [[X Riigikogu|X]], [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige. [[XII Riigikogu]] liikmeks sai Imre Sooäär Riigikogu juhatuse otsusega alates 6. aprillist 2011 justiitsminister [[Kristen Michal]]i asendusliikmena. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ja sai 2102 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html</ref> Ta sai [[XIII Riigikogu]] liikmeks [[Keit Pentus-Rosimannus]]e asendusliikmena ja lahkus Riigikogust pärast [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] volituste lõppemist 23. novembril 2016.<ref>http://www.riigikogu.ee/index.php?id=182447</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas, kuid ei osutunud valituks. Kui [[Kalev Kallo]] mõisteti 30. novembril 2020 [[Riigikohus|Riigikohtus]] korruptsioonikuritegudele kaasa aitamises süüdi, vabanes Imre Sooäärele koht [[XIV Riigikogu]]s ning ta andis 7. detsembril 2020 ametivande<ref>[https://www.err.ee/1199293/imre-sooaar-otsustas-riigikogusse-minna "Imre Sooäär otsustas riigikogusse minna"] ERR, 7. detsember 2020</ref>. Tema volitused lõppesid [[3. november|3. novembril]] [[2021]], kui [[Anneli Ott]] astus [[Eesti riigihalduse minister|Eesti riigihalduse ministri]] kohalt tagasi ja naasis [[4. november|4. novembril]] [[2021]] Riigikokku. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Imre Sooäär}} * [http://www.riigikogu.ee/?page=isikukaart&op=ems&pid=73187 Lühitutvustus Riigikogu lehel] * [http://web.archive.org/web/20070306101024/http://www.reform.ee/kandidaat/imresooaar/minust/cv CV Reformierakonna lehel] * [http://www.postimees.ee/?id=84861 Imre Sooäär: te ei saa matta meie laulu] Postimees, 20. veebruar 2009 * [http://www.saartehaal.ee/2012/06/30/imre-sooaar-kaebas-aripaeva-kohtusse/ Imre Sooäär kaebas Äripäeva kohtusse] Saarte Hääl, 30. juuni 2012 * [https://www.err.ee/1199320/imre-sooaar-hirm-on-koige-nakkavam-viirus "Imre Sooäär: hirm on kõige nakkavam viirus"] ERR, 7. detsember 2020 {{JÄRJESTA:Sooäär, Imre}} [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 1kknhyomrt7zxp53vf2d6mdlc8bxtps Raivo Mänd 0 115076 6164698 5993124 2022-07-20T23:43:31Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raivo Mänd.jpg|pisi|Raivo Mänd esinemas ettekandega " Andekus kontekstis, bioloogi pilguga" Tartu Ülikooli aulas 6. jaanuaril 2012]] [[Pilt:Raivo Mänd, 2011.jpg|pisi|Raivo Mänd pidamas ettekannet "Ökolõksud ja atraktiivsed mülkad", 2011]] '''Raivo Mänd''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1954]] [[Kingissepa rajoon]]is) on eesti [[zooloog]] ja loomaökoloog. ==Hariduskäik== Ta õppis aastail 1961–1973 [[Suur-Randvere|Randvere]] algkoolis, [[Kingissepa 8-klassiline Kool|Kingissepa 8-klassilises Koolis]] ja [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelises Kingissepa Keskkoolis]]. Lõpetas 1978. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogina ''cum laude''. Kaitses 1986. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis ja seejärel [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] [[kandidaadikraad]]i ökoloogias. ==Töökäik== Aastatel 1977–1998 töötas [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. Aastail 1992 - 2021 töötas [[Tartu Ülikool]]is loomaökoloogia korralise professorina (1992–2007 – Zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis, alates 2007 – ökoloogia ja maateaduste instituudi {ÖMI} zooloogia osakonnas). Juhatas aastail 2005 - 2021 TÜ ÖMI zooloogia osakonda (aastatel 2005–2007 TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituut), kus ühtlasi oli ka loomaökoloogia õppetooli juhataja. Alates 2021. aastast emeriitprofessor. ==Teadustöö== Tema uurimistöö kuulub peamiselt evolutsioonilise linnuökoloogia ja käitumisökoloogia valdkonda. Ta õpetab Tartu Ülikoolis käitumisökoloogiat ja etoloogiat. Juhtis doktoriõpet zooloogias ja hüdrobioloogias. Tema juhendamisel või kaasjuhendamisel on kaitstud 9 doktorikraadi ja mitu teadusmagistrikraadi. Mänd oli Eesti presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i esimene teaduslik juhendaja.<ref>[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/kaugest-ametnikust-koduseks-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaidi-kiirmarss?id=75776321 Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss]</ref> ==Teoseid== Tal on ilmunud üle 90 teaduspublikatsiooni, neist enamik rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates teadusajakirjades. Tema töid on rahvusvaheliselt viidatud ligi 4000 korral. Ta on mitme teadusliku või populaarteadusliku monograafia (sh raamatu "Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse" {Huma, 1998) või teatmeteose autor või kaasautor, lisaks avaldanud populaarteaduslikke artikleid. 2021. a. ilmus mälestusteraamat "[https://www.apollo.ee/poiss-kadakaselt-saarelt.html Poiss kadakaselt saare]lt" (Huma, 2021). ==Toimetuskolleegiumites ja toimetustes== Ta on Eesti ornitoloogilise ajakirja [[Hirundo]] asutajaid [[1987]]. aastal ja kuni 1997. aastani selle toimetuskolleegiumi esimees. Kuulus aastail 1995–2001 [[Eesti Loodus]]e ja 2001–2007 Eesti TA Toimetised. Bioloogia. Ökoloogia toimetuskolleegiumi ning oli aastail 2008–2014 [[Estonian Journal of Ecology]] abitoimetaja. 2008. aastast on ajakirja Open Ornithology Journal (''Bentham Science Publishers'') toimetuskolleegiumi liige. ==Liikmesus== *1991–1994 [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i asepresident *1991–1994 [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u esimees (1997–1998 ka juhatuse liige) *[[1996]] [[Eesti Malakoloogia Ühing]]u asutajaliige ==Tunnustus== *[[1987]] [[ELKNÜ]] vabariiklik noorte teaduspreemia *[[2002]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] bio-geoteadustes (koos [[Peeter Hõrak]]u, [[Toomas Tammaru]] ja [[Indrek Ots]]aga) *2014 Tartu Ülikooli Suur Medal *2015 Eesti Ornitoloogiaühingu auliige ==Isiklikku== Ta on pärit loomakasvatajate perekonnast. Abiellus 1976. aastal, abikaasa [[Marika Mänd]]. Tal on kaks tütart ja kaks poega. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mänd, Raivo}} [[Kategooria:Eesti zooloogid]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] qhbvxk4r8wdkd0fk40ft1dvbv46lma1 Kasutaja:Andres/ENE register 2 119507 6164662 5399399 2022-07-20T22:20:36Z Andres 5 /* aca */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud ENE 1. väljaande registri märksõnad, mida Vikipeedias veel ei ole. ==a== ===ab=== ====abb==== [[Abbasija kanal]] ([[Al-‘Abbāsīyah' kanal]]), ====abe==== [[August Abel]] ====abi==== [[abikandevõnkumine]] ====abl==== [[abloy-lukustussüsteem|''abloy''-lukustussüsteem]] ====abo==== [[abonement]], [[abonendipunkt]], [[abonent]], ''[[ab ovo]]'' ====abr==== [[Šolom Jakov Abramovitš]] ([[Mendele-Moihher-Sforim]]), [[abrasiivlint]], [[abrasiivlõikeriist]], [[abrasiivne erosioon]], [[abrasiivpasta]], [[abrasiivpulber]], [[abrasiivriie]], [[abrasiivsuspensioon]], [[abrasioonikoobas]], [[abrasioonitasandik]], [[Abruzzi e Molise]] maakond, ====abs==== [[Abdurahman Absaljamov]], [[absentism]], [[absintiin]] (on praegu ümbersuunamine), [[absoluutaadress]], [[absoluutne ajaarvamine]] ([[absoluutne geokronoloogia]]), [[absoluutne diferentsiaalarvutus]] ([[tensoranalüüs]]), [[absoluutne geokronoloogia]], [[absoluutne heledus]], [[absoluutne idee]], [[absoluutne immoralism]], [[absoluutne koonduvus]], [[absoluutne liikumine]], [[absoluutne lisaväärtus]], [[absoluutne lävi]], [[absoluutne maksimum]] ([[globaalne maksimum]]), [[absoluutne mõõtühikute süsteem]], [[absoluutne rent]], [[absoluutne tants]], [[absoluutne veto]], [[absoluutse baasilise topograafia kaart]], [[absoluutsed noodinimed]] ([[absoluutne noodinimi]]), [[absorbeerimisseade]], [[absorptsioon]], [[absorptsioonfilter]], [[absorptsioonhügromeeter]], [[absorptsioonispekter]], [[absorptsiooniõlid]] ([[absorptsiooniõli]]), [[absorptsioonkülmuti]], [[absorptsioonkülmutuskapp]] ([[absorptsioonkülmik]]), [[abstinents]], [[abstraktne automaat]], [[abstraktne töö]], [[abstraktsed noodikirjad]] ([[abstraktne noodikiri]]), [[abstsissiinhape (II)]], [[absurdism]] ====abz==== [[Anna Abzalone]] ([[Anna Sakse]]), ====abu==== [[Abu al-Abjad]], [[Abu Ali al-Hasan ibn Ali]] (Nizam al-Mulk), [[Abubacer]] (Ibn Tufail), [[Abu Bekr Kelevi]], [[Abu Hamed]], [[Abu Kemal]], [[Abukiri laht]], [[Abukuma]] ([[Abukuma mäed]], [[Abukuma mäeahelik]]), [[Abul Abbas]], [[Abu'l-Ala al-Maarri]], [[Abu'l-Atahija]], [[Abulhair]], [[Abuls]], [[Abu'l-Vafa]], [[abu markub]] ([[kingnokk]]), [[Abu Muslim]], [[Abuná]], [[Abu Nuvas]], [[Ahmad Zaki Abu Sadi]], [[Abu Zaabal]], [[Abu Zabad]], [[Abu Zenima]], [[Abu Tammam]], [[Abu Tig]] ====aby==== [[Abydos]] (Egiptuses ja Väike-Aasias), [[Abydose lahing]], ===ac=== [[a. c.]], ====aca==== ''[[Academia de Ciencias Médicas, Físicas y Naturales de la Habana]]'', ''[[Academia Gustaviana Carolina]]'', ''[[Academia Republicii Socialiste România]]'', ''[[Académie Carrière]]'', ''[[Académie des Inscriptions et Belles-Lettres]]'', ''[[Académie des Sciences]]'', ''[[Académie des Sciences morales et politiques]]'', ''[[Académie Ranson]]'', ''[[Académie Royale de Danse]]'', ''[[Académie Royale de Musique]]'', ''[[Académie Royale des Sciences, des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique]]'', ''[[Académie Russe]]'', ''[[Académie Suisse]]'', ''[[Academy of Motion Picture Arts and Sciences]]'', ''[[Acanthephyra purpurea]]'', ''[[Acanthis flammea]]'', ''[[Acanthobdella peledina]]'', ''[[Acanthometra elestica]]'', ''[[Acarus siro]]'', [[Acatenango]], ====acc==== ''[[Accademia degli Filarmonici]]'', ''[[Accademia degli Incamminati]]'', ''[[Accademia Nazionale dei Lincei]]'', ''[[Accademia Nazionale di Santa Cecilia]]'' ====ace==== ''[[Acellularia]]'', ''[[Acentropus niveus]]'', ''[[Acer ginnala]]'', ''[[Acer negundo]]'', ''[[Acer pseudoplatanus]]'', ''[[Acer saccharum]]'', ''[[Acer tataricum]]'', ''[[Acerina cern...a]]'', ''[[Acetobacter]]'', ''[[Acetobacter aceti]]'', ''[[Acetobacter xylinum]]'', [[Isidoro Acevedo]], ====ach==== [[Narziss Ach]], [[Achad Haam]], ''[[achaenum]]'', [[Achaimenes]], [[Erik Acharius]], [[Ignatius Kutu Achaempong]], [[Acheloos]], [[Andreas Achenbach]], [[Oswald Achenbach]], [[Gottfried Achenwall]], [[Dean Gooderham Acheson]] ([[Dean Acheson]]), [[Achilli saar]] ([[Achill]]), [[Achill]], ''[[Achillea carilaginea]]'', ''[[Achillea ptarmica]]'', [[Achilleus Tatius]], [[Acholla]], ''[[Achorion]]'' ''[[Achorion schönleini]]'', ''[[Achorion gallinae]]'', ''[[Achras sapota]]'', [[Joseph Achron]], ''[[Achyrophorus maculatus]]'', ====aci==== ''[[acid.]]'', [[acidum]], ''[[Acipenser]]'', ''[[Acipenser baeri]]'', ''[[Acipenser gueldenstaedti]]'', ''[[Acipenser nudiventris]]'', ''[[Acipenser ruthenus]]'', ''[[Acipenser stellatus]]'', ''[[Acipenseridae]]'', ''[[Acipenseriformes]]'', ====ack==== [[Achille van Acker]], [[Konrad Ackermann]], [[Acklins]] ([[Acklinsi saar]]), [[Aino Jackté-Jalander]], ====acl==== ''[[Aclitellata]]'', ''[[Aclypea]]'' ====acn==== ''[[acne]]'' ====aco==== ''[[Acoela]]'', ''[[Aconitum]]'', ''[[Aconitum las...ostomum]]'', ''[[Aconitum rapellus]]'', ''[[Aconitum variegatum]]''', ''[[Acorus]]'' ====acq==== [[Acquaviva]], [[Giulio Acquaviva]] ====acr==== ''[[Acrania]]'', ''[[Acrocephalus schoenebaenus]]'', ''[[Acroceridae]]'', ''[[Acrolepia assectella]]'', ====act==== [[acta]], [[Acta diurna]], ''[[Actaea spinata]]'', [[Acta Ethnologica]], [[Acta Linguistica]], [[Acta Musicologica]], ''[[Acta urbis]]'', ''[[acte gratuit]]'', [[Actéoni saared]], [[ACTH]], ''[[Actinia equina]]'', ''[[Actiniaria]]'', ''[[Actinidia kolomikta]]'', ''[[Actinobacillus]]'', ''[[Actinobacillus ma...lei]]'', ''[[Actinomyces]]'', ''[[Actinomyces griseus]]'', ''[[Actinomyces venezuelae]]'', ''[[Actinomycetales]]'', ''[[Actinomycetes]]'', ''[[Actinomyxidia]]'', ''[[Actinosphaerum]]'', ''[[Actinosphaerum eichhorni]]'', ''[[Action Group]]'', [[Actium]] ([[Aktion]]), ''[[Act of Union]]'', ''[[Actors Equity Association]]'', ===ad=== ====ada==== [[adaadžo]], [[adaat]], [[adabi-kirjandus]], [[Adal]], [[Adam]] (asula Omaanis), [[Paul Adam]], [[James Adam]], [[Theo Adam]], [[Ada manuskript]], [[Mihheil Adamašvili]] ([[M. Džavahhišvili]]), [[Carel Steven Adama van Scheltema]], [[Adam de la Halle]], [[Emil Adamič]], [[Adami mägi]], [[Anton Adamini]], [[Petros Adamjan]], [[Artur Adamov]], [[Aless Adamovitš]] ([[Aleksandr Adamovitš]], [[Aleksandr Mihhailovitš Adamovitš]], [[Aljaksandr Adamovitš]], [[Aljaksandr Mihhailavitš Adamovitš]]), [[Samuel Adams]], [[William Grylls Adams]], [[adamsiit]], [[Toomas Adamson-Algma]], [[adamstiil]], [[Michel Adanson]], ''[[Adansonia digitata]]'', [[adaptatsioonihaigus]], [[adaptatsioonisündroom]], [[adaptiivsüsteem]], [[Adare]] ([[Adare neem]], [[Adare'i neem]]?), [[Maria Kostjantõnivna Adassovska]] ([[Maria Adassovska]], [[Maria Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Marija Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Maria Zankovetskaja]], [[Marija Zankovetskaja]]), [[Aleksandr Adašev]] ([[Aleksandr Ivanovitš Adašev]]), [[Adavere metskond]], [[Adavere näidissovhoos]], [[addenda]], [[Addis Abeba konverents]] (1963), [[Addis Abeba rahu]] (1896), [[Joseph Addison]], [[Addu]] ([[Addu atoll]]), ====ade==== [[adekvaatne]], [[Adelaide'i saar]], [[Adele]] ([[Adele'i saar]], [[Adele saar]]?), ''[[Adelgidae]]'', [[U. Adelsberger]], [[adeniit]], [[Adeni protektoraat]], ''[[adenitis equorum]]'', [[adenokartsinoom]], [[adeno-satelliitviirus]], [[adenosiindifosforhape]], [[adenosiinmonofosforhape]], [[adenosiintrifosfaadi primeerimisrühmad]], [[adenosiintrifosfataas]], [[adenosiintrifosforhape]], [[S-adenosüülmetioniin]], [[adenoviirus]], ''[[Adenovirus]]'', ''[[adentia]]'', [[adenüülhape]], [[adenüülisüsteem]], ''[[Adephaga]]'', [[Clément Ader]], [[adessiiv]], ====adf==== [[ADF]], ====adh==== [[Adherbal]], [[adhesioonijõud]], ====adi==== ''[[Adiantum cuneatum]]'', [[Šihabuddin Adib Sabir]], [[Adila külanõukogu]], [[Adila-Krimmi]], [[Adila-Tagaküla]], [[Adimi]], [[G. K. Adipa]], [[Adiši evangeelium]], [[Aditi]], [[aditiivsed geenid]], [[aditiivsus]], [[adiurekriin]], [[Adıyaman]], ====adj==== [[Adjai]], [[adjunkt]], [[adjutant]], ====adl==== [[Adler]], [[Friedrich Adler]], [[Guido Adler]], [[Jakob Adler]], [[Kurt Adler]], [[Max Adler]], [[Viktor Adler]], ====adm==== [[administraator]], [[administratiivjurisdiktsioon]] ([[haldusjurisdiktsioon]]), [[administratiivkaristus]] ([[halduskaristus]]), [[administratiivkomisjon]], [[administratiivkulud]] ([[halduskulud]]), [[administratiivne juhtimine]], [[administratiivne üleastumine]] ([[halduslik üleastumine]]), [[administratiivpersonal]] ([[halduspersonal]]), [[administratiivsüsteem]], [[administratiivvastutus]] ([[haldusvastutus]]), [[administratsioon]], [[admiraliteediankur]], [[Admiraliteedihoone]], [[Admiraliteeditehas]], [[Admiraliteedi töökojad]] ([[Tallinna sadamatehased]]), [[admiraliteet]], [[Admiral Nahhimovi nim. kalurikolhoos]] ("[[Lääne Kalur]]"), [[Admont]], ====adn==== [[adneksiit]], ====ado==== ''[[ad oculos]]'', [[adoleskaarid]], [[adolestsents]] ([[esimene küpsusiga]]), [[Adolf Nassaust]], ''[[Adonis vernalis]]'', [[adonisiid]], [[adonitoksiin]], [[adopteerimine]] ([[lapsendamine]]), [[adoptsioon]] ([[lapsendamine]]), [[Vladimir Adoratski]] ([[Vladimir Viktorovitš Adoratski]]), [[Cyrille Adoula]], [[Adour]], ''[[Adoxaceae]]'', ====adp==== ''[[ad patres]]'', ====adr==== [[Adra]] (Hispaania), [[Adra Mihkel]], [[Adrano]], [[Adrar]] (Alžeeria oaas, Sahara platoo), [[Adrasman]], [[Adrasteia]], ''[[ad rem]]'', [[adrenergiline neuron]], [[adrenokortikotroopne hormoon]], [[adressaat]], [[adresseerimine]], [[Adrianoopoli lahing]], [[Adrianoopoli rahu]], [[adrulane]], [[adrunepp]], [[adrupeenar]] ====ads==== [[adsorbeerimisseade]], [[adsorber]], [[adstringeerivad ained]] ([[kootavad ained]]), ====adž==== ([[Adžaari Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], [[Adžaari ANSV]]), [[Adžaari-Imereti mäeahelik]] ([[Mesheti]]), [[adžaari murre]], [[adžad]], [[Adžameti looduskaitseala]], [[Adžanta]] ([[Ajanta]]), [[Adžaristskali]] (jõgi, asula), [[Adžatše]], [[Adždabija]], [[Adžemi]], [[Vartan Adžemjan]], [[Adžikend]], [[Adžim]], [[Adžima]], [[Adžman]] (asula, emiraat), [[Adžmir]] (Ajmer), ====adu==== [[Adua]], [[adulaar]], [[adultne arengujärk]], ''[[ad usum]]'', ''[[ad usum delphini]]'', ''[[ad usum internum]]'', [[Aduwa]] ([[Adua]]), ====adv==== [[adventiitsia]], [[adventiivembrüooria]], [[adventiivorgan]], [[adventitsiaalrakk]], [[Advokaatide Kolleegium]], ====adõ==== [[Adõgee autonoomne oblast]], [[adõõrid]] ====aea==== [[Aeacus]] ([[Aiakos]]) ====aec==== ''[[Aechmea]]'' (''[[Aechmea fasciata]]'') ====aed==== [[aedbalsamiin]], [[aedgloksiinia]], [[aedherned]], [[aedhiirehernes]], ''[[aedicula]]'', ''[[aedilis]]'', [[aedjänesekapsas]], [[aedkarusmari]], [[aedkohhia]], [[aedkuukress]], [[aedleeklill]], [[aedlepalind]], [[aedlevkoi]], [[aedliivatee]], [[aedlõosilm]], [[aedmagun]], [[aedmalts]], [[aedmoorputk]], [[aedmustjuur]], [[aedmustköömen]], [[aedmädarõigas]], [[aedniksipelgad]], [[aedoa-kaunakõrbus]], [[aedoarooste]], [[aedpiimjuur]], [[aedpiste]], [[aedpojeng]], [[aedpõrnikas]], [[aedpõõsalind]], [[aedraudürt]], [[aedroolind]], [[aedrõngaslill]], [[aedspinat]], [[aedšampinjon]], [[aedtokkroos]], [[aedtulp]], [[aeduniohakas]], [[aedvaak]], [[aedvõhumõõk]], [[aedõunapuu]] ====aee==== [[aeetad]] ====aeg==== "[[Aeg]]", ''[[Aegagropile sauteri]]'', ''[[Aegeria apiformis]]'', ''[[Aegeriidae]]'', ''[[Aegithalidal]]'', [[aeg ja ruum]], [[aeglusti]], [[aeglustussüsteem]], [[aegrelee]], [[aegrida]], [[aegruum]], [[AEG Telefunken]], [[aegumine]], [[Aegviidu külanõukogu]], [[Aegviidu järved]], [[Aegviidu metsamajand]], [[Aegviidu metskond]], [[Aegviidu mäed]], [[Aegviidu-Nelijärve maastikukaitseala]], ''[[Aegypius monachus]]'', ====ael==== [[Aelana]], [[Aelfric]], [[Aelianus]], [[Aeljärv]], ====aep==== ''[[Aepyornithiformes]]'', ====aer==== ''[[aerarium]]'', [[aeratsioon]], [[aerenhüüm]], [[aero-]], [[aerodroom]] ([[lennuväli]]), [[aerodünaamiline takistus]], [[aerodünaamiline toru]], [[aeroelastsusteooria]], [[aeroelektrilised uuringumeetodid]], [[aerofaagia]], [[Aeroflotski]], [[aerofotomeetodid]], [[aerogeodeesia]], [[aerogeofüüsikalised meetodid]], [[aerogeoloogia]], [[aerohüdromehaanika]], [[aeroionisaator]], [[aeroionisatsioon]], [[aeroioonide loendur]], [[aeroioonravi]], [[Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]] ([[Žukovski-nim. Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]]), [[aeroklubi]] ([[lennuklubi]]), [[aeroloogia]], [[aeromagnetomeetria]], [[aeromeetodid]], [[aeromehaanika]], [[aeronavigatsioon]], [[aeroon]], [[aerosoolravi]], [[aerostaat]] ([[õhupall]]), [[aerostaatika]], [[aeroteraapia]], [[aerotropism]], [[aerovisuaalsed meetodid]], [[Pieter Aertsen]], ====aes==== [[Aesch]], ''[[Aeschna]]'', ''[[Aesculus glabra]]'', ''[[Aesculus octandra]]'', [[Aesoo külanõukogu]], [[Aessaare]], ''[[Aestiorum gentes]]'', ====aet==== [[Aethelwoldi benediktsionaal]], ''[[Aethusa]]'', ''[[Aethusa cynapium]]'', ===af=== [[AF]], ====afa==== [[Aleksandr Afanasjev]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afanasjev]]), [[Fjodor Afanasjev]] ([[Fjodor Afanasjevitš Afanasjev]]), [[Sergei Afanasjev]] ([[Sergei Aleksandrovitš Afanasjev]]), [[Vassili Afanasjev]] ([[Vassili Ivanovitš Afanasjev]]), [[Viktor Afanasjev]] ([[Viktor Grigorjevitš Afanasjev]]), [[Afanasjevo kultuur]], [[Afari alang]], [[afarid]], [[afari keel]], [[Afawarq Qabra Iyasus]], ====afe==== [[afektatsioon]], [[aferentne]] ([[aferentsus]]), [[aferentne dendriit]], [[aferentne närv]], [[aferentsed lümfisooned]] ([[toomasooned]]), [[aferist]], ====aff==== [[Jorge Affonso]] ====afg==== [[afgaani]], [[Afgaani Turkestan]] ([[Lõuna-Turkestan]]), [[Afganistani Akadeemia]], [[Rza Afganlõ]] ([[Rza Rustam oglõ Afganlõ]]), [[Afgoi]], ====afi==== [[Afif]], [[afiinne geomeetria]], [[afiinne kujutus]], [[afiinne reeper]], [[afiinor]], [[afiinsed koordinaadid]], [[afiinsus]], [[Aleksandr Afinogenov]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afinogenov]]), [[afirmatsioon]], [[afišš]], ====afl==== [[AFL]] ([[Ameerika Tööföderatsioon]]), [[Michel Aflak]], ====afm==== [[Afmadu]] ====afr==== [[Afram]], [[Afranius]] ([[Lucius Afranius]]), [[Afrassiab]], ''[[Afri]]'', ''[[Africa]]'', [[African Morning Post]], ''[[Africa nova]]'', [[afro-ameerika muusika]], [[Afro-Shirazi Partei]] ([[Revolutsiooniline Partei]]), ====aft==== [[aft]], [[aftoni jäävaheaeg]] ====afu==== [[Afula]] ====afä==== [[afäär]] ===ag=== ====aga==== [[agaam]], [[agaamlased]], [[Aga Burjaadi rahvusringkond]], [[Agadès]], [[Stepan Agadžanjan]], [[Agadõr]], [[Zinaida Agafonova]] ([[Zinaida Fjodorovna Agafonova]]), [[Gazaros Agajan]], [[aga-khaan]], [[Agali metskond]], ''[[Agama]]'', ''[[Agamidae]]'', [[agamogoonia]], [[Agan]] ([[Agani jõgi]]), [[aganad]], [[aganaleib]], [[Abel Aganbegjan]] ([[Abel Gezevitš Aganbegjan]]), ''[[agape]]'', [[Agapetus]] ([[Yrjö Soini]]), [[Agapäe]], [[Agapäe raamatukogu]], [[Agapäe rahvamaja]], [[Agara]], [[Agarak]], ''[[Agaricus]]'', ''[[Agaricus bisporus]]'', ''[[Agaricus campestris]]'', ''[[Agaricus silvicola]]'', [[Aga Riza]], [[agaroid]], [[Chandrakumar Agarvalla]], [[Agasilla]], [[Agathias]], [[Agathokles]], [[agau keeled]], ''[[Agava sisalana]]'', ''[[Agave americana]]'', ====agb==== [[Agbandi]], [[Agboville]] ====agd==== [[Agdaš]] ====age==== "[[AGE]]" ([[Tartu Aparaaditehas]]), [[ageeratum]], [[ageila]], [[Ivan Agejev]] ([[Ivan Aleksandrovitš Agejev]]), [[Nikolai Agejev]] ([[Nikolai Vladimirovitš Agejev]]), ''[[Agelastica alni]]'', ''[[Agence Belga]]'', [[Agence France-Presse]] (''[[Agence Havas]]''), ''[[Agence Télégraphique Suisse]]'', ''[[Agência de Noticias e de Informações]]'', ''[[Agência Nacional]]'', [[agenda]], [[Agenor]], [[Āgenskalns]], ''[[Agenzia Nazionale Stampa Assoziata]]'', [[agent]], ''[[Agenţia Română de Presă]]'', [[agentuur]], [[agentuurluure]], ''[[Ageratum]]'', ''[[Ageratum housterianum]]'', ''[[Agerpres]]'', ''[[ager publicus]]'', [[Agesandros]], [[Agesilaos II]], ====agf==== [[AGFA]], ====agg==== [[Aggtelek-Jósvafö]] ([[Aggtelek-Jósvafö koobas]]), ====agh==== [[Stephan Aghadžanjan]] ([[Stepan Agadžanjan]]), [[Ghazaros Aghajan]] ([[Gazaros Agajan]]), [[Agheri looduskaitseala]], [[Aghlabiidid]] ([[Aghlabiidide dünastia]]), ====agi==== [[Vassili Agibalov]] ([[Vassili Ivanovitš Agibalov]]), [[Agija]] ([[Atsalama]]), [[Agima]] ([[Atsalama]]), [[Aleksandr Agin]] ([[Aleksandr Aleksejevitš Agin]]), [[Ion Agirbiceanu]], [[Agis]], [[Agis IV]], [[agitaator]], ''[[agitato]]'', [[Agitator]] (ajakiri), [[agitatsioonipunkt]] ([[agitpunkt]]), ====agl==== [[Aglaia]], ''[[Aglia tau]]'', [[aglomeraat]], [[aglutinatsioon]], [[aglutineerivad keeled]], [[aglutiniin]], [[aglutinogeenid]] ([[aglutinogeen]]), [[aglükoon]], ====agm==== [[agmatiin]], ====agn==== [[Agnadello lahing]], [[Giovanni Agnelli]], ''[[Agnostus]]'', ====ago==== "[[Ago]]", [[agonistid]] ([[agonist]]), ''[[Agonomycetales]]'', ''[[Agonum]]'', [[agoon]], [[Agorakritos]], [[agorot]], ====agr==== [[agraafia]], [[agraar-]], [[agraarkriis]], [[agraarküsimus]], [[agraarprogramm]], [[agraff]], [[Agrahhan]] ([[Agrahhani poolsaar]]), [[agrammatism]], [[Zahhar Agranenko]] ([[Zahhar Markovitš Agranenko]]), [[agranulotsütoos]], [[agravatsioon]], [[Ágreda]], [[agregaat]], [[agregaatfreespink]], [[agregaatindeks]], [[agregaatindeks]], [[agregaatpea]] ([[jõupea]]), [[agregaatpink]], [[agregaatpuurpink]], [[agregateerimine]], ''[[agrégé]]'', [[agressiivsus]], [[agressioon]], [[Agrı]] ([[Ağrı]]?, [[Agrı ahelik]], [[Ağrı ahelik]]?), [[Agricola]] ([[Gnaeus Julius Agricola]]), ''[[Agricultural Adjustment Act]]'', [[Agrinion]], ''[[Agriocharis ocellata]]'', ''[[Agriolimax]]'', ''[[Agriolimax agrestis]]'', ''[[Agrion]]'', ''[[Agriotes lineatus]]'', ''[[Agrotypidae]]'', [[Agrippa]] (filosoof), [[Agrippa Nettesheimist]], [[Agrippina Vanem]], [[Agrippina Noorem]], [[agro-]], [[agrobioloogia]], [[agrokeemia]], [[agrokeemiateenistus]], [[agrokompleks]], [[agromelioratiivne kuivendus]], [[agromelioratsioon]], [[Agronoomia]] (ajakiri), [[agronoomilised maagid]], ''[[Agropyron]]'',''[[Agrostis]]'', ''[[Agrostis tenuis]]'', ''[[agrypnia]]'', ''[[agrypnognosia]]'', ====ags==== [[Agstev]] ([[Agstevi jõgi]]), ====agz==== [[Juldaš Agzamov]] ====agt==== [[P. Agt]], [[Adolf Agthe]], ====agu==== [[Aguadilla]], [[Aguadulce]], [[aguakateegi keel]] ([[aguakateko keel]]), [[Aguán]] ([[Aguáni jõgi]]), [[Agua Prieta]], [[Aguarico]] ([[Agruarico jõgi]]), [[Aguda]], [[Águilas]], [[Johnson Aguiyi-Ironsi]], [[aguladekond]], [[aguli keel]], [[Agusalu soo]], [[Agusan]] ([[Agusani jõgi]]), [[Agustín I]] ([[Agustín Iturbide]]), [[Delmira Agustini]], [[aguutilased]], [[Agveran]], ===ah=== ====ah==== [[A • h]], ====aha==== [[Ahas]], [[ahas-aardlane]], [[ahaskaan]], [[ahaskabi]], [[Ahaste mõis]], [[ahasvähilised]], ====ahd==== [[Ahdar]] ([[Ahdari mäed]]), ====ahe==== [[Ahejärv]] ([[Ahijärv]]), [[ahelasendusmeetod]], [[aheldusvoog]], [[ahelik]], [[aheljoon]], [[ahelkaubandus]], [[ahelkokk]] ([[streptokokk]]), [[ahelkorallid]], [[Ahelo]], [[ahelpind]] ([[katenoid]]), [[ahelpiste]], [[ahelpistetikand]], [[ahelpisteõmblus]], [[ahelpisteõmblusmasin]], [[ahelstruktuur]], [[ahendamine]] ([[determinatsioon]]), [[ahendveearvesti]], [[Aherahu]], [[Ahernaar]], [[Ahet-Aton]], ====ahh==== [[Ahhaia]], [[Ahhaia vürstiriik]], [[ahhailased]], [[ahhailleiin]], [[Ahhalgori]] ([[Leningori]]), [[Ahhali-Kindgi]], [[Ahhalkalaki]], [[Ahhal-Senaki]] ([[Mihha Tshakala]]), [[Ahhalšeni]], [[Ahhangaran]], [[Ahheron]] ([[Acheron]]), [[ahhimaa]], [[Ahho]], [[Mirza Fatali Ahhundov]], [[Suleiman Sani Ahhundov]], [[Veli Ahhundov]], [[Ahhundovi-nim. Aserbaidžaani Ooperi- ja Balletiteater]], [[Ahhurjan]] ([[Ahhurjani jõgi]]), ====ahi==== [[ahi]], [[Oskar Ahi]], [[Ahmadou Ahidjo]], [[Ahijärv]] (Kagu-Eesti), [[Ahijärv]] ([[Ahitsjärv]]; Tartu rajoon), [[ahikoht]] ([[ahikotus]]), [[Ahila]], [[Ahimägi]], [[Ahitse]], ====ahj==== [[Ahja külanõukogu]], [[Ahja kolhoos]], [[Ahja metskond]] ====ahl==== [[Axel Ahlberg]], [[Ernst Ahlgren]] ([[Victoria Maria Benedictsson]]), [[Ahli]], [[Ahli külanõukogu]], [[Lars Ahlin]], [[August Ahlqvist]] ====ahm==== [[Ahmad]], [[Ahmad Doniš]] ([[A. Doniš]]), [[Ahmadi]], [[Ahmadnagar]] (linn ja riik), [[Ahmadu]], [[Kössi Ahmala]], [[Tšingiz Ahmarov]], [[Ahmat]], [[Ahmatovi laht]], [[Fakhruddin Ali Ahmed]], [[Ahmedi]], [[Ahmed-khaan Durrani]] ([[Ahmed-šahh Durrani]]), [[Abdul Ahmedov]], [[Rahhim Ahmedov]], [[Veli Ahmedov]], [[Ahmed III]], [[Aleksandre Ahmeteli]] ([[Sandro Ahmeteli]]), [[Ahmet Paşa]], [[Ahmim]], [[Ahmos]], ====ahn==== [[Nils Gabriel Ahnlund]] ([[Nils Ahnlund]]), ====ahr==== [[AHR]], [[Ivan Ahremtšik]] ([[Ivan Ahremtšõk]]), [[Ahrensburgi kultuur]] ([[Lyngby kultuur]]), [[Ahriman]] ([[Angra Mainju]]), [[AHRR]], ====ahs==== [[Ahsu]], ====aht==== [[al-Ahtala]], [[Ahtala]] (asula ja kuurort), [[Ahtamar]] ([[Ahtamari saar]]), [[Ahtamar]] (ehitusmälestis), [[ahtena keel]], [[ahterstaak]], [[ahtertraalimine]], ''[[Ahtioconchidae]]'', [[Ahti Saarelainen]], [[Ahtma]] ([[Käesalu]]), [[Ahtme]] (linnaosa, endine küla ([[Ahtme küla]]), [[Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat]], [[Ahtme kaevandus]], [[Ahtme metskond]], "[[Ahto]]" ("[[Leek]]"), [[ahtrilipp]], [[ahtripeegel]], [[ahtrus]], [[Ahtuba]], [[ahtus]], [[Ahtõrka]], ====ahu==== [[Ahuachapán]], [[Ahula asundus]], [[Ahunapalu kadakad]], [[Ahunapalu metskond]], [[Ahuramazda]], ====ahv==== [[ahv]], [[ahvahhi keel]], [[Ahvar]], [[Eeva Ahven]], [[Ahvenamaa süvik]], [[Ahvenjärv]], [[ahvenlased]], [[Abdurragimbek Ahverdov]], [[ahvilised]], [[ahvinimene]], [[Elene Ahvlediani]], ===ai=== [[Ai Wu]] ====aia==== [[Aia]], [[Aiaie]], [[Aiakiidid]], [[Aiakos]], [[aiakunst]], [[aiakäärid]], [[aiamullad]], [[aianduskeskkool]], [[aianuga]], [[Aiaotsa]], [[Artašes Ai-Artjan]], [[aiaöölane]], ====aib==== [[Aibek]], [[Aibihu]] ([[Aibihu järv]]) ====aic==== [[Ilse Aichinger]] ====aid==== [[aidaaho lammas]], [[aidakaal]], [[Aidaku]], [[Aidamäe]], [[Aidar]] ([[Aidari jõgi]]), [[Aidari solontšakk]], [[Artur Aidinjan]], [[Dipa Nusantara Aidit]], [[Aidu]] (kaks küla ja üks endine küla), [[Aidu vald]], [[Aidu järv]], [[Aidõn]], ====aig==== [[Aigisthigos]], [[Aigitse]] ([[Ohulepa]]?), [[Aigospotamoi]], [[Aigospotamoi lahing]], [[Aiguá]], [[Aigues-Mortes]], [[Aiguni leping]] (1858), [[Aigyptos]], ====aih==== [[Aihhai]], ====aii==== [[aiil]] ([[auul]]), ====aij==== [[Aijal]], [[AIJD]] ([[Rahvusvaheline Arstide-Demokraatide Föderatsioon]]), [[Aijubiidid]], ====aik==== [[Aikap]], [[Howard Aiken]] ====ail==== ''[[Ailanthus]]'', ''[[Ailanthus altissima]]'', [[Aileron]], [[Ailegandí]]?, [[Julius Edvard Ailio]] ([[Julius Ailio]]) ====aim==== [[Šaken Aimanov]] ([[Šäken Aimanov]]), [[aimaraad]], [[Maia Aimedova]], [[Aimla]] ([[Aimla asundus]]), [[Aimla]]?, [[Aimla külanõukogu]], [[Aimla metskond]], [[Aimla sidejaoskond]], [[Zolmurza Aimurzajev]]? ====ain==== [[Aina]] ([[Aina jõgi]]), [[Ainaho]], [[Ain Beida]], [[aine]], [[ainekabinet]], [[aineklass]], [[ainekomisjon]], [[Aineküla]] ([[Ainja]]), [[Ain el-Heiz]], [[aineline kultuur]], [[Jaan Ainelo]], [[Aine mäed]] ([[Ainja mäed]]), [[ainesüsteem]], [[ainevahetuse põhikäive]] ([[põhiainevahetus]]), [[ainevahetushaigused]], [[aineõpetaja]], [[Ain Galakka]], [[Sadriddin Aini]], [[Aini-nim. Ooperi- ja Balletiteater]] ([[Aini-nimeline Oopero- ja Balletiteater]]), [[Ainja mäed]], [[Aino]], [[Leo Ainola]], [[Ainoa]]?, [[Ainovi saared]], [[Ainsaar]], [[Ain Sefra]], [[Heino Ainson]], [[Ain Šamsi ülikool]]?, [[Adam Aini]], [[Ainlab]] ([[Gazlantep]]?), [[ainujuhtimine]], [[ainu keel]], [[Ainuna]], ====aio==== [[Aiolis]], [[Aiolose harf]], [[Aion]], [[aioolia murderühm]] ([[Aioolia murded]]), [[aioollased]], [[Aiotsdzor]], [[Aioun el-Atrouss]] ====aip==== [[Ai-Petri]], [[Ai-Petri Jaila]] ====aiq==== [[Ai Qing]] ====air==== [[airaan]], [[Martti Airila]], [[Airi platoo]], [[Airivank]] ([[Gegard]]), [[Airolo]], [[Airum]], [[George Biddell Airy]] ([[George Airy]]), ====ais==== [[Leo Aisenstadt]], [[Aisetas]], ([[Aisetase järv]]), [[aissori keel]] ([[uussüüria keel]]), [[Aistulf]], [[aisuare keel]], [[P. Aisupiets]], ====aiš==== [[Aiša-Bibi mausoleum]] ====aiz==== [[Mark Aronovitš Aizerman]] ([[Mark Aizerman]]), [[Aizkalne]], ''[[Aizoaceae]]'', [[Aizpute maakond]] ====ait==== [[Aït Ahmed]], "[[Aithiopika]]", [[Gapar Aitijev]], [[ait-kuivati]], [[Aitoolia liit]], [[Aitos]], [[Mihkel Aitsam]] (3 isikut), [[Aitsami-nim. kutsekeskkool]] ([[Aitsami-nimeline kutsekeskkool]]), [[aitõss]] ====aiu==== [[Aiu]], [[Aiun]] ====aiv==== [[Artemi Aivazjan]], [[Atviekste]] ([[Atviekste jõgi]]) ====aix==== ''[[Aix galerivulata]]'', [[Aixi festival]] ====aiy==== [[Masti Venkatesa Aiyangar]], [[R. Aiyar]] ===aj=== ====aja==== [[aja säästmise seadus]], [[ajafond]], [[Ajaguz]] ([[Ajaguzi jõgi]]), [[ajajaotussüsteem]], [[Ajak-Hamõr]], [[ajakirjanduse sihtkapital]], [[ajakirjanduse päev]], [[ajakirjandusteadus]] ([[žurnalistika]]), [[Ajakirjanike Liit]] ([[NSV Liidu Ajakirjanike Liit]]), [[ajalaulud]], [[ajalehežanr]], [[Ajalehtede Kirjastus]], [[ajaline induktsioon]], [[ajaloo abiteadused]] ([[ajaloo abiteadus]]), [[Ajaloolaste-Marksistide Ühing]], [[ajalooline determinism]], [[ajalooline foneetika]], [[ajalooline grammatika]], [[ajalooline ja loogiline]], [[ajalooline keeleteadus]], [[ajalooline koolkond]], [[ajalooline stiil]], [[ajaloolis-etnograafiline valdkond]] ([[ajaloolis-kultuuriline valdkond]]), [[ajaloolis-poliitiline tõlgendamine]], [[ajaloomaal]], [[Ajaloomuuseum]] (Moskvas), [[ajaluup]], [[ajamirihm]] ([[rihm]]), [[Ajan]] ([[Ajani jõgi]]), [[Ajan]] (asula), [[Ajana]], [[Ajanta]], [[ajapalk]], [[ajasarnane intervall]], [[ajasekund]], [[ajasignaalid]], [[Ajat]], [[ajataju]], [[ajatamine]], [[ajateenistus]] (astronoomia), [[ajategur]], [[ajavõrrand]], [[Ajax]] ([[Ajaxi mägi]]) ====ajm==== [[Ajmer]] ====ajo==== [[Ajoe]] ([[Ajoe saared]]), [[Ajojõgi]] ====aju==== [[aju külgvatsake]], [[ajuarter]], [[ajuarteriograafia]], [[ajuarteritromboos]], [[Ajuda]], [[Aju-Dag]] ([[Aju-Dagi mägi]]), [[Aju Dag]] [[Aju Dagi neem]], [[ajuhormoonid]] ([[ajuhormoon]]), [[ajukasvaja]], [[ajukelmepõletik]] ([[meningiit]], [[ajukestapõletik]]), [[ajukoer]] ([[hagijas]]), [[ajukolju]], [[ajupehmumus]] ([[ajukärbus]]), [[ajukäärud]] ([[ajukäär]]), [[ajulakakesed]] ([[ajulakake]]), [[ajumädanik]], [[ajupõletik]] ([[entsefaliit]]), [[ajupõrutus]] ([[ajukontusioon]]), [[ajusagarad]] ([[ajusagar]]), [[ajusagarikud]] ([[ajusagarik]]), [[ajusild]], [[Dandar Ajušejev]], [[ajutine seos]], [[Ajutine Üle-eestimaaline Töölisühingute Kesknõukogu]], [[ajutised kohuslased]] ([[ajutine kohuslane]]), [[ajuvedelik]], [[ajuveejuha]], [[ajuvesitõbi]] ([[hüdrotsefaalia]]), [[ajuvõrk]], ===ak=== [[Ak Kupruk]] ====aka==== [[Akadeemia laht]], "[[Akadeemik Koroljov]]" ([[Akademik Koroljov]]) "[[Akadeemik Kurtšatov]]" ([[Akademik Kurtšatov]]), [[Akadeemik Obrutševi mäeahelik]], "[[Akadeemik Širšov]]" ([[Akademik Širšov]]), [[akadeemiline]], [[akadeemiline aasta]], [[Akadeemiline Filosoofiline Selts]], [[akadeemiline kutse]], "[[Akadeemiline Leegion]]", "[[Akadeemiline Rühm]]", [[Akadeemiline Sotsialistlik Ühing]], [[akadeemiline sõudmine]], [[akadeemiline teater]], [[akadeemiline tund]], [[akadeemilised seltsid]] ([[akadeemiline selts]], [[akadeemilised ühingud]], [[akadeemiline ühing]]), ''[[Akademie der Wissenschaften in Göttingen]]'', [[akademism]], [[Akademos]], "[[Akahata]]", [[Akaishi]] ([[Akaishi mäeahelik]], [[Akaishi ahelik]]), [[akanid]], [[akarapidoos]], [[akašee keel]], [[akažuuõun]], [[akatalektiline värss]], [[akaustobioliidid]] ([[akaustobioliit]]) ====akb==== [[Ikram Akbarov]], [[Akbastobe]] ([[Akbastobe mägi]]), [[Ak-Bešim]], [[Akbulak]] ====akc==== [[Akchar]] ====akd==== [[Ak-Dovurak]] ====ake==== [[Piet van Aken]], [[Jukk Akermann]], [[Akershus]] ([[Akershusi poolsaar]]), [[Åkeshov]], [[Aketi]] ====akh==== [[akhmimi murre]], [[Akho]], [[Ak-Hord]] ([[Valgehord]]), ====aki==== [[Ben Akiba]] ([[Branislav Nušić]]), [[akikujud]] ([[kikujud]]), [[Nikolai Pavlovitš Akimov]] ([[Nikolai Akimov]]), ====akj==== [[Akjar]], ====akk==== [[Tõnu Akkel]], [[Irina Akkerberg]], [[Akkerman]] ([[Belgorod-Dnestrovski]]) ====akl==== [[aklamatsioon]], [[Aklavik]], [[Teshafi Teezaz Aklilou Habte Wold]] ====akm==== [[Akmena]] ([[Akmena jõgi]]), [[Dace Akmentina]], [[Ak-Metšet]] ([[Kzõl-Orda]]) ====akn==== [[aknakitt]], [[aknaklaas]], ====ako==== [[Akobo]] ([[Akobo jõgi]]), [[Akola]], [[akolapiesa keel]], [[akommodatsioon]], [[akommunikatiivsus]], [[akompanement]] ([[saade]]), [[akonitiin]], [[Akop Akopjan]], [[akordikannel]], [[akordtasu]], [[Akosombo]], [[Akosombo hüdroelektrijaam]], ====akr==== [[akraanid]] ([[koljutud]]), [[akrediteerimine]], [[akreditiiv]], [[akreks]], [[akretsioonihüpotees]], [[akridiin]], [[akriflaviin]] ([[trüpaflaviin]]), [[akrihhiin]], [[akrilaan]], [[akrobaat]], [[akromaat]], [[akromaatiline filter]], [[akromaatilisus]], [[akromegaalia]], [[akrostihhon]], [[akroteer]], [[akrüülhape]] ([[propeenhape]]), [[akrüülkautšuk]], [[akrüülnitriil]] ([[propeennitriil]]), ====aks==== [[Aksai]] (linn), [[Aksai]] ([[Aksai jõgi]]), [[Aksaibaši]] ([[Aksaibaši mäeahelik]], [[Aksaibaši ahelik]]), [[Ivan Sergejevitš Aksakov]] ([[Ivan Aksakov]]), [[Konstantin Sergejevitš Aksakov]] ([[Konstantin Aksakov]]), [[Sergei Timofejevitš Aksakov]] ([[Sergei Aksakov]]), [[Aksakovo]], [[Akşehir]], [[akselbant]], [[Zelik Akselrod]], [[Izrail Aksenfeld]], [[aksessuaar]] ([[aksessuaarid]]), [[Aksi]] (küla Ihamaru külanõukogus), [[aksiaalhüdromootor]], [[aksiaalkompressor]] ([[telgkompressor]]), [[aksiaalne]], [[aksiaalsüsteem]], [[aksiaalturbiin]], [[aksiaalveerelaager]], [[aksiaalventilaator]] ([[telgventilaator]]), [[aksiomaatika]] ([[aksioomide süsteem]]), [[aksiomaatiline hulgateooria]], [[aksishirv]], [[Ljudmila Aksjonova]], [[aksoid]], [[aksolotl]], [[aksonaksoniline sünaps]], [[aksondendriidiline sünaps]], [[aksonomeetria]], [[aksonsomaatiline sünaps]], [[Aksoran]] ([[Aksorani mägi]]), [[aksostüül]], [[Akstafa]], [[Akste-Kärsa külanõukogu]], [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu oaas]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Balhaši vesikonnas), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sõrdarja jõestikus), [[Aksu]] (asula Kasahstanis), [[Aksu]] (asula Kõrgõzstanis), [[Aksubajevo]], [[Aksu-Džabaglõ looduskaitseala]], [[Aksum]] ([[Aksumi riik]]), ====akš==== [[Akšapada Gautama]], ====akt==== [[akt]], [[Aktanõš]], [[Aktass]], [[Aktau]] ([[Aktau mägi]]), [[AKTH]], ''[[Aktiengesellschaft für Anilinfabrikation]]'', [[AGFA]], [[aktiiniumiemanatsioon]] ([[aktinoon]]), [[aktiiv]], [[aktiiv]] (keeleteadus), "[[Aktiiv]]" ("[[Kommunaar]]"), [[aktiivautomaatkontroll]], [[aktiivhüdroturbiin]], [[aktiivmuld]], [[aktiivne energia]], [[aktiivne faag]] ([[vegetatiivne faag]]), [[aktiivne filter]], [[aktiivne hulkklemm]], [[aktiivne immuunsus]], [[aktiivne kese]] ([[aktiivne tsenter]]), [[aktiivne pind]], [[aktiivne tsenter]], [[aktiivne valimisõigus]], [[aktiivne viirus]], [[aktiivrool]], [[aktiivsed värvained]] ([[protsioonvärvained]], [[aktiivne värvaine]], [[protsioonvärvaine]]), [[aktiivsete temperatuuride summa]], [[aktiivsus]], [[aktiivsusprintsiip]], [[aktiivsustegur]], [[aktiivtakistuslik pingejagur]], [[aktiivterminaal]], [[aktiivtsenter]], [[aktiivtsoon]], [[aktiivturbiin]], [[aktiniidia]], [[aktiniidid]] ([[aktiniid]]), [[aktino-]], [[aktinograaf]], [[aktinomükoos]], [[aktinoon]], [[aktinosteel]], [[Aktion]] ([[Aktioni neem]]), [[aktiva]], [[aktivaator]] ([[promootor]]), [[aktivaatorpesumasin]], [[aktivakirje]], [[aktivakonto]], [[aktivatsioonanalüüs]], [[aktivatsioonihormoonid]] ([[ajuhormoonid]], [[aktivatsioonihormoon]], [[ajuhormoon]]), [[aktiveerimine]], [[Aktjubinski oblast]], [[Ak-Tjuz]], [[Aktogal]], [[aktograaf]], [[aktomüosiin]], [[aktseleraator]], [[aktseleratsioon]], [[aktsept]], [[aktseptandid]], [[aktseptarveldus]], [[aktsepteerima]] ([[aktsepteerimine]]), [[aktseptinkasso]], [[aktseptor]] (füüsika; keemia; psühholoogia; biokeemia), [[aktsiate kontrollpakk]], [[aktsioon]], "[[Aktsioon]]", [[aktsioonipotentsiaal]], [[Aktšakaia nõgu]], [[Aktšakau]], [[Ak-Tšunkur]], [[aktuaalne]] ([[aktuaalsus]]), [[aktuaalne lõpmatus]], [[aktualism]], "[[Aktuelt]]", [[Aktumsõk]], [[aktus]], ====aku==== [[akuauto]], [[akulturatsioon]], [[akumulatiivne tasandik]] ([[kuhjetasandik]]), [[akumulatsioon]], [[akumulatsioonifond]], [[akumulatsiooniterrass]] ([[kuhjeterrass]]), [[akusatiiv]], [[Akuse]], [[akustiline ekraan]] ([[ekraan]]), [[akustiline filter]], [[akustiline foneetika]], [[akustiline lääts]], [[akustiline paramagnetiline resonants]], [[akustilised mõõtmised]] ([[akustiline mõõtmine]]), [[akustoelektroonika]], [[akušöör]], [[Ryunosuke Akutagawa]], [[Yasushi Akutagawa]], [[akuut]], [[akuutne]] ([[akuutsus]]), [[akuvalgusti]], [[akuvedur]] ====akv==== [[akvaalsed setted]] ([[akvaalne sete]]), [[akvaariumitaimed]] ([[akvaariumitaim]]), [[akvalangist]], [[akvamaniil]], [[akvanaut]], [[akvarellipintsel]], [[akvarellvärv]], [[akvarist]], [[akvaviit]], [[akvireeritud haigused]] ([[omandatud haigused]]), [[Akvitaania]], [[akvitaanlased]], [[akvoühendid]] ([[akvoühend]]) ====akw==== [[Akwapim]] ([[Akwapimi mäed]]) ====akõ==== [[Sabõrbek Akülbekov]], [[akõnn]] ====akü==== [[aküülia]] ====aky==== [[Akyab]] ([[Sittwe]]) ===al=== ====ala==== ''[[à la]]'', [[Ala]] (küla; endine asula; endine küla; mäestik) ([[Ala mäed]]), [[Ala ad-Din Kei Kubad]], [[Alaania]], [[alaanid]], [[Alaartša]] ([[Alaartša jõgi]]), [[Alabama jõgi]], [[alabama keel]], [[Alabastron]], [[Karo Alabjan]], ''[[à la bonne heure]]'', [[Alacaböyük]], [[Aladdin]] ([[Aladin]], muinasjututegelane), [[Nikolai Aladov]], [[alaealiseiga]], [[alaealiste kriminaalvastutus]], [[alaealisus]], [[Alagón]] ([[Alagóni jõgi]]), [[Ala-Hanikase]], [[alahapend]] ([[oksiid]]), [[Alahhadzõ]], [[al-Ahtai]] ([[Ahtai]]), [[alahuul]], [[alahõlmne sabauim]], [[Alain-Fournier]], [[Alai org]], [[Alajaama]], [[Alajuela]], [[Alajõe külanõukogu]], [[Alajõe metskond]], [[Alajõgi]] (jõgi ja Kääpa jõe ülemjooks), [[Ala-Järvere]], [[alajäsemed]] ([[alajäse]]), [[alakalufid]], [[alakalufi keeled]], [[Ala-Kasa]], [[alakerk]], [[Alakoi]] ([[Alakoi järv]]), [[Alakol]], [[Alakoli-Balhaši nõgu]], [[Alakul]] ([[Alakol]]), [[alakõht]], [[Alaküla]] (9 küla ja 1 endine küla), [[Alaküla külanõukogu]], [[ALALC]] ([[Ladina-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon]]), [[alaldamine]], [[alaldus-alajaam]], [[alaleütlev]] ([[allatiiv]]), [[Alalia]], [[Alalia lahing]], (...) 9 (...) ==x== [[X]] (füüsika) ===xa=== ====xan==== [[Xanthe-Komotene madalik]], ''[[Xanthomonas campestris]]'', ''[[Xantophyta]]'', [[Xanthos]] ====xav==== [[Francisco Xavier]] ===xb=== ===xba=== [[Xbalanque]] ===xe=== ====xen==== ''[[Xenophus]]'', ''[[Xenopsylla cheopis]]'', [[Gregorios Xenopulos]] ([[G. Ksenopulos]]), ====xer==== ''[[Xerocomus]]'', ''[[Xerocomus subtomentosus]]'' ===xi=== ====xia==== [[Xiaguan]], [[Xia Gui]], [[Xianbi]], [[Xiangfan]], [[Xiangjiang]], [[Xiangjiangi hüdroelektrijaam]], [[Xianyang]], ''[[xiao]]'', [[Xiao San]] ([[Xiao Aimei]]), [[Xiaoshan]], [[Xia Yan]] ====xib==== [[Xibalba]] ====xic==== [[Xichang]] ====xie==== [[Xie He]], [[Xieng Khouang]] ====xih==== [[Xihu]] ([[Xihu järv]]) ====xil==== [[Xi-Liao]], [[Xiliaohe]] ([[Xiliaohe jõgi]]) ====xin==== ''[[xin]]'', [[Xingang]] ([[Tanggu]]), [[Xin Gongren Ribao]], [[Xingren]], [[Xinhua]], [[Xinhua]] (linn), [[Xinjing]] ([[Changshun]]), [[Xin Qiji]], [[Xinzhu]], [[Xintai]], [[Xinxiang]], [[Xinyang]] ====xio==== ''[[Xiongnu]]'' ====xip==== ''[[Xiphophorus helleri]]'', ''[[Xiphophorus maculatus]]'', ''[[Xiphosura]]'' ====xir==== [[Margarita Xirgu]] ====xis==== [[Xisha saared]] ====xit==== [[Xitang]] ====xix==== [[Xixia]], [[Xi Xinghai]] ====xiy==== [[Xiyuedao]] ===xu=== ====xua==== [[Xuancheng]], [[Xuanhua]], [[Xuan Zang]], [[Xuan Ye]] ([[Kangji]]), ==y== ===ya=== ====yag==== [[Yagoona]] ====yah==== [[Yahya ibn Muhammad]] ([[Yahya]], [[Jahja]]), [[Agha Muhammad Yahya Khan]], ====yak==== [[Yakima]], [[Yako]] ([[Yako saar]]), [[Yakumo]], [[Yakup Kadri Karaosmanoglu]], [[Yakutat]], ====yal==== [[Yala]], [[Elihu Yale]], [[Linus Yale]], [[Yalinga]], [[Yalongjiang]], [[Yalujiang]] ====yam==== [[Yamabe no Akahito]], [[Kosaku Yamada]], [[O. Yamada]], [[Yamagata]], [[Aritomo Yamagata]], [[Yamaguchi Kaoro]], [[Yamamoto Satsuo]], [[Yamato]] ([[Yamato hõimuliit]]), ''[[yamatoe]]'', [[Maurice Yaméogo]], [[Yamethin]], [[Y'Ami]] ([[Y'Ami saar]]) ====yan==== [[Yan]] ([[Yani jõgi]], Sri Lanka), [[Yan]] ([[Yani riik]]), [[Yan Kit]], [[Yanam]] ([[Yanaon]]), [[Yanan]], [[Agustín Yáñez]], [[Yangdi]] ([[Yang Guang]]), [[Yang Jian]], [[Yangor]], [[Yangquan]], [[Yangshao kultuur]], [[Yangzhou]], [[Yang Zhu]], [[Yang Xiuqing]], [[Yanji]], [[Yantai]], ====yao==== [[Yao]], [[Yaoshan]] ([[Yaoshani mägi]]), [[Yao Wenyuan]] ====yap==== [[Yap]] ([[Yapi saared]]), [[Yapi süvik]], [[Yap Town]], ====yaq==== [[Yaque del Norte]] ([[Yaque del Norte jõgi]]), [[Yaqui]] ([[Yaqui jõgi]]), ====yar==== [[Yaraka]], [[Yarí]] ([[Yarí jõgi]]), [[Yarmouth]] ====yas==== [[Yasawa]] ([[Yasawa saared]]), [[Yashpal]], ''[[Yasuda]]'', [[Yasugi]], ====yaz==== [[Yazilikaya]], [[Yazoo]] ([[Yazoo jõgi]]), ====yat==== [[Ali Yata]], [[Yatenga]] ([[Yatenga riik]]), [[Yatsushiro]], ====yau==== [[Yauca]] ====yaw==== [[Yawata]] ====yay==== [[Yayoi kultuur]] ===yb=== ====ybl==== [[Miklós Ybl]] ===yd=== ====ydi==== [[Manuel Ydígoras Fuentes]] ===ye=== [[Ye]], [[Ye Shengtao]] ====yea==== [[John Butler Yeats]] ====yec==== [[Yecla]] ====yed==== [[Yedikule]] ====yeh==== [[Yeha]] ====yej==== [[Yeji]] ====yel==== [[Yell]] ([[Yelli saar]]), [[Yellowstone'i järv]], [[Yellowstone'i platoo]], [[Yelwa]] ====yen==== [[Yen-bai]], [[Yendi]] ====yeo==== ''[[yeomanry]]'', [[Yeovil]] ====yer==== [[Charles Tyson Yerkes]], [[Yerkesi observatoorium]], [[Alexandre John Émile Yersin]], [[Yerupaja]] ([[Yerupaja mägi]]) ====yes==== [[Yeşilköy]], [[Yeste]] ===yh=== ====yho==== [[Joachim Yhommby-Opango]] ===yi=== (...) ===yu=== ''[[yu]]'', [[Yu]] ====yua==== [[Yuan Hao]], [[Yuanjiang]] ([[Yuanjiangi jõgi]]), [[Yuanling]], [[Yuan Zhen]] (...) ===yw=== [[YWCA]] ([[Noorte Naiste Kristlik Ühing]]) [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid]] hld5mq4qnaua6alsnn67p75dinizv11 6164664 6164662 2022-07-20T22:22:40Z Andres 5 /* ace */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud ENE 1. väljaande registri märksõnad, mida Vikipeedias veel ei ole. ==a== ===ab=== ====abb==== [[Abbasija kanal]] ([[Al-‘Abbāsīyah' kanal]]), ====abe==== [[August Abel]] ====abi==== [[abikandevõnkumine]] ====abl==== [[abloy-lukustussüsteem|''abloy''-lukustussüsteem]] ====abo==== [[abonement]], [[abonendipunkt]], [[abonent]], ''[[ab ovo]]'' ====abr==== [[Šolom Jakov Abramovitš]] ([[Mendele-Moihher-Sforim]]), [[abrasiivlint]], [[abrasiivlõikeriist]], [[abrasiivne erosioon]], [[abrasiivpasta]], [[abrasiivpulber]], [[abrasiivriie]], [[abrasiivsuspensioon]], [[abrasioonikoobas]], [[abrasioonitasandik]], [[Abruzzi e Molise]] maakond, ====abs==== [[Abdurahman Absaljamov]], [[absentism]], [[absintiin]] (on praegu ümbersuunamine), [[absoluutaadress]], [[absoluutne ajaarvamine]] ([[absoluutne geokronoloogia]]), [[absoluutne diferentsiaalarvutus]] ([[tensoranalüüs]]), [[absoluutne geokronoloogia]], [[absoluutne heledus]], [[absoluutne idee]], [[absoluutne immoralism]], [[absoluutne koonduvus]], [[absoluutne liikumine]], [[absoluutne lisaväärtus]], [[absoluutne lävi]], [[absoluutne maksimum]] ([[globaalne maksimum]]), [[absoluutne mõõtühikute süsteem]], [[absoluutne rent]], [[absoluutne tants]], [[absoluutne veto]], [[absoluutse baasilise topograafia kaart]], [[absoluutsed noodinimed]] ([[absoluutne noodinimi]]), [[absorbeerimisseade]], [[absorptsioon]], [[absorptsioonfilter]], [[absorptsioonhügromeeter]], [[absorptsioonispekter]], [[absorptsiooniõlid]] ([[absorptsiooniõli]]), [[absorptsioonkülmuti]], [[absorptsioonkülmutuskapp]] ([[absorptsioonkülmik]]), [[abstinents]], [[abstraktne automaat]], [[abstraktne töö]], [[abstraktsed noodikirjad]] ([[abstraktne noodikiri]]), [[abstsissiinhape (II)]], [[absurdism]] ====abz==== [[Anna Abzalone]] ([[Anna Sakse]]), ====abu==== [[Abu al-Abjad]], [[Abu Ali al-Hasan ibn Ali]] (Nizam al-Mulk), [[Abubacer]] (Ibn Tufail), [[Abu Bekr Kelevi]], [[Abu Hamed]], [[Abu Kemal]], [[Abukiri laht]], [[Abukuma]] ([[Abukuma mäed]], [[Abukuma mäeahelik]]), [[Abul Abbas]], [[Abu'l-Ala al-Maarri]], [[Abu'l-Atahija]], [[Abulhair]], [[Abuls]], [[Abu'l-Vafa]], [[abu markub]] ([[kingnokk]]), [[Abu Muslim]], [[Abuná]], [[Abu Nuvas]], [[Ahmad Zaki Abu Sadi]], [[Abu Zaabal]], [[Abu Zabad]], [[Abu Zenima]], [[Abu Tammam]], [[Abu Tig]] ====aby==== [[Abydos]] (Egiptuses ja Väike-Aasias), [[Abydose lahing]], ===ac=== [[a. c.]], ====aca==== ''[[Academia de Ciencias Médicas, Físicas y Naturales de la Habana]]'', ''[[Academia Gustaviana Carolina]]'', ''[[Academia Republicii Socialiste România]]'', ''[[Académie Carrière]]'', ''[[Académie des Inscriptions et Belles-Lettres]]'', ''[[Académie des Sciences]]'', ''[[Académie des Sciences morales et politiques]]'', ''[[Académie Ranson]]'', ''[[Académie Royale de Danse]]'', ''[[Académie Royale de Musique]]'', ''[[Académie Royale des Sciences, des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique]]'', ''[[Académie Russe]]'', ''[[Académie Suisse]]'', ''[[Academy of Motion Picture Arts and Sciences]]'', ''[[Acanthephyra purpurea]]'', ''[[Acanthis flammea]]'', ''[[Acanthobdella peledina]]'', ''[[Acanthometra elestica]]'', ''[[Acarus siro]]'', [[Acatenango]], ====acc==== ''[[Accademia degli Filarmonici]]'', ''[[Accademia degli Incamminati]]'', ''[[Accademia Nazionale dei Lincei]]'', ''[[Accademia Nazionale di Santa Cecilia]]'' ====ace==== ''[[Acellularia]]'', ''[[Acentropus niveus]]'', ''[[Acer negundo]]'', ''[[Acer tataricum]]'', ''[[Acerina cern...a]]'', ''[[Acetobacter]]'', ''[[Acetobacter aceti]]'', ''[[Acetobacter xylinum]]'', [[Isidoro Acevedo]], ====ach==== [[Narziss Ach]], [[Achad Haam]], ''[[achaenum]]'', [[Achaimenes]], [[Erik Acharius]], [[Ignatius Kutu Achaempong]], [[Acheloos]], [[Andreas Achenbach]], [[Oswald Achenbach]], [[Gottfried Achenwall]], [[Dean Gooderham Acheson]] ([[Dean Acheson]]), [[Achilli saar]] ([[Achill]]), [[Achill]], ''[[Achillea carilaginea]]'', ''[[Achillea ptarmica]]'', [[Achilleus Tatius]], [[Acholla]], ''[[Achorion]]'' ''[[Achorion schönleini]]'', ''[[Achorion gallinae]]'', ''[[Achras sapota]]'', [[Joseph Achron]], ''[[Achyrophorus maculatus]]'', ====aci==== ''[[acid.]]'', [[acidum]], ''[[Acipenser]]'', ''[[Acipenser baeri]]'', ''[[Acipenser gueldenstaedti]]'', ''[[Acipenser nudiventris]]'', ''[[Acipenser ruthenus]]'', ''[[Acipenser stellatus]]'', ''[[Acipenseridae]]'', ''[[Acipenseriformes]]'', ====ack==== [[Achille van Acker]], [[Konrad Ackermann]], [[Acklins]] ([[Acklinsi saar]]), [[Aino Jackté-Jalander]], ====acl==== ''[[Aclitellata]]'', ''[[Aclypea]]'' ====acn==== ''[[acne]]'' ====aco==== ''[[Acoela]]'', ''[[Aconitum]]'', ''[[Aconitum las...ostomum]]'', ''[[Aconitum rapellus]]'', ''[[Aconitum variegatum]]''', ''[[Acorus]]'' ====acq==== [[Acquaviva]], [[Giulio Acquaviva]] ====acr==== ''[[Acrania]]'', ''[[Acrocephalus schoenebaenus]]'', ''[[Acroceridae]]'', ''[[Acrolepia assectella]]'', ====act==== [[acta]], [[Acta diurna]], ''[[Actaea spinata]]'', [[Acta Ethnologica]], [[Acta Linguistica]], [[Acta Musicologica]], ''[[Acta urbis]]'', ''[[acte gratuit]]'', [[Actéoni saared]], [[ACTH]], ''[[Actinia equina]]'', ''[[Actiniaria]]'', ''[[Actinidia kolomikta]]'', ''[[Actinobacillus]]'', ''[[Actinobacillus ma...lei]]'', ''[[Actinomyces]]'', ''[[Actinomyces griseus]]'', ''[[Actinomyces venezuelae]]'', ''[[Actinomycetales]]'', ''[[Actinomycetes]]'', ''[[Actinomyxidia]]'', ''[[Actinosphaerum]]'', ''[[Actinosphaerum eichhorni]]'', ''[[Action Group]]'', [[Actium]] ([[Aktion]]), ''[[Act of Union]]'', ''[[Actors Equity Association]]'', ===ad=== ====ada==== [[adaadžo]], [[adaat]], [[adabi-kirjandus]], [[Adal]], [[Adam]] (asula Omaanis), [[Paul Adam]], [[James Adam]], [[Theo Adam]], [[Ada manuskript]], [[Mihheil Adamašvili]] ([[M. Džavahhišvili]]), [[Carel Steven Adama van Scheltema]], [[Adam de la Halle]], [[Emil Adamič]], [[Adami mägi]], [[Anton Adamini]], [[Petros Adamjan]], [[Artur Adamov]], [[Aless Adamovitš]] ([[Aleksandr Adamovitš]], [[Aleksandr Mihhailovitš Adamovitš]], [[Aljaksandr Adamovitš]], [[Aljaksandr Mihhailavitš Adamovitš]]), [[Samuel Adams]], [[William Grylls Adams]], [[adamsiit]], [[Toomas Adamson-Algma]], [[adamstiil]], [[Michel Adanson]], ''[[Adansonia digitata]]'', [[adaptatsioonihaigus]], [[adaptatsioonisündroom]], [[adaptiivsüsteem]], [[Adare]] ([[Adare neem]], [[Adare'i neem]]?), [[Maria Kostjantõnivna Adassovska]] ([[Maria Adassovska]], [[Maria Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Marija Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Maria Zankovetskaja]], [[Marija Zankovetskaja]]), [[Aleksandr Adašev]] ([[Aleksandr Ivanovitš Adašev]]), [[Adavere metskond]], [[Adavere näidissovhoos]], [[addenda]], [[Addis Abeba konverents]] (1963), [[Addis Abeba rahu]] (1896), [[Joseph Addison]], [[Addu]] ([[Addu atoll]]), ====ade==== [[adekvaatne]], [[Adelaide'i saar]], [[Adele]] ([[Adele'i saar]], [[Adele saar]]?), ''[[Adelgidae]]'', [[U. Adelsberger]], [[adeniit]], [[Adeni protektoraat]], ''[[adenitis equorum]]'', [[adenokartsinoom]], [[adeno-satelliitviirus]], [[adenosiindifosforhape]], [[adenosiinmonofosforhape]], [[adenosiintrifosfaadi primeerimisrühmad]], [[adenosiintrifosfataas]], [[adenosiintrifosforhape]], [[S-adenosüülmetioniin]], [[adenoviirus]], ''[[Adenovirus]]'', ''[[adentia]]'', [[adenüülhape]], [[adenüülisüsteem]], ''[[Adephaga]]'', [[Clément Ader]], [[adessiiv]], ====adf==== [[ADF]], ====adh==== [[Adherbal]], [[adhesioonijõud]], ====adi==== ''[[Adiantum cuneatum]]'', [[Šihabuddin Adib Sabir]], [[Adila külanõukogu]], [[Adila-Krimmi]], [[Adila-Tagaküla]], [[Adimi]], [[G. K. Adipa]], [[Adiši evangeelium]], [[Aditi]], [[aditiivsed geenid]], [[aditiivsus]], [[adiurekriin]], [[Adıyaman]], ====adj==== [[Adjai]], [[adjunkt]], [[adjutant]], ====adl==== [[Adler]], [[Friedrich Adler]], [[Guido Adler]], [[Jakob Adler]], [[Kurt Adler]], [[Max Adler]], [[Viktor Adler]], ====adm==== [[administraator]], [[administratiivjurisdiktsioon]] ([[haldusjurisdiktsioon]]), [[administratiivkaristus]] ([[halduskaristus]]), [[administratiivkomisjon]], [[administratiivkulud]] ([[halduskulud]]), [[administratiivne juhtimine]], [[administratiivne üleastumine]] ([[halduslik üleastumine]]), [[administratiivpersonal]] ([[halduspersonal]]), [[administratiivsüsteem]], [[administratiivvastutus]] ([[haldusvastutus]]), [[administratsioon]], [[admiraliteediankur]], [[Admiraliteedihoone]], [[Admiraliteeditehas]], [[Admiraliteedi töökojad]] ([[Tallinna sadamatehased]]), [[admiraliteet]], [[Admiral Nahhimovi nim. kalurikolhoos]] ("[[Lääne Kalur]]"), [[Admont]], ====adn==== [[adneksiit]], ====ado==== ''[[ad oculos]]'', [[adoleskaarid]], [[adolestsents]] ([[esimene küpsusiga]]), [[Adolf Nassaust]], ''[[Adonis vernalis]]'', [[adonisiid]], [[adonitoksiin]], [[adopteerimine]] ([[lapsendamine]]), [[adoptsioon]] ([[lapsendamine]]), [[Vladimir Adoratski]] ([[Vladimir Viktorovitš Adoratski]]), [[Cyrille Adoula]], [[Adour]], ''[[Adoxaceae]]'', ====adp==== ''[[ad patres]]'', ====adr==== [[Adra]] (Hispaania), [[Adra Mihkel]], [[Adrano]], [[Adrar]] (Alžeeria oaas, Sahara platoo), [[Adrasman]], [[Adrasteia]], ''[[ad rem]]'', [[adrenergiline neuron]], [[adrenokortikotroopne hormoon]], [[adressaat]], [[adresseerimine]], [[Adrianoopoli lahing]], [[Adrianoopoli rahu]], [[adrulane]], [[adrunepp]], [[adrupeenar]] ====ads==== [[adsorbeerimisseade]], [[adsorber]], [[adstringeerivad ained]] ([[kootavad ained]]), ====adž==== ([[Adžaari Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], [[Adžaari ANSV]]), [[Adžaari-Imereti mäeahelik]] ([[Mesheti]]), [[adžaari murre]], [[adžad]], [[Adžameti looduskaitseala]], [[Adžanta]] ([[Ajanta]]), [[Adžaristskali]] (jõgi, asula), [[Adžatše]], [[Adždabija]], [[Adžemi]], [[Vartan Adžemjan]], [[Adžikend]], [[Adžim]], [[Adžima]], [[Adžman]] (asula, emiraat), [[Adžmir]] (Ajmer), ====adu==== [[Adua]], [[adulaar]], [[adultne arengujärk]], ''[[ad usum]]'', ''[[ad usum delphini]]'', ''[[ad usum internum]]'', [[Aduwa]] ([[Adua]]), ====adv==== [[adventiitsia]], [[adventiivembrüooria]], [[adventiivorgan]], [[adventitsiaalrakk]], [[Advokaatide Kolleegium]], ====adõ==== [[Adõgee autonoomne oblast]], [[adõõrid]] ====aea==== [[Aeacus]] ([[Aiakos]]) ====aec==== ''[[Aechmea]]'' (''[[Aechmea fasciata]]'') ====aed==== [[aedbalsamiin]], [[aedgloksiinia]], [[aedherned]], [[aedhiirehernes]], ''[[aedicula]]'', ''[[aedilis]]'', [[aedjänesekapsas]], [[aedkarusmari]], [[aedkohhia]], [[aedkuukress]], [[aedleeklill]], [[aedlepalind]], [[aedlevkoi]], [[aedliivatee]], [[aedlõosilm]], [[aedmagun]], [[aedmalts]], [[aedmoorputk]], [[aedmustjuur]], [[aedmustköömen]], [[aedmädarõigas]], [[aedniksipelgad]], [[aedoa-kaunakõrbus]], [[aedoarooste]], [[aedpiimjuur]], [[aedpiste]], [[aedpojeng]], [[aedpõrnikas]], [[aedpõõsalind]], [[aedraudürt]], [[aedroolind]], [[aedrõngaslill]], [[aedspinat]], [[aedšampinjon]], [[aedtokkroos]], [[aedtulp]], [[aeduniohakas]], [[aedvaak]], [[aedvõhumõõk]], [[aedõunapuu]] ====aee==== [[aeetad]] ====aeg==== "[[Aeg]]", ''[[Aegagropile sauteri]]'', ''[[Aegeria apiformis]]'', ''[[Aegeriidae]]'', ''[[Aegithalidal]]'', [[aeg ja ruum]], [[aeglusti]], [[aeglustussüsteem]], [[aegrelee]], [[aegrida]], [[aegruum]], [[AEG Telefunken]], [[aegumine]], [[Aegviidu külanõukogu]], [[Aegviidu järved]], [[Aegviidu metsamajand]], [[Aegviidu metskond]], [[Aegviidu mäed]], [[Aegviidu-Nelijärve maastikukaitseala]], ''[[Aegypius monachus]]'', ====ael==== [[Aelana]], [[Aelfric]], [[Aelianus]], [[Aeljärv]], ====aep==== ''[[Aepyornithiformes]]'', ====aer==== ''[[aerarium]]'', [[aeratsioon]], [[aerenhüüm]], [[aero-]], [[aerodroom]] ([[lennuväli]]), [[aerodünaamiline takistus]], [[aerodünaamiline toru]], [[aeroelastsusteooria]], [[aeroelektrilised uuringumeetodid]], [[aerofaagia]], [[Aeroflotski]], [[aerofotomeetodid]], [[aerogeodeesia]], [[aerogeofüüsikalised meetodid]], [[aerogeoloogia]], [[aerohüdromehaanika]], [[aeroionisaator]], [[aeroionisatsioon]], [[aeroioonide loendur]], [[aeroioonravi]], [[Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]] ([[Žukovski-nim. Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]]), [[aeroklubi]] ([[lennuklubi]]), [[aeroloogia]], [[aeromagnetomeetria]], [[aeromeetodid]], [[aeromehaanika]], [[aeronavigatsioon]], [[aeroon]], [[aerosoolravi]], [[aerostaat]] ([[õhupall]]), [[aerostaatika]], [[aeroteraapia]], [[aerotropism]], [[aerovisuaalsed meetodid]], [[Pieter Aertsen]], ====aes==== [[Aesch]], ''[[Aeschna]]'', ''[[Aesculus glabra]]'', ''[[Aesculus octandra]]'', [[Aesoo külanõukogu]], [[Aessaare]], ''[[Aestiorum gentes]]'', ====aet==== [[Aethelwoldi benediktsionaal]], ''[[Aethusa]]'', ''[[Aethusa cynapium]]'', ===af=== [[AF]], ====afa==== [[Aleksandr Afanasjev]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afanasjev]]), [[Fjodor Afanasjev]] ([[Fjodor Afanasjevitš Afanasjev]]), [[Sergei Afanasjev]] ([[Sergei Aleksandrovitš Afanasjev]]), [[Vassili Afanasjev]] ([[Vassili Ivanovitš Afanasjev]]), [[Viktor Afanasjev]] ([[Viktor Grigorjevitš Afanasjev]]), [[Afanasjevo kultuur]], [[Afari alang]], [[afarid]], [[afari keel]], [[Afawarq Qabra Iyasus]], ====afe==== [[afektatsioon]], [[aferentne]] ([[aferentsus]]), [[aferentne dendriit]], [[aferentne närv]], [[aferentsed lümfisooned]] ([[toomasooned]]), [[aferist]], ====aff==== [[Jorge Affonso]] ====afg==== [[afgaani]], [[Afgaani Turkestan]] ([[Lõuna-Turkestan]]), [[Afganistani Akadeemia]], [[Rza Afganlõ]] ([[Rza Rustam oglõ Afganlõ]]), [[Afgoi]], ====afi==== [[Afif]], [[afiinne geomeetria]], [[afiinne kujutus]], [[afiinne reeper]], [[afiinor]], [[afiinsed koordinaadid]], [[afiinsus]], [[Aleksandr Afinogenov]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afinogenov]]), [[afirmatsioon]], [[afišš]], ====afl==== [[AFL]] ([[Ameerika Tööföderatsioon]]), [[Michel Aflak]], ====afm==== [[Afmadu]] ====afr==== [[Afram]], [[Afranius]] ([[Lucius Afranius]]), [[Afrassiab]], ''[[Afri]]'', ''[[Africa]]'', [[African Morning Post]], ''[[Africa nova]]'', [[afro-ameerika muusika]], [[Afro-Shirazi Partei]] ([[Revolutsiooniline Partei]]), ====aft==== [[aft]], [[aftoni jäävaheaeg]] ====afu==== [[Afula]] ====afä==== [[afäär]] ===ag=== ====aga==== [[agaam]], [[agaamlased]], [[Aga Burjaadi rahvusringkond]], [[Agadès]], [[Stepan Agadžanjan]], [[Agadõr]], [[Zinaida Agafonova]] ([[Zinaida Fjodorovna Agafonova]]), [[Gazaros Agajan]], [[aga-khaan]], [[Agali metskond]], ''[[Agama]]'', ''[[Agamidae]]'', [[agamogoonia]], [[Agan]] ([[Agani jõgi]]), [[aganad]], [[aganaleib]], [[Abel Aganbegjan]] ([[Abel Gezevitš Aganbegjan]]), ''[[agape]]'', [[Agapetus]] ([[Yrjö Soini]]), [[Agapäe]], [[Agapäe raamatukogu]], [[Agapäe rahvamaja]], [[Agara]], [[Agarak]], ''[[Agaricus]]'', ''[[Agaricus bisporus]]'', ''[[Agaricus campestris]]'', ''[[Agaricus silvicola]]'', [[Aga Riza]], [[agaroid]], [[Chandrakumar Agarvalla]], [[Agasilla]], [[Agathias]], [[Agathokles]], [[agau keeled]], ''[[Agava sisalana]]'', ''[[Agave americana]]'', ====agb==== [[Agbandi]], [[Agboville]] ====agd==== [[Agdaš]] ====age==== "[[AGE]]" ([[Tartu Aparaaditehas]]), [[ageeratum]], [[ageila]], [[Ivan Agejev]] ([[Ivan Aleksandrovitš Agejev]]), [[Nikolai Agejev]] ([[Nikolai Vladimirovitš Agejev]]), ''[[Agelastica alni]]'', ''[[Agence Belga]]'', [[Agence France-Presse]] (''[[Agence Havas]]''), ''[[Agence Télégraphique Suisse]]'', ''[[Agência de Noticias e de Informações]]'', ''[[Agência Nacional]]'', [[agenda]], [[Agenor]], [[Āgenskalns]], ''[[Agenzia Nazionale Stampa Assoziata]]'', [[agent]], ''[[Agenţia Română de Presă]]'', [[agentuur]], [[agentuurluure]], ''[[Ageratum]]'', ''[[Ageratum housterianum]]'', ''[[Agerpres]]'', ''[[ager publicus]]'', [[Agesandros]], [[Agesilaos II]], ====agf==== [[AGFA]], ====agg==== [[Aggtelek-Jósvafö]] ([[Aggtelek-Jósvafö koobas]]), ====agh==== [[Stephan Aghadžanjan]] ([[Stepan Agadžanjan]]), [[Ghazaros Aghajan]] ([[Gazaros Agajan]]), [[Agheri looduskaitseala]], [[Aghlabiidid]] ([[Aghlabiidide dünastia]]), ====agi==== [[Vassili Agibalov]] ([[Vassili Ivanovitš Agibalov]]), [[Agija]] ([[Atsalama]]), [[Agima]] ([[Atsalama]]), [[Aleksandr Agin]] ([[Aleksandr Aleksejevitš Agin]]), [[Ion Agirbiceanu]], [[Agis]], [[Agis IV]], [[agitaator]], ''[[agitato]]'', [[Agitator]] (ajakiri), [[agitatsioonipunkt]] ([[agitpunkt]]), ====agl==== [[Aglaia]], ''[[Aglia tau]]'', [[aglomeraat]], [[aglutinatsioon]], [[aglutineerivad keeled]], [[aglutiniin]], [[aglutinogeenid]] ([[aglutinogeen]]), [[aglükoon]], ====agm==== [[agmatiin]], ====agn==== [[Agnadello lahing]], [[Giovanni Agnelli]], ''[[Agnostus]]'', ====ago==== "[[Ago]]", [[agonistid]] ([[agonist]]), ''[[Agonomycetales]]'', ''[[Agonum]]'', [[agoon]], [[Agorakritos]], [[agorot]], ====agr==== [[agraafia]], [[agraar-]], [[agraarkriis]], [[agraarküsimus]], [[agraarprogramm]], [[agraff]], [[Agrahhan]] ([[Agrahhani poolsaar]]), [[agrammatism]], [[Zahhar Agranenko]] ([[Zahhar Markovitš Agranenko]]), [[agranulotsütoos]], [[agravatsioon]], [[Ágreda]], [[agregaat]], [[agregaatfreespink]], [[agregaatindeks]], [[agregaatindeks]], [[agregaatpea]] ([[jõupea]]), [[agregaatpink]], [[agregaatpuurpink]], [[agregateerimine]], ''[[agrégé]]'', [[agressiivsus]], [[agressioon]], [[Agrı]] ([[Ağrı]]?, [[Agrı ahelik]], [[Ağrı ahelik]]?), [[Agricola]] ([[Gnaeus Julius Agricola]]), ''[[Agricultural Adjustment Act]]'', [[Agrinion]], ''[[Agriocharis ocellata]]'', ''[[Agriolimax]]'', ''[[Agriolimax agrestis]]'', ''[[Agrion]]'', ''[[Agriotes lineatus]]'', ''[[Agrotypidae]]'', [[Agrippa]] (filosoof), [[Agrippa Nettesheimist]], [[Agrippina Vanem]], [[Agrippina Noorem]], [[agro-]], [[agrobioloogia]], [[agrokeemia]], [[agrokeemiateenistus]], [[agrokompleks]], [[agromelioratiivne kuivendus]], [[agromelioratsioon]], [[Agronoomia]] (ajakiri), [[agronoomilised maagid]], ''[[Agropyron]]'',''[[Agrostis]]'', ''[[Agrostis tenuis]]'', ''[[agrypnia]]'', ''[[agrypnognosia]]'', ====ags==== [[Agstev]] ([[Agstevi jõgi]]), ====agz==== [[Juldaš Agzamov]] ====agt==== [[P. Agt]], [[Adolf Agthe]], ====agu==== [[Aguadilla]], [[Aguadulce]], [[aguakateegi keel]] ([[aguakateko keel]]), [[Aguán]] ([[Aguáni jõgi]]), [[Agua Prieta]], [[Aguarico]] ([[Agruarico jõgi]]), [[Aguda]], [[Águilas]], [[Johnson Aguiyi-Ironsi]], [[aguladekond]], [[aguli keel]], [[Agusalu soo]], [[Agusan]] ([[Agusani jõgi]]), [[Agustín I]] ([[Agustín Iturbide]]), [[Delmira Agustini]], [[aguutilased]], [[Agveran]], ===ah=== ====ah==== [[A • h]], ====aha==== [[Ahas]], [[ahas-aardlane]], [[ahaskaan]], [[ahaskabi]], [[Ahaste mõis]], [[ahasvähilised]], ====ahd==== [[Ahdar]] ([[Ahdari mäed]]), ====ahe==== [[Ahejärv]] ([[Ahijärv]]), [[ahelasendusmeetod]], [[aheldusvoog]], [[ahelik]], [[aheljoon]], [[ahelkaubandus]], [[ahelkokk]] ([[streptokokk]]), [[ahelkorallid]], [[Ahelo]], [[ahelpind]] ([[katenoid]]), [[ahelpiste]], [[ahelpistetikand]], [[ahelpisteõmblus]], [[ahelpisteõmblusmasin]], [[ahelstruktuur]], [[ahendamine]] ([[determinatsioon]]), [[ahendveearvesti]], [[Aherahu]], [[Ahernaar]], [[Ahet-Aton]], ====ahh==== [[Ahhaia]], [[Ahhaia vürstiriik]], [[ahhailased]], [[ahhailleiin]], [[Ahhalgori]] ([[Leningori]]), [[Ahhali-Kindgi]], [[Ahhalkalaki]], [[Ahhal-Senaki]] ([[Mihha Tshakala]]), [[Ahhalšeni]], [[Ahhangaran]], [[Ahheron]] ([[Acheron]]), [[ahhimaa]], [[Ahho]], [[Mirza Fatali Ahhundov]], [[Suleiman Sani Ahhundov]], [[Veli Ahhundov]], [[Ahhundovi-nim. Aserbaidžaani Ooperi- ja Balletiteater]], [[Ahhurjan]] ([[Ahhurjani jõgi]]), ====ahi==== [[ahi]], [[Oskar Ahi]], [[Ahmadou Ahidjo]], [[Ahijärv]] (Kagu-Eesti), [[Ahijärv]] ([[Ahitsjärv]]; Tartu rajoon), [[ahikoht]] ([[ahikotus]]), [[Ahila]], [[Ahimägi]], [[Ahitse]], ====ahj==== [[Ahja külanõukogu]], [[Ahja kolhoos]], [[Ahja metskond]] ====ahl==== [[Axel Ahlberg]], [[Ernst Ahlgren]] ([[Victoria Maria Benedictsson]]), [[Ahli]], [[Ahli külanõukogu]], [[Lars Ahlin]], [[August Ahlqvist]] ====ahm==== [[Ahmad]], [[Ahmad Doniš]] ([[A. Doniš]]), [[Ahmadi]], [[Ahmadnagar]] (linn ja riik), [[Ahmadu]], [[Kössi Ahmala]], [[Tšingiz Ahmarov]], [[Ahmat]], [[Ahmatovi laht]], [[Fakhruddin Ali Ahmed]], [[Ahmedi]], [[Ahmed-khaan Durrani]] ([[Ahmed-šahh Durrani]]), [[Abdul Ahmedov]], [[Rahhim Ahmedov]], [[Veli Ahmedov]], [[Ahmed III]], [[Aleksandre Ahmeteli]] ([[Sandro Ahmeteli]]), [[Ahmet Paşa]], [[Ahmim]], [[Ahmos]], ====ahn==== [[Nils Gabriel Ahnlund]] ([[Nils Ahnlund]]), ====ahr==== [[AHR]], [[Ivan Ahremtšik]] ([[Ivan Ahremtšõk]]), [[Ahrensburgi kultuur]] ([[Lyngby kultuur]]), [[Ahriman]] ([[Angra Mainju]]), [[AHRR]], ====ahs==== [[Ahsu]], ====aht==== [[al-Ahtala]], [[Ahtala]] (asula ja kuurort), [[Ahtamar]] ([[Ahtamari saar]]), [[Ahtamar]] (ehitusmälestis), [[ahtena keel]], [[ahterstaak]], [[ahtertraalimine]], ''[[Ahtioconchidae]]'', [[Ahti Saarelainen]], [[Ahtma]] ([[Käesalu]]), [[Ahtme]] (linnaosa, endine küla ([[Ahtme küla]]), [[Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat]], [[Ahtme kaevandus]], [[Ahtme metskond]], "[[Ahto]]" ("[[Leek]]"), [[ahtrilipp]], [[ahtripeegel]], [[ahtrus]], [[Ahtuba]], [[ahtus]], [[Ahtõrka]], ====ahu==== [[Ahuachapán]], [[Ahula asundus]], [[Ahunapalu kadakad]], [[Ahunapalu metskond]], [[Ahuramazda]], ====ahv==== [[ahv]], [[ahvahhi keel]], [[Ahvar]], [[Eeva Ahven]], [[Ahvenamaa süvik]], [[Ahvenjärv]], [[ahvenlased]], [[Abdurragimbek Ahverdov]], [[ahvilised]], [[ahvinimene]], [[Elene Ahvlediani]], ===ai=== [[Ai Wu]] ====aia==== [[Aia]], [[Aiaie]], [[Aiakiidid]], [[Aiakos]], [[aiakunst]], [[aiakäärid]], [[aiamullad]], [[aianduskeskkool]], [[aianuga]], [[Aiaotsa]], [[Artašes Ai-Artjan]], [[aiaöölane]], ====aib==== [[Aibek]], [[Aibihu]] ([[Aibihu järv]]) ====aic==== [[Ilse Aichinger]] ====aid==== [[aidaaho lammas]], [[aidakaal]], [[Aidaku]], [[Aidamäe]], [[Aidar]] ([[Aidari jõgi]]), [[Aidari solontšakk]], [[Artur Aidinjan]], [[Dipa Nusantara Aidit]], [[Aidu]] (kaks küla ja üks endine küla), [[Aidu vald]], [[Aidu järv]], [[Aidõn]], ====aig==== [[Aigisthigos]], [[Aigitse]] ([[Ohulepa]]?), [[Aigospotamoi]], [[Aigospotamoi lahing]], [[Aiguá]], [[Aigues-Mortes]], [[Aiguni leping]] (1858), [[Aigyptos]], ====aih==== [[Aihhai]], ====aii==== [[aiil]] ([[auul]]), ====aij==== [[Aijal]], [[AIJD]] ([[Rahvusvaheline Arstide-Demokraatide Föderatsioon]]), [[Aijubiidid]], ====aik==== [[Aikap]], [[Howard Aiken]] ====ail==== ''[[Ailanthus]]'', ''[[Ailanthus altissima]]'', [[Aileron]], [[Ailegandí]]?, [[Julius Edvard Ailio]] ([[Julius Ailio]]) ====aim==== [[Šaken Aimanov]] ([[Šäken Aimanov]]), [[aimaraad]], [[Maia Aimedova]], [[Aimla]] ([[Aimla asundus]]), [[Aimla]]?, [[Aimla külanõukogu]], [[Aimla metskond]], [[Aimla sidejaoskond]], [[Zolmurza Aimurzajev]]? ====ain==== [[Aina]] ([[Aina jõgi]]), [[Ainaho]], [[Ain Beida]], [[aine]], [[ainekabinet]], [[aineklass]], [[ainekomisjon]], [[Aineküla]] ([[Ainja]]), [[Ain el-Heiz]], [[aineline kultuur]], [[Jaan Ainelo]], [[Aine mäed]] ([[Ainja mäed]]), [[ainesüsteem]], [[ainevahetuse põhikäive]] ([[põhiainevahetus]]), [[ainevahetushaigused]], [[aineõpetaja]], [[Ain Galakka]], [[Sadriddin Aini]], [[Aini-nim. Ooperi- ja Balletiteater]] ([[Aini-nimeline Oopero- ja Balletiteater]]), [[Ainja mäed]], [[Aino]], [[Leo Ainola]], [[Ainoa]]?, [[Ainovi saared]], [[Ainsaar]], [[Ain Sefra]], [[Heino Ainson]], [[Ain Šamsi ülikool]]?, [[Adam Aini]], [[Ainlab]] ([[Gazlantep]]?), [[ainujuhtimine]], [[ainu keel]], [[Ainuna]], ====aio==== [[Aiolis]], [[Aiolose harf]], [[Aion]], [[aioolia murderühm]] ([[Aioolia murded]]), [[aioollased]], [[Aiotsdzor]], [[Aioun el-Atrouss]] ====aip==== [[Ai-Petri]], [[Ai-Petri Jaila]] ====aiq==== [[Ai Qing]] ====air==== [[airaan]], [[Martti Airila]], [[Airi platoo]], [[Airivank]] ([[Gegard]]), [[Airolo]], [[Airum]], [[George Biddell Airy]] ([[George Airy]]), ====ais==== [[Leo Aisenstadt]], [[Aisetas]], ([[Aisetase järv]]), [[aissori keel]] ([[uussüüria keel]]), [[Aistulf]], [[aisuare keel]], [[P. Aisupiets]], ====aiš==== [[Aiša-Bibi mausoleum]] ====aiz==== [[Mark Aronovitš Aizerman]] ([[Mark Aizerman]]), [[Aizkalne]], ''[[Aizoaceae]]'', [[Aizpute maakond]] ====ait==== [[Aït Ahmed]], "[[Aithiopika]]", [[Gapar Aitijev]], [[ait-kuivati]], [[Aitoolia liit]], [[Aitos]], [[Mihkel Aitsam]] (3 isikut), [[Aitsami-nim. kutsekeskkool]] ([[Aitsami-nimeline kutsekeskkool]]), [[aitõss]] ====aiu==== [[Aiu]], [[Aiun]] ====aiv==== [[Artemi Aivazjan]], [[Atviekste]] ([[Atviekste jõgi]]) ====aix==== ''[[Aix galerivulata]]'', [[Aixi festival]] ====aiy==== [[Masti Venkatesa Aiyangar]], [[R. Aiyar]] ===aj=== ====aja==== [[aja säästmise seadus]], [[ajafond]], [[Ajaguz]] ([[Ajaguzi jõgi]]), [[ajajaotussüsteem]], [[Ajak-Hamõr]], [[ajakirjanduse sihtkapital]], [[ajakirjanduse päev]], [[ajakirjandusteadus]] ([[žurnalistika]]), [[Ajakirjanike Liit]] ([[NSV Liidu Ajakirjanike Liit]]), [[ajalaulud]], [[ajalehežanr]], [[Ajalehtede Kirjastus]], [[ajaline induktsioon]], [[ajaloo abiteadused]] ([[ajaloo abiteadus]]), [[Ajaloolaste-Marksistide Ühing]], [[ajalooline determinism]], [[ajalooline foneetika]], [[ajalooline grammatika]], [[ajalooline ja loogiline]], [[ajalooline keeleteadus]], [[ajalooline koolkond]], [[ajalooline stiil]], [[ajaloolis-etnograafiline valdkond]] ([[ajaloolis-kultuuriline valdkond]]), [[ajaloolis-poliitiline tõlgendamine]], [[ajaloomaal]], [[Ajaloomuuseum]] (Moskvas), [[ajaluup]], [[ajamirihm]] ([[rihm]]), [[Ajan]] ([[Ajani jõgi]]), [[Ajan]] (asula), [[Ajana]], [[Ajanta]], [[ajapalk]], [[ajasarnane intervall]], [[ajasekund]], [[ajasignaalid]], [[Ajat]], [[ajataju]], [[ajatamine]], [[ajateenistus]] (astronoomia), [[ajategur]], [[ajavõrrand]], [[Ajax]] ([[Ajaxi mägi]]) ====ajm==== [[Ajmer]] ====ajo==== [[Ajoe]] ([[Ajoe saared]]), [[Ajojõgi]] ====aju==== [[aju külgvatsake]], [[ajuarter]], [[ajuarteriograafia]], [[ajuarteritromboos]], [[Ajuda]], [[Aju-Dag]] ([[Aju-Dagi mägi]]), [[Aju Dag]] [[Aju Dagi neem]], [[ajuhormoonid]] ([[ajuhormoon]]), [[ajukasvaja]], [[ajukelmepõletik]] ([[meningiit]], [[ajukestapõletik]]), [[ajukoer]] ([[hagijas]]), [[ajukolju]], [[ajupehmumus]] ([[ajukärbus]]), [[ajukäärud]] ([[ajukäär]]), [[ajulakakesed]] ([[ajulakake]]), [[ajumädanik]], [[ajupõletik]] ([[entsefaliit]]), [[ajupõrutus]] ([[ajukontusioon]]), [[ajusagarad]] ([[ajusagar]]), [[ajusagarikud]] ([[ajusagarik]]), [[ajusild]], [[Dandar Ajušejev]], [[ajutine seos]], [[Ajutine Üle-eestimaaline Töölisühingute Kesknõukogu]], [[ajutised kohuslased]] ([[ajutine kohuslane]]), [[ajuvedelik]], [[ajuveejuha]], [[ajuvesitõbi]] ([[hüdrotsefaalia]]), [[ajuvõrk]], ===ak=== [[Ak Kupruk]] ====aka==== [[Akadeemia laht]], "[[Akadeemik Koroljov]]" ([[Akademik Koroljov]]) "[[Akadeemik Kurtšatov]]" ([[Akademik Kurtšatov]]), [[Akadeemik Obrutševi mäeahelik]], "[[Akadeemik Širšov]]" ([[Akademik Širšov]]), [[akadeemiline]], [[akadeemiline aasta]], [[Akadeemiline Filosoofiline Selts]], [[akadeemiline kutse]], "[[Akadeemiline Leegion]]", "[[Akadeemiline Rühm]]", [[Akadeemiline Sotsialistlik Ühing]], [[akadeemiline sõudmine]], [[akadeemiline teater]], [[akadeemiline tund]], [[akadeemilised seltsid]] ([[akadeemiline selts]], [[akadeemilised ühingud]], [[akadeemiline ühing]]), ''[[Akademie der Wissenschaften in Göttingen]]'', [[akademism]], [[Akademos]], "[[Akahata]]", [[Akaishi]] ([[Akaishi mäeahelik]], [[Akaishi ahelik]]), [[akanid]], [[akarapidoos]], [[akašee keel]], [[akažuuõun]], [[akatalektiline värss]], [[akaustobioliidid]] ([[akaustobioliit]]) ====akb==== [[Ikram Akbarov]], [[Akbastobe]] ([[Akbastobe mägi]]), [[Ak-Bešim]], [[Akbulak]] ====akc==== [[Akchar]] ====akd==== [[Ak-Dovurak]] ====ake==== [[Piet van Aken]], [[Jukk Akermann]], [[Akershus]] ([[Akershusi poolsaar]]), [[Åkeshov]], [[Aketi]] ====akh==== [[akhmimi murre]], [[Akho]], [[Ak-Hord]] ([[Valgehord]]), ====aki==== [[Ben Akiba]] ([[Branislav Nušić]]), [[akikujud]] ([[kikujud]]), [[Nikolai Pavlovitš Akimov]] ([[Nikolai Akimov]]), ====akj==== [[Akjar]], ====akk==== [[Tõnu Akkel]], [[Irina Akkerberg]], [[Akkerman]] ([[Belgorod-Dnestrovski]]) ====akl==== [[aklamatsioon]], [[Aklavik]], [[Teshafi Teezaz Aklilou Habte Wold]] ====akm==== [[Akmena]] ([[Akmena jõgi]]), [[Dace Akmentina]], [[Ak-Metšet]] ([[Kzõl-Orda]]) ====akn==== [[aknakitt]], [[aknaklaas]], ====ako==== [[Akobo]] ([[Akobo jõgi]]), [[Akola]], [[akolapiesa keel]], [[akommodatsioon]], [[akommunikatiivsus]], [[akompanement]] ([[saade]]), [[akonitiin]], [[Akop Akopjan]], [[akordikannel]], [[akordtasu]], [[Akosombo]], [[Akosombo hüdroelektrijaam]], ====akr==== [[akraanid]] ([[koljutud]]), [[akrediteerimine]], [[akreditiiv]], [[akreks]], [[akretsioonihüpotees]], [[akridiin]], [[akriflaviin]] ([[trüpaflaviin]]), [[akrihhiin]], [[akrilaan]], [[akrobaat]], [[akromaat]], [[akromaatiline filter]], [[akromaatilisus]], [[akromegaalia]], [[akrostihhon]], [[akroteer]], [[akrüülhape]] ([[propeenhape]]), [[akrüülkautšuk]], [[akrüülnitriil]] ([[propeennitriil]]), ====aks==== [[Aksai]] (linn), [[Aksai]] ([[Aksai jõgi]]), [[Aksaibaši]] ([[Aksaibaši mäeahelik]], [[Aksaibaši ahelik]]), [[Ivan Sergejevitš Aksakov]] ([[Ivan Aksakov]]), [[Konstantin Sergejevitš Aksakov]] ([[Konstantin Aksakov]]), [[Sergei Timofejevitš Aksakov]] ([[Sergei Aksakov]]), [[Aksakovo]], [[Akşehir]], [[akselbant]], [[Zelik Akselrod]], [[Izrail Aksenfeld]], [[aksessuaar]] ([[aksessuaarid]]), [[Aksi]] (küla Ihamaru külanõukogus), [[aksiaalhüdromootor]], [[aksiaalkompressor]] ([[telgkompressor]]), [[aksiaalne]], [[aksiaalsüsteem]], [[aksiaalturbiin]], [[aksiaalveerelaager]], [[aksiaalventilaator]] ([[telgventilaator]]), [[aksiomaatika]] ([[aksioomide süsteem]]), [[aksiomaatiline hulgateooria]], [[aksishirv]], [[Ljudmila Aksjonova]], [[aksoid]], [[aksolotl]], [[aksonaksoniline sünaps]], [[aksondendriidiline sünaps]], [[aksonomeetria]], [[aksonsomaatiline sünaps]], [[Aksoran]] ([[Aksorani mägi]]), [[aksostüül]], [[Akstafa]], [[Akste-Kärsa külanõukogu]], [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu oaas]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Balhaši vesikonnas), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sõrdarja jõestikus), [[Aksu]] (asula Kasahstanis), [[Aksu]] (asula Kõrgõzstanis), [[Aksubajevo]], [[Aksu-Džabaglõ looduskaitseala]], [[Aksum]] ([[Aksumi riik]]), ====akš==== [[Akšapada Gautama]], ====akt==== [[akt]], [[Aktanõš]], [[Aktass]], [[Aktau]] ([[Aktau mägi]]), [[AKTH]], ''[[Aktiengesellschaft für Anilinfabrikation]]'', [[AGFA]], [[aktiiniumiemanatsioon]] ([[aktinoon]]), [[aktiiv]], [[aktiiv]] (keeleteadus), "[[Aktiiv]]" ("[[Kommunaar]]"), [[aktiivautomaatkontroll]], [[aktiivhüdroturbiin]], [[aktiivmuld]], [[aktiivne energia]], [[aktiivne faag]] ([[vegetatiivne faag]]), [[aktiivne filter]], [[aktiivne hulkklemm]], [[aktiivne immuunsus]], [[aktiivne kese]] ([[aktiivne tsenter]]), [[aktiivne pind]], [[aktiivne tsenter]], [[aktiivne valimisõigus]], [[aktiivne viirus]], [[aktiivrool]], [[aktiivsed värvained]] ([[protsioonvärvained]], [[aktiivne värvaine]], [[protsioonvärvaine]]), [[aktiivsete temperatuuride summa]], [[aktiivsus]], [[aktiivsusprintsiip]], [[aktiivsustegur]], [[aktiivtakistuslik pingejagur]], [[aktiivterminaal]], [[aktiivtsenter]], [[aktiivtsoon]], [[aktiivturbiin]], [[aktiniidia]], [[aktiniidid]] ([[aktiniid]]), [[aktino-]], [[aktinograaf]], [[aktinomükoos]], [[aktinoon]], [[aktinosteel]], [[Aktion]] ([[Aktioni neem]]), [[aktiva]], [[aktivaator]] ([[promootor]]), [[aktivaatorpesumasin]], [[aktivakirje]], [[aktivakonto]], [[aktivatsioonanalüüs]], [[aktivatsioonihormoonid]] ([[ajuhormoonid]], [[aktivatsioonihormoon]], [[ajuhormoon]]), [[aktiveerimine]], [[Aktjubinski oblast]], [[Ak-Tjuz]], [[Aktogal]], [[aktograaf]], [[aktomüosiin]], [[aktseleraator]], [[aktseleratsioon]], [[aktsept]], [[aktseptandid]], [[aktseptarveldus]], [[aktsepteerima]] ([[aktsepteerimine]]), [[aktseptinkasso]], [[aktseptor]] (füüsika; keemia; psühholoogia; biokeemia), [[aktsiate kontrollpakk]], [[aktsioon]], "[[Aktsioon]]", [[aktsioonipotentsiaal]], [[Aktšakaia nõgu]], [[Aktšakau]], [[Ak-Tšunkur]], [[aktuaalne]] ([[aktuaalsus]]), [[aktuaalne lõpmatus]], [[aktualism]], "[[Aktuelt]]", [[Aktumsõk]], [[aktus]], ====aku==== [[akuauto]], [[akulturatsioon]], [[akumulatiivne tasandik]] ([[kuhjetasandik]]), [[akumulatsioon]], [[akumulatsioonifond]], [[akumulatsiooniterrass]] ([[kuhjeterrass]]), [[akusatiiv]], [[Akuse]], [[akustiline ekraan]] ([[ekraan]]), [[akustiline filter]], [[akustiline foneetika]], [[akustiline lääts]], [[akustiline paramagnetiline resonants]], [[akustilised mõõtmised]] ([[akustiline mõõtmine]]), [[akustoelektroonika]], [[akušöör]], [[Ryunosuke Akutagawa]], [[Yasushi Akutagawa]], [[akuut]], [[akuutne]] ([[akuutsus]]), [[akuvalgusti]], [[akuvedur]] ====akv==== [[akvaalsed setted]] ([[akvaalne sete]]), [[akvaariumitaimed]] ([[akvaariumitaim]]), [[akvalangist]], [[akvamaniil]], [[akvanaut]], [[akvarellipintsel]], [[akvarellvärv]], [[akvarist]], [[akvaviit]], [[akvireeritud haigused]] ([[omandatud haigused]]), [[Akvitaania]], [[akvitaanlased]], [[akvoühendid]] ([[akvoühend]]) ====akw==== [[Akwapim]] ([[Akwapimi mäed]]) ====akõ==== [[Sabõrbek Akülbekov]], [[akõnn]] ====akü==== [[aküülia]] ====aky==== [[Akyab]] ([[Sittwe]]) ===al=== ====ala==== ''[[à la]]'', [[Ala]] (küla; endine asula; endine küla; mäestik) ([[Ala mäed]]), [[Ala ad-Din Kei Kubad]], [[Alaania]], [[alaanid]], [[Alaartša]] ([[Alaartša jõgi]]), [[Alabama jõgi]], [[alabama keel]], [[Alabastron]], [[Karo Alabjan]], ''[[à la bonne heure]]'', [[Alacaböyük]], [[Aladdin]] ([[Aladin]], muinasjututegelane), [[Nikolai Aladov]], [[alaealiseiga]], [[alaealiste kriminaalvastutus]], [[alaealisus]], [[Alagón]] ([[Alagóni jõgi]]), [[Ala-Hanikase]], [[alahapend]] ([[oksiid]]), [[Alahhadzõ]], [[al-Ahtai]] ([[Ahtai]]), [[alahuul]], [[alahõlmne sabauim]], [[Alain-Fournier]], [[Alai org]], [[Alajaama]], [[Alajuela]], [[Alajõe külanõukogu]], [[Alajõe metskond]], [[Alajõgi]] (jõgi ja Kääpa jõe ülemjooks), [[Ala-Järvere]], [[alajäsemed]] ([[alajäse]]), [[alakalufid]], [[alakalufi keeled]], [[Ala-Kasa]], [[alakerk]], [[Alakoi]] ([[Alakoi järv]]), [[Alakol]], [[Alakoli-Balhaši nõgu]], [[Alakul]] ([[Alakol]]), [[alakõht]], [[Alaküla]] (9 küla ja 1 endine küla), [[Alaküla külanõukogu]], [[ALALC]] ([[Ladina-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon]]), [[alaldamine]], [[alaldus-alajaam]], [[alaleütlev]] ([[allatiiv]]), [[Alalia]], [[Alalia lahing]], (...) 9 (...) ==x== [[X]] (füüsika) ===xa=== ====xan==== [[Xanthe-Komotene madalik]], ''[[Xanthomonas campestris]]'', ''[[Xantophyta]]'', [[Xanthos]] ====xav==== [[Francisco Xavier]] ===xb=== ===xba=== [[Xbalanque]] ===xe=== ====xen==== ''[[Xenophus]]'', ''[[Xenopsylla cheopis]]'', [[Gregorios Xenopulos]] ([[G. Ksenopulos]]), ====xer==== ''[[Xerocomus]]'', ''[[Xerocomus subtomentosus]]'' ===xi=== ====xia==== [[Xiaguan]], [[Xia Gui]], [[Xianbi]], [[Xiangfan]], [[Xiangjiang]], [[Xiangjiangi hüdroelektrijaam]], [[Xianyang]], ''[[xiao]]'', [[Xiao San]] ([[Xiao Aimei]]), [[Xiaoshan]], [[Xia Yan]] ====xib==== [[Xibalba]] ====xic==== [[Xichang]] ====xie==== [[Xie He]], [[Xieng Khouang]] ====xih==== [[Xihu]] ([[Xihu järv]]) ====xil==== [[Xi-Liao]], [[Xiliaohe]] ([[Xiliaohe jõgi]]) ====xin==== ''[[xin]]'', [[Xingang]] ([[Tanggu]]), [[Xin Gongren Ribao]], [[Xingren]], [[Xinhua]], [[Xinhua]] (linn), [[Xinjing]] ([[Changshun]]), [[Xin Qiji]], [[Xinzhu]], [[Xintai]], [[Xinxiang]], [[Xinyang]] ====xio==== ''[[Xiongnu]]'' ====xip==== ''[[Xiphophorus helleri]]'', ''[[Xiphophorus maculatus]]'', ''[[Xiphosura]]'' ====xir==== [[Margarita Xirgu]] ====xis==== [[Xisha saared]] ====xit==== [[Xitang]] ====xix==== [[Xixia]], [[Xi Xinghai]] ====xiy==== [[Xiyuedao]] ===xu=== ====xua==== [[Xuancheng]], [[Xuanhua]], [[Xuan Zang]], [[Xuan Ye]] ([[Kangji]]), ==y== ===ya=== ====yag==== [[Yagoona]] ====yah==== [[Yahya ibn Muhammad]] ([[Yahya]], [[Jahja]]), [[Agha Muhammad Yahya Khan]], ====yak==== [[Yakima]], [[Yako]] ([[Yako saar]]), [[Yakumo]], [[Yakup Kadri Karaosmanoglu]], [[Yakutat]], ====yal==== [[Yala]], [[Elihu Yale]], [[Linus Yale]], [[Yalinga]], [[Yalongjiang]], [[Yalujiang]] ====yam==== [[Yamabe no Akahito]], [[Kosaku Yamada]], [[O. Yamada]], [[Yamagata]], [[Aritomo Yamagata]], [[Yamaguchi Kaoro]], [[Yamamoto Satsuo]], [[Yamato]] ([[Yamato hõimuliit]]), ''[[yamatoe]]'', [[Maurice Yaméogo]], [[Yamethin]], [[Y'Ami]] ([[Y'Ami saar]]) ====yan==== [[Yan]] ([[Yani jõgi]], Sri Lanka), [[Yan]] ([[Yani riik]]), [[Yan Kit]], [[Yanam]] ([[Yanaon]]), [[Yanan]], [[Agustín Yáñez]], [[Yangdi]] ([[Yang Guang]]), [[Yang Jian]], [[Yangor]], [[Yangquan]], [[Yangshao kultuur]], [[Yangzhou]], [[Yang Zhu]], [[Yang Xiuqing]], [[Yanji]], [[Yantai]], ====yao==== [[Yao]], [[Yaoshan]] ([[Yaoshani mägi]]), [[Yao Wenyuan]] ====yap==== [[Yap]] ([[Yapi saared]]), [[Yapi süvik]], [[Yap Town]], ====yaq==== [[Yaque del Norte]] ([[Yaque del Norte jõgi]]), [[Yaqui]] ([[Yaqui jõgi]]), ====yar==== [[Yaraka]], [[Yarí]] ([[Yarí jõgi]]), [[Yarmouth]] ====yas==== [[Yasawa]] ([[Yasawa saared]]), [[Yashpal]], ''[[Yasuda]]'', [[Yasugi]], ====yaz==== [[Yazilikaya]], [[Yazoo]] ([[Yazoo jõgi]]), ====yat==== [[Ali Yata]], [[Yatenga]] ([[Yatenga riik]]), [[Yatsushiro]], ====yau==== [[Yauca]] ====yaw==== [[Yawata]] ====yay==== [[Yayoi kultuur]] ===yb=== ====ybl==== [[Miklós Ybl]] ===yd=== ====ydi==== [[Manuel Ydígoras Fuentes]] ===ye=== [[Ye]], [[Ye Shengtao]] ====yea==== [[John Butler Yeats]] ====yec==== [[Yecla]] ====yed==== [[Yedikule]] ====yeh==== [[Yeha]] ====yej==== [[Yeji]] ====yel==== [[Yell]] ([[Yelli saar]]), [[Yellowstone'i järv]], [[Yellowstone'i platoo]], [[Yelwa]] ====yen==== [[Yen-bai]], [[Yendi]] ====yeo==== ''[[yeomanry]]'', [[Yeovil]] ====yer==== [[Charles Tyson Yerkes]], [[Yerkesi observatoorium]], [[Alexandre John Émile Yersin]], [[Yerupaja]] ([[Yerupaja mägi]]) ====yes==== [[Yeşilköy]], [[Yeste]] ===yh=== ====yho==== [[Joachim Yhommby-Opango]] ===yi=== (...) ===yu=== ''[[yu]]'', [[Yu]] ====yua==== [[Yuan Hao]], [[Yuanjiang]] ([[Yuanjiangi jõgi]]), [[Yuanling]], [[Yuan Zhen]] (...) ===yw=== [[YWCA]] ([[Noorte Naiste Kristlik Ühing]]) [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid]] llbfgq8zmtpi415vqkjyilydxw5lksp 6164665 6164664 2022-07-20T22:23:29Z Andres 5 /* ach */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud ENE 1. väljaande registri märksõnad, mida Vikipeedias veel ei ole. ==a== ===ab=== ====abb==== [[Abbasija kanal]] ([[Al-‘Abbāsīyah' kanal]]), ====abe==== [[August Abel]] ====abi==== [[abikandevõnkumine]] ====abl==== [[abloy-lukustussüsteem|''abloy''-lukustussüsteem]] ====abo==== [[abonement]], [[abonendipunkt]], [[abonent]], ''[[ab ovo]]'' ====abr==== [[Šolom Jakov Abramovitš]] ([[Mendele-Moihher-Sforim]]), [[abrasiivlint]], [[abrasiivlõikeriist]], [[abrasiivne erosioon]], [[abrasiivpasta]], [[abrasiivpulber]], [[abrasiivriie]], [[abrasiivsuspensioon]], [[abrasioonikoobas]], [[abrasioonitasandik]], [[Abruzzi e Molise]] maakond, ====abs==== [[Abdurahman Absaljamov]], [[absentism]], [[absintiin]] (on praegu ümbersuunamine), [[absoluutaadress]], [[absoluutne ajaarvamine]] ([[absoluutne geokronoloogia]]), [[absoluutne diferentsiaalarvutus]] ([[tensoranalüüs]]), [[absoluutne geokronoloogia]], [[absoluutne heledus]], [[absoluutne idee]], [[absoluutne immoralism]], [[absoluutne koonduvus]], [[absoluutne liikumine]], [[absoluutne lisaväärtus]], [[absoluutne lävi]], [[absoluutne maksimum]] ([[globaalne maksimum]]), [[absoluutne mõõtühikute süsteem]], [[absoluutne rent]], [[absoluutne tants]], [[absoluutne veto]], [[absoluutse baasilise topograafia kaart]], [[absoluutsed noodinimed]] ([[absoluutne noodinimi]]), [[absorbeerimisseade]], [[absorptsioon]], [[absorptsioonfilter]], [[absorptsioonhügromeeter]], [[absorptsioonispekter]], [[absorptsiooniõlid]] ([[absorptsiooniõli]]), [[absorptsioonkülmuti]], [[absorptsioonkülmutuskapp]] ([[absorptsioonkülmik]]), [[abstinents]], [[abstraktne automaat]], [[abstraktne töö]], [[abstraktsed noodikirjad]] ([[abstraktne noodikiri]]), [[abstsissiinhape (II)]], [[absurdism]] ====abz==== [[Anna Abzalone]] ([[Anna Sakse]]), ====abu==== [[Abu al-Abjad]], [[Abu Ali al-Hasan ibn Ali]] (Nizam al-Mulk), [[Abubacer]] (Ibn Tufail), [[Abu Bekr Kelevi]], [[Abu Hamed]], [[Abu Kemal]], [[Abukiri laht]], [[Abukuma]] ([[Abukuma mäed]], [[Abukuma mäeahelik]]), [[Abul Abbas]], [[Abu'l-Ala al-Maarri]], [[Abu'l-Atahija]], [[Abulhair]], [[Abuls]], [[Abu'l-Vafa]], [[abu markub]] ([[kingnokk]]), [[Abu Muslim]], [[Abuná]], [[Abu Nuvas]], [[Ahmad Zaki Abu Sadi]], [[Abu Zaabal]], [[Abu Zabad]], [[Abu Zenima]], [[Abu Tammam]], [[Abu Tig]] ====aby==== [[Abydos]] (Egiptuses ja Väike-Aasias), [[Abydose lahing]], ===ac=== [[a. c.]], ====aca==== ''[[Academia de Ciencias Médicas, Físicas y Naturales de la Habana]]'', ''[[Academia Gustaviana Carolina]]'', ''[[Academia Republicii Socialiste România]]'', ''[[Académie Carrière]]'', ''[[Académie des Inscriptions et Belles-Lettres]]'', ''[[Académie des Sciences]]'', ''[[Académie des Sciences morales et politiques]]'', ''[[Académie Ranson]]'', ''[[Académie Royale de Danse]]'', ''[[Académie Royale de Musique]]'', ''[[Académie Royale des Sciences, des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique]]'', ''[[Académie Russe]]'', ''[[Académie Suisse]]'', ''[[Academy of Motion Picture Arts and Sciences]]'', ''[[Acanthephyra purpurea]]'', ''[[Acanthis flammea]]'', ''[[Acanthobdella peledina]]'', ''[[Acanthometra elestica]]'', ''[[Acarus siro]]'', [[Acatenango]], ====acc==== ''[[Accademia degli Filarmonici]]'', ''[[Accademia degli Incamminati]]'', ''[[Accademia Nazionale dei Lincei]]'', ''[[Accademia Nazionale di Santa Cecilia]]'' ====ace==== ''[[Acellularia]]'', ''[[Acentropus niveus]]'', ''[[Acer negundo]]'', ''[[Acer tataricum]]'', ''[[Acerina cern...a]]'', ''[[Acetobacter]]'', ''[[Acetobacter aceti]]'', ''[[Acetobacter xylinum]]'', [[Isidoro Acevedo]], ====ach==== [[Narziss Ach]], [[Achad Haam]], ''[[achaenum]]'', [[Achaimenes]], [[Erik Acharius]], [[Ignatius Kutu Achaempong]], [[Acheloos]], [[Andreas Achenbach]], [[Oswald Achenbach]], [[Gottfried Achenwall]], [[Achilli saar]] ([[Achill]]), [[Achill]], ''[[Achillea carilaginea]]'', ''[[Achillea ptarmica]]'', [[Achilleus Tatius]], [[Acholla]], ''[[Achorion]]'' ''[[Achorion schönleini]]'', ''[[Achorion gallinae]]'', ''[[Achras sapota]]'', [[Joseph Achron]], ''[[Achyrophorus maculatus]]'', ====aci==== ''[[acid.]]'', [[acidum]], ''[[Acipenser]]'', ''[[Acipenser baeri]]'', ''[[Acipenser gueldenstaedti]]'', ''[[Acipenser nudiventris]]'', ''[[Acipenser ruthenus]]'', ''[[Acipenser stellatus]]'', ''[[Acipenseridae]]'', ''[[Acipenseriformes]]'', ====ack==== [[Achille van Acker]], [[Konrad Ackermann]], [[Acklins]] ([[Acklinsi saar]]), [[Aino Jackté-Jalander]], ====acl==== ''[[Aclitellata]]'', ''[[Aclypea]]'' ====acn==== ''[[acne]]'' ====aco==== ''[[Acoela]]'', ''[[Aconitum]]'', ''[[Aconitum las...ostomum]]'', ''[[Aconitum rapellus]]'', ''[[Aconitum variegatum]]''', ''[[Acorus]]'' ====acq==== [[Acquaviva]], [[Giulio Acquaviva]] ====acr==== ''[[Acrania]]'', ''[[Acrocephalus schoenebaenus]]'', ''[[Acroceridae]]'', ''[[Acrolepia assectella]]'', ====act==== [[acta]], [[Acta diurna]], ''[[Actaea spinata]]'', [[Acta Ethnologica]], [[Acta Linguistica]], [[Acta Musicologica]], ''[[Acta urbis]]'', ''[[acte gratuit]]'', [[Actéoni saared]], [[ACTH]], ''[[Actinia equina]]'', ''[[Actiniaria]]'', ''[[Actinidia kolomikta]]'', ''[[Actinobacillus]]'', ''[[Actinobacillus ma...lei]]'', ''[[Actinomyces]]'', ''[[Actinomyces griseus]]'', ''[[Actinomyces venezuelae]]'', ''[[Actinomycetales]]'', ''[[Actinomycetes]]'', ''[[Actinomyxidia]]'', ''[[Actinosphaerum]]'', ''[[Actinosphaerum eichhorni]]'', ''[[Action Group]]'', [[Actium]] ([[Aktion]]), ''[[Act of Union]]'', ''[[Actors Equity Association]]'', ===ad=== ====ada==== [[adaadžo]], [[adaat]], [[adabi-kirjandus]], [[Adal]], [[Adam]] (asula Omaanis), [[Paul Adam]], [[James Adam]], [[Theo Adam]], [[Ada manuskript]], [[Mihheil Adamašvili]] ([[M. Džavahhišvili]]), [[Carel Steven Adama van Scheltema]], [[Adam de la Halle]], [[Emil Adamič]], [[Adami mägi]], [[Anton Adamini]], [[Petros Adamjan]], [[Artur Adamov]], [[Aless Adamovitš]] ([[Aleksandr Adamovitš]], [[Aleksandr Mihhailovitš Adamovitš]], [[Aljaksandr Adamovitš]], [[Aljaksandr Mihhailavitš Adamovitš]]), [[Samuel Adams]], [[William Grylls Adams]], [[adamsiit]], [[Toomas Adamson-Algma]], [[adamstiil]], [[Michel Adanson]], ''[[Adansonia digitata]]'', [[adaptatsioonihaigus]], [[adaptatsioonisündroom]], [[adaptiivsüsteem]], [[Adare]] ([[Adare neem]], [[Adare'i neem]]?), [[Maria Kostjantõnivna Adassovska]] ([[Maria Adassovska]], [[Maria Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Marija Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Maria Zankovetskaja]], [[Marija Zankovetskaja]]), [[Aleksandr Adašev]] ([[Aleksandr Ivanovitš Adašev]]), [[Adavere metskond]], [[Adavere näidissovhoos]], [[addenda]], [[Addis Abeba konverents]] (1963), [[Addis Abeba rahu]] (1896), [[Joseph Addison]], [[Addu]] ([[Addu atoll]]), ====ade==== [[adekvaatne]], [[Adelaide'i saar]], [[Adele]] ([[Adele'i saar]], [[Adele saar]]?), ''[[Adelgidae]]'', [[U. Adelsberger]], [[adeniit]], [[Adeni protektoraat]], ''[[adenitis equorum]]'', [[adenokartsinoom]], [[adeno-satelliitviirus]], [[adenosiindifosforhape]], [[adenosiinmonofosforhape]], [[adenosiintrifosfaadi primeerimisrühmad]], [[adenosiintrifosfataas]], [[adenosiintrifosforhape]], [[S-adenosüülmetioniin]], [[adenoviirus]], ''[[Adenovirus]]'', ''[[adentia]]'', [[adenüülhape]], [[adenüülisüsteem]], ''[[Adephaga]]'', [[Clément Ader]], [[adessiiv]], ====adf==== [[ADF]], ====adh==== [[Adherbal]], [[adhesioonijõud]], ====adi==== ''[[Adiantum cuneatum]]'', [[Šihabuddin Adib Sabir]], [[Adila külanõukogu]], [[Adila-Krimmi]], [[Adila-Tagaküla]], [[Adimi]], [[G. K. Adipa]], [[Adiši evangeelium]], [[Aditi]], [[aditiivsed geenid]], [[aditiivsus]], [[adiurekriin]], [[Adıyaman]], ====adj==== [[Adjai]], [[adjunkt]], [[adjutant]], ====adl==== [[Adler]], [[Friedrich Adler]], [[Guido Adler]], [[Jakob Adler]], [[Kurt Adler]], [[Max Adler]], [[Viktor Adler]], ====adm==== [[administraator]], [[administratiivjurisdiktsioon]] ([[haldusjurisdiktsioon]]), [[administratiivkaristus]] ([[halduskaristus]]), [[administratiivkomisjon]], [[administratiivkulud]] ([[halduskulud]]), [[administratiivne juhtimine]], [[administratiivne üleastumine]] ([[halduslik üleastumine]]), [[administratiivpersonal]] ([[halduspersonal]]), [[administratiivsüsteem]], [[administratiivvastutus]] ([[haldusvastutus]]), [[administratsioon]], [[admiraliteediankur]], [[Admiraliteedihoone]], [[Admiraliteeditehas]], [[Admiraliteedi töökojad]] ([[Tallinna sadamatehased]]), [[admiraliteet]], [[Admiral Nahhimovi nim. kalurikolhoos]] ("[[Lääne Kalur]]"), [[Admont]], ====adn==== [[adneksiit]], ====ado==== ''[[ad oculos]]'', [[adoleskaarid]], [[adolestsents]] ([[esimene küpsusiga]]), [[Adolf Nassaust]], ''[[Adonis vernalis]]'', [[adonisiid]], [[adonitoksiin]], [[adopteerimine]] ([[lapsendamine]]), [[adoptsioon]] ([[lapsendamine]]), [[Vladimir Adoratski]] ([[Vladimir Viktorovitš Adoratski]]), [[Cyrille Adoula]], [[Adour]], ''[[Adoxaceae]]'', ====adp==== ''[[ad patres]]'', ====adr==== [[Adra]] (Hispaania), [[Adra Mihkel]], [[Adrano]], [[Adrar]] (Alžeeria oaas, Sahara platoo), [[Adrasman]], [[Adrasteia]], ''[[ad rem]]'', [[adrenergiline neuron]], [[adrenokortikotroopne hormoon]], [[adressaat]], [[adresseerimine]], [[Adrianoopoli lahing]], [[Adrianoopoli rahu]], [[adrulane]], [[adrunepp]], [[adrupeenar]] ====ads==== [[adsorbeerimisseade]], [[adsorber]], [[adstringeerivad ained]] ([[kootavad ained]]), ====adž==== ([[Adžaari Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], [[Adžaari ANSV]]), [[Adžaari-Imereti mäeahelik]] ([[Mesheti]]), [[adžaari murre]], [[adžad]], [[Adžameti looduskaitseala]], [[Adžanta]] ([[Ajanta]]), [[Adžaristskali]] (jõgi, asula), [[Adžatše]], [[Adždabija]], [[Adžemi]], [[Vartan Adžemjan]], [[Adžikend]], [[Adžim]], [[Adžima]], [[Adžman]] (asula, emiraat), [[Adžmir]] (Ajmer), ====adu==== [[Adua]], [[adulaar]], [[adultne arengujärk]], ''[[ad usum]]'', ''[[ad usum delphini]]'', ''[[ad usum internum]]'', [[Aduwa]] ([[Adua]]), ====adv==== [[adventiitsia]], [[adventiivembrüooria]], [[adventiivorgan]], [[adventitsiaalrakk]], [[Advokaatide Kolleegium]], ====adõ==== [[Adõgee autonoomne oblast]], [[adõõrid]] ====aea==== [[Aeacus]] ([[Aiakos]]) ====aec==== ''[[Aechmea]]'' (''[[Aechmea fasciata]]'') ====aed==== [[aedbalsamiin]], [[aedgloksiinia]], [[aedherned]], [[aedhiirehernes]], ''[[aedicula]]'', ''[[aedilis]]'', [[aedjänesekapsas]], [[aedkarusmari]], [[aedkohhia]], [[aedkuukress]], [[aedleeklill]], [[aedlepalind]], [[aedlevkoi]], [[aedliivatee]], [[aedlõosilm]], [[aedmagun]], [[aedmalts]], [[aedmoorputk]], [[aedmustjuur]], [[aedmustköömen]], [[aedmädarõigas]], [[aedniksipelgad]], [[aedoa-kaunakõrbus]], [[aedoarooste]], [[aedpiimjuur]], [[aedpiste]], [[aedpojeng]], [[aedpõrnikas]], [[aedpõõsalind]], [[aedraudürt]], [[aedroolind]], [[aedrõngaslill]], [[aedspinat]], [[aedšampinjon]], [[aedtokkroos]], [[aedtulp]], [[aeduniohakas]], [[aedvaak]], [[aedvõhumõõk]], [[aedõunapuu]] ====aee==== [[aeetad]] ====aeg==== "[[Aeg]]", ''[[Aegagropile sauteri]]'', ''[[Aegeria apiformis]]'', ''[[Aegeriidae]]'', ''[[Aegithalidal]]'', [[aeg ja ruum]], [[aeglusti]], [[aeglustussüsteem]], [[aegrelee]], [[aegrida]], [[aegruum]], [[AEG Telefunken]], [[aegumine]], [[Aegviidu külanõukogu]], [[Aegviidu järved]], [[Aegviidu metsamajand]], [[Aegviidu metskond]], [[Aegviidu mäed]], [[Aegviidu-Nelijärve maastikukaitseala]], ''[[Aegypius monachus]]'', ====ael==== [[Aelana]], [[Aelfric]], [[Aelianus]], [[Aeljärv]], ====aep==== ''[[Aepyornithiformes]]'', ====aer==== ''[[aerarium]]'', [[aeratsioon]], [[aerenhüüm]], [[aero-]], [[aerodroom]] ([[lennuväli]]), [[aerodünaamiline takistus]], [[aerodünaamiline toru]], [[aeroelastsusteooria]], [[aeroelektrilised uuringumeetodid]], [[aerofaagia]], [[Aeroflotski]], [[aerofotomeetodid]], [[aerogeodeesia]], [[aerogeofüüsikalised meetodid]], [[aerogeoloogia]], [[aerohüdromehaanika]], [[aeroionisaator]], [[aeroionisatsioon]], [[aeroioonide loendur]], [[aeroioonravi]], [[Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]] ([[Žukovski-nim. Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]]), [[aeroklubi]] ([[lennuklubi]]), [[aeroloogia]], [[aeromagnetomeetria]], [[aeromeetodid]], [[aeromehaanika]], [[aeronavigatsioon]], [[aeroon]], [[aerosoolravi]], [[aerostaat]] ([[õhupall]]), [[aerostaatika]], [[aeroteraapia]], [[aerotropism]], [[aerovisuaalsed meetodid]], [[Pieter Aertsen]], ====aes==== [[Aesch]], ''[[Aeschna]]'', ''[[Aesculus glabra]]'', ''[[Aesculus octandra]]'', [[Aesoo külanõukogu]], [[Aessaare]], ''[[Aestiorum gentes]]'', ====aet==== [[Aethelwoldi benediktsionaal]], ''[[Aethusa]]'', ''[[Aethusa cynapium]]'', ===af=== [[AF]], ====afa==== [[Aleksandr Afanasjev]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afanasjev]]), [[Fjodor Afanasjev]] ([[Fjodor Afanasjevitš Afanasjev]]), [[Sergei Afanasjev]] ([[Sergei Aleksandrovitš Afanasjev]]), [[Vassili Afanasjev]] ([[Vassili Ivanovitš Afanasjev]]), [[Viktor Afanasjev]] ([[Viktor Grigorjevitš Afanasjev]]), [[Afanasjevo kultuur]], [[Afari alang]], [[afarid]], [[afari keel]], [[Afawarq Qabra Iyasus]], ====afe==== [[afektatsioon]], [[aferentne]] ([[aferentsus]]), [[aferentne dendriit]], [[aferentne närv]], [[aferentsed lümfisooned]] ([[toomasooned]]), [[aferist]], ====aff==== [[Jorge Affonso]] ====afg==== [[afgaani]], [[Afgaani Turkestan]] ([[Lõuna-Turkestan]]), [[Afganistani Akadeemia]], [[Rza Afganlõ]] ([[Rza Rustam oglõ Afganlõ]]), [[Afgoi]], ====afi==== [[Afif]], [[afiinne geomeetria]], [[afiinne kujutus]], [[afiinne reeper]], [[afiinor]], [[afiinsed koordinaadid]], [[afiinsus]], [[Aleksandr Afinogenov]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afinogenov]]), [[afirmatsioon]], [[afišš]], ====afl==== [[AFL]] ([[Ameerika Tööföderatsioon]]), [[Michel Aflak]], ====afm==== [[Afmadu]] ====afr==== [[Afram]], [[Afranius]] ([[Lucius Afranius]]), [[Afrassiab]], ''[[Afri]]'', ''[[Africa]]'', [[African Morning Post]], ''[[Africa nova]]'', [[afro-ameerika muusika]], [[Afro-Shirazi Partei]] ([[Revolutsiooniline Partei]]), ====aft==== [[aft]], [[aftoni jäävaheaeg]] ====afu==== [[Afula]] ====afä==== [[afäär]] ===ag=== ====aga==== [[agaam]], [[agaamlased]], [[Aga Burjaadi rahvusringkond]], [[Agadès]], [[Stepan Agadžanjan]], [[Agadõr]], [[Zinaida Agafonova]] ([[Zinaida Fjodorovna Agafonova]]), [[Gazaros Agajan]], [[aga-khaan]], [[Agali metskond]], ''[[Agama]]'', ''[[Agamidae]]'', [[agamogoonia]], [[Agan]] ([[Agani jõgi]]), [[aganad]], [[aganaleib]], [[Abel Aganbegjan]] ([[Abel Gezevitš Aganbegjan]]), ''[[agape]]'', [[Agapetus]] ([[Yrjö Soini]]), [[Agapäe]], [[Agapäe raamatukogu]], [[Agapäe rahvamaja]], [[Agara]], [[Agarak]], ''[[Agaricus]]'', ''[[Agaricus bisporus]]'', ''[[Agaricus campestris]]'', ''[[Agaricus silvicola]]'', [[Aga Riza]], [[agaroid]], [[Chandrakumar Agarvalla]], [[Agasilla]], [[Agathias]], [[Agathokles]], [[agau keeled]], ''[[Agava sisalana]]'', ''[[Agave americana]]'', ====agb==== [[Agbandi]], [[Agboville]] ====agd==== [[Agdaš]] ====age==== "[[AGE]]" ([[Tartu Aparaaditehas]]), [[ageeratum]], [[ageila]], [[Ivan Agejev]] ([[Ivan Aleksandrovitš Agejev]]), [[Nikolai Agejev]] ([[Nikolai Vladimirovitš Agejev]]), ''[[Agelastica alni]]'', ''[[Agence Belga]]'', [[Agence France-Presse]] (''[[Agence Havas]]''), ''[[Agence Télégraphique Suisse]]'', ''[[Agência de Noticias e de Informações]]'', ''[[Agência Nacional]]'', [[agenda]], [[Agenor]], [[Āgenskalns]], ''[[Agenzia Nazionale Stampa Assoziata]]'', [[agent]], ''[[Agenţia Română de Presă]]'', [[agentuur]], [[agentuurluure]], ''[[Ageratum]]'', ''[[Ageratum housterianum]]'', ''[[Agerpres]]'', ''[[ager publicus]]'', [[Agesandros]], [[Agesilaos II]], ====agf==== [[AGFA]], ====agg==== [[Aggtelek-Jósvafö]] ([[Aggtelek-Jósvafö koobas]]), ====agh==== [[Stephan Aghadžanjan]] ([[Stepan Agadžanjan]]), [[Ghazaros Aghajan]] ([[Gazaros Agajan]]), [[Agheri looduskaitseala]], [[Aghlabiidid]] ([[Aghlabiidide dünastia]]), ====agi==== [[Vassili Agibalov]] ([[Vassili Ivanovitš Agibalov]]), [[Agija]] ([[Atsalama]]), [[Agima]] ([[Atsalama]]), [[Aleksandr Agin]] ([[Aleksandr Aleksejevitš Agin]]), [[Ion Agirbiceanu]], [[Agis]], [[Agis IV]], [[agitaator]], ''[[agitato]]'', [[Agitator]] (ajakiri), [[agitatsioonipunkt]] ([[agitpunkt]]), ====agl==== [[Aglaia]], ''[[Aglia tau]]'', [[aglomeraat]], [[aglutinatsioon]], [[aglutineerivad keeled]], [[aglutiniin]], [[aglutinogeenid]] ([[aglutinogeen]]), [[aglükoon]], ====agm==== [[agmatiin]], ====agn==== [[Agnadello lahing]], [[Giovanni Agnelli]], ''[[Agnostus]]'', ====ago==== "[[Ago]]", [[agonistid]] ([[agonist]]), ''[[Agonomycetales]]'', ''[[Agonum]]'', [[agoon]], [[Agorakritos]], [[agorot]], ====agr==== [[agraafia]], [[agraar-]], [[agraarkriis]], [[agraarküsimus]], [[agraarprogramm]], [[agraff]], [[Agrahhan]] ([[Agrahhani poolsaar]]), [[agrammatism]], [[Zahhar Agranenko]] ([[Zahhar Markovitš Agranenko]]), [[agranulotsütoos]], [[agravatsioon]], [[Ágreda]], [[agregaat]], [[agregaatfreespink]], [[agregaatindeks]], [[agregaatindeks]], [[agregaatpea]] ([[jõupea]]), [[agregaatpink]], [[agregaatpuurpink]], [[agregateerimine]], ''[[agrégé]]'', [[agressiivsus]], [[agressioon]], [[Agrı]] ([[Ağrı]]?, [[Agrı ahelik]], [[Ağrı ahelik]]?), [[Agricola]] ([[Gnaeus Julius Agricola]]), ''[[Agricultural Adjustment Act]]'', [[Agrinion]], ''[[Agriocharis ocellata]]'', ''[[Agriolimax]]'', ''[[Agriolimax agrestis]]'', ''[[Agrion]]'', ''[[Agriotes lineatus]]'', ''[[Agrotypidae]]'', [[Agrippa]] (filosoof), [[Agrippa Nettesheimist]], [[Agrippina Vanem]], [[Agrippina Noorem]], [[agro-]], [[agrobioloogia]], [[agrokeemia]], [[agrokeemiateenistus]], [[agrokompleks]], [[agromelioratiivne kuivendus]], [[agromelioratsioon]], [[Agronoomia]] (ajakiri), [[agronoomilised maagid]], ''[[Agropyron]]'',''[[Agrostis]]'', ''[[Agrostis tenuis]]'', ''[[agrypnia]]'', ''[[agrypnognosia]]'', ====ags==== [[Agstev]] ([[Agstevi jõgi]]), ====agz==== [[Juldaš Agzamov]] ====agt==== [[P. Agt]], [[Adolf Agthe]], ====agu==== [[Aguadilla]], [[Aguadulce]], [[aguakateegi keel]] ([[aguakateko keel]]), [[Aguán]] ([[Aguáni jõgi]]), [[Agua Prieta]], [[Aguarico]] ([[Agruarico jõgi]]), [[Aguda]], [[Águilas]], [[Johnson Aguiyi-Ironsi]], [[aguladekond]], [[aguli keel]], [[Agusalu soo]], [[Agusan]] ([[Agusani jõgi]]), [[Agustín I]] ([[Agustín Iturbide]]), [[Delmira Agustini]], [[aguutilased]], [[Agveran]], ===ah=== ====ah==== [[A • h]], ====aha==== [[Ahas]], [[ahas-aardlane]], [[ahaskaan]], [[ahaskabi]], [[Ahaste mõis]], [[ahasvähilised]], ====ahd==== [[Ahdar]] ([[Ahdari mäed]]), ====ahe==== [[Ahejärv]] ([[Ahijärv]]), [[ahelasendusmeetod]], [[aheldusvoog]], [[ahelik]], [[aheljoon]], [[ahelkaubandus]], [[ahelkokk]] ([[streptokokk]]), [[ahelkorallid]], [[Ahelo]], [[ahelpind]] ([[katenoid]]), [[ahelpiste]], [[ahelpistetikand]], [[ahelpisteõmblus]], [[ahelpisteõmblusmasin]], [[ahelstruktuur]], [[ahendamine]] ([[determinatsioon]]), [[ahendveearvesti]], [[Aherahu]], [[Ahernaar]], [[Ahet-Aton]], ====ahh==== [[Ahhaia]], [[Ahhaia vürstiriik]], [[ahhailased]], [[ahhailleiin]], [[Ahhalgori]] ([[Leningori]]), [[Ahhali-Kindgi]], [[Ahhalkalaki]], [[Ahhal-Senaki]] ([[Mihha Tshakala]]), [[Ahhalšeni]], [[Ahhangaran]], [[Ahheron]] ([[Acheron]]), [[ahhimaa]], [[Ahho]], [[Mirza Fatali Ahhundov]], [[Suleiman Sani Ahhundov]], [[Veli Ahhundov]], [[Ahhundovi-nim. Aserbaidžaani Ooperi- ja Balletiteater]], [[Ahhurjan]] ([[Ahhurjani jõgi]]), ====ahi==== [[ahi]], [[Oskar Ahi]], [[Ahmadou Ahidjo]], [[Ahijärv]] (Kagu-Eesti), [[Ahijärv]] ([[Ahitsjärv]]; Tartu rajoon), [[ahikoht]] ([[ahikotus]]), [[Ahila]], [[Ahimägi]], [[Ahitse]], ====ahj==== [[Ahja külanõukogu]], [[Ahja kolhoos]], [[Ahja metskond]] ====ahl==== [[Axel Ahlberg]], [[Ernst Ahlgren]] ([[Victoria Maria Benedictsson]]), [[Ahli]], [[Ahli külanõukogu]], [[Lars Ahlin]], [[August Ahlqvist]] ====ahm==== [[Ahmad]], [[Ahmad Doniš]] ([[A. Doniš]]), [[Ahmadi]], [[Ahmadnagar]] (linn ja riik), [[Ahmadu]], [[Kössi Ahmala]], [[Tšingiz Ahmarov]], [[Ahmat]], [[Ahmatovi laht]], [[Fakhruddin Ali Ahmed]], [[Ahmedi]], [[Ahmed-khaan Durrani]] ([[Ahmed-šahh Durrani]]), [[Abdul Ahmedov]], [[Rahhim Ahmedov]], [[Veli Ahmedov]], [[Ahmed III]], [[Aleksandre Ahmeteli]] ([[Sandro Ahmeteli]]), [[Ahmet Paşa]], [[Ahmim]], [[Ahmos]], ====ahn==== [[Nils Gabriel Ahnlund]] ([[Nils Ahnlund]]), ====ahr==== [[AHR]], [[Ivan Ahremtšik]] ([[Ivan Ahremtšõk]]), [[Ahrensburgi kultuur]] ([[Lyngby kultuur]]), [[Ahriman]] ([[Angra Mainju]]), [[AHRR]], ====ahs==== [[Ahsu]], ====aht==== [[al-Ahtala]], [[Ahtala]] (asula ja kuurort), [[Ahtamar]] ([[Ahtamari saar]]), [[Ahtamar]] (ehitusmälestis), [[ahtena keel]], [[ahterstaak]], [[ahtertraalimine]], ''[[Ahtioconchidae]]'', [[Ahti Saarelainen]], [[Ahtma]] ([[Käesalu]]), [[Ahtme]] (linnaosa, endine küla ([[Ahtme küla]]), [[Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat]], [[Ahtme kaevandus]], [[Ahtme metskond]], "[[Ahto]]" ("[[Leek]]"), [[ahtrilipp]], [[ahtripeegel]], [[ahtrus]], [[Ahtuba]], [[ahtus]], [[Ahtõrka]], ====ahu==== [[Ahuachapán]], [[Ahula asundus]], [[Ahunapalu kadakad]], [[Ahunapalu metskond]], [[Ahuramazda]], ====ahv==== [[ahv]], [[ahvahhi keel]], [[Ahvar]], [[Eeva Ahven]], [[Ahvenamaa süvik]], [[Ahvenjärv]], [[ahvenlased]], [[Abdurragimbek Ahverdov]], [[ahvilised]], [[ahvinimene]], [[Elene Ahvlediani]], ===ai=== [[Ai Wu]] ====aia==== [[Aia]], [[Aiaie]], [[Aiakiidid]], [[Aiakos]], [[aiakunst]], [[aiakäärid]], [[aiamullad]], [[aianduskeskkool]], [[aianuga]], [[Aiaotsa]], [[Artašes Ai-Artjan]], [[aiaöölane]], ====aib==== [[Aibek]], [[Aibihu]] ([[Aibihu järv]]) ====aic==== [[Ilse Aichinger]] ====aid==== [[aidaaho lammas]], [[aidakaal]], [[Aidaku]], [[Aidamäe]], [[Aidar]] ([[Aidari jõgi]]), [[Aidari solontšakk]], [[Artur Aidinjan]], [[Dipa Nusantara Aidit]], [[Aidu]] (kaks küla ja üks endine küla), [[Aidu vald]], [[Aidu järv]], [[Aidõn]], ====aig==== [[Aigisthigos]], [[Aigitse]] ([[Ohulepa]]?), [[Aigospotamoi]], [[Aigospotamoi lahing]], [[Aiguá]], [[Aigues-Mortes]], [[Aiguni leping]] (1858), [[Aigyptos]], ====aih==== [[Aihhai]], ====aii==== [[aiil]] ([[auul]]), ====aij==== [[Aijal]], [[AIJD]] ([[Rahvusvaheline Arstide-Demokraatide Föderatsioon]]), [[Aijubiidid]], ====aik==== [[Aikap]], [[Howard Aiken]] ====ail==== ''[[Ailanthus]]'', ''[[Ailanthus altissima]]'', [[Aileron]], [[Ailegandí]]?, [[Julius Edvard Ailio]] ([[Julius Ailio]]) ====aim==== [[Šaken Aimanov]] ([[Šäken Aimanov]]), [[aimaraad]], [[Maia Aimedova]], [[Aimla]] ([[Aimla asundus]]), [[Aimla]]?, [[Aimla külanõukogu]], [[Aimla metskond]], [[Aimla sidejaoskond]], [[Zolmurza Aimurzajev]]? ====ain==== [[Aina]] ([[Aina jõgi]]), [[Ainaho]], [[Ain Beida]], [[aine]], [[ainekabinet]], [[aineklass]], [[ainekomisjon]], [[Aineküla]] ([[Ainja]]), [[Ain el-Heiz]], [[aineline kultuur]], [[Jaan Ainelo]], [[Aine mäed]] ([[Ainja mäed]]), [[ainesüsteem]], [[ainevahetuse põhikäive]] ([[põhiainevahetus]]), [[ainevahetushaigused]], [[aineõpetaja]], [[Ain Galakka]], [[Sadriddin Aini]], [[Aini-nim. Ooperi- ja Balletiteater]] ([[Aini-nimeline Oopero- ja Balletiteater]]), [[Ainja mäed]], [[Aino]], [[Leo Ainola]], [[Ainoa]]?, [[Ainovi saared]], [[Ainsaar]], [[Ain Sefra]], [[Heino Ainson]], [[Ain Šamsi ülikool]]?, [[Adam Aini]], [[Ainlab]] ([[Gazlantep]]?), [[ainujuhtimine]], [[ainu keel]], [[Ainuna]], ====aio==== [[Aiolis]], [[Aiolose harf]], [[Aion]], [[aioolia murderühm]] ([[Aioolia murded]]), [[aioollased]], [[Aiotsdzor]], [[Aioun el-Atrouss]] ====aip==== [[Ai-Petri]], [[Ai-Petri Jaila]] ====aiq==== [[Ai Qing]] ====air==== [[airaan]], [[Martti Airila]], [[Airi platoo]], [[Airivank]] ([[Gegard]]), [[Airolo]], [[Airum]], [[George Biddell Airy]] ([[George Airy]]), ====ais==== [[Leo Aisenstadt]], [[Aisetas]], ([[Aisetase järv]]), [[aissori keel]] ([[uussüüria keel]]), [[Aistulf]], [[aisuare keel]], [[P. Aisupiets]], ====aiš==== [[Aiša-Bibi mausoleum]] ====aiz==== [[Mark Aronovitš Aizerman]] ([[Mark Aizerman]]), [[Aizkalne]], ''[[Aizoaceae]]'', [[Aizpute maakond]] ====ait==== [[Aït Ahmed]], "[[Aithiopika]]", [[Gapar Aitijev]], [[ait-kuivati]], [[Aitoolia liit]], [[Aitos]], [[Mihkel Aitsam]] (3 isikut), [[Aitsami-nim. kutsekeskkool]] ([[Aitsami-nimeline kutsekeskkool]]), [[aitõss]] ====aiu==== [[Aiu]], [[Aiun]] ====aiv==== [[Artemi Aivazjan]], [[Atviekste]] ([[Atviekste jõgi]]) ====aix==== ''[[Aix galerivulata]]'', [[Aixi festival]] ====aiy==== [[Masti Venkatesa Aiyangar]], [[R. Aiyar]] ===aj=== ====aja==== [[aja säästmise seadus]], [[ajafond]], [[Ajaguz]] ([[Ajaguzi jõgi]]), [[ajajaotussüsteem]], [[Ajak-Hamõr]], [[ajakirjanduse sihtkapital]], [[ajakirjanduse päev]], [[ajakirjandusteadus]] ([[žurnalistika]]), [[Ajakirjanike Liit]] ([[NSV Liidu Ajakirjanike Liit]]), [[ajalaulud]], [[ajalehežanr]], [[Ajalehtede Kirjastus]], [[ajaline induktsioon]], [[ajaloo abiteadused]] ([[ajaloo abiteadus]]), [[Ajaloolaste-Marksistide Ühing]], [[ajalooline determinism]], [[ajalooline foneetika]], [[ajalooline grammatika]], [[ajalooline ja loogiline]], [[ajalooline keeleteadus]], [[ajalooline koolkond]], [[ajalooline stiil]], [[ajaloolis-etnograafiline valdkond]] ([[ajaloolis-kultuuriline valdkond]]), [[ajaloolis-poliitiline tõlgendamine]], [[ajaloomaal]], [[Ajaloomuuseum]] (Moskvas), [[ajaluup]], [[ajamirihm]] ([[rihm]]), [[Ajan]] ([[Ajani jõgi]]), [[Ajan]] (asula), [[Ajana]], [[Ajanta]], [[ajapalk]], [[ajasarnane intervall]], [[ajasekund]], [[ajasignaalid]], [[Ajat]], [[ajataju]], [[ajatamine]], [[ajateenistus]] (astronoomia), [[ajategur]], [[ajavõrrand]], [[Ajax]] ([[Ajaxi mägi]]) ====ajm==== [[Ajmer]] ====ajo==== [[Ajoe]] ([[Ajoe saared]]), [[Ajojõgi]] ====aju==== [[aju külgvatsake]], [[ajuarter]], [[ajuarteriograafia]], [[ajuarteritromboos]], [[Ajuda]], [[Aju-Dag]] ([[Aju-Dagi mägi]]), [[Aju Dag]] [[Aju Dagi neem]], [[ajuhormoonid]] ([[ajuhormoon]]), [[ajukasvaja]], [[ajukelmepõletik]] ([[meningiit]], [[ajukestapõletik]]), [[ajukoer]] ([[hagijas]]), [[ajukolju]], [[ajupehmumus]] ([[ajukärbus]]), [[ajukäärud]] ([[ajukäär]]), [[ajulakakesed]] ([[ajulakake]]), [[ajumädanik]], [[ajupõletik]] ([[entsefaliit]]), [[ajupõrutus]] ([[ajukontusioon]]), [[ajusagarad]] ([[ajusagar]]), [[ajusagarikud]] ([[ajusagarik]]), [[ajusild]], [[Dandar Ajušejev]], [[ajutine seos]], [[Ajutine Üle-eestimaaline Töölisühingute Kesknõukogu]], [[ajutised kohuslased]] ([[ajutine kohuslane]]), [[ajuvedelik]], [[ajuveejuha]], [[ajuvesitõbi]] ([[hüdrotsefaalia]]), [[ajuvõrk]], ===ak=== [[Ak Kupruk]] ====aka==== [[Akadeemia laht]], "[[Akadeemik Koroljov]]" ([[Akademik Koroljov]]) "[[Akadeemik Kurtšatov]]" ([[Akademik Kurtšatov]]), [[Akadeemik Obrutševi mäeahelik]], "[[Akadeemik Širšov]]" ([[Akademik Širšov]]), [[akadeemiline]], [[akadeemiline aasta]], [[Akadeemiline Filosoofiline Selts]], [[akadeemiline kutse]], "[[Akadeemiline Leegion]]", "[[Akadeemiline Rühm]]", [[Akadeemiline Sotsialistlik Ühing]], [[akadeemiline sõudmine]], [[akadeemiline teater]], [[akadeemiline tund]], [[akadeemilised seltsid]] ([[akadeemiline selts]], [[akadeemilised ühingud]], [[akadeemiline ühing]]), ''[[Akademie der Wissenschaften in Göttingen]]'', [[akademism]], [[Akademos]], "[[Akahata]]", [[Akaishi]] ([[Akaishi mäeahelik]], [[Akaishi ahelik]]), [[akanid]], [[akarapidoos]], [[akašee keel]], [[akažuuõun]], [[akatalektiline värss]], [[akaustobioliidid]] ([[akaustobioliit]]) ====akb==== [[Ikram Akbarov]], [[Akbastobe]] ([[Akbastobe mägi]]), [[Ak-Bešim]], [[Akbulak]] ====akc==== [[Akchar]] ====akd==== [[Ak-Dovurak]] ====ake==== [[Piet van Aken]], [[Jukk Akermann]], [[Akershus]] ([[Akershusi poolsaar]]), [[Åkeshov]], [[Aketi]] ====akh==== [[akhmimi murre]], [[Akho]], [[Ak-Hord]] ([[Valgehord]]), ====aki==== [[Ben Akiba]] ([[Branislav Nušić]]), [[akikujud]] ([[kikujud]]), [[Nikolai Pavlovitš Akimov]] ([[Nikolai Akimov]]), ====akj==== [[Akjar]], ====akk==== [[Tõnu Akkel]], [[Irina Akkerberg]], [[Akkerman]] ([[Belgorod-Dnestrovski]]) ====akl==== [[aklamatsioon]], [[Aklavik]], [[Teshafi Teezaz Aklilou Habte Wold]] ====akm==== [[Akmena]] ([[Akmena jõgi]]), [[Dace Akmentina]], [[Ak-Metšet]] ([[Kzõl-Orda]]) ====akn==== [[aknakitt]], [[aknaklaas]], ====ako==== [[Akobo]] ([[Akobo jõgi]]), [[Akola]], [[akolapiesa keel]], [[akommodatsioon]], [[akommunikatiivsus]], [[akompanement]] ([[saade]]), [[akonitiin]], [[Akop Akopjan]], [[akordikannel]], [[akordtasu]], [[Akosombo]], [[Akosombo hüdroelektrijaam]], ====akr==== [[akraanid]] ([[koljutud]]), [[akrediteerimine]], [[akreditiiv]], [[akreks]], [[akretsioonihüpotees]], [[akridiin]], [[akriflaviin]] ([[trüpaflaviin]]), [[akrihhiin]], [[akrilaan]], [[akrobaat]], [[akromaat]], [[akromaatiline filter]], [[akromaatilisus]], [[akromegaalia]], [[akrostihhon]], [[akroteer]], [[akrüülhape]] ([[propeenhape]]), [[akrüülkautšuk]], [[akrüülnitriil]] ([[propeennitriil]]), ====aks==== [[Aksai]] (linn), [[Aksai]] ([[Aksai jõgi]]), [[Aksaibaši]] ([[Aksaibaši mäeahelik]], [[Aksaibaši ahelik]]), [[Ivan Sergejevitš Aksakov]] ([[Ivan Aksakov]]), [[Konstantin Sergejevitš Aksakov]] ([[Konstantin Aksakov]]), [[Sergei Timofejevitš Aksakov]] ([[Sergei Aksakov]]), [[Aksakovo]], [[Akşehir]], [[akselbant]], [[Zelik Akselrod]], [[Izrail Aksenfeld]], [[aksessuaar]] ([[aksessuaarid]]), [[Aksi]] (küla Ihamaru külanõukogus), [[aksiaalhüdromootor]], [[aksiaalkompressor]] ([[telgkompressor]]), [[aksiaalne]], [[aksiaalsüsteem]], [[aksiaalturbiin]], [[aksiaalveerelaager]], [[aksiaalventilaator]] ([[telgventilaator]]), [[aksiomaatika]] ([[aksioomide süsteem]]), [[aksiomaatiline hulgateooria]], [[aksishirv]], [[Ljudmila Aksjonova]], [[aksoid]], [[aksolotl]], [[aksonaksoniline sünaps]], [[aksondendriidiline sünaps]], [[aksonomeetria]], [[aksonsomaatiline sünaps]], [[Aksoran]] ([[Aksorani mägi]]), [[aksostüül]], [[Akstafa]], [[Akste-Kärsa külanõukogu]], [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu oaas]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Balhaši vesikonnas), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sõrdarja jõestikus), [[Aksu]] (asula Kasahstanis), [[Aksu]] (asula Kõrgõzstanis), [[Aksubajevo]], [[Aksu-Džabaglõ looduskaitseala]], [[Aksum]] ([[Aksumi riik]]), ====akš==== [[Akšapada Gautama]], ====akt==== [[akt]], [[Aktanõš]], [[Aktass]], [[Aktau]] ([[Aktau mägi]]), [[AKTH]], ''[[Aktiengesellschaft für Anilinfabrikation]]'', [[AGFA]], [[aktiiniumiemanatsioon]] ([[aktinoon]]), [[aktiiv]], [[aktiiv]] (keeleteadus), "[[Aktiiv]]" ("[[Kommunaar]]"), [[aktiivautomaatkontroll]], [[aktiivhüdroturbiin]], [[aktiivmuld]], [[aktiivne energia]], [[aktiivne faag]] ([[vegetatiivne faag]]), [[aktiivne filter]], [[aktiivne hulkklemm]], [[aktiivne immuunsus]], [[aktiivne kese]] ([[aktiivne tsenter]]), [[aktiivne pind]], [[aktiivne tsenter]], [[aktiivne valimisõigus]], [[aktiivne viirus]], [[aktiivrool]], [[aktiivsed värvained]] ([[protsioonvärvained]], [[aktiivne värvaine]], [[protsioonvärvaine]]), [[aktiivsete temperatuuride summa]], [[aktiivsus]], [[aktiivsusprintsiip]], [[aktiivsustegur]], [[aktiivtakistuslik pingejagur]], [[aktiivterminaal]], [[aktiivtsenter]], [[aktiivtsoon]], [[aktiivturbiin]], [[aktiniidia]], [[aktiniidid]] ([[aktiniid]]), [[aktino-]], [[aktinograaf]], [[aktinomükoos]], [[aktinoon]], [[aktinosteel]], [[Aktion]] ([[Aktioni neem]]), [[aktiva]], [[aktivaator]] ([[promootor]]), [[aktivaatorpesumasin]], [[aktivakirje]], [[aktivakonto]], [[aktivatsioonanalüüs]], [[aktivatsioonihormoonid]] ([[ajuhormoonid]], [[aktivatsioonihormoon]], [[ajuhormoon]]), [[aktiveerimine]], [[Aktjubinski oblast]], [[Ak-Tjuz]], [[Aktogal]], [[aktograaf]], [[aktomüosiin]], [[aktseleraator]], [[aktseleratsioon]], [[aktsept]], [[aktseptandid]], [[aktseptarveldus]], [[aktsepteerima]] ([[aktsepteerimine]]), [[aktseptinkasso]], [[aktseptor]] (füüsika; keemia; psühholoogia; biokeemia), [[aktsiate kontrollpakk]], [[aktsioon]], "[[Aktsioon]]", [[aktsioonipotentsiaal]], [[Aktšakaia nõgu]], [[Aktšakau]], [[Ak-Tšunkur]], [[aktuaalne]] ([[aktuaalsus]]), [[aktuaalne lõpmatus]], [[aktualism]], "[[Aktuelt]]", [[Aktumsõk]], [[aktus]], ====aku==== [[akuauto]], [[akulturatsioon]], [[akumulatiivne tasandik]] ([[kuhjetasandik]]), [[akumulatsioon]], [[akumulatsioonifond]], [[akumulatsiooniterrass]] ([[kuhjeterrass]]), [[akusatiiv]], [[Akuse]], [[akustiline ekraan]] ([[ekraan]]), [[akustiline filter]], [[akustiline foneetika]], [[akustiline lääts]], [[akustiline paramagnetiline resonants]], [[akustilised mõõtmised]] ([[akustiline mõõtmine]]), [[akustoelektroonika]], [[akušöör]], [[Ryunosuke Akutagawa]], [[Yasushi Akutagawa]], [[akuut]], [[akuutne]] ([[akuutsus]]), [[akuvalgusti]], [[akuvedur]] ====akv==== [[akvaalsed setted]] ([[akvaalne sete]]), [[akvaariumitaimed]] ([[akvaariumitaim]]), [[akvalangist]], [[akvamaniil]], [[akvanaut]], [[akvarellipintsel]], [[akvarellvärv]], [[akvarist]], [[akvaviit]], [[akvireeritud haigused]] ([[omandatud haigused]]), [[Akvitaania]], [[akvitaanlased]], [[akvoühendid]] ([[akvoühend]]) ====akw==== [[Akwapim]] ([[Akwapimi mäed]]) ====akõ==== [[Sabõrbek Akülbekov]], [[akõnn]] ====akü==== [[aküülia]] ====aky==== [[Akyab]] ([[Sittwe]]) ===al=== ====ala==== ''[[à la]]'', [[Ala]] (küla; endine asula; endine küla; mäestik) ([[Ala mäed]]), [[Ala ad-Din Kei Kubad]], [[Alaania]], [[alaanid]], [[Alaartša]] ([[Alaartša jõgi]]), [[Alabama jõgi]], [[alabama keel]], [[Alabastron]], [[Karo Alabjan]], ''[[à la bonne heure]]'', [[Alacaböyük]], [[Aladdin]] ([[Aladin]], muinasjututegelane), [[Nikolai Aladov]], [[alaealiseiga]], [[alaealiste kriminaalvastutus]], [[alaealisus]], [[Alagón]] ([[Alagóni jõgi]]), [[Ala-Hanikase]], [[alahapend]] ([[oksiid]]), [[Alahhadzõ]], [[al-Ahtai]] ([[Ahtai]]), [[alahuul]], [[alahõlmne sabauim]], [[Alain-Fournier]], [[Alai org]], [[Alajaama]], [[Alajuela]], [[Alajõe külanõukogu]], [[Alajõe metskond]], [[Alajõgi]] (jõgi ja Kääpa jõe ülemjooks), [[Ala-Järvere]], [[alajäsemed]] ([[alajäse]]), [[alakalufid]], [[alakalufi keeled]], [[Ala-Kasa]], [[alakerk]], [[Alakoi]] ([[Alakoi järv]]), [[Alakol]], [[Alakoli-Balhaši nõgu]], [[Alakul]] ([[Alakol]]), [[alakõht]], [[Alaküla]] (9 küla ja 1 endine küla), [[Alaküla külanõukogu]], [[ALALC]] ([[Ladina-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon]]), [[alaldamine]], [[alaldus-alajaam]], [[alaleütlev]] ([[allatiiv]]), [[Alalia]], [[Alalia lahing]], (...) 9 (...) ==x== [[X]] (füüsika) ===xa=== ====xan==== [[Xanthe-Komotene madalik]], ''[[Xanthomonas campestris]]'', ''[[Xantophyta]]'', [[Xanthos]] ====xav==== [[Francisco Xavier]] ===xb=== ===xba=== [[Xbalanque]] ===xe=== ====xen==== ''[[Xenophus]]'', ''[[Xenopsylla cheopis]]'', [[Gregorios Xenopulos]] ([[G. Ksenopulos]]), ====xer==== ''[[Xerocomus]]'', ''[[Xerocomus subtomentosus]]'' ===xi=== ====xia==== [[Xiaguan]], [[Xia Gui]], [[Xianbi]], [[Xiangfan]], [[Xiangjiang]], [[Xiangjiangi hüdroelektrijaam]], [[Xianyang]], ''[[xiao]]'', [[Xiao San]] ([[Xiao Aimei]]), [[Xiaoshan]], [[Xia Yan]] ====xib==== [[Xibalba]] ====xic==== [[Xichang]] ====xie==== [[Xie He]], [[Xieng Khouang]] ====xih==== [[Xihu]] ([[Xihu järv]]) ====xil==== [[Xi-Liao]], [[Xiliaohe]] ([[Xiliaohe jõgi]]) ====xin==== ''[[xin]]'', [[Xingang]] ([[Tanggu]]), [[Xin Gongren Ribao]], [[Xingren]], [[Xinhua]], [[Xinhua]] (linn), [[Xinjing]] ([[Changshun]]), [[Xin Qiji]], [[Xinzhu]], [[Xintai]], [[Xinxiang]], [[Xinyang]] ====xio==== ''[[Xiongnu]]'' ====xip==== ''[[Xiphophorus helleri]]'', ''[[Xiphophorus maculatus]]'', ''[[Xiphosura]]'' ====xir==== [[Margarita Xirgu]] ====xis==== [[Xisha saared]] ====xit==== [[Xitang]] ====xix==== [[Xixia]], [[Xi Xinghai]] ====xiy==== [[Xiyuedao]] ===xu=== ====xua==== [[Xuancheng]], [[Xuanhua]], [[Xuan Zang]], [[Xuan Ye]] ([[Kangji]]), ==y== ===ya=== ====yag==== [[Yagoona]] ====yah==== [[Yahya ibn Muhammad]] ([[Yahya]], [[Jahja]]), [[Agha Muhammad Yahya Khan]], ====yak==== [[Yakima]], [[Yako]] ([[Yako saar]]), [[Yakumo]], [[Yakup Kadri Karaosmanoglu]], [[Yakutat]], ====yal==== [[Yala]], [[Elihu Yale]], [[Linus Yale]], [[Yalinga]], [[Yalongjiang]], [[Yalujiang]] ====yam==== [[Yamabe no Akahito]], [[Kosaku Yamada]], [[O. Yamada]], [[Yamagata]], [[Aritomo Yamagata]], [[Yamaguchi Kaoro]], [[Yamamoto Satsuo]], [[Yamato]] ([[Yamato hõimuliit]]), ''[[yamatoe]]'', [[Maurice Yaméogo]], [[Yamethin]], [[Y'Ami]] ([[Y'Ami saar]]) ====yan==== [[Yan]] ([[Yani jõgi]], Sri Lanka), [[Yan]] ([[Yani riik]]), [[Yan Kit]], [[Yanam]] ([[Yanaon]]), [[Yanan]], [[Agustín Yáñez]], [[Yangdi]] ([[Yang Guang]]), [[Yang Jian]], [[Yangor]], [[Yangquan]], [[Yangshao kultuur]], [[Yangzhou]], [[Yang Zhu]], [[Yang Xiuqing]], [[Yanji]], [[Yantai]], ====yao==== [[Yao]], [[Yaoshan]] ([[Yaoshani mägi]]), [[Yao Wenyuan]] ====yap==== [[Yap]] ([[Yapi saared]]), [[Yapi süvik]], [[Yap Town]], ====yaq==== [[Yaque del Norte]] ([[Yaque del Norte jõgi]]), [[Yaqui]] ([[Yaqui jõgi]]), ====yar==== [[Yaraka]], [[Yarí]] ([[Yarí jõgi]]), [[Yarmouth]] ====yas==== [[Yasawa]] ([[Yasawa saared]]), [[Yashpal]], ''[[Yasuda]]'', [[Yasugi]], ====yaz==== [[Yazilikaya]], [[Yazoo]] ([[Yazoo jõgi]]), ====yat==== [[Ali Yata]], [[Yatenga]] ([[Yatenga riik]]), [[Yatsushiro]], ====yau==== [[Yauca]] ====yaw==== [[Yawata]] ====yay==== [[Yayoi kultuur]] ===yb=== ====ybl==== [[Miklós Ybl]] ===yd=== ====ydi==== [[Manuel Ydígoras Fuentes]] ===ye=== [[Ye]], [[Ye Shengtao]] ====yea==== [[John Butler Yeats]] ====yec==== [[Yecla]] ====yed==== [[Yedikule]] ====yeh==== [[Yeha]] ====yej==== [[Yeji]] ====yel==== [[Yell]] ([[Yelli saar]]), [[Yellowstone'i järv]], [[Yellowstone'i platoo]], [[Yelwa]] ====yen==== [[Yen-bai]], [[Yendi]] ====yeo==== ''[[yeomanry]]'', [[Yeovil]] ====yer==== [[Charles Tyson Yerkes]], [[Yerkesi observatoorium]], [[Alexandre John Émile Yersin]], [[Yerupaja]] ([[Yerupaja mägi]]) ====yes==== [[Yeşilköy]], [[Yeste]] ===yh=== ====yho==== [[Joachim Yhommby-Opango]] ===yi=== (...) ===yu=== ''[[yu]]'', [[Yu]] ====yua==== [[Yuan Hao]], [[Yuanjiang]] ([[Yuanjiangi jõgi]]), [[Yuanling]], [[Yuan Zhen]] (...) ===yw=== [[YWCA]] ([[Noorte Naiste Kristlik Ühing]]) [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid]] 98suqwwcux5suptsvrsqaq5mdfvdxvn 6164667 6164665 2022-07-20T22:24:49Z Andres 5 /* aci */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud ENE 1. väljaande registri märksõnad, mida Vikipeedias veel ei ole. ==a== ===ab=== ====abb==== [[Abbasija kanal]] ([[Al-‘Abbāsīyah' kanal]]), ====abe==== [[August Abel]] ====abi==== [[abikandevõnkumine]] ====abl==== [[abloy-lukustussüsteem|''abloy''-lukustussüsteem]] ====abo==== [[abonement]], [[abonendipunkt]], [[abonent]], ''[[ab ovo]]'' ====abr==== [[Šolom Jakov Abramovitš]] ([[Mendele-Moihher-Sforim]]), [[abrasiivlint]], [[abrasiivlõikeriist]], [[abrasiivne erosioon]], [[abrasiivpasta]], [[abrasiivpulber]], [[abrasiivriie]], [[abrasiivsuspensioon]], [[abrasioonikoobas]], [[abrasioonitasandik]], [[Abruzzi e Molise]] maakond, ====abs==== [[Abdurahman Absaljamov]], [[absentism]], [[absintiin]] (on praegu ümbersuunamine), [[absoluutaadress]], [[absoluutne ajaarvamine]] ([[absoluutne geokronoloogia]]), [[absoluutne diferentsiaalarvutus]] ([[tensoranalüüs]]), [[absoluutne geokronoloogia]], [[absoluutne heledus]], [[absoluutne idee]], [[absoluutne immoralism]], [[absoluutne koonduvus]], [[absoluutne liikumine]], [[absoluutne lisaväärtus]], [[absoluutne lävi]], [[absoluutne maksimum]] ([[globaalne maksimum]]), [[absoluutne mõõtühikute süsteem]], [[absoluutne rent]], [[absoluutne tants]], [[absoluutne veto]], [[absoluutse baasilise topograafia kaart]], [[absoluutsed noodinimed]] ([[absoluutne noodinimi]]), [[absorbeerimisseade]], [[absorptsioon]], [[absorptsioonfilter]], [[absorptsioonhügromeeter]], [[absorptsioonispekter]], [[absorptsiooniõlid]] ([[absorptsiooniõli]]), [[absorptsioonkülmuti]], [[absorptsioonkülmutuskapp]] ([[absorptsioonkülmik]]), [[abstinents]], [[abstraktne automaat]], [[abstraktne töö]], [[abstraktsed noodikirjad]] ([[abstraktne noodikiri]]), [[abstsissiinhape (II)]], [[absurdism]] ====abz==== [[Anna Abzalone]] ([[Anna Sakse]]), ====abu==== [[Abu al-Abjad]], [[Abu Ali al-Hasan ibn Ali]] (Nizam al-Mulk), [[Abubacer]] (Ibn Tufail), [[Abu Bekr Kelevi]], [[Abu Hamed]], [[Abu Kemal]], [[Abukiri laht]], [[Abukuma]] ([[Abukuma mäed]], [[Abukuma mäeahelik]]), [[Abul Abbas]], [[Abu'l-Ala al-Maarri]], [[Abu'l-Atahija]], [[Abulhair]], [[Abuls]], [[Abu'l-Vafa]], [[abu markub]] ([[kingnokk]]), [[Abu Muslim]], [[Abuná]], [[Abu Nuvas]], [[Ahmad Zaki Abu Sadi]], [[Abu Zaabal]], [[Abu Zabad]], [[Abu Zenima]], [[Abu Tammam]], [[Abu Tig]] ====aby==== [[Abydos]] (Egiptuses ja Väike-Aasias), [[Abydose lahing]], ===ac=== [[a. c.]], ====aca==== ''[[Academia de Ciencias Médicas, Físicas y Naturales de la Habana]]'', ''[[Academia Gustaviana Carolina]]'', ''[[Academia Republicii Socialiste România]]'', ''[[Académie Carrière]]'', ''[[Académie des Inscriptions et Belles-Lettres]]'', ''[[Académie des Sciences]]'', ''[[Académie des Sciences morales et politiques]]'', ''[[Académie Ranson]]'', ''[[Académie Royale de Danse]]'', ''[[Académie Royale de Musique]]'', ''[[Académie Royale des Sciences, des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique]]'', ''[[Académie Russe]]'', ''[[Académie Suisse]]'', ''[[Academy of Motion Picture Arts and Sciences]]'', ''[[Acanthephyra purpurea]]'', ''[[Acanthis flammea]]'', ''[[Acanthobdella peledina]]'', ''[[Acanthometra elestica]]'', ''[[Acarus siro]]'', [[Acatenango]], ====acc==== ''[[Accademia degli Filarmonici]]'', ''[[Accademia degli Incamminati]]'', ''[[Accademia Nazionale dei Lincei]]'', ''[[Accademia Nazionale di Santa Cecilia]]'' ====ace==== ''[[Acellularia]]'', ''[[Acentropus niveus]]'', ''[[Acer negundo]]'', ''[[Acer tataricum]]'', ''[[Acerina cern...a]]'', ''[[Acetobacter]]'', ''[[Acetobacter aceti]]'', ''[[Acetobacter xylinum]]'', [[Isidoro Acevedo]], ====ach==== [[Narziss Ach]], [[Achad Haam]], ''[[achaenum]]'', [[Achaimenes]], [[Erik Acharius]], [[Ignatius Kutu Achaempong]], [[Acheloos]], [[Andreas Achenbach]], [[Oswald Achenbach]], [[Gottfried Achenwall]], [[Achilli saar]] ([[Achill]]), [[Achill]], ''[[Achillea carilaginea]]'', ''[[Achillea ptarmica]]'', [[Achilleus Tatius]], [[Acholla]], ''[[Achorion]]'' ''[[Achorion schönleini]]'', ''[[Achorion gallinae]]'', ''[[Achras sapota]]'', [[Joseph Achron]], ''[[Achyrophorus maculatus]]'', ====aci==== ''[[acid.]]'', [[acidum]], ''[[Acipenser]]'', ''[[Acipenser baeri]]'', ''[[Acipenser gueldenstaedti]]'', ''[[Acipenser nudiventris]]'', ''[[Acipenser ruthenus]]'', ''[[Acipenser stellatus]]'', ''[[Acipenseridae]]'', ====ack==== [[Achille van Acker]], [[Konrad Ackermann]], [[Acklins]] ([[Acklinsi saar]]), [[Aino Jackté-Jalander]], ====acl==== ''[[Aclitellata]]'', ''[[Aclypea]]'' ====acn==== ''[[acne]]'' ====aco==== ''[[Acoela]]'', ''[[Aconitum]]'', ''[[Aconitum las...ostomum]]'', ''[[Aconitum rapellus]]'', ''[[Aconitum variegatum]]''', ''[[Acorus]]'' ====acq==== [[Acquaviva]], [[Giulio Acquaviva]] ====acr==== ''[[Acrania]]'', ''[[Acrocephalus schoenebaenus]]'', ''[[Acroceridae]]'', ''[[Acrolepia assectella]]'', ====act==== [[acta]], [[Acta diurna]], ''[[Actaea spinata]]'', [[Acta Ethnologica]], [[Acta Linguistica]], [[Acta Musicologica]], ''[[Acta urbis]]'', ''[[acte gratuit]]'', [[Actéoni saared]], [[ACTH]], ''[[Actinia equina]]'', ''[[Actiniaria]]'', ''[[Actinidia kolomikta]]'', ''[[Actinobacillus]]'', ''[[Actinobacillus ma...lei]]'', ''[[Actinomyces]]'', ''[[Actinomyces griseus]]'', ''[[Actinomyces venezuelae]]'', ''[[Actinomycetales]]'', ''[[Actinomycetes]]'', ''[[Actinomyxidia]]'', ''[[Actinosphaerum]]'', ''[[Actinosphaerum eichhorni]]'', ''[[Action Group]]'', [[Actium]] ([[Aktion]]), ''[[Act of Union]]'', ''[[Actors Equity Association]]'', ===ad=== ====ada==== [[adaadžo]], [[adaat]], [[adabi-kirjandus]], [[Adal]], [[Adam]] (asula Omaanis), [[Paul Adam]], [[James Adam]], [[Theo Adam]], [[Ada manuskript]], [[Mihheil Adamašvili]] ([[M. Džavahhišvili]]), [[Carel Steven Adama van Scheltema]], [[Adam de la Halle]], [[Emil Adamič]], [[Adami mägi]], [[Anton Adamini]], [[Petros Adamjan]], [[Artur Adamov]], [[Aless Adamovitš]] ([[Aleksandr Adamovitš]], [[Aleksandr Mihhailovitš Adamovitš]], [[Aljaksandr Adamovitš]], [[Aljaksandr Mihhailavitš Adamovitš]]), [[Samuel Adams]], [[William Grylls Adams]], [[adamsiit]], [[Toomas Adamson-Algma]], [[adamstiil]], [[Michel Adanson]], ''[[Adansonia digitata]]'', [[adaptatsioonihaigus]], [[adaptatsioonisündroom]], [[adaptiivsüsteem]], [[Adare]] ([[Adare neem]], [[Adare'i neem]]?), [[Maria Kostjantõnivna Adassovska]] ([[Maria Adassovska]], [[Maria Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Marija Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Maria Zankovetskaja]], [[Marija Zankovetskaja]]), [[Aleksandr Adašev]] ([[Aleksandr Ivanovitš Adašev]]), [[Adavere metskond]], [[Adavere näidissovhoos]], [[addenda]], [[Addis Abeba konverents]] (1963), [[Addis Abeba rahu]] (1896), [[Joseph Addison]], [[Addu]] ([[Addu atoll]]), ====ade==== [[adekvaatne]], [[Adelaide'i saar]], [[Adele]] ([[Adele'i saar]], [[Adele saar]]?), ''[[Adelgidae]]'', [[U. Adelsberger]], [[adeniit]], [[Adeni protektoraat]], ''[[adenitis equorum]]'', [[adenokartsinoom]], [[adeno-satelliitviirus]], [[adenosiindifosforhape]], [[adenosiinmonofosforhape]], [[adenosiintrifosfaadi primeerimisrühmad]], [[adenosiintrifosfataas]], [[adenosiintrifosforhape]], [[S-adenosüülmetioniin]], [[adenoviirus]], ''[[Adenovirus]]'', ''[[adentia]]'', [[adenüülhape]], [[adenüülisüsteem]], ''[[Adephaga]]'', [[Clément Ader]], [[adessiiv]], ====adf==== [[ADF]], ====adh==== [[Adherbal]], [[adhesioonijõud]], ====adi==== ''[[Adiantum cuneatum]]'', [[Šihabuddin Adib Sabir]], [[Adila külanõukogu]], [[Adila-Krimmi]], [[Adila-Tagaküla]], [[Adimi]], [[G. K. Adipa]], [[Adiši evangeelium]], [[Aditi]], [[aditiivsed geenid]], [[aditiivsus]], [[adiurekriin]], [[Adıyaman]], ====adj==== [[Adjai]], [[adjunkt]], [[adjutant]], ====adl==== [[Adler]], [[Friedrich Adler]], [[Guido Adler]], [[Jakob Adler]], [[Kurt Adler]], [[Max Adler]], [[Viktor Adler]], ====adm==== [[administraator]], [[administratiivjurisdiktsioon]] ([[haldusjurisdiktsioon]]), [[administratiivkaristus]] ([[halduskaristus]]), [[administratiivkomisjon]], [[administratiivkulud]] ([[halduskulud]]), [[administratiivne juhtimine]], [[administratiivne üleastumine]] ([[halduslik üleastumine]]), [[administratiivpersonal]] ([[halduspersonal]]), [[administratiivsüsteem]], [[administratiivvastutus]] ([[haldusvastutus]]), [[administratsioon]], [[admiraliteediankur]], [[Admiraliteedihoone]], [[Admiraliteeditehas]], [[Admiraliteedi töökojad]] ([[Tallinna sadamatehased]]), [[admiraliteet]], [[Admiral Nahhimovi nim. kalurikolhoos]] ("[[Lääne Kalur]]"), [[Admont]], ====adn==== [[adneksiit]], ====ado==== ''[[ad oculos]]'', [[adoleskaarid]], [[adolestsents]] ([[esimene küpsusiga]]), [[Adolf Nassaust]], ''[[Adonis vernalis]]'', [[adonisiid]], [[adonitoksiin]], [[adopteerimine]] ([[lapsendamine]]), [[adoptsioon]] ([[lapsendamine]]), [[Vladimir Adoratski]] ([[Vladimir Viktorovitš Adoratski]]), [[Cyrille Adoula]], [[Adour]], ''[[Adoxaceae]]'', ====adp==== ''[[ad patres]]'', ====adr==== [[Adra]] (Hispaania), [[Adra Mihkel]], [[Adrano]], [[Adrar]] (Alžeeria oaas, Sahara platoo), [[Adrasman]], [[Adrasteia]], ''[[ad rem]]'', [[adrenergiline neuron]], [[adrenokortikotroopne hormoon]], [[adressaat]], [[adresseerimine]], [[Adrianoopoli lahing]], [[Adrianoopoli rahu]], [[adrulane]], [[adrunepp]], [[adrupeenar]] ====ads==== [[adsorbeerimisseade]], [[adsorber]], [[adstringeerivad ained]] ([[kootavad ained]]), ====adž==== ([[Adžaari Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], [[Adžaari ANSV]]), [[Adžaari-Imereti mäeahelik]] ([[Mesheti]]), [[adžaari murre]], [[adžad]], [[Adžameti looduskaitseala]], [[Adžanta]] ([[Ajanta]]), [[Adžaristskali]] (jõgi, asula), [[Adžatše]], [[Adždabija]], [[Adžemi]], [[Vartan Adžemjan]], [[Adžikend]], [[Adžim]], [[Adžima]], [[Adžman]] (asula, emiraat), [[Adžmir]] (Ajmer), ====adu==== [[Adua]], [[adulaar]], [[adultne arengujärk]], ''[[ad usum]]'', ''[[ad usum delphini]]'', ''[[ad usum internum]]'', [[Aduwa]] ([[Adua]]), ====adv==== [[adventiitsia]], [[adventiivembrüooria]], [[adventiivorgan]], [[adventitsiaalrakk]], [[Advokaatide Kolleegium]], ====adõ==== [[Adõgee autonoomne oblast]], [[adõõrid]] ====aea==== [[Aeacus]] ([[Aiakos]]) ====aec==== ''[[Aechmea]]'' (''[[Aechmea fasciata]]'') ====aed==== [[aedbalsamiin]], [[aedgloksiinia]], [[aedherned]], [[aedhiirehernes]], ''[[aedicula]]'', ''[[aedilis]]'', [[aedjänesekapsas]], [[aedkarusmari]], [[aedkohhia]], [[aedkuukress]], [[aedleeklill]], [[aedlepalind]], [[aedlevkoi]], [[aedliivatee]], [[aedlõosilm]], [[aedmagun]], [[aedmalts]], [[aedmoorputk]], [[aedmustjuur]], [[aedmustköömen]], [[aedmädarõigas]], [[aedniksipelgad]], [[aedoa-kaunakõrbus]], [[aedoarooste]], [[aedpiimjuur]], [[aedpiste]], [[aedpojeng]], [[aedpõrnikas]], [[aedpõõsalind]], [[aedraudürt]], [[aedroolind]], [[aedrõngaslill]], [[aedspinat]], [[aedšampinjon]], [[aedtokkroos]], [[aedtulp]], [[aeduniohakas]], [[aedvaak]], [[aedvõhumõõk]], [[aedõunapuu]] ====aee==== [[aeetad]] ====aeg==== "[[Aeg]]", ''[[Aegagropile sauteri]]'', ''[[Aegeria apiformis]]'', ''[[Aegeriidae]]'', ''[[Aegithalidal]]'', [[aeg ja ruum]], [[aeglusti]], [[aeglustussüsteem]], [[aegrelee]], [[aegrida]], [[aegruum]], [[AEG Telefunken]], [[aegumine]], [[Aegviidu külanõukogu]], [[Aegviidu järved]], [[Aegviidu metsamajand]], [[Aegviidu metskond]], [[Aegviidu mäed]], [[Aegviidu-Nelijärve maastikukaitseala]], ''[[Aegypius monachus]]'', ====ael==== [[Aelana]], [[Aelfric]], [[Aelianus]], [[Aeljärv]], ====aep==== ''[[Aepyornithiformes]]'', ====aer==== ''[[aerarium]]'', [[aeratsioon]], [[aerenhüüm]], [[aero-]], [[aerodroom]] ([[lennuväli]]), [[aerodünaamiline takistus]], [[aerodünaamiline toru]], [[aeroelastsusteooria]], [[aeroelektrilised uuringumeetodid]], [[aerofaagia]], [[Aeroflotski]], [[aerofotomeetodid]], [[aerogeodeesia]], [[aerogeofüüsikalised meetodid]], [[aerogeoloogia]], [[aerohüdromehaanika]], [[aeroionisaator]], [[aeroionisatsioon]], [[aeroioonide loendur]], [[aeroioonravi]], [[Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]] ([[Žukovski-nim. Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]]), [[aeroklubi]] ([[lennuklubi]]), [[aeroloogia]], [[aeromagnetomeetria]], [[aeromeetodid]], [[aeromehaanika]], [[aeronavigatsioon]], [[aeroon]], [[aerosoolravi]], [[aerostaat]] ([[õhupall]]), [[aerostaatika]], [[aeroteraapia]], [[aerotropism]], [[aerovisuaalsed meetodid]], [[Pieter Aertsen]], ====aes==== [[Aesch]], ''[[Aeschna]]'', ''[[Aesculus glabra]]'', ''[[Aesculus octandra]]'', [[Aesoo külanõukogu]], [[Aessaare]], ''[[Aestiorum gentes]]'', ====aet==== [[Aethelwoldi benediktsionaal]], ''[[Aethusa]]'', ''[[Aethusa cynapium]]'', ===af=== [[AF]], ====afa==== [[Aleksandr Afanasjev]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afanasjev]]), [[Fjodor Afanasjev]] ([[Fjodor Afanasjevitš Afanasjev]]), [[Sergei Afanasjev]] ([[Sergei Aleksandrovitš Afanasjev]]), [[Vassili Afanasjev]] ([[Vassili Ivanovitš Afanasjev]]), [[Viktor Afanasjev]] ([[Viktor Grigorjevitš Afanasjev]]), [[Afanasjevo kultuur]], [[Afari alang]], [[afarid]], [[afari keel]], [[Afawarq Qabra Iyasus]], ====afe==== [[afektatsioon]], [[aferentne]] ([[aferentsus]]), [[aferentne dendriit]], [[aferentne närv]], [[aferentsed lümfisooned]] ([[toomasooned]]), [[aferist]], ====aff==== [[Jorge Affonso]] ====afg==== [[afgaani]], [[Afgaani Turkestan]] ([[Lõuna-Turkestan]]), [[Afganistani Akadeemia]], [[Rza Afganlõ]] ([[Rza Rustam oglõ Afganlõ]]), [[Afgoi]], ====afi==== [[Afif]], [[afiinne geomeetria]], [[afiinne kujutus]], [[afiinne reeper]], [[afiinor]], [[afiinsed koordinaadid]], [[afiinsus]], [[Aleksandr Afinogenov]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afinogenov]]), [[afirmatsioon]], [[afišš]], ====afl==== [[AFL]] ([[Ameerika Tööföderatsioon]]), [[Michel Aflak]], ====afm==== [[Afmadu]] ====afr==== [[Afram]], [[Afranius]] ([[Lucius Afranius]]), [[Afrassiab]], ''[[Afri]]'', ''[[Africa]]'', [[African Morning Post]], ''[[Africa nova]]'', [[afro-ameerika muusika]], [[Afro-Shirazi Partei]] ([[Revolutsiooniline Partei]]), ====aft==== [[aft]], [[aftoni jäävaheaeg]] ====afu==== [[Afula]] ====afä==== [[afäär]] ===ag=== ====aga==== [[agaam]], [[agaamlased]], [[Aga Burjaadi rahvusringkond]], [[Agadès]], [[Stepan Agadžanjan]], [[Agadõr]], [[Zinaida Agafonova]] ([[Zinaida Fjodorovna Agafonova]]), [[Gazaros Agajan]], [[aga-khaan]], [[Agali metskond]], ''[[Agama]]'', ''[[Agamidae]]'', [[agamogoonia]], [[Agan]] ([[Agani jõgi]]), [[aganad]], [[aganaleib]], [[Abel Aganbegjan]] ([[Abel Gezevitš Aganbegjan]]), ''[[agape]]'', [[Agapetus]] ([[Yrjö Soini]]), [[Agapäe]], [[Agapäe raamatukogu]], [[Agapäe rahvamaja]], [[Agara]], [[Agarak]], ''[[Agaricus]]'', ''[[Agaricus bisporus]]'', ''[[Agaricus campestris]]'', ''[[Agaricus silvicola]]'', [[Aga Riza]], [[agaroid]], [[Chandrakumar Agarvalla]], [[Agasilla]], [[Agathias]], [[Agathokles]], [[agau keeled]], ''[[Agava sisalana]]'', ''[[Agave americana]]'', ====agb==== [[Agbandi]], [[Agboville]] ====agd==== [[Agdaš]] ====age==== "[[AGE]]" ([[Tartu Aparaaditehas]]), [[ageeratum]], [[ageila]], [[Ivan Agejev]] ([[Ivan Aleksandrovitš Agejev]]), [[Nikolai Agejev]] ([[Nikolai Vladimirovitš Agejev]]), ''[[Agelastica alni]]'', ''[[Agence Belga]]'', [[Agence France-Presse]] (''[[Agence Havas]]''), ''[[Agence Télégraphique Suisse]]'', ''[[Agência de Noticias e de Informações]]'', ''[[Agência Nacional]]'', [[agenda]], [[Agenor]], [[Āgenskalns]], ''[[Agenzia Nazionale Stampa Assoziata]]'', [[agent]], ''[[Agenţia Română de Presă]]'', [[agentuur]], [[agentuurluure]], ''[[Ageratum]]'', ''[[Ageratum housterianum]]'', ''[[Agerpres]]'', ''[[ager publicus]]'', [[Agesandros]], [[Agesilaos II]], ====agf==== [[AGFA]], ====agg==== [[Aggtelek-Jósvafö]] ([[Aggtelek-Jósvafö koobas]]), ====agh==== [[Stephan Aghadžanjan]] ([[Stepan Agadžanjan]]), [[Ghazaros Aghajan]] ([[Gazaros Agajan]]), [[Agheri looduskaitseala]], [[Aghlabiidid]] ([[Aghlabiidide dünastia]]), ====agi==== [[Vassili Agibalov]] ([[Vassili Ivanovitš Agibalov]]), [[Agija]] ([[Atsalama]]), [[Agima]] ([[Atsalama]]), [[Aleksandr Agin]] ([[Aleksandr Aleksejevitš Agin]]), [[Ion Agirbiceanu]], [[Agis]], [[Agis IV]], [[agitaator]], ''[[agitato]]'', [[Agitator]] (ajakiri), [[agitatsioonipunkt]] ([[agitpunkt]]), ====agl==== [[Aglaia]], ''[[Aglia tau]]'', [[aglomeraat]], [[aglutinatsioon]], [[aglutineerivad keeled]], [[aglutiniin]], [[aglutinogeenid]] ([[aglutinogeen]]), [[aglükoon]], ====agm==== [[agmatiin]], ====agn==== [[Agnadello lahing]], [[Giovanni Agnelli]], ''[[Agnostus]]'', ====ago==== "[[Ago]]", [[agonistid]] ([[agonist]]), ''[[Agonomycetales]]'', ''[[Agonum]]'', [[agoon]], [[Agorakritos]], [[agorot]], ====agr==== [[agraafia]], [[agraar-]], [[agraarkriis]], [[agraarküsimus]], [[agraarprogramm]], [[agraff]], [[Agrahhan]] ([[Agrahhani poolsaar]]), [[agrammatism]], [[Zahhar Agranenko]] ([[Zahhar Markovitš Agranenko]]), [[agranulotsütoos]], [[agravatsioon]], [[Ágreda]], [[agregaat]], [[agregaatfreespink]], [[agregaatindeks]], [[agregaatindeks]], [[agregaatpea]] ([[jõupea]]), [[agregaatpink]], [[agregaatpuurpink]], [[agregateerimine]], ''[[agrégé]]'', [[agressiivsus]], [[agressioon]], [[Agrı]] ([[Ağrı]]?, [[Agrı ahelik]], [[Ağrı ahelik]]?), [[Agricola]] ([[Gnaeus Julius Agricola]]), ''[[Agricultural Adjustment Act]]'', [[Agrinion]], ''[[Agriocharis ocellata]]'', ''[[Agriolimax]]'', ''[[Agriolimax agrestis]]'', ''[[Agrion]]'', ''[[Agriotes lineatus]]'', ''[[Agrotypidae]]'', [[Agrippa]] (filosoof), [[Agrippa Nettesheimist]], [[Agrippina Vanem]], [[Agrippina Noorem]], [[agro-]], [[agrobioloogia]], [[agrokeemia]], [[agrokeemiateenistus]], [[agrokompleks]], [[agromelioratiivne kuivendus]], [[agromelioratsioon]], [[Agronoomia]] (ajakiri), [[agronoomilised maagid]], ''[[Agropyron]]'',''[[Agrostis]]'', ''[[Agrostis tenuis]]'', ''[[agrypnia]]'', ''[[agrypnognosia]]'', ====ags==== [[Agstev]] ([[Agstevi jõgi]]), ====agz==== [[Juldaš Agzamov]] ====agt==== [[P. Agt]], [[Adolf Agthe]], ====agu==== [[Aguadilla]], [[Aguadulce]], [[aguakateegi keel]] ([[aguakateko keel]]), [[Aguán]] ([[Aguáni jõgi]]), [[Agua Prieta]], [[Aguarico]] ([[Agruarico jõgi]]), [[Aguda]], [[Águilas]], [[Johnson Aguiyi-Ironsi]], [[aguladekond]], [[aguli keel]], [[Agusalu soo]], [[Agusan]] ([[Agusani jõgi]]), [[Agustín I]] ([[Agustín Iturbide]]), [[Delmira Agustini]], [[aguutilased]], [[Agveran]], ===ah=== ====ah==== [[A • h]], ====aha==== [[Ahas]], [[ahas-aardlane]], [[ahaskaan]], [[ahaskabi]], [[Ahaste mõis]], [[ahasvähilised]], ====ahd==== [[Ahdar]] ([[Ahdari mäed]]), ====ahe==== [[Ahejärv]] ([[Ahijärv]]), [[ahelasendusmeetod]], [[aheldusvoog]], [[ahelik]], [[aheljoon]], [[ahelkaubandus]], [[ahelkokk]] ([[streptokokk]]), [[ahelkorallid]], [[Ahelo]], [[ahelpind]] ([[katenoid]]), [[ahelpiste]], [[ahelpistetikand]], [[ahelpisteõmblus]], [[ahelpisteõmblusmasin]], [[ahelstruktuur]], [[ahendamine]] ([[determinatsioon]]), [[ahendveearvesti]], [[Aherahu]], [[Ahernaar]], [[Ahet-Aton]], ====ahh==== [[Ahhaia]], [[Ahhaia vürstiriik]], [[ahhailased]], [[ahhailleiin]], [[Ahhalgori]] ([[Leningori]]), [[Ahhali-Kindgi]], [[Ahhalkalaki]], [[Ahhal-Senaki]] ([[Mihha Tshakala]]), [[Ahhalšeni]], [[Ahhangaran]], [[Ahheron]] ([[Acheron]]), [[ahhimaa]], [[Ahho]], [[Mirza Fatali Ahhundov]], [[Suleiman Sani Ahhundov]], [[Veli Ahhundov]], [[Ahhundovi-nim. Aserbaidžaani Ooperi- ja Balletiteater]], [[Ahhurjan]] ([[Ahhurjani jõgi]]), ====ahi==== [[ahi]], [[Oskar Ahi]], [[Ahmadou Ahidjo]], [[Ahijärv]] (Kagu-Eesti), [[Ahijärv]] ([[Ahitsjärv]]; Tartu rajoon), [[ahikoht]] ([[ahikotus]]), [[Ahila]], [[Ahimägi]], [[Ahitse]], ====ahj==== [[Ahja külanõukogu]], [[Ahja kolhoos]], [[Ahja metskond]] ====ahl==== [[Axel Ahlberg]], [[Ernst Ahlgren]] ([[Victoria Maria Benedictsson]]), [[Ahli]], [[Ahli külanõukogu]], [[Lars Ahlin]], [[August Ahlqvist]] ====ahm==== [[Ahmad]], [[Ahmad Doniš]] ([[A. Doniš]]), [[Ahmadi]], [[Ahmadnagar]] (linn ja riik), [[Ahmadu]], [[Kössi Ahmala]], [[Tšingiz Ahmarov]], [[Ahmat]], [[Ahmatovi laht]], [[Fakhruddin Ali Ahmed]], [[Ahmedi]], [[Ahmed-khaan Durrani]] ([[Ahmed-šahh Durrani]]), [[Abdul Ahmedov]], [[Rahhim Ahmedov]], [[Veli Ahmedov]], [[Ahmed III]], [[Aleksandre Ahmeteli]] ([[Sandro Ahmeteli]]), [[Ahmet Paşa]], [[Ahmim]], [[Ahmos]], ====ahn==== [[Nils Gabriel Ahnlund]] ([[Nils Ahnlund]]), ====ahr==== [[AHR]], [[Ivan Ahremtšik]] ([[Ivan Ahremtšõk]]), [[Ahrensburgi kultuur]] ([[Lyngby kultuur]]), [[Ahriman]] ([[Angra Mainju]]), [[AHRR]], ====ahs==== [[Ahsu]], ====aht==== [[al-Ahtala]], [[Ahtala]] (asula ja kuurort), [[Ahtamar]] ([[Ahtamari saar]]), [[Ahtamar]] (ehitusmälestis), [[ahtena keel]], [[ahterstaak]], [[ahtertraalimine]], ''[[Ahtioconchidae]]'', [[Ahti Saarelainen]], [[Ahtma]] ([[Käesalu]]), [[Ahtme]] (linnaosa, endine küla ([[Ahtme küla]]), [[Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat]], [[Ahtme kaevandus]], [[Ahtme metskond]], "[[Ahto]]" ("[[Leek]]"), [[ahtrilipp]], [[ahtripeegel]], [[ahtrus]], [[Ahtuba]], [[ahtus]], [[Ahtõrka]], ====ahu==== [[Ahuachapán]], [[Ahula asundus]], [[Ahunapalu kadakad]], [[Ahunapalu metskond]], [[Ahuramazda]], ====ahv==== [[ahv]], [[ahvahhi keel]], [[Ahvar]], [[Eeva Ahven]], [[Ahvenamaa süvik]], [[Ahvenjärv]], [[ahvenlased]], [[Abdurragimbek Ahverdov]], [[ahvilised]], [[ahvinimene]], [[Elene Ahvlediani]], ===ai=== [[Ai Wu]] ====aia==== [[Aia]], [[Aiaie]], [[Aiakiidid]], [[Aiakos]], [[aiakunst]], [[aiakäärid]], [[aiamullad]], [[aianduskeskkool]], [[aianuga]], [[Aiaotsa]], [[Artašes Ai-Artjan]], [[aiaöölane]], ====aib==== [[Aibek]], [[Aibihu]] ([[Aibihu järv]]) ====aic==== [[Ilse Aichinger]] ====aid==== [[aidaaho lammas]], [[aidakaal]], [[Aidaku]], [[Aidamäe]], [[Aidar]] ([[Aidari jõgi]]), [[Aidari solontšakk]], [[Artur Aidinjan]], [[Dipa Nusantara Aidit]], [[Aidu]] (kaks küla ja üks endine küla), [[Aidu vald]], [[Aidu järv]], [[Aidõn]], ====aig==== [[Aigisthigos]], [[Aigitse]] ([[Ohulepa]]?), [[Aigospotamoi]], [[Aigospotamoi lahing]], [[Aiguá]], [[Aigues-Mortes]], [[Aiguni leping]] (1858), [[Aigyptos]], ====aih==== [[Aihhai]], ====aii==== [[aiil]] ([[auul]]), ====aij==== [[Aijal]], [[AIJD]] ([[Rahvusvaheline Arstide-Demokraatide Föderatsioon]]), [[Aijubiidid]], ====aik==== [[Aikap]], [[Howard Aiken]] ====ail==== ''[[Ailanthus]]'', ''[[Ailanthus altissima]]'', [[Aileron]], [[Ailegandí]]?, [[Julius Edvard Ailio]] ([[Julius Ailio]]) ====aim==== [[Šaken Aimanov]] ([[Šäken Aimanov]]), [[aimaraad]], [[Maia Aimedova]], [[Aimla]] ([[Aimla asundus]]), [[Aimla]]?, [[Aimla külanõukogu]], [[Aimla metskond]], [[Aimla sidejaoskond]], [[Zolmurza Aimurzajev]]? ====ain==== [[Aina]] ([[Aina jõgi]]), [[Ainaho]], [[Ain Beida]], [[aine]], [[ainekabinet]], [[aineklass]], [[ainekomisjon]], [[Aineküla]] ([[Ainja]]), [[Ain el-Heiz]], [[aineline kultuur]], [[Jaan Ainelo]], [[Aine mäed]] ([[Ainja mäed]]), [[ainesüsteem]], [[ainevahetuse põhikäive]] ([[põhiainevahetus]]), [[ainevahetushaigused]], [[aineõpetaja]], [[Ain Galakka]], [[Sadriddin Aini]], [[Aini-nim. Ooperi- ja Balletiteater]] ([[Aini-nimeline Oopero- ja Balletiteater]]), [[Ainja mäed]], [[Aino]], [[Leo Ainola]], [[Ainoa]]?, [[Ainovi saared]], [[Ainsaar]], [[Ain Sefra]], [[Heino Ainson]], [[Ain Šamsi ülikool]]?, [[Adam Aini]], [[Ainlab]] ([[Gazlantep]]?), [[ainujuhtimine]], [[ainu keel]], [[Ainuna]], ====aio==== [[Aiolis]], [[Aiolose harf]], [[Aion]], [[aioolia murderühm]] ([[Aioolia murded]]), [[aioollased]], [[Aiotsdzor]], [[Aioun el-Atrouss]] ====aip==== [[Ai-Petri]], [[Ai-Petri Jaila]] ====aiq==== [[Ai Qing]] ====air==== [[airaan]], [[Martti Airila]], [[Airi platoo]], [[Airivank]] ([[Gegard]]), [[Airolo]], [[Airum]], [[George Biddell Airy]] ([[George Airy]]), ====ais==== [[Leo Aisenstadt]], [[Aisetas]], ([[Aisetase järv]]), [[aissori keel]] ([[uussüüria keel]]), [[Aistulf]], [[aisuare keel]], [[P. Aisupiets]], ====aiš==== [[Aiša-Bibi mausoleum]] ====aiz==== [[Mark Aronovitš Aizerman]] ([[Mark Aizerman]]), [[Aizkalne]], ''[[Aizoaceae]]'', [[Aizpute maakond]] ====ait==== [[Aït Ahmed]], "[[Aithiopika]]", [[Gapar Aitijev]], [[ait-kuivati]], [[Aitoolia liit]], [[Aitos]], [[Mihkel Aitsam]] (3 isikut), [[Aitsami-nim. kutsekeskkool]] ([[Aitsami-nimeline kutsekeskkool]]), [[aitõss]] ====aiu==== [[Aiu]], [[Aiun]] ====aiv==== [[Artemi Aivazjan]], [[Atviekste]] ([[Atviekste jõgi]]) ====aix==== ''[[Aix galerivulata]]'', [[Aixi festival]] ====aiy==== [[Masti Venkatesa Aiyangar]], [[R. Aiyar]] ===aj=== ====aja==== [[aja säästmise seadus]], [[ajafond]], [[Ajaguz]] ([[Ajaguzi jõgi]]), [[ajajaotussüsteem]], [[Ajak-Hamõr]], [[ajakirjanduse sihtkapital]], [[ajakirjanduse päev]], [[ajakirjandusteadus]] ([[žurnalistika]]), [[Ajakirjanike Liit]] ([[NSV Liidu Ajakirjanike Liit]]), [[ajalaulud]], [[ajalehežanr]], [[Ajalehtede Kirjastus]], [[ajaline induktsioon]], [[ajaloo abiteadused]] ([[ajaloo abiteadus]]), [[Ajaloolaste-Marksistide Ühing]], [[ajalooline determinism]], [[ajalooline foneetika]], [[ajalooline grammatika]], [[ajalooline ja loogiline]], [[ajalooline keeleteadus]], [[ajalooline koolkond]], [[ajalooline stiil]], [[ajaloolis-etnograafiline valdkond]] ([[ajaloolis-kultuuriline valdkond]]), [[ajaloolis-poliitiline tõlgendamine]], [[ajaloomaal]], [[Ajaloomuuseum]] (Moskvas), [[ajaluup]], [[ajamirihm]] ([[rihm]]), [[Ajan]] ([[Ajani jõgi]]), [[Ajan]] (asula), [[Ajana]], [[Ajanta]], [[ajapalk]], [[ajasarnane intervall]], [[ajasekund]], [[ajasignaalid]], [[Ajat]], [[ajataju]], [[ajatamine]], [[ajateenistus]] (astronoomia), [[ajategur]], [[ajavõrrand]], [[Ajax]] ([[Ajaxi mägi]]) ====ajm==== [[Ajmer]] ====ajo==== [[Ajoe]] ([[Ajoe saared]]), [[Ajojõgi]] ====aju==== [[aju külgvatsake]], [[ajuarter]], [[ajuarteriograafia]], [[ajuarteritromboos]], [[Ajuda]], [[Aju-Dag]] ([[Aju-Dagi mägi]]), [[Aju Dag]] [[Aju Dagi neem]], [[ajuhormoonid]] ([[ajuhormoon]]), [[ajukasvaja]], [[ajukelmepõletik]] ([[meningiit]], [[ajukestapõletik]]), [[ajukoer]] ([[hagijas]]), [[ajukolju]], [[ajupehmumus]] ([[ajukärbus]]), [[ajukäärud]] ([[ajukäär]]), [[ajulakakesed]] ([[ajulakake]]), [[ajumädanik]], [[ajupõletik]] ([[entsefaliit]]), [[ajupõrutus]] ([[ajukontusioon]]), [[ajusagarad]] ([[ajusagar]]), [[ajusagarikud]] ([[ajusagarik]]), [[ajusild]], [[Dandar Ajušejev]], [[ajutine seos]], [[Ajutine Üle-eestimaaline Töölisühingute Kesknõukogu]], [[ajutised kohuslased]] ([[ajutine kohuslane]]), [[ajuvedelik]], [[ajuveejuha]], [[ajuvesitõbi]] ([[hüdrotsefaalia]]), [[ajuvõrk]], ===ak=== [[Ak Kupruk]] ====aka==== [[Akadeemia laht]], "[[Akadeemik Koroljov]]" ([[Akademik Koroljov]]) "[[Akadeemik Kurtšatov]]" ([[Akademik Kurtšatov]]), [[Akadeemik Obrutševi mäeahelik]], "[[Akadeemik Širšov]]" ([[Akademik Širšov]]), [[akadeemiline]], [[akadeemiline aasta]], [[Akadeemiline Filosoofiline Selts]], [[akadeemiline kutse]], "[[Akadeemiline Leegion]]", "[[Akadeemiline Rühm]]", [[Akadeemiline Sotsialistlik Ühing]], [[akadeemiline sõudmine]], [[akadeemiline teater]], [[akadeemiline tund]], [[akadeemilised seltsid]] ([[akadeemiline selts]], [[akadeemilised ühingud]], [[akadeemiline ühing]]), ''[[Akademie der Wissenschaften in Göttingen]]'', [[akademism]], [[Akademos]], "[[Akahata]]", [[Akaishi]] ([[Akaishi mäeahelik]], [[Akaishi ahelik]]), [[akanid]], [[akarapidoos]], [[akašee keel]], [[akažuuõun]], [[akatalektiline värss]], [[akaustobioliidid]] ([[akaustobioliit]]) ====akb==== [[Ikram Akbarov]], [[Akbastobe]] ([[Akbastobe mägi]]), [[Ak-Bešim]], [[Akbulak]] ====akc==== [[Akchar]] ====akd==== [[Ak-Dovurak]] ====ake==== [[Piet van Aken]], [[Jukk Akermann]], [[Akershus]] ([[Akershusi poolsaar]]), [[Åkeshov]], [[Aketi]] ====akh==== [[akhmimi murre]], [[Akho]], [[Ak-Hord]] ([[Valgehord]]), ====aki==== [[Ben Akiba]] ([[Branislav Nušić]]), [[akikujud]] ([[kikujud]]), [[Nikolai Pavlovitš Akimov]] ([[Nikolai Akimov]]), ====akj==== [[Akjar]], ====akk==== [[Tõnu Akkel]], [[Irina Akkerberg]], [[Akkerman]] ([[Belgorod-Dnestrovski]]) ====akl==== [[aklamatsioon]], [[Aklavik]], [[Teshafi Teezaz Aklilou Habte Wold]] ====akm==== [[Akmena]] ([[Akmena jõgi]]), [[Dace Akmentina]], [[Ak-Metšet]] ([[Kzõl-Orda]]) ====akn==== [[aknakitt]], [[aknaklaas]], ====ako==== [[Akobo]] ([[Akobo jõgi]]), [[Akola]], [[akolapiesa keel]], [[akommodatsioon]], [[akommunikatiivsus]], [[akompanement]] ([[saade]]), [[akonitiin]], [[Akop Akopjan]], [[akordikannel]], [[akordtasu]], [[Akosombo]], [[Akosombo hüdroelektrijaam]], ====akr==== [[akraanid]] ([[koljutud]]), [[akrediteerimine]], [[akreditiiv]], [[akreks]], [[akretsioonihüpotees]], [[akridiin]], [[akriflaviin]] ([[trüpaflaviin]]), [[akrihhiin]], [[akrilaan]], [[akrobaat]], [[akromaat]], [[akromaatiline filter]], [[akromaatilisus]], [[akromegaalia]], [[akrostihhon]], [[akroteer]], [[akrüülhape]] ([[propeenhape]]), [[akrüülkautšuk]], [[akrüülnitriil]] ([[propeennitriil]]), ====aks==== [[Aksai]] (linn), [[Aksai]] ([[Aksai jõgi]]), [[Aksaibaši]] ([[Aksaibaši mäeahelik]], [[Aksaibaši ahelik]]), [[Ivan Sergejevitš Aksakov]] ([[Ivan Aksakov]]), [[Konstantin Sergejevitš Aksakov]] ([[Konstantin Aksakov]]), [[Sergei Timofejevitš Aksakov]] ([[Sergei Aksakov]]), [[Aksakovo]], [[Akşehir]], [[akselbant]], [[Zelik Akselrod]], [[Izrail Aksenfeld]], [[aksessuaar]] ([[aksessuaarid]]), [[Aksi]] (küla Ihamaru külanõukogus), [[aksiaalhüdromootor]], [[aksiaalkompressor]] ([[telgkompressor]]), [[aksiaalne]], [[aksiaalsüsteem]], [[aksiaalturbiin]], [[aksiaalveerelaager]], [[aksiaalventilaator]] ([[telgventilaator]]), [[aksiomaatika]] ([[aksioomide süsteem]]), [[aksiomaatiline hulgateooria]], [[aksishirv]], [[Ljudmila Aksjonova]], [[aksoid]], [[aksolotl]], [[aksonaksoniline sünaps]], [[aksondendriidiline sünaps]], [[aksonomeetria]], [[aksonsomaatiline sünaps]], [[Aksoran]] ([[Aksorani mägi]]), [[aksostüül]], [[Akstafa]], [[Akste-Kärsa külanõukogu]], [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu oaas]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Balhaši vesikonnas), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sõrdarja jõestikus), [[Aksu]] (asula Kasahstanis), [[Aksu]] (asula Kõrgõzstanis), [[Aksubajevo]], [[Aksu-Džabaglõ looduskaitseala]], [[Aksum]] ([[Aksumi riik]]), ====akš==== [[Akšapada Gautama]], ====akt==== [[akt]], [[Aktanõš]], [[Aktass]], [[Aktau]] ([[Aktau mägi]]), [[AKTH]], ''[[Aktiengesellschaft für Anilinfabrikation]]'', [[AGFA]], [[aktiiniumiemanatsioon]] ([[aktinoon]]), [[aktiiv]], [[aktiiv]] (keeleteadus), "[[Aktiiv]]" ("[[Kommunaar]]"), [[aktiivautomaatkontroll]], [[aktiivhüdroturbiin]], [[aktiivmuld]], [[aktiivne energia]], [[aktiivne faag]] ([[vegetatiivne faag]]), [[aktiivne filter]], [[aktiivne hulkklemm]], [[aktiivne immuunsus]], [[aktiivne kese]] ([[aktiivne tsenter]]), [[aktiivne pind]], [[aktiivne tsenter]], [[aktiivne valimisõigus]], [[aktiivne viirus]], [[aktiivrool]], [[aktiivsed värvained]] ([[protsioonvärvained]], [[aktiivne värvaine]], [[protsioonvärvaine]]), [[aktiivsete temperatuuride summa]], [[aktiivsus]], [[aktiivsusprintsiip]], [[aktiivsustegur]], [[aktiivtakistuslik pingejagur]], [[aktiivterminaal]], [[aktiivtsenter]], [[aktiivtsoon]], [[aktiivturbiin]], [[aktiniidia]], [[aktiniidid]] ([[aktiniid]]), [[aktino-]], [[aktinograaf]], [[aktinomükoos]], [[aktinoon]], [[aktinosteel]], [[Aktion]] ([[Aktioni neem]]), [[aktiva]], [[aktivaator]] ([[promootor]]), [[aktivaatorpesumasin]], [[aktivakirje]], [[aktivakonto]], [[aktivatsioonanalüüs]], [[aktivatsioonihormoonid]] ([[ajuhormoonid]], [[aktivatsioonihormoon]], [[ajuhormoon]]), [[aktiveerimine]], [[Aktjubinski oblast]], [[Ak-Tjuz]], [[Aktogal]], [[aktograaf]], [[aktomüosiin]], [[aktseleraator]], [[aktseleratsioon]], [[aktsept]], [[aktseptandid]], [[aktseptarveldus]], [[aktsepteerima]] ([[aktsepteerimine]]), [[aktseptinkasso]], [[aktseptor]] (füüsika; keemia; psühholoogia; biokeemia), [[aktsiate kontrollpakk]], [[aktsioon]], "[[Aktsioon]]", [[aktsioonipotentsiaal]], [[Aktšakaia nõgu]], [[Aktšakau]], [[Ak-Tšunkur]], [[aktuaalne]] ([[aktuaalsus]]), [[aktuaalne lõpmatus]], [[aktualism]], "[[Aktuelt]]", [[Aktumsõk]], [[aktus]], ====aku==== [[akuauto]], [[akulturatsioon]], [[akumulatiivne tasandik]] ([[kuhjetasandik]]), [[akumulatsioon]], [[akumulatsioonifond]], [[akumulatsiooniterrass]] ([[kuhjeterrass]]), [[akusatiiv]], [[Akuse]], [[akustiline ekraan]] ([[ekraan]]), [[akustiline filter]], [[akustiline foneetika]], [[akustiline lääts]], [[akustiline paramagnetiline resonants]], [[akustilised mõõtmised]] ([[akustiline mõõtmine]]), [[akustoelektroonika]], [[akušöör]], [[Ryunosuke Akutagawa]], [[Yasushi Akutagawa]], [[akuut]], [[akuutne]] ([[akuutsus]]), [[akuvalgusti]], [[akuvedur]] ====akv==== [[akvaalsed setted]] ([[akvaalne sete]]), [[akvaariumitaimed]] ([[akvaariumitaim]]), [[akvalangist]], [[akvamaniil]], [[akvanaut]], [[akvarellipintsel]], [[akvarellvärv]], [[akvarist]], [[akvaviit]], [[akvireeritud haigused]] ([[omandatud haigused]]), [[Akvitaania]], [[akvitaanlased]], [[akvoühendid]] ([[akvoühend]]) ====akw==== [[Akwapim]] ([[Akwapimi mäed]]) ====akõ==== [[Sabõrbek Akülbekov]], [[akõnn]] ====akü==== [[aküülia]] ====aky==== [[Akyab]] ([[Sittwe]]) ===al=== ====ala==== ''[[à la]]'', [[Ala]] (küla; endine asula; endine küla; mäestik) ([[Ala mäed]]), [[Ala ad-Din Kei Kubad]], [[Alaania]], [[alaanid]], [[Alaartša]] ([[Alaartša jõgi]]), [[Alabama jõgi]], [[alabama keel]], [[Alabastron]], [[Karo Alabjan]], ''[[à la bonne heure]]'', [[Alacaböyük]], [[Aladdin]] ([[Aladin]], muinasjututegelane), [[Nikolai Aladov]], [[alaealiseiga]], [[alaealiste kriminaalvastutus]], [[alaealisus]], [[Alagón]] ([[Alagóni jõgi]]), [[Ala-Hanikase]], [[alahapend]] ([[oksiid]]), [[Alahhadzõ]], [[al-Ahtai]] ([[Ahtai]]), [[alahuul]], [[alahõlmne sabauim]], [[Alain-Fournier]], [[Alai org]], [[Alajaama]], [[Alajuela]], [[Alajõe külanõukogu]], [[Alajõe metskond]], [[Alajõgi]] (jõgi ja Kääpa jõe ülemjooks), [[Ala-Järvere]], [[alajäsemed]] ([[alajäse]]), [[alakalufid]], [[alakalufi keeled]], [[Ala-Kasa]], [[alakerk]], [[Alakoi]] ([[Alakoi järv]]), [[Alakol]], [[Alakoli-Balhaši nõgu]], [[Alakul]] ([[Alakol]]), [[alakõht]], [[Alaküla]] (9 küla ja 1 endine küla), [[Alaküla külanõukogu]], [[ALALC]] ([[Ladina-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon]]), [[alaldamine]], [[alaldus-alajaam]], [[alaleütlev]] ([[allatiiv]]), [[Alalia]], [[Alalia lahing]], (...) 9 (...) ==x== [[X]] (füüsika) ===xa=== ====xan==== [[Xanthe-Komotene madalik]], ''[[Xanthomonas campestris]]'', ''[[Xantophyta]]'', [[Xanthos]] ====xav==== [[Francisco Xavier]] ===xb=== ===xba=== [[Xbalanque]] ===xe=== ====xen==== ''[[Xenophus]]'', ''[[Xenopsylla cheopis]]'', [[Gregorios Xenopulos]] ([[G. Ksenopulos]]), ====xer==== ''[[Xerocomus]]'', ''[[Xerocomus subtomentosus]]'' ===xi=== ====xia==== [[Xiaguan]], [[Xia Gui]], [[Xianbi]], [[Xiangfan]], [[Xiangjiang]], [[Xiangjiangi hüdroelektrijaam]], [[Xianyang]], ''[[xiao]]'', [[Xiao San]] ([[Xiao Aimei]]), [[Xiaoshan]], [[Xia Yan]] ====xib==== [[Xibalba]] ====xic==== [[Xichang]] ====xie==== [[Xie He]], [[Xieng Khouang]] ====xih==== [[Xihu]] ([[Xihu järv]]) ====xil==== [[Xi-Liao]], [[Xiliaohe]] ([[Xiliaohe jõgi]]) ====xin==== ''[[xin]]'', [[Xingang]] ([[Tanggu]]), [[Xin Gongren Ribao]], [[Xingren]], [[Xinhua]], [[Xinhua]] (linn), [[Xinjing]] ([[Changshun]]), [[Xin Qiji]], [[Xinzhu]], [[Xintai]], [[Xinxiang]], [[Xinyang]] ====xio==== ''[[Xiongnu]]'' ====xip==== ''[[Xiphophorus helleri]]'', ''[[Xiphophorus maculatus]]'', ''[[Xiphosura]]'' ====xir==== [[Margarita Xirgu]] ====xis==== [[Xisha saared]] ====xit==== [[Xitang]] ====xix==== [[Xixia]], [[Xi Xinghai]] ====xiy==== [[Xiyuedao]] ===xu=== ====xua==== [[Xuancheng]], [[Xuanhua]], [[Xuan Zang]], [[Xuan Ye]] ([[Kangji]]), ==y== ===ya=== ====yag==== [[Yagoona]] ====yah==== [[Yahya ibn Muhammad]] ([[Yahya]], [[Jahja]]), [[Agha Muhammad Yahya Khan]], ====yak==== [[Yakima]], [[Yako]] ([[Yako saar]]), [[Yakumo]], [[Yakup Kadri Karaosmanoglu]], [[Yakutat]], ====yal==== [[Yala]], [[Elihu Yale]], [[Linus Yale]], [[Yalinga]], [[Yalongjiang]], [[Yalujiang]] ====yam==== [[Yamabe no Akahito]], [[Kosaku Yamada]], [[O. Yamada]], [[Yamagata]], [[Aritomo Yamagata]], [[Yamaguchi Kaoro]], [[Yamamoto Satsuo]], [[Yamato]] ([[Yamato hõimuliit]]), ''[[yamatoe]]'', [[Maurice Yaméogo]], [[Yamethin]], [[Y'Ami]] ([[Y'Ami saar]]) ====yan==== [[Yan]] ([[Yani jõgi]], Sri Lanka), [[Yan]] ([[Yani riik]]), [[Yan Kit]], [[Yanam]] ([[Yanaon]]), [[Yanan]], [[Agustín Yáñez]], [[Yangdi]] ([[Yang Guang]]), [[Yang Jian]], [[Yangor]], [[Yangquan]], [[Yangshao kultuur]], [[Yangzhou]], [[Yang Zhu]], [[Yang Xiuqing]], [[Yanji]], [[Yantai]], ====yao==== [[Yao]], [[Yaoshan]] ([[Yaoshani mägi]]), [[Yao Wenyuan]] ====yap==== [[Yap]] ([[Yapi saared]]), [[Yapi süvik]], [[Yap Town]], ====yaq==== [[Yaque del Norte]] ([[Yaque del Norte jõgi]]), [[Yaqui]] ([[Yaqui jõgi]]), ====yar==== [[Yaraka]], [[Yarí]] ([[Yarí jõgi]]), [[Yarmouth]] ====yas==== [[Yasawa]] ([[Yasawa saared]]), [[Yashpal]], ''[[Yasuda]]'', [[Yasugi]], ====yaz==== [[Yazilikaya]], [[Yazoo]] ([[Yazoo jõgi]]), ====yat==== [[Ali Yata]], [[Yatenga]] ([[Yatenga riik]]), [[Yatsushiro]], ====yau==== [[Yauca]] ====yaw==== [[Yawata]] ====yay==== [[Yayoi kultuur]] ===yb=== ====ybl==== [[Miklós Ybl]] ===yd=== ====ydi==== [[Manuel Ydígoras Fuentes]] ===ye=== [[Ye]], [[Ye Shengtao]] ====yea==== [[John Butler Yeats]] ====yec==== [[Yecla]] ====yed==== [[Yedikule]] ====yeh==== [[Yeha]] ====yej==== [[Yeji]] ====yel==== [[Yell]] ([[Yelli saar]]), [[Yellowstone'i järv]], [[Yellowstone'i platoo]], [[Yelwa]] ====yen==== [[Yen-bai]], [[Yendi]] ====yeo==== ''[[yeomanry]]'', [[Yeovil]] ====yer==== [[Charles Tyson Yerkes]], [[Yerkesi observatoorium]], [[Alexandre John Émile Yersin]], [[Yerupaja]] ([[Yerupaja mägi]]) ====yes==== [[Yeşilköy]], [[Yeste]] ===yh=== ====yho==== [[Joachim Yhommby-Opango]] ===yi=== (...) ===yu=== ''[[yu]]'', [[Yu]] ====yua==== [[Yuan Hao]], [[Yuanjiang]] ([[Yuanjiangi jõgi]]), [[Yuanling]], [[Yuan Zhen]] (...) ===yw=== [[YWCA]] ([[Noorte Naiste Kristlik Ühing]]) [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid]] m1nrtj07ov15ybib3vd49k078dykqbq 6164670 6164667 2022-07-20T22:28:24Z Andres 5 /* aco */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud ENE 1. väljaande registri märksõnad, mida Vikipeedias veel ei ole. ==a== ===ab=== ====abb==== [[Abbasija kanal]] ([[Al-‘Abbāsīyah' kanal]]), ====abe==== [[August Abel]] ====abi==== [[abikandevõnkumine]] ====abl==== [[abloy-lukustussüsteem|''abloy''-lukustussüsteem]] ====abo==== [[abonement]], [[abonendipunkt]], [[abonent]], ''[[ab ovo]]'' ====abr==== [[Šolom Jakov Abramovitš]] ([[Mendele-Moihher-Sforim]]), [[abrasiivlint]], [[abrasiivlõikeriist]], [[abrasiivne erosioon]], [[abrasiivpasta]], [[abrasiivpulber]], [[abrasiivriie]], [[abrasiivsuspensioon]], [[abrasioonikoobas]], [[abrasioonitasandik]], [[Abruzzi e Molise]] maakond, ====abs==== [[Abdurahman Absaljamov]], [[absentism]], [[absintiin]] (on praegu ümbersuunamine), [[absoluutaadress]], [[absoluutne ajaarvamine]] ([[absoluutne geokronoloogia]]), [[absoluutne diferentsiaalarvutus]] ([[tensoranalüüs]]), [[absoluutne geokronoloogia]], [[absoluutne heledus]], [[absoluutne idee]], [[absoluutne immoralism]], [[absoluutne koonduvus]], [[absoluutne liikumine]], [[absoluutne lisaväärtus]], [[absoluutne lävi]], [[absoluutne maksimum]] ([[globaalne maksimum]]), [[absoluutne mõõtühikute süsteem]], [[absoluutne rent]], [[absoluutne tants]], [[absoluutne veto]], [[absoluutse baasilise topograafia kaart]], [[absoluutsed noodinimed]] ([[absoluutne noodinimi]]), [[absorbeerimisseade]], [[absorptsioon]], [[absorptsioonfilter]], [[absorptsioonhügromeeter]], [[absorptsioonispekter]], [[absorptsiooniõlid]] ([[absorptsiooniõli]]), [[absorptsioonkülmuti]], [[absorptsioonkülmutuskapp]] ([[absorptsioonkülmik]]), [[abstinents]], [[abstraktne automaat]], [[abstraktne töö]], [[abstraktsed noodikirjad]] ([[abstraktne noodikiri]]), [[abstsissiinhape (II)]], [[absurdism]] ====abz==== [[Anna Abzalone]] ([[Anna Sakse]]), ====abu==== [[Abu al-Abjad]], [[Abu Ali al-Hasan ibn Ali]] (Nizam al-Mulk), [[Abubacer]] (Ibn Tufail), [[Abu Bekr Kelevi]], [[Abu Hamed]], [[Abu Kemal]], [[Abukiri laht]], [[Abukuma]] ([[Abukuma mäed]], [[Abukuma mäeahelik]]), [[Abul Abbas]], [[Abu'l-Ala al-Maarri]], [[Abu'l-Atahija]], [[Abulhair]], [[Abuls]], [[Abu'l-Vafa]], [[abu markub]] ([[kingnokk]]), [[Abu Muslim]], [[Abuná]], [[Abu Nuvas]], [[Ahmad Zaki Abu Sadi]], [[Abu Zaabal]], [[Abu Zabad]], [[Abu Zenima]], [[Abu Tammam]], [[Abu Tig]] ====aby==== [[Abydos]] (Egiptuses ja Väike-Aasias), [[Abydose lahing]], ===ac=== [[a. c.]], ====aca==== ''[[Academia de Ciencias Médicas, Físicas y Naturales de la Habana]]'', ''[[Academia Gustaviana Carolina]]'', ''[[Academia Republicii Socialiste România]]'', ''[[Académie Carrière]]'', ''[[Académie des Inscriptions et Belles-Lettres]]'', ''[[Académie des Sciences]]'', ''[[Académie des Sciences morales et politiques]]'', ''[[Académie Ranson]]'', ''[[Académie Royale de Danse]]'', ''[[Académie Royale de Musique]]'', ''[[Académie Royale des Sciences, des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique]]'', ''[[Académie Russe]]'', ''[[Académie Suisse]]'', ''[[Academy of Motion Picture Arts and Sciences]]'', ''[[Acanthephyra purpurea]]'', ''[[Acanthis flammea]]'', ''[[Acanthobdella peledina]]'', ''[[Acanthometra elestica]]'', ''[[Acarus siro]]'', [[Acatenango]], ====acc==== ''[[Accademia degli Filarmonici]]'', ''[[Accademia degli Incamminati]]'', ''[[Accademia Nazionale dei Lincei]]'', ''[[Accademia Nazionale di Santa Cecilia]]'' ====ace==== ''[[Acellularia]]'', ''[[Acentropus niveus]]'', ''[[Acer negundo]]'', ''[[Acer tataricum]]'', ''[[Acerina cern...a]]'', ''[[Acetobacter]]'', ''[[Acetobacter aceti]]'', ''[[Acetobacter xylinum]]'', [[Isidoro Acevedo]], ====ach==== [[Narziss Ach]], [[Achad Haam]], ''[[achaenum]]'', [[Achaimenes]], [[Erik Acharius]], [[Ignatius Kutu Achaempong]], [[Acheloos]], [[Andreas Achenbach]], [[Oswald Achenbach]], [[Gottfried Achenwall]], [[Achilli saar]] ([[Achill]]), [[Achill]], ''[[Achillea carilaginea]]'', ''[[Achillea ptarmica]]'', [[Achilleus Tatius]], [[Acholla]], ''[[Achorion]]'' ''[[Achorion schönleini]]'', ''[[Achorion gallinae]]'', ''[[Achras sapota]]'', [[Joseph Achron]], ''[[Achyrophorus maculatus]]'', ====aci==== ''[[acid.]]'', [[acidum]], ''[[Acipenser]]'', ''[[Acipenser baeri]]'', ''[[Acipenser gueldenstaedti]]'', ''[[Acipenser nudiventris]]'', ''[[Acipenser ruthenus]]'', ''[[Acipenser stellatus]]'', ''[[Acipenseridae]]'', ====ack==== [[Achille van Acker]], [[Konrad Ackermann]], [[Acklins]] ([[Acklinsi saar]]), [[Aino Jackté-Jalander]], ====acl==== ''[[Aclitellata]]'', ''[[Aclypea]]'' ====acn==== ''[[acne]]'' ====aco==== ''[[Acoela]]'', ''[[Aconitum las...ostomum]]'', ''[[Aconitum rapellus]]'', ''[[Aconitum variegatum]]'', ''[[Acorus]]'' ====acq==== [[Acquaviva]], [[Giulio Acquaviva]] ====acr==== ''[[Acrania]]'', ''[[Acrocephalus schoenebaenus]]'', ''[[Acroceridae]]'', ''[[Acrolepia assectella]]'', ====act==== [[acta]], [[Acta diurna]], ''[[Actaea spinata]]'', [[Acta Ethnologica]], [[Acta Linguistica]], [[Acta Musicologica]], ''[[Acta urbis]]'', ''[[acte gratuit]]'', [[Actéoni saared]], [[ACTH]], ''[[Actinia equina]]'', ''[[Actiniaria]]'', ''[[Actinidia kolomikta]]'', ''[[Actinobacillus]]'', ''[[Actinobacillus ma...lei]]'', ''[[Actinomyces]]'', ''[[Actinomyces griseus]]'', ''[[Actinomyces venezuelae]]'', ''[[Actinomycetales]]'', ''[[Actinomycetes]]'', ''[[Actinomyxidia]]'', ''[[Actinosphaerum]]'', ''[[Actinosphaerum eichhorni]]'', ''[[Action Group]]'', [[Actium]] ([[Aktion]]), ''[[Act of Union]]'', ''[[Actors Equity Association]]'', ===ad=== ====ada==== [[adaadžo]], [[adaat]], [[adabi-kirjandus]], [[Adal]], [[Adam]] (asula Omaanis), [[Paul Adam]], [[James Adam]], [[Theo Adam]], [[Ada manuskript]], [[Mihheil Adamašvili]] ([[M. Džavahhišvili]]), [[Carel Steven Adama van Scheltema]], [[Adam de la Halle]], [[Emil Adamič]], [[Adami mägi]], [[Anton Adamini]], [[Petros Adamjan]], [[Artur Adamov]], [[Aless Adamovitš]] ([[Aleksandr Adamovitš]], [[Aleksandr Mihhailovitš Adamovitš]], [[Aljaksandr Adamovitš]], [[Aljaksandr Mihhailavitš Adamovitš]]), [[Samuel Adams]], [[William Grylls Adams]], [[adamsiit]], [[Toomas Adamson-Algma]], [[adamstiil]], [[Michel Adanson]], ''[[Adansonia digitata]]'', [[adaptatsioonihaigus]], [[adaptatsioonisündroom]], [[adaptiivsüsteem]], [[Adare]] ([[Adare neem]], [[Adare'i neem]]?), [[Maria Kostjantõnivna Adassovska]] ([[Maria Adassovska]], [[Maria Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Marija Konstantinovna Zankovetskaja]], [[Maria Zankovetskaja]], [[Marija Zankovetskaja]]), [[Aleksandr Adašev]] ([[Aleksandr Ivanovitš Adašev]]), [[Adavere metskond]], [[Adavere näidissovhoos]], [[addenda]], [[Addis Abeba konverents]] (1963), [[Addis Abeba rahu]] (1896), [[Joseph Addison]], [[Addu]] ([[Addu atoll]]), ====ade==== [[adekvaatne]], [[Adelaide'i saar]], [[Adele]] ([[Adele'i saar]], [[Adele saar]]?), ''[[Adelgidae]]'', [[U. Adelsberger]], [[adeniit]], [[Adeni protektoraat]], ''[[adenitis equorum]]'', [[adenokartsinoom]], [[adeno-satelliitviirus]], [[adenosiindifosforhape]], [[adenosiinmonofosforhape]], [[adenosiintrifosfaadi primeerimisrühmad]], [[adenosiintrifosfataas]], [[adenosiintrifosforhape]], [[S-adenosüülmetioniin]], [[adenoviirus]], ''[[Adenovirus]]'', ''[[adentia]]'', [[adenüülhape]], [[adenüülisüsteem]], ''[[Adephaga]]'', [[Clément Ader]], [[adessiiv]], ====adf==== [[ADF]], ====adh==== [[Adherbal]], [[adhesioonijõud]], ====adi==== ''[[Adiantum cuneatum]]'', [[Šihabuddin Adib Sabir]], [[Adila külanõukogu]], [[Adila-Krimmi]], [[Adila-Tagaküla]], [[Adimi]], [[G. K. Adipa]], [[Adiši evangeelium]], [[Aditi]], [[aditiivsed geenid]], [[aditiivsus]], [[adiurekriin]], [[Adıyaman]], ====adj==== [[Adjai]], [[adjunkt]], [[adjutant]], ====adl==== [[Adler]], [[Friedrich Adler]], [[Guido Adler]], [[Jakob Adler]], [[Kurt Adler]], [[Max Adler]], [[Viktor Adler]], ====adm==== [[administraator]], [[administratiivjurisdiktsioon]] ([[haldusjurisdiktsioon]]), [[administratiivkaristus]] ([[halduskaristus]]), [[administratiivkomisjon]], [[administratiivkulud]] ([[halduskulud]]), [[administratiivne juhtimine]], [[administratiivne üleastumine]] ([[halduslik üleastumine]]), [[administratiivpersonal]] ([[halduspersonal]]), [[administratiivsüsteem]], [[administratiivvastutus]] ([[haldusvastutus]]), [[administratsioon]], [[admiraliteediankur]], [[Admiraliteedihoone]], [[Admiraliteeditehas]], [[Admiraliteedi töökojad]] ([[Tallinna sadamatehased]]), [[admiraliteet]], [[Admiral Nahhimovi nim. kalurikolhoos]] ("[[Lääne Kalur]]"), [[Admont]], ====adn==== [[adneksiit]], ====ado==== ''[[ad oculos]]'', [[adoleskaarid]], [[adolestsents]] ([[esimene küpsusiga]]), [[Adolf Nassaust]], ''[[Adonis vernalis]]'', [[adonisiid]], [[adonitoksiin]], [[adopteerimine]] ([[lapsendamine]]), [[adoptsioon]] ([[lapsendamine]]), [[Vladimir Adoratski]] ([[Vladimir Viktorovitš Adoratski]]), [[Cyrille Adoula]], [[Adour]], ''[[Adoxaceae]]'', ====adp==== ''[[ad patres]]'', ====adr==== [[Adra]] (Hispaania), [[Adra Mihkel]], [[Adrano]], [[Adrar]] (Alžeeria oaas, Sahara platoo), [[Adrasman]], [[Adrasteia]], ''[[ad rem]]'', [[adrenergiline neuron]], [[adrenokortikotroopne hormoon]], [[adressaat]], [[adresseerimine]], [[Adrianoopoli lahing]], [[Adrianoopoli rahu]], [[adrulane]], [[adrunepp]], [[adrupeenar]] ====ads==== [[adsorbeerimisseade]], [[adsorber]], [[adstringeerivad ained]] ([[kootavad ained]]), ====adž==== ([[Adžaari Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], [[Adžaari ANSV]]), [[Adžaari-Imereti mäeahelik]] ([[Mesheti]]), [[adžaari murre]], [[adžad]], [[Adžameti looduskaitseala]], [[Adžanta]] ([[Ajanta]]), [[Adžaristskali]] (jõgi, asula), [[Adžatše]], [[Adždabija]], [[Adžemi]], [[Vartan Adžemjan]], [[Adžikend]], [[Adžim]], [[Adžima]], [[Adžman]] (asula, emiraat), [[Adžmir]] (Ajmer), ====adu==== [[Adua]], [[adulaar]], [[adultne arengujärk]], ''[[ad usum]]'', ''[[ad usum delphini]]'', ''[[ad usum internum]]'', [[Aduwa]] ([[Adua]]), ====adv==== [[adventiitsia]], [[adventiivembrüooria]], [[adventiivorgan]], [[adventitsiaalrakk]], [[Advokaatide Kolleegium]], ====adõ==== [[Adõgee autonoomne oblast]], [[adõõrid]] ====aea==== [[Aeacus]] ([[Aiakos]]) ====aec==== ''[[Aechmea]]'' (''[[Aechmea fasciata]]'') ====aed==== [[aedbalsamiin]], [[aedgloksiinia]], [[aedherned]], [[aedhiirehernes]], ''[[aedicula]]'', ''[[aedilis]]'', [[aedjänesekapsas]], [[aedkarusmari]], [[aedkohhia]], [[aedkuukress]], [[aedleeklill]], [[aedlepalind]], [[aedlevkoi]], [[aedliivatee]], [[aedlõosilm]], [[aedmagun]], [[aedmalts]], [[aedmoorputk]], [[aedmustjuur]], [[aedmustköömen]], [[aedmädarõigas]], [[aedniksipelgad]], [[aedoa-kaunakõrbus]], [[aedoarooste]], [[aedpiimjuur]], [[aedpiste]], [[aedpojeng]], [[aedpõrnikas]], [[aedpõõsalind]], [[aedraudürt]], [[aedroolind]], [[aedrõngaslill]], [[aedspinat]], [[aedšampinjon]], [[aedtokkroos]], [[aedtulp]], [[aeduniohakas]], [[aedvaak]], [[aedvõhumõõk]], [[aedõunapuu]] ====aee==== [[aeetad]] ====aeg==== "[[Aeg]]", ''[[Aegagropile sauteri]]'', ''[[Aegeria apiformis]]'', ''[[Aegeriidae]]'', ''[[Aegithalidal]]'', [[aeg ja ruum]], [[aeglusti]], [[aeglustussüsteem]], [[aegrelee]], [[aegrida]], [[aegruum]], [[AEG Telefunken]], [[aegumine]], [[Aegviidu külanõukogu]], [[Aegviidu järved]], [[Aegviidu metsamajand]], [[Aegviidu metskond]], [[Aegviidu mäed]], [[Aegviidu-Nelijärve maastikukaitseala]], ''[[Aegypius monachus]]'', ====ael==== [[Aelana]], [[Aelfric]], [[Aelianus]], [[Aeljärv]], ====aep==== ''[[Aepyornithiformes]]'', ====aer==== ''[[aerarium]]'', [[aeratsioon]], [[aerenhüüm]], [[aero-]], [[aerodroom]] ([[lennuväli]]), [[aerodünaamiline takistus]], [[aerodünaamiline toru]], [[aeroelastsusteooria]], [[aeroelektrilised uuringumeetodid]], [[aerofaagia]], [[Aeroflotski]], [[aerofotomeetodid]], [[aerogeodeesia]], [[aerogeofüüsikalised meetodid]], [[aerogeoloogia]], [[aerohüdromehaanika]], [[aeroionisaator]], [[aeroionisatsioon]], [[aeroioonide loendur]], [[aeroioonravi]], [[Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]] ([[Žukovski-nim. Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituut]]), [[aeroklubi]] ([[lennuklubi]]), [[aeroloogia]], [[aeromagnetomeetria]], [[aeromeetodid]], [[aeromehaanika]], [[aeronavigatsioon]], [[aeroon]], [[aerosoolravi]], [[aerostaat]] ([[õhupall]]), [[aerostaatika]], [[aeroteraapia]], [[aerotropism]], [[aerovisuaalsed meetodid]], [[Pieter Aertsen]], ====aes==== [[Aesch]], ''[[Aeschna]]'', ''[[Aesculus glabra]]'', ''[[Aesculus octandra]]'', [[Aesoo külanõukogu]], [[Aessaare]], ''[[Aestiorum gentes]]'', ====aet==== [[Aethelwoldi benediktsionaal]], ''[[Aethusa]]'', ''[[Aethusa cynapium]]'', ===af=== [[AF]], ====afa==== [[Aleksandr Afanasjev]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afanasjev]]), [[Fjodor Afanasjev]] ([[Fjodor Afanasjevitš Afanasjev]]), [[Sergei Afanasjev]] ([[Sergei Aleksandrovitš Afanasjev]]), [[Vassili Afanasjev]] ([[Vassili Ivanovitš Afanasjev]]), [[Viktor Afanasjev]] ([[Viktor Grigorjevitš Afanasjev]]), [[Afanasjevo kultuur]], [[Afari alang]], [[afarid]], [[afari keel]], [[Afawarq Qabra Iyasus]], ====afe==== [[afektatsioon]], [[aferentne]] ([[aferentsus]]), [[aferentne dendriit]], [[aferentne närv]], [[aferentsed lümfisooned]] ([[toomasooned]]), [[aferist]], ====aff==== [[Jorge Affonso]] ====afg==== [[afgaani]], [[Afgaani Turkestan]] ([[Lõuna-Turkestan]]), [[Afganistani Akadeemia]], [[Rza Afganlõ]] ([[Rza Rustam oglõ Afganlõ]]), [[Afgoi]], ====afi==== [[Afif]], [[afiinne geomeetria]], [[afiinne kujutus]], [[afiinne reeper]], [[afiinor]], [[afiinsed koordinaadid]], [[afiinsus]], [[Aleksandr Afinogenov]] ([[Aleksandr Nikolajevitš Afinogenov]]), [[afirmatsioon]], [[afišš]], ====afl==== [[AFL]] ([[Ameerika Tööföderatsioon]]), [[Michel Aflak]], ====afm==== [[Afmadu]] ====afr==== [[Afram]], [[Afranius]] ([[Lucius Afranius]]), [[Afrassiab]], ''[[Afri]]'', ''[[Africa]]'', [[African Morning Post]], ''[[Africa nova]]'', [[afro-ameerika muusika]], [[Afro-Shirazi Partei]] ([[Revolutsiooniline Partei]]), ====aft==== [[aft]], [[aftoni jäävaheaeg]] ====afu==== [[Afula]] ====afä==== [[afäär]] ===ag=== ====aga==== [[agaam]], [[agaamlased]], [[Aga Burjaadi rahvusringkond]], [[Agadès]], [[Stepan Agadžanjan]], [[Agadõr]], [[Zinaida Agafonova]] ([[Zinaida Fjodorovna Agafonova]]), [[Gazaros Agajan]], [[aga-khaan]], [[Agali metskond]], ''[[Agama]]'', ''[[Agamidae]]'', [[agamogoonia]], [[Agan]] ([[Agani jõgi]]), [[aganad]], [[aganaleib]], [[Abel Aganbegjan]] ([[Abel Gezevitš Aganbegjan]]), ''[[agape]]'', [[Agapetus]] ([[Yrjö Soini]]), [[Agapäe]], [[Agapäe raamatukogu]], [[Agapäe rahvamaja]], [[Agara]], [[Agarak]], ''[[Agaricus]]'', ''[[Agaricus bisporus]]'', ''[[Agaricus campestris]]'', ''[[Agaricus silvicola]]'', [[Aga Riza]], [[agaroid]], [[Chandrakumar Agarvalla]], [[Agasilla]], [[Agathias]], [[Agathokles]], [[agau keeled]], ''[[Agava sisalana]]'', ''[[Agave americana]]'', ====agb==== [[Agbandi]], [[Agboville]] ====agd==== [[Agdaš]] ====age==== "[[AGE]]" ([[Tartu Aparaaditehas]]), [[ageeratum]], [[ageila]], [[Ivan Agejev]] ([[Ivan Aleksandrovitš Agejev]]), [[Nikolai Agejev]] ([[Nikolai Vladimirovitš Agejev]]), ''[[Agelastica alni]]'', ''[[Agence Belga]]'', [[Agence France-Presse]] (''[[Agence Havas]]''), ''[[Agence Télégraphique Suisse]]'', ''[[Agência de Noticias e de Informações]]'', ''[[Agência Nacional]]'', [[agenda]], [[Agenor]], [[Āgenskalns]], ''[[Agenzia Nazionale Stampa Assoziata]]'', [[agent]], ''[[Agenţia Română de Presă]]'', [[agentuur]], [[agentuurluure]], ''[[Ageratum]]'', ''[[Ageratum housterianum]]'', ''[[Agerpres]]'', ''[[ager publicus]]'', [[Agesandros]], [[Agesilaos II]], ====agf==== [[AGFA]], ====agg==== [[Aggtelek-Jósvafö]] ([[Aggtelek-Jósvafö koobas]]), ====agh==== [[Stephan Aghadžanjan]] ([[Stepan Agadžanjan]]), [[Ghazaros Aghajan]] ([[Gazaros Agajan]]), [[Agheri looduskaitseala]], [[Aghlabiidid]] ([[Aghlabiidide dünastia]]), ====agi==== [[Vassili Agibalov]] ([[Vassili Ivanovitš Agibalov]]), [[Agija]] ([[Atsalama]]), [[Agima]] ([[Atsalama]]), [[Aleksandr Agin]] ([[Aleksandr Aleksejevitš Agin]]), [[Ion Agirbiceanu]], [[Agis]], [[Agis IV]], [[agitaator]], ''[[agitato]]'', [[Agitator]] (ajakiri), [[agitatsioonipunkt]] ([[agitpunkt]]), ====agl==== [[Aglaia]], ''[[Aglia tau]]'', [[aglomeraat]], [[aglutinatsioon]], [[aglutineerivad keeled]], [[aglutiniin]], [[aglutinogeenid]] ([[aglutinogeen]]), [[aglükoon]], ====agm==== [[agmatiin]], ====agn==== [[Agnadello lahing]], [[Giovanni Agnelli]], ''[[Agnostus]]'', ====ago==== "[[Ago]]", [[agonistid]] ([[agonist]]), ''[[Agonomycetales]]'', ''[[Agonum]]'', [[agoon]], [[Agorakritos]], [[agorot]], ====agr==== [[agraafia]], [[agraar-]], [[agraarkriis]], [[agraarküsimus]], [[agraarprogramm]], [[agraff]], [[Agrahhan]] ([[Agrahhani poolsaar]]), [[agrammatism]], [[Zahhar Agranenko]] ([[Zahhar Markovitš Agranenko]]), [[agranulotsütoos]], [[agravatsioon]], [[Ágreda]], [[agregaat]], [[agregaatfreespink]], [[agregaatindeks]], [[agregaatindeks]], [[agregaatpea]] ([[jõupea]]), [[agregaatpink]], [[agregaatpuurpink]], [[agregateerimine]], ''[[agrégé]]'', [[agressiivsus]], [[agressioon]], [[Agrı]] ([[Ağrı]]?, [[Agrı ahelik]], [[Ağrı ahelik]]?), [[Agricola]] ([[Gnaeus Julius Agricola]]), ''[[Agricultural Adjustment Act]]'', [[Agrinion]], ''[[Agriocharis ocellata]]'', ''[[Agriolimax]]'', ''[[Agriolimax agrestis]]'', ''[[Agrion]]'', ''[[Agriotes lineatus]]'', ''[[Agrotypidae]]'', [[Agrippa]] (filosoof), [[Agrippa Nettesheimist]], [[Agrippina Vanem]], [[Agrippina Noorem]], [[agro-]], [[agrobioloogia]], [[agrokeemia]], [[agrokeemiateenistus]], [[agrokompleks]], [[agromelioratiivne kuivendus]], [[agromelioratsioon]], [[Agronoomia]] (ajakiri), [[agronoomilised maagid]], ''[[Agropyron]]'',''[[Agrostis]]'', ''[[Agrostis tenuis]]'', ''[[agrypnia]]'', ''[[agrypnognosia]]'', ====ags==== [[Agstev]] ([[Agstevi jõgi]]), ====agz==== [[Juldaš Agzamov]] ====agt==== [[P. Agt]], [[Adolf Agthe]], ====agu==== [[Aguadilla]], [[Aguadulce]], [[aguakateegi keel]] ([[aguakateko keel]]), [[Aguán]] ([[Aguáni jõgi]]), [[Agua Prieta]], [[Aguarico]] ([[Agruarico jõgi]]), [[Aguda]], [[Águilas]], [[Johnson Aguiyi-Ironsi]], [[aguladekond]], [[aguli keel]], [[Agusalu soo]], [[Agusan]] ([[Agusani jõgi]]), [[Agustín I]] ([[Agustín Iturbide]]), [[Delmira Agustini]], [[aguutilased]], [[Agveran]], ===ah=== ====ah==== [[A • h]], ====aha==== [[Ahas]], [[ahas-aardlane]], [[ahaskaan]], [[ahaskabi]], [[Ahaste mõis]], [[ahasvähilised]], ====ahd==== [[Ahdar]] ([[Ahdari mäed]]), ====ahe==== [[Ahejärv]] ([[Ahijärv]]), [[ahelasendusmeetod]], [[aheldusvoog]], [[ahelik]], [[aheljoon]], [[ahelkaubandus]], [[ahelkokk]] ([[streptokokk]]), [[ahelkorallid]], [[Ahelo]], [[ahelpind]] ([[katenoid]]), [[ahelpiste]], [[ahelpistetikand]], [[ahelpisteõmblus]], [[ahelpisteõmblusmasin]], [[ahelstruktuur]], [[ahendamine]] ([[determinatsioon]]), [[ahendveearvesti]], [[Aherahu]], [[Ahernaar]], [[Ahet-Aton]], ====ahh==== [[Ahhaia]], [[Ahhaia vürstiriik]], [[ahhailased]], [[ahhailleiin]], [[Ahhalgori]] ([[Leningori]]), [[Ahhali-Kindgi]], [[Ahhalkalaki]], [[Ahhal-Senaki]] ([[Mihha Tshakala]]), [[Ahhalšeni]], [[Ahhangaran]], [[Ahheron]] ([[Acheron]]), [[ahhimaa]], [[Ahho]], [[Mirza Fatali Ahhundov]], [[Suleiman Sani Ahhundov]], [[Veli Ahhundov]], [[Ahhundovi-nim. Aserbaidžaani Ooperi- ja Balletiteater]], [[Ahhurjan]] ([[Ahhurjani jõgi]]), ====ahi==== [[ahi]], [[Oskar Ahi]], [[Ahmadou Ahidjo]], [[Ahijärv]] (Kagu-Eesti), [[Ahijärv]] ([[Ahitsjärv]]; Tartu rajoon), [[ahikoht]] ([[ahikotus]]), [[Ahila]], [[Ahimägi]], [[Ahitse]], ====ahj==== [[Ahja külanõukogu]], [[Ahja kolhoos]], [[Ahja metskond]] ====ahl==== [[Axel Ahlberg]], [[Ernst Ahlgren]] ([[Victoria Maria Benedictsson]]), [[Ahli]], [[Ahli külanõukogu]], [[Lars Ahlin]], [[August Ahlqvist]] ====ahm==== [[Ahmad]], [[Ahmad Doniš]] ([[A. Doniš]]), [[Ahmadi]], [[Ahmadnagar]] (linn ja riik), [[Ahmadu]], [[Kössi Ahmala]], [[Tšingiz Ahmarov]], [[Ahmat]], [[Ahmatovi laht]], [[Fakhruddin Ali Ahmed]], [[Ahmedi]], [[Ahmed-khaan Durrani]] ([[Ahmed-šahh Durrani]]), [[Abdul Ahmedov]], [[Rahhim Ahmedov]], [[Veli Ahmedov]], [[Ahmed III]], [[Aleksandre Ahmeteli]] ([[Sandro Ahmeteli]]), [[Ahmet Paşa]], [[Ahmim]], [[Ahmos]], ====ahn==== [[Nils Gabriel Ahnlund]] ([[Nils Ahnlund]]), ====ahr==== [[AHR]], [[Ivan Ahremtšik]] ([[Ivan Ahremtšõk]]), [[Ahrensburgi kultuur]] ([[Lyngby kultuur]]), [[Ahriman]] ([[Angra Mainju]]), [[AHRR]], ====ahs==== [[Ahsu]], ====aht==== [[al-Ahtala]], [[Ahtala]] (asula ja kuurort), [[Ahtamar]] ([[Ahtamari saar]]), [[Ahtamar]] (ehitusmälestis), [[ahtena keel]], [[ahterstaak]], [[ahtertraalimine]], ''[[Ahtioconchidae]]'', [[Ahti Saarelainen]], [[Ahtma]] ([[Käesalu]]), [[Ahtme]] (linnaosa, endine küla ([[Ahtme küla]]), [[Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat]], [[Ahtme kaevandus]], [[Ahtme metskond]], "[[Ahto]]" ("[[Leek]]"), [[ahtrilipp]], [[ahtripeegel]], [[ahtrus]], [[Ahtuba]], [[ahtus]], [[Ahtõrka]], ====ahu==== [[Ahuachapán]], [[Ahula asundus]], [[Ahunapalu kadakad]], [[Ahunapalu metskond]], [[Ahuramazda]], ====ahv==== [[ahv]], [[ahvahhi keel]], [[Ahvar]], [[Eeva Ahven]], [[Ahvenamaa süvik]], [[Ahvenjärv]], [[ahvenlased]], [[Abdurragimbek Ahverdov]], [[ahvilised]], [[ahvinimene]], [[Elene Ahvlediani]], ===ai=== [[Ai Wu]] ====aia==== [[Aia]], [[Aiaie]], [[Aiakiidid]], [[Aiakos]], [[aiakunst]], [[aiakäärid]], [[aiamullad]], [[aianduskeskkool]], [[aianuga]], [[Aiaotsa]], [[Artašes Ai-Artjan]], [[aiaöölane]], ====aib==== [[Aibek]], [[Aibihu]] ([[Aibihu järv]]) ====aic==== [[Ilse Aichinger]] ====aid==== [[aidaaho lammas]], [[aidakaal]], [[Aidaku]], [[Aidamäe]], [[Aidar]] ([[Aidari jõgi]]), [[Aidari solontšakk]], [[Artur Aidinjan]], [[Dipa Nusantara Aidit]], [[Aidu]] (kaks küla ja üks endine küla), [[Aidu vald]], [[Aidu järv]], [[Aidõn]], ====aig==== [[Aigisthigos]], [[Aigitse]] ([[Ohulepa]]?), [[Aigospotamoi]], [[Aigospotamoi lahing]], [[Aiguá]], [[Aigues-Mortes]], [[Aiguni leping]] (1858), [[Aigyptos]], ====aih==== [[Aihhai]], ====aii==== [[aiil]] ([[auul]]), ====aij==== [[Aijal]], [[AIJD]] ([[Rahvusvaheline Arstide-Demokraatide Föderatsioon]]), [[Aijubiidid]], ====aik==== [[Aikap]], [[Howard Aiken]] ====ail==== ''[[Ailanthus]]'', ''[[Ailanthus altissima]]'', [[Aileron]], [[Ailegandí]]?, [[Julius Edvard Ailio]] ([[Julius Ailio]]) ====aim==== [[Šaken Aimanov]] ([[Šäken Aimanov]]), [[aimaraad]], [[Maia Aimedova]], [[Aimla]] ([[Aimla asundus]]), [[Aimla]]?, [[Aimla külanõukogu]], [[Aimla metskond]], [[Aimla sidejaoskond]], [[Zolmurza Aimurzajev]]? ====ain==== [[Aina]] ([[Aina jõgi]]), [[Ainaho]], [[Ain Beida]], [[aine]], [[ainekabinet]], [[aineklass]], [[ainekomisjon]], [[Aineküla]] ([[Ainja]]), [[Ain el-Heiz]], [[aineline kultuur]], [[Jaan Ainelo]], [[Aine mäed]] ([[Ainja mäed]]), [[ainesüsteem]], [[ainevahetuse põhikäive]] ([[põhiainevahetus]]), [[ainevahetushaigused]], [[aineõpetaja]], [[Ain Galakka]], [[Sadriddin Aini]], [[Aini-nim. Ooperi- ja Balletiteater]] ([[Aini-nimeline Oopero- ja Balletiteater]]), [[Ainja mäed]], [[Aino]], [[Leo Ainola]], [[Ainoa]]?, [[Ainovi saared]], [[Ainsaar]], [[Ain Sefra]], [[Heino Ainson]], [[Ain Šamsi ülikool]]?, [[Adam Aini]], [[Ainlab]] ([[Gazlantep]]?), [[ainujuhtimine]], [[ainu keel]], [[Ainuna]], ====aio==== [[Aiolis]], [[Aiolose harf]], [[Aion]], [[aioolia murderühm]] ([[Aioolia murded]]), [[aioollased]], [[Aiotsdzor]], [[Aioun el-Atrouss]] ====aip==== [[Ai-Petri]], [[Ai-Petri Jaila]] ====aiq==== [[Ai Qing]] ====air==== [[airaan]], [[Martti Airila]], [[Airi platoo]], [[Airivank]] ([[Gegard]]), [[Airolo]], [[Airum]], [[George Biddell Airy]] ([[George Airy]]), ====ais==== [[Leo Aisenstadt]], [[Aisetas]], ([[Aisetase järv]]), [[aissori keel]] ([[uussüüria keel]]), [[Aistulf]], [[aisuare keel]], [[P. Aisupiets]], ====aiš==== [[Aiša-Bibi mausoleum]] ====aiz==== [[Mark Aronovitš Aizerman]] ([[Mark Aizerman]]), [[Aizkalne]], ''[[Aizoaceae]]'', [[Aizpute maakond]] ====ait==== [[Aït Ahmed]], "[[Aithiopika]]", [[Gapar Aitijev]], [[ait-kuivati]], [[Aitoolia liit]], [[Aitos]], [[Mihkel Aitsam]] (3 isikut), [[Aitsami-nim. kutsekeskkool]] ([[Aitsami-nimeline kutsekeskkool]]), [[aitõss]] ====aiu==== [[Aiu]], [[Aiun]] ====aiv==== [[Artemi Aivazjan]], [[Atviekste]] ([[Atviekste jõgi]]) ====aix==== ''[[Aix galerivulata]]'', [[Aixi festival]] ====aiy==== [[Masti Venkatesa Aiyangar]], [[R. Aiyar]] ===aj=== ====aja==== [[aja säästmise seadus]], [[ajafond]], [[Ajaguz]] ([[Ajaguzi jõgi]]), [[ajajaotussüsteem]], [[Ajak-Hamõr]], [[ajakirjanduse sihtkapital]], [[ajakirjanduse päev]], [[ajakirjandusteadus]] ([[žurnalistika]]), [[Ajakirjanike Liit]] ([[NSV Liidu Ajakirjanike Liit]]), [[ajalaulud]], [[ajalehežanr]], [[Ajalehtede Kirjastus]], [[ajaline induktsioon]], [[ajaloo abiteadused]] ([[ajaloo abiteadus]]), [[Ajaloolaste-Marksistide Ühing]], [[ajalooline determinism]], [[ajalooline foneetika]], [[ajalooline grammatika]], [[ajalooline ja loogiline]], [[ajalooline keeleteadus]], [[ajalooline koolkond]], [[ajalooline stiil]], [[ajaloolis-etnograafiline valdkond]] ([[ajaloolis-kultuuriline valdkond]]), [[ajaloolis-poliitiline tõlgendamine]], [[ajaloomaal]], [[Ajaloomuuseum]] (Moskvas), [[ajaluup]], [[ajamirihm]] ([[rihm]]), [[Ajan]] ([[Ajani jõgi]]), [[Ajan]] (asula), [[Ajana]], [[Ajanta]], [[ajapalk]], [[ajasarnane intervall]], [[ajasekund]], [[ajasignaalid]], [[Ajat]], [[ajataju]], [[ajatamine]], [[ajateenistus]] (astronoomia), [[ajategur]], [[ajavõrrand]], [[Ajax]] ([[Ajaxi mägi]]) ====ajm==== [[Ajmer]] ====ajo==== [[Ajoe]] ([[Ajoe saared]]), [[Ajojõgi]] ====aju==== [[aju külgvatsake]], [[ajuarter]], [[ajuarteriograafia]], [[ajuarteritromboos]], [[Ajuda]], [[Aju-Dag]] ([[Aju-Dagi mägi]]), [[Aju Dag]] [[Aju Dagi neem]], [[ajuhormoonid]] ([[ajuhormoon]]), [[ajukasvaja]], [[ajukelmepõletik]] ([[meningiit]], [[ajukestapõletik]]), [[ajukoer]] ([[hagijas]]), [[ajukolju]], [[ajupehmumus]] ([[ajukärbus]]), [[ajukäärud]] ([[ajukäär]]), [[ajulakakesed]] ([[ajulakake]]), [[ajumädanik]], [[ajupõletik]] ([[entsefaliit]]), [[ajupõrutus]] ([[ajukontusioon]]), [[ajusagarad]] ([[ajusagar]]), [[ajusagarikud]] ([[ajusagarik]]), [[ajusild]], [[Dandar Ajušejev]], [[ajutine seos]], [[Ajutine Üle-eestimaaline Töölisühingute Kesknõukogu]], [[ajutised kohuslased]] ([[ajutine kohuslane]]), [[ajuvedelik]], [[ajuveejuha]], [[ajuvesitõbi]] ([[hüdrotsefaalia]]), [[ajuvõrk]], ===ak=== [[Ak Kupruk]] ====aka==== [[Akadeemia laht]], "[[Akadeemik Koroljov]]" ([[Akademik Koroljov]]) "[[Akadeemik Kurtšatov]]" ([[Akademik Kurtšatov]]), [[Akadeemik Obrutševi mäeahelik]], "[[Akadeemik Širšov]]" ([[Akademik Širšov]]), [[akadeemiline]], [[akadeemiline aasta]], [[Akadeemiline Filosoofiline Selts]], [[akadeemiline kutse]], "[[Akadeemiline Leegion]]", "[[Akadeemiline Rühm]]", [[Akadeemiline Sotsialistlik Ühing]], [[akadeemiline sõudmine]], [[akadeemiline teater]], [[akadeemiline tund]], [[akadeemilised seltsid]] ([[akadeemiline selts]], [[akadeemilised ühingud]], [[akadeemiline ühing]]), ''[[Akademie der Wissenschaften in Göttingen]]'', [[akademism]], [[Akademos]], "[[Akahata]]", [[Akaishi]] ([[Akaishi mäeahelik]], [[Akaishi ahelik]]), [[akanid]], [[akarapidoos]], [[akašee keel]], [[akažuuõun]], [[akatalektiline värss]], [[akaustobioliidid]] ([[akaustobioliit]]) ====akb==== [[Ikram Akbarov]], [[Akbastobe]] ([[Akbastobe mägi]]), [[Ak-Bešim]], [[Akbulak]] ====akc==== [[Akchar]] ====akd==== [[Ak-Dovurak]] ====ake==== [[Piet van Aken]], [[Jukk Akermann]], [[Akershus]] ([[Akershusi poolsaar]]), [[Åkeshov]], [[Aketi]] ====akh==== [[akhmimi murre]], [[Akho]], [[Ak-Hord]] ([[Valgehord]]), ====aki==== [[Ben Akiba]] ([[Branislav Nušić]]), [[akikujud]] ([[kikujud]]), [[Nikolai Pavlovitš Akimov]] ([[Nikolai Akimov]]), ====akj==== [[Akjar]], ====akk==== [[Tõnu Akkel]], [[Irina Akkerberg]], [[Akkerman]] ([[Belgorod-Dnestrovski]]) ====akl==== [[aklamatsioon]], [[Aklavik]], [[Teshafi Teezaz Aklilou Habte Wold]] ====akm==== [[Akmena]] ([[Akmena jõgi]]), [[Dace Akmentina]], [[Ak-Metšet]] ([[Kzõl-Orda]]) ====akn==== [[aknakitt]], [[aknaklaas]], ====ako==== [[Akobo]] ([[Akobo jõgi]]), [[Akola]], [[akolapiesa keel]], [[akommodatsioon]], [[akommunikatiivsus]], [[akompanement]] ([[saade]]), [[akonitiin]], [[Akop Akopjan]], [[akordikannel]], [[akordtasu]], [[Akosombo]], [[Akosombo hüdroelektrijaam]], ====akr==== [[akraanid]] ([[koljutud]]), [[akrediteerimine]], [[akreditiiv]], [[akreks]], [[akretsioonihüpotees]], [[akridiin]], [[akriflaviin]] ([[trüpaflaviin]]), [[akrihhiin]], [[akrilaan]], [[akrobaat]], [[akromaat]], [[akromaatiline filter]], [[akromaatilisus]], [[akromegaalia]], [[akrostihhon]], [[akroteer]], [[akrüülhape]] ([[propeenhape]]), [[akrüülkautšuk]], [[akrüülnitriil]] ([[propeennitriil]]), ====aks==== [[Aksai]] (linn), [[Aksai]] ([[Aksai jõgi]]), [[Aksaibaši]] ([[Aksaibaši mäeahelik]], [[Aksaibaši ahelik]]), [[Ivan Sergejevitš Aksakov]] ([[Ivan Aksakov]]), [[Konstantin Sergejevitš Aksakov]] ([[Konstantin Aksakov]]), [[Sergei Timofejevitš Aksakov]] ([[Sergei Aksakov]]), [[Aksakovo]], [[Akşehir]], [[akselbant]], [[Zelik Akselrod]], [[Izrail Aksenfeld]], [[aksessuaar]] ([[aksessuaarid]]), [[Aksi]] (küla Ihamaru külanõukogus), [[aksiaalhüdromootor]], [[aksiaalkompressor]] ([[telgkompressor]]), [[aksiaalne]], [[aksiaalsüsteem]], [[aksiaalturbiin]], [[aksiaalveerelaager]], [[aksiaalventilaator]] ([[telgventilaator]]), [[aksiomaatika]] ([[aksioomide süsteem]]), [[aksiomaatiline hulgateooria]], [[aksishirv]], [[Ljudmila Aksjonova]], [[aksoid]], [[aksolotl]], [[aksonaksoniline sünaps]], [[aksondendriidiline sünaps]], [[aksonomeetria]], [[aksonsomaatiline sünaps]], [[Aksoran]] ([[Aksorani mägi]]), [[aksostüül]], [[Akstafa]], [[Akste-Kärsa külanõukogu]], [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu oaas]] Sise-Aasias), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Balhaši vesikonnas), [[Aksu]] ([[Aksu jõgi]] Sõrdarja jõestikus), [[Aksu]] (asula Kasahstanis), [[Aksu]] (asula Kõrgõzstanis), [[Aksubajevo]], [[Aksu-Džabaglõ looduskaitseala]], [[Aksum]] ([[Aksumi riik]]), ====akš==== [[Akšapada Gautama]], ====akt==== [[akt]], [[Aktanõš]], [[Aktass]], [[Aktau]] ([[Aktau mägi]]), [[AKTH]], ''[[Aktiengesellschaft für Anilinfabrikation]]'', [[AGFA]], [[aktiiniumiemanatsioon]] ([[aktinoon]]), [[aktiiv]], [[aktiiv]] (keeleteadus), "[[Aktiiv]]" ("[[Kommunaar]]"), [[aktiivautomaatkontroll]], [[aktiivhüdroturbiin]], [[aktiivmuld]], [[aktiivne energia]], [[aktiivne faag]] ([[vegetatiivne faag]]), [[aktiivne filter]], [[aktiivne hulkklemm]], [[aktiivne immuunsus]], [[aktiivne kese]] ([[aktiivne tsenter]]), [[aktiivne pind]], [[aktiivne tsenter]], [[aktiivne valimisõigus]], [[aktiivne viirus]], [[aktiivrool]], [[aktiivsed värvained]] ([[protsioonvärvained]], [[aktiivne värvaine]], [[protsioonvärvaine]]), [[aktiivsete temperatuuride summa]], [[aktiivsus]], [[aktiivsusprintsiip]], [[aktiivsustegur]], [[aktiivtakistuslik pingejagur]], [[aktiivterminaal]], [[aktiivtsenter]], [[aktiivtsoon]], [[aktiivturbiin]], [[aktiniidia]], [[aktiniidid]] ([[aktiniid]]), [[aktino-]], [[aktinograaf]], [[aktinomükoos]], [[aktinoon]], [[aktinosteel]], [[Aktion]] ([[Aktioni neem]]), [[aktiva]], [[aktivaator]] ([[promootor]]), [[aktivaatorpesumasin]], [[aktivakirje]], [[aktivakonto]], [[aktivatsioonanalüüs]], [[aktivatsioonihormoonid]] ([[ajuhormoonid]], [[aktivatsioonihormoon]], [[ajuhormoon]]), [[aktiveerimine]], [[Aktjubinski oblast]], [[Ak-Tjuz]], [[Aktogal]], [[aktograaf]], [[aktomüosiin]], [[aktseleraator]], [[aktseleratsioon]], [[aktsept]], [[aktseptandid]], [[aktseptarveldus]], [[aktsepteerima]] ([[aktsepteerimine]]), [[aktseptinkasso]], [[aktseptor]] (füüsika; keemia; psühholoogia; biokeemia), [[aktsiate kontrollpakk]], [[aktsioon]], "[[Aktsioon]]", [[aktsioonipotentsiaal]], [[Aktšakaia nõgu]], [[Aktšakau]], [[Ak-Tšunkur]], [[aktuaalne]] ([[aktuaalsus]]), [[aktuaalne lõpmatus]], [[aktualism]], "[[Aktuelt]]", [[Aktumsõk]], [[aktus]], ====aku==== [[akuauto]], [[akulturatsioon]], [[akumulatiivne tasandik]] ([[kuhjetasandik]]), [[akumulatsioon]], [[akumulatsioonifond]], [[akumulatsiooniterrass]] ([[kuhjeterrass]]), [[akusatiiv]], [[Akuse]], [[akustiline ekraan]] ([[ekraan]]), [[akustiline filter]], [[akustiline foneetika]], [[akustiline lääts]], [[akustiline paramagnetiline resonants]], [[akustilised mõõtmised]] ([[akustiline mõõtmine]]), [[akustoelektroonika]], [[akušöör]], [[Ryunosuke Akutagawa]], [[Yasushi Akutagawa]], [[akuut]], [[akuutne]] ([[akuutsus]]), [[akuvalgusti]], [[akuvedur]] ====akv==== [[akvaalsed setted]] ([[akvaalne sete]]), [[akvaariumitaimed]] ([[akvaariumitaim]]), [[akvalangist]], [[akvamaniil]], [[akvanaut]], [[akvarellipintsel]], [[akvarellvärv]], [[akvarist]], [[akvaviit]], [[akvireeritud haigused]] ([[omandatud haigused]]), [[Akvitaania]], [[akvitaanlased]], [[akvoühendid]] ([[akvoühend]]) ====akw==== [[Akwapim]] ([[Akwapimi mäed]]) ====akõ==== [[Sabõrbek Akülbekov]], [[akõnn]] ====akü==== [[aküülia]] ====aky==== [[Akyab]] ([[Sittwe]]) ===al=== ====ala==== ''[[à la]]'', [[Ala]] (küla; endine asula; endine küla; mäestik) ([[Ala mäed]]), [[Ala ad-Din Kei Kubad]], [[Alaania]], [[alaanid]], [[Alaartša]] ([[Alaartša jõgi]]), [[Alabama jõgi]], [[alabama keel]], [[Alabastron]], [[Karo Alabjan]], ''[[à la bonne heure]]'', [[Alacaböyük]], [[Aladdin]] ([[Aladin]], muinasjututegelane), [[Nikolai Aladov]], [[alaealiseiga]], [[alaealiste kriminaalvastutus]], [[alaealisus]], [[Alagón]] ([[Alagóni jõgi]]), [[Ala-Hanikase]], [[alahapend]] ([[oksiid]]), [[Alahhadzõ]], [[al-Ahtai]] ([[Ahtai]]), [[alahuul]], [[alahõlmne sabauim]], [[Alain-Fournier]], [[Alai org]], [[Alajaama]], [[Alajuela]], [[Alajõe külanõukogu]], [[Alajõe metskond]], [[Alajõgi]] (jõgi ja Kääpa jõe ülemjooks), [[Ala-Järvere]], [[alajäsemed]] ([[alajäse]]), [[alakalufid]], [[alakalufi keeled]], [[Ala-Kasa]], [[alakerk]], [[Alakoi]] ([[Alakoi järv]]), [[Alakol]], [[Alakoli-Balhaši nõgu]], [[Alakul]] ([[Alakol]]), [[alakõht]], [[Alaküla]] (9 küla ja 1 endine küla), [[Alaküla külanõukogu]], [[ALALC]] ([[Ladina-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon]]), [[alaldamine]], [[alaldus-alajaam]], [[alaleütlev]] ([[allatiiv]]), [[Alalia]], [[Alalia lahing]], (...) 9 (...) ==x== [[X]] (füüsika) ===xa=== ====xan==== [[Xanthe-Komotene madalik]], ''[[Xanthomonas campestris]]'', ''[[Xantophyta]]'', [[Xanthos]] ====xav==== [[Francisco Xavier]] ===xb=== ===xba=== [[Xbalanque]] ===xe=== ====xen==== ''[[Xenophus]]'', ''[[Xenopsylla cheopis]]'', [[Gregorios Xenopulos]] ([[G. Ksenopulos]]), ====xer==== ''[[Xerocomus]]'', ''[[Xerocomus subtomentosus]]'' ===xi=== ====xia==== [[Xiaguan]], [[Xia Gui]], [[Xianbi]], [[Xiangfan]], [[Xiangjiang]], [[Xiangjiangi hüdroelektrijaam]], [[Xianyang]], ''[[xiao]]'', [[Xiao San]] ([[Xiao Aimei]]), [[Xiaoshan]], [[Xia Yan]] ====xib==== [[Xibalba]] ====xic==== [[Xichang]] ====xie==== [[Xie He]], [[Xieng Khouang]] ====xih==== [[Xihu]] ([[Xihu järv]]) ====xil==== [[Xi-Liao]], [[Xiliaohe]] ([[Xiliaohe jõgi]]) ====xin==== ''[[xin]]'', [[Xingang]] ([[Tanggu]]), [[Xin Gongren Ribao]], [[Xingren]], [[Xinhua]], [[Xinhua]] (linn), [[Xinjing]] ([[Changshun]]), [[Xin Qiji]], [[Xinzhu]], [[Xintai]], [[Xinxiang]], [[Xinyang]] ====xio==== ''[[Xiongnu]]'' ====xip==== ''[[Xiphophorus helleri]]'', ''[[Xiphophorus maculatus]]'', ''[[Xiphosura]]'' ====xir==== [[Margarita Xirgu]] ====xis==== [[Xisha saared]] ====xit==== [[Xitang]] ====xix==== [[Xixia]], [[Xi Xinghai]] ====xiy==== [[Xiyuedao]] ===xu=== ====xua==== [[Xuancheng]], [[Xuanhua]], [[Xuan Zang]], [[Xuan Ye]] ([[Kangji]]), ==y== ===ya=== ====yag==== [[Yagoona]] ====yah==== [[Yahya ibn Muhammad]] ([[Yahya]], [[Jahja]]), [[Agha Muhammad Yahya Khan]], ====yak==== [[Yakima]], [[Yako]] ([[Yako saar]]), [[Yakumo]], [[Yakup Kadri Karaosmanoglu]], [[Yakutat]], ====yal==== [[Yala]], [[Elihu Yale]], [[Linus Yale]], [[Yalinga]], [[Yalongjiang]], [[Yalujiang]] ====yam==== [[Yamabe no Akahito]], [[Kosaku Yamada]], [[O. Yamada]], [[Yamagata]], [[Aritomo Yamagata]], [[Yamaguchi Kaoro]], [[Yamamoto Satsuo]], [[Yamato]] ([[Yamato hõimuliit]]), ''[[yamatoe]]'', [[Maurice Yaméogo]], [[Yamethin]], [[Y'Ami]] ([[Y'Ami saar]]) ====yan==== [[Yan]] ([[Yani jõgi]], Sri Lanka), [[Yan]] ([[Yani riik]]), [[Yan Kit]], [[Yanam]] ([[Yanaon]]), [[Yanan]], [[Agustín Yáñez]], [[Yangdi]] ([[Yang Guang]]), [[Yang Jian]], [[Yangor]], [[Yangquan]], [[Yangshao kultuur]], [[Yangzhou]], [[Yang Zhu]], [[Yang Xiuqing]], [[Yanji]], [[Yantai]], ====yao==== [[Yao]], [[Yaoshan]] ([[Yaoshani mägi]]), [[Yao Wenyuan]] ====yap==== [[Yap]] ([[Yapi saared]]), [[Yapi süvik]], [[Yap Town]], ====yaq==== [[Yaque del Norte]] ([[Yaque del Norte jõgi]]), [[Yaqui]] ([[Yaqui jõgi]]), ====yar==== [[Yaraka]], [[Yarí]] ([[Yarí jõgi]]), [[Yarmouth]] ====yas==== [[Yasawa]] ([[Yasawa saared]]), [[Yashpal]], ''[[Yasuda]]'', [[Yasugi]], ====yaz==== [[Yazilikaya]], [[Yazoo]] ([[Yazoo jõgi]]), ====yat==== [[Ali Yata]], [[Yatenga]] ([[Yatenga riik]]), [[Yatsushiro]], ====yau==== [[Yauca]] ====yaw==== [[Yawata]] ====yay==== [[Yayoi kultuur]] ===yb=== ====ybl==== [[Miklós Ybl]] ===yd=== ====ydi==== [[Manuel Ydígoras Fuentes]] ===ye=== [[Ye]], [[Ye Shengtao]] ====yea==== [[John Butler Yeats]] ====yec==== [[Yecla]] ====yed==== [[Yedikule]] ====yeh==== [[Yeha]] ====yej==== [[Yeji]] ====yel==== [[Yell]] ([[Yelli saar]]), [[Yellowstone'i järv]], [[Yellowstone'i platoo]], [[Yelwa]] ====yen==== [[Yen-bai]], [[Yendi]] ====yeo==== ''[[yeomanry]]'', [[Yeovil]] ====yer==== [[Charles Tyson Yerkes]], [[Yerkesi observatoorium]], [[Alexandre John Émile Yersin]], [[Yerupaja]] ([[Yerupaja mägi]]) ====yes==== [[Yeşilköy]], [[Yeste]] ===yh=== ====yho==== [[Joachim Yhommby-Opango]] ===yi=== (...) ===yu=== ''[[yu]]'', [[Yu]] ====yua==== [[Yuan Hao]], [[Yuanjiang]] ([[Yuanjiangi jõgi]]), [[Yuanling]], [[Yuan Zhen]] (...) ===yw=== [[YWCA]] ([[Noorte Naiste Kristlik Ühing]]) [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid]] 0e5tscauqzavoqf694psge48r0v2uxc Liia Hänni 0 121172 6164711 6053308 2022-07-20T23:57:26Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Liia Hänni.JPG|pisi|Liia Hänni]] '''Liia Hänni''' (sündinud '''Liia Juulik'''; [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1946]] [[Atla]] külas [[Lümanda vald|Lümanda vallas]]) on eesti [[astrofüüsika|astrofüüsik]], ühiskonnategelane ja endine [[poliitik]]. ==Haridus== Liia Hänni lõpetas [[1965]]. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkooli]] ning [[1970]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i füüsika osakonna. 1986. aastal kaitses ta [[AAI]]-s kandidaadiväitekirja astrofüüsikas "Punaste hiidude atmosfääride uurimine sünteetilise spektri meetodil"<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 1. köide</ref>, juhendaja [[Tõnu Kipper]]. ==Teadustegevus== Aastatel [[1970]]–[[1990]] oli ta Eesti TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi (hilisema [[Tartu Observatoorium]]i) nooremteadur ja vanemteadur. Uurinud hilise spektriklassi tähti. Ta on [[Eesti Teadlaste Liit|Eesti Teadlaste Liidu]] liige ([[1989]]). ==Publikatsioone== *TiO isotoopide ridade uurimine külmade tähtede spektrites. // Tartu AO Publikatsioonid (1982) 49 *Liitiumisisaldus hiidtähtede atmosfääris. // Tartu AO Publikatsioonid (1982) 49 *''The lithium-rich K-giant 9-Bootis''. // Soviet Astronomy Letters, 10(1), 51-53 (1984) *Liia Hanni, J. Sitska. ''On the red giant titanium-oxide bands''. // Soviet Astronomy Letters, 11(6), 367-369 (1985) *Evolutsioonilised efektid punaste hiidtähtede keemilises koostises. // Tartu Tähetorni Kalender 1988. aastakas. Tallinn 1987 ==Poliitiline tegevus== [[1990]]. aastast kuulus ta [[Eesti Maa-Keskerakond]]a. Oli [[Eesti Kongress]]i liige. [[1992]]. aastal valiti ta [[Mõõdukad|Mõõdukate]] valimisliidus (Jõgeva ja Tartu valimisringkonnast) [[Riigikogu]] liikmeks. Avaldanud kirjutisi erastamise ja reformide käigust. ===Kuulumine esinduskogudesse=== *[[Eesti Kongress]] [[1990]]–[[1992]] *[[Eesti Komitee]] 1990–1992 *[[Põhiseaduse Assamblee]] [[1991]]–1992 *[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] 1990–1992 *[[VII Riigikogu|VII]], [[VIII Riigikogu|VIII]] ja [[IX Riigikogu]] liige [[1992]]–[[1999]] Ta kuulus kõigis koosseisudes [[Riigikogu põhiseaduskomisjon]]i (IX koosseisus komisjoni esimees) Ta oli [[Eesti Vabariigi valitsus]]e [[minister]] 1992–[[1995]] Aastatel [[1996]]–[[1999]] oli ta [[Mõõdukate Naiskogu]] president. Ta on [[e-Riigi Akadeemia]] e-demokraatia ja e-osaluse programmi direktor ning 2011. aastast Vabaühenduste liidu [[EMSL]] nõukogu liige. ==Tunnustus== *[[2001]] [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] *[[2006]] [[Riigivapi II klassi teenetemärk]] *[[2010]] [[Kodanikeühiskond|Kodanikuühiskonna]] aasta missiooniinimene ==Isiklikku== Liia Hänni on abielus [[Uku Hänni]]ga. Neil on poeg Kristjan Hänni. Ta kuulub Tartu [[Zonta Klubi]]sse. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Keda me valisime?". Kirjastus Tartumaa. Tartu 1993 ==Välislingid== *[http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=10151 Tutvustus Riigikogu lehel] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Hänni, Liia}} [[Kategooria:Eesti astrofüüsikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] l7fywq75bx2ipscqpgrijeawhbttrut Tõrvajõgi 0 121213 6164295 4806839 2022-07-20T17:13:20Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Tõrvajõgi | pildi_nimi = Tõrvajoe juga.JPG | pildi_link = [[Tõrvajõe juga]] | jõe_lähe = | suue = Narva jõkke | valgla_maad = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | pikkus = 16 km | valgla_pindala = 44,4 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Tõrvajõgi''' on [[jõgi]] [[Kirde-Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. Jõe pikkus on 16 km, [[valgla]] pindala on 44,4 km<sup>2</sup>. Saab alguse [[Laagna]]st lõunasse jääva soise ala [[kraav]]istikust ja suubub vasakult [[Narva jõgi|Narva jõkke]]. Tõrvajõe alamjooksul laskub ta alla [[Puhkova pank|Puhkova]]-[[Olgino pank|Olgino pangast]] olles nendevaheliseks piiriks, kus moodustab [[Tõrvajõe juga|Tõrvajõe joa]]. Peale joast laskumist voolab jõgi mööda [[Tõrvajõe kanjon]]it kuni väljumiseni madalikule. <gallery> Tõrvajõgi.jpg|Tõrvajõgi [[Tõrvajõe juga|Tõrvajõe joa]] all </gallery> [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Narva jõgikond]] msligrp0qmc2q6mddklw643ocvzntsb Kõnnu jõgi 0 122710 6164296 4780718 2022-07-20T17:13:21Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kõnnu jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Nõlvassoo]]s | lähe_NS = 58.76818 | lähe_EW = 24.85654 | suue = [[Nurtu jõgi|Nurtu jõkke]] | suue_NS = 58.74642 | suue_EW = 24.69631 | valgla_maad = Eesti | pikkus = 14,8 km | valgla_pindala = 53,2 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kõnnu jõgi''' (ka ''Kohtru jõgi'') on [[jõgi]] Pärnumaal [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Kaisma]], [[Kõnnu (Kaisma)|Kõnnu]] ja [[Rahkama]] külas ning [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] [[Selja (Kehtna)|Selja]] külas. Jõgi saab alguse [[Järvakandi]]st idas [[Nõlvassoo hoiuala]]l [[Nõlvassoo]] lõunaservast. Vasakult suubub jõkke [[Sildsoo peakraav]]. Kõnnu külas ületab jõe [[Rapla–Järvakandi–Kergu maantee]]. Kohtru jõgi suubub [[Rahkma]] külas peajõe suudmest 19,8 km kaugusel vasakult [[Nurtu jõgi|Nurtu jõkke]]. Jõgi on [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Kohtru jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1113300. == Välislingid == *{{kkr|VEE1113300}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] [[Kategooria:Kehtna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] tcs24go8ixaghn6q3eiaolmutj8873x Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean) 0 123020 6164459 3139952 2022-07-20T17:19:54Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Indian Ocean Gyre.png|pisi|India ookeani hoovused]] [[India ookean]]i '''ekvatoriaalne vastuhoovus''' on idasuunaline [[pinnahoovus]] (ulatub 100–150 meetri sügavusele) India ookeanis läände hoovavate [[Põhjapassaathoovus (India ookean)|Põhjapassaathoovuse]] ja [[Lõunapassaathoovus (India ookean)|Lõunapassaathoovuse]] vahel. Hoovust mõjutavad [[mussoon]]id ja seepärast hoovab hoovus sõltuvalt aastaajast ekvaatorist veidi põhja või lõuna pool. [[Ekvatoriaalne vastuhoovus]] on ka [[Atlandi ookean]]is ja [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]]. [[Kategooria:Hoovused]] [[Kategooria:India ookean]] ftirdc2vxn5wti5jjuvmf9seushzxam Andrus Vaarik 0 124644 6164241 5862196 2022-07-20T16:33:32Z Mees9 118868 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Andrus Vaarik | Taustavärv = | Pilt = Andrus Vaarik.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Andrus Vaarik 2021 aastal | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|05|14}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = | a1 = Elukutse | a2 = näitleja }} '''Andrus Vaarik''' (sündinud [[14. mai]]l [[1958]]) on [[eesti]] [[näitleja]]. Vaarik on teinud mitmeid tuntud lavarolle, näiteks kehastanud [[Ivan Orav]]at. == Elulugu == [[Fail:Andrus Vaarik ja Mait Malmsten 98.jpg|pisi|Andrus Vaarik ja [[Mait Malmsten]] 1998. aastal]] [[1982]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (10. lend).<ref>http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011</ref> [[2005]]. aasta juunis avastasid arstid Vaarikul [[stenokardia]] ehk [[süda]]me [[pärgarter]]i ahenemise ehk südame [[veresoon]]te [[lubjastumine|lubjastumise]] ja nimetasid selle põhjuseks ületöötamist. Arstide soovitusel võttis Vaarik kuuks ajaks puhkuse.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 124</ref> Alates [[2009]]. aastast töötab Vaarik pärast 17 aastat kestnud pausi taas [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]].<ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2010]], lk. 404</ref> Märtsis [[2021]] teatas Vaarik, et lahkub Linnateatrist ning asub 15. aprillil tööle Pärnu teatri Endla näitlejana. Ta oli alates 2013. aastast telesaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" kohtunik. == Filmid == * 1984 – "[[Reekviem (film)|Reekviem]]" - Sebastian Prii * 1985 – "Laulab Marju Länik" - operaator * 1986 – "[[Saja aasta pärast mais]]" - sõdur * 1989 – "[[Vigased pruudid]]" - Miina * 1989 – "[[Äratus]]" - härra * 1990 – "[[Sügis (film)|Sügis]]" - asunik * 1990 – "[[Igaühele oma (film 1990)|Igaühele oma]]" - Kodanik A * 1991 – "[[Surmatants (film)|Surmatants]]" - Notke sell * 1993 – "Suflöör" - kriitik * 1994 – "[[Tulivesi]]" - külamees * 1994 – "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]" - oksjonipidaja * 1997 – "[[Minu Leninid]]" - Alfred Müller * 1999 – "[[Ristumine peateega]]" - Osvald * 2002 – "[[Agent Sinikael]]" - Raul * 2003 – "Minu veetlev Kunder" - [[Ivan Orav]] * 2005 – "[[Kohtumine tundmatuga]]" - [[Karl Vaino]] * 2007 – "[[Georg (film)|Georg]]" - Nikita Khrushchev * 2007 – "[[Magnus (film)|Magnus]]" - doktor * 2016 – "[[Polaarpoiss]]" - matemaatika õpetaja * 2017 – "[[Rohelised kassid]]" - mees koertega * 2018 – "Lõbus perekond" - Ingridi isa * 2019 – "Mehed" - sadamavaht * 2020 – "Salmonid. 25 aastat hiljem" - Karl Salmon * 2021 – "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" - Toomas Volkov == Televisioon == * 1993-1995 – "[[Salmonid]]" - Karl Salmon * 1994-1995 – "Vabariigi valvur" - [[Ivan Orav]] * 1998 – "[[Armastuse kahur]]" - "Neliku" liige * 1999 – "Härrad abikaasad" - Alex * 2000 – "[[Me saame hakkama]]" - Margus * 2005 – "[[Hajameelselt abielus]]" - Raivo Baum * 2007 – "[[Ohtlik lend]]" - Üllar * 2008 – "[[Tuulepealne maa]]" - Osvald Kallaste * 2008 – "Kalevi naised" - Kalev Kange. Õnne Käbi * 2008 – "[[Kelgukoerad]]" - Hedi isa * 2010 – "[[Unistuste agentuur]]" - Ilmar Kask * 2010 – "[[Riigimehed]]" - KKP esindaja * 2010-2012 – "[[Kälimehed]]" - Viks * 2017 – "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" - Undel * 2017-2018 – "[[Siberi võmm]]" - Marek Murd * 2018 – "[[Kättemaksukontor]]" - Nossov ==Tunnustus== * [[1980]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[1988]] – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * [[2000]] – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * [[2001]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3740}}</ref> *[[2009]] – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * [[2010]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * [[2014]] – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * [[2019]] – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] == Isiklikku == Tema tütar on [[Marta Vaarik]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0882802/ Andrus Vaarik IMDb-s] *[[Piret Kooli]]: [https://epl.delfi.ee/news/lp/andrus-vaarik-elul-ei-peagi-mingit-motet-olema?id=66733999 Andrus Vaarik: elul ei peagi mingit mõtet olema], [[Laupäevaleht LP]], 14. september 2013 *[http://www.elu24.ee/?id=170528 Andrus Vaarik, saamatu inimene], Arter (elu24.ee), 3. oktoober 2009 *[[Tiiu Laks]]: [http://www.epl.ee/artikkel/485222 Andrus Vaarik: elu ei tasu mossitamise peale ära raisata], Eesti Päevaleht, 19. detsember 2009 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/ec5e303c-8626-463f-ac03-ea612dd26b8a/andrus-vaarik-sai-liiklusrikkumiste-eest-kriminaalkorras-karistada Andrus Vaarik sai liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistada] ERR, 14. aprill 2016 *[https://www.err.ee/897549/uustulnuk-andrus-vaarik-mis-jaak-madisonist-saab-mul-on-siiras-mure "Uustulnuk Andrus Vaarik: "Mis Jaak Madisonist saab? Mul on siiras mure.""] ERR, 11. jaanuar 2019 {{JÄRJESTA:Vaarik, Andrus}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] p73rfxe6c95dqz336b7hn2967ql89bv 6164643 6164241 2022-07-20T21:49:22Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Andrus Vaarik | Taustavärv = | Pilt = Ivan Orav.JPG | Pildisuurus = | Pildi info = Andrus Vaarik mängimas [[Ivan Orav]]at (2009) | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|05|14}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = | a1 = Elukutse | a2 = näitleja }} [[Pilt:Ivan Orav.JPG|pisi|Andrus Vaarik mängimas [[Ivan Orav]]at (2009)]] '''Andrus Vaarik''' (sündinud [[14. mai]]l [[1958]]) on eesti [[näitleja]]. Vaarik on teinud mitmeid tuntud lavarolle, näiteks kehastanud [[Ivan Orav]]at. Ta on mänginud paljudes telesarjades ja filmides. == Elulugu == [[Fail:Andrus Vaarik ja Mait Malmsten 98.jpg|pisi|Andrus Vaarik ja [[Mait Malmsten]] 1998. aastal]] [[1982]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (10. lend).<ref>http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011</ref> [[2005]]. aasta juunis avastasid arstid Vaarikul [[stenokardia]] ehk [[süda]]me [[pärgarter]]i ahenemise ehk südame [[veresoon]]te [[lubjastumine|lubjastumise]] ja nimetasid selle põhjuseks ületöötamist. Arstide soovitusel võttis Vaarik kuuks ajaks puhkuse.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 124</ref> Alates [[2009]]. aastast töötab Vaarik pärast 17 aastat kestnud pausi taas [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]].<ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2010]], lk. 404</ref> Märtsis [[2021]] teatas Vaarik, et lahkub Linnateatrist ning asub 15. aprillil tööle Pärnu teatri Endla näitlejana. Ta oli alates 2013. aastast telesaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" kohtunik. ==Tunnustus== * [[1980]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[1988]] – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * [[2000]] – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * [[2001]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3740}}</ref> *[[2009]] – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * [[2010]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * [[2014]] – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * [[2019]] – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] == Isiklikku == Tema tütar on [[Marta Vaarik]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0882802/ Andrus Vaarik IMDb-s] *[[Piret Kooli]]: [https://epl.delfi.ee/news/lp/andrus-vaarik-elul-ei-peagi-mingit-motet-olema?id=66733999 Andrus Vaarik: elul ei peagi mingit mõtet olema], [[Laupäevaleht LP]], 14. september 2013 *[http://www.elu24.ee/?id=170528 Andrus Vaarik, saamatu inimene], Arter (elu24.ee), 3. oktoober 2009 *[[Tiiu Laks]]: [http://www.epl.ee/artikkel/485222 Andrus Vaarik: elu ei tasu mossitamise peale ära raisata], Eesti Päevaleht, 19. detsember 2009 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/ec5e303c-8626-463f-ac03-ea612dd26b8a/andrus-vaarik-sai-liiklusrikkumiste-eest-kriminaalkorras-karistada Andrus Vaarik sai liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistada] ERR, 14. aprill 2016 *[https://www.err.ee/897549/uustulnuk-andrus-vaarik-mis-jaak-madisonist-saab-mul-on-siiras-mure "Uustulnuk Andrus Vaarik: "Mis Jaak Madisonist saab? Mul on siiras mure.""] ERR, 11. jaanuar 2019 {{JÄRJESTA:Vaarik, Andrus}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] rgmiyrftbiwtsznqzppmzqip4j9mcue 6164644 6164643 2022-07-20T21:50:37Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Andrus Vaarik | Taustavärv = | Pilt = Andrus Vaarik.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Andrus Vaarik 2021 aastal | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|05|14}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = | a1 = Elukutse | a2 = näitleja }} [[Pilt:Ivan Orav.JPG|pisi|Andrus Vaarik mängimas [[Ivan Orav]]at (2009)]] '''Andrus Vaarik''' (sündinud [[14. mai]]l [[1958]]) on [[eesti]] [[näitleja]]. Vaarik on teinud mitmeid tuntud lavarolle, näiteks kehastanud [[Ivan Orav]]at. == Elulugu == [[Fail:Andrus Vaarik ja Mait Malmsten 98.jpg|pisi|Andrus Vaarik ja [[Mait Malmsten]] 1998. aastal]] [[1982]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (10. lend).<ref>http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011</ref> [[2005]]. aasta juunis avastasid arstid Vaarikul [[stenokardia]] ehk [[süda]]me [[pärgarter]]i ahenemise ehk südame [[veresoon]]te [[lubjastumine|lubjastumise]] ja nimetasid selle põhjuseks ületöötamist. Arstide soovitusel võttis Vaarik kuuks ajaks puhkuse.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 124</ref> Alates [[2009]]. aastast töötab Vaarik pärast 17 aastat kestnud pausi taas [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]].<ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2010]], lk. 404</ref> Märtsis [[2021]] teatas Vaarik, et lahkub Linnateatrist ning asub 15. aprillil tööle Pärnu teatri Endla näitlejana. Ta oli alates 2013. aastast telesaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" kohtunik. == Filmid == * 1984 – "[[Reekviem (film)|Reekviem]]" - Sebastian Prii * 1985 – "Laulab Marju Länik" - operaator * 1986 – "[[Saja aasta pärast mais]]" - sõdur * 1989 – "[[Vigased pruudid]]" - Miina * 1989 – "[[Äratus]]" - härra * 1990 – "[[Sügis (film)|Sügis]]" - asunik * 1990 – "[[Igaühele oma (film 1990)|Igaühele oma]]" - Kodanik A * 1991 – "[[Surmatants (film)|Surmatants]]" - Notke sell * 1993 – "Suflöör" - kriitik * 1994 – "[[Tulivesi]]" - külamees * 1994 – "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]" - oksjonipidaja * 1997 – "[[Minu Leninid]]" - Alfred Müller * 1999 – "[[Ristumine peateega]]" - Osvald * 2002 – "[[Agent Sinikael]]" - Raul * 2003 – "Minu veetlev Kunder" - [[Ivan Orav]] * 2005 – "[[Kohtumine tundmatuga]]" - [[Karl Vaino]] * 2007 – "[[Georg (film)|Georg]]" - Nikita Khrushchev * 2007 – "[[Magnus (film)|Magnus]]" - doktor * 2016 – "[[Polaarpoiss]]" - matemaatika õpetaja * 2017 – "[[Rohelised kassid]]" - mees koertega * 2018 – "Lõbus perekond" - Ingridi isa * 2019 – "Mehed" - sadamavaht * 2020 – "Salmonid. 25 aastat hiljem" - Karl Salmon * 2021 – "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" - Toomas Volkov == Televisioon == * 1993-1995 – "[[Salmonid]]" - Karl Salmon * 1994-1995 – "Vabariigi valvur" - [[Ivan Orav]] * 1998 – "[[Armastuse kahur]]" - "Neliku" liige * 1999 – "Härrad abikaasad" - Alex * 2000 – "[[Me saame hakkama]]" - Margus * 2005 – "[[Hajameelselt abielus]]" - Raivo Baum * 2007 – "[[Ohtlik lend]]" - Üllar * 2008 – "[[Tuulepealne maa]]" - Osvald Kallaste * 2008 – "Kalevi naised" - Kalev Kange. Õnne Käbi * 2008 – "[[Kelgukoerad]]" - Hedi isa * 2010 – "[[Unistuste agentuur]]" - Ilmar Kask * 2010 – "[[Riigimehed]]" - KKP esindaja * 2010-2012 – "[[Kälimehed]]" - Viks * 2017 – "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" - Undel * 2017-2018 – "[[Siberi võmm]]" - Marek Murd * 2018 – "[[Kättemaksukontor]]" - Nossov ==Tunnustus== * [[1980]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[1988]] – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * [[2000]] – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * [[2001]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3740}}</ref> *[[2009]] – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * [[2010]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * [[2014]] – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * [[2019]] – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] == Isiklikku == Tema tütar on [[Marta Vaarik]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0882802/ Andrus Vaarik IMDb-s] *[[Piret Kooli]]: [https://epl.delfi.ee/news/lp/andrus-vaarik-elul-ei-peagi-mingit-motet-olema?id=66733999 Andrus Vaarik: elul ei peagi mingit mõtet olema], [[Laupäevaleht LP]], 14. september 2013 *[http://www.elu24.ee/?id=170528 Andrus Vaarik, saamatu inimene], Arter (elu24.ee), 3. oktoober 2009 *[[Tiiu Laks]]: [http://www.epl.ee/artikkel/485222 Andrus Vaarik: elu ei tasu mossitamise peale ära raisata], Eesti Päevaleht, 19. detsember 2009 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/ec5e303c-8626-463f-ac03-ea612dd26b8a/andrus-vaarik-sai-liiklusrikkumiste-eest-kriminaalkorras-karistada Andrus Vaarik sai liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistada] ERR, 14. aprill 2016 *[https://www.err.ee/897549/uustulnuk-andrus-vaarik-mis-jaak-madisonist-saab-mul-on-siiras-mure "Uustulnuk Andrus Vaarik: "Mis Jaak Madisonist saab? Mul on siiras mure.""] ERR, 11. jaanuar 2019 {{JÄRJESTA:Vaarik, Andrus}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] somzggtj18v92atdsik0cte121b3uw0 Parika raba 0 125917 6164213 5699471 2022-07-20T15:05:04Z Kurinurm 39488 Lisasin foto. wikitext text/x-wiki {{koordinaadid}} [[Fail:Parika raba serv ja vaatetorn.jpg|alt=Parika raba serv ja vaatetorn|pisi]] '''Parika raba''' on kaitsealune [[raba]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala]] ja [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]. Selle pindala on 3426 hektarit. Raba laiub [[Võrtsjärv]]e põhjapoolses nõos, mis varem oli vee all. Rabas on mitu rabajärve ja -saart. Tähtsamad järved on [[Parika järv]], [[Parika Väikejärv]] ja [[Parika Pühajärv]]. [[Turvas|Turbalasundi]] paksus on 4–8 m.<ref name= "Parika" >Kink M., 2006. ''Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus''". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 99 </ref> Raba eriilmelise elustiku kaitseks on raba põhjaosas loodud [[Parika looduskaitseala]], lõunaosa on kuivendatud ja seal asub turbatootmisala. Põhja- ja lõunaosa vahel kulgeb [[Viljandi–Põltsamaa maantee]]. ==Vaata ka== *[[Parika looduskaitseala]] *[[Parika järv]] *[[Parika Väikejärv]] *[[Parika Pühajärv]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{EELIS|yrg|1036750551}} [[Kategooria:Viljandi maakonna sood]] [[Kategooria:Põhja-Sakala vald]] [[Kategooria:Viljandi vald]] cybv3hajt97wp1lfiw2puagkwvc965g 6164217 6164213 2022-07-20T15:12:50Z Kurinurm 39488 Lisasin viited RMK matkarajale ja vaatetornile. wikitext text/x-wiki {{koordinaadid}} [[Fail:Parika raba serv ja vaatetorn.jpg|alt=Parika raba serv ja vaatetorn|pisi]] '''Parika raba''' on kaitsealune [[raba]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala]] ja [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]. Selle pindala on 3426 hektarit. Raba laiub [[Võrtsjärv]]e põhjapoolses nõos, mis varem oli vee all. Rabas on mitu rabajärve ja -saart. Tähtsamad järved on [[Parika järv]], [[Parika Väikejärv]] ja [[Parika Pühajärv]]. [[Turvas|Turbalasundi]] paksus on 4–8 m.<ref name= "Parika" >Kink M., 2006. ''Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus''". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 99 </ref> Raba eriilmelise elustiku kaitseks on raba põhjaosas loodud [[Parika looduskaitseala]], lõunaosa on kuivendatud ja seal asub turbatootmisala. Põhja- ja lõunaosa vahel kulgeb [[Viljandi–Põltsamaa maantee]]. Parika järve lõunakaldal asub puidust vaatetorn.<ref>{{Netiviide|autor=RMK|url=https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/sakala-puhkeala/1544|pealkiri=Parika järve vaatetorn.|väljaanne=RMK veebileht|vaadatud=20.07.2022}}</ref> Parika väikejärve ääres on matkarada, puhkeala ja ujumiskoht.<ref>{{Netiviide|autor=RMK|url=https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/sakala-puhkeala/1543|pealkiri=Parika väikejärve õpperada|väljaanne=RMK veebileht|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Vaata ka== *[[Parika looduskaitseala]] *[[Parika järv]] *[[Parika Väikejärv]] *[[Parika Pühajärv]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{EELIS|yrg|1036750551}} [[Kategooria:Viljandi maakonna sood]] [[Kategooria:Põhja-Sakala vald]] [[Kategooria:Viljandi vald]] mj2tp0oggfu4qmqo7issuu61xdzoajt Nikolai Kaasik 0 128116 6164798 6163704 2022-07-21T08:49:52Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Kaasik.jpg|pisi|Nikolai Kaasik]] '''Nikolai Kaasik''' (ka '''Nikolai Kasik'''; [[22. september]] [[1900]] [[Kuressaare]] – [[25. mai]] [[1950]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[diplomaat]]. Ta lõpetas 1995. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Seejärel õppis ta [[1919]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas ja aastatel [[1920]]–[[1923]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]. Aastal [[1928]] kaitses ta tööga "Ulgumere politsei" ''mag jur'' väitekirja, aastal [[1933]] tööga "Le contrôle en droit international" ''dr jur'' väitekirja. Ta oli [[EÜS Põhjala]] vilistlane. Aastatel [[1919]]–[[1920]] võttis ta osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Ta oli aastatel [[1923]]–[[1925]] ja [[1927]]–[[1928]] teaduslikuks stipendiaadiks Eestis, aastatel [[1925]]–[[1927]] teaduslikuks stipendiaadiks Pariisis. Aastatel [[1931]]–[[1933]] oli ta Rockefelleri fondi teaduslikuks stipendiaadiks [[Genf]]is, [[Viin]]is, [[Göttingen]]is ja [[Haag]]is. Aastatel [[1928]]–[[1931]] ja [[1933]]–[[1944]] oli ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] rahvusvahelise õiguse õppejõud. [[9. mai]]l [[1934]] nimetas Riigivanem [[Konstantin Päts]] ta Tartu Ülikooli majandusõiguse dotsendiks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00394_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6e3583bd824016ed25d61ede1c3d40e9</ref>. Aastast [[1938]] oli ta adjunktprofessor, aastast [[1941]] erakorraline professor. Aastatel [[1942]]–[[1944]] oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan. Lisaks oli ta aastatel [[1936]]–[[1940]] [[Välisministeerium]]is poliitilise osakonna direktor ja alates 15. juunist [[1940]] välisministri abi kohuste täitja. Lahkus aastal [[1944]] [[Rootsi]]. Rootsis olles töötas ta aastatel [[1945]]–[[1950]] Avaliku ja Rahvusvahelise õiguse Instituudis arhiiviassistendina. Tal on töid rahvusvahelise õiguse ja majandusõiguse alalt. ==Tunnustus== * [[1939]] [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|751}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Kaasik&q=1 TÜ üliõpilased] {{JÄRJESTA:Kaasik, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1950]] h9geidkd0xpksamyz2znc4nfanp4nf2 6164803 6164798 2022-07-21T08:55:43Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Kaasik.jpg|pisi|Nikolai Kaasik]] '''Nikolai Kaasik''' (ka '''Nikolai Kasik'''; [[22. september]] [[1900]] [[Kuressaare]] – [[25. mai]] [[1950]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[diplomaat]]. Ta lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Seejärel õppis ta [[1919]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas ja aastatel [[1920]]–[[1923]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]. Aastal [[1928]] kaitses ta tööga "Ulgumere politsei" ''mag jur'' väitekirja, aastal [[1933]] tööga "Le contrôle en droit international" ''dr jur'' väitekirja. Ta oli [[EÜS Põhjala]] vilistlane. Aastatel [[1919]]–[[1920]] võttis ta osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Ta oli aastatel [[1923]]–[[1925]] ja [[1927]]–[[1928]] teaduslikuks stipendiaadiks Eestis, aastatel [[1925]]–[[1927]] teaduslikuks stipendiaadiks Pariisis. Aastatel [[1931]]–[[1933]] oli ta Rockefelleri fondi teaduslikuks stipendiaadiks [[Genf]]is, [[Viin]]is, [[Göttingen]]is ja [[Haag]]is. Aastatel [[1928]]–[[1931]] ja [[1933]]–[[1944]] oli ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] rahvusvahelise õiguse õppejõud. [[9. mai]]l [[1934]] nimetas Riigivanem [[Konstantin Päts]] ta Tartu Ülikooli majandusõiguse dotsendiks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00394_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6e3583bd824016ed25d61ede1c3d40e9</ref>. Aastast [[1938]] oli ta adjunktprofessor, aastast [[1941]] erakorraline professor. Aastatel [[1942]]–[[1944]] oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan. Lisaks oli ta aastatel [[1936]]–[[1940]] [[Välisministeerium]]is poliitilise osakonna direktor ja alates 15. juunist [[1940]] välisministri abi kohuste täitja. Lahkus aastal [[1944]] [[Rootsi]]. Rootsis olles töötas ta aastatel [[1945]]–[[1950]] Avaliku ja Rahvusvahelise õiguse Instituudis arhiiviassistendina. Tal on töid rahvusvahelise õiguse ja majandusõiguse alalt. ==Tunnustus== * [[1939]] [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|751}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Kaasik&q=1 TÜ üliõpilased] {{JÄRJESTA:Kaasik, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1950]] 44b517ic2pk0g9b1d2bu7flnfgz3u5e Johannes Kõdar 0 128120 6164800 5708549 2022-07-21T08:51:39Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Johannes Elmar Kõdar''' ([[21. august]] [[1900]] [[Kuressaare]] – [[14. november]] [[1941]] [[Sevurallag]]) oli Eesti [[diplomaat]]. Ta on lõpetanud 1995. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ==Tunnustus== *1938 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kõdar, Johannes}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 9qnmnqvcyz1vhsa9xchrn393z6lk8x9 6164804 6164800 2022-07-21T08:55:57Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Johannes Elmar Kõdar''' ([[21. august]] [[1900]] [[Kuressaare]] – [[14. november]] [[1941]] [[Sevurallag]]) oli Eesti [[diplomaat]]. Ta on lõpetanud 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ==Tunnustus== *1938 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kõdar, Johannes}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1941]] js178214mb2hme6ppwxbrykv7pj2fuv Rakvere Gümnaasium 0 129608 6164776 6157845 2022-07-21T07:46:01Z 2001:7D0:8578:CE00:3519:A1:4C1F:2334 /* Preemiad gümnaasiumi lõpetajatele */Lisasin sisu wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Kool |Nimi = Rakvere Gümnaasium |Pilt = Gymnasium-front Rakvere.jpg |Pildiallkiri = Rakvere Gümnaasium |Asutatud = |Koolitüüp = gümnaasium |Direktor = [[Riina Veidenbaum]] |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = Rakvere |Maakond = [[Lääne-Virumaa]] |Vald = |Asula = |Aadress = [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Vabaduse]] 1 ja [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänava]] 29, Rakvere |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg =[http://rakgym.edu.ee/ Rakvere gümnaasiumi koduleht] |E-mail = |Moto = |Koordinaadid = |Logo = }} '''Rakvere Gümnaasium''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s aadressil [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Vabaduse]] 1 ja [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänava]] 29 Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoonetes asuv üldhariduskool. Koolis õpib kokku 830 õpilast ja õpetajaid on 77{{lisa viide}}. Kooli direktor on alates 11. augustist 2020 [[Riina Veidenbaum]]. ==Ajalugu== ===Poeglaste koolid=== Aastal [[1912]] asutati Rakveres esimene, vene õppekeelega gümnaasium, mis kandis nime [[Rakvere Poeglaste Gümnaasium]], asukohaks [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29. Õppetöö, mida reguleeris Venemaa koolisüsteemi kuuluvate poeglaste 8-aastaste gümnaasiumide õppeplaan, algas 1. septembril 94 õpilasega. 1917. aasta sügisest peale seati sisse eesti keele tunnid. *direktorid V. Hvalenski, G. Barhov, A. Bulõtšev. Aastal 1918 asutati saksa õppekeelega Rakvere Reaalgümnaasium, direktor C. von Boetticher, õpilasi 214. Kool lakkas olemast pärast sakslaste lahkumist novembris [[1918]]. aastal. Aastal [[1919]] nimetati Rakvere Poeglaste Gümnaasium ümber Viru Maakonna Reaalgümnaasiumiks. *direktorid Arkadi Seleznjov<ref>Odette Kirss, [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/04/07/11.1 Saja aasta eest RAKVERES], Virumaa Teataja, nr. 65, 7 aprill 2015</ref>, [[Villem Nano]], [[Artur Luha]], [[Kaarel Leetberg]]. Aastal [[1923]] nimetati Viru Maakonna Reaalgümnaasium omakorda ümber Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasiumiks. ===Tütarlaste koolid=== Aastatel 1915–1918 andis esimesena Rakveres tütarlastele keskharidust M. Stroinovskaja erakeskkool, kus õppekeeleks oli [[vene keel]], kool asus [[Tartu tänav (Rakvere)|Tartu tänav]] 4. Aastal [[1917]] rajati [[Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium]], millest 1918. aastal sai Rakvere Hariduse Seltsi Lütseum ja 1920. aastal Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium. *direktorid A. Grims-Kotkas, [[Johannes Jaanis]] Aastal [[1920]] alustas tööd Zeeh' tütarlaste era-reaalgümnaasium, aastast 1923 nimetus [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium]], juhatajaks [[Eleonore Dahlmann]], mis tegutses kuni 1940. aastani. Misjärel õpilased liideti gümnaasiumiõpilastega. ===Ühiskoolid=== Aastal 1924 muudeti tütarlaste gümnaasium ühisgümnaasiumiks, vastu hakati võtma ka poisse ning nimeks sai [[Rakvere Linna Ühisgümnaasium]]. 1931. aastal ühendati Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasium ja Rakvere Linna Ühisgümnaasium ning kooli nimeks sai Rakvere Ühisgümnaasium * direktorid [[Martin Madise|Martin Madisson (Madise)]], [[Harald Henno Jänes]]. Aastal [[1939]] sai kooli nimeks Rakvere Gümnaasium. Valmis uus (praegune) koolihoone. Rakvere ühisgümnaasiumi uus hoone oli suurimaks Rakvere ehitiseks. 24.000 kantmeetrilise mahutavuseqa koolimaja ehitamine läks maksma 360.000 krooni. Koolimaja kõikide ruumide põrandad, peale keldrikorral asuvate riietehoiu ruumide ja suure võimla, oli kaetud [[Parkett|parketiga]]. Igal klassil oli oma riietusruum, mis teistest eraldatud võrestikuga. Õpilaste pealisriiete paigutamiseks riietehoiu ruumis oli igal õpilasel riiete hoidmiseks kolgispuu ja vajalikud panipaigad saabastele ning kalossidele. Eriti nägus ja omapärane oli kooli [[Aktus|aktus]]te saal. Selles saalis asus ka Eesti koolides tarvitusel olnud klaveritest üks kalleimaid muusikariistu ühelt Inglise firmalt ostetud klaver, mis maksis 3500 [[eesti kroon|kroon]]i<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/07/12/45 Rakweret külastamas], Postimees (1886-1944), nr. 183, 12 juuli 1939</ref>. 1940. aastal ENSV Haridusministeeriumi koolivalitsus sulges Rakvere Gümnaasiumi ja Zeeh' erakooli, mille asemel avati Rakvere I Keskkool (aastast 1941 Rakvere I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (aastast 1941 Rakvere II Gümnaasium). 19. augustist 1940 vabastati ametist <ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> [[Henno Jänes]] Rakvere Gümnaasiumi direktori ametikohalt ja [[19. august]]il [[1940]] sai [[Johannes Blauberg]] Rakvere I Keskkooli direktori kohuste täitjaks ning [[Jaan Meerits]] Rakvere II Keskkooli direktori kohuste täitjaks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/7 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref>. Koolid töötasid endise Rakvere Gümnaasiumi majas kahes vahetuses. [[1944]]. aastal koolid ühendati ja nimeks sai Rakvere Keskkool. [[1946]]. aastal muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja [[1950]]. aastal Rakvere I Keskkooliks. *direktorid [[Voldemar Raam]], [[Karl Laidma]], [[Albert Baumverk]], [[Valdar Lõugas]], [[Vello Kaskmann]], [[Ervin Kukk]] (16.06.1921–09.05.1998), [[Tiit Aruste]] (03.09.1933–18.07.2007), [[Aivar Part]] (24.10.1956). Alates [[1994]]. aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium. ==Vilistlasi== Tuntud vilistlaste seas on [[Lembitu Kuuse]], [[Arnold Green]], [[Juhan Ross]], [[Arved Sapar]], [[Kaljo Kiisk]], [[Sergo Vares]], [[Peeter Kreitzberg]], [[Sven Kivisildnik]], [[Raimond Kaugver]], [[Kuno Areng]], [[Alar Kotli]], [[Raimo Pullat]], [[Hannes Rumm]], [[Richard Sagrits]], [[Enn Tarvel]], [[Luule Tull]], [[Arnold Vihman]], [[Osvald Tooming]], [[Liina Olmaru]], [[Garmen Tabor]], [[Ando Leps]], [[Eve Viilup]], [[Oleg Gross]], [[Arvo Pärt]], [[Aili Vint]], [[Uuno Taremaa]], [[Richard Uutmaa]], [[Aarne Vahuri]], [[Endel Valk-Falk]], [[Harry Õiglane]], [[Romulus Tiitus]], [[Fredi-Armand Tomps]], [[Tiit Tralla]], [[Peep Varju]], [[Ele Süvalep]], [[Tõnis Lehtmets]], [[Ivi Eenmaa]], [[Rudolf Allabert]], [[Harri Ilja]], [[Villem Gross]], [[Rita Kroon]], [[Ants Leemets]], [[Peeter Rästas]], [[Els Heinsalu]], [[Vallo Kirs]], [[Tõnis Niinemets]], [[Lauri Mäesepp]], [[Ringo Ramul]], [[Vallo Toomla]], [[René Vilbre]], [[Tambet Tasuja]], [[Jüri Muttika]], [[Holger Roonemaa]] jt. ==Trükised== Kooli ajaloo kohta on koostatud kolm mahukat kogumikku: :*Rakvere Gümnaasium-Keskkool 1912–1937 (ilmus 1937), :*Rakvere Gümnaasium 1912–1997 (1997), :*Rakvere Gümnaasium 1997–2002 (2002), :*Väge täis kool. Rakvere Gümnaasium 1912–2012 (2012), :*Rakvere Gümnaasiumi spordisajand 1912–2012 (2012). Õppeaastatel 1999/2000–2009/2010 ilmus kooli aastaraamat. Trükistega saab tutvuda kooli raamatukogus. Aastatel 1997, 2002 ja 2012 ilmunud kogumikke on võimalik osta kooli kantseleist. ==Preemiad gümnaasiumi lõpetajatele== Preemiaid on kolm – '''Harald Henno Jänese preemia''' (alates aastast 1993), '''Oleg Grossi preemia''' (alates aastast 2004) ja '''Ado Pajo mälestusmedal''' (alates aastast 2006). [[Harald Henno Jänes]]e preemia on asutanud tema poeg Mart Jänes, kes elab Rootsis. H. H. Jänes (1905–1970) oli Rakvere Gümnaasiumi direktor aastatel 1936–1940. Tema neli direktoriaastat olid Rakvere Gümnaasiumile üheks suuremaks tõusuperioodiks. Sellesse aega mahub ka koolile uue maja ehitamine. Eestimeelse mehena oli H. H. Jänes sunnitud punaste eest põgenema Rootsi, kus oli Stockholmi Eesti Gümnaasiumi direktoriks, Stockholmi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor ja sama ülikooli Eesti seminari, hilisema Soome Instituudi Eesti osakonna juhataja. Koolitöö kõrvalt tegeles H. H. Jänes juba 1935. aastast alates kooliõpikute koostamisega. Tema sulest on ilmunud arvukalt eesti keele ja kirjanduse õpikuid. H. H. Jänese preemia antakse akadeemiliste tulemuste põhjal parimale gümnaasiumilõpetajale edasiste õpingute jätkamise toetuseks. Preemia suurus oli 5000 krooni. Preemiat rahastab Rakvere Gümnaasiumi Sihtasutus. Preemia andmise otsustab kooli õppenõukogu. Preemia antakse üle lõpuaktusel. Preemia laureaadid: :*1993 Anneli Roosimaa :*1994 Katrin Mark :*1995 Karin Lillepea :*1996 Kristel Sepnik :*1997 Kadri Nõmmik :*1998 [[Els Heinsalu]] :*1999 Annika Lootus, Helen Kästik :*2000 Eva-Liina Tuttelberg :*2001 Kristina Malinovskaja :*2002 Reelika Raamat :*2003 Hiie Nõlvak, Evelin Jõemägi :*2004 Kärt Villemson :*2005 Kadri Reinsoo :*2006 Reijo Pegonen :*2007 Kätlin Põldma :*2008 Laure Oras :*2009 Kaur Tuttelberg :*2010 Liisi Lõo :*2011 Lagle-Marie Tamm :*2012 Nele Kriisa :*2013 Hannalore Taal :*2014 Maret Laheveer :*2015 Irina Guljavina :*2016 Maarja Tamleht :*2017 Mari Toom :*2018 Kristel Adli :*2019 Eleriin Miilman :*2020 Katariina Parkja :*2021 Kati Nõlvak :*2022 Markus Ljaš * Ado Pajo mälestusmedal on loodud 2006. aastal kooli vilistlaste poolt eesmärgiga väärtustada matemaatikaõpet Rakvere Gümnaasiumis ja jäädvustada legendaarse matemaatikaõpetaja Ado Pajo mälestust. A. Pajo on Rakvere Gümnaasiumi vilistlane aastast 1943, võitles soomepoisina punaste vastu algul Soomes, hiljem Eestis. A. Pajo töötas Rakvere Gümnaasiumis aastatel 1950–1983. Medal antakse igal aastal gümnaasiumi lõpuaktusel üle lennu parimale matemaatikule. Medali saaja otsustab komisjon, kuhu kuuluvad kooli matemaatikaõpetajad, õppealajuhataja ja õpilasesinduse esindaja. Ado Pajo mälestusmedal on kooli vilistlaste (aastast 1957) Aado Rulli, Rudolf Allaberdi ja Mare Rossmanni panus oma õpetaja mälestuse jäädvustamiseks. Medali on saanud: :*2006 Liivar Kongi :*2007 Kristi Saare :*2008 Mihkel Moisa :*2009 Toomas Kivikas :*2010 Veiko Samma :*2011 Annegrete Peek :*2012 Nele Kriisa :*2013 Karl Reinkubjas :*2014 Getter Taal :*2015 Mariliis Reineberg :*2016 Ivan Uvarov :*2017 Siret Jorro :*2018 Ingrid Räästas :*2019 Ivar Palk :*2020 Liisa Lehtpuu :*2021 Sten Vaher :*2022 Kristjan Tropp *'''Oleg Grossi preemia silmapaistva(te)le RG lõpetaja(te)le'''. Preemia silmapaistvatele ja ühiskondlikult aktiivsetele gümnaasiumilõpetajatele on välja pannud kooli vilistlane (lõpetanud 1970. aastal), suurettevõtja Oleg Gross. Esimest korda premeeris hr. Gross lõpetajaid 2004. aastal. Alates 2005. aastast kannab preemia Oleg Grossi nime. Igal aastal jagatakse silmapaistvate lõpetajate vahel 1920€ edasiste õpingute toetuseks. Preemia andmise otsustab komisjon vastavalt preemia statuudile. Komisjoni kuuluvad lõpuklasside juhatajad, õpilasesinduse poolt valitud 2 õpilast, direktor, õppealajuhataja ja Oleg Grossi esindaja. Preemia antakse üle lõpuaktusel. Preemia on saanud: :*2004 Egert Eenmaa, Maria Erikson, Toivo Murakas, Juta Tõevere :*2005 Andres Kiis, Maiko Mathiesen, Taavi Põdramägi :*2006 [[Kristin Kokkov]], Kalle Paas, Triinu Põdramägi :*2007 Vallo Kirs, Toomas Korka, Liis Lindmaa :*2008 Martin Mölder, Marlen Jalast, Liis Kärmik :*2009 Kaur Tuttelberg, Teesi Sepp, Kaarel Pomerants :*2010 Liisa Suurkaev, Oliwer Nõlvak, Liisi Lõo :*2011 Anni Lomp, Lauri Mäesepp, Kaspar Pomerants :*2012 Mari Kangur, Ringo Ramul, Janet Õunapuu :*2013 Sander Kütt, Karl Reinkubjas, Mihkel Veski :*2014 Katre Karu, Karl-Ander Pais, Karl Andreas Sprenk :*2015 Irina Guljavina, Rain Orgus, Mariliis Reineberg :*2016 Raul Palk, Henri Olavi Suomalainen :*2017 Siret Jorro, Jan-Erik Kalmus, Kertu Kangur :*2018 Getter Kerm, Ulrika Saar :*2019 Eleriin Miilman, Ivar Palk, Marit Priisalu :*2020 Mart Viermann, Miina Roost, Margareth Villers :*2021 Elis Jürgens, Liisa-Lota Lindvee, Oleg Plotnikov ==Sõprussidemed teiste koolidega== *{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu Koidula Gümnaasium]] *{{riigi ikoon|Saksamaa}} Lütjenburgi gümnaasium *{{riigi ikoon|Rootsi}} Hammargymnasiet *{{riigi ikoon|Läti}} Dobele Gümnaasium *{{riigi ikoon|Venemaa}} Peterburi 104. Keskkool ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://rakgym.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Rakvere koolid]] iu5gfjpe6wo9a7ta5fc097lc3l0ynx0 6164828 6164776 2022-07-21T09:44:20Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Kool |Nimi = Rakvere Gümnaasium |Pilt = Gymnasium-front Rakvere.jpg |Pildiallkiri = Rakvere Gümnaasium |Asutatud = |Koolitüüp = gümnaasium |Direktor = [[Riina Veidenbaum]] |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = Rakvere |Maakond = [[Lääne-Virumaa]] |Vald = |Asula = |Aadress = [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Vabaduse tänav]] 1 ja [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 29 |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg =[http://rakgym.edu.ee/ Rakvere gümnaasiumi koduleht] |E-mail = |Moto = |Koordinaadid = |Logo = }} '''Rakvere Gümnaasium''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s aadressil [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Vabaduse]] 1 ja [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänava]] 29 Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoonetes asuv üldhariduskool. Koolis õpib kokku 830 õpilast ja õpetajaid on 77{{lisa viide}}. Kooli direktor on alates 11. augustist 2020 [[Riina Veidenbaum]]. ==Ajalugu== ===Poeglaste koolid=== Aastal [[1912]] asutati Rakveres esimene, vene õppekeelega gümnaasium, mis kandis nime [[Rakvere Poeglaste Gümnaasium]], asukohaks [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29. Õppetöö, mida reguleeris Venemaa koolisüsteemi kuuluvate poeglaste 8-aastaste gümnaasiumide õppeplaan, algas 1. septembril 94 õpilasega. 1917. aasta sügisest peale seati sisse eesti keele tunnid. *direktorid V. Hvalenski, G. Barhov, A. Bulõtšev. Aastal 1918 asutati saksa õppekeelega Rakvere Reaalgümnaasium, direktor C. von Boetticher, õpilasi 214. Kool lakkas olemast pärast sakslaste lahkumist novembris [[1918]]. aastal. Aastal [[1919]] nimetati Rakvere Poeglaste Gümnaasium ümber Viru Maakonna Reaalgümnaasiumiks. *direktorid Arkadi Seleznjov<ref>Odette Kirss, [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/04/07/11.1 Saja aasta eest RAKVERES], Virumaa Teataja, nr. 65, 7 aprill 2015</ref>, [[Villem Nano]], [[Artur Luha]], [[Kaarel Leetberg]]. Aastal [[1923]] nimetati Viru Maakonna Reaalgümnaasium omakorda ümber Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasiumiks. ===Tütarlaste koolid=== Aastatel 1915–1918 andis esimesena Rakveres tütarlastele keskharidust M. Stroinovskaja erakeskkool, kus õppekeeleks oli [[vene keel]], kool asus [[Tartu tänav (Rakvere)|Tartu tänav]] 4. Aastal [[1917]] rajati [[Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium]], millest 1918. aastal sai Rakvere Hariduse Seltsi Lütseum ja 1920. aastal Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium. *direktorid A. Grims-Kotkas, [[Johannes Jaanis]] Aastal [[1920]] alustas tööd Zeeh' tütarlaste era-reaalgümnaasium, aastast 1923 nimetus [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium]], juhatajaks [[Eleonore Dahlmann]], mis tegutses kuni 1940. aastani. Misjärel õpilased liideti gümnaasiumiõpilastega. ===Ühiskoolid=== Aastal 1924 muudeti tütarlaste gümnaasium ühisgümnaasiumiks, vastu hakati võtma ka poisse ning nimeks sai [[Rakvere Linna Ühisgümnaasium]]. 1931. aastal ühendati Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasium ja Rakvere Linna Ühisgümnaasium ning kooli nimeks sai Rakvere Ühisgümnaasium * direktorid [[Martin Madise|Martin Madisson (Madise)]], [[Harald Henno Jänes]]. Aastal [[1939]] sai kooli nimeks Rakvere Gümnaasium. Valmis uus (praegune) koolihoone. Rakvere ühisgümnaasiumi uus hoone oli suurimaks Rakvere ehitiseks. 24.000 kantmeetrilise mahutavuseqa koolimaja ehitamine läks maksma 360.000 krooni. Koolimaja kõikide ruumide põrandad, peale keldrikorral asuvate riietehoiu ruumide ja suure võimla, oli kaetud [[Parkett|parketiga]]. Igal klassil oli oma riietusruum, mis teistest eraldatud võrestikuga. Õpilaste pealisriiete paigutamiseks riietehoiu ruumis oli igal õpilasel riiete hoidmiseks kolgispuu ja vajalikud panipaigad saabastele ning kalossidele. Eriti nägus ja omapärane oli kooli [[Aktus|aktus]]te saal. Selles saalis asus ka Eesti koolides tarvitusel olnud klaveritest üks kalleimaid muusikariistu ühelt Inglise firmalt ostetud klaver, mis maksis 3500 [[eesti kroon|kroon]]i<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/07/12/45 Rakweret külastamas], Postimees (1886-1944), nr. 183, 12 juuli 1939</ref>. 1940. aastal ENSV Haridusministeeriumi koolivalitsus sulges Rakvere Gümnaasiumi ja Zeeh' erakooli, mille asemel avati Rakvere I Keskkool (aastast 1941 Rakvere I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (aastast 1941 Rakvere II Gümnaasium). 19. augustist 1940 vabastati ametist <ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> [[Henno Jänes]] Rakvere Gümnaasiumi direktori ametikohalt ja [[19. august]]il [[1940]] sai [[Johannes Blauberg]] Rakvere I Keskkooli direktori kohuste täitjaks ning [[Jaan Meerits]] Rakvere II Keskkooli direktori kohuste täitjaks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/7 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref>. Koolid töötasid endise Rakvere Gümnaasiumi majas kahes vahetuses. [[1944]]. aastal koolid ühendati ja nimeks sai Rakvere Keskkool. [[1946]]. aastal muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja [[1950]]. aastal Rakvere I Keskkooliks. *direktorid [[Voldemar Raam]], [[Karl Laidma]], [[Albert Baumverk]], [[Valdar Lõugas]], [[Vello Kaskmann]], [[Ervin Kukk]] (16.06.1921–09.05.1998), [[Tiit Aruste]] (03.09.1933–18.07.2007), [[Aivar Part]] (24.10.1956). Alates [[1994]]. aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium. ==Vilistlasi== Tuntud vilistlaste seas on [[Lembitu Kuuse]], [[Arnold Green]], [[Juhan Ross]], [[Arved Sapar]], [[Kaljo Kiisk]], [[Sergo Vares]], [[Peeter Kreitzberg]], [[Sven Kivisildnik]], [[Raimond Kaugver]], [[Kuno Areng]], [[Alar Kotli]], [[Raimo Pullat]], [[Hannes Rumm]], [[Richard Sagrits]], [[Enn Tarvel]], [[Luule Tull]], [[Arnold Vihman]], [[Osvald Tooming]], [[Liina Olmaru]], [[Garmen Tabor]], [[Ando Leps]], [[Eve Viilup]], [[Oleg Gross]], [[Arvo Pärt]], [[Aili Vint]], [[Uuno Taremaa]], [[Richard Uutmaa]], [[Aarne Vahuri]], [[Endel Valk-Falk]], [[Harry Õiglane]], [[Romulus Tiitus]], [[Fredi-Armand Tomps]], [[Tiit Tralla]], [[Peep Varju]], [[Ele Süvalep]], [[Tõnis Lehtmets]], [[Ivi Eenmaa]], [[Rudolf Allabert]], [[Harri Ilja]], [[Villem Gross]], [[Rita Kroon]], [[Ants Leemets]], [[Peeter Rästas]], [[Els Heinsalu]], [[Vallo Kirs]], [[Tõnis Niinemets]], [[Lauri Mäesepp]], [[Ringo Ramul]], [[Vallo Toomla]], [[René Vilbre]], [[Tambet Tasuja]], [[Jüri Muttika]], [[Holger Roonemaa]] jt. ==Trükised== Kooli ajaloo kohta on koostatud kolm mahukat kogumikku: :*Rakvere Gümnaasium-Keskkool 1912–1937 (ilmus 1937), :*Rakvere Gümnaasium 1912–1997 (1997), :*Rakvere Gümnaasium 1997–2002 (2002), :*Väge täis kool. Rakvere Gümnaasium 1912–2012 (2012), :*Rakvere Gümnaasiumi spordisajand 1912–2012 (2012). Õppeaastatel 1999/2000–2009/2010 ilmus kooli aastaraamat. Trükistega saab tutvuda kooli raamatukogus. Aastatel 1997, 2002 ja 2012 ilmunud kogumikke on võimalik osta kooli kantseleist. ==Preemiad gümnaasiumi lõpetajatele== Preemiaid on kolm – '''Harald Henno Jänese preemia''' (alates aastast 1993), '''Oleg Grossi preemia''' (alates aastast 2004) ja '''Ado Pajo mälestusmedal''' (alates aastast 2006). [[Harald Henno Jänes]]e preemia on asutanud tema poeg Mart Jänes, kes elab Rootsis. H. H. Jänes (1905–1970) oli Rakvere Gümnaasiumi direktor aastatel 1936–1940. Tema neli direktoriaastat olid Rakvere Gümnaasiumile üheks suuremaks tõusuperioodiks. Sellesse aega mahub ka koolile uue maja ehitamine. Eestimeelse mehena oli H. H. Jänes sunnitud punaste eest põgenema Rootsi, kus oli Stockholmi Eesti Gümnaasiumi direktoriks, Stockholmi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor ja sama ülikooli Eesti seminari, hilisema Soome Instituudi Eesti osakonna juhataja. Koolitöö kõrvalt tegeles H. H. Jänes juba 1935. aastast alates kooliõpikute koostamisega. Tema sulest on ilmunud arvukalt eesti keele ja kirjanduse õpikuid. H. H. Jänese preemia antakse akadeemiliste tulemuste põhjal parimale gümnaasiumilõpetajale edasiste õpingute jätkamise toetuseks. Preemia suurus oli 5000 krooni. Preemiat rahastab Rakvere Gümnaasiumi Sihtasutus. Preemia andmise otsustab kooli õppenõukogu. Preemia antakse üle lõpuaktusel. Preemia laureaadid: :*1993 Anneli Roosimaa :*1994 Katrin Mark :*1995 Karin Lillepea :*1996 Kristel Sepnik :*1997 Kadri Nõmmik :*1998 [[Els Heinsalu]] :*1999 Annika Lootus, Helen Kästik :*2000 Eva-Liina Tuttelberg :*2001 Kristina Malinovskaja :*2002 Reelika Raamat :*2003 Hiie Nõlvak, Evelin Jõemägi :*2004 Kärt Villemson :*2005 Kadri Reinsoo :*2006 Reijo Pegonen :*2007 Kätlin Põldma :*2008 Laure Oras :*2009 Kaur Tuttelberg :*2010 Liisi Lõo :*2011 Lagle-Marie Tamm :*2012 Nele Kriisa :*2013 Hannalore Taal :*2014 Maret Laheveer :*2015 Irina Guljavina :*2016 Maarja Tamleht :*2017 Mari Toom :*2018 Kristel Adli :*2019 Eleriin Miilman :*2020 Katariina Parkja :*2021 Kati Nõlvak :*2022 Markus Ljaš * Ado Pajo mälestusmedal on loodud 2006. aastal kooli vilistlaste poolt eesmärgiga väärtustada matemaatikaõpet Rakvere Gümnaasiumis ja jäädvustada legendaarse matemaatikaõpetaja Ado Pajo mälestust. A. Pajo on Rakvere Gümnaasiumi vilistlane aastast 1943, võitles soomepoisina punaste vastu algul Soomes, hiljem Eestis. A. Pajo töötas Rakvere Gümnaasiumis aastatel 1950–1983. Medal antakse igal aastal gümnaasiumi lõpuaktusel üle lennu parimale matemaatikule. Medali saaja otsustab komisjon, kuhu kuuluvad kooli matemaatikaõpetajad, õppealajuhataja ja õpilasesinduse esindaja. Ado Pajo mälestusmedal on kooli vilistlaste (aastast 1957) Aado Rulli, Rudolf Allaberdi ja Mare Rossmanni panus oma õpetaja mälestuse jäädvustamiseks. Medali on saanud: :*2006 Liivar Kongi :*2007 Kristi Saare :*2008 Mihkel Moisa :*2009 Toomas Kivikas :*2010 Veiko Samma :*2011 Annegrete Peek :*2012 Nele Kriisa :*2013 Karl Reinkubjas :*2014 Getter Taal :*2015 Mariliis Reineberg :*2016 Ivan Uvarov :*2017 Siret Jorro :*2018 Ingrid Räästas :*2019 Ivar Palk :*2020 Liisa Lehtpuu :*2021 Sten Vaher :*2022 Kristjan Tropp *'''Oleg Grossi preemia silmapaistva(te)le RG lõpetaja(te)le'''. Preemia silmapaistvatele ja ühiskondlikult aktiivsetele gümnaasiumilõpetajatele on välja pannud kooli vilistlane (lõpetanud 1970. aastal), suurettevõtja Oleg Gross. Esimest korda premeeris hr. Gross lõpetajaid 2004. aastal. Alates 2005. aastast kannab preemia Oleg Grossi nime. Igal aastal jagatakse silmapaistvate lõpetajate vahel 1920€ edasiste õpingute toetuseks. Preemia andmise otsustab komisjon vastavalt preemia statuudile. Komisjoni kuuluvad lõpuklasside juhatajad, õpilasesinduse poolt valitud 2 õpilast, direktor, õppealajuhataja ja Oleg Grossi esindaja. Preemia antakse üle lõpuaktusel. Preemia on saanud: :*2004 Egert Eenmaa, Maria Erikson, Toivo Murakas, Juta Tõevere :*2005 Andres Kiis, Maiko Mathiesen, Taavi Põdramägi :*2006 [[Kristin Kokkov]], Kalle Paas, Triinu Põdramägi :*2007 Vallo Kirs, Toomas Korka, Liis Lindmaa :*2008 Martin Mölder, Marlen Jalast, Liis Kärmik :*2009 Kaur Tuttelberg, Teesi Sepp, Kaarel Pomerants :*2010 Liisa Suurkaev, Oliwer Nõlvak, Liisi Lõo :*2011 Anni Lomp, Lauri Mäesepp, Kaspar Pomerants :*2012 Mari Kangur, Ringo Ramul, Janet Õunapuu :*2013 Sander Kütt, Karl Reinkubjas, Mihkel Veski :*2014 Katre Karu, Karl-Ander Pais, Karl Andreas Sprenk :*2015 Irina Guljavina, Rain Orgus, Mariliis Reineberg :*2016 Raul Palk, Henri Olavi Suomalainen :*2017 Siret Jorro, Jan-Erik Kalmus, Kertu Kangur :*2018 Getter Kerm, Ulrika Saar :*2019 Eleriin Miilman, Ivar Palk, Marit Priisalu :*2020 Mart Viermann, Miina Roost, Margareth Villers :*2021 Elis Jürgens, Liisa-Lota Lindvee, Oleg Plotnikov ==Sõprussidemed teiste koolidega== *{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu Koidula Gümnaasium]] *{{riigi ikoon|Saksamaa}} Lütjenburgi gümnaasium *{{riigi ikoon|Rootsi}} Hammargymnasiet *{{riigi ikoon|Läti}} Dobele Gümnaasium *{{riigi ikoon|Venemaa}} Peterburi 104. Keskkool ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://rakgym.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Rakvere koolid]] ip1rsbw1yzkl30wu80g9ltfhp7mlleo Raivo Aeg 0 132401 6164682 6161138 2022-07-20T23:22:28Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Raivo Aeg | pildi nimi = RK Raivo Aeg.jpg | amet4 = [[Tallinna linnavolikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 2017 | ametiajalõpp4 = 2019 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet2 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 4. aprill 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Kaitsepolitseiamet]]i peadirektor | ametiajaalgus3 = 2008 | ametiajalõpp3 = 2013 | eelmine3 = [[Aldis Alus]] | järgmine3 = [[Arnold Sinisalu]] | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 29. aprill 2019 | ametiajalõpp = 26. jaanuar 2021 | eelmine = [[Urmas Reinsalu]] | järgmine = [[Maris Lauri]] | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1962|7|4}} | sünnikoht = [[Kuressaare]], [[Eesti NSV|Eesti]] | partei = [[Erakond Isamaa]] (2014–) | lapsed =1 poeg | alma_mater =[[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehniline Instituut]] | elukutse = Politseinik, poliitik | autasud = [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] (2008) | allkiri = }} '''Raivo Aeg''' (sündinud [[4. juuli]]l [[1962]]) on [[Eesti]] poliitik ja endine riigiametnik, alates [[29. aprill]]ist [[2019]] kuni 26. jaanuarini 2021 [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]]. Ta oli aastatel [[2005]]–[[2008]] [[Politseiamet]]i peadirektor ning 2008–[[2013]] [[Kaitsepolitseiamet]]i peadirektor. Aeg oli [[XIII Riigikogu]] liige ja [[Tallinna linnavolikogu]] liige. ==Haridus== Raivo Aeg on lõpetanud 1980. aastal [[Kingissepa 1. Keskkool]]i ja seejärel 1985. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] masinaehituse erialal. ==Teenistuskäik== 1985–1987 töötas Aeg Paide Masinatehases tsehhijuhatajana, seejärel [[ELKNÜ]] Paide rajoonikomitee instruktori ning osakonnajuhatajana. 1987–1988 täiendas Aeg end [[Kiiev]]is [[NSV Liidu Siseministeerium]]i kõrgematel kursustel ning 1988–91 teenis leiba [[Saaremaa]]l miilitsaülema asetäitjana poliitilise kasvatuse alal. Aeg on töötanud [[Saare Politseiprefektuur]]is vaneminspektorina 1992, Saare Politseiprefektuuri [[Kuressaare]] linna politseijaoskonna komissarina 1994, Saare Politseiprefektuuri aseprefektina 1994–1996, [[Rapla Politseiprefektuur]]i [[politseiprefekt]]ina 1996–1999, [[Politseiamet]]i korrakaitseosakonna politseidirektorina 1999–2003, [[Politseipeadirektor]]i asetäitja julgestuspolitseis 2004–2005 ning politseipeadirektorina 2005–2008. 29. maist 2008 kuni 2013. aastani oli ta [[Kaitsepolitsei]] peadirektor. 12. novembril 2010 andis siseminister [[Marko Pomerants]] Kaitsepolitsei peadirektorile Raivo Aegile [[politseikindralinspektor]]i [[teenistusaste (Eesti)|teenistusastme]]. Oktoobris 2014 teatas [[Isamaa ja Res Publica Liit]], et Raivo Aeg astub nende erakonda ja kandideerib Riigikokku.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/891ff7c1-244a-42ef-8678-4709ec988598 Raivo Aeg astub IRL-i ja kandideerib riigikokku], ERR uudised, 28. oktoober 2014</ref> Aeg kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ja osutus 2001 häälega valituks.<ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> Aeg oli [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Isamaa ja Res Publica Liidu [[Tallinn]]a linnapea kandidaat.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/ministeeriumi-pr-juht-laheb-parteitoole?id=78904234|pealkiri=Ministeeriumi PR-juht läheb parteitööle|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=19. juuli 2017|vaadatud=}}</ref> Ta valiti volikokku ning oli Tallinna linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige. ==Tunnustus== *2008 – [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Raivo Aeg}} * [http://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/bec6cb23-f13e-411b-9393-a3e4fb59378b/Raivo-Aeg/ Raivo Aeg] riigikogu.ee lehel * [http://www.postimees.ee/170905/esileht/siseuudised/177172.php Rasmus Kagge, Raivo Aeg lubab vältida Antropovi vigu], Postimees, 16. september 2005 * [http://www.siseministeerium.ee/16385 Tänasest on politseipeadirektor Raivo Aeg], 15. september 2005 * Raivo Aeg raadiosaates "[[Kukul külas]]", 6. mai 2007, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-05-06_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-05-06_14-04.wma 2. osa] *[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=26&artid=30690&sec=0 Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg: luure otsib alati reetureid], Saarte Hääl, 12. märts 2012 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Reinsalu]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]| aeg= 2019–2021 | järgnev=[[Maris Lauri]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Aeg, Raivo}} [[Kategooria:Kaitsepolitseiameti peadirektorid]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] rboan6kti3i7ksjwrdywlai7n5vbnak Eesti saja-aastased 0 136108 6164489 6160369 2022-07-20T18:11:13Z 212.7.19.183 /* 105 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] 4clxcg4dzflzcaqr466h0md9qslnc35 6164696 6164489 2022-07-20T23:42:16Z 212.7.19.183 /* 106 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] gaxy54z9pm357c1b2uwxqv74ajijgfo 6164707 6164696 2022-07-20T23:50:37Z 212.7.19.183 /* 105 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] q11ukxlsquypkw8tx5hgpcn54codxbp 6164710 6164707 2022-07-20T23:56:54Z 212.7.19.183 /* 105 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Liisa Valgmäe]] Raplamaal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19790227.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] bjmyuesu2bk895wsyc8pq96r8p83jzj 6164718 6164710 2022-07-21T00:06:34Z 212.7.19.183 /* 105 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Liisa Valgmäe]] Raplamaal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19790227.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eleonore Sepp]] Kanadas,<ref>[http://www.eestikirik.ee/uploads/2015/01/Elu-THE-Herald2014.pdf]</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] g8hkjlbst4lxs0vs6yh12rfm0e85i7v 6164720 6164718 2022-07-21T00:16:29Z 212.7.19.183 /* 105 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Liisa Valgmäe]] Raplamaal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19790227.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eleonore Sepp]] Kanadas,<ref>[http://www.eestikirik.ee/uploads/2015/01/Elu-THE-Herald2014.pdf]</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Helene-Johanna Viidik]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4241]</ref> [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] i9rvkost3vmhvf3b3jsbvuue9qk9aps 6164721 6164720 2022-07-21T00:19:31Z 212.7.19.183 /* 105 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Liisa Valgmäe]] Raplamaal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19790227.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eleonore Sepp]] Kanadas,<ref>[http://www.eestikirik.ee/uploads/2015/01/Elu-THE-Herald2014.pdf]</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Helene-Johanna Viidik]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4241]</ref> [[Benita-Renate Teng]] Kanadas,<ref>[https://www.quintecremationservices.com/memorials/benita-teng/3735442/obituary.php]</ref> [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] kzrhux0v20xamcfvqtoqnj88deayjcv 6164722 6164721 2022-07-21T00:24:46Z 212.7.19.183 /* 105 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Liisa Valgmäe]] Raplamaal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19790227.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eleonore Sepp]] Kanadas,<ref>[http://www.eestikirik.ee/uploads/2015/01/Elu-THE-Herald2014.pdf]</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Helene-Johanna Viidik]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4241]</ref> [[Benita-Renate Teng]] Kanadas,<ref>[https://www.quintecremationservices.com/memorials/benita-teng/3735442/obituary.php]</ref> [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Helmi Lepni]] Kanadas,<ref>[https://humphreymiles.com/tribute/details/6362/Helmi-Lepni/obituary.html]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] hu1u40ggm1icj4kxg3k1c19aquzaosq 6164723 6164722 2022-07-21T00:31:48Z 212.7.19.183 /* 106 */ wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Helmi-Johanna Kaimre]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3017]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Liisa Valgmäe]] Raplamaal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19790227.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eleonore Sepp]] Kanadas,<ref>[http://www.eestikirik.ee/uploads/2015/01/Elu-THE-Herald2014.pdf]</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Helene-Johanna Viidik]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4241]</ref> [[Benita-Renate Teng]] Kanadas,<ref>[https://www.quintecremationservices.com/memorials/benita-teng/3735442/obituary.php]</ref> [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Helmi Lepni]] Kanadas,<ref>[https://humphreymiles.com/tribute/details/6362/Helmi-Lepni/obituary.html]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] p226061n6j83p4vxa01tg1wpcyc98rw 6164724 6164723 2022-07-21T00:32:59Z 212.7.19.183 wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Helmi-Johanna Kaimre]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3017]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Liisa Valgmäe]] Raplamaal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19790227.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eleonore Sepp]] Kanadas,<ref>[http://www.eestikirik.ee/uploads/2015/01/Elu-THE-Herald2014.pdf]</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Helene-Johanna Viidik]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4241]</ref> [[Benita-Renate Teng]] Kanadas,<ref>[https://www.quintecremationservices.com/memorials/benita-teng/3735442/obituary.php]</ref> [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Helmi Lepni]] Kanadas,<ref>[https://humphreymiles.com/tribute/details/6362/Helmi-Lepni/obituary.html]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] ltv1bnbf2d4gpb9nu4jk4afah65hoth 6164725 6164724 2022-07-21T00:33:31Z 212.7.19.183 wikitext text/x-wiki Rahvastikuregistri andmetel elas '''Eestis''' 1. jaanuari 2022 seisuga 193 inimest, kes olid '''100-aastased''' või vanemad.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV022U]</ref> [[Helje Loopere]] ja [[Aili Kogermann]] lõid 20. sajandi lõpus fondi "100-aastane eestlane", mis andis neile õiguse küsida pensioniametist andmeid 19. sajandil sündinud inimeste kohta. Helje Loopere kogus alates 1964. aastast üle 100-aastaste inimeste fotosid ja elulugusid. Ta registreeris üle 1200 saja-aastaseks elanud eestlase. ''Andmed 22. september 2004 seisuga'' == Üle 100 aasta elanud == === Sündinud 19. sajandil === ''Tabel järjestatud sünniaasta järgi.'' {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"|Nimi ! Sündinud ! Surnud !Vanus |-|[[Maria Reinpalu]] || 1887 || || |- |[[Mari Juuse]] |1843 |1944 |100 |- |[[Johannes Raasmann]] || 1889 || || |- |[[Juhan Kallaste]] || 1891 || 1999 || 107 |- |[[Anna Jürnas]] || 1892 || 2000 || 108 |- |[[Alviine Rohtla]] || 1892 || 2001 || 108 |- |[[Marie Hunt]] || 1893 || 2000 || 107 |- |[[Villem Sõelsepp]] || 1894 || 1999 || 104 |- |[[Adele Lettens]] || 1895 || 2002 || 106 |- |[[Aliide-Julianne Pedraudse]] || 1896 || 2002 || 106 |- |[[Alfriede Volt]] || 1896 || || |- |[[Voldemar Tilk]] || 1897 || 2002 || 104 |- |[[Jevgenia Altosaar|Evgenia Altosaar]] |1898 |2005 |106 |- |[[Jaan Kraav]] || 1898 || 2000 || 102 |- |[[Eduard Ilves]] || 1899 || 2003 || 104 |- |[[Aarno Pärna]] || 1899 || 2004 || 105 |- |[[Elisabet Pärkson]] || 1899 || 2008 || 108 |- |[[Leena Aun]] || 1899 || || |- |[[Jüri Kivisild]] || 1899 || || |- |[[Karl Jaanus]] |1899 |2000 |100 |} == Muu == [[Eesti]] teadaolevalt kõige kauem elanud inimesed on: ===109=== [[Marta Kallas]] Austraalias,<ref>[https://tributes.smh.com.au/obituaries/57471/marta-kallas/]</ref> ... ===108=== [[Ann Kurval]], [[Julie Talts]],<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=P4xrdpGoBrlJ]</ref> [[Anna Reinok]] Viljandimaal, [[Aline Vassiljev]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=jPoNKJZpOr9k]</ref> [[Marie Charlotte Arndt]] Saksamaal, [[Elisabet Pärkson]] Märjamaal, [[Anna Jürnas]] Tartus, [[Ellen Aulo]] Soomes,<ref>[https://billiongraves.com/grave/Ellen-Tobon-Aulo/15782053]</ref> [[Adeele Kisant]] Tartus, [[Alviine Rohtla]] Võrumaal,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/100065/vanim-eestlane-sai-108]</ref> [[Maria Orutalu]] Raplas, [[Teisi Vainsalu]] USAs, [[Katarina Beckman]] Rootsis, [[Elle Mälberg]] Räpinas,<ref>[http://www.postimees.ee/3437649/rapinas-suri-vanim-eestlane]</ref> [[Marta Kivi]] Kohilas,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-eesti-vanim-elanik-marta-kivi?id=90832161]</ref> '''[[Ottilie-Armilde Tinnuri]]''' Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7445355/eesti-vanim-elanik-ottilie-armilde-tinnuri-saab-tana-108-aastaseks]</ref> ... ===107=== [[Liina Leppik]] Tallinnas, [[Marie Hunt]] Pärnumaal, [[Anastassija Krutilova]] Narvas,<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/vanim-kodanik-elab-narvas?id=50756835]</ref> [[Juhan Kallaste]] Viljandis,<ref>[https://sakala.postimees.ee/2452965/suri-eesti-vanim-inimene-juhan-kallaste]</ref> [[Liisi Vilt]] Tartus,<ref>[https://www.eesti.ca/vanim-eestlane-suri-107-aastasena-pm/article9182]</ref> [[Antonie Soonpää]] USAs, [[Lilly Anita Kingu]] Kanadas, [[Mathilde Eilau]] USAs, [[Elfriede-Helene Kukk]] Rakveres,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/1128052/suri-vanuselt-teine-eestlane]</ref> [[Arved Tamm]] Tallinnas,<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3997901/fotod-vanim-eestlane-arved-tamm-tahistab-107-sunnipaeva]</ref> [[Olga Mihhailova]] Pärnus,<ref>[http://menu.err.ee/602630/parnu-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref> [[Maria Kolk]] Võrus,<ref>[https://www.postimees.ee/4324577/eesti-vanim-elanik-sai-107-aastaseks]</ref>, [[Leonhard Praks]] Austraalias, [[Pauline Koinberg]] Rootsis,<ref>[http://familj.vt.se/#!/minnas/8294178]</ref> [[Anna Kütt]] Valgas,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6476582/suri-vanim-eestlane-anna-kutt?fbclid=IwAR0E6wq2MtEVoFz3e8qnWwG0WxzoV33C-SxhCRRveh47CukzjKORaK8sCTM]</ref> [[Ellen Lätt]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/4426265/saja-viie-aastast-ellen-latti-onnitlesid-ta-70-aastates-opilased]</ref> [[Illa Toompuu]] USAs,<ref>[https://tartu.postimees.ee/7213008/maailma-vanim-eestlane-illa-toompuu-suri?_ga=2.57250602.1675137815.1615648956-1703204182.1586768607]</ref> [[Vally-Emilie Heinola]] Tartus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> [[Anonüüm]] Tartumaal,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7048099/eesti-jai-kolme-paeva-jooksul-ilma-kahest-erakordselt-pikaealisest-prouast?_ga=2.27263614.332622707.1596913409-1709286808.1579620893]</ref> ... ===106=== [[Marie Sika]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19340721.2.31] [[Elisabeth Nemvalts]] Põlvas, [[Juuli Lääne]] Suigus, [[Anna Kurrut]] Pärnus,<ref>[https://photos.geni.com/p14/e0/13/72/62/534448613a0fe49d/anna_kurrut_106_large.jpg]</ref> [[Liisa Mattis]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[August Turp]] Kurtnas, [[Adele Lettens]] Tutil, [[Aliide-Julianne Pedraudse]] Tartus, [[Kustav Mihkel Oidermann]] USAs, [[Karl Plutus]] Tallinnas,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/402957/suri-eesti-vanim-mees-karl-plutus]</ref> [[Evgenia Altosaar]] Võrus, [[Alma Kraas]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8W2dOgBm]</ref> [[Anton Treiberg]] USAs,<ref>[http://eelk-kirik.com/Los-Angeles/pdf_downloadable_files/2015_5_oktoober.pdf]</ref> [[Hilda Kasela]] Kärus, [[Alla Kaljula]] Tartus, [[Meeta Penner]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=q23aZKRKkgB7]</ref> [[Anna Timmer]] Lääne-Virumaal, [[Elbert Vaabo]] Iisakul,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEpyQ1N49]</ref> [[Helene Lumi]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOm0pavd]</ref> [[Amalie-Vilhelmine Saia]] Viljandis,<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/7bf628a4-6891-4d09-a981-e292fc87f505/viljandis-elav-vanaproua-tahistab-vabariigiga-samal-paeval-oma-106-sunnipaeva]</ref> [[Salme Sabolotny]] Jõhvis,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20170907.2.17.5]</ref> [[Hilda Hermilde Müürsepp]] Kanepis, [[Mall Lepik-Lembke]] Rootsis,<ref>[https://www.familjesidan.se/cases/mall-lembke/funerals]</ref> [[Gerta Virolane]] Tartus,<ref>[https://tartu.postimees.ee/6503423/gerta-virolane-sai-105-aastat-vanaks]</ref> [[Helmi-Johanna Kaimre]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3017]</ref> [[Elfriede Merriküll]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/Uudis-Tanasel-kaunil-paikesepaistelisel-suvepaeval-mul-oli-au-onnitleda-sunnipaeva-puhul-meie-linnaosa-vanimat-elanikku-proua-Elfriede-Merrikulli,-kes-sai-tana-106]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Erna Asu]] Tallinnas,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Vanim-kesklinlane-tahistas-105.-sunnipaeva]</ref> [[Elsbeth Jahu]] Võrus,<ref>[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/22324-puehapaeeval-lahkus-meie-seast-voru-linna-eakaim-kodanik-anna-rinne]</ref> [[Hugo-Eduard Vaino]] Räpinas,<ref>[https://rus.postimees.ee/7477701/umer-stareyshiy-v-estonii-muzhchina]</ref>... ===105=== [[Mihkel Klein]] Kastnas,<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/174453]</ref> [[Liisa Valgmäe]] Raplamaal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19790227.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Mihkel Pruul]] Kanadas,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920611.1.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------]</ref> [[Anna Lember]] Saaremaalt, [[Jaan Viljamaa]] Elvas, [[Osvald Kaasik]] Elvas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXDe3naJO]</ref> [[Peeter Pooden]] ja [[Liisa Rand]] Tallinnas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Anna Västrik]] Tartus,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Auväärt]] Järvakandis,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Liisa Masin]] Võhmas,<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Rosalie Tugi]] ja [[Maria Kivi]],<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/meie-auvaarses-eas-olevad-inimesed?id=50726181]</ref> [[Aarno Pärna]] USAs, [[Epp Unnuk]] Pärnumaal,<ref>[http://parnu.postimees.ee/2130325/lahkus-parnumaa-vanim-elanik]</ref> [[Maria Köster]] Kihnus,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/222444/kulmetustobi-viis-vanima-kihnlanna]</ref> [[Maria Sorkina]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6dEDg73G]</ref> [[Anna Kivisaar]] Läänemaal,<ref>[https://www.err.ee/463193/laanemaa-vanim-elanik-anna-kivisaar-saab-105-aastaseks]</ref> [[Ksenija Kangur]] Tallinnas,<ref>[https://www.postimees.ee/127900/vanim-tallinlanna-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Melanie Tedder]] Antslas,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/suri-vorumaa-vanim-elanik?id=23967633]</ref> [[Minna Puidak]] Viljandimaal, [[Linda-Elisabeth Kört]] Tartus,<ref>[http://www.tartupostimees.ee/1029682/linda-elisabeth-kort-105/]</ref> [[Alma-Katariina Puusepp]] Pärnumaal,<ref>[https://parnu.postimees.ee/2582896/lilleoja-perenaine-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Heinrich-Eduard Münti]] Järvakandis,<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714144810/http://www.jarvakandi.ee/kaja/Jarvakandi_Kaja_1_2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Bruno Vingisaar]] Soomes,<ref>[https://www.hs.fi/ihmiset/art-2000002645675.html]</ref> [[Freida Valdmaa]] Lääne-Virumaal, [[Alice Mespak]] USAs,<ref>{{Netiviide |url=http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304174713/http://vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/4139-in-memoriam-alice-mespaksepp-13-4-1909-20-7-2014.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eleonore Sepp]] Kanadas,<ref>[http://www.eestikirik.ee/uploads/2015/01/Elu-THE-Herald2014.pdf]</ref> [[Sinaida Kõiv]] Tallinnas, [[Kata Kaar]] Vändras,<ref>[http://vandra.kovtp.ee/documents/8914857/9182973/aprill2015.pdf/3ecfdf0a-b0c3-4585-bbe2-e79ddf81e0dc]</ref> [[Helmi Juksaar]] Karulas,<ref>[http://www.geni.com/people/Helmi-Juksaar/6000000012675261246]</ref> [[Emilie Neuhaus]] Kehras,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/105-eluaastal-suri-harjumaa-vanim-inimene-n154857]</ref> [[Magda Kallisma]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZXAog72]</ref> [[Pauline Nõulik]] Kuressaares, [[Ella Narusson]] Põlvamaal,<ref>[http://tartu.postimees.ee/3617835/suri-105-aastane-ella-narusson]</ref> [[Emilie Piller]] Rakveres,<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161025.2.13.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------]</ref> [[Helmi Telgmaa]] Kehras, [[Fileida Tiimann]] Järvamaal,<ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3997757/suri-jarvamaa-vanim-elanik]</ref> [[Evald Rooma]] Tartus,<ref>[http://menu.err.ee/291446/galerii-onu-eskimo-tahistab-105-sunnipaeva]</ref> [[Hilda Paju]] Tartus,<ref>[http://tartu.postimees.ee/4050071/saja-viie-aastane-hilda-paju-oli-parim-mustikasupi-keetja]</ref> [[Heidi Eensaar]] Kambja vallas, [[Helene-Johanna Viidik]] Kanadas,<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4241]</ref> [[Benita-Renate Teng]] Kanadas,<ref>[https://www.quintecremationservices.com/memorials/benita-teng/3735442/obituary.php]</ref> [[Anna Rinne]] Võrus,<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6565720/suri-voru-vanim-elanik-anna-rinne]</ref> [[Sirvi Rõuk]] Viljandimaal,<ref>[https://sakala.postimees.ee/6731049/lahkus-viljandimaa-vanim-elanik]</ref> [[Maire Midri]] Pärnus,<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJLb1VgPK]</ref> [[Leo Ginovker]] Tallinnas,<ref>[https://rus.err.ee/1089082/v-vozraste-105-let-skonchalsja-starejshij-zhitel-kesklinna-leo-ginovker]</ref> [[Helma Nurk]] Tallinnas, [[Aleksandr Razguljajev]] Kohtla-Järvel,<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6871613/paeva-pilt-aleksandr-razguljajev-tahistas-105-sunnipaeva]</ref> [[Helmi Lepni]] Kanadas,<ref>[https://humphreymiles.com/tribute/details/6362/Helmi-Lepni/obituary.html]</ref> [[Tamara Toomus]] Sakus,<ref>[https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22480532/6_2019.pdf/7c4865b2-407a-44ce-97d8-b536ec81f1ac]</ref> [[Arthur Peedu]] Rootsis,<ref>[https://www.mitti.se/nyheter/arthur-och-bertha-trotsar-statistiken/lmojl!319370/]</ref> [[Elfriede Roolaht]] Tallinnas,<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=VqYaEzzRAg49]</ref> '''[[Nadežda Roose]]''' Tallinnas, '''[[Larissa Šipitsõna]]''' Lüganuse vallas, '''[[Jelena Pütisepp]]''' Viljandimaal<ref>[https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/35014664?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee]</ref>... {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px; margin-top:0px;" |+Surnuid vanuses 100 või enam |- ! Aasta !! Vanus |- |2001 || 30 |- |2002 || 42 |- |2003 || 41 |- |2004 || 41 |- |2005 || 45 |- |2006 || 45 |- |2007 || 43 |- |2008 || 51 |- |2009 || 50 |- |2010 || 65 |- |2011 || 55 |} 1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Eestis 127 saja-aastast või vanemat püsielanikku. Neist vanim oli 108-aastane naine ja mehi oli 19. Rahvastikuregistri andmetel elas 2013. aasta jaanuari alguses Eestis 149 saja-aastast või vanemat inimest. Neist mehi oli 22,<ref>[https://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine]</ref> 13. novembri 2014 seisuga oli Eestis 100-aastaseid ja vanemaid elanikke 139,<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=15724]</ref> == Vanimad kooliõpetajad == Saja-aastaste eestlaste uurijal Helje Looperel on kogunenud andmeid viieteistkümne sajandivanuseks elanud kooliõpetaja kohta. Et õpetajaks sündida ja sada aastat vastu pidada, võiks ilmale tulla maal ja puhtas looduses, soovitatavalt aedniku või koolmeistri peres. * [[August Turp]], õpetaja ja koolijuhataja 1887–1993 * [[Liisa Lindpere]], inglise keele õpetaja 1888–1992 * [[Grigori Valkevic]], kaadriohvitser, koolidirektor 1890–1994 * [[Friedrich Teppor]], [[kösterkooliõpetaja]], keemik 1892–1994 * [[Sinaida Linde]], ajalugu, matemaatika, usuõpetus 1893–1995 * [[Arnold Rässa]], muusikaõpetaja, [[köster]] 1894–1994 * [[Elvi Elgas]], algkooliõpetaja ja juhataja 1894–1995 * [[Adele Köster]], eesti keele õpetaja 1896–1998 * [[Elfriede Raudsepp]], võõrkeelteõpetaja 1897–1998 * [[Salme Taev]], muusikaõpetaja 1900–2001 * [[Elise Reimets]], algklasside ja laulmisõpetaja 1901–2004 * [[Karl Karlson]], õpetaja ja koolijuhataja 1901–2005 * [[Artur Mikk]], kinotehnikaõpetaja, tootmisõpetus 1902–2003 * [[Aleksander Elango]], pedagoogikateadlane 1902–2004 * [[Aurora Voites]], keelte- ja kunstiõpetaja 1903–2005 * [[Minna Puidak]], käsitöö- ja keelteõpetaja 1904–2010 * [[Kaarel Tarandi]], mullateadlane ja EPA dotsent 1907–2008 * [[Elle Mälberg]], bioloogia, tööõpetuse ja kehalist kasvatuse õpetaja 1907–2015 * [[Freida Valdmaa]], emakeeleõpetaja ja klassijuhataja 1909–2014 * [[Marta Kivi]], õpetaja ja koolidirektor 1912–2020 * [[Ellen Lätt]], Sonda ja Porkuni kooli õpetaja 1913–2020 * [[Anna Rinne]], 53 aastat Võrumaal õpetajana töötanud 1913–2019 * [[Linda Raunet]], 42 aastat õpetajana töötanud 1918–... * [[Ülo Lepik]], Tartu Ülikooli õppejõud 1921–2022 * [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)]], Tartu Ülikooli õppejõud 1922–... == Vanimad Eesti naised == {{Vaata| Vanim eesti naine}} {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !!data-sort-type="date"|Sünniaeg !!data-sort-type="date"|Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks naiseks olemise aeg !!Vanus !!class="unsortable"|Märkused |- |data-sort-value="Reinok, Anna"| [[Anna Reinok]] || [[25. veebruar]] [[1880]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| [[veebruar]] [[1988]] ||data-sort-value="1. veebruar 1988"| ? – veebruar 1988 ||107-108 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Leppik, Liina"| [[Liina Leppik]] (Lea Kikas) || [[13. november]] [[1887]] || [[1. veebruar]] [[1995]] ||data-sort-value="1. veebruar 1995"| veebruar 1988 – 1. veebruar 1995 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Kisant, Adeele"| [[Adeele Kisant]] || [[12. märts]] [[1890]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"|[[4. aprill]] [[1998]] ||data-sort-value="8. jaanuar 1998"| 1. veebruar 1995 – 4. aprill 1998 ||107 ||Oli ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Jürnas, Anna"| [[Anna Jürnas]] || [[6. jaanuar]] [[1892]] || [[22. märts]] [[2000]] ||data-sort-value="22. märts 2000"| 4. aprill 1998 – 22. märts 2000 ||108 ||Oli alates 1999.a. pärast Juhan Kallaste surma ka vanim elusolev Eesti elanik. |- |data-sort-value="Rohtla, Alviine"| [[Alviine Rohtla]] || [[13. detsember]] [[1892]] || [[11. jaanuar]] [[2001]] || 22. märts 2000 – 11. jaanuar 2001 ||108 ||Ka Eesti vanim elanik. |- |data-sort-value="Lettens, Adele"| [[Adele Lettens]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[1895]] || [[7. märts]] [[2002]] || 11. jaanuar 2001 – 7. märts 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |nowrap data-sort-value="Pedraudse, Aliide-Julianne"| [[Aliide-Julianne Pedraudse]] || [[14. jaanuar]] [[1896]] || [[28. mai]] [[2002]] || 7. märts – 28. mai 2002 ||106 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Vilt, Liisi"| [[Liisi Vilt]] || [[2. jaanuar]] [[1898]] || [[16. veebruar]] [[2005]] || 9. november 2002 – 16. veebruar 2005 ||107 ||Oli ka vanim Eesti elanik. |- |data-sort-value="Soonpää, Antonie"| [[Antonie Soonpää]] || [[5. august]] [[1898]] || [[20. jaanuar]] [[2006]] || 16. veebruar 2005 – 20. jaanuar 2006 ||107 ||Oli vanim elusolev eestlane. Suri USA-s. |- |data-sort-value="Pärkson, Elisabet"| [[Elisabet Pärkson]] || [[22. detsember]] [[1899]] || [[21. veebruar]] [[2008]] || 20. jaanuar 2006 – 21. veebruar 2008 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Orutalu, Maria"| [[Maria Orutalu]] || [[29. juuli]] [[1903]] || [[3. veebruar]] [[2012]] || 21. veebruar 2008 – 3. veebruar 2012 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Raplamaal. |- |data-sort-value="Vainsalu, Teisi"| [[Teisi Vainsalu]] || [[13. november]] [[1904]] || [[13. november]] [[2013]] || 3. veebruar 2012 – 13. november 2013 ||108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Suri USAs. |- |data-sort-value="Mälberg, Elle"| [[Elle Mälberg]] || [[10. aprill]] [[1907]] ||nowrap| [[16. detsember]] [[2015]] ||data-sort-value="1. jaanuar 2014 – 1. jaanuar 2015"|13. november 2013 – 16. detsember 2015 || 108 ||Oli ka vanim Eesti elanik. Endine õpetaja. Elas Räpinas. |- |data-sort-value="Saia, Amalie-Vilhelmine"| [[Amalie-Vilhelmine Saia]] || [[24. veebruar]] [[1910]] || [[3. oktoober]] [[2016]] || 16. detsember 2015 – 3. oktoober 2016 || 106 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Viljandis. |- |data-sort-value="Mihhailova, Olga"| [[Olga Mihhailova]] || [[16. juuni]] [[1910]] || [[18. oktoober]] [[2017]] || 3. oktoober 2016 – 18. oktoober 2017 || 107 ||Oli vanuselt Eesti teine elanik. Elas Pärnus. |- |data-sort-value="Kolk, Maria"| [[Maria Kolk]] || [[25. november]] [[1910]] ||[[6. juuni]] [[2018]] | 18. oktoober 2017 – 6. juuni 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Võrus. |- |data-sort-value="Kütt, Anna"| [[Anna Kütt]] || [[18. veebruar]] [[1911]] ||[[10. detsember]] [[2018]] | 6. juuni 2018 – 10. detsember 2018 || 107 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Valgas. |- |data-sort-value="Kivi, Marta"| [[Marta Kivi]] || [[5. veebruar]] [[1912]] ||[[23. august]] [[2020]] | 10. detsember 2018 – 23. august 2020|| 108 || Oli ka vanim Eesti elanik. Elas Kohilas. |- |data-sort-value="Toompuu, Illa"| [[Illa Toompuu]] || [[26. oktoober]] [[1912]] ||[[24. märts]] [[2021]] |23. august 2020 – 24. märts 2021 || 108 || Oli maailma vanim eestlane. Elas USA-s. |- bgcolor=#DDEEFF |data-sort-value="Tinnuri, Ottilie-Armilde"| [[Ottilie-Armilde Tinnuri]] || [[3. veebruar]] [[1914]] ||| 24. märts 2021 – || 108 || Vanim Eesti elanik. Elab Rakveres. |} == Vanimad Eesti mehed == {{Vaata| Vanim eesti mees}} {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable"| Nimi !!Sünniaeg !!Surmaaeg !!Vanimaks elusolevaks meheks olemise aeg !!Vanus !!Märkused |- |nowrap|[[Mihkel Klein]] || [[16. märts]] [[1854]] || [[1960]] || ? – 1960 || 105 || Elas Rapla lähedal Maasiksaarel |- |[[Kustav Mihkel Oidermann]] || [[9. detsember]] [[1884]] || [[23. aprill]] [[1991]] || ? – 23. aprill 1991 || 106 || Sündinud Pärnumaal ja surnud USAs |- |[[August Turp]] || [[23. märts]] [[1887]] || [[3. juuni]] [[1993]] || 23. aprill 1991 – 3. juuni 1993 || 106 || Oli kooliõpetaja. |- |[[Juhan Kallaste]] ||nowrap| [[19. detsember]] [[1891]] || [[28. august]] [[1999]] || ? – 28. august 1999 || 107 || Oli kirikuõpetaja ja elu lõpuaastatel vanim elusolev Eesti elanik. |- |[[Voldemar Tilk]] || [[23. detsember]] [[1897]] || [[26. mai]] [[2002]] || 28. august 1999 – 26. mai 2002 || 104 || Oli Vabadussõja veteran ja suri Kanadas. |- |[[Eduard Ilves]] || [[29. jaanuar]] [[1899]] || [[29. aprill]] [[2003]] || 26. mai 2002 – 29. aprill 2003 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Aarno Pärna]] || [[7. oktoober]] [[1899]] ||nowrap| [[15. detsember]] [[2004]] || 29. aprill 2003 – 15. detsember 2004 || 105 || Oli Vabadussõja veteran ja suri USA-s. |- |[[Johannes Tark]] || [[24. märts]] [[1900]] || [[26. detsember]] [[2004]] || 15.–26. detsember 2004 || 104 || Oli Vabadussõja veteran. |- |[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]] || [[20. september]] [[1901]] || [[3. veebruar]] [[2006]] || 26. detsember 2004 – 3. veebruar 2006 || 104 || Oli viimane elusolev Vabadussõja veteran. |- |[[Martin Selli]] || [[30. detsember]] [[1902]] || [[8. veebruar]] [[2006]] || 3. veebruar 2004 – 8. veebruar 2006 || 103 || Maetud Türil Saunametsa kalmistule. |- |[[Bernhard Holberg]] || [[18. september]] [[1903]] || [[7. veebruar]] [[2008]] || 3. veebruar 2006 – 7. veebruar 2008 || 104 || Sündinud Hiiumaal ja surnud Kanadas |- |[[Karl Plutus]] || [[11. september]] [[1904]] || [[12. november]] [[2010]] || 7. veebruar 2008 – 12. november 2010 || 106 || Endine jurist, Tallinnas. |- |[[Elbert Vaabo]] || [[23. detsember]] [[1906]] || [[26. veebruar]] [[2013]] || 2011? – 26. veebruar 2013 || 106 || Elas Iisakul. |- |[[Bruno Vingisaar]] || [[28. detsember]] [[1907]] || [[12. mai]] [[2013]] || 26. veebruar 2013 – 12. mai 2013 || 105 || Sündinud Viljandimaal ja surnud Soomes |- |[[Heinrich-Eduard Münti]] || [[13. august]] [[1908]] || [[22. jaanuar]] [[2014]] || 12. mai 2013 – 22. jaanuar 2014 || 105 || Järvakandis. |- |[[Arved Tamm]] || [[31. jaanuar]] [[1910]] || [[14. november]] [[2017]] || 22. jaanuar 2014 – 14. november 2017 || 107 || Vanim Eesti elanik alates 16. detsember 2015 kuni surmani. |- |[[Leonhard Praks]] || [[10. september]] [[1911]] || [[18. oktoober]] [[2018]] || 14. november 2017 – 18. oktoober 2018 || 107 || Sündinud Tartumaal ja surnud Austraalias. |- |[[Leo Ginovker]] || [[27. august]] [[1914]] || [[8. mai]] [[2020]] || 18. oktoober 2018 – 8. mai 2020 || 105 || Elas Tallinnas. |- ||[[Aleksandr Razguljajev]] || [[13. jaanuar]] [[1915]] || [[9. jaanuar]] [[2021]] || 8. mai 2020 – 9. jaanuar 2021 || 105 || Teise maailmasõja veteran, elas Kohtla-Järvel. |- ||[[Hugo-Eduard Vaino]] || [[10. oktoober]] [[1915]] || [[9. märts]] [[2022]] || 9. jaanuar 2021 – 9. märts 2022 || 106 || Elas Räpinas. |- bgcolor=#DDEEFF ||[[Erdman Blank]] || [[3. märts]] [[1918]] || || 9. märts 2022 – || 104 || Elab Tartumaal. |} == Viited == {{viited|20em}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=biblioscript&print_browse_mode=worksheet&order_by_to=author&if_desc=+DESC&start_at=0&items_in_list=19&doctype=all&search_how=simple&index_from=all&kid=390721&year= Mõned üle 100-aastased 1926–1936] * [http://www.epl.ee/artikkel/5983 Meie auväärses eas olevad inimesed] – [[Eesti Päevaleht]], [[6. mai]] [[1996]]. * [http://www.videvik.ee/447/sada.html Saja-aastane eestlane] – Videvik. * [http://www.ohtuleht.ee/58518/eestis-elab-58-ule-saja-aastast Eestis elab 58 üle saja-aastast] – Õhtuleht, 21. juuni 1999 * [http://www.epl.ee/artikkel/61056 Saja-aastaseid jääb vähemaks] , [[Eesti Päevaleht]], 31. detsember 1999; Kõik Eesti vähemalt 100-aastased elanikud. * [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3351 Eestis elab 91 üle 100-aastast inimest] – Virumaa Nädalaleht, 22. detsember 2004 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=8736 Eestis elab 72 vähemalt saja-aastast inimest] – Eesti Elu, 2. jaanuar 2005 * [http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=25011&kat=1 Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest] – Saarlane, 9. veebruar 2006 * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17784619 Eestis elab 100 vähemalt saja-aastast inimest0] – Delfi, 27. detsember 2007 * [http://www.maaleht.ee/2008/09/11/uudised/1999-koige-rohkem-saja-aastaseid-elab-tallinnas-ja-harjumaal Kõige rohkem saja-aastaseid elab Tallinnas ja Harjumaal] – [[Maaleht]], [[11. september]] [[2008]]. * [http://www.postimees.ee/?id=62448 Eestis elab 98 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 27. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=94513 Eestis elab 99 vähemalt saja-aastast inimest] Postimees, 15. märts 2009 * [http://www.virumaateataja.ee/?id=127810 Eestis elab 91 üle saja aasta vanust inimest] Virumaa Teataja, 4. juuni 2009 * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33786 Eestis elab 114 üle saja aasta vanust inimest] Meie Maa, 9. jaanuar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-elab-119-ule-100-aastast-inimest.d?id=32079187 Eestis elab 119 üle 100-aastast inimest] Delfi, 10. juuli 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=342983 Eestis 126 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. november 2010 * [http://www.postimees.ee/500946/eesti-vanim-inimene-on-raplamaal-elav-107-aastane-naine/ Eestis 93 üle 100-aastast inimest] Postimees, 16. juuli 2011 * [http://www.postimees.ee/690366/eesti-vanim-inimene-saab-tanavu-109-aastaseks/ Sel aastal saab Eestis 229 inimest saja-aastaseks või vanemaks] Postimees, 3. jaanuar 2012 * [http://www.postimees.ee/915046/eesti-vanim-inimene-on-harjumaal-elav-107-aastane-naine Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 21. juuli 2012 * [http://www.postimees.ee/1094052/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine/ Eestis 149 üle 100-aastast inimest] Postimees, 5. jaanuar 2013 * [http://tartu.postimees.ee/2989271/eesti-vanim-elanik-vottis-vastu-uue-id-kaardi Eestis 139 üle 100-aastast inimest] Postimees, 12. november 2014 * [http://www.postimees.ee/3078871/eesti-vanim-inimene-elab-polvamaal Eestis 150 üle 100-aastast inimest] Postimees, 3. veebruar 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/56e05252-ed94-4ae7-aacb-aa85f29cb2d0 Eestis 149 üle 100-aastast inimest] ERR, 15. aprill 2015 * [http://www.pealinn.ee/newset/eesti-vanim-inimene-on-108-aastane-naine-polvamaalt-n144346 Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest] Ajaleht Pealinn, 14. mai 2015 [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased| ]] 42xu39duhwalp6wvy6k1kye86jhwsge Voldemar Tilk 0 136323 6164807 6163772 2022-07-21T08:58:44Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Georg Tilk''' ([[23. detsember]] [[1897]] [[Kuressaare]] – [[26. mai]] [[2002]] [[Vancouver]], [[Kanada]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran. == Haridustee == *[[1919]] [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> *1919–[[1925]] [[Tartu Ülikool]], [[metsandus]] *[[1930]]–[[1931]] Tartu Ülikool, metsandus == Töökohad == *[[1924]]–[[1927]] [[Kangruselja metskond|Kangruselja]] ja [[Karjalasma metskond|Karjalasma]] abimetsaülem [[Saaremaa]]l *1927–[[1934]] [[Karjalasma metskond|Karjalasma]] metsaülem *1934–[[1944]] [[Kuressaare metskond|Kuressaare]] metsaülem Aastal 1944 põgenes Voldemar Tilk [[Rootsi]], hiljem Kanadasse. == Muu == Veebruaris [[2001]] anti Voldemar Georg Tilgale [[Kotkarist]]i III klassi mõõkadega teenetemärk. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev= [[Juhan Kallaste]]|nimi=[[Vanim eesti mees]]|aeg=[[28. august]] [[1999]] – [[26. mai]] [[2002]]|järgnev=[[Aarno Pärna]]}} {{lõpp}} == Kirjandus == *[http://paber.maaleht.ee/LEHT/2001/02/22/metsaleht.html#18 Eakaim metsaülem elab Kanadas] – Maaleht, 22. veebruar 2001. {{DEFAULTSORT:Tilk, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti metsaülemad]] [[Kategooria:Kuressaare linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 2002]] 9txypmqnbq9ixhoryufegmkrblljlwh 6164808 6164807 2022-07-21T08:59:58Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Georg Tilk''' ([[23. detsember]] [[1897]] [[Kuressaare]] – [[26. mai]] [[2002]] [[Vancouver]], [[Kanada]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran. == Haridustee == *[[1919]] [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> *1919–[[1925]] [[Tartu Ülikool]], [[metsandus]] *[[1930]]–[[1931]] Tartu Ülikool, metsandus == Töökohad == *[[1924]]–[[1927]] [[Kangruselja metskond|Kangruselja]] ja [[Karjalasma metskond|Karjalasma]] abimetsaülem [[Saaremaa]]l *1927–[[1934]] [[Karjalasma metskond|Karjalasma]] metsaülem *1934–[[1944]] [[Kuressaare metskond|Kuressaare]] metsaülem Aastal 1944 põgenes Voldemar Tilk [[Rootsi]], hiljem Kanadasse. == Tunnustus == * [[2001]] [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev= [[Juhan Kallaste]]|nimi=[[Vanim eesti mees]]|aeg=[[28. august]] [[1999]] – [[26. mai]] [[2002]]|järgnev=[[Aarno Pärna]]}} {{lõpp}} == Kirjandus == *[http://paber.maaleht.ee/LEHT/2001/02/22/metsaleht.html#18 Eakaim metsaülem elab Kanadas] – Maaleht, 22. veebruar 2001. {{DEFAULTSORT:Tilk, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti metsaülemad]] [[Kategooria:Kuressaare linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 2002]] rtrcf26lithfj6dc60apcl3yn9ny8hg Koerte loend 0 137788 6164550 5074267 2022-07-20T19:49:46Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud tuntud [[koer]]i. Koeratõuge on loetletud [[koeratõugude loend]]is.'' *[[Banana Joe V Tani Kazari]] *[[Blondi]] *[[Chanel (koer)|Chanel]] *[[Hachikō]] * [[Just Nuisance]] *[[Konni]] *[[Laika]] *[[Liberty]] *[[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] *[[Snuppy]] *[[Susi (raamatukoer)|Susi]] *[[Tinkerbell]] [[Kategooria:Koerad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] h07fbyeqs1m1ue3gmx395ysnt1fq5h7 Priidu Aavik 0 138346 6164872 6104902 2022-07-21T11:43:45Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Priidu Aavik | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[22. aprill]] [[1905]] | Sünnikoht = [[Novgorod]] | Surmaaeg = [[22. aprill]] [[1991]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Rahvus = [[eestlased|eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = Eesti NSV riiklik preemia (1947) }} '''Priidu Aavik''' ([[22. aprill]] [[1905]] [[Novgorod]] – [[22. aprill]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli eesti [[maalikunstnik]]. ==Elulugu== Priidu Aavik sündis kooliõpetaja [[Eduard Aavik (pedagoog)|Eduard Aaviku (pedagoog)]] üheksalapselise pere viienda lapsena.<ref>Ester Šank. Ühe näituse ümber - [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]], 19.03.1983.</ref> Isa töötas Novgorodi saksa kogukonna kooliõpetajana. 1914. aastal ta vallandati ning perekond kolis Tallinna. 1917. aastal koliti [[Hageri]]sse [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]], kus Priidu Aavik läks Hageri kihelkonnakooli. 1918. aastal ema suri ja perekond lagunes, vanemad lapsed asusid tööle, nooremad jaotati sugulaste vahel. Priidu Aavik asus elama [[Kernu vald|Kernu valda]] [[Haiba]] külla perekond Kruuside juurde. 17-aastaselt kolis ta Tallinna, kus töötas ja õppis [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is.<ref>Omakäeline elulugu. Kunstnike kirjad, vastused ankeedile. Maal A-P. EKMA.136.13.7/4-5.</ref> [[1934]] astus Aavik [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]], kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938. Seejärel kolis ta [[Tallinn]]a, kus asutas oma stuudio.<ref name="SV,1945" /> 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama [[Pariis]]i, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.<ref name="SV,1945" /> [[1941]]. aasta suvel mobiliseeriti Aavik [[Punaarmee]]sse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja [[Leningrad]]i lähistel, hiljem siirdus [[Jaroslavl]]i, kus oli üks [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]]i<ref name="SV,1945" /> ja [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu]] asutajaid. Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–1946 [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] direktori ajutise kohusetäitjana, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 [[Tallinna Kunstifond]]i esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik ja 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik. == Looming == Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (enamasti kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga 1942–1943 [[Norra meri|Norra merel]] ja 1944–1945 [[Atlandi ookean]]il ja [[Nigeeria]]s. Suviti armastas maalida [[Prangli]] rannakalurite elu ja maastikke. Näitustel hakkas esinema alates Tartus 1938. aastal toimunud Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusest. == Isiklikku == Priidu Aavik oli abielus kunstnik [[Salome Trei]] õe Helmi Treiga. == Tunnustus == * 1965 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * 1947 – [[Nõukogude Eesti preemia]] ==Viited== {{viited| <ref name="SV,1945">Priidu Aavik 40-aastane. Sirp ja Vasar, 28.04.1945.</ref>}} {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Aavik, Priidu}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 4ylg2ftv1seb5ts0dlafq9erjyfiakg Aretusklubi Eesti Bernhardiin 0 143571 6164552 6122495 2022-07-20T19:49:52Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2014}} [[Pilt:St Bernhard dog (bw).jpg|pisi|[[Bernhardiin]]]] MTÜ '''Aretusklubi Eesti Bernhardiin''' on 2007. aastal loodud Eesti [[mittetulundusühing]], mis ühendab [[bernhardiin]]ide aretajaid ja aretusest huvitatuid<ref name="Ühing, 2014">https://web.archive.org/web/20140828070422/http://www.bernhardiin.eu/et/aretusklubist/ (vaadatud 28.08.2014)</ref>. Aastast 2007 on ühing [[Eesti Kennelliit|Eesti Kennelliidu]] liige<ref name="Ühing, 2014"/>. Aastast 2009 on ühing [[Maailma Bernhardiinide Organisatsioon]]i (WUSB) täieõiguslik liige<ref name="Ühing, 2014"/>. Ühingu kodulehe järgi hõlmab nende tegevus järgmist<ref name="Ühing, 2014"/>: * aretuse kooskõlla viimine tõu kodumaa Šveitsi ja WUSBi aretussuundadega; * ühtsete aretusreeglite kehtestamine bernhardiinidele ja reeglite järgimise kontroll; * iga-aastane aretuskontrollide ja iseloomukatsete (spetsiaalsed bernhardiinidele) läbiviimine rahvusvaheliste erialaspetsialistide kaasabil; * infomaterjalide tõlkimine-koostamine; * kasvatajate koolitused korraldamine; * bernhardiinide omanike koolituste korraldamine; * koolituste ja infopäevade korraldamine EKL välimike kohtunikele; * aretusalane koostöö Schweizerische St. Bernhards-Club ja St. Bernhards-Klub e. V. (1. Spetzialklub für Bernhardiner gegründet 1891). == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi Eesti Bernhardiin] * [http://www.wusb.de Maailma Bernhardiinide Organisatsioon (WUSB)] [[Kategooria:Eesti tõuaretus]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Koerad]] dhv59e3usd0h87xwjg3a54904da508r Mall:Infokast ametiisik 10 144196 6164635 5972082 2022-07-20T21:38:55Z Neptuunium 58653 yhtlustus teiste isikukastidega wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | tütar = {{#ifeq:{{{manusta|}}}|jah|yes}} | ülemine = {{{nimi|{{PAGENAME}}}}} | pilt = {{#if:{{{pildi nimi|}}}|[[Fail:{{{pildi nimi}}}|{{#if:{{{pildi suurus|}}}|{{{pildi suurus}}}|200px}}|{{{nimi|{{PAGENAME}}}}}]]}} | pildiallkiri = {{{pildi seletus|}}} | päisestiil = background:{{#ifeq:{{{manusta|}}}|jah|#eee|lavender}}; | päis1 = {{{amet|}}} | päis2 = {{#if:{{{amet|}}}|{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}||Ametis}}}} | andmed3 = {{#if:{{{amet|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus}}}{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus|}}}{{{ametiajalõpp|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp|}}} }} }} }} | silt4 = Eelnev | andmed4 = {{#if:{{{amet|}}}|{{{predecessor|{{{eelmine|}}}}}}}} | silt5 = Järgnev | andmed5 = {{#if:{{{amet|}}}|{{{järgmine|}}}}} | päis6 = {{{amet2|}}} | andmed7 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus2|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp2|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus2}}}{{#if:{{{ametiajalõpp2|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus2|}}}{{{ametiajalõpp2|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp2|}}} }} }} }} | silt8 = Eelnev | andmed8 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{{predecessor2|{{{eelmine2|}}}}}}}} | silt9 = Järgnev | andmed9 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{{järgmine2|}}}}} | päis10 = {{{amet3|}}} | andmed11 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus3|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp3|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus3}}}{{#if:{{{ametiajalõpp3|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus3|}}}{{{ametiajalõpp3|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp3|}}} }} }} }} | silt12 = Eelnev | andmed12 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{{predecessor3|{{{eelmine3|}}}}}}}} | silt13 = Järgnev | andmed13 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{{järgmine3|}}}}} | päis14 = {{{amet4|}}} | andmed15 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus4|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp4|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus4}}}{{#if:{{{ametiajalõpp4|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus4|}}}{{{ametiajalõpp4|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp4|}}} }} }} }} | silt16 = Eelnev | andmed16 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{{predecessor4|{{{eelmine4|}}}}}}}} | silt17 = Järgnev | andmed17 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{{järgmine4|}}}}} | päis18 = {{{amet5|}}} | andmed19 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus5|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp5|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus5}}}{{#if:{{{ametiajalõpp5|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus5|}}}{{{ametiajalõpp5|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp5|}}} }} }} }} | silt20 = Eelnev | andmed20 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{{predecessor5|{{{eelmine5|}}}}}}}} | silt21 = Järgnev | andmed21 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{{järgmine5|}}}}} | päis22 = {{{amet6|}}} | andmed23 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus6|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp6|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus6}}}{{#if:{{{ametiajalõpp6|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus6|}}}{{{ametiajalõpp6|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp6|}}} }} }} }} | silt24 = Eelnev | andmed24 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{{predecessor6|{{{eelmine6|}}}}}}}} | silt25 = Järgnev | andmed25 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{{järgmine6|}}}}} | päis26 = {{{amet7|}}} | andmed27 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus7|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp7|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus7}}}{{#if:{{{ametiajalõpp7|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus7|}}}{{{ametiajalõpp7|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp7|}}} }} }} }} | silt28 = Eelnev | andmed28 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{{predecessor7|{{{eelmine7|}}}}}}}} | silt29 = Järgnev | andmed29 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{{järgmine7|}}}}} | päis30 = {{{amet8|}}} | andmed31 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus8|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp8|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus8}}}{{#if:{{{ametiajalõpp8|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus8|}}}{{{ametiajalõpp8|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp8|}}} }} }} }} | silt32 = Eelnev | andmed32 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{{predecessor8|{{{eelmine8|}}}}}}}} | silt33 = Järgnev | andmed33 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{{järgmine8|}}}}} | päis34 = {{{amet9|}}} | andmed35 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus9|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp9|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus9}}}{{#if:{{{ametiajalõpp9|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus9|}}}{{{ametiajalõpp9|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp9|}}} }} }} }} | silt36 = Eelnev | andmed36 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{{predecessor9|{{{eelmine9|}}}}}}}} | silt37 = Järgnev | andmed37 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{{järgmine9|}}}}} | päis38 = {{{amet0|}}} | andmed39 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus0|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp0|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus0}}}{{#if:{{{ametiajalõpp0|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus0|}}}{{{ametiajalõpp0|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp0|}}} }} }} }} | silt40 = Eelnev | andmed40 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{{predecessor0|{{{eelmine0|}}}}}}}} | silt41 = Järgnev | andmed41 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{{järgmine0|}}}}} | päis42 = {{#if:{{{sünninimi|}}}{{{sünniaeg|{{{sünnikuupäev|}}}}}}{{{sünnikoht|}}}{{{surmaaeg|{{{surmakuupäev|}}}}}}{{{surmakoht|}}}{{{rahvus|}}}{{{partei|}}}{{{abikaasa|}}}{{{vanemad|}}}{{{lapsed|}}}{{{sugulased|}}}{{{elukoht|}}}{{{alma_mater|}}}{{{elukutse|}}}{{{autasud|}}}{{{allkiri|}}}|Isikuandmed}} | silt43 = Sünninimi | andmed43 = {{{sünninimi|}}} | silt44 = Sündinud | andmed44 = {{Br eraldatud kirjed | {{{sünniaeg|{{{sünnikuupäev}}}}}} | {{{sünnikoht|}}} }} | silt45 = Surnud | andmed45 = {{Br eraldatud kirjed | {{{surmaaeg|{{{surmakuupäev|}}}}}} | {{{surmakoht|}}} }}} | silt46 = Rahvus | andmed46 = {{{rahvus|}}} | silt47 = Erakond | andmed47 = {{{partei|{{{erakond|}}}}}} | silt48 = Abikaasa | andmed48 = {{{abikaasa|}}} | silt49 = Vanemad | andmed49 = {{{vanemad|}}} | silt50 = Lapsed | andmed50 = {{{lapsed|}}} | silt51 = Sugulased | andmed51 = {{{sugulased|}}} | silt52 = Elukoht | andmed52 = {{{elukoht|}}} | silt53 = ''[[Alma mater|Alma&nbsp;mater]]'' | andmed53 = {{{alma_mater|}}} | silt54 = Elukutse | andmed54 = {{{elukutse|}}} | silt55 = Tegevusala | andmed55 = {{{tegevusala|}}} | silt556 = Autasud | andmed56 = {{{autasud|}}} | silt57 = Autogramm | andmed57 = {{#if:{{{allkiri|}}}|[[Fail:{{{allkiri}}}|128px]]}} | andmed58 = {{{moodul|}}} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> b5k7urbmarctllfrv3igqwc3wn3m8zd 6164637 6164635 2022-07-20T21:39:22Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | tütar = {{#ifeq:{{{manusta|}}}|jah|yes}} | ülemine = {{{nimi|{{PAGENAME}}}}} | pilt = {{#if:{{{pildi nimi|}}}|[[Fail:{{{pildi nimi}}}|{{#if:{{{pildi suurus|}}}|{{{pildi suurus}}}|200px}}|{{{nimi|{{PAGENAME}}}}}]]}} | pildiallkiri = {{{pildi seletus|}}} | päisestiil = background:{{#ifeq:{{{manusta|}}}|jah|#eee|lavender}}; | päis1 = {{{amet|}}} | päis2 = {{#if:{{{amet|}}}|{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}||Ametis}}}} | andmed3 = {{#if:{{{amet|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus}}}{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus|}}}{{{ametiajalõpp|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp|}}} }} }} }} | silt4 = Eelnev | andmed4 = {{#if:{{{amet|}}}|{{{predecessor|{{{eelmine|}}}}}}}} | silt5 = Järgnev | andmed5 = {{#if:{{{amet|}}}|{{{järgmine|}}}}} | päis6 = {{{amet2|}}} | andmed7 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus2|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp2|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus2}}}{{#if:{{{ametiajalõpp2|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus2|}}}{{{ametiajalõpp2|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp2|}}} }} }} }} | silt8 = Eelnev | andmed8 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{{predecessor2|{{{eelmine2|}}}}}}}} | silt9 = Järgnev | andmed9 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{{järgmine2|}}}}} | päis10 = {{{amet3|}}} | andmed11 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus3|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp3|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus3}}}{{#if:{{{ametiajalõpp3|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus3|}}}{{{ametiajalõpp3|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp3|}}} }} }} }} | silt12 = Eelnev | andmed12 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{{predecessor3|{{{eelmine3|}}}}}}}} | silt13 = Järgnev | andmed13 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{{järgmine3|}}}}} | päis14 = {{{amet4|}}} | andmed15 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus4|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp4|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus4}}}{{#if:{{{ametiajalõpp4|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus4|}}}{{{ametiajalõpp4|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp4|}}} }} }} }} | silt16 = Eelnev | andmed16 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{{predecessor4|{{{eelmine4|}}}}}}}} | silt17 = Järgnev | andmed17 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{{järgmine4|}}}}} | päis18 = {{{amet5|}}} | andmed19 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus5|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp5|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus5}}}{{#if:{{{ametiajalõpp5|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus5|}}}{{{ametiajalõpp5|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp5|}}} }} }} }} | silt20 = Eelnev | andmed20 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{{predecessor5|{{{eelmine5|}}}}}}}} | silt21 = Järgnev | andmed21 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{{järgmine5|}}}}} | päis22 = {{{amet6|}}} | andmed23 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus6|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp6|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus6}}}{{#if:{{{ametiajalõpp6|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus6|}}}{{{ametiajalõpp6|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp6|}}} }} }} }} | silt24 = Eelnev | andmed24 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{{predecessor6|{{{eelmine6|}}}}}}}} | silt25 = Järgnev | andmed25 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{{järgmine6|}}}}} | päis26 = {{{amet7|}}} | andmed27 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus7|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp7|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus7}}}{{#if:{{{ametiajalõpp7|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus7|}}}{{{ametiajalõpp7|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp7|}}} }} }} }} | silt28 = Eelnev | andmed28 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{{predecessor7|{{{eelmine7|}}}}}}}} | silt29 = Järgnev | andmed29 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{{järgmine7|}}}}} | päis30 = {{{amet8|}}} | andmed31 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus8|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp8|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus8}}}{{#if:{{{ametiajalõpp8|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus8|}}}{{{ametiajalõpp8|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp8|}}} }} }} }} | silt32 = Eelnev | andmed32 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{{predecessor8|{{{eelmine8|}}}}}}}} | silt33 = Järgnev | andmed33 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{{järgmine8|}}}}} | päis34 = {{{amet9|}}} | andmed35 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus9|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp9|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus9}}}{{#if:{{{ametiajalõpp9|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus9|}}}{{{ametiajalõpp9|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp9|}}} }} }} }} | silt36 = Eelnev | andmed36 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{{predecessor9|{{{eelmine9|}}}}}}}} | silt37 = Järgnev | andmed37 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{{järgmine9|}}}}} | päis38 = {{{amet0|}}} | andmed39 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus0|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp0|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus0}}}{{#if:{{{ametiajalõpp0|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus0|}}}{{{ametiajalõpp0|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp0|}}} }} }} }} | silt40 = Eelnev | andmed40 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{{predecessor0|{{{eelmine0|}}}}}}}} | silt41 = Järgnev | andmed41 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{{järgmine0|}}}}} | päis42 = {{#if:{{{sünninimi|}}}{{{sünniaeg|{{{sünnikuupäev|}}}}}}{{{sünnikoht|}}}{{{surmaaeg|{{{surmakuupäev|}}}}}}{{{surmakoht|}}}{{{rahvus|}}}{{{partei|}}}{{{abikaasa|}}}{{{vanemad|}}}{{{lapsed|}}}{{{sugulased|}}}{{{elukoht|}}}{{{alma_mater|}}}{{{elukutse|}}}{{{autasud|}}}{{{allkiri|}}}|Isikuandmed}} | silt43 = Sünninimi | andmed43 = {{{sünninimi|}}} | silt44 = Sündinud | andmed44 = {{Br eraldatud kirjed | {{{sünniaeg|{{{sünnikuupäev}}}}}} | {{{sünnikoht|}}} }} | silt45 = Surnud | andmed45 = {{Br eraldatud kirjed | {{{surmaaeg|{{{surmakuupäev|}}}}}} | {{{surmakoht|}}} }} | silt46 = Rahvus | andmed46 = {{{rahvus|}}} | silt47 = Erakond | andmed47 = {{{partei|{{{erakond|}}}}}} | silt48 = Abikaasa | andmed48 = {{{abikaasa|}}} | silt49 = Vanemad | andmed49 = {{{vanemad|}}} | silt50 = Lapsed | andmed50 = {{{lapsed|}}} | silt51 = Sugulased | andmed51 = {{{sugulased|}}} | silt52 = Elukoht | andmed52 = {{{elukoht|}}} | silt53 = ''[[Alma mater|Alma&nbsp;mater]]'' | andmed53 = {{{alma_mater|}}} | silt54 = Elukutse | andmed54 = {{{elukutse|}}} | silt55 = Tegevusala | andmed55 = {{{tegevusala|}}} | silt556 = Autasud | andmed56 = {{{autasud|}}} | silt57 = Autogramm | andmed57 = {{#if:{{{allkiri|}}}|[[Fail:{{{allkiri}}}|128px]]}} | andmed58 = {{{moodul|}}} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 8ixlnovyy6b6o2g1bgkajlsf1qozwpb Eesti Kennelliidu aastaraamat 0 144272 6164553 4572107 2022-07-20T19:49:56Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" width="300px" align="right" !style="background:LightSkyBlue" colspan="2" align="center" | '''Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006''' |- | '''Koostaja''' | Indrek Lundava |- | '''Keeletoimetaja''' | Kaja Raudoja |- | '''Küljendaja''' | Vilve Roosioks |- | '''Projektijuht''' | Villu Nael |- | '''Kirjastaja''' | Eesti Kennelliit |- | '''Trükitud''' | Tallinna Raamatutrükikoda |- | '''Ilmumiskoht''' | Tallinn |- | '''Ilmumisdaatum''' | 2007 |- | '''Lehekülgi''' | 414 |- | '''ISSN''' | 1736-6194 |- !style="background:LightSkyBlue" colspan="2" align="center"| |} '''Eesti Kennelliidu aastaraamat''' on koeraharrastuse teemaline kogumik, mis annab ülevaate [[Eesti Kennelliit|Eesti Kennelliidu]] (EKL) ja tema liikmesorganisatsioonide tegevusest. == Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006 == Eesti Kennelliidu aastaraamatus [[2006]] on lisaks lühiülevaade Eesti koeraharrastuse ajaloost – "Verstaposte varasemast" ja "Eesti Kennelliit 1989–2005". === Sisu kokkuvõte === == Teose taust == Kogu liikmesorganisatsioonide kohta trükitud info põhineb nende poolt EKL-i esitataval aastaaruandel. == Vaata ka == * [[Koer (ajakiri)|Ajakiri Koer]] == Välislingid == *[http://astersland.blogspot.com/search/label/Raamatud Eesti Kennelliidu aastaraamat 2006] *[http://www.koer.ee/Eesti_Kennelliidu_aastaraamat_2006.html www.koer.ee] *[http://www.kennelliit.ee/est/algoksake/ekl_aastaraamat_2006 Koduleht] [[Kategooria:Eesti aastaraamatud]] [[Kategooria:Koerad]] js18s4vyepfd516udw3fclyrnligl34 Ametlik keel 0 144446 6164163 6144682 2022-07-20T12:32:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki '''Ametlik keel''' ehk '''ametikeel''' on [[keel (keeleteadus)|keel]] või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel, õpetatakse [[kool]]ides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta [[valitsus]]. Erinevalt [[riigikeel]]est ei ole ametlik keel otseselt seotud ühe kindla [[rahvus]]e ega [[kultuur]]iga (ei ole või ei pruugi olla kohalik [[rahvuskeel]]).<ref name="Tomusk">Tomusk, I. (2007). Tähenärimisi ameti- ja õiguskeele kallal. Õiguskeel. (08.12.2018)</ref> "[[Eesti õigekeelsussõnaraamat|Õigekeelsussõnaraamat]]" (ÕS) ja "[[Eesti keele seletav sõnaraamat]]" (EKSS) defineerivad ametikeelt kui mõne maa riigi- või rahvusvahelise organisatsiooni keelt, kehami või ürituse ametlikku töökeelt, asjaajamiskeelt.<ref>Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS. (2018). Eesti Keele Instituut. [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=ametikeel&F=M] (11.01.2019)</ref><ref>Eesti keele seletav sõnaraamat. (2009). Eesti Keele Instituut. [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ametikeel&F=M] (11.01.2019)</ref> == Kasutamine == Ametlik stiil on kõige olulisem tarbetekstides: [[avaldus]], [[CV]], [[seletuskiri]], [[kaaskiri]], [[volitus]], [[motivatsioonikiri]]. Samuti on ametlikku stiili oluline kasutada suulistel ametialastel suhtlustel. [[Keeleseadus]] ütleb, et ametlik keelekasutus on riigi [[ametiasutus]]e ja [[valitsusasutus]]e hallatava [[riigiasutus]]e ning [[Kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse, [[notar]]i, [[kohtutäitur]]i ja [[Vandetõlk|vandetõlgi]] ning nende büroo või muu [[Avalik haldus|avaliku halduse]] ülesandeid täitma volitatud [[asutus]]e, kogu või isiku [[dokument]]ide, [[Veebileht|veebilehe]], siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus.<ref name="Tomusk"/><ref name="keeleseadus">Keeleseadus. (2011). Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001] (05.01.2019)</ref> == Ametlik keel Eestis == [[Eesti]]s on peale riigikeele ametlikuks keeleks [[eesti viipekeel]].<ref name="keeleseadus"/> Ametlik keelekasutus peab vastama 2006. aastal vastu võetud [[eesti kirjakeele norm]]ile, kuid on lubatud lisada samasisuline tekst normikohasele tekstile [[murdekeel]]es põlisel kasutusalal.<ref name="keeleseadus"/> [[Vabariigi Valitsus]] on andnud välja andnud keeleseadusel põhineva määruse "Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord", kus on öeldud, et ametliku keelekasutuse ühtluse, selguse ning keelekasutuse hea tava rakendamise peab tagama ning soodustama kirjakeele norm.<ref name="Tomusk"/><ref>Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord. (2006). Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12733264] (05.01.2019)</ref> Eestis viib keelepoliitikat ellu, peab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ja keelekasutust kindlaks määravate [[õigusakt]]ide nõuete täitmise üle valitsusasutus [[Keeleamet]], mis kuulub [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i haldusalasse.<ref name="keeleinspektsioon">Keeleinspektsioon. (2019). [https://www.keeleinspektsioon.ee/et/keeleinspektsioon](19.01.2019)</ref> === Ajalugu === Esimesed allikad [[eesti keel]]e kohta on 13. sajandi kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks kirjutas [[Läti Henrik]] paar eestikeelset sõna [[Henriku Liivimaa kroonika]]s. Esimeste pikemate tekstide hulka kuuluvad 16. sajandist [[Rooma-Katoliku Kirik|katoliku kiriku]] kolm tähtsamat palvet. 17. sajandil hakkasid [[baltisakslased]] kirjutama eesti keele käsiraamatuid eesmärgiga tutvustada keelt eelkõige kirikuõpetajatele. Kadrina pastor [[Heinrich Stahl]]i kirjutatud esimene eesti keele käsiraamat ilmus 1637. aastal [[saksa keel]]es. 17. sajandil jagunes eesti keel põhja- ja lõunaeesti keeleks ning mõlema kohta kirjutati eraldi käsiraamatuid. 1818 ilmus [[August Wilhelm Hupel]]i käsiraamatu täiendatud trükk, mille järgi hakati ka [[Tartu Ülikool]]is eesti keelt õpetama.<ref name=":0" /> 19. sajandil algatasid [[Noor-Eesti]]sse kuulunud [[Johannes Aavik]] ja [[Villem Grünthal-Ridala]] [[keeleuuendus]]e, mille eesmärk oli ilukirjanduskeele arendamine, kasutades selleks lisaks oma keele vahenditele teisigi. [[Soome keel]]e eeskujul taastati ning loodi [[Grammatiline konstruktsioon|grammatilised konstruktsioonid]] ning toodi üle palju [[laen (keeleteadus)|laene]], mis on kasutusel tänapäevani. [[Johannes Voldemar Veski]] juhitud liikumine jäi eesti keele omade vahendite juurde. Nende kahe liikumise esindajate ettepanekutest kujunesidki välja eesti kirjakeele normid. Mida ja mida mitte ametlikuks kuulutada ja õigekeelsussõnaraamatusse kirja panna, otsustati lisaks paljudele asjaoludele vahel ka juhuse läbi. Võeti arvesse Tartu Ülikooli professori [[Lauri Kettunen]]i arvamust, hiljem oli peamiseks otsustajaks põhimõtetelt [[keelekorraldus]]e ja keeleuuenduse vahel olev [[Elmar Muuk]].<ref name=":0">Erelt, M.; Erelt,T.; Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Instituut.[https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=3] (13.01.2019)</ref> Kui seni kasutati ametlike toimingute läbiviimisel Eestis võõrkeeli, siis aastal 1934 jõustus Eesti Vabariigi esimene keeleseadus ning 1. jaanuaril 1935 sätestas [[seadus]] ametliku asjajamiskeelena eesti keele. Kuid suuremate [[vähemusrahvus]]te [[kodanik]]ele jäeti võimalus kirjalikult oma keeles [[riigiasutus]]te poole pöörduda. Vastused said nad aga eesti keeles.Teatud piirkondades, kus [[vähemuskeel]]te kõnelejad olid enamuses, võis ka ametlikult kasutada vähemusrahvuse keelt, kuid kõik [[ametnik]]ud pidid oskama eesti keelt. Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu võtmist oli lisaks eesti keelele teiseks valitsemiskeeleks [[vene keel]], mis oli paljudes [[majandusharu]]des valitsev. Nõukogude Liit võttis vene keele kindlustamiseks Eesti aladel kasutusele ulatuslikke meetmeid. Võrreldes 1934. aastaga suurenes mitte-eestlaste arv 1959. aastaks mitu korda ja 1989. aastaks veelgi. [[Venemaa]]lt, [[Ukraina]]st, [[Valgevene]]st, [[Kesk-Aasia]]st ja [[Taga-Kaukaasia]]st toodi sisse töölisi, kelle suhtluskeeleks kujunes vene keel. [[Sisserännanu]]tel polnud enam vajadust eesti keelt õppida, sest kõigi ametiasjadega oli võimalik tegeleda vene keeles, tihti puudus ka [[Eestlased|eestlastel]] võimalus eesti keeles suhelda. Loodi ka eraldi venekeelsete koolide võrgustik. Nõukogude Liidu sellise tegevuse eesmärk oli rahvuslike eripärade kaotamine, ühtse nõukogude rahva loomine ning lõpuks muuta vene keel ainukeseks [[emakeel]]eks.<ref name="Ilmar">Tomusk, I. (2015). Keeleseadustest Eestis. Õiguskeel. (19.01.2019)</ref> Uue rahvusliku ärkamise üks tähtsamaid eesmärke oli eesti keele tähtsuse taastamine ning keeleseaduse väljatöötamine. Kunstnik ja poliitik [[Enn Põldroos]] ütles [[Maaleht|Maalehes]] avaldatud intervjuus: "Keeleseadust on vaja igale maale, sest iga rahvus püsib seni, kuni püsib tema keel."<ref name="Ilmar"/><ref>Intervjuu Enn Põldroosiga. (1988). Maaleht. (20.01.2019)</ref> 23. veebruaril 2011 võeti vastu [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvunud]] Eesti teine keeleseadus, kus oli põhiliselt muudetud rõhuasetust, võrreldes eelmiste seadustega, kuid üldpõhimõtted jäeti samaks. Lisaks oli uues seaduses määratletud ametliku ja avaliku keelekasutuse mõiste ning kirjas ka selle eesmärk: "Arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades."<ref name="Ilmar"/> === Keelekoolitus Eestis === ==== Selge sõnum ==== [[Selge sõnum]] on algatus, mis püüab veenda inimesi infot edastama selges keeles, arusaadavalt ja sihtrühma arvestades. Eestis sai mõtteviis alguse 2010. aastal [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]]. Selge keele koolitusi, kus õpetatakse kirjutama selgelt, tekstis olulist infot liigendama ning korratakse üle tüüpvead ja keelereeglid koos tagasisidega, on võimalik tellida asutustesse. Koolitajad Katrin Hallik ja Katre Kasemets on 2010. aastast avaldatud kogumikke, artikleid, pidanud loenguid, andnud intervjuusid ning korraldasid 2013. aastal esimese rahvusvahelise selge keele konverentsi, millele lisandus järgmisel aastal selge sõnumi auhinna võistlus.<ref>Künstler, A. (2017). Küsib/Vastab. Sirp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/kusibvastab-13/] (13.01.2019)</ref> [[Selge sõnumi auhind]]a antakse välja 2014. aastast alates ja neljas kategoorias: parim selge sõnumiga tarbetekst, parim selge sõnumiga tarbepilt, parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga ning parim selge sõnumi edendaja.<ref>Hallik, K.; Kasemets, K. (2019). Selge sõnumi auhinna statuut.([http://selgesonum.ee/auhind-2017/statuut/] (13.01.2019)</ref><ref>Hallik, K.; Kasemets, K. (2019). Selge sõnum.[https://selgesonum.ee/] (13.01.2019)</ref> Sõnumid: "Selge suhtlus hoiab kokku nii aega kui ka raha" ja "Teeme üheskoos Eesti avaliku suhtluse selgemaks".<ref>Nemsitsveridze, H. (2018). "Ühtekuuluvuspoliitika fondid", "tülikolle", "maksusumma" ja teised kanseliidid, mida õiguskantsler välja püüab juurida. Delfi.[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uhtekuuluvuspoliitika-fondid-tulikolle-maksusumma-ja-teised-kanseliidid-mida-oiguskantsler-valja-puuab-juurida?id=83758111] (13.01.2019)</ref> ====Eesti Töötukassa==== [[Töötukassa|Eesti Töötukassa]] sõlmis 2016. aastal lepingu kaheksa eesti keele koolitajaga kuni 2019. aasta lõpuni. Selle aja jooksul on plaanis koolitada maksimaalselt üle 3500 inimese. Koolituse põhieesmärk on tööd otsivate inimeste keeleoskuse parandamine ning eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamine.<ref>Töötukassa. (2016). Töötukassa hakkab vahendama kõrgtasemel eesti keele õpet. [https://www.tootukassa.ee/uudised/tootukassa-hakkab-vahendama-korgtasemel-eesti-keele-opet] (13.01.2019)</ref> ==== Ülikoolid ==== [[Tallinna Ülikool]] pakub võimalust kõigil kesktasemel eesti keele oskusega huvilistel õppida selgeid, ladusaid, viisakaid ning keeleliselt korrektseid tekste koostama.<ref>Tahvel, E. (2019). Kirjalik kommunikatsioon: ladus eneseväljendus ja korrektne eesti keel. Tartu Ülikooli õppeinfosüsteem. [https://ois.tlu.ee/pls/portal//!tois.ois_public.draw_page?_page=26C55172C85FAFF3D6EB1F8D2FED4A6307BA759863366D72&p_id=EE44839C4F318735] (19.01.2019)</ref> [[Tallinna Tehnikaülikool]] – kõigil korrektse eesti keele huvilistel on võimalik koolitusel viia ennast kurssi uuenenud keelereeglitega, õppida koostama arusaadavaid tarbetekste, andma keelenõu ka töökaaslastele ning vajadusel keelenõu internetist leidma.<ref>Viil, K. (2019). Selge eesti ametikeel. Tallinna Tehnikaülikool. [https://ttu.ee/public/v/Virumaa-kolledz/Koolitused/Kaire_Viil__selge_eesti_ametikeel.pdf] (13.01.2019)</ref> Tartu Ülikoolis on [[Moodle|Moodle'i]] õpikeskkonnas võimalik parandada igapäevast korrektset eesti keelt täielikult veebipõhiselt.<ref>Pilt, E. (2019). Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises. Tartu Ülikooli infosüsteem.[https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=16258&id_ay_toimumine=52668&systeemi_seaded=10,1,12,1,] (19.01.2019)</ref> === Probleemid === * '''Ametlik keel on liiga keeruline.''' Uuringu kohaselt oskavad viiendik [[põhikool]]i lõpetanutest küll lugeda, kuid ei saa lihtsamatestki tekstidest aru ja ei oska neid seletada. Lisaks väheneb inimeste sõnavara ning ei osata enam kasutada metafoore.<ref name="Päll">Eesti Keele Instituut. (2011). Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb. [http://portaal.eki.ee/avalehe-teadete-arhiiv/460-paell-kirja-uelesanne-uehiskonnas-kahaneb-qpostimeesq-070211.html] (13.01.2019)</ref><ref name="Helk">Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[https://web.archive.org/web/20190123010428/http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/2237-eesti-keele-probleemidest.html] (13.01.2019)</ref> *'''IT-terminoloogia on valdavalt ingliskeelne.''' [[IT]]-spetsialistidel omavahelises suhtluses probleeme ei teki, kuid keskmisel tavakasutajal tekitab inglise-eesti segakeelsete sõnasõnaliste väljendite mõistmine raskusi.<ref>Lauk, S. (2007). E-keskkond – lisaväärtus kasutajale, väljakutse terminoloogile. Eesti Rahvusraamatukogu. [http://vana.nlib.ee/html/rkogud/seminarid/terms07/Siiri_Lauk.ppt](20.01.2019)</ref> * '''Kirja tähtsus väheneb.''' Väheneb inimeste teadlikkus ning vajadus osata [[Õigekiri|õigekirja]], sest tänapäeval on võimalik arvutitega suheldes kasutada ka häälkäsklusi.<ref name="Päll"/><ref name="Helk"/> *'''Ülikoolides suureneb ingliskeelsete õppekavade osakaal.''' Välismaalastest professorid esitlevad oma ettekandeid [[inglise keel]]es. Toimub arutelu magistri- ja doktoriõppes inglise keelele üleminekuks.<ref name="Päll"/><ref name="Helk"/> * '''Reklaamid ja sotsiaalmeedia soodustavad lohakust.''' Reklaamides kirjutatakse lausetes kohati kõiki sõnu suure tähega, mis on üheks võimaluseks silma paista. Kirjutatakse ka suurt algustähte nõudvaid sõnu väikesega. Reklaamikeel on probleem, sest lisaks grammatikaraamatutele õpib laps sellest, kuidas ta näeb teisi keelt kasutamas.<ref>Kaljuvee, A. (2006). Eesti keelega on kõik korras, harida tuleb keelekasutajaid. Eesti Päevaleht.[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-keelega-on-koik-korras-harida-tuleb-keelekasutajaid?id=51057507] (13.01.2019)</ref> Lisaks mõjutab [[sotsiaalmeedia]]le omane lohakas keelekasutus nii õpilaste koolitööd kui ka eksamitulemusi.<ref>Post, A. (2017). Sotsiaalmeedia mõju: õpilased kasutavad kirjandites ja esseedes emotikone. ERR. [https://www.err.ee/612908/sotsiaalmeedia-moju-opilased-kasutavad-kirjandites-ja-esseedes-emotikone] (20.01.2019)</ref> *'''Teiste keelte mõju.''' Eestis elab arvukalt venelasi, kes omal valikul ei õpi eesti keelt, mille tulemusena on vene keele oskus kohati olulisem kui eesti keele oskus. Interneti arenguga on tõusnud inglise keele tähtsus ning sealt pärinevad väljendid sulanduvad märkamatult ka eesti keelde.<ref name="Helk"/> == Ametlikud keeled Euroopas == [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on 24 ametlikku keelt: [[Soome keel|soome]], [[rootsi keel|rootsi]], [[Taani keel|taani]], [[Saksa keel|saksa]], [[Inglise keel|inglise]], [[Hollandi keel|hollandi]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Hispaania keel|hispaania]], [[Portugali keel|portugali]], [[Tšehhi keel|tšehhi]], [[Eesti keel|eesti]], [[Läti keel|läti]], [[Leedu keel|leedu]], [[Malta keel|malta]], [[Ungari keel|ungari]], [[Poola keel|poola]], [[Sloveeni keel|sloveenia]], [[Slovaki keel|slovakkia]], [[Bulgaaria keel|bulgaaria]], [[rumeenia keel|rumeenia]], [[Iiri keel|iiri]] ja [[horvaadi keel]].<ref>Euroopa Liidu Infokeskus. (2018). Ametlikud keeled. [https://web.archive.org/web/20190123071303/https://elik.nlib.ee/pohifakte-euroopa-liidust/ametlikud-keeled/] (22.12.2018)</ref> Euroopa Liidus ametlikult kasutusel olevat keelt nimetatakse [[eurokeel]]eks. Pärast 1992. aasta [[Maastrichti leping]]ut suurenes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] nii [[Keeleõpe|keeleõppe]] kui ka keelelise mitmekesisuse tähtsus. Kui varem suunati Euroopa Liidu toetused ametlike keelte õppimisele, siis 21. sajandi alguse eesmärk oli kõikide keelte, sealhulgas [[Regionaalkeel|regionaal]]- või [[vähemuskeel]]te, [[sisserändaja]]te keelte ja suurimate maailmakeelte õppimisvõimaluste ning kasutamise parandamine. Üheks peamiseks uue mitmekeelsus poliitika põhjuseks on inglise keele aina suurem levik, mis võib vähendada liikmesriikide keelte oskust ja elujõudu.<ref>Siiner, M.; Vihalemm, T.; Tender, T. (2007). Piirkondlike keelekujude tunnustamisest Eestis ja Prantsusmaal Euroopa Liidu keelepoliitika taustal. Emakeele Seltsi aastaraamat. [https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=151879] (30.12.2018)</ref> == Ametlikud keeled riigiti <ref name="cia.gov">Central Intelligence Agency. (2018). The World Factbook. [https://web.archive.org/web/20140307124031/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2098.html] (22.12.2018)</ref> == {| class="wikitable sortable" !Riik !Ametlik keel |- |[[Afganistan]] |[[puštu keel]] ja [[dari keel]] (''[[lingua franca]]'') |- |[[Albaania]] |[[albaania keel]] |- |[[Alžeeria]] |[[araabia keel]] ja [[tamasikti keel]] |- |[[Ameerika Samoa]] |[[inglise keel]] ja [[samoa keel]] |- |[[Ameerika Ühendriigid]]||[[inglise keel]] ([[de facto]]), [[havai keel]] ([[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]]) ja 20 põliselanike keelt [[Alaska]]l |- |[[Andorra]] |[[katalaani keel]] |- |[[Angola]] |[[portugali keel]] |- |[[Anguilla]] |[[inglise keel]] |- |[[Antigua ja Barbuda]] |[[inglise keel]] |- |[[Araabia Ühendemiraadid]]||[[araabia keel]] |- | [[Argentina]] || [[hispaania keel]] |- | [[Armeenia]] || [[armeenia keel]] |- |[[Aruba]] || [[papiamento keel]] |- |[[Austraalia]] || [[inglise keel]] |- |[[Austria]] || [[saksa keel]] (üleriigiliselt) ja [[horvaadi keel]], [[sloveeni keel]], [[ungari keel]] (piirkondlikult) |- |[[Aserbaidžaan]] || [[aserbaidžaani keel]] |- | [[Bahama]] || [[inglise keel]] |- | [[Bahrein]] || [[araabia keel]] |- | [[Bangladesh]] || [[bengali keel]] |- | [[Barbados]] || [[inglise keel]] |- |[[Belau]] ||[[belau keel]] |- | [[Belgia]] || [[hollandi keel]], [[prantsuse keel]] ja [[saksa keel]] |- | [[Belize]] || [[inglise keel]] |- |[[Benin]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Bermuda]]||[[inglise keel]] |- | [[Bhutan]] || [[Dzongkha keel]] |- | [[Boliivia]] || [[hispaania keel]], [[ketšua]], [[aimara]], [[guaranii keel]] ja 36 põliselanike keelt |- |[[Bonaire, Sint Eustatius ja Saba]]||[[hollandi keel]] |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] || [[bosnia keel]], [[serbia keel]] ja [[horvaadi keel]] |- |[[Botswana]] || [[inglise keel]] |- |[[Brasiilia]] || [[portugali keel]] |- |[[Briti Neitsisaared]] || [[inglise keel]] |- |[[Brunei]] ||[[malai keel]] |- |[[Bulgaaria]] || [[bulgaaria keel]] |- |[[Burkina Faso]] || [[prantsuse keel]] |- |[[Burundi]] || [[rundi keel]], [[prantsuse keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Cooki saared]] || [[inglise keel]] ja [[rarotonga keel]] |- |[[Costa Rica]] || [[hispaania keel]] |- |[[Curaçao]] ||[[papiamento keel]], [[hollandi keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Djibouti]] || [[prantsuse keel]] ja [[araabia keel]] |- |[[Dominica]] ||[[inglise keel]] |- |[[Dominikaani Vabariik]] ||[[hispaania keel]] |- |[[Ecuador]] ||[[hispaania keel]] (kastiilia) |- |[[Eesti]]||[[eesti keel]] |- |[[Egiptus]] ||[[araabia]] |- |[[Ekvatoriaal-Guinea]]||[[hispaania keel]] ja [[prantsuse keel]] |- |[[El Salvador]]|| [[hispaania keel]] |- |[[Elevandiluurannik]] || [[prantsuse keel]] |- |[[Eritrea]]||[[tigrinja keel]], [[araabia keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Etioopia]]||[[oromo keel]] (Oromiya osariigis), [[amhara keel]] (üleriigiliselt), [[somaali keel]] ([[Somaalia osariik|Somaalia osariigis]]), [[tigrinja keel]] (Tigray osariigis), [[afari keel]] ([[Afari osariik|Afari osariigis]]) |- |[[Falklandi saared]]||[[inglise keel]] |- |[[Fidži]]||[[inglise keel]] ja [[fidži keel]] |- |[[Filipiinid]]||[[filipino keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Fääri saared]]||[[fääri keel]] |- |[[Gabon]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Gambia]]||[[inglise keel]] |- |[[Ghana]]||[[inglise keel]] |- |[[Gibraltar]]||[[inglise keel]] |- |[[Grenada]]||[[inglise keel]] |- |[[Gruusia]]||[[gruusia keel]] ja [[abhaasi keel]] |- |[[Gröönimaa]]||[[grööni keel]] ja [[taani keel]] |- |[[Guadeloupe]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Guam]]||[[inglise keel]] ja [[tšamorro keel]] |- |[[Guatemala]]||[[inglise keel]] |- |[[Guinea]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Guinea-Bissau]]||[[portugali keel]] |- |[[Guyana]]||[[inglise keel]] |- |[[Haiti]]||[[prantsuse keel]] ja [[Haiti kreoolkeel]] |- |[[Hiina]] || [[hiina keel]] |- |[[Hispaania]]||[[hispaania keel]], [[katalaani keel]] ([[Kataloonia]]s), [[oksitaani keel]] ([[Kataloonia]]s) ja [[galeegi keel]] ([[Galicia]]s) |- |[[Holland]]||[[hollandi keel]], [[friisi keel]] ([[Friisimaa provints]]is) <ref>Välisministeerium. (2018). Üldinfo. [https://vm.ee/et/uldinfo-8] (15.12.2018)</ref> |- |[[Honduras]]||[[hispaania keel]] |- |[[Hongkong]]||[[hiina keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Horvaatia]] || [[horvaadi keel]] |- |[[Ida-Timor]]||[[tetumi keel]] ja [[portugali keel]] |- |[[Iirimaa]]||[[inglise keel]] ja [[iiri keel]] |- |[[Iisrael]]||[[heebrea keel]] ja [[araabia keel]] |- |[[India]]||[[hindi keel]], [[inglise keel]] ja 21 rohkem levinud keelt <ref>Välisministeerium. (2015). India Vabariik. [https://vm.ee/et/india-vabariik] (15.12.2018)</ref> |- |[[Indoneesia]]||[[indoneesia keel]] |- |[[Iraak]]||[[araabia keel]] ja [[kurdi keel]] |- |[[Iraan]]||[[pärsia keel]] |- |[[Island]]||[[islandi keel]] |- |[[Itaalia]]||[[itaalia keel]] |- |[[Jaapan]]||[[jaapani keel]] |- |[[Jamaica]]||[[inglise keel]] <ref>StudyCountry. (2019). Languages in Jamaica. [https://www.studycountry.com/guide/JM-language.htm] (13.01.2019)</ref> |- |[[Jeemen]]||[[araabia]] |- |[[Jordaania]]||[[araabia keel]] |- |[[Kaimanisaared]] || [[inglise keel]] |- |[[Kambodža]] || [[khmeeri keel]] |- |[[Kamerun]] || [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]] |- |[[Kanada]] || [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]] |- |[[Kasahstan]]||[[kasahhi keel]] ja [[vene keel]] |- |[[Katar]]||[[araabia keel]] |- |[[Keenia]]||[[inglise keel]] ja [[suahiili keel]] |- |[[Kesk-Aafrika Vabariik]] || [[prantsuse keel]] |- |[[Kiribati]]||[[inglise keel]] ja [[kiribati keel]] |- |[[Colombia]]||[[hispaania keel]] |- |[[Komoorid]] || [[araabia keel]], [[prantsuse keel]] ja [[komoori keel]] |- |[[Kongo Demokraatlik Vabariik]] || [[prantsuse keel]] |- |[[Kongo]] || [[prantsuse keel]] |- |[[Kosovo]]||[[albaania keel]] ja [[serbia keel]] |- |[[Kreeka]]||[[kreeka keel]] |- |[[Kuuba]] || [[hispaania keel]] |- |[[Kuveit]]||[[araabia keel]] |- |[[Kõrgõzstan]]||[[vene keel]] ja [[kirgiisi keel]] |- |[[Küpros]] || [[kreeka keel]] ja [[türgi keel]] |- |[[Laos]]||[[lao keel]] |- |[[Leedu]]||[[leedu keel]] |- |[[Lesotho]]||[[sotho keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Libeeria]]||[[inglise keel]] |- |[[Liechtenstein]]||[[saksa keel]] |- |[[Liibanon]]||[[araabia keel]] |- |[[Liibüa]]||[[araabia keel]] |- |[[Luksemburg]]||[[letseburgi keel]], [[prantsuse keel]] ja [[saksa keel]] |- |[[Lõuna-Aafrika Vabariik]]||[[suulu keel]], [[koosa keel]], [[afrikaani keel]], [[inglise keel]], [[pedi keel]], [[tsvana keel]], [[sotho keel]], [[tsonga keel]], [[svaasi keel]], [[venda keel]] ja [[ndebele keel]] |- |[[Lõuna-Korea]]||[[korea keel]] |- |[[Lõuna-Sudaan]]||[[inglise keel]] |- |[[Läti]]||[[läti keel]] |- |[[Madagaskar]]||[[prantsuse keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Põhja-Makedoonia]]||[[makedoonia keel]] |- |[[Malaisia]]||[[malai keel]] |- |[[Malawi]]||[[inglise keel]] |- |[[Maldiivid]]||[[maldiivi keel]] |- |[[Mali]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Malta]]||[[malta keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Maroko]]||[[araabia keel]] ja [[tamasikti keel]] |- |[[Marshalli saared]]||[[maršalli keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Mauritaania]]||[[inglise keel]] |- |[[Mauritius]]||ametlik keel puudub, aga enamasti kasutatakse ametlikuks asjaajamiseks [[inglise keel]]t. [[Mauritiuse kreoolkeel]] (''[[lingua franca]]'') <ref>Mauritius Attractions. (2019). Languages of Mauritius. [https://mauritiusattractions.com/mauritius-languages-i-85.html] (13.01.2019).</ref> |- |[[Mehhiko]]||[[hispaania keel]] (de facto) |- |[[Mikroneesia]]||[[inglise keel]] |- |[[Moldova]]||[[rumeenia keel]] |- |[[Monaco]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Mongoolia]]||[[mongoli keel]] |- |[[Montenegro]]||[[montenegro keel]] |- |[[Mosambiik]]||[[portugali keel]] |- |[[Myanmar]] || [[birma keel]] |- |[[Namiibia]]||[[inglise keel]] |- |[[Nauru]]||[[nauru keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Nepal]]||[[nepali keel]] |- |[[Nicaragua]]||[[hispaania keel]] |- |[[Nigeeria]]||[[inglise keel]] |- |[[Niger]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Norra]]||[[norra keel]] ja [[uusnorra keel]] |- |[[Omaan]]||[[araabia keel]] |- |[[Paapua Uus-Guinea]]||[[tok-pisini keel]], [[inglise keel]] ja [[hirimotu keel]] |- |[[Pakistan]]||[[urdu keel]] ja [[inglise keel]] (''[[lingua franca]]'') |- |[[Panama]]||[[hispaania keel]] |- |[[Paraguay]]||[[hispaania keel]] ja [[guaranii keel]] |- |[[Peruu]]||[[hispaania keel]], [[ketšua keel]] ja [[aimara keel]] |- |[[Poola]]||[[poola keel]] |- |[[Portugal]]||[[portugali keel]] ja [[miranda keel]] |- |[[Prantsusmaa]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Põhja-Korea]]||[[korea keel]] |- |[[Roheneemesaared]]||[[portugali keel]] ja [[roheneemesaarte kreoolkeel]] |- |[[Rootsi]]||[[rootsi keel]] |- |[[Rumeenia]]||[[rumeenia keel]] |- |[[Rwanda]]||[[ruanda keel]], [[prantsuse keel]], [[inglise keel]] ja [[suahiili keel]] |- |[[Saalomoni Saared]]||[[inglise keel]] (räägib ainult 1–2% rahvastikust) |- |[[Saint Kitts ja Nevis]]||[[inglise keel]] |- |[[Saint Lucia]]||[[inglise keel]] |- |[[Saint Vincent ja Grenadiinid]]||[[inglise keel]] |- |[[Saksamaa]]||[[saksa keel]] |- |[[Sambia]]||[[inglise keel]] |- |[[Samoa]]||[[samoa keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[San Marino]]||[[itaalia keel]] |- |[[São Tomé ja Príncipe]]||[[portugali keel]] |- |[[Saudi Araabia]]||[[araabia keel]] |- |[[Seišellid]]||[[seišelli keel]], [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]] |- |[[Senegal]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Serbia]]||[[serbia keel]] ([[Ungari keel|ungari]], [[Slovaki keel|slovaki]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[Russiini keel|russiini]] ja [[horvaadi keel]] on ametlikud [[Vojvodina autonoomne piirkond|Vojvodina autonoomses provintsis]]) |- |[[Sierra Leone]]||[[inglise keel]] |- |[[Singapur]]||[[inglise keel]], [[mandariini keel]], [[malai keel]] ja [[tamili keel]] |- |[[Slovakkia]]||[[slovaki keel]] |- |[[Sloveenia]]||[[sloveeni keel]], [[itaalia keel]] (ainult omavalitsustes, kus asuvad Itaalia rahvuslikud kogukonnad) ja [[ungari keel]] (ainult omavalitsustes, kus asuvad Ungari rahvuslikud kogukonnad) |- |[[Somaalia]]||[[somaali keel]] ja [[araabia keel]] |- |[[Soome]]||[[soome keel]] ja [[rootsi keel]] |- |[[Sri Lanka]]||[[singali keel]] ja[[tamili keel]] |- |[[Sudaan]]||[[araabia keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Suriname]]||[[hollandi keel]] |- |[[Suurbritannia]]||[[Inglise keel|inglise]] ja piirkonniti [[Korni keel|korni]], [[Iiri keel|iiri]], [[Šoti keel|šoti]], [[Gaeli keel|gaeli]], [[kõmri keel]] |- |[[Svaasimaa]]||[[inglise keel]] ja [[svaasi keel]] |- |[[Süüria]]||[[araabia keel]] |- |[[Šveits]]||[[saksa keel]], [[prantsuse keel]], [[itaalia keel]] ja [[romanši keel]] |- |[[Zimbabwe]]||[[šona keel]], [[ndebele keel]], [[inglise keel]] ja 13 vähemuskeelt |- |[[Taani]]|| [[taani keel]] |- |[[Tadžikistan]]||[[tadžiki keel]] |- |[[Tai]]||[[tai keel]] |- |[[Tansaania]]||[[suahiili keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Togo]]||[[prantsuse keel]] |- |[[Tonga]]||[[tonga keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Trinidad ja Tobago]]||[[inglise keel]] |- |[[Tšaad]] || [[prantsuse keel]] ja [[araabia keel]] |- |[[Tšehhi]] || [[tšehhi keel]] |- |[[Tšiili]] || [[hispaania keel]] |- |[[Tuneesia]]||[[araabia keel]] |- |[[Tuvalu]]||[[tuvalu keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Türgi]]||[[türgi keel]] |- |[[Türkmenistan]]||[[türkmeni keel]] |- |[[Uganda]]||[[inglise keel]] |- |[[Ukraina]]||[[ukraina keel]] |- |[[Ungari]]||[[ungari keel]] |- |[[Uruguay]]||[[hispaania keel]] |- |[[Usbekistan]]||[[usbeki keel]] |- |[[Uus-Meremaa]]||[[inglise keel]] (de facto), [[maoori keel]] (''[[de jure]]'') ja [[Uus-Meremaa viipekeel]] (''de jure'') |- | [[Valgevene]] || [[vene keel]] ja [[valgevene keel]] |- |[[Vanuatu]]||[[bislama keel]] ja [[inglise keel]] |- |[[Vatikan]]||ametlik keel puudub |- |[[Venemaa]]||[[vene keel]] |- |[[Venezuela]]||[[hispaania keel]] |- |[[Vietnam]]||[[vietnami keel]] <ref name="cia.gov"/> |} == Rahvusvaheliste organisatsioonide ametlikud keeles == {| class="wikitable sortable" |- ! Organisatsioon !! Ametlik keel |- |[[Balti Assamblee]]||[[eesti keel]], [[läti keel]] ja [[leedu keel]] |- |[[Euroopa Kosmoseagentuur]]||[[inglise keel]], [[prantsuse keel]] ja [[saksa keel]] |- | [[Euroopa Liit]] || [[Euroopa Liidu ametlikud keeled|24 ametlikku keelt]] |- |[[Euroopa Nõukogu]]||[[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]] |- |[[Euroopa Kohus]]||[[Euroopa Liidu ametlikud keeled]] |- | [[Rahvusvaheline Valuutafond]] || [[inglise keel]], [[prantsuse keel]] ja [[hispaania keel]] |- | [[NATO]] || [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]] |- |[[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]||[[inglise keel]], [[prantsuse keel]] ja [[hispaania keel]] |- |[[Maailma Terviseorganisatsioon]]||[[araabia keel]], [[hiina keel]], [[inglise keel]], [[prantsuse keel]], [[vene keel]] ja [[hispaania keel]] |- |[[OECD]]||[[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]] |- |[[OSCE]]||[[inglise keel]], [[prantsuse keel]], [[saksa keel]], [[itaalia keel]], [[vene keel]] ja [[hispaania keel]] |- |[[Põhjamaade Nõukogu]]||[[taani keel]], [[rootsi keel]] ja [[norra keel]] (töökeeled) |- | [[Püha Tool]] || [[ladina keel]] <ref>Põhjala, P. (2014). Keelekaste: Elus surnud keel. Õpetajate leht. [http://opleht.ee/2014/12/keelekaste-elus-surnud-keel/] (15.12.2018)</ref> |- |[[Rahvaste Ühendus]]||[[inglise keel]] |- | [[ROK]] || [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]] |- | [[UNESCO]] || [[araabia keel]], [[hiina keel]], [[inglise keel]], [[prantsuse keel]], [[vene keel]] ja [[hispaania keel]] <ref>UNESCO. (2019). Name and Logo. [https://en.unesco.org/about-us/name_logo] (13.01.2019)</ref> |- | [[ÜRO]] || [[araabia keel]], [[inglise keel]], [[hiina keel]], [[hispaania keel]], [[prantsuse keel]] ja [[vene keel]] |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1 Eesti keele käsiraamat] * [http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html Eesti keele seletav sõnaraamat] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/12733264 Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord] * [http://www.eki.ee/dict/qs/qs.html Eesti õigekeelsussõnaraamat] * [http://www.emakeeleselts.ee/esa_tutvustus.htm Emakeele Seltsi aastaraamat] * [https://www.keeleinspektsioon.ee/et Keeleinspektsioon] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001 Keeleseadus] * [https://selgesonum.ee/ Selge sõnum] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Keelepoliitika]] srqijbf3tpnjta66dkxc8rikvdlupos Agility 0 145630 6164551 6144121 2022-07-20T19:49:50Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{see artikkel|räägib koeraspordist, kassispordi kohta vaata artiklit [[Kasside agility]], hobuste spordi kohta vaata [[Takistussõit]]<ref name="hobu">[https://www.thehorseagilityclub.com/the-international-club/what-is-horse-agility/ By Vanessa Bee, What is Horse Agility? An Introduction]</ref>. }} [[Pilt:Agility Tounier.JPG|pisi]] '''''Agility'''''<ref>[http://termin.eki.ee/mt/militerm/concept.asp?conceptID=13213&term=agility EKI MILITERM]</ref><ref>[http://eki.ee/dict/ies/index.cgi?Q=agility&F=M&C06=et EKI IES]</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum3/viewtopic.php?t=16376& Koertekoja foorum, Kuidas hääldatakse agility?]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> (toorlaen inglise keelest) on spordiala, kus inimese ja koera meeskonna ülesandeks on vigadeta ja võimalikult kiiresti joostes läbida takistustest koosnev võistlusrada. ''Agility'' eesmärk on arendada sportlikku eluviisi ning inimese ja koera meeskonna osavust, kiirust ja head koostööd. ==Võistlusklassid ja -rühmad== ''Agility'' jaotatakse kolme võistlusklassi: * '''Agility (AG-1) / hüpped (H-1) 1. klass''' – koertele, kes ei ole saavutanud veel ''agility'' sertifikaati; * '''Agility (AG-2) / hüpped (H-2) 2. klass''' – koertele, kes on juba saavutanud ''agility'' sertifikaadi; * '''Agility (AG-3) / hüpped (H-3) 3. klass''' – koertele, kes on kolm korda läbinud veatult 2. klassi võistlusraja. Võistlusklasside rajad erinevad pikkuse, raskusastme ja raja soorituskiiruse poolest. Soorituskiiruse alusel määratakse ideaalaeg. Koerad on jagatud kolme võistlusrühma: * '''Mini''' – koerad, kes on väikesekasvulised ja turjakõrgusega alla 35&nbsp;cm; * '''Midi''' – koerad, kes on keskmist kasvu ja turjakõrgusega 35–42,99&nbsp;cm; * '''Maksi''' – koerad, kes on suurekasvulised ja turjakõrgusega alates 43&nbsp;cm. Koer saab kuuluda vaid ühte võistlusrühma. Märge koera turjakõrguse kohta tehakse võistlusraamatusse. Koera turjakõrgust võib mõõta FCI poolt tunnustatud tõukohtunik või ''agility''-kohtunik, kes märgib selle võistlusraamatusse. ==Võistlusrada== Võistlusrada koosneb erinevatest takistustest, mille paigutus määrab raja raskusastme ja läbimise nõutava kiiruse. Koer peab läbima raja ideaalaja piires ning ületama takistused õiges järjekorras. Võistlusplatsi suurus peab olema rahvusvahelistel võistlustel vähemalt 30 × 40&nbsp;m ja rahvuslikel võistlustel 20 × 40&nbsp;m või vähemalt 800 m². Võistlusraja pikkus on 100–200 meetrit. Sõltuvalt võistlusklassist peab koer sooritama 15–20 takistust, millest vähemalt seitse on hüppetakistused. ===Hüppetakistused=== [[Pilt:Australian Shepherd blue merle agility.jpg|pisi|Takistus: tõke/aed]] '''Tõke/aed''' on ''agility'' põhitakistus.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility">[https://web.archive.org/web/20090303041459/http://www.retriiver.ee/agility.htm Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility]</ref> Aia lati kõrgus on vastavalt võistlusrühmale mini 25–35&nbsp;cm, midi 35–45&nbsp;cm ja maksi 55–65&nbsp;cm. Aia latt ei või olla kindlalt fikseeritud, see peab olema kergesti mahalükatav.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused">{{Netiviide |url=http://www.koerus.ee/Agility-takistused |pealkiri=Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused |vaadatud=2008-10-13 |arhiivimisaeg=2008-11-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081101215208/http://www.koerus.ee/Agility-takistused |url-olek=ei tööta }}</ref> '''Müür''' erineb aiast kinnise hüppelati osa poolest. Hüppelati peal on lahtised osad, mis käppadega puudutades maha kukuvad.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> Müüri kõrgus mini võistlusrühmas 25–35&nbsp;cm, midi 35–45&nbsp;cm ja maksi 55–65&nbsp;cm. Müüri laius on maksimaalselt 120&nbsp;cm ja paksus 20&nbsp;cm.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" /> [[Pilt:Deutscher Pinscher jumping through a tire.jpg|pisi|vasakul|Takistus: rõngas]] '''Rõngas''' on tavaliselt rippuv [[Rehv|autorehv]], millest tuleb koeral läbi hüpata. Rõngast läbi hüppamise õpetamiseks peaks olema abiline.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> Rõnga ava läbimõõt on 38–60&nbsp;cm. Ava keskpunkti kõrgus maast vastavalt võistlusrühmale mini/midi 55&nbsp;cm ja maksi 80&nbsp;cm.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" />[[Pilt:Weitsprung.jpg|pisi|200px|Takistus: kaugushüpe]] '''Kaugushüppe''' takistus koosneb 4–5 madalast osast, mis asetatakse suuruse järjekorras nii, et esimene osa on kõige väiksem ja viimane kõige suurem. Pikkushüppes peab koer hüppama pika ja madala hüppe.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> Pikkushüppe takistus koosneb kahest kuni viiest osast. Pikkushüppe pikkus mini 40–50&nbsp;cm (2 osa), midi 70–90&nbsp;cm (3–4 osa) ja maksi 120–150&nbsp;cm (4–5 osa). Pikkushüppe takistuse laius on 120&nbsp;cm. Takistuse osad asetatakse tõusvas joones: madalaim takistus ette (15&nbsp;cm) ja kõrgeim taha (28&nbsp;cm). Takistuse igasse nurka on paigutatud 120&nbsp;cm kõrgused postid.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" />[[Pilt:Chinook Olympics 07 136.jpg|pisi|200px|vasakul|Takistus: laud]] '''Laud''' on neljal jalal seisev tasapind. Koera ülesanne on hüpata laua peale, püsida seal viis sekundit juhi (võistlusel kohtuniku) määratud asendis kas seistes, lamades või istudes. Võistlusel määrab kohtunik kaks suunda, kust koer võib takistusele hüpata. Juhul kui koer hüppab takistusele valest suunast, loetakse see takistuse läbimisest keeldumiseks, millele järgneb 5 veapunkti.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> Mõõdud mini/midi 90 × 90&nbsp;cm (kõrgus 35&nbsp;cm) ja maksi 120 × 120&nbsp;cm (kõrgus 60&nbsp;cm). Laua pind peab olema kaetud libisemiskindla kattega.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" /> '''Ruut''' on samasugune takistus nagu laud, kuid maa peale joonistatud. Ruut on 120 × 120&nbsp;cm suurune ala, kus koer peab püsima viis sekundit kohtuniku määratud asendis. Koer peab terve kehaga olema ruudus (saba võib jääda välja). Ruudu kohta kehtivad samad reeglid nagu laua kohta, ka õpetamise meetod on sarnane.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> ===Kontakttakistused=== Kontaktesemeid peetakse ''agility''<nowiki/>'s üheks raskemaks osaks, sest koer peab tajuma, et kontaktalast ei tohi üle hüpata, vaid seda peab kindlasti puudutama. Seetõttu tuleb õpetamisel olla järjekindel ja tähelepanelik.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> [[Pilt:Dog going up an agility A-frame.jpg|pisi|200px|Takistus: A-takistus]] '''A-takistus''' võib näida palju raskemana, kui see üldiselt on. Enamik koeri naudib A-takistuse läbimist. A-takistuse õpetamine ei nõua väga suurt pingutust juhul, kui tegemist on enesekindla koeraga.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> Koosneb kahest A-kujuliselt asetatud karestatud, libisemist takistavate liistudega kaldpinnast, mille laius üleval 90&nbsp;cm ja jalamil 90–115&nbsp;cm. Kõrgus maapinnast mini/midi 170&nbsp;cm ja maksi 190&nbsp;cm (90° nurga all). Kontaktpinna pikkus on 106&nbsp;cm.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" /> [[Pilt:Laufsteg.jpg|pisi|200px|vasakul|Takistus: poom]]'''Poom''' võib koera hirmutada, sest maast vaadates paistab poom kõrguvat taevani. Poomi läbimisel tuleks jälgida, et koer sealt alla ei hüppaks, vaid rahulikult jookseks ja kontaktala läbiks.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> Poomi kõrgus 120–135&nbsp;cm. Poomi osad peavad olema karestatud, libisemist takistavate liistudega, 360–420&nbsp;cm pikad ja laiusega 30&nbsp;cm. Kontaktpinna pikkus 90&nbsp;cm.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" />[[Pilt:Wippe.jpg|pisi|200px|Takistus: kiik]] '''Kiik''' on saanud nii mõnelegi koerale komistuskiviks, kuna selle läbimisel on tasakaalupunkt, kus kiik allapoole liigub, ning koerale on vaja õpetada liikumise aeglustamist, et kiik tugeva põrgatusega alla ei kukuks. Jälgitakse, et koer ilma loata iseseisvalt ühelegi takistusele ei jookseks. Kiige tugev põrgatus võib tekitada koeras vastakaid tundeid, mistõttu enamik loomadest kohe kiigelt alla hüppab ja edaspidi sellele astumast keeldub.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> Kiigelaud peab olema karestatud, 365–425&nbsp;cm pikk ja 30&nbsp;cm lai. Libisemist takistavate liistude kinnitamine ei ole lubatud. Kiige jalase kõrgus peab moodustama 1/6 kiigelaua kogupikkusest. Kiik peab olema tasakaalus. Kontaktpinna pikkus 90&nbsp;cm. Koer peab kiige ületamisel mõlemad kontaktpinnad läbima.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" /> ===Läbitavad takistused=== [[Pilt:Tunnel.jpg|pisi|200px|vasakul|Takistus: avatunnel]] '''Avatunnel''' võib maapinnal asetseda sirgelt või kujundina (nt hobuserauakujuliselt). Tunnelit võib teha pikemaks ja lühemaks. Koera ülesandeks on tunnelist läbi minna. Suuremad tõud peavad end jalgadest allapoole laskma, et tunnelist läbi mahtuda.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> Tunneli läbimõõt on 60&nbsp;cm ja pikkus 3–6&nbsp;m. Tunnel peab olema painduv, võimaldamaks erinevate käänakute moodustamist.<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" />[[Pilt:Sacktunnel.jpg|pisi|200px|Takistus: kott-tunnel]]'''Kott-tunnelit''' iseloomustab 90&nbsp;cm pikkune kõvast materjalist sisenemise osa ja kolme meetri pikkune riidest osa. Koti kõrgus on 60&nbsp;cm. Enne kui koerale koti läbimise õpetamist alustatakse, peab ta oskama iseseisvalt sooritada tunnelit. Koeral ei lubata iseseisvalt kotti siseneda, sest ta võib koti läbimisel kergesti takerduda ja hiljem seda seetõttu karta.<ref name="Klubi Kuldsed Sõbrad / Koolitus / Agility" /> [[Pilt:Shetland Sheepdog black agility.jpg|pisi|200px|vasakul|Takistus: slaalom]] === Osavustakistused === '''Slaalom''' on poste 8, 10 või 12. Postid peavad olema jäigad, 100–120&nbsp;cm pikad, läbimõõduga 3–5&nbsp;cm ning need asetatakse üksteisest 50–65&nbsp;cm kaugusele (''Agility'' MM-l 60&nbsp;cm). Koer peab läbima slaalomi veatult (sisenema alati õigesti ja ei tohi poste vahele jätta).<ref name="Koeruse koolitused / Agilitykool / Agility takistused" /> ==Hinded, sertifikaadid, aunimetused== ===Hinded=== {| class="wikitable float-right" width="320" !Karistuspunktide summa !Hinne |- |0–5,99 |Suurepärane |- |6–15,99 |Väga hea |- |16–25,99 |Hea |- | üle 26 | Hinnet ei anta |} ===Üleminekusertifikaadid=== '''''Agility'' 1.''' '''võistlusklassis''' antakse ''agility'' ülemineku sertifikaat koerale, kes on 1. klassi võistlusraja läbinud hindega "suurepärane" kolmel korral, millest vähemalt kaks tulemust peavad olema veatud (0–0,99) ja hinnatud kahe erineva kohtuniku poolt. Üks võistlustulemus kolmest võib olla hüpperajalt. '''''Agility'' 2.''' '''võistlusklassis''' antakse ''agility'' ülemineku sertifikaat koerale, kes on kolmel korral 2. klassi võistlusraja läbinud veatult (0–0,99) ja hinnatud vähemalt kahe erineva kohtuniku poolt. Üks võistlustulemus võib olla hüpperajalt. ===Aunimetused=== '''Eesti ''agility'' tšempioniks (EST AG CH)''' saab koer, kes on ''agility'' riiklike võistluste kõrgeimas klassis saavutanud kolm 0-tulemusega (0–0,99) võitu vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult. Üks võistlustulemus võib olla hüpperajalt. Peale selle peab koer olema saanud vähemalt hinde "hea" välimiku näituselt. Välismaine koer saab aunimetuse EST AG CH, kui ta on oma maa ''agility'' tšempion ja saab ühe 0-tulemusega (0–0,99) võidu ''agility-''rajalt võistluste kõrgeimas klassis Eestis. '''Eesti meistriks ''agility''<nowiki/>'s''' saab koer, kes on Eesti meistrivõistlustel võitnud oma võistlusrühma vähemalt hindega "väga hea", st kuni 15,99 karistuspunktiga. Kui kahe raja tulemuste kokkuliitmisel on tulemus 16 ja enam karistuspunkti, jäetakse meistritiitel välja andmata. Rahvusvahelistel ''agility-''võistlustel antakse kõrgeimas võistlusklassis ''agility-''rajal 0-tulemusega (0–0,99) võitnud koerale '''rahvusvaheline ''agility'' sertifikaat C.A.C.I.AG (Certificat d'Aptitude au Championnat International d'Agility)'''. Paremuselt teisele koerale (0–0,99) antakse reserv-C.A.C.I.AG. Rahvusvahelise ''agility'' tšempioni tiitli saamiseks peab koer saama kaks C.A.C.I.AG-d kahest riigist ja kahelt erinevalt kohtunikult, kusjuures nende kahe C.A.C.I.AG vahe peab olema vähemalt üks aasta ja üks päev. Kui võitnud koeral juba on rahvusvaheline ''agility''-meistri tiitel, võidakse C.A.C.I.AG üle anda koerale, kes on saanud reserv-C.A.C.I.AG-i. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="f56rL">[https://web.archive.org/web/20120323074305/http://www.kennelliit.ee/est/standardid/belgia_lambakoer_15.pdf belgia lambakoer malinois (15)], kennelliit.ee</ref> }} ==Kirjandus== * Odres, Elo. [http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3552/new_eri_artiklid_355212 ''Agility – harrastamiseks vaid koos sõbraga''.] // Dilemma / Äripäev (2007) Aprill, lk 44–47 * Jürjo, Tiina. ''Eesti meistrivõistlused agility´s: 16. juuni 2007'' // Koer (2007) nr 3, lk 25–26 * Jürjo, Tiina. ''Eesti võistkond agility maailmameistrivõistlustel: [koerad, 2006]'' // Koer (2006) nr 4, lk 26–28 * Vaidla, Kristi. ''Agility võistlus Veskimetsas: (koertele)'' // Koer (2006) nr 2, lk 22–23 * Joon, Silja. [http://www.parnupostimees.ee/021006/esileht/tarbija/10068058.php ''Agility aitab lemmikuga lõbusalt aega viita''] // Pärnu Postimees (2006) 30. september * Tammepuu, Helen. [http://paber.maaleht.ee/?page=18685&grupp=targutalita&artikkel=2789 ''Agility pakub rõõmu ja arendab''] // Maaleht * Päike, Kaie. [http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=274 ''Agility – spordiala koertele.''] // Lemmik (2005) November, nr 10, lk 32–34 * Sikk, Monica. ''Koerafriikide pidupäev.'' // Lemmik (2005) Juuni, nr 6, lk 42–43 * Kasonen, Tuuliki. ''Särtsakat trenni ja kamaluga naeru.'' // Tervis Pluss (2002) August, nr 8, lk 16–17 * Marje Piiroja ja Süsi (Frosty Forest Zeta Prime), [[belgia lambakoer malinois]](FCI 1, 1, 15)<ref name="f56rL" /> ** [http://www.fmbb-registrations.net/downloads/Results%20FMBB%20World%20Championship%202013%20Agility.pdf Results FMBB World Championship 2013 Agility Finals ] ** 6. mai 2013, [http://sport.delfi.ee/archive/print.php?id=66080656 Marje Piiroja ja Süsi võitsid Eestile ajaloolise MM-tiitli! ] ** 7. mai 2013, [http://sport.err.ee/Uudised/2c989ddb-4d9f-418e-af28-dc137e08ebf7 Marje ja Raio Piiroja koer krooniti nädalavahetusel Agilitys maailmameistriks], sport.err.ee ** 7. mai 2013, [http://sport.err.ee/Videod/1699d21f-b09e-40b1-ada1-463825995ab1 Marje ja Raio Piiroja koer krooniti nädalavahetusel Agility maailmameistriks], sport.err.ee ** 14. mai [[2013]], [http://lemmikloom.postimees.ee/1234800/print/marje-piiroja-ja-tema-satelliit-susi-on-maailma-parimad/ Marje Piiroja ja tema satelliit Süsi on maailma parimad], (Frosty Forest Zeta Prime) lemmikloom.postimees.ee ** [http://dogsportmag.eu/2013/05/05/fmbb-2013-agility-final-results FMBB 2013 : Agility Final Results], dogsportmag.eu ** [http://www.youtube.com/watch?v=pkmwAGZUSTg Marje ja Süsi] ** [http://www.youtube.com/watch?v=Pw0pcbFEePE& Marje ja Süsi Tartu Agility võistlus 06.04.2013 A1-A3 1.katse] ** [http://www.youtube.com/watch?v=zRmAbXrS7bk& Marje ja Süsi Tartu Agility võistlus 06.04.2013 A1-A3 2.katse] ==Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20110903150400/http://kennelliit.ee/dokumendid/ekl_agilityvoistluste_eeskirjad Eesti Kennelliidu ''agility''-võistluste eeskirjad] (arhiiviversioon) * [http://web.zone.ee/ekl-kkk/Agilityvoistlustejuhend.pdf Eesti Kennelliidu ''agility''-võistluste juhend] * [http://web.zone.ee/ekl-kkk/voistlus08.html 2008] ===Eesti koeraspordiga tegelevad ühendused=== * [http://www.akoer.eu/ Agilityklubi "A-Koer"] Tallinn * [https://www.facebook.com/pg/AgilityPluss Agility Pluss] Tallinn * [http://www.koerus.ee/ Koeraspordiklubi Koerus] Tallinn * [http://www.tako.ee/ Tarkade Koerte Klubi (TAKO)] Tallinn * [http://www.koerteklubi.ee Koerteklubi Säde] Tartu * [http://www.lemmikloom.eu Pärnumaa Koertespordi Klubi Minu Sõber] Pärnu * [http://parnuagility.net/ Pärnu Agility Klubi] Pärnu * [https://rakverekoerasport.wixsite.com/avaleht Rakvere Koeraspordi Klubi] Rakvere / Lääne-Virumaa * [http://vileklubi.eu/ Koerteklubi ViLe] Viljandi * [http://www.saarlasteagility.ee/ Saarlaste Agilityklubi] Saaremaa * [http://www.koerteklubiaktiiv.eu/ Koerteklubi Aktiiv] Saaremaa * [http://www.koertekool.ee/ Koertekool Leader] Tallinn [[Kategooria:Koerad]] aata3y2ut18gexxielytnzfzamufwkc Leini Mälk 0 147594 6164875 6163774 2022-07-21T11:47:41Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Leini Mälk''' (sündinud '''Pauline Triipan''', 24. oktoober ([[vkj]]) / [[6. november]] [[1904]] [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]], [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda vald]], [[Kihelkonna kihelkond]] – [[10. juuni]] [[1986]] [[Stockholm]]) oli eesti õpetaja. Ta lõpetas 1924. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i pedagoogikaharu.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/6-7_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Töötas [[Lümanda algkool|Lümanda algkoolis]] ja alates 1937. aastast [[Haabersti algkool|Haabersti algkoolis]].<ref name="1939_07_24_PL">Päewaleht, nr. 197, 24 juuli 1939, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19390724.2.22 August Mälku ei vabastatud kogukonnamaksust], digar.ee</ref> Ta põgenes 1944. aastal [[Rootsi]]. Aastatel 1945–1971 oli ta õpetaja [[Stockholmi Eesti Algkool]]is. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli alates 9. septembrist 1933 kirjanik [[August Mälk]] ja tütar oli skandinavist [[Elna-Halliki Mälk]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3961 TLÜAR väliseesti isikud] *[https://www.svenskagravar.se/gravsatt/76647133 Haud Stockholmi Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Mälk, Leini}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1986]] o4fa4yo6pj02ne9sepike19sxaa66r6 Bioakustika 0 150437 6164186 5383211 2022-07-20T13:30:50Z MirkoM 57800 wikitext text/x-wiki '''Bioakustika''' on [[akustika]] haru, mis tegeleb [[elusloodus]]e [[hääl]]te – erinevate [[organism]]ide poolt kasutatavate [[heli]]de – tekitamise ja tajumise uurimisega. Bioakustika rajajaks peetakse sloveeni bioloogi [[Ivan Regen]]it. ==Vaata ka== *[[Allveeakustika]] *[[Biofoonia]] *[[Biotremoloogia]] *[[Füsioloogiline akustika]] *[[Zoomusikoloogia]] [[Kategooria:Akustika]] [[Kategooria:Bioloogia harud]] oq83zcc4rw62jiere1edj2iecttsylt Vikipeedia:Vikiprojekt Maateadus/Soovitud artiklid 4 154569 6164592 5733575 2022-07-20T20:00:28Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki == Created Wed, 20 Jul 2022 20:00:01 +0000 by [//tools.wmflabs.org/missingtopics/ the MissingTopics tool] ([//tools.wmflabs.org/missingtopics/?language=et&project=wikipedia&depth=5&category=Maateadused&article=&wikimode=1&limitnum=5&notemplatelinks=1&nosingles=1 run again with these settings]) == {| !Wanted!!Title |- ! 58 | [[Neostratotüüp]] |- ! 36 | [[Telje kalle]] |- ! 32 | [[Nemunase madalik]] |- ! 25 | [[Jan Kleyna]] |- ! 23 | [[David C. Jewitt]] |- ! 22 | [[Litostratigraafiline üksus]] |- ! 20 | [[Labrador (mineraal)]] |- ! 20 | [[Algimantas Grigelis]] |- ! 20 | [[Rita Ulste]] |- ! 19 | [[Vestlandi maakond]] |- ! 16 | [[Keemiline koostis]] |- ! 15 | [[Mineraalitera]] |- ! 15 | [[Granodioriit]] |- ! 14 | [[Ümberkristalliseerumine]] |- ! 14 | [[Anortiit]] |- ! 13 | [[Fonoliit]] |- ! 13 | [[Kristalne kilt]] |- ! 13 | [[Turmaliin]] |- ! 12 | [[Nukk (geograafia)]] |- ! 12 | [[Enstatiit]] |- ! 12 | [[Apoapsiid]] |- ! 12 | [[Sfaleriit]] |- ! 12 | [[Fülliit]] |- ! 12 | [[Liivakõrb]] |- ! 12 | [[Periapsiid]] |- ! 11 | [[Foraminifeerid]] |- ! 11 | [[Kristallograafilised teljed]] |- ! 11 | [[Ekliptika tasand]] |- ! 11 | [[Sümmeetriatasand]] |- ! 11 | [[Diopsiid]] |- ! 11 | [[Inversioonikese]] |- ! 11 | [[Hüpersteen]] |- ! 10 | [[Kraatrijärv]] |- ! 10 | [[Kromiit]] |- ! 10 | [[Graniitporfüür]] |- ! 10 | [[Vihmaperiood]] |- ! 10 | [[Kontaktmoone]] |- ! 10 | [[Kivikõrb]] |- ! 10 | [[Isomorfism (mineraloogia)]] |- ! 10 | [[Arktiline tundra]] |- ! 10 | [[Merepind]] |- ! 10 | [[Settebassein]] |- ! 10 | [[Sümmeetriatelg]] |- ! 10 | [[Suur nõgu]] |- ! 10 | [[Brett J. Gladman]] |- ! 10 | [[Spinell]] |- ! 10 | [[Tunnelorg]] |- ! 10 | [[Retrograadne orbiit]] |- ! 10 | [[Kahtla-Kübassaare hoiuala]] |- ! 10 | [[Trøndelagi maakond]] |- ! 10 | [[Mikrokliin]] |- ! 9 | [[Lasumus]] |- ! 9 | [[Pinnatemperatuur]] |- ! 9 | [[Vooluvesi]] |- ! 9 | [[Kvaternaarigeoloogia]] |- ! 9 | [[Ludza piirkond]] |- ! 9 | [[Leutsiit]] |- ! 9 | [[Nähtavus]] |- ! 9 | [[Kristallooptika]] |- ! 9 | [[Stromatopoorid]] |- ! 9 | [[Lubjakivimaardla]] |- ! 9 | [[Kloriitkilt]] |- ! 9 | [[Sünoodiline periood]] |- ! 9 | [[Valents]] |- ! 9 | [[Alam-Kambrium]] |- ! 9 | [[Gravimeetria]] |- ! 9 | [[Enercon GmbH]] |- ! 9 | [[Allikalehter]] |- ! 9 | [[Inimtegevus]] |- ! 9 | [[Glaukoniitliivakivi]] |- ! 9 | [[Asendumine]] |- ! 9 | [[Geoloogiline ehitus]] |- ! 8 | [[Magnesiit]] |- ! 8 | [[Glaukofaan]] |- ! 8 | [[Mineraalirühm]] |- ! 8 | [[Moreentasandik]] |- ! 8 | [[Kaledoonia kurrutus]] |- ! 8 | [[Laevatatav jõgi]] |- ! 8 | [[Charles Lyell]] |- ! 8 | [[Stratigraafiline üksus]] |- ! 8 | [[Cape Canaverali stardikompleks 17]] |- ! 8 | [[Turbamaardla]] |- ! 8 | [[Viiburgiit]] |- ! 8 | [[Vulkaanikoonus]] |- ! 8 | [[Porfüroblast]] |- ! 8 | [[Štokk]] |- ! 8 | [[Kihipind]] |- ! 8 | [[Kesk-Vene kõrgustik]] |- ! 8 | [[Kristallograafiline klass]] |- ! 8 | [[John J. Kavelaars]] |- ! 8 | [[Kvartsporfüür]] |- ! 7 | [[Mägigiid]] |- ! 7 | [[Geoloogiline läbilõige]] |- ! 7 | [[Temperatuuriinversioon]] |- ! 7 | [[Flogopiit]] |- ! 7 | [[Euroopa Investeerimispank]] |- ! 7 | [[Ofiidiline struktuur]] |- ! 7 | [[Atlandi ookeani põhjaosa]] |- ! 7 | [[Baieri Eel-Alpid]] |- ! 7 | [[Pelhami saarestik]] |- ! 7 | [[Eriteraline struktuur]] |- ! 7 | [[Pikem pooltelg]] |- ! 7 | [[Paduvihm]] |- ! 7 | [[Tilkekivi]] |- ! 7 | [[Polaaruurija]] |- ! 7 | [[Pudedus]] |- ! 7 | [[Smektiit]] |- ! 7 | [[Sillimaniit]] |- ! 7 | [[Põhjaveetase]] |- ! 7 | [[Põlevkivikaevandus]] |- ! 7 | [[Pöörlemiskiirus ekvaatoril]] |- ! 7 | [[Pühad kivid Eestimaal]] |- ! 7 | [[Pürokseniit]] |- ! 7 | [[Dnepri kõrgustik]] |- ! 7 | [[Ribekiit]] |- ! 7 | [[Ristprofiil]] |- ! 7 | [[Tetraeeder]] |- ! 7 | [[Narači rahvuspark]] |- ! 7 | [[Dolokivimaardla]] |- ! 7 | [[Lintstruktuur]] |- ! 7 | [[Alpi kurrutus]] |- ! 7 | [[Liivarand]] |- ! 7 | [[Kesk-Itaalia]] |- ! 7 | [[Amosiit]] |- ! 7 | [[Anataas]] |- ! 7 | [[Maaellipsoid]] |- ! 7 | [[Ledai]] |- ! 7 | [[Ankeriit]] |- ! 7 | [[Ülemdevon]] |- ! 7 | [[Kaevis]] |- ! 7 | [[Melanokraatne kivim]] |- ! 7 | [[Merelaine]] |- ! 7 | [[Meseta kiltmaa]] |- ! 7 | [[Ida-Nusa-Tenggara]] |- ! 7 | [[Ida-Euroopa kraaton]] |- ! 7 | [[Lilita-Ilga Gailite]] |- ! 6 | [[Sila]] |- ! 6 | [[Kirde-Svalbardi looduskaitseala]] |- ! 6 | [[Väljavool]] |- ! 6 | [[Vytautas Marcinkevičius]] |- ! 6 | [[SOIUSA]] |- ! 6 | [[Skorbuut]] |- ! 6 | [[Tonaliit]] |- ! 6 | [[Cape Canaverali stardikompleks 41]] |- ! 6 | [[Kihnu laidude looduskaitseala]] |- ! 6 | [[Keskmoreen]] |- ! 6 | [[Suletis]] |- ! 6 | [[Borniit]] |- ! 6 | [[Berner Oberland]] |- ! 6 | [[Vestas]] |- ! 6 | [[Tarimi nõgu]] |- ! 6 | [[Asfaltiit]] |- ! 6 | [[Vahevöö kiil]] |- ! 6 | [[Anortoklass]] |- ! 6 | [[Rüükala]] |- ! 6 | [[Keskmiseteraline struktuur]] |- ! 6 | [[Antigoriit]] |- ! 6 | [[Viljakus]] |- ! 6 | [[Kõrge astme moondekivim]] |- ! 6 | [[Rossi šelfiliustik]] |- ! 6 | [[M/s²]] |- ! 6 | [[Moondeaste]] |- ! 6 | [[Geotermiline gradient]] |- ! 6 | [[Gibsiit]] |- ! 6 | [[Mandriline riftivöönd]] |- ! 6 | [[Mahalangur Himal]] |- ! 6 | [[Jaan Vali]] |- ! 6 | [[Madona piirkond]] |- ! 6 | [[Läänemere nõgu]] |- ! 6 | [[Murrangu lamav tiib]] |- ! 6 | [[Instrument]] |- ! 6 | [[Graptoliit]] |- ! 6 | [[Litostratigraafia]] |- ! 6 | [[Harilik taro]] |- ! 6 | [[Hertsüünia kurrutus]] |- ! 6 | [[Lasuriit]] |- ! 6 | [[Humiinhapped]] |- ! 6 | [[Lageraba]] |- ! 6 | [[Jämedateraline struktuur]] |- ! 6 | [[Murrangu lasuv tiib]] |- ! 6 | [[Rodoniit]] |- ! 6 | [[Kaardistamine]] |- ! 6 | [[Edela-Eesti]] |- ! 6 | [[Regionaalmoone]] |- ! 6 | [[Raimo Kõlli]] |- ! 6 | [[Pürargüriit]] |- ! 6 | [[Põhjaerosioon]] |- ! 6 | [[Päikesevalgus]] |- ! 6 | [[Küljeerosioon]] |- ! 6 | [[Polüneeslased]] |- ! 6 | [[Järsak]] |- ! 6 | [[Pohorje]] |- ! 6 | [[Jõeharu]] |- ! 6 | [[Peliit]] |- ! 6 | [[Karstijärv]] |- ! 6 | [[Orbitaalresonants]] |- ! 6 | [[Optiline spekter]] |- ! 6 | [[Ooliit]] |- ! 6 | [[Oklusioonifront]] |- ! 6 | [[Puisraba]] |} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Maateadus]] 7b49a3clawrmhi7j7kpui4cypepspvm Ott Raun 0 156768 6164161 6164092 2022-07-20T12:26:48Z Andres 5 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki '''Ott Raun''' (sündinud [[19. juuli]]l [[1940]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik. ==Õpingud ja töö== *1948–1955 Tallinna 27. 7-klassiline kool *1955–1959 [[Tallinna 22. Keskkool]] *1959–1962 Tallinna Kalanduse Tehnikum *1960–1962 Tallinna Kalakombinaat, kalatöötleja *1965–1969 Tallinna Pedagoogiline Instituut, eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala *1969–1975 ajalehe [[Õpetajate Leht|Nõukogude Õpetaja]] toimetus, koolikorralduse osakonna korrespondent, alates 1971 osakonnajuhataja *1975–1998 ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] publitsistikaosakonna juhataja *alates 1998 ajakirja [[Tuna]] peatoimetaja ==Looming== Raun on välja andnud kuus luulekogu ("Hobusel on täna sünnipäev" 1973, "Silmlill" 1996, "Kaheks saa" 2002, "Kummelilõhn kirikus" 1991, "Alraun" 2005, "Iseenese väljanäitus" 2010), kolm romaani ("Kõrvaltegelased" 1990, "Kuningas, kes tahtis olla narr" 1995, "Test" 2000), artiklivalimiku "Vaikne eestlane" (1998), muinasjuturaamatu "Kass nimega Inimene" (2015) ning mälestusteraamatud "Vaimu vend" (2015) ja"Tuba number kaheksa" (2016). ==Liikmesus== Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige 1992. aastast, [[Eesti Arhivaaride Ühing]]u liige ning kirjandusrühmituse [[Wellesto]] liige ja üks selle asutajaid.<ref>[https://web.archive.org/web/20131220033303/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9155:kirjandusruehmitus-wellesto-21-aastat-tagasi&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3262 Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)</ref> ==Tunnustus== *2003 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Ott Raun on filmimees [[Mart Raun]]a ja arhitekt [[Anu Raun]]a isa. Ta on bibliofiil [[Vallo Raun]]a vend. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Raun, Ott}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 0hu9q48ieec8hjcqk95d8myz23xznya Albert Tilk 0 158161 6164806 5542951 2022-07-21T08:57:53Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Albert Dionisius Tilk''' ([[14. jaanuar]] [[1899]] [[Kuressaare]] – [[17. aprill]] [[1980]] [[Göteborg]]) oli eesti [[arst]]. Ta lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium|Saaremaa Eesti Segagümnaasiumi]]<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja õppis aastatel 1919–1924 (lõpetas 1924) [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]]. Ta oli [[Korporatsioon Fraternitas Estica|korporatsiooni Fraternitas Estica]] vilistlane. 1924–1944 arst [[Saaremaa]]l ja [[Pärnu]]s. Nimetati 1943. aastal [[Kuressaare raehärra|Kuressaare raehärraks]]<ref>Viljandimaa linnadele nimetati raehärrad. Eesti Sõna, 22. juuni 1943, nr. 140, lk. 4.</ref>. 1944 põgenes [[Rootsi]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=tilk&q=1 TÜ üliõpilased] {{JÄRJESTA:Tilk, Albert}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Arstide Koja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kuressaare linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 2s4e24noreu0vhg2rw74fr3akduyshr Lämmastikusidumine 0 159653 6164860 6163358 2022-07-21T10:30:33Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Inkubatsioonikambrid nitrogenaasi aktiivsuse mõõtmiseks.jpg|pisi|Inkubatsioonikambrid koos [[tsüanobakterid|tsüanobakterite]] proovidega, et hinnata nende bakterite ensüümi ([[nitrogenaas]]i) aktiivsust, millega nad seovad lämmastikku. Pilt on tehtud [[Teravmäed|Teravmägedes]], Sassendaleni piirkonnas]] '''Lämmastikusidumine''' (ka '''lämmastiku sidumine''', '''lämmastiku fikseerimine''', '''lämmastiku seondamine''') on [[keemiline protsess]], mille tagajärjel [[Maa atmosfäär|atmosfääri]] suhteliselt inertne molekulaarne [[lämmastik]] (N<sub>2</sub>) muundatakse redutseeritud (näiteks [[ammoniaak|ammoniaagiks]]) või oksüdeeritud vormiks (näiteks [[nitraat|nitraadiks]]). Lämmastikusidumine toimub looduses peamiselt [[mikroorganismid]]e (näiteks [[tsüanobakterid|tsüano-]] ja [[asotobakterid|asotobakterite]]), [[UV-kiirgus]]e ja [[välk|välgu]] kaasabil. Bioloogilise dilämmastiku muundamise saadus on ammoniaak, abioloogilisel teel tekivad lämmastikuoksiidid. Samuti seotakse õhu lämmastikku inimtegevuse tagajärjel ([[Haber-Boschi protsess]]i abil ammoniaaki tööstuslik tootmine) ja tahtmatult mitmesugustes põlemisprotsessides (sealhulgas autode mootoris). Lämmastiku sidumine on praegu ja kogu [[evolutsioon]]i jooksul olnud äärmiselt oluliseks, hädavajalikuks tingimuseks [[elu]] kestmise eeldusena. Sest kõik bioloogilised organismid kogu [[biosfäär]]is vajavad oma elutegevuseks lämmastikku, kuna väga paljud asendamatult olulised [[biomolekul]]id sisaldavad oma koostises lämmastikku. Lämmastik on üks neljast tähtsamast [[keemiline element|keemilisest elemendist]], millest moodustub elu, koosnevad elus [[rakk|rakude]] molekulid. Olgugi enamus atmosfäärist koosneb lämmastiku molekulidest, pole need oma väga tugevast kolmiksidemest põhjustatud keemilise inertsuse tõttu enamikele elusorganismidele kättesaadavad. Ja kuigi lämmastiku oksiide tekib ka eluta looduse protsessides välgu ja UV-kiirguse energia kaasabil, on bioloogiline lämmastikusidumine siiski väga oluline, hädavajalik protsess. Suurem osa biosfääris vajaminevast lämmastikust seotakse bioloogilisel moel. == Biokeemiline olemus == Tüüpiline lämmastikusidumise keemiline reaktsioon, mida viivad läbi mikroorganismid ensüüm [[nitrogenaas]]i vahendusel, on järgmine: :N<sub>2</sub> + 6H + energia → 2NH<sub>3</sub> Kui tööstuslik lämmastikusidumine [[Haber-Boschi protsess|Haberi protsess]], nõuab küllalt kõrget temperatuuri ja rõhku, see tähendab eritingimusi, mille loomise jaoks kulub ka küllalt palju energiat, siis bioloogilise lämmastikusidumise puhul töötab ensüüm nitrogenaas sedavõrd efektiivselt [[katalüüs]]i teostades, et protsessi toimumiseks pole tarvis kõrget temperatuuri ja rõhku - reaktsioon toimub hariliku temperatuuri ja rõhuga, üksnes [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] molekulide energiat kasutades mitmete vaheetappide kaupa. Ühe lämmastikumolekuli katalüüsireaktsiooniks kulub samuti rohkelt energiat - 16 ATP molekuli, samuti 16 [[vesi|veemolekuli]], 8 [[elektron]]i ja 8 [[prooton]]it. Reaktsiooni saadusteks on 2 ammoniaagimolekuli, vesinikumolekul, 16 ADP molekuli ja 16 fosfaatiooni. Teadaolevalt on kõikidel bioloogilistel lämmastiku sidujatel samasuguse ehitusega ensüüm - nitrogenaas. Nitrogenaasikompleks on tundlik [[dihapnik|hapnikumolekuli]] (O<sub>2</sub>) inaktiveerivale mõjule. Näiteks kaunviljad, mille juurtes olevate [[mügarbakterid|mügarbakterite]] abil lämmastiku sidumine toimub, hoiavad oma juuremügarikes O<sub>2</sub> väga madalat kontsentratsiooni, sidudes hapnikumolekulid leghemoglobiinile, mis on hemoglobiiniga sarnane hapnikku siduv [[valk]]. == Kirjandus == * Biokeemia lühikursus. Õpik kõrgkoolidele. (tõlkeraamat) John L. Tymoczko, Jeremy M. Berg, Lubert Stryer. (lk 506-508) 2016, TTÜ Kirjastus ISBN: 9789949239313 == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=jUyg-28rdlk] Ingliskeelne video teemal: Nitrogenase - Nitrogen fixation Enzyme [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Mikrobioloogia]] [[Kategooria:Lämmastik]] kduzbqgp05dgq662jdaoczwz285a1u9 Mall:Põhjasõja sündmused 10 159773 6164484 5867803 2022-07-20T18:03:51Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sõjakäik |nimi = [[Põhjasõda]] |toornimi = Põhjasõja sündmused |lahingud = [[Riia piiramine (1700)|I Riia]] <small>•</small> [[Tönningi piiramine|I Tönning]] <small>•</small> [[Maabumine Humlebækil|Humlebæk]] <small>•</small> [[Reinbecki lahing|Reinbeck]] <small>•</small> [[Travendali rahu]] <small>•</small> [[Varja lahing|Varja]] <small>•</small> [[Pühajõe lahing|Pühajõe]] <small>•</small> I Narva ([[Narva piiramine (1700)|piiramine]] & [[Narva lahing (1700)|lahing]]) <small>•</small> [[Petseri lahing|Petseri]] <small>•</small> [[Spilve lahing|Spilve]] (Daugava) <small>•</small> [[Räpina-Lokuta lahing|Räpina-Lokuta]] (Rappin) <small>•</small> [[Vastse-Kasaritsa lahing|Vastse-Kasaritsa]] (Neu-Kasseritz) <small>•</small> [[Rõuge lahing|Rõuge]] (Rauge) <small>•</small> [[Erastvere lahing|Erastvere]] <small>•</small> [[Druskininkai lahing |Druskininkai]] <small>•</small> [[Vilniuse lahing (1702)|I Vilnius]] <small>•</small> [[Kliszówi lahing|Kliszów]] <small>•</small> [[Wieluńi lahing|Wieluń]] <small>•</small> [[Peipsi esimene merelahing|I Peipsi]] <small>•</small> [[Hummuli lahing|Hummuli]] <small>•</small> [[Krakówi lahing|Kraków]] <small>•</small> [[Nöteborgi piiramine|Nöteborg]] (Schlüsselburg) <small>•</small> [[Saladeni lahing|Saladen]] <small>•</small> [[Pułtuski lahing|Pułtusk]] <small>•</small> [[Nyeni lahing|Nyen]] <small>•</small> [[Systerbäcki lahing|Systerbäck]] <small>•</small> [[Peipsi teine merelahing|II Peipsi]] <small>•</small> [[Kastre jõelahing|Kastre]] <small>•</small> [[Rakvere lahing (1704)|Rakvere]] (Wesenberg) <small>•</small> [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]] <small>•</small> [[Toruńi piiramine (1703)|Toruń]] <small>•</small> [[Jakobstadti lahing|Jakobstadt]] <small>•</small> [[Poznańi lahing|Poznań]] <small>•</small> [[Narva piiramine (1704)|II Narva]] <small>•</small> [[Ponieci lahing|Poniec]] (Punitz) <small>•</small> [[Mūrmuiža lahing|Mūrmuiža]] (Gemäuerthof) <small>•</small> [[Rakowitzi lahing|Rakowitz]] <small>•</small> [[Varssavi lahing (1705)|Varssavi]] [[Varssavi rahu]] <small>•</small> [[Praga lahing|Praga]] <small>•</small> [[Grodno piiramine|I Grodno]] <small>•</small> [[Wschowa lahing|Wschowa]] (Fraustadt) <small>•</small> [[Nieświeżi lahing|Nieśwież]] <small>•</small> [[Kleczki lahing|Kleczk]] <small>•</small> [[Lachowitze piiramine|Lachowitze]] <small>•</small> [[Altranstädti rahu]] <small>•</small> [[Kaliszi lahing|Kalisz]] <small>•</small> [[Vilniuse lahing (1707)|II Vilnius]] <small>•</small> [[Grodno lahing|II Grodno]] <small>•</small> [[Vinni-Pajusti lahing|Vinni-Pajusti]] <small>•</small> [[Hołowczyni lahing |Hołowczyn]] <small>•</small> [[Malatitze lahing|Malatitze]] <small>•</small> [[Rajovka lahing|Rajovka]] <small>•</small> [[Lesnaja lahing|Lesnaja]] <small>•</small> [[Porvoo lahing|Porvoo]] <small>•</small> [[Kolkanpää lahing|Kolkanpää]] <small>•</small> [[Koniecpoli lahing|Koniecpol]] <small>•</small> [[Vepriki piiramine|Veprik]] <small>•</small> [[Sokolki lahing|Sokolki]] <small>•</small> [[Poltava lahing|Poltava]] <small>•</small> [[Perevolotšna kapituleerumine|Perevolotšna]] <small>•</small> [[Riia piiramine (1710)|II Riia]] <small>•</small> [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu]] <small>•</small> [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborg]] <small>•</small> [[Viiburi piiramine (1710)|II Viiburi]] <small>•</small> [[Køge merelahing (1710)|Køge laht]] <small>•</small> [[Tönningi piiramine|II Tönning]] <small>•</small> [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]] <small>•</small> [[Fladestrandi merelahing|Fladestrand]] <small>•</small> [[Møni lahing|Møn]] <small>•</small> [[Gadebuschi lahing|Gadebusch]] <small>•</small> [[Benderi kokkupõrge|Bender]] <small>•</small> [[Pälkäne lahing|Pälkäne]] <small>•</small> [[Helsingforsi rünnak|Helsingfors]] <small>•</small> [[Storkyro lahing|Storkyro]] <small>•</small> [[Hankoniemi merelahing|Hankoniemi]] <small>•</small> [[Fehmarni merelahing|Fehmarni väin]] <small>•</small> [[Rügeni merelahing|Rügen]] <small>•</small> [[Stralsundi lahing|Stralsund]] <small>•</small> [[Stresowi lahing|Stresow]] <small>•</small> [[Kristiania lahing|Kristiania]] <small>•</small> [[Gjellebekki lahing|Gjellebekk]] <small>•</small> [[Dynekileni lahing|Dynekilen]] <small>•</small> [[Strömstadi lahing|Strömstad]] <small>•</small> [[Fredriksteni piiramine|Fredrikshald]] <small>•</small> [[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa]] <small>•</small> [[Stäketi lahing|Stäket]] <small>•</small> [[Frederiksborgi rahu]] <small>•</small> [[Granhamni merelahing|Granhamn]] <small>•</small> [[Selångeri lahing|Selånger]] <small>•</small> [[Uusikaupunki rahu]]}}<noinclude> [[Kategooria:Sõjanduse mallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria: Ajalooalased navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria: Eesti sõjanduse mallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria: Eesti ajaloo mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 9ykyczn5c75zwivx369p6kszmbn88g8 Joosep Aavik 0 161706 6164793 6163776 2022-07-21T08:41:30Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Joosep Aavik''' ([[17. november]] [[1899]] [[Kuressaare]] – [[20. november]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[organist]], [[koorijuht|koori-]] ja [[dirigent|orkestrijuht]] ning muusikaõpetaja. Joosep Aavik lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Õppis 1919–1920 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis]] [[Peeter Süda]] oreliklassis, 1920–1923 [[Tartu Ülikool]]i matemaatika-loodusteaduskonnas keemiat ja samal ajal [[Heino Elleri Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]], 1923–1927 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatooriumis]] (lõpetas A. Topmani oreliklassi). Aastatel 1923–1925 töötas Tallinnas [[Hans Kubu eragümnaasium|Hans Kubu eragümnaasiumis]] muusikaõpetajana, Estonia muusikaosakonnas koori repetiitorina, [[Muusikaleht|Muusikalehe]] korrektorina ja Tallinna Konservatooriumis elementaarteooria- ja solfedžoõpetajana. 1927. aastal kolis Tartusse ja oli 1927–1929 [[Tartu Ülikooli kirik|Tartu Ülikooli kiriku]] organist ja segakoori [[Cantate Domino]] koorijuht, 1928 [[Tartu Kaubandus- ja Ärinduskeskkool|Tartu ühiskommertsgümnaasiumis]] ja [[Tartu Kaubandus- ja Ärinduskeskkool|kaubanduskoolis]] õpetaja. Aastatel 1929–1964 töötas Saaremaa koolides, sh Kuressaare naiskutsekoolis, Kuressaare 6-klassilises algkoolis ja 1. keskkoolis muusikaõpetajana, 1969–1970 Kuressaare lastemuusikakoolis muusikaliteratuuri-, solfedžo- ja klaveriõpetajana. Tegutses Saaremaal ka organistina kirikutes, juhatas 1931–1933 Kuressaare suveorkestrit, 1929–1935 [[Kuressaare Eesti Selts|Kuressaare Eesti Seltsi]] segakoori, 1945–1964 Kingissepa kultuurimaja segakoori ja kommunaaltöötajate ametiühingu naiskoori. Võttis kooridega osa kõigist laulupidudest, oli aastast 1932 Saaremaa laulupäevade üldjuht. Avaldas muusikaarvustusi Saaremaa ajalehtedes, Postimehes ja Muusikalehes. Kirjutas soololaule, segakoorilaule ja "Romansi" sümfooniaorkestrile. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=145 Online Encyclopedia] ''ENTS.ee'' *[http://www.videvik.ee/451/jaavik.html Joosep Aavik 100] ''Videvik'' {{DEFAULTSORT:Aavik, Joosep}} [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti muusikakriitikud]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 4qu976av11p3bnmb215hndo8n1l6e4c Aleksei Kurgvel 0 162649 6164862 6163878 2022-07-21T10:42:22Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} {{allikad}} '''Aleksei Kurgvel''' (eestistatult '''Aleks Kurgvel'''; [[13. september]] [[1904]] [[Kuressaare]] – [[16. juuli]] [[1982]] [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Eesti]], [[Soome]] ja [[Saksamaa]] sõjaväelane. Aleksei Kurgvel lõpetas 1923. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja 1926. aastal [[Sõjaväe Tehnikakool]]i. Teenis [[Sidepataljon]]is ning jätkas seejärel õpinguid Sõjakooli tehnikaväe erialal, mille lõpetas [[1931]]. aastal. {{Sisukord paremale}} Ta oli [[Sõjavägede Staabi II osakond|Sõjavägede Staabi II osakonna]] A-jaoskonna ülem kuni [[1940]]. aastani. Ta vabastati teenistusest [[3. juuli]]l 1940 kui "sobimatu koostööks venelastega". Ta lahkus Eestist, oli Saksamaal ja Soomes. Aleks Kurgvel osales luuregrupi [[ERNA (luuregrupp)|Erna]] ettevalmistamisel [[Soome]]s enne Eestisse saatmist 1941. aasta suvel <ref>[[Mihkel Theodor Simmo]]. Telegrafisti päevik 1941 Eena dessantgrupis Eestisse. Kodumaa eest.</ref>. == Teises maailmasõjas == Alates [[16. august]]ist [[1944]] oli ta [[Eesti Omakaitse]] ja [[Eesti SS-leegion]]i [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur|Kindralinspektuuri]] [[kindralinspektor]]i sideohvitser [[Armeegrupp Narwa|operatiivgrupi Narva]] ülemjuhataja juures. == Pärast sõda == Aleksei Kurgvel lahkus Tallinnast 22. septembril [[1944]] ja sõitis laevaga [[Liibav]]isse ([[Liepāja]]). Sõja lõppedes oli ta Saksamaal Saksa mereväeluures<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-helmut-luiga-kauged-ajad-keerulised-lood-02 Kirjutamata menuaare. Helmut Luiga], "Kirjutamata memuaare", 27.01.1991</ref> ja pärast seda USA-s. Viimane aadress Ameerikas oli ''Mr. Aleks Kurgvel. 3602 16th Street, N.W.. Washington, D.C. 20010''. <ref>http://www.nysdta.org/STC/Personal/1976/h_z0052.pdf</ref>. ''(Teine isiklik aadress 1970. aastate keskpaigast: 4605 90th Street, Elmhurst, NY 11373)'' Aleksei Kurgvel suri Ameerika Ühendriikides [[16. juuli]]l [[1982]]. == Publitsistika == Ta oli "[[Auraamat]]u" idee levitaja ja materjalide koguja (sõjas langenud, küüditatud, mõrvatud). Andmed ilmusid [[Võitleja]]s ja eraldi "[[Auraamatu andmete kogu]]na" [[New York|New Yorgis]] aastal [[1978]]. * Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile. Aleks Kurgvel ja [[Herbert Lindmäe]]. Tartu, 1998. ==Tunnustus== *1939 – [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] *1938 - Itaalia Krooniordu aumärgi 5. klass. *1937 - [[:ro:Ordinul_național_„Steaua_României”|Rumeenia Tähe ohvitseri orden]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/32F92ABA6105EDF8C22572960036DFB2 Mehed, kes vaikisid surmani] [[Eesti Ekspress]], [[8. märts]] [[2007]] * [http://kultuur.elu.ee/ke491_salo.htm Kes kirjutaks soomepoiste ajalugu edasi?], [[Kultuur ja Elu]] * [http://kultuur.elu.ee/ke490_salajane.htm Salajane, täiesti salajane..], [[Kultuur ja Elu]] * [http://www.nommevalitsus.org/?p=658 Kapten Kurgveli autentne informatsioon sõjalisest olukorrast Eestis 08.02.1944 ärakiri] {{JÄRJESTA:Kurgvel, Aleksei}} [[Kategooria:Eesti luurajad]] [[Kategooria:Sidepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1982]] fijt8ym1wnj5s72u0oxyrf34bzu110d Koera veregrupid 0 163777 6164560 5664593 2022-07-20T19:50:17Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} [[Koer]]tel on kirjeldatud umbes 13 [[veregrupp]]i. Algselt tähistati veregruppe tähtedega (A, B, C, D, E, F, G, J, K, L, M, N, Tr, O, He) ning seejärel [[akronüüm]]iga CEA (''Canine erythrocyte antigen''), kuid vältimaks segadust lühendiga ''carcinoembryonic antigen'' kasutatakse tänapäeval selle asemel DEA (''Dog Erytrocyte Antigen'') märgistust<ref name="Bell" >Bell, K. (1983). Blood groups of domestic animals. In: Agar. N. S. and Board. D. G. Red blood cells of domestic mammals. Amsterdam, Elsevier Science: Ch: 5, 137-164</ref>, millest igapäevases kliinilises kasutuses on oluline DEA 1.1. süsteem. Vähem leiab kasutust DEA 1.2, DEA 3, DEA 4, DEA 5 ja DEA 7 tüpiseerimine. {| class="wikitable" style="text-align:left" !Varasem nimetus!! Praegune nimetus |- ||A1 || DEA 1.1 |- ||A2 || DEA 1.2 |- ||B || DEA 3 |- ||C || DEA 4 |- ||D || DEA 5 |- ||F || DEA 6 |- ||Tr || DEA 7 |- ||He || DEA 8 |} == Isoantikehad == Koeral ei esine kliiniliselt olulisi naturaalseid [[isoantikehad|isoantikehi]] puuduva veregrupi suhtes. Kuid need tekivad 4–6 päeva jooksul pärast esmast kontakti puuduva antigeeniga<ref name="Bell" />. Sellest tingituna on nende uurimine raskendatud ning ei ole täpselt teada, millised [[antikehad|immunoglobuliinid]] põhjustavad koertel sobimatusreaktsiooni. ==Kirjandus== <references/> [[Kategooria:Veri]] [[Kategooria:Koerad]] 5fs65hvhm7rp6cayooely21yofpt3uw Kutsikas 0 164010 6164567 5996236 2022-07-20T19:50:41Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{See Artikkel||Perekonnanime|Kutsikas (perekonnanimi)}} [[Pilt:Keeshond Sibirian Husky crossbreed puppy.jpg|thumb|[[Siberi haski]] kutsikas]] '''Kutsikas''' on [[koer]]a mittetäiskasvanud isend. Tavaliselt nimetatakse kutsikateks [[koer|kodukoera]] (eelkõige [[koeratõug|tõukoera]]) poegi sünnist 6–9 kuu vanuseni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.thesprucepets.com/how-to-care-for-puppies-1117475|pealkiri=How to Care for a Puppy|autor=JENNA STREGOWSKI}}</ref> Kutsikaks nimetatakse ka teiste [[koerlased|koerlaste]] (rebase-, hundi-, šaakali- jt) ning mõnede teiste [[kiskjalised|kiskjaliste]] (peamiselt suurte [[kaslased|kaslaste]] [[noorloom]]i, kes füsioloogiliselt erinevad täiskasvanud isendeist (nt lõvikutsikad). Rannarahvas on aastasadu nimetanud kutsikateks ka [[Hülglased|hülge]]poegi. Noorlooma ja täiskasvanud isendi vanuseline piir on kokkuleppeline ja erineb ka liigiti. Väljendit "kutsikas" on rohkelt kasutatud ka lastekirjanduses, [[koomiks]]ites ja laulutekstides (tiigrikutsu, Pup of the Magic Dragon - lohe- või draakonikutsikas jm). Enamikku koeri peetakse kutsikateks kuni kahe aasta vanuseks, kuigi mõne tõu puhul võib kutsikate käitumine varem lõppeda või kesta kauem.<ref>{{Netiviide|autor=Dr. Gary Richter|url=https://ultimatepetnutrition.com/puppy-training/|pealkiri=Puppy Training And Behavior: How To House Train A Puppy}}</ref> Noored kutsikad on vastuvõtlikud haigustele ja haigustele, mis võivad olla väga tõsised ja millest enamik on täielikult välditavad. Seetõttu on kutsikate vaktsineerimine nii oluline. Kuid kutsikate vaktsineerimine üksi kõiki haigusi ära ei hoia. Haiguste ennetamise võti on hoolas oma kutsika käitumise sümptomite jälgimine. == Viited == [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Kiskjalised]] [[ru:Собака#Щенок]] tj5sncqwrqycvlac4dhretiejj70la4 Lauri Leesi 0 165141 6164712 6131876 2022-07-20T23:58:48Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Lauri Leesi | Taustavärv = #DEDEDE | Pilt = Leesi, Lauri.IMG 9012.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Lauri Leesi nautimas [[rahvusvaheline lasteraamatupäev|rahvusvahelise lasteraamatupäeva]] rongkäiku Tallinna vanalinnas<br><small>Foto: [[Ave Maria Mõistlik]], 2. aprill 2011</small> | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1945|3|10}} | Sünnikoht = [[Taritu]] küla, [[Saare maakond]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = }} '''Lauri Leesi''' (sündinud [[10. märts]]il [[1945]] Saare talus [[Taritu]] külas [[Lümanda vald (1939)|Lümanda vallas]] [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]]) on eesti [[õpetaja]]. Aastatel 1992–2018 oli Leesi [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i direktor. ==Elulugu== [[Pilt:Lauri Leesi ja Vahur Kersna 1999.jpg|pisi|Lauri Leesi ja Vahur Kersna 1999. aastal skulptor [[Rait Pärg]]i näituse avamisel<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[1949]]. aastal küüditati ta koos vanematega [[Siber]]isse [[Novosibirski oblast]]ise [[Tatarski rajoon]]i. Ta õppis aastatel 1952–1957 Tatarski rajooni [[Uvalskoje]] keskkoolis. Aastatel 1957–1959 õppis ta kodukohta naasnuna [[Taritu 7-klassiline Kool|Taritu 7-klassilises Koolis]] ja pärast seda [[Kingissepa Keskkool]]is, mille lõpetas 1963. aastal.<ref>{{Netiviide|Autor=Priit Pullerits|URL=https://kultuur.postimees.ee/157165/lauri-leesi-tosin-asja-mida-ta-vihkab|Pealkiri=Lauri Leesi tosin asja, mida ta vihkab|Väljaanne=Postimees|Aeg=29.08.2009|Kasutatud=}}</ref> Ta lõpetas 1970. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] prantsuse filoloogia erialal. Ta on töötanud [[prantsuse keel]]e õpetajana, muu hulgas [[Tallinna 1. Keskkool|Tallinna 1. Keskkoolis]] ja [[Tallinna Keeltekool]]is. Aastatel 1989–1992 tegi kaastööd [[Eesti Televisioon]]ile meelelahutus- ja muusikasaadete autori ja esinejana. Aastatel 1992–2018 oli ta [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i direktor. 28. jaanuaril 2011 väitis ta oma ettekandes [[Andmekaitse Inspektsioon]]i korraldatud [[konverents]]il, et on olnud 20 aastat [[Prantsusmaa]] [[mõjuagent]].<ref name="KN-2011"/> ==Looming== Tõlkinud eesti keelde teatritele näidendeid, sealhulgas [[Pierre de Marivaux]]' "Armastuse ja juhuse mäng", [[Molière]]'i "Kodanlasest aadlimees", [[Alfred de Musset]]' "Armastusega ei vallatleta". Ta on tõlkinud ka ligi 50 [[šansoon]]i ja toimetanud kirjastusele Perioodika alates aastast 1990 raamatusarja "[[Europeia]]". ===Teoseid=== *"Üksildase uitaja mõtisklusi" (vestesari, 1990) *"Prantsuse keel – minu rõõm" (õpik, 1995) *"Vene keel – minu arm!" (õpik, 1997) *"Inglise keel – minu kirg" (õpik, 1999) *"Väikese eurooplase lugemik" (õpik, 1999) *"Eurooplase lugemik" (õpik, 2001) ==Tunnustus== *1990 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] *1997 – [[Akadeemilised palmioksad]], rüütlijärk<ref name="palmioksad">[https://ee.ambafrance.org/Eestlased-ordeni-Akadeemilised-palmioksad-kavalerid "Eestlased – ordeni "Akadeemilised palmioksad" kavalerid"], Prantsusmaa Eestis</ref> *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3123}}</ref> *2001 – [[Auleegioni orden]]i rüütlikraad *2005 – [[Vabariigi Presidendi hariduspreemia]] *2011 – [[Akadeemilised palmioksad]], komandörijärk<ref name="palmioksad" /> *2013 – [[Tallinna vapimärk]] *2019 – [https://www.hm.ee/et/uudised/selgusid-aasta-opetaja-tanavused-laureaadid riiklik haridustöötaja elutööpreemia] *2020 – Estonia teatri sõber ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KN-2011">[https://web.archive.org/web/20180510050651/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=16208 "Lauri Leesi: Olen 20 aastat olnud Prantsusmaa mõjuagent"]. Kesknädal (kesknadal.ee), 20. veebruar 2011.</ref> }} ==Kirjandus== *"Saarlaste kirjarahvast". Koostaja [[Helgi Allik]]. Kuressaare 2003. Lk 37 ==Välislingid== *[http://www.epl.ee/artikkel/273384 Lauri Leesi: õpik peab sundima tööd tegema]. Eesti Päevaleht, 4. september 2004 *[http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=63,1421,1146,1151 Lauri Leesi: Esimene nädal on sissejuhatus]. ESTraveller, juuni-juuli 2005 *[http://www.virumaateataja.ee/210906/esileht/haridus/15033307.php Haridus: Lauri Leesi, tema kolleegid ja õpilased]. Virumaa Teataja, 21. september 2006 *[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E8E2C1BF7ED19E70C2257226004031FB Lauri Leesi loodab, et tema õpilastest ei saa lihttöölisi]. Eesti Ekspress, 16. november 2006 *[http://www.postimees.ee/?id=37021 Lauri Leesi: agarad ametnikud ja nobedad käsutäitjad]. Postimees, 30. september 2008 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=21181103&l=wlastnews Lauri Leesi: Ja mitte ainult kirvega]. Delfi.ee, 11. veebruar 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=95043 Reporter.ee: Leesi peab haridusreformi tooreks ja kalliks]. Postimees, 16. märts 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=157165 Lauri Leesi tosin asja, mida ta vihkab]. Postimees, 29. august 2009 *[http://www.ohtuleht.ee/431662 Lauri Leesi: "Kõige rohkem armastatakse ranget õpetajat"]. Õhtuleht, 18. juuni 2011 *[http://ekspress.delfi.ee/persoon/ametnikud-voitlesid-lauri-leesi-lutseumi-direktoriks-saamise-vastu?id=82026363 "Ametnikud võitlesid Lauri Leesi lütseumi direktoriks saamise vastu"]. Eesti Ekspress, 9. mai 2018 *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000175677 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Leesi, Lauri}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] 58g7rts6zy9yknkln05tws20lrh0t5d Raimondi puia 0 165311 6164524 3540903 2022-07-20T19:16:54Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Raimondi puia | värvus = taimed | seisund = EN | seisundi_süsteem = iucn2.3 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=168358 |nimi=Puya raimondii |hindaja=Lambe, A. |aasta=2009 |IUCN_aasta=2009 }}</ref> | pilt = Puya raimondii 2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = [[Bromeelialised]] ''Bromeliaceae'' | perekond = [[Puia]] ''Puya '' | liik = '''Raimondi puia''' | binaarne = ''Puya raimondii'' | binaarse_autor = [[Hermann Harms|Harms]] | levikukaart = | sünonüümid = }} [[Pilt:PuyaRaimondi2.JPG|thumb]] '''Raimondi puia''' (''Puya raimondii'') on [[mitmeaastane taim|mitmeaastane]] [[taim]] [[bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. [[Alcide d'Orbigny]] avastas taime [[1830]]. aastal [[Vacase vald|Vacase vallas]] [[Cochabamba departemang]]us. Peruust avastas selle [[1874]]. aastal [[Antonio Raimondi]], kelle järgi sai taim hiljem praeguse nime. ==Levik== Taim on levinud kitsal alal [[Lõuna-Ameerika]]s [[Boliivia]]s ja [[Peruu]]s [[Andid]]e kõrgmäestikus 3500 kuni 4500 m kõrgusel. ==Kirjeldus== Kasvab umbes 3 m kõrguseks, kuid õisik on 9-10 m kõrgune. Seega on ta suurim puia ja ka suurim bromeelialine. Lehed on 1-2 m pikkused, 6 cm laiused ja terava tipuga. Võib elada 100 aastaseks, kuid õitseb vaid korra 9 kuu vältel. <gallery> Pilt:PuyaRaimondi1.JPG|Raimondi puia enne õitsemist Pilt:Puya Raimondii.JPG Pilt:Puya raimondii 4.jpg Pilt:Puya raimondii 3.jpg </gallery> [[Kategooria:Bromeelialised]] i3ladnf5ev225aqk1u83er8toy19odo 6164525 6164524 2022-07-20T19:17:36Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Raimondi puia | värvus = taimed | seisund = EN | seisundi_süsteem = iucn2.3 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=168358 |nimi=Puya raimondii |hindaja=Lambe, A. |aasta=2009 |IUCN_aasta=2009 }}</ref> | pilt = Puya raimondii 2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = [[Bromeelialised]] ''Bromeliaceae'' | perekond = [[Puia]] ''Puya '' | liik = '''Raimondi puia''' | binaarne = ''Puya raimondii'' | binaarse_autor = [[Hermann Harms|Harms]] | levikukaart = | sünonüümid = }} [[Pilt:PuyaRaimondi2.JPG|thumb]] '''Raimondi puia''' (''Puya raimondii'') on [[mitmeaastane taim|mitmeaastane]] [[taim]] [[bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. [[Alcide d'Orbigny]] avastas taime [[1830]]. aastal [[Vacase vald|Vacase vallas]] [[Cochabamba departemang]]us. Peruust avastas selle [[1874]]. aastal [[Antonio Raimondi]], kelle järgi sai taim hiljem praeguse nime. ==Levik== Taim on levinud kitsal alal [[Lõuna-Ameerika]]s [[Boliivia]]s ja [[Peruu]]s [[Andid]]e kõrgmäestikus 3500 kuni 4500 m kõrgusel. ==Kirjeldus== Kasvab umbes 3 m kõrguseks, kuid [[õisik]] on 9–10 m kõrgune. Seega on ta suurim puia ja ka suurim bromeelialine. Lehed on 1–2 m pikkused, 6 cm laiused ja terava tipuga. Võib elada 100 aastaseks, kuid õitseb vaid korra 9 kuu vältel. <gallery> Pilt:PuyaRaimondi1.JPG|Raimondi puia enne õitsemist Pilt:Puya Raimondii.JPG Pilt:Puya raimondii 4.jpg Pilt:Puya raimondii 3.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] ryvgw9a4pabnqvrw81o16abqvz4cvz8 Emilie Tungal 0 171375 6164818 5380290 2022-07-21T09:25:30Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Emilie Tungal''' (kuni [[9. juuni]]ni [[1930]] '''Emilie Õispuu''', [[2. juuni]] [[1901]] [[Abruka vald]], [[Saaremaa]] – [[19. mai]] [[1935]] [[Tartu]]) oli eesti arst. Ta lõpetas 1920. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Saaremaa Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja õppis seejärel 1920–1921 [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust,<ref>[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1370&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK65ldLhrZnFBaWlIJ6hlVIhlDZUsq6tBQCAaRrZ Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944.] Rahvusarhiiv.</ref> 1922–1924 [[Müncheni ülikool]]is ja 1925–1935 [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust,<ref>[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=7036&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK65ldLhrZnFBaWlIJ6hlVIhlDZUsq6tBQCAaRrZ. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944.] Rahvusarhiiv.</ref> sai arsti õigused 1. märtsil 1935. Pärast ülikooli lõpetamist töötas vabatahtliku assistendina Tartu Ülikooli naistekliinikus. ==Isiklikku== Abiellus 9. juunil 1930 [[Gustav Tungal|Gustav Tunglaga]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tungal, Emilie}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1935]] itk7qop8wcyxa5cw9do1fjzl33p0cxo Anastassija Prõhhodko 0 172873 6164167 6144744 2022-07-20T12:44:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Anastassija Prõhhodko | Pilt = Anastasiya Prikhodko.jpg | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = 280 | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg ja vanus|1987|4|21}} | Surnud = | Päritolu = [[Kiiev]] | Pill = | Hääleliik = [[kontraalt]] | Stiil = [[folkrokk]], traditsiooniline [[levimuusika]] | Amet = [[laulja]] | Aktiivne = 2005. aastast | Plaadifirma = | Seotud_artistid = | URL = | Tähelepanuväärsed_pillid = }}'''Anastassija Kostjantinõvna Prõhhodko''' [prõhh'otko] (ukraina keeles Анастасія Костянтинівна Приходько, vene keeles Анастасия Константиновна Приходько; sündinud [[21. aprill]]il [[1987]] [[Kiiev]]is<ref name=offi>Biograafia ametlikul kodulehel http://anastasiya-prihodko.com/{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on ukraina levilaulja. Prõhhodko [[hääleliik]] on [[kontraalt]].<ref name="erste">[http://eurovision.ndr.de/teilnehmer/anastasijaprichodko100.html Russland: Anastasija Prichodko] Norddeutscher Rundfunk</ref> Tema repertuaaris on valdavad minoorsed rahvamuusika sugemetega laulud<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06157185 Venemaad esindab Eurovisioonil kiievlanna], ERR-i uudised, 8.03.2009</ref>. Ta võitis 2007 Vene Tähevabriku konkursi. Prõhhodko esindas Venemaad [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, saavutades 11. koha.<ref>[https://web.archive.org/web/20090521152913/http://www.interfax.com.ua/eng/main/13955 Results of the finals of Eurovision 2009], Interfax-Ukraine (17. mai 2009)</ref> Tema salvestatud Eurovisiooni võistluslaul "[[Mamo]]" jõudis 30 esitatuma laulu sekka Läti,<ref>{{cite web|url=http://www.lanet.lv/news/airplay/new.html|title=Latvian Airplay Chart 2009-05-22}}</ref> Ukraina<ref>[http://fdr.com.ua/chart/top_40/ Ukrainian Airplay Chart] 2009-05-04</ref> ja Venemaa raadiotes.<ref>[http://tophit.ru/cgi-bin/trackinfo.cgi?id=17604 Russian Airplay Chart] 2009-05-07</ref> Samuti oli ta Soomes internetist alla laaditud laulude edetabelis 22. kohal.<ref>{{cite web|url=http://www.latauslista.fi/lista/2009/21|title=Suomen Virallinen Latauslista 2009-05-22}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://anastasiya-prikhodko.com Prõhhodko koduleht] *[http://uudised.err.ee/index.php?06157185 Venemaad esindab Eurovisioonil kiievlanna], ERR-i uudised, 8.03.2009 {{Venemaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{DEFAULTSORT:Prihodko, Anastassija}} [[Kategooria:Ukraina lauljad]] [[Kategooria:Venemaa lauljad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] aiysk0e6kvtr09kgjwcq8an6kwa5hrn Sopi oja 0 175406 6164297 4903141 2022-07-20T17:13:22Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Sopi oja | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = | suue = merre | valgla_maad = Eesti | pikkus = 3 km | valgla_pindala = 8 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Sopi oja''' on [[oja]] [[Saaremaa]]l [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Oja saab alguse [[Vintri]] külas, voolab loode suunas ja suubub [[Lõu laht]]e. Oja on mitteavalik veekogu. Sopi oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1167200. [[Kategooria:Saaremaa valla veekogud]] [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] 6jafsg2s28hl3nkltcn5ajcixh1lqwh Lülle kraav 0 175408 6164298 5162010 2022-07-20T17:13:23Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Lülle kraav | pildi_nimi = | pildi_link = | lähe = [[Hänga]] külas | lähe_NS = 57/58/3.53 | lähe_EW = 22/5/37.97 | suue = merre | suue_NS = 57/57/54.70 | suue_EW = 21/59/13.08 | valgla_maad = Eesti | pikkus = 6,7 km | valgla_pindala = 7,4 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Lülle kraav''' on [[kraav]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saaremaa]]l. Kraav saab alguse [[Jämaja–Hänga tee]] äärest [[Hänga]] külas (veidi lõuna pool saab alguse ka [[Suurevare kraav]]), voolab läände ja suubub merre. Kraav on mitteavalik veekogu. == Välislingid == * {{kkr}} [[Kategooria:Saaremaa valla veekogud]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] jf092nua292sh6memadombe4nfrzf24 Suurevare kraav 0 175410 6164299 4903142 2022-07-20T17:13:24Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Suurevare kraav | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = | suue = merre [[Tammuna rand]] | valgla_maad = Eesti | pikkus = 7 km | valgla_pindala = 8,8 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Suurevare kraav''' on [[kraav]] [[Saaremaa]]l [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Kraav saab alguse [[Hänga]] küla maadelt (veidi põhja pool saab alguse ka [[Lülle kraav]]), voolab alguses läände, siis keerab edelasse ja lõunasse ning suubub [[Sääre laht]]e. Kraav on mitteavalik veekogu. Suurevare kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1166900. [[Kategooria:Saaremaa valla veekogud]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] ieo34ss94c0w32l31oazz12ije1cvjh Mõntu kraav 0 175947 6164300 4903127 2022-07-20T17:13:25Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Mõntu kraav | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = | suue = [[Mõntu rand|Mõntu ranna]] kaudu merre | valgla_maad = Eesti | pikkus = 0,9 km | valgla_pindala = 5 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Mõntu kraav''' on [[kraav]] [[Saaremaa]]l [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Mõntu]] külas. See on [[mitteavalik veekogu]]. Mõntu kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1700002. [[Kategooria:Saaremaa valla veekogud]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] oj00s6pzqc6r9lqhkfjjgx7rd9lagbz Varjulill 0 181049 6164619 6018219 2022-07-20T21:01:37Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Varjulill | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Asperula cynanchica 080608.jpg | pildi_seletus = [[Roosakas varjulill]] ''Asperula cynanchica'' | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Emajuurelaadsed]] ''Gentianales'' | sugukond = [[Madaralised]] ''Rubiaceae'' | perekond = '''Varjulill''' ''Asperula'' | perekonna_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1753 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Varjulill''' (''Asperula'' [[L.]]) on taimede perekond [[madaralised|madaraliste]] sugukonnast. Perekonda kuulub 186<ref>http://apps.kew.org/wcsp/qsearch.do kasutatud 15.04.2010</ref> liiki. Eestis on levinud kaks liiki: *''Asperula tinctoria'' – [[värv-varjulill]] ([[loomets]]ades sage) *''Asperula cynanchica'' –– [[roosakas varjulill]] (väga haruldane) ==Liike== *''[[Asperula arcadiensis]]'' *''[[Asperula ambleia]]'' *''Asperula aristata'' – [[ohtene varjulill]] *''Asperula arvensis'' – [[põld-varjulill]] *''[[Asperula asthenes]]'' *''[[Asperula charophyton]]'' *''[[Asperula conferta]]'' *''[[Asperula cunninghamii]]'' *''[[Asperula cynanchica]]'' - [[roosakas varjulill]] *''[[Asperula euryphylla]]'' *''[[Asperula gemella]]'' *''[[Asperula geminifolia]]'' *''[[Asperula gunnii]]'' *''[[Asperula minima]]'' *''Asperula nitida'' – [[läikiv varjulill]] *''[[Asperula orientalis]]'' - [[ida-varjulill]] *''Asperula pontica'' – [[pontose varjulill]] *''Asperula purpurea'' – [[purpur-varjulill]] *''[[Asperula pusilla]]'' *''Asperula pyrenaica'' – [[pürenee varjulill]] *''[[Asperula scoparia]]'' *''Asperula suberosa'' – [[korgi-varjulill]] *''[[Asperula subsimplex]]'' *''[[Asperula subulifolia]]'' *''[[Asperula syrticola]]'' *''Asperula taurina'' – [[härja varjulill]] *''Asperula tinctoria'' – [[värv-varjulill]] ==Viited== {{viited}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Madaralised]] 0hvnzpclfymp0eeubholw83xp1fsl1l Seira peakraav 0 181589 6164301 4801525 2022-07-20T17:13:27Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Seira peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Lihula raba]]st kirdes | lähe_NS = 58.70306 | lähe_EW = 23.97838 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.72424 | suue_EW = 24.00158 | pikkus = 2,7 km | valgla_pindala = 14,7 km² | osm = jah }} '''Seira peakraav''' (ka ''Kirbla peakraav'') on [[kraav]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Seira]] külas. Peakraavi pikkus on 2,7 km ning see suubub [[Kasari raudbetoonsild|Kasari vanast sillast]] veidi ülesvoolu vasakult [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]]. Peakraavi [[valgla]] on 14,7 km². Peakraav on [[mitteavalik veekogu]], selle [[piiranguvöönd]] on 50 m. Seira peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1107001. == Välislingid == * {{kkr|VEE1107001}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] f39viljw4yzrcka9hyw88bl7khxpqqd Kõveroja (Märjamaa vald) 0 181650 6164302 4207504 2022-07-20T17:13:28Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kõveroja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Käbiküla (Märjamaa)|Käbikülas]] | lähe_NS = 59.07569 | lähe_EW = 24.51638 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 59.07459 | suue_EW = 24.46488 | pikkus = 3,7 km | valgla_pindala = 7,6 km² | osm = jah }} '''Kõveroja''' (ka ''Ubasalu kraav'') on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Käbiküla (Märjamaa)|Käbikülas]] ja [[Lestima]] külas. Oja pikkus on 3,7 km ning see suubub vasakult [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (92,6 km suudmest). Oja [[valgla]] on 7,6 km². Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Oja suue jääb [[Ruunavere sild|Ruunavere sillast]] umbes 1 km kirdesse. Kõveroja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1107300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1107300|Kõveroja}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 8r1kkkhft5tqeel50mgu2bd3khepr59 Jutapere jõgi 0 181653 6164303 4817775 2022-07-20T17:13:29Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Jutapere jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kustja]] külas | lähe_NS = 59.1031 | lähe_EW = 24.49212 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 59.07562 | suue_EW = 24.42696 | pikkus = 12,2 km | valgla_pindala = 23,6 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Jutapere jõgi''' (ka ''Jutapere oja'') on [[jõgi]] Harjumaal [[Saue vald|Saue vallas]] [[Kustja]] ja [[Mustu]] külas ning Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Pajaka]] külas. Jõgi suubub Pajaka külas Pajaka sillast umbes 0,5 km kirdes paremalt [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (88,7 km suudmest). Jõgi on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Jutapere jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1107400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1107400}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] fywklrot5tgnif326jscq13wh10zj3p Napanurga oja 0 181672 6164304 4188525 2022-07-20T17:13:30Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Napanurga oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Pajaka]] külas | lähe_NS = 59.08029 | lähe_EW = 24.36597 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 59.03694 | suue_EW = 24.38119 | pikkus = 6,4 km | valgla_pindala = 8 km² | osm = jah }} ''' Napanurga oja''' (ka ''Napanurga peakraav'') on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Napanurga]] ja [[Pajaka]] külas. Oja pikkus on 6,4 km ning see suubub paremalt [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (83,2 km suudmest). Oja [[valgla]] on 8 km². Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Oja lähtest umbes 0,5 kilomeeter itta jääb [[Mustu soo]]. Oja suudme ümber on [[Vardi soo]]. Oja läbib [[Pajaka maastikukaitseala]]. Napanurga oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1107900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1107900}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] r7a4cyakf0gv1itraxea4r4r2b1gti5 Konnaveski jõgi 0 181687 6164305 4806456 2022-07-20T17:13:31Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Konnaveski jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kõrvetaguse]] | lähe_NS = 58.96378 | lähe_EW = 24.53783 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.99288 | suue_EW= 24.36165 | pikkus = 14,9 km | valgla_pindala = 91,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Konnaveski jõgi''' (ka ''Konnaveski oja'', keskjooksul ka ''Lümandu oja'') on [[jõgi]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu]], [[Päädeva]], [[Rangu]], [[Ringuta]], [[Vaimõisa]], [[Kõrvetaguse]] ja [[Pühatu]] külas. Lähe asub Kõrvetaguse külas [[Kõrvetaguse raba]]st (Parka soo) 1 km idas. Jõgi suubub vasakult [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (76 km suudmest). Suue asub Lümandu külas [[Ruhma sild|Ruhma sillast]] umbes 300 m läänes. Jõkke suubub paremalt [[Vaimõisa kraav]] (4,7 km suudmest). Jõgi on savika veega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Konnaveski jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1108000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1108000}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] c009p0lkbayobdj11vz2ur09ko3evr0 Ellamaa oja 0 182069 6164306 4817906 2022-07-20T17:13:33Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Ellamaa oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Elliste raba]]st läänes | lähe_NS = 59.04063 | lähe_EW = 24.19607 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.9784 | suue_EW = 24.28928 | pikkus = 13,4 km | valgla_pindala = 104,6 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = [[Soosalu oja]] | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Ellamaa oja''' (ka ''Põldmäe jõgi'') on [[oja]] Harjumaal [[Saue vald|Saue vallas]] [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] ja [[Lehetu]] külas ning Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]], [[Leevre]], [[Russalu]] ja [[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu]] külas. Oja suubub Kohatu külas paremalt [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (69,9 km suudmest). Ojja suubub paremalt [[Soosalu oja]] (8 km suudmest) ning vasakult [[Turba peakraav]] (8,2 km suudmest), [[Lehetu oja]] (6,9 km suudmest) ja [[Algemäe oja]] (6,9 km suudmest). Oja on savika veega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Jõe vett kasutavad majanduslikult (vee erikasutusloaga) ettevõtted [[AS Tootsi Turvas]] ja Avoterm OÜ. Ellamaa oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1108200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1108200}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] l858e9xqv535ds43gctmymbr28gy19x Soosalu oja 0 182298 6164307 4248845 2022-07-20T17:13:34Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Soosalu oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Tõlva raba]]st idas | lähe_NS = 58.99697 | lähe_EW = 24.17572 | suue = [[Ellamaa oja|Ellamaa ojja]] | suue_NS = 59.01881 | suue_EW = 24.22216 | pikkus = 4 km | valgla_pindala = 10,6 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Soosalu oja''' on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu]] külas. Oja suubub [[Elliste raba]]st edelas paremalt [[Ellamaa oja|Ellamaa ojja]] (8 km suudmest). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Soosalu oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1108300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1108300}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 4gnnhwifvazk1o1a8ui5eexwqxr19l5 Lehetu oja 0 182302 6164308 4817915 2022-07-20T17:13:35Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Lehetu oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Ellamaa raba]]s | lähe_NS = 59.06731 | lähe_EW = 24.29941 | suue = [[Ellamaa oja|Ellamaa ojja]] | suue_NS = 59.02321 | suue_EW = 24.27709 | pikkus = 6,3 km | valgla_pindala = 17,9 km² | osm = jah }} '''Lehetu oja''' (ka ''Lehetu kraav'') on [[oja]] Harjumaal [[Saue vald|Saue vallas]] [[Lehetu]] ja [[Nurme (Saue)|Nurme]] külas ning [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Kohatu (Märjamaa)|Kohatu]] külas. Oja pikkus on 6,3 km, see suubub vasakult [[Ellamaa oja|Ellamaa ojja]] (6,9 km suudmest). Oja [[valgla]] on 17,9 km². Oja saab alguse [[Ellamaa raba|Ellamaa rabast]], sellest mõnisada meetrit ida poole jääb [[Nurme järv]]. Oja suudmest umbes 2 km läände jääb [[Elliste raba (Nissi)|Elliste raba]]. Oja on tehislik [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Lehetu oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1108500. == Välislingid == * {{kkr|VEE1108500}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] flblum347ylo2uor7k70kw1ugtjlzbc Märjamaa peakraav 0 182593 6164309 4209149 2022-07-20T17:13:36Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Märjamaa peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Rangu]] külas | lähe_NS = 58.93674 | lähe_EW = 24.38008 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.88032 | suue_EW = 24.30781 | pikkus = 8,6 km | valgla_pindala = 34 km² | osm = jah }} '''Märjamaa peakraav''' (ka ''Soema oja'') on [[kraav]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Mõraste]], [[Rangu]], [[Sipa]] ja [[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]] külas. Peakraavi pikkus on 8,6 km ning see suubub vasakult [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (56 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 34 km². Kraavi suubub vasakult [[Sõtke kraav]] (4,5 km suudmest). Peakraavi lähte lähedal ületab selle [[Märjamaa–Koluvere maantee]]. Peakraav on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Märjamaa peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1109000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1109000}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] bxmp6vnwn2z7bjfavh6km89gt6mr1th Sõtke kraav 0 182595 6164310 4207072 2022-07-20T17:13:37Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Sõtke kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Märjamaa]]st läänes | lähe_NS = 58.90629 | lähe_EW = 24.40535 | suue = [[Märjamaa peakraav]]i | suue_NS = 58.90624 | suue_EW = 24.35542 | pikkus = 3,5 km | valgla_pindala = 18 km² | osm = jah }} '''Sõtke kraav''' (ka ''Sõtküla peakraav'') on [[kraav]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Rangu]] ja [[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]] külas. Kraavi pikkus on 3,5 km ning see suubub vasakult [[Märjamaa peakraav]]i (4,5 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 18 km². Kraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Sõtke kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1109100. == Välislingid == * {{kkr|VEE1109100}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] kryoozj4t8uebc0nwmrksoqzcxvbkqp Kaguvere oja 0 182603 6164311 4251173 2022-07-20T17:13:38Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kaguvere oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kaguvere]] kirdeosas | lähe_NS = 58.84375 | lähe_EW = 24.35895 | suue = [[Härjaoja|Härjaojja]] | suue_NS = 58.82695 | suue_EW = 24.33903 | pikkus = 2,5 km | valgla_pindala = 3,3 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kaguvere oja''' on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Kaguvere]] külas. Oja lähe on [[Märjamaa–Koluvere maantee]]st 500 m edelas. Oja suubub paremalt [[Härjaoja|Härjaojja]] (4,8 km suudmest). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kaguvere oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1109400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1109400}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] key8994kq1mt44zm3msqviwf3tr85aq Urevere oja 0 182607 6164312 4251352 2022-07-20T17:13:39Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Urevere oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | jõe_lähe = [[Sipa]] külas | lähe_NS = 58.92135 | lähe_EW = 24.2735 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.8213 | suue_EW = 24.22076 | pikkus = 13,5 km | valgla_pindala = 19,9 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Urevere oja''' on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Loodna]], [[Mõraste]], [[Sipa]], [[Teenuse]], [[Urevere]] ja [[Vilta]] külas. Oja lähe on Sipa külas [[Märjamaa–Koluvere maantee]]st 1 km loodes. Oja suubub Teenuse külas [[Teenuse sild|Teenuse sillast]] idas paremalt [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (41,2 km suudmest). Oja ületavad Märjamaa–Koluvere maantee ja [[Teenuse–Tolli tee]]. Oja on savika veega [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Urevere oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1109500. == Välislingid == * {{kkr|VEE1109500}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] bebzcdrwarp3v24svgl9xt1oq0o1wkm Pokuti oja 0 183306 6164313 4179870 2022-07-20T17:13:41Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Pokuti oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Leevre]] külas | lähe_NS = 58.98616 | lähe_EW = 24.17065 | suue = [[Luiste jõgi|Luiste jõkke]] | suue_NS = 58.84276 | suue_EW = 24.20774 | pikkus = 18,4 km | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Pokuti oja''' on [[oja]] [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Leevre]], [[Maidla (Märjamaa)|Maidla]], [[Laukna]] ja [[Luiste]] külas. Jõe lähtest loodesse jääb [[Tõlva raba]] ja lõunasse [[Kahasoo]]. Oja suubub [[Loodna–Teenuse tee]]st umbes 300 m läänes paremalt [[Luiste jõgi|Luiste jõkke]] (3,3 km suudmest). Ojja suubub vasakult [[Sooniste kraav]]. Laukna külas ületavad oja [[Märjamaa–Koluvere maantee]] ja Laukna tee ning Maidla külas [[Ellamaa–Koluvere tee]]. Oja on [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Pokuti oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1109600. Pokuti oja sängi on varem arvatud Luiste jõe ülemjooksuks, Luiste jõe praeguse ülemjooksu asemel. == Välislingid == * {{kkr|VEE1109600}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 0v1vx2eud0wsp8dskjvc446ukfi3gf8 Sakalepa oja 0 183310 6164314 4179903 2022-07-20T17:13:42Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Sakalepa oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Laukna]] külas | lähe_NS = 58.91505 | lähe_EW = 24.23951 | suue = [[Luiste jõgi|Luiste jõkke]] | suue_NS = 58.87757 | suue_EW = 24.23138 | pikkus = 4,9 km | valgla_pindala = 16,8 km² | osm = jah }} '''Sakalepa oja''' (ka ''Loodna peakraav'') on [[oja]] [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Laukna]], [[Loodna]] ja [[Luiste]] külas. Oja pikkus on 4,9 km ning see suubub paremalt [[Luiste jõgi|Luiste jõkke]]. Oja [[valgla]] on 16,8 km². Oja saab alguse Laukna külas. Suudmest (Luiste külas) umbes 150 m kagusse jääb [[Loodna–Teenuse tee]], umbes 400 m lõunasse jääb [[Luiste paisjärv]]. Oja on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Sakalepa oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1109900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1109900}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] k5rqq6iq0b7h3u627uohb416ird2zjl Õeruma oja 0 183454 6164315 6111019 2022-07-20T17:13:43Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Õeruma oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kullametsa]] külas | lähe_NS = 58.86398 | lähe_EW = 24.09933 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.77009 | suue_EW = 24.07192 | pikkus = 12,9 km | valgla_pindala = 51,3 km² | osm = jah }} '''Õeruma oja''' (ka ''Vaikna peakraav'') on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kastja]], [[Kullametsa]], [[Päri (Lääne-Nigula)|Päri]], [[Silla (Lääne-Nigula)|Silla]] ja [[Üdruma]] külas. Oja pikkus on 12,9 km ning see suubub paremalt [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (29,1 km suudmest). Oja [[valgla]] on 51,3 km². Ojja suubub vasakult [[Kastja peakraav]] (2,8 km suudmest) ja paremalt [[Üdruma kraav]] (1,2 km suudmest). Oja suudmest (Kastja külas) umbes 900 m ida-kirde suunas on Kasari jões koolmekoht. Oja on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Õeruma oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1110000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1110000}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] k6l0ecq6vq8ixdtwa23gm08l3typex9 Kastja peakraav 0 183461 6164316 6009997 2022-07-20T17:13:44Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kastja peakraav | pildi_nimi = | lähe = [[Teenuse]] külas | lähe_NS = 58.819208 | lähe_EW = 24.167836 | suue = [[Õeruma oja|Õeruma ojja]] | suue_NS = 58.78502 | suue_EW = 24.102175 | pikkus = 5,9 km | valgla_pindala = 11,9 km² | osm = jah }} '''Kastja peakraav''' on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kastja]] külas ning Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Teenuse]] külas. Peakraavi pikkus on 5,9 km ning see suubub vasakult [[Õeruma oja|Õeruma ojja]] (2,8 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 11,9 km². Peakraavi suudmest (Kastja külas) umbes 800 m lõuna-kagu suunas jääb [[Kasari jõgi]]. Peakraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kastja peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1110100. == Välislingid == * {{kkr|VEE1110100}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] af5p7uwxk3qkhmsfpmikx0fpupk6273 Käntu kraav 0 183474 6164317 4903691 2022-07-20T17:13:45Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Käntu kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kastja]] ja [[Läti (Vigala)|Läti]] piiril | lähe_NS = 58.7846 | lähe_EW = 24.13735 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.75579 | suue_EW = 24.06536 | pikkus = 5,8 km | valgla_pindala = 9,3 km² | osm = jah }} '''Käntu kraav''' (ka ''Turu kraav'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kastja]] külas, [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Rumba küla]]s ning Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Läti (Märjamaa)|Läti]] külas. Kraavi pikkus on 5,8 km ning see suubub vasakult [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (25,6 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 9,3 km². Kraavi lähe on Kastja ja Läti küla piiril ning suue Rumba külas. Suudmest umbes 1,2 km kagusse jääb [[Käntu soo]] ja umbes 1,1 km edelasse [[Keskküla raba]]. Kraav on tehislik [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Käntu kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1110300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1110300}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] p13gezodv89x8aehm0mdgdiqh0q7ey5 Raikküla oja 0 185295 6164318 4806470 2022-07-20T17:13:46Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Raikküla oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Põlma]] külas | lähe_NS = 58.89878 | lähe_EW = 24.79424 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] | suue_NS = 58.94728 | suue_EW = 24.69665 | pikkus = 9,6 km | valgla_pindala = 29,6 km² | osm = jah }} '''Raikküla oja''' (ka ''Raikküla peakraav, Raikküla-Järvakandi peakraav'') on [[oja]] Raplamaal [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] [[Lellapere]] ja [[Sooaluste]] külas ning [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaigepere]], [[Koikse]], [[Lipametsa]], [[Põlma]] ja [[Raikküla]] külas. Oja pikkus on 9,6 km. See suubub Koikse külas vasakult [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (62,8 km suudmest). Oja [[valgla]] on 29,6 km². Oja algab Põlma külas. Lähte juures ületab oja [[Kehtna–Põlma tee]]. Ojast umbes 300 m ida poole jääb [[Kaigepere soo]]. Raikkülas ületab oja [[Rapla–Järvakandi–Kergu maantee]]. Suudmest umbes 700 m loodesse jääb [[Rapla–Märjamaa maantee]]. Oja on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Oja vett kasutab majanduslikult (vee erikasutusloaga) Raikküla vallavalitsus. Raikküla oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1110700. == Välislingid == * {{kkr|VEE1110700}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Kehtna vald]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] cmtx57tyfs1uv3y6t5czp68eenkcqfn Raka peakraav 0 185298 6164319 4209155 2022-07-20T17:13:48Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Raka peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kodila-Metsküla]]s | lähe_NS = 59.0407 | lähe_EW = 24.69109 | suue = [[Kodila jõgi|Kodila jõkke]] | suue_NS = 59.0366 | suue_EW = 24.67008 | pikkus = 1,4 km | valgla_pindala = 20,9 km² | osm = jah }} '''Raka peakraav''' (ka ''Oela soon'') on [[kraav]] Raplamaal [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kodila]] ja [[Kodila-Metsküla]] külas. Peakraavi pikkus on 1,4 km ning see suubub paremalt [[Kodila jõgi|Kodila jõkke]] (13,7 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 20,9 km². Kodila külas ületab kraavi [[Hageri–Kodila–Kuusiku tee]] (Kodila külas Priidu tänav). Paremalt suubub [[Oela kraav]] (1,1 km suudmest). Peakraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Raka peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1110900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1110900}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] qxkduu08uejtc1y1d2tsochxjvs99ki Panga kraav 0 185307 6164320 4160483 2022-07-20T17:13:49Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Panga kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kodila]] ja [[Raka (Rapla)|Raka]] piiril | lähe_NS = 59.04711 | lähe_EW = 24.64361 | suue = [[Kodila jõgi|Kodila jõkke]] | suue_NS = 59.03483 | suue_EW = 24.6524 | pikkus = 1,9 km | valgla_pindala = 4 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | osm = jah }} '''Panga kraav''' (ka '' Palamulla kraav'') on [[kraav]] Raplamaal [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kodila]] külas. Kraavi pikkus on 1,9 km ning see suubub paremalt [[Kodila jõgi|Kodila jõkke]] (12 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 4 km². Ülemjooksul kulgeb kraav mööda [[Linnuraba looduskaitseala]] piiri. Kraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Panga kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1111100. == Välislingid == * {{kkr|VEE1111100}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] [[Kategooria:Rapla vald]] ms0l5hhgekloyj66ueiktfcvjd9fahi Jalase peakraav 0 185315 6164321 6009953 2022-07-20T17:13:50Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Jalase peakraav | pildi_nimi = | lähe = [[Sõbesoo]] lõunaservas | lähe_NS = 58.98284 | lähe_EW = 24.60625 | suue = [[Kodila jõgi|Kodila jõkke]] | suue_NS = 58.971236 | suue_EW = 24.663744 | pikkus = 4,2 km | valgla_pindala = 12,2 km² | osm = jah }} '''Jalase peakraav''' on [[kraav]] Raplamaal [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Jalase]], [[Koikse]], [[Lipstu]] ja [[Palamulla]] külas. Peakraavi pikkus on 4,2 km ning see suubub paremalt [[Kodila jõgi|Kodila jõkke]] (4,5 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 12,2 km². Kraav algab [[Jalase maastikukaitseala]]lt ([[Sõbesoo]]). Peakraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Jalase peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1111200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1111200}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] htxlnann8grp1hs4ux56u3wugf0cc9x Kabala oja 0 185351 6164322 4806449 2022-07-20T17:13:51Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kabala oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kõrvetaguse soo]]s | lähe_NS = 58.96388 | lähe_EW = 24.57336 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] | suue_NS = 58.8885 | suue_EW = 24.57974 | pikkus = 10,5 km | valgla_pindala = 21,4 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kabala oja''' (ka ''Aravere oja'') on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa]] ja [[Paaduotsa]] külas ning [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Jalase]], [[Lõpemetsa]] ja [[Ummaru]] külas. Oja lähe on Jalase külas [[Jalase maastikukaitseala]]l [[Kõrvetaguse soo]]s (Parka soo) ja see suubub Lõpemetsa külas paremalt [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (47,5 km suudmest). Ojja suubub vasakult [[Ummaru oja]] (4,6 km suudmest). Kabala oja ületavad [[Koikse–Jalase–Riidaku tee]] ja [[Rapla–Märjamaa maantee]]. Oja on vähese orgaanilise aine sisaldusega heledaveeline [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kabala oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1111300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1111300}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 9mmodw15ehqloxgyjhk54shbjkxjubo Ummaru oja 0 185353 6164323 4806467 2022-07-20T17:13:53Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Ummaru oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Ummaru]] külas | lähe_NS = 58.94899 | lähe_EW = 24.62159 | suue = [[Kabala oja|Kabala ojja]] | suue_NS = 58.92821 | suue_EW = 24.59657 | pikkus = 3,4 km | valgla_pindala = 3,6 km² | osm = jah }} '''Ummaru oja''' (ka ''Lubja kraav'') on [[oja]] Raplamaal [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Lõpemetsa]] ja [[Ummaru]] külas. Oja pikkus on 3,4 km ning see suubub vasakult [[Kabala oja|Kabala ojja]] (4,6 km suudmest). Oja [[valgla]] on 3,6 km². Oja lähe on Ummaru külas, [[Rapla–Märjamaa maantee]]st lõunas. Oja suue on Lõpemetsa külas [[Tamme–Loe–Tamme tee]]st umbes 1 km loodes. Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Ummaru oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1111400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1111400}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 3mih9avn3i07rajvj0a6fdysg0t00fr Ahtama jõgi 0 185360 6164324 4806468 2022-07-20T17:13:54Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Ahtama jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Põlma]] külas | lähe_NS = 58.89878 | lähe_EW = 24.79424 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] | suue_NS = 58.8819 | suue_EW = 24.57481 | pikkus = 16,7 km | valgla_pindala = 52,7 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Ahtama jõgi''' (ka ''Ahtama oja, Järvakandi jõgi'') on [[jõgi]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa]] külas ning [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Keo]], [[Loe küla|Loe]], [[Metsküla (Rapla)|Metsküla]], [[Nõmmküla (Rapla)|Nõmmküla]], [[Purku]], [[Põlma]] ja [[Valli]] külas. Jõgi algab [[Rapla–Järvakandi–Kergu maantee]]st umbes 350 m idas ja [[Kehtna–Põlma tee]]st umbes 250 m lõunas. Samas piirkonnas saavad alguse ka [[Laeste oja]] ja [[Raikküla peakraav]]. Jõgi ületab Rapla–Järvakandi–Kergu maantee, [[Koikse–Purku tee]], [[Raikküla–Päärdu tee]] ja [[Lipa–Mõisamaa tee]] (Ahtama sild). Jõgi suubub Mõisamaa külas Moodra sillast (Lipa–Mõisamaa tee) umbes 300 m kirdes vasakult [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (44,5 km suudmest). Jõest lõuna pool asub [[Tõrasoo looduskaitseala]] (mõned väikesed osad ka põhja pool). Jõgi on vähese orgaanilise aine sisaldusega heledaveeline [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Jõe vett kasutab majanduslikult (vee erikasutusloaga) Raikküla vallavalitsus. Ahtama jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1111500. == Välislingid == * {{kkr|VEE1111500}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] kmqdxpy3h1d4qjbjtcn48k2ewjpjszf Paju kraav 0 185377 6164325 4800818 2022-07-20T17:13:55Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Paju kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kõima (Lääneranna)|Kõima külas]] | lähe_NS = 58.61425 | lähe_EW = 24.21705 | suue = [[Allika jõgi|Allika jõkke]] | suue_NS = 58.64714 | suue_EW = 24.158 | pikkus = 5 km | valgla_pindala = 16,8 km² | osm = jah }} '''Paju kraav''' (ka ''Suitsu peakraav'') on [[kraav]] Pärnumaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Kibura]], [[Kurese]] ja [[Kõima (Lääneranna)|Kõima]] külas. Kraavi pikkus on 5 km ning see suubub vasakult [[Allika jõgi|Allika jõkke]] (13,7 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 16,8 km². Kraavi suudmest põhja poole jääb [[Avaste looduskaitseala]]. Kraav saab alguse [[Pärnu-Jaagupi – Kalli tee]] juures. Kraavi paremkaldale jääb [[Soontagana soo]]. Paju kraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Paju kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1116000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1116000}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 905os19enguxcscjvxzmaa3sttueztt Mõisamaa oja 0 185903 6164326 5658506 2022-07-20T17:13:57Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Mõisamaa oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Riidaku]] külas | lähe_NS = 58.94302 | lähe_EW = 24.56752 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] | suue_NS = 58.87182 | suue_EW = 24.55755 | pikkus = 9,5 km | valgla_pindala = 26,4 km² | osm = jah }} '''Mõisamaa oja''' (ka ''Orgita peakraav'') on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Jaaniveski]], [[Metsküla (Märjamaa)|Metsküla]], [[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa]], [[Paaduotsa]], [[Riidaku]] ja [[Suurküla (Märjamaa)|Suurküla]] külas. Oja pikkus on 9,5 km ning see suubub Jaaniveski ja Mõisamaa küla piiril paremalt [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (42,8 km suudmest). Oja [[valgla]] on 26,4 km². Oja algab Riidaku külas [[Rapla–Märjamaa maantee]] ääres [[Koikse–Jalase–Riidaku tee]] ristumiskohast umbes 900 m idakirde suunas. Alamjooksul ületab oja [[Lipa–Mõisamaa tee]] (Mustoja sild). Oja on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Kraavi vett kasutab majanduslikult (vee erikasutusloaga) AS Hoolekandeteenused Mõisamaa Hooldekodu. Mõisamaa oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1111600. == Välislingid == * {{kkr|VEE1111600}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] r049dapnioe88qqcxplhhn4ubwqfd0s Kivirehe oja 0 185911 6164327 5658499 2022-07-20T17:13:58Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kivirehe oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = {{murdmata|[[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]] ja [[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa]] piiril}} |lähe_NS = 58.88154 |lähe_EW = 24.5169 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] |suue_NS = 58.83955 |suue_EW = 24.51723 | pikkus = 5,3 km | valgla_pindala = 7,8 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kivirehe oja''' on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]], [[Kasti]], [[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]], [[Metsaääre (Märjamaa)|Metsaääre]] ja [[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa]] külas. Oja algab [[Mõisamaa–Moka tee]] äärest, [[Märjamaa–Valgu tee]] ristumiskohast umbes 400 m kirdes. Ülemjooksul ületab oja Märjamaa–Valgu tee. Oja suubub Metsaääre ja Lokuta küla piiril paremalt [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (37,2 km suudmest). Suudmealal on [[Sulu hoiuala]]. Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kivirehe oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1111700. == Välislingid == * {{kkr|VEE1111700}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] aazvzulouhfulrr49oj5962ofe23hnl Aruküla oja 0 185915 6164328 4185711 2022-07-20T17:13:59Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Aruküla oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kunsu]] | lähe_NS = 58.86988 | lähe_EW = 24.45514 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] | suue_NS = 58.81495 | suue_EW = 24.45188 | pikkus = 8,5 km | valgla_pindala = 41,2 km² | osm = jah }} '''Aruküla oja''' (ka ''Aruküla peakraav'') on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Kunsu]], [[Aruküla (Märjamaa)|Aruküla]] ja [[Jõeääre]] külas. Oja pikkus on 8,5 km ning see suubub paremalt [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (31,2 km suudmest). Oja [[valgla]] on 41,2 km². Vasakult suubub ojja [[Haimre peakraav]] (0,5 km suudmest). Oja saab alguse Kunsu külas, lähtest umbes 400 m itta jääb [[Haimre park]]. Arukülas jõuab oja [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] äärde. Suudmest umbes 200 m põhjaloodes ületab oja [[Konuvere–Sulu tee]]. Oja on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Aruküla oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1111900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1111900}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] b7u07i5jcni5ckt1ssw4hacxpg9r2o8 Karvoja 0 186029 6164329 5284715 2022-07-20T17:14:00Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Karvoja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Tõrassoo]]s | lähe_NS = 58.8466 | lähe_EW = 24.64803 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] | suue_NS = 58.8109 | suue_EW = 24.43792 | pikkus = 16 km | valgla_pindala = 40,1 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Karvoja''' on [[oja]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Jõeääre]], [[Kangru (Märjamaa)|Kangru]], [[Kiilaspere]], [[Käriselja]], [[Sulu (Märjamaa)|Sulu]] ja [[Vanamõisa (Märjamaa)|Vanamõisa]] külas ning [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Metsküla (Rapla)|Metsküla]] külas. Oja ülemjooksul saab alguse ka [[Tüüringioja]]. Ülemjooksul ületab oja [[Märjamaa–Valgu tee]]. Keskjooksul ületab oja [[Haimre–Sulu–Velise tee]]. Alamjooksul kulgeb ojast edela pool [[Konuvere–Kilgi tee]]. Oja suubub Kiilaspere külas [[Konuvere sild|Konuvere sillast]] 1,5 km lääne-edelas vasakult [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (29,9 km suudmest). Oja on vähese orgaanilise aine sisaldusega heledaveeline [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Karvoja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1112100. == Välislingid == * {{kkr|VEE1112100}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] dxwa4z72gr1n949lcwvxyhfzvn84gdk Maanda kraav 0 186569 6164330 4903694 2022-07-20T17:14:01Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Maanda kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Palase]] külas | lähe_NS = 58.74614 | lähe_EW = 24.43232 | suue = [[Velise jõgi|Velise jõkke]] | suue_NS = 58.74469 | suue_EW = 24.39931 | pikkus = 2,4 km | valgla_pindala = 11,2 km² | osm = jah }} '''Maanda kraav''' (ka ''Maando peakraav'') on [[kraav]] Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Manni]] ja [[Palase]] külas. Kraavi pikkus on 2,4 km ning see suubub Manni külas vasakult [[Velise jõgi|Velise jõkke]]. Kraavi [[valgla]] on 11,2 km². Kraav saab alguse Palase külas ning voolab [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ja [[Päärdu–Leibre tee]] alt läbi. Kraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Maanda kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1112702. == Välislingid == * {{kkr|VEE1112702}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 4ixfiauh1r8bteagjgch3rys3pn8hg5 Laeste oja 0 186676 6164331 5658565 2022-07-20T17:14:02Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Laeste oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = Raplamaal Purku ja Lellapere küla piiril | lähe_NS = 58.89192 | lähe_EW = 24.80091 | suue = [[Velise jõgi|Velise jõkke]] | suue_NS = 58.83928 | suue_EW =24.82442 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 6,7 km | valgla_pindala = 9,3 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Laeste oja''' on [[oja]] [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] [[Kärpla]], [[Laeste]] ja [[Lellapere]] külas ning [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Purku]] ja [[Põlma]] külas. Oja lähtest umbes 600 m ida-kirde suunas jäävad [[Lellapere põlispuud]]. Oja suudmest umbes 1600 m läände jääb [[Rapla–Järvakandi–Kergu maantee]]. Ta suubub Kärpla külas [[Velise jõgi|Velise jõkke]] (58,9 km suudmest). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Laeste oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1112900. == Välislingid == *{{kkr|VEE1112900}} [[Kategooria:Kehtna vald]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 1r8bxkk12q3x534cyfjv5n9jz0tx8ks Veskioja 0 186679 6164332 5199416 2022-07-20T17:14:04Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Rapla maakonna vooluveekogust; Saare maakonna vooluveekogu kohta vaata [[Veskioja (Saare maakond)]]}} {{Jõgi | nimi = Veskioja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Ahekõnnu]] külas | lähe_NS = 58.81033 | lähe_EW = 24.86814 | suue = [[Velise jõgi|Velise jõkke]] | suue_NS = 58.80882 | suue_EW = 24.73957 | pikkus = 8,6 km | valgla_pindala = 31,4 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Veskioja''' on [[oja]] Raplamaal [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] [[Ahekõnnu]] ja [[Nõlva]] külas ning [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Vahakõnnu]] külas. Ülemjooksul läheb üle oja [[Ahekõnnu tee]]. Keskjooksul läheb üle oja [[Rapla–Järvakandi–Kergu maantee]]. Oja suubub Nõlva külas vasakult [[Velise jõgi|Velise jõkke]] (50,2 km suudmest). Suudmest põhja poole jääb [[Tõrasoo looduskaitseala]]. Oja on [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Veskioja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1113000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1113000}} [[Kategooria:Kehtna vald]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] qermdgz9knsae124l6onbxvwhlh7t5p Arutelu:Andrus Vaarik 1 186728 6164646 2157415 2022-07-20T21:54:07Z Andres 5 wikitext text/x-wiki ''Alates [[2009]]. aastast töötab [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]. : Ta on ju samas teatris varemgi töötanud. Kas mitte Mati Unt ei võtnud ta Draamateatrisse kaasa? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. oktoober 2009, kell 05:04 (UTC) :: Kas on väidetud, et ta pole seal varem töötanud? Kuigi siis oli see veel Noorsooteater. --Metsavend 4. oktoober 2009, kell 07:10 (UTC) ::: Muidugi pole väidetud, kõik on õige, aga seda arvestades on see lause ikkagi kuidagi imelik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. oktoober 2009, kell 07:15 (UTC) Varasem töötamine teatrites võiks olla ära toodud: Noorsooteatris/Linnateatris 1982-1992, Eesti Draamateatris 1992-2002, vabakutseline näitleja ja lavastaja 2002-2009 : Muidugi, seda ma räägingi. Palun pane sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. august 2010, kell 00:37 (EEST) ---- ''Sündinud 14. mai 1958 :Minu meelest see kuidagi ei lähe. Tabelid vormistatakse ka nii, et rubriigi ja lahtri sõnastus kokku läheks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 00:54 (EEST) k6jw5g7y3v77vx78639fxxcd51ocb8i Rogense oja 0 187021 6164333 4779191 2022-07-20T17:14:05Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Rogense oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Rukkiküla]]s | lähe_NS = 58.70743 | lähe_EW = 24.54221 | suue = [[Nurtu jõgi|Nurtu jõkke]] | suue_NS = 58.74612 | suue_EW = 24.58886 | pikkus = 6,6 km | valgla_pindala = 32,6 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Rogense oja''' (ka ''Rogenese oja'') on [[oja]] Pärnumaal [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Rukkiküla]]s ja Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Nurme (Märjamaa)|Nurme]] ja [[Ojaäärse]] külas. Oja saab alguse Rukkikülas [[Valgu–Libatse tee]] juures. Oja ülemjooksust umbes 300 m itta jääb [[Rogenese raba]] (Kõrgeraba). Keskjooksul voolab paremalt ojja [[Kuralepa kraav]] (2,8 km suudmest). Alamjooksul ületab oja Valgu–Libatse tee (Madise sild). Oja suubub Ojaäärse külas vasakult [[Nurtu jõgi|Nurtu jõkke]] (9,1 km suudmest). Oja on savikas [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Rogense oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1113500. == Välislingid == * {{kkr|VEE1113500}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 8isbc54o8ku8nltirdotm805l4owkoq Annamõisa kraav 0 187287 6164334 5653231 2022-07-20T17:14:06Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Annamõisa kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kergu]] külas | lähe_NS = 58.68507 | lähe_EW = 24.73866 | suue = [[Lehuraba peakraav]]i | suue_NS = 58.64717 | suue_EW = 24.68883 | pikkus = 6 km | valgla_pindala = 8,6 km² | osm = jah }} ''' Annamõisa kraav''' (ka ''Anne kraav'') on [[kraav]] Pärnumaal [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Kergu]] ja [[Metsavere]] külas. Kraavi pikkus on 6 km ning see suubub paremalt [[Lehuraba peakraav]]i (1,4 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on km² km². Kraavi lähe on Kergu külas. Kraavi suue on Metsavere külas. Alamjooksul ületab kraavi [[Pärnu-Jaagupi – Kergu tee]], lähistel on ka [[Metsavere kaasiku rändrahn]]. Kraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Annamõisa kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1114400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1114400}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] pysb3ykhx6hximyeesjzqdua4g90i4q Vahenurme oja 0 188025 6164335 5658483 2022-07-20T17:14:07Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Vahenurme oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Sõõrike]] ja [[Naravere]] piiril | lähe_NS = 58.60533 | lähe_EW = 24.43344 | suue = [[Naravere oja|Naravere ojja]] | suue_NS = 58.66096 | suue_EW = 24.35874 | pikkus = 9,6 km | valgla_pindala = 9,1 km² | osm = jah }} '''Vahenurme oja''' (ka ''Halinga peakraav'') on [[oja]] Pärnumaal [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Eense]], [[Kuninga (Halinga)|Kuninga]], [[Mäeküla (Halinga)|Mäeküla]], [[Roodi]], [[Sõõrike]] ja [[Vahenurme]] külas ning Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Naravere]] külas. Oja pikkus on 9,6 km ning see suubub Sõõrike ja Naravere küla piiril paremalt [[Naravere oja|Naravere ojja]] (8,3 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 9,1 km². Oja lähe on Mäeküla ja Roodi küla piiril, [[Linnamäe raba]] lõunaservas. Lähtest umbes 1500 m edelas kulgeb [[Audru–Lavassaare–Vahenurme tee]]. Ülemjooksul ületab oja [[Pärnu-Jaagupi – Kalli tee]]. Keskjooksul jääb ojast idasse [[Vahenurme looduskaitseala]]. Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Oja vett kasutab majanduslikult (vee erikasutusloaga) AS Vahenurme Agro. Vahenurme oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1114800. == Välislingid == * {{kkr|VEE1114800}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] nhyh9yeesno44h608xwn3tmhzyysf5n Ignace Lepp 0 188668 6164817 5619589 2022-07-21T09:21:54Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ignace Lepp, mälestustahvel.JPG|pisi|Ignace Lepa mälestustahvel [[Treimani kalmistu]]l]] '''Ignace Lepp''' (sündinud '''John Robert Lepp'''; [[26. oktoober]] [[1909]] [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] – [[29. mai]] [[1966]] [[Pariis]]i lähedal)<ref name="ekl">Eesti kirjanike leksikon, Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 285-286</ref> oli [[Eesti]]st pärit [[kirjanik]], [[ajakirjanik]], [[publitsist]], [[psühholoog]] ja [[katoliku kirik|katoliku]] [[preester]]. Lisaks on ta ajakirjanikuna kasutanud [[pseudonüüm]]e '''Jean Flamo''' ja '''Uip Leete'''<ref name="isik">[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1326 Eesti biograafiline andmebaas ISIK]</ref>. ==Varasem tegevus== Lepp õppis [[Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)|Häädemeeste vallas]] [[Kabli]] [[algkool]]is, kuni ta põgenes kodunt. Ta avaldas [[1920. aastad|1920. aastatel]] vasakpoolsetes väljaannetes artikleid, rajas [[Viljandi]]s Kultuuritahtelise Noorsoo Koondise osakonna. 1928. aastal oli ajalehe [[Sakalamaa Teataja]] toimetaja, kui ajaleht 1929. aastal kinni pandi, hakkas [[Eesti Tööliste Partei]] häälekandja [[Töölised, edasi!]] kaastöötajaks<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref>. Seikles valenimede all välismaal, sealhulgas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Ta oli arreteeritud ja teda saadeti mitu korda maalt välja. Lepp oli [[1926]]–[[1934]] Eestis 6 korda ebaseadusliku piiri ületamise ja [[kelmus]]te eest kohtu all. Ta lahkus Eestist [[1930]], tegutses [[marksism|marksistliku]] aktivistina paljudes riikides 1934. aastani, mil ta Eestisse tagasi saadetuna mõisteti 4 kuuks vangi. ==Tegevus katoliiklasena== Lepa elus kujunes pöördepunktiks tutvumine 1934. aastal hilisema Eesti katoliku piiskopi [[Eduard Profittlich]]iga, kelle mõjul ta minetas [[marksism|marksistliku]] maailmavaate ja astus katoliku usku. Lepp õppis [[1935]]–[[1939]] [[dominiiklased|dominiiklaste]] koolis [[filosoofia]]t ja [[teoloogia]]t, [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[1941]] [[Lyon]]is õpingute lõpetamise järel preestriks, oli seejärel [[Marseille]]'s kogudusepreester ja [[1949]]–[[1955]] ajalehe Maroc-Monde toimetaja. Lepp õppis [[1957]] [[Carl Gustav Jung]]i juures ja asutas seejärel Pariisis [[Psühhosüntees|psühhosüntees]]i instituudi. Ta avaldas [[esperanto keel]]es ka [[näidend]]eid ja [[proosa|lühiproosat]], [[1947]]–1955 prantsuse kirjanduse arvustusi ning 1947–[[1966]] [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[saksa keel]]es 27 raamatut filosoofia, psühholoogia ja religiooni alalt, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse ja mis on saanud suure menu osaliseks.<ref name="ekl"/> ==Töid== [[Eesti keel]]es on [[Maarjamaa (kirjastus)|Maarjamaa]] kirjastuse väljaandel [[2017]]. aastal ilmunud tema [[1961]]. aastal kirjutatud "Moodsa [[ateism]]i psühhoanalüüs" [[Elmar Salumaa]] tõlkes. Mitmed Lepa eestikeelses ajakirjanduses avaldatud artiklid ja enamik kirjutisi tema enda kohta on kogutud ajakirja Häädemeeste ELU kaante vahele.<ref name="leppeesti">Sulev Kasvandik. [http://www.haademeeste.ee/.files/967.pdf John Robert Lepp - 100]. -- ''Koduvald'', Nr. 18(208), Oktoober 2009, lk 7.</ref> '''Töid prantsuse keeles:''' * "Peines et espoirs du prolétariat" (1947) * "Existence et existentialismes" (1948) * "La communication des existences" (1952) * "Itinéraire de Karl Marx à Jésus Christ" (1956) * "Clartés et ténèbres de l'âme" (1957) * "Psychanalyse de l'amour" (1959) * "Liebe, Neurose und christliche Moral" (1960) * "La morale nouvelle" (1963) * "Wagnisse des Daseins" (1963) * "L'art de vivre de l'intellectuel" (1966) * "Lettres posthumes à mes lecteurs" (1970) ==Mälestustahvel== Ignace Lepa mälestustahvel püstitati [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2009]] [[Treimani kalmistu]]le, kuhu on maetud ka tema omaksed (ema, onu jt)<ref name="leppeesti"/>. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,896909,00.html Atheism: The Varieties of Non-Religious Experience] Time, July 19, 1963 *[[Vello Salo]], 2009. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kablilt-casablancasse/ Kablilt Casablancasse: Eesti suurim seikleja John Robert Ignace Lepp 100.] ''Sirp'' 23. okt., lk. 24. * Ignace Lepp, 2017. ''Moodsa ateisimi psühhoanalüüs''. Tõlkinud [[Elmar Salumaa]] ([[omakirjastus]]e väljaanne) * ETBL, s.v. {{EEveebis|lepp_john_robert|John Robert Lepp}} * Sulev Kasvandik. [http://www.haademeeste.ee/.files/967.pdf John Robert Lepp - 100]. -- ''Koduvald'', Nr. 18(208), Oktoober 2009, lk 7. ==Välislingid== * [[Marek Tamm]] [http://kultuur.postimees.ee/4121161/vikerkaar-loeb-ignace-lepp-kommunist-filosoof-preester-suli "Vikerkaar loeb. Ignace Lepp – kommunist, filosoof, preester, suli"] kultuur.postimees.ee, 26. mai 2017 * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1326 Eesti biograafiline andmebaas ISIK] {{JÄRJESTA:Lepp, Ignace}} [[Kategooria:Eesti katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1966]] 47cgfbd4koumjs9da5i37nc3k4s2h54 6164829 6164817 2022-07-21T09:45:35Z Pietadè 41543 õppis [[1957]] [[Carl Gustav Jung]]i juures → õppis aastal [[1957]] [[Carl Gustav Jung]]i juures (no, ei olnud nii palju samanimelisi) wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ignace Lepp, mälestustahvel.JPG|pisi|Ignace Lepa mälestustahvel [[Treimani kalmistu]]l]] '''Ignace Lepp''' (sündinud '''John Robert Lepp'''; [[26. oktoober]] [[1909]] [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] – [[29. mai]] [[1966]] [[Pariis]]i lähedal)<ref name="ekl">Eesti kirjanike leksikon, Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 285-286</ref> oli [[Eesti]]st pärit [[kirjanik]], [[ajakirjanik]], [[publitsist]], [[psühholoog]] ja [[katoliku kirik|katoliku]] [[preester]]. Lisaks on ta ajakirjanikuna kasutanud [[pseudonüüm]]e '''Jean Flamo''' ja '''Uip Leete'''<ref name="isik">[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1326 Eesti biograafiline andmebaas ISIK]</ref>. ==Varasem tegevus== Lepp õppis [[Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)|Häädemeeste vallas]] [[Kabli]] [[algkool]]is, kuni ta põgenes kodunt. Ta avaldas [[1920. aastad|1920. aastatel]] vasakpoolsetes väljaannetes artikleid, rajas [[Viljandi]]s Kultuuritahtelise Noorsoo Koondise osakonna. 1928. aastal oli ajalehe [[Sakalamaa Teataja]] toimetaja, kui ajaleht 1929. aastal kinni pandi, hakkas [[Eesti Tööliste Partei]] häälekandja [[Töölised, edasi!]] kaastöötajaks<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref>. Seikles valenimede all välismaal, sealhulgas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Ta oli arreteeritud ja teda saadeti mitu korda maalt välja. Lepp oli [[1926]]–[[1934]] Eestis 6 korda ebaseadusliku piiri ületamise ja [[kelmus]]te eest kohtu all. Ta lahkus Eestist [[1930]], tegutses [[marksism|marksistliku]] aktivistina paljudes riikides 1934. aastani, mil ta Eestisse tagasi saadetuna mõisteti 4 kuuks vangi. ==Tegevus katoliiklasena== Lepa elus kujunes pöördepunktiks tutvumine 1934. aastal hilisema Eesti katoliku piiskopi [[Eduard Profittlich]]iga, kelle mõjul ta minetas [[marksism|marksistliku]] maailmavaate ja astus katoliku usku. Lepp õppis [[1935]]–[[1939]] [[dominiiklased|dominiiklaste]] koolis [[filosoofia]]t ja [[teoloogia]]t, [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[1941]] [[Lyon]]is õpingute lõpetamise järel preestriks, oli seejärel [[Marseille]]'s kogudusepreester ja [[1949]]–[[1955]] ajalehe Maroc-Monde toimetaja. Lepp õppis aastal [[1957]] [[Carl Gustav Jung]]i juures ja asutas seejärel Pariisis [[Psühhosüntees|psühhosüntees]]i instituudi. Ta avaldas [[esperanto keel]]es ka [[näidend]]eid ja [[proosa|lühiproosat]], [[1947]]–1955 prantsuse kirjanduse arvustusi ning 1947–[[1966]] [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[saksa keel]]es 27 raamatut filosoofia, psühholoogia ja religiooni alalt, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse ja mis on saanud suure menu osaliseks.<ref name="ekl"/> ==Töid== [[Eesti keel]]es on [[Maarjamaa (kirjastus)|Maarjamaa]] kirjastuse väljaandel [[2017]]. aastal ilmunud tema [[1961]]. aastal kirjutatud "Moodsa [[ateism]]i psühhoanalüüs" [[Elmar Salumaa]] tõlkes. Mitmed Lepa eestikeelses ajakirjanduses avaldatud artiklid ja enamik kirjutisi tema enda kohta on kogutud ajakirja Häädemeeste ELU kaante vahele.<ref name="leppeesti">Sulev Kasvandik. [http://www.haademeeste.ee/.files/967.pdf John Robert Lepp - 100]. -- ''Koduvald'', Nr. 18(208), Oktoober 2009, lk 7.</ref> '''Töid prantsuse keeles:''' * "Peines et espoirs du prolétariat" (1947) * "Existence et existentialismes" (1948) * "La communication des existences" (1952) * "Itinéraire de Karl Marx à Jésus Christ" (1956) * "Clartés et ténèbres de l'âme" (1957) * "Psychanalyse de l'amour" (1959) * "Liebe, Neurose und christliche Moral" (1960) * "La morale nouvelle" (1963) * "Wagnisse des Daseins" (1963) * "L'art de vivre de l'intellectuel" (1966) * "Lettres posthumes à mes lecteurs" (1970) ==Mälestustahvel== Ignace Lepa mälestustahvel püstitati [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2009]] [[Treimani kalmistu]]le, kuhu on maetud ka tema omaksed (ema, onu jt)<ref name="leppeesti"/>. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,896909,00.html Atheism: The Varieties of Non-Religious Experience] Time, July 19, 1963 *[[Vello Salo]], 2009. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kablilt-casablancasse/ Kablilt Casablancasse: Eesti suurim seikleja John Robert Ignace Lepp 100.] ''Sirp'' 23. okt., lk. 24. * Ignace Lepp, 2017. ''Moodsa ateisimi psühhoanalüüs''. Tõlkinud [[Elmar Salumaa]] ([[omakirjastus]]e väljaanne) * ETBL, s.v. {{EEveebis|lepp_john_robert|John Robert Lepp}} * Sulev Kasvandik. [http://www.haademeeste.ee/.files/967.pdf John Robert Lepp - 100]. -- ''Koduvald'', Nr. 18(208), Oktoober 2009, lk 7. ==Välislingid== * [[Marek Tamm]] [http://kultuur.postimees.ee/4121161/vikerkaar-loeb-ignace-lepp-kommunist-filosoof-preester-suli "Vikerkaar loeb. Ignace Lepp – kommunist, filosoof, preester, suli"] kultuur.postimees.ee, 26. mai 2017 * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1326 Eesti biograafiline andmebaas ISIK] {{JÄRJESTA:Lepp, Ignace}} [[Kategooria:Eesti katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1966]] nj8dmjpm9oflleugh0seykjds5tyva0 Aatsaoja 0 188710 6164336 5658502 2022-07-20T17:14:08Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Aatsaoja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Ertsma]] idapiiril | lähe_NS = 58.62756 | lähe_EW = 24.48152 | suue = [[Kõveroja (Pärnumaa)|Kõverojja]] | suue_NS = 58.64174 | suue_EW = 24.41197 | pikkus = 5,3 km | valgla_pindala = 3,8 km² | osm = jah }} '''Aatsaoja''' (ka ''Haatsa peakraav'') on [[oja]] Pärnumaal [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Ertsma]], [[Kodesmaa]], [[Langerma]] ja [[Roodi]] külas. Oja pikkus on 5,3 km ning see suubub Langerma ja Roodi küla piiril paremalt [[Kõveroja (Pärnumaa)|Kõverojja]] (4 km suudmest). Oja [[valgla]] on 3,8 km². Oja lähe on [[Pärnu-Jaagupi – Kalli tee]]st põhjas. Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Aatsaoja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1115000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1115000}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 7h3thaooe6bxr531i5t0ham70nxeske Langerma oja 0 188733 6164337 5658529 2022-07-20T17:14:10Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Langerma oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Edasi järv]] | lähe_NS = 58.6327 | lähe_EW = 24.48449 | suue = [[Kõveroja (Pärnumaa)|Kõverojja]] | suue_NS = 58.66306 | suue_EW = 24.38979 | pikkus = 8,3 km | valgla_pindala = 14,4 km² | vooluhulk = | osm = jah }} '''Langerma oja''' (ka ''Langerma peakraav'') on [[oja]] Pärnumaal [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Kodesmaa]] ja [[Langerma]] külas ning Raplamaal [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Naravere]] külas. Oja pikkus on 8,7 km ning see suubub Langerma ja Naravere küla piiril paremalt [[Kõveroja (Pärnumaa)|Kõverojja]] (1,7 km suudmest). Oja [[valgla]] on 14,4 km². Oja lähe on Kodesmaa külas [[Edasi järv]]e kirdeotsas. Keskjooksul jäävad oja lähistele [[Maidla tiigid]] ja [[Tuhhino tiik]]. Oja on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kraavi vett kasutab majanduslikult (vee erikasutusloaga) AS MAKO. Langerma oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1115200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1115200}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] 9xcrkgt4ojesxkndtrarwgx77ap47va Oese peakraav 0 189540 6164338 5620820 2022-07-20T17:14:11Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Oese peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Vigala-Vanamõisa]] külas | lähe_NS = 58.744706 | lähe_EW = 24.278610 | suue = [[Velise jõgi|Velise jõkke]] | suue_NS = 58.74162 | suue_EW = 24.192177 | pikkus = 6,3 km | valgla_pindala = 9,8 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Oese peakraav''' (ka ''Vigala-Oese peakraav'') on [[kraav]] [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Kojastu]], [[Oese (Vigala)|Oese]], [[Paljasmaa]], [[Vigala-Vanamõisa]] ja [[Vängla]] külas. Peakraavi pikkus on 6,3 km ning see suubub Kojastu külas paremalt [[Velise jõgi|Velise jõkke]] (2,7 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 9,8 km². Kraav saab alguse Oese ja Vigala-Vanamõisa küla piiril, ülemjooksul kulgeb kraavi kaldal [[Oese–Vanamõisa tee]]. Keskjooksul ületavad kraavi [[Silla–Jädivere tee]] ja [[Kivi-Vigala – Avaste – Vana-Vigala tee]] ning kraavi kaldal kulgeb [[Kesk-Vigala – Vängla tee]]. Suudmest umbes 500 m loodes kulgeb [[Kirbla – Rumba – Vana-Vigala tee]]. Peakraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Oese peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1115300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1115300}} [[Kategooria:Märjamaa valla veekogud]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] 8vz2hnmgd618fhaf72cajuzgw0i3dl9 Kõima kraav 0 189574 6164339 4800802 2022-07-20T17:14:12Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kõima kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Tamme (Lääneranna)|Tamme külas]] | lähe_NS = 58.59621 | lähe_EW = 24.22652 | suue = [[Avaste oja|Avaste ojja]] | suue_NS = 58.63908 | suue_EW = 24.2182 | pikkus = 6,1 km | valgla_pindala = 26,2 km² | osm = jah }} '''Kõima kraav''' (ka ''Tammaru peakraav'') on [[kraav]] Pärnumaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Hõbeda (Lääneranna)|Hõbeda]], [[Kõima (Lääneranna)|Kõima]], [[Parasmaa]] ja [[Tamme (Lääneranna)|Tamme]] külas. Kraavi pikkus on 6,1 km ning see suubub vasakult [[Avaste oja|Avaste ojja]] (12,5 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 26,2 km². Kraavi suudmes algab [[Avaste looduskaitseala]]. Kraav on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Kõima kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1115600. == Välislingid == * {{kkr|VEE1115600}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] pxujy2h0i5jeogeaiwg5ud8935ee6c1 Liivasoon 0 189630 6164340 4800803 2022-07-20T17:14:13Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Liivasoon | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Avaste soo]] lähedal | lähe_NS = 58.69381 | lähe_EW = 24.12342 | suue = [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] | suue_NS = 58.73693 | suue_EW = 24.10344 | pikkus = 5,5 km | valgla_pindala = 17,8 km² | osm = jah }} '''Liivasoon''' (ka ''Liivasoone peakraav'') on [[kraav]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Rumba küla|Rumba]], [[Vastaba]] ja [[Võhma (Lihula)|Võhma]] külas. Kraavi pikkus on 5,5 km ning see suubub vasakult [[Vigala jõgi|Vigala jõkke]] (1,8 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 17,8 km². Kraavi lähe on [[Avaste looduskaitseala]] loodepiiril. Kraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Liivasoone [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1115800. == Välislingid == * {{kkr|VEE1115800}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] md35rc7ijobluvkv0u2ys7og26lx9d4 Vanamõisa jõgi 0 190410 6164341 5620754 2022-07-20T17:14:14Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Vanamõisa jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = Lõpe külas | lähe_NS = 58.55621 | lähe_EW = 23.98662 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.71761 | suue_EW = 24.02116 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 23,2 km | valgla_pindala = 141,4 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Vanamõisa jõgi''' (keskjooksul ka ''Veltsa jõgi'') on [[jõgi]] Pärnumaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Seira]], [[Emmu]], [[Kalli (Lääneranna)|Kalli]], [[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], [[Nedrema]], [[Rabavere]], [[Tarva (Lääneranna)|Tarva]], [[Urita]], [[Veltsa]] külas. Jõgi suubub [[Seira]] külas vasakult [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (20 km suudmest). Jõkke suubuvad vasakult [[Rabavere kraav]] (13,7 km suudmest) ja [[Rootsi jõgi]] (3,3 km suudmest) ning paremalt [[Võitra kraav]] (16,7 km suudmest). Jõe kaldale jääb kaitsealune [[Veltsa mõisa park]]. Jões elab kaitsealune kalaliik [[võldas]]. Jõe lähtest itta jääb [[Urita raba]] ([[Nedrema looduskaitseala]]), läände jääb [[Pärnu–Lihula maantee]]. Jõe alamjooksust läände jääb [[Lihula raba]] ([[Lihula maastikukaitseala]]). Seira külas jääb jõest itta [[Vanamõisa mõisa park]]. Jõe ületavad [[Mihkli–Oidrema tee]] (Veltsa sild) ja [[Kirbla – Rumba – Vana-Vigala tee]] (Vanamõisa sild). Jõe idakaldal kulgeb [[Vanamõisa–Koonga–Ahaste tee]]. Jõgi on heledaveelina ja vähese orgaanilise aine sisaldusega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Vanamõisa jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1116100. ==Vaata ka== *[[Vanamõisa sild]] == Välislingid == * {{kkr|VEE1116100}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] gnuipetek4c6pnsyx778ajnk66rlh36 Võitra kraav 0 190419 6164342 4800822 2022-07-20T17:14:16Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Võitra kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Koonga järv]] | lähe_NS = 58.58774 | lähe_EW = 24.14817 | suue = [[Vanamõisa jõgi|Vanamõisa jõkke]] | suue_NS = 58.58832 | suue_EW = 24.07048 | pikkus = 5,9 km | valgla_pindala = 25 km² | osm = jah }} '''Võitra kraav''' (ka ''Võitre kraav'') on [[kraav]] Pärnumaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Karuba]], [[Koonga]], [[Urita]], [[Veltsa]] ja [[Võitra]] külas. Kraavi pikkus on 5,9 km ning see suubub paremalt [[Vanamõisa jõgi|Vanamõisa jõkke]] (16,7 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 25 km². Kraav saab alguse Koonga külas [[Koonga järv]]est. Kraavi suue on Veltsa ja Urita küla piiril. Kraav on tehislik [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Võitra kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1116200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1116200}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] ijfsxf97c95wwa9hksjuq85v0lkobu0 Rootsi jõgi 0 190436 6164343 5620744 2022-07-20T17:14:17Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Rootsi jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Lihula raba]]s | lähe_NS = 58.67421 | lähe_EW = 23.93954 | suue = [[Vanamõisa jõgi|Vanamõisa jõkke]] | suue_NS = 58.6942 | suue_EW = 24.03352 | pikkus = 6,9 km | valgla_pindala = 41,1 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Rootsi jõgi''' (ka ''Rootsi oja'') on [[jõgi]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Tarva (Lääneranna)|Tarva]], [[Hälvati]] ja [[Seira]] külas. Jõe suue on [[Hälvati]] külas. Jõgi suubub Seira külas vasakult [[Vanamõisa jõgi|Vanamõisa jõkke]] (3,3 km suudmest). Paremalt suubub Rootsi jõkke [[Sokukraav]] (4,5 km suudmest). Jõe vees on palju [[savi]]ühendeid. Jõgi on [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Rootsi jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1116400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1116400}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 9sghhor3thcvspi9xjyid6kr8cu9boa Sokukraav 0 190507 6164344 4800807 2022-07-20T17:14:18Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Sokukraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Parivere]] kaguservas | lähe_NS = 58.62329 | lähe_EW = 23.95335 | suue = [[Rootsi jõgi|Rootsi jõkke]] | suue_NS = 58.67778 | suue_EW = 23.97553 | pikkus = 7,7 km | valgla_pindala = 29,4 km² | osm = jah }} '''Sokukraav''' on [[kraav]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Hälvati]], [[Parivere]], [[Karinõmme]] ja [[Tarva (Lääneranna)|Tarva]] külas. Kraav voolab peamiselt Läänemaa ja Pärnumaa piiril ning läbi [[Lihula maastikukaitseala]] ([[Lihula raba]]). Kraavi pikkus on 7,7 km ning see suubub paremalt [[Rootsi jõgi|Rootsi jõkke]] (4,5 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 29,4 km². Kraavi lähe on Parivere külas. Kraavi suue on Tarva ja Hälvati küla piiril. Sokukraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1116500. == Välislingid == * {{kkr|VEE1116500}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] jwv6kifk5njywqnveex9p5plw22qcqi Leivajõgi 0 198413 6164345 5800934 2022-07-20T17:14:19Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Leivajõgi | pildi_nimi =Leivajõgi Suursoo külas.JPG | pildi_link = | jõe_lähe = Aruvalla lähedal | suue = [[Pirita jõgi|Pirita jõkke]] | valgla_maad = | pikkus = 23,7 km | valgla_pindala = 99,3 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = [[Limujärve kraav]] ehk [[Trummi kraav]] | osm = jah }} '''Leivajõgi''' on [[jõgi]] [[Harju maakond|Harjumaal]], [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] parempoolne lisajõgi. Jõgi algab [[Aruvalla]] küla lähedalt, suubub Pirita jõkke Lagedil. Jõgi on 23,7 km pikk. [[Pikavere]], [[Seli (Rae)|Seli]] ja [[Pajupea]] soostunud alade kuivendamise eesmärgil on jõgi peaaegu kogu ulatuses süvendatud ja õgvendatud, meenutades seetõttu pigem kanalit. <gallery> Leiva jõgi-Raasiku vald.jpg </gallery> [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] ryqwfrf1rpdljd4qr342se0c1d927ew Kurna oja 0 198878 6164346 4636783 2022-07-20T17:14:20Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Kurna oja | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = [[Kurna soo]] | suue = [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] | valgla_maad = | pikkus = 10,9 km | valgla_pindala = 44 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kurna''' oja (varasema nimega '''Mõigu oja''') on [[oja]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. Algab [[Kurna soo]]st ja suubub lõunaküljest [[Ülemiste järv]]e. Pikkus 10,9 km, jõgikond 44 km&sup2;. Suures osas õgvendatud. [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Tallinna veekogud]] guxen4pkfdfh3y09d3igw406oov01ma Mall:Infokast teadlane/doc 10 203147 6164632 5850704 2022-07-20T21:35:08Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Dokumentatsiooni alamleht}} <pre>{{Infokast teadlane | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = | töökoht = | haridus = | alma_mater = | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }}</pre> ==Näide== {{Teadlane | nimi = Albert Einstein | pilt = Einstein1921 by F Schmutzer 4.jpg | pildiallkiri = Albert Einstein (1921) | sünniaeg = 14. märts 1879 | sünnikoht = [[Ulm]], [[Württembergi kuningriik]], [[Saksa keisririik]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1955|4|18|1879|03|14}} | surmakoht = [[Princeton]], [[New Jersey]], [[Ameerika Ühendriigid]] | elukoht = {{Lihtloend| * Saksa keisririik * [[Itaalia]] * [[Šveits]] * Ameerika Ühendriigid }} | kodakondsus = {{Lihtloend| * Saksa (1879–1896) * Kodakondsuseta (1896–1901) * Šveitsi (1901–1955) * Austria (1911–1912) * Saksa (1914–1933) * Ameerika Ühendriigid (1940–1955) }} | rahvus = [[Juudid|Juut]] | tegevusala = [[Füüsika]] | töökoht = {{Lihtloend| * Šveitsi patendiamet (Bern) * Zürichi Ülikool * [[Karli Ülikool|Karli Ülikool Prahas]] * ETH Zürich * Preisimaa Teaduste Akadeemia * Kaiser Wilhelmi Instituut* [[Leideni Ülikool]] * Institute for Advanced Study }} | haridus = Zürichi Ülikool</br>ETH Zurich | tuntumad_tööd = {{Lihtloend| * [[Üldrelatiivsusteooria]] * [[Erirelatiivsusteooria]] * [[Fotoefekt]] * [[Browni liikumine]] * [[E=mc²]] * [[Bose-Einsteini statistika]] }} | tunnustus = {{Lihtloend| * [[Nobeli füüsikaauhind]] * [[Copley medal]] * [[Max Plancki medal]] * Ajakiri Time: Sajandi Persoon }} | allkiri = Albert Einstein signature.svg | märkused = }} <pre style="overflow:auto">{{Teadlane | nimi = Albert Einstein | pilt = Einstein1921 by F Schmutzer 4.jpg | pildiallkiri = Albert Einstein (1921) | sünniaeg = 14. märts 1879 | sünnikoht = [[Ulm]], [[Württembergi kuningriik]], [[Saksa keisririik]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1955|4|18|1879|03|14}} | surmakoht = [[Princeton]], [[New Jersey]], [[Ameerika Ühendriigid]] | elukoht = {{Lihtloend| * Saksa keisririik * [[Itaalia]] * [[Šveits]] * Ameerika Ühendriigid }} | kodakondsus = {{Lihtloend| * Saksa (1879–1896) * Kodakondsuseta (1896–1901) * Šveitsi (1901–1955) * Austria (1911–1912) * Saksa (1914–1933) * Ameerika Ühendriigid (1940–1955) }} | rahvus = [[Juudid|Juut]] | tegevusala = [[Füüsika]] | töökoht = {{Lihtloend| * Šveitsi patendiamet (Bern) * Zürichi Ülikool * [[Karli Ülikool|Karli Ülikool Prahas]] * ETH Zürich * Preisimaa Teaduste Akadeemia * Kaiser Wilhelmi Instituut* [[Leideni Ülikool]] * Institute for Advanced Study }} | haridus = Zürichi Ülikool</br>ETH Zurich | tuntumad_tööd = {{Lihtloend| * [[Üldrelatiivsusteooria]] * [[Erirelatiivsusteooria]] * [[Fotoefekt]] * [[Browni liikumine]] * [[E=mc²]] * [[Bose-Einsteini statistika]] }} | tunnustus = {{Lihtloend| * [[Nobeli füüsikaauhind]] * [[Copley medal]] * [[Max Plancki medal]] * Ajakiri Time: Sajandi Persoon }} | allkiri = Albert Einstein signature.svg | märkused = }}</pre> <includeonly> [[Kategooria:Isikuartiklite mallid|Teadlane]] </includeonly> ldxqb2px2gnz5lf44r82gd9oy142fcj Kogelus 0 204421 6164622 6109127 2022-07-20T21:12:10Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki '''Kogelus''', ka '''kogelemine''', varem kutsutud ka ''spasmofeemiaks'' ([[kreeka keel|kr.]] ''spasmos'' kramp + ''phemi'' räägin), on [[kõne tempo ja rütmi häire]], mida iseloomustab [[kõnevool]]u tahtmatud katkestused või/ ja kordused. See võib väljenduda [[sõna]]de või [[silp]]ide kordustes, kõneaparaadi blokeeringus. Mõnel kogelejal esineb [[silm]]ade, [[jalg]]ade või teiste [[kehaosa]]de [[kaasliigutus]]i. Kogelust esineb eri [[Olukord|olukordades]] erineva tugevusega. [[Häire]] tulek on nii individuaalne, kui erinevad on inimesed. Kogelus algab harilikult juba lapseeas, hilisem kogelema hakkamine on haruldasem kuid mitte võimatu. Kogelus võib olla nii pärilik kui ka sünnijärgse tekkega. Kogelusega kaasneb tihti [[motoorne rahutus]], kaasliigutused ja kaastoimingud. Mõnedel juhtudel avaldub kogelus ka [[kirjalik kõne|kirjalikus kõnes]] – korratakse kirjas silpe ja sõnu. Sageli esineb kogelejatel [[kõnehirm]] – püütakse vältida olukordi, kus peab kõnelema või olukordi mille ajal kogelemine tavaliselt esineb. '''NB!''' Kogelemine ei esine mitte kunagi laulmisel. ==Kogeluse vormid== *klooniline vorm – avaldub sõnade algsilpide kordamistena – ''vi-vi-vikipeedia'' *tooniline vorm – sõna algushäälik hääldatakse "pressides" – ''kkk-karu mm-magab tt-talveund'' *tonoklooniline vorm – eelmise kahe liitvorm. Enamasti esineb üleminekuvormina. Kogelejad kasutavad ka palju täitesõnu ja häälikuid – nii-nii; aaaaa-; ja-ja jne. ==Ravi== On mitmeid viise, kuidas ravida kogelemist, kuid 100% edu ei garanteeri neist ükski. Kogelus ei ole alati ravitav. Tulemus sõltub väga palju kogelejast endast. Kogelust ravivad [[logopeed]]id. Enamasti kasutatakse kompleksteraapiaid, kuigi leidub ka spetsiaalseid [[kogelusteraapia]]id. Enamasti liigitatakse kõneteraapiad järgmiselt: # logopeedilised # psühholoogilised # psühhoteraapilised # medikamentoossed # füsioteraapilised # sotsiaalteraapilised # kompleksed # ebatraditsionaalsed ==Seotud mõisted== *[[Eesti Kogelejate Ühing]] *[[eripedagoogika]] *[[kõnehirm]] *[[logopeedia]] *[[van Riperi kogelusteraapia]] ==Kogeluse uurijaid== *[[Aristoteles]] *[[Rudolf Denhardt]] *[[Karl Hartlieb]] *[[Oscar Hausdörfer]] *[[Hippokrates]] *[[Maret Jahu]] *[[Adolf Kussmaul]] *[[Hieronymus Mercurialis]] *[[Erwin Richter]] *[[Ivan Sikorski]] *[[ibn Sina]] *[[Riinu Mälk]] *[[Helena Oselin]] *[[Charles van Riper]] *[[Elmar Siirde]] ==Tuntud kogelejaid== *[[Aristoteles]] *[[Demosthenes]] *[[Claudius]] *[[Winston Churchill]] *[[Theodore Roosevelt]] *[[Lewis Carroll]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Marilyn Monroe]] *[[Mooses]] *[[Isaac Newton]] *[[Mike Tyson]] *[[John Updike]] *[[Vergilius]] *[[Bruce Willis]] *[[Elvis Presley]] *[[Rowan Atkinson]] *[[Emily Blunt]] *[[Sam Neil]] *[[Julia Roberts]] *[[Eric Roberts]] *[[Samuel L. Jackson]] *[[James Earl Jones]] *[[Bob Love]] *[[Tiger Woods]] *[[Kylie Minogue]] *[[Ozzy Osbourne]] *[[Charles Darwin]] *[[Napoleon I]] *[[Gérard Depardieu]] *[[George VI]] *[[Pierre Richard]] *[[Hugh Grant]] *[[Wilt Chamberlain]] *[[Nicole Kidman]] *[[Jimmy Stewart]] *[[Peggy Lipton]] *[[Carly Simon]] *[[Anthony Quinn]] *[[Bill Withers]] *[[Tom Sizemore]] *[[Mike Rowe]] *[[Shaquille O'Neal ]] *[[Juan Francisco García]] *[[Jim Davis]] *[[Gareth Gates]] *[[Alan Turing]] ==Kirjandus== *Maret Jahu, Kogeluse modifitseerimisel põhinev kõneravi 9-12-aastaste lastega (teadusmagistritöö), Tartu Ülikool, 2008 *Helena Oselin, Charles van Riperi kogelusteraapia rakendamine 7-8-aastaste lastega (magistritöö), [[Tartu Ülikool]] 2006 *Elmar Siirde, Kogelejate hingamisliigutuste võrdlevaid vaatlusi : (doktori väitekiri), [[ENSV Tartu Riikliku Ülikooli kõrva-nina-kurguhaiguste kateeder]] Tartu 1944 *[[Sagintai Taibogarov]], [[Svetlana Monakova]], Kogelus, Tallinn [[Valgus]], 1982 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid|Kogelemine}} *[http://www.kogelus.ee Eesti Kogelejate Ühing] *[http://www.mnsu.edu/comdis/kuster/stutter.html The Stuttering Homepage] *[http://www.stutterisa.org International Stuttering Association] *[http://www.theifa.org International Fluency Association] *[http://www.bvss.de Bundesvereinigung Stotterer-Selbsthilfe e.V] *[http://www.stuttersfa.org Stuttering Foundation of America] *[http://stop-stottern.de Stottertherapie und Hilfe bei Stottern] ===Eesti meediast=== *[http://www.ateena.ee/artiklid/13472/kui_laps_kogeleb.html Kui laps kogeleb] *[http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=9&cid=429 Ära ütle kogelejale sõnu ette!] [[Kategooria:Logopeedia]] ccuh5ev4x8akdhpzvpye0ya2j8e54xr Künoloogia 0 204564 6164569 6158410 2022-07-20T19:50:47Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki '''Künoloogia''' on [[koer]]ateadus, teadus [[koer]]test, nende [[koeratõug|tõugudest]] ja [[koerakasvatus|kasvatamisest]]. Künoloogiaga tegelev inimene või eriteadlane on '''künoloog'''. ==Künolooge== *[[Rodion Gerngross (1868−1938)|Rodion Fjodorovitš Gerngross]] *[[Olaf Roig]] *[[Hans Räber]] *[[Eberhard Trumler]] *[[Erik Zimen]] ==Vaata ka== *[[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Teadused]] g465artxig6657rf14plqkauo0mlyep Aksel Erich Vooremaa 0 211206 6164833 5850836 2022-07-21T09:49:58Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Aksel Erich Vooremaa''' (endise nimega '''Aksel Erich Wöhrmann'''; [[27. detsember]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[8. juuli]] [[1941]] [[Tartu]], vanglas maha lastud) oli eesti vaimulik. Ta lõpetas [[1921]]. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref>, õppis aastatel [[1921]]–[[1926]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. Oli prooviaastal [[Kambja kogudus]]es ([[Friedrich Wilhelm Ederberg]]i juures) ja [[Tartu Ülikooli kogudus]]es ([[Hugo Bernhard Rahamägi]] juures). Ordineeriti pastoriks [[27. märts]]il [[1927]]. Aksel Erich Vooremaa töötas [[Tartu Maarja kogudus]]es [[1927]]–[[1934]] õpetaja [[Robert Funke]] abiõpetajana. Aastatel [[1934]]–[[1941]] töötas ta [[Tartu Maarja kogudus]]e õpetajana, olles samal ajal Tartumaa Kaitseliidu maleva õpetaja. Lisaks oli ta [[1940]]–[[1941]] Tartu praostkonna abipraost<ref>https://eelk.ee/elulood/vooremaa_aksel.html</ref>. 1939. aastal oli ta [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u Hooldusnõukogu liige. Ta lasti [[NKVD]] poolt maha [[Massimõrv Tartu vanglas|massimõrva käigus]] Tartu vanglas. ==Tunnustus== * [[1937]] – kuldametirist ([[29. märts]]il [[1937]]) ==Isiklikku== Tema isa [[Karl Wöhrmann]] oli [[Saaremaa]]l [[Karja Katariina kogudus]]e õpetaja. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Vooremaa, Aksel Erich}} [[Kategooria:Tartu Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 2dcz70jshlw6cpdv5c62vggz09u30hm Mare Müürsepp 0 211725 6164594 6163921 2022-07-20T20:14:16Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki [[Pilt:Müürsepp Mare.IMG 2998.JPG|thumb|Mare Müürsepp esinemas Balti Raamatumessil 6. mail 2010]] '''Mare Müürsepp''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1958]]) on eesti lastekirjanduse uurija, kasvatusteadlane ja klassiõpetaja. Ta töötab [[Randvere Kool]]is ja lepingulise töötajana ka [[Tallinna Ülikool]]is. Mare Müürsepa sulest on ilmunud hulgaliselt kooliõpikuid ja muid õppematerjale, teaduskirjutisi, monograafiad "Lapse tähendus eesti kultuuris 20. sajandil: kasvatusteadus ja lastekirjandus" (2005, PhD väitekiri), "Laps on hakanud lugema" (1998), lasteraamatud "Lehmaga mere ääres" (1987) ja "Viis vaba kutsikat" (2009), koos Heli Lukneriga füüsika algtõdede lugemik "Füübits" (2017). Mare Müürsepp on [[Eesti Lugemisühing|Eesti Lugemisühingu]] juhatuse esimees ja kuulub rahvusvahelisse lastekirjanduse uurimise ühingusse IRSCL ning õpiku- ja haridusmeedia uurimise ühingusse IGSB. == Tunnustus == * 2005 [[Muhvi auhind]] *2007 [[Aasta Rosin]] ("Kui Arno isaga koolimajja jõudis ...", koos [[Aili Kalavus|Aili Kalavuse]] ja [[Mare Hunt|Mare Hundiga]]) * 2008 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Viis vaba kutsikat") * 2017 [[Aasta Rosin]] ("Füübits") {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Müürsepp, Mare}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] akwxibb0nyetdlccbe9n688cygs61lx Kõberoja 0 214078 6164347 4901573 2022-07-20T17:14:21Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kõberoja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kullamaa]] külas | lähe_NS = 58.89166 | lähe_EW = 24.04528 | suue = [[Liivi jõgi|Liivi jõkke]] | suue_NS = 58.86892 | suue_EW = 24.01638 | pikkus = 3,5 km | valgla_pindala = 4,9 km² | osm = jah }} '''Kõberoja''' (ka ''Rehe kraav'') on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Jõgisoo (Lääne-Nigula)|Jõgisoo]], [[Kalju (Lääne-Nigula)|Kalju]], [[Kullamaa]] ja [[Ubasalu]] külas. Oja pikkus on 3,5 km. See suubub paremalt [[Liivi jõgi|Liivi jõkke]] (18,1 km suudmest). Oja [[valgla]] on 4,9 km². Oja lähe on Kullamaa küla põhjaservas [[Marimetsa looduskaitseala]] lähedal. Oja suue on Jõgisoo külas. Kõberoja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kõberoja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1117000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1117000}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] az6s5s993f1evj6z2azwct8cu5pj1q7 Altja jõgi 0 216162 6164348 4795206 2022-07-20T17:14:22Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Altja jõgi | pildi_nimi = Altja oja.jpg | pildi_seletus = Altja jõgi ühinemas Oandu järvega | lähe = [[Metsanurga (Haljala)|Metsanurga külas]] | lähe_NS = 59.51263 | lähe_EW = 26.0052 | suue = [[Soome laht]]e | suue_NS = 59.58606 | suue_EW = 26.11855 | pikkus = 17,5 km | valgla_pindala = 46,1 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Altja jõgi''' (ka ''Altja oja'') on [[jõgi]] Lääne-Virumaal [[Haljala vald|Haljala vallas]]. Jõgi saab alguse Sagadi-Metsanurga ümbruse soistelt aladelt, voolab [[Altja ürgorg|Altja ürgorus]] läbi [[Oandu järv]]e ja suubub [[Altja]] külas [[Soome laht]]e. Ojja suubuvad [[Kiviku kraav]], [[Marjametsa kraav]] ja [[Sagadi peakraav]]. Altja jõe pikkus on 17,5 km, valgala 46,1 km&sup2;. Oandu paisjärve paisust suubumiseni Soome lahte on jõgi [[jõeforell]]i, [[meriforell]]i ja [[harjus]]e kudemis- ja elupaik. Altja jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1076600. <gallery> Altja jõgi Lahemaal.jpg Kopratamm.JPG|[[Kobras|Koprapais]] Altja jõel Altja jõgi.JPG|Altja oja </gallery> == Välislingid == * {{kkr|VEE1076600}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Haljala vald]] ip9f9xy0iupgo6sba4cjy915g52rg09 Silgi oja 0 218742 6164349 4901601 2022-07-20T17:14:24Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Silgi oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Marimetsa raba]] servas | lähe_NS = 58.91975 | lähe_EW = 23.96042 | suue = [[Liivi jõgi|Liivi jõkke]] | suue_NS = 58.85977 | suue_EW = 23.97847 | pikkus = 10 km | valgla_pindala = 6,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Silgi oja''' on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Liivi]] ja [[Ubasalu]], [[Kaasiku (Lääne-Nigula)|Kaasiku]] ja [[Nõmme (Lääne-Nigula)|Nõmme]] külas. Oja lähe on Kaasiku külas [[Marimetsa looduskaitseala]]l, ülemjooksust kirdesse jääb [[Marimetsa raba]]. Oja suubub Liivi külas paremalt [[Liivi jõgi|Liivi jõkke]] (14,1 km suudmest). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Silgi oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1117200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1117200}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] f8eeayzgwwcn40whekvotxvsvl2jcsj Üheksakraav 0 218743 6164350 4901620 2022-07-20T17:14:25Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Üheksakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = Allikmäe talust lõunas | lähe_NS = 58.81938 | lähe_EW = 23.93246 | suue = [[Liivi jõgi|Liivi jõkke]] | suue_NS = 58.8114 | suue_EW = 23.9751 | pikkus = 2,6 km | valgla_pindala = 5,8 km² | osm = jah }} '''Üheksakraav''' (ka ''Patsu kraav'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Liivi]] külas. Kraavi pikkus on 2,6 km ning see suubub paremalt [[Liivi jõgi|Liivi jõkke]] (8 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 5,8 km². Kraavi suudme vastas, Liivi jõe idakaldal on [[Laiküla soo]]. Üheksakraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50m. Üheksakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1117300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1117300}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 056s0uo0bhl2xoe9id1hcmz8lhphwnp Venekraav 0 218747 6164351 4901613 2022-07-20T17:14:26Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Venekraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Uusküla (Martna)|Uusküla]] läänepiiril | lähe_NS = 58.89155 | lähe_EW = 23.91056 | suue = [[Liivi jõgi|Liivi jõkke]] | suue_NS = 58.78868 | suue_EW = 23.96371 | pikkus = 15,1 km | valgla_pindala = 35,4 km² | osm = jah }} '''Venekraav''' (ka ''Ohtla peakraav'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Liivi]], [[Mõrdu]] [[Ubasalu]], [[Kabeli (Lääne-Nigula)|Kabeli]], [[Keskvere (Lääne-Nigula)|Keskvere]], [[Laiküla]], [[Ohtla]], [[Soo-otsa]] ja [[Uusküla (Lääne-Nigula)|Uusküla]] külas. Kraavi pikkus on 15,1 km ning see suubub Laiküla külas paremalt [[Liivi jõgi|Liivi jõkke]] (4,9 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 35,4 km². See saab alguse Uusküla külas. Venekraav on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Venekraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1117400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1117400}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] r9olyyakzfnffl2bfu32ptrugd3xki6 Kiisaoja 0 218753 6164352 4901571 2022-07-20T17:14:27Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kiisaoja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | jõe_lähe = [[Keskvere (Lääne-Nigula)|Keskvere külas]] | lähe_NS = 58.81558 | lähe_EW = 23.87335 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.76223 | suue_EW = 23.90165 | pikkus = 10,8 km | valgla_pindala = 17,8 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kiisaoja''' on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Allikotsa]], [[Kabeli (Lääne-Nigula)|Kabeli]], [[Keskvere (Lääne-Nigula)|Keskvere]], [[Männiku (Lääne-Nigula)|Männiku]], [[Rõude]], [[Soo-otsa]] ja [[Tammiku (Lääne-Nigula)|Tammiku]] külas. Alamjooksul ületab oja [[Haapsalu–Laiküla maantee]]. Oja suubub Rõude külas paremalt [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] (10,2 km suudmest). Suue jääb [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]] alale. Kiisaoja on savika veega [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kiisaoja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1117600. == Välislingid == * {{kkr|VEE1117600}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] p6k42s2e0ym32pdjktn8bkvqniywxp1 Penijõgi 0 218761 6164353 4801504 2022-07-20T17:14:28Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Penijõgi | pildi_nimi = Penijõgi.JPG | pildi_seletus = Matsalu rahvuspark, Penijõe küla | lähe = Hälvati külas | lähe_NS = 58.67295 | lähe_EW = 23.89648 | suue = [[Kasari jõgi|Kasari jõkke]] | suue_NS = 58.73882 | suue_EW = 23.78814 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 11 km | valgla_pindala = 59,5 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Penijõgi''' on [[jõgi]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Hälvati]], [[Kloostri]] ja [[Penijõe]] külas. Jõkke suubub paremalt [[Penijõe kraav]] (5,2 km suudmest). Jõe lähtealale jääb [[Lihula maastikukaitseala]] ([[Lihula raba]]), jõe suudmealale jääb [[Matsalu rahvuspark]]. Penijõgi suubub Penijõe külas Kasari jõkke 2,5 km kaugusel viimase suudmest. Jõgi on savika veega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Penijõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1117700. [[Pilt:Penijõgi, 2007.jpg|pisi|tühi|Penijõgi]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Penijõgi}} * {{kkr|VEE1117700}} [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] tqzakeedf84n4cl6phqozww1ga5g9h7 Hälvati soon 0 218762 6164354 4801529 2022-07-20T17:14:29Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Hälvati soon | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Hälvati]] ja [[Lautna]] piiril | lähe_NS = 58.69995 | lähe_EW = 23.90207 | suue = [[Penijõgi|Penijõkke]] | suue_NS = 58.7124 | suue_EW = 23.8372 | pikkus = 4,7 km | valgla_pindala = 19,6 km² | osm = jah }} '''Hälvati soon''' (ka ''Penijõe kraav'') on [[kraav]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Hälvati]], [[Lautna]], [[Pagasi]] ja [[Penijõe]] külas. Kraavi pikkus on 4,7 km ning see suubub paremalt [[Penijõgi|Penijõkke]] (5,2 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 19,6 km². Kraavi lähe on [[Lihula maastikukaitseala]] põhjapiiril. Hälvati soon on tehislik [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Hälvati soone [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1117800. == Välislingid == * {{kkr|VEE1117800}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] j0e28a0sqt99lft4as4936r9osbrc1u Oidrema peakraav 0 218787 6164355 6009946 2022-07-20T17:14:31Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Oidrema peakraav | pildi_nimi = | lähe = [[Paimvere]] külas | lähe_NS = 58.580366 | lähe_EW = 23.957219 | suue = [[Tuudi jõgi|Tuudi jõkke]] | suue_NS = 58.6454 | suue_EW = 23.825286 | pikkus = 11,7 km | valgla_pindala = 58,8 km² | osm = jah }} '''Oidrema peakraav''' on [[kraav]] Pärnumaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Oidrema]], [[Paimvere]], [[Tuhu]], [[Tõitse]], [[Soovälja]], [[Kunila]] ja [[Parivere]] külas. Peakraavi pikkus on 11,7 km ning see suubub Parivere ja Kunila küla piiril paremalt [[Tuudi jõgi|Tuudi jõkke]] (15,1 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 58,8 km². See saab alguse Paimvere külas. 7,3 km suudmest suubub sellesse [[Tuti kraav]]. Peakraavist kirdesse jääb [[Lihula maastikukaitseala]] ([[Lihula raba]]). Peakraavist edelasse jääb [[Tuhu maastikukaitseala]] ([[Tuudi raba]], [[Tuhu soo]]). Peakraavi suudmes asub [[Oidrema hüdromeetriajaam]]. Oidrema peakraav on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Oidrema peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1118100. == Välislingid == * {{kkr|VEE1118100}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] kbd9sa4nu7ut35p76jo67ku2ac0p687 Riisa oja 0 218791 6164356 4801513 2022-07-20T17:14:32Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Riisa oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Lihula raba]]st edelas | lähe_NS = 58.65028 | lähe_EW = 23.87718 | suue = [[Tuudi jõgi|Tuudi jõkke]] | suue_NS = 58.6569 | suue_EW = 23.82226 | pikkus = 4,2 km | valgla_pindala = 27,3 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Riisa oja''' (ka ''Kulujõgi'') on [[oja]] Läänemaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Parivere]] ja [[Valuste]] külas. Oja lähtest itta jääb [[Lihula maastikukaitseala]] ([[Lihula raba]]). 2,3 km suudmest suubub ojja [[Riisa kraav]]. Riisa silla juures ([[Pärnu–Lihula maantee]]) asub [[Valuste hüdromeetriajaam]]. Oja suubub paremalt [[Tuudi jõgi|Tuudi jõkke]] (13,3 km suudmest). Oja on [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Riisa oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1118300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1118300}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] p3b4hp40fk89fdi7i47pr4tm4889s76 Riisa kraav 0 218792 6164357 4800811 2022-07-20T17:14:33Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Riisa kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Lihula raba]] lõunaservas | lähe_NS = 58.63008 | lähe_EW = 23.8977 | suue = [[Riisa oja|Riisa ojja]] | suue_NS = 58.65702 | suue_EW = 23.85125 | pikkus = 4,3 km | valgla_pindala = 17,1 km² | osm = jah }} '''Riisa kraav''' (ka ''Sookatse kraav'') on [[kraav]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Parivere]] ja [[Sookatse]] külas. Kraavi pikkus on 4,3 km ning see suubub vasakult [[Riisa oja|Riisa ojja]] (2,3 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 17,1 km². Kraavist itta jääb [[Lihula maastikukaitseala]]. Riisa kraav on tehislik [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50m. Riisa kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1118400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1118400}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] h0m3viiz61dg745m9c89nbdxxgnbpup Uduma oja 0 218793 6164358 4801526 2022-07-20T17:14:34Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Uduma oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Tuudi]] kaguosas | lähe_NS = 58.64511 | lähe_EW = 23.81414 | suue = [[Tuudi jõgi|Tuudi jõkke]] | suue_NS = 58.65899 | suue_EW = 23.81473 | pikkus = 1,8 km | valgla_pindala = 3,9 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Uduma oja''' (ka ''Kaitsa oja'') on [[oja]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Tuudi]] külas. Oja suubub Tuudi ja [[Valuste]] piiril vasakult [[Tuudi jõgi|Tuudi jõkke]] (12,7 km suudmest). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Uduma oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1118500. == Välislingid == * {{kkr|VEE1118500}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] gzbldi838z49bz1dck44nmxw1roxji0 Petaaluse kraav 0 218799 6164359 4801527 2022-07-20T17:14:36Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Petaaluse kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Petaaluse]] kirdepiiril | lähe_NS = 58.69121 | lähe_EW = 23.74367 | suue = [[Tuudi jõgi|Tuudi jõkke]] | suue_NS = 58.71632 | suue_EW = 23.7448 | pikkus = 3,3 km | valgla_pindala = 10,2 km² | osm = jah }} '''Petaaluse kraav''' (ka ''Petaaluse peakraav'') on [[kraav]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]], [[Kirikuküla (Lääneranna)|Kirikuküla]] ja [[Petaaluse]] külas. Kraavi pikkus on 3,3 km ning see suubub vasakult [[Tuudi jõgi|Tuudi jõkke]] (3,4 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 10,2 km². Kraavi alamjooks ja suue jäävad [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]] alale. Petaaluse kraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Petaaluse kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1118600. == Välislingid == * {{kkr|VEE1118600}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 055mh8wdcqx39kgu3jkkboa2gcdvbea Rõude jõgi 0 218802 6164360 5692474 2022-07-20T17:14:37Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Rõude jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Rõude]]st edelas | lähe_NS = 58.76592 | lähe_EW = 23.88846 | suue = Matsalu lahte | suue_NS = 58.76586 | suue_EW = 23.74715 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 8,8 km | valgla_pindala = 10,5 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Rõude jõgi''' on [[jõgi]] Läänemaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Kloostri]] külas ning [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kurevere (Lääne-Nigula)|Kurevere]] ja [[Rõude]] külas. Rõude jõgi on [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] põhjapoolne suudmeharu ja suubub [[Matsalu laht]]e. Rõude jõgi jääb [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]] alale. Jõgi on savika veega [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Rõude jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1106900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1106900}} [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] 5x4pmwkpokzd82bbzyi44pouvkxvwnl Tabra oja 0 218954 6164361 4901604 2022-07-20T17:14:38Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Tabra oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Jõesse]] ja [[Kirimäe]] piiril | lähe_NS = 58.90784 | lähe_EW = 23.82103 | suue = [[Rannamõisa jõgi|Rannamõisa jõkke]] | suue_NS = 58.82572 | suue_EW = 23.76927 | pikkus = 13,3 km | valgla_pindala = 38,8 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Tabra oja''' (ka ''Tabra jõgi'') on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Ehmja]], [[Jõesse]] ja [[Liivaküla (Lääne-Nigula)|Liivaküla]] külas ning [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kirimäe]] ja [[Nihka]] külas. Oja suubub Liivaküla ja Ehmja küla piiril paremalt [[Rannamõisa jõgi|Rannamõisa jõkke]] (8,1 km suudmest). Oja on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Tabra oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1106400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1106400}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 1sds0r6wv5v9x89wixas6ksbfxzcd2t Raana jõgi 0 218985 6164362 4901595 2022-07-20T17:14:39Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Raana jõgi | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = [[Rõude]] külas | lähe_NS = 58.77469 | lähe_EW = 23.88629 | suue = [[Rannamõisa jõgi|Rannamõisa jõkke]] | suue_NS = 58.78493 | suue_EW = 23.77675 | pikkus = 7 km | valgla_pindala = 16,6 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Raana jõgi''' (ka ''Raana oja'') on [[jõgi]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Keskvere (Lääne-Nigula)|Keskvere]], [[Kurevere (Lääne-Nigula)|Kurevere]], [[Männiku (Lääne-Nigula)|Männiku]], [[Rannajõe]] ja [[Rõude]] külas. Jõgi jääb tervikuna [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]] alale. Jõgi suubub vasakult [[Rannamõisa jõgi|Rannamõisa jõkke]] (2,3 km suudmest). Jõgi on savika veega [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Raana jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1106800. == Välislingid == * {{kkr|VEE1106800}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] fwhdnaojbmzy30m4btd9tk3ar3f43r5 Pahasoo peakraav 0 219040 6164363 6010019 2022-07-20T17:14:40Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Pahasoo peakraav | pildi_nimi = | lähe = [[Kurevere (Lääne-Nigula)|Kurevere külas]] | lähe_NS = 58.809555 | lähe_EW = 23.85124 | suue = [[Rägina peakraav]]i | suue_NS = 58.832783 | suue_EW = 23.819242 | pikkus = 4,2 km | valgla_pindala = 18,5 km² | osm = jah }} '''Pahasoo peakraav''' on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kurevere (Lääne-Nigula)|Kurevere]], [[Kaare]], [[Keskvere (Lääne-Nigula)|Keskvere]] ja [[Putkaste (Lääne-Nigula)|Putkaste]] külas. Peakraavi pikkus on 4,2 km. Peakraav suubub vasakult [[Rägina peakraav]]i (3,4 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 18,5 km². 1 km suudmest suubub sellesse paremalt [[Lõpe oja]]. Pahasoo peakraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Pahasoo peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1106600. == Välislingid == * {{kkr|VEE1106600}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] tvm8esby20p3ff90hum8tedolyh4srg Lõpe oja 0 219043 6164364 4901582 2022-07-20T17:14:41Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Lõpe oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Mõrdu]] külas | lähe_NS = 58.85817 | lähe_EW = 23.90674 | suue = [[Pahasoo peakraav]]i | suue_NS = 58.82731 | suue_EW = 23.84258 | pikkus = 6,6 km | valgla_pindala = 12,6 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Lõpe oja''' on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Keskvere (Lääne-Nigula)|Keskvere]], [[Niinja]] ja [[Mõrdu]] külas. Oja suubub paremalt [[Pahasoo peakraav]]i (1 km suudmest). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Lõpe oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1106700. == Välislingid == * {{kkr|VEE1106700}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] bwsylp9qohfx0f4m6qdnx1id3jvdrfv Leediküla oja 0 219277 6164365 4901577 2022-07-20T17:14:42Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Leediküla oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Leediküla]]s |lähe_NS = 58.94074 |lähe_EW = 23.77985 | suue = [[Taebla jõgi|Taebla jõkke]] |suue_NS = 58.95732 |suue_EW = 23.76206 | pikkus = 2,3 km | valgla_pindala = 5,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Leediküla oja''' on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Leediküla]] ja [[Pälli]] külas. Oja suubub Pälli külas vasakult [[Taebla jõgi|Taebla jõkke]] (7 km suudmest). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Leediküla oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1104900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1104900}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] er133mnj0qblk6tecvhqjj31rh10wqh Hardu peakraav 0 219417 6164366 4901566 2022-07-20T17:14:43Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Hardu peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Luigu]] külas | lähe_NS = 58.98288 | lähe_EW = 23.91829 | suue = [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] | suue_NS = 59.06532 | suue_EW = 23.88752 | pikkus = 13,1 km | valgla_pindala = 25 km² | osm = jah }} '''Hardu peakraav''' (ka ''Kiisa soon'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Keedika]], [[Luigu]], [[Seljaküla]] ja [[Vidruka]] külas. Peakraavi pikkus on 13,1 km. Peakraav suubub Seljaküla külas vasakult [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] (31,1 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 25 km². Lähe on Luigu külas [[Palivere raba]] lääneservas. Suudmest umbes 2 km kirdesse jääb [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]] ([[Valgeristi raba]]), umbes 2,5 km läände jääb [[Leidissoo looduskaitseala]] ([[Leidissoo]]). Hardu peakraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Hardu peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1101900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1101900}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] g8os4d4fqtpx7ndhbehdkh1hl3dyt1h Põlendmaa kraav 0 219427 6164367 4901594 2022-07-20T17:14:45Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Põlendmaa kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Hindaste]] külas | lähe_NS = 59.13612 | lähe_EW = 23.82072 | suue = [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] | suue_NS = 59.11195 | suue_EW = 23.85733 | pikkus = 3,8 km | valgla_pindala = 10,5 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Põlendmaa kraav''' (ka ''Põlendmaa peakraav'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Seljaküla]] külas ning [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Hindaste]] ja [[Variku]] külas. Kraavi pikkus on 3,8 km. Kraav suubub Seljaküla külas vasakult [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] (24,9 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 10,5 km². Lähe on Hindaste külas. Suudmes, Vihterpalu jõe vastaskaldal, on [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]]. Ka lähtest kirdesse ([[Kõrgeraba]]) ja loodesse ([[Järveraba]] ja [[Hindaste järv]]) jääb Läänemaa Suursoo maastikukaitseala. Kraavist edelasse jääb [[Leidissoo looduskaitseala]] ([[Leidissoo]]). Põlendmaa kraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Põlendmaa kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1102000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1102000}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] ki74x1b30r591gdg6s3itfyo2ft5hji Lepaste oja 0 219527 6164369 4901580 2022-07-20T17:14:46Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Lepaste oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Mustjärve raba]]st edelas | lähe_NS = 59.06437 | lähe_EW = 24.08918 | suue = [[Piirsalu jõgi|Piirsalu jõkke]] | suue_NS = 59.06028 | suue_EW = 24.06616 | pikkus = 1,5 km | valgla_pindala = 4,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Lepaste oja''' on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Piirsalu]] külas. Lähtest umbes 250 m põhja poole jääb [[Mustjärve raba hoiuala]]. Oja suubub paremalt [[Piirsalu jõgi|Piirsalu jõkke]] (15,7 km suudmest). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Lepaste oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1102200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1102200}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] 1rzm5qn235jwuuyp1wfs6dtmme144jw Kõrtsioja (Läänemaa) 0 219528 6164370 4901574 2022-07-20T17:14:47Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kõrtsioja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kuijõe]] küla lõunaosas | lähe_NS = 59.05895 | lähe_EW = 23.99188 | suue = [[Piirsalu jõgi|Piirsalu jõkke]] | suue_NS = 59.12371 | suue_EW = 23.97643 | pikkus = 9 km | valgla_pindala = 28,3 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kõrtsioja''' (ka ''Kõrtsujõgi, Kõrtsijõe peakraav'') on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kuijõe]] ja [[Seljaküla]] külas. 4,1 km suudmest suubub paremalt ojja [[Vanaõue kraav]]. Oja suubub vasakult [[Piirsalu jõgi|Piirsalu jõkke]] (3,1 km suudmest). Oja on tumedaveeline ja humiinaineterikas [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Kõrtsioja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1102300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1102300}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] g6ushwkh4cm64spo1qk2htspj07t46e Kaldamäe oja 0 219533 6164371 4901569 2022-07-20T17:14:49Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kaldamäe oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Piirsalu]] külas | lähe_NS = 59.09682 | lähe_EW = 24.09841 | suue = [[Piirsalu jõgi|Piirsalu jõkke]] | suue_NS = 59.13934 | suue_EW = 23.96975 | pikkus = 12,2 km | valgla_pindala = 31,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kaldamäe oja''' (ka ''Kaldamaa jõgi'') on [[oja]] Harjumaal [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Hatu]] ja [[Metslõugu]] külas ning Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kuijõe]] ja [[Piirsalu]] külas. 8,1 km suudmest suubub paremalt ojja [[Turvaste oja]]. Lähtest itta jääb [[Valgejärve maastikukaitseala]] ([[Turvaste Valgejärv]] ja [[Valgejärve raba]]). Oja suubub paremalt [[Piirsalu jõgi|Piirsalu jõkke]] (1,3 km suudmest). Suudme vastas, Piirsalu jõe vasakkaldal on [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]]. Oja on tumedaveeline ja humiinaineterikas [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Kaldamäe oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1102500. == Välislingid == * {{kkr|VEE1102500}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] 2xocgp1i3dixbvvc6rwz8roswqd69sg Turvaste oja 0 219535 6164372 4901607 2022-07-20T17:14:50Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Turvaste oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Riisipere Valgejärv|Valgejärvest]] läänes | lähe_NS = 59.10729 | lähe_EW = 24.11629 | suue = [[Kaldamäe oja|Kaldamäe ojja]] | suue_NS = 59.12892 | suue_EW = 24.07072 | pikkus = 3,9 km | valgla_pindala = 13,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Turvaste oja''' on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kuijõe]] ja [[Piirsalu]] külas. Lähtest itta jääb [[Valgejärve maastikukaitseala]] ([[Riisipere Valgejärv|Valgejärv]] ja [[Valgejärve raba]]). Oja suubub [[Keila–Haapsalu maantee]] Kuijõe-Piiri silla lähedal paremalt [[Kaldamäe oja|Kaldamäe ojja]] (8,1 km suudmest). Oja on tumedaveeline ja humiinaineterikas [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Turvaste oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1102600. == Välislingid == * {{kkr|VEE1102600}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] 8d9ra912oxuiksxdyyzxr7b15vol90h Pennu oja 0 219578 6164373 4817931 2022-07-20T17:14:51Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Pennu oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Larvi raba]]st lõunas | lähe_NS = 59.14605 | lähe_EW = 24.13377 | suue = [[Piirsalu jõgi|Piirsalu jõkke]] | suue_NS = 59.14502 | suue_EW = 23.96005 | pikkus = 11,1 km | valgla_pindala = 26 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Pennu oja''' on [[oja]] Harjumaal [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Hatu]] ja [[Metslõugu]] külas ning [[Saue vald|Saue vallas]] [[Siimika]] külas. Lähtest põhja ja kirdesse jäävad [[Larvi raba]] ja [[Larvi järv]]. Oja suubub paremalt [[Piirsalu jõgi|Piirsalu jõkke]] (0,3 km suudmest). Suudme vastas, Piirsalu jõe vasakkaldal on [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]]. Üle oja kulgeb [[Keila–Haapsalu maantee]] (Pennu sild), maanteest lääne pool voolab oja läbi [[Suursoo-Leidissoo hoiuala]]. Oja on tumedaveeline ja humiinaineterikas [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Pennu oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1102700. == Välislingid == * {{kkr|VEE1102700}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] 8blke0c0g6l4grcxmjl0zron6cu8f59 Metslõugu oja 0 219580 6164374 4805570 2022-07-20T17:14:53Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Metslõugu oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Määra]] ja [[Audevälja]] piiril | lähe_NS = 59.18742 | lähe_EW = 24.10232 | suue = [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] | suue_NS = 59.17843 | suue_EW = 23.95546 | pikkus = 13,6 km | valgla_pindala = 27,1 km² | osm = jah }} '''Metslõugu oja''' (ka ''Metslõugu peakraav'') on [[oja]] Harjumaal [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Audevälja]], [[Hatu]], [[Metslõugu]], [[Määra]] ja [[Pae (Padise)|Pae]] külas. Oja pikkus on 13,6 km. Peakraav suubub Hatu külas paremalt [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] (12,8 km suudmest). Oja [[valgla]] on 27,1 km². Lähe on Määra külas. Suudme vastas, Vihterpalu jõe vasakkaldal, on [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]]. Oja läbib kesk- ja alamjooksul [[Suursoo-Leidissoo hoiuala]]. Keskjooksul ületab oja [[Keila–Haapsalu maantee]]. Metslõugu oja on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Metslõugu oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1102800. == Välislingid == * {{kkr|VEE1102800}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] qwi2kn95z75io6rm887cxuswpkmcewk Sooltsu kraav 0 219583 6164375 4805583 2022-07-20T17:14:54Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Sooltsu kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Soo-otsa soo]] servas | lähe_NS = 59.17328 | lähe_EW = 23.91781 | suue = [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] | suue_NS = 59.20078 | suue_EW = 23.92643 | pikkus = 3,4 km | valgla_pindala = 19,7 km² | osm = jah }} '''Sooltsu kraav''' (ka ''Soo-otsa peakraav'') on [[kraav]] Harjumaal [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Hatu]] külas. Kraavi pikkus on 3,4 km. Kraav suubub Hatu põhjaosas vasakult [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] (9,1 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 19,7 km². Lähe on [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]] piiril [[Soo-otsa soo]] idaservas. Sooltsu kraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Sooltsu kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1102900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1102900}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] myt6r06w97hlspmavcu7b1sezv2ahbs Pae kraav 0 219585 6164376 4818701 2022-07-20T17:14:55Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Pae kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Pae (Padise)|Pae]] ja [[Kõmmaste]] piiril | lähe_NS = 59.1995 | lähe_EW = 24.04666 | suue = [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] | suue_NS = 59.2144 | suue_EW = 23.92322 | pikkus = 8,7 km | valgla_pindala = 23,4 km² | osm = jah }} '''Pae kraav''' (ka ''Risti-Hatu peakraav'') on [[kraav]] Harjumaal [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Hatu]], [[Kõmmaste]], [[Pae (Padise)|Pae]] ja [[Vilivalla (Padise)|Vilivalla]] külas. Kraavi pikkus on 8,7 km. Kraav suubub Vilivalla külas paremalt [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] (8,6 km suudmest). Kraavi [[valgla]] on 23,4 km². Lähe on Kõmmaste ja Pae küla piiril. Pae kraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Pae kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1103100. == Välislingid == * {{kkr|VEE1103100}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] tc53tmr1454f97ktb5a4nqkjhoghikb Vädama oja 0 219586 6164377 4818707 2022-07-20T17:14:57Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Vädama oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Hatu]] külas | lähe_NS = 59.18364 | lähe_EW = 23.87799 | suue = [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] | suue_NS = 59.22782 | suue_EW = 23.88593 | pikkus = 5,1 km | valgla_pindala = 38,6 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = [[Änglema oja]] | osm = jah }} '''Vädama oja''' (ka ''Vedama oja'') on [[oja]] Harjumaal [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Hatu]] ja [[Änglema]] külas. 0,6 km suudmest suubub vasakult ojja [[Änglema oja]]. Oja lähe on [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]]l. Oja suubub vasakult [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõkke]] (5,9 km suudmest). Oja on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Vädama oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1103200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1103200}} [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] d987rkd5aadiz3r5kwddtn3tdt6hnyn Änglema oja 0 219589 6164378 4805586 2022-07-20T17:14:58Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Änglema oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Änglema raba]]st kirdes | lähe_NS = 59.21792 | lähe_EW = 23.82382 | suue = [[Vädama oja|Vädama ojja]] | suue_NS = 59.22257 | suue_EW = 23.88171 | pikkus = 6,7 km | valgla_pindala = 14,4 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Änglema oja''' on [[oja]] Harjumaal [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Änglema]] külas. Oja algab [[Änglema raba]] lähedalt, keskjooksul möödub [[Vensi raba]]st. Oja suubub vasakult [[Vädama oja|Vädama ojja]] (0,6 km suudmest). Oja on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Änglema oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1103300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1103300}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] pbb2k9s9ho17xrghegjuxj7uu5pr4r8 Kärbla peakraav 0 219661 6164379 4901576 2022-07-20T17:14:59Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kärbla peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Koela]] külas | lähe_NS = 58.97358 | lähe_EW = 23.71761 | suue = [[Salajõgi|Salajõkke]] | suue_NS = 59.01616 | suue_EW = 23.64797 | pikkus = 7 km | valgla_pindala = 16 km² | osm = jah }} '''Kärbla peakraav''' (ka ''Räägu jõgi'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Koela]], [[Kärbla]], [[Linnamäe (Lääne-Nigula)|Linnamäe]], [[Salajõe]], [[Saunja (Lääne-Nigula)|Saunja]] ja [[Vedra]] külas. Peakraavi pikkus on 7 km. Peakraav suubub külas vasakult [[Salajõgi|Salajõkke]] (1,2 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 16 km². Lähe on Koela külas. Kesk- ja alamjooksul voolab läbi [[Silma looduskaitseala]]. Ülemjooksul ületab kraavi [[Keila–Haapsalu maantee]]. Kärbla peakraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kärbla peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1104600. == Välislingid == * {{kkr|VEE1104600}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] mx0lzeeol0u9abwhkxpg6u7cv28iuwv Uustalu kraav 0 219816 6164380 4800511 2022-07-20T17:15:00Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Uustalu kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kõmsi]] külas | lähe_NS = 58.63374 | lähe_EW =23.64281 | suue = [[Mõisalaht]]e | suue_NS = 58.58178 | suue_EW = 23.58319 | pikkus = 8,6 km | valgla_pindala = 38,9 km² | osm = jah }} '''Uustalu kraav''' (ka ''Silmajõgi'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Hanila]], [[Kause]], [[Kõmsi]], [[Nehatu (Lääneranna)|Nehatu]], [[Rame]] ja [[Ridase]] külas. Kraavi pikkus on 8,6 km ning see suubub [[Mõisalaht]]e. Kraavi [[valgla]] on 38,9 km². 2,7 km suudmest suubub vasakult kraavi [[Virita kraav]]. Uustalu kraavi suue jääb [[Puhtu-Laelatu looduskaitseala]]le. Ülemjooksul ületab kraavi [[Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee]]. Kraav on tehislik [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Uustalu kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1119200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1119200}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] h92qodti4x9d24pxbnli1ohd90brthi Höbringi oja 0 219823 6164381 4901567 2022-07-20T17:15:02Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Höbringi oja | pildi_nimi =Höbringi oja.jpg | pildi_seletus = | lähe = [[Sendri järv]] | lähe_NS = 59.14386 | lähe_EW = 23.60721 | suue = [[Riguldi jõgi|Riguldi jõkke]] | suue_NS = 59.12136 | suue_EW = 23.54916 | pikkus = 5,5 km | valgla_pindala = 7,1 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Höbringi oja''' on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Höbringi]] ja [[Riguldi]] külas. Oja saab alguse Höbringi külas [[Sendri järv]]est ja suubub Riguldi külas paremalt [[Riguldi jõgi|Riguldi jõkke]] (1,6 km suudmest). Ojal on kohati küllaltki kõrged kaldad (3-4m). Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Höbringi oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1104100. == Välislingid == * {{kkr|VEE1104100}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] oi2j4a9f1gw69k3k7l2uoqaybx0nd2w Jõe jõgi 0 219867 6164382 5478792 2022-07-20T17:15:03Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Jõe jõgi | pildi_nimi = Jõe jõgi.jpg | pildi_seletus = | lähe = [[Mõisaküla (Lääneranna)|Mõisaküla]] kagupiiril | lähe_NS = 58.66995 | lähe_EW = 23.56263 | suue = [[Suur väin|Suurde väina]] | suue_NS = 58.65647 | suue_EW = 23.50229 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,6 km | valgla_pindala = 8,8 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Jõe jõgi''' (ka ''Jõeoja'') on [[jõgi]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Esivere]], [[Kuke (Lääneranna)|Kuke]], [[Massu (Lääneranna)|Massu]] ja [[Mõisaküla (Lääneranna)|Mõisaküla]] külas. Jõgi suubub [[Uisu pank|Uisu pangalt]] merre ([[Suur väin|Suurde väina]]). Suudme lähedale jääb [[Kiiraste kivimägi]] ([[kivikülv]]). Keskjooksust kagusse jääb [[Massu soo]] (Kuke soo). Jõgi on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Jõe jõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1119000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1119000|Jõe jõgi}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] e9pqo3wkvspvlgza4e3hpabv1a1r9an Käära oja 0 219869 6164383 4800502 2022-07-20T17:15:04Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Käära oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Salevere]] külas | lähe_NS = 58.68322 | lähe_EW = 23.57383 | suue = [[Topi laht]]e | suue_NS = 58.70305 | suue_EW = 23.55784 | pikkus = 2,7 km | valgla_pindala = 8,5 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Käära oja''' (ka ''Kõera jõgi'') on [[oja]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Kõera]] ja [[Salevere]] külas. Oja alamjooks jääb [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]] alale. Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Käära oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1118900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1118900}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] fdl6c8m18adoql0t7w77fp2gusvys09 Lepajõgi 0 219874 6164384 4901579 2022-07-20T17:15:05Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Lepaoja | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = [[Vaisi]] idaosas | lähe_NS = 59.20042 | lähe_EW = 23.76662 | suue = [[Keibu laht]]e | suue_NS = 59.23532 | suue_EW = 23.72555 | pikkus = 7,2 km | valgla_pindala = 18 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Lepajõgi''' (ka ''Lepaoja'') on [[jõgi]] Harjumaal [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Keibu]] külas ning Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Vaisi]] külas. Jõgi läbib [[Lepaauk]]u. Jõgi saab alguse [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]]l. Jõe alamjooks jääb [[Nõva maastikukaitseala]]le. Keskjooksul jääb jõest umbes 100 m ida poole [[Suurkivi]] (rändrahn). Jõe on tumedaveeline ja humiinaineterikas [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Lepajõe [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1103500. == Välislingid == * {{kkr|VEE1103500}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] 30hq5u4w1m1mst5ruo8ogmltlxdjhfx Ungru oja 0 219903 6164385 4804293 2022-07-20T17:15:06Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Ungru oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kiltsi küla]]s | lähe_NS = 58.92254 | lähe_EW = 23.52335 | suue = [[Eeslaht]]e | suue_NS = 58.93549 | suue_EW = 23.48591 | pikkus = 3,3 km | valgla_pindala = 6,1 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Ungru oja''' (ka ''Ungru jõgi'') on [[oja]] Läänemaal [[Haapsalu]] linnas ja [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Kiltsi küla|Kiltsi]] ja [[Nõmme (Haapsalu)|Nõmme]] külas. Oja alamjooksu idakaldale jääb kaitsealune puistu [[Paralepa ja Pullapä mets]]. Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Ungru oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1105600. == Välislingid == * {{kkr|VEE1105600}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Haapsalu]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] a9ijwnouvhw4lu29dbmwmc9r0yo84t9 Võnnu oja 0 219984 6164386 4901616 2022-07-20T17:15:08Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Võnnu oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Jõõdre]] külas | lähe_NS = 58.87157 | lähe_EW = 23.66482 | suue = [[Saunja laht]]e | suue_NS = 58.96133 | suue_EW = 23.65534 | pikkus = 11,5 km | valgla_pindala = 63,1 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Võnnu oja''' (ka ''Silma jõgi'') on [[oja]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Saunja (Lääne-Nigula)|Saunja]] külas ja [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Erja]], [[Herjava]], [[Jõõdre]], [[Kabrametsa]], [[Kadaka (Ridala)|Kadaka]], [[Laheva]], [[Litu]] ja [[Uneste]] külas. 2,2 km suudmest suubub paremalt ojja [[Arumetsa peakraav]]. Oja suudmeala jääb [[Silma looduskaitseala]]le. Üle oja kulgeb [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]]. Oja on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Võnnu oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1105000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1105000}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] hfgokaa0z3o7bnilg51e9ry9bbrq2s3 Arumetsa peakraav 0 219986 6164387 4901564 2022-07-20T17:15:09Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Arumetsa peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kesu (Lääne-Nigula)|Kesu]] põhjapiiril | lähe_NS = 58.88601 | lähe_EW = 23.70288 | suue = [[Võnnu oja|Võnnu ojja]] | suue_NS = 58.94055 | suue_EW = 23.65736 | pikkus = 7,9 km | valgla_pindala = 25,4 km² | osm = jah }} '''Arumetsa peakraav''' (ka ''Vihati jõgi'') on [[kraav]] Läänemaal [[Kesu (Lääne-Nigula)|Kesu]], [[Erja]], [[Kabrametsa]], [[Kadaka (Ridala)|Kadaka]], [[Laheva]], [[Litu]], [[Uneste]], [[Võnnu (Haapsalu)|Võnnu]], [[Üsse]] külas. Oja läbib [[Võnnu tiik|Võnnu tiigi]]. Peakraavi pikkus on 7,9 km. Peakraav suubub Kadaka külas paremalt [[Võnnu oja|Võnnu ojja]] (2,2 km suudmest). Peakraavi [[valgla]] on 25,4 km². Lähe on Kesu külas. Arumetsa peakraav on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Arumetsa peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1105100. == Välislingid == * {{kkr|VEE1105100}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] pj1i1o4qyndn2hfok2nekoq48hi51p0 Prästvike oja 0 220089 6164388 4180039 2022-07-20T17:15:10Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Prästvike oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | jõe_lähe = [[Prästvike]]st | lähe_NS = 58.98984 | lähe_EW = 23.22763 | suue = [[Hullo laht]]e | suue_NS = 58.98327 | suue_EW = 23.23478 | pikkus = 0,9 km | valgla_pindala = 5,8 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | osm = jah }} '''Prästvike oja''' (ka ''Prestviigi oja'') on [[oja]] Läänemaal [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] [[Hullo]] külas. Oja lähe jääb [[Vormsi maastikukaitseala]]le. Oja on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Prästvike oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1160400. Tegu on [[Vormsi]] ainsa keskkonnaregistrisse kantud vooluveekoguga. == Välislingid == * {{kkr|VEE1160400}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] [[Kategooria:Vormsi vald]] cf4dcb2cbxwcbz3kty0rqolhsvg4e1d Twitter 0 221047 6164781 6141294 2022-07-21T08:05:53Z 85.253.23.13 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Twitter-logo.svg|pisi|Twitteri logo]] '''Twitter''' on [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|suhtlusvõrgustik]] ja mikro[[Veebipäevik|blogimise]] [[veebisait]]. Twitter võimaldab kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse ''säutsudeks'' ([[inglise keel]]es ''tweet''). Säutsude pikkus oli algselt kuni 140 tähemärki (võrdle [[SMS]]-i 160), kuid 2017. aasta novembris tõsteti piir 270 tähemärgini, v.a Jaapanis, Hiinas ja Koreas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blog.twitter.com/official/en_us/topics/product/2017/tweetingmadeeasier.html|pealkiri=Tweeting Made Easier|väljaanne=blog.twitter.com|aeg=07.11.2017|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> Säutsud ilmuvad autori veebipäevikusse infovoona. Säutsude voog võib olla avalik ning selle avalikkust saab piirata näiteks nii, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeksid. Kasutajad saavad üksteist ka ''jälgida'' (ingl ''follow''). Twitteri [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|suhtlusvõrgustik]] kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub [[San Bruno]]s [[California]]s. Samuti on Twitteril [[server]]eid ja kontoreid [[San Antonio]]s, [[Texas]]es, [[Boston]]is ja [[Massachusetts]]is. Ettevõtte 2016. aasta käive oli 2,52 miljardit USA dollarit ja seal töötas 3860<ref name="about" /> inimest. Twitteri lõi [[Jack Dorsey]] [[2006]]. aastal, pärast mida on see portaal kogunud populaarsust üle maailma. 2011. aastal kasutas seda umbes 200 miljonit inimest<ref name="bbc.co.uk" /> ning 2016. aasta keskpaigas oli seal aktiivseid kasutajaid umbes 313 miljonit.<ref name="about">{{netiviide|url=https://about.twitter.com/company|pealkiri=About Twitter: Company|väljaanne=twitter.com|vaadatud=24. juunil 2017}}</ref> Twitterit finantseerinud riskikapitaliettevõtete hulka kuuluvad [[Institutional Venture Partners]], kunagine [[eBay]] investor [[Benchmark Capital]], [[Union Square Ventures]], [[Spark Capital]], [[Insight Venture Partners]] ja [[Bezos Expeditions]]. [[2010]]. aasta augustis teatas Twitter, et Venemaa päritolu [[mail.ru]] omanik [[Digital Sky Technologies]] ja teised investorid investeerivad Twitterisse 800 miljonit [[USA dollar]]it. 2022. aastal teatati [[Elon Musk]]i ülevõtmispakkumisest väärtuses 44 miljardit USA dollarit.<ref>[https://www.err.ee/1608576640/elon-musk-ostab-twitteri-44-miljardi-dollariga "Elon Musk ostab Twitteri 44 miljardi dollariga"] ERR, 25. aprill 2022</ref> Tuntud eestlastest Twitteri-kasutajate seas on näiteks [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Urmas Paet]], [[Kerli]], [[Kaur Kender]], [[Henrik Roonemaa]], [[Mihkel Raud]], [[Kristjan Lepik]] ja [[Keiti Vilms]].<ref>{{netiviide|url=https://twittercounter.com/pages/100/estonia|pealkiri=Twitter Top 100 Most Followers Estonia|väljaanne=Twitter Counter|vaadatud=6. märtsil 2018|arhiivimisaeg=2017-04-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170412031257/http://twittercounter.com/pages/100/estonia|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{netiviide|url=http://majandus24.postimees.ee/1243488/eestis-tehakse-paevas-40-000-sautsu|pealkiri=Eestis tehakse päevas 40 000 säutsu|väljaanne=majandus24.postimees.ee|autor=Argo Ideon|aeg=22.05.2013|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref><ref>{{netiviide|url=http://kultuur.postimees.ee/4135017/sautsupaasuke-e-eesti-rahvuslind|pealkiri=Säutsupääsuke – e-Eesti rahvuslind|autor=Alvar Loog|väljaanne=kultuur.postimees.ee|aeg=04.06.2017|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> ==Omadused== Twitterit on võrreldud veebipõhise [[IRC]] klientrakendusega. Säutsud on vaikimisi nähtavad kõikidele, kuid autorid saavad siiski piirata sõnumite lugemist ainult enda jälgijatele. Kasutajad saavad säutsuda Twitteri veebilehe või väliste rakenduste (näiteks [[nutitelefon]]ide) kaudu või saates [[SMS]]-i, kui kasutaja koduriik seda võimalust toetab. Kuigi teenus on tasuta, võtavad mobiilioperaatorid SMS-säutsude eest tavasõnumi hinna. Kasutajad võivad tellida teiste kasutajate säutse – seda nimetatakse jälgimiseks ja tellijad on jälgijad. Kasutajad saavad erinevaid teenuseid kasutades jälgida ka neid kasutajaid, kes neid ei jälgi. Twitter lubab kasutajatel muuta oma profiili ka mobiiltelefonist, kas SMS-i saatmisel või väliste rakenduste kaudu. 2009. aastal ajakirjas [[Time (Ajakiri)|Time]] avaldatud [[Steven Johnson]]i essee kirjeldab Twitteri põhimehaanikat kui "märkimisväärselt lihtsat": {{tsitaat2|Sotsiaalvõrgustikuna keerleb Twitter jälgijate süsteemi ümber. Kui hakkad jälgima teist Twitteri kasutajat, siis selle kasutaja säutsud hakkavad ilmuma vastupidises kronoloogilises järjekorras sinu Twitteri pealehel. Kui jälgid 20 inimest, näed erinevat laadi säutse – säutsud hommikusöögihelvestest, huvitavad uued lingid, muusikalised soovitused, isegi mõtteid hariduse tulevikust.|[[Steven Johnson]]}} Juunis 2008 algatas Twitter tõendamisprogrammi, mis lubas kuulsustel siduda oma Twitteri konto enda isikuga. Kuigi algul oli see mõeldud selleks, et tuvastada, millised kontod tehti kuulsuste endi poolt (seega mitte võltsitud kontod), kasutatakse seda tõendamisvõimalust ka erinevate asutuste ja avaliku elu tegelaste tõendamiseks, kes võivad ka mitte säutsuda, kuid soovivad siiski Twitteri kontot oma nimega – näiteks [[dalai-laama]]. Tõendatud kontosid saab identifitseerida valge linnukese (tõendamismärgise) järgi sinisel taustal kasutaja täisnime järel profiilis või nime järel otsingutulemustes. ===Sõnumid=== Kasutajad saavad rühmitada postitusi teema, tüübi või teemaviidete (ingl ''hashtags'') järgi – need on sõnad või liited, millel on ees #-märk. Sarnaselt kasutatakse ka @-märki, millele järgneb Twitteri kasutajanimi, et mainida neid või vastata nende säutsudele. Selleks, et taaspostitada mõni sõnum teiselt Twitteri kasutajalt ning jagada see oma säutsude hulka, on kasutusele võetud täheühend RT (''retweet''). Aastal 2009 lisandus "Twitteri nimekirjade" võimalus, mis võimaldas kasutajatel jälgida (ning vastata ja mainida) mingite autorite nimekirja varasema ühe autori asemel. Ühe säutsu pikkuselimiit on 140 märki, et see sobiks SMS-i pikkusepiiranguga. See piirang sundis säutsujaid kasutama slängi ja lühendeid. 140 märgi piirang suurendas ka veebiaadresside lühendajate, nt [[bit.ly]] ja sisumajutussaitide, nt [[Twitpic]]i kasutatavust, et muuta URL lingina lühemaks kui 140 märki. Twitter kasutab oma teenust t.co automaatse veebiaadresside lühendajana. ===Säutsude sisu=== San Antonios tegutsev turu-uuringute firma Pear Analytics analüüsis 2000 säutsu (mis olid USA-st pärit ja inglise keeles) kahenädalase perioodi vältel augustis 2009 ning jagas tulemused kuude kategooriasse: [[Pilt:Content_of_Tweets.svg|pisi|püsti|alt=Osakaal.|Säutsude teemad graafikuna]] * mõttetu möla – 40%, * vestlus – 38%, * infoedastus – 9%, * eneseülistamine – 6%, * spämm – 4%, * uudised – 4%. [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|Suhtlusvõrgustike]] uurija Danah Boyd kommenteeris seda küsitlust. Ta ütles, et "mõttetut möla" saab paremini nimetada "sotsiaalseks arenemiseks" ja/või "väliseks teadlikkuseks" (mille kohta ta kirjeldab, et inimesed "soovivad teada, mida neile lähedased inimesed mõtlevad, teevad ja tunnevad, isegi kui koosolemine pole võimalik"). === Reitingud=== Twitter on [[Alexa]] võrguliikluse analüüsi järgi üks kümnest külastatuimast veebilehest maailmas. Päevane külastatavus varieerub, sest firma ei avalda statistikat aktiivsete kontode kohta. Veebruaris 2009 tehtud company.com-i blogisissekandes nimetati Twitter kasutuselt kolmandaks suhtlusvõrgustikuks. Tulemused saadi 6 miljoni arvuti ühe külastussageduse ja 55 miljoni külastuse põhjal ühe kuu lõikes. Märtsis 2009 nimetas nielsen.com blogi Twitteri kõige kiiremini kasvavaks veebileheks kasutajakeskkonna kategoorias. Twitteri aastane kasv oli 1382%, kasvades 475 000 külastajalt 2008. aasta veebruaris 7 miljoni külastajani 2009. aasta veebruariks. Sellele järgnesid [[Zimbio]] 240% ja [[Facebook]] 228%-lise kasvuga. ===Sisu lisamine ja jälgimine=== Sisu lisamiseks, haldamiseks ja jälgimiseks on mitu võimalust, sh Twitvid videote jagamiseks, Tweetdeck, salesforce.com, Hootsuite ja Twitterfeed. Alla poole kõikidest säutsudest postitatakse interneti kaudu, enamik kasutab siiski väliseid rakendusi. ===Autentimine=== 31. augustist 2010 peavad välised Twitteri-rakendused kasutama [[OAuth]] autentimismeetodit, mis ei nõua kasutajatelt parooli sisestamist. Varem oli see autentimismeetod vabatahtlik, kuid nüüd on see kohustuslik ja tavaline kasutajanime-parooli sisestamise meetodi kasutamine on lõpetatud. Twitter väidab, et OAuthi peale üleminek tähendab suuremat turvalisust ja paremaid kasutusvõimalusi. ===Demograafia=== Jeremiah Owyang (tööstusanalüütik, kes õpib suhtlusmeediat) on väitnud, et Twitterit kasutavad peamiselt vanemad täiskasvanud, kes võib-olla polegi varem suhtlusvõrgustike saite kasutanud. Täiskasvanud püüavad saada noortega, kes on kasutanud erinevaid võrgustikke juba aastaid, samale järjele. [[comScore]] järgi on vaid 11% Twitteri kasutajatest vanuses 12–17. Selle põhjenduseks tuuakse Twitteri "varane kohanemisperiood", mil suhtlusvõrgustik kogus populaarsust ärikeskkondades, mis tõmbas peamiselt vanemaid kasutajaid. Kuigi hiljem on comScore väitnud, et Twitter on hakanud üha enam "sulanduma peavoolu" ning "koos sellega tulid kuulsused nagu näiteks [[Britney Spears]] ja [[Ashton Kutcher]]". Sysomosi uuringu järgi kasutas juunis 2009 Twitterit veidi rohkem naisi kui mehi, nad moodustasid kasutajaskonnast 53%. Uuring märkis ka, et 5% kasutajatest teeb ära 75% kogu toimingutest Twitteris ja et kõige rohkem Twitteri kasutajaid on New Yorgis. Quancasti uuringu järgi kasutas 3. septembril 2009 USA-s Twitterit 27 miljonit inimest. 63% kasutajatest on alla 35 aasta vanad, 60% kasutajatest on [[europiidid]], kuid keskmisest suurem on [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] (16%) ja hispaaniakeelsete (11%) kasutajate osakaal. 58%-l Twitteri kasutajatest on majapidamise peale sissetulek vähemalt 40 000 eurot aastas. 7. septembril 2011 teatas Twitter, et võrgustikul on 100 miljonit aktiivset kasutajat, kes logivad sisse vähemalt korra kuus ja 50 miljonit liiget, kes logivad sisse iga päev. [[2015]]. aasta mais oli Twitteril ligi 500 miljonit kasutajat, millest aktiivsed 332 miljonit kasutajat. 2016. aasta alguses postitatakse Twitters 500 miljonit säutsu päevas ehk 350 000 minutis.<ref name="5AYhE" /> ==Tehnoloogia== ===Teostus=== Twitteri veebiliides kasutab [[Ruby on Rails]] raamistikku, mis on ehitatud täiendatud jõudlusel põhinevale Ruby Enterprise Editionile, mis omakorda on arendatud edasi programmeerimiskeelest [[R (programmeerimiskeel)|Ruby]]. Kevadest 2007 kuni 2008. aastani haldas sõnumeid Rubyl põhinev server Starling. Kuid aastast 2009 on liides järk-järgult vahetatud Scalas kirjutatud tarkvaraga. Teenuse [[rakendusliides]] lubab teistel veebiteenustel ja rakendustel Twitteriga suhelda. Alates 2012. aastast on mootorina kasutusel Java.<ref>{{Netiviide|autor=Neil McAllister|url=http://www.theregister.co.uk/2012/11/08/twitter_epic_traffic_saved_by_java/|pealkiri=Twitter survives election after Ruby-to-Java move|väljaanne=The Register|aeg=08.11.2012|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> ===Kasutajaliides=== 30. aprillil 2009 muutis Twitter oma veebiliidest, lisades otsinguriba ja küljeriba aktuaalsete teemade jaoks – säutsudes kõige sagedamini esinevate fraaside jaoks. Biz Stone selgitab, et kõik säutsud on kohe indekseeritud ja et "selle uue võimaluse abil on Twitterist saanud midagi ootamatult olulist – informatsiooniteenus, mis lubab näha, mis maailmas hetkel toimub".<ref name="fqE3Y" /> ===Avatud lähtekood=== Twitter lasi välja mitu [[avatud lähtekood]]iga projekti, mida arendati ajal, mil teenus oli kahjustatud. Märkimisväärsed projektid on neist Gizzard Scala raamistik andmehoidlate loomiseks ja graafikute andmebaas FlockDB. ===URL-i lühendamine=== t.co on veebiaadressi lühendamise teenus, mis loodi Twitteri poolt. See on saadaval vaid Twitterisse postitatud linkidel ja seega mitte üldiseks kasutamiseks. Kõik Twitterisse postitatud lingid saavad t.co aadressi. Twitter loodab, et see teenus annab võimaluse kaitsta kasutajad pahavarasaitide eest, samas kasutab Twitter seda ka klikkide lugemiseks. Olles eelnevalt kasutanud teiste osapoolte teenuseid nagu TinyURL ja bit.ly, hakkas Twitter oma lühendajaga katsetama märtsis 2010, kasutades twt.tl domeeni enne seda, kui hakkas kasutama t.co domeeni. Teenust testiti Twitteri põhilehel kontodes @TwitterAPI, @rsarver ja @raffi. Septembris 2010 saadeti Twitteri kasutajatele e-kiri teenuse laiendamisest ka tavakasutajatele ja 7. juunil 2011 tehti see ka teoks. ===Integreeritud fotojagamisteenus=== 1. juunil 2011 teatas Twitter oma integreeritud fotojagamisteenusest, mis lubas kasutajatel laadida foto ja lisada see oma säutsu. Nüüd on kasutajatel võimalus lisada pilte Twitteri otsingusse, lisades säutsudele teemaviite. Twitter plaanib hakata pakkuma ka galeriiteenust, mis on mõeldud fotode kogumiseks, mis on kasutaja poolt laaditud Twitterisse ning kolmanda osapoolte teenustesse, nagu näiteks TwitPic.<ref name="rSnZs" /> ===Detsentraliseeritud arhitektuur=== Traditsiooniline klient-server arhitektuur pole kasutajate nõudmistele vastanud, server on pahatihti ülekoormatud ja teenus kättesaamatu. Kuid on olemas ka detsentraliseeritud arhitektuur, et mastaabitavust parandada, näiteks Fethr<ref name="5bwjs" /> ja Cuckoo.<ref name="E3Ux9" /> Fethr kasutab täielikult detsentraliseeritud süsteemi, mis ühendab mikrokirjastajad ühte globaalsesse võrgustikku. Kasutajad kontakteeruvad üksteisega otse läbi HTTP. Cukoo kasutab partneriabi arhitektuuri, et töötlemise ja mahukulusid serveris vähendada. Cukoo jagab mikroblogijad kahte kategooriasse: suhtlusvõrgustiku kasutajad ja uudistemeedia kasutajad. Väheste jälgijatega suhtlusvõrgustiku kasutajate säutsud saadetakse otse jälgijatele punktist punkti edastust kasutades. Suure hulga jälgijatega uudistemeedia kasutajate säutse saates kasutatakse kuulujutu meetodit, mis lubab jälgijatel jagada uusi säutse üksteisega. Samal ajal hoitakse serveri pilve kõrge andmesaadavuse ja terviklikkuse huvides. ==Twitteri kasutamine ja sotsiaalne mõju== Twitterit on kasutatud väga paljudeks eesmärkideks mitmetes valdkondades ja olukordades. Näiteks on Twitterit kasutatud protestide korraldamiseks, mida on mõnikord nimetatud ka Twitteri revolutsioonideks ning mille hulka kuuluvad 2011. aasta Egiptuse revolutsioon, 2010–2011 Tuneesia protestid ja 2009–2011 Iraani valimisprotestid. Vastuseks blokeerisid Iraani ja Egiptuse valitsused Twitteri. Twitterit kasutatakse ka televisiooni sotsiaalsemaks muutmisel. Efekti nimetatakse ka virtuaalseks jahutuseks või sotsiaalseks televisiooniks. Twitterit on edukalt kasutatud Oscarite jagamise, Super Bowli ja MTV muusikaauhindade vaatamise reklaamimiseks, kuid see strateegia pole toiminud nõnda hästi tavaliste iganädalaste sarjade ja saadete reklaamimiseks. Näiteks Prantsusmaal on Twitteri kasutamine sellise salareklaami jaoks keelatud.<ref name="SJwxM" /> 2008. aasta mais kirjutas [[The Wall Street Journal]] suhtlusvõrgustikest, mille hulka kuulub ka Twitter, et need kutsuvad esile vastakaid tundeid tehnoloogiainimestes, kes teenust varakult kasutama hakkasid. Fännid ütlevad, et suhtlusvõrgustikud on hea viis suhelda sõpradega, kes on tihti hõivatud. Kuid mõned kasutajad tunnevad ennast "liiga ühendatuna", kui nad otsivad sõnumeid võrgustikest kas või öötundidel, näevad aina suurenevaid mobiiliarveid või peavad ütlema oma sõpradele, et nad ei postitaks infot sellest, mida nad õhtuks söövad.<ref name="arHKO" /> IT-ajakirjanik [[Bruce Sterling]] avaldas 2007. aastal arvamust, et Twitteri kasutamine "haritud suhtluseks" on "sama usutav kui raadiosaatjasüsteemi töölepanemine ja kuulmine, et seal loetakse ette [[Ilias]]t." Septembris 2008 ütles ajakirjanik Clive Thompson ajakirjas [[New York Times]], et teenus on sisendanud [[nartsissism]]i uuel tasandil – kuulsustega rikutud uue nooruse generatsiooni, kes usuvad, et iga nende lause on vapustav ja väärt maailmaga jagamist. Vastupidi ütles ajalehe Vancouver Sun kolumnist Steve Dotto, et Twitteri võlu on väljakutses avaldada selliseid sõnumeid suurte piirangutega. Ka Jonathan Zittrain, kes on Internetiõiguse professor Harvardi juurakoolis, ütles, et Twitteri omadused, mis muudavad näiliselt võrgustiku mõttetuks ja tühjaks, teevad tegelikult Twitteri nõnda võimsaks. 2009. aastal kirjutas Nielsen Online, et Twitteri säilitamise 40% oma kasutajatest. Paljud inimesed lõpetavad teenuse kasutamise pärast ühte kuud ja seetõttu võib sait jõuda ainult kümnendikuni kõikidest internetikasutajatest. 2009. aastal võitis Twitter ka [[Webby]] auhinna "Aasta uustulnuk". Ameerika raadiosaates toimunud diskussiooni käigus ütles ajakirjanik Daniel Schorr, et Twitter vastutab nende sündmuste eest, millel pole karmi faktikontrolli ja muid toimetuse ülesandeid. Vastuseks andis Andy Carvin Schorrile kaks näidet eriuudistest, mis teatati Twitteris ning ütles, et kasutajad tahavad lugeda paljastavaid lugusid. Ajakiri [[Time]] tunnustas Twitteri kasvavat mõju 2010. aasta eriväljaandes. Mõju mõõtmiseks kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel suhtlusvõrgustikel, näiteks Twitteril või [[Facebook]]il. See nimekiri hõlmab nii [[Barack Obama]]t ja [[Oprah Winfrey]]d kui ka [[Lady Gaga]]t ja [[Ashton Kutcher]]itit.<ref name="RSK6F" /> Meedias ilmusid väited, et teemaviited #wikileaks ja #occupywallstreet on tsenseeritud, kuna neid ei leidunud Twitteri hetketeemade nimekirjas. Twitter vastas sellele teatega, et teemaviiteid ei tsenseerita, kui neis pole roppusi. ==Vastuvõtt== Kui Twitter alustas 2006. aastal tegevust, tollal veel nimega Twttr, kommenteeris Michael Arrington tehnoloogiauudiste saidilt [[TechCrunch]], et kuigi talle Twitteri teenus meeldib, tunneb ta ebamugavust selles, et iga kasutaja Twitteri leht on avalikkusele nähtav.<ref name="Imgm7" /> ===Fookuse muutumine=== Twitter hakkas rõhutama oma uudiste- ja informatsioonivõrgustiku strateegiat novembris 2009, kui muutis kasutajatele suunatud staatuseuuenduse küsimuse "Millega tegeled?" küsimuseks "Mis praegu toimub?". Ajakiri Entertainment Weekly pani selle oma kümnendi teise poole "parimate" nimekirja, öeldes: "Piirata ennast 140 märgile, mis on maksimaalne sõnumi pikkus sellel väga sõltuvust tekitaval võrgustikul, on väga lihtne." 22. novembril 2010 avaldas firma kaasasutaja Biz Stone esimest korda oma idee Twitteri uudiste võrgustikust ehk sellisest uudisteteenuse kontseptsioonist, mille kallal ta on töötanud juba aastaid. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bbc.co.uk">{{netiviide|url=http://www.bbc.co.uk/news/business-12889048|pealkiri=Twitter co-founder Jack Dorsey rejoins company|autor=Maggie Shiels|väljaanne=BBC|aeg=28.03.2011|vaadatud=28. augustil 2011}}</ref> <ref name="5AYhE">{{netiviide|url=http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/twitter-tahistab-tana-oma-esimest-suurt-juubelit-loe-esimest-seal-ilmunud-sautsu?id=74005817|pealkiri= Twitter tähistab täna oma esimest suurt juubelit; loe esimest seal ilmunud säutsu!|väljaanne=delfi.ee|aeg=21. märts 2016|vaadatud=6. märtsil 2018|arhiivimisaeg=2016-03-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160321163111/http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/twitter-tahistab-tana-oma-esimest-suurt-juubelit-loe-esimest-seal-ilmunud-sautsu?id=74005817}}</ref> <ref name="fqE3Y">{{netiviide|url=http://blog.twitter.com/2009/04/twitter-search-for-everyone.html|pealkiri=Twitter Search for Everyone!|väljaanne=blog.twitter.com|aeg=20.04.2009|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> <ref name="rSnZs">{{netiviide|url=http://www.digitaltrends.com/photography/twitter-photo-sharing-goes-live-for-all-users/|pealkiri=Twitter photo sharing goes live for all users|autor=Mike Flacy|väljaanne=Digital Trends|aeg=09.08.2011|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> <ref name="5bwjs">http://brdfdr.com/doc/iptps-fethr/</ref> <ref name="E3Ux9">{{netiviide|url=http://cseweb.ucsd.edu/~tixu/papers/hotplanet10.pdf|autor=Tianyin Xu, Yang Chen, Jin Zhao, Xiaoming Fu|pealkiri=Cuckoo: Towards Decentralized, Socio-Aware Online Microblogging Services and Data Measurements|vaadatud=6. märtsil 2018|aeg=2010}}</ref> <ref name="SJwxM">{{netiviide|url=http://www.france24.com/en/20110606-business-technology-france-regulators-ban-facebook-twitter-promotion-on-tv#|pealkiri=France bans Facebook and Twitter promotion on TV|väljaanne=france24.com|aeg=06.06.2011|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> <ref name="arHKO">http://online.wsj.com/public/article/SB117373145818634482-ZwdoPQ0PqPrcFMDHDZLz_P6osnI_20080315.html</ref> <ref name="RSK6F">{{netiviide|url=http://www.socialtimes.com/2010/04/time-magazines-social-influence-index-led-by-obama-gaga-kutcher/|pealkiri=Time Magazine's Social Influence Index Led By Obama, Gaga, Kutcher|autor=Neil Vidyarthi|väljaanne=Adweek|aeg=30.04.2010|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> <ref name="Imgm7">{{netiviide|url=http://techcrunch.com/2006/07/15/is-twttr-interesting/|pealkiri=Odeo Releases Twttr|autor=Michael Arrington|väljaanne=TechCrunch|aeg=15.07.2006|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.bbc.co.uk/newsbeat/30410973 Instagram now bigger than Twitter] BBC News Online, 10. detsember 2014</small> * [https://blog.ria.ee/kaheastmeline-autentimine-twitter/ Kaheastmeline autentimine: Twitter], RIA blogi, 8. jaanuar 2018 [[Kategooria:Suhtlusvõrgustikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]] 9e3f36m6omi5nscq4qrfnrtyuxnu3wu Pjotr Bogatõrjov 0 222431 6164191 6163753 2022-07-20T13:46:29Z Neptuunium 58653 parem isikumall wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Pjotr Bogatõrjov | pilt = File:Богатырёв Пётр Григорьевич.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 16. jaanuar 1893 | sünnikoht = [[Saratov]], [[Venemaa keisririik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1971|8|18|1893|1|16}} | surmakoht = [[Moskva]], [[Nõukogude Liit]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[etnograafia]] | töökoht = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | haridus = | alma_mater = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov''' ([[vene keel]]es Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./[[28. jaanuar]] [[1893]] [[Saratov]] – [[18. märts]] [[1971]] [[Moskva]]) oli vene [[folklorist]], [[etnograaf]], [[tõlkija]]. Ta oli seotud [[Praha lingvistiline ring|Praha lingvistilise ringi]] ning ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond|Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga]]. Ta oli üks [[etnosemiootika]] rajajaid. Bogatõrjov on maetud [[Vostrjakovo kalmistu]]le. {{JÄRJESTA:Bogatõrjov, Pjotr}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] 9n8l9drypwaj4mifguhtm28kfhl2t22 6164528 6164191 2022-07-20T19:24:26Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Pjotr Bogatõrjov | pilt = File:Богатырёв Пётр Григорьевич.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 28. jaanuar 1893 | sünnikoht = [[Saratov]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1971|8|18|1893|1|28}} | surmakoht = [[Moskva]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[etnograafia]] | töökoht = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | haridus = | alma_mater = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov''' ([[vene keel]]es Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./[[28. jaanuar]] [[1893]] [[Saratov]] – [[18. märts]] [[1971]] [[Moskva]]) oli vene [[folklorist]], [[etnograaf]], [[tõlkija]]. Ta oli seotud [[Praha lingvistiline ring|Praha lingvistilise ringi]] ning ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond|Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga]]. Ta oli üks [[etnosemiootika]] rajajaid. Bogatõrjov on maetud [[Vostrjakovo kalmistu]]le. {{JÄRJESTA:Bogatõrjov, Pjotr}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] 4q64sr7mbzh6cnafslpb692qzy2ixhf 6164531 6164528 2022-07-20T19:28:00Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Pjotr Bogatõrjov | pilt = File:Богатырёв Пётр Григорьевич.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 28. jaanuar 1893 | sünnikoht = [[Saratov]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1971|8|18|1893|1|28}} | surmakoht = [[Moskva]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[etnograafia]] | töökoht = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | haridus = | alma_mater = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov''' ([[vene keel]]es Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./[[28. jaanuar]] [[1893]] [[Saratov]] – [[18. märts]] [[1971]] [[Moskva]]) oli vene [[folklorist]], [[etnograaf]], [[tõlkija]]. Ta oli seotud [[Praha lingvistiline ring|Praha lingvistilise ringi]] ning ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond|Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga]]. Ta oli üks [[etnosemiootika]] rajajaid. Bogatõrjov tõlkis esimesena vene keelde [[Jaroslav Hašek]]i romaani "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]". Bogatõrjov on maetud [[Vostrjakovo kalmistu]]le. {{JÄRJESTA:Bogatõrjov, Pjotr}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] m4z1nc4tzcj9on25jgf7xtao7vyxjcw 6164611 6164531 2022-07-20T20:51:15Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Pjotr Bogatõrjov | pilt = File:Богатырёв Пётр Григорьевич.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 28. jaanuar 1893 | sünnikoht = [[Saratov]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1971|8|18|1893|1|28}} | surmakoht = [[Moskva]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[etnograafia]] | töökoht = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | haridus = | alma_mater = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov''' ([[vene keel]]es Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./[[28. jaanuar]] [[1893]] [[Saratov]] – [[18. märts]] [[1971]] [[Moskva]]) oli vene [[folklorist]], [[etnograaf]], [[tõlkija]]. Ta oli seotud [[Praha lingvistiline ring|Praha lingvistilise ringi]] ning ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond|Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga]]. Ta oli üks [[etnosemiootika]] rajajaid. Bogatõrjov tõlkis esimesena vene keelde [[Jaroslav Hašek]]i romaani "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]". Bogatõrjov on maetud [[Vostrjakovo kalmistu]]le. == Teadustegevus == Bogatõrjov alustas teadustegevust rahvakommete ja maagiliste toimingute uurijana. Esimesse ekspeditsiooniperioodi Bogatõrjovi teadustegevuses kuuluvad 1915.–1919. aasta sõidud üliõpilasena. Mais-juunis 1915 uurisid Pjotr Bogatõrjov, N. F. Jakobson ja [[Roman Jakobson]] [[Moskva kubermang]]u [[Vereja maakond|Vereja maakonna]] murdeid ja suulist pärimust, "kirjutati üles umbes kakssada muinasjuttu, koos suure hulga laulude, ennete, vanasõnade, mõistatuste, uskumuste, rituaalide ja kommetega"<ref> Якобсон Р. О. Язык и бессознательное, 1996, lk 103.</ref>. </ref>. Ta tegi mitu ekspeditsiooni [[Taga-Karpaatia]]sse, mille tulemusi üldistas raamat "Магические действия, обряды и верования Закарпатья" (1929). Ta uuris rahvateatrit, analüüsis võrdlevalt slaavi rahvaste folkloori. Bogatõrjov kirjutas üle kolmesaja töö rahvateatrist ning folkloori poeetikast ja semiootikast. Tema tööd on avaldatud vene, tšehhi, inglise ja prantsuse keeles. Ta oli õpiku "Русское народное поэтическое творчество" toimetaja ja üks autoreid. {{JÄRJESTA:Bogatõrjov, Pjotr}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] 41xpm5ud3cd39vvlioc4l2aa8p2t6f6 6164614 6164611 2022-07-20T20:52:25Z Andres 5 /* Teadustegevus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Pjotr Bogatõrjov | pilt = File:Богатырёв Пётр Григорьевич.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 28. jaanuar 1893 | sünnikoht = [[Saratov]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1971|8|18|1893|1|28}} | surmakoht = [[Moskva]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[etnograafia]] | töökoht = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | haridus = | alma_mater = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov''' ([[vene keel]]es Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./[[28. jaanuar]] [[1893]] [[Saratov]] – [[18. märts]] [[1971]] [[Moskva]]) oli vene [[folklorist]], [[etnograaf]], [[tõlkija]]. Ta oli seotud [[Praha lingvistiline ring|Praha lingvistilise ringi]] ning ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond|Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga]]. Ta oli üks [[etnosemiootika]] rajajaid. Bogatõrjov tõlkis esimesena vene keelde [[Jaroslav Hašek]]i romaani "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]". Bogatõrjov on maetud [[Vostrjakovo kalmistu]]le. == Teadustegevus == Bogatõrjov alustas teadustegevust rahvakommete ja maagiliste toimingute uurijana. Esimesse ekspeditsiooniperioodi Bogatõrjovi teadustegevuses kuuluvad 1915.–1919. aasta sõidud üliõpilasena. Mais-juunis 1915 uurisid Pjotr Bogatõrjov, N. F. Jakobson ja [[Roman Jakobson]] [[Moskva kubermang]]u [[Vereja maakond|Vereja maakonna]] murdeid ja suulist pärimust, "kirjutati üles umbes kakssada muinasjuttu, koos suure hulga laulude, ennete, vanasõnade, mõistatuste, uskumuste, rituaalide ja kommetega"<ref> Якобсон Р. О. Язык и бессознательное, 1996, lk 103.</ref>. Ta tegi mitu ekspeditsiooni [[Taga-Karpaatia]]sse, mille tulemusi üldistas raamat "Магические действия, обряды и верования Закарпатья" (1929). Ta uuris rahvateatrit, analüüsis võrdlevalt slaavi rahvaste folkloori. Bogatõrjov kirjutas üle kolmesaja töö rahvateatrist ning folkloori poeetikast ja semiootikast. Tema tööd on avaldatud vene, tšehhi, inglise ja prantsuse keeles. Ta oli õpiku "Русское народное поэтическое творчество" toimetaja ja üks autoreid. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Bogatõrjov, Pjotr}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] drshbxht9ucw89f87k8q26xwh4j5nmy 6164623 6164614 2022-07-20T21:17:04Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Pjotr Bogatõrjov | pilt = File:Богатырёв Пётр Григорьевич.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 28. jaanuaril 1893 | sünnikoht = [[Saratov]]is | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1971|8|18|1893|1|28}} | surmakoht = [[Moskva]]s | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[etnograafia]] | töökoht = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | haridus = | alma_mater = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov''' ([[vene keel]]es Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./[[28. jaanuar]] [[1893]] [[Saratov]] – [[18. märts]] [[1971]] [[Moskva]]) oli vene [[folklorist]], [[etnograaf]], [[tõlkija]]. Ta oli seotud [[Praha lingvistiline ring|Praha lingvistilise ringi]] ning ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond|Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga]]. Ta oli üks [[etnosemiootika]] rajajaid. Bogatõrjov tõlkis esimesena vene keelde [[Jaroslav Hašek]]i romaani "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]". Bogatõrjov on maetud [[Vostrjakovo kalmistu]]le. == Teadustegevus == Bogatõrjov alustas teadustegevust rahvakommete ja maagiliste toimingute uurijana. Esimesse ekspeditsiooniperioodi Bogatõrjovi teadustegevuses kuuluvad 1915.–1919. aasta sõidud üliõpilasena. Mais-juunis 1915 uurisid Pjotr Bogatõrjov, N. F. Jakobson ja [[Roman Jakobson]] [[Moskva kubermang]]u [[Vereja maakond|Vereja maakonna]] murdeid ja suulist pärimust, "kirjutati üles umbes kakssada muinasjuttu, koos suure hulga laulude, ennete, vanasõnade, mõistatuste, uskumuste, rituaalide ja kommetega"<ref> Якобсон Р. О. Язык и бессознательное, 1996, lk 103.</ref>. Ta tegi mitu ekspeditsiooni [[Taga-Karpaatia]]sse, mille tulemusi üldistas raamat "Магические действия, обряды и верования Закарпатья" (1929). Ta uuris rahvateatrit, analüüsis võrdlevalt slaavi rahvaste folkloori. Bogatõrjov kirjutas üle kolmesaja töö rahvateatrist ning folkloori poeetikast ja semiootikast. Tema tööd on avaldatud vene, tšehhi, inglise ja prantsuse keeles. Ta oli õpiku "Русское народное поэтическое творчество" toimetaja ja üks autoreid. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Bogatõrjov, Pjotr}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] lywxlfd5294wx4dppl3kd8r5z0g1zxe 6164627 6164623 2022-07-20T21:26:05Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Pjotr Bogatõrjov | pilt = File:Богатырёв Пётр Григорьевич.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 28. jaanuaril 1893 | sünnikoht = [[Saratov]]is | surmaaeg = 18. märtsil 1971 (76-aastaselt) | surmakoht = [[Moskva]]s | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[etnograafia]] | töökoht = [[Moskva ülikool]] | haridus = | alma_mater = [[Moskva ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov''' ([[vene keel]]es Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./[[28. jaanuar]] [[1893]] [[Saratov]] – [[18. märts]] [[1971]] [[Moskva]]) oli vene [[folklorist]], [[etnograaf]], [[tõlkija]]. Ta oli seotud [[Praha lingvistiline ring|Praha lingvistilise ringi]] ning ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond|Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga]]. Ta oli üks [[etnosemiootika]] rajajaid. Bogatõrjov tõlkis esimesena vene keelde [[Jaroslav Hašek]]i romaani "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]". Bogatõrjov on maetud [[Vostrjakovo kalmistu]]le. == Teadustegevus == Bogatõrjov alustas teadustegevust rahvakommete ja maagiliste toimingute uurijana. Esimesse ekspeditsiooniperioodi Bogatõrjovi teadustegevuses kuuluvad 1915.–1919. aasta sõidud üliõpilasena. Mais-juunis 1915 uurisid Pjotr Bogatõrjov, N. F. Jakobson ja [[Roman Jakobson]] [[Moskva kubermang]]u [[Vereja maakond|Vereja maakonna]] murdeid ja suulist pärimust, "kirjutati üles umbes kakssada muinasjuttu, koos suure hulga laulude, ennete, vanasõnade, mõistatuste, uskumuste, rituaalide ja kommetega"<ref> Якобсон Р. О. Язык и бессознательное, 1996, lk 103.</ref>. Ta tegi mitu ekspeditsiooni [[Taga-Karpaatia]]sse, mille tulemusi üldistas raamat "Магические действия, обряды и верования Закарпатья" (1929). Ta uuris rahvateatrit, analüüsis võrdlevalt slaavi rahvaste folkloori. Bogatõrjov kirjutas üle kolmesaja töö rahvateatrist ning folkloori poeetikast ja semiootikast. Tema tööd on avaldatud vene, tšehhi, inglise ja prantsuse keeles. Ta oli õpiku "Русское народное поэтическое творчество" toimetaja ja üks autoreid. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Bogatõrjov, Pjotr}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] l4nrocpt0klsh5aqayflfeoxt1hqg0j 6164797 6164627 2022-07-21T08:49:24Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Pjotr Bogatõrjov | pilt = File:Богатырёв Пётр Григорьевич.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = 28. jaanuaril 1893 | sünnikoht = [[Saratov]]is | surmaaeg = 18. märtsil 1971 (78-aastaselt) | surmakoht = [[Moskva]]s | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[etnograafia]] | töökoht = [[Moskva ülikool]] | haridus = | alma_mater = [[Moskva ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Pjotr Grigorjevitš Bogatõrjov''' ([[vene keel]]es Пётр Григорьевич Богатырёв; 16./[[28. jaanuar]] [[1893]] [[Saratov]] – [[18. märts]] [[1971]] [[Moskva]]) oli vene [[folklorist]], [[etnograaf]], [[tõlkija]]. Ta oli seotud [[Praha lingvistiline ring|Praha lingvistilise ringi]] ning ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond|Tartu–Moskva semiootikakoolkonnaga]]. Ta oli üks [[etnosemiootika]] rajajaid. Bogatõrjov tõlkis esimesena vene keelde [[Jaroslav Hašek]]i romaani "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]". Bogatõrjov on maetud [[Vostrjakovo kalmistu]]le. == Teadustegevus == Bogatõrjov alustas teadustegevust rahvakommete ja maagiliste toimingute uurijana. Esimesse ekspeditsiooniperioodi Bogatõrjovi teadustegevuses kuuluvad 1915.–1919. aasta sõidud üliõpilasena. Mais-juunis 1915 uurisid Pjotr Bogatõrjov, N. F. Jakobson ja [[Roman Jakobson]] [[Moskva kubermang]]u [[Vereja maakond|Vereja maakonna]] murdeid ja suulist pärimust, "kirjutati üles umbes kakssada muinasjuttu, koos suure hulga laulude, ennete, vanasõnade, mõistatuste, uskumuste, rituaalide ja kommetega"<ref> Якобсон Р. О. Язык и бессознательное, 1996, lk 103.</ref>. Ta tegi mitu ekspeditsiooni [[Taga-Karpaatia]]sse, mille tulemusi üldistas raamat "Магические действия, обряды и верования Закарпатья" (1929). Ta uuris rahvateatrit, analüüsis võrdlevalt slaavi rahvaste folkloori. Bogatõrjov kirjutas üle kolmesaja töö rahvateatrist ning folkloori poeetikast ja semiootikast. Tema tööd on avaldatud vene, tšehhi, inglise ja prantsuse keeles. Ta oli õpiku "Русское народное поэтическое творчество" toimetaja ja üks autoreid. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Bogatõrjov, Pjotr}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] 9i1jgbkzizojrm8sk38pwy7ec0yn8lo Tallinna linnavolikogu 0 222543 6164849 6160445 2022-07-21T10:12:30Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Tallinna linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Jevgeni Ossinovski]] | juht_partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht3_nimetus = Aseesimees | juht3_nimi = [[Kristen Michal]] | juht2_nimi = [[Kalle Klandorf]] | juht3_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | kohti = 79 | kohtade_jaotus1 = Composition of Tallinn city council.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (45)''' * {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (39)}} * {{Legend|#FF0000|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (6)}} '''Opositsioon (34)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (15)}} * {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (7)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (7)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (5)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 10 alalist komisjoni|Haridus- ja kultuurikomisjon|Innovatsioonikomisjon|Keskkonna- ja kliimakomisjon|Korra- ja tarbijakaitsekomisjon|Linnamajanduskomisjon|Linnavarakomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon|Õiguskomisjon}} | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|17. oktoober 2021]] | järgmised_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | volituste_kestus = Neli aastat | veebileht = https://www.tallinn.ee/et/juhtimine/linnavolikogu | kooseis = 10. Tallinna linnavolikogu | kogunemispaik1 = [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] 12, [[Tallinn]] }} '''Tallinna linnavolikogu''' on [[Tallinn]]a linna [[kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). Tallinna linna [[täidesaatev võim]]uorgan on [[Tallinna linnavalitsus]]. ==Moodustamine== Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna [[hääleõiguslik elanik|hääleõiguslike elanike]] ([[Eesti kodanik]]e ja mittekodanike) poolt [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]e alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimine on salajane. [[2017]]. aasta [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|valimistel]] valitud Tallinna linnavolikogus on esindatud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa fraktsioon]], [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon]], [[Keskerakond|Keskerakonna fraktsioon]], [[Reformierakond|Reformierakonna fraktsioon]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon]] ja Fraktsioonivabad<ref>[https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/main?action=yksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu Aktiivne linnavolikogu ], aktal.tallinnlv.ee(vaadatud 07.09.2020)</ref> ==Töökorraldus== Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisjonikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisjonikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust. Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine. Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval. ==Hoone== [[Fail:Tallinna Linnavolikogu.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Tallinna%20Linnavolikogu.jpg|pisi]] Tallinna linnavolikogu hoone aadressil Vana-Viru 12. Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]. Maja peafassaad on uusrenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke. Aastatel 1911–1920 kuulus maja Soucantonide perele, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas Eesti NSV rahvakontrollikomitee. Tallinna linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja aprillis 1990. aastal<ref>{{Raamatuviide|autor=Sulev Mäeltsemees|pealkiri=Tallinna Linnavolikogu & Tallinna Linnavalitsus 30|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus|lehekülg=44}}</ref>. ==Organisatsioon== Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste. Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada [[fraktsioon (volikogu)|fraktsioone]], mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu tegevust juhib [[Tallinna linnavolikogu eestseisus]], mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega [[Tallinna linnavolikogu esimees]] või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed. ==Esimeeste loend== *1892–1905 [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]] *1905–1909 [[Jaan Poska]] *1909–1913 [[Nikolai Groševoi]] *1913–1917 [[Friedrich Karl Akel]] *1917–1918 [[Jaan Anvelt]] *1918–1919 [[Nikolai Köstner]] *1919–1930 [[Rudolf Paabo]] *1930–1934 [[August Rei]] *1934–1937 [[Rudolf Kuuskmaa]] *1937–1939 [[Rudolf Paabo]] *1989–1992 [[Andres Kork]] *1992–1993 [[Sulev Mäeltsemees]] *1993–1995, [[Tiit Vähi]] ([[Koonderakond]]) *1995–1996 [[Koit Kaaristu]] (Koonderakond) *1996 [[Mart Laar]] ([[Isamaaliit]]) *1996–1999 [[Edgar Savisaar]] ([[Keskerakond|KE]]) *1999–2001 [[Rein Voog]] ([[Reformierakond|RE]]) *2001–2005 [[Maret Maripuu]] (RE) *2005–Edgar Savisaar kt<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?0549387 Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks], err.ee, 14.04.2005</ref> (KE) *2005–2015 [[Toomas Vitsut]] (KE) *2015–2017 [[Kalev Kallo]] (KE) *2017–2019 [[Mihhail Kõlvart]] [[Eesti Keskerakond|(KE]]) *2019–2021 [[Tiit Terik]] (KE) *2021– ... [[Jevgeni Ossinovski]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) == Ajalugu == [[26. märts]]ist [[1877]] hakkas Tallinnas kehtima üldine [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] linnaseadus ja senise [[Lübecki linnaõigus]]e alusel moodustatud [[Tallinna raad|Tallinna Rae]] asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu, vene keeles ''Ревельская Городская Дума''), kes valis enda seast neljaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e (vene keeles ''Ревельская Городская Управа'') ja [[Tallinna linnapea|linnapea]]. Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu. [[Magistraat]] ehk Tallinna raad püsis ainult [[kohtuorgan]]ina [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtureformi]] teostamiseni kuni 1889. aastani. Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud [[Tallinna rae liikmete loend|rae liikmete]] [[valimisõigus]] ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastased, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad [[Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad|politseijaoskondade järgi]] 6 osasse ja iga linnajagu valis oma suuruse järgi teatava arvu [[linnavolinik]]ke.<ref>Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19121105.2.20 lk 7-8]</ref> Linnavolikogu [[kuriaalsüsteem|valijad jagunesid]], varalise seisundi järgi kolme valimisklassi ehk [[kuuria]]sse, kellest igaühel oli õigus määrata üks kolmandik linnavolikogu 72 liikmest, kes valiti neljaks aastaks. Tänu laienenud valijaskonnale omandasid, lisaks traditsioonilise linnaeliidile, ligipääsu linnajuhtimisele ka linnaelanikest [[aadlik]]e, [[literaat]]ide ja [[väikekodanlus]]e esindajad, kes vastasid [[valimisseadus]]ega kehtestatud maksu-, hiljem varanduslikule [[tsensus]]ele. 1877. aastal detsembris toimunud esimestel Tallinna linnaduuma valimistel kuulus I kuuriasse 86 kodanikku, II – 281 ja III – 1610 kodanikku. Esindatud oli vaid ligi 5% linnaelanikest. I ja II kuuria koosnesid veel üksnes sakslastest, III-s aga oli ka palju jõukaid venelasi ja eestlasi, sh eestlastest kaupmees ja trükikojaomanik [[Toomas Jakobson|Thomas Jakobson]], venelastest endine [[gümnaasiumiinspektor]] [[Aleksander Tšumikov]] (1819–1902), sakslasest [[Eesti Maakrediitselts|Eestimaa mõisnike krediitkassa]] sekretär ja üks eesti [[Lootus (selts)|seltsi Lootus]] asutajaid [[Johan Julius von Gernet]] (1827–1903), [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] sekretär Eduard Koch (1829–1884), insener ja [[Viimsi mõis]]nik [[Viktor Karl Jakob von Maydell]], advokaat [[Carl Grünreich]] (1828–1889), ajaloolane [[Eugen von Nottbeck]] jt<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>. 1878. aastast üüris Tallinna linnavolikogu ruume [[Vene tänav]] 19 hoones, hoones asus [[Tallinna linnavalitsus]]e koosolekute tuba. Väiksemas toas oli [[Tallinna linnapea]] vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (linnapea 1878 – 1883), [[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] (1883 – 1885) ja ka [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba [[Tallinna Linnakantselei|linnakantselei]] jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi [[Tallinna raekoda|Tallinna raekotta]]<ref>[http://kes-kus.ee/tallinna-tundmatu-raekoda-vene-tanavalt/ TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT], kes-kus.ee, September 2021</ref> Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril [[1903. aasta Eestis|1903]], kui selleks valiti parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]], kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast). [[1904. aasta Eestis|1904. aasta]] detsembris toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta linnavolinike valimistel]] saavutasid eesti-vene [[valimisblokk]] esmakordselt ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse<ref>Brošüür "Tallinna Linnavolikogu", Tallinna Linnavolikogu, 2018</ref>. Esimeseks eestlasest linnaduuma juhataja oli [[Jaan Poska]] (aastatel 1905–1909), kes valiti senise parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]]i järglaseks. [[1913. aasta Eestis|1913. aastal]] toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|Tallinna linnavolinike valimistel]] valiti linnavolikokku 47 eestlast, 28 sakslast ja 5 venelast. Aastatel 1913–1917 oli [[Tallinna linnapea|Tallinna linnavalitsuse esimees]] [[Jaan Poska]]. [[1917. aasta Eestis|1917. aasta]] veebruaril toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1917)|Tallinna linnavolinike valimistel]], valiti linnavolikokku 50 eestlast, 10 venelast ja 20 sakslast. 15. aprillil 1917 [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt avaldatud uue linnaseaduse põhjal määrati 1917. aasta augustis uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kandidaatide kaudu. 6. augustil 1917 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel, osalesid ca 70 000 valija seas taas ka Tallinnas asuvad Venemaa armee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused. Tallinna Linnavolikogus said enamuse [[VSDT(b)P|sotsiaaldemokraadid]]-[[enamlased]] (31 kohta), [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] (22) ja sotsiaaldemokraadid-[[vähemlased]] (12). 101 saadikuga Tallinna Linnavolikogu valis linnavolikogu esimeheks [[enamlased|enamlase]] [[Jaan Anvelt]]i, kelle abideks said [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseer]] [[Jakob Ümarik]] ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|vähemlane]] [[Nikolai Köstner]]. Üheksaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimeheks sai samuti [[enamlased|enamlane]] [[Voldemar Vöölmann]]. [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|1930. aasta Tallinna linnavolinike]] valimise järel sai volikogu esimeheks [[Rudolf Paabo]] ([[Eesti Tööerakond]]) asemel [[August Rei]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]). Volikogu esimehe abideks said [[Johannes Mürk]] ([[Tallinna Majaomanikkude Selts]]) ja [[Friedrich Uibopuu]] ([[Eesti Rahvaerakond]]). <ref>Heiki Suurkask, [https://forte.delfi.ee/artikkel/79574630/tallinna-volikogu-valimised-1930-tallinna-toolised-visati-seegi-kord-ukse-taha Tallinna volikogu valimised 1930: Tallinna töölised visati seegi kord ukse taha], forte.delfi.ee, 22.09.2017</ref>. ==Vaata ka== *[[Tallinna linnavolinike loend (1904)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1909)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1913)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1917)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1919)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1921)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1924)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1927)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1930)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1934)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1939)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tallinn.ee/est/volikogu Tallinna linnavolikogu koduleht] *[[Hans Kruus]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=404 Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877–1904], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 3/1938 *[[Sulev Mäeltsemees]], [https://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/04/TALLINNA_LINNAVOLIKOGU_140.pdf TALLINNA LINNAVOLIKOGU 140], [[Kategooria:Tallinna Linnavolikogu| ]] 44pvrjgavkx1yhkadx4luelx87lxqun Asuküla peakraav 0 224373 6164389 4804318 2022-07-20T17:15:12Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Asuküla peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Vilkla]] edelapiiril | lähe_NS = 58.88096 | lähe_EW = 23.58164 | suue = [[Eeslaht]]e | suue_NS = 58.9396 | suue_EW = 23.52941 | pikkus = 8,7 km | valgla_pindala = 38,1 km² | osm = jah }} '''Asuküla peakraav''' (ka ''Jaamaoja'') on [[kraav]] Läänemaal [[Haapsalu]]s ja [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Kiltsi küla|Kiltsi]], [[Mägari]], [[Valgevälja]], [[Vilkla]] ja [[Väike-Ahli]] külas ning [[Paralepa]] alevikus. Peakraavi pikkus on 8,7 km. Peakraav suubub Haapsalu linna lääneosas [[Eeslaht]]e. Peakraavi [[valgla]] on 38,1 km². Lähe on Vilkla külas. 5 km suudmest suubub vasakult peakraavi [[Mägari kraav]]. Alamjooksul Haapsalu linnas laseb Ragn-Sellsi õlipüüdur peakraavi sade- ja drenaaživeed. Asuküla peakraav on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Asuküla peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1105400. == Välislingid == * {{kkr|VEE1105400}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Haapsalu]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] rh5wcnkfi1iz9ngi10trpfjwc2c3qx7 Haeska peakraav 0 224498 6164390 4804330 2022-07-20T17:15:13Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Haeska peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Haeska (Haapsalu)|Haeska]] põhjaservas | lähe_NS = 58.82411 | lähe_EW = 23.6819 | suue = [[Matsalu laht]]e | suue_NS = 58.78556 | suue_EW = 23.71516 | pikkus = 5,5 km | valgla_pindala = 16,9 km² | osm = jah }} '''Haeska peakraav''' (ka ''Rõugendi kraav'') on [[kraav]] Läänemaal [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Haeska (Haapsalu)|Haeska]] külas. Peakraavi pikkus on 5,5 km. Peakraav suubub [[Matsalu laht]]e. Peakraavi [[valgala]] on 16,9 km². Peakraavi kesk- ja alamjooks jäävad [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]] alale. Peakraavi ülemjooksust umbes 400 m läände jääb [[Tõllukivi (Haeska)|Tõllukivi]]. Haeska peakraav on tugevasti muudetud [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 100 m. Haeska peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1106000. == Välislingid == * {{kkr|VEE1106000}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] d4a3bjv1ste2lk1vwcn47zgrqktk3jp Kulani peakraav 0 224505 6164391 5534414 2022-07-20T17:15:15Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kulani peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = Pürksi külas | lähe_NS = 59.00996 | lähe_EW = 23.53574 | suue = [[Sutlepa meri|Sutlepa merre]] | suue_NS = 59.03949 | suue_EW = 23.55511 | pikkus = 4,6 km | valgla_pindala = | jõe_langus = | osm = jah }} '''Kulani peakraav''' on [[kraav]] [[Lääne maakond|Läänemaal]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Hosby (Lääne-Nigula)|Hosby]] ja [[Pürksi]] külas. Peakraavi pikkus on 4,6 km ning see suubub [[Sutlepa meri|Sutlepa merre]] ([[Silma looduskaitseala]]). Lähe on Pürksi külas. Täpne peakraavi [[valgala]] pindala pole teada, kuid see jääb alla 25 km². Peakraav on [[mitteavalik veekogu]], selle [[piiranguvöönd]] on 50 m. Kulani peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1500005. == Välislingid == * {{kkr|VEE1500005}} [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] 5rl7fm6yk61e61dsbcu6cv5xdpwexvq Ogerna peakraav 0 224516 6164392 4901587 2022-07-20T17:15:16Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Ogerna peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Suur-Nõmmküla]]s | lähe_NS = 59.08141 | lähe_EW = 23.6233 | suue = [[Hara laht (Noarootsi)|Hara lahte]] | suue_NS = 59.09119 | suue_EW = 23.54204 | pikkus = 6,2 km | valgla_pindala = 5,2 km² | osm = jah }} '''Ogerna peakraav''' (ka ''Viiandi kraav'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Aulepa]], [[Hara (Lääne-Nigula)|Hara]] ja [[Riguldi]] külas ning [[Suur-Nõmmküla]]s ja [[Vanaküla (Gambyn)|Vanakülas]]. Peakraavi pikkus on 6,2 km. Peakraav suubub [[Hara laht (Noarootsi)|Hara lahte]]. Peakraavi [[valgla]] on 5,2 km². Lähe on Suur-Nõmmküla külas. Ogerna peakraav on [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Ogerna peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1104200. == Välislingid == * {{kkr|VEE1104200}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] ehmag4lbce2qfrp7ov52511ojqdr5fr Sinalepa peakraav 0 224662 6164393 4804328 2022-07-20T17:15:17Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Sinalepa peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Jõõdre]] külas | lähe_NS = 58.87144 | lähe_EW = 23.66463 | suue = [[Matsalu laht]]e | suue_NS = 58.78618 | suue_EW = 23.63495 | pikkus = 10,3 km | valgla_pindala = 21,5 km² | osm = jah }} '''Sinalepa peakraav''' (ka ''Vätse kraav'') on [[kraav]] Läänemaal [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Ammuta (Haapsalu)|Ammuta]], [[Haeska (Haapsalu)|Haeska]], [[Jõõdre]], [[Lannuste]], [[Puiatu (Haapsalu)|Puiatu]], [[Saardu]] ja [[Vätse]] külas. Peakraavi pikkus on 10,3 km. Peakraav suubub Saardu küla idaservas [[Matsalu laht]]e. Peakraavi [[valgla]] on 21,5 km². Lähe on Jõõdre külas. Lähtest põhja poole jääb [[Ehmja-Turvalepa hoiuala]]. Peakraavi alamjooks jääb [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]] alale. Sinalepa peakraav on tugevasti muudetud [[mitteavalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Sinalepa peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1105900. == Välislingid == * {{kkr|VEE1105900}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 5fgb6yjsyulxntnr950inp0k9lnisqk Österby peakraav 0 224671 6164394 4901618 2022-07-20T17:15:18Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Österby peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Hosby (Lääne-Nigula)|Hosby]] ja [[Pürksi]] piiril | lähe_NS = 59.02277 | lähe_EW = 23.52484 | suue = [[Tagalaht]]e | suue_NS = 58.97224 | suue_EW = 23.53344 | pikkus = 7,1 km | valgla_pindala = 13,6 km² | osm = jah }} '''Österby peakraav''' (ka ''Österbi peakraav, Österby oja''; [[rootsi keel|rts]] ''Stor Bräibäcken'') on [[kraav]] Läänemaal [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Hosby (Lääne-Nigula)|Hosby]], [[Paslepa]], [[Pürksi]] ja [[Österby]] külas. Peakraavi pikkus on 7,1 km ning see suubub Österby külas [[Tagalaht]]e. Lähe on Hosby külas. Peakraavi [[valgla]] pindala on 13,6 km². Peakraav on [[mitteavalik veekogu]], selle [[piiranguvöönd]] on 50 m. Österby peakraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1104300. == Välislingid == * {{kkr|VEE1104300}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääne-Nigula valla veekogud]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] q1q5bb6aqee5unl2feeivq5typp3j3l Uuemõisa oja (Uuemõisa alevik) 0 225770 6164395 4804306 2022-07-20T17:15:19Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Uuemõisa oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = Oja tänava juures | lähe_NS = 58.94019 | lähe_EW = 23.57144 | suue = [[Haapsalu Tagalaht|Tagalahte]] | suue_NS = 58.94899 | suue_EW = 23.56625 | pikkus = 1 km | valgla_pindala = | osm = jah }} '''Uuemõisa oja''' (ka ''Oja kraav'') on [[oja]] Läänemaal [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Uuemõisa]] alevikus. Oja pikkus on 1 km ning see suubub [[Haapsalu Tagalaht|Tagalaht]]e. Oja [[valgla]] pindala on alla 10 km². Oja algab Oja tänava juurest. Oja on [[mitteavalik veekogu]]. Uuemõisa oja [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1500007. == Välislingid == * {{kkr|VEE1500007}} [[Kategooria:Lääne maakonna jõed]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] 92lm5t7lisaf8hdsuxh656le6zdo52p Jüri Raudsepp 0 226532 6164787 5762320 2022-07-21T08:28:21Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib arstist ja vaimulikust; sõjaväelase kohta vaata artiklit [[Jüri Raudsepp (sõjaväelane)]]: televisioonitegelase kohta vaata artiklit [[Jüri Raudsepp (televisioonitegelane)]]; arhitekti kohta artiklit [[Jüri Raudsepp (arhitekt)]]; inseneri kohta vaata artiklit [[Jüri Raudsepp (raadioinsener)]]}} [[Pilt:Raudsepp Jüri.IMG_7293.JPG|thumb|Jüri Raudsepp esinemas [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] novembris 2010]] '''Jüri Raudsepp''' ([[30. juuli]] [[1930]] [[Tartu]] – [[1. juuni]] [[2019]]) oli eesti [[arst]], arstiteadlane ja [[vaimulik]]. Ta lõpetas [[1950]]. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kuressaare Keskkooli]]. [[1956]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]]. Aastatel [[1959]]–[[1965]] oli Moskvas aspirantuuris, kaitses aastal 1965 [[meditsiinikandidaat|meditsiinikandidaadi]] väitekirja. Aastatel [[1983]]–[[1992]] õppis [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[10. veebruar]]il [[1988]] aseõpetajaks, õpetaja õigused sai [[8. detsember|8. detsembril]] [[1992]]. ==Töö== * [[Kuressaare haigla]] kirurg 1956–59 * Teaduslik töötaja ja lastekirurg kuni 1983 * Vaimulikuna on ta teeninud Jüri, Harju-Jaani, Jõelähtme ja [[Loksa kogudus]]t, olnud Ida-Harju praostkonna abipraost ja praosti kohusetäitja * [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] arst-pastor alates 1998 * [[TTÜ]] rahvusvaheliste suhete instituudi maailmareligiooni võrdleva analüüsi õppejõud. Raudsepp oli [[Eesti Arstide Selts]]i ja [[Eesti Seeniorkirurgide Selts]]i liige. Ta on avaldanud arvukalt publikatsioone, kaastöid ajalehtedele, ajakirjadele ja raadiole. ==Tunnustus== *2007 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Välislingid== *[http://www.eestikirik.ee/node/9436 Artikkel Jüri Raudsepast Eesti Kirikus] {{JÄRJESTA:Raudsepp, Jüri}} [[Kategooria:Eesti luteri vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 8ebupz2flhxtj1t3kcw0ajed6ws8tvt Raadio 2 Aastahitt 0 231074 6164536 6138317 2022-07-20T19:38:36Z OskarRand1 162064 /* 2014 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[One Republic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin'" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Meil on aega veel]] " (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Lähen ja tulen]] " (947) #[[Ott Lepland]] – " [[Kuula]] " (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Nii lihtsalt ei saa]] " (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – " [[Mina jään]] " (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – " [[Skyfall (laul)|Skyfall]] " (644) #[[Psy]] – " [[Gangnam Style]] " (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] ''feat.'' [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – " [[Euphoria (laul)|Euphoria]] " (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] ''feat''. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] dp4pvjdvgcan0qps5rm2hbt1ao7eqby 6164537 6164536 2022-07-20T19:38:52Z OskarRand1 162064 /* 2013 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[One Republic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin'" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Meil on aega veel]] " (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Lähen ja tulen]] " (947) #[[Ott Lepland]] – " [[Kuula]] " (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Nii lihtsalt ei saa]] " (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – " [[Mina jään]] " (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – " [[Skyfall (laul)|Skyfall]] " (644) #[[Psy]] – " [[Gangnam Style]] " (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] ''feat.'' [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – " [[Euphoria (laul)|Euphoria]] " (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] ''feat''. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] knf3zyb2u7xghycjmtdcq8i0ihy9zq7 Kategooria:Teenistuskoerad 14 241928 6164578 2451220 2022-07-20T19:51:21Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Koerad]] q5gf9vfesccpz680mhg3e3xrhl6jdfc Puukoristaja 0 249194 6164596 5467480 2022-07-20T20:20:28Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Puukoristaja | värvus = linnud | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Sitta europaea Luc Viatour.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | sugukond = [[Puukoristajalased]] ''Sittidae'' | perekond = [[Puukoristaja (perekond)|Puukoristaja]] ''Sitta'' | liik = '''Puukoristaja''' | binaarne = ''Sitta europaea'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 | levikukaart = Sitta_europaea_distribution_map.png | sünonüümid = }} {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Puukoristaja (perekond)]]}} '''Puukoristaja''' (''Sitta europaea'') on [[puukoristajalased|puukoristajalaste]] sugukonda [[puukoristaja (perekond)|puukoristaja]] perekonda kuuluv [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]]. == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{vikisõnastikus|puukoristaja}} {{commons|Sitta europaea}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Puukoristajalased]] [[Kategooria:Eesti värvulised]] md9reouxpy096g8751sozikpxljl8fg L (auruvedur) 0 253416 6164741 6131629 2022-07-21T03:43:37Z 43.239.85.73 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Locomotive, tallinn.jpg|pisi|[[Balti jaam]]as asuv auruvedur L-2317]] '''L''' ([[vene keel]]es '''Л''') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] aastail [[1945]]–[[1955]] toodetud [[auruvedur]]i ([[1-5-0]]) tüüp. == Ajalugu == Esimesed kaubavedurid kandsid tehase tähist ''П32'' (П ehk Победа; [[eesti keel]]es "võit"). Alates [[1947]]. aastast anti peakonstruktor [[Lev Lebedjanski]] (''Лев Лебедя́нский'') auks tähis '''Л'''. Veduri konstruktorite kollektiivile anti [[Stalini preemia]]<ref name="Паровоз">[http://retrotur.ru/stock/i/2 Паровоз серии Л (товарный).]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Локомотивы. Дельта-Копия.</ref>. Kolomna (''Коломенский завод''), Brjanski (''Брянский машиностроительный завод'') ja Vorošilovgradi (''Ворошиловградский паровозостроительный завод'') tehastes toodeti kokku üle 4000 L-tüüpi veduri<ref name="Паровоз"/>. == Konstruktsioon == <center><gallery perrow=2 widths="660px" heights="220px"> Pilt:Parovoz L razmeri.jpg </gallery></center> == Eesti == [[Pilt:Steam Locomotive L type 1-5-0 on 1979 USSR Stamp.jpg|pisi]] [[1963]]. aastal jõudsid esimesed kaubarongid ka [[Eesti]]sse, vahetades välja [[Saksamaa]]l väljatöötatud ja vene rööpalaiusele (1524 mm) ehitatud TE ([[vene keel]]es ТЭ; [[saksa keel]]es [[DRB-Baureihe 52]]) vedurid. Kokku sõitis eri aegadel Eesti rööbastel 41 masinat. Viimane töötas Eesti territooriumil kuni [[1980. aastad|1980. aastate]] teise pooleni<ref>Vedurimees Peeter ja Rongimees Einar. [http://www.rongimees.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=159:vedurid-ja-mootorrongid-eestis-alates-1944&catid=42:vedurid-rongid-ja-vagunid&Itemid=7 Vedurid ja mootorrongid Eestis alates 1944.] Rongimees, 16. aprill 2011</ref>. [[Türi]]l on säilinud Eesti ja Baltimaade ainus töökorras auruvedur, mis on [[Vorošilovgrad]]i Veduritehases [[1953]]. aastal ehitatud L-tüüpi vedur nimega [[Kaspar (auruvedur)|Kaspar]] (L-3297)<ref>[https://web.archive.org/web/20110809064606/http://www.edel.ee/kaspar/0/readmore/320/ Auruvedur Kaspar.] Edelaraudtee</ref><ref>Tiit Reinberg. [http://www.jt.ee/311080/auruvedur-kaspar-teeb-tana-avareisi/ Auruvedur Kaspar teeb täna avareisi.] Järva Teataja, 10. september 2010</ref>. == Viited == {{viited}} == Artiklid == * Epp Alatalu. [http://archive.is/20121129212954/www.postimees.ee/leht/96/03/20/tallinn.htm Täna väljub depoost viimne auruvedur.] Tallinna Postimees, 17. märts 1996 * Tiit Reinberg. [http://www.jt.ee/294547/vanale-auruvedurile-antakse-turil-uus-elu/ Vanale auruvedurile antakse Türil uus elu.] Järva Teataja, 2. august 2010 == Välislingid == * [http://www.tehnikamaailm.ee/kaspar-ja-teised-l-tuupi-auruvedurid/] * [http://youtube.com/watch?v=nrtZSwgLCLg Паровоз Л-5231 в Щербинке (видео)] * [http://www.youtube.com/watch?v=i2anHPoLSsU Паровоз Л-2344] на [http://retropoezd.ru/ экскурсии "Паровозная прогулка"] * [https://www.youtube.com/watch?v=qvUqZ1amDS0] [[Kategooria:Auruvedurid]] h0z4d6f0p8au2x1vq6auj4yzjmqj78l Suurpalu peakraav 0 254508 6164396 4810257 2022-07-20T17:15:20Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Suurpalu peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Ataste]] külas | lähe_NS = 58.9317 | lähe_EW = 25.84704 | suue = [[Esna jõgi|Esna jõkke]] | suue_NS = 58.91066 | suue_EW = 25.71629 | pikkus = 11 km <ref name="Keskkonnaregister">{{kkr|VEE1124500}}</ref> | valgla_pindala = 29,9 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Suurpalu peakraav''' (ka ''Palu peakraav'') on [[peakraav]] Järvamaal [[Järva vald|Järva]] ja [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]]. Palu peakraav saab alguse [[Ataste]] külas ja suubub [[Esna jõgi|Esna jõkke]]. Peakraavi pikkus on 11 km ja valgala 29,9 km². Palu peakraav kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134) ja "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse" (RTL 2004, 87 1362) lõigul Peetri peakraavi suudmest suubumiseni Esna jõkke.<ref name="Keskkonnaregister"/> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Järva maakonna jõed]] peyoty4fm4d4gpjq0muki6go2nekyws Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011 0 255119 6164258 5942681 2022-07-20T16:55:00Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kaitseministeeriumi hoone Sakala tänaval, vaade Solarise poolt, 27. august 2011.jpg|thumb|Kaitseministeeriumi hoone Sakala tänaval, vaade Solarise poolt, 27. august 2011.]] '''Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011''' leidis aset, kui [[püstol]]i ja [[lõhkepakett]]idega relvastatud jurist [[Karen Drambjan]] tungis [[Kaitseministeerium]]i hoonesse [[Tallinn]]as [[Sakala tänav]]al, kus oli mitme tunni vältel vastasseisus politseiga. Juhtum leidis laiaulatuslikku kajastamist nii Eestis kui ka välisajakirjanduses, seda võimendas veidi varasem [[2011. aasta terrorirünnakud Norras|terroriakt Norras]]. Tulevahetuse kõik asjaolud ja lõplikud tagajärjed pole veel selgunud. [[11. august]]il [[2011]] kella 15 paiku<ref name="ründaja" /> tungis isikliku registreeritud püstoliga<ref name="kaasosalisi" /> relvastatud Karen Drambjan Eesti kaitseministeeriumi hoonesse aadressil [[Sakala tänav]] 1.<ref name="ründaja" /> Pealtnägijate sõnul oli ta närviline.<ref name="ründaja" /> Sisenedes olla Drambjan hüüdnud, et relvastamata inimesi ta ei tulista.<ref name="relvastamata" /> Kapo teatel kasutas ründaja ka lõhkepakette ja suitsu tekitavat pommi, kuid plahvatustes keegi vigastada ei saanud.<ref name="ründaja" /> Pealtnägijad kinnitasid, et hoone fuajee oli suitsu täis.<ref name="surma" /> Peaminister [[Andrus Ansip]]i teatel lõhkas Drambjan 10–15 lõhkepaketti ning tal oli kaasas enam kui 100 lasu jagu laskemoona,<ref name="paketti" /> samuti gaasimask.<ref name="kavatsused" /> Ehtsate lõhkepakettide kõrval olid Drambjanil ka lõhkepakettide isevalmistatud imitatsioonid.<ref name="tuttav" /> Turvaväravate sulgumise tõttu ei pääsenud Drambjan kaugemale fuajeest, valveruumist ja esimese korruse koridori ühest tiivast.<ref name="paketti" /> Samas ruumis oli kaitseministeeriumi [[kaitseliit]]lastest turvameeskond<ref name="liige" />, kellest kaks olid vähem kui pool tundi tema kontrolli all<ref name="kaasosalisi" />. Järgmised kaks tundi veetis ta üksi personaliosakonna ruumis, kus toimus ka tulevahetus politseiga.<ref name="kaasosalisi" /> Tulevahetuse käigus politsei eriüksusega sai Drambjan surma<ref name="liige" /><ref name="episoodi" />, tal oli mitu kuulihaava. Meedikute elustuskatsed ei andnud tulemusi.<ref name="kaasosalisi" /> Keegi teine peale Drambjani sündmuste käigus tõsiselt vigastada ei saanud. Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Erik Heldna teatel said politseinikud vaid kergeid kriimustusi.<ref name="liige" /> Üks politseinik sai kergemalt vigastada ja teine tabamuse kuulivesti, mis ametnikku ei vigastanud.<ref name="kaasosalisi" /> Prokuratuuri teatel tegutses Karen Drambjan üksi ja pole alust arvata, et tal oli kaasosalisi. Sündmuskohalt leiti kolm isevalmistatud lõhkeseadeldist, mis tehti kohapeal kahjutuks. Kokku oli hoones plahvatanud üle 10 lõhkeseadeldise, purustusi said kaks pommirobotit.<ref name="kaasosalisi" /> == Sündmuste kronoloogia == Sündmuste ajal ja järel edastasid uudistekanalid vastuolulist teavet, viidates allikana sageli politseile või kaitsepolitseile. Seetõttu on kronoloogiat raske rekonstrueerida. Postimehe ühe artikli andmeil tuli politseisse kell 15.08 hädaabikõne.<ref name="surma" /> Sama kirjutas ERR: "Põhja prefektuuri pressiesindaja Aleksandra Solntseva ütles ERR-i uudisteportaalile, et esimene teade hoonesse tunginud mehest ja esimestest laskudest Sakala 1 asuvas kaitseministeeriumis laekus politseile kell 15.08."<ref name="hukkus" /> Teises Postimehe artiklis kinnitati, et 15.08 jõudis teade juhtumist ka kaitsepolitseisse.<ref name="ründaja" /> Samas väitis Postimehe esimene artikkel: "Väljakutse kaitseministeeriumist tuli politseile kella 15.30 ajal." Samuti: "Häirekeskus sai väljakutse kell 15.18 ja kell 15.19 läks teade kiirabile, mis saatis sündmuskohale esimese brigaadi."<ref name="surma" /> Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri [[Erkki Koort]]i sõnul jõudis esimene politseipatrull sündmuskohale vähem kui kahe minutiga ning kolm minutit pärast teadet saabus tugevdatud politseipatrull.<ref name="Koort" /> 15.27 piiras politsei sündmuskoha ümber ja püüdis selgitada asjaolusid.<ref name="kronoloogia" /> 15.40 saabus kiirabi.<ref name="kronoloogia" /> 15.45 paiku sisenesid majja turvakilpidega politseinikud.<ref name="surma" /><ref name="kronoloogia" /> 15.49<ref name="kronoloogia" /> või 15.50 kuuldi majast veel üht teadmata põhjusega pauku.<ref name="surma" /> 16.00 laiendati turvaala 10–15 meetrit, väidetavalt oli tulistaja sellal esimesel korrusel.<ref name="surma" /><ref name="kronoloogia" /> 15.46 sai väljakutse politsei pommirühm.<ref name="kronoloogia" /> Pärast kella 16 tuli teateid, et sissetungija võib suunduda maja katusele. Sündmuskohal viibinud Delfi reporteri sõnul oli akendest näha, et tulistaja liigub hoones kõrgemale.<ref name="katusele" /> 16.12 saabus ministeeriumi juurde [[kaitseminister]] [[Mart Laar]]<ref name="surma" /><ref name="hukkus" />, kes tuli julgeolekuekspert [[Eerik-Niiles Kross]]i laulatuselt.<ref name="laulatus" /> 16.20 olid sündmuskohal eriüksus ja kapo ametnikud, kapo võttis juhtumi politseilt üle.<ref name="surma" /><ref name="kronoloogia" /> Veidi enne 16.30 saabus ERR-i teatel hoone juurde uus bussitäis kuulivestides politseinikke. Nad hargnesid ümber maja, suleti ka teised ümberkaudsed tänavad.<ref name="hukkus" /> 16.32 tuli teade, et võetud on kaks pantvangi, väidetavalt on üks inimene viga saanud.<ref name="surma" /><ref name="kronoloogia" /> 16.38 saabusid kaks pommirühma ja snaiprid, suleti ligipääs ümberkaudsetele katustele. Majja läks pommirobot.<ref name="kronoloogia" /> 16.40 (või 16.44<ref name="kronoloogia" />) sisenes hoonesse kaheksa eriüksuslast.<ref name="kronoloogia" /><ref name="surma" /> Postimehe teatel kostis mõni minut hiljem neli lasku, seejärel plahvatus ja veel kolm lasku.<ref name="surma" /> 16.52 sisenes teine meeskond: neli eriüksuslast ja kolm kiirabiarsti. 16.58 kostis 4–6 pauku ja majja sisenes veel kaks eriüksuslast.<ref name="surma" /><ref name="kronoloogia" /> Kell 17 hoidis kiirabitöötaja kaitseministeeriumi ust lahti, teda turvas mitu korrakaitsjat. Ametnikud eesotsas minister Laariga evakueeriti Estonia teatrisse.<ref name="hukkus" /> 17.06 kostis hoonest ERR-i teatel taas tulistamist.<ref name="hukkus" /> Õhtulehe kirjeldust mööda kostis plahvatus, mida oli näha ka pommiroboti ekraanilt, järgnes rida väiksemaid pauke.<ref name="kronoloogia" /> Kell 17.11 kostis majast pauke, nagu oleks kasutatud lõhkepakette.<ref name="surma" /><ref name="kronoloogia" /> 17.19 toimus ministeeriumi lähedal väike pressikonverents. "Politsei pressiesindaja sõnul pole veel teada, et kellega on tegemist ja sellest on veel vara rääkida," kirjeldas seda Postimees.<ref name="surma" /> 17.20 teatas politsei esindaja ERR-i andmeil, et korrakaitsjad lahendasid olukorra ja pantvangi võetud inimesed olid juba varem vabadusse pääsenud.<ref name="hukkus" /> Õhtulehe väitel kinnitas pressiesindaja kell 17.25, et tulistaja saadi kätte, pantvangid vabastati ja keegi pole vigastatud.<ref name="kronoloogia" /> 17.20 oli politsei andmetel ka Karen Drambjani surmahetk.<ref name="surma" /> 17.23 kostis hoonest endiselt pauke. 17.26 sisenesid ministeeriumi uued eriüksuslased ja [[koerajuht]] koos koeraga.<ref name="surma" /><ref name="kronoloogia" /> 17.47 oli eriüksus veel sündmuskohal, kuid kiivreid ja kilpe enam ei kandnud.<ref name="surma" /> 17.30 teatas politsei, et tulistaja lasi end maha.<ref name="kronoloogia" /> 17.55 sisenesid majja ülikondades mehed, kes ajakirjanduse arvates võisid olla kapo ametnikud.<ref name="surma" /><ref name="kronoloogia" /> 19.00 saabus peaminister Andrus Ansip, kes kohtus kaitseminister Mart Laariga ja sisenes kaitseministeeriumi hoonesse.<ref name="kronoloogia" /> Postimehe andmeil said kell 15.49 väljakutse demineerijad, 16.01 asus teele Põhja-Eesti päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja, 16.02 esimene kesklinna põhipäästeauto ja redelauto, 16.09 regiooni vastutav korrapidaja, 16.19 sõitsid välja kiirabi välijuht ja teine kiirabibrigaad ning kell 16.21 teine põhipäästeauto, mis julgestas esimest tulekahju puhuks.<ref name="surma" /> === Pantvangid === ERR Uudised edastasid ühe ametniku väite, et väidetavalt endine kaitseväelane oli lõhanud esmalt lõhkekeha, siis tulistanud, seejärel võtnud ühe turvatöötaja pantvangi ning lõpuks selle vabastanud.<ref name="surma" /> [[Eesti Rahvusringhääling]]ule antud intervjuus kinnitas kaitsepolitsei ülemkomissar [[Martin Arpo]], et sissetungija võttis esialgse info kohaselt kaks pantvangi, kel õnnestus hiljem vabaneda.<ref name="ründaja" /> Prokuratuuri hilisema täpsustuse kohaselt "sündmuste käigus otseselt pantvange ei võetud, kuid kaks kaitseministeeriumi hoones viibinud inimest olid lühiajaliselt sissetungija kontrolli all".<ref name="surma" /> === Drambjani surm === Drambjan sai surma kell 17.20. Politsei pressiesindaja [[Mihkel Loide]] kinnitas Postimees.ee-le, et Drambjan lasi ennast maha.<ref name="surma" /> Õhtulehe väitel ütles ta seda kell 17.30. ERR-i andmeil täpsustas politsei esindaja seda sündmuskohal kell 17.45.<ref name="hukkus" /> "Hoonesse sisenesid politsei ja kapo ametnikud, kes viisid läbi ühisoperatsiooni, toimus tulevahetus, sissetungija hukkus tulevahetuses," kirjeldas Arpo juhtunut ERR-ile.<ref name="ründaja" /> Sama kinnitas Eerik Heldna: "Olukorra lahendamise käigus ministeeriumisse tunginud inimene hukkus – ta sai tabamuse ja selle tagajärjel ta suri. Tegemist ei olnud enesetapuga."<ref name="liige" /> == Seosed Norra terrorirünnakutega == Juhtunu järel toimunud pressikonverentsil kell 17.20 kinnitas politsei esindaja, et tulistaja mingisuguseid nõudmisi ei esitanud. Sama väitis kell 19 ERR-ile kaitsepolitsei ülemkomissar Martin Arpo.<ref name="hukkus" /> == Kurjategija == === Ümberlükatud teated === Ehkki algselt levis info, justkui oleks kaitseministeeriumi rünnanud endine kaitseväelane, lükkas Arpo kuulduse ümber: "Sellele viitavaid tõendeid küll ei ole, see isik ei kandnud kaitseväevormi."<ref name="ründaja" /> Arvati ka, et tulistaja võis olla kaitseliitlane.<ref name="tulistaja" /> 11. augusti õhtul toimunud pressikonverentsil lausus Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja [[Erik Heldna]], et vastupidi varasematele teadetele ei pääsenud Drambjan ministeeriumi tööruumidesse ja ei võtnud pantvange.<ref name="tungija" /> Heldna sõnul võttis ründaja kahelt inimeselt lühikeseks ajaks vabaduse: "Ministeeriumisse tungija ei esitanud mingeid tingimusi ja nõudmisi, nii et klassikalisest pantvangidraamast rääkida ei saa." Pantvangikuulduse lükkas ümber ka kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhataja [[Alo Aulik]].<ref name="liige" /> Algselt väideti, et Drambjanil õnnestus tungida esimese korruse turvatsooni, kus asusid personali- ja halduse osakond ning sekretariaat.<ref name="ründaja" /> Ka kaitseminister Mart Laar rääkis, et kaitseministeeriumi valvavatel kaitseliitlastel õnnestus sulgeda sissetungija esimese korruse paremas tiivas asuvasse kabinetti.<ref name="kavatsused" /> Hiljem eitas kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Erik Heldna siiski, et Drambjan oleks ministeeriumi tööruumidesse pääsenud.<ref name="tungija" /> "Turvaväravad sulgusid ja hoone ühest koridori tiivast tulistaja /---/ edasi ei pääsenud," ütles peaminister Andrus Ansip.<ref name="paketti" /> Põhja piirkonnaprokuratuuri juhtivprokurör [[Endla Ulviste]] ja kaitsepolitsei peadirektori asetäitja [[Eerik Haldna]] kinnitasid, et valvelauast kaugemale Drambjan ei pääsenud ning plahvatused ja tulevahetus piirdusid fuajee ja valveruumiga, jõudmata ministeeriumi tööruumidesse.<ref name="Aasaru" /> Delfis 12. augustil avaldatud kaardi kohaselt võttis Drambjan kell 15.08 kaks relvastatud korrapidajat fuajees vangi ning liikus seejärel personaliosakonna ametiruumi, kus ta kell 17.25 maha lasti.<ref name="Kukk" /> === Motiivid === Ajakirjaniku [[Dmitri Klenski]] sõnul oli Drambjan äkiline mees. Tema oletust mööda ajendasid Drambjani kaitseministeeriumi tungima isiklikud probleemid, mitte poliitilised vaated. Klenski sõnul polnud Drambjani juristikarjäär kuigi edukas. Poliitikas pooldas Drambjan Maardu linnapead [[Georgi Bõstrov]]it. Ta oli ka aktiivne [[Netikommentaar|netikommentaator]].<ref name="Klenski" /> Sama kinnitas ERR-ile Karen Drambjani sõber, kes oli teda tundnud üle 20 aasta: "Mulle tundub, et viimaseks piisaks karikas sai talle see, et ta jäi tegevuseta, teda ei vajatud, et talt võeti ära isegi Maardu korter, mille ta oli ostnud võlgu." Sõbra hinnangul on Eestis praktiliselt võimatu eesti keelt oskamata juristina töötada. "Ta püüdis, tahtis iga hinna eest töötada, palkas tõlke, paar asja tal võib-olla oligi. Aga kõik läks allamäge." Ka sõber iseloomustas Drambjani emotsionaalse mehena.<ref name="sõbrad" /> Ühendatud Vasakpartei nõukogu liikme ja Drambjani isikliku tuttava [[Anatoli Jegorov]]i kirjeldust mööda põimusid Drambjani tegevuses isiklikud, rahalised ja sotsiaalsed motiivid, sealhulgas peretragöödia ja raske haigus. Esiteks jäi ta tööta ning pidas selles süüdlaseks valitsusparteide poliitikat, kuna eesti keele oskuseta katkes ta juurapraksis. Teiseks palus väimees Drambjanil laenata pangast 1,5 miljonit krooni, et koos Drambjani tütrega suvila osta, jäi aga laenu igakuiste tagasimaksetega hätta ning sõitis autoga pankrannikult alla. Et ülejõukäiv laen jäi Drambjani kanda, läksid müüki ka liisitud korter ja auto. Viimased poolteist aastat elas ta Jegorovi sõnul sõprade juures või üüris toanurki Lasnamäel. Lisaks vaevas Drambjani suhkurtõbi. "Tõik, et ta relvituid ei tulistanud ega võtnud pantvange, kõneleb ikkagi sellest, et see oli mingi poliitiline demonstratsioon, milles ei olnud seda julmust, mis tavaliselt ilmneb juhtudel, kui kõiksugu terroristid pantvange võtavad," iseloomustas Jegorov Drambjani teguviisi.<ref name="tragöödia" /> Drambjaniga kunagi aktiivselt suhelnud Maardu munitsipaalpoliitik [[Vladimir Arhipov]] ütleb, et nende sidemed katkesid viis aastat tagasi: "Ausalt öeldes, viimasel ajal ei suhelnud Drambjaniga enam keegi."<ref name="Salu" /> Ühendatud Vasakpartei juhi [[Sergei Jürgens]]i arvates olid rünnaku taga mitte poliitilised motiivid, vaid "isiklikud mured, uhkus ja lõunamaine iseloom". Drambjan oli küll poliitiliselt aktiivne, ent pärast kaotust Maardu kohalikel valimiste 2009. aastal tõmbus poliitikast tagasi.<ref name="Vasakpartei" /> Seetõttu pidas Jürgens ebakorrektseks Mart Laari katseid seostada tulistamine Drambjani parteilise kuuluvusega.<ref name="otšajanije" /> Teisalt väitis peaminister Andrus Ansip Delfile, et Drambjan oli olnud politsei "huviorbiidis".<ref name="tulistaja" /> Samas tunnistas ta pressikonverentsil 11. augusti õhtul ERR-ile, et Drambjan tegutses üksi ning ei esitanud mingeid nõudmisi ei enne majja tungimist ega majja tungimise ajal: "Motiivid on praeguseks teadmata."<ref name="paketti" /> Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna sõnul oli Drambjanil politseiga ka varasemaid kokkupuuteid,<ref name="liige" /> ent ta oli varem pannud toime õigusrikkumisi, mitte kuritegusid.<ref name="episoodi" /> Tundmatuks jääda soovinud psühholoog nägi Eesti Päevalehe tellimusel Drambjani profiili hinnates selget sarnasust Norra terroristi [[Anders Behring Breivik]]iga, sidudes rünnaku kaitseministeeriumile Drambjani kahe aasta taguse artikliga: "Selge, et sel mehel olid need veendumused juba pikka aega varem olemas."<ref name="psyhhopaat" /> Sama kordas peaminister Andrus Ansip uudisteportaalile Delfi: "Juhtum on masendav, on näha, et keegi on saanud innustust Norras toimunust."<ref name="kavatsused" /> Temast innustus õhtune Delfi juhtkiri: "Tänane päev osutas, et terrorismi jõudmiseks meie oma pealinna südamesse ei ole palju vaja. Piisab ühest ilmselt Norra massimõrvarist innustust saanud mehest ning tema surmapõlgavast tegutsemisest. /---/ Ilmselt tuleb tänada kaitseministeeriumi turvameeskonda, kes suutis ründaja kiiresti nurka suruda. Kui mees oleks kogu oma arsenali käiku suutnud lasta, oleks potentsiaali olnud Norra taoliseks veretööks."<ref name="JUHTKIRI" /> Kaitseminister Mart Laar rääkis samal õhtul ETV uudistesaates "[[Aktuaalne kaamera]]" seevastu, et tema arvates ei andnud [[2011. aasta terrorirünnakud Norras|Norra hiljutised terrorirünnakud]] Drambjanile rünnakuks otsest inspiratsiooni.<ref name="hästi" /> Psühholoog [[Voldemar Kolga]] hinnangul oli Drambjan psühhopaatiast kaugel ning nii lasud kui ka lõhkepakettide kasutamine võis olla pigem demonstratiivne. "Võib-olla see situatsioon oleks võinud rahulikuma lahenduse saada. Ta tahtis lihtsalt tähelepanu saada," oletas Kolga. "Ma ei usu, et inimene tahab surra, aga seal kohapeal võis tekkida niisugune tunne, et õigem on surra, kui ellu jääda. Selle kahe tunni jooksul võisid tal käitumise põhjused muutuda."<ref name="Kolga" /> "Erinevalt Norras toimunust ei peaks me hakkama tegelema selle ühe kurjategija sisemise hingeelu ja väärastunud motivatsiooni lahkamisega, kuna selline tähelepanu tõukab nende uusi järgijaid üha uutele hulludele tegudele," soovitas julgeolekuekspert [[Andres Anvelt]].<ref name="intsidente" /> == 2009. aasta artikkel slavia.ee-s == 2009. aastal avaldas Karen Drambjan [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimiste]] eel portaalis slavia.ee artikli "Kui sulle on kallis sinu kodu". Selles kutsus ta Eesti venekeelset kogukonda rõhumisele vastu hakkama: "Igaühest meist sõltub täna, kas me jääme õnnistatud Eesti demokraatias ellu või aetakse meid neofašistlikust riigist palja tagumikuga minema."<ref name="kodusõja" /> {{tsitaat|Meie kõige hirmsam vaenlane on meie Ego, meie orjalik mõtteviis, meie kollektiivne ja teadlik ärapöördumine meie probleemide mõistuspärastest lahendustest. Me oleme sulgunud oma ümbrusse ja, marineerides omaenese mahlas, kohandusime eluks Eesti riigiga paralleelses maailmas. Orjade moodi vihkasime salaja neid, kes meid piitsutasid, ja hoidsime kaastundlike poole, millised loomad nad ka tegelikult poleks. Me vaikisime alandlikult, kui meid nimetati juurtetuiks okupantideks, ning allusime vastuvaidlematult, kui meilt nüliti kolm nahka, andmata vastu midagi peale ajutise eluõiguse. Meid sunniti kahetsema võõraid patte, elama alatise süütundega eesõigustatud rahva ees – ja me kuuletusime. Me leidsime endale tuhat põhjust, et mitte minna valima, aga valimaläinud andsid oma hääle ära, präänikuks sulitsevatele teesklejatele.<ref name="võbralo" />}} {{tsitaat|On ilmselge, et Eesti valitsus on juba valinud kodusõja tee. Ei ole oluline, mis vormis see hakkab kulgema, aga sellega kaasnevad verejõed, kriminaalne destabiliseerumine ja täielik vaesus. Tänane päev on illusioonide lõhkumise aeg. Ärkvele tõusnud ja ahelaist vabastatud mõistus alustab oma võidukäiku, võitlust põhiseaduslike õiguste, isikuvabaduse, demokraatliku ja paljurahvuselise ühiskonna loomise eest. Igaühest meist sõltub täna mitte üksnes meie laste ja lastelaste, vaid ka paljude teiste koduste ja lähedaste saatus, kes on jäetud valimistel hääleõiguseta, õiguseta valida oma saadikud.<ref name="võbralo" />}} {{tsitaat|Kihutage ori endast välja! Tundke ennast inimesena! Pidage meeles, et inimene – see kõlab uhkelt! Mõelge ja tundke kas või kordki, et teist sõltub paljugi. Tõestage kõigile vaenlastele, kes teevad panuse teie passiivsusele, et see kord tegid nad valearvestuse.<ref name="võbralo" />}} == Järelkaja == Peaminister Ansipi hinnangul polnud kaitseministeeriumi ruumide purustused märkimisväärsed, ent turvalisuse huvides peaks ministeerium kolima uude hoonesse kaitseväe peastaabi territooriumile.<ref name="paketti" /> Suhtekorralduse ja meedia asjatundjad kritiseerisid riigiasutuste kriisikommunikatsiooni sündmuste käigus. "Eilne oli tõestus sellele, et Eesti on turvaline riik, kus kommunikatsioonispetsialistid ei oska kriisisituatsioonis käituda," kirjutas suhtekorraldaja [[Aune Past]]. "Asjaolu, et sissetungist ja tulistamisest kaitseministeeriumis saavad jõustruktuurid teate kell 15.08 ja esimene ametlik teade toimuvast edastatakse kell 17.28, ei näita reageerivate ametkondade valmisolekut kriitilistes juhtumite puhul tegutseda," kommenteeris Tartu Ülikooli kriisikommunikatsiooni lektor [[Ilona Leib]]. "/---/ kogu selle tegevuse kommunikatsioon oli absoluutselt allpool igasugust arvestust, ja mis kõige hullem – anti üksteisele vastukäivaid teateid. Nii võis tekkida lõppkokkuvõttes kõhklus ka uute teadete suhtes, mis tulid," nentis [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] tegevdirektor [[Mart Raudsaar]]. "/---/ esialgu tundus ju kõik olevat tavapärane – olid pressiesindajad, kes jagasid infot. Kuid seda infot korrigeeriti mitu korda, nii et uus info osutus varasema teabega täiesti risti vastukäivaks. Näiteks, kas ründaja tegi enesetapu või ta tapeti tulevahetuse käigus, kas oli pantvange või ei olnud pantvange. Kusjuures, esimeses küsimuses on selgus praegu olemas ja selgus saabus juba "Aktuaalse kaamera" põhisaate ajal eile õhtul, aga pantvangide osas ei ole täieliku selgust siiamaani."<ref name="põrus" /> Julgeolekuekspert ja riigikogu liige Andres Anvelt leidis, et politsei tegutses otsusekindlalt ja käsuliin oli paigas. Ka oli ta kindel, et läbirääkimisi vähemalt prooviti alustada. Samas on tema arvates turvameetmetes arenguruumi: näiteks tuleks panna turvatöötajad sissepääsu juures klaasi taha, et kurjategijal ei avaneks võimalust turvatöötajat kontrolli alla võtta.<ref name="Anvelt" /> Uudisteportaal Delfi kutsus 11. augusti õhtul avaldatud juhtkirjas valitsust "aru saama, et piirivalvet, politseid ning päästeametit ei saa tänapäeva maailmas jätkuvate kärbetega nõrgestada."<ref name="JUHTKIRI" /> Sama kinnitas Anvelt: "/---/ sisejulgeoleku nõrgestamine võib lähitulevikus valusasti kätte maksta. Riigi sisejulgeoleku rahastamine ei ole pelgalt finantsmajanduslik, vaid üha enam poliitiline otsus."<ref name="intsidente" /> ===Mart Laari erakiri=== 23. augustil jõudis ajakirjandusse kaitseminister Mart Laari [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i sisene kiri, milles Laar lubas, et "Eesti riigi ründajad lastakse maha ja seda garanteerin ma ka edaspidiseks". Meedias pälvis see fraas kriitikat, ent Laar ise vastas ajakirjanike küsimustele peamiselt süüdistustega erakirjavahetuses nuhkimises. Teiste poliitikute hinnangul pole tõenäoline, et minister seepärast tagasi astuma peaks.<ref name="XAC7r" /><ref name="8KzER" /><ref name="5VZPI" /><ref name="p1bh8" /><ref name="DE58L" /><ref name="zwDXK" /><ref name="o52Dd" /><ref name="lbXsA" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kaasosalisi">Martin Smutov [http://kanal2.ee/news/article/Prokuratuur-Karen-Drambjanil-polnud-kaasosalisi "Prokuratuur: Karen Drambjanil polnud kaasosalisi"] kanal2.ee/Postimees, 12. august 2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="relvastamata">Vahur Koorits [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/tulistaja-lubas-relvastamata-inimesi-mitte-lasta.d?id=55565310 "Tulistaja lubas relvastamata inimesi mitte lasta"] Delfi, 11. august 2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="kavatsused">Andres Putting [http://uudised.err.ee/index.php?06232719 "Ansip ja Laar: tulistajal olid suured kavatsused"] Delfi, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="tuttav">Teelemari Loonet [http://www.postimees.ee/527808/kaitseministeeriumis-tulistanud-mees-oli-politseile-tuttav/ "Kaitseministeeriumis tulistanud mees oli politseile tuttav"] Postimees, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="liige">Aivar Pau, Merili Nael [http://uudised.err.ee/index.php?06232719 "Kaitseministeeriumisse tungija oli Vasakpartei liige"] ERR, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="episoodi">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/kapo-algatas-kaitseministeeriumi-tulistamises-eeluurimise-kolme-episoodi-alusel.d?id=55583320 "Kapo algatas kaitseministeeriumi tulistamises eeluurimise kolme episoodi alusel"] Delfi, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="Koort">Inga-Gretel Linkgreim [http://uudised.err.ee/index.php?06232738 "Koort: kriisiüksused tegutsesid võimetekohaselt"] ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="kronoloogia">[http://www.ohtuleht.ee/438998 "Klenski: Drambjan oli äkiline mees ja aktiivne netikommentaator"] Õhtuleht/Delfi/Postimees, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="katusele">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/tulistamine-kaitseministeeriumis-tulistaja-voib-minna-katusele.d?id=55560576 "Tulistamine kaitseministeeriumis: tulistaja võib minna katusele"] Delfi, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="laulatus">Karoliina Vasli [http://www.ohtuleht.ee/439048 "Mart Laar oli tulistamise alguses hoopis Eerik-Niiles Krossi laulatusel"] Õhtuleht, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="surma">[http://www.postimees.ee/527394/kaitseministeeriumis-tulistanud-karen-drambjan-sai-surma/ "Kaitseministeeriumis tulistanud Karen Drambjan sai surma"] Postimees/BNS, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="hukkus">Marek Kuul, Aivar Pau, Priit Luts [http://uudised.err.ee/index.php?06232711 "Kaitseministeeriumis tulistanu hukkus"] ERR, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="ründaja">Teelemari Loonet [http://www.postimees.ee/527604/kaitseministeeriumi-rundaja-oli-karen-drambjan/ "Kaitseministeeriumi ründaja oli Karen Drambjan"] Postimees, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="tulistaja">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaitseministeeriumi-tulistaja-oli-eestimaa-uhendatud-vasakpartei-liige-karen-drambjan.d?id=55573208 "Kaitseministeeriumi tulistaja oli Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige Karen Drambjan"] Delfi, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="tungija">Nataly Koppel [http://www.ohtuleht.ee/438964 "Kaitseministeeriumisse tungija oli Vasakpartei liige Karen Drambjan"] Õhtuleht, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="Aasaru">Heikki Aasaru [http://uudised.err.ee/index.php?06232727 "Kaitseministeeriumis jätkub täna tavapärane töö"] ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="Kukk">Merilin Kukk [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/graafik/graafik-vaata-kus-drambjan-kaitseministeeriumis-tapeti.d?id=55619668 "GRAAFIK: Vaata, kus Drambjan kaitseministeeriumis tapeti"] Delfi, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="Klenski">Nataly Koppel [http://www.ohtuleht.ee/438973 "Klenski: Drambjan oli äkiline mees ja aktiivne netikommentaator"] Õhtuleht, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="sõbrad">Heikki Aasaru [http://uudised.err.ee/index.php?06232737 "Drambjani sõbrad on šokis"] ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="tragöödia">Юлия Томберг [http://rus.delfi.ee/daily/estonia/odnopartiec-rasskazal-o-lichnyh-tragediyah-drambyana.d?id=55624970&l=fplead "Однопартиец рассказал о личных трагедиях Драмбяна"] rus.DELFI.ee, 12. august 2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="Salu">Mikk Salu [http://www.postimees.ee/527956/tuttavad-akilise-loomuga-drambjan-kaitses-oma-seisukohti-vihaga/ "Tuttavad: äkilise loomuga Drambjan kaitses oma seisukohti vihaga"] Postimees, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="Vasakpartei">Artur Tooman/rus.err.ee [http://uudised.err.ee/index.php?06232739 "Vasakpartei juht: poliitikat ei maksa Drambjani teos otsida"] ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="otšajanije">Юлия Томберг [http://rus.delfi.ee/daily/estonia/predsedatel-olpe-dovedennyj-do-otchayaniya-ne-pomnit-svoyu-partijnuyu-prinadlezhnost.d?id=55610824 "Председатель ОЛПЭ: доведенный до отчаяния не помнит свою партийную принадлежность"] rus.DELFI.ee, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="psyhhopaat">Heikki Aasaru [http://uudised.err.ee/index.php?06232731 "Psühholoog näeb Drambjanis psühhopaatilisi kalduvusi"] ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="JUHTKIRI">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juhtkiri-terror-meie-ouel.d?id=55572950 "JUHTKIRI: Terror meie õuel"] Delfi, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="hästi">Inga-Gretel Linkgreim [http://uudised.err.ee/index.php?06232723 "Laar: riik sai selles kriisis hästi hakkama"] ERR, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="Kolga">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/psuhholoog-voldemar-kolga-kui-oigustatud-oli-selle-mehe-mahalaskmine.d?id=55599314 "Psühholoog Voldemar Kolga: kui õigustatud oli selle mehe mahalaskmine?"] Delfi, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="intsidente">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andres-anvelt-kaitseministeeriumis-on-varemgi-toimunud-sarnaseid-intsidente.d?id=55571584 "Andres Anvelt: Kaitseministeeriumis on varemgi toimunud sarnaseid intsidente"] Delfi, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="kodusõja">Heikki Aasaru [http://uudised.err.ee/index.php?06232728 "Drambjan: Eesti valitsus on juba valinud kodusõja tee"] ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="võbralo">[http://rus.delfi.ee/daily/estonia/drambyan-estonskoe-pravitelstvo-uzhe-vybralo-grazhdanskuyu-vojnu.d?id=55591822 "Драмбян: эстонское правительство уже выбрало гражданскую войну"] rus.DELFI.ee, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="paketti">[http://uudised.err.ee/index.php?06232722 "Ansip: Drambjan pani lõhkama kuni 15 paketti"] ERR, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="põrus">Mari Mets, Aivar Pau, Inga-Gretel Linkgreim [http://uudised.err.ee/index.php?06232742 "Suhtekorralduse asjatundjad: riik põrus kriisikommunikatsiooniga"] ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="Anvelt">Mari Mets, Aivar Pau, Inga-Gretel Linkgreim [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/andres-anvelt-ei-pea-oigeks-sisejulgeoleku-tagamist-ameerika-meetodil.d?id=55617162 "Andres Anvelt ei pea õigeks sisejulgeoleku tagamist Ameerika meetodil"] ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)</ref> <ref name="XAC7r">http://www.postimees.ee/538622/mailis-reps-laarist-vagivallale-ohutamine-on-lubamatu/</ref> <ref name="8KzER">http://www.postimees.ee/538660/rahumagi-laari-purset-ei-saa-uletahtsustada/</ref> <ref name="5VZPI">http://www.postimees.ee/538686/past-avalikuks-muutuv-privaatne-tekst-saab-teise-tahenduse/</ref> <ref name="p1bh8">http://www.postimees.ee/538804/mikser-laaril-on-sarnast-varemgi-juhtunud/</ref> <ref name="DE58L">http://www.postimees.ee/538472/laar-eesti-riigi-rundajad-lastakse-maha</ref> <ref name="zwDXK">http://www.postimees.ee/539346/vaher-skandaal-pole-laari-tagasiastumiseks-piisav/</ref> <ref name="o52Dd">http://www.epl.ee/news/eesti/laari-arplemine-toi-tuli-valitsusse.d?id=56323086</ref> <ref name="lbXsA">http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-laari-sonad-eesti-riigi-rundajad-lastakse-maha-seda-garanteerin.d?id=56247236</ref> }} == Välislingid == * [http://www.stolitsa.ee/news?24391 "Взгляды Карена Драмбяна"] Stolitsa, 12. august 2011 (kordustrükk Drambjani artiklist Andrus Ansipi teemal, mis ilmus 2009. aastal ajalehes Vesti Dnja) * Teelemari Loonet [http://www.postimees.ee/527604/kaitseministeeriumi-rundaja-oli-karen-drambjan/ "Kaitseministeeriumi ründaja oli Karen Drambjan"] Postimees, 11. august 2011 * [http://www.postimees.ee/527394/kaitseministeeriumis-tulistanud-karen-drambjan-sai-surma/ "Kaitseministeeriumis tulistanud Karen Drambjan sai surma"] Postimees/BNS, 11. august 2011 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaitseministeeriumi-tulistaja-oli-eestimaa-uhendatud-vasakpartei-liige-karen-drambjan.d?id=55573208 "Kaitseministeeriumi tulistaja oli Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige Karen Drambjan"] Delfi, 11. august 2011 * [http://www.reporter.ee/2011/08/11/pressikonverents-tulistaja-pantvange-ei-votnud/ "Pressikonverents: tulistaja pantvange ei võtnud!"] Reporter.ee, 11. august 2011 (video) * [http://www.ohtuleht.ee/438998 "Klenski: Drambjan oli äkiline mees ja aktiivne netikommentaator"] Õhtuleht/Delfi/Postimees, 12. august 2011 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/psuhholoog-voldemar-kolga-kui-oigustatud-oli-selle-mehe-mahalaskmine.d?id=55599314 "Psühholoog Voldemar Kolga: kui õigustatud oli selle mehe mahalaskmine?"] Delfi, 12. august 2011 * Merilin Kukk [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/graafik/graafik-vaata-kus-drambjan-kaitseministeeriumis-tapeti.d?id=55619668 "GRAAFIK: Vaata, kus Drambjan kaitseministeeriumis tapeti"] Delfi, 12. august 2011 * Dmitri Klenski [http://slavia.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7200:2011-02-02-12-36-07&catid=170:2011-01-16-19-48-48&Itemid=222 "Выстрелы в Минобороны Эстонии: а был ли теракт? или Обязательно ли было убивать Карена Драмбяна"] slavia.ee, 12. august 2011 * Юлия Томберг [http://rus.delfi.ee/daily/estonia/odnopartiec-rasskazal-o-lichnyh-tragediyah-drambyana.d?id=55624970&l=fplead "Однопартиец рассказал о личных трагедиях Драмбяна"] rus.DELFI.ee, 12. august 2011 *[[Hardo Aasmäe]], [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/hardo-aasmae-versioon-sellest-miks-armeenlane-rundas-kaitseministeeriumi-maja.d?id=55636478 Versioon sellest, miks armeenlane ründas Kaitseministeeriumi maja], Eesti Päevaleht, 12. august 2011 * Kirsti Ruul [http://www.postimees.ee/529308/kirsti-ruul-infovajadus-ei-ole-pelgalt-uudishimu/ "Infovajadus ei ole pelgalt uudishimu"] Postimees, 13. august 2011 * Nils Niitra [http://www.postimees.ee/529598/psuhholoog-drambjan-oli-heidik-kel-polnud-sopru-peret-ega-kolleege/ "Psühholoog: Drambjan oli heidik, kel polnud sõpru, peret ega kolleege"] Postimees, 13. august 2011 * [http://www.postimees.ee/530502/politsei-drambjani-juhtumist-infot-oli-kuid-tapsusest-jai-vajaka/ "Politsei Drambjani juhtumist: infot oli, kuid täpsusest jäi vajaka"] Postimees, 15. august 2011 [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] [[Kategooria:Kaitseministeerium]] k54n0wzpjdyrx1dci0sgtvivllbj20k Kategooria:Koerandusorganisatsioonid 14 257578 6164576 2681503 2022-07-20T19:51:14Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Organisatsioonid]] [[Kategooria:Koerad]] hslroevomv19t7w9vci3pzale3fn0x6 Kristjan Seaver 0 259956 6164836 5664093 2022-07-21T09:55:10Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Kristjan Seaver | pildinimi = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[1898]] | sünnikoht = | surmaaeg = [[28. september]] [[1941]] | erakond = | amet = [[Tallinna Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimees | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Kristjan Seaver''' ([[1898]] – [[28. september]] [[1941]] [[Soome laht]]) oli eesti kommunist ja [[Tallinna linnapea|Tallinna TRSN TK esimees]] (Tallinna linnapea) 1941. aastal. Kristjan Seaver osales poliitilises tegevuses juba alates 1917. aasta oktoobrist, kui 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i ajal kuulus [[Harjumaa]] [[Ravila vald (1899)|Ravila vallas]] bolševike poolt võimu ülevõtmisel ja bolševike poolt läbiviidavates ümberkorraldustes. Kristjan Seaver osales ka 1924. aasta [[1. detsembri mäss]]u ettevalmistamises, tema elukohas Lasnamäe toimus ka üks riigipöördekatsest osavõtjate instrueerimine. K. Seaver vahistati 1925. aasta septembris ja talle mõisteti eluaegne vanglakaristus. Ta vabanes alles 1940. aastal ning osales 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördes]]. [[File:Kristjan Seaver.jpg|pisi|Kristjan Seaver Tallinna Keskvanglas]] 1940. aastal määrati K. Seaver Tallinna TRSN Täitevkomitee kaadrite osakonna juhatajaks ning 17. jaanuarist kuni septembrini 1941 oli ta [[Tallinna Töötava Rahva Saadikute Nõukogu]] [[Tallinna Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]] esimees. Kristjan Seaver lahkus Tallinnast koos teiste Nõukogude võimu esindajatega 28. augustil 1941. aastal ning hukkus evakuatsiooni käigus [[Soome laht|Soome lahes]] miinile sattunud Nõukogude [[Balti laevastik]]u laevaga. == Isiklikku == Kristjan Seaver oli abielus Maria Seaver(e)ga, (1898–1985), kes tegutses sidepidajana kohalike kommunistlike tegelaste ja [[Tallinna Keskvangla|Tallinna Keskvangimaja]] [[poliitvang|poliitiliste vangidega]]. [[Eesti NSV]] ajal oli Maria [[Personaalpensionär|personaalpensionär]]<ref>Eesti NSV ajal lõpul 90ndate aastate alguses oli Eestis umbes 4000 personaalpensionäri.</ref> ([[pension]]i maksti Tallinnast evakueerimisel 1941. aastal hukkunud abikaasa Kristjani eest)<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref>. == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aleksander Kiidelmaa]] (1940–1941)|nimi=[[Tallinna linnapea|Tallinna TRSN Täitevkomitee esimees]]|aeg= (1941)|järgnev=[[Artur Terras]] (1941–1944)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Seaver, Kristjan}} [[Kategooria:Tallinna linnapead]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1941]] puzl94qfylkavjgmye1t7zash2psf7t Margus Oopkaup 0 262596 6164686 6025962 2022-07-20T23:26:28Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Margus Oopkaup''' (sündinud [[11. märts]]il [[1959]] [[Kuressaare]]s) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[1977]]. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]], õppinud aastatel [[1977]]–[[1978]] [[Tallinna Merekool|Tallinna Merekoolis]]. [[1982]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (10. lennu). Lisaks õppis ta aastatel [[1985]]–[[1989]] [[Tartu Ülikool]]is psühholoogiat<ref>Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000</ref>. Margus Oopkaup töötas aastatel 1982–[[2000]] [[Endla (teater)|Endla Teatri]] näitlejana. ==Rollid teatrites== *[[1981]] [[Jevgeni Švarts]] "Draakon" (kass) *[[1982]] [[Vladimir Arro]] "Näete, kes tuli!" (King) *[[1983]] [[Ödön von Horvath]] "Lood Viini metsadest" (Erich) *1983 [[Franz Pocci]] "Sinihabe" (Kasperl Pläralära) *[[1984]] [[Brian Friel]] "Tõlkijad" (Yolland) *1984 [[Ivan Turgenev]] "Kuu aega maal" (Beljajev) *1984 [[August Kitzberg]]/[[Joel Sang]] "Kaval-Ants ja Vanapagan" (Kaval-Ants) *[[1985]] [[Aleksis Kivi]] "Nõmmekingsepad" (Iivari) *[[1986]] [[Arvo Valton]] "Vägede valitsejad" (Valdet) *[[1987]] [[Lev Tolstoi]] "Ja pimeduses paistab valgus" (Stjopa) *[[1989]] [[Raimond Kaugver]] "Saturnuse lapsed" (Martin) *1989 [[György Spiró]] "Kanapead" (Poiss) *[[1990]] [[August Strindberg]] "Erik XIV" (Erik XIV) *[[1992]] [[Mika Waltari]] "Käbi kukub" (Filosoof) *[[1993]] [[Tammsaare]]/[[Raivo Adlas]] "Armastuse võimalikkusest Vargamäel" (Oru Eedi) *1993 [[Gerhart Hauptmann]] "Rotid" (Erich Spitta) *[[1994]] [[Pierrette Bruno]] "Pepsie" (Cyprien) *[[1996]] [[Sławomir Mrożek]] "Läbi öö" (Poisu) ==Tunnustus== * 2019 [[Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19882}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0648988/ Margus Oopkaup andmebaasis IMDb] *[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/5299 Margus Oopkaup Eesti filmi andmebaasis] {{JÄRJESTA:Oopkaup, Margus}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] r9npqts3mjp6punrswc1toykkjr7la4 Arutelu:Twitter 1 266921 6164813 5303083 2022-07-21T09:18:27Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == Retsensioon == 1)Vastavus teemale: Artikkel vastab teemale. Teemast pole kõrvale kaldutud. 2)Sisukus Artikkel on sisukas. Välja on toodud omadused, kasutamine, ajalugu. 3)Allikatele viitamine: Viitamine on korrektne. 4)Vikivormistus: Vormistus on üsna hea. Lisama peaks vähemalt ühe tabeli. Artiklit võiks illustreerida piltidega. Lisada võiks rohkem siselinke. 5)Keeleline kvaliteet: Üldiselt on artikkel kirjutatud hästi. Leidsin mõned vead tekstis: *63 protsenti kasutajatest on alla 35-aasta vanad- ... alla 35 aasta vanad. *Kuid see strateegia pole toiminud nõnda hästi tavaliste iganädalaste sarjade ja saadete promomiseks.- ...saadete reklaamimiseks. *Septembris 2008 ütles ajakirjanik Clive Thompson ajakirjas New York Times, et teenus on sisendanud nartsissismi uuel tasandil- ... nartsismi uuel tasandil. *Et mõõteamõjutaset, kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel sotsiaalvõrgustikel, näiteks Twitter või Facebook.- Mõjutaseme mõõtmiseks kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel sotsiaalvõrgustikel, nagu näiteks Twitter või Facebook. *Vasutvõtt Kui Twitter alustas tegevust 2006. aastal...- segane lause + typo. 6) Arusaadavus: Tekstist on hea aru saada. Laused on üsna korrektsed. Teksti võiks korraks uuesti läbi lugeda ning mõnes kohas sõnastusi parandada. 7) Kokkuvõte: Artikkel on sisult hea. Teemat on põhjalikult kirjeldatud. Artiklist saab vajaliku informatsiooni kätte. Edu ! --[[Kasutaja:HelinaZ|HelinaZ]] 10. detsember 2011, kell 17:01 (EET) == Retsensioon2 == 1)Vastavus teemale: Artikkel vastab teemale. 2)Sisukus: Sisukas. Sain teada twitter'i omadustest, kasutamisest, ajaloost, demograafiast, millest kirjutavad twitter'i kasutajad jne. 3)Allikatele viitamine: Viited on tehtud õigesti. 4)Vikivormistus: Hästi vormistatud. Mina paneksin algusesse kas twitter'i logot või selle peakorteri pilti ja selle alla mõnda olulisemat informatsiooni tabeli kujul. 5)Keeleline kvaliteet: Kuna ma pole eesti keele kandja, ei hakka ma hindama keele kvaliteedi. Aga ühe trükkivea parandasin ära. 6) Arusaadavus: Arusaadav, sisukad ja mitte väga pikkad laused. On päris hea lugeda. 7) Kokkuvõte: Enne artikli lugemist ma pole teadnud twitter'ist midagi. Ja nüüd isegi tekkis soov minna nende leheküljele ja uurida lähemalt, aitäh! --[[Kasutaja:Samiuel|Samiuel]] 10. detsember 2011, kell 22:35 (EET) == Retsensioon == * teema: Artikkel käsitleb teemat * sisu: Vajalikud aspektid esitatud, esineb ka natuke huvitavat statistikat, saidi enese kohta * viited: Viited korras * vikisus: Võiksid pisut korrastada veel, mõningad read on liiga lahku, eriti esimeses lõigus viskub silma * keel: Vist on korras, arusaadav vähemalt küll * arusaadavus: Täitsa arusaadav * kokkuvõte: Artikkel enamvähem korras, tegele vormistusega natuke :) Tšill ;) --[[Kasutaja:Deniss95|Deniss]] 12. detsember 2011, kell 17:35 (EET) ---- *Väldi konstruktsiooni "midagi tehtud/millegi tegemine kellegi <u>poolt</u>" *Lauses "Kasutajad saavad ka erinevaid..." sõna "ka" kordus *'''2009. aastal ajakirjas Time''' *kasuta malli {{tl|Tsitaat2}} *''Sõnumipikkuse limiit pandi 140 tähemärki, et see sobiks SMSi pikkuse piiranguga ning mis sundis kasutama slängi ning lühendeid.'' Natuke segane lause *''vaidles selle küsitlusele kohta'' ?? *''Quancasti uuringu järgi 27 miljonit inimest USAs kasutas Twitterit 2009. aasta 3. septembrist.'' Ei saa aru *väga palju on näpu- ja tähelepanuvigu, palun loe teksti tähelepanelikult ja paranda need ära *artikli pikkusest jääb natuke puudu [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 19. detsember 2011, kell 16:14 (EET) Minu jaoks arusaamatud lauselõigud: "Et mõõteamõjutaset" ja "kasutab oma teenus t.co automaatse veebiaadresside lühendajana". Võimalik, et on veel imelikke kohti, ehk vajab lausa sügavamat keeletoimetamist. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 28. jaanuar 2014, kell 22:18 (EET) == Katkine link == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://brdfdr.com/doc/iptps-fethr/ ** In [[Twitter]] on 2013-06-24 13:57:07, 404 Not Found ** In [[Twitter]] on 2013-07-07 05:28:16, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 7. juuli 2013, kell 08:28 (EEST) ==Urmas Paet== Urmas Paet on lisatud viite alla, aga kas viidatud allikas mainib teda? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 12:18 (EEST) dxljxjl9a8b0ce4xfcedxh5hwz0cb5j Jevgeni Ossinovski 0 268945 6164194 6082443 2022-07-20T13:52:50Z Metsavend 738 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jevgeni Ossinovski | pildi nimi = Jevgeni Ossinovski.jpg | pildi seletus = | amet = [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 4. aprill 2011 | ametiajalõpp = 27. märts 2014 <br/> 30. märts 2015 – 15. september 2015 <br/> 2. mai 2018 – 30. märts 2022 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti tervise- ja tööminister]] | ametiajaalgus2 = 14. september 2015 | ametiajalõpp2 = 2. mai 2018 | eelmine2 = [[Rannar Vassiljev]] | järgmine2 = [[Riina Sikkut]] | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 26. märts 2014 | ametiajalõpp3 = 8. aprill 2015 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1986|3|15}} | sünnikoht = [[Kohtla-Järve]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2011–) | abikaasa = | vanemad = [[Oleg Ossinovski]] (isa) | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (filosoofia, 2007) <br/> [[Warwicki Ülikool]] (filosoofiamagister, 2009) <br/> [[Londoni Majandus- ja Poliitteaduste Kool]] (politoloogiamagister, 2010) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Fail:Jevgeni Ossinovski 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Jevgeni Ossinovski 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jevgeni Ossinovski''' (sündinud [[15. märts]]il [[1986]] [[Kohtla-Järve]]l) on Eesti poliitik, Tallinna linnavolikogu esimees. Ta on olnud 2011. aastast vaheaegadega Riigikogu [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu|XIV koosseisu]] liige, 2015–2018 [[Eesti tervise- ja tööminister|tervise- ja tööminister]], [[2014]]–[[2015]] haridus- ja teadusminister. Ta on 2011. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige, 2015–2019 oli selle esimees. == Haridus == Ossinovski õppis [[Aseri keskkool]]is ja [[Tapa gümnaasium]]is, alates 7. klassist [[Tallinna Reaalkool]]is, mille lõpetas [[2004]]. aastal (hõbemedaliga) ja [[Tartu Ülikool]]i filosoofia eriala [[2007]]. aastal (bakalaureusetööga "teda enim mõjutanud filosoofist" [[Friedrich Nietzsche|Nietzschest]], ''cum laude''). Aastal 2009 kaitses ta filosoofia eriala magistritöö [[Warwicki ülikool]]is (väitekirjaga "Ühiskonna konstitueeriv roll: [[Martin Heidegger|heideggerlik]] liberalismi kriitika") ja 2010. aastal [[London School of Economics and Political Science]]'is [[politoloogia]] erialal (pealkirjaga "Poliitilise võimu [[legitiimsus]] [[Vladimir Putin|Putini]] Venemaal"), mõlemad kiitusega.<ref name="mantlipärija" /><ref name="ukskoik" /><ref name="Pullerits" /> == Poliitika == 2010. aasta lõpul kaalus Jevgeni Ossinovski IRLi astumist, arutades seda ka erakonna tolleaegse peasekretäri [[Ken-Marti Vaher]]iga, kuid siiski loobus.<ref name="põliseesti" /> Äriregistri andmeil astus ta 20. jaanuaril 2011 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.<ref name="ariregister" /> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 (Ida-Viru maakond). Ta kogus 1578 häält{{lisa viide}} ning temast sai [[XII Riigikogu|Riigikogu XII koosseisu]] noorim liige.<ref name="Pullerits" /> Ossinovski oli Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Ta oli ka vähemusrahvuste saadikute ühenduse, kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma, säästva energia toetusrühma ning Ida-Virumaa toetusrühma liige.{{lisa viide}} [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisel]] kandideeris Ossinovski [[Narva]]s. Ta kogus 2404 häält, mis oli nendel valimistel linna suurim häältearv ühele kandidaadile.<ref name="aripaev2013" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus ta 2909 häält, mis oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas [[Marju Lauristin]]i ja [[Ivari Padar]]i järel 3. tulemus.<ref name="ep2014" /> Haridusministrina sekkus Ossinovski rahandusministeeriumi kavva hakata autojuhtidelt nõudma eesti keele oskust kõrgeimal tasemel (C2), mistõttu keelenõudeid langetati. Sellega seoses tegi Ossinovski (olles sünnijärgne Eesti kodanik) ka ise eesti keeles eksami ning sai 99 punkti 100st.<ref name="põliseesti" /> 2014. aasta oktoobris puhkes poliitiline skandaal, mis ajakirjanduse hinnangul "viis Eesti valitsuskriisi äärele", kui [[Reformierakond|Reformierakonna]] rahandusminister [[Jürgen Ligi]] nimetas tollast haridus- ja teadusministrit Ossinovskit [[Facebook]]is avalikult "sisserändaja pojaks roosast erakonnast". Enne seda oli Ossinovski nimetanud Ligit ebaadekvaatseks Napoleoni kompleksiga teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister, kuid see skandaali ei tekitanud. Ligi väljaütlemise ajendiks sai tema ja Ossinovski varasem debatt [[Eesti Televisioon]]i saates "[[Foorum (telesaade)|Foorum]]", kus Ossinovski lausus: "Ma ei ole ka sellega nõus, et me võime veel 23 aastat pärast taasiseseisvumist süüdistada Nõukogude võimu. Me peaks ise ka hakkama vastutama selle eest, mis seisus me täna oleme." Reaktsioonina nõudsid [[Keskerakond]], [[Isamaa ja Res Publica liit|IRL]], SDE ja president [[Toomas Hendrik Ilves]] Ligi lahkumist ministriametist. Sama nädala lõpuks esitas Ligi lahkumisavalduse, uueks rahandusministriks sai novembri algul [[Maris Lauri]].<ref name="põliseesti" /> Jevgeni Ossinovski tagasi ei astunud. [[Pilt:Jevgeni Ossinovski SDE üldkogul 2015.jpg|thumb|30. mail 2015 valis SDE üldkogu Ossinovski erakonna esimeheks]] 30. mail 2015 valiti ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimeheks. 18. novembril 2021 valiti Ossinovski [[Tallinna linnavolikogu]] esimeheks. 30. märtsil 2022 lahkus ta Riigikogust. Ossinovski poliitiliseks mentoriks on ajakirjanduses nimetatud [[Jaak Allik]]ut. Teda on toetanud ka [[Sven Mikser]], kes 2014. aastal ütles: "Oli ilmne, et Ossinovski peab olema valitsuses, sest ta on lihtsalt väga hea."<ref name="põliseesti" /> Tervise- ja tööministrina on Ossinovski tuntust kogunud eelkõige alkoholipoliitika karmistamisega. On väidetud, et see on vähendanud alkoholikahjusid ühiskonnas,<ref>[https://www.err.ee/644208/ossinovski-karm-alkopoliitika-parandab-rahva-tervist-ja-vahendab-onnetusi "Ossinovski: karm alkopoliitika parandab rahva tervist ja vähendab õnnetusi"] ERR, 22. november 2017</ref> kuid samas on see saanud ka palju kriitikat ning kasvatanud piirikaubandust.<ref>[https://www.err.ee/690900/indrek-neivelt-poliitikud-peavad-jatkama-voitlust-alkoholi-liigtarbimisega "Indrek Neivelt: poliitikud peavad jätkama võitlust alkoholi liigtarbimisega"] ERR, 20. märts 2018</ref><ref>[https://www.err.ee/687464/uuring-piirikaubandus-latiga-sai-hoo-sisse-taavi-roivase-valitsusajal "Uuring: piirikaubandus Lätiga sai hoo sisse Taavi Rõivase valitsusajal"] ERR, 5. mäerts 2018</ref><ref>[https://www.err.ee/683156/maksumaksjate-liit-valis-aasta-vaenlaseks-ossinovski "Maksumaksjate liit valis aasta vaenlaseks Ossinovski"] ERR, 14. veebruar 2018</ref> Sellega seoses on välja antud ka viin Ossinovsky Vodka.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kummardus-ossinovski-tegevusele-viinatootja-tuleb-turule-ministri-nime-meenutava-vodkaga?id=77210866 "Kummardus Ossinovski tegevusele: viinatootja tuleb turule ministri nime meenutava vodkaga"] arileht.delfi.ee, 13. veebruar 2017</ref> == Seisukohavõtte == Jevgeni Ossinovski on toetanud kodakondsuseta Eesti elanikele (nn halli passi omanikele) Eesti kodakondsuse andmist, samas rõhutades, et tema hinnangul oli 1991. aastal õige mitte anda kõigile Eesti kodakondsust.<ref name="Pullerits" /> Tema hinnangul ei ole vene parteidel Eestis tulevikku, kuna vene erakondade poliitikuil "ei ole muud ideoloogiat kui vastandumine eesti rahvuslusele" ning muude vaadete erinevuse tõttu "on neil keeruline sisulise programmiga välja tulla", samas kui vene kogukond Eestis on eripalgeline ja eri huvidega. "Lisaks oleks rahvuspartei ülesehitamine minu arvates vale, sest see põlistaks rahvusrühmade erinevust."<ref name="Pullerits" /> Kui pärast Ossinovski valimist SDE aseesimeheks kommenteeris erakonna tollane esimees [[Sven Mikser]], et näeks Ossinovskit tulevikus ka peaministrina, siis kinnitas Ossinovski [[Postimees|Postimehe]] intervjuus: "Mul ei ole peaministriks saamise ambitsiooni. Arvan, et peaministri amet on suhteliselt elupõletav, mitte väga meeldiv." Ühtlasi osutas ta venelaste alaesindatusele riigiameteis: "Eestis on jäänud tähelepanuta, et avaliku teenistuse kõrgetel positsioonidel vene päritolu inimesi peaaegu pole: ministeeriumide töötajatest alla viie protsendi, riigikantseleis 107st mitte ühtegi."<ref name="mantlipärija" /> Ossinovski on kinnitanud, et peab eesti keele ja kultuuri ülimuslikkuse säilimist Eestis poliitilise eesmärgina loomulikuks. "See, et Eesti riik on eesti keele ja kultuuri keskne, on arusaadav fakt."<ref name="mantlipärija" /> == Isiklikku == Jevgeni Ossinovski räägib eesti, vene ja inglise keelt.<ref name="mantlipärija" /> Priit Pulleritsu küsimusele enesemääratluse kohta vastas ta: "Kui lähen välismaale, olen eestlane. Kui olen Eestis, siis see nii lihtne ei ole. Põhimõtteliselt olen vene päritolu eestlane. Mu hea tuttav kasutab sellist ilusat väljendit, et meil on eesti keelt kõnelevad eestlased ja vene keelt kõnelevad eestlased. Mina olen mõlemat keelt kõnelev eestlane."<ref name="Pullerits" /> Tema isa on [[transiit|transiidiärimees]] [[Oleg Ossinovski]], kes 2011. aastal oli [[Äripäev]]a andmeil Eesti rikkaim inimene (Jevgeni on end isa äridest avalikult distantseerinud, kuid möönnud isa rahalist toetust). Jevgenil on 17 aastat noorem vend Mark. Jevgeni Ossinovski emapoolne vanaema on eestlane.<ref name="Pullerits" /><ref name="mantlipärija" /> Jevgeni Ossinovski abiellus 2014. aasta suvel. Tema abikaasa on Triinu Ossinovski. Neil on ühine poeg Artur ja tütar Marta.<ref name="publik.delfi" /> Peres on [[Eesti hagijas|Eesti tõugu hagijas]] Pluto.<ref name="põliseesti" /> Noorena tuli Ossinovski [[male]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] meistriks, hobina on ta tegelenud [[mäesuusatamine|mäesuusatamise]]<ref name="Pullerits" /> ja ujumisega.<ref name="mantlipärija" /> Jevgeni Ossinovski on [[ateist]].<ref>{{Netiviide|autor=Kiisler, Vilja|url=https://poliitika.postimees.ee/6517819/intervjuusari-see-ei-ole-libakonto-mille-alt-tehakse-poliitikat?_ga=2.7168630.578042423.1538145214-1065101235.1513146244|pealkiri=Intervjuusari: "See ei ole libakonto, mille alt tehakse poliitikat"|väljaanne=poliitika.postimees.ee|aeg=7. veebruar 2019|vaadatud=28.06.2020}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mantlipärija">Priit Pullerits [http://www.postimees.ee/2592012/jevgeni-ossinovski-ansipi-mantlipaerija "Jevgeni Ossinovski, Ansipi mantlipärija?"] Postimees, 10. november 2013</ref> <ref name="ukskoik">[http://humanitaarteadused.ut.ee/et/jevgeni-ossinovski-ukskoik-mida-ma-teen-pean-olema-selles-koige-parem Jevgeni Ossinovski: Ükskõik, mida ma teen, pean olema selles kõige parem] UT, november 2014 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="Pullerits">Priit Pullerits [http://www.postimees.ee/408338/mees-kes-teab-viha-ravi-retsepti Mees, kes teab viha ravi retsepti] Postimees, 27. märts 2011 (intervjuu) (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="põliseesti">Tarmo Vahter [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiekspress20141029.2.6.1 Jevgeni Ossinovski põliseesti juured] Eesti Ekspress, 29. oktoober 2014 (vaadatud 18.12.2016)</ref> <ref name="ariregister">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=ossinovski Äriregistri päring], 18.12.2016</ref> <ref name="aripaev2013">[http://www.aripaev.ee/article/2013/10/21/ossinovski-tulemused-on-umbusaldus-narva-linnajuhtidele "Ossinovski: tulemused on umbusaldus Narva linnajuhtidele"] Äripäev, 21. oktoober 2013</ref> <ref name="ep2014">http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> <ref name="publik.delfi">{{Netiviide|url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/jevgeni-ja-triinu-ossinovski-panid-tutrele-hispaania-paritolu-nime?id=76467521|pealkiri=Jevgeni ja Triinu Ossinovski panid tütrele Hispaania päritolu nime|väljaanne=Delfi|aeg=2. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Toivo Tänavsuu]] [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/jevgeni-ossinovski-unistan-eestist-kus-etnilised-kleepekad-ei-mangi-mingit-rolli.d?id=38328129 "Jevgeni Ossinovski: "Unistan Eestist, kus etnilised kleepekad ei mängi mingit rolli""] Eesti Päevaleht, 13. jaanuar 2011 * Marilin Vikat [http://www.kroonika.ee/index.php?id=44352 Jevgeni Ossinovski - tagasihoidlik miljonäripoeg] Kroonika, 15. veebruar 2011 * [[Priit Pullerits]] [http://www.postimees.ee/408338/mees-kes-teab-viha-ravi-retsepti/ "Mees, kes teab viha ravi retsepti"] Postimees, 27. märts 2011 * [[Urmo Soonvald]] [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ossinovski-moistmatuid-keskerakonna-valijaid-me-endale-ei-ihka.d?id=62703756 "Ossinovski: mõistmatuid Keskerakonna valijaid me endale ei ihka"] Delfi, 11. detsember 2011 * Ivo Laev [http://uudised.err.ee/index.php?06290097 "Ossinovski nimetab poliitikasse tulemise ajendiks lõimumisprobleemi"] ERR, 27. oktoober 2013 * Priit Pullerits [http://www.postimees.ee/2592012/jevgeni-ossinovski-ansipi-mantlipaerija "Jevgeni Ossinovski, Ansipi mantlipärija?"] Postimees, 10. november 2013 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/a4dda6c5-d102-4a08-a38f-6460bced0f30 "Ossinovski: saan sõimata nii venelastelt kui ka eestlastelt"] ERR, 25. märts 2014 * [[Olev Remsu]] "Bütsants ja Eesti. Ligi ja Ossinovski." Kogumik Aja Kirju, Petrone Print, 2016 == Välislingid == {{Commonskat|Jevgeni Ossinovski}} * [https://www.facebook.com/jevgeni.ossinovski/ Jevgeni Ossinovski Facebookis] {{JÄRJESTA:Ossinovski, Jevgeni}} [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti tervise- ja tööministrid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 9w3cujb4rz9kgaetsiplaqxajyoh6gp Augustin Verlin 0 269971 6164809 5992523 2022-07-21T09:03:04Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Augustin Verlin''' ([[22. september]] [[1898]] [[Kuressaare]] – [[9. aprill]] [[1942]] [[Suhhobezvodnoje]], [[Gorki oblast]]) oli Eesti kohtunik. Ta lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja õppis seejärel 1919. aastal [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas ja aastail 1920–1924 (lõpetas) [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]. Augustin Verlin oli 1924–1929 [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] [[kohtuameti kandidaat]], 1929–1932 Kuressaare kinnistusjaoskonnas 1917. aastal hävitatud kinnistusraamatute ja registrite jaluleaseadmiseks asutatud erikomisjoni alaline liige, alates 1932. aastast [[Saaremaa 2. jaoskonnakohtunik]]. 14. juunil 1941 arreteeriti ta Kuressaares [[NKVD]] poolt, § 58-13. Suri vangistuses. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Verlin&q=1 TÜ üliõpilased] {{JÄRJESTA:Verlin, Augustin}} [[Kategooria:Eesti jaoskonnakohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1942]] cbuvmox6xxbvhvncfrz8qbe07uvzlax Süütenöör 0 270661 6164603 5345499 2022-07-20T20:30:03Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fuse burning.jpg|pisi|Põlev süütenööri lõik]] [[Pilt:Viscofuse1.jpg|pisi|Viht Visco süütenööri, mida kasutatakse [[ilutulestik]]us]] '''Süütenöör''' on [[püssirohi|püssirohuga]] täidetud [[nöör]] [[plahvatus]]e korraldamiseks, mis kannab edasi [[lõhkaja]] poolt süüdatud [[leek]]i. Süütenööre kasutatakse [[sõjandus|militaarvallas]], [[mäendus]]es ja [[ilutulestik]]u korraldamisel. Süütenöör koosneb asfalteeritud [[puuvill]]ast või plastikust kestast, mille sees on peeneteralisest [[must püssirohi|mustast püssirohust]] pressitud südamik. Süütenööri läbimõõt on tavaliselt 5–6&nbsp;mm ja selle püssirohusisaldus on umbes 6 g meetri kohta. [[Eesti]]s on kasutusel põhiliselt vene päritolu süütenöör põlemiskiirusega 60&nbsp;cm/min ja Soome päritolu süütenöör põlemiskiirusega 50&nbsp;cm/min. Ilutuletiku rakettide juures kasutatakse muid, spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud süütenööre. Süütenöör valmistatakse tavaliselt 10 meetri pikkuste vihkudena ning neid kasutusele võttes tuleb veenduda, et nendes ei esineks muljumisjälgi ega murdekohti, pragusid, harunenud kohti, märgumisjälgi ega jämedamaid või peenemaid kohti. Samuti tuleks kontrollida põlemiskiiruse vastavust ettenähtule, sest defektne süütenöör võib põhjustada õnnetusjuhtumeid. Süütenööri lõigatakse terava noaga puidust alusel. Kui süütenööri üks ots ühendatakse [[kapseldetonaator]]isse, siis lõigatakse see risti nööri teljega, et nööri südamik ja detonaatori primaarlaeng omavahel kokku puutuksid. Süütenöör lükatakse detonaatorisse ja kinnitatakse sinna tagumise osa valtsimisega, kasutades spetsiaalseid tange. Detonaatoriga ühendatud süütenööri nimetatakse [[süütel|süütliks]]. Süütenööri läitmine toimub kas [[tuletikud|tuletiku]], [[läitel|läitli]], [[süütetaht|süütetahi]], põleva süütenööriga või mõne erivahendiga. Lihtsustamaks süütamist lõigatakse süütenööri läidetav osa 45–60-kraadise nurga all viltu. Tulenevalt kindlast põlemiskiirusest saab süütenööri kasutada viivituselemendina, kuid kuna süütenööri põlemiskiirus ei ole alati päris ühtlane, peab plahvatustele soovitud järjestuse andmiseks süütenööride pikkuste erinevus ületama 10% süütli enese pikkusest. ==Vaata ka== *[[Detoneeriv nöör]] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Lõhkamine]] 5eo8qo56shbap15c76mzeb1gk7srh4d Willibald Heldt 0 270961 6164795 5901714 2022-07-21T08:47:36Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Willibald Carl Bernhard Heldt''' ([[15. juuni]] [[1900]] [[Kuressaare]] – [[16. september]] [[1968]] [[Stuttgart-Degerloch]]) oli Eesti poliitik ja õpetaja. Ta lõpetas 1995. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja õppis seejärel aastail 1919–1920 [[Tartu Ülikool]]i keemiaosakonnas, 1920–1921 kaubandusosakonnas ja 1921–1923 Berliini Kaubandusülikoolis. Ta oli [[Korporatsioon Fraternitas Academica]] vilistlane. Willibald Heldt osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], oli 1926–1930 [[Võru saksa kool|Võru saksa kooli]], 1931–1939 [[Tallinna Hansakool|Tallinna Hansakooli]] õpetaja, hiljem direktor, 1935–1938 ka Tallinna saksa algkooli juhataja, alates 1938. aastast [[Saksa kultuuromavalitsus|Saksa kultuuromavalitsuse]] asepresident, 1939 [[Tallinna toomkool]]i direktor. 1939. aastal asus ta Saksamaale, oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjaväeametnik, alates 1949. aastast õpetaja [[Stuttgart|Stuttgardi]] koolides. ==Perekond== Willibald Heldti õemees oli laskesportlane, insener ning Paide linnategelane [[Boris Pertel]] (1888–1955). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{BBLD}} {{JÄRJESTA:Heldt, Willibald}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Academica liikmed]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1968]] qec686ea9603wq3lyozqywrxrvp9ehn 6164796 6164795 2022-07-21T08:47:50Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Willibald Carl Bernhard Heldt''' ([[15. juuni]] [[1900]] [[Kuressaare]] – [[16. september]] [[1968]] [[Stuttgart-Degerloch]]) oli Eesti poliitik ja õpetaja. Ta lõpetas 1995. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja õppis seejärel aastail 1919–1920 [[Tartu Ülikool]]i keemiaosakonnas, 1920–1921 kaubandusosakonnas ja 1921–1923 Berliini Kaubandusülikoolis. Ta oli [[Korporatsioon Fraternitas Academica]] vilistlane. Willibald Heldt osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], oli 1926–1930 [[Võru saksa kool|Võru saksa kooli]], 1931–1939 [[Tallinna Hansakool|Tallinna Hansakooli]] õpetaja, hiljem direktor, 1935–1938 ka Tallinna saksa algkooli juhataja, alates 1938. aastast [[Saksa kultuuromavalitsus|Saksa kultuuromavalitsuse]] asepresident, 1939 [[Tallinna toomkool]]i direktor. 1939. aastal asus ta Saksamaale, oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjaväeametnik, alates 1949. aastast õpetaja [[Stuttgart|Stuttgardi]] koolides. ==Isiklikku== Willibald Heldti õemees oli laskesportlane, insener ning Paide linnategelane [[Boris Pertel]] (1888–1955). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{BBLD}} {{JÄRJESTA:Heldt, Willibald}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Academica liikmed]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1968]] ed42cx1agry73eam98rikgo5563rtvg 6164802 6164796 2022-07-21T08:55:24Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Willibald Carl Bernhard Heldt''' ([[15. juuni]] [[1900]] [[Kuressaare]] – [[16. september]] [[1968]] [[Stuttgart-Degerloch]]) oli Eesti poliitik ja õpetaja. Ta lõpetas 1919. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja õppis seejärel aastail 1919–1920 [[Tartu Ülikool]]i keemiaosakonnas, 1920–1921 kaubandusosakonnas ja 1921–1923 Berliini Kaubandusülikoolis. Ta oli [[Korporatsioon Fraternitas Academica]] vilistlane. Willibald Heldt osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], oli 1926–1930 [[Võru saksa kool|Võru saksa kooli]], 1931–1939 [[Tallinna Hansakool|Tallinna Hansakooli]] õpetaja, hiljem direktor, 1935–1938 ka Tallinna saksa algkooli juhataja, alates 1938. aastast [[Saksa kultuuromavalitsus|Saksa kultuuromavalitsuse]] asepresident, 1939 [[Tallinna toomkool]]i direktor. 1939. aastal asus ta Saksamaale, oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjaväeametnik, alates 1949. aastast õpetaja [[Stuttgart|Stuttgardi]] koolides. ==Isiklikku== Willibald Heldti õemees oli laskesportlane, insener ning Paide linnategelane [[Boris Pertel]] (1888–1955). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{BBLD}} {{JÄRJESTA:Heldt, Willibald}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Academica liikmed]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1968]] j78yjk95hxe5v6fu1vw1o4r83scu4bm Kuressaare Põhikool 0 271527 6164704 6156785 2022-07-20T23:48:33Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kuressaare linnakooli hoone.jpg|pisi|Kuressaare Põhikooli hoone aastatel aadressil [[Garnisoni tänav]] 16, kus kool tegutses 1978–2011]] [[Pilt:Kuressaare Vanalinna Kool.jpg|pisi|Koolihoone aadressil [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 (2007)]] '''Kuressaare Põhikool''' oli [[üldhariduskool]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kuressaare]]s. Kool tegutses aastatel [[1960]]–[[2011]].<ref>[http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=25823&sec=0 Jaan Lember: Hüvasti, Kuressaare Põhikool!], Saarte Hääl, 2. juuni 2011</ref> Kuressaare Põhikool on '''Kingissepa 8-klassilise Kooli''' õigusjärglane, mis alustas õppetööd 1. septembril 1960. 1992. aastal nimetati ''Kuressaare 9-klassiline Kool'' ümber '''Kuressaare Põhikooliks'''. == Koolimajad == === Pikk tänav 31 (1960–1978) === Kingissepa 8-klassilise Kooli jaoks taastati Teises maailmasõjas kannatada saanud kunagine [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]] hoone aadressil [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31. 1978. aastal kolis sellesse koolimajja vene õppekeelega [[V. Gumanenko nimeline Kingissepa 3. Keskkool]] (tänapäeval [[Kuressaare Vanalinna Kool]]). === Garnisoni tänav 16 (1978–2011) === Ruumikitsikuse, aga ka ühiskondlike olude sunnil kolis Kingissepa 8-klassiline Kool 1978. aastal märksa suuremasse koolihoonesse aadressil [[Garnisoni tänav]] 16. Aadressil [[Garnisoni tänav]] 16 on ajalooliselt asunud isegi kolm koolimaja. Vanim neist (mantelkorstnaga koolihoone Garnisoni ja Rootsi tänavate ristmikul) lammutati 1965. aastal). Teises, 18. sajandil rajatud kelpkatusega hoones (tänapäeval aadressil [[Garnisoni tänav]] 16a) asus aastatel 1805–1914 poeglaste elementaarkool, mille juhataja oli 19. sajandi viimasel veerandil [[Johannes Reutz]]. „Reutzi koolis” õppisid teiste seas näiteks [[Johannes Aavik]] ja [[Oskar Kallas]]. 20. sajandi esimesel aastakümnel oli kooli juhataja tuntud muusikategelane [[Karl Linnamägi]]. 1939. aastal ehitati selle väikese vana koolimaja kõrvale linnaarhitekt [[Eugen Haamer|Eugen Haameri]] projekti järgi uus, funktsionalistlikus stiilis algkoolihoone. Ehitusinsener oli [[Armin Talk]]. Avamise puhul kinkis Eugen Haameri vend maalikunstnik [[Eerik Haamer]] koolile oma teose "Saaremaa", mis asub praegu [[Saaremaa Muuseum|Saaremaa Muuseumis]].<ref name=":0">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=heritage&action=view&id=6506 Garnisoni tn 16.] Kultuurimälestiste register.</ref> Aastatel 1944–1961 asus hoones [[Saaremaa Keskkool]]. Õppetöö toimus kahes või isegi kolmes vahetuses, sest sel perioodil tegutsesid selles hoones peaaegu kõik linna koolid (gümnaasiumihoone aadressil Pikk tänav 31 oli sõjas kannatada saanud). Pärast [[Viktor Kingissepa nimeline Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Keskkooli]] (tänapäeval [[Kuressaare Hariduse Kool]]) hoone valmimist aadressil [[Hariduse tänav (Kuressaare)|Hariduse tänav]] 13 jäi koolihoonesse aadressil Garnisoni tänav 16 ainult 4-klassiline [[Kingissepa Linna Algkool]] ja [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium|Kingissepa Töölisnoorte Õhtukool]].<ref name=":0" /> 1965. aastal tehti Eugen Haameri kavandatud hoonele aadressil Garnisoni tänav 16 juurdeehitus. Sellega lisandus olemasolevale üheksale suurele klassiruumile veel kuus suurt klassiruumi ja koolihoonet sai kasutada 8-klassilise kooli õppetööks.<ref name=":0" /> Kui Kuressaare Põhikool 2011. aastal suleti, koliti aadressil Garnisoni tänav 16 asuvasse koolihoonesse [[Kuressaare Kunstikool]] ja [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], mis tegutsevad samas tänapäevani.<ref name=":0" /> == Vilistlasi == Tuntumate vilistlaste hulgas on õpetajad [[Karin Rooda-Ütsi]] ja [[Marje Pesti]], arhitekt [[Lilian Hansar]], maadleja [[Ants Nisu]], metsamajanduse spetsialist, maavalitsuse ametnik [[Leonid Filippov]], juristid [[Kalle Liiv]] ja [[Jüri Pihl]], kultuuritöötaja [[Tiiu Villsaar]], majandusmehed [[Vello Merilo]] ja [[Heini Meius]], diplomaat [[Väino Reinart]] jt. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Janne Nurmik]], [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=36416 Kuressaare põhikool kutsub poolsajandi juubelipeole], 22. mai 2010 [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Kuressaare koolid]] 1dn7z2fymka9fi31ijf6k9yb8mskkdx 6164717 6164704 2022-07-21T00:03:59Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kuressaare linnakooli hoone.jpg|pisi|Kuressaare Põhikooli hoone aastatel aadressil [[Garnisoni tänav]] 16, kus kool tegutses 1978–2011]] [[Pilt:Kuressaare Vanalinna Kool.jpg|pisi|Koolihoone aadressil [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 (2007)]] '''Kuressaare Põhikool''' oli [[üldhariduskool]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kuressaare]]s. Kool tegutses aastatel [[1960]]–[[2011]].<ref>[http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=25823&sec=0 Jaan Lember: Hüvasti, Kuressaare Põhikool!], Saarte Hääl, 2. juuni 2011</ref> Kuressaare Põhikool on '''Kingissepa 8-klassilise Kooli''' õigusjärglane, mis alustas õppetööd 1. septembril 1960. 1992. aastal nimetati ''Kuressaare 9-klassiline Kool'' ümber '''Kuressaare Põhikooliks'''. == Koolimajad == === Pikk tänav 31 (1960–1978) === Kingissepa 8-klassilise Kooli jaoks taastati Teises maailmasõjas kannatada saanud kunagine [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]] hoone aadressil [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31. 1978. aastal kolis sellesse koolimajja vene õppekeelega [[V. Gumanenko nimeline Kingissepa 3. Keskkool]] (tänapäeval [[Kuressaare Vanalinna Kool]]). === Garnisoni tänav 16 (1978–2011) === Ruumikitsikuse, aga ka ühiskondlike olude sunnil kolis Kingissepa 8-klassiline Kool 1978. aastal märksa suuremasse koolihoonesse aadressil [[Garnisoni tänav]] 16. Aadressil [[Garnisoni tänav]] 16 on ajalooliselt asunud isegi kolm koolimaja. Vanim neist (mantelkorstnaga koolihoone Garnisoni ja Rootsi tänavate ristmikul) lammutati 1965. aastal). Teises, 18. sajandil rajatud kelpkatusega hoones (tänapäeval aadressil [[Garnisoni tänav]] 16a) asus aastatel 1805–1914 poeglaste elementaarkool, mille juhataja oli 19. sajandi viimasel veerandil [[Johannes Reutz]]. „Reutzi koolis” õppisid teiste seas näiteks [[Johannes Aavik]] ja [[Oskar Kallas]]. 20. sajandi esimesel aastakümnel oli kooli juhataja tuntud muusikategelane [[Karl Linnamägi]]. 1939. aastal ehitati selle väikese vana koolimaja kõrvale linnaarhitekt [[Eugen Haamer|Eugen Haameri]] projekti järgi uus, funktsionalistlikus stiilis algkoolihoone. Ehitusinsener oli [[Armin Talk]]. Avamise puhul kinkis Eugen Haameri vend maalikunstnik [[Eerik Haamer]] koolile oma teose "Saaremaa", mis asub praegu [[Saaremaa Muuseum|Saaremaa Muuseumis]].<ref name=":0">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=heritage&action=view&id=6506 Garnisoni tn 16.] Kultuurimälestiste register.</ref> Aastatel 1944–1961 asus hoones [[Saaremaa Keskkool]]. Õppetöö toimus kahes või isegi kolmes vahetuses, sest sel perioodil tegutsesid selles hoones peaaegu kõik linna koolid (gümnaasiumihoone aadressil Pikk tänav 31 oli sõjas kannatada saanud). Pärast [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] (tänapäeval [[Kuressaare Hariduse Kool]]) hoone valmimist aadressil [[Hariduse tänav (Kuressaare)|Hariduse tänav]] 13 jäi koolihoonesse aadressil Garnisoni tänav 16 ainult 4-klassiline [[Kingissepa Linna Algkool]] ja [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium|Kingissepa Töölisnoorte Õhtukool]].<ref name=":0" /> 1965. aastal tehti Eugen Haameri kavandatud hoonele aadressil Garnisoni tänav 16 juurdeehitus. Sellega lisandus olemasolevale üheksale suurele klassiruumile veel kuus suurt klassiruumi ja koolihoonet sai kasutada 8-klassilise kooli õppetööks.<ref name=":0" /> Kui Kuressaare Põhikool 2011. aastal suleti, koliti aadressil Garnisoni tänav 16 asuvasse koolihoonesse [[Kuressaare Kunstikool]] ja [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], mis tegutsevad samas tänapäevani.<ref name=":0" /> == Vilistlasi == Tuntumate vilistlaste hulgas on õpetajad [[Karin Rooda-Ütsi]] ja [[Marje Pesti]], arhitekt [[Lilian Hansar]], maadleja [[Ants Nisu]], metsamajanduse spetsialist, maavalitsuse ametnik [[Leonid Filippov]], juristid [[Kalle Liiv]] ja [[Jüri Pihl]], kultuuritöötaja [[Tiiu Villsaar]], majandusmehed [[Vello Merilo]] ja [[Heini Meius]], diplomaat [[Väino Reinart]] jt. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Janne Nurmik]], [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=36416 Kuressaare põhikool kutsub poolsajandi juubelipeole], 22. mai 2010 [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Kuressaare koolid]] ilq90iv3yjx6nkf7wgtb0s94sv2ww4p Eesti kommunistliku liikumise ajalugu 0 273442 6164821 6147836 2022-07-21T09:32:13Z NOSSER 8097 /* 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} '''Eesti kommunistliku liikumise ajalugu''' on ülevaade [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise]] tegevusest 20. sajandil. == Sotsiaaldemokraatliku liikumise algus == Eesti [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatide]] liikumine lõhenes [[1905]]. aasta [[suvistepüha]]l [[Tartu]]s, kus toimunud salajasel koosolekul tõstatati küsimus, kas asutada omaette sotsiaaldemokraatlik erakond, mis Vene parteiga oleks ühenduses [[föderalism|föderalistlikul]] alusel, või töötada ühises organisatsioonis [[VSDTP]]-ga. Enamus pooldas esimest varianti, need, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|kes vähemusse jäid, lahkusid]]. Eestimaal tegutsenud sotsialistid jagunesid pärast seda tsentralistideks, kes kuulusid [[1898]]. aastal asutatud illegaalse [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] kohalikesse organisatsioonidesse, mille juhid olid [[Mihhail Kalinin]] ja [[Friedrich Leberecht]] (1883–1938) ning föderalistideks ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]), keda juhtis [[1903]]. aastal Tartus asutatud ajalehe [[Uudised]] peatoimetaja [[Peeter Speek]]. Föderalistid pooldasid VSDTP ülesehitust rahvuslike parteide [[föderatsioon]]ina, nähes tulevikus ka Venemaad föderatiivse vabariigina, kuhu Eesti kuulunuks ühe osariigina. Tsentralistid pidasid aga õigeks vahetut kuulumist VSDTP-sse ning partei tsentralistliku struktuuri säilitamist. Tsentralistide tuntuimad tegelased tollal olid [[Aleksander Kesküla]], [[Mihkel Martna]], [[Hans Pöögelmann]], [[Karl Ast]] ja [[August Rei]]. Föderalistide, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse juhtivad jõud olid kirjanik [[Eduard Vilde]], [[Peeter Speek]] ning [[Gottlieb Ast]]. [[Sotsialism|Sotsialistliku]] ja [[revolutsioon]]ilise liikumise kandvaks jõuks olid [[töölisklass]], [[Tartu ülikool]]i tudengid ja keskkooliõpilased. Agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud [[lendleht]]ede ja üleskutsete abil. == Kommunistliku liikumise algus == Sotsiaaldemokraatia vasakpoolne liikumine [[marksism]] hakkas Eestis poolehoidu võitma [[19. sajand]]i lõpul, kui asutati marksistlikke ringe. 20. sajandi algul hakkas ka VSDTP Eestis oma allorganisatsioone moodustama suuremates tööstuslinnades Tallinnas, [[Narva]]s, Tartus ja [[Pärnu]]s. Nõukogudeaegse versiooni kohaselt oli Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise, eriti selle VSDTP-le orienteeritud Tallinna komitee tekkes silmapaistev osa Mihhail Kalininil, kes [[1901]]–1904 töötas Tallinnas, [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehastes]]. Omaenda andmeil oli Mihhail Kalinin [[Dvigatel]]i tehases aastatel [[1902]]–1904 ainus [[venelane]] tehases. 1902 ühinesid Tallinna töölisringid Kalinini juhtimisel<ref name="LCN6F" /> ja [[Friedrich Eduard Leberecht|Friedrich Leberecht]] juhtimisel [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tallinna organisatsiooni, mille eesotsas oli [[Tööliste Keskring]], mis oligi VSDTP Tallinna organisatsiooni aluseks. VSDTP organisatsioon oli ülevenemaaline ja rangelt tsentraliseeritud põrandaalune partei ja sotsialistide eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega. 1903. aastal tekkisid VSDTP grupid tööstusettevõtetega linnades Tartus ja Narvas ning seejärel Pärnus. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma [[Peeter Speek|Peeter Speegi]] ja [[Mihkel Martna]] ajaleht [[Uudised]], mis toetas [[sotsiaaldemokraatia]]t. Tartu ajalehe Uudised ümber koondusid sotsiaaldemokraadid–[[föderalistid]]. Föderalistid pidasid oluliseks [[Rahvuslus|rahvuslikkust]], nad propageerisid sotsialismi ja [[rahvuslus]]e sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel [[autonoomia]] ja [[föderalism]]i põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid [[tolerantsus]]t ja [[Pluralism (poliitika)|pluralism]]i ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. [[1904]]. aasta lõpul moodustati [[VSDTP Tallinna komitee]], mis rajas sideme [[VSDTP KK Välismaa Büroo]], [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja [[Riia]] sotsiaaldemokraatidega, Eestis moodustatud sotsiaaldemokraatlikud organisatsioonid moodustati Venemaa VSDTP allorganisatsioonidena. [[1905. aasta revolutsioon]]i eel kuulus nendesse 250 sotsiaaldemokraati. [[Fail:Jaan Anvelt 1925.jpg|pisi|Jaan Anvelt]] == Eesti 1905. aasta revolutsioonis == Pärast 1905. aasta revolutsiooni kasvas Eesti sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide liikmete arv tuhatkonnani, nende seas oli erimeelsusi: [[menševikud]] ei pooldanud võimu haaramiseks ja muudatuste tegemiseks relvastatud [[ülestõus]]u. {{Vaata|1905. aasta revolutsioon Eestis}} 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi radikaalne tiib, kes pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas ("Aula") (äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas [[Jaan Teemant]] kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, mõõdukas ("[[Bürgermusse]]") tiib, mida juhtis [[Jaan Tõnisson]], keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele ning tõstsid esile kultuurilise ja poliitilise [[autonoomia]] küsimused [[Balti provintsid]]es. {{Vaata|Aulakoosolek}} Pärast [[Venemaa keiser]] [[Nikolai II]]-e poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i, tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid ([[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Hans Pöögelmann]], [[Aleksander Kesküla]], [[Nikolai Janson]]) hakkasid tegutsema avalikult. Sotsiaaldemokraatide seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad [[enamlased]] ja haritlastele tuginevad [[vähemlased]]. 1905. aasta rahutuste ajal moodustati Tallinnas novembri lõpul [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]], ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus aga politsei poolt. 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal moodustati ka [[VSDTP Narva komitee]]. Pärast 1905.–1906. aasta revolutsioonisündmusi karmistas keisririigi valitsus poliitilisi repressioone ning saatis enamik poliitiliselt aktiivseid sotsiaaldemokraatliku liikumise aktiviste saadeti asumisele Venemaa Siberi osasse või olid nad sunnitud emigreeruma Venemaa keisririigist ([[Nikolai Janson|N. Janson]], [[Peeter Speek|P. Speek]] jt). [[2. märts|2.]]–[[4. märts]]il [[1907]] toimunud VSDTP Eestimaa organisatsioonide [[Terijoe konverents]]il saavutasid bolševikud võidu [[Menševikud|menševike]] üle ning toimus VSDTP lõhenemine. [[1908]]. aasta jaanuaris vahistati politsei poolt jällegi täies koosseisus VSDTP Tallinna komitee, mille liikmeid süüdistati ''"Vene riigis kehtiva seadusliku riigikorra kukutamise katses ning selle asendamises demokraatliku vabariigiga", milleks süüdistatavad kogunesid komiteede ja rajoonide koosolekutele ja kokkusaamistele, korraldasid rahalisi korjandusi partei vajadusteks, pidasid sidet VSDTP KK Peterburis, asutasid põrandaaluseid trükikodasi, kus andsid välja eestikeelset ajalehte "Võitleja" ja venekeelset "Reveli Sõjalist lendlehte" (vene ''"Ревельский Военный листок"''), samuti üleskutseid ja proklamatsioone.''. Süüdistatavaid karistati pikaajaliste [[sunnitöö]]karistustega. Poliitiline aktiivsus taastus alles pärast 1910. aastaid, kui [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]]s asutati [[Jaan Anvelt]]i poolt töölisajaleht [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]]. Ajalehe Kiir ümber koondunud VSDTP V. [[Lenin]]i (bolševike) suuna pooldajad omasid tihedaid sidemeid [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja ka [[VSDTP bolševike fraktsioon]]iga [[Riigiduuma#Ajalugu|Riigiduuma]]s. [[28. juuni|28.]] (15. [[vkj]]) juunil [[1914]] peeti Narva lähistel [[Paemurru]] metsas VSDT(b)P Eesti organisatsioonide [[Narva konverents]]il otsustati luua üle-eestiline organisatsioon ilma [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|menševiketa]] ning asuti võitlema [[natsionalism]]iga ja eraldumispüüetega sotsiaaldemokraatlikus liikumises<ref name="AEYvt" />. 1916. aastal moodustati VSDT(b)P Tartu (Komitee)organisatsiooni juhtorgani baasil ajutine VSDTP Eesti organisatsioonide keskus, 1916. aasta oktoobris moodustati [[VSDT(b)P Tartu komitee]] baasil VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide büroo, kuhu kuulusid Tartu komitee liikmed: [[Kazimir Rimša]] (Rimscha) (büroo esimees), Vladas Rekašius<ref name="068VS" /> (büroo sekretär), Aleksander Blaufeld<ref name="NkMxM" />, А. Sisask, K. Jeremejev. == Eesti kommunistid 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i aegu == {{vaata|Märtsirevolutsioon}} [[Fail:Jaan Sihver.png|pisi|Jaan Sihver]] {{kas|[[9. märts]] (1. aprill vkj)}} [[1917]] valiti [[VSDT(b)P Tallinna komitee]] (''Ревельский комитет РСДРП(б)'') / [[VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee]] (''Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)''), mille esimeheks määrati [[Julius Rossfeldt]] ja asetäitjaks [[Ivan Rabtšinski]], liikmed olid [[Stepan Papkov]] ja Ivan Jegorov<ref name="0IPO8" />. Pleenumite vaheajal juhtis selle tegevust [[VSDT(b)P Põhja-Balti büroo]] (''Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)''). VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee organiseeris lisaks töölissaadikute nõukogudele ka [[Eestimaa Maatameeste Nõukogu]] ja [[Eestimaa Maatameeste Keskbüroo]] (''Центральное бюро безземельных Эстоний''), mille juhiks sai [[Jaan Sihver]] <ref name="UtFLT" />. Suuremates tööstusettevõtetes moodustati samuti [[VSDT(b)P]] komiteed (vt [[Engelbert Strauch]]). 1917. aasta märtsis toimunud VSDT(b)P komiteede ja organisatsioonide loomise järjeks oli [[29. märts|29.]]–[[30. märts|30.]] (<small>16.–17. vkj</small>) aprillil 1917 toimunud [[I VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide kongress]], milles osales 23 parteiorganisatsiooni (sh 12. aprillil 1917 moodustatud [[VSDT(b)P Rakvere komitee]], mille juhtivaks tegelane [[Uduküla]]st pärit [[Julius Bergmann]]<ref>[http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vsdt-b-p-komitee Rakvere VSDT-b-P komitee], http://www.monument.ee/ (vaadatud 26.07.2020)</ref>). VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee nimetati [[VSDT(b)P Eestimaa komitee]]ks (Эстляндский комитет РСДРП(б)). Valiti ka [[VSDT(b)P Eestimaa oblasti büroo]] (Эстляндское областное бюро РСДРП(б)) koosseisus [[Jaan Anvelt]], Vladimir Velman<ref name="H8WCS" />, I. Jegorov, [[Hendrik Suuder]] ja [[Johannes Heintuk]]. == Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu == {{Vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}} [[Eestimaa Nõukogude I Kongress]]il {{kas|[[5. juuli|5.]]–[[9. august]]il (23.–27. juulil vkj)}} 1917 Tallinnas moodustati võimuorgan, millesse kuulusid 7 bolševikku [[VSDT(b)P]]-st, 7 [[Eesti esseerid|esseer]]i, 4 [[Eesti menševikud|menševikku]] ja 1 [[menševik-internatsionalist]]. EN Täitevkomitee esimees oli Jaan Anvelt. 8. augustil ([[ukj]]) 1917. Petrogradis alanud [[VSDTP VI kongress|VSDT(b)P VI kongress]]il esindasid [[Eestimaa kubermang]]u bolševikke VSDT(b)P Põhja-Balti komitee saadikud [[Ivan Rabtšinski]] ja Kovvi. [[VSDTP VI kongress#VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee esindus|Kongressil esitasid nad ülevaate olukorrast Eestimaa bolševike tegevusest Eestis]]. Augustis 1917 toimunud Tallinna ja Narva linnavalitsuse valimistel võitsid nõukogude esindajad. Sel aastal oli Eestis peale kommunistide veel kaks sotsialistlikku erakonda: [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]]. Moodustati [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi]] väeosad [[1. Tallinna kommunistlik polk]], mille juht oli [[Andrei Põld]]. Narvas oli juba pärast [[1917]]. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i valitud [[Ants Dauman]] [[Narva]] linnapeaks, pärast seda [[Narva linnanõukogu]] esimeheks ja oktoobris 1917 [[Narva Sõja-revolutsioonikomitee]] esimeheks. Augustis 1917 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimised võitsid [[Vasakpoolsus|vasakpoolsed]], linnavolikogu esimeheks valiti bolševik Jaan Anvelt, linnavalitsuse esimeheks (tänapäeva mõistes linnapeaks) samuti bolševik [[Voldemar Vöölmann]]. Septembris 1917 oli Tallinna volikogu 243 saadikust 102 [[VSDT(b)P]] liikmed ja 50 [[nõukogude võim]]u toetavad [[menševikud-internatsionalistid]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseer]]id või parteitud saadikud. 26. septembril 1917 toimunud [[Tartu Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Tartu Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]] ümbervalimised, kus bolševike saadikud said 22 kohta 35-st. == Eesti kommunistid 1917. aasta oktoobrirevolutsioonis == {{kas|[[11. november|11.]]–[[14. november|14. novembril]] (<small>25–28. oktoober [[vkj]]</small>)}} 1917 Tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude korraldatud [[Eesti Nõukogude II Kongress]]il valiti [[4. november|4. novembril]] (<small>22. oktoober [[vkj]]</small>) [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja 40 liikmeline [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, mille esimees oli Ivan Rabtšinski, asetäitja [[Viktor Kingissepp]] ja sekretär V. Milanov. [[Fail:Viktor Kingissep.jpg|pisi|Viktor Kingissepp]] [[Fail:Hans Pöögelmann.jpg|pisi|Hans Pöögelmann]] {{kas|[[8. november|8. novembril]]}}{{lisa viide}} 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgeimaks võimuks [[Eestimaa kubermang]]us, nagu seda oli teinud [[Petrograd]]is [[Oktoobrirevolutsioon]]i korraldanud [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]], kes oli kõrvaldanud relva ähvardusel [[Aleksandr Kerenski]] juhitud [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas [[kodanlus]]e vara [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimisega]] ja kuulutas välja sellekohased [[dekreet|dekreedid]]. Natsionaliseeriti 24 000&nbsp;km² maad, kõik [[pank|pangad]], tehastes ja vabrikutes seati sisse [[tööliskontroll]], likvideeriti [[seisus]]ed ja seisuslikud privileegid. [[28. november|28. novembril]] 1917 kuulutas [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Praktilist mõju sel sammul ei olnud. Detsembris 1917 kuulutas [[Naissaar]]el paiknenud 90 [[madrus]]ega [[garnison]]i välja [[Naissaare Nõukogude Vabariik|Naissaare Nõukogude Vabariigi]]<ref name="TeSKV" /><ref name="0oaFj" />. Detsembris 1917 alustasid bolševikud ka maa natsionaliseerimist, 10. detsembril suundusid Tallinna punakaartlaste salk [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]]i juhtimisel [[Püssi mõis]]a selle natsionaliseerimiseks ja mõisamaade kollektiviseerimiseks. Mõis konfiskeeriti ning anti kohaliku mõisakomitee valdusse. 11. detsembril viidi läbi mõisa tagasivõtmine, mille käigus tapeti M. Aitsam ja R. Imberg ja J. Kalmus, kes maeti 22. detsembril Tallinnas pidulikult. 1917. aastal toimunud [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel, millel osalesid ka Eestis paiknevate Venemaa sõjaväeosade sõdurid, said [[bolševikud]] 40,4% häältest ning Asutavasse kogusse valiti Jaan Anvelt, [[Rudolf Vakman]], [[Hans Pöögelmann]] ja [[Ivan Rabtšinski]], kes kõik kuulusid VSDT(b)P Eesti organisatsioonidesse ning [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu]] [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomiteesse]]. Mitte ühelgi valmisel kogu maailmas ei ole kommunistid vabadel valimistel saanud suuremat toetust kui 1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu#Valimistulemused|Asutava Kogu valimistel Eestis]]. [[31. jaanuar]]il [[1918]] saatis [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] selle linnavolikogu laiali ning võttis tema funktsioonid endale. Linnavalitsust nad siiski üle võtta ei jõudnud<ref name="59Ziy" />. 12. jaanuaril 1918 toimus Tallinnas I Eesti Sotsialistlike Sõjaväelaste kongress, millel valiti ka [[Sotsialistline Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlike sõjaväelaste nõukogu]], mille esimeheks valiti bolševik [[Gustav Kudeberg]] ning nõukogusse ka [[Viktor Kingissepp]]. Nõukogu võttis vastu otsuse [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi, rahvavaenulike asustuste laialisaatmiseks. [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] {{kas|avaldas}} [[1. veebruar]]il (19. jaanuaril vkj) [[1918]] [[Eesti Töörahva Kommuun]]i Konstitutsiooni projekti, mille kohaselt kuulus ETK autonoomse oblastina [[Vene SFNV]] koosseisu <ref name="LmGVh" />. == Eesti kommunistid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i aegu == ;Saksa vägede pealetung [[20. veebruar]]il 1918 maabusid Mandri-Eestis [[Virtsu]]s [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed, samal päeval moodustati Tallinnas Eestimaa- ja Tallinna Nõukogude ühisel plenaaristungil sõjaline kolleegium Tallinna [[kindlustatud rajoon]]i kaitseks, kuhu kuulusid mõlema (osaliselt kattuva) nõukogu täitevkomiteede, [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi staabi]], laevastiku komiteede ja Tallinna Nõukogu Sõjalise sektsiooni esindajad. Kolleegiumi tegevust juhtis Sõjakolleegiumi Presiidium, kuhu kuulusid: [[Viktor Kingissepp]], Tallinnas asunud laevastikukomitee esimehe asetäitja Uljanov, Tallinna Nõukogu Sõjalise sektsiooni esimees Zasulski, [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|EN Täitevkomitee]] liikmed Sokolov ja [[Eduard Teiter]] jt. Presiidiumi esimeheks valiti Zasulski. Tallinna ja Põhja-Eesti kaitset organiseeris Sõjakolleegium koos [[Nõukogude Venemaa]] väejuhatusega. {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}} [[23. veebruar]]i hilisõhtul otsustasid VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee evakueeruda [[Nõukogude Venemaa]]le, kuigi veel eelmisel päeval oli rahvale teatatud, et «''ainult üle praeguse valitsuse surnukehade võiks teine võim valitsema pääseda''». {{lisa viide}} [[24. veebruar]]il 1918 enne Tallinna langemist Saksa vägede kätte põgenesid Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmed koos [[Balti laevastik]]uga [[Soome]] kaudu Nõukogude Venemaale (vt [[Balti laevastiku Jääretk]]). Tallinna Nõukogu Täitevkomitee ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimehe asetäitja, [[VSDT(b)P Eestimaa büroo]] liige ja [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimees Voldemar Vöölmann ei lahkunud linnast, nagu tegid tema enamlastest VSDTP parteikaaslased. Voldemar Vöölmann püüdis linnavalitsust töös hoida, kuni [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud temalt 4. märtsil linna asjaajamise üle võtsid<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 30</ref>. Talle järgnes ametisse pandud Tallinna ülembürgermeistina [[Erhard Arnold Julius Dehio]]. Narvas, kuhu Saksamaa keisririigi väed ei olnud veel jõudnud, organiseeriti linna kaitsekomitee, kuhu kuulusid [[Narva Linna Nõukogu Täitevkomitee]] esimees [[Ants Dauman]], linna kaitsekomitee ja sõjalise osakonna ülem K. Žarnovetski (1881–1942) <ref name="SrdYS" /> ning Petrogradist saabunud komissar K. Peterson <ref name="6lJNz" /><ref name="EcDt7" />. [[19. mai]]l 1918 moodustati [[Nõukogude Venemaa]]l [[Petrograd]]is [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]], mille esimeheks valiti Jaan Anvelt. [[15. juuni]]l 1918 võeti vastu otsus moodustada Venemaale evakueerunud kommunistlikest väeosadest [[Punaarmee]] eesti väeosad. == Eesti kommunistid [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] aegu == {{vaata|Eesti Töörahva Kommuun}}, ''[[Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee]]'', ''[[Eesti kütiväed]]'' == Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti Vabariigis == [[Sisekaitseülem]]a määrusega oli enamlike organisatsioonide tegevus Eestis alates 1918. aasta detsembrist keelustatud, pärast [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] edukat lõppu ja [[Tartu rahu]]lepingu sõlmimist likvideeriti ka selle ajani [[VK(b)P Eesti sektsioon]] ja moodustati formaalselt '''iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei''' ja Tallinnas [[5. november|5. novembril]] [[1920]] peetud kongressil asutati illegaalselt Eestimaa Kommunistlik Partei, mis aga tegutses siiske ''[[de facto]]'' [[Komintern]]i sektsioonina. Kongressil moodustati [[EKP Keskkomitee]], mis juhtis EKP tööd kongresside vahel ja mille juhtorgan oli [[EKP Illegaalne Büroo]]. Samal kongressil otsustati liitumine [[Komintern]]i ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt Kominterni sektsiooniks. Kongressil vastu võetud programmis määrati kindlaks erakonna lähemad ülesanded: {{Tsitaat|"... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool ...". Seda kõike selle nimel, et "... töörahva hulkadele selgeks teha, et mitte valimised, mitte rahvahääletused, vaid ainult sõjariistus võitlus väevõimu valitsuse murrab ..."|<ref name="5rVbb" />|}} === Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus=== 1920. aasta suvel toimunud [[Kominterni II kongress]] [[Moskva]]s leidis, et Kominterni Eesti sektsiooni tegevuse tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Kominterni kongressi otsuse kohaselt kavandati kommunistide kaasatöötamine parlamentides, nõukogudes ja omavalitsustes, kuid vastavalt Kominterni sisejuhenditele ei muudetud mingil määral partei senist suhtumist neisse organitesse kui ajutistesse. Kongressi otsustes dikteeriti: "proletariaadi ülesanne on kodanluse riigimasin õhku lasta, ta ära hävitada ja temaga ühes ka parlamentlised asutused"<ref name="J5WMc" />. [[Komintern]]i II kongressi otsustest lähtudes otsustas EKP osaleda 1920. aasta novembris toimuvail [[1920. aasta Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] <ref name="Wq8KO" /><ref name="lTl2d" />. Kuna enamlike organisatsioonide tegevus oli Eestis [[sisekaitseülem]]a määrusega keelustatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajast 1918. aasta detsembrist, siis kasutas kommunistlik partei ära "võõrast lippu" ja liitus [[ametiühing]]uliikumisega. Kiiresti võtsid nad oma kontrolli alla suurima, töölisametiühinguid koondava [[Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu]]. EAK nimekirjades [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] osalenud kommunistidest valiti [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] nimekirjadest Riigikogusse EAK esimees [[Johannes Vanja]], asjaajaja [[Johannes-August Allikso]] ja liige [[Jaan Santa]] ning [[Tallinna Metallitööliste Ametiühisus]]e abiesimees [[Johannes Soans]] ja Rapla ametiühingutegelane [[Jaan Reinberg]]. Kuid juba [[7. jaanuar]]il (riigikogu 3. tööpäeval) kuulutasid nad end avalikult [[Eesti Riigikogu Kommunistline Töölisterühm|Eesti Riigikogu Kommunistliseks Töölisterühmaks]]<ref name="nxVsx" />. Riigikogusse valitud enamlaste esindajad olid enamuses madala haridustasemega, vaid mõnel nende Riigikogu töös osalenud enam kui 20 saadikust oli lõpetatud [[gümnaasium]], siis kõik kõnede tekstid oli ette valmistanud EKP Keskkomitee poliitiline büroo ja illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp. [[1921]]. aasta aprillis arreteeris [[Poliitiline Politsei|kaitsepolitsei]] aga põrandaaluse EKP Keskkomitee kulleri ja politsei kätte sattusid Viktor Kingissepalt Johannes-August Alliksole saadetavad järjekordsed juhised Riigikogu kommunistliku fraktsiooni tegevuse kohta. Kommunistlike saadikute juures läbi viidud läbiotsimiste käigus leiti materjale, mis neid põrandaaluste ja illegaalse riigivastase tegevusega seostas. Eriti saatuslikuks sai Allikso arhiveerimiskirg: ta oli alles hoidnud kõik EKP Keskkomitee büroolt ja Kingissepalt tulnud juhised, samuti koopiad kõigist põrandaalustele edastatud kirjadest. Asitõendite tulemusena paljastati kommunistide legaalsete organisatsioonide tegevus ja leidis tõestust nende riigivastase liikumise kogu ulatus. Selgus põrandaaluste kommunistide roll nii Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogus, Riigikogu kommunistlikus rühmas, [[Tallinna linnavolikogu kommunistlik rühm|Tallinna linnavolikogu kommunistlikus rühm]]as, [[Pärnu Ametiühisuste Kesknõukogu]]s ja [[Noorproletaarlaste Ühing]]us. [[3. mai]]l [[1922]] tabasid kaitsepolitsei ja kaitsevägi ühisoperatsiooni käigus ning hukkasid sõjakohtu otsusega [[EKP Keskkomitee büroo]] tegeliku juhi Viktor Kingissepa. [[19. mai|19.]]–[[27. mai]]ni [[1924]] toimunud [[115 protsess]] nõrgendas tugevasti ka Riigikogu kommunistlikku rühma. Kohus mõistis süüdi mitu saadikukandidaati, samuti neli Riigikogu liiget: [[Sergei Andrejev]]i, [[Eduard Kägu|Eduard Käo]], [[Adolf Leevald]]i ja Johannes Vanja. Nende kõrvaldamine Riigikogust ei toimunud aga kohe, vaid alles pärast nende edasikaebuse läbivaatamist. [[Jaan Tomp]] mõistetigi kokkuvõttes õigeks ja ta osales Riigikogu töös kuni selle laialiminekuni. Kirjanik [[Eduard Laaman]] iseloomustas tolleaegset Eestimaa Kommunistlikku Parteid (varjunime J. Saar all) järgmiselt:<ref name="Txm4W" />: {{Tsitaat|''''Ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus, teiselt poolt määratu iseteadvus, mis iseennast ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks luges, kuna teisu inimestekski ei arvatud, – Riigikogus pidasid nad end kui kõrtsis üleval, – see igapäevane vastolu pakkus Riigikogu istangutel alalist nalja. Eesti kommunismi võrreldi üsna tabavalt halvasti lavastatud operettiga: Võõrsilt laenatud aine, mis võõraste olude kohaselt läbitöötatud; palgatud näitlejad ühes väikse hulga statistidega, kes end pea kommunistideks, pea iseseisvateks sotsialistideks riietudes näitelavale sisse ja välja käies rahvast peavad kujutama; põrandaalune etteütleja, keda publikumi silme eest hoolega varjata püütakse, kuid kelle häälekaja siiski ühtelugu kuulajate ruumi ulatab, –nagu ikka provintsi teatris, kus näitlejad põrmugi oma osa ei oska, vaid etteütlejat kuulatavad, et siis valepaatosega tema sõnu korrata; selle kõige juure reklaami lendlehekesed, mis kümnete tuhandelistest hulkadest kriiskaval toonil hooplevad, – nii nägigi välja see partei, kes Eesti ja kogu ilma lubas uueks muuta.''|}} === Agitatsioon === EKP avaldas hulka legaalseid ja illegaalseid ajakirju. Niipea kui üks kinni pandi, hakkas see jälle ilmuma uue nime all. Nii ilmusid [[1919]]–[[1925]] ajakirjad [[Töö (ajaleht)|Töö]], [[Rõhutute hääl]], Edasi, [[Uus ilm]], [[Tallinna tööline]], [[Noor tööline]], [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]], [[Noor Proletaarlane]], [[Kiir (ajaleht, 1927)|Kiir]], [[Tööline]], [[Uus Meie Hääl]], [[Töö täht]], [[Töörahva hääl]], [[Töö lipp]], [[Teadete Leht]], Sõna, [[Säde]], [[Meie sõna]] ja [[Meie Leht (ajaleht, 1924)|Meie Leht]]. === Eesti kommunistide karistamine riigikorravastase tegevuse eest === *Juunis 1920 mõistis sõjaväe välikohus riigivastase poliitilise tegevuse eest [[35 protsess]]i käigus surma [[Vladimir Bogdanov]]i ja [[Georg Kreuks]]i, kuid hiljem asendati surmanuhtlus 10 aasta pikkuse [[sunnitöö]]ga. Süüdi mõisteti ka [[Georg Kreuks]]i varjaja [[Iida Morgenson]]; *[[50 protsess]] *3. mail 1922 tabati [[Viktor Kingissepp]], anti kohe [[välikohus|välikohtu]] alla riigipööramise süüdistusega, mõisteti samal päeval surma ja lasti pärast sõjaministri kinnitust maha. *[[115 protsess]] *[[1923]]. aastal hukkus kinnipidamisel [[EKP Keskkomitee]] liige, [[EKP kongressid|EKP I, II ja III kongressi]] delegaat [[Jaan Kreuks]]; *[[21. veebruar|21.]]–[[24. veebruar]]ini 1924 peeti Tallinnas [[Sõjaringkonnakohus|Sõjaringkonnakohtu]] [[12 protsess]], millel mõisteti süüdi [[Johannes Lauristin]], [[Jaan Tomp]], E. Rõngelepp, [[Alma Vaarman]] jt. *[[10. november|10.]]–[[27. november|27. novembril]] 1924 toimus [[149 protsess]] *[[14. november|14. novembril]] 1924, 149 protsessi ajal hukati [[Jaan Tomp]], keda süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. Tomp ei täitnud kohtu korraldusi ja kutsus üles riigikukutamisele. Tombi süüdistus eraldati protsessist ning ta anti [[Tallinna Sõjaringkonnakohus|Sõjaväljakohtu]] alla, kes ta samal päeval surma mõistis ja otsuse täide viis. === 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse === [[29. november|29. novembril]] 1924 moodustati EKP Keskkomitee ja kommunistide noorsoo-organisatsiooni [[EKNÜ Keskkomitee]] ühiskoosolekul järjekordne Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimees oli V. Klein <ref name="5IfKe" /> [[Venemaa]]lt saadud materiaalsel ja moraalsel toel korraldas EKP [[1. detsember|1. detsembril]] 1924 [[1. detsembri ülestõus|riigipöördekatse]], mis samal päeval maha suruti. Seejärel vahistati ja mõisteti pikaks ajaks vangi hulk selles osalejaid. Osa kommuniste põgenes [[Nõukogude Liit]]u, kus neist 1938. aasta paiku paljud hukati kui [[kodanlikud natsionalistid]]. *[[1925]]. aastal toimus [[78 protsess]], milles EKP Tartu kohalik juht [[Hans Heidemann]] mõisteti surma, teised 2 kohtualust eluaegsele sunnitööle. *[[20. aprill]]il [[1926]] vahistati 13 [[Eesti Töölispartei]] liiget. [[23. aprill]]il lasti [[August Riismann]] sõjaväe välikohtu otsusega maha. *[[3. august]]il [[1927]] hukkus kinnipidamisel EKP Keskkomitee liige [[Aleksander Leiner]]. *1927. aasta lõpul mõisteti [[Rahvusvaheline Töölisabi Organisatsioon|Rahvusvahelise Töölisabi Organisatsiooni]] 7 liikmele ([[Dagmar Võrk]], [[Salma Ohak]]) karistuseks sunnitöö 5–10 aastani. *Aprillis [[1928]] keelustati kommunistlike noorte organisatsiooni tegevus Eestis ning [[Ülemaaline Tööliste Ühing|Ülemaalise Tööliste Ühingu]] juhid A. Kriiseman, [[Alfred Taalman]]<ref name="2SE6B" /> (1904–1938) ja [[Leonhard Klaaser]] mõisteti sunnitööle. *Veebruaris [[1929]] suri vanglas [[Vilhelmine Klementi]], [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistliku Noorsooühing]]u Keskkomitee liige. *[[13. märts]] [[1930]] hukkus kinnipidamisel EKP Tallinna organisatsiooni juht [[Johannes Jürna]]. *[[14 protsess]] *[[11 protsess]] *[[Tädi protsess]], "Tädi" oli kommunisti [[Katariina Padrik]]u pseudonüüm. *[[1931]]. aasta märtsis vahistati Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Organiseerimisbüroo juhataja [[Osvald Kivisson]], Nõukogude Liidust Eestisse saadetud organisaator [[Alviine Puusepp]]<ref name="PsVVP" />,<ref name="m13C2" /> ja [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Osvald Tuul]]. Isikud mõisteti 1932. aastal [[34 protsess]]il süüdi "et nad töötasid Eestimaa Kommunistliku Partei huvides, mis on kolmanda internatsionaali sektsioon ja omale ülesandeks seadnud Eestis kehtiva korra kukutamise". Tähtsamad kaebealused: Osvald Tuul, Alviine Puusep<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref>, Osvald Kivisson, [[Johannes Lauristin]], [[Aleksander Siim]], [[Kristjan Eichorn]], [[Peeter Maasikas]], [[Martin Parker]]<ref name="UuNrQ" />. NSV Liidust Eestisse saadetud A. Puusepale mõisteti 12 aastat sunnitööd. *1931. aasta aprillis toimus Eestimaa Kommunistliku Partei koosolek, kus võeti vastu [[Feodor Okk|Feodor Oki]] koostatud protestiresolutsioon Lauristini vahistamise ja teiste vahistamiste vastu Eestis. See ilmus [[Edasi]]s ja põrandaalustes lendlehtedes.<ref name="2vUO9" /> *[[1933]]. aastal vahistati Tartus [[Oskar Cher]]i 7-liikmeline grupp ja NSV Liitu külastanud delegatsiooni liikmed ning O. Cherile mõisteti 9 kuuline vabaduskaotus<ref name="xqBEa" />. *[[25. oktoober|25. oktoobril]] 1933 hukkus kinnipidamisel [[Saaremaa]] kommunistide juht [[Aleksander Ellam]]. *[[1934]]. aastal võttis [[Riigikogu]] ära [[saadikupuutumatus]]e [[Priidik Kroos]]alt ja [[Aleksander Silverstov]]ilt. *[[1938. aasta amnestiaseadus]]e alusel vabanesid pärast 14 aasta pikkust vangistust riigivastaste kuritegude eest süüdimõistetud, sh. Johannes Lauristin, [[Oskar Sepre]], [[Arnold Veimer]], [[Hendrik Allik]], [[Aleksander Resev]], [[Hermann Arbon]], [[Paul Keerdo]], umbes 100 inimest. EKP liikmeskonna suurus oli 1934. aastal 387 liiget. Aastal 1939 oli sinna jäänud kõigest 133 isikut. Vahepeal oli [[NSV Liit|NSV Liidus]] hukatud 254 eesti kommunisti<ref name="aIIbK" />. == Eesti kommunistide saatus NSV Liidus == === Eestlased Nõukogude võimu teenistuses=== *[[Jaan Anvelt]], [[Nõukogude Venemaa]] [[Loode oblast]]i sõjakomissar; [[Petrogradi Töökommuun]]i esimees; [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] rahvusasjade ja [[Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu]] heakorra rahvakomissar; *Kominterni Eesti sektsiooni sekretär [[Johannes Käspert]] ( 1930–), [[Richard Meering]] (1938), [[Eduard Alas]] sektsiooni [[referent]], [[Hans Pöögelmann]], [[Jaan Anvelt]] , *välisbüroo sekretär [[Rudolf Vakmann]], [[Jaan Laagus]] Eesti sekts. välisbüroo sekretäri asetäitja<ref name="DrFcL" />, **kaadrite osakonna sekretariaadi juhataja [[Hilda Zonberg]] (''Зонберг Гильда Яновна'') *[[Engelbert Strauch]], [[Eestimaa Kommunistliku Partei Venemaa büroo]], sekretär (1921–1922) *[[Nikolai Janson]], [[NSV Liidu Justiitsministeerium]]i ja [[NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar, *[[August Keder]], (1896–1938) (''Кедер Август Яковлевич'') [[NSV Liidu Side Rahvakomissariaat|NSV Liidu Side Rahvakomissariaadi]] Varustusvalitsuse juhataja; *[[Karl Vitsut]] (1895–1938) (''Витсут Карл Михайлович''), [[NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaadi]] Põhja meretranspordi keskvalitsue juhataja asetäitja (''зам.нач. северного центрального управления морского транспорта Наркомвода'') *[[Jaan Pullerits]] (1892–1938) (''Пуллериц Ян Янович'') NSV Liidu Kaug-Ida poliitvangide tööjõuga varustatud ehitusvalitsuse [[Dalstroi]] sanitaarvalitsuse ülem (''начальник санитарного Управления Дальстроя''); *[[Hans Pöögelmann]], [[Venemaa SNFV Rahvuste Rahvakomissariaat|Venemaa FSNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] Eesti asjade komissar; ==== [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKis]], [[Punaarmee]]s ja [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluures]]==== [[Aleksander Kukk]], [[Viktor Kingissepp]], [[Johannes Käspert]], [[August Kork]], [[Johan Ludri]], [[Johannes Raudmets]], [[Johan Lepik]] (Jaan Lepik), [[Harald Tummeltau]], [[Karl Rimm]], [[Karl Tikk]], [[Otto Riks]] )[[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Tšekaas]]), [[Aleksander Riks]] (Petrogradi Tšekaas), [[Eduard Otto]] (Petrogradi Tšekaas), [[Aleksander Jea]], [[Roman Birk]] ([[Tšekaa]]s ja [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] ning [[OGPU]]-s), [[Gustav Krela]]<ref name="t4Fie" /> ([[:ru:Крэла, Густав Карлович|ru]]), [[Sõjaväeline auaste|brigaadikomissar]] [[Voldemar Ulmer]] (''Волъдемар-Иоханнес Августович Улъмер'') ([[NSV Liidu piirivalve|NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse]] ülema [[Mihhail Frinovski]] asetäitja ja operatiivsekretär<ref name="JbLMR" />), *[[personaalne auaste|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Aleksander Aksel]] (1898–1937) (''Аксель Александр Гансович'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus|Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus]]e 3. osakonna operatiivvolinik<ref name="fGzOs" />) ja [[Eduard Aksel]] (NKVD); [[Arkadi Kadakas]] (1903–1938) (''Кадакс-Шютц Аркадий Юрьевич'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] juhtivkoosseisu täienduskooli [[uurija]]), [[Sergei Saks]] (NSV Liidu sõjamerejõudude [[Kaspia laevastik]]u ülem), [[Mihkel Tombah]] (1986–1938) (''Томбах Михкель Адольфович''), (Punaarmee Suurtükiväevalitsuse osakonnaülem), [[Friedrich Sikka]], (623. kütipolgu ja [[Kroonlinna merekindlus]]e maaväe ülem), [[Aleksander Inno]] (Kuldvere) (Petrogradi Jalaväekooli ja [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakool]] ülem), [[Oskar Martinson (sõjaväelane)|Oskar Martinson]], (1900–1938) (''Мартинсон Оскар Вольдемарович''), ([[GRU|Punaarmee staabi luureosakonna]] jaoskonnaülem), [[major]] [[Mart Meier]] (1902–1938) (''Мейер Март Борисович''), Petrogradi SvrStaabi IV osakonna ülema asetäitja ja [[Taga-Baikali sõjaväeringkond|Taga-Baikali sõjaväeringkonna]] Luureosakonna jaoskonnaülem), [[Maria Laskovitš-Kuibõševa]] (1902–1938) (''Ласкович-Куйбышева Мария Иосифовна'') ([[GRU|NSV Liidu sõjaväeluure]] masinakirjabüroo tõlk), [[Mihhail Lorberg]] (''Лорберг Михаил Константинович'') ([[Mihhail Kalinin]]i abikaasa [[Jekaterina Kalinina]] (sünd Lorberg) vend, töötas [[Vladivostok]]is vahilaeva komandörina). '''Teadaolevad Eesti päritoluga sõjaväeluurajad Nõukogude teenistuses''': [[Johannes Käspert]], [[Voldemar Puss]], [[Aleksander Kukk]]<ref name="gl2AW" />, [[Richard Vennikas]]<ref name="d8WX2" />, [[Genrih Gofberg]]<ref name="gk9mM" />, [[August Kork]]<ref name="XZamI" />, [[Paul Oras]]<ref name="gz78F" />, [[Fjodor Sudakov]]<ref name="wQ3Oh" />, [[Harald Tummeltau]]<ref name="XxSxq" />, [[Bernhard Beek]]<ref name="ngq0t" />, [[Edvin Bidder]]<ref name="XKIBI" />, [[Johann Herman]]<ref name="Tliuq" />, [[Helene Kullman]]<ref name="haA93" />, [[Oskar Martinson (sõjaväelane)|Oskar Martinson]]<ref name="eo5N1" />, [[Mart Meier]]<ref name="WMm3A" />, [[Pavel Paulus]]<ref name="GJ3A3" />, [[Karl Rimm]]<ref name="46bpM" />, [[Grigori Ivanovitš Semjonov]]<ref name="wu54v" />, [[Karl Tikk]]<ref name="cZxlz" />, [[Karl Trakmann]]<ref name="H0jJ9" /> (''Тракман Карл Густавович'') (1887–) [[Max-Alfred Trakmann]]. ;Liivimaa kubermangus sündinud [[August Pess]]<ref name="Ss3tF" />; [[Jaan Birkenfeld]]i<ref name="LySCZ" />, Jaan-Alfred Tõltõn<ref name="M1wHX" />, läti ''Alfreds Tiltiņš'', vene ''Тылтынь Альфред Матисович'', Luurevalitsuses 1922. aastast<ref name="on9OM" />, [[Maria Tõltõn]] ka Mary Martin sünd. Lätis, Dobeles nimega Maria Emma Martin Schul Jüri t.<ref name="HEeMH" /> – (eelmine abikaasa, arreteeriti [[Soome]]s [[spionaaž]]i eest ja suri vanglas [[Soome]]s), [[Jaan Žigur]] (''Жигур Ян Матисович'') (1895–1938), [[1. detsembri mäss]]ukatses [[1924]]. aastal osaleja, [[1925]]–[[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema abi, [[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema asetäitja, [[1926]]–[[1927]] sõjaline nõunik [[Hiina]]s. === Eesti kommunistide saatus NSV Liidus=== 17. detsembril 1926 NSV Liidus läbi viidud rahvaloenduse andmetel oli NSV LIidus eestlasi 154 666, 1930. aastail alanud poliitiliste repressioonide käigus NSV Liidus asunud eestlaste suhtes toimusid arvuliselt suuremad repressioonid Eestiga piirnevates [[Leningradi oblast]]i ja [[Leningrad]]i linna eesti kogukondades, mida viidi läbi [[NSV Liidu SARK]]i Leningradi valitsuse juhi [[Leonid Zakovski]] (läti päritolu tšekisti õige nimi [[Henriks Stubis]] Ernesti p) (1894–1938 ) juhtimisel. 1937. aastal kulmineerus pärast 1924. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset tekkinud eesti kommunistide sisemine võimuvõitlus<ref>[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/20 GRUPILIKKUSE VASTU RAHVUSVAHELISE KONTROLLKOMISJONI OTSUSE PUHUL], Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935</ref>,<ref>[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/21 Rahvusvahelise Kontrollkomisjoni otsus Eesti küsimuse kohta], Edasi: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935</ref> ning Jaan Anvelti ja Hans Pöögelmanni vastaste kohta alustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Petrogradi valitsuses kriminaalmenetlust [[spionaaž]]is ja terroristlike aktide ettekavatsemise süüdistusega. Menetluse raames süüdistati isikuid, selles, et nad ''kogusid luureandmeid eesti kommunistide kohta Petrogradis ning edastasid neid läbi Jakob Palvadre eesti luureorganitele, samuti kavandasid [[Komintern]]i eesti sektsiooni juhtide Anvelti ja Pöögelmanni vastu terroristlikke akte''. Vandenõu sai nime "Fontannikud" (''фонтанники''), kuna eesti poliitemigrandid Leningradis omasid kogunemiskohta Leningradi linnas [[Fontanka tänav]]al<ref name="Mou96" />. Antud olematu vandenõu ehk nn [[Fontannikute süüasi|Fontannikute süüasjas]] süüdistatavatele mõisteti vabaduskaotuslikud karistused ning hiljem täiendavalt "[[kõrgeim karistusmäär]]": # [[Rudolf Vakmann]] (1894–1937), hukati 11. novembril 1937. # [[Johannes Käspert]] (1886–1937), [[Eesti Töörahva Kommuun]]i asjaajaja, [[Punane terror|punase terrori]] ja tsensuuri eest vastutaja, hukati 4. novembril 1937. # [[Max-Alfred Trakmann]] (1890–1937), endine ETK välisasjade komissar, kes hukati 3. oktoobril 1937. # [[Otto Rästas]] (1890–1938), hukati 27. jaanuaril 1938, # Otto Rästase vend [[Jüri Rästas]] (1885–1938), kes olevat 1922. aastal üldse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP-st]] välja astunud, hukati samal aastal. # [[Artur Vallner]] – [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Maapäeva]] endine esimees ja ETK rahvahariduse juht – 1936. aastal vangistati Leningradis poliitilistel põhjustel ja saadeti 10 aastaks Siberisse asumisele. Leningradi linna NKVD [[Erinõupidamine]] vaatas kogutud materjalid läbi ning ta hukati koos veel '''21''' "fontannikust kaasosalisega" 14. veebruaril 1938. #[[Jakob Palvadre]] (1889–1936), [[Eesti kütiväed|Eestimaa kütidiviis]]i juht ja [[Eesti Töörahva Kommuun|ETK sõjanõukogu]] liige; #[[Mart Laius]] (1881–1938), Punase Kütidiviisi [[komissar]], lasti nad koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha. #[[Georg Teiter]], [[EKP Keskkomitee]] liige, lasti koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha. # [[Aleksander Jea]] (1888–1938), [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis]] tööl olnud endine Tartu bolševik # [[Eduard Otto]] (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] ja ka [[Moissei Volodarski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936. aasta otsuse alusel<ref name="AyzkI" />,<ref name="SJwzV" />; # [[Aleksander Riks]] (''Александр Юрьевич Шмидт, Александр Юрьевич Рикс'') (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936 otsuse alusel <ref name="H0eLi" />,<ref name="TSHCM" />; *Vandenõu süüasjas vahistati 27. oktoobril 1937 ning mõisteti NSV Liidu SARKi Erinõupidamise poolt süüdi KrK §[[58]] punktide 10 ja 11 alusel ka [[Kuramaa]]lt pärit ning [[Karjala ANSV]] Arhiivikeskvalitsuse juhataja Augusta Gulbis-Šunko <ref name="8Y3OL" />, kes oli õppinud koos Jakob Palvadrega Leningradi Ülikoolis ning avaldanud kaastunnet süüdimõistetud [[trotskistid]]ele. Talle määrati 10 aastat vabaduskaotust. 14. veebruaril 1938 hukati osa süüdimõistetuid [[Karjala]]s [[Medvežogorsk]]i piirkonnas [[Sandarmoh]]i lähedal<ref name="UX6mv" /> Peale Leningradis asunud vandenõukeskuse "avastas" [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Novosibirski oblasti valitsus ka vandenõus osaleva grupi [[Novosibirski oblast]]is<ref name="FPvq9" />, mille juht oli Lääne-Siberi krai Raadiokomitee esimees (''Я. Я. Пельдемаа''). *[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) – ETK Nõukogu esimees ja sõjandusasjade juht hukkus 11. detsembril 1937 *[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) – ETK Rahvamajanduse valitsusjuht, lasti maha 27. jaanuaril 1938. == EK(bolševike)P 1940–1941 == {{vaata|EKP KK I sekretär}} {{vaata|EKP KK}}, ''[[EKP KK Sekretariaat]]'', ''[[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused]]'' Pärast 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] mahasurumist keelustati Eestis kommunistide tegevus. 1938. aastal siiski varem vangistatud poliitvangid amnesteeriti, välja arvatud 1924. aasta riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne 1940. aasta juunit 120–130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas [[Johannes Varese valitsus]]e sisekaitseülem [[Harald Haberman]] Eestimaa Kommunistliku Partei keelustamise [[4. juuli]]l 1940 <ref name="o4DXX" />. {{tsitaat|''Sisekaitseülema otsus'' :'''Eestimaa Kommunistliku Partei legaliseerimisest''' 0[[4. juuli]] 1940 #Tühistan 1918.a. tehtud Eestimaa Kommunistliku Partei ([[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaali]] sektsiooni) sulgemise otsuse ja luban Parteil jätkata tegevust. #Tühistan Ajutise Valitsuse otsuse 1918.a. ajalehe "[[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]]" sulgemise asjus ja luban ajalehel jätkata ilmumist. :Alus: [[Kaitseseisukorra seadus]]e §20 p 10 ja Sõjavägede Ülemjuhataja sundmäärus nr 17 ("Riigi Teataja" 1934, 75, 634 ja "RT" 1939, 6, 29) §4 ja 5 [[Harald Haberman|H.Haberman]], Siseministri abi, sisekaitseülema ülesannetes |<ref name="4UYw9" />|}} Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis [[ÜK(b)P Poliitbüroo]] [[10. märts]]il [[1941]] vastu otsuse [[ÜK(b)P]] allorganisatsiooni ajutise vastuvõtmise korra. Nii anti võimalus soovitajatena esineda Nõukogude Liidust saabunud kommunistidel. Sama korra alusel võis parteisse vastu võtta ka isikuid, kes olid Eestisse saabunud Nõukogude Liidust. [[8. oktoober|8. oktoobril]] 1940 nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks (EK(b)P) ja [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee|ÜK(b)P Keskkomitee]] otsusega sai EK(b)P Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei allorganisatsiooniks. Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus parteiga ka "soovimatuid inimesi". Juba 1940. aasta novembris-detsembris toimus parteipiletite vahetamise käigus ridade puhastus. Parteist heideti välja 500–600 inimest. *1. jaanuari 1941 seisuga oli EK(b)P-s 1169 liiget ja 867 liikmekandidaati, kokku 2036 kommunisti, neist 75% eestlasi ja 23% venelasi. *1. juuniks 1941 oli Eestis arvel 3732 parteilast, neist 2576 EK(b)P poolt vastuvõetut (sh NSV Liidust tulnud ja siin parteisse astunud) ning 1156 Nõukogude Liidust saabunud kommunisti<ref name="of6xF" />. EKP juhtimisel natsionaliseeriti 680 ettevõtet: need, kus töötas üle 20 töötaja, ja need, kus oli vähem töötajaid, kuid töö oli tugevalt mehhaniseeritud. Igasse ettevõttesse määrati [[komissar]] ja töölistele ühistel põhimõtetel palgad. == EK(b)P 1941–1944 nõukogude tagalas == Teise maailmasõja aegu kuulus EKP-sse ligikaudu üheksasada liiget, kellest 90% asus Venemaa tagalas. {{Vaata|Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944#Nõukogude partisaniliikumine}} == EK(b)P 1944–1952 == [[1944]]–[[1947]] tegutses Moskvas [[ÜK(b)P KK Eesti büroo]]. Üleliidulise büroo tegevuse eesmärk oli nõustada ja kontrollida kohaliku parteiosakonna (see tähendab EK(b)P) juhtkonna tegevust ja lojaalsust keskvõimule. Sageli arutati olulised küsimused enne läbi ÜK(b)P KK Eesti büroos<ref name="mWcbF" /> ja alles seejärel [[EK(b)P KK büroo]]s. [[1952]]. aastal [[ÜK(b)P]] Kongressil vastuvõetud otsuse kohaselt muutis ÜK(b)P ja 1953. aastal ka (EK(b)P) nimetuse Eestimaa Kommunistlikuks Parteiks. EKP vastutas kõigi ettevõtete natsionaliseerimise, tuhandete inimeste [[küüditamine|küüditamise]] ja muusuguse [[repressioon|represseerimise]], talude [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ja Eesti [[venestamine|venestamise]] eest. Kuigi käsud nendeks operatsioonideks tulid Moskvast, jäi EKP hooleks plaanide väljatöötamine ja täitmine. == EKP 1952–1990 == Partei lagunemise eel oli EKP liikmeid saja tuhande ringis, mis oli umbes viieteistkümnendik Eesti elanikest. Eestlaste osakaal EKP liikmeskonnas oli sel ajal 40% ja 55% vahel. Poole sajandiga käis EKP liikmeskonnast läbi veerand miljonit eestlast. Pärast [[NLKP Keskkomitee büroo]] [[14. detsember|14. detsembri]] [[1987]] salajast otsust [[natsionalism]]i ilmingute kohta Eestis, Lätis ja Leedus järgnes [[5. jaanuar]]il [[1988]] vastav otsus EKP Keskkomitee büroolt, mille kohaselt tuli "paljastada ja kritiseerida Eesti kodanluse ja tema liitlaste kiskjalikku olemust, valge terrori initsiaatoreid ja läbiviijaid, kodanliku Eesti iseseisvuse loosungi olemust: "Kellele iseseisvus, kellele ike," Eesti kodanluse 20 aasta juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fašistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid". Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed [[Karl Vaino]] (EKP KK I sekretär), [[Arnold Rüütel]] ([[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees), [[Bruno Saul]], [[Gennadi Aljošin]], Ganjušov, [[Rein Ristlaan]] (EKP KK ideoloogiasekretär), [[Artur Bernhard Upsi]], [[Karl Kortelainen]] ([[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimees), Liiv, [[Ain Soidla]] ja [[Indrek Toome]] ([[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe I asetäitja). [[17. detsember|17. detsembril]] 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan ja otsustati [[22. detsember|22. detsembril]] 1987 kokku kutsuda ENSV [[parteiaktiiv]]i nõupidamine ideoloogiaküsimuses. == EKP tegevus taasiseseisvumises == [[16. juuni]]l 1988 vahetus EKP juht. EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks valiti Vaino Väljas. [[EKP KK XI pleenum]]il [[9. september|9.]]–[[10. september|10. septembril]] 1988 asus EKP eestimeelne juhtkond toetama rahva püüdlusi taastada Eesti iseseisvus. Sama aasta [[16. november|16. novembril]] juhatas Vaino Väljas [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] erakorralist istungjärku, mis võttis vastu [[Eesti NSV suveräänsusdeklaratasioon]]i ja konstitutsiooniparandused. [[EKP XX kongress]]il [[23. märts|23.]]–[[25. märts]]il [[1990]] jagunes EKP kaheks. EKP vastuvõetud programmis nähti Eestit iseseisva demokraatliku riigina. Samuti andis kongress ajaloolis-poliitilise hinnangu partei varasemale tegevusele. Võeti vastu avaldus iseseisva EKP loomisest. Osa delegaate (vähemus) aga ei toetanud kongressi dokumente, sest tahtsid, et Eesti jääks NSV Liidu osaks. Need delegaadid moodustasid eraldi partei – EKP (NLKP platvormil). Seda parteid tunti [[Ööpartei]] nime all. [[1991]]. aasta augustis selle tegevus keelustati. [[EKP XXI kongress]]il [[26. jaanuar]]il 1991 võeti vastu EKP põhikiri ja sellega oli iseseisev EKP konstitueerunud. [[6. juuni]]l 1991 registreeriti iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] presiidiumis. 28. novembril [[1992]] muudeti partei nimi [[Eesti Vasakpartei|Eesti Demokraatlikuks Tööparteiks]] (EDTP). ==Vaata ka== *[[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing]] *[[EKP saadikud NLKP kongressidel]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="LCN6F">Kaido Jaanson, [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Algus_TUNA2005_1.pdf Algus ehk see nõndanimetatud Esimene Vene revolutsioon]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2005 nr 1</ref> <ref name="AEYvt">[http://www.philipp-bittner.com/Bse/STRU-YA/3018.htm ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА, Эстония (Ээсти НСВ). VI. Коммунистическая партия Эстонии], Большая советская энциклопедия</ref> <ref name="068VS">[http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%91%D0%A1%D0%AD/%D0%A0%D0%B5%D0%BA%D0%B0%D1%88%D1%8E%D1%81%20%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B0%D1%81%20%D0%92%D0%B8%D0%BD%D1%86%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87/ Рекашюс Владас Винцович]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Большая советская энциклопедия</ref> <ref name="NkMxM">[http://lists.memo.ru/d4/f350.htm Блауфельд Александр Иванович]</ref> <ref name="0IPO8">[http://www.podol.ru/w/doku.php/podolsk:podolsky_rabochy:history «Подольский рабочий»]</ref> <ref name="UtFLT">[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=htmlЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА], Большая советская энциклопедия.</ref> <ref name="H8WCS">[http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm Деятели революционного движения в России. Вельман Владимир Иванович]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="TeSKV">[http://www.postimees.ee/171107/esileht/ak/296083_1.php?eesti-iseseisvuse-motte-areng-ja-punamadruste-naissaare-vaba-riik Eesti iseseisvuse mõtte areng ja punamadruste Naissaare Vaba Riik]</ref> <ref name="0oaFj">[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2092 Naissaare nõukogude vabariik – 92 aastat]</ref> <ref name="59Ziy">[https://web.archive.org/web/20140727135920/http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918], Pealinn, 27.02.2008</ref> <ref name="LmGVh">[http://kimo.univ.kiev.ua/WW/18.htm Боротьба Радянської Росії за нейтралізацію прибалтійських держав після 1 світової війни]</ref> <ref name="SrdYS">[http://encyc.mir-x.ru/184053.html Девятое января 1905]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, encyc.mir-x.ru</ref> <ref name="6lJNz">[http://militera.lib.ru/memo/russian/cherepanov_ai/index.html Черепанов А. И. Поле ратное мое. — М.: Воениздат, 1984. Под Псковом, во главе 2-го красноармейского полка]</ref> <ref name="EcDt7">{{Netiviide |url=http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html |pealkiri=90 лет Рабоче-Крестьянской Красной Армии |vaadatud=2012-02-08 |arhiivimisaeg=2012-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120523172826/http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5rVbb">[[Olaf Kuuli]]. Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. Tallinn 1999, lk 35</ref> <ref name="J5WMc">[[Aarne Ruben]], [http://kultuur.elu.ee/ke476_riigikogu.htm Eesti parlamentarismi kolm musta päeva], Kultuur ja Elu, 2/2004</ref> <ref name="Wq8KO">(Eesti Riigiarhiiv 2124-3-1927, 4–7)</ref> <ref name="lTl2d">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920–1923)]</ref> <ref name="nxVsx">I Riigikogu 1. istungjärgu protokoll nr 2, 07.01.21</ref> <ref name="Txm4W">ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDE KATSE TALLINNAS 1. DETSEMBRIL 1924, ilmunud 1925</ref> <ref name="5IfKe">A. Liebman. "Kangelaslik lehekülg eesti töölisklassi ajaloos (40 aastat 1. detsembri relvastatud ülestõusust". "[[Eesti Kommunist]]" 1964, nr 11</ref> <ref name="2SE6B">[[Küsimused ja Vastused]], 1979, nr 8 (287) lk 31–32</ref> <ref name="PsVVP">Пусэп, Эндель Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/index.html Тревожное небо.][http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/app.html], Таллин: Ээсти раамат, 1978</ref> <ref name="m13C2">[http://avia.lib.ru/bibl/1013/com.html ПУСЭП Э.К. ТРЕВОЖНОЕ НЕБО]</ref> <ref name="UuNrQ">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203411&nid=51549&frameset=1 Täna algab kommunistide protsess. Süüpingis 34 põrandaalust tegelast ja nende käsilast. ], Postimees nr 48, 26. veebruar 1932, lk 1</ref> <ref name="2vUO9">{{netiviide|URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151|Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune (Feodor Okk) tabatud|Aeg =04.09.1932 lk 3|Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees|online =|Keel =}}</ref> <ref name="xqBEa">Tuntud pahempoolset agitaatorit ja töölisjuhti O. Cheri karistati jälle. Kergel käel puistatud süüdistus politsei vastu, Postimees, 7.04.1933</ref> <ref name="aIIbK">[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]] "Molotov, Vorošilov ja meie"- Stockholm, 1988, lk 115</ref> <ref name="DrFcL">[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref> <ref name="t4Fie">[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=674049 Gustav Krela, revoluts. liikumise tegelane]</ref> <ref name="JbLMR">[Н.Г.СЫСОЕВ. ЖАНДАРМЫ И ЧЕКИСТЫ. "ВЕЧЕ" МОСКВА. ISBN 5-94538-136-5]</ref> <ref name="fGzOs">[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/224_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref> <ref name="gl2AW">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 125|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA125,M1}}</ref> <ref name="d8WX2">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 142|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA142,M1}}</ref> <ref name="gk9mM">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 146|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA146,M1}}</ref> <ref name="XZamI">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 256|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA256,M1}}</ref> <ref name="gz78F">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 279|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA279,M1}}</ref> <ref name="wQ3Oh">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 308|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA308,M1}}</ref> <ref name="XxSxq">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 313|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA313,M1}}</ref> <ref name="ngq0t">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 344|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA344,M1}}</ref> <ref name="XKIBI">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 346|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC& printsec=frontcover#PPA346,M1}}</ref> <ref name="Tliuq">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 371|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA371,M1}}</ref> <ref name="haA93">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 419|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}}</ref> <ref name="eo5N1">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 433|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA433,M1}}</ref> <ref name="WMm3A">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 435|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA435,M1}}</ref> <ref name="GJ3A3">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 450|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA450,M1}}</ref> <ref name="46bpM">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 459|url=}}</ref> <ref name="wu54v">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 463|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA463,M1}}</ref> <ref name="cZxlz">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 473|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA473,M1}}</ref> <ref name="H0jJ9">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 474|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA474,M1}}</ref> <ref name="Ss3tF">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 281|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA281,M1}}</ref> <ref name="LySCZ">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 347|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA347,M1}}</ref> <ref name="M1wHX">{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 477–478|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA477,M1}}</ref> <ref name="on9OM">{{Netiviide |url=http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton |pealkiri=Alfred Tilton |vaadatud=2012-03-23 |arhiivimisaeg=2014-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141022135653/http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HEeMH">Tiit Merisalu, [https://web.archive.org/web/20070628080523/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/02/tana.htm#esimene Rotilõks; «Rotilõks» («Rotanloukku»), 1/3, Soome – Eesti. Režii: Marjatta Cronvall]</ref> <ref name="Mou96">[http://vault.exmachina.ru/spy/3/3/4/ Л.ЗАКОВСКИЙ — О некоторых методах и приемах иностранных разведывательных органов и их троцкистско-бухаринской агентуры — Троцкисты и правые—шпионско-диверсионная агентура фашизма]</ref> <ref name="AyzkI">[http://bookz.ru/authors/pervu6in-anton/pervushinant01/page-39-pervushinant01.html Антон Первушин. Оккультные войны НКВД и СС]</ref> <ref name="SJwzV">[http://konyaev-n.narod.ru/gkm.html Николай Коняев Гибель красных моисеев Начало террора 1918 г.«ВЕЧЕ» Москва 2004]</ref> <ref name="H0eLi">{{Netiviide |url=http://www.netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm |pealkiri=Разгром советских оккультистов |vaadatud=2012-03-23 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415204428/http://netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TSHCM">[http://magazines.russ.ru/zvezda/2007/3/she4.html Виталий Шенталинский. Поэт-террорист. Документальная повесть]</ref> <ref name="8Y3OL">[http://www.rkna.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=276&Itemid=1 Судьба Августы Карловны Гульбис-Шунько]</ref> <ref name="UX6mv">[http://karelia.aif.ru/issues/1412/03_01?print Где на костях растут деревья…]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="FPvq9">[http://www.fedy-diary.ru/?p=2665 Тепляков "Машина террора. ОГПУ-НКВД Сибири в 1929–1941 гг." // Глава "Массовые операции"]</ref> <ref name="o4DXX">[[Külli Niidassoo]], [[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-EKP-1930-1940_lk68-75.pdf Eestimaa Kommunistlik Partei 1930. aastatest kuni 1940. aasta juulini]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="4UYw9">ERA, f. 852, n. I, s. 2357, I 1</ref> <ref name="of6xF">[http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-RAHVA.html EKP liikmeskond 1940–1990]</ref> <ref name="mWcbF">[http://euro.postimees.ee/281207/esileht/ak/300272.php Postimees, 28. detsember 2007]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Kirjandus== *''Revolutsiooni lipukandjad (3. osa)'', Koostanud [[Herbert-Armin Lebbin]], Eesti Raamat 1978, 184 lk *''Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917–1920)''. [[Eestimaa KP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut]]. NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi filiaal. [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]]. Kirjastus "[[Eesti Raamat]]", Tallinn 1982 ==Välislingid== *В. Николаев, [http://rksmb.org/get.php?3860 Хроника классовой борьбы в Эстонии (1902–1941)], kallutatud kommunistliku liikumise ajaloo versioon [[Kategooria:Eestimaa Kommunistlik Partei]] h24ll8h60rqxet1l7wmzljynfv2ghfq Eva Truuverk 0 279491 6164706 6152620 2022-07-20T23:50:15Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[File:Truuverk, Eva.IMG 8326.JPG|thumb|Eva Truuverk vabatahtlike aasta lõpuüritusel<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. jaanuar 2012</small>]] '''Eva Truuverk''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1970]]<ref name="register-90015181"/> [[Saaremaa]]l) on eesti [[kodanikuaktivist]], [[keskkonnakaitsja]]. Ta on lõpetanud [[1988]]. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa 1. Keskkooli]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.syg.edu.ee/ajalugu/66-70_lend.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-01 |arhiivimisaeg=2013-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131223235814/http://www.syg.edu.ee/ajalugu/66-70_lend.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Tartu Ülikool]]is õppis ta kaubandust ja [[1998]]. aastal kaitses Tallinnas magistrikraadi rahvusvahelise ärijuhtimise alal. Aastatel 2004–2006 korraldas ta vabatahtlikuna Noorte Koja Euroopa konverentsi. See toimus Eestis ja osalejaid oli 2500 kokku 50 riigist. Ta oli 2008. aastal toimunud aktsiooni "[[Teeme ära!]]" üks korraldajatest.<ref>Heli Salong, [https://web.archive.org/web/20160304132913/http://www.minueesti.ee/blog/?p=26 Eva Truuverk: kulutada neli tundi oma riigile mõtlemisele, see pole palju palutud]</ref><ref>https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=6&artid=29151</ref> 2018. aastal valis [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon]] Truuvergi [[aasta naine|aasta naiseks]] maailmakoristuspäeva Teeme Ära korraldamise eest.<ref name="ERR-02nov2018"/> Koristamistalgutesse pühendumise eest valis [[Kultuuriministeerium]] ta ka [[aasta kodanik]]uks.<ref name="ERR-28nov2018"/> 2020. aastast kuulub ta [[rohemajandus]]ele keskenduvale sihtasutuse [[Rohetiiger]] juhatusse.<ref name="register-90015181"/> ==Tunnustus== *2018 – [[aasta naine]]<ref name="ERR-02nov2018"/> *2018 – [[aasta kodanik]]<ref name="ERR-28nov2018"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="register-90015181">[https://ariregister.rik.ee/est/company/90015181/?pos=1&active_tab=registry_card Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Elektrooniline äriregister. Päring: Sihtasutus Rohetiiger (registrikood 90015181). Registrikaardi väljatrükk, 1. kanne (15.12.2020).]</ref> <ref name="ERR-02nov2018">[https://menu.err.ee/874105/aasta-naiseks-valiti-eva-truuverk-nooreks-naisettevotjaks-ann-runnel "Aasta naiseks valiti Eva Truuverk, nooreks naisettevõtjaks Ann Runnel"] ERR, 02.11.2018.</ref> <ref name="ERR-28nov2018">[https://www.err.ee/880640/aasta-kodanik-on-maailmakoristuspaeva-eestvedaja-eva-truuverk "Aasta kodanik on maailmakoristuspäeva eestvedaja Eva Truuverk"] ERR, 28.11.2018.</ref> }} ==Välislingid== *Heidi Hanso, [http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-6096/Eva-Truuverk%3A-T%C3%A4itsa-v%C3%B5imalik-et-k%C3%B5ik-on-v%C3%B5imalik Eva Truuverk: Täitsa võimalik, et kõik on võimalik] {{JÄRJESTA:Truuverk, Eva}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Aasta kodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] chpet4hx3ly6euzxnzt8y1h9ioqqmch Karl Hansson 0 279507 6164865 6008126 2022-07-21T11:02:27Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Karl Hansson''', ka '''Karl Hansen''' (2. oktoober 1905 Valga – 1973) oli eesti kommunist ja Nõukogude sõjaväelane. Karl Hansson osales töölis- ja kommunistlikus liikumises Pärnus ning oli illegaalse poliitilise tegevuse eest kohtulikult karistatud. 1923. aasta [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolinike]] valimisel valiti ta [[Tallinna linnavolinike loend (1924)|Tallinna linnavolinikuks]] [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] nimekirjast<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/04/11/9 Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri], Riigi Teataja, nr. 50, 11 aprill 1924</ref> ja [[Tallinna linnavolinike loend (1927)|1927. aasta Tallinna linnavolinike]] valimisel Tallinna tööliste kandidaatide nimekirjast<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/02/14/9 Tallinna linnavolikogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14, 14 veebruar 1927</ref>. Vabanes Tallinna keskvanglast 1934. aastal, 1936 läks [[NSV Liit]]u. 1937. aastast osales Karl Hansson [[Komintern]]i suunamisel [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]]. Mais 1939 tuli Eestisse tagasi. Enne 1940. aasta sündmusi töötas Karl Hansson Tallinnas Lasnamäel asunud Lossmann & Co bergmanntorude vabrikus. 1940. aastal pärast [[juunipööre|juunipöörde]] teostamist Eestis, määrati Karl Hansson [[Rahva Omakaitse]] ülemaks. Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksamaa]] [[Operatsioon Barbarossa|sõja algust]] määrati Karl Hansson [[Hävituspataljonid Eestis|11. Haapsalu hävituspataljon]]i komissariks. Pärast Teist maailmasõda töötas Karl Hansson [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused|EK(b)P piirkondliku]] [[EK(b)P Järvamaa Komitee]] sekretärina. == Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/ajakiri/hispaaniast-fasismivastasest-sojast-naasnud-pandi-nsv-liidus-turmi/ Hispaaniast fašismivastasest võitlusest naasenud pandi NSV Liidus türmi], Tuna, 2006, nr 4. * Elu ja tegevus kuni 20.06.1940, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19400720.2.16] Päewaleht, nr. 192, 20 juuli 1940 {{JÄRJESTA:Hansson, Karl}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1973]] gagfrzd3pkxystw2lvh3nn4qesc7geu Portaal:Eesti ajalugu/Soovitud 100 282013 6164587 5733563 2022-07-20T19:55:22Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki == Created Wed, 20 Jul 2022 19:54:56 +0000 by [//tools.wmflabs.org/missingtopics/ the MissingTopics tool] ([//tools.wmflabs.org/missingtopics/?language=et&project=wikipedia&depth=2&category=Eesti_ajalugu&article=&wikimode=1&limitnum=4&notemplatelinks=1&nosingles=1 run again with these settings]) == {| !Wanted!!Title |- ! 23 | [[Toomhärra]] |- ! 21 | [[Leningradi rinne]] |- ! 21 | [[14. sajand Eestis]] |- ! 21 | [[15. sajand Eestis]] |- ! 21 | [[Kammerhärra]] |- ! 19 | [[Kubermangulinn]] |- ! 18 | [[Kreisisaadik]] |- ! 17 | [[Avaõiguslik]] |- ! 17 | [[Kindraladjutant]] |- ! 17 | [[Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner]] |- ! 16 | [[Linnavolinik]] |- ! 16 | [[Tallinna kindlus]] |- ! 16 | [[Lehti Viiroja]] |- ! 15 | [[Juta Keevallik]] |- ! 15 | [[Ene Lamp]] |- ! 15 | [[Viinavabrik]] |- ! 15 | [[Rudolf Kangert]] |- ! 14 | [[Ketlin Sirge]] |- ! 14 | [[Viivi Viilman]] |- ! 13 | [[Põhja-Läti]] |- ! 13 | [[Kleio (ajakiri)]] |- ! 12 | [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)]] |- ! 12 | [[Liivimaa kuberner]] |- ! 12 | [[Nele Nutt]] |- ! 12 | [[Carl Faehlmann]] |- ! 12 | [[Teenija]] |- ! 12 | [[1940. aasta Eestis]] |- ! 12 | [[Riigikrahv]] |- ! 12 | [[Tall-tõllakuur]] |- ! 12 | [[20. sajand Eestis]] |- ! 12 | [[Läti punased kütid]] |- ! 12 | [[Kanoonik]] |- ! 12 | [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)]] |- ! 12 | [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)]] |- ! 11 | [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] |- ! 11 | [[Kristjan Oad]] |- ! 11 | [[Pandivaldus]] |- ! 11 | [[Toompraost]] |- ! 10 | [[Jäänukmõis]] |- ! 10 | [[Donatsioon]] |- ! 10 | [[Literaat]] |- ! 10 | [[Valitsejamaja]] |- ! 10 | [[Kõrvalhoone]] |- ! 10 | [[Venemaa sisekubermangud]] |- ! 10 | [[Läti Ajutine Valitsus]] |- ! 9 | [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]] |- ! 9 | [[Karl Magnus Stenbock]] |- ! 9 | [[Arvis Kiristaja]] |- ! 9 | [[Kohtufoogt]] |- ! 9 | [[Moeller]] |- ! 9 | [[Komandant]] |- ! 9 | [[Pihkvamaa]] |- ! 9 | [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)]] |- ! 8 | [[Petri Kallio]] |- ! 8 | [[Zwinger]] |- ! 8 | [[12. sajand Eestis]] |- ! 8 | [[Kaelavõru]] |- ! 8 | [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)]] |- ! 8 | [[Kreisilinn]] |- ! 8 | [[Tankitõrjekahur]] |- ! 8 | [[Odaots]] |- ! 8 | [[Eeslinnus]] |- ! 8 | [[Spionaaž]] |- ! 8 | [[Eestimaa asekuberner]] |- ! 8 | [[Tallinna komandant]] |- ! 8 | [[Ustavusvanne]] |- ! 7 | [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] |- ! 7 | [[Mihkel Mäesalu]] |- ! 7 | [[Johannes Tamm]] |- ! 7 | [[Peter von Lacy]] |- ! 7 | [[Marianne Blomqvist]] |- ! 7 | [[Marit Alas]] |- ! 7 | [[Karl Gustav von Baranoff]] |- ! 7 | [[Nikolai von Dellingshausen]] |- ! 7 | [[Kahhelahi]] |- ! 7 | [[Marge Kuslap]] |- ! 7 | [[Kulgu lahing]] |- ! 7 | [[Jevgeni Aleksandrovitš Golovin]] |- ! 7 | [[Lilienbachi mõis]] |- ! 7 | [[Janus Møller Jensen]] |- ! 7 | [[Ringvall]] |- ! 7 | [[2. löögiarmee]] |- ! 7 | [[Alfred Fletcher]] |- ! 7 | [[Andrei Põld]] |- ! 7 | [[Anželika Šteingolde]] |- ! 7 | [[Teadusajalugu]] |- ! 7 | [[Eerik Selli]] |- ! 7 | [[Suure Rannavärava bastion]] |- ! 7 | [[Ehtenõel]] |- ! 7 | [[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]] |- ! 7 | [[Staarostkond]] |- ! 7 | [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]] |- ! 7 | [[Rothmar von Buxhövden]] |- ! 7 | [[Eneken Helme]] |- ! 7 | [[Gustav Jakobson]] |- ! 7 | [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)]] |- ! 7 | [[Rakvere Linnavolikogu]] |- ! 7 | [[Rehepeksumasin]] |- ! 6 | [[Toomdekaan]] |- ! 6 | [[Urmas Salo]] |- ! 6 | [[Ursula Vent]] |- ! 6 | [[Prokuraator]] |- ! 6 | [[Vallakogukond]] |- ! 6 | [[Pihkva rinne]] |- ! 6 | [[Preobraženskoje polk]] |- ! 6 | [[Magister Johannes]] |- ! 6 | [[Väinamere positsioon]] |- ! 6 | [[Loode-Venemaa]] |- ! 6 | [[Väravatorn]] |- ! 6 | [[Wilhelm Tusch]] |- ! 6 | [[Õhutõrjekahur]] |- ! 6 | [[Poolrood]] |- ! 6 | [[Ülemkirikueestseisja]] |- ! 6 | [[Ülik]] |- ! 6 | [[Thomas von Dellingshausen]] |- ! 6 | [[Tallinna asehaldur]] |- ! 6 | [[Mati Kröönström]] |- ! 6 | [[Rentnik]] |- ! 6 | [[Riia raad]] |- ! 6 | [[Otto Magnus von Rehbinder]] |- ! 6 | [[Restitutsioon]] |- ! 6 | [[Otto Hermann von Vietinghoff]] |- ! 6 | [[Sergei Fjodorovitš Golitsõn]] |- ! 6 | [[Soome kindralkuberner]] |- ! 6 | [[Soome rüütelkond]] |- ! 6 | [[Nikolai Riuhkrand]] |- ! 6 | [[Riiginõunik (Rootsi)]] |- ! 6 | [[Staabirittmeister]] |- ! 6 | [[Peeter Kaasik]] |- ! 6 | [[Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg]] |- ! 6 | [[Stefan Hartmann]] |- ! 6 | [[Stiernhielm]] |- ! 6 | [[Peter von Brevern]] |- ! 6 | [[Michelsohnen]] |- ! 6 | [[Riia linnaõigus]] |- ! 6 | [[Šuvalov]] |- ! 6 | [[Linnasaras]] |- ! 6 | [[Kohtuotsuste Täitmise Amet]] |- ! 6 | [[Gotthard Wilhelm von Berg]] |- ! 6 | [[Eesti NSV sõjakomissar]] |- ! 6 | [[Gustav Palgi]] |- ! 6 | [[Heldur Lond]] |- ! 6 | [[Hermann Anrep]] |- ! 6 | [[Christoph von Benckendorff]] |- ! 6 | [[Hilisklassitsism]] |- ! 6 | [[Bankorubla]] |- ! 6 | [[Interdikt]] |- ! 6 | [[Jaan Laas]] |- ! 6 | [[Josef Bischoff]] |- ! 6 | [[Karl Aleksander Paulus]] |- ! 6 | [[Karl Thomas von Dellingshausen]] |- ! 6 | [[Kergeristleja]] |- ! 6 | [[Johann von Tiesenhausen]] |- ! 6 | [[Ain Soik]] |- ! 6 | [[Kultuurilugu]] |- ! 6 | [[Ain Lavi]] |- ! 6 | [[15. armee (Vene SFNV)]] |- ! 6 | [[Kreisimarssal]] |- ! 6 | [[Laibamatus]] |- ! 6 | [[6. armee (Vene SFNV)]] |- ! 6 | [[Leedu välihetman]] |- ! 5 | [[Virumaa kreisisaadik]] |- ! 5 | [[De Villiers/Pama süsteem]] |- ! 5 | [[Tallinna kodanik]] |- ! 5 | [[2. Balti rinne]] |- ! 5 | [[Christian Wilhelm von Münnich]] |- ! 5 | [[Adjunkt]] |- ! 5 | [[Bühl]] |- ! 5 | [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll]] |- ! 5 | [[Berg (Eestimaa aadlisuguvõsa)]] |- ! 5 | [[Edela-Eesti]] |- ! 5 | [[Eesti NSV Teataja]] |- ! 5 | [[Tallinna Linna RSN Täitevkomitee]] |- ! 5 | [[Eduard Saar]] |- ! 5 | [[Ülemkorrakohus]] |- ! 5 | [[Stromberg]] |- ! 5 | [[Eestimaa kubermanguvangla]] |- ! 5 | [[Stanisław Żółkiewski]] |- ! 5 | [[Erik V]] |- ! 5 | [[Fabian Ernst von Bellingshausen]] |- ! 5 | [[Friedrich Georg von Berg]] |- ! 5 | [[Fromhold von Tiesenhausen]] |- ! 5 | [[Soome murded]] |- ! 5 | [[Zorndorfi lahing]] |- ! 5 | [[Auvere platsdarm]] |- ! 5 | [[Balugjanski]] |- ! 5 | [[Anti Lillak]] |- ! 5 | [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)]] |- ! 5 | [[Vikaar]] |- ! 5 | [[Aleksander Jea]] |- ! 5 | [[Alexander von Buxhoeveden]] |- ! 5 | [[Algharidus]] |- ! 5 | [[Venemaa keiserlik armee]] |- ! 5 | [[Andreas von Below]] |- ! 5 | [[Ajalookandidaat]] |- ! 5 | [[Andres Andersen]] |- ! 5 | [[Veltveebel]] |- ! 5 | [[Vangilaager]] |- ! 5 | [[Ardo Niinre]] |- ! 5 | [[Vilhelm Fredrik Palmblad]] |- ! 5 | [[Wilhelm Fahrensbach]] |- ! 5 | [[Valga konföderatsioon]] |- ! 5 | [[Valdemar III]] |- ! 5 | [[Asserien]] |- ! 5 | [[Sillakohtunik]] |- ! 5 | [[August Tibar]] |- ! 5 | [[Aurahukohtunik]] |- ! 5 | [[Tsehh]] |- ! 5 | [[Triviaalkool]] |- ! 5 | [[Transiitkaubandus]] |- ! 5 | [[Trakt]] |- ! 5 | [[Torstensoni sõda]] |- ! 5 | [[Frommhold von Knorring]] |- ! 5 | [[Gotthard Wilhelm von Budberg]] |- ! 5 | [[Georg von Wrangell]] |- ! 5 | [[Narva kaitselahingud]] |- ! 5 | [[Peterburi sõjakuberner]] |- ! 5 | [[Johannes de Lode]] |- ! 5 | [[Jorģis Zemitāns]] |- ! 5 | [[Peeter Peterson]] |- ! 5 | [[Justiitsbürgermeister]] |- ! 5 | [[Paul von Rusdorf]] |- ! 5 | [[Jürgen Kursell]] |- ! 5 | [[Karl Gustav von Rehbinder]] |- ! 5 | [[Olav von Roskilde]] |- ! 5 | [[Karl Woldemar von Budberg]] |- ! 5 | [[Katre Palo]] |- ! 5 | [[Kodu-uurimine]] |- ! 5 | [[Möller]] |- ! 5 | [[Johann Michael von Benckendorff]] |- ! 5 | [[Komandör]] |- ! 5 | [[Koopteerimine]] |- ! 5 | [[Meiners]] |- ! 5 | [[Marquard Breide]] |- ! 5 | [[Kruse]] |- ! 5 | [[Kubermanguvalitsus]] |- ! 5 | [[Magnus von Nieroth]] |- ! 5 | [[Magnus Johann von Berg]] |- ! 5 | [[Magnus Gustav von Mengden]] |- ! 5 | [[Laagerkastell]] |- ! 5 | [[Maarajoon]] |- ! 5 | [[Laskurdiviis]] |- ! 5 | [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] |- ! 5 | [[Johann von Helmersen]] |- ! 5 | [[Piimanina]] |- ! 5 | [[Schoultz von Ascheraden]] |- ! 5 | [[Heinrich Uxküll]] |- ! 5 | [[Scheinvogel]] |- ! 5 | [[Samuel Waxelberg]] |- ! 5 | [[Saaremaa maanõunik]] |- ! 5 | [[Gotthard Ernst von Berg]] |- ! 5 | [[Roth (aadlisuguvõsa)]] |- ! 5 | [[Rootsi-Poola sõda (1600–1629)]] |- ! 5 | [[Linda Pärn]] |- ! 5 | [[Grass]] |- ! 5 | [[Guillemot de Villebois]] |- ! 5 | [[Gustav Heinrich von Funcken]] |- ! 5 | [[Heinrich Teder]] |- ! 5 | [[Riia kindlus]] |- ! 5 | [[Reinhold von Rosen]] |- ! 5 | [[Piiramistorn]] |- ! 5 | [[Reinhold Isak]] |- ! 5 | [[Hendrik Vahtramäe]] |- ! 5 | [[Rahukogu]] |- ! 5 | [[Põlluharimine]] |- ! 5 | [[Põhja-Läti brigaad]] |- ! 5 | [[Hugo Peets]] |- ! 5 | [[Pärusmõis]] |- ! 5 | [[Pärnu vojevood]] |- ! 5 | [[Pärnu presidentkond]] |- ! 5 | [[Irboska raudteejaam]] |- ! 5 | [[Jefreitor]] |- ! 5 | [[Johann Haffstein]] |- ! 5 | [[Politruk]] |- ! 5 | [[11. jalaväediviis]] |} [[Kategooria:Eesti ajaloo portaal]] [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid]] c85r07cxrki2jv0sarni38fayydj6gh Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel 0 282692 6164683 6020988 2022-07-20T23:24:05Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel''' ([[saksa keel]]es ''Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften'') oli [[Liivimaa]] [[seisus]]liku korporatsiooni [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] liikmete register. ==Ajalugu== ===Matrikli koostamise põhjused=== Keiser [[Peeter I]] kinnitas [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] privileegid [[1710]]. aastal. Aadlile annetatud privileegides ja [[1710. aasta kapitulatsioonid]]es oli määratlus ''kohalik aadel'', kuid see ei taganud aadliprivileege ainult kohalikule baltisaksa [[vana aadel|põlisaadlile]], vaid laienes ka Vene teenistusaadlikele või Saksamaal aadliseisuse omandanud isikutele. Seepärast oli põlisaadel huvitatud, et rüütelkonna mõiste täpsemalt piiritletakse; seda taotleti juba Rootsi võimu ajal. Liivimaa rüütelkond pöörduski selleks [[1727]]. aastal võimude poole, et saada luba aadlimatriklite koostamiseks.<ref>Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 68-69.</ref> ===Matrikli koostamine 1727−1747=== Matrikli koostamine võttis rohkem aega kui loodeti. Liivimaa aadlikud pidi esitama oma aadliõigusi tõendavad dokumendid [[1731]]. aasta lõpuks, kuid paljud ei olnud seda hoolimata korduvatest meeldetuletustest teinud isegi 1730. aastate lõpuks. [[1732]]. aastal moodustati Liivimaa rüütelkonna matriklikomisjon, mille eesotsas oli [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal|maamarssal]] ja mille liikmed kinnitas kubermanguvalitsus. Kohe algusest peale oli eesmärk matrikkel jaotada nelja ossa ehk klassi; aluseks võeti suguvõsade Liivimaale saabumine või nende aadeldamine kronoloogilises järjekorras. Kuna kõige vanema perioodi aadlisuguvõsasid ei olnud võimalik täpselt reastada, tehti seda loosimise teel. Teistes riikides aadeldamist ei arvestatud. Ehkki selline klassidesse jagunemine tekitas mõnedes aadlikes vastuseisu, valmis matrikkel [[1747]]. aastal kummatigi kronoloogilisel põhimõttel: a) piiskopi- või orduajal (kuni 1561) rüütelkonda kuulunud suguvõsad, b) Poola ajal (1561−1629) rüütelkonda võetud perekonnad, c) Rootsi ajal (1629−1710) rüütelkonna liikmeks saanud perekonnad ja d) Vene ajal (enne 1747) vastuvõetud suguvõsad. Kokku immatrikuleeriti 172 suguvõsa, kellest esimesse klassi kuulus 52, teise 16, kolmandasse 45 ja neljandasse 59 perekonda. Matriklis ei tõstetud esile krahve ja vabahärrasid, kuna lähtuti põhimõttest, et Liivimaal on olnud alati vaid rüütliseisus (''weil hier in Liefland nur ein Ritterstand wäre'').<ref>Laur 2000, lk 69-70.</ref> Matriklite koostamisega kujunes Läänemereprovintsides selgelt piiritletud isikute ring. Ehkki matrikli valmimine ei muutnud aadliseisust päriselt suletuks, oli uute perekondade lisandumine muudetud võrdlemisi keeruliseks. Vastavalt [[1759]]. aasta Liivimaa maapäevakorraldusele sai sellise taotluse rahuldada vaid rüütelkonna täiskogu. Kui tavaliselt lähtus maapäev oma otsuste vastuvõtmisel lihthäälteenamuse põhimõttest, siis rüütelkonda immatrikuleerimisel oli nõutav vähemalt 3/4 kohalviibijate hääl. Matriklisse kantud isikul tuli rüütelkonna kassasse tasuda ka kopsakas 100 taalri suurune lõiv.<ref>Laur 2000, lk 70.</ref> ==Liivimaa rüütelkonna matrikkel 1747−1920/1975== ===I. Matrikli koostamise ajal vastuvõetud suguvõsad=== ====A) Piiskopi- või orduajal (enne 1561) rüütelkonda kuulunud suguvõsad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa |- | style="text-align:center" | [[1747]] | 29. juuni | style="text-align:center" | 43 | [[Fail:Aderkasi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Aderkas]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 35 | [[Fail:Albedylli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Albedyll]] (Lielstraupe liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 8 | [[Fail:Anrepi suguvõsa aadlivapp (Liivimaa).jpg|85px]] | [[Anrep]]; krahv von Anrep-Elmpt |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 49 | [[Fail:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Bellingshausen]]; vabahärra von Bellingshausen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 17 | [[Fail:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berg (Kandla)|Berg]] a. d. H. Kandel (Kandla) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 23 | [[Fail:Bergi (Päri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berg (Päri)|Berg]] a. d. H. Kattentack (Päri); krahv von Berg |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 2 | [[Fail:Bocki (Bukase) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bock (Bukase)|Bock]] a. d. H. Suddenbach (Bukase) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 12 | [[Pilt:Brackel-Wappen-Balt.png|85px]] | [[Brackel]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 22 | [[Fail:Broel gen. Plateri suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Plater|Broel gen. Plater]] (Nedderitzi ja Plātere liinid) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 5 ja 6 | [[Fail:Budbergi suguvõsa aadlivapp ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa parunivapp.png|85px]] | [[Budberg|Budberg-Bönninghausen]] (Turaida, Inciemsi, Sänna ja Tsooru liinid); vabahärra von Budberg-Bönninghausen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 3 | [[Fail:Buddenbrocki suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Buddenbrock]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 46 | [[Fail:Buxhoevedeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Buxhövden|Buxhoeveden]] (Biksēre ja Biksēja liinid) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 13 | [[Fail:Dückeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dücker]] (Dīķeri liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 26 | [[Fail:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Engelhardt]]; parun von Engelhardt |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 1 | [[Fail:Ermesi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ermes (aadlisuguvõsa)|Ermes]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 20 | [[Fail:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 48 | [[Fail:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Fersen]] (Olustvere liin); vabahärra von Fersen; krahv Fersen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 50 | [[Fail:Grotthussi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Grotthuss]] (Mēdzūla ja Ķiegeļi liinid); parun von Grotthuss |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 44 | [[Fail:Howeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Howen]]; vabahärra von der Howen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 9 | [[Fail:Klebecki suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Klebeck]]; vabahärra von Klebeck |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 16 | [[Fail:Kloti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klot]]; von Klot-Heydenfeldt; vabahärra von Klot-Trautvetter; krahv von Klot-Trautvetter |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 33 | [[Fail:Koskulli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Koskull]] (Blome liin); vabahärra von Koskull |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 21 | [[Fail:Krüdeneri suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Krüdener]]; parun von Krüdener; parun von Krüdener-Struve |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 7 | [[Fail:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lode]] (Lode liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 34 | [[Fail:Loudoni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Loudon]]; vabahärra von Loudon; vabahärra von Loudon-Vorst-Gudenau |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 36 ja 37 | [[Fail:Löwenwolde suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Löwenwolde]]; vabahärra von Löwenwolde; krahv von Löwenwolde |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 39 | [[Fail:Mengden_COA.jpg|85px]] | [[Mengden]]; vabahärra von Mengden; krahv von Mengden |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 29 | [[Fail:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Meyendorff]], vabahärra |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 4 | [[Fail:Moelleri suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Moeller]] a. d. H. Hauküll (Audla) (Sõmerpalu liin); von Moller |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 45 | [[Fail:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pahlen]] (Pootsi liin); vabahärra von der Pahlen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 32 | [[Fail:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Patkul]] (Ķiegeļi liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 24 | [[Fail:Pfeili ja Piele gen. Pfeili suguvõsa vapp.jpg|85px]] | [[Pfeil]] (Sauļi liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 19 | [[Fail:Rehbinderi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rehbinder]] (Löwenkülli ja Roobe liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 15 | [[Fail:Roseni (punane) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosen (punane)|Rosen]] a. d. H. Hochrosen und Roop (Augstroze ja Straupe); vabahärra von Rosen; krahv von Rosen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 11 | [[Fail:Sassi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Sass (aadlisuguvõsa)|Sass]]; parun von Sass |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 10 | [[Fail:Schlippenbachi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Schlippenbach]] (Pornuse liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 51 | [[Fail:Schulmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Schulmann]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 31 | [[Fail:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Stackelberg]]; vabahärra von Stackelberg; krahv von Stackelberg |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 52 | [[Fail:Stryki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stryk]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 18 | [[Fail:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]] (Isseni liin); parun von Taube |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 14 | [[Fail:Tiesenhauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Tiesenhausen]]; vabahärra von Tiesenhausen; parun von Delwig-Tiesenhausen; krahv von Tiesenhausen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 30 | [[Fail:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]; parun von Toll; krahv von Toll |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 47 | [[Fail:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Uexküll]]; parun von Uexküll |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 28 | [[Fail:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Ungern-Sternberg]] (Ungurpilsi liin); krahv von Ungern-Sternberg |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 27 | [[Fail:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Vietinghoff]] (Vecmuiža liin); parun von Vietinghoff; parun von Vietinghoff gen. Scheel (Viitina liin); parun von Vietinghoff von Riesch |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 25 | [[Fail:Fölkersahmi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Völckersahm]] (Veļķi ja Veļķi liinid); von Fölckersahm |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 41 | [[Fail:Wrangelli suguvõsa vabahärravapp (Elistvere).jpg|85px]] | [[Wrangell]] (Elistvere liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 42 | [[Fail:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Soontaga).jpg|85px]] | Wrangell (Soontaga liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 38 | [[Fail:Zoege von Manteuffeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zöge von Manteuffel|Zoege von Manteuffel]] (Sēja liin); krahv von Manteuffel |} ====B) Poola ajal (1561−1629) rüütelkonda kuulunud suguvõsad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 65 | [[Fail:De la Barre suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[De la Barre|Barre]] | Prantsusmaa põlisaadel, Rootsi aadlikud (1672, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 56 | [[Fail:Bocki (Lahmuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bock (Lahmuse)|Bock]] a. d. H. Lachmes (Lahmuse) | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1689, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 59 | [[Fail:Boije suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Boye]] (Varangu liin); vabahärra von Boye | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 53 | [[Fail:Clodt_von_Jürgensburgi_suguvõsa_vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Clodt von Jürgensburg]]; vabahärra Clodt von Jürgensburg | Poola aadlikud (1600, renovatsioon), Rootsi vabahärrad (1714) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 67 | [[Fail:Gersdorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gersdorff]] (Rääbise liin) | Rootsi aadlikud (1693, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 57 | [[Fail:Helffreichi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Helffreich]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1569) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 61 | [[Fail:Hilcheni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hilchen]] | Poola aadlikud (1591), Rootsi aadlikud (1664, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 62 | [[Fail:Kaweri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kawer]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 54 | [[Fail:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Knorring]] (Pädaste liin) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 68 | [[Fail:Köhleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Köhler (Smerle)|Köhler]] a. d. H. Smerle (Smerle) | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1569) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 58 | [[Fail:Lauwi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lauw]] | Rootsi aadlikud (1680) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 55 | [[Fail:Mecki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meck]] | Poola aadlikud (1567, renovatsioon), Rootsi aadlikud (1723, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 66 | [[Fail:Linteni ja Rechenberg gen. Linteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rechenberg gen. Linten]] (Lindi) | |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 60 | [[Fail:Richteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Richter]]; vabahärra von Richter | Poola aadlikud (1569) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 64 | [[Fail:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosen (valge)|Rosen]] a. d. H. Weinjerwen (Väinjärve) (Lehmja liin); parun von Rosen | Rootsi aadlikud (1617), Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1802) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 63 | [[Fail:Vegesacki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Vegesack]]; vabahärra von Vegesack | Poola aadlikud (1598), Rootsi aadlikud (1651) |} ====C) Rootsi ajal (1629−1710) rüütelkonda kuulunud perekonnad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 108 | [[Fail:Bornemanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bornemann]] | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 107 | [[Fail:Brandti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | Brandt a. d. H. Fehtenhof (Vedu) | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 99 | [[Fail:Brömseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brömsen]] (Päidla liin) | Rootsi aadlikud (1678) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 91 ja 92 | [[Fail:Campenhauseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Campenhausen]]; vabahärra von Campenhausen | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 94 | [[Fail:Ceumerni suguvõsa aadli- ja Ceumern-Lindenstjerna suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Ceumern]]; vabahärra von Ceumern; vabahärra von Ceumern-Lindenstjerna | Rootsi aadlikud (1662) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 113 | [[Fail:Cronmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Cronmann]] | Rootsi aadlikud (1640) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 103 | [[Fail:Dinggraveni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dinggraven]] | Rootsi aadlikud (1684) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 97 | [[Fail:Dunteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dunten]] (Dunte liin); krahv von Dunten | Rootsi aadlikud (1654, renovatsioon), Püha Rooma keisririigi krahvid (1787) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 93 | [[Fail:Freymanni (Nursi) suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Freymann (Nursi)|Freymann]] a. d. H. Nursie (Nursi) | Rootsi aadlikud (1666) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 100 | [[Fail:Freytag von Loringhoveni ja Freytag gen. Loringhoffi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Freytag von Loringhoven]] (Visusti liin); parun Freytag-Loringhoven; parun Freytag von Loringhoven | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 75 | [[Fail:Funckeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Funcken]] | Rootsi aadlikud (1646) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 95 | [[Fail:Glasenappi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Glasenapp]] (Saaluse liin) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 112 | [[Fail:Güldenhoffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Güldenhoff]], vabahärra | Rootsi vabahärrad (1687) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 86 | [[Fail:Helmerseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Helmersen]] | Rootsi aadlikud (1643) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 101 | [[Fail:Hirschheydti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hirschheydt]] | Rootsi aadlikud (1662, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 73 | [[Fail:Igelströmi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Igelström]] (Ropka liin), vabahärra; krahv von Igelström | Rootsi aadlikud (1645), Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1737) ja krahvid (1792) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 98 | [[Fail:Jägeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Jäger]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1568) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 77 | [[Fail:Kocken von Grünbladti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kocken von Grünbladt]] | Rootsi aadlikud (1649) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 90 | [[Fail:Kruse suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kruse]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1664), Rootsi aadlikud (1664, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 106 | [[Fail:Lipharti suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Liphart]] | Rootsi aadlikud (1688, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 78 | [[Fail:Löwensterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Löwenstern]] (Antsla ja Restu liinid); vabahärra von Löwenstern | Rootsi aadlikud (1650) ja vabahärrad (1720) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 69 | [[Fail:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]] | [[Löwis of Menar]] | Šoti põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 85 | [[Fail:Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meyer (Lizums)|Meyer]] a. d. H. Lysohn (Lizums) | Rootsi aadlikud (1645) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 80 | [[Fail:Palmstrauchi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Palmstrauch]] | Rootsi aadlikud (1651) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 88 | [[Fail:Pistohlkorsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pistohlkors]] (Rutikvere liin) | Rootsi aadlikud (1645) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 88 | [[Fail:Priauda suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Priauda]] | Rootsi aadlikud (1682, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 109 | [[Fail:Rassi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rass (aadlisuguvõsa)|Rass]] (Rucka liin) | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 111 | [[Fail:Rothkirchi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rothkirch]] (Krootuse liin) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 89 | [[Fail:Rudeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ruden]] | Rootsi aadlikud (1663) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 110 | [[Fail:Rönne suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rönne]] (Tamme liin) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 70 | [[Fail:Schoultz von Ascheradeni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Schoultz von Ascheraden]], vabahärra | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1674) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 82 | [[Fail:Schultzeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schultzen]] (Skulte liin) | Rootsi aadlikud (1651), Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 74 | [[Fail:Schwengelmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schwengelm]] | Rootsi aadlikud (1631) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 83 | [[Fail:Staali suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Staal]]; parun von Staal | Prantsusmaa-Poola aadlikud (1586), Rootsi aadlikud (1652 ja 1684) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 82 | [[Fail:Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Stael von Holstein]]; parun Stael von Holstein | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1652, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 105 | [[Fail:Stahrenschildi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Starenschildt]] | Rootsi aadlikud (1686) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 84 | [[Fail:Steini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stein]] | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 87 | [[Fail:Sternstrahl_COA.jpg|85px]] | [[Sternstrahl]] | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 105 | [[Fail:Stiernhielmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stiernhielm]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1631, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 102 | [[Fail:Strahlborni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Strahlborn]] (Poka liin) | Rootsi aadlikud (1682, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 71 | [[Fail:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]] (Tūja liin) | |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 79 | [[Fail:Wolffeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wolffeldt]] | Rootsi aadlikud (1651) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 76 | [[Fail:Wolffenschildi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wolffenschildt]] | Rootsi aadlikud (1646) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 96 | [[Fail:Zeddelmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zeddelmann]] | Põlisaadel |} ====D) Vene ajal (enne 1747) rüütelkonda vastuvõetud isikud/perekonnad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa/isik ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 166 | [[Fail:Bayer COA.jpg|85px]] | [[Bayer (aadlisuguvõsa)|Bayer]], Andreas von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1740) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 149 | [[Fail:Bayer von Weissfeldt COA.jpg|85px]] | [[Bayer von Weissfeldt]] | Rootsi aadlikud (1688) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 136 | [[Fail:Beckerni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Beckern]] | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 132 | [[Fail:Bergholtzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bergholtz]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1552) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 126 | [[Fail:Bibikovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bibikov]], Ivan Ivanovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 129 | [[Fail:Bironi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Biron]], krahv Ernst Johann von; Kuramaa hertsog; Sagani hertsog; prints Biron von Curland | Poola aadlikud (1638), Püha Rooma keisririigi krahvid (1730), Kuramaa valitsevad hertsogid (1737-1795) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 119 | [[Fail:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brevern]]; krahv von Breven De la Gardie | Rootsi aadlikud (1694) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 117 ja 118 | [[Fail:Bruemmeri suguvõsa (Varangu) aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bruemmer]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 165 | [[Fail:Bruiningki suguvõsa (Hellenurme) aadlivapp.png|85px]] | [[Bruiningk]] a. d. H. Hellenorm (Hellenurme); vabahärra von Bruiningk | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1737) ja vabahärrad (1777) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 161 | [[Fail:Busseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bussen]] | Vene aadlikud (1719) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 168 | [[Fail:Delwigi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Delwig]] (Koivaliina liin); vabahärra von Delwig | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1720) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 152 | [[Fail:Drentelni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Drenteln]] | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 162 | [[Fail:Ficki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fick]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1717) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 155 | [[Fail:Fuchsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fuchs]] | Rootsi aadlikud (1696) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 156 | [[Fail:Gaveli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gavel]] | Rootsi aadlikud (1696) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 123 | [[Fail:Golovini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Golovin (aadlisuguvõsa)|Golovin]], krahv | Vene põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1702) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 115 | [[Fail:Golovkini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Golovkin]], krahv | Vene põlisaadel, Venemaa tsaaririigi krahvid (1709) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 139 | [[Fail:Grassi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Grass]] a. d. H. Engelhardtshof (Englārte) | Rootsi aadlikud (1640, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 170 | [[Fail:Guillemot de Villebois´ suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Guillemot de Villebois]] | Prantsusmaa põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 150 | [[Fail:Gyllenschmidti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gyllenschmidt]] | Rootsi aadlikud (1689) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 153 | [[Fail:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hagemeister]] | Rootsi aadlikud (1692) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 120 | [[Fail:Jagužinski suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Jagužinski]], krahv Pavel Ivanovitš | Poola aadlikud, Venemaa keisririigi krahvid (1731) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 120 | [[Fail:Jarmerstedti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Jarmerstedt]] | Rootsi aadlikud (1687) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 158 | [[Fail:Klüveri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klüver]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 122 | [[Fail:Lacy suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Lacy]], krahv Peter Edmond von | Püha Rooma keisririigi krahvid (1740) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 157 | [[Fail:Manekeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Maneken]] | Rootsi aadlikud (1696) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 128 | [[Fail:Maslovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Maslov]], Anissim Semjonovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 127 | [[Fail:Münnichi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Münnich]], krahv Burchard Christoph | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1702) ja krahvid (1741), Venemaa keisririigi krahvid (1728) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 137 | [[Fail:Numersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Numers]] | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 147 | [[Fail:Oettingeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Oettingen]] | Rootsi aadlikud (1687) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 121 | [[Fail:Ostermanni suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Ostermann]], krahv Heinrich Johann | Vene tsaaririigi parunid (1721) ja Vene keisririigi krahvid (1730) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 154 | [[Fail:Palmenbachi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Palmenbach]] | Rootsi aadlikud (1695) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 131 | [[Fail:Posse suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Posse (aadlisuguvõsa)|Posse]], vabahärra | Rootsi põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1673) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 141 | [[Fail:Reiheri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reiher]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1668, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 160 | [[Fail:Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rennenkampff]]; Edle von Rennenkampff | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1728) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 151 | [[Fail:Reuterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reutern]]; krahv von Reutern | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 159 | [[Fail:Reutzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reutz]] | Poola aadlikud |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 148 | [[Fail:Rosenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosenkampff]]; vabahärra von Rosenkampff | Rootsi aadlikud (1687), Venemaa keisririigi parunid ja Soome suurvürstiriigi vabahärrad (1817) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 171 | [[Fail:Rumjantsevi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Rumjantsev]], krahv Aleksandr Ivanovitš | Venemaa keisririigi krahvid (1744) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 134 | [[Fail:Samson von Himmelstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Samson]]; Samson von Himmelstiern; von Samson-Himmelstjerna | Rootsi aadlikud (1640) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 164 | [[Fail:Schraderi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schrader]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1736) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 143 | [[Fail:Schreiterfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schreiterfeld]] | Rootsi aadlikud (1676) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 163 | [[Fail:Schultzi (Sēļi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schultz (Sēļi)|Schultz]] a. d. H. Soosaar (Soosaare) | Rootsi aadlikud (1693) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 135 | [[Fail:Schwanenbergi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schwanenberg]] | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 152 | [[Fail:Siversi suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Sivers]] a. d. H. Euseküll (Õisu) | |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 140 | [[Fail:Skoghi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Skogh]] | Rootsi aadlikud (1661) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 140 | [[Fail:Smitteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Smitten]] | Rootsi aadlikud (1684) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 140 | [[Fail:Sternfeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Sternfeldt]] | Rootsi aadlikud (1676) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 143 | [[Fail:Strokirch_COA.jpg|85px]] | [[Strokirch]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1684, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 116 | | [[Šafirov]], parun Pjotr Pavlovitš | Vene tsaaririigi parunid (1710) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 144 | [[Fail:Šeremetjevi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Šeremetjev]], krahv | Vene tsaaririigi krahvid (1706) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 133 | [[Fail:Thielau suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Thielau]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1602) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 138 | [[Fail:Transehe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Transehe]]; von Transehe-Roseneck | Rootsi aadlikud (1663, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 167 | [[Fail:Trubetskoi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Trubetskoi]], vürst | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 169 | [[Fail:Wilckeni (Kärgula) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wilcken]] a. d. H. Kerjel (Kärgula) | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1744) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 124 | [[Fail:Wolffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Wolff]]; vabahärra von Wolff | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1747) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 125 | [[Fail:Wulfi (Aumeisteri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wulf]] a. d. H. Serbigal (Aumeisteri) | Rootsi aadlikud (1704) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 130 | [[Fail:Zimmermanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zimmermann]] a. d. H. Kegel (Ķiegeļi) | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1550), Rootsi aadlikud (1662, naturalisatsioon) |} ===II. Pärast matrikli koostamist vastuvõetud isikud/suguvõsad=== ====A) Aastatel 1750−1761 vastuvõetud isikud==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1750]] | | style="text-align:center" | 175 | [[Fail:Fischeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fischer (aadlisuguvõsa)|Fischer]], Johann Bernhard von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1736) |- | style="text-align:center" | 1750 | | style="text-align:center" | 176 | [[Fail:Meinersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meiners]], Erhard Johann von | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1750 | | style="text-align:center" | 173 | [[Fail:Spalchhaber_COA.jpg|85px]] | [[Spalchhaber]], Johann Danieli järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1744) |- | style="text-align:center" | 1750 | | style="text-align:center" | 174 | [[Fail:Strandmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Strandmann (aadlisuguvõsa)|Strandmann]], Gustav Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1740) |- | style="text-align:center" | [[1752]] | | style="text-align:center" | 177 ja 178 | [[Fail:Sieversi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Sievers]], Joachim Johann von; Sievers, vabahärra Karl von; krahv von Sievers | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1745) ja krahvid (1760), Venemaa keisririigi krahvid (1798) |- | style="text-align:center" | [[1759]] | | style="text-align:center" | 179 | [[Fail:Dolgoruki suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Dolgorukov|Dolgoruki]], vürst Vladimir Petrovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1759 | | style="text-align:center" | 180 | [[Fail:Fermori suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Fermor]], krahv Wilhelm von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1758) |- | style="text-align:center" | 1759 | | style="text-align:center" | 180 | [[Fail:Vorontsovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Vorontsov]], krahv Mihhail Illarionovitš | Vene põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1760), Venemaa keisririigi krahvid (1797) |- | style="text-align:center" | [[1761]] | 12. juuni | style="text-align:center" | 180 | [[Fail:Emme suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Emme]], Friedrich Johann von | Vene aadlikud, Püha Rooma keisririigi rüütlid (1764) |} ====B) 1764. aastal keisrinna Katariina II korraldusel matriklisse võetud isikud==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1764]] | 4. märts | style="text-align:center" | 191 | [[Fail:Bühli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bühl]] (Biel), Joachim Johann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 183 | [[Fail:Cahdeuse suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Cahdeus]], Karl Gustav von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 184 | [[Fail:Dietzi suguvõsa aadli- ja vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Dietz]], vabahärra Thomas Justus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1629), Poola vabahärrad (1759) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 193 | [[Fail:Drewnicki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Drewnick]], Peter von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 185 | [[Fail:Edle von Tauberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Edler von Taubert]], Johann Caspar | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1763) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 190 | [[Fail:Handtwigi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Handtwig]], Karl Reinhold von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1754) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 194 ja 196 | [[Fail:Helleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Heller]], Gustav Heinrich ja Justus Friedrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1756) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 197 | [[Fail:Hildebrandti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hildebrandt]], Gustav Wilhelm von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 187 | [[Fail:Kallmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kallmann]], Jürgen (Georg) Gisbrecht von | |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 189, 192 ja 195 | [[Fail:Kirchneri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kirchner]], Reinhold Johann, Karl Magnus ja Gustav Jakob von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 186 | [[Fail:Klingstaedti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klingstaedt]], Timotheus Karl von | Vene aadlikud (1763) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 188 | [[Fail:Lindeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Linden (aadlisuguvõsa)|Linden]], Nikolaus Georg von | Vene aadlikud |} ====C) Alates 1765. aastast vastuvõetud isikud/perekonnad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik/suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1765]] | | style="text-align:center" | 202 | [[Fail:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Benckendorff]], Johann Michael von; krahv von Benckendorff | Rootsi aadlikud (1674), Venemaa keisririigi krahvid (1832) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 200 | [[Fail:Buturlini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Buturlin]], krahv Aleksandr Borissovitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1760) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 198 | [[Fail:Orlovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Orlov]], krahv Fjodor Grigorjevitš, krahv Grigori Grigorjevitš, krahv Ivan Grigorjevitš, krahv Vladimir Grigorjevitš ja krahv Aleksei Grigorjevitš; krahv Orlov-Tšešmenski; vürst Orlov | Venemaa keisririigi krahvid (1762) ja vürstid (1856), Püha Rooma keisririigi krahvid (1763) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 203 | [[Fail:Radinghi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Radingh|Rading]], Hermann Johann von | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 199 | [[Fail:Tšernõšovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Tšernõšov]], krahv Pjotr Grigorjevitš ja krahv Zahhar Grigorjevitš | Venemaa keisririigi krahvid (1742) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 201 | [[Fail:Vorontsovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Vorontsov]], krahv Roman Illarionovitš; vürst Vorontsov | Vene põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1760), Venemaa keisririigi krahvid (1797) |- | style="text-align:center" | [[1769]] | 17. märts | style="text-align:center" | 207 | [[Fail:Anhorn von Hartwiss COA.jpg|85px]] | [[Anhorn von Hartwiss]], Sebastian ja Heinrich Ernst | |- | style="text-align:center" | 1769 | 17. märts | style="text-align:center" | 208 | [[Fail:Behaghel von Adlerskroni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Behaghel von Adlerskon]], Johann Karl | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1756) |- | style="text-align:center" | 1769 | 17. märts | style="text-align:center" | 206 | [[Fail:Bibikovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bibikov]], Ilja Aleksandrovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1769 | 17. märts | style="text-align:center" | 204 | [[Fail:Panini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Panin]], krahv Nikita Ivanovitš ja krahv Pjotr Ivanovitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1767) |- | style="text-align:center" | 1769 | 17. märts | style="text-align:center" | 205 | [[Fail:Vjazemski suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Vjazemski]], vürst Aleksandr Aleksejevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1772]] | 8. märts | style="text-align:center" | 209 | [[Fail:Golitsõni suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Golitsõn]], vürst Aleksandr | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1772 | 8. märts | style="text-align:center" | 211 | [[Fail:Baehri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Baehr]], Heinrich Daniel von ja Jakob Reinhold von | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1771, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1772 | 8. märts | style="text-align:center" | 212 | [[Fail:Schlippenbachi suguvõsa (Pornuse liin) vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Schlippenbach]], vabahärra Otto Johann von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1768) |- | style="text-align:center" | 1772 | 8. märts | style="text-align:center" | 210 | [[Fail:Weissmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Weissmann von Weissenstein|Weissmann]], Otto Adolf von; parun Weissmann von Weissenstein | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1615), Venemaa keisririigi parunid (1772) |- | style="text-align:center" | [[1774]] | 5. märts | style="text-align:center" | 213 | [[Fail:Solmsi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Solms-Wildenfeld-Sachsenfeld]], krahv Christoph Heinrich Friedrich zu | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1774 | 5. märts | style="text-align:center" | 214 | [[Fail:Weissmann von Weissensteini suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Weissmann von Weissenstein]], parun Gustav Emanuel ja parun Franz Gotthard | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1615), Venemaa keisririigi parunid (1772) |- | style="text-align:center" | 1774 | 28. juuli | style="text-align:center" | 215 | [[Fail:Mengdeni suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Mengden]], krahv Ernst Reinhold von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1774) |- | style="text-align:center" | [[1780]] | 29. juuli | style="text-align:center" | 219 | [[Fail:Boltho von Hohenbachi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Boltho von Hohenbach]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1780 | 29. juuli | style="text-align:center" | 218 | [[Fail:Browne-Camus´ suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Browne|Browne-Camus]], krahv George | Iiri põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1773) |- | style="text-align:center" | 1780 | 29. juuli | style="text-align:center" | 216 | [[Fail:Bruiningki_suguvõsa_(Veselauska)_aadlivapp.png|85px]] | [[Bruiningk]] a. d. H. Wesselshof (Veselauska), Friedrich Justin von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1780) |- | style="text-align:center" | 1780 | 29. juuli | style="text-align:center" | 217 | [[Fail:Grotenhielmi_suguvõsa_aadlivapp.jpg|85px]] | [[Grotenhielm]], Georg Friedrich von | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1780 | 29. juuli | style="text-align:center" | 220 | [[Fail:Klebecki suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Klebeck]], vabahärra Wilhelm Ernst von ja vabahärra Carl Otto von | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1779) |- | style="text-align:center" | [[1783]] | 18. oktoober | style="text-align:center" | 222 | [[Fail:Böttigeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Böttiger]], Alexius Gottfried von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1731) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 224 | [[Fail:Kahleni (Zeltiņi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kahlen (Zeltiņi)|Kahlen]] a. d. H. Seltingshof (Zeltiņi), Christian Gottfried von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 228 | [[Fail:Manteuffeli suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Manteuffel]], krahv Gotthard Johann | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1759) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 227 | [[Fail:Mellini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Mellin]], krahv | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1668), vabahärrad (1693) ja krahvid (1696) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 221 | [[Fail:Michelsohneni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Michelsohnen]], Johann von | |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 225 | [[Fail:Zoeckelli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zoeckell]], Franz Johann von ja Friedrich Wilhelm von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1753, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 226 | [[Fail:Ulricheni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ulrichen]], Christian Georg von | Rootsi aadlikud |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 222 | [[Fail:Wrisbergi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wrisberg]], Carl August Ludwig von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1795]] | 21. detsember | style="text-align:center" | 231 | [[Fail:Blanckenhagen COA.jpg|85px]] | [[Blanckenhagen]], Eva Marie (sündinud Grote), Wilhelm, Johann Christoph ja Peter Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1794) |- | style="text-align:center" | 1795 | 21. detsember | style="text-align:center" | 230 | [[Fail:Günzeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Günzel]], Karl Johann von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1755) |- | style="text-align:center" | 1795 | 21. detsember | style="text-align:center" | 229 | [[Fail:Zubovi suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Zubov]], krahv Valerian Aleksandrovitš, krahv Nikolai Aleksandrovitš, krahv Dmitri Aleksandrovitš ja krahv Platon Aleksandrovitš | Venemaa keisririigi krahvid (1793) |- | style="text-align:center" | [[1797]] | 2. jaanuar | style="text-align:center" | 234 | [[Fail:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Pilar von Pilchau]]; parun Pilar von Pilchau; krahv Kotzebue-Pilar von Pilchau | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1797]] | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 239 | [[Fail:Buhrmeisteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Buhrmeister]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1650, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 233 | [[Fail:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Derfelden]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 238 | [[Fail:Ditmari ja Dittmari suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ditmar]] a. d. H. Kurro (Kuru) und Tatters (Tatruse) | Vene aadlikud (1725) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 236 | [[Fail:Ekesparre suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ekesparre]] | Rootsi aadlikud (1719) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 235 | | [[Fischbach]] | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 232 | [[Fail:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lilienfeld]]; von Lilienfeld-Toal | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 237 | [[Fail:Nolckeni suguvõsa vabahärravapp.png|85px]] | [[Nolcken]], vabahärra Axel Gustav Friedrich von; krahv von Reutern vabahärra von Nolcken | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1747) ja Venemaa keisririigi krahvid (1890) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 240 | [[Fail:Osten gen. Sackeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Osten-Sacken|Osten gen. Sacken]], Christoph Adolfi järeltulijad; vabahärra von der Osten gen. Sacken | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 241 | [[Fail:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Ludwig Wilhelm von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |} ====D) Ajavahemikul 1786−1797 kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud isikud==== Pärast [[asehalduskord|asehalduskorralduse]] kehtestamist Liivimaal [[1783]]. aastal kaotati rüütelkonna matrikkel ja nende asemele seati sisse Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatud. Pärast keisrinna [[Katariina II]] surma 1796. aastal taastati endine olukord ja aadliraamatutesse kantud isikud immatrikuleeriti 1797. aastal rüütelkonna matriklisse. {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 250 | [[Fail:Beckeri suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Becker]], Wilhelm Rötger von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1753) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 242 | [[Fail:Belowi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Below]], Andreas von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 246 | [[Fail:Berendsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berends]], Johann Gustav von | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 238 | [[Fail:Berensi_suguvõsa_aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens]], Melchior Gottfriedi järeltulijad | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 307 | [[Fail:Bezborodko suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Bezborodko]], hiilguslik vürst Aleksandr Andrejevitš | Vene põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1784), Venemaa keisririigi hiilguslikud vürstid (1797) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 248 | [[Fail:Bluhmeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bluhmen]], Wilhelm Eberhard von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 249 | [[Fail:Bobrinski suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Bobrinski]], krahv Aleksei Grigorjevitš | Venemaa keisririigi krahvid (1791) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 252 | [[Fail:Braschi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brasch]], Gottlob Siegmund von | Vene aadlikud (1794) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 251 | [[Fail:Brüggeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Brüggen]], Heinrich Ernsti järeltulijad; vabahärra von der Brüggen | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi aadlikud (1548, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 253 | [[Fail:Dietzi suguvõsa aadli- ja vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Dietz]], Johann Gottfried von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1629) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 254 | [[Fail:Drewnicki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Drewnick]], Johann Andrease järeltulijad | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 272 | [[Fail:Edle von Mülleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Edle von Müller|Edler von Müller]] a. d. H. Catharinenhof (Katriņa), Johann Gustav von | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1762) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 280 | [[Fail:Edle von Scheumanni aadlivapp.jpg|85px]] | [[Edler von Scheumann]], Georg Christian | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1794) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 255 | [[Fail:Freymanni (Joosu) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Freymann (Joosu)|Freymann]] a. d. H. Waimel-Neuhof (Joosu), Magnus Ferdinandi järeltulijad | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi aadlikud (1596, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 256 | [[Fail:Fromholdi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fromhold (suguvõsa)|Fromhold]], Hermanni järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1785) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 257 | [[Fail:Gerngrossi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gerngross]], Samuel von | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1771) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 258 | [[Fail:Grote suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Grote]], Adam Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1775) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 259 | [[Fail:Hanenfeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hanenfeldt]], Reinhold Andreas von | Põlisaadel, Brandenburgi aadlikud (1681, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 260 | [[Fail:Herteli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hertell]], Heinrich Ludwig Matthias von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1787) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 261 | [[Fail:Holmdorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Holmdorff]], Burchard Gustav von | Pfalzi aadlikud (1560) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 262 | [[Fail:Jankiewitzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Jankiewitz]], Theodor Nicolaus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1786) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 262 | [[Fail:Kahleni (Jaunkalsnava) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kahlen (Jaunkalsnava)|Kahlen]] a. d. H. Neu-Kalzenau (Jaunkalsnava), Heinrich Joseph von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 265 | [[Fail:Kessleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kessler (aadlisuguvõsa)|Kessler]], Michael von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1773) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 266 | [[Fail:Kreuschi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kreusch]], Karl Magnus von | Vene aadlikud (1740) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 264 | [[Fail:Krögeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kröger]], Paul Adam von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1786) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 297 | [[Fail:RU COA Kurakin I-3.jpg|85px]] | [[Kurakin]], vürst Aleksandr Borissovitš, vürst Stepan Borissovitš ja vürst Aleksei Borissovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 267 | [[Fail:Leskeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lesken]], Jakob Johanni järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1796) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 268 | [[Fail:Malama suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Malama]], vabahärra Ivan Andrejevitši järeltulijad | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1787) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 269 | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Kaspar von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 270 | [[Fail:Mülleri (Loberģi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Müller (Loberģi)|Müller]] a. d. H. Blumbergshof (Loberģi), Gotthard Johanni järeltulijad | Rootsi aadlikud (1689) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 271 | [[Fail:Mülleri (Imukvere) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Müller (Imukvere)|Müller]] a. d. H. Immofer (Imukvere), Christine Louise ja järeltulijad | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 273 | [[Fail:Mülleri (Rustuži) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Müller (Rustuži)|Müller]] a. d. H. Rüssel (Rustuži), Jakob Bernhard von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 265 | [[Fail:Nandelstädti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nandelstädt]], Hermann Johann von | Rootsi aadlikud (1693) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 266 | [[Fail:Nothhelferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nothhelfer]], Franz Gustav von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1785) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 267 | [[Fail:Oldenburgi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Oldenburg (aadlisuguvõsa)|Oldenburg]], Friedrich Ernst von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 268 | [[Fail:Radebandti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Radebandt]], Georg Magnus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1772) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 243, 244, 245 | [[Fail:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Carl Gotthard, Heinrich ja Eberhard von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 247 | [[Fail:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Gottfriedi järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 272 | [[Fail:Reichardi suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Reichard]], Jakob Johann von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1784) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 269 | [[Fail:Reusneri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reusner]], Andreas von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1768) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 270 | [[Fail:Rickmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rickmann]], Fabian Gustav von | |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 271 | [[Fail:Ruckteschelli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ruckteschel]], Heinrich Johann von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1787) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 278 | [[Fail:Scheinvogeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Scheinvogel]], Hermann David ja Karl Friedrich Wilhelm von | Poola aadlikud (1778) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 279 | [[Fail:Schillingi (Kaliküla) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schilling (Kaliküla)|Schilling]] a. d. H. Kalliküll (Kaliküla), Johann Christopher von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 276 | [[Fail:Schroederi (Bolderāja) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schröder (Bolderāja)|Schröder]] a. d. H. Aahaken (Bolderāja), Johann Georg von | Vene aadlikud (1783) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 281 | [[Fail:Schroedersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schroeders]], Kaspar Wilhelm ja Georg Anton von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1766) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 275 | | Schultz, Wilhelm Theodori järeltulijad | |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 273 | [[Fail:Schultzeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | Schultz a. d. H. Lubbert-Renzen (Rencēni), Philipp Johanni järeltulijad | |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 274 | [[Fail:Stadeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Staden (aadlisuguvõsa)|Staden]], Reinhold Christian ja Karl von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1784) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 277 | [[Fail:Staudeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stauden]], Reinhold Johann von | Rootsi aadlikud (1733, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 294 | [[Fail:Zoritši suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zoritš]], Semjon Gavriilovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 283 | [[Fail:Trompowski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Trompowski]], Jakob von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1786, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 285 | [[Fail:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] a. d. H. Bremenhof (Pilkuse), Jakob Reinhold von | Rootsi aadlikud (1624) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 284 | [[Fail:Ulrichi (Vahenurme) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ulrich (Vahenurme)|Ulrich]] a. d. H. Wahhenorm (Vahenurme), Johann Ludwig von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 296 | [[Fail:Valujevi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Valujev]], Pjotr Aleksandrovitš; krahv Valujev | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1880) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 291 | [[Fail:Wagneri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wagner (aadlisuguvõsa)|Wagner]], Gotthard Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1753) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 293 | [[Fail:Wassermanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wassermann]], Gotthard Wilhelm von | Vene aadlikud (1725) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 287 | [[Fail:Weissi (Jāņamuiža) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Weiss]] a. d. H. Johannenhof (Jāņamuiža), Johann Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 288 | [[Fail:Wendeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wenden (aadlisuguvõsa)|Wenden]], Reinhold Jakob von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 292 | [[Fail:Wesseli (Blome) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wessel (Blome)|Wessel]] a. d. H. Kulsdorf (Blome), Christian von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 286 | [[Fail:Wiedau suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Wiedau]], Wilhelm Melchior von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1738) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 289 | [[Fail:Wilckeni (Bebri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wilcken (Bebri)|Wilcken]] a. d. H. Bewershof (Bebri), Karl Reinhold ja Christian Nikolause järeltulijad | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 290 | [[Fail:Wulfi (Partsi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wulf (Partsi)|Wulf]] a. d. H. Parzimois (Partsi), Konrad Wilhelm von | Vene aadlikud (1725) |} ====E) Aadliraamatusse kandmise alusel rüütelkonda vastuvõetud isikud/suguvõsad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik/suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1798]] | 30. aprill | style="text-align:center" | 298 | [[Fail:Bielsky suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Bielsky]], vabahärra von | Poola põlisaadel, Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1745) |- | style="text-align:center" | 1798 | 30. aprill | style="text-align:center" | 300 | [[Fail:Berendsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berends]], Karl Magnus Gustav von ja õed | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1798 | 30. aprill | style="text-align:center" | 299 | [[Fail:Siversi (Dukuri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Sivers (Dukuri)|Sivers]] a. d. H. Duckern (Dukuri), Georg Friedrich ja Heinrich Burchard von | |} ====F) Ajavahemikul 1800−1920 vastuvõetud isikud/suguvõsad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1800]] | 7. juuli | style="text-align:center" | 302 | [[Fail:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Johann Georg von | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1752) |- | style="text-align:center" | 1800 | 7. juuli | style="text-align:center" | 301 | [[Fail:Wenge gen. Lambsdorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wenge gen. Lambsdorff]], Gustav Matthias von der; krahv von Lambsdorff; vabahärra von der Wenge krahv von Lambsdorff; krahv Lambsdorff-Galagan | Põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1817) |- | style="text-align:center" | [[1802]] | 13. veebruar | style="text-align:center" | 207 | [[Fail:Golitsõni suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Golitsõn]], vürst Sergei Fjodorovitš; vürst Prozorovski-Golitsõn | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1805]] | 7. märts | style="text-align:center" | 304 | [[Fail:Arpshofeni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Arpshofen]], vabahärra Karl Georgi järeltulijad | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1791) |- | style="text-align:center" | [[1806]] | 17. juuli | style="text-align:center" | 305 | [[Fail:Mensenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Mensenkampff]], Gottlieb Johann Justus ja Jakob Heinrich Justus von | Vene aadlikud (1725) |- | style="text-align:center" | [[1807]] | 7. jaanuar | style="text-align:center" | 308 | [[Fail:Beklešovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Beklešov]], Aleksandr Andrejevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1807 | 7. jaanuar | style="text-align:center" | 307 | [[Fail:Budbergi suguvõsa aadlivapp ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Budberg-Bönninghausen]], Andreas, Johann ja Karl von; vabahärra von Budberg-Bönninghausen | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1693) |- | style="text-align:center" | 1807 | 7. jaanuar | style="text-align:center" | 330 | [[Fail:Kotšubei suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Kotšubei]], krahv Viktor Pavlovitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1799) ja vürstid (1831) |- | style="text-align:center" | 1807 | 7. jaanuar | style="text-align:center" | 309 | | [[Teyls]], Ignati Antonovitš de | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1809]] | 18. juuni | style="text-align:center" | 312 | [[Fail:Golubtsovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Golubtsov]], Fjodor Aleksndrovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1809 | 18. juuni | style="text-align:center" | 310 | [[Fail:Lambert´i suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Lambert (aadlisuguvõsa)|Lambert]], Marie-Charles ja Henri-Jacques de; krahv de Lambert | Prantsusmaa põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1836) |- | style="text-align:center" | 1809 | 18. juuni | style="text-align:center" | 311 | [[Fail:Novosiltsovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Novosiltsov]], Nikolai Nikolajevitš; krahv Novosiltsov | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1835) |- | style="text-align:center" | [[1812]] | 22. juuni | style="text-align:center" | 313 | [[Fail:Duhameli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Duhamel]], Joseph | Prantsusmaa aadlikud |- | style="text-align:center" | 1812 | 22. juuni | style="text-align:center" | 314 | [[Fail:Kosodavlevi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kozodavlev]], Ossip Petrovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1813]] | mai | style="text-align:center" | 315 | [[Fail:Paulucci delle Roncole suguvõsa markiivapp.jpg|85px]] | [[Paulucci delle Roncole]], markii Filippo | Kirikuriigi (1734) ja Modena hertsogiriigi (1767, tunnustati Püha Rooma keisririigi tiitlina 1771) markiid |- | style="text-align:center" | [[1814]] | 16. mai | style="text-align:center" | 340 | [[Fail:Barclay de Tolly suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Barclay de Tolly]], krahv Michael Andreas von; vürst Barclay de Tolly | Venemaa keisririigi krahvid (1813) ja vürstid (1815) |- | style="text-align:center" | 1814 | 16. mai | style="text-align:center" | 317 | [[Fail:Sayn-Wittgenstein-Berleburgi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Sayn-Wittgenstein-Berleburg-Ludwigsburg]], krahv Ludwig Adolf Peter zu; vürst zu Sayn u. Wittgenstein; vürst zu Sayn-Wittgenstein-Sayn; prints zu Wittgenstein-Sayn; krahv von Hachenburg; von Hachenburg | Venemaa keisririigi krahvid ja Preisimaa kuningriigi vürstid (1834) |- | style="text-align:center" | [[1818]] | | style="text-align:center" | 323 | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gruenewaldt]] | |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 320 | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]], Georg ja Hermann Christoph von; parun von Hoyningen gen. Huene | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 322 | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], Otto Ernst Eduard von; parun von Maydell | Põlisaadel, Venemaa keisririigi parunid (1854) |- | style="text-align:center" | 1818 | detsember | style="text-align:center" | 319 | | [[O'Rourke]], krahv Cornelius Johann Moritz, krahv Ludwig Leopold Joachim, krahv Woldemar Georg Reinhold, krahv Georg Magnus Theodor, krahv Moritz Dietrich, krahv Karl Gustav ja krahv Otto Gustav Gotthard von | Iiri aadel |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 318 | [[Fail:Osten gen. Sackeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Osten-Sacken|Osten gen. Sacken]], Fabian von der; krahv von der Osten gen. Sacken; vürst von der Osten gen. Sacken | Põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1821) ja vürstid (1832) |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 324 | [[Fail:Paykulli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Paykull]], Otto Gotthard Johann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 324 | [[Fail:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]] | [[Wrangell]], Karl Otto von; parun von Wrangell | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1821]] | 16. veebruar | style="text-align:center" | 353 | [[Fail:Adlerbergi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Adlerberg]], Karl Georg Wilhelm von | Rootsi aadlikud (1684) |- | style="text-align:center" | 1821 | 16. veebruar | style="text-align:center" | 328 | [[Fail:Koskulli suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Koskull]], krahv Franz ja krahv Joseph Wilhelm von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1803) |- | style="text-align:center" | 1821 | 16. veebruar | style="text-align:center" | 325 | [[Fail:Lieveni suguvõsa krahvivapp (Venemaa).jpg|85px]] | [[Lieven]], krahvinna Charlotte von järeltulijad; hiilguslik vürst Lieven | Põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1799) ja hiilguslikud vürstid (1826) |- | style="text-align:center" | 1821 | 16. veebruar | style="text-align:center" | 326 | [[Fail:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Uexküll-Güldenband]], vabahärra Peter von | Rootsi vabahärrad (1648) |- | style="text-align:center" | [[1827]] | 9. märts | style="text-align:center" | 326 | [[Fail:Meyeri (Dūre) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meyer (Dūre)|Meyer]] a. d. H. Duhrenhof (Dūre), Karl Georg von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | [[1830]] | 27. juuli | style="text-align:center" | 326 | [[Fail:Paskevitš-Jerivanski krahvi- ja vürst Varšavski vürstivapp.jpg|85px]] | [[Paskevitš|Paskevitš-Jerivanski]], krahv Ivan Fjodorovitš; hiilguslik vürst Varšavski krahv Paskevitš-Jerivanski | Venemaa keisririigi krahvid (1828) ja hiilguslikud vürstid (1831) |- | style="text-align:center" | 1830 | 27. juuli | style="text-align:center" | 333 | [[Fail:Medemi suguvõsa aadli- ja vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Medem]], Hans Peter Gustav von; parun von Medem | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1833]] | 27. juuni | style="text-align:center" | 340 | [[Fail:Hahni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hahn]] a. d. H. Postenden (Postende), Paul von; parun von Hahn | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1833 | 27. juuni | style="text-align:center" | 339 | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], Otto Ernst ja Julius Otto Gotthard von; parun von Maydell | Põlisaadel, Venemaa keisririigi parunid (1854) |- | style="text-align:center" | 1833 | 27. juuni | style="text-align:center" | 265 | [[Fail:Nandelstädti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nandelstädt]], Adolph Carl Theodor, Burchard Otto, Alexander Eduard ja Robert Friedrich von | Rootsi aadlikud (1693, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1833 | 4. juuli | style="text-align:center" | 358 | [[Fail:Fölkersahmi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Fölckersahm]], Georg von; parun von Fölkersahm | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1833 | 4. juuli | style="text-align:center" | 335 | [[Fail:Schwebsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schwebs]], Friedrich Gustav Anton, Karl Gustav ja Balthasar Andreas Konstantin von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1769) |- | style="text-align:center" | 1833 | 4. juuli | style="text-align:center" | 336 | [[Fail:Stadeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Staden]], Reinhold Gustav, Karl Sigismund ja Karl Johann von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1784) |- | style="text-align:center" | 1833 | 4. juuli | style="text-align:center" | 337 | [[Fail:Stenbock-Fermori suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Stenbock|Stenbock-Fermor]], krahv Magnus Johann; krahv Essen-Stenbock-Fermor | Rootsi põlisaadel, Rootsi krahvid (1651) |- | style="text-align:center" | [[1837]] | 11. veebruar | style="text-align:center" | 342 | [[Fail:Schuberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]], Theodor Friedrich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1837 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 343 | [[Fail:Žukovski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Žukovski]], Vassili Andrejevitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1839]] | 3. mai | style="text-align:center" | 349 | [[Fail:Balugjanski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Balugjanski]], Mihhail Andrejevitš | Vene aadlikud (1837) |- | style="text-align:center" | 1839 | 15. juuni | style="text-align:center" | 344 | [[Fail:Hahni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hahn]] a. d. H. Postenden (Postende), Theodor von; parun von Hahn | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 22. juuni | style="text-align:center" | 351 | [[Fail:Polli suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Poll]], Karl Ludwig von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 27. juuni | style="text-align:center" | 352 | [[Fail:Mandenstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Mandenstierna]], Karl Friedrich von | Rootsi aadlikud (1692) |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 348 | [[Fail:Daškovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Daškov]], Dmitri Jeknolevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 350 | [[Fail:Rokassowski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rokassowski|Edler von Rokassowski]], Aleksei | Poola põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 346 | [[Fail:Stroganovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Stroganov]], krahv Aleksandr Grigorjevitš ja krahv Sergei Grigorjevitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1826) |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 345 | [[Fail:Vassiltšikovi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Vassiltšikov]], vürst Illarion Vassiljevitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi vürstid (1839) |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 347 | [[Fail:Volkonski suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Volkonski]], hiilguslik vürst Pjotr Mihhailovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1842]] | 24. veebruar | style="text-align:center" | 353 | [[Fail:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Baranoff]], Detlof Christoph von | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1842 | 24. veebruar | style="text-align:center" | 354 | [[Fail:Buxhoevedeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Buxhoeveden]], Karl Friedrich, Otto ja Otto Alexander von; parun von Buxhoeveden | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1842 | 3. märts | style="text-align:center" | 355 | [[Fail:Dubelti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dubelt]], Leonti Vassiljevitš, Nikolai Leontjevitš ja Mihhail Leontjevitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1842 | | style="text-align:center" | 356 | [[Fail:Mölleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Möller]] a. d. H. Kersel (Kaarepere), Georg von | Rootsi aadlikud (1631) |- | style="text-align:center" | 1842 | | style="text-align:center" | 357 | [[Fail:Taube suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Taube]], vabahärra Gotthard Peter Andreas ja vabahärra Friedrich Hermann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1843]] | 30. jaanuar | style="text-align:center" | 359 | [[Fail:Demidovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Demidov]], Anatol Nikolajevitš; San Donato vürst | Vene aadlikud (1726) |- | style="text-align:center" | [[1844]] | 27. oktoober | style="text-align:center" | 361 | [[Fail:Güldenstubbe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Güldenstubbe]], Alexander, Karl ja Peter Ludwig von | Taani (1462) ja Rootsi aadlikud (1708, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1844 | 27. oktoober | style="text-align:center" | 364 | [[Fail:Medemi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Medem]], krahv Ludwig Johann Friedrich von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1779) |- | style="text-align:center" | 1844 | 27. oktoober | style="text-align:center" | 368 | [[Fail:Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.png|85px]] | [[Nolcken]], Gustav Friedrich Heimart von; parun von Nolcken | Põlisaadel, Venemaa keisririigi parunid (1856) |- | style="text-align:center" | 1844 | 27. oktoober | style="text-align:center" | 362 | [[Fail:Osten gen. Sackeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Osten-Sacken|Osten gen. Sacken]], Ludwig Christoph von der; parun von der Osten gen. Sacken | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1844 | 27. oktoober | style="text-align:center" | 388 | [[Fail:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Vietinghoff]], Gotthard Heinrich von; parun von Vietinghoff | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1849]] | 7. september | style="text-align:center" | 366 | [[Fail:Schroederi (Burtnieki) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schroeder]] a. d. H. Burtneck (Astijärve) und Rammenhof (Rama), Johann Friedrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1793) |- | style="text-align:center" | 1849 | 7. september | style="text-align:center" | 365 | [[Fail:Sommeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Sommer]], Traugott Carl von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1849 | 7. september | style="text-align:center" | 367 | [[Fail:Torklusi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Torklus]], Magnus Samuel Karl Georg von | |- | style="text-align:center" | [[1850]] | | style="text-align:center" | 369 | [[Fail:Menšikovi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Menšikov]], hiilguslik vürst Aleksandr Sergejevitš | Venemaa tsaaririigi (1705) ja Püha Rooma keisririigi hiilguslik vürst (1707) |- | style="text-align:center" | 1850 | | style="text-align:center" | 368 | [[Fail:Suvorov-Rõmnikski suguvõsa krahvivapp ja Italiiski suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Suvorov|Italiiski]], vürst Aleksandr Arkadjevitš, krahv Suvorov-Rõmnikski | Venemaa keisririigi krahvid (1799) ja vürstid (1799) |- | style="text-align:center" | 1850 | | style="text-align:center" | 370 | [[Fail:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Uexküll-Güldenband]], vabahärra Karl Heinrich von | Rootsi vabahärrad (1648) |- | style="text-align:center" | [[1854]] | 18. juuni | style="text-align:center" | 400 | [[Fail:Hanenfeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hanenfeldt]], Paul, Konstantin, Alexander ja Julie von | Põlisaadel, Brandenburgi kuurvürstkonna aadlikud (1681, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1854 | 18. juuni | style="text-align:center" | 401 | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Georg von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1857]] | 31. detsember | style="text-align:center" | 373 | [[Fail:Gagarini suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Gagarin (aadlisuguvõsa)|Gagarin]], vürst Lev Nikolajevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1857 | 31. detsember | style="text-align:center" | 404 | [[Fail:Nasackini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nasackin]], Fromhold Moritz ja Julius Alexander Friedrich von | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1857 | 31. detsember | style="text-align:center" | 374 | [[Fail:Totlebeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Totleben]], Franz Eduard von; krahv Totleben | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1858]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Gotthard Ludwig Gustav von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1860]] | 26. november | style="text-align:center" | 379 | [[Fail:Dehni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dehn]], August von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | 1860 | | style="text-align:center" | 377 | [[Fail:Ewersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ewers]], Otto Roderich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1860 | | style="text-align:center" | 376 | [[Fail:Middendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Middendorff]], Alexander Theodor von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1860 | | style="text-align:center" | 378 | [[Fail:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Wilhelm Gustav, Gottlieb (Bogdan) Christian Otto ja Nikolai Karl Otto von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1860]] | | style="text-align:center" | 381 | [[Fail:Borch-Lubeschützi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Borch|Borch-Lubeschütz und Borchshof]], krahv Alexander Antonius Stanislaus Bernhard von; parun von Borchsland | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1783) |- | style="text-align:center" | [[1862]] | | style="text-align:center" | 380 | [[Fail:Lieveni suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Lieven]], vabahärra Wilhelm Heinrich von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1863]] | | style="text-align:center" | 412 | [[Fail:Weymarni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Weymarn]], Konstantin Johann Wilhelm, Alexander Friedrich Magnus ja Wilhelm Friedrich Magnus von; vürst Barclay de Tolly-Weymarn | Rootsi aadlikud (1693) |- | style="text-align:center" | 1863 | | style="text-align:center" | 384 | [[Fail:La Trobe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[La Trobe]], Edward von | |- | style="text-align:center" | [[1864]] | märts | style="text-align:center" | 384 | [[Fail:Gortšakovi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Gortšakov]], vürst Aleksandr Mihhailovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1864 | | style="text-align:center" | 386 | [[Fail:Düsterlohi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Düsterlohe]], parun Eugen von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1864 | | style="text-align:center" | 385 | [[Fail:Korffi suguvõsa aadli- ja parunivapp ning Schmysingk gen. Korffi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Korff|Schmysingk gen. Korff]], vabahärra Nikolai von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1865]] | 19. märts | style="text-align:center" | 418 | [[Fail:Panderi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pander]], August Joachim von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1865 | 22. märts | style="text-align:center" | 387 | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Johann Kornelius Ferdinand ja parun Friedrich Konstantin von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1865 | | style="text-align:center" | 419 | [[Fail:Tideböhli suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Tideböhl]], August Johann Sigismund von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1866]] | 19. juuli | style="text-align:center" | 419 | [[Fail:Nasackini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nasackin]], Nikolai von | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1867]] | 11. veebruar | style="text-align:center" | 391 | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Ernst Michael Georg von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1867 | 17. juuni | style="text-align:center" | 422 | [[Fail:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Knorring]], Johann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1867 | 7. november | style="text-align:center" | 423 | [[Fail:Clapier de Colongue´i suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Clapier de Colongue]], Peter Alexander Leopold von | Prantsusmaa aadlikud |- | style="text-align:center" | 1867 | november | style="text-align:center" | 424 | [[Fail:Tideböhli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Tideböhl]], Arnold Gustav Wilhelm von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1869]] | 25. märts | style="text-align:center" | 425 | [[Fail:Ditmari ja Dittmari suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ditmar]] a. d. H. Pajomois (Paju), Alexander Edmund von | Vene aadlikud (1725) |- | style="text-align:center" | 1869 | 2. aprill | style="text-align:center" | 396 | [[Fail:Kieteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kieter]], August Ludwig Konstantin von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1791) |- | style="text-align:center" | [[1870]] | 9. jaanuar | style="text-align:center" | 397 | [[Fail:Hanseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Hansen (Liivimaa aadlisuguvõsa)|Hansen]], Wilhelm Heinrich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1872]] | | style="text-align:center" | 428 | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Moritz von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1875]] | | style="text-align:center" | 430 | [[Fail:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Preisimaa).jpg|85px]] | [[Keyserling]], krahv Alexander von | Preisimaa kuningriigi krahvid (1777) |- | style="text-align:center" | 1875 | | style="text-align:center" | 429 | [[Fail:Šuvalovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Šuvalov]], krahv Pjotr Andrejevitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1746) |- | style="text-align:center" | [[1877]] | | style="text-align:center" | 431 ja 432 | [[Fail:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Reinhold Eugen ja Axel Hugo von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1880]] | | style="text-align:center" | 402 | [[Fail:Zoege von Manteuffeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zoege von Manteuffel]], vabahärra Heinrichi ja vabahärra Karli järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1882]] | | style="text-align:center" | 403 | [[Fail:Schultzi (Kleistiņi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schultz]] a. d. H. Kleistenhof (Kleistiņi), Eduard Ottomar von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1882 | | style="text-align:center" | 48 | [[Fail:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Fersen]], vabahärra Konstantin ja vabahärra Gottlieb von | Rootsi vabahärrad (1674) |- | style="text-align:center" | 1882 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Woldemar Friedrich Gustav von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1882 | | style="text-align:center" | 435 | [[Fail:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Karl Axel von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1884]] | 11. juuni | style="text-align:center" | 437 | | [[Knieriem]], Johann Konrad ja Johann Hermann von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1884 | | style="text-align:center" | | | [[Müller (Valgjärve)|Müller]] a. d. H. Weissensee (Valgjärve), Woldemar von | |- | style="text-align:center" | 1884 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Numersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Numers]] (Bunge haru), Bertram ja Olga von | |- | style="text-align:center" | 1884 | | style="text-align:center" | 438 | [[Fail:Schuberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]], Alexander Bernhard von | |- | style="text-align:center" | [[1887]] | | style="text-align:center" | 440 | | [[Akerman]], Arthur August Platon von | Vene aadlikud (1819) |- | style="text-align:center" | 1887 | | style="text-align:center" | 441 | | [[Saenger]], Karl von | |- | style="text-align:center" | [[1888]] | 20. oktoober | style="text-align:center" | 442 | | [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]], Woldemar Friedrich Gustav von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1889]] | 20. oktoober | style="text-align:center" | 443 | | [[Rohland]], Leo Ernst ja Woldemar Eduard von | Vene aadlikud (1862) |- | style="text-align:center" | [[1893]] | 13. märts | style="text-align:center" | 444 | | [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]], Alfred Nikolai Karl von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1896]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Alfred Heinrich von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1896 | | style="text-align:center" | 445 | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Eduard Friedrich Alexander von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1896 | märts | style="text-align:center" | 446 | | [[Rathlef]], Gustav Ludwig von | |- | style="text-align:center" | [[1898]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Dalwigk-Wappen 091 2.png|85px]] | [[Dalwigk|Dunten]], krahv Reinhard von, vabahärra von Dalwigk zu Lichtenfels u. Schauenburg | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1898 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]], parun Friedrich von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1898 | | style="text-align:center" | | [[Fail:RU COA Kropotkin V-2.jpg|85px]] | [[Kropotkin (aadlisuguvõsa)|Kropotkin]], vürst Nikolai Dmitrijevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1904]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ramm]], Jakob Karl Gustav Adolf von | Rootsi aadlikud (1624) |- | style="text-align:center" | [[1905]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]], parun Karl Friedrichi järeltulijad | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1906]] | 11. märts | style="text-align:center" | 452 | | [[Hehn]], Adolf von | Venemaa aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1908]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Fircksi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Fircks]], vabahärra Ernst von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1908 | | style="text-align:center" | | | [[Saenger]], Friedrich Johann Wilhelm von | |- | style="text-align:center" | 1908 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]], parun Victor ja parun Axel von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1910]] | 4. veebruar | style="text-align:center" | 456 | [[Fail:Nasackini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nasackin]], Ivani järeltulijad | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1911]] | | style="text-align:center" | | | [[Knieriem]], Johann Karl Woldemar von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1911 | 16. märts | style="text-align:center" | 457 | | [[Rücker]], Edgar Otto von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1911 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]], parun Georg Viktor Ernst von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1912]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Gerhard Alexander Karl von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1912 | | style="text-align:center" | 461 | | [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]], Woldemar Emanuel von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1912 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Rosenthali suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wetter-Rosenthal]], Otto Friedrich Georg von | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | [[1914]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Bernhard Emil Theodor von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1914 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Mohrenschildt]] | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1914 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Polli suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Poll]], Balthasar Alexander Ludwig Odert von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1914 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ramm]], Klaus Ferdinand Georg von | Rootsi aadlikud (1624) |- | style="text-align:center" | [[1918]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Peetzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Peetz]], Constantin Karl von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1920]] | 5. aprill | style="text-align:center" | 435 | | [[Tobien]] a. d. H. Owile, Alexander (Alex) Johannes von | Vene aadlikud |- |} ===III. Pärast rüütelkonnna kui avalik-õigusliku korporatsiooni kaotamist vastuvõetud isikud=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa |- | style="text-align:center" | u [[1930]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Alexander von |- | style="text-align:center" | [[1933]] | | style="text-align:center" | 471 | 25. märts | [[Hehn]], Richard von |- | style="text-align:center" | [[1936]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Zeddelmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zeddelmann]] (Krause haru), Erik Wolf von |- | style="text-align:center" | [[1950]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Roland von |- | style="text-align:center" | 1950 | | style="text-align:center" | | | [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]], Walter von |- | style="text-align:center" | [[1952]] | 12. oktoober | style="text-align:center" | 441 | [[Fail:Schroederi (Burtnieki) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schroeder (Astijärve)|Schroeder]] a. d. H. Burtneck (Astijärve), Johann Karl Rudolf von |- | style="text-align:center" | [[1953]] | 8. november | style="text-align:center" | 442 | [[Fail:Schroederi (Burtnieki) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schroeder (Astijärve)|Schroeder]] a. d. H. Burtneck (Astijärve), Elisabeth (Else) Barbara Marie, Otto Johann Julius, Felix Georg Leopold, Ada Edith Amalie ja Hedwig Marie Lisbeth von |- | style="text-align:center" | [[1957]] | 20. oktoober | style="text-align:center" | 443 | | [[Tobien]] a. d. H. Owile, Sigismund Robert Paul von |- | style="text-align:center" | [[1967]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Volker ja Asko von |- | style="text-align:center" | [[1975]] | 3. oktoober | style="text-align:center" | | | [[Krause]], Wolfram von |} ==Vaata ka== *[[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Liivimaa rüütelkond]] *[[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] *[[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). *[[Mati Laur|Laur, Mati]]. ''Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783)''. Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000. Lk 68-70. *Mühlendahl, Ernst von. Hoyningen-Huene, Baron Heiner von. ''Die Baltischen Ritterschaften''. – Aus dem Deutschen Adelsarchiv. Band 4 der Schriftenreihe. Limburg/Lahn: C. A. Starke Verlag, 1973. ==Välislingid== *http://www.baltische-ritterschaften.de/ *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Band_bsb00000558.html Liivimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 1 köide: Görlitz 1929] *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Band_bsb00000559.html Liivimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 2 köide: Görlitz 1929] [[Kategooria:Liivimaa rüütelkond‎]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel| ]] [[Kategooria:Aadlimatriklid]] 6gxwgb9balt3hc7tjbw5xpx1i628754 6164685 6164683 2022-07-20T23:24:44Z The Prince of Tartu 901 /* III. Pärast rüütelkonnna kui avalik-õigusliku korporatsiooni kaotamist vastuvõetud isikud */ wikitext text/x-wiki '''Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel''' ([[saksa keel]]es ''Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften'') oli [[Liivimaa]] [[seisus]]liku korporatsiooni [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] liikmete register. ==Ajalugu== ===Matrikli koostamise põhjused=== Keiser [[Peeter I]] kinnitas [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] privileegid [[1710]]. aastal. Aadlile annetatud privileegides ja [[1710. aasta kapitulatsioonid]]es oli määratlus ''kohalik aadel'', kuid see ei taganud aadliprivileege ainult kohalikule baltisaksa [[vana aadel|põlisaadlile]], vaid laienes ka Vene teenistusaadlikele või Saksamaal aadliseisuse omandanud isikutele. Seepärast oli põlisaadel huvitatud, et rüütelkonna mõiste täpsemalt piiritletakse; seda taotleti juba Rootsi võimu ajal. Liivimaa rüütelkond pöörduski selleks [[1727]]. aastal võimude poole, et saada luba aadlimatriklite koostamiseks.<ref>Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 68-69.</ref> ===Matrikli koostamine 1727−1747=== Matrikli koostamine võttis rohkem aega kui loodeti. Liivimaa aadlikud pidi esitama oma aadliõigusi tõendavad dokumendid [[1731]]. aasta lõpuks, kuid paljud ei olnud seda hoolimata korduvatest meeldetuletustest teinud isegi 1730. aastate lõpuks. [[1732]]. aastal moodustati Liivimaa rüütelkonna matriklikomisjon, mille eesotsas oli [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal|maamarssal]] ja mille liikmed kinnitas kubermanguvalitsus. Kohe algusest peale oli eesmärk matrikkel jaotada nelja ossa ehk klassi; aluseks võeti suguvõsade Liivimaale saabumine või nende aadeldamine kronoloogilises järjekorras. Kuna kõige vanema perioodi aadlisuguvõsasid ei olnud võimalik täpselt reastada, tehti seda loosimise teel. Teistes riikides aadeldamist ei arvestatud. Ehkki selline klassidesse jagunemine tekitas mõnedes aadlikes vastuseisu, valmis matrikkel [[1747]]. aastal kummatigi kronoloogilisel põhimõttel: a) piiskopi- või orduajal (kuni 1561) rüütelkonda kuulunud suguvõsad, b) Poola ajal (1561−1629) rüütelkonda võetud perekonnad, c) Rootsi ajal (1629−1710) rüütelkonna liikmeks saanud perekonnad ja d) Vene ajal (enne 1747) vastuvõetud suguvõsad. Kokku immatrikuleeriti 172 suguvõsa, kellest esimesse klassi kuulus 52, teise 16, kolmandasse 45 ja neljandasse 59 perekonda. Matriklis ei tõstetud esile krahve ja vabahärrasid, kuna lähtuti põhimõttest, et Liivimaal on olnud alati vaid rüütliseisus (''weil hier in Liefland nur ein Ritterstand wäre'').<ref>Laur 2000, lk 69-70.</ref> Matriklite koostamisega kujunes Läänemereprovintsides selgelt piiritletud isikute ring. Ehkki matrikli valmimine ei muutnud aadliseisust päriselt suletuks, oli uute perekondade lisandumine muudetud võrdlemisi keeruliseks. Vastavalt [[1759]]. aasta Liivimaa maapäevakorraldusele sai sellise taotluse rahuldada vaid rüütelkonna täiskogu. Kui tavaliselt lähtus maapäev oma otsuste vastuvõtmisel lihthäälteenamuse põhimõttest, siis rüütelkonda immatrikuleerimisel oli nõutav vähemalt 3/4 kohalviibijate hääl. Matriklisse kantud isikul tuli rüütelkonna kassasse tasuda ka kopsakas 100 taalri suurune lõiv.<ref>Laur 2000, lk 70.</ref> ==Liivimaa rüütelkonna matrikkel 1747−1920/1975== ===I. Matrikli koostamise ajal vastuvõetud suguvõsad=== ====A) Piiskopi- või orduajal (enne 1561) rüütelkonda kuulunud suguvõsad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa |- | style="text-align:center" | [[1747]] | 29. juuni | style="text-align:center" | 43 | [[Fail:Aderkasi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Aderkas]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 35 | [[Fail:Albedylli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Albedyll]] (Lielstraupe liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 8 | [[Fail:Anrepi suguvõsa aadlivapp (Liivimaa).jpg|85px]] | [[Anrep]]; krahv von Anrep-Elmpt |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 49 | [[Fail:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Bellingshausen]]; vabahärra von Bellingshausen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 17 | [[Fail:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berg (Kandla)|Berg]] a. d. H. Kandel (Kandla) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 23 | [[Fail:Bergi (Päri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berg (Päri)|Berg]] a. d. H. Kattentack (Päri); krahv von Berg |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 2 | [[Fail:Bocki (Bukase) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bock (Bukase)|Bock]] a. d. H. Suddenbach (Bukase) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 12 | [[Pilt:Brackel-Wappen-Balt.png|85px]] | [[Brackel]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 22 | [[Fail:Broel gen. Plateri suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Plater|Broel gen. Plater]] (Nedderitzi ja Plātere liinid) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 5 ja 6 | [[Fail:Budbergi suguvõsa aadlivapp ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa parunivapp.png|85px]] | [[Budberg|Budberg-Bönninghausen]] (Turaida, Inciemsi, Sänna ja Tsooru liinid); vabahärra von Budberg-Bönninghausen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 3 | [[Fail:Buddenbrocki suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Buddenbrock]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 46 | [[Fail:Buxhoevedeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Buxhövden|Buxhoeveden]] (Biksēre ja Biksēja liinid) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 13 | [[Fail:Dückeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dücker]] (Dīķeri liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 26 | [[Fail:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Engelhardt]]; parun von Engelhardt |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 1 | [[Fail:Ermesi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ermes (aadlisuguvõsa)|Ermes]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 20 | [[Fail:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 48 | [[Fail:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Fersen]] (Olustvere liin); vabahärra von Fersen; krahv Fersen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 50 | [[Fail:Grotthussi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Grotthuss]] (Mēdzūla ja Ķiegeļi liinid); parun von Grotthuss |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 44 | [[Fail:Howeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Howen]]; vabahärra von der Howen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 9 | [[Fail:Klebecki suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Klebeck]]; vabahärra von Klebeck |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 16 | [[Fail:Kloti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klot]]; von Klot-Heydenfeldt; vabahärra von Klot-Trautvetter; krahv von Klot-Trautvetter |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 33 | [[Fail:Koskulli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Koskull]] (Blome liin); vabahärra von Koskull |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 21 | [[Fail:Krüdeneri suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Krüdener]]; parun von Krüdener; parun von Krüdener-Struve |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 7 | [[Fail:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lode]] (Lode liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 34 | [[Fail:Loudoni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Loudon]]; vabahärra von Loudon; vabahärra von Loudon-Vorst-Gudenau |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 36 ja 37 | [[Fail:Löwenwolde suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Löwenwolde]]; vabahärra von Löwenwolde; krahv von Löwenwolde |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 39 | [[Fail:Mengden_COA.jpg|85px]] | [[Mengden]]; vabahärra von Mengden; krahv von Mengden |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 29 | [[Fail:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Meyendorff]], vabahärra |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 4 | [[Fail:Moelleri suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Moeller]] a. d. H. Hauküll (Audla) (Sõmerpalu liin); von Moller |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 45 | [[Fail:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pahlen]] (Pootsi liin); vabahärra von der Pahlen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 32 | [[Fail:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Patkul]] (Ķiegeļi liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 24 | [[Fail:Pfeili ja Piele gen. Pfeili suguvõsa vapp.jpg|85px]] | [[Pfeil]] (Sauļi liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 19 | [[Fail:Rehbinderi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rehbinder]] (Löwenkülli ja Roobe liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 15 | [[Fail:Roseni (punane) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosen (punane)|Rosen]] a. d. H. Hochrosen und Roop (Augstroze ja Straupe); vabahärra von Rosen; krahv von Rosen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 11 | [[Fail:Sassi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Sass (aadlisuguvõsa)|Sass]]; parun von Sass |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 10 | [[Fail:Schlippenbachi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Schlippenbach]] (Pornuse liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 51 | [[Fail:Schulmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Schulmann]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 31 | [[Fail:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Stackelberg]]; vabahärra von Stackelberg; krahv von Stackelberg |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 52 | [[Fail:Stryki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stryk]] |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 18 | [[Fail:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]] (Isseni liin); parun von Taube |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 14 | [[Fail:Tiesenhauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Tiesenhausen]]; vabahärra von Tiesenhausen; parun von Delwig-Tiesenhausen; krahv von Tiesenhausen |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 30 | [[Fail:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]; parun von Toll; krahv von Toll |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 47 | [[Fail:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Uexküll]]; parun von Uexküll |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 28 | [[Fail:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Ungern-Sternberg]] (Ungurpilsi liin); krahv von Ungern-Sternberg |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 27 | [[Fail:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Vietinghoff]] (Vecmuiža liin); parun von Vietinghoff; parun von Vietinghoff gen. Scheel (Viitina liin); parun von Vietinghoff von Riesch |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 25 | [[Fail:Fölkersahmi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Völckersahm]] (Veļķi ja Veļķi liinid); von Fölckersahm |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 41 | [[Fail:Wrangelli suguvõsa vabahärravapp (Elistvere).jpg|85px]] | [[Wrangell]] (Elistvere liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 42 | [[Fail:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Soontaga).jpg|85px]] | Wrangell (Soontaga liin) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 38 | [[Fail:Zoege von Manteuffeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zöge von Manteuffel|Zoege von Manteuffel]] (Sēja liin); krahv von Manteuffel |} ====B) Poola ajal (1561−1629) rüütelkonda kuulunud suguvõsad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 65 | [[Fail:De la Barre suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[De la Barre|Barre]] | Prantsusmaa põlisaadel, Rootsi aadlikud (1672, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 56 | [[Fail:Bocki (Lahmuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bock (Lahmuse)|Bock]] a. d. H. Lachmes (Lahmuse) | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1689, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 59 | [[Fail:Boije suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Boye]] (Varangu liin); vabahärra von Boye | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 53 | [[Fail:Clodt_von_Jürgensburgi_suguvõsa_vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Clodt von Jürgensburg]]; vabahärra Clodt von Jürgensburg | Poola aadlikud (1600, renovatsioon), Rootsi vabahärrad (1714) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 67 | [[Fail:Gersdorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gersdorff]] (Rääbise liin) | Rootsi aadlikud (1693, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 57 | [[Fail:Helffreichi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Helffreich]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1569) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 61 | [[Fail:Hilcheni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hilchen]] | Poola aadlikud (1591), Rootsi aadlikud (1664, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 62 | [[Fail:Kaweri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kawer]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 54 | [[Fail:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Knorring]] (Pädaste liin) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 68 | [[Fail:Köhleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Köhler (Smerle)|Köhler]] a. d. H. Smerle (Smerle) | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1569) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 58 | [[Fail:Lauwi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lauw]] | Rootsi aadlikud (1680) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 55 | [[Fail:Mecki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meck]] | Poola aadlikud (1567, renovatsioon), Rootsi aadlikud (1723, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 66 | [[Fail:Linteni ja Rechenberg gen. Linteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rechenberg gen. Linten]] (Lindi) | |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 60 | [[Fail:Richteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Richter]]; vabahärra von Richter | Poola aadlikud (1569) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 64 | [[Fail:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosen (valge)|Rosen]] a. d. H. Weinjerwen (Väinjärve) (Lehmja liin); parun von Rosen | Rootsi aadlikud (1617), Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1802) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 63 | [[Fail:Vegesacki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Vegesack]]; vabahärra von Vegesack | Poola aadlikud (1598), Rootsi aadlikud (1651) |} ====C) Rootsi ajal (1629−1710) rüütelkonda kuulunud perekonnad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 108 | [[Fail:Bornemanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bornemann]] | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 107 | [[Fail:Brandti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | Brandt a. d. H. Fehtenhof (Vedu) | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 99 | [[Fail:Brömseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brömsen]] (Päidla liin) | Rootsi aadlikud (1678) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 91 ja 92 | [[Fail:Campenhauseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Campenhausen]]; vabahärra von Campenhausen | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 94 | [[Fail:Ceumerni suguvõsa aadli- ja Ceumern-Lindenstjerna suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Ceumern]]; vabahärra von Ceumern; vabahärra von Ceumern-Lindenstjerna | Rootsi aadlikud (1662) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 113 | [[Fail:Cronmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Cronmann]] | Rootsi aadlikud (1640) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 103 | [[Fail:Dinggraveni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dinggraven]] | Rootsi aadlikud (1684) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 97 | [[Fail:Dunteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dunten]] (Dunte liin); krahv von Dunten | Rootsi aadlikud (1654, renovatsioon), Püha Rooma keisririigi krahvid (1787) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 93 | [[Fail:Freymanni (Nursi) suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Freymann (Nursi)|Freymann]] a. d. H. Nursie (Nursi) | Rootsi aadlikud (1666) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 100 | [[Fail:Freytag von Loringhoveni ja Freytag gen. Loringhoffi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Freytag von Loringhoven]] (Visusti liin); parun Freytag-Loringhoven; parun Freytag von Loringhoven | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 75 | [[Fail:Funckeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Funcken]] | Rootsi aadlikud (1646) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 95 | [[Fail:Glasenappi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Glasenapp]] (Saaluse liin) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 112 | [[Fail:Güldenhoffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Güldenhoff]], vabahärra | Rootsi vabahärrad (1687) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 86 | [[Fail:Helmerseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Helmersen]] | Rootsi aadlikud (1643) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 101 | [[Fail:Hirschheydti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hirschheydt]] | Rootsi aadlikud (1662, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 73 | [[Fail:Igelströmi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Igelström]] (Ropka liin), vabahärra; krahv von Igelström | Rootsi aadlikud (1645), Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1737) ja krahvid (1792) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 98 | [[Fail:Jägeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Jäger]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1568) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 77 | [[Fail:Kocken von Grünbladti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kocken von Grünbladt]] | Rootsi aadlikud (1649) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 90 | [[Fail:Kruse suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kruse]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1664), Rootsi aadlikud (1664, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 106 | [[Fail:Lipharti suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Liphart]] | Rootsi aadlikud (1688, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 78 | [[Fail:Löwensterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Löwenstern]] (Antsla ja Restu liinid); vabahärra von Löwenstern | Rootsi aadlikud (1650) ja vabahärrad (1720) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 69 | [[Fail:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]] | [[Löwis of Menar]] | Šoti põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 85 | [[Fail:Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meyer (Lizums)|Meyer]] a. d. H. Lysohn (Lizums) | Rootsi aadlikud (1645) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 80 | [[Fail:Palmstrauchi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Palmstrauch]] | Rootsi aadlikud (1651) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 88 | [[Fail:Pistohlkorsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pistohlkors]] (Rutikvere liin) | Rootsi aadlikud (1645) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 88 | [[Fail:Priauda suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Priauda]] | Rootsi aadlikud (1682, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 109 | [[Fail:Rassi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rass (aadlisuguvõsa)|Rass]] (Rucka liin) | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 111 | [[Fail:Rothkirchi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rothkirch]] (Krootuse liin) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 89 | [[Fail:Rudeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ruden]] | Rootsi aadlikud (1663) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 110 | [[Fail:Rönne suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rönne]] (Tamme liin) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 70 | [[Fail:Schoultz von Ascheradeni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Schoultz von Ascheraden]], vabahärra | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1674) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 82 | [[Fail:Schultzeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schultzen]] (Skulte liin) | Rootsi aadlikud (1651), Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 74 | [[Fail:Schwengelmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schwengelm]] | Rootsi aadlikud (1631) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 83 | [[Fail:Staali suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Staal]]; parun von Staal | Prantsusmaa-Poola aadlikud (1586), Rootsi aadlikud (1652 ja 1684) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 82 | [[Fail:Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Stael von Holstein]]; parun Stael von Holstein | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1652, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 105 | [[Fail:Stahrenschildi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Starenschildt]] | Rootsi aadlikud (1686) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 84 | [[Fail:Steini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stein]] | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 87 | [[Fail:Sternstrahl_COA.jpg|85px]] | [[Sternstrahl]] | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 105 | [[Fail:Stiernhielmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stiernhielm]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1631, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 102 | [[Fail:Strahlborni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Strahlborn]] (Poka liin) | Rootsi aadlikud (1682, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 71 | [[Fail:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]] (Tūja liin) | |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 79 | [[Fail:Wolffeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wolffeldt]] | Rootsi aadlikud (1651) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 76 | [[Fail:Wolffenschildi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wolffenschildt]] | Rootsi aadlikud (1646) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 96 | [[Fail:Zeddelmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zeddelmann]] | Põlisaadel |} ====D) Vene ajal (enne 1747) rüütelkonda vastuvõetud isikud/perekonnad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa/isik ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 166 | [[Fail:Bayer COA.jpg|85px]] | [[Bayer (aadlisuguvõsa)|Bayer]], Andreas von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1740) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 149 | [[Fail:Bayer von Weissfeldt COA.jpg|85px]] | [[Bayer von Weissfeldt]] | Rootsi aadlikud (1688) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 136 | [[Fail:Beckerni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Beckern]] | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 132 | [[Fail:Bergholtzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bergholtz]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1552) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 126 | [[Fail:Bibikovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bibikov]], Ivan Ivanovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 129 | [[Fail:Bironi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Biron]], krahv Ernst Johann von; Kuramaa hertsog; Sagani hertsog; prints Biron von Curland | Poola aadlikud (1638), Püha Rooma keisririigi krahvid (1730), Kuramaa valitsevad hertsogid (1737-1795) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 119 | [[Fail:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brevern]]; krahv von Breven De la Gardie | Rootsi aadlikud (1694) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 117 ja 118 | [[Fail:Bruemmeri suguvõsa (Varangu) aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bruemmer]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 165 | [[Fail:Bruiningki suguvõsa (Hellenurme) aadlivapp.png|85px]] | [[Bruiningk]] a. d. H. Hellenorm (Hellenurme); vabahärra von Bruiningk | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1737) ja vabahärrad (1777) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 161 | [[Fail:Busseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bussen]] | Vene aadlikud (1719) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 168 | [[Fail:Delwigi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Delwig]] (Koivaliina liin); vabahärra von Delwig | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1720) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 152 | [[Fail:Drentelni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Drenteln]] | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 162 | [[Fail:Ficki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fick]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1717) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 155 | [[Fail:Fuchsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fuchs]] | Rootsi aadlikud (1696) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 156 | [[Fail:Gaveli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gavel]] | Rootsi aadlikud (1696) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 123 | [[Fail:Golovini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Golovin (aadlisuguvõsa)|Golovin]], krahv | Vene põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1702) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 115 | [[Fail:Golovkini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Golovkin]], krahv | Vene põlisaadel, Venemaa tsaaririigi krahvid (1709) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 139 | [[Fail:Grassi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Grass]] a. d. H. Engelhardtshof (Englārte) | Rootsi aadlikud (1640, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 170 | [[Fail:Guillemot de Villebois´ suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Guillemot de Villebois]] | Prantsusmaa põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 150 | [[Fail:Gyllenschmidti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gyllenschmidt]] | Rootsi aadlikud (1689) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 153 | [[Fail:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hagemeister]] | Rootsi aadlikud (1692) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 120 | [[Fail:Jagužinski suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Jagužinski]], krahv Pavel Ivanovitš | Poola aadlikud, Venemaa keisririigi krahvid (1731) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 120 | [[Fail:Jarmerstedti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Jarmerstedt]] | Rootsi aadlikud (1687) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 158 | [[Fail:Klüveri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klüver]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 122 | [[Fail:Lacy suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Lacy]], krahv Peter Edmond von | Püha Rooma keisririigi krahvid (1740) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 157 | [[Fail:Manekeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Maneken]] | Rootsi aadlikud (1696) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 128 | [[Fail:Maslovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Maslov]], Anissim Semjonovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 127 | [[Fail:Münnichi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Münnich]], krahv Burchard Christoph | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1702) ja krahvid (1741), Venemaa keisririigi krahvid (1728) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 137 | [[Fail:Numersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Numers]] | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 147 | [[Fail:Oettingeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Oettingen]] | Rootsi aadlikud (1687) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 121 | [[Fail:Ostermanni suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Ostermann]], krahv Heinrich Johann | Vene tsaaririigi parunid (1721) ja Vene keisririigi krahvid (1730) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 154 | [[Fail:Palmenbachi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Palmenbach]] | Rootsi aadlikud (1695) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 131 | [[Fail:Posse suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Posse (aadlisuguvõsa)|Posse]], vabahärra | Rootsi põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1673) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 141 | [[Fail:Reiheri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reiher]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1668, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 160 | [[Fail:Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rennenkampff]]; Edle von Rennenkampff | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1728) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 151 | [[Fail:Reuterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reutern]]; krahv von Reutern | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 159 | [[Fail:Reutzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reutz]] | Poola aadlikud |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 148 | [[Fail:Rosenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosenkampff]]; vabahärra von Rosenkampff | Rootsi aadlikud (1687), Venemaa keisririigi parunid ja Soome suurvürstiriigi vabahärrad (1817) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 171 | [[Fail:Rumjantsevi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Rumjantsev]], krahv Aleksandr Ivanovitš | Venemaa keisririigi krahvid (1744) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 134 | [[Fail:Samson von Himmelstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Samson]]; Samson von Himmelstiern; von Samson-Himmelstjerna | Rootsi aadlikud (1640) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 164 | [[Fail:Schraderi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schrader]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1736) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 143 | [[Fail:Schreiterfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schreiterfeld]] | Rootsi aadlikud (1676) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 163 | [[Fail:Schultzi (Sēļi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schultz (Sēļi)|Schultz]] a. d. H. Soosaar (Soosaare) | Rootsi aadlikud (1693) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 135 | [[Fail:Schwanenbergi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schwanenberg]] | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 152 | [[Fail:Siversi suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Sivers]] a. d. H. Euseküll (Õisu) | |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 140 | [[Fail:Skoghi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Skogh]] | Rootsi aadlikud (1661) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 140 | [[Fail:Smitteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Smitten]] | Rootsi aadlikud (1684) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 140 | [[Fail:Sternfeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Sternfeldt]] | Rootsi aadlikud (1676) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 143 | [[Fail:Strokirch_COA.jpg|85px]] | [[Strokirch]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1684, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 116 | | [[Šafirov]], parun Pjotr Pavlovitš | Vene tsaaririigi parunid (1710) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 144 | [[Fail:Šeremetjevi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Šeremetjev]], krahv | Vene tsaaririigi krahvid (1706) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 133 | [[Fail:Thielau suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Thielau]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1602) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 138 | [[Fail:Transehe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Transehe]]; von Transehe-Roseneck | Rootsi aadlikud (1663, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 167 | [[Fail:Trubetskoi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Trubetskoi]], vürst | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 169 | [[Fail:Wilckeni (Kärgula) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wilcken]] a. d. H. Kerjel (Kärgula) | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1744) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 124 | [[Fail:Wolffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Wolff]]; vabahärra von Wolff | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1747) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 125 | [[Fail:Wulfi (Aumeisteri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wulf]] a. d. H. Serbigal (Aumeisteri) | Rootsi aadlikud (1704) |- | style="text-align:center" | 1747 | 29. juuni | style="text-align:center" | 130 | [[Fail:Zimmermanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zimmermann]] a. d. H. Kegel (Ķiegeļi) | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1550), Rootsi aadlikud (1662, naturalisatsioon) |} ===II. Pärast matrikli koostamist vastuvõetud isikud/suguvõsad=== ====A) Aastatel 1750−1761 vastuvõetud isikud==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1750]] | | style="text-align:center" | 175 | [[Fail:Fischeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fischer (aadlisuguvõsa)|Fischer]], Johann Bernhard von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1736) |- | style="text-align:center" | 1750 | | style="text-align:center" | 176 | [[Fail:Meinersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meiners]], Erhard Johann von | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1750 | | style="text-align:center" | 173 | [[Fail:Spalchhaber_COA.jpg|85px]] | [[Spalchhaber]], Johann Danieli järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1744) |- | style="text-align:center" | 1750 | | style="text-align:center" | 174 | [[Fail:Strandmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Strandmann (aadlisuguvõsa)|Strandmann]], Gustav Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1740) |- | style="text-align:center" | [[1752]] | | style="text-align:center" | 177 ja 178 | [[Fail:Sieversi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Sievers]], Joachim Johann von; Sievers, vabahärra Karl von; krahv von Sievers | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1745) ja krahvid (1760), Venemaa keisririigi krahvid (1798) |- | style="text-align:center" | [[1759]] | | style="text-align:center" | 179 | [[Fail:Dolgoruki suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Dolgorukov|Dolgoruki]], vürst Vladimir Petrovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1759 | | style="text-align:center" | 180 | [[Fail:Fermori suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Fermor]], krahv Wilhelm von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1758) |- | style="text-align:center" | 1759 | | style="text-align:center" | 180 | [[Fail:Vorontsovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Vorontsov]], krahv Mihhail Illarionovitš | Vene põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1760), Venemaa keisririigi krahvid (1797) |- | style="text-align:center" | [[1761]] | 12. juuni | style="text-align:center" | 180 | [[Fail:Emme suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Emme]], Friedrich Johann von | Vene aadlikud, Püha Rooma keisririigi rüütlid (1764) |} ====B) 1764. aastal keisrinna Katariina II korraldusel matriklisse võetud isikud==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1764]] | 4. märts | style="text-align:center" | 191 | [[Fail:Bühli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bühl]] (Biel), Joachim Johann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 183 | [[Fail:Cahdeuse suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Cahdeus]], Karl Gustav von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 184 | [[Fail:Dietzi suguvõsa aadli- ja vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Dietz]], vabahärra Thomas Justus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1629), Poola vabahärrad (1759) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 193 | [[Fail:Drewnicki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Drewnick]], Peter von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 185 | [[Fail:Edle von Tauberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Edler von Taubert]], Johann Caspar | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1763) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 190 | [[Fail:Handtwigi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Handtwig]], Karl Reinhold von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1754) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 194 ja 196 | [[Fail:Helleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Heller]], Gustav Heinrich ja Justus Friedrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1756) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 197 | [[Fail:Hildebrandti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hildebrandt]], Gustav Wilhelm von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 187 | [[Fail:Kallmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kallmann]], Jürgen (Georg) Gisbrecht von | |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 189, 192 ja 195 | [[Fail:Kirchneri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kirchner]], Reinhold Johann, Karl Magnus ja Gustav Jakob von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 186 | [[Fail:Klingstaedti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klingstaedt]], Timotheus Karl von | Vene aadlikud (1763) |- | style="text-align:center" | 1764 | 4. märts | style="text-align:center" | 188 | [[Fail:Lindeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Linden (aadlisuguvõsa)|Linden]], Nikolaus Georg von | Vene aadlikud |} ====C) Alates 1765. aastast vastuvõetud isikud/perekonnad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik/suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1765]] | | style="text-align:center" | 202 | [[Fail:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Benckendorff]], Johann Michael von; krahv von Benckendorff | Rootsi aadlikud (1674), Venemaa keisririigi krahvid (1832) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 200 | [[Fail:Buturlini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Buturlin]], krahv Aleksandr Borissovitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1760) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 198 | [[Fail:Orlovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Orlov]], krahv Fjodor Grigorjevitš, krahv Grigori Grigorjevitš, krahv Ivan Grigorjevitš, krahv Vladimir Grigorjevitš ja krahv Aleksei Grigorjevitš; krahv Orlov-Tšešmenski; vürst Orlov | Venemaa keisririigi krahvid (1762) ja vürstid (1856), Püha Rooma keisririigi krahvid (1763) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 203 | [[Fail:Radinghi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Radingh|Rading]], Hermann Johann von | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 199 | [[Fail:Tšernõšovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Tšernõšov]], krahv Pjotr Grigorjevitš ja krahv Zahhar Grigorjevitš | Venemaa keisririigi krahvid (1742) |- | style="text-align:center" | 1765 | | style="text-align:center" | 201 | [[Fail:Vorontsovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Vorontsov]], krahv Roman Illarionovitš; vürst Vorontsov | Vene põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1760), Venemaa keisririigi krahvid (1797) |- | style="text-align:center" | [[1769]] | 17. märts | style="text-align:center" | 207 | [[Fail:Anhorn von Hartwiss COA.jpg|85px]] | [[Anhorn von Hartwiss]], Sebastian ja Heinrich Ernst | |- | style="text-align:center" | 1769 | 17. märts | style="text-align:center" | 208 | [[Fail:Behaghel von Adlerskroni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Behaghel von Adlerskon]], Johann Karl | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1756) |- | style="text-align:center" | 1769 | 17. märts | style="text-align:center" | 206 | [[Fail:Bibikovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bibikov]], Ilja Aleksandrovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1769 | 17. märts | style="text-align:center" | 204 | [[Fail:Panini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Panin]], krahv Nikita Ivanovitš ja krahv Pjotr Ivanovitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1767) |- | style="text-align:center" | 1769 | 17. märts | style="text-align:center" | 205 | [[Fail:Vjazemski suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Vjazemski]], vürst Aleksandr Aleksejevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1772]] | 8. märts | style="text-align:center" | 209 | [[Fail:Golitsõni suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Golitsõn]], vürst Aleksandr | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1772 | 8. märts | style="text-align:center" | 211 | [[Fail:Baehri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Baehr]], Heinrich Daniel von ja Jakob Reinhold von | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1771, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1772 | 8. märts | style="text-align:center" | 212 | [[Fail:Schlippenbachi suguvõsa (Pornuse liin) vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Schlippenbach]], vabahärra Otto Johann von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1768) |- | style="text-align:center" | 1772 | 8. märts | style="text-align:center" | 210 | [[Fail:Weissmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Weissmann von Weissenstein|Weissmann]], Otto Adolf von; parun Weissmann von Weissenstein | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1615), Venemaa keisririigi parunid (1772) |- | style="text-align:center" | [[1774]] | 5. märts | style="text-align:center" | 213 | [[Fail:Solmsi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Solms-Wildenfeld-Sachsenfeld]], krahv Christoph Heinrich Friedrich zu | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1774 | 5. märts | style="text-align:center" | 214 | [[Fail:Weissmann von Weissensteini suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Weissmann von Weissenstein]], parun Gustav Emanuel ja parun Franz Gotthard | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1615), Venemaa keisririigi parunid (1772) |- | style="text-align:center" | 1774 | 28. juuli | style="text-align:center" | 215 | [[Fail:Mengdeni suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Mengden]], krahv Ernst Reinhold von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1774) |- | style="text-align:center" | [[1780]] | 29. juuli | style="text-align:center" | 219 | [[Fail:Boltho von Hohenbachi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Boltho von Hohenbach]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1780 | 29. juuli | style="text-align:center" | 218 | [[Fail:Browne-Camus´ suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Browne|Browne-Camus]], krahv George | Iiri põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1773) |- | style="text-align:center" | 1780 | 29. juuli | style="text-align:center" | 216 | [[Fail:Bruiningki_suguvõsa_(Veselauska)_aadlivapp.png|85px]] | [[Bruiningk]] a. d. H. Wesselshof (Veselauska), Friedrich Justin von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1780) |- | style="text-align:center" | 1780 | 29. juuli | style="text-align:center" | 217 | [[Fail:Grotenhielmi_suguvõsa_aadlivapp.jpg|85px]] | [[Grotenhielm]], Georg Friedrich von | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1780 | 29. juuli | style="text-align:center" | 220 | [[Fail:Klebecki suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Klebeck]], vabahärra Wilhelm Ernst von ja vabahärra Carl Otto von | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1779) |- | style="text-align:center" | [[1783]] | 18. oktoober | style="text-align:center" | 222 | [[Fail:Böttigeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Böttiger]], Alexius Gottfried von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1731) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 224 | [[Fail:Kahleni (Zeltiņi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kahlen (Zeltiņi)|Kahlen]] a. d. H. Seltingshof (Zeltiņi), Christian Gottfried von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 228 | [[Fail:Manteuffeli suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Manteuffel]], krahv Gotthard Johann | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1759) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 227 | [[Fail:Mellini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Mellin]], krahv | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1668), vabahärrad (1693) ja krahvid (1696) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 221 | [[Fail:Michelsohneni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Michelsohnen]], Johann von | |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 225 | [[Fail:Zoeckelli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zoeckell]], Franz Johann von ja Friedrich Wilhelm von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1753, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 226 | [[Fail:Ulricheni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ulrichen]], Christian Georg von | Rootsi aadlikud |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. oktoober | style="text-align:center" | 222 | [[Fail:Wrisbergi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wrisberg]], Carl August Ludwig von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1795]] | 21. detsember | style="text-align:center" | 231 | [[Fail:Blanckenhagen COA.jpg|85px]] | [[Blanckenhagen]], Eva Marie (sündinud Grote), Wilhelm, Johann Christoph ja Peter Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1794) |- | style="text-align:center" | 1795 | 21. detsember | style="text-align:center" | 230 | [[Fail:Günzeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Günzel]], Karl Johann von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1755) |- | style="text-align:center" | 1795 | 21. detsember | style="text-align:center" | 229 | [[Fail:Zubovi suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Zubov]], krahv Valerian Aleksandrovitš, krahv Nikolai Aleksandrovitš, krahv Dmitri Aleksandrovitš ja krahv Platon Aleksandrovitš | Venemaa keisririigi krahvid (1793) |- | style="text-align:center" | [[1797]] | 2. jaanuar | style="text-align:center" | 234 | [[Fail:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Pilar von Pilchau]]; parun Pilar von Pilchau; krahv Kotzebue-Pilar von Pilchau | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1797]] | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 239 | [[Fail:Buhrmeisteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Buhrmeister]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1650, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 233 | [[Fail:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Derfelden]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 238 | [[Fail:Ditmari ja Dittmari suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ditmar]] a. d. H. Kurro (Kuru) und Tatters (Tatruse) | Vene aadlikud (1725) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 236 | [[Fail:Ekesparre suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ekesparre]] | Rootsi aadlikud (1719) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 235 | | [[Fischbach]] | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 232 | [[Fail:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lilienfeld]]; von Lilienfeld-Toal | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 237 | [[Fail:Nolckeni suguvõsa vabahärravapp.png|85px]] | [[Nolcken]], vabahärra Axel Gustav Friedrich von; krahv von Reutern vabahärra von Nolcken | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1747) ja Venemaa keisririigi krahvid (1890) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 240 | [[Fail:Osten gen. Sackeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Osten-Sacken|Osten gen. Sacken]], Christoph Adolfi järeltulijad; vabahärra von der Osten gen. Sacken | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 241 | [[Fail:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Ludwig Wilhelm von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |} ====D) Ajavahemikul 1786−1797 kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud isikud==== Pärast [[asehalduskord|asehalduskorralduse]] kehtestamist Liivimaal [[1783]]. aastal kaotati rüütelkonna matrikkel ja nende asemele seati sisse Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatud. Pärast keisrinna [[Katariina II]] surma 1796. aastal taastati endine olukord ja aadliraamatutesse kantud isikud immatrikuleeriti 1797. aastal rüütelkonna matriklisse. {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 250 | [[Fail:Beckeri suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Becker]], Wilhelm Rötger von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1753) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 242 | [[Fail:Belowi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Below]], Andreas von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 246 | [[Fail:Berendsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berends]], Johann Gustav von | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 238 | [[Fail:Berensi_suguvõsa_aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens]], Melchior Gottfriedi järeltulijad | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 307 | [[Fail:Bezborodko suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Bezborodko]], hiilguslik vürst Aleksandr Andrejevitš | Vene põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1784), Venemaa keisririigi hiilguslikud vürstid (1797) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 248 | [[Fail:Bluhmeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bluhmen]], Wilhelm Eberhard von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 249 | [[Fail:Bobrinski suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Bobrinski]], krahv Aleksei Grigorjevitš | Venemaa keisririigi krahvid (1791) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 252 | [[Fail:Braschi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brasch]], Gottlob Siegmund von | Vene aadlikud (1794) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 251 | [[Fail:Brüggeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Brüggen]], Heinrich Ernsti järeltulijad; vabahärra von der Brüggen | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi aadlikud (1548, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 253 | [[Fail:Dietzi suguvõsa aadli- ja vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Dietz]], Johann Gottfried von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1629) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 254 | [[Fail:Drewnicki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Drewnick]], Johann Andrease järeltulijad | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 272 | [[Fail:Edle von Mülleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Edle von Müller|Edler von Müller]] a. d. H. Catharinenhof (Katriņa), Johann Gustav von | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1762) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 280 | [[Fail:Edle von Scheumanni aadlivapp.jpg|85px]] | [[Edler von Scheumann]], Georg Christian | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1794) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 255 | [[Fail:Freymanni (Joosu) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Freymann (Joosu)|Freymann]] a. d. H. Waimel-Neuhof (Joosu), Magnus Ferdinandi järeltulijad | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi aadlikud (1596, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 256 | [[Fail:Fromholdi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fromhold (suguvõsa)|Fromhold]], Hermanni järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1785) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 257 | [[Fail:Gerngrossi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gerngross]], Samuel von | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1771) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 258 | [[Fail:Grote suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Grote]], Adam Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1775) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 259 | [[Fail:Hanenfeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hanenfeldt]], Reinhold Andreas von | Põlisaadel, Brandenburgi aadlikud (1681, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 260 | [[Fail:Herteli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hertell]], Heinrich Ludwig Matthias von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1787) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 261 | [[Fail:Holmdorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Holmdorff]], Burchard Gustav von | Pfalzi aadlikud (1560) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 262 | [[Fail:Jankiewitzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Jankiewitz]], Theodor Nicolaus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1786) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 262 | [[Fail:Kahleni (Jaunkalsnava) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kahlen (Jaunkalsnava)|Kahlen]] a. d. H. Neu-Kalzenau (Jaunkalsnava), Heinrich Joseph von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 265 | [[Fail:Kessleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kessler (aadlisuguvõsa)|Kessler]], Michael von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1773) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 266 | [[Fail:Kreuschi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kreusch]], Karl Magnus von | Vene aadlikud (1740) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 264 | [[Fail:Krögeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kröger]], Paul Adam von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1786) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 297 | [[Fail:RU COA Kurakin I-3.jpg|85px]] | [[Kurakin]], vürst Aleksandr Borissovitš, vürst Stepan Borissovitš ja vürst Aleksei Borissovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 267 | [[Fail:Leskeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lesken]], Jakob Johanni järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1796) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 268 | [[Fail:Malama suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Malama]], vabahärra Ivan Andrejevitši järeltulijad | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1787) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 269 | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Kaspar von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 270 | [[Fail:Mülleri (Loberģi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Müller (Loberģi)|Müller]] a. d. H. Blumbergshof (Loberģi), Gotthard Johanni järeltulijad | Rootsi aadlikud (1689) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 271 | [[Fail:Mülleri (Imukvere) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Müller (Imukvere)|Müller]] a. d. H. Immofer (Imukvere), Christine Louise ja järeltulijad | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 273 | [[Fail:Mülleri (Rustuži) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Müller (Rustuži)|Müller]] a. d. H. Rüssel (Rustuži), Jakob Bernhard von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 265 | [[Fail:Nandelstädti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nandelstädt]], Hermann Johann von | Rootsi aadlikud (1693) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 266 | [[Fail:Nothhelferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nothhelfer]], Franz Gustav von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1785) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 267 | [[Fail:Oldenburgi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Oldenburg (aadlisuguvõsa)|Oldenburg]], Friedrich Ernst von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 268 | [[Fail:Radebandti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Radebandt]], Georg Magnus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1772) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 243, 244, 245 | [[Fail:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Carl Gotthard, Heinrich ja Eberhard von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 247 | [[Fail:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Gottfriedi järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 272 | [[Fail:Reichardi suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Reichard]], Jakob Johann von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1784) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 269 | [[Fail:Reusneri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reusner]], Andreas von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1768) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 270 | [[Fail:Rickmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rickmann]], Fabian Gustav von | |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 271 | [[Fail:Ruckteschelli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ruckteschel]], Heinrich Johann von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1787) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 278 | [[Fail:Scheinvogeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Scheinvogel]], Hermann David ja Karl Friedrich Wilhelm von | Poola aadlikud (1778) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 279 | [[Fail:Schillingi (Kaliküla) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schilling (Kaliküla)|Schilling]] a. d. H. Kalliküll (Kaliküla), Johann Christopher von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 276 | [[Fail:Schroederi (Bolderāja) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schröder (Bolderāja)|Schröder]] a. d. H. Aahaken (Bolderāja), Johann Georg von | Vene aadlikud (1783) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 281 | [[Fail:Schroedersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schroeders]], Kaspar Wilhelm ja Georg Anton von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1766) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 275 | | Schultz, Wilhelm Theodori järeltulijad | |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 273 | [[Fail:Schultzeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | Schultz a. d. H. Lubbert-Renzen (Rencēni), Philipp Johanni järeltulijad | |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 274 | [[Fail:Stadeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Staden (aadlisuguvõsa)|Staden]], Reinhold Christian ja Karl von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1784) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 277 | [[Fail:Staudeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stauden]], Reinhold Johann von | Rootsi aadlikud (1733, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 294 | [[Fail:Zoritši suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zoritš]], Semjon Gavriilovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 283 | [[Fail:Trompowski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Trompowski]], Jakob von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1786, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 285 | [[Fail:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] a. d. H. Bremenhof (Pilkuse), Jakob Reinhold von | Rootsi aadlikud (1624) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 284 | [[Fail:Ulrichi (Vahenurme) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ulrich (Vahenurme)|Ulrich]] a. d. H. Wahhenorm (Vahenurme), Johann Ludwig von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 296 | [[Fail:Valujevi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Valujev]], Pjotr Aleksandrovitš; krahv Valujev | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1880) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 291 | [[Fail:Wagneri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wagner (aadlisuguvõsa)|Wagner]], Gotthard Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1753) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 293 | [[Fail:Wassermanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wassermann]], Gotthard Wilhelm von | Vene aadlikud (1725) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 287 | [[Fail:Weissi (Jāņamuiža) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Weiss]] a. d. H. Johannenhof (Jāņamuiža), Johann Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 288 | [[Fail:Wendeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wenden (aadlisuguvõsa)|Wenden]], Reinhold Jakob von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 292 | [[Fail:Wesseli (Blome) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wessel (Blome)|Wessel]] a. d. H. Kulsdorf (Blome), Christian von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 286 | [[Fail:Wiedau suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Wiedau]], Wilhelm Melchior von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1738) |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 289 | [[Fail:Wilckeni (Bebri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wilcken (Bebri)|Wilcken]] a. d. H. Bewershof (Bebri), Karl Reinhold ja Christian Nikolause järeltulijad | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 290 | [[Fail:Wulfi (Partsi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wulf (Partsi)|Wulf]] a. d. H. Parzimois (Partsi), Konrad Wilhelm von | Vene aadlikud (1725) |} ====E) Aadliraamatusse kandmise alusel rüütelkonda vastuvõetud isikud/suguvõsad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik/suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1798]] | 30. aprill | style="text-align:center" | 298 | [[Fail:Bielsky suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Bielsky]], vabahärra von | Poola põlisaadel, Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1745) |- | style="text-align:center" | 1798 | 30. aprill | style="text-align:center" | 300 | [[Fail:Berendsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berends]], Karl Magnus Gustav von ja õed | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1798 | 30. aprill | style="text-align:center" | 299 | [[Fail:Siversi (Dukuri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Sivers (Dukuri)|Sivers]] a. d. H. Duckern (Dukuri), Georg Friedrich ja Heinrich Burchard von | |} ====F) Ajavahemikul 1800−1920 vastuvõetud isikud/suguvõsad==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1800]] | 7. juuli | style="text-align:center" | 302 | [[Fail:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Johann Georg von | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1752) |- | style="text-align:center" | 1800 | 7. juuli | style="text-align:center" | 301 | [[Fail:Wenge gen. Lambsdorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wenge gen. Lambsdorff]], Gustav Matthias von der; krahv von Lambsdorff; vabahärra von der Wenge krahv von Lambsdorff; krahv Lambsdorff-Galagan | Põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1817) |- | style="text-align:center" | [[1802]] | 13. veebruar | style="text-align:center" | 207 | [[Fail:Golitsõni suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Golitsõn]], vürst Sergei Fjodorovitš; vürst Prozorovski-Golitsõn | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1805]] | 7. märts | style="text-align:center" | 304 | [[Fail:Arpshofeni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Arpshofen]], vabahärra Karl Georgi järeltulijad | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1791) |- | style="text-align:center" | [[1806]] | 17. juuli | style="text-align:center" | 305 | [[Fail:Mensenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Mensenkampff]], Gottlieb Johann Justus ja Jakob Heinrich Justus von | Vene aadlikud (1725) |- | style="text-align:center" | [[1807]] | 7. jaanuar | style="text-align:center" | 308 | [[Fail:Beklešovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Beklešov]], Aleksandr Andrejevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1807 | 7. jaanuar | style="text-align:center" | 307 | [[Fail:Budbergi suguvõsa aadlivapp ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Budberg-Bönninghausen]], Andreas, Johann ja Karl von; vabahärra von Budberg-Bönninghausen | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1693) |- | style="text-align:center" | 1807 | 7. jaanuar | style="text-align:center" | 330 | [[Fail:Kotšubei suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Kotšubei]], krahv Viktor Pavlovitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1799) ja vürstid (1831) |- | style="text-align:center" | 1807 | 7. jaanuar | style="text-align:center" | 309 | | [[Teyls]], Ignati Antonovitš de | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1809]] | 18. juuni | style="text-align:center" | 312 | [[Fail:Golubtsovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Golubtsov]], Fjodor Aleksndrovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1809 | 18. juuni | style="text-align:center" | 310 | [[Fail:Lambert´i suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Lambert (aadlisuguvõsa)|Lambert]], Marie-Charles ja Henri-Jacques de; krahv de Lambert | Prantsusmaa põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1836) |- | style="text-align:center" | 1809 | 18. juuni | style="text-align:center" | 311 | [[Fail:Novosiltsovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Novosiltsov]], Nikolai Nikolajevitš; krahv Novosiltsov | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1835) |- | style="text-align:center" | [[1812]] | 22. juuni | style="text-align:center" | 313 | [[Fail:Duhameli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Duhamel]], Joseph | Prantsusmaa aadlikud |- | style="text-align:center" | 1812 | 22. juuni | style="text-align:center" | 314 | [[Fail:Kosodavlevi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kozodavlev]], Ossip Petrovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1813]] | mai | style="text-align:center" | 315 | [[Fail:Paulucci delle Roncole suguvõsa markiivapp.jpg|85px]] | [[Paulucci delle Roncole]], markii Filippo | Kirikuriigi (1734) ja Modena hertsogiriigi (1767, tunnustati Püha Rooma keisririigi tiitlina 1771) markiid |- | style="text-align:center" | [[1814]] | 16. mai | style="text-align:center" | 340 | [[Fail:Barclay de Tolly suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Barclay de Tolly]], krahv Michael Andreas von; vürst Barclay de Tolly | Venemaa keisririigi krahvid (1813) ja vürstid (1815) |- | style="text-align:center" | 1814 | 16. mai | style="text-align:center" | 317 | [[Fail:Sayn-Wittgenstein-Berleburgi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Sayn-Wittgenstein-Berleburg-Ludwigsburg]], krahv Ludwig Adolf Peter zu; vürst zu Sayn u. Wittgenstein; vürst zu Sayn-Wittgenstein-Sayn; prints zu Wittgenstein-Sayn; krahv von Hachenburg; von Hachenburg | Venemaa keisririigi krahvid ja Preisimaa kuningriigi vürstid (1834) |- | style="text-align:center" | [[1818]] | | style="text-align:center" | 323 | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gruenewaldt]] | |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 320 | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]], Georg ja Hermann Christoph von; parun von Hoyningen gen. Huene | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 322 | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], Otto Ernst Eduard von; parun von Maydell | Põlisaadel, Venemaa keisririigi parunid (1854) |- | style="text-align:center" | 1818 | detsember | style="text-align:center" | 319 | | [[O'Rourke]], krahv Cornelius Johann Moritz, krahv Ludwig Leopold Joachim, krahv Woldemar Georg Reinhold, krahv Georg Magnus Theodor, krahv Moritz Dietrich, krahv Karl Gustav ja krahv Otto Gustav Gotthard von | Iiri aadel |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 318 | [[Fail:Osten gen. Sackeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Osten-Sacken|Osten gen. Sacken]], Fabian von der; krahv von der Osten gen. Sacken; vürst von der Osten gen. Sacken | Põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1821) ja vürstid (1832) |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 324 | [[Fail:Paykulli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Paykull]], Otto Gotthard Johann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1818 | | style="text-align:center" | 324 | [[Fail:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]] | [[Wrangell]], Karl Otto von; parun von Wrangell | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1821]] | 16. veebruar | style="text-align:center" | 353 | [[Fail:Adlerbergi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Adlerberg]], Karl Georg Wilhelm von | Rootsi aadlikud (1684) |- | style="text-align:center" | 1821 | 16. veebruar | style="text-align:center" | 328 | [[Fail:Koskulli suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Koskull]], krahv Franz ja krahv Joseph Wilhelm von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1803) |- | style="text-align:center" | 1821 | 16. veebruar | style="text-align:center" | 325 | [[Fail:Lieveni suguvõsa krahvivapp (Venemaa).jpg|85px]] | [[Lieven]], krahvinna Charlotte von järeltulijad; hiilguslik vürst Lieven | Põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1799) ja hiilguslikud vürstid (1826) |- | style="text-align:center" | 1821 | 16. veebruar | style="text-align:center" | 326 | [[Fail:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Uexküll-Güldenband]], vabahärra Peter von | Rootsi vabahärrad (1648) |- | style="text-align:center" | [[1827]] | 9. märts | style="text-align:center" | 326 | [[Fail:Meyeri (Dūre) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meyer (Dūre)|Meyer]] a. d. H. Duhrenhof (Dūre), Karl Georg von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | [[1830]] | 27. juuli | style="text-align:center" | 326 | [[Fail:Paskevitš-Jerivanski krahvi- ja vürst Varšavski vürstivapp.jpg|85px]] | [[Paskevitš|Paskevitš-Jerivanski]], krahv Ivan Fjodorovitš; hiilguslik vürst Varšavski krahv Paskevitš-Jerivanski | Venemaa keisririigi krahvid (1828) ja hiilguslikud vürstid (1831) |- | style="text-align:center" | 1830 | 27. juuli | style="text-align:center" | 333 | [[Fail:Medemi suguvõsa aadli- ja vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Medem]], Hans Peter Gustav von; parun von Medem | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1833]] | 27. juuni | style="text-align:center" | 340 | [[Fail:Hahni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hahn]] a. d. H. Postenden (Postende), Paul von; parun von Hahn | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1833 | 27. juuni | style="text-align:center" | 339 | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], Otto Ernst ja Julius Otto Gotthard von; parun von Maydell | Põlisaadel, Venemaa keisririigi parunid (1854) |- | style="text-align:center" | 1833 | 27. juuni | style="text-align:center" | 265 | [[Fail:Nandelstädti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nandelstädt]], Adolph Carl Theodor, Burchard Otto, Alexander Eduard ja Robert Friedrich von | Rootsi aadlikud (1693, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1833 | 4. juuli | style="text-align:center" | 358 | [[Fail:Fölkersahmi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Fölckersahm]], Georg von; parun von Fölkersahm | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1833 | 4. juuli | style="text-align:center" | 335 | [[Fail:Schwebsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schwebs]], Friedrich Gustav Anton, Karl Gustav ja Balthasar Andreas Konstantin von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1769) |- | style="text-align:center" | 1833 | 4. juuli | style="text-align:center" | 336 | [[Fail:Stadeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Staden]], Reinhold Gustav, Karl Sigismund ja Karl Johann von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1784) |- | style="text-align:center" | 1833 | 4. juuli | style="text-align:center" | 337 | [[Fail:Stenbock-Fermori suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Stenbock|Stenbock-Fermor]], krahv Magnus Johann; krahv Essen-Stenbock-Fermor | Rootsi põlisaadel, Rootsi krahvid (1651) |- | style="text-align:center" | [[1837]] | 11. veebruar | style="text-align:center" | 342 | [[Fail:Schuberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]], Theodor Friedrich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1837 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 343 | [[Fail:Žukovski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Žukovski]], Vassili Andrejevitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1839]] | 3. mai | style="text-align:center" | 349 | [[Fail:Balugjanski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Balugjanski]], Mihhail Andrejevitš | Vene aadlikud (1837) |- | style="text-align:center" | 1839 | 15. juuni | style="text-align:center" | 344 | [[Fail:Hahni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hahn]] a. d. H. Postenden (Postende), Theodor von; parun von Hahn | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 22. juuni | style="text-align:center" | 351 | [[Fail:Polli suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Poll]], Karl Ludwig von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 27. juuni | style="text-align:center" | 352 | [[Fail:Mandenstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Mandenstierna]], Karl Friedrich von | Rootsi aadlikud (1692) |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 348 | [[Fail:Daškovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Daškov]], Dmitri Jeknolevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 350 | [[Fail:Rokassowski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rokassowski|Edler von Rokassowski]], Aleksei | Poola põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 346 | [[Fail:Stroganovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Stroganov]], krahv Aleksandr Grigorjevitš ja krahv Sergei Grigorjevitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1826) |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 345 | [[Fail:Vassiltšikovi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Vassiltšikov]], vürst Illarion Vassiljevitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi vürstid (1839) |- | style="text-align:center" | 1839 | 1. juuli | style="text-align:center" | 347 | [[Fail:Volkonski suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Volkonski]], hiilguslik vürst Pjotr Mihhailovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1842]] | 24. veebruar | style="text-align:center" | 353 | [[Fail:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Baranoff]], Detlof Christoph von | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1842 | 24. veebruar | style="text-align:center" | 354 | [[Fail:Buxhoevedeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Buxhoeveden]], Karl Friedrich, Otto ja Otto Alexander von; parun von Buxhoeveden | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1842 | 3. märts | style="text-align:center" | 355 | [[Fail:Dubelti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dubelt]], Leonti Vassiljevitš, Nikolai Leontjevitš ja Mihhail Leontjevitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1842 | | style="text-align:center" | 356 | [[Fail:Mölleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Möller]] a. d. H. Kersel (Kaarepere), Georg von | Rootsi aadlikud (1631) |- | style="text-align:center" | 1842 | | style="text-align:center" | 357 | [[Fail:Taube suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Taube]], vabahärra Gotthard Peter Andreas ja vabahärra Friedrich Hermann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1843]] | 30. jaanuar | style="text-align:center" | 359 | [[Fail:Demidovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Demidov]], Anatol Nikolajevitš; San Donato vürst | Vene aadlikud (1726) |- | style="text-align:center" | [[1844]] | 27. oktoober | style="text-align:center" | 361 | [[Fail:Güldenstubbe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Güldenstubbe]], Alexander, Karl ja Peter Ludwig von | Taani (1462) ja Rootsi aadlikud (1708, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1844 | 27. oktoober | style="text-align:center" | 364 | [[Fail:Medemi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Medem]], krahv Ludwig Johann Friedrich von | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1779) |- | style="text-align:center" | 1844 | 27. oktoober | style="text-align:center" | 368 | [[Fail:Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.png|85px]] | [[Nolcken]], Gustav Friedrich Heimart von; parun von Nolcken | Põlisaadel, Venemaa keisririigi parunid (1856) |- | style="text-align:center" | 1844 | 27. oktoober | style="text-align:center" | 362 | [[Fail:Osten gen. Sackeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Osten-Sacken|Osten gen. Sacken]], Ludwig Christoph von der; parun von der Osten gen. Sacken | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1844 | 27. oktoober | style="text-align:center" | 388 | [[Fail:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Vietinghoff]], Gotthard Heinrich von; parun von Vietinghoff | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1849]] | 7. september | style="text-align:center" | 366 | [[Fail:Schroederi (Burtnieki) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schroeder]] a. d. H. Burtneck (Astijärve) und Rammenhof (Rama), Johann Friedrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1793) |- | style="text-align:center" | 1849 | 7. september | style="text-align:center" | 365 | [[Fail:Sommeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Sommer]], Traugott Carl von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1849 | 7. september | style="text-align:center" | 367 | [[Fail:Torklusi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Torklus]], Magnus Samuel Karl Georg von | |- | style="text-align:center" | [[1850]] | | style="text-align:center" | 369 | [[Fail:Menšikovi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Menšikov]], hiilguslik vürst Aleksandr Sergejevitš | Venemaa tsaaririigi (1705) ja Püha Rooma keisririigi hiilguslik vürst (1707) |- | style="text-align:center" | 1850 | | style="text-align:center" | 368 | [[Fail:Suvorov-Rõmnikski suguvõsa krahvivapp ja Italiiski suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Suvorov|Italiiski]], vürst Aleksandr Arkadjevitš, krahv Suvorov-Rõmnikski | Venemaa keisririigi krahvid (1799) ja vürstid (1799) |- | style="text-align:center" | 1850 | | style="text-align:center" | 370 | [[Fail:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Uexküll-Güldenband]], vabahärra Karl Heinrich von | Rootsi vabahärrad (1648) |- | style="text-align:center" | [[1854]] | 18. juuni | style="text-align:center" | 400 | [[Fail:Hanenfeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hanenfeldt]], Paul, Konstantin, Alexander ja Julie von | Põlisaadel, Brandenburgi kuurvürstkonna aadlikud (1681, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1854 | 18. juuni | style="text-align:center" | 401 | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Georg von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1857]] | 31. detsember | style="text-align:center" | 373 | [[Fail:Gagarini suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Gagarin (aadlisuguvõsa)|Gagarin]], vürst Lev Nikolajevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1857 | 31. detsember | style="text-align:center" | 404 | [[Fail:Nasackini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nasackin]], Fromhold Moritz ja Julius Alexander Friedrich von | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1857 | 31. detsember | style="text-align:center" | 374 | [[Fail:Totlebeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Totleben]], Franz Eduard von; krahv Totleben | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1858]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Gotthard Ludwig Gustav von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1860]] | 26. november | style="text-align:center" | 379 | [[Fail:Dehni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dehn]], August von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | 1860 | | style="text-align:center" | 377 | [[Fail:Ewersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ewers]], Otto Roderich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1860 | | style="text-align:center" | 376 | [[Fail:Middendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Middendorff]], Alexander Theodor von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1860 | | style="text-align:center" | 378 | [[Fail:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Wilhelm Gustav, Gottlieb (Bogdan) Christian Otto ja Nikolai Karl Otto von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1860]] | | style="text-align:center" | 381 | [[Fail:Borch-Lubeschützi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Borch|Borch-Lubeschütz und Borchshof]], krahv Alexander Antonius Stanislaus Bernhard von; parun von Borchsland | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1783) |- | style="text-align:center" | [[1862]] | | style="text-align:center" | 380 | [[Fail:Lieveni suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Lieven]], vabahärra Wilhelm Heinrich von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1863]] | | style="text-align:center" | 412 | [[Fail:Weymarni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Weymarn]], Konstantin Johann Wilhelm, Alexander Friedrich Magnus ja Wilhelm Friedrich Magnus von; vürst Barclay de Tolly-Weymarn | Rootsi aadlikud (1693) |- | style="text-align:center" | 1863 | | style="text-align:center" | 384 | [[Fail:La Trobe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[La Trobe]], Edward von | |- | style="text-align:center" | [[1864]] | märts | style="text-align:center" | 384 | [[Fail:Gortšakovi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Gortšakov]], vürst Aleksandr Mihhailovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1864 | | style="text-align:center" | 386 | [[Fail:Düsterlohi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Düsterlohe]], parun Eugen von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1864 | | style="text-align:center" | 385 | [[Fail:Korffi suguvõsa aadli- ja parunivapp ning Schmysingk gen. Korffi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Korff|Schmysingk gen. Korff]], vabahärra Nikolai von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1865]] | 19. märts | style="text-align:center" | 418 | [[Fail:Panderi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pander]], August Joachim von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1865 | 22. märts | style="text-align:center" | 387 | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Johann Kornelius Ferdinand ja parun Friedrich Konstantin von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1865 | | style="text-align:center" | 419 | [[Fail:Tideböhli suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Tideböhl]], August Johann Sigismund von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1866]] | 19. juuli | style="text-align:center" | 419 | [[Fail:Nasackini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nasackin]], Nikolai von | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1867]] | 11. veebruar | style="text-align:center" | 391 | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Ernst Michael Georg von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1867 | 17. juuni | style="text-align:center" | 422 | [[Fail:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Knorring]], Johann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1867 | 7. november | style="text-align:center" | 423 | [[Fail:Clapier de Colongue´i suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Clapier de Colongue]], Peter Alexander Leopold von | Prantsusmaa aadlikud |- | style="text-align:center" | 1867 | november | style="text-align:center" | 424 | [[Fail:Tideböhli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Tideböhl]], Arnold Gustav Wilhelm von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1869]] | 25. märts | style="text-align:center" | 425 | [[Fail:Ditmari ja Dittmari suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ditmar]] a. d. H. Pajomois (Paju), Alexander Edmund von | Vene aadlikud (1725) |- | style="text-align:center" | 1869 | 2. aprill | style="text-align:center" | 396 | [[Fail:Kieteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kieter]], August Ludwig Konstantin von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1791) |- | style="text-align:center" | [[1870]] | 9. jaanuar | style="text-align:center" | 397 | [[Fail:Hanseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Hansen (Liivimaa aadlisuguvõsa)|Hansen]], Wilhelm Heinrich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1872]] | | style="text-align:center" | 428 | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Moritz von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1875]] | | style="text-align:center" | 430 | [[Fail:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Preisimaa).jpg|85px]] | [[Keyserling]], krahv Alexander von | Preisimaa kuningriigi krahvid (1777) |- | style="text-align:center" | 1875 | | style="text-align:center" | 429 | [[Fail:Šuvalovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Šuvalov]], krahv Pjotr Andrejevitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1746) |- | style="text-align:center" | [[1877]] | | style="text-align:center" | 431 ja 432 | [[Fail:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Reinhold Eugen ja Axel Hugo von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1880]] | | style="text-align:center" | 402 | [[Fail:Zoege von Manteuffeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zoege von Manteuffel]], vabahärra Heinrichi ja vabahärra Karli järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1882]] | | style="text-align:center" | 403 | [[Fail:Schultzi (Kleistiņi) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schultz]] a. d. H. Kleistenhof (Kleistiņi), Eduard Ottomar von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1882 | | style="text-align:center" | 48 | [[Fail:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Fersen]], vabahärra Konstantin ja vabahärra Gottlieb von | Rootsi vabahärrad (1674) |- | style="text-align:center" | 1882 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Woldemar Friedrich Gustav von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1882 | | style="text-align:center" | 435 | [[Fail:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Karl Axel von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1884]] | 11. juuni | style="text-align:center" | 437 | | [[Knieriem]], Johann Konrad ja Johann Hermann von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1884 | | style="text-align:center" | | | [[Müller (Valgjärve)|Müller]] a. d. H. Weissensee (Valgjärve), Woldemar von | |- | style="text-align:center" | 1884 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Numersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Numers]] (Bunge haru), Bertram ja Olga von | |- | style="text-align:center" | 1884 | | style="text-align:center" | 438 | [[Fail:Schuberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]], Alexander Bernhard von | |- | style="text-align:center" | [[1887]] | | style="text-align:center" | 440 | | [[Akerman]], Arthur August Platon von | Vene aadlikud (1819) |- | style="text-align:center" | 1887 | | style="text-align:center" | 441 | | [[Saenger]], Karl von | |- | style="text-align:center" | [[1888]] | 20. oktoober | style="text-align:center" | 442 | | [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]], Woldemar Friedrich Gustav von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1889]] | 20. oktoober | style="text-align:center" | 443 | | [[Rohland]], Leo Ernst ja Woldemar Eduard von | Vene aadlikud (1862) |- | style="text-align:center" | [[1893]] | 13. märts | style="text-align:center" | 444 | | [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]], Alfred Nikolai Karl von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1896]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Alfred Heinrich von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1896 | | style="text-align:center" | 445 | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Eduard Friedrich Alexander von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1896 | märts | style="text-align:center" | 446 | | [[Rathlef]], Gustav Ludwig von | |- | style="text-align:center" | [[1898]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Dalwigk-Wappen 091 2.png|85px]] | [[Dalwigk|Dunten]], krahv Reinhard von, vabahärra von Dalwigk zu Lichtenfels u. Schauenburg | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1898 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]], parun Friedrich von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1898 | | style="text-align:center" | | [[Fail:RU COA Kropotkin V-2.jpg|85px]] | [[Kropotkin (aadlisuguvõsa)|Kropotkin]], vürst Nikolai Dmitrijevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1904]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ramm]], Jakob Karl Gustav Adolf von | Rootsi aadlikud (1624) |- | style="text-align:center" | [[1905]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]], parun Karl Friedrichi järeltulijad | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1906]] | 11. märts | style="text-align:center" | 452 | | [[Hehn]], Adolf von | Venemaa aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1908]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Fircksi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Fircks]], vabahärra Ernst von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1908 | | style="text-align:center" | | | [[Saenger]], Friedrich Johann Wilhelm von | |- | style="text-align:center" | 1908 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]], parun Victor ja parun Axel von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1910]] | 4. veebruar | style="text-align:center" | 456 | [[Fail:Nasackini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nasackin]], Ivani järeltulijad | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1911]] | | style="text-align:center" | | | [[Knieriem]], Johann Karl Woldemar von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1911 | 16. märts | style="text-align:center" | 457 | | [[Rücker]], Edgar Otto von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1911 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]], parun Georg Viktor Ernst von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1912]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Gerhard Alexander Karl von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1912 | | style="text-align:center" | 461 | | [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]], Woldemar Emanuel von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1912 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Rosenthali suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wetter-Rosenthal]], Otto Friedrich Georg von | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | [[1914]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]], parun Bernhard Emil Theodor von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1914 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Mohrenschildt]] | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1914 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Polli suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Poll]], Balthasar Alexander Ludwig Odert von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1914 | | style="text-align:center" | | [[Fail:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ramm]], Klaus Ferdinand Georg von | Rootsi aadlikud (1624) |- | style="text-align:center" | [[1918]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Peetzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Peetz]], Constantin Karl von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1920]] | 5. aprill | style="text-align:center" | 435 | | [[Tobien]] a. d. H. Owile, Alexander (Alex) Johannes von | Vene aadlikud |- |} ===III. Pärast rüütelkonnna kui avalik-õigusliku korporatsiooni kaotamist vastuvõetud isikud=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa |- | style="text-align:center" | u [[1930]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Alexander von |- | style="text-align:center" | [[1933]] | 25. märts | style="text-align:center" | 471 | | [[Hehn]], Richard von |- | style="text-align:center" | [[1936]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Zeddelmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zeddelmann]] (Krause haru), Erik Wolf von |- | style="text-align:center" | [[1950]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[zur Mühlen]], Roland von |- | style="text-align:center" | 1950 | | style="text-align:center" | | | [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]], Walter von |- | style="text-align:center" | [[1952]] | 12. oktoober | style="text-align:center" | 441 | [[Fail:Schroederi (Burtnieki) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schroeder (Astijärve)|Schroeder]] a. d. H. Burtneck (Astijärve), Johann Karl Rudolf von |- | style="text-align:center" | [[1953]] | 8. november | style="text-align:center" | 442 | [[Fail:Schroederi (Burtnieki) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schroeder (Astijärve)|Schroeder]] a. d. H. Burtneck (Astijärve), Elisabeth (Else) Barbara Marie, Otto Johann Julius, Felix Georg Leopold, Ada Edith Amalie ja Hedwig Marie Lisbeth von |- | style="text-align:center" | [[1957]] | 20. oktoober | style="text-align:center" | 443 | | [[Tobien]] a. d. H. Owile, Sigismund Robert Paul von |- | style="text-align:center" | [[1967]] | | style="text-align:center" | | [[Fail:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Volker ja Asko von |- | style="text-align:center" | [[1975]] | 3. oktoober | style="text-align:center" | | | [[Krause]], Wolfram von |} ==Vaata ka== *[[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Liivimaa rüütelkond]] *[[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] *[[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). *[[Mati Laur|Laur, Mati]]. ''Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783)''. Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000. Lk 68-70. *Mühlendahl, Ernst von. Hoyningen-Huene, Baron Heiner von. ''Die Baltischen Ritterschaften''. – Aus dem Deutschen Adelsarchiv. Band 4 der Schriftenreihe. Limburg/Lahn: C. A. Starke Verlag, 1973. ==Välislingid== *http://www.baltische-ritterschaften.de/ *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Band_bsb00000558.html Liivimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 1 köide: Görlitz 1929] *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Band_bsb00000559.html Liivimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 2 köide: Görlitz 1929] [[Kategooria:Liivimaa rüütelkond‎]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel| ]] [[Kategooria:Aadlimatriklid]] iwwomek4odpju9max2rc57o87j68pjp Karl Heinrich Norak 0 284100 6164830 5776620 2022-07-21T09:46:09Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Karl Heinrich Norak''' ([[19. märts]] [[1896]] [[Tallinn]] – [[22. juuli]] [[1989]] [[New York]]) oli eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24</ref> Norak oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1913 [[Tallinna Raudtee Tehnikakool]]i, 1918 [[lipnik]]una [[Jekaterinodar]]i lipnikekooli, 1921 Kuressaares [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref>, 1934 [[Tallinna Tehnikum]]i ehitustehnika erialal. Oli 1913–1915 Tallinnas joonestaja, võttis osa Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Töötas 1928–29 professor O. Maddissoni assistendina Tallinna Tehnikumi materjalide proovimise laboris, ühtlasi osales [[Riiklik Katsekoda|Riiklikus Katsekojas]] Eestis toodetud telliste tugevusomaduste uuringutes. Oli 1929–39 [[Tallinna Linnavalitsus]]e ehitusosakonna ametnik (teedeehituse juhataja ja kanalisatsiooni toimkonna juhataja), 1939–40 [[Majandusministeerium]]i vanemtööstusinspektor, 1941–43 [[Teededirektoorium]]i Maanteede Valitsuse piirkonnainsener, 1943–44 ASi "[[Põhja Paberi- ja Puupapivabrik]]" ehitusosakonna juhataja.<ref name="ETBL" /> Läks 1944 Saksamaale, oli 1946–46 [[Hamburg]]-[[Pinneberg]]is [[Balti Ülikool]]i arhitektuuri- ja ehitusosakonna lektor ja [[UNRRA]] tööbüroo juhataja [[Schleswig-Holstein]]is. Siirdus 1949 [[Kanada]]sse, oli 1949–50 [[Ontario]] [[Hüdroenergia|hüdroelektrienergia]] komisjoni insener, 1950–52 Canadian-Brazilian Services Ldt (Torontos) vaneminsener [[Brasiilia]]le jõujaamade projektide koostamisel, 1952–53 firma [[Aluminium Company of Canada]] Ltd projekteerija-insener, 1953–58 [[Iron Ore Company of Canada]] projekteerimisbüroo juhataja, 1958–64 [[Kanada Transpordiministeerium]]i lennuväljade osakonna insener lennuväljade ehitamise ja seadmete projekteerimise alal, 1964–66 [[Du Pont of Canada]] ([[Montreal]]is) projekteerimisinsener. Läks 1966 USA-sse, oli 1966–76 Büroo Mueser, Rutledge, Wentworth & Jonston (New Yorgis) insener ehitusaluste projekteerimisel.<ref name="ETBL" /> Juhtis Tallinna [[kanalisatsioon]]ivõrgu kaasajastamist ja ümberehitamist, selgitas [[asfalt]]- ja [[bituumen]]teekatete sobivust Eesti ilmastikus, tegi ja juhtis projektide koostamiseks vajalikke uurimistöid. Tema juhtimisel ja osalusel valmisid mitmed vastutusrikkad ehituskavad ja projektid: [[Labrador]]i uue kaevanduslinna [[Schefferville]]'i vesivarustus, kanalisatsioon ja [[kaugküte]], [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] kalda kindlustamise projekt New Yorgi linnale, ehitusaluste projektid [[World Trade Center]]i kõrghoonele [[Baltimore]]'is ja [[NASA]] hoonele [[Orbiter Processing Facility]] [[Cape Kennedy]]s. [[Eesti Inseneride Ühing]]u ja [[Insenerikoda|Insenerikoja]], [[Ontario Kutseliste Inseneride Assotsiatsioon]]i, [[Ordre des Ingénieurs Québec]]i liige. <ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Bodenmechanik. Pinneberg, 1947 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Tartu, 1994, II, 179 * Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 81 * Tallinna Tehnikum 1918–1928, 55 * Balti Ülikool Saksamaal. 1945–1949. Toronto, 1991, 56, 95, 234 * Mägi, V. Baltid ja britid Saksamaal üheskoos Dareiose sõlmi murdmas. // TTÜ aastaraamat 1996 (1997), 218 * Mägi, V. Nägus ja kebja: Eesti insenerimõtte arenguid ja suundumusi. Tallinn, 2001, 156 * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Norak, Karl Heinrich}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Balti Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi vilistlased]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1989]] tkllarxhv5ab3z3f5zgy4ef4ajsqdvt Heimar Peremees 0 287511 6164789 5789626 2022-07-21T08:30:00Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Heimar Peremees''' ([[28. juuni]] [[1930]] [[Muhu]] – [[14. juuli]] [[2017]]) oli eesti majandusteadlane ja teadusorganisaator, aastatel 1970–1990 Eesti NSV kõrg- ja keskhariduse ministri asetäitja.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elukäik== Heimar Peremees oli kaluri poeg.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1949. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kuressaare Keskkooli]], 1954. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] keemia-mäeteaduskonna insener-keemik-tehnoloogi erialal, majanduskandidaat (1967, [[Moskva]]), väitekiri "Проблемы повышения качества промышленной продукции (на примере производства минеральных удобрений". Pärast TPI lõpetamist töötas [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadis]], oli 1969–1975 [[TPI majandusteaduskond|TPI majandusteaduskonna]] teenindusökonoomika kateedri dotsent, 1977–1978 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] teadus- ja tehnikaosakonna juhataja, 1970–1990 kõrg- ja keskhariduse ministri asetäitja, 1992–1994 [[TPI käitismajanduse instituut|TPI käitismajanduse instituudi]] dotsent.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[tööstusökonoomika]]; [[kõrgharidus]]e ajalugu. Olnud [[Keemia Rahvaülikool]]i esimees, ühingu [[Teadus]] juhatuse liige, [[Tallinna Teadlaste Maja]] esimehe asetäitja.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Neuvosto-Eestin korkeakoulu. Tallinn, 1979 (sama saksa k 1979, ingl k 1980). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986, 352, 415, 498 * Rullingo, A. Muhumaa: loodus, aeg, inimene. Tallinn, 2001, 616. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Peremees, Heimar}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti teadusorganisaatorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 7mpu49sczok0pxxq38ixjlg4039dbgh Rein Perens 0 287513 6164714 5671407 2022-07-20T23:59:47Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Rein Perens''' ([[16. mai]] [[1940]] [[Kuressaare]] – [[21. jaanuar]] [[2020]]) oli eesti [[hüdrogeoloog]].<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Rein Perens oli talupidaja-kaluri poeg ja [[Helle Perens]]i abikaasa.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1958 [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]], 1963 [[TÜ geoloogiaosakond|TÜ geoloogiaosakonna]]. Geoloogiamagister (1997, TÜ), väitekiri "Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimite veeandvuse muutlikkus Eestis vooluhulga-karotaaži andmetel". Oli 1964–94 [[Eesti Geoloogiakeskus]]e (EGK-i) hüdrogeoloog ja vanemhüdrogeoloog, 1994–2017 hüdrogeoloogia osakonna juhataja ja nõunik.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[hüdrogeoloogia]], sh [[hüdrogeoloogiline kaardistamine|hüdrogeoloogiline]] ja [[melioratiivne kaardistamine]], [[Karbonaatsed kivimid|karbonaatsete kivimite]] [[hüdrostratigraafia]], [[reostus]]e ja mere mõju [[põhjavee keemiline koostis|põhjavee keemilisele koostisele]], [[põhjavee seire]] ja [[põhjavee kaitse|kaitse]]. NSVL [[hüdrogeograafiline kaart|hüdrogeograafiliste kaartide]] Balti seeria (Moskva, 1974–1981) kaasautor. Osales 1980. aastail [[Toolse fosforiidikaevandus]]e võimaliku [[keskkonnamõju hindamine|keskkonnamõju hindamise]] komisjoni töös. Olnud geoloogiahuviliste koolinoorte organisaator ja nende teadustööde hindamiskomisjoni liige. [[Eesti Geoloogia Selts]]i (EGS-i) asutajaliige (1989), [[Eesti Maavarade Komisjon]]i liige (1995–2002), [[UNESCO International Hydrological Programme]] (IHP) Eesti Rahvuskomitee liige 2002, [[Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjon]]i seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma liige (2005–2018). [[Keila linna volikogu]] liige ja keskkonnakaitse komisjoni esimees (1989–93). Õpetanud hüdrogeoloogiat Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudis ja Kehtna Kutsehariduskeskuses. Üle 30 teadustrükise, sh 3 [[monograafia]]t.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Karsti leviku ja karstivee keemilise koostise kujunemise iseärasusi Pandivere kõrgustiku lääneosas (kaasautor R. Raudsep). // Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s. Tallinn, 1978 * Изучение фильтрационных свойств силурийско-ордовикской карбонатной толщи Эстонии с помощью расходометрии. // Методы анализа и обработки гидрогеологических данных для прогноза подземных вод. Tallinn, 1984 * Геология и полезные ископаемые Раквереского фосфоритоносного района. Tallinn, 1987 * Региональная гидрогеология Прибалтики (kaasautor). Vilnius, 1989 * Ruhnu saare geoloogiline minevik ja tänapäev (kaasautor). Tallinn-Kuressaare, 1994 * Water-bearing formation (kaasautor L. Vallner). // Geology and Mineral Resources of Estonia. Tallinn, 1997 * Eesti hüdrogeoloogiline kaart. Tallinn, 1998 * Eesti hüdrogeoloogiline kaart. M 1:400 000. Tallinn, 1998 * Eesti põhjavee kaitstuse kaart. M 1:400 000. Tallinn, 2001 * Hydrodynamical and geological investigations of possible deep harbour sites in north-western Saaremaa Island: owerview and conclusions (kaasautor). // Eesti TA Toim. Tehnikat 2 (2001) * Koguteos "Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene" (kaasautor). Tallinn, 2002 * Põhjavee seisund 1999.–2003. aastal (koostaja ja kaasautor). Tallinn, 2005 * Eesti Geoloogiakeskus 70/50. Hüdrogeoloogia poolsajand (koostaja ja kaasautor). Tallinn, 2008 * Koguteos "Pärnumaa. Loodus. Aeg. Inimene" (kaasautor). Tallinn, 2008 * Koguteos "Tallinna geoloogia. Geology of Tallinn (kaasautor). Tallinn, 2010 * Wonder water. The value of water. (kaasautor) EuroGeosurveys, Brussels, 2016 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * EE 14, 366 * Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995, 87. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Perens, Rein}} [[Kategooria:Eesti hüdrogeoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2020]] ninu7xurqogaah9bm7dkhal40bhzspt Viljar Pihl 0 287582 6164790 5790516 2022-07-21T08:31:05Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Viljar Pihl''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1938]] [[Loona vald|Loona vallas]] [[Saaremaa]]l) on eesti keemik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Viljar Pihl on talupidaja poeg ja [[Aino-Koidula Pihl]]i abikaasa.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1956. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja 1961. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] keemiaosakonna. [[Ph.D.]] (keemia, 2001, TÜ), väitekiri "The study of the substituent and solvent effects on the acidity of OH and CH acids". Oli aastatel 1961–1978 Tartu Riikliku Ülikooli keemilise kineetika ja katalüüsi labori vanemlaborant ja vaneminsener, 1978–1992 juhataja kohusetäitja, juhtivinsener, vanem- ja nooremteadur, 1993– [[TÜ keemilise füüsika instituut|keemilise füüsika instituudi]] teadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] reaktsioonivõime, [[gaasikromatograafia]]. Üle 60 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Hapnikhapete happelisuse uurimine. Tartu, 1997 * Comparison on Brönsted acidities of neutral CH acids in gas phase and dimethyl sulfoxide (kaasautor). // Perkin transactions 2 (2000) 6 * Estimation of uncertainty in routine pH measurement (kaasautor). // Accreditation and Quality Assurance 7 (2002). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 130. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pihl, Viljar}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] 9ruygu2hkjfh8gubgltyjrhaw49pezc Trikāya 0 289687 6164173 6164041 2022-07-20T12:57:14Z Lulu 294 /* Algupära ja tõlgendusi */ toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}} [[Pilt:Dharma Flower Temple Trikaya.jpg|pisi|Kolm suurt Buddha kuju Dharma Flower Temple'is Huzhou's, Zhejiangi provintsis]] '''Trikāya''' ehk '''kolm ihu''' või '''kolm keha''' ([[sanskriti keel]]es ''trikāya''; [[tiibeti keel]]es ''sku gsum''; [[hiina keel]]es 三⾝ ''sanshen''; [[jaapani keel]]es ''sanjin'') on [[mahajaana]] õpetus, mille kohaselt [[buda]] avaldub kolmel viisil. * [[dharmakāya|Seadmuse ihu]] (sanskriti keeles ''dharmakāya'') väljendab buda ja [[seadmus]]e ühtsust. See aspekt avaldub õpetusena tekstide ja ideede kujul ning väljendab valgustuse algprintsiipi, mis on lõpmatu.<ref name="JzF67" /> * [[sambhogakāya|Õndsuse ihu]] (''sambhogakāya'') esindab buda religioosset või mütoloogilist aspekti. See avaldub ikonograafias ja [[meditatsioon|kujundlikus mõtlemises]] tajutavates ideaalsetes olendites nagu [[dhjaanibudad]], [[bodhisattva]]d, [[idam]]id jt ning väljendab selget valgust ja õndsust.<ref name="cQkes" /> * [[nirmāṇakāya|Maine ihu]] (''nirmāṇakāya'') on buda [[kehastus|kehastumine]] inimkujul, nagu ta on siia maailma ilmunud, näiteks [[Šākjamuni]]na. See väljendab ajas ja ruumis olevat ning allub haigustele, vananemisele ja surmale.<ref name="9QbDU" /><ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Kolm ihu.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kolm_ihu]</ref> == Algupära == ''Dharmakāya'' mõiste esineb juba [[paali kaanon]]is, kuid eriliselt tuli see esile ilmselt umbes 1. saj eKr pärinevas [[Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra|Kaheksatuhandelises ületava mõistmise suutras]] (''Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra'').<ref>Buswell, Robert Jr; Lopez, Donald S. Jr., eds. (2013). Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton, NJ: Princeton University Press. ISBN 9780691157863.</ref> [[Mahajaana]]s arendati välja ''sambhogakāya'' mõiste, mis paigutub kontseptuaalselt ''nirmanakāya'' ja ''dharmakāya'' vahele ning umbes 300. aasta paiku süstematiseeriti [[Joogatšaara|joogatšaaara]] koolkonnas ''Trikāya'' ehk buda kolme ihu õpetus.<ref>Snelling, John (1987), The Buddhist handbook. A Complete Guide to Buddhist Teaching and Practice, London: Century Paperbacks.</ref> == Käsitlusi == Kõigis [[mahajaana]] budismi traditsioonides tunnustatakse [[budasus]]e kolme aspekti. ''Sambhogakāya'' on see buda või dharma aspekt, millega kohtutakse [[visioon]]ides ja sügavas [[meditatsioon]]is ning Buddha eksisteerib seal kui [[Transtsendentne üleloomulik olend|transtsendentne]], igavene, taevalik olend; algse jumaluse [[arhetüüp]] ehk ''Tathāgata Buddha''. Seda võib pidada ''dharmakāya'', absoluutse reaalsuse, nn tühjuse ''(sunyata)'' osaks. <ref name="kheper" /> ''Trikāya''-õpetus ja [[Tathāgatagarbha Sūtra]] tõid transtsendentaalsuse käeulatusse, paigutades selle [[immanentne|immanentse]]le tasandile. <ref name="L4LPJ" /> Erinevatel budistlikel koolkondadel on erinevaid nägemusi kolme keha olemuse kohta.<ref name="daltR" /><ref name="yK0fg" /> [[Pilt:Spirit and demon and bodhisattva.jpg|pisi|Puhta Maa boddhisattva vestlemas templi maavaimuga]] =====Traditsioon Puhas Maa===== [[Puhas Maa|Puhta Maa]] budistide seisukohast võib jagada mõiste "buda" kolmeks kehaks järgmiselt:<ref name="LCwE5" /> * ''Nirmāṇakāya'' on Buddha füüsiline keha, näiteks [[Sukhāvatī]] on buda emanatsioon (nirmāņa-Kāya), st Buddha emaneeris keha hingele, kes sellesse sisenes, et õpetusi anda. Sukhāvatī ei peegeldanud seda budat, keda nähakse [[visioon]]ides. * ''Sambhogakāya'' on hüvitis-keha, mille abil bodhisattva täidab oma lubadusi ja saab budaks. Näiteks on sellised budad, kellel on ''Sambhogakāya'' keha, [[Amitabha]], [[Vajrasattva]] ja [[Manjushri]]. Meister [[Tao-ch'o]] (562–645) leidis, et ''saṃbhoga-Kāya'' oli "tasu-maa", mis vastas buda naudingukehale, st et keha ilming vastas tõepoolest Buddha enda teostustasemele. <ref name="2FAFm" /> * ''Dharmakāya'' on tegelikkuse kehastus; tavaliselt nähakse seda füüsilise ja vaimse keha vormide ülesena. Tõe keha (''dharma-Kāya'') peaks vastama igavesti liikumatule "valgustatuse" maale, kuid Tao-ch'o eitab, et selline asi võiks olemas olla, sest olles täielik nägemus kogu reaalsuse lõplikust olemusest, ei saa seda lahutada ebapuhastest nähtustest või kuidagi lokaliseerida ja seega on sellise maa leidmine võimatu. Buda [[Vairocana't]] kirjeldatakse sageli nagu mõistmisvõimet ületava ''Dharmakāyana'', eriti [[esoteeriline budism|esoteerilise budismi]] koolkondades, näiteks Jaapani ''Shingon'is'' ja ''Kegon'is'' <ref name="idWBv" /> <ref name="OnTVF" /> Sarnaselt varajase budismiga õpetavad kõik kolme liiki buda ühte dharmat, võttes ainult tõe selgitamiseks erinevaid vorme. =====Zen-budism===== [[Zen-budism|Zen-budistlikust]] vaatekohast ei saa Buddha kolme keha võtta absoluutselt, sõna-sõnalt või materialistlikult, need on vajalikud vahendid, kuid "pigem nimed või rekvisiidid", ja ainult valguse ja varju mäng meeles. <br /> [[Rinzai]] väidab järgmist:<br /> "Kas sa soovid olla sarnane budade ja patriarhidega? Siis lihtsalt ära vaata midagi, mis asub sinust väljaspool. Kui puhas valgus asub hetkel sinu südames (st meeles) on ''dharmakāya buddha'' sinu kehas. Kui sa ei erista hetkel oma südame valgust on ''sambhogakāya buddha ''sinu kehas. Kui sa ei tee hetkel vahet oma südame valgusel on ''nirmānakāya buddha'' sinu kehas. Sest Buddha keha kolmainsus pole midagi muud, kui ta ise siin, sinu silmade ees, kuulates minu dharma selgitust." <ref name="e0XCD" /><br /> Pärast õpetust Buddha kolmest kehast (trikāyast) jätkas Rinzai: "Kõik need kolm, ma olen täiest kindel, pole midagi muud kui varjud. Oo, austatud härrad! Te peate ära tundma Inimese (jén), kes mängib nende varjudega, tema on kõigi buddhade algus ja varjupaigaks kõigile oma järgijatele, ükskõik, millist Teed nad ka astuks." <ref name="kUuSE" /> =====Tiibeti budism===== [[Kalu Rinpoche]] on võrrelnud ''dharmakāyat'' päikesega, mille otsene tajumine on meie jaoks võimatu, ''samboghakāya'' on nagu päikeseketta vorm, mida näeme ja ütleme "päike tõuseb" või "loojub" ja ''nirmānakāya'' on valgus ja soojus, mida kogeme. Budistlikud traditsioonid, mis keskenduvad [[Amitabha]] budale, kujutavad tema paviljoni ümbritsetuna kolmest seinast, millest igaüks sümboliseerib üht kāyat: raam pealuudest, [[dorje]]'dest, lootostest. [[Drikung Khenchen Konchog Gyaltshen Rinpoche]] õpetus mõjuvõimust viitab neljandale ''kāya'le'', mida nimetatakse ''Svabhavikakāya'' (loomuse ehk olemuslik keha). [[H.E. Tai Situpa]] ütleb selgitades [[Mahamudra|Mahamudrat]]: " ... svabhavikakaya pole mitte ilmingu vorm, vaid pigem osutab sellele, et ''dharmakāya, sambhogakāya'' ja ''nirmānakāya'' pole üksteisest eraldatud. Na on lihtsalt kolm erinevat buda jagamatu seisundi aspekti." <ref name="9vbwn" /> Ka [[vadžrajaana]] viitab mõnikord ka ''svabhavikakāya'le'' (Tiibeti keeles: ངོ་བོ་ཉིད་ཀྱི་སྐུ ngo wo nyi kyi ku) <ref name="kheper" />, mis on lihtsalt kolme ''kāya'' ühtsus või eraldamatus. Terminit ''svabhavikakāya'' tuntakse ka [[Gelug]] õpetuses, kus see on üks ''dharmakāya'' kahest eeldatavast aspektist: Tuumkeha / ''Svabhavikakāya'' ja Tarkuskeha või Gnoosise keha / ''Jnanakāya''. [[Haribhadra]] (Seng-ge Bzang-po) väidab, et [[Abhisamayalamkara]] peatükk 8 kirjeldab budasust nelja ''kāya'' abil: ''svabhavikakāya'', ''(jnana)dharmakāya'', ''sambhogakāya'' ja ''nirmānakāya''. <ref name="X9pgL" /> Kõige esoteerilisem versioon ''kāyadest'' ehk kehadest liidab kolmele esimesele kehale veel kaks keha '''vajrakāya''' – muutumatu, hävinematu keha, milles [[Milarepa|Jetsun Milarepa]] tõusis oma matusetuleriidalt andma õpilastele veel viimast õpetust ning ''abhisambodhikāya'' – täiusliku valgustatuse keha. <ref name="kheper" /> [[Pilt:White-A-1Anime250.gif|pisi|Dzogchen budismi sümbol. Sisemine A märgib ''kadag''{{'}}i ja välimine vikerkaarering ''lhun grub'i'']] ====Dzogchen==== [[Dzogtšen|Dzogcheni]] õpetustes tähendab ''dharmakāya'' mina-teadvuse puudumist buddha-loomusest, st see on ettekujutavast olemusest tühi, teadmine ehk selgus on ''sambhogakāya'' ning võimas "teadlikkus olemasolemisest" on ''nirmānakāya''. Buddha-loomust (''dharmakāya't'') nähakse kõikide maailmade ja ilmingute alusena. Budistlik õpetlane Reginald Ray ütleb, et ''dharmakāya'' on "reaalsuse keha ilma eriliste piiravate vormideta, kus Buddha läbistab ja elustab vaimselt kõige oleva loomust." [[Rigpa|Rigpa's]] on kolm tarkust: esimesed kaks on ''kadag'' ja ''lhun grub''. ''Kadag'i'' (algse puhtuse) all pidas ''Dzogchen'' silmas tühjust. ''Lhun grub'' (looduslik teke) on ''Dzogcheni'' vaatenurk sõltuvuslikule tekkimisele. Kogu mahajaana, tühjus ja sõltuvuslik tekkimine, on ühe mündi kaks külge. ''Lhun grub'' aspekt on seotud esoteeriliste õpetustega, nagu näiteks (kuid mitte ainult) ''Thödgal'iga'', et end vabastada sõltuvuslikku päritolu inimese kehast mitte-materiaalsesse valguskehasse ''sambhogakāya'sse'' (vikerkaare kehasse), millel on võime olla olemas seal, kuhu osutab tema ''kaastunne''. <ref name="iZdRf" /> ====Mahamudra==== [[Mahamudra|Mahamudras]] on ''trikāya'' tõlgendus sarnane: kui ''mahamudra'' harjutused hakkavad vilja kandma, näeb praktiseerija, et meel ja kõik nähtused on mis tahes indentiteedi poolest olemuselt tühjad, seda tühjust nimetatakse ''dharmakāyaks''. Meele olemust nähakse olevat tühi, kuid sellel on potentsiaal, mis võtab helenduse vormi; ''sambhogakāya'' olemust nähakse nagu seda helendust. ''Nirmānakāyat'' mõistetakse nagu võimast jõudu, mis potentsiaalselt mõjutab elusolendeid. Mahamudra vili on mõistmine, et suhtelised ilmingud ja meel on oma olemuselt kolm kāyat. Selle mõistmiseks on oluline õige vaade. ''Dharmakāya'' on ainus tõelisus, ükskõik kas räägitakse suhtelistest välistest ilmingutest või sisemistest meele mehhanismidest, neil puudub tõeline olemasolu. Meel on ''dharmakāya'' ja nähtused on ''dharmakāya'' ilmingud, selle valguskiired. ''Sambhogakāya'' tähendab, et nähtus ilmneb takistusteta. Väljaspool ''sambhogakāya'' takistusteta helendust tekib palju ''nirmānakāya'' mitmekesiseid nähtusi. Seetõttu kolm ''kāyat – dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya'' – läbivad kõike. <ref name="TmgNo" /> ====Anuyoga==== [[Pilt: Tibetan Dharmacakra.png|pisi|Kolmevärviline Gankyil ehk Dharma ratas]] [[Anujooga|Anuyoga]] vaatekohast on ’meelevool’ (sanskrit: ''citta santana'') 'järjepidevus' (sanskrit: ''santana''), mis moodustab ''trikāya''. Trikāyat kui [[kolmainsus]]t ning [[dharma]] õpetuse ühtsust ja jagamatust sümboliseerib [[Gankyil]] (Õndsusratas ehk Dharma-ratas). Kolm värvi, mis moodustavad ''Gankyil'i'', esindavad kolme Buddha keha (''trikāya't'') ning väljenduvad tema kehas, kõnes ja meeles. Need kolm elementi on seotud kolme algenergia ilmnenud aspektiga: energia väline ja individuaalse väljenduse aspekt on ilminguline kõiksus, ''nirmānakāya'', mõtte materiaalne aspekt on ''sambhogakāya'' ning ilma vormita lõpmatuse aspekt on ''dharmakāya''. ''Gankyil'' kehastab ka mentaalse duaalsuse müstilist saladust ja seetõttu paljususele omast algühtsust. <ref name="VDGAI" /> == Dākinid == [[Pilt:Vajrayogini from Thangka.jpg|pisi|Foto [[thangka]]le maalitud [[Vajrayogini]]st]] [[Daakini|Dākini]] (sanskrit: डाकिनी ''ḍākinī''; tiibeti: མཁའ་འགྲོ་མ་ ''khandroma''; hiina: 空行母) on tantristlik jumalus ([[Anuttara tantra]]), mida kirjeldatakse kui valgustatud naisenergia kehastust, ja tõlkida võiks seda kui "taevane naine" või "pilvehaldjas". Mõnikord on seda mõistet tõlgitud poeetiliselt kui "taevastantsija" või "taevaskõndija". Tiibeti keeles kasutatakse ''dākini'' asemel sõna ''khandroma''. Esimest silpi, mida hääldatakse nagu ''mKha'', võib tõlkida nagu 'taevas' või ka 'eeter', mis budistlikus kontekstis tähendab tühjust. Silp ''gro'' tähendab liikumist, kuid kontekstis võib tõlkida "teadmine täieliku mõistmisega". Silp ''ma'' viitab naissoole. <ref name="7OzeS" /> ''Dākinisid'' saab liigitada vastavalt ''trikāya'' ehk kolme Buddha kehale. ''Dharmakāya'' ''dākini'', [[Samantabhadri]], esindab [[dharmadhatu]]’t, kus ilmuvad kõik nähtused. ''Sambhogakāya'' ''dākinid'' on [[iidam|iidamid]], mida kasutatakse meditatsioonis [[tantra|tantristlik]]u praktika jumalustena. ''Nirmanakāya'' ''dākinid'' on inimnaised, kes on sündinud eriliste võimetega, need on vabanenud [[yogini]]d, [[guru]]de abikaasad või isegi kõik naised üldiselt, kuna neid võib liigitada viieks [[Buddha perekond|Buddha perekonnaks]].<ref name="UchrO" /> <br />J. Simmer-Brown on öelnud: Dākini, tema eri ilmingutes, toimib kõigis kolme kehas. Ta võib olla inimese guru, [[Vadžra|Vajra]] meister, kes edastab [[vadžrajaana]] õpetusi oma jüngritele ja ühineb nendega [[samaya]] kohustustes (tantra lubadustes). Tarkuse ''dākini'' võib olla iidam, meditatsioonijumalus. Jooga naissoost jumalusele, nagu [[Vajrayogini]], on Tiibeti budismis levinud. Ka võib ta olla ''dharma'' kaitsja. Tarkuse ''dākinitel'' on eriline vägi ja kohustus kaitsta suulise ülekande terviklikkust. <ref name="wPeea" />. <ref name="jaMnF" /> ==Teosoofia== 19. sajandil huvitusid teosoofid budismist, sest budism sisaldab [[esoteeriline|esoteerilisi]] õpetusi. [[Eksoteeriline]] budism usub, vastupidi budismi esoteerilistele õpetustele, et ''nirmānakāya'' on budade füüsiline vorm, mille nad võtavad maa peale kehastudes. Esoteerilise tõlgenduse järgi "kudus" Buddha surres endale nirvaanasse vaibumise asemel ''nirmānakāya'', s.o astraalkeha eeterliku vormi. Bodhisattva jääb sellesse hiilgavasse kehasse nähtamatuna pühitsemata inimkonnale, selleks, et teda valvata ja kaitsta. ''Dharmakāya'' keha on täiuslik buda keha, millel on ainult ideaalne hingus: teadvus on sulandunud kõikjal olevasse Teadvusse. Inimkonna aitamiseks keeldub [[adept]] ''dharmakāya'' kehast, jätab endale ''sambhogakāya'' täieliku teadmise, ning jääb oma ''nirmānakāya'' kehasse (so vaimu). <ref name="AvhZJ" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kheper">{{Netiviide |url=http://www.kheper.net/topics/Buddhism/trikaya.htm |pealkiri=The 3 Body of Buddha. |vaadatud=2012-06-17 |arhiivimisaeg=2012-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120617111700/http://www.kheper.net/topics/Buddhism/trikaya.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JzF67">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossaryd/g/dharmakaya.htm Dharmakaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="cQkes">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossarys/g/sambhogkaya.htm Sambhokaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="9QbDU">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossaryn/g/nirmanakaya.htm Nirmanakaya.] (Inglise keeles]</ref> <ref name="hdLqk">Paul Harrison. ''Is the Dharma-kaya the Real "Phantom Body" of the Buddha''. – Journal of the International Association of Buddhist Studies. 1992.</ref> <ref name="sJkYI">[http://www.urbandharma.org/pdf/AggannaSutta.pdf Aganna Sutta.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="Qb0nt">Pali kaanon: [http://books.google.ee/books?id=p2MzyLggg9wC&pg=PA266&lpg=PA266&dq=digha+nikaya+vasettha&source=bl&ots=9Pi9TeQa3f&sig=joN5ZrJnX-4JG7kkFszbeKSogBE&hl=et&sa=X&ei=dbzcT_nlGeaW0QWU-_DrCg&ved=0CFUQ6AEwAQ#v=onepage&q&f=false Digha Nikaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="L4LPJ">[http://www.sofiatopia.org/bodhi/buddha_nature.htm Studies in Buddhadharma.]</ref> <ref name="YgdLe">[http://www.dharmafellowship.org/library/essays/yogacara-part1.htm Yogacara Theory – Part One: Background History.]</ref> <ref name="daltR">{{Netiviide |url=http://www.iloveulove.com/spirituality/buddhist/buddhistschools.htm |pealkiri=Buddhist Schools. |vaadatud=2012-06-17 |arhiivimisaeg=2012-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120512074746/http://iloveulove.com/spirituality/buddhist/buddhistschools.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="yK0fg">prof. P.G.Yogi. [http://himalaya.socanth.cam.ac.uk/collections/journals/bot/pdf/bot_2000_01-03_02.pdf Doctrine of Kaya (Trikaya)]</ref> <ref name="LCwE5">Encyclopedia: [http://www.encyclopedia.com/topic/Pure_Land.aspx Pure Land.]</ref> <ref name="2FAFm">Encyclopedia: [http://www.encyclopedia.com/topic/Tao-cho.aspx Tao-cho.]</ref> <ref name="idWBv">About.com [http://buddhism.about.com/od/thetriyaka/ig/Five-Dhyani-Buddhas/Vairocana-Buddha.htm Vairocana Buddha]</ref> <ref name="OnTVF">Buddha World: [http://www.tamqui.com/buddhaworld/Vairocana_Buddha Vairocana Buddha.]</ref> <ref name="e0XCD">[http://www.thezensite.com/ZenTeachings/Translations/Teachings_of_Rinzai.pdf The Zen Teaching of Rinzai]</ref> <ref name="kUuSE">D.Teitarõ Suzuki. [http://books.google.ee/books?id=JhwOAAAAQAAJ&pg=PA33&lpg=PA33&dq=trikaya+rinzai&source=bl&ots=5jbC9gpqNW&sig=1JBUbUlT8q8lvxHR21JXW_bkqCE&hl=et&sa=X&ei=1gbeT4ucM8OH0AXjqPz9Cg&ved=0CFcQ6AEwAg#v=onepage&q=trikaya%20rinzai&f=false Zen Buddhism & Psychoanalysis.]</ref> <ref name="9vbwn">Khandro. [http://www.khandro.net/doctrine_trikaya.htm The 3 kayas.]</ref> <ref name="X9pgL">John J. Makransky.[http://books.google.ee/books?id=I4qmkptncxQC&pg=PA422&lpg=PA422&dq=haribhadra+svabhavikakaya&source=bl&ots=Y-OwCrOFJx&sig=QakJYDtP6IXL5w_R2si9H4VdZSw&hl=et&sa=X&ei=XjXeT8b4CYeR0QWzm5DDCg&ved=0CEsQ6AEwAA#v=onepage&q=haribhadra%20svabhavikakaya&f=false Buddhahood Embodied: Sources of Controversy in India and Tibet.]</ref> <ref name="iZdRf">Answers. [http://www.answers.com/topic/dzogchen Dzogchen.]</ref> <ref name="TmgNo">Mahayana Zen. [http://www.geocities.ws/mahayanazengong/fruition.html Fruition Mahamudra.]</ref> <ref name="VDGAI">[http://www.trikaya.es/en/Trikaya/logo-gankyil.html Gankyil]</ref> <ref name="7OzeS">Khandro. [http://www.khandro.net/dakini_khandro.htm Dākini.]</ref> <ref name="UchrO">Elias Capriles. [http://webdelprofesor.ula.ve/humanidades/elicap/en/uploads/Biblioteca/bdz-e.version.pdf Buddhism and Dzogchen: The Doctrine of the Buddha and the Supreme Vehichle of Tibetan Buddhism.]</ref> <ref name="wPeea">Judith Simmer-Brown. Dakini's Warm Breath:The Feminine Principle in Tibetan Buddhism. Shambala Publications. 2002. Lk 139–140.</ref> <ref name="jaMnF">Nalanda University. [http://www.nalanda-university.com/doku.php?id=dakini Dākini]</ref> <ref name="AvhZJ">H.P. Blavatsky. ''Vaikuse hääl''. Tallinn: 2005.</ref> }} == Välislingid == Urantia raamat [http://www.urantia.ee/forum/13-vordlev-religioon/22-budismi-potentsiaalid-ur-st-laehtuvalt. Budismi potentsiaalid.]<br /> Harri Kingo [http://www.syndikaat.ee/fpost.php?id=390. Jumal ja nirvaana]<br /> Harri kingo [http://www.syndikaat.ee/fpost.php?id=451. Kolmainsuse mõistmine ajas.]<br /> Kagjü [http://ljt.ee/kagj%C3%BC. Ajalugu ja koolkonnad.]<br /> [[Kategooria:Budism]] kquzacjk3zaj0scobh4sz64t1h5wp44 6164179 6164173 2022-07-20T13:03:43Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}} [[Pilt:Dharma Flower Temple Trikaya.jpg|pisi|Kolm suurt Buddha kuju Dharma Flower Temple'is Huzhou's, Zhejiangi provintsis]] '''Trikāya''' ehk '''kolm ihu''' või '''kolm keha''' ([[sanskriti keel]]es ''trikāya''; [[tiibeti keel]]es ''sku gsum''; [[hiina keel]]es 三⾝ ''sanshen''; [[jaapani keel]]es ''sanjin'') on [[mahajaana]] õpetus, mille kohaselt [[buda]] avaldub kolmel viisil. * [[dharmakāya|Seadmuse ihu]] (sanskriti keeles ''dharmakāya'') väljendab buda ja [[seadmus]]e ühtsust. See aspekt avaldub õpetusena tekstide ja ideede kujul ning väljendab valgustuse algprintsiipi, mis on lõpmatu.<ref name="JzF67" /> * [[sambhogakāya|Õndsuse ihu]] (''sambhogakāya'') esindab buda religioosset või mütoloogilist aspekti. See avaldub ikonograafias ja [[meditatsioon|kujundlikus mõtlemises]] tajutavates ideaalsetes olendites nagu [[dhjaanibudad]], [[bodhisattva]]d, [[idam]]id jt ning väljendab selget valgust ja õndsust.<ref name="cQkes" /> * [[nirmāṇakāya|Maine ihu]] (''nirmāṇakāya'') on buda [[kehastus|kehastumine]] inimkujul, nagu ta on siia maailma ilmunud, näiteks [[Šākjamuni]]na. See väljendab ajas ja ruumis olevat ning allub haigustele, vananemisele ja surmale.<ref name="9QbDU" /><ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Kolm ihu.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kolm_ihu]</ref> == Algupära == ''Dharmakāya'' mõiste esineb juba [[paali kaanon]]is, kuid eriliselt tuli see esile ilmselt umbes 1. saj eKr pärinevas [[Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra|Kaheksatuhandelises ületava mõistmise suutras]].<ref>Buswell, Robert Jr; Lopez, Donald S. Jr., eds. (2013). Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton, NJ: Princeton University Press. ISBN 9780691157863.</ref> [[Mahajaana]]s arendati välja ''sambhogakāya'' mõiste, mis paigutub kontseptuaalselt ''nirmanakāya'' ja ''dharmakāya'' vahele ning umbes 300. aasta paiku süstematiseeriti [[Joogatšaara|joogatšaaara]] koolkonnas ''Trikāya'' ehk buda kolme ihu õpetus.<ref>Snelling, John (1987), The Buddhist handbook. A Complete Guide to Buddhist Teaching and Practice, London: Century Paperbacks.</ref> == Käsitlusi == Kõigis [[mahajaana]] budismi traditsioonides tunnustatakse [[budasus]]e kolme aspekti. ''Sambhogakāya'' on see buda või dharma aspekt, millega kohtutakse [[visioon]]ides ja sügavas [[meditatsioon]]is ning Buddha eksisteerib seal kui [[Transtsendentne üleloomulik olend|transtsendentne]], igavene, taevalik olend; algse jumaluse [[arhetüüp]] ehk ''Tathāgata Buddha''. Seda võib pidada ''dharmakāya'', absoluutse reaalsuse, nn tühjuse ''(sunyata)'' osaks. <ref name="kheper" /> ''Trikāya''-õpetus ja [[Tathāgatagarbha Sūtra]] tõid transtsendentaalsuse käeulatusse, paigutades selle [[immanentne|immanentse]]le tasandile. <ref name="L4LPJ" /> Erinevatel budistlikel koolkondadel on erinevaid nägemusi kolme keha olemuse kohta.<ref name="daltR" /><ref name="yK0fg" /> [[Pilt:Spirit and demon and bodhisattva.jpg|pisi|Puhta Maa boddhisattva vestlemas templi maavaimuga]] =====Traditsioon Puhas Maa===== [[Puhas Maa|Puhta Maa]] budistide seisukohast võib jagada mõiste "buda" kolmeks kehaks järgmiselt:<ref name="LCwE5" /> * ''Nirmāṇakāya'' on Buddha füüsiline keha, näiteks [[Sukhāvatī]] on buda emanatsioon (nirmāņa-Kāya), st Buddha emaneeris keha hingele, kes sellesse sisenes, et õpetusi anda. Sukhāvatī ei peegeldanud seda budat, keda nähakse [[visioon]]ides. * ''Sambhogakāya'' on hüvitis-keha, mille abil bodhisattva täidab oma lubadusi ja saab budaks. Näiteks on sellised budad, kellel on ''Sambhogakāya'' keha, [[Amitabha]], [[Vajrasattva]] ja [[Manjushri]]. Meister [[Tao-ch'o]] (562–645) leidis, et ''saṃbhoga-Kāya'' oli "tasu-maa", mis vastas buda naudingukehale, st et keha ilming vastas tõepoolest Buddha enda teostustasemele. <ref name="2FAFm" /> * ''Dharmakāya'' on tegelikkuse kehastus; tavaliselt nähakse seda füüsilise ja vaimse keha vormide ülesena. Tõe keha (''dharma-Kāya'') peaks vastama igavesti liikumatule "valgustatuse" maale, kuid Tao-ch'o eitab, et selline asi võiks olemas olla, sest olles täielik nägemus kogu reaalsuse lõplikust olemusest, ei saa seda lahutada ebapuhastest nähtustest või kuidagi lokaliseerida ja seega on sellise maa leidmine võimatu. Buda [[Vairocana't]] kirjeldatakse sageli nagu mõistmisvõimet ületava ''Dharmakāyana'', eriti [[esoteeriline budism|esoteerilise budismi]] koolkondades, näiteks Jaapani ''Shingon'is'' ja ''Kegon'is'' <ref name="idWBv" /> <ref name="OnTVF" /> Sarnaselt varajase budismiga õpetavad kõik kolme liiki buda ühte dharmat, võttes ainult tõe selgitamiseks erinevaid vorme. =====Zen-budism===== [[Zen-budism|Zen-budistlikust]] vaatekohast ei saa Buddha kolme keha võtta absoluutselt, sõna-sõnalt või materialistlikult, need on vajalikud vahendid, kuid "pigem nimed või rekvisiidid", ja ainult valguse ja varju mäng meeles. <br /> [[Rinzai]] väidab järgmist:<br /> "Kas sa soovid olla sarnane budade ja patriarhidega? Siis lihtsalt ära vaata midagi, mis asub sinust väljaspool. Kui puhas valgus asub hetkel sinu südames (st meeles) on ''dharmakāya buddha'' sinu kehas. Kui sa ei erista hetkel oma südame valgust on ''sambhogakāya buddha ''sinu kehas. Kui sa ei tee hetkel vahet oma südame valgusel on ''nirmānakāya buddha'' sinu kehas. Sest Buddha keha kolmainsus pole midagi muud, kui ta ise siin, sinu silmade ees, kuulates minu dharma selgitust." <ref name="e0XCD" /><br /> Pärast õpetust Buddha kolmest kehast (trikāyast) jätkas Rinzai: "Kõik need kolm, ma olen täiest kindel, pole midagi muud kui varjud. Oo, austatud härrad! Te peate ära tundma Inimese (jén), kes mängib nende varjudega, tema on kõigi buddhade algus ja varjupaigaks kõigile oma järgijatele, ükskõik, millist Teed nad ka astuks." <ref name="kUuSE" /> =====Tiibeti budism===== [[Kalu Rinpoche]] on võrrelnud ''dharmakāyat'' päikesega, mille otsene tajumine on meie jaoks võimatu, ''samboghakāya'' on nagu päikeseketta vorm, mida näeme ja ütleme "päike tõuseb" või "loojub" ja ''nirmānakāya'' on valgus ja soojus, mida kogeme. Budistlikud traditsioonid, mis keskenduvad [[Amitabha]] budale, kujutavad tema paviljoni ümbritsetuna kolmest seinast, millest igaüks sümboliseerib üht kāyat: raam pealuudest, [[dorje]]'dest, lootostest. [[Drikung Khenchen Konchog Gyaltshen Rinpoche]] õpetus mõjuvõimust viitab neljandale ''kāya'le'', mida nimetatakse ''Svabhavikakāya'' (loomuse ehk olemuslik keha). [[H.E. Tai Situpa]] ütleb selgitades [[Mahamudra|Mahamudrat]]: " ... svabhavikakaya pole mitte ilmingu vorm, vaid pigem osutab sellele, et ''dharmakāya, sambhogakāya'' ja ''nirmānakāya'' pole üksteisest eraldatud. Na on lihtsalt kolm erinevat buda jagamatu seisundi aspekti." <ref name="9vbwn" /> Ka [[vadžrajaana]] viitab mõnikord ka ''svabhavikakāya'le'' (Tiibeti keeles: ངོ་བོ་ཉིད་ཀྱི་སྐུ ngo wo nyi kyi ku) <ref name="kheper" />, mis on lihtsalt kolme ''kāya'' ühtsus või eraldamatus. Terminit ''svabhavikakāya'' tuntakse ka [[Gelug]] õpetuses, kus see on üks ''dharmakāya'' kahest eeldatavast aspektist: Tuumkeha / ''Svabhavikakāya'' ja Tarkuskeha või Gnoosise keha / ''Jnanakāya''. [[Haribhadra]] (Seng-ge Bzang-po) väidab, et [[Abhisamayalamkara]] peatükk 8 kirjeldab budasust nelja ''kāya'' abil: ''svabhavikakāya'', ''(jnana)dharmakāya'', ''sambhogakāya'' ja ''nirmānakāya''. <ref name="X9pgL" /> Kõige esoteerilisem versioon ''kāyadest'' ehk kehadest liidab kolmele esimesele kehale veel kaks keha '''vajrakāya''' – muutumatu, hävinematu keha, milles [[Milarepa|Jetsun Milarepa]] tõusis oma matusetuleriidalt andma õpilastele veel viimast õpetust ning ''abhisambodhikāya'' – täiusliku valgustatuse keha. <ref name="kheper" /> [[Pilt:White-A-1Anime250.gif|pisi|Dzogchen budismi sümbol. Sisemine A märgib ''kadag''{{'}}i ja välimine vikerkaarering ''lhun grub'i'']] ====Dzogchen==== [[Dzogtšen|Dzogcheni]] õpetustes tähendab ''dharmakāya'' mina-teadvuse puudumist buddha-loomusest, st see on ettekujutavast olemusest tühi, teadmine ehk selgus on ''sambhogakāya'' ning võimas "teadlikkus olemasolemisest" on ''nirmānakāya''. Buddha-loomust (''dharmakāya't'') nähakse kõikide maailmade ja ilmingute alusena. Budistlik õpetlane Reginald Ray ütleb, et ''dharmakāya'' on "reaalsuse keha ilma eriliste piiravate vormideta, kus Buddha läbistab ja elustab vaimselt kõige oleva loomust." [[Rigpa|Rigpa's]] on kolm tarkust: esimesed kaks on ''kadag'' ja ''lhun grub''. ''Kadag'i'' (algse puhtuse) all pidas ''Dzogchen'' silmas tühjust. ''Lhun grub'' (looduslik teke) on ''Dzogcheni'' vaatenurk sõltuvuslikule tekkimisele. Kogu mahajaana, tühjus ja sõltuvuslik tekkimine, on ühe mündi kaks külge. ''Lhun grub'' aspekt on seotud esoteeriliste õpetustega, nagu näiteks (kuid mitte ainult) ''Thödgal'iga'', et end vabastada sõltuvuslikku päritolu inimese kehast mitte-materiaalsesse valguskehasse ''sambhogakāya'sse'' (vikerkaare kehasse), millel on võime olla olemas seal, kuhu osutab tema ''kaastunne''. <ref name="iZdRf" /> ====Mahamudra==== [[Mahamudra|Mahamudras]] on ''trikāya'' tõlgendus sarnane: kui ''mahamudra'' harjutused hakkavad vilja kandma, näeb praktiseerija, et meel ja kõik nähtused on mis tahes indentiteedi poolest olemuselt tühjad, seda tühjust nimetatakse ''dharmakāyaks''. Meele olemust nähakse olevat tühi, kuid sellel on potentsiaal, mis võtab helenduse vormi; ''sambhogakāya'' olemust nähakse nagu seda helendust. ''Nirmānakāyat'' mõistetakse nagu võimast jõudu, mis potentsiaalselt mõjutab elusolendeid. Mahamudra vili on mõistmine, et suhtelised ilmingud ja meel on oma olemuselt kolm kāyat. Selle mõistmiseks on oluline õige vaade. ''Dharmakāya'' on ainus tõelisus, ükskõik kas räägitakse suhtelistest välistest ilmingutest või sisemistest meele mehhanismidest, neil puudub tõeline olemasolu. Meel on ''dharmakāya'' ja nähtused on ''dharmakāya'' ilmingud, selle valguskiired. ''Sambhogakāya'' tähendab, et nähtus ilmneb takistusteta. Väljaspool ''sambhogakāya'' takistusteta helendust tekib palju ''nirmānakāya'' mitmekesiseid nähtusi. Seetõttu kolm ''kāyat – dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya'' – läbivad kõike. <ref name="TmgNo" /> ====Anuyoga==== [[Pilt: Tibetan Dharmacakra.png|pisi|Kolmevärviline Gankyil ehk Dharma ratas]] [[Anujooga|Anuyoga]] vaatekohast on ’meelevool’ (sanskrit: ''citta santana'') 'järjepidevus' (sanskrit: ''santana''), mis moodustab ''trikāya''. Trikāyat kui [[kolmainsus]]t ning [[dharma]] õpetuse ühtsust ja jagamatust sümboliseerib [[Gankyil]] (Õndsusratas ehk Dharma-ratas). Kolm värvi, mis moodustavad ''Gankyil'i'', esindavad kolme Buddha keha (''trikāya't'') ning väljenduvad tema kehas, kõnes ja meeles. Need kolm elementi on seotud kolme algenergia ilmnenud aspektiga: energia väline ja individuaalse väljenduse aspekt on ilminguline kõiksus, ''nirmānakāya'', mõtte materiaalne aspekt on ''sambhogakāya'' ning ilma vormita lõpmatuse aspekt on ''dharmakāya''. ''Gankyil'' kehastab ka mentaalse duaalsuse müstilist saladust ja seetõttu paljususele omast algühtsust. <ref name="VDGAI" /> == Dākinid == [[Pilt:Vajrayogini from Thangka.jpg|pisi|Foto [[thangka]]le maalitud [[Vajrayogini]]st]] [[Daakini|Dākini]] (sanskrit: डाकिनी ''ḍākinī''; tiibeti: མཁའ་འགྲོ་མ་ ''khandroma''; hiina: 空行母) on tantristlik jumalus ([[Anuttara tantra]]), mida kirjeldatakse kui valgustatud naisenergia kehastust, ja tõlkida võiks seda kui "taevane naine" või "pilvehaldjas". Mõnikord on seda mõistet tõlgitud poeetiliselt kui "taevastantsija" või "taevaskõndija". Tiibeti keeles kasutatakse ''dākini'' asemel sõna ''khandroma''. Esimest silpi, mida hääldatakse nagu ''mKha'', võib tõlkida nagu 'taevas' või ka 'eeter', mis budistlikus kontekstis tähendab tühjust. Silp ''gro'' tähendab liikumist, kuid kontekstis võib tõlkida "teadmine täieliku mõistmisega". Silp ''ma'' viitab naissoole. <ref name="7OzeS" /> ''Dākinisid'' saab liigitada vastavalt ''trikāya'' ehk kolme Buddha kehale. ''Dharmakāya'' ''dākini'', [[Samantabhadri]], esindab [[dharmadhatu]]’t, kus ilmuvad kõik nähtused. ''Sambhogakāya'' ''dākinid'' on [[iidam|iidamid]], mida kasutatakse meditatsioonis [[tantra|tantristlik]]u praktika jumalustena. ''Nirmanakāya'' ''dākinid'' on inimnaised, kes on sündinud eriliste võimetega, need on vabanenud [[yogini]]d, [[guru]]de abikaasad või isegi kõik naised üldiselt, kuna neid võib liigitada viieks [[Buddha perekond|Buddha perekonnaks]].<ref name="UchrO" /> <br />J. Simmer-Brown on öelnud: Dākini, tema eri ilmingutes, toimib kõigis kolme kehas. Ta võib olla inimese guru, [[Vadžra|Vajra]] meister, kes edastab [[vadžrajaana]] õpetusi oma jüngritele ja ühineb nendega [[samaya]] kohustustes (tantra lubadustes). Tarkuse ''dākini'' võib olla iidam, meditatsioonijumalus. Jooga naissoost jumalusele, nagu [[Vajrayogini]], on Tiibeti budismis levinud. Ka võib ta olla ''dharma'' kaitsja. Tarkuse ''dākinitel'' on eriline vägi ja kohustus kaitsta suulise ülekande terviklikkust. <ref name="wPeea" />. <ref name="jaMnF" /> ==Teosoofia== 19. sajandil huvitusid teosoofid budismist, sest budism sisaldab [[esoteeriline|esoteerilisi]] õpetusi. [[Eksoteeriline]] budism usub, vastupidi budismi esoteerilistele õpetustele, et ''nirmānakāya'' on budade füüsiline vorm, mille nad võtavad maa peale kehastudes. Esoteerilise tõlgenduse järgi "kudus" Buddha surres endale nirvaanasse vaibumise asemel ''nirmānakāya'', s.o astraalkeha eeterliku vormi. Bodhisattva jääb sellesse hiilgavasse kehasse nähtamatuna pühitsemata inimkonnale, selleks, et teda valvata ja kaitsta. ''Dharmakāya'' keha on täiuslik buda keha, millel on ainult ideaalne hingus: teadvus on sulandunud kõikjal olevasse Teadvusse. Inimkonna aitamiseks keeldub [[adept]] ''dharmakāya'' kehast, jätab endale ''sambhogakāya'' täieliku teadmise, ning jääb oma ''nirmānakāya'' kehasse (so vaimu). <ref name="AvhZJ" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kheper">{{Netiviide |url=http://www.kheper.net/topics/Buddhism/trikaya.htm |pealkiri=The 3 Body of Buddha. |vaadatud=2012-06-17 |arhiivimisaeg=2012-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120617111700/http://www.kheper.net/topics/Buddhism/trikaya.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JzF67">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossaryd/g/dharmakaya.htm Dharmakaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="cQkes">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossarys/g/sambhogkaya.htm Sambhokaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="9QbDU">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossaryn/g/nirmanakaya.htm Nirmanakaya.] (Inglise keeles]</ref> <ref name="L4LPJ">[http://www.sofiatopia.org/bodhi/buddha_nature.htm Studies in Buddhadharma.]</ref> <ref name="daltR">{{Netiviide |url=http://www.iloveulove.com/spirituality/buddhist/buddhistschools.htm |pealkiri=Buddhist Schools. |vaadatud=2012-06-17 |arhiivimisaeg=2012-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120512074746/http://iloveulove.com/spirituality/buddhist/buddhistschools.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="yK0fg">prof. P.G.Yogi. [http://himalaya.socanth.cam.ac.uk/collections/journals/bot/pdf/bot_2000_01-03_02.pdf Doctrine of Kaya (Trikaya)]</ref> <ref name="LCwE5">Encyclopedia: [http://www.encyclopedia.com/topic/Pure_Land.aspx Pure Land.]</ref> <ref name="2FAFm">Encyclopedia: [http://www.encyclopedia.com/topic/Tao-cho.aspx Tao-cho.]</ref> <ref name="idWBv">About.com [http://buddhism.about.com/od/thetriyaka/ig/Five-Dhyani-Buddhas/Vairocana-Buddha.htm Vairocana Buddha]</ref> <ref name="OnTVF">Buddha World: [http://www.tamqui.com/buddhaworld/Vairocana_Buddha Vairocana Buddha.]</ref> <ref name="e0XCD">[http://www.thezensite.com/ZenTeachings/Translations/Teachings_of_Rinzai.pdf The Zen Teaching of Rinzai]</ref> <ref name="kUuSE">D.Teitarõ Suzuki. [http://books.google.ee/books?id=JhwOAAAAQAAJ&pg=PA33&lpg=PA33&dq=trikaya+rinzai&source=bl&ots=5jbC9gpqNW&sig=1JBUbUlT8q8lvxHR21JXW_bkqCE&hl=et&sa=X&ei=1gbeT4ucM8OH0AXjqPz9Cg&ved=0CFcQ6AEwAg#v=onepage&q=trikaya%20rinzai&f=false Zen Buddhism & Psychoanalysis.]</ref> <ref name="9vbwn">Khandro. [http://www.khandro.net/doctrine_trikaya.htm The 3 kayas.]</ref> <ref name="X9pgL">John J. Makransky.[http://books.google.ee/books?id=I4qmkptncxQC&pg=PA422&lpg=PA422&dq=haribhadra+svabhavikakaya&source=bl&ots=Y-OwCrOFJx&sig=QakJYDtP6IXL5w_R2si9H4VdZSw&hl=et&sa=X&ei=XjXeT8b4CYeR0QWzm5DDCg&ved=0CEsQ6AEwAA#v=onepage&q=haribhadra%20svabhavikakaya&f=false Buddhahood Embodied: Sources of Controversy in India and Tibet.]</ref> <ref name="iZdRf">Answers. [http://www.answers.com/topic/dzogchen Dzogchen.]</ref> <ref name="TmgNo">Mahayana Zen. [http://www.geocities.ws/mahayanazengong/fruition.html Fruition Mahamudra.]</ref> <ref name="VDGAI">[http://www.trikaya.es/en/Trikaya/logo-gankyil.html Gankyil]</ref> <ref name="7OzeS">Khandro. [http://www.khandro.net/dakini_khandro.htm Dākini.]</ref> <ref name="UchrO">Elias Capriles. [http://webdelprofesor.ula.ve/humanidades/elicap/en/uploads/Biblioteca/bdz-e.version.pdf Buddhism and Dzogchen: The Doctrine of the Buddha and the Supreme Vehichle of Tibetan Buddhism.]</ref> <ref name="wPeea">Judith Simmer-Brown. Dakini's Warm Breath:The Feminine Principle in Tibetan Buddhism. Shambala Publications. 2002. Lk 139–140.</ref> <ref name="jaMnF">Nalanda University. [http://www.nalanda-university.com/doku.php?id=dakini Dākini]</ref> <ref name="AvhZJ">H.P. Blavatsky. ''Vaikuse hääl''. Tallinn: 2005.</ref> }} == Välislingid == Urantia raamat [http://www.urantia.ee/forum/13-vordlev-religioon/22-budismi-potentsiaalid-ur-st-laehtuvalt. Budismi potentsiaalid.]<br /> Harri Kingo [http://www.syndikaat.ee/fpost.php?id=390. Jumal ja nirvaana]<br /> Harri kingo [http://www.syndikaat.ee/fpost.php?id=451. Kolmainsuse mõistmine ajas.]<br /> Kagjü [http://ljt.ee/kagj%C3%BC. Ajalugu ja koolkonnad.]<br /> [[Kategooria:Budism]] rioza6dphg4cob9ikufh8o3yvr0n3dd 6164180 6164179 2022-07-20T13:04:53Z Lulu 294 /* Algupära */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}} [[Pilt:Dharma Flower Temple Trikaya.jpg|pisi|Kolm suurt Buddha kuju Dharma Flower Temple'is Huzhou's, Zhejiangi provintsis]] '''Trikāya''' ehk '''kolm ihu''' või '''kolm keha''' ([[sanskriti keel]]es ''trikāya''; [[tiibeti keel]]es ''sku gsum''; [[hiina keel]]es 三⾝ ''sanshen''; [[jaapani keel]]es ''sanjin'') on [[mahajaana]] õpetus, mille kohaselt [[buda]] avaldub kolmel viisil. * [[dharmakāya|Seadmuse ihu]] (sanskriti keeles ''dharmakāya'') väljendab buda ja [[seadmus]]e ühtsust. See aspekt avaldub õpetusena tekstide ja ideede kujul ning väljendab valgustuse algprintsiipi, mis on lõpmatu.<ref name="JzF67" /> * [[sambhogakāya|Õndsuse ihu]] (''sambhogakāya'') esindab buda religioosset või mütoloogilist aspekti. See avaldub ikonograafias ja [[meditatsioon|kujundlikus mõtlemises]] tajutavates ideaalsetes olendites nagu [[dhjaanibudad]], [[bodhisattva]]d, [[idam]]id jt ning väljendab selget valgust ja õndsust.<ref name="cQkes" /> * [[nirmāṇakāya|Maine ihu]] (''nirmāṇakāya'') on buda [[kehastus|kehastumine]] inimkujul, nagu ta on siia maailma ilmunud, näiteks [[Šākjamuni]]na. See väljendab ajas ja ruumis olevat ning allub haigustele, vananemisele ja surmale.<ref name="9QbDU" /><ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Kolm ihu.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kolm_ihu]</ref> == Algupära == ''Dharmakāya'' mõiste esineb juba [[paali kaanon]]is, kuid eriliselt tuli see esile ilmselt umbes 1. saj eKr pärinevas [[Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra|Kaheksatuhandelises ületava mõistmise suutras]].<ref>Buswell, Robert Jr; Lopez, Donald S. Jr., eds. (2013). Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton, NJ: Princeton University Press. ISBN 9780691157863.</ref> [[Mahajaana]]s arendati välja ''sambhogakāya'' mõiste, mis paigutub kontseptuaalselt ''nirmanakāya'' ja ''dharmakāya'' vahele ning umbes 300. aasta paiku süstematiseeriti [[Joogatšaara|joogatšaaara]] koolkonnas ''Trikāya'' ehk buda kolme ihu õpetus.<ref>Snelling, John (1987), The Buddhist handbook. A Complete Guide to Buddhist Teaching and Practice, London: Century Paperbacks.</ref> == Käsitlusi == Kõigis [[mahajaana]] budismi traditsioonides tunnustatakse [[budasus]]e kolme aspekti. ''Sambhogakāya'' on see buda või dharma aspekt, millega kohtutakse [[visioon]]ides ja sügavas [[meditatsioon]]is ning Buddha eksisteerib seal kui [[Transtsendentne üleloomulik olend|transtsendentne]], igavene, taevalik olend; algse jumaluse [[arhetüüp]] ehk ''Tathāgata Buddha''. Seda võib pidada ''dharmakāya'', absoluutse reaalsuse, nn tühjuse ''(sunyata)'' osaks. <ref name="kheper" /> ''Trikāya''-õpetus ja [[Tathāgatagarbha Sūtra]] tõid transtsendentaalsuse käeulatusse, paigutades selle [[immanentne|immanentse]]le tasandile. <ref name="L4LPJ" /> Erinevatel budistlikel koolkondadel on erinevaid nägemusi kolme keha olemuse kohta.<ref name="daltR" /><ref name="yK0fg" /> [[Pilt:Spirit and demon and bodhisattva.jpg|pisi|Puhta Maa boddhisattva vestlemas templi maavaimuga]] =====Traditsioon Puhas Maa===== [[Puhas Maa|Puhta Maa]] budistide seisukohast võib jagada mõiste "buda" kolmeks kehaks järgmiselt:<ref name="LCwE5" /> * ''Nirmāṇakāya'' on Buddha füüsiline keha, näiteks [[Sukhāvatī]] on buda emanatsioon (nirmāņa-Kāya), st Buddha emaneeris keha hingele, kes sellesse sisenes, et õpetusi anda. Sukhāvatī ei peegeldanud seda budat, keda nähakse [[visioon]]ides. * ''Sambhogakāya'' on hüvitis-keha, mille abil bodhisattva täidab oma lubadusi ja saab budaks. Näiteks on sellised budad, kellel on ''Sambhogakāya'' keha, [[Amitabha]], [[Vajrasattva]] ja [[Manjushri]]. Meister [[Tao-ch'o]] (562–645) leidis, et ''saṃbhoga-Kāya'' oli "tasu-maa", mis vastas buda naudingukehale, st et keha ilming vastas tõepoolest Buddha enda teostustasemele. <ref name="2FAFm" /> * ''Dharmakāya'' on tegelikkuse kehastus; tavaliselt nähakse seda füüsilise ja vaimse keha vormide ülesena. Tõe keha (''dharma-Kāya'') peaks vastama igavesti liikumatule "valgustatuse" maale, kuid Tao-ch'o eitab, et selline asi võiks olemas olla, sest olles täielik nägemus kogu reaalsuse lõplikust olemusest, ei saa seda lahutada ebapuhastest nähtustest või kuidagi lokaliseerida ja seega on sellise maa leidmine võimatu. Buda [[Vairocana't]] kirjeldatakse sageli nagu mõistmisvõimet ületava ''Dharmakāyana'', eriti [[esoteeriline budism|esoteerilise budismi]] koolkondades, näiteks Jaapani ''Shingon'is'' ja ''Kegon'is'' <ref name="idWBv" /> <ref name="OnTVF" /> Sarnaselt varajase budismiga õpetavad kõik kolme liiki buda ühte dharmat, võttes ainult tõe selgitamiseks erinevaid vorme. =====Zen-budism===== [[Zen-budism|Zen-budistlikust]] vaatekohast ei saa Buddha kolme keha võtta absoluutselt, sõna-sõnalt või materialistlikult, need on vajalikud vahendid, kuid "pigem nimed või rekvisiidid", ja ainult valguse ja varju mäng meeles. <br /> [[Rinzai]] väidab järgmist:<br /> "Kas sa soovid olla sarnane budade ja patriarhidega? Siis lihtsalt ära vaata midagi, mis asub sinust väljaspool. Kui puhas valgus asub hetkel sinu südames (st meeles) on ''dharmakāya buddha'' sinu kehas. Kui sa ei erista hetkel oma südame valgust on ''sambhogakāya buddha ''sinu kehas. Kui sa ei tee hetkel vahet oma südame valgusel on ''nirmānakāya buddha'' sinu kehas. Sest Buddha keha kolmainsus pole midagi muud, kui ta ise siin, sinu silmade ees, kuulates minu dharma selgitust." <ref name="e0XCD" /><br /> Pärast õpetust Buddha kolmest kehast (trikāyast) jätkas Rinzai: "Kõik need kolm, ma olen täiest kindel, pole midagi muud kui varjud. Oo, austatud härrad! Te peate ära tundma Inimese (jén), kes mängib nende varjudega, tema on kõigi buddhade algus ja varjupaigaks kõigile oma järgijatele, ükskõik, millist Teed nad ka astuks." <ref name="kUuSE" /> =====Tiibeti budism===== [[Kalu Rinpoche]] on võrrelnud ''dharmakāyat'' päikesega, mille otsene tajumine on meie jaoks võimatu, ''samboghakāya'' on nagu päikeseketta vorm, mida näeme ja ütleme "päike tõuseb" või "loojub" ja ''nirmānakāya'' on valgus ja soojus, mida kogeme. Budistlikud traditsioonid, mis keskenduvad [[Amitabha]] budale, kujutavad tema paviljoni ümbritsetuna kolmest seinast, millest igaüks sümboliseerib üht kāyat: raam pealuudest, [[dorje]]'dest, lootostest. [[Drikung Khenchen Konchog Gyaltshen Rinpoche]] õpetus mõjuvõimust viitab neljandale ''kāya'le'', mida nimetatakse ''Svabhavikakāya'' (loomuse ehk olemuslik keha). [[H.E. Tai Situpa]] ütleb selgitades [[Mahamudra|Mahamudrat]]: " ... svabhavikakaya pole mitte ilmingu vorm, vaid pigem osutab sellele, et ''dharmakāya, sambhogakāya'' ja ''nirmānakāya'' pole üksteisest eraldatud. Na on lihtsalt kolm erinevat buda jagamatu seisundi aspekti." <ref name="9vbwn" /> Ka [[vadžrajaana]] viitab mõnikord ka ''svabhavikakāya'le'' (Tiibeti keeles: ངོ་བོ་ཉིད་ཀྱི་སྐུ ngo wo nyi kyi ku) <ref name="kheper" />, mis on lihtsalt kolme ''kāya'' ühtsus või eraldamatus. Terminit ''svabhavikakāya'' tuntakse ka [[Gelug]] õpetuses, kus see on üks ''dharmakāya'' kahest eeldatavast aspektist: Tuumkeha / ''Svabhavikakāya'' ja Tarkuskeha või Gnoosise keha / ''Jnanakāya''. [[Haribhadra]] (Seng-ge Bzang-po) väidab, et [[Abhisamayalamkara]] peatükk 8 kirjeldab budasust nelja ''kāya'' abil: ''svabhavikakāya'', ''(jnana)dharmakāya'', ''sambhogakāya'' ja ''nirmānakāya''. <ref name="X9pgL" /> Kõige esoteerilisem versioon ''kāyadest'' ehk kehadest liidab kolmele esimesele kehale veel kaks keha '''vajrakāya''' – muutumatu, hävinematu keha, milles [[Milarepa|Jetsun Milarepa]] tõusis oma matusetuleriidalt andma õpilastele veel viimast õpetust ning ''abhisambodhikāya'' – täiusliku valgustatuse keha. <ref name="kheper" /> [[Pilt:White-A-1Anime250.gif|pisi|Dzogchen budismi sümbol. Sisemine A märgib ''kadag''{{'}}i ja välimine vikerkaarering ''lhun grub'i'']] ====Dzogchen==== [[Dzogtšen|Dzogcheni]] õpetustes tähendab ''dharmakāya'' mina-teadvuse puudumist buddha-loomusest, st see on ettekujutavast olemusest tühi, teadmine ehk selgus on ''sambhogakāya'' ning võimas "teadlikkus olemasolemisest" on ''nirmānakāya''. Buddha-loomust (''dharmakāya't'') nähakse kõikide maailmade ja ilmingute alusena. Budistlik õpetlane Reginald Ray ütleb, et ''dharmakāya'' on "reaalsuse keha ilma eriliste piiravate vormideta, kus Buddha läbistab ja elustab vaimselt kõige oleva loomust." [[Rigpa|Rigpa's]] on kolm tarkust: esimesed kaks on ''kadag'' ja ''lhun grub''. ''Kadag'i'' (algse puhtuse) all pidas ''Dzogchen'' silmas tühjust. ''Lhun grub'' (looduslik teke) on ''Dzogcheni'' vaatenurk sõltuvuslikule tekkimisele. Kogu mahajaana, tühjus ja sõltuvuslik tekkimine, on ühe mündi kaks külge. ''Lhun grub'' aspekt on seotud esoteeriliste õpetustega, nagu näiteks (kuid mitte ainult) ''Thödgal'iga'', et end vabastada sõltuvuslikku päritolu inimese kehast mitte-materiaalsesse valguskehasse ''sambhogakāya'sse'' (vikerkaare kehasse), millel on võime olla olemas seal, kuhu osutab tema ''kaastunne''. <ref name="iZdRf" /> ====Mahamudra==== [[Mahamudra|Mahamudras]] on ''trikāya'' tõlgendus sarnane: kui ''mahamudra'' harjutused hakkavad vilja kandma, näeb praktiseerija, et meel ja kõik nähtused on mis tahes indentiteedi poolest olemuselt tühjad, seda tühjust nimetatakse ''dharmakāyaks''. Meele olemust nähakse olevat tühi, kuid sellel on potentsiaal, mis võtab helenduse vormi; ''sambhogakāya'' olemust nähakse nagu seda helendust. ''Nirmānakāyat'' mõistetakse nagu võimast jõudu, mis potentsiaalselt mõjutab elusolendeid. Mahamudra vili on mõistmine, et suhtelised ilmingud ja meel on oma olemuselt kolm kāyat. Selle mõistmiseks on oluline õige vaade. ''Dharmakāya'' on ainus tõelisus, ükskõik kas räägitakse suhtelistest välistest ilmingutest või sisemistest meele mehhanismidest, neil puudub tõeline olemasolu. Meel on ''dharmakāya'' ja nähtused on ''dharmakāya'' ilmingud, selle valguskiired. ''Sambhogakāya'' tähendab, et nähtus ilmneb takistusteta. Väljaspool ''sambhogakāya'' takistusteta helendust tekib palju ''nirmānakāya'' mitmekesiseid nähtusi. Seetõttu kolm ''kāyat – dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya'' – läbivad kõike. <ref name="TmgNo" /> ====Anuyoga==== [[Pilt: Tibetan Dharmacakra.png|pisi|Kolmevärviline Gankyil ehk Dharma ratas]] [[Anujooga|Anuyoga]] vaatekohast on ’meelevool’ (sanskrit: ''citta santana'') 'järjepidevus' (sanskrit: ''santana''), mis moodustab ''trikāya''. Trikāyat kui [[kolmainsus]]t ning [[dharma]] õpetuse ühtsust ja jagamatust sümboliseerib [[Gankyil]] (Õndsusratas ehk Dharma-ratas). Kolm värvi, mis moodustavad ''Gankyil'i'', esindavad kolme Buddha keha (''trikāya't'') ning väljenduvad tema kehas, kõnes ja meeles. Need kolm elementi on seotud kolme algenergia ilmnenud aspektiga: energia väline ja individuaalse väljenduse aspekt on ilminguline kõiksus, ''nirmānakāya'', mõtte materiaalne aspekt on ''sambhogakāya'' ning ilma vormita lõpmatuse aspekt on ''dharmakāya''. ''Gankyil'' kehastab ka mentaalse duaalsuse müstilist saladust ja seetõttu paljususele omast algühtsust. <ref name="VDGAI" /> == Dākinid == [[Pilt:Vajrayogini from Thangka.jpg|pisi|Foto [[thangka]]le maalitud [[Vajrayogini]]st]] [[Daakini|Dākini]] (sanskrit: डाकिनी ''ḍākinī''; tiibeti: མཁའ་འགྲོ་མ་ ''khandroma''; hiina: 空行母) on tantristlik jumalus ([[Anuttara tantra]]), mida kirjeldatakse kui valgustatud naisenergia kehastust, ja tõlkida võiks seda kui "taevane naine" või "pilvehaldjas". Mõnikord on seda mõistet tõlgitud poeetiliselt kui "taevastantsija" või "taevaskõndija". Tiibeti keeles kasutatakse ''dākini'' asemel sõna ''khandroma''. Esimest silpi, mida hääldatakse nagu ''mKha'', võib tõlkida nagu 'taevas' või ka 'eeter', mis budistlikus kontekstis tähendab tühjust. Silp ''gro'' tähendab liikumist, kuid kontekstis võib tõlkida "teadmine täieliku mõistmisega". Silp ''ma'' viitab naissoole. <ref name="7OzeS" /> ''Dākinisid'' saab liigitada vastavalt ''trikāya'' ehk kolme Buddha kehale. ''Dharmakāya'' ''dākini'', [[Samantabhadri]], esindab [[dharmadhatu]]’t, kus ilmuvad kõik nähtused. ''Sambhogakāya'' ''dākinid'' on [[iidam|iidamid]], mida kasutatakse meditatsioonis [[tantra|tantristlik]]u praktika jumalustena. ''Nirmanakāya'' ''dākinid'' on inimnaised, kes on sündinud eriliste võimetega, need on vabanenud [[yogini]]d, [[guru]]de abikaasad või isegi kõik naised üldiselt, kuna neid võib liigitada viieks [[Buddha perekond|Buddha perekonnaks]].<ref name="UchrO" /> <br />J. Simmer-Brown on öelnud: Dākini, tema eri ilmingutes, toimib kõigis kolme kehas. Ta võib olla inimese guru, [[Vadžra|Vajra]] meister, kes edastab [[vadžrajaana]] õpetusi oma jüngritele ja ühineb nendega [[samaya]] kohustustes (tantra lubadustes). Tarkuse ''dākini'' võib olla iidam, meditatsioonijumalus. Jooga naissoost jumalusele, nagu [[Vajrayogini]], on Tiibeti budismis levinud. Ka võib ta olla ''dharma'' kaitsja. Tarkuse ''dākinitel'' on eriline vägi ja kohustus kaitsta suulise ülekande terviklikkust. <ref name="wPeea" />. <ref name="jaMnF" /> ==Teosoofia== 19. sajandil huvitusid teosoofid budismist, sest budism sisaldab [[esoteeriline|esoteerilisi]] õpetusi. [[Eksoteeriline]] budism usub, vastupidi budismi esoteerilistele õpetustele, et ''nirmānakāya'' on budade füüsiline vorm, mille nad võtavad maa peale kehastudes. Esoteerilise tõlgenduse järgi "kudus" Buddha surres endale nirvaanasse vaibumise asemel ''nirmānakāya'', s.o astraalkeha eeterliku vormi. Bodhisattva jääb sellesse hiilgavasse kehasse nähtamatuna pühitsemata inimkonnale, selleks, et teda valvata ja kaitsta. ''Dharmakāya'' keha on täiuslik buda keha, millel on ainult ideaalne hingus: teadvus on sulandunud kõikjal olevasse Teadvusse. Inimkonna aitamiseks keeldub [[adept]] ''dharmakāya'' kehast, jätab endale ''sambhogakāya'' täieliku teadmise, ning jääb oma ''nirmānakāya'' kehasse (so vaimu). <ref name="AvhZJ" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kheper">{{Netiviide |url=http://www.kheper.net/topics/Buddhism/trikaya.htm |pealkiri=The 3 Body of Buddha. |vaadatud=2012-06-17 |arhiivimisaeg=2012-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120617111700/http://www.kheper.net/topics/Buddhism/trikaya.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JzF67">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossaryd/g/dharmakaya.htm Dharmakaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="cQkes">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossarys/g/sambhogkaya.htm Sambhokaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="9QbDU">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossaryn/g/nirmanakaya.htm Nirmanakaya.] (Inglise keeles]</ref> <ref name="L4LPJ">[http://www.sofiatopia.org/bodhi/buddha_nature.htm Studies in Buddhadharma.]</ref> <ref name="daltR">{{Netiviide |url=http://www.iloveulove.com/spirituality/buddhist/buddhistschools.htm |pealkiri=Buddhist Schools. |vaadatud=2012-06-17 |arhiivimisaeg=2012-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120512074746/http://iloveulove.com/spirituality/buddhist/buddhistschools.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="yK0fg">prof. P.G.Yogi. [http://himalaya.socanth.cam.ac.uk/collections/journals/bot/pdf/bot_2000_01-03_02.pdf Doctrine of Kaya (Trikaya)]</ref> <ref name="LCwE5">Encyclopedia: [http://www.encyclopedia.com/topic/Pure_Land.aspx Pure Land.]</ref> <ref name="2FAFm">Encyclopedia: [http://www.encyclopedia.com/topic/Tao-cho.aspx Tao-cho.]</ref> <ref name="idWBv">About.com [http://buddhism.about.com/od/thetriyaka/ig/Five-Dhyani-Buddhas/Vairocana-Buddha.htm Vairocana Buddha]</ref> <ref name="OnTVF">Buddha World: [http://www.tamqui.com/buddhaworld/Vairocana_Buddha Vairocana Buddha.]</ref> <ref name="e0XCD">[http://www.thezensite.com/ZenTeachings/Translations/Teachings_of_Rinzai.pdf The Zen Teaching of Rinzai]</ref> <ref name="kUuSE">D.Teitarõ Suzuki. [http://books.google.ee/books?id=JhwOAAAAQAAJ&pg=PA33&lpg=PA33&dq=trikaya+rinzai&source=bl&ots=5jbC9gpqNW&sig=1JBUbUlT8q8lvxHR21JXW_bkqCE&hl=et&sa=X&ei=1gbeT4ucM8OH0AXjqPz9Cg&ved=0CFcQ6AEwAg#v=onepage&q=trikaya%20rinzai&f=false Zen Buddhism & Psychoanalysis.]</ref> <ref name="9vbwn">Khandro. [http://www.khandro.net/doctrine_trikaya.htm The 3 kayas.]</ref> <ref name="X9pgL">John J. Makransky.[http://books.google.ee/books?id=I4qmkptncxQC&pg=PA422&lpg=PA422&dq=haribhadra+svabhavikakaya&source=bl&ots=Y-OwCrOFJx&sig=QakJYDtP6IXL5w_R2si9H4VdZSw&hl=et&sa=X&ei=XjXeT8b4CYeR0QWzm5DDCg&ved=0CEsQ6AEwAA#v=onepage&q=haribhadra%20svabhavikakaya&f=false Buddhahood Embodied: Sources of Controversy in India and Tibet.]</ref> <ref name="iZdRf">Answers. [http://www.answers.com/topic/dzogchen Dzogchen.]</ref> <ref name="TmgNo">Mahayana Zen. [http://www.geocities.ws/mahayanazengong/fruition.html Fruition Mahamudra.]</ref> <ref name="VDGAI">[http://www.trikaya.es/en/Trikaya/logo-gankyil.html Gankyil]</ref> <ref name="7OzeS">Khandro. [http://www.khandro.net/dakini_khandro.htm Dākini.]</ref> <ref name="UchrO">Elias Capriles. [http://webdelprofesor.ula.ve/humanidades/elicap/en/uploads/Biblioteca/bdz-e.version.pdf Buddhism and Dzogchen: The Doctrine of the Buddha and the Supreme Vehichle of Tibetan Buddhism.]</ref> <ref name="wPeea">Judith Simmer-Brown. Dakini's Warm Breath:The Feminine Principle in Tibetan Buddhism. Shambala Publications. 2002. Lk 139–140.</ref> <ref name="jaMnF">Nalanda University. [http://www.nalanda-university.com/doku.php?id=dakini Dākini]</ref> <ref name="AvhZJ">H.P. Blavatsky. ''Vaikuse hääl''. Tallinn: 2005.</ref> }} == Välislingid == Urantia raamat [http://www.urantia.ee/forum/13-vordlev-religioon/22-budismi-potentsiaalid-ur-st-laehtuvalt. Budismi potentsiaalid.]<br /> Harri Kingo [http://www.syndikaat.ee/fpost.php?id=390. Jumal ja nirvaana]<br /> Harri kingo [http://www.syndikaat.ee/fpost.php?id=451. Kolmainsuse mõistmine ajas.]<br /> Kagjü [http://ljt.ee/kagj%C3%BC. Ajalugu ja koolkonnad.]<br /> [[Kategooria:Budism]] 8q84loaxwq1vi3fxwwc49rew84d7fon 6164758 6164180 2022-07-21T05:23:01Z Lulu 294 /* Traditsioon Puhas Maa */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}} [[Pilt:Dharma Flower Temple Trikaya.jpg|pisi|Kolm suurt Buddha kuju Dharma Flower Temple'is Huzhou's, Zhejiangi provintsis]] '''Trikāya''' ehk '''kolm ihu''' või '''kolm keha''' ([[sanskriti keel]]es ''trikāya''; [[tiibeti keel]]es ''sku gsum''; [[hiina keel]]es 三⾝ ''sanshen''; [[jaapani keel]]es ''sanjin'') on [[mahajaana]] õpetus, mille kohaselt [[buda]] avaldub kolmel viisil. * [[dharmakāya|Seadmuse ihu]] (sanskriti keeles ''dharmakāya'') väljendab buda ja [[seadmus]]e ühtsust. See aspekt avaldub õpetusena tekstide ja ideede kujul ning väljendab valgustuse algprintsiipi, mis on lõpmatu.<ref name="JzF67" /> * [[sambhogakāya|Õndsuse ihu]] (''sambhogakāya'') esindab buda religioosset või mütoloogilist aspekti. See avaldub ikonograafias ja [[meditatsioon|kujundlikus mõtlemises]] tajutavates ideaalsetes olendites nagu [[dhjaanibudad]], [[bodhisattva]]d, [[idam]]id jt ning väljendab selget valgust ja õndsust.<ref name="cQkes" /> * [[nirmāṇakāya|Maine ihu]] (''nirmāṇakāya'') on buda [[kehastus|kehastumine]] inimkujul, nagu ta on siia maailma ilmunud, näiteks [[Šākjamuni]]na. See väljendab ajas ja ruumis olevat ning allub haigustele, vananemisele ja surmale.<ref name="9QbDU" /><ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Kolm ihu.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kolm_ihu]</ref> == Algupära == ''Dharmakāya'' mõiste esineb juba [[paali kaanon]]is, kuid eriliselt tuli see esile ilmselt umbes 1. saj eKr pärinevas [[Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra|Kaheksatuhandelises ületava mõistmise suutras]].<ref>Buswell, Robert Jr; Lopez, Donald S. Jr., eds. (2013). Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton, NJ: Princeton University Press. ISBN 9780691157863.</ref> [[Mahajaana]]s arendati välja ''sambhogakāya'' mõiste, mis paigutub kontseptuaalselt ''nirmanakāya'' ja ''dharmakāya'' vahele ning umbes 300. aasta paiku süstematiseeriti [[Joogatšaara|joogatšaaara]] koolkonnas ''Trikāya'' ehk buda kolme ihu õpetus.<ref>Snelling, John (1987), The Buddhist handbook. A Complete Guide to Buddhist Teaching and Practice, London: Century Paperbacks.</ref> == Käsitlusi == Kõigis [[mahajaana]] budismi traditsioonides tunnustatakse [[budasus]]e kolme aspekti. ''Sambhogakāya'' on see buda või dharma aspekt, millega kohtutakse [[visioon]]ides ja sügavas [[meditatsioon]]is ning Buddha eksisteerib seal kui [[Transtsendentne üleloomulik olend|transtsendentne]], igavene, taevalik olend; algse jumaluse [[arhetüüp]] ehk ''Tathāgata Buddha''. Seda võib pidada ''dharmakāya'', absoluutse reaalsuse, nn tühjuse ''(sunyata)'' osaks. <ref name="kheper" /> ''Trikāya''-õpetus ja [[Tathāgatagarbha Sūtra]] tõid transtsendentaalsuse käeulatusse, paigutades selle [[immanentne|immanentse]]le tasandile. <ref name="L4LPJ" /> Erinevatel budistlikel koolkondadel on erinevaid nägemusi kolme keha olemuse kohta.<ref name="daltR" /><ref name="yK0fg" /> [[Pilt:Spirit and demon and bodhisattva.jpg|pisi|Puhta Maa boddhisattva vestlemas templi maavaimuga]] =====Puhas Maa===== [[Puhas maa|Puhta maa]] õpetuste kohaselt võib jagada mõiste "buda" kolmeks kehaks järgmiselt:<ref name="LCwE5" /> * ''Nirmāṇakāya'' on Buddha füüsiline keha, näiteks [[Sukhāvatī]] on buda emanatsioon (nirmāņa-Kāya), st Buddha emaneeris keha hingele, kes sellesse sisenes, et õpetusi anda. Sukhāvatī ei peegeldanud seda budat, keda nähakse [[visioon]]ides. * ''Sambhogakāya'' on hüvitis-keha, mille abil bodhisattva täidab oma lubadusi ja saab budaks. Näiteks on sellised budad, kellel on ''Sambhogakāya'' keha, [[Amitabha]], [[Vajrasattva]] ja [[Manjushri]]. Meister [[Tao-ch'o]] (562–645) leidis, et ''saṃbhoga-Kāya'' oli "tasu-maa", mis vastas buda naudingukehale, st et keha ilming vastas tõepoolest Buddha enda teostustasemele. <ref name="2FAFm" /> * ''Dharmakāya'' on tegelikkuse kehastus; tavaliselt nähakse seda füüsilise ja vaimse keha vormide ülesena. Tõe keha (''dharma-Kāya'') peaks vastama igavesti liikumatule "valgustatuse" maale, kuid Tao-ch'o eitab, et selline asi võiks olemas olla, sest olles täielik nägemus kogu reaalsuse lõplikust olemusest, ei saa seda lahutada ebapuhastest nähtustest või kuidagi lokaliseerida ja seega on sellise maa leidmine võimatu. Buda [[Vairocana't]] kirjeldatakse sageli nagu mõistmisvõimet ületava ''Dharmakāyana'', eriti [[esoteeriline budism|esoteerilise budismi]] koolkondades, näiteks Jaapani ''Shingon'is'' ja ''Kegon'is'' <ref name="idWBv" /> <ref name="OnTVF" /> Sarnaselt varajase budismiga õpetavad kõik kolme liiki buda ühte dharmat, võttes ainult tõe selgitamiseks erinevaid vorme. =====Zen-budism===== [[Zen-budism|Zen-budistlikust]] vaatekohast ei saa Buddha kolme keha võtta absoluutselt, sõna-sõnalt või materialistlikult, need on vajalikud vahendid, kuid "pigem nimed või rekvisiidid", ja ainult valguse ja varju mäng meeles. <br /> [[Rinzai]] väidab järgmist:<br /> "Kas sa soovid olla sarnane budade ja patriarhidega? Siis lihtsalt ära vaata midagi, mis asub sinust väljaspool. Kui puhas valgus asub hetkel sinu südames (st meeles) on ''dharmakāya buddha'' sinu kehas. Kui sa ei erista hetkel oma südame valgust on ''sambhogakāya buddha ''sinu kehas. Kui sa ei tee hetkel vahet oma südame valgusel on ''nirmānakāya buddha'' sinu kehas. Sest Buddha keha kolmainsus pole midagi muud, kui ta ise siin, sinu silmade ees, kuulates minu dharma selgitust." <ref name="e0XCD" /><br /> Pärast õpetust Buddha kolmest kehast (trikāyast) jätkas Rinzai: "Kõik need kolm, ma olen täiest kindel, pole midagi muud kui varjud. Oo, austatud härrad! Te peate ära tundma Inimese (jén), kes mängib nende varjudega, tema on kõigi buddhade algus ja varjupaigaks kõigile oma järgijatele, ükskõik, millist Teed nad ka astuks." <ref name="kUuSE" /> =====Tiibeti budism===== [[Kalu Rinpoche]] on võrrelnud ''dharmakāyat'' päikesega, mille otsene tajumine on meie jaoks võimatu, ''samboghakāya'' on nagu päikeseketta vorm, mida näeme ja ütleme "päike tõuseb" või "loojub" ja ''nirmānakāya'' on valgus ja soojus, mida kogeme. Budistlikud traditsioonid, mis keskenduvad [[Amitabha]] budale, kujutavad tema paviljoni ümbritsetuna kolmest seinast, millest igaüks sümboliseerib üht kāyat: raam pealuudest, [[dorje]]'dest, lootostest. [[Drikung Khenchen Konchog Gyaltshen Rinpoche]] õpetus mõjuvõimust viitab neljandale ''kāya'le'', mida nimetatakse ''Svabhavikakāya'' (loomuse ehk olemuslik keha). [[H.E. Tai Situpa]] ütleb selgitades [[Mahamudra|Mahamudrat]]: " ... svabhavikakaya pole mitte ilmingu vorm, vaid pigem osutab sellele, et ''dharmakāya, sambhogakāya'' ja ''nirmānakāya'' pole üksteisest eraldatud. Na on lihtsalt kolm erinevat buda jagamatu seisundi aspekti." <ref name="9vbwn" /> Ka [[vadžrajaana]] viitab mõnikord ka ''svabhavikakāya'le'' (Tiibeti keeles: ངོ་བོ་ཉིད་ཀྱི་སྐུ ngo wo nyi kyi ku) <ref name="kheper" />, mis on lihtsalt kolme ''kāya'' ühtsus või eraldamatus. Terminit ''svabhavikakāya'' tuntakse ka [[Gelug]] õpetuses, kus see on üks ''dharmakāya'' kahest eeldatavast aspektist: Tuumkeha / ''Svabhavikakāya'' ja Tarkuskeha või Gnoosise keha / ''Jnanakāya''. [[Haribhadra]] (Seng-ge Bzang-po) väidab, et [[Abhisamayalamkara]] peatükk 8 kirjeldab budasust nelja ''kāya'' abil: ''svabhavikakāya'', ''(jnana)dharmakāya'', ''sambhogakāya'' ja ''nirmānakāya''. <ref name="X9pgL" /> Kõige esoteerilisem versioon ''kāyadest'' ehk kehadest liidab kolmele esimesele kehale veel kaks keha '''vajrakāya''' – muutumatu, hävinematu keha, milles [[Milarepa|Jetsun Milarepa]] tõusis oma matusetuleriidalt andma õpilastele veel viimast õpetust ning ''abhisambodhikāya'' – täiusliku valgustatuse keha. <ref name="kheper" /> [[Pilt:White-A-1Anime250.gif|pisi|Dzogchen budismi sümbol. Sisemine A märgib ''kadag''{{'}}i ja välimine vikerkaarering ''lhun grub'i'']] ====Dzogchen==== [[Dzogtšen|Dzogcheni]] õpetustes tähendab ''dharmakāya'' mina-teadvuse puudumist buddha-loomusest, st see on ettekujutavast olemusest tühi, teadmine ehk selgus on ''sambhogakāya'' ning võimas "teadlikkus olemasolemisest" on ''nirmānakāya''. Buddha-loomust (''dharmakāya't'') nähakse kõikide maailmade ja ilmingute alusena. Budistlik õpetlane Reginald Ray ütleb, et ''dharmakāya'' on "reaalsuse keha ilma eriliste piiravate vormideta, kus Buddha läbistab ja elustab vaimselt kõige oleva loomust." [[Rigpa|Rigpa's]] on kolm tarkust: esimesed kaks on ''kadag'' ja ''lhun grub''. ''Kadag'i'' (algse puhtuse) all pidas ''Dzogchen'' silmas tühjust. ''Lhun grub'' (looduslik teke) on ''Dzogcheni'' vaatenurk sõltuvuslikule tekkimisele. Kogu mahajaana, tühjus ja sõltuvuslik tekkimine, on ühe mündi kaks külge. ''Lhun grub'' aspekt on seotud esoteeriliste õpetustega, nagu näiteks (kuid mitte ainult) ''Thödgal'iga'', et end vabastada sõltuvuslikku päritolu inimese kehast mitte-materiaalsesse valguskehasse ''sambhogakāya'sse'' (vikerkaare kehasse), millel on võime olla olemas seal, kuhu osutab tema ''kaastunne''. <ref name="iZdRf" /> ====Mahamudra==== [[Mahamudra|Mahamudras]] on ''trikāya'' tõlgendus sarnane: kui ''mahamudra'' harjutused hakkavad vilja kandma, näeb praktiseerija, et meel ja kõik nähtused on mis tahes indentiteedi poolest olemuselt tühjad, seda tühjust nimetatakse ''dharmakāyaks''. Meele olemust nähakse olevat tühi, kuid sellel on potentsiaal, mis võtab helenduse vormi; ''sambhogakāya'' olemust nähakse nagu seda helendust. ''Nirmānakāyat'' mõistetakse nagu võimast jõudu, mis potentsiaalselt mõjutab elusolendeid. Mahamudra vili on mõistmine, et suhtelised ilmingud ja meel on oma olemuselt kolm kāyat. Selle mõistmiseks on oluline õige vaade. ''Dharmakāya'' on ainus tõelisus, ükskõik kas räägitakse suhtelistest välistest ilmingutest või sisemistest meele mehhanismidest, neil puudub tõeline olemasolu. Meel on ''dharmakāya'' ja nähtused on ''dharmakāya'' ilmingud, selle valguskiired. ''Sambhogakāya'' tähendab, et nähtus ilmneb takistusteta. Väljaspool ''sambhogakāya'' takistusteta helendust tekib palju ''nirmānakāya'' mitmekesiseid nähtusi. Seetõttu kolm ''kāyat – dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya'' – läbivad kõike. <ref name="TmgNo" /> ====Anuyoga==== [[Pilt: Tibetan Dharmacakra.png|pisi|Kolmevärviline Gankyil ehk Dharma ratas]] [[Anujooga|Anuyoga]] vaatekohast on ’meelevool’ (sanskrit: ''citta santana'') 'järjepidevus' (sanskrit: ''santana''), mis moodustab ''trikāya''. Trikāyat kui [[kolmainsus]]t ning [[dharma]] õpetuse ühtsust ja jagamatust sümboliseerib [[Gankyil]] (Õndsusratas ehk Dharma-ratas). Kolm värvi, mis moodustavad ''Gankyil'i'', esindavad kolme Buddha keha (''trikāya't'') ning väljenduvad tema kehas, kõnes ja meeles. Need kolm elementi on seotud kolme algenergia ilmnenud aspektiga: energia väline ja individuaalse väljenduse aspekt on ilminguline kõiksus, ''nirmānakāya'', mõtte materiaalne aspekt on ''sambhogakāya'' ning ilma vormita lõpmatuse aspekt on ''dharmakāya''. ''Gankyil'' kehastab ka mentaalse duaalsuse müstilist saladust ja seetõttu paljususele omast algühtsust. <ref name="VDGAI" /> == Dākinid == [[Pilt:Vajrayogini from Thangka.jpg|pisi|Foto [[thangka]]le maalitud [[Vajrayogini]]st]] [[Daakini|Dākini]] (sanskrit: डाकिनी ''ḍākinī''; tiibeti: མཁའ་འགྲོ་མ་ ''khandroma''; hiina: 空行母) on tantristlik jumalus ([[Anuttara tantra]]), mida kirjeldatakse kui valgustatud naisenergia kehastust, ja tõlkida võiks seda kui "taevane naine" või "pilvehaldjas". Mõnikord on seda mõistet tõlgitud poeetiliselt kui "taevastantsija" või "taevaskõndija". Tiibeti keeles kasutatakse ''dākini'' asemel sõna ''khandroma''. Esimest silpi, mida hääldatakse nagu ''mKha'', võib tõlkida nagu 'taevas' või ka 'eeter', mis budistlikus kontekstis tähendab tühjust. Silp ''gro'' tähendab liikumist, kuid kontekstis võib tõlkida "teadmine täieliku mõistmisega". Silp ''ma'' viitab naissoole. <ref name="7OzeS" /> ''Dākinisid'' saab liigitada vastavalt ''trikāya'' ehk kolme Buddha kehale. ''Dharmakāya'' ''dākini'', [[Samantabhadri]], esindab [[dharmadhatu]]’t, kus ilmuvad kõik nähtused. ''Sambhogakāya'' ''dākinid'' on [[iidam|iidamid]], mida kasutatakse meditatsioonis [[tantra|tantristlik]]u praktika jumalustena. ''Nirmanakāya'' ''dākinid'' on inimnaised, kes on sündinud eriliste võimetega, need on vabanenud [[yogini]]d, [[guru]]de abikaasad või isegi kõik naised üldiselt, kuna neid võib liigitada viieks [[Buddha perekond|Buddha perekonnaks]].<ref name="UchrO" /> <br />J. Simmer-Brown on öelnud: Dākini, tema eri ilmingutes, toimib kõigis kolme kehas. Ta võib olla inimese guru, [[Vadžra|Vajra]] meister, kes edastab [[vadžrajaana]] õpetusi oma jüngritele ja ühineb nendega [[samaya]] kohustustes (tantra lubadustes). Tarkuse ''dākini'' võib olla iidam, meditatsioonijumalus. Jooga naissoost jumalusele, nagu [[Vajrayogini]], on Tiibeti budismis levinud. Ka võib ta olla ''dharma'' kaitsja. Tarkuse ''dākinitel'' on eriline vägi ja kohustus kaitsta suulise ülekande terviklikkust. <ref name="wPeea" />. <ref name="jaMnF" /> ==Teosoofia== 19. sajandil huvitusid teosoofid budismist, sest budism sisaldab [[esoteeriline|esoteerilisi]] õpetusi. [[Eksoteeriline]] budism usub, vastupidi budismi esoteerilistele õpetustele, et ''nirmānakāya'' on budade füüsiline vorm, mille nad võtavad maa peale kehastudes. Esoteerilise tõlgenduse järgi "kudus" Buddha surres endale nirvaanasse vaibumise asemel ''nirmānakāya'', s.o astraalkeha eeterliku vormi. Bodhisattva jääb sellesse hiilgavasse kehasse nähtamatuna pühitsemata inimkonnale, selleks, et teda valvata ja kaitsta. ''Dharmakāya'' keha on täiuslik buda keha, millel on ainult ideaalne hingus: teadvus on sulandunud kõikjal olevasse Teadvusse. Inimkonna aitamiseks keeldub [[adept]] ''dharmakāya'' kehast, jätab endale ''sambhogakāya'' täieliku teadmise, ning jääb oma ''nirmānakāya'' kehasse (so vaimu). <ref name="AvhZJ" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kheper">{{Netiviide |url=http://www.kheper.net/topics/Buddhism/trikaya.htm |pealkiri=The 3 Body of Buddha. |vaadatud=2012-06-17 |arhiivimisaeg=2012-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120617111700/http://www.kheper.net/topics/Buddhism/trikaya.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JzF67">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossaryd/g/dharmakaya.htm Dharmakaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="cQkes">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossarys/g/sambhogkaya.htm Sambhokaya.] (Inglise keeles)</ref> <ref name="9QbDU">Barbara O'Brien: [http://buddhism.about.com/od/buddhismglossaryn/g/nirmanakaya.htm Nirmanakaya.] (Inglise keeles]</ref> <ref name="L4LPJ">[http://www.sofiatopia.org/bodhi/buddha_nature.htm Studies in Buddhadharma.]</ref> <ref name="daltR">{{Netiviide |url=http://www.iloveulove.com/spirituality/buddhist/buddhistschools.htm |pealkiri=Buddhist Schools. |vaadatud=2012-06-17 |arhiivimisaeg=2012-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120512074746/http://iloveulove.com/spirituality/buddhist/buddhistschools.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="yK0fg">prof. P.G.Yogi. [http://himalaya.socanth.cam.ac.uk/collections/journals/bot/pdf/bot_2000_01-03_02.pdf Doctrine of Kaya (Trikaya)]</ref> <ref name="LCwE5">Encyclopedia: [http://www.encyclopedia.com/topic/Pure_Land.aspx Pure Land.]</ref> <ref name="2FAFm">Encyclopedia: [http://www.encyclopedia.com/topic/Tao-cho.aspx Tao-cho.]</ref> <ref name="idWBv">About.com [http://buddhism.about.com/od/thetriyaka/ig/Five-Dhyani-Buddhas/Vairocana-Buddha.htm Vairocana Buddha]</ref> <ref name="OnTVF">Buddha World: [http://www.tamqui.com/buddhaworld/Vairocana_Buddha Vairocana Buddha.]</ref> <ref name="e0XCD">[http://www.thezensite.com/ZenTeachings/Translations/Teachings_of_Rinzai.pdf The Zen Teaching of Rinzai]</ref> <ref name="kUuSE">D.Teitarõ Suzuki. [http://books.google.ee/books?id=JhwOAAAAQAAJ&pg=PA33&lpg=PA33&dq=trikaya+rinzai&source=bl&ots=5jbC9gpqNW&sig=1JBUbUlT8q8lvxHR21JXW_bkqCE&hl=et&sa=X&ei=1gbeT4ucM8OH0AXjqPz9Cg&ved=0CFcQ6AEwAg#v=onepage&q=trikaya%20rinzai&f=false Zen Buddhism & Psychoanalysis.]</ref> <ref name="9vbwn">Khandro. [http://www.khandro.net/doctrine_trikaya.htm The 3 kayas.]</ref> <ref name="X9pgL">John J. Makransky.[http://books.google.ee/books?id=I4qmkptncxQC&pg=PA422&lpg=PA422&dq=haribhadra+svabhavikakaya&source=bl&ots=Y-OwCrOFJx&sig=QakJYDtP6IXL5w_R2si9H4VdZSw&hl=et&sa=X&ei=XjXeT8b4CYeR0QWzm5DDCg&ved=0CEsQ6AEwAA#v=onepage&q=haribhadra%20svabhavikakaya&f=false Buddhahood Embodied: Sources of Controversy in India and Tibet.]</ref> <ref name="iZdRf">Answers. [http://www.answers.com/topic/dzogchen Dzogchen.]</ref> <ref name="TmgNo">Mahayana Zen. [http://www.geocities.ws/mahayanazengong/fruition.html Fruition Mahamudra.]</ref> <ref name="VDGAI">[http://www.trikaya.es/en/Trikaya/logo-gankyil.html Gankyil]</ref> <ref name="7OzeS">Khandro. [http://www.khandro.net/dakini_khandro.htm Dākini.]</ref> <ref name="UchrO">Elias Capriles. [http://webdelprofesor.ula.ve/humanidades/elicap/en/uploads/Biblioteca/bdz-e.version.pdf Buddhism and Dzogchen: The Doctrine of the Buddha and the Supreme Vehichle of Tibetan Buddhism.]</ref> <ref name="wPeea">Judith Simmer-Brown. Dakini's Warm Breath:The Feminine Principle in Tibetan Buddhism. Shambala Publications. 2002. Lk 139–140.</ref> <ref name="jaMnF">Nalanda University. [http://www.nalanda-university.com/doku.php?id=dakini Dākini]</ref> <ref name="AvhZJ">H.P. Blavatsky. ''Vaikuse hääl''. Tallinn: 2005.</ref> }} == Välislingid == Urantia raamat [http://www.urantia.ee/forum/13-vordlev-religioon/22-budismi-potentsiaalid-ur-st-laehtuvalt. Budismi potentsiaalid.]<br /> Harri Kingo [http://www.syndikaat.ee/fpost.php?id=390. Jumal ja nirvaana]<br /> Harri kingo [http://www.syndikaat.ee/fpost.php?id=451. Kolmainsuse mõistmine ajas.]<br /> Kagjü [http://ljt.ee/kagj%C3%BC. Ajalugu ja koolkonnad.]<br /> [[Kategooria:Budism]] muphnsixg4b9gpdvj4jxpjq5h71ldyj Pitsa 0 290094 6164869 6158722 2022-07-21T11:19:17Z Pudrunui 150816 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eq it-na pizza-margherita sep2005 sml.jpg|pisi|Ehtne Napoli ''Pizza Margherita'']] [[Pilt:Pizza im Pizzaofen von Maurizio.jpg|pisi| ]] '''Pitsa''' ([[Itaalia keel|itaalia keeles]] ''pizza'') on [[ahi|ahjus]] küpsetatav ümmargune lahtine [[pirukas]], mis kaetakse [[tomatipasta]], [[juust]]u ja muude kattematerjalidega. Pitsa sünnikohaks loetakse [[Napoli]]t, kuigi sarnast toitu valmistati juba [[Vana-Kreeka]]s. Tänapäeval on pitsa populaarne [[toit]] mitmel pool maailmas. Itaalias serveeritakse pitsat traditsiooniliselt restoranides lahti lõikamata ning seda süüakse noa ja kahvliga. Tänavatoiduna aga lõigatakse pitsa sektoriteks ning süüakse käes hoides. ==Ajalugu== [[Pilt:Bristol Farms Chicago Deep Dish meat pizza.JPG|pisi|Paksu põhjaga Chicago pitsa]] Nimetus 'pitsa' (''pizza'') tuleb kreeka päritolu ladinakeelsest verbist ''pīnsere'' – 'pressima'. Vana-Kreekas kaeti [[leib]] [[Taimeõli|õli]], [[maitseürt|ürtide]] ja juustuga. Keskaegses Kreekas kasutati sõna πίτα ehk ''pita''<ref name="kreeka_lahtine_pirukas">[https://www.maniatakeion.gr/articlefiles/Pites_Pies.pdf Πιτα]</ref> ja sealt on see levinud türgi keelde kui ''pide'',<ref name="civitello" /> [[Bulgaaria keel|bulgaaria]], [[Horvaadi keel|horvaadi]] ja [[serbia keel]]de kui ''pita'', [[albaania keel]]de kui ''pita'' ja tänapäeva [[heebrea keel]]es ''pittāh''.<ref name="ox" /> Roomlased lõid piruka, mida kutsuti [[platsenta (pirukas)|platsentaks]]. See kujutas endast juustu ja [[Mesi|meega]] kaetud ning [[loorber]]ilehtedega maitsestatud toitu. Tänapäeva pitsa pärineb Napolist [[Itaalia]]s. Kui Itaalia kuninganna [[Savoia Margherita|Margherita]] 1889. aastal Napolit külastas, serveeriti talle Itaalia lipu värvides pitsat: punane ([[tomat]]id), valge (''[[mozzarella]]'') ja roheline ([[basiilik]]). Seda sorti pitsa nimetati kuninganna auks pitsa Margheritaks.<ref name="margherita" /> == Pitsa koostis ja valmistamine== Itaalia tüüpi pitsade [[tainas|tainakiht]] on üldiselt õhuke, kuid pannipitsade puhul võib pitsatainakiht ka paksem olla. Pitsa kaetakse tavaliselt tomatipasta ja juustuga, kuid ülejäänud komponendid varieeruvad kõvasti. Pitsade valmistamisele keskenduvaid [[restoran]]e nimetatakse ''[[pizzeria]]''<nowiki>'</nowiki>teks. Pitsat küpsetatakse ahjus. == Vaata ka == * [[Chicago pitsa]] * [[Detroiti pitsa]] * [[Hawaii pitsa]] * ''[[Pizza Margherita]]'' * [[Sitsiilia pitsa]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="civitello">Civitello 2007, lk 98</ref> <ref name="ox">Oxford English Dictionary, 3. väljaanne, 'pita'</ref> <ref name="margherita">{{netiviide | URL = http://www.italymag.co.uk/italy-featured/recipes/pizza-margherita-history-and-recipe | Pealkiri =Pizza Margherita: History and Recipe | Väljaanne = ITALY Magazine| Aeg = 14. märts 2011 | Kasutatud = 15. juuni 2012| Keel = Inglise keel}}</ref> }} == Kirjandus == * Linda Civitello 2007, ''Cuisine and Culture:A History of Food and People'', John Wiley & Sons, ISBN 9780470096949 == Välislingid == {{Commonskat|Pizzas}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Itaalia köök]] [[Kategooria:Küpsetised]] pjzginwigagh900hpe3uk9j5auxrt7r Kategooria:Tuntud koerad 14 290143 6164579 5300816 2022-07-20T19:51:25Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tuntud loomad]] [[Kategooria:Koerad]] i9fywqgeoiqlpw6vkn2i4doi36sk1bm Arutelu:Ilja Repin 1 291432 6164175 6091207 2022-07-20T13:00:23Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Kas taimetoitlaste kategooria on õige? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2012, kell 09:58 (EEST) :Kas teda on sobilik nimetada venelaseks? Ta vanemad olid vist ju kasakapäritolu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 24. aprill 2022, kell 14:17 (EEST) ''vene ja ukraina maalikunstnik :Mida see tähendab? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 16:00 (EEST) jupvv5ccltprtossg8hp4gip8x92kl8 Brahhistokroon 0 293648 6164211 3565489 2022-07-20T15:01:30Z Sillerkiil 58396 video wikitext text/x-wiki [[Pilt:Brachistochronerutschbahn.jpg|pisi|Eksperiment: milline joon (teekond) on veerevale objektile lühim?]] [[Fail:Brachistochrone 8000x7200p120 20220719.webm|pisi|Animatsioon erinevatest teekondadest]] '''Brahhistokroon''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnadest ''βράχιστος'' (''brachistos'', 'lühim') ja ''χρόνος'' (''chronos'', 'aeg')) on kiireima languse [[joon]], kõikvõimalikest homogeense [[jõuväli|jõuvälja]] kaht punkti A ja B ühendavaist joontest see, mida mööda hõõrdumiseta liikudes jõuab [[punktmass]] punktist A punkti B lühima ajaga<ref name="TEA"/><ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] 4. köide, 2009.</ref> <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 1. köide, 1985.</ref>}} [[Kategooria:Geomeetria]] p05dipoikr69rf2ry3xzndcig4vg3tv Austraalia karjakoer 0 295331 6164512 6145729 2022-07-20T19:00:30Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Australian Cattle Dog Chessie.jpg |pildiallkiri= |ryhm=1 |alaryhm=2 |alaalaryhm= |standard_nr=287 |standard_kuup=05.12.2012 |url_standard_en=http://fci.be/en/nomenclature/AUSTRALIAN-CATTLE-DOG-287.html |url_standard_et=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/287_austraalia_karjakoer_et.pdf |orig_nimi= |hyydnimed=Red Heeler, Blue Heeler |aliased= |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |kasutus=kari |asukohamaa={{PisiLipp|Austraalia}} |korgus=46–51&#160;cm (isane)<br />43–48&#160;cm (emane)<ref name=FCI/> |kaal=20–28&#160;kg |kattekarv= |karvkate= |pesakond= |eluiga=13 aastat |markused= }} '''Austraalia karjakoer''' on [[koeratõug]], mis loodi [[19. sajand]]il [[Austraalia]]s [[veis]]te ajamiseks. Tõu eellased aretas [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesis]] elav farmer Thomas Hall, kes ristas oma vanemate kodumaakonnast [[Northumberland]]ist pärit [[karjakoer]]i [[dingo]]dega, keda ta oli taltsutanud. Neid koeri tunti [[Hallsi heeler|Hallsi heeleritena]]. Pärast Halli surma aastal 1870 levisid tema koerad pereringist laiemasse avalikkusesse ning neist aretati kaks tänapäeval tuntud tõugu: austraalia karjakoer ja [[austraalia tömbisabaline karjakoer]].<ref name="6HS3g" /> Austraalia karjakoer on keskmise suurusega lühikarvaline koer, keda esineb kahes põhivärvis. Tema karvastikus on valge põhivärvuse seas suhteliselt ühtlaselt jaotunud pruunid või mustad karvad, mis jätab mulje n-ö punasest või sinisest koerast. Tulenevalt tema kombest karjaajamisel veiseid kannast näksata kutsutakse teda ka ''heeleriks'' (''heeler'' – inglise keeles kannustaja). Nagu ka teised karjakoerad, on austraalia karjakoer väga energiline, kiire taibu ja iseseisva mõtlemisega. Ta on kergesti treenitav, eriti kui seda teha koera jaoks huvitaval ning väljakutseid pakkuval moel. Algselt aretati seda tõugu karja ajama hammustamise abil ja nii võib ta kannast näksata jooksvaid lapsi. Ta kiindub tugevasti oma omanikesse ja võib olla väga kaitsva käitumisega. Karva hooldamiseks piisab harjamisest. Enamlevinud terviseprobleemid on [[kurtus]] ja progresseeruv pimedus (mõlemad pärilikud haigused) ning õnnetusjuhtumitest tulenevad vigastused. Muus osas on see tõug võrdlemisi terve, elades keskmiselt 12–14-aastaseks. Tänapäeval kasutatakse austraalia karjakoeri palju rohkematel aladel kui vaid karjaajamine, näiteks [[koeraspordid|koerasportides]] ja [[Juhtkoer|juhtkoertena]]. ==Omadused== ===Välimus=== [[Pilt:Cattledog Little Joe.JPG|pisi|Sinine karjakoer musta silmalaiguga. Must mask ja punakaspruunid piirdemärgistused (''tan points'') sinisel koeral]] Austraalia karjakoer kujutab endast jässakat, lihaselist ja kompaktset koera. Tal on lai peakolju rõhutatud üleminekuga silmade juures, lihaselised põsed ja keskmise pikkusega jäme koon. Kõrvad on püstised, seest karvased, väikese kuni keskmise suurusega ja asetsevad laialt. Silmad on ovaalse kujuga ja tumedad, ilme erk ja valvas. Kael ja õlad on tugevad ja lihaselised, esijalad sirged ja paralleelsed, käpad ümarad ja võlvjad väikeste jässakate varvaste ja küüntega.<ref name="ANKC" /> Tõustandard näeb ette, et koer peab olema lihaseliselt heas vormis, isegi kui tegemist ei ole töökoeraga, ning et koera välimus peab olema sümmeetriline ja tasakaalustatud, kusjuures ükski koera kehaosa ei tohiks olla eriliselt rõhutatud. Koer ei tohiks näida ei hapra ega massiivsena, kuna kumbki äärmus ei võimalda töökoerale vajalikku väledust ja vastupidavust.<ref name="ANKC" /> ====Suurus==== Emase austraalia karjakoera turjakõrgus on 43–48 cm, isasel 46–51 cm. Koer peaks olema pikem kui kõrge – kehapikkus rindmikust istmikuni peaks ületama turjakõrgust vahekorras 10:9.<ref name="ANKC" /> Heas vormis austraalia karjakoer kaalub 20–28 kg.<ref name="Buetow2" /> ====Karvastik ja värvus==== [[File:Australian Cattle Dog puppy.jpg|pisi|Kutsikas, kelle punane värvus pole veel välja kujunenud. Punased karvad tihenevad karvastikus koera täiskasvanuks saamisel.]] Lubatud värvusteks on punane ja sinine, kuigi esineb ka maksapruuni ja kreemikat. Sinine karvastik võib olla ühevärviline, laiguti sinine või sinisetähniline mustade, punakaspruunide või valgete markeeringutega või ilma nendeta. Punane karvastik on ühtlaselt tähniline punaste markeeringutega. Nii sinised kui punased koerad sünnivad valgetena (v.a ühevärvilised laigud kehal või näol) ning punased või mustad karvad lisanduvad koera kasvades. Täiskasvanud koera iseloomulik värvus tuleneb mustade või punaste karvade tihedast paiknemisest valge põhivärvi sees. Tegu ei ole marmorvärvusega, vaid [[Ticking-geen|''ticking''-geenist]] tingitud mustriga, mille intensiivsusest sõltub värvuse tumedus või heledus.<ref name="dLB2p" /> Lisaks põhivärvusele esineb austraalia karjakoera karvastikus ka ühevärvilisi laike. Nii punaste kui siniste koerte puhul on levinumateks märgistusteks mask üle ühe või mõlema silma, valge sabaots, sabajuurel asuv laik ning mõnikord laigud kehal, kuigi viimased pole soovitavad. Sinistel koertel võivad punakaspruunid piirdemärgistused (''tan''-märgistused) ulatuda jalgade keskosa, rindmiku ja kurguni, punakaspruunid on ka lõug ja kulmud.<ref name="ANKC" /> Mõlemal värvivariandil võib otsaesisel olla valge märgistus, mida nimetatakse ka Bentley täheks (legendaarse koera järgi, kelle omanik oli Tom Bentley).<ref name="Buetow" /> Levinud värvivead on mustad karvad punasel koeral (äärmuslikel juhtudel must sadul) ning liiga ulatuslikud punakaspruunid märgistused sinise koera näol ja kehal.<ref name="lc2lD" /> Austraalia karjakoeral on topeltkarvastik – lühike sirge pealiskarv ja peen tihe aluskarv.<ref name="Buetow" /> [[File:Australian Catle Dog Silverbarn's Paavo.jpg|pisi|Erksa ilmega valge märgistuse ja poolmaskiga karjakoer.]] Maski puhul paikneb must (sinise värvuse puhul) või punane (punase värvuse puhul) laik üle ühe või mõlema silma. Maski nimetatakse vastavalt kas poolmaskiks või täismaskiks. Näitusekoerte puhul eelistatakse sümmeetrilisi märgistusi.<ref name="ANKC" /> ====Saba==== [[Austraalia]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ja [[Kanada]] standardite järgi peaks austraalia karjakoeral olema loomulik, kupeerimata saba. Tihti esineb sabajuurel ühevärviline laik ja sabaots on valge. Saba peaks olema suhteliselt madala asetusega, jätkates laudja langust. Puhkeasendis peaks saba ots kaarduma kergelt ülespoole. Saba peaks olema koheva karvkattega.<ref name="ANKC" /> Töökoerte sabad võidakse kupeerida, kuigi tõu päritolumaal seda ei tehta. Saba aitab koeral järskudel pööretel tasakaalu hoida, ent võib kergesti vigastuste ohvriks sattuda.<ref name="NPBB4" /> ===Iseloom=== Nagu paljud karjakoerad, on ka austraalia karjakoer väga aktiivne, ärksa mõistusega ja teatud määral iseseisev koer. Tõug asetub [[Stanley Coren|Stanley Coreni]] raamatus "[[Koerte intelligentsus]]" koerte treenitavuse nimekirjas kümnendale kohale.<ref name="Coren" /> Austraalia karjakoer vajab palju tegelemist ja inimese seltskonda. Kui koera ei kasutata tema algupärasel eesmärgil, on mõistlik osaleda temaga koerasportidel või tegelda muude mõõdukat koormust pakkuvate tegevustega.<ref name="Robertson" /> Koduterritooriumil on austraalia karjakoer rõõmsameelne ja kiindunud sõber.<ref name="Robertson" /> Uute inimestega kohtumisel ja uutes olukordades võib ta võõrastada ning käitub enamasti ettevaatlikult. Ebausaldav suhtumine võõrastesse teeb temast suurepärase valvekoera, kuid kui tema sotsialiseerimist alustada varakult, harjub ta võõraste inimeste juuresolekuga hästi. Ta sobib vanemate lastega peresse, kuna võib väikseid lapsi kannast näksata, kui nad jooksevad ja koera jaoks huvipakkuvalt häälitsevad.<ref name="Lowell" /> Kutsikad peaksid võõrutamise ajaks mõistma, et inimeste seltskond on meeldiv ja et inimesele reageerimine tasub end ära.<ref name="Lithgow" /> Austraalia karjakoer võib olla üks sõbralikumaid kaaslasi, kuid ta reageerib omaniku emotsioonidele kiiresti ja võib tema kaitseks ilma käsklust ootamata välja astuda.<ref name="Buetow2" /> Austraalia karjakoera kaitsev loomus ja kandadest näksamise komme võivad osutuda ohuks ümbritsevatele inimestele, kui soovimatuid harjumusi ümber ei õpetata.<ref name="beauchamp" /> Üldiselt töötab austraalia karjakoer vaikselt, kuid haugub hädaolukorras või tähelepanu tõmbamiseks. Tal on iseloomulik terav ja kõrge tämbriga haugatus. Haukumine võib olla märk igavusest või ärevusest. Ta saab hästi läbi tuttavate koertega, kuid kui koeri on koos palju, võib hierarhia moodustamisel avalduda agressiivsus. See ei ole tõug, kes kohaneb hästi karjas elamisega.<ref name="Lowell" /> ==Lemmikloomana== ===Hooldamine=== Austraalia karjakoera karvastik vajab vähe hooldamist. Karva puhtana hoidmiseks pole vaja enamat kui aeg-ajalt harjata. Isegi näituseringiks valmistumisel piisab koera niiske lapiga üle pühkimisest. Ta ei aja karva aastaringselt, vaid vahetab karva aastas korra (emased kaks korda) ning regulaarne harjamine karvavahetuse vältel hoiab karvastiku siledana. Nagu kõikide koerte puhul, aitab küünte, hammaste ja kõrvade kontrollimine ja puhastamine vältida terviseprobleeme.<ref name="Beauchamp" /> ===Tegevused=== [[File:Acd agility.jpg|pisi|left|Karjakoer üle tõkke hüppamas. Tõug sobib hästi ''agility''<nowiki/> jaoks.]] Austraalia karjakoer vajab füüsilist koormust. Tal on kiire mõtlemine ja kui talle pole antud täita kindlat ülesannet, otsib ta endale ise tegevust, mis ei pruugi omanikule meelepärane olla. Talle meeldib ka lihtsalt jalutada, kuid peale selle vajab ta süsteemseid tegevusi, mis talle tõelist väljakutset pakuksid. Kuigi võimekus erineb isenditi, sobib austraalia karjakoer igale alale, mis nõuab sportlikkust, intelligentsi ja vastupidavust.<ref name="Robertson" /> Austraalia karjakoer aretati olemaks suuteline ajama veiseid pikki vahemaid ja ta võib selleks ülesandeks olla kõige paremini sobiv tõug üldse.<ref name="Lithgow" /> Mitmed töökoerte aretajad on avaldanud muret tänapäeva näituseringis võimust võtva trendi üle, kus koerte jalad aretatakse järjest lühemateks ja kehad aina kogukamateks. See muudab koerad ebasobivaks oma algupärast tööd tegema.<ref name="Lithgow" /> [[File:Australian Cattle Dog Herding.jpg|thumb|alt=Karjakoer aedikus lambaid ajamas|Austraalia karjakoerad loodi veiste karjatamiseks, kuid neid kasutatakse ka lammastega.]] Üks populaarsemaid alasid sellele tõule on ''[[agility]]''. Austraalia karjakoer sobib ideaalselt takistuste vahel manööverdamiseks, sest karjakoerana on ta [[Koerajuht|koerajuhi]] kehakeele suhtes väga vastuvõtlik ja reageerib täpselt ka pikema vahemaa tagant.<ref name="hNJMD" /> See tõug on edukas muudelgi aladel, nagu vedamine, ''[[flyball]]'' ja [[IGP]] (teenistuskoerte töökatse).<ref name="Shaffer" /> Ta sobib eriti hästi tegevusteks, mida koer saab teha omanikuga koostöös, nagu näiteks ''[[canicross]]'', ''[[Frisbee (koerasport)|frisbee]]'', [[suusavedu]] ja [[jalgrattavedu]]. Ta sobib hästi matkakaaslaseks, kuna on vastupidav, tal pole tugevat jahiinstinkti ja ta eelistab püsida omaniku läheduses. Enamik austraalia karjakoeri armastab vett ja on suurepärased ujujad.<ref name="Hamilton" /> Ta ei ole aga hüperaktiivne tõug ja olles piisavalt väsinud, puhkab meelsasti omaniku kõrval või oma asemel. See tõug on hea kohanemisvõimega ning lepib ka linna- ja korteritingimustega, juhul kui tema seltsi- ja tegelemisvajadused rahuldatakse.<ref name="S.Coren" /> ==Tervis ja eluiga== [[File:17 year old ACD Ruby.jpg|pisi|Elujõuline 17-aastane austraalia karjakoer.]] Uuringus, mis tehti saja koeraga, saadi keskmiseks elueaks 13,41 aastat.<ref name="Pascal Lee Survey" /> On kuuldusi karjakoerast Blueyst, kes sündis aastal 1910 ja elas 29,5 aasta vanuseks, ent see info pärineb kinnitamata allikatest.<ref name="AnAge" /> Austraalia karjakoer kannab retsessiivseid ''piebald''-[[Alleel|alleele]], mis tekitavad karvastikus valget värvust ja mida seostatakse kaasasündinud [[Pärilikkus|päriliku]] kurtusega, kuigi on võimalik, et kurtust põhjustab mitme geeni koosmõju.<ref name="9X3vy" /> Ühes uuringus leiti, et 2,4% selles osalenud karjakoertest olid kurdid mõlemast kõrvast ja 14,5% olid kurdid vähemalt ühest kõrvast.<ref name="pN897" /> Austraalia karjakoer on üks tõugudest, keda mõjutab [[progresseeruv võrkkesta atroofia]] ehk PRA. Levinud on kõige harilikum vorm haigusest, PRCD (progresseeruv kolvikeste-kepikeste degeneratsioon), mida tingib [[Autosoom|autosomaalne]] [[Retsessiivsus|retsessiivne]] alleel, seega võib koer seda geeni kanda, aga haigus ei pruugi avalduda.<ref name="z6c1C" /> [[Puusaliigese düsplaasia koertel|Puusaliigese düsplaasia]] ei ole sellel tõul kuigi levinud. Austraalia karjakoeral esineb arvukalt pärilikke haigusi, kuid enamik neist pole eriti sagedased.<ref name="Sargan" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=FCI>{{cite web|url=http://fci.be/Nomenclature/Standards/287g01-en.pdf |title=AUSTRALIAN CATTLE DOG |trans-title= |date= |accessdate=21. jaanuaril 2018 |publisher=[[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] |language=en |format=pdf}}</ref> <ref name="ANKC">{{cite web|url=http://ankc.org.au/Breed/Detail/148|title=ANKC tõustandard austraalia karjakoerale, vaadatud: 1. aprill 2013}}</ref> <ref name="Buetow">{{cite web|url=http://www.cattledog.com/misc/faq.html|author=Buetow, Katherine|title=Questions Frequently Asked About the Australian Cattle Dog|date=jaanuar 2009|work=Australian Cattle Dogs Online|accessdate=27. detsember 2009|archiveurl=https://web.archive.org/web/20100104124347/http://cattledog.com/misc/faq.html|archivedate=2010-01-04|url-status=live}}</ref> <ref name="Coren">Coren (1995), lk 182</ref> <ref name="Robertson">Robertson (1990), lk 14</ref> <ref name="Lowell">Lowell (1990), lk 166</ref> <ref name="Lithgow">Lithgow (2001), lk 5–6, 25–28</ref> <ref name="Buetow2">Buetow (1998), lk 136</ref> <ref name="beauchamp">Beauchamp (2007) lk 46.</ref> <ref name="Beauchamp">Beauchamp (1997), lk 67, 77</ref> <ref name="Shaffer">Shaffer (1984), lk 53</ref> <ref name="Hamilton">Hamilton-Wilkes (1982), lk 77</ref> <ref name="S.Coren">{{Cite book | last = Coren| first = Stanley| title = Why We Love the Dogs We Do| publisher=The Free Press| year = 1998| location = New York, NY | isbn = 0-684-85502-X}}</ref> <ref name="Pascal Lee Survey">{{Cite journal | last = Lee| first = Pascal | title = Longevity of the Australian Cattle Dog: results of a 100-dog survey | journal = ACD Spotlight| volume = 4 | issue = 1 | pages = 96–105 | year = 2011 | url = http://www.acdspotlight.com/ | accessdate=25. september 2011}}</ref> <ref name="AnAge">{{Cite web | title = AnAge entry for ''Canis familiaris'' | publisher = Animal Aging and Longevity Database. Human Ageing Genomic Resources | url = http://genomics.senescence.info/species/entry.php?species=Canis_familiaris | accessdate = 17. juuli 2007 | archiveurl = https://web.archive.org/web/20070627145305/http://genomics.senescence.info/species/entry.php?species=Canis_familiaris | archivedate = 2007-06-27 | url-status = live }}</ref> <ref name="Sargan">{{Cite journal| last = Sargan| first = D.R.| title = Inherited diseases in dogs: web-based information for canine inherited disease genetics| journal = Mammalian Genome| volume = 15| issue = 6| pages = 503–506| year = 2004| url = http://www.vet.cam.ac.uk/idid/| accessdate = 20. jaanuar 2010| doi = 10.1007/s00335-004-3047-z| pmid = 15181542| archive-date = 2013-05-01| archive-url = https://web.archive.org/web/20130501054247/http://www.vet.cam.ac.uk/idid| url-status = dead}}</ref> <ref name="6HS3g">Clark (2003), p. 7</ref> <ref name="dLB2p">Ruvinsky (2001), lk 80</ref> <ref name="lc2lD">Clark (2003), lk 134</ref> <ref name="NPBB4">Clark (2003), lk 145</ref> <ref name="hNJMD">Simmons-Moake (1992), lk 1–8</ref> <ref name="9X3vy">{{cite journal|author=Strain, George M.|date=jaanuar 2004|pmid=14623147|title=Deafness prevalence and pigmentation and gender associations in dog breeds at risk|journal=The Veterinary Journal|volume=167|issue=1|pages=23–32|doi=10.1016/S1090-0233(03)00104-7}}</ref> <ref name="pN897">{{cite web|author=Strain, George M.|date=23. juuni 2004|url=http://www.lsu.edu/deafness/incidenc.htm|title=Breed-Specific Deafness Prevalence In Dogs|publisher=Louisiana State University |accessdate=22. oktoober 2011}}</ref> <ref name="z6c1C">{{cite web |last=Petersen-Jones |first=Simon M. |title=Progressive Retinal Atrophy: an overview |work=Proceedings of the 28th World Congress of the World Small Animal Veterinary Association |year=2003 |url=http://www.vin.com/proceedings/Proceedings.plx?CID=WSAVA2003&PID=6687&O=Generic |accessdate=12. detsember 2009}}</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Australian Cattle Dog}} * [http://www.austraaliakarjakoer.ee/ Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühing] *[http://www.lket.ee/meie-toud/austraalia-karjakoer/ Tõu kohta Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühingu veebis] [[Kategooria:Austraalia koeratõud]] 9u2feb3khodf71ccdfxgkqd4jmmjdwk Koeratõug 0 299610 6164563 5976233 2022-07-20T19:50:26Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Big and little dog 1.jpg|pisi|''[[Chihuahua]]'' ja [[taani dogi]]]] '''Koeratõug''' on [[koer]]a [[isend]]ite kogum, millel on ühtne [[põlvnemine]] ja on kujunenud ühesugused [[pärilikkus|pärilikud]] omadused. Koera, kelle vanemad on erinevatest tõugudest, nimetatakse segavereliseks. Samatõuliste vanemate järeltulijat nimetatakse puhtatõuliseks. Eesti nimega on seotud üks koeratõug – [[eesti hagijas]]. ==Vaata ka== *[[Aretamine]] *[[Koeratõugude loend]] *[[Ristamine]] *[[Sordikasvatus]] *[[Tõuaretus]] == Kirjandus == *Carl-Johan Adlercreutz, "Maailma koerad", 2. trükk, 2004, rootsi keelest tõlkinud Helju Kallus ja Allar Sooneste, AS Sinisukk, ISBN 9985 73 790 3 [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Koeratõud| ]] 89nd7mvw69te1cia5t1p44ntb32kvv3 Ristimurru kraav 0 306286 6164397 5814396 2022-07-20T17:15:21Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Ristimurru kraav | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = Välgi külast 3 km lääneedela pool | suue = [[Papijärv]]e | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 8,4 km | valgla_pindala = 29,3 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | osm = jah }} '''Ristimurru kraav''' on [[kraav]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu]] ja [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]. Kraav saab alguse [[Välgi]] külast 3 km lääneedela pool ja suubub [[Papijärv]]e.<ref>{{EELIS|veekogu|-1326791390|Ristimurru kraav}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Peipsiääre vald]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] dhxl00imrofcovz1lhr5o38azj1drz6 Gerda-Johanna Raidaru 0 310977 6164687 5790536 2022-07-20T23:30:02Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Gerda-Johanna Raidaru''' (aastani 1970 '''Gerda-Johanna Lopp''', sündinud [[6. aprill]]il [[1945]] [[Pihtla vald|Pihtla vallas]] [[Saaremaa]]l) on eesti keemik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Gerda-Johanna Raidaru on talupidaja tütar.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1963. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja 1969. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] keemiaosakonna; keemiamagister (1995, TÜ), väitekiri "Muskariinse atsetüülkoliini retseptori solubiliseerimine erinevate digitoniini preparaatidega ja solubiliseeritud retseptori moolkaalu määramine". Oli 1969–1984 TRÜ orgaanilise keemia kateedri insener, 1984–1992 orgaanilise keemia kateedri bioorgaanilise labori nooremteadur, 1992–1994 Tartu Ülikooli keemilise füüsika instituudi teadur, 1994–2000 keemik, 2000–2001 teadur, 2001–2006 orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituudi teadur, aastast 2007 keemiainstituudi teadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[kõrgrõhu vedelikkromatograafia]], looduslike ühendite keemia, [[adeniin-peptiidkonjugaat|adeniin]]- ja [[adenosiin-peptiidkonjugaat]]ide süntees ja analüüs. 27 teadustrükist, 1 [[autoritunnistus]].<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Synthesis of N-protected erythro-phenylalanylepoxides (kaasautor). // Tetrahedron Assymmetry 6 (1995) 9 * Isolation of polysaccharides with antitumour activity from bamboo grass Sasa kurilensis (Fr.et Sar.) (kaasautor). // Exper Oncology 19 (1997) 4 * [S-35]CTP gamma S autoradiography reveals a wide distribution of G(i/o)-linked ADP receptors in the nervous system: close similarities with the platelet P2Y(ADP) receptor (kaasautor). // J. Neurochemistry 77 (2001) 2 * Identification of the ability of highly charged nanomolar inhibitors of protein kinases to cross plasma membranes and carry a protein into cells (kaasautor). // Bioorg.&Medicinal Chem. Lett. 12 (2002) 16 * Synthesis of potential purinoceptor antagonists: application of P1-tBu phosphazene base for alkylation of adenine in solution and on solid phase (kaasautor). // Nucleosides, Nucleotides & Nucleic Acids 25 (2006) 2. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 142. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Raidaru, Gerda-Johanna}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] iplrypuh2dxorh1c94jvd86eq4xctea Mai Roose 0 311944 6164791 5628098 2022-07-21T08:32:21Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Mai Roose''' (aastani 1964 '''Mai Sarapuu''', [[3. mai]] [[1940]] [[Kuressaare]] – [[21. juuli]] [[2006]] [[Tartu]]) oli eesti arstiteadlane ja [[neuroloog]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Mai Roose oli laevakapteni tütar ja [[Neeme Roose]] abikaasa.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1958. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja 1964. aastal [[Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna]]; meditsiinikandidaat (1977, TÜ), väitekiri "Эпидемиология острых сосудистых заболеваний головного мозга в г. Тарту Эстонской СССР 1970/1973 гг. (Заболеваемость и факторы риска)". Oli 1964–71 [[Tartu Linna Polikliinik]]u neuroloog, 1971–80 TÜ meditsiini kesklabori nooremteadur, 1980–84 TÜ [[Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituut|Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi]] ajuvereringehaiguste labori vanemteadur, 1984–92 labori juhataja. 1993–95 [[TÜ närvikliinik]]u vanemteadur, 1995–2005 dotsent, 2005–06 lepinguline töötaja. 1974–90 osales aktiivselt koostöös [[Helsingi Ülikool]]iga. [[Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts]]i, [[Soome-Eesti-Ungari Arstide Selts]]i, [[Saksa-Balti Arstide Selts]]i liige.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[ajuvereringe]] haiguste [[epidemioloogia]], aju ainevahetuse muutused raske [[ajukahjustus]]e järel. Üle 80 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Epidemiology of cerebrovascular disease in Tartu, Estonia, USSR 1970–73 (kaasautor). Stroke, 7 (1976) 2 * Correction of CSF acidosis and craniospinal system viscoelastic parameters with intrathecal THAM (kaasautor). // Intracranial Pressure VIII. Berlin, 1993 * Changed incidence and case-fatality rates of first-ever stroke between 1970 and 1993 in Tartu, Estonia (kaasautorid J. Kõrv, A.-E. Kaasik). // Stroke 27 (1996) 2 * First-year results of the third stroke registry in Tartu, Estonia (kaasautor). // Cerebrovasc. Dis. 18 (2004) 3 * Lifestyle and late effects after poliomyelitis. A risk factor study of two populations (kaasautor). // Acta Neurol. Scand. 109 (2004) 2 * The Third Stroke Registry in Tartu, Estonia: decline of stroke incidence and 28-day case-fatality rate since 1991 (kaasautorid R. Vibo, J. Kõrv). // Stroke 36 (2005) 12. ==Kirjandus== * Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 120 * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 152 * Haldre, S. Mai Roose 65. [[Eesti Arst]] (2005) 6. 455 * In memoriam: Mai Roose 3. mai 1940 – 21. juuli 2006. // Postimees (2006) 3. V * Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 240 * Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt, 2007, 174, 309, 313, 314, 317, 319, 320. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Roose, Mai}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti neuroloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2006]] bo4sbwodv90gjrmfummwa92z3syque9 Neeme Roose 0 311946 6164688 5628084 2022-07-20T23:32:31Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Neeme Roose''' ([[10. jaanuar]] [[1941]] [[Kuressaare]] – [[1. märts]] [[2017]]<ref>https://www.ester.ee/record=b1902022*est</ref>) oli eesti füüsik ja majandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Neeme Roose oli [[Mai Roose]] abikaasa.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1959. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja 1964. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]; füüsika-matemaatikakandidaat (1975, [[Eesti NSV TA Füüsika Instituut]] (FI)), väitekiri "Исследование роли размножения электронных возбуждений в люминесценции и окрашивании некоторых ионных кристаллов". Oli 1964–1973 FI teadur, aastast 1978 [[TÜ majandusteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna]] õppejõud: 1978–1988 turunduse kateedri vanemõpetaja, 1988–1992 dotsent, 1993–2006 turunduse ja juhtimise instituudi dotsent.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[turu-uuring]]ud, [[ärieetika]], [[tootepoliitika]] ja [[reklaamindus]]. Koostanud õppevahendeid [[reklaam]]i ja [[toode|toote]] kohta [[turundus]]es. Üle 30 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Reklaam turunduses. Tartu, 2002 * Toode turunduses. Tartu, 2004 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 358 * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 153 * Neeme Roose 65. // Universitas Tartuensis (2006) 6, I. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Roose, Neeme}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 26414weqxffxin0dougwd886j3ct27v 6164689 6164688 2022-07-20T23:33:14Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Neeme Roose''' ([[10. jaanuar]] [[1941]] [[Kuressaare]] – [[1. märts]] [[2017]]<ref>https://www.ester.ee/record=b1902022*est</ref>) oli eesti füüsik ja majandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Lõpetas 1959. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja 1964. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]; füüsika-matemaatikakandidaat (1975, [[Eesti NSV TA Füüsika Instituut]] (FI)), väitekiri "Исследование роли размножения электронных возбуждений в люминесценции и окрашивании некоторых ионных кристаллов". Oli 1964–1973 FI teadur, aastast 1978 [[TÜ majandusteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna]] õppejõud: 1978–1988 turunduse kateedri vanemõpetaja, 1988–1992 dotsent, 1993–2006 turunduse ja juhtimise instituudi dotsent.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[turu-uuring]]ud, [[ärieetika]], [[tootepoliitika]] ja [[reklaamindus]]. Koostanud õppevahendeid [[reklaam]]i ja [[toode|toote]] kohta [[turundus]]es. Üle 30 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Reklaam turunduses. Tartu, 2002 * Toode turunduses. Tartu, 2004 == Isiklikku == Neeme Roose oli [[Mai Roose]] abikaasa.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 358 * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 153 * Neeme Roose 65. // Universitas Tartuensis (2006) 6, I. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Roose, Neeme}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2017]] ezriqvwbg692hexl3wevxq3722h47gl Laine Trapido 0 314304 6164690 5857723 2022-07-20T23:35:04Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Laine Trapido''' (aastani [[1972]] '''Laine Rettau'''; sündinud [[11. veebruar]]il [[1934]] [[Valjala vald (Valjala kihelkond)|Valjala vallas]]) on eesti kopsuarst. Ta on õppinud [[Valjala algkool|Valjala algkoolis]], [[1953]]. aastal lõpetas ta [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]], samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonda]], mille lõpetas aastal [[1959]] ''cum laude''. Aastal [[1975]] kaitses ta [[meditsiinikandidaat|meditsiinikandidaadi]] väitekirja teemal "Kroonilisi mittespetsiifilisi kopsuhaigusi ja kopsutuberkuloosi põdevate haigete hingamisteede aeroobse floora uurimus". Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta tööle Kingissepa Tuberkuloosi dispanserisse ftisiaatrina, aastal [[1960]] viidi ta üle Audaku Laste Tuberkuloosi Sanatooriumi; pärast selle sulgemist aastal [[1961]] pääses ta sihtaspirantuuri Moskva Ivanovski Virusoloogia Instituuti, kuid aspirantuur katkestati tolleaegse Eesti NSV tervishoiuministri dr. [[August Goldberg]]i poolt, ta kutsuti tagasi ja määrati [[Saaremaa]]le vastavatud [[Sõmera Kopsutuberkuloosi Sanatoorium]]i arstiks (seda loeb dr. Laine Trapido suurimaks repressiooniks oma isiku kallal). Aastal [[1962]] tuli ta Tallinna ja asus tööle algul ftisiaatrina, hiljem laboratooriumi juhatajana Tallinna Vabariiklikus Tuberkuloosi Dispanseris. Seal ta hakkas koos kolleegide dr. [[Vilbert Harjo]] ja dr. [[Lii Jannus]]ega arendama tuberkuloosi bakteriaalset diagnostikat, osaledes ka [[Maailma Terviseorganisatsioon|Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni]] programmis. Aastal [[1968]] asus ta tööle [[Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut]]i pulmonoloogia osakonda nooremteadurina. Aastatel [[1976]]–[[1982]] töötas ta Tallinna Vabariikliku Tuberkuloosi Dispanseri epidemioloogia osakonna juhatajana ja aastast [[1982]] Eesti NSV Tervishoiu Ministeeriumi IV Valitsuse Vabariiklikus Haiglas, hiljem Tallinna Magdaleena Haiglas, algul laboratooriumi juhatajana ja aastast [[1990]] arst-bakterioloogina. == Isiklikku == Ta oli aastast [[1972]] abielus fotograaf [[Isi Trapido]]ga, nende poeg [[Toomas Trapido]] on bioloog ja poliitik. == Kirjandus == * Helbe Merila-Lattik . Eesti arstid 1940–1960. Lk. 1070 {{JÄRJESTA:Trapido, Laine}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] nftub03lxylcvehzxddxmuacbal6mjk Salome Trei 0 318580 6164874 6138637 2022-07-21T11:46:10Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Salome Trei | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[17. jaanuar]] [[1905]] | Sünnikoht = [[Kuressaare]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1995]] | Surmakoht = [[Geneseo]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]] | Rahvus = [[Eestlased|eestlane]] | Tegevusala = [[graafik (kunstnik)|graafik]] | Kunsti õppinud = [[Riigi Kunsttööstuskool]]<br>[[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Mustlaspoiss", "Tulijad" | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Salome Trei''' ([[17. jaanuar]] [[1905]] [[Kuressaare]] – [[17. oktoober]] [[1995]] [[Geneseo]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli eesti [[graafik (kunstnik)|graafik]]. ==Elulugu== Salome Trei sündis 17. jaanuaril 1905 Kuressaares kooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel 1919–1924 [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i humanitaarklassis.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/6-7_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> 1929. aastal astus ta [[Riigi Kunsttööstuskool]]i Tallinnas, kus omandas viie aasta jooksul [[Günther Reindorff]]i juhendamisel rakenduskunstniku kutse graafika erialal.<ref name="Allikvee, 1995" /> Lõpetanud kooli kiitusega, astus ta juba samal aastal [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]], kus õppis graafikat esmalt [[Ado Vabbe]] ja siis [[Hando Mugasto]] ning lõpuks [[Arkadio Laigo]] ja [[Roman Vaher]]i juures.<ref name="Allikvee, 1995" /> Lõpetas 1939. aastal Pallase ühes tugevaimas lennus koos [[Elmar Kits]]e, [[Lepo Mikko]], [[Eduard Rüga]], [[Ella Mätik|Ella Mätikuga]] jt.<ref name="Lõugas, 1995" /> 1939. aasta Pallase lõpetajate näitusel Tartus ja samal aastal [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e näitusel Tallinnas saatis Salome Treid juba arvestatav tunnustus.<ref name="Kivimäe, 1995" /> 1943. aastal sattus kunstnik haiglasse ning evakueeriti tema nõusolekuta 1944. aasta suvel [[Kolmas riik|Saksamaale]].<ref name="Lõugas, 1995" /> 1950. aastal emigreerus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus tegelemine loominguga osutus nii materiaalsetel kui ka vaimsetel põhjustel raskendatuks.<ref name="Allikvee, 1995" /> Kunstnik püüdis küll jõulukaarte joonistada ja tapeete kavandada, kuid see ei osutunud majanduslikult tasuvaks.<ref name="mm" /> Viimastel eluaastatel tegeles ta [[fotograafia]]ga ning herbaliseeritud taimedest kaartide valmistamisega.<ref name="mm" /> Salome Trei suri 1995. aastal. Tema tuhastatud põrm toodi kodumaale ning maeti Saaremaale [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="mm" /> ==Looming== Kunsttööstuskoolis õppides pälvis Trei [[Rakenduskunsti Ühing]]u korraldatud tarbegraafika võistlusel preemia "Tohveri kalendri" kujundamise eest.<ref name="Allikvee, 1995" /> Pärast Pallase lõpetamist kujunes välja talle iseloomulik lüüriline hingestatud laad. Tema illustratsioonid [[Friedrich Robert Faehlmann]]i "Müüdilistele muinasjuttudele" on nii poeetilised ja õhulised, et mõjuvad lausa ebamateriaalsetena.<ref name="Allikvee, 1995" /> Teise maailmasõja eelsel poeetilise realismi perioodil tegeles Trei peamiselt graafikaga.<ref name="ekk" /> Ta kasutas huvitavate ja isikupäraste tulemustega [[Litograafia|litot]], [[Puulõige|puulõiget]], [[Sügavtrükk|sügavtrükki]], [[Puulõige|puugravüüri]], [[Metsotinto|metsotintot]], [[Vaselõige|vaselõiget]] ja [[Monotüüpia|monotüüpiat]]. Salome Trei looming oli mitmekülgne ka žanritelt: maastikud, [[Natüürmort|natüürmordid]], [[akt (kunst)|aktid]], [[Kompositsioon (kunst)|kompositsioonid]] ja [[Portree|portreed]]. Oma teostes kasutas ta tihti kujundeid naiste vaatevinklist, aga samal ajal tõi ta tähelepanu ka argistele toimingutele, eriti esile tuues loodust.<ref name="ekk" /> Sõjaaja suved veetis ta Harjumaal [[Haiba]] külas, kus valmis hulgaliselt joonistusi lastest.<ref name="Allikvee, 1995" /> Kõrvuti talviste linnavaadetega on just lapseportreed need, mis teevad Salome Trei kunstist aegumatu.<ref name="Lõugas, 1995" /> Aastatel 1941–1942 esines ta koos [[Jaan Grünberg]]i ja [[Eduard Wiiralt]]iga Tartus ühisnäitusel.<ref name="Lõugas, 1995" /> Saksamaal põgenikelaagris viibides eksponeeris Trei oma teoseid 1949. aastal [[Stedelijk Museum]]i näitusel [[Amsterdam]]is ja 1950. aastal [[Charlottenborg]]i lossis [[Kopenhaagen]]is. ==Viited== {{viited| <ref name="ekk">{{Netiviide |url=http://www.estarts.ca/artist.php?id=27&ssource=true |pealkiri=Salome Trei |vaadatud=2013-03-05 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714074345/http://www.estarts.ca/artist.php?id=27&ssource=true |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Allikvee, 1995">Anu Allikvee, Salome Trei graafika 1933–1944, [[Adamson-Ericu muuseum]], 1995</ref> <ref name="Lõugas, 1995">Anne Lõugas, Salome Trei - legend graafikas, Oma Saar, 6.05.1995</ref> <ref name="Kivimäe, 1995">Juta Kivimäe, Pallase legend graafikas, Hommikuleht, 17.02.1995</ref> <ref name="mm">Salome Trei põrm sängitati kodukiriku pühitsetud mulda, Meie Maa, 19.01.1996</ref>}} {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Trei, Salome}} [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1995]] b8sk6wt6bzv6awsgd1i9bw5kev3q8tn Viktor Vaht 0 319410 6164642 6081248 2022-07-20T21:45:00Z 2001:7D0:8429:7680:D073:AF88:F003:509A Valdur Vacht ei ole Viktor Vahti poeg wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Viktor Vaht''' (vene keeles ''Виктор Александрович Вахт''; [[10. veebruar]] [[1929]] [[Gattšina]] – [[15. jaanuar]] [[2011]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] funktsionäär. Aastatel 1972–1989 töötas ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i sekretärina. == Elu ja taust == Viktor Vaht oli [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlane]] ning ta rääkis eesti keelt tugeva vene aktsendiga. Tema isa Aleksander Vaht (Александр Вахт) oli sündinud Ingerimaal Gattšinas ja tema ema Maria (Marija) oli pärit Ingerimaa [[Kikerino|Kikkerist]]. Viktori vanavanemad olid kolinud [[Eestimaa kubermang]]ust [[Peterburi kubermang]]u. Tema isaisa Madis (Matvei) oli pärit [[Avinurme]]st.<ref>https://www.geni.com/people/Viktor-Vaht/6000000007511251351</ref> Viktor Vaht abiellus puhastverd venelanna Marina Nikolajevna Ivanovaga. Viktor Vaht osales väidetavalt [[juuniküüditamine|juuniküüditamisel]] 1949. aastal.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19890202.1.2</ref> Aastatel 1950–1956 teenis ta [[Punalipuline Balti Laevastik|Nõukogude Balti laevastikus]]. Seejärel oli ta viis aastat [[komsomol]]itegelane – esmalt [[ELKNÜ]] Tallinna Mererajooni komitee I sekretär, seejärel [[ELKNÜ Keskkomitee]] osakonnajuhataja asetäitja, ELKNÜ Tallinna linnakomitee II ja I sekretär. Aastatel 1961–1965 oli ta [[Harju rajoon]]i [[Arnold Sommerlingi nimeline sovhoos|Arnold Sommerlingi nimelise sovhoosi]] direktor, 1965–1970 EKP Kohtla-Järve rajoonikomitee I sekretär ja 1970–1972 EKP Kohtla-Järve linnakomitee I sekretär. Ta oli NLKP liige alates 1953. aastast. Vaht alustas 6. juulil 1972 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i sekretärina, kellena ta töötas kuni 18. maini 1989. Samal ajal oli ta ka [[EKP Keskkomitee]] liige ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] 8., 9., 10. ja 11. koosseisu saadik. Vaht osales eriti väliseestlastele suunatud propagandatöös ja sotsialismimaade koostöös. Näiteks käis ta [[Ungari RV]]-s Ungari sõprusühingu esindajana ja tegutses [[Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing]]us. Tihti kirjutas ta [[Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing|VEKSA]] ajalehte [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]] ja üritas veenda pagulasi, kui hästi asjad Eesti NSV-s ja NSV Liidus olid. Vaht nimetati Ülemnõukogu Presiidiumi juurde asutatud eesti keele staatust käsitleva töögrupi juhiks. Töögrupi ülesandeks anti valmistada ette eesti keele kinnitamist Eesti NSV riigikeeleks ja leida viis, kuidas kaitsta eesti keelt. Vaht aga tegutses vastupidi ja tegi ettepaneku, mis lausa loobus riigikeele mõistest ja püüdis seadustada toonase olukorra, mille järgi Eestis polnud riigikeelt, aga kehtiv oli NSV Liidu konstitutsiooni järgi vene keel.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19880909.2.3</ref> Vaht kandideeris [[Harju rajoon]]is NSV Liidu rahvasaadikute valimistel 1989. aastal, kuid valituks osutus [[Jüri Kraft]].<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=randlaneuus19890427.2.3</ref> Eesti NSV hakkas muutuma vene- ja vanameelse kommunisti jaoks raskeks kohaks ja samal aastal jättis ta Eesti maha ning kolis Venemaale. 1988. aasta [[Molodjož Estonii]] ajalehe intervjuus<ref>http://www.moles.ee/98/Jan/12/2-1.html</ref> ütles Vaht, et Eesti iseseisvumise puhul ta "ei saa aru, miks peab rahvast kaheks jagama. Miks pole võimalik koos võidelda, kuna keegi pole hea elu vastu, vaid aastakümneid Eestis elanud venelasi pidi hakkama okupantideks nimetama". Vahi arust okupatsiooni ei olnud ja ta pidas Eestit uueks riigiks. Intervjuus oli Vaht veendunud, et [[Rahvarinne|Rahvarinde]] tegutsemine oli ebaseaduslik, kuna see ei põhinenud Nõukogude Liidu konstitutsioonil: "seaduslikkust ei saa arendada ebaseaduslikult". Samuti ei saanud ta aru, milleks pidi keeleseaduses "vene keele kõrvaldama". Vaht lisas, et ta mõtleb peamiselt vene keeles ja on oma südame poolest rohkem venelane. Tema arust suuremad rahvad, nagu venelased, on tolerantsemad teiste rahvuste vastu kui väiksemad rahvad, nagu eestlased. Veendunud kommunistina ei näinud Vaht demokraatia häid külgi. Tema arvates olid nõukogude ülemnõukogus töölised, noored ja naised paremini esindatud, kui läänelikus demokraatias, kus "tööliste ja talupoegade esindused" puudusid. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal võttis Vaht Venemaa kodakondsuse. Viktor Vaht suri [[15. jaanuar]]il [[2011]] ja ta maeti [[20. jaanuar]]il [[2011]] [[Metsakalmistu]]le nimega Victor Vakht.<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87595</ref> ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *http://www.moles.ee/98/Jan/12/2-1.html {{JÄRJESTA:Vaht, Viktor}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2011]] 59a8k0b1pbsp1iu7psivzz4tzpm0i8k Karl Taev 0 319558 6164863 6163819 2022-07-21T10:47:29Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Karl Ottomar Taev''' ([[10. aprill]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[25. september]] [[1992]] [[Tartu]]) oli eesti [[kirjandusteadlane]]. [[Pilt:Karl Taev Kuressaares 14.07.1928.jpg|pisi|Noor Karl Taev]] Ta oli [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] dotsent. Üks Karl Taevi tähtsamaid saavutusi oli Tartu Ülikooli taaskäivitamine pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[1944]]. aastal.<ref name="Edasi">Edasi 16.11.1974</ref> == Hariduskäik == * 1911–1919 [[Kaarma ministeeriumikool]] * 1919–1923 [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kool.</ref> * 1923–1927 ja 1930–1935 [[Tartu Ülikool]] * 1930. aastate I poolel ülikooli kõrvalt kaks aastat [[Pallas (kunstikool)|Kunstikool Pallas]] * 1963 [[filoloogiakandidaat]] * 1968 eesti kirjanduse ja rahvaluule dotsent 1963. aastal kaitses Karl Taev kandidaadiväitekirja "Eesti kirjandus tsaristliku tsensuuri kitsas väravas". == Töökohad == * [[Saaremaa Ühisgümnaasium]] – eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja kirjandusringi hooldaja-õpetaja 1927–1930 * [[Tallinna Linna Naiskutsekool]] – eesti keele ja kirjanduse õpetaja 1935–1940 * [[Tallinna 1. Keskkool|Tallinna Linna I Keskkool]]i direktori kohuste täitja<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/7 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> 1940–1941 * Kirjastuse [[Pedagoogiline Kirjandus]] peatoimetaja 1940–1941 * [[Tartu Ülikool]] – kirjanduse kateedri dotsendi kohusetäitja 1941 * Karl Taev viibis [[Leningradi blokaad]]is novembrist 1941 detsembrini 1942. Sel ajal oli ta [[Rahva Hääl]]e toimetuse liige Leningradis, hiljem Moskvas * Tartu Riiklik Ülikool – õppeprorektor 1944, teadusprorektor 1945 * Tartu Riiklik Ülikool – kirjanduse kateedri juhataja, dotsendi kohusetäitja 1945–1971 Pensionil alates 1971, kuid töötas dotsendi kohusetäitjana 1973. aastani. 1973–1974 töötas ülikoolis tunnitasulisena. Periooditi juhendas üliõpilaste pedagoogilist praktikat. === Saaremaa Ühisgümnaasiumi kirjandusringi juhatajana === Karl Taev juhendas õpetajatöö kõrvalt ka kirjandusringi, mis saavutas suure populaarsuse nii koolis kui linnas. Ring andis välja käsitsi kirjutatud almanahhi "Kume Rivi". [[Voldemar Miller]] meenutab: "Karl Taev ei olnud mitte ainult kirjanduse tundja ja armastaja, ta oli ka tugevate kunstikalduvustega. Tagantjärele mõeldes oli ta mõjustatud sel ajal moodsatest kunstivooludest. Meie lennu lõpumärgile (1929) tegi ta päris kubistliku kavandi. [...] Kirjandusring korraldas igal aastal suurejoonelise peo, mis oli mitte ainult õpilastele vaid ka linna elus suursündmuseks. Kooli kõle võimla oli sel puhul rikkalikult dekoreeritud Karl Taevi kavandite järgi.".<ref>Kommunismiehitaja 12.04.1973</ref> === Tartu Ülikooli taaskäivitajana pärast II maailmasõda === Tartu Riiklik Ülikool taasalustas õppetööga 1944. aasta novembris. Sellele eelnesid aga mahukad ettevalmistused. Karl Taev meenutab: "''Augusti lõpul sain Moskvast teate, et mind on määratud Tartu Riikliku Ülikooli rektori nn. täievoliliseks esindajaks prorektori ülesannetes. [...] Anti korraldus tulla ja kiiresti arvele võtta hooned, nende sisustus, kaader. Ülikool kiiresti tööle panna! Sõitsin Leningradist lennukiga Võrru. Oli ärev tunne. [...] Tartusse sain koos EK(b)P Tartu Maakonnakomitee esimese sekretäri [[Max Laosson]]iga, tema Willisel.'' ''Esimene mulje – rusuv. Varemed suitsesid, linn oli tühi. Ainult mitmevärvilised sidetraadid jooksid läbi uulitsate ja aedade. Käisin tühjades majades, kus kapid, raamatud maha kistud ja sõtkutud. Tuuletõmbes vaatasin oma laastatud kodukohta ja mõtlesin suurele, isegi uskumatule ülesandele – tööle rakendada Tartu ülikool.'' ''Rinne oli Vahi põllutöökooli juures Raadil. Öösiti valgustati rakettidega. Käis pidev tulistamine. Nii 17. septembrini. Ropkast leidsin professor [[Heinrich Riikoja|Hendrik Riikoja]]. Seal sündis mu esimene käskkiri: määrasin Riikoja matemaatika-loodusteaduskonna dekaaniks ning andsin ülesande komplekteerida dekanaat. Ülikooli eest leidsin luuaga pühkimas kojamees Turba. Käskkirjaga number kaks määrasin ta peahoone komandandiks. [...] Ainuke tervem ruum oli rektori kabinet. Mujal oli korralagedus ja prügi – leivakannikatest tapetud kanade ja viinapudeliteni. Aula oli põhku ja narisid täis.''" <ref name="Edasi" />. [[Hillar Palamets]] kirjutab, et teadustöö jäi esialgu tagaplaanile, sest õppejõudude jõupingutused olid suunatud eelkõige õppetööga alustamisele ja ülikooli taastamisele. Pealegi olid tingimused teadustööks vägagi piiratud. [...] Paljude õppejõudude erialased raamatukogud olid sõjategevuse käigus kas hävinud või kannatada saanud. Nii olid Karl Taev, [[Artur Vassar]] ja [[Johann Voldemar Veski]] kaotanud kõik oma raamatud. Ruumide kordaseadmine võttis aega ja auditooriumid olid külmad. Nn soojades auditooriumides kõikus temperatuur +8 – +10 ringis, külmades aga langes isegi alla nulli.<ref>Tartu Ülikooli ajalugu 1918–1982. Tallinn. Kirjastus "Eesti raamat" 1982</ref> Kõikjal oli probleeme elektriga. Karl Taev meenutab, kuidas Krõlovi sajanda surma-aastapäeva tähistati aulas küünlavalgel. "Inimestel oli kodus tuhat muret ja neid tuli vähe, aga mäletan – [[Villem Ernits]] oli kohal." <ref name="Edasi" /> == Teosed == * Eessõna ja kommentaaridega varustatud ja redigeeritud "[[Kristian Jaak Peterson]]. Laulud. Päevaraamat" (Eesti Raamat 1976) * "Eesti kirjanduskriitika 1875–1900" (koos V. Vereviga) * Viieköitelise Kreutzwaldi teoste kommenteeritud kogu 1953 * Eesti kirjanduse lugemik 1944 * [[Philipp Stramm]]i dialoogid * [[Gustav Suits]]u kirjanduslikust tegevusest – Keel ja Kirjandus 1983 * Ajakirjade Looming ja Teater illustratsioonid 1940. aastani * Karl Taevi plaani järgi ja juhendamisel hakkas ilmuma viieköiteline Eesti kirjanduse ajalugu (1946–1948 kolm köidet). == Tunnustused == * Tartu Riikliku Ülikooli kõrgeim autasu – medal * [[Tööpunalipu orden]] * Suure Isamaasõja II järgu orden * 11 mitmesugust medalit * 12 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirja, hulgaliselt haridusministeeriumi ja TRÜ aukirju. Karl Taevi armastati tema särava huumorimeele pärast ja tema hajameelsus oli legendaarne. Õppejõuna oli Karl Taev väga kannatlik ja südamlik – omadused, mille eest tudengid kinkisid talle medali "Kullast süda". Taev käsitles oma loengutes kirjanduse arengut kooskõlas teiste kunstiliikide arenguga, nii võib tema maailmanägemist lugeda interdistsiplinaarseks. === Karl Taevi silmapaistvamad õpilased === * [[Paul-Eerik Rummo]] * [[Lehte Hainsalu]] * [[Ellen Niit]] * [[Marju Lauristin]] * [[Eno Raud]] * [[Rein Veidemann]] == Hobid ja pere == Karl Taevi hobid olid kunst ja kalapüük. Ta maalis ning joonistas peamiselt eesti kirjanike portreid ja maastikke (õli, akvarell, pastell ja graafika). Elu esimesed näpunäited ''[http://en.wikipedia.org/wiki/En_plein_air plein air]'' maalimises sai Karl Taevilt tütretütar [[Fideelia-Signe Roots]]. Karl Taevil ja tema abikaasal Salme Taevil (Põdersool) on kaks tütart, neli tütretütart, neli lapselapselast ja kolm lapselapselapselast. Karl Taevi isa oli Saaremaal sepp. Koos sepistati [[Kudjape]] kalmistu aedu ning huvi sepatöö vastu saatis ka poega terve elu. Suved veetis Karl Taev perega [[Peedu (Elva)|Peedu]] Kirjanike majas, pensionieas Alatskivi lähedal mesinikust tütre pool, kuhu ta sättis sisse ka puutöötoa ja minisepikoja. Kalavetel käis ta peamiselt kunstnik [[Elmar Kits]]ega nii Peedu kui ka Valgemetsa lähistel. Taevide Tartu korter oli kogunemiskohaks ülikoolirahvale ja kunstnikele. Abikaasa Salme Taev meenutab: "Meil käis palju külalisi. Eriti on meeles, kui saatsin klaveril [[Linda Kits-Mägi|Linda Kits-Mäge]]. Mina laulsin teist häält, tema esimest. Linda kunstnikust kaasa [[Elmar Kits]] mängis viiulit ja laulis vahel ka, tihti liitus meiega rahvaluulemees [[Udo Kolk]] tšelloga." <ref>Elukiri 05. 2000</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-leningradi-blokaad-ja-selle-murdmine/similar-22936 "Ajalootund R2-s. Leningradi blokaad ja selle murdmine"]. Raadio 2 saade {{JÄRJESTA:Taev, Karl}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1992]] su3v6uv1zgbl49gs6178p73khk6lj0y Vormsi kirik 0 319967 6164526 6163263 2022-07-20T19:23:48Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vormsi kirik 2011.jpg|pisi|Vormsi kirik]] '''Vormsi Olavi kirik''' on kirik Lääne maakonnas Vormsi vallas [[Hullo]] külas. Kiriku [[kooriruum]] ehitati 14.-15. sajandi vahetusel ja [[võlv]] 15. sajandil.<ref name="kultmälestiste_register"/> 1560. aastal kirik rüüstati.<ref name="kultmälestiste_register"/> Praegune [[pikihoone]] pärineb 1632. aastast.<ref name="kultmälestiste_register"/> Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] seisis kirik tühjana;<ref name="EE"/> 1990. aastal see taaspühitseti.<ref name="kultmälestiste_register"/> Pärast seda alustati kiriku [[restaureerimine|restaureerimist]], milleks loodi [[Vormsi Kiriku Fond]]. Kirikut kasutab [[Vormsi Püha Olavi kogudus]]. == Ajaloost == Suure tõenäosusega olid Vormsi esimesed elanikud rootslased, kes saabusid [[Öland]]ilt umbes 12. sajandi lõpus. Hilisemad saarele tulijad on pärit Soome rootsikeelsetest piirkondadest. Vormsi esimene pühakoda oli lihtne puukirik, mille jäänused leiti 1998. aasta renoveerimise käigus. Kogudus nimetati Püha Olavi koguduseks Norra kuninga [[Olav II Haraldsson|Olav Haraldssoni]] (1015–1030) järgi. Kuningas tõsteti [[pühak]]uks ning tema kultus levis üle Põhjala. == Kirikuehitus == 1596. aastal rääkisid Vormsi talupojad kirikuvisiaatorile David Dubberchile, et kiriku olevat asutanud Taani kuningas. Dubberch arvas, et kirik ehitati 1219. aastal. Kirikuhoone oli ehitatud saare keskpunkti ja kõrgeimale kohale, Hullo seljandikule, mistõttu sai kirikust oluline meremärk. == Kooriruum == Rootsi kunstiteadlane [[Sten Karling]] oli Vormsi kiriku kooriruumi ehituse dateerinud 1330.–1340. aastatesse, ent 1990. aastal kiriku remonditööde käigus selgus, et kooriruum oli ehitatud hoopis 14.–15. sajandi vahetusel. Sama uurimisrühm hindas kooriruumi laemaalide päritolu 15. sajandi algusesse. Samasse aega oli Sten Karling hinnanud ka Maarjat lapsevoodis kujutava keskaegse altarikapi fragmendi. Kooriruum on ligi kaheksa meetrit lai ja terava võlviga. 1989.–1990. aastal toimunud renoveerimise käigus taastati keskaegne altar, mis oli osaliselt lõhutud. Kooriruumi põranda kiviplaadid toodi pikihoonest tagasi ja paigaldati pikiruumiga samale tasapinnale. Eelmisest altari kohal olevast kujundusest on alles vaid altarimaal, inglit kujutav puuskulptuur ja mõned puitdetailid. Altari kohal oleva kujunduse oli kirikule kinkinud [[Magnus Gabriel De la Gardie]] 1667. aastal. == Pikihoone == Peale kooriruumi ehitamist valmis pikihoone, mis raha puudumise tõttu ehitati puust. Uus kivist pikiruum valmis alles 1632. aastal, mil Vormsi oli jäetud Jacob De la Gardiele. Pikihoone oli lihtne, ilma võlvide ning tornita. Hoone läänekülge jäeti ava kirikukella jaoks. Kivist kellatorn jäi aga ehitamata. Pikihoonel on peasissepääs lääneseinas ja külguks lõunapoolsel pikiküljel. Külgukse kaudu kirikusse sisenedes püüab pilku suurejooneline kantsel, mille katus on kaunistatud Kristuse, Johannese, Moosese, Matteuse ja Peetruse puuskulptuurikestega. Kantsel on koopia 1660. aastast pärit eelkäijast, mis Vormsist 1944. aastal Rootsi viidi. Kirikul pole [[Käärkamber|käärkambrit]], mis jäi samuti majanduslikel põhjustel ehitamata. == Renoveerimised == Vormsi kirikut on renoveeritud korduvalt: 1738. aastal pandi kirikule uued aknad ja uksed; 1907. aastal uus põrand; 1912. aastal renoveeriti katus. Suuremad tööd viidi läbi aastatel 1925–1929: katus kaeti plekiga, ehitati rõdu, lubjati seinad, valmistati uus altarilaua ehiskate ja kirikutekstiilid, avati kooriruumi väike aken, parandati [[orel]] ning pandi uus vaip. == Kirikuinventari Rootsi viimine == [[Fail:KT13473.jpg|pisi|Eesti ja rootsikeelne piiblitsitaat kiriku seinal]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus, 1944. aasta suvel lahkusid Vormsilt pea kõik elanikud Rootsi. Kiriku ja koguduse väärtuslikum inventar võeti kaasa, kuna arvati, et Nõukogude okupatsiooni käigus kiriku varad lõhutakse ja kogudus saadetakse laiali. Suurem osa väärtuslikest esemetest õnnestus päästa ning hoiustati Curmani nime all Stockholmi Sparbankeni seifides. 1973. aastal viidi esemed üle Stockholmi Ajaloomuuseumisse. Vormsi kiriku esemed jõudsid Eestisse tagasi alles 2006. aasta oktoobris ning on talletatud Tallinnas eestirootsi kirikumuuseumis. Vormsi kiriku ja kogudusega läks just nii nagu arvati, okupatsioonivõimud keelustasid kogu kiriku ja religioosse tegevuse. Kirikusisustus lõhuti, pinkidest said küttepuud ja kirikusaalist kartuli, vilja ja heina laoruum. Tühjalt seisvast hoonest sai peagi noorte vandaalitsemise paik. 1976. aastal külastas kirikut Eesti Kultuurimälestiste Kaitse inspektsioon, mille eestvõttel parandati katus. Kirikule püüti leida uusi kasutusvõimalusi, kuid kohalikel nõukogude võimu esindajatel puudus huvi ning hoone jäi saatuse hooleks. == Taastamistööd 1988–1990 == Kiriku renoveerimise initsiaatorid olid saare metsaülem (ja 1999–2002 vallavanem) [[Ants Varblane]], tema arstist abikaasa Sölvi ning õpetaja ja arhitekt [[Ants Rajando]]. Koos arhitekt Tõnu Parmaksoniga taotleti kiriku katuse taastamiseks luba. Ettekäändeks toodi, et hoonet hakatakse kasutama ühiskondliku kokkusaamiskohana. 1988. aastal saadi luba ja raha töö alustamiseks, kuid kokkusaamiskohta kirikust ei saanud. Sellel oli kaks põhjust: Haapsalu linnaarhitekt Ervin-Johan Sedman laitis selle maha ning kirik oli ka viletsas seisus. Eestirootslastest järeltulijad ning nende kultuuripärandi kaitsmisest huvitatud inimesed asutasid [[Eestirootslaste Kultuuri Selts]]i (ERKS), mis toetas Püha Olavi kiriku renoveerimisplaane. ERKS-ist sai SOV-i Rootsi tütarorganisatsioon ning selle kaudu hakkasid Rootsis elavad eestirootslased seltsi tegevust toetama. Koostööd hakati tegema ka [[Vormsi Kiriku Fond|Vormsi Kirikufondiga]] (''Ormsö Kyrkofond'') Stockholmis, mis oligi loodud kiriku renoveerimiseks. == Taaspühitsemine 1990 == Vormsi kirik taaspühitseti [[olavipäev]]al, 29. juulil 1990, seda toimetasid Eesti peapiiskop [[Kuno Pajula]], Stockholmi piiskop Henrik Svenungsson ja Porvoo piiskopkonna piiskop Erik Vikström. Teenistusel osalesid veel Stockholmi Djurö koguduse õpetaja Lars Edström, Haapsalu praost ja Vormsi koguduse hooldajaõpetaja [[Tiit Salumäe]], Harju-Madise koguduse õpetaja, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse hooldajaõpetaja [[Juta Siirak]] ning praost Anders Ruuth Rootsist. Kirik ja kirikuküngas oli rahvast täis. Sisseõnnistamist kandsid üle nii Eesti kui ka Soome raadio ja nädal hiljem näidati teenistust ka Eesti ja Soome televisioonis. <gallery> Fail:Vormsi kiriku taevalagi, 2016.jpg|Kooriruumi laemaalingud Fail:Vormsi kiriku interjöör.jpg|Kiriku interjöör Fail:Vormsi kiriku kantsel.jpg|Kantsel Fail:Vormsi kiriku altar.jpg|Altar Fail:Vormsi kiriku pingirida.jpg|Pingirida Fail:Vormsi kiriku orel.jpg|Orel Fail:KT13477.jpg|Laev Fail:KT13463.jpg|Väike aken, millega tagant legendi järgi pidalitõbised jutlust kuulamas käisid Fail:KT13470.jpg|Puunikerdus kooriruumis </gallery> ==Vaata ka== *[[Vormsi Ülestõusmise kirik]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15598 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 16.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|681}}</ref>}} == Kirjandus == * Hammermann, M. Vormsi. Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus 2019. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:403753 ==Välislingid== {{commonskat}} *{{kultuurimälestis|15598}} *[https://vormsikirik.ee/kirik Kirikust koguduse kodulehel] {{koord}} [[Kategooria:Läänemaa kirikud]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]] [[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Vormsi vald]] hx1ps94odmhq98un5utup3begjhqabh Reaktiivmootor 0 321024 6164772 5010950 2022-07-21T07:12:18Z Sillerkiil 58396 pilt wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:20141025 Shockwave Truck Alliance Air Show 2014-3.jpg|pisi|Reaktiivmootoriga [[veok]] [[Texas|Texases]], USA-s 2014. aastal]] '''Reaktiivmootor''' on [[mootor]], milles edasiviiv jõud on põhjustatud vastassuunas väljavoolava [[gaas]]i- või [[vedelik]]ujoa kiirenemise vastumõjust.<ref>Võõrsõnade leksikon, 5. trükk, Tallinn, "Valgus" 1983, lk. 525</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=PrVwDvq9Rw4 The History of Jet Engines documentary]</ref> Reaktiivjoa [[kineetiline energia|kineetilise energia]] allikaks on [[soojusenergia]], [[keemiline energia]], [[tuumaenergia]], [[elektrienergia]], [[päikeseenergia]] või muu energia. Reaktiivjoa mittesoojuslikku kiirendamist, näiteks vedelikujoa [[mehaaniline|mehaanilist]] kiirendamist [[pump|pumba]] abil, on rakendatud suhteliselt vähe.<ref name="EE"/><ref name="Tehnikaleksikon"/> Lennunduses jagunevad reaktiivmootorid õhku hingavateks mootoriteks [[õhureaktiivmootor|õhureaktiivmootoriteks]] ja õhku mitte hingavateks mootoriteks [[rakettmootor|rakettmootoriteks]].<ref name="Tehnikaleksikon"/> {{-}} == Turbiinmootorid == === Gaasiturbiinmootor === Gaasiturbiin on turbiinmootori tüüp, kus mitmeastmeline [[labamasin]] (mitu rootorit ja staatorit) kompressor on ühisel võllil ühendatud turbiiniga. Kompressori ja turbiini vahel on põlemiskamber, milles kompressorist tulnud kokkusurutud õhu sisse pihustatakse eriliste pihustite kaudu kütust. Kütuse ja õhu segu süütamisel toimub põlemine. Põlemisel paisunud suure rõhu ja kõrge temperatuuriga põlemisgaasid väljuvad põlemiskambrist üle mitmeastmelise turbiini labade, pannes gaaside vooluenergiaga turbiini rootori võlli pöörlema ja samas ka samal võllil kompressori rootorid. Vähesem ülejääk põlemisgaaside energiast väljub kõrge temperatuuriga heitgaaside joa näol düüsist. Gaasiturbiine kasutatakse elektrigeneraatorite, laevade sõukruvide ja gaasikompressorite/pumpade käitamiseks. === Turboreaktiivmootor === [[Pilt:Jet engine.svg|thumb|right|Turboreaktiivmootor|300px]] Turboreaktiivmootor on reaktiivmootor, milles kompressor surub õhu põlemiskambrisse, kus toimub kütuse põlemine. Põlemiskambrist väljub paisunud kuum gaas üle turbiinilabade düüsi kaudu ning tekitab liikumiseks vajaliku reaktiivjõu. Turbiinist väljudes sisaldub põlemisgaasides veel hapnikku, mida kasutatakse järelpõlemiskambris täiendavalt pihustatud kütuse põletamiseks, et saada lisareaktiivjõudu. Erinevalt turboventilaatormootorist, läbib peaaegu kogu mootorisse sattunud õhk kompressori, põlemiskambri ja turbiini. === Turboventilaatormootor === {{pikemalt|Turboventilaatormootor}} [[File:Turbofan operation lbp.svg|thumb|right|Turboventilaatormootor |200px]] Turboventilaatormootor on põhimõtteliselt turboreaktiivmootor, mille võllile on lisatud suur ventilaator, mida ajab ringi, nagu kompressoritki, turbiin.<ref>Youtube video: [http://www.youtube.com/watch?v=AtqXfzHz_b8 Turbojet or Turbofan - Turbine engines: A Closer Look] </ref> Ventilaator annab ligi 85% kogu mootori tõmbejõust, enamik õhust läbib just ventilaatori, mootori ülejäänud osadest täiesti mööda. See õhk pole nii suure kiirusega kui düüsist väljuvad gaasid, kuid seda õhku on mahult palju, mis muudab sellise mootori ökonoomsemaks turboreaktiivmootorist. Allahelikiirusel lendamisel on turboventilaatormootorid kõige ökonoomsemad. === Turbopropellermootor === [[File:Turboprop operation-en.svg|thumb|right|Turbopropellermootor|200px]] Propellerit ajab ringi gaasiturbiin, enamik energiast läheb turbiini võllile propelleri käitamiseks.<ref>Youtube video: [http://www.youtube.com/watch?v=0XRhCwk7XzU Turboprop Core - turbine Engines. A Closer look] </ref> Suure võimsuse ning väikese massi ja mõõtmete tõttu sobib hästi helikopterite mootoriks. Turbopropellermootoritega lennukid on parimate omadustega lendamiseks väiksematel kõrgustel kohalikel lennuliinidel. Turbopropellerlennukid sobivad hästi lennuväljadele kus on lühike maandumisrada, sest propelleri hea staatilise tõmbe tõttu saavad sellise lennuki rattad ruttu raja pinnalt lahti. {{-}} ==Otsevoolu reaktiivmootorid== === Ram-reaktiivmootor === [[File:Ramjet operation.svg|thumb|right|Ramjet mootori skeem."M" on õhuvoolu [[machi arv]].|200px]] Ramjet-tüüpi reaktiivmootorites pole pöörlevaid osi: puudub kompressor ja turbiin, õhu komprimeerimine (kokkusurumine) toimub lennuki suure kiiruse mõjul. Sellise reaktiivmootori sisselaskeavas asub terava otsaga reguleeritav koonus, mille tagumises laiemas osas on ülehelikiiruseline õhuvool aeglustunud ning suurenenud rõhuga enne põlemiskambrisse jõudmist: düüsist väljuvate põlemisgaaside kiirus on suurem kui mootorisse siseneva õhu kiirus. Ramjet-tüüpi reaktiivmootor töötab ainult suurel kiirusel lennates. Mida kiiremini lennata, seda suuremat võimsust mootor arendab, kuid piirid seab mootorile materjalide kuumustaluvus. Seda tüüpi mootoritega on võimalik arendada lennukiirust kuni 6 [[Machi arv|Machi]]. === Scram-reaktiivmootor === [[File:Scramjet operation.png|thumb|right|Scramjet mootor |200px]] Scram ('''''s'''upersonic '''c'''ombustion '''ramjet)''' ''mootor on põhimõtteliselt sarnane ramjet-tüüpi mootorile, kuid siin kogu mootori kanalit läbiv mitmekordse ülehelikiirusega õhk peaaegu ei aeglustu. Põlemiskambris saavad trakti läbivad gaasid lisaenergiat, mis võimaldab saavutada hüperhelikiirust - ca 10-20 [[Machi arv|Machi]]. ==Pulsatsioon-reaktiivmootor== [[Pilt:Puls1Motor en.gif|pisi|pulsatsioon reaktiivmootor]] Sellise mootori tõmme saavutatakse [[kütus]]e tõukelisel (pulseerival) põlemisel põlemiskambris. [[Õhk]] siseneb läbi [[vedru]]-klappmehhanismi ([[membraan (tehnika)|membraanide]]) põlemiskambrisse, kus pihustatud kütuse-õhu segu sütib ning põleb plahvatuslikult. Tekkinud ülerõhust kambris õhu sisselaskeklapid sulguvad ning põlemisgaaside ainsaks väljapääsuks jääb pika resonantstoru (vajalik ajakonstandi saavutamiseks) kaudu düüs. Mingiks hetkeks tekib põlemiskambris pärast plahvatuslikku põlemist hõrendus, õhu sisselaskeklapid avanevad hõrenduse suunas ning [[tsükkel]] kordub uuesti. ==Rakett-reaktiivmootor== {{pikemalt|Rakettmootor}} [[Pilt:Rocket thrust.svg|pisi|rakettmootor]] '''Rakett-reaktiivmootor''' ehk '''[[rakettmootor]]''' on reaktiivmootor, mis ei vaja reaktiivjoa tekitamiseks väliskeskkonda vaid kannab reaktiivtõuke saavutamiseks vajalikke aineid endaga täies mahus kaasas. Tuntuim on keemiline rakettmootor, milles [[energia]] allikaks on [[eksotermiline reaktsioon]] (peamiselt [[põlemine]] ja [[Katalüüs|katalüütiline lagunemine]]) ja reaktiivjoa moodustavad selle kuumad jääkgaasid. Keemiline rakettmootor ei vaja töötamiseks [[Õhk|välisõhku]] ei [[oksüdeerija]] ega reaktiivmassina. Tänapäeval kasutatakse peamiselt keemilisi vedelkütus- ja tahkekütusrakettmootoreid, kuid arendamisel on ka tuuma- ja elektrirakettmootorid. Teoreetiliselt võib rakettmootoriga arendada valguse kiirusele lähedasi kiiruseid, kuid praktikas sõltub maksimumkiirus kaasasoleva kütuse hulgast, reaktiivtõuget genereeriva protsessi võimsusest ning lennuseadme massist. Rakettmootor on peamine [[Kosmonautika|kosmonautikas]] kasutatav [[mootor]]. Ühe või mitme rakettmootoriga lennuseadet nimetatakse üldjuhul [[Rakett|raketiks]]. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Tehnikaleksikon">1981. [[Tehnikaleksikon]]. Tallinn, Valgus. Lk 422</ref> <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia]] veebis [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/reaktiivmootor1] (vaadatud 25.03.2013)</ref> }} [[Kategooria:Aerodünaamika]] [[Kategooria:Hüdrodünaamika]] [[Kategooria:Lennukimootorid]] jg2a73q05k1d5r0xaedfzumh8n14kyh Kirjurahu 0 322288 6164778 5900585 2022-07-21T07:52:46Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kirjurahu (Maa-amet kaldaerofoto ID3667219 2020-05-31).jpg|pisi|Kirjurahu Maa-ameti kaldaerofotol]] '''Kirjurahu''' (ka '''Kerju''', '''Kerjurahu''') on [[Liivi laht|Liivi lahes]] olev 5,2 [[hektar]]i suurune [[saar]], mis jääb [[Abruka]]st 4 kilomeetrit kagusse.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|saar|1397484665}} (vaadatud 04.04.2013)</ref> Saare rannajoone pikkus on 2 kilomeetrit. Saar on [[sirp]]ja kujuga ja liivane.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee"/> Saarel on 11 m kõrgune [[tulepaak]].<ref>{{VTAtuletorn|2694|Kirjurahu tulepaak}}</ref> Rahu on looduskaitse all, see on [[hallhüljes]]te poegimisala. ==Vaata ka== *[[Kirjurahu madal]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{EELIS|saar|1397484665}} {{koord|tüüp=saar}} [[Kategooria:Abruka]] [[Kategooria:Saaremaa valla saared]] [[Kategooria:Liivi lahe saared]] egg1fxjsboj2r2cmu690bzd7pwrsvbt Ilmar Vooremaa 0 324859 6164878 4508273 2022-07-21T11:51:11Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Herbert Georg Vooremaa''' (enne [[nimede eestistamine|eestistamist]] '''Ilmar Herbert Georg Wöhrmann'''; [[31. august]] [[1906]] [[Karja]] – [[18. september]] [[1976]] [[Arvika]], [[Värmlandi lään]]) oli eesti [[arst]]. Ta lõpetas [[1924]]. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/6-7_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonda]], mille lõpetas [[1931]]. aastal arsti astme väärilisena ''cum laude''. Vahepeal õppis ta meditsiini (aastal [[1928]]) [[Jena ülikool]]is ja aastatel [[1931]]–[[1932]] täiendas ennast Jena ülikooli õigusteaduskonnas. Ta töötas juba aastast [[1925]] [[Tartu Ülikool]]i histoloogiainstituudis. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]] ridadesse. Aastast [[1931]] sai temast [[Tartu Ülikool]]i II haavakliiniku assistent professorite [[Konstantin Konik]]u ja [[Ulrich Karell]]i juures. Ta töötas aastani [[1943]] Tartu Ülikooli haavakliiniku juures. Sel perioodil valmis tal doktoriväitekiri teemal ''"Luude ja liigeste tiisikus Eestis 1920–1934 ja selle tekitaja tüübid"'', mille ta kaitses [[Tartu Ülikool]]i juures [[3. märts]]il [[1939]], omandades ''dr. med.'' kraadi. Samal aastal tunnustas [[Arstide Koda|Arstide Koja]] Eriarstide Toimkond ta haavahaiguste eriarstiks. Aastal [[1943]] taandus ta taas [[Saaremaa]]le, võttes vastu [[Saaremaa Haigla]] juhataja koha. Aastal [[1944]] põgenes ta koos abikaasa ja tütrega üle Läänemere Rootsi. Aastatel [[1945]]–[[1946]] töötas ta alamarsti kohusetäitjana mitmetes Rootsi haiglates. Tööloa Rootsis saavutas ta juba aastal [[1948]]. Aastatel [[1949]]–[[1957]] oli ta tööl Arvika haiglas. Aastal [[1958]] avas ta [[Arvika]]s ([[Värmlandi lään]]is) ka erapraksise. Aastal [[1960]] esitati ta esimese eesti arstina Rootsi tervishoiuvalitsuse "Medicinalstyrelsen'i" poolt ülemarsti kohale kinnitamiseks [[Bäckefors]]i haigla (asub [[Västra Götalandi lään]]is) kirurgia osakonnas. ''Dr. med.'' Ilmar Vooremaa suri aastal [[1976]] [[Arvika]]s [[Värmlandi lään]]is ja ta on maetud Arvika kalmistule. == Isiklikku == Ta abiellus aastal [[1931]] kolleeg [[Salme Vooremaa|Salme Taler]]iga ja neil sündis aastal [[1943]] tütar. Tema isa [[Karl Wöhrmann]] oli [[Karja Katariina kogudus]]e (ja Metsküla abikoguduse) õpetaja, vend [[Aksel Erich Vooremaa]], kes hukkus [[NKVD]] [[Massimõrv Tartu vanglas|massimõrva ohvrina]] Tartu vanglas, oli pastoriks [[Tartu Maarja kogudus]]es. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 508-509. {{JÄRJESTA:Vooremaa, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Arstide Koja liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1976]] 7tyrzrgx7qmp7qz4rlcncywtsoeuavk 6164879 6164878 2022-07-21T11:52:08Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Herbert Georg Vooremaa''' (enne [[nimede eestistamine|eestistamist]] '''Ilmar Herbert Georg Wöhrmann'''; [[31. august]] [[1906]] [[Karja]] – [[18. september]] [[1976]] [[Arvika]], [[Värmlandi lään]]) oli eesti [[arst]]. Ta lõpetas [[1924]]. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/6-7_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonda]], mille lõpetas [[1931]]. aastal arsti astme väärilisena ''cum laude''. Vahepeal õppis ta meditsiini (aastal [[1928]]) [[Jena ülikool]]is ja aastatel [[1931]]–[[1932]] täiendas ennast Jena ülikooli õigusteaduskonnas. Ta töötas juba aastast [[1925]] [[Tartu Ülikool]]i histoloogiainstituudis. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]] ridadesse. Aastast [[1931]] sai temast [[Tartu Ülikool]]i II haavakliiniku assistent professorite [[Konstantin Konik]]u ja [[Ulrich Karell]]i juures. Ta töötas aastani [[1943]] Tartu Ülikooli haavakliiniku juures. Sel perioodil valmis tal doktoriväitekiri teemal ''"Luude ja liigeste tiisikus Eestis 1920–1934 ja selle tekitaja tüübid"'', mille ta kaitses [[Tartu Ülikool]]i juures [[3. märts]]il [[1939]], omandades ''dr. med.'' kraadi. Samal aastal tunnustas [[Arstide Koda|Arstide Koja]] Eriarstide Toimkond ta haavahaiguste eriarstiks. Aastal [[1943]] taandus ta taas [[Saaremaa]]le, võttes vastu [[Saaremaa Haigla]] juhataja koha. Aastal [[1944]] põgenes ta koos abikaasa ja tütrega üle Läänemere Rootsi. Aastatel [[1945]]–[[1946]] töötas ta alamarsti kohusetäitjana mitmetes Rootsi haiglates. Tööloa Rootsis saavutas ta juba aastal [[1948]]. Aastatel [[1949]]–[[1957]] oli ta tööl Arvika haiglas. Aastal [[1958]] avas ta [[Arvika]]s ([[Värmlandi lään]]is) ka erapraksise. Aastal [[1960]] esitati ta esimese eesti arstina Rootsi tervishoiuvalitsuse "Medicinalstyrelsen'i" poolt ülemarsti kohale kinnitamiseks [[Bäckefors]]i haigla (asub [[Västra Götalandi lään]]is) kirurgia osakonnas. ''Dr. med.'' Ilmar Vooremaa suri aastal [[1976]] [[Arvika]]s [[Värmlandi lään]]is ja ta on maetud Arvika kalmistule. == Isiklikku == Ta abiellus aastal [[1931]] kolleeg [[Salme Vooremaa|Salme Taler]]iga ja neil sündis aastal [[1943]] tütar. Tema isa [[Karl Wöhrmann]] oli [[Karja Katariina kogudus]]e (ja Metsküla abikoguduse) õpetaja, vend [[Aksel Erich Vooremaa]], kes hukkus [[NKVD]] [[Massimõrv Tartu vanglas|massimõrva ohvrina]] Tartu vanglas, oli pastoriks [[Tartu Maarja kogudus]]es. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 508-509. {{JÄRJESTA:Vooremaa, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Arstide Koja liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1976]] 3nupxtsw26eju0ruk84g0hp6hovfuh7 Endla Tegova 0 326290 6164702 6157123 2022-07-20T23:47:13Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tegovad.IMG_1666.JPG|pisi|Endla ja [[Lembit Tegova]] haud [[Kudjape kalmistu]]l]] '''Endla Tegova''' (sünninimi Vainula (aastani 1935 '''Vinter'''); [[26. november]] [[1922]] [[Abula]], [[Mustjala vald (Mustjala kihelkond)|Mustjala vald]] (praegu [[Saaremaa vald]]) – [[16. märts]] [[1987]] [[Kuressaare]]) oli eesti kirjanik. Ta sündis töölisperekonnas (tema isa töötas saeveskis)<ref>[http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/files/ENDLA%20TEGOVA.pdf Elulugu Orissaare raamatukogu veebis (pdf)</ref>. Koolitee algas [[1930]] [[Pidula Algkool]]is, [[1936]] jätkas ta [[Pidula Lääne-Saare Kodumajandus-Täienduskool]]is. Peagi aga kool likvideeriti ja lõputunnistus jäi tal saamata. 1940 astus Endla [[Mustjala Mittetäielik Keskkool|Mustjala Mittetäielikku Keskkool]]i, mille lõpetas [[1941]]. [[1942]]–[[1944]] õppis ta [[Mustjala Osaline Põllumajandus-Täienduskool|Mustjala Osalises Põllumajandus-Täienduskoolis]]. Ka see kool likvideeriti ja diplom jäi saamata. [[1945]] sai Tegovast Kuressaare Käsitööstusliku kooli õpilane. Ettenähtud 4-aastase õppeaja läbis tema 3 aastaga, omandades tehnik-tehnoloogi kutse. Kõrghariduse omandas kaugõppe teel [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] (praegu Tallinna Ülikool). Seejärel töötas Mustjalas eesti keele ja kirjanduse õpetajana, selle järel jätkas sama tööd Taritus. Järgnes töö [[Kingissepa Töölisnoorte Keskkool]]i eesti keele ja kirjanduse õpetajana, [[Kingissepa 8-klassiline Kool|Kingissepa 8-klassilise Kooli]] asendusõpetajana ja [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa 1. Keskkooli]] ilmeka lugemise õpetajana. Kuid suurema osa oma elust on ta töötanud [[Kuressaare Ametikool|Maakutsekoolis nr 26]] (hiljem Kutsekeskkool nr 26, tänapäeval [[Kuressaare Ametikool]]), kus ta õpetas ühiskonnaõpetust, esteetilist kasvatust ja ajalugu. Muu hulgas õpetas ta [[näidend]]eid, [[deklamatsioon]]e ja [[tants]]e. Esikromaani asus ta kirjutama aasta enne pensionile jäämist. Ta jõudis lõpetada 4 romaani: "Tunglejad" (sai 1979. aastal romaanivõistlusel ergutusauhinna; ilmus 1980), "Humalaaias" (1982; kutsekooli elust), "Põlvili" (1986) ja "Laulatatud" (1986),<ref>Enda Naaber, [http://www.saartehaal.ee/2012/11/21/kohtumisi-kirjanik-endla-tegovaga/ Kohtumisi kirjanik Endla Tegovaga], Saarte Hääl, 21. november 2012</ref> pooleli jäi kaks. Üks poolelijäänud romaanidest kandis pealkirja "Vähk", teine "Püramiid". Ta kirjutas ka näidendeid, luuletusi ja lühijutte<ref>Helgi Allik, [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=12081&kat=1 Endla Tegova elab meie mälestustes], Meie Maa, 26. november 2002</ref>. ==Isiklikku== [[1957]] abiellus Endla [[Lembit Tegova]]ga. Neil on poeg Meelis Tegova. Endla Tegova suri vähki 16. märtsil 1987. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tegova, Endla}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 2edbe1yuunlahu7x09dec4svql8g8s5 6164705 6164702 2022-07-20T23:49:15Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tegovad.IMG_1666.JPG|pisi|Endla ja [[Lembit Tegova]] haud [[Kudjape kalmistu]]l]] '''Endla Tegova''' (sünninimi Vainula (aastani 1935 '''Vinter'''); [[26. november]] [[1922]] [[Abula]], [[Mustjala vald (Mustjala kihelkond)|Mustjala vald]], [[Saaremaa]] – [[16. märts]] [[1987]] [[Kuressaare]]) oli eesti kirjanik. Ta sündis töölisperekonnas (tema isa töötas saeveskis)<ref>[http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/files/ENDLA%20TEGOVA.pdf Elulugu Orissaare raamatukogu veebis (pdf)</ref>. Koolitee algas [[1930]] [[Pidula Algkool]]is, [[1936]] jätkas ta [[Pidula Lääne-Saare Kodumajandus-Täienduskool]]is. Peagi aga kool likvideeriti ja lõputunnistus jäi tal saamata. 1940 astus Endla [[Mustjala Mittetäielik Keskkool|Mustjala Mittetäielikku Keskkool]]i, mille lõpetas [[1941]]. [[1942]]–[[1944]] õppis ta [[Mustjala Osaline Põllumajandus-Täienduskool|Mustjala Osalises Põllumajandus-Täienduskoolis]]. Ka see kool likvideeriti ja diplom jäi saamata. [[1945]] sai Tegovast Kuressaare Käsitööstusliku kooli õpilane. Ettenähtud 4-aastase õppeaja läbis tema 3 aastaga, omandades tehnik-tehnoloogi kutse. Kõrghariduse omandas kaugõppe teel [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] (praegu Tallinna Ülikool). Seejärel töötas Mustjalas eesti keele ja kirjanduse õpetajana, selle järel jätkas sama tööd Taritus. Järgnes töö [[Kingissepa Töölisnoorte Keskkool]]i eesti keele ja kirjanduse õpetajana, [[Kingissepa 8-klassiline Kool|Kingissepa 8-klassilise Kooli]] asendusõpetajana ja [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa 1. Keskkooli]] ilmeka lugemise õpetajana. Kuid suurema osa oma elust on ta töötanud [[Kuressaare Ametikool|Maakutsekoolis nr 26]] (hiljem Kutsekeskkool nr 26, tänapäeval [[Kuressaare Ametikool]]), kus ta õpetas ühiskonnaõpetust, esteetilist kasvatust ja ajalugu. Muu hulgas õpetas ta [[näidend]]eid, [[deklamatsioon]]e ja [[tants]]e. Esikromaani asus ta kirjutama aasta enne pensionile jäämist. Ta jõudis lõpetada 4 romaani: "Tunglejad" (sai 1979. aastal romaanivõistlusel ergutusauhinna; ilmus 1980), "Humalaaias" (1982; kutsekooli elust), "Põlvili" (1986) ja "Laulatatud" (1986),<ref>Enda Naaber, [http://www.saartehaal.ee/2012/11/21/kohtumisi-kirjanik-endla-tegovaga/ Kohtumisi kirjanik Endla Tegovaga], Saarte Hääl, 21. november 2012</ref> pooleli jäi kaks. Üks poolelijäänud romaanidest kandis pealkirja "Vähk", teine "Püramiid". Ta kirjutas ka näidendeid, luuletusi ja lühijutte<ref>Helgi Allik, [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=12081&kat=1 Endla Tegova elab meie mälestustes], Meie Maa, 26. november 2002</ref>. ==Isiklikku== [[1957]] abiellus Endla [[Lembit Tegova]]ga. Neil on poeg Meelis Tegova. Endla Tegova suri vähki 16. märtsil 1987. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tegova, Endla}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1987]] gpl216vag506ne9cyswrguir2tjzzd5 Tallinna linnavolinike loend 0 328108 6164848 4754229 2022-07-21T10:12:14Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''[[Tallinna linnavolikogu]]''' [[Tallinna linnavolinik]]e loendid: * [[Tallinna linnavolinike loend (1904)]] * [[Tallinna linnavolinike loend (1909)]] * [[Tallinna linnavolinike loend (1913)]] * [[Tallinna linnavolinike loend (1917)]] * [[Tallinna linnavolinike loend (1921)]] * [[Tallinna linnavolinike loend (1927)]] * [[Tallinna linnavolinike loend (1930)]] * [[Tallinna linnavolinike loend (1934)]] * [[Tallinna linnavolinike loend (1939)]] f6l1hrlyxzm15whi9em5t7xnwnt90fo Kaljo Ellik 0 332540 6164691 5931034 2022-07-20T23:36:33Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kaljo Ellik''' ([[9. mai]] [[1948]] [[Siiksaare]], [[Valjala vald (1939)|Valjala vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[27. märts]] [[2017]] [[Kuressaare]]) oli [[Eesti]] poliitik. Ta lõpetas [[1963]]. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]], [[1968]]. aastal [[Räpina Aiandustehnikum]]i ja [[1975]]. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Lisaks õppis Tartu Kujutava Kunsti Kursustel ja [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is sotsiaalpsühholoogiat. Ta töötas aastatel [[1969]]–[[1979]] [[Kingissepa rajoon]]i Seemneinspektsiooni vanemagronoom-inspektorina ja [[1978]]–[[1990]] [[Kingissepa Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] aseesimehena. [[1990]]. aastal oli ta [[Kuressaare]] abilinnapea. Aastatel [[1990]]–[[1992]] oli ta [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige, [[20. august]]il [[1991]] hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt ning oli [[20. Augusti Klubi]] liige. Ta oli ka [[Eesti Kongress]]i liige. [[18. september|18. septembrist]] [[1991]] kuulus ta [[Keskerakond]]a. ==Tunnustus== *2002 [[Riigivapi V klassi teenetemärk]] *2006 [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] *2008 [[Kuressaare linna teenetemärk]] {{JÄRJESTA:Ellik, Kaljo}} [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli agronoomiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2017]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] 8gbnpenxytw82qk72gkd5uk6d8xc4je Hara oja 0 337844 6164398 4888272 2022-07-20T17:15:22Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Hara oja | pildi_nimi = Hara oja1.jpg | pildi_link = | pildi_laius = | jõe_lähe = [[Mädajärve org]] | suue = [[Pudisoo jõgi]] | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7 km | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Hara oja''' (keskjooksul ka ''Ohrpa oja'', ülemjooksul ka ''Sääsepauna oja'') on [[oja]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Pudisoo]] ja [[Pedaspea]] külas. Oja algab Pudisoo külas [[Mädajärve org|Mädajärve orust]], kust voolub põhja suunas [[Hara tee]]ni Pedaspea külas, mille juures pöörab tagasi lõunasse. Oja suubub Pudisoo külas [[Pudisoo jõgi|Pudisoo jõkke]]. == Välislingid == * {{kkr}} * http://pudisoo.com/pudisoo/mida-vaadata/ [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Kuusalu valla veekogud]] 30y4vj0sihidfzugk7cruae96cbwl0x Aleksander Tamm 0 339437 6164864 4679021 2022-07-21T10:51:44Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib lauljast; haridus- ja kultuuritegelase kohta vaata artiklit [[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)]]; vaimuliku kohta vaata artiklit [[Aleksander Tamm (vaimulik)]].}} '''Aleksander Tamm''' ([[28. august]] [[1903]] [[Peterburi]] – [[5. juuni]] [[1988]] [[Tallinn]]) oli eesti laulja ([[tenor]])<ref name="EMBL"/>. Ta õppis [[Võru Poeglaste Gümnaasium|Võru Poeglaste Gümnaasiumis]] ja lõpetas 1936. aastal [[Tallinna Konservatoorium]]i [[Aino Tamm|Aino Tamme]] ja [[Helmi Einer]]i lauluklassi.<ref>E.V. Tallinna Konservatooriumi XII lend. Muusikaleht, nr.5/6, 1936</ref> Aastatel 1930–1941 laulis ta [[Estonia (teater)|Estonia]] kooris<ref name="EMBL"/>. Aastatel 1942–1944 kuulus [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse]]. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EMBL">{{EMBL|2|368}}</ref>}} {{JÄRJESTA:Tamm, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1988]] 3fkyxnt3cqdghnmb8mlgd91bc60g9a9 Mu‘taz ‘Īsá Barshim 0 342054 6164656 5566813 2022-07-20T22:08:06Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Mu‘taz ‘Īsá Barshim | Pilt = Mutaz essa barshim.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildinimi = <small>Barshim 2011. aasta Doha Teemantliigal | Riik = Katar | Sünniaeg = {{süv|1991|6|24}} | Sünnikoht = [[Doha]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 192 cm | Kaal = 70 kg | Spordiklubi= | Treener = [[Stanisław Szczyrba]] | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Sõjaväelaste maailmamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta sõjaväelaste maailmamängud|2011 Rio de Janeiro]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|Aasia meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2011 Kobe]]|Kõrgushüpe}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2015 Wuhan]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010 Mondon]]|Kõrgushüpe}} }} '''Mu‘taz ‘Īsá Barshim''' ([[araabia keel]]es معتز عيسى برشم; sündinud [[24. juuni]]l [[1991]] [[Doha]]s) on [[Katar]]i [[kergejõustiklane]] ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]), kolmekordne maailmameister. 2010. aastal osales Barshim [[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|sisemaailmameistrivõistlustel Dohas]] saavutades 14. koha, kuid ta võitis samal aastal kulla nii Aasia sisemeistrivõistlustel kui ka [[2010. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlustel]]. Järgmisel aastal saavutas ta [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel Taegus]] seitsmenda koha tulemusega 2.32, ja ta võitis Aasia meistrivõistlustel [[Kōbe]]s kuldmedali tulemusega 2.35. 2012. aastal võitis Barshim Aasia sisemeistrivõistlustel kulla tulemusega 2.37, saavutas [[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|sisemaailmameistrivõistlustel İstanbulis]] üheksanda koha tulemusega 2.28 ning võitis [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|Londoni olümpiamängudel]] pronksmedali tulemusega 2.29. Barshim võitis [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel Moskvas 2013]] hõbemedali tulemusega 2.38. 2014. aastal tuli ta [[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|sisemaailmameistriks]]. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is oli ta 2.33ga neljas. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta 2.36-ga hõbemedali. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] tuli ta tulemusega 2.35 maailmameistriks.<ref>[http://sport.err.ee/612793/meeste-korgushuppe-valitseja-sai-lopuks-kaela-saravaima-medali "Meeste kõrgushüppe valitseja sai lõpuks kaela säravaima medali"]. ERR Sport. 13.8.2017. Vaadatud 14.8.2017</ref> Maailmameistriks on ta tulnud veel ka aastatel 2019 ja 2022. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s jagas ta koos itaallase [[Gianmarco Tamberi]]ga esikohta, kui mõlemad ületas 2.37. Aastatel 2014, 2015 ja 2017 on ta tulnud kõrgushüppes [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. 1. juunil 2013 ületas ta [[Eugene]]'is kõrguse 2.40. Nii kõrgele poldud hüpatud pärast 2000. aastat, kui selle kõrguse ületas [[Vjatšeslav Voronin]].<ref>{{netiviide | URL = http://sport.postimees.ee/1256016/meeste-korgushuppes-nahti-viimase-13-aasta-parimat-hupet| Pealkiri = Meeste kõrgushüppes nähti viimase 13 aasta parimat hüpet| Väljaanne = Postimees.ee| Aeg = 2. juuni 2013}}</ref> Tema isiklik rekord on '''2.43''', mille ta hüppas 5. septembril 2014 [[Brüssel]]is. Tema siserekord on '''2.41''', mis on hüpatud 18. veebruaril 2015 [[Athlone]]'is. Mõlemad tulemused on Aasia parimad. Barshimi noorem vend [[Muamer Aissa Barshim]] on samuti kõrgushüppaja. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste kõrgushüppes}} {{JÄRJESTA:Barshim, Mutaz Isa}} [[Kategooria:Katari kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] cuakssl5gv11aazmbdgpvcepwpf6sd8 Mall:Maailmameistrid meeste kettaheites 10 342088 6164533 5567475 2022-07-20T19:34:16Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid meeste kettaheites | päis = Meeste [[Kettaheide|kettaheite]] maailmameistrid | loend1 = 1983: [[Imrich Bugár]] (TCH){{·}}1987: [[Jürgen Schult]] (GER){{·}}1991: [[Lars Riedel]] (GER){{·}}1993: [[Lars Riedel]] (GER){{·}}1995: [[Lars Riedel]] (GER){{·}} 1997: [[Lars Riedel]] (GER){{·}}1999: [[Anthony Washington]] (USA){{·}} 2001: [[Lars Riedel]] (GER){{·}} 2003: [[Virgilijus Alekna]] (LTU){{·}} 2005: [[Virgilijus Alekna ]] (LTU){{·}} 2007: [[Gerd Kanter]] (EST){{·}}2009: [[Robert Harting]] (GER){{·}} 2011: [[Robert Harting]] (GER){{·}}2015: [[Piotr Małachowski]] (POL){{·}}2017: [[Andrius Gudžius]] (LTU){{·}}2019: [[Daniel Ståhl]] (SWE){{·}}2022: [[Kristjan Čeh]] (CZE) }}<noinclude> [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 8qejg3ebnnco4egy7d5vk2gb3kkvr97 Väino Laes 0 344886 6164692 5823418 2022-07-20T23:37:18Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Väino Laes''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1951]] [[Jõhvi]]s) on eesti näitleja. Ta lõpetas aastal [[1970]] [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja aastal [[1974]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]]. Ta töötas aastatel [[1974]]–[[1978]] [[Tallinnfilm]]is lavastaja assistendina, [[1978]]–[[1989]] [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]], [[1989]]–[[1995]] [[Eesti Draamateater|Draamateatris]], aastast [[1995]] [[Vanalinnastuudio]]s ja seejärel [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]]. ==Rolle== Ta on mänginud filmides "[[Karoliine hõbelõng]]" (1984), "Äratus" (1989), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ja "[[See kadunud tee]]" (1990) (kõik [[Tallinnfilm]]i filmid); lühimängufilmis "[[Distants (film)|Distants]]" (2012); samuti telelavastustes "Ametialased suhted" (1981) ja "Trimalhio pidu" (1996). * [[1974]] [[Shakespeare]] "Suveöö unenägu" (Nick Bottom) * 1974 [[August Kitzberg]] "Libahunt" (Tammaru peremees) * [[1979]] [[August Kitzberg]]/[[Osvald Tooming]] "Veli Henn ja Hennu veli" (Henn) * 1979 [[Anton Tšehhov]] "Onu Vanja" (Telegin) * [[1981]] [[Aleksis Kivi]]/[[Veijo Meri]]/[[Indrek Kaber]] "Suvisteöö kevadlõkete põledes" (Aleksis Stenvall) * 1981 [[Maurice Maeterlinck]] "Püha Antoniuse imetegu" (Püha Antonius) * [[1982]] [[Boriss Ahmatov]] "Jeannette" (Durand Lassard) * [[1987]] [[Toomas Suuman]] "Õhtu apteekriga" (Oskar Luts) * [[1988]] [[August Mälk]]/[[Andres Särev]] "Õitsev meri" (Turja Laas) * 1988 [[Nikolai Erdman]] "Enesetapja" (Podukolnikov) * [[1990]] [[David Wood]] "Lobasuu ja pingviin" (Maestro) * 1990 [[Hugo Raudsepp]] "Mikumärdi" (Seeliohw) * [[1991]] [[Leo Fall]] "Lõbus talupoeg" (Lindoberer) * [[1992]] [[Anton Tšehhov]] "Ivanov" (Borkin) * 1992 [[Michael Frayn]] "Lavalised segadused" (Lavameister) * [[1993]] [[Ilpo Tiihonen]] "Reearuu" (Isa, Naxi ja Pasi) * [[1994]] [[Harold Pinter]] "Petmine" (Kelner) * [[1996]] [[Norm Foster]] "Valed" (Rudy) * 1996 [[Oskar Luts]]/[[Toomas Kall]] "Tagahoovis" (Trei) * [[1997]] [[Garson Kanin]] "Eile sündinud" (Harry Brock) {{pooleli}} ==Isiklikku== Tema elukaaslane on [[Erika Kaljusaar]]. == Kirjandus == *Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000 {{JÄRJESTA:Laes, Väino}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 0ud0bll5d197wokpzssukqya35knlqc Tiia Porss 0 346104 6164693 6078901 2022-07-20T23:37:58Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Tiia Porss''' (sündinud [[7. august]]il [[1954]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[näitleja]] ja koolitaja. Ta lõpetas [[1973]]. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja [[1978]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] VIII lennu (kursuse juhendaja [[Kaarin Raid]]). Porss töötas [[1978]]–[[2004]] teatris [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], aastast 1998 oli ta suure maja perenaine, hiljem vabakutseline näitleja. Ta on korraldanud alates [[2008]]. aastast [[Luke mõis|Luke mõisapargi]] hooaja avaüritusi, sh suvelavastusi. == Rolle teatrilavastustes == * [[1979]] [[Kulno Süvalep]] "Mehed ja naised" (Ebe Roo) * [[1980]] [[Olev Anton]] "Laudalüürika" (Leili, Eha ja Laborant) * 1980 [[Jakob Lenz]] / [[Bertolt Brecht]] "Koduõpetaja" (Gustchen) * [[1981]] [[Rudyard Kipling]] / [[Kulno Süvalep]] "Kass, kes kõndis omapead" (Lehm) * [[1984]] [[Oskar Luts]] / [[Raivo Adlas]] "Suvi" (Teele) * [[1985]] [[Maksim Gorki]] "Barbarid" (Stjopa) * [[1986]] [[Tammsaare]] / [[Ago-Endrik Kerge]] "Aeg tulla, aeg minna" (Pearu eit) * [[1988]] [[Walt Disney]] / [[Jaan Kiho]] (Klaara-Vissi) * [[1989]] [[Thomas Stearns Eliot]] "Mõrv katedraalis" (Koor) * [[1990]] [[Ilmar Külvet]] "Menning" (Ida Põdram-Tago) * [[1993]] [[Tomson Highway]] "Me sõidame Torontosse" (Philomena) * [[1994]] [[Eduard Vilde]] / [[Merle Karusoo]] "Pisuhänd / Second-händ" (proua Estman) * [[1995]] [[Jean Anouilh]] "Orkester" (Pamela) * [[1996]] [[Henrik Ibsen]] "John Gabriel Borkman" (Toatüdruk) * [[1996]] [[Arthur Miller]] "Sööst kuristikku" (õde Logan) == Kirjandus == * Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000. {{JÄRJESTA:Porss, Tiia}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 5mromm784wsobw5jl9xg99p4pmx8gqu Apametsa peakraav 0 357709 6164399 4636757 2022-07-20T17:15:24Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Apametsa peakraav | pildi_nimi = Apametsa peakraav 0403.JPG | pildi_seletus = Apametsa peakraav [[Liiva tee (Harku)|Liiva tee]] ääres, vaade [[Rannamõisa tee]]lt kagu suunas. | lähe = [[Tiskre küla|Tiskre]] kaguservas | lähe_NS = 59.41941 | lähe_EW = 24.58982 | suue = [[Kakumäe laht]]e | suue_NS = 59.43875 | suue_EW = 24.55028 | pikkus = 3,4 km | valgla_pindala = 4,1 km² | osm = jah }} '''Apametsa peakraav''' (ka ''Apa kraav'', ''Harkunõmme peakraav''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96002823&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb EKI KNAB] (vaadatud 27.04.2017</ref>) on [[kraav]] Harjumaal [[Harku vald|Harku vallas]] [[Tabasalu]] alevikus ja [[Tiskre]] külas. Peakraavi pikkus on 3,4 km. Peakraav suubub [[Kakumäe laht]]e. Peakraavi [[valgla]] on 4,1 km². Lähe on Tiskre küla kaguservas. [[Rannamõisa tee]]st ([[Tallinna–Klooga maantee]]st) loodes moodustab peakraav [[Tallinn]]a ja [[Harku vald|Harku valla]] vahelise piiri. Tallinna-Klooga maanteeni voolab peakraav [[Liiva tee (Harku)|Liiva tee]] kõrval, pärast seda Keskpäeva tee, hiljem Koidu tänava kõrval. Koidu tänavaga paralleelselt kirde kaldal kulgeb [[Hansu tänav]] Tallinnas Tiskre asumis. Edasi jätkub kraavisäng läbi roostiku, suubudes 400 meetri pärast [[Kakumäe laht]]e. ==Viited== {{reflist}} ==Välislingid== * {{kkr|VEE1094300}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] bvztddbj1e12sul8to99s031ca9n3yd Põlma oja 0 357713 6164400 5800927 2022-07-20T17:15:26Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Põlma oja | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = [[Sõrve]] külast | suue = [[Vääna jõgi]] | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,3 km | valgla_pindala = 4,6 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Põlma oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. Oja saab alguse [[Sõrve]] külast, vana kitsarööpmelise raudtee [[Sõrve jaam]]ast läänes ja suubub [[Vääna jõgi|Vääna jõkk]]e [[Liikva]] külas. Oja pikkus on 4,3 km ja [[valgala]] on 4,6 km² suurune. ==Välislingid== * [http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE1095900&mount=view Põlma oja keskkonnaregistris] [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] kgjfv8lvb7natc78bw3umqf0jidons7 Kandla oja 0 358067 6164401 4783712 2022-07-20T17:15:27Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kandla oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kandla]] ja [[Paiküla]] piiril | lähe_NS = 58.36849 | lähe_EW = 22.26822 | suue = [[Kärla jõgi|Kärla jõkke]] | suue_NS = 58.34741 | suue_EW = 22.27425 | pikkus = 4,0 km | valgla_pindala = 10,7 km&sup2; | jõe_langus = 14 m | jõe_lang = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Kandla oja''' on [[oja]] Saaremaal [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Oja algab [[Kandla]] külast 1,5 km läänes ja [[Karujärv]]est 3 km kagus ning suubub [[Kärla jõgi|Kärla jõkke]] 13 km viimase suudmest. [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] 23xje7dxsqobw9p1vu22wcaoxshsqzq Portaal:Infoteadus/Soovitud 100 361955 6164589 5482665 2022-07-20T19:57:51Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki == Created Wed, 20 Jul 2022 19:57:31 +0000 by [//tools.wmflabs.org/missingtopics/ the MissingTopics tool] ([//tools.wmflabs.org/missingtopics/?language=et&project=wikipedia&depth=6&category=Infoteadus&article=&wikimode=1&limitnum=1&notemplatelinks=1&nosingles=1 run again with these settings]) == {| !Wanted!!Title |- ! 10 | [[Keskraamatukogu]] |- ! 9 | [[Arheoloogiamuuseum]] |- ! 9 | [[Külaraamatukogu]] |- ! 8 | [[Andmekogu]] |- ! 7 | [[Arhiiviseadus]] |- ! 6 | [[Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem]] |- ! 5 | [[JVC]] |- ! 5 | [[Erialaraamatukogu]] |- ! 5 | [[Kollektsioon]] |- ! 4 | [[Oracle Corporation]] |- ! 4 | [[Seto Tsäimaja]] |- ! 4 | [[Juta Keevallik]] |- ! 4 | [[Rudolf Kangert]] |- ! 4 | [[Kaasaegne kunst]] |- ! 4 | [[Helifail]] |- ! 4 | [[Kirjasto 3000]] |- ! 4 | [[Kleio (ajakiri)]] |- ! 4 | [[Reegi maja]] |- ! 4 | [[Harku Valla Raamatukogud]] |- ! 4 | [[Lehti Viiroja]] |- ! 4 | [[Viivi Viilman]] |- ! 4 | [[OS/2]] |- ! 4 | [[Ene Lamp]] |- ! 4 | [[Väljaanne]] |- ! 4 | [[Pioneer Corporation]] |- ! 4 | [[Paloveere talu]] |- ! 4 | [[Windows NT]] |- ! 3 | [[Fernand Léger]] |- ! 3 | [[GOST]] |- ! 3 | [[Sundeksemplari seadus]] |- ! 3 | [[Haldusmenetluse seadus]] |- ! 3 | [[Separaatrahu]] |- ! 3 | [[Pagulase reisidokument]] |- ! 3 | [[Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents]] |- ! 3 | [[Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus]] |- ! 3 | [[Hitachi]] |- ! 3 | [[ISO 3166-2]] |- ! 3 | [[Paul Kaegbein]] |- ! 3 | [[OCLC]] |- ! 3 | [[Immanuel Volkonski]] |- ! 3 | [[Indekseerimine]] |- ! 3 | [[QuickTime]] |- ! 3 | [[Internetipunkt]] |- ! 3 | [[Eidsvoll]] |- ! 3 | [[Red Hat]] |- ! 3 | [[Lugemissaal]] |- ! 3 | [[Püsiekspositsioon]] |- ! 3 | [[Kõrglahutus]] |- ! 3 | [[Relatsiooniline andmebaas]] |- ! 3 | [[Kultuurilugu]] |- ! 3 | [[Kogud]] |- ! 3 | [[Püsinäitus]] |- ! 3 | [[Riigikontrolli seadus]] |- ! 3 | [[Päring]] |- ! 3 | [[Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus]] |- ! 3 | [[Maakonnaraamatukogu]] |- ! 3 | [[Katre Palo]] |- ! 3 | [[Mbit/s]] |- ! 3 | [[Meresõit]] |- ! 3 | [[Merike Kiipus]] |- ! 3 | [[ZIP]] |- ! 3 | [[Eesti NSV kultuuritöö eesrindlane]] |- ! 3 | [[Andmekaitse]] |- ! 3 | [[Christian VIII]] |- ! 3 | [[VCD]] |- ! 3 | [[CD-DA]] |- ! 3 | [[Bygdøy]] |- ! 3 | [[Time Warner]] |- ! 3 | [[Vorbis]] |- ! 3 | [[Välismaalane]] |- ! 3 | [[Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus]] |- ! 3 | [[Ameerika Ühendriikide Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu]] |- ! 3 | [[Aime Jõgi]] |- ! 3 | [[Teadusasutus]] |- ! 2 | [[Vallakogukond]] |- ! 2 | [[Rahvaraamatukogu seadus]] |- ! 2 | [[Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise konsortsium]] |- ! 2 | [[Rakvere Eesti Hariduse Selts]] |- ! 2 | [[Vene kunst]] |- ! 2 | [[Vene NFSV Tsiviilkoodeks]] |- ! 2 | [[Vastutav töötleja]] |- ! 2 | [[Vastutasu]] |- ! 2 | [[Rehepeksumasin]] |- ! 2 | [[Rein Kinkar]] |- ! 2 | [[Vanatehnika]] |- ! 2 | [[Renzo Piano]] |- ! 2 | [[Rentnik]] |- ! 2 | [[Rafael Moneo]] |- ! 2 | [[Valge raamat (infotehnoloogia)]] |- ! 2 | [[Reskript]] |- ! 2 | [[Riigi Teataja seadus]] |- ! 2 | [[Riigieelarve seadus]] |- ! 2 | [[Riigikogu töökorra seadus]] |- ! 2 | [[Vabariigi Presidendi valimise seadus (1937)]] |- ! 2 | [[Winamp]] |- ! 2 | [[Oranž raamat]] |- ! 2 | [[Urmas Oolup]] |- ! 2 | [[Rahvahääletuse seadus]] |- ! 2 | [[Raamatupidamise seadus]] |- ! 2 | [[Paulus Potter]] |- ! 2 | [[WMA]] |- ! 2 | [[WavPack]] |- ! 2 | [[WORM]] |- ! 2 | [[Peavarahoidja]] |- ! 2 | [[Peetri raamatukogu]] |- ! 2 | [[Pekka Vapaavuori]] |- ! 2 | [[Pariisi konventsioon]] |- ! 2 | [[Pelgulinna raamatukogu]] |- ! 2 | [[Peningi raamatukogu]] |- ! 2 | [[Perforatsioon]] |- ! 2 | [[Peterburi Arheoloogia Instituut]] |- ! 2 | [[Peterburi kadetikorpus]] |- ! 2 | [[Pragmaatiline sanktsioon]] |- ! 2 | [[Videosalvestis]] |- ! 2 | [[Priipalu raamatukogu]] |- ! 2 | [[Projekteerimine]] |- ! 2 | [[Pärgühendus]] |- ! 2 | [[Võrgukiht]] |- ! 2 | [[Võim ja vaim]] |- ! 2 | [[Willem I]] |- ! 2 | [[Palm OS]] |- ! 2 | [[Volitatud töötleja]] |- ! 2 | [[Urmas Kuusik]] |- ! 2 | [[Villevere raamatukogu]] |- ! 2 | [[Raamatukogutöötaja teenetemedal]] |- ! 2 | [[Pahlavī dünastia]] |- ! 2 | [[Vladimir Makovski]] |- ! 2 | [[Riigivaraseadus]] |- ! 2 | [[Riigivapi seadus]] |- ! 2 | [[Tekstidokument]] |- ! 2 | [[Tihendus]] |- ! 2 | [[Thomson]] |- ! 2 | [[South Kensington]] |- ! 2 | [[Staatiline tüüpimine]] |- ! 2 | [[Sugu (bioloogia)]] |- ! 2 | [[Sulev Vahtra]] |- ! 2 | [[The Art Newspaper]] |- ! 2 | [[Texase ülikool]] |- ! 2 | [[Suvapöördus]] |- ! 2 | [[Säilituseksemplari seadus]] |- ! 2 | [[Säilitusüksus]] |- ! 2 | [[Säästva arengu seadus]] |- ! 2 | [[Sõprusleping]] |- ! 2 | [[Sõrmejälg]] |- ! 2 | [[Soome Rahvusraamatukogu]] |- ! 2 | [[Sümpoosion (teadus)]] |- ! 2 | [[Sünniaeg]] |- ! 2 | [[Teadusraamatukogude Nõukogu]] |- ! 2 | [[Teadusmuuseum]] |- ! 2 | [[Sünnikoht]] |- ! 2 | [[TDK]] |- ! 2 | [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]] |- ! 2 | [[Talurahvakultuur]] |- ! 2 | [[Teaduskeskus]] |- ! 2 | [[Tartu linnaarhiiv]] |- ! 2 | [[Tartu tulirelvamuuseum]] |- ! 2 | [[Tartu Ülikooli seadus]] |- ! 2 | [[Taru Valjakka]] |- ! 2 | [[SourceForge]] |- ! 2 | [[Tiina Kolk]] |- ! 2 | [[Riigivastutuse seadus]] |- ! 2 | [[Tulundusühistuseadus]] |- ! 2 | [[Riina Gordejeva]] |- ! 2 | [[Robert Rauschenberg]] |- ! 2 | [[Universaalraamatukogu]] |- ! 2 | [[Rootsi Riiginõukogu]] |- ! 2 | [[Rudolf Julius von zur Mühlen]] |- ! 2 | [[Unikaalne võti]] |- ! 2 | [[Saaremaa Muuseumi Toimetised]] |- ! 2 | [[USA konstitutsiooni 1. parandus]] |- ! 2 | [[Saksa Rahvusraamatukogu]] |- ! 2 | [[Salvestis]] |- ! 2 | [[Sander Aas]] |- ! 2 | [[Seadusandlik akt]] |- ! 2 | [[Tuuli Dolgošev]] |- ! 2 | [[Semantiline kolmik]] |- ! 2 | [[Tikand]] |- ! 2 | [[Tsuyoshi Tane]] |- ! 2 | [[Tsiviilseadustiku üldosa seadus]] |- ! 2 | [[Triin Parts]] |- ! 2 | [[Toote nõuetele vastavuse seadus]] |- ! 2 | [[Setu köök]] |- ! 2 | [[Sharp]] |- ! 2 | [[Shemīrān]] |- ! 2 | [[Sierra]] |- ! 2 | [[Sisu formaat]] |- ! 2 | [[Toivo Ärtis]] |- ! 2 | [[Skriptoorium]] |- ! 2 | [[Solomon R. Guggenheimi fond]] |- ! 2 | [[Sompa haruraamatukogu]] |- ! 2 | [[Sony Corporation]] |- ! 2 | [[A8 (formaat)]] |- ! 2 | [[Nõuete analüüs]] |- ! 2 | [[Dresdeni loss]] |- ! 2 | [[Eksponeerimine]] |- ! 2 | [[Eesti Kultuurkapitali seadus]] |- ! 2 | [[Eesti Arhiiviamet]] |- ! 2 | [[Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaal]] |- ! 2 | [[ESRI]] |- ! 2 | [[E-tehing]] |- ! 2 | [[Dokumendihaldussüsteem]] |- ! 2 | [[Elisabeth Niggemann]] |- ! 2 | [[Djakk]] |- ! 2 | [[Diplomaatiline pass]] |- ! 2 | [[Dioraam]] |- ! 2 | [[Digitempel]] |- ! 2 | [[Digitaalsus]] |- ! 2 | [[Digitaalarhiiv]] |- ! 2 | [[Elektronkataloog]] |- ! 2 | [[Erakorralise seisukorra seadus]] |- ! 2 | [[Datalog]] |- ! 2 | [[Firenze harta]] |- ! 2 | [[Gotthard von Hansen]] |- ! 2 | [[Global Biodiversity Information Facility]] |- ! 2 | [[Galeazzo Ciano]] |- ! 2 | [[Fujitsu]] |- ! 2 | [[Fotonegatiiv]] |- ! 2 | [[Fond]] |- ! 2 | [[Filmimuuseum]] |- ! 2 | [[Ese (õigusteadus)]] |- ! 2 | [[Faksiaparaat]] |- ! 2 | [[Failihaldus]] |- ! 2 | [[Euroopa Standardimiskomitee]] |- ! 2 | [[Euroopa Investeerimispank]] |- ! 2 | [[Etniline päritolu]] |- ! 2 | [[Esri]] |- ! 2 | [[Diapositiiv]] |- ! 2 | [[Dan Dorell]] |- ! 2 | [[Halduskoostöö seadus]] |- ! 2 | [[Andres Toode]] |- ! 2 | [[Arhiivkogu]] |- ! 2 | [[Arhiivide loend]] |- ! 2 | [[Arheoloogiline leid]] |- ! 2 | [[Anselm Kiefer]] |- ! 2 | [[André Masson]] |- ! 2 | [[Andrussovo vaherahu]] |- ! 2 | [[Andmeväli]] |- ! 2 | [[Asjaajamiskorra ühtsed alused]] |- ! 2 | [[Andmemaht]] |- ! 2 | [[Andmebaasihaldur]] |- ! 2 | [[Amsterdami trammid]] |- ! 2 | [[Ajutine reisidokument]] |- ! 2 | [[Ajaloomuuseum (üldmõiste)]] |- ! 2 | [[Aive Küng]] |- ! 2 | [[Asjaajamiskord]] |- ! 2 | [[AutoCAD DXF]] |- ! 2 | [[DVD-Video]] |- ! 2 | [[Cimabue]] |- ! 2 | [[DVD-RW]] |- ! 2 | [[DVD-Audio]] |- ! 2 | [[DBpedia]] |- ! 2 | [[Craigslist]] |- ! 2 | [[Concertgebouw]] |- ! 2 | [[Compaq]] |- ! 2 | [[CD-Text]] |- ! 2 | [[Avalik võti]] |- ! 2 | [[CD-MO]] |- ! 2 | [[CD+G]] |- ! 2 | [[Bode muuseum]] |- ! 2 | [[Birgit Pere]] |- ! 2 | [[Bioteadus]] |- ! 2 | [[Biomeetriline pass]] |- ! 2 | [[Barcelona harta]] |- ! 2 | [[Graaf (andmetüüp)]] |- ! 2 | [[Heino Prost]] |- ! 2 | [[Narva Gümnaasium]] |- ! 2 | [[Lina Ghotmeh]] |- ! 2 | [[Maakorraldusseadus]] |- ! 2 | [[MIME]] |- ! 2 | [[MEDLINE]] |- ! 2 | [[Lugemiskultuur]] |- ! 2 | [[Looduskaitseseadus (1935)]] |- ! 2 | [[Linda Jahilo]] |- ! 2 | [[Leedu Teises maailmasõjas]] |- ! 2 | [[Majandusajalugu]] |- ! 2 | [[Lauka raamatukogu]] |- ! 2 | [[Lastemuuseum (üldmõiste)]] |- ! 2 | [[Lastekaitseseadus]] |- ! 2 | [[Lasnamäe raamatukogu]] |- ! 2 | [[Lahutamispõhimõte]] |- ! 2 | [[Küljendus]] |- ! 2 | [[Maareformi seadus]] |- ! 2 | [[ALAC]] |- ! 2 | [[Kättesaadavus]] |- ! 2 | [[Meresõidutunnistus]] |- ! 2 | [[Märgend]] |- ! 2 | [[Muuseumiseadus]] |- ! 2 | [[Mikrokassett]] |- ! 2 | [[Mikrofilm]] |- ! 2 | [[Merrekaadamine]] |- ! 2 | [[Merily Marienhagen]] |- ! 2 | [[Melvil Dewey]] |- ! 2 | [[Malle Ermel]] |- ! 2 | [[Meediamängija]] |- ! 2 | [[MasterCard]] |- ! 2 | [[Marje Aasmets]] |- ! 2 | [[Maris Laja]] |- ! 2 | [[Marina Saukonen]] |- ! 2 | [[Maria Smorževskihh-Smirnova]] |- ! 2 | [[Kölni peapiiskopkond]] |- ! 2 | [[Käsikogu]] |- ! 2 | [[Hele Ellermaa]] |- ! 2 | [[ISO 3166-2:PR]] |- ! 2 | [[Jan Steen]] |- ! 2 | [[Jahiseadus]] |- ! 2 | [[International Electrotechnical Commission]] |- ! 2 | [[Ingrid Loosme]] |- ! 2 | [[ISO 3166-2:VI]] |- ! 2 | [[ISO 3166-2:UM]] |- ! 2 | [[ISO 3166-2:MP]] |- ! 2 | [[Julgeolek]] |- ! 2 | [[ISO 3166-2:GU]] |- ! 2 | [[ISO 3166-2:AS]] |- ! 2 | [[INNOPAC]] |- ! 2 | [[Humlebæk]] |- ! 2 | [[Henri Laurens]] |- ! 2 | [[Helilint]] |- ! 2 | [[Juhan Andre]] |- ! 2 | [[Juune Holvandus]] |- ! 2 | [[Kvaliteedistandard]] |- ! 2 | [[Kodak]] |- ! 2 | [[Kultuuri ja teaduse teilt]] |- ! 2 | [[Kristina Pai]] |- ! 2 | [[Kohtuprotsess]] |- ! 2 | [[Kohtukorraldus]] |- ! 2 | [[Kogukonnapolitsei]] |- ! 2 | [[Kogu (infokorraldus)]] |- ! 2 | [[Kestvusleping]] |- ! 2 | [[Juurdepääsupiirang]] |- ! 2 | [[Kasu]] |- ! 2 | [[Kaspar Koort]] |- ! 2 | [[Kaldkriips]] |- ! 2 | [[Kaivopuisto]] |- ! 2 | [[Kaie Viigipuu]] |- ! 2 | [[Jõudlus (põllumajandus)]] |- ! 2 | [[Järjestikpöördus]] |- ! 2 | [[Maksekaart]] |} [[Kategooria:Infoteaduste portaal]] [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid]] gqwu67jl0xvbtom8wk4fnu5pnxt90o5 Parika Ristivälja suurkivi 0 362480 6164230 5895190 2022-07-20T15:48:10Z Kurinurm 39488 Lisasin foto. wikitext text/x-wiki [[Fail:Parika Ristivälja suurkivi.jpg|alt=Parika Ristivälja suurkivi - 17. juuli 2022|pisi]] '''Parika Ristivälja suurkivi''' (ka '''Ristivälja rändrahn''') on kaitsealune [[ohvrikivi]] Viljandimaal [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Parika]] külas, [[Viljandi–Põltsamaa maantee]] ligidal. Kivi võeti riikliku looduskaitse alla [[1959]]. aastal ning on kaitstav ka [[arheoloogiamälestis]]ena. Kivi on üks Viljandimaa suuremaid, sellest suurem on vaid [[Iivakivi]]. <ref name="EELIS-yrg">{{EELIS|yrg|1037019754|Ristivälja rahn (Ürglooduse objekt)}}</ref> Rahnu mõõtmed on erinevatel andmetel: pikkus 7,4–8,0 m, laius 5,5–6,3 m, kõrgus 1,4–2,0 m ja ümbermõõt 23,3–24,5 m. <ref name="EELIS-yrg" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{Kultuurimälestis|13228|Ohvrikivi "Ristivälja suurkivi"}} * [http://andmekogu.hiis.ee/kohad/Viljandimaa-2708/Kolga-Jaani-2712/Parika%20Ristivälja%20suurkivi-649 Parika Ristivälja suurkivi] [[Hiite Maja]] SA andmekogus. * {{EELIS|ala|846|Ristivälja rändrahn}} * {{kkr|KLO4000974|Ristivälja rändrahn}} * {{EELIS|yrg|1037019754|Ristivälja rahn (Ürglooduse objekt)}} {{koord}} [[Kategooria:Ohvrikivid]] [[Kategooria:Kolga-Jaani kihelkonna looduslikud pühapaigad]] [[Kategooria:Kaitstavad looduse üksikobjektid]] [[Kategooria:Viljandi vald]] nqo07397q5ai9tagcipkoah4ssejzm7 Mall:Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus 10 364818 6164542 6125567 2022-07-20T19:43:32Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus |päis = Meeste [[400 meetri tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksu]] maailmameistrid |loend1 = {{rõhtloend| * 1983: [[Edwin Moses]] (USA) * 1987: [[Edwin Moses]] (USA) * 1991: [[Samuel Matete]] (ZAM) * 1993: [[Kevin Young]] (USA) * 1995: [[Derrick Adkins]] (USA) * 1997: [[Stéphane Diagana]] (FRA) * 1999: [[Fabrizio Mori]] (ITA) * 2001: [[Félix Sánchez]] (DOM) * 2003: [[Félix Sánchez]] (DOM) * 2005: [[Bershawn Jackson]] (USA) * 2007: [[Kerron Clement]] (USA) * 2009: [[Kerron Clement]] (USA) * 2011: [[David Greene]] (GBR) * 2013: [[Jehue Gordon]] (TRI) * 2015: [[Nicholas Bett]] (KEN) * 2017: [[Karsten Warholm]] (NOR) * 2019: [[Karsten Warholm]] (NOR) * 2022: [[Alison dos Santos]] (BRA) }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid]] </noinclude> 2fu0mbl9vkq6nren2dljqpbztxe0mqp Külmoja 0 370020 6164462 5918691 2022-07-20T17:24:00Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Külmoja | pildi_nimi = Külmoja.jpg | pildi_seletus = | lähe = [[Põltsamaa]] läänepiiril | lähe_NS = 58.6523 | lähe_EW = 25.95445 | suue = [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõkke]] | suue_NS = 58.60688 | suue_EW = 25.96192 | pikkus = 6,5 km | valgla_pindala = 10 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | osm = jah }} [[File:Külmoja suue.jpg|thumb|Külmoja suue Põltsamaa jõkke]] '''Külmoja''' (ka ''Saare peakraav'') on [[oja]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]. Oja lähe on [[Põltsamaa]] ja [[Kuningamäe]] piiril [[Põltsamaa–Võhma maantee]] juures. Oja suubub [[Kamari järv]]est allavoolu [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõkke]]. Külmoja on olnud Põltsamaa jõe [[harujõgi]]. Põhja pool [[Mõhküla]]s asunud hargnemiskoha ja Põltsamaa–Võhma tee vahel asendab kunagist voolusängi maasisene torustik. ==Ajalugu== Õgvendusjärgselt on veekogu kandnud ka nime ''Saare peakraav''. Kasutatud on ka nime ''Kuningaoja''.<ref>"Põltsamaa soetab rohelist wööd". - Põltsamaalt. Ringi ümber kodumaa. [[Postimees]] 15. august 1935, lk 6</ref> Muinasaja lõpul oli oja Põltsamaa jõe peaharu. Mõhküla on peetud Mõhu muinaslinnuse võimalikest asukohtadest looduslikult sobivaimaks. Seoses [[Põltsamaa linnus|Põltsamaa vesilinnuse]] ehitamisega olevat vanast kõrvalharust tehtud pärast linnuse valmimist peaharu, endine peaharu aga jäi edasi kõrvalharuna ning kuhtus ajapikku.<ref>Helmut Joonuks. Põltsamaa jõgi. Tallinn, 1971, lk 72</ref> Külmoja ääres Kuningamäe kõige kõrgemal kohal vana Viljandi tee ääres võis [[Liivi sõda|Liivi sõdade]] aegu [[Moskva tsaaririik|Vene väe]] ja hertsog [[Magnus]]e väe pealaager, sest looduslikult on just see koht ümbruskonna valdamiseks kõige sobivam. Veel 1950. aastatel olevat oja eriti suurvee aegu olnud hinnatud kalajõgi,<ref>Vilja Roots, Rutt Tänav. Põltsamaa. Maalehe Raamat. Tallinn 2002, lk 10</ref> kuid 1960. aastatel alustatud [[maaparandus]]töödel on oja oluliselt õgvendanud (jõe varasem pikkus oli umbes 8,5 [[Kilomeeter|km]] praeguse 6,5 km asemel) ning see on viinud peaaegu oja kuivamiseni. Külmoja suubumisel Põltsamaa jõkke asus varem [[Külmoja veski]]. Külmoja on 1,7 km ulatuses [[Põltsamaa|Põltsamaa linna]] lääneküljel linna ja [[Põltsamaa vald|valla]] piiriveekogu. ==Vaata ka== *[[Külmoja hüdroelektrijaam]] *[[Külmoja veski]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EELIS|veekogu|-668549228}} *{{kkr|VEE1034300}} *[http://muis.ee/museaalview/881868 Sild Põltsamaa–Võhma maanteel üle Külmoja umbes 1912. aastal. Eesti Rahva Muuseumi fotokogu] [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] [[Kategooria:Põltsamaa]] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] stdkk9xo0v3ltn15tnjly19da0bf723 Eesti Kennelliit 0 370190 6164554 6147535 2022-07-20T19:49:59Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki '''Eesti Kennelliit''' ([[lühend]] '''EKL''') on aastast 1989<ref>https://web.archive.org/web/20140513011423/http://kennelliit.ee/meist/ajalugu/eesti-kennelliidu-loomine/ (vaadatud 09.05.2014)</ref> tegutsev Eesti [[tõukoerakasvatus]]e [[keskorganisatsioon]]<ref name="TEA"/>. EKLi eestvedamisel korraldatakse muu hulgas [[koertenäitus]]i ja -[[koertevõistlus|võistlusi]]<ref>http://kennelliit.ee/meist/ (vaadatud 09.05.2014)</ref>. EKL annab välja [[Eesti Kennelliidu aastaraamat]]ut. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] 6. köide, 2011. Lk 88</ref>}} ==Välislingid== *[http://kennelliit.ee/meist/ EKLi koduleht] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Koerad]] fqzksmbbvelhzjsrd6zds2b1t2ikc4y Eugen Haamer 0 372111 6164822 6156363 2022-07-21T09:40:40Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Eugen Haamer''' ([[10. aprill]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[15. jaanuar]] [[1968]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]] ja [[ehitusinsener]]. Ta lõpetas 1921. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium|Saaremaa Eesti Segagümnaasiumi]] ja 1933. aastal [[Tallinna Tehnikum]]i ehitustehnika haru ning täiendas end [[Weimari vabariik|Saksamaal]]. Koolipoisina võttis osa 1919. aastal toimunud [[Saaremaa mäss]]u mahasurumisest ning osales [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Oli Kuressaare linnainsener ja -arhitekt. Tema projekti järgi valmis 1939. aastal Kuressaare algkoolihoone aadressil [[Garnisoni tänav]] 16. (aastatel 1944–1961 tegutses selles hoones [[Kuressaare Keskkool]], seejärel seejärel 4-klassiline Kingissepa Linna Algkool ja [[Kingissepa Töölisnoorte Keskkool]]; aastatel 1978–2011 tegutses selles hoones [[Kuressaare Põhikool]]; alates 2011. aastast on hoone [[Kuressaare Kunstikool|Kuressaare Kunstikooli]] ja [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium|Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi]] kasutuses). Ehitusinsener oli [[Armin Talk]]. Avamise puhul kinkis Eugen Haameri vend maalikunstnik [[Eerik Haamer]] koolile oma teose "Saaremaa", mis asub tänapäeval [[Saaremaa Muuseum]]is. Teine tema projekteeritud tuntud hoone oli 1936. aastal valminud rannahoone nn Weise heinamaal (sõjajärgsetel aastatel lammutasid selle kütteks naabruses elavad Nõukogude sõjaväelased). Töötas Tallinnas teede- ja sillaehituse spetsialistina. 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamises]] kaotas perekond kodu ning 1946 asuti elama [[Valga|Valka]], kus Eugen Haamer sai tööd teedevalitsuse peainsenerina. 1952. aastal määrati Valga Teedevalitsuse juhataja Tartusse ning koos temaga asus seal peainsenerina tööle ka Eugen Haamer. Tema vastutusalas olid mitme suure silla ja ka näiteks [[Tallinna–Tartu maantee]] Põltsamaa–Tartu lõigu ehitus. ==Isiklikku== Eugen Haameri vennad olid maalikunstnik [[Eerik Haamer]] ning kirikuõpetaja ja skaudijuht [[Harri Haamer]]. Tema poeg [[Jaak Haamer]] oli režissöör. ==Allikad== *Urve Kirss. 90 aastat Eugen Haameri sünnist. [[Meie Maa]] nr 16, 1993 {{JÄRJESTA:Haamer, Eugen}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1968]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] jf0d1gia2vaxlhpo5ueosspw8t8si1s 6164824 6164822 2022-07-21T09:42:41Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Eugen Haamer''' ([[10. aprill]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[15. jaanuar]] [[1968]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]] ja [[ehitusinsener]]. Ta lõpetas 1921. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasiumi]]i<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja 1933. aastal [[Tallinna Tehnikum]]i ehitustehnika haru ning täiendas end [[Weimari vabariik|Saksamaal]]. Koolipoisina võttis osa 1919. aastal toimunud [[Saaremaa mäss]]u mahasurumisest ning osales [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Oli Kuressaare linnainsener ja -arhitekt. Tema projekti järgi valmis 1939. aastal Kuressaare algkoolihoone aadressil [[Garnisoni tänav]] 16. (aastatel 1944–1961 tegutses selles hoones [[Kuressaare Keskkool]], seejärel seejärel 4-klassiline Kingissepa Linna Algkool ja [[Kingissepa Töölisnoorte Keskkool]]; aastatel 1978–2011 tegutses selles hoones [[Kuressaare Põhikool]]; alates 2011. aastast on hoone [[Kuressaare Kunstikool]]i ja [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]]i kasutuses<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=heritage&action=view&id=6506 Garnisoni tn 16], register.muinas.ee, (vaadatud 10.02.2022)</ref>). Ehitusinsener oli [[Armin Talk]]. Avamise puhul kinkis Eugen Haameri vend maalikunstnik [[Eerik Haamer]] koolile oma teose "Saaremaa", mis asub tänapäeval [[Saaremaa Muuseum]]is. Teine tema projekteeritud tuntud hoone oli 1936. aastal valminud rannahoone nn Weise heinamaal (sõjajärgsetel aastatel lammutasid selle kütteks naabruses elavad Nõukogude sõjaväelased). Töötas Tallinnas teede- ja sillaehituse spetsialistina. 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamises]] kaotas perekond kodu ning 1946 asuti elama [[Valga|Valka]], kus Eugen Haamer sai tööd teedevalitsuse peainsenerina. 1952. aastal määrati Valga Teedevalitsuse juhataja Tartusse ning koos temaga asus seal peainsenerina tööle ka Eugen Haamer. Tema vastutusalas olid mitme suure silla ja ka näiteks [[Tallinna–Tartu maantee]] Põltsamaa–Tartu lõigu ehitus. ==Isiklikku== Eugen Haameri vennad olid maalikunstnik [[Eerik Haamer]] ning kirikuõpetaja ja skaudijuht [[Harri Haamer]]. Tema poeg [[Jaak Haamer]] oli režissöör. ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *Urve Kirss. 90 aastat Eugen Haameri sünnist. [[Meie Maa]] nr 16, 1993 {{JÄRJESTA:Haamer, Eugen}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1968]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] tvf3t9j21gswj46xspngamw0f83d7rq 6164826 6164824 2022-07-21T09:43:04Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Eugen Haamer''' ([[10. aprill]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[15. jaanuar]] [[1968]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]] ja [[ehitusinsener]]. Ta lõpetas 1921. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium|Saaremaa Eesti Segagümnaasiumi]]<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja 1933. aastal [[Tallinna Tehnikum]]i ehitustehnika haru ning täiendas end [[Weimari vabariik|Saksamaal]]. Koolipoisina võttis osa 1919. aastal toimunud [[Saaremaa mäss]]u mahasurumisest ning osales [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Oli Kuressaare linnainsener ja -arhitekt. Tema projekti järgi valmis 1939. aastal Kuressaare algkoolihoone aadressil [[Garnisoni tänav]] 16. (aastatel 1944–1961 tegutses selles hoones [[Kuressaare Keskkool]], seejärel seejärel 4-klassiline Kingissepa Linna Algkool ja [[Kingissepa Töölisnoorte Keskkool]]; aastatel 1978–2011 tegutses selles hoones [[Kuressaare Põhikool]]; alates 2011. aastast on hoone [[Kuressaare Kunstikool]]i ja [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]]i kasutuses<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=heritage&action=view&id=6506 Garnisoni tn 16], register.muinas.ee, (vaadatud 10.02.2022)</ref>). Ehitusinsener oli [[Armin Talk]]. Avamise puhul kinkis Eugen Haameri vend maalikunstnik [[Eerik Haamer]] koolile oma teose "Saaremaa", mis asub tänapäeval [[Saaremaa Muuseum]]is. Teine tema projekteeritud tuntud hoone oli 1936. aastal valminud rannahoone nn Weise heinamaal (sõjajärgsetel aastatel lammutasid selle kütteks naabruses elavad Nõukogude sõjaväelased). Töötas Tallinnas teede- ja sillaehituse spetsialistina. 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamises]] kaotas perekond kodu ning 1946 asuti elama [[Valga|Valka]], kus Eugen Haamer sai tööd teedevalitsuse peainsenerina. 1952. aastal määrati Valga Teedevalitsuse juhataja Tartusse ning koos temaga asus seal peainsenerina tööle ka Eugen Haamer. Tema vastutusalas olid mitme suure silla ja ka näiteks [[Tallinna–Tartu maantee]] Põltsamaa–Tartu lõigu ehitus. ==Isiklikku== Eugen Haameri vennad olid maalikunstnik [[Eerik Haamer]] ning kirikuõpetaja ja skaudijuht [[Harri Haamer]]. Tema poeg [[Jaak Haamer]] oli režissöör. ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *Urve Kirss. 90 aastat Eugen Haameri sünnist. [[Meie Maa]] nr 16, 1993 {{JÄRJESTA:Haamer, Eugen}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1968]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] gzaunds9p19xe7gnsw0nm7togowz875 6164866 6164826 2022-07-21T11:09:17Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Eugen Haamer''' ([[10. aprill]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[15. jaanuar]] [[1968]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]] ja [[ehitusinsener]]. Ta lõpetas 1921. aastal [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium|Saaremaa Eesti Segagümnaasiumi]]<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> ja 1933. aastal [[Tallinna Tehnikum]]i ehitustehnika haru ning täiendas end [[Weimari vabariik|Saksamaal]]. Koolipoisina võttis osa 1919. aastal toimunud [[Saaremaa mäss]]u mahasurumisest ning osales [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Oli Kuressaare linnainsener ja -arhitekt. Tema projekti järgi valmis 1939. aastal Kuressaare algkoolihoone aadressil [[Garnisoni tänav]] 16. (aastatel 1944–1961 tegutses selles hoones [[Kuressaare Keskkool]], seejärel 4-klassiline Kingissepa Linna Algkool ja [[Kingissepa Töölisnoorte Keskkool]]; aastatel 1978–2011 tegutses selles hoones [[Kuressaare Põhikool]]; alates 2011. aastast on hoone [[Kuressaare Kunstikool]]i ja [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]]i kasutuses<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=heritage&action=view&id=6506 Garnisoni tn 16], register.muinas.ee, (vaadatud 10.02.2022)</ref>). Ehitusinsener oli [[Armin Talk]]. Avamise puhul kinkis Eugen Haameri vend maalikunstnik [[Eerik Haamer]] koolile oma teose "Saaremaa", mis asub tänapäeval [[Saaremaa Muuseum]]is. Teine tema projekteeritud tuntud hoone oli 1936. aastal valminud rannahoone nn Weise heinamaal (sõjajärgsetel aastatel lammutasid selle kütteks naabruses elavad Nõukogude sõjaväelased). Töötas Tallinnas teede- ja sillaehituse spetsialistina. 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamises]] kaotas perekond kodu ning 1946 asuti elama [[Valga|Valka]], kus Eugen Haamer sai tööd teedevalitsuse peainsenerina. 1952. aastal määrati Valga Teedevalitsuse juhataja Tartusse ning koos temaga asus seal peainsenerina tööle ka Eugen Haamer. Tema vastutusalas olid mitme suure silla ja ka näiteks [[Tallinna–Tartu maantee]] Põltsamaa–Tartu lõigu ehitus. ==Isiklikku== Eugen Haameri vennad olid maalikunstnik [[Eerik Haamer]] ning kirikuõpetaja ja skaudijuht [[Harri Haamer]]. Tema poeg [[Jaak Haamer]] oli režissöör. ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *Urve Kirss. 90 aastat Eugen Haameri sünnist. [[Meie Maa]] nr 16, 1993 {{JÄRJESTA:Haamer, Eugen}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1968]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] t6fr26qaxwa48keuh2xhio14gw26n9k Revolver 0 374264 6164620 6105093 2022-07-20T21:05:35Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{see artikkel|on tulirelvast; Eesti ansambli kohta vaata [[Revolver (ansambel)]]; Eesti filmistuudio kohta vaata artiklit [[Revolver Film]]; The Beatlesi albumi kohta vaata [[Revolver (album)]].}} [[Pilt:Smith and Wesson 500 Magnum 7.5-inch Performance center Revolver.jpg|pisi| S&W Model 500 Magnum ]] '''Revolver''' on [[käsitulirelv]], mille [[padrun]]id käivad pöörlevasse [[Salv (relva osa)|trummelsalve]], mis mahutab enamasti 6–8 padrunit. Trummel lükkub iga kuke vinnastamisega ühe [[padrun]]ipesa võrra edasi. {{-}} ==Pildid== <gallery> Pilt:Colt Pocket Mod 1849.JPG| Colt Pocket Mod [[1849]] Pilt:Colt Navy Model 1861.JPG| Colt Navy Mod [[1861]], cal .36 Pilt:Colt 44 Open Top.JPG| Colt Model 1871 '''Open Top''' Pilt:Colt single action modello 1873 - 2.jpg| Colt '''Single Action''' Army [[1873]] ehk '''Peacemaker''' ehk M1873 Pilt:Colt 1877 Lightning.JPG| Colt [[1877]] '''Lightning''', tööpõhimõte '''Double Action''' Pilt:Nagant Revolver.jpg| [[Nagant M1895]] [[1941]]. aastast </gallery> {{-}} == Välislingid == {{Commonskat|Revolvers}} {{Vikitsitaadid}} * [https://s3.us-east-2.amazonaws.com/media.connecteddatasolutions.com/downloads/single+action+army+revolver.pdf Single Action Army Revolver - Sheriff's & Storekeeper's Model Revolvers - New Frontier Single Action Army Revolver (MANUAL)] {{toimeta}} [[Kategooria:Revolvrid| ]] g4vcv0hht5dnhzil6xm5es2q8r72ctc Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus 0 375937 6164244 5894370 2022-07-20T16:43:23Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tervishoiuasutused]] wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus | omakeelne_nimi = Centers for Disease Control and Prevention | embleem = US CDC logo.svg | asutatud = 1. juuli 1946 | peakorter = [[Atlanta]], [[Georgia]], U.S. | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]] | eelarve = $11.1 miljardit | töötajad = 10,899 <small>(2015)</small> | juhtkond = [[Rochelle Walensky]], Direktor<br>[[Anne Schuchat]], Asedirektor | veebileht = https://www.cdc.gov }} '''Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus<ref>[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid", AS [[Medicina]], Tallinn, 2. trükk, lk 43, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref>''' ([[inglise keel]]es ''Centers for Disease Control and Prevention'', lühend '''CDC''') on [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s ([[Atlanta]], [[Georgia]]) tegutsev riiklik rahvatervise instituut, mis on [[Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]]i osa. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse ülesanneteks haiguste (sh nakkushaiguste, näiteks [[Ebola viirushaigus]]e) ennetamine ja kontroll ning kodanike teavitamine rahvatervisega seotust. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus asutati [[1. juuli]]l [[1946]]. Vanem nimetus on Haiguste Tõrje Keskus (Atlanta, Georgia, USA). ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.cdc.gov/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse ametlik koduleht] * [http://www.cdc.gov/Publications/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse publikatsioonid] * [http://www.cdc.gov/vhf/ebola/outbreaks/guinea/index.html 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]] [[Kategooria:Tervishoiuasutused]] qljn8gxpzb9zj4q1dj7itj7zfb7jlb2 6164580 6164244 2022-07-20T19:52:29Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus | omakeelne_nimi = Centers for Disease Control and Prevention | embleem = US CDC logo.svg | asutatud = 1. juuli 1946 | peakorter = [[Atlanta]], [[Georgia]], U.S. | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]] | eelarve = $11.1 miljardit | töötajad = 10,899 <small>(2015)</small> | juhtkond = [[Rochelle Walensky]], Direktor<br>[[Anne Schuchat]], Asedirektor | veebileht = https://www.cdc.gov }} '''Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus<ref>[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid", AS [[Medicina]], Tallinn, 2. trükk, lk 43, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref>''' ([[inglise keel]]es ''Centers for Disease Control and Prevention'', lühend '''CDC''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev riiklik rahvatervise instituut, mis on [[Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]]i osa. CDC ülesanneteks haiguste (sh nakkushaiguste, näiteks [[Ebola viirushaigus]]e) ennetamine ja kontroll ning kodanike teavitamine rahvatervisega seotust. keskus asutati [[1. juuli]]l [[1946]]. Selle peakorter asub [[Georgia]] osariigis [[Atlanta]]s. Vanem nimetus on Haiguste Tõrje Keskus (''Center for Disease Control''). ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.cdc.gov/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse ametlik koduleht] * [http://www.cdc.gov/Publications/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse publikatsioonid] * [http://www.cdc.gov/vhf/ebola/outbreaks/guinea/index.html 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]] [[Kategooria:Tervishoiuasutused]] 41l29qhl1axkftx6kxe4lxz71g4hsom 6164581 6164580 2022-07-20T19:52:42Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus | omakeelne_nimi = Centers for Disease Control and Prevention | embleem = US CDC logo.svg | asutatud = 1. juuli 1946 | peakorter = [[Atlanta]], [[Georgia]], U.S. | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]] | eelarve = $11.1 miljardit | töötajad = 10,899 <small>(2015)</small> | juhtkond = [[Rochelle Walensky]], Direktor<br>[[Anne Schuchat]], Asedirektor | veebileht = https://www.cdc.gov }} '''Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus<ref>[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid", AS [[Medicina]], Tallinn, 2. trükk, lk 43, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref>''' ([[inglise keel]]es ''Centers for Disease Control and Prevention'', lühend '''CDC''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev riiklik rahvatervise instituut, mis on [[Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]]i osa. CDC ülesanneteks haiguste (sh nakkushaiguste, näiteks [[Ebola viirushaigus]]e) ennetamine ja kontroll ning kodanike teavitamine rahvatervisega seotust. Keskus asutati [[1. juuli]]l [[1946]]. Selle peakorter asub [[Georgia]] osariigis [[Atlanta]]s. Asutuse vanem nimetus on Haiguste Tõrje Keskus (''Center for Disease Control''). ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.cdc.gov/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse ametlik koduleht] * [http://www.cdc.gov/Publications/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse publikatsioonid] * [http://www.cdc.gov/vhf/ebola/outbreaks/guinea/index.html 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]] [[Kategooria:Tervishoiuasutused]] ta5sctrpeplihornyuysb5an16zj3ql 6164584 6164581 2022-07-20T19:53:51Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus | omakeelne_nimi = Centers for Disease Control and Prevention | embleem = US CDC logo.svg | asutatud = 1. juuli 1946 | peakorter = [[Atlanta]], [[Georgia]], [[Ameerika Ühendriigid | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]] | eelarve = 11,1 miljardit | töötajad = 10,899 <small>(2015)</small> | juhtkond = [[Rochelle Walensky]], Direktor<br>[[Debra Houry]], Asedirektor | veebileht = https://www.cdc.gov }} '''Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus<ref>[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid", AS [[Medicina]], Tallinn, 2. trükk, lk 43, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref>''' ([[inglise keel]]es ''Centers for Disease Control and Prevention'', lühend '''CDC''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev riiklik rahvatervise instituut, mis on [[Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]]i osa. CDC ülesanneteks haiguste (sh nakkushaiguste, näiteks [[Ebola viirushaigus]]e) ennetamine ja kontroll ning kodanike teavitamine rahvatervisega seotust. Keskus asutati [[1. juuli]]l [[1946]]. Selle peakorter asub [[Georgia]] osariigis [[Atlanta]]s. Asutuse vanem nimetus on Haiguste Tõrje Keskus (''Center for Disease Control''). ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.cdc.gov/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse ametlik koduleht] * [http://www.cdc.gov/Publications/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse publikatsioonid] * [http://www.cdc.gov/vhf/ebola/outbreaks/guinea/index.html 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]] [[Kategooria:Tervishoiuasutused]] jsk2yxpagvwmx5cbxbfzfbxrhq83qiy 6164586 6164584 2022-07-20T19:54:52Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus | omakeelne_nimi = Centers for Disease Control and Prevention | embleem = US CDC logo.svg | asutatud = 1. juuli 1946 | peakorter = [[Atlanta]], [[Georgia]], [[Ameerika Ühendriigid]] | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]] | eelarve = 11,1 miljardit | töötajad = 10,899 <small>(2015)</small> | juhtkond = [[Rochelle Walensky]], Direktor<br>[[Debra Houry]], Asedirektor | veebileht = https://www.cdc.gov }} '''Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus<ref>[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid", AS [[Medicina]], Tallinn, 2. trükk, lk 43, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref>''' ([[inglise keel]]es ''Centers for Disease Control and Prevention'', lühend '''CDC''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev riiklik rahvatervise instituut, mis on [[Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]]i osa. CDC ülesanneteks haiguste (sh nakkushaiguste, näiteks [[Ebola viirushaigus]]e) ennetamine ja kontroll ning kodanike teavitamine rahvatervisega seotust. Keskus asutati [[1. juuli]]l [[1946]]. Selle peakorter asub [[Georgia]] osariigis [[Atlanta]]s. Asutuse vanem nimetus on Haiguste Tõrje Keskus (''Center for Disease Control''). == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.cdc.gov/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse ametlik koduleht] * [http://www.cdc.gov/Publications/ Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse publikatsioonid] * [http://www.cdc.gov/vhf/ebola/outbreaks/guinea/index.html 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]] [[Kategooria:Tervishoiuasutused]] 5vtz75h72gge1hyo8ym39flj2g4v3cj Marianne Paimre 0 377665 6164249 5990632 2022-07-20T16:47:42Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marianne Paimre.jpg|pisi|Marianne Paimre]] '''Marianne Paimre''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1967]]) on eesti publitsist, infoteadlane ja ajakirjanduse uurija. 2013. aastal kaitses doktoritöö "Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses (1993–2009)" Soomes [[Jyväskylä ülikool]]is. Töötas varem Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, alates 2018. aastast Tallinn Ülikooli digitehnoloogiate instituudis. Kirjutanud mitmeid teadus- ja arvamusartikleid narkopoliitikast ja meediakajastusest, kuritegevusest ja eakate inimeste terviseinfokäitumisest. ==Välislingid== * [https://leht.postimees.ee/7156140/marianne-paimre-eakate-uksinduse-vastu-internetiga Eakate üksinduse vastu internetiga.] Postimees, 15.01.2021. * [https://leht.postimees.ee/7134823/marianne-paimre-kanep-majanduse-mootor-voi-rahvatervise-nuhtlus Kanep – majanduse mootor või rahvatervise nuhtlus?.] Postimees. 17.12.2020. * [https://leht.postimees.ee/7091422/marianne-paimre-kas-digirakendused-toovad-kuldse-vanaduse Kas digirakendused toovad kuldse vanaduse?] Postimees. 17.12.2020. * [https://leht.postimees.ee/7067866/marianne-paimre-kes-pooldavad-vaktsineerimist Kes pooldavad vaktsineerimist?] Postimees. 22.09.2020. * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91493340/internet-pakub-vanainimestele-vastuolulist-tervisenou? Internet pakub vanainimestele vastuolulist tervisenõu.] Maaleht. 17.12.2020. * [https://arvamus.postimees.ee/6533987/marianne-paimre-uimastite-kohta-leiab-vastuseid-reoveest Uimastite kohta leiab vastuseid reoveest.] Postimees 28.02.2019. * [https://ekspress.delfi.ee/arvamus/kas-kanep-vahendaks-eestlaste-alkoholihimu?id=84525581 Kas kanep vähendaks eestlaste alkoholihimu.] Eesti Ekspress 29.11.2018. * [https://arvamus.postimees.ee/6420325/marianne-paimre-narkopoliitika-muutub-mida-ootab-eesti Narkopoliitika muutub. Mida ootab Eesti?] Postimees 3.10.2018. * [http://ekspress.delfi.ee/arvamus/kas-kuritegevuse-vahenemise-taga-on-nutisoltuvus?id=81827809 Kas kuritegevuse vähenemise taga on nutisõltuvus?] Eesti Ekspress (44).25.04.2018. * [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/narkootikumide-tarvitajaid-ei-tohi-karistada?id=80942479 Narkotarvitajaid ei tohi karistada]. [Tuleviku Eesti]. Eesti Päevaleht (9).30.01.2018. * [https://arvamus.postimees.ee/3773117/marianne-paimre-kanep-ja-kanada Kanep ja Kanada]. Postimees * [https://arvamus.postimees.ee/2907519/marianne-paimre-narkopoliitika-ja-kumme-tuhat Narkopoliitika ja kümme tuhat.] Postimees. * [https://arvamus.postimees.ee/2847085/marianne-paimre-milleks-noort-eksinut-karistada Milleks noort eksinut karistada]? Postimees.. * [https://arvamus.postimees.ee/2682196/usa-narkoeksperiment USA narkoeksperiment]. Postimees. * [https://arvamus.postimees.ee/2672324/marianne-paimre-narkoprobleem-koolis-oudusjutud-meedias Narkoprobleem koolis, õudusjutud meedias]. Postimees * [https://jyx.jyu.fi/dspace/bitstream/handle/123456789/42276/978-951-39-5409-3_vaitos19102013.pdf;sequence=1 "Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses (1993–2009)"] * [https://www.etis.ee/CV/Marianne_Paimre/est ETIS Marianne Paimre] * [https://converis.jyu.fi/converis/portal/detail/Person/13709119?auxfun=&lang=en_GB Converis portal Marianne Paimre] * [https://scholar.google.com/citations?user=bHzyUDUAAAAJ&hl=en Scholar Google Marianne Paimre] * [http://orcid.org/0000-0002-7079-6513 ORCID Marianne Paimre] {{JÄRJESTA:Paimre, Marianne}} [[Kategooria:Eesti ajakirjandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 5cb0yr0gbbgg7hu96cjq0igrn7fxkvi 6164649 6164249 2022-07-20T21:55:59Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marianne Paimre.jpg|pisi|Marianne Paimre]] '''Marianne Paimre''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1967]]) on eesti publitsist, infoteadlane ja ajakirjanduse uurija. 2013. aastal kaitses doktoritöö "Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses (1993–2009)" Soomes [[Jyväskylä ülikool]]is. Töötas varem Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, alates 2018. aastast Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis. Kirjutanud mitmeid teadus- ja arvamusartikleid narkopoliitikast ja meediakajastusest, kuritegevusest ja eakate inimeste terviseinfokäitumisest. ==Välislingid== * [https://leht.postimees.ee/7156140/marianne-paimre-eakate-uksinduse-vastu-internetiga Eakate üksinduse vastu internetiga.] Postimees, 15.01.2021. * [https://leht.postimees.ee/7134823/marianne-paimre-kanep-majanduse-mootor-voi-rahvatervise-nuhtlus Kanep – majanduse mootor või rahvatervise nuhtlus?.] Postimees. 17.12.2020. * [https://leht.postimees.ee/7091422/marianne-paimre-kas-digirakendused-toovad-kuldse-vanaduse Kas digirakendused toovad kuldse vanaduse?] Postimees. 17.12.2020. * [https://leht.postimees.ee/7067866/marianne-paimre-kes-pooldavad-vaktsineerimist Kes pooldavad vaktsineerimist?] Postimees. 22.09.2020. * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91493340/internet-pakub-vanainimestele-vastuolulist-tervisenou? Internet pakub vanainimestele vastuolulist tervisenõu.] Maaleht. 17.12.2020. * [https://arvamus.postimees.ee/6533987/marianne-paimre-uimastite-kohta-leiab-vastuseid-reoveest Uimastite kohta leiab vastuseid reoveest.] Postimees 28.02.2019. * [https://ekspress.delfi.ee/arvamus/kas-kanep-vahendaks-eestlaste-alkoholihimu?id=84525581 Kas kanep vähendaks eestlaste alkoholihimu.] Eesti Ekspress 29.11.2018. * [https://arvamus.postimees.ee/6420325/marianne-paimre-narkopoliitika-muutub-mida-ootab-eesti Narkopoliitika muutub. Mida ootab Eesti?] Postimees 3.10.2018. * [http://ekspress.delfi.ee/arvamus/kas-kuritegevuse-vahenemise-taga-on-nutisoltuvus?id=81827809 Kas kuritegevuse vähenemise taga on nutisõltuvus?] Eesti Ekspress (44).25.04.2018. * [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/narkootikumide-tarvitajaid-ei-tohi-karistada?id=80942479 Narkotarvitajaid ei tohi karistada]. [Tuleviku Eesti]. Eesti Päevaleht (9).30.01.2018. * [https://arvamus.postimees.ee/3773117/marianne-paimre-kanep-ja-kanada Kanep ja Kanada]. Postimees * [https://arvamus.postimees.ee/2907519/marianne-paimre-narkopoliitika-ja-kumme-tuhat Narkopoliitika ja kümme tuhat.] Postimees. * [https://arvamus.postimees.ee/2847085/marianne-paimre-milleks-noort-eksinut-karistada Milleks noort eksinut karistada]? Postimees.. * [https://arvamus.postimees.ee/2682196/usa-narkoeksperiment USA narkoeksperiment]. Postimees. * [https://arvamus.postimees.ee/2672324/marianne-paimre-narkoprobleem-koolis-oudusjutud-meedias Narkoprobleem koolis, õudusjutud meedias]. Postimees * [https://jyx.jyu.fi/dspace/bitstream/handle/123456789/42276/978-951-39-5409-3_vaitos19102013.pdf;sequence=1 "Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses (1993–2009)"] * [https://www.etis.ee/CV/Marianne_Paimre/est ETIS Marianne Paimre] * [https://converis.jyu.fi/converis/portal/detail/Person/13709119?auxfun=&lang=en_GB Converis portal Marianne Paimre] * [https://scholar.google.com/citations?user=bHzyUDUAAAAJ&hl=en Scholar Google Marianne Paimre] * [http://orcid.org/0000-0002-7079-6513 ORCID Marianne Paimre] {{JÄRJESTA:Paimre, Marianne}} [[Kategooria:Eesti ajakirjandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] jqjmhafyul2n1mxyttvy85jxoylo78x Vello Vinn 0 382410 6164716 6100881 2022-07-21T00:02:46Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Vello Vinn | Sünniaeg = [[4. oktoober]] [[1939]] | Sünnikoht = [[Saaremaa]] | Tegevusala = [[graafika]] | Kunsti õppinud = [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Tuntud teoseid = }} '''Vello Vinn''' (sündinud [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1939]] [[Kaimri]]s [[Saaremaa]]l) on eesti [[Graafik (kunstnik)|graafik]]. ==Elukäik== Lõpetanud tollase [[Kingissepa Keskkool|Kingissepa Keskkooli]], asus ta Tartu Ülikooli inglise filoloogiat õppima, kuid siis õppis aastatel 1963–1968 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] klaasehistööd.<ref>[http://www.artun.ee/akadeemia/vilistlased/ba/ Kunstiakadeemia vilistlased]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Juske, Ants|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51179330/graafik-vello-vinn-korgvormis-ja-korgtrukis?|pealkiri=Graafik Vello Vinn – kõrgvormis ja kõrgtrükis|väljaanne=EPL|aeg=05.10.2009|vaadatud=12.05.2022}}</ref> Temast sai aga hoopis graafik. Vello Vinn hakkas Eesti kunstielus kaasa lööma kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist 1960. aastate lõpul. Tema esimene isikunäitus oli 1970. aastal, [[Tallinna graafikatriennaal|Tallinna graafikatriennaalil]] on ta osalenud järjepanu aastatel 1968–1995, ka 2007. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Varblane, Reet|url=http://www.kultuur.info/syndmus/vello-vinni-naitus-kuju-samba-torni-ja-toru-keeles/|pealkiri=Vello Vinni näitus "Kuju, samba, torni ja toru keeles"|väljaanne=kultuur.info|aeg=2014|vaadatud=12.05.2022}}</ref> == Looming == [[Pilt:Vello Vinn rockets 1971.jpg|pisi|"Raketid", Vello Vinn, 1971]]Graafikuna arendas ta välja isikupärase stiili nii [[Ofort|ofordi]]- kui ka [[Kuivnõel|kuivnõelatehnikas]]. Vello Vinna loomingu erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafikatehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutisekäsitlusel ja teravmeelsetel seostel. Tema oskus kasutada ruumi- ja kujundimänge, märgata detaile ja eri tähendustasandeid ning luua kõige selle põhjal uusi tervikuid, pakub unikaalset vaatamiskogemust. Pildimängude kõrval leiab tema töödes aset leidlik sõnamäng ja heatahtlik absurdihuumor, läbi mille saab vaatajast kunstnikule kaasamõtleja ja tema loomingus osaleja. Isikupärase kujundisüsteemi abil on Vello Vinn ühtlasi käsitlenud oma ajastu olulisi probleeme: globaalsed sõjalised konfliktid, tehnikakeskse maailma mõju keskkonnale ja linnastumisega kaasnev võõrandumine.<ref>[https://kumu.ekm.ee/syndmus/vello-vinn-vastupeegeldused/ Vello Vinna näitus Kumus 14.02.-09.08.2020]</ref> Vello Vinna loomingut on seostatud [[Sürrealism|sürrealismiga]]. 1989. aastal kutsuti ta sürrealiste ühendavasse kunstirühmitusse Para.<ref name=":0" /> Ta on loonud arvukalt Eesti vabagraafika ajalugu ilmestavaid teoseid, ent ka meeldejäävaid raamatuillustratsioone autoritele [[Ilmar Laaban]], [[Helvi Jürisson]] ja [[Hans Magnus Enzensberger|Hans Magnus Enzenberger]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kivimäe, Juta|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/hes-a-real-nowhere-man-sitting-in-the-nowhere-land/|pealkiri=He’s a Real Nowhere Man, Sitting in the Nowhere Land|väljaanne=Sirp.ee|aeg=2009|vaadatud=12.05.2022}}</ref>[[File:Vello Vinn multifaced.jpg|thumb|"Mitmenäoline" III, Vello Vinn, 2009]]Vello Vinn on äärmiselt viljakas kunstnik: estampgraafika kõrval on ta kujundanud [[plakat]]eid, postkaarte, vinüülplaadiümbriseid, raamatuillustratsioone ja väikegraafikat.<ref>{{Netiviide|autor=Kangro, Ragne|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/vello-vinn-ja-tema-vastupeegeldused/|pealkiri=Vello Vinn ja tema vastupeegeldused|väljaanne=Sirp.ee|aeg=2020|vaadatud=12.05.2022}}</ref> Ta on teinud ka maale („Mälestus I–III”, 1994).<ref name=":0" /> Tema teoseid on maailma nimekates kunstikogudes nagu [[Tretjakovi galerii]], [[A. Puškini nimeline Kujutava Kunsti Muuseum|Puškini muuseum]], Ludwig-Forum für Internationale Kunst Aachenis, Ljubljana moodsa kunsti muuseum, Norton Dodge’i kollektsioon Zimmerli kunstimuuseumis New Jerseys, rääkimata kodumaistest kollektsioonidest.<ref name=":1" /> Vello Vinn on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] (1970), Kunstirühmituse PARA (1989) ja [[Eesti Vabagraafikute Ühendus]]e (1992) liige. Ta elab ja töötab vabakutselise kunstnikuna Tallinnas.[[Pilt:Vello Vinn Kaksipidine 2010.jpg|pisi|"Kaksipidine", Vello Vinn, 2010]] [[File:U-tube for market research I.jpg|thumb|"Turu-uuringute U-toru" I, Vello Vinn, 2013]] == Isikunäitusi == *Tallinn 1970,1977, 1984,1989,1992, 1994,1996,1996, 2006, 2009, 2011, 2014, 2019, 2020 *Tartu koos [[Kiwa|Kiwa'ga]] 2020 *Kuressaare 1980, 1995 *Rapla 1983 *Vilnius 1985 *Helsingi 1987 *Brandenburg 1989 *Paldiski 1997–98 *Frederikshavn 2012 == Tunnustus == *1971 Prix d`Emona Ljubljana IX graafikabiennaalil *1971 Diplom Tallinna II graafikatriennaalil *1980, 1986 Eriauhind Tallinna V ja VII graafikatriennaalil *1979, 1981, 1983 Eriauhind Vilniuse eksliibrisebiennaalil *1983 Diplom Riia I väikegraafikatriennaalil *1984 Eriauhind Vilniuse II raamatukunstitriennaalil *1985 Peaauhind Vilniuse V eksliibrisebiennaalil *1993 Diplom Vilniuse eksliibrisebiennaalil *2001 Kuldnõela auhind Uzice V kuivnõelabiennaalil (Jugoslaavia) *2003 Kuldnõela auhind Uzice VI kuivnõelabiennaalil (Serbia ja Montenegro) *2015 [[Kristjan Raua preemia]] (jätkuv popkunsti vaimsuse kandmine eesti graafikas) *2020 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (Tema omanäoline visuaalne maailm on avaldanud mõju tervele põlvkonnale ning jääb mõjutama veel mitmeid tulevaid põlvkondi. On oma isikupärases, nii pop- kui ka psühhedeelse kunsti esteetikast mõjutatuna, sõna ja kujundiga vigurdavas kunstikeeles, käsitlenud probleeme, mis on täna sama aktuaalsed kui viiskümmend aastat tagasi.) ==Raamatud== *Taidre, E. (toim.). 2020. Vello Vinn. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 224 lk. ==Galerii== <gallery> File:Vello Vinn Ship1.jpg|thumb|Laev I (2016) File:Vello Vinn Ship 2.jpg|thumb|Laev II (2016) File:Vello Vinn Ship 3.jpg|thumb|Laev III (2016) File:Green winged blue jumper 1.jpg|thumb|Rohetiib-sinihüpik I (2015/16) File:Green winged blue jumper 2.jpg|thumb|Rohetiib-sinihüpik II (2015/16) </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=795 Venno Vinna teosed Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] {{JÄRJESTA:Vinn, Vello}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] tpqdotrvtafvnrlbodidyfjddpgjyh7 Hingu oja 0 382413 6164402 5800945 2022-07-20T17:15:28Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Hingu oja | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = Mõnuste külas | suue = Munalaskme ojja | valgla_maad = Eesti | pikkus = 13,2 km | valgla_pindala = 54,7 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Hingu oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harjumaal]], [[Munalaskme oja]] parempoolne lisajõgi.<ref>[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE1099700&mount=view Hingu oja keskkonnaregistris]</ref> Hingu oja saab alguse [[Mõnuste]] külas ja suubub [[Munalaskme oja|Munalaskme ojja]] 6,7 km enne selle suuet. Oja on 13,2 km pikk ja 54,7 km&sup2; valgalaga. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] 4vanind0pdsq9yxdr5eoexaoq2zfszo Margus Lopp 0 383236 6164699 6116907 2022-07-20T23:44:25Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Margus Lopp''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1949]] [[Kuressaare]]s) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2011). ==Haridus== Aastatel 1957–1965 õppis ta [[Kaali 8-klassiline Kool|Kaali 8-klassilises Koolis]], kust sai alguse tema huvi füüsika ja keemia vastu. 1965–1968 õppis [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelises Kingissepa Keskkoolis]]. 1968–1973 õppis [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsika-keemiateaduskonnas, mille lõpetas orgaanilise keemia erialal.<ref name=":0">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/ta_aastaraamat_veebi__2019.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV(52) 2019, lk 103.]</ref> Aastatel 1977–1981 oli Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi aspirant. Täiendas end Ungari TA Keemia Keskinstituudis (Budapest) 1978, 1982 ja East Anglia Ülikoolis (Suurbritannia) 1989–1990. Keemiakandidaadi kraadi kaitses 1981. aastal Eesti TA Keemia Instituudi juures teemal "„Prostaglandiini lähtesüntonite sünteesivõimaluste uurimine ja 11-desoksüprostaglandiinide süntees kupraatmeetodil“. ==Töökäik== Pärast ülikooli lõpetamist kutsuti Margus Lopp tööle Eesti Teaduste Akadeemia keemia instituuti, kus ta aastatel 1973–1986 töötas vaneminseneri, noorem- ja vanemteaduri ametikohtadel. Aastatel 1986–1991 oli ta juhtivteadur ja prostaglandiinide keemilise sünteesi grupi juht ning 1992–2002 orgaanilise sünteesi osakonna juhataja. 1997. a valiti ta Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professoriks ja orgaanilise keemia õppetooli juhatajaks. 1997–2004 oli ta TTÜ keemiainstituudi direktor ning 2004-2009 oli ta orgaanilise keemia õppetooli juhataja ja matemaatika-loodusteaduskonna dekaan. Aastatel 2017–2018 oli ta keemia ja biotehnoloogia instituudi professor, 2019–2022 täisprofessor tenuuris, alates 2022 Tallinna Tehnikaülikooli [[emeriitprofessor]]. Kutsutud lektor (dotsent) Helsingi Ülikoolis 1994–...; esinenud teadusloengutega USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Soome ja Ungari ülikoolides ning ettevõtetes. ==Teadustöö== Teadustöö põhisuunad: looduslike ühendite süntees, bioaktiivsete ainete süntees, [[stereokeemia]], [[asümmeetriline süntees|asümmeetriline orgaaniline süntees]], bioaktiivsete ühendite süntees, asümmeetrilise sünteesi uued strateegiad ja meetodid. Teda võib pidada asümmeetrilise orgaanilise sünteesi koolkonna üheks rajajaks Eestis. Ta on oluliseks pidanud ka sünteesialaseid rakendusi. Ta osales [[prostaglandiinid]]e baasil uute preparaatide arendamises ja juurutamises. Tema eestvedamisel tegutses pikka aega TTÜ spin-off ettevõte Prosyntest (praegune Cambrex Tallinn OÜ).<ref name=":0" /> Tema teadusgrupi hilisema [[keemiline süntees|sünteesitöö]] tulemusel on väljastatud kaheksa [[patent]]set leiutist. Alates 2016. aastast töötab Margus Lopp TTÜ tööstuskeemia laboris, mis uurib kerogeeni töötlemise tänapäevaseid võimalusi. Tema juhitav töörühm loob uut ja praktiliselt jäätmevaba põlevkivi töötlemise tehnoloogiat. Protsessi alus on põlevkivi osaline oksüdeerimine hapnikuga. Seni põlevkivikeemia puhul tavaline õliks ajamise etapp jääb üldse vahele ja dikarboksüülhapped saadakse põlevkivist kätte ühe protsessiga. Selline tehnoloogia võib panna aluse Eesti peenkeemiatööstusele. <ref>{{Netiviide|autor=Oiderma, Jaan-Juhan|url=https://novaator.err.ee/1608371097/uudne-meetod-aitab-polevkivist-keskkonnasobralikumalt-kemikaale-ammutada|pealkiri=Uudne meetod aitab põlevkivist keskkonnasõbralikumalt kemikaale ammutada|väljaanne=novaator.err.ee|aeg=15. oktoober 2021|vaadatud=10.05.2022}}</ref> Avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 18 doktoriväitekirja. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2011. aastal keemia alal. Kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Oli ajavahemikul 2014–2017 Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär. ==Teaduskorralduslik tegevus== [[Eesti Keemia Selts]]i juhatuse liige, president (alates 2004). Aastatel 2014–2017 oli Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär, 2015–2020 Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige ==Tunnustus== * 1987 – Eesti NSV Riiklik preemia prostaglandiinide sünteesi, uurimise ja rakenduste alal (kollektiivi liige) * 2003 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] asümmeetrilise sünteesi uute meetodite alal (kollektiivi juht) * 2008 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2017 – Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna parim õppejõud ==Harrastused== Harrastuskalapüük, jaht. ==Publikatsioone== Ta on avaldanud üle 200 teadusartikli. * Stereokeemia : õpik kõrgkoolidele. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2014, 272 lk. ISBN 9789949235735 * Peegeldus / teksti autor M. Maidla. Tallinn : [Margus Lopp], 2019, 182 lk. ISBN 9789949012879 ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * EE 2000, 14. *{{ETIS}} *Margus Maidla. Asümmeetriliselt erikäeline orgaanik – akadeemik Margus Lopp. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 631–638. *Taavi Minnik. [https://forte.delfi.ee/artikkel/93658361/intervjuu-teadlasega-margus-lopp-polevkivi-poletamine-on-barbaarsus Intervjuu teadlasega: Margus Lopp – põlevkivi põletamine on barbaarsus]. delfi.forte.ee ==Välislingid== * [https://www.akadeemia.ee/member/lopp/ Margus Lopp] TA kodulehel * [https://www.etis.ee/CV/Margus_Lopp/est Margus Lopp] Eesti Teadusinfosüsteemis * [http://www.ttu.ee/teadustoo/teadusuudised-2/#a_77954 Rahvusvaheline patent] * [http://www.chem.ttu.ee/instituudist/ajalugu_2_ee TTÜ keemiainstituudi ajalugu] {{JÄRJESTA:Lopp, Margus}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] sspnu0r62bwun891hzbdv3oxv397n8j Arutelu:Emilie Tungal 1 384477 6164819 4050055 2022-07-21T09:26:27Z Merleke5 122868 Vastus wikitext text/x-wiki [http://www.syg.edu.ee/ajalugu/1-5_lend.html Siin] on, et Emilie Õispuu lõpetas 1920. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. november 2014, kell 01:04 (EET) :Jah, õigemine tollal kandis see kool nime Saaremaa Eesti Segagümnaasium. Tartu Ülikoolis õppis ta aastatel 1920-1921 ja 1925-1935. Lisasin artiklisse ka viited. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 12:26 (EEST) jb1q15ytwq0e9z93lmb4yrmhyhjzqls Ernst Selge 0 387499 6164854 5926246 2022-07-21T10:13:27Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Ernst Selge''' ([[24. jaanuar]] [[1895]] [[Tallinn]] – [[10. oktoober]] [[1981]] Tallinn) oli Eesti sporditegelane<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Ernst_Selge}} (vaadatud 25.12.2014)</ref>. Ta lõpetas 1910. aastal [[Tallinna 2. linnakool]]i ja 1917. aastal [[Tallinna linna poeglaste kaubanduskool]]i<ref name="ESBL"/>. Ta oli 1920 [[Kalevi raskejõustikuosakond|Kalevi raskejõustikuosakonna]], 1925 [[Eesti Atleetklubi]] ja 1958 [[Tallinna Spordiveteranide Koondis]]e asutajaid<ref name="ESBL"/>. Aastast 1920 oli ta [[Aerutajate Klubi]] juhatuse liige ja esimees<ref name="ESBL"/>. Ta oli [[Tallinna reaalkool]]i juurde [[Georg Lurichi bareljeef]]i püstitajaid<ref name="ESBL"/>. Ernst Selge oli aktiivne ka poliitikas, ta oli [[Eesti Tööliste Partei]] liider<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref> ja ETP Keskkomitee liige ning 1927. aastal valiti ta [[Tallinna linnavolinike loend (1927)|Tallinna linnavolinikuks]], Eesti Tööliste Partei kandidaatide nimekirjast<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/02/14/9 Tallinna linnavolikogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14, 14 veebruar 1927</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Ernst_Selge}} {{JÄRJESTA:Selge, Ernst}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1982]] dv6ke1yjx0az05kte70oh43c6lfsumc 6164855 6164854 2022-07-21T10:14:10Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] wikitext text/x-wiki '''Ernst Selge''' ([[24. jaanuar]] [[1895]] [[Tallinn]] – [[10. oktoober]] [[1981]] Tallinn) oli Eesti sporditegelane<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Ernst_Selge}} (vaadatud 25.12.2014)</ref>. Ta lõpetas 1910. aastal [[Tallinna 2. linnakool]]i ja 1917. aastal [[Tallinna linna poeglaste kaubanduskool]]i<ref name="ESBL"/>. Ta oli 1920 [[Kalevi raskejõustikuosakond|Kalevi raskejõustikuosakonna]], 1925 [[Eesti Atleetklubi]] ja 1958 [[Tallinna Spordiveteranide Koondis]]e asutajaid<ref name="ESBL"/>. Aastast 1920 oli ta [[Aerutajate Klubi]] juhatuse liige ja esimees<ref name="ESBL"/>. Ta oli [[Tallinna reaalkool]]i juurde [[Georg Lurichi bareljeef]]i püstitajaid<ref name="ESBL"/>. Ernst Selge oli aktiivne ka poliitikas, ta oli [[Eesti Tööliste Partei]] liider<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref> ja ETP Keskkomitee liige ning 1927. aastal valiti ta [[Tallinna linnavolinike loend (1927)|Tallinna linnavolinikuks]], Eesti Tööliste Partei kandidaatide nimekirjast<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/02/14/9 Tallinna linnavolikogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14, 14 veebruar 1927</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Ernst_Selge}} {{JÄRJESTA:Selge, Ernst}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1982]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] 0jcqsplkno0yp56kz6c513rigl4tskq Harald Weiler 0 389614 6164522 6085507 2022-07-20T19:14:36Z CommonsDelinker 1930 Fail Bariton_Harald_Jürgen_Weiler_ja_pianist_Anneli_Merelaid_heategevuskontserdil_Suurgildi_hoones_2._detsembril_2018._aastal.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:P199|P199]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=mai|aasta=2017}} '''Harald Jürgen Weiler''', sünd. 1971, on Eesti laulja ([[bariton]]). Harald Jürgen Weiler on õppinud [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]]i juures asuvas lastemuusikaklassis klassikalist kitarri. Klassikalist laulu õppinud eratundides tenor Mart Krooni ja metsosopran Leili Tammeli juures. Esinenud koos organistide [[Tiia Tenno]], [[Kristiina Hoidre]], [[Tiit Kiik|Tiit Kiige]], [[Edoardo Narbona]], [[Pille Metsson]]i, Olga Gamsi, Piret Aidulo, [[Merike Saaremets]]a ja [[Anneli Merelaid]]iga, pianistide [[Kirill Lissijenko]] ([http://www.pealinn.ee/tagid/arvamus/klaverivirtuoos-kirill-lissijenko-ullatab-publikut-sarava-manguga-n199163 Pealinn]), [[Tiiu Jürma]]ga jt. Ta on laulnud koos sopran [[Eve Randkivi]], bariton [[Kristians Kievāns]]i (Läti), tenor [[Dainis Kalnacs]]i (Läti), metsosopran [[Elina Avotina]] (Läti), sopran [[Celina Hubmann]]i (Austria), sopran [[Ragne Saul]]i, sopran Helle-Moonika Helme, sopran [[Merje Topkin]]i, esinenud kontsertidel koos viiuldajate Raivo Hiiemaa, Karmen Kääramehe, [[Malvi Lõhmuse]]ga, flötist Anne Jalakaga jt. Astunud üles klassikalise muusika kontsertidega Riias [https://en.wikipedia.org/wiki/St._Gertrude_New_Church,_Riga Püha Gertrudi] kirikus, Tallinnas [[Kadrioru loss]]is, [[Eesti Ajaloomuuseum]]i [[Suurgildi hoone]]s, [[Õpetajate Maja]]s, [[Hopneri maja]]s, [[Kiek in de Kök]]i suurtükitornis, [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is, [[Lastekirjanduse keskus]]es, [[Tallinna Keskraamatukogu]] (end Tallinna Vene Seltskondliku Kogu) saalis, [[Tallinna kirjanduskeskus]]e [[Tammsaare majamuuseum]]s ja [[Vilde majamuuseum]]s, [[Nõmme Kultuurikeskus]]es, [[Nõmme muuseum]]is, [[Glehni loss]]is, Viljandimaal Suure-Jaanis [[heliloojate Kappide majamuuseum]]is, [[Olustvere mõis]]as jm. Ta on esinenud soolokavadega ja laulnud teenistustel solistina Eesti kirikutes: [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]us, [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]is, [[Jaani kirik]]us, [[Kaarli kirik]]us, [[Rootsi-Mihkli kirik]]us, [[Tartu Jaani kirik]]us, [[Peeteli kirik]]us, [[Harkujärve kirik]]us, [[Kalju kirik]]us, Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Koguduse saalis. Lisaks on ta esinenud paljudes maakirikutes kogu Eestis ([https://virumaateataja.postimees.ee/6140819/kaemus-killuke-hiilgavat-korgkultuuri-vedeles-maas?fbclid=IwAR0C2o2eTegwz5loq5CXlmpC7fu4DgGpnBGdvJMyn7VhEVU8H-SQnoJ1Kww Virumaa Teataja]). Alates 2015. aastast on Harald Weiler osalenud suvise kontserdisarja "Suveklassikat meeshäälele ja orelile" ringreisidel sakraalhoonetes koos organistide Anneli Merelaidi ja Merike Saaremetsaga. 2017. aasta suvel andis Harald Weiler suvise ringreisi käigus kokku 20 kontserti Eesti kirikutes ja kammersaalides. Osalenud heategevusprojektides ja esinenud heategevuskontsertidel, millega on kogutud raha Tallinna Vaimse Tervise keskusele valgusteraapialampide soetamiseks (kontserdisari [[Valgus toob rõõmu]] 2018. aastal) ([http://stolitsa.ee/cat/tallinn/ot_arij_epoxi_barokko_do_xitov_20-go_vjeka_v_domje_uchitjelya_projdjet_bjesplatnyj_muzykalnyj_vjechjer/250579?page=1 Stolitsa]), Eesti sakraalhoonete renoveerimise ja orelite taastamise või kirikute muusikatöö toetuseks. 2019. aasta suvel korraldas Harald Weiler 24 heategevuskontserti Eesti kirikutes, millega koguti annetusi Türi koolipoisi Rasmus Juhansoni taastusravi toetuseks [https://jarvateataja.postimees.ee/6726991/turi-noormehe-toetuseks-kolab-kirikutes-muusika (Järva Teataja)]. Kontsertsarjas astusid üles ka organist Anneli Merelaid, sopran Ragne Saul, sopran Merje Parts, sopran Eve Randkivi, sopran Helle-Moonika Helme, organist Anne Jalakas, pianist Bahdan Yanovich (Valgevene) jt muusikud. ([https://virumaateataja.postimees.ee/6723860/muusikud-toetavad-rangalt-viga-saanud-koolipoissi Virumaa Teataja]), ([https://www.tapa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/LJXzEyvPsLW0/content/id/24223458 Tapa vald]) Harald Weiler esineb heategevuse korras regulaarselt koos kontsertmeister Anneli Merelaidiga kogukonna- ja eakate keskustes. Ta on esinenud ka avalikes kohtades rahvusvahelise muusikapäeva raames, näiteks Lennart Meri [[Tallinna lennujaam]]as väljuvate reiside terminalis. Tema repertuaaris on peamiselt baroki-, romantismi- ja klassitsismiajastu heliloojate, aga ka Eesti heliloojate vokaalmuusika, Vene romansse, afroameerika spirituaale ja rahvalaule. Harald Jürgen Weiler on laulja [[pseudonüüm]], tema kodanikunimi on [[Priit Põiklik]]. {{JÄRJESTA:Weiler, Harald Jürgen}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] i7byuscikwa9e85w11x4x5rge9e1x81 Rebel Wilson 0 390017 6164264 6137733 2022-07-20T16:57:21Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Rebel Melanie Elizabeth Wilson''' (sündinud [[2. märts]]il [[1980]] [[Sydney]]s) on [[Austraalia]] filminäitleja, produtsent, kirjanik ja koomik. Tema karjäär algas juba Austraalias, kus ta mängis teleseriaalis „Pizza” (2003–2007) ning enda kirjutatud ja produtseeritud muusikalis „Bogan Pride” (2008). Tema edu viis ta Hollywoodi, kus ta astus üles 2011 aasta filmis „Pruutneitsid”, kus ta kehastas Brynni. Tema teised edukad rollid on olnud filmisarjas „Lauluässad” (2012, 2015, 2017) kus ta mängis Fat Amyt ning samuti tegi kaasa „Mida oodata last oodates”, „How to be single” ja „Isn’t it Romantic”. == Elulugu == Rebel Wilson sündis 2. märtsil 1980 Sydneys Uus-Lõuna-Walesi osariigis Austraalias.<ref name=":0">Bair, L. (i.a). The stunning transformation of Rebel Wilson. ''The List, (i.a).'' Kasutatud 09.10.2019 <nowiki>https://www.thelist.com/41472/stunning-transformation-rebel-wilson/</nowiki></ref> Tema ema Sue oli kutseline [[koerajuht]], koertenäituse kohtunik ning Beagle’i tõu aretaja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.elle.com.au/culture/elle-interview-rebel-wilson-7664</ref><ref name=":2">{{Netiviide |url=https://www.heraldsun.com.au/ipad/the-qa-with-actor-rebel-wilson/news-story/2ee4f4a98fd8188039dee352f9b78988 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-14 |arhiivimisaeg=2019-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190531205407/https://www.heraldsun.com.au/ipad/the-qa-with-actor-rebel-wilson/news-story/2ee4f4a98fd8188039dee352f9b78988 |url-olek=ei tööta }}</ref>Tal on õed Liberty Wilson, Annaleise Wilson (kes kasutab nime Annarchi) ning vend Ryot Wilson.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samuti on Wilson väitnud, et tema vanatädi oli Lillian Bounds, kes oli abielus Walt Disneyga.<ref>https://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-5286395/Rebel-Wilson-proves-shes-related-Walt-Disney.html</ref> Rebel kasvas üles häbeliku tüdrukuna ja seetõttu pani tema ema ta kohalikku teatrikooli.<ref name=":0" /> Ta käis Tara Anglikani tüdrukutekoolis ning keskkooli tunnistuse sai kätte 1997. aastal.<ref>https://gossipgist.com/rebel-wilson</ref> Rebel Wilson lõpetas Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli õigusteaduse erialal<ref name=":1" />. Austraalia noorsaadikuna veetis ta Rotay Internationali kaudu ühe aasta Aafrika lõunaosas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Mosambiigis olles nakatus ta malaariasse, mille ajal nägi hallutsinatsioone, et võitis Oscari.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 2011. aasta juulis sai Rebel Wilsonist pressiesindaja firmas Jenny Graig, mis tegeleb toitumis- ja kaalulangetamisnõustamisega.<ref name=":2" /><ref name=":3">https://www.dailytelegraph.com.au/entertainment/sydney-confidential/rebel-wilson-talks-on-split-with-jenny-craig/news-story/9a6b95dd2578469bc00f221f850d5c06</ref> Jenny Graigiga liitudes oli Wilson oma suurimas kaalus, kuid soovis tervislikumat eluviisi.<ref name=":3" /> Kuid 2012. aastal lõpetas ta kokkuleppe Jenny Craigiga, sest „Lauluässade” leping nägi ette, et Wilson ei tohtinud enam kaalu kaotada.<ref name=":3" /> == Karjäär == === Algusaastad === Rebel Wilsoni esimene avalik esinemine toimus 2002. aastal, kui ta osales muusikalis „The Westie Monologues”, mille ta ise kirjutas ja produtseeris.<ref name=":1" /> Wilson õppis teatrikoolis Australian Theatre for Young People.<ref name=":0" /> Aastal 2003 kolis Wilson New Yorki, kui ta võitis rahvusvahelise stipendiumi ATYP, mida rahastas näitleja Nicole Kidman.<ref name=":1" /><ref name=":4">https://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-3077478/Rebel-Wilson-says-reimbursed-Nicole-Kidman-Oscar-winner-offered-scholarship-study-acting-America.html</ref> Ajal, kui Wilson New Yorgis elas, õppis ta koolis The Second City.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Austraalias on Wilson eelkõige tuntud tänu oma esimestele rollidele komöödiaseriaalides „Pizza”, kus ta kehastas Toulat,<ref name=":0" /> ning „The Wedge”, kus Wilson kehastas erinevaid tegelaskujusid.<ref name=":4" /> 2008. aastal Wilson kirjutas, produtseeris ning mängis komöödiasarjas „Bogan Pride”[5][13]<ref name=":4" /><ref>http://www.dailytelegraph.com.au/entertainment/sydney-confidential/our-rebel-wilson-is-matt-lucas-secret-sister-in-next-movie-bridesmaids/story-e6frewz0-1225870281103</ref> ning osales improvisatsioonisarjas „Monster House”.<ref name=":4" /> 2009. aastal võitis Wilson Tropfest parima näitleja auhinna rolli eest filmis „Bargain”.<ref>https://www.abc.net.au/news/2018-02-13/rebel-wilson-wins-award/9416156</ref> === Karjäär Hollywoodis === Wilsoni esimene filmiroll Ameerika Ühendriikides oli filmis „Pruutneitsid”, kus ta kehastas Brynni. Brynni roll oli kirjutatud spetsiaalselt tema jaoks.<ref name=":0" /> Seejärel tegi Wilson külalisrolli komöödiaseriaalis „The Rule of Engagement” ning astus üles seriaalis „Workaholics”.<ref name=":5"><nowiki>https://tvtonight.com.au/2010/10/when-rebel-met-joan.html</nowiki></ref> 2010. aastal oli Wilson kaassaatejuht ARIA Music Awardsi saates<ref name=":5" />, mis toimub igal aastal Austraalias. 2012. aastal sai Wilson rolli filmides „Mida oodata last oodates”<ref name=":6"><nowiki>https://www.hollywoodreporter.com/news/bridesmaids-star-ramps-up-movie-225490</nowiki></ref><ref name=":2" /> ja „Struck By Lightning.”<ref name=":2" /> Samuti astus Wilson üles komöödiafilmis „Bachelorette”, kus ta asendas Casey Wilsoni, kes algselt pidi rolli endale saama.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> 2012. aastal luges Wilson „Jääaeg 4” tegelase Razi osa ning oli esimene näitleja, kes sai filmirolli „Lauluässades”, kus ta mängis Fat Amyt.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> „Lauluässade” rolli eest sai näitlejanna mitu nominatsiooni ja auhinda. MTV Filmi- ja teleauhindadel oli Wilson kandidaat Parim etteaste filmis ning võitis Parim Läbimurre kategoorias ning Parim Muusikaline Hetk kategoorias koos oma kaasnäitlejatega.<ref>https://www.digitalspy.com/movies/a466341/mtv-movie-awards-2013-the-winners-in-full/</ref> Samuti võitis Wilson Teen Choice Award parima näitlejanna komöödia kategoorias.<ref>https://www.digitalspy.com/tv/ustv/a483821/teen-choice-awards-2013-first-wave-nominees-in-full/</ref> 2013. aastal Wilson kirjutas ning osales seriaalis “Super Fun Night” mis oli eetris ABC’s kuid peale esimest hooaega saade tühistati.<ref name=":1" /><ref>https://www.eonline.com/uk/news/417693/abc-scoop-rebel-wilson-s-super-fun-night-bridesmaids-star-s-conan-o-brien-produced-comedy-ordered-to-series</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tvbythenumbers.zap2it.com/1/suburgatory-canceled-by-abc/262441/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-14 |arhiivimisaeg=2020-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200224013322/https://tvbythenumbers.zap2it.com/1/suburgatory-canceled-by-abc/262441/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2015. aastal astus Wilson üles järjefilmis „Lauluässad 2”, kus ta võitis MTV Filmi- ja teleauhindadel parim ansambel kategoorias ning parim suudlus kategoorias, mida ta jagas näitlejaga Adam DeVinega ning oli nominent parim komöödia esitus kategoorias[18]. 2017. aastal astus uuesti üles „Lauluässad 3”.<ref name=":0" /> 2019. aastal mängis Wilson komöödiafilmis „Isn’t it Romantic”<ref>https://deadline.com/2017/06/betty-gilpin-isnt-it-romantic-movie-casting-rebel-wilson-1202113390/</ref> ning koos Anne Hathawayga filmis „Preilid Petised”.<ref>https://www.abc.net.au/news/2019-05-09/the-hustle-review-anne-hathaway-rebel-wilson-con-artists-remake/11090548</ref> == Meedia == 2015. aastal avaldas Austraalia ajakiri Woman’s Day artikli, kus Wilsonit nimetati sarivaletajaks, kes on valetanud nii oma nime, vanuse kui ka lapsepõlve kohta.<ref name=":7">https://www.smh.com.au/entertainment/celebrity/rebel-wilson-sues-magazine-publisher-over-stories-about-her-age-20160516-gowi9a.html</ref> Wilson kaebas Bauer Media kohtusse, väites, et tema nimi ja maine on saanud kahjustada ja see avaldab mõju tema karjäärile.<ref name=":7" /> Aastal 2017 võitis Wilson kohtuasja ning sai kahjutasuks 4 500 000 Austraalia dollarit.<ref name=":8">https://www.abc.net.au/news/2017-09-13/rebel-wilson-defamation-damages/8936850</ref> See on Austraalia ajaloo suurim laimujuhtumi summa, mis on välja mõistetud.<ref name=":8" /> Samuti andis Wilson teada, et võidusumma läheb heategevuseks, stipendiumideks ning investeeritakse Austraalia filmitööstusse töökohtade loomiseks.<ref name=":8" /> Bauer Media kaebas kohtuotsuse edasi ning võitis juunis. Wilsoni kahjutasu vähendati 600 000 Austraalia dollarini.<ref name=":9">https://www.bandt.com.au/rebel-wilsons-appeal-case-bauer-media-rejected-high-court/</ref> Wilson teatas otsusest edasi kaevata, kuid kõrgeim kohus lükkas kaebuse tagasi.<ref name=":9" /> == Muud tegevused == 2015. aasta novembris lõi Rebel Wilson pluss-suuruse kapselkollektsiooni, mida hakkas müüma jaemüügikett Torrid. Idee sai näitlejanna sellest, et tal oli endale raske riideid leida ning seega tõi lettidele enda signatuurstiili.<ref name=":0" /> 2017. aastal lõi Wilson riidebrändi REBEL WILSON X ANGELS, mis toodab riideid suuruses 42 ja suuremad.<ref>https://www.prnewswire.com/news-releases/new-contemporary-lifestyle-collection-rebel-wilson-x-angels-from-rebel-wilson-available-at-dillards-for-women-sizes-14-24-300535034.html</ref> Rebel Wilson toetab Tansaania kooli Aafrikas.<ref name=":0" /> Samuti rahastab Wilson stipendiume Austraalia noorte teatrile Australia Theater for Young People, kus ka tema kunagi näitlemisega algust tegi.<ref name=":4" /> Näitlejanna on rahastanud Chicago’s Second City teatrikooli, kuhu Wilson ise 2003. aastal stipendiumi sai, mida rahastas Nicole Kidman.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> Rebel Wilson on öelnud, et soovib aidata nende projekte ja uusi õpilasi.<ref name=":4" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Wilson, Rebel}} [[Kategooria:Austraalia filminäitlejad]] [[Kategooria:Koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 1gwwnbqp0tl0yrvo01hgbn82whj3yvr Politseikoer 0 391858 6164511 6112746 2022-07-20T18:59:28Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki [[Fail:Dolce sc2.jpg|pisi|FBI politseikoer]] '''Politseikoer''' (sageli kasutatakse tähist '''K-9''') on teatud politseitoiminguteks välja õpetatud (nt [[IPO]]) [[teenistuskoer]]. Politseikoerad otsivad lõhna järgi enamasti kas [[lõhkeaine]]id või [[narkootikum]]e või kadunud inimesi või laipu, mõned koerad on õpetatud lisaks jälitamisele ka kurjategijaid ründama. Politseikoerad peavad reageerima [[Koerajuht|koerajuhi]] antavatele käsklustele ja vastavalt tegutsema. Enamasti õpetatakse politseikoerteks välja [[Saksa lambakoer]]i. Mitmes riigis on politseikoera vigastamine või tapmine kriminaalkuritegu. ==Politseikoerte liigid== * [[Päästekoer]]ad – need koerad on õpetatud otsima kadunud inimesi või asju. Sageli kasutatakse selleks ülesandeks verekoeri. * [[Pommikoer]]ad – need koerad on treenitud inimeste ja asjade juurest lõhkeaineid otsima. Lennujaamades kasutatakse pommikoertena ''[[beagle]]''<nowiki/>'eid, kes tänu sõbralikule iseloomule ja välimusele ei hirmuta reisijaid. * [[Laibakoer]]ad – need koerad on koolitatud lagunevaid laipu otsima. Koerte nina on nii tundlik, et nad on võimelised laiba lõhna tundma isegi jooksva vee all. * [[Spermakoer]]ad * [[Rahakoer]]ad ==Koolitus ja teenistus== Politseikoerte koolitust alustatakse esimesest eluaastast. Eestis koolitab teenistuskoeri nii [[politsei]]le kui ka [[piirivalve]]le [[Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskus]]. Politseikoera tööiga on enamasti 6–9 aastat. Politseikoerad vabastatakse teenistusest, kui nad ei parane vigastustest täielikult või on liiga vanad või haiged, et politseikoerana töötamist jätkata. ==Vaata ka== *[[Militaarkoer]] *[[Narkokoer]] ja [[Tollikoer]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Politsei]] lr6d8j9apucfmfo4eaj92h6fkp97g99 Brigitte Reimann 0 400150 6164608 6073096 2022-07-20T20:46:41Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-E1209-0026-001, Berlin, Lesung Brigitte Reimann, Walter Lewerenz.jpg|pisi|Brigitte Reimann (1966)]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-83789-0112, Magdeburg, 3. Arbeiterfestspiele, Preisverleihung, Herbert Warnke.jpg|pisi|[[Herbert Warnke]] (vasakul) annab Brigitte Reimannile ja [[Siegfried Pitschmann]]ile üle [[Saksa Vabade Ametiühingute Koondis]]e kirjandusauhinna (1961)]] '''Brigitte Reimann''' ([[21. juuli]] [[1933]] [[Burg]] ([[Magdeburg]]i lähedal) – [[20. veebruar]] [[1973]] [[Ida-Berliin]]) oli saksa kirjanik. Brigitte Reimann lõpetas gümnaasiumi [[1951]]. aastal. Ta astus [[Weimar]]i teatrikooli, mille jättis aga varsti pooleli, ja õppis õpetajaks. ==Loometee== Tema esimene jutustus ilmus [[1953]]. aastal. [[Saksa DV Kirjanike Liit]]u võeti Brigitte Reimann vastu [[1956]]. aastal, alates [[1963]]. aastast kuulus ta selle juhatusse.<ref>http://www.uni-magdeburg.de/mbl/Biografien/1694.htm</ref> [[1960]]. aastal kolis Brigitte Reimann [[Hoyerswerda]]sse, kus töötas osalise tööajaga kombinaadis Schwarze Pumpe.<ref>http://www.kristinastella.de/?p=96</ref> Ta juhendas ka kombinaadi tööliste kirjandusringi. [[1961]]. aastal ilmus ta romaan "Ankunft im Alltag" ("Saabumine argipäeva"), mis kujutab kolme gümnaasiumilõpetanu kohanemist töö ja eluga töölisbrigaadis. Romaan äratas [[Saksa DV]]s laialdast tähelepanu ja sellele sai osaks suur lugejamenu. Romaan "Die Geschwister" (1963) ([[eesti keel]]es "Õde-vennad", [[1966]]) käsitles Läände põgenemist ja [[Saksamaa]] lõhestatust. [[1968]]. aastal kolis Brigitte Reimann [[Neubrandenburg]]i, kus ta töötas mahuka romaani "Franziska Linkerhand" kallal (lõpetamata, ilmunud postuumselt [[1974]]). [[1998]]. aastal ilmus romaani esialgne, tsenseerimata variant. Kui oma loometee algperioodil võis Brigitte Reimanni pidada [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] esindajaks, siis edaspidi muutus ta loomemeetod assotsiatiivsemaks ja subjektiivsemaks. 1968. aastal diagnoositi Brigitte Reimannil vähk. Järgnes kaks operatsiooni ([[1968]]. ja [[1971]]. aastal). 1973. aasta veebruaris suri ta vähki.<ref>http://www.berlinerliteraturkritik.de/detailseite/artikel/alles-schmeckt-nach-abschied-brigitte-reimann-im-portraet.html</ref> ==Isiklikku== Brigitte Reimann oli neli korda abielus: [[1953]]–[[1958]] [[Günter Domnik]]iga, [[1959]]–[[1964]] [[Siegfried Pitschmann]]iga, [[1964]]–[[1969]] [[Hans Kerschek]]iga ja [[1970]]. aastast kuni surmani [[Rudolf Burgartz]]iga. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.brigittereimann.de/ Brigitte Reimanni koduleht] {{JÄRJESTA:Reimann, Brigitte}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 1973]] nwkk58ojynkaco6k25ylbdecsukg9qn Atse jõgi 0 402421 6164403 5960628 2022-07-20T17:15:29Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Atse jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = Mustjärv (Pilicis) | lähe_NS = 57.92986 | lähe_EW = 25.60918 | suue = [[Ruhja jõgi|Ruhja jõkke]] | suue_NS = 57.886389 | suue_EW = 25.471667 | valgla_maad = [[Eesti]], [[Läti]] | pikkus = 39 km | valgla_pindala = 275,7 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Atse jõgi''' (läti keeles ''Acupīte'') on [[Eesti-Läti piir]]i lähedal voolav [[jõgi]]. Jõe pikkus on 39 km, millest Läti alal 36,4 km. [[Kategooria:Valga maakonna jõed]] [[Kategooria:Läti jõed]] smxv66myrec6jnjvvx8m0jy70linrhc Käsigranaat 0 406440 6164607 5986551 2022-07-20T20:43:32Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki [[Pilt:M67b.jpg|pisi|300px|[[M67 (granaat)|M67]] käsigranaat]] '''Käsigranaat''' on kerge (0,5 kuni 1,2 kg), sihtmärgile käsitsi heidetav [[lõhkekeha]], mille viitsütik käivitub pärast kaitsesplindi eemaldamist, on mõeldud lähialal kasutamiseks. Granaadis on lõkeaine, mis plahvatab [[detonaator]]i toimel. On mitut tüüpi granaate, üldlevinud on plahvatav granaat, mis aktiveerub löögist kokkupuutel takistusega või kindla aja möödumisel. Granaadi vajalikud komponendid on lõhkeaine ja sütik. Granaatide kasutamise eesmärgiks on suuremate lõhkeainekoguste plahvatuse esilekutsumine, tule süütamine, valgustamine või suitsu tekitamine.<ref>[http://science.howstuffworks.com/grenade1.htm Grenade Basics] howstuffworks.com (vaadatud 21. mail 2015)</ref> ==Ajalugu== Granaate on sõjapidamises kasutatud sadu aastaid. Hiinlased leiutasid granaadi umbes 1000. aastal. Eurooplased töötasid oma granaadiversiooni välja 15.–16. sajandil. Algse konstruktiooni järgi oli granaat [[metall]]ist anum, mis oli seest täidetud [[püssirohi|musta püssirohuga]]. Sõdur pani [[süütenöör]]i põlema ning viskas granaadi võimalikult kiiresti endast eemale sihtmärgile. 18. sajandiks olid sellised granaad aegunud ning ei omanud enam tolle aja lahingutes olulist osa. Granaate hakati uuesti kasutama 20. sajandil. [[esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] kasutasid sõdurid granaate vastase [[kuulipilduja]]pesade hävitamiseks.<ref>[http://science.howstuffworks.com/grenade.htm How Grenades Work] howstuffworks.com (vaadatud 21. mail 2015)</ref> ==Granaaditüübid== [[Pilt:SmokeGrenade1.JPG|pisi|L83A1 [[suitsugranaat]]]] Kildgranaatide eesmärk on tekitada kahju sellega, et lõhkemisel igasse suunda laiali paiskuvad killud tabaksid võimalikult palju ründavat vaenlast. Granaate on kaht tüüpi: ründe- ja kaitsegranaadid. Ründegranaadil ei ole kilde tekitavat kesta, et granaat ei kahjustaks ründajat endit. Kaitsegranaat on kilde tekitava kestaga, seetõttu selle surmav raadius suurem, see visatakse välja varje tagant, kaevikust jne.. Valgustusgranaat kiirgab aktiveerumisel [[valgus]]t, mis võimaldab pimeduses vastast mingil maa-alal näha. Keemiline granaat on mitmeotstarbeline ja selle kasutustarve sõltub granaadi keemilisest komponendist. Seda kasutatakse süütamiseks, signaalmärguandena, õppusel või massirahutuste laialiajamiseks. Veel olemas mittesurmavad granaadid, mida kasutatakse väljaõppel või vastaste eksitamiseks.<ref>[http://www.armystudyguide.com/content/army_board_study_guide_topics/hand_grenades/types-of-hand-grenades.shtml Types of Hand Grenades] armystudyguide.com, (vaadatud 21. mai 2015)</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Hand grenades}} {{Vikitsitaadid}} *[http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuidas-kasigranaat-tapab?id=21216469 Kuidas käsigranaat tapab?] Delfi, 25. mai 2015 [[Kategooria:Laske- ja lahingumoon]] [[Kategooria:Lõhkamine]] [[Kategooria:Käsigranaadid| ]] 1ilx2ekumifh4te6auqu5moo69w7ub6 Kaheaastane kuningakepp 0 410159 6164437 5838233 2022-07-20T17:16:10Z Metsavend 738 /* Levila */ wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kaheaastane kuningakepp | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Illustration Oenothera biennis0 clean.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Mürdilaadsed]] ''Myrtales'' | sugukond = [[Pajulillelised]] ''Onagraceae'' | perekond = [[Kuningakepp]] ''Oenothera'' | liik = '''Kaheaastane kuningakepp''' | binaarne = ''Oenothera biennis'' | binaarse_autor = [[L.]] | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = *''Brunyera biennis'' <small>Bubani</small> *''Oenothera chicaginensis'' <small>de Vries ex Renner & Cleland</small> *''Oenothera chicagoensis'' <small>Renner ex R.E.Cleland & Blakeslee</small> *''Oenothera grandiflora'' <small>L'Hér.</small> *''Oenothera muricata'' <small>L.</small> *''Oenothera pycnocarpa'' <small>G.F. Atk. & Bartlett</small> *''Oenothera renneri'' <small>H.Scholz</small> *''Oenothera rubricaulis'' <small>Kleb.</small> *''Oenothera stenopetala'' <small>E.P. Bicknell</small> *''Oenothera suaveolens'' <small>Pers.</small> *''Onagra biennis'' <small>(L.) Scop.</small> *''Onagra muricata'' <small>(L.) Moench</small><ref>{{cite web|url=http://www.theplantlist.org/tpl1.1/record/kew-2399189|title=The Plant List: A Working List of All Plant Species|accessdate=7. detsember 2014}}</ref> }} '''Kaheaastane kuningakepp''' (varasem nimetus '''rapontika'''<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 115, 1927</ref>) (''Oenothera biennis'') on taimeliik [[Pajulillelised|pajulilleliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[Kuningakepp|kuningakepi]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. ==Botaaniline kirjeldus== Kaheaastane kuningakepp on kaheaastane [[rohttaim]]. Ta võib kasvada 30–100 cm kõrguseks. Taime varred on hõredalt karvased. Kaheaastase kuningakepi õied on kollased, lõhnavad, avanevad õhtuti. [[Vili]] on [[kupar]], milles on palju 1,5 mm suurusi punakaspruune kuni mustjaid moonilõhnalisi seemneid. ==Levila== Algne levila on Põhja-Ameerika. 1620. aastatel toodi ilutaimena Euroopasse. Kasvab metsikult [[Eesti]]s ja mujal [[Euroopa]]s.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 115, 1927</ref> ==Kasvatamine kultuuris (1927)== "Mullapinna suhtes taimel suuremad nõudmised puuduvad. Seeme külvatakse hõredalt peenrale 20 sm kaugustesse ridadesse ja kaetakse õhukese mullakorraga. Seemne idanemiseks tuleb mullapind niiske hoida. Tärganud kuningkeppe harvendatakse 10 sm kaugusele üksteisest." == Kasutamine == [[Toiduaine]]na tarvitatakse kaheaastase kuningakepi juuri salatiks, aga ka keedetakse ja küpsetatakse; võrseid soovitatakse süüa värskelt või keedetult. Õisi, mis on magusamaitselised, kasutatakse [[salat]]ites või nende garneerimisel. [[Indiaanlased]] kasutavad taime vesitõmmist kootava ja rahustava vahendina [[köha]], [[seedehäire]]te, [[valu]] ja [[haavad]]e korral. Sõja ajal on seemneid kasutatud [[kohv]]i aseainena. Küpsenud seemnetest valmistatakse [[heksaan]]iga ekstraheerides või külmpressides [[kuningakepiõli]] (''Oenotherae biennis oleum''). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [http://plants.usda.gov/plantguide/pdf/cs_oebi.pdf Common eveningprimrose] * [[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 615–616, 2010 == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Pajulillelised]] ihzopc52ep83vprg0cc5lrbnkaa510i Mall:Maailmameistrid naiste kõrgushüppes 10 413652 6164541 6125594 2022-07-20T19:42:21Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste kõrgushüppes | päis = Naiste [[Kõrgushüpe|kõrgushüppe]] maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Tamara Bõkova]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Stefka Kostadinova]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Heike Henkel]] •}} {{nowrap|1993: [[Ioamnet Quintero]] •}} {{nowrap|1995: [[Stefka Kostadinova]] •}} {{nowrap|1997: [[Hanne Haugland]] •}} {{nowrap|1999: [[Inga Babakova]] •}} {{nowrap|2001: [[Hestrie Cloete]] •}} {{nowrap|2003: [[Hestrie Cloete]] •}} {{nowrap|2005: [[Kajsa Bergqvist]] •}} {{nowrap|2007: [[Blanka Vlašić]] •}} {{nowrap|2009: [[Blanka Vlašić]] •}} {{nowrap|2011: [[Anna Tšitšerova]] •}} {{nowrap|2013: [[Svetlana Školina]] •}} {{nowrap|2015: [[Marija Lassitskene|Maria Kutšina]] •}} {{nowrap|2017: [[Marija Lassitskene]] •}} {{nowrap|2019: [[Marija Lassitskene]] •}} {{nowrap|2022: [[Eleanor Patterson]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid]]</noinclude> 5vf2vqorf0bnh213ihs3u31rgp85xxs Mall:Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus 10 413702 6164543 6125568 2022-07-20T19:44:27Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus | päis = Meeste [[1500 m jooks|1500 m jooksu]] maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Steve Cram]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Cabdi Bile Cabdi]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Noureddine Morceli]] •}} {{nowrap|1993: [[Noureddine Morceli]] •}} {{nowrap|1995: [[Noureddine Morceli]] •}} {{nowrap|1997: [[Hicham El Guerrouj]] •}} {{nowrap|1999: [[Hicham El Guerrouj]] •}} {{nowrap|2001: [[Hicham El Guerrouj]] •}} {{nowrap|2003: [[Hicham El Guerrouj]] •}} {{nowrap|2005: [[Rashīd Ramzī]] •}} {{nowrap|2007: [[Bernard Lagat]] •}} {{nowrap|2009: [[Yusuf Saad Kamel]] •}} {{nowrap|2011: [[Asbel Kiprop]] •}} {{nowrap|2013: [[Asbel Kiprop]] •}} {{nowrap|2015: [[Asbel Kiprop]] •}} {{nowrap|2017: [[Elijah Manangoi]] •}} {{nowrap|2019: [[Timothy Cheruiyot]] •}} {{nowrap|2022: [[Jake Wightman]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> bgsppe11l0bqeo346yqj3cl3ah1p9lb AT-4 0 414000 6164684 6078248 2022-07-20T23:24:28Z Bruno Rosta 2462 /* Kasutavad riigid */ map is old wikitext text/x-wiki '''AT-4''' on [[Rootsi]] 84 mm ühekordne, kaasakantav, juhitamatu tankitõrjerelv. Seda granaadiheitjat kasutatakse eelkõige [[soomus (sõjandus)|soomussihtmärkide]] puhul, aga võib kasutada ka [[jalavägi|jalaväe]] tõrjeks. AT-4 arendati 74 mm Pskott m/68 (Miniman) relvast, mille Rootsi sõjavägi võttis kasutusse 1960. aastatel. AT-4 loojateks on Rootsi ettevõte [[SAAB]] Bofors Dynamics ja USA korporatsioon [[Alliant Techsystems]].<ref>[http://world.guns.ru/grenade/usa/m136-at4-e.html AT4 / M136 antitank grenade launcher (Sweden)] (vaadatud 21.03.2015)</ref> == Andmed == [[File:AT-4_live-fire.jpg|400px|thumb|Laskmine granaadiheitjast AT-4]] * Tüüp: granaadiheitja * Riik: [[Rootsi]] * Sõjad ja konfliktid: USA sissetung Panamasse, [[Afganistani sõda (2001)]], [[Iraagi sõda]]. * Loodud: 1960-ndatel * Looja: Saab Bofors Dynamics * Kokku toodetud: >600 000 * Eksemplari hind: 1480,64 USA dollarit * Mass: 6,7 kg * Pikkus: 1020 mm * [[Kaliiber]]: 84 mm * Granaadi algkiirus: 290 m/s * Laskeulatus: 300 m * Maksimaalne kaugus: 2100 m * Sihik: mehaaniline, saab lisada öösihiku * [[Lõhkeaine]]: [[HMX]], [[trotüül]] * Lõhkeaine mass: 0,44 kg <ref>[http://fas.org/man/dod-101/sys/land/at4.htm M136 AT4] (vaadatud 21.03.2015)</ref> == Kasutavad riigid == *{{PisiLipp|Albaania}} *{{PisiLipp|Argentina}} *{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} *{{PisiLipp|Brasiilia}} *{{PisiLipp|Colombia}} *{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} *{{PisiLipp|Eesti}} *{{PisiLipp|Gruusia}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Horvaatia}} *{{PisiLipp|Iirimaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Iraak}} *{{PisiLipp|Kasahstan}} *{{PisiLipp|Kreeka}} *{{PisiLipp|Kõrgõzstan}} *{{PisiLipp|Leedu}} *{{PisiLipp|Liibanon}} *{{PisiLipp|Läti}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Rootsi}} *{{PisiLipp|Suurbritannia}} *{{PisiLipp|Taani}} *{{PisiLipp|Tšiili}} *{{PisiLipp|Ukraina}}<ref>https://www.sydsvenskan.se/2022-03-23/mer-svenska-vapen-till-ukraina</ref> *{{PisiLipp|USA}} *{{PisiLipp|Usbekistan}} *{{PisiLipp|Venezuela}} == Viited == {{viited}} {{Commons|Category:AT-4}} [[Kategooria:Granaadiheitjad]] [[Kategooria:Rootsi relvad]] [[Kategooria:Tankitõrjerelvad]] c4absgysop4xf2f9g4fvursol8zlyp8 Biograafiad (Sc) 0 417498 6164827 6134169 2022-07-21T09:44:17Z NOSSER 8097 /* Sch */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Sc)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Sc". ==Sca== *[[Oscar Luigi Scalfaro]], Itaalia poliitik (1918–2012) *[[Antonin Scalia]], Ameerika Ühendriikide kohtunik (1936–2016) *[[Vincenzo Scamozzi]], itaalia arhitekt (1548–1616) *[[Curtis Scaparrotti]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1956–) *[[Alessandro Scarlatti]], itaalia helilooja (1660–1725) *[[Domenico Scarlatti]], itaalia helilooja (1685–1757) *[[Scatman John]], ameerika muusik (1942–1999) ==Sce== *[[Eric Scerri]], Malta päritolu Ameerika Ühendriikide keemik ja teadusfilosoof (1953–) ==Sch== *[[Kristen Schaal]], USA näitleja (1978–) *[[Wendy Schaal]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Erzsébet Schaár]], ungari skulptor (1905–1975) *[[Eduard Schabak]], Eesti metsandustegelane (1866–1942) *[[Günter Schabowski]], Saksa DV riigitegelane (1929–2015) *[[Hjalmar Schacht]], Saksa poliitik, majandustegelane ja pankur (1877–1970) *[[Stanley Schachter]], USA psühholoog (1922–1997) *[[Daniela Schadt]], saksa ajakirjanik (1960–) *[[Michael Schaefer]], Tallinna paberikaupmees (1861–1940) *[[Eduardo Schaerer]], Paraguay poliitik (1873–1941) *[[Tadeusz Schaetzel]], Poola diplomaat ja poliitik (1891–1971) *[[Kalju Schaffrik]], eesti õpetaja *[[Willem Schagen]], Hollandi poksija (1925–2012) *[[Judith Schalansky]], saksa kirjanik (1980–) *[[Johan Schalbrick]] *[[Philipp Schall von Bell]], Liivi ordu maamarssal (suri 1560) *[[Werner Schall von Bell]], Kuldīga komtuur (suri 1560) *[[Alexander Schallenberg]], Austria jurist, diplomaat ja poliitik (1969–) *[[William Schallert]], USA näitleja (1922–2016) *[[Guri Schanke]], norra laulja ja näitleja (1961–) *[[Edzard Schaper]], saksa kirjanik ja tõlkija (1908–1984) *[[Sergei Scharbe]], astronoom (1871–1932) *[[Renver Scharemberch]], Saaremaa vasall (15. sajand) *[[Remmert von Scharenberg]], Tallinna komtuur (surnud 1550) *[[Friedrich Scharf]], Saksamaa poliitik (1897–1974) *[[Klaus Scharioth]], Saksamaa diplomaat (1946–) *[[Gerhard von Scharnhorst]], Preisimaa sõjaväelane (1755–1813) *[[Henning Scharpenberg]], Riia peapiiskop (suri 1448) *[[Johann Elias Lorenz Schatz]], Läti ja Eesti vaimulik (1767–1847) *[[Roman Schatz]], saksa kirjanik, televisioonireporter ja režissöör (1960–) *[[Louis Schaub]], Austria jalgpallur (1994–) *[[Eugen Schauman]], soomerootsi rahvuslane, kindralkuberner Bobrikovi tapja (1875–1904) *[[Georg Johannes Heinrich Scheel]], eesti pangandustegelane (1840–1897) *[[Klaus Scheel]], Eesti pankur (1890–1961) *[[Paul Heinrich Scheel]], Eesti põllumees (1866–1940) *[[Walter Scheel]], Saksamaa poliitik (1919–2016) *[[Carl Wilhelm Scheele]], rootsi keemik (1742–1786) *[[Reinhardt Scheer]], Saksamaa sõjaväelane (1863–1928) *[[Gustav Scheffler]], vene keele lektor (1826–1900) *[[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja (1983–) *[[Philipp Scheidemann]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik ja publitsist (1865–1939) *[[Johan Christopher von Scheiding]], Rootsi riigitegelane ja Eestimaa maanõunik (1634–1685) *[[Philipp von Scheiding]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat (1578–1646) *[[Samuel Scheidt]], saksa helilooja, organist ja muusikaõpetaja (1587–1654) *[[Mark Scheifele]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Thomas Scheileke]], Eestis elav saksa kunstnik ja illustraator (1964–) *[[Edgar Schein]], USA psühholoog (1928–) *[[Max Scheler]], saksa filosoof (1874–1928) *[[Maximilian Schell]], Austria filmilavastaja ja -näitleja (1930–2014) *[[Walter Schellenberg]], Saksamaa luureametnik (1910–1952) *[[Friedrich Wilhelm Joseph Schelling]], saksa filosoof (1775–1854) *[[Hans Jörg Schelling]], Austria ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Norbert Schemansky]], USA tõstja (1924–2016) *[[Silvio Schembri]], Malta poliitik (1985–) *[[Simon Schempp]], Saksamaa laskesuusataja (1988–) *[[Andreas Schening]], Eesti vaimulik (1810–1868) *[[Ivo Schenkenberg]], eesti sissisõdalane (suri 1579) *[[Georg Schenking]], Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Võnnu linnuskonna kastellaan ja Tartu ökonoom (surnud 1605) *[[Otto Schenking]], Võnnu piiskop (1554–1637) *[[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Alexander Scherer]], keemik (1771–1824) *[[Howard Scherry]], USA kirjandusteadlane *[[Nicole Scherzinger]], USA laulja (1978–) *[[Grzegorz Schetyna]], Poola poliitik (1963–) *[[Friedrich von Scheurmann]], Vene sõjaväelane (1780–1853) *[[Magnús Scheving]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Francesca Schiavone]], Itaalia tennisist (1980–) *[[Patrik Schick]], Tšehhi jalgpallur (1996–) *[[René Schick]], Nicaragua president (1909–1966) *[[Maria Schicklgruber]], [[Adolf Hitler]]i vanaema (1795–1847) *[[Egon Schiele]], Austria kunstnik (1890–1918) *[[Friedrich Schiele]], Eesti vaimulik (1876–1944) *[[Theodor Schiemann]], baltisaksa ajaloolane ja arheoloog (1847–1921) *[[Meinecke von Schierstedt]], Preisimaa ja Liivimaa ametnik (suri 1540) *[[András Schiff]], Ungari juudi päritolu Briti pianist (1953–) *[[Jacob Schiff]], juudi päritolu USA pankur (1847–1920) *[[Richard Schiff]], USA näitleja (1955–) *[[Claudia Schiffer]], saksa supermodell (1970–) *[[Jakub Schikaneder]], Böömimaa maalikunstnik (1855–1924) *[[Bernadette Schild]], Austria mäesuusataja (1990–) *[[Marlies Schild]], Austria mäesuusataja (1981–) *[[Thea Schildmann]], saksa jooksja *[[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur *[[Friedrich Schiller]], saksa kirjanik, filosoof (1759–1805) *[[Alena Schillerová]], Tšehhi jurist ja poliitik (1964–) *[[Alfred Schilling]], baltisaksa päritolu Venemaa poliitik (1861–1922) *[[Herbert Schilling]], Saksamaa poksija (1930–) *[[Pavel Schilling]], Eestist pärit baltisaksa diplomaat (1786–1837) *[[Wilhelm Schilling]], Selpilsi foogt 16. sajandil *[[Semmy Schilt]], hollandi kikkpoksija (1973–) *[[Johann Robert Schindelmeiser]], arstiteadlane ja farmakoloog (sündis 1868) *[[Antonio Schinella Conti]], itaalia füüsik, matemaatik, ajaloolane ja filosoof (1677–1749) *[[Aleksander-Henn Schipai]], Eesti majandusteadlane ja ujumiskohtunik (1929–2004) *[[Tankred Schipanski]], Saksamaa poliitik (1976–) *[[Dafne Schippers]], Hollandi kergejõustiklane (1992–) *[[Baldur von Schirach]], Saksamaa poliitik (1907–1974) *[[Karl Schirdewan]], Saksa DV riigitegelane (1907–1998) *[[Kurt Schirra]], Saarimaa endine poksija (1931–) *[[Carl Schirren]], baltisaksa ajaloolane (1826–1910) *[[Steve Schirripa]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Joe Schittino]], itaalia helilooja (1977–) *[[Helene Schjerfbeck]], Soome maalikunstnik (1862–1946) *[[Felix Schlag]], USA kunstnik (1891–1974) *[[Albert Leo Schlageter]] *[[Georg Friedrich Schlater]], baltisaksa kunstnik (1804–1870) *[[August Wilhelm Schlegel]], saksa kirjandusteadlane, tõlkija, kirjanik, indoloog ja filosoof (1767–1845) *[[Christian Hieronymus Justus Schlegel]], saksa literaat ja estofiil (1757–1842) *[[Kurt von Schleicher]], Saksamaa kindral ja Weimari vabariigi aegne viimane Saksamaa liidukantsler (1882–1934) *[[Matthias Jacob Schleiden]], saksa botaanik (1804–1881) *[[Wolfgang Schleidt]], saksa etoloog (1927–) *[[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], saksa teoloog ja filosoof (1768–1834) *[[Josef Schleinkofer]], saksa poksija (1910–1984) *[[Arthur M. Schlesinger juunior]], USA ajaloolane (1917–2007) *[[Simon Magni Schlettherus]], Eesti vaimulik (1626–1694) *[[Moritz Schlick]], saksa päritolu Austria filosoof *[[Alfred von Schlieffen]], saksa sõjaväelane (1833–1913) *[[Malka Schliefstein]], juudi päritolu Eesti advokaat ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ametnik (1903–1941) *[[Johann Ludwig Heinrich Julius Schliemann]], saksa arheoloog ja [[Trooja]] linna varemete leidja (1822–1890) *[[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja (1990–) *[[Wolmar Anton von Schlippenbach]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1653–1739) *[[Hans Schlitte]] (16. sajand) *[[Karl Schlossmann]], eesti mikrobioloog (1885–1969) *[[Fritz Schlumpf]], šveitsi tekstiilitööstur ja autokollektsionäär (1906–1992) *[[Jeffrey Schlupp]], Ghana jalgpallur (1992–) *[[August Ludwig von Schlözer]], saksa ajaloolane, publitsist, Göttingeni ülikooli professor, Peterburi Teaduste Akadeemia liige (1735–1809) *[[Andreas Schlüter]], saksa barokk-skulptor ja arhitekt (1659 – arvatavasti 1714) *[[Otto Schlüter]], saksa geograaf (1872–1959) *[[Poul Schlüter]], Taani poliitik (1929–2021) *[[Wolfgang Heinrich Julius Schlüter]], saksa keeleteadlane (1848–1919) *[[Andreas Schlütter]], saksa suusataja (1972–) *[[Adolf Schmal]] *[[Georg Friedrich Schmahl]], saksa oreliehitaja (1700–1773) *[[Hermann Schmalz]] (1808–1879) *[[Hermann Julius Schmalz]], eesti kirjanik (1870–1945) *[[Johann Friedrich Leberecht Schmalz]] (1781–1847) *[[Wilhelm Schmalz]], Saksamaa sõjaväelane (1901–1983) *[[Kasper Schmeichel]], taani jalgpallur (1986–) *[[Peter Schmeichel]], taani jalgpallur (1963–) *[[Olaf Schmeidt]], eesti botaanik *[[Hugo Schmeisser]], üks 20. sajandi maailma kuulsamaid relvakonstruktoreid (1884–1953) *[[Bernhard Wilhelm Schmelzer]], baltisaksa arstiteadlane (1868–?) *[[Alexander Schmemann]], õigeusu preester, teoloog ja kirjanik (1921–1983) *[[Lothar Schmid]], saksa malekohtunik ja maletaja (1928–2013) *[[Samuel Schmid]], Šveitsi poliitik (1947–) *[[Nicole Schmidhofer]], austria mäesuusataja (1989–) *[[Alexander Schmidt]], baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog (1831–1894) *[[Alfred Schmidt]], eesti tõstja (1898–1972) *[[Alfred Schmidt (filosoof)|Alfred Schmidt]], Saksa filosoof (1931–2012) *[[Alfred Schmidt (kunstnik)|Alfred Schmidt]], Taani illustraator ja kunstnik (1858–1938) *[[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]], Saksa jalgpallur (1935–2016) *[[Annie M. G. Schmidt]], hollandi kirjanik (1911–1995) *[[August Heinrich von Schmidt]], Eesti vaimulik (1760–1841) *[[Bernhard Schmidt]], optik (1879–1935) *[[Brian Schmidt]], Austraalia astrofüüsik (1967–) *[[Carl Ernst Heinrich Schmidt]], baltisaksa arstiteadlane (1822–1894) *[[Christian Schmidt]], Saksamaa poliitik (1957–) *[[Eduard Schmidt]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht (1922–1972) *[[Elli Schmidt]], Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1908–1980) *[[Erhard Schmidt]], saksa matemaatik (1876–1959) *[[Erik Schmidt]], eestirootsi kirjanik ja kunstnik (1925–2014) *[[Ernst Gottlieb von Schmidt]], Kuressaare linnapea (1823–1900) *[[Ferdinand Georg Schmidt]], Viljandi bürgermeister ja raehärra (1797–1878) *[[Fredy Schmidt]], eesti muusik (1988–) *[[Friedrich Schmidt]], baltisaksa geoloog ja botaanik (1832–1908) *[[Friedrich August Heinrich von Schmidt]], Eesti vaimulik (1785–1841) *[[Gottlieb Alexander von Schmidt]], Eesti vaimulik (1795–1871) *[[Hans Schmidt]], baltisaksa helilooja, pianist, luuletaja, muusikakriitik ja -õpetaja (1854–1923) *[[Helen Schmidt]], eesti triatlonist (1988–) *[[Helmut Schmidt]], Saksa poliitik (1918–2015) *[[Henessi Schmidt]], eesti näitleja (1995–) *[[Johann Christoph Schmidt]], Eesti vaimulik (1705–1775) *[[Johann Heinrich Schmidt]], Eesti vaimulik (1713–1808) *[[Juhan Schmidt]], Vabadussõjast osavõtja (1885–1931) *[[Kathrin Schmidt]], saksa kirjanik (1958–) *[[Lauri Schmidt]], eesti arhitekt (1946–2012) *[[Leni Schmidt]], saksa jooksja (1906–1985) *[[Ludvig Schmidt]], eesti keemik ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor (1898–1982) *[[Madis Schmidt]], eesti dirigent, fagotist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Nate Schmidt]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Oswald Schmidt]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1890) *[[Otto Schmidt]], Nõukogude Liidu teadlane ja maadeuurija (1891–1956) *[[Paul Felix Schmidt]], Eesti maletaja, malekirjanik ja keemik (1916–1984) *[[Theodor Schmidt]], Eesti poliitik (1897–1941) *[[Theophil Schmidt]], Eesti vaimulik (1746–1781) *[[Thomas Schmidt]], Saksamaa poliitik (1961–) *[[Wilhelm Robert Schmidt]], Eesti vaimulik ja koolijuht (1823–1887) *[[Edzard Schmidt-Jortzig]], Saksamaa jurist, õigusteadlane ja poliitik (1941–) *[[Karl Schmidt-Rottluff]], saksa kunstnik (1884–1976) *[[Victor Ferdinand Schmidt]], arstiteadlane (1865–1932) *[[Wolfgang Schmidt]], Saksamaa poliitik (1970–) *[[Walther Schmied-Kowarzik]], Austria filosoof (1885–1958) *[[Oswald Schmiedeberg]], saksa arstiteadlane (1838–1921) *[[Ferdinand Schmiedehelm]], Eesti sõjaväelane (1899–1942) *[[Marta Schmiedehelm]], eesti arheoloog (1896–1981) *[[Werner Schmieder]], Saksa DV riigitegelane (1926–) *[[Carl Schmitt]], saksa politoloog (1888–1985) *[[Éric-Emmanuel Schmitt]], prantsuse kirjanik (1960–) *[[Harrison Schmitt]], USA geoloog ja astronaut (1935–) *[[Martin Schmitt]], saksa suusahüppaja (1978–) *[[Oliver Schmitt]], Šveitsi ajaloolane (1973–) *[[Pál Schmitt]], Ungari poliitik ja vehkleja (1942–) *[[Sandra Schmitt]], saksa vigursuusataja (1981–) *[[Christoph Schnabel]], Eesti vaimulik (1715–1761) *[[David Christoph Schnabel]], Eesti vaimulik (1744–1773) *[[David Schnackenburg]], Kuressaare kullassepp *[[Anton Schnedl]], Austria endine poksija (1942–) *[[Friedrich Schneeberg]], Liivi ordu diplomaat 16. sajandil *[[Albert Schneider]], Kanada poksija (1897–1986) *[[Aleksander Schneider]], eesti maadleja ja tõstja (1891–1979) *[[Angelika Schneider]], kunstnik (1985–) *[[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]], jalgpallur *[[Christoph Schneider]], saksa muusik (1966–) *[[Cory Schneider]], Šveitsi-USA jäähokimängija (1986–) *[[Ernst Magnus Schneider]], Eesti vaimulik (1826–1889) *[[Ferdinand August Schneider]], Eesti vaimulik (1796–1864) *[[Friedrich Hermann Schneider]], baltisaksa arstiteadlane (1806–1865) *[[Ivi-Els Schneider]], eesti sisearhitekt ja kujunduskunstnik (1945–) *[[Johann Wilhelm Schneider]], Eesti vaimulik (1796–1858) *[[Kurt Schneider]], saksa psühhiaater (1887–1967) *[[Maria Schneider]], prantsuse filminäitleja (1952–2011) *[[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]], Pärnu arst ja raehärra (1839–1910) *[[Vreni Schneider]], Šveitsi mäesuusataja (1964–) *[[Morgan Schneiderlin]], Prantsusmaa jalgpallur (1989–) *[[Carl Reinhold Schnell]], Eesti vaimulik (1766–1808) *[[Georg Leonhard Schnell]], Eesti vaimulik (1799–1869) *[[Johann Georg Schnell]], Eesti vaimulik (1734–1812) *[[Ernst von Schnellenberg]], Narva foogt 16. sajandil *[[Arp Schnitger]], oreliehitaja (1648–1719) *[[Alfred Schnittke]], saksa-juudi päritolu Venemaa helilooja (1934–1998) *[[Wolfgang Schnur]], saksa jurist (1944–2016) *[[Helmut Schoeck]], Austria-Saksa sotsioloog (1922–1993) *[[Karel Schoeman]], Lõuna-Aafrika Vabariigi afrikaanikeelne kirjanik ja tõlkija (1939–2017) *[[Roland Mark Schoeman]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja (1980–) *[[Erich Karl Wilhelm Schoenberg]], astronoom (1882–1965) *[[Gertrude Schoißwohl]], Austria maletaja (1920–1997) *[[Paul Scholes]], Inglismaa jalgpallur *[[Sophie Scholl]], Valge Roosi liige, Natsi-Saksamaa vastupanuorganisatsiooni liige (1921–1943) *[[Auke Scholma]], hollandi kabetaja (1956–) *[[Olaf Scholz]], Saksamaa poliitik (1958–) *[[Peter Scholze]], saksa matemaatik (1987–) *[[Teddy Scholten]], hollandi laulja (1926–2010) *[[Gertrud Scholtz-Klink]], Saksamaa riigitegelane (1902–1999) *[[Petrus Schomerus]], Eestis tegutsenud rootsi teoloog ja vaimulik (1607–1660) *[[Thomas Schoning]], Riia peapiiskop *[[Joseph Schooling]], Singapuri ujuja (1995–) *[[Johannes Schoppius]], Eesti vaimulik (1652–1710) *[[Rennvert Schorenberch]], Loona mõisnik (15. sajand) *[[Benno Schotz]], eesti päritolu Šotimaa skulptor (1891–1984) *[[Simon Hermann Schott]], õigusteadlane (1842–1895) *[[Anne Schotter]], eesti pedagoog (1936–) *[[Hanno Schotter]], Eesti veterinaararst ja poliitik (1941–) *[[Leo Schotter]], eesti arst ja helilooja (1917–1997) *[[Taavet Schotter]], eesti klahvpillimängija ja muusik (1990–) *[[Walter Schottky]], saksa füüsik (1886–1976) *[[Margarete Schramböck]], Austria mänedžer ja poliitik (1970–) *[[Juli Schreider]], juudi päritolu Vene matemaatik, küberneetik, semiootik ja filosoof (1927–1998) *[[Alexander von Schrenck]], mineraloog (1816–1876) *[[Leopold von Schrenck]], baltisaksa botaanik, zooloog ja geograaf (1826–1894) *[[John Robert Schrieffer]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1931–2019) *[[Richard Schrock]], USA keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1945–) *[[Leopold von Schroeder]], baltisaksa indoloog (1851–1920) *[[Gerhard Schrove]], Tartu piiskop (suri 1513) *[[Georg Christof Schröder]], Lihula kullassepp *[[Gerhard Schröder]], Saksamaa poliitik *[[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija (1990–) *[[Karl August Wilhelm Schröder]], õigusteadlane (1789–1821) *[[Otto Schröder]], arhitekt Tartus *[[Erwin Schrödinger]], Austria füüsik (1887–1961) *[[Boris Schtschepotjev]], Eesti sõjaväelane (1893–1951) *[[Franz Schubert]], helilooja *[[Friedrich Theodor Schubert]], Venemaa keisririigi sõjaväelane ja kartograaf (1789–1865) *[[Hugo Schuchardt]], saksa keeleteadlane (1842–1927) *[[Chuck Schuldiner]], USA muusik (1967–2001) *[[Friedrich-Werner von der Schulenburg]], saksa diplomaat (1875–1944) *[[Johann Friedrich Schulinus]], Eesti vaimulik (1741–1798) *[[Yury Shulman]], USA maletaja (1975–) *[[Alex Schulman]], rootsi ajakirjanik, blogija ja kirjanik (1976–) *[[Berend Johann von Schulmann]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1660–1746) *[[Bruno Schulz]], juudi päritolu poola kirjanik (1892–1942) *[[Emil Schulz]], Saksamaa poksija (1938–2010) *[[Heinz Schulz]], Saksamaa poksija (1935–) *[[Martin Schulz]], Saksamaa poliitik (1955–) *[[Nico Schulz]], saksa jalgpallur (1993–) *[[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Richard Schulze-Kossens]], Relva-SS-i ohvitser ja adjutant (1914–1988) *[[Anton Schulzenberg]], Eesti arst (1867–1942) *[[August Schulzenberg]], eesti õpetaja (1891–1935) *[[Martin Schulzenberg]], eesti talunik ja Riigiduuma saadik Liivimaa kubermangust (1864–1912) *[[Jürgen Schult]] *[[Carl Schultén]], rootsi orientalist (1677–1730) *[[Gerhard af Schultén]], Soome jurist (1938–) *[[Eduard Schults]], eesti tehnikateadlane alpinist (1932–2015) *[[Mai Schults]], eesti karikaturist (1989–) *[[August Konstantin Schultz]], Eesti vaimulik (1805–1848) *[[Carl Gustav Schultz (vanem)|Carl Gustav Schultz]], Eesti vaimulik (1732–1774) *[[Carl Gustav Schultz (noorem)|Carl Gustav Schultz]], Eesti vaimulik (1768–1844) *[[Ernst Wilhelm Woldemar Schultz]], Eesti vaimulik (1813–1887) *[[Georg Schultz]], Eesti vaimulik (1653–1710) *[[Georg Friedrich Schultz]], Eesti vaimulik (1689–1764) *[[Hans Anton Schultz]], (suri 1905) *[[Heinrich Schultz]], Eesti kultuuritöötaja (1924–2012) *[[Johann Schultz]], Eesti arhitekt (arvatavasti 1730 – 1795) *[[Johannes Reinhold Schultz]], Eesti vaimulik (1905–1941) *[[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Kurt Rudolf Schultz]], Eesti vaimulik (1901–1979) *[[Leo Schultz]], eesti vaimulik (1877–1937) *[[Otto Woldemar Ludwig Schultz]], Eesti vaimulik (1864–1929) *[[Martin Schultz von Ascheraden]], Rootsi sõjaväelane (1617–1682) *[[Sven Schultz]], taani ehitusinsener (1886–1932) *[[Friedrich Julius Schultze]], arstiteadlane (1848–1934) *[[Carl Ludwig Wilhelm Otto Schultzen]], arstiteadlane (1837–1875) *[[Ernst Schumacher]], majandusteadlane, filosoof (1911–1977) *[[Joel Schumacher]], USA filmirežissöör, kirjanik ja produtsent (1939–2020) *[[Kurt Schumacher]], Saksa poliitik (1895–1952) *[[Michael Schumacher]], saksa autovõidusõitja (1969–) *[[Ralf Schumacher]], saksa autovõidusõitja (1975–) *[[Robert Schuman]], Prantsuse riigitegelane (1886–1963) *[[Clara Schumann]], saksa pianist ja helilooja (1819–1896) *[[Robert Schumann]], saksa helilooja ja muusikakriitik (1810–1856) *[[Chuck Schumer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1950–) *[[Friedrich Heinrich Schur]], matemaatik (1856–1932) *[[Kurt Schuschnigg]], Austria poliitik (1897–1977) *[[Hans-Siegfried Schuster]], saksa orientalist (1910–2002) *[[Walter Schuster]], Austria mäesuusataja (1929–2018) *[[Wolfgang Schutzbar]], Saksa ordu kõrgmeistri kohusetäitja (1483–1566) *[[Christine Schutt]], USA kirjanik *[[Anett Schutting]], eesti tennisist (1991–) *[[Riina Schutting]], eesti teatriajaloolane ja tõlkija (1964–) *[[Diane Schuur]], USA pianist ja laulja *[[Tollien Schuurman]], hollandi naisjooksja (1913–1994) *[[Caspar Schuwenflug]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1423) *[[Montgomery Schuyler]], New Yorgis mõjukas kriitik, ajakirjanik ja toimetaja (1843–1914) *[[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane (1979–) *[[August-Voldemar Schvartz]], sõjaväelane (1888–1941) *[[Igor Schvede]], Eesti sõjaväelane (1970–) *[[Siim Schvede]], eesti sõudja (1994–) *[[Joachim Gottlieb Schwabe]], baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjanik (1754–1800) *[[Johann Schwabe]], Eesti vaimulik (1644–1699) *[[Johann Christoph Schwabe]], Eesti vaimulik (1682–1742) *[[Johann Heinrich Schwabe]], Eesti vaimulik (1720–1784) *[[Ludwig Georg Franz Friedrich Schwabe]], filoloog (1835–1908) *[[Peter Schwabe]], Eesti vaimulik (1686–1737) *[[Christina Schwanitz]], saksa kergejõustiklane (1985–) *[[Rutger von Schwansbell]], Maasilinna foogt 16. sajandil *[[Ildikó Schwarczenberger]], Ungari vehkleja (1951–2015) *[[Peter Carl Ludwig Schwarz]], astronoom (1822–1894) *[[Sissy Schwarz]], Austria iluuisutaja (1936–) *[[Günther von Schwarzburg]], Saksa vastukuningas (1304–1349) *[[Karel Schwarzenberg]], Tšehhi poliitik (1937–) *[[Karl Philipp zu Schwarzenberg]], Austria väejuht ja diplomaat (1771–1820) *[[Arnold Schwarzenegger]], Austria päritolu USA filminäitleja ja poliitik (1947–) *[[Mark Schwarzer]], Austraalia jalgpallur (1972–) *[[Elisabeth Schwarzkopf]], Austria-Briti ooperilaulja (1915–2006) *[[Norman Schwarzkopf]], USA sõjaväelane (1934–2012) *[[Alex Schwarzman]], Iisraeli kabetaja (1935–) *[[Johann Christoph Schwartz]], Eesti vaimulik (1869–1942) *[[Johann Georg Schwartz]], Eesti vaimulik (1793–1874) *[[Johann Georg Schwartz noorem]], Eesti vaimulik (1838–1903) *[[Martin Bernhard Schwartz]], Kuressaare ja Lihula kullassepp *[[Melvin Schwartz]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1932–2006) *[[Moritz Wilhelm Paul Schwartz]], Eesti vaimulik (1864–1919) *[[Wilhelm Reinhold Schwartz]], Eesti vaimulik (1891–1962) *[[John Schwarz]], ameerika füüsik (1941–) *[[Samanta Schweblin]], Argentina kirjanik (1978–) *[[Indrek Schwede]], Eesti ajakirjanik (1962–) *[[Jaan Schwede]], eesti tööstur ja kaupmees (1885–1962) *[[Sten Schwede]], Eesti diplomaat (1974–) *[[David Schweickart]], USA matemaatik ja filosoof *[[Bastian Schweinsteiger]], Saksamaa jalgpallur (1984–) *[[Albert Schweitzer]], arst, misjonär, filosoof ja muusik (1875–1965) *[[Georg von Schwengeln]], Liivimaa kartograaf, Rootsi sõjaväelane (suri 1664) *[[Johann Ludwig Schwerin von Krosigk]], saksa majandusteadlane (1889–1977) *[[David Schwimmer]], USA filminäitleja (1966–) *[[Gustav Schädler]], Liechtensteini pedagoog ja poliitik (1883–1961) *[[András Schäfer]], ungari jalgpallur (1999–) *[[Gustav Schäfer]], saksa muusik (1988–) *[[Robert Schälzky]], Saksa ordu kõrgmeister (1882–1948) *[[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur (1991–) *[[Wolfgang Schäuble]], Saksamaa poliitik (1942–) *[[Kay-Achim Schönbach]], Saksamaa mereväelane, viitseadmiral (1965–) *[[Arnold Schönberg]], juudi päritolu Austria helilooja (1874–1951) *[[August Schönberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1956) *[[Theodor Schönberg]], eesti arst (1917–1992) *[[Lasse Schöne]], taani jalgpallur (1986–) *[[Rainer Schönfelder]], Austria mäesuusataja (1977–) *[[Alessandro Schöpf]], austria jalgpallur (1994–) *[[Ida Schöpfer]], Šveitsi mäesuusataja (1929–2014) *[[Philipp Schörghofer]], Austria mäesuusataja (1983–) *[[Ferdinand Schörner]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1973) *[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (1798–1859) *[[Rasmus Schüller]], soome jalgpallur (1991–) *[[Eberhard von Schüren]], Dobele komtuur (surnud 1561) *[[Gerhard Schürer]], Saksa DV riigitegelane (1921–2010) *[[André Schürrle]], Saksamaa jalgpallur (1990–) *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht (1987–) *[[Tiiu Schüts]], eesti koorijuht (1953–) *[[Alfred Schütz]], Austria sotsioloog (1899–1959) *[[Heinrich Schütz]], saksa helilooja (1585–1672) *[[Hugo Schütz]], eesti viiuldaja (1900–1963) *[[Juhan Schütz]], eesti viiuldaja (1947–2012) *[[Juta Schütz]], eesti viiuldaja (1940–1979) *[[Marcus Schütz]], Eesti vaimulik ja vaimulik kirjanik (?–1707) *[[Gudrun Schyman]], rootsi poliitik (1948–) ==Sci== *[[Publius Cornelius Scipio Aemilianus]], Vana-Rooma poliitik ja väejuht (185–129 eKr) *[[Publius Cornelius Scipio Nasica Serapio]], Vana-Rooma poliitik (183–132 eKr) ==Scl== *[[Christian Matthias Schlaga]], Saksamaa diplomaat (1953–) *[[Philip Sclater]], inglise jurist ja zooloog (1829–1913) ==Sco== *[[Cyrus Ingerson Scofield]], USA teoloog (1843–1921) *[[Luiz Felipe Scolari]], Brasiilia jalgpallitreener (1948–) *[[Martin Scorsese]], ameerika filmirežissöör (1942–) *[[Barbara Ann Scott]], Kanada iluuisutaja (1928–2012) *[[Beckie Scott]], Kanada suusataja (1974–) *[[David Scott]], USA astronaut (1932–) *[[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja (1997–) *[[Guy Scott]], Sambia poliitik (1944–) *[[James Scott]], Rootsi sõjaväelane (17. sajand) *[[James Scott, Monmouthi hertsog]], Inglismaa sõjaväelane ja trooninõudleja (1649–1685) *[[Kimberley Anne Scott]], [[Eminem]]i endine abikaasa *[[Leonard Scott]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Ridley Scott]], Suurbritannia filmilavastaja (1937–) *[[Robert Falcon Scott]], Briti mereväeohvitser ja Antarktika uurija (1868–1912) *[[Seann William Scott]], USA filminäitleja *[[Tony Scott]], Suurbritannia filmilavastaja (1944–2012) *Sir [[Walter Scott]], šoti kirjanik (1771–1832) *[[Willard Scott]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2021) *[[Luigi Scotti]], Itaalia poliitik (1932–) *[[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (1948–) ==Scr== *[[Roger Scruton]], inglise filosoof ja publitsist (1944–2020) ==Scz== *[[Daniel Christoph Sczibalski]], Eesti vaimulik (1712–1781) *[[Johann Benjamin Sczibalski]], Eesti vaimulik ja vaimulik kirjanik (1728–1797) ==Scu== *[[Michael Sculteti]], Kuramaa piiskop (suri 1500) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Sc, Biograafiad]] 8145gws05v59gby8bm7vy2c9ag8asb6 Biograafiad (Br) 0 419696 6164674 6151825 2022-07-20T22:35:29Z Andres 5 /* Bru */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Br)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Br". ==Bra== *[[Oddvar Brå]], norra murdmaasuusataja (1951–) *[[Richard Brabec]], Tšehhi poliitik (1966–) *[[Georg von Brabeck]], Sigulda komtuur 16. sajandil *[[Lorraine Bracco]], USA näitleja (1954–) *[[Oskar Brackmann]], Pärnu bürgermeister ja linnapea (1841–1927) *[[Ray Bradbury]], USA ulmekirjanik (1920–2012) *[[Francis Herbert Bradley]], Briti filosoof (1846–1924) *[[Karen Bradley]], Suurbritannia poliitik (1970–) *[[Marion Zimmer Bradley]], USA naiskirjanik (1930–1999) *[[Michael Bradley]], USA jalgpallur (1987–) *[[Hugh Bradner]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2008) *[[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur (1992–) *[[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1972–) *[[Zach Braff]], USA filminäitleja, stsenarist ja produtsent (1975–) *[[Ethel Brafmann]], Eesti maastikuarhitekt (1921–2005) *[[Sergei Bragin]], Eesti jalgpallur (1967–) *[[Alberto Braglia]], itaalia võimleja (1883–1954) *[[Per Brahe]], Rootsi sõjaväelane ja riigimees (1602–1680) *[[Tycho Brahe]], taani teadlane (1546–1601) *[[Yacine Brahimi]], Alžeeria jalgpallur (1990–) *[[Otto Brahm]], juudi päritolu Saksamaa teatrikriitik ja teatrijuht (1856–1912) *[[Johannes Brahms]], saksa helilooja (1833–1897) *[[Louis Braille]], pimedate kirja leiutaja (1809–1852) *[[Tõnis Braks]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1885–1966) *[[Tõnis Bramanis]], eesti fotograaf (1986–) *[[Riho-Bruno Bramanis]], eesti käsipallur ja treener (1967–) *[[Donato Bramante]], itaalia arhitekt ja maalikunstnik (suri 1514) *[[Peeter Brambat]], eesti flötist ja režissöör (1954–2014) *[[Trine Bramsen]], Taani poliitik (1981–) *[[Kenneth Branagh]], USA filmirežissöör ja näitleja (1960–) *[[Elton Brand]], NBA korvpallur (1979–) *[[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja (1922–) *[[Russell Brand]], Briti koomik, näitleja, raadio saatejuht, publitsist ja aktivist (1975–) *[[Maria Eleonora von Brandenburg]], Brandenburgi printsess ja Rootsi kuninga abikaasa (1599–1655) *[[David Brandes]], Saksa muusikaprodutsent (1968–) *[[Georg Brandes]], taani kirjandusteadlane ja kriitik (1842–1927) *[[Heinrich Brandler]], Saksamaa poliitik (1881–1967) *[[Elmar Brandmann]], eesti kompvekitööstur ja lendur (1912–1991) *[[Marlon Brando]], USA filminäitleja (1924–2004) *[[Robert Brandom]], filosoof ja loogik (1950–) *[[Ahasver von Brandt]], Saksamaa ajaloolane *[[Asverus von Brandt]], Preisimaa diplomaat 16. sajandil *[[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja (1986–) *[[Boris Brandt]], eesti advokaat (1900–1941) *[[Karl Brandt]], prantsuse päritolu Saksa arst, Saksamaa riigitegelane ja sõjaväelane (1904–1948) *[[Per Aage Brandt]], taani kirjanik, tõlkija, muusik, keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Richard Brandt]], USA filosoof (1910–1997) *[[Willy Brandt]], Saksamaa poliitik (1913–1992) *[[Laura Branigan]], USA laulja ja näitleja (1952–2004) *[[Enn Branno]], eesti alpinist (1946–2004) *[[Richard Branson]], Briti ettevõtja (1950–) *[[Ana Maria Brânză]], Rumeenia vehkleja (1984–) *[[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja parlamendi liige (1948–2020) *[[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur (1989–) *[[Karl Hjalmar Branting]], Rootsi poliitik (1860–1925) *[[Georges Braque]], prantsuse kunstnik (1882–1963) *[[Venceslau Brás Pereira Gomes]], Brasiilia poliitik (1868–1966) *[[Arvid Leopold Brasche]], eesti vaimulik (1878–1938) *[[Christfried Brasche]], Eesti vaimulik (1875–1949) *[[Johann Heinrich Brasche]], Eesti vaimulik (1843–1906) *[[Johannes Brasche]], Eesti vaimulik (1877–1960) *[[Oskar Wilhelm Brasche]], Eesti apteeker, Paide linnapea ja Riigiduuma saadik (1865–1954) *[[Chris Brasher]], Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1928–2003) *[[Kristiina Brask]], soome laulja (1990–) *[[Brassaï]], ungari päritolu fotograaf ja kunstnik (1899–1984) *[[Georges Brassens]], prantsuse luuletaja ja laulja (1921–1981) *[[Anne Brasseur]], Luxembourgi poliitik (1950–) *[[Pierre Brasseur]], prantsuse näitleja (1905–1972) *[[Algirdas Brazauskas]], Leedu poliitik (1932–2010) *[[Alina Braziulene]], Eesti füüsikaõpetaja ja koolidirektor (1971–) *[[Vidmantas Brazys]], Leedu poliitik (1946–2017) *[[Pierre Savorgnan de Brazza]], itaalia päritolu Prantsusmaa maadeavastaja (1852–1905) *[[Inge Bråten]], Norra suusatreener ja spordikommentaator (1948–2012) *[[Kenneth Bråten]], norra kahevõistleja (1974–) *[[Ryan Brathwaite]], Barbadose tõkkejooksja (1988–) *[[Dimitrie Brătianu]], Rumeenia poliitik (1818–1892) *[[Ion C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1821–1891) *[[Ion I. C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1864–1927) *[[Vintilă Brătianu]], Rumeenia poliitik (1867–1930) *[[Michael Bratman]], USA filosoof (1945–) *[[Rune Brattsveen]], norra laskesuusataja (1984–) *[[Nicolas Bratza]], Briti jurist (1945–) *[[Trygve Bratteli]], Norra poliitik (1910–1984) *[[Natalja Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–) *[[Polina Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–) *[[Alenka Bratušek]], Sloveenia poliitik (1970–) *[[Walther von Brauchitsch]], saksa kindralfeldmarssal (1881–1948) *[[Sabine Brauckmann]], saksa bioloogiaajaloolane *[[Friedrich Brauell]], mikrobioloog (1807–1882) *[[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik (1983–) *[[Mati Brauer]], eesti helirežissöör (1945–2015) *[[Aleksander Braun]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Eva Braun]], Adolf Hitleri abikaasa (1912–1945) *[[Karl Ferdinand Braun]], saksa füüsik *[[Max Braun]], saksa zooloog (1850–1930) *[[Wernher von Braun]], saksa raketiteadlane (1912–1977) *[[Chuy Bravo]], Mehhiko-USA näitleja ja meelelahutaja (1956–2019) *[[Ciara Bravo]], USA näitleja (1997–) *[[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Manuela Bravo]], portugali laulja (1957–) *[[Omar Bravo]], Mehhiko jalgpallur (1980–) *[[Christian Braw]], Rootsi kiriku pastor ja teoloog (1948–) *[[Tuija Brax]], Soome poliitik (1965–) *[[Toni Braxton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1967–) *[[Sarah Bray]], Luksemburgi laulja (1954–) ==Brd== *[[Thomas Brdaric]] ==Bre== *[[B-Real]], USA räppar (1970–) *[[Bertolt Brecht]], saksa kirjanik *[[John C. Breckinridge]], USA ja Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik ja sõjaväelane (1821–1875) *[[Peter Bredal]], Norra mereväeohvitser Venemaa Keisririigi teenistuses (1683–1756) *[[Herbert Brede]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Tillmann Bredenbach]], saksa vaimulik ja kroonik (1526–1587) *[[Trond-Arne Bredesen]], Norra kahevõistleja (1967–) *[[Feliks Breede]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Lauri Breede]], eesti koorijuht (1957–) *[[Philip Breedlove]], USA sõjaväelane (1955–) *[[Alfred Brehm]], saksa zooloog (1829–1884) *[[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Riho Breivel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar (1979–) *[[Paula Brehm-Jürgenson]], eesti laulja (1877–1941) *[[Jacques Brel]], Belgia laulja, helilooja, filmirežissöör ja näitleja (1929–1978) *[[Ewert von Bremen]], Rootsi riigitegelane (1579–1645) *[[Siegfried von Bremen]], Eesti advokaat (1886–?) *[[Fredrika Bremer]], Rootsi kirjanik ja naisõiguslane (1801–1865) *[[Arvīds Brēmers]], Läti poliitik ja põllumees (1871–1941) *[[Nicolaus Michael Bremer]], Pärnu raehärra (1826–1898) *[[Jaan Brems]], eesti arst (1889–1959) *[[Carlos Alberto Brenes]], Nicaragua president (1884-1942) *[[Eileen Brennan]], USA filminäitleja (1932–2013) *[[John Owen Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1955–) *[[Friedrich Brenner]], saksa päritolu Eesti organist, muusikapedagoog ja helilooja (1815–1898) *[[Johannes Brenner]], eesti jalgpallur (1906–1975) *[[Peter Brenner]], Eesti vaimulik (1677–1720) *[[Sydney Brenner]], Lõuna-Aafrika Vabariigi bioloog (1927–2019) *[[Franz Brentano]], Saksa filosoof ja psühholoog (1838–1917) *[[Vasile Brescanu]], Moldova filminäitleja ja -lavastaja (1940–2010) *[[Vilnis Edvīns Bresis]], Läti poliitik (1938–2017) *[[Abigail Breslin]], USA filminäitleja (1996–) *[[Randolph Bresnik]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja endine merejalaväelane (1967–) *[[Maximilian Bresowsky]], Eesti psühhiaater (1877–1945) *[[Harry Bresslau]], juudi päritolu Saksamaa ajaloolane (1848–1926) *[[Robert Bresson]], prantsuse filmirežissöör ja -stsenarist (1901–1999) *[[Tadeusz Breza]], poola kirjanik (1905–1970) *[[Michal Březina]], tšehhi iluuisutaja (1990–) *[[Andrei Brežnev]], Venemaa poliitik (1961–2018) *[[Juri Brežnev]], Venemaa riigitegelane (1933–2013) *[[Leonid Brežnev]], Nõukogude poliitik (1906–1982) *[[Vera Brežneva]] (Vira Viktorivna Galuška), ukraina laulja (1982–) *[[Leo Bretholz]], Austria kirjanik ja holokaustis ellujääja (1921–2014) *[[André Breton]], prantsuse kirjanik ja luuletaja (1896–1966) *[[Walter Breuning]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (1896–) *[[Johannes Brever]], saksa teoloog (1616–1700) *[[Carl Hermann von Brevern]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1704–1744) *[[Iwan von Brevern]], Venemaa riigitegelane (1812–1885) *[[Johann von Brevern]], baltisaksa poliitik (1749–1803) *[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]], Venemaa sõjaväelane (1825–1878) *[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]], Venemaa sõjaväelane (1814–1890) *[[Derrick Brew]], USA jooksja (1977–) *[[Jan Brewer]], USA poliitik (1944–) *[[Paget Brewster]], USA filminäitleja (1969–) ==Bri== *[[Anne Briand]], prantsuse laskesuusataja *[[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Pierre Brice]], prantsuse näitleja (1929–2015) *[[Ilmārs Bricis]], läti laskesuusataja (1970–) *[[Jim Bridenstine]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja [[NASA]] peadirektor (1975–) *[[Beau Bridges]], USA näitleja (1941–) *[[Jeff Bridges]], USA näitleja ja muusik (1949–) *[[Percy Williams Bridgman]], USA füüsik ja teadusfilosoof (1882–1961) *[[Anna Brigadere]], läti kirjanik (1861–1933) *[[Federica Brignone]], itaalia mäesuusataja (1990–) *[[Mairis Briedis]], läti poksija (1985–) *[[Søren Brier]], taani bioloog ja semiootik (1951–) *[[Johann Briesmann]], saksa reformaator (1488–1549) *[[Ella Briggs]], Austria arhitekt (1880–1977) *[[Johnny Briggs]], inglise filmi- ja televisiooninäitleja (1935–2021) *[[Sarah Brightman]], inglise laulja ja näitleja (1960–) *[[Jean Anthelme Brillat-Savarin]], prantsuse gastronoom (1755–1826) *[[Wilford Brimley]], USA näitleja (1934–2020) *[[Erna von Brinckmann]], baltisaksa kunstnik (1899–1967) *[[Eduard Brindfeldt]], Eesti haridustegelane (1962–) *[[Tor Åge Bringsværd]], norra kirjanik (1939–) *[[André Brink]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1935–2015) *[[Jörgen Brink]], rootsi suusataja (1974–) *[[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1977–) *[[Piret Bristol]], eesti luuletaja (1968–) *[[Brita Olofsdotter]], Soome päritolu Rootsi ratsaväelane (suri 1569) *[[Miguel Britos]], Uruguay jalgpallur (1985–) *[[Kim Britov]], vene maalikunstnik (1925–2010) *[[Erhard Britzke]], Nõukogude Liidu keemik (1877–1953) *[[Benjamin Britten]], inglise helilooja ja pianist (1913–1976) *[[Fricis Brīvzemnieks]] (tegelik nimi Fricis Treilands), Läti folklorist (1846–1907) ==Brj== *[[Valeri Brjussov]], vene kirjanik (1873–1924) ==Brn== *[[Ana Brnabić]], Serbia poliitik (1975–) *[[Gabriel Brnčić]], tšiili helilooja (1942–) ==Bro== *[[Donald Broadbent]], Briti eksperimentaalpsühholoog (1926–1993) *[[Alex Broadhurst]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Pierre Paul Broca]], prantsuse arst ja antropoloog (1824–1880) *[[Hermann Broch]], juudi päritolu Austria kirjanik (1886–1951) *[[Arwed Brock]], Eesti advokaat (1895–?) *[[Håkan Brock]], Rootsi endine poksija (1961–) *[[Carl Brockelmann]], saksa semitoloog (1868–1956) *[[Eduard Brockhusen]], Tartu kullassepp *[[Reiner Brocmann]], pastor ja juhuluuletaja (1609–1647) *[[Reiner Brockmann noorem]], Eestimaa vaimulik (1640–1704) *[[Nora Brockstedt]], norra laulja (1923–2015) *[[Max Brod]], juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1884–1968) *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Katarina Brodin]], Rootsi diplomaat (1943–) *[[Zbigniew Bródka]], poola kiiruisutaja (1984–) *[[Jossif Brodski]], juudi päritolu venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist (1940–1996) *[[Johann von dem Broele]], teise nimega Plater, Liivi ordu maamarssal (suri 1529) *[[Louis de Broglie]], prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1892–1987) *[[Elmar Brok]], Saksa poliitik ja raadiotoimetaja (1946–) *[[Baiba Broka]], Läti poliitik (1975–) *[[Corry Brokken]], hollandi laulja (1932–2016) *[[Margit Brokko]], eesti malekohtunik (1973–) *[[Henri Broms]], soome semiootik (1927–2014) *[[Giovanni van Bronckhorst]], hollandi jalgpallur (1975–) *[[Urie Bronfenbrenner]], USA psühholoog (1917–2005) *[[Leo Daniël Brongersma]], Hollandi zooloog (1907–1994) *[[Dylan Bronn]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Charles Bronson]], USA näitleja (1921–2003) *[[David Bronštein]], Nõukogude Liidu maletaja (1924–2006) *[[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (1923–2022) *[[Anne Brontë]], inglise kirjanik (1820–1849) *[[Branwell Brontë]], inglise maalikunstnik ja poeet (1817–1848) *[[Charlotte Brontë]], inglise kirjanik (1818–1855) *[[Emily Brontë]], inglise kirjanik (1818–1848) *[[Jayne Brook]], USA näitlejanna (1960–) *[[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (1925–2022) *[[Charles Anthony Johnson Brooke]], Sarawaki radža (1829–1917) *[[Charles Vyner Brooke]], Sarawaki radža (1874–1963) *[[Edward Brooke]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1919–2015) *[[James Brooke]], Sarawaki radža (1803–1868) *[[Garth Brooks]], USA laulja (1962–) *[[John Anthony Brooks]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1993–) *[[Louise Brooks]], USA näitleja (1906–1985) *[[Louise Cromwell Brooks]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam (1890–1965) *[[Mel Brooks]], Ameerika näitleja, filmirežissöör, stsenarist, produtsent (1926–) *[[Nathan Brooks]], USA poksija (1933–2020) *[[John Broome]], Briti filosoof ja majandusteadlane (1947–) *[[Edward Brophy]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1895–1960) *[[Berit Brørby]], Norra poliitik (1950–) *[[Pierce Brosnan]], iiri filminäitleja (1953–) *[[Alex Brosque]], Austraalia jalgpallur (1983–) *[[Jack Broughton]], Inglismaa poksija (suri 1789) *[[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (1949–) *[[Eduard Brovko]], NSV Liidu tõstja ja treener (1936–2002) *[[Ben Browder]], USA näitleja ja kirjanik (sündinud 1962) *[[Earl Browder|Earl Russell Browder]], Ameerika Kommunistliku Partei peasekretär, aastail 1934–1945 (1891–1973) *[[Bonnie Brown]], USA kantrilaulja (1938–2016) *[[Chris Brown]], USA laulja (1989–) *[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]], Bahama jooksja (1978–) *[[Dan Brown]], Ameerika põnevuskirjanik (sündinud 1964) *[[David Brown (filmiprodutsent)|David Brown]], USA filmiprodutsent (1916–2010) *[[Dustin Brown]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Errol Brown]], Jamaica päritolu Briti laulja ja laululooja (1943–2015) *[[Gordon Brown]], Suurbritannia poliitik (1951–) *[[James Brown]], USA laulja (1933–2006) *[[James J. Brown]], Ameerika Ühendriikide kaevandusinsener, leiutaja ja seltskonnategelane (1854–1922) *[[Jim Ed Brown]], USA kantrilaulja (1934–2015) *[[John Brown]], USA abolitsionist ja terrorist (1800–1859) *[[Margaret Brown]], Ameerika Ühendriikide üks tuntumaid seltskonnadaame, uusrikkaid ja filantroope (1867–1932) *[[Melanie Brown]], inglise poplaulja (sündinud 1975) *[[Robert Brown]], inglise botaanik (1773–1858) *[[Sandra Brown]], USA kirjanik (1948–) *[[Sheldon Brown]], ameerika jalgrataste guru (1944–2008) *[[Violet Brown]], Jamaica ülipikaealine (1900–2017) *[[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur (1979–) *[[Jessica Brown Findlay]], inglise filminäitleja (1989–) *[[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur (1995–) *[[Gaston Browne]], Antigua ja Barbuda poliitik (1967–) *[[George Browne]], iiri päritolu Venemaa riigitegelane (1698–1792) *[[Harry Browne]], USA finantsnõustaja, publitsist ja poliitik (1933–2006) *[[Michael Browne]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1887–1971) *[[Patti Ann Browne]], USA teleajakirjanik (1969–) *[[Susan Brownmiller]], Ameerika Ühendriikide feministlik ajakirjanik, kirjanik ja aktivist (1935–) *[[Suzanne Brøgger]], taani kirjanik ja ajakirjanik (1944–) ==Brz== *[[Jan Brzechwa]], Poola kirjanik (1898–1966) *[[Zbigniew Brzezinski]], Poola päritolu USA politoloog ja poliitik (1928–2017) ==Brž== *[[Irina Bržeska]], Tallinnas elanud maalikunstnik (1909–1990) ==Bru== *[[Aristide Bruant]], prantsuse kabareelaulja (1851–1925) *[[Ed Bruce]], USA kantrimuusik ja laulukirjutaja (1939–2021) *[[Jack Bruce]], šoti basskitarrist (1943–2014) *[[Jacob Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1669–1735) *[[Robert Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1668–1720) *[[Rowena Mary Bruce]], Briti maletaja (1919–1999) *[[William Speirs Bruce]], šoti loodusteadlane, polaaruurija ja okeanograaf (1897–1921) *[[Max Bruch]], saksa helilooja ja dirigent (1838–1920) *[[Ricky Bruch]], rootsi kergejõustiklane (1946–2011) *[[Karlo Bručić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Anton Bruckner]], austria helilooja (1824–1896) *[[Jerry Bruckheimer]], USA filmi- ja teleprodutsent (1945) *[[Joachim Brudziński]], Poola poliitik (1968–) *[[Edmund Bruggmann]], Šveitsi mäesuusataja (1943–2014) *[[Ivano Brugnetti]], Itaalia käija (1976–) *[[Daniel Bruhl]], eesti seltsitegelane (1840–1912) *[[Nicolaus Bruhns]], saksa organist ja helilooja (1665–1697) *[[Oskar Alexander Bruhns]], Eesti vaimulik (1881–1945) *[[Inge de Bruijn]], Hollandi ujuja *[[Heinrich Bruiningk]], Eesti vaimulik (1675–1736) *[[Hermann von Bruiningk]], baltisaksa ajaloolane ja arhivaar (1849–1927) *[[Gilbert Brulé]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (1991–) *[[Valeri Brumel]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1942–2003) *[[Axel Brun]], eestirootslasest maadleja ja maadluskohtunik (1930–) *[[Dick Bruna]], hollandi lastekirjanik ja raamatute illustraator (1927–2017) *[[Pablo Bruna]], pime hispaania helilooja ja organist (1611–1679) *[[Martin Brundle]], Inglismaa Vormel 1 piloot (1959–) *[[Gro Harlem Brundtland]], Norra poliitik, diplomaat ja füüsik (1939–) *[[Liina Brunelle]], Eesti päritolu Prantsusmaal elav näitleja (1978–) *[[Filippo Brunelleschi]] *[[Jerome Bruner]], USA psühholoog (1915–2016) *[[Hans Brunhart]], Liechtensteini poliitik ja pankur (1945–) *[[Bernard Brunhes]], prantsuse geofüüsik (1867–1910) *[[Magnus Brunner]], Austria poliitik (1972–) *[[Otto Brunner]], Austria ja Saksamaa ajaloolane (1898–1982) *[[Luke Brunning]], Briti filosoof *[[Bruno (Liivi ordumeister)|Bruno]], Liivi ordumeister (suri 1298) *[[Giordano Bruno]], itaalia õpetlane (1548–1600) *[[Ferdinand Brunot]], prantsuse keeleteadlane (1860–1938) *[[Dmitri Bruns]], Eesti arhitekt (1929–2020) *[[Heinrich Bruns]], saksa matemaatik ja astronoom (1848–1919) *[[Carla Bruni]], itaalia päritolu prantsuse laulja, laulukirjutaja, endine modell (1967–) *[[Gianmaria Bruni]], itaalia võidusõitja (1981–) *[[Celine Brun-Lie]], Norra murdmaasuusataja (1988–) *[[Gösta Brunow]], keemik (1936–) *[[Leonhard Brunovsky]], Eesti vaimulik (1895–1968) *[[Doyle Brunson]], USA pokkerimängija (1933–) *[[Otto Brusiin]], soome õigusfilosoof (1909–1976) *[[Thomas Brussig]], saksa kirjanik (1965–) *[[Aleksei Brussilov]], Venemaa sõjaväelane (1862–1932) *[[Agnieszka Brustman]], poola maletaja malekohtunik (1962–) *[[Rasma Bruzīte]], läti skulptor (1919–2001) *[[Danila Brutaloff]], Eesti muusik *[[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja (2005–) *[[Brutus Troojast]], brittide kuningas *[[Brutus Rohekilp]], brittide kuningas *[[Eivin Bruun]], Taani sõjaväelane (1893–1919) *[[Peter Bruun]], Taani helilooja (1968–) *[[Rudolf Bruus]], Eesti sõjaväelane (1916–2005) ==Brõ== *[[Oleg Brõžak]], Kasahstani ooperilaulja (1960–2015) ==Brä== *[[Kai Brännkärr]], Soome poksija (1971–) ==Brö== *[[Carl Johann Bröcker]], Eesti vaimulik (1811–1844) ==Brü== *[[Alexander Brückner]], baltisaksa ajaloolane (1832–1896) *[[Karsten Brüggemann]], ajaloolane (1965–) *[[Gerhard von der Brüggen]], Kuldīga komtuur (suri 1529) *[[Heinrich von der Brüggen]], Liivi ordu maamarssal (suri 1501) *[[Hermann von Brüggenei]], genannt Hasenkamp, Liivi ordumeister (suri 1549) *[[Wennemar von Brüggenei]], Liivi ordu maameister aastatel 1389–1401 *[[Daniel Brühl]], saksa-hispaania päritolu filminäitleja (1978–) *[[Christian Brüller]] (alates 1938. aastast Kristjan Prüller), Eestimaa haridustegelane ja poliitik (1877–1950) *[[Karl Brüllov]], prantsuse-saksa päritolu maalikunstnik (1799–1852) ==Bry== *[[Knut Bry]], norra fotograaf (1946–) *[[Luke Bryan]], USA laulja (1976–) *[[Gyude Bryant]], Libeeria poliitik (1949–) *[[Kobe Bryant]], USA korvpallur (1978–2020) *[[Gavin Bryars]], Briti helilooja ja kontrabassimängija (1943–) *[[Quentin Bryce]], Austraalia jurist ja riigiametnik (1942–) *[[Arto Bryggare]], Soome jooksja ja poliitik (1958–) *[[Janka Bryl]], valgevene kirjanik (1917–2006) *[[Tine Bryld]], taani sotsiaaltöötaja ja kirjanik (1939–2011) *[[Ingvild Bryn]], norra ajakirjanik *[[Yul Brynner]], USA teatri- ja filminäitleja (1920–1985) *[[Bryson Ahhaiast]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Bryson Herakleiast]], vanakreeka sofist ja matemaatik (5. sajand eKr) *[[Bill Bryson]], Briti reisikirjanik (1951–) *[[Matthew Bryza]], USA diplomaat [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Br, Biograafiad]] n26fpt1vks0rbnf14zt1jpr20wxw4v7 Anneli Ott 0 420866 6164193 6161951 2022-07-20T13:52:16Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Anneli Ott | pildi nimi = Anneli Ott.jpg | pildi seletus = | amet = [[Eesti kultuuriminister]] | ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp = 3. november 2021 | eelmine = [[Tõnis Lukas]] | järgmine = [[Tiit Terik]] | amet2 = [[Eesti]] [[riigihalduse minister]] | ametiajaalgus2 = 25. november 2020 | ametiajalõpp2 = 26. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Jaak Aab]] | järgmine2 = [[Jaak Aab]] | amet3 = [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 19. november 2015 | ametiajalõpp3 = 25. november 2020 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Võru linnapea]] | ametiajaalgus4 = 2009 | ametiajalõpp4 = 2010 | eelmine4 = [[Kersti Kõosaar]] | järgmine4 = [[Ülo Tulik]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Anneli Ott | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|5|2}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2005–2009) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2009–2011) <br/> [[Eesti Keskerakond]] (2011–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (liikumis- ja sporditeadused, 1999) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Anneli Ott''' (2000–2012<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=10301|pealkiri=Tuntud poliitik naasis neiupõlvenime juurde|väljaanne=LõunaLeht|aeg=|vaadatud=}}</ref> '''Anneli Viitkin'''; sündinud [[2. mai]]l [[1976]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] poliitik, alates 26. jaanuarist 2021 kuni sama aasta 3. novembrini [[Eesti kultuuriminister]]. Ta on olnud [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige, 25. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021 [[riigihalduse minister]]. == Haridus == Anneli Ott on õppinud [[Parksepa Keskkool]]is [[Võrumaa]]l, mille lõpetas 1994. aastal. Kõrghariduse sai ta [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas]] 1999. aastal liikumis- ja sporditeaduste erialal, millele 2000. aastal lisandus õpetajakutse lisaerialana.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1162643/kes-on-tulevane-riigihalduse-minister-anneli-ott|pealkiri=Kes on tulevane riigihalduse minister Anneli Ott?|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Poliitiline tegevus == Tema poliitiline karjäär sai alguse 2005. aastal, kui ta kohalike omavalitsuste valimistel valiti [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliid]]u esindajana [[Lasva vald|Lasva vallavolikokku]]. Ta on kuulunud ka [[Võru]] linnavolikokku ja [[2009]]–[[2010]] olnud [[Võru linnapea]]. Aastatel [[2011]]–[[2014]] töötas ta [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]] valitsuse vanema asetäitjana. Ta on töötanud ka Võrumaa Partnerluskogu tegevjuhina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Ott Keskerakonna ridades Võru-, Valga- ja Põlvamaal, sai 1119 häält ja riigikogusse ei pääsenud. [[19. november|19. novembrist]] [[2015]] aga sai ta [[Riigikogu]] [[XIII Riigikogu|XIII koosseisu]] [[Priit Toobal]]i asendusliikmena. 2019. aasta valimistel kandideeris ta samas ringkonnas ja sai 1474 häält ning osutus valituks. XIV Riigikogu liikmena juhtis ta [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i ja kuulus [[riigikaitsekomisjon]]i. Ta oli [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] pärast [[Jaak Aab]]i nimetamist haridus- ja teadusministriks järgmine riigihalduse minister olles ametis alates 25. novembrist 2020 kuni valitsuse tagasiastumiseni 26. jaanuaril 2021. Seejärel võimule tulnud [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimeses valitsuses]] oli Anneli Ott [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]. Ta teatas ministrikohalt tagasiastumisest 2. novembril 2021<ref name="astub tagasi">[https://www.err.ee/1608389465/anneli-ott-astub-kultuuriministri-kohalt-tagasi "Anneli Ott astub kultuuriministri kohalt tagasi"] ERR, 2. november 2021</ref>. Vähem kui aasta kultuuriministrina töötamise järel astus ta ametist tagasi, tuues põhjenduseks erimeelsused valitsuspartneritega, täpsemalt vastandudes [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] juhitava valitsuse kehtestatud [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapiirangutele]]. Kaks nädalat enne tagasiastumist kritiseeris Oti tegevust/tegevusetust kultuuriministrina [[Eesti Etendusasutuste Liit]], kust leiti, et "minister pole ei füüsilises ega vaimses mõttes kultuuritegijate jaoks olemas olnud".<ref name="astub tagasi" /> Koroonavastase vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriministri osas oli kõlanud üleskutsed ta valitsusest minema saata ka varem.<ref>[https://www.err.ee/1608294087/rahva-teenrid-arutasid-oti-ja-kiige-voimaliku-tagandamise-ule ""Rahva teenrid" arutasid Oti ja Kiige võimaliku tagandamise üle"] ERR, 31. juuli 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94096943/juhtkiri-nakkusohtlik-anneli-ott-tuleb-valitsusest-minema-saata "JUHTKIRI | Nakkusohtlik Anneli Ott tuleb valitsusest minema saata"] Eesti Päevaleht, 24. juuli 2021</ref><ref name="delfi-20102021"/> [[4. november|4. novembril]] [[2021]] taastusid tema volitused [[Riigikogu]] liikmena. === Erakondlik tegevus === Ta on kuulunud järgmistesse erakondadesse: * [[Eestimaa Rahvaliit]] (02.11.2005–09.09.2010); * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (09.08.2009–25.04.2011); * [[Eesti Keskerakond]] (alates 25.04.2011).<ref name="2riregister"/> Ta on Keskerakonna Võrumaa piirkonna esimees.<ref name="KESK-v6ru"/> == Isiklikku == Tema isa oli Võru linnapea [[Jaak Ott]] <ref>[https://www.ohtuleht.ee/84127/mottes-on-isa-ja-ema-alati-meiega- "Mõttes on isa ja ema alati meiega."] Õhtuleht, 28. september 1999</ref> (uppus koos abikaasaga parvlaevaga [[Estonia katastroof|Estonia]]), tema onu on poliitik ja omavalitsustegelane [[Jüri Ott]]. Ta on lahutatud ning tütre ja poja ema. Anneli Ott oli ministrina pikka aega koroona vastu vaktsineerimata.<ref name="delfi-20102021"/> 2021. aasta novembri alguse seisuga oli tal vaktsineerimiskuur pooleli.<ref name="astub tagasi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="2riregister">[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000072815?return_page=search&person_name=anneli+ott&page=1 Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). E-äriregister. Erakonnad ja liikmete nimekirjad. Päring: Anneli Ott.]</ref> <ref name="KESK-v6ru">[https://keskerakond.ee/et/piirkonnad/47-piirkonnad/piirkonnad/146-vorumaa.html Eesti Keskerakonna veebileht. Piirkonnad. Võrumaa.]</ref> <ref name="delfi-20102021">[https://www.delfi.ee/artikkel/94914781/vaktsineerimata-kultuuriminister-anneli-ott-ma-ei-kavatse-tagasi-astuda "Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott: ma ei kavatse tagasi astuda"] DELFI, 20.10.2021.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Anneli Ott}} * [[Eero Epner]]: [https://www.levila.ee/tekstid/kuhu-kadus-kultuuriminister "Kuhu kadus kultuuriminister?"] Levila, november 2021 *[[Teet Korsten]] [https://www.postimees.ee/7352579/intervjuu-kultuuriministriga-ehk-kuidas-seletada-pilte-surnud-janesele-vol-2 "Intervjuu kultuuriministriga ehk Kuidas seletada pilte surnud jänesele Vol.2*"], Postimees, 3. oktoober 2021 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Ott, Anneli}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Võru linnapead]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 3yjfm5v4p6r6gyxwehs9o0c1ikpmgad Heimtali Põhikool 0 423567 6164719 6087576 2022-07-21T00:13:32Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heimtali mõisa peahoone.jpg|pisi|Heimtali Põhikool asub [[Heimtali mõis]]a peahoones]] [[Pilt:Heimtali külakooli hoone, 2014 03.jpg|pisi|Heimtali külakooli hoone, kus kool asus 1864–1932]] [[Pilt:Heimtali vallakool (3).JPG|pisi|Heimtali külakooli hoone]] '''Heimtali Põhikool''' on kool Viljandi maakonnas [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Heimtali]] külas. Heimtalis asutas vallakooli 1821. aastal Heimtali mõisahärra [[Peter Reinhold von Sivers]]. Koolimaja põles maha 11. novembril 1863, kui selle süütas kohalik poisike, kes ei tahtnud koolis käia. Uus [[Heimtali külakooli hoone]]<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|8439|Heimtali külakooli hoone}} (vaadatud 25.05.2019)</ref> püstitati mõisahärra Hermann Friedrich von Siversi toel 1864. aastal juba tulekindlast materjalist.<ref name=":0">[https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/heimtali-vallakool/ Heimtali vallakool.] Näitus "Koolimajad Eestis".</ref> Selles majas tegutses kool 1864–1932. 1932. aasta sügisest tegutseb kool [[Heimtali mõis]]a härrastemajas.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/raudna-pohikool-nimetati-umber-heimtali-pohikooliks?id=57175394 Imbi-Sirje Torm, Raudna Põhikool nimetati ümber Heimtali Põhikooliks.] 6. september 2011.</ref> Heimtali külakooli hoonet kasutati seejärel aga elamuna. 1987. aastal asutati hoones koduloomuuseum, mis on [[Eesti Rahva Muuseum]]i filiaal. Ajaloomälestiseks tunnistatud hoones on taastatud ka algne klassituba.<ref name=":0" /> == Kooli nimed == Kool kandis mõisaga sama nime – Heimtali – 1939. aasta juuli lõpuni, mil kool nimetati ümber '''Raudna 6-klassiliseks algkooliks'''. Kooli nime soovis muuta pikaaegne juhataja Jaan Merilai, et seda ei saaks seostada enam saksa mõisnike ja nende looduga. Jaan Merilai pakkus välja kaks nimevarianti: AO ja AA, viidates aovalgusele või aabitsa esimesele tähele. Nimed ei sobinud, sest Eesti põhjarannikul olid juba sellenimelised kohad olemas. Seoses vallareformiga 1939. aastal liideti väikevallad ja uue suurvalla keskuseks sai [[Raudna]] ja 1. aprillist 1939. aastast kandis uus suurvald [[Raudna vald|Raudna valla]] nime. 1. augustil 1939 nimetati kool Raudna 6-klassiliseks algkooliks. 1. septembrist 2011 kannab kool jälle Heimtali nime.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/raudna-pohikool-nimetati-umber-heimtali-pohikooliks?id=57175394 Imbi-Sirje Torm, Raudna Põhikool nimetati ümber Heimtali Põhikooliks.] 6. september 2011.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://heimtali.vil.ee/ Kooli koduleht] *[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/raudna-pohikool-nimetati-umber-heimtali-pohikooliks?id=57175394 Imbi-Sirje Torm, Raudna Põhikool nimetati ümber Heimtali Põhikooliks.] 6. september 2011 *[https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/heimtali-vallakool/ Heimtali vallakool] Näitus "Koolimajad Eestis" {{koord | NS = 58.3224150118916 | EW = 25.505698538395414 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Viljandi maakonna koolid]] [[Kategooria:Viljandi vald]] m05yuv9wadkug9r01pflejgbnzm8xv9 Kadri Tüür 0 424939 6164709 6163823 2022-07-20T23:55:49Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kadri Tüür''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1975]]) on eesti kirjandusteadlane, [[semiootik]] ja muuseumitöötaja, [[ökofeminism|ökofeminist]]. == Haridus == Ta lõpetas 1994. aastal hõbemedaliga [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.syg.edu.ee/ajalugu/76-80_lend.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-01-07 |arhiivimisaeg=2010-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100919001759/http://www.syg.edu.ee/ajalugu/76-80_lend.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 1999. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i bakalaureusekraadiga eesti kirjanduse erialal (bakalaureusetöö [[Karl Ristikivi]] romaanidest), 2002. aastal sai samuti Tartu Ülikoolist magistrikraadi võrdleva kirjandusteaduse alal (magistritöö [[Anja Kauranen]]i romaanidest) ja aasta hiljem täiendava magistrikraadi semiootika alal (tööga eesti looduskirjandusest).<ref name="TÜ" >{{Netiviide |URL=https://www.flku.ut.ee/et/kadri-tuur |Pealkiri=Kadri Tüür <nowiki>|</nowiki> Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut |Väljaandja=[[Tartu Ülikool]] |Kasutatud=15. jaanuar 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204013742/https://www.flku.ut.ee/et/kadri-tuur |url-olek=ei tööta }}</ref> 2017. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootika ja kultuuriteooria alal tööga "Semiotics of Nature Representations: on the Example of Nature Writing" (''Looduskujutuse semiootika: looduskirjanduse näitel''; juhendajad [[Kalevi Kull]], [[Peeter Torop]], [[Ulrike Plath]]).<ref name="TÜ" /> == Poliitiline tegevus == Kadri Tüür oli [[Muhu vald|Muhu vallavolikogu]] liige aastatel [[2002]]–[[2009]] ja volikogu esimees aastatel [[2005]]–2009.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304212803/http://www.vabakund.ee/et/taidur/muhukadri Kadri Tüüri lehekülg] valimisliidu [[Vabakund]] kodulehel. (Vaadatud 8. jaanuar 2016)</ref> ==Teadustegevus== Ta on töötanud teadurina [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is, [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es ja [[Karl Ristikivi muuseum]]is. 2005. aasta algusest kuni 2010. aasta lõpuni töötas ta [[Muhu Muuseum]]i juhatajana. Samuti on ta olnud [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] teadusajakirja [[Studia Vernacula]] peatoimetaja.<ref name="TÜ" /> == Seltsiline kuuluvus == Ta kuulub [[Euroopa Kirjandusökoloogia Assotsiatsioon]]i (EASLCE), [[Eesti Kirjanduse Selts]]i, [[Eesti Semiootika Selts]]i, [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i ja on [[Muhu Pärandikool]]i liige. Tüür on lisaks ka üliõpilasorganisatsiooni [[EYS Veljesto]] vilistlane.<ref name="TÜ" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Tüür, Kadri}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 9lm0eai6euh4ceg92mnszf6ib56658d Järvoja 0 433207 6164404 5627149 2022-07-20T17:15:30Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Järvoja | pildi_nimi = Järveoja.jpg | pildi_seletus = Järveoja suudme lähedal | lähe = [[Rutja]] ja [[Eisma]] piiril | lähe_NS = 59.546663 | lähe_EW = 26.336575 | suue = [[Soome laht]]e | suue_NS = 59.554747 | suue_EW = 26.340219 | pikkus = 1,4 km | osm = jah }} '''Järvoja''' (ka ''Järveoja'') on oja Lääne-Virumaal [[Haljala vald|Haljala vallas]]. Oja on 1,4 km pikkune. Selle lähe on [[Võle–Vainupea–Kunda tee]]st 1 km lõunas ning oja suubub [[Eisma]] külas [[Soome laht]]e. Kogu pikkuses looduslikus looklevas sängis voolava oja väiksusele vaatamata on see siiski hinnatud jõgede ja ojade elupaigatüübi väärtuslikuks esindajaks,<ref>[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=-1898664864 Järveoja hoiuala kaitsekorralduskava 2013–2022]</ref> mille kaitseks on moodustatud Järveoja hoiuala.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/940875 Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas]</ref> ==Sängi kirjeldus== Lähte pool vanas metsas on oja kaldad kohati järsud. Esineb kruusaseid ja kivised ojalõike. Mitmes kohas esineb vettelangenud puid. Suudme pool metsas voolates on põhi liivane. Järveoja voolab vahetult enne suuet taimedeta rannaliiva uhutud ja madalamate kallastega sängis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{kkr|VEE1300001}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Haljala vald]] hhm8aktan23fdljdunyjligma4aclpx Alaküla kraav 0 441196 6164405 4801554 2022-07-20T17:15:32Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Alaküla kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]] külas | lähe_NS = 58.69389 | lähe_EW = 23.80583 | suue = [[Penijõe]] külas | suue_NS = 58.71444 | suue_EW = 23.81194 | pikkus = 2,5 km | valgla_pindala = alla 10 km² | osm = jah }} '''Alaküla kraav''' on [[kraav]] Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]], [[Kirikuküla (Lääneranna)|Kirikuküla]] ja [[Penijõe]] külas. Kraavi pikkus on 2,5 km ning see suubub vasakult [[Penijõgi|Penijõkke]]. Kraavi [[valgala]] on alla 10 km². Kraavi alamjooks läbib [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]], sealhulgas Jõgede sihtkaitsevööndi ja Matsalu piiranguvööndi. Kraav on tehislik [[mitteavalik veekogu]]. Alaküla kraavi [[keskkonnaregistri kood]] on VEE1117701. == Välislingid == * {{kkr|VEE1117701}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Matsalu alamvesikond]] szteino73lpj7ugv0g9xkaoryccyfdq Kardo 0 445085 6164483 5449094 2022-07-20T18:02:42Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki '''Kardo''' on eesti [[mehenimi]]. [[2022]]. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Kardo 231 mehel. Kardo oli populaarsuselt 426. mehenimi.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Kardo</ref> ==Nime kandjaid== *[[Kardo Kõresaar]], eesti võrkpallur *[[Kardo Künnap]], eesti võrkpallur *[[Kardo Ploomipuu]], eesti ujuja ==Vaata ka== *[[Cardo]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] 0hg2vys25a2myd97yzr67bzxb57losn Biograafiad (Ku) 0 450230 6164639 6128523 2022-07-20T21:41:24Z Juhan121 25066 /* Kur */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ku)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ku". ==Kub== *[[Christian Kuband]], Saare-Lääne piiskop (suri 1432) *[[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur (1995–) *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1978–) *[[Eduard-Alfred Kubbo]], Eesti sõjaväelane (1887–1941) *[[Hans Kuben]], Eesti politseinik (1878–1942) *[[Elju Kubi]], Eesti kettaheitja (1951–) *[[Robert Kubica]], Poola Vormel 1 piloot (1984–) *[[Andrius Kubilius]], Leedu poliitik (1956–) *[[Jonas Kubilius]], leedu matemaatik (1921–2011) *[[August Kubizek]], Adolf Hitleri noorpõlvesõber (1888–1956) *[[Juscelino Kubitschek]], Brasiilia poliitik, riigi president aastatel 1956–1961 (1902–1976) *[[Meelis Kubo]], eesti mustkunstnik (1982–) *[[Otto Kubo]], eesti giid ja magusameister (1932–2021) *[[Ivan Kubrakoŭ]], Valgevene riigitegelane (1975–) *[[Stanley Kubrick]], filmirežissöör (1928–1999) *[[Epp Kubu]], eesti kunstnik (1982–) *[[Hans Kubu]], eesti vaimulik ja haridustegelane (1892–1942) *[[Nela Kuburović]], Serbia jurist ja poliitik (1982–) ==Kuc== *[[Milan Kučan]], Sloveenia poliitik (1941–) *[[Nadzieja Kučar]], valgevene ooperilaulja (1983–) *[[Jan Křtitel Kuchař]], tšehhi orelimängija, helilooja ja õpetaja (1751–1829) *[[John Kuck]], USA kergejõustiklane (1905–1986) *[[Juraj Kucka]], slovaki jalgpallur (1987–) *[[Gabriele Kucsko-Stadlmayer]], Austria jurist (1955–) ==Kud== *[[Arvo Kuddo]], eesti majandusteadlane (1954–) *[[Wojciech Kuderski]], poola löökriistamängija ja laulja (1972–) *[[Aldo Kudevita]], Eesti sõjaväelane (1900–1947) *[[August Kudi]], Eesti politseinik (1905–1938) *[[Vincas Kudirka]], leedu kirjanik ja publitsist (1858–1899) *[[Endel Kudisiim]], eesti õpetaja ja jurist (1921–2007) *[[Inge Kudisiim]], eesti kunstnik (1950–) *[[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane), eesti õpetaja ja kirjanik (1923–2021) *[[Alla Kudlai]], ukraina laulja (1954–) *[[Jan Kudlička]], Tšehhi teivashüppaja (1988–) *[[Daisy Kudre]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Doris Kudre]], eesti orienteeruja (1997–) *[[Raul Kudre]], eesti munitsipaalpoliitik ja orienteeruja (1970–) *[[Veli Kudres]], eesti näitleja ja kirjanik (1903–1967) *[[Aleksei Kudrin]], Venemaa poliitik (1960–) *[[Fjodor Kudrjašov]], vene jalgpallur (1987–) *[[Juri Kudrjašov]], Eesti poksija ja poksitreener (1946–2001) *[[Dmitri Kudrjavski]], vene keeleteadlane ja indoloog (1867–1920) *[[Demjan Kudrjavtsev]], vene meediajuht (1971–) *[[Deniss Kudrjavtsev]], Venemaa kergejõustiklane (1992–) *[[Lisa Kudrow]], USA filminäitleja (1963–) *[[Fred Kudu]], eesti treener (1917–1988) *[[Ilmar Kudu]], eesti kultuuritegelane (1936–) *[[Kalev Kudu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[Kalju Kudu]], eesti füüsik (1930–2001) *[[Reet Kudu]], eesti ajakirjanik, kirjanik, koreograaf ja tantsukriitik (1949–) *[[Bessik Kuduhhov]], Venemaa maadleja (1986–2013) ==Kuf== *[[John Agyekum Kufuor]], Ghana poliitik (1938–) ==Kug== *[[Otto Mauritz Kugelberg]], rootsi genealoog (1843–1916) *[[Johan Kuhhi]], eesti kaupmees (1865–1939) *[[Friedrich Kuhlbars]], eesti kirjanik (1841–1924) *[[Lembit Kuhlberg]], eesti nõelraviarst (1951–2013) *[[Thomas Samuel Kuhn]], Ameerika Ühendriikide teadusloolane ja teadusfilosoof (1922–1996) ==Kui== *[[Valerian Kuibõšev]], Nõukogude Liidu poliitik (1888–1935) *[[Rein Kuik]], eesti spordiarst (1970–) *[[Tiiu Kuik]], eesti modell (1987–) *[[Valentin Kuik]], eesti stsenarist ja filmirežissöör (1943–) *[[Paul Kuimet]], eesti kunstnik (1984–) *[[Arhip Kuindži]], maalikunstnik (suri 1910) *[[Gerard Kuiper]], Hollandi-Ameerika Ühendriikide astronoom, selenograaf ja planetoloog (1905–1973) *[[André Kuipers]], Hollandi arst ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1958–) *[[Björn Kuipers]], Hollandi jalgpallikohtunik (1973–) *[[Virpi Kuitunen]], soome murdmaasuusataja (1976–) *[[Elar Kuiv]], eesti viiuldaja (1959–2018) *[[Kari Kuivalainen]], soome laulja (1960–) *[[Märt Kuivas]], eesti loomaarst (1889–1940) *[[Asta Kuivjõgi]], eesti helirežissöör (1923–1995) *[[Heino Kuivjõgi]], Eesti sõjaväelane (1915–1987) *[[Veljo Kuivjõgi]], eesti ajakirjanik (1951–) ==Kuk== *[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Kahha Kukava]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Maret Kuke]], eesti nahakunstnik (1926–2002) *[[Johannes Kukebal]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Vladimir Kukel]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1885–1938) *[[Hasso Kukemelk]], eesti pedagoog ja pedagoogikateadlane (1957–) *[[Marian Kukiel]], Poola kindral ja sõjaajaloolane (1885–1973) *[[Juri Kukin]], vene luuletaja ja laulja (1932–2011) *[[Aino Kukk]], eesti maletaja (1930–2006) *[[Airi Kukk]], eesti kasvatusteadlane (1970–) *[[Aleksander Kukk]], Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1932) *[[Andre Kukk]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Artur Kukk]], eesti kiiruisutaja, maadleja, poksija ja sporditegelane (1889–1958) *[[August Kukk]], eesti maadleja (1908–1988) *[[Erich Kukk]], eesti algoloog ja looduskaitsja (1928–2017) *[[Helja-Amanda Kukk]], kauaaegne inglise keele õpetaja ja tõlkija (1924–2022) *[[Henn Kukk]], eesti bioloog (1942–) *[[Ille Kukk]], Eesti kergejõustiklane (1957–) *[[Jaak Kukk]], Eesti sõjaväelane (1904–2001) *[[Jaan Kukk]], eesti arst (1887–1947) *[[Jaana Kukk]], eesti grimeerija ja näitleja (1975–) *[[Jakob Kukk]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1870–1933) *[[Janis Kukk]], Eesti riigiametnik (1980–) *[[Juhan Kukk]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1885–1942) *[[Jüri Kukk]], eesti keemik ja vabadusvõitleja (1940–1981) *[[Kalev Kukk]], Eesti poliitik (1951–) *[[Karli Kukk]], Eesti kaitseliitlane ja Saksamaa sõjaväelane (1921–2015) *[[Kati Kukk]], eesti purjetaja [1958–) *[[Kunnar Kukk]], eesti andmeteadlane *[[Martin Kukk]], Eesti poliitik (1987–) *[[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist (1982–) *[[Melanie Kukk]], eesti kunstnik (1903–2000) *[[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja (1983–) *[[Sigvard Kukk]], eesti jalgrattasportlane (1972–) *[[Toomas Kukk]], eesti botaanik (1971–) *[[Tõnu-Reid Kukk]], Eesti poliitik (1939–2011) *[[Urmas Kukk]], eesti advokaat (1965–) *[[Ülle Kukk]], eesti botaanika ja looduskaitsja (1937–) *[[Hugo Kukke]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Antti Kukkonen]], Soome vaimulik ja poliitik (1889–1978) *[[Tiina Kukli]], eesti näitleja (1945–) *[[Roman Kuklin]], Läti poksija (1974–) *[[Endel Kukner]], eesti õpetaja ja koolijuht (1924–1995) *[[Vilma Kukrus]], eesti füüsik ja õpetaja (1948–1999) *[[Arvo Kukumägi]], eesti näitleja (1958–2017) *[[Linas Kukuraitis]], Leedu poliitik ja sotsiaaltöötaja (1978–) *[[Merili Kukuškin]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1985–) ==Kul== *[[Dainis Kūla]], läti odaviskaja (1959–) *[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Galina Kulakova]], vene suusataja (1942–) *[[Žanna Kulakova]], Läti poliitik (1965–) *[[Aleksei Kulakovski]], jakuudi kirjanik (1877–1926) *[[Jüri Kulasalu]], eesti insener ja kultuuritegelane (1940–) *[[Aleksandr Kulatšenko]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Valdek Kulbach]], eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener (1927–2020) *[[Hugo Kulbok]], Eesti sõjaväelane (1890–1942) *[[Kalle Kulbok]], Eesti poliitik (1956–) *[[Egge Kulbok-Lattik]], eesti kultuuripoliitika uurija (1966–) *[[Győző Kulcsár]], Ungari vehkleja (1940–2018) *[[Ilme Kuld]], eesti skulptor (1938–) *[[Peep Kuld]], eesti ettevõtja ja veebikaubanuse-logistika innovaatiliste tehnoloogiate arendaja (1972–) *[[Riho Kuld]], eesti skulptor ja sõudja (1936–) *[[Anton Kuldner]], eesti kaugesõidukapten (1882–1961) *[[Leili Kuldkepp]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (1931–2008) *[[Mart Kuldkepp]], eesti skandinavist ja tõlkija (1983–) *[[Paul Kuldkepp]], eesti endine maadleja ja EMÜ emeriitprofessor (1934–) *[[Katrin Kuldmaa]], eesti moekunstnik *[[Voldemar Kuldvere]], Eesti sõjaväelane (1889–1980) *[[Dmõtro Kuleba]], Ukraina poliitik (1981–) *[[Jerzy Kulej]], Poola poliitik ja endine poksija (1940–) *[[Artur Kulgma]], Eesti sõjaväelane (1907–1981) *[[Aleksander Kulgver]], Eesti sõjaväelane (1888–1941) *[[Joanna Kulig]], poola näitleja (1982–) *[[Aleksandr Kulik]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Grigori Kulik]], NSV Liidu sõjaväelane (1890–1950) *[[Leonid Kulik]], Eestis sündinud Venemaa teadlane, Tunguusi meteoriidi esmauurija (1883–1942) *[[Viktor Kulikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1921–2013) *[[Aleksandr Kulinitš]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Pēteris Kūlis]], läti alpinist (1941–) *[[Savva Kuliš]], vene filmilavastaja, stsenarist ja operaator (1936–2001) *[[Nikolai Kuljomin]], vene jäähokimängija (1986–) *[[Kalev Kuljus]], eesti oboemängija (1975–) *[[Ain Kull]], eesti geograaf (1973–) *[[Aivar Kull]], eesti kultuurikriitik (1955–) *[[Andres Kull]], eesti laskur (1970–) *[[Anne Kull (teoloog)|Anne Kull]], eesti teoloog (1959–) *[[Anne Kull (geoinformaatik)|Anne Kull]], eesti geoinformaatik (1977–) *[[Anne Kull (tõlkija)|Anne Kull]], eesti tõlkija *[[Ants Kull]], Eesti kohtunik (1961–) *[[Avo Kull]], eesti kirjanik, ehitaja ja ettevõtja (1945–2019) *[[Clyde Kull]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Eduard Kull]], eesti õpetaja (1905–1988) *[[Elle Kull]], Eesti näitleja ja poliitik (1952–) *[[Elmar Kull]], eesti vaimulik (1914–2004) *[[Elmar Kull (metsaülem)|Elmar Kull]], Eesti metsaametnik (1898–1949) *[[Ernst Kull (sõjaväelane)|Ernst Kull]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Ernst Voldemar Kull]], Eesti poliitik (1903–1964) *[[Feliks-Juhan Kull]], Eesti sõjaväelane (1903–1942) *[[Ferdinand Kull]], eesti diplomaat ja riigiametnik (1884–1957) *[[Georg Kull]], eesti arst (1904–1970) *[[Helle Kull]], eesti õpetaja ja koduuurija (1927–1994) *[[Hilja Kull]], eesti pedagoog (1924–2019) *[[Irene Kull]], eesti õigusteadlane (1961–) *[[Ivar Kull]], eesti loogik (1928–1989) *[[Kalevi Kull]], eesti bioloog ja semiootik (1952–) *[[Karl Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (1930–2021) *[[Karl Kull (ettevõtja)|Karl Kull]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1989–) *[[Lembit Kull]], eesti mehaanikateadlane ja õppejõud (1921–2019) *[[Mart Kull (1914)|Mart Kull]], eesti arstiteadlane (1914–2007) *[[Mart Kull (1956)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (1956–2008) *[[Nikolai Kull]], eesti maalikunstnik (1894–1945) *[[Olevi Kull]], eesti ökoloog (1955–2007) *[[Raimund Kull]], eesti dirigent ja helilooja (1882–1942) *[[Rasmus Kull]], eesti ooperilaulja (1984–) *[[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija (1987–) *[[Tiiu Kull]], eesti botaanik (1958–) *[[Väino Kull]], Eesti poliitik (1943–) *[[Hannes Kulla]], eesti näitleja (1961–2021) *[[Theodor Kullak]], saksa pianist, klaveriõpetaja ja helilooja (1818–1882) *[[Ilmar Kullam]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1922–2011) *[[Valentina Kullam]], korvpallur (1930–2014) *[[Gert Kullamäe]], eesti korvpallur (1971–) *[[Harras Kullango]], eesti ehitusinsener (1904–1968) *[[Harri Kullas]], eesti päritolu Soome motokrossisõitja (1992–) *[[Tõnis Kullasepp]], eesti notar (1874–?) *[[Aleksander Kuller]], Sindi alevivanem (1886–1937) *[[Alo Kullerkann]], eesti arst *[[Ingrid Kullerkann]], eesti jurist *[[Kadi Kullerkann]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur (1991–) *[[Arda Kullerkupp]], eesti arhitekt (1928–2013) *[[Richard Kullerkupp]], eesti kirjanik (1891–1931) *[[Hilja Kulles]], eesti tekstiilikunstnik (1921–2013) *[[Toivo Kulles]], eesti graafik (1918–1984) *[[Jaanus Kulli]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik (1955–) *[[Karl Kullisaar]], eesti maadleja (1905–1942) *[[Bellis Kullman]], eesti mükoloog (1947–) *[[Leen Kullman]], eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja (1920–1943) *[[Tarmo Kulmar]], eesti usuteadlane (1950–) *[[Katri Kulmuni]], Soome poliitik (1987–) *[[Ants Kulo]], eesti majandustegelane ja kollektsionäär (1932–2019) *[[Feliks Kulov]], Kõrgõzstani poliitik (1948–) *[[Rudolf Kulpa]], eesti filosoof (1906–1997) *[[Lauri Kulpsoo]], eesti fotograaf ja muusik (1978–) *[[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik (1982–) *[[Nikolai Kultas]], eesti ärimees ja kultuuritegelane (1908–1995) *[[Kristi Kultas-Ilinsky]], eesti arstiteadlane (1937–) *[[Olga Kultšõnska]], ukraina ooperilaulja (1990–) *[[Priit Kulu]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Tiit Kulu]], Eesti munitsipaalpoliitik (1943–) *[[Dejan Kulusevski]], Rootsi jalgpallur (2000–) *[[Timur Kulõbajev]], Kasahstani ärimees (1966–) ==Kum== *[[Helene Kuma]], eesti keraamik ja kunstiteadlane (1921–2009) *[[Roobet Kuma]], eesti metroloog ja esperantist (1882–1945) *[[Chandrika Kumaratunga]], Sri Lanka poliitik (1945–) *[[Aino Kumari]], eesti ornitoloog (1908–2004) *[[Eerik Kumari]] (1912–1984) *[[Elmar Kumari]], Eesti sõjaväelane (1907–1936) *[[Johannes Kumel]], Eesti politseinik (1868–1924) *[[Boris Kumm]], Eesti poliitik (1897–1958) *[[Martin Kummets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Nikolai Kummits]], eesti kunstnik (1897–1944) *[[Katrin Kumpan]], eesti näitleja ja kultuuritöötaja (1947–) *[[Ave Kumpas]], eesti muusikapedagoog (1936–) *[[Jan Kumpas]], eesti fraktaalkunstnik, helitehnik ja IT-spetsialist (1964–2016) *[[Miapetra Kumpula-Natri]], Soome poliitik (1972–) ==Kun== *[[Béla Kun]], Ungari kommunistlik poliitik ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise tegelane (1886–1938) *[[Juli Kun]], Eestis tegutsenud filmirežissöör, stsenarist ja operaator (1914–1980) *[[Mario Kunasek]], Austria poliitik ja sõjaväelane (1976–) *[[Algimantas Kuncaitis]], leedu insener ja poliitik (1958–) *[[Juhan Kunder]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja pedagoog (1852–1888) *[[Milan Kundera]], tšehhi kirjanik (1929–) *[[Jaan Kundla]], Eesti poliitik (1937–) *[[Tomáš Kundrátek]], tšehhi jäähokimängija (1989–) *[[Arūnas Kundrotas]], Leedu poliitik (1963–) *[[Kostadinka Kuneva]], bulgaaria päritolu Kreeka poliitik (1964–) *[[Enn Kunila]], eesti kunstikollektsionäär ja majandustegelane (1950–) *[[Aleksander Kunileid]], eesti helilooja (1845–1875) *[[Jevgeni Kunin]], USA ja Nõukogude Liidu bioloog (1956–) *[[Annely Kuningas]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1966–) *[[Helle Kuningas]], eesti näitleja (1949–2014) *[[Marten Kuningas]], eesti laulja (1985–) *[[Neeme Kuningas]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Oskar Kuningas]], eesti kirjandusteadlane, koduloouurija ja tõlkija (1911–1997) *[[Mila Kunis]], USA filminäitleja (1983–) *[[Leo Kunnas]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1967–) *[[Mauri Kunnas]], Soome karikaturist ja lastekirjanik (1950–) *[[Laine Kunnberg-Bortnikov]], eesti kunstnik (1961–) *[[Gustav Kunnos]], Eesti sõjaväelane (1878–1926) *[[Mihkel Kunnus]], eesti kirjanduskriitik (1982–) *[[Kuno (maamarssal)|Kuno]], Liivi ordu maamarssal 1306 *[[Tiiu Kunst]], eesti muuseumitöötaja (1958–) *[[William Kunstler]], USA advokaat (1919–1995) *[[Robert Kunzing]], Briti teaduskirjanik (?–) *[[Karol Kuntsel]], eesti näitleja (1979–) *[[Otto Kuntze]], saksa botaanik (1843–1907) *[[Ester Kuntu]], eesti näitleja (1990–) *[[Sven Kuntu]], eesti helilooja, laulja, luuletaja, lavastaja ja näitleja (1968–2007) ==Kuo== *[[Aatami Kuortti]], ingerisoome päritolu Soome vaimulik (1903–1997) ==Kup== *[[Janka Kupała]], valgevene kirjanik (1882–1942) *[[Ieva Kupce]], Läti ametnik (1977–) *[[Karyn Kupcinet]], ameerika näitleja (1941–1963) *[[Alice Kuperjanov]], eesti ühistegelane (1894–1942) *[[Andres Kuperjanov]], eesti folklorist (1958–) *[[Julius Kuperjanov]], eesti sõjakangelane (1894–1919) *[[Iser Kuperman]], kabetaja (1922–2006) *[[Carl Victor Kupffer]], Tartu linnapea (19. sajand) *[[Carl Wilhelm von Kupffer]], baltisaksa arstiteadlane (1829–1902) *[[Heinrich Christian Gustav Kupffer]], Eesti ja Läti vaimulik (1814–1898) *[[Georg Kuphaldt]], saksa maastikuarhitekt ja dendroloog (1853–1938) *[[Robert Kupiecki]], Poola poliitik (1967–) *[[Martin Kupka]], Tšehhi poliitik (1975–) *[[Martin Kupper]], eesti kettaheitja (1989–) *[[Viktar Kuprejčyk]], valgevene maletaja (1949–2017) *[[Aleksandr Kuprin]], vene kirjanik (1870–1938) *[[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur (1991–) ==Kuq== *[[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur (1983–) ==Kur== *[[Andrei Kurajev]], vene teoloog, vaimulik ja publitsist (1963–) *[[Dmitri Kurakin]], eesti iluuisutaja (1975–) *[[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja (1987–) *[[Sean Kuraly]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–) *[[Kevin Kurányi]], Saksamaa jalgpallur (1982–) *[[Ivan Kuratov]], komi luuletaja ja proosakirjanik (1839–1875) *[[Kazimierz Kuratowski]], poola matemaatik ja loogik (1896–1980) *[[Helmi Kurba]], Eesti poliitik (1920–2006) *[[Andrei Kurbski]], vene vürst (1528–1583) *[[Nigul Kurdve]], eesti arst (1911–1976) *[[Kristjan Kure]], Eesti NSV marksistlike ja filoloogiliste ainete õppejõud (1890–1961) *[[Urve Kure]], eesti maletaja (1931–2016) *[[Hanif Kureishi]], Briti kirjanik ja stsenarist (1954–) *[[Jānis Kurelis]], Läti sõjaväelane (1882–1954) *[[Nadia Kurem]], eesti laulja (1960–) *[[Kadi Kurema]], eesti graafik ja illustraator (1963–) *[[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik (1990–) *[[Raivo Kuremaa]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–1983) *[[Richard Kuremaa]], eesti jalgpallur (1912–1991) *[[Erkki Kurenniemi]], soome disainer, filosoof ja kunstnik (1941–2017) *[[Kalju Kurepõld]], eesti karikaturist ja filmitegija (1937–2010) *[[Voldemar Kures]], eesti ajakirjanik (1893–1987) *[[Andres Kuresoo]], eesti ornitoloog (1954–) *[[Jürgen Kuresoo]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Rein Kuresoo]], eesti bioloog, looduskaitsja, looduskunstik ja -esseist (1959–) *[[Aita Kurfeldt]], eesti tõlkija ja balletitantsija (1901–1979) *[[Ants Kurg]], eesti biokeemik (1962–) *[[Friedrich Kurg]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Henn-Ants Kurg]], Eesti sõjaväelane (1898–1943) *[[Ingmar Kurg]], eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja (1955–) *[[Kalle Kurg]], eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja (1942–) *[[Kustav Kurg]], Eesti advokaat ja poliitik (1902–1992) *[[Rain Kurg]], eesti ragbimängija ja sporditegelane (1980–) *[[Regina-Nino Kurg]], eesti kunstnik (1979–) *[[Toivo Kurg]], eesti tõstja (1946–2021) *[[Õnne Kurg]], eesti suusataja (1973–) *[[Aleksei Kurgvel]], Eesti, Soome ja Saksamaa ajaloolane (1904–1982) *[[Elga Kurik]], eesti geoloog ja paleontoloog (paleoihtüoloog) (1928–2016) *[[Tiina Kurik]], eesti klaveripedagoog (1941–) *[[Dmitri Kurilov]], Eesti laulja (1989–) *[[Olavi Kurina]], eesti entomoloog (1966–) *[[Meelis Kuris]], eesti alpinist (1973–) *[[Kaarel Kurismaa]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1939–) *[[Mari Kurismaa]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1956–) *[[Larissa Kurkina]], vene murdmaasuusataja (1973–) *[[Semjon Kurkotkin]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–1990) *[[Andrei Kurkov]], ukraina kirjanik (1961–) *[[Ravšana Kurkova]], Venemaa filminäitleja (1980–) *[[Alfred Kurlents]], eesti rahvaluuleteadlane, kirjandusteadlane, kirjanik ja tõlkija (1902–1990) *[[Helga Kurm]], eesti pedagoogikateadlane (1920–2011) *[[Margus Kurm]], eesti jurist (1976–) *[[Juta Kurman]], eesti laulja (1912–2015) *[[Jüri Kurman]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1942–1994) *[[Toivo Kurmet]], eesti helilooja, muusik ja ettevõtja (1949–2003) *[[Jaan Kurn]], eesti õpetaja (1893–1981) *[[Anna Kurnikova]], vene tennisist ja fotomodell (1981–) *[[Jarek Kurnitski]], eesti tehnikateadlane (1970–) *[[Akira Kurosawa]], jaapani filmirežissöör (1903–1981) *[[Ede Kurrel]], eesti metalli- ja ehtekunstnik (1909–1991) *[[Jari Kurri]], soome jäähokimängija (1960–) *[[Juhan Kurrik]], eesti koolmeister (1849–1922) *[[Andreas Kurrikoff]], eesti vaimulik ja rahvuslane (1848–1904) *[[Agne Kurrikoff-Herman]], eesti koreograaf ja rahvatantsujuht (1975–) *[[Johann Theodor Kurs]], Eesti kohtunik (1888–1969) *[[Ott Kurs]], eesti geograaf (1939–) *[[Voldemar Kurs]], Vabadusristi kavaler (1898–1988) *[[Minni Kurs-Olesk]], Eesti poliitik ja seltskonnategelane (1879–1940) *[[Harry Kurschat]], Saksamaa poksija (1933–) *[[Christopher Engelbrecht von Kursell]], baltisaksa poliitik (1685–1756) *[[Klaus Kursell]], Rootsi sõjaväelane (−1570) *[[Moritz Engelbrecht von Kursell]], baltisaksa poliitik (1744–1799) *[[Janīna Kursīte]], Läti poliitik (1964–) *[[Janīna Kursīte-Pakule]], Läti kirjandusteadlane ja poliitik (1952–) *[[Emil Kursk]], Eesti sõjaväelane (1893–?) *[[Nikolai Kursmann]], eesti maadleja, maadlustreener ja sporditegelane (1896–1954) *[[Maria Kursova]], Armeenia maletaja (1986–) *[[Sebastian Kurz]], Austria poliitik (1986–) *[[Ray Kurzweil]], USA arvutiteadlane (1948–) *[[Sabahudin Kurt]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja (1935–2018) *[[Seyhan Kurt]], türgi päritolu prantsuskeelne kirjanik (1971–) *[[György Kurtág]], ungari helilooja ja pianist (1926–) *[[Albin Kurti]], Kosovo poliitik (1975–) *[[Tinka Kurti]], Albaania näitleja (1932–) *[[Aleksander Kurtna]], eesti tõlkija (1914–1983) *[[Keijo Kurttila]], soome murdmaasuusataja (1975–) *[[Mihhail Kurtšinski]], Eesti majandusteadlane (1876–1939) *[[Numan Kurtulmuş]], Türgi poliitik ja majandusteadlane (1959–) *[[Wojciech Kurtyka]], poola alpinist (1947–) *[[Rodions Kurucs]], läti korvpallur (1998–) *[[Jüri Kurul]], eesti sõudja ja sõudetreener (1924–2005) *[[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1872–1937) *[[Kurupt]], USA räppar (1972–) *[[Ann Kurval]], eesti pikaealine (1863–1972) *[[Anna-Liisa Kurve]], eesti näitleja ja tõlkija (1973–) *[[Igor Kurve]], eesti näitleja ja sportlane (1945–2009) *[[Kaspar Kurve]], Eesti poliitik (1986–) *[[Heino Kurvet]], eesti aerutaja (1941–2020) *[[Antti Kurvinen]], Soome poliitik (1986–) *[[Aleksander Kurvits (1885–1970)|Aleksander Kurvits]], eesti pedagoog ja sordiaretaja (1885–1970) *[[Aleksander Kurvits (1896–1958)|Aleksander Kurvits]], Eesti riigiametnik (1896–1958) *[[Alo Kurvits]], eesti näitleja (1980–) *[[Ants Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1887–1943) *[[Elmar Kurvits]], eesti vabadusvõitleja (sündis 1909) *[[Jaan Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Johan Kurvits]], eesti omavalitsustegelane (1872–1926) *[[Johannes Kurvits]], Eesti poliitik (1894–1941) *[[Juhan Kurvits]], eesti advokaat (1895–1953) *[[Jüri Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1898–1942) *[[Lembit Kurvits]], eesti kirjanik (1954–2017) *[[Marina Kurvits]], Eesti haridustehnoloog (1978–) *[[Oskar Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1888–1940) *[[Peeter Kurvits]], Eesti sõjaväelane, poliitik ja majandustegelane (1891–1962) *[[Richard Kurvits]], Eesti NSV parteitegelane (1909–1967) *[[Ülo Kurvits]], eesti jurist ja tõlkija (1920–2006) *[[Raoul Kurvitz]], eesti kunstnik (1961–) *[[Robert Kurvitz]], eesti stsenarist (1984–) *[[Ewa Kuryluk]], poola kunstnik (1946–) ==Kus== *[[Rudolf Kus]], Slovakkia ja Tšehhoslovakkia poksija (1915–2006) *[[Mūsá Kūsā]], Liibüa diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik, proosakirjanik ja luuletaja (1929–) *[[Balduin Kusbock]], Eesti filmimees (1892–1933) *[[Polykarp Kusch]], USA füüsik (1911–1993) *[[Jared Kushner]], Ameerika Ühendriikide investor, kinnisvaraarendaja ja kirjastaja (1981–) *[[Tony Kushner]], USA näitekirjanik (1956–) *[[Alla Kushnir]], Iisraeli maletaja (1941–2013) *[[Alo Kuslap]], eesti sõudja (1987–) *[[Juhan Kuslap]], eesti kinokroonika režissöör ja operaator (1910–1990) *[[Kaur Kuslap]], eesti sõudja (1990–) *[[Voldemar Kuslap]], eesti laulja ja näitleja (1937–) *[[Aavo Kuslapuu]], eesti elektroonik (1953–2010) *[[Kaisa Kuslapuu]], eesti muusik ja luuletaja (1995–) *[[Grigori Kusmin]], Eesti astronoom (1917–1988) *[[Nikolai Kusmin]], Eesti arhitekt (1906–1994) *[[Nikolai Kusmin (kartograaf)|Nikolai Kusmin]], Venemaa sõjaväelane ja Eesti topograaf (1875–1940) *[[Toivo Kusmin]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1938–2014) *[[Albert Kusnets]], eesti maadleja (1902–1942) *[[Marika Kusnets]], eesti ajakirjanik *[[Tamur Kusnets]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1975–) *[[Tiit Kusnets]], eesti ajakirjanik *[[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur (1982–) *[[Eduard Kussal]], Eesti kaitseliitlane (1895–1949) *[[Monika Kuszyńska]], poola laulja (1980–) *[[Boriss Kustodijev]], vene maalikunstnik (1878–1927) *[[Emir Kusturica]], Serbia filmirežissöör (1954–) ==Kuz== *[[Kuzebai Gerd]], udmurdi kirjanik (1898–1937) *[[Olga Kuzenkova]], Venemaa vasaraheitja (1970–) *[[Vladimir Kuzin]], vene suusataja (1930–2007) *[[Krystian Kuźmicz]], poola maletaja (1987–) *[[Dmitri Kuzmin]], Eesti NSV parteitegelane (1908–1998) *[[Gennadi Kuzmin]], Ukraina maletaja ja maletreener (1946–2020) *[[Mihhail Kuzmin]], vene kirjanik (1872–1936) *[[Roman Kuzmin]], vene arhitekt (1811–1867) *[[Vilja Kuzmin]], Eesti riigiametnik (1944–) *[[Anastassija Kuzmina]], Slovakkia laskesuusataja (1984–) *[[Anna Kuzmina]], jakuudi näitleja (1933–2017) *[[Zemfira Kuzmina]], jakuudi arst (1942–) *[[Aleksandr Kuznetsov]], Eesti jäähokimängija (1985–) *[[Aleksandr Ivanovitš Kuznetsov]], Sahha näitleja ja lavastaja (1946–) *[[Aleksei Kuznetsov]], Nõukogude riigitegelane (1905–1950) *[[Aleksei Kuznetsov (majandusgeograaf)]], vene majandusteadlane majandusgeograaf (1978–) *[[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]], vene kirjanik (1929–1979) *[[Filimon Kuznetsov]], Eesti poliitik (1939–) *[[Lev Kuznetsov]], vene vehkleja (1930–2015) *[[Nikolai Kuznetsov (botaanik)|Nikolai Kuznetsov]], vene botaanik (1864–1932) *[[Nikolai Kuznetsov (sõjaväelane)|Nikolai Kuznetsov]], nõukogude admiral (1904–1974) *[[Nikolai Kuznetsov (folklorist)|Nikolai Kuznetsov]], komi folklorist *[[Nikolai Kuznetsov (luuraja)|Nikolai Kuznetsov]], nõukogude luuraja *[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]], Nõukogude Liidu kümnevõistleja (1932–2001) *[[Vladimir Kuznetsov]], Eesti poliitik (1957–) *[[Svetlana Kuznetsova]], Venemaa tennisist (1985–) *[[Ilze Ķuzule-Skrastiņa]], läti näitleja (1985–) ==Kut== *[[Ashton Kutcher]], USA näitleja ja modell (1978–) *[[Ilja Kutepov]], Venemaa jalgpallur (1993–) *[[Toomas Kuter]], eesti kirjanik ja laulja (1975–) *[[Fela Kuti]], Nigeeria muusik (1938–1997) *[[Boris Kutin]], sloveenia maletegelane (1947–) *[[Martin Kutman]], eesti kergejõustiklane ja treener (1928–2012) *[[Vladimir Kuts]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1927–1975) *[[Dagmar Kutsar]], eesti sotsioloog (1951–) *[[Eduard Kutsar]], eesti kunstnik (1902–1970) *[[Gustav Kutsar]], Rahuoperatsioonide Keskuse vanemkaplan ja leitnant (1965–) *[[Kuulo Kutsar]], Eesti riigiametnik (1939–) *[[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane (1979–) *[[Tiit Kutser]], eesti okeanoloog (1964–) *[[Stanislav Kutšer]], vene ajakirjanik (1972–) *[[Oleg Kutšerenko]], NSV Liidu ja Saksamaa maadleja (1971–) *[[Marija Kutšina]], vene kõrgushüppaja (1993–) *[[Leonid Kutšma]], Ukraina poliitik (1938–) *[[Martin Kutti]], eesti advokaat (1888–1941) *[[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane, veteransportlane (1922–2020) *[[Rauno Kutti]], eesti kitarrist (1988–) *[[Valter Kutti]], eesti loomakasvatusteadlane (1911–1994) *[[Mihhail Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane (1745–1813) *[[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane (1979–2022) *[[Vitali Kutuzov]], vene jalgpallur (1990–) ==Kuu== *[[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur (1997–) *[[Rainer Kuuba]], eesti maastikuökoloog, metsandustegelane ja looduskaitsja (1971–) *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]], Namiibia poliitik (1967–) *[[Ants Kuul]], Eesti loomaarst ja poliitik (1937–) *[[Kalju Kuul]], eesti ehitusinsener *[[Marek Kuul]] *[[Oskar Kuul]], eesti kolhoosiesimees (1924–1992) *[[Roman Kuul]], Eesti sõjaväelane (1897–1962) *[[Alma Kuula]], soome laulja (1884–1941) *[[Sinikka Kuula]], soome pianist (1917–1981) *[[Toivo Kuula]], soome helilooja (1883–1918) *[[Mati Kuulberg]], eesti viiuldaja, helilooja ja pedagoog (1947–2001) *[[Priit Kuulberg]], eesti muusik ja helirežissöör (1955–) *[[Aime Kuulbusch-Mölder]], eesti skulptor (1942–) *[[Olaf Kuuli]], eesti ajaloolane (1929–2012) *[[Arnold Kuulman]], eesti jalgpallur (1895–1926) *[[Mati Kuulmann]], eesti jääpurjetaja *[[Rene Kuulmann]], eesti ettevõtja (1969–) *[[Silvia Kuulpak]], eesti ajakirjanik (1931–2015) *[[Ellen Kuum]], eesti õpetaja (1926–) *[[Jaanus Kuum]], eesti jalgrattur (1964–1998) *[[Jüri Kuum]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2009) *[[Leev Kuum]], eesti majandusanalüütik (1930–) *[[Roman Kuura]], eesti poksija ja poksitreener (1906–1941) *[[Lenna Kuurmaa]], eesti muusik (1985–) *[[Herbert Kuurme]], eesti vaimulik (1911–2005) *[[Mart Kuurme]], eesti õpetaja (1948–) *[[Tiiu Kuurme]], eesti kasvatusteadlane (1953–) *[[Anti Kuus]], eesti ettevõtja ja fotograaf (1956–) *[[Elar Kuus]], eesti kirjanik (1899–1988) *[[Timo Kuus]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Paul Kuusberg]], eesti kirjanik ja toimetaja (1916–2003) *[[Jaak Kuuse]], Eesti sõjaväelane (1893–1981) *[[Lembitu Kuuse]], eesti spordiajakirjanik (1950–2017) *[[Margus-Hans Kuuse]], eesti autoajakirjanik *[[Friedrich Kuusekänd]], eesti jurist ja riigiametnik (1898–194?) *[[Eino Kuusela]], Soome sõjaväelane (1899–1970) *[[Ilmar Kuusemets]], eesti laulja (1919–2014) *[[Veljo Kuusemäe]], eesti kergejõustiklane (1947–) *[[Ada Kuuseoks]], eesti pianist ja pedagoog (1941–) *[[Eino Kuusi]], soome sotsiaalpoliitika teadlane ja riigiametnik (1880–1936) *[[Matti Kuusi]], soome folklorist ja pedagoog (1914–1998) *[[Aare Kuusik]], eesti entomoloog (1929–) *[[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Aleksander Kuusik]], eesti vaimulik (1893–1946) *[[Aleksis Kuusik]], eesti kooliõpetaja ja koolijuht (1886–1956) *[[Edgar Kuusik]], eesti arhitekt ja pedagoog (1888–1974) *[[Jaanika Kuusik]], eesti koorijuht, koori- ja soololaulja (sopran), koormeister ja pedagoog (1986–) *[[Juuro Kuusik]], eesti kunstnik ja karikaturist (1928–2012) *[[Mart Kuusik]], eesti sõudja (1877–1965) *[[Marti Kuusik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1970–) *[[Märten Kuusk]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Oliver Kuusik]], eesti laulja (1980–) *[[Otto Kuusik]], eesti spordiajakirjanik (1930–2016) *[[Paul Kuusik]], eesti näitleja (1912–1989) *[[Paul Voldemar Kuusik]], eesti vaimulik (1890–1963) *[[Reijo Kuusik]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Taimo Kuusik]], eesti kunstiajaloolane (1934–) *[[Taivo Kuusik]], Eesti omavalitsustegelane (1973–) *[[Tiit Kuusik]], eesti laulja (1911–1990) *[[Timotheus Kuusik]], eesti kooli- ja kirjamees (1862–1940) *[[Ülle Kuusik]], eesti eripedagoog ja kauaaegne lasteaiajuht (1956–) *[[Otto Kuusinen]], Soome päritolu Nõukogude poliitik (1881–1964) *[[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane (1979–) *[[Albert Kuusk]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Andres Kuusk]], eesti atmosfäärifüüsik (1947–) *[[Andres Kuusk (ajakirjanik)|Andres Kuusk]], eesti teleajakirjanik (1947–) *[[Anneli Kuusk]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1958–) *[[Einar Kuusk]], eesti näitleja, režissöör, produtsent ja kirjanik (1989–) *[[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik (1990–) *[[Kaimo Kuusk]], Eesti diplomaat (1975–) *[[Kersti Kuusk]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1968–) *[[Kristina Kuusk]], eesti vehkleja (1985–) *[[Külliki Kuusk]], eesti kirjandusteadlane (1975–) *[[Oliver Kuusk]] *[[Piret Kuusk]], eesti füüsik (1947–) *[[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane (1938–2022) *[[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Vilma Kuusk]], eesti botaanik (1931–) *[[Betty Kuuskemaa]], eesti näitlejanna (1879–1966) *[[Jüri Kuuskemaa]], eesti kunstiajaloolane (1942–) *[[Rudolf Kuuskmaa]], eesti advokaat (1888–1955) *[[Helve Kuuskmann]], eesti klaveriõpetaja (1945–) *[[Martin Kuuskmann]], eesti fagotimängija (1971–) *[[Sirje Kuuskmann]], eesti keraamik (1945–) *[[Henn Kuuskme]], eesti poksija (1905–?) *[[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (1918–2022) *[[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik (1901–1982) *[[Eela Kuusküll]], eesti kirjastustegelane ja tõlkija (1921–2003) *[[Elmar Kuusler]], eesti vaimulik (1913–1986) *[[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik (1969–2010) *[[Laili Kuusma]], eesti tekstiilikonservaator (1965–2018) *[[Aivar Kuusmaa]], eesti korvpallur (1967–) *[[Teet Kuusmaa]], eesti kunstnik ja karikaturist (1931–2004) *[[Tiit Kuusmik]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hugo Kuusner]], Eesti poliitik ja advokaat (1887–1942) *[[Marju Kuut]], eesti laulja (1946–2022) *[[Uku Kuut]], eesti muusik (1966–2017) *[[Kristin Kuutma]], eesti etnoloog ja folklorist (1959–) *[[Peeter Kuutma]], eesti tekstiilikunstnik (1938–) ==Kuv== *[[Pekka Kuvaja]], soome suusataja (1921–2003) ==Kuw== *[[Yasuyuki Kuwahara]], Jaapani jalgpallur (1942–2017) ==Kuy== *[[Tim Kuypers]], hollandi laulja *[[Dirk Kuyt]], Hollandi jalgpallur (1980–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ku, Biograafiad]] i9ehcg9iirkkfaxcnxhtlwf543lme3y Neeva kanal 0 452364 6164406 5558499 2022-07-20T17:15:33Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Neeva kanal | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 28 km | valgla_pindala = 153,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Neeva kanal''' on [[kanal]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1125900}}</ref> Kanal on 28 km pikk, [[valgla]] pindala on 153,7 km². Kanal suubub vasakult poolt [[Prandi jõgi|Prandi jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> Kanal on rajatud maade kuivenduse eesmärgil. Sinna suubub ka ümbruse [[drenaaž]]. Kanal saab alguse [[Müüsleri mõis]]a tagant metsast [[Müüsleri]] külas, mõisast pool kilomeetrit lõuna-edela pool. Arvatavasti [[Koigi mõis]]a omaniku [[Johann Georg von Grünewaldt]]i ajal (18. sajandi lõpul] alustati varem looduslikus sängis kulgenud väikese oja süvendamist ja otseks kaevamist, mille hilisemaks nimeks sai Neeva kanal. Kanalit on oluliselt süvendatud ja õgvendatud 1910. ja 1960. aasta paiku.<ref>[[Marika Rajamäe]] 2014. Neeva kanalis voolavad ajaloolised veed. ''[[Järva Teataja]]'' 31. mai, lk. 8–9.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1125900}} [[Kategooria:Järva maakonna jõed]] [[Kategooria:Eesti kanalid]] qrezu795lngtlu1q6s5op4xdsvxwkbg Läsna jõgi 0 453050 6164407 5914066 2022-07-20T17:15:34Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Läsna jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = [[Kõrveküla (Kadrina)|Kõrvekülas]] | lähe_NS = 59.3749 | lähe_EW = 25.95239 | suue = [[Loobu jõgi|Loobu jõkke]] | suue_NS = 59.4668 | suue_EW = 25.93082 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 16,9 km | valgla_pindala = 37,1 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Läsna jõgi''' ehk '''Nõmmoja''' on [[jõgi]] [[Harju maakond|Harju]] ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1078900}}</ref> Jõgi on 16,9 km pikk, [[valgla]] pindala on 37,1 km². Jõgi suubub vasakult poolt [[Loobu jõgi|Loobu jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1078900}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] muy92h84hx06pqzdptlxd7cg5adwdvh Saki jõgi 0 453051 6164408 4821647 2022-07-20T17:15:35Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Saki jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 10,9 km | valgla_pindala = 24,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Saki jõgi''' on [[jõgi]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1149900}}</ref> Jõgi on 10,9 km pikk, [[valgla]] pindala on 24,5 km². Jõgi suubub paremalt poolt [[Mõnuvere jõgi|Mõnuvere jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1149900}} [[Kategooria:Pärnu maakonna jõed]] [[Kategooria:Tori vald]] tlwcvcgjnriv20mcuik71djwlpoxitc Atla kraav 0 453056 6164409 4783751 2022-07-20T17:15:37Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Atla kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 2,1 km | valgla_pindala = 3,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Atla kraav''' on [[kraav]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1168200}}</ref> Kraav on 2,1 km pikk, [[valgla]] pindala on 3,7 km². Kraav suubub merre.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1168200}} [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] n9juxw13hs96jg1lclg24naatsnytvm Edru peakraav 0 453058 6164410 4780968 2022-07-20T17:15:38Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Edru peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,5 km | valgla_pindala = 10,4 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Edru peakraav''' on [[peakraav]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1030800}}</ref> Kraav on 4,5 km pikk, [[valgla]] pindala on 10,4 km². Kraav suubub vasakult poolt [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1030800}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] acqseqhkqmld5jkm51cobs1qqq35but Eivere peakraav 0 453060 6164411 4810248 2022-07-20T17:15:39Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Eivere peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 9,6 km | valgla_pindala = 13,3 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Eivere peakraav''' on [[peakraav]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1123600}}</ref> Kraav on 9,6 km pikk, [[valgla]] pindala on 13,3 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1123600}} [[Kategooria:Järva maakonna jõed]] [[Kategooria:Paide linn]] 5wz3s1ue03j0dd4tgckz6mv57lrt21e Elistvere peakraav 0 453064 6164412 4546594 2022-07-20T17:15:41Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Elistvere peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 5 km | valgla_pindala = 18,4 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Elistvere peakraav''' on [[peakraav]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] ja [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1041800}}</ref> Kraav on 5 km pikk, [[valgla]] pindala on 18,4 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Nava oja]]sse.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1041800}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] 3y09fi6odaga5d1ikkreu8jqqa2qymu Hirla kraav 0 453066 6164413 4546603 2022-07-20T17:15:42Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Hirla kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 5,4 km | valgla_pindala = 8,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Hirla kraav''' on [[kraav]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1024100}}</ref> Kraav on 5,4 km pikk, [[valgla]] pindala on 8,5 km². Kraav suubub vasakult poolt [[Karaski jõgi|Karaski jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1024100}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] bi7lpr9npy4ito7lhiwn4cobtb8k210 Jäola peakraav 0 453068 6164414 4780953 2022-07-20T17:15:43Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Jäola peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,3 km | valgla_pindala = 5,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Jäola peakraav''' on [[peakraav]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1030500}}</ref> Kraav on 4,3 km pikk, [[valgla]] pindala on 5,7 km². Kraav suubub vasakult poolt [[Nõmme jõgi|Nõmme jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1030500}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] 93nkty90plhrwcyoqx5fr89x28miheq Kudjape peakraav 0 453075 6164415 4783741 2022-07-20T17:15:45Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kudjape peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 3,5 km | valgla_pindala = 8,3 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kudjape peakraav''' on [[peakraav]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1165200}}</ref> Kraav on 3,5 km pikk, [[valgla]] pindala on 8,3 km². Kraav suubub vasakult poolt [[Põduste jõgi|Põduste jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1165200}} [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] swefpn5k0vwkm4idk8yrls018bmof9t Nabala peakraav 0 453095 6164416 4546731 2022-07-20T17:15:46Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Nabala peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7,8 km | valgla_pindala = 13,8 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Nabala peakraav''' (ka '''Nabala oja''') on [[peakraav]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1094600}}</ref> Kraav on 7,8 km pikk, [[valgla]] pindala on 13,8 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Vääna jõgi|Vääna jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1094600}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Kiili vald]] sxow5ky0tdjjawef9s802f1wr32lmwj Peindla kraav 0 453104 6164418 4546748 2022-07-20T17:15:47Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Peindla kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 0,2 km | valgla_pindala = 0,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kokõ kraav''' on [[kraav]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1030600}}</ref> Kraav on 0,2 km pikk, [[valgla]] pindala on 0,7 km². Kraav suubub vasakult poolt [[Jäola peakraav]]i.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1030600}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] e5gmari28yc7v5mcffbvb5wbrajzo1n Tõõrakõrve kraav 0 453112 6164419 4546772 2022-07-20T17:15:49Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Tõõrakõrve kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 5 km | valgla_pindala = 10,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Tõõrakõrve kraav''' on [[kraav]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] ([[Kuusalu vald]], [[Kolgu]] küla) ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] ([[Tapa vald]], [[Tõõrakõrve]] küla).<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1079600}}</ref> Kraav on 5 km pikk, [[valgla]] pindala on 10,6 km². Kraav suubub vasakult poolt [[Valgejõgi|Valgejõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1079600}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] [[Kategooria:Tapa vald]] d9zdb1w2qph2imthem78s2aoxhus303 Vaali peakraav 0 453113 6164420 4546779 2022-07-20T17:15:50Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Vaali peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 11 km | valgla_pindala = 15,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Vaali peakraav''' on [[peakraav]] [[Järva maakond|Järva]] ja [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1032700}}</ref> Kraav on 11 km pikk, [[valgla]] pindala on 15,6 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Vahisoo peakraav]]i.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1032700}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Järva maakonna jõed]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] 6plrqf1q0ujo7ds8pt8a0lqcnpd4vvz Apuparra oja 0 453185 6164421 4547086 2022-07-20T17:15:51Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Apuparra oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 2,3 km | valgla_pindala = 1,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Apuparra oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1086100}}</ref> Oja on 2,3 km pikk, [[valgla]] pindala on 1,5 km². Oja suubub paremalt poolt [[Mustjõgi (Jägala)|Mustjõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1086100}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Anija vald]] jfl81t5bt7btd5oaylmvacwag4mas0t Hurmi oja 0 453222 6164422 4547225 2022-07-20T17:15:52Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Hurmi oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 2,8 km | valgla_pindala = 7,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Hurmi oja''' on [[oja]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1047400}}</ref> Oja on 2,8 km pikk, [[valgla]] pindala on 7,6 km². Oja suubub vasakult poolt [[Ahja jõgi|Ahja jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1047400}} [[Kategooria:Põlva maakonna jõed]] [[Kategooria:Kanepi vald]] mliheqdtmcemqndvfzppwrug8c1w9l7 Imsi oja 0 453225 6164423 4822954 2022-07-20T17:15:53Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Imsi oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 17,8 km | valgla_pindala = 61,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kokõ oja''' on [[oja]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] ja [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1130900}}</ref> Oja on 17,8 km pikk, [[valgla]] pindala on 61,6 km². Oja suubub paremalt poolt [[Vändra jõgi|Vändra jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1130900}} [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] [[Kategooria:Kehtna vald]] [[Kategooria:Türi vald]] 94p72f1smfja4ezswkvn66bekwzkg39 Karaski jõgi 0 453229 6164424 6057784 2022-07-20T17:15:55Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Karaski jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = [[Hirla]] küla edelapiiril | suue = [[Pedja jõgi|Pedja jõkke]] | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 8,6 km | valgla_pindala = 28,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Karaski jõgi''' (ka ''Karaski oja'')<ref>Kohanimenõukogu 11.06.2014 koosoleku protokoll nr 53</ref> on [[jõgi]] Lääne-Virumaal [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1024000}}</ref> Jõgi on 8,6 km pikk, [[valgla]] pindala on 28,6 km², suubub paremalt [[Pedja jõgi|Pedja jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1024000}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] fku8eps9tmjycb7x7uvzfrl6p02xskd Lohja oja 0 453233 6164425 4547307 2022-07-20T17:15:56Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Lohja oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 2,6 km | valgla_pindala = 15,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Lohja oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1080400}}</ref> Oja on 2,6 km pikk, [[valgla]] pindala on 15,7 km². Oja saab alguse [[Lohja järv]]est ja suubub merre.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1080400}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] ooni9pmifxnvx3dibr7tmsremh47yxj Nava oja 0 453235 6164426 4818456 2022-07-20T17:15:57Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Nava oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 21 km | valgla_pindala = 65,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Nava oja''' on [[oja]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva]] ja [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1041500}}</ref> Oja on 21 km pikk, [[valgla]] pindala on 65,6 km². Oja suubub [[Elistvere järv]]e.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1041500}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna jõed]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Tartu vald]] fqtd10jui2xkkkyo3tu49pbrewfbfrh Toolamaa oja 0 453238 6164427 4547247 2022-07-20T17:15:59Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Toolamaa oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,4 km | valgla_pindala = 19,2 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Toolamaa oja''' on [[oja]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1006300}}</ref> Oja on 4,4 km pikk, [[valgla]] pindala on 19,2 km². Oja suubub vasakult poolt [[Võhandu jõgi|Võhandu jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1006300}} [[Kategooria:Põlva maakonna jõed]] [[Kategooria:Räpina vald]] 1kkw6l2sooku7rjr838h2z6bvveuwxo Võiba oja 0 453242 6164428 4547252 2022-07-20T17:16:00Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Võiba oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,5 km | valgla_pindala = 10,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Võiba oja''' (ka '''Võiba soon''') on [[oja]] [[Harju maakond|Harju]] ja [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1097900}}</ref> Oja on 4,5 km pikk, [[valgla]] pindala on 10,6 km². Oja suubub paremalt poolt [[Keila jõgi|Keila jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1097900}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Rapla maakonna jõed]] 7idoovrp8tqulg42v7of1awxnar9jlh Mõnnuste kraav 0 453313 6164429 4783729 2022-07-20T17:16:01Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Mõnnuste kraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 1,3 km | valgla_pindala = alla 10 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Mõnnuste kraav''' on [[kraav]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1165410}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Kraav on 1,3 km pikk, [[valgla]] pindala on alla 10 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Kärla jõgi|Kärla jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1165410}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] 6bbb6dfuwvdvx0cr4di5h5ewt4fhwb9 Nurmsi peakraav 0 453314 6164430 4810237 2022-07-20T17:16:02Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Nurmsi peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 5,1 km | valgla_pindala = 30,8 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Nurmsi peakraav''' on [[peakraav]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] ja [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1125800}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Kraav on 5,1 km pikk, [[valgla]] pindala on 30,8 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Prandi jõgi|Prandi jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1125800}} [[Kategooria:Eesti kraavid]] [[Kategooria:Järva maakonna jõed]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Paide linn]] o9z7gkycb5sxnbz17fa88x03kd6twlg Alansi oja 0 453321 6164431 4547661 2022-07-20T17:16:03Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Alansi oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7,4 km | valgla_pindala = 28,1 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Alansi oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1091100}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 7,4 km pikk, [[valgla]] pindala on 28,1 km². Oja suubub vasakult poolt [[Kuivajõgi|Kuivajõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Vaata ka== *[[Alansi kraav]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1091100}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Kose vald]] i3a8j6uejo7jx0h4pxivvtspe8qrl59 Jõetaguse oja 0 453323 6164432 4903112 2022-07-20T17:16:04Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Jõetaguse oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 0,9 km | valgla_pindala = 0,7 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Jõetaguse oja''' on [[oja]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1174000}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 0,9 km pikk, [[valgla]] pindala on 0,7 km². Oja suubub paremalt poolt [[Lõve jõgi|Lõve jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1174000}} [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] [[Kategooria:Saaremaa valla veekogud]] on6fzgkhf41kzxoogxsvsybwr6l3uon Kirivalla oja 0 453324 6164433 4547669 2022-07-20T17:16:05Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kirivalla oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 9 km | valgla_pindala = 21,4 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kirivalla oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1091300}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 9 km pikk, [[valgla]] pindala on 21,4 km². Oja suubub vasakult poolt [[Kuivajõgi|Kuivajõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1091300}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Kose vald]] butftg9zadlvbbrv4x73krwdrnh3hrj Kodasoo oja 0 453330 6164434 4547678 2022-07-20T17:16:07Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kodasoo oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7 km | valgla_pindala = 11,8 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kodasoo oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme]] ja [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1083200}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 7 km pikk, [[valgla]] pindala on 11,8 km². Oja suubub paremalt poolt [[Kaberla oja]]sse.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1083200}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] s2jntw18i0se69ot1zdne62w47fde8p Koolioja 0 453331 6164435 4818310 2022-07-20T17:16:08Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Tartu maakonna ojast; Viljandi maakonna oja kohta vaata artiklit [[Koolioja (Viljandi maakond)]]}} {{Jõgi | nimi = Koolioja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7,5 km | valgla_pindala = 22 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Koolioja''' on [[oja]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1040600}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 7,5 km pikk, [[valgla]] pindala on 22 km². Oja suubub vasakult poolt [[Emajõgi|Emajõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1040600}} [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] [[Kategooria:Tartu vald]] s77ldsvbmx7j608fidhob6glwe9scwp Kõnnu oja (Harjumaa) 0 453335 6164436 4547690 2022-07-20T17:16:09Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kõnnu oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 2,3 km | valgla_pindala = 7,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kõnnu oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1081000|Kõnnu oja}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 2,3 km pikk, [[valgla]] pindala on 7,5 km². Oja suubub paremalt poolt [[Pärlijõgi|Pärlijõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1081000|Kõnnu oja}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] jcesw5ebo78gbmpwo76x9cxb5xe9k14 Kõnnu oja (Lääne-Virumaa) 0 453336 6164438 4547693 2022-07-20T17:16:10Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kõnnu oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 5,6 km | valgla_pindala = 6,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kõnnu oja''' on [[oja]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Kadrina vald|Kadrina vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1079000|Kõnnu oja}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 5,6 km pikk, [[valgla]] pindala on 6,5 km². Oja suubub vasakult poolt [[Läsna jõgi|Läsna jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1079000|Kõnnu oja}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Kadrina vald]] 72s113ahmrih7q71xibopldu7tqbuy9 Rauakõrve oja 0 453360 6164439 4547800 2022-07-20T17:16:11Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Rauakõrve oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 3,8 km | valgla_pindala = 30,9 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Rauakõrve oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju]] ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1079500}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 3,8 km pikk, [[valgla]] pindala on 30,9 km². Oja suubub vasakult poolt [[Valgejõgi|Valgejõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1079500}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna jõed]] hw7zsr04128d9aayavipzfpaa44jowv Remniku oja 0 453361 6164440 4790856 2022-07-20T17:16:12Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Remniku oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7,2 km | valgla_pindala = 27,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Remniku oja''' on [[oja]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1061900}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 7,2 km pikk, [[valgla]] pindala on 27,6 km². Oja suubub [[Peipsi järv]]e.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1061900}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna jõed]] 4wotbvkd63ue9jqgt8cxt6ba7u56hwx Sauniku oja 0 453362 6164441 5323582 2022-07-20T17:16:14Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Sauniku oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 21,9 km | valgla_pindala = 44,4 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Sauniku oja''' on [[oja]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1012800}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 21,9 km pikk, [[valgla]] pindala on 44,4 km². Oja suubub paremalt poolt [[Väike Emajõgi|Väiksesse Emajõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1012800}} [[Kategooria:Valga maakonna jõed]] cik4ut8krjr9q05g1op7n5p5awux0fu Sepise oja 0 453363 6164442 4903139 2022-07-20T17:16:15Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Sepise oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 2,4 km | valgla_pindala = alla 10 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Sepise oja''' on [[oja]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1700005}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 2,4 km pikk, [[valgla]] pindala on alla 10 km². Oja suubub merre.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1700005}} [[Kategooria:Saare maakonna jõed]] [[Kategooria:Saaremaa valla veekogud]] fb93r5cp6f3jt5xdc995130r0t6fil4 Varsaallika oja 0 453367 6164443 4637038 2022-07-20T17:16:16Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Varsaallika oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 3 km | valgla_pindala = 1,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Varsaallika oja''' on [[oja]] [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s.<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1093700}} (vaadatud 28.12.2016)</ref> Oja on 3 km pikk, [[valgla]] pindala on 1,6 km². Oja saab alguse [[Varsaallikad|Varsaallikatest]] ja suubub merre.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1093700}} [[Kategooria:Tallinna veekogud]] [[Kategooria:Pirita linnaosa]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] 5c8e33n0p980iai39bpfznlacjhhnfq Õnnemaa suutrad 0 453939 6164209 5955422 2022-07-20T14:55:50Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Õnnemaa suutrad''' ehk '''Puhta Maa suutrad''' (sanskriti keeles ''Sukhāvatīvyūha-sūtra''; tiibeti keeles ''bde ba can gyi bkod pa’i mdo'') on [[mahajaana]] [[budism]]i [[mahajaana suutrad|pühakirjad]], mis on eriti olulised [[Sukhāvatī|õnnemaa]] ehk puhta maa koolkondades.<ref name=":0">Skilton, A. 2012. Budismi lühiajalugu''.'' Tallinn: Koolibri, lk 100</ref> Nendes kirjeldatakse [[Sukhāvatī]]t ehk Õnnemaad ning seal sündimise tingimusi ja võimalusi. Indias või Sise-Aasias umbes 2. või 3. saj algupäraselt [[sanskrit]]i keeles loodud suutrast on mitmeid versioone. * Pikemas, "Igavese elu" või "Pika eluea Buddha mõtluse suutras" jutustab Buddha [[Ānanda]]le [[Amitābha]] kunagistest [[tõotus]]test ning tema tegevusest [[bodhisattva]]na kuni [[buda]]ks saamise ja omaenda [[budaväli|budavälja]], Sukhāvatī loomiseni, milles sündimine annab ideaalse võimaluse [[nirvaana]]sse jõudmiseks. * Lühem, "Amitābha suutra" annab Sukhāvatī budavälja detailse kirjelduse.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Sukhāvatīvyūha-sūtra. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Sukh%C4%81vat%C4%ABvy%C5%ABha-s%C5%ABtra]</ref> * Kolmas Õnnemaa suutra, ''Amitāyurdhyāna Sūtra'', on tõenäoliselt loodud hiljem hiinakeelsena ja seejärel (tagasi) tõlgitud sanskriti keelde.<ref>Fujita, "The Textual Origins of the Kuan Wu-liang-shou ching: A Canonical Scripture of Pure Land Buddhism", in Buswell, Robert E.; ed. (1990). Chinese Buddhist Apocrypha, Honolulu: University of Hawaii Press, ISBN 0585349630</ref> Suutrad kirjeldavad [[Amitābha]] puhastatud budavälja ehk puhast maad. Bodhisattva Dharmākara annab 46 tõotust, millega ta lubab rajada puhta maa, kus olendid saaksid erakordselt hõlpsasti Buddha õpetust järgida. Bodhisattva Dharmākara täidab oma tõotused, temast saab buda Amitābha ning tema puhas maa kannab nime [[Sukhāvatī]] ehk "Õnnemaa".<ref name=":0" /> Olendid saavad [[Sukhāvatī]]'sse ümber sündida ennast buda Amitābha'le pühendades, Amitābha nime korrates ning Sukhāvatī'd kujustades.<ref name=":0" /> Õnnemaa suutrad on eriti populaarsed Hiina ja Jaapani puhta maa koolkondades, kuid Amitābha kultus on levinud ka mujal. Amitābhat mainib juba mahajaana tuntuim teoreetik [[Nāgārdžuna]], keda Hiinas peetakse ühtlasi ka puhta maa koolkonna esimeseks esiõpetajaks.<ref name=":0" /> ''Sukhāvatīvyūha-sūtra ''lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mahajaana suutrad]] ghsk52vjqzyvtvf2w5iqc17ltagtect Udria oja 0 454041 6164444 5962164 2022-07-20T17:16:17Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Udria oja | pildi_nimi = Udria oja.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7 km | valgla_pindala = 15,1 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Udria oja''' (ka '''Utria oja''') on [[oja]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1066100}} (vaadatud 02.01.2017)</ref> Oja on 7 km pikk, [[valgla]] pindala on 15,1 km². Oja suubub merre.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1066100}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna jõed]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] 6xv5ii1tg92f2usae8e0uspbm0q56sj Luguse jõgi 0 454090 6164445 4551661 2022-07-20T17:16:18Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Luguse jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 19,8 km | valgla_pindala = 97,1 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Luguse jõgi''' on [[jõgi]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1160800}} (vaadatud 02.01.2017)</ref> Jõgi on 19,8 km pikk, [[valgla]] pindala on 97,1 km². Jõgi suubub merre.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1160800}} [[Kategooria:Hiiu maakonna jõed]] copuqm56lxr517atoqmuwpsivp0jj1h Pahtpää jõgi 0 454091 6164446 4551666 2022-07-20T17:16:20Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Pahtpää jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 15 km | valgla_pindala = 37,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Pahtpää jõgi''' on [[jõgi]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1006400}} (vaadatud 02.01.2017)</ref> Jõgi on 15 km pikk, [[valgla]] pindala on 37,5 km². Jõgi suubub paremalt poolt [[Võhandu jõgi|Võhandu jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1006400}} [[Kategooria:Põlva maakonna jõed]] axhybp9poci677c0f5dur8ae1ts105i Igavere peakraav 0 454100 6164447 4551699 2022-07-20T17:16:21Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Igavere peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 5 km | valgla_pindala = 14,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Igavere peakraav''' on [[peakraav]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1092500}} (vaadatud 02.01.2017)</ref> Kraav on 5 km pikk, [[valgla]] pindala on 14,5 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Leivajõgi|Leivajõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1092500}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] kppz644am82owamhdfpztpx628g7oy2 Triigi peakraav 0 454101 6164448 4551701 2022-07-20T17:16:22Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Triigi peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 1,4 km | valgla_pindala = 7,6 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Triigi peakraav''' on [[peakraav]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1090700}} (vaadatud 02.01.2017)</ref> Kraav on 1,4 km pikk, [[valgla]] pindala on 7,6 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Kuivajõgi|Kuivajõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1090700}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Kose vald]] q3yg2krczvh7ue1udt6koxr43w4k2cd Ohtu peakraav 0 454106 6164449 4551712 2022-07-20T17:16:23Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Ohtu peakraav | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,4 km | valgla_pindala = 6,8 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Ohtu peakraav''' on [[peakraav]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1099500}} (vaadatud 02.01.2017)</ref> Kraav on 4,4 km pikk, [[valgla]] pindala on 6,8 km². Kraav suubub paremalt poolt [[Vasalemma jõgi|Vasalemma jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1099500}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] 9drtkqh3nbkf8j5uchtgthvlebcexmj Kamnitsa oja 0 454268 6164450 4773872 2022-07-20T17:16:24Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kamnitsa oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 8,8 km | valgla_pindala = 24,2 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kamnitsa oja''' on [[oja]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1007000}} (vaadatud 03.01.2017)</ref> Oja on 8,8 km pikk, [[valgla]] pindala on 24,2 km². Oja suubub paremalt poolt [[Rebasmäe oja]]sse.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1007000}} [[Kategooria:Võru maakonna jõed]] [[Kategooria:Võru vald]] 2dw2lc0l03qjrx3lmiwn44bv18fdtvg Aude oja 0 454288 6164451 4817926 2022-07-20T17:16:25Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Aude oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7,7 km | valgla_pindala = 10,2 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Aude oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1099800}} (vaadatud 03.01.2017)</ref> Oja on 7,7 km pikk, [[valgla]] pindala on 10,2 km². Oja suubub vasakult poolt [[Munalaskme oja]]sse.<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1099800}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Saue vald]] lh1qxc8436hxcb4nxp0tmsux6s72sxq Kihme oja 0 454293 6164452 4810570 2022-07-20T17:16:26Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kihme oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 2,3 km | valgla_pindala = 16,3 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kihme oja''' on [[oja]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] ja [[Järva vald|Järva vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1083700}} (vaadatud 03.01.2017)</ref> Oja on 2,3 km pikk, [[valgla]] pindala on 16,3 km². Oja suubub vasakult poolt [[Jägala jõgi|Jägala jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1083700}} [[Kategooria:Järva maakonna jõed]] [[Kategooria:Paide linn]] [[Kategooria:Järva vald]] jfw67exzo6vlmebpojh26k6rp128afp Kiruoja 0 454294 6164453 4552630 2022-07-20T17:16:27Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Kiruoja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 7,1 km | valgla_pindala = 13,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Kiruoja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]].<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1085600}} (vaadatud 03.01.2017)</ref> Oja on 7,1 km pikk, [[valgla]] pindala on 13,5 km². Oja suubub vasakult poolt [[Jägala jõgi|Jägala jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1085600}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Anija vald]] qipt1e9ggas489x0ld5v74181a14t8d Väo oja 0 454305 6164454 6005158 2022-07-20T17:16:28Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Väo oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 0,6 km | valgla_pindala = 7,9 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Väo oja''' (ekslikult nimetatud ''Väo kraav''<ref name="Keskkonnaregister_VEE1089203">{{EELIS|veekogu|1411420672|Sissekanne}} (vaadatud 10.01.2017)</ref>) on [[oja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s [[Väo]] asumis.<ref name="Keskkonnaregister_VEE1092900">{{Keskkonnaregister|VEE1092900}} (vaadatud 03.01.2017)</ref> Oja on 0,6 km pikk, [[valgla]] pindala on 7,9 km². Oja suubub vasakult poolt [[Pirita jõgi|Pirita jõkke]].<ref name="Keskkonnaregister_VEE1092900"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1092900}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Tallinna veekogud]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] gdamkzaye5q5muncq487p0ei34cyfbl Eesti Köitekunstnike Ühendus 0 457021 6164820 6104868 2022-07-21T09:27:22Z 62.65.208.99 /* Liikmed */ käesoleval aastal wikitext text/x-wiki [[Fail:EKÜ logo.jpg|pisi|Eesti Köitekunstnike Ühenduse märk. Autor: Rene Haljasmäe]] '''Eesti Köitekunstnike Ühendus''' on [[1996]]. aastal asutatud [[mittetulundusühing]] (registrisse kantud registrikoodiga 80005141 [[17. märts]]il [[1997]]).<ref>[https://www.e-krediidiinfo.ee/80005141-EESTI%20K%C3%96ITEKUNSTNIKE%20%C3%9CHENDUS%20MT%C3%9C Eesti Köitekunstnike Ühendus] e-krediidiinfos</ref> Ühenduse liikmed on professionaalsed [[tarbekunstnik]]ud. Ühendus korraldab alates 1995. aastast [[Tallinn]]as iga viie aasta tagant rahvusvahelist köitekunstinäitust [[Scripta manent]].<ref>[http://www.scriptamanent.ee www.scriptamanent.ee]</ref> Ühendus korraldab ka väiksemaid näitusi kodu- ja välismaal, organiseerib kursuseid, õpikodasid ja seminare, tutvustab eesti [[köitekunst]]i, sõlmib kontakte kolleegidega, otsib ja jagab erialast teavet, kirjastab raamatuid<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ester.ee/search*est/X?SEARCH=u:(Eesti%20K%C3%B6itekunstnike%20%C3%9Chendus)&searchscope=1&m=a|Pealkiri=www.ester.ee|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. == Liikmed == 2022. aasta seisuga kuulub ühendusse 23 [[köitekunstnik]]ku: [[Veronika Alu]] (alates 1999), [[Rene Haljasmäe]] (al 1996), [[Tiia Eikholm]], [[Riina Kermi]]k, Rünno Kulver (al 2019), [[Sirje Kriisa]] (al 1996), Kert Lokotar-Reimann (al 2021), [[Kaia Lukats]], [[Luule Maar]], [[Lennart-Jaak Mänd]] (al 1996), [[Krete Pajo]], [[Kadri Paloveer]], Maarja Roolaht (al 2019), [[Helga Roht-Poznanki]], [[Tähti Roostalu]] (al 2017), [[Dorel Sabre]] (al 2022), [[Ella Summatavet]] (al 1996), [[Naima Suude]] (al 1996), [[Źanna Źuravel]], [[Signe Taremaa]] (al 2017), [[Tulvi-Hanneli Turo]] (al 2000), [[Irmeli Jaanson]] ja [[Tiiu Vijar]] (al 1996). ''In Memoriam'' Marje Kask (1942–2016). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Köitekunst]] g0ufrbw4ba4injmlhug8l6gxfumrsvq Tulvi-Hanneli Turo 0 457468 6164190 5997399 2022-07-20T13:43:37Z 37.157.117.1 /* Looming */ wikitext text/x-wiki '''Tulvi Turo''' (kuni aastani 1999 '''Tulvi-Hanneli Vanaselja''', sündinud [[21. mai|21. mail]] [[1969]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti [[Köitekunstnik|köite-]] ja [[nahakunstnik]] ning [[konservaator]]. == Haridus == On lõpetanud aastal 1987 [[Tallinna 7. Keskkool]]i ja 1983 [[Nõmme Muusikakool]]i klaveri erialal. 1993 lõpetas [[Eesti Kunstiakadeemia]] kujutava ja tarbekunsti teaduskonna nahakunsti erialal. 1995. aastal kaitses magistrikraadi köitekunsti ja köiteajaloo alal teemal „16. sajandi rariteetsetest trükistest Eesti Kunstimuuseumi raamatukogus“ ning esines isikunäitusega [[Adamson-Ericu muuseum]]is. == Töökäik == Oli aastatel 1988–1999 [[Eesti Kunstimuuseum]]i raamatukoguhoidja ja köitekonservaator, 1999–2006 [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilise Raamatukogu]] konservaator ja restaureerimisosakonna juhataja, 2006–2013 [[Ennistuskoda KANUT|Ennistuskoja Kanut]] konservaator, 2013–2018 [[Rahvusarhiiv]]i ja [[Tallinna Linnaarhiiv]]i paberi- ja köitekonservaator ja [[Tartu Kõrgem Kunstikool]]i restaureerimise külalisõppejõud. Alates 2019 aastast töötab [[SA Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut]]. Ta on andnud köitekursusi Eestis ja välismaal, juhendanud Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilasi ja praktikante. Ta on olnud Eesti ja rahvusvahelise kutseatesteerimise, bakalaureuseõppe ning köitenäituste hindamiskomisjonide liige, veebilehe „Sulgurid ja metallpanused köidetel Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnas“<ref>[http://sulgurid.tlulib.ee/]</ref> algataja ja koordinaator. Omab köitekonservaatori kutsekvalifikatsiooni 8 taset.<ref>[http://www.kutsekoda.ee/et/search?q=Tulvi-Hanneli+Turo] Kutsekoda.ee</ref> Aastast 1995 [[Eesti Muuseumiühing|Eesti Muuseumiühingu]] ja aastast 1999 [[ICOM]]-i liige, aastast 2000 kuulub [[Eesti Köitekunstnike Ühendus]]e juhatusse, aastast 2011 on [[Eesti Nahakunstnike Liit|Eesti Nahakunstnike Liidu]] ja [[Eesti Konservaatorite Ühing]]u liige.Tulvi-Hanneli Turo on esinenud eesti ja rahvusvahelistel näitustel, on Tallinnas toimuva rahvusvahelise köitekunstinäituse "[[Scripta manent]]" üks korraldajaliikmetest. Näitustel esineb alates 1995. aastast. == Looming == Valik näitusi 2013–2022 *2022 Rahvusvaheline köitekunstinäitus Prantsusmaal, St Remyś teemal Josph Kessel "Lõvi" *2022 köitekunstinäitus "Olev Soans" Taltech raamatukogus *2021 köitekunstinäitus "Metsamuinasjutud- Mets mühiseb köitekunstis" Eesti Köitekunstnike Ühenduse näitus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus *2021 köitekunstinäitus "Prantsuse kirjandus eesti köites" [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] *2021 köitekunstinäitus "Eesti koduraha" töö Magna deceptio hominum 2021 [[Tallinna Keskraamatukogu|Tallinna Keskraamatukogus]] *2021 rahvusvaheline köitekunstinäitus "Box your Book" Madalmaades *2020 piparkoogimaania näitus "Mood", "MasKott" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2020 rahvusvaheline köitekunstinäitus "Scripta manent VI" Valdur Mikita teosele "Mine metsa" ARS Kunstilinnakus *2020 Eesti Köitekunstnike Ühenduse näitus SCRIPTA KÖITED 1995–2015 [[Tallinna Keskraamatukogu|Tallinna Keskraamatukogus]] *2020 nahakunstinäitus "Nahk on ehe" Tartu Nooruse galeriis *2019 köitekunstinäitus "Jaan Kross 100" luulekogu "Oi sina mu pesa" [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] *2019 piparkoogimaania näitus "Mütoloogia", "Tulejumalanna paabulindudega" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2018 köitekunstinäitus "Väike prints" [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus]] *2018 köitekunstinäitus Adamson-Eric "Variatsioonid" [[Adamson-Ericu muuseum|Adamson-Ericu muuseumis]] *2018 piparkoogimaania näitus "Eesti", "Kolm lõvi vapiga" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2018 näitus "Ma olin Juhan Viiding" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2018 köitekunstinäitus „Eesti kirjandus eesti köites. Eesti professionaalne nahakunst 1918-2018“ Leelo Tungla lasteraamat [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] *2017 piparkoogimaania näitus "Vana Tallinn" , "Kanuti gildi skraa" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2017 köitekunstinäitus "Les pages bien gardées" [[Tours]]i katedraalis *2017 isikunäitus sarja "Eesti Nahakunst 1917–2017. 100 aastat professionaalset nahakunsti Eestis. IV [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] *2017 nahakunstinäitus „Sajajoon” [[Vabaduse galerii|Vabaduse galeriis]] *2017 köitekunstinäitus „Ed. Wiiralt. Piibliillustratsioonid" [[Tallinna Keskraamatukogu|Tallinna Keskraamatukogus]] *2016 köitekunstinäitus „Keskaegse kiiksuga kaasaegne köide“ Tallinna Linnaarhiivis *2016 köitekunstinäitus „[[Peeter Ulas]]. Köitetõlgendusi“ [[HOP galerii]]s *2016 rahvusvaheline köitenäitus teemal " Müüdid, kangelased ja legendid" [[Oxford|Oxfordis]] *2016 ARA rahvusvaheline köitenäitus teemal "Ookean" [[Pariis|Pariisis]] *2016 näitus „Eesti köited Prantsusmaal. 5” Tallinna Keskraamatukogus *2016 piparkoogimaania näitus "Mets" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2015 13. rahvusvaheline köitekunstinäitus, Michel Tournier "Vendredi ou la Vie Sauvage", St Remy les Chevreuse'is Prantsusmaal *2015 köitenäitus Enn Jaanisoo raamatule Eesti Rahvusraamatukogus *2015 [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 80. sünnipäevale pühendatud näitus [[Tallinna Püha Katariina kirik|Katariina kirikus]] *2015 köitenäitus "Uues kuues" Tallinna Keskraamatukogus *2015 Rahvusvaheline köitenäitus "Scripta manent V" Eesti noor luule” [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum|Tarbekunstimuuseumis]] *2015 piparkoogimaania näitus "Püha perekond" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2014 näitus "Nahaalused lood" Vabaduse galeriis *2014 näitus "Eesti nahakunstnike autoriköited Enn Jaanisoo erakogust" Eesti Rahvusraamatukogus *2014 köitenäitus "[[Eveline Adelheid von Maydell|Eveline von Maydell]]" Rahvusarhiivi galeriis *2013 köitekunstinäitus "[[Aleksandr Puškin|A. Puškin]]" Vene Kirjanduse Instituudis ja Puškini Majas Peterburis *2013 nahkköites “Kalevipojad” Enn Jaanisoo kogust Eesti Rahvusraamatukogus == Tunnustused == *2020 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital]]i aastapreemia näituse Scripta manent VI „Mine metsa!" korraldusmeeskonnale *2018 [[TYPA trüki- ja paberikunstikeskus|TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse]] preemia näituskonkursil "Väike prints" [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus]] *2011 [[Eesti Ajaloomuuseum]]i preemia köitekonkurss-näitusel „Tallinna Suurgildi hoone“, *2003 peapreemia Märt Laarmanni monograafia köite eest Leedu 3. rahvusvahelisel köitekonkurss-näitusel [[Vilnius|Vilniuses]] *2002 preemia uute tehnikate ja materjalide kasutamise eest näituskonkursil „Eesti luule kulda“ [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|TLÜ Akadeemilises Raamatukogus]] *2001 preemia stiilipuhtaima köite eest [[Adele Reindorff|Adele Reindorffi]] raamatu näituskonkursil Tallinnas *2000 äramärgitud töö rahvusvahelisel köitenäitusel "Scripta manent" II” Tallinnas *1998 Adele Reindorffi nimeline preemia C. Reusneri miniköidete näituskonkursil [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|TLÜ Akadeemilises Raamatukogus]] == Valik artikleid == *Grete Ots, Tulvi Turo, Ruth Paas. Piirissaare vanausuliste haruldase ja luksusliku liturgiaköite konserveerimine [https://www.renovatum.ee/autor/piirissaare-vanausuliste-haruldase-ja-luksusliku-liturgiakoite-konserveerimine] *Alar Läänelaid ja Tulvi Turo. Vanausuliste püharaamatu kaaned tõid üllatava avastuse [https://heureka.postimees.ee/6794251/vanausuliste-puharaamatu-kaaned-toid-ullatava-avastuse] *Kullamaa vakuraamat How to Make Thick Limp-binding Covers Using Temporal Cardboard Mould: on example of 16th-century Manuscript from Kullamaa https://renovatum.ee/sites/default/files/pdf/20_eesti_tulvi.turo_kullamaa_raamat.pdf *Mahulise lõõtsköite tehnika [[Braille kiri|Braille kirjas]] evangeeliumi konserveerimisel [https://renovatum.ee/autor/mahulise-lootskoite-tehnika-braille-kirjas-evangeeliumi-konserveerimisel] *A Detachable Book-jacket for an Incunabulum. The New Bookbinder 2013, Vol 33 [http://www.designerbookbinders.org.uk/pub/tnb/tnb_33.html] *Aaspõime tehnika H. H. von Tiesenhauseni 1669. aasta pärgamentürikul [http://evm.ee/uploads/files/renovatum_2012_a.pdf PDF-fail], lk 132–138 *Köitemeister Karl Haupti luksuslik fotoalbum 1930. aastatest [https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2010_a.pdf PDF-fail], lk 90–92 *Restaureerimisnäitus Raamatumuuseumis "Restaurata a. D. 1999–2003". Raamatukogu 1/2004 [file:///C:/Users/admin/Desktop/rk1-2004.pdf], lk 32-33 ==Viited== [[Sulgurid ja metallpanused köidetel http://sulgurid.tlulib.ee/]] == Välislingid == *[http://nahakunst.ee/indexliikmed.html Tutvustus Eesti Nahakunstnike lehel] *[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=196 Tutvustus Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis] {{JÄRJESTA:Turo, Tulvi-Hanneli}} [[Kategooria:Eesti nahakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti köitekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tarbekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] ohmtbvnrdrxozcoolqaozg4x555da7n 6164192 6164190 2022-07-20T13:48:20Z 37.157.117.1 /* Looming */ wikitext text/x-wiki '''Tulvi Turo''' (kuni aastani 1999 '''Tulvi-Hanneli Vanaselja''', sündinud [[21. mai|21. mail]] [[1969]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti [[Köitekunstnik|köite-]] ja [[nahakunstnik]] ning [[konservaator]]. == Haridus == On lõpetanud aastal 1987 [[Tallinna 7. Keskkool]]i ja 1983 [[Nõmme Muusikakool]]i klaveri erialal. 1993 lõpetas [[Eesti Kunstiakadeemia]] kujutava ja tarbekunsti teaduskonna nahakunsti erialal. 1995. aastal kaitses magistrikraadi köitekunsti ja köiteajaloo alal teemal „16. sajandi rariteetsetest trükistest Eesti Kunstimuuseumi raamatukogus“ ning esines isikunäitusega [[Adamson-Ericu muuseum]]is. == Töökäik == Oli aastatel 1988–1999 [[Eesti Kunstimuuseum]]i raamatukoguhoidja ja köitekonservaator, 1999–2006 [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilise Raamatukogu]] konservaator ja restaureerimisosakonna juhataja, 2006–2013 [[Ennistuskoda KANUT|Ennistuskoja Kanut]] konservaator, 2013–2018 [[Rahvusarhiiv]]i ja [[Tallinna Linnaarhiiv]]i paberi- ja köitekonservaator ja [[Tartu Kõrgem Kunstikool]]i restaureerimise külalisõppejõud. Alates 2019 aastast töötab [[SA Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut]]. Ta on andnud köitekursusi Eestis ja välismaal, juhendanud Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilasi ja praktikante. Ta on olnud Eesti ja rahvusvahelise kutseatesteerimise, bakalaureuseõppe ning köitenäituste hindamiskomisjonide liige, veebilehe „Sulgurid ja metallpanused köidetel Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnas“<ref>[http://sulgurid.tlulib.ee/]</ref> algataja ja koordinaator. Omab köitekonservaatori kutsekvalifikatsiooni 8 taset.<ref>[http://www.kutsekoda.ee/et/search?q=Tulvi-Hanneli+Turo] Kutsekoda.ee</ref> Aastast 1995 [[Eesti Muuseumiühing|Eesti Muuseumiühingu]] ja aastast 1999 [[ICOM]]-i liige, aastast 2000 kuulub [[Eesti Köitekunstnike Ühendus]]e juhatusse, aastast 2011 on [[Eesti Nahakunstnike Liit|Eesti Nahakunstnike Liidu]] ja [[Eesti Konservaatorite Ühing]]u liige.Tulvi-Hanneli Turo on esinenud eesti ja rahvusvahelistel näitustel, on Tallinnas toimuva rahvusvahelise köitekunstinäituse "[[Scripta manent]]" üks korraldajaliikmetest. Näitustel esineb alates 1995. aastast. == Looming == Valik näitusi 2013–2022 *2022 Rahvusvaheline köitekunstinäitus Prantsusmaal, St Remyś teemal Josph Kessel "Lõvi" *2022 köitekunstinäitus "Olev Soans" Taltech raamatukogus *2021 köitekunstinäitus "Metsamuinasjutud- Mets mühiseb köitekunstis" Eesti Köitekunstnike Ühenduse näitus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus *2021 köitekunstinäitus "Prantsuse kirjandus eesti köites" [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] *2021 köitekunstinäitus "Eesti koduraha" töö Magna deceptio hominum 2021 [[Tallinna Keskraamatukogu|Tallinna Keskraamatukogus]] *2021 rahvusvaheline köitekunstinäitus "Box your Book" Madalmaades ja Belgias (viies erinevas muuseumis jätkunäitusena) *2020 piparkoogimaania näitus "Mood", "MasKott" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2020 rahvusvaheline köitekunstinäitus "Scripta manent VI" Valdur Mikita teosele "Mine metsa" ARS Kunstilinnakus *2020 Eesti Köitekunstnike Ühenduse näitus SCRIPTA KÖITED 1995–2015 [[Tallinna Keskraamatukogu|Tallinna Keskraamatukogus]] *2020 nahakunstinäitus "Nahk on ehe" Tartu Nooruse galeriis *2019 köitekunstinäitus "Jaan Kross 100" luulekogu "Oi sina mu pesa" [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] *2019 piparkoogimaania näitus "Mütoloogia", "Tulejumalanna paabulindudega" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2018 köitekunstinäitus "Väike prints" [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus]] *2018 köitekunstinäitus Adamson-Eric "Variatsioonid" [[Adamson-Ericu muuseum|Adamson-Ericu muuseumis]] *2018 piparkoogimaania näitus "Eesti", "Kolm lõvi vapiga" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2018 näitus "Ma olin Juhan Viiding" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2018 köitekunstinäitus „Eesti kirjandus eesti köites. Eesti professionaalne nahakunst 1918-2018“ Leelo Tungla lasteraamat [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] *2017 piparkoogimaania näitus "Vana Tallinn" , "Kanuti gildi skraa" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2017 köitekunstinäitus "Les pages bien gardées" [[Tours]]i katedraalis *2017 isikunäitus sarja "Eesti Nahakunst 1917–2017. 100 aastat professionaalset nahakunsti Eestis. IV [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] *2017 nahakunstinäitus „Sajajoon” [[Vabaduse galerii|Vabaduse galeriis]] *2017 köitekunstinäitus „Ed. Wiiralt. Piibliillustratsioonid" [[Tallinna Keskraamatukogu|Tallinna Keskraamatukogus]] *2016 köitekunstinäitus „Keskaegse kiiksuga kaasaegne köide“ Tallinna Linnaarhiivis *2016 köitekunstinäitus „[[Peeter Ulas]]. Köitetõlgendusi“ [[HOP galerii]]s *2016 rahvusvaheline köitenäitus teemal " Müüdid, kangelased ja legendid" [[Oxford|Oxfordis]] *2016 ARA rahvusvaheline köitenäitus teemal "Ookean" [[Pariis|Pariisis]] *2016 näitus „Eesti köited Prantsusmaal. 5” Tallinna Keskraamatukogus *2016 piparkoogimaania näitus "Mets" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2015 13. rahvusvaheline köitekunstinäitus, Michel Tournier "Vendredi ou la Vie Sauvage", St Remy les Chevreuse'is Prantsusmaal *2015 köitenäitus Enn Jaanisoo raamatule Eesti Rahvusraamatukogus *2015 [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 80. sünnipäevale pühendatud näitus [[Tallinna Püha Katariina kirik|Katariina kirikus]] *2015 köitenäitus "Uues kuues" Tallinna Keskraamatukogus *2015 Rahvusvaheline köitenäitus "Scripta manent V" Eesti noor luule” [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum|Tarbekunstimuuseumis]] *2015 piparkoogimaania näitus "Püha perekond" [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii|Disaini- ja Arhitektuurigaleriis]] *2014 näitus "Nahaalused lood" Vabaduse galeriis *2014 näitus "Eesti nahakunstnike autoriköited Enn Jaanisoo erakogust" Eesti Rahvusraamatukogus *2014 köitenäitus "[[Eveline Adelheid von Maydell|Eveline von Maydell]]" Rahvusarhiivi galeriis *2013 köitekunstinäitus "[[Aleksandr Puškin|A. Puškin]]" Vene Kirjanduse Instituudis ja Puškini Majas Peterburis *2013 nahkköites “Kalevipojad” Enn Jaanisoo kogust Eesti Rahvusraamatukogus == Tunnustused == *2020 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital]]i aastapreemia näituse Scripta manent VI „Mine metsa!" korraldusmeeskonnale *2018 [[TYPA trüki- ja paberikunstikeskus|TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse]] preemia näituskonkursil "Väike prints" [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus]] *2011 [[Eesti Ajaloomuuseum]]i preemia köitekonkurss-näitusel „Tallinna Suurgildi hoone“, *2003 peapreemia Märt Laarmanni monograafia köite eest Leedu 3. rahvusvahelisel köitekonkurss-näitusel [[Vilnius|Vilniuses]] *2002 preemia uute tehnikate ja materjalide kasutamise eest näituskonkursil „Eesti luule kulda“ [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|TLÜ Akadeemilises Raamatukogus]] *2001 preemia stiilipuhtaima köite eest [[Adele Reindorff|Adele Reindorffi]] raamatu näituskonkursil Tallinnas *2000 äramärgitud töö rahvusvahelisel köitenäitusel "Scripta manent" II” Tallinnas *1998 Adele Reindorffi nimeline preemia C. Reusneri miniköidete näituskonkursil [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|TLÜ Akadeemilises Raamatukogus]] == Valik artikleid == *Grete Ots, Tulvi Turo, Ruth Paas. Piirissaare vanausuliste haruldase ja luksusliku liturgiaköite konserveerimine [https://www.renovatum.ee/autor/piirissaare-vanausuliste-haruldase-ja-luksusliku-liturgiakoite-konserveerimine] *Alar Läänelaid ja Tulvi Turo. Vanausuliste püharaamatu kaaned tõid üllatava avastuse [https://heureka.postimees.ee/6794251/vanausuliste-puharaamatu-kaaned-toid-ullatava-avastuse] *Kullamaa vakuraamat How to Make Thick Limp-binding Covers Using Temporal Cardboard Mould: on example of 16th-century Manuscript from Kullamaa https://renovatum.ee/sites/default/files/pdf/20_eesti_tulvi.turo_kullamaa_raamat.pdf *Mahulise lõõtsköite tehnika [[Braille kiri|Braille kirjas]] evangeeliumi konserveerimisel [https://renovatum.ee/autor/mahulise-lootskoite-tehnika-braille-kirjas-evangeeliumi-konserveerimisel] *A Detachable Book-jacket for an Incunabulum. The New Bookbinder 2013, Vol 33 [http://www.designerbookbinders.org.uk/pub/tnb/tnb_33.html] *Aaspõime tehnika H. H. von Tiesenhauseni 1669. aasta pärgamentürikul [http://evm.ee/uploads/files/renovatum_2012_a.pdf PDF-fail], lk 132–138 *Köitemeister Karl Haupti luksuslik fotoalbum 1930. aastatest [https://evm.ee/uploads/files/renovatum_2010_a.pdf PDF-fail], lk 90–92 *Restaureerimisnäitus Raamatumuuseumis "Restaurata a. D. 1999–2003". Raamatukogu 1/2004 [file:///C:/Users/admin/Desktop/rk1-2004.pdf], lk 32-33 ==Viited== [[Sulgurid ja metallpanused köidetel http://sulgurid.tlulib.ee/]] == Välislingid == *[http://nahakunst.ee/indexliikmed.html Tutvustus Eesti Nahakunstnike lehel] *[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=196 Tutvustus Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis] {{JÄRJESTA:Turo, Tulvi-Hanneli}} [[Kategooria:Eesti nahakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti köitekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tarbekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] j81mazal34bkz9ke4zwxx4cwdjo0jce Mati 0 460207 6164861 6133562 2022-07-21T10:33:02Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on mehenime kohta, Kreeka küla kohta vaata artiklit [[Máti]].}} '''Mati''' on eesti [[mehenimi]]. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Mati 3517 mehel. Mati oli populaarsuselt 31. mehenimi. Mati oli keskmiselt 59 aasta vanune (mediaanvanus oli 61). Kõige populaarsem oli eesnimi Mati vanuserühmas 70–74, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 84,65.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/MATI |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-07-30 |arhiivimisaeg=2019-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190213084155/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/MATI |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Mati 3367 mehel. Mati oli populaarsuselt 34. mehenimi. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Mati 3191 mehel. Mati oli populaarsuselt 37. mehenimi. ==Nime kandjaid== *[[Mati Alaver]], suusatreener *[[Mati Erelt]], keeleteadlane *[[Mati Hint]], keele- ja ühiskonnateadlane ja poliitik *[[Mati Kaal]], zooloog *[[Mati Karelson]], keemik *[[Mati Karmin]], skulptor *[[Mati Kõrts]], ooperilaulja *[[Mati Laur]], ajaloolane *[[Mati Lember]], jalgpallur *[[Mati Martin]], entomoloog *[[Mati Meos]], poliitik ja insener *[[Mati Nuude]], laulja ja tõstja *[[Mati Palm]], laulja ja kergejõustiklane *[[Mati Pari]], jalgpallur *[[Mati Põldre]], filmilavastaja ja -operaator *[[Mati Raidma]], poliitik *[[Mati Sirkel]], tõlkija *[[Mati Talvik]], teleajakirjanik *[[Mati Unt]], kirjanik ja teatrilavastaja *[[Mati Õun]], sõjaajaloolane ja sporditegelane ==Nimepäev== Mati nimepäev on [[24. veebruar|24. veebruaril]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] hkviqys6y37roglg2xxmoart6komi9o Laura Muir 0 461377 6164666 5631839 2022-07-20T22:23:52Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Laura Muir | Pilt = 312 3000m muir ereronde (32505895064).jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Laura Muir (2017) | Riik = Suurbritannia | Sünniaeg = {{süv|1993|5|9}} | Sünnikoht = [[Milnathort]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 162 cm<ref name="european">[http://www.european-athletics.org/athletes/group=m/athlete=137469-muir-laura/index.html Laura Muir]. european-athletics.org. Vaadatud 14.8.2017</ref> | Kaal = 54 kg<ref name="european"/> | Spordiklubi = Dundee HH<ref name="european"/> | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m_2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Eugene 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018._aasta_Euroopa_meistrivõistlused_kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018._aasta_Euroopa_meistrivõistlused_kergejõustikus#1500 m 2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018._aasta_Euroopa_meistrivõistlused_kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018._aasta_Euroopa_meistrivõistlused_kergejõustikus#1500 m 2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2018._aasta_kergejõustiku_sisemaailmameistrivõistlused|Birmingham 2018]]|[[2018. aasta kergejõustiku_sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|1500 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018._aasta_kergejõustiku_sisemaailmameistrivõistlused|Birmingham 2018]]|[[2018. aasta kergejõustiku_sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit 2|3000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Belgrad 2017]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Belgrad 2017]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m 2|3000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Glasgow 2019]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Glasgow 2019]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m 2|3000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Tampere 2013]]|1500 m}} }} '''Laura Muir''' (sündinud [[9. mai]]l [[1993]] [[Milnathort]]is) on [[Suurbritannia]] [[kergejõustiklane]], [[keskmaajooks]]ja. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s saavutas ta [[1500 meetri jooks]]us ajaga 4.12,88 seitsmenda koha. [[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali nii 1500 meetri (4.02,39) kui ka [[3000 meetri jooks|3000 meetri jooksus]] (8.35,67), püstitades mõlemal alal Euroopa meistrivõistluste rekordi. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is jäi ta [[1500 meetri jooks]]us ajaga 4.02,97 esimesena medalita, kaotades pronksmedali võitnud [[Caster Semenya]]le seitsme sajandikuga. [[5000 meetri jooks]]us sai ta isikliku rekordiga 14.52,07 kuuenda koha.<ref>[https://www.theguardian.com/sport/2017/aug/13/laura-muir-happy-sixth-place-world-championships-5000m "Laura Muir ‘happy’ with sixth place in world championships 5,000m"]. [[The Guardian]]. 13.8.2017. Vaadatud 14.8.2017</ref> [[2018. aasta kergejõustiku_sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta 1500 meetri jooksus 4.06,23-ga hõbemedali ja 3000 meetri jooksus 8.45,78-ga pronksmedali. 2018. aastal tuli ta Euroopa meistriks ka 1500 meetri jooksus ajaga 4.02,32. [[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis ta kuldmedali taas nii 1500 meetri kui ka 3000 meetri jooksus. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 1500 meetri jooksus Suurbritannia rekordiga 3.54,0 hõbemedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis ta 1500 meetri jooksus ajaga 3.55,28 pronksmedali. Aastatel 2016 ja 2018 on ta 1500 meetri jooksus tulnud [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.56,73''' || [[9. juuli]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.30,82''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[14. august]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.54,50''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[6. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4.18,03''' || [[9. juuli]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.30,64''' || [[21. juuli]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.52,07''' || [[13. august]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.58,44''' || [[1. veebruar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.31,93''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[18. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.59,58''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[9. veebruar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4.18,75''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[16. veebruar]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.26,41''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[4. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Karlsruhe]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.49,12''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[4. jaanuar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]] |} <small>Allikas: World Athletics</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Muir, Laura}} [[Kategooria:Suurbritannia jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] peqf95zw291qufjmutt7x82umfs11jx Westminsteri kenneliklubi koertenäitus 0 470171 6164573 5283281 2022-07-20T19:51:02Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[pilt:WKC logo 2010.jpg|pisi|Klubi logo]] '''Westminsteri kenneliklubi koertenäitus''' on alates 1877. aastast [[New York|New Yorgis]] igal aastal peetav [[koertenäitus]]. Esimene näitus toimus 1877. aasta 8. mail. == Välislingid == {{commonskat|Westminster Kennel Club Dog Show}} * [http://www.msg.com/events/msg-dogs-page Official look behind the scenes at the Westminster Kennel Club Dog Show] * [http://www.westminsterkennelclub.org Westminster Kennel Club official site] * [http://news.nationalgeographic.com/news/2004/02/0206_040206_westminster.html National Geographic news article about the show] * [http://blogs.msg.com/themonitor/2009/02/10/westminster-kennel-club-dog-show-dogs-get-glamorous-backstage/ Backstage at the 2009 Westminster Kennel Club Dog Show] * [https://www.nytimes.com/2010/02/14/business/14kennel.html Hype, Money and Cornstarch: What It Takes to Win at Westminster] * [http://www.akc.org/events/titles.cfm List of American Kennel Club Titles and Abbreviations for Championship Dogs] [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Näitused]] [[Kategooria:New York]] 7u2v2a96ubnmh6776i94u3jnbau2nnf Linnukoer 0 471192 6164570 5352383 2022-07-20T19:50:51Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki '''Linnukoer''' on [[jahikoer|koer]], kelle ülesanne on leida lõhna järgi üles maapinnal varjunud [[lind]], sellest [[seisak]]uga [[Jahimees|jahimehele]] märku anda ning käsu peale lind lendu ajada.<ref name=Koer85>Koer (koost. A. Essenson), Tallinn: Valgus, 1985, lk 213.</ref><ref>{{ cite web |url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=linnukoer&F=M |title=Eesti keele seletav sõnaraamat |quote= linnu<nowiki>|</nowiki>koer<br />jahikoer linnujahiks. ''Pointer, setter jt. linnukoerad.'' |accessdate=19.07.2017 |publisher=[[Eesti Keele Instituut|EKI]] }}</ref> ==Vaata ka== *[[Jahikoer]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Jahindus]] [[Kategooria:Jahikoerad]] 3o5rc8pbu3gc8qpadv2cekvo7tudrs5 Jahikoer 0 471220 6164556 5352387 2022-07-20T19:50:05Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} [[Pilt:Dealer the Labrador Retriever and a redhead duck.jpg|pisi|Parti<!--en:Redhead (bird)--> hambus hoidev [[labradori retriiver]]]] [[pilt:Chocolate_Labrador_Retriever_pheasant.jpg|Labradori retriiver [[faasan]]iga|pisi]] '''Jahikoer'''<ref>{{ cite web |url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=jahikoer&F=M |title=Eesti keele seletav sõnaraamat: jahikoer|date= |accessdate=19.07.2017 |publisher=[[Eesti Keele Instituut|EKI]] |quote=jahil kasutatav koer; vastavate koeratõugude üldnimetus. Hagijad, hurdad, setterid, taksid jt. jahikoerad.}}</ref> on jahil inimes(t)ega ja/või inimes(t)ele [[Jahisaak|saakloomi]] [[küttimine|küttivate]] [[koeratõug]]ude üldnimetus. [[Jahiseadus]]e §&nbsp;27 lg&nbsp;1 sätestab jahikoera lubatud jahipidamisvahendina.<ref name=JahS>{{cite web|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015007 |title=Jahiseadus |date= |accessdate=22.07.2017 |publisher=Riigi Teataja |quote=Avaldamismärge: RT I, 01.12.2015, 7}}</ref> Sama seaduse §&nbsp;29 järgi kehtestab jahipidamisel kasutada lubatud [[koeratõug]]ude nimekirja valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas.<ref name=JahS/> [[Jahieeskiri|Jahieeskirja]] §&nbsp;2 lg&nbsp;2 järgi on Eestis jahiks kasutatavate koeratõugude nimistu avalikustatud [[Eesti Kennelliit|Kennelliidu]] kodulehel.<ref>{{ cite web |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115072016002 |title=Jahieeskiri |trans-title= |date= |accessdate=22.07.2017 |publisher=Riigi Teataja |language= |quote=Avaldamismärge: RT I, 15.07.2016, 2 }}</ref> 1991. aastal asutati [[Eesti Jahikoerte Tõuühing]].<ref name="Eesti_Jahikoerte_Tõuühing">[http://jahikoer.ejs.ee/ Eesti Jahikoerte Tõuühing]</ref><ref>{{cite web|url=http://www.koer.ee/Details/Eesti_Jahikoerte_Touuhing.html |title=Eesti Jahikoerte Tõuühing |date= |accessdate=20.07.2017 |publisher= |website=www.koer.ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Linnukoer]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Hunting dogs}} * Kerttu-Kadi Vanamb. [http://lemmik.postimees.ee/3731003/jahikoerapasse-hakkab-valja-andma-eesti-jahikoerte-touuhing Jahikoerapasse hakkab välja andma Eesti Jahikoerte Tõuühing]. [[Postimees]]. 13. juuni 2016. <small>(Vaadatud 20. juulil 2017)</small> [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Jahindus]] [[Kategooria:Jahikoerad| ]] eaqkybhwy6ucdu7voigz2fl8steqtum Yulimar Rojas 0 473104 6164671 5939761 2022-07-20T22:30:01Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Yulimar Rojas | Pilt = Yulimar Rojas Rio 2016.jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Ivona 2016. aasta Rio olümpial | Riik = Venezuela | Sünniaeg = {{süv|1995|10|21}} | Sünnikoht = [[Caracas]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 192 cm | Kaal = 72 kg | Treener = [[Iván Pedroso]] | Spordiklubi = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Tōkyō 2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio de Janeiro 2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Doha 2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Eugene 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Portland 2016]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Birmingham 2018]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Belgrad 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|Lima 2019]]|Kolmikhüpe}} {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika meistrivõistlused kergejõustikus|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlused kergejõustikus|Lima 2015]]|Kolmikhüpe}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlused kergejõustikus|Asunción 2017]]|Kolmikhüpe}} }} '''Yulimar Rojas Rodríguez''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1995]] [[Caracas]]es) on [[Venezuela]] [[kergejõustiklane]], kelle põhialaks on [[kolmikhüpe]]. Enne kolmikhüppele keskendumist võistles ta ka [[kõrgushüpe|kõrgushüppes]] ja [[kaugushüpe|kaugushüppes]] ning võitis neil aladel medaleid paljudel Lõuna-Ameerika võistlustel. Alates 2016. aastast on ta keskendunud peamiselt ainult kolmikhüppele. Tema esimesteks suuremateks täiskasvanute võistlusteks olid [[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016. aasta sisemaailmameistrivõistlused]] [[Portland]]is, kus ta võitis kolmikhüppes kuldmedali tulemusega 14.44. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta [[Caterine Ibargüen]]i järel tulemusega 14.98 hõbemedali. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is tuli ta kolmikhüppes maailmameistriks, võites kuldmedali Ibargüeni ees kahe sentimeetriga tulemusega 14.91. [[2018._aasta_kergejõustiku_sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is tuli ta teist korda sisemaailmameistriks, võites 14.63-ga kuldmedali. 2019. aastal tuli [[Doha]]s teist korda maailmameistriks, hüpates 15.37. Kuu aega enne [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusi]] oli ta [[Andújar]]is püstitanud uue Lõuna-Ameerika rekordi 15.41. 21. veebruaril 2020 püsititas ta [[Madrid]]is uue sisemaailmarekordi 15.43. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tōkyō]]s tuli ta olümpiavõitjaks uue maailmarekordiga 15.67. 2022. aastal tuli Rojas sisemaailmameistriks maailmarekordiga 15.74. 2020. aastal valis [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] Rojase aasta naiskergejõustiklaseks. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''1.87''' || [[6. aprill]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Venezuela}} [[Barquisimeto]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''6.88''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[13. juuni]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[La Nucia]] |- | [[Kolmikhüpe]] || align="center"| '''15.67''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[1. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''6.81''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[17. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- | [[Kolmikhüpe]] || align="center"| '''15.74''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[20. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |} <small>Allikas: World Athletics</small> == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste kolmikhüppes}} {{Maailmameistrid naiste kolmikhüppes}} {{JÄRJESTA:Rojas, Yulimar}} [[Kategooria:Venezuela kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 4o3y3hwkn1bzw8o3p5chb50vu30lio7 Järveotsa oja 0 474180 6164455 5287799 2022-07-20T17:16:29Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Järveotsa oja | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = [[Harku vald]], [[Harku]] alevik | suue = [[Harku järv]] | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,1 km | valgla_pindala = 4,9 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Järveotsa oja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Harku vald|Harku vallas]] ning Tallinnas [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] ja [[Haabersti linnaosa]]s. Järveotsa oja lähe asub [[Harku raba]] juures. Oja kulgeb läbi [[Vana-Mustamäe]], [[Mäeküla asum|Mäeküla]], [[Astangu]] ja [[Väike-Õismäe]] asumi ning suubub [[Harku järv]]e. Oja kuulub [[Lääne-Eesti vesikond|Lääne-Eesti vesikonna]] [[Harju alamvesikond]]a.<ref>{{kkr}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Harju alamvesikond]] a23rliv6o8axktrw3hlhqws48k098us Nikomachose eetika 0 474469 6164835 6164073 2022-07-21T09:53:00Z Andres 5 /* 11. peatükk */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aristotle Ethica Nicomachea page 1.png|pisi|1837. aasta väljaande 1. peatükk]] '''"Nikomachose eetika"''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] ἠθικὰ Νικομάχεια (''ēthiká Nikomácheia'')) on kolmest [[Aristoteles]]e nime all pärandunud [[eetika]]t käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam. Et mõned selle raamatud on ühised "[[Eudemose eetika]]ga", siis ei ole võib-olla Aristoteles ise seda meieni jõudnud kujul koostanud. Pole selge, miks teosel on niisugune pealkiri. Nii Aristotelese poeg kui ka isa kandsid Nikomachose nime, aga mõeldud võib olla ka kedagi kolmandat.<ref name="PurXI" /> ==Tõlge ja kommentaar== ===1. raamat=== ====1. peatükk==== =====Tõlge===== 1094a Tundub, et igasugune [[kunst]] ([[technē|τέχνη]]) ja igasugune uurimine ning samamoodi nii [[tegu]] ([[praxis|πρᾶξίς]]) kui ka [[Valik|valimine]] ([[proairesis|προαίρεσις]]) püüdlevad mingi [[hüve]] poole; sellepärast on öeldud õigesti (καλῶς), et hüve on see, mille poole kõik püüdleb. Ilmne on aga teatud erinevus [[eesmärk]]ide ([[telos|τελῶν]]) vahel: ühed on tegevused ([[energeia|ἐνέργειαι]]), teised aga mingid tulemused ([[ergon|ἔργα]]) nende kõrval. 1094a5 Aga neil juhtudel, kui on mingid eesmärgid tegude kõrval, on tulemused tegevustest loomu poolest paremad. Et on palju tegusid ja kunste ja teadusi ([[epistēmē|ἐπιστημῶν]]), siis tuleneb ka palju eesmärke: arstikunstil tervis, laevaehituskunstil laev, väejuhtimiskunstil võit, majapidamiskunstil rikkus. Kõikide 1094a10 nende puhul, mis on mingi ühe võime ([[dynamis|δύναμιν]]) all, nii nagu päitsete valmistamise [kunst] ja kõik teised hobuseriistade valmistamise [kunstid] on ratsutamiskunsti all, see [kunst] aga ja iga sõjaline tegu väejuhtimiskunsti all ning samal moel ühed teiste all, on juhtivate kunstide eesmärgid 1094a15 eelistatavad kõikide nende all olevate omadele: viimaseid taotletakse ju esimeste pärast. Pole mingit vahet, kas tegude eesmärgid on tegevused ise või miski muu nende kõrval, nii nagu mainitud teaduste puhul. =====Kommentaar===== Nagu veel viis Aristotelese teost, sealhulgas "[[Metafüüsika (Aristoteles)|Metafüüsika]]", algab "Nikomachose eetika" [[üldjaatav otsustusega|üldjaatava otsustusega]]. (Sellisel üldistusel ei pruugi olla empiirilist põhja.) See seostub [[süllogism|süllogistliku]] arutlusviisiga.<ref name="F3MVh" /> Hüve poole püüdlemisest rääkisid [[Platon]] ja [[Eudoxos]].<ref name="X2WXu" /> Targa inimese asi on korrastada (982a18), sest [[tarkus]] on [[mõistus]]e kõige vägevam [[täius]], millele on iseloomulik korra tundmine. Ainult aru või mõistus tunneb [[kord]]a. Asjades on [[tervik]]u [[osa]]de omavaheline kord ning kord eesmärgi poole, mis on tähtsam, sest sõjaväe osade kord on olemas tänu terviku järjestusele väejuhi poole. On kord, mida mõistus ei kehtesta, vaid ainult vaatab (kord looduses), kord, mille mõistus kehtestab vaatlemisega (mõistete ning nende märkide korrastamine), kord, mille kaalutlev mõistus kehtestab tahtetoimingutega, ja kord, mille kavandav mõistus kehtestab välistes asjades, mille ta põhjustab. Et mõistuse toimimist täiustab harjumus, siis vastavalt korra viisidele, mida mõistus vaatleb, eristuvad teadused. [[Loodusfilosoofia]] (sealhulgas [[metafüüsika]]) vaatleb nende asjade korda, mida inimmõistus vaatleb, kuid ei kehtesta. Korda, mille mõistus tekitab vaatlusega, uurib [[ratsionaalne filosoofia]] ehk [[loogika]] (sõnalise väljenduse osade järjestust ning printsiipide omavahelist korda ja järjestust järelduste suhtes). Tahtlike tegude korda uurib [[moraalifilosoofia]]. Korraga, mille mõistus kavandades kehtestab välistes asjades, tegelevad mehaanikakunstid. Nii et moraalifilosoofia vaatleb inimtoiminguid omavahel korrastatutena ja eesmärgi poole järjestatutena. Inimtoimingud tulevad inimese tahtest mõistuse korra järgi. Inimese toimingud, mis ei allu mõistusele ja tahtele, (sealhulgas [[vegetatiivne hing|vegetatiivse hinge]] toimingud) on looduslikud; moraalifilosoofia neid ei vaatle. Nii nagu loodusfilosoofia aine on [[liikumine]], on moraalifilosoofia aine inimese tegevus, mis on suunatud eesmärgile, ja inimene kui tahtlikult eesmärgi nimel toimija. Et inimene on loomult ühiskondlik loom, kes vajab eluks paljut, mida ta üksi ei suuda hankida, on ta loomulikult osa rühmast, mis aitab tal hästi elada. Ta vajab abi, et saada eluks vajalkku, selles aitab teda kodune rühm. Peale selle on inimene osa rühmast, mis aitab tal elada hästi, hankida elu täielikuks piisavuseks. See on kodanikurühm, mis ei aita teda ainult kehalistes vajadustes, vaid ka õiges käitumises, sest avalik võim ohjeldab karistuse hirmuga noori mehi, kellele isa noomimine ei mõju. Tervikul, mille poliitiline rühm või perekond moodustab, on ainult korra ühtsus, see pole absoluutselt üks. Selle osal saab olla toiming, mida tervikul ei ole, ja tervikul toiming, mis pole osadele omane. Paadi liikumine on sõudjate tegevuse kompositsioon, konjunktsioon või pidevus, ja selle ühtsuse poolest on asja ühtsus absoluutne: pole osa toimingut. Ühest tükist asjade puhul on osa toiming ja terviku toiming sama; sama lugu on liitasjades ja konjunktsioonides. Sellepärast kuuluvad osa ja tervik sama teaduse alla, kuid mitte terviku puhul, millel on ainult korra ühtsus. Selle pärast jaguneb moraalifilosoofia individuaalseks eetikaks (käsitleb indiviidi toiminguid, mis on järjestatud eesmärgi poole), koduseks eetikaks (käsitleb kodurühma toiminguid) ja poliitikafilosoofiaks (käsitleb kodanikurühma toiminguid).<ref name="c2hFb" /> Tegudel on kaks aktiivset printsiipi: aru ehk mõistus ja himu (434a5a22). Aru ehk mõistus vaatleb teoreetilist ja praktilist, mõistuslik himu tegeleb valiku ja täideviimisega. Igaühel on eesmärgiks mingi hüve, sest tõde on spekulatsiooni eesmärk. Spekulatiivse aru alla kuulub õpetamine, praktilise aru alla kunst, milles valmistatavatele asjadele rakendatakse õiget mõistust. Himulise aru tegu on valik, täideviimine on akt. Aristoteles ei maini prudentsi, mis on koos kunstiga praktilise mõistuse all, sest prudents peaks valikut suunama.<ref name="c2hFb" /> Platonistide järgi headus eelneb olemisele, kuid tegelikult on headus olemisega pööratav. Algseid asju ei saa mõista eelneva, vaid järgneva järgi, nagu põhjusi neile omaste tagajärgede järgi. Et hüve on eriomaselt himu liikumapanev alge, kirjeldatakse hüve himu liikumise kaudu. Sellepärast Aristoteles ütlebki, et filosoofid on õigesti öelnud, et hüve on see, mida kõik soovivad. Need, kes soovivad kurja, soovivad seda kui head, sest nad peavad kurja heaks. Sellepärast on nende kavatsus suunatud primaarselt hüvele ja ainult juhuslikult puudutab kurja. Ütlus "mida kõik soovivad", ei käi ainult nende kohta, kes teavad, et nad taotlevad hüve. Teistel on loomulik soov, mis ei tule teadmisest, vaid sellest, et neid paneb liikuma miski tunnetuslik, neid juhib Jumala aru, nii nagu noolt paneb sihi poole liikuma vibulaskja eesmärk. See kalduvus hüve poole ongi hüve soovimine. Kuid ei ole ühte hüve, mille poole kõik kalduvad. Sellepärast pole siin juttu mõnest konkreetsest hüvest. Et aga miski pole hüve, kui see pole kõrgeima hüve sarnasus ja selles osalemine, siis igas konkreetses hüves kuidagi soovitakse kõrgeimat hüve. Seega võib öelda, et tõeline hüve on see, mida kõik soovivad. Aristoteles mainib eesmärkide erinevust. Lõplik hüve, mille poole iga asi asja kalduvus kaldub, on selle asja viimne täius. Esmast täiust omatakse vormi moodi, teisest täiust omatakse toimingu moodi. Sellest tulebki, et mõned eesmärgid on toimingud ja teised on esemed, mis on toimingutest eraldi. Asi on selles, et tegevust on kahesugust (1050a23). Üks, "toimimine", näiteks nägemine, soovimine, arusaamine, jääb toimijasse endasse, teine, "valmistamine", läheb üle mateeriasse. Mõnikord võetakse väline mateeria vastu ainult kasutamiseks, mõnikord selleks, et muuta selle vormi. Esimest ja teist tüüpi toimingutel pole eesmärgiks saadust, sest mõlemad on eesmärgid. Esimene on suurepärasem, sest ta jääb toimijasse endasse. Kolmandat tüüpi toiming tekitab asja, eesmärk on valmistatav asi. Sel juhul on saadud asi parem kui toiming. Eesmärk on vahendist tähtsam, vahend saab headuse suhtest eesmärgiga.<ref name="c2hFb" /> Eri asjad on järjestatud eri eesmärkide poole, sest eesmärgid ja vahendid on proportsionaalsed. Näide, et rikkus on majapidamiskunsti eesmärk, vastab enamiku arvamusele; Aristotelese järgi (1253 b 12-1254 a) on rikkus hoopis majapidamise vahend.<ref name="c2hFb" /> ====2. peatükk==== =====Tõlge===== Kui nüüd [kõigil] tegudel (πρακτῶν) on mingi [üks] eesmärk, mida me soovime selle enda pärast, teisi [eesmärke] aga sellesama [eesmärgi] pärast, ja me 1094a20 ei vali iga asja millegi muu pärast (sest niiviisi jätkub see lõputult, nii et igatsus ([[orexis|ὄρεξιν]]) on tühi ja asjatu), siis on ilmne, et see ongi Hüve (τἀγαθὸν) ja parim. Eks ole siis ka elu jaoks selle tunnetamisel ([[gnōsis|γνῶσις]]) suur kaal, ja nii nagu vibumehed, kellel on sihtmärk (σκοπὸν), saavutame paremini selle, mida peab, ([[deon|δέοντος]])? Kui 1094a25 nii, siis tuleb püüda üldjoonteski aru saada, mis see üldse on ja millise teaduse või võime juurde see kuulub. Võib arvata, et see kuulub kõige isandlikuma ja kõige juhtivama juurde. Ja see paistab olevat poliitika[-teadus või -võime]. Seda, milliseid teadusi on [[polis]]tes tarvis 1094b ja milliseid keegi peab õppima ja kuhumaani, määrab tema [poliitikakunst]; näeme ka, et kõige austusväärsemad võimed on tema all, nagu näiteks väejuhtimiskunst, majapidamiskunst, kõnekunst; et ta kasutab ülejäänud [praktilisi] teadusi 1094b5 ning ka kirjutab seadusandlikult ette, mida peab (δεῖ) tegema ja millest peab hoiduma, siis tema eesmärk hõlmab teiste [kunstide] eesmärgid, nii et see ongi inimese hüve. Sest kui ka see on ühele [inimesele] ja polisele sama, paistab polise hüve saavutamine ja hoidmine suurem ja täielikum: soovitav on see ka 1094b10 ainult ühe puhul, aga rahva (ἔθνει) ja poliste puhul on see kaunim ja jumalikum. [Siinne] uurimine püüdlebki selle poole, nii et see on mingi poliitiline uurimine. =====Kommentaar===== [[Lõputu regress]]i vältimine (''[[horror infiniti]]'') on Aristotelesele tüüpiline. See motiiv esineb teadaolevalt esimest korda Platoni "[[Lysis]]es".<ref name="AxL91" /> Siinne jutt, et poliitikakunsti eesmärk on parim, on vastuolus 10. raamatu jutuga "teooriast" kui parimast.<ref name="wjzCT" /> Iga kord, kui me soovime teisi asju selle pärast ja soovime seda selle enda pärast, mitte millegi muu pärast, siis see eesmärk ei ole mitte ainult hea, vaid ülim. See on ilmne sellest, et eesmärk, mille pärast teisi eesmärke taotletakse, on tähtsam kui need. Aga mingi selline inimeste asjade eesmärk peab olema. Sellepärast on inimese elul või tegevusel mingi hea eesmärk, mis on ülim. [[Väikeeeldus]]e tõestab Aristoteles vastuväiteliselt. Ühte eesmärki soovitakse teise nimel. Me kas jõuame mingi eesmärgini, mida ei soovita teise nimel, või ei jõua. Kui jõuame, on propositsioon tõestatud. Kui me sellist eesmärki ei leia, siis iga eesmärki soovitakse mõne teise nimel. Sel juhul me peame lõputult edasi minema. On aga võimatu, et eesmärgid läheksid lõputult edasi. Järelikult peab olema mõni eesmärk, mida ei soovita teise nimel. Seda, et eesmärkides on võimatu lõputult edasi minna, tõestab ka argument, millel on võimatu lahendus. Kui me läheksime oma eesmärkide soovimises lõputult edasi, nii et ühte eesmärki soovitaks alati teise nimel lõpmatuseni, siis me ei jõuaks kunagi punkti, kus inimene saavutaks soovitud eesmärgid. Aga seda, mida inimesel pole võimalik saada, soovib ta viljatult. Järelikult oleks eesmärk, mida ta soovib, kasutu ja asjatu. Aga see soov on loomulik, sest hüve on see, mida kõik olendid loomulikult soovivad. Sellest järeldub, et loomulik soov oleks kasutu ja asjatu. Aga see on võimatu, sest loomulik soov ei ole midagi muud kui kalduvus, kuulub asjadele [[esmaliikumapanija]] dispositsiooni tõttu, ja see ei saa asjatuks jääda.<ref name="96Hj4" /> Aristoteles järeldab sellest, et inimesel on tarvis teada, et inimeste asjadel on ülim eesmärk, sest see on elus väga tähtis: sellest on kõigis inimelu järkudes palju abi. Tõepoolest, inimene ei saa vahetult saavutada midagi, mis on suunatud teisele, kui ta ei tea seda teist, millele see on suunatud. Näiteks vibulaskja laseb otse, sest ta hoiab silma sihtmärgil. Inimese kogu elu tuleks järjestada inimelu ülimale ja viimsele eesmärgile. Sellepärast on tarvis seda inimelu eesmärki teada. Asi on selles, et vahendi põhjend peab alati leiduma eesmärgis endas (199b34‒200b10). Et selle ülima eesmärgi teadmine on inimelu jaoks vajalik, siis peame kindlaks tegema, mis on ülim eesmärk ning millisesse spekulatiivsesse või praktilisse teadusesse selle uurimine kuulub. Teaduste abil ta saab aru spekulatiivsetest teadustest, ja oskuste abil praktilistest teadustest, sest seal on mõnede toimingute printsiibid. Me peame selle katse tegema, et näidata raskust inimelu viimsest eesmärgist arusaamisel, nagu ka kõigi viimsete põhjuste vaatlemisel. Me peaksime sellest aru saama üldjoontes, ainult tõenäosuslike tõendite põhjal, sest suuresti niisugune arusaamisviis ongi inimeste asjades kättesaadav.<ref name="96Hj4" /> Aristoteles põhjendab oma ettepanekut, et ülim eesmärk kuulub kõige tähtsamasse ja kõige tõelisemalt juhtivasse teadusesse. See on selge sellest, et eesmärgi vahendit käsitlevad teadused või kunstid sisalduvad eesmärki käsitleva teaduse või kunsti all. Siis peaks viimne eesmärk kuuluma kõige tähtsamasse teadusesse, mis tegeleb põhilise ja kõige tähtsama eesmärgiga, ja tõeliselt juhtivasse teadusesse, mis juhendab teisi selles, mida teha. Aga niisugune paistab olevat poliitikateadus. Sellepärast kuulub ülima eesmärgi vaatlemine sinna.<ref name="96Hj4" /> Aristoteles tõestab, et poliitikateadus on kõige tõelisemalt juhtiv ja kõige tähtsam. Ta paigutab poliitikateaduse alla asjad, mis kuuluvad juhtiva teaduse alla, ning teeb järelduse sellest. Juhtiva teaduse tunnused on esiteks see, et ta kirjutab alluvale kunstile või teadusele ette, mida teha, nii nagu ratsutamiskunst kirjutab ette päitsete valmistamise viisi, ja teiseks see, et ta kasutab seda oma eesmärkidel. Esimene rakendub poliitikateadusele nii spekulatiivsete kui ka praktiliste teaduste suhtes, kuid erinevalt. Poliitikateadus kirjutab praktilisele teadusele ette nii seda, kas ta peaks toimima, kui ka seda, milles tema toiming seisneb. Ta ei kirjuta sepale ette mitte ainult seda, et ta oma oskust rakendaks, vaid ka seda, et ta kasutaks seda teatud liiki nugade valmistamiseks. Mõlemad juhtiva teaduse tunnused on järjestatud inimelu eesmärgile. Aga spekulatiivsetele teadustele kirjutab poliitikateadus ette ainult selle, et nad peaksid toimima, kuid ei täpsusta, mida nad peaksid tegema. Poliitikateadus käsib geomeetriat õpetada või õpetada, ja niivõrd, kui niisugused tegevused on tahtlikud, kuuluvad need eetika aine alla ja neid saab järjestada inimelu eesmärgile. Aga valitseja ei kirjuta geomeetriale ette, mis järeldusele kolmnurga kohta jõuda, sest see ei allu inimese tahtele ja seda ei saa järjestada inimese elu alla, vaid see sõltub asjade loomusest endast. Sellepärast poliitikateadus määrab, milliseid praktilisi ja spekulatiivseid teadusi tuleks riigis õppida, kes peaks neid õppima ja kui kaua. Teine juhtiva teaduse tunnus, alluvate teaduste kasutamine, kuulub poliitikateadusele ainult praktiliste teaduste suhtes. Sellepärast ta lisab, et kunstid, näiteks väejuhtimiskunst, majapidamiskunst ja kõnekunst, käivad poliitikateaduse alla. Poliitikateadus kasutab neid oskusi omaenda eesmärgil, nimelt riigi üldise hüve heaks.<ref name="96Hj4" /> Et poliitikateadus kasutab teisi praktilisi teadusi ja seadustab, mida teha ja mida tegemata jätta, siis selle teaduse kui juhtiva eesmärk hõlmab teiste praktiliste teaduste eesmärke. Poliitikateaduse eesmärk on järelikult inimese hüve, inimlike asjade ülim eesmärk. Poliitikateadus on ka oma erilise eesmärgi loomuse enda pärast kõige tähtsam teadus. On ilmne, et eelnev ja vägevam põhjus laienev rohkematele tagajärgedele. Kuigi hüve on sama eesmärk ühele inimesele ja kogu riigile, tundub olevat parem ja täiuslikum saavutada ja säilitada riigi hüve kui mingi ühe inimese hüve. Inimeste vahel vajalikku armastusse muidugi kuulub, et inimene hoiaks isegi üheainsa inimese hüve. Aga palju parem ja jumalikum on, kui seda tehakse kogu rahva ja riikide puhul. Mõnikord on isegi soovitavam, et seda tehtaks ainult ühe riigi puhul, aga palju jumalikum on, kui seda tehakse terve rahva puhul, millesse kuuluvad paljud riigid. Seda peetakse jumalikumaks, sest see näitab suuremat sarnasust Jumalaga, kes on igasuguse hüve viimne põhjus. Aga see ühele või mitmele riigile ühine huvi on poliitikateaduse aine. Sellepärast kuulub poliitikateadusesse kui kõige tähtsamasse teadusesse kõige erilisemal moel inimelu viimse eesmärgi vaatlemine. Aga poliitikateadus ei ole mitte lihtsalt kõige tähtsam, vaid selles inimeste asjadega tegelevate praktiliste teaduste jaotuses, mille viimset eesmärki poliitikateadus vaatleb. Kogu maailma viimset eesmärki vaatleb teoloogia, mis on lihtsalt kõige tähtsam. Aristoteles ütleb, et inimelu viimse eesmärgi käsitlemine kuulub poliitikateadusesse, sellepärast, et see raamat katab poliitikateaduse alusmõisteid.<ref name="96Hj4" /> ====3. peatükk==== =====Tõlge===== Arutlus on rahuldav, kui räägitakse selgelt vastavalt ainele; kõikidest arutlustest ei tule ühtemoodi täpsust otsida, nagu ka mitte käsitööde puhul. Kaunitel ja õiglastel asjadel, 1094b15 mida poliitikakunst uurib, on palju lahknevust ja korrapäratust, nii et tundub, et need on ainult kokkuleppeliselt (νόμῳ), mitte loomulikult (φύσει). Aga mingi samasugune korrapäratus on ka headel asjadel, sest paljudel tekib neist kahju: mõnesid on hukutanud rikkus, mõnesid mehisus. Nii et arutledes nendest 1094b20 ja lähtudes nendest tuleb rahulduda tõe näitamisega laias laastus ja ähmaselt, ning arutledes enamasti olevast ja selle põhjal, sellist ka järeldada. Samamoodi tuleb vastu võtta ka selle arutluse iga üksikasja; sest haritule on omane taotleda iga asja soole vastavat täpsuse astet, 1094b20 nii nagu asja loomus võimaldab; sest tundub, et võtta matemaatikult vastu tõenäosuslikke arutlusi on umbes nagu nõuda reetorilt tõestusi. Iga inimene otsustab õigesti selle üle, millest ta aru saab, ja on selle hea kohtumõistja. 1095a1 Nii et iga üksiku asja [hea kohtumõistja on see, kes on selles asjas] haritud, ja lihtsalt [hea kohtumõistja on see, kes on] kõiges haritud. Sellepärast ei ole noor inimene sobiv poliitikateaduse kuulaja; sest ta on elu asjades kogenematu, aga [meie] arutlused lähtuvad nendest ja käivad nende kohta; et ta kaldub järgima tundeid, 1095a5 siis ta kuulab asjatult ja kasutult, sest eesmärk ei ole mitte tunnetus, vaid tegu. Pole aga mingit vahet, kas ta on ealt noor või iseloomult nooruslik; sest puudujääk ei tule mitte ajast, vaid sellest, et tema elu ja iga tema püüdlus [διώκειν] järgib tunnet. Sest tema jaoks jääb tunnetus tulutuks, nii nagu nende jaoks, kes end ei ohjelda; 1095a10 nende jaoks aga, kes logose järgi igatsusi kujundavad ja tegutsevad, on nende asjade teadmine väga tululik. Nii kuulaja kohta, selle kohta, kuidas tuleb vastu võtta, kui ka ettepandud [teema] kohta olgu see sissejuhatuseks. =====Kommentaar===== Tõe ilmutamise meetod igas teaduses peaks olema kohane selle teaduse ainele. Kõigis aruteludes ei saa leida ega peaks otsima kindlust samal määral. Sama meetodit ei kasutata ka kõigi kunsti saaduste puhul. Iga töötegija töötab materjaliga sellele materjalile kohasel viisil, ühtmoodi mullaga, teistmoodi saviga, kolmandat moodi metalliga. Moraaliuurimise ainel on selline loomus, et täielik kindlus pole sellele kohane. Moraali aines on esimesel kohal vooruslikud teod. Neid nimetatakse õiglasteks ja põhiliselt need moraaliteadust huvitavad. Nende kohta ei ole ühiseid arvamusi, vaid inimeste hinnangud lahknevad. Esineb mitmesuguseid vigu, sest teatud tegusid peavad vastavalt ajale, kohale ja inimesele ühed õiglaseks ja heaks, teised ebaõiglaseks ja halvaks. Selle lahkarvamuse tõttu on mõned arvamusel, et ükski tegu pole õiglane või hea loomu poolest, vaid ainult seaduse järgi (sellest tuleb 2. raamatu juures rohkem juttu). Teiseks, väliste hüvede puhul tehakse vigu: kõik ei kasuta neid alati ühtemoodi. Mõnesid need aitavad, mõnesid kahjustavad. Paljusid hukutab rikkus, näiteks neid, keda röövlid mõrvavad. Mõned seavad end füüsilise julguse tõttu hooletult ohtu. Moraaliasjad on muutlikud ja lahknevad, need ei ole alati ühtmoodi kindlad.<ref name="ReferenceA">Aquino Thomas. "Nikomachose eetika" kommentaar, 3.</ref> Et tõestavas teaduses printsiibid peavad vastama järeldustele, siis nii muutliku aine ja nii muutlike eelduste juures on parem esitada tõde kõigepealt laias laastus, rakendades üldisi printsiipe üldistele asjadele ning liikudes tegude asjus lihtsalt (üldiselt) keerulisele (üksikule). Sest igas praktilises teaduses tuleb liikuda sünteetiliselt, deduktiivselt. Spekulatiivses teaduses seevastu tuleb liikuda analüütiliselt. Teiseks, tuleb näidata tõe lähendust, lähtudes selle teaduse printsiipidest. Moraaliteadus käsitleb tahte toiminguid, ja tahet ei pane liikuma mitte ainult hüve, vaid ka fiktiivne hüve. Kolmandaks, tuleb rääkida sündmustest, nii nagu need enamasti juhtuvad, st tahtlikest toimingutest, mis lähtuvad tahtest ja võib-olla kalduvad ühe alternatiivi poole, kuid ei toimu kunagi sunni all. Printsiibid peavad vastama järeldustele.<ref name="ReferenceA"/> Kuulaja peab nende piirangutega leppima. Haritu otsib igast asjast nii palju kindlust, nagu aine võimaldab. Muutlikus ja sattumuslikus asjas ei saa olla nii palju kindlust nagu paratamatus. Haritu ei peaks otsima rohkem kindlust ega leppima vähemaga, kui aine võimaldab. Vigu tuleb ette sellepärast, et ei arvestata, milline meetod on kohane. Matemaatika tegeleb ainega, kus on täielik kindlus; retoorika tegeleb poliitilise ainega, kus on vaadete mitmekesisus.<ref name="ReferenceA"/> Igaüks saab hästi otsustada ainult asjade üle, mida ta tunneb. Mingil alal haritu saab selle ala asjade üle hästi otsustada. Kõiges haritu saab kõige üle hästi otsustada. Hea kuulaja peab õpitavat mingil määral tundma. Aga noorel ei ole teadmist moraaliteaduse alla kuuluvate asjade kohta, sest neid saadakse teada enamasti kogemusest. Noor on elu lühiduse tõttu kogenematu. Kui näiteks öeldakse, et helde jätab odavamad asjad endale ja teeb teistele kallima kingituse, siis noor seda kogenematuse tõttu võib-olla eitab. Sellepärast on ilmne, et noor ei ole hea poliitikateaduse õppija.<ref name="ReferenceA"/> Moraaliteadus õpetab järgima mõistust ja hoiduma asjadest, millele kired kallutavad, nagu himurus ja vihastamine. Inimesed kalduvad neile kahtemoodi: kas valikuga (näiteks seatakse eesmärgiks himuruse rahuldamine; siis ta on emotsioonide ori) või siis ollakse küll otsustanud kahjulikest naudingutest hoiduda, kuid kirg saab võitu (ohjeldamatu inimene). See, keda valitsevad emotsioond, õpib seda teadust asjata, st tulemuseta ja kasutult, saavutamata selle eesmärki. Selle teaduse eesmärk ei ole ainult teadmine, milleni kire orjad ehk võivad jõuda, vaid tegu, nagu kõigil praktilistel teadustel. Emotsioonide järgijad ei jõua vooruslike tegudeni. Pole vahet, kas õppija on ebaküps ealt või iseloomult (emotsioonide ori): üks ei saavuta selle teaduse eesmärki teadmise tõttu, teine teo tõttu. Puudujääk ei tule mitte ajast, vaid sellest, et elatakse emotsioonide järgi, püüeldes kõige poole, milleks emotsioonid kallutavad. Sellistele on see teadus kasutu, nagu ka ohjeldamatutele, kes ei tegutse vastavalt oma moraaliteadmisele. Neile aga, kes oma soove reguleerivad ning toimivad nii, nagu mõistus ütleb, on see kasulik.<ref name="ReferenceA"/> ====4. peatükk==== =====Tõlge===== Tagasi tulles aga öelgem, kui igasugune tunnetus ja valimine 1095a15 püüdleb millegi hea poole, siis mis see on, mis me ütleme olevat poliitikakunsti eesmärk ja mis on kõikide tegude viimne hüve. Nime asjus on küll enamik enam-vähem ühel meelel, sest nii paljud kui ka elegantsed (χαρίεντες) nimetavad seda [[õnn]]eks ([[eudaimonia|εὐδαιμονίαν]]) ning mõistavad [[hea elu|hästi elamist]] (εὖ ζῆν) ja hästi minemist ("hästi tegutsemist", εὖ πράττειν) samana 1095a20 õnnelik olemisega; aga selles, mis õnn on, on neil lahkarvamused, ning paljud annavad teistsuguse vastuse kui targad. Sest esimesed [peavad selleks] midagi silmnähtavat ja ilmset, nagu näiteks [[nauding]]ut või [[rikkus]]t või [[au]], ühed üht, teised teist, sageli ka üks inimene erinevat: haigena [[tervis]]t, vaesena 1095a25 rikkust; oma teadmatusest teadlikena aga imestavad nad nende üle, kes nimetavad selleks midagi suurt ja nendest üle olevat. Mõned aga arvasid, et nende paljude heade [asjade] kõrval on miski muu iseenesest (καθ᾽ αὑτὸ) [hea] [teine tõlgendus: olev], mis on ka kõigi teiste [asjade] hea olemise [[põhjus]] (αἴτιόν). Aga kõiki [[arvamus]]i ([[doxa|δόξας]]) läbi uurida on vist asjatum, piisab [nende vaatlemisest], mis on kõige 1095a30 valdavamad või millel paistab olevat mingi põhjendus. Ent ärgem unustagem, et on vahe arutlustel [λόγοι], mis lähtuvad esmaalustest [ἀρχῶν], ja arutlustel, mis viivad esmaalusteni. Sest ka [[Platon]] tõstatas õigusega [εὖ] küsimuse ja uuris, kas tee algab esmaalustest või viib esmaalusteni, 1095b1 nii nagu staadionil kohtunikest piirimärgi poole või ümberpöördult. Sest alustada tuleb tuttavast, see aga on kahesugune: meile [tuttav] ja lihtsalt [tuttav]. Küllap meil tuleb alustada meile tuttavast. Sest peab olema kommetelt kaunilt kasvatatud, 1095b5 et sobida kuulama kaunitest ja õiglastest ja üldse poliitilistest asjadest. Sest esmaalus on "et", ja kui see saab piisavalt selgeks, siis "miks" ei olegi vajalik; sellisel [inimesel kas] on esmaalged käes või tal on neid kerge haarata. Kellel aga pole kumbagi, see kuulaku [[Hesiodos]]t: 1095b10 Kõige parem on see, kes ise kõigest aru saab, hea jälle see, kes võtab kuulda head nõu. Ent see, kes ise ei saa aru ega teiselt kuuldut hinge ei võta, on jälle kasutu mees. [ ''[[Tööd ja päevad]]'', 293, 295–297.] =====Kommentaar===== Hästi elamine tähendab nii head elu kui ka õilsalt elamist; heakäekäik tähendab ka hästi tegutsemist. Juba Platon samastas mõlemat õnnega.<ref>Dirlmeyer 1983: 271.</ref> Siin alustab Aristoteles pärast sissejuhatust uurimust ennast. Esimeses osas uurib ta õnne, mis on inimese ülim hüve, ja jõuab järeldusele, et õnn on [[voorus]]est tulenev tegevus. Teises osas (alates 1102a4) ta arutab voorusi. Kolmandas osas ta viib traktaadi õnnest lõpule, selgitades, mis toiming ja mis loomuga see on. Seda ta teeb 10. raamatus (alates 1172a19).<ref name="ReferenceB">Aquino Thomas, "Nikomachose eetika" kommentaar, loeng 4.</ref> Esimese asjus ta teeb kaks asja. Esiteks ta selgitab oma kavatsust, teiseks viib selle ellu. Kavatsuse selgitus on osalt sissejuhatuses, osalt 4. peatüki alguses. Nüüd ta hakkab rääkima, mis on õnn. Ta esitab kõigepealt teiste arvamused, 9. peatükis (1097a16) hakkab ta rääkima oma arvamusest. Teiste arvamused ta kõigepealt esitab, 5. peatükis (alates 1095b12) ta uurib neid.<ref name="ReferenceB"/> Et viimsele eesmärgile on omane, et seda väga soovitakse, peavad inimesed õnneks seda, mida kõige rohkem soovitakse: haige tervist, kerjus rikkust, oma teadmatusest teadlik seda, kellel on mõtted, mis käivad talle üle mõistuse.<ref name="ReferenceB"/> Aga platonistid arvasid, et peale paljude erinevate meeltega tajutavate hüvede on üks, mis on absoluutne hüve ning on headuse enese lahutatud olemus. Nii nagu nad inimese lahutatud vormi nimetasid inimeseks iseeneses, nii ka lahutatud hüve hüveks iseeneses, ja see on kõikide teiste asjade headuse põhjus, niivõrd kui nad saavad osa ülimast hüvest.<ref name="ReferenceB"/> Aristoteles näitab, mis järjekorras niisuguseid arvamusi ja üldse kõiki moraaliasju tuleb arutada. Mõned arutlused lähtuvad printsiipidest, st liiguvad põhjustelt tagajärgedele, nagu näiteks põhjendatud faktitõestused (''propter quid''). Teised arutlused liiguvad tagajärgedelt põhjustele või printsiipidele. Need ei anna põhjendatud faktitõestusi, vaid lihtsalt faktitõestused (''quia''). Selle eristuse tegi varem Platon, kui ta küsis, kas tuleb lähtuda printsiipidest või liikuda nende poole. Siis ta pakub võidujooksu näite. Kohtunikud on jooksuraja alguses. Mõnikord jooksjad alustasid kohtunikest ja jooksid lõpujoone poole, mõnikord alustasid lõpust ja jooksid kohtunike poole. Ka arutluses on kahesugune järjestus. Et igas aines järjestust teada, peab mõtlema, et alustada tuleb sellest, millest paremini aru saadakse. Tuttavamate asjade kaudu jõutakse tundmatute asjade tundmiseni. Asju nimetatakse tuttavamateks kahel moel. Mõned on tuttavamad meie suhtes, nagu näiteks liitne ja meeltega tajutav; teised on tuttavamad absoluutselt ja iseeneses, nagu lihtsad ja aruga haaratavad. Et me tunnetame arutledes, tuleb lähtuda sellest, mis on meile tuttavam. Kui absoluutselt tuttavam on sama mis meile tuttavam, siis mõistus alustab printsiipidest, nagu matemaatikas. Kui aga absoluutselt tuttavam erineb meile tuttavamast, tuleb liikuda tagajärjelt põhjusele, nagu loodus- ja moraaliteadustes. Et moraaliteadustes tuleb alustada meile tuttavamast, teatud täheldatud tagajärgedest inimeste tegude juures, siis peab see, kes tahab olla pädev moraaliteaduse õppija, olema kursis inimese elamise viisidega ja nendes kogenud, jutt on nimelt välisest hüvest ja õiglastest ehk vooruslikest tegudest ning üldse kodanikuasjadest, nagu seadustest ja poliitilistest asjadest ja teistest niisugustest asjadest. Asi on selles, et moraaliasjades tuleb võtta printsiibiks, et asi on nii. Näiteks me võtame kogemusest ja kombest, et himurust ohjeldab paastumine. Kui see on kellelegi ilmne, siis tal ei ole tegutsemise juures vajalik saada aru tervikseletusest. Nii on arstil ravimiseks tarvis teada ainult seda, et see ravim ravib teatud haigust. Selleks aga, et põhjust teada, on tarvis teaduslikku teadmist, mida taotletakse peamiselt spekulatiivsetes teadmistes.<ref name="ReferenceB"/> See, kes on inimeste asjades osav, kas avastab tööprintsiibid iseseisvalt ja peab neid iseenesest teadaolevateks või võtab need altilt kelleltki teiselt. Hesiodos ütleb, et parim on see mees, kes ise aru saab, ja hea mees võtab vastu selle, mida teine ütleb. Aga mees, kes ei suuda ei ise aru saada ega meeles hoida seda, mida ta teiselt kuuleb, on teaduse omandamise suhtes kasutu.<ref name="ReferenceB"/> ====5. peatükk==== =====Tõlge===== Tuleme aga tagasi sinna, kust me kõrvale kaldusime. Sest paistab, et hea 1095b15 ja õnn võetakse eludest mitte ilma aluseta, paljud ja kõige jämedamad [peavad selleks] naudingut; sellepärast neile meeldib naudingule pühendatud elu. Sest on kolm kõige põhilisemat [elamise viisi], äsja mainitu, poliitiline ja kolmandana teoreetiline. Paljud paistavad olevat täiesti 1095b20 orjalikud, valides nuumloomade elu, saades õigustuse sellest, et paljudel võimul olijatest on samasugused tunded nagu [[Sardanapallos]]el. Elegantsed ja tegevad aga [peavad heaks ja õnneks] au, sest poliitilisel elul on enam-vähem see eesmärk. Aga see paistab olevat otsitavast pealiskaudsem, sest tundub, et [au] 1095b25 on rohkem neis, kes austavad, kui selles, keda austatakse, Hüve aga me arvame olevat midagi isiklikku ja raskesti äravõetavat. Ometi tundub, et au aetakse taga selleks, et olla kindel, et ollakse hea; nad tahavad igatahes, et neid austaks elutargad, kes neid tunnevad, ja vooruse eest; nii et on selge, et vähemalt 1095b30 nende silmis on voorus parem [kui au]. Võib-olla võibki siis pidada hoopis seda poliitilise elu eesmärgiks. Paistab aga, et seegi on poolik: tundub ju, et ka magades on võimalik omada voorust, või kogu elu tegevuseta olles, ja vaeveldes kõige suurema kannatuse ja häda käes; 1096a1 ja seda, kes niimoodi elab, ei nimetaks keegi õnnelik olevaks, kui ta just teesist hoolega kinni ei hoia. Aga aitab sellest, sest sellest on küllalt juttu ka üldistes [ἐγκυκλίοις] [õpetustes]. Ja kolmas [elamise viis] on teoreetiline, 1096a5 mida me uurime allpool. Raha taga ajav elu on aga midagi sunnitut, ja rikkus nähtavasti ei ole see Hüve, mida me otsime, sest see on kasulik ka millegi muu pärast. Sellepärast võib [selleks] pidada pigem ülalpool mainitud eesmärke [naudingut ja au], sest neid armastatakse nende endi pärast. Paistab aga, et ka kumbki neist pole [see], kuigi nende kasuks 1096a5 on esitatud palju argumente. Nii et jäägu need nüüd kõrvale. =====Kommentaar===== Siin uurib Aristoteles nende arvamust, kes arutavad õnne moraali seisukohast ja kelle meelest õnn on mõni selle elu hüvedest. Järgmises peatükis uurib ta nende arvamust, kes ei aruta õnne moraali seisukohast ja kelle meelest see on mingi lahutatud hüve. Paistab, et mõned arvavad mitte ilma aluseta, et õnn on puhtinimlik hüve, mis kuulub sellesse ellu. See on kõigi tegemiste eesmärk elus. Vahendid on selle eesmärgiga vastavuses. Sellepärast on tõenäoline, et õnn on sellesse ellu kuuluvate asjade seas.<ref name="ReferenceC">Aquino Thomas. "Nikomachose eetika" kommentaar, loeng 5.</ref> Mõned inimesed valivad selle elu hüvede seast naudingu ning paigutavad õnne sellesse. Nende seas on ka teadmise ja õpetatuse või moraalsuse poolest väljapaistvaid inimesi. Isegi [[epikuurlased]], kes pidasid naudingut ülimaks hüveks, kultiveerisid hoolikalt voorusi. Nad tegid seda aga naudingu nimel, kartes, et pahed seda takistavad. Näiteks liigsöömine tekitab kehalist kannatust, vargus viib vanglasse. Eri pahed takistavad naudingut eri moel. Need, kes teevad naudingust ülima eesmärgi, armastavad väga naudinguelu, sest viimne eesmärk on väga armastamisväärne.<ref name="ReferenceC"/> Aristoteles eristab meelelist, avalikku ja kontemplatiivset elu kui põhilisi tüüpe. IX raamatus ütleb Aristoteles, et igaühe meelest on tema elu see, mille poole teda kõige tugevamani tõmbab. Et inimest tõmbab kõige tugevamini viimne eesmärk, siis elu tüüpe eristatakse viimse eesmärgi tüüpide järgi. Eesmärgil on hüve loomus, ja hüve on kolmetine: kasulik, nauditav ja vooruslik ehk auväärne. Nauditaval ja vooruslikul on eesmärgi loomus, sest need on soovimisväärsed nende endi pärast. Vooruslikuks nimetatakse seda, mis on mõistuse järgi hea, ja sellega on seotud nauding. Nauditavat kui vooruslikust erinevat nimetatakse heaks meelte põhjal. Mõistus on nii spekulatiivne kui ka praktiline. Meeleliseks nimetatakse elu, mis võtab eesmärgiks meelte naudingud, avalikuks elu, mis võtab eesmärgiks praktilise mõistuse hüve, näiteks vooruslikud teod, kontemplatiivseks elu, mis võtab eesmärgiks spekulatiivse mõistuse hüve – tõe kontempleerimise.<ref name="ReferenceC"/> Meeleline elu võtab paratamatult eesmärgiks need väga tugevad naudingud, mis tulevad loomulikest toimingutest indiviidi säilitamiseks – söömisest, joomisest ja suguelust. Sellised naudingud leiduvad nii inimestel kui ka loomadel. Järelikult paistavad inimesed, kes need eesmärgiks võtavad, loomalikud, sest nad valivad elu, mida naudivad isegi sead. Kui inimese õnn seisneks selles, tuleks ka toitu ja sugulist läbikäimist nautivaid loomi õnnelikuks nimetada. Eeldusel, et õnn on inimesele iseloomulik hüve, ei saa see nendes seisneda. Mõned on sel arvamusel sellepärast, et paljud valitsejad, keda lihtinimesed pidasid väga õnnelikuks, olid väga andunud meelelisusele.<ref name="ReferenceC"/> Tegeva ehk avaliku elu eesmärk on auväärne hüve. Seda nimetatakse auväärseks, sest see kuulub au juurde. Sellepärast kuuluvad selle juurde au ise ja voorus, mis on au põhjus. Vooruslikud ja tegevad inimesed peavad õnneks au, sest avaliku elu ainus eesmärk paistab olevat au, millega tasutakse poliitiliselt edukatele, mistõttu avalikult tegevatele näib õnn tõenäoliselt seisnevat aus. Aga me arvame, et õnn on õnnelikule inimesele omane hüve, mida on temalt raske ära võtta. Aga au tundub seisnevat hoopis austaja tegevuses ning olevat tema, mitte austatava võimuses. Sellepärast on au midagi õnne suhtes välist ja pealiskaudset. Õnn on mingi väga hea asi, mida ei taotleta teise asja pärast. Aga aust on midagi paremat, nimelt see, mille eest au taotletakse. Paistab, et au taotletakse selleks, et teiste otsustusega kinnitada kindlat arvamust, et ollakse hea inimene. Sellepärast otsitakse au elutarkadelt õige otsustusvõimega inimestelt, ja nendelt, kes neid kõige paremini tunnevad ning saavad olla paremad kohtunikud. Sellepärast taotlevad nad, et neid austataks vooruse eest, mis on inimese hüve allikas, nagu II raamatus näidatakse. Nii et voorus, mille eest au taotletakse, on parem kui au. Järelikult õnn ei seisne aus.<ref name="ReferenceC"/> Võib-olla keegi arvab sellepärast, et avaliku elu eesmärk ei ole mitte au, vaid voorus. Aga tundub, et õnn on kõige täiuslikum hüve. Aga voorus seda ei ole, sest seda leitakse mõnikord ilma tegevuse täiuseta, nagu magava voorusliku inimese puhul. Võib ka olla, et vooruslikul inimesel ei tule kogu elu jooksul juhust oma voorust rakendada. Eriti ilmne on see suuremeelsuse ja helduse puhul, mida vaesel pole kunagi võimalik rakendada. Sellepärast voorus ei ole sama mis õnn. Teiseks, vooruslik võib olla saatuse ebasoosingus. Siis ta ei ole õnnelik. Sellepärast voorus ei ole sama mis õnn.<ref name="ReferenceC"/> Kontemplatiivse elu uurimine lükatakse edasi X raamatusse.<ref name="ReferenceC"/> Vähem tõenäoline arvamus peab õnneks raha, millel on kasuliku eesmärgi loomus. Aga see pole ühitatav viimse eesmärgi loomusega, sest asja nimetatakse kasulikuks sellepärast, et ta on järjestatud eesmärgile. Et aga rahal on üldine kasulikkus ajalike hüvede suhtes, on arvamusel, et õnn on raha, teatud tõenäolisus. Aga raha omandatake sunni all ja sellest lahkutakse sunni all. Aga see ei käi kokku õnnega, mis on vabatahtlike toimingute eesmärk. Järelikult õnn ei seisne rahas. Me otsime õnne kui hüve, mida ei taotleta millegi muu pärast. Aga raha taotletakse millegi muu pärast, sest ta on loomu poolest kasulik hüve. Sellepärast õnn ei seisne rahas.<ref name="ReferenceC"/> ====6. peatükk==== =====Tõlge===== Üldist on parem samamoodi uurida [ἐπισκέψασθαι] ja näidata raskusi [διαπορῆσαι] selles, kuidas sellest räägitakse, kuigi see uurimine läheb raskeks [προσάντους], sest mehed, kes ideed sisse tõid, olid [meie] sõbrad. Ja samamoodi peetakse küllap paremaks ja selleks, mida peab, tõe päästmiseks 1096a15 isegi omasest lahti öelda, pealegi kui ollakse ka filosoofid; sest kui ka mõlemad on sõbrad, on vaga eelistada tõde. Selle arvamuse sissetoojad ei postuleerinud ideid selles, millest nad rääkisid kui eelnevast ja järgnevast, sellepärast nad ka ei väitnud arvude ideed; Hüvest aga räägitakse nii 1096a20 selles, mis on, missuguses kui ka selles, mis on millegi suhtes, aga see, mis on iseenesest ja [[substants]], on loomu poolest eelnev sellele, mis on millegi suhtes ([viimane on] nagu oleva kõrvalvõrse ja aktsidents [συμβεβηκότι]); nii et ei ole mingit nendele ühist ideed. Edasi, hüvest räägitakse sama mitmeti nagu olevast (seda öeldakse nii selles, mis, nagu näiteks jumal ja 1096a25 aru, missuguses, [nagu näiteks] voorused, kui paljus, [nagu näiteks] õige mõõt, selles, mis on millegi suhtes, [nagu näiteks] kasulik, ajas, [nagu näiteks] õige hetk, kui ka kohas, [nagu näiteks] [hea] elukoht, ja muus sellises), nii et on selge, et ei saa olla mingit ühist ja ühte üldist, sest sellest ei räägitaks kõikides kategooriates, vaid ainult ühes. Edasi, kuna 1096a30 ühe idee järgi oleva kohta on üks teadus, oleks ka kõigi heade [asjade] kohta üks teadus; nüüd aga, ka ühe kategooria all oleva kohta on paljud [teadused], nagu näiteks õige hetke kohta sõjas väejuhtimisteadus ja haiguses arstimisteadus, ning paraja määra kohta toidus arstimisteadus ja kehalises tegevuses gümnastikateadus. Kellelegi jääks aga arusaamatuks, mida 1096a35 küll mõeldakse [sõnaga] αὐτοέκαστον ['iga [asi] ise'], kui nii inimeses endas [αὐτοανθρώπῳ] 1096b1 kui ka inimeses on üks ja seesama inimese logos. Selles, et [see on] inimene, need ju ei erine; ja kui nii, siis ka mitte selles, et [see on] hea. Aga [asi] ei ole ju sellepärast rohkem hea, et ta on igavene, sest pikaajaline [asi] ei ole valgem kui 1096b5 ühe päeva kestev. Usutavam tundub see, mida [hüve] kohta ütlevad [[pütaagorlased]], kes paigutavad hüvede tabelisse ühe; paistab, et neid järgis ka [[Speusippos]]. Aga olgu selle kohta teine arutlus; öeldule võidakse vastu väita, et nende arutlused ei käinud mitte igasuguse hüve kohta, 1096b10 vaid [hüvedeks] ühe [[eidos]]e järgi nimetasid nad neid, mille poole püüeldakse ja mida hinnatakse nende endi pärast, poieetilisi hüvesid aga, mis neid kas hoiavad või vastupidist ära hoiavad, sellepärast ka nimetatakse teistmoodi. Niisiis on selge, et heaks nimetatakse kaheti, [ühtesid] nende endi pärast ja teisi nende pärast. Eristades 1096b15 niisiis kasulikest neid, mis on nende endi pärast, vaatame, kas [viimaseid] nimetatakse [hüvedeks] ühe idee järgi. Missuguseid [asju] arvata [hüvedeks] nende endi pärast? Kas niisuguseid, mille poole püüeldakse ka siis, kui need on eraldi, nagu näiteks arusaamine ja nägemine ning mõned naudingud ja aud? Sest isegi kui me püüdleme nende poole millegi muu pärast, arvataks need ikkagi headeks nende endi pärast. Või mitte midagi 1096b20 muud peale idee? Eidos oleks siis asjatu. Aga kui need [teised asjad] on [head] nende endi pärast, siis peab Hüve logos ilmnema kõigis neis samana, nii nagu valgesuse logos lumes ja valges tinas. Aga au, praktilise tarkuse ja naudingu kui hüvede logosed on erinevad ja erisugused. 1096b25 Niisiis ei ole mingit ühist hüve ühe idee järgi. Aga kuidas siis [asju] [heaks] nimetatakse? Need ei näe ju välja nagu juhuslikult ühenimelised. Kas siis sellepärast, et need [pärinevad] ühest [hüvest], või sellepärast, et need kõik aitavad kaasa ühele [hüvele], või pigem analoogia järgi? Sest nii nagu kehas [on hüve] nägemine, on hinges [hüve] aru, ja muu muus. 1096b30 Aga võib-olla tuleb see praegu kõrvale jätta, sest selle üksikasjad oleksid kohasemad teises filosoofias. Sama lugu on ka idee puhul; sest isegi kui on mingi üks [kategooriatele] ühiselt [τὸ κοινῇ] preditseeritav hüve või mingi eraldi ise iseeneses [καθ᾽ αὑτό] [olev] [hüve], on selge, et see ei saa olla tegutsemisega saavutatav [πρακτὸν] ega inimesele kättesaadav; aga me otsime midagi niisugust. 1096b35 Võib-olla keegi arvab, et seda on parem tunda 1097a1 kättesaadavate ja tegutsemisega saavutatavate hüvede jaoks, sest kui meil on niisugune näidis, siis me teame paremini ka hüvesid meie jaoks, ja kui me neid teame, siis me saavutame need. [Sellel] arutlusel on küll mingi usutavus, aga paistab, et ta räägib teadustele vastu: 1097a5 sest kõigil [neil] on eesmärgiks mingi hüve ja [need] püüavad [sellest] puudujäävat tasa teha, [kuid] jätavad kõrvale selle [eraldi hüve] tunnetamise. Pealegi, pole tõenäoline [εὔλογον], et nii suur abi oleks kõigile käsitöölistele teadmata ja nad ei otsiks seda. Raske on ka taibata, mis kasu on kangrul või puusepal oma kunsti jaoks sellest, et ta teab selle hüve ennast, 1097a10 või kuidas see, kes on vaadanud ideed ennast, on parem arst või väejuht. Tundub ju, et arst ei mõtle mitte niivõrd tervisele kui inimese [tervisele], pigem aga võib-olla selle [inimese tervisele], sest ta arstib igaühte. Ja sellest olgu niisuguste asjade kohta küllalt. =====Kommentaar===== ======Lahutatud hüve uurimise paremus ja vastumeelsus====== Lahutatud hüve, milles platonistide väitel seisneb inimeste õnn, nimetati üldiseks hüveks. Kõiki asju nimetatakse heaks selles osalemise poolest. Võib-olla on parem põhjalikult uurida selle üldise hüve olemasolu üle ja uurida, mis on selle loomus, kui arutada ülalmainitud hüvesid. Hüve uurimine on filosoofilisem ja kuulub sobivamalt tõelise hüve arutamise juurde kui iseeneses võetud arvamused. Kui aga neid võtta ülalmainitud kavatsuse järgi uurida arvamusi, tundub see meie kavaga paremini kooskõlas olevat. Siin ta ütleb "võib-olla", väljendades kahtlust. Seda ta uurib vastumeelselt, sest selle arvamuse tõid sisse tema sõbrad platonistid. Aristoteles oli ise Platoni õpilane ning selle arvamuse tagasilükkamine tähendaks õpetaja kahjustamist. Ta tõstatab selle küsimuse siin, mitte teistes töödes, kus ta samuti lükkab Platoni arvamuse tagasi, sest sõbra arvamuse tagasilükkamine ei ole tõe vastu, tõde aga on spekulatiivsete teaduste põhiobjekt. Küll aga on see heade kommete vastu, mida selles raamatus arutatakse. See kaalutlus ei heiduta teda. Tundub parem, st auväärsem ja kombekohasem ning isegi kohustuslik, et inimene ei kõhkleks tõe nimel oma sõpradele vastu seismast. See on heade kommete jaoks nii vajalik, et muidu voorus ei säili. Kui inimene ei eelista tõde sõpradele, teeb ta väära otsustuse ja annab valetunnistust nende kaitseks. See on vooruse vastane. Mõistus kirjutab ette, et kõik eelistaksid tõde sõpradele; eriti puudutab see filosoofe, kelle kutsumus on uurida tarkust, mis on tõe teadmine. Seda, et tõde tuleb eelistada sõpradele, tõestab ta nii. Suurem sõber on see, kellele me võlgneme suurema arvestamise. Kuigi me peaksime olema nii tõe kui ka kaasinimeste sõbrad, peaksime armastama pigem tõde, sest kaasinimest peaksime armastama tõe ja vooruse pärast (8. raamat). Tõde on parim sõber, keda tuleb austada. Tõde on jumalik asi, sest see leidub esmaselt ja peamiselt Jumalas. Ta järeldab sellepärast, et on vooruslik austada tõde rohkem kui sõpru. Peripateetik Andronikos ütleb, et vagadus teeb inimesed Jumala asjadele ustavaks ja kuulekaks. Ka Platon, kes lükkab tagasi oma õpetaja Sokratese arvamuse, ütleb, et tõest tuleks hoolida rohkem kui millestki muust. Mujal ütleb ta, et kuigi Sokrates on tema sõber, kuid tõde on suurem sõber. Ta ütleb ka, et Sokratese vaadetest tuleb hoolida, aga tõest rohkem.<ref name="ReferenceD">Aquino Thomase kommentaar "Nikomachose eetikale", loeng 7.</ref> ======Kõigile hüvedele ühise idee tagasilükkamine====== Aristoteles lükkab tagasi Platoni seisukoha, et inimese õnn seisneb hüve ühises idees. Ta näitab esiteks, et ei ole ühte ühist hüve ideed, ja teiseks, et kui ka oleks, ei seisneks inimese õnn selles. Esimese kohta ta näitab kõigepealt, et ei saa olla ühte ühist hüve ideed. Teiseks ta uurib, kuidas platonistid sellest ideest rääkisid. Esimese puhul tuleb arvesse võtta, et Aristoteles ei mõtle tagasi lükata arvamust, et on olemas lahutatud hüve. "Metafüüsika" 10. raamatus (ptk 10, 1075a11) mainib ta maailmast lahutatud hüve, millele kogu maailm on järjestatud, nii nagu sõjavägi on järjestatud kindrali hüvele. Ta lükkab tagasi arvamuse, et lahutatud hüve on kõigile hüvedele ühine idee. Selle arvamuse tagasilükkamiseks kasutab ta kolme argumenti. Esiteks, platonistid ei postuleerinud nende asjaklasside ideed, milles leiduvad eelnevus ja järgnevus, näiteks arvud, sest kaks eelneb loomu poolest kolmele. Platonistid ei arvanud, et arvul üldiselt oleks lahutatud idee, küll aga postuleerisid üksikute arvude, näiteks kaks, kolm jne, lahutatud ideed. Asi on selles, et asjad, milles leidub eelnevus ja järgnevus, ei tundu olevat ühte järku ning järelikult ei osale ühes idees. Aga heade asjade seas on eelnevus ja järgnevus. See on selge asjaolust, et hüve leidub selles, mis on, ehk substantsis, samuti kvaliteedis jt sugudes. On ilmne, et see, mis on olev iseeneses, substants, on loomupäraselt eelnev kõigile asjadele, millel on olemine ainult suhtes substantsiga, nagu kvaliteet, mis on substantsi mõõt, kvaliteet, mis on substantsi dispositsioon, ja suhe, mis on substantsi viide. Sama kehtib teistes kategooriates, mis on just nagu oleva või substantsi võsud. See on olev täies mõttes, ja sellest on sigitatud ja tuletatud kõik teised sood, mida nimetatakse olevaks niivõrd, kui need on substantsi aktsidentsid. Sellest ta järeldab, et ei saa olla ühist hüve ideed. Teiseks, Platon pidas ideed kõigi nende asjade logoseks, loomuseks või olemuseks, mis idees osalevad. Järelikult ei saa olla ühte ideed asjadel, millel pole ühist loomust. Aga eri kategooriatel ei ole ühte ühist loomust, sest nende kohta ei preditseerita midagi univookselt. Aga hüve, nagu ka olemine, millega see on pööratav, leidub igas kategoorias. Seda, mis on, ehk substantsi Jumalat, kelles ei ole kurja, nimetatakse heaks; aru, mis on alati tõene, nimetatakse heaks. Kvaliteedis preditseeritakse head vooruse kohta, mis teeb enda omaja heaks; kvantiteedis keskmist, mis on hea kõiges mõõdetavas. Suhtes preditseeritakse head kasuliku kohta, mis on hea kohase eesmärgi suhtes. Ajas preditseeritakse seda soodsa kohta; ja kohas kõndimiseks sobiva koha kohta, nagu suvemaja. Sellepärast on selge, et ei ole mingit ühte hüve, mis on kõigi hüvede idee ehk ühine logos. Muidu ei leiduks hüve igas kategoorias, vaid ainult ühes. Kolmandaks, väljaspool vaimu olevad asjad omandavad Platoni järgi soo või liigi vormi, osaledes idees, nii et vaim ei tea kivi, kui ta ei osale kivi idees. Nõnda osaleb vaim nende asjade teaduses või teadmises, kui temasse vajutatakse nende ideed. Järelikult on üksainus teadus kõikidest asjadest, mis osalevad ühes idees. Nii et kui on üks kõigi hüvede idee, siis see kuulub ühe teaduse uurimise alla. Aga see on väär isegi ühteainsasse kategooriasse kuuluvate hüvede puhul. Ta lisab seda kartusest, et keegi võib teadusi määratleda kategooriate erinevuse järgi. Aga väejuhtimisteadus uurib soodsat hetke sõjas, arstiteadus haiguses, gümnastikateadus kehalistes harjutustes. Tuleb välja, et ei ole ühte kõikide hüvede ühist ideed.<ref>Aquino Thomase kommentaar "Nikomachose eetikale", loeng 6.</ref> ======Lahutatud hüve loomus on sama mis igal hüvel====== Aristoteles näitas juba, et ei ole kõigi hüvede ühist ideed. Et aga platonistid ei nimeta lahutatud hüve mitte ainult hüve vormiks, vaid ka absoluutseks hüveks, tahab ta siin uurida, kas seda nimetatakse kohaselt selle nimega. Ta näitab esiteks, et lahutatud hüve ei nimetata kohaselt absoluutseks hüveks. Teiseks ta näitab, et lahutatud hüve postuleerimine absoluutseks on vastuolus ütlusega, et see on kõigi hüvede ühine idee. Esimese puhul ta näitab, et lahutatud hüve ei nimetata kohaselt absoluutseks hüveks (hüveks iseenesest). Teiseks ta välistab ühe vastuväite, kolmandaks ta võrdleb seda õpetust Pythagorase vaatega. Esimese puhul tuleb arvestada, et lahutatud hüve, kõigi hüvede põhjus, tuleks paigutada kõrgemale headuse astmele kui head asjad meie ümber, sest lahutatud hüve on kõige viimne eesmärk. Paistab aga, et selle õpetuse järgi ei ole see kõrgem headuse aste kui teised astmed. See on näha sellest, et platonistid nimetasid iga lahutatud asja absoluutseks ehk iseeneses olevaks, nagu inimeseks iseeneses ja isegi hobuseks iseeneses. On selge, et üks ja seesama loomus kuulub inimesele, kes elab meie seas, ja inimesele iseeneses, ideaalsele inimesele. Seda ta tõestab tõigaga, et ideaalne inimene ja mateeriasse rüütatud inimene ei ole inimesena erinevad, küll aga erinevad mõnes muus suhtes, näiteks sellel üksikul inimesel on mateeria. Eluka ja inimese mõiste ei erine loomsuse poolest, vaid inimese mõistusliku printsiibi poolest, mis tal on lisaks loomsusele. Nõndasamuti paistab, et ideaalne inimene ei erine sellest üksikust inimesest inimese loomuse poolest, vaid selle poolest, et sel üksikul inimesel on peale selle, et ta on inimene, ka mateeria. Samal põhjusel ei ole hüve, mida nimetatakse absoluutseks, hüve, mis erineks loomuse poolest sellest üksikust hüvest, kuigi erinevus on mingis teises suhtes.<ref name="ReferenceD"/> ======Igavese hüve loomus on sama mis mööduval hüvel====== Keegi võib öelda, et hüve iseeneses on parem, sest ta on igavene, siinsed hüved aga on mööduvad. Tõepoolest, kauem kestev asi tundub parem ja soovitavam. Et seda välistada, märgib ta, et see, et hüve iseeneses on igavene, ei tähenda, et ta on parem. Igavene erineb mitteigavesest kestuse poolest, ja kestuse erinevus on väljaspool liigi loomust, sest ühe päeva kestev elu ja kestev elu ei erine elu logose poolest, vaid ainult kestuse poolest. Kui hüve võtta liigina, siis selle kestus on väljaspool hüve loomust. Pikem kestus ei tee elu paremaks. Kui mitte arvata platonistide kombel, et on üks hüve liik või idee, vaid hüve, nagu olemist, preditseeritakse igas soos, siis kestus ise on aja hüve. See lisaks midagi headusele. Sellepärast kestev oleks parem. Aga seda ei saa öelda, kui hüve on liik iseenesest.<ref name="ReferenceD"/> ======Pütaagorlaste seletus====== Ta võrdleb seda arvamust pütaagorlaste arvamusega. Platonistide järgi ühe ja hüve loomus on sama, sellepärast nad samastasid ühte iseeneses ja hüve iseeneses. Sellepärast nad olid sunnitud postuleerima ühte esimest hüve. Pütaagorlased aga panid ühe hüvede nimekirja, kuhu nad paigutasid: valguse (vastandlik pahe: pimedus), ühtsuse (paljus), teadmise (arvamus), paigalseisu (liikumine), sirge (kõver), meessoo (naissugu), parema (vasak), piiritletu (piiramatu), võrdse (ebavõrdne), ruudu (ristkülik). Ta ütleb, et selles punktis andsid pütaagorlased tõenäolisema seletuse kui platonistid, sest pütaagorlased ei olnud sunnitud pidama hüveks ühte loomust. Isegi Speusippos, kes oli Platoni õepoeg ja tema järglane Akadeemias, ei järginud selles punktis Platonit, vaid Pythagorast. Ta lisab, et asja arutatakse edasi "Metafüüsikas" (I 5, 986a13–b9).<ref name="ReferenceD"/> ======Lahutatud hüve ei ole absoluutne hüve====== Väide, et lahutatud hüve on absoluutne hüve või hüve iseeneses, on vastuolus platonistide vaatega, on olemas üksainus kõikide hüvede vorm. Aristoteles näitab kõigepealt, et absoluutne hüve ei saa olla kõikidele hüvedele ühine idee, seejärel, et ei saa olla kõikidele hüveks iseeneses nimetatavatele asjadele ühist ideed. Paistab, et platonistid eristavad hüvesid, mille poole püüeldakse ning mida valitakse ja soovitakse nende endi pärast, neid, mis on head esimeste pärast, ja neid, mis on head sellepärast, et nad hoiavad ära vastandliku pahe. Nii et hüve preditseeritakse kaheti. Esmased hüved on head iseeneses ja nende poole püüeldakse nende endi pärast. Nii hüve tekitavaid ja säilitavaid kui ka vastandlikku pahet piiravaid hüvesid nimetatakse headeks iseeneses heade asjade suhtes. Sellepärast on ilmne, et absoluutse hüve logos ei sobi kõigile hüvedele. Edasi näitab Aristoteles, et absoluutse hüve idee ei saa kuuluda kõigile hüvedele iseeneses. Asju, mis tekitavad või hoiavad hüvesid iseeneses või piiravad vastandeid, nimetatakse heaks sellepärast, et nad on kasulikud, ja absoluutse hüve loomus ei kuulu pelgalt kasulikule. Lahutame neist kasulikest asjadest asjad, mis on iseenesest head, ja vaatame, kas neid saab nimetada heaks ühe vormi järgi, mida nimetatakse absoluutseks hüveks. Mis liiki asju tuleb pidada heaks iseeneses? Kas absoluutseks tuleb nimetada mis tahes hüvesid, mille poole püüeldake nende endi pärast, nagu näiteks nägemine ning teatud liiki nauding ja aud? Nende poole püüeldakse küll mõnikord millegi muu pärast, milleks nad on kasulikud, aga nad on niigi head ja iseeneses soovitavad. Kas on mõni muu absoluutne hüve peale idee enese? Aristoteles jõuab järeldusele, et kui miski muu peale idee ei oleks hüve iseeneses, siis idee oleks eeskuju, mis on kasutu, sest ta ei oleks millelegi eeskujuks. Kui kõik eelmainitud asjad oleks head iseeneses, saades osa ideest, mis on ise hea, siis kõigis neis peaks esinema seesama headuse loomus, nii nagu lumes ja valges tinas on seesama valgesuse loomus, sest nad saavad osa ühest vormist. Aga ilmselt see ei ole tõsi. Au, elutarkus ja nauding on erineva loomusega, st au kui au loomus erineb elutarkuse kui elutarkuse loomusest. Pealegi, au kui hüve loomus erineb elutarkuse kui hüve loomusest. Sellepärast ei ole ühte headuse loomust kõigis heades asjades ja kõik nad ei ole soovitavad sama aspekti all. Nii et see, mida nimetatakse absoluutseks hüveks, ei ole midagi ühist kui kõigile hüvedele ühine üks idee.<ref name="ReferenceD"/> ======Kuidas siis asju heaks nimetatakse?====== Eri logoste järgi preditseeritakse esimesel viisil tähenduste järgi, mis on ilma suhteta mingi ühe asjaga. Need on puhtalt ekvivooksed, sest juhtumisi kasutab sama sõna üks inimene ühe asja kohta ning siis keegi teine täiesti teistsuguse asja kohta, nagu on ilmne, kui eri inimestel on sama nimi. Teisel viisil kasutatakse ühte sõna mitme asja kohta, mille tähendused ei ole täiesti erinevad, vaid millel on mingi sarnasus. Mõnikord need viitavad ühele printsiibile, näiteks mingit asja nimetatakse sõjaliseks kas sellepärast, et ta on sõjamehe relv, või sellepärast, et ta on sõjamehe rõivas, või sellepärast, et ta on sõjamehe liiklusvahend. Mõnikord need viitavad ühele eesmärgile: rohtu nimetatakse tervislikuks, sest ta tekitab tervist, toitu nimetatakse tervislikuks, sest ta säilitab tervist, ja kust nimetatakse tervislikuks, sest ta on tervise märk. Mõnikord on need erinevas proportsioonis sama subjektiga, nii nagu kvaliteeti nimetatakse olevaks sellepärast, et ta on iseeneses oleva (substantsi) dispositsioon, kvantiteeti sellepärast, et ta on substantsi mõõt, ja nii edasi. Või on üks proportsioon erinevate subjektidega, näiteks nägemisel on kehaga sama proportsioon nagu arul hingega. Nii et nii nagu nägemine on kehalise elundi vägi, on aru hinge vägi keha osaluseta. Head preditseeritakse paljude asjade kohta mitte täiesti erinevate tähendustega nagu täiesti ekvivooksete asjade korral, vaid analoogia ehk sama proportsiooni järgi, kuivõrd kõik hüved olenevad headuse esmaprintsiibist, olles järjestatud ühe eesmärgi poole. Aristoteles ei pidanud lahutatud hüve mitte kõigi hüvede ideeks ja logoseks, vaid nende printsiibiks ja eesmärgiks. Kõiki asju nimetatakse heaks analoogia ehk sama proportsiooni järgi, nii nagu nägemine on keha hüve ja aru on hinge hüve. Aristoteles eelistab seda kolmandat viisi, sest seda mõistetakse asjades inhereeriva headuse järgi, esimesed kaks viisi aga omistatakse lahutatud headusele, mille järgi asja nii õigesti ei nimetata.<ref name="ReferenceD"/> ======Lahutatud hüvest ei ole kasu====== Isegi kui ühine hüve idee oleks olemas, ei peaks õnne poole püüdlema selle idee järgi.<ref name="ReferenceE">Aquino Thomase "Nikomachose eetika" kommentaar, 8. loeng.</ref> See, kuidas preditseerida hüve ühe või teise logose järgi, tuleb nüüd kõrvale jätta, sest selle täpsem uurimine kuulub metafüüsikasse. Ka hüve idee vaatlemine ei kuulu siia. Tõepoolest, kui oleks üks hüve, mida kõige kohta univookselt preditseeritakse, või isegi kui oleks olemas lahutatud hüve iseeneses, siis see ilmselt ei oleks asi, mida inimene tekitab või omab, kuid me otsime just niisugust asja. Me otsime õnne, mis on inimese tegude eesmärk. Aga inimese õnn on kas miski, mida ta teeb, või midagi välist. See saab olla inimese eesmärk, sest seda kas tekitatakse, nii nagu maja on ehitamise eesmärk, või seda omatakse nagu asja, mida kasutatakse. On aga selge, et lahutatud hüve ei saa olla inimese tegevus ega inimese tekitatu. See ei tundu ka olevat midagi, mida inimene omaks, nii nagu ta omab asju, mida ta selles elus kasutab. Nii et ühine ehk lahutatud hüve ei ole see hüve, mida me uurime.<ref name="ReferenceE"/> Võidakse aga öelda, et lahutatud hüve on siiski igasuguse tekitava ja omatava hüve eeskuju. Kes tahab koopiatest aru saada, peab tundma eeskuju. Siis tuleb välja, et tekitatavate ja omatavate hüvede pärast tuleb tunda lahutatud hüve. Asi on selles, et kui lahutatud hüve on eeskujuks, siis meil on võimalik paremini tunda ning järelikult paremini omandada asju, mis on meile head, nii nagu kunstnik, kes vaatab eeskuju, oskab paremini sarnast pilti maalida. Aga esiteks, see argument pole kooskõlas sellega, mida me täheldame teiste teaduste puhul. Kõik teadused ja kunstid püüdlevad mingi hüve poole, ning eesmärgi saavutamiseks kasutab igaüks neist endale vajalikku. Ent ükski neist ei kasuta selle lahutatud hüve teadmist. Kui sellest neile midagi kasu oleks, poleks see mõistlik. Järelikult pole lahutatud hüve teadmisest tekitatavale ja omatavatele hüvedele kasu. Teiseks, lahutatud hüvest ei ole kasu ei teaduste ja kunstide harrastamisele, sest tema tundmine ei aita kudumisele ega puusepatööle kaasa, ega nende omandamisele. Hüve lahutatud idee uurimine ei tee kedagi paremaks arstiks ega paremaks sõjameheks. Asi on selles, et eeskuju peab olema vastavuses tehtava tööga. Aga kunst ei tekita ühist ega abstraktset hüve, vaid konkreetset ja üksikut hüve. Arst ei pea silmas abstraktset hüve, vaid konkreetset hüve, selle inimese tervist. Ta ei anna rohtu inimkonnale üldiselt, vaid sellelr inimesele. Nii et üldise ja lahutatud hüve teadmisest pole kasu ei teaduste omandamiseks ega nende harrastamiseks.<ref name="ReferenceE"/> ====7. peatükk==== =====Tõlge===== 1097a15 Aga tuleme tagasi otsitava hüve juurde: mis see võiks olla? See paistab ju olevat eri tegevuste ja kunstide puhul erinev: see on ju erinev arstikunsti puhul ja väejuhikunsti puhul ja samamoodi ülejäänute puhul. Mis on siis iga [kunsti] puhul hüve? See, mille pärast kõike muud tehakse?`See on arstikunsti puhul tervis, väejuhikunsti puhul 1097a20 võit, majaehituskunsti puhul maja, muu puhul muu, ja iga tegevuse ja valimise puhul eesmärk, sest selle pärast tehakse kõike muud. Nii et kui miski on kõigi tegude eesmärk, siis see ongi hüve, mida saab teha, ja kui neid on mitu, siis need. Nõnda on arutlus samasse kohta välja jõudnud; seda 1097a25 tuleb nüüd katsuda veel selgemaks teha. Et eesmärke paistab olevat rohkem, siis me valime mõne nendest muu pärast, nagu näiteks rikkuse, [[aulos]]e ja üldse riistad, siis on selge, et kõik eesmärgid ei ole lõplikud, aga parim eesmärk paistab olevat midagi lõplikku. Nii et kui on mingi üks ja ainus lõplik eesmärk, siis see ongi otsitav, 1097a30 kui aga rohkem, siis kõige täielikum neist. Ja täielikumaks me nimetame seda, mis on püüdlemisväärne selle enese pärast, sellest, mis on püüdlemisväärne millegi muu pärast, ja seda, mis ei ole kunagi valimisväärne millegi muu pärast, sellest, mis on valimisväärne selle enda pärast ja millegi muu pärast, ja lihtsalt täielikuks seda, mis on alati valimisväärne selle enda pärast ja mitte kunagi millegi muu pärast. Niisuguseks aga peetakse kõige rohkem õnne. 1097b1 Seda me ju valime alati selle enda pärast ja mitte kunagi millegi muu pärast, aga au ja naudingut ja aru ja kõiki voorusi me valime nii nende endi pärast (sest me valiksime kõiki neid ka siis, kui neist mitte midagi ei tuleneks) kui ka õnne pärast, 1097b5 eeldades, et need teevad meie elu õnnelikuks. Õnne aga ei vali keegi nende pärast ega üldse millegi muu pärast. Paistab aga, et see tuleb välja ka eneseküllasusest, sest täielikku hüve peetakse eneseküllaseks. Aga me ei nimeta eneseküllaseks mitte seda, kes on omaette ja elab üksildast elu, vaid seda, kellel on ka vanemad 1097b10 ja lapsed ja naine ja üldse sõbrad ja kaaskodanikud, sest inimene on loomult ühiskondlik [πολιτικὸν]. Sellele tuleb aga seada piir, sest kui minna edasi esivanemateni ja järglasteni ning sõprade sõpradeni, siis jõuab lõpmatusse [ἄπειρον]. Aga seda tuleb vaadelda hiljem; eneseküllaseks võtame selle, mis üksinda 1097b15 teeb elu valimisväärseks ja niisuguseks, et midagi pole puudu; niisuguseks me peame aga õnne, ja peale selle kõige valimisväärsemaks, mitte lihtsalt üheks teiste seas [συναριθμουμένην]: kui ta oleks üks teiste seast, siis oleks selge, et kõige väiksemagi hüve lisamine teeks ta valimisväärsemaks, sest hüvede lisandumine suurendab hüve, suurem hüve on aga alati valimisväärsem. 1097b20 Paistab seega, et õnn on midagi täielikku ja eneseküllast, olles tehtava eesmärk. Aga võib-olla õnne nimetamine parimaks paistab millegi niigi selgena [ὁμολογούμενόν] ning tahetakse, et öeldaks selgemalt, mis see ikkagi on. Võib-olla see saavutatakse siis, kui taibatakse, mis on inimese [iseloomulik] toiming [ἔργον]. 1097b25 Sest nii nagu aulosemängija ja kujuri ja igasuguse käsitöölise puhul ning üldse nende puhul, kellel on mingi toiming ja tegu, peetakse Hüve ja hästi olemist kätkevat tema [iseloomulikus] toimingus, on oletatavasti ka inimese puhul, kui tal üldse on [iseloomulik] toiming. Kas siis puusepal ja nahaõmblejal on mingid [iseloomulikud] toimingud ja tegevusel, aga inimesel 1097b30 ei ole, vaid ta on sündinud tegevusetuks? Kas tuleb arvata, et nii nagu silmal ja käel ja jalal ja üldse igal ihuliikmel paistab olevat mingi [iseloomulik] toiming, on inimesel peale kõigi nende mingi [iseloomulik] toiming? Mis see siis võiks olla? Elamine paistab ju olevat ühine ka taimedega, otsitakse aga iseloomulikku [ἴδιον]. 1098a1 Seega tuleb kõrvale jätta toitumis- ja kasvamiselu. Edasi tuleks tajumiselu, ja ka see paistab olevat ühine nii hobusega, veisega kui iga loomaga. Jääb üle logose omaja mingi teoline elu; osalt on tal logos kui logosele kuuletujal, osalt aga kui 1098a5 logose omajal ja sellega mõtlejal. Et aga ka seda [teolist elu] öeldakse kaheti, tuleb seda võtta toimimise [ἐνέργειαν], [, mitte tulemuse] järgi, sest tundub, et nii öeldakse ["elu"] kohasemalt. Kui nüüd inimese [iseloomulik] toiming on hinge toimimine logose järgi või mitte ilma logoseta, ja me ütleme, et kellegi toiming ja suurepärase kellegi toiming on sama liiki, nagu näiteks kitaramängija ja suurepärase 1098a10 kitaramängija toiming ja samamoodi absoluutselt igal juhtumil. Et suurepärasus vooruse poolest lisandub [iseloomulikule] toimingule (sest kitaramängija [iseloomulik] toiming on kitaramängimine, suurepärase kitaramängija [iseloomulik] toiming aga kitara hästi mängimine), siis kui see on nõnda ja me võtame inimese [iseloomulikuks] toiminguks mingi elu, nimelt hinge toimimise ja teod logose järgi, suurepärase mehe [iseloomulikuks toiminguks] aga selle [tegemise] hästi 1098a15 ja kaunilt, ja igaüht neist hästi [tehtuks], kui see viiakse lõpule sobiva vooruse järgi, siis kui see on nõnda, siis osutub inimesele omane [ἀνθρώπινον] hüve hinge toimimiseks vooruse järgi, ja kui voorusi on mitu, siis kõige parema ja kõige täielikuma vooruse järgi. Peale selle täielikus elus. Sest üks pääsuke ei tee kevadet, ega üks päev; nõnda ei tee õndsaks ja õnnelikuks 1098a20 üks päev ega lühike aeg. Olgu see nüüd Hüve visand; tuleb ju võib-olla kõigepealt jämedalt visandada, enne kui piirjooned täita. Võib arvata, et seda, mis on piirjoontes õigesti [καλῶς] olemas, võib igaüks jätkata ja üksikasjades lõpule viia ning aeg on selles hea avastaja ning abimees; nõnda on sündinud ka 1098a25 kunstide edusammud, sest igaüks võib puuduoleva lisada. Ja tuleb meenutada eelpool öeldut ja mitte otsida kõiges ühesugust täpsust, vaid igas asjas vastavalt uurimisainele ja niivõrd kui uurimiskäigule kohane. Puusepp ja geomeeter uurivad [ἐπιζητοῦσι] täisnurka erinevalt: 1098a30 esimene niivõrd, kui see on tööks [ἔργον] vajalik, teine aga uurib, mis see on või missugune see on, sest ta tahab näha tõde. Samamoodi tuleb teha ka kõigil teistel juhtudel, et kõrvalised asjad ei jätaks varju ülesandeid [ἔργων]. 1098b1 Ka põhjust ei tule otsida kõikidel juhtudel ühtemoodi, vaid mõnel juhul piisab, kui näidata hästi [καλῶς], "et", nagu näiteks esmaalgete puhul: "et" ongi esmane ja alge. Mõnda algetest nähakse [[induktsioon]]i teel, mõnda [[taju]] abil, mõnda mingi harjumise teel ja teisi teistmoodi. Tuleb püüda läheneda 1098b5 igaühele neist vastavalt selle loomusele ja püüda hoolega neid võimalikult õigesti [καλῶς] määratleda, sest järgneva jaoks on need suure kaaluga. Arvatakse ju, et esmaalge on üle poole tervikust ning toob selgust paljusse uuritavast. =====Kommentaar===== Hüve on eri toimingutes ja kunstides erinev. Asjana, mida otsitakse igas tegevuses, on hüve eesmärk, mille pärast teisi asju tehakse: tervis arstikunstis, võit sõjas, hoone arhitektuuris jne. Igas tegevuses ja valimises on eesmärk, tegija teeb kõike selle pärast. Nii et kui on kõige tehtava eesmärk, siis see on silmaspeetav hüve. Kui eesmärke on mitu, on hüvesid mitu, ja siis läheb arutlus ülima hüve juurde. Viimse eesmärgi esimene tingimus on see, et ta oleks täiuslik eesmärk. Ilmselt on palju eesmärke, mida valitakse millegi muu pärast, nii et kõik eesmärgid pole täiuslikud. Viimne eesmärk aga paistab olevat täiuslik. Kui selliseid on ainult üks, siis see ongi otsitav. Kui on mitu hüve, siis see on kõige täiuslikum neist. Asja, mida soovitatakse selle enda pärast, nimetatakse täiuslikumaks kui asja, mida soovitatakse millegi muu pärast. See, mida kunagi ei soovita millegi muu pärast, on täiuslikum kui asjad, mida soovitakse nende endi pärast ja millegi muu pärast. Kui asi on lihtsalt täiuslik, siis ta on alati soovitav tema enda pärast ja mitte kunagi millegi muu pärast. Eriti õnn tundub niisugune. Au, naudingut, teadmist ja voorusi me valime küll nende endi pärast, sest me valiksime igaüht neist, kui ka neist mingit kasu poleks. Kuid me valime neid ka õnne pärast, õnne aga ei valita nende ega millegi muu pärast. Viimse eesmärgi teine tingimus on eneseküllasus. Täiuslik hüve on nähtavasti eneseküllane. Eneseküllaseks nimetatakse seda, mis omaette võetuna teeb elu soovitavaks ja niisuguseks, et midagi ei puudu. Pealegi, õnn on ilma igasuguse lisanduseta kõige soovitavam asi.<ref>Aquino Thomase kommentaar "Nikomachose loogikale", loeng 9.</ref> Eri tegevuste ja kunstide puhul on taotletav hüve erinev. Hüve on see, mille pärast kõiki teisi asju tehakse. Seda hüve nimetatakse eesmärgiks. Kui on eesmärk, mille poole kõik kunstide saadused on suunatud, siis on see lihtsalt hüve, mida kõik toimingud silmas peavad. Mõistus peab paljude hüvede tagant otsima ühte. Inimloomuse ühtsuse tõttu peab inimesel kui inimesel olema üks viimne eesmärk, nii nagu arstil kui arstil on arstikunsti ühtsuse tõttu olema üks eesmärk. Inimese viimset eesmärki nimetatakse õnneks. See peab olema täiuslik asi ja eneseküllane asi. Viimne eesmärk on soovi loomuliku kalduvuse viimne termin. Selleks on tarvis esiteks, et asjal oleks aktuaalselt liik. Näiteks tule tekkimine ei lõpe vormi dispositsiooniga, vaid vormi endaga. Asi, millel on vorm, on täiuslik, aga asi, millel on ainult vormi dispositsioon, ei ole täiuslik. Asi, mis on viimne eesmärk, peab olema täiuslik hüve. Teiseks, loomuliku kalduvuse termin peab olema terviklik. {{pooleli}} ====8. peatükk==== =====Tõlge===== Esmaalget ei tule vaadelda mitte ainult lähtudes arutluse järeldusest 1098b10 ja eeldustest, vaid ka lähtudes sellest, mida tema kohta öeldakse, sest tõega on kõik tõsiasjad kooskõlas, valega aga läheb tõde varsti ebakõlla. Hüved on jaotatud kolmeks – räägitakse välistest, hingelistest ja kehalistest [hüvedest], hingelisi me nimetame kõige õigemas mõttes hüvedeks ja 1098b15 kõige paremateks, ja hingelised teod ja toimimised me omistame hingele. Nii et [meie ülima hüve definitsioon] on kooskõlas selle vana arvamusega ja seda jagavad ka filosofeerijad. Õigesti nimetatakse ka eesmärgiks mingeid tegusid ja toimimisi, sest nõnda osutub see hingeliseks, 1098b20 mitte väliseks hüveks. [Meie] arutlusega on kooskõlas ka see, et õnnelik elab hästi ja tegutseb hästi, sest me enam-vähem ütlemegi, et [õnn on] mingi hea elu ja hea tegutsemine. Ja paistab, et kõik see, mida inimesed õnnest otsivad, on meie jutus sees: mõned peavad õnne vooruseks, mõned elutarkuseks, mõned mingisuguseks tarkuseks, 1098b25 mõnede meelest on [õnn] kõik see või midagi sellest koos naudinguga või mitte ilma naudinguta. Mõned lisavad ka välise õitsengu. Neist vaadetest on mõned levinud ja vanad, mõned on ainult vähestel ja auväärsetel meestel; kummalgi juhul pole tõenäoline, et täielikult eksitakse, vaid et neil on mõnes asjas või isegi enamikus asjades õigus. 1098b30 Nendega, kelle meelest [õnn on] voorus või mingi voorus, on [meie] arutlus kooskõlas, sest [õnn] on toimimine vooruse järgi. On võib-olla siiski mitte väike vahe, kas eeldada, et parim seisneb omamises või kasutamises, seisundis [ἕξει] või toimimises. Sest seisund võib olemas olla ilma häid tagajärgi andmata, 1099a1 nagu näiteks magajal või muidu olesklejal, toimimine aga mitte, sest toimija tahes-tahtmata tegutseb, ja tegutseb hästi. Nii nagu olümpiamängudel ei pärjata mitte kõige ilusamaid ja kõige tugevamaid, vaid 1099a5 neid, kes võistlevad (sest võitjad tulevad nende seast), saavutavad ka elus kauni ja hea need, kes tegutsevad õigesti. Nende elu on ka iseenesest nauditav. Sest nautimine on hingeline, ja igaühele on nauditav see, mille armastajaks teda nimetatakse, nagu näiteks hobune hobusearmastajale, vaatemäng vaatemänguarmastajale; 1099a10 samamoodi [on] õiglased [teod nauditavad] õiglusearmastajale ja üldse voorusekohased [teod] voorusearmastajale. Paljude jaoks nauditavad [asjad] käivad üksteisele vastu, sest need ei ole loomu poolest nauditavad, iluarmastajatele aga on nauditav see, mis on loomu poolest nauditav; niisugused on aga voorusekohased teod, nii et need on nauditavad nii nendele kui ka 1099a15 iseenesest. Nende elu ei vaja lisaks naudingut nagu mingit amuletti, vaid sel on nauding iseendas. Sest lisaks öeldule, mitte keegi ei ole hea, kui ta ei tee kauneid tegusid rõõmuga; sest mitte keegi ei nimetaks õiglaseks seda, kes ei tee õiglasi tegusid rõõmuga, ega heldeks seda, 1099a20 kes ei tee heldeid tegusid rõõmuga; samamoodi ka teiste [vooruste] puhul. Ja kui see on nõnda, siis on vooruslikud teod iseenesest nauditavad. Aga ka head ja ka kaunid, ja mõlemat ülimalt, kui õigesti otsustab nende üle suurepärane inimene; ja ta otsustab nii, nagu me ütlesime. Kõige parem ja kõige kaunim ja kõige nauditavam on 1099a25 niisiis õnn, ja Delose raidkirja järgi ei ole need lahutatavad: "kõige kaunim on kõige õiglasem, ja kõige parem on olla terve; kõige nauditavam on saada osaks seda, mida ihaldatakse." Sest parimatel toimimistel on olemas kõik see; ja me ütleme, et 1099a30 õnn on need või üks neist, kõige parem. Aga ikkagi paistab, et lisaks on [õnneks] tarvis ka väliseid hüvesid, nagu ütlesime; sest on võimatu või mitte kerge teha kauneid tegusid ilma abivahenditeta. Sest paljusid asju tehakse 1099b1 just nagu tööriistadega, sõprade ja rikkuse ja võimu abiga; ja mõnede [hüvede] puudumine rikub õndsuse, need on näiteks hea päritolu, lasteõnn, ilu; sest vaevalt on õnnelik see, kellel on väga inetu välimus või kes on madala päritoluga või üksik või lastetu, 1099b5 ja võib-olla veel vähem, kui tal on lapsed või sõbrad, kes on väga halvad või on küll head, aga surnud. Nii et nagu öeldud, paistab, et on lisaks tarvis ka niisuguseid soodsaid asjaolusid [εὐημερίας]; sellepärast samastavadki [τάττουσιν] mõned õnne hea õnnega, teised jälle voorusega. ====9. peatükk==== =====Tõlge===== Siit tekib nüüd küsimus, kas [õnnelikuks] õpitakse või harjutakse või ka 1099b10 treenitakse kuidagi teisiti, või jõutakse [õnneni] mingi jumaliku saatuse läbi või ka juhuse läbi. Kui on üldse miski, mis on jumalate and inimestele, siis on tõenäoline, et ka õnn on jumalatest antud, ja seda enam, et see on inimeste hüvedest niivõrd kõige parem. Aga kuigi see [küsimus] on võib-olla kohasem teises uurimuses, paistab siiski, et isegi kui 1099b15 see ei ole jumalatest saadetud, vaid selleni jõutakse vooruse ja mingi õppimise ja treenimise abiga, on see üks kõige jumalikumaid asju. Sest vooruse auhind ja eesmärk paistab olevat kõige parem ja midagi jumalikku ja õnnis. [Õnn] oleks ka paljudele ühine, sest kõigil, kes ei ole vooruseks võimetud, on selleks võimalus mingi õppimise 1099b20 ja pingutuse abiga. Ja kui on parem olla õnnelik nõnda kui juhuse läbi, siis võib oletada, et õnnelikuks saadaksegi nõnda, kui loomusele vastav on loomu poolest nii kaunis kui võimalik, ja samamoodi ka selle puhul, mis on vastav kunstile ja igasugusele põhjusele, ja kõige rohkem selle puhul, mis on vastav parimale põhjusele. Jätta kõige suurem ja kõige kaunim juhuse hoolde oleks suur viga [λίαν πλημμελὲς]. Otsitav on selge ka meie arutlusest: ütlesime, et [õnn] on hinge mingisugune vooruslik toimimine. Ülejäänud hüvedest peavad mõned tingimata olema, ja teised on loomu poolest vahendina abiks ja kasuks. Ja see on kooskõlas alguses öelduga: poliitikakunsti eesmärgiks 1099b30 võtsime kõige parema, ja poliitikakunst pöörab kõige rohkem tähelepanu sellele, et tekitada niisuguseid kodanikke, kes on head ja kalduvad kauneid tegusid tegema. Nii et on mõistlik, et me ei nimeta härga ega hobust ega mingit muud looma õnnelikuks. 1100a1 Ükski neist ei saa ju niisugustes toimimistes osaleda. Samal põhjusel ei ole ka laps õnnelik, sest ea tõttu ei saa ta neis osaleda; õndsateks nimetatakse neid lootuse tõttu. Sest nagu ütlesime, on tarvis ka täielikku voorust 1100a5 ja täielikku elu. Sest elus toimub palju muutusi ja juhtub igasuguseid juhuslikke asju, ja kõige õilmitsevatelgi võib vanas eas juhtuda suuri õnnetusi, nagu jutustatakse [[Priamos]]e kohta [[Trooja]] aegadel; seda, kellele saavad osaks niisugused õnnetused ja kes lõpetab nii halvasti, ei nimeta keegi õnnelikuks. ====10. peatükk==== =====Tõlge===== 1100a10 Kas me ei tohi siis ka ühtegi teist inimest õnnelikuks pidada, niikaua kui ta elab, ja tuleb [[Solon]]i järgi vaadata lõppu? Ja kui tõesti seda eeldada, kas ta on siis õnnelik, kui ta on surnud? See on väga imelik, eriti meie jaoks, kes me ütleme, et õnn on mingi tegevus. Aga kui me ei ütle, 1100a15 et surnu on õnnelik, ja Solon ei pea seda silmas, vaid et sel juhul saab inimest julgelt õndsaks nimetada, sest ta on juba teispool kurja ja õnnetust, on selleski midagi vaieldavat; sest tundub, et surnulgi on midagi halba ja head, kui ka elaval võib seda olla, ilma 1100a20 et ta seda tajuks, nagu näiteks au ja häbi ning laste ja üldse järeltulijate heakäekäik [εὐπραξίαι] ja ebaõnn. Aga ka see viib ummikusse: sest ka sellel, kes on õndsalt elanud kõrge eani ja vastavalt surnud, võib järglastel juhtuda palju muutusi, millest mõned 1100a25 on head ja saavad teenitult osaks, teised aga vastupidised; ja on selge, et need võivad olla kui tahes kauged järeltulijad. Oleks aga imelik, kui ka surnud muutuksid kaasa ning saaksid kord õnnelikuks, kord õnnetuks; imelik oleks ka see, kui järglaste [käekäik] eellasi üldse ei mõjutaks, isegi mitte mõnda aega. Aga tuleb tagasi tulla ennistise ummiku juurde: sest võib-olla see toob selgust ka sellesse, mida me praegu otsime. Ja kui tuleb vaadata lõppu ning kedagi õndsaks nimetada mitte kui seda, kes on õnnis, vaid sellepärast, et ta enne oli [õnnis], siis kuidas pole imelik, kui seda, et ta on õnnelik, ei saa tema kohta tõeselt öelda siis, kui see on juba käes, 1100b sest elavaid ei taheta nimetada õnnelikuks muutuste pärast, ja sellepärast, et arvatakse, et õnn on midagi püsivat ja üldse mitte muudetavat, kuigi õnn teeb inimese peal sageli täisringi? Sest on selge, et kui meil tuleb järgida saatust, siis me nimetame sageli üht ja seda inimest kord õnnelikuks, kord õnnetuks, näidates õnnelikku inimest mingi kameeleonina ja ebakindlal alusel olevana. Või ei ole saatuse järgimine üldse õige? Sest hea ja halb käekäik ei seisne selles, vaid inimese elu vajab seda lisaks, nagu ütlesime, aga voorusekohased tegevused toovad õnne ja vastupidised vastupidist. Aga sellest definitsioonist annab tunnistust ka see, mis meid äsja nõutuks tegi. Sest ühelegi inimese otstarvetest ei kuulu püsivus nii nagu voorusekohastele tegevustele: sest need tunduvad olevat püsivamad teadustestki; ja nende seast kõige austatavamad on püsivamad, sest õndsad elavad nendes kõige rohkem ja kõige pidevamalt edasi; sest nähtavasti me sellepärast neid tegevusi ei unustagi. Seega kuulub otsitav õnnelikule inimesele, ja ta jääb õnnelikuks kogu eluks: sest ta jääb alati või enamasti tegema ja silmas pidama voorusekohaseid asju, ja talub saatust kõige kaunimalt ning igati kohaselt, olles "tõeliselt hea" ja "laitmatult ruudukujuline" [ [[Simonides]] ]. Juhuse tõttu juhtub palju ning suuruse ja väiksuse poolest erinevaid asju ning on selge, et väikestel soodsatel ja samamoodi ka ebasoodsatel asjadel ei ole elule otsustavat mõju, aga suured ja rohked head sündmused teevad elu õndsamaks (sest nad teevad ise elu ilusamaks ja neid ka kasutatakse kaunilt ja suurepäraselt), seevastu aga halvad sündmused rõhuvad ja rikuvad õndsust: sest nad toovad valu ja ka takistavad paljusid tegevusi. Siiski paistab suurepärasus läbi ka nendes, kui keegi talub rahulikult rohkeid ja suuri õnnetusi, mitte tundetuse tõttu, vaid üllana ja suuremeelsena. Ja kui elu määravad tegevused, nagu me ütlesime, siis mitte keegi õndsatest ei saa õnnetuks: sest ta ei tee mitte kunagi vihkamisväärseid ja halbu asju. 1101a Sest me arvame, et tõeliselt hea ja mõistlik inimene talub igasugust saatust üllalt ja teeb sellest, mis olemas on, alati kõige parema, nii nagu ka hea väejuht kasutab olemasolevaid vägesid kõige oskuslikumalt ja kingsepp teeb talle antud nahast kõige suurepärasema sandaali, ja samamoodi ka kõigi teiste käsitööliste puhul. Ja kui nii, siis ei saa õnnelik inimene iialgi õnnetuks, kuigi ta ei ole õnnis, kui talle saab osaks Priamose saatus. Kindlasti ei ole ta muutlik ja kergesti muudetav: ja ta ei nihku kergesti õnnest õnnetute juhuste tõttu, vaid suurte ja sagedaste õnnetuste tõttu, ega saa pärast neid jälle õnnelikuks lühikese ajaga, vaid kui üldse, siis pärast pikka aega, mille jooksul ta saavutab suuri ja kauneid asju. Mis siis keelab nimetada õnnelikuks seda, kes tegutseb täieliku vooruse kohaselt ja väliselt piisavalt hüvedega varustatud mitte juhusliku aja, vaid kogu elu? Või tuleb lisada, et tal tuleb niimoodi elada ja vastavalt ka surra? Sest tulevik on meie eest varjatud, aga õnne me peame lõpuleviimiseks ja igati täielikuks. Kui nii, siis õndsateks nimetame elavate seas neid, kellele öeldu kuulub jääb kuuluma, aga õndsateks inimestena. Ja selle kohta piirdume nii paljuga. ====11. peatükk==== =====Tõlge===== See, et järeltulijate ja üldse sõprade saatus [surnute õnne] ei mõjuta, tundub olevat väga ebasõbralik ja arvamustevastane [õpetus]; et aga sündmusi on palju ja mitmesuguseid ning ühed mõjutavad rohkem, teised vähem, tundub igaühest eraldi rääkimine suur ja lõputu [ülesanne], ja vahest piisab üldisest ülevaatest. Kui nii, siis nii nagu enda õnnetustest on ühtedel mingi kaal ja mõju elule, teised aga tunduvad kergemad, nii ka kõikide sõprade [õnnetuste] puhul, aga on vahe sees, kas üks või teine sündmus toimub elava või surnuga, palju rohkem kui see, kas seadusevastased ja hirmsad asjad tragöödiates on varem toimunud või neid tehakse, niisiis tuleb seda erinevust ka järeldada, ja võib-olla veel rohkem kahtlust selles, kas surnud saavad osa mingist hüvest või vastupidistest asjadest. 1101b {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="PurXI">Höffe 2010: 6.</ref> <ref name="F3MVh">Dirlmeyer 1983: 265–266.</ref> <ref name="X2WXu">Dirlmeyer 1983: 266–267.</ref> <ref name="c2hFb">Aquino Thomase kommentaar, loeng 1.</ref> <ref name="AxL91">Dirlmeyer 1983: 267–268.</ref> <ref name="wjzCT">Dirlmeyer 1983: 269–270.</ref> <ref name="96Hj4">Aquino Thomase kommentaar, ptk 2.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Aquino Thomas]]e kommentaar. [https://isidore.co/aquinas/Ethics.htm Tõlge inglise keelde.] *R. A. Gauthier, J. Y. Jolif. ''Aristote: L'Ethique à Nicomaque'', 3 köidet, Louvain: Publications Universitaires de Louvain, 1958–1959. *[[Franz Dirlmeyer]] (tõlkija ja kommenteerija). Aristoteles. ''Nikomachische Ethik'', Akademie-Verlag: Berlin [[1983]], 8. trükk. *[[W. D. Ross]] (J. O. Urmsoni poolt ülevaadatud tõlge). – ''The Complete Works of Aristotle, The Revised Oxford Translation'', kd 2, toim [[Jonathan Barnes]], Princeton: Princeton University Press [[1984]]. *[[Terence Irwin|T. H. Irwin]] (tõlge, sissejuhatus, märkused). Indianapolis: Hackett Publishing Co. [[1999]]. *[[Roger Crisp]] (tõlge, sissejuhatus ja märkused). ''Aristotle. Nicomachean Ethics'', Cambridge: Cambridge University Press [[2000]]. *[[Christopher Rowe]] (tõlge). Oxford: Oxford University Press [[2002]]. **[[Sarah Broadie]]. Sissejuhatus ja kommentaarid. *[[Michael Pakaluk]]. ''Aristotle's Nicomachean Ethics: An Introduction'', Cambridge: Cambridge University Press [[2005]]. *[[Richard Kraut]] (toim). ''The Blackwell Guide to Aristotle's ''Nicomachean Ethics'' '', Blackwell Publishing [[2006]]. **[[Gavin Lawrence]]. Human Good and Human Function, lk 37–75. *[[Ronna Burger]]. ''Aristotle's Dialogue with Socrates: on the Nicomachean Ethics'', Chicago: The University of Chicago Press [[2008]]. *[[Otfried Höffe]] (toim). ''Aristoteles. Die Nikomachische Ethik'', Berlin [[2010]] *[[Robert Bartlett|Robert C. Bartlett]], [[Susan Collins|Susan D. Collins]]. (tõlge), Chicago: The University of Chicago Press [[2012]]. *[[Gerard Hughes|Gerard E. Hughes]]. ''The Routledge Guidebook to Aristotle's ''Nicomachean Ethics'' '', Routledge [[2013]]. *C. D. C. Reeve (tõlge). Indianapolis: Hackett Publishing Co. [[2014]]. ==Välislingid== *[http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Nikomachose eetika] I, II, VII, VIII ja IX raamat [[Anne Lill]]e tõlkes 1996. aasta väljaande järgi [[Kategooria:Aristotelese teosed]] [[Kategooria:Eetika]] hb00j6f7k83fsx19aedfkwzhp6s9hey Käoking 0 478439 6164668 5059006 2022-07-20T22:25:52Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Käoking | värv = #{{taksoboksi_värvus|[[taimed]]}} | pilt = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Tulikalaadsed]] ''Ranunculales'' | sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae'' | perekond = '''Käoking''' }} '''Käoking''' (''Aconitum'') on [[tulikalised|tulikaliste]] sugukonda kuuluv [[taimed|taime]][[Perekond (bioloogia)|perekond]]. Eestis kasvab kaks käokinga liiki: *[[kollane käoking]] *[[sinine käoking]] [[Kategooria:Tulikalised]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] 1rn6jozdlu1szd4om0y2k3l5g3qrlcj Talsi küngastiku looduspark 0 479242 6164582 6032056 2022-07-20T19:53:03Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Talsi küngastiku looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Talsu pauguraine" | pilt = Ainava_no_Kamparkalna.jpg | pildiallkiri = | asukoht = | pindala = 36,24 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 1987 | valitseja = | asendikaart = Läti | osm = pind }} '''Talsi küngastiku looduspark''' on kaitseala Lätis [[Kuramaa]]l [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi]], [[Lauciene vald|Lauciene]] ja [[Laidze vald|Laidze vallas]]. Kaitseala ([[läti keel]]es ''Talsu pauguraine'') loodi [[1987]]. aastal, kaitsmaks [[Põhja-Kurzeme kõrgustik]]u Vanema küngastiku kirdepoolseimat ja kõrgeimat piirkonda. Kaitseala pindala on 3671 [[hektar]]it, seda iseloomustavad rahutu reljeef ja väikesed, kuid sügavad järved. Sealsed järved ja nende ümbruskond on nahkhiirte elukohaks.<ref>13. pielikums. Sikspārņu novērojumi dabas parkā "Talsu pauguraine"</ref> Looduskaitsealustest taimeliikidest kasvavad seal [[harilik manalasammal]], [[läikiv kurdsirbik]], [[jõgi-voolusammal]], [[harilik paelsammal]], [[iiri mörkia]], [[soosammal]], [[lubi-allikasammal]], [[lainjas põikkupar]], [[harilik vesilehvik]], [[Mühlenbecki rahnik ]], [[varju-püsikluste]], [[nõtke jürilill]], [[vööthuul-sõrmkäpp]], [[balti sõrmkäpp]], [[kuradi-sõrmkäpp]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[harilik käoraamat]], [[harilik ungrukold]], [[laialehine kareputk]], [[must seahernes]], [[soohiilakas]], [[vahelduvaõiene vesikuusk]], [[karukold]], [[kattekold]], [[liiv-esparsett]], [[pääsusilm]], [[väike ristik]], [[lodukannike]], [[nahklehine kibuvits]], [[pehme kibuvits]], [[harilik võipätakas]], [[suur soomukas]], [[rohekas käokeel]], [[kahelehine käokeel]] ja [[jumalakäpp]]. Lindudest elavad seal [[väike-konnakotkas]], [[herilaseviu]], [[laanepüü]], [[rukkirääk]], [[valgeselg-kirjurähn]], [[tamme-kirjurähn]], [[musträhn]], [[kolmvarvas-rähn]], [[hallrähn]], [[värbkakk]], [[sookurg]], [[punaselg-õgija]], [[nõmmelõoke]], [[valge-toonekurg]] ja [[must-toonekurg]]. Selgrootutest esinevad seal [[laiujur]], [[tõmmuujur]], [[suur-rabakiil]], [[eremiitpõrnikas]], [[atleetsikk]], [[täpik-haavasikk]], [[kirju-õiesikk]], [[metallpõrnikas]], [[luha-pisitigu]], [[vasakkeermene pisitigu]], [[harilik viinamäetigu]], [[kahehambane sulgsuu]], [[liistaktigu]], [[valgelaup-rabakiil]], [[hännak-rabakiil]], [[apteegikaan]], [[suur-kiirgliblikas]], [[väikelumik]], [[mustlaik-apollo]] ja [[pääsusaba]]. Kaitsealal elavad ka [[saarmas]], [[tiigilendlane]], [[suurvidevlane]], [[pargi-nahkhiir]], [[põhja-nahkhiir]], [[veelendlane]], [[pruun-suurkõrv]], [[kasetriibik]], [[kobras]], [[metsnugis]], [[valgejänes]] ja [[pähklinäpp]].<ref>12. pielikums. Informācija par aizsargājamiem biotopiem un sugām Natura 2000 standarta datu formātā</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.daba.gov.lv/lv/media/1015/download Looduskaitseala asendiskeem] * [https://www.daba.gov.lv/lv/talsu-pauguraine Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] (''läti keeles'') [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Talsi piirkond]] bgtfsqv05rf28gxyck5my29nd0eq0ze Brodõ 0 481803 6164458 6146421 2022-07-20T17:19:47Z 87.119.179.233 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brodõ | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Броди | nimi2_keel = poola | nimi2 = Brody | pilt = Brody, Lviv Oblast, Ukraine - panoramio (69).jpg | pildiallkiri = Brodõ | lipp = Flag_of_Brody.png | lipu_link = [[Brodõ lipp]] | vapp = %D0%91%D1%80%D0%BE%D0%B4%D0%B8_%D0%B3%D0%B5%D1%80%D0%B1.png | vapi_link = [[Brodõ vapp]] | pindala = 8,67 | elanikke = 23 335 (2021) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Brodõ''' ([[ukraina keel]]es ''Броди'', [[poola keel]]es ''Brody'', [[vene keel]]es ''Броды'', [[jidiši keel]]es בראָד) on linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Zolotšivi rajoon]]is. Kuni [[2020]]. aastani oli [[Brodõ rajoon]]i keskus. Brodõ asub [[Lviv]]ist umbes 85 km idakirdes. == Ajalugu == Asulat on esimest korda kirjalikes allikates mainitud [[1084]]. aastal, Magdeburgi linnaõigused sai [[1584]]. aastal.<ref>[http://shtetlroutes.eu/en/brodi-putvnik/ Brody - guidebook] Shtetl Routes</ref> [[1772]]. aastal läks Brody [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tagajärjel [[Habsburgide monarhia|Habsburgide Austria keisririigi]] võimu alla.<ref>[http://www.yivoencyclopedia.org/article.aspx/Brody Brody] The YIVO Encyclopedia of Jews in Eastern Europe</ref> Alates [[1919]]. aastast oli Brody [[Poola]] koosseisus.<ref>[http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainian6PolishWarinGalicia1918hD719.htm Ukrainian-Polish War in Galicia, 1918–19] Internet Encyclopedia of Ukraine</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus hõivas [[Punaarmee]] Brody [[19. september|19. septembril]] [[1939]].<ref>Н. С. Лебедева. [https://mgimo.ru/files/119846/19_Lebedeva.pdf Сентябрь 1939 г.: Польша между Германией и СССР]</ref> [[1939]]. aasta novembri algul annekteeriti Brody [[Ukraina NSV]]-sse kuuluvana [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu.<ref>Patrick E. Campbell Jr.[https://etd.ohiolink.edu/rws_etd/document/get/ohiou1187300852/inline What would be the harm?:Soviet rule in eastern Poland, 1939-1941]</ref> [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõjas]] vallutasid Saksa väed Brody [[30. juuni]]l [[1941]].<ref>[https://web.archive.org/web/20171030004241/http://thefireofthewar.ru/1418/index.php/1941/iyun-1941/1420-30-06-1941 30 июня 1941 года - 9 день войны] Огонь войны: 1941-1945</ref> Punaarmee vallutas Brodõ tagasi [[17. juuli]]l [[1944]].<ref>[http://our-travels.info/ost/Goroda/Ukraine/Lvov/Brody.php Броды, Бродовский район] Наши путешествия</ref> == Rahvastik == [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Brodõ elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 95,33%, [[venelased|venelasi]] 3,78%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,25%, [[poolakad|poolakaid]] 0,22% ja [[moldaavlased|moldaavlasi]] 0,05%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> == Tuntud isikud == Brodõs on sündinud Austria kirjanik ja ajakirjanik [[Joseph Roth]] ([[1894]]–[[1939]]).<ref>[https://www.hiddeneurope.co.uk/joseph-roth-literary-connections Joseph Roth - literary connections] hiddenEurope</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Lvivi oblast]] jht0153aj8kr8dw5vklrjbbz7tg5h6g Koeraesitleja 0 493076 6164561 5600409 2022-07-20T19:50:21Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{Toimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=juuni}}{{Keeletoimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=juuni}} '''Koeraesitleja''' on [[koer]]a [[Koertenäitus|näituseks]] ettevalmistav ja koera näituseringis esitlev inimene. Esitlejad jagunevad kahte nn rühma: nooremesitlejad ja esitlejad. Junior-händleriteks nimetatakse koera esitlejaid kuni 18. aastaseks saamiseni. Lisaks toimuvad võistlused ka alla 10-aastastele koeraesitajatele&nbsp;– Laps ja koer. Igalt Eestis toimuval siseriiklikult või rahvusvaheliselt näituselt koguvad noored koeraesitlejad punkte, et pääseda meistrivõistlustele. Punkte on tarvis koguda 15, ja neid jagatakse vastavalt saavutatu kohtadele (1. koht 4 punkti, 2. koht 3, 3. koht 2 ja 4.koht 1 punkti). Kõik vähemalt 15 punkti saanud junior-händlerid võistlevad kalendriaasta lõpus Eesti Meister-aastaarv tiitlile. Eestis toimus esimene Junior-händleri võistlus 1996. aastal. Neli aastat järjest võitis Helina Jürgens Eesti Meistrivõistluste finaali. Tema saavutusi ei ole siiani keegi suutnud ületada. Finaalvõistluse võitja saadetakse igal kevadel Inglismaal korraldatavale Crufts`i junior-händlerite võistlusele ning tavaliselt ka Maailma ning Euroopa meistrivõistlustele. Tiitlivõistlustelt on koju toonud auhinnalisi kohti Anabel Leedu, kes saavutas Crufts Rahvusvahelises händlerite finaalis aastal 2015 auhinnalise 3. koha. Lisaks saavutas ta ka samal aastal Maailma Meistrivõistlustel 3. koha ning järgmisel aastal Euroopa Meistrivõistlustel 2. koha. ==Eesti meistrid== {{Veergude loend|laius=17em| '''2017''' – Kristiina Tupalskaja<br /> '''2016''' – Anabel Leedu<br /> '''2015''' – Anabel Leedu<br /> '''2014''' – Marika Bernhardt<br /> '''2013''' – Alexandra Daniela Õunap<br /> '''2012''' – Triin Vasemägi<br /> '''2011''' – Kertu Nõmm<br /> '''2010''' – Liis Mari Piho<br /> '''2009''' – Maarja Kalma<br /> '''2008''' – Kristine Maria Airenne<br /> '''2007''' – Martin Märss<br /> '''2006''' – Martin Märss<br /> '''2005''' – Aneken Kristiin Aavik<br /> '''2004''' – Karin Lageda<br /> '''2003''' – Karin Lageda<br /> '''2002''' – Erika Pagar<br /> '''2001''' – Valentina Skidan<br /> '''2000''' – Kaija Tõnismäe<br /> '''1999''' – Helina Jürgens<br /> '''1998''' – Helina Jürgens<br /> '''1997''' – Helina Jürgens<br /> '''1996''' - Helina Jürgens<br /> }} [[Kategooria:Koerad]] cmm62coytzi4s1sytdxjjb7gvi2e0hh Ringikorraldaja 0 496362 6164572 5392992 2022-07-20T19:50:59Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki '''Ringikorraldaja''' on ringiabiline [[koertenäitus]]tel. Eestis koondab ringikorraldajaid Eesti Kennelliidu Ringikorraldajate Kogu. Ringikorraldajad on isikud, kes on positiivselt sooritanud atesteerimiseksami ja kinnitatud Eesti Kennelliidu juhatuse poolt ringikorraldajate nimekirja. Isikud, kes on läbinud ringikorraldaja põhikoolituse, sooritanud positiivselt põhikoolituse lõputesti, ent ei ole veel sooritanud atesteerimiseksamit ja töötavad ringis ringikorraldaja abilisena nimetatakse stažööriks. Ringikorraldajad ja stažöörid esindavad [[Eesti Kennelliit]]u. Näitusega seotud ringikorraldajate ja stažööride rollid, õigused ja kohustused määratleb Eesti Kennelliidu Ringikorraldajate statuut. == Välislingid == *[http://kennelliit.ee/meist/alluksused/ringikorraldajate-kogu/ Eesti Kennelliidu Ringikorraldajate Kogu] *[http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2016/03/EKL-ringikorraldajate-statuut.pdf Eesti Kennelliidu Ringikorraldajate statuut] [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Inimesed]] 4cnb94yln5qeiq0sc6sk0r4q7nt8gi8 Kennel 0 496567 6164557 5486343 2022-07-20T19:50:07Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Chenil.jpg|pisi]] '''Kenneliks''' nimetatakse tõuregistrit pidavas organisatsioonis registreeritud [[Tõutunnistus|tõutunnistustega]]/tõudokumentidega loomade, reeglina [[koer]]te ja [[kass]]ide kasvatusfarmi. Kennelile on iseloomulik omada ametlikult kinnitatud kennelnime, mis tõudokumentatsioonis lisatakse kennelis sündinud loomade nimele. Kenneliks nimetatakse ka hoonet või aedikut, kus näiteks koerad elavad, kui nad ei ela inimesega samades eluruumides. [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Loomakasvatus]] [[Kategooria:Tõuaretus]] irzbn8phqc0kkm9pttob4bqyzgbswqw Hüpokoer 0 500921 6164261 5290652 2022-07-20T16:55:53Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tõuta hüpokoer Simona.jpg|pisi|Segavereline hüpokoer Simona]] '''Hüpokoer''' on spetsiaalse väljaõppe saanud [[koer]], kes tunneb [[haistmismeel]]e abil ära inimese [[Veresuhkur|veresuhkru]] taseme hälbe ning annab inimesele sellest märku (markeerib).<ref name=hk/> Märguandmise viisi valib [[koerajuht]] ise, kuid enamasti kasutatakse ninaga tonksamist või käpaga kraapimist.<ref name="Roberts"/> Koerad on õpetatud markeerima seni, kuni inimene oma veresuhkru tasemega midagi ette võtab ja palub koeral töö lõpetada. See on vajalik, et vältida olukorda, kus veresuhkru taseme hälbest<!--madal, enwi:Hypoglycemia; kõrge, enwi:Hyperglycemia--> nõrk ja segaduses olev inimene koera ära saadab ja koomasse langeb. Kui selline asi peaks siiski juhtuma, on hea koer nii iseseisvaks probleemide lahendajaks treenitud, et läheb teistelt pereliikmetelt või vajadusel ka mujalt abi otsima. Lisaks markeerimisele õpetatakse hüpokoeri ka koerajuhile suhkrut sisaldava toidu või joogi toomist, et inimene saaks kiiresti veresuhkrut tõsta. Pikemas perspektiivis aitab spetsiaalse väljaõppe saanud koer hoida [[I tüüpi diabeet|diabeediga]] inimese tervist ja säilitada oma peremehe elukvaliteeti. Hüpokoeri treenitakse ja kasutatakse järjest rohkem erinevates riikides. == Hüpokoerad Eestis == 2018. aasta alguse seisuga on Eestis neli kodumaise treeningu ning atesteeringu läbinud hüpokoera. Seitse koera on viimases treeningfaasis, kus kõik koerad juba reaalselt töötavad, st oskavad oma peremeest abistada. Atesteering on planeeritud 2018. aasta teise poolde. == Tulevase hüpokoera eeldused == Kaks kõige olulisemat eeldust hüpokoera tööks on suur huvi inimesega koostöö vastu ja ninaga töötamine. Esimene tähendab, et koer tahab inimese jaoks töötada, on kergesti motiveeritav ja treenitav. Teine aga seda, et koer hangib võimalikult palju infot nina kaudu. Kui inimesel on soov omale hüpokoera koolitada, on kõige kasulikum valida teadlikult sobiv kutsikas, kellel on olemas vajalikud eeldused (iseloomuomadused) seda tööd teha. Sobiva iseloomuga koera puhul on oluliselt suurem tõenäosus, et koer tulevikus edukalt tööle hakkab. Ka treeningprotsess on oluliselt lihtsam. Tõud, kelle seast võib leida sobiva kutsika: [[retriiver]]id, [[spanjel]]id, [[lamba- ja karjakoerad]], [[hagijas|hagijad]]. Välistatud ei ole ka segaverelised koerad, kuigi nende puhul on raskem iseloomu ja käitumist ette ennustada. Arad, agressiivsed ja väga ärevad koerad hüpokoera tööks ei sobi. == Millisele inimesele sobib hüpokoer? == Hüpokoer sobib eelkõige sellisele inimesele, kes ka niisama endale koera võtaks. Kui koera põhivajadused, nagu liikumine, ajutöö (mõtlemist nõudvad harjutused/ülesanded), tervise korrashoid jms, pole rahuldatud, siis temast töölooma ei saa. Väga oluline on koera ja koerajuhi vaheline usalduslik suhe. Hüpokoer sobib inimesele, kellele meeldivad koerad ja kellel on aega ning muid ressursse koera eest hoolitsemiseks ja tema koolitamiseks. == Diabeedist == Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul kõhunääre ei tooda insuliini piisavalt või on selle mõju puudulik või on insuliini tootmine organismis sootuks lõppenud. Insuliin on vajalik organismi loomulikuks ainevahetuseks, et glükoos saaks imenduda rakkudesse. Eestis on ligikaudu 4200 I tüübi diabeeti (kõhunääre ei tooda üldse insuliini) põdevat inimest, I + II tüüpi kokku on ca 70 000. Et diabeeti põdev inimene saaks elada täisväärtuslikku elu ning vältida veresuhkru kõikumisega kaasnevaid tüsistusi, on vaja suhkrutase hoida võimalikult stabiilsena. Üheks heaks võimaluseks veresuhkrutaset normis hoida on insuliinipumbaga integreeritud glükoosijälgimise süsteem. Paraku on selliste seadmete ekraanile kuvatav veresuhkrunäit mõõdetud nahaalusest koevedelikust ja väikese viitega, näidates glükoosisisaldust, mis oli veres 10–15 minutit tagasi. Hetkel teadaolev kiireim abiline veresuhkru taseme muutusest märku andma on hüpokoer. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name=hk>{{ cite web |url=https://usatoday30.usatoday.com/yourlife/pets/dogs/2010-10-14-diabetesdogs14_ST_N.htm |title=Dogs alert diabetes patients when blood sugar is off |date=14. oktoober 2010 |accessdate=21.06.2018 |publisher=[[USA Today]] |language=en|author=Sharon L. Peters}}</ref> <ref name="Roberts">{{cite journal|last1=Roberts|first1=Jacob|title=Sickening sweet|journal=Distillations|date=2015|volume=1|issue=4|pages=12–15|url=https://www.sciencehistory.org/distillations/magazine/sickening-sweet|accessdate=20. märtsil 2018}}</ref>}} [[Kategooria:Koer]] [[Kategooria:Suhkurtõbi]] na0fn3kaxhnec7fx0mbgpb765wvtbgd 6164555 6164261 2022-07-20T19:50:02Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Tõuta hüpokoer Simona.jpg|pisi|Segavereline hüpokoer Simona]] '''Hüpokoer''' on spetsiaalse väljaõppe saanud [[koer]], kes tunneb [[haistmismeel]]e abil ära inimese [[Veresuhkur|veresuhkru]] taseme hälbe ning annab inimesele sellest märku (markeerib).<ref name=hk/> Märguandmise viisi valib [[koerajuht]] ise, kuid enamasti kasutatakse ninaga tonksamist või käpaga kraapimist.<ref name="Roberts"/> Koerad on õpetatud markeerima seni, kuni inimene oma veresuhkru tasemega midagi ette võtab ja palub koeral töö lõpetada. See on vajalik, et vältida olukorda, kus veresuhkru taseme hälbest<!--madal, enwi:Hypoglycemia; kõrge, enwi:Hyperglycemia--> nõrk ja segaduses olev inimene koera ära saadab ja koomasse langeb. Kui selline asi peaks siiski juhtuma, on hea koer nii iseseisvaks probleemide lahendajaks treenitud, et läheb teistelt pereliikmetelt või vajadusel ka mujalt abi otsima. Lisaks markeerimisele õpetatakse hüpokoeri ka koerajuhile suhkrut sisaldava toidu või joogi toomist, et inimene saaks kiiresti veresuhkrut tõsta. Pikemas perspektiivis aitab spetsiaalse väljaõppe saanud koer hoida [[I tüüpi diabeet|diabeediga]] inimese tervist ja säilitada oma peremehe elukvaliteeti. Hüpokoeri treenitakse ja kasutatakse järjest rohkem erinevates riikides. == Hüpokoerad Eestis == 2018. aasta alguse seisuga on Eestis neli kodumaise treeningu ning atesteeringu läbinud hüpokoera. Seitse koera on viimases treeningfaasis, kus kõik koerad juba reaalselt töötavad, st oskavad oma peremeest abistada. Atesteering on planeeritud 2018. aasta teise poolde. == Tulevase hüpokoera eeldused == Kaks kõige olulisemat eeldust hüpokoera tööks on suur huvi inimesega koostöö vastu ja ninaga töötamine. Esimene tähendab, et koer tahab inimese jaoks töötada, on kergesti motiveeritav ja treenitav. Teine aga seda, et koer hangib võimalikult palju infot nina kaudu. Kui inimesel on soov omale hüpokoera koolitada, on kõige kasulikum valida teadlikult sobiv kutsikas, kellel on olemas vajalikud eeldused (iseloomuomadused) seda tööd teha. Sobiva iseloomuga koera puhul on oluliselt suurem tõenäosus, et koer tulevikus edukalt tööle hakkab. Ka treeningprotsess on oluliselt lihtsam. Tõud, kelle seast võib leida sobiva kutsika: [[retriiver]]id, [[spanjel]]id, [[lamba- ja karjakoerad]], [[hagijas|hagijad]]. Välistatud ei ole ka segaverelised koerad, kuigi nende puhul on raskem iseloomu ja käitumist ette ennustada. Arad, agressiivsed ja väga ärevad koerad hüpokoera tööks ei sobi. == Millisele inimesele sobib hüpokoer? == Hüpokoer sobib eelkõige sellisele inimesele, kes ka niisama endale koera võtaks. Kui koera põhivajadused, nagu liikumine, ajutöö (mõtlemist nõudvad harjutused/ülesanded), tervise korrashoid jms, pole rahuldatud, siis temast töölooma ei saa. Väga oluline on koera ja koerajuhi vaheline usalduslik suhe. Hüpokoer sobib inimesele, kellele meeldivad koerad ja kellel on aega ning muid ressursse koera eest hoolitsemiseks ja tema koolitamiseks. == Diabeedist == Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul kõhunääre ei tooda insuliini piisavalt või on selle mõju puudulik või on insuliini tootmine organismis sootuks lõppenud. Insuliin on vajalik organismi loomulikuks ainevahetuseks, et glükoos saaks imenduda rakkudesse. Eestis on ligikaudu 4200 I tüübi diabeeti (kõhunääre ei tooda üldse insuliini) põdevat inimest, I + II tüüpi kokku on ca 70 000. Et diabeeti põdev inimene saaks elada täisväärtuslikku elu ning vältida veresuhkru kõikumisega kaasnevaid tüsistusi, on vaja suhkrutase hoida võimalikult stabiilsena. Üheks heaks võimaluseks veresuhkrutaset normis hoida on insuliinipumbaga integreeritud glükoosijälgimise süsteem. Paraku on selliste seadmete ekraanile kuvatav veresuhkrunäit mõõdetud nahaalusest koevedelikust ja väikese viitega, näidates glükoosisisaldust, mis oli veres 10–15 minutit tagasi. Hetkel teadaolev kiireim abiline veresuhkru taseme muutusest märku andma on hüpokoer. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name=hk>{{ cite web |url=https://usatoday30.usatoday.com/yourlife/pets/dogs/2010-10-14-diabetesdogs14_ST_N.htm |title=Dogs alert diabetes patients when blood sugar is off |date=14. oktoober 2010 |accessdate=21.06.2018 |publisher=[[USA Today]] |language=en|author=Sharon L. Peters}}</ref> <ref name="Roberts">{{cite journal|last1=Roberts|first1=Jacob|title=Sickening sweet|journal=Distillations|date=2015|volume=1|issue=4|pages=12–15|url=https://www.sciencehistory.org/distillations/magazine/sickening-sweet|accessdate=20. märtsil 2018}}</ref>}} [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Suhkurtõbi]] ncr50wnv7v9vk6qz509m08a4cx0vntx Ranil Wickremesinghe 0 504483 6164732 6101265 2022-07-21T02:16:18Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki [[Pilt:R Wickremasinghe.jpg|thumb|Ranil Wickremesinghe (2015)]] '''Ranil Wickremesinghe''' ([[singali keel|singali]] රනිල් වික්‍රමසිංහ, [[tamili keel|tamili]] ரணில் விக்கிரமசிங்க; sündinud [[24. märts]]il [[1949]] [[Colombo]]s) on [[Sri Lanka]] poliitik, alates [[20. juuli]]st [[2022]] riigi president. Alates [[1994]]. aastast on ta riigi suurima ja vanima erakonna [[Ühinenud Rahvuspartei]] esimees. Ta on olnud korduvalt [[Sri Lanka peaminister]], esimest korda aastatel [[1993]]–[[1994]], teist korda aastatel [[2001]]–[[2004]], kolmandat korda [[9. jaanuar]]ist [[2015]] kuni [[21. november|21. novembrini]] [[2019]] ja uuesti alates [[12. mai]]st [[2022]]. Hariduselt on Wickremesinghe jurist. Poliitikas on ta osalenud alates [[1970]]. aastatest. {{JÄRJESTA:Wickremesinghe, Ranil}} [[Kategooria:Sri Lanka peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] s9cn2ou3xs796oybh2whsn60h52dqmq Rootsi oja 0 506330 6164456 5620748 2022-07-20T17:16:31Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Tartumaa ojast; Pärnumaa jõe kohta vaata artiklit [[Rootsi jõgi]]}} {{Jõgi | nimi = Rootsi oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Rookse]] küla läänepiiril | lähe_NS = 58.240848 | lähe_EW = 26.978956 | suue = [[Luutsna jõgi|Luutsna jõkke]] | suue_NS = 58.2605 | suue_EW = 27.037096 | pikkus = 4,5 km<ref name="eelis">{{EELIS|veekogu|-831142178}} (vaadatud 29.04.2020)</ref> | valgla_pindala = 6,3 km²<ref name="eelis"/> | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Rootsi oja''' (ka ''Rootsioja'') on [[oja]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]. Rootsi oja on [[Luutsna jõgi|Luutsna jõe]] vasakpoolne [[lisaoja]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu maakonna jõed‎]] fp91spndpfj0w4kyjnz8o54iagxo6i7 Hiieveski oja 0 506336 6164457 5855330 2022-07-20T17:16:32Z PikseBot 120302 Robot: lisatud kaart wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Hiieveski oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Nõmme järv (Kose vald)|Nõmme järv]] | lähe_NS = 59.098625 | lähe_EW = 25.427356 | suue = [[Pirita jõgi|Pirita jõkke]] | suue_NS = 59.105027 | suue_EW = 25.362384 | pikkus = 4,6 km | valgla_pindala = 7,7 km² | osm = jah }} '''Hiieveski oja''' (ka ''Hiieveski kraav'') on oja [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Kose vald|Kose vallas]]. Oja pikkus on 4,6 km, [[valgla]] pindala 7,7 km². Oja algab Nõmme järvest Kõrvemaa keskosas ja suubub paremalt Pirita jõkke.<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|VEE1089500}} (vaadatud 22.04.2018)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|VEE1089500}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed‎]] [[Kategooria:Kose vald‎]] 1mjg5ye25azn6bjj8m1itz5c1azdujm Stiimulõpe 0 509275 6164182 6164141 2022-07-20T13:09:18Z Andres 5 /* Rakendus */ wikitext text/x-wiki '''Stiimulõpe''' on [[Masinõppimine|masinõppe]] ala, mis on inspireeritud [[Biheiviorism|biheiviorismist]]. Selle uurimisobjektiks on tarkvara põhiline agent, mille eesmärk on teostada tegevusi ümbritsevas keskkonnas nii, et tegevustest tulenev preemia oleks maksimeeritud. Probleemi üldisuse tõttu on see uuritud paljudes teistes valdkondades, näiteks [[mänguteooria]], [[automaatika]], [[majandusteadus]], [[informatsiooniteooria]], [[statistika]], [[geneetilised algoritmid]] jt. == Sissejuhatus == Stiimulõpes on keskkond tüüpiliselt formuleeritud kui Markovi otsustusprotsess (MDP), kuna stiimulõppes rakendavad paljud algoritmid probleemi lahendamiseks [[Dünaamiline programmeerimine|dünaamilist programmeerimist]]. Tänapäevase stiimulõpe erinevus klassikalistest algoritmidest on see, et tänapäevase stiimulõpe algoritmidel pole vaja teada protsessi MDP-d ning nende abil saab lahendada suuri MDP-sid, kus täpsed lahendid on tihtipeale võimatud<ref name="sutton">{{cite book|url = http://incompleteideas.net/sutton/book/the-book.html|title = Reinforcement Learning: An Introduction|last1 = Sutton|first1 = Richard S.|last2 = Barto|first2 = Andrew G.|publisher = MIT Press|year = 1998|isbn = 0-262-19398-1|pages =|authorlink1 = Richard S. Sutton|authorlink2 = Andrew Barto}}</ref>. Stiimulõpe protsess erineb tavalisest [[Juhendatud masinõpe|juhendatud õppest]] selle poolest, et see ei kasutata sisend/väljund näidispaare ja suboptimaalsed tegevused ei ole otseselt korrigeeritud. Selle asemel on stiimulõpe algoritmide fookuseks nende tegevuste lõplik tulemus, mille saavutamiseks on vaja balansseeritud avastamist ja olemasoleva strateegia järgimist. Nende kompromiss on pidevalt uuritud lõpliku MDP-ga probleemide kontekstis, nagu ''multi-armed bandit''<ref>{{Cite journal | last1 = Katehakis | first1 = M. N. | last2 = Veinott | first2 = A. F. | doi = 10.1287/moor.12.2.262 | title = The Multi-Armed Bandit Problem: Decomposition and Computation | journal = Mathematics of Operations Research | volume = 12 | issue = 2 | pages = 262–268 | year = 1987 | pmid = | pmc = }}</ref>. == Formuleering == Matemaatiliselt on stiimulõpe formuleeritud kui Markovi otsustusprotsess (<math>S, A, P, R</math>): * <math>S</math> – kõikvõimalike olekute hulk, * <math>A</math> – kõikvõimalike tegevuste hulk, * <math>P</math> – üleminekutõenäosus: <math>P(s'|s,a)=Pr(s_{t+1}=s'| s_t=s, a_t=a)</math>, * <math>R</math> – preemia, mille saab üleminekul olekust <math>s</math> olekusse <math>s'</math>: <math>R(s,a,s')</math>. Formuleeringust otseselt tuleneb, et stiimulõpe tegeleb stohhastiliste probleemidega, kus üleminek olekust <math>s</math> olekusse <math>s'</math> pole deterministlik. Üldjuhul pole üleminekutõenäosused teada ning algoritmi eesmärk on olekule <math>s \in S</math> leida vastav tegevus <math>a \in A</math> nii, et oodatav preemia oleks maksimeeritud<ref name="sutton">{{cite book|url = http://incompleteideas.net/sutton/book/the-book.html|title = Reinforcement Learning: An Introduction|last1 = Sutton|first1 = Richard S.|last2 = Barto|first2 = Andrew G.|publisher = MIT Press|year = 1998|isbn = 0-262-19398-1|pages =|authorlink1 = Richard S. Sutton|authorlink2 = Andrew Barto}}</ref>. == Algoritmid == Tihti rakendatakse stiimulõppe algoritmide kasutamisel funktsioonide lähenemismeetodeid, nagu näiteks närvivõrgud. Tänu nendele on võimalik stiimulõpet rakendada seal, kus klassikalised meetodid hakkama ei saa: * keskkonnades, kus olekute hulk <math>S</math>on liiga suur klassikaliste meetodite jaoks; * üleminekutõenäosused pole teada ning seega ainuke viis keskkonnast midagi teada saada on reaalajas tegevustega; * üleminekutõenäosused on teada, aga tulenev mudel on arvutamise mõttes liiga raske. Tänapäeval populaarsemad stiimulõpe algoritmid on DQN<ref name="DQN">{{cite journal|last=Mnih|first=Volodymyr et al.|url=https://arxiv.org/abs/1312.5602|title=Playing Atari with Deep Reinforcement Learning|journal=|volume=|pages=|date=2013|accessdate=13.05.2018|via=}}</ref> ja A3C<ref name="A3C">{{cite journal|last=Mnih|first=Volodymyr et al.|url=https://arxiv.org/abs/1602.01783|title=Asynchronous Methods for Deep Reinforcement Learning|journal=|volume=|pages=|date=2016|accessdate=13.05.2018|via=}}</ref>, kusjuures nende erinevus ei ole ainult algoritmiline, vaid ka agendi õppimise põhimõtte poolest, sest DQN õpib viivitusega ehk kogub alguses mingi hulga kogemusi mälusse ja pärast õpib nende pealt, A3C aga õpib käigupõhiselt ehk reaalajas. Algoritmi valik sõltub nii püstitatud probleemi sisust (nt kas olekud/tegevused on diskreetsed või pidevad), aga ka käesolevast riistvarast (kas peamine arvutuslik komponent on protsessor või graafikakaart). == Rakendus == Stiimulõppe algoritme rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks [[robootika]]s ja majandusteaduses<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://umichrl.pbworks.com/Successes-of-Reinforcement-Learning/|title=Reinforcement Learning / Successes of Reinforcement Learning|publisher=|website=umichrl.pbworks.com|date=|access-date=13.05.2018}}</ref>). [[Deep Mind]]i arvutiprogramm [[AlphaGo]] võitis 2016. aastal viiepartiilises ''[[go]]''-matšis 4:1 maailmameistrit [[Lee Sedol]]i.<ref>{{cite web|last=|first=|url=http://www.bbc.com/news/technology-35785875|title=Artificial intelligence: Google's AlphaGo beats Go master Lee Se-dol|publisher=|work=BBC News|date=|accessdate=13.05.2018}}</ref> 2017- aastal võitis programmi edasiarendatud variant [[AlphaZero]] ülekaalukalt parimat maleprogrammi [[Stockfish]]. 2021 aastal toimub samuti DeepMindi poolt loodud programmi AlphaFold abil oluline läbimurre [[mikrobioloogia]]s. Õnnestub üle 90 protsendilise tõenäosusega ennustada [[valgud|valgu]] kuju, kui teada on üksnes valgu aminohapete järjestus. See küsimus oli pikka aega bioloogide uurimisobjektina lahendamatuks küsimuseks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Masinõpe]] thoklxxc6o1iodym5fui5tabqg5tsuw 6164588 6164182 2022-07-20T19:55:49Z Neptuunium 58653 /* Rakendus */ arusaamatu lause välja wikitext text/x-wiki '''Stiimulõpe''' on [[Masinõppimine|masinõppe]] ala, mis on inspireeritud [[Biheiviorism|biheiviorismist]]. Selle uurimisobjektiks on tarkvara põhiline agent, mille eesmärk on teostada tegevusi ümbritsevas keskkonnas nii, et tegevustest tulenev preemia oleks maksimeeritud. Probleemi üldisuse tõttu on see uuritud paljudes teistes valdkondades, näiteks [[mänguteooria]], [[automaatika]], [[majandusteadus]], [[informatsiooniteooria]], [[statistika]], [[geneetilised algoritmid]] jt. == Sissejuhatus == Stiimulõpes on keskkond tüüpiliselt formuleeritud kui Markovi otsustusprotsess (MDP), kuna stiimulõppes rakendavad paljud algoritmid probleemi lahendamiseks [[Dünaamiline programmeerimine|dünaamilist programmeerimist]]. Tänapäevase stiimulõpe erinevus klassikalistest algoritmidest on see, et tänapäevase stiimulõpe algoritmidel pole vaja teada protsessi MDP-d ning nende abil saab lahendada suuri MDP-sid, kus täpsed lahendid on tihtipeale võimatud<ref name="sutton">{{cite book|url = http://incompleteideas.net/sutton/book/the-book.html|title = Reinforcement Learning: An Introduction|last1 = Sutton|first1 = Richard S.|last2 = Barto|first2 = Andrew G.|publisher = MIT Press|year = 1998|isbn = 0-262-19398-1|pages =|authorlink1 = Richard S. Sutton|authorlink2 = Andrew Barto}}</ref>. Stiimulõpe protsess erineb tavalisest [[Juhendatud masinõpe|juhendatud õppest]] selle poolest, et see ei kasutata sisend/väljund näidispaare ja suboptimaalsed tegevused ei ole otseselt korrigeeritud. Selle asemel on stiimulõpe algoritmide fookuseks nende tegevuste lõplik tulemus, mille saavutamiseks on vaja balansseeritud avastamist ja olemasoleva strateegia järgimist. Nende kompromiss on pidevalt uuritud lõpliku MDP-ga probleemide kontekstis, nagu ''multi-armed bandit''<ref>{{Cite journal | last1 = Katehakis | first1 = M. N. | last2 = Veinott | first2 = A. F. | doi = 10.1287/moor.12.2.262 | title = The Multi-Armed Bandit Problem: Decomposition and Computation | journal = Mathematics of Operations Research | volume = 12 | issue = 2 | pages = 262–268 | year = 1987 | pmid = | pmc = }}</ref>. == Formuleering == Matemaatiliselt on stiimulõpe formuleeritud kui Markovi otsustusprotsess (<math>S, A, P, R</math>): * <math>S</math> – kõikvõimalike olekute hulk, * <math>A</math> – kõikvõimalike tegevuste hulk, * <math>P</math> – üleminekutõenäosus: <math>P(s'|s,a)=Pr(s_{t+1}=s'| s_t=s, a_t=a)</math>, * <math>R</math> – preemia, mille saab üleminekul olekust <math>s</math> olekusse <math>s'</math>: <math>R(s,a,s')</math>. Formuleeringust otseselt tuleneb, et stiimulõpe tegeleb stohhastiliste probleemidega, kus üleminek olekust <math>s</math> olekusse <math>s'</math> pole deterministlik. Üldjuhul pole üleminekutõenäosused teada ning algoritmi eesmärk on olekule <math>s \in S</math> leida vastav tegevus <math>a \in A</math> nii, et oodatav preemia oleks maksimeeritud<ref name="sutton">{{cite book|url = http://incompleteideas.net/sutton/book/the-book.html|title = Reinforcement Learning: An Introduction|last1 = Sutton|first1 = Richard S.|last2 = Barto|first2 = Andrew G.|publisher = MIT Press|year = 1998|isbn = 0-262-19398-1|pages =|authorlink1 = Richard S. Sutton|authorlink2 = Andrew Barto}}</ref>. == Algoritmid == Tihti rakendatakse stiimulõppe algoritmide kasutamisel funktsioonide lähenemismeetodeid, nagu näiteks närvivõrgud. Tänu nendele on võimalik stiimulõpet rakendada seal, kus klassikalised meetodid hakkama ei saa: * keskkonnades, kus olekute hulk <math>S</math>on liiga suur klassikaliste meetodite jaoks; * üleminekutõenäosused pole teada ning seega ainuke viis keskkonnast midagi teada saada on reaalajas tegevustega; * üleminekutõenäosused on teada, aga tulenev mudel on arvutamise mõttes liiga raske. Tänapäeval populaarsemad stiimulõpe algoritmid on DQN<ref name="DQN">{{cite journal|last=Mnih|first=Volodymyr et al.|url=https://arxiv.org/abs/1312.5602|title=Playing Atari with Deep Reinforcement Learning|journal=|volume=|pages=|date=2013|accessdate=13.05.2018|via=}}</ref> ja A3C<ref name="A3C">{{cite journal|last=Mnih|first=Volodymyr et al.|url=https://arxiv.org/abs/1602.01783|title=Asynchronous Methods for Deep Reinforcement Learning|journal=|volume=|pages=|date=2016|accessdate=13.05.2018|via=}}</ref>, kusjuures nende erinevus ei ole ainult algoritmiline, vaid ka agendi õppimise põhimõtte poolest, sest DQN õpib viivitusega ehk kogub alguses mingi hulga kogemusi mälusse ja pärast õpib nende pealt, A3C aga õpib käigupõhiselt ehk reaalajas. Algoritmi valik sõltub nii püstitatud probleemi sisust (nt kas olekud/tegevused on diskreetsed või pidevad), aga ka käesolevast riistvarast (kas peamine arvutuslik komponent on protsessor või graafikakaart). == Rakendus == Stiimulõppe algoritme rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks [[robootika]]s ja majandusteaduses<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://umichrl.pbworks.com/Successes-of-Reinforcement-Learning/|title=Reinforcement Learning / Successes of Reinforcement Learning|publisher=|website=umichrl.pbworks.com|date=|access-date=13.05.2018}}</ref>). [[Deep Mind]]i arvutiprogramm [[AlphaGo]] võitis 2016. aastal viiepartiilises ''[[go]]''-matšis 4:1 maailmameistrit [[Lee Sedol]]i.<ref>{{cite web|last=|first=|url=http://www.bbc.com/news/technology-35785875|title=Artificial intelligence: Google's AlphaGo beats Go master Lee Se-dol|publisher=|work=BBC News|date=|accessdate=13.05.2018}}</ref> 2017- aastal võitis programmi edasiarendatud variant [[AlphaZero]] ülekaalukalt parimat maleprogrammi [[Stockfish]]. <!-- 2021 aastal toimub samuti DeepMindi poolt loodud programmi AlphaFold abil oluline läbimurre [[mikrobioloogia]]s. Õnnestub üle 90 protsendilise tõenäosusega ennustada [[valgud|valgu]] kuju, kui teada on üksnes valgu aminohapete järjestus. See küsimus oli pikka aega bioloogide uurimisobjektina lahendamatuks küsimuseks. --> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Masinõpe]] m1mr1orat8b48a7iahwd243hyh8l15f Rebecca Peterson 0 520490 6164269 5104199 2022-07-20T17:09:53Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rebecca Peterson (32487169900) (cropped).jpg|pisi|Rebecca Peterson (2016)]] '''Rebecca Peterson''' (sündinud [[6. august]]il [[1995]] [[Stockholm]]is) on eesti päritolu [[Rootsi]] [[tennis]]ist. Tema parim WTA edetabeli koht oli 43. (21. oktoobril 2019). {{Pooleli|kuu=august|aasta=2018}} == Välislingid == * [http://www.wtatennis.com/players/player/317771/title/rebecca-peterson-0 Rebecca Peterson WTA kodulehel] {{JÄRJESTA:Peterson, Rebecca}} [[Kategooria:Rootsi tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] k9e691tqja28o3r4fjlzavyzzzs9aiy Neeme piirivalvekoerte kool 0 525903 6164571 5486274 2022-07-20T19:50:55Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki '''Neeme piirivalvekoerte kool''' oli [[1998]]<ref name="eRT">https://www.riigiteataja.ee/akt/25754 (vaadatud 27.10.2018)</ref>–[[2007]]<ref name="postimees.ee">https://www.postimees.ee/1698315/piirivalvekoerte-kool-kolib-murastesse (vaadatud 27.10.2018)</ref> tegutsenud kool [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] külas<ref name="eRT"/>. Kool oli [[Piirivalveamet]]i alluvuses<ref name="eRT" />. Koolis õpetati välja [[piirivalvekoer|piirivalvekoeri]]. 2007. aastal liideti see kool [[Muraste piirivalvekool]]iga<ref name="postimees.ee" />. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/25754 Neeme Piirivalvekoerte Kooli põhimääruse kinnitamine. Neeme Piirivalvekoerte Kooli põhimäärus] *Hanneli Rudi. [https://www.postimees.ee/1698315/piirivalvekoerte-kool-kolib-murastesse Piirivalvekoerte kool kolib Murastesse]. Postimees.ee, 2. september 2007 [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] [[Kategooria:Eesti piirivalve]] [[Kategooria:Koerad]] 0mxwckpa7eufxelrllfm7cfq720wr14 Euroopa Liidu majandus 0 528016 6164757 6113583 2022-07-21T04:54:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Frankfurt Skyline (16074088798).jpg|pisi|[[Frankfurt]] on üks Euroopa Liidu finantskeskustest ja [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] asukoht]] [[Pilt:GNI_per_capita.jpg|pisi|[[Rahvamajanduse kogutulu]] (GNI) elaniku kohta, 2016]] '''Euroopa Liidu majandus''' on nimiväärtuse ja [[Ostujõupariteet|ostujõupariteedi]] alusel maailma suuruselt teine majandus. Aastal 2018 oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] nominaalne [[sisemajanduse kogutoodang]] 18,8 triljonit [[USA dollar|dollarit]]<ref name="VmM4w" /><ref name="imf.org" />, moodustades ligikaudu 22% globaalse majanduse omast.<ref name="1VRFj" /> Samal aastal oli liidu [[ostujõu pariteet]] 22,0 triljonit dollarit.<ref name="imf.org" /> Võrreldes 2017. aastaga kasvas Euroopa Liidu SKT 2,4%.<ref name="europa2" /> 2017. aasta septembri seisuga oli inflatsiooni suurus 1,5% (olles langustrendis).<ref name="cuEN6" /> 2013. aasta seisuga elas 9,8% Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest allpool vaesuspiiri.<ref name="ciawfb" /> Liidu keskmine [[Gini koefitsient]] oli 2016. aastal 30,8<ref name="ec.europa.eu" /> ja [[inimarengu indeks]]i näitaja 0,899 (väga kõrge). Liidu tööjõu suuruseks hinnati 2017. aastal 238 miljonit töölist<ref name="ciawfb" />, kellest 2018. aasta jaanuari seisuga 7,3% olid aga töötud (näitaja on langustrendis).<ref name="unem" /> 2014. aasta hinnangu põhjal töötas tööjõust 73,1% teenindussektoris, 21,9% tööstussektoris ja 5% põllumajandussektoris.<ref name="ciawfb" /> [[Pilt:2015 GDP (nominal) in EU.svg|pisi|Euroopa Liidu riikide (nominaalne) SKT 2015. aasta seisuga]] [[Euro]], mida kasutavad liidu 28 liikmesriigist 19, on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] dollari järel nii suuruselt teine [[reservvaluuta]] maailmas kui ka suuruselt teine valuuta, milles kaubeldakse.<ref name="VPj3G" /><ref name="UgmgN" /><ref name="BcdlP" /> Euro on ametlik valuuta või ''de facto'' ametlik valuuta kokku 25 riigis – seda nii [[euroala]]s kui ka kuues teises Euroopa riigis. Euroopa Liidu majandus koosneb [[Vabaturg|vabaturul]] ja [[Euroopa sotsiaalmudel|arenenud sotsiaalmudelitel]] põhinevast [[segamajandus]]ega [[Euroopa ühtne turg|siseturust]]. Liidu [[SKT elaniku kohta]] aastal 2017 oli 37 800 dollarit.<ref name="ciawfb" /> [[Ameerika Ühendriikide majandus|Ameerika Ühendriikides]] oli sama näitaja 59 495 dollarit, [[Jaapani majandus|Jaapanis]] 42 695 dollarit ja [[Hiina majandus|Hiinas]] 16 636 dollarit.<ref name="wj8qA" /> Kuna Euroopa Liidu [[Gini koefitsient]] on väike, jagunevad inimeste sissetulekud Euroopa Liidus maailma keskmisest võrdsemalt.<ref name="sKCOe" /><ref name="XeUAz" /> Olulisimad majanduslikud keskused ja finantskeskused, kus asub suur hulk asutusi, ettevõtteid ning panku, on [[Amsterdam]], [[Brüssel]], [[Bukarest]], [[Dublin]], [[Frankfurt]], [[Göteborg]], [[Helsingi]], [[Lissabon]], [[London]], [[Madrid]], [[Milano]], [[Pariis]] ja [[Varssavi]]. Euroala peamine [[Aktsiabörs|börs]] on [[Euronext]] ja [[turukapitalisatsioon]]i poolest on tegu maailma suuruselt seitsmenda börsiga.<ref name="QBfcA" /> Aastal 2012 oli Euroopa Liitu tehtud [[Otseinvesteering|välismaiste otseinvesteeringute]] kogusumma 5,1 triljonit dollarit. Euroopa Liit ise aga investeeris välisriikidesse kokku 9,1 triljonit dollarit, mis oli ülekaalukalt suurim siseturule ja välismaistele turgudele tehtud investeering maailmas.<ref name="5318l" /><ref name="mmDmr" /> Alates 2009. aasta [[Euroopa võlakriis|võlakriisi]] algusest on kerkinud esile vastandlikud majanduslikud olukorrad ühelt poolt [[Lõuna-Euroopa]]s ning teiselt poolt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Põhja-Euroopa]]s: kõrgem [[Tööpuudus|töötuse]] määr ja suurem [[riigivõlg]] Vahemere maades (v.a [[Malta]]) ning madalam töötuse määr ja [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] kiirem kasv ida- ja põhjapoolsetes liikmesmaades. Aastal 2015 oli Euroopa Liidus riigivõla keskmine suurus 85% SKT-st ja selle erinevus riigiti oli suur; madalaim määr oli 9,7% [[Eesti majandus|Eestis]] ja kõrgeim määr oli 176% [[Kreeka majandus|Kreekas]].<ref name="IZvdC" /> Euroopa Liidu kümme suurimat kaubanduspartnerit on [[Ameerika Ühendriigid]], [[Hiina]], [[Šveits]], [[Venemaa]], [[Türgi]], [[Jaapan]], [[Norra]], [[Lõuna-Korea]] ja [[India]] (kaubavahetus kõigi nende riikidega ületas 2016. aastal 110 miljardi dollari piiri). Peale [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[G-20]] ja [[G7]] tegevuses osalevate liikmesriikide on neis organisatsioonides esindatud Euroopa Liit ühtse osalisena. ==Valuuta== {{vaata|Euro|Euroala|Ühtne euromaksete piirkond}} [[Pilt:European Union and Eurozone (dark blue).png|pisi|[[Euroala]]s (tumesinine) elab 343 miljonit inimest. Euro on maailmas suuruselt teine reservvaluuta|alt=]] Euroala tekkis aastal 1999, mil mitmed [[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] võtsid kasutusele [[euro]]. 2018. aasta seisuga kasutab eurot valuutaliidu ametliku valuutana 28 liikmesriigist 19. Ühtlasi on euro Euroopa Liidu enim kasutatav valuuta. Ülejäänud üheksa liikmesriiki kasutavad oma valuutat, kuid neil on endiselt võimalik euroalaga liituda. 1992. aastal allkirjastatud [[Maastrichti leping]] seab euroalaga liituda soovivatele riikidele ranged majanduslikud ja rahanduslikud lähenemiskriteeriumid. Jätkuva majandusliku ja rahandusliku stabiilsuse tagamiseks töötati aastal 1997 välja [[stabiilsuse ja kasvu pakt]]. Euroalasse mittekuuluvate [[Taani]] ja [[Suurbritannia]] jaoks kehtivad euroalaga hilisema liitumise kohta erilised loobumistingimused. Ka Rootsi võib euro kasutuselevõtust loobuda, otsustades [[Euroopa vahetuskursimehhanism]]iga liitumise või mitteliitumise üle (tegu on liitumisele eelneva sammuga). Ülejäänud riigid on ühinemislepingute järgi kohustatud euroalaga liituma. Alates 2009. aastast on viis euroala riiki olnud hädas riigivõlakriisiga, mida tuntakse nimega [[Euroopa võlakriis]]. Esimesena sattus hätta [[Kreeka]], kuid reforme on alustanud ja nn päästepakette on saanud ka [[Iirimaa]], [[Portugal]], [[Hispaania]] ja [[Küpros]]. 2015. aastaks olid kõik riigid peale Kreeka võlakriisist taastunud. Võlakriisi kogesid ka mõned euroalasse mittekuuluvad riigid, näiteks [[Ungari]], [[Rumeenia]] ja [[Läti]] (viimane enne euroalaga liitumist), kes läbisid samuti edukalt päästeprogrammid.<ref name="mszIa" /> ==Eelarve== {{vaata|Euroopa Liidu eelarve}} Aastal 2011 oli Euroopa Liidu eelarve suurus 141 miljardit eurot (perioodi 2007–2013 eelarve oli kokku 862 miljardit eurot)<ref name="E02KR" />, moodustades kokku umbes 1% Euroopa Liidu SKT-st. Liidu 2018. aasta eelarve suurus on 160,1 miljardit eurot kulukohustusena. Võrreldes eelmise aasta eelarvega (sh hilisemad muudatused) on see summa 0,2% võrra suurem.<ref name="xx8em" /> ==Sektorid== ===Teenused=== [[Teenindus]]sektor on Euroopa Liidus ülekaalukalt kõige olulisem sektor, moodustades SKT-st 74,7%. [[Töötlev tööstus|Töötleva tööstuse]] osakaal on 23,8% ja põllumajanduse osakaal vaid 1,5% SKT-st.<ref name="cBqoU" /> [[Finantsteenused]] on liidu ühtse turu raames hästi arenenud. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega sõltuvad ettevõtted rohkem pankade antavatest laenudest, kuid [[Kapitaliturgude liit|kapitaliturgude liidu]] algatuse kaudu kavandatakse muutust selles suunas, et ettevõtteid rahastataks rohkem [[kapitaliturg]]ude kaudu. Kapitaliturgude liit on septembris 2015 [[Euroopa Komisjon]]i esitatud plaan mobiliseerida Euroopa Liidu sisest [[Euroopa Liidu neli põhivabadust#Kapitali vaba liikumine|kapitali vaba liikumist]].<ref name="GDjkz" /> Selle plaani eesmärk on "rajada 2019. aastaks EL-i integreeritud kapitalituru ehituskivid".<ref name="OxY04" /> Kapitaliturgude liidu algatus koosneb 33 meetmest.<ref name="MARq9" /> Plaani uuendati 2017. aasta juunis ja algatuse elluviimise eest vastutab eurovolinik [[Valdis Dombrovskis]], endine [[Läti peaminister]].<ref name="2KW61" /><ref name="Wxrb0" /><ref name="TM2mY" /><ref name="brdPO" /> Paljud Euroopa Liidu linnad toimivad finantskeskustena. EL-is asuvatele ettevõtetele pakuvad märkimisväärseid finantsteenuseid eriti just Suurbritannias asuvad finantsasutused ja -ettevõtted.<ref name="R8u0P" /><ref name="falBO" /> Näiteks garanteerivad Suurbritannias asuvad pangad umbes poolt EL-i ettevõtete võlgadest ja omakapitalist. Suurbritannias asuvad pangad on vastaspooled ka enam kui pooltele börsiväliste intressi tuletisinstrumentidele, millega EL-i ettevõtted ja pangad kauplevad. 30 miljonil [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] [[kindlustusvõtja]]l on kindlustus, mida pakub Suurbritannias baseeruv kindlustusandja. Suurbritannias asuvad kesksed vastaspooled pakuvad EL-i klientidele teenuseid eri turgudel ja Suurbritannias tegutsevad varahaldajad haldavad 37% kõikidest üle Euroopa hallatavatest varadest.<ref name="HBbm8" /> [[Maailma finantskeskuste indeks]]i andmetel asuvad pärast 2019. aastat, mil Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub, kaks Euroopa suurimat finantskeskust ([[London]] ja [[Zürich]]) väljaspool Euroopa Liitu.<ref name="GFCI" /> Kaks suurimat Euroopa Liidu piiresse jäävat finantskeskust oleks seejärel [[Frankfurt]] ja [[Luxembourg]]. London on lisaks üle kogu EL-i klientidele müüdavate kutseteenuste peamine rahvusvaheline keskus. ===Põllumajandus=== Põllumajandussektorit toetab Euroopa Liit subsiidiumidega [[Ühine põllumajanduspoliitika|ühise põllumajanduspoliitika]] raames. Aastal 2013 oli toetuste suurus umbes 45 miljardit eurot liidu kogukuludest (vähem kui 33% tollasest eelarvest, mille suurus oli 148 miljardit eurot).<ref name="Oh9nP" /> Esialgu oli toetuste eesmärk tagada Euroopa Liidus põlluharijatele miinimumhind. Seda lähenemisviisi kritiseeritakse kui ühte [[protektsionism]]i vormi, mis pärsib kaubandust ja kahjustab [[Arengumaa|arengumaid]]. Selle üks häälekamaid vastaseid on olnud bloki suuruselt teise majandusega Suurbritannia, kes on korduvalt keeldunud loobumast iga-aastasest [[Suurbritannia tagasimakse]]st juhul, kui ühist põllumajanduspoliitikat olulisel määral ei reformita. Bloki suuruselt kolmanda majandusega Prantsusmaa, mis saab ühisest põllumajanduspoliitikast enim tulu, on aga süsteemi kõige häälekam pooldaja. Ühist põllumajanduspoliitikat on siiski aja jooksul olulisel määral reformitud. Aastal 1985 kulutati põllumajandusele umbes 70% Euroopa Liidu eelarvest. Aastal 2011 moodustasid talunikele antud otsetoetused ja turuga seotud kulud vaid 30% ning maaelu arenguga seotud kulutused 11% eelarvest. Ühise poliitika, selle rahastamise ja ülesehituse jätkuva reformimise tulemusena oli 2011. aastaks 90% otsetoetustest muutunud kaubandust mittemoonutavaks (ei olnud seotud tootmisega).<ref name="i6oM6" /> ===Turism=== Euroopa Liit on oluline turismisihtkoht, mille liikmesriigid meelitavad ligi külastajaid nii väljastpoolt liitu kui ka teistest liikmesriikidest. Liidusisest turismi hõlbustavad nii [[Schengeni viisaruum]] kui ka euro. Kõigil Euroopa Liidu kodanikel on õigus reisida mistahes teise liikmesriiki [[viisa]]vabalt. 2017. aastal oli [[Prantsusmaa]] endiselt rahvusvaheliste külastajate jaoks maailma peamine turismisihtkoht (riiki külastas 86,9 miljonit turisti). Populaarsete sihtkohtade tabeli esikümnest leiab veel [[Hispaania]] (2. koht), [[Itaalia]] (5. koht), [[Suurbritannia]] (7. koht) ja [[Saksamaa]] (9. koht). Seejuures moodustavad märgatava hulga neist külastajatest turistid teistest liikmesriikidest.<ref name="6lfud" /> Suurbritannia pealinn [[London]] on nii maailma külastatuim linn (aastal 2012 külastas linna 16,9 miljonit turisti) kui ka linn, mis teenis turismist enim tulu. Külastatavuse edetabelis järgnes Londonile [[Pariis]] 16 miljoni külastajaga.<ref name="hT4bK" /> ===Energia=== {{vaata|Euroopa Liidu energiapoliitika|Taastuvenergia Euroopa Liidus}} [[Pilt:VTE cerova.jpg|pisi|Tuulegeneraatorid [[Slovakkia]]s [[Cerová]] külas]] Euroopa Liidul on uraani-, söe-, [[Naftavarud|nafta-]] ja [[maagaasivarud|maagaasivarusid]]. Liitu kuulub kuus naftat tootvat riiki, kes tegutsevad peamiselt [[Põhjamere nafta]]väljadel. Suurim naftatootja on Suurbritannia, kuid naftat toodavad ka Taani, Saksamaa, Itaalia, Rumeenia ja Holland. Kui Euroopa Liitu käsitletaks ühise üksusena (mis ei ole aga naftaturgudel tavaline), oleks liit olnud 2013. aastal suuruselt 19. naftatootja maailmas. Kui kogu Euroopa Liit tootis 2017. aastal kokku 1,464 miljonit [[barrel]]it naftat, siis näiteks liitu mittekuuluv [[Norra]] tootis samal ajal 1,969 miljonit barrelit naftat.<ref name="BP" /> Euroopa Liit on maailma suuruselt teine nafta tarbija, tarbides palju enam, kui ise toota suudab: aastal 2017 tarbis liit 13,211 miljonit barrelit päevas.<ref name="BP" /> Euroopa Liit on seotud ka [[Kyōto protokoll]]i täitmisega, olles üks selle suurimaid pooldajaid. ==Ettevõtted== Euroopa Liidu liikmesriikides on asutatud mitu maailma suurimat [[Rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvahelist korporatsiooni]], mille globaalsete peakorterite asukoht on endiselt seal. Nende hulgast leiab ettevõtteid, mis on oma tööstusharudes/sektorites maailmas juhtivatel kohtadel, sealhulgas * müügitulu põhjal maailma suurim finantsteenuste pakkuja [[Allianz]], * müügitulu põhjal maailma suurim reklaamiagentuur [[WPP plc]], * maailma suurim [[Kork|korgi]] töötlemise ja tootmise ettevõte [[Corticeira Amorim]], * maailma suurim terasetootja [[ArcelorMittal]], * maailma suurim moekontsern [[Inditex]], * maailma juhtiv piimatoodete tootja [[Danone]], * maailma suurim õlletootja [[Anheuser-Busch InBev]], * maailma suurim kosmeetika- ja ilutoodete tootja [[L'Oréal Group]], * maailma suurim luksuskaupade konglomeraat [[LVMH]], * kunagine maailma suurim [[mobiiltelefon]]ide tootja [[Nokia (ettevõte)|Nokia]], * üks maailma suurimaid naftakompaniisid [[Royal Dutch Shell]], * tootmisvõimsuse poolest maailma suurim [[Tselluloosi- ja paberitööstus|tselluloosi- ja paberitootja]] [[Stora Enso]]. Panganduse ja finantsteenuste vallas leidub Euroopa Liidus samuti maailma suurimaid ettevõtteid: eelkõige [[HSBC]] ja [[Banco Santander]]. Ka paljud teised Euroopa ettevõtted on käibe, kasumi, turuosa, töötajate arvu või muude olulisimate näitajate poolest maailma suurimate ettevõtete seas. Märkimisväärne hulk Euroopa Liidus põhinevaid ettevõtteid kuulub oma tegevusalal maailma ettevõtete esikümnesse. Euroopa on mitmete prestiižsete autofirmade kodu, näiteks [[Aston Martin]], [[BMW]], [[Ferrari]], [[Jaguar]], [[Lamborghini]], [[Land Rover]], [[Maserati]], [[Mercedes-Benz]] ja [[Porsche]]. Euroopast on pärit ka mitu suurt autotootjat, näiteks [[Dacia]], [[Citroën]], [[Fiat]], [[Opel]], [[Peugeot]], [[Renault]], [[Seat]], [[Volkswagen]] ja [[Volvo]]. Allolevas tabelis on Euroopa Liidus põhinevad börsil noteeritud suurimad ettevõtted 2016. aasta seisuga. Järjestus põhineb käibel (miljonites dollarites) ja selle aluseks on [[Fortune Global 500]] järjestus. {| class="wikitable" |- |+Fortune Global 500: kümme Euroopa Liidu suurimat hargmaist ettevõtet käibe järgi (2016)<ref name="fortune500" /> |- !Koht!!Ettevõte!! Lühiinfo !! Käive (mln $) !! Kasum (mln $) !! Töötajaid !! Peakorter !! Tööstusharu |- |1.||[[Royal Dutch Shell]] || RDS.A || 272 156 || 1939 || 90 000 || [[London]], Suurbritannia; [[Haag]], Holland || Energia |- |2.||[[Volkswagen AG|Volkswagen]] || VLKAY || 236 600 || −1520 || 610 076 || [[Wolfsburg]], Saksamaa || Mootorsõidukid ja varuosad |- |3.||[[BP|BP p.l.c.]] || BP.L || 183 000 || 4100 || 74 500 || [[London]], Suurbritannia || Energia |- |4.||[[Daimler]] || DDAIY || 165 800 || 9345 || 284 015 || [[Stuttgart]], Saksamaa || Mootorsõidukid ja varuosad |- |5.||[[Exor|EXOR Group]] || EXOSF || 152 591 || 825 || 303 247 || [[Torino]], Itaalia || Rahandus |- |6.||[[Total]] || TOT || 143 421 || 5087 || 96 019 || [[Pariis]], Prantsusmaa || Energia |- |7.||[[E.ON]] || EONGY || 129 277 || −7764 || 56 490 || [[Essen]], Saksamaa || Energia |- |8.||[[AXA]] || AXAHY || 129 250 || 6231 || 98 279 || [[Pariis]], Prantsusmaa || Rahandus |- |9.||[[Allianz]] || AZSEY || 122 948 || 7339 || 142 459 || [[München]], Saksamaa || Rahandus |- |10.||[[BNP Paribas]] || BNPQY || 111 531 || 7426 || 181 551 || [[Pariis]], Prantsusmaa || Rahandus |} ==Liikmesriikide majandus== ===Jõukus=== [[Pilt:EU-GDP-Population.svg|pisi|Euroopa riikide rahvaarv ja SKT elaniku kohta (2010)]]12 Euroopa Liidu uusima liikmesriigi majandus on kasvanud protsentides kiiremini kui liidu vanemate liikmesriikide majandus. Vahemikus 2005–2015 kasvas SKT kõigist liikmesriikidest enim [[Slovakkia]]s, mistõttu hakati riiki kutsuma hüüdnimega [[Tatra tiiger]]. 2000. aastate alguses kasvas olulisel määral ka [[Baltimaad]]e SKT, kusjuures Läti kasv ületas 11%, lähenedes Hiina kasvule (ent [[Suur majandussurutis|2000. aastate lõpu majandussurutis]] nullis suure osa juurdekasvust). Sellise kasvu põhjuste hulka kuuluvad valitsuste kohustused [[rahapoliitika]] stabiliseerimiseks, ekspordile orienteeritud kaubanduspoliitika, madal [[Ühetaoline tulumaks|proportsionaalse tulumaksu]] määr ja suhteliselt odava tööjõu kasutamine. Aastal 2015 oli kõigi EL-i liikmesriikide hulgas suurim SKT kasv aga [[Iirimaa]]l, ulatudes 25,1%-ni. Kokkuvõtlikult kasvab Euroopa Liidu majandus viimastel aastatel piirkonniti väga erinevalt, kusjuures suuremad riigid kannatavad üldiselt seisaku käes ning uued liikmesriigid naudivad püsivat ja jõulist majanduskasvu. Kuigi kogu liidu SKT kasvab, väheneb Euroopa Liidu osakaal [[Ülemaailmne kogutoodang|ülemaailmsest kogutoodangust]]. Selle peamine põhjus on Hiina, [[India]] ja [[Brasiilia]] sarnase majanduse esilekerkimine. {| class="wikitable sortable" style="text-align: right;" |+ {{nowrap|EL-i liikmesriikide SKT reaalkasvu määrad<ref name="europa2" /><ref name="HIDnQ" />}} |- ! Liikmesriik ! data-sort-type="number" | <small>2012</small> ! data-sort-type="number" | <small>2013</small> ! data-sort-type="number" | <small>2014</small> ! data-sort-type="number" | <small>2015</small> ! data-sort-type="number" | <small>2016</small> !<small>2017</small> !<small>Aastane kasv<br>(2012–2017)</small> !<small>Viimane kasutada<br>olnud kvartal</small> |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austria}} | 0,7||0,0||0,8|| 1,1||1,5 |3,0 |'''1,18''' |3,0 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} | 0,2||0,2||1,3|| 1,4 ||1,4 |1,7 |'''1,03''' |1,4 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} | 0,0||0,9||1,3||3,6 ||3,9 |3,6 |'''2,22''' |3,4 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Horvaatia}} | −2,3||−0,5||−0,1 ||2,4|| 3,5 |2,9 |'''1,0''' |2,8 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Küpros}} | −3,1||bgcolor=#FFDDDD|−5,9||bgcolor=#FFDDDD|−1,4 ||2,0||3,4 |3,9 |'''−0,18''' |3,9 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} | −0,8||−0,5||2,7||5,3||2,5 |4,3 |'''2,25''' |2,4 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Taani}} | 0,2||0,9||1,6||1,6 ||2,0 |2,3 |'''1,43''' |bgcolor=#FFDDDD|0,6 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Eesti}} |bgcolor=#BBFFDD|4,3||1,9||2,9||1,9||3,5 |4,9 |'''3,23''' |3,7 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} | −1,4||−0,8||−0,6||0,1||2,5 |2,8 |'''0,43''' |2,5 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 0,3||0,6||1,0||1,1||1,2 |2,2 |'''1,07''' |1,7 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} | 0,5||0,5||2,2||1,7||2,2 |2,2 |'''1,55''' |1,9 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} |bgcolor=#FFDDDD|−7,3||−3,2||0,7||bgcolor=#FFDDDD|−0,3||bgcolor=#FFDDDD|−0,2 |bgcolor=#FFDDDD|1,4 |bgcolor=#FFDDDD|'''−1,48''' |1,8 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ungari}} | −1,6||2,1||4,2||3,4||2,2 |4,0 |'''2,38''' |4,6 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Iirimaa}} | 0,2||1,3||bgcolor=#BBFFDD| 8,8||bgcolor=#BBFFDD| 25,1||5,0 |bgcolor=#BBFFDD| 7,2 |bgcolor=#BBFFDD| '''7,93''' |bgcolor=#BBFFDD| 10,0 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} | −2,8||−1,7||0,1||1,0||0,9 |1,5 |'''−0,17''' |1,2 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Läti}} | 4,0||2,4 ||1,9|| 3,0||2,2 |4,5 |'''3''' |4,4 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Leedu}} | 3,8||3,5||3,5 ||2,0|| 2,3 |3,8 |'''3,15''' |3,8 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Luksemburg}} | −0,4||3,7||5,8||2,9 ||3,1 |2,3 |'''2,9''' |5,1 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Malta}} | 2,7||bgcolor=#BBFFDD| 4,6||8,2||9,5||bgcolor=#BBFFDD| 5,2 |6,7 |'''6,15''' |5,7 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} | −1,0||−0,1||1,4||2,0||2,2 |2,9 |'''1,23''' |2,7 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} | 1,6||1,4||3,3||3,8||3,1 |4,8 |'''3''' |5,0 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Portugal}} | −4,0||−1,1||0,9||1,8||1,6 |2,7 |'''0,32''' |2,3 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rumeenia}} | 1,2||3,5||3,4||3,9||4,8 |6,9 |'''3,95''' |4,2 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} | 1,7||1,5||2,8||3,9||3,3 |3,4 |'''2,77''' |3,9 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} | −2,9||−1,7||1,4||3,4||3,3 |3,1 |'''1,1''' |2,7 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} | −0,3||1,2||2,6||4,5 ||3,2 |2,3 |'''2,25''' |3,3 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Sloveenia}} | −2,7||−1,1||3,0||2,3||3,1 |4,9 |'''1,58''' |4,3 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} | 1,4||2,0||2,9||2,3 ||1,8 |1,7 |'''2,02''' |1,3 |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Euroopa Liit}} | −0,4||0,3||1,8||2,3||2,0 |2,4 |'''1,4''' |2,1 |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"| [[Euroala]] | −0,9||−0,2||1,4||2,1||1,9 |2,4 |'''1,12''' |2,1 |- |} {| class="wikitable sortable" style="text-align: right" |+EL-i liikmesriikide (nominaalne) SKT miljonites eurodes<ref name="europa1" /> |- ! Liikmesriik ! data-sort-type="number" | <small>2007</small> ! data-sort-type="number" | <small>2012</small> ! data-sort-type="number" | <small>2013</small> ! data-sort-type="number" | <small>2014</small> ! data-sort-type="number" | <small>2015</small> ! data-sort-type="number" | <small>2016</small> !<small>2017</small> |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austria}} | 283,978 |318,653 |323,910 |333,062 |344,493 |353,296 |369,899 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} |344,712 |387,500 |392,339 |400,288 |410.435 |423.048 |437.204 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} |32,449 |41,947 |42,011 |42,762 |45,286 |48,129 |51,663 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Horvaatia}} |43,926 |43,996 |43,725 |43,391 |44,522 |46,382 |48,990 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Küpros}} | 17,591 |19,490 |18,140 |17,606 |17,742 |18,122 |19,571 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} | 138,303 | 161,434 |157,742 |156,660 |168,473 |176,564 |191,643 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Taani}} | 233,383 | 254,578 |258,743 |265,757 |271,778 |277,489 |288,981 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Eesti}} | 16,246 |17,940 |18,932 |19,766 |20,348 |21,098 |23,615 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} | 186,584 | 199,793 |203,338 |205,474 |209,604 |215,773 |223,843 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 1945,670 | 2086,929 |2115,256 |2147,609 |2194,243 |2228,857 |2291,705 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} |bgcolor=#BBFFDD| 2513,230 |bgcolor=#BBFFDD|2758,260||bgcolor=#BBFFDD|2826,240||bgcolor=#BBFFDD|2923,930||bgcolor=#BBFFDD|3032,820||bgcolor=#BBFFDD|3132,670 |bgcolor=#BBFFDD|3277,340 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} | 232,695 | 191,204 |180,654 |178,656 |176,312 |174,199 |177,735 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ungari}} | 102,169 |99,502 |101,887 |105,574 |110,723 |113,731 |124,050 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Iirimaa}} | 197,202 |175,561 |180,298 |194,537 |262,037 |275,567 |294,110 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} | 1609551 | 1613,265||1604,599||1621,827 ||1652,152 |1680,523 |1724,955 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Läti}} | 22,679 | 22,058 ||22,874 |23,681 |24,353 |24,927 |27,033 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Leedu}} | 29,041 | 33,348 ||34,960 |36,568 |37,427 |38,668 |42,191 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Luksemburg}} | 37,179 |44,112 | 46,500 ||49,993 |52,102 |53,004 |55,378 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Malta}} | bgcolor=#FFDDDD| 5,757 | bgcolor=#FFDDDD|7,165||bgcolor=#FFDDDD|7,643||bgcolor=#FFDDDD|8,454||bgcolor=#FFDDDD|9,517||bgcolor=#FFDDDD|10,192 |bgcolor=#FFDDDD|11,140 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} | 613,280 | 645,164||652,748||663,008 ||683,457 |702,641 |737,048 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} | 313,874 |389,377 |394,734 |411,005 |430,055 |425,980 |467,167 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Portugal}} | 175,468 | 168,398 ||170,269 | 173,079 ||179,809 |185,179 |194,614 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rumeenia}} | 128,618 | 133,511||144,253 ||150,357 ||160,314 |169,771 |187,940 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} | 56,242 | 72,703||74,170 ||76,088 |78,896 |81,154 |84,851 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Sloveenia}} | 35,153 |36,076 |36,239 |37,615 |38,837 |40,418 |43,000 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} | 1080,807 |1039,815 |1025,693 |1037,820 |1079,998 |1118,522 |1166,319 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} | 356,434 | 423,341||435,752||432,691 ||449,015 |465,186 |475,231 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} | 2245,324 |2078,292 |2063,624 |2278,894 |2602,140 |2395,801 |2332,087 |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Euroopa Liit}} |'''12997,544''' |'''13463,405''' |'''13577,271''' |'''14044,690''' |'''14797,444''' |'''14907,852''' |'''15350,567''' |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"| [[Euroala]] (19) | 9403,064 | 9837,430 | 9934,758 | 10157,540 | 10515,850 | 10790,077 | 11188,371 |- |} {| class="wikitable sortable" style="text-align: right;" |+ {{nowrap|EL-i liikmesriikide (nominaalne) SKT elaniku kohta eurodes<ref name="europa1" />}} |- ! Liikmesriik ! data-sort-type="number" | <small>2012</small> ! data-sort-type="number" | <small>2013</small> ! data-sort-type="number" | <small>2014</small> ! data-sort-type="number" | <small>2015</small> ! data-sort-type="number" | <small>2016</small> !<small>2017</small> |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austria}} |37 800 |38 200 |39 000 |39 900 |40 400 |42 100 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} |35 000 |35 300 |35 800 |36 500 |37 500 |38 500 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} | bgcolor=#FFDDDD|5700|| bgcolor="#FFDDDD" |5800|| bgcolor="#FFDDDD" |5900|| bgcolor="#FFDDDD" |6300|| bgcolor="#FFDDDD" |6800 |bgcolor=#FFDDDD|7300 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Horvaatia}} | 10 300 ||10 300 | 10 200 ||10 600 |11 100 |11 800 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Küpros}} |22 600 | 21 000 ||20 700 |20 900 |21 300 |22 800 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} | 15 400||15 000||14 900 ||16 000 |16 700 |18 100 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Taani}} | 45 500||46 100 ||47 100 | 47 800||48 400 |50 100 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Eesti}} | 13 500||14 300 ||15 000 |15 500 |16 000 |18 000 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} | 36 900||37 400||37 600||38 200 ||39 300 | 40 600 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 31 800||32 100 ||32 400 | 33 000 ||33 300 |34 200 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} | 34 300||35 000 ||36 200 |37 300 |38 200 |39 600 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} | 17 300||16 500 ||16 400 |16 300 |16 200 |16 600 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ungari}} | 10 000||10 300 ||10 700 |11 300 |11 600 |12 700 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Iirimaa}} |38 200 |39 200 |42 200 |56 400 |58 800 |61 200 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} | 26 700||26 500||26 700 ||27 200 |27 700 |28 500 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Läti}} | 10 800 ||11 400 |11 900 | 12 300 ||12 700 |13 900 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Leedu}} | 11 200||11 800||12 500||12 900||13 500 |14 900 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Luksemburg}} |bgcolor=#BBFFDD|83 000||bgcolor=#BBFFDD|85 300||bgcolor=#BBFFDD|89 500||bgcolor=#BBFFDD|91 500||bgcolor=#BBFFDD|90 700 |bgcolor=#BBFFDD|92 800 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Malta}} | 17 100||17 900 ||19 400 | 21 400||22 400 |23 800 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} | 38 500|| 38 900||39 300 ||40 400 |41 300 |43 000 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} | 10 100||10 300||10 700||11 200 ||11 100 |12 200 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Portugal}} | 16 000||16 300||16 600||17 400||17 900 |18 900 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rumeenia}} | 6700||7200||7500 | 8100||8600 | 9600 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} | 13 400||13 700||14 000 ||14 600 | 14 900 | 15 600 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Sloveenia}} | 17 500 ||17 600 |18 200 |18 800 |19 600 |20 800 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} | 22 200||22 000||22 300||23 300 ||24 100 |25 100 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} | 44 500||45 400||44 600 ||45 800 |46 900 |47 200 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} |32 600 |32 200 |35 300 |40 000 |36 500 |35 300 |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Euroopa Liit}} | 26 600 ||26 800 |27 600 |29 000 |29 200 |30 000 |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"| [[Euroala]] |29 200 |29 500 |30 000 |31 000 |31 700 |32 800 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Serbia}} | ''4400'' ||''4800'' ||''4700'' ||''4700'' ||''4900'' |''5200'' |- |} {| class="wikitable sortable" style="text-align: right;" |+ {{nowrap|EL-i liikmesriikide [[Gini koefitsient|Gini koefitsiendid]]<ref name="ec.europa.eu" />}} |- ! Liikmesriik ! data-sort-type="number" | <small>2011</small> ! data-sort-type="number" | <small>2012</small> ! data-sort-type="number" | <small>2013</small> ! data-sort-type="number" | <small>2014</small> ! data-sort-type="number" | <small>2015</small> ! data-sort-type="number" | <small>2016</small> !<small>2017</small> |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austria}} | 27,4||27,6||27,0||27,6||27,2||27,2 |27,9 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} | 26,3||26,5||25,9||25,9||26,2||26,3 |26,0 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} | 35,0||33,6||bgcolor=#FFDDDD|35,4||35,4||37,0||bgcolor=#FFDDDD|37,7 |bgcolor=#FFDDDD|40,2 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Horvaatia}} | 31,2||30,9||30,9||30,2||30,4 ||29,8 |29,9 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Küpros}} | 29,2||31,0 ||32,4||34,8||33,6||32,1 |30,8 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} | 25,2||24,9 ||24,6||25,1||25,0 ||25,1 |24,5 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Taani}} | 26,6||26,5 ||26,8||27,7||27,4 ||27,7 |27,6 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Eesti}} | 31,9||32,5 ||32,9||bgcolor=#FFDDDD|35,6||34,8||32,7 |31,6 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} | 25,8||25,9 ||25,4||25,6 ||25,2||25,4 |25,3 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 30,8||30,5 ||30,1 ||29,2||29,2 ||29,3 |29,3 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} | 29,0||28,3||29,7 ||30,7||30,1 ||29,5 |29,1 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} | 33,5||34,3||34,4||34,5||34,2||34,3 |33,4 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ungari}} | 26,9||27,2||28,3||28,6||28,2||28,2 |28,1 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Iirimaa}} | 29,8||30,5||30,7||31,1||29,8 ||29,5 | |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} | 32,5||32,4||32,8||32,4||32,4 ||33,1 |32,7 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Läti}} | bgcolor=#FFDDDD|35,1||bgcolor=#FFDDDD|35,7||35,2||35,5||35,4||34,5 |34,5 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Leedu}} | 33,0||32,0||34,6||35,0 ||bgcolor=#FFDDDD|37,9||37,0 |37,6 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Luksemburg}} | 27,2||28,0||30,4||28,7 ||28,5 ||31,0 |30,9 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Malta}} | 27,2||27,1||27,9||27,7||28,1 ||28,5 |28,3 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} | 25,8||25,4||25,1||26,2||26,7 ||26,9 |27,1 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} | 31,1||30,9||30,7||30,8||30,6||29,8 |29,2 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Portugal}} | 34,2||34,5||34,2||34,5||34,0 ||33,9 |33,5 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rumeenia}} | 33,5||34,0||34,6||35,0||37,4||34,7 |33,1 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} | 25,7||25,3||bgcolor=#BBFFDD|24,2||26,1||bgcolor=#BBFFDD|23,7 ||bgcolor=#BBFFDD|24,3 |23,2 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Sloveenia}} |bgcolor=#BBFFDD|23,8||bgcolor=#BBFFDD|23,7||24,4||bgcolor=#BBFFDD|25,0||24,5 ||24,4 |23,7 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} | 34,0||34,2||33,7||34,7||34,6||34,5 |34,1 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} | 26,0||26,0||26,0||26,9||26,7 ||27,6 |28,0 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} | 33,0||31,3||30,2||31,6 ||32,4 ||31,5 | |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Euroopa Liit}} | 30,8||30,5||30,5 ||31,0||31,0 ||30,8 |30,3 |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"| [[Euroala]] | 30,6||30,5||30,7||31,0||30,8 ||30,7 |30,5 |- ! style="text-align:left;"|''{{PisiLipp|Serbia}}'' | –||–||''38,0'' ||''38,6''||''38,2'' ||''38,6'' | |- ! style="text-align:left;"|''{{PisiLipp|Montenegro}}''<ref name="MGMPa" /> | ''30,8''||''32,1''||''32,3''||''31,9''||– ||– | |- |} ===Tööturg=== Augustis 2018 oli Euroopa Liidu sesoonselt korrigeeritud töötuse määr 6,8%.<ref name="unemployment" /> Seejuures oli euroala töötuse määr 8,1%.<ref name="unemployment" /> Liidu liikmesriikidest olid töötuse määrad madalaimad Tšehhi Vabariigis (2,5%), Saksamaal (3,4%) ja Poolas (3,4%) ning kõrgeimad Hispaanias (15,2%) ja Kreekas (19,0% juulis 2018).<ref name="unemployment" /> Järgmises tabelis on töötuse määra ajalugu kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kohta. {| class="wikitable sortable" style="text-align: right;" |+ {{nowrap|Töötuse määr riigiti <small>(aluseks on võetud iga aasta märtsikuu)</small>}} |- ! style="width:140px;"| Liikmesriik<ref name="unemployment" /> ! data-sort-type="number" | 2009 ! data-sort-type="number" | 2010 ! data-sort-type="number" | 2011 ! data-sort-type="number" | 2012 ! data-sort-type="number" | 2013 ! data-sort-type="number" | 2014 ! data-sort-type="number" | 2015 ! data-sort-type="number" | 2016 ! data-sort-type="number" | 2017 ! data-sort-type="number" | 2018 ! data-sort-type="number" | Viimane kasutatav kvartal |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austria}} ||5,0||4,9||4,7||bgcolor=#BBFFDD|4,6||5,4||5,6||5,6||5,9||5,7||5,0 ||4,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} ||8,0||8,5||6,9||7,1||8,3||8,5||8,7||8,1||7,6||6,1 ||6,5 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} ||6,3||9,9||11,2||12,1||13,0||11,9||10,0||8,1||6,4||5,4 ||5,2 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Horvaatia}} ||8,9||10,8||13,7||15,5||16,5||17,7||16,6||13,9||11,8||9,0 ||8,5 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Küpros}} ||4,6||6,7||6,9||10,7||14,9||16,2||16,2||13,1||12,1||8,9 ||7,5 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} ||5,9||7,7||6,8||6,9||7,2||6,5||5,6||bgcolor=#BBFFDD|4,0||bgcolor=#BBFFDD|3,2||bgcolor=#BBFFDD|2,2 ||bgcolor=#BBFFDD|2,5 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Taani}} ||5,3||7,6||7,4||7,7||7,1||6,6||6,4||6,0||5,9||4,9 ||4,9 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Eesti}} ||4,3||11,9||19,2||14,0||11,1||9,1||7,9||6,7||6,4||5,7 ||5,3 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} ||7,6||8,5||7,9||7,6||8,1||8,4||9,2||9,0||8,8||7,9 ||7,6 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||8,9||9,3||9,1||9,5||10,3||10,2||10,3||10,1||9,6||9,2 ||9,3 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} ||7,6||7,3||6,1||5,4||bgcolor=#BBFFDD|5,3||bgcolor=#BBFFDD|5,1||bgcolor=#BBFFDD|4,8||4,3||3,9||3,5 ||3,4 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} ||9,1||11,6||16,0||22,7||bgcolor=#FFDDDD|27,1||bgcolor=#FFDDDD|26,9||bgcolor=#FFDDDD|26,0||bgcolor=#FFDDDD|23,8||bgcolor=#FFDDDD|22,1||bgcolor=#FFDDDD|20,1 ||bgcolor=#FFDDDD|19,0 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ungari}} ||9,6||11,4||11,1||11,3||10,6||7,9||7,3||5,7||4,4||3,7 ||3,7 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Iirimaa}} ||11,1||13,2||14,3||15,0||13,6||12,0||9,8||8,3||7,0||5,8 ||5,4 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} ||7,6||8,4||8,0||10,5||11,9||12,7||12,4||11,5||11,5||10,8 ||9,7 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Läti}} ||14,8||bgcolor=#FFDDDD|20,4||16,7||15,9||11,9||11,1||9,8||8,6||8,8||7,7 ||7,4 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Leedu}} ||11,6||17,8||16,5||14,0||12,1||11,5||9,3||8,4||7,5||6,5 ||6,2 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Luksemburg}} ||5,4||bgcolor=#BBFFDD|4,6||bgcolor=#BBFFDD|4,7||5,1||5,7||6,0||6,4||6,4||5,8||5,3 ||5,2 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Malta}} ||6,6||6,9||6,5||6,5||6,2||5,9||5,7||4,9||4,2||4,3 ||3,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} ||bgcolor=#BBFFDD|3,9||5,1||4,8||5,5||6,9||7,8||7,0||6,4||5,1||3,9 ||3,7 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} ||7,9||10,0||9,4||9,8||10,6||9,7||7,8||6,4||5,1||3,9 ||3,4 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Portugal}} ||10,1||11,6||12,5||15,0||17,2||14,7||13,2||12,0||9,7||7,5 ||6,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rumeenia}} ||6,0||7,3||6,8||7,0 ||6,9||7,0||6,7||6,4||5,2||4,4 ||4,3 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} ||10,7||14,9||13,6||13,7||14,1||13,6||11,9||10,1||8,5||7,0 ||6,6 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Sloveenia}} ||5,3||6,9 ||8,1||7,9||10,8||10,1||9,2||8,3||6,9||5,5 ||5,3 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} ||bgcolor=#FFDDDD|17,4||19,5||bgcolor=#FFDDDD|20,7||bgcolor=#FFDDDD|23,9||26,3||25,2||23,0||20,3||18,0||15,9 ||15,2 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} ||7,8||8,8||7,9||7,5||8,3||8,0||7,5||7,2||6,4||6,2 ||6,6 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||7,3||7,9||7,7||8,1||7,7||6,6||5,4||4,9||4,5||4,1 ||4,0 |- class="sortbottom" | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Euroopa Liit}} ||8,6||9,7||9,5||10,3||10,9||10,5||9,7||8,8||7,9||7,1 ||6,8 |} {| class="wikitable sortable" style="text-align: right;" |+ {{nowrap|[[Majandusvabaduse indeks]]}} |- ! style="width:140px;"| Liikmesriik ! style="width:75px;"| 2016<ref name="gHQpk" /> ! style="width:75px;"| 2017<ref name="qmA8T" /> |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austria}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 71,2||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 72,3 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 68,8||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |67,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Taani}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 75,3||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" |75,1 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 73,4||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 74,0 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 62,5||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 63,3 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 73,8||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" |73,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} ||style="text-align:center; background:OrangeRed; color:white;" | 54,0||style="text-align:center; background:OrangeRed; color:white;" |55,0 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Iirimaa}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 77,3||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;"|76,7 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 61,7||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |62,5 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Luksemburg}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 73,2||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 75,9 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 73,7||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 75,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Portugal}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 65,3||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |62,6 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 67,6||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |63,6 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 72,7||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 74,9 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 76,4||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" |76,4 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 66,8||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |67,9 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Horvaatia}} || style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 61,5|| style="text-align:center; background:OrangeRed; color:white;" |59,4 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Küpros}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 67,9||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |67,9 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 72,5||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" |73,3 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Eesti}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 77,2||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" |79,1 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ungari}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 66,8||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |65,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Läti}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 69,7||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" |74,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Leedu}} ||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" | 75,2||style="text-align:center; background:YellowGreen; color:white;" |75,8 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Malta}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 66,5||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |67,7 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 68,6||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |68,3 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rumeenia}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 66,6||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |69,7 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 67,2||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |65,7 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Sloveenia}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 60,3||style="text-align:center; background:OrangeRed; color:white;" |59,2 |- | style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Euroopa Liit}} ||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" | 69,1||style="text-align:center; background:Orange; color:white;" |69,4 |} [[Pilt:EU Unemployment.svg|pisi|Töötuse määr EL-i ja [[EFTA]] liikmesriikides märtsis 2018<ref name="Swiss unemployment rate in March 2018" />]] [[Pilt:Unemployment in Europe.jpg|pisi|Töötuse määr valitud Euroopa riikides ja 28 EL-i liikmesriigi keskmine vahemikus jaanuar 2004 ''–'' aprill 2014]] ===Riigi rahandus=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: right;" |+ {{nowrap|[[Riigi rahandus]] (<small>koos Maastrichti kriteeriumitest tulenevate piirangutega</small>)}} |- ! Liikmesriik ! data-sort-type="number" |<small>Eelarve puudujääk protsendina SKT-st (2017)<br/>(EL-i piir: –3%)</small><ref name="eurostat deficit excluding support for financial institutions" /> ! data-sort-type="number" |<small>Riigivõlg protsendina SKT-st (2017)<br/>(EL-i piir: 60%)</small><ref name="eurostat public debt+deficit" /> ! data-sort-type="number" |<small>[[Tarbijahindade harmoneeritud indeks|THHI]] inflatsioonimäär (2017)<br/>Max 1,9% (seisuga 22.05.2018)</small><ref name="eurostat inflation" /> ! data-sort-type="number" |<small>Pikaajaline intressimäär (märts 2018)<br/>Max 3,2% (seisuga 22.05.2018)</small><ref name="3fASn" /><ref name="convergence" /> </small> |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austria}} |bgcolor=#BBFFDD| −0,7||bgcolor=#FFDDDD|78,4||bgcolor=#FFDDDD| 1,0 ||bgcolor=#BBFFDD| 0,81 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} |bgcolor=#BBFFDD| −1,0||bgcolor=#FFDDDD|103,1||bgcolor=#FFDDDD|1,8||bgcolor=#BBFFDD| 0,87 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} |bgcolor=#BBFFDD| 0,9||bgcolor=#BBFFDD| 25,4||bgcolor=#BBFFDD| −1,3||bgcolor=#BBFFDD| 1,05 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Horvaatia}} |bgcolor=#BBFFDD| 0,8||bgcolor=#FFDDDD|78,0||bgcolor=#BBFFDD| −0,6||bgcolor=#BBFFDD| 2,19 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Küpros}} |bgcolor=#BBFFDD| 1,8||bgcolor=#FFDDDD|97,5||bgcolor=#BBFFDD| −1,2||bgcolor=#BBFFDD| 1,83 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} |bgcolor=#BBFFDD| 1,6||bgcolor=#BBFFDD| 34,6||bgcolor=#BBFFDD| 0,6||bgcolor=#BBFFDD| 1,81 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Taani}} |bgcolor=#BBFFDD| 1,0||bgcolor=#BBFFDD| 36,4||bgcolor=#BBFFDD| 0,0||bgcolor=#BBFFDD| 0,64 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Eesti}} |bgcolor=#BBFFDD| −0,3||bgcolor=#BBFFDD| 9,0||bgcolor=#FFDDDD|0,8||– |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} |bgcolor=#BBFFDD| −0,6||bgcolor=#FFDDDD|61,4||bgcolor=#BBFFDD| 0,4||bgcolor=#BBFFDD| 0,72 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |bgcolor=#BBFFDD|−2,6||bgcolor=#FFDDDD|97,0||bgcolor=#BBFFDD| 0,3||bgcolor=#BBFFDD| 0,84 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} |bgcolor=#BBFFDD| 1,3||bgcolor=#FFDDDD|64,1 ||bgcolor=#BBFFDD| 0,4||bgcolor=#BBFFDD| 0,53 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} |bgcolor=#BBFFDD| 0,8||bgcolor=#FFDDDD|178,6||bgcolor=#BBFFDD| 0,0||bgcolor=#FFDDDD| 4,27 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ungari}} |bgcolor=#BBFFDD| −2,0||bgcolor=#FFDDDD|73,6||bgcolor=#BBFFDD| 0,4||bgcolor=#BBFFDD| 2,60 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Iirimaa}} |bgcolor=#BBFFDD| −0,3||bgcolor=#FFDDDD|68,0||bgcolor=#BBFFDD| −0,2||bgcolor=#BBFFDD| 1,01 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} |bgcolor=#BBFFDD| −2,3||bgcolor=#FFDDDD|131,8||bgcolor=#BBFFDD| −0,1||bgcolor=#BBFFDD| 1,97 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Läti}} |bgcolor=#BBFFDD| −0,5||bgcolor=#BBFFDD| 40,1||bgcolor=#BBFFDD| 0,1||bgcolor=#BBFFDD| 0,83 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Leedu}} |bgcolor=#BBFFDD| 0,5||bgcolor=#BBFFDD| 39,7||bgcolor=#BBFFDD| 0,7||bgcolor=#BBFFDD| 0,31 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Luksemburg}} |bgcolor=#BBFFDD| 1,5||bgcolor=#BBFFDD| 23,0||bgcolor=#BBFFDD| 0,0||bgcolor=#BBFFDD| 0,68 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Malta}} |bgcolor=#BBFFDD| 3,9||bgcolor=#BBFFDD| 50,8||bgcolor=#FFDDDD|0,9||bgcolor=#BBFFDD| 1,23 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |bgcolor=#BBFFDD| 1,1||bgcolor=#BBFFDD|56,7||bgcolor=#BBFFDD| 0,1||bgcolor=#BBFFDD| 0,63 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=#BBFFDD| −1,7||bgcolor=#BBFFDD| 50,6||bgcolor=#BBFFDD| −0,2||bgcolor=#BBFFDD| 3,27 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Portugal}} |bgcolor=#BBFFDD| −3,0||bgcolor=#FFDDDD|125,7||bgcolor=#BBFFDD| 0,6||bgcolor=#BBFFDD| 1,79 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rumeenia}} |bgcolor=#BBFFDD| −2,9||bgcolor=#BBFFDD| 35,0||bgcolor=#BBFFDD| −1,1||bgcolor=#FFDDDD| 4,53 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} |bgcolor=#BBFFDD| −1,0||bgcolor=#BBFFDD| 50,9||bgcolor=#BBFFDD| −0,5||bgcolor=#BBFFDD| 0,80 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Sloveenia}} |bgcolor=#BBFFDD| 0,0||bgcolor=#FFDDDD|73,6||bgcolor=#BBFFDD| −0,2||bgcolor=#BBFFDD| 1,11 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} |bgcolor=#FFDDDD|−3,1||bgcolor=#FFDDDD|98,3||bgcolor=#BBFFDD| −0,3||bgcolor=#BBFFDD| 1,33 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} |bgcolor=#BBFFDD| 1,3||bgcolor=#BBFFDD| 40,6 ||bgcolor=#FFDDDD|1,1||bgcolor=#BBFFDD| 0,77 |- ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} |bgcolor=#BBFFDD| −1,9||bgcolor=#FFDDDD|87,7||bgcolor=#BBFFDD| 0,7||bgcolor=#BBFFDD| 1,45 |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Euroopa Liit}} |bgcolor=#BBFFDD| −1,0||bgcolor=#FFDDDD|81,6 ||bgcolor=#BBFFDD| 0,3||bgcolor=#BBFFDD| 1,34 |- class="sortbottom" ! style="text-align:left;"|[[Euroala]] |bgcolor=#BBFFDD| −0,9||bgcolor=#FFDDDD|86,7 ||bgcolor=#BBFFDD| 0,2||bgcolor=#BBFFDD| 1,07 |} ==Kaubandus== {{vaata|Euroopa Liidu suurimate kaubanduspartnerite loend}} Euroopa Liit on maailma suurim eksportija<ref name="Q6HqL" /> ning alates 2008. aastast ka suurim kaupade ja teenuste importija.<ref name="N5392" /><ref name="o8I7p" /> Liikmesriikide omavahelisele sisekaubandusele aitab kaasa [[kaubandustõke]]te, näiteks [[tollimaks]]ude ja piirikontrolli kaotamine. [[Euroala]]s soodustab kaubavahetust valuutakursside erinevuste puudumine.<ref name="Se-jeong" /> Sarnaseid põhimõtteid rakendatakse [[Euroopa Liidu assotsiatsioonileping]]ute raames ka suurema hulga riikide jaoks. Selle nn pehme lahenduse kaudu soovitakse mõjutada neis riikides poliitikat. Euroopa Liit esindab kõiki oma liikmeid [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]is ja tegutseb vaidluste korral liikmesriikide nimel. Kui Euroopa Liit peab läbirääkimisi kaubanduslike kokkulepete sõlmimiseks riikidega, mis jäävad väljapoole Maailma Kaubandusorganisatsiooni, peab lepingu heaks kiitma ka iga liikmesriik.<ref name="Se-jeong" /> [[Pilt:10 largest EU trading partners.png|pisi|10 EL-i suurimat kaubanduspartnerit (2016)]] {| class="wikitable" style="text-align: right;" |- |+Peamised kaubanduspartnerid (2016)<ref name="Overview.Top trading partners" /> |- !Koht!!Partner!!Import (mln €)!!% koguimpordist!!Eksport (mln €)!!% koguekspordist!!Kaubavahetus kokku (mln €)!!% kogu kaubavahetusest |- ||–|| style="text-align:left;" |'''{{PisiLipp|Euroopa Liit}} ||'''1 706 413'''||'''100%'''||'''1 745 730'''||'''100%'''||'''3 452 143'''||'''100%''' |- |1||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} ||246 774||14,5%||362 043||20,7%||608 817||17,6% |- |2||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hiina}}||344 642||20,2%||170 136||9,7%||514 779||14,9% |- |3||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Šveits}}||121 608||7,1%||142 432||8,2%||264 040||7,6% |- |4||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Venemaa}}||118 661||7,0%||72 428||4,1%||191 089||5,5% |- |5||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Türgi}}||66 652||3,9%||78 030||4,5%||144 681||4,2% |- |6||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jaapan}}||66 383||3,9%||58 136||3,3%||124 519||3,6% |- |7||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Norra}}||62 935||3,7%||48 371||2,8%||111 306||3,2% |- |8||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||41 433||2,4%||44 518||2,6%||85 951||2,5% |- |9||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|India}}||39 265||2,3%||37 800||2,2%||77 065||2,2% |- |10||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kanada}}||29 094||1,7%||35 200||2,0%||64 294||1,9% |- |11||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Brasiilia}}||29 334||1,7%||30 909||1,8%||60 243||1,7% |- |12||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}||9 201||0,5%||45 847||2,6%||55 048||1,6% |- |13||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Mehhiko}}||19 800||1,2%||33 928||1,9%||53 728||1,6% |- |14||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hongkong}}||18 212||1,1%||34 989||2,0%||53 201||1,5% |- |15||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saudi Araabia}}||19 010||1,1%||33 925||1,9%||52 935||1,5% |- |16 ||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Singapur}}||19 436||1,1%||31 423||1,8%||50 859||1,5% |- |17||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||22 853||1,3%||22 986||1,3%||45 839||1,3% |- |18||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Taiwan}}||26 057||1,5%||19 631||1,1%||45 688||1,3% |- |19||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austraalia}}||13 070||0,8%||32 437||1,9%||45 507||1,3% |- |20||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Vietnam}}||33 064||1,0%||9 332||0,5%||42 396||1,2% |- |21||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Alžeeria}}||16 500||1,0%||20 908||1,2%||37 408||1,1% |- |22||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Malaisia}}||22 177||1,3%||13 232||0,8%||35 409||1,0% |- |23||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Maroko}}||13 809||0,8%||20 791||1,2%||34 599||1,0% |- |24||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Iisrael}}||13 197||0,8%||21 142||1,2%||34 339||1,0% |- |25||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tai}}||20 339||1,2%||13 595||0,8%||33 934||1,0% |- |26||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ukraina}}||13 080||0,8%||16 505||0,9%||29 586||0,9% |- |27||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Egiptus}}||6 691||0,4%||20 644||1,2%||27 335||0,8% |- |28||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Indoneesia}}||14 618||0,9%||10 461||0,6%||25 079||0,7% |- |29||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Serbia}}||8 724||0,5%||11 698||0,7%||20 422||0,6% |- |30||style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Nigeeria}}||10 937||0,6%||8 961||0,5%||19 898||0,6% |} {| class="wikitable" style="text-align: right;" |- |+ Kaubavahetus riikide rühmadest partneritega (2012)<ref name="Overview.Top trading partners" /> |- !Koht!!Partnerregioon!!Import (mln €)!!% koguimpordist!!Eksport (mln €)!!% koguekspordist!!Kaubavahetus kokku (mln €)!!% kogu kaubavahetusest |- ||–|| style="text-align:left;" |'''EL kokku'''||'''1 791 727'''||'''100%'''||'''1 686 774'''||'''100%'''||'''3 478 501'''||'''100%''' |- ||–|| style="text-align:left;" |[[AKV riigid]]||99 196||5,5%||86 652||5,1%||185 848||5,3% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[Andide Ühendus]]||17 728||1,0%||11 738||0,7%||29 467||0,8% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]||100 035||5,6%||81 324||4,8%||181 360||5,2% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[BRIC]]||577 513||32,2%||345 198||20,5%||922 711||26,5% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[Kesk-Ameerika integratsioonisüsteem]]||9 546||0,5%||5 354||0,3%||14 900||0,4% |- ||–|| style="text-align:left;" |Euroopa Liidu kandidaatriigid||55 386||3,1%||89 654||5,3%||145 040||4,2% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[Sõltumatute Riikide Ühendus]]||273 505||15,3%||172 641||10,2%||446 146||12,8% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[EFTA]]||208 739||11,7%||186 222||11,0%||394 961||11,4% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerika riigid]]||109 978||6,1%||110 297||6,5%||220 275||6,3% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[Euroopa − Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkond]] (v.a EL ja Türgi)||73 341||4,1%||92 812||5,5%||166 153||4,8% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[Mercosur]]||49 196||2,7%||50 266||3,0%||99 461||2,9% |- ||–|| style="text-align:left;" |[[NAFTA]]||255 657||14,3%||351 090||20,8%||606 746||17,4% |} {| class="wikitable sortable collapsible collapsed" style="text-align: right;" |- |+ Peamised kaubanduspartnerid aastatel 2008–2011 |- ! rowspan="2" | Peamised kaubanduspartnerid<ref name="SZ59u" /> ! colspan="3" | 2008 ! colspan="3" | 2009 ! colspan="3" | 2010 ! colspan="3" | 2011 |- ! Eksport (mln €) ! Import (mln €) ! Kaubandus kokku (mln €) ! Eksport ! Import ! Kaubandus kokku ! Eksport ! Import ! Kaubandus kokku ! Eksport ! Import ! Kaubandus kokku |- ! style="text-align:left;"|EL kokku | style="text-align: right;" | '''1 319 819''' | style="text-align: right;" | '''1 582 932''' | style="text-align: right;" | '''2 902 751''' | style="text-align: right;" | '''1 101 746''' | style="text-align: right;" | '''1 234 317''' | style="text-align: right;" | '''2 336 063''' | style="text-align: right;" | '''1 360 059 ''' | style="text-align: right;" | '''1 531 043 ''' | style="text-align: right;" | '''2 891 102''' | style="text-align: right;" | '''1 561 890 ''' | style="text-align: right;" | '''1 726 514 ''' | style="text-align: right;" | '''3 288 404''' |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | style="text-align: right;" | 247 818 | style="text-align: right;" | 182 351 | style="text-align: right;" | 430 169 | style="text-align: right;" | 203 587 | style="text-align: right;" | 154 862 | style="text-align: right;" | 358 449 | style="text-align: right;" | 242 451 | style="text-align: right;" | 173 067 | style="text-align: right;" | 415 518 | style="text-align: right;" | 263 791 | style="text-align: right;" | 191 555 | style="text-align: right;" | 455 346 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Hiina}} | style="text-align: right;" | 78 276 | style="text-align: right;" | 247 815 | style="text-align: right;" | 326 091 | style="text-align: right;" | 82 391 | style="text-align: right;" | 214 238 | style="text-align: right;" | 296 629 | style="text-align: right;" | 113 426 | style="text-align: right;" | 282 509 | style="text-align: right;" | 395 935 | style="text-align: right;" | 136 372 | style="text-align: right;" | 293 693 | style="text-align: right;" | 430 065 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Venemaa}} | style="text-align: right;" | 104 843 | style="text-align: right;" | 178 294 | style="text-align: right;" | 283 137 | style="text-align: right;" | 65 587 | style="text-align: right;" | 118 122 | style="text-align: right;" | 183 709 | style="text-align: right;" | 86 134 | style="text-align: right;" | 160 709 | style="text-align: right;" | 246 843 | style="text-align: right;" | 108 355 | style="text-align: right;" | 199 922 | style="text-align: right;" | 308 277 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Šveits}} | style="text-align: right;" | 100 537 | style="text-align: right;" | 82 348 | style="text-align: right;" | 182 885 | style="text-align: right;" | 88 693 | style="text-align: right;" | 80 570 | style="text-align: right;" | 169 263 | style="text-align: right;" | 110 401 | style="text-align: right;" | 85 228 | style="text-align: right;" | 195 629 | style="text-align: right;" | 142 022 | style="text-align: right;" | 93 202 | style="text-align: right;" | 235 224 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Norra}} | style="text-align: right;" | 43 698 | style="text-align: right;" | 95 888 | style="text-align: right;" | 139 586 | style="text-align: right;" | 37 476 | style="text-align: right;" | 68 864 | style="text-align: right;" | 106 340 | style="text-align: right;" | 41 914 | style="text-align: right;" | 78 981 | style="text-align: right;" | 120 895 | style="text-align: right;" | 46 678 | style="text-align: right;" | 93 813 | style="text-align: right;" | 140 491 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Jaapan}} | style="text-align: right;" | 42 347 | style="text-align: right;" | 76 177 | style="text-align: right;" | 118 524 | style="text-align: right;" | 35 932 | style="text-align: right;" | 58 233 | style="text-align: right;" | 94 165 | style="text-align: right;" | 43 948 | style="text-align: right;" | 67 258 | style="text-align: right;" | 111 206 | style="text-align: right;" | 49 018 | style="text-align: right;" | 69 549 | style="text-align: right;" | 118 567 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Türgi}} | style="text-align: right;" | 54 415 | style="text-align: right;" | 45 963 | style="text-align: right;" | 100 378 | style="text-align: right;" | 44 385 | style="text-align: right;" | 36 228 | style="text-align: right;" | 80 613 | style="text-align: right;" | 61 747 | style="text-align: right;" | 42 397 | style="text-align: right;" | 104 144 | style="text-align: right;" | 73 096 | style="text-align: right;" | 48 143 | style="text-align: right;" | 121 239 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|India}} | style="text-align: right;" | 31 349 | style="text-align: right;" | 29 540 | style="text-align: right;" | 60 889 | style="text-align: right;" | 27 477 | style="text-align: right;" | 25 414 | style="text-align: right;" | 52 891 | style="text-align: right;" | 34 866 | style="text-align: right;" | 33 308 | style="text-align: right;" | 68 112 | style="text-align: right;" | 40 558 | style="text-align: right;" | 39 906 | style="text-align: right;" | 80 464 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | style="text-align: right;" | 25 491 | style="text-align: right;" | 39 565 | style="text-align: right;" | 65 056 | style="text-align: right;" | 21 596 | style="text-align: right;" | 32 370 | style="text-align: right;" | 53 966 | style="text-align: right;" | 27 957 | style="text-align: right;" | 39 391 | style="text-align: right;" | 67 348 | style="text-align: right;" | 32 510 | style="text-align: right;" | 36 175 | style="text-align: right;" | 68 685 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Brasiilia}} | style="text-align: right;" | 26 302 | style="text-align: right;" | 35 855 | style="text-align: right;" | 62 157 | style="text-align: right;" | 21 574 | style="text-align: right;" | 25 926 | style="text-align: right;" | 47 500 | style="text-align: right;" | 31 466 | style="text-align: right;" | 33 238 | style="text-align: right;" | 64 704 | style="text-align: right;" | 35 752 | style="text-align: right;" | 38 939 | style="text-align: right;" | 74 691 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Kanada}} | style="text-align: right;" | 25 468 | style="text-align: right;" | 25 043 | style="text-align: right;" | 50 511 | style="text-align: right;" | 21 934 | style="text-align: right;" | 19 285 | style="text-align: right;" | 41 219 | style="text-align: right;" | 26 758 | style="text-align: right;" | 24 697 | style="text-align: right;" | 51 455 | style="text-align: right;" | 29 885 | style="text-align: right;" | 30 708 | style="text-align: right;" | 60 593 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Singapur}} | style="text-align: right;" | 22 213 | style="text-align: right;" | 16 137 | style="text-align: right;" | 38 350 | style="text-align: right;" | 20 404 | style="text-align: right;" | 14 579 | style="text-align: right;" | 34 983 | style="text-align: right;" | 24 550 | style="text-align: right;" | 18 760 | style="text-align: right;" | 43 310 | style="text-align: right;" | 27 256 | style="text-align: right;" | 19 184 | style="text-align: right;" | 46 440 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | style="text-align: right;" | 20 800 | style="text-align: right;" | 24 597 | style="text-align: right;" | 45 397 | style="text-align: right;" | 16 083 | style="text-align: right;" | 19 229 | style="text-align: right;" | 35 312 | style="text-align: right;" | 21 755 | style="text-align: right;" | 20 406 | style="text-align: right;" | 42 161 | style="text-align: right;" | 26 212 | style="text-align: right;" | 21 807 | style="text-align: right;" | 48 019 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Saudi Araabia}} | style="text-align: right;" | 21 081 | style="text-align: right;" | 22 001 | style="text-align: right;" | 43 082 | style="text-align: right;" | 19 068 | style="text-align: right;" | 11 766 | style="text-align: right;" | 30 834 | style="text-align: right;" | 23 216 | style="text-align: right;" | 16 300 | style="text-align: right;" | 39 516 | style="text-align: right;" | 26 401 | style="text-align: right;" | 28 440 | style="text-align: right;" | 54 841 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Taiwan}} | style="text-align: right;" | 11 595 | style="text-align: right;" | 24 069 | style="text-align: right;" | 35 660 | style="text-align: right;" | 10 021 | style="text-align: right;" | 17 875 | style="text-align: right;" | 27 896 | style="text-align: right;" | 14 782 | style="text-align: right;" | 24 138 | style="text-align: right;" | 38 920 | style="text-align: right;" | 16 212 | style="text-align: right;" | 24 230 | style="text-align: right;" | 40 532 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Hongkong}} | style="text-align: right;" | 21 786 | style="text-align: right;" | 12 258 | style="text-align: right;" | 34 044 | style="text-align: right;" | 19 667 | style="text-align: right;" | 13 277 | style="text-align: right;" | 32 944 | style="text-align: right;" | 27 250 | style="text-align: right;" | 14 302 | style="text-align: right;" | 41 552 | style="text-align: right;" | 30 763 | style="text-align: right;" | 10 969 | style="text-align: right;" | 41 732 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Austraalia}} | style="text-align: right;" | 26 689 | style="text-align: right;" | 13 785 | style="text-align: right;" | 40 474 | style="text-align: right;" | 21 930 | style="text-align: right;" | 9 923 | style="text-align: right;" | 31 853 | style="text-align: right;" | 26 955 | style="text-align: right;" | 12 454 | style="text-align: right;" | 39 409 | style="text-align: right;" | 31 159 | style="text-align: right;" | 14 944 | style="text-align: right;" | 46 103 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Alžeeria}} | style="text-align: right;" | 15 391 | style="text-align: right;" | 28 259 | style="text-align: right;" | 43 650 | style="text-align: right;" | 14 807 | style="text-align: right;" | 17 410 | style="text-align: right;" | 32 217 | style="text-align: right;" | 15 584 | style="text-align: right;" | 21 069 | style="text-align: right;" | 36 653 | style="text-align: right;" | 17 279 | style="text-align: right;" | 27 844 | style="text-align: right;" | 45 123 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Liibüa}} | style="text-align: right;" | 5 836 | style="text-align: right;" | 35 308 | style="text-align: right;" | 41 144 | style="text-align: right;" | 6 484 | style="text-align: right;" | 20 870 | style="text-align: right;" | 27 354 | style="text-align: right;" | 7 087 | style="text-align: right;" | 29 230 | style="text-align: right;" | 36 317 | style="text-align: right;" | 2 093 | style="text-align: right;" | 10 444 | style="text-align: right;" | 12 537 |- ! style="text-align: left;" |{{PisiLipp|Mehhiko}} | style="text-align: right;" | 21 976 | style="text-align: right;" | 13 981 | style="text-align: right;" | 35 597 | style="text-align: right;" | 15 988 | style="text-align: right;" | 10 135 | style="text-align: right;" | 26 123 | style="text-align: right;" | 21 342 | style="text-align: right;" | 13 748 | style="text-align: right;" | 35 090 | style="text-align: right;" | 23 908 | style="text-align: right;" | 16 985 | style="text-align: right;" | 40 893 |} ==Piirkondlikud erinevused== Euroopa Liidu jõukaimate regioonide võrdlemine võib osutuda keerukaks. Selle peamine põhjus on kasutusel olev [[statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur]] (NUTS), mille 1. ja 2. tasand ei ole ühetaolised. Mõni regioon on väga suur (näiteks NUTS-1 tasandil [[Hessen]], mille pindala on 21 100&nbsp;km², ja [[Île-de-France]], mille pindala on 12 011&nbsp;km²), kuid samas on mõni regioon märgatavalt väiksem (näiteks NUTS-1 tasandil [[Hamburg]], mille suurus on vaid 755&nbsp;km², või [[Suur-London]], mille pindala on 1580&nbsp;km²). Äärmuslik näide on [[Soome]], mis on ajaloolistel põhjustel jaotatud 5,3 miljoni elanikuga Soome mandriosaks ja 27 000 elanikuga [[Ahvenamaa]] autonoomseks saarestikuks. Selliste andmete üks probleeme seisneb asjaolus, et mõnda piirkonda (sh Suur-Londonisse) saabub suur hulk [[Pendelränne|pendelrändajaid]], kergitades seeläbi numbreid kunstlikult. Selle tulemus on SKT näitaja suurendamine ilma piirkonnas elavate inimeste hulka muutmata (suurendatakse SKT-d inimese kohta). Samasuguseid probleeme võib tekitada suur hulk piirkonda külastavaid turiste. Neid andmeid kasutatakse aga selleks, et määrata kindlaks eri programmide (näiteks [[Euroopa Regionaalarengu Fond]]i) raames finantsabiga toetavaid piirkondi. [[Statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur|NUTS]]-regiooni piiritlemise otsus on suurel määral meelevaldne (see ei põhine objektiivsetel ja ühetaolistel kriteeriumitel üle Euroopa) ning see tehakse Euroopa tasandil. ===NUTS-1 ja NUTS-2 regioonid=== Kui arvestada SKT-d elaniku kohta, asub kaheksa NUTS-1 ja NUTS-2 piirkonda, mis kuuluvad näitajate poolest Euroopas esikümnesse, esimeses 15 liikmesriigis. Hiljem liitunud riikide regioonidest kuuluvad esikümnesse vaid [[Praha]] ja [[Bratislava]] regioon. NUTS-2 klassifikatsiooni järgi olid 2016. aastal elaniku kohta arvutatava regionaalse SKT poolest juhtival kohal Inner London-Westi regioon Suurbritannias (611% keskmisest), Luksemburgi Suurhertsogiriik (257%) ning Lõuna- ja Ida-Iirimaa (217%). Ent kõigi nende kolme piirkonna näitajaid suurendavad kunstlikult piirkonda liikuvad pendelrändajad.<ref name="Eurostat 2018" /> Veel üks andmete kunstliku suurenemise näide on [[Groningen]]. Sealne arvestuslik SKT elaniku kohta on väga suur seetõttu, et piirkonnas on suured maagaasivarud – tegelikkuses on Groningen üks Hollandi vaesemaid piirkondi. 150% taseme ületab kokku 19 NUTS-2 regiooni: * 5 Saksamaal; * 3 Suurbritannias; * 2 Austrias; * 1 Belgias, Hollandis, Iirimaal, Prantsusmaal, Rootsis, Slovakkias, Taanis ja Tšehhi Vabariigis; * Luksemburg, mis moodustab eraldi regiooni. NUTS-regioone käsitleva määruse järgi on keskmise NUTS-1 regiooni minimaalne elanike arv 3 miljonit ja maksimaalne arv 7 miljonit; NUTS-2 piirkonna puhul on need näitajad 800 000 ja 3 miljonit.[[#Footnotes|¹]]<ref name="jysnL" /> Ent seda määratlust ei aktsepteeri [[Eurostat]] – nende käsitluses on [[Piirkond (Prantsusmaa)|Prantsusmaa]] 11,6 miljoni elanikuga [[Île-de-France|Île-de-France'i]] piirkond NUTS-2 regioon, kuid ainult 664 000 elanikuga [[Bremeni liidumaa]]d käsitletakse NUTS-1 regioonina. {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" |- style="background:#efefef;" ! rowspan=2 | Koht ! rowspan=2 | NUTS-2 regioon ! rowspan=2 | Liikmesriik ! colspan=2 | SKT elaniku kohta (2016) |- style="background:#efefef;" ! style="width:5em;" | <small>eurodes</small> ! style="width:5em;" | <small>% EL-i keskmisest</small> |- style="text-align:right;" |1. |[[Inner London]] – West | align=left| <small>{{PisiLipp|Suurbritannia}}</small> |''178 200 || ''611% |- style="text-align:right;" |2. |Luksemburg | align=left| <small>{{PisiLipp|Luksemburg}}</small> | ''75 100 || ''257% |- style="text-align:right;" |3. |Lõuna- ja idaosa | align=left| <small>{{PisiLipp|Iirimaa}}</small> | ''63 400 || ''217% |- style="text-align:right;" |4. |[[Brüssel]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Belgia}}</small> | ''58 400 || ''200% |- style="text-align:right;" |5. |[[Hamburg]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Saksamaa}}</small> | ''58 300 || ''200% |- style="text-align:right;" |6. |[[Bratislava maakond]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Slovakkia}}</small> | ''53 700 || ''184% |- style="text-align:right;" |7. |[[Praha]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Tšehhi}}</small> | ''53 100 || ''182% |- style="text-align:right;" |8. |[[Ülem-Baieri]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Saksamaa}}</small> | ''51 500 || ''177% |- style="text-align:right;" |9. |[[Île-de-France]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Prantsusmaa}}</small> | ''51 100 || ''175% |- style="text-align:right;" |10. |[[Stockholm]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Rootsi}}</small> |''50 400 || ''173% |} {{col-2}} {| class="wikitable" |- style="background:#efefef;" ! rowspan=2 | Koht ! rowspan=2 | NUTS-1 regioon ! rowspan=2 | Liikmesriik ! colspan=2 | SKT elaniku kohta (2016) |- style="background:#efefef;" ! style="width:5em;" | <small>eurodes</small> ! style="width:5em;" | <small>% EL-i keskmisest</small> |- style="text-align:right;" |1. |Luksemburg | align=left| <small>{{PisiLipp|Luksemburg}}</small> | ''75 100 || ''257% |- style="text-align:right;" |2. |[[Brüssel]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Belgia}}</small> | ''58 400 || ''200% |- style="text-align:right;" |3. |[[Hamburg]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Saksamaa}}</small> | ''58 300 || ''200% |- style="text-align:right;" |4. |[[Suur-London|London]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Suurbritannia}}</small> | ''54 800 || ''188% |- style="text-align:right;" |5. |[[Iirimaa]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Iirimaa}}</small> | ''53 300 || ''183% |- style="text-align:right;" |6. |[[Île-de-France]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Prantsusmaa}}</small> | ''51 100 || ''175% |- style="text-align:right;" |7. |[[Bremeni liidumaa]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Saksamaa}}</small> | ''45 200 || ''155% |- style="text-align:right;" |8. |[[Östra Sverige]] (Ida-Rootsi) | align=left| <small>{{PisiLipp|Rootsi}}</small> | ''42,200 || ''145% |- style="text-align:right;" |9. |[[Baieri]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Saksamaa}}</small> | ''41,700 || ''143% |- style="text-align:right;" |10. |[[West-Nederland]] (Lääne-Holland) | align=left| <small>{{PisiLipp|Holland}}</small> | ''41,500 || ''142% |- style="text-align:right;" |} {{col-2}} {{col-end}} Allikas Eurostat<ref name="Eurostat 2018" /> NUTS-2 ja NUTS-1 regioonid, mille SKT elaniku kohta oli kõige madalam, asusid 2016. aasta seisuga Bulgaarias, madalaim oli näitaja [[Severozapaden]]i regioonis. Kokku 21-s Euroopa Liidu regioonis jäi SKT näitaja allapoole 50% (liidu keskmisest) taset: neist viis asus Bulgaarias ja Poolas, neli Ungaris, kolm Rumeenias ja Kreekas ning üks Prantsusmaal.<ref name="Eurostat 2018" /> {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" |- style="background:#efefef;" ! rowspan=2 | Koht ! rowspan=2 | NUTS-2 regioon ! rowspan=2 | Liikmesriik ! colspan=2 | SKT elaniku kohta (2016) |- style="background:#efefef;" ! style="width:5em;" | <small>eurodes</small> ! style="width:5em;" | <small>% EL-i keskmisest</small> |- style="text-align:right;" |1. |[[Severozapaden]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Bulgaaria}}</small> |''8 600 || ''29% |- style="text-align:right;" |2. |[[Mayotte]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Prantsusmaa}}</small> |''9 700 || ''33% |- style="text-align:right;" |3. |[[Severen Tsentralen]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Bulgaaria}}</small> |''9 800 || ''34% |- style="text-align:right;" |4. |[[Južen Tsentralen]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Bulgaaria}}</small> |''9 900 || ''34% |- style="text-align:right;" |5. |[[Nord-Est]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Rumeenia}}</small> |''10 400 || ''36% |- style="text-align:right;" |6. |[[Severoiztotšen]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Bulgaaria}}</small> |''11 400 || ''39% |- style="text-align:right;" |7. |[[Sud-Vest]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Rumeenia}}</small> |''12 400 || ''42% |- style="text-align:right;" |8. |[[Jugoiztotšen]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Bulgaaria}}</small> |''12 500 || ''43% |- style="text-align:right;" |9. |[[Põhja-Alföld]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Ungari}}</small> |''12 500 || ''43% |- style="text-align:right;" |10. |[[Lõuna-Dunántúl]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Ungari}}</small> |''12 900 || ''44% |- style="text-align:right;" |} {{col-2}} {| class="wikitable" |- style="background:#efefef;" ! rowspan=2 | Koht ! rowspan=2 | NUTS-1 regioon ! rowspan=2 | Liikmesriik ! colspan=2 | SKT elaniku kohta (2016) |- style="background:#efefef;" ! style="width:5em;" | <small>eurodes</small> ! style="width:5em;" | <small>% EL-i keskmisest</small> |- style="text-align:right;" |1. |[[Severna i Iztotšna Bulgaria]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Bulgaaria}}</small> |''10 700 || ''37% |- style="text-align:right;" |2. |[[Macroregiunea Doi]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Rumeenia}}</small> |''12 200 || ''42% |- style="text-align:right;" |3. |[[Alföld ja Észak]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Ungari}}</small> |''13 200 || ''45% |- style="text-align:right;" |4. |[[Region Wschodni]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Poola}}</small> |''14 000 || ''48% |- style="text-align:right;" |5. |[[Macroregiunea Patru]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Rumeenia}}</small> |''14 900 || ''51% |- style="text-align:right;" |6. |[[Põhja-Kreeka]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Kreeka}}</small> | ''15 100 || ''52% |- style="text-align:right;" |7. |[[Macroregiunea Unu]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Rumeenia}}</small> |''15 300 || ''53% |- style="text-align:right;" |8. |[[Kesk-Kreeka]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Kreeka}}</small> | ''15 800 || ''54% |- style="text-align:right;" |9. |[[Region Północny]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Poola}}</small> |''17 000 || ''58% |- style="text-align:right;" |10. |[[Horvaatia]] | align=left| <small>{{PisiLipp|Horvaatia}}</small> | ''17,500 || ''60% |- style="text-align:right;" |} {{col-2}} {{col-end}} Allikas Eurostat<ref name="Eurostat 2018" /> ==Vaata ka== *[[Euroopa Liidu kodakondsus]] *[[Euroopa Liidu valuutad]] *[[Euroopa Keskpank]] *[[Euroopa Investeerimispank]] ==Viited== {{viited|1=30em|allikad= <ref name="imf.org">{{cite web |url=http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2018/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=50&pr.y=7&sy=2017&ey=2018&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=998&s=NGDPD%2CPPPGDP%2CPPPPC&grp=1&a=1|title=IMF World Economic Outlook Database, October 2018 |publisher=International Monetary Fund|accessdate=09.10.2018}}</ref> <ref name="europa2">{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tec00115&language=en |title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table |publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu |date=11.03.2011 |accessdate=28.07.2016}}</ref> <ref name="ec.europa.eu">{{cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=0&language=en&pcode=tessi190|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|website=ec.europa.eu}}</ref> <ref name="unem">{{Cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=teilm020&plugin=1|title=Harmonised unemployment rate by sex – Total|website=ec.europa.eu|access-date=02.12.2016}}</ref> <ref name="ciawfb">{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ee.html|title=The World Factbook – Central Intelligence Agency|website=www.cia.gov|access-date=13.10.2016}}</ref> <ref name="GFCI">{{cite web|url=http://www.longfinance.net/images/gfci/gfci_22.pdf|title=The Global Financial Centres Index 22|date=september 2017|publisher=Long Finance}}</ref> <ref name="BP">[https://www.bp.com/content/dam/bp/en/corporate/pdf/energy-economics/statistical-review/bp-stats-review-2018-oil.pdf BP Statistical Review of World Energy]. Vaadatud 09.11.2018.</ref> <ref name="fortune500">{{cite web|url=http://beta.fortune.com/global500/|title=Fortune Global 500 List 2017: See Who Made It|website=Fortune}}</ref> <ref name="europa1">{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&init=1&pcode=tec00001&language=en |title=Gross domestic product at market prices (Current prices and per capita) |publisher=Eurostat |date= |accessdate=28.07.2016}}</ref> <ref name="unemployment">{{cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&language=en&pcode=teilm020&tableSelection=1&plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|website=ec.europa.eu}}</ref> <ref name="Swiss unemployment rate in March 2018">{{cite web|url=https://www.arbeit.swiss/dam/secoalv/de/dokumente/publikationen/amstat/2018/Die%20Lage%20auf%20dem%20Arbeitsmarkt%20im%20M%C3%A4rz%202018%20(Kurzinformation).pdf.download.pdf/LEPORELLO1803_D.pdf|format=pdf|title=Arbeitsmarktstatistik, März 2018|publisher=State Secretariat for Economic Affairs SECO|date=|accessdate=05.07.2018|language=German}}</ref> <ref name="eurostat deficit excluding support for financial institutions">{{cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tec00127&language=en|format=|title=Government deficit, excluding support for financial institutions|publisher=[[Eurostat]]|date=|accessdate=28.04.2018}}</ref> <ref name="eurostat public debt+deficit">{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&plugin=1&language=en&pcode=teina225|format=|title= General government gross debt – annual data|publisher=Eurostat|date=|accessdate=04.02.2017}}</ref> <ref name="eurostat inflation">{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00118|title=Annual Inflation|publisher=Eurostat|accessdate=04.02.2017}}</ref> <ref name="convergence">http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/conrep/cr201606.en.pdf</ref> <ref name="Se-jeong">{{Cite news|url=https://www.koreatimes.co.kr/www/news/special/2009/07/139_48696.html|title=EU-Korea FTA Will Be a Long Process: Greek Ambassador|last=Se-jeong|first=Kim|date=19.07.2009|publisher=[[The Korea Times]]|accessdate=15.08.2009}}</ref> <ref name="Overview.Top trading partners">{{cite web|url=http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/122530.htm|title=Top Trading Partners 2017 – Trade Statistics|website=trade.ec.europa.eu}}</ref> <ref name="Eurostat 2018">{{cite web|title=Regional GDP per capita ranged from 29% to 611% of the EU average in 2016|publisher=Europa web portal|author=Eurostat|date=28.02.2018|url=http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/8700651/1-28022018-BP-EN/15f5fd90-ce8b-4927-9a3b-07dc255dc42a|accessdate=04.03.2018}}</ref> <ref name="VmM4w">[http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do;jsessionid=9ea7d07e30dd3bf0a52b9a8a474c872db039e243c026.e34OaN8Pc3mMc40Lc3aMaNyTa3eQe0?tab=table&plugin=1&pcode=tec00001&language=en Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table].</ref> <ref name="1VRFj">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2016/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=56&pr.y=8&sy=2016&ey=2016&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=001,998&s=NGDPD&grp=1&a=1 Report for Selected Country Groups and Subjects]. Vaadatud 12.10.2016.</ref> <ref name="cuEN6">[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Inflation_in_the_euro_area Inflation in the euro area]. August 2017. [[Eurostat]]}}</ref> <ref name="VPj3G">{{cite web|url=http://www.bis.org/publ/rpfxf07t.pdf|title=Triennial Central Bank Survey 2007|date=19.12.2007|publisher=BIS|accessdate=25.07.2009}}</ref> <ref name="UgmgN">{{cite web|url=http://mpra.ub.uni-muenchen.de/14350/1/MPRA_paper_14350.pdf|title=Compositional Analysis of Foreign Currency Reserves in the 1999–2007 Period. The Euro vs. The Dollar As Leading Reserve Currency|last=Aristovnik|first=Aleksander|last2=Čeč|first2=Tanja|date=30.03.2010|publisher=Munich Personal RePEc Archive, Paper No. 14350|accessdate=27.12.2010}}</ref> <ref name="BcdlP">{{cite news|url=http://www.businessinsider.com/dollar-as-international-reserve-currency-2013-11|title=There Are Only Two Real Threats To The US Dollar's Status As The International Reserve Currency|last=Boesler|first=Matthew|date=11.11.2013|newspaper=Business Insider|accessdate=08.12.2013}}</ref> <ref name="wj8qA">{{Cite web|url=http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2016/02/weodata/weorept.aspx?sy=2015&ey=2015&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&pr1.x=16&pr1.y=7&c=512,668,914,672,612,946,614,137,311,962,213,674,911,676,193,548,122,556,912,678,313,181,419,867,513,682,316,684,913,273,124,868,339,921,638,948,514,943,218,686,963,688,616,518,223,728,516,558,918,138,748,196,618,278,522,692,622,694,156,142,624,449,626,564,628,565,228,283,924,853,233,288,632,293,636,566,634,964,238,182,662,453,960,968,423,922,935,714,128,862,611,135,321,716,243,456,248,722,469,942,253,718,642,724,643,576,939,936,644,961,819,813,172,199,132,733,646,184,648,524,915,361,134,362,652,364,174,732,328,366,258,734,656,144,654,146,336,463,263,528,268,923,532,738,944,578,176,537,534,742,536,866,429,369,433,744,178,186,436,925,136,869,343,746,158,926,439,466,916,112,664,111,826,298,542,927,967,846,443,299,917,582,544,474,941,754,446,698,666&s=PPPPC&grp=0&a=|title=Report for Selected Countries and Subjects|website=www.imf.org|access-date=13.10.2016}}</ref> <ref name="sKCOe">{{Cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=0&language=en&pcode=tessi190|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|website=ec.europa.eu|access-date=14.10.2016}}</ref> <ref name="XeUAz">{{Cite web|url=http://data.worldbank.org/indicator/SI.POV.GINI|title=GINI index (World Bank estimate) {{!}} Data|website=data.worldbank.org|access-date=14.10.2016}}</ref> <ref name="QBfcA">{{Cite web|url=http://www.world-exchanges.org/home/index.php/statistics/monthly-reports|title=Monthly Reports|website=www.world-exchanges.org|access-date=12.10.2016}}</ref> <ref name="5318l">{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|title=The World Factbook – Central Intelligence Agency|website=www.cia.gov|access-date=12.10.2016}}</ref> <ref name="mmDmr">{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2199rank.html|title=The World Factbook – Central Intelligence Agency|website=www.cia.gov|access-date=12.10.2016|archive-date=17.11.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111117173831/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2199rank.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="IZvdC">{{Cite web|url=http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=teina225&plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|website=ec.europa.eu|access-date=13.10.2016}}</ref> <ref name="mszIa">{{cite news | url=https://www.theguardian.com/business/2009/mar/25/romania-bailed-out-recession | title=Romania becomes third eastern European EU country to be bailed out | date=25.03.2009 |work=The Guardian}}</ref> <ref name="E02KR">{{cite web|url=http://ec.europa.eu/budget/budget_glance/where_from_en.htm|title=EU budget at a glance|publisher=Europa, EU information website|accessdate=06.11.2007|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071019043435/http://ec.europa.eu/budget/budget_glance/where_from_en.htm|archivedate=19.10.2007|df=dmy-all}}</ref> <ref name="xx8em">[https://www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-annual-budget/2018/ ELi 2018. aasta eelarve – Consilium]. Vaadatud 31.10.2018.</ref> <ref name="cBqoU">{{cite web|title=Europäische Union: Anteile der Wirtschaftssektoren am Bruttoinlandsprodukt (BIP) von 2004 bis 2014 |url=http://de.statista.com/statistik/daten/studie/249078/umfrage/anteile-der-wirtschaftssektoren-am-bruttoinlandsprodukt-bip-der-eu/|website=statista.de|publisher=World Bank|language=de|accessdate=22.03.2016}}</ref> <ref name="GDjkz">European Commission, [https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-investment/capital-markets-union/what-capital-markets-union_en Overview of the Capital Markets Union], accessed 9 May 2018</ref> <ref name="OxY04">European Commission, [https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-investment/capital-markets-union/capital-markets-union-action-plan_en Capital markets union action plan], accessed 9 May 2018</ref> <ref name="MARq9">[https://ec.europa.eu/germany/sites/germany/files/cmu_event_report.pdf Conference Report: European Financial Market Integration], 6 June 2016, accessed 20 September 2018</ref> <ref name="2KW61">{{Cite news|url=https://www.politico.eu/article/eus-capital-markets-union-2-0-explained/|title=EU’s capital markets union 2.0, explained|date=08.06.2017|work=POLITICO|access-date=07.03.2018|language=en-US}}</ref> <ref name="Wxrb0">{{Cite web|url=https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-investment/capital-markets-union/what-capital-markets-union_en|title=What is the capital markets union?|website=European Commission – European Commission|language=en|access-date=07.03.2018}}</ref> <ref name="TM2mY">{{Cite web|url=https://www.ft.com/stream/445ebffe-2704-479e-ae69-0ac0a34c3cd0|title=EU Capital Markets Union|website=Financial Times|language=en-GB|access-date=07.03.2018}}</ref> <ref name="brdPO">{{Cite news|url=http://www.cityam.com/284612/eu-commissioner-dombrovskis-kicks-off-fresh-row-over-citys|title=EU's Dombrovskis ignites fresh row over City's market access post-Brexit|last=White|first=Lucy|date=24.04.2018|work=|access-date=25.04.2018|language=en|quote=Regarding Capital Markets Union, the European Commission's plan to improve access to non-bank financing across the EU, he said the departure of the UK makes this project even more important and even more urgent. It will have to compensate for the EU's largest financial centre not being in the EU and not being in the single market any more}}</ref> <ref name="R8u0P">[http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2016/587384/IPOL_BRI(2016)587384_EN.pdf Brexit: the United-Kingdom and EU financial services]. 09.12.2016.</ref> <ref name="falBO">[https://www.bankofengland.co.uk/news/2017/december/approach-to-authorisation-and-supervision-of-international-banks-insurers-central-counterparties The Bank of England’s approach to the authorisation and supervision of international banks, insurers and central counterparties]. Bank of England. Vaadatud 02.03.2018. "The UK’s financial sector also brings substantial benefits to EU households and firms, allowing them to access a broad range of services efficiently and reliably".</ref> <ref name="HBbm8">{{cite web|title=The value of Europe’s international financial centres to the EU economy|url=http://www.cityoflondon.gov.uk/business/economic-research-and-information/research-publications/Pages/value-europes-international-financial-centres-to-eu.aspx|date=06.07.2011|accessdate=23.05.2015|publisher=City of London and TheCityUK|author=Europe Economics}}</ref> <ref name="Oh9nP">{{cite web|title=EU expenditure and revenue|url=http://ec.europa.eu/budget/figures/interactive/index_en.cfm|website=Financial Programming and Budget|publisher=European Commission|accessdate=15.09.2014}}</ref> <ref name="i6oM6">{{cite web|title=EU budget myths|url=http://ec.europa.eu/budget/explained/myths/myths_en.cfm#12of15|website=EC Europa|publisher=European Commission|accessdate=15.09.2014}}</ref> <ref name="6lfud">[https://www.e-unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284419876 UNWTO Tourism Highlights], 2018 Edition. Vaadatud 08.11.2018.</ref> <ref name="hT4bK">http://newsroom.mastercard.com/wp-content/uploads/2012/06/MasterCard_Global_Destination_Cities_Index_2012.pdf</ref> <ref name="HIDnQ">{{Cite web|url=https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/9102849/2-07092018-AP-EN/5ee25c3b-4e58-40df-9be9-7671859d6f37|title=GDP up by 0.4% in both euro area and EU28|website=ec.europa.eu|access-date=07.09.2018}}</ref> <ref name="MGMPa">{{cite journal|url=https://fred.stlouisfed.org/series/SIPOVGINIMNE?sid=SIPOVGINIMNE&rid=234|title=GINI Index for Montenegro|date=18.01.2018|publisher=}}</ref> <ref name="gHQpk">{{cite web|url=http://www.heritage.org/index/excel/2016/index2016_data.xls|title=2016 IEF (XLS) table download|publisher=The Heritage Foundation|accessdate=01.02.2016}}</ref> <ref name="qmA8T">{{cite web|url=http://www.heritage.org/index/excel/2017/index2017_data.xls|title=2017 IEF (XLS) table download|publisher=The Heritage Foundation|accessdate=01.02.2017}}</ref> <ref name="3fASn">http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=irt_lt_mcby_m&lang=en</ref> <ref name="Q6HqL">{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2078rank.html |title=Central Intelligence Agency |publisher=Cia.gov |date= |accessdate=26.04.2011}}</ref> <ref name="N5392">{{cite web |url=http://www.wto.org/english/res_e/booksp_e/anrep_e/world_trade_report09_e.pdf| title= World trade report 2009|publisher=WTO information website}}</ref> <ref name="o8I7p">{{cite web|title=EU position in world trade|url=http://ec.europa.eu/trade/policy/eu-position-in-world-trade/|publisher=European Commission|accessdate=24.05.2015}}</ref> <ref name="SZ59u">{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tet00040&language=en |title=Extra-EU27 trade, by main partners, total product |publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu |date=17.10.2013 |accessdate=20.05.2014}}</ref> <ref name="jysnL">[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/extraction/retrieve/en/theme1/reg/reg_e3gdp?OutputDir=EJOutputDir_349&user=unknown&clientsessionid=19A1061DE7EB55F2E04BD008A91F53DF.extraction-worker-1&OutputFile=reg_e3gdp.htm&OutputMode=U&NumberOfCells=3868&Language=en&OutputMime=text%2Fhtml&]</ref> }} *{{Note|1}}Rohelised lahtrid osutavad prognoositavatele näitajatele. *{{note|2}}Üks regioon võib Eurostati poolt olla klassifitseeritud kui NUTS-1, NUTS-2 ja NUTS-3 regioon. Mitmed NUTS-1 regioonid on klassifitseeritud ka kui NUTS-2 regioonid: näiteks Brüsseli pealinnapiirkond või Île-de-France. Paljud riigid on klassifitseeritud ühe NUTS-1 ja NUTS-2 regioonina: näiteks Läti, Leedu, Luksemburg ja Taani (kuigi seal elab üle 3 miljoni elaniku). *{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/pls/portal/docs/PAGE/PGP_PRD_CAT_PREREL/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2005/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2005_MONTH_07/2-18072005-EN-AP.PDF|title=Euro-indicators News release|work=Inflatsiooni andmed juunist 2005|accessdate=18.07.2005|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20060625115930/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/pls/portal/docs/PAGE/PGP_PRD_CAT_PREREL/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2005/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2005_MONTH_07/2-18072005-EN-AP.PDF|archivedate=25.06.2006|df=dmy-all}} *{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/pls/portal/docs/PAGE/PGP_PRD_CAT_PREREL/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2005/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2005_MONTH_07/3-01072005-EN-AP.PDF|title=Euro-indicators News release|work=Töötuse andmed maist 2005|accessdate=18.07.2005|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20060625115936/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/pls/portal/docs/PAGE/PGP_PRD_CAT_PREREL/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2005/PGE_CAT_PREREL_YEAR_2005_MONTH_07/3-01072005-EN-AP.PDF|archivedate=25.06.2006|df=dmy-all}} *{{cite web|url=http://www.worldbank.org/data/quickreference/quickref.html|title=World Bank|work=Andmed GNI kohta (juuli 2005)|accessdate=04.08.2005 }} SKT kasvu ja kogusummade kohta on kasutatud järgmisi lehekülgi ([[Rahvusvaheline Valuutafond]]): *[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2005/02/data/dbcoutm.cfm?SD=2002&ED=2006&R1=1&R2=1&CS=3&SS=2&amp;amp;amp;OS=C&DD=0&OUT=1&C=181-964-935-939-936-944-961-941-946&S=NGDP_RPCH&CMP=0&x=82&y=12 Link to 10 new memberstates Growth Rates] *[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2005/02/data/dbcoutm.cfm?SD=2002&ED=2006&R1=1&R2=1&CS=3&SS=2&OS=C&DD=0&OUT=1&C=122-178-124-136-172-137-132-138-134-182-174-184&S=NGDP_RPCH&CMP=0&x=57&y=17 Link to Growth Rates for the Eurozone] *[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2005/02/data/dbcoutm.cfm?SD=2002&ED=2006&R1=1&R2=1&CS=3&SS=2&OS=C&DD=0&OUT=1&C=423-128-144-112&S=NGDP_RPCH&CMP=0&x=75&y=12 Link to non-Eurozone EU15 countries Growth Rates] ==Välislingid== * [https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro_et Ettevõtlus, majandus, euro | Euroopa Komisjon] * [https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Main_Page/et Esileht – Statistics Explained] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] mztsu6y7av40j94fy63zxzi0iq0cigi Koera trimmimine 0 529813 6164559 6130587 2022-07-20T19:50:14Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}} '''Koera trimmimine''' on nii koera hügieeniline hooldus, puhastamine kui ka koerte väljanägemise parandamine näituseks või muud tüüpi konkursiks. Sellega tegelevat kutselist koerahooldajat nimetatakse '''koerajuuksuriks''' (inglise ''groomer'').<ref>{{Netiviide |url=http://koiksobrale.eu/karvahooldus |pealkiri=Koerahooldus veebilehel Kõiksõbrale.eu |vaadatud=2018-12-04 |arhiivimisaeg=2018-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181205003456/http://koiksobrale.eu/karvahooldus |url-olek=ei tööta }}</ref> == Põhjused hooldamiseks == [[Fail:Dog grooming.JPG|pisi|Koera hooldamine metallharja abil]] Trimmimine<ref>{{cite web|url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=trimmima&F=M |title=trimmima |trans-title= |date= |accessdate=19.12.2018 |publisher=[[Eesti Keele Instituut|EKI]] |quote='''3.''' koera karvkatte välimust surnud karvade eemaldamisega parandama. ''Teatavaid koeratõuge pöetakse ja trimmitakse.''}}</ref> on koera heaolu ja tervislikkuse oluline osa, mis võib nende eluiga pikendada. Koera hoolduse vajadus sõltub tema [[Koeratõug|tõust]], vanusest ja tervisest. Regulaarne hooldus aitab tagada koera hea tervise ja mugavuse. Paljud koerad ajavad karva, kuid näiteks puudel, kes ei aja karva, nõuavad karva hooldamist spetsialisti poolt iga 6–8 nädala vältel. Peamised põhjused igapäevaseks hooldamiseks: * mitmesuguste terviseprobleemide nagu [[kandidoos]]i, kriimustuste ja muude nahaprobleemide tekkimise tõenäosuse vähendamine * koera üldise puhtuse tagamine * koera tervise jälgimine, kontrollides [[haav]]ade, leitsaku, paistetuse ja lonkamise olemasolu, muutused iseloomus, mis kõik võivad olla haiguse märgid * koera väliste parasiitidega nakatumise tõenäosuse vähendamine == Tööriistad ja tarvikud == [[Fail:Currycombs.jpg|pisi|Harjade mitmesugused tüübid]] '''Kraabits või kraapraud''' – kummist või plastist väikeste hammastega vahend. Harjaga hõõrutakse koera karva, et mustusest, karvast ja muust lahti saada ning nahka looduslike õlide tootmist ergutada. Sagedamini kasutatakse neid koerte jaoks, kes ajavad palju karva, näiteks [[saksa lambakoer]]ad. Neid kasutatakse ka selleks, et teatud keha osades nagu kõrvad, käpad ja saba, pusadest lahti harutada. Kraabitsat on vaja kasutada ettevaatlikult, sest selle vahendiga kõvasti hõõrudes võib koera nahale kahju teha. [[Fail:SheddingBlade.jpg|pisi|Terav metallhari]] '''Terav metallhari''' – lühikeste, teravate hammastega metallist tera (või higikraabits), mida kasutatakse teatud karva tüübi surnud karva eemaldamiseks. Metallharja ei kasutata karva lõikamiseks. '''Käärid ja pügamismasinad''' – lõikamisvahendid kasutatakse teatud kihtidel karvkatte tüüpide lühendamiseks või tundlikel aladel karva eemaldamiseks. Mitte kõik karvatüübid on pügamiseks sobivad, sealhulgas kahekihilise karvkattega tõud nagu [[borderkolli]]. Nende karv hoiab koera suvel jaheduses ja talvel soojuses ja kui see pole takerdutud, ei tohi olla maha klipitud. Tüüpilised käärid karva lõikamiseks on 6,5–9-tollised, pikemad kui tavalised juuksurikäärid. Kuna koerad liiguvad ringi, mõned käärid on kujundatud nüri otsaga, et vigastusi ennetada. '''Trimminoad''' – töövahendid, mida kasutatakse pikemate või jäikade karvade juurtega välja tõmbamiseks. Aitab paljude terjerite ja [[Šnautserid|šnautserite]] karvkatte hooldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse näitusekoerte jaoks. Koera hooldamine enne suplemist on tähtis, kuna see vabastab ja eemaldab surnud aluskihid ning tagab vee ja šampooni põhjaliku sattumist nahale. Seda võib teha kraabitsaga kogu kehal, eriti jalgadel ja kohtades, kus karv sagedamini pulstub. Lemmikloomahooldajad kasutavad mõnikord ka metallharjastega kamme varvaste ja nende vahede kammimiseks. Metallharjastega kammid on kasulikud piirkonnades, kus karvad kipuvad pusasse minema. Saba piirkonna kammimine ja harjamine on väga oluline, kuid tavaliselt kiputakse seda unustama. Koeraharju on eri suuruses ja kujuga. Neid valmistatakse metallist, puidust või plastist. Harju on palju tüüpe, kuid mitte kõik ei ole kutseliste koerahooldajate hulgas populaarsed, enamik valib oma töö jaoks teasels. Koeraharju kasutatakse kõige sagedamini just nendel tõugudel, kellel on pikk ja karm karvkate, nende karv nõuab suurt tähelepanu. Kõige tavalisemad harjad on massaažihari, metallharjastega kamm ja kraabits. Massaažihari, kõige sagedamini kasutav hari, sest sobib iga tüüpi karvastikule. Tavaliselt sobivad pikapiilised ja laiad harjakesed pika karvaga koertele, lühikesepiilised ja tihedamad aga lühikese karvkattega koertele. Massaažiharja kasutatakse koera karvastiku kammimiseks, et karva läikivamaks muuta. Seda võib kasutada iga päev, sest selline hari puhastab karva tolmust ja mustusest. Keskmise ja pikkade karvadega koerte jaoks kasutatakse tavapäraselt metallharjastega kamme. See kamm sobib ka kahuse karvaga koertele. Metallharjastega kamm on ovaalse kujuga, koos metallharjastega elastse kummi põhjal. Seda tüüpi kamm tüüp sobib koertele, kellel on pikk, sooniline või krussis karvkattega, kuna sobivad karva harutamiseks. Metallharjastega kammide poleeritud otsaga harjased kaitsevad koerte nahka krammide ja haavandite tekkimise eest. Poleeritud ots võib ajaga kuluda ja sellepärast tuleb neid perioodiliselt vahetada. Metallharjastega kammid on erineva suurusega, tekstuuriga ja täidisega, sõltuvad karvade tüübist, mille jaoks seda kasutatakse. [[Fail:Dog Comb.JPG|pisi|Metallpiidega kamm koerte karva hooldamiseks]] '''Kraas''' – tavaliselt kasutatakse seda pärast massaažiharja või metallharjastega kammiga kammimist. Kraasiga saab karva silendada ja karvapusasid lahti harutada. Kraasil on metallharjased, kinnistatud plaatjas pinnal. Kraasi kasutatakse pika ja krussis karvkattega koertel. Raskematel juhtudel soovitatakse kasutada kammi jäigemate harjastega. Seda tüüpi kamme on eri suuruses ja eri jäikusega harjastega. Kamme on ka kombineeritud harjastega. Seda tüüpi kamm on kõige mugavam, kuna põhimõtteliselt see on kaks kammi ühes. Kombineeritud kammil on kaks poolt, ühel poolel on hari, mis sobib lühikese karva hooldamiseks, ja teine pool harjastega kamm, millega saab kammida pikakarvalisi ja kahekihilise karvastikuga koeri. '''Pulstunud karva harjad –''' need on spetsiaalsed harjad, mis aitavad koera pulstunud karvu läbi kammida, et ei tekiks karvavaba kohti. Enamasti metallist ja pikkade harjastega kammid on olulised hooldusvahendid, eriti paksu karvkattega koerte nagu Newfoundlandi koera ja Siberi haski puhul. Need aitavad hõlpsasti eemaldada surnud karvu ja masseerida koera nahka. Kammi hambad ulatuvad karvkatte aluskihini välja, mis muudab karvade eemaldamise kiiremaks ning samuti saab neid kasutada pusade lahtikammimiseks. '''Pusalõikur''' on käsitsi kasutatav väikestest nugadest koosnev kamm, mida kasutatakse enne pügamist koera surnud aluskarva eemaldamiseks. Lõikur sobib paljudele koeratõugudele ning see on muutumas koeraomanike ja pügajate seas aina populaarsemaks. Sellega on samuti mugav eemaldada pusasid. Jalal seisev föön on vahend koera karva kiireks kuivatamiseks. Need on spetsiaalsed föönid, mis seisavad jalgadel ning teevad karva kuivatamise lihtsamaks. Enamasti kasutatakse fööne pigem koerasalongides kui koeraomanike seas. Koera ei tohiks kuivatada inimestele mõeldud fööniga, kuna need võivad tekitada nahaärritust, kuiva nahka ja haavandeid. '''Šampoonid ja palsamid''' on koerte hooldusvahenditena väga levinud. Koeraomanikel soovitatakse kasutada [[šampoon]]e, palsameid ja loputusvahendeid, mis on loodud spetsiaalselt koertele. Vannid on tarvikud, mida enamasti kasutatakse koerasalongides. Need on valmistatud mitmesugustest materjalidest, sealhulgas tsingitud terasest. Koeraomanikud, kes soovivad lemmiklooma hooldada kodus, vajavad erinevaid harju ja kamme, mis on mõeldud konkreetselt nende koeratõu jaoks. Kõrvade ja silmade puhastamine on tähtis osa koera hooldamise juures. Selleks on mõeldud spetsiaalsed kõrvade ja silmade puhastusvahendid, mida on võimalik endale soetada lemmikloomapoodidest. [[Hambad|Hammaste]] hooldus on kõige olulisem osa koera hoolduse puhul, nagu ka inimestel puhas suu võib mõjutada vananedes lemmiklooma tervist positiivselt. Siiski on see üpris raske ülesanne, kuna koerad tihti ei lase enda hambaid harjata. Samuti on hammaste hoolduseks mõeldud spetsiaalsed komplektid, mida saab osta lemmikloomapoodidest. Koerte jaoks mõeldud hambapasta on tavaliselt erineva lõhna- ja maitseainega looduslik suhkruvaba hambapasta. Hambapasta vahtu ajamine või loputamine pole vajalik. Lõppviimistlust saab teha lõhnastatud sprei, paelte ning muude vahendite ja aksessuaaridega. Kirbutõrjevahendid kuuluvad ka hooldustarvikute hulka. Koera hoolduse ajal kasutatakse mitmesuguseid kirbu- ja täitõrjevahendeid. Kui lemmikloomal leitakse [[Kirbulised|kirbud]] või [[täi]]d, siis need tuleb kohe eemaldada ning hoolduse ajal on selleks parim võimalus. Pärast hooldust tuleks jätkata spetsiaalsete parasiidivastaste preparaatide kasutamist mõne kuu jooksul, kuni koer on täielikult parasiidivaba. Hooldusprotseduuride lauad muudavad kogu protsessi mugavamaks ja turvalisemaks, aga neid kasutavad tavaliselt vaid kutselised koerajuuksurid ja omanikud, kelle koerad käivad näitustel. Need lauad tagavad turvalise ja tulemust toovama keskkonna hoolduseks, kuid paljud koeraomanikud kasutavad antud tegevuseks ka käepärasemaid vahendeid, mida juba kodus leidub. == Vannitamine == Koeri saab vannitada käsidušiga pestes või ämbrist vee pealekallamisega. Tihtipeale ei piisa ühest vannituskorrast, et koer puhtaks saaks. Teine vannitamine on parim viis kindlustamaks, et koer sai täielikult puhtaks. Koeri tuleks vannitada sooja, kuid mitte kuuma veega, et muuta tegevus koerale meeldivamaks. Koeri, kellel on raske või pulstunud karv, tuleb enne vannitamist korralikult kammida ja pusad eemaldada. Koerte jaoks on välja töötatud mitmesuguseid šampoone ja palsameid, kuid lahjendamata šampooni kasutamine võib koera nahka ärritada. Vannitamisel šampooniga tuleks šampooni lahjendada tootja soovitatud vahekorras, et see oleks koerale meeldivam ja kergemini mahapestav. Kui pärast pesemist jääb koera karva sisse šampoonijääke, siis võib tekkida nahaärritus. Enamik koeri ei vaja tihti vannitamist, liialt sagedane šampooniga pesemine võib eemaldada vajalikud õlid koera karvadest, tekitades kasuka karvkattes kuivust. [[Fail:Dog brush.JPG|pisi|Kraas, mida kasutatakse lahtiste karvade ja pusade eemaldamiseks]] == Karvade eemaldamine == Paljude tõugude karvkatted vajavad pügamist või lõikust. Lõikusstiilid varieeruvad lähtudes tõu iseärasustest ja standarditest. Mõningal määral on pügamisel praktiline eesmärk, kuid suuresti sõltub koera pügamine omaniku maitsest, kas koer käib näitustel või mitte ja sellest, mis laadi tööd koer teeb. [[Fail:Lhasa Apso (1).jpg|pisi|Lhasa apso]] '''Kummist harjamiskindad''' ja koeraharjad on mõeldud lahtiste karvade eemaldamiseks lühikarvaliste koerte puhul ning on üheks populaarseimaks hooldusvahendiks koeraomanike seas. Neid on lihtne kasutada, sest nende kasutamisel masseeritakse lihtsalt karvkatet kindlate tõmmetega. Nende eeliseks on, et selliseid kamme saab kasutada nii märja kui ka kuiva karvkatte puhul. Mõningad koeratõud nagu [[lhasa apso]] ei vaheta karva, vaid nende karv kasvab pidevalt. Karv kasvab jalgade ümber ning kõhupiirkonnas väga pikaks ja pulstub ning karvad koera silmapiirkonnas võivad halvendada koera nägemist. Siis tuleb karva lõigata, et hoida silmad karvavabana ja ära hoida pusade tekkimist. Osad omanikud siiski eelistavad selliste tõugude nagu lhasa puhul, et karvkate oleks pikk, ulatades maani ning seetõttu ka tegelevad tihedamini kammimisega, et ei tekiks pusasid. === Trimmimine === Trimmimine tähendab lahtiste karvade eemaldamist sõrmede või trimminoa abil. Karmikarvalistel koertel on nn tsükkel, kus nende tihe karvastik kasvab oma maksimum pikkuseni ning seejärel langeb välja. Karvkatte trimmimine on vajalik surnud karvade eemaldamiseks ning see annab ruumi uute karvade kasvule. Üldjuhul trimmitakse karmi karvaga koeri: terjerid, spanjelid ja palju teisi tõuge. Kõige pealmist ja ka lahtist karvkatet on võimalik eemaldada trimminoa või -kiviga, et tuua välja koera pehme aluskarv. Trimmimine on koerale valutu, kui seda teha korrektselt. Ning paljud koerad ka naudivad seda, kui neid on harjutatud kutsikast saati. == Küünte lõikamine == Hea tervise säilitamiseks on küünte lõikamine hädavajalik. Liiga pikad küüned avaldavad survet koera varvastele ning see tekitab jalutuskäikudel ebamugavustunde. Kui lõikamata küüned on liiga pikad ja kõverad, võivad need kasvada käpapadjandisse ning peale valu võib see põhjustada ka infektsioonhaigustesse nakatumist. Koera küüsi tuleks lõigata vähemalt kord kuus, kuna muidu kasvab küüne säsiosa koos küünega pikemaks ning hiljem on seda raskem taandada. Koeraomanik saavad valida, kas lõikab ise oma koera küüsi või laseb seda teha veterinaartöötajate või hooldaja juures. Küüsi lõigatakse küünetangidega. Küünehooldusvahendeid on kolme liiki: giljotiin, sirbikujulise teraga küünetangid ja küüneviil. == Loominguline hoolitsus == Mõned hooldajad pakuvad koerte karvkatte kui ka küünte värvimist. Traditsiooniline hooldus tehakse vastavalt tõu standarditele, kuid loomingulises hoolduses antakse koerale ainulaadne ja kaunis välimus. Kergem versioon loomingulisest karvahooldusest on tuntud ka kui lemmiklooma tuunimine omaniku äranägemise järgi, kohandades lemmiku väljanägemist omaniku stiilitunnetuse kohaselt, samas kui loomingulist karvahooldust peetakse rohkem kunstivormiks ja on seetõttu hooldaja ehk kunstniku suunitlusega. == Muud teenused == Karvkatte hooldamise vahendeid ja muid koertele mõeldud tooteid, näiteks riideid, saab osta hooldajatelt. [[Fail:Border Terrier brothers.jpg|pisi|Trimmimata karvkattega täiskasvanud borderterjer koos kutsikaga]] [[Borderterjer]]i karvkatet tuleb trimmida. [[Fail:Border Terrier.jpg|pisi|Täiskasvanud trimmitud borderterjer]] ==Viited== {{viited}} == Allikad == * https://www.petcity.ee/teenused/grooming * http://www.snautser.ee/karvahooldus.html *https://www.aspca.org/pet-care/dog-care/dog-grooming-tips *https://www.dogster.com/topic/grooming/ [[Kategooria:Koerad]] o7zc7k3a4g85vximlhlz9476yh4fkie Vaba Akadeemia 0 534920 6164540 5350542 2022-07-20T19:42:18Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki '''Vaba Akadeemia''', sihtasutus ACADEMIA ARTIUM LIBERALIUM <ref>[http://vabaakadeemia.ee/pohikiri Sihtasutus ACADEMIA ARTIUM LIBERALIUM]. Põhikiri.</ref> ühendab Eesti õppejõude, teadlasi, mõtlejaid ja õppijaid. Akadeemia asutasid [[Marju Lepajõe]], [[Mihhail Lotman]], [[Ülar Ploom]], [[Hardo Pajula]], [[Maria-Kristiina Lotman]]. <ref>[https://arvamus.postimees.ee/4496558/otsepilt-vaba-akadeemia-avaloengult-alar-laats-ida-pool-idakristlust Vaba akadeemia avaloeng]. Postimees, 1. 06.2018</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *Vaba Akadeemia avaloeng. Alar Laats: [https://arvamus.postimees.ee/4496558/otsepilt-vaba-akadeemia-avaloengult-alar-laats-ida-pool-idakristlust Ida pool idakristlust]. *Vaba akadeemia loeng. Mihhail Lotman. [https://arvamus.postimees.ee/6511071/vaba-akadeemia-loeng-mihhail-lotman-siioni-tarkade-protokollide-musteerium Siioni tarkade protokollide müsteerium.] * [https://www.youtube.com/channel/UC__bhOANXmyXiv10ffHRclQ] Vaba akadeemia [[YouTube]]is. [[Kategooria:Eesti sihtasutused]] [[Kategooria:Eesti haridus]] 7kupbto971ogxbgqtyryzllhym3ub0o Luik (perekonnanimi) 0 537518 6164252 6132672 2022-07-20T16:50:28Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki '''Luik''' on eesti [[perekonnanimi]]. == Statistika == 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Luik 1872 inimesel: 883 mehel ja 989 naisel. Perekonnanimede levikult oli Luik 17. kohal (meeste puhul 18. kohal ja naiste puhul 16. kohal). Kõige levinum oli see perekonnanimi vanuserühmas 0–4 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 14,67.<ref name="stat.ee">[[https://web.archive.org/web/20190530053453/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/pere/LUIK Statistika]]. (vaadatud 23.02.2019)</ref> 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Luik 1853 inimesel: 883 mehel ja 970 naisel. Perekonnanimede levikult oli Luik meeste puhul 17. kohal ja naiste puhul 17. kohal. Perekonnanimi Luik oli kõige levinum vanuserühmas 25–29 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 15,40. Nimi oli kõige sagedasem [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 34,70 inimest.<ref name="stat.luik">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Luik Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 20.07.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus Eesti [[kihelkond]]ade 99 erinevas [[mõisavald|mõisavallas]] [[talupoeg]]adele nimeks Luik, Luigk, Luig, Luick (normaliseeritult Luik). Neist [[Tartumaa]]l 33 kohas, [[Viljandimaa]]l 16 kohas, [[Harjumaa]]l 13 kohas, teistes maakondades vähem.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=Luik&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Luik.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aleksander Luik]], eesti sõjaväelane (1890–1963) *[[Aleksander Luik (kohtunik)]], eesti kohtunik (1896–1941) *[[Anne Luik]], eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane (1949–) *[[Arnold Luik]], eesti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1881–1935) *[[Hans Luik]], eesti tõlkija, näitekirjanik ja kriitik (1927–2017) *[[Hans Luik (keemik)|Hans Luik]], eesti keemik (1954–) *[[Hans H. Luik]], eesti ärimees (1961–) *[[Heino Luik]], eesti looduskaitsja (1932–2007) *[[Helmuth Luik]], eesti maletaja (1928–2009) *[[Helve Luik]], eesti sotsiaaltöötaja (1942–2014) *[[Hilda Luik]], eesti raamatukoguhoidja (1927–2019) *[[Jaan Luik]], eesti kunstnik (1953–) *[[Jaan Luik (põllumees)|Jaan Luik]], eesti põllumees (1892–1942) *[[Jüri Luik]], eesti diplomaat ja poliitik (1966–) *[[Karl Luik]], Tartu linnapea (1883–1948) *[[Karli Luik]], eesti arhitekt (1977–) *[[Leila Luik]], eesti jooksja (1985–) *[[Liina Luik]], eesti jooksja (1985–) *[[Lilian Luik]], eesti arst (1926–) *[[Lily Luik]], eesti jooksja (1985–) *[[Margus Luik]], eesti käija (1980–) *[[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]], eesti jalgpallitegelane (1967–) *[[Markus Luik]], eesti näitleja (1981–) *[[Sulev Luik]], eesti näitleja (1954–1997) *[[Terje Luik]], eesti filminäitleja, telerežissöör ja pedagoog (1941–) *[[Tõnu Luik]], eesti filosoof (1941–2019) *[[Viivi Luik]], eesti luuletaja (1946–) *[[Vilma Luik]], eesti näitleja (1959–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Luik|pere}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] q8gtk933h3ucoxne2bfmcw4gme94gla Rubiinpunane 0 539109 6164225 6138290 2022-07-20T15:28:14Z Evlper 104506 /* Kasutamine */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Rubiinpunane |hex=ce0058|tekstivärv=white |r=206|g=0|b=88|rgbspace=[[sRGB]] |h=334|s=100|v=81 |cmyk=CMYK|c=0|m=100|y=22|k=3 |allikas=Pantone Rubine Red C }} {{Värvikast |nimetus=Rubinrot (RAL) |hex=861a22 |tekstivärv=white |r=134|g=26|b=34|rgbspace=[[sRGB]] |h=356|s=81|v=53 |cmyk=CMYK|c=30|m=100|y=80|k=20 |allikas=RAL Classic 3003 }} {{Värvikast |nimetus=Ruby (HTML) |hex=9b111e |tekstivärv=white |r=155|g=17|b=30|rgbspace=[[sRGB]] |h=354|s=89|v=61 |cmyk=CMYK|c=0|m=89|y=81|k=39 |allikas=html-color.codes }} '''Rubiinpunane''' on [[purpur]]se poole kalduv puhas sügav[[punane]] [[värvitoon]], mis vastab vääriskivi [[rubiin]]i värvusele<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=rubiinpunane</ref>. == Pildid == <gallery> Ruby - Winza, Tanzania.jpg|Looduslik rubiin. Winza, Tansaania Calcite-Corundum-dtn25b.jpg|Looduslik rubiin. Myanmar Ruby gem.JPG|Lihvitud rubiin SyntRub 0300.jpg|Sünteetilised rubiinid Trolovningsring i guld med rubin, 1615 - Livrustkammaren - 98873.tif|[[Ümarlihv]]itud kiviga rubiinsõrmus, 1615 Brit Mus 13sept10 brooches etc 046.jpg|Nn Lykyrgose karikas Rooma rubiinklaasist, 4. sajand. British Museum Goldrubinglas Schatzkammer München.jpg|17. sajandi [[rubiinklaas]]ist nõud [[Böömimaa]]lt, Schatzkammer München Ceyx melanura by John Gerrard Keulemans.jpg|[[Rubiin-jäälind]] (''Ceyx melanura''). John Gerrard Keulemansi illustratsioon<ref>[https://www.biodiversitylibrary.org/page/43064652#page/290/mode/1up Sharpe, R. B. A monograph of the Alcedinidae : or, family of kingfishers. London, 1868-1871.]</ref>. </gallery> == Kasutamine == Kergelt [[purpurpunane|purpurse]] suunas kalduva puhta ja sügava värvitoonina seostub rubiinpunane rikkuse, glamuuri ja luksusega. Kullalisandi abil saadud tumepunast klaasi (punase värvuse annavad sulaklaasile lisatud [[Kolloidsüsteem|kolloidse]] [[Kuld|kulla]] osakesed) nimetatakse värvuse järgi [[rubiinklaas]]iks<ref>{{Netiviide |url=http://www.materjalimaailm.ee/kuld/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-06 |arhiivimisaeg=2019-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235249/http://www.materjalimaailm.ee/kuld/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapuu/valiskunst/tarbekunst/klaas/oid-10945/?&offset=1</ref>. Rubiinpunane on mitmesuguste tootjate üks juuksevärvitoone<ref>https://www.biokap.it/en/prodotti/biokap-nutricolor-tinta/</ref><ref>http://www.schwarzkopf.international/en/brands/haircolor/palette/deluxe/ruby-red-ginger.html</ref>, saadav värvus on tugev küllastatud punane ja mitte tingimata loodusliku rubiini värvus. Saksa kirjanik [[Kerstin Gier]] avaldas aastail 2009–2010 noorsoole mõeldud [[fantaasiaromaan]]ide [[triloogia]], mille raamatuile andis pealkirjad vääriskivivärvuste järgi. Esimese raamatu pealkiri on "Rubinrot" (eesti keeles "Rubiinpunane", [[Sinisukk]] 2014, tõlkinud [[Pille Vinkel]])<ref>http://www.sinisukk.ee/raamatud/ilukirjandus/noortekirjandus/rubiinpunane2014-09-24-08-38-519-detail</ref> ja selle kaanekujundus rajaneb sügavpunasel värvil. == Vaata ka == * [[Rubiinklaas]] * [[Rubiinšokolaad]] * [[Rubiinööbik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] l0q3nv0on8t2ubwh7cw1xxn0w7uzspv Félicette 0 546117 6164210 6092632 2022-07-20T15:00:43Z Pietadè 41543 Félicette, the First Cat in Space, Finally Gets a Memorial.jpg wikitext text/x-wiki {{infokast loom | nimi = Félicette | pilt = Félicette, the First Cat in Space, Finally Gets a Memorial.jpg | pildiallkiri = | teised_nimed = | liik = [[kass]] | tõug = | sugu = emane | sünnikuupäev = 1964 | sünnikoht = [[Prantsusmaa]] | surmakuupäev = | surmakoht = | päritoluriik = | tuntud_kui = esimene kosmoselennu elusalt läbiteinud [[kass]] | tegev_aastatel = | omanik = | elukoht = }} '''Félicette''' ({{IPA-fr|fe.liː.sɛt}}) oli esimene [[kosmos]]esse lennutatud ja sealt elusalt naasnud [[kass]].<ref name="CNES – Chatte Félicette" /> [[Pariis]]ist 18 hulkuva kassi seast välja valitud ja treeningu edukalt läbinud emase kassi Félicette’i lähetas [[Hammaguir]]i lähedaselt [[raketodroom]]ilt [[Alžeeria]]s kosmosesse [[Prantsusmaa]] [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1963]]. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name="CNES – Chatte Félicette">{{cite web|url=http://www.cnes-observatoire.net/memoire/musee_manif/12_jep11_compagnons-espace_mem/03.html|title=Chatte Félicette|work=[[CNES]]|accessdate=15. juulil 2015}}</ref> }} ==Allikad== * [https://history.nasa.gov/animals.html A Brief History of Animals in Space], [[NASA]] <small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Loomad kosmoses]] [[Kategooria:Tuntud loomad]] l44oexxeg4eah2xqc0vd2znkhj8ab85 6164215 6164210 2022-07-20T15:08:37Z Pietadè 41543 Félicette, the First Cat in Space, Finally Gets a Memorial {{!}} Last month, a team unveiled a bronze statue honoring the feline, who launched on a suborbital mission in 1963]. ''[[Smithsonian (magazine)|Smithsonian]]'', 28. jaanuar 2020 wikitext text/x-wiki {{infokast loom | nimi = Félicette | pilt = Félicette, the First Cat in Space, Finally Gets a Memorial.jpg | pildiallkiri = | teised_nimed = | liik = [[kass]] | tõug = | sugu = emane | sünnikuupäev = 1964 | sünnikoht = [[Prantsusmaa]] | surmakuupäev = | surmakoht = | päritoluriik = | tuntud_kui = esimene kosmoselennu elusalt läbiteinud [[kass]] | tegev_aastatel = | omanik = | elukoht = }} '''Félicette''' ({{IPA-fr|fe.liː.sɛt}}) oli esimene [[kosmos]]esse lennutatud ja sealt elusalt naasnud [[kass]].<ref name="CNES – Chatte Félicette" /> [[Pariis]]ist 18 hulkuva kassi seast välja valitud ja treeningu edukalt läbinud emase kassi Félicette’i lähetas [[Hammaguir]]i lähedaselt [[raketodroom]]ilt [[Alžeeria]]s kosmosesse [[Prantsusmaa]] [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1963]]. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name="CNES – Chatte Félicette">{{cite web|url=http://www.cnes-observatoire.net/memoire/musee_manif/12_jep11_compagnons-espace_mem/03.html|title=Chatte Félicette|work=[[CNES]]|accessdate=15. juulil 2015}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://history.nasa.gov/animals.html A Brief History of Animals in Space], [[NASA]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Katherine J. Wu [https://www.smithsonianmag.com/smart-news/felicette-first-cat-space-finally-gets-memorial-180974062/ Félicette, the First Cat in Space, Finally Gets a Memorial {{!}} Last month, a team unveiled a bronze statue honoring the feline, who launched on a suborbital mission in 1963]. ''[[Smithsonian (magazine)|Smithsonian]]'', 28. jaanuar 2020 [[Kategooria:Loomad kosmoses]] [[Kategooria:Tuntud loomad]] 76u776zqsjapy7mnuxnen4d83pcdtxl 6164216 6164215 2022-07-20T15:10:58Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{infokast loom | nimi = Félicette | pilt = Félicette, the First Cat in Space, Finally Gets a Memorial.jpg | pildiallkiri = | teised_nimed = | liik = [[kass]] | tõug = | sugu = emane | sünnikuupäev = 1964 | sünnikoht = [[Prantsusmaa]] | surmakuupäev = | surmakoht = | päritoluriik = | tuntud_kui = esimene kosmoselennu elusalt läbiteinud [[kass]] | tegev_aastatel = | omanik = | elukoht = }} '''Félicette''' ({{IPA-fr|fe.liː.sɛt}}) oli esimene [[kosmos]]esse lennutatud ja sealt elusalt naasnud [[kass]].<ref name="CNES – Chatte Félicette" /> [[Pariis]]ist 18 hulkuva kassi seast välja valitud ja treeningu edukalt läbinud emase kassi Félicette’i lähetas [[Hammaguir]]i lähedaselt [[raketodroom]]ilt [[Alžeeria]]s kosmosesse [[Prantsusmaa]] [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1963]]. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name="CNES – Chatte Félicette">{{cite web|url=http://www.cnes-observatoire.net/memoire/musee_manif/12_jep11_compagnons-espace_mem/03.html|title=Chatte Félicette|work=[[CNES]]|accessdate=15. juulil 2015}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://history.nasa.gov/animals.html A Brief History of Animals in Space], [[NASA]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Katherine J. Wu. [https://www.smithsonianmag.com/smart-news/felicette-first-cat-space-finally-gets-memorial-180974062/ Félicette, the First Cat in Space, Finally Gets a Memorial {{!}} Last month, a team unveiled a bronze statue honoring the feline, who launched on a suborbital mission in 1963]. ''[[Smithsonian (magazine)|Smithsonian]]'', 28. jaanuar 2020 [[Kategooria:Loomad kosmoses]] [[Kategooria:Tuntud loomad]] d2x8y73epxgihycz6s5q11vaeji504h Bromeelialised 0 548991 6164250 5643886 2022-07-20T16:48:58Z Evlper 104506 /* Perekondi */ wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bromeelialised | pilt = [[File:Tillandsia fasciculata.JPG|thumb|Tillandsia fasciculata]] | pildi_laius = | pildi_seletus = Tillandsia fasciculata | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Bromeelialised''' ''Bromeliaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = [[File:WorldBromeliadDistribution.PNG|thumb|WorldBromeliadDistribution]] | sünonüümid = }} '''Bromeelialised''' (''Bromeliaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsist. Sellesse sugukonda kuulub ligikaudu 3590 teadaolevat liiki. == Levik == Sellesse sugukonda kuuluvad [[pärismaine taim|pärismaised taimeliigid]] kasvavad peamiselt [[Troopikavööde|troopilises]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Üks bromeelialiste liik kasvab [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. == Perekondi == *''(Bromelioideae)'' **''Aechmea'' - [[ekmea]] **(Ananas) - [[Ananass]] ***(Ananas comosus) - [[Ananass|Harilik ananass]] *''(Brocchinioideae)'' *''(Lindmanioideae)'' *''(Tillandsioideae)'' *''(Hechtioideae)'' *''(Navioideae)'' *''(Pitcairnioideae)'' *''(Puyoideae)'' [[Kategooria:Bromeelialised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] 38enr3glms238ahv28ya003mj7pwrnq 6164251 6164250 2022-07-20T16:49:46Z Evlper 104506 /* Perekondi */ wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bromeelialised | pilt = [[File:Tillandsia fasciculata.JPG|thumb|Tillandsia fasciculata]] | pildi_laius = | pildi_seletus = Tillandsia fasciculata | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Bromeelialised''' ''Bromeliaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = [[File:WorldBromeliadDistribution.PNG|thumb|WorldBromeliadDistribution]] | sünonüümid = }} '''Bromeelialised''' (''Bromeliaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsist. Sellesse sugukonda kuulub ligikaudu 3590 teadaolevat liiki. == Levik == Sellesse sugukonda kuuluvad [[pärismaine taim|pärismaised taimeliigid]] kasvavad peamiselt [[Troopikavööde|troopilises]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Üks bromeelialiste liik kasvab [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. == Perekondi == * alamsugukond ''Bromelioideae'' **''Aechmea'' - [[ekmea]] **(Ananas) - [[Ananass]] ***(Ananas comosus) - [[Ananass|Harilik ananass]] * alamsugukond ''(Brocchinioideae)'' * alamsugukond ''(Lindmanioideae)'' * alamsugukond ''(Tillandsioideae)'' * alamsugukond ''(Hechtioideae)'' * alamsugukond ''(Navioideae)'' * alamsugukond ''(Pitcairnioideae)'' * alamsugukond ''(Puyoideae)'' [[Kategooria:Bromeelialised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] bjiwi2nuedheqo1cfhkd89m2t79i490 6164254 6164251 2022-07-20T16:51:33Z Evlper 104506 /* Perekondi */ wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bromeelialised | pilt = [[File:Tillandsia fasciculata.JPG|thumb|Tillandsia fasciculata]] | pildi_laius = | pildi_seletus = Tillandsia fasciculata | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Bromeelialised''' ''Bromeliaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = [[File:WorldBromeliadDistribution.PNG|thumb|WorldBromeliadDistribution]] | sünonüümid = }} '''Bromeelialised''' (''Bromeliaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsist. Sellesse sugukonda kuulub ligikaudu 3590 teadaolevat liiki. == Levik == Sellesse sugukonda kuuluvad [[pärismaine taim|pärismaised taimeliigid]] kasvavad peamiselt [[Troopikavööde|troopilises]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Üks bromeelialiste liik kasvab [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. == Perekondi == * alamsugukond ''Bromelioideae'' ** ''Aechmea'' - [[ekmea]] ** ''Ananas'' - [[Ananass]] *** ''Ananas comosus'' - [[Ananass|Harilik ananass]] * alamsugukond ''(Brocchinioideae)'' * alamsugukond ''(Lindmanioideae)'' * alamsugukond ''(Tillandsioideae)'' * alamsugukond ''(Hechtioideae)'' * alamsugukond ''(Navioideae)'' * alamsugukond ''(Pitcairnioideae)'' * alamsugukond ''(Puyoideae)'' [[Kategooria:Bromeelialised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] 3izf4taz9lbob3uyeuthrf8psmq0lwu 6164256 6164254 2022-07-20T16:53:20Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bromeelialised | pilt = [[File:Tillandsia fasciculata.JPG|thumb|Tillandsia fasciculata]] | pildi_laius = | pildi_seletus = Tillandsia fasciculata | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Bromeelialised''' ''Bromeliaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = [[File:WorldBromeliadDistribution.PNG|thumb|WorldBromeliadDistribution]] | sünonüümid = }} '''Bromeelialised''' (''Bromeliaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsist. Sellesse sugukonda kuulub ligikaudu 3590 teadaolevat liiki. == Levik == Sellesse sugukonda kuuluvad [[pärismaine taim|pärismaised taimeliigid]] kasvavad peamiselt [[Troopikavööde|troopilises]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Üks bromeelialiste liik kasvab [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. == Perekondi == * alamsugukond ''Bromelioideae'' ** ''Aechmea'' - [[ekmea]] ** ''Ananas'' - [[Ananass]] *** ''Ananas comosus'' - [[Ananass|Harilik ananass]] * alamsugukond ''(Brocchinioideae)'' * alamsugukond ''(Lindmanioideae)'' * alamsugukond ''(Tillandsioideae)'' * alamsugukond ''(Hechtioideae)'' * alamsugukond ''(Navioideae)'' * alamsugukond ''(Pitcairnioideae)'' * alamsugukond ''(Puyoideae)'' == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://go.gale.com/ps/i.do?p=AONE&u=googlescholar&id=GALE|A248734302&v=2.1&it=r&sid=googleScholar&asid=30cbd721 D. Butcher. Bromeliaceae and its eight sub-families. - Journal of the Bromeliad Society(Vol. 60, Issue 4)] [[Kategooria:Bromeelialised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] p00t8fzsj18dqot55t48pvtf01ovrlh 6164259 6164256 2022-07-20T16:55:03Z Evlper 104506 /* Perekondi */ wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bromeelialised | pilt = [[File:Tillandsia fasciculata.JPG|thumb|Tillandsia fasciculata]] | pildi_laius = | pildi_seletus = Tillandsia fasciculata | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Bromeelialised''' ''Bromeliaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = [[File:WorldBromeliadDistribution.PNG|thumb|WorldBromeliadDistribution]] | sünonüümid = }} '''Bromeelialised''' (''Bromeliaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsist. Sellesse sugukonda kuulub ligikaudu 3590 teadaolevat liiki. == Levik == Sellesse sugukonda kuuluvad [[pärismaine taim|pärismaised taimeliigid]] kasvavad peamiselt [[Troopikavööde|troopilises]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Üks bromeelialiste liik kasvab [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. == Perekondi == * alamsugukond ''Bromelioideae'' ** ''Aechmea'' - [[ekmea]] ** ''Ananas'' - [[ananass]] *** ''Ananas comosus'' - [[Ananass|Harilik ananass]] * alamsugukond ''(Brocchinioideae)'' * alamsugukond ''(Lindmanioideae)'' * alamsugukond ''(Tillandsioideae)'' * alamsugukond ''(Hechtioideae)'' * alamsugukond ''(Navioideae)'' * alamsugukond ''(Pitcairnioideae)'' * alamsugukond ''(Puyoideae)'' ** ''Puya'' - [[Puia|puia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://go.gale.com/ps/i.do?p=AONE&u=googlescholar&id=GALE|A248734302&v=2.1&it=r&sid=googleScholar&asid=30cbd721 D. Butcher. Bromeliaceae and its eight sub-families. - Journal of the Bromeliad Society(Vol. 60, Issue 4)] [[Kategooria:Bromeelialised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] 03iru7uvs96o6jza4r0mscl1n321wt2 6164477 6164259 2022-07-20T17:48:52Z Evlper 104506 /* Perekondi */ wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bromeelialised | pilt = [[File:Tillandsia fasciculata.JPG|thumb|Tillandsia fasciculata]] | pildi_laius = | pildi_seletus = Tillandsia fasciculata | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Bromeelialised''' ''Bromeliaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = [[File:WorldBromeliadDistribution.PNG|thumb|WorldBromeliadDistribution]] | sünonüümid = }} '''Bromeelialised''' (''Bromeliaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsist. Sellesse sugukonda kuulub ligikaudu 3590 teadaolevat liiki. == Levik == Sellesse sugukonda kuuluvad [[pärismaine taim|pärismaised taimeliigid]] kasvavad peamiselt [[Troopikavööde|troopilises]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Üks bromeelialiste liik kasvab [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. == Perekondi == === alamsugukond ''Bromelioideae'' === * ''Aechmea'' - [[ekmea]] * ''Fascicularia'' - [[Kimplill|kimplill]] * ''Ananas'' - [[ananass]] ** ''Ananas comosus'' - [[Ananass|Harilik ananass]] === alamsugukond ''Brocchinioideae'' === * ''Brocchinia'' * ''Ayensua'' === alamsugukond ''Lindmanioideae'' === * ''Lindmania'' === alamsugukond ''Tillandsioideae'' === * ''Tillandsia'' - [[tillandsia]] * ''Guzmania'' - [[gusmaania]] * ''Wallisia'' - [[mõlalill]] === alamsugukond ''Hechtioideae'' === * ''Hechtia'' === alamsugukond ''Navioideae'' === * ''Navia'' * ''Brewcaria'' * ''Steyerbromelia'' === alamsugukond ''Pitcairnioideae'' === * ''Pitcairnia'' - [[saluutlill]] * ''Deuterocohnia'' - [[padibromeelia]] * ''Dyckia'' - [[saagleht]] * ''Fosterella'' - [[fosterella]] === alamsugukond ''Puyoideae'' === ** ''Puya'' - [[puia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://go.gale.com/ps/i.do?p=AONE&u=googlescholar&id=GALE|A248734302&v=2.1&it=r&sid=googleScholar&asid=30cbd721 D. Butcher. Bromeliaceae and its eight sub-families. - Journal of the Bromeliad Society(Vol. 60, Issue 4)] [[Kategooria:Bromeelialised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] bnacwyek2vzflv20w7ck67s8nxcp6r1 6164478 6164477 2022-07-20T17:49:05Z Evlper 104506 /* Perekondi */ wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bromeelialised | pilt = [[File:Tillandsia fasciculata.JPG|thumb|Tillandsia fasciculata]] | pildi_laius = | pildi_seletus = Tillandsia fasciculata | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Bromeelialised''' ''Bromeliaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = [[File:WorldBromeliadDistribution.PNG|thumb|WorldBromeliadDistribution]] | sünonüümid = }} '''Bromeelialised''' (''Bromeliaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsist. Sellesse sugukonda kuulub ligikaudu 3590 teadaolevat liiki. == Levik == Sellesse sugukonda kuuluvad [[pärismaine taim|pärismaised taimeliigid]] kasvavad peamiselt [[Troopikavööde|troopilises]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Üks bromeelialiste liik kasvab [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. == Perekondi == === alamsugukond ''Bromelioideae'' === * ''Aechmea'' - [[ekmea]] * ''Fascicularia'' - [[Kimplill|kimplill]] * ''Ananas'' - [[ananass]] ** ''Ananas comosus'' - [[Ananass|Harilik ananass]] === alamsugukond ''Brocchinioideae'' === * ''Brocchinia'' * ''Ayensua'' === alamsugukond ''Lindmanioideae'' === * ''Lindmania'' === alamsugukond ''Tillandsioideae'' === * ''Tillandsia'' - [[tillandsia]] * ''Guzmania'' - [[gusmaania]] * ''Wallisia'' - [[mõlalill]] === alamsugukond ''Hechtioideae'' === * ''Hechtia'' === alamsugukond ''Navioideae'' === * ''Navia'' * ''Brewcaria'' * ''Steyerbromelia'' === alamsugukond ''Pitcairnioideae'' === * ''Pitcairnia'' - [[saluutlill]] * ''Deuterocohnia'' - [[padibromeelia]] * ''Dyckia'' - [[saagleht]] * ''Fosterella'' - [[fosterella]] === alamsugukond ''Puyoideae'' === * ''Puya'' - [[puia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://go.gale.com/ps/i.do?p=AONE&u=googlescholar&id=GALE|A248734302&v=2.1&it=r&sid=googleScholar&asid=30cbd721 D. Butcher. Bromeliaceae and its eight sub-families. - Journal of the Bromeliad Society(Vol. 60, Issue 4)] [[Kategooria:Bromeelialised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] hmmqdrlq0bnwh23rfmpa6v9bpjk92x3 6164491 6164478 2022-07-20T18:13:06Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bromeelialised | pilt = Tillandsia fasciculata.JPG | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''[[Tillandsia fasciculata]]'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Bromeelialised''' ''Bromeliaceae'' | sugukonna_autor = [[Juss.]] | levikukaart = WorldBromeliadDistribution.PNG | levikukaardi_seletus = Bromeelialiste levik | sünonüümid = }} '''Bromeelialised''' (''Bromeliaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsist. Sellesse sugukonda kuulub ligikaudu 3590 teadaolevat liiki. == Levik == Sellesse sugukonda kuuluvad [[pärismaine taim|pärismaised taimeliigid]] kasvavad peamiselt [[Troopikavööde|troopilises]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]]. Üks bromeelialiste liik kasvab [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. == Perekondi == Perekonnad jagunevad kaheksa alamsugukonna vahel: ;''Bromelioideae'' * ''Aechmea'' – [[ekmea]] * ''Ananas'' – [[ananass]] * ''Fascicularia'' – [[Kimplill|kimplill]] ;''Brocchinioideae'' * ''[[Ayensua]]'' * ''[[Brocchinia]]'' ;''Lindmanioideae'' * ''[[Lindmania]]'' ;''Tillandsioideae'' * ''Guzmania'' – [[gusmaania]] * ''Tillandsia'' – [[tillandsia]] * ''Wallisia'' – [[mõlalill]] ;''Hechtioideae'' * ''[[Hechtia]]'' ;''Navioideae'' * ''[[Brewcaria]]'' * ''[[Navia]]'' * ''[[Steyerbromelia]]'' ;''Pitcairnioideae'' * ''Deuterocohnia'' – [[padibromeelia]] * ''Dyckia'' – [[saagleht]] * ''Fosterella'' – [[fosterella]] * ''Pitcairnia'' – [[saluutlill]] ;''Puyoideae'' * ''Puya'' – [[puia]] == Välislingid == *[https://go.gale.com/ps/i.do?p=AONE&u=googlescholar&id=GALE|A248734302&v=2.1&it=r&sid=googleScholar&asid=30cbd721 D. Butcher. Bromeliaceae and its eight sub-families. – Journal of the Bromeliad Society(Vol. 60, Issue 4)] [[Kategooria:Bromeelialised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] 4nfqib3tk00qx51cv8fmmljoo2zns24 Kategooria:Jahikoerad 14 553138 6164575 5352386 2022-07-20T19:51:10Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Jahindus]] 93bbl4465yxg363kkp27lm8dincu0gr Mall:Infokast persoon/Wikidata 10 553306 6164267 6155557 2022-07-20T17:04:57Z Kaniivel 59574 wikitext text/x-wiki {{Infokast|child={{{child|}}} | bodyclass = biography vcard | above = {{Br eraldatud kirjed | 1 = {{#if:{{{honorific prefix|{{{honorific_prefix|}}}}}}|<span class="honorific-prefix" style="font-size: small">{{{honorific prefix|{{{honorific_prefix|}}}}}}</span>}} | 2 = <span class="fn">{{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{#invoke:WLink|getArticleBase}}}}</span> | 3 = {{#if:{{{honorific suffix|{{{honorific_suffix|}}}}}}|<span class="honorific-suffix" style="font-size: small">{{{honorific suffix|{{{honorific_suffix|}}}}}}</span>}} }} | abovestyle = {{{abovestyle|}}} | image = {{#invoke:InfoboxImage |InfoboxImage |image={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P18 |name=image |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon=yes | maxvals=1 |{{{image|}}}}} |size={{{image size|{{{image_size|{{{imagesize|}}}}}}}}} |sizedefault=frameless |upright={{{image_upright|1}}} |alt={{{alt|}}} |suppressplaceholder=yes}} | caption = {{#if:{{{image|}}}|{{{caption|}}}|{{#invoke:Wikidata|getImageLegend|{{{caption|FETCH_WIKIDATA}}}}}}} | label1 = Emakeelne&nbsp;nimi | data1 = {{#if:{{{native_name|}}}|<span class="nativename" {{#if:{{{native_name_lang|}}}|lang="{{{native_name_lang}}}"}}>{{{native_name}}}</span>}} | label2 = Hääldus | data2 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=pronunciation |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{pronunciation|}}} }} | label10 = Sünniaeg | data10 = {{Br eraldatud kirjed |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1477 |name=birth_name |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}}|{{{birth_name|}}}}} |2={{#if:{{{birth_date|}}}|{{{birth_date|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=birth_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}}|{{{birth_date|}}} |df={{{dateformat|dmy}}} }} {{#if:{{{birth_date|}}}||{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|| {{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P569}}}}>4|({{#expr: trunc ({{#time: Y.md}}-{{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P569}}|1}}}})}}-aastane)}}}}}}{{#ifeq:{{{refs|no}}}|yes|{{wikidata|references|normal+|{{{qid|}}}|P569}} }} }} }} |3={{if then show |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P19 |qual=P17 |name=birth_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{birth_place|}}} }} |2=|3=<span class="birthplace"> |4=</span>}} }} | label11 = Ristimise aeg | data11 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1636 |name=baptised |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{baptised|}}} }} | label12 = Kadumise aeg | data12 = {{Br eraldatud kirjed|1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=disappeared_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{disappeared_date|}}} }}|2={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=disappeared_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{disappeared_place|}}} }}}} | label13 = Seisund <!-- TÕLGE? "Status" --> | data13 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=status |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{status|{{{disappeared_status|}}}}}} }} | label14 = Surmaaeg | data14 = {{Br eraldatud kirjed |1={{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#if:{{{death_date|}}}|{{{death_date|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|}}} }} {{#if:{{{death_date|}}}||{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=birth_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{birth_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P570}}}}>4|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P569}}}}>4|({{#expr: trunc ({{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P570}}|1}} }}-{{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P569}}|1}} }})}}-aastaselt)}}}}}}}}}} {{#ifeq:{{{refs|no}}}|yes|{{wikidata|references|normal+|{{{qid|}}}|P570}} }}}} |2=<!--{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P509 |name=death_cause |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_cause|}}} }}|<span class="deathcause">From {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P509 |name=death_cause |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_cause|}}} }}</span>}}--> |3={{if then show |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P20 |qual=P17 |name=death_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{death_place|}}} }} |2=|3=<span class="deathplace"> |4=</span>}} }} | label16 = Surnukeha leidmise aeg | data16 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=discovered |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{body discovered|{{{body_discovered|}}}}}} }} | label17 = {{#if:{{{burial_place|}}}|Matmispaik|Matmispaik <!-- TÕLGE? "Resting place" --> }} | data17 = {{#if:{{{burial_place|}}}|{{Br eraldatud kirjed|1={{{burial_place|}}}|2={{{burial_coordinates|}}}}}|{{Br eraldatud kirjed|1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P119 |name=restingplace |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{resting place|{{{resting_place|{{{restingplace|}}}}}}}}}}}|2={{{resting place coordinates|{{{resting_place_coordinates|{{{restingplacecoordinates|}}}}}}}}}}}}} | class17 = label | label18 = Monumendid | data18 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=monuments |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{monuments|}}} }} | label19 = Elukoht | data19 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=residence |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{residence|}}} }} | class19 = {{#if:{{{death_date|}}}{{{death_place|}}}||label}} | label20 = Rahvus | data20 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P27 |name=nationality |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{nationality|}}} }} | class20 = category | label21 = Teised&nbsp;nimed | data21 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=othername |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{other names|{{{other_names|{{{othername|{{{alias|}}}}}}}}}}}} }} | class21 = nickname | label23 = Kodakondsus | data23 = {{{citizenship|}}} <!-- | data23 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P27 |name=citizenship |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{citizenship|}}} }} see talk ("Please remove citizenship") for problems with linking --> | class23 = category | label24 = Haridus | data24 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P512 |name=education |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{education|}}} }} | label25 = Alma&nbsp;mater | data25 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P69 |name=alma |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|ubl}}}| {{{alma mater|{{{alma_mater|}}}}}} }} | label26 = Amet | data26 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P106 |name=occupation |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|}}}|{{{occupation|}}} }} | class26 = role | label27 = Tegutsemise aeg <!-- TÕLGE? "Years active" --> | data27 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=years active |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{years active|{{{years_active|{{{yearsactive|}}}}}}}}} }} | label28 = Ajastu | data28 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=era |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{era|}}} }} | class28 = category | label29 = Töökoht | data29 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P108 |name=employer |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|ubl}}} | sorted=yes | {{{employer|}}} }} | class29 = org | label30 = Organisatsioon | data30 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=organization |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{organisation|{{{organization|{{{organizations|}}}}}}}}} }} | class30 = org | label31 = Esindaja <!-- TÕLGE? "Agent" --> | data31 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=agent |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{agent|}}} }} | class31 = agent | label32 = Tuntud saavutused <!-- TÕLGE? "Known for" --> | data32 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=known |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{known for|{{{known_for|{{{known|}}}}}}}}} }} | label33 = Teosed | data33 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P800 |name=works |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |list={{{list|}}} |sorted=yes|noicon={{{noicon|}}} |{{{works|{{{credits|{{{notable works|{{{notable_works|}}}}}}}}}}}} }} | label34 = Stiil | data34 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P136 |name=style |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{style|}}} }} | class34 = category | label37 = Kodulinn | data37 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=home town |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{home town|{{{home_town|}}}}}} }} | label38 = Palk | data38 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=salary |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{salary|}}} }}{{{salary|}}} | label39 = Varanduse suurus <!-- TÕLGE? "Net worth" --> | data39 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=worth |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{net worth|{{{net_worth|{{{networth|}}}}}}}}} }} | label40 = Pikkus | data40 = {{#if:{{{height_m|{{{height_cm|}}}}}}{{{height_ft|}}}{{{height_in|}}} | {{convinfobox|{{{height_m|{{{height_cm|}}}}}}|{{#if:{{{height_m|}}}|m|cm}}|{{{height_ft|}}}|ft|{{{height_in|}}}|in}}}}{{#if:{{{height|}}} | {{infobox person/height|{{{height|}}}}}}} | label41 = Kaal | data41 = {{#if:{{{weight_kg|}}}{{{weight_st|}}}{{{weight_lb|}}} | {{convinfobox|{{{weight_kg|}}}|kg|{{{weight_st|}}}|st|{{{weight_lb|}}}|lb}}}}{{#if:{{{weight|}}} | {{infobox person/weight|{{{weight|}}}}}}} | label42 = Televisioon | data42 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=television |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{television|}}} }} | label43 = Tiitel | data43 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=title |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{title|}}} }} | class43 = title | label44 = Ajavahemik <!-- TÕLGE? "Term" --> | data44 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=term |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{term|}}} }} | label45 = Eelkäija | data45 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=predecessor |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{predecessor|}}} }} | label46 = Järglane | data46 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=successor |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{successor|}}} }} | label47 = Erakond | data47 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P102 |name=party |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{party|}}} }} | class47 = org | label48 = Liikumine | data48 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=movement |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{movement|}}} }} | class48 = category | label49 = Vastased | data49 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=opponents |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{opponents|}}} }} | label50 = Juhatuse liige | data50 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=boards |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{boards|}}} }} | label53 = Süüdistus | data53 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal charge |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal charge|{{{criminal_charge|}}}}}} }} | label54 = Karistus | data54 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal penalty |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal penalty|{{{criminal_penalty|}}}}}} }} | label55 = {{#if:{{{judicial_status|{{{judicial status|}}}}}}|Judicial status|Criminal status}} | data55 = {{#if:{{{judicial status|{{{judicial_status|}}}}}} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=judicial |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{judicial status|{{{judicial_status}}}}}} }} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal status |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal status|{{{criminal_status|}}}}}}}} }} | class55 = category | label56 = Abikaasa(d) | data56 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P26 |name=spouse |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{spouse|}}} }} | label57 = Partner(id) | data57 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=partner |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{partner|{{{domesticpartner|{{{domestic_partner|}}}}}}}}} }} | label58 = Lapsed | data58 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P40 |name=children |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{children|}}} }} | label59 = Vanem(ad) | data59 = {{#if:{{{parents|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=parents |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{parents|}}} }}|{{Täppideta loend|{{#if:{{{father|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=father |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{father}}} (father)}} }}|{{#if:{{{mother|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=mother |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{mother}}} (mother) }} }}}}}} | label60 = Sugulased | data60 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=relatives |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{relations|{{{relatives|}}}}}} }} | label61 = Pereliikmed | data61 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P3373 |name=family |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{family|}}} }} | label62 = Dünastia | data62 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best|P53||name=dynasty |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{dynasty|}}} }} | label63 = Kutsung | data63 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=callsign |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{callsign|}}} }} | label64 = Autasud | data64 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P166 |name=awards |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|}}} | {{{awards|}}} }} | label65 = Kiitused | data65 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=honours |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{honours|{{{honors|}}}}}} }} | label66 = Veebisait | data66 = {{if empty | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P856 |name=website |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon={{{noicon|}}} | {{{website|{{{homepage|}}}}}} }} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1581 |name=blog |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced={{{onlysourced|no}}} |noicon={{{noicon|}}} }} }} | data67 = {{{misc|{{{module|}}}}}} | data68 = {{{misc2|{{{module2|}}}}}} | data69 = {{{misc3|{{{module3|}}}}}} | data70 = {{{misc4|{{{module4|}}}}}} | data71 = {{{misc5|{{{module5|}}}}}} | data72 = {{{misc6|{{{module6|}}}}}} | header73 = {{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P109 |name=signature |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon=yes|{{{signature|}}}}}|Autogramm}} | data74 = {{#invoke:InfoboxImage |InfoboxImage |image={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P109 |name=signature |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced={{{onlysourced|no}}} |noicon=yes |{{{signature|}}}}} |size={{{signature_size|}}} |sizedefault=150px |alt={{{signature alt|{{{signature_alt|}}}}}}}} | header75 = {{#if:{{{footnotes|}}}|Notes}} | data76 = {{#if:{{{footnotes|}}}|<div style="text-align: left;"> {{{footnotes}}}</div>}} | below = {{MuudaWikidatas|noicon={{{noicon|false}}}}} }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown= <!-- {{main other|[[Category:Pages using infobox person with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}} --> |preview = Page using [[Template:Infobox person]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y |qid |suppressfields |fetchwikidata |onlysourced |noicon | abovestyle | agent | alias | alma mater | alma_mater | alt | awards | baptised | birth_date | birth_name | birth_place | birthname | boards | body discovered | body_discovered | burial_coordinates | burial_place | callsign | caption | child | children | citizenship | credits | criminal charge | criminal penalty | criminal status | criminal_charge | criminal_penalty | criminal_status | dateformat | death cause | death_cause | death_date | death_place | denomination | disappeared_date | disappeared_place | disappeared_status | domestic_partner | domesticpartner | education | employer | era | ethnicity | family | father | footnotes | height | height_cm | height_ft | height_in | height_m | home town | home_town | homepage | honorific prefix | honorific suffix | honorific_prefix | honorific_suffix | honors | honours | image | image caption | image size | image_caption | image_size | image_upright | imagesize | judicial status | judicial_status | known | known for | known_for | list | misc | misc2 | misc3 | misc4 | misc5 | misc6 | module | module2 | module3 | module4 | module5 | module6 | monuments | mother | movement | name | nationality | native_name | native_name_lang | net worth | net_worth | networth | notable works | notable_works | occupation | opponents | organisation | organization | organizations | other names | other_names | othername | parents | partner | party | predecessor | pronunciation | refs | relations | relatives | religion | residence | resting place | resting place coordinates | resting_place | resting_place_coordinates | restingplace | restingplacecoordinates | salary | signature | signature alt | signature_alt | signature_size | spouse | status | style | successor | television | term | title | URL | website | weight | weight_kg | weight_lb | weight_st | works | years active | years_active | yearsactive}}<!-- --><noinclude> {{Dokumentatsioon}} </noinclude> ogcqgbf1pjj96ikgtl7b2hf6z81is0z Noor Ehe 0 558893 6164468 6135324 2022-07-20T17:29:17Z 2001:7D0:4D02:200:8509:329B:B2BD:5552 /* Noor Ehe stipendiumi saajaid */ wikitext text/x-wiki '''Noor Ehe''' on Eesti [[sihtasutus]], mis tegeleb Eesti [[ehtekunst]]iga. Sihtasutus annab muu hulgas välja [[stipendium]]e, mida määratakse noortele ehtekunstnikkudele. 2008 asutas [[Kadri Mälk]] '''Noore Ehte Fondi'''. Hiljem sai sellest sihtasutus.<ref name="eestielu.goodnews.ee">https://eestielu.goodnews.ee/noore-ehte-fond-tahistab-kumnendat-tegevusaastat-naituse-ja-varske-stipendiaadiga/ (vaadatud 11.07.2019)</ref> Sihtasutus kanti [[Äriregister|Äriregistrisse]] 2012. == Sihtasutuse juhatus == *[[Kadri Mälk]] (asutaja) *[[Tanel Veenre]] * Piret Hirv * Kaido Ehasoo (alates 2018) * kaasaegse ehte korüfee [[:nl:Liesbeth_den_Besten|Liesbeth den Besten]] (alates 2018, Holland). *Lars Pahlman (kuni 2014) * Tamara Luuk (2014-2016), * Kadri Karro (2016-2018) ==Noor Ehe stipendiumi saajaid== *2012 [[Ettel Poobus]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://nef.ee/|pealkiri=Ettel Poobus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2013 Nils Hint<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://nef.ee/|pealkiri=Nils Hint|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2014 Urmas Lüüs<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://nef.ee/|pealkiri=Urmas Lüüs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2015 Sofia Hallik *2015 Darja Popolitova *2016 Kätrin Beljaev * 2016 [[Maria Valdma]]<ref name="8isHv">http://nef.ee/sa-noor-ehe-stipendiumi-2016-palvisid-katrin-beljaev-ja-maria-valdma/</ref> *2017 Hanna-Maria Vanaküla<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://portail.ee/sihtasutuse-noor-ehe-stipendiumi-palvis-hanna-maria-vanakula/|pealkiri=https://portail.ee/sihtasutuse-noor-ehe-stipendiumi-palvis-hanna-maria-vanakula/|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-07-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190713084446/https://portail.ee/sihtasutuse-noor-ehe-stipendiumi-palvis-hanna-maria-vanakula/|url-olek=ei tööta}}</ref> *2018 [[Marita Lumi]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://portail.ee/noore-ehte-fondi-peastipendiumi-palvis-marita-lumi/|pealkiri=https://portail.ee/noore-ehte-fondi-peastipendiumi-palvis-marita-lumi/|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2019 Sigrid Kuusk<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://portail.ee/noore-ehte-fondi-stipendiumi-palvis-ehtekunstnik-sigrid-kuusk/|pealkiri=https://portail.ee/noore-ehte-fondi-stipendiumi-palvis-ehtekunstnik-sigrid-kuusk/|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Noor Ehe eristipendiumi saajaid == *2018 Julia Maria Künnap *2018 Claudia Lepik<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://nef.ee/|pealkiri=Claudia Lepik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * 2019 Erle Nemvalts <br /> == Noor Ehe eripreemia saajaid == *2017 Jens Andreas Clausen *2017 Domestic Jewellery (Claudia Lepik, Ljubov Kedrina ja Kaia Ansip) <br /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://portail.ee/tag/noor-ehe/ Koduleht] *https://eestielu.goodnews.ee/noore-ehte-fond-tahistab-kumnendat-tegevusaastat-naituse-ja-varske-stipendiaadiga/ [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Ehtekunst]] [[Kategooria:Eesti sihtasutused]] ms1w17zdlzfmrxsj296ovosrczczjny 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 563023 6164257 6164115 2022-07-20T16:53:24Z Kalle 51 /* Kettaheide */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||6||4||6||16 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||3||0||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||1||2||1||4 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||2||0||3 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||1||1||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=2|8.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=5|10.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |rowspan=8|19.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 26 riiki || '''21''' || '''21''' || '''21''' || '''63''' |} == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] jv1js7eykpzeyz1rgputtha7nww4vj3 6164274 6164257 2022-07-20T17:11:49Z Kalle 51 /* 1500 m jooks */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||6||4||6||16 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||3||0||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||1||2||1||4 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||2||0||3 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||1||1||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=2|8.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=5|10.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |rowspan=8|19.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 26 riiki || '''21''' || '''21''' || '''21''' || '''63''' |} == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] 0awyi7lvckonm4cajavdnci7nqlxut9 6164472 6164274 2022-07-20T17:33:19Z Kalle 51 /* 400 m tõkkejooks */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||6||4||6||16 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||3||0||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||1||2||1||4 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||2||0||3 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||1||1||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=2|8.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=5|10.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |rowspan=8|19.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 26 riiki || '''21''' || '''21''' || '''21''' || '''63''' |} == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] t27sthufxhqtaa6ejfrjf3pqjaezhjk 6164487 6164472 2022-07-20T18:08:32Z Kalle 51 /* Kõrgushüpe */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||6||4||6||16 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||3||0||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||1||2||1||4 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||2||0||3 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||1||1||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=2|8.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=5|10.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |rowspan=8|19.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 26 riiki || '''21''' || '''21''' || '''21''' || '''63''' |} == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] 67aepqwcww1ux97a5j09rubpou12y3w 6164503 6164487 2022-07-20T18:29:11Z Kalle 51 /* Medalid */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||6||5||7||18 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||3||0||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||1||2||1||4 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||2||0||3 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||1||1||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=4|8.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=7|12.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |19.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|20.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|23.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |26.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|27.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 30 riiki || '''25''' || '''25''' || '''25''' || '''75''' |} == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] akwvtm6zz58soqarbruhvlso5lbwru3 6164504 6164503 2022-07-20T18:33:56Z Kalle 51 /* Medalid */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||6||5||7||18 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||3||0||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||1||2||1||4 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||2||0||3 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||1||1||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=4|8.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=7|12.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |19.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|20.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|23.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |26.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|27.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 30 riiki || '''25''' || '''25''' || '''25''' || '''75''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] 2xf50c0ux5cjm38lcjekqj8re8r6k8e Desnogorsk 0 565689 6164658 5438738 2022-07-20T22:11:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Desnogorsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Десногорск | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = [[Fail:Coat of arms of Desnogorsk.gif|100px]] | vapi_link = Desnogorski vapp | pindala = 63 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Desnogorsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is. Asub [[Desna]] jõe paremal kaldal, 150 km [[Smolensk]]ist kagus. Desnogorsk tekkis seoses [[Smolenski tuumaelektrijaam]]a ehitusega. [[1974]]. aastal sai aleviks. [[1989]] sai linnaõigused. 2018. aasta alguses oli linnas 27 771 elanikku.<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/doc_2018/bul_dr/mun_obr2018.rar |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-08-29 |arhiivimisaeg=2018-07-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180726010024/http://www.gks.ru/free_doc/doc_2018/bul_dr/mun_obr2018.rar |url-olek=ei tööta }}</ref> Linna peamine ettevõte on Smolenski tuumaelektrijaam, lisaks on linnas plastmassitööstust. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://desnogorsk.admin-smolensk.ru/ Desnogorski linnaringkonna koduleht] [[Kategooria:Smolenski oblasti linnad]] c3cz7nw2snfco3tt1roxgye6dlqfaly Oleksi Danilov 0 567801 6164615 6067539 2022-07-20T20:54:44Z 85.253.189.36 /* Riigi teenistuses */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Oleksi Danilov | pildi nimi = Oleksiy Danilov.jpg | pildi seletus = | amet = [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretär | ametiajaalgus = 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Oleksi Danilov''' ([[ukraina keel]]es Олексій Мячеславович Данілов; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1962]] [[Krasnõi Lutš]]is [[Luhanski oblast]]is) on [[Ukraina]] poliitik ja riigitegelane. == Riigi teenistuses == Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas ta 23. juulil 2019 [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäri asetäitjaks <ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №551/2019. Про призначення О.Данілова заступником Секретаря Ради національної безпеки і оборони України, 23.07.2019</ref> ja 3. oktoobril nõukogu sekretäriks. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Oleksi}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 85wl9oex3x1j8a5v5cvuutb9s8ke969 Kutsikasolge 0 570194 6164568 5525073 2022-07-20T19:50:43Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki '''Kutsikasolge''' (''Toxascaris leonine)'' on levinud parasiit peamiselt [[koer]]tel, [[kass]]idel ja [[Rebane|rebastel]]. Kutsikasolge on päristuumne [[Ümarussid|ümaruss]], mis elab peremeesorganismi sees. Vaheperemeesloomadeks on närilised nagu [[Rott|rotid]] ja [[hiir]]ed. Nakatumine leiab aset kui loom sööb nakatunud närilist. Kutsikasolge esineb kassidel tihemini kui koertel. Argentinas Catamarca provintsis kaevati välja koproliit, mis sisaldas kutsikasolget, mis hinnati 17 002 – 16 573 aasta vanuseks. See viitab faktile, et kutsikasolge eksisteerib Lõuna-Ameerikas hilisest kiviajast.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cambridge.org/core/journals/parasitology/article/ancient-parasitic-dna-reveals-toxascaris-leonina-presence-in-final-pleistocene-of-south-america/9E406417164E40114F819AA78D60C667|pealkiri=Ancient parasitic DNA reveals Toxascaris leonina presence in Final Pleistocene of South America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==Elutsükkel== Kutsikasolge muneb oma munad peremeesorganismi peensooles, munadest kooruvad vastsed, mis läbivad peensoole limaskesta voodri. Pärast kasvamist ja kesta vahetamist pöörduvad need tagasi soolevalendikku ja saavad täiskasvanuks. Täiskasvanud emane ümaruss muneb oma munad, mis kanduvad edasi peremeeslooma väljaheites. Munad muutuvad patogeenseks 3–6 päeva jooksul. Kutsikasolkme muna on pigem ovaalne kui ümar. Kutsikasolkme peiteperiood on 2–3 kuud. Täiskasvanud ümarussid on 7–10 cm pikad ja neid on näha looma väljaheites ja okses. Kutsikasolge erineb [[Koerasolge|koerasolkmest]] selle poolest, et see ei liigu kopsudesse, vaid arengutsükkel toimub soolestikus. ==Sümptomid== Ümaruss imab peremeeslooma toitaineid sisse, mis võib häirida looma ainevahetust ja kahjustada soolte limaskesti. Loomadel ei pruugi olla haigussümptomeid. Raskematel juhtudel võib esineda kõhulahtisust, oksendamist, isupuudust, kõhnumist, karva tuhmumist. ==Ennetamine ja ravi== Soovitatav on teha kõikidele kutsikatele ja kassipoegadele 6-nädalaselt ussikuur ning korrata seda 2–4 nädala pärast. Kutsikasolkmega nakatunud looma ravitakse samamoodi nagu [[Koerasolge|koerasolkme]] infektsiooni. Seetõttu ei ole vaja väljaheites usside nägemisel nende täpset liiki. Ümarussidega nakatumist ravitakse ussirohuga. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maizels RM, Yazdanbakhsh M (2003). "[https://www.era.lib.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/465/Maizels_&_Yazdanbakhsh.pdf;jsessionid=458BA0BAA78F6D9B2C4FC91A73E7C3C7?sequence=1 Immune regulation by helminth parasites: cellular and molecular mechanisms]. * Petrigh, R. S.; Martínez, J. G.; Mondini, M.; Fugassa, M. H. (2019). "Ancient parasitic DNA reveals ''Toxascaris leonina'' presence in Final Pleistocene of South America". ''Parasitology''. "[https://www.cambridge.org/core/journals/parasitology/article/ancient-parasitic-dna-reveals-toxascaris-leonina-presence-in-final-pleistocene-of-south-america/9E406417164E40114F819AA78D60C667 https://www.cambridge.org/core/journals/parasitology/article/ancient-parasitic-dna-reveals-toxascaris-leonina-presence-in-final-pleistocene-of-south-america/9E406417164E40114F819AA78D60C667"]. * [https://veterinarypartner.vin.com/default.aspx?pid=19239&id=4951364 Roundworms in Dogs and Puppies; Veterinary Partners]. ==Välislingid== * [https://www.merckvetmanual.com/?cfile=htm/bc/23505.htm The Merck Veterinary Manual] [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Veterinaaria]] d1oe8jnt9tdwlqgf9p0xtd573yu2q6f Andri Jermak 0 576555 6164618 6018818 2022-07-20T20:58:34Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andri Jermak | pildi nimi = Єрмак Андрій відвідав Закарпатську область, 2019 (cropped).jpg | pildi seletus = | amet = [[Ukraina Presidendi Kantselei]] ülem | ametiajaalgus = 11.02.2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №48/2020 Про призначення А.Єрмака Керівником Офісу Президента України, 11.02.2020</ref> | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] abi | ametiajaalgus2 = 21.05.2019<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №311/2019 Про призначення А.Єрмака помічником Президента України, 21.05.2019</ref> | ametiajalõpp2 = 11.02.2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №48/2020 Про призначення А.Єрмака Керівником Офісу Президента України, 11.02.2020</ref> | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Andri Jermak''' ([[ukraina keel]]es ''Андрій Борисович Єрмак''; sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1971]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] riigiametnik ja jurist. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2020}} == Töökäik == [[Ukraina Presidendi Kantselei]] ülem alates 11. veebruarist 2020. == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | nimi=Ukraina Presidendi Kantselei ülem | eelnev=[[Andri Bogdan]] | järgnev= - | aeg=2020- }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Jermak, Andri}} [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] lkp0jhot4cyi1ss6k61atrfi0iwyufo Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus 0 578278 6164245 5578651 2022-07-20T16:43:46Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tervishoiuasutused]] wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus | omakeelne_nimi = European Centre for Disease Prevention and Control | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = ECDC-2018.jpg | pildiallkiri = Peakorteri hoone [[Rootsi]]s [[Solna]]s (2018) | lühend = ECDC | deviis = | asutatud = 2004 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = Andrea Ammon | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = {{URL|https://.ecdc.europa.eu/en}} | märkused = }} '''Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus''' (inglise keeles ''European Centre for Disease Prevention and Control''; '''ECDC''') on [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Nõukogu|nõukogu]] 2004. aasta 21. aprilli määrusega (EÜ) nr 851/2004 asutatud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] sõltumatu amet, mille missiooniks on muu hulgas välja selgitada, hinnata ja teavitada [[nakkushaigus]]test tulenevatest olemasolevatest ja pürgivatest ohtudest inimeste [[tervis]]ele.<ref name="o851" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="o851">{{cite web|url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1584209487064&uri=CELEX:32004R0851 |title=Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus |publisher=ELT |date=21.4.2004 |access-date=14.3.2020}}</ref> }} == Välislingid == * [https://.ecdc.europa.eu/en Ametlik koduleht] {{koord|NS=59.348611|EW=18.019444|tüüp=maamärk|kaart=}} [[Kategooria:Euroopa Liidu institutsioonid]] [[Kategooria:Tervishoiuasutused]] 445q1xrvqaka84pqfweqmybtecol25j Gotabaya Rajapaksa 0 582776 6164733 6112961 2022-07-21T02:21:26Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Gotabaya Rajapaska <br/> ගෝඨාභය රාජපක්ෂ <br/> கோட்டாபய ராஜபக்ஸ | pildi nimi = Nandasena Gotabaya Rajapaksa.jpg | pildi seletus = | amet = [[Sri Lanka presidentide loend|8.]] [[Sri Lanka president]] | ametiajaalgus = 18. november 2019 | ametiajalõpp = 20. juuli 2022 | eelmine = [[Maithripala Sirisena]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Nandasena Gotabaya Rajapaksa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1949|7|20}} | sünnikoht = [[Matara ringkond|Matara]], [[Ceyloni dominioon|Sri Lanka]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = '''Kodakondsus''' <br/> [[Sri Lanka]] (–2003) <br/> [[USA]] (2003–2005)<ref>{{cite news |title=Police to probe Gota’s citizenship, passports |url=http://www.ft.lk/front-page/Police-to-probe-Gota-s-citizenship-passports/44-683723 |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[Daily FT]] |date=10. august 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref><ref>{{cite news |title=Gota’s Lanka citizenship in doubt, candidacy under cloud |url=http://www.island.lk/index.php?page_cat=article-details&page=article-details&code_title=210978 |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[The Island (Sri Lanka)|The Island]] |date=22. september 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref> <br/> [[Sri Lanka]] ja [[USA]] (2005–2019)<ref>{{cite news |last1=Singh |first1=Anurangi |title=Gota’s citizenship challenged in Court of Appeal |url=http://www.sundayobserver.lk/2019/09/29/news/gota%E2%80%99s-citizenship-challenged-court-appeal |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[Sunday Observer (Sri Lanka)|Sunday Observer]] |date=29. september 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref><ref name="peopleWantNonTraditional">{{Cite web|url=http://www.dailymirror.lk/article/People-want-non-traditional-politicians-Gotabhaya-Rajapaksa-148495.html?fbrefresh=1547485373|title=People want non-traditional politicians - Gotabhaya Rajapaksa|website=www.dailymirror.lk|language=inglise|access-date=14. jaanuar 2019}}</ref> <br/> [[Sri Lanka]] (2019–)<ref>{{cite web |url= https://ceylontoday.lk/news-more/6176 |title= CT finds Gota's true U.S. renunciation certificate |date= 1. august 2019 |publisher= Ceylon Today |accessdate= 1. august 2019 |archive-date= 7. oktoober 2019 |archive-url= https://web.archive.org/web/20191007081836/https://ceylontoday.lk/news-more/6176 |url-status= dead }}</ref> | partei = | abikaasa = | vanemad = [[D. A. Rajapaksa]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Mahinda Rajapaska]] (vend) <br/> [[Chamal Rajapaska]] (vend) <br/> [[Basil Rajapaska]] (vend) | elukoht = | alma_mater = [[Madrase ülikool]] <br/> [[Colombo ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = Gota | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Sri Lanka}} | Teenistused = [[Sri Lanka armee]] | Teenistusaeg = 1971–1992 | Auaste = [[Kolonelleitnant]] | Teenistusnumber = | Üksused = [[Gajaba rügement]] | Juhitud_üksused = [[Gajaba rügement|1. Gajaba rügement]] <br/> [[Kindral Sir John Kotelawala kaitseülikool]] | Sõjad/lahingud = [[Sri Lanka kodusõda]] | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = [[Pilt:Rana wickrama medal.svg|24px]] [[Rana Wickrama Padakkama]] <br/> [[Pilt:Rana sura medal.svg|24px]] [[Rana Sura Padakkama]] | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} }} '''Nandasena Gotabaya Rajapaksa''' ([[singali keel]]es ගෝඨාභය රාජපක්ෂ, [[tamili keel]]es கோட்டாபய ராஜபக்ஸ; sündinud [[20. juuni]]l [[1949]]) on [[Sri Lanka]] sõjaväelane ja poliitik, alates 18. novembrist 2019 kuni 20. juulini 2022 [[Sri Lanka president]]. <ref>[http://www.colombomagazine.com/2019/11/20/know-your-president-mr-gotabaya-rajapaksa/ Gotabaya Rajapaksa]</ref> Ta oli aastatel 2005–2015 [[Sri Lanka kaitseministeerium]]i sekretär, nendel aastatel oli president tema vanem vend [[Mahinda Rajapaksa]]. Tema ametiajal õnnestus [[Sri Lanka relvajõud]]udel väljuda võidukalt [[Tamili Eelami Vabastustiigrid|Tamili Tiigrite]] vastu veerand sajandit peetud [[Sri Lanka kodusõda|kodusõjast]]. Rajapaska sündis [[Sri Lanka Lõunaprovints]]is, ta kuulub võimukasse [[Rajapaska suguvõsa|suguvõssa]]. Ta õppis [[Colombo]]s [[Ananda kolledž]]is, aprillis [[1971]] astus [[Sri Lanka armee|Sri Lanka armeesse]]. Ta läbis väljaõppe [[Diyatalawa]]s [[Sri Lanka sõjaväeakadeemia|armee väljaõppekeskuses]] ning määrati alguses [[Sri Lanka sidekorpus|sidesõduriks]], hiljem jalaväelaseks. Ta osales Sri Lanka kodusõja esimestes etappides [[Gajaba rügement|Gajaba rügemendi]] koosseisus, võitles [[Vadamarachchi operatsioon]]is, [[Thrividha Balaya operatsioon]]is ning tõrjus [[1987.–1989. aasta JVP ülestõus]]u. Ta läks ootamatult vara erru ning naasis tsiviilellu IT-alale, aastal [[1998]] kolis ta [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]]. Aastal [[2005]] kolis ta kodumaale tagasi, et aidata enda vennal valmistuda presidendivalimisteks, ta määrati samal aastal kaitseministeeriumi sekretäriks. Tema ametiaja sisse jäi ka [[2009]]. aasta, kui Sri Lanka valitsusväed said lõplikult võitu Tamili tiigritest, kelle juht [[Velupillai Prabhakaran]] samal aastal lahingus hukkus. Detsembris [[2006]] tegid Tamili tiigrid Gotabaya Rajapaskale mõrvakatse, kuid enesetapurünnak luhtus. Ta astus [[2015]]. aastal ametist tagasi, kuna tema vend kaotas [[2015. aasta Sri Lanka presidendivalimised|valimised]]. [[2018]]. aastal kandideeris ta [[2019. aasta Sri Lanka presidendivalimised|presidendivalimistel]]. Tema programm taotles rahvuslikkust, majandusarengut ja riikliku julgeoleku parandamist. Võidu tagas talle toetus saare [[singalid|singalite]] enamusega piirkondades. Ta on Sri Lanka ajaloo esimene sõjaväelise taustaga riigipea ning esimene eelneva valitsuskogemuseta riigipea. <ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2019/11/sri-lanka-president-military-credentials-191119175813787.html|title=Sri Lankan President Gotabaya, the first person with military credentials to be elected as President|publisher=[[Al Jazeera]]|access-date=26. november 2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maithripala Sirisena]] | nimi=[[Sri Lanka president]] | aeg= 2019– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Rajapaksa, Gotabaya}} [[Kategooria:Sri Lanka presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 75mplyf4knq4dga0n8nlq2enpvxrhin 6164734 6164733 2022-07-21T02:23:31Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Gotabaya Rajapaska <br/> ගෝඨාභය රාජපක්ෂ <br/> கோட்டாபய ராஜபக்ஸ | pildi nimi = Nandasena Gotabaya Rajapaksa.jpg | pildi seletus = | amet = [[Sri Lanka presidentide loend|8.]] [[Sri Lanka president]] | ametiajaalgus = 18. november 2019 | ametiajalõpp = 20. juuli 2022 | eelmine = [[Maithripala Sirisena]] | järgmine = [[Ranil Wickremesinghe]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Nandasena Gotabaya Rajapaksa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1949|7|20}} | sünnikoht = [[Matara ringkond|Matara]], [[Ceyloni dominioon|Sri Lanka]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = '''Kodakondsus''' <br/> [[Sri Lanka]] (–2003) <br/> [[USA]] (2003–2005)<ref>{{cite news |title=Police to probe Gota’s citizenship, passports |url=http://www.ft.lk/front-page/Police-to-probe-Gota-s-citizenship-passports/44-683723 |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[Daily FT]] |date=10. august 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref><ref>{{cite news |title=Gota’s Lanka citizenship in doubt, candidacy under cloud |url=http://www.island.lk/index.php?page_cat=article-details&page=article-details&code_title=210978 |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[The Island (Sri Lanka)|The Island]] |date=22. september 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref> <br/> [[Sri Lanka]] ja [[USA]] (2005–2019)<ref>{{cite news |last1=Singh |first1=Anurangi |title=Gota’s citizenship challenged in Court of Appeal |url=http://www.sundayobserver.lk/2019/09/29/news/gota%E2%80%99s-citizenship-challenged-court-appeal |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[Sunday Observer (Sri Lanka)|Sunday Observer]] |date=29. september 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref><ref name="peopleWantNonTraditional">{{Cite web|url=http://www.dailymirror.lk/article/People-want-non-traditional-politicians-Gotabhaya-Rajapaksa-148495.html?fbrefresh=1547485373|title=People want non-traditional politicians - Gotabhaya Rajapaksa|website=www.dailymirror.lk|language=inglise|access-date=14. jaanuar 2019}}</ref> <br/> [[Sri Lanka]] (2019–)<ref>{{cite web |url= https://ceylontoday.lk/news-more/6176 |title= CT finds Gota's true U.S. renunciation certificate |date= 1. august 2019 |publisher= Ceylon Today |accessdate= 1. august 2019 |archive-date= 7. oktoober 2019 |archive-url= https://web.archive.org/web/20191007081836/https://ceylontoday.lk/news-more/6176 |url-status= dead }}</ref> | partei = | abikaasa = | vanemad = [[D. A. Rajapaksa]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Mahinda Rajapaska]] (vend) <br/> [[Chamal Rajapaska]] (vend) <br/> [[Basil Rajapaska]] (vend) | elukoht = | alma_mater = [[Madrase ülikool]] <br/> [[Colombo ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = Gota | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Sri Lanka}} | Teenistused = [[Sri Lanka armee]] | Teenistusaeg = 1971–1992 | Auaste = [[Kolonelleitnant]] | Teenistusnumber = | Üksused = [[Gajaba rügement]] | Juhitud_üksused = [[Gajaba rügement|1. Gajaba rügement]] <br/> [[Kindral Sir John Kotelawala kaitseülikool]] | Sõjad/lahingud = [[Sri Lanka kodusõda]] | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = [[Pilt:Rana wickrama medal.svg|24px]] [[Rana Wickrama Padakkama]] <br/> [[Pilt:Rana sura medal.svg|24px]] [[Rana Sura Padakkama]] | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} }} '''Nandasena Gotabaya Rajapaksa''' ([[singali keel]]es ගෝඨාභය රාජපක්ෂ, [[tamili keel]]es கோட்டாபய ராஜபக்ஸ; sündinud [[20. juuni]]l [[1949]]) on [[Sri Lanka]] sõjaväelane ja poliitik, alates 18. novembrist 2019 kuni 20. juulini 2022 [[Sri Lanka president]]. <ref>[http://www.colombomagazine.com/2019/11/20/know-your-president-mr-gotabaya-rajapaksa/ Gotabaya Rajapaksa]</ref> Ta oli aastatel 2005–2015 [[Sri Lanka kaitseministeerium]]i sekretär, nendel aastatel oli president tema vanem vend [[Mahinda Rajapaksa]]. Tema ametiajal õnnestus [[Sri Lanka relvajõud]]udel väljuda võidukalt [[Tamili Eelami Vabastustiigrid|Tamili Tiigrite]] vastu veerand sajandit peetud [[Sri Lanka kodusõda|kodusõjast]]. Rajapaska sündis [[Sri Lanka Lõunaprovints]]is, ta kuulub võimukasse [[Rajapaska suguvõsa|suguvõssa]]. Ta õppis [[Colombo]]s [[Ananda kolledž]]is, aprillis [[1971]] astus [[Sri Lanka armee|Sri Lanka armeesse]]. Ta läbis väljaõppe [[Diyatalawa]]s [[Sri Lanka sõjaväeakadeemia|armee väljaõppekeskuses]] ning määrati alguses [[Sri Lanka sidekorpus|sidesõduriks]], hiljem jalaväelaseks. Ta osales Sri Lanka kodusõja esimestes etappides [[Gajaba rügement|Gajaba rügemendi]] koosseisus, võitles [[Vadamarachchi operatsioon]]is, [[Thrividha Balaya operatsioon]]is ning tõrjus [[1987.–1989. aasta JVP ülestõus]]u. Ta läks ootamatult vara erru ning naasis tsiviilellu IT-alale, aastal [[1998]] kolis ta [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]]. Aastal [[2005]] kolis ta kodumaale tagasi, et aidata enda vennal valmistuda presidendivalimisteks, ta määrati samal aastal kaitseministeeriumi sekretäriks. Tema ametiaja sisse jäi ka [[2009]]. aasta, kui Sri Lanka valitsusväed said lõplikult võitu Tamili tiigritest, kelle juht [[Velupillai Prabhakaran]] samal aastal lahingus hukkus. Detsembris [[2006]] tegid Tamili tiigrid Gotabaya Rajapaskale mõrvakatse, kuid enesetapurünnak luhtus. Ta astus [[2015]]. aastal ametist tagasi, kuna tema vend kaotas [[2015. aasta Sri Lanka presidendivalimised|valimised]]. [[2018]]. aastal kandideeris ta [[2019. aasta Sri Lanka presidendivalimised|presidendivalimistel]]. Tema programm taotles rahvuslikkust, majandusarengut ja riikliku julgeoleku parandamist. Võidu tagas talle toetus saare [[singalid|singalite]] enamusega piirkondades. Ta on Sri Lanka ajaloo esimene sõjaväelise taustaga riigipea ning esimene eelneva valitsuskogemuseta riigipea. <ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2019/11/sri-lanka-president-military-credentials-191119175813787.html|title=Sri Lankan President Gotabaya, the first person with military credentials to be elected as President|publisher=[[Al Jazeera]]|access-date=26. november 2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maithripala Sirisena]] | nimi=[[Sri Lanka president]] | aeg= 2019– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Rajapaksa, Gotabaya}} [[Kategooria:Sri Lanka presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] cfkv9q9oja2ctn0zj7pi3fro0y9g3el 6164735 6164734 2022-07-21T02:26:11Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Gotabaya Rajapaska <br/> ගෝඨාභය රාජපක්ෂ <br/> கோட்டாபய ராஜபக்ஸ | pildi nimi = Nandasena Gotabaya Rajapaksa.jpg | pildi seletus = | amet = [[Sri Lanka presidentide loend|8.]] [[Sri Lanka president]] | ametiajaalgus = 18. november 2019 | ametiajalõpp = 14. juuli 2022 | eelmine = [[Maithripala Sirisena]] | järgmine = [[Ranil Wickremesinghe]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = Nandasena Gotabaya Rajapaksa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1949|7|20}} | sünnikoht = [[Matara ringkond|Matara]], [[Ceyloni dominioon|Sri Lanka]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = '''Kodakondsus''' <br/> [[Sri Lanka]] (–2003) <br/> [[USA]] (2003–2005)<ref>{{cite news |title=Police to probe Gota’s citizenship, passports |url=http://www.ft.lk/front-page/Police-to-probe-Gota-s-citizenship-passports/44-683723 |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[Daily FT]] |date=10. august 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref><ref>{{cite news |title=Gota’s Lanka citizenship in doubt, candidacy under cloud |url=http://www.island.lk/index.php?page_cat=article-details&page=article-details&code_title=210978 |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[The Island (Sri Lanka)|The Island]] |date=22. september 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref> <br/> [[Sri Lanka]] ja [[USA]] (2005–2019)<ref>{{cite news |last1=Singh |first1=Anurangi |title=Gota’s citizenship challenged in Court of Appeal |url=http://www.sundayobserver.lk/2019/09/29/news/gota%E2%80%99s-citizenship-challenged-court-appeal |accessdate=27. oktoober 2019 |work=[[Sunday Observer (Sri Lanka)|Sunday Observer]] |date=29. september 2019 |location=Colombo, Sri Lanka}}</ref><ref name="peopleWantNonTraditional">{{Cite web|url=http://www.dailymirror.lk/article/People-want-non-traditional-politicians-Gotabhaya-Rajapaksa-148495.html?fbrefresh=1547485373|title=People want non-traditional politicians - Gotabhaya Rajapaksa|website=www.dailymirror.lk|language=inglise|access-date=14. jaanuar 2019}}</ref> <br/> [[Sri Lanka]] (2019–)<ref>{{cite web |url= https://ceylontoday.lk/news-more/6176 |title= CT finds Gota's true U.S. renunciation certificate |date= 1. august 2019 |publisher= Ceylon Today |accessdate= 1. august 2019 |archive-date= 7. oktoober 2019 |archive-url= https://web.archive.org/web/20191007081836/https://ceylontoday.lk/news-more/6176 |url-status= dead }}</ref> | partei = | abikaasa = | vanemad = [[D. A. Rajapaksa]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Mahinda Rajapaska]] (vend) <br/> [[Chamal Rajapaska]] (vend) <br/> [[Basil Rajapaska]] (vend) | elukoht = | alma_mater = [[Madrase ülikool]] <br/> [[Colombo ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = Gota | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Sri Lanka}} | Teenistused = [[Sri Lanka armee]] | Teenistusaeg = 1971–1992 | Auaste = [[Kolonelleitnant]] | Teenistusnumber = | Üksused = [[Gajaba rügement]] | Juhitud_üksused = [[Gajaba rügement|1. Gajaba rügement]] <br/> [[Kindral Sir John Kotelawala kaitseülikool]] | Sõjad/lahingud = [[Sri Lanka kodusõda]] | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = [[Pilt:Rana wickrama medal.svg|24px]] [[Rana Wickrama Padakkama]] <br/> [[Pilt:Rana sura medal.svg|24px]] [[Rana Sura Padakkama]] | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} }} '''Nandasena Gotabaya Rajapaksa''' ([[singali keel]]es ගෝඨාභය රාජපක්ෂ, [[tamili keel]]es கோட்டாபய ராஜபக்ஸ; sündinud [[20. juuni]]l [[1949]]) on [[Sri Lanka]] sõjaväelane ja poliitik, alates 18. novembrist 2019 kuni 14. juulini 2022 [[Sri Lanka president]]. <ref>[http://www.colombomagazine.com/2019/11/20/know-your-president-mr-gotabaya-rajapaksa/ Gotabaya Rajapaksa]</ref> Ta oli aastatel 2005–2015 [[Sri Lanka kaitseministeerium]]i sekretär, nendel aastatel oli president tema vanem vend [[Mahinda Rajapaksa]]. Tema ametiajal õnnestus [[Sri Lanka relvajõud]]udel väljuda võidukalt [[Tamili Eelami Vabastustiigrid|Tamili Tiigrite]] vastu veerand sajandit peetud [[Sri Lanka kodusõda|kodusõjast]]. Rajapaska sündis [[Sri Lanka Lõunaprovints]]is, ta kuulub võimukasse [[Rajapaska suguvõsa|suguvõssa]]. Ta õppis [[Colombo]]s [[Ananda kolledž]]is, aprillis [[1971]] astus [[Sri Lanka armee|Sri Lanka armeesse]]. Ta läbis väljaõppe [[Diyatalawa]]s [[Sri Lanka sõjaväeakadeemia|armee väljaõppekeskuses]] ning määrati alguses [[Sri Lanka sidekorpus|sidesõduriks]], hiljem jalaväelaseks. Ta osales Sri Lanka kodusõja esimestes etappides [[Gajaba rügement|Gajaba rügemendi]] koosseisus, võitles [[Vadamarachchi operatsioon]]is, [[Thrividha Balaya operatsioon]]is ning tõrjus [[1987.–1989. aasta JVP ülestõus]]u. Ta läks ootamatult vara erru ning naasis tsiviilellu IT-alale, aastal [[1998]] kolis ta [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]]. Aastal [[2005]] kolis ta kodumaale tagasi, et aidata enda vennal valmistuda presidendivalimisteks, ta määrati samal aastal kaitseministeeriumi sekretäriks. Tema ametiaja sisse jäi ka [[2009]]. aasta, kui Sri Lanka valitsusväed said lõplikult võitu Tamili tiigritest, kelle juht [[Velupillai Prabhakaran]] samal aastal lahingus hukkus. Detsembris [[2006]] tegid Tamili tiigrid Gotabaya Rajapaskale mõrvakatse, kuid enesetapurünnak luhtus. Ta astus [[2015]]. aastal ametist tagasi, kuna tema vend kaotas [[2015. aasta Sri Lanka presidendivalimised|valimised]]. [[2018]]. aastal kandideeris ta [[2019. aasta Sri Lanka presidendivalimised|presidendivalimistel]]. Tema programm taotles rahvuslikkust, majandusarengut ja riikliku julgeoleku parandamist. Võidu tagas talle toetus saare [[singalid|singalite]] enamusega piirkondades. Ta on Sri Lanka ajaloo esimene sõjaväelise taustaga riigipea ning esimene eelneva valitsuskogemuseta riigipea. <ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2019/11/sri-lanka-president-military-credentials-191119175813787.html|title=Sri Lankan President Gotabaya, the first person with military credentials to be elected as President|publisher=[[Al Jazeera]]|access-date=26. november 2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maithripala Sirisena]] | nimi=[[Sri Lanka president]] | aeg= 2019– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Rajapaksa, Gotabaya}} [[Kategooria:Sri Lanka presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 5o7v69kpkfnbj681tibt4r4suoas4z7 Mart Laidmets 0 583996 6164870 6069340 2022-07-21T11:41:15Z 2001:7D0:4342:C780:39FD:5100:3DED:9A0E Koonderakonnas oluline tegija, paremtsentristlik noortefoorum vääriks samuti mainimist wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Mart Laidmets | pildi nimi = Mart Laidmets.jpg | amet = [[Haridus- ja Noorteamet]]i peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes | ametiajaalgus = 9. august 2021 | ametiajalõpp = 30. november 2021 | eelmine = [[Ulla Ilisson]] | järgmine = [[Rait Toompere]] | amet2 = [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i kantsler | ametiajaalgus2 = 25. jaanuar 2019 | ametiajalõpp2 = 8. august 2021 | eelmine2 = [[Tea Varrak]] | järgmine2 = [[Kristi Vinter-Nemvalts]] | amet3 = [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i üld- ja kutsehariduse ning noortevaldkonna ja koolivõrgu asekantsler | ametiajaalgus3 = 2013 | ametiajalõpp3 = 2018 | eelmine3 = [[Kalle Küttis]] | järgmine3 = [[Kristi Vinter-Nemvalts]] | sünninimi = | sünnikuupäev = {{Sünniaeg ja vanus|1975|7|8}} | sünnikoht = | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (BA) | elukutse = Riigiametnik | autasud = [[Mart Laidmets#Tunnustus|Loetelu]] | allkiri = }} '''Mart Laidmets''' (sündinud [[8. juuli|8. juulil]] [[1975]]) on [[Eesti]] [[riigiametnik]]. Mart Laidmets lõpetas 1993. aastal [[Noarootsi Gümnaasium]]i 1. lennu.<ref>[https://online.le.ee/2019/01/24/haridusministeeriumi-kantsleriks-saab-mart-laidmets/ Raigla, Malle-Liisa. Haridusministeeriumi kantsleriks saab Mart Laidmets.] Lääne Elu, 24. jaanuar 2019.</ref> 2000. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal. Aastatel 2001–2002 täiendas ta end stipendiaadina [[Uppsala Ülikool]]is. Ta oli [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] juhatuse liige ja noorteühenduse esimees, ajavahemikul 1994–1995, 1996–1997, 1999–2001 töötas erakonna [[Riigikogu]] fraktsiooni nõunikuna, aastatel 1997–1999 [[Eesti Vabariigi peaminister|peaminister]] [[Mart Siimann]]i abina. Aastatel 2002–2009 töötas ta [[Rektorite Nõukogu]] tegevsekretärina. 2009. aastal sai temast [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumis]] kõrghariduse osakonna juhataja. Aastatel 2013–2018 töötas ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i üld- ja kutsehariduse ning noortevaldkonna ja koolivõrgu asekantslerina.<ref>[https://www.err.ee/849272/haridusministeeriumi-asekantsler-mart-laidmets-lahkub-ametist Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets lahkub ametist.] ERR, 26. juuli 2018.</ref> 2018. aasta augustist oli ta [[Sihtasutus Innove]] juhatuse liige. Alates 25. jaanuarist 2019 kuni 8. augustini 2021 oli Mart Laidmets [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] kantsler. Alates 9. augustist [[2021]] oli ta [[Haridus- ja Noorteamet|Haridus- ja Noorteameti]] peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes, olles vahetanud selles ametis välja ametit esimesel tegutsemisaastal juhtinud [[Ulla Ilisson|Ulla Ilissoni]].<ref>[https://haridus.postimees.ee/7353268/augustist-juhita-olnud-haridus-ja-noorteamet-saab-konkursiga-uue-peadirektori Augustist juhita olnud haridus- ja noorteamet saab konkursiga uue peadirektori.] Postimees, 4. oktoober 2021.</ref> Haridus- ja teadusministeerium vabastas ta sama aasta 1. detsembrist ametist, heites talle ette volituste ületamist.<ref>[https://www.err.ee/1608405527/haridusministeerium-vallandab-harno-juhi-kohusetaitja-laidmetsa Haridusministeerium vallandab HARNO juhi kohusetäitja Laidmetsa.] ERR, 17. november 2021.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95602331/kuldsed-salalepingud-haridusministeeriumis-suured-rahad-pidid-liikuma-nii-et-keegi-teada-ei-saaks "Kuldsed salalepingud haridusministeeriumis: suured rahad pidid liikuma nii, et keegi teada ei saaks"] Eesti Ekspress, 12. jaanuar 2022 {{JÄRJESTA:Laidmets, Mart}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 2cf2qhamuhreqrlnf0zqcd4ue5074qo Jaroslava Mahutšihh 0 584821 6164673 6163931 2022-07-20T22:35:22Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Jaroslava Mahutšihh | Pilt = DOH40249_Mahuchikh.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Ukraina | Sünniaeg = {{süv|2001|9|19}} | Sünnikoht = [[Dnipro]] | Pikkus = 181 cm<ref name="european">[https://www.european-athletics.org/athletes/group=m/athlete=171616-mahuchikh-yaroslava/index.html Yaroslava Mahuchikh]. european-athletics.org. Vaadatud 28.5.2020</ref> | Kaal = 55 kg<ref name="european"/> | Spordiklubi= | Treener = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Noorte olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta noorte suveolümpiamängud|2018]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|2017]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]|Kõrgushüpe}} }} '''Jaroslava Oleksiivna Mahutšihh''' ([[ukraina keel]]es Ярослава Олексіївна Магучіх; sündinud [[19. september|19. septembril]] [[2001]] [[Dnipro]]s) on [[Ukraina]] [[kergejõustiklane]] ([[kõrgushüppaja]]). 2017. aastal tuli ta kõrgushüppes noorte maailmameistriks. Aasta hiljem võitis ta kuldmedali [[noorte olümpiamängud]]elt. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta hõbemedali, püstitades juunioride maailmarekordi '''2.04'''. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta tulemusega 2.00 pronksmedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustele]] tuli ta peamise kuldmedalisoosikuna, kuid jäi [[Eleanor Patterson]]i järel teiseks. Sisetingimustustes on tema isiklik rekord '''2.06''', mis on püstitatud 2. veebruaril 2021 [[Banská Bystrica]]s ja mis on Ukraina rekord. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldathletics.org/athletes/ukraine/yaroslava-mahuchikh-14739628 Jaroslava Mahutšihh] [[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Mahutšihh, Jaroslava}} [[Kategooria:Ukraina kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] jgbt6ozt4hrvsj22nv4hugn2l1ulroc Kalmer Poopuu 0 588343 6164694 6162552 2022-07-20T23:41:13Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kalmer Poopuu''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1959]] [[Kingissepa]]s) on eesti omavalitsustegelane, koolijuht ja harrastusnäitleja. Ta on lõpetanud [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] toiduainetööstuse mehaanikainsenerina. Ta on töötanud [[Saaremaa Liha- ja Piimatööstus|Saaremaa Liha- ja Piimakombinaadis]], [[Sõrve sovhoos]]is peaenergeetiku ja direktori asetäitjana<ref>Heli Salong, [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=34756 Uued omavalitsusjuhid: Salme vallavanem Kalmer Poopuu], Meie Maa, 27. veebruar 2010</ref>, [[Salme vald|Salme valla]] abivallavanemana ja vallavanemana, AS Läätsa tegevdirektori ja juhatajana, 1999. aastast oli ta taas Salme vallavanem. Alates augustist 2019 töötab ta [[Salme Põhikool]]i direktorina<ref>Kertu Kalmus, [https://saartehaal.postimees.ee/6747239/kalmer-poopuust-saab-salme-koolijuht Kalmer Poopuust saab Salme koolijuht], Saarte hääl, 7. august 2019</ref>. ==Kuuluvus== Ta oli märtsist 2004 kuni veebruarini 2018 [[IRL|erakonna Isamaa]] liige. ==Tunnustus== *2008 [[Mari Möldre nimeline preemia]]<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6602556/kalmer-poopuu-sai-esimese-mari-moldre-nimelise-preemia Kalmer Poopuu sai esimese Mari Möldre nimelise preemia], Saarte Hääl, 28. mai 2008</ref> (prohveti osa eest [[Albert Uustulnd]]i näidendis "Naistele mehed, meestele meri" ja Tuuslari rolli eest [[Andrus Kivirähk]]i näidendis "Kalevipoeg") *2016 [[Saare maakonna teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema isa oli [[Augustin Poopuu]]<ref>[https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/03/22/memoriam-augustin-poopuu/]</ref>. Kalmer Poopuu on abielus, peres on kaks tütart ja poeg. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Poopuu, Kalmer}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] hcwgbvfiwdcqfti5isws3ptid3cqbqp 6164695 6164694 2022-07-20T23:41:32Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kalmer Poopuu''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1959]] [[Kingissepa]]s) on eesti omavalitsustegelane, koolijuht ja harrastusnäitleja. Ta on lõpetanud 1977. aastal [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli]] ja seejärel [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] toiduainetööstuse mehaanikainsenerina. Ta on töötanud [[Saaremaa Liha- ja Piimatööstus|Saaremaa Liha- ja Piimakombinaadis]], [[Sõrve sovhoos]]is peaenergeetiku ja direktori asetäitjana<ref>Heli Salong, [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=34756 Uued omavalitsusjuhid: Salme vallavanem Kalmer Poopuu], Meie Maa, 27. veebruar 2010</ref>, [[Salme vald|Salme valla]] abivallavanemana ja vallavanemana, AS Läätsa tegevdirektori ja juhatajana, 1999. aastast oli ta taas Salme vallavanem. Alates augustist 2019 töötab ta [[Salme Põhikool]]i direktorina<ref>Kertu Kalmus, [https://saartehaal.postimees.ee/6747239/kalmer-poopuust-saab-salme-koolijuht Kalmer Poopuust saab Salme koolijuht], Saarte hääl, 7. august 2019</ref>. ==Kuuluvus== Ta oli märtsist 2004 kuni veebruarini 2018 [[IRL|erakonna Isamaa]] liige. ==Tunnustus== *2008 [[Mari Möldre nimeline preemia]]<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6602556/kalmer-poopuu-sai-esimese-mari-moldre-nimelise-preemia Kalmer Poopuu sai esimese Mari Möldre nimelise preemia], Saarte Hääl, 28. mai 2008</ref> (prohveti osa eest [[Albert Uustulnd]]i näidendis "Naistele mehed, meestele meri" ja Tuuslari rolli eest [[Andrus Kivirähk]]i näidendis "Kalevipoeg") *2016 [[Saare maakonna teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema isa oli [[Augustin Poopuu]]<ref>[https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/03/22/memoriam-augustin-poopuu/]</ref>. Kalmer Poopuu on abielus, peres on kaks tütart ja poeg. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Poopuu, Kalmer}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 5z47lddwqr6uqkbhzbc680qfvwyvw22 Budistlik kosmoloogia 0 588984 6164738 5965086 2022-07-21T03:09:24Z Lulu 294 /* Sukhāvatī */ wikitext text/x-wiki {{budism}} '''Budistlik kosmoloogia''' on [[budism|budistlikes]] tekstides ja õpetustes sisalduv maailmakirjeldus. == Sissejuhatus == [[Kosmoloogia]] on maailma staatiline, igavikuline kirjeldus, selle raamistik, struktuur, paigutus, ülesehitus. [[Mütoloogia]] seevastu on selle maailma kirjeldamine dünaamiliselt, seal toimuvate lugudena ja müütidena, legendide ja pärimustena, sündmustes ja protsessides. Seetõttu on müüdid ja mütoloogiad muutlikumad, nad teisenevad ja arenevad pidevalt, samal ajal kui kosmoloogilised ettekujutused püsivad märksa kindlamalt ja ühtlasemalt. Budistlik kosmoloogia on eelkõige tunnetuslik maailmakirjeldus, milles ei pöörata erilist tähelepanu füüsilise maailma parameetritele ega esitata oletusi selle alguse või lõpu, päritolu või otstarbe kohta. Kuivõrd tegemist on tunnetusliku kirjeldusega, siis on budistlik kosmoloogia tihedasti seotud teadvuslike kogemuste, mõtete, kujutluste, meelte ja aistingutega. Selles leidub vastavusi ja kirjeldusi paljude meeleseisundite, emotsioonide, tunnete ja ihade kohta. Budistliku praktika sihiks on maailma parem mõistmine ja seeläbi saavutatav vaimne areng. Selleks kasutatakse ka sisekaemuslikke vaimseid tehnikaid, muutunud teadvusseisundeid jpm, mida üldistavalt nimetatakse [[meditatsioon]]iks. Budistlikus kosmoloogias sisalduvad teistsuguste maailmade kirjeldused võivad seetõttu olla vastavuses pigem teisenenud teadvusseisundites saavutatavate kogemustega kui tavateadvuses tajutava füüsilise maailmapildiga. Kuna teisenenud teadvusseisundite kogemusi, teadmisi ja mõistmisi on tavalises teadvusseisundis raske edasi anda, siis kasutatakse budistlikes tekstides ja õpetustes sageli võrdpilte, märke, sümboleid, ikoone, metafoore, allegooriaid jmt, mida ei saa võtta sõna-sõnalt. Aja ja ruumi mõõtmed, kaugused ja kõrgused; suunad, asetused ja ilmakaared; mäed ja jõed vm geograafilised või ajaloolised terminid; samuti elu, sünni, surma ja [[reinkarnatsioon|ümbersünniga]] seotud mõisted on selles kosmoloogias kujundlikud. Budistlik maailmakirjeldus ei ole ka täht-tähelt järgitav tegevusjuhis ega konkreetne enesearengu õpetus. See kosmoloogia raamistab, korrastab ja struktureerib [[budistlik mütoloogia|budistlikku mütoloogiat]] ja kultuuri, olles taustaks paljudele lugudele, legendidele, mõistujuttudele jm. Budistlikul kosmoloogial on kokkupuuteid [[hinduism|hinduistliku]] mütoloogia ja kosmoloogiaga ning samuti mitmete [[esoteeria|esoteeriliste]] õpetustega. == Allikad == [[Paali kaanon]]i tekstides leidub rohkesti viiteid selle maailmakirjelduse erinevatele osadele ja jaotustele. Sõltuvuslikku teket selgitavas "Liigituste suttas"<ref>Paṭiccasamuppāda Vibhaṅga Sutta ([[Saṃyutta-nikāya|SN]] 12:2)</ref> jagatakse olemasolu (''bhava'') vallad kolme rühma: (1) meeleliste ihade vald (''kāmabhava''), (2) vormide vald (''rūpabhava'') ja (3) vormideta vald (''arūpabhava'').<ref>D.Iii.57; D.iii.216; S.ii.3; S.iv.258; A.ii.223; A.iii.444; Nd.1.48; Nd2. Osades suttates (D.i.17; D.iii.215) kasutatakse kolmese jaotuse puhul ''loka'' sünonüümi ''dhātu''.</ref> "Suures lõvimöirge suttas"<ref>Mahāsīhanāda Sutta, [[Majjhima-nikāya|MN]] 12.[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN12.html]</ref> antakse valdade viiene jaotus: (1) õnnetu maailm ehk põrguvald (''niraya-loka''), (2) loomade maailm (''tiracchāna-loka''), (3) peetade maailm (''peta-loka''), (4) inimeste maailm (''manussa-loka'') ja (5) jumalate (''deva''’de ja ''brahma''’de) maailm (''deva-loka''). 8.-12. sajandist pärinevas Sri Lanka munga Ācariya Anuruddha ''Abhidhammattha-sangaha''’s kasutatakse valdade kirjeldamiseks paalikeelset sõna ''bhūmi'' ning neljast jaotust: (1) viletsuse (õnnetu) vald (''apāya-bhūmi''), (2) naudingute, õnnelik vald (''kāmasugati-bhūmi'') (3) vormide vald (''rūpāvacara-bhūmi'') ja (4) vormideta vald (''arūpāvacara-bhūmi''). [[Mahajaana]]s, eriti [[Tiibeti budism]]is, jaguneb kannatav maailm ehk [[sansaara]] kuut tüüpi olendite vahel. Halbade tegude viljana sünnitakse [[Põrgu (budism)|põrgus]], loomana või näljase vaimu ehk [[preeta]]na. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena, pooljumala ehk [[asura]]na või jumalana. Neid [[Kuus olemasolu valdkonda|kuut olemasolu valdkonda]] kujutatakse [[Olemisratas|olemisratta mandalal]]. Suuresti ühtelangevaid ja terviklikke maailmakirjeldusi leidub mitmete [[sarvastivaada]] koolkondade ning ''dharma-guptaka'', ''saṃmitīya'', ''kośa'' ja [[sautraantika]] koolkondade tekstides.<ref>"Vibbhanga" 422-426; "[[Visuddhimagga]]" xii, 40-44, xiii, 29-65; "Abbhidhammattha-sangaha" 22-24.</ref> Samuti leidub neid varases kui ka hilises [[mahajaana]]s, ''avataṃsaka'' ning [[joogatšaara]] koolkondade ning 5. sajandi Hiina ja 9. sajandi Jaapani tekstides.<ref>Sotomura, Ataru (2015). The Buddhist Heavens 天: Source Manual for Iconographic Research on the Buddhist Universe, Part II, lk 11-14.</ref> == Kolm olu == Budistlik maailmakirjeldus hõlmab [[põhjuslikkus|põhjuslikku]] maailma ehk [[sansaara]]t. Sellest väljapoole jäävas [[nirvaana]]s puudub põhjuslikkus ja see on kirjeldamatu. Kolm olu ehk [[kolmikilm]] (paali keeles ''tiloka'', sanskriti keeles ''trailokya'') on kolm [[sansaara]] olu või valda: ilma vormideta ja vormidega olud ning [[ihade olu]]. Vormitutes ja vormidega oludes puuduvad vajadused, ihad, tahtmised ja soovid. Neid nimetatakse ka taevalikeks või jumalikeks valdadeks või kõrgemateks olekuteks, milles viibivad [[deeva]]d. [[Ihade olu]]s valitsevad [[Taṇhā|ihad]], tahtmised ja soovid ning selle madalamad olekud on [[kuus olemasolu valdkonda]]. [[Deeva]]d ehk jumalused võivad viibida ka ihade olu kuues kõrgemas olekus, neist allapoole jäävad inimeste maailm ja õnnetud olekud. Kõikidesse oludesse ehk valdadesse ja igasse seisundisse ehk olekusse võib jõuda nii [[reinkarnatsioon|ümbersündide]] kui vaimse arengu teel. Mitmetes käsitlustes ongi see üks ja seesama<ref>[https://web.archive.org/web/20130720221119/http://www.what-buddha-taught.net/books/bhikkhubuddhadasa_heart_wood_from_the_bo_tree.htm Buddhadasa Bhikkhu. "Heart-wood from the Bo Tree"]. Susan Usom Foundation, 1985.</ref> ning see võib toimuda lausa igapäevaselt, meeleseisundite ja meeleolude muutudes.<ref>[http://www.dhammatalks.net/Books6/Bhikkhu_Buddhadasa_Paticcasamuppada.htm "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination"]. The Dhamma Study & Practice Group, 2002</ref> Kolmes olus ehk kolmikilmas on kolmkümmend üks seisundit ehk olekut, sfääri või taevast, ala, olemasolu viisi või eksistentsi taset:<ref>Fischer-Schreiber, Ingrid, Franz-Karl Ehrhard, Michael S. Diener and Michael H. Kohn (trans.) (1991). The Shambhala Dictionary of Buddhism and Zen. Boston: Shambhala Publications. ISBN 0-87773-520-4.</ref><ref>The Thirty-one Planes of Existence.[https://www.accesstoinsight.org/ptf/dhamma/sagga/loka.html]</ref> * '''Vormideta olus''' on neli seisundit, olekut ehk ala, mis vastavad neljale vormitule ehk kehatule [[jhāna]]le. * '''Vormidega olus''' on kuusteist seisundit ehk olekut, mis on vastavuses nelja vormidega ehk kehaliste [[jhāna]]dega. * '''Ihade olus''' on üksteist seisundit ehk olekut. === Vormideta olu === (paali keeles ''arūpāvacara'' või ''arūpa-loka'', sanskriti keeles ''ārūpadhātu'', hiina keeles 無色界) ei ole tunnetatav; puuduvad vormid, kehad, asukohad ja seosed muu maailmaga,<ref>Jhāna Sutta ([[Aṅguttara-nikāya|AN]] 4:123).[https://www.dhammatalks.org/suttas/AN/AN4_123.html]</ref> kuid on ometi olemas ja kuulub [[sansaara]]sse. ::'''31. Ei tunnetatava ega tunnetamatu ala''' ehk seisund väljaspool mõtlemist ja mitte mõtlemist (paali keeles ''nevasaññanasaññayatanupaga deva'', sanskriti keeles ''naivasaṃjñānāsaṃjñāyatana''); vastab neljandale kehatule [[jhāna]]le. [[Siddhārtha Gautama]] jõudis selleni oma õpetaja Uddaka Rāmaputta ([[sanskrit]]ipäraselt Udraka Rāmaputra) juhendamisel.<ref>Ariyapariyesana Sutta, [[Majjhima-nikāya|MN]] 26.[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN26.html]</ref> ::'''30. Eimillegi ala''' ehk seisund ilma tunnusteta (''akiñcaññayatanupaga deva'', ''akiñcanyāyatana''); vastab kolmandale kehatule [[jhāna]]le. [[Siddhārtha Gautama]] jõudis selleni oma õpetaja Āḷāra Kālāma ([[sanskrit]]ipäraselt Ārāḍa Kālāma) juhendamisel.<ref>Bhikkhu Bodhi, In the Buddha's Words. Wisdom Publications, 2005, page 796.</ref> ::'''29. Lõputu teadvuse ala''' ehk lõpmatu tunnetuse seisund (''viññanañcayatanupaga deva'', ''vijñānānantyāyatana''); vastab teisele kehatule [[jhāna]]le. ::'''28. Lõputu ruumi ala''' ehk lõpmatu ulatuse seisund (''akasanañcayatanupaga deva'', ''ākāśānantyāyatana''); vastab esimesele kehatule [[jhāna]]le. === Vormidega olu === (paali keeles ''rūpāvacara'' või ''rūpaloka'', sanskriti keeles ''rūpadhātu'', hiina keeles 色界), mis on tunnetatav ja milles on vaid puhtad vormid, kehad, asukohad ja seosed muu maailmaga, kuid puuduvad [[Taṇhā|ihad]], tahtmised ja soovid. ==== ''Sukhāvatī'' ==== on kõrgeim olek vormidega olus, selle miljardites universumites,<ref>Mahāprajñāpāramitāśāstra, IV, 2. saj.</ref> See on [[Šiva]] ja puhta maa (paali keeles ''suddhāvāsa'', sanskriti keeles ''sukhāvatī'') olek. [[Puhas maa|Puhast maad]] ehk õnnelikku maad kirjeldatakse [[Õnnemaa suutrad|Sukhavati suutrates]]<ref>Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975)</ref> jt tekstides. {{Vaata|Sukhāvatī}} Selles olekus on kehastunud [[arhat]]id, kes on saavutanud täieliku [[virgumine|virgumise]]; nad ei [[reinkarnatsioon|taaskehastu]] enam sansaaras ja võivad vaibuda [[nirvaana]]s. See on ka [[Brahma Sahampati]] (''Maheśvara''), [[deeva]]de ja [[buda]]de õpetaja<ref>Susan Elbaum Jootla: "Teacher of the Devas", The Wheel Publication No. 414/416, Kandy: Buddhist Publication Society, 1997</ref> asupaik.<ref>The Request: Āyācana Sutta (SN 6:1)[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN6_1.html]</ref> Puhta maa [[mittenaasja]]te (''anāgāmī'') olekud vastavad neljandale kehalisele [[jhāna]]le:<ref>Puggalapaññatti 42–46.</ref> ::'''27. Ülim''' või kõrgeim olek (paali keeles ''akanittha deva'', sanskriti keeles ''akaniṣṭa''), vormide lõpp, kõige kaunim vorm; {{Vaata|Akaniṣṭa}} ::'''26. Selgepilguline''' või täiusliku vaatega olek (''sudassi deva'', ''sudarśana''), veel kaunim vorm; ::'''25. Kaunis''' või täiusliku vormiga olek (''sudassa deva'', ''sudṛśa''), kaunis vorm; ::'''24. Häirimatu''' või muretu olek (''atappa deva'', ''atapa''), ei mingit kuumust; ::'''23. Kauakestev''' või püsiv olek (''aviha deva'', ''avṛha''), ei mingit mõjutust.<ref>Buswell Jr., Robert E.; Lopez Jr., Donald S. The Princeton Dictionary of Buddhism. p. 1075.</ref> ==== ''Bṛhatphala'' ==== on viljakad olekud milles [[Buddha]] vaibus [[parinirvaana]]sse ja mis vastavad samuti neljandale kehalisele [[jhāna]]le.<ref>Mahāparinibbāṇa Sutta ([[Dīgha-nikāya|DN]] 16), 6:11. [https://www.accesstoinsight.org/tipitaka/dn/dn.16.1-6.vaji.html]</ref> ''Bṛhatphala'' olekuid iseloomustab [[võrdne suhtumine]] (''upekkhā''): ::'''22. Tunnetuseta olekud''' või teadvusetus (''asaññasatta'', ''asaṃjñisattva''); ::'''21. Suur vili''' või viljakus (''vehapphala deva'').<ref>Jhana Sutta (AN 4.123)</ref> ==== ''Śubhā'' ==== ehk ilu või puhtuse olekud vastavad kolmandale kehalisele [[jhāna]]le ja neid iseloomustab ülim [[Piti|õndsus]] (''pīti'') ja millesse võib väga kauaks jääda.<ref>Anthony Markwell. Truly Understanding the Teachings of the Buddha. A comprehensive guide to insight meditation. 2019, revised ed., p. 260 – 262.[https://secureservercdn.net/198.71.233.254/6db.146.myftpupload.com/wp-content/uploads/2019/04/TrulyUnderstandingtheTeachingsoftheBuddha.pdf]</ref> ::'''20. Täielik ilu''' või täielik puhtus (''subhakinna deva'', ''śubhakṛtsna''); ::'''19. Mõõtmatu ilu''' või lõputu puhtus (''appamanasubha deva'', ''apramāṇābha''); ::'''18. Piiratud ilu''' või puhtus (''parittasubha deva'', ''parīttābha''). ==== ''Ābhā'' ==== ehk kirkuse või valguse olekud vastavad teisele kehalisele [[jhāna]]le ja neid iseloomustab [[Sukha|rõõm]] (''sukha''): ::'''17. Voogav kirkus''' või ülima puhtuse valgus (''abhassara deva'', ''ābhāsvara''); ::'''16. Mõõtmatu kirkus''' või lõputu valgus (''appamanabha deva'', ''apramāṇābha''); ::'''15. Piiratud kirkus''' või valgus (''parittabha deva'', ''parīttābha''). ==== Brahma olekud ==== ehk [[brahmaloka]] kitsamas mõttes. Nendes olekutes tuntakse ennast loojana, valitsejana, jumalana.<ref>To Kevaṭṭa: Kevaṭṭa Sutta (DN 11).[https://www.dhammatalks.org/suttas/DN/DN11.html] – See on muide ka hea näide Buddha huumorimeelest.</ref> Tavaliselt laskutakse nendesse olekutesse ''ābhāsvara'' olekutest.<ref>Brahmajāla Sutta</ref> Need kolm olekut vastavad esimesele kehalisele [[jhāna]]le ja neid iseloomustab [[meelerahu]] (''samatha'')<ref>Subha Sutta</ref>: ::'''14. Suur Brahma''' (''maha brahma'', ''mahābrahma''); ::'''13. Brahma preestrid''' või asemikud (''brahma-purohita deva'', ''brahmapurohita''); ::'''12. Brahma kaaskond''', saatjad või kaaslased (''brahma-parisajja deva'', ''brahmapāriṣadya'' või ''brahmakāyika''). === Ihade olu === (paali keeles ''kāmāvacara'' või ''kāma-loka'', sanskriti keeles ''kāmadhātu'', hiina keeles 欲界) on olu, kus valitsevad [[Taṇhā|iha]]d, vajadused, tahtmised ja soovid.<ref>Saleyyaka Sutta, Dana Sutta</ref> {{Vaata|Ihade olu}} Ihade olu kuus kõrgemat seisundit on [[deeva]]de ehk jumaluste seisundid (''devaloka''). Ihade olu tervikuna – selle viis madalamat seisundit koos ''devaloka''ga – moodustavad [[kuus olemasolu valdkonda]]. ''Devaloka'' laiemas mõttes hõlmab ka kõrgemaid, vormidega ja vormideta olusid. Ihade olus viibitakse ka unenägudes. Madalamad ja õnnetud olekud on vastavuses samasuguste seisunditega tavateadvuses. [[Esoteeria|Esoteerikas]] on kasutusel ka mõisted "energiad", "sagedused", "vibratsioonid" jmt. Ihade olu valitsejaks peetakse deemonit [[Māra (budism)|Māra]]. Kokku on ihade olus üksteist seisundit ehk olekut. Kolme ossa jagatuna on need kõrgemad, madalamad ning õnnetud olekud. Kahte ossa jagatuna õnnelikud (''sugati'') ja õnnetud (''apaya''): ==== Kõrgemad ihade olekud ==== ei ole seotud maiste asjadega. ::'''11. Teiste loomise meistrid''' (''Parinimmita-vasavattin deva'', ''paranirmitavaśavartin'') või rõõm hävingust, [[Māra (budism)|Māra]] olek.<ref>Jokin, Keizan; Nearman, Hubert (translator) (2003). "The Denkōroku: The Record of the Transmission of the Light" (PDF)[https://www.shastaabbey.org/pdf/bookDenk02.pdf]. Mount Shasta, California: OBC Shasta Abbey Press. Retrieved 2019-12-06.</ref> ::'''10. Loomisest rõõmu leidvad''' (''Nimmanarati deva'', ''nirmāṇarati''), rõõm loovusest. ::'''9. Rahulolevad''' (''Tusita deva'', ''tuṣita''), suurepärased rõõmud.{{Vaata|Tušita}} ::'''8. Surmajumalad''' (''Yāma deva'', ''Yāma''), õhus vabalt lendamine, suurepärane aeg.{{Vaata|Yāma}} ==== Madalamad ihade olekud ==== on seotud maiste asjadega. ::'''7. Kolmkümmend kolm jumalat''' ehk jumalate olek (paali keeles ''tāvatiṃsa'', sanskritis ''trāyastriṃśa'') [[Meru mägi|Meru mäe]] tipul.{{Vaata|Trāyastriṃśa}} ::'''6. Nelja kuninga jumalad''' ehk maailmakaitsjad (''cāturmahārājikā'', ''caturmahārājakāyika'') [[Meru mägi|Meru mäe]] ümber.<ref>Yakkhasayutta, Atanatiya Sutta</ref>{{Vaata|Maailmakaitsja}} ::'''5. Inimese olek''' (''manussa loka'')<ref>Janussonin Sutta, Cula-kammavibhanga Sutta.</ref> on harvaesinev olek<ref>The Hole: Chiggaḷa Sutta (SN 56:48)[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN56_48.html]</ref> ''Jambudvīpa'' saarel ja ainulaadne võimalus vabanemiseks.<ref> The Opportunity: Khaṇa Sutta (SN 35:135)[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN35_135.html]</ref> ==== Õnnetud olekud ==== (paali keeles ''apaya'') on halvad olukorrad, milles on raske teha midagi head.<ref>Saleyyaka Sutta, Vipaka Sutta</ref> ::'''4. Kadedad jumalad''' (''asura'') on võitluste ja sõdade seisundid. See algab enesetähtsustamisest ja võrdlemisest ning siis võib tekkida kadedus koos sellest tuleneva tahtmisega midagi ette võtta ja asjade seis ümber korraldada. Nõnda algavad intriigid, võitlused, revolutsioonid ja sõjad, mille käigus makstakse kätte, varastatakse, röövitakse, tapetakse jne. Ei usaldata kedagi, intrigeeritakse, püütakse teisi kahjustada, võimu saavutada, kätte maksta jne. [[Meeleplekk|Meeleplekina]] (''kilesa'') vastab sellele seisundile kadedus.<ref>Rattana Sutta</ref><ref>Kavassery, Rajesh (2007). Jataka Tales. Sura Books. p. 118. ISBN 9789555738019.; vt ka Pali Text Society, Jataka Tales; PTS, J.i.202-4.</ref>{{Vaata|Asura}} ::'''3. Näljased vaimud''' (''peta loka'') on rahutud seisundid. Ollakse rahulolematud, tuntakse puudust, ollakse nagu millestki ilma, tahetakse kogu aeg midagi juurde ja ikka veel ja rohkem – raha, tunnustust, tähelepanu, kuulsust, au, võimu, energiat, aega, ruumi – ja see peab saabuma üha rutem, üha kiiremini, lausa viivitamatult. [[Meeleplekk|Meeleplekina]] vastab sellele ahnus või [[Taṇhā|iha]] (''taṇhā'').<ref>Tirokudda Kanda, Khuddakapatha</ref>{{Vaata|Preeta}} ::'''2. Loomad''' (''tiracchana yoni'') on kartlikud seisundid. Tekib ärevus, pinge, stress, depressioon – ja hirm. Kõik tundub mõttetu ja kasutu, ohtlik ja kahtlane, masendav ja lootusetu. Tuntakse end ebakindlalt, haugutakse iga ärrituse peale, vingutakse abitult, lõrisetakse vihaselt, kommenteeritakse õelalt, parastatakse tigedalt, irvitatakse. [[Meeleplekk|Meeleplekina]] vastab sellele seisundile [[Moha (budism)|rumalus]] (''moha'') või [[Avidya|teadmatus]] (''avidya''). Loomalik seisund võib osutuda ka meeldivaks, kui varem on tehtud õigeid annetusi.<ref>To Jāṇussoṇin (On Offerings to the Dead): Jāṇussoṇin Sutta (AN 10:166)[https://www.dhammatalks.org/suttas/AN/AN10_166.html]</ref> ::'''1. Põrguolendid''' (''niraya'') on vihkamise seisundid, kus valitseb üleüldine viha ja pime raev. Tuntakse end alla surutuna, manipuleerituna, ära kasutatuna, orjastatuna. Kõik justkui ainult valetavad ja võltsivad, moonutavad ja varjavad, igal pool on vandenõud ja salasepitsused, kõike kontrollivad ja juhivad ning kõige üle valitsevad kurjad ja pahatahtlikud jõud. Ja siis lihtsalt märatsetakse, lammutatakse, lõhutakse, purustatakse ja midagi muud nägemata külvatakse enda ümber vaenu, umbusku ja vihkamist. [[Meeleplekk|Meeleplekina]] vastab sellele [[Dosa|viha]] (''dosa''). Nagu kõik seisundid, nii ei kesta ka põrgu seisund igavesti.<ref>Balapandita Sutta (MN 129), The Deva Messengers: Devadūta Sutta (MN 130)[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN130.html]</ref>.{{Vaata|Põrgu (budism)}} == Vaata ka == * [[Deeva]] * [[Jhāna]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Sotomura, Ataru (2015). "The Buddhist Heavens 天:Source Manual for Iconographic Research on the Buddhist Universe, Part II" (PDF). Nalanda-Sriwijaya Centre Working Paper Series. 18.[https://www.iseas.edu.sg/images/pdf/nsc_working_paper_series_18.pdf] * Gethin, Rupert. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472. – 5. peatükk: Budistlik kosmos, lk. 153-177. [[Kategooria:Budism]] [[Kategooria:Budistlik kosmoloogia| ]] [[Kategooria:Kosmoloogia]] 3ry44le6o66q0olddt5lsqb0lf0rj55 Lena Barbara Luhse 0 589381 6164534 6089475 2022-07-20T19:35:54Z Violanta22 168018 Täiendasin teksti, liigutasin viidete loendi õigesse kohta, eemaldasin malli 'pooleli' wikitext text/x-wiki '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]]. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. ==Tunnustus== * 2021 – aasta vanemuislane == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. == Rolle == ===Rollid Vanemuises=== (praegused rollid) –  Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) – Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) – Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) – Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === '''Rollid mujal''' === *   Roos, Väike prints – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] == Viited == {{viited}} ret33pn51s8ht3qr18o28sby4bbprcp 6164546 6164534 2022-07-20T19:48:07Z Violanta22 168018 Lisasin viiteid wikitext text/x-wiki '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]]. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. ==Tunnustus== * 2021 – aasta vanemuislane == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. == Rolle == ===Rollid Vanemuises <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref>=== (praegused rollid) *   Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) * Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) * Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) * Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === '''Rollid mujal''' <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === *   Roos, Väike prints – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] == Viited == {{viited}} sswyx6664mdzblhmtgzv8eqqvhtfjbw 6164713 6164546 2022-07-20T23:59:11Z Violanta22 168018 wikitext text/x-wiki '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]]. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. ==Tunnustus== * 2021 – aasta vanemuislane == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. == Rolle == ===Rollid Vanemuises <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref>=== (praegused rollid) *   Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) * Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) * Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) * Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === '''Rollid mujal''' <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === *   Roos – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] == Viited == {{viited}} 13gd0yzn4u6btclw11bc3kv04jezycz 6164742 6164713 2022-07-21T03:52:08Z Violanta22 168018 Lisasin sisu. wikitext text/x-wiki '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise kodulehekülg}}</ref>. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. ==Tunnustus== * 2021 – aasta vanemuislane == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. == Rolle == === Rollid filmides <ref>{{Netiviide|url=http://www.lenabarbara.com/|pealkiri=lenabarbara.com}}</ref> === (täispikad filmid) Triinu - "Tume paradiis", režissöör Triin Ruumet (tootmisjärgus) Ülle - "Taevatrepp", režissöör Mart Kivastik (tootmisjärgus) Sister Sniger - "Kill the Child", režissöör Lee Roy Kunz (tootmisjärgus) (lühifilmid) 2021 Ene - "Koletis", režissöör Oliver Remma 2021 Lili (peaosa) - "IX korrus", režissöör Vivian Ruumet 2015 Eva (peaosa) - "Cover Your Eyes", režissöör Simon Alveranga === Rollid Vanemuises <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === (praegused rollid) *   Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) * Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) * Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) * Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === Rollid televisioonis === Estrid –  dokumentaalsari "Salme viikingid", director Liis Lindmaa. Eesti Rahvusringhääling (tootmisjärgus) Mängis peaosa JÖRD'i 2021. a. reklaamkampaanias/ režissöör Helen Takkin, Münchhausen. Toodi ekraanile Taanis, Rootsis ja Suurbritannias. === '''Rollid mujal teatrites''' <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === *   Roos – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] == Viited == {{viited}} 46u4qd6fmy4zg3t67857ov0yw5cpoju 6164747 6164742 2022-07-21T04:06:09Z Violanta22 168018 Lisasin pildi wikitext text/x-wiki [[Fail:Portrait of Lena Barbara.jpg|pisi|Lena Barbara Luhse]] '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise kodulehekülg}}</ref>. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. ==Tunnustus== * 2021 – aasta vanemuislane == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. == Rolle == === Rollid filmides <ref>{{Netiviide|url=http://www.lenabarbara.com/|pealkiri=lenabarbara.com}}</ref> === (täispikad filmid) Triinu - "Tume paradiis", režissöör Triin Ruumet (tootmisjärgus) Ülle - "Taevatrepp", režissöör Mart Kivastik (tootmisjärgus) Sister Sniger - "Kill the Child", režissöör Lee Roy Kunz (tootmisjärgus) (lühifilmid) 2021 Ene - "Koletis", režissöör Oliver Remma 2021 Lili (peaosa) - "IX korrus", režissöör Vivian Ruumet 2015 Eva (peaosa) - "Cover Your Eyes", režissöör Simon Alveranga === Rollid Vanemuises <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === (praegused rollid) *   Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) * Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) * Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) * Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === Rollid televisioonis === Estrid –  dokumentaalsari "Salme viikingid", director Liis Lindmaa. Eesti Rahvusringhääling (tootmisjärgus) Mängis peaosa JÖRD'i 2021. a. reklaamkampaanias/ režissöör Helen Takkin, Münchhausen. Toodi ekraanile Taanis, Rootsis ja Suurbritannias. === '''Rollid mujal teatrites''' <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === *   Roos – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] == Viited == {{viited}} 34wca1yhv1f3o4fc26h4vqmabt8qsai 6164751 6164747 2022-07-21T04:19:59Z Violanta22 168018 Lisasin sisu. wikitext text/x-wiki [[Fail:Portrait of Lena Barbara.jpg|pisi|Lena Barbara Luhse]] '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise kodulehekülg}}</ref>. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. == Hariduskäik == * 2016-2020 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (bakalaureusekraad näitlemises) * 2019 Taani Etenduskunstide kool (Erasmus) * 2018 Rose Brufordi kolledž Londonis (Erasmus) * 2017 Vene Teatrikunsti Instituut (GITIS). Lühike koostööprogramm Leonid Heifetz'iga. * 2011-2014 University of Brighton, Suurbritannia (bakalaureusekraad kunsti- ja disainiajaloos) ==Tunnustus== * 2021 – aasta vanemuislane == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. == Rolle == === Rollid filmides <ref>{{Netiviide|url=http://www.lenabarbara.com/|pealkiri=lenabarbara.com}}</ref> === (täispikad filmid) Triinu - "Tume paradiis", režissöör Triin Ruumet (tootmisjärgus) Ülle - "Taevatrepp", režissöör Mart Kivastik (tootmisjärgus) Sister Sniger - "Kill the Child", režissöör Lee Roy Kunz (tootmisjärgus) (lühifilmid) 2021 Ene - "Koletis", režissöör Oliver Remma 2021 Lili (peaosa) - "IX korrus", režissöör Vivian Ruumet 2015 Eva (peaosa) - "Cover Your Eyes", režissöör Simon Alveranga === Rollid Vanemuises <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === (praegused rollid) *   Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) * Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) * Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) * Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === Rollid televisioonis === Estrid –  dokumentaalsari "Salme viikingid", director Liis Lindmaa. Eesti Rahvusringhääling (tootmisjärgus) Mängis peaosa JÖRD'i 2021. a. reklaamkampaanias/ režissöör Helen Takkin, Münchhausen. Toodi ekraanile Taanis, Rootsis ja Suurbritannias. === '''Rollid mujal teatrites''' <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === *   Roos – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] == Viited == {{viited}} pc62ln88i5zy9r2rsw4f6dptngkvh4b 6164753 6164751 2022-07-21T04:27:25Z Violanta22 168018 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Portrait of Lena Barbara.jpg|pisi|Lena Barbara Luhse]] '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise kodulehekülg}}</ref>. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. == Hariduskäik == * 2016-2020 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (bakalaureusekraad näitlemises) * 2019 Taani Etenduskunstide kool (Erasmus) * 2018 Rose Brufordi kolledž Londonis (Erasmus) * 2017 Vene Teatrikunsti Instituut (GITIS). Lühike koostööprogramm Leonid Heifetz'iga. * 2011-2014 University of Brighton, Suurbritannia (bakalaureusekraad kunsti- ja disainiajaloos) ==Tunnustused== * 2021 – aasta vanemuislane * 2018 GITIS'e teatrifestival - Parima Näitlejanna auhind Aglaja Ivanovna rolli eest Dostojevski "Idioodis" == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. === Kuulumine liitudesse === Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit == Rolle == === Rollid filmides <ref>{{Netiviide|url=http://www.lenabarbara.com/|pealkiri=lenabarbara.com}}</ref> === (täispikad filmid) Triinu - "Tume paradiis", režissöör Triin Ruumet (tootmisjärgus) Ülle - "Taevatrepp", režissöör Mart Kivastik (tootmisjärgus) Sister Sniger - "Kill the Child", režissöör Lee Roy Kunz (tootmisjärgus) (lühifilmid) 2021 Ene - "Koletis", režissöör Oliver Remma 2021 Lili (peaosa) - "IX korrus", režissöör Vivian Ruumet 2015 Eva (peaosa) - "Cover Your Eyes", režissöör Simon Alveranga === Rollid Vanemuises <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === (praegused rollid) *   Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) * Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) * Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) * Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === Rollid televisioonis === Estrid –  dokumentaalsari "Salme viikingid", director Liis Lindmaa. Eesti Rahvusringhääling (tootmisjärgus) Mängis peaosa JÖRD'i 2021. a. reklaamkampaanias/ režissöör Helen Takkin, Münchhausen. Toodi ekraanile Taanis, Rootsis ja Suurbritannias. * Esindas Eestit 2020. aasta EXPO maailmanäitusel. === '''Rollid mujal teatrites''' <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === *   Roos – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] == Viited == {{viited}} aaima0pzcqiypwsquj4pw3npgukapcd 6164754 6164753 2022-07-21T04:46:19Z Violanta22 168018 wikitext text/x-wiki [[Fail:Portrait of Lena Barbara.jpg|pisi|Lena Barbara Luhse]] '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise kodulehekülg}}</ref>. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. == Hariduskäik == * 2016-2020 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (bakalaureusekraad näitlemises) * 2019 Taani Etenduskunstide kool (Erasmus) * 2018 Rose Brufordi kolledž Londonis (Erasmus) * 2017 Vene Teatrikunsti Instituut (GITIS). Lühike koostööprogramm Leonid Heifetz'iga. * 2011-2014 University of Brighton, Suurbritannia (bakalaureusekraad kunsti- ja disainiajaloos) ==Tunnustused== * 2021 – aasta vanemuislane * 2018 GITIS'e teatrifestival - Parima Näitlejanna auhind Aglaja Ivanovna rolli eest Dostojevski "Idioodis" == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. === Kuulumine liitudesse === Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit == Rolle == === Rollid filmides <ref>{{Netiviide|url=http://www.lenabarbara.com/|pealkiri=lenabarbara.com}}</ref> === (täispikad filmid) Triinu - "Tume paradiis", režissöör Triin Ruumet (tootmisjärgus) Ülle - "Taevatrepp", režissöör Mart Kivastik (tootmisjärgus) Sister Sniger - "Kill the Child", režissöör Lee Roy Kunz (tootmisjärgus) (lühifilmid) 2021 Ene - "Koletis", režissöör Oliver Remma 2021 Lili (peaosa) - "IX korrus", režissöör Vivian Ruumet 2015 Eva (peaosa) - "Cover Your Eyes", režissöör Simon Alveranga === Rollid Vanemuises <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === (praegused rollid) *   Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) * Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) * Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) * Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === Rollid televisioonis === Estrid –  dokumentaalsari "Salme viikingid", director Liis Lindmaa. Eesti Rahvusringhääling (tootmisjärgus) Mängis peaosa JÖRD'i 2021. a. reklaamkampaanias/ režissöör Helen Takkin, Münchhausen. Toodi ekraanile Taanis, Rootsis ja Suurbritannias. * Esindas Eestit 2020. aasta EXPO maailmanäitusel. === '''Rollid mujal teatrites''' <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === *   Roos – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] == Viited == {{viited}} pillnfkx5e6nj56js6j0w5371m6nqvj 6164755 6164754 2022-07-21T04:46:50Z CommonsDelinker 1930 Fail Portrait_of_Lena_Barbara.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Pi.1415926535|Pi.1415926535]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation; see [[:c:Commons:Licensing|]] ([[:c:COM:CSD#F1|F1]]). wikitext text/x-wiki '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2011]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased</ref> aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise kodulehekülg}}</ref>. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. == Hariduskäik == * 2016-2020 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (bakalaureusekraad näitlemises) * 2019 Taani Etenduskunstide kool (Erasmus) * 2018 Rose Brufordi kolledž Londonis (Erasmus) * 2017 Vene Teatrikunsti Instituut (GITIS). Lühike koostööprogramm Leonid Heifetz'iga. * 2011-2014 University of Brighton, Suurbritannia (bakalaureusekraad kunsti- ja disainiajaloos) ==Tunnustused== * 2021 – aasta vanemuislane * 2018 GITIS'e teatrifestival - Parima Näitlejanna auhind Aglaja Ivanovna rolli eest Dostojevski "Idioodis" == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]], ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]]. === Kuulumine liitudesse === Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit == Rolle == === Rollid filmides <ref>{{Netiviide|url=http://www.lenabarbara.com/|pealkiri=lenabarbara.com}}</ref> === (täispikad filmid) Triinu - "Tume paradiis", režissöör Triin Ruumet (tootmisjärgus) Ülle - "Taevatrepp", režissöör Mart Kivastik (tootmisjärgus) Sister Sniger - "Kill the Child", režissöör Lee Roy Kunz (tootmisjärgus) (lühifilmid) 2021 Ene - "Koletis", režissöör Oliver Remma 2021 Lili (peaosa) - "IX korrus", režissöör Vivian Ruumet 2015 Eva (peaosa) - "Cover Your Eyes", režissöör Simon Alveranga === Rollid Vanemuises <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === (praegused rollid) *   Olga –  Turgenev/Poulton “Armuleivasööja” (2022) * Õde Rosa – Almodóvar “Kõik minu emast” (2022) * Pille Murakas – Palu “Soomusrong nr 7” (2021) * Franziska Meiser – von Schirach “Terror” (2021) * Niina – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Caprice Freeboys – Lewis/Sayer/Shields “Pangarööv” (2020) * Agnes – Teller “Mitte midagi” (2020) (varasemad rollid) * Pippa – Holcroft “Elamise reeglid” (2020) * Cathleen – O’Neill “Pikk päevatee kaob öösse” (2020) === Rollid televisioonis === Estrid –  dokumentaalsari "Salme viikingid", director Liis Lindmaa. Eesti Rahvusringhääling (tootmisjärgus) Mängis peaosa JÖRD'i 2021. a. reklaamkampaanias/ režissöör Helen Takkin, Münchhausen. Toodi ekraanile Taanis, Rootsis ja Suurbritannias. * Esindas Eestit 2020. aasta EXPO maailmanäitusel. === '''Rollid mujal teatrites''' <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/|pealkiri=Vanemuise koduleht}}</ref> === *   Roos – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) * Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Jelena Popova – Tšehhov “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Melania Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019) *   Leena – Kitzberg “Tuulte pöörises” (Diplomilavastus, Nukuteater, 2020) {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] == Viited == {{viited}} qcbk3gt1b7l4lzducrph13o68c08lxz Maarja Johanna Mägi 0 589383 6164505 6103203 2022-07-20T18:40:22Z 2001:1530:1016:1ADB:21DF:315:41E:97E2 Ajakohastasin artiklit, lisasin mõned filmirollid ja rollid Vanemuises. wikitext text/x-wiki [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4757.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "Apteeker Melchior"]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]]. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. == Tunnustus == * 2019 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2022 Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust. == Rolle == Filmirollid: Keterlyn kolmeosalises ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör Elmo Nüganen): * "Apteeker Melchior" (aprill 2022) * "Apteeker Melchior. Viirastus" (august 2022) * "Apteeker Melchior. Timuka tütar" (oktoober 2022) Filmid põhinevad Indrek Hargla kriminaalromaanidel. Leena rahvuslikus komöödias "Vigased pruudid" (režissöör Ergo Kuld). Filmivõtted toimusid Matsalu rahvuspargis suvel 2022 ja film esilinastub eeldatavasti sügisel 2023. Film põhineb Eduard Vilde 1888. aastal valminud samanimelisel jutustusel. Rollid Vanemuises: (praegused rollid) * Bianca – Shakespeare “Tõrksa taltsutus” (2022) * Sofia/Ema – LIndgren “Vennad Lõvisüdamed” (2022) * Virginia – Brecht “Galilei elu” (2021) * Edna – Priestley “Inspektor tuleb” (2021) * Punamütsike – Vennad Grimmid / Täär „Punamütsike“ (2021) * Laps/Naine TV-s/Winstoni õde – Orwell/Icke/Macmillian  “1984” (2021) * Ilona – Wuolijoki “Niskamäe naised” (2021) * Mariliis – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Ursula-Marie – Teller “Mitte midagi” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (varasemad rollid) * Emilie – Luts “Laul õnnest” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (tulevased rollid) * Matilde - Pisuhänd 2 <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> Rollid mujal teatrites: *  Väike prints – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) *   Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Irina Sergejevna – Tšehhov / Metsanurk “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Jelena Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019)<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] rtwe1ypurf7orz1pop6gv66wbi9yv16 6164507 6164505 2022-07-20T18:46:57Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4757.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "Apteeker Melchior"]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]]. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. == Tunnustus == * 2019 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2022 Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust. == Rolle == Filmirollid: Keterlyn kolmeosalises ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör Elmo Nüganen): * "Apteeker Melchior" (aprill 2022) * "Apteeker Melchior. Viirastus" (august 2022) * "Apteeker Melchior. Timuka tütar" (oktoober 2022) Filmid põhinevad Indrek Hargla kriminaalromaanidel. Leena rahvuslikus komöödias "Vigased pruudid" (režissöör Ergo Kuld). Filmivõtted toimusid Matsalu rahvuspargis suvel 2022 ja film esilinastub eeldatavasti sügisel 2023. Film põhineb Eduard Vilde 1888. aastal valminud samanimelisel jutustusel. Rollid Vanemuises: (praegused rollid) * Bianca – Shakespeare “Tõrksa taltsutus” (2022) * Sofia/Ema – LIndgren “Vennad Lõvisüdamed” (2022) * Virginia – Brecht “Galilei elu” (2021) * Edna – Priestley “Inspektor tuleb” (2021) * Punamütsike – Vennad Grimmid / Täär „Punamütsike“ (2021) * Laps/Naine TV-s/Winstoni õde – Orwell/Icke/Macmillian  “1984” (2021) * Ilona – Wuolijoki “Niskamäe naised” (2021) * Mariliis – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Ursula-Marie – Teller “Mitte midagi” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (varasemad rollid) * Emilie – Luts “Laul õnnest” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (tulevased rollid) * Matilde - Pisuhänd 2 <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> Rollid mujal teatrites: *  Väike prints – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) *   Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Irina Sergejevna – Tšehhov / Metsanurk “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Jelena Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019)<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] sbzye4xfszs9aimzwj9q9pgh51zczph 6164715 6164507 2022-07-21T00:00:14Z Violanta22 168018 wikitext text/x-wiki [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4757.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "Apteeker Melchior"]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]]. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. == Tunnustus == * 2019 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2022 Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust. == Rolle == Filmirollid: Keterlyn kolmeosalises ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör Elmo Nüganen): * "Apteeker Melchior" (aprill 2022) * "Apteeker Melchior. Viirastus" (august 2022) * "Apteeker Melchior. Timuka tütar" (oktoober 2022) Filmid põhinevad Indrek Hargla kriminaalromaanidel. Leena rahvuslikus komöödias "Vigased pruudid" (režissöör Ergo Kuld). Filmivõtted toimusid Matsalu rahvuspargis suvel 2022 ja film esilinastub eeldatavasti sügisel 2023. Film põhineb Eduard Vilde 1888. aastal valminud samanimelisel jutustusel. Rollid Vanemuises: (praegused rollid) * Bianca – Shakespeare “Tõrksa taltsutus” (2022) * Sofia/Ema – Lindgren “Vennad Lõvisüdamed” (2022) * Virginia – Brecht “Galilei elu” (2021) * Edna – Priestley “Inspektor tuleb” (2021) * Punamütsike – Vennad Grimmid / Täär „Punamütsike“ (2021) * Laps/Naine TV-s/Winstoni õde – Orwell/Icke/Macmillian  “1984” (2021) * Ilona – Wuolijoki “Niskamäe naised” (2021) * Mariliis – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Ursula-Marie – Teller “Mitte midagi” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (varasemad rollid) * Emilie – Luts “Laul õnnest” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (tulevased rollid) * Matilde - Pisuhänd 2 <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> Rollid mujal teatrites: *  Väike prints – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) *   Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Irina Sergejevna – Tšehhov / Metsanurk “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Jelena Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019)<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 2ft2tv3g4kesjafylw2l3gr9keivojj 6164756 6164715 2022-07-21T04:47:05Z Violanta22 168018 wikitext text/x-wiki [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4757.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "Apteeker Melchior"]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]]. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri draamanäitleja. == Tunnustus == * 2019 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2022 Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust. == Rolle == Filmirollid: Keterlyn kolmeosalises ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör Elmo Nüganen): * "Apteeker Melchior" (aprill 2022) * "Apteeker Melchior. Viirastus" (august 2022) * "Apteeker Melchior. Timuka tütar" (oktoober 2022) Filmid põhinevad Indrek Hargla kriminaalromaanidel. Leena rahvuslikus komöödias "Vigased pruudid" (režissöör Ergo Kuld). Filmivõtted toimusid Matsalu rahvuspargis suvel 2022 ja film esilinastub eeldatavasti sügisel 2023. Film põhineb Eduard Vilde 1888. aastal valminud samanimelisel jutustusel. Rollid Vanemuises: (praegused rollid) * Bianca – Shakespeare “Tõrksa taltsutus” (2022) * Sofia/Ema – Lindgren “Vennad Lõvisüdamed” (2022) * Virginia – Brecht “Galilei elu” (2021) * Edna – Priestley “Inspektor tuleb” (2021) * Punamütsike – Vennad Grimmid / Täär „Punamütsike“ (2021) * Laps/Naine TV-s/Winstoni õde – Orwell/Icke/Macmillian  “1984” (2021) * Ilona – Wuolijoki “Niskamäe naised” (2021) * Mariliis – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Ursula-Marie – Teller “Mitte midagi” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (varasemad rollid) * Emilie – Luts “Laul õnnest” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (tulevased rollid) * Matilde - Pisuhänd 2 <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> Rollid mujal teatrites: *  Väike prints – de Saint-Exupéry “Väike prints” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) *   Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Irina Sergejevna – Tšehhov / Metsanurk “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Jelena Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019)<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] lofmntpap7uylwqrwi9vchtpidu0opz Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023 0 590269 6164768 6163204 2022-07-21T06:50:31Z Minnekon 64742 /* Erakondlikud eelistused */ wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokkuvõetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019.]] ja [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] aastate [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakondlikud eelistused== Diagramm näitab [[arvamusküsitlus]]te igakuist keskmist tulemust. Kuu keskmise toetuse arvutamisel on 3 erineva küsitlusfirma ([[Norstat]], [[Kantar Emor]], [[Turu-uuringute AS]]) küsitlustele antud võrdne kaal. Kuu keskmine = (Norstati küsitlus(t)e keskmine + Kantar Emori keskmine + Turu-uuringute keskmine) / 3. [[Pilt:Opinion polling for 2023 Estonian elections.png|700px|tühi]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakondliku eelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. Valimiskünnist (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest Turu-uuringute AS küsitleb inimesi nii veebis kui näost näkku intervjuudes (kuni 2019. a augustini ainult näost näkku),<ref>[https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks Turu-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks]. [[ERR]], 23. oktoober 2020</ref> Kantar Emor nii veebis kui telefoni teel (kuni 2021. aasta lõpuni ainult veebis),<ref>[https://www.err.ee/1608479840/reitingute-erisaade-suurim-potentsiaal-toetust-kasvatada-on-eesti-200-l Reitingute erisaade: suurim potentsiaal toetust kasvatada on Eesti 200-l]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref> Norstat peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref>[https://www.err.ee/1140347/agregeeritud-reitingud-reformierakond-populaarseim Agregeeritud reitingud: Reformierakond populaarseim]. [[ERR]], 29. september 2020</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti 200]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:195px;" |[[Elurikkuse Erakond|ERE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Vabaerakond|EVA]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Tulevikuerakond|TULE]] ! style="width:50px;" | Muud ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2019 valimisi moodustatud [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsusse]] kuuluvad parteid (Keskerakond, EKRE ja Isamaa) said valimistel kokku 52,3% häältest, 2021. aastal moodustatud [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimese valitsuse]] parteid (Reformierakond ja Keskerakond) 52%, alates 2022. aasta juunist üksi valitsuses jätkanud Reformierakond 28,9% .</ref> ! style="width:20px;" | Valim |- |18. juuli 2022|| colspan="11" |'''[[Kaja Kallase teine valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref>[https://www.err.ee/1608660310/president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse-ja-ministrid-andsid-vande President nimetas uue valitsuse ametisse ja ministrid andsid vande]. [[ERR]], 18. juuli 2022</ref> |- |12.–18. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' |'''18,0''' |'''16,8''' |'''10,7''' |'''8,8''' |'''8,3''' |1,7 | | |– |– |33,9 |≥1000 |- |5.–11. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,4''' |'''16,9''' |'''18,5''' |'''9,8''' |'''8,1''' |'''11,5''' |1,8 | | |– |– |32,4 |≥1000 |- |27. juuni – 4. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' |'''17,9''' |'''21,1''' |'''8,0''' |'''7,6''' |'''10,5''' |1,6 | | |– |– |32,5 |≥1000 |- |14.–20. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,1''' |'''16,0''' |'''22,6''' |'''7,6''' |'''5,8''' |'''9,9''' |2,1 | | |– |– |34,1 |≥1000 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''15''' | '''18''' | '''9''' | '''8''' | '''15''' | 3 | | | 0 | – | 32 | 1537 |- |7.–13. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,0''' |'''16,6''' |'''21,3''' |'''8,4''' |'''6,5''' |'''9,1''' |1,8 | | |– |– |35,0 |≥1000 |- |juuni 2022 | [https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-riigikogu-valimistest-2019-6/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''17''' | '''18''' | '''10''' | '''7''' | '''12''' | 1 | | | – | – | 31/48<ref name=":0" /> | 600–700 |- |1.–6. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' |'''20,5''' |'''20,8''' |'''6,8''' |'''5,8''' |'''10,4''' |2,0 | | |– |– |54,0/33,5<ref name=":0">Küsitlusperioodi keskel jäi valitsusse vaid Reformierakond</ref> |≥1000 |- |3. juuni 2022|| colspan="11" |'''[[Keskerakond|Keskerakonna]] ministrid vabastati ametist, [[Reformierakond]] jäi valitsusse üksinda'''<ref name=KeskVälja>[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja]. [[ERR]], 3.juuni 2022</ref> |- |24.–30. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,7''' |'''16,7''' |'''19,4''' |'''6,4''' |'''7,0''' |'''13,7''' |0,7 | | |– |– |51,4 |≥1000 |- |16.–23. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' |'''17,2''' |'''18,5''' |'''6,8''' |'''6,1''' |'''12,3''' |2,1 | | |– |– |52,6 |≥1000 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''16''' | '''17''' | '''7''' | '''7''' | '''17''' | 3 | | | 1 | – | 49 | 1461 |- |mai 2022 | [https://www.err.ee/1608601696/turu-uuringud-reformierakond-kasvatas-konkurentide-ees-edumaad Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''13''' | '''19''' | '''6''' | '''8''' | '''16''' | 3 | | | – | – | 45 | u 700 |- |10.–16. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' |'''14,7''' |'''20,6''' |'''7,5''' |'''8,0''' |'''12,9''' |2,1 | | |– |– |48,0 |≥1000 |- |4.–9. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' |'''16,5''' |'''19,0''' |'''5,0''' |'''7,6''' |'''13,0''' |2,1 | | |– |– |52,4 |≥1000 |- |26. aprill – 2. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,6''' |'''19,4''' |'''23,3''' |4,7 |'''7,1''' |'''12,7''' |0,8 | | |– |– |50,0 |≥1000 |- |19.–25. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,0''' |'''16,7''' |'''21,0''' |'''5,6''' |'''6,2''' |'''14,2''' |2,0 | | |– |– |50,7 |≥1000 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/1608570475/emor-reformierakond-jatkab-liidrina-keskerakond-kaotas-toetust Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''16''' | '''18''' | '''7''' | '''9''' | '''21''' | 4 | | | 0 | – | 41 | 1495 |- |12.–18. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,9''' |'''18,5''' |'''22,5''' |'''5,3''' |'''5,9''' |'''12,5''' |2,1 | | |– |– |49,4 |≥1000 |- |aprill 2022 | [https://www.err.ee/1608571570/koondkeskmised-reitingud-reformierakond-suurendas-teistega-vahet Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''14''' | '''20''' | '''7''' | '''7''' | '''18''' | 2 | | | – | – | 44 | 600–700 |- |6.–11. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' |'''16,0''' |'''20,8''' |'''5,7''' |'''5,9''' |'''16,6''' |2,1 | | |– |– |48,1 |≥1000 |- |28. märts – 4. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''16,6''' |'''21,4''' |4,2 |'''6,3''' |'''19,3''' |2,3 | | |– |– |45,9 |≥1000 |- |21.–28. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,7''' |'''16,2''' |'''22,0''' |4,1 |'''5,2''' |'''17,9''' |1,8 | | |– |– |47,9 |≥1000 |- |14.–18. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,0''' |'''17,6''' |'''20,6''' |'''5,1''' |'''9,3''' |'''16,5''' |1,6 | | |– |– |45,6 |≥1000 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/1608534820/kantar-emor-reformierakond-taastas-selge-liidripositsiooni Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''18''' | '''18''' | '''6''' | '''8''' | '''19''' | 4 | | | 1 | – | 44 | 1274 |- |8.–14. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,5''' |'''18,9''' |'''24,3''' |'''6,6''' |'''7,3''' |'''16,2''' |0,8 | | |– |– |43,4 |≥1000 |- |märts 2022 | [https://www.err.ee/1608537052/turu-uuringud-keskerakonna-toetus-langes-rekordmadalale Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' | '''14''' | '''21''' | '''7''' | '''8''' | '''22''' | 2,5 | | | – | – | 37 | 600–700 |- |1.–7. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' |'''13,7''' |'''18,9''' |'''5,8''' |'''8,1''' |'''19,7''' |1,3 | | |– |– |44,9 |≥1000 |- | 22.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,5''' | '''14,9''' | '''22,6''' | '''6,3''' | '''7,7''' | '''20,4''' | 1,0 | | | – | – | 41,4 | ≥1000 |- | 15.–21. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,3''' | '''18,2''' | '''21,8''' | '''7,9''' | '''8,2''' | '''17,8''' | 2,4 | | | – | – | 41,5 | ≥1000 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/1608507122/harukordne-seis-neli-erakonda-sisuliselt-vordse-toetusega Kantar Emor] | '''20''' | '''20''' | '''20''' | '''7''' | '''9''' | style="background:#DDA0DD | '''21''' | 3 | | | 0 | – | 40 | 1503 |- | veebr 2021 | [https://www.err.ee/1608504833/reitingud-eesti-200-ja-ekre-liidrid-keskerakond-langes-neljandaks Turu-uuringud] | '''18''' | '''15''' | '''22''' | '''7''' | '''9''' | style="background:#DDA0DD | '''23''' | – | | | – | – | 33 | 600–700 |- | 8.–14. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,1''' | '''18,6''' | '''19,5''' | '''7,2''' | '''8,1''' | '''20,9''' | 2,1 | | | – | – | 41,7 | ≥1000 |- | 1.–7. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,5''' | '''19,6''' | '''21,0''' | '''8,5''' | '''7,6''' | '''18,4''' | 0,9 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 25.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''18,2''' | '''23,1''' | style="background:#6495ED" | '''27,7''' | '''6,5''' | '''5,9''' | '''16,0''' | 2,1 | | | – | – | 41,3 | ≥1000 |- | 18.–24. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''21,9''' | '''21,8''' | '''20,3''' | '''7,3''' | '''9,0''' | '''18,3''' | 0,9 | | | – | – | 43,7 | ≥1000 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor] | '''19''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''9''' | '''7''' | '''20''' | 4 | | | 1 | – | 39 | 1358 |- | jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608479825/ka-teine-uuring-naitab-reformierakonna-langemist-neljandaks Turu-uuringud] | '''18''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''24''' | '''7''' | '''8''' | '''20''' | – | | | – | – | 38 | 873 |- | 11.–17. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,0''' | '''20,6''' | style="background:#6495ED" | '''24,9''' | '''6,6''' | '''6,7''' | '''17,1''' | 1,4 | | | – | – | 42,6 | ≥1000 |- | 5.–10. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,4''' | '''18,6''' | '''23,9''' | '''5,9''' | '''8,7''' | '''15,9''' | 1,8 | | | – | – | 43,0 | ≥1000 |- | 27. dets 2021 – 4. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''27,4''' | '''21,2''' | '''20,5''' | '''6,9''' | '''6,4''' | '''15,0''' | 1,9 | | | – | – | 48,6 | ≥1000 |- | 14.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' | '''22,1''' | '''19,9''' | '''7,8''' | '''5,8''' | '''16,7''' | 1,6 | | | – | – | 46,3 | ≥1000 |- | 9.–15. dets 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | '''19''' | '''17''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''7''' | '''10''' | '''20''' | 4 | | | 1 | 0 | 36 | 1220 |- | 7.–13. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''27,1''' | '''18,7''' | '''22,4''' | '''7,8''' | '''8,0''' | '''14,5''' | 1,0 | | | – | – | 45,8 | ≥1000 |- | 1.–7. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''25,8''' | '''19,2''' | '''19,5''' | '''8,3''' | '''7,7''' | '''16,0''' | 2,4 | | | – | – | 45,0 | ≥1000 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/1608430349/reitingud-nelja-partei-toetus-aasta-lopus-vordsustus Turu-uuringud] | '''21''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''7''' | '''8''' | '''18''' | 2 | | | 1 | – | 41 | 1009 |- | 23.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''19,8''' | style="background:#D3F2D0" | '''22,3''' | '''21,3''' | '''8,2''' | '''9,3''' | '''16,0''' | 1,3 | | | – | – | 42,1 | ≥1000 |- | 16.–22. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,0''' | '''20,8''' | style="background:#6495ED" | '''24,4''' | '''7,8''' | '''9,0''' | '''15,0''' | 2,0 | | | – | – | 40,8 | ≥1000 |- | 11.–17. nov 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''20''' | '''16''' | style="background:#6495ED" | '''20''' | '''10''' | '''12''' | '''19''' | 3 | | | 1 | 0 | 36 | 1045 |- | 9.–15. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,0''' | style="background:#D3F2D0" | '''23,6''' | '''23,0''' | '''7,3''' | '''8,7''' | '''12,8''' | 2,0 | | | – | – | 45,6 | ≥1000 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/1608404246/reitingud-eesti-200-toetus-tousis-ekre-ga-vordseks Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''21''' | '''17''' | '''19''' | '''9''' | '''10''' | '''19''' | 2 | | | | – | 38 | 1000 |- | 2.–8. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,5''' | '''20,5''' | style="background:#6495ED" | '''25,5''' | '''8,0''' | '''9,4''' | '''12,7''' | 2,7 | | | – | – | 41,0 | ≥1000 |- | 27. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,8''' | style="background:#D3F2D0" | '''22,8''' | '''21,9''' | '''7,7''' | '''8,0''' | '''16,9''' | 1,5 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 20.–25. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,8''' | '''20,3''' | style="background:#6495ED" | '''24,0''' | '''8,3''' | '''7,3''' | '''14,2''' | 1,6 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 14.–20. okt 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' | '''18''' | '''21''' | '''8''' | '''10''' | '''16''' | 4 | | | 1 | 0 | 41 | 1218 |- | 13.–18. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''23,5''' | '''18,1''' | style="background:#6495ED" | '''26,4''' | '''9,0''' | '''8,9''' | '''11,1''' | 1,6 | | | – | – | 41,6 | ≥1000 |- | 5.–12. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,7''' | '''19,7''' | '''22,0''' | '''6,7''' | '''8,3''' | '''11,9''' | 2,4 | | | – | – | 46,4 | ≥1000 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/1608369441/reitingud-reformierakond-juhib-napilt-ekre-ees-eesti-200-kaotas-toetust Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''19''' | '''23''' | '''7''' | '''7''' | '''13''' | 3 | | | 1 | – | 43 | 1000 |- | 28. sept – 5. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,8''' | '''19,8''' | style="background:#6495ED" | '''26,3''' | '''7,0''' | '''7,9''' | '''12,5''' | 2,3 | | | – | – | 42,6 | ≥1000 |- | 22.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,9''' | '''22,3''' | style="background:#6495ED" | '''24,6''' | '''7,9''' | '''9,0''' | '''11,1''' | 1,5 | | | – | – | 45,2 | ≥1000 |- | 16.–21. sept 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''16''' | '''22''' | '''6''' | '''9''' | '''16''' | 3 | | | 1 | 1 | 43 | 1060 |- | 14.–20. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''24,1''' | '''15,4''' | style="background:#6495ED" | '''26,1''' | '''5,9''' | '''10,1''' | '''14,0''' | 2,0 | | | – | – | 39,5 | ≥1000 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/1608342428/reitingud-isamaa-toetus-moodus-sotside-omast Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''17''' | '''22''' | '''8''' | '''7''' | '''16''' | 3 | | | 1 | – | 41 | 1003 |- | 8.–13. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''25,6''' | '''21,3''' | '''23,6''' | '''6,2''' | '''9,8''' | '''10,4''' | 2,2 | | | – | – | 46,9 | ≥1000 |- | 1.–7. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,7''' | '''19,2''' | '''24,6''' | '''8,4''' | '''7,2''' | '''12,4''' | 2,4 | | | – | – | 43,9 | ≥1000 |- | 25.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,2''' | '''17,7''' | '''22,0''' | '''7,7''' | '''7,6''' | '''13,6''' | 2,2 | | | – | – | 45,9 | ≥1000 |- | 17.–24. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,0''' | '''18,1''' | '''23,1''' | '''5,8''' | '''9,2''' | '''11,6''' | 1,9 | | | – | – | 48,1 | ≥1000 |- | 12.–17. aug 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''16''' | '''24''' | 4 | '''11''' | '''15''' | 4 | | | 1 | 0 | 41 | 1058 |- | 9.–16. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''17,3''' | '''18,3''' | '''5,0''' | '''8,5''' | '''14,7''' | 2,7 | | | – | – | 49,4 | ≥1000 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/1608314669/reitingud-reformierakond-liider-keskerakonna-toetus-vordsustus-eesti-200-ga Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''17''' | '''21''' | '''5''' | '''9''' | '''16''' | 4 | | | 1 | – | 41 | 1000 |- | 3.–7. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,9''' | '''18,8''' | '''23,5''' | '''5,9''' | '''8,9''' | '''10,2''' | 1,8 | | | – | – | 48,7 | ≥1000 |- | 27. juuli – 2. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''17,8''' | '''24,8''' | '''5,8''' | '''7,6''' | '''12,1''' | 2,3 | | | – | – | 46,6 | ≥1000 |- | 20.–27. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''15,0''' | '''23,2''' | '''5,4''' | '''7,2''' | '''13,2''' | 1,4 | | | – | – | 48,9 | ≥1000 |- | 14.–22. juuli 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | '''23''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''25''' | 4 | '''9''' | '''15''' | 3 | | | 1 | 0 | 43 | 1001 |- | 13.–19. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''16,3''' | '''26,3''' | '''6,2''' | '''6,9''' | '''12,6''' | 1,5 | | | – | – | 45,8 | ≥1000 |- | 6.–12. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''17,7''' | '''24,4''' | '''6,3''' | '''7,0''' | '''12,7''' | 0,8 | | | – | – | 46,5 | ≥1000 |- | 28. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,0''' | '''20,4''' | '''21,0''' | '''6,1''' | '''7,0''' | '''11,4''' | 2,5 | | | – | – | 50,4 | ≥1000 |- | 15.–21. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,7''' | '''18,9''' | '''21,1''' | 4,7 | '''9,2''' | '''13,5''' | 2,1 | | | – | – | 47,6 | ≥1000 |- | 10.–16. juuni 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''18''' | '''20''' | 4 | '''13''' | '''16''' | 2 | | | 1 | 0 | 43 | 997 |- | 8.–14. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,6''' | '''18,8''' | '''25,5''' | '''5,6''' | '''8,5''' | '''10,9''' | 1,7 | | | – | – | 45,4 | ≥1000 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/1608248025/reitingud-ekre-rebis-reformierakonnale-jarele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''19''' | '''23''' | '''7''' | '''9''' | '''13''' | 3 | | | 1 | – | 43 | 1000 |- | 1.–7. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''20,5''' | '''21,1''' | '''5,2''' | '''7,0''' | '''14,0''' | 1,5 | | | – | – | 50,1 | ≥1000 |- | 26.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' | '''21,0''' | '''19,9''' | '''5,9''' | '''8,2''' | '''11,2''' | 2,8 | | | – | – | 50,3 | ≥1000 |- | 19.–25. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,8''' | '''17,9''' | '''20,6''' | '''5,5''' | '''7,1''' | '''13,7''' | 2,4 | | | – | – | 49,7 | ≥1000 |- | 12.–18. mai 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''16''' | '''19''' | '''7''' | '''11''' | '''16''' | 3 | | | 2 | 0 | 44 | 1050 |- | 12.–17. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''18,1''' | '''21,2''' | 4,8 | '''7,7''' | '''13,2''' | 1,2 | | | – | – | 50,6 | ≥1000 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/1608212701/reitingud-reformierakond-liider-ekre-ja-keskerakonna-toetus-uhtlustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''20''' | '''21''' | '''5''' | '''8''' | '''15''' | 2 | | | 0 | – | 46 | 1002 |- | 4.–10. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,4''' | '''18,7''' | '''20,5''' | 4,4 | '''8,4''' | '''15,2''' | 1,4 | | | – | – | 49,1 | ≥1000 |- | 27. apr – 3. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,1''' | '''20,7''' | '''23,9''' | 4,8 | '''6,0''' | '''11,9''' | 1,9 | | | – | – | 49,8 | ≥1000 |- | 20.–26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,4''' | '''22,3''' | '''15,6''' | '''5,7''' | '''6,9''' | '''12,1''' | 1,9 | | | – | – | 55,7 | ≥1000 |- | 15.–21. apr 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''21''' | '''5''' | '''8''' | '''14''' | 3 | | | 2 | 0 | 46 | 1110 |- | 13.–19. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,7''' | '''19,3''' | '''17,4''' | '''5,9''' | '''6,9''' | '''16,9''' | 2,1 | | | – | – | 49,0 | ≥1000 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/1608178324/reitingud-ekre-toetus-tousis-rekordtasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''23''' | '''5''' | '''7''' | '''13''' | 2 | | | 1 | – | 46 | 1010 |- | 7.–12. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,5''' | '''17,3''' | '''21,2''' | '''5,7''' | '''8,2''' | '''13,5''' | 1,6 | | | – | – | 47,8 | ≥1000 |- | 30. märts – 5. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,4''' | '''20,1''' | '''19,6''' | '''5,1''' | '''6,3''' | '''10,9''' | 1,7 | | | – | – | 54,5 | ≥1000 |- | 23.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,2''' | '''20,7''' | '''18,2''' | '''5,4''' | '''5,7''' | '''12,4''' | 1,9 | | | – | – | 55,9 | ≥1000 |- | 17.–22. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' | '''19,4''' | '''17,7''' | '''6,6''' | '''6,6''' | '''12,2''' | 2,5 | | | – | – | 52,7 | ≥1000 |- | 11.–16. märts 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''18''' | '''19''' | '''5''' | '''9''' | '''16''' | 4 | | | 1 | 1 | 46 | 1114 |- | 10.–15. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''23,0''' | '''20,5''' | 4,7 | '''6,2''' | '''10,1''' | 2,0 | | | – | – | 54,5 | ≥1000 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/1608146554/reitingud-keskerakonnal-onnestus-toetust-veidi-tosta Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''20''' | '''19''' | '''6''' | '''9''' | '''15''' | 3 | | | 1 | – | 46 | 1005 |- | 2.–8. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,7''' | '''17,0''' | '''20,3''' | '''6,2''' | '''5,3''' | '''10,5''' | 2,9 | | | – | – | 53,7 | ≥1000 |- | 23. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''18,8''' | '''20,5''' | 4,9 | '''6,2''' | '''11,2''' | 1,9 | | | – | – | 54,2 | ≥1000 |- | 16.–22. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,3''' | '''19,3''' | '''18,1''' | '''5,4''' | '''6,1''' | '''12,5''' | 2,1 | | | – | – | 54,6 | ≥1000 |- | 11.–15. veebr 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''17''' | '''20''' | '''5''' | '''9''' | '''15''' | 2 | | | 1 | 0 | 47 | 1124 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/1608114073/keskerakonna-toetus-kukkus-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''17''' | '''20''' | '''6''' | '''7''' | '''16''' | 2 | | | 1 | – | 45 | 1005 |- | 9.–15. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,2''' | '''15,5''' | '''20,2''' | 4,8 | '''7,6''' | '''13,7''' | 1,9 | | | – | – | 50,7 | ≥1000 |- | 2.–8. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''20,7''' | '''19,1''' | '''6,1''' | '''5,0''' | '''11,7''' | 1,6 | | | – | – | 55,3 | ≥1000 |- | 26. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''18,6''' | '''17,1''' | '''5,1''' | '''7,7''' | '''15,4''' | 2,5 | | | – | – | 50,9 | ≥1000 |- |26. jaan 2021|| colspan="11" |'''[[Kaja Kallase esimene valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref name=RefKeskValitsus>[https://www.err.ee/1608085537/galerii-ja-video-president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse Galerii ja video: president nimetas uue valitsuse ametisse]. [[ERR]], 25.jaan 2021</ref> |- | 18.–25. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,6''' | '''20,7''' | '''19,2''' | '''5,2''' | '''5,1''' | '''15,0''' | 2,4 | | | – | – | – | ≥1000 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608086737/voimupoore-tostis-reformierakonna-ja-langetas-keskerakonna-toetust Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''20''' | '''17''' | '''6''' | '''8''' | '''14''' | 3 | | | 1 | – | – | 1008 |- | 14.–19. jaan 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''14''' | '''8''' | '''9''' | '''17''' | 4 | | | 1 | – | | 1219 |- | 12.–18. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,7''' | '''21,8''' | '''16,3''' | '''7,0''' | '''7,5''' | '''14,2''' | 2,7 | | | – | – | – | ≥1000 |- |13. jaan 2021|| colspan="11" |'''[[Jüri Ratase teine valitsus]] (Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon) astus tagasi'''<ref name=RatasTagasi>[https://www.err.ee/1608071596/ratas-viis-presidendile-tagasiastumispalve Ratas viis presidendile tagasiastumispalve]. [[ERR]], 13. jaan 2021</ref> |- | 5.–11. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''20,9''' | '''15,1''' | '''5,2''' | '''8,7''' | '''15,2''' | 1,9 | | | – | – | 41,2 | ≥1000 |- | 29. dets 2020 – 4. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''22,1''' | '''14,7''' | '''5,5''' | '''8,8''' | '''15,2''' | 2,0 | | | – | – | 42,3 | ≥1000 |- | 16.–21. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,1''' | '''20,9''' | '''15,9''' | '''7,4''' | '''6,4''' | '''17,3''' | 2,1 | | | – | – | 44,2 | ≥1000 |- | 9.–14. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,4''' | '''21,5''' | '''14,2''' | '''5,9''' | '''8,6''' | '''18,1''' | 3,1 | | | – | – | 41,6 | ≥1000 |- | 3.–9. dets 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''16''' | '''17''' | '''7''' | '''9''' | '''18''' | '''5''' | | | 1 | 0 | 40 | 1151 |- | 1.–7. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' | '''21,4''' | '''13,2''' | '''5,5''' | '''8,1''' | '''15,4''' | 1,7 | | | – | – | 40,1 | ≥1000 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/1202347/reitingud-eesti-200-astub-reformierakonnale-kandadele Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0| '''25''' | '''14''' | '''5''' | '''9''' | '''20''' | 3 | | | 1 | 2 | 44 | 881 |- | 24.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''22,8''' | '''14,7''' | 4,9 | '''6,6''' | '''15,3''' | 3,6 | | | 1,1 | 2,2 | 42,4 | ≥1000 |- | 17.–23. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''21,0''' | '''13,1''' | '''6,5''' | '''9,4''' | '''14,8''' | 3,0 | | | 0,4 | 2,2 | 40,6 | ≥1000 |- | 13.–18. nov 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''17''' | '''16''' | '''6''' | '''10''' | '''18''' | 3 | | | 2 | 0 | 39 | 1281 |- | 11.–16. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,7''' | '''19,6''' | '''14,6''' | '''6,0''' | '''8,3''' | '''13,4''' | 2,3 | | | 0,6 | 1,5 | 40,2 | ≥1000 |- | 3.–9. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,7''' | '''24,5''' | '''16,5''' | 4,5 | '''9,1''' | '''11,4''' | 2,9 | | | 0,4 | 1,0 | 45,5 | ≥1000 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/1158858/reitingud-eesti-200-kasvatas-jouliselt-toetust Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0| '''24''' | '''15''' | '''6''' | '''10''' | '''13''' | 4 | | | 1 | – | 45 | 854 |- | 27. okt – 2. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''21,0''' | '''18,2''' | 4,9 | '''7,2''' | '''10,1''' | 2,5 | | | 0,3 | 4,3 | 44,1 | ≥1000 |- | 22.–26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''20,3''' | '''14,2''' | '''6,9''' | '''8,6''' | '''8,9''' | 3,1 | | | 0,6 | 2,3 | 41,4 | ≥1000 |- | 14.–20. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,4''' | '''25,0''' | '''17,2''' | '''6,1''' | '''9,1''' | '''9,3''' | 2,1 | | | 0,6 | 1,2 | 48,3 | ≥1000 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0| '''27''' | '''18''' | '''5''' | '''9''' | '''7''' | 3 | | | 1 | 4 | 49 | 873 |- | 8.–14. okt 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''17''' | '''15''' | '''5''' | '''11''' | '''13''' | 3 | | | 2 | 1 | 37 | 1030 |- | 6.–13. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,2''' | '''22,3''' | '''18,1''' | 4,4 | '''9,0''' | '''7,7''' | 3,5 | | | 0,6 | 2,2 | 44,8 | ≥1000 |- | 28. sept – 5. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''21,2''' | '''15,7''' | '''5,7''' | '''9,6''' | '''8,1''' | 2,2 | | | 1,4 | 1,0 | 42,6 | ≥1000 |- | 23.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,4''' | '''22,8''' | '''17,0''' | 4,2 | '''12,1''' | '''5,8''' | 3 | | | 0,5 | 3,2 | 44,0 | ≥1000 |- | 17.–23. sept 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''18''' | '''13''' | '''6''' | '''12''' | '''13''' | 3 | | | 2 | 1 | 37 | 1089 |- | 15.–21. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,7''' | '''21,6''' | '''14,3''' | 4,8 | '''8,2''' | '''8,1''' | 3,2 | | | 1,4 | 3,7 | 40,7 | ≥1000 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/1138657/reitingud-reformierakond-tousis-taas-populaarseimaks-parteiks Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''16''' | '''5''' | '''11''' | '''9''' | 3 | | | 3 | – | 45 | 1010 |- | 9.–15. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''22,5''' | '''13,8''' | '''5,8''' | '''9,1''' | '''9,7''' | 2,5 | | | 1,4 | 2,7 | 42,1 | ≥1000 |- | 2.–9. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' | '''26,2''' | '''15,5''' | 4,6 | '''8,3''' | '''8,4''' | 2,0 | | | 0,8 | 0,9 | 46,3 | ≥1000 |- | 25.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''24,5''' | '''16,2''' | 4,0 | '''8,8''' | '''7,6''' | 3,3 | | | 1,2 | 1,4 | 44,7 | ≥1000 |- |20. aug 2020|| colspan="11" |'''[[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse Erakonna]] (ERE) ja [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] (EVA) ühinemisel loodi [[Eesti Tulevikuerakond]] (TULE) '''<ref>[https://www.err.ee/1126004/vabaerakond-ja-elurikkuse-erakond-uhinesid-tulevikuerakonnaks Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ühinesid Tulevikuerakonnaks]. [[ERR]], 20. august 2020</ref> |- | 17.–25. august 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,5''' | '''20,9''' | '''16,1''' | '''5,8''' | '''6,7''' | '''9,9''' | 1,3 | 0,5 | 0,7 | | 2,6 | 42,8 | ≥1000 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/1127504/turu-uuringud-reformierakonna-toetus-jai-augustis-keskerakonnale-alla Turu-uuringud] | '''23''' | style="background:#D3F2D0| '''26''' | '''20''' | '''5''' | '''10''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 50 | 1003 |- | aug 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''17''' | '''17''' | '''5''' | '''13''' | '''14''' | 2 | 1 | 1 | | 0 | 39 | – |- | 10.–17. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''22,9''' | '''15,4''' | '''6,1''' | '''9,8''' | '''7,9''' | 2,3 | 0,5 | 0,6 | | 1,5 | 44,4 | ≥1000 |- | 4.–10. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''19,4''' | '''19,0''' | '''6,2''' | '''8,4''' | '''9,4''' | 1,2 | 1,2 | 1,1 | | 2,0 | 44,6 | ≥1000 |- | 28. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''22,5''' | '''18,4''' | '''5,9''' | '''8,8''' | '''6,8''' | 2,6 | 0,6 | 0,9 | | 0,5 | 46,8 | ≥1000 |- | 21.–28. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' | '''24,1''' | '''18,6''' | '''6,4''' | '''8,7''' | '''6,8''' | 2,2 | 0,3 | 0,6 | | 1,1 | 49,1 | ≥1000 |- | 16.–22. juuli 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.postimees.ee/7024521/kantar-emor-erakondade-reitingutes-on-taastunud-kriisieelne-olukord Kantar Emor: erakondade reitingutes on taastunud kriisieelne olukord]. [[Postimees]], 24. juuli 2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''17''' | '''18''' | '''6''' | '''9''' | '''14''' | 3 | 1 | 0 | | 1 | 41 | 1125 |- | 14.–20. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,0''' | '''23,5''' | '''16,8''' | '''5,6''' | '''8,7''' | '''6,9''' | 2,3 | 1,0 | 0,3 | | 0,9 | 45,9 | ≥1000 |- | 7.–13. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''23,2''' | '''15,8''' | 4,4 | '''10,2''' | '''7,5''' | 2,2 | 0,6 | 0,4 | | 3,4 | 43,4 | ≥1000 |- | 29. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''22,9''' | '''14,8''' | '''6,1''' | '''9,2''' | '''9,6''' | 2,5 | 0,5 | 0,6 | | 1,7 | 43,8 | ≥1000 |- | 16.–22. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''26,1''' | '''16,0''' | '''5,9''' | '''9,3''' | '''9,2''' | 1,3 | 0,3 | 0,9 | | 0,7 | 48,0 | ≥1000 |- | 9.–16. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,7''' | '''27,0''' | '''16,3''' | '''5,9''' | '''7,6''' | '''7,4''' | 2,4 | 0,4 | 0,0 | | 1,3 | 49,2 | ≥1000 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/1103451/isamaa-toetus-langes-kolmele-protsendile Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''27''' | '''16''' | 3 | '''8''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 46 | 1035 |- | juuni 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''19''' | '''19''' | '''5''' | '''10''' | '''13''' | 3 | 2 | 0 | | 1 | 43 | – |- | 1.–8. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''22,8''' | '''20,3''' | 4,7 | '''7,6''' | '''7,2''' | 3,4 | 0,4 | 0,4 | | 2,9 | 47,8 | ≥1000 |- | 25. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,8''' | '''24,5''' | '''16,7''' | '''5,6''' | '''9,3''' | '''7,7''' | 1,4 | 1,2 | 0,3 | | 2,5 | 46,8 | ≥1000 |- | 18.–25. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,4''' | '''27,1''' | '''12,4''' | '''6,3''' | '''7,4''' | '''7,3''' | 3,8 | 0,8 | 0,4 | | 2,1 | 45,8 | ≥1000 |- | 14.–20. mai 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.postimees.ee/6979281/kantar-emor-eriolukord-langetas-reformierakonna-toetust Kantar Emor: eriolukord langetas Reformierakonna toetust], 22.05.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''20''' | '''22''' | 4 | '''12''' | '''14''' | 2 | 2 | 0 | | 0 | 46 | 1268 |- | 12.–18. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,8''' | '''26,0''' | '''16,7''' | 4,6 | '''7,3''' | '''8,5''' | 2,0 | 0,7 | 1,1 | | 2,3 | 47,3 | ≥1000 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/1092516/keskerakonna-toetus-kerkis-valimiste-jargse-aja-korgeimale-ekre-l-langes-madalaimale-tasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''27''' | '''15''' | '''6''' | '''7''' | '''8''' | 2 | 1 | 0 | | – | 48 | 1004 |- | 6.–12. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,1''' | '''25,0''' | '''18,0''' | '''5,9''' | '''8,3''' | '''8,2''' | 2,3 | 0,9 | 0,2 | | 2,1 | 48,9 | ≥1000 |- | 24. apr – 5. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,8''' | '''23,8''' | '''19,2''' | 4,6 | '''9,3''' | '''8,6''' | 2,7 | 0,2 | 0,8 | | 1,0 | 47,6 | ≥1000 |- | 21.—27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' | '''27,8''' | '''18,1''' | '''5,3''' | '''8,1''' | '''6,2''' | 2,1 | 0,3 | 0,7 | | 2,3 | 51,2 | ≥1000 |- | 20.–22. apr 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.err.ee/1082760/emor-reformierakond-kindel-liider-ekre-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Emor: Reformierakond kindel liider, EKRE ja Keskerakonna toetused võrdsustusid], 27.04.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''18''' | '''19''' | 4 | '''10''' | '''14''' | 3 | 2 | 0 | | 1 | 41 | 1280 |- | 15.—20. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''22,3''' | '''18,1''' | '''5,2''' | '''8,2''' | '''6,5''' | 2,3 | 0,6 | 0,2 | | 1,8 | 45,6 | ≥1000 |- | 7.—14. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,9''' | '''23,5''' | '''16,3''' | '''6,3''' | '''8,0''' | '''8,4''' | 1,8 | 0,5 | 0,4 | | 1,9 | 46,1 | ≥1000 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/1077988/reitingud-reformierakond-liider-keskerakond-suurendas-ekre-ga-vahet Turu-uuringud]<ref>[https://www.err.ee/1078877/stamberg-keskerakond-peaks-tosiselt-motlema-oma-toetuse-langusele-ida-virus Stamberg: Keskerakond peaks tõsiselt mõtlema oma toetuse langusele Ida-Virus]. [[ERR]], 17.04.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''17''' | '''7''' | '''8''' | '''11''' | 2 | 1 | 1 | | – | 48 | 1000 |- | 31. märts — 6. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''25,7''' | '''14,1''' | '''5,1''' | '''7,6''' | '''8,0''' | 2,1 | 0,9 | 0,7 | | 2,3 | 44,9 | ≥1000 |- | 24.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''29,7''' | style="background:#D3F2D0|'''30,4''' | '''15,9''' | 4,1 | '''6,8''' | '''7,7''' | 2,2 | 0,3 | 0,5 | | 2,4 | 50,4 | ≥1000 |- | 18.–23. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''26,1''' | '''16,9''' | '''5,4''' | '''8,6''' | '''7,2''' | 3,2 | 1,0 | 0,3 | | 1,7 | 48,4 | ≥1000 |- | 12.–18. märts 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/reformierakond-juhib-kuid-vahe-teistega-hakkab-vahenema/ Reformierakond juhib, kuid vahe teistega hakkab vähenema], 23.03.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''29''' | '''17''' | '''21''' | 4 | '''12''' | '''13''' | 3 | 2 | 0 | | 0 | 41,8 | 1118 |- | 10.–16. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,7''' | '''26,2''' | '''16,5''' | '''6,3''' | '''7,2''' | '''9,4''' | 1,8 | 0,4 | 0,2 | | 1,3 | 49,0 | ≥1000 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/1065962/reitingud-ekre-toetus-vordsustus-keskerakonnaga-eesti-200-moodus-sotsidest Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''22''' | '''20''' | '''6''' | '''9''' | '''12''' | 3 | 1 | 1 | | – | 48 | 1056 |- | 4.–9. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''21,6''' | '''16,9''' | '''6,1''' | '''10,5''' | '''8,9''' | 2,8 | 0,7 | 0,5 | | 2,5 | 44,6 | ≥1000 |- | 26. veebr – 2. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,2''' | '''24,2''' | '''16,3''' | '''5,8''' | '''7,0''' | '''6,6''' | 2,5 | 0,1 | 0,7 | | 3,2 | 46,3 | ≥1000 |- | 19.–25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,2''' | '''19,3''' | '''18,4''' | '''6,9''' | '''10,2''' | '''7,5''' | 2,1 | 1,0 | 0,5 | | 0,9 | 44,6 | ≥1000 |- | veebr 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019 /> | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''18''' | '''17''' | 4 | '''12''' | '''14''' | 3 | 1 | 0 | | 1 | 38,5 | – |- | 13.–18. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,9''' | '''22,4''' | '''18,0''' | '''6,0''' | '''7,9''' | '''9,8''' | 3,0 | 0,7 | 0,6 | | 0,7 | 46,4 | ≥1000 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/1054712/reitingud-ekre-ja-isamaa-kaotasid-veidi-toetust-eesti-200-tous-jatkus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''24''' | '''16''' | '''5''' | '''10''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 45 | 864 |- | 4.–11. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,8''' | '''20,0''' | '''17,5''' | '''7,3''' | '''6,7''' | '''9,2''' | 3,3 | 0,3 | 0,5 | | 1,4 | 44,8 | ≥1000 |- | 28. jaan – 3. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''20,8''' | '''15,6''' | '''5,9''' | '''10,2''' | '''8,5''' | 2,7 | 0,6 | 0,3 | | 0,4 | 42,3 | ≥1000 |- | jaan 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019 /> | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''17,0''' | '''15,8''' | '''8,0''' | '''14,3''' | '''9,3''' | 3,3 | 1,2 | 0,8 | | 0,7 | 40,8 | – |- | 23.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' | '''19,3''' | '''12,7''' | '''6,0''' | '''10,7''' | '''8,5''' | 4,1 | 1,1 | 0,4 | | 1,3 | 38,0 | ≥1000 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/1029603/uuring-reformierakonna-ja-keskerakonna-toetus-vordsustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''24''' | '''18''' | '''7''' | '''10''' | '''8''' | 3 | 1 | 1 | | – | 49 | 808 |- | 16.–24. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,0''' | '''22,8''' | '''14,6''' | '''5,6''' | '''9,3''' | '''7,2''' | 2,9 | 0,6 | 1,1 | | 0,8 | 43,0 | ≥1000 |- | 8.–14. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,2''' | '''24,3''' | '''12,9''' | '''8,4''' | '''8,5''' | '''7,0''' | 3,5 | 1,3 | 0,6 | | 0,9 | 45,6 | ≥1000 |- | 3.–7. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,1''' | '''23,6''' | '''15,8''' | '''6,3''' | '''8,2''' | '''7,3''' | 2,6 | 0,6 | 0,6 | | 0,9 | 45,7 | ≥1000 |- | 18.–23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''22,0''' | '''16,1''' | '''5,9''' | '''11,9''' | '''7,2''' | 3,4 | 0,6 | 0,9 | | 1,8 | 44,0 | ≥1000 |- | 11.–17. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''22,5''' | '''13,5''' | '''5,4''' | '''11,8''' | '''6,8''' | 3,2 | 1,2 | 0,1 | | 1,2 | 41,4 | ≥1000 |- | 5.–12. dets 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6849855/skandaalide-nappus-tuleb-kahjuks-ekre-le-ja-sotsidele Skandaalide nappus tuleb kahjuks EKRE-le ja sotsidele]. [[Postimees]], 14.12.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''34,8''' | '''17,9''' | '''15,6''' | '''6,3''' | '''13,7''' | '''7,7''' | 2 | 2 | 0 | | – | 39,8 | 1093 |- | 2.–9. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''21,1''' | '''16,3''' | '''6,0''' | '''9,0''' | '''6,6''' | 3,2 | 0,1 | 0,4 | | 1,8 | 43,4 | ≥1000 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/1012752/aasta-viimased-reitingud-reformierakond-juhib-isamaa-valimiskunnise-piiril Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''29''' | '''25''' | '''17''' | '''5''' | '''10''' | '''5''' | 3 | 1 | 1 | | – | 47 | 1014 |- | 25.–29. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,4''' | '''23,5''' | '''11,9''' | '''8,1''' | '''10,4''' | 2,9 | 3,8 | 0,8 | 0,5 | | 1,5 | 43,5 | ≥1000 |- | 18.–25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,1''' | '''24,0''' | '''12,2''' | '''6,8''' | '''9,8''' | '''5,0''' | 3,5 | 1,0 | 0,5 | | 1,1 | 43,0 | ≥1000 |- | 11.–15. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''26,1''' | '''12,6''' | '''7,2''' | '''9,5''' | 3,8 | 1,7 | 1,2 | 0,1 | | 2,6 | 45,9 | ≥1000 |- | 7.–13. nov 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6828497/reitingud-sotsid-napsasid-reformierakonnalt-haali Reitingud: sotsid napsasid Reformierakonnalt hääli]. [[Postimees]], 18.11.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''27,7''' | '''16,2''' | '''18,5''' | '''6,2''' | '''16,2''' | '''9,5''' | 4 | 1 | 1 | | – | 40,9 | 1407 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/1002346/err-i-reitingud-vene-valija-toetus-keskerakonnale-poordus-kasvule Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''23''' | '''17''' | '''5''' | '''11''' | '''7''' | 2 | 1 | 1 | | – | 45 | 1019 |- | 5.–11. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,6''' | '''24,3''' | '''17,5''' | '''6,5''' | '''10,9''' | 3,4 | 3,5 | 0,3 | 0,2 | | 0,7 | 48,3 | ≥1000 |- | 29. okt – 5. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,2''' | '''22,9''' | '''15,8''' | '''5,8''' | '''8,2''' | '''5,0''' | 3,2 | 0,2 | 0,8 | | 1,6 | 44,5 | ≥1000 |- | 22.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,1''' | '''23,4''' | '''17,7''' | '''5,5''' | '''6,3''' | '''5,1''' | 2,9 | 0,5 | 0,6 | | 1,5 | 46,6 | ≥1000 |- | 15.–21. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,3''' | '''23,4''' | '''15,6''' | '''6,6''' | '''7,4''' | 4,5 | 2,7 | 0,5 | 0,3 | | 2,4 | 45,6 | ≥1000 |- | 10.–16. okt 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6804486/eesti-200-nopib-parlamendierakondade-toetajaid Eesti 200 nopib parlamendierakondade toetajaid]. [[Postimees]], 18.10.2019</ref><ref>[https://www.err.ee/993426/kantar-emori-uuring-naitab-parlamendivalise-eesti-200-tousu Kantar Emori uuring näitab parlamendivälise Eesti 200 tõusu]. [[ERR]], 18.10.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''17,6''' | '''16,6''' | '''6,2''' | '''12,4''' | '''9,4''' | 2,9 | 1,7 | 1 | | – | 40,4 | 1182 |- | 9.–14. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,7''' | '''25,8''' | '''17,6''' | '''7,1''' | '''8,3''' | '''5,6''' | 2,3 | 0,7 | 0,4 | | 0,7 | 50,5 | ≥1000 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/992372/err-i-reitingud-reformierakond-kindel-liider-isamaa-madalseis-jatkub Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''22''' | '''17''' | '''6''' | '''9''' | '''7''' | 3 | 0 | 1 | | – | 45 | 1039 |- | 1.–8. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,6''' | '''22,2''' | '''15,2''' | '''6,5''' | '''9,2''' | '''6,1''' | 2,4 | 1,0 | 1,0 | | 0,7 | 43,9 | ≥1000 |- | 25.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,7''' | '''24,3''' | '''15,6''' | '''7,4''' | '''8,3''' | '''6,2''' | 2,8 | 1,2 | 0,6 | | 0,9 | 47,3 | ≥1000 |- | 18.–23. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,1''' | '''20,7''' | '''18,3''' | '''5,4''' | '''8,6''' | 4,2 | 3,4 | 0,7 | 0,6 | | 1,1 | 44,4 | ≥1000 |- | 11.–19. sept 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6783411/valitsus-sai-kaotatud-toetajad-tagasi Valitsus sai kaotatud toetajad tagasi]. [[Postimees]], 21.09.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,8''' | '''16,5''' | '''18,4''' | '''7,0''' | '''11,0''' | '''7,5''' | '''5''' | 1 | 1 | | – | 41,9 | 1261 |- | 10.–17. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''24,0''' | '''17,0''' | '''7,2''' | '''6,4''' | '''5,2''' | 3,7 | 1,0 | 0,1 | | 1,3 | 48,2 | ≥1000 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/981721/reitingud-ekre-toetus-tousis-reformierakond-jatkab-liidrina Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''21''' | '''19''' | '''6''' | '''9''' | '''5''' | 2 | 1 | 1 | | – | 46 | 1040 |- | 3.–9. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''23,7''' | '''15,1''' | '''7,8''' | '''9,1''' | '''5,0''' | 2,6 | 1,4 | 0,6 | | 0,7 | 46,6 | ≥1000 |- | 27. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' | '''24,6''' | '''14,8''' | '''6,5''' | '''9,3''' | 4,8 | 1,3 | 1,6 | 0,2 | | 1,0 | 45,9 | ≥1000 |- | 21.–26. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''23,7''' | '''15,2''' | '''6,2''' | '''9,0''' | 4,5 | 2,6 | 1,9 | 0,8 | | 1,7 | 45,1 | ≥1000 |- | 15.–21. aug 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6761648/helmete-tuli-politseijuhiga-peletas-toetajaid-ekrest-eemale Helmete tüli politseijuhiga peletas toetajaid EKREst eemale]. [[Postimees]], 26.08.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''36,8''' | '''16,0''' | '''17,6''' | 4,8 | '''13,0''' | '''6,9''' | 4 | 1 | 1 | | – | 38,4 | 1161 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/973207/err-i-uuring-reformierakond-populaarseim-kuid-keskerakond-kosub Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''34''' | '''22''' | '''16''' | '''7''' | '''8''' | '''5''' | 3 | 1 | 1 | | – | 45 | 1000 |- | 13.–19. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''23,0''' | '''16,9''' | '''7,1''' | '''10,9''' | 4,1 | 1,8 | 0,6 | 0,7 | | 1,1 | 47,0 | ≥1000 |- | 5.–12. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''22,0''' | '''16,4''' | '''9,1''' | '''10,0''' | 3,5 | 3,9 | 0,6 | 0,3 | | 0,7 | 47,5 | ≥1000 |- | 30. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''41,0''' | '''18,9''' | '''12,7''' | '''8,8''' | '''8,1''' | 4,2 | 2,8 | 1,6 | 0,8 | | 1,4 | 40,4 | ≥1000 |- | 22.–30. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,2''' | '''17,8''' | '''17,7''' | '''7,1''' | '''12,0''' | 4,0 | 1,9 | 1,5 | 0,6 | | 1,1 | 42,6 | ≥1000 |- | 18.–24. juuli 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6738672/sudasuvised-kisklused-toovad-edu-ekre-le Südasuvised kisklused toovad edu EKRE-le]. [[Postimees]], 26.07.2017</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''34,5''' | '''15,3''' | '''19,4''' | '''6,8''' | '''10,8''' | '''7,9''' | 3 | 2 | 0 | | – | 41,5 | 1305 |- | 15.–22. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''39,1''' | '''18,3''' | '''16,6''' | '''7,7''' | '''7,6''' | 4,4 | 2,7 | 1,1 | 0,2 | | 2,5 | 42,6 | ≥1000 |- | 8.–15. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,7''' | '''16,4''' | '''15,8''' | '''11,0''' | '''8,7''' | 4,0 | 2,7 | 0,8 | 1,1 | | 1,9 | 43,2 | ≥1000 |- | 2.–8. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''22,3''' | '''18,0''' | '''8,2''' | '''11,0''' | 4,3 | 2,5 | 0,4 | 0,9 | | 0,6 | 48,5 | ≥1000 |- | 26. juuni – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''20,8''' | '''17,5''' | '''9,2''' | '''9,8''' | '''5,3''' | 2,1 | 0,5 | 0,2 | | 0,2 | 47,5 | ≥1000 |- | 11.–19. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,7''' | '''20,2''' | '''15,2''' | '''5,6''' | '''13,6''' | 4,0 | 1,7 | 1,1 | 0,3 | | 0,5 | 41,0 | ≥1000 |- | 6.–13. juuni 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6708997/reformierakonna-toetus-soostis-korgusse Reformierakonna toetus sööstis kõrgusse]. [[Postimees]], 17.06.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''36,0''' | '''14,7''' | '''16,7''' | '''6,9''' | '''12,8''' | '''8,3''' | 3 | 1 | 0 | | – | 38,3 | 1129 |- | 4.–11. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''21,4''' | '''19,1''' | '''8,7''' | '''9,4''' | '''5,8''' | 2,6 | 0,7 | 1,4 | | 0,3 | 49,2 | ≥1000 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/951406/keskerakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''19''' | '''18''' | '''9''' | '''11''' | 4 | 1 | 1 | 1 | | – | 46 | 1000 |- | 27. mai – 3. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''23''' | '''19''' | '''8''' | '''12''' | 3 | 3 | 1 | 0 | | 0 | 50 | ≥1000 |- | 20.–27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''19,5''' | '''16,8''' | '''10,4''' | '''11,7''' | 4,6 | 2,4 | 0,6 | 0,4 | | 0,5 | 46,7 | ≥1000 |- | 20.–23. mai 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6691574/keskerakond-ja-ekre-kiduvad Keskerakond ja EKRE kiduvad]. [[Postimees]], 25.05.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30,6''' | '''14,7''' | '''15,0''' | '''7,9''' | '''12,1''' | '''11,8''' | '''5''' | 3 | 1 | | – | 37,6 | 1390 |- | 14.–20. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,6''' | '''21,5''' | '''22,0''' | '''8,8''' | '''9,4''' | '''5,3''' | 2,2 | 0,7 | 0,7 | | 0,8 | 52,3 | ≥1000 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/941505/kaljuranna-efekt-riigikogu-kusitluses-ei-toota Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''20''' | '''17''' | '''10''' | '''10''' | '''8''' | 3 | 1 | 1 | | – | 47 | 2037 |- | 6.–13. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,8''' | '''19,4''' | '''16,2''' | '''8,0''' | '''12,2''' | '''5,1''' | 4,5 | 1,7 | 0,3 | | 0,9 | 43,6 | ≥1000 |- | 7.–9. mai 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6681566/keskerakonna-toetus-kukkus-ajalooliselt-madalale Keskerakonna toetus kukkus ajalooliselt madalale]. [[Postimees]], 13.05.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''15,3''' | '''16,9''' | '''6,1''' | '''12,9''' | '''11,5''' | 2 | 1 | 0 | | – | 38,3 | 1271 |- | 29. apr – 7. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,6''' | '''19,9''' | '''15,0''' | '''8,3''' | '''10,8''' | '''6,0''' | 2,5 | 1,0 | 0,5 | | 0,6 | 43,2 | ≥1000 |- | 22.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,6''' | '''18,5''' | '''19,1''' | '''7,6''' | '''8,5''' | '''7,2''' | 3,4 | 1,8 | 0,3 | | 0,1 | 45,2 | ≥1000 |- |24. apr 2019|| colspan="11" |'''[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref name=RataseValitsus>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-blogi-ja-fotod-kaljulaid-kinnitas-kadriorus-ratase-uue-valitsuse-ametisse-ja-kutsub-koiki-votma-sadat-vihavaba-paeva?id=86009143 VIDEO, BLOGI ja FOTOD | Kaljulaid kinnitas Kadriorus Ratase uue valitsuse ametisse ja kutsub kõiki võtma sadat vihavaba päeva]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 24.04.2019</ref> |- | 15.–22. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,0''' | '''20,1''' | '''20,1''' | '''9,2''' | '''8,5''' | '''5,4''' | 2,6 | 0,9 | 0,7 | | 0,7 | | ≥1000 |- | 10.–15. apr 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6572204/ratase-uus-valitsus-alustab-tood-kumnendi-vaikseima-toetusega Ratase uus valitsus alustab tööd kümnendi väikseima toetusega]. [[Postimees]], 18.04.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''17,0''' | '''15,4''' | '''8,5''' | '''11,4''' | '''10,3''' | 2,7 | 1 | 1,1 | | – | | 1211 |- | 8.–15. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''19,4''' | '''18,0''' | '''7,3''' | '''10,1''' | '''5,9''' | 2,5 | 1,1 | 0,3 | | 0,5 | | ≥1000 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/930947/aprillis-langes-enim-ekre-toetus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''24''' | '''16''' | '''9''' | '''8''' | '''8''' | 2 | 1 | 1 | | – | | 1000 |- | 1.–8. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,4''' | '''22,5''' | '''14,8''' | '''11,6''' | '''8,0''' | 4,8 | 3,0 | 0,6 | 0,5 | | 0,7 | | ≥1000 |- | 25.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''20,5''' | '''19,1''' | '''9,0''' | '''10,1''' | '''5,5''' | 1,7 | 0,6 | 0,6 | | 0,4 | | ≥1000 |- | 18.–24. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''19,5''' | '''18,8''' | '''8,9''' | '''9,3''' | '''7,2''' | 2,1 | 0,6 | 0,9 | | 0,9 | | ≥1000 |- | 14.–21. märts 2019 | [https://poliitika.postimees.ee/6553777/langus-jatkub-keskerakond-kukkus-kolmandale-kohale?_ga=2.262394127.283908148.1552206963-193578162.1551723497 Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''17,2''' | '''18,2''' | '''7,2''' | '''10,8''' | '''9,6''' | 2,9 | 1,8 | 0,3 | | - | | 1214 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/921973/reformierakonna-edu-pusib-ka-parast-valimisi Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''21''' | '''11''' | '''9''' | '''5''' | 1 | 1 | 1 | | - | | 1004 |- | 11.–15. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,9''' | '''19,4''' | '''12,6''' | '''11,2''' | '''9,0''' | '''6,5''' | 1,7 | 1,8 | 0,6 | | 0,4 | | ≥1000 |- | 12.–13. märts 2019 | Kantar Emor<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Uuring: valijad eelistavad kõike muud kui Keskerakonna-EKRE-Isamaa liitu]. [[Postimees]], 14.03.2019</ref><ref>[https://poliitika.postimees.ee/6553777/langus-jatkub-keskerakond-kukkus-kolmandale-kohale Langus jätkub: Keskerakond kukkus kolmandale kohale]. [[Postimees]], 26.03.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''19,4''' | '''18,1''' | '''7,3''' | '''12,5''' | '''8,5''' | 2,9 | 0,9 | 0,3 | | - | | 752 |- |11. märts 2019|| colspan="11" |'''Algasid koalitsioonikõnelused Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel''' |- | 5.–11. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''21,2''' | '''18,1''' | '''11,4''' | '''9,1''' | 4,4 | 1,7 | 1,1 | 1,1 | | 0,1 | | ≥1000 |- style="background:#EFEFEF;" | '''3. märts 2019''' | '''[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html Valimistulemused]''' | align="center" style="background:#FEF4AE" | '''28,9''' | '''23,1''' | '''17,8''' | '''11,4''' | '''9,8''' | 4,4 | 1,8 | 1,2 | 1,2 | | 0,4 | | |- | Küsitlusperiood | Allikas | [[Eesti Reformierakond|Reform]] | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] | [[Eesti 200]] | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] | [[Elurikkuse Erakond|ERE]] | [[Eesti Vabaerakond|EVA]] | [[Eesti Tulevikuerakond|TULE]] | Muud | Valitsus | Valim |} ===Eelistused haridusrühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Alg- ja põhiharidus [[File:Põhiharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 32,7 | 9,9 | 4,1 | 4,9 | 1,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 22 | 12 | 7 | 23 | 0 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,7 | 25,3 | 25,9 | 6,0 | 3,7 | 9,1 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | style="background:#6495ED" | 24 | 3 | 10 | 19 | 2 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | 23,2 | style="background:#6495ED" | 33,2 | 4,0 | 4,0 | 8,1 | 1,9 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 15 | 12 | style="background:#6495ED" | 37 | 7 | 16 | 13 | 0 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 23,0 | style="background:#6495ED" | 30,4 | 6,5 | 3,6 | 12,6 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 29 | 21 | style="background:#6495ED" | 31 | 9 | 3 | 5 | 0 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 7,6 | 5,8 | 12,6 | 1,3 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 23 | 2 | 6 | 17 | 5 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,0 | 20,4 | style="background:#6495ED" | 35,4 | 6,8 | 6,9 | 13,3 | 2,3 |- | 13.– 21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 22 | style="background:#6495ED" | 34 | 11 | 3 | 6 | 6 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,8 | 22,4 | style="background:#6495ED" | 31,5 | 5,9 | 4,1 | 8,1 | 2,0 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | 33 | style="background:#6495ED" | 38 | 7 | 3 | 10 | 6 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 23,1 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 7,4 | 5,0 | 6,5 | 4,1 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | 19 | style="background:#6495ED" | 30 | 6 | 3 | 18 | 6 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 36,9 | 8,3 | 3,4 | 8,5 | 2,0 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 18 | style="background:#6495ED" | 29 | 5 | 3 | 8 | 11 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,4 | 26,1 | style="background:#6495ED" | 37,5 | 5,5 | 7,1 | 5,5 | 1,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 15 | style="background:#6495ED" | 38 | 8 | 3 | 10 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | 17,9 | style="background:#6495ED" | 32,0 | 5,2 | 9,4 | 5,6 | 1,8 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 3 | 27 | style="background:#6495ED" | 36 | 0 | 8 | 9 | 8 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | 22,8 | style="background:#6495ED" | 37,6 | 2,5 | 6,6 | 7,4 | 1,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#D3F2D0" | 29,7 | 27,6 | 4,2 | 3,2 | 7,7 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 27 | 27 | 3 | 2 | 2 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,6 | 21,3 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 2,9 | 8,2 | 7,0 | 3,0 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 22 | style="background:#6495ED" | 33 | 10 | 3 | 3 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,0 | 23,1 | style="background:#6495ED" | 26,7 | 3,6 | 5,0 | 8,9 | 1,9 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 28 | style="background:#6495ED" | 33 | 8 | 4 | 3 | 4 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | 20,7 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 4,9 | 4,2 | 5,2 | 4,7 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | 28 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 5 | 5 | 6 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 28,6 | 24,4 | 3,0 | 4,9 | 4,6 | 2,9 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 19 | 7 | 2 | 5 | 3 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 31,0 | 17,7 | 6,5 | 6,4 | 8,7 | 4,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 39 | 20 | 6 | 1 | 4 | 5 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#D3F2D0" | 29,8 | 18,8 | 6,1 | 5,0 | 9,4 | 1,1 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 16 | 10 | 5 | 8 | 0 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 19,8 | 5,4 | 5,2 | 9,3 | 6,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | 26 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 16 | 4 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,6 | 20,2 | 6,5 | 4,6 | 4,9 | 4,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 29 | style="background:#6495ED" | 30 | 5 | 3 | 5 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | style="background:#D3F2D0" | 38,1 | 20,2 | 2,0 | 9,6 | 4,1 | 3,3 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 24 | 9 | 2 | 9 | 8 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,4 | style="background:#D3F2D0" | 28,8 | 23,9 | 5,8 | 6,8 | 7,8 | 2,1 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 24 | 2 | 5 | 9 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 34,5 | 23,3 | 5,8 | 7,6 | 2,3 | 1,1 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#D3F2D0" | 28,7 | 18,9 | 8,2 | 5,7 | 5,3 | 4,0 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 16 | 3 | 6 | 6 | 6 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,1 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 21,1 | 5,5 | 6,5 | 2,1 | 1,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 4 | 2 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#D3F2D0" | 34,1 | 23,9 | 6,4 | 4,3 | 3,8 | 3,4 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 27 | style="background:#6495ED" | 28 | 0 | 7 | 0 | 0 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | style="background:#D3F2D0" | 35,1 | 22,8 | 4,1 | 8,2 | 4,0 | 4,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 32 | style="background:#6495ED" | 32 | 4 | 1 | 5 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,7 | style="background:#D3F2D0" | 26,2 | 25,6 | 5,5 | 5,2 | 7,7 | 4,1 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 21 | style="background:#6495ED" | 31 | 7 | 6 | 3 | 0 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 31,8 | 17,0 | 8,5 | 4,3 | 2,7 | 4,0 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 26 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 4 | 0 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#D3F2D0" | 26,4 | 19,0 | 7,5 | 10,4 | 3,0 | 6,2 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 23 | 21 | 5 | 14 | 0 | 5 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,2 | style="background:#D3F2D0" | 31,7 | 14,9 | 4,4 | 7,7 | 2,8 | 5,1 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 11 | 7 | 2 | 5 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,4 | style="background:#D3F2D0" | 30,5 | 22,7 | 4,5 | 3,1 | 4,2 | 4,0 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 28 | 25 | 2 | 6 | 2 | 2 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | style="background:#D3F2D0" | 36,4 | 22,4 | 3,5 | 4,4 | 1,9 | 4,2 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 27 | 7 | 5 | 0 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,0 | style="background:#D3F2D0" | 32,1 | 19,8 | 5,4 | 5,2 | 3,2 | 4,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 26 | 8 | 6 | 0 | 0 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 22,2 | 25,6 | 8,9 | 3,4 | 3,3 | 3,5 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 28,0 | 22,0 | 7,6 | 4,3 | 0,8 | 2,7 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 28 | style="background:#6495ED" | 34 | 5 | 4 | 0 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 22,3 | 24,3 | 6,0 | 7,1 | 3,0 | 3,5 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 30 | 10 | 5 | 5 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 27,1 | 22,3 | 7,4 | 5,5 | 3,1 | 3,4 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 21 | 7 | 6 | 5 | 0 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,5 | 25,6 | 19,8 | 9,9 | 5,4 | 5,2 | 3,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 0 | 0 |} ;Kesk-, keskeri- ja kutseharidus [[File:Keskharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,1 | 17,9 | 24,1 | 8,1 | 5,9 | 8,9 | 2,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 20 | 9 | 7 | 14 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 17,0 | 23,8 | 6,7 | 6,3 | 10,6 | 2,0 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 16 | 19 | 8 | 6 | 15 | 4 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 20,0 | 24,7 | 5,4 | 4,6 | 10,6 | 1,5 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 21 | 8 | 8 | 19 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 18,5 | 24,7 | 5,9 | 7,5 | 14,6 | 1,5 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 20 | 6 | 7 | 19 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,8 | style="background:#6495ED" | 25,4 | 7,3 | 6,6 | 17,0 | 1,6 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 7 | 8 | 18 | 4 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 26,8 | 7,1 | 6,7 | 14,2 | 1,5 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 6 | 16 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 22,3 | 21,9 | 8,1 | 6,1 | 13,5 | 2,1 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 7 | 7 | 18 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 23,2 | style="background:#6495ED" | 26,9 | 7,8 | 7,5 | 11,8 | 1,2 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 17 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 9 | 20 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 8,5 | 7,4 | 9,8 | 1,6 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 21 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 6 | 12 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,3 | 19,7 | style="background:#6495ED" | 27,8 | 7,6 | 7,3 | 10,9 | 2,3 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 6 | 14 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,7 | 25,2 | 6,6 | 6,4 | 11,2 | 2,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 19 | style="background:#6495ED" | 24 | 5 | 8 | 14 | 3 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 18,9 | 27,1 | 6,3 | 6,4 | 10,6 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 26,4 | 4,9 | 7,2 | 10,7 | 1,9 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 7 | 13 | 4 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 21,6 | 23,6 | 5,2 | 6,4 | 12,6 | 1,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 23 | 5 | 7 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,6 | 21,4 | 21,3 | 5,2 | 6,6 | 10,7 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 21 | style="background:#6495ED" | 27 | 5 | 5 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 20,5 | 22,4 | 5,8 | 6,0 | 10,5 | 2,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 22 | 6 | 7 | 15 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,1 | 20,2 | 22,5 | 5,0 | 4,8 | 10,8 | 1,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 18 | 23 | 6 | 7 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,0 | 21,8 | 20,8 | 6,0 | 6,0 | 13,5 | 1,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 20 | 18 | 8 | 8 | 14 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 22,8 | 17,0 | 5,6 | 7,4 | 15,0 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 9 | 20 | 2 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,9 | 23,9 | 17,7 | 5,8 | 6,5 | 11,5 | 2,3 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 17 | 6 | 9 | 10 | 3 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 22,1 | 19,3 | 5,8 | 7,7 | 8,0 | 2,4 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 6 | 7 | 9 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 22,8 | 17,7 | 5,5 | 8,2 | 7,3 | 2,6 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 25 | 18 | 4 | 9 | 7 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 23,5 | 19,7 | 5,0 | 7,2 | 6,5 | 2,4 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 23 | 5 | 9 | 7 | 3 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 24,2 | 19,9 | 5,1 | 7,5 | 6,0 | 2,7 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,4 | 26,5 | 20,2 | 4,9 | 8,1 | 6,8 | 2,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 28 | 19 | 4 | 5 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 27,3 | 18,2 | 5,3 | 6,6 | 7,0 | 2,3 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 17 | 7 | 5 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 26,1 | 18,6 | 4,8 | 7,3 | 6,1 | 2,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 7 | 7 | 11 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,6 | 28,0 | 18,3 | 5,6 | 6,2 | 8,0 | 1,8 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 22 | 5 | 8 | 12 | 2 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 21,0 | 20,7 | 7,2 | 7,8 | 7,4 | 1,8 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 5 | 8 | 8 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 23,3 | 16,0 | 6,4 | 8,6 | 6,8 | 3,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 21 | 7 | 9 | 7 | 2 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 23,7 | 17,4 | 6,0 | 9,4 | 5,5 | 2,8 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 5 | 8 | 6 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 26,4 | 17,4 | 6,6 | 8,9 | 4,6 | 2,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 21 | 4 | 8 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,4 | 25,4 | 18,2 | 7,0 | 7,5 | 4,4 | 2,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 20 | 8 | 9 | 6 | 4 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 22,7 | 18,8 | 8,2 | 6,4 | 5,8 | 3,6 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 21 | 21 | 6 | 9 | 5 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 23,0 | 19,0 | 7,6 | 8,4 | 3,9 | 1,9 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 24 | 18 | 6 | 6 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 20,7 | 17,2 | 7,7 | 8,2 | 4,0 | 2,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,4 | 23,4 | 21,1 | 7,9 | 9,5 | 4,1 | 2,4 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 20 | 21 | 9 | 11 | 3 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,7 | 22,8 | 20,4 | 9,3 | 10,7 | 4,1 | 2,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 19 | 12 | 11 | 3 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 20,3 | 21,4 | 8,7 | 8,6 | 5,8 | 3,1 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 26 | 19 | 9 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 20,3 | 21,2 | 9,7 | 8,7 | 5,6 | 1,7 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 24 | 9 | 7 | 5 | 1 |} ;Kõrgharidus [[File:Kõrgharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,4 | 15,8 | 11,7 | 6,2 | 8,5 | 13,6 | 1,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 15 | 12 | 8 | 10 | 15 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,2 | 11,2 | 9,8 | 6,1 | 10,1 | 18,2 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 11 | 6 | 9 | 20 | 2 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 12,1 | 12,8 | 5,9 | 9,6 | 20,9 | 2,1 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 15 | 9 | 6 | 9 | 26 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,9 | 10,9 | 12,7 | 4,6 | 8,7 | 24,6 | 1,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 14 | 9 | 6 | 11 | 23 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 14,4 | 10,0 | 7,2 | 10,9 | 25,9 | 1,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 13 | 9 | 11 | style="background:#DDA0DD | 28 | 3 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,8 | 18,6 | 14,3 | 6,1 | 9,8 | 23,1 | 1,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 14 | 14 | 7 | 8 | style="background:#DDA0DD | 32 | 3 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,4 | 15,9 | 13,5 | 8,0 | 9,7 | 22,9 | 0,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 17 | 5 | 12 | 21 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,2 | 18,6 | 12,5 | 8,5 | 13,1 | 21,8 | 2,0 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 17 | 11 | 7 | 13 | 18 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,1 | 17,8 | 12,4 | 6,9 | 11,4 | 21,8 | 1,7 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 16 | 7 | 12 | 14 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 16,7 | 13,3 | 6,7 | 12,4 | 17,6 | 2,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 11 | 16 | 6 | 8 | 21 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 13,3 | 12,4 | 5,7 | 10,9 | 17,9 | 2,8 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 10 | 5 | 10 | 23 | 5 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,4 | 10,8 | 14,9 | 7,0 | 8,8 | 18,5 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 13,1 | 13,8 | 6,7 | 11,1 | 17,4 | 2,2 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 14 | 7 | 13 | 17 | 1 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,5 | 13,6 | 11,6 | 6,2 | 10,0 | 17,3 | 1,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 14 | 12 | 6 | 12 | 24 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 16,1 | 9,9 | 7,1 | 8,7 | 19,4 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 11 | 12 | 5 | 12 | 16 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,1 | 18,6 | 9,5 | 6,0 | 6,8 | 15,5 | 2,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 15 | 11 | 6 | 13 | 18 | 2 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 12,6 | 12,3 | 6,7 | 9,2 | 18,1 | 1,8 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 11 | 12 | 6 | 9 | 19 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,3 | 14,4 | 11,0 | 4,4 | 9,7 | 19,6 | 2,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 14 | 14 | 3 | 11 | 16 | 5 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 15,4 | 7,6 | 7,1 | 10,4 | 22,7 | 2,7 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 12 | 4 | 11 | 21 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,8 | 14,6 | 6,7 | 5,7 | 13,0 | 19,4 | 2,5 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 12 | 8 | 6 | 12 | 21 | 5 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,9 | 17,4 | 9,4 | 5,1 | 13,2 | 11,3 | 2,7 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 23 | 11 | 3 | 14 | 6 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,9 | 17,1 | 9,6 | 5,0 | 11,4 | 10,8 | 2,7 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 20 | 9 | 5 | 18 | 12 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 16,9 | 8,1 | 6,0 | 11,1 | 12,8 | 1,5 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 11 | 6 | 14 | 12 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,7 | 17,2 | 10,3 | 6,6 | 12,3 | 10,5 | 2,2 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 18,9 | 10,3 | 5,4 | 10,4 | 12,7 | 1,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 9 | 2 | 13 | 13 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 18,4 | 10,0 | 6,0 | 11,9 | 12,5 | 2,9 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 22 | 7 | 3 | 13 | 13 | 4 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,0 | 18,7 | 10,0 | 6,6 | 10,0 | 10,9 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 19 | 14 | 8 | 9 | 13 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 18,7 | 10,7 | 6,3 | 10,9 | 10,8 | 2,4 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 11 | 8 | 15 | 14 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 17,1 | 8,3 | 6,2 | 11,9 | 12,1 | 3,6 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 5 | 17 | 13 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 16,3 | 9,6 | 6,3 | 12,9 | 10,9 | 2,7 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 11 | 6 | 14 | 12 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,9 | 17,1 | 7,8 | 6,8 | 13,1 | 8,1 | 3,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 11 | 4 | 15 | 5 | 1 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,6 | 16,8 | 9,6 | 8,0 | 11,5 | 4,9 | 2,9 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 17 | 9 | 4 | 17 | 8 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,7 | 17,4 | 10,4 | 6,2 | 10,4 | 7,2 | 2,1 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 24 | 7 | 5 | 10 | 11 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,5 | 17,4 | 10,1 | 6,9 | 12,2 | 5,9 | 1,9 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 19 | 14 | 7 | 10 | 6 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,8 | 18,0 | 8,5 | 7,6 | 14,6 | 5,2 | 2,7 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 15 | 10 | 7 | 14 | 8 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 47,8 | 11,0 | 7,9 | 10,0 | 13,7 | 5,0 | 2,2 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 15,3 | 10,0 | 7,8 | 16,4 | 7,0 | 2,8 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 6 | 8 | 14 | 7 | 2 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 14,2 | 9,6 | 10,0 | 14,0 | 8,1 | 2,6 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 10 | 10 | 11 | 10 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,7 | 16,4 | 10,5 | 10,1 | 10,6 | 7,0 | 2,4 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 17 | 9 | 10 | 10 | 10 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 18,1 | 10,1 | 10,1 | 12,5 | 7,0 | 1,5 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 11 | 16 | 14 | 6 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Eestlased [[File:Eestlaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 10,6 | 22,9 | 8,8 | 6,4 | 10,6 | 2,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 6 | 20 | 11 | 7 | 15 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 10,8 | 20,7 | 7,2 | 6,9 | 13,6 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 8 | 19 | 8 | 6 | 16 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,8 | 13,1 | 22,7 | 6,0 | 6,3 | 14,5 | 1,6 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 8 | 20 | 9 | 9 | 21 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 11,5 | 22,0 | 6,2 | 6,8 | 19,1 | 1,3 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 9 | 20 | 8 | 7 | 19 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 10,9 | 23,0 | 8,4 | 7,7 | 20,7 | 1,6 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 22 | 12 | 22 | 8 | 9 | style="background:#DDA0DD | 23 | 4 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,3 | 13,8 | style="background:#6495ED" | 26,2 | 7,6 | 7,5 | 18,5 | 1,5 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 12 | style="background:#6495ED" | 24 | 10 | 7 | 22 | 4 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 13,9 | 22,6 | 8,9 | 6,9 | 16,1 | 1,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 8 | 20 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | 13,7 | style="background:#6495ED" | 26,2 | 9,2 | 9,1 | 15,5 | 2,0 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 10 | 19 | 10 | 9 | 21 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | 11,7 | style="background:#6495ED" | 26,6 | 9,2 | 8,2 | 14,9 | 1,5 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 24 | 9 | 7 | 13 | 3 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 12,5 | 27,0 | 8,1 | 9,0 | 12,9 | 2,0 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 23 | 9 | 7 | 16 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 12,1 | 23,6 | 6,9 | 8,2 | 12,7 | 2,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 11 | 22 | 6 | 9 | 16 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 12,2 | 26,0 | 6,5 | 7,1 | 12,8 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,2 | 14,6 | 24,2 | 6,2 | 7,9 | 12,8 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 24 | 8 | 9 | 13 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,0 | 12,8 | 21,8 | 6,0 | 7,6 | 13,5 | 2,1 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 22 | 6 | 8 | 16 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,5 | 19,8 | 6,4 | 7,2 | 13,4 | 2,0 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 14 | 24 | 6 | 7 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 14,0 | 20,0 | 6,5 | 5,7 | 11,5 | 2,6 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 20 | 7 | 9 | 15 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 13,9 | 20,7 | 5,8 | 6,2 | 12,3 | 1,7 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 12 | 21 | 8 | 7 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 16,2 | 18,0 | 6,4 | 6,7 | 15,0 | 2,3 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 18 | 8 | 8 | 14 | 4 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,7 | 15,9 | 15,7 | 7,2 | 7,4 | 16,9 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 16 | 6 | 10 | 20 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 16,4 | 15,8 | 6,6 | 8,2 | 13,2 | 3,1 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 16 | 7 | 11 | 13 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,9 | 16,2 | 18,2 | 6,6 | 8,7 | 8,0 | 3,1 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 21 | 19 | 6 | 10 | 8 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 17,1 | 17,6 | 5,7 | 8,5 | 7,5 | 2,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 16 | 5 | 11 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 15,6 | 18,7 | 6,0 | 8,3 | 8,1 | 1,9 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 22 | 6 | 11 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 16,2 | 19,9 | 6,7 | 8,4 | 6,3 | 2,1 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 16,5 | 19,2 | 6,6 | 8,6 | 8,5 | 2,5 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 20 | 18 | 4 | 8 | 9 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 19,0 | 18,4 | 6,3 | 8,0 | 7,5 | 2,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 19 | 18 | 7 | 8 | 9 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,1 | 17,7 | 19,1 | 6,3 | 7,9 | 6,8 | 2,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 19 | 8 | 7 | 11 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 18,9 | 19,0 | 6,6 | 7,8 | 8,4 | 2,7 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 14 | 22 | 7 | 10 | 12 | 2 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,6 | 13,8 | 19,9 | 7,8 | 8,3 | 8,3 | 2,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 19 | 7 | 11 | 10 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,2 | 14,6 | 16,1 | 7,7 | 8,8 | 7,6 | 3,2 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 16 | 21 | 8 | 11 | 9 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 15,3 | 16,9 | 7,6 | 10,2 | 5,7 | 3,5 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 16 | 19 | 6 | 11 | 5 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,0 | 16,6 | 16,9 | 7,7 | 9,8 | 4,3 | 3,1 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 15 | 19 | 5 | 11 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,1 | 16,1 | 18,8 | 7,4 | 7,9 | 5,3 | 2,6 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 15 | 19 | 8 | 10 | 6 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,7 | 15,8 | 18,6 | 7,9 | 7,9 | 5,1 | 3,3 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 14 | 22 | 8 | 9 | 4 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,8 | 15,6 | 17,8 | 8,4 | 9,6 | 4,1 | 2,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 15 | 18 | 8 | 9 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,5 | 11,0 | 17,8 | 9,7 | 9,4 | 3,5 | 2,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,3 | 13,8 | 19,9 | 9,1 | 11,1 | 4,4 | 2,7 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 11 | 19 | 10 | 12 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 12,3 | 19,6 | 10,2 | 11,5 | 5,2 | 2,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 13 | 20 | 13 | 10 | 6 | 3 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 13,4 | 20,5 | 10,4 | 8,4 | 5,5 | 2,6 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 14 | 19 | 11 | 8 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 12,0 | 20,1 | 11,6 | 9,6 | 5,7 | 1,9 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 23 | 13 | 8 | 5 | 1 |} ;Mitte-eestlased [[File:Mitte-eestlaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | style="background:#D3F2D0" | 61,5 | 10,1 | 0,9 | 7,3 | 6,0 | 1,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 12 | 1 | 12 | 15 | 2 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | style="background:#D3F2D0" | 53,0 | 11,2 | 1,3 | 8,9 | 8,6 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 8 | 0 | 10 | 19 | 5 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | style="background:#D3F2D0" | 49,5 | 16,5 | 0,6 | 5,9 | 8,8 | 2,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 12 | 1 | 8 | 22 | 2 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,7 | style="background:#D3F2D0" | 45,3 | 17,4 | 1,7 | 10,4 | 10,2 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 7 | 0 | 12 | 18 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | style="background:#D3F2D0" | 58,0 | 13,4 | 0,7 | 8,8 | 10,8 | 2,1 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 11 | 1 | 12 | 14 | 3 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#D3F2D0" | 58,2 | 12,3 | 2,0 | 8,8 | 8,5 | 2,1 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 13 | 4 | 6 | 13 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 55,3 | 9,6 | 1,8 | 7,5 | 13,6 | 0,8 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 11 | 0 | 7 | 11 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | style="background:#D3F2D0" | 63,7 | 9,2 | 1,2 | 8,4 | 8,0 | 1,4 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 16 | 0 | 11 | 12 | 1 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | style="background:#D3F2D0" | 66,1 | 9,0 | 1,0 | 7,2 | 6,6 | 2,6 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 6 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 14 | 1 | 6 | 10 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,2 | style="background:#D3F2D0" | 58,5 | 11,7 | 1,0 | 8,5 | 8,5 | 2,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 21 | 0 | 3 | 11 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,4 | style="background:#D3F2D0" | 51,3 | 12,7 | 1,1 | 9,2 | 11,9 | 3,0 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 8 | style="background:#D3F2D0" | 49 | 15 | 0 | 6 | 16 | 1 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | style="background:#D3F2D0" | 44,6 | 15,2 | 3,2 | 7,9 | 12,5 | 1,9 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 11,5 | 0,5 | 8,3 | 10,2 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 18 | 0 | 5 | 17 | 2 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 55,0 | 11,6 | 0,9 | 9,3 | 12,9 | 1,3 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 14 | 0 | 9 | 9 | 1 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,1 | 9,3 | 1,1 | 6,4 | 12,9 | 1,1 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 17 | 1 | 5 | 13 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 54,3 | 13,4 | 1,1 | 7,9 | 10,6 | 1,4 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 18 | 1 | 8 | 17 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,0 | style="background:#D3F2D0" | 51,8 | 11,0 | 1,6 | 6,7 | 11,4 | 2,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 42 | 15 | 0 | 5 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | style="background:#D3F2D0" | 45,6 | 11,9 | 0,5 | 11,0 | 14,2 | 3,1 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 12 | 1 | 9 | 15 | 0 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | style="background:#D3F2D0" | 49,9 | 7,2 | 1,0 | 10,7 | 14,8 | 2,4 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 59 | 4 | 0 | 5 | 18 | 0 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 7,6 | 0,9 | 9,5 | 16,6 | 2,3 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 6 | 1 | 7 | 12 | 2 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#D3F2D0" | 55,7 | 5,2 | 0,7 | 10,4 | 11,7 | 1,6 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 12 | 1 | 2 | 6 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,5 | style="background:#D3F2D0" | 55,4 | 4,1 | 0,4 | 14,6 | 10,5 | 1,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 12 | 1 | 11 | 7 | 4 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 5,6 | 2,4 | 8,6 | 12,1 | 2,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 7 | 1 | 8 | 7 | 3 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | style="background:#D3F2D0" | 57,1 | 4,4 | 1,1 | 12,7 | 10,3 | 3,0 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,2 | style="background:#D3F2D0" | 63,5 | 5,2 | 0,4 | 7,9 | 7,9 | 2,2 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 59 | 5 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,7 | style="background:#D3F2D0" | 59,9 | 4,6 | 1,5 | 9,6 | 10,6 | 2,0 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 5 | 1 | 6 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | style="background:#D3F2D0" | 66,2 | 3,1 | 1,5 | 6,7 | 9,9 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 10 | 0 | 9 | 10 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,9 | style="background:#D3F2D0" | 62,8 | 4,3 | 0,4 | 9,5 | 7,5 | 1,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 60 | 9 | 0 | 7 | 10 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 5,0 | 0,5 | 10,9 | 12,1 | 2,9 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 5 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | style="background:#D3F2D0" | 63,0 | 3,5 | 1,2 | 12,2 | 6,5 | 3,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 3 | 0 | 6 | 4 | 1 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 57,5 | 2,5 | 0,7 | 13,3 | 7,3 | 3,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 64 | 7 | 1 | 6 | 3 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | style="background:#D3F2D0" | 64,3 | 1,7 | 1,5 | 8,3 | 5,1 | 2,6 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 64 | 6 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 64,2 | 3,5 | 0,5 | 7,2 | 5,4 | 2,8 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 7 | 1 | 5 | 10 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | style="background:#D3F2D0" | 66,0 | 5,5 | 1,7 | 8,1 | 5,6 | 2,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 57 | 6 | 0 | 8 | 8 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | style="background:#D3F2D0" | 64,3 | 4,5 | 0,9 | 11,0 | 4,7 | 1,5 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 57 | 5 | 0 | 8 | 7 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,9 | style="background:#D3F2D0" | 57,5 | 2,2 | 2,3 | 8,3 | 8,4 | 1,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,9 | 4,3 | 0,9 | 10,9 | 5,4 | 1,9 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 11 | 1 | 6 | 2 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,5 | style="background:#D3F2D0" | 63,7 | 4,7 | 2,5 | 9,8 | 5,1 | 2,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 8 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 4 | 0 | 10 | 5 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 62,4 | 5,8 | 1,0 | 8,6 | 5,8 | 2,3 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 3 | 2 | 7 | 5 | 1 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 66,1 | 2,6 | 0,3 | 8,3 | 7,3 | 1,5 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 4 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 10 | 3 | 10 | 3 | 1 |} ===Eelistused sugude kaupa=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Mehed [[File:Meeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 15,7 | 28,1 | 8,6 | 4,6 | 10,8 | 1,6 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | style="background:#6495ED" | 27 | 8 | 5 | 16 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 14,4 | 25,6 | 8,0 | 4,7 | 12,7 | 1,7 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 13 | 23 | 11 | 5 | 15 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 17,5 | 28,4 | 5,7 | 4,6 | 11,6 | 1,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 24 | 12 | style="background:#6495ED" | 27 | 10 | 7 | 15 | 3 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,5 | 13,9 | 27,0 | 6,4 | 5,4 | 16,8 | 1,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 17 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 5 | 20 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 15,1 | style="background:#6495ED" | 29,8 | 8,8 | 4,5 | 17,7 | 0,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 9 | 8 | 20 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,4 | 17,3 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 7,8 | 5,0 | 16,6 | 1,2 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | style="background:#6495ED" | 30 | 11 | 9 | 20 | 4 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | 16,8 | style="background:#6495ED" | 27,8 | 9,1 | 4,6 | 14,9 | 0,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 20 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 4 | 20 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 17,4 | style="background:#6495ED" | 31,6 | 8,4 | 6,3 | 14,0 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 16 | 23 | 7 | 5 | style="background:#DDA0DD | 25 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | 16,3 | style="background:#6495ED" | 32,2 | 8,6 | 5,5 | 13,4 | 1,3 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 15 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 6 | 15 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 15,9 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 8,0 | 6,5 | 12,2 | 1,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 14 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 3 | 17 | 1 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,7 | 13,9 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 7,4 | 5,7 | 13,1 | 1,6 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 15 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 5 | 18 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,0 | 14,3 | style="background:#6495ED" | 33,2 | 7,1 | 3,0 | 13,1 | 1,1 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,1 | 18,2 | style="background:#6495ED" | 31,1 | 6,0 | 4,9 | 11,9 | 1,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 16 | style="background:#6495ED" | 31 | 6 | 5 | 14 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | 13,2 | style="background:#6495ED" | 29,4 | 6,5 | 5,9 | 15,4 | 1,0 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 6 | 4 | 18 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 17,1 | 26,6 | 5,8 | 5,3 | 14,4 | 0,6 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 14 | style="background:#6495ED" | 29 | 6 | 3 | 14 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 16,3 | 25,3 | 6,6 | 4,1 | 11,6 | 2,2 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 8 | 5 | 16 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 14,8 | 28,5 | 6,8 | 4,2 | 12,9 | 0,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 12 | style="background:#6495ED" | 28 | 8 | 5 | 17 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,7 | 16,4 | 24,7 | 7,3 | 5,1 | 15,8 | 1,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 23 | 7 | 7 | 13 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 18,3 | 20,2 | 6,8 | 6,2 | 17,2 | 1,7 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 21 | style="background:#6495ED" | 22 | 5 | 7 | 19 | 2 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 17,3 | 20,7 | 6,5 | 5,8 | 14,5 | 2,9 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 21 | 6 | 6 | 11 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 18,8 | 22,3 | 6,4 | 6,0 | 8,9 | 1,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 22 | 5 | 5 | 8 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 19,6 | 21,5 | 5,2 | 5,9 | 8,6 | 2,7 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 22 | 5 | 9 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 19,7 | 21,7 | 5,7 | 5,2 | 10,4 | 1,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 21 | style="background:#6495ED" | 24 | 7 | 7 | 10 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 20,3 | 24,7 | 5,6 | 7,0 | 7,0 | 1,7 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 20,7 | 23,2 | 6,8 | 6,1 | 9,0 | 1,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 25 | 21 | 3 | 7 | 9 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,6 | 21,8 | 22,1 | 6,4 | 6,2 | 9,6 | 1,6 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 21 | 22 | 7 | 5 | 9 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 24,1 | 22,7 | 5,4 | 5,0 | 7,8 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 25 | 22 | 6 | 3 | 10 | 3 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 22,1 | 22,5 | 6,8 | 5,5 | 9,1 | 2,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 5 | 5 | 13 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,9 | 17,8 | 24,0 | 6,9 | 5,9 | 9,4 | 2,2 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 21 | 5 | 6 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 19,7 | 19,7 | 7,6 | 7,2 | 8,7 | 2,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 23 | 6 | 8 | 9 | 2 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 20,1 | 21,0 | 7,0 | 7,2 | 6,5 | 3,3 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 25 | 5 | 7 | 6 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 20,9 | 18,9 | 7,6 | 6,7 | 4,8 | 2,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 23 | 24 | 4 | 6 | 8 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 20,9 | 23,4 | 7,1 | 5,1 | 6,2 | 1,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 25 | 7 | 4 | 6 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 19,8 | 23,0 | 7,3 | 4,9 | 6,0 | 2,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 19 | 27 | 6 | 5 | 6 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 18,4 | 21,7 | 7,8 | 6,6 | 5,9 | 2,1 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 19 | 25 | 6 | 7 | 4 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,3 | 16,0 | 23,2 | 8,5 | 6,3 | 4,2 | 1,4 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 20,4 | 23,6 | 8,4 | 7,7 | 5,6 | 2,1 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 26 | 8 | 7 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 18,1 | 25,3 | 9,2 | 6,3 | 4,9 | 2,2 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 23 | 13 | 6 | 6 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 18,0 | 25,5 | 9,6 | 5,8 | 5,7 | 1,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 23 | 6 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 18,2 | 24,4 | 10,8 | 6,3 | 6,2 | 1,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | 20 | style="background:#6495ED" | 29 | 11 | 4 | 5 | 1 |} ;Naised [[File:Naiste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 19,5 | 15,4 | 6,9 | 8,1 | 9,2 | 2,1 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 10 | 10 | 11 | 14 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,7 | 18,0 | 14,1 | 5,0 | 9,3 | 13,1 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 11 | 3 | 9 | 19 | 4 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 18,0 | 16,6 | 5,0 | 7,6 | 15,6 | 1,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 25 | 18 | 11 | 5 | 10 | style="background:#DDA0DD | 26 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,4 | 18,8 | 16,6 | 4,8 | 9,0 | 18,5 | 1,6 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 19 | 13 | 4 | 10 | 18 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 20,3 | 14,4 | 6,0 | 10,8 | 20,5 | 2,3 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 14 | 5 | 10 | 21 | 5 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | style="background:#D3F2D0" | 23,6 | 19,0 | 5,9 | 10,0 | 17,3 | 2,0 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 14 | 7 | 9 | 20 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 23,4 | 14,1 | 6,6 | 9,1 | 16,5 | 2,4 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 7 | 11 | 17 | 3 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#D3F2D0" | 25,4 | 16,5 | 7,6 | 11,3 | 14,5 | 2,4 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 18 | 14 | 10 | 13 | 15 | 2 |- | 5. okt – 2 . nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,6 | 23,9 | 16,4 | 7,3 | 10,4 | 13,7 | 2,0 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 23 | 18 | 8 | 8 | 10 | 3 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,3 | 16,4 | 6,1 | 11,1 | 12,3 | 2,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 8 | 10 | 14 | 5 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 21,4 | 14,4 | 4,9 | 10,9 | 12,1 | 2,9 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 15 | 4 | 12 | 14 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 19,0 | 16,5 | 5,0 | 11,1 | 12,5 | 1,9 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 21,4 | 14,4 | 4,9 | 10,7 | 13,0 | 2,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 16 | 7 | 11 | 13 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 23,7 | 12,5 | 4,2 | 9,6 | 11,7 | 2,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 18 | 5 | 11 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 22,4 | 10,8 | 5,5 | 8,6 | 12,4 | 2,9 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 24 | 17 | 4 | 11 | 12 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,8 | 23,3 | 13,3 | 4,9 | 7,7 | 11,2 | 2,6 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 22 | 13 | 4 | 12 | 14 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,5 | 22,6 | 11,4 | 3,9 | 8,0 | 11,6 | 3,0 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 21 | 13 | 5 | 8 | 15 | 3 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,3 | 24,3 | 10,4 | 4,0 | 9,3 | 14,1 | 3,2 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 12 | 6 | 10 | 15 | 4 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,6 | 24,5 | 9,1 | 5,6 | 9,5 | 15,9 | 2,6 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 8 | 5 | 11 | 20 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 25,4 | 9,3 | 5,1 | 10,5 | 13,0 | 3,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 9 | 7 | 13 | 14 | 3 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 25,1 | 11,0 | 5,1 | 11,5 | 8,3 | 3,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 14 | 6 | 12 | 7 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 26,3 | 10,1 | 4,5 | 12,5 | 7,3 | 2,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 25 | 10 | 5 | 13 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,2 | 24,1 | 12,2 | 5,2 | 11,1 | 7,4 | 2,2 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 15 | 4 | 13 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,9 | 25,9 | 10,9 | 5,7 | 10,9 | 6,9 | 2,8 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 27,7 | 11,5 | 4,5 | 10,4 | 7,9 | 2,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 29 | 11 | 4 | 8 | 8 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,8 | 29,4 | 11,1 | 4,8 | 9,9 | 6,7 | 3,0 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 31 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 9 | 4 | 9 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,4 | 25,7 | 11,3 | 5,8 | 10,1 | 6,8 | 3,0 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 24 | 14 | 7 | 11 | 11 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 29,6 | 11,5 | 4,6 | 10,2 | 7,5 | 2,3 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 14 | 6 | 13 | 11 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,2 | 22,9 | 11,7 | 6,4 | 11,2 | 8,6 | 3,2 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 11 | 6 | 15 | 8 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 24,4 | 9,5 | 5,9 | 11,1 | 6,5 | 4,0 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 24 | 14 | 7 | 12 | 8 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 23,7 | 9,2 | 6,1 | 13,7 | 5,5 | 3,5 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 27 | 10 | 5 | 13 | 4 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,5 | 26,8 | 11,0 | 6,0 | 11,8 | 4,1 | 3,6 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 24 | 11 | 5 | 14 | 5 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,0 | 25,9 | 10,6 | 5,7 | 9,9 | 4,6 | 3,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 24 | 10 | 6 | 13 | 8 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 25,9 | 11,6 | 6,8 | 10,2 | 4,6 | 3,8 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 24 | 11 | 7 | 12 | 4 | 3 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 26,8 | 10,7 | 6,8 | 12,6 | 2,6 | 3,0 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 24 | 9 | 7 | 10 | 6 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 19,3 | 9,4 | 8,7 | 11,6 | 4,2 | 3,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 22,1 | 12,7 | 7,4 | 13,8 | 3,8 | 2,9 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 12 | 9 | 15 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,8 | 21,3 | 11,3 | 9,0 | 15,2 | 5,5 | 3,3 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 23 | 13 | 10 | 13 | 5 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,4 | 21,7 | 12,1 | 8,5 | 11,2 | 5,9 | 3,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 24 | 11 | 12 | 8 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 22,2 | 11,7 | 9,0 | 12,0 | 5,8 | 2,3 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 14 | 12 | 13 | 5 | 1 |} ===Eelistused vanuserühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). Noorim küsitletav vanuserühm on Norstatil ja Kantar Emoril 18–24-aastased, Turu-uuringute AS-il 15–24-aastased. Vanim küsitletav vanuserühm on Norstatil ja Turu-uuringute AS-il üle 75-aastased, Kantar Emoril 15–84-aastased. ;15(18)–24-aastased [[File:15(18)-25-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 13,5 | 16,1 | 10,6 | 8,1 | 20,2 | 5,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 9 | 18 | 5 | 12 | 22 | 6 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,3 | 4,4 | 17,5 | 7,3 | 13,9 | 22,3 | 6,7 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 9 | style="background:#6495ED" | 25 | 3 | 14 | 19 | 11 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,2 | 13,0 | 21,0 | 5,5 | 11,0 | 17,5 | 5,2 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 8 | 4 | 13 | 24 | 9 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 7,8 | 14,0 | 8,0 | 21,7 | 20,9 | 4,5 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 10 | 12 | 10 | 17 | 12 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,0 | 16,0 | 6,2 | 15,4 | style="background:#DDA0DD | 28,5 | 6,1 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 5 | 3 | 12 | style="background:#DDA0DD | 31 | 14 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 15,7 | 16,6 | 7,5 | 18,9 | style="background:#DDA0DD | 19,9 | 7,3 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 9 | 6 | style="background:#6495ED" | 24 | 9 | 18 | 19 | 15 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,5 | 13,2 | 12,7 | 6,0 | 13,2 | 19,7 | 7,7 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | 12 | 18 | 1 | 19 | style="background:#DDA0DD | 26 | 7 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | 18,7 | style="background:#6495ED" | 21,7 | 5,4 | 14,7 | 20,6 | 7,5 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | 12 | 18 | 1 | 14 | style="background:#DDA0DD | 27 | 10 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 12,4 | 16,9 | 5,1 | 14,8 | style="background:#DDA0DD | 22,2 | 6,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 19 | 11 | 16 | 5 | 18 | style="background:#DDA0DD | 19 | 10 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 7,0 | style="background:#6495ED" | 22,3 | 6,0 | 15,2 | 20,4 | 6,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 13 | 15 | 7 | 4 | style="background:#DDA0DD| 25 | 9 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 9,1 | 20,7 | 3,5 |style="background:#ff8484| 21,0 | 17,3 | 6,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 19 | 2 | 20 | 11 | 10 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,2 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 3,0 | 19,9 | 19,3 | 4,3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 8,0 | 17,0 | 3,2 | 18,3 | 17,9 | 4,6 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 18 | 1 | 15 | 18 | 9 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,0 | 9,3 | 13,1 | 4,4 | 16,5 | 19,3 | 7,9 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 19 | 6 | 14 | 18 | 8 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,4 | 8,5 | 15,8 | 2,9 | 16,0 | 17,2 | 5,5 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 6 | 19 | 3 | 8 | 19 | 11 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 9,3 | 13,0 | 1,5 | 12,6 | 20,4 | 11,1 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | 16 | style="background:#6495ED" | 24 | 2 | 12 | 21 | 8 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 13,6 | 9,3 | 4,0 | 14,8 | 16,2 | 7,4 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 9 | 12 | 0 | 14 | 22 | 6 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 10,4 | 11,7 | 3,8 | 19,9 | 15,1 | 9,6 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 13 | 0 | 16 | 14 | 7 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,3 | 10,3 | 13,9 | 4,4 | 17,5 | 17,0 | 7,1 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 18 | 11 | 3 | 15 | style="background:#DDA0DD | 23 | 7 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 11,4 | 9,5 | 4,7 | 16,0 | 13,5 | 10,6 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 13 | 14 | 0 | 18 | 6 | 11 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,0 | 10,9 | 13,0 | 6,2 | 18,1 | 9,3 | 7,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 13 | 11 | 4 | 10 | 21 | 6 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 11,8 | 9,2 | 3,5 | 15,9 | 9,7 | 7,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 7 | 15 | 12 | 4 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 11,0 | 17,8 | 5,4 | 11,3 | 13,0 | 4,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 17 | 2 | 22 | 7 | 7 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,7 | 15,4 | 14,8 | 4,4 | 14,3 | 6,6 | 7,3 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 12,1 | 14,0 | 3,1 | 16,3 | 9,6 | 10,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 21 | 11 | 0 | 15 | 12 | 5 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,1 | 13,4 | 14,1 | 6,8 | 12,3 | 6,9 | 6,6 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 15 | 4 | 17 | 11 | 6 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 12,7 | 13,0 | 6,0 | 15,0 | 4,7 | 11,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 15 | 10 | 3 | 14 | 11 | 7 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 11,8 | 12,8 | 3,5 | 12,5 | 12,2 | 10,6 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 23 | 0 | 11 | 10 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 10,5 | 10,9 | 4,4 | 16,4 | 10,9 | 8,0 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 10 | 13 | 5 | 15 | 11 | 9 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 17,4 | 8,3 | 6,7 | 13,5 | 7,9 | 9,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 21 | 19 | 6 | style="background:#ff8484 | 21 | 4 | 11 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 13,2 | 8,4 | 9,3 | 17,4 | 4,3 | 15,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 23 | 17 | 5 | 12 | 5 | 4 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,7 | 13,8 | 13,5 | 6,5 | 15,1 | 7,8 | 12,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 5 | 17 | 8 | 15 | 15 | 4 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 14,4 | 14,5 | 9,6 | 9,7 | 7,8 | 7,0 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 42 | 17 | 12 | 5 | 10 | 6 | 8 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,1 | 11,9 | 15,5 | 8,2 | 10,7 | 9,2 | 11,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 14 | 7 | 11 | 6 | 5 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 13,6 | 13,1 | 7,5 | 13,6 | 5,6 | 7,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 17 | 10 | 12 | 5 | 11 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 8,6 | 14,4 | 8,8 | 9,1 | 4,3 | 11,4 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 15,0 | 25,0 | 9,2 | 8,3 | 5,9 | 4,6 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 44 | 15 | 25 | 3 | 8 | 0 | 3 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 14,4 | 13,9 | 12,0 | 12,8 | 5,8 | 7,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 13 | 12 | 7 | 11 | 9 | 6 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 14,4 | 13,7 | 6,4 | 14,0 | 7,5 | 9,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 13 | 5 | 14 | 24 | 7 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 12,4 | 14,9 | 8,3 | 15,4 | 6,8 | 7,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 17 | 9 | 11 | 9 | 5 |} ;25–34-aastased [[File:25-34-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 14,7 | 17,8 | 6,8 | 10,3 | 15,0 | 2,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 21 | 7 | 12 | 19 | 2 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,8 | 10,2 | 17,3 | 5,3 | 8,8 | 19,7 | 2,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 16 | 4 | 16 | 21 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,2 | 12,0 | 20,4 | 3,3 | 6,7 | 20,5 | 2,7 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 8 | 23 | 5 | 13 | style="background:#DDA0DD | 24 | 3 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 10,6 | 20,0 | 3,6 | 6,4 | 25,3 | 2,1 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 17 | 14 | 8 | 11 | 17 | 5 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 12,4 | 22,2 | 5,3 | 10,0 | style="background:#DDA0DD | 26,0 | 2,8 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 4 | 9 | style="background:#DDA0DD | 28 | 6 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,1 | style="background:#6495ED" | 26,9 | 4,0 | 9,7 | 22,2 | 3,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 20 | 7 | 13 | style="background:#DDA0DD | 30 | 3 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 15,9 | 20,7 | 7,1 | 9,3 | style="background:#DDA0DD | 23,0 | 2,3 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 13 | style="background:#6495ED" | 24 | 5 | 7 | style="background:#DDA0DD | 24 | 3 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | 13,3 | 21,3 | 6,2 | 10,9 | style="background:#DDA0DD | 22,6 | 2,6 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 10 | 22 | 6 | 11 | style="background:#DDA0DD | 26 | 5 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,4 | 10,0 | 20,9 | 6,5 | 10,3 | 23,3 | 2,7 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 16 | style="background:#6495ED" | 22 | 8 | 10 | 17 | 4 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,1 | 14,3 | 20,0 | 4,9 | 13,4 | 18,4 | 2,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 12 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 10 | 18 | 6 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 8,6 | 16,2 | 4,5 | 10,8 | 22,7 | 4,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 10 | 14 | 3 | 13 | style="background:#DDA0DD | 27 | 7 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 12,0 | 19,4 | 3,2 | 10,7 | 21,4 | 3,4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 11,3 | 20,2 | 3,2 | 10,4 | 18,6 | 3,3 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 16 | 20 | 8 | 8 | style="background:#DDA0DD | 21 | 4 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,3 | 12,2 | 17,7 | 3,2 | 12,7 | 21,5 | 3,3 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 16 | 15 | 3 | 12 | style="background:#DDA0DD | 26 | 4 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 12,9 | 13,3 | 3,3 | 9,0 | 21,0 | 4,2 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 12 | 18 | 3 | 11 | style="background:#DDA0DD | 24 | 13 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,1 | 15,9 | 14,6 | 4,4 | 8,3 | 16,9 | 3,2 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 16 | 10 | 7 | 12 | style="background:#DDA0DD | 25 | 7 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,5 | 8,8 | 14,1 | 3,9 | 9,2 | 19,3 | 4,2 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 9 | 12 | 8 | 10 | 23 | 5 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 11,7 | 12,9 | 3,2 | 10,4 | 20,9 | 4,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 11 | 5 | 9 | 19 | 9 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,5 | 11,0 | 11,7 | 5,0 | 10,2 | 18,2 | 3,3 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 10 | 1 | 7 | 26 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,8 | 13,3 | 13,3 | 5,4 | 9,9 | 15,6 | 5,6 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 17 | 12 | 3 | 10 | 17 | 8 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 12,2 | 12,4 | 5,9 | 10,6 | 12,7 | 5,6 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 40 | 16 | 10 | 5 | 12 | 7 | 5 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 13,6 | 14,9 | 3,8 | 12,2 | 11,2 | 4,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 12 | 13 | 2 | 21 | 12 | 5 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,0 | 14,9 | 15,3 | 3,3 | 10,3 | 11,1 | 4,0 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 20 | 3 | 12 | 15 | 7 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 13,1 | 14,2 | 5,3 | 12,3 | 8,8 | 4,0 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 16,4 | 13,8 | 4,4 | 11,8 | 10,0 | 4,6 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 19 | 14 | 2 | 13 | 14 | 3 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 17,3 | 10,6 | 3,3 | 13,0 | 10,8 | 3,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 15 | 1 | 10 | 10 | 1 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 14,5 | 17,9 | 4,5 | 10,3 | 8,3 | 2,7 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 21 | 12 | 1 | 12 | 12 | 3 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 19,9 | 13,8 | 3,5 | 9,4 | 8,0 | 4,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 17 | 2 | 8 | 13 | 6 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 13,1 | 16,7 | 5,9 | 11,0 | 11,2 | 4,6 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 20 | 12 | 3 | 11 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,1 | 15,4 | 9,4 | 6,2 | 10,7 | 8,7 | 6,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 20 | 9 | 10 | 8 | 10 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 15,1 | 12,4 | 4,8 | 13,3 | 8,1 | 4,9 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 18 | 2 | 12 | 11 | 6 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,7 | 15,3 | 13,3 | 4,5 | 12,4 | 6,2 | 3,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 10 | 5 | 13 | 10 | 4 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,6 | 13,4 | 12,8 | 7,4 | 9,8 | 9,2 | 4,1 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 42 | 16 | 7 | 6 | 13 | 12 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 15,9 | 15,3 | 3,7 | 9,9 | 7,2 | 3,9 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 40 | 18 | 16 | 6 | 5 | 6 | 3 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,7 | 13,3 | 12,9 | 5,4 | 11,4 | 5,8 | 3,4 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 45 | 13 | 10 | 5 | 9 | 9 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,8 | 13,6 | 13,3 | 6,2 | 9,5 | 8,1 | 2,9 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,6 | 14,3 | 14,2 | 5,7 | 11,9 | 6,4 | 4,2 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 12 | 17 | 5 | 15 | 8 | 3 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,2 | 12,7 | 15,3 | 7,0 | 12,9 | 6,1 | 4,3 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 14 | 15 | 9 | 9 | 11 | 7 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,7 | 11,9 | 16,9 | 5,8 | 10,7 | 7,9 | 3,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 17 | 12 | 11 | 12 | 8 | 3 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 12,2 | 18,5 | 8,6 | 10,8 | 9,9 | 2,7 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 15 | 23 | 9 | 13 | 6 | 1 |} ;35–49-aastased [[File:35-49-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,3 | 13,7 | 23,8 | 5,8 | 4,6 | 9,5 | 2,1 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 13 | 9 | 8 | 13 | 4 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 12,9 | 18,5 | 6,0 | 7,2 | 13,5 | 1,2 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 19 | 15 | 8 | 3 | 16 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,2 | 11,9 | 22,0 | 6,3 | 6,7 | 16,5 | 2,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 18 | 7 | 11 | style="background:#DDA0DD | 24 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 13,0 | 21,1 | 5,7 | 6,3 | 18,5 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 17 | 4 | 8 | 21 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 12,9 | 22,0 | 6,5 | 8,1 | 21,6 | 1,4 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 21 | 7 | 8 | 20 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,4 | 16,1 | 23,2 | 7,5 | 7,0 | 19,7 | 0,7 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 20 | 23 | 4 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 2 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,9 | 16,4 | 21,7 | 8,3 | 5,4 | 16,3 | 1,2 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 4 | 7 | 21 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | 16,8 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 8,8 | 8,2 | 14,2 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 15 | 8 | 12 | 16 | 1 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,1 | 16,5 | 24,6 | 9,0 | 7,2 | 14,7 | 1,2 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 17 | 4 | 6 | 14 | 4 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 14,4 | 24,3 | 7,0 | 7,7 | 15,2 | 2,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 13 | 25 | 5 | 5 | 18 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 11,9 | 24,0 | 5,5 | 7,3 | 12,3 | 2,4 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 17 | style="background:#6495ED" | 25 | 5 | 6 | 13 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 11,2 | 25,8 | 5,3 | 5,7 | 12,9 | 0,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,5 | 15,4 | 22,7 | 4,7 | 7,9 | 12,6 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 14 | 26 | 2 | 6 | 15 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,6 | 13,9 | 20,2 | 5,9 | 7,1 | 13,4 | 0,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 22 | 4 | 6 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 14,1 | 20,0 | 5,8 | 6,7 | 14,8 | 1,2 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 13 | 24 | 2 | 7 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,8 | 13,7 | 18,1 | 6,4 | 5,4 | 12,4 | 1,1 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 15 | 22 | 4 | 7 | 17 | 1 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 12,4 | 19,2 | 5,4 | 6,5 | 14,3 | 0,7 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 13 | 19 | 7 | 6 | 16 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,0 | 13,6 | 20,2 | 6,4 | 7,4 | 16,6 | 0,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 17 | 6 | 8 | 9 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 15,3 | 15,1 | 6,5 | 7,6 | 17,2 | 2,3 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 12 | 6 | 10 | 21 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 16,3 | 13,9 | 5,3 | 9,4 | 14,0 | 2,5 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 14 | 15 | 7 | 10 | 18 | 2 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,2 | 15,6 | 15,3 | 4,4 | 9,3 | 8,2 | 2,5 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 26 | 17 | 2 | 12 | 7 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,0 | 17,0 | 15,9 | 5,1 | 9,4 | 8,2 | 1,4 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 14 | 6 | 8 | 11 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 16,2 | 15,6 | 5,2 | 7,5 | 10,7 | 1,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 23 | 15 | 6 | 9 | 9 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 17,3 | 19,0 | 5,4 | 9,4 | 7,0 | 1,4 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 17,9 | 16,3 | 6,5 | 7,5 | 9,9 | 1,2 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 13 | 3 | 8 | 12 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 19,6 | 16,3 | 5,6 | 7,0 | 9,1 | 2,2 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 21 | 8 | 10 | 7 | 11 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,0 | 21,8 | 14,5 | 5,9 | 6,9 | 9,9 | 1,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 17 | 17 | 4 | 8 | 10 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,1 | 20,7 | 16,7 | 6,0 | 8,2 | 8,7 | 1,3 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 18 | 7 | 12 | 13 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 16,4 | 17,2 | 6,3 | 9,0 | 8,8 | 1,5 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 6 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,4 | 16,9 | 13,3 | 6,8 | 8,4 | 9,0 | 1,9 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 18 | 15 | 5 | 10 | 7 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,7 | 15,4 | 13,3 | 6,3 | 11,2 | 7,9 | 2,6 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 16 | 4 | 12 | 4 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 44,5 | 17,4 | 14,8 | 5,4 | 8,6 | 4,2 | 2,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 23 | 19 | 4 | 10 | 4 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,1 | 18,0 | 15,1 | 5,3 | 7,3 | 5,3 | 1,7 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 18 | 11 | 8 | 7 | 2 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 44,6 | 14,6 | 14,6 | 7,0 | 7,7 | 5,8 | 2,7 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 24 | 4 | 8 | 5 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,4 | 14,9 | 16,2 | 6,8 | 8,9 | 6,4 | 2,7 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 20 | 17 | 6 | 6 | 5 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 49,6 | 11,4 | 13,1 | 7,6 | 10,7 | 3,3 | 1,7 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 17,9 | 17,4 | 7,0 | 10,8 | 5,6 | 2,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 15 | 12 | 12 | 6 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 14,7 | 20,5 | 7,9 | 11,0 | 6,9 | 2,1 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 19 | 8 | 13 | 6 | 3 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,9 | 13,4 | 18,5 | 9,3 | 8,8 | 7,4 | 2,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 20 | 8 | 4 | 5 | 3 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,6 | 14,1 | 18,6 | 9,4 | 9,4 | 6,4 | 1,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 13 | 27 | 17 | 6 | 4 | 1 |} ;50–64-aastased [[File:50-64-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 17,4 | 25,2 | 8,2 | 5,5 | 8,1 | 0,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 24 | 9 | 8 | 15 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 18,2 | 25,8 | 7,9 | 5,4 | 9,8 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 17 | 10 | 3 | 18 | 1 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 17,4 | 26,5 | 5,6 | 6,6 | 10,0 | 1,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 16 | 21 | 11 | 5 | 18 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | 15,9 | style="background:#6495ED" | 27,0 | 6,3 | 5,3 | 16,9 | 0,7 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | style="background:#6495ED" | 24 | 4 | 5 | 22 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#6495ED" | 26,3 | 10,3 | 5,9 | 14,9 | 0,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 22 | 10 | 8 | 15 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | 22,3 | style="background:#6495ED" | 25,5 | 7,6 | 5,0 | 15,8 | 0,6 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 9 | 6 | 17 | 2 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,3 | 19,1 | 24,3 | 8,6 | 6,3 | 14,9 | 0,6 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 19 | style="background:#6495ED" | 28 | 5 | 6 | 18 | 0 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | 22,6 | style="background:#6495ED" | 27,2 | 8,7 | 8,7 | 10,7 | 0,7 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 19 | style="background:#6495ED" | 25 | 6 | 6 | 20 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 23,0 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 9,6 | 5,6 | 8,6 | 0,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 19 | style="background:#6495ED" | 33 | 8 | 5 | 10 | 1 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 31,8 | 8,0 | 7,0 | 7,3 | 1,4 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 23 | 7 | 6 | 12 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 17,4 | 29,0 | 6,9 | 5,7 | 12,1 | 1,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 25 | 7 | 6 | 10 | 2 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 15,9 | 28,4 | 7,7 | 5,0 | 10,6 | 1,0 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 19,9 | style="background:#6495ED" | 26,4 | 6,8 | 6,7 | 11,1 | 1,4 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 16 | style="background:#6495ED" | 32 | 11 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 18,0 | 25,9 | 6,4 | 5,7 | 11,0 | 1,4 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 16 | style="background:#6495ED" | 27 | 6 | 7 | 14 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 20,3 | 22,4 | 5,6 | 7,1 | 13,3 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 28 | 7 | 5 | 10 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 20,6 | 25,1 | 5,7 | 6,0 | 11,4 | 2,4 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 17 | 24 | 6 | 9 | 14 | 2 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,2 | 18,7 | 27,7 | 5,3 | 6,2 | 12,2 | 1,9 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 17 | style="background:#6495ED" | 29 | 8 | 4 | 14 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 19,8 | 21,7 | 5,6 | 7,3 | 14,9 | 2,4 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 19 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 8 | 15 | 2 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 22,5 | 18,0 | 6,1 | 8,0 | 16,5 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 18 | 5 | 6 | 17 | 4 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,9 | 20,9 | 19,7 | 5,7 | 8,4 | 13,7 | 3,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 10 | 6 | 10 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 25,9 | 21,4 | 5,7 | 9,0 | 8,6 | 2,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 20 | 9 | 6 | 5 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 23,1 | 19,5 | 4,8 | 9,5 | 7,9 | 2,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 23 | 3 | 9 | 11 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 23,7 | 18,3 | 5,4 | 8,4 | 8,8 | 2,1 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 21 | 5 | 7 | 4 | 1 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,7 | 23,3 | 19,9 | 5,7 | 9,1 | 7,0 | 2,3 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 26,9 | 21,0 | 5,6 | 8,5 | 8,4 | 2,4 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 27 | 20 | 3 | 6 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 26,2 | 20,6 | 5,5 | 8,3 | 8,0 | 2,4 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 20 | 3 | 7 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 23,2 | 20,2 | 5,6 | 7,7 | 7,3 | 2,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 23 | 8 | 5 | 13 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | style="background:#D3F2D0" | 29,0 | 18,6 | 5,6 | 8,1 | 8,2 | 2,4 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 20 | style="background:#6495ED" | 30 | 4 | 8 | 9 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 22,1 | 20,2 | 6,6 | 8,7 | 9,0 | 2,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 23 | 4 | 6 | 4 | 1 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 23,0 | 19,6 | 6,7 | 9,3 | 7,5 | 3,2 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 26 | 2 | 6 | 9 | 1 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 22,1 | 19,0 | 6,5 | 10,7 | 5,9 | 3,4 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 22 | 4 | 7 | 3 | 1 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 23,3 | 15,9 | 6,7 | 9,5 | 4,4 | 3,0 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 26 | 21 | 2 | 7 | 6 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 23,8 | 20,9 | 6,3 | 7,8 | 5,3 | 2,6 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 22 | 21 | 6 | 9 | 5 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 25,4 | 21,4 | 7,0 | 7,9 | 5,2 | 3,2 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 25 | 18 | 7 | 10 | 4 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 21,5 | 20,3 | 7,3 | 9,8 | 4,2 | 2,6 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 22 | 22 | 6 | 8 | 3 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,5 | 19,4 | 18,4 | 8,6 | 9,3 | 4,2 | 2,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 22,2 | 22,5 | 7,8 | 11,1 | 4,6 | 2,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 23 | 17 | 8 | 9 | 2 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 20,8 | 19,3 | 9,0 | 11,3 | 5,2 | 2,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 21 | 14 | 7 | 2 | 1 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,5 | 23,8 | 21,9 | 9,0 | 8,8 | 5,8 | 2,9 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 14 | 9 | 8 | 10 | 10 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,7 | 21,4 | 17,9 | 9,8 | 9,4 | 6,0 | 1,8 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 22 | 8 | 6 | 6 | 2 |} ;65–74-aastased [[File:65-74-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 22,5 | 24,1 | 8,9 | 5,5 | 5,0 | 1,6 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 20 | 18 | 11 | 4 | 12 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 23,4 | 20,1 | 5,3 | 4,9 | 7,6 | 0,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 17 | 15 | 6 | 4 | 16 | 1 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 26,8 | 22,1 | 5,2 | 3,3 | 8,8 | 0,7 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 28 | 18 | 5 | 7 | 14 | 0 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 28,6 | 20,1 | 4,4 | 6,5 | 9,9 | 0,3 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 17 | 8 | 5 | 18 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 25,9 | 18,1 | 6,0 | 5,7 | 16,3 | 0,0 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 18 | 10 | 10 | 16 | 0 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | 26,0 | style="background:#6495ED" | 29,4 | 6,8 | 5,9 | 9,4 | 0,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 16 | 10 | 6 | 18 | 1 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 28,4 | 19,3 | 7,2 | 5,1 | 10,6 | 1,0 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 22 | 10 | 7 | 11 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 26,0 | 6,4 | 7,4 | 9,9 | 0,9 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 16 | 21 | 10 | 7 | 16 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,3 | style="background:#D3F2D0" | 34,4 | 24,2 | 6,3 | 5,3 | 5,1 | 0,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 26 | 7 | 6 | 7 | 0 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 33,0 | 24,0 | 7,0 | 5,1 | 7,1 | 0,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 23 | 11 | 7 | 10 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 31,0 | 23,5 | 9,2 | 5,5 | 3,5 | 0,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 4 | 6 | 19 | 0 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,6 | 23,7 | 27,1 | 8,6 | 4,3 | 7,3 | 0,4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#D3F2D0" | 34,1 | 23,3 | 5,8 | 2,5 | 8,4 | 1,3 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 19 | 7 | 8 | 13 | 0 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,2 | 29,8 | 21,6 | 4,6 | 3,6 | 8,9 | 0,4 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 22 | 5 | 4 | 10 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,1 | 18,7 | 6,0 | 4,5 | 5,7 | 0,7 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 5 | 4 | 0 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 27,5 | 23,9 | 5,6 | 7,0 | 4,7 | 0,7 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 28 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 20 | 6 | 3 | 9 | 0 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 23,9 | 4,2 | 3,5 | 7,7 | 0,2 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 19 | style="background:#6495ED" | 29 | 1 | 8 | 15 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,8 | 18,2 | 6,3 | 3,1 | 11,0 | 0,6 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 18 | 11 | 6 | 18 | 1 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 36,9 | 15,6 | 4,4 | 6,4 | 11,8 | 1,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 17 | 5 | 10 | 18 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#D3F2D0" | 36,7 | 17,0 | 4,8 | 5,4 | 12,7 | 0,7 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 20 | 5 | 7 | 14 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 32,9 | 19,2 | 4,8 | 7,2 | 5,2 | 0,7 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 30 | 6 | 2 | 5 | 0 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 38,8 | 13,8 | 4,7 | 7,5 | 5,9 | 1,4 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 21 | 4 | 9 | 4 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,6 | style="background:#D3F2D0" | 34,8 | 17,8 | 5,2 | 6,5 | 6,4 | 1,7 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 33 | 1 | 6 | 6 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,2 | style="background:#D3F2D0" | 33,8 | 17,2 | 6,2 | 7,5 | 4,7 | 0,5 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 20,1 | 4,5 | 7,8 | 6,2 | 1,0 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 34 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 20 | 2 | 1 | 7 | 0 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 35,3 | 16,8 | 7,0 | 7,9 | 8,5 | 0,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 27 | 23 | 6 | 4 | 4 | 0 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,9 | style="background:#D3F2D0" | 36,7 | 19,3 | 4,9 | 5,0 | 7,3 | 0,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 20 | 6 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | style="background:#D3F2D0" | 38,5 | 20,3 | 4,0 | 4,9 | 8,3 | 1,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 9 | 14 | 0 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | 30,1 | 22,0 | 7,6 | 8,0 | 6,2 | 1,0 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 19 | 4 | 10 | 9 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 35,2 | 15,4 | 5,2 | 8,8 | 6,6 | 1,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 24 | 7 | 10 | 8 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,7 | style="background:#D3F2D0" | 35,0 | 18,1 | 6,1 | 6,8 | 4,6 | 0,7 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 30 | 16 | 4 | 8 | 4 | 0 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,2 | 14,5 | 6,6 | 5,5 | 1,8 | 1,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 20 | 4 | 9 | 6 | 3 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 37,0 | 21,0 | 3,6 | 6,1 | 3,2 | 0,3 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 23 | 1 | 6 | 3 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,6 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 17,5 | 5,6 | 5,2 | 4,4 | 1,7 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 21 | 11 | 9 | 5 | 0 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | style="background:#D3F2D0" | 40,8 | 14,5 | 7,5 | 8,1 | 2,3 | 1,0 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 23 | 5 | 4 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 24,0 | 21,1 | 11,9 | 7,5 | 1,5 | 0,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,2 | style="background:#D3F2D0" | 29,9 | 15,5 | 10,0 | 9,5 | 3,2 | 1,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 15 | 10 | 5 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 28,7 | 17,7 | 8,3 | 10,6 | 3,2 | 1,6 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 39 | 17 | 11 | 11 | 5 | 1 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,9 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 16,5 | 8,6 | 9,8 | 5,5 | 1,3 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 13 | 6 | 6 | 6 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,6 | 29,3 | 18,4 | 7,0 | 8,5 | 3,2 | 0,3 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 9 | 8 | 4 | 0 |} ;Üle 75-aastased [[File:Üle 75-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 31,6 | 11,6 | 9,5 | 6,5 | 4,2 | 0,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 28 | 9 | 14 | 4 | 8 | 4 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 33,8 | 13,6 | 6,6 | 4,5 | 4,0 | 0,0 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 43 | 22 | 13 | 5 | 4 | 6 | 5 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,2 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 15,2 | 5,9 | 3,7 | 7,3 | 0,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 13 | 7 | 7 | 23 | 1 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 18,4 | 6,4 | 7,5 | 11,3 | 0,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 21 | 7 | 7 | 12 | 1 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,5 | style="background:#D3F2D0" | 38,2 | 17,1 | 8,6 | 4,0 | 16,2 | 0,0 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 23 | style="background:#6495ED" | 24 | 6 | 10 | 16 | 0 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 36,4 | 17,5 | 7,2 | 5,4 | 10,1 | 0,3 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 17 | 7 | 10 | 13 | 1 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#D3F2D0" | 36,3 | 17,0 | 8,0 | 5,8 | 6,3 | 0,5 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 11 | 15 | 7 | 9 | 0 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | style="background:#D3F2D0" | 41,2 | 12,0 | 11,3 | 5,2 | 6,4 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 8 | 21 | 9 | 13 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,4 | 19,2 | 8,9 | 8,2 | 4,9 | 0,9 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 23 | 17 | 16 | 4 | 11 | 0 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 21,1 | 9,8 | 6,7 | 2,9 | 0,0 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 10 | 7 | 12 | 0 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,1 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 11,9 | 7,2 | 6,1 | 3,0 | 0,3 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 14 | 7 | 5 | 15 | 2 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,8 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 21,7 | 7,9 | 3,3 | 4,0 | 0,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | style="background:#D3F2D0" | 37,7 | 19,8 | 9,0 | 5,0 | 5,3 | 0,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 18 | 10 | 14 | 6 | 0 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 38,2 | 17,5 | 5,9 | 4,1 | 5,5 | 0,6 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 14 | 11 | 7 | 7 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 15,4 | 6,5 | 4,0 | 3,9 | 0,6 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 41 | 16 | 11 | 7 | 8 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,5 | style="background:#D3F2D0" | 40,7 | 13,9 | 4,7 | 3,9 | 3,2 | 1,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 14 | 11 | 11 | 5 | 0 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 31,0 | style="background:#D3F2D0" | 42,0 | 13,6 | 5,9 | 2,4 | 3,4 | 1,1 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 14 | 12 | 4 | 6 | 0 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 45,8 | 9,9 | 6,7 | 3,8 | 6,2 | 0,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 10 | 8 | 6 | 12 | 1 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#D3F2D0" | 43,3 | 8,9 | 8,4 | 2,9 | 11,7 | 0,5 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 16 | 8 | 11 | 17 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 41,6 | 8,9 | 6,6 | 3,5 | 10,1 | 0,2 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 8 | 9 | 14 | 8 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | style="background:#D3F2D0" | 42,9 | 13,4 | 6,3 | 5,9 | 4,1 | 1,5 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | style="background:#D3F2D0" | 42 | 15 | 3 | 12 | 4 | 1 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 45,8 | 13,7 | 3,2 | 5,7 | 2,5 | 1,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 10 | 8 | 8 | 4 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#D3F2D0" | 38,6 | 14,8 | 8,5 | 5,7 | 5,0 | 0,3 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 40 | 13 | 10 | 12 | 11 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | style="background:#D3F2D0" | 49,3 | 14,2 | 5,8 | 3,6 | 4,0 | 0,9 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 42,8 | 13,8 | 7,9 | 5,4 | 3,3 | 0,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 14 | 8 | 6 | 0 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,5 | 15,9 | 4,3 | 2,9 | 2,0 | 0,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 10 | 9 | 3 | 6 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 13,2 | 9,3 | 3,8 | 2,8 | 0,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 14 | 15 | 6 | 10 | 0 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | style="background:#D3F2D0" | 39,7 | 16,0 | 8,6 | 7,9 | 5,9 | 0,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 10 | 15 | 8 | 13 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,8 | style="background:#D3F2D0" | 38,5 | 14,9 | 9,9 | 3,1 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 9 | 12 | 18 | 12 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#D3F2D0" | 34,3 | 16,1 | 6,7 | 8,3 | 4,8 | 2,5 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 16 | 12 | 14 | 9 | 0 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#D3F2D0" | 39,2 | 13,7 | 6,9 | 9,7 | 1,5 | 0,6 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 12 | 11 | 11 | 3 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | style="background:#D3F2D0" | 46,0 | 14,1 | 10,4 | 6,9 | 2,2 | 0,7 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 15 | 6 | 15 | 4 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,8 | style="background:#D3F2D0" | 44,4 | 12,7 | 5,0 | 4,8 | 0,8 | 1,7 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 5 | 10 | 8 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#D3F2D0" | 43,1 | 13,9 | 10,4 | 7,6 | 0,6 | 0,5 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 18 | 7 | 11 | 4 | 0 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | style="background:#D3F2D0" | 46,8 | 14,8 | 5,4 | 6,8 | 0,5 | 0,9 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 7 | 11 | 14 | 4 | 0 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,4 | 14,1 | 9,3 | 7,0 | 1,1 | 1,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,0 | style="background:#D3F2D0" | 33,8 | 10,0 | 11,2 | 13,6 | 0,7 | 1,1 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 15 | 6 | 12 | 0 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,1 | style="background:#D3F2D0" | 35,8 | 12,6 | 13,3 | 9,0 | 3,2 | 0,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 17 | 16 | 10 | 0 | 0 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,9 | 16,4 | 13,5 | 4,4 | 2,4 | 1,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 19 | 9 | 6 | 1 | 1 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 13,2 | 11,3 | 4,9 | 2,7 | 0,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 8 | 14 | 12 | 2 | 2 |} ==Erakondlikud välistused== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest seda parteid kindlasti ei valiks. Kõige sagedamini nimetatud erakonna tulemus on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:20px;" | Valim |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/1012779/uuring-suurim-potentsiaal-toetust-kasvatada-on-sotsidel-vaikseim-ekre-l Turu-uuringud] | 33 | 27 | '''56''' | – | – | 1014 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/1002700/video-erakondade-reitinguid-kommenteerisid-kivirahk-samost-ja-kook Turu-uuringud] | – | – | '''57''' | – | – | 1019 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/981977/teiste-eelistuste-poolest-on-valijate-lemmikud-eesti-200-ja-sotsid Turu-uuringud] | 30 | 30 | '''56''' | 13 | 18 | 1040 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/974225/juhan-kivirahk-reformierakonna-reiting-on-ulekaalukalt-suurim Turu-uuringud] | 32 | 29 | '''58''' | – | – | 1000 |} ==Eelistatud peaminister== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas näha peaministrina vastavat isikut. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Kaja Kallas]] ([[Reformierakond|RE]]) ! style="width:195px;" | [[Jüri Ratas]] ([[Keskerakond|KE]]) ! style="width:195px;" |[[Mart Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" |[[Martin Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" |[[Helir-Valdor Seeder]] ([[Erakond Isamaa|I]]) ! style="width:195px;" |[[Jevgeni Ossinovski]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Indrek Saar]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Lauri Läänemets]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Kristina Kallas]] ([[Eesti 200]]) ! style="width:195px;" |ei oska öelda |- | juuni 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/120021906/peaministriuuring-valitsuse-kukutajate-saavutus-kaja-kallase-toetus-kordas-hoopis-rekordit Turu-uuringud] | '''32''' | 22 | – | 12 | 5 | – | – | 2 | 5 | 22 |- | mai 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96650169/peaministriuuring-kaja-kallas-siseneb-valitsuskriisi-loppmangu-juri-ratasest-tugevamana Turu-uuringud] | '''28''' | 22 | – | 11 | 3 | – | – | 3 | 6 | 27 |- | aprill 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96433153/peaministriuuring-sojaprintsess-kaja-on-kolme-kuuga-end-madalseisust-rahva-lemmikuks-voidelnud Turu-uuringud] | '''27''' | 20 | – | 11 | 3 | – | – | 2 | 8 | 29 |- | märts 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96209427/peaministriuuring-putini-soja-moju-kaja-kallase-toetus-kasvas-juri-ratasega-vordseks Turu-uuringud] | 21 | '''22''' | – | 13 | 4 | – | – | 3 | 9 | 28 |- | veebr 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95971063/peaministriuuring-ultimaatumid-vahendasid-juri-ratase-toetust-kaja-kallase-reiting-kosus-pisut Turu-uuringud] | 16 | '''24''' | – | 14 | 4 | – | – | 4 | 11 | 27 |- | colspan="11" | [[SDE]] uueks juhiks sai [[Lauri Läänemets]]<ref>[https://www.err.ee/1608490418/sotsiaaldemokraadid-valisid-uueks-esimeheks-lauri-laanemetsa Sotsiaaldemokraadid valisid uueks esimeheks Lauri Läänemetsa]. [[ERR]], 5. veebruar 2022</ref> |- | jaan 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95725943/peaministriuuring-elektri-hinna-pohjustatud-vapustus-havitas-kaja-kallase-toetuse-peaminister-esikolmikust-valjas Turu-uuringud] | 10 | '''29''' | – | 14 | 3 | – | 3 | – | 12 | 29 |- | dets 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95372739/peaministriuuring-ratas-korjab-toetust-juurde-kallas-on-kehvas-naitajas-kinni Turu-uuringud] | 16 | '''28''' | – | 12 | 3 | – | 2 | – | 9 | 30 |- | nov 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95135999/peaministriuuring-kaja-kallase-toetusel-on-pohi-alt-usaldus-vajus-rekordmadalale Turu-uuringud] | 16 | '''25''' | – | 11 | 5 | – | 4 | – | 12 | 27 |- | okt 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94903929/peaministriuuring-valimiseelsest-otsustamatusest-valitsuses-voitis-martin-helme Turu-uuringud] | 19 | '''26''' | – | 14 | 4 | – | 2 | – | 8 | 27 |- | sept 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94641663/peaministriuuring-keeruline-suvelopp-rappis-erakonnajuhtide-toetust Turu-uuringud] | 19 | '''26''' | – | 12 | 3 | – | 3 | – | 8 | 28 |- | aug 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94331105/peaministriuuring-kahe-kallase-konkurentsis-kosub-kristina-toetus Turu-uuringud] | 18 | '''27''' | – | 12 | 4 | – | 4 | – | 9 | 27 |- | juuni 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93756733/peaministriuuring-juri-ratase-toetus-pudeneb-otse-martin-helme-sulle Turu-uuringud] | 20 | '''27''' | – | 12 | 4 | – | 3 | – | 6 | 28 |- | mai 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93465715/peaministriuuring-kritiseeritud-eelarvestrateegia-jattis-ratase-ja-kallase-vahekorra-samaks Turu-uuringud] | 21 | '''32''' | – | 10 | 2 | – | 3 | – | 6 | 26 |- | apr 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93174303/peaministriuuring-martin-helme-astus-jalle-ratase-kallase-esiduo-puudmisele-lahemale Turu-uuringud] | 22 | '''31''' | – | 13 | 3 | – | 3 | – | 5 | 23 |- | märts 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92912467/peaministriuuring-rahvas-igatseb-juba-ratast-tagasi Turu-uuringud] | 21 | '''32''' | – | 10 | 3 | – | 2 | – | 7 | 25 |- | veebr 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92625935/peaministriuuring-amet-toetas-reitingut-kaja-kallas-on-eelistatuim-valitsusjuht Turu-uuringud] | '''26''' | 23 | – | 11 | 3 | – | 3 | – | 8 | 26 |- | jaan 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92360391/peaministriuuring-juri-ratas-lopetab-hea-kuid-langustrendis-hindega Turu-uuringud] | 21 | '''28''' | – | 9 | 4 | – | 3 | – | 8 | 27 |- | dets 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91989467/peaministriuuring-kristina-kallas-pigistab-suurparteide-liidrite-toetust-vaiksemaks Turu-uuringud] | 19 | '''30''' | – | 9 | 2 | – | 4 | – | 10 | 26 |- |colspan="11" | Küsitlusse lisati parlamenti mittekuuluva erakonna [[Eesti 200]] juht [[Kristina Kallas]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/91989467/peaministriuuring-kristina-kallas-pigistab-suurparteide-liidrite-toetust-vaiksemaks PEAMINISTRIUURING | Kristina Kallas pigistab suurparteide liidrite toetust väiksemaks]. [[Eesti Päevaleht]], 16. detsember 2020</ref> |- | nov 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91682745/peaministriuuring-ratas-ja-kallas-pusivad-samal-tasemel-kas-valijad-on-neist-tudinenud Turu-uuringud] | 22 | '''33''' | – | 7 | 3 | – | 6 | – | – | 29 |- | okt 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91409745/peaministriuuring-pensionitous-ja-laenuraha-jagamine-ei-turgutanud-ratase-toetust Turu-uuringud] | 23 | '''32''' | – | 9 | 2 | – | 4 | – | – | 30 |- | sept 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91131249/peaministriuuring-indrek-saar-trugis-pildile-kas-sde-juht-vottis-teledopingut Turu-uuringud] | 23 | '''33''' | – | 8 | 3 | – | 7 | – | – | 26 |- | aug 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/90848655/peaministriuuring-suvi-on-kaja-kallase-toetuse-napiks-uhunud Turu-uuringud] | 20 | '''36''' | – | 9 | 1 | – | 4 | – | – | 30 |- | colspan="11" | [[EKRE]] uueks juhiks sai [[Martin Helme]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/90848655/peaministriuuring-suvi-on-kaja-kallase-toetuse-napiks-uhunud PEAMINISTRIUURING | Suvi on Kaja Kallase toetuse napiks uhunud]. [[Eesti Päevaleht]], 26. august 2020</ref> |- | juuni 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/90249227/peaministriuuring-ratase-toetus-vajub-kallase-oma-touseb Turu-uuringud] | 27 | '''34''' | 6 | – | 2 | – | 4 | – | – | 27 |- | mai 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89919985/peaministriuuring-eriolukord-kulmutas-poliitika-kas-jaa-purustab-ratas-kallas-voi-emb-kumb-helme Turu-uuringud] | 26 | '''36''' | 6 | – | 3 | – | 3 | – | – | 26 |- | apr 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89569607/peaministriuuring-ratase-toetus-jai-eriolukorra-ajal-samaks Turu-uuringud] | 24 | '''36''' | 8 | – | 3 | – | 4 | – | – | 25 |- | märts 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89315471/peaministriuuring-eriolukord-toukas-ratase-toetuse-taas-tousule Turu-uuringud] | 26 | '''36''' | 9 | – | 2 | – | 4 | – | – | 23 |- | veebr 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89012463/peaministriuuring-ratase-toetust-rasib-tosine-tagasilook-ida-virus-ja-vene-valijate-seas Turu-uuringud] | 27 | '''30''' | 9 | – | 3 | – | 4 | – | – | 27 |- | jaan 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88800969/peaministriuuring-kas-taandumisjutud-panid-mart-helme-toetajad-koonduma Turu-uuringud] | 24 | '''35''' | 9 | – | 4 | – | 4 | – | – | 24 |- | dets 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88363587/peaministriuuring-jarviku-lemetti-skandaal-varuplaan-ja-kasin-eelarve-ei-murendanud-ratase-toetust Turu-uuringud] | 25 | '''37''' | 6 | – | 2 | – | 4 | – | – | 26 |- | nov 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88058721/peaministriuuring-juri-ratase-sobivus-peaministriks-pustitas-rekordi Turu-uuringud] | 25 | '''36''' | 6 | – | 3 | – | 4 | – | – | 26 |- | okt 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87783479/peaministriuuring-oktoobris-on-ratase-ja-kallase-toetuse-vahe-vahenenud Turu-uuringud] | 30 | '''33''' | 7 | – | 4 | – | 5 | – | – | 21 |- | sept 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87481641/peaministriuuring-ratase-toetus-kosub-kallas-tammub-paigal Turu-uuringud] | 29 | '''34''' | 7 | – | 2 | – | 4 | – | – | 23 |- | aug 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87200643/keskerakonna-luupainaja-kallas-tallinnas-aina-populaarsem-venelased-lahkuvad-ratase-tagant Turu-uuringud] | 30 | '''32''' | 10 | – | 3 | – | 2 | – | – | 25 |- | colspan="11" | [[SDE]] uueks juhiks sai [[Indrek Saar]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/87200643/keskerakonna-luupainaja-kallas-tallinnas-aina-populaarsem-venelased-lahkuvad-ratase-tagant Keskerakonna luupainaja. Kallas Tallinnas aina populaarsem, venelased lahkuvad Ratase tagant]. [[Eesti Päevaleht]], 22. august 2019</ref> |- | juuni 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/86532997/valijad-jagavad-oma-armastust-ratasele-ja-kallasele-vordselt Turu-uuringud] | 27 | '''29''' | 8 | – | 4 | 4 | – | – | – | 28 |- | mai 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/86267247/kaja-kallase-populaarsus-peaministrikandidaadina-oli-ajutine Turu-uuringud] | 25 | '''34''' | 7 | – | 3 | 4 | – | – | – | 28 |- | apr 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/85945755/kaja-kallase-toetus-peaministrina-on-teinud-suure-huppe-juri-ratasest-mooda Turu-uuringud] | '''32''' | 31 | 6 | – | 4 | 2 | – | – | – | 25 |- |} ==Eelistatud valitsuskoalitsioon== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas seda koalitsiooni. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[Erakond Isamaa|Isamaa]] + [[SDE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] + [[EKRE]] + [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] + [[EKRE]] + [[SDE]] ! style="width:20px;" | Valim |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/1608630049/uuring-eelistatuim-koalitsioon-on-reformierakonna-isamaa-ja-sotside-liit Kantar Emor] | 8 | '''38''' | 19 | 3 | – | 1537 |- |3. juuni 2022|| colspan="11" |[[Keskerakond|Keskerakonna]] ministrid vabastati ametist, [[Reformierakond]] jäi valitsusse üksinda<ref name=KeskVälja /> |- | 18.–19. jaan 2022 | [https://www.inst.ee/uuringud/koalitsioonid-jaanuar Norstat] | 21 | '''26''' | 21 | 3 | 6 | 1000 |- | 7.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/1608365784/toetus-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsioonile-langes Norstat] | 24 | '''26''' | 18 | 5 | 6 | 1000 |- |26. jaan 2021|| colspan="11" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse<ref name=RefKeskValitsus /> |- | 13.–14. jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608073969/norstati-kusitlus-loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Norstat] | '''35''' | 23 | 18 | 2 | 5 | 500 |- |13. jaan 2021|| colspan="11" |[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Erakond Isamaa|Isamaa]] koalitsioon) astus tagasi<ref name=RatasTagasi /> |- | 16.–27. jaan 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88842145/koalitsiooniuuring-praegust-voimuliitu-toetab-koigest-veerand-valijaid Turu-uuringute AS] | 19 | 22 | '''25''' | 3 | 5 | 808 |- |24. apr 2019|| colspan="8" |[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] koalitsioon) kinnitati ametisse<ref name=RataseValitsus /> |- | 12.–13. märts 2019 | [https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Kantar Emor] | 28,5 | '''30,3''' | 24,1 | – | – | 752 |- | 5.–11. märts 2019 | [https://www.inst.ee/uudised/inimeste-esimene-eelistus-oleks-reformierakonna-ja-keskerakonna-moodustatud-koalitsioon Turu-uuringute AS] | '''37''' | 30 | 14 | 9 | 4 | 1003 |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] [[Kategooria:2020. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] mh9mj5q0pc3vng1ef4vk5o663bhebmv Mall:Tallinna linnavolinikud 10 590368 6164868 6160410 2022-07-21T11:11:47Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{navigeerimismall | päis = Tallinna linnavolinikud | sisu = [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1909)|1909]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|1913]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1917)|1917]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1919)|1919]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1921)|1921]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1924)|1924]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1927)|1927]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|1930]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1934)|1934]] • [[Tallinna linnavolinike loend (1939)|1939]] }} 4sd32rm4fzuaaytsnbekxfk7eebjxe2 Kasutaja:Saskiajarv 2 593473 6164566 5747426 2022-07-20T19:50:37Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:Koerte võime avastada vähki}} = Koerte võime avastada vähki = Koertel on võime lõhna järgi tuvastada inimestel [[Vähk|vähki]]. Pahaloomulised kasvajad eritavad aromaatseid ühendeid, mida koerad suudavad ära tunda uriinist või hingeõhust, sest nende lõhna retseptorid on 10 000 korda täpsemad kui inimeste omad. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sciencedaily.com/releases/2019/04/190408114304.htm|pealkiri=Study shows dogs can accurately sniff out cancer in blood|väljaanne=Experimental Biology|aeg=8.aprill 2019|vaadatud=08.11.2020}}</ref> Varajane vähituvastus võib kasa tuua uusi tervist ohustavaid tegureid. [[Kompuutertomograaf]], PET uuring, [[Magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograaf]] on väga täpsed, aga kallid ning toovad endaga kaasa ebavajalikke biopsiaid. KT uuringuga kaasneb vähi risk. Kui koerad suudaksid sajaprotsendiliselt tuvastada vähki ainult lõhna jägi biloogilistest proovidest, rajaks see uue tee varajasele diagnoosimisele. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Moser, E. & McCulloch, M. F|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1558787810000031?casa_token=gA2NxEsBiOsAAAAA:IHXwgvk1vAjhFvEhAywvtlcIToDvOlK-IfnWsUsJGXrQfBoxm-kxRNQpLkcXAhigfS6Pi59w_w#!|pealkiri=Canine scent detection of human cancers: A review of methods and accuracy|väljaanne=Journal of Veterinary Behavior|aeg=27.aprill 2010|vaadatud=08.11.2020}}</ref> === Taust ja tõestused === 1989.aastal avaldas [[The Lancet]] artikkli, kus oli haiguslugu naisest, kelle koer andis talle märku ebamäärasest laigust naise kehal. Arst diagnoosis hiljem naisel pahaloomulise [[Melanoom|melanoomi]]. Mitmeid sarnaseid juhtumeid on veel aset leidnud läbi aastate.<ref name=":0" /> 2010.aastal avaldati Journal of Veterinary Behavior teaduslikartikkel koerte võimest tuvastada erinevaid vähi tüüpe lõhna abil. Analüüsiv artikkel tõi välja, et koertel on küll võime tuvastada bioloogilistes proovides vähirakkude olemasolu, aga sama tulemuse annab ka patoloogilised uuringud. Täpsemalt tuleks uurida, milline bioloogiline proov annaks kõige efektiivsema tulemuse.<ref name=":0" /> [[The Huffington Post]] kirjutas 2015.aastal, et koerad suudavad tuvastada kopsu-, rinna- ja põievähki ning ka melaoomi.<ref>{{Netiviide|autor=Mosbergen, D|url=https://www.huffpost.com/entry/cancer-sniffing-dogs_n_55ed354de4b093be51bbc4bc|pealkiri='''Groundbreaking' Trial Will Test Cancer-Sniffing Dogs''|väljaanne=The Huffington Post|aeg=7.september 2015|vaadatud=08.11.2020}}</ref> 2016. aastal rääkis näitleja Shannen Doherthy, Entertainment Tonight intervjuus, et tema enda koer suutis tuvastada rinnavähi enne arste. <ref>{{Netiviide|autor=Saul, H|url=https://www.independent.co.uk/news/people/shannen-doherty-actress-dog-bowie-detected-her-cancer-doctors-diagnosed-it-a7169696.html|pealkiri=Shannen Doherty: Actress' dog Bowie 'detected her cancer' before doctors diagnosed it|väljaanne=Independent|aeg=3. august 2016|vaadatud=8.11.2020}}</ref> == Koerte õpetamine == Kautatakse erinevaid meetodeid, et koer suudaks luua seose pahaloomulise kasvaja lõhnaga ja sellest inimesele märku anda. Enim levinud treenimisviis on klikkeri kasutus maiustega. Koerale antakse nuusutada erinevaid lõhnu karpides või spetsiaalsetes kastikestes, siis igakord kui nuusutab vähiga lõhnastatud karpi saab ta kliki ja preemia. Vajadusel tehaks mitmeid kordusi ja aja jooksul lisatakse erinvaid lõhnu juurde, lisanduva ka käsklused ja võtme sõnad, mille järgi koer oskaks hiljem töötada.<ref>{{Netiviide|autor=Santo, K|url=https://www.akc.org/expert-advice/training/how-to-teach-your-dog-scent-work/|pealkiri=How to Teach Your Dog Scent Work at Home|väljaanne=|aeg=27.mai 2020|vaadatud=https://www.akc.org/expert-advice/training/how-to-teach-your-dog-scent-work/}}</ref> Preemiat ja tunnustust saab koer ainult siis, kui nuusutab vähirakkudega karpi. Lõpuks loob koer seose lõhna ja preemiate vahel ja see on looma jaoks justkui mäng, mitte kohustus. Treenimisel on ka oluline järjepidevus. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wagwalking.com/training/detect-cancer|pealkiri=How to Train Your Dog to Detect Cancer|väljaanne=|aeg=|vaadatud=08.11.2020}}</ref> == Vastandlik uuring == 25.mail 2012 avaldati artikkel ''What to make of Medical Dogs'', kus Peter Lipson lükkas ümber koerte suutlikust tuvastada vähki lõhna kaudu. Ühel pilootuuringul, mis tehniliselt tõestas potentsiaalset võimet koertel eristada vähi lõhna, ei leidnud faktilisi kinnitusi. Uuringus kasutatud testid ei olnud sertifitseeritud ning tulemusi ei saa kasutada faktide tõestamiseks. <ref>{{Netiviide|autor=Lipson, P|url=https://sciencebasedmedicine.org/what-to-make-of-medical-dogs/|pealkiri=What to make of Medical Dogs|väljaanne=|aeg=25.mai 2012|vaadatud=08.11.2020}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Koerad]] {{DEFAULTSORT:Koerte võime avastada vähki }} izq3n58394kkg53qslvfhvd8lmv1jub Koerte võime avastada vähki 0 593476 6164565 6161678 2022-07-20T19:50:34Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:Koerte võime avastada vähki}} '''Koertel on võime lõhna järgi tuvastada inimestel [[vähk]]i'''. Pahaloomulised kasvajad eritavad aromaatseid ühendeid, mille koerad tunnevad ära uriinist või hingeõhust, sest nende lõhnaretseptorid on 10 000 korda täpsemad kui inimeste omad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sciencedaily.com/releases/2019/04/190408114304.htm|pealkiri=Study shows dogs can accurately sniff out cancer in blood|väljaanne=Experimental Biology|aeg=8. aprill 2019|vaadatud=08.11.2020}}</ref> [[Kompuutertomograaf]], PET-uuring ja [[Magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograaf]] on väga täpsed, aga kallid ning toovad endaga kaasa ebavajalikke biopsiaid. Kompuutertomograafiauuringuga kaasneb vähirisk.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Kompuutertomograaf#KT_puudused|pealkiri=Kompuutertomograafia|väljaanne=Vikipeedia|aeg=|vaadatud=17.11.2020}}</ref> Kui koerad suudaksid sajaprotsendiliselt tuvastada vähki ainult lõhna järgi bioloogilistest proovidest, rajaks see uue tee varajasele diagnoosimisele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Moser, E. & McCulloch, M. F|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1558787810000031?casa_token=gA2NxEsBiOsAAAAA:IHXwgvk1vAjhFvEhAywvtlcIToDvOlK-IfnWsUsJGXrQfBoxm-kxRNQpLkcXAhigfS6Pi59w_w#!|pealkiri=Canine scent detection of human cancers: A review of methods and accuracy|väljaanne=Journal of Veterinary Behavior|aeg=27. aprill 2010|vaadatud=08.11.2020}}</ref> === Taust ja tõestused === 1989. aastal avaldas inglise eelretsenseeritav meditsiiniteemasid käsitlev aimeajakiri [[The Lancet]] artikli, kus oli haiguslugu naisest, kelle koer andis talle märku ebamäärasest laigust naise kehal. Arst diagnoosis naisel hiljem pahaloomulise [[melanoom]]i. Sarnaseid juhtumeid on veelgi teada.<ref name=":0" /> 2010. aastal avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas Journal of Veterinary Behavior artikkel koerte võimest tuvastada eri tüüpi vähki lõhna abil. Analüüsivas artiklis tõsteti esile, et koertel on küll võime tuvastada bioloogilistes proovides vähirakkude olemasolu, aga sama tulemuse annavad ka patoloogilised uuringud. Täpsemalt tuleks uurida, milline bioloogiline proov annab kõige efektiivsema tulemuse.<ref name=":0" /> Uudisteportaalis [[The Huffington Post]] kirjutati 2015. aastal, et koerad suudavad tuvastada kopsu-, rinna- ja põievähki ning melanoomi.<ref>{{Netiviide|autor=Mosbergen, D|url=https://www.huffpost.com/entry/cancer-sniffing-dogs_n_55ed354de4b093be51bbc4bc|pealkiri='''Groundbreaking' Trial Will Test Cancer-Sniffing Dogs''|väljaanne=The Huffington Post|aeg=7. september 2015|vaadatud=08.11.2020}}</ref> 2016. aastal rääkis näitleja Shannen Doherty telesaate "Entertainment Tonight" intervjuus, et koer suutis tuvastada tema rinnavähi enne arste.<ref>{{Netiviide|autor=Saul, H|url=https://www.independent.co.uk/news/people/shannen-doherty-actress-dog-bowie-detected-her-cancer-doctors-diagnosed-it-a7169696.html|pealkiri=Shannen Doherty: Actress' dog Bowie 'detected her cancer' before doctors diagnosed it|väljaanne=Independent|aeg=3. august 2016|vaadatud=8.11.2020}}</ref> == Koerte õpetamine == Selleks, et õpetada koerale looma seost pahaloomulise kasvaja ja lõhna vahel ning sellest inimesele märku andma, kasutatakse eri meetodeid. Levinuim treenimisviis on [[Klikker (loomade treenimise vahend)|klikkeri]] kasutus maiustega. Koerale antakse nuusutada erinevaid lõhnu karpides või spetsiaalsetes kastikestes ning iga kord, kui loom nuusutab vähiga lõhnastatud karpi, saab ta kliki ja preemia. Harjutust korratakse palju ning aja jooksul lisatakse uusi lõhnu, käsklusi ja võtmesõnu, mille järgi koer oskaks hiljem töötada.<ref>{{Netiviide|autor=Santo, K|url=https://www.akc.org/expert-advice/training/how-to-teach-your-dog-scent-work/|pealkiri=How to Teach Your Dog Scent Work at Home|väljaanne=|aeg=27. mai 2020|vaadatud=https://www.akc.org/expert-advice/training/how-to-teach-your-dog-scent-work/}}</ref> Tunnustust saab koer ainult siis, kui nuusutab vähirakkudega karpi, seega loob ta lõpuks seose lõhna ja preemia vahel. Harjutus on looma jaoks justkui mäng, mitte kohustus. Treenimisel on ka tähtis järjepidevus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wagwalking.com/training/detect-cancer|pealkiri=How to Train Your Dog to Detect Cancer|väljaanne=|aeg=|vaadatud=08.11.2020}}</ref> == Meditsiinis koera kaasamine vähi tuvastamisel == 2020. aasta aprillis avaldas Science Friday artikli "Sniffing out Hidden Cancer", kus uuriti munasarjavähki ja koerte võimet tuvastada haigus varem kui muude uuringutega. Munasarjavähki on väga raske tuvastada algstaadiumis, sest sümptomeid on keeruline siduda vähiga. Enamasti avastatakse munasarjavähk lõppstaadiumis, kus tervenemine on peaaegu võimatu. Kuna pahaloomulised kasvajad eritavad aromaatseid ühendeid, siis saab haiguse varajaseks tuvastamiseks kasutada treenitud vähituvastuskoeri. Artiklis selgus, et koerad on küll väga võimekad vähki tuvastama nii treeningul kui ka inimestel, aga see nõuab loomalt palju ja korraga suudab ta nuusutada väga vähe teste. Protsess on ajamahukas, seega ehitatakse masinat, mis oleks tuvastuselt sama võimekas kui koer. Praegu suudab süsteem tuvastada vähki 90–95% juhtudest.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Peterschmidt, D|url=https://methods.sciencefriday.com/cancer-dogs|pealkiri=Sniffing out hidden cancer|väljaanne=Science Friday|aeg=9. aprill 2020|vaadatud=14.11.202}}</ref> Koeri saab kasutada vähituvastusel ja tulemused on kvaliteetsed, aga parandada tuleks kvantitatiivset poolt. Loom väsib ja vajab kindla aja tagant pausi. Luues masina, mis suudab vähki tuvastada sama efektiivselt, saaks sellest probleemist lahti, sest masin jõuab analüüsida rohkem teste.<ref name=":1" /> == Vastandlik uuring == 25. mail 2012 avaldati artikkel "What to Make of Medical Dogs", kus Peter Lipson lükkas ümber väite, et koerad on võimelised tuvastama vähki lõhna kaudu. Üks juhtuuring, kus tehniliselt tõestati koerte potentsiaalset võimet eristada vähilõhna, ei saanud faktilist kinnitust. Uuringus kasutatud testid ei olnud sertifitseeritud ning tulemusi ei saa kasutada faktide tõestamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=Lipson, P|url=https://sciencebasedmedicine.org/what-to-make-of-medical-dogs/|pealkiri=What to make of Medical Dogs|väljaanne=|aeg=25. mai 2012|vaadatud=08.11.2020}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Koerad]] {{DEFAULTSORT:Koerte võime avastada vähki }} 7ei5ecbm37oraux3tyg1jwpjye31zf4 Koerad sõjas 0 593491 6164265 6130588 2022-07-20T16:58:43Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:U.S. Air Force military working dog Jackson sits on a U.S. Army M2A3 Bradley Fighting Vehicle before heading out on a mission in Kahn Bani Sahd, Iraq, Feb. 13, 2007.jpg|pisi|Belgia malinois Kahn Bani Sahdis, Iraak|316x316px]]Sõjakoertel on väga pikk ajalugu. Alates lahingukoolitustest kuni nende kasutamiseni skautide, valvurite ja jälitajatena on koerte kasutusviisid olnud erinevad ja mõned on tänapäeval sõjalises kasutuses jätkuvalt olemas.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Dogs_in_warfare|pealkiri=Dogs in warfare|väljaanne=Vikipeedia|aeg=|vaadatud=08.11.2020}}</ref>[[Fail:Garnisonen i Sør-Varanger dog.jpg|pisi|Koer õppusel]] Lisaks kõikidele headele omadustele, mis on koertel meeskonna liikmetena, on koerad võimelised rohkemaks. Neil on mitu korda parem nägemis- ja haistmisvõime kui inimestel. Koerad pääsevad sinna, kuhu sõdur ei pääse, ning suudavad vaenlase mittesurmava jõuga kiiremini alistada. Nende omaduste tõttu on moodsamad armeed koeri juba sajandeid edukalt koolitanud sõjaliste ülesannete täitmiseks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=The United States War Dogs Association|url=https://www.uswardogs.org/war-dog-history/types-war-dogs/|pealkiri=Types of War Dogs|väljaanne=uswardogs|aeg=|vaadatud=08.11.2020|arhiivimisaeg=12.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112030826/https://www.uswardogs.org/war-dog-history/types-war-dogs/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:History of Egypt, Chaldea, Syria, Babylonia and Assyria (1903) (14783417153).jpg|pisi|Lahing Kimmeria ratsaväe ja nende sõjakoertega, kujutatud Ponticu plaadil]] Sõjakoeri on kasutanud [[egiptlased]], [[kreeklased]], [[pärslased]], [[sarmaatlased]], [[bagandad]], alaanid, [[slaavlased]], britid ja [[roomlased]]. Kreeklaste ja roomlaste seas kasutati koeri tavaliselt valvurite või patrullidena, aga neid võeti mõnikord ka lahingusse kaasa. Kõige varajasem märgitud koerte kasutus sõjategevuses oli 600 aastat enne Kristust. Hilisantiikajal kasutas [[Attila|Attilla]] molosser koeri oma kampaaniates. Sõjakoerte järglaste kinkimist peeti Euroopa ülemklassides sobivaks märgiks kogu keskaja vältel. Teised tsivilisatsioonid kasutasid soomustatud koeri haagissuvilate kaitsmiseks või vaenlaste ründamiseks. Hiljem kasutas Preisimaa kuningas ja väejuht [[Friedrich Suur]] koeri käskjalana seitsmeaastase sõja ajal Venemaaga. Ka Napoleon kasutas oma kampaaniate ajal koeri. Prantsusmaal kasutati koeri kuni 1770. aastani, et kaitsta mereväe rajatisi. Esimest korda kasutati koeri ametlikult sõjalistel eesmärkidel USA-s Seminolide sõdade ajal. Ameerika kodusõjas kasutati hagijaid valvamisel, sõnumite saatmiseks ja vangide kaitsmiseks. Kindral Granti sõnul hävitasid lõunaosa verekoerad liitude vägesid, sest neid oli koolitatud meeste jahiks. Koeri kasutati maskottidena ka Ameerika Esimese maailmasõja propagandas ja värbamisplakatitel.<ref name=":0" /> === Koerte kasutamine I maailmasõjas === Koeri kasutati paljudes erinevates ülesannetes: läänerinde kaevikutes valvekoertena, pakkloomadena, hoiatuskoertena, käskjalgkoertena ja päästekoertena. Koeri õpetati sõduriga kaasas käima ja urisema, kui märgati liikumist. Eelistati [[Dobermann|dobermann pinšer]] tõugu koeri. Skaudikoerad liikusid sõduritega jalgsi, patrullides neid eespoolt, sest nemad suutsid vaenlase lõhna tunda 1000 meetri kauguselt. Päästekoertele õpetati lahinguväljal haavatuid ja hukkunuid üles leidma. Koerad olid varustatud haavatute abistamiseks meditsiinivarustusega. Nad olid koolitatud haavatu juurde jääma. Sõjas kandsid koerad Punase Risti kaelarihmu või mantleid. Kui sakslased võtsid sõjas kasutusele gaasi, õpetati koeri gaasi avastama ja vägesid hoiatama, et sõdurid kasutaksid gaasimaske. Eesliinil oli keeruline sidet luua ning koerad pakkusid üksuste vahel usaldusväärset ja kiiret suhtlust. Koerad ei olnud snaipritele nii suureks sihtmärgiks ja võisid käia üle keerulise maastiku. Lisaks oli koera roll sõjas pakkuda sõduritele seltskonda, just nende psühholoogilise mõju pärast.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=B. R. Jones|url=https://www.massey.ac.nz/massey/fms/Colleges/College%20of%20Sciences/IVABS/working-dogs/Dogs%20in%20Warfare%20-%20Boyd%20Jones.pdf?C09724BDB0946F0F727EDD69A5643A6E|pealkiri=On the history of dogs in warfare|väljaanne=Massey|aeg=|vaadatud=08.11.2020}}</ref> === Koerte kasutamise II maailmasõjas === Teises maailmasõjas pöördusid koerad taas tegutsema. Venemaa ja Saksamaa vahelises sõjas olid koerad varustatud miinidega, mis plahvatasid magneetiliselt, kui koerad olid jooksnud Saksa tankide alla. Koeri koolitati Nõukogude tankidega, seega ei eristanud nad väga palju Saksa tanke Vene omadest. Lisaks jooksid nad paljudel juhtudel tankide kõrval, seega polnud see tõhus strateegia. Nõukogude armee kasutas lahingus haavatud sõdurite abistamiseks koeri, kes lohistasid haavatuid kelkudel lumes. [[Samojeedi koer|Samojeedi koerad]] olid talvel kasulikud kelkude veoks. Koeri kasutati turvaülesannete täitmiseks, näiteks varitsuste, relvavarude või vaenlaste avastamiseks. Tuvastuskoeri koolitati miinide avastamiseks. Sakslased kasutasid sõja ajal koeri koonduslaagrites ja sõjavangilaagrites. Enamikul armeedest olid laagrite või varustuse jälgimiseks valvurid või valvekoerad. Koeri kasutati ka sakslaste ja jaapanlaste poolt põgenenud vangide jälitamiseks. Ameerika Ühendriikide merekorpus kasutas Vaikse ookeani piirkonnas Ameerika inimeste poolt annetatud koeri, et aidata tagasi võtta saari, mis oli okupeeritud Jaapani vägede poolt. Koeri kasutati vahipostidel ja džunglis vaenlaste jälitamiseks. Kõik tõud olid selleks kõlblikud, kuid üldiselt eelistati [[Dobermann|dobermanni]] ja [[Saksa lambakoer]]A.<ref name=":2" /> Teise maailmasõja alguses, kui Kvartmeistri korpus hakkas armee jaoks koeri koolitama, võeti vastu üle kolmekümne tõu. Hiljem, kui oli rohkem kogemusi, kitsendati loetelu viieks: [[saksa lambakoer]], [[belgia lambakoer]], [[Dobermann|dobermanni pinšer]], [[farmikollid]] ja [[Hiidšnautser|hiidšnautserid]]. Tagasilükatud tõugude hulka kuulusid dogid, keda oli suuruse tõttu raske treenida, ja jahikoerad, kuna teiste loomade lõhnad hajutasid nende tähelepanu.<ref name=":1" /> == Ajatelg == Koeri on sõjategevuses kasutanud paljud tsivilisatsioonid. Sõjategevuse arenedes on nende otstarve oluliselt muutunud. Seitsmenda sajandi keskpaik enne Kristust: Vana-Kreeka sõjas olid ratsanikuga kaasas sõjakoer ja oda kandev saatja. Esmalt vabastati koerad, sellele järgnes odade rünnak ja seejärel ratsaväelased. * '''490 aastat eKr''' – [[Maratoni lahing|Maratoni lahingus]] osalesid koerad koos juhiga ja järgnesid neile igale poole. * '''480 aastat eKr''' – Pärsia kuningas [[Xerxes I]] saatis Kreekasse sisse tungides linna tohutult India hagijaid. * '''281 aastat eKr''' – Lysimachus tapeti Corupediumi lahingu ajal ja tema keha avastati säilinult lahinguväljal, mille kõrval valvas tema ustav koer. * '''231 aastat eKr''' – Rooma konsul Marcus Pomponius Matho juhatas Rooma leegionid läbi Sardiinia sisemaa. Elanikud kasutasid koobastesse varjuda püüdnud põliselanike jahtimiseks Itaaliast pärit koeri. * '''120 aastat eKr''' – Arverni kuningas Bituito ründas väikest roomlaste väge, kasutades selleks ainult oma armees olnud koeri. * '''16. sajand''' – Hispaania konkistadoorid kasutasid laialdaselt mastifeid ja teisi suuri koeratõuge indiaanlaste vastu. * '''1914–1918''' – koeri kasutati erinevate jõudude poolt tähtsate sõnumite edastamiseks, sõja käigus sai miljon koera surma. I maailmasõjas oli [[bullterjer]] Stubby kõige tuntum sõjakoer ja ainuke koer, keda nomineeriti ja edutati seersandiks teenistusülesannete täitmise eest. Väidetavalt on ta aidanud ka kinni püüda Saksa spiooni. Temast sai [[Georgetowni Ülikool|Georgetowni Ülikooli]] maskott. Teine koer, kes oli I maailmasõjas kuulus, oli Rags. * '''1941–1945''' – Nõukogude Liit kasutas vähese eduga lõhkeaineid, mida koerad kandsid, Saksa tankide vastu. Koeri treeniti lõhkeaineid tankide, soomustatud sõidukite ja teiste sõjaliste sihtmärkide juurde kandma. * '''1943–1945''' – Ameerika Ühendriikide merejalavägi kasutas koeri Vaikse Ookeani saartel sõjas Jaapani vastu. Selle aja jooksul sai dobermannist merejalaväe esinduskoer. Kõiki koeratõuge oli võimalik treenida nn Vaikse Ookeani sõjakoerteks. Sõjast naasnud 549 koerast ainult 4 võisid naasta tsiviilellu. Paljud koerad läksid koju koos nende sõjaaegsete omanikega. II maailmasõjas oli kõige pärjatum koer Chips. * '''1966–1973''' – umbes 5000 sõjakoera teenis Vietnami sõjas ja umbes 10 000 Ameerika Ühendriikide sõdurit teenisid koerajuhina. 232 sõjakoera ja 295 USA [[koerajuht]]i hukkusid sõja käigus. Umbes 200 koera elasid Vietnami sõja üle ning nad määrati teistesse Ameerika Ühendriikide välisbaasidesse. Ülejäänud koerad jäeti maha või eutaneeriti. * '''2011''' – Ameerika Ühendriikide Merevägi SEAL kasutas [[Belgia lambakoer|Belgia lambakoera]] nimega Cairo operatsioonis, mis tappis [[Osama bin Laden|Osama bin Ladeni]]. * '''2019''' – Ameerika Ühendriigid kasutasid isast [[Belgia lambakoer|Belgia lambakoera]] nimega Conan Barisha haarangus. * '''2020''' – demokraatliku senaatori Richard Blumenthali arust tuleks Ameerika Ühendriikide sõjaväe koertena kasutada Euroopa tõugude asemel Ameerika Ühendriikide koeratõuge. Tema arust on Ameerika tõuaretajad vajalikud lähitulevikus, kuna nõudlus koertele on suurenenud.<ref name=":0" /> == Kasutus == [[Fail:SP4 Bealock and scout dog Chief.jpg|pisi|USA armee sõdur ja Saksa lambakoera skautkoer Chief Vietnamis]] Erinevaid tõuge kasutatakse erinevateks ülesanneteks. Paljud sõjas olevate koerte rollid on vananenud ja neid enam ei kasutata, kuid sõjakoera kontseptsioon püsib siiski veel tänapäevases sõjas.<ref name=":0" /> === Võitlemine === Iidsetel aegadel saadeti suured mastifi- või molossi-tüüpi koeratõud terava kaelarihmaga või soomusrüüga lahingusse, et vaenlasi rünnata. Seda strateegiat kasutasid erinevad tsivilisatsioonid, näiteks roomlased ja kreeklased. Tänapäeval kasutavad sõjaväelased koeri vaenlaste ründamiseks. USA sõjaväe SOCOM-i väed kasutavad koeri põgenevate vaenlaste või vangide tabamiseks või inimsõduritele liiga raskete või ohtlike alade otsimiseks. [[Fail:Working dog in Afghanistan, wearing a bulletproof vest, being trained-hires.jpg|pisi|243x243px|Sõjaväe töökoer Afganistanis väljaõppel]] Teise maailmasõja ajal prooviti programmi, mida soovitas üks Šveitsi kodanik, kes elas New Mexicos Santa Fe linnas. William A. Prestre tegi ettepaneku kasutada Jaapani sõdurite tapmiseks suuri koeri. Ta veenis sõjaväge rentima kogu Mississippi saare väljaõppe korraldamiseks. Seal lootis armee välja õpetada koguni kaks miljonit koera. Ideeks oli alguses saartele maandumis laevaga sisse tungida, vabastades Jaapani kaitsjate vastu tuhandeid koeri, millele järgnesid väed. Üks suurimaid probleeme oli Jaapani sõdurite hankimine, kellega koos koeri koolitada, sest Jaapani sõdureid tabati vähe. Lõpuks läksid Jaapani-Ameerika sõdurid vabatahtlikult õppusele. Teine suur probleem oli koertega: kas nad olid liiga kuulekad, ei kuuletunud ranna ületamise koolitusele või kohkusid tulekahjude ees. Pärast miljonite dollarite kulutamist ebaselgete tulemuste tõttu loobuti programmist. Alates 1930. aastatest on Nõukogude Liit kasutanud koeri tankitõrjeks. Varasematele tankitõrjekoertele kinnitati külge miinid ning neid õpetati vaenlaste tankide alla jooksma, kus miinid lõhkesid automaatselt. Koeri treeniti aga statsionaarsete Vene tankidega ja nad jooksid liikuvate tankide alla väga harva. Kui kohal olid nii Vene kui ka Saksa tankid, jooksid koerad hoopis tuttavate Vene tankide poole.<ref name=":0" /> === Logistika ja kommunikatsioon === [[Fail:The Battle of Frontiers, August-september 1914 Q70232.jpg|pisi|244x244px|Piirilahing 1914. aastal]] Umbes Esimese maailmasõja puhkemise ajal kasutasid paljud Euroopa kogukonnad koeri väikeste piimakärude vedamiseks ja teisteks sarnasteks ülesanneteks. 1914. aasta augustis kasutas Belgia armee koeri, et saada relvad ja haavatud inimesed vankrite peale. Iga kuulipilduja või laskemoona vankri tõmbamiseks kasutati kahte tugevat ja kuulekat Belgia mastifit. Kuna koerad olid odavamalt nii ostmishinna kui söögi poolest, osutusid koerad sõjas tule all kasutamiseks kasulikumaks kui pakihobused. Koerad eemaldati ametlikult sõjaväe kasutusest 1916. aasta detsembris, aga enne läks mitu kuud, et koerad asendada täielikult hobusekärude ja mootorsõidukitega Esimese maailmasõja alguses oli prantslastel 250 koera. Ka Hollandi armee lasi I maailmasõja lõpuks treenida sadu koeri. [[Punaarmee]] kasutas II maailmasõja ajal koeri haavatud meeste vedamiseks abipunktidesse. Koerad sobisid hästi koormate vedamiseks üle lume ja läbi kraatrite. Koeri kasutati sõjas sageli sõnumite edastamiseks. Nad liikusid vaikselt ühe koerajuhi juurest teise juurde. Selleks oli vaja koera, kes oleks kahele peremehele väga lojaalne, vastasel juhul ei edasta koer sõnumit kas õigeaegselt või üldse. Mõned sõnumikoerad tegelesid ka muude suhtlustöödega, näiteks tõmbasid nad telefoniliine ühest kohast teise. Kahekilost [[Yorkshire terjer|Jorkširi terjerit]] Smokyt kasutati telegraafijuhtme vedamiseks, et tagada side sõdurite vahel, ilma et nad peaksid sattuma tulejoonele.<ref name=":0" /> === Maskotid === Koeri kasutati sageli väeosade üksuste maskottidena. Maskott võib olla ohvitseri koer, kelle üksus on otsustanud endale võtta või mõni nende töötav koer. Mõned mereväe koerad, nagu Sinbad ja Judy, olid teenistuskoerad. Mõned üksused valivad oma maskottideks kindlat tüüpi koeratõud. Maskoti olemasolu oli mõeldud moraali tõstmiseks ja paljusid maskotte kasutati I maailmasõja kaevikutes. Selle näiteks võiks olla Ameerika Ühendriikide armee seersant Stubby.<ref name=":0" /> === Meditsiinilised uuringud === Teises maailmasõjas olid koerad peamised loomad, keda kasutati meditsiinilisteks uuringuteks. Loomkatsed võimaldasid arstidel katsetada uusi ravimeid ilma, et peaks inimelusid ohtu seadma. Ameerika Ühendriikide valitsus kuulutas meditsiinilistes uuringutes osalenud koerad kangelasteks. [[Külm sõda]] tekitas Ameerika Ühendriikide loomkatsete eetika üle tuliseid arutelusid, mis olid eelkõige suunatud koerte käitumisele II maailmasõjas. 1966. aastal tulid selles valdkonnas suured reformid seoses laboratoorsete loomade heaolu seaduse vastuvõtmisega.<ref name=":0" /> === Tuvastamine ja jälgimine === Koeri kasutati miinide leidmiseks. Nad ei osutunud sõjatingimustes kuigi tõhusaks. [[Meremiin|Meremiine]] otsivaid koeri treeniti maapinna all olevate elektrijuhtmetega. Juhtmed šokeerisid koeri, õpetades neile, et mulla all varitseb oht. Hiljem istutati miinid maa sisse ja koolitati koera selle olemasolust märku andma. Kuigi koerad leidsid miinid tõhusalt üles, osutus see ülesanne koertele nii stressirohkeks, et nad suutsid korraga töötada vaid 20–30 minutit. Nende koerte eluiga ei olnud pikk. Koeri on ajalooliselt paljudel juhtudel kasutatud ka põgenike ja vaenlaste vägede jälitamiseks. Nemad kasutasid lõhna jälitamisel oma haistmisoskust, mitte ei hoiatanud esmasel lõhna haistmisel koerajuhti.<ref name=":0" /> === Jälituskoerad === [[Fail:Marine-war-dogs.jpg|pisi|Koerte viimine rindele 1943. aastal Bougainville'is]] Mõned koerad on õpetatud vaikselt leidma erinevaid lõkse ja varjatud vaenlaseid, näiteks [[Snaiper|snaipreid]]. Koerte terav haistmis- ja kuulmismeel on ohu korral palju tõhusamad kui inimestel. Jälituskoerad peavad olema targad ja vaiksed.<ref name=":1" /> Nad suudavad vaenlaseid või ohtu tuvastada 1000 jardi kauguselt, mis on inimeste meeltega võrreldes tõhusam. Ameerika Ühendriigid kasutasid jälituskoeri II maailmasõjas Koreas ja Vietnamis varitsuste, relvade või vee all peituvate vaenlaste avastamiseks.<ref name=":0" /> === Valvekoerad === Valvekoer on üks vanimatest sõjakoerte kasutusalasid, kui koeri kasutati laagrite või muude tähtsate alade kaitseks nii öösel kui ka päeval. Võõra kohaloleku eest hoiatasid koerad valvureid urisemise või haukumisega. Külma sõja ajal kasutas Ameerika sõjavägi valvekoerte meeskondi väljaspool tuumarelvade hoiualasid. Vietnamis viidi läbi valvekoerte testprogramm, mis käivitati kaks päeva pärast [[Việt Cộng|Vietcongi]] edukat rünnakut Da Nangi lennubaasile 1. juulil 1965. Nelikümmend koertega tiimi saadeti neljaks kuuks Vietnami, meeskonnad paigutati kuulipildujate tornide ja punkrite ette. Sissetungijate avastamine tõi kaasa suure lisavägede väljasaatmise. Katse oli edukas, seega naasid koerajuhid Ameerika Ühendriikidesse ning koerad määrati uutele juhtidele. Õhujõud hakkasid koertega meeskondi saatma kõikidesse Vietnami ja Tai baasidesse. Ameerika baasi kerkimine Vietnamis lõi suured koerte sektsioonid USA Lõuna-Aasia baasides. 467 koera saadeti Bien Hoa, Binh Thuy, Cam Ranh, Bay, Da Nang, Nha Trang, Tuy Hoa, Phù Cát, Phan Rang, Tan Son Nhut ja Pleiku õhuväe baasidesse. Esimese aasta jooksul olid juba mitmed baasirünnakud peatatud, kuna vastased avastati tänu koertega tiimidele. Kinni püütud vietkong rääkis hirmust ja austusest, mis tal nende koerte vastu oli. Valvurkoerte edukust näitas vähene vastaste poolt baasikaitsest läbimurdmine. Ameerika Ühendriikide Sõjakoerteühing hindas, et sõjakoerad päästsid üle 10 000 ameeriklase elu Vietnamis. Valvurkoeri kasutati ka jalaväes, merejalaväes ja mereväes, et kaitsta suurte baaside perimeetreid.<ref name=":0" /> === Tunnelikoerad === Vietnamis oli tunnelikoerte eriülesanne avastada ja leida vietkongide poolt ära kasutatud tunneleid. Tunnelite rajajad kartsid koeri ja kasutasid erinevaid taktikaid koerte segadusse ajamiseks. Näiteks nad pesid ennast spetsiaalse seebiga ja katsid õhuavad ameeriklastelt võetud särkidega, et koerad ei tunneks nende lõhna.<ref name=":1" /> == Tänapäevane kasutus == [[Fail:K-9 Andy.jpg|pisi|249x249px|USA armee sõjaväe töökoer Iraagis]] Kaasaegseid sõjaväe rollis olevaid koeri nimetatakse sageli [[Politseikoer|politseikoeraks]] või Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis sõjaväe töökoeraks (MWD) või K-9. 2011. aastal osales Iraagi ja Afganistani konfliktides aktiivselt 600 Ameerika Ühendriikide sõjaväe töökoera. Tavaliselt kasutatakse politseioperatsioonides [[Saksa lambakoer|Saksa lambakoera]], aga viimastel aastatel on kasutatud ka väiksemaid, teravama lõhnatajuga ja patrullimise ning õiguskaitseorganite jaoks vastupidavamaid tõuge, näiteks [[Belgia lambakoer|Belgia]] ja [[Hollandi lambakoer|Hollandi lambakoeri]].<ref name=":0" /> Need koeratõud on valitud sellepärast, sest nad on nutikad, agressiivsed, lojaalsed ja sportlikud. Saksa lambakoerad on eelistatud standardtõuna nende ainulaadsete omaduste kombinatsiooni tõttu. Lambakoerad on intelligentsed, usaldusväärsed, kergesti treenitavad, mõõdukalt agressiivsed ja suudavad hõlpsasti kohaneda kõikide kliimatingimustega. Kuigi paljudel koeratõugudel on mõned või enamus neist tunnustest, omab lambakoer kõige paremini kõiki neid jooni.<ref name=":1" /> Kõik tänapäeval kasutatavad sõjaväe töökoerad pannakse pärast väljaõpet paari ühe koerajuhiga. Koerajuht jääb koera partneriks tavaliselt aastaks või natuke kauemaks. [[Fail:Aviators performs medevac training, military working dogs climb to new heights 150724-A-AB123-004.jpg|pisi|273x273px|Sõjaväe töökoer kaitseprillidega]] Uuemad koerte taktikalised vestid on varustatud kaamerate ja vastupidavate mikrofonidega, mis võimaldavad koertel heli ja visuaalset teavet oma juhtidele edastada. 1970. aastatel kasutasid Ameerika Ühendriikide õhujõud üle 1600 koera. Tänapäeval on see arv vähenenud 530-ni. Need koerad on koolitatud Lacklandi Õhujõudude Baasis, mis on ainus Ameerika Ühendriikide rajatis, kus koolitatakse praegu koeri sõjaliseks kasutamiseks. Koertele on tulnud kasulikud muudatused seadusandluses. Enne 2000. aastat tuli vanemad sõjakoerad eutaneerida. Uus seadus lubab aga pensionile jäänud sõjakoerad adopteerida. Üks märkimisväärne juhtum oli töökoer Lex, kelle juht tapeti Iraagis. Sõjakoertele on pühendatud arvukalt mälestusmärke nende hulgas March Field Museum Riverside, Californias, jalaväe koolis Fort Benningis Georgias, mereväe hoones Guamis, koopiatena Tennessee Veterinaarmeditsiini Ülikoolis Knoxville'is ja Alabama Sõjakoerte mälestusmärk Alabamas.<ref name=":0" /> === Korrakaitse === [[Fail:MWD HMX-1.jpg|pisi|274x274px|Pagasi kontrollimine enne lennukile laadimist]] Sõjaväepolitsei teenistuses on koerad osutunud mitmekülgseteks ja lojaalseteks. Koeri kasutatakse jälitustegevuseks, nad ajavad jälge, suudavad leida jälitatavaid, kui nood on varjunud ja valvavad kuni nad tabatakse. Koerad on koolitatud käituma agressiivselt, kui nende juhti rünnatakse, aga samas mitte reageerima kui juht selleks käsku ei anna. Paljud politseikoerad on samuti treenitud kurjategijate tabamiseks.<ref name=":0" /> === Narkootikumide ja lõhkeainete tuvastamine === Sõjaväe töökoerad suudavad nuuskida välja hoolimata varjamise püüdlusest psühhoaktiivseid aineid. Kui nad on koolitatud välja nende ainete avastamiseks, haistavad töökoerad ka väikeseid ainekoguseid, isegi kui aine on suletud pakis. Narkootikumide leidmiseks koolitatud koeri kasutatakse tavaliselt pardale minekul sadamates, lennujaamades, kontrollpunktides ja muudes kohtades, kus on vajadus turvalisuse järele. Sõjaväe töökoeri saab koolitada ka lõhkeainete avastamiseks. Nagu narkootikumidega, suudavad koolitatud sõjaväe koerad tuvastada väheses koguses mitmesuguseid lõhkeaineid. Need koerad suudavad pommide avastamisel saavutada enam kui 98% edukuse.<ref name=":0" /> === Hirmutamine === [[Fail:Abu Ghraib 56.jpg|pisi|220x220px|USA sõdur hirmutab koeraga kinnipeetud vangi (oranžis kombinesoonis) Abu Ghraibi vanglas]] Sõjaväe töökoerte kasutamine Ameerika Ühendriikides vangide suhtes hiljutiste Afganistani ja Iraagi sõdade ajal on olnud vastuoluline. '''Iraagi sõda''' – Ameerika Ühendriigid on Iraagi vanglas kasutanud vangide hirmutamiseks koeri. Abu Ghraibi vangide väärkohtlemise paljastusele järgnenud kohtutunnistuses kinnitati, et kolonel Thomas M. Pappas kiitis koerte kasutamise ülekuulamistel heaks. Reamees Ivan L. Frederick tunnistas, et ülekuulajatel lubati kasutada koeri ja tsiviillepinguga ülekuulaja jättis neile nimekirju vangidest, keda ta tahtis, et koertega külastataks. “Neil oli luba kasutada koeri, et hirmutada vange” sõnus Frederick. Kahte sõdurit, seersant Santos A. Cardonat ja seersant Michael J. Smithi, süüdistati pantvangide väärkohtlemises. Väidetavalt julgustasid ja lubasid nad ilma suukorvita koertel vange hirmutada ja rünnata. Süüdistajad keskenduvad intsidendile, mis avaldati piltidena, kus kaks meest väidetavalt ajasid alasti pantvangi nurka ning lubasid koertel teda reiest hammustada. '''[[Guantánamo laht]]''' – arvatakse, et koerte kasutamist vangide hirmutamiseks Iraagis on õpitud Guantanamo Bay mereväebaasist. 2003. aastal keelas Ameerika Ühendriikide poliitik [[Donald Rumsfeld]] USA vägede poolt Guantanamo lahe mereväebaasi vanglates koerte kasutamise. Mõni kuu hiljem tulid Abu Ghraibi vanglas ilmsiks väärkohtlemised, sealhulgas koerte kasutamine alasti vangide hirmutamiseks. Seejärel andis Donald Rumsfeld välja uue korralduse, keelates koerte kasutamise Iraagis Ameerika Ühendriikide vägede poolt.<ref name=":0" /> === Pensionile jäämine === Traditsiooniliselt, nagu ka II maailmasõjas, tagastati pärast sõda Ameerika Ühendriikide sõjaväe koerad nende endistele või uutele omanikele. Vietnami sõda erines selle poolest, et Ameerika Ühendriikide sõjakoerad olid kulutatavaks varustuseks ja enne Ameerika Ühendriikide lahkumist Lõuna-Vietnamist nad kas eutaneeriti või anti üle liitlasvägedele. Tänu Vietnami sõjas osalenud [[koerajuht]]ide meeletule pingutusele, võttis kongress vastu otsuse, mis lubab veteranidest Ameerika Ühendriikide sõjaväe töökoeri adopteerida pärast nende teenistuse lõppu. 2000. aastal allkirjastas Ameerika Ühendriikide president [[Bill Clinton]] seaduse, mis lubas koeri adopteerida, muutes Vietnami sõja ainsaks Ameerika sõjaks, kust sõjakoerad kunagi koju ei tulnud.<ref name=":0" /> == Muu == Sõjaväe töökoerad teenivad jätkuvalt valvuritena, jälitajatena, pääste- ja otsinguteenistuses, skautide ja maskottidena. Pensionile jäänud sõjaväe koeri võetakse tavaliselt lemmikloomadeks või kasutatakse [[Teraapiakoer|teraapiakoertena]].<ref name=":0" /> == Koerte elu CIA-s == CIA K-9 üksuste koerad töötavad 60 tundi nädalas, on valves 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Üksus osaleb igal aastal Ameerika Ühendriikide politseikoerte assotsiatsiooni (USPCA) piirkondlikel ja riiklikel võistlustel. Koerad saavad parimat veterinaarravi ja nad elavad koos oma hoolitsevate juhtidega.<ref name=":1" /> == Sõjakoerte lõhnataju == Koertel on inimestest kordi parem haistmine. Koertel on ninas kümne kuni kahekümnekordne retseptorite arv võrreldes inimesega ja nende aju haistmisosa on palju suurem. See annab koertele võimaluse tuvastada väga nõrku lõhnu ja eristada seeläbi väikseid erinevusi ainete keemilises koostises. Hea haistmismeel muudab koerad ideaalseks selliste ülesannete täitmiseks nagu jälitamine, mitmesuguste ainete leidmine ning inimeste otsimine ja päästmine. Kui on tuuline ilm, suudab koer lõhna-, kuulmis- ja nägemismeele abil tuvastada sissetungijad kuni 200 meetri kauguselt.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Loomad sõjas]] o0uu86wvgv0hp9x7nb69peopx9cn9k7 6164513 6164265 2022-07-20T19:01:50Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:U.S. Air Force military working dog Jackson sits on a U.S. Army M2A3 Bradley Fighting Vehicle before heading out on a mission in Kahn Bani Sahd, Iraq, Feb. 13, 2007.jpg|pisi|Belgia malinois Kahn Bani Sahdis, Iraak|316x316px]]Sõjakoertel on väga pikk ajalugu. Alates lahingukoolitustest kuni nende kasutamiseni skautide, valvurite ja jälitajatena on koerte kasutusviisid olnud erinevad ja mõned on tänapäeval sõjalises kasutuses jätkuvalt olemas.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Dogs_in_warfare|pealkiri=Dogs in warfare|väljaanne=Vikipeedia|aeg=|vaadatud=08.11.2020}}</ref>[[Fail:Garnisonen i Sør-Varanger dog.jpg|pisi|Koer õppusel]] Lisaks kõikidele headele omadustele, mis on koertel meeskonna liikmetena, on koerad võimelised rohkemaks. Neil on mitu korda parem nägemis- ja haistmisvõime kui inimestel. Koerad pääsevad sinna, kuhu sõdur ei pääse, ning suudavad vaenlase mittesurmava jõuga kiiremini alistada. Nende omaduste tõttu on moodsamad armeed koeri juba sajandeid edukalt koolitanud sõjaliste ülesannete täitmiseks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=The United States War Dogs Association|url=https://www.uswardogs.org/war-dog-history/types-war-dogs/|pealkiri=Types of War Dogs|väljaanne=uswardogs|aeg=|vaadatud=08.11.2020|arhiivimisaeg=12.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112030826/https://www.uswardogs.org/war-dog-history/types-war-dogs/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:History of Egypt, Chaldea, Syria, Babylonia and Assyria (1903) (14783417153).jpg|pisi|Lahing Kimmeria ratsaväe ja nende sõjakoertega, kujutatud Ponticu plaadil]] Sõjakoeri on kasutanud [[egiptlased]], [[kreeklased]], [[pärslased]], [[sarmaatlased]], [[bagandad]], alaanid, [[slaavlased]], britid ja [[roomlased]]. Kreeklaste ja roomlaste seas kasutati koeri tavaliselt valvurite või patrullidena, aga neid võeti mõnikord ka lahingusse kaasa. Kõige varajasem märgitud koerte kasutus sõjategevuses oli 600 aastat enne Kristust. Hilisantiikajal kasutas [[Attila|Attilla]] molosser koeri oma kampaaniates. Sõjakoerte järglaste kinkimist peeti Euroopa ülemklassides sobivaks märgiks kogu keskaja vältel. Teised tsivilisatsioonid kasutasid soomustatud koeri haagissuvilate kaitsmiseks või vaenlaste ründamiseks. Hiljem kasutas Preisimaa kuningas ja väejuht [[Friedrich Suur]] koeri käskjalana seitsmeaastase sõja ajal Venemaaga. Ka Napoleon kasutas oma kampaaniate ajal koeri. Prantsusmaal kasutati koeri kuni 1770. aastani, et kaitsta mereväe rajatisi. Esimest korda kasutati koeri ametlikult sõjalistel eesmärkidel USA-s Seminolide sõdade ajal. Ameerika kodusõjas kasutati hagijaid valvamisel, sõnumite saatmiseks ja vangide kaitsmiseks. Kindral Granti sõnul hävitasid lõunaosa verekoerad liitude vägesid, sest neid oli koolitatud meeste jahiks. Koeri kasutati maskottidena ka Ameerika Esimese maailmasõja propagandas ja värbamisplakatitel.<ref name=":0" /> === Koerte kasutamine I maailmasõjas === Koeri kasutati paljudes erinevates ülesannetes: läänerinde kaevikutes valvekoertena, pakkloomadena, hoiatuskoertena, käskjalgkoertena ja päästekoertena. Koeri õpetati sõduriga kaasas käima ja urisema, kui märgati liikumist. Eelistati [[Dobermann|dobermann pinšer]] tõugu koeri. Skaudikoerad liikusid sõduritega jalgsi, patrullides neid eespoolt, sest nemad suutsid vaenlase lõhna tunda 1000 meetri kauguselt. Päästekoertele õpetati lahinguväljal haavatuid ja hukkunuid üles leidma. Koerad olid varustatud haavatute abistamiseks meditsiinivarustusega. Nad olid koolitatud haavatu juurde jääma. Sõjas kandsid koerad Punase Risti kaelarihmu või mantleid. Kui sakslased võtsid sõjas kasutusele gaasi, õpetati koeri gaasi avastama ja vägesid hoiatama, et sõdurid kasutaksid gaasimaske. Eesliinil oli keeruline sidet luua ning koerad pakkusid üksuste vahel usaldusväärset ja kiiret suhtlust. Koerad ei olnud snaipritele nii suureks sihtmärgiks ja võisid käia üle keerulise maastiku. Lisaks oli koera roll sõjas pakkuda sõduritele seltskonda, just nende psühholoogilise mõju pärast.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=B. R. Jones|url=https://www.massey.ac.nz/massey/fms/Colleges/College%20of%20Sciences/IVABS/working-dogs/Dogs%20in%20Warfare%20-%20Boyd%20Jones.pdf?C09724BDB0946F0F727EDD69A5643A6E|pealkiri=On the history of dogs in warfare|väljaanne=Massey|aeg=|vaadatud=08.11.2020}}</ref> === Koerte kasutamise II maailmasõjas === Teises maailmasõjas pöördusid koerad taas tegutsema. Venemaa ja Saksamaa vahelises sõjas olid koerad varustatud miinidega, mis plahvatasid magneetiliselt, kui koerad olid jooksnud Saksa tankide alla. Koeri koolitati Nõukogude tankidega, seega ei eristanud nad väga palju Saksa tanke Vene omadest. Lisaks jooksid nad paljudel juhtudel tankide kõrval, seega polnud see tõhus strateegia. Nõukogude armee kasutas lahingus haavatud sõdurite abistamiseks koeri, kes lohistasid haavatuid kelkudel lumes. [[Samojeedi koer|Samojeedi koerad]] olid talvel kasulikud kelkude veoks. Koeri kasutati turvaülesannete täitmiseks, näiteks varitsuste, relvavarude või vaenlaste avastamiseks. Tuvastuskoeri koolitati miinide avastamiseks. Sakslased kasutasid sõja ajal koeri koonduslaagrites ja sõjavangilaagrites. Enamikul armeedest olid laagrite või varustuse jälgimiseks valvurid või valvekoerad. Koeri kasutati ka sakslaste ja jaapanlaste poolt põgenenud vangide jälitamiseks. Ameerika Ühendriikide merekorpus kasutas Vaikse ookeani piirkonnas Ameerika inimeste poolt annetatud koeri, et aidata tagasi võtta saari, mis oli okupeeritud Jaapani vägede poolt. Koeri kasutati vahipostidel ja džunglis vaenlaste jälitamiseks. Kõik tõud olid selleks kõlblikud, kuid üldiselt eelistati [[Dobermann|dobermanni]] ja [[Saksa lambakoer]]A.<ref name=":2" /> Teise maailmasõja alguses, kui Kvartmeistri korpus hakkas armee jaoks koeri koolitama, võeti vastu üle kolmekümne tõu. Hiljem, kui oli rohkem kogemusi, kitsendati loetelu viieks: [[saksa lambakoer]], [[belgia lambakoer]], [[Dobermann|dobermanni pinšer]], [[farmikollid]] ja [[Hiidšnautser|hiidšnautserid]]. Tagasilükatud tõugude hulka kuulusid dogid, keda oli suuruse tõttu raske treenida, ja jahikoerad, kuna teiste loomade lõhnad hajutasid nende tähelepanu.<ref name=":1" /> == Ajatelg == Koeri on sõjategevuses kasutanud paljud tsivilisatsioonid. Sõjategevuse arenedes on nende otstarve oluliselt muutunud. Seitsmenda sajandi keskpaik enne Kristust: Vana-Kreeka sõjas olid ratsanikuga kaasas sõjakoer ja oda kandev saatja. Esmalt vabastati koerad, sellele järgnes odade rünnak ja seejärel ratsaväelased. * '''490 aastat eKr''' – [[Maratoni lahing|Maratoni lahingus]] osalesid koerad koos juhiga ja järgnesid neile igale poole. * '''480 aastat eKr''' – Pärsia kuningas [[Xerxes I]] saatis Kreekasse sisse tungides linna tohutult India hagijaid. * '''281 aastat eKr''' – Lysimachus tapeti Corupediumi lahingu ajal ja tema keha avastati säilinult lahinguväljal, mille kõrval valvas tema ustav koer. * '''231 aastat eKr''' – Rooma konsul Marcus Pomponius Matho juhatas Rooma leegionid läbi Sardiinia sisemaa. Elanikud kasutasid koobastesse varjuda püüdnud põliselanike jahtimiseks Itaaliast pärit koeri. * '''120 aastat eKr''' – Arverni kuningas Bituito ründas väikest roomlaste väge, kasutades selleks ainult oma armees olnud koeri. * '''16. sajand''' – Hispaania konkistadoorid kasutasid laialdaselt mastifeid ja teisi suuri koeratõuge indiaanlaste vastu. * '''1914–1918''' – koeri kasutati erinevate jõudude poolt tähtsate sõnumite edastamiseks, sõja käigus sai miljon koera surma. I maailmasõjas oli [[bullterjer]] Stubby kõige tuntum sõjakoer ja ainuke koer, keda nomineeriti ja edutati seersandiks teenistusülesannete täitmise eest. Väidetavalt on ta aidanud ka kinni püüda Saksa spiooni. Temast sai [[Georgetowni Ülikool|Georgetowni Ülikooli]] maskott. Teine koer, kes oli I maailmasõjas kuulus, oli Rags. * '''1941–1945''' – Nõukogude Liit kasutas vähese eduga lõhkeaineid, mida koerad kandsid, Saksa tankide vastu. Koeri treeniti lõhkeaineid tankide, soomustatud sõidukite ja teiste sõjaliste sihtmärkide juurde kandma. * '''1943–1945''' – Ameerika Ühendriikide merejalavägi kasutas koeri Vaikse Ookeani saartel sõjas Jaapani vastu. Selle aja jooksul sai dobermannist merejalaväe esinduskoer. Kõiki koeratõuge oli võimalik treenida nn Vaikse Ookeani sõjakoerteks. Sõjast naasnud 549 koerast ainult 4 võisid naasta tsiviilellu. Paljud koerad läksid koju koos nende sõjaaegsete omanikega. II maailmasõjas oli kõige pärjatum koer Chips. * '''1966–1973''' – umbes 5000 sõjakoera teenis Vietnami sõjas ja umbes 10 000 Ameerika Ühendriikide sõdurit teenisid [[Koerajuht|koerajuhina]]. 232 sõjakoera ja 295 USA koerajuhti hukkusid sõja käigus. Umbes 200 koera elasid Vietnami sõja üle ning nad määrati teistesse Ameerika Ühendriikide välisbaasidesse. Ülejäänud koerad jäeti maha või eutaneeriti. * '''2011''' – Ameerika Ühendriikide Merevägi SEAL kasutas [[Belgia lambakoer|Belgia lambakoera]] nimega Cairo operatsioonis, mis tappis [[Osama bin Laden|Osama bin Ladeni]]. * '''2019''' – Ameerika Ühendriigid kasutasid isast [[Belgia lambakoer|Belgia lambakoera]] nimega Conan Barisha haarangus. * '''2020''' – demokraatliku senaatori Richard Blumenthali arust tuleks Ameerika Ühendriikide sõjaväe koertena kasutada Euroopa tõugude asemel Ameerika Ühendriikide koeratõuge. Tema arust on Ameerika tõuaretajad vajalikud lähitulevikus, kuna nõudlus koertele on suurenenud.<ref name=":0" /> == Kasutus == [[Fail:SP4 Bealock and scout dog Chief.jpg|pisi|USA armee sõdur ja Saksa lambakoera skautkoer Chief Vietnamis]] Erinevaid tõuge kasutatakse erinevateks ülesanneteks. Paljud sõjas olevate koerte rollid on vananenud ja neid enam ei kasutata, kuid sõjakoera kontseptsioon püsib siiski veel tänapäevases sõjas.<ref name=":0" /> === Võitlemine === Iidsetel aegadel saadeti suured mastifi- või molossi-tüüpi koeratõud terava kaelarihmaga või soomusrüüga lahingusse, et vaenlasi rünnata. Seda strateegiat kasutasid erinevad tsivilisatsioonid, näiteks roomlased ja kreeklased. Tänapäeval kasutavad sõjaväelased koeri vaenlaste ründamiseks. USA sõjaväe SOCOM-i väed kasutavad koeri põgenevate vaenlaste või vangide tabamiseks või inimsõduritele liiga raskete või ohtlike alade otsimiseks. [[Fail:Working dog in Afghanistan, wearing a bulletproof vest, being trained-hires.jpg|pisi|243x243px|Sõjaväe töökoer Afganistanis väljaõppel]] Teise maailmasõja ajal prooviti programmi, mida soovitas üks Šveitsi kodanik, kes elas New Mexicos Santa Fe linnas. William A. Prestre tegi ettepaneku kasutada Jaapani sõdurite tapmiseks suuri koeri. Ta veenis sõjaväge rentima kogu Mississippi saare väljaõppe korraldamiseks. Seal lootis armee välja õpetada koguni kaks miljonit koera. Ideeks oli alguses saartele maandumis laevaga sisse tungida, vabastades Jaapani kaitsjate vastu tuhandeid koeri, millele järgnesid väed. Üks suurimaid probleeme oli Jaapani sõdurite hankimine, kellega koos koeri koolitada, sest Jaapani sõdureid tabati vähe. Lõpuks läksid Jaapani-Ameerika sõdurid vabatahtlikult õppusele. Teine suur probleem oli koertega: kas nad olid liiga kuulekad, ei kuuletunud ranna ületamise koolitusele või kohkusid tulekahjude ees. Pärast miljonite dollarite kulutamist ebaselgete tulemuste tõttu loobuti programmist. Alates 1930. aastatest on Nõukogude Liit kasutanud koeri tankitõrjeks. Varasematele tankitõrjekoertele kinnitati külge miinid ning neid õpetati vaenlaste tankide alla jooksma, kus miinid lõhkesid automaatselt. Koeri treeniti aga statsionaarsete Vene tankidega ja nad jooksid liikuvate tankide alla väga harva. Kui kohal olid nii Vene kui ka Saksa tankid, jooksid koerad hoopis tuttavate Vene tankide poole.<ref name=":0" /> === Logistika ja kommunikatsioon === [[Fail:The Battle of Frontiers, August-september 1914 Q70232.jpg|pisi|244x244px|Piirilahing 1914. aastal]] Umbes Esimese maailmasõja puhkemise ajal kasutasid paljud Euroopa kogukonnad koeri väikeste piimakärude vedamiseks ja teisteks sarnasteks ülesanneteks. 1914. aasta augustis kasutas Belgia armee koeri, et saada relvad ja haavatud inimesed vankrite peale. Iga kuulipilduja või laskemoona vankri tõmbamiseks kasutati kahte tugevat ja kuulekat Belgia mastifit. Kuna koerad olid odavamalt nii ostmishinna kui söögi poolest, osutusid koerad sõjas tule all kasutamiseks kasulikumaks kui pakihobused. Koerad eemaldati ametlikult sõjaväe kasutusest 1916. aasta detsembris, aga enne läks mitu kuud, et koerad asendada täielikult hobusekärude ja mootorsõidukitega Esimese maailmasõja alguses oli prantslastel 250 koera. Ka Hollandi armee lasi I maailmasõja lõpuks treenida sadu koeri. [[Punaarmee]] kasutas II maailmasõja ajal koeri haavatud meeste vedamiseks abipunktidesse. Koerad sobisid hästi koormate vedamiseks üle lume ja läbi kraatrite. Koeri kasutati sõjas sageli sõnumite edastamiseks. Nad liikusid vaikselt ühe koerajuhi juurest teise juurde. Selleks oli vaja koera, kes oleks kahele peremehele väga lojaalne, vastasel juhul ei edasta koer sõnumit kas õigeaegselt või üldse. Mõned sõnumikoerad tegelesid ka muude suhtlustöödega, näiteks tõmbasid nad telefoniliine ühest kohast teise. Kahekilost [[Yorkshire terjer|Jorkširi terjerit]] Smokyt kasutati telegraafijuhtme vedamiseks, et tagada side sõdurite vahel, ilma et nad peaksid sattuma tulejoonele.<ref name=":0" /> === Maskotid === Koeri kasutati sageli väeosade üksuste maskottidena. Maskott võib olla ohvitseri koer, kelle üksus on otsustanud endale võtta või mõni nende töötav koer. Mõned mereväe koerad, nagu Sinbad ja Judy, olid teenistuskoerad. Mõned üksused valivad oma maskottideks kindlat tüüpi koeratõud. Maskoti olemasolu oli mõeldud moraali tõstmiseks ja paljusid maskotte kasutati I maailmasõja kaevikutes. Selle näiteks võiks olla Ameerika Ühendriikide armee seersant Stubby.<ref name=":0" /> === Meditsiinilised uuringud === Teises maailmasõjas olid koerad peamised loomad, keda kasutati meditsiinilisteks uuringuteks. Loomkatsed võimaldasid arstidel katsetada uusi ravimeid ilma, et peaks inimelusid ohtu seadma. Ameerika Ühendriikide valitsus kuulutas meditsiinilistes uuringutes osalenud koerad kangelasteks. [[Külm sõda]] tekitas Ameerika Ühendriikide loomkatsete eetika üle tuliseid arutelusid, mis olid eelkõige suunatud koerte käitumisele II maailmasõjas. 1966. aastal tulid selles valdkonnas suured reformid seoses laboratoorsete loomade heaolu seaduse vastuvõtmisega.<ref name=":0" /> === Tuvastamine ja jälgimine === Koeri kasutati miinide leidmiseks. Nad ei osutunud sõjatingimustes kuigi tõhusaks. [[Meremiin|Meremiine]] otsivaid koeri treeniti maapinna all olevate elektrijuhtmetega. Juhtmed šokeerisid koeri, õpetades neile, et mulla all varitseb oht. Hiljem istutati miinid maa sisse ja koolitati koera selle olemasolust märku andma. Kuigi koerad leidsid miinid tõhusalt üles, osutus see ülesanne koertele nii stressirohkeks, et nad suutsid korraga töötada vaid 20–30 minutit. Nende koerte eluiga ei olnud pikk. Koeri on ajalooliselt paljudel juhtudel kasutatud ka põgenike ja vaenlaste vägede jälitamiseks. Nemad kasutasid lõhna jälitamisel oma haistmisoskust, mitte ei hoiatanud esmasel lõhna haistmisel koerajuhti.<ref name=":0" /> === Jälituskoerad === [[Fail:Marine-war-dogs.jpg|pisi|Koerte viimine rindele 1943. aastal Bougainville'is]] Mõned koerad on õpetatud vaikselt leidma erinevaid lõkse ja varjatud vaenlaseid, näiteks [[Snaiper|snaipreid]]. Koerte terav haistmis- ja kuulmismeel on ohu korral palju tõhusamad kui inimestel. Jälituskoerad peavad olema targad ja vaiksed.<ref name=":1" /> Nad suudavad vaenlaseid või ohtu tuvastada 1000 jardi kauguselt, mis on inimeste meeltega võrreldes tõhusam. Ameerika Ühendriigid kasutasid jälituskoeri II maailmasõjas Koreas ja Vietnamis varitsuste, relvade või vee all peituvate vaenlaste avastamiseks.<ref name=":0" /> === Valvekoerad === Valvekoer on üks vanimatest sõjakoerte kasutusalasid, kui koeri kasutati laagrite või muude tähtsate alade kaitseks nii öösel kui ka päeval. Võõra kohaloleku eest hoiatasid koerad valvureid urisemise või haukumisega. Külma sõja ajal kasutas Ameerika sõjavägi valvekoerte meeskondi väljaspool tuumarelvade hoiualasid. Vietnamis viidi läbi valvekoerte testprogramm, mis käivitati kaks päeva pärast [[Việt Cộng|Vietcongi]] edukat rünnakut Da Nangi lennubaasile 1. juulil 1965. Nelikümmend koertega tiimi saadeti neljaks kuuks Vietnami, meeskonnad paigutati kuulipildujate tornide ja punkrite ette. Sissetungijate avastamine tõi kaasa suure lisavägede väljasaatmise. Katse oli edukas, seega naasid koerajuhid Ameerika Ühendriikidesse ning koerad määrati uutele juhtidele. Õhujõud hakkasid koertega meeskondi saatma kõikidesse Vietnami ja Tai baasidesse. Ameerika baasi kerkimine Vietnamis lõi suured koerte sektsioonid USA Lõuna-Aasia baasides. 467 koera saadeti Bien Hoa, Binh Thuy, Cam Ranh, Bay, Da Nang, Nha Trang, Tuy Hoa, Phù Cát, Phan Rang, Tan Son Nhut ja Pleiku õhuväe baasidesse. Esimese aasta jooksul olid juba mitmed baasirünnakud peatatud, kuna vastased avastati tänu koertega tiimidele. Kinni püütud vietkong rääkis hirmust ja austusest, mis tal nende koerte vastu oli. Valvurkoerte edukust näitas vähene vastaste poolt baasikaitsest läbimurdmine. Ameerika Ühendriikide Sõjakoerteühing hindas, et sõjakoerad päästsid üle 10 000 ameeriklase elu Vietnamis. Valvurkoeri kasutati ka jalaväes, merejalaväes ja mereväes, et kaitsta suurte baaside perimeetreid.<ref name=":0" /> === Tunnelikoerad === Vietnamis oli tunnelikoerte eriülesanne avastada ja leida vietkongide poolt ära kasutatud tunneleid. Tunnelite rajajad kartsid koeri ja kasutasid erinevaid taktikaid koerte segadusse ajamiseks. Näiteks nad pesid ennast spetsiaalse seebiga ja katsid õhuavad ameeriklastelt võetud särkidega, et koerad ei tunneks nende lõhna.<ref name=":1" /> == Tänapäevane kasutus == [[Fail:K-9 Andy.jpg|pisi|249x249px|USA armee sõjaväe töökoer Iraagis]] Kaasaegseid sõjaväe rollis olevaid koeri nimetatakse sageli [[Politseikoer|politseikoeraks]] või Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis sõjaväe töökoeraks (MWD) või K-9. 2011. aastal osales Iraagi ja Afganistani konfliktides aktiivselt 600 Ameerika Ühendriikide sõjaväe töökoera. Tavaliselt kasutatakse politseioperatsioonides [[Saksa lambakoer|Saksa lambakoera]], aga viimastel aastatel on kasutatud ka väiksemaid, teravama lõhnatajuga ja patrullimise ning õiguskaitseorganite jaoks vastupidavamaid tõuge, näiteks [[Belgia lambakoer|Belgia]] ja [[Hollandi lambakoer|Hollandi lambakoeri]].<ref name=":0" /> Need koeratõud on valitud sellepärast, sest nad on nutikad, agressiivsed, lojaalsed ja sportlikud. Saksa lambakoerad on eelistatud standardtõuna nende ainulaadsete omaduste kombinatsiooni tõttu. Lambakoerad on intelligentsed, usaldusväärsed, kergesti treenitavad, mõõdukalt agressiivsed ja suudavad hõlpsasti kohaneda kõikide kliimatingimustega. Kuigi paljudel koeratõugudel on mõned või enamus neist tunnustest, omab lambakoer kõige paremini kõiki neid jooni.<ref name=":1" /> Kõik tänapäeval kasutatavad sõjaväe töökoerad pannakse pärast väljaõpet paari ühe koerajuhiga. Koerajuht jääb koera partneriks tavaliselt aastaks või natuke kauemaks. [[Fail:Aviators performs medevac training, military working dogs climb to new heights 150724-A-AB123-004.jpg|pisi|273x273px|Sõjaväe töökoer kaitseprillidega]] Uuemad koerte taktikalised vestid on varustatud kaamerate ja vastupidavate mikrofonidega, mis võimaldavad koertel heli ja visuaalset teavet oma juhtidele edastada. 1970. aastatel kasutasid Ameerika Ühendriikide õhujõud üle 1600 koera. Tänapäeval on see arv vähenenud 530-ni. Need koerad on koolitatud Lacklandi Õhujõudude Baasis, mis on ainus Ameerika Ühendriikide rajatis, kus koolitatakse praegu koeri sõjaliseks kasutamiseks. Koertele on tulnud kasulikud muudatused seadusandluses. Enne 2000. aastat tuli vanemad sõjakoerad eutaneerida. Uus seadus lubab aga pensionile jäänud sõjakoerad adopteerida. Üks märkimisväärne juhtum oli töökoer Lex, kelle juht tapeti Iraagis. Sõjakoertele on pühendatud arvukalt mälestusmärke nende hulgas March Field Museum Riverside, Californias, jalaväe koolis Fort Benningis Georgias, mereväe hoones Guamis, koopiatena Tennessee Veterinaarmeditsiini Ülikoolis Knoxville'is ja Alabama Sõjakoerte mälestusmärk Alabamas.<ref name=":0" /> === Korrakaitse === [[Fail:MWD HMX-1.jpg|pisi|274x274px|Pagasi kontrollimine enne lennukile laadimist]] Sõjaväepolitsei teenistuses on koerad osutunud mitmekülgseteks ja lojaalseteks. Koeri kasutatakse jälitustegevuseks, nad ajavad jälge, suudavad leida jälitatavaid, kui nood on varjunud ja valvavad kuni nad tabatakse. Koerad on koolitatud käituma agressiivselt, kui nende juhti rünnatakse, aga samas mitte reageerima kui juht selleks käsku ei anna. Paljud politseikoerad on samuti treenitud kurjategijate tabamiseks.<ref name=":0" /> === Narkootikumide ja lõhkeainete tuvastamine === Sõjaväe töökoerad suudavad nuuskida välja hoolimata varjamise püüdlusest psühhoaktiivseid aineid. Kui nad on koolitatud välja nende ainete avastamiseks, haistavad töökoerad ka väikeseid ainekoguseid, isegi kui aine on suletud pakis. Narkootikumide leidmiseks koolitatud koeri kasutatakse tavaliselt pardale minekul sadamates, lennujaamades, kontrollpunktides ja muudes kohtades, kus on vajadus turvalisuse järele. Sõjaväe töökoeri saab koolitada ka lõhkeainete avastamiseks. Nagu narkootikumidega, suudavad koolitatud sõjaväe koerad tuvastada väheses koguses mitmesuguseid lõhkeaineid. Need koerad suudavad pommide avastamisel saavutada enam kui 98% edukuse.<ref name=":0" /> === Hirmutamine === [[Fail:Abu Ghraib 56.jpg|pisi|220x220px|USA sõdur hirmutab koeraga kinnipeetud vangi (oranžis kombinesoonis) Abu Ghraibi vanglas]] Sõjaväe töökoerte kasutamine Ameerika Ühendriikides vangide suhtes hiljutiste Afganistani ja Iraagi sõdade ajal on olnud vastuoluline. '''Iraagi sõda''' – Ameerika Ühendriigid on Iraagi vanglas kasutanud vangide hirmutamiseks koeri. Abu Ghraibi vangide väärkohtlemise paljastusele järgnenud kohtutunnistuses kinnitati, et kolonel Thomas M. Pappas kiitis koerte kasutamise ülekuulamistel heaks. Reamees Ivan L. Frederick tunnistas, et ülekuulajatel lubati kasutada koeri ja tsiviillepinguga ülekuulaja jättis neile nimekirju vangidest, keda ta tahtis, et koertega külastataks. “Neil oli luba kasutada koeri, et hirmutada vange” sõnus Frederick. Kahte sõdurit, seersant Santos A. Cardonat ja seersant Michael J. Smithi, süüdistati pantvangide väärkohtlemises. Väidetavalt julgustasid ja lubasid nad ilma suukorvita koertel vange hirmutada ja rünnata. Süüdistajad keskenduvad intsidendile, mis avaldati piltidena, kus kaks meest väidetavalt ajasid alasti pantvangi nurka ning lubasid koertel teda reiest hammustada. '''[[Guantánamo laht]]''' – arvatakse, et koerte kasutamist vangide hirmutamiseks Iraagis on õpitud Guantanamo Bay mereväebaasist. 2003. aastal keelas Ameerika Ühendriikide poliitik [[Donald Rumsfeld]] USA vägede poolt Guantanamo lahe mereväebaasi vanglates koerte kasutamise. Mõni kuu hiljem tulid Abu Ghraibi vanglas ilmsiks väärkohtlemised, sealhulgas koerte kasutamine alasti vangide hirmutamiseks. Seejärel andis Donald Rumsfeld välja uue korralduse, keelates koerte kasutamise Iraagis Ameerika Ühendriikide vägede poolt.<ref name=":0" /> === Pensionile jäämine === Traditsiooniliselt, nagu ka II maailmasõjas, tagastati pärast sõda Ameerika Ühendriikide sõjaväe koerad nende endistele või uutele omanikele. Vietnami sõda erines selle poolest, et Ameerika Ühendriikide sõjakoerad olid kulutatavaks varustuseks ja enne Ameerika Ühendriikide lahkumist Lõuna-Vietnamist nad kas eutaneeriti või anti üle liitlasvägedele. Tänu Vietnami sõjas osalenud [[koerajuht]]ide meeletule pingutusele, võttis kongress vastu otsuse, mis lubab veteranidest Ameerika Ühendriikide sõjaväe töökoeri adopteerida pärast nende teenistuse lõppu. 2000. aastal allkirjastas Ameerika Ühendriikide president [[Bill Clinton]] seaduse, mis lubas koeri adopteerida, muutes Vietnami sõja ainsaks Ameerika sõjaks, kust sõjakoerad kunagi koju ei tulnud.<ref name=":0" /> == Muu == Sõjaväe töökoerad teenivad jätkuvalt valvuritena, jälitajatena, pääste- ja otsinguteenistuses, skautide ja maskottidena. Pensionile jäänud sõjaväe koeri võetakse tavaliselt lemmikloomadeks või kasutatakse [[Teraapiakoer|teraapiakoertena]].<ref name=":0" /> == Koerte elu CIA-s == CIA K-9 üksuste koerad töötavad 60 tundi nädalas, on valves 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Üksus osaleb igal aastal Ameerika Ühendriikide politseikoerte assotsiatsiooni (USPCA) piirkondlikel ja riiklikel võistlustel. Koerad saavad parimat veterinaarravi ja nad elavad koos oma hoolitsevate juhtidega.<ref name=":1" /> == Sõjakoerte lõhnataju == Koertel on inimestest kordi parem haistmine. Koertel on ninas kümne kuni kahekümnekordne retseptorite arv võrreldes inimesega ja nende aju haistmisosa on palju suurem. See annab koertele võimaluse tuvastada väga nõrku lõhnu ja eristada seeläbi väikseid erinevusi ainete keemilises koostises. Hea haistmismeel muudab koerad ideaalseks selliste ülesannete täitmiseks nagu jälitamine, mitmesuguste ainete leidmine ning inimeste otsimine ja päästmine. Kui on tuuline ilm, suudab koer lõhna-, kuulmis- ja nägemismeele abil tuvastada sissetungijad kuni 200 meetri kauguselt.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Loomad sõjas]] j2qc4wyhl5ys0jme2uihcyrsxn8zfq1 Kategooria:Koerte haigused 14 593582 6164574 5748449 2022-07-20T19:51:06Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Loomade haigused]] [[Kategooria:Koerad|Haigused]] cz60vwrgrptl3yttl5wgfdcq73fmlkb Vähkpunane 0 595965 6164197 6039789 2022-07-20T13:56:07Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Vähkpunane |hex=D73609|tekstivärv=white |r=215|g=54|b=9 |h=13|s=84 |cmyk=CMYK|c=0|m=96|y=57|k=16 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Vähkpunane |hex=C12402|tekstivärv=white |r=193|g=36|b=2 |h=11|s=99|v=76 |cmyk=CMYK|c=0|m=81|y=99|k=24 |allikas=pourpre.com }} '''Vähkpunane''' ([[saksa keel]]es ''krebsrot'', [[prantsuse keel]]es ''rouge écrevisse'') on üks punastest [[värvitoon]]idest, [[Keetmine|keedetud]] [[Vähk|vähi]] värvi<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%A4hkpunane&F=M</ref><ref>https://www.kalapeedia.ee/4014.html</ref>. Arvatavasti tõlkelaen [[saksa keel]]est<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/v%C3%A4hkpunane/1</ref>. See on erk [[oranž]]i poole kalduv punane, seostub kuumuse ja vürtsikusega<ref>http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/%C3%A9crevisse</ref>. Sõna kasutatakse sageli punase näojume kirjeldamiseks<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%A4hkpunane&F=M</ref>, olgu see tingitud kas [[Punastamine|punastamisest]], [[viha]]st ja ärritusest või [[päikesepõletus]]e tõttu<ref>https://www.virtuaalkliinik.ee/seisund/2019/02/19/paikesepoletus-ja-paikesepiste</ref> == Pildid == <gallery> Kräftor kokning, 2019.jpg|Vähikeetmine BoiledCrawdads.jpeg|Keedetud vähid taldrikul K.u.k.Farbenkastl 1912 (2).png|1867. aasta Austria-Ungari vormiriietuse värvinäidised 1912. aasta väljaandes - vähkpunane all paremal </gallery> == Variatsioonid == On vanemaid allikaid, milles saksakeelne ''krebsrot'' seostub pigem punakasroosa kui oranžpunase värvusega. 1867. aasta [[Austria-Ungari]] sõjaväemundrite värvinäidistel on see roosa poole kalduv soe hele punane<ref>https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Regimental_colors_of_the_Army_of_Austria-Hungary</ref> 1905. aastast pärit värvinäidiste kogus "Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits" aiandusega tegelejate tarbeks on see ''Rouge crevette'' [[Krevett|kreveti]] värvi roosaga sarnanev kuni [[oranžpunane]]<ref>[https://archive.org/details/rpertoiredecou01soci/page/n255/mode/2up R. Oberthür, H. Dauthenay Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits. - Société française des chrysanthémistes, 1905, lk 75]</ref>, siiski ka samas kogumikus esinev ''rouge écrevisse'' on tomatipunase sünonüüm, soojatooniline tugev punane<ref>[https://archive.org/details/rpertoiredecou01soci/page/n267/mode/2up R. Oberthür, H. Dauthenay Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits. - Société française des chrysanthémistes, 1905, lk 81]</ref>. Pantone värvitoon 16-1520 ''Lobster Bisque'' on [[vanaroosa]]ga sarnanev pruunikas tumedam roosa, kuid vanaroosast küllastatum<ref>https://www.pantone.com/color-finder/16-1520-TCX</ref> (''bisque'' on teatud mereannisupp). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] 213l8ps74m0ll7mj4tlez6i6incs1sg Mennikpunane 0 596439 6164195 5975240 2022-07-20T13:53:41Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=E34239|tekstivärv=white |r=227|g=66|b=57|rgbspace=[[sRGB]] |h=3|s=75|v=89 |cmyk=CMYK|c=0|m=71|y=75|k=11 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/E34239/Minium</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=D32A2D|tekstivärv=white |r=211|g=42|b=45 |h=359|s=80|v=83 |cmyk=CMYK|c=0|m=80|y=79|k=17 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/D32A2D/Miniaceous</ref> }} '''Mennikpunane''' on [[pliimennik]]u värvi ere[[punane]] [[värvitoon]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=mennikpunane</ref>. Värvinimetust "mennikpunane" või [[ladina keel]]es "''miniata''/''miniatus''" kasutatakse sageli [[Epiteet|epiteedina]] [[Liiginimi|liiginimedes]], enamasti erepunasele või [[oranžpunane|oranžpunasele]] värvusele viitavana. == Pildid == <gallery> Minium-232909.jpg|Pliimennik looduslikul kujul Red lead.jpg|Pliimennik pigmendipulbrina </gallery> == Mennikpunane liiginimedes == <gallery> Aechmia miniata discolor WPC.jpg|[[Mennikpunane ekmea]] (''Aechmia miniata'') Castilleja miniata 4898.JPG|[[Mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata'') Clivia miniata variegata.jpg|Mattpunane kliivia (''Clivia miniata variegata'') Passiflora miniata 001.jpg|''Passiflora miniata'' Hygrocybe miniata - Ferndale Park.jpg|[[Kinaver-ebavesinutt]] (''Hygrocybe miniata'') Coral hind, Cephalopholis miniata (26514709329).jpg|Kirju küülikahven (''Cephalopholis miniata'') Myioborus miniatus Monteverde 20.jpg|tanu-mägisäälik (''Myioborus miniatus'') Sunda Minivet - Gunung Gede - West Java, Indonesia.jpg|''Pericrocotus miniatus'' </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] [[Kategooria:Oranžid värvitoonid]] pp3mo143abkjrotthxiqdjvdtrnzftq 6164196 6164195 2022-07-20T13:55:05Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=E34239|tekstivärv=white |r=227|g=66|b=57|rgbspace=[[sRGB]] |h=3|s=75|v=89 |cmyk=CMYK|c=0|m=71|y=75|k=11 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/E34239/Minium</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=D32A2D|tekstivärv=white |r=211|g=42|b=45 |h=359|s=80|v=83 |cmyk=CMYK|c=0|m=80|y=79|k=17 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/D32A2D/Miniaceous</ref> }} '''Mennikpunane''' on [[pliimennik]]u värvi ere[[punane]] [[värvitoon]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=mennikpunane</ref>. Värvinimetust "mennikpunane" või [[ladina keel]]es "''miniata''/''miniatus''" kasutatakse sageli [[Epiteet|epiteedina]] [[Liiginimi|liiginimedes]], enamasti erepunasele või [[oranžpunane|oranžpunasele]] värvusele viitavana. == Pildid == <gallery> Minium-232909.jpg|Pliimennik looduslikul kujul Red lead.jpg|Pliimennik pigmendipulbrina </gallery> == Mennikpunane liiginimedes == <gallery> Aechmia miniata discolor WPC.jpg|[[Mennikpunane ekmea]] (''Aechmia miniata'') Castilleja miniata 4898.JPG|[[Mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata'') Clivia miniata variegata.jpg|Mattpunane kliivia (''Clivia miniata variegata'') Passiflora miniata 001.jpg|''Passiflora miniata'' Hygrocybe miniata - Ferndale Park.jpg|[[Kinaver-ebavesinutt]] (''Hygrocybe miniata'') Coral hind, Cephalopholis miniata (26514709329).jpg|Kirju küülikahven (''Cephalopholis miniata'') Myioborus miniatus Monteverde 20.jpg|tanu-mägisäälik (''Myioborus miniatus'') Sunda Minivet - Gunung Gede - West Java, Indonesia.jpg|''Pericrocotus miniatus'' </gallery> == Vaata ka == * [[Moonpunane]] * [[Vähkpunane]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] [[Kategooria:Oranžid värvitoonid]] ldcss8u1q3om6fdj5mtibfon8m3crw0 6164198 6164196 2022-07-20T13:58:47Z Evlper 104506 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=E34239|tekstivärv=white |r=227|g=66|b=57|rgbspace=[[sRGB]] |h=3|s=75|v=89 |cmyk=CMYK|c=0|m=71|y=75|k=11 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/E34239/Minium</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=D32A2D|tekstivärv=white |r=211|g=42|b=45 |h=359|s=80|v=83 |cmyk=CMYK|c=0|m=80|y=79|k=17 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/D32A2D/Miniaceous</ref> }} '''Mennikpunane''' on [[pliimennik]]u värvi ere[[punane]] [[värvitoon]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=mennikpunane</ref>. Värvinimetust "mennikpunane" või [[ladina keel]]es "''miniata''/''miniatus''" kasutatakse sageli [[Epiteet|epiteedina]] [[Liiginimi|liiginimedes]], enamasti erepunasele või [[oranžpunane|oranžpunasele]] värvusele viitavana. == Pildid == <gallery> Minium-232909.jpg|Pliimennik looduslikul kujul Red lead.jpg|Pliimennik pigmendipulbrina </gallery> == Mennikpunane liiginimedes == <gallery> Aechmia miniata discolor WPC.jpg|[[Mennikpunane ekmea]] (''Aechmia miniata'') Castilleja miniata 4898.JPG|[[Mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata'') Clivia miniata variegata.jpg|Mattpunane kliivia (''Clivia miniata variegata'') Passiflora miniata 001.jpg|''Passiflora miniata'' Hygrocybe miniata - Ferndale Park.jpg|[[Kinaver-ebavesinutt]] (''Hygrocybe miniata'') Coral hind, Cephalopholis miniata (26514709329).jpg|Kirju küülikahven (''Cephalopholis miniata'') Myioborus miniatus Monteverde 20.jpg|tanu-mägisäälik (''Myioborus miniatus'') Sunda Minivet - Gunung Gede - West Java, Indonesia.jpg|''Pericrocotus miniatus'' </gallery> == Vaata ka == * [[Kinaverpunane]] * [[Moonpunane]] * [[Vähkpunane]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] [[Kategooria:Oranžid värvitoonid]] kvt1yhp91grjfv9qdineytqmv0hthh1 6164214 6164198 2022-07-20T15:08:15Z Evlper 104506 /* Mennikpunane liiginimedes */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=E34239|tekstivärv=white |r=227|g=66|b=57|rgbspace=[[sRGB]] |h=3|s=75|v=89 |cmyk=CMYK|c=0|m=71|y=75|k=11 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/E34239/Minium</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=D32A2D|tekstivärv=white |r=211|g=42|b=45 |h=359|s=80|v=83 |cmyk=CMYK|c=0|m=80|y=79|k=17 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/D32A2D/Miniaceous</ref> }} '''Mennikpunane''' on [[pliimennik]]u värvi ere[[punane]] [[värvitoon]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=mennikpunane</ref>. Värvinimetust "mennikpunane" või [[ladina keel]]es "''miniata''/''miniatus''" kasutatakse sageli [[Epiteet|epiteedina]] [[Liiginimi|liiginimedes]], enamasti erepunasele või [[oranžpunane|oranžpunasele]] värvusele viitavana. == Pildid == <gallery> Minium-232909.jpg|Pliimennik looduslikul kujul Red lead.jpg|Pliimennik pigmendipulbrina </gallery> == Mennikpunane liiginimedes == <gallery> Aechmia miniata discolor WPC.jpg|[[Mennikpunane ekmea]] (''Aechmia miniata'') Castilleja miniata 4898.JPG|Mennikpunane [[kastilleeja]] (''Castilleja miniata'') Clivia miniata variegata.jpg|Mattpunane kliivia (''Clivia miniata variegata'') Passiflora miniata 001.jpg|''Passiflora miniata'' Hygrocybe miniata - Ferndale Park.jpg|[[Kinaver-ebavesinutt]] (''Hygrocybe miniata'') Coral hind, Cephalopholis miniata (26514709329).jpg|Kirju küülikahven (''Cephalopholis miniata'') Myioborus miniatus Monteverde 20.jpg|tanu-mägisäälik (''Myioborus miniatus'') Sunda Minivet - Gunung Gede - West Java, Indonesia.jpg|''Pericrocotus miniatus'' </gallery> == Vaata ka == * [[Kinaverpunane]] * [[Moonpunane]] * [[Vähkpunane]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] [[Kategooria:Oranžid värvitoonid]] eaunajggwv60gqqvfrgk2gielthtbl4 6164240 6164214 2022-07-20T16:30:53Z Evlper 104506 /* Mennikpunane liiginimedes */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=E34239|tekstivärv=white |r=227|g=66|b=57|rgbspace=[[sRGB]] |h=3|s=75|v=89 |cmyk=CMYK|c=0|m=71|y=75|k=11 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/E34239/Minium</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=D32A2D|tekstivärv=white |r=211|g=42|b=45 |h=359|s=80|v=83 |cmyk=CMYK|c=0|m=80|y=79|k=17 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/D32A2D/Miniaceous</ref> }} '''Mennikpunane''' on [[pliimennik]]u värvi ere[[punane]] [[värvitoon]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=mennikpunane</ref>. Värvinimetust "mennikpunane" või [[ladina keel]]es "''miniata''/''miniatus''" kasutatakse sageli [[Epiteet|epiteedina]] [[Liiginimi|liiginimedes]], enamasti erepunasele või [[oranžpunane|oranžpunasele]] värvusele viitavana. == Pildid == <gallery> Minium-232909.jpg|Pliimennik looduslikul kujul Red lead.jpg|Pliimennik pigmendipulbrina </gallery> == Mennikpunane liiginimedes == <gallery> Aechmia miniata discolor WPC.jpg|Mennikpunane [[ekmea]] (''Aechmia miniata'') Castilleja miniata 4898.JPG|Mennikpunane [[kastilleeja]] (''Castilleja miniata'') Clivia miniata variegata.jpg|Mattpunane kliivia (''Clivia miniata variegata'') Passiflora miniata 001.jpg|''Passiflora miniata'' Hygrocybe miniata - Ferndale Park.jpg|[[Kinaver-ebavesinutt]] (''Hygrocybe miniata'') Coral hind, Cephalopholis miniata (26514709329).jpg|Kirju küülikahven (''Cephalopholis miniata'') Myioborus miniatus Monteverde 20.jpg|tanu-mägisäälik (''Myioborus miniatus'') Sunda Minivet - Gunung Gede - West Java, Indonesia.jpg|''Pericrocotus miniatus'' </gallery> == Vaata ka == * [[Kinaverpunane]] * [[Moonpunane]] * [[Vähkpunane]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] [[Kategooria:Oranžid värvitoonid]] 8c1i12hrfx1300p8tfmlqh9ncpiij9y 6164247 6164240 2022-07-20T16:44:29Z Evlper 104506 /* Mennikpunane liiginimedes */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=E34239|tekstivärv=white |r=227|g=66|b=57|rgbspace=[[sRGB]] |h=3|s=75|v=89 |cmyk=CMYK|c=0|m=71|y=75|k=11 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/E34239/Minium</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=D32A2D|tekstivärv=white |r=211|g=42|b=45 |h=359|s=80|v=83 |cmyk=CMYK|c=0|m=80|y=79|k=17 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/D32A2D/Miniaceous</ref> }} '''Mennikpunane''' on [[pliimennik]]u värvi ere[[punane]] [[värvitoon]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=mennikpunane</ref>. Värvinimetust "mennikpunane" või [[ladina keel]]es "''miniata''/''miniatus''" kasutatakse sageli [[Epiteet|epiteedina]] [[Liiginimi|liiginimedes]], enamasti erepunasele või [[oranžpunane|oranžpunasele]] värvusele viitavana. == Pildid == <gallery> Minium-232909.jpg|Pliimennik looduslikul kujul Red lead.jpg|Pliimennik pigmendipulbrina </gallery> == Mennikpunane liiginimedes == <gallery> Aechmia miniata discolor WPC.jpg|Mennikpunane [[ekmea]] (''Aechmia miniata'') Castilleja miniata 4898.JPG|Mennikpunane [[kastilleeja]] (''Castilleja miniata'') Clivia miniata variegata.jpg|Mattpunane [[Kliivia|kliivia]] (''Clivia miniata variegata'') Passiflora miniata 001.jpg|''Passiflora miniata'' Hygrocybe miniata - Ferndale Park.jpg|[[Kinaver-ebavesinutt]] (''Hygrocybe miniata'') Coral hind, Cephalopholis miniata (26514709329).jpg|Kirju küülikahven (''Cephalopholis miniata'') Myioborus miniatus Monteverde 20.jpg|tanu-mägisäälik (''Myioborus miniatus'') Sunda Minivet - Gunung Gede - West Java, Indonesia.jpg|''Pericrocotus miniatus'' </gallery> == Vaata ka == * [[Kinaverpunane]] * [[Moonpunane]] * [[Vähkpunane]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] [[Kategooria:Oranžid värvitoonid]] j89x9f6aurubhgmhr4j5irq1td7cx4j 6164631 6164247 2022-07-20T21:34:31Z Andres 5 /* Mennikpunane liiginimedes */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=E34239|tekstivärv=white |r=227|g=66|b=57|rgbspace=[[sRGB]] |h=3|s=75|v=89 |cmyk=CMYK|c=0|m=71|y=75|k=11 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/E34239/Minium</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Mennikpunane |hex=D32A2D|tekstivärv=white |r=211|g=42|b=45 |h=359|s=80|v=83 |cmyk=CMYK|c=0|m=80|y=79|k=17 |allikas=colourlovers.com<ref>https://www.colourlovers.com/color/D32A2D/Miniaceous</ref> }} '''Mennikpunane''' on [[pliimennik]]u värvi ere[[punane]] [[värvitoon]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=mennikpunane</ref>. Värvinimetust "mennikpunane" või [[ladina keel]]es "''miniata''/''miniatus''" kasutatakse sageli [[Epiteet|epiteedina]] [[Liiginimi|liiginimedes]], enamasti erepunasele või [[oranžpunane|oranžpunasele]] värvusele viitavana. == Pildid == <gallery> Minium-232909.jpg|Pliimennik looduslikul kujul Red lead.jpg|Pliimennik pigmendipulbrina </gallery> == Mennikpunane liiginimedes == <gallery> Aechmia miniata discolor WPC.jpg|[[Mennikpunane ekmea]] (''Aechmia miniata'') Castilleja miniata 4898.JPG|[[Mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata'') Clivia miniata variegata.jpg|[[Mattpunane kliivia]] (''Clivia miniata variegata'') Passiflora miniata 001.jpg|''Passiflora miniata'' Hygrocybe miniata - Ferndale Park.jpg|[[Kinaver-ebavesinutt]] (''Hygrocybe miniata'') Coral hind, Cephalopholis miniata (26514709329).jpg|[[Kirju küülikahven]] (''Cephalopholis miniata'') Myioborus miniatus Monteverde 20.jpg|[[tanu-mägisäälik]] (''Myioborus miniatus'') Sunda Minivet - Gunung Gede - West Java, Indonesia.jpg|''[[Pericrocotus miniatus]]'' </gallery> == Vaata ka == * [[Kinaverpunane]] * [[Moonpunane]] * [[Vähkpunane]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] [[Kategooria:Oranžid värvitoonid]] 1vgdmsr6yt6uc659u4lffp2qbk52mcq Novatseen 0 596812 6164547 6163682 2022-07-20T19:49:31Z Nimelik 60716 /* Lovelocki käsitlus */ wikitext text/x-wiki '''Novatseen''' on väljapakutud termin kirjeldamaks ajajärku planeedil [[Maa]], mil tekib inimesest kõrgema intellektiga olend, kes jätkab mõistusliku elu arengukäiku. Mõiste tõi kasutusse [[James Lovelock]] on 2019. aastal ilmunud samanimelise raamatuga, mille esmakirjastaja oli [[Penguin Books]], kuid hiljem avaldas selle ka [[MIT Press]]. Raamatu kaasautor on ajakirjanik Bryan Appleyard. Teos on avaldatud ka eesti keeles. == Lovelocki käsitlus == Novatseeni mõistega märgib Lovelock arengujärku planeedil [[Maa]], mis algas 2017. aastal [[DeepMind]]i loodud [[Masinõppimine|masinõppe]] [[Arvutiprogramm|arvutiprogrammiga]] [[AlphaGo]]. Programm püüdis jõuda inimvõimekuse piirini keerulises strateegiamängus [[go]] ja see õnnestuski 2017 aastal kui selle programmi edasiarenenud variant nimega Alphago Master võitis maailma parimat professionaalset hiina mängijat Ke Jied tulemusega 3-0. Lisaks sellele saavutasid järgnevad programmi edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero veelgi kõrgema, inimese võimekust ületava taseme. Et tegemist polnud pelgalt ühe mängu jaoks loodud süvaõppe meetodit kasutava tehisintellekti programmiga näitab see, et programm suutis lühikese aja jooksul saavutada taseme, mis ületas üht parimaks peetavat [[male]]progammi Stockfish ja jaapani male [[shogi]] programmi Elmo. Viimased AlphaGo programmid olid ka selle tõttu tähelepanuväärsed, et nad õppisid mängu tipptasemeni selgeks ilma inimeste poolt mängitud partiidega tutvumata. Nad alustasin niiöelda nullist, iseendaga mängides, teades ainult mängureegleid. Sellega saavutas [[Tehisintellekt|tehisintellektil]] (TI) põhinev arvuti iseõppimise võime. Sama süvaõppe tehnoloogiat kasutades avastasid Singapuri teadlased, et programm suudab inimese silma vaadates ennustada tema südameataki riski (lisaks ka muid selle inimesi omadusi nagu sugu, jms), kusjuures see ilmnes juhuslikult, sest tegelikult küsitu arvutilt hoopis midagi muud. [[Fail:Sea Hunter gets underway on the Willamette River following a christening ceremony in Portland, Ore. (25702146834).jpg|pisi|Autonoomne tehisintelligentsiga varustatud sõjalaev [[Sea Hunter]] väljumas Portlandi sadamast.]] Novatseeni etapil loob inimene küborgi, kelle infotöötlemise võimekus ületab inimese oma vähemalt 10 000 kuni miljon (füüsiline piir) korda, kes on võimeline nägema ka spektrialasid (ultraviolet- ja infrapunakiirugus), mida inimene ei näe ning vahetama informatsiooni piiranguteta ka ülikaugetelt distantsidelt. Siinkohal võib veel märkida, et juba praegu projekteerivad uusi arvuteid ja nendel jooksutatavaid programme suures osas arvutiprogrammid ise. Lovelock arvab, et see uus [[intellekt]] suudab päästa nii planeedi kui ka inimkonna üha süveneva [[Kliimamuutus|kliimamuutuse]] käest, sest see ohustab ka nende olemasolu. Ta leiab koguni, et selle üliintellekti valitsemisperioodil võivad inimesed olla õnnelikumad kui senistes ühiskonnakorraldustes. Samas tunnistab ta, et sellise olendi suhtumine inimesse võib hakata sarnanema sellele, milline on praegu inimese ja tema poolt ülalpeetava lemmiklooma oma.   Suurimaks ohuks inimkonnale peab ta praeguste valitsejate tellimusel loodavaid [[Autonoomia|autonoomseid]] relvasüsteeme ja nendele antud võimet, leida ükskõik milline inimene maailmast ja tappa ta juba eelnevalt antud käsu alusel. Kuna arvuteid kasutatakse ka [[Inimese genoom|inimgenoomi]] uurimiseks ja uute ravimite sünteesimiseks, siis peab ta võimalikuks seda, et tulevikus suudavad küborgid soovi korral sünteesida viiruse, mis on senistest palju tapvam. Samas peab ta sellist arengu vähevõimalikuks, kuna kosmoseavarustest on palju enam energiat saadaval ning sealt on ka lihtsam hankida vajalikke materjale (näiteks komeetidelt), kui Maalt.<ref>{{Raamatuviide|autor=James Lovelock ja Bryan Appleyard|pealkiri=Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu.|koht=Tallinn|kirjastus=Postimees Kirjastus|aasta=2020| lehekülg=73-101|isbn=9789916603451}}</ref>   == Kirjandus == * "Novatseen, Saabuv üliintellekti ajastu." Autor [[James Lovelock]] ja Bryan Appleyard. Tõlkija Anna-Liisa Lutsar. Postimehe Kirjastus 2020. ISBN 9789916603451 == Vaata ka == * [[Tehisintellekt]] == Viited == {{Viited}} 12evj5q3q0h9kttsb00q1lmt8lm4hko Jalal kuivanud puu 0 597475 6164479 5994520 2022-07-20T17:50:45Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki '''Jalal kuivanud puu''' on surnud (ja üldiselt tasakaaluniiskuseni jõudnud) puu, mis seisab püsti. [[tuuleheide|Tuuleheite]] tagajärjel surnud puud siia alla ei kuulu. Jalal kuivanud puust valmistatud [[metsamaterjal]]i nimetatakse metsakuivaks puiduks. [[Kategooria:Metsandus]] qycbxmm3qi5snvf6ld42w0rgk0a52sm Amanda Gorman 0 599412 6164156 6144648 2022-07-20T12:19:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = | pilt = Amanda Gorman 2017 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Amanda Gorman, 2017 <!-- --> | sünninimi = Amanda Gorman | sünniaeg = 7. märts 1998 | sünnikoht = [[Los Angeles]], [[California]], USA | surmaaeg = | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = | kodakondsus = | haridus = [[Harvardi ülikool]] ([[BA]] sotsioloogias) | elukutse = luuletaja, aktivist | žanr = | kirjandusvool = | tuntud teoseid = | tunnustus = Los Angelese noorpoeet-laureaat (2014)<br>USA riiklik noorpoeet-laureaat (2017) | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | sugulased = <!-- --> | allkiri = | koduleht = https://www.theamandagorman.com | moodul = }} '''Amanda S. C. Gorman''' (sündinud [[7. märts]]il [[1998]]) on Ameerika Ühendriikide luuletaja ja aktivist Los Angelesest. Gorman kirjutab peamiselt ühiskondlikel teemadel. 2017. aastal sai temast esimene USA riiklik noorpoeet-laureaat (National Youth Poet Laureate), 2021. aasta 20. jaanuaril esines ta president [[Joe Biden]]i ametissevannutamisel luuletusega "The Hill We Climb" ('mägi, millele me ronime'). == Lapsepõlv ja haridus == Gorman on pärit [[Los Angeles]]est, õpetajast üksikema Joan Wicksi kolmelapselisest perekonnast.<ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2018/02/28/us/a-young-poets-inspiration.html|title=A Young Poet's Inspiration|date=28. veebruar 2018|work=The New York Times |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.thecrimson.com/article/2017/9/18/youth-poet/|title=Harvard Sophomore Chosen as First Youth Poet Laureate {{!}} News {{!}} The Harvard Crimson|website=www.thecrimson.com|language=en |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.lataco.com/meet-amanda-gorman-the-l-a-native-who-is-the-first-national-youth-poet-laureate/|title=Meet Amanda Gorman, the L.A. Native Who Is the First National Youth Poet Laureate ~ L.A. TACO|date=22. märts 2018|work=L.A. TACO |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|url=https://archives.nbclearn.com/portal/site/k-12/flatview?cuecard=114508|title=Meet the First Youth Poet Laureate|website=NBC Learn|df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|archive-date=2020-06-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20200618224611/https://archives.nbclearn.com/portal/site/k-12/flatview?cuecard=114508|url-status=dead}}</ref> Tal on kaksikõde Gabrielle, kes on aktivist.<ref name=":2" /><ref>{{Cite news|url=https://www.bustle.com/p/rise-up-as-one-video-featuring-poet-amanda-gorman-filmmaker-gabrielle-gorman-shows-how-powerful-resistance-can-be-when-its-intersectional-exclusive-7945545|title=These Twin Sisters Have A Powerful Message About Making Sure Your Resistance Includes All Women|last=Rodriguez-Cayro|first=Kyli|work=Bustle |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|language=en}}</ref> Enda sõnul kasvas Gorman üles suuresti televisioonivabalt.<ref name=":4">{{Cite news|url=https://www.glamour.com/story/americas-first-youth-poet-laureate-amanda-gorman-on-the-power-of-young-women|title=America's First Youth Poet Laureate Amanda Gorman on the Power of Young Women|last=Hawkins|first=Khaliha|work=Glamour |df=mdy-all|access-date=29. juuni 2018|language=en}}</ref> Lapsena oli tal [[kõnehäire]].<ref name=":4" /><ref>{{Cite web|url=https://www.huffingtonpost.com/amanda-gorman/poetrys-relevance-to-yout_b_6000384.html|title=How Poetry Gave Me a Voice|last=Gorman|first=Amanda|date=21. november 2014|website=Huffington Post|language=en-US |df=mdy-all|access-date=29. juuni 2018}}</ref> Enda kirjeldust mööda oli ta "kummaline laps", kellele meeldis lugeda ja kirjutada ning keda ema selles julgustas.<ref name=":0" /> Gorman on öelnud, et tal on [[kõnetajuhäire]] (''auditory processing disorder'') ja ta on helide suhtes ülitundlik.<ref name=":0" /> Gorman õppis [[Santa Monica, California|Santa Monica]] erakoolis New Roads.<ref>{{cite web |title=16 Alumna and US Youth Poet Laureate Presents Poem at Library of Congress |url=https://www.newroads.org/news-story?pk=948670 |website=Newroads.org}}</ref> Keskkoolis sai ta [[Milken Family Foundation]]i kolledžistipendiumi<ref>{{Cite news|date=14. juuli 2016|title=Santa Monica students win Milken scholarships|language=en-US|work=Santa Monica Daily Press|url=https://www.smdp.com/santa-monica-students-win-milken-scholarships/156246 |df=mdy-all|access-date=14. juuli 2016}}</ref> ja õppis seejärel [[sotsioloogia]]t [[Harvardi Kolledž]]is.<ref>{{Cite web|last=Flood|first=Alison|date=19. jaanuar 2021|title=Amanda Gorman will be youngest poet to recite at a presidential inauguration|url=http://www.theguardian.com/books/2021/jan/19/amanda-gorman-youngest-poet-to-recite-at-a-presidential-inauguration-joe-biden|url-status=live|archive-url=|archive-date= |df=mdy-all|access-date=19. jaanuar 2021|website=[[The Guardian]]|language=en}}</ref> Harvardis sai temast 2017. aasta aprillis USA esimene [[riiklik noorpoeet-laureaat]] (National Youth Poet Laureate).<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2018/02/28/us/a-coda-to-black-history-month.html|title=A Coda to Black History Month|date=28. veebruar 2018|work=The New York Times |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref><ref name=":1">{{Cite news|url=https://www.bostonglobe.com/lifestyle/2017/09/18/harvard-amanda-gorman-first-youth-poet-open-library-congress-literary-season/IXhK2LBt7NHYSkTXpDSqcL/story.html|title=Harvard's Amanda Gorman first youth poet to open Library of Congress literary season|work=[[The Boston Globe]]|df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|archive-date=2018-04-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180430181236/https://www.bostonglobe.com/lifestyle/2017/09/18/harvard-amanda-gorman-first-youth-poet-open-library-congress-literary-season/IXhK2LBt7NHYSkTXpDSqcL/story.html|url-status=dead}}</ref> Ta valiti välja viie finalisti seast.<ref>{{Cite news|url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/new-us-poet-laureate-tracy-k-smith-reports-for-duty/2017/09/14/9f14b014-9950-11e7-87fc-c3f7ee4035c9_story.html|title=New U.S. Poet Laureate Tracy K. Smith reports for duty|last=Charles|first=Ron|date=14. september 2017|work=Washington Post |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|language=en-US|issn=0190-8286}}</ref> 2017. aastal võitis Gorman meediafirma [[OZY]] 10 000 USA dollari suuruse grandi konkursi "OZY Genius Awards" raames.<ref>{{Cite web|date=1. detsember 2017|title=How a Young Poet Is Nurturing Empathy ... With Virtual Reality|url=https://www.ozy.com/true-and-stories/how-a-young-poet-is-nurturing-empathy-with-virtual-reality/77355/|access-date=21. jaanuar 2021|website=OZY}}</ref> ==Luule ja aktivism== [[Pilt:Amanda_Gorman_with_Tracy_K_Smith_-_2017 crop.jpeg|pisi|USA Kongressi raamatukoguhoidja [[Carla Hayden]], poeet-laureaat [[Tracy K. Smith]] ja Gorman 2017. aastal]] Gormani looming ja aktivism keskendub ühiskondlikele teemadele nagu rõhumine, [[feminism]], rassiprobleemid, [[marginaliseerimine]] ja [[Aafrika diasporaa]].<ref name=":3" /><ref>{{Cite news|url=https://mashable.com/2017/09/17/amanda-gorman-us-youth-poet-laureate-social-good/#.oPOIRaENiqO|title=Watch the first-ever U.S. youth poet laureate perform a stunning poem about social change|last=Petronzio|first=Matt|work=Mashable |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|language=en}}</ref> Gormani sõnul sai ta innustust [[ÜRO noorsoodelegaat|ÜRO noorsoodelegaadiks]] saamiseks 2013. aastal, kui nägi [[Pakistan]]i nobelisti [[Malala Yousafzai]] kõnet.<ref>{{Cite news|date=3. november 2017|title=How Amanda Gorman Became the Nation's First Youth Poet Laureate|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/2017/11/03/style/amanda-gorman-first-youth-poet-laureate.html |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|issn=0362-4331}}</ref> 2014. aastal valiti Gorman Los Angelese noorpoeet-laureaadiks.<ref>{{Cite news|date=24. aprill 2015|title=Mentoring the Next Generation of L.A. Letters|language=en|work=KCET|url=https://www.kcet.org/history-society/mentoring-the-next-generation-of-la-letters |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018}}</ref> 2015. aastal avaldas ta luulekogu "The One for Whom Food Is Not Enough".<ref>{{Cite news|title=A young poet for whom words are not enough|work=[[The Boston Globe]]|url=https://www.bostonglobe.com/lifestyle/2017/09/21/young-poet-for-whom-words-are-not-enough/o54NK48fpuThupPFTzahII/story.html|df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|archive-date=2018-04-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180430181159/https://www.bostonglobe.com/lifestyle/2017/09/21/young-poet-for-whom-words-are-not-enough/o54NK48fpuThupPFTzahII/story.html|url-status=dead}}</ref> Gorman on mittetulundusühingu One Pen One Page rajaja, mis korraldab noorte kirjandus- ja juhtimisprogrammi.<ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2018/04/26/us/gender-letter-all-the-poetry-thats-fit-to-print.html|title=Gender Letter: All the Poetry That's Fit to Print|date=26. aprill 2018|work=The New York Times |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> 2017. aastal sai temast esimene noorpoeet, kes avas [[Kongressi Raamatukogu]] kirjandushooaja, ning ta on lugenud oma luulet [[MTV]]s.<ref name=":4" /><ref name=":1" /> [[Morgani Raamatukogu ja Muuseum]] omandas tema luuletuse "In This Place (An American Lyric)" ja lisas selle 2018. aastal ekspositsiooni [[Elizabeth Bishop]]i teoste läheduses.<ref name=":4" /> 2017. aastal sai Gormanist esimene kirjanik, keda esitleti XQ Instituudi kuu raamatu programmis, kus igakuiselt jagatakse tasuta [[Z-põlvkond|Z-põlvkonna]] lemmikteoseid. Sporditarvete firma [[Nike (ettevõte)|Nike]] tellimusel kirjutas ta pühendusteose mustanahalistele sportlastele<ref>{{cite web|last=ITALIE|first=HILLEL|title=Meet Amanda Gorman, the 22-year-old poet chosen to read at the inauguration of Joe Biden|url=https://www.baltimoresun.com/news/nation-world/ct-inauguration-ceremony-poet-youngest-in-memory-20210115-d5pu65eygra6lhagutnrevvpuu-story.html |df=mdy-all|access-date=17. jaanuar 2021|website=baltimoresun.com}}</ref>. Tal on raamatuleping kirjastusega [[Viking Children's Books]] kahe laste pildiraamatu jaoks.<ref>{{Cite web|title=Poet Amanda Gorman, 22, Will Read at Biden's Inauguration|url=https://time.com/5930015/poet-amanda-gorman-biden-inauguration/|df=mdy-all|access-date=17. jaanuar 2021|website=Time|archive-date=2021-01-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20210116182621/https://time.com/5930015/poet-amanda-gorman-biden-inauguration/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|title=Poet and former Youth Laureate Amanda Gorman has book deal|url=https://www.bostonglobe.com/lifestyle/names/2019/07/11/poet-and-former-youth-laureate-amanda-gorman-has-book-deal/kZ1VkcCmLLLCvBt0UwzGqK/story.html |df=mdy-all|access-date=17. jaanuar 2021|work=[[The Boston Globe]]|agency=[[Associated Press]]|language=en-US}}</ref> 2017. aastal ütles Gorman, et tahab 2036. aastal presidendiks kandideerida.<ref>{{Cite news|url=https://www.essence.com/culture/first-youth-poet-laureate-Amanda-Gorman-president|title=Americas First Youth Poet Laureate Also Wants to Run For President In 2036!|work=Essence.com |df=mdy-all|access-date=30. aprill 2018|language=en}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.yahoo.com/lifestyle/americas-20-year-old-youth-poet-laureate-wont-let-small-minded-prejudice-stop-215752247.html|title=America's 20-year-old youth poet laureate won't let 'small-minded prejudice' stop her |df=mdy-all|access-date=29. juuni 2018|language=en-US}}</ref> 2020. aasta mais osales Gorman veebisarjas "[[Some Good News]]", mida juhtis [[John Krasinski]], kus ta kohtus virtuaalselt [[Oprah Winfrey]]<nowiki/>ga<!--- and issued a virtual [[commencement speech]] to those who could not attend physical commencements due to the [[COVID-19 pandemic in the United States of America]]--->.<ref> https://variety.com/2021/tv/news/amanda-gorman-poet-inauguration-joe-biden-1234888023/</ref> [[Pilt:Chris Coons' photos of the 2021 presidential inauguration 01.jpg|pisi|Amanda Gorman esitamas luuletust "The Hill We Climb" president Joe Bideni ametisse vannutamisel 2021. aastal]] President Joe Bideni ametissevannutamisel 20. jaanuaril 2021 esitas Amanda Gorman oma luuletuse "The Hill We Climb", olles noorim presidendi ametisse vannutamisel esinenud luuletaja USA ajaloos.<ref>{{Cite web|url=https://bideninaugural.org/presidential-inaugural-committee-announces-participants-in-the-59th-inaugural-ceremonies/|title=Presidential Inaugural Committee Announces Participants in the 59th Inaugural Ceremonies|date=14. jaanuar 2021|website=bideninaugural.org}}</ref><ref name=Gabbatt>{{cite news |last1=Gabbatt |first1=Adam |title=‘An inspiration to us all’: Amanda Gorman's inaugural poem stirs hope and awe |url=https://www.theguardian.com/us-news/2021/jan/20/amanda-gorman-poem-biden-inauguration |access-date=21. jaanuar 2021 |work=The Guardian |date=20. jaanuar 2021}}</ref><ref>{{cite news |last1=Shalal |first1=Andrea |title=Poet Amanda Gorman, 22, captures 'bruised, but whole' U.S. at Biden, Harris inauguration |url=https://www.reuters.com/article/us-usa-biden-inauguration-poetry/poet-amanda-gorman-22-captures-bruised-but-whole-u-s-at-biden-harris-inauguration-idUSKBN29P2KA |access-date=21. jaanuar 2021 |work=Reuters |date=20. jaanuar 2021}}</ref> Gormanit soovitas tseremooniale Joe Bideni abikaasa, kirjandusprofessor [[Jill Biden]].<ref>{{cite news |last1=Alexandra |first1=Alter |title=Amanda Gorman, a 22-year-old poet, asks ‘Where can we find light?’ in Inauguration Day recitation. |url=https://www.nytimes.com/2021/01/20/us/who-is-amanda-gorman-poet-inauguration.html |access-date=21. jaanuar 2021 |work=The New York Times |date=20. jaanuar 2021}}</ref><ref>{{Cite web|title=Amanda Gorman, 22, Will Be the Youngest Poet to Read at an Inauguration Day Ceremony|url=https://people.com/politics/amanda-gorman-will-be-the-youngest-poet-to-read-at-the-inauguration-day/ |df=mdy-all|access-date=17. jaanuar 2021|website=PEOPLE.com|language=EN}}</ref> Pärast 6. jaanuaril 2021 Washingtonis toimunud mässu muutis Gorman luuletuse teksti, et kajastada ka rünnakut Kapitooliumile.<ref>{{Cite news|last=Inskeep|first=Steve|date=19. jaanuar 2021|title=History has its eyes on us: Interview with Amanda Gorman|work=National Public Radio|url=https://www.npr.org/sections/biden-transition-updates/2021/01/19/958077401/history-has-its-eyes-on-us-poet-amanda-gorman-seeks-right-words-for-inauguration|url-status=live|access-date=19. jaanuar 2021}}</ref> Tseremooniaeelsel nädalal ütles Gorman ajalehe [[The Washington Post]] kirjanduskriitikule Ron Charlesile: "Ma loodan, et mu luuletus esindab meie maa ühtsusehetke." ja "Oma sõnadega suudan ma kõnelda meie rahva ajaloo uuest peatükist ja ajastust."<ref>{{cite news |last1=Wang |first1=Amy B |last2=Merry |first2=Stephanie |title=Amanda Gorman reads poem ‘The Hill We Climb’ at Biden inauguration |url=https://www.washingtonpost.com/lifestyle/2021/01/20/amanda-gorman-poet-laureate-inauguration/ |access-date=21. jaanuar 2021 |work=The Washington Post |date=20. jaanuar 2021}}</ref> == Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} * [https://www.theamandagorman.com/ Amanda Gormani ametlik koduleht] * {{imdb nimi|nimi=Amanda Gorman|id=9623099}} * Amanda Gorman, [https://kultuur.err.ee/1608080596/amanda-gorman-magi-millele-me-ronime "Mägi, millele me ronime"] ERR, 21. jaanuar 2021 {{JÄRJESTA:Gorman, Amanda}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] s5u9cjp7gkkx2n4f87ai1gtuz72sqf3 Lihtaine 0 599945 6164840 5971305 2022-07-21T10:04:19Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}} '''Lihtaine''' on [[keemiline aine]], milles esinevad ainult ühe [[Keemiline element|elemendi]] [[aatom]]id. Lihtaine on näideteks on kaheaatomiline [[dihapnik]] (O<sub>2</sub>) ja kolmeaatomiline [[osoon]] (O<sub>3</sub>). Lihtainetele vastanduvad [[liitaine]]d, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. == Mittemetalliliste lihtainete seondumine elementides == === Orbitaalide suurus ja elektronide arv === [[Fail:Orbitaalid_copy.tif|pisi|Molekulaarorbitaalid C<sub>2</sub>, N<sub>2</sub> ja O<sub>2</sub> molekulide kohta vastavalt vasakult paremale liikudes]] Kahe sama elemendi sidumisel on valentsorbitaalide suhteline energia võrdne. Loeb [[aatomorbitaal|orbitaalide]] suurus, kus väiksemate orbitaalide kattumine annab tugevama sideme. Kui võtta näiteks samatuumalised diatomiidi molekulid, siis on näha kui oluline on [[valentselektron]]ide arv ning kuidas sideme tugevus tegelikult sõltub ka elektronide arvust lõdvendaval ja siduval orbitaalil. Võib öelda, et mida suurem on elektronide liig siduval molekulaarorbitaalil (MO) võrreldes elektronide arvuga lõdvendaval molekulaarorbitaalil, seda tugevam on keemiline side. Miks on 2. perioodi samatuumaliste diatomiidi molekulidest N<sub>2</sub> molekulil kõige tugevam side? Põhjuseks on nimelt, see et lämmastiku molekulil on piisavalt elektrone, et täita kõik siduvad MO-d, samal ajal on ainult üks lõdvendav MO täidetud. B<sub>2</sub> ja C<sub>2</sub> molekulidel pole, aga piisavalt elektrone, et täita kõik siduvad MO-d. O<sub>2</sub> ja F<sub>2</sub> molekulidel on vastupidiselt liiga palju elektrone, mille puhul täidetakse küll ära kõik siduvad MO-d, kuid ka lõdvendavatel MO-del on rohkem elektrone.<ref name= " 1 viide" >Keller, J., Wothers, P. (2014) 'Trends in bonding', Chemical structure and reactivity: an intergrated approach (2nd ed). United States of America: Oxford University Press, lk 257–296.</ref> Paremaks mõistmiseks, mis on siduvad ja mis lõdvendavad molekulaarorbitaalid on toodud joonisel ära kolm molekulaarorbitaali vastavalt C<sub>2</sub>, N<sub>2</sub> ja O<sub>2</sub> molekulidele. Esiteks on MO-del kujutatud aatomite valentselektrone ning, kuna tegemist on samatuumaliste diatomiidide molekulidega, siis valentselektrone on kaks korda rohkem ehk siis 8, 10 ja 12 vastavalt C<sub>2</sub>, N<sub>2</sub> ja O<sub>2</sub> molekulidele. Täpsemalt iga rühma elementide elektronide jaotust orbitaalidel vaatleme järgnevas alapeatükis. Oritaalide täitmisel elektronidega järgitakse energia miinimumi ja antisümmeetria printsiipe. Esiteks energia miinimumi printsiibi järgi põhiseisundi elektronkonfiguratsioonis vastab koguenergia miinimumile. Koguenergia koosneb elektron–tuuma tõmbumist, elektron–elektron tõukumisest ja elektronide kineetilisest energiast. Üldiselt see printsiip taandub [[Aufbau printsiip|Aufbau printsiibini]], mille järgi on täidetud kõige madalama energiaga orbitaalid. Aga teatud olukorrades (näiteks, [[d-elemendid|d-]] ja [[f-elemendid|f-elementide]] puhul) minimaalse koguenergiale viib kõrgema energiaga ns orbitaali täitmine, samas, kui madalama energiaga (n−1)d ja (n−2)f jäävad tühjaks. Antisümmeetria printsiip on tuntud kui tõrjutusprintsiip või [[Pauli printsiip]]. Keemias see on tõlgendatud nii, et maksimaalne elektronide arv orbitaalil saab olla 2 ning need elektronid peavad olema vastupidiste [[spinn]]idega. Miinimumi energia ja antisümmeetria printsiipidest, teatud lihtsustusel, tuleneb [[Hundi reegel]], mis ütleb, et kui molekulis on mitu võrdse energiaga orbitaali, siis energeetiliselt soodsam on olukord, kus orbitaalid täituvad esmalt samasuunaliste spinnidega ühekaupa ning pärast seda toimub vastupidise spinniga elektronide lisandumine.<ref>IUPAC. Compendium of Chemical Terminology, 2nd ed. (the "Gold Book"). Compiled by A. D. McNaught and A. Wilkinson. Blackwell Scientific Publications, Oxford (1997). Online version (2019–) created by S. J. Chalk. ISBN 0-9678550-9-8.</ref> Skeemidel olevad lõdvendavad MO-d on märgitud tärniga, mis võimaldab näha vastavalt molekulidele kui paljud siduvad, aga ka lõdvendavad orbitaalid on tegelikult täidetud. == 14.–17. rühma elementide elektronide jaotus orbitaalidel ning struktuur == === 14. rühma elemendid === [[File:Võred.tif|thumb|Teemandi, β-Sn, FCC võre]] [[Süsinik]] on 14. rühma element. [[Teemant|Teemandis]] on iga süsiniku aatom ümbritsetud nelja teise süsinik aatomiga, mis paiknevad süsiniku aatomit ümbritseva tetraeedri tippudes. N aatomist koosneval tahkisel moodustub 4N molekulaarorbitaali, millest teemandi struktuuris pooled on siduvad ja pooled lõdvendavad orbitaalid. Kuna, aga süsinik aatomil on 4 valentselektroni, siis see on piisav, et täita ära kõik siduvad MO-d ning mitte ühtegi lõdvendavat MO-d.<ref name="1 viide" /> Kõigil 14. rühma elementidel (v.a [[plii]]) on atmosfäärirõhul allotroopsed analoogid teemandi struktuurile. Pliil on metalliline struktuur nagu ka β-tina, samas α-tina kuulub poolmetalliliste elementide hulka ning tema struktuur on nagu teemandil, kus koordinatsiooniarv võrdub 4.<ref name="1 viide" /> α-tina on atmosfäärirõhu juures stabiilne kuni 13 °C-ni, kui temperatuur langeb üle 13 °C toimub üleminek β-tina olekusse. Lisaks on oluline ka rõhu parameeter, α-tinast üleminek β-tinaks võib toimuda ka madalamal temperatuuril kui 13 °C, kuid sel juhul on vajalik surve avaldamine. [[Räni]] ja [[germaanium]]i puhul on kõrgel rõhul samuti saavutatav β-Sn struktuur, kus α–Sn→β–Sn faasiüleminekuga kaasneb märkimisväärne koordinatsiooniarvu suurenemine ja aatomitevaheliste kauguste pikenemine.<ref> Müller, U. (2006) 'Diamond-like structure', in (ed.) Inorganic Structural Chemistry, 2nd Edition. : John Wiley & Sons, Ltd, lk 118–127.</ref> Üldiselt 14. rühma elementide struktuuris koordinatsiooniarv kasvab rõhu ja temperatuuri kõrgenemisel. Maksimaalne väärtus (12) on karakteerne pliile selle tahktsentreeritud kuupvõrega. === 15. rühma elemendid === [[File:Heksagonaalne romboeedriline α-As struktuur.png||pisi||Heksagonaalne romboeedriline α-As struktuur]] Võrreldes 14. rühma elementidega on 15. rühma elementidel küll sama orbitaalide arv, kuid 4 valentselektroni asemel on 5. See tähendab, et N aatomitest koosneval tahkisel on 5N valentselektroni. Kuna siduvate MO-de täitmiseks on vajalik 4N elektroni, siis ülejäänud N elektronid täidavad lõdvendavad MO-d. Lõdvendaval MO-l olevad elektronid vähendavad sideme järku neljalt kolmele (ühe aatomi kohta). Siinkohal võib mõelda nii, et iga lõdvendaval orbitaalil asuv lisaelektron "tühistab" ühe siduval MO-l paikneva elektroni. Mis tähendab, et 3N elektroni asub nüüd siduvatel MO-del, lisaks on veel 2N elektroni, mis ei osale sideme tekkimisel, see on iga aatomi puhul vaba elektronpaar. Seega 15. rühma elementide puhul võib arvestada, et igal aatomil on 3 sidet ja üks vaba elektronpaar. Üheks selliseks vormiks on heksagonaalne romboeedriline struktuur, mis moodustab 6 liikmelisi rõngaid. Kõrval oleval joonisel on kujutatud heksagonaalse romboeedrilise α-As struktuuri, mis tugevalt sarnaneb teemandi struktuurile, kuid erinevusega, et igal aatomil on kolm sidet nelja sideme asemel. Selline struktuur on kõige levinum [[arseen]]ile, [[antimon]]ile ja [[vismut]]ile. Kuigi [[fosfor]] saaks moodustada sama struktuuri nagu eelnevad mainitud elemendid, siis eelistatult on fosfor kas molekulaarne valge (P<sub>4</sub>) või polümeerne punase ([P<sub>4</sub>]<sub>n</sub>) fosfori struktuuriga.<ref name="1 viide" /> [[Valge fosfor]] moodustub fosfori auru kondenseerumisel, kõrgemal temperatuuril kui 180 °C transformeerub valge fosfor [[punane fosfor|punaseks fosforiks]].<ref name="5 viide">Müller, U. (2006). 'The Element Structures of the Nonmetals', Inorganic Structural Chemistry, 2nd Edition. : John Wiley & Sons, Ltd, lk 103–117.</ref> Tahke [[lämmastik]]u puhul on teada viis modifikatsiooni, mis erinevad N2 molekulide kokku pakkimise poolest. Neist kaks on normaalrõhul (ülemineku temperatuur 35,6 K), teised eksisteerivad ainult kõrge rõhu all. 100 GPa juures toimub faasisiire, mille tulemuseks on mittemolekulaarne modifikatsioon, mis eeldatavalt vastab α-As tüüpi struktuurile.<ref name="5 viide" /> '''Sideme järku saab leida valemi järgi: Sideme järk = (siduvad elektronid – lõdvendavad elektronid)/2''' Näide N<sub>2</sub>: Lämmastik koosneb 2 aatomist (N=2) ehk 2 aatomist koosneval tahkisel on 5*2 = 10 valentselektroni. Siduvate MO-de täitmiseks on vajalik 4*2=8 elektroni, ülejäänud 2 elektroni täidavad lõdvendavad MO-d. Rakendame valemit: Sideme järk = (8–2)/2=3, saame, et sideme järguks on 3, mis tähendab, et kaks lämmastiku molekuli on omavahel seotud 3 sideme abil. === 16. rühma elemendid === Selle rühma elementidel on igal aatomil 6 valentselektroni. Nagu ka eelnevate rühma elementide puhul on siingi vajalik 4N elektroni, et täielikult täita siduvad MO-d, seega 2N elektroni jäävad lõdvendavatele MO-dele. Siingi tuleks järgida, et iga elektron lõdvendaval orbitaalil "tühistab" siduva elektroni, mille tulemuseks on, et 2N elektroni on siduvad ja annavad kaks sidet ühe aatomi kohta ja nüüd ei osale 4N elektroni sideme tekkes ehk on tekkinud iga aatomil kaks vaba elektronpaari. Näiteks väävel võib sõltuvalt temperatuurist moodustada kas rombilise või α-väävli, monokliinse või β-väävli, mis koosnevad mõlemad küll ringi moodustanud 8 aatomist, kuid erinevad oma struktuuri kokku pakkimise poolest. Väävel on teadaolevalt üks elementidest, millel on väga palju allotroopseid vorme, väävli aatomid moodustavad 6–13 või suuremast arvust väävli aatomitest tsüklilise ringe. Samuti on seleenil mitu vormi, kaasa arvatud tsükliline, samas aga telluuril on ainult üks kristalne vorm, mis koosneb spiraalahelate võrgustikust.<ref name="1 viide" /> Polooniumil on teada kaks vormi. Toatemperatuuril on α-poloonium stabiilne ning moodustab primitiivse kuubilise struktuuri, kus iga aatom omab oktaeedrilist koordinatsiooni.<ref name="5 viide" /> === 17. rühma elemendid === 17. rühmas on igal aatomil on 7 elektroni, neist 4N elektroni täidavad siduvad MO-d ja 3N elektroni asuvad lõdvendavatel MO-del. Seetõttu on nendel elementidel iga aatomi kohta 1 side ja 3 vaba elektronpaari. Kõik 17. rühma elemendid esinevad diaatomiliste molekulidena. Neist elementidest F<sub>2</sub> ja Cl<sub>2</sub> on gaasilised toatemperatuuril, Br<sub>2</sub> vedel ja I<sub>2</sub> tahke.<ref name="1 viide" /> α-F<sub>2</sub> struktuuri puhul on F<sub>2</sub> molekulid heksagonaalsete kihtidena ja asetatud samamoodi nagu tahktsentreeritud kuubilise struktuuri korral. Ka kristalliline Cl<sub>2</sub>, Br<sub>2</sub>, ja I<sub>2</sub> on pakitud eri viisil, kus tähelepanuväärsed on üksteise lähedal asuvate molekulide aatomite üsna erinevad vahemaad. Üldiselt on halogeeni aatomid pakitud kui tahktsentreeritud kuubiline struktuur, mida molekulides olevad kovalentsed sidemed on tugevalt moonutanud. Surve avaldamisel, aga moonutus väheneb, see tähendab, et erineval kaugusel asuvad aatomid lähenevad üksteisele.<ref name="5 viide" /> == Valentssidemete reegel üksikute elementide korral == 8-N reegli järgi, kus N on valentselektronide arv, on võimalik teada saada 14–17 elemendi rühma kovalentsete sidemete arvu, mida on võimeline üks aatom moodustama teiste aatomitega.<ref name="5 viide" /><ref>Müller,U (2006) 'Polyanionic and Polycationic Compounds. Zintl Phases', Inorganic Structural Chemistry, 2nd Edition. : John Wiley & Sons, Ltd, lk 128–149.</ref> Näiteks väävli puhul N=6 ehk ühe väävli aatomi kovalentsete sidemete arv on 8 – 6 = 2. === Si → P → S → Cl === [[File:Si → P → S → Cl.png|thumb|Si → P → S → Cl]] Joonisel on näide, kuidas tegelikult on erinevate rühmade (14.–17.) elementide struktuurid omavahel seotud. Alustades teemandi struktuuri tüübiga (C, Si, Ge, Sn). (a) joonis tähistab räni struktuuri, lõhkudes Si-Si sidemeid As-tüüpi kihtide vahel, mis on joonisel (a) punases kuubis risti olevad sidemed, siis saadakse joonis (b) kujutatud struktuur. Purunenud sidemete märgina on skeemil säilinud kaks vertikaalselt sidet. Kui need kaks vertikaalset sidet lõhkuda, siis saadakse individuaalne As-tüüpi kiht, mis eksisteerib nii punases fosforis kui ka antimonis. Üks neist P-kihtidest on eraldatud joonisel (c), mis näitab, et vastavalt (8-N) reeglile üks aatom on seotud kolme teise aatomiga kovalentse sideme abil. Kui seal kihis lõhkuda mõned P-P sidemed, siis saadakse S või Se struktuur nagu joonisel (d) on näidatud. Edasine lagunemine võib toimuda kahel viisil. Esiteks võib moodustada tasapinnaline ahel (joonis (e)), kus kaks aatomit on omavahel ühendatud (selline on näiteks Te struktuur ja S üks vormidest). Teisel juhul (joonis (f)) võib P-kiht laguneda S<sub>6</sub> tsükliks. Joonis (e) olevad fragmendid saab lõhkuda Si-Si molekulideks nagu näiteks on seda halogeeni diaatomiline Cl<sub>2</sub> molekul.<ref>Vegas Molina, Ángel (2018) 'The progressive simplification of the structures of the "p-Block"', Structural Models of Inorganic Crystals: from the Elements to the Compounds. : Editorial de la Universidad Politécnica de Valencia, lk 171–186.</ref> === Po → Se & As === [[File:Se ja As struktuur.png|thumb|Se ja As struktuur]] Joonis on näide, kuidas 15 ja 16 rühmade elementide struktuurid omavahel seotud. Alustades polooniumi struktuuri tüübiga (Po). Lõhkudes Po-Po sidemeid Se-tüüpi ahelate vahel saadakse vasakul joonisel kujutatud Se struktuur. Lõhkudes Po-Po sidemeid As-tüüpi lehtede vahel saadakse paremal joonisel kujutatud As struktuur.<ref>Müller,U (2006) 'Elements of the Fifth Main Group', in (ed.) Inorganic Structural Chemistry, 2nd Edition. : John Wiley & Sons, Ltd, lk 107–111.</ref> == Metalli struktuurid == [[File:Efektiivne viis üksiku kihi sfääride pakkimiseks.png|pisi|Joonis 1. Efektiivne viis üksiku kihi sfääride pakkimiseks]] Metalli struktuurid põhinevad peamiselt ühest kolmest mustrist: heksagonaalne, tahktsentreeritud kuubiline või ruumtsentreeritud kuubiline tihepakend. Põhiomaduseks on iga aatomiga seotud "sidemete" arv ehk koordinatsiooniarv. Metalliliste struktuuride korral tuleb tähelepanu pöörata sõnale "side", kuna üldiselt pole võimalik luua sidet, sest enamikul juhtudest pole piisavalt valentselektrone sideme moodustamiseks. "Iga aatomiga seotud sidemete arvu" all mõeldakse siinkohal aatomite lähimate naabrite arvu metallvõres. Igal aatomil on tavaliselt 8 kuni 12 lähimat naabrit.<ref name="1 viide" /> === Heksagonaalne tihepakend === [[File:Heksagonaalne tihepakend (a) külgvaates (b) pealtvaates.png|pisi|Joonis 2. Heksagonaalne tihepakend (a) külgvaates (b) pealtvaates]] Selleks, et ruum täita kõige optimaalsemal moel sfääridega, tulen need kokku pakkida. Joonis 1 (a) on näha sfääride lähimat paigutust ühe kihi tasapinnas, mida nimetatakse heksagonaalseks sfääride kihiks. Iga sfäär on kontaktis kuue teise sfääriga. Teise kihi lisamisel peavad sfäärid katma augud esimeses kihis olevate sfääride vahel nagu on näidatud joonis 1 (b). Võimalusi teise kihi lisamiseks on kaks, nii nagu on paigutatud joonis 1 (b) kollased või siis sinised sfäärid. Siinkohal pole vahet, missugune kihi asetus valida, kuna need kaks asetust on seotud 180-kraadise pöördega ümber punase sfääri.<ref name="1 viide" /> Heksagonaalse tihepakendi puhul struktuur kordub iga kolme kihi järel nagu on näidatud joonis 2 (a) ja (b). 12 punast sidet on kontaktis punaste sfääridega ja nende lähimate naabritega; 6 sidet on moodustunud punase sfääriga samas tasapinnas olevate rohelise sfääridega ning 3 sidet nii üleval kui ka all on moodustunud kollaste sfääridega. Sellised struktuurid on näiteks magneesiumil, titaanil ja koobaltil.<ref name="1 viide" /> === Tahktsentreeritud kuubiline struktuur === [[File:(a) tahktsentreeritud kuubilise tihepakendi struktuur külgvaates ja (b) pealtvaates.png|thumb|Joonis 3. (a) tahktsentreeritud kuubilise tihepakendi struktuur külgvaates ja (b) pealtvaates]] See struktuurivorm sarnaneb heksagonaalsele tihepakendile, kuid selle puhul kordub struktuur iga nelja kihi järelt. Samamoodi on ka siin 12 punast sidet kontaktis punase sfääri ja tema lähimate naabritega; 6 sidet on moodustunud punase sfääriga samas tasapinnas olevate roheliste sfääridega ning 3 sidet üleval kollaste ja 3 sidet all siniste sfääridega. Selle struktuuri puhul on asuvad ülemised kolm sfääri keskmise kihi tühjades kohtades ja kolmanda kihi sfäärid ülejäänud 3 keskmise kihi tühjades kohtades, mida ilmestab hästi joonis 3 (b). Sellise struktuuriga on näiteks alumiinium, vask, hõbe ja kuld.<ref name="1 viide" /> === Ruumtsentreeritud kuubiline struktuur === [[File:Ruumtsentreeritud kuubiline struktuur.png|thumb|Joonis 4. Ruumtsentreeritud kuubiline struktuur]] Selle tüübi puhul pole tegemist tihepakendiga, nagu kahes eelnevas alapeatükis kirjeldatud tüüpide puhul. Ruumtsentreeritud kuubilise puhul hõivavad sfäärid struktuurist 68%, tihepakendite puhul 74%. See struktuur on korduvatest üksustest koosnev, kus iga sfäär on kontaktis 8 teise, mis asetsevad kuubi nurkades nagu joonisel 4. Jooniselt on näha seda, et hallid sfäärid on kontaktis ainult punase sfääriga, kuid mitte üksteisega.<ref name="1 viide" /> == Kokkuvõte metallide ja mittemetallide struktuuride moodustumisest == Kasutades (8-N) reeglit, mis annab sidemete arvu, mida N valentselektronidega p-elemendid saavad moodustada, on võimalik esmasel hinnangul ennustada, missuguseid tahkeid struktuure elemendid moodustada saavad. 17. rühma elemendid moodustavad ühe sidemega molekulaarseid tahkiseid. 16. rühma elemendid saavad luua ahelaid, jagades kahte sidet. 15. rühma elemendid võivad moodustada lehti, kus jagatakse kolme sidet. 14. rühma elemendid saavad luua oma nelja sidemega aga juba kolmemõõtmelise võrgustiku. Elemendid, millel on vähem kui 4 valentselektroni loovad tihedaimalt pakitud struktuuri. Erandiks on boor, mis moodustab B12 struktuuris 5 sidet (8–3 = 5), Pb moodustab FCC ja Po PC struktuuri. Samuti on süsinikul mitmesuguseid π-delokaliseerumisega allotroopseid vorme, lisaks halogeenidele saavad ka teised elemendid moodustada molekulaarselt tahkeid aineid (N<sub>2</sub>, O<sub>2</sub>, P<sub>4</sub>, S<sub>8</sub>). Seesugune pilt, aga ei selgita ega näita, kuidas tahket ainet moodustavad elemendid juhivad elektrit, neelavad nähtavat valgust, eelistavad ühte koordinatsiooni teisele. Seda selgitab tahkete ainete bänditeooria. Keelutsiooni laiuse põhjal (E<sub>g</sub>) saab tahkeid aineid jagada metallideks (E<sub>g</sub> = 0 ja laengukandjate suur tihedus), poolmetallid (E<sub>g</sub> ≈ 0 ja laengukandjate madal tihedus, nagu grafiit, As, Sb, Bi, α-Sn), pooljuhid (E<sub>g</sub> < 1,8 eV, nt B, Si, Ge, Te) ja mittemetallid (E<sub>g</sub> > 1,8). Lühidalt öeldes juhitakse elektrit hästi, kui bänd on osaliselt täidetud ja laengukandjate tihedus on suur. Nähtava valguse adsorptsioon on võimalik kui vahemikus 1,6–3,26 eV on lubatud ergastumine tühja ja täidetud taseme vahel. Sellega seoses on paljud mittemetallid värvilised, pooljuhid on tavaliselt mustad, metallid ja poolmetallid läikivad. Mõistmaks, miks elemendid moodustavad kindla struktuuriga tahkeid aineid, tuleks vaadata nelja parameetrit. 1) valentselektronide arv (N) 2) orbitaalide energia (α), orbitaalide kattuvus (integraal S) ja koordinatsiooniarv (cn). * N suureneb perioodis vasakult paremale ning see on konstant iga rühma jaoks. P-elementidel on kaks erineva sümmeetria tüübiga orbitaali (s ja p), seega jagatakse valentselektrone s ja p orbitaalide vahel. * Kõigi p-elementide jaoks on s-orbitaalide energia on madalam kui p-orbitaalide energia. Vastavad sidumisenergiad vähenevad (seega IE suureneb) perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Variatsioon ei ole monotoonne, näiteks sarnane seondumisenergia on näha samas perioodis olevate 14. ja 15. rühma elementide puhul (nt Si ja P), 3. ja 4.perioodis ning samuti 5. ja 6. perioodis samas rühmas asuvate elementide korral (nt Al ja Ga, In ja Ti). * Orbitaalide kattuv integraal (S) sõltub tuumade vahelisest kaugusest. Kui vahemaa väheneb (r/n²), st radiaalsõlmede arv suureneb, siis väheneb S rühmas ülevalt alla. * Koordinatsioonarv sõltub struktuuri tüübist. Oletame, et koordinatsiooniarv on määratud võrdsel kaugusel olevate naaberaatomite arvuga. Kui cn suureneb, siis suureneb ka aatomitevaheline kaugus, võimaldades suuremal arvul naaberaatomitel kindlat aatomit ümbritseda. Mittemetalliliste struktuuride korral cn= 8 – N Kui võtame nüüd arvesse muutujaid N,α, S ja cn, siis saame esmalt vaadelda seondumist tahketes ainetes rühmade kaupa, alustades väärisgaasidest. Orbitaali mudeli lähenduses võrdub MO stabiliseerimis- ja destabiliseerimisenergia (α suhtes) vastavalt αS ja –αS. Kui lõpmatu arv orbitaale moodustavad bändi, siis stabiliseeruksid ja destabiliseeruksid (α suhtes) madalaima ja kõrgeima orbitaali energiad vastavalt 2αS ja −2αS. Väärisgaaside korral (N = 8) elektronid täidavad kõik saadaolevad AO-d, muutes nii diaatomi kui ka tahke aine moodustumise energeetiliselt ebasoodsaks, põhjuseks on see, et täidetakse võrdsel arvul nii siduvad kui ka lõdvendavad MO-d. Samal põhjusel on ka 2. ja 12. rühma elementide (nagu Be<sub>2</sub> ja Zn<sub>2</sub>) diaatomite moodustumine energeetiliselt ebasoodne. Sellegipoolest, eksisteerivad vastavad puistemetallid tühjade np-orbitaalide tõttu, mis ületavad vähesel määral ns-orbitaalide energiataset. Kokkuvõtlikult öeldes kõikide samatuumaliste diaatomi molekulide jaoks ei piisa ainult αS stabiliseerimisest, et siduv np MO (3. σ-MO) nihutada allapoole lõdvendavat ns MO-d (2. σ-MO). Tahketes ainetes on aga 2αS stabiliseerumine piisav, et osaliselt liita täidetud ns-bänd tühja np-bändiga, see tähendab et ns-lõdvendaval tasemel olevad elektronid liiguvad np-siduvale tasemele. Seesugust stabiliseerimise mehhanismi saab rakendada kõikidele 1.–14. rühma metallidele. Mehhanism ei tööta 15–18 rühma mittemetallide korral, kuna erinevus (n+1) s ja np tasandi vahele metalliseerimiseks liiga suur. Vismuti ja polooniumi korral on metalliseerimine lubatud spinni-orbiidi interaktsiooni tõttu. Mittemetallide ja metalloidide puhul on madal cn tavaline. Kõige tavalisemad struktuurid saab tuletada PC ja teemandi struktuuridest nagu eespool kirjeldatud. Seesugune cn vähenemine "sidemete katkemise" tõttu, suurendab aatomite vahelist kaugust, mis on Peierls'i moonutuste analoog ja võimaldab jagada ühe bändi mitmeks. Üldjuhul on nendel bändidel iseloomulikud siduvad ja lõdvendavad omadused, kus suur keelutsooni laius eraldab täidetud sidumisorbitaalid tühjadest lõdvendavatest orbitaalidest. Kui rääkida spetsiifilisest aatomite paigutusest, siis võime järeldada, et elektroonilise struktuuri stabiliseerimise mehhanisme on kaks. Esiteks, metallides bändide "ühinemine" mille läbi väheneb lõdvendavate orbitaalide arv. Teiseks, mittemetallides bändide "eraldamine" , mille korral väheneb orbitaalide energia. On mõningaid element, mille puhul annavad mõlemad mehhanismid võrreldava energiaga allotroopseid struktuure. Nt α-Sn on mittemetall, sama kui β-Sn on metall. Muuhulgas pakuvad suurimat huvi metalloidid. Metalloidid on elemendid, mille sidumisenergia (α) on vahemikus 8–10eV ja nendes struktuurides on sarnane N×cn väärtus. == Vaata ka == * [[Liitaine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Lihtained| ]] kzqnoljh6khal8n3fpgm29v9e3pipr9 6164843 6164840 2022-07-21T10:09:40Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}} '''Lihtaine''' on [[keemiline aine]], milles esinevad ainult ühe [[Keemiline element|elemendi]] [[aatom]]id. Lihtained on näiteks on kaheaatomiline [[dihapnik]] (O<sub>2</sub>) ja kolmeaatomiline [[osoon]] (O<sub>3</sub>). Lihtainetele vastanduvad [[liitaine]]d, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. == Mittemetalliliste lihtainete seondumine elementides == === Orbitaalide suurus ja elektronide arv === [[Fail:Orbitaalid_copy.tif|pisi|Molekulaarorbitaalid C<sub>2</sub>, N<sub>2</sub> ja O<sub>2</sub> molekulide kohta vastavalt vasakult paremale liikudes]] Kahe sama elemendi sidumisel on valentsorbitaalide suhteline energia võrdne. Loeb [[aatomorbitaal|orbitaalide]] suurus, kus väiksemate orbitaalide kattumine annab tugevama sideme. Kui võtta näiteks samatuumalised diatomiidi molekulid, siis on näha kui oluline on [[valentselektron]]ide arv ning kuidas sideme tugevus tegelikult sõltub ka elektronide arvust lõdvendaval ja siduval orbitaalil. Võib öelda, et mida suurem on elektronide liig siduval molekulaarorbitaalil (MO) võrreldes elektronide arvuga lõdvendaval molekulaarorbitaalil, seda tugevam on keemiline side. Miks on 2. perioodi samatuumaliste diatomiidi molekulidest N<sub>2</sub> molekulil kõige tugevam side? Põhjuseks on nimelt, see et lämmastiku molekulil on piisavalt elektrone, et täita kõik siduvad MO-d, samal ajal on ainult üks lõdvendav MO täidetud. B<sub>2</sub> ja C<sub>2</sub> molekulidel pole, aga piisavalt elektrone, et täita kõik siduvad MO-d. O<sub>2</sub> ja F<sub>2</sub> molekulidel on vastupidiselt liiga palju elektrone, mille puhul täidetakse küll ära kõik siduvad MO-d, kuid ka lõdvendavatel MO-del on rohkem elektrone.<ref name= " 1 viide" >Keller, J., Wothers, P. (2014) 'Trends in bonding', Chemical structure and reactivity: an intergrated approach (2nd ed). United States of America: Oxford University Press, lk 257–296.</ref> Paremaks mõistmiseks, mis on siduvad ja mis lõdvendavad molekulaarorbitaalid on toodud joonisel ära kolm molekulaarorbitaali vastavalt C<sub>2</sub>, N<sub>2</sub> ja O<sub>2</sub> molekulidele. Esiteks on MO-del kujutatud aatomite valentselektrone ning, kuna tegemist on samatuumaliste diatomiidide molekulidega, siis valentselektrone on kaks korda rohkem ehk siis 8, 10 ja 12 vastavalt C<sub>2</sub>, N<sub>2</sub> ja O<sub>2</sub> molekulidele. Täpsemalt iga rühma elementide elektronide jaotust orbitaalidel vaatleme järgnevas alapeatükis. Oritaalide täitmisel elektronidega järgitakse energia miinimumi ja antisümmeetria printsiipe. Esiteks energia miinimumi printsiibi järgi põhiseisundi elektronkonfiguratsioonis vastab koguenergia miinimumile. Koguenergia koosneb elektron–tuuma tõmbumist, elektron–elektron tõukumisest ja elektronide kineetilisest energiast. Üldiselt see printsiip taandub [[Aufbau printsiip|Aufbau printsiibini]], mille järgi on täidetud kõige madalama energiaga orbitaalid. Aga teatud olukorrades (näiteks, [[d-elemendid|d-]] ja [[f-elemendid|f-elementide]] puhul) minimaalse koguenergiale viib kõrgema energiaga ns orbitaali täitmine, samas, kui madalama energiaga (n−1)d ja (n−2)f jäävad tühjaks. Antisümmeetria printsiip on tuntud kui tõrjutusprintsiip või [[Pauli printsiip]]. Keemias see on tõlgendatud nii, et maksimaalne elektronide arv orbitaalil saab olla 2 ning need elektronid peavad olema vastupidiste [[spinn]]idega. Miinimumi energia ja antisümmeetria printsiipidest, teatud lihtsustusel, tuleneb [[Hundi reegel]], mis ütleb, et kui molekulis on mitu võrdse energiaga orbitaali, siis energeetiliselt soodsam on olukord, kus orbitaalid täituvad esmalt samasuunaliste spinnidega ühekaupa ning pärast seda toimub vastupidise spinniga elektronide lisandumine.<ref>IUPAC. Compendium of Chemical Terminology, 2nd ed. (the "Gold Book"). Compiled by A. D. McNaught and A. Wilkinson. Blackwell Scientific Publications, Oxford (1997). Online version (2019–) created by S. J. Chalk. ISBN 0-9678550-9-8.</ref> Skeemidel olevad lõdvendavad MO-d on märgitud tärniga, mis võimaldab näha vastavalt molekulidele kui paljud siduvad, aga ka lõdvendavad orbitaalid on tegelikult täidetud. == 14.–17. rühma elementide elektronide jaotus orbitaalidel ning struktuur == === 14. rühma elemendid === [[File:Võred.tif|thumb|Teemandi, β-Sn, FCC võre]] [[Süsinik]] on 14. rühma element. [[Teemant|Teemandis]] on iga süsiniku aatom ümbritsetud nelja teise süsinik aatomiga, mis paiknevad süsiniku aatomit ümbritseva tetraeedri tippudes. N aatomist koosneval tahkisel moodustub 4N molekulaarorbitaali, millest teemandi struktuuris pooled on siduvad ja pooled lõdvendavad orbitaalid. Kuna, aga süsinik aatomil on 4 valentselektroni, siis see on piisav, et täita ära kõik siduvad MO-d ning mitte ühtegi lõdvendavat MO-d.<ref name="1 viide" /> Kõigil 14. rühma elementidel (v.a [[plii]]) on atmosfäärirõhul allotroopsed analoogid teemandi struktuurile. Pliil on metalliline struktuur nagu ka β-tina, samas α-tina kuulub poolmetalliliste elementide hulka ning tema struktuur on nagu teemandil, kus koordinatsiooniarv võrdub 4.<ref name="1 viide" /> α-tina on atmosfäärirõhu juures stabiilne kuni 13 °C-ni, kui temperatuur langeb üle 13 °C toimub üleminek β-tina olekusse. Lisaks on oluline ka rõhu parameeter, α-tinast üleminek β-tinaks võib toimuda ka madalamal temperatuuril kui 13 °C, kuid sel juhul on vajalik surve avaldamine. [[Räni]] ja [[germaanium]]i puhul on kõrgel rõhul samuti saavutatav β-Sn struktuur, kus α–Sn→β–Sn faasiüleminekuga kaasneb märkimisväärne koordinatsiooniarvu suurenemine ja aatomitevaheliste kauguste pikenemine.<ref> Müller, U. (2006) 'Diamond-like structure', in (ed.) Inorganic Structural Chemistry, 2nd Edition. : John Wiley & Sons, Ltd, lk 118–127.</ref> Üldiselt 14. rühma elementide struktuuris koordinatsiooniarv kasvab rõhu ja temperatuuri kõrgenemisel. Maksimaalne väärtus (12) on karakteerne pliile selle tahktsentreeritud kuupvõrega. === 15. rühma elemendid === [[File:Heksagonaalne romboeedriline α-As struktuur.png||pisi||Heksagonaalne romboeedriline α-As struktuur]] Võrreldes 14. rühma elementidega on 15. rühma elementidel küll sama orbitaalide arv, kuid 4 valentselektroni asemel on 5. See tähendab, et N aatomitest koosneval tahkisel on 5N valentselektroni. Kuna siduvate MO-de täitmiseks on vajalik 4N elektroni, siis ülejäänud N elektronid täidavad lõdvendavad MO-d. Lõdvendaval MO-l olevad elektronid vähendavad sideme järku neljalt kolmele (ühe aatomi kohta). Siinkohal võib mõelda nii, et iga lõdvendaval orbitaalil asuv lisaelektron "tühistab" ühe siduval MO-l paikneva elektroni. Mis tähendab, et 3N elektroni asub nüüd siduvatel MO-del, lisaks on veel 2N elektroni, mis ei osale sideme tekkimisel, see on iga aatomi puhul vaba elektronpaar. Seega 15. rühma elementide puhul võib arvestada, et igal aatomil on 3 sidet ja üks vaba elektronpaar. Üheks selliseks vormiks on heksagonaalne romboeedriline struktuur, mis moodustab 6 liikmelisi rõngaid. Kõrval oleval joonisel on kujutatud heksagonaalse romboeedrilise α-As struktuuri, mis tugevalt sarnaneb teemandi struktuurile, kuid erinevusega, et igal aatomil on kolm sidet nelja sideme asemel. Selline struktuur on kõige levinum [[arseen]]ile, [[antimon]]ile ja [[vismut]]ile. Kuigi [[fosfor]] saaks moodustada sama struktuuri nagu eelnevad mainitud elemendid, siis eelistatult on fosfor kas molekulaarne valge (P<sub>4</sub>) või polümeerne punase ([P<sub>4</sub>]<sub>n</sub>) fosfori struktuuriga.<ref name="1 viide" /> [[Valge fosfor]] moodustub fosfori auru kondenseerumisel, kõrgemal temperatuuril kui 180 °C transformeerub valge fosfor [[punane fosfor|punaseks fosforiks]].<ref name="5 viide">Müller, U. (2006). 'The Element Structures of the Nonmetals', Inorganic Structural Chemistry, 2nd Edition. : John Wiley & Sons, Ltd, lk 103–117.</ref> Tahke [[lämmastik]]u puhul on teada viis modifikatsiooni, mis erinevad N2 molekulide kokku pakkimise poolest. Neist kaks on normaalrõhul (ülemineku temperatuur 35,6 K), teised eksisteerivad ainult kõrge rõhu all. 100 GPa juures toimub faasisiire, mille tulemuseks on mittemolekulaarne modifikatsioon, mis eeldatavalt vastab α-As tüüpi struktuurile.<ref name="5 viide" /> '''Sideme järku saab leida valemi järgi: Sideme järk = (siduvad elektronid – lõdvendavad elektronid)/2''' Näide N<sub>2</sub>: Lämmastik koosneb 2 aatomist (N=2) ehk 2 aatomist koosneval tahkisel on 5*2 = 10 valentselektroni. Siduvate MO-de täitmiseks on vajalik 4*2=8 elektroni, ülejäänud 2 elektroni täidavad lõdvendavad MO-d. Rakendame valemit: Sideme järk = (8–2)/2=3, saame, et sideme järguks on 3, mis tähendab, et kaks lämmastiku molekuli on omavahel seotud 3 sideme abil. === 16. rühma elemendid === Selle rühma elementidel on igal aatomil 6 valentselektroni. Nagu ka eelnevate rühma elementide puhul on siingi vajalik 4N elektroni, et täielikult täita siduvad MO-d, seega 2N elektroni jäävad lõdvendavatele MO-dele. Siingi tuleks järgida, et iga elektron lõdvendaval orbitaalil "tühistab" siduva elektroni, mille tulemuseks on, et 2N elektroni on siduvad ja annavad kaks sidet ühe aatomi kohta ja nüüd ei osale 4N elektroni sideme tekkes ehk on tekkinud iga aatomil kaks vaba elektronpaari. Näiteks väävel võib sõltuvalt temperatuurist moodustada kas rombilise või α-väävli, monokliinse või β-väävli, mis koosnevad mõlemad küll ringi moodustanud 8 aatomist, kuid erinevad oma struktuuri kokku pakkimise poolest. Väävel on teadaolevalt üks elementidest, millel on väga palju allotroopseid vorme, väävli aatomid moodustavad 6–13 või suuremast arvust väävli aatomitest tsüklilise ringe. Samuti on seleenil mitu vormi, kaasa arvatud tsükliline, samas aga telluuril on ainult üks kristalne vorm, mis koosneb spiraalahelate võrgustikust.<ref name="1 viide" /> Polooniumil on teada kaks vormi. Toatemperatuuril on α-poloonium stabiilne ning moodustab primitiivse kuubilise struktuuri, kus iga aatom omab oktaeedrilist koordinatsiooni.<ref name="5 viide" /> === 17. rühma elemendid === 17. rühmas on igal aatomil on 7 elektroni, neist 4N elektroni täidavad siduvad MO-d ja 3N elektroni asuvad lõdvendavatel MO-del. Seetõttu on nendel elementidel iga aatomi kohta 1 side ja 3 vaba elektronpaari. Kõik 17. rühma elemendid esinevad diaatomiliste molekulidena. Neist elementidest F<sub>2</sub> ja Cl<sub>2</sub> on gaasilised toatemperatuuril, Br<sub>2</sub> vedel ja I<sub>2</sub> tahke.<ref name="1 viide" /> α-F<sub>2</sub> struktuuri puhul on F<sub>2</sub> molekulid heksagonaalsete kihtidena ja asetatud samamoodi nagu tahktsentreeritud kuubilise struktuuri korral. Ka kristalliline Cl<sub>2</sub>, Br<sub>2</sub>, ja I<sub>2</sub> on pakitud eri viisil, kus tähelepanuväärsed on üksteise lähedal asuvate molekulide aatomite üsna erinevad vahemaad. Üldiselt on halogeeni aatomid pakitud kui tahktsentreeritud kuubiline struktuur, mida molekulides olevad kovalentsed sidemed on tugevalt moonutanud. Surve avaldamisel, aga moonutus väheneb, see tähendab, et erineval kaugusel asuvad aatomid lähenevad üksteisele.<ref name="5 viide" /> == Valentssidemete reegel üksikute elementide korral == 8-N reegli järgi, kus N on valentselektronide arv, on võimalik teada saada 14–17 elemendi rühma kovalentsete sidemete arvu, mida on võimeline üks aatom moodustama teiste aatomitega.<ref name="5 viide" /><ref>Müller,U (2006) 'Polyanionic and Polycationic Compounds. Zintl Phases', Inorganic Structural Chemistry, 2nd Edition. : John Wiley & Sons, Ltd, lk 128–149.</ref> Näiteks väävli puhul N=6 ehk ühe väävli aatomi kovalentsete sidemete arv on 8 – 6 = 2. === Si → P → S → Cl === [[File:Si → P → S → Cl.png|thumb|Si → P → S → Cl]] Joonisel on näide, kuidas tegelikult on erinevate rühmade (14.–17.) elementide struktuurid omavahel seotud. Alustades teemandi struktuuri tüübiga (C, Si, Ge, Sn). (a) joonis tähistab räni struktuuri, lõhkudes Si-Si sidemeid As-tüüpi kihtide vahel, mis on joonisel (a) punases kuubis risti olevad sidemed, siis saadakse joonis (b) kujutatud struktuur. Purunenud sidemete märgina on skeemil säilinud kaks vertikaalselt sidet. Kui need kaks vertikaalset sidet lõhkuda, siis saadakse individuaalne As-tüüpi kiht, mis eksisteerib nii punases fosforis kui ka antimonis. Üks neist P-kihtidest on eraldatud joonisel (c), mis näitab, et vastavalt (8-N) reeglile üks aatom on seotud kolme teise aatomiga kovalentse sideme abil. Kui seal kihis lõhkuda mõned P-P sidemed, siis saadakse S või Se struktuur nagu joonisel (d) on näidatud. Edasine lagunemine võib toimuda kahel viisil. Esiteks võib moodustada tasapinnaline ahel (joonis (e)), kus kaks aatomit on omavahel ühendatud (selline on näiteks Te struktuur ja S üks vormidest). Teisel juhul (joonis (f)) võib P-kiht laguneda S<sub>6</sub> tsükliks. Joonis (e) olevad fragmendid saab lõhkuda Si-Si molekulideks nagu näiteks on seda halogeeni diaatomiline Cl<sub>2</sub> molekul.<ref>Vegas Molina, Ángel (2018) 'The progressive simplification of the structures of the "p-Block"', Structural Models of Inorganic Crystals: from the Elements to the Compounds. : Editorial de la Universidad Politécnica de Valencia, lk 171–186.</ref> === Po → Se & As === [[File:Se ja As struktuur.png|thumb|Se ja As struktuur]] Joonis on näide, kuidas 15 ja 16 rühmade elementide struktuurid omavahel seotud. Alustades polooniumi struktuuri tüübiga (Po). Lõhkudes Po-Po sidemeid Se-tüüpi ahelate vahel saadakse vasakul joonisel kujutatud Se struktuur. Lõhkudes Po-Po sidemeid As-tüüpi lehtede vahel saadakse paremal joonisel kujutatud As struktuur.<ref>Müller,U (2006) 'Elements of the Fifth Main Group', in (ed.) Inorganic Structural Chemistry, 2nd Edition. : John Wiley & Sons, Ltd, lk 107–111.</ref> == Metalli struktuurid == [[File:Efektiivne viis üksiku kihi sfääride pakkimiseks.png|pisi|Joonis 1. Efektiivne viis üksiku kihi sfääride pakkimiseks]] Metalli struktuurid põhinevad peamiselt ühest kolmest mustrist: heksagonaalne, tahktsentreeritud kuubiline või ruumtsentreeritud kuubiline tihepakend. Põhiomaduseks on iga aatomiga seotud "sidemete" arv ehk koordinatsiooniarv. Metalliliste struktuuride korral tuleb tähelepanu pöörata sõnale "side", kuna üldiselt pole võimalik luua sidet, sest enamikul juhtudest pole piisavalt valentselektrone sideme moodustamiseks. "Iga aatomiga seotud sidemete arvu" all mõeldakse siinkohal aatomite lähimate naabrite arvu metallvõres. Igal aatomil on tavaliselt 8 kuni 12 lähimat naabrit.<ref name="1 viide" /> === Heksagonaalne tihepakend === [[File:Heksagonaalne tihepakend (a) külgvaates (b) pealtvaates.png|pisi|Joonis 2. Heksagonaalne tihepakend (a) külgvaates (b) pealtvaates]] Selleks, et ruum täita kõige optimaalsemal moel sfääridega, tulen need kokku pakkida. Joonis 1 (a) on näha sfääride lähimat paigutust ühe kihi tasapinnas, mida nimetatakse heksagonaalseks sfääride kihiks. Iga sfäär on kontaktis kuue teise sfääriga. Teise kihi lisamisel peavad sfäärid katma augud esimeses kihis olevate sfääride vahel nagu on näidatud joonis 1 (b). Võimalusi teise kihi lisamiseks on kaks, nii nagu on paigutatud joonis 1 (b) kollased või siis sinised sfäärid. Siinkohal pole vahet, missugune kihi asetus valida, kuna need kaks asetust on seotud 180-kraadise pöördega ümber punase sfääri.<ref name="1 viide" /> Heksagonaalse tihepakendi puhul struktuur kordub iga kolme kihi järel nagu on näidatud joonis 2 (a) ja (b). 12 punast sidet on kontaktis punaste sfääridega ja nende lähimate naabritega; 6 sidet on moodustunud punase sfääriga samas tasapinnas olevate rohelise sfääridega ning 3 sidet nii üleval kui ka all on moodustunud kollaste sfääridega. Sellised struktuurid on näiteks magneesiumil, titaanil ja koobaltil.<ref name="1 viide" /> === Tahktsentreeritud kuubiline struktuur === [[File:(a) tahktsentreeritud kuubilise tihepakendi struktuur külgvaates ja (b) pealtvaates.png|thumb|Joonis 3. (a) tahktsentreeritud kuubilise tihepakendi struktuur külgvaates ja (b) pealtvaates]] See struktuurivorm sarnaneb heksagonaalsele tihepakendile, kuid selle puhul kordub struktuur iga nelja kihi järelt. Samamoodi on ka siin 12 punast sidet kontaktis punase sfääri ja tema lähimate naabritega; 6 sidet on moodustunud punase sfääriga samas tasapinnas olevate roheliste sfääridega ning 3 sidet üleval kollaste ja 3 sidet all siniste sfääridega. Selle struktuuri puhul on asuvad ülemised kolm sfääri keskmise kihi tühjades kohtades ja kolmanda kihi sfäärid ülejäänud 3 keskmise kihi tühjades kohtades, mida ilmestab hästi joonis 3 (b). Sellise struktuuriga on näiteks alumiinium, vask, hõbe ja kuld.<ref name="1 viide" /> === Ruumtsentreeritud kuubiline struktuur === [[File:Ruumtsentreeritud kuubiline struktuur.png|thumb|Joonis 4. Ruumtsentreeritud kuubiline struktuur]] Selle tüübi puhul pole tegemist tihepakendiga, nagu kahes eelnevas alapeatükis kirjeldatud tüüpide puhul. Ruumtsentreeritud kuubilise puhul hõivavad sfäärid struktuurist 68%, tihepakendite puhul 74%. See struktuur on korduvatest üksustest koosnev, kus iga sfäär on kontaktis 8 teise, mis asetsevad kuubi nurkades nagu joonisel 4. Jooniselt on näha seda, et hallid sfäärid on kontaktis ainult punase sfääriga, kuid mitte üksteisega.<ref name="1 viide" /> == Kokkuvõte metallide ja mittemetallide struktuuride moodustumisest == Kasutades (8-N) reeglit, mis annab sidemete arvu, mida N valentselektronidega p-elemendid saavad moodustada, on võimalik esmasel hinnangul ennustada, missuguseid tahkeid struktuure elemendid moodustada saavad. 17. rühma elemendid moodustavad ühe sidemega molekulaarseid tahkiseid. 16. rühma elemendid saavad luua ahelaid, jagades kahte sidet. 15. rühma elemendid võivad moodustada lehti, kus jagatakse kolme sidet. 14. rühma elemendid saavad luua oma nelja sidemega aga juba kolmemõõtmelise võrgustiku. Elemendid, millel on vähem kui 4 valentselektroni loovad tihedaimalt pakitud struktuuri. Erandiks on boor, mis moodustab B12 struktuuris 5 sidet (8–3 = 5), Pb moodustab FCC ja Po PC struktuuri. Samuti on süsinikul mitmesuguseid π-delokaliseerumisega allotroopseid vorme, lisaks halogeenidele saavad ka teised elemendid moodustada molekulaarselt tahkeid aineid (N<sub>2</sub>, O<sub>2</sub>, P<sub>4</sub>, S<sub>8</sub>). Seesugune pilt, aga ei selgita ega näita, kuidas tahket ainet moodustavad elemendid juhivad elektrit, neelavad nähtavat valgust, eelistavad ühte koordinatsiooni teisele. Seda selgitab tahkete ainete bänditeooria. Keelutsiooni laiuse põhjal (E<sub>g</sub>) saab tahkeid aineid jagada metallideks (E<sub>g</sub> = 0 ja laengukandjate suur tihedus), poolmetallid (E<sub>g</sub> ≈ 0 ja laengukandjate madal tihedus, nagu grafiit, As, Sb, Bi, α-Sn), pooljuhid (E<sub>g</sub> < 1,8 eV, nt B, Si, Ge, Te) ja mittemetallid (E<sub>g</sub> > 1,8). Lühidalt öeldes juhitakse elektrit hästi, kui bänd on osaliselt täidetud ja laengukandjate tihedus on suur. Nähtava valguse adsorptsioon on võimalik kui vahemikus 1,6–3,26 eV on lubatud ergastumine tühja ja täidetud taseme vahel. Sellega seoses on paljud mittemetallid värvilised, pooljuhid on tavaliselt mustad, metallid ja poolmetallid läikivad. Mõistmaks, miks elemendid moodustavad kindla struktuuriga tahkeid aineid, tuleks vaadata nelja parameetrit. 1) valentselektronide arv (N) 2) orbitaalide energia (α), orbitaalide kattuvus (integraal S) ja koordinatsiooniarv (cn). * N suureneb perioodis vasakult paremale ning see on konstant iga rühma jaoks. P-elementidel on kaks erineva sümmeetria tüübiga orbitaali (s ja p), seega jagatakse valentselektrone s ja p orbitaalide vahel. * Kõigi p-elementide jaoks on s-orbitaalide energia on madalam kui p-orbitaalide energia. Vastavad sidumisenergiad vähenevad (seega IE suureneb) perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Variatsioon ei ole monotoonne, näiteks sarnane seondumisenergia on näha samas perioodis olevate 14. ja 15. rühma elementide puhul (nt Si ja P), 3. ja 4.perioodis ning samuti 5. ja 6. perioodis samas rühmas asuvate elementide korral (nt Al ja Ga, In ja Ti). * Orbitaalide kattuv integraal (S) sõltub tuumade vahelisest kaugusest. Kui vahemaa väheneb (r/n²), st radiaalsõlmede arv suureneb, siis väheneb S rühmas ülevalt alla. * Koordinatsioonarv sõltub struktuuri tüübist. Oletame, et koordinatsiooniarv on määratud võrdsel kaugusel olevate naaberaatomite arvuga. Kui cn suureneb, siis suureneb ka aatomitevaheline kaugus, võimaldades suuremal arvul naaberaatomitel kindlat aatomit ümbritseda. Mittemetalliliste struktuuride korral cn= 8 – N Kui võtame nüüd arvesse muutujaid N,α, S ja cn, siis saame esmalt vaadelda seondumist tahketes ainetes rühmade kaupa, alustades väärisgaasidest. Orbitaali mudeli lähenduses võrdub MO stabiliseerimis- ja destabiliseerimisenergia (α suhtes) vastavalt αS ja –αS. Kui lõpmatu arv orbitaale moodustavad bändi, siis stabiliseeruksid ja destabiliseeruksid (α suhtes) madalaima ja kõrgeima orbitaali energiad vastavalt 2αS ja −2αS. Väärisgaaside korral (N = 8) elektronid täidavad kõik saadaolevad AO-d, muutes nii diaatomi kui ka tahke aine moodustumise energeetiliselt ebasoodsaks, põhjuseks on see, et täidetakse võrdsel arvul nii siduvad kui ka lõdvendavad MO-d. Samal põhjusel on ka 2. ja 12. rühma elementide (nagu Be<sub>2</sub> ja Zn<sub>2</sub>) diaatomite moodustumine energeetiliselt ebasoodne. Sellegipoolest, eksisteerivad vastavad puistemetallid tühjade np-orbitaalide tõttu, mis ületavad vähesel määral ns-orbitaalide energiataset. Kokkuvõtlikult öeldes kõikide samatuumaliste diaatomi molekulide jaoks ei piisa ainult αS stabiliseerimisest, et siduv np MO (3. σ-MO) nihutada allapoole lõdvendavat ns MO-d (2. σ-MO). Tahketes ainetes on aga 2αS stabiliseerumine piisav, et osaliselt liita täidetud ns-bänd tühja np-bändiga, see tähendab et ns-lõdvendaval tasemel olevad elektronid liiguvad np-siduvale tasemele. Seesugust stabiliseerimise mehhanismi saab rakendada kõikidele 1.–14. rühma metallidele. Mehhanism ei tööta 15–18 rühma mittemetallide korral, kuna erinevus (n+1) s ja np tasandi vahele metalliseerimiseks liiga suur. Vismuti ja polooniumi korral on metalliseerimine lubatud spinni-orbiidi interaktsiooni tõttu. Mittemetallide ja metalloidide puhul on madal cn tavaline. Kõige tavalisemad struktuurid saab tuletada PC ja teemandi struktuuridest nagu eespool kirjeldatud. Seesugune cn vähenemine "sidemete katkemise" tõttu, suurendab aatomite vahelist kaugust, mis on Peierls'i moonutuste analoog ja võimaldab jagada ühe bändi mitmeks. Üldjuhul on nendel bändidel iseloomulikud siduvad ja lõdvendavad omadused, kus suur keelutsooni laius eraldab täidetud sidumisorbitaalid tühjadest lõdvendavatest orbitaalidest. Kui rääkida spetsiifilisest aatomite paigutusest, siis võime järeldada, et elektroonilise struktuuri stabiliseerimise mehhanisme on kaks. Esiteks, metallides bändide "ühinemine" mille läbi väheneb lõdvendavate orbitaalide arv. Teiseks, mittemetallides bändide "eraldamine" , mille korral väheneb orbitaalide energia. On mõningaid element, mille puhul annavad mõlemad mehhanismid võrreldava energiaga allotroopseid struktuure. Nt α-Sn on mittemetall, sama kui β-Sn on metall. Muuhulgas pakuvad suurimat huvi metalloidid. Metalloidid on elemendid, mille sidumisenergia (α) on vahemikus 8–10eV ja nendes struktuurides on sarnane N×cn väärtus. == Vaata ka == * [[Liitaine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Lihtained| ]] 5sqx6ks9isq67x4tvm533wz492ir91j Počitelj 0 601550 6164625 5824077 2022-07-20T21:23:12Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Počitelj | hääldus = | nimi1_keel = | nimi2_keel = | pilt = Počitelj - pano.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 799 (2013) }} '''Počitelj''' on küla [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]IS. Küla asub [[Čapljina]] linna külje all [[Neretva jõgi|Neretva jõe]] vasakul kaldal [[Mostar]]-[[Metković]]i maantee ääres. Küla ajalooline keskus on ümbritsetud müüriga. [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina külad]] 0yiuvg43r9c9zmwwgxxetol0gruj82d 6164626 6164625 2022-07-20T21:23:27Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Počitelj | hääldus = | nimi1_keel = | nimi2_keel = | pilt = Počitelj - pano.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 799 (2013) }} '''Počitelj''' on küla [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is. Küla asub [[Čapljina]] linna külje all [[Neretva jõgi|Neretva jõe]] vasakul kaldal [[Mostar]]-[[Metković]]i maantee ääres. Küla ajalooline keskus on ümbritsetud müüriga. [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina külad]] iv0dnuddf3ptsvsui2bn6ik39pnmx0x Sise-Aasia 0 603710 6164228 5872978 2022-07-20T15:46:03Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki '''Sise-Aasia''' ehk '''Tsentraal-Aasia''' on piirkond [[Aasia]] keskosas, mis hõlmab põhiliselt [[Mongoolia]] ja Lääne-[[Hiina]]. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] nimetati eesti keeles ligikaudu Sise-Aasia piirkonda Kesk-Aasiaks. Kesk-Aasiat ja Sise-Aasiat hakati pärast Teist maailmasõda eristama vene geograafia eeskujul. ==Vaata ka== *[[Kesk-Aasia]] [[Kategooria:Aasia regioonid]] sgdqrjq8udrpczbhzncjxuutmp7u76n The Orville 0 604023 6164727 6158782 2022-07-21T01:10:46Z Stephan1000000 127848 jagusid wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = The Orville | pilt = The Orville logo.svg | pildi_suurus = | pildi_skaleering = | pildiallkiri = | alt_tekst = | nimi2 = | originaalnimi = | žanr = [[Ulme]]<br />[[Komöödia-draama]] | autor = [[Seth MacFarlane]] | põhineb = | kohandanud = | stsenarist = | lavastaja = | loominguline_juht = | saatejuht = | peaosades = | kohtunikud = | dubleerija = | jutustaja = | üldhelilooja = | tunnusmuusika = | algusmuusika = | lõpumuusika = | helilooja = | esitaja = [[Seth MacFarlane]]<br />[[Adrianne Palicki]]<br />[[Penny Johnson Jerald]]<br />[[Scott Grimes]]<br />[[Peter Macon]]<br />[[Halston Sage]]<br />[[J. Lee]]<br />[[Mark Jackson]]<br />[[Jessica Szohr]] | riik = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | keel = [[inglise keel|inglise]] | hooaegu = 3 | jagusid = 34 | jagude_loend = | peaprodutsent = Seth MacFarlane<br />Brannon Braga<br />David A. Goodman<br />Jason Clark<br />Jon Favreau ("Old Wounds")<br />Liz Heldens (1. hooaeg)<br />Jon Cassar (2. hooaeg) | produtsent = | tegevprodutsent = | võttekoht = | kaamera = | kestus = 43–45 minutit (1. hooaeg)<br />48 minutit (2. hooaeg) | uudistetoimetaja = | operaator = | montaaž = | tootja = Fuzzy Door Productions<br />20th Television | levitaja = | eelarve = | kanal = [[Fox Broadcasting Company|Fox]] | eesti_kanal = | pildiformaat = | heliformaat = | esmalinastuspaik = | originaal = | esmalinastus = 10. september 2017 | viimane_linastus = tänaseni | eelnev = | järgnev = | seotud = | koduleht = https://www.fox.com/the-orville | promoleht = | kodulehe_pealkiri = | promolehe_pealkiri = | imdb_id = 5691552 | filmiveebi_id = }} '''"The Orville"''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ulme komöödia-draama telesari, mille looja ja peategelase Ed Merceri rolli näitleja on [[Seth MacFarlane]]. Sari esilinastus 10. septembril 2017 saates [[Fox Broadcasting Company|Fox]]. == Osatäitjad == * [[Seth MacFarlane]] - Ed Mercer * [[Adrianne Palicki]] - Kelly Grayson * [[Penny Johnson Jerald]] - Claire Finn * [[Scott Grimes]] - Gordon Malloy * [[Peter Macon]] - Bortus * [[Halston Sage]] - Alara Kitan * [[J. Lee]] - John LaMarr * [[Mark Jackson]] - Isaac * [[Jessica Szohr]] - Talla Keyali ==Välislingid== * [https://www.fox.com/the-orville Ametlik koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]] [[Kategooria:Ulmesarjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamasarjad]] [[Kategooria:Fox Broadcasting Company telesaated]] cj100umrha34qgmatuxqpp954zv3wmm 6164743 6164727 2022-07-21T03:56:17Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = The Orville | pilt = The Orville logo.svg | pildi_suurus = | pildi_skaleering = | pildiallkiri = | alt_tekst = | nimi2 = | originaalnimi = | žanr = [[Ulme]]<br />[[Komöödia-draama]] | autor = [[Seth MacFarlane]] | põhineb = | kohandanud = | stsenarist = | lavastaja = | loominguline_juht = | saatejuht = | peaosades = | kohtunikud = | dubleerija = | jutustaja = | üldhelilooja = | tunnusmuusika = | algusmuusika = | lõpumuusika = | helilooja = | esitaja = [[Seth MacFarlane]]<br />[[Adrianne Palicki]]<br />[[Penny Johnson Jerald]]<br />[[Scott Grimes]]<br />[[Peter Macon]]<br />[[Halston Sage]]<br />[[J. Lee]]<br />[[Mark Jackson]]<br />[[Jessica Szohr]] | riik = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | keel = [[inglise keel|inglise]] | hooaegu = 3 | jagusid = 34 | jagude_loend = | peaprodutsent = Seth MacFarlane<br />Brannon Braga<br />David A. Goodman<br />Jason Clark<br />Jon Favreau ("Old Wounds")<br />Liz Heldens (1. hooaeg)<br />Jon Cassar (2. hooaeg) | produtsent = | tegevprodutsent = | võttekoht = | kaamera = | kestus = 43–45 minutit (1. hooaeg)<br />48 minutit (2. hooaeg) | uudistetoimetaja = | operaator = | montaaž = | tootja = Fuzzy Door Productions<br />20th Television | levitaja = | eelarve = | kanal = [[Fox Broadcasting Company|Fox]] | eesti_kanal = | pildiformaat = | heliformaat = | esmalinastuspaik = | originaal = | esmalinastus = 10. september 2017 | viimane_linastus = tänaseni | eelnev = | järgnev = | seotud = | koduleht = https://www.fox.com/the-orville | promoleht = | kodulehe_pealkiri = | promolehe_pealkiri = | imdb_id = 5691552 | filmiveebi_id = }} '''"The Orville"''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ulmekomöödia-draamatelesari, mille looja ja peategelase Ed Merceri osatäitja on [[Seth MacFarlane]]. Sari esilinastus 10. septembril 2017 telekanalis [[Fox Broadcasting Company|Fox]]. == Osatäitjad == * [[Seth MacFarlane]] - Ed Mercer * [[Adrianne Palicki]] - Kelly Grayson * [[Penny Johnson Jerald]] - Claire Finn * [[Scott Grimes]] - Gordon Malloy * [[Peter Macon]] - Bortus * [[Halston Sage]] - Alara Kitan * [[J. Lee]] - John LaMarr * [[Mark Jackson]] - Isaac * [[Jessica Szohr]] - Talla Keyali ==Välislingid== * [https://www.fox.com/the-orville Ametlik koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]] [[Kategooria:Ulmesarjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamasarjad]] [[Kategooria:Fox Broadcasting Company telesaated]] maooi8t38454n52gkx2ahjs9ra8xout Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia 0 605985 6164634 5932890 2022-07-20T21:37:47Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia''' on [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] ja [[Eesti Autorite Ühing|Eesti Autorite Ühingu]] muusikapreemia, mida antakse välja alates 2016. aastast ja mille kaudu soovitakse väärtustada heliloojate pikaajalist loomingulist järjepidevust, mille olulisemaid külgi on julgus teha isikupäraseid valikuid ning valmidus jääda isikupärastele valikutele pika aja jooksul kindlaks.<ref>[https://kultuur.err.ee/1137077/lepo-sumera-nimelise-heliloomingu-preemia-laureaat-on-galina-grigorjeva Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia laureaat on Galina Grigorjeva.] ERR, 19. september 2020.</ref> == Laureaadid == * 2016 [[Toivo Tulev]] * 2017 [[Helena Tulve]] * 2018 [[Tõnu Kõrvits]] * 2019 [[Jüri Reinvere]] * 2020 [[Galina Grigorjeva]] * 2021 [[Ülo Krigul]] * 2022 [[Tatjana Kozlova-Johannes]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] kcr0jyr55g1ils3e72e4nxwpusnp51n Lembit Teesalu 0 609225 6164368 6087032 2022-07-20T17:14:46Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Lembit Teesalu''' ([[29. juuli]] [[1945]] [[Padise vald (1939)|Padise vald]], [[Harjumaa]] – [[17. mai]] [[2021]] [[Tallinn]]) oli eesti [[Autosport|auto-]] ja [[Mootorrattasport|mootorrattasportlane]].<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Lembit_Teesalu}} (vaadatud 18. mai 2021)</ref> Ta lõpetas 1959. aastal [[Vihterpalu]] 7-klassilise kooli ja 1966. aastal metallide lõiketöötluse erialal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i. ==Sportlasena== Alustas 1961. aastal treeninguid [[Tööjõureservid]]es [[Johannes Tomson]]i juhendamisel. Ta oli aastatel 1972–2004 kokku 13 korda mootorrataste ringrajasõidus [[Eesti NSV]] ja Eesti meister ja 2003. aasta karika võitja, 1965. aastal Eesti NSV meister motokrossis ja 1969. aastal talimotokrossis (175 cm<sup>3</sup> masinaklassis). Ta oli 1977. aastal Eesti NSV meister autode ringrajasõidus [[vormel 3]] klassis.<ref name="ESBL"/> Ta on kokku võitnud 18 [[Kalevi suursõit|Kalevi suursõitu]]. Ta on ainuke sportlane, kes on võitnud Kalevi suursõidu nii autode kui ka mootorrataste klassis. Ta oli 1963. aastal mootorrataste ringrajasõidus [[NSVL|NSV Liidu]] meister noorte 50 cm<sup>3</sup> masinaklassis. Ta võitis aastatel 1966–1985 NSV Liidu meistrivõistlustel kokku 30 medalit: 21 kulda, 6 hõbedat ja 3 pronksi (125 cm<sup>3</sup> A, 250 cm<sup>3</sup> A, 350 cm<sup>3</sup> A ja 350 cm<sup>3</sup> B masinaklassis). Ta sai 1981. aastal mootorrataste ringrajasõidus [[Ida-Euroopa]] kommunistlike riikide Sõpruse karika sarjas 2. koha 125 cm<sup>3</sup> masinaklassis. ==Tunnustus== *1966 [[NSV Liidu meistersportlane]] *1977, 1979 ja 1983 Eesti NSV parim tehnikasportlane *1978 [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]] ==Isiklikku== Tema vend oli autosportlane [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Lembit_Teesalu}} {{JÄRJESTA:Teesalu, Lembit}} [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 5ruf0bdnkkh8z0v4qxfn6lhs36kie4j Ogre Zilie Kalni looduspark 0 611498 6164545 6032044 2022-07-20T19:46:34Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Ogre Zilie Kalni looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Ogres Zilie kalni" | pilt = Ogres_Zilo_kalnu_dabas_parks_04.jpg | pildiallkiri = Dubenkalni kruusakarjäär | asukoht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 312 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 2004 | valitseja = | asendikaart = Läti }} '''Ogre Zilie Kalni looduspark''' on kaitseala Lätis [[Vidzeme]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ogre]] linnas ja [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]]. Looduspark asub Zilie kalni ('sinimäed') nime kandva [[oos]]i nõlvadel. Kaitseala loodi [[2004]]. aastal, kaitsmaks sealse oosi okasmetsasid ja taimestikku. Kaitsealale jääb kolm kaitstavat elupaigatüüpi. Valdava osa (68 % kaitseala territooriumist) moodustavad okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel. Seal esinevad ka siirdesoo- ja rabametsad ning looduslikus seisundis rabad.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 5.</ref> Kaitseala on valdavalt SIA "Rīgas meži" omandis, osa selle territooriumist kuulub ka Ogre piirkonna omavalitsusele. Eraomandis alasid kaitsealal pole.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 11.</ref> Kaitsealale jääb Zilais kalnsi linnamägi, mis on riikliku kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Ogre%3B&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> See puhastati aastal 1907 metsast. Linnamäe pikkus on 60, laius 25 meetrit. Seda piiravad loodest vall ja kraav, ülejäänud külgedel oli kaitseks mäe 37 meetri kõrgune nõlv. Arheoloogilisi leide mäelt leitud pole, ent oletatakse, et tegu on liivlaste linnusega.<ref>[https://ziliekalni.lv/lv/par-parku/vesture/ Zilie Kalni]</ref> Aastal 1913 rajati mäele tuletõrje vaatlustorn, aastal 1934 aga suusahüppetorn, mis hiljem jäi kasutuseta. Kaitseala kujunes juba [[18. sajand]]i lõpus kuurortpiirkonnaks, sellal kui selle lääneosa oli 18. sajandi lõpus ja [[19. sajand]]i alguses tsaariarmee harjutusväljakuks. Ala kujunes tähtsamaks kuurortvööndiks pärast [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] valmimist. Esimese maailmasõja ajal rajati kaitsealale [[tranšee]]d. Teise maailmasõja järel hakkas suuremat osa kaitsealast haldama [[Riia]] linn. Aastal 1959 rajati oosile 29,8 ha suurune Dubkalni kruusakarjäär. Kaitseala idaosa kasutas [[Läti NSV]] ajal harjutusväljakuna ka Punaarmee. Aastal 1999 moodustati [[Ikšķile]] linnavalitsuse eestvedamisel kaitseala lääneosas Ogre Zilie Kalni hoiuala.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 11-12.</ref> Aastal 2013 avati pargis 30 meetri kõrgune vaatetorn.<ref>[https://ziliekalni.lv/lv/par-parku/par-zilajiem-kalniem/ Zilie Kalni]</ref> Kaitseala maastikus on kesksel kohal Ogres Kangari nime kandev ooside süsteem. Tegemist on deltalise iseloomuga oosidega, kus sageli mitu oosiahelikku kõrvuti paiknemas. Sinna jäävad Zilie Kalni, Augstkalni, Lazdukalni, Grantskalni ja Ozolkalni oosid.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 23.</ref> Looduskaitsealustest taimedest kasvavad seal [[palu-liivkann]], [[vaevakask]], [[nõmmnelk]], [[mets-vareskold]], [[sile tondipea]], [[suur näär]], [[kattekold]], [[karukold]], [[liiv-esparsett]], [[mägi-piimputk]], [[kahelehine käokeel]], [[sinine kopsurohi]], [[aas-karukell]], [[palu-karukell]] ja [[alpi ristik]]. Varem on piirkonnast leitud ka [[niidu-kuremõõk]]a ja [[jalgtarn]]a.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 50.</ref> Lindudest elavad kaitsealal [[jääkoskel]], [[jõgitiir]], [[laanepüü]], [[musträhn]], [[väike-kärbsenäpp]] ja [[nõmmelõoke]].<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 55.</ref> Selgrootutest elavad seal [[harilik viinamäetigu]], [[must seenesultan]], ''Peltis grossa'', [[kevadpaabusilm]], [[pääsusaba]], [[puumurelane]], ''Laphria gibbosa'' ja [[ruuge-küttkärbes]]. Varem on sealt leitud ka selliseid liike nagu ''Nothorhina muricata'', [[vaablassikk]], ''Ceruchus chrysomelinus'' ja [[apteegikaan]].<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 55-56.</ref> Kaitsealal on probleemiks liig intensiivne inimtegevus, mille korraldamiseks on asutud sinna rajama radasid.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 79.</ref> Ka on sinna tunginud mitmed võõrliigid – [[tähk-toompihlakas]], [[saarvaher]] ja [[kanada kuldvits]], samuti levib seal antud piirkonnale võõras [[punane leeder]].<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 73-74.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.daba.gov.lv/lv/media/934/download Kaitseala kaart] * [https://www.daba.gov.lv/lv/ogres-zilie-kalni Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] (''läti keeles'') [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Ogre piirkond]] s0dn9o3datp04jj460dzp5t07j9fjzo 6164585 6164545 2022-07-20T19:54:08Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Ogre Zilie Kalni looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Ogres Zilie kalni" | pilt = Ogres_Zilo_kalnu_dabas_parks_04.jpg | pildiallkiri = Dubenkalni kruusakarjäär | asukoht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 3,12 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 2004 | valitseja = | asendikaart = Läti }} '''Ogre Zilie Kalni looduspark''' on kaitseala Lätis [[Vidzeme]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ogre]] linnas ja [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]]. Looduspark asub Zilie kalni ('sinimäed') nime kandva [[oos]]i nõlvadel. Kaitseala loodi [[2004]]. aastal, kaitsmaks sealse oosi okasmetsasid ja taimestikku. Kaitsealale jääb kolm kaitstavat elupaigatüüpi. Valdava osa (68% kaitseala territooriumist) moodustavad okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel. Seal esinevad ka siirdesoo- ja rabametsad ning looduslikus seisundis rabad.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 5.</ref> Kaitseala on valdavalt SIA "Rīgas meži" omandis, osa selle territooriumist kuulub ka Ogre piirkonna omavalitsusele. Eraomandis alasid kaitsealal pole.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 11.</ref> Kaitsealale jääb Zilais kalnsi linnamägi, mis on riikliku kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Ogre%3B&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> See puhastati aastal 1907 metsast. Linnamäe pikkus on 60, laius 25 meetrit. Seda piiravad loodest vall ja kraav, ülejäänud külgedel oli kaitseks mäe 37 meetri kõrgune nõlv. Arheoloogilisi leide mäelt leitud pole, ent oletatakse, et tegu on liivlaste linnusega.<ref>[https://ziliekalni.lv/lv/par-parku/vesture/ Zilie Kalni]</ref> Aastal 1913 rajati mäele tuletõrje vaatlustorn, aastal 1934 aga suusahüppetorn, mis hiljem jäi kasutuseta. Kaitseala kujunes juba [[18. sajand]]i lõpus kuurortpiirkonnaks, sellal kui selle lääneosa oli 18. sajandi lõpus ja [[19. sajand]]i alguses tsaariarmee harjutusväljakuks. Ala kujunes tähtsamaks kuurortvööndiks pärast [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] valmimist. Esimese maailmasõja ajal rajati kaitsealale [[tranšee]]d. Teise maailmasõja järel hakkas suuremat osa kaitsealast haldama [[Riia]] linn. Aastal 1959 rajati oosile 29,8 ha suurune Dubkalni kruusakarjäär. Kaitseala idaosa kasutas [[Läti NSV]] ajal harjutusväljakuna ka Punaarmee. Aastal 1999 moodustati [[Ikšķile]] linnavalitsuse eestvedamisel kaitseala lääneosas Ogre Zilie Kalni hoiuala.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 11-12.</ref> Aastal 2013 avati pargis 30 meetri kõrgune vaatetorn.<ref>[https://ziliekalni.lv/lv/par-parku/par-zilajiem-kalniem/ Zilie Kalni]</ref> Kaitseala maastikus on kesksel kohal Ogres Kangari nime kandev ooside süsteem. Tegemist on deltalise iseloomuga oosidega, kus sageli mitu oosiahelikku kõrvuti paiknemas. Sinna jäävad Zilie Kalni, Augstkalni, Lazdukalni, Grantskalni ja Ozolkalni oosid.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 23.</ref> Looduskaitsealustest taimedest kasvavad seal [[palu-liivkann]], [[vaevakask]], [[nõmmnelk]], [[mets-vareskold]], [[sile tondipea]], [[suur näär]], [[kattekold]], [[karukold]], [[liiv-esparsett]], [[mägi-piimputk]], [[kahelehine käokeel]], [[sinine kopsurohi]], [[aas-karukell]], [[palu-karukell]] ja [[alpi ristik]]. Varem on piirkonnast leitud ka [[niidu-kuremõõk]]a ja [[jalgtarn]]a.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 50.</ref> Lindudest elavad kaitsealal [[jääkoskel]], [[jõgitiir]], [[laanepüü]], [[musträhn]], [[väike-kärbsenäpp]] ja [[nõmmelõoke]].<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 55.</ref> Selgrootutest elavad seal [[harilik viinamäetigu]], [[must seenesultan]], ''Peltis grossa'', [[kevadpaabusilm]], [[pääsusaba]], [[puumurelane]], ''Laphria gibbosa'' ja [[ruuge-küttkärbes]]. Varem on sealt leitud ka selliseid liike nagu ''Nothorhina muricata'', [[vaablassikk]], ''Ceruchus chrysomelinus'' ja [[apteegikaan]].<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 55-56.</ref> Kaitsealal on probleemiks liig intensiivne inimtegevus, mille korraldamiseks on asutud sinna rajama radasid.<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 79.</ref> Ka on sinna tunginud mitmed võõrliigid – [[tähk-toompihlakas]], [[saarvaher]] ja [[kanada kuldvits]], samuti levib seal antud piirkonnale võõras [[punane leeder]].<ref>''DABAS PARKA "OGRES ZILIE KALNI" Ogres novada Ogres pilsētā un Ikšķiles novadā DABAS AIZSARDZĪBAS PLĀNS 2011- 2021.'' Salaspils, 2011. lk 73-74.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.daba.gov.lv/lv/media/934/download Kaitseala kaart] * [https://www.daba.gov.lv/lv/ogres-zilie-kalni Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] (''läti keeles'') [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Ogre piirkond]] 8i1y0lbf5adcomnm9dgy8rddvs2zvj4 Antakalnise vald 0 611586 6164604 5955232 2022-07-20T20:30:17Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Antakalnise vald | omakeelne_nimi_1 = leedu | Antakalnio seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 77,2 | elanikke = 38940 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Vilnius]] | asendikaardi_pilt = Vilniaus_antakalnis.png }} '''Antakalnise vald''' ([[leedu keel]]es ''Antakalnio seniūnija'') on [[vald (Leedu)|vald]] [[Vilniuse linna omavalitsus]]e koosseisus, [[Vilnius]]e põhjapoolses osas, kuhu kuuluvad linnaosadest [[Lyglaukiai]], [[Aukštagiris]], [[Gvazdikai]], [[Aukštieji Karačiūnai]], [[Antakalnis]], [[Antaviliai]], [[Baniškės]], [[Didieji Pupojai]], [[Dvarčionys]], [[Galgiai (Vilnius)|Galgiai]], [[Kalnai]], [[Kairėnai]], [[Liepynė]], [[Mažieji Pupojai]], [[Meiriškės]], [[Mileišiškės]], [[Pečiukai]], [[Pylimėliai]], [[Sapieginė]], [[Saulėtekis]], [[Smėlynė]], [[Šilas]], [[Šilėnai]], [[Turniškės (Antakalnise vald)|Turniškės]], [[Vaguva]], [[Valakampiai]], [[Veržuva]], [[Aukštoji Veržuva]], [[Žemoji Veržuva]], [[Vinciūniškės]], [[Vismalai]], [[Vismaliukai]], [[Vyriai]] ja [[Žemieji Karačiūnai]]. Valla pindala on 77 km². Aastal [[2011]] oli seal 38 940 elanikku.<ref>http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#viln_m</ref> Tegemist on pindalalt suurima Vilniuse vallaga. Vallamaja asub aadressil Antakalnio g. 17. Vallavanemaks on Mantas Ilgūnas.<ref>[https://vilnius.lt/lt/struktura-ir-kontaktai/?stid=528 Vilniaus miesto savivaldybė] Vaadatud 27.06 2021.</ref> Aastail 1994–1997 oli vallavanemaks Gintautas Jakimavičius, aastail 2000–2008 ja 2009–2019 Algimantas Vaitkus. Aastail 2008–2009 ja aastast 2019 aastani 2021 aga Taurintas Rudys. == Viited == {{viited}} {{Vilniuse haldusjaotus}} [[Kategooria:Vilnius]] [[Kategooria:Leedu vallad]] 83skbquvkgpfq6ckmvo2tv7dx0kcvv3 Mall:Vilnius 10 613216 6164602 6123464 2022-07-20T20:29:22Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{Navmall | päis = [[Vilnius]]e linnaosad | sisu = |loend1 = [[Antakalnis]] • [[Antaviliai]] • [[Ąžuolijai]] • [[Ąžuolynė|Ąžuolijai]] • [[Aukštagiris]] • [[Aukštasis Pavilnys]] • [[Aukštieji Karačiūnai]] • [[Aukštieji Paneriai]] • [[Aukštoji Veržuva]] • [[Babiniai]] • [[Bajorai (Vilnius)|Bajorai]] • [[Bališkės]] • [[Balsiai]] • [[Baltupiai]] • [[Baniškės]] • [[Baraškos]] • [[Barkiškės]] • [[Basiukai]] • [[Belmontas]] • [[Bireliai]] • [[Bukčiai]] • [[Burbiškės]] • [[Daniliškės]] • [[Daškūnai]] • [[Degeniai]] • [[Didieji Gulbinai]] • [[Didieji Karklėnai]] • [[Didieji Pupojai]] • [[Dilgynė]] • [[Dobrovolė]] • [[Dvarčionys]] • [[Dvarykščiai]] • [[Dvarykščiai (Verkiai vald)|Dvarykščiai]] • [[Fabijoniškės]] • [[Galgiai (Vilnius)|Galgiai]] • [[Gariūnai]] • [[Gineitiškės]] • [[Gudeliai (Vilnius)|Gudeliai]] • [[Gulbinėliai]] • [[Guobos]] • [[Gureliai]] • [[Guriai]] • [[Gvazdikai]] • [[Jankiškės]] • [[Jeruzalė]] • [[Jočionys (Vilnius)|Jočionys]] • [[Juodasis Kelias]] • [[Justiniškės]] • [[Kalnai]] • [[Kairėnai]] • [[Kalnėnai]] • [[Kalvarijos]] • [[Karoliniškės]] • [[Kazbėjai]] • [[Katiliškės]] • [[Kelmija]] • [[Kirtimai]] • [[Klebniškės]] • [[Krakiškės]] • [[Krempliai]] • [[Kriaučiūnai]] • [[Kryžiokai]] • [[Kučkuriškės]] • [[Kulokiškės]] • [[Kuprioniškės]] • [[Kuzmiškės]] • [[Lazdynai]] • [[Lazdynėliai]] • [[Leoniškės]] • [[Liepkalnis]] • [[Liepynė]] • [[Liudvinavas (Vilnius)|Liudvinavas]] • [[Lukiškės]] • [[Lydos Kelias]] • [[Lyglaukiai]] • [[Mačiuliškės]] • [[Markučiai]] • [[Mažieji Gulbinai]] • [[Mažieji Pupojai]] • [[Meiriškės]] • [[Metropolis (Vilnius)|Metropolis]] • [[Mickūnai]] • [[Mileišiškės]] • [[Miškiniai]] • [[Mūrinė Vokė]] • [[Naujakiemis]] • [[Naujamiestis (Vilnius)|Naujamiestis]] • [[Naujaneriai]] • [[Naujieji Verkiai]] • [[Naujininkai]] • [[Naujoji]] • [[Naujoji Vilnia]] • [[Nemėžis]] • [[Ožkiniai]] • [[Padekaniškės]] • [[Pagiriai (Vilnius)|Pagiriai]] • [[Pagubė]] • [[Pakupečiai]] • [[Pašilaičiai]] • [[Paupys]] • [[Pavilionys]] • [[Pavilionys (Perkūnkiemis)|Pavilionys]] • [[Pečiukai]] • [[Pilaitė]] • [[Platiniškės]] • [[Plytinė]] • [[Prašiškės]] • [[Pūčkoriai]] • [[Pupinė]] • [[Pylimėliai]] • [[Raisteliai]] • [[Rasos]] • [[Rasų kolonija]] • [[Ribiškės]] • [[Riovonys]] • [[Rokantiškės]] • [[Rudaminos Kelias]] • [[Sakališkės]] • [[Salininkai]] • [[Salotė]] • [[Saltoniškės]] • [[Santariškės]] • [[Sapieginė]] • [[Saulėtekis]] • [[Skersinė]] • [[Smalinė]] • [[Smėlynė]] • [[Staviškės]] • [[Strielčiukai]] • [[Šeškinė]] • [[Šilas]] • [[Šilėnai]] • [[Šilinė (Vilnius)|Šilinė]] • [[Šnipiškės]] ([[Skansenas]], [[Piromontas]]) • [[Žemasis Pavilnys]] ([[Tuputiškės]]) • [[Žemieji Karačiūnai]] • [[Žemieji Paneriai]] • [[Žemoji Veržuva]] • [[Žirmūnai]] ([[Tuskulėnai]], [[Šiaurės miestelis]]) • [[Žvėrynas]] • [[Tarandė]] • [[Trakų Vokė]] • [[Trinapolis]] • [[Turniškės]] • [[Turniškės (Antakalnise vald)|Turniškės]] • [[Ustronė]] • [[Užukampis]] • [[Užupis]] • [[Užusienis]] • [[Vaguva]] • [[Vaidegiai]] • [[Vaidotai]] • [[Valakampiai]] • [[Varnė]] • [[Verkiai]] • [[Verkių Riešė]] • [[Veržuva]] • [[Vilkeliškės]] • [[Vilkpėdė]] • [[Vilniuse vanalinn]] • [[Vinciūniškės]] • [[Vingis]] • [[Viršuliškės]] • [[Visoriai]] • [[Vismalai]] • [[Vismaliukai]] • [[Vyriai]] }}<noinclude> [[Kategooria:Leedu navigeerimismallid]] </noinclude> rqu3osc4de1xc1s99bt1cbhv8acbc7b Viivi Sõnajalg 0 613324 6164697 5945146 2022-07-20T23:42:20Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Viivi Sõnajalg''' (sündinud '''Viivi Maripuu'''; [[13. september]] [[1962]] – [[10. august]] [[2021]]) oli eesti laulja ja laululooja. Ta lõpetas [[1981]]. aastal [[Kingissepa 1. Keskkool]]i.<ref>https://www.syg.edu.ee/ajalugu/61-65_lend.html</ref> Enim tuntust kogus ta pereansamblis [[Sõnajalg (ansambel)|Sõnajalg]], kus olid ka tema kaksikõde [[Siiri Sõnajalg|Siiri]] ning mõlema abikaasad [[Oleg Sõnajalg|Oleg]] ja [[Andres Sõnajalg]]. Abikaasa Olegiga kasvatas ta üles viis last.<ref>[https://sobranna.postimees.ee/674438/siiri-sonajalg-mees-ei-julgenud-mulle-oelda-et-meie-poeg-on-surnud Siiri Sõnajalg: mees ei julgenud mulle öelda, et meie poeg on surnud], Postimees, 19. detsember 2011</ref> Ta püüdis aastaid vabaneda oma [[alkoholism|alkoholi-]] ja ravimisõltuvusest.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94192017/viivi-sonajalg-avameelselt-mu-alkoholisoltuvus-sai-alguse-lounamaade-veinikultuurist Viivi Sõnajalg avameelselt: mu alkoholisõltuvus sai alguse lõunamaade veinikultuurist], Kroonika, 3. august 2021</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Sõnajalg, Viivi}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 0d7h9cirowlr72anzqake06mnoyq42a Arutelu:Lihtaine 1 615961 6164846 5969451 2022-07-21T10:10:55Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Liitsin siia lehel "Anorgaaniline keemia/ Lihtained ja nende struktuurid" varem olnud teksti. Sellele ei teeks küll paha täiendav kohendamine. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. september 2021, kell 18:07 (EEST) Mida tähendab "seondumine elementides"? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 13:10 (EEST) jevprv1j4weivrixnijsafre7y4fluc Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed 10 616734 6164199 6163661 2022-07-20T14:00:39Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45061, "deaths": 153, "deaths_per_million": 1935.876, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 976180, "deaths": 2327, "deaths_per_million": 248.475, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 183908, "deaths": 7736, "deaths_per_million": 192.92, "fully_vaccinated": 5064430, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 12.63, "percent_vaccinated": 14.25, "population": 40099462, "total_vaccinated": 5713284, "vaccine_doses": 6445359 }, "AG": { "cases": 8712, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3535, "deaths": 9, "deaths_per_million": 571.32, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 293917, "deaths": 3517, "deaths_per_million": 1231.999, "fully_vaccinated": 1248781, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.47, "percent_vaccinated": 46.17, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1326545, "vaccine_doses": 2906126 }, "AM": { "cases": 424400, "deaths": 8629, "deaths_per_million": 3091.752, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102209, "deaths": 1912, "deaths_per_million": 55.414, "fully_vaccinated": 7226565, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 20.94, "percent_vaccinated": 38.47, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13275026, "vaccine_doses": 20701915 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9465827, "deaths": 129202, "deaths_per_million": 2853.604, "fully_vaccinated": 37635036, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.12, "percent_vaccinated": 90.96, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41184682, "vaccine_doses": 107134121 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4663725, "deaths": 20183, "deaths_per_million": 2262.14, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 76.57, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6831552, "vaccine_doses": 18418001 }, "AU": { "cases": 8912149, "deaths": 10884, "deaths_per_million": 419.89, "fully_vaccinated": 21710145, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.75, "percent_vaccinated": 86.33, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22378660, "vaccine_doses": 58103575 }, "AW": { "cases": 41787, "deaths": 224, "deaths_per_million": 2102.576, "fully_vaccinated": 83093, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78, "percent_vaccinated": 83.89, "population": 106536, "total_vaccinated": 89368, "vaccine_doses": 172461 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 794913, "deaths": 9727, "deaths_per_million": 943.179, "fully_vaccinated": 4856356, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.09, "percent_vaccinated": 51.99, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5362122, "vaccine_doses": 13793947 }, "BA": { "cases": 381543, "deaths": 15824, "deaths_per_million": 4837.749, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 88154, "deaths": 480, "deaths_per_million": 1706.97, "fully_vaccinated": 153831, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.71, "percent_vaccinated": 57.9, "population": 281200, "total_vaccinated": 162828, "vaccine_doses": 316659 }, "BD": { "cases": 1998291, "deaths": 29249, "deaths_per_million": 172.707, "fully_vaccinated": 120105423, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 70.92, "percent_vaccinated": 76.72, "population": 169356251, "total_vaccinated": 129929178, "vaccine_doses": 285882959 }, "BE": { "cases": 4368611, "deaths": 32089, "deaths_per_million": 2763.572, "fully_vaccinated": 9153414, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.83, "percent_vaccinated": 79.67, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9250456, "vaccine_doses": 25706359 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1555140, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.23, "percent_vaccinated": 11.4, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2449809, "vaccine_doses": 2947625 }, "BG": { "cases": 1189000, "deaths": 37307, "deaths_per_million": 5417.908, "fully_vaccinated": 2063357, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 29.97, "percent_vaccinated": 30.34, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2092116, "vaccine_doses": 4446176 }, "BH": { "cases": 651514, "deaths": 1506, "deaths_per_million": 1029.205, "fully_vaccinated": 1223860, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.64, "percent_vaccinated": 84.67, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1238978, "vaccine_doses": 3458340 }, "BI": { "cases": 43593, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 15489, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.12, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16068, "vaccine_doses": 17926 }, "BJ": { "cases": 27271, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 16722, "deaths": 141, "deaths_per_million": 2196.775, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 189903, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 974005, "deaths": 21989, "deaths_per_million": 1820.361, "fully_vaccinated": 6038801, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 49.99, "percent_vaccinated": 60.08, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7257747, "vaccine_doses": 14077737 }, "BQ": { "cases": 10567, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 33397814, "deaths": 675871, "deaths_per_million": 3153.469, "fully_vaccinated": 169680492, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.17, "percent_vaccinated": 86.31, "population": 214326223, "total_vaccinated": 184976830, "vaccine_doses": 461568115 }, "BS": { "cases": 36454, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 159548, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.11, "percent_vaccinated": 40.81, "population": 407906, "total_vaccinated": 166471, "vaccine_doses": 346253 }, "BT": { "cases": 60109, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 672775, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.53, "percent_vaccinated": 89.14, "population": 777486, "total_vaccinated": 693033, "vaccine_doses": 1911349 }, "BW": { "cases": 324841, "deaths": 2760, "deaths_per_million": 1066.286, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 70.77, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2730607 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6325490, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.99, "percent_vaccinated": 68.05, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6425755, "vaccine_doses": 13206203 }, "BZ": { "cases": 66317, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 217556, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.38, "percent_vaccinated": 62.28, "population": 400031, "total_vaccinated": 249143, "vaccine_doses": 494935 }, "CA": { "cases": 4036848, "deaths": 43573, "deaths_per_million": 1141.999, "fully_vaccinated": 31475439, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.49, "percent_vaccinated": 85.96, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32797068, "vaccine_doses": 86719264 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 91928, "deaths": 1390, "deaths_per_million": 14.495, "fully_vaccinated": 2272532, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.37, "percent_vaccinated": 3.11, "population": 95894118, "total_vaccinated": 2979005, "vaccine_doses": 3825485 }, "CF": { "cases": 14712, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1204209, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.07, "percent_vaccinated": 23.1, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1260593, "vaccine_doses": 1353144 }, "CG": { "cases": 24604, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 652422, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.53, "percent_vaccinated": 12.27, "population": 5835806, "total_vaccinated": 693902, "vaccine_doses": 831318 }, "CH": { "cases": 3911515, "deaths": 13862, "deaths_per_million": 1594.909, "fully_vaccinated": 6005454, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.1, "percent_vaccinated": 70.07, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6090087, "vaccine_doses": 15827520 }, "CI": { "cases": 84658, "deaths": 808, "deaths_per_million": 29.405, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 5831, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4145452, "deaths": 59140, "deaths_per_million": 3033.881, "fully_vaccinated": 17605665, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.32, "percent_vaccinated": 92.44, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18018830, "vaccine_doses": 60434040 }, "CM": { "cases": 120068, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1223119, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.5, "percent_vaccinated": 5.76, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1566331, "vaccine_doses": 1849562 }, "CN": { "cases": 897155, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1261908000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.5, "percent_vaccinated": 90.86, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1295626000, "vaccine_doses": 3414388000 }, "CO": { "cases": 6223497, "deaths": 140365, "deaths_per_million": 2724.658, "fully_vaccinated": 36251593, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.37, "percent_vaccinated": 82.41, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42455997, "vaccine_doses": 86191269 }, "CR": { "cases": 904934, "deaths": 8525, "deaths_per_million": 1654.069, "fully_vaccinated": 4143017, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 80.62, "percent_vaccinated": 86.35, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4437629, "vaccine_doses": 11017624 }, "CU": { "cases": 1106930, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9976437, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.63, "percent_vaccinated": 94.9, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10682404, "vaccine_doses": 39011691 }, "CV": { "cases": 61964, "deaths": 409, "deaths_per_million": 695.667, "fully_vaccinated": 307655, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.33, "percent_vaccinated": 60.47, "population": 587925, "total_vaccinated": 355522, "vaccine_doses": 802216 }, "CW": { "cases": 44932, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99680, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.37, "percent_vaccinated": 56.91, "population": 190338, "total_vaccinated": 108324, "vaccine_doses": 254603 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 545896, "deaths": 1086, "deaths_per_million": 1212.044, "fully_vaccinated": 645099, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72, "percent_vaccinated": 74.61, "population": 896007, "total_vaccinated": 668493, "vaccine_doses": 1788761 }, "CZ": { "cases": 3958805, "deaths": 40365, "deaths_per_million": 3840.354, "fully_vaccinated": 6879698, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.45, "percent_vaccinated": 66.27, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6965265, "vaccine_doses": 17686981 }, "DE": { "cases": 29994679, "deaths": 142771, "deaths_per_million": 1711.707, "fully_vaccinated": 63378832, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 75.99, "percent_vaccinated": 77.6, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64721257, "vaccine_doses": 183501006 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 161003, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 16.07, "percent_vaccinated": 20.13, "population": 1105557, "total_vaccinated": 201787, "vaccine_doses": 222387 }, "DK": { "cases": 3212192, "deaths": 6567, "deaths_per_million": 1121.751, "fully_vaccinated": 4792362, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.86, "percent_vaccinated": 82.47, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4828230, "vaccine_doses": 13228091 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30474, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.08, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 66992 }, "DO": { "cases": 623105, "deaths": 4383, "deaths_per_million": 394.23, "fully_vaccinated": 6009544, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.05, "percent_vaccinated": 65.19, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7247288, "vaccine_doses": 15838708 }, "DZ": { "cases": 266542, "deaths": 6875, "deaths_per_million": 155.621, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 936227, "deaths": 35774, "deaths_per_million": 2010.031, "fully_vaccinated": 14030781, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 78.83, "percent_vaccinated": 85.39, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15198297, "vaccine_doses": 36089411 }, "EE": { "cases": 584373, "deaths": 2612, "deaths_per_million": 1965.83, "fully_vaccinated": 848431, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.85, "percent_vaccinated": 65.01, "population": 1328701, "total_vaccinated": 863757, "vaccine_doses": 1997162 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24750, "deaths_per_million": 226.519, "fully_vaccinated": 37289388, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 34.13, "percent_vaccinated": 46.13, "population": 109262178, "total_vaccinated": 50399016, "vaccine_doses": 91447330 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 9892, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13132159, "deaths": 109642, "deaths_per_million": 2308.888, "fully_vaccinated": 40587577, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.47, "percent_vaccinated": 86.91, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41269517, "vaccine_doses": 95340742 }, "ET": { "cases": 491285, "deaths": 7563, "deaths_per_million": 62.877, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52192941 }, "EU": { "cases": 156479589, "deaths": 1112350, "deaths_per_million": 2485.179, "fully_vaccinated": 327751183, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.23, "percent_vaccinated": 75.48, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337852702, "vaccine_doses": 889881173 }, "FI": { "cases": 1171034, "deaths": 5012, "deaths_per_million": 905.348, "fully_vaccinated": 4336068, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.33, "percent_vaccinated": 81.62, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4518264, "vaccine_doses": 12203932 }, "FJ": { "cases": 66975, "deaths": 870, "deaths_per_million": 940.937, "fully_vaccinated": 635509, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.73, "percent_vaccinated": 76.45, "population": 924610, "total_vaccinated": 706842, "vaccine_doses": 1487617 }, "FK": { "cases": 1831, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 38, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 33229834, "deaths": 151048, "deaths_per_million": 2240.337, "fully_vaccinated": 52965010, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.56, "percent_vaccinated": 80.83, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54498595, "vaccine_doses": 147602478 }, "GA": { "cases": 48289, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23160756, "deaths": 181761, "deaths_per_million": 2701.519, "fully_vaccinated": 50253743, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 74.69, "percent_vaccinated": 79.72, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53639145, "vaccine_doses": 149968871 }, "GD": { "cases": 18694, "deaths": 233, "deaths_per_million": 1869.834, "fully_vaccinated": 38653, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.02, "percent_vaccinated": 35.18, "population": 124610, "total_vaccinated": 43833, "vaccine_doses": 89403 }, "GE": { "cases": 1667453, "deaths": 16847, "deaths_per_million": 4482.994, "fully_vaccinated": 1272889, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.87, "percent_vaccinated": 43.57, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1637529, "vaccine_doses": 2910418 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 167215, "deaths": 1456, "deaths_per_million": 44.346, "fully_vaccinated": 7691954, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 23.43, "percent_vaccinated": 33.12, "population": 32833031, "total_vaccinated": 10872794, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19862, "deaths": 105, "deaths_per_million": 3213.958, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12028, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37358, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2641374, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 19.52, "percent_vaccinated": 33.65, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4553823, "vaccine_doses": 6334117 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16621, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 208104, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 14.35, "percent_vaccinated": 18.46, "population": 1634466, "total_vaccinated": 267610, "vaccine_doses": 484554 }, "GR": { "cases": 4210771, "deaths": 30707, "deaths_per_million": 2939.773, "fully_vaccinated": 7631827, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.06, "percent_vaccinated": 75.84, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7921766, "vaccine_doses": 21199022 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 991257, "deaths": 18851, "deaths_per_million": 1070.564, "fully_vaccinated": 6393283, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 36.31, "percent_vaccinated": 47.35, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8336918, "vaccine_doses": 18198685 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8400, "deaths": 171, "deaths_per_million": 82.981, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 69058, "deaths": 1267, "deaths_per_million": 1574.76, "fully_vaccinated": 461073, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.31, "percent_vaccinated": 60.31, "population": 804567, "total_vaccinated": 485218, "vaccine_doses": 1016416 }, "HK": { "cases": 1301028, "deaths": 9444, "deaths_per_million": 1260.111, "fully_vaccinated": 6491419, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 86.61, "percent_vaccinated": 90.17, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6757652, "vaccine_doses": 17910776 }, "HN": { "cases": 432139, "deaths": 10919, "deaths_per_million": 1062.33, "fully_vaccinated": 5432244, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 52.85, "percent_vaccinated": 61.64, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6335843, "vaccine_doses": 14700875 }, "HR": { "cases": 1169342, "deaths": 16169, "deaths_per_million": 3982.38, "fully_vaccinated": 2245889, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.32, "percent_vaccinated": 57.04, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316061, "vaccine_doses": 5262127 }, "HT": { "cases": 32103, "deaths": 837, "deaths_per_million": 73.116, "fully_vaccinated": 159303, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.39, "percent_vaccinated": 2.15, "population": 11447569, "total_vaccinated": 246247, "vaccine_doses": 348769 }, "HU": { "cases": 1940824, "deaths": 46696, "deaths_per_million": 4809.169, "fully_vaccinated": 6199431, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.85, "percent_vaccinated": 66.04, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6412386, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6143431, "deaths": 156865, "deaths_per_million": 573.016, "fully_vaccinated": 169392315, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 61.88, "percent_vaccinated": 73.72, "population": 273753191, "total_vaccinated": 201802967, "vaccine_doses": 423291029 }, "IE": { "cases": 1628745, "deaths": 7571, "deaths_per_million": 1518.291, "fully_vaccinated": 4045153, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.12, "percent_vaccinated": 82.07, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4092620, "vaccine_doses": 11000387 }, "IL": { "cases": 4525442, "deaths": 11208, "deaths_per_million": 1206.329, "fully_vaccinated": 6147864, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.17, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6713897, "vaccine_doses": 18203767 }, "IM": { "cases": 37239, "deaths": 110, "deaths_per_million": 1305.437, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 43801678, "deaths": 525821, "deaths_per_million": 373.568, "fully_vaccinated": 926634838, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 65.83, "percent_vaccinated": 72.41, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1019285818, "vaccine_doses": 2003874710 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2413472, "deaths": 25274, "deaths_per_million": 580.563, "fully_vaccinated": 7609777, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 18.48, "percent_vaccinated": 26.31, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10833447, "vaccine_doses": 18636865 }, "IR": { "cases": 7289542, "deaths": 141532, "deaths_per_million": 1609.719, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 200397, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 20299013, "deaths": 170213, "deaths_per_million": 2873.262, "fully_vaccinated": 47955399, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.95, "percent_vaccinated": 85.78, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50813732, "vaccine_doses": 138943026 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 80957, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 73.85, "percent_vaccinated": 76.4, "population": 109618, "total_vaccinated": 83745, "vaccine_doses": 237019 }, "JM": { "cases": 144932, "deaths": 3173, "deaths_per_million": 1122.116, "fully_vaccinated": 715529, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.3, "percent_vaccinated": 28.92, "population": 2827694, "total_vaccinated": 817762, "vaccine_doses": 1465878 }, "JO": { "cases": 1705116, "deaths": 14070, "deaths_per_million": 1262.078, "fully_vaccinated": 4538702, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 44.2, "percent_vaccinated": 46.8, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4805507, "vaccine_doses": 10007983 }, "JP": { "cases": 10461481, "deaths": 31645, "deaths_per_million": 253.947, "fully_vaccinated": 102451253, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.22, "percent_vaccinated": 83.31, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103814641, "vaccine_doses": 290009676 }, "KE": { "cases": 336904, "deaths": 5668, "deaths_per_million": 106.932, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 201704, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1326611, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.32, "percent_vaccinated": 24.14, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1575629, "vaccine_doses": 3167481 }, "KH": { "cases": 136499, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14400317, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.81, "percent_vaccinated": 91, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15096276, "vaccine_doses": 41343067 }, "KI": { "cases": 3236, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 60670, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 49.98, "percent_vaccinated": 66.37, "population": 128874, "total_vaccinated": 80566, "vaccine_doses": 147497 }, "KM": { "cases": 8270, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 362030, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 44.06, "percent_vaccinated": 49.79, "population": 821626, "total_vaccinated": 409094, "vaccine_doses": 642320 }, "KN": { "cases": 6399, "deaths": 45, "deaths_per_million": 945.259, "fully_vaccinated": 26294, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 49.11, "percent_vaccinated": 58.2, "population": 47606, "total_vaccinated": 31162, "vaccine_doses": 60467 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 18937971, "deaths": 24777, "deaths_per_million": 478.042, "fully_vaccinated": 44642525, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.13, "percent_vaccinated": 86.97, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45077889, "vaccine_doses": 126446016 }, "KW": { "cases": 648216, "deaths": 2556, "deaths_per_million": 601.396, "fully_vaccinated": 3322065, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.16, "percent_vaccinated": 80.79, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3433696, "vaccine_doses": 8120613 }, "KY": { "cases": 28389, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59779, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 87.73, "percent_vaccinated": 90.16, "population": 68136, "total_vaccinated": 61433, "vaccine_doses": 146639 }, "KZ": { "cases": 1411836, "deaths": 19020, "deaths_per_million": 990.807, "fully_vaccinated": 9321854, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 48.56, "percent_vaccinated": 49.69, "population": 19196465, "total_vaccinated": 9539192, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 210592, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5076787, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 68.8, "percent_vaccinated": 78.84, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5817695, "vaccine_doses": 10894482 }, "LB": { "cases": 1144149, "deaths": 10494, "deaths_per_million": 1876.398, "fully_vaccinated": 2374475, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 35.08, "percent_vaccinated": 39.87, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2698736, "vaccine_doses": 5673326 }, "LC": { "cases": 27533, "deaths": 385, "deaths_per_million": 2143.032, "fully_vaccinated": 54459, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.31, "percent_vaccinated": 33.25, "population": 179652, "total_vaccinated": 59736, "vaccine_doses": 121869 }, "LI": { "cases": 18425, "deaths": 85, "deaths_per_million": 2177.31, "fully_vaccinated": 26435, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.71, "percent_vaccinated": 68.52, "population": 39039, "total_vaccinated": 26749, "vaccine_doses": 70833 }, "LK": { "cases": 664572, "deaths": 16531, "deaths_per_million": 759.228, "fully_vaccinated": 14552107, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.83, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17104281, "vaccine_doses": 39656200 }, "LR": { "cases": 7505, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34040, "deaths": 702, "deaths_per_million": 307.699, "fully_vaccinated": 867653, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.03, "percent_vaccinated": 40.17, "population": 2281454, "total_vaccinated": 916484, "vaccine_doses": 1071629 }, "LT": { "cases": 1171034, "deaths": 9191, "deaths_per_million": 3298.224, "fully_vaccinated": 1877010, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.36, "percent_vaccinated": 70.08, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1952888, "vaccine_doses": 4491284 }, "LU": { "cases": 277350, "deaths": 1107, "deaths_per_million": 1731.525, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.31, "population": 639321, "total_vaccinated": 481462, "vaccine_doses": 1313313 }, "LV": { "cases": 847709, "deaths": 5878, "deaths_per_million": 3136.742, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 502642, "deaths": 6431, "deaths_per_million": 954.823, "fully_vaccinated": 1183940, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 17.01, "percent_vaccinated": 32.61, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2269135, "vaccine_doses": 3579762 }, "MA": { "cases": 1253341, "deaths": 16193, "deaths_per_million": 436.745, "fully_vaccinated": 23439316, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.22, "percent_vaccinated": 67.3, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24953895, "vaccine_doses": 54763014 }, "MC": { "cases": 13845, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 523034, "deaths": 11584, "deaths_per_million": 3783.759, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 248535, "deaths": 2734, "deaths_per_million": 4354.481, "fully_vaccinated": 283950, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.23, "percent_vaccinated": 46.48, "population": 627859, "total_vaccinated": 291804, "vaccine_doses": 676096 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66289, "deaths": 1406, "deaths_per_million": 48.624, "fully_vaccinated": 1277798, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.42, "percent_vaccinated": 4.55, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1316449, "vaccine_doses": 2369775 }, "MH": { "cases": 49, "deaths": null, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 319806, "deaths": 9343, "deaths_per_million": 4442.004, "fully_vaccinated": 837453, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 40.21, "percent_vaccinated": 41, "population": 2103330, "total_vaccinated": 853927, "vaccine_doses": 1850145 }, "ML": { "cases": 31203, "deaths": 737, "deaths_per_million": 33.645, "fully_vaccinated": 1376469, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.28, "percent_vaccinated": 8.74, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1914427, "vaccine_doses": 2583468 }, "MM": { "cases": 613855, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 932058, "deaths": 2119, "deaths_per_million": 632.956, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 762, "deaths": 5, "deaths_per_million": 7.282, "fully_vaccinated": 587094, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.51, "percent_vaccinated": 89.56, "population": 686607, "total_vaccinated": 614892, "vaccine_doses": 1444162 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62032, "deaths": 989, "deaths_per_million": 214.302, "fully_vaccinated": 1334465, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 28.92, "percent_vaccinated": 41.77, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1927473, "vaccine_doses": 2853551 }, "MS": { "cases": 1025, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1877, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 42.49, "percent_vaccinated": 46.82, "population": 4417, "total_vaccinated": 2068, "vaccine_doses": 4455 }, "MT": { "cases": 111410, "deaths": 777, "deaths_per_million": 1475.089, "fully_vaccinated": 470100, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.25, "percent_vaccinated": 90.6, "population": 526748, "total_vaccinated": 477233, "vaccine_doses": 1323450 }, "MU": { "cases": 236651, "deaths": 1008, "deaths_per_million": 776.032, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2563999 }, "MV": { "cases": 183908, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384648, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.76, "percent_vaccinated": 76.51, "population": 521458, "total_vaccinated": 398949, "vaccine_doses": 948663 }, "MW": { "cases": 86968, "deaths": 2655, "deaths_per_million": 133.486, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6488358, "deaths": 326657, "deaths_per_million": 2578.088, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 71.28, "population": 126705138, "total_vaccinated": 90320224, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4629963, "deaths": 35870, "deaths_per_million": 1068.39, "fully_vaccinated": 27388404, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.58, "percent_vaccinated": 83.57, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28059149, "vaccine_doses": 71633905 }, "MZ": { "cases": 229117, "deaths": 2215, "deaths_per_million": 69.052, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4069, "deaths_per_million": 1608.204, "fully_vaccinated": 443559, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 17.53, "percent_vaccinated": 20.31, "population": 2530151, "total_vaccinated": 513856, "vaccine_doses": 856277 }, "NC": { "cases": 67999, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180445, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.7, "percent_vaccinated": 65.49, "population": 287800, "total_vaccinated": 188475, "vaccine_doses": 462133 }, "NE": { "cases": 9104, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2861058, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.33, "percent_vaccinated": 14.33, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3619801, "vaccine_doses": 4364000 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 259485, "deaths": 3146, "deaths_per_million": 14.742, "fully_vaccinated": 24281618, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.38, "percent_vaccinated": 17.02, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36313593, "vaccine_doses": 55468500 }, "NI": { "cases": 14751, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5597975, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 81.72, "percent_vaccinated": 87.2, "population": 6850540, "total_vaccinated": 5973858, "vaccine_doses": 11571833 }, "NL": { "cases": 8302878, "deaths": 22526, "deaths_per_million": 1287.075, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1453430, "deaths": 3504, "deaths_per_million": 648.526, "fully_vaccinated": 4049170, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.94, "percent_vaccinated": 80.38, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4342770, "vaccine_doses": 11461947 }, "NP": { "cases": 982062, "deaths": 11954, "deaths_per_million": 398.002, "fully_vaccinated": 20404410, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 67.94, "percent_vaccinated": 79.07, "population": 30034989, "total_vaccinated": 23749274, "vaccine_doses": 50859914 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1530186, "deaths": 1837, "deaths_per_million": 358.109, "fully_vaccinated": 4123116, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.38, "percent_vaccinated": 83.71, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4294305, "vaccine_doses": 11353249 }, "OM": { "cases": 393002, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 942083, "deaths": 8395, "deaths_per_million": 1929.323, "fully_vaccinated": 3123937, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.79, "percent_vaccinated": 80.16, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3487798, "vaccine_doses": 8449454 }, "PE": { "cases": 3761445, "deaths": 213840, "deaths_per_million": 6342.489, "fully_vaccinated": 27782226, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.4, "percent_vaccinated": 87.81, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29604085, "vaccine_doses": 79420487 }, "PF": { "cases": 74113, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 180807, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 63.99, "percent_vaccinated": 66.67, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 453259 }, "PG": { "cases": 44761, "deaths": 662, "deaths_per_million": 66.536, "fully_vaccinated": 280108, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.82, "percent_vaccinated": 3.41, "population": 9949437, "total_vaccinated": 339482, "vaccine_doses": 619590 }, "PH": { "cases": 3737222, "deaths": 60641, "deaths_per_million": 532.498, "fully_vaccinated": 71560263, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 62.84, "percent_vaccinated": 66.94, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76230775, "vaccine_doses": 155714847 }, "PK": { "cases": 1547795, "deaths": 30452, "deaths_per_million": 131.598, "fully_vaccinated": 128442166, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 55.51, "percent_vaccinated": 59.57, "population": 231402116, "total_vaccinated": 137850645, "vaccine_doses": 280530307 }, "PL": { "cases": 6036042, "deaths": 116475, "deaths_per_million": 3040.509, "fully_vaccinated": 22521538, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.79, "percent_vaccinated": 59.37, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22742280, "vaccine_doses": 54652118 }, "PM": { "cases": 2970, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 672039, "deaths": 5664, "deaths_per_million": 1103.364, "fully_vaccinated": 1772479, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 33.94, "percent_vaccinated": 38.46, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2008544, "vaccine_doses": 3734270 }, "PT": { "cases": 5301289, "deaths": 24487, "deaths_per_million": 2379.665, "fully_vaccinated": 8892924, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.42, "percent_vaccinated": 94.61, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9735203, "vaccine_doses": 24728447 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 688820, "deaths": 19083, "deaths_per_million": 2846.595, "fully_vaccinated": 3487974, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.03, "percent_vaccinated": 59.15, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3965418, "vaccine_doses": 9166555 }, "QA": { "cases": 397446, "deaths": 680, "deaths_per_million": 252.954, "fully_vaccinated": 2646568, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 98.45, "percent_vaccinated": 98.45, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2646568, "vaccine_doses": 6981756 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 2974880, "deaths": 65824, "deaths_per_million": 3405.53, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.74, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8175541, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2063894, "deaths": 16178, "deaths_per_million": 2354.346, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18229239, "deaths": 374223, "deaths_per_million": 2579.021, "fully_vaccinated": 74957786, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 56.53, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82031423, "vaccine_doses": 169672751 }, "RW": { "cases": 131944, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 8733727, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 64.88, "percent_vaccinated": 67.82, "population": 13461888, "total_vaccinated": 9129714, "vaccine_doses": 22931472 }, "SA": { "cases": 805277, "deaths": 9233, "deaths_per_million": 256.826, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 182055, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 25.72, "percent_vaccinated": 40.22, "population": 707851, "total_vaccinated": 284693, "vaccine_doses": 469091 }, "SC": { "cases": 45269, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80864, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 75.95, "percent_vaccinated": 79.93, "population": 106470, "total_vaccinated": 85100, "vaccine_doses": 221597 }, "SD": { "cases": 62874, "deaths": 4955, "deaths_per_million": 108.526, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2528166, "deaths": 19203, "deaths_per_million": 1834.606, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1616067, "deaths": 1460, "deaths_per_million": 267.713, "fully_vaccinated": 4998565, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.66, "percent_vaccinated": 92.06, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5020622, "vaccine_doses": 14251570 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1063613, "deaths": 6668, "deaths_per_million": 3146.159, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2566215, "deaths": 20176, "deaths_per_million": 3703.634, "fully_vaccinated": 2768439, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.82, "percent_vaccinated": 51.81, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822645, "vaccine_doses": 7077717 }, "SL": { "cases": 7725, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1916574, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.76, "percent_vaccinated": 31.4, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2644113, "vaccine_doses": 3526274 }, "SM": { "cases": 19353, "deaths": 117, "deaths_per_million": 3467.078, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 86854, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1070503, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.34, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 26912, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 1641835, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 10.04, "percent_vaccinated": 16.17, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2645189, "vaccine_doses": 3143630 }, "SR": { "cases": 80949, "deaths": 1379, "deaths_per_million": 2249.651, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17733, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1231360, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 11.46, "percent_vaccinated": 11.85, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1273406, "vaccine_doses": 1323626 }, "ST": { "cases": 6087, "deaths": 74, "deaths_per_million": 331.679, "fully_vaccinated": 97402, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 43.61, "percent_vaccinated": 55.82, "population": 223107, "total_vaccinated": 124684, "vaccine_doses": 218850 }, "SV": { "cases": 180970, "deaths": 4178, "deaths_per_million": 661.687, "fully_vaccinated": 4322540, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.46, "percent_vaccinated": 73.16, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4619142, "vaccine_doses": 10998770 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56022, "deaths": 3150, "deaths_per_million": 147.718, "fully_vaccinated": 1831005, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 10.02, "percent_vaccinated": 15.04, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2748571, "vaccine_doses": 4232490 }, "SZ": { "cases": 73245, "deaths": 1417, "deaths_per_million": 1188.488, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684176 }, "TC": { "cases": 6255, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7430, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 37850, "deaths": 275, "deaths_per_million": 31.811, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.47, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2115629, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4565854, "deaths": 31050, "deaths_per_million": 433.653, "fully_vaccinated": 53046266, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.09, "percent_vaccinated": 79.3, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56779395, "vaccine_doses": 139994994 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 968, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 70.76, "percent_vaccinated": 70.76, "population": 1368, "total_vaccinated": 968, "vaccine_doses": 1936 }, "TL": { "cases": 22980, "deaths": 133, "deaths_per_million": 100.686, "fully_vaccinated": 721438, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 54.62, "percent_vaccinated": 63.54, "population": 1320942, "total_vaccinated": 839392, "vaccine_doses": 1716344 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1114370, "deaths": 28942, "deaths_per_million": 2360.118, "fully_vaccinated": 6376006, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 53.42, "percent_vaccinated": 60.61, "population": 12262946, "total_vaccinated": 7234385, "vaccine_doses": 13192714 }, "TO": { "cases": 12439, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91, "percent_vaccinated": 101.41, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 242634 }, "TR": { "cases": 15297539, "deaths": 99088, "deaths_per_million": 1168.83, "fully_vaccinated": 53098738, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.63, "percent_vaccinated": 68.26, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57868289, "vaccine_doses": 148803395 }, "TT": { "cases": 169428, "deaths": 4039, "deaths_per_million": 2647.374, "fully_vaccinated": 714956, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.86, "percent_vaccinated": 49.28, "population": 1525663, "total_vaccinated": 751883, "vaccine_doses": 1576043 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4309904, "deaths": 8261, "deaths_per_million": 346.229, "fully_vaccinated": 19841210, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.16, "percent_vaccinated": 88.9, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21211766, "vaccine_doses": 58938763 }, "TZ": { "cases": 37510, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 7499156, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 11.79, "percent_vaccinated": 13.95, "population": 63588334, "total_vaccinated": 8871313, "vaccine_doses": 12067632 }, "UA": { "cases": 5289986, "deaths": 116427, "deaths_per_million": 2674.551, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 168802, "deaths": 3627, "deaths_per_million": 79.099, "fully_vaccinated": 11647306, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 25.4, "percent_vaccinated": 36.99, "population": 45853778, "total_vaccinated": 16960947, "vaccine_doses": 22965496 }, "US": { "cases": 89830640, "deaths": 1024858, "deaths_per_million": 3041.143, "fully_vaccinated": 222682315, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.07, "percent_vaccinated": 78.53, "population": 336997624, "total_vaccinated": 260728030, "vaccine_doses": 599289113 }, "UY": { "cases": 967808, "deaths": 7387, "deaths_per_million": 2155.995, "fully_vaccinated": 2889044, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.32, "percent_vaccinated": 87.51, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2998230, "vaccine_doses": 8705348 }, "UZ": { "cases": 242366, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15571588, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 45.89, "percent_vaccinated": 58.05, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19699111, "vaccine_doses": 55782994 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9240, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 30897, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.61, "percent_vaccinated": 35.27, "population": 104332, "total_vaccinated": 36796, "vaccine_doses": 71609 }, "VE": { "cases": 530649, "deaths": 5748, "deaths_per_million": 203.831, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18160, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.35, "percent_vaccinated": 62.38, "population": 31122, "total_vaccinated": 19414, "vaccine_doses": 41300 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 10762532, "deaths": 43091, "deaths_per_million": 442.104, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11730, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 126591, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.26, "percent_vaccinated": 54.77, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 309433 }, "WF": { "cases": 533, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15183, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 495431 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 238273, "deaths": 3151, "deaths_per_million": 1768.124, "fully_vaccinated": 824042, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.24, "percent_vaccinated": 50.77, "population": 1782115, "total_vaccinated": 904820, "vaccine_doses": 1833005 }, "XW": { "cases": 565190546, "deaths": 6374336, "deaths_per_million": 805.93, "fully_vaccinated": 4847991035, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.29, "percent_vaccinated": 66.76, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5279964544, "vaccine_doses": 12238383490 }, "YE": { "cases": 11849, "deaths": 2149, "deaths_per_million": 65.157, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4000894, "deaths": 101935, "deaths_per_million": 1716.301, "fully_vaccinated": 19143289, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.23, "percent_vaccinated": 37.21, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22101956, "vaccine_doses": 37044632 }, "ZM": { "cases": 328550, "deaths": 4013, "deaths_per_million": 206.079, "fully_vaccinated": 4811556, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 24.71, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 7617402 }, "ZW": { "cases": 256187, "deaths": 5568, "deaths_per_million": 348.141, "fully_vaccinated": 4637374, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29, "percent_vaccinated": 39.59, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6331851, "vaccine_doses": 12045572 } } f40x5qm76oxdr34kal715cj2wwzv3l8 Sergei Žirnov 0 617036 6164850 6162500 2022-07-21T10:12:51Z Auteuil-Passy 137309 Auteuil-Passy teisaldas lehekülje [[Sergueï Jirnov]] ümbersuunamise [[Sergei Žirnov]] asemele wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Fail: Photo_drozdov_jirnov_namakon1998.jpg |pisi|280px|Sergei Žirnov (pildil vasakul) koos oma endise ülema [[Juri Drozdov]]iga 1998. aastal Moskvas]] [[Fail: Chamrousse UT4M abc5.jpg|pisi|280px|[[mäesuusatamine|Mäe-]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamist]] harrastav Sergueï Jirnov on valinud elupaigaks [[suusakuurort|suusakuurordi]] [[Lääne-Alpid]]es [[Chamrousse]]]] '''Sergueï Jirnov''' ([[vene keel]]es Сергей Олегович Жирнов ''Sergei Olegovitš Žirnov''; sündinud [[17. aprill]]il [[1961]] [[Moskva]]s) on endine [[NSVL|Nõukogude Liidu]] luuretöötaja ([[KGB]] [[major]]), kes 2001. aastast elab [[Prantsusmaa]]l, kus sai poliitilise emigrandi staatuse.<ref name="liv"/> Jirnov on lõpetanud kolm kõrgkooli: [[NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] (1983), [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|NSV Liidu KGB Punalipulise Instituudi]] (1987) ja [[Pariis]]is [[École nationale d'administration]]i (1992). Elab [[Lääne-Alpid]]es[[Isère'i departemang| Isère'is]] asuvas [[suusakuurort|suusakuurordis]] [[Chamrousse]]. Jirnovi enda sõnul teenib ta elatist intellektuaalse tegevusega: annab erakonsultatsioone, nõustab riigiasutusi, peab loenguid, kirjutab raamatuid (märtsis 2022 on kavandatud tema kolmanda raamatu ilmumine) ning esineb [[televisioon]]is ja raadios. 2018. aastal, pärast [[Sergei ja Julija Skripali mürgitamine|Skripali tapmiskatset]], hakkas Jirnov sagedamini esinema [[meedia]]s. ==Haridustee== Sergei Žirnov sündis [[mikroelektroonika|elektroonikainseneride]] perekonnas. 1964. aastal kolis pere Moskva satelliitlinna [[Zelenograd]]i, kus Sergei 1978. aastal lõpetas keskkooli. Keskkoolipäevil esines ta edukalt [[inglise keel]]e kooliolümpiaadidel, kus parimaks saavutuseks jäi kolmas koht Moskva linna kooliolümpiaadil.<ref name="feigin"/> 1978. aastal pääses Žirnov kodulinna [[komsomol]]ikomitee soovitusega õppima [[NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti]] (MGIMO). Seal määrati talle põhivõõrkeeleks [[prantsuse keel]], mille omandamist tuli tal alustada nullist. Siiski, keeleandeka inimesena läks tal uue keele õppimine sedavõrd hästi, et viimasel kursusel pääses ta keeleõppejõu soovitusega koguni [[Kesktelevisioon]]is näidatava prantsuse keele õppesaate tegijate sekka.<ref name="feigin"/> ==Žirnovi sundvestlus Putiniga== [[Pilt: Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|Tugevdamaks julgeolekumeetmeid [[Moskva olümpiamängud]]e ajaks komandeeriti Leningradist [[KGB]] ohvitser [[Vladimir Putin]] kuueks kuuks Moskvasse. Foto 1980. aastast]] Mais 2021 jagas Žirnov oma elulooseiku [[Mark Feigin]]i [[YouTube]]'i-kanalil. Seal rääkis ta Feiginile loo, kuidas [[Vladimir Putin]] oli teda omal ajal üle kuulanud. [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva olümpiamängude]] ajal komandeeriti [[KGB]] Leningradi peavalitsuse kaastööline kapten Vladimir Putin Moskvasse, kus ta töötas [[Dzeržinski väljak]]u ääres asuvas KGB peahoones. MGIMO üliõpilane Žirnov suunati mängude ajaks tööle Moskva telefoniinfoteenistusse (infonumber 09), kus loodi ajutiselt võõrkeelne teenistus. Žirnovi ülesandeks jäi vastata prantsuskeelsetele kõnedele. Helistati väga harva, kuid ühe kõne ajal sattus Žirnov prantslasest vestluspartneriga sedavõrd hoogu, et ei tajunudki, et vestlus oli kestnud ühtejutti ligi kolm tundi. Kui Žirnov pani lõpuks telefonitoru hargile, kutsus teenistuse ülem ta oma kabinetti. Seal oli teda ootamas väikest kasvu hallis ülikonnas mees, kes tõusis püsti ja ütles lakooniliselt: "Пройдём" ('tulge kaasa'). Nad väljusid hoonest ja istusid musta värvi [[Volga (auto)|Volgasse]]. KGB hoones [[Lubjanka]]l eraldusid nad ühte ruumi, kus mees pani ta laua taha istuma. Seejärel pani too lauale oma märkmiku ja alles nüüd esitles end: "Minu nimi on kapten Vladimir Vladimirovitš Putin. Ma olen KGB korrapidaja-juurdleja". Sellele järgnes kohe esimene küsimus: "Rääkige, kuidas toimus teie värbamine?". Vestluse edasises käigus julges Žirnov esitada vastuküsimuse: "Miks te kuulate mind üle nagu uurija "Arbati lastes"?" ([[Anatoli Rõbakov]]i ''[[samizdat]]''<nowiki/>'i väljaanne). Järgnes kohe Putini vastuküsimus: "Kuidas nii, te olete lugenud "Arbati lapsi"? Kus te saite seda lugeda?". Žirnov vastas, et semud andsid talle lugeda. Putin küsis kiiresti: "Millised semud?". Žirnov vastas, et tal on hea tuttav MGIMO-s, kelle nimi on [[Andrei Brežnev|Andrjuša Brežnev]]. Selle nime peale Putini silmad muutusid. Edasine vestlus jõudis kiiresti lõpuni.<ref name="feigin"/> Hiljem tuli Žirnov järeldusele, et KGB-lastel on alati olemas plaan, kui palju välismaa luureteenistuste heaks töötavaid kaasmaalasi on vaja avastada, ning oletas, et Putin, alustades temaga vestlust, hellitas kindlasti juba lootust saada õlakule uus tärn, medal rinda ja ametialast üleviimist Moskvasse. Kuid [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]i lapselapse nime mainimisega Putini lootused luhtusid.<ref name="feigin"/> ==KGB agendiks värbamine ja MGIMO lõpetamine== MGIMO kolmandal kursusel toimus instituudi prorektori kabinetis Žirnovi värbamine KGB agendiks. Žirnov kirjutas värbamisdokumendile alla. Värbamise viis läbi KGB [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Esimese Peavalitsuse]] polkovnik. Hiljem sai Žirnov teada, et see oli [[S Valitsus]]e illegaalide ettevalmistamisega tegeleva 3. osakonna ülem isiklikult. Žirnovi kohtumised oma kuraatoriga olid sagedased ka pärast instituudi lõpetamist.<ref name="feigin"/> 1983. aastal lõpetas Žirnov MGIMO rahvusvaheliste majandussuhete teaduskonna ja suunati tööle [[NSV Liidu Väliskaubanduse Ministeerium]]i tehnilisse peavalitsusse. Jaanuaris 1984 sai MGIMO-st muu kõrval sõjaväetõlgi väljaõppe saanud reservleitnant Žirnov sõjakomissariaadist kutse minna kaheks aastaks ohvitserina teenima [[Nõukogude armee]]sse. Teda plaaniti saata sõjaväetõlgina [[Alžeeria]]sse. See aga tähendas [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluure GRU]] teenistusse võtmist. See viis kahe eriteenistuse (KGB ja GRU) omavahelise võitluseni Žirnovi pärast. KGB jäi peale.<ref name="feigin"/> ==KGB Punalipuline Instituut== [[Fail: Jirnov_carte_kgb.jpg|pisi|220px|Skaneering [[KGB]] kaastöötaja Sergei Žirnovi ametitõendist]] 1984. aastal suunas KGB Žirnovi õppima [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|NSV Liidu KGB Punalipulisse Instituuti]]. Pärast kolm aastat kestnud õpinguid (1984–1987), mille käigus muu hulgas omandas kolmanda võõrkeelena [[hispaania keel]]e, määrati ta tööle [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimesse Peavalitsuse]] illegaalse luurega tegeleva [[S-Valitsus]]se (asus [[Jassenevo]] lähedal [[Sossenskoje külanõukogu]] territooriumil).<ref name="feigin"/> ===Žirnovi uus juhuslik kohtumine Putiniga=== 29. augustil 1984 kogunesid [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|Punalipulise instituudi]] esmakursuslased (neli teaduskonda, kokku 320 üliõpilast) [[Moskva Lenini nimeline staadion|Moskva Lenini nimelise staadioni]] juures asuvale parkimisplatsile, et seal asuda neile määratud bussidesse, mis pidid viima neid teaduskondade asupaikadesse (nn "objektidele"). Sellel platsil kohtas Žirnov Putinit, kes suunati Punalipulisse instituuti üheaastasse teaduskonda.<ref name="feigin"/> ==Perestroika== [[Perestroika]] ajal, kui piirid tehti lahti ning Lääne firmad said pääsu Nõukogude Liidu turule ja Nõukogude ettevõtjad said õiguse välismaal äri ajada, ei teadnud ühed ega teised, kuidas käituda. Žirnov koos oma MGIMO-aegsete õpingukaaslastega asutas kooperatiivi, mis hakkas tegelema erialase nõustamisega selles valdkonnas. KGB juhtkond ei olnud sellele vastu ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|KGB Esimese Peavalitsuse]] ülema asetäitja [[Juri Drozdov]]i esildisel arvati Žirnov tegevreservi. Žirnov naasis ka televisiooni, kus sai juba kolmandal päeval kutse vastuvõtule Moskva Prantsuse saatkonda.<ref name="feigin"/> ==École nationale d'administration== [[Pilt: École_nationale_d'administration,_Paris_25_July_2015.jpg|pisi|Kõrgkool [[École nationale d'administration]] [[Pariis]]is]] Jaanuaris 1991 tehti Žirnovile [[Pariis]]is, kus ta viibis parasjagu [[ajakirjanik]]una, ettepanek asuda riigi kulul õppima [[Prantsusmaa peaminister|Prantsusmaa peaministri]] juures asunud administratsiooni koolis ([[École nationale d'administration]]). Žirnov nõustus ja naasis Moskvasse, kus esimese asjana läks ettekandega Drozdovi juurde ja sealt koos Drozdoviga KGB esimehe [[Vladimir Krjutškov]]i kabinetti. Kõik olid ootamatu pakkumisega väga rahul. Žirnovi väitel anti talle luuraja-illegaali staatus.<ref name="feigin"/> Väljasõit Moskvast oli kavandatud 20. augustile 1991. Vaatamata 18. augustil alanud [[Augustiputš|riigipöördekatsele]] (Krjutškovi osavõtul), andis Drozdov Žirnovile loa Moskvast välja lennata. Õpingud sujusid hästi. Pärast 16 kuud kestnud õpinguid lõpetas Žirnov École nationale d'administrationi detsembris 1992.<ref name="feigin"/> ==Tegevus pärast lahkumist välisluureteenistusest== Augustis 1992 sai Žirnov Pariisis lühiajalise õppepuhkuse ja lendas Moskvasse ([[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liit oli vahepeal lagunenud]] ja selle õigusjärglaseks sai [[Venemaa Föderatsioon]]), kus esitas oma vahetule ülemale lahkumisavalduse, mis rahuldati detsembris 1992. Žirnov arvati [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]]es tegevreservist reservi. Elukohajärgses sõjakomissariaadis vormistati ta reservohvitseriks majori auastmes.<ref name="feigin"/> Pärast Pariisist [[École nationale d'administration|ENA]] lõpudiplomi kättesaamist jätkas Žirnov tegevust televisioonis ja konsultatsioonifirmas. Elas vaheldumisi [[Venemaa Föderatsioon|Venemaal]], [[Šveits]]is ja [[Prantsusmaa]]l. Alates 1995. aastast aitas Šveitsis Venemaa rikkuritel suhelda erakliinikute, pankade ja hotellidega.<ref name="feigin"/> 2001. aastal, aasta pärast endise KGB-lase [[Vladimir Putin]]i presidendiks saamist, emigreerus Žirnov Prantsusmaale, kus 2004. aastal sai poliitilise emigrandi staatuse.<ref name="feigin"/> Prantsusmaa [[kodakondsus]]t tal ei ole. ==Telesaatejuht== Üliõpilasena võeti Žirnov [[Kesktelevisioon]]i telesaate "Le français pour vous" ('prantsuse keel sinu jaoks') saatejuhiks ja hiljem tegutses ka saate produtsendina. Televisioonile tegi ta kaastööd kokku 14 aasta vältel (1982–1996 koos vaheaegadega). Oma saate jaoks intervjueeris ta pea kõiki tollal riiki külastanud Prantsusmaa ministreid. See oli ka üks põhjusi, miks ta kutsuti 1991. aastal õppima [[Prantsusmaa peaminister|Prantsusmaa peaministri]] juures asunud administratsiooni kooli ([[École nationale d'administration]]).<ref name="feigin"/> ==Keelteoskus== Jirnov valdab lisaks vene keelele [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[hispaania keel]]t. ==Sõjaväeline auaste== Juunis 1991 anti talle [[major]]i auaste.<ref name="liv2"/> ==Tunnustus== *1991 – [[Drôme'i departemang]]u prefekti aumedal *1992 – [[Albertville'i olümpiamängud]]e korralduskomitee aumedal ja diplom ==Teosed== *Жирнов С. О. (2014). "Ирония судьбы шпиона с юго-запада Москвы". 1-е изд. Москва: Литературный интернет-портал "Проза.ру" (200 lk). [https://proza.ru/avtor/jirnov&book=8#8] *Жирнов С. О. (2016). "Как на меня охотился КГБ". 1-е изд. Москва: Литературный интернет-портал "Проза.ру" (450 lk). [https://proza.ru/avtor/jirnov&book=12#12] *Jirnov Serguei (2019). "Pourchasse par le KGB : la naissance d'un espion". Canisy: Corpus Delicti Editions (336 lk), ISBN 978-2-9565375-4-0. [https://editionscorpusdelicti.com/ouvrage/pourchasse-par-le-kgb-la-naissance-dun-espion/] *Sergueï Jirnov et François Waroux (2021). "KGB-[[DGSE]] : deux espions face à face". Paris, Éditions Mareüil.[https://www.amazon.fr/KGB-DGSE-espions-face-%C3%A0-ebook/dp/B08YZ27SNY] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="liv">[https://jirnov-serguei.livejournal.com/90256.html Сенсация! Меня произвели в полковники!]. livejournal.com </ref> <ref name="liv2">[https://ic.pics.livejournal.com/jirnov_serguei/14487755/190470/190470_original.jpg Väljavõte sõjaväepiletist]. livejournal.com </ref> <ref name="feigin">[https://www.youtube.com/watch?v=a_5HtIaE9lA Активные мероприятия. Беседа с Сергеем Жирновым]. [[YouTube]], 14. mai 2021</ref> }} ==Kirjandus== *Alexandra Davis (2020). ''Les oubliés : Portraits d’hommes et de femmes extraordinaires : seize histoires vraies hors du commun''. Éditions Michel Lafon (Sergueï Jirnovi elukäiku tutvustav peatükk lk 119–127) [https://www.babelio.com/livres/Davis-Les-oublies/1213289] ==Välislingid== {{Commons|Category:Sergey Zhirnoff|Sergueï Jirnov}} *[https://www.youtube.com/watch?v=uUqlW7cCbI0 Sergueï Jirnov kutsutud külalisena telesaates Prantsuse televisioonis 2006. aastal (lõik)]. youtube.com, 19. juuli 2015 *[https://www.youtube.com/watch?v=q_xZAbqXLww Intervjuu kahe endise luurajaga, 2021. aastal ilmunud raamatu kaasautori Sergueï Jirnovi ja François Waroux'ga]. youtube.com, 20. aprill 2020 *[https://www.youtube.com/watch?v=3O2PtBE9HHw Intervjuu Sergueï Jirnoviga prantsuse telekanalil i24news]. youtube.com, 9. september 2020 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/93687501/endine-kgb-spioon-putin-vois-vaga-narvi-minna-seetottu-teda-luuresse-ei-voetud Endine KGB spioon: Putin võis väga närvi minna, seetõttu teda luuresse ei võetud]. epl.delfi.ee, 20. juuni 2021 {{JÄRJESTA:Jirnov, Sergueï}} [[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:KGB töötajad]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 53lghh6lo5wow6s4mgg9bwdy7v777p6 6164856 6164850 2022-07-21T10:18:50Z Auteuil-Passy 137309 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Fail: Photo_drozdov_jirnov_namakon1998.jpg |pisi|280px|Sergei Žirnov (pildil vasakul) koos oma endise ülema [[Juri Drozdov]]iga 1998. aastal Moskvas]] [[Fail: Chamrousse UT4M abc5.jpg|pisi|280px|[[mäesuusatamine|Mäe-]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamist]] harrastav Sergueï Jirnov on valinud elupaigaks [[suusakuurort|suusakuurordi]] [[Lääne-Alpid]]es [[Chamrousse]]]] '''Sergei Žirnov''' ({{lang-ru|Сергей Олегович Жирнов}} ''Sergei Olegovitš Žirnov''; prantsuse keeles {{lang|fr|Sergueï Jirnov}}; sündinud [[17. aprill]]il [[1961]] [[Moskva]]s) on endine [[NSVL|Nõukogude Liidu]] luuretöötaja ([[KGB]] [[major]]), kes 2001. aastast elab [[Prantsusmaa]]l, kus sai poliitilise emigrandi staatuse.<ref name="liv"/> Jirnov on lõpetanud kolm kõrgkooli: [[NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] (1983), [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|NSV Liidu KGB Punalipulise Instituudi]] (1987) ja [[Pariis]]is [[École nationale d'administration]]i (1992). Elab [[Lääne-Alpid]]es[[Isère'i departemang| Isère'is]] asuvas [[suusakuurort|suusakuurordis]] [[Chamrousse]]. Jirnovi enda sõnul teenib ta elatist intellektuaalse tegevusega: annab erakonsultatsioone, nõustab riigiasutusi, peab loenguid, kirjutab raamatuid (märtsis 2022 on kavandatud tema kolmanda raamatu ilmumine) ning esineb [[televisioon]]is ja raadios. 2018. aastal, pärast [[Sergei ja Julija Skripali mürgitamine|Skripali tapmiskatset]], hakkas Jirnov sagedamini esinema [[meedia]]s. ==Haridustee== Sergei Žirnov sündis [[mikroelektroonika|elektroonikainseneride]] perekonnas. 1964. aastal kolis pere Moskva satelliitlinna [[Zelenograd]]i, kus Sergei 1978. aastal lõpetas keskkooli. Keskkoolipäevil esines ta edukalt [[inglise keel]]e kooliolümpiaadidel, kus parimaks saavutuseks jäi kolmas koht Moskva linna kooliolümpiaadil.<ref name="feigin"/> 1978. aastal pääses Žirnov kodulinna [[komsomol]]ikomitee soovitusega õppima [[NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti]] (MGIMO). Seal määrati talle põhivõõrkeeleks [[prantsuse keel]], mille omandamist tuli tal alustada nullist. Siiski, keeleandeka inimesena läks tal uue keele õppimine sedavõrd hästi, et viimasel kursusel pääses ta keeleõppejõu soovitusega koguni [[Kesktelevisioon]]is näidatava prantsuse keele õppesaate tegijate sekka.<ref name="feigin"/> ==Žirnovi sundvestlus Putiniga== [[Pilt: Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|Tugevdamaks julgeolekumeetmeid [[Moskva olümpiamängud]]e ajaks komandeeriti Leningradist [[KGB]] ohvitser [[Vladimir Putin]] kuueks kuuks Moskvasse. Foto 1980. aastast]] Mais 2021 jagas Žirnov oma elulooseiku [[Mark Feigin]]i [[YouTube]]'i-kanalil. Seal rääkis ta Feiginile loo, kuidas [[Vladimir Putin]] oli teda omal ajal üle kuulanud. [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva olümpiamängude]] ajal komandeeriti [[KGB]] Leningradi peavalitsuse kaastööline kapten Vladimir Putin Moskvasse, kus ta töötas [[Dzeržinski väljak]]u ääres asuvas KGB peahoones. MGIMO üliõpilane Žirnov suunati mängude ajaks tööle Moskva telefoniinfoteenistusse (infonumber 09), kus loodi ajutiselt võõrkeelne teenistus. Žirnovi ülesandeks jäi vastata prantsuskeelsetele kõnedele. Helistati väga harva, kuid ühe kõne ajal sattus Žirnov prantslasest vestluspartneriga sedavõrd hoogu, et ei tajunudki, et vestlus oli kestnud ühtejutti ligi kolm tundi. Kui Žirnov pani lõpuks telefonitoru hargile, kutsus teenistuse ülem ta oma kabinetti. Seal oli teda ootamas väikest kasvu hallis ülikonnas mees, kes tõusis püsti ja ütles lakooniliselt: "Пройдём" ('tulge kaasa'). Nad väljusid hoonest ja istusid musta värvi [[Volga (auto)|Volgasse]]. KGB hoones [[Lubjanka]]l eraldusid nad ühte ruumi, kus mees pani ta laua taha istuma. Seejärel pani too lauale oma märkmiku ja alles nüüd esitles end: "Minu nimi on kapten Vladimir Vladimirovitš Putin. Ma olen KGB korrapidaja-juurdleja". Sellele järgnes kohe esimene küsimus: "Rääkige, kuidas toimus teie värbamine?". Vestluse edasises käigus julges Žirnov esitada vastuküsimuse: "Miks te kuulate mind üle nagu uurija "Arbati lastes"?" ([[Anatoli Rõbakov]]i ''[[samizdat]]''<nowiki/>'i väljaanne). Järgnes kohe Putini vastuküsimus: "Kuidas nii, te olete lugenud "Arbati lapsi"? Kus te saite seda lugeda?". Žirnov vastas, et semud andsid talle lugeda. Putin küsis kiiresti: "Millised semud?". Žirnov vastas, et tal on hea tuttav MGIMO-s, kelle nimi on [[Andrei Brežnev|Andrjuša Brežnev]]. Selle nime peale Putini silmad muutusid. Edasine vestlus jõudis kiiresti lõpuni.<ref name="feigin"/> Hiljem tuli Žirnov järeldusele, et KGB-lastel on alati olemas plaan, kui palju välismaa luureteenistuste heaks töötavaid kaasmaalasi on vaja avastada, ning oletas, et Putin, alustades temaga vestlust, hellitas kindlasti juba lootust saada õlakule uus tärn, medal rinda ja ametialast üleviimist Moskvasse. Kuid [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]i lapselapse nime mainimisega Putini lootused luhtusid.<ref name="feigin"/> ==KGB agendiks värbamine ja MGIMO lõpetamine== MGIMO kolmandal kursusel toimus instituudi prorektori kabinetis Žirnovi värbamine KGB agendiks. Žirnov kirjutas värbamisdokumendile alla. Värbamise viis läbi KGB [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Esimese Peavalitsuse]] polkovnik. Hiljem sai Žirnov teada, et see oli [[S Valitsus]]e illegaalide ettevalmistamisega tegeleva 3. osakonna ülem isiklikult. Žirnovi kohtumised oma kuraatoriga olid sagedased ka pärast instituudi lõpetamist.<ref name="feigin"/> 1983. aastal lõpetas Žirnov MGIMO rahvusvaheliste majandussuhete teaduskonna ja suunati tööle [[NSV Liidu Väliskaubanduse Ministeerium]]i tehnilisse peavalitsusse. Jaanuaris 1984 sai MGIMO-st muu kõrval sõjaväetõlgi väljaõppe saanud reservleitnant Žirnov sõjakomissariaadist kutse minna kaheks aastaks ohvitserina teenima [[Nõukogude armee]]sse. Teda plaaniti saata sõjaväetõlgina [[Alžeeria]]sse. See aga tähendas [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluure GRU]] teenistusse võtmist. See viis kahe eriteenistuse (KGB ja GRU) omavahelise võitluseni Žirnovi pärast. KGB jäi peale.<ref name="feigin"/> ==KGB Punalipuline Instituut== [[Fail: Jirnov_carte_kgb.jpg|pisi|220px|Skaneering [[KGB]] kaastöötaja Sergei Žirnovi ametitõendist]] 1984. aastal suunas KGB Žirnovi õppima [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|NSV Liidu KGB Punalipulisse Instituuti]]. Pärast kolm aastat kestnud õpinguid (1984–1987), mille käigus muu hulgas omandas kolmanda võõrkeelena [[hispaania keel]]e, määrati ta tööle [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimesse Peavalitsuse]] illegaalse luurega tegeleva [[S-Valitsus]]se (asus [[Jassenevo]] lähedal [[Sossenskoje külanõukogu]] territooriumil).<ref name="feigin"/> ===Žirnovi uus juhuslik kohtumine Putiniga=== 29. augustil 1984 kogunesid [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|Punalipulise instituudi]] esmakursuslased (neli teaduskonda, kokku 320 üliõpilast) [[Moskva Lenini nimeline staadion|Moskva Lenini nimelise staadioni]] juures asuvale parkimisplatsile, et seal asuda neile määratud bussidesse, mis pidid viima neid teaduskondade asupaikadesse (nn "objektidele"). Sellel platsil kohtas Žirnov Putinit, kes suunati Punalipulisse instituuti üheaastasse teaduskonda.<ref name="feigin"/> ==Perestroika== [[Perestroika]] ajal, kui piirid tehti lahti ning Lääne firmad said pääsu Nõukogude Liidu turule ja Nõukogude ettevõtjad said õiguse välismaal äri ajada, ei teadnud ühed ega teised, kuidas käituda. Žirnov koos oma MGIMO-aegsete õpingukaaslastega asutas kooperatiivi, mis hakkas tegelema erialase nõustamisega selles valdkonnas. KGB juhtkond ei olnud sellele vastu ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|KGB Esimese Peavalitsuse]] ülema asetäitja [[Juri Drozdov]]i esildisel arvati Žirnov tegevreservi. Žirnov naasis ka televisiooni, kus sai juba kolmandal päeval kutse vastuvõtule Moskva Prantsuse saatkonda.<ref name="feigin"/> ==École nationale d'administration== [[Pilt: École_nationale_d'administration,_Paris_25_July_2015.jpg|pisi|Kõrgkool [[École nationale d'administration]] [[Pariis]]is]] Jaanuaris 1991 tehti Žirnovile [[Pariis]]is, kus ta viibis parasjagu [[ajakirjanik]]una, ettepanek asuda riigi kulul õppima [[Prantsusmaa peaminister|Prantsusmaa peaministri]] juures asunud administratsiooni koolis ([[École nationale d'administration]]). Žirnov nõustus ja naasis Moskvasse, kus esimese asjana läks ettekandega Drozdovi juurde ja sealt koos Drozdoviga KGB esimehe [[Vladimir Krjutškov]]i kabinetti. Kõik olid ootamatu pakkumisega väga rahul. Žirnovi väitel anti talle luuraja-illegaali staatus.<ref name="feigin"/> Väljasõit Moskvast oli kavandatud 20. augustile 1991. Vaatamata 18. augustil alanud [[Augustiputš|riigipöördekatsele]] (Krjutškovi osavõtul), andis Drozdov Žirnovile loa Moskvast välja lennata. Õpingud sujusid hästi. Pärast 16 kuud kestnud õpinguid lõpetas Žirnov École nationale d'administrationi detsembris 1992.<ref name="feigin"/> ==Tegevus pärast lahkumist välisluureteenistusest== Augustis 1992 sai Žirnov Pariisis lühiajalise õppepuhkuse ja lendas Moskvasse ([[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liit oli vahepeal lagunenud]] ja selle õigusjärglaseks sai [[Venemaa Föderatsioon]]), kus esitas oma vahetule ülemale lahkumisavalduse, mis rahuldati detsembris 1992. Žirnov arvati [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]]es tegevreservist reservi. Elukohajärgses sõjakomissariaadis vormistati ta reservohvitseriks majori auastmes.<ref name="feigin"/> Pärast Pariisist [[École nationale d'administration|ENA]] lõpudiplomi kättesaamist jätkas Žirnov tegevust televisioonis ja konsultatsioonifirmas. Elas vaheldumisi [[Venemaa Föderatsioon|Venemaal]], [[Šveits]]is ja [[Prantsusmaa]]l. Alates 1995. aastast aitas Šveitsis Venemaa rikkuritel suhelda erakliinikute, pankade ja hotellidega.<ref name="feigin"/> 2001. aastal, aasta pärast endise KGB-lase [[Vladimir Putin]]i presidendiks saamist, emigreerus Žirnov Prantsusmaale, kus 2004. aastal sai poliitilise emigrandi staatuse.<ref name="feigin"/> Prantsusmaa [[kodakondsus]]t tal ei ole. ==Telesaatejuht== Üliõpilasena võeti Žirnov [[Kesktelevisioon]]i telesaate "Le français pour vous" ('prantsuse keel sinu jaoks') saatejuhiks ja hiljem tegutses ka saate produtsendina. Televisioonile tegi ta kaastööd kokku 14 aasta vältel (1982–1996 koos vaheaegadega). Oma saate jaoks intervjueeris ta pea kõiki tollal riiki külastanud Prantsusmaa ministreid. See oli ka üks põhjusi, miks ta kutsuti 1991. aastal õppima [[Prantsusmaa peaminister|Prantsusmaa peaministri]] juures asunud administratsiooni kooli ([[École nationale d'administration]]).<ref name="feigin"/> ==Keelteoskus== Jirnov valdab lisaks vene keelele [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[hispaania keel]]t. ==Sõjaväeline auaste== Juunis 1991 anti talle [[major]]i auaste.<ref name="liv2"/> ==Tunnustus== *1991 – [[Drôme'i departemang]]u prefekti aumedal *1992 – [[Albertville'i olümpiamängud]]e korralduskomitee aumedal ja diplom ==Teosed== *Жирнов С. О. (2014). "Ирония судьбы шпиона с юго-запада Москвы". 1-е изд. Москва: Литературный интернет-портал "Проза.ру" (200 lk). [https://proza.ru/avtor/jirnov&book=8#8] *Жирнов С. О. (2016). "Как на меня охотился КГБ". 1-е изд. Москва: Литературный интернет-портал "Проза.ру" (450 lk). [https://proza.ru/avtor/jirnov&book=12#12] *Jirnov Serguei (2019). "Pourchasse par le KGB : la naissance d'un espion". Canisy: Corpus Delicti Editions (336 lk), ISBN 978-2-9565375-4-0. [https://editionscorpusdelicti.com/ouvrage/pourchasse-par-le-kgb-la-naissance-dun-espion/] *Sergueï Jirnov et François Waroux (2021). "KGB-[[DGSE]] : deux espions face à face". Paris, Éditions Mareüil.[https://www.amazon.fr/KGB-DGSE-espions-face-%C3%A0-ebook/dp/B08YZ27SNY] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="liv">[https://jirnov-serguei.livejournal.com/90256.html Сенсация! Меня произвели в полковники!]. livejournal.com </ref> <ref name="liv2">[https://ic.pics.livejournal.com/jirnov_serguei/14487755/190470/190470_original.jpg Väljavõte sõjaväepiletist]. livejournal.com </ref> <ref name="feigin">[https://www.youtube.com/watch?v=a_5HtIaE9lA Активные мероприятия. Беседа с Сергеем Жирновым]. [[YouTube]], 14. mai 2021</ref> }} ==Kirjandus== *Alexandra Davis (2020). ''Les oubliés : Portraits d’hommes et de femmes extraordinaires : seize histoires vraies hors du commun''. Éditions Michel Lafon (Sergueï Jirnovi elukäiku tutvustav peatükk lk 119–127) [https://www.babelio.com/livres/Davis-Les-oublies/1213289] ==Välislingid== {{Commons|Category:Sergey Zhirnoff|Sergueï Jirnov}} *[https://www.youtube.com/watch?v=uUqlW7cCbI0 Sergueï Jirnov kutsutud külalisena telesaates Prantsuse televisioonis 2006. aastal (lõik)]. youtube.com, 19. juuli 2015 *[https://www.youtube.com/watch?v=q_xZAbqXLww Intervjuu kahe endise luurajaga, 2021. aastal ilmunud raamatu kaasautori Sergueï Jirnovi ja François Waroux'ga]. youtube.com, 20. aprill 2020 *[https://www.youtube.com/watch?v=3O2PtBE9HHw Intervjuu Sergueï Jirnoviga prantsuse telekanalil i24news]. youtube.com, 9. september 2020 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/93687501/endine-kgb-spioon-putin-vois-vaga-narvi-minna-seetottu-teda-luuresse-ei-voetud Endine KGB spioon: Putin võis väga närvi minna, seetõttu teda luuresse ei võetud]. epl.delfi.ee, 20. juuni 2021 {{JÄRJESTA:Jirnov, Sergueï}} [[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:KGB töötajad]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] kfe568psthqn88mud34x3oul5jqb95u 6164858 6164856 2022-07-21T10:20:44Z Auteuil-Passy 137309 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Fail: Photo_drozdov_jirnov_namakon1998.jpg |pisi|280px|Sergei Žirnov (pildil vasakul) koos oma endise ülema [[Juri Drozdov]]iga 1998. aastal Moskvas]] [[Fail: Chamrousse UT4M abc5.jpg|pisi|280px|[[mäesuusatamine|Mäe-]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamist]] harrastav Sergei Žirnov on valinud elupaigaks [[suusakuurort|suusakuurordi]] [[Lääne-Alpid]]es [[Chamrousse]]]] '''Sergei Žirnov''' ({{lang-ru|Сергей Олегович Жирнов}} ''Sergei Olegovitš Žirnov''; prantsuse keeles {{lang|fr|Sergueï Jirnov}}; sündinud [[17. aprill]]il [[1961]] [[Moskva]]s) on endine [[NSVL|Nõukogude Liidu]] luuretöötaja ([[KGB]] [[major]]), kes 2001. aastast elab [[Prantsusmaa]]l, kus sai poliitilise emigrandi staatuse.<ref name="liv"/> Žirnov on lõpetanud kolm kõrgkooli: [[NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] (1983), [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|NSV Liidu KGB Punalipulise Instituudi]] (1987) ja [[Pariis]]is [[École nationale d'administration]]i (1992). Elab [[Lääne-Alpid]]es[[Isère'i departemang| Isère'is]] asuvas [[suusakuurort|suusakuurordis]] [[Chamrousse]]. Žirnovi enda sõnul teenib ta elatist intellektuaalse tegevusega: annab erakonsultatsioone, nõustab riigiasutusi, peab loenguid, kirjutab raamatuid (märtsis 2022 on kavandatud tema kolmanda raamatu ilmumine) ning esineb [[televisioon]]is ja raadios. 2018. aastal, pärast [[Sergei ja Julija Skripali mürgitamine|Skripali tapmiskatset]], hakkas Žirnov sagedamini esinema [[meedia]]s. ==Haridustee== Sergei Žirnov sündis [[mikroelektroonika|elektroonikainseneride]] perekonnas. 1964. aastal kolis pere Moskva satelliitlinna [[Zelenograd]]i, kus Sergei 1978. aastal lõpetas keskkooli. Keskkoolipäevil esines ta edukalt [[inglise keel]]e kooliolümpiaadidel, kus parimaks saavutuseks jäi kolmas koht Moskva linna kooliolümpiaadil.<ref name="feigin"/> 1978. aastal pääses Žirnov kodulinna [[komsomol]]ikomitee soovitusega õppima [[NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti]] (MGIMO). Seal määrati talle põhivõõrkeeleks [[prantsuse keel]], mille omandamist tuli tal alustada nullist. Siiski, keeleandeka inimesena läks tal uue keele õppimine sedavõrd hästi, et viimasel kursusel pääses ta keeleõppejõu soovitusega koguni [[Kesktelevisioon]]is näidatava prantsuse keele õppesaate tegijate sekka.<ref name="feigin"/> ==Žirnovi sundvestlus Putiniga== [[Pilt: Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|Tugevdamaks julgeolekumeetmeid [[Moskva olümpiamängud]]e ajaks komandeeriti Leningradist [[KGB]] ohvitser [[Vladimir Putin]] kuueks kuuks Moskvasse. Foto 1980. aastast]] Mais 2021 jagas Žirnov oma elulooseiku [[Mark Feigin]]i [[YouTube]]'i-kanalil. Seal rääkis ta Feiginile loo, kuidas [[Vladimir Putin]] oli teda omal ajal üle kuulanud. [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva olümpiamängude]] ajal komandeeriti [[KGB]] Leningradi peavalitsuse kaastööline kapten Vladimir Putin Moskvasse, kus ta töötas [[Dzeržinski väljak]]u ääres asuvas KGB peahoones. MGIMO üliõpilane Žirnov suunati mängude ajaks tööle Moskva telefoniinfoteenistusse (infonumber 09), kus loodi ajutiselt võõrkeelne teenistus. Žirnovi ülesandeks jäi vastata prantsuskeelsetele kõnedele. Helistati väga harva, kuid ühe kõne ajal sattus Žirnov prantslasest vestluspartneriga sedavõrd hoogu, et ei tajunudki, et vestlus oli kestnud ühtejutti ligi kolm tundi. Kui Žirnov pani lõpuks telefonitoru hargile, kutsus teenistuse ülem ta oma kabinetti. Seal oli teda ootamas väikest kasvu hallis ülikonnas mees, kes tõusis püsti ja ütles lakooniliselt: "Пройдём" ('tulge kaasa'). Nad väljusid hoonest ja istusid musta värvi [[Volga (auto)|Volgasse]]. KGB hoones [[Lubjanka]]l eraldusid nad ühte ruumi, kus mees pani ta laua taha istuma. Seejärel pani too lauale oma märkmiku ja alles nüüd esitles end: "Minu nimi on kapten Vladimir Vladimirovitš Putin. Ma olen KGB korrapidaja-juurdleja". Sellele järgnes kohe esimene küsimus: "Rääkige, kuidas toimus teie värbamine?". Vestluse edasises käigus julges Žirnov esitada vastuküsimuse: "Miks te kuulate mind üle nagu uurija "Arbati lastes"?" ([[Anatoli Rõbakov]]i ''[[samizdat]]''<nowiki/>'i väljaanne). Järgnes kohe Putini vastuküsimus: "Kuidas nii, te olete lugenud "Arbati lapsi"? Kus te saite seda lugeda?". Žirnov vastas, et semud andsid talle lugeda. Putin küsis kiiresti: "Millised semud?". Žirnov vastas, et tal on hea tuttav MGIMO-s, kelle nimi on [[Andrei Brežnev|Andrjuša Brežnev]]. Selle nime peale Putini silmad muutusid. Edasine vestlus jõudis kiiresti lõpuni.<ref name="feigin"/> Hiljem tuli Žirnov järeldusele, et KGB-lastel on alati olemas plaan, kui palju välismaa luureteenistuste heaks töötavaid kaasmaalasi on vaja avastada, ning oletas, et Putin, alustades temaga vestlust, hellitas kindlasti juba lootust saada õlakule uus tärn, medal rinda ja ametialast üleviimist Moskvasse. Kuid [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]i lapselapse nime mainimisega Putini lootused luhtusid.<ref name="feigin"/> ==KGB agendiks värbamine ja MGIMO lõpetamine== MGIMO kolmandal kursusel toimus instituudi prorektori kabinetis Žirnovi värbamine KGB agendiks. Žirnov kirjutas värbamisdokumendile alla. Värbamise viis läbi KGB [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Esimese Peavalitsuse]] polkovnik. Hiljem sai Žirnov teada, et see oli [[S Valitsus]]e illegaalide ettevalmistamisega tegeleva 3. osakonna ülem isiklikult. Žirnovi kohtumised oma kuraatoriga olid sagedased ka pärast instituudi lõpetamist.<ref name="feigin"/> 1983. aastal lõpetas Žirnov MGIMO rahvusvaheliste majandussuhete teaduskonna ja suunati tööle [[NSV Liidu Väliskaubanduse Ministeerium]]i tehnilisse peavalitsusse. Jaanuaris 1984 sai MGIMO-st muu kõrval sõjaväetõlgi väljaõppe saanud reservleitnant Žirnov sõjakomissariaadist kutse minna kaheks aastaks ohvitserina teenima [[Nõukogude armee]]sse. Teda plaaniti saata sõjaväetõlgina [[Alžeeria]]sse. See aga tähendas [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluure GRU]] teenistusse võtmist. See viis kahe eriteenistuse (KGB ja GRU) omavahelise võitluseni Žirnovi pärast. KGB jäi peale.<ref name="feigin"/> ==KGB Punalipuline Instituut== [[Fail: Jirnov_carte_kgb.jpg|pisi|220px|Skaneering [[KGB]] kaastöötaja Sergei Žirnovi ametitõendist]] 1984. aastal suunas KGB Žirnovi õppima [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|NSV Liidu KGB Punalipulisse Instituuti]]. Pärast kolm aastat kestnud õpinguid (1984–1987), mille käigus muu hulgas omandas kolmanda võõrkeelena [[hispaania keel]]e, määrati ta tööle [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimesse Peavalitsuse]] illegaalse luurega tegeleva [[S-Valitsus]]se (asus [[Jassenevo]] lähedal [[Sossenskoje külanõukogu]] territooriumil).<ref name="feigin"/> ===Žirnovi uus juhuslik kohtumine Putiniga=== 29. augustil 1984 kogunesid [[NSV Liidu KGB Punalipuline Instituut|Punalipulise instituudi]] esmakursuslased (neli teaduskonda, kokku 320 üliõpilast) [[Moskva Lenini nimeline staadion|Moskva Lenini nimelise staadioni]] juures asuvale parkimisplatsile, et seal asuda neile määratud bussidesse, mis pidid viima neid teaduskondade asupaikadesse (nn "objektidele"). Sellel platsil kohtas Žirnov Putinit, kes suunati Punalipulisse instituuti üheaastasse teaduskonda.<ref name="feigin"/> ==Perestroika== [[Perestroika]] ajal, kui piirid tehti lahti ning Lääne firmad said pääsu Nõukogude Liidu turule ja Nõukogude ettevõtjad said õiguse välismaal äri ajada, ei teadnud ühed ega teised, kuidas käituda. Žirnov koos oma MGIMO-aegsete õpingukaaslastega asutas kooperatiivi, mis hakkas tegelema erialase nõustamisega selles valdkonnas. KGB juhtkond ei olnud sellele vastu ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|KGB Esimese Peavalitsuse]] ülema asetäitja [[Juri Drozdov]]i esildisel arvati Žirnov tegevreservi. Žirnov naasis ka televisiooni, kus sai juba kolmandal päeval kutse vastuvõtule Moskva Prantsuse saatkonda.<ref name="feigin"/> ==École nationale d'administration== [[Pilt: École_nationale_d'administration,_Paris_25_July_2015.jpg|pisi|Kõrgkool [[École nationale d'administration]] [[Pariis]]is]] Jaanuaris 1991 tehti Žirnovile [[Pariis]]is, kus ta viibis parasjagu [[ajakirjanik]]una, ettepanek asuda riigi kulul õppima [[Prantsusmaa peaminister|Prantsusmaa peaministri]] juures asunud administratsiooni koolis ([[École nationale d'administration]]). Žirnov nõustus ja naasis Moskvasse, kus esimese asjana läks ettekandega Drozdovi juurde ja sealt koos Drozdoviga KGB esimehe [[Vladimir Krjutškov]]i kabinetti. Kõik olid ootamatu pakkumisega väga rahul. Žirnovi väitel anti talle luuraja-illegaali staatus.<ref name="feigin"/> Väljasõit Moskvast oli kavandatud 20. augustile 1991. Vaatamata 18. augustil alanud [[Augustiputš|riigipöördekatsele]] (Krjutškovi osavõtul), andis Drozdov Žirnovile loa Moskvast välja lennata. Õpingud sujusid hästi. Pärast 16 kuud kestnud õpinguid lõpetas Žirnov École nationale d'administrationi detsembris 1992.<ref name="feigin"/> ==Tegevus pärast lahkumist välisluureteenistusest== Augustis 1992 sai Žirnov Pariisis lühiajalise õppepuhkuse ja lendas Moskvasse ([[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liit oli vahepeal lagunenud]] ja selle õigusjärglaseks sai [[Venemaa Föderatsioon]]), kus esitas oma vahetule ülemale lahkumisavalduse, mis rahuldati detsembris 1992. Žirnov arvati [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]]es tegevreservist reservi. Elukohajärgses sõjakomissariaadis vormistati ta reservohvitseriks majori auastmes.<ref name="feigin"/> Pärast Pariisist [[École nationale d'administration|ENA]] lõpudiplomi kättesaamist jätkas Žirnov tegevust televisioonis ja konsultatsioonifirmas. Elas vaheldumisi [[Venemaa Föderatsioon|Venemaal]], [[Šveits]]is ja [[Prantsusmaa]]l. Alates 1995. aastast aitas Šveitsis Venemaa rikkuritel suhelda erakliinikute, pankade ja hotellidega.<ref name="feigin"/> 2001. aastal, aasta pärast endise KGB-lase [[Vladimir Putin]]i presidendiks saamist, emigreerus Žirnov Prantsusmaale, kus 2004. aastal sai poliitilise emigrandi staatuse.<ref name="feigin"/> Prantsusmaa [[kodakondsus]]t tal ei ole. ==Telesaatejuht== Üliõpilasena võeti Žirnov [[Kesktelevisioon]]i telesaate "Le français pour vous" ('prantsuse keel sinu jaoks') saatejuhiks ja hiljem tegutses ka saate produtsendina. Televisioonile tegi ta kaastööd kokku 14 aasta vältel (1982–1996 koos vaheaegadega). Oma saate jaoks intervjueeris ta pea kõiki tollal riiki külastanud Prantsusmaa ministreid. See oli ka üks põhjusi, miks ta kutsuti 1991. aastal õppima [[Prantsusmaa peaminister|Prantsusmaa peaministri]] juures asunud administratsiooni kooli ([[École nationale d'administration]]).<ref name="feigin"/> ==Keelteoskus== Žirnov valdab lisaks vene keelele [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[hispaania keel]]t. ==Sõjaväeline auaste== Juunis 1991 anti talle [[major]]i auaste.<ref name="liv2"/> ==Tunnustus== *1991 – [[Drôme'i departemang]]u prefekti aumedal *1992 – [[Albertville'i olümpiamängud]]e korralduskomitee aumedal ja diplom ==Teosed== *Жирнов С. О. (2014). "Ирония судьбы шпиона с юго-запада Москвы". 1-е изд. Москва: Литературный интернет-портал "Проза.ру" (200 lk). [https://proza.ru/avtor/jirnov&book=8#8] *Жирнов С. О. (2016). "Как на меня охотился КГБ". 1-е изд. Москва: Литературный интернет-портал "Проза.ру" (450 lk). [https://proza.ru/avtor/jirnov&book=12#12] *Jirnov Serguei (2019). "Pourchasse par le KGB : la naissance d'un espion". Canisy: Corpus Delicti Editions (336 lk), ISBN 978-2-9565375-4-0. [https://editionscorpusdelicti.com/ouvrage/pourchasse-par-le-kgb-la-naissance-dun-espion/] *Sergueï Jirnov et François Waroux (2021). "KGB-[[DGSE]] : deux espions face à face". Paris, Éditions Mareüil.[https://www.amazon.fr/KGB-DGSE-espions-face-%C3%A0-ebook/dp/B08YZ27SNY] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="liv">[https://jirnov-serguei.livejournal.com/90256.html Сенсация! Меня произвели в полковники!]. livejournal.com </ref> <ref name="liv2">[https://ic.pics.livejournal.com/jirnov_serguei/14487755/190470/190470_original.jpg Väljavõte sõjaväepiletist]. livejournal.com </ref> <ref name="feigin">[https://www.youtube.com/watch?v=a_5HtIaE9lA Активные мероприятия. Беседа с Сергеем Жирновым]. [[YouTube]], 14. mai 2021</ref> }} ==Kirjandus== *Alexandra Davis (2020). ''Les oubliés : Portraits d’hommes et de femmes extraordinaires : seize histoires vraies hors du commun''. Éditions Michel Lafon (Sergueï Jirnovi elukäiku tutvustav peatükk lk 119–127) [https://www.babelio.com/livres/Davis-Les-oublies/1213289] ==Välislingid== {{Commons|Category:Sergey Zhirnoff|Sergueï Jirnov}} *[https://www.youtube.com/watch?v=uUqlW7cCbI0 Sergueï Jirnov kutsutud külalisena telesaates Prantsuse televisioonis 2006. aastal (lõik)]. youtube.com, 19. juuli 2015 *[https://www.youtube.com/watch?v=q_xZAbqXLww Intervjuu kahe endise luurajaga, 2021. aastal ilmunud raamatu kaasautori Sergueï Jirnovi ja François Waroux'ga]. youtube.com, 20. aprill 2020 *[https://www.youtube.com/watch?v=3O2PtBE9HHw Intervjuu Sergueï Jirnoviga prantsuse telekanalil i24news]. youtube.com, 9. september 2020 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/93687501/endine-kgb-spioon-putin-vois-vaga-narvi-minna-seetottu-teda-luuresse-ei-voetud Endine KGB spioon: Putin võis väga närvi minna, seetõttu teda luuresse ei võetud]. epl.delfi.ee, 20. juuni 2021 {{JÄRJESTA:Jirnov, Sergueï}} [[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:KGB töötajad]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 3bxt9d2g184oo4jbuhim1pyvjmzlq2p Koerte veeteraapia 0 617391 6164564 6130592 2022-07-20T19:50:29Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[File:Dog hydro london.jpg|thumb|Kollane labradori retriiver veeteraapias.]] '''Koerte veeteraapia''' on üks koerte [[füsioteraapia]] liikidest, mis peale operatsiooni või traumaatilist vigastust suurendab täieliku taastumise võimalust. Vesiravi on kasulik ka noortele koertele, kellel esinevad arenguhäired. <ref name=":1">[https://www.canine-hydrotherapy.org/why-hydrotherapy/ Why Hydrotherapy?]</ref> [[Fail:Bilateral hip dysplasia.JPG|pisi|248x248px|Puusa düsplaasiat on võimalik ravida veeteraapiaga.]] == Veeteraapia eelised == Veeteraapia taastusravina parandab lihaste jõudu ning vastupidavust, kardiorespiratoorset vastupidavust, liigeste funktsiooni ja liikuvust, vähendades samal ajal valu. Lisaks laieneb liikumisulatus, parandab lihasspasme ning alandab turseid. <ref name=":2">Waining, M., Young, I. S.,& S.B. Williams. 2011. „Evaluation of the status of canine hydrotherapy in the UK“. Veterinary Record. Volume 168 (15). The British Veterinary Association Publisher. Available at: https://web.archive.org/web/20211030150051/https://bvajournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1136/vr.c6842. Last accessed in October 2021</ref> == Ravitavad haigused == Kõige enamlevinumad haigused, mida ravitakse veeteraapiaga on puusa [[düsplaasia]] ning kraniaalne ristatisideme rebend. Need haigused on levinud teatud tõugude puhul, näiteks [[labradori retriiver]]il, mis on tihtipeale eelsoodumuseks. Ravitakse veel ka [[osteoartriit]]i, lülisamba vigastusi, õla düsplaasiat, erinevaid traumasid, lihaste düsfunktsiooni, põlvekedra nihestust, osteokondroosi ning degeneratiivseid liigesehaigusi. Teraapia on kasulik ka ülekaalulistele koertele. Peale erinevate haiguste ja seisundite ravimisele, käiakse teraapias ka koertega mängimas või neid treenimas. <ref name=":2"/> == Varustus == Veeteraapias kasutatakse ravimisel basseini või veealust jooksulinti. === Bassein === [[Bassein]] on kõige mugavam ja kuluefektiivsem seade. Ujumine võimaldab terapeudil läheneda patsiendile praktiliselt ning vajadusel muuta koera jäsemete asendit treenimise ajal. Lisaks on võimalik kasutada erinevaid mänguasju, et suurendada omaniku suhtlust koeraga. Kui koer suudab enesekindlalt ujuda, võib vastupidavuse ning töö taseme tõstmiseks kasutada vee[[düüs]]e. Seansside lõpus jahutamiseks või lihaste lõdvestamiseks on võimalik kasutada mullivanni süsteemi.<ref name=":2"/> === Veealune jooksulint === Veealune jooksulint on väiksem kui bassein, kuid on kallim ning nõuab rohkem hooldamist. Jooksulindi suurimaks eeliseks on võimalus kontrollida seadme kiirust, veetaset, kallet ja temperatuuri vastavalt patsiendi vajadustele. Terapeudil on võimalik selle seadme abil jälgida jäsemete liikumist ning hinnata edusamme.<ref name=":2"/> Seade soodustab raskuse kandmist võrdselt kõikidele jäsemetele. Lisaks on koerad vähem stressis ning tunnevad end rohkem lõdvestunult kui nad saavad puudutada põrandat. <ref name=":3">[https://vetspecialists.co.uk/fact-sheets-post/an-introduction-to-hydrotherapy-factsheet/ An Introduction to Hydrotherapy Fact Sheet]</ref> == Vee omadused == Vesiravi hõlmab vee peamiste omaduste kasutamist, mis hõlbustab patsiendi taastumist. === Temperatuur === Teraapia ajal on vee [[optimaalne temperatuur]] 28-30°C, mis takistab kehal jahtuda või üle kuumeneda. Selline [[temperatuur]] soojendab ka pindmisi liigeseid ning parandab vereringet pehmetes kudedes. <ref name=":4">Wild, S. 2017. „Canine cranial cruciate ligament damage and the use of hydrotherapy as a rehabilitation tool“.Veterinary Nursing Journal.Volume 32 (8). The British Veterinary Nursing Association Publishers. Available at: https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/17415349.2017.1322476. Last accessed in October 2021.</ref> === Suhteline tihedus === [[Suhteline tihedus]] on patsiendi kehamassi suhe võrreldes vee suhtega, mis aitab kaasa üleslükkejõule.<ref name=":3"/> === Üleslükkejõud === [[Üleslükkejõud]] on vees olevale patsiendile ülespoole suunatud jõud, mis vähendab jäsemetele mõjuvat raskust muutes liikumise lihtsamaks. <ref name=":3"/> === Hüdrostaatiline rõhk === [[Hüdrostaatiline rõhk]] on patsiendi kehale vees avaldatav rõhk. Mida suurem on patsiendi sukeldumissügavus, seda suurem on ka hüdrostaatiline rõhk. Rõhk vähendab vedeliku kogunemist keha alaosadesse, mis on kasulik efusiooni või turse korral. Arvatakse, et hüdrostaatiline rõhk aitab leevendada patsiendil valusat treeningkogemust, kuna rõhk stimuleerib naha sensoorseid retseptoreid, mis vähendavad valu tajumist. <ref name=":4"/> === Viskoossus === [[Viskoossus]] soodustab lihaste tugevnemist veemolekulide vahelise hõõrdumise tõttu liikumise ajal. See toetab patsienti ning ennetab väänamise või kukkumise vigastusi, tagades liikumiskindluse. Viskoossus väheneb temperatuuri tõustes, mis hõlbustab nõrgemate lihaste liikuvust. <ref name=":4"/> === Pindpinevus === Veemolekulid kinnituvad pinnal rohkem kokku tekitades [[pindpinevus]]t, seega on patsiendi jäsemed pinna purustamise hetkel palju tugevamad. <ref name=":4"/> == Vastunäidustatud haigused == Teatud patsiente ning nende haigusi ei ole võimalik või sobilik ravida veeteraapiaga. Näiteks koeral, kelle esinevad seedehäired, keha pinnal on avatud, nakatunud haavad, paranemata õmblused või sisselõiked, püreksia, raskekujuline neeru-, maksa- või südamehaigus, raske perifeerne veresoonte haigus, kontrollimatu [[epilepsia]], vestibulaarne sündroom ning foobia vee vastu, mis põhjustab äärmuslikke paanikahooge. <ref name=":4"/> == Viited == <references/> [[Kategooria:Koerad]] [[Kategooria:Veterinaaria]] 1xsurtqt5m7pxe98w831rb8zutf4ad4 Koera agressiivsus 0 617461 6164558 6126476 2022-07-20T19:50:11Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Koer]] → [[Kategooria:Koerad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Mad dog.jpg|pisi|Saksa lambakoer]] '''[[Koer|Koera]] agressiivsus''' on koerte normaalne käitumine, mida mõjutavad keskkond ja geneetiline eelsoodumus. Koerad käituvad tavaliselt agressiivselt, kui nad kaitsevad enda omandit või iseennast. Koerte agressiivsust võivad mõjutada koera vanus, sugu, tervis ja paljunemisvõime. Koerte agressiivsus on üks tõsisemaid käitumisprobleeme, sest koerte teravad hambad võivad põhjustada tõsiseid vigastusi. Koerte agressiivne käitumine on käitumine, mis põhjustab valu või vigastusi, haukumine ja urisemine on koerte jaoks tavaline suhtlemiskäitumine, mis ei pruugi viidata agressioonile. Agressiooni mõjutavad tegurid on erinevad, kuid on olemas spetsiifilised tegurid, mis on ühised. Agressiooni liikide hulka kuuluvad domineeriv agressioon, kaitsev agressioon, kiskjalik agressioon ja emapoolne agressioon. Koerte agressiivsus võib olla enesekaitsereaktsioon inimese või looma sisenemisel tema territooriumile. Hirmunud koerte agressiivne käitumine ei ole tavaliselt tõeline agressiivsus, vaid pigem rituaalne käitumine, mille eesmärk on vältida füüsilist vaidlust agressiooni teesklemise teel, mitte tegeliku agressiooni, ärevushäire, dieedi või geneetilise tausta tõttu. Agressioon võib olla ravitav loomade käitumisteraapiaga või välditav õige sotsialiseerimisega kutsikaeas. == Agressiooni tüübid == === Domineeriv agressioon === Isaste puhtatõuliste koerte hulgas levib enim agressiivsuse juhtumeid. <ref>Line, S. and Voith, V.L., 1986. Dominance aggression of dogs towards people: behavior profile and response to treatment. ''Applied Animal Behaviour Science'', ''16''(1), pp.77-83.</ref> 1) Koera karistamist seostatakse suure tõenäosusega suurenenud agressiivsuse ja muude käitumisprobleemide tekkega; 2) koera domineerimine ei ole koera iseloomuomadus, vaid pigem koertevaheline võimukokkulepe, kellel on parim juurdepääs konkreetsele omandile; ja 3) territooriumi valvavate koerte käitumine on kontekstist sõltuvalt muutuv. === Kaitsev agressioon === Kaitsev agressioon, teada ka kui hirmust tingitud agressioon , tekib siis, kui inimene läheneb koerale, kes ei taha inimkontakti, ja suhtleb temaga. Koer võib esmalt proovida põgeneda, kuid põgenemisvõimaluse puudumisel võib ta olla agressiivne, et kaitsta end ohu eest. Koer käitub agressiivselt, püüdes vältida negatiivseid tagajärgi, näiteks valu. Koerad võivad enne agressiivset rünnakut anda edasi mitmeid märguandeid, mis sellele viitavad. Signaalid on üldiselt erinevad enast kaitsvatel koerte ja tõeliselt agressiivsete koerte puhul, näiteks kiskjaliku agressiooni korral. === Kiskjalik agressioon === Kiskjalikku agressiooni peetakse tavaliselt osaks saagi ajamise jadast, mis algab visuaalse või kuuldava päästikuga, millele järgneb tagaajamine, püüdmine ja tapmine. Kiskjalikku agressiooni käivitavad ärevad olukorrad. [[Saksa lambakoer|Saksa lambakoerte]] agressiivsust uuriva uuringu põhjal selgub, et koertel esineb seda tüüpi agressiivsus harva. Kui see aga juhtub, on see tavaliselt suunatud võõraste koerte vastu. Seda tüüpi käitumine on rahuldust pakkuv ja seetõttu raske muuta. Kiskjalik agressioon hõlmab selliseid tegevusi nagu tagaajamine, hammustamine ja püüdmine ning võib lõppeda surma või tõsiste vigastusega. === Emapoolne agressioon === [[Fail:White dog sleeping on the floor with puppies after nursing in Don Det Laos.jpg|pisi|Imetav emane koer]] Emapoolset agressiivsust näitavad emased koerad, kui nende kutsikad on väikesed. Seda tüüpi agressiivsus on seotud värskel emal valuga, näiteks mastiidi korral. [[Oksütotsiin]] mängib olulist rolli varajases sideme loomises ema ja tema järglaste vahel. Emapoolse agressiivsusega koerad kaitsevad oma järglasi ja pesa. Hormoonaalsed muutused on seotud [[Laktatsioon|laktatsiooniga]], emadus võib muuta koerte taju ja hinnangut. Emapoolne agressiivsus võib viia hammustuste või muude rünnakuteni. Ema agressiivsus mõjutab kutsikate kasvu ja sotsialiseerumist. Selline agressioon võib tuleneda ebastabiilsest sotsiaalsest keskkonnast. Emased koerad kaitsevad oma kutsikaid, aga nende agressiivsus väheneb, kui nende järglased kasvavad ja suudavad ennast ise kaitsta. == Põhjused == === [[Ärevus]] === Mõningane agressioon tuleneb üldisest ärevusest. Koer ei suuda kindlaks teha erinevust õigustatud ja valeähvarduste vahel. Mõned ärevuse tunnused hõlmavad pupillide laienemist, pidevat haigutamist ja huulte lakkumist, tahapoole tõmmatud kõrvu, värisemist, saba kinni keeramist ja keha või pea langetamist. Ärev koer ei pruugi suuta lõõgastuda isegi siis, kui ohtu pole. === [[Hirm]] === Koerte ärevuse esinemissagedust, kaasuvaid haigusi ja käitumise varieeruvust uurivas uuringus teatasid kartlike koerte omanikud, et nende koerad näitavad võõraste ja teiste koerte suhtes agressiivset käitumist, nagu haukumine ja urisemine. 673 koera omanikud märkisid, et nende koerad väljendavad hirmu haukumise ja urisemisega. Agressiooni olemasolu koertel on seotud kaitsemehhanismiga. Selle uuringu põhjal suurenesid rünnakud võõraste ja tuttavate inimeste suunas, kui enesekaitsereaktsiooni ei pandud tähele, näiteks hirmuallikat vältida proovivat koera nurka surudes. === [[Koeratõug|Tõug]], sotsialiseeritus ja tervislik seisund === Oluline on mõista, et teatud tõugude hulgas esineb agressiivsust rohkem, mis viitab geneetilise tausta mõjule koerte agressiivsuse puhul. Näiteks näitavad saksa lambakoerad ja [[Bullterjer|bullterjerid]] teiste suhtes tõenäolisemalt vägivaldset käitumist. Lisaks esineb tõukoertel agressiivset käitumist sagedamini kui segaverelistel koertel. Sageli on täiskasvanud koerte agressiivsus tavaliselt vähese või puuduliku sotsialiseerimise tulemus varases elus. Teisisõnu, varajase sotsialiseerumise puudumise tagajärjel ei oska koer teistega suhelda, järgida reegleid või kohaneda uue keskkonnaga. Agressiivne käitumine on tervetel isasloomadel rohkem silmatorkav kui steriliseeritud isastel ja steriliseeritud või tervetel emastel. Isasloomade munandite eemaldamisel on märkimisväärne mõju agressiivsetele ja domineerivatele isastele. Kesknärvisüsteemi neoplaasia, nakkushaigused, arengu- ja ainevahetushäired võivad mõjutada koerte agressiivsust. Paljud neist haigustest võivad põhjustada agressiivset ja vägivaldset käitumist, eriti kui need paiknevad eesmises ajukoores, hüpotalamuses, taalamuses, amügdaloidkehas, mediaalses rinnanäärmes, tuumas, habenulaarsetes tuumades, hipokampuses või sabatuumas. == Ravi == Ravi on iga olukorra puhul erinev ja raviplaanid põhinevad suuresti agressiooni tüübil. Näiteks domineeriva agressiooni puhul tuttavate inimeste suhtes on soovitatav minna nendega kuulekuskoolitusele. Agressiivsus võib väheneda ka täiskasvanud koertel, kui nendega aktiivselt tegeleda kutsikana sotsialiseerumisperioodil. Kutsikate loovutamine uutele omanikele enne 8 nädala möödumist võib hilisemas elus drastiliselt vähendada agressiivsust. Omanik peaks oma koera iga päev vähemalt 10 minutit treenima. Isased loomad on soovitatav kastreerida, kuna see tagab, et päritud agressiivsus ei kandu edasi. Kiskjalike omadustega loomade ja isastevaheline agressiivsus on omane ja seotud testosterooni [[Sekretsioon|sekretsiooniga]] ning sellest tulenevalt on ohjeldamine, kastreerimine ja progestiinide kasutamine koerte agressiivsuse vähendamisel olulised. Koer on omaniku kohustus ja omanikul on vaja kehtestada enda positsioon koera üle. Rihm, mida tuntakse ka kontrollnöörina, on kontrolli loomisel ja säilitamisel oluline. Mõnel juhul on soovitatav ka muuta koera toitumist. Näiteks veterinaarse käitumise ajakirja("''Journal of Veterinary Behavior") uuringus'' prooviti koera tavaline toit asendada gluteenivaba hüdrolüüsitud proteiini sisaldava koeratoiduga ja juba nelja päevaga oli märgata agressiivsuse vähenemist ja kolme nädalaga oli see kadunud. Koer oli märgatavalt rahulikum ja tema ebamugavus, mis agressiivsust põhjustas oli kadunud. Katset korrati kaks korda ja mõlemal korral mõjus uus toit juba nelja päevaga. Selgus, et koeral oli gluteeni talumatus, mis tekitas temas kaitsvat agressiooni. <ref>Suñol, A., Perez-Accino, J., Kelley, M., Rossi, G. and Schmitz, S.S., 2020. Successful dietary treatment of aggression and behavioral changes in a dog. ''Journal of Veterinary Behavior'', ''37'', pp.56-60.</ref> == Allikad == [[Kategooria:Koerad]] 6dvjzzncifg4o52yl7l5n6xl9on83vd Rahvuslik Maavägede Akadeemia 0 621268 6164651 6155801 2022-07-20T22:00:15Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Hetman Petro Sagaidatšnõi nimeline Rahvuslik Maavägede Akadeemia | omakeelne_nimi = ''Національна академія сухопутних військ імені гетьмана Петра Сагайдачного'' | pilt = Герб НАСВ.png | pildi_laius = | pildi_seletus = Vapp | ladina_nimi = | deviis = ''Честь Відвага Україна'' | asutatud = 1899 | suletud = | tüüp = | usukallak = | toetusfond = | eelarve = | rektor = | juht1 = Pavlo Tkatšuk | juhi_nimetus1 = Akadeemia ülem (''Начальник академії'') | juht2 = | juhi_nimetus2 = | juht3 = | juhi_nimetus3 = | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Lviv]] | ülikoolilinnak = | endised_nimed = | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | hüüdnimi = | maskott = | nobeli_laureaate = | ühendused = | logo = | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} '''Hetman [[Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi|Petro Sagaidatšnõi]] nimeline Rahvuslik Maavägede Akadeemia''' ([[ukraina keel]]es ''Національна академія сухопутних військ імені гетьмана Петра Сагайдачного'') on riigikaitsekõrgkool [[Ukraina]]s. == Ajalugu == 2021. aastal moodustati 184. väljaõppekeskuse koosseisu kuuluv iseliikuvate suurtükkide kool, milles oli võimalik õppida kasutama järgmisi süsteeme: 122-mm [[2S1 Gvozdika]], 152-mm [[2S3 Akatsija]], 152-mm [[2S5 Giatsint-S]], 203-mm [[2S7 Pion]] ja 152-mm [[2S19 Msta-S]].<ref>[https://mil.in.ua/en/news/new-armed-forces-of-ukraine-self-propelled-artillery-school-was-established/ A New Armed Forces of Ukraine Self-propelled artillery School was established] (vaadatud: 24.05.2022)</ref> == Struktuur == * Teaduskonnad * Allovhitseride ettevalmistamise kolledž * Rahvusvaheline rahuvalve ja julgeoleku keskus * 184. väljaõppekeskus<ref>[https://web.archive.org/web/20220108222723/https://www.asv.gov.ua/?q=184-nc%2Fistoriya Історія 184 Навчального центру] - Національна академія сухопутних військ імені гетьмана Петра Сагайдачного (vaadatud: 08.01.2022)</ref> ** Iseliikuvate suurtükkide kool 184. väljaõppekeskuse koosseisus<ref>[https://mil.in.ua/en/news/new-armed-forces-of-ukraine-self-propelled-artillery-school-was-established/ A New Armed Forces of Ukraine Self-propelled artillery School was established] (vaadatud: 24.05.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Logo logotyp (1).png|Allovhitseride ettevalmistamise kolledži embleem 184 НЦ НАСВ.png|184. väljaõppekeskuse embleem </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.asv.gov.ua/ Національна академія сухопутних військ імені гетьмана Петра Сагайдачного] [[Kategooria:Lviv]] [[Kategooria:Sõjakoolid]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina ülikoolid]] se5do9c27362ryavfwf9e6dp4r2ncgv Patron 0 628088 6164231 6109733 2022-07-20T15:48:16Z Pietadè 41543 | sünnikuupäev = 20. juuli 2019 wikitext text/x-wiki {{infokast loom | nimi = Patron | pilt = Patron, dog mascot of the State Emergency Service of Ukraine.jpg | pildiallkiri = Patron tööülesannete täitmisel | teised_nimed = | liik = [[koer]] | tõug = [[Jack Russelli terjer]] | sugu = [[isane]] | sünnikuupäev = 20. juuli 2019 | sünnikoht = [[Ukraina]] | surmakuupäev = | surmakoht = | tuntud_kui = [[pommikoer]], [[Demineerimine|demineerimis]]<nowiki>üksuse</nowiki>&nbsp;[[maskott]] | tegev_aastatel = | omanik = | elukoht = }} {{Välismeedia |float=right|title=Välisvideo|width=270px|video1=[https://www.youtube.com/watch?v=hZ2pWiNJJ-M Zelenskiy awards medal to bomb-sniffing dog] [Zelenskõi autasustab pommikoera medaliga]. Youtube'i video (0:45). 9. V 2022}} '''Patron''' ([[ukraina keel]]es Патрон, ‘padrun/kaitsja’) on [[Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus|Ukraina päästeteenistuse]] [[Jack Russelli terjer]]i [[koeratõug|tõugu]] [[pommikoer]].<!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pommikoer/1--><ref name=BBC /><ref name=Mirror /> [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] [[Demineerimine|demineerimisüksuse]] teenistuses olev koer osales pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungi]] [[lõhkekehade]] kahjutustamisel. [[Ukraina valitsus]]e ametniku 19. märtsi teate kohaselt oli ta aidanud neutraliseerida ligi 90 lõhkekeha.<ref name=Mirror /><ref name=NPR /> [[Ukraina Välisministeerium]]i 25. aprilli teates öeldi, et ta on alates sõja algusest avastanud üle 150 lõhkekeha.<ref name=Wion /> 8. mail andsid [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Kanada]] [[Kanada peaminister|peaminister]] [[Justin Trudeau]] koerale ja koerajuhile üle medali teenistuse eest, Patron oli selleks ajaks aidanud kahjutustada 236 lõhkekeha.<ref name=:236 /> 75. [[Cannes'i filmifestival]]il (2022) sai Patron eripreemia, Dogmatarian.<ref name=Dogmatarian /> <gallery mode=packed heights=100px> Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (03).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (05).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (06).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (08).jpg Justin Trudeau, Volodymyr Zelensky (2022-05-08) 42.jpg Justin Trudeau, Volodymyr Zelensky (2022-05-08) 33.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=BBC>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61099213 |title=Ukraine war: Minesweeping dog helps clear Chernihiv of Russian explosives |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-04-16 |access-date=2022-04-16 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=NPR>[https://text.npr.org/1093729899 Meet Patron, a bomb-sniffing Jack Russell terrier who has become a Ukrainian hero]. [[NPR]], 20. aprill 2022</ref> <ref name=Mirror>{{cite web|url=https://www.mirror.co.uk/news/world-news/brave-bomb-squad-dog-helps-26678489 |title=Brave bomb squad dog helps disposal experts in Ukraine clean up Russian landmines |trans-title= |publisher=[[Daily Mirror]] |date=2022-04-10 |access-date=2022-04-16 |website=mirror.co.uk |language=en |author=Joe Golder |author2=Graeme Murray |quote= }}</ref> <ref name=Wion>[https://www.wionews.com/world/patron-a-ukrainian-service-dog-who-discovered-150-explosives-in-chernihiv-during-war-473649 Patron - A Ukrainian service dog who 'discovered 150 explosives' in Chernihiv during war]. [[WION]], 25. aprill 2022</ref> <ref name=:236>{{cite web |title=The people of Ukraine and Canada stand side by side in the struggle for freedom against Russian tyranny - Volodymyr Zelenskyy following a meeting with Justin Trudeau in Kyiv |url=https://www.president.gov.ua/en/news/narodi-ukrayini-j-kanadi-stoyat-plich-o-plich-u-borotbi-za-s-74913 |publisher=Official website of the President of Ukraine |access-date=9 May 2022}}</ref> <ref name=Dogmatarian>Scott Roxborough; Alex Ritman [https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/cannes-2022-palm-dog-winner-1235155225/ Cannes: ‘War Pony’ Poodle Brit Wins Palm Dog Award]. The Hollywood Reporter, 27. mai 2022</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Patron (dog)}} * [https://www.bbc.com/news/world-europe-61376816 Patron the mine-sniffing dog awarded medal by President Zelensky]. BBC News, 9. mai 2022 * {{YouTube|xu0ogK63PRw|Patron the Ukrainian dog clearing explosive devices to save his country|logo=1}} * Даниил Сотников. [https://www.dw.com/ru/pes-patron-poluchil-specialnyj-priz-kannskogo-kinofestivalya/a-61960198 Украинский пес-сапер Патрон получил спецприз Каннского кинофестиваля]. DW, 27. mai 2022 [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 52qwya2enhkrfbi44en9g2nqty3w9y0 6164232 6164231 2022-07-20T15:49:46Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast loom | nimi = Patron | pilt = Patron, dog mascot of the State Emergency Service of Ukraine.jpg | pildiallkiri = Patron tööülesannete täitmisel | teised_nimed = | liik = [[koer]] | tõug = [[Jack Russelli terjer]] | sugu = [[isane]] | sünnikuupäev = 20. juuli 2019 | sünnikoht = [[Ukraina]] | surmakuupäev = | surmakoht = | tuntud_kui = [[pommikoer]], [[Demineerimine|demineerimis]]<nowiki>üksuse</nowiki>&nbsp;[[maskott]] | tegev_aastatel = | omanik = | elukoht = }} {{Välismeedia |float=right|title=Välisvideo|width=270px|video1=[https://www.youtube.com/watch?v=hZ2pWiNJJ-M Zelenskiy awards medal to bomb-sniffing dog] [Zelenskõi autasustab pommikoera medaliga]. Youtube'i video (0:45). 9. V 2022}} '''Patron''' ([[ukraina keel]]es Патрон, ‘padrun/kaitsja’) on [[Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus|Ukraina päästeteenistuse]] [[Jack Russelli terjer]]i [[koeratõug|tõugu]] [[pommikoer]].<!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pommikoer/1--><ref name=BBC /><ref name=Mirror /> [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] [[Demineerimine|demineerimisüksuse]] teenistuses olev koer osales pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungi]] [[lõhkekehade]] kahjutustamisel. [[Ukraina valitsus]]e ametniku 19. märtsi teate kohaselt oli ta aidanud neutraliseerida ligi 90 lõhkekeha.<ref name=Mirror /><ref name=NPR /> [[Ukraina Välisministeerium]]i 25. aprilli teates öeldi, et ta on alates sõja algusest avastanud üle 150 lõhkekeha.<ref name=Wion /> 8. mail andsid [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Kanada]] [[Kanada peaminister|peaminister]] [[Justin Trudeau]] koerale üle medali ja koerajuhile üle ordeni teenistuse eest, Patron oli selleks ajaks aidanud kahjutustada 236 lõhkekeha.<ref name=:236 /> 75. [[Cannes'i filmifestival]]il (2022) sai Patron eripreemia, Dogmatarian.<ref name=Dogmatarian /> <gallery mode=packed heights=100px> Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (03).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (05).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (06).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (08).jpg Justin Trudeau, Volodymyr Zelensky (2022-05-08) 42.jpg Justin Trudeau, Volodymyr Zelensky (2022-05-08) 33.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=BBC>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61099213 |title=Ukraine war: Minesweeping dog helps clear Chernihiv of Russian explosives |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-04-16 |access-date=2022-04-16 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=NPR>[https://text.npr.org/1093729899 Meet Patron, a bomb-sniffing Jack Russell terrier who has become a Ukrainian hero]. [[NPR]], 20. aprill 2022</ref> <ref name=Mirror>{{cite web|url=https://www.mirror.co.uk/news/world-news/brave-bomb-squad-dog-helps-26678489 |title=Brave bomb squad dog helps disposal experts in Ukraine clean up Russian landmines |trans-title= |publisher=[[Daily Mirror]] |date=2022-04-10 |access-date=2022-04-16 |website=mirror.co.uk |language=en |author=Joe Golder |author2=Graeme Murray |quote= }}</ref> <ref name=Wion>[https://www.wionews.com/world/patron-a-ukrainian-service-dog-who-discovered-150-explosives-in-chernihiv-during-war-473649 Patron - A Ukrainian service dog who 'discovered 150 explosives' in Chernihiv during war]. [[WION]], 25. aprill 2022</ref> <ref name=:236>{{cite web |title=The people of Ukraine and Canada stand side by side in the struggle for freedom against Russian tyranny - Volodymyr Zelenskyy following a meeting with Justin Trudeau in Kyiv |url=https://www.president.gov.ua/en/news/narodi-ukrayini-j-kanadi-stoyat-plich-o-plich-u-borotbi-za-s-74913 |publisher=Official website of the President of Ukraine |access-date=9 May 2022}}</ref> <ref name=Dogmatarian>Scott Roxborough; Alex Ritman [https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/cannes-2022-palm-dog-winner-1235155225/ Cannes: ‘War Pony’ Poodle Brit Wins Palm Dog Award]. The Hollywood Reporter, 27. mai 2022</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Patron (dog)}} * [https://www.bbc.com/news/world-europe-61376816 Patron the mine-sniffing dog awarded medal by President Zelensky]. BBC News, 9. mai 2022 * {{YouTube|xu0ogK63PRw|Patron the Ukrainian dog clearing explosive devices to save his country|logo=1}} * Даниил Сотников. [https://www.dw.com/ru/pes-patron-poluchil-specialnyj-priz-kannskogo-kinofestivalya/a-61960198 Украинский пес-сапер Патрон получил спецприз Каннского кинофестиваля]. DW, 27. mai 2022 [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] s12pa30mvqlt24cls7nwbosdffcfijv 6164510 6164232 2022-07-20T18:58:19Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast loom | nimi = Patron | pilt = Patron, dog mascot of the State Emergency Service of Ukraine.jpg | pildiallkiri = Patron tööülesannete täitmisel | teised_nimed = | liik = [[koer]] | tõug = [[Jack Russelli terjer]] | sugu = [[isane]] | sünnikuupäev = 20. juuli 2019 | sünnikoht = [[Ukraina]] | surmakuupäev = | surmakoht = | tuntud_kui = [[pommikoer]], [[Demineerimine|demineerimis]]<nowiki>üksuse</nowiki>&nbsp;[[maskott]] | tegev_aastatel = | omanik = | elukoht = }} {{Välismeedia |float=right|title=Välisvideo|width=270px|video1=[https://www.youtube.com/watch?v=hZ2pWiNJJ-M Zelenskiy awards medal to bomb-sniffing dog] [Zelenskõi autasustab pommikoera medaliga]. Youtube'i video (0:45). 9. V 2022}} '''Patron''' ([[ukraina keel]]es Патрон, ‘padrun/kaitsja’) on [[Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus|Ukraina päästeteenistuse]] [[Jack Russelli terjer]]i [[koeratõug|tõugu]] [[pommikoer]].<!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pommikoer/1--><ref name=BBC /><ref name=Mirror /> [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] [[Demineerimine|demineerimisüksuse]] teenistuses olev koer osales pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungi]] [[lõhkekehade]] kahjutustamisel. [[Ukraina valitsus]]e ametniku 19. märtsi teate kohaselt oli ta aidanud neutraliseerida ligi 90 lõhkekeha.<ref name=Mirror /><ref name=NPR /> [[Ukraina Välisministeerium]]i 25. aprilli teates öeldi, et ta on alates sõja algusest avastanud üle 150 lõhkekeha.<ref name=Wion /> 8. mail andsid [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Kanada]] [[Kanada peaminister|peaminister]] [[Justin Trudeau]] koerale üle medali ja [[Koerajuht|koerajuhile]] üle ordeni teenistuse eest, Patron oli selleks ajaks aidanud kahjutustada 236 lõhkekeha.<ref name=:236 /> 75. [[Cannes'i filmifestival]]il (2022) sai Patron eripreemia, Dogmatarian.<ref name=Dogmatarian /> <gallery mode=packed heights=100px> Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (03).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (05).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (06).jpg Shestovytsia after battle, 19 April 2022 (08).jpg Justin Trudeau, Volodymyr Zelensky (2022-05-08) 42.jpg Justin Trudeau, Volodymyr Zelensky (2022-05-08) 33.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=BBC>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61099213 |title=Ukraine war: Minesweeping dog helps clear Chernihiv of Russian explosives |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-04-16 |access-date=2022-04-16 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=NPR>[https://text.npr.org/1093729899 Meet Patron, a bomb-sniffing Jack Russell terrier who has become a Ukrainian hero]. [[NPR]], 20. aprill 2022</ref> <ref name=Mirror>{{cite web|url=https://www.mirror.co.uk/news/world-news/brave-bomb-squad-dog-helps-26678489 |title=Brave bomb squad dog helps disposal experts in Ukraine clean up Russian landmines |trans-title= |publisher=[[Daily Mirror]] |date=2022-04-10 |access-date=2022-04-16 |website=mirror.co.uk |language=en |author=Joe Golder |author2=Graeme Murray |quote= }}</ref> <ref name=Wion>[https://www.wionews.com/world/patron-a-ukrainian-service-dog-who-discovered-150-explosives-in-chernihiv-during-war-473649 Patron - A Ukrainian service dog who 'discovered 150 explosives' in Chernihiv during war]. [[WION]], 25. aprill 2022</ref> <ref name=:236>{{cite web |title=The people of Ukraine and Canada stand side by side in the struggle for freedom against Russian tyranny - Volodymyr Zelenskyy following a meeting with Justin Trudeau in Kyiv |url=https://www.president.gov.ua/en/news/narodi-ukrayini-j-kanadi-stoyat-plich-o-plich-u-borotbi-za-s-74913 |publisher=Official website of the President of Ukraine |access-date=9 May 2022}}</ref> <ref name=Dogmatarian>Scott Roxborough; Alex Ritman [https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/cannes-2022-palm-dog-winner-1235155225/ Cannes: ‘War Pony’ Poodle Brit Wins Palm Dog Award]. The Hollywood Reporter, 27. mai 2022</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Patron (dog)}} * [https://www.bbc.com/news/world-europe-61376816 Patron the mine-sniffing dog awarded medal by President Zelensky]. BBC News, 9. mai 2022 * {{YouTube|xu0ogK63PRw|Patron the Ukrainian dog clearing explosive devices to save his country|logo=1}} * Даниил Сотников. [https://www.dw.com/ru/pes-patron-poluchil-specialnyj-priz-kannskogo-kinofestivalya/a-61960198 Украинский пес-сапер Патрон получил спецприз Каннского кинофестиваля]. DW, 27. mai 2022 [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] e2qktlnne6dy8zj3dshgjybek76k2e9 Alar Rikberg 0 628843 6164814 6109688 2022-07-21T09:19:07Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Alar Rikberg | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = Äl | kodakondsus = [[Eesti]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|8|11}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = | kaal = | treenitavtiim = {{riigi ikoon|Eesti}}[[Bigbank Tartu]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}}[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti koondis]]<small>(abitreener, statistik)</small> | treeneriaastad = 2018–2019<br>2019–2020<br>2020–<br> | treenitudtiimid = {{riigi ikoon|Poola}}[[Asseco Resovia Rzeszów|Asseco Resovia]]<small>(abitreener)</small><br>{{riigi ikoon|Eesti}}[[Bigbank Tartu]]<small>(abitreener)</small><br>{{riigi ikoon|Eesti}}[[Bigbank Tartu]]<br> | uuendatud = 27.04.2022 }} '''Alar Rikberg''' (sündinud [[11. august]]il [[1981]] [[Tartu]]s) on Eesti võrkpallitreener ja -statistik ning endine ''[[Indiaca|indiaca]]''-mängija.<ref name="esbl">[https://esbl.ee/biograafia/Alar_Rikberg Alar Rikberg] esbl.ee</ref> Alates aastast 2005 on Alar Rikberg töötanud [[Eesti võrkpallikoondis]]e juures statistiku ja hiljem abitreenerina.<ref> [https://volleybox.net/alar-rikberg-p49085/clubs Alar Rikberg] volleybox.net</ref> Hooajal 2020/21 alustas Alar Rikberg võrkpallis tööd peatreenerina ning temast sai Eesti võrkpalliklubi [[Bigbank Tartu]] peatreener.<ref> [https://vorkpall24.ee/ametlik-alar-rikberg-astub-treenerikarjaaris-kaua-oodatud-sammu/ AMETLIK | Alar Rikberg astub treenerikarjääris kaua oodatud sammu] vorkpall24.ee</ref> ==Isiklikku== Alar Rikbergi vend on pikaaegne [[Eesti võrkpallikoondis]]e libero [[Rait Rikberg]].<ref name="esbl" /> Alar Rikberg lõpetas 1999. aastal [[Tartu Forseliuse Kool]]i. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppe avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal.<ref name="esbl" /> ==Karjäär== ===2020–... Bigbank Tartu=== Alar Rikberg alustas peatreenerina tööd hooajal 2020/21 [[Bigbank Tartu]]s. Rikberg võitis oma esimesel peatreeneri aastal klubiga [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistritiitli]].<ref> [https://vorkpall24.ee/tartu-bigbank-krooniti-seitsmeaastase-pausi-jarel-eesti-vorkpallimeistriks/ Tartu Bigbank krooniti seitsmeaastase pausi järel Eesti võrkpallimeistriks!] vorkpall24.ee</ref> Hooajal 2021/22 tehti klubiga "kübaratrikk" ning võideti kõik kolm Eestis välja mängitavat tiitlit.<ref> [https://sport.err.ee/1608556702/tartu-bigbank-krooniti-eesti-meistriks Tartu Bigbank krooniti Eesti meistriks] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/1608444383/aadu-luukase-karikas-jai-tartusse Aadu Luukase karikas jäi Tartusse] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/1608513743/bigbank-alistas-kindlalt-taltechi-ja-krooniti-balti-liiga-voitjaks Bigbank alistas kindlalt TalTechi ja krooniti Balti liiga võitjaks] err.ee</ref>. *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]] *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2021/22 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]] *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref> [https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875 Bigbank Tartu] volleybox.net</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rikberg, Alar}} [[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] n8fzl6817pkc8hu66q3f45jpeor77i8 Renet Vanker 0 628877 6164226 6126331 2022-07-20T15:34:01Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Renet Vanker | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|9|22}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 192 cm | kaal = 73 kg | hüpe = 335 cm | blokk = 315 cm | positsioon = sidemängija | koduklubi = {{riigi ikoon|Belgia}} Maaseiki Greenyard | särginumber = 12 | aastad1 = 2016–2022 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]] | aastad2 = 2022– | klubi2 = {{riigi ikoon|Belgia}} Maaseiki Greenyard | aastad3 = | klubi3 = | aastad4 = | klubi4 = | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2014–2017 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 27.04.2022 }} '''Renet Vanker''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1998]]) on Eesti võrkpallur. Alates 2018. aastast on Vanker olnud kaasatud [[Eesti võrkpallikoondis]]e tegevusse.<ref> [https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeks] err.ee.</ref> Hooaja 2021/22 keskel suundus ta võrkpalli mängima [[Belgia]] tippklubisse Maaseiki Greenyard.<ref> [https://sport.err.ee/1608454577/vorkpallur-renet-vanker-liitus-meistrite-liiga-meeskonnaga Võrkpallur Renet Vanker liitus Meistrite liiga meeskonnaga] err.ee.</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondis==== Renet kuulus Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1997. aastal ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Ülari Kaibald]]. Suurematel rahvusvahelistel võistlustel valikturniiridest kaugemale ei jõutud.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=cdf1035c34ec380218a8cc9a43d438f9&l=est Poisid 97] volley.ee arhiiv</ref><ref> [https://sport.err.ee/96617/kaks-vorkpalli-noortekoondist-alustavad-mm-valiksarja Kaks võrkpalli noortekoondist alustavad MM-valiksarja] err.ee.</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== 2018. aastal kutsuti ta esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis]]e juurde B-koondise koosseisu.<ref> [https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeks] err.ee.</ref> Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril aastal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]<ref> [https://sport.err.ee/1608313247/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-koduseks-em-finaalturniiriks Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis koduseks EM-finaalturniiriks] err.ee.</ref> ning [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] aastatel [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]]<ref> [https://sport.err.ee/1608608002/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-manguks-tsehhiga Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis mänguks Tšehhiga] err.ee.</ref>. *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga<ref> [https://sport.err.ee/1608253113/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-belgia-ja-teenis-kuldliigas-pronksi Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Belgia ja teenis Kuldliigas pronksi] err.ee.</ref> ===Klubivõrkpall=== ====2016–2022 Selver Tallinn==== Renet Vanker liitus 2016. aastal 17-aastaselt Eesti võrkpalliklubiga [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]].<ref name="Selver"> [https://volleybox.net/selver-tallinn-t1824/players Selver Tallinn] volleybox.net.</ref> *2016/17 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]] *2016/17 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2020 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlused [[Haven Kakumäe]]l<ref> [https://sport.err.ee/1104648/4-vs-4-rannavorkpalli-eesti-meistriks-tuli-tartu-bigbank 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistriks tuli Tartu Bigbank] err.ee.</ref> *2020/21 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]] *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2020/21 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref name="Selver" /> *2021/22 [[File:Simple silver cup.svg|16px]][[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]]<ref> [https://sport.err.ee/1608444383/aadu-luukase-karikas-jai-tartusse Aadu Luukase karikas jäi Tartusse] err.ee.</ref> ====2022–... Maaseiki Greenyard==== Renet liitus hooaja 2021/22 keskel [[Belgia]] tippklubiga Maaseiki Greenyard, kus mängis ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e keskblokeerija [[Henri Treial]]. Oma esimesel [[Euroopa Meistrite Liiga võrkpallis|Euroopa Meistrite Liiga]] matšil valiti ta mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks.<ref>[https://vorkpall24.ee/renet-vanker-valiti-maaseiki-hooaja-esimese-eurovoidu-mvp-ks/ Renet Vanker valiti Maaseiki hooaja esimese eurovõidu MVP-ks!] vorkpall24.ee, ''09.02.2022''</ref> Reneti sisseelamine klubisse oli niivõrd edukas, et ta pikendas 1,5 kuu möödudes klubiga lepingut kuni hooajani 2024/25.<ref>[https://www.instagram.com/p/CaHzYssIiNh/ Newsflash: #VCGREENYARDMsk and Renet Vanker...] VC Greenyard Maaseik Instagram, ''18.02.2022''</ref> *2021/22 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Belgia meistrivõistlused<ref>[https://volleybox.net/vc-greenyard-maaseik-t1685/players VC Greenyard Maaseik] volleybox.net.</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/renet-vanker-p32198/clubs Volleybox] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/renet-vanker-2/ Volley.ee] ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Vanker, Renet}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] hpplidwnsz50iart2s6cs6b9i7tx27u Märt Tammearu 0 628979 6164759 6126333 2022-07-21T05:28:44Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Märt Tammearu | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2001|3|17}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 198 cm | kaal = 93 kg | hüpe = 345 cm | blokk = 330 cm | positsioon = Nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare | särginumber = 11 | aastad1 = 2016–2018 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | aastad2 = 2018–2021 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad3 = 2021– | klubi3 = {{riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare | aastad4 = | klubi4 = | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2015–2020 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2019– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | uuendatud = 29.04.2022 }} '''Märt Tammearu''' (sündinud [[17. märts]]il [[2001]]) on Eesti võrkpallur. Märt on olnud kaasatud [[Eesti võrkpallikoondis]]esse alates 2019. aastast. Alates hooajast 2021/22 esindab ta [[Belgia]] tippklubi Knack Roeselare. ==Isiklikku== Märt Tammearu vanem vend on Eesti võrkpallur [[Siim Tammearu]]. ==Karjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondis==== 2015.–2020. aastal kuulus Märt Eesti noormeeste koondisesse (sündinud 2001. aastal ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Raigo Tatrik]].<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/poisid-01?l=est Poisid 01] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> 2017. aastal toodi U-17 koondisega [[Eesti]]le ajaloo esimene EEVZA meistritiitel ning Tammearu oli turniiri resultatiivseim mängija.<ref> [https://sport.err.ee/604073/kuni-17-aastased-noormehed-toid-eestile-esimese-eevza-meistritiitli Kuni 17-aastased noormehed tõid Eestile esimese EEVZA meistritiitli] err.ee</ref> Koondis osales nii U-17, U-18 kui U-20 EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile pääsu ei suudetud tagada.<ref> [https://sport.err.ee/590160/eesti-u-17-vorkpallikoondis-lopetas-valiksarja-suure-voiduga Eesti U-17 võrkpallikoondis lõpetas valiksarja suure võiduga] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/653319/u-18-vorkpallikoondise-peatreener-kaks-geimi-jaid-kripeldama U-18 võrkpallikoondise peatreener: kaks geimi jäid kripeldama] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/1023036/eesti-vorkpallijuuniorid-paasesid-em-valikturniiril-jargmisesse-faasi Eesti võrkpallijuuniorid pääsesid EM-valikturniiril järgmisesse faasi] err.ee</ref> *2015 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] U-17 Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlused<ref> [https://sport.err.ee/79817/eesti-poeglapsed-saavutasid-eevza-meistrivoistlustel-pronksmedali Eesti poeglapsed saavutasid EEVZA meistrivõistlustel pronksmedali] err.ee</ref> *2016 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Balti matš. Eesti U-17 koondis<ref> [https://sport.err.ee/93536/eesti-noortekoondistele-balti-matsilt-kolm-poodiumikohta Eesti noortekoondistele Balti matšilt kolm poodiumikohta] err.ee</ref> *2017 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] U-17 Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlused *2018 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] U-17 Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlused<ref> [https://sport.err.ee/879963/eesti-u-17-vorkpallurid-said-kodusel-turniiril-teise-koha Eesti U-17 võrkpallurid said kodusel turniiril teise koha] err.ee</ref> ====2019–... Eesti võrkpallikoondis==== 2019. aastal kutsuti Märt Tammearu esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis]]e juurde.<ref> [https://sport.err.ee/926096/vorkpallikoondis-alustab-koondisesuve-noorendatud-koosseisuga Võrkpallikoondis alustab koondisesuve noorendatud koosseisuga] err.ee</ref> [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta esindanud [[Eesti]]t aastal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]].<ref> [https://sport.err.ee/1608313247/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-koduseks-em-finaalturniiriks Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis koduseks EM-finaalturniiriks] err.ee.</ref><ref> [https://sport.err.ee/1608327560/karli-alliku-jaoks-on-kodune-em-finaalturniir-loppenud Karli Alliku jaoks on kodune EM-finaalturniir lõppenud] err.ee</ref> [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] on ta kuulunud koondisesse aastatel [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] (alagrupifaasis), [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]]. *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga <ref> [https://sport.err.ee/1608254472/enard-saadud-kogemus-on-eriti-oluline-noorematele-mangijatele Enard: saadud kogemus on eriti oluline noorematele mängijatele] err.ee</ref> ===Klubivõrkpall=== ====2016–2018 Pärnu võrkpalliklubi==== Hooaegadel 2016/17 ja 2017/18 mängis Märt [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubi]]s.<ref> [https://sport.err.ee/608280/edgar-jarvekulg-lahkub-parnust-voimaluse-saab-18-aastane-mangumees Edgar Järvekülg lahkub Pärnust, võimaluse saab 18-aastane mängumees] err.ee</ref> Klubi osales ka tugevuselt kolmandas Eurosarjas [[CEV Challenge Cup]]il. *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2017/18 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref> [https://volleybox.net/parnu-vorkpalliklubi-t1750/players Pärnu Võrkpalliklubi] volleybox.net</ref> ====2018–2021 Bigbank Tartu==== *2018/19 [[File:Simple bronze cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2019/20 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]] *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused<ref> [https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875/players Bigbank Tartu] volleybox.net</ref> ====2021–... Knack Volley Roeselare==== Hooajal 2021/22 sõlmis Märt oma esimese lepingu välisklubiga ning liitus [[Belgia]] tippklubiga Knack Volley Roeselare.<ref> [https://sport.err.ee/1608195154/belgia-meistriga-liitunud-tammearu-ehk-nad-naevad-minus-pikemat-perspektiivi Belgia meistriga liitunud Tammearu: ehk nad näevad minus pikemat perspektiivi] err.ee</ref> Klubi osales ka Euroopa kõige tugevamas Eurosarjas, [[Euroopa Meistrite Liiga võrkpallis|Euroopa Meistrite Liigas]]. *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Belgia meistrivõistlused<ref> [https://volleybox.net/knack-roeselare-t1579 Knack Roeselare] volleybox.net</ref> ===Rannavõrkpall=== 2016. aastal osales Märt vennast paarilise [[Siim Tammearu]]ga [[Tšehhi]]s U-18 rannavolle EM-l, kus pääseti alagrupist ''play-off'' ringi.<ref> [https://sport.err.ee/90203/vennad-tammearud-joudsid-u-18-rannavolle-em-il-alagrupist-edasi Vennad Tammearud jõudsid U-18 rannavolle EM-il alagrupist edasi] err.ee</ref> Samal suvel osaleti ka [[Leedu]]s U-18 EEVZA (Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsioon) rannavõrkpalli meistrivõistlustel, kus samuti jõuti ''play-off'' ringi.<ref> [https://sport.err.ee/89325/eesti-rannavorkpallurid-saavutasid-eevza-meistrivoistlustel-seitsmenda-koha Eesti rannavõrkpallurid saavutasid EEVZA meistrivõistlustel seitsmenda koha] err.ee</ref> 2017. aastal mängis ta koos [[Rasmus Meius]]ega rannavolle etappe, püüdes pääset 2018. aasta noorte olümpiamängudele.<ref> [https://sport.err.ee/612911/noored-rannavorkpallurid-asuvad-parnus-jahtima-olumpiapaasmeid Noored rannavõrkpallurid asuvad Pärnus jahtima olümpiapääsmeid] err.ee</ref> Meiusega osaleti ka U-18 EM-il, kus saavutati viies koht. <ref> [https://sport.err.ee/615060/meius-ja-tammearu-jatkavad-u-18-em-il-voitlust-viienda-koha-nimel Meius ja Tammearu jätkavad U-18 EM-il võitlust viienda koha nimel] err.ee</ref> 2018. aasta suvel osaleti koos Kontinentide karikaturniiril, kus alagrupist edasi ei pääsetud ning ei saadud ka pääset 2018. aasta noorte olümpiamängudele.<ref> [https://sport.err.ee/838642/meius-ja-tammearu-piirdusid-kontinentide-karikaturniiril-alagrupimangudega Meius ja Tammearu piirdusid Kontinentide karikaturniiril alagrupimängudega] err.ee</ref> 2018. aastal osales Tammearu koos [[Timo Lõhmus]]ega U-18 rannavõrkpalli EM-il [[Venemaa]]l, kus saadi alagrupist edasi kuid peatuti ''play-off'' ringis ning jäädi jagama 17.-24. kohta.<ref> [https://sport.err.ee/843501/eesti-noormehed-saavutasid-em-il-17-ja-neiud-25-koha Eesti noormehed saavutasid EM-il 17. ja neiud 25. koha] err.ee</ref> Samal aastal toimunud U-18 EM-il [[Tšehhi]]s jõuti Lõhmusega veerandfinaali.<ref> [https://sport.err.ee/854902/lohmuse-tammearu-ilus-teekond-em-il-loppes-veerandfinaalis Lõhmuse – Tammearu ilus teekond EM-il lõppes veerandfinaalis] err.ee</ref> Järgmisel aastal osaleti koos rannavõrkpalli U-20 EM-il [[Rootsi]]s, kus jõuti 16 parema sekka.<ref> [https://sport.err.ee/957242/eesti-rannavorkpallipaar-kaotas-u-20-em-il-valitsevatele-maailmameistritele Eesti rannavõrkpallipaar kaotas U-20 EM-il valitsevatele maailmameistritele] err.ee</ref> *2017 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Noorte rannavõrkpalli kontinentaalkarikasarja etapp [[Pärnu]]s, paariline [[Rasmus Meius]]<ref> [https://sport.err.ee/613921/eesti-rannavorkpallurid-paasesid-noorte-om-kvalifikatsiooni-teise-ringi Eesti rannavõrkpallurid pääsesid noorte OM-kvalifikatsiooni teise ringi] err.ee</ref> *2018 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) U-18 rannavõrkpalli meistrivõistlused [[Ukraina]]s, paariline [[Timo Lõhmus]]<ref> [https://sport.err.ee/848491/tammearu-ja-lohmus-said-eevza-meistrivoistlustel-2-koha Tammearu ja Lõhmus said EEVZA meistrivõistlustel 2. koha] err.ee</ref> *2020 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlused [[Haven Kakumäe]]l, [[Bigbank Tartu]] võistkonnaga<ref> [https://sport.err.ee/1104648/4-vs-4-rannavorkpalli-eesti-meistriks-tuli-tartu-bigbank 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistriks tuli Tartu Bigbank] err.ee</ref> *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Eesti rannavolle karikasarja III etapp [[Pärnu]]s, paariline [[Karl Jaani]]<ref> [https://sport.err.ee/1608268257/rannavorkpalli-eesti-karikavoistluste-kolmandal-etapil-sarasid-noored Rannavõrkpalli Eesti karikavõistluste kolmandal etapil särasid noored] err.ee</ref> *2021 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti rannavolle Grand Prix sarja IV etapp (Nokia Cup) [[Viljandi]]s, paariline [[Karl Jaani]]<ref> [https://sport.err.ee/1608283149/nokia-cupil-voidutsesid-pikk-ja-kure-pohhomov-ning-jaani-ja-tammearu Nokia Cupil võidutsesid Pikk ja Kure-Pohhomov ning Jaani ja Tammearu] err.ee</ref> ==Tunnustus== *'''Hooaeg 2015/16''' Eesti parim rannavõrkpalli noortepaar noormeestest, koos [[Siim Tammearu]]ga<ref> [https://sport.err.ee/96287/aasta-parimad-vorkpallurid-on-anu-ennok-ja-robert-taht Aasta parimad võrkpallurid on Anu Ennok ja Robert Täht] err.ee</ref> *'''Hooaeg 2016/17''' Eesti parim rannavõrkpalli noortepaar noormeestest, koos [[Rasmus Meius]]ega<ref> [https://sport.err.ee/650941/aasta-parimad-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-robert-taht Aasta parimad võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht] err.ee</ref> *'''Hooaeg 2017/18''' Eesti parim rannavõrkpalli noortepaar noormeestest, koos [[Timo Lõhmus]]ega<ref> [https://sport.err.ee/892741/aasta-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-robert-taht Aasta võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht] err.ee</ref> *'''Hooaeg 2018/19''' Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest<ref> [https://sport.err.ee/1018679/aasta-parimad-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-robert-taht Aasta parimad võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/mart-tammearu-p24476 Märt Tammearu volleybox.net] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/mart-tammearu/ Märt Tammearu volley.ee] ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Tammearu, Märt}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] izsszs31f8n4g36j66zmnmtuh7titbk Stefan Kaibald 0 629043 6164233 6163438 2022-07-20T15:55:39Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Stefan Kaibald | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|5|19}} | sünnikoht = [[Hiiumaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 193 cm | kaal = 88 kg | hüpe = 340 cm | blokk = 330 cm | positsioon = Nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers KW-Bestensee | särginumber = 11 | aastad1 = 2015–2021 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad2 = 2021– | klubi2 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers KW-Bestensee | aastad3 = | klubi3 = | aastad4 = | klubi4 = | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2012–2017 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 30.04.2022 }} '''Stefan Kaibald''' (sündinud [[19. mai]]l [[1997]]) on Eesti võrkpallur. Alates 2018. aastast on ta olnud [[Eesti võrkpallikoondis]]es. Hooajast 2021/22 mängib Stefan [[Saksamaa]] kõrgliigaklubis Netzhoppers KW-Bestensee.<ref> [https://vorkpall24.ee/saksamaa-korgliigaklubi-palkas-alliku-asemele-teise-eestlase/ Saksamaa kõrgliigaklubi palkas Alliku asemele teise eestlase] vorkpall24.ee</ref> ==Isiklikku== Ta isa on Eesti võrkpallitreener [[Ülari Kaibald]]. ==Karjäär== ===Koondised=== ====Noortekoondised==== Aastatel 2012–2017 kuulus Stefan Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1997. aastal ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Ülari Kaibald]]. Ta esindas koondist EEVZA meistrivõistlustel ning vanuseklassi EM- ja MM-valikturiiridel, kuid finaalturniiridele pääseda ei suudetud.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=cdf1035c34ec380218a8cc9a43d438f9&l=est Poisid 97] volley.ee arhiiv</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== Alates 2018. aastast on Stefan olnud seotud [[Eesti võrkpallikoondis]]ega, kui kutsuti koondise juurde ka B-koondis.<ref> [https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeksa] err.ee</ref> Ta debüteeris koondise eest samal aastal [[Rakvere]]s toimunud sõprusmängus [[Slovakkia]] vastu.<ref> [https://sport.err.ee/851060/puusavigastuse-tottu-mangust-eemale-jaanud-kreek-umbes-kuu-laheb-ravile Puusavigastuse tõttu mängust eemale jäänud Kreek: umbes kuu läheb ravile] err.ee</ref> Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril aastal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] (meditsiinilise jokkerina [[Karli Allik]]u asemel)<ref> [https://sport.err.ee/1608328043/karli-alliku-asemel-liitub-vorkpallikoondisega-stefan-kaibald Karli Alliku asemel liitub võrkpallikoondisega Stefan Kaibald] err.ee</ref> ning [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] aastatel [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] (liberona alagrupimängudel)<ref> [https://sport.err.ee/949274/vorkpallikoondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule Võrkpallikoondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] err.ee</ref>, [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]]<ref> [https://sport.err.ee/1608248088/vorkpallikoondis-alustab-laupaeval-kuldliiga-finaalturniiri-turgi-vastu Võrkpallikoondis alustab laupäeval Kuldliiga finaalturniiri Türgi vastu] err.ee</ref> ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]]<ref> [https://sport.err.ee/1608608002/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-manguks-tsehhiga Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis mänguks Tšehhiga] err.ee, ''25.05.2022''</ref>. *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga ===Klubivõrkpall=== ====2015–2021 Bigbank Tartu==== *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2017/18 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Credit24 Meistriliiga *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2019/20 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]] *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Aadu Luukase karikavõistlused *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused<ref> [https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875/players Bigbank Tartu] volleybox.net</ref> ====2021–... Netzhoppers KW-Bestensee==== Hooajaks 2021/22 sõlmis Kaibald esmakordselt lepingu välisklubiga ning liitus [[Saksamaa]] kõrgliigaklubiga Netzhoppers KW-Bestensee.<ref> [https://sport.err.ee/1608237051/eesti-vorkpallikoondislane-siirdub-esmakordselt-valismaale Eesti võrkpallikoondislane siirdub esmakordselt välismaale] err.ee</ref> ===Rannavõrkpall=== 2013. aastal osales Stefan Kaibald [[Markus Uuskari]]ga U-18 EEVZA meistrivõistlustel [[Valgevene]]s<ref> [https://sport.err.ee/39584/rannavorkpalli-noored-tulid-eevza-turniiril-viiendaks Rannavõrkpalli noored tulid EEVZA turniiril viiendaks] err.ee</ref> ja U-18 EM-il [[Valgevene]]s<ref> [https://sport.err.ee/40283/eesti-noored-rannavorkpallurid-langesid-em-il-konkurentsist-valja Eesti noored rannavõrkpallurid langesid EM-il konkurentsist välja] err.ee</ref> 2016. aastal osales Kaibald koos [[Markus Uuskari]]ga [[Türgi]]s U-20 rannavõrkpalli EM-il<ref> [https://sport.err.ee/87584/hollas-ja-soomets-kaotasid-u-20-em-i-kohamangude-avaringis Hollas ja Soomets kaotasid U-20 EM-i kohamängude avaringis] err.ee</ref> ning [[Pärnu]]s tudengite MM-il<ref> [https://sport.err.ee/88908/nolvak-tiisaar-palvisid-tudengite-mm-il-uheksanda-koha Nõlvak/Tiisaar pälvisid tudengite MM-il üheksanda koha] err.ee</ref>. *2013 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] U-18 Eesti meistrivõistlused [[Pärnu]]s, paariline [[Markus Uuskari]]<ref> [http://www.hiiuleht.ee/2013/08/markus-uuskari-ja-stefan-kaibald-tulid-eesti-meistriks/ Markus Uuskari ja Stefan Kaibald tulid Eesti meistriks] hiiuleht.ee</ref> *2020 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlused [[Haven Kakumäe]]l, [[Bigbank Tartu]] võistkonnaga<ref> [https://sport.err.ee/1104648/4-vs-4-rannavorkpalli-eesti-meistriks-tuli-tartu-bigbank 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistriks tuli Tartu Bigbank] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/stefan-kaibald-p24478 Stefan Kaibald] volleybox.net *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/stefan-kaibald/ Stefan Kaibald] volley.ee ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Kaibald, Stefan}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 0te2nzgajh10dai6bg8mcrhyl6o4wpc 6164770 6164233 2022-07-21T06:55:38Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Stefan Kaibald | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|5|19}} | sünnikoht = [[Hiiumaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 193 cm | kaal = 88 kg | hüpe = 340 cm | blokk = 330 cm | positsioon = Nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers KW-Bestensee | särginumber = 11 | aastad1 = 2015–2021 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad2 = 2021– | klubi2 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers KW-Bestensee | aastad3 = | klubi3 = | aastad4 = | klubi4 = | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2012–2017 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 30.04.2022 }} '''Stefan Kaibald''' (sündinud [[19. mai]]l [[1997]]) on Eesti võrkpallur. Alates 2018. aastast on ta olnud [[Eesti võrkpallikoondis]]es. Hooajast 2021/22 mängib Stefan [[Saksamaa]] kõrgliigaklubis Netzhoppers KW-Bestensee.<ref> [https://vorkpall24.ee/saksamaa-korgliigaklubi-palkas-alliku-asemele-teise-eestlase/ Saksamaa kõrgliigaklubi palkas Alliku asemele teise eestlase] vorkpall24.ee</ref> ==Isiklikku== Ta isa on Eesti võrkpallitreener [[Ülari Kaibald]]. ==Sportlaskarjäär== ===Koondised=== ====Noortekoondis==== Aastatel 2012–2017 kuulus Stefan Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1997. aastal ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Ülari Kaibald]]. Ta esindas koondist EEVZA meistrivõistlustel ning vanuseklassi EM- ja MM-valikturiiridel, kuid finaalturniiridele pääseda ei suudetud.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=cdf1035c34ec380218a8cc9a43d438f9&l=est Poisid 97] volley.ee arhiiv</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== Alates 2018. aastast on Stefan olnud seotud [[Eesti võrkpallikoondis]]ega, kui kutsuti koondise juurde ka B-koondis.<ref> [https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeksa] err.ee</ref> Ta debüteeris koondise eest samal aastal [[Rakvere]]s toimunud sõprusmängus [[Slovakkia]] vastu.<ref> [https://sport.err.ee/851060/puusavigastuse-tottu-mangust-eemale-jaanud-kreek-umbes-kuu-laheb-ravile Puusavigastuse tõttu mängust eemale jäänud Kreek: umbes kuu läheb ravile] err.ee</ref> Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril aastal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] (meditsiinilise jokkerina [[Karli Allik]]u asemel)<ref> [https://sport.err.ee/1608328043/karli-alliku-asemel-liitub-vorkpallikoondisega-stefan-kaibald Karli Alliku asemel liitub võrkpallikoondisega Stefan Kaibald] err.ee</ref> ning [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] aastatel [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] (liberona alagrupimängudel), [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]].<ref> [https://sport.err.ee/949274/vorkpallikoondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule Võrkpallikoondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/1608248088/vorkpallikoondis-alustab-laupaeval-kuldliiga-finaalturniiri-turgi-vastu Võrkpallikoondis alustab laupäeval Kuldliiga finaalturniiri Türgi vastu] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/1608608002/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-manguks-tsehhiga Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis mänguks Tšehhiga] err.ee, ''25.05.2022''</ref> *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga ===Klubivõrkpall=== ====2015–2021 Bigbank Tartu==== *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2017/18 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Credit24 Meistriliiga *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2019/20 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Aadu Luukase karikavõistlused]] *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Aadu Luukase karikavõistlused *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused<ref> [https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875/players Bigbank Tartu] volleybox.net</ref> ====2021–... Netzhoppers KW-Bestensee==== Hooajaks 2021/22 sõlmis Kaibald esmakordselt lepingu välisklubiga ning liitus [[Saksamaa]] kõrgliigaklubiga Netzhoppers KW-Bestensee.<ref> [https://sport.err.ee/1608237051/eesti-vorkpallikoondislane-siirdub-esmakordselt-valismaale Eesti võrkpallikoondislane siirdub esmakordselt välismaale] err.ee</ref> ===Rannavõrkpall=== 2013. aastal osales Stefan koos [[Markus Uuskari]]ga U-18 EEVZA meistrivõistlustel [[Valgevene]]s<ref> [https://sport.err.ee/39584/rannavorkpalli-noored-tulid-eevza-turniiril-viiendaks Rannavõrkpalli noored tulid EEVZA turniiril viiendaks] err.ee</ref> ja U-18 EM-il [[Valgevene]]s<ref> [https://sport.err.ee/40283/eesti-noored-rannavorkpallurid-langesid-em-il-konkurentsist-valja Eesti noored rannavõrkpallurid langesid EM-il konkurentsist välja] err.ee</ref> 2016. aastal osaletio koos [[Türgi]]s U-20 rannavõrkpalli EM-il<ref> [https://sport.err.ee/87584/hollas-ja-soomets-kaotasid-u-20-em-i-kohamangude-avaringis Hollas ja Soomets kaotasid U-20 EM-i kohamängude avaringis] err.ee</ref> ning [[Pärnu]]s tudengite MM-il<ref> [https://sport.err.ee/88908/nolvak-tiisaar-palvisid-tudengite-mm-il-uheksanda-koha Nõlvak/Tiisaar pälvisid tudengite MM-il üheksanda koha] err.ee</ref>. *2013 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] U-18 Eesti meistrivõistlused [[Pärnu]]s, paariline [[Markus Uuskari]]<ref> [http://www.hiiuleht.ee/2013/08/markus-uuskari-ja-stefan-kaibald-tulid-eesti-meistriks/ Markus Uuskari ja Stefan Kaibald tulid Eesti meistriks] hiiuleht.ee</ref> *2020 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlused [[Haven Kakumäe]]l, [[Bigbank Tartu]] võistkonnaga<ref> [https://sport.err.ee/1104648/4-vs-4-rannavorkpalli-eesti-meistriks-tuli-tartu-bigbank 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistriks tuli Tartu Bigbank] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/stefan-kaibald-p24478 Stefan Kaibald] volleybox.net *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/stefan-kaibald/ Stefan Kaibald] volley.ee ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Kaibald, Stefan}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] a74emjujyy4eo6vb4ybpcqp8x3n01wv Markkus Keel 0 629066 6164771 6097188 2022-07-21T07:11:06Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Markkus Keel | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|8|18}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 193 cm | kaal = 95 kg | hüpe = 340 cm | blokk = 325 cm | positsioon = Sidemängija | koduklubi = {{riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad | särginumber = 17 | aastad1 = 2014–2018 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | aastad2 = 2018–2019 | klubi2 = {{riigi ikoon|Austria}} SK Posojilnica Aich | aastad3 = 2019–2020 | klubi3 = {{riigi ikoon|Belgia}} Lindemans Aalst | aastad4 = 2020–2021 | klubi4 = {{riigi ikoon|Soome}} Akaa-Volley | aastad5 = 2021 | klubi5 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Nice Volley-Ball | aastad6 = 2021–2022 | klubi6 = {{riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2010–2013 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2017– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 30.04.2022 }} '''Markkus Keel''' (sündinud [[18. august]]il [[1995]]) on Eesti võrkpallur. Aastal 2017 kutsuti ta esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis]]esse.<ref> [https://sport.err.ee/592220/vorkpalli-rahvusmeeskonna-peatreener-teatas-laagrisse-tuleva-koosseisu Võrkpalli rahvusmeeskonna peatreener teatas laagrisse tuleva koosseisu] err.ee</ref> Hooajal 2021/22 liitus Keel [[Iraan]]i võrkpalliklubiga Sirjan Foolad.<ref> [https://vorkpall24.ee/markkus-keel-solmis-lepingu-iraani-meisterklubiga/ Markkus Keel sõlmis lepingu Iraani meisterklubiga] vorkpall24.ee</ref> ==Isiklikku== Markkus Keele isa on endine Eesti sidemängija ja praegune võrkpallitreener [[Avo Keel]]. Ta vanem vend on Eesti võrkpallur [[Martti Keel]]. ==Karjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondised==== Aastatel 2010–2013 kuulus Markkus Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1995 ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Marko Mett]]. Koondisega osaleti omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile pääsu ei tagatud.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=158fc2ddd52ec2cf54d3c161f2dd6517&l=est Poisid 95] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> Koondisega võideti 2013. aastal rahvusvaheline turniir [[Soome]]s.<ref> [https://sport.err.ee/40456/eesti-u-18-noormehed-voitsid-turniiri-soomes Eesti U-18 noormehed võitsid turniiri Soomes] err.ee</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== Markkus liitus [[Eesti võrkpallikoondis]]ega 2017. aastal ning sai esimesed mängud kirja kontrollkohtumistel.<ref> [https://sport.err.ee/597204/eesti-vorkpallikoondise-teine-koosseis-andis-hispaaniale-vageva-lahingu Eesti võrkpallikoondise teine koosseis andis Hispaaniale vägeva lahingu] err.ee</ref> [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta esindanud [[Eesti]]t aastal [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]].<ref> [https://sport.err.ee/978806/selgus-em-finaalturniirile-soitva-meeste-vorkpallikoondise-koosseis Selgus EM-finaalturniirile sõitva meeste võrkpallikoondise koosseis] err.ee</ref> [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] on ta kuulunud koondisesse aastatel [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]], [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]]. Samuti on ta esindanud koondist 2018. aastal Challenger Cupil.<ref> [https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] err.ee</ref> *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Challenger Cup ===Klubivõrkpall=== ====2014–2018 Pärnu Võrkpalliklubi==== *2014/15 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2014/15 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2015/16 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2015/16 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Saja Liiga]] *2016/17 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2017/18 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref> [https://volleybox.net/parnu-vorkpalliklubi-t1750/players Pärnu Võrkpalliklubi] volleybox.net</ref> ====2018–2019 SK Posojilnica Aich==== Hooajaks 2018/19 sõlmis Keel oma esimese välislepingu [[Austria]] meistriklubi SK Posojilnica Aich/Dobiga.<ref> [https://sport.err.ee/834434/veel-uks-eestlane-hakkab-mangima-euroopa-meistrite-liigas Veel üks eestlane hakkab mängima Euroopa meistrite liigas] err.ee</ref> Klubi osales Euroopa kõige tugevamas sarjas [[Euroopa Meistrite Liiga võrkpallis|Meistrite liigas]] ning sealt välja langedes mängiti tugevuselt teises sarjas [[CEV Cup]]il.<ref> [https://sport.err.ee/1035417/keel-joudis-cev-cupil-veerandfinaali-meistrite-liigas-olid-voidukad-taht-aganits-ja-tammemaa Keel jõudis CEV Cupil veerandfinaali, Meistrite liigas olid võidukad Täht, Aganits ja Tammemaa] err.ee</ref> *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Austria Meistriliiga *2018/19 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Kesk-Euroopa (MEVZA) karikasari<ref> [https://volleybox.net/sk-aichdob-t1836/players SK Posojilnica Aich] volleybox.net</ref> ====2019–2020 Lindemans Aalst==== Hooajal 2019/20 mängis Markkus Keel [[Belgia]] klubis Lindemans Aalst.<ref> [https://sport.err.ee/953863/markkus-keel-siirdub-belgiasse Markkus Keel siirdub Belgiasse] err.ee</ref> Lindemans Aalst oli heas seisus Belgia kõrgliigas<ref> [https://sport.err.ee/1033845/nadal-piiri-taga-keel-ja-aalst-voitsid-belgias-pohiturniiri Nädal piiri taga: Keel ja Aalst võitsid Belgias põhiturniiri] err.ee</ref>, kuid liiga finaalturniir jäi välja mängimata [[koroonapandeemia]] tõttu. Osaleti ka Euroopa [[CEV Cup]]il, kus jõuti veerandfinaali.<ref> [https://sport.err.ee/1057101/venno-klubi-oli-eurosarja-veerandfinaalis-voidukas Venno klubi oli eurosarja veerandfinaalis võidukas] err.ee</ref> *2019/20 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Belgia karikasari<ref> [https://volleybox.net/lindemans-aalst-t1484/players Lindemans Aalst] volleybox.net</ref> ====2020–2021 Akaa-Volley, Nice==== Hooajaks 2020/21 siirdus Markkus Keel [[Soome]] klubisse Akaa-Volley, mida juhendas [[Eesti]] treener [[Oliver Lüütsepp]].<ref> [https://sport.err.ee/1093605/markkus-keel-solmis-lepingu-eestlase-juhendatava-soome-klubiga Markkus Keel sõlmis lepingu eestlase juhendatava Soome klubiga] err.ee</ref> Ta lahkus Akaa-Volleyst hooaja keskel ning liitus [[Prantsusmaa]] kõrgliigaklubiga Nice Volley-Ball, kus ta mängis hooaja lõpuni.<ref> [https://sport.err.ee/1608078229/vorkpallikoondislane-markkus-keel-siirdub-euroopa-tippliigasse Võrkpallikoondislane Markkus Keel siirdub Euroopa tippliigasse] err.ee</ref> ====2021–2022 Sirjan Foolad==== Hooajaks 2021/22 liitus Markkus [[Iraan]]i meisterklubiga Sirjan Foolad.<ref> [https://sport.err.ee/1608334958/eesti-koondislane-liitub-iraani-meistermeeskonnaga Võrkpallikoondislane Markkus Keel siirdub Euroopa tippliigasse] err.ee</ref> Osaleti klubide maailmameistrivõistlustel ning Iraani superliigas.<ref> [https://volleybox.net/foolad-sirjan-iranian-t6764/players Sirjan Foolad Iraan] volleybox.net</ref> ===Rannavõrkpall=== 2014. aastal osales Markkus Keel koos paarilise [[Taavi Arula]]ga U-20 rannavõrkpalli EM-il [[Itaalia]]s, kus jõuti ''play-off'' ringi.<ref> [https://sport.err.ee/59607/noored-rannavorkpallurid-said-em-il-17-koha Noored rannavõrkpallurid said EM-il 17. koha] err.ee</ref> *2020 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlused [[Haven Kakumäe]]l, saalikoondise võistkonnaga<ref> [https://sport.err.ee/1104648/4-vs-4-rannavorkpalli-eesti-meistriks-tuli-tartu-bigbank 4 vs 4 rannavõrkpalli Eesti meistriks tuli Tartu Bigbank] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/markkus-keel-p14798/clubs Markkus Keel volleybox] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/markkus-keel/ Markkus Keel volley.ee] ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Keel, Markkus}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 3vfbxatfic250zs235r29buqa54fjfh Mykolas Alekna 0 629118 6164660 6123735 2022-07-20T22:13:52Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Mykolas Alekna | Pilt = Mykolas Alekna.jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = | Riik = Leedu | Sünniaeg = {{süv|2002|9|28}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi= | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021 Nairobi]]|Kettaheide}} }} '''Mykolas Alekna''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[2002]]) on [[Leedu]] [[kettaheitja]]. Ta tuli [[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Nairobi]]s kettaheites juunioride maailmameistriks. Ta heitis [[30. aprill]]il [[2022]] [[Stanford]]is ketast 67.68, millega parandas 2011. aastast briti [[Lawrence Okoye]] nimel olnud U-19 vanuseklassi maailmarekordit viie sentimeetriga. Sama aasta 30. juunil heitis ta rekordiks 69.81. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis ta tulemusega 69.27 hõbemedali. == Isiklikku == Tema isa [[Virgilijus Alekna]] on endine kettaheitja, maailmameister ja olümpiavõitja. Kettaheitja on ka ta vend [[Martynas Alekna]]. == Välislingid == * {{IAAF}} *[https://sport.err.ee/1608583054/leedu-kergejoustik-on-heades-kates-alekna-poeg-pustitas-maailmarekordi Leedu kergejõustik on heades kätes: Alekna poeg püstitas maailmarekordi]. sport.err.ee. 1.5.2022 {{JÄRJESTA:Alekna, Mykolas}} [[Kategooria:Leedu kettaheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 77qijqs4ak97qid2fslfe55bzmw6yr2 Silver Maar 0 629147 6164764 6157716 2022-07-21T06:06:49Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Silver Maar | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|2|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 183 cm | kaal = 80 kg | hüpe = 315 cm | blokk = 305 cm | positsioon = Libero | koduklubi = {{riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla | särginumber = | aastad1 = 2016–2022 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Pärnu|Pärnu]] | aastad2 = 2022– | klubi2 = {{riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla | aastad3 = | klubi3 = | aastad4 = | klubi4 = | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2015–2018 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 17.05.2022 }} '''Silver Maar''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1999]]) on Eesti võrkpallur. Alates 2018. aastast on ta kuulunud [[Eesti võrkpallikoondis]]esse.<ref> [https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeks] err.ee</ref> Hooajast 2022/23 mängib Silver [[Tšehhi]] klubis Libereci Dukla.<ref> [https://sport.err.ee/1608599089/silver-maar-jatkab-karjaari-tsehhis Silver Maar jätkab karjääri Tšehhis] err.ee, ''16.05.2022''</ref> ==Karjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondised==== Silver kuulus aastatel 2015–2018 Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1999 ja varem), kelle vanemtreeneriks oli [[Urmas Tali]]. Koondisega osaleti 2017. aastal U-18 EM-valikturniiril<ref> [https://sport.err.ee/97154/noormeeste-vorkpallikoondis-lopetas-em-valikturniiri-voiduga-sveitsi-ule Noormeeste võrkpallikoondis lõpetas EM-valikturniiri võiduga Šveitsi üle] err.ee</ref> ning 2018. aastal U-20 EM-valikturniiril.<ref> [https://sport.err.ee/825629/u-20-vorkpallikoondis-alustab-em-finaalturniiri-pileti-puudmist-anapas U-20 võrkpallikoondis alustab EM-finaalturniiri pileti püüdmist Anapas] err.ee</ref> Samuti osaleti erinevate vanuseklassidega väiksematel rahvusvahelistel turniiridel, millest nimekaim oli Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) turniir. Noortekoondises mängis ta sidemängija positsioonil.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/poisid-99?l=est Poisid 99] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *2015 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] EEVZA U-17 meistrivõistlused [[Poola]]s<ref> [https://sport.err.ee/79817/eesti-poeglapsed-saavutasid-eevza-meistrivoistlustel-pronksmedali Eesti poeglapsed saavutasid EEVZA meistrivõistlustel pronksmedali] err.ee</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== 2018. aastal liitus Silver Maar esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis]]ega ning nimetati samal aastal koosseisu suurematel toimunud võistlustel ja turniiridel.<ref> [https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] err.ee</ref> Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril aastatel [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] ning [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liigas]] aastatel [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]], [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]], [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]]. *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Challenger Cup *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga ===Klubivõrkpall=== ====2016–2022 Pärnu Võrkpalliklubi==== *2016/17 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Credit24 Meistriliiga *2017/18 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2018/19 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Eesti karikavõistlused *2018/19 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Credit24 Meistriliiga *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2021/22 [[File:Simple bronze cup.svg|16px]] Eesti karikavõistlused *2021/22 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Credit24 Meistriliiga *2021/22 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused<ref> [https://volleybox.net/parnu-vorkpalliklubi-t1750/players Pärnu Võrkpalliklubi] volleybox.net</ref> ====2022–... Libereci Dukla==== Hooajaks 2022/23 sõlmis Silver esimese välislepingu ning siirdus mängima [[Tšehhi]] klubisse Libereci Dukla.<ref> [https://sport.err.ee/1608599089/silver-maar-jatkab-karjaari-tsehhis Silver Maar jätkab karjääri Tšehhis] err.ee, ''16.05.2022''</ref> ===Rannavõrkpall=== 2015. aastal osales Silver Maar koos paarilise [[Mart Toom]]iga [[Armeenia]]s EEVZA U-18 rannavõrkpalli meistrivõistlustel.<ref> [https://sport.err.ee/73342/eesti-noored-rannavorkpallurid-olid-armeenias-viiendad Eesti noored rannavõrkpallurid olid Armeenias viiendad] err.ee</ref> 2016. aastal osales Maar koos paarilise Mattias Metsnaga [[Leedu]]s EEVZA U-18 rannavõrkpalli meistrivõistlustel, kus saavutati seitsmes koht.<ref> [https://sport.err.ee/89325/eesti-rannavorkpallurid-saavutasid-eevza-meistrivoistlustel-seitsmenda-koha Eesti rannavõrkpallurid saavutasid EEVZA meistrivõistlustel seitsmenda koha] err.ee</ref> 2017. aastal osales Maar koos paarilise [[Siim Tammearu]]ga [[Itaalia]]s rannavolle U-20 EM-il.<ref> [https://sport.err.ee/617536/eesti-paar-joudis-rannavolle-u-20-em-il-24-parema-hulka Eesti paar jõudis rannavolle U-20 EM-il 24 parema hulka] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/silver-maar-p24477/clubs Volleybox] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/silver-maar/ Volley.ee] ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Maar, Silver}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] lwkrn6e2ww5sduj2ziuoc5d0smo4fnn Albert Hurt 0 629201 6164777 6154281 2022-07-21T07:48:32Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Albert Hurt | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|4|22}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 190 cm | kaal = 82 kg | hüpe = 347 cm | blokk = 330 cm | positsioon = nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching | särginumber = | aastad1 = 2016–2019 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]] | aastad2 = 2019–2022 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad3 = 2022– | klubi3 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching | aastad4 = | klubi4 = | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2014–2018 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 08.07.2022 }} '''Albert Hurt''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1999]]) on Eesti võrkpallur. Albert Hurt kuulub [[Eesti võrkpallikoondis]]se alates 2018. aastast.<ref>[https://sport.err.ee/835423/rahvuskoondised-kohtuvad-rootsiga-cre-ul-taitub-100-koondisemang Rahvuskoondised kohtuvad Rootsiga, Crețul täitub 100. koondisemäng] err.ee.</ref> Hooajaks 2022/23 sõlmis Hurt esimese välislepingu ning asus pallima [[Saksamaa]] kõrgliigaklubis Herrsching WWK Volleys.<ref>[https://vorkpall24.ee/lopuks-ometi-albert-hurdast-saab-jarjekordne-valismaal-mangiv-eestlane/?fbclid=IwAR3H6ZJQTgvtCAXoHqHIEqQfJ67O3y-5h7xULPIsgHMaKTsAZM6Yose4Vig Lõpuks ometi! Albert Hurdast saab järjekordne välismaal mängiv eestlane] võrkpall24, ''08.07.2022''</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondis==== Aastatel 2014–2018 kuulus Albert Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1999. aastal ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Urmas Tali]] ja [[Toomas Jasmin]]. Koondisega osaleti omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile ei jõutud.<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/poisid-99?l=est Poisid 99] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *2015 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] U17 Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlused<ref> [https://sport.err.ee/79817/eesti-poeglapsed-saavutasid-eevza-meistrivoistlustel-pronksmedali Eesti poeglapsed saavutasid EEVZA meistrivõistlustel pronksmedali] err.ee.</ref> *2016 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Balti matš. Eesti U18 noortekoondis<ref> [https://sport.err.ee/93536/eesti-noortekoondistele-balti-matsilt-kolm-poodiumikohta Eesti noortekoondistele Balti matšilt kolm poodiumikohta] err.ee.</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== 2018. aastal liitus Albert [[Eesti võrkpallikoondis]]e B-koondisega.<ref> [https://sport.err.ee/838297/vorkpalli-b-koondis-pidi-itaalia-jarelkasvutiimi-paremust-tunnistama Võrkpalli B-koondis pidi Itaalia järelkasvutiimi paremust tunnistama] err.ee.</ref> Ta debüteeris Eesti koondise eest samal aastal [[Rakvere]]s toimunud sõprusmängus [[Slovakkia]] vastu.<ref> [https://sport.err.ee/851060/puusavigastuse-tottu-mangust-eemale-jaanud-kreek-umbes-kuu-laheb-ravile Puusavigastuse tõttu mängust eemale jäänud Kreek: umbes kuu läheb ravile] err.ee.</ref> [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta [[Eesti]]t esindanud aastal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]].<ref> [https://sport.err.ee/1608313247/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-koduseks-em-finaalturniiriks Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis koduseks EM-finaalturniiriks] err.ee.</ref> [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liigas]] on ta kuulunud koondisesse aastatel [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]].<ref> [https://sport.err.ee/1608225001/vorkpallikoondis-alustab-reedel-kodust-euroopa-kuldliiga-turniiri Võrkpallikoondis alustab reedel kodust Euroopa Kuldliiga turniiri] err.ee.</ref> *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga ===Klubivõrkpall=== ====2016–2019 Selver Tallinn==== *2016/17 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2016/17 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref> [https://volleybox.net/selver-tallinn-t1824/players Selver Tallinn] volleybox.net.</ref> ====2019–2022 Bigbank Tartu==== Albert liitus [[Bigbank Tartu]]ga hooajal 2019/20 ning mängis seal 3 hooaega.<ref> [https://sport.err.ee/960016/tartu-vorkpallimeeskond-loi-kaed-noore-ja-andeka-vorulasega Tartu võrkpallimeeskond lõi käed noore ja andeka võrulasega] err.ee.</ref> *2019/20 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Eesti karikavõistlused *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2021/22 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] Eesti karikavõistlused *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused<ref> [https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875/players Bigbank Tartu] volleybox.net</ref> ==Tunnustus== * Hooaeg 2017/18 – Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest<ref> [https://sport.err.ee/892741/aasta-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-robert-taht Aasta võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht] err.ee.</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/albert-hurt-p31647/clubs Volleybox] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/albert-hurt/ volley.ee] ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Hurt, Albert}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 9nv90loukgzf8x3yzggucq1drx48066 Robert Viiber 0 629272 6164767 6139087 2022-07-21T06:37:42Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Robert Viiber | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = Vibu | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|1|31}} | sünnikoht = [[Rakvere]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 204 cm | kaal = 96 kg | hüpe = 340 cm | blokk = 330 cm | positsioon = Sidemängija | koduklubi = {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova | särginumber = | aastad1 = 2013–2014 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere VK|Rakvere Aeroc]] | aastad2 = 2014–2017 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad3 = 2017–2018 | klubi3 = {{riigi ikoon|Portugal}} Fonte do Bastardo | aastad4 = 2018–2020 | klubi4 = {{riigi ikoon|Tšehhi}} Odolena Voda | aastad5 = 2020 | klubi5 = {{riigi ikoon|Tšehhi}} Pribrami Kocouris | aastad6 = 2020–2021 | klubi6 = {{riigi ikoon|Itaalia}} Cantu Pool Libertas | aastad7 = 2021–2022 | klubi7 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Grand Nancy | aastad8 = 2022– | klubi8 = {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2012–2017 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2015– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | uuendatud = 30.06.2022 }} '''Robert Viiber''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1997]]) on Eesti võrkpallur. Alates 2015. aastast on Robert Viiber olnud kaasatud [[Eesti võrkpallikoondis]]esse. Hooajast 2022/23 mängib ta [[Rumeenia]] kõrgliigaklubis Craiova.<ref>[https://www.facebook.com/SCMCRAIOVA.RO/photos/a.690946477637555/5393027980762691/ 𝐁𝐮𝐧 𝐯𝐞𝐧𝐢𝐭, 𝐑𝐨𝐛𝐞𝐫𝐭 𝐕𝐢𝐢𝐛𝐞𝐫!] SCM Craiova facebook</ref> ==Karjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondised==== Robert kuulus aastatel 2012–2017 Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1997 ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Ülari Kaibald]].<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=cdf1035c34ec380218a8cc9a43d438f9&l=est Poisid 97] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> Suurematel rahvusvahelistel võistlustel valikturniiridest kaugemale ei jõutud.<ref> [https://sport.err.ee/53354/tallinnas-peetakse-vorkpallurite-u-20-vanuseklassi-em-valikturniir Tallinnas peetakse võrkpallurite U-20 vanuseklassi EM-valikturniir] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/96617/kaks-vorkpalli-noortekoondist-alustavad-mm-valiksarja Kaks võrkpalli noortekoondist alustavad MM-valiksarja] err.ee</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== Robert liitus esmakordselt [[Eesti võrkpallikoondis]]ega 2015. aastal, kui kuulus koondise nimekirja Euroopa Liiga mängudel.<ref> [https://sport.err.ee/72237/selgus-eesti-vorkpallikoondis-euroopa-liiga-mangudeks Selgus Eesti võrkpallikoondis Euroopa liiga mängudeks] err.ee</ref> Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril aastal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]].<ref> [https://sport.err.ee/1608313247/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-koduseks-em-finaalturniiriks Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis koduseks EM-finaalturniiriks] err.ee</ref> [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] on ta kuulunud koondisesse aastatel [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]], [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] (alagrupifaasis), [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]].<ref> [https://sport.err.ee/839561/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-kuldliiga Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa Kuldliiga] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/945250/rahvuskoondised-alustavad-mange-euroopa-kuld-ja-hobeliigas Rahvuskoondised alustavad mänge Euroopa Kuld- ja Hõbeliigas] err.ee</ref><ref> [https://sport.err.ee/1608225001/vorkpallikoondis-alustab-reedel-kodust-euroopa-kuldliiga-turniiri Võrkpallikoondis alustab reedel kodust Euroopa Kuldliiga turniiri] err.ee</ref> *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga ===Klubivõrkpall=== ====2013–2014 Rakvere Aeroc==== Hooajal 2013/14 alustas tegevust võrkpalliklubi [[Rakvere VK|Rakvere Aeroc]] ning Robert kuulus Rakvere spordikooli kasvandikuna kohalikku klubisse.<ref> [https://sport.err.ee/40985/uus-rakvere-klubi-on-sisuliselt-komplekteeritud Uus Rakvere klubi on sisuliselt komplekteeritud] err.ee</ref> ====2014–2017 Bigbank Tartu==== Hooaja 2014/15 eel vahetas ta Eesti siseselt klubi ning liitus [[Bigbank Tartu]]ga.<ref> [https://sport.err.ee/57035/eesti-meistermeeskond-teeb-plaane-uueks-hooajaks Eesti meistermeeskond teeb plaane uueks hooajaks] err.ee</ref> *2014/15 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Schenker Liiga]] *2014/15 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref> [https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875/players Bigbank Tartu] volleybox.net</ref> ====2017–2018 Fonte do Bastardo==== Hooajaks 2017/18 sõlmis Viiber oma esimese välislepingu ning mängis [[Portugal]]i klubis Fonte do Bastardo.<ref> [https://sport.err.ee/602752/tartu-bigbanki-sidemangija-siirdub-portugali-kolmandasse-meeskonda Tartu Bigbanki sidemängija siirdub Portugali kolmandasse meeskonda] err.ee</ref> ====2018–2020 Odolena Voda==== Hooaegadel 2018/19 ja 2019/20 mängis ta [[Tšehhi]] klubis Odolena Voda põhisidemängijana.<ref> [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20190502.2.12.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Robert Viiber sõlmis Tšehhis uue lepingu] Virumaa Teataja, nr. 84, 2 mai 2019</ref> ====2020–2021 Pribrami Kocouris, Cantu==== Hooajaks 2020/21 vahetas Robert [[Tšehhi]] siseselt klubi ning sõlmis lepingu Pribrami Kocourisega.<ref> [https://sport.err.ee/1097374/karjaaris-vaikese-sammu-edasi-astuv-viiber-ma-ei-tahtnud-tootuks-jaada Karjääris väikese sammu edasi astuv Viiber: ma ei tahtnud töötuks jääda] err.ee</ref> 2020. aasta lõpus siirdus Viiber [[Itaalia]] esiliigasse, Cantu Pool Libertase klubisse.<ref> [https://sport.err.ee/1217878/eesti-koondise-sidemangija-liigub-tsehhist-itaaliasse Eesti koondise sidemängija liigub Tšehhist Itaaliasse] err.ee</ref> ====2021–2022 Grand Nancy==== Hooajal 2021/22 mängis Viiber [[Prantsusmaa]] esiliigas, Grand Nancy klubis.<ref> [https://vorkpall24.ee/robert-viiber-jatkab-karjaari-prantsusmaal/ Robert Viiber jätkab karjääri Prantsusmaal] vorkpall24.ee</ref> *2021/22 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Prantsusmaa esiliiga<ref> [https://volleybox.net/grand-nancy-volley-ball-t1671/players Grand Nancy Volley-Ball] volleybox.net</ref> ====2022–... Craiova==== Hooajaks 2022/23 siirdus Robert [[Rumeenia]] kõrgliigaklubisse Craiova.<ref>[https://www.facebook.com/SCMCRAIOVA.RO/photos/a.690946477637555/5393027980762691/ 𝐁𝐮𝐧 𝐯𝐞𝐧𝐢𝐭, 𝐑𝐨𝐛𝐞𝐫𝐭 𝐕𝐢𝐢𝐛𝐞𝐫!] SCM Craiova facebook</ref> ==Tunnustus== *'''Hooaeg 2014/15''' Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest<ref> [https://sport.err.ee/80065/aasta-parimad-vorkpallurid-on-anu-ennok-ja-kert-toobal Aasta parimad võrkpallurid on Anu Ennok ja Kert Toobal] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/robert-viiber-p6486 Volleybox] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/robert-viiber-2/ volley.ee] ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Viiber, Robert}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 6ep1zx18d81vd482g04gx1xvvgri0mm Kristjan Čeh 0 630144 6164506 6123787 2022-07-20T18:43:59Z 85.253.162.141 Medalid wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Kristjan Čeh | Pilt = Sprejem za olimpijce 2021 (52130349977) (cropped).jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Kristjan Čeh (2021) | Riik = Sloveenia | Sünniaeg = {{süv|1999|2|17}} | Sünnikoht = [[Ptuj]] | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi = | Treener = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|Kettaheide}} }} '''Kristjan Čeh''' (sündinud [[17. veebruar]] [[1999]] [[Ptuj]]s) on [[Sloveenid|sloveeni]] [[kettaheitja]]. Aastal [[2020]] parandas ta enam kui 20 aastat vana Sloveenia rekordit kettaheites, [[7. juuni]]l [[Domžale]]s kergejõustikukohtumisel 66,29 meetrile, [[23. juuni]]l Mariboris toimunud kergejõustikukohtumisel 68,75 meetrile, mis oli hooaja kolmas tulemus (ja kuni 23-aastaste kategooria maailmarekord), [[27. mai]]l 2021 ületas ta Telekom Slovenije rahvusvahelise kergejõustikuliiga võistlusel [[Ptuj]]s rekordi 69,52 m. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el (mis toimusid aastal 2021 [[Tōkyō]]s) tuli ta viiendale kohale tulemusega 66.62. [[21. mai]]l [[2022]] sai ta [[Teemantliiga]] etapil [[Birmingham]]is tulemuse '''71.27''', mis on uus Sloveenia rekord<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120009007/kanteri-opilane-pustitas-teemantliiga-etapil-voimsa-rahvusrekordi Kanteri õpilane püstitas Teemantliiga etapil võimsa rahvusrekordi]</ref>. Tema treener oli juunini 2021 [[Gorazd Rajher]], koostöö katkes lahkarvamuste tõttu treeningukorralduse asjus. Veebruarist 2022 on tema treener [[Gerd Kanter]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldathletics.org/athletes/slovenia/kristjan-ceh-14666860 Kristjan Čeh] [[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Ceh, Kristjan}} [[Kategooria:Sloveenia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kettaheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] dgpg6iguaumd5pcbu0d7no7jd7q0y5k 6164532 6164506 2022-07-20T19:31:21Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Kristjan Čeh | Pilt = Sprejem za olimpijce 2021 (52130349977) (cropped).jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Kristjan Čeh (2021) | Riik = Sloveenia | Sünniaeg = {{süv|1999|2|17}} | Sünnikoht = [[Ptuj]] | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi = | Treener = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|Kettaheide}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|Kettaheide}} }} '''Kristjan Čeh''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1999]] [[Ptuj]]s) on [[Sloveenid|sloveeni]] [[kettaheitja]], maailmameister ([[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]). Aastal 2020 parandas ta enam kui 20 aastat vana Sloveenia rekordit kettaheites, kui heitis [[7. juuni]]l [[Domžale]]s kergejõustikukohtumisel 66.29. Sama aasta 23. juunil [[Maribor]]is heitis ta 68.75, mis oli hooaja kolmas tulemus (ja kuni 23-aastaste kategooria maailmarekord). 27. mail 2021 heitis ta Telekom Slovenije rahvusvahelise kergejõustikuliiga võistlusel [[Ptuj]]s isiklikus rekordiks 69.52 [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el (mis toimusid aastal 2021 [[Tōkyō]]s) tuli ta viiendale kohale tulemusega 66.62. [[21. mai]]l [[2022]] sai ta [[Teemantliiga]] etapil [[Birmingham]]is tulemuse '''71.27''', mis on uus Sloveenia rekord<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120009007/kanteri-opilane-pustitas-teemantliiga-etapil-voimsa-rahvusrekordi Kanteri õpilane püstitas Teemantliiga etapil võimsa rahvusrekordi]</ref>. 2022. aastal tuli ta maailmameistriks maailmameistrivõistluste rekordit tähistava tulemusega 71.13. Tema treener oli juunini 2021 [[Gorazd Rajher]], koostöö katkes lahkarvamuste tõttu treeningukorralduse asjus. Veebruarist 2022 on tema treener [[Gerd Kanter]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldathletics.org/athletes/slovenia/kristjan-ceh-14666860 Kristjan Čeh] [[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{Maailmameistrid meeste kettaheites}} {{JÄRJESTA:Ceh, Kristjan}} [[Kategooria:Sloveenia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kettaheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] ah50wnupez5eszlhp8y63hrfk1nr457 Johan Vahter 0 630437 6164769 6109620 2022-07-21T06:50:38Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Johan Vahter | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 190 cm | kaal = 80 kg | hüpe = | blokk = | positsioon = Libero | koduklubi = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley | särginumber = 10 | aastad1 = 2013–2016 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]] | aastad2 = 2016–2017 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Järvamaa VC]] | aastad3 = 2017–2021 | klubi3 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Saaremaa VK]] | aastad4 = 2021– | klubi4 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2010–2014 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2015– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 28.05.2022 }} '''Johan Vahter''' (sündinud [[19. november|19. novembr]]il [[1995]]) on Eesti võrkpallur. Alates aastast 2015 on Vahter olnud vahedega kaasatud [[Eesti võrkpallikoondis]]e tegevusse.<ref> [https://sport.err.ee/72237/selgus-eesti-vorkpallikoondis-euroopa-liiga-mangudeks Selgus Eesti võrkpallikoondis Euroopa liiga mängudeks] err.ee, ''29.06.2015''</ref> Alates hooajast 2021/22 mängib Vahter klubivõrkpalli [[Prantsusmaa]] esiliigaklubis Fréjus Var Volley.<ref> [https://volley.ee/allik-leidis-saksamaal-uue-klubi-kullerkann-hakkab-mangima-kreekas-raadik-naasis-soome/ Allik leidis Saksamaal uue klubi, üks Kullerkann hakkab mängima Kreekas, teine Prantsusmaal, Raadik naasis Soome] volley.ee, ''13.06.2021''</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondis==== Aastatel 2010–2014 kuulus Johan Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1995 ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Marko Mett]]. Koondisega osaleti omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile pääsu ei tagatud. Johan mängis noortekoondises ka nurgaründaja positsioonil.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=158fc2ddd52ec2cf54d3c161f2dd6517&l=est Poisid 95] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== 2015. aastal kaasati Johan Vahter esmakordselt [[Eesti võrkpallikoondis]]e juurde ning kuulus koondise nimekirja samal aastal ka Euroopa Liiga mängudel.<ref> [https://sport.err.ee/71677/euroopa-liiga-mangudeks-valmistumisel-hoitakse-pidevalt-toos-14-16-vorkpallurit Euroopa liiga mängudeks valmistumisel hoitakse pidevalt töös 14-16 võrkpallurit] err.ee, ''15.06.2015''</ref> Peale seda jäi tal koondise tegevuses mõni aasta vahele ning järgmisel korral oli ta Eesti võrkpallikoondisesse kaasatud 2018. aastal, kui A-koondise juurde kutsuti ka B-koondis.<ref> [https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeks] err.ee, ''18.04.2018''</ref> [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] on ta esindanud [[Eesti]]t aastatel [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]], [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]]. [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril pole ta siiani koondisesse mahtunud. ===Klubivõrkpall=== ====2013–2016 Selver Tallinn==== Hooaegadel 2013/14 – 2015/16 mängis Vahter Eesti võrkpalliklubis [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinnas]] libero positsioonil. *2013/14 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Schenker Liiga]] *2013/14 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2014/15 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Schenker Liiga]] *2015/16 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused<ref> [https://volleybox.net/selver-tallinn-t1824/players Selver Tallinn] volleybox.net</ref> ====2016–2017 Järvamaa võrkpalliklubi==== Hooajal 2016/17 mängis Vahter Järvamaa võrkpalliklubis, kuid suuremad tiitlid jäid saavutamata.<ref> [https://sport.ohtuleht.ee/870136/kaitsevakke-minnes-motlesin-et-nuud-jaab-asi-pooleli- “Kaitseväkke minnes mõtlesin, et nüüd jääb asi pooleli,”] õhtuleht.ee, ''10.04.2018''</ref> ====2017–2021 Saaremaa võrkpalliklubi==== Hooajaks 2017/18 liitus Vahter [[Saaremaa VK|Saaremaa võrkpalliklubi]]ga, kus ta mängis kuni hooajani 2020/21.<ref> [https://sport.err.ee/603699/saaremaa-palkas-kaks-noort-vorkpallurit Saaremaa palkas kaks noort võrkpallurit] err.ee, ''22.06.2017''</ref> *2017/18 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2017/18 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2017/18 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2018/19 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] Eesti karikavõistlused *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Credit24 Meistriliiga *2018/19 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2019/20 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Eesti karikavõistlused *2020/21 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused *2020/21 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Credit24 Meistriliiga<ref> [https://volleybox.net/saaremaa-vk-t5442/players Saaremaa VK] volleybox.net</ref> ====2021–... Fréjus Var Volley==== Hooajaks 2021/22 sõlmis Vahter esimese välislepingu siirdudes [[Prantsusmaa]] esiliigaklubisse Fréjus Var Volley, kus oli peatreeneriks [[Eesti võrkpallikoondis]]e abitreener Loic Geiler.<ref> [https://volley.ee/allik-leidis-saksamaal-uue-klubi-kullerkann-hakkab-mangima-kreekas-raadik-naasis-soome/ Allik leidis Saksamaal uue klubi, üks Kullerkann hakkab mängima Kreekas, teine Prantsusmaal, Raadik naasis Soome] volley.ee, ''13.06.2021''</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/johan-vahter-p31707 Johan Vahter] volleybox.net *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/johan-vahter/ Johan Vahter] volley.ee ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Vahter, Johan}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] c7e6um6n6a8ui1fmmec6ln7y5s2k2cz Kevin Saar 0 630494 6164812 6151835 2022-07-21T09:11:45Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Kevin Saar | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|1|15}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 191 cm | kaal = | hüpe = 350 cm | blokk = 330 cm | positsioon = Nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Türgi}} Altekma SK | särginumber = | aastad1 = 2013–2014 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Danpower Võru/NK]] | aastad2 = 2014–2017 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere Võrkpalliklubi]] | aastad3 = 2017–2018 | klubi3 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | aastad4 = 2018–2019 | klubi4 = {{riigi ikoon|Šveits}} Luzerni Volley | aastad5 = 2019–2020 | klubi5 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Saint-Quentin | aastad6 = 2020–2021 | klubi6 = {{riigi ikoon|Küpros}} APOEL Nicosia | aastad7 = 2021–2022 | klubi7 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech VK]] | aastad8 = 2022– | klubi8 = {{riigi ikoon|Türgi}} Altekma SK | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2010–2014 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 20.06.2022 }} '''Kevin Saar''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1995]]) on Eesti võrkpallur. Alates 2018. aastast on Kevin olnud kaastatud vahedega [[Eesti võrkpallikoondis]]e tegevusse. Hooajast 2022/23 mängib ta [[Türgi]] kõrgliigaklubis Altekma.<ref>[https://www.instagram.com/p/CfBOouDIU8r/ Kevin Saar Altekma’da!] Altekma instagram, ''20.06.2016''</ref> ==Isiklikku== Aastal 2010–2014 õppis Kevin Saar [[Audentese Spordigümnaasium]]is.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/3687541/kevin-saar-turvalisuse-jargi-ei-saa-oma-elu-sattida Kevin Saar: Turvalisuse järgi ei saa oma elu sättida] Virumaa Teataja, ''10.05.2016''</ref> Ta noorem vend on eesti võrk- ja jalgpallur [[Alari Saar]]. ==Sportlaskarjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondis==== Kevin kuulus aastatel 2010–2014 Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1995. aastal ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Marko Mett]].<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=158fc2ddd52ec2cf54d3c161f2dd6517&l=est Poisid 95] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> Koondisega osaleti U-18 ja U-20 EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile ei jõutud.<ref>[https://sport.err.ee/27396/poisid-voitsid-em-valiksarjas-venemaa-vastu-geimi-tudrukud-lopetasid-punktita Poisid võitsid EM-valiksarjas Venemaa vastu geimi, tüdrukud lõpetasid punktita] err.ee, ''07.01.2013''</ref><ref> [https://sport.err.ee/53354/tallinnas-peetakse-vorkpallurite-u-20-vanuseklassi-em-valikturniir Tallinnas peetakse võrkpallurite U-20 vanuseklassi EM-valikturniir] err.ee, ''20.04.2014''</ref> Osaleti ka teistel rahvusvahelistel turniiridel, millest võideti 2013. aastal [[Soome]]s toimunud turniir.<ref>[https://sport.err.ee/40456/eesti-u-18-noormehed-voitsid-turniiri-soomes Eesti U-18 noormehed võitsid turniiri Soomes] err.ee, ''03.09.2013''</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== 2018. aastal kutsuti Kevin esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis]]e juurde B-koondise koosseisu<ref> [https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeks] err.ee, ''18.04.2018''</ref> ning ta sai mänguaega väiksematel turniiridel, kuid A-koondise koosseisu ei pääsenud.<ref> [https://sport.err.ee/838492/vorkpalli-b-koondis-sai-kodusel-turniiril-kolmanda-koha Võrkpalli B-koondis sai kodusel turniiril kolmanda koha] err.ee, ''11.06.2018''</ref> 2019. aasta alguses kuulus Kevin EM-valikturniiril esimest korda Eesti võrkpallikoondise A-koondise koosseisu.<ref> [https://sport.err.ee/884849/selgus-rahvusmeeskonna-koosseis-em-valikmanguks-latiga Selgus rahvusmeeskonna koosseis EM-valikmänguks Lätiga] err.ee, ''14.12.2018''</ref> [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] on ta esindanud [[Eesti]]t aastatel [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] (alagrupifaasis) ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]]. [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril pole ta siiani koondisesse mahtunud. ===Klubivõrkpall=== ====2013–2014 Danpower Võru/NK==== Hooajal 2013/14 mängis Kevin [[Võru VK|Danpower Võru/Noortekoondises]], kui võistkonnaga osaleti [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Schenker Liigas]], kuid säravamad tulemused jäid saavutamata. ====2014–2017 Rakvere Võrkpalliklubi==== *2015/16 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2015/16 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2016/17 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]]<ref> [https://volleybox.net/rakvere-vorkpalliklubi-t3737/players Rakvere Võrkpalliklubi] volleybox.net</ref> ====2017–2018 Pärnu Võrkpalliklubi==== *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2017/18 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref> [https://volleybox.net/parnu-vorkpalliklubi-t1750/players Pärnu Võrkpalliklubi] volleybox.net</ref> ====2018–2019 Luzerni Volley==== Hooajaks 2018/19 teenis Saar esimese välislepingu, siirdudes [[Šveits]]i kõrgliigaklubisse Luzerni Volley<ref> [https://sport.err.ee/845390/saar-esimesest-valislepingust-loodetavasti-on-luzern-heaks-huppelauaks Saar esimesest välislepingust: loodetavasti on Luzern heaks hüppelauaks] err.ee, ''09.07.2018''</ref>, kus ta kandis ka võistkonna kapteni rolli<ref> [https://sport.err.ee/869146/kaptenipaela-kandnud-kevin-saar-tegi-sveitsi-klubi-eest-ametliku-debuudi Kaptenipaela kandnud Kevin Saar tegi Šveitsi klubi eest ametliku debüüdi] err.ee, ''15.10.2018''</ref>. ====2019–2020 Saint-Quentin==== Hooajaks 2019/20 siirdus Saar [[Prantsusmaa]] esiliigaklubisse Saint-Quentin.<ref> [https://sport.err.ee/960244/vorkpallikoondislane-kevin-saar-liitub-prantsusmaa-klubiga Võrkpallikoondislane Kevin Saar liitub Prantsusmaa klubiga] err.ee, ''11.07.2019''</ref> Seoses [[koroonapandeemia]]ga jäid kohad liigas välja mängimata. ====2020–2021 APOEL Nicosia==== Hooajal 2020/21 mängis Kevin [[Küpros]]e kõrgliigaklubis APOEL Nicosia<ref> [https://sport.err.ee/1131350/uuel-hooajal-mangib-euroopa-liigades-25-eesti-vorkpallurit Uuel hooajal mängib Euroopa liigades 25 Eesti võrkpallurit] err.ee, ''04.09.2020''</ref>, kus ta oli võistkonna rünnakuliider<ref> [https://volley.ee/intervjuu-kevin-saar-runnakuliidri-rollist-unistuste-taitumisest-ja-suurest-elumuutusest/?fbclid=IwAR28s8Em_8jJyC_gDmiryVkskeccqP0D7XFLIyVnncWQCWARjQRMwOfA5-w Intervjuu: Kevin Saar rünnakuliidri rollist, unistuste täitumisest ja suurest elumuutusest] volley.ee, ''04.01.2021''</ref>. ====2021–2022 TalTech==== Hooajal 2021/22 naasis Saar [[Eesti]]sse ning liitus [[TalTech VK|TelTechi Võrkpalliklubi]]ga.<ref> [https://www.instagram.com/p/CUK3YzgMdOV/?utm_source=ig_web_copy_link TalTechi postitus] Instagram, ''23.09.2021''</ref> *2021/22 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2021/22 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref>[https://volleybox.net/taltech-vk-t1904/players TalTech VK] volleybox.net</ref> ==Tunnustus== *'''2017''' Pärnu linna aasta meessportlane<ref>[https://parnu.ee/linnakodanikule/kultuur-ja-sport/sport/sporditunnustused Sporditunnustused] Pärnu linna koduleht</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/kevin-saar-p8318/clubs Kevin Saar] volleybox.net ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Saar, Kevin}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 5o5a3b4xbvvfdgwgcqb985cuga3fuv4 Parima naispeaosatäitja Oscar 0 630495 6164729 6117566 2022-07-21T01:23:40Z Saksapoiss 92106 /* Võitjad */ wikitext text/x-wiki '''Parima naispeaosatäitja Oscar''' ([[inglise keel]]es ''Academy Award for Best Actress'') on [[Oscar]]i-filmiauhinna üks kategooriatest. Auhinnaga tunnustab [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]] naisnäitlejat, kes mängis peaosa filmis, mis esilinastus eelneval kalendriaastal. Auhinnatseremoonial annab auhinna võitjale üle traditsiooni kohaselt eelneva aasta [[parima meespeaosatäitja Oscar]]i võitja. Selles kategoorias auhinnatakse näitlejaid alates [[1929. aasta Oscari auhinnad|esimesest Oscari-tseremooniast]] [[1929]]. aastal. Esimesena võitis auhinna [[Janet Gaynor]] rollide eest filmides "7th Heaven", "Street Angel" ja "[[Päikesetõus: Kahe inimese laul]]".<ref>{{netiviide |url=https://www.oscars.org/oscars/ceremonies/1929 |title=THE 1ST ACADEMY AWARDS: 1929 |väljaanne=oscars.org |vaadatud=29. mai 2022 |keel=inglise}}</ref> Enim ehk neli auhinda on võitnud [[Katharine Hepburn]]. Rekordilised 17 korda on auhinnale nomineeritud [[Meryl Streep]]. == Võitjad == {| class="wikitable" style="font-size: 100%;" |- ! Aasta ! Näitleja ! Filmi originaalpealkiri ! Filmi eestikeelne pealkiri |- | [[1929. aasta Oscari auhinnad|1929]] || [[Janet Gaynor]] || "7th Heaven"<br>"Street Angel"<br>"Sunrise: A Song of Two Humans" || <br><br>"[[Päikesetõus: Kahe inimese laul]]" |- | [[1930. aasta Oscari auhinnad (aprill) |1930<br>(aprill)]] || [[Mary Pickford]] || "Coquette" || |- | [[1930. aasta Oscari auhinnad (november)|1930<br>(november)]] || [[Norma Shearer]] || "The Divorcee" || |- | [[1931. aasta Oscari auhinnad|1931]] || [[Marie Dressler]] || "Min and Bill" || |- | [[1932. aasta Oscari auhinnad|1932]] || [[Helen Hayes]] || "The Sin of Madelon Claudet" || |- | [[1934. aasta Oscari auhinnad|1934]] || [[Katharine Hepburn]] || "Morning Glory" || |- | [[1935. aasta Oscari auhinnad|1935]] || [[Claudette Colbert]] || "It Happened One Night" || "[[See juhtus ühel ööl]]" |- | [[1936. aasta Oscari auhinnad|1936]] || [[Bette Davis]] || "Dangerous" || |- | [[1937. aasta Oscari auhinnad|1937]] || [[Luise Rainer]] || "The Great Ziegfeld" || "[[Suur Ziegfeld]]" |- | [[1938. aasta Oscari auhinnad|1938]] || [[Luise Rainer]] || "The Good Earth" || |- | [[1939. aasta Oscari auhinnad|1939]] || [[Bette Davis]] || "Jezebel" || "[[Jezebel]]" |- | [[1940. aasta Oscari auhinnad|1940]] || [[Vivien Leigh]] || "Gone with the Wind" || "[[Tuulest viidud (film)|Tuulest viidud]]" |- | [[1941. aasta Oscari auhinnad|1941]] || [[Ginger Rogers]] || "Kitty Foyle" || |- | [[1942. aasta Oscari auhinnad|1942]] || [[Joan Fontaine]] || "Suspicion" || "[[Kahtlus]]" |- | [[1943. aasta Oscari auhinnad|1943]] || [[Greer Garson]] || "Mrs. Miniver" || |- | [[1944. aasta Oscari auhinnad|1944]] || [[Jennifer Jones]] || "The Song of Bernadette" || |- | [[1945. aasta Oscari auhinnad|1945]] || [[Ingrid Bergman]] || "Gaslight" || |- | [[1946. aasta Oscari auhinnad|1946]] || [[Joan Crawford]] || "Mildred Pierce" || |- | [[1947. aasta Oscari auhinnad|1947]] || [[Olivia de Havilland]] || "To Each His Own" || |- | [[1948. aasta Oscari auhinnad|1948]] || [[Loretta Young]] || "The Farmer's Daughter" || |- | [[1949. aasta Oscari auhinnad|1949]] || [[Jane Wyman]] || "Johnny Belinda" || |- | [[1950. aasta Oscari auhinnad|1950]] || [[Olivia de Havilland]] || "The Heiress" || "[[Pärijanna]]" |- | [[1951. aasta Oscari auhinnad|1951]] || [[Judy Holliday]] || "Born Yesterday" || "[[Eile sündinud]]" |- | [[1952. aasta Oscari auhinnad|1952]] || [[Vivien Leigh]] || "A Streetcar Named Desire" || "[[Tramm nimega iha]]" |- | [[1953. aasta Oscari auhinnad|1953]] || [[Shirley Booth]] || "Come Back, Little Sheba" || |- | [[1954. aasta Oscari auhinnad|1954]] || [[Audrey Hepburn]] || "Roman Holiday" || "[[Puhkus Roomas]]" |- | [[1955. aasta Oscari auhinnad|1955]] || [[Grace Kelly]] || "The Country Girl" || "[[Maatüdruk]]" |- | [[1956. aasta Oscari auhinnad|1956]] || [[Anna Magnani]] || "The Rose Tattoo" || |- | [[1957. aasta Oscari auhinnad|1957]] || [[Ingrid Bergman]] || "Anastasia" || |- | [[1958. aasta Oscari auhinnad|1958]] || [[Joanne Woodward]] || "The Three Faces of Eve" || |- | [[1959. aasta Oscari auhinnad|1959]] || [[Susan Hayward]] || "I Want to Live!" || "[[Tahan elada!]]" |- | [[1960. aasta Oscari auhinnad|1960]] || [[Simone Signoret]] || "Room at the Top" || |- | [[1961. aasta Oscari auhinnad|1961]] || [[Elizabeth Taylor]] || "BUtterfield 8" || |- | [[1962. aasta Oscari auhinnad|1962]] || [[Sophia Loren]] || "Two Women" || |- | [[1963. aasta Oscari auhinnad|1963]] || [[Anne Bancroft]] || "The Miracle Worker" || |- | [[1964. aasta Oscari auhinnad|1964]] || [[Patricia Neal]] || "Hud" || "[[Hud]]" |- | [[1965. aasta Oscari auhinnad|1965]] || [[Julie Andrews]] || "Mary Poppins" || "[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]" |- | [[1966. aasta Oscari auhinnad|1966]] || [[Julie Christie]] || "Darling" || |- | [[1967. aasta Oscari auhinnad|1967]] || [[Elizabeth Taylor]] || "Who's Afraid of Virginia Woolf?" || "[[Kes kardab Virginia Woolfi? (film)|Kes kardab Virginia Woolfi?]]" |- | [[1968. aasta Oscari auhinnad|1968]] || [[Katharine Hepburn]] || "Guess Who's Coming to Dinner" || "[[Arva, kes lõunale tuleb]]" |- | [[1969. aasta Oscari auhinnad|1969]] || [[Katharine Hepburn]]<br>[[Barbra Streisand]] || "The Lion in Winter"<br>"Funny Girl" || |- | [[1970. aasta Oscari auhinnad|1970]] || [[Maggie Smith]] || "The Prime of Miss Jean Brodie" || |- | [[1971. aasta Oscari auhinnad|1971]] || [[Glenda Jackson]] || "Women in Love" || |- | [[1972. aasta Oscari auhinnad|1972]] || [[Jane Fonda]] || "Klute" || "[[Klute]]" |- | [[1973. aasta Oscari auhinnad|1973]] || [[Liza Minnelli]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]] |- | [[1974. aasta Oscari auhinnad|1974]] || [[Glenda Jackson]] || "A Touch of Class" || |- | [[1975. aasta Oscari auhinnad|1975]] || [[Ellen Burstyn]] || "Alice Doesn't Live Here Anymore" || "[[Alice ei ela enam siin]]" |- | [[1976. aasta Oscari auhinnad|1976]] || [[Louise Fletcher]] || "One Flew Over the Cuckoo's Nest" || "[[Lendas üle käopesa (film)|Lendas üles käopesa]]" |- | [[1977. aasta Oscari auhinnad|1977]] || [[Faye Dunaway]] || "Network" || "[[Televõrk (film)|Televõrk]]" |- | [[1978. aasta Oscari auhinnad|1978]] || [[Diane Keaton]] || "Annie Hall" || "[[Annie Hall]]" |- | [[1979. aasta Oscari auhinnad|1979]] || [[Jane Fonda]] || "Coming Home" || |- | [[1980. aasta Oscari auhinnad|1980]] || [[Sally Field]] || "Norma Rae" || |- | [[1981. aasta Oscari auhinnad|1981]] || [[Sissy Spacek]] || "Coal Miner's Daughter" || |- | [[1982. aasta Oscari auhinnad|1982]] || [[Katharine Hepburn]] || "On Golden Pond" || |- | [[1983. aasta Oscari auhinnad|1983]] || [[Meryl Streep]] || "Sophie's Choice" || "[[Sophie valik]]" |- | [[1984. aasta Oscari auhinnad|1984]] || [[Shirley MacLaine]] || "Terms of Endearment" || "[[Helluse keeles]]" |- | [[1985. aasta Oscari auhinnad|1985]] || [[Sally Field]] || "Places in the Heart" || |- | [[1986. aasta Oscari auhinnad|1986]] || [[Geraldine Page]] || "The Trip to Bountiful" || |- | [[1987. aasta Oscari auhinnad|1987]] || [[Marlee Matlin]] || "Children of a Lesser God" || |- | [[1988. aasta Oscari auhinnad|1988]] || [[Cher]] || "Moonstruck" || "[[Kuutõbised]]" |- | [[1989. aasta Oscari auhinnad|1989]] || [[Jodie Foster]] || "The Accused" || |- | [[1990. aasta Oscari auhinnad|1990]] || [[Jessica Tandy]] || "Driving Miss Daisy" || |- | [[1991. aasta Oscari auhinnad|1991]] || [[Kathy Bates]] || "Misery" || "[[Misery (film 1990)|Misery]]" |- | [[1992. aasta Oscari auhinnad|1992]] || [[Jodie Foster]] || "The Silence of the Lambs" || "[[Voonakeste vaikimine (film)|Voonakeste vaikimine]]" |- | [[1993. aasta Oscari auhinnad|1993]] || [[Emma Thompson]] || "Howards End" || "[[Howards End]]" |- | [[1994. aasta Oscari auhinnad|1994]] || [[Holly Hunter]] || "The Piano" || |- | [[1995. aasta Oscari auhinnad|1995]] || [[Jessica Lange]] || "Blue Sky" || |- | [[1996. aasta Oscari auhinnad|1996]] || [[Susan Sarandon]] || "Dead Man Walking" || "[[Surmamõistetu]]" |- | [[1997. aasta Oscari auhinnad|1997]] || [[Frances McDormand]] || "Fargo" || "[[Fargo (film)|Fargo]]" |- | [[1998. aasta Oscari auhinnad|1998]] || [[Helen Hunt]] || "As Good as It Gets" || "[[Enam paremaks minna ei saa]]" |- | [[1999. aasta Oscari auhinnad|1999]] || [[Gwyneth Paltrow]] || "Shakespeare in Love" || "[[Armunud Shakespeare]]" |- | [[2000. aasta Oscari auhinnad|2000]] || [[Hilary Swank]] || "Boys Don't Cry" || "[[Poisid ei nuta]]" |- | [[2001. aasta Oscari auhinnad|2001]] || [[Julia Roberts]] || "Erin Brockovich" || "[[Erin Brockovich]]" |- | [[2002. aasta Oscari auhinnad|2002]] || [[Halle Berry]] || "Monster's Ball" || "[[Koletise ball]]" |- | [[2003. aasta Oscari auhinnad|2003]] || [[Nicole Kidman]] || "The Hours" || "[[Tunnid (film)|Tunnid]]" |- | [[2004. aasta Oscari auhinnad|2004]] || [[Charlize Theron]] || "Monster" || "[[Koletis (film)|Koletis]]" |- | [[2005. aasta Oscari auhinnad|2005]] || [[Hilary Swank]] || "Million Dollar Baby" || "[[Miljoni dollari tüdruk]]" |- | [[2006. aasta Oscari auhinnad|2006]] || [[Reese Witherspoon]] || "Walk the Line" || "[[Nagu noateral]]" |- | [[2007. aasta Oscari auhinnad|2007]] || [[Helen Mirren]] || "The Queen" || "[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" |- | [[2008. aasta Oscari auhinnad|2008]] || [[Marion Cotillard]] || "La Môme" || "[[Édith Piaf – elusse armunud]]" |- | [[2009. aasta Oscari auhinnad|2009]] || [[Kate Winslet]] || "The Reader" || "[[Ettelugeja]]" |- | [[2010. aasta Oscari auhinnad|2010]] || [[Sandra Bullock]] || "The Blind Side" || "[[Pime nurk]]" |- | [[2011. aasta Oscari auhinnad|2011]] || [[Natalie Portman]] || "Black Swan" || "[[Must luik (film 2010)|Must luik]]" |- | [[2012. aasta Oscari auhinnad|2012]] || [[Meryl Streep]] || "The Iron Lady" || "[[Raudne leedi (film)|Raudne leedi]]" |- | [[2013. aasta Oscari auhinnad|2013]] || [[Jennifer Lawrence]] || "Silver Linings Playbook" || "[[Õnneteraapia]]" |- | [[2014. aasta Oscari auhinnad|2014]] || [[Cate Blanchett]] || "Blue Jasmine" || "[[Kurb Jasmine]]" |- | [[2015. aasta Oscari auhinnad|2015]] || [[Julianne Moore]] || "Still Alice" || "[[Siiski veel Alice]]" |- | [[2016. aasta Oscari auhinnad|2016]] || [[Brie Larson]] || "Room" || "[[Ruum (film)|Ruum]]" |- | [[2017. aasta Oscari auhinnad|2017]] || [[Emma Stone]] || "La La Land" || "[[La La Land: California unistused]]" |- | [[2018. aasta Oscari auhinnad|2018]] || [[Frances McDormand]] || "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri" || "[[Kolm reklaamtahvlit linna servas]]" |- | [[2019. aasta Oscari auhinnad|2019]] || [[Olivia Colman]] || "The Favourite" || "[[Soosik]]" |- | [[2020. aasta Oscari auhinnad|2020]] || [[Renée Zellweger]] || "Judy" || "[[Judy]]" |- | [[2021. aasta Oscari auhinnad|2021]] || [[Frances McDormand]] || "Nomadland" || "[[Nomaadimaa]]" |- | [[2022. aasta Oscari auhinnad|2022]] || [[Jessica Chastain]] || "The Eyes of Tammy Faye" || "[[Tammy Faye silmad]]" |} == Vaata ka == * [[Oscar]] * [[Parima meespeaosatäitja Oscar]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.oscars.org/ Oscari auhindade koduleht] {{väiksem|(inglise)}} * [http://awardsdatabase.oscars.org/ Oscari auhindade andmebaas] {{väiksem|(inglise)}} {{Oscar}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} [[Kategooria:Oscar]] [[Kategooria:Filmiauhinnad]] [[Kategooria:Ameerika filmiauhinnad]] nswo6obtv8jp9zsfr0i74ynfothqs4v Kasutaja:W.A. von Schlippenbach 2 631974 6164212 6126249 2022-07-20T15:04:20Z W.A. von Schlippenbach 163078 wikitext text/x-wiki Wolamar Anton von Schlippenbach e6i726861bk1v7w3be6j2wt015myu8j M142 HIMARS 0 632161 6164663 6162002 2022-07-20T22:20:38Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = M142 HIMARS | pilt = HIMARS - missile launched.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = HIMARS tulistamas GMLRS raketti 2005. aastal Ameerika Ühendriikide White Sandsi raketipolügoonil | päritoluriik = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[mitmelasuline raketiheitja]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_lõhkekeha = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2010–... | kasutajad = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>''[[M142 HIMARS#Kasutajad|Loend...]]'' | sõjad = {{Lihtloend| * [[Sõda Afganistanis (2001–2021)]] * [[Süüria kodusõda]]<ref>{{Netiviide |autor=Ryan Browne |url=https://edition.cnn.com/2017/06/13/politics/us-artillery-system-southern-syria/index.html |pealkiri=Exclusive: US deploys long-range artillery system to southern Syria for first time |väljaanne=[[CNN]] |aeg=13. juuni 2017 |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] }} <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Lockheed Martin]] Missiles and Fire Control | ühiku_hind = 5,1 miljonit USA dollarit | tootmises = | toodetud = 540+ (2022)<ref>{{Netiviide |url=https://www.lockheedmartin.com/en-us/products/high-mobility-artillery-rocket-system.html |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) |väljaandja=[[Lockheed Martin]] |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = {{Lihtloend| * 13 517 kg (tühikaal)<ref name="USAAC">{{Netiviide |url=https://asc.army.mil/web/portfolio-item/ms-himars-m142/ |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) — M142 |väljaandja=United States Army Acquisition Support Center (USAASC) |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * 16 238 kg (lahingrežiimis)<ref name="USAAC" /> }} | pikkus = 7 m | detaili_pikkus = | laius = 2,4 m | kõrgus = 3,2 m | läbimõõt = | meeskond = 3 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = {{Lihtloend| * 15–150 km (GLMRS) * 20–300 km (ATACMS) * 60–499 km (PrSM) }} | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 483 km<ref name="USAAC" /> | kiirus = 94 km/h<ref name="USAAC" /> | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Fail:HIMARS and DIVARTY Excerise.webm|pisi|261x261px|HIMARS ja DIVARTY harjutus]] '''M142 HIMARS''' ([[inglise keel]]es ''High Mobility Artillery Rocket System'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toodetud [[mitmelasuline raketiheitja]]. Raketisüsteem monteeritud soomustatud kabiiniga M1140 [[FMTV]] tüüpi veokile.<ref>{{Netiviide |url=https://mil.in.ua/en/news/us-approves-m142-himars-sale-to-estonia/ |pealkiri=US approves M142 HIMARS sale to Estonia |väljaandja=Ukrainian Military Center |aeg=16. juuli 2022 |vaadatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref><ref name="Postimees" /> Vahetatavas raketikonteineris kannab HIMARS laskemoonana vastavalt kas kuute [[GPS]]-i ja [[inertsiaalne juhtimissüsteem|intertsiaalse juhtimissüsteemiga]] [[GLMRS]]-raketti (laskeulatus 15–92 km), kahte juhitavat [[PrSM]] (''Precision Strike Missile'') raketti (laskeulatus 60–499 km) või üht juhtivat [[ATACMS]] (''Army Tactical Missile System'') seeria 610 millimeetrist [[pind-pind-tüüpi juhitav rakett|pind-pind-tüüpi juhitavat raketti]], mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit. HIMARS-i raketikonteiner on sama [[M270 MLRS]]-il kasutatavaga, ehkki erinevalt kahte konteinerit kandvast M270-st, mahub HIMARS-ile korraga vaid üks. Üks ATACMS rakett maksab ''ca'' 1,5–2 miljonit eurot.<ref name="Postimees" /> HIMARS-i meeskonda kuulub kolm liiget: veokijuht, laskja ja meeskonnaülem.<ref name="Postimees" /> == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} ** [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] ** [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]] * {{Pisilipp|Rumeenia}} ** [[Rumeenia maaväed]] * {{Pisilipp|Singapur}} ** [[Singapuri maavägi]] * {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} ** [[Araabia Ühendemiraatide maavägi]] * {{Pisilipp|Jordaania}} ** [[Jordaania kuninglik maavägi]] * {{Pisilipp|Ukraina}} ** [[Ukraina maaväed]] === Tulevased kasutajad === * {{Pisilipp|Poola}} ** [[Poola maaväed]] * {{Pisilipp|Austraalia}} ** [[Austraalia maavägi]] * {{Pisilipp|Taiwan}} * {{Pisilipp|Eesti}}: 6 raketisüsteemi<ref name="Postimees">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7568601/himars-laiendab-eesti-loogirusika-vaenlase-territooriumile |Pealkiri=HIMARS laiendab Eesti löögirusika vaenlase territooriumile |Autor=Andres Einmann |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022}}</ref> ** [[Eesti maavägi]] == Vaata ka == * [[M270 MLRS]] * [[BM-27 Uragan]] * [[BM-30 Smertš]] * [[RM-70]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] 6jf59rlz33zrqbqzjjpf2yu2hu9pwgz 6164672 6164663 2022-07-20T22:30:46Z Neptuunium 58653 /* Tulevased kasutajad */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = M142 HIMARS | pilt = HIMARS - missile launched.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = HIMARS tulistamas GMLRS raketti 2005. aastal Ameerika Ühendriikide White Sandsi raketipolügoonil | päritoluriik = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[mitmelasuline raketiheitja]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_lõhkekeha = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2010–... | kasutajad = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>''[[M142 HIMARS#Kasutajad|Loend...]]'' | sõjad = {{Lihtloend| * [[Sõda Afganistanis (2001–2021)]] * [[Süüria kodusõda]]<ref>{{Netiviide |autor=Ryan Browne |url=https://edition.cnn.com/2017/06/13/politics/us-artillery-system-southern-syria/index.html |pealkiri=Exclusive: US deploys long-range artillery system to southern Syria for first time |väljaanne=[[CNN]] |aeg=13. juuni 2017 |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] }} <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Lockheed Martin]] Missiles and Fire Control | ühiku_hind = 5,1 miljonit USA dollarit | tootmises = | toodetud = 540+ (2022)<ref>{{Netiviide |url=https://www.lockheedmartin.com/en-us/products/high-mobility-artillery-rocket-system.html |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) |väljaandja=[[Lockheed Martin]] |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = {{Lihtloend| * 13 517 kg (tühikaal)<ref name="USAAC">{{Netiviide |url=https://asc.army.mil/web/portfolio-item/ms-himars-m142/ |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) — M142 |väljaandja=United States Army Acquisition Support Center (USAASC) |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * 16 238 kg (lahingrežiimis)<ref name="USAAC" /> }} | pikkus = 7 m | detaili_pikkus = | laius = 2,4 m | kõrgus = 3,2 m | läbimõõt = | meeskond = 3 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = {{Lihtloend| * 15–150 km (GLMRS) * 20–300 km (ATACMS) * 60–499 km (PrSM) }} | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 483 km<ref name="USAAC" /> | kiirus = 94 km/h<ref name="USAAC" /> | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Fail:HIMARS and DIVARTY Excerise.webm|pisi|261x261px|HIMARS ja DIVARTY harjutus]] '''M142 HIMARS''' ([[inglise keel]]es ''High Mobility Artillery Rocket System'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toodetud [[mitmelasuline raketiheitja]]. Raketisüsteem monteeritud soomustatud kabiiniga M1140 [[FMTV]] tüüpi veokile.<ref>{{Netiviide |url=https://mil.in.ua/en/news/us-approves-m142-himars-sale-to-estonia/ |pealkiri=US approves M142 HIMARS sale to Estonia |väljaandja=Ukrainian Military Center |aeg=16. juuli 2022 |vaadatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref><ref name="Postimees" /> Vahetatavas raketikonteineris kannab HIMARS laskemoonana vastavalt kas kuute [[GPS]]-i ja [[inertsiaalne juhtimissüsteem|intertsiaalse juhtimissüsteemiga]] [[GLMRS]]-raketti (laskeulatus 15–92 km), kahte juhitavat [[PrSM]] (''Precision Strike Missile'') raketti (laskeulatus 60–499 km) või üht juhtivat [[ATACMS]] (''Army Tactical Missile System'') seeria 610 millimeetrist [[pind-pind-tüüpi juhitav rakett|pind-pind-tüüpi juhitavat raketti]], mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit. HIMARS-i raketikonteiner on sama [[M270 MLRS]]-il kasutatavaga, ehkki erinevalt kahte konteinerit kandvast M270-st, mahub HIMARS-ile korraga vaid üks. Üks ATACMS rakett maksab ''ca'' 1,5–2 miljonit eurot.<ref name="Postimees" /> HIMARS-i meeskonda kuulub kolm liiget: veokijuht, laskja ja meeskonnaülem.<ref name="Postimees" /> == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} ** [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] ** [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]] * {{Pisilipp|Rumeenia}} ** [[Rumeenia maaväed]] * {{Pisilipp|Singapur}} ** [[Singapuri maavägi]] * {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} ** [[Araabia Ühendemiraatide maavägi]] * {{Pisilipp|Jordaania}} ** [[Jordaania kuninglik maavägi]] * {{Pisilipp|Ukraina}} ** [[Ukraina maaväed]] === Tulevased kasutajad === * {{Pisilipp|Poola}} ** [[Poola maaväed]] * {{Pisilipp|Austraalia}} ** [[Austraalia maavägi]] 26. mail 2022 kinnitas USA 20 raketisüsteemi müügi Austriaaliale, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on ca 385 miljonit USA dollarit.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.reuters.com/world/us-oks-potential-sale-himars-launchers-australia-pentagon-says-2022-05-26/ |Pealkiri=Australia wins U.S. to buy rocket launchers |Autor=Katharine Jackson ja Mike Stone |Aeg=27. mai 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * {{Pisilipp|Taiwan}} * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Eesti maavägi]] 15. juulil 2022 teatas USA kuue raketisüsteemi müügist Eestile, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on ca 500 miljonit USA dollarit.<ref name="Postimees">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7568601/himars-laiendab-eesti-loogirusika-vaenlase-territooriumile |Pealkiri=HIMARS laiendab Eesti löögirusika vaenlase territooriumile |Autor=Andres Einmann |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608658879/usa-andis-heakskiidu-kuue-himars-raketisusteemi-muugiks-eestile |Pealkiri=USA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile |Aeg=15. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Vaata ka == * [[M270 MLRS]] * [[BM-27 Uragan]] * [[BM-30 Smertš]] * [[RM-70]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] m5e5lw3n7k0lox5ej9bacas4q8zuyrr Võru VK 0 632888 6164799 6162848 2022-07-21T08:50:06Z Angmar Brekker 94578 /* Koosseis */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Võru Võrkpalliklubi esindusmeeskonnast; on ka Võru Võrkpalliklubi esindusnaiskond.}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Võru Võrkpalliklubi'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || Barrus Võru VK |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]</br>[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] |} '''Võru Võrkpalliklubi''' (ka '''Barrus Võru VK''') on [[Võru]]s tegutsev võrkpalliklubi. Klubi on 1950ndatel aastatel loodud Võru Võrkpallisektsiooni järeltulija. Klubi eesmärgiks on [[Võru maakond|Võru maakonna]] võrkpallielu edendamine ja võrkpallurite esindamine [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga korraldatakse nii Võru maakonna karika- kui meistrivõistlusi. Klubi südameasjaks on ka Eesti võrkpallimaastiku ühe staažikama, Jaan Gutmanni nimelise, võrkpalliturniiri korraldamine.<ref>[https://www.facebook.com/voruvk/about/?ref=page_internal Teave] Võru VK facebook, ''vaadatud 06.07.2022''</ref> Esindusklubi naasis hooajast 2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigasse]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigasse]].<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> ==Ajalugu== '''Võru Võrkpalliklubi''' esindusmeeskond mängis aastatel 2001–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Aastatel 2015–2022 ei suudetud meistriliiga meeskonda välja panna ning võisteldi [[Eesti]] tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliigas]]. Hooajal 2022/23 naasis esindusmeeskond Eesti meistriliigasse ning Balti liigasse.<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimed:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|2002–2004||Võru VK |- |align=left|2004–2006||Selista Ehitus/Võru VK |- |align=left|2006–2007||Võru VK |- |align=left|2007–2013||Valio Võru VK |- |align=left|2013–2014||Danpower Võru/Noortekoondis |- |align=left|2014–2015||Danpower/Võru VK |- |align=left|2022–||Barrus Võru VK |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | '''Peatreenerid läbi aastate''': {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2006–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |align=left|2009–2010||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |align=left|2010–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2011–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]] |- |align=left|2014–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |} |} ==Koosseis== ===2022/23=== {| | '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- | '''Abitreener:''' || |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !No. !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Meius]]||align=right|{{Birth date and age|2002|04|04}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jasper Frey]]||align=right|{{Birth date and age|2003|03|19}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Cris Karlis Lepp]]||align=right|{{Birth date and age|1998|07|25}}||align=left|libero |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | 7 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | 6 | | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | 5 | | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | 5 | | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | 5 | | 7 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | 6 | veerandfinaal | 9 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | 5 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | 5 | poolfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 6 | | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | 7 | poolfinaal | 12 | align=left|– |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/266/voru_vorkpalliklubi Eesti spordiregister] *[https://www.facebook.com/voruvk Facebook] *[https://www.instagram.com/barrusvoruvk/ Instagram] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] [[Kategooria:Võru sport]] rokwmrjhosdk3d9ogck0qdblmqv0h30 Rai Benjamin 0 632910 6164650 6152025 2022-07-20T21:59:13Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Rai Benjamin | Pilt = 2018 NCAA Division I Outdoor Track and Field Championships (28886958248).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Rai Benjamin (2018) | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | Sünniaeg = {{süv|1997|7|27}} | Sünnikoht = [[Mount Vernon]], [[New Yorki osariik|New York]] | Pikkus = 191 cm | Kaal = 77 kg <ref>https://www.worldathletics.org/athletes/united-states/rai-benjamin-14574865</ref> | Spordiklubi = | Treener = [[Joanna Hayes]], [[Quincy Watts]] ja Caryl Smith Gilbert | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m teatejooks|4×400 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} }} '''Rai Benjamin''' (sündinud [[27. juuli]]l [[1997]] [[Mount Vernon]]is, [[New Yorki osariik|New Yorki osariigi]]s) on [[USA]] [[kergejõustiklane]]. Tema põhiala on [[400 meetri tõkkejooks]]. Kuigi Benjamin on sündinud USA-s, esindas ta noorteklassides rahvusvahelistel võistlustel oma isa kodumaa [[Antigua ja Barbuda]] koondist. [[2018]]. aastal andis [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] talle loa esindada Ameerika Ühendriike. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli Benjamin 400 meetri tõkkejooksus [[Karsten Warholm]]i järel hõbedale. 4×400 meetri teatejooksus tuli ta USA teateneliku koosseisus maailmameistriks. [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020. aasta olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s võitis ta 400 meetri tõkkejooksus tulemusega 46,17 hõbemedali. 46,17 on Põhja-Ameerika rekord ja kõigi aegade teine tulemus. 4x400 meetri teatejooksus tuli ta koos USA võistkonnaga olümpiavõitjaks. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis ta 400 meetri tõkkejooksus hõbemedali [[Alison dos Santos]]e järel. Ta on lisaks tõkkejooksule võistelnud edukalt erinevatel sprindidistantsidel ja teatejooksudes. 2018. aastal jooksis ta esimest korda 200 meetrit alla 20 sekundi. 400 meetris on tema isiklik rekord 44.31. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,03''' || [[20. juuli]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fort Worth]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''19,99''' || [[30. juuni]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,31''' || [[20. aprill]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Torrance (California)|Torrance]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || align="center"| '''46,17''' || [[3. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |} ;Siserekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,34''' || [[10. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[College Station (Texas)|College Station]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''32,35''' || [[8. veebruar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''45,39''' || [[13. veebruar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |} == Isiklikku == Rai Bejamini isa on Antigua päritolu kriketimängija Winston Benjamin. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 4×400 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Benjamin, Rai}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 8v5207vrkot4f7pkj885hzt3buocaiw Webbi esimene süvavaade 0 633291 6164590 6157955 2022-07-20T19:58:09Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Webb's_First_Deep_Field.tif|Webb's_First_Deep_Field.tif]] pildiga [[Pilt:Webb's_First_Deep_Field.jpg|Webb's_First_Deep_Field.jpg]]. Põhjus: For Wikipedia and thumbnails, JPEG i wikitext text/x-wiki [[Pilt:Webb's First Deep Field.jpg|pisi|]] '''Webbi esimene süvavaade''' on töökorda seatud [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] pildistatud esimene foto. Pildil on kujutatud [[galaktikaparv]] [[SMACS 0723]] selliselt nagu see oli 4,6 miljardit aastat tagasi.<ref name="Delivers" /> Foto pildistas Webbi teadusseade [[NIRCam]]. Mitmed pildil kujutatud objektid on märkimisväärse [[Punanihe|punanihkega]], sest neilt lähtuv valgus on väga vana. Webbi esimene süvavaade on kõrgeima resolutsiooniga foto, mis on tehtud [[infrapuna]]s ning sellel on kujutatud mitmed kõige tuhmimad objektid, mida infrapunas on vaadeldud.<ref name="Delivers" /> Foto avalikustati [[11. juuli]]l [[2022]] [[Valge Maja|Valges Majas]].<ref name="Share" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Delivers">{{netiviide |pealkiri=NASA’s Webb Delivers Deepest Infrared Image of Universe Yet |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/image-feature/goddard/2022/nasa-s-webb-delivers-deepest-infrared-image-of-universe-yet |vaadatud=12. juuli 2022}}</ref> <ref name="Share">{{netiviide |pealkiri=Biden and NASA Share First Webb Space Telescope Image |väljaanne=The New York Times |url=https://web.archive.org/web/20220712005736/https://www.nytimes.com/2022/07/11/science/nasa-webb-telescope-images-livestream.html |vaadatud=12. juuli 2022}}</ref> }} == Välislingid == * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120034948/joonistasime-valja-mida-naeb-nasa-kosmosepildil-kus-on-galaktikad-kus-tahed "JOONISTASIME VÄLJA | Mida näeb NASA kosmosepildil? Kus on galaktikad, kus tähed"] Eesti Päevaleht, 12. juuli 2022 [[Kategooria:Fotograafia]] [[Kategooria:2022]] ifltxvz5iy4zqasy1mjegtpvpw51byp 6164597 6164590 2022-07-20T20:21:11Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Webb's First Deep Field.jpg|pisi|]] '''Webbi esimene süvavaade''' on töökorda seatud [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] pildistatud esimene foto, mis kujutatub [[galaktikaparv]]e [[SMACS 0723]] selliselt nagu see oli 4,6 miljardit aastat tagasi.<ref name="Delivers" /> Foto pildistas Webbi teadusseade [[NIRCam]]. Mitmed pildil kujutatud objektid on märkimisväärse [[Punanihe|punanihkega]], sest neilt lähtuv valgus on väga vana. Webbi esimene süvavaade on kõrgeima resolutsiooniga foto, mis on tehtud [[infrapuna]]s ning sellel on kujutatud mitmed kõige tuhmimad objektid, mida infrapunas on vaadeldud.<ref name="Delivers" /> Foto avalikustati [[11. juuli]]l [[2022]] [[Valge Maja|Valges Majas]].<ref name="Share" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Delivers">{{netiviide |pealkiri=NASA’s Webb Delivers Deepest Infrared Image of Universe Yet |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/image-feature/goddard/2022/nasa-s-webb-delivers-deepest-infrared-image-of-universe-yet |vaadatud=12. juuli 2022}}</ref> <ref name="Share">{{netiviide |pealkiri=Biden and NASA Share First Webb Space Telescope Image |väljaanne=The New York Times |url=https://web.archive.org/web/20220712005736/https://www.nytimes.com/2022/07/11/science/nasa-webb-telescope-images-livestream.html |vaadatud=12. juuli 2022}}</ref> }} == Välislingid == * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120034948/joonistasime-valja-mida-naeb-nasa-kosmosepildil-kus-on-galaktikad-kus-tahed "JOONISTASIME VÄLJA | Mida näeb NASA kosmosepildil? Kus on galaktikad, kus tähed"] Eesti Päevaleht, 12. juuli 2022 [[Kategooria:Fotograafia]] [[Kategooria:2022]] 8yrnbzfu27yminufbw07kj0wv1tixev 6164598 6164597 2022-07-20T20:22:05Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Webb's First Deep Field.jpg|pisi|]] '''Webbi esimene süvavaade''' on töökorda seatud [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] pildistatud esimene foto, mis kujutatub [[galaktikaparv]]e [[SMACS 0723]] selliselt nagu see oli 4,6 miljardit aastat tagasi.<ref name="Delivers" /> Foto pildistas Webbi teadusseade [[NIRCam]]. Mitmed pildil kujutatud objektid on märkimisväärse [[Punanihe|punanihkega]], sest neilt lähtuv valgus on väga vana. Webbi esimene süvavaade on kõrgeima resolutsiooniga foto, mis on tehtud [[infrapuna]]s ning sellel on kujutatud mitmed kõige tuhmimad objektid, mida infrapunas on vaadeldud.<ref name="Delivers" /> Foto avalikustati [[11. juuli]]l [[2022]] [[Valge Maja|Valges Majas]].<ref name="Share" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Delivers">{{netiviide |pealkiri=NASA’s Webb Delivers Deepest Infrared Image of Universe Yet |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/image-feature/goddard/2022/nasa-s-webb-delivers-deepest-infrared-image-of-universe-yet |vaadatud=12. juuli 2022}}</ref> <ref name="Share">{{netiviide |pealkiri=Biden and NASA Share First Webb Space Telescope Image |väljaanne=The New York Times |url=https://web.archive.org/web/20220712005736/https://www.nytimes.com/2022/07/11/science/nasa-webb-telescope-images-livestream.html |vaadatud=12. juuli 2022}}</ref> }} == Välislingid == * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120034948/joonistasime-valja-mida-naeb-nasa-kosmosepildil-kus-on-galaktikad-kus-tahed "JOONISTASIME VÄLJA | Mida näeb NASA kosmosepildil? Kus on galaktikad, kus tähed"] Eesti Päevaleht, 12. juuli 2022 [[Kategooria:Kosmoseteleskoobid]] [[Kategooria:Kosmoloogia]] [[Kategooria:Fotograafia]] [[Kategooria:2022]] q16teou4wzht9d0ptcoircvo0ee4keq 22. armeekorpus 0 633481 6164653 6159418 2022-07-20T22:02:36Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 22. armeekorpus | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = 2017 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa merevägi]] | haru = [[Musta mere laevastik]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''22. armeekorpus''' ([[vene keel]]es ''22-й армейский корпус'') on väekoondis [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] koosseisus. [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] qnl09ja6l7edlm4e6ed1eer10xc7uf2 Arutelu:Sergei Žirnov 1 633697 6164852 6162496 2022-07-21T10:12:51Z Auteuil-Passy 137309 Auteuil-Passy teisaldas lehekülje [[Arutelu:Sergueï Jirnov]] pealkirja [[Arutelu:Sergei Žirnov]] alla wikitext text/x-wiki == Pealkiri == Ehk ikkagi [[Sergei Žirnov]]? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 22:09 (EEST) mgwfdjg9jg4puuseb9w49i0c5g5az96 Arutelu:St. James's Park 1 633789 6164187 6164079 2022-07-20T13:34:34Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Miks just pargis == Miks on siin mainitud temperatuuri pargis? Kas siis pargis oli palavam kui mujal? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 10:19 (EEST) : Tõepoolest. Ja isegi kui oli, siis ilma täiendava selgituseta näib see juhuslik tõdemus ikkagi ebaoluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. juuli 2022, kell 11:36 (EEST) :: [https://www.bbc.com/news/live/uk-62184978 Artiklis ("21:06 19 Jul // More than 30 locations exceed UK's temperature record, says Met Office")] on park 40,2 °C-ga [[Coningsby]] (40,3 °C) järel teisel kohal; [[The New York Times|NYT]] avaldas ka foto.<br />Ehk siis, Londoni kõrgeim õhutemperatuur (kusjuures nt mina ei tea, kus asuvad Londoni temperatuuriandurid).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 09:39 (EEST) ::: Ahaa, kui pargis mõõdeti terve linna (ma eeldan, et yleyldine?) kuumarekord, siis see näib mainimiseks adekvaatne kyll. - ~~ gx4ix31iqylmgppt28zervgo9pofy1f 6164188 6164187 2022-07-20T13:34:51Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Miks just pargis == Miks on siin mainitud temperatuuri pargis? Kas siis pargis oli palavam kui mujal? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 10:19 (EEST) : Tõepoolest. Ja isegi kui oli, siis ilma täiendava selgituseta näib see juhuslik tõdemus ikkagi ebaoluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. juuli 2022, kell 11:36 (EEST) :: [https://www.bbc.com/news/live/uk-62184978 Artiklis ("21:06 19 Jul // More than 30 locations exceed UK's temperature record, says Met Office")] on park 40,2 °C-ga [[Coningsby]] (40,3 °C) järel teisel kohal; [[The New York Times|NYT]] avaldas ka foto.<br />Ehk siis, Londoni kõrgeim õhutemperatuur (kusjuures nt mina ei tea, kus asuvad Londoni temperatuuriandurid).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 09:39 (EEST) ::: Ahaa, kui pargis mõõdeti terve linna (ma eeldan, et yleyldine?) kuumarekord, siis see näib mainimiseks adekvaatne kyll. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2022, kell 16:34 (EEST) 77yxozggi42kd51361p7hqzh0bolqal Tracy (California) 0 633802 6164612 6163516 2022-07-20T20:51:20Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tracy | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = File:Downtown Tracy.jpeg | pildiallkiri = Tracy kesklinn öösel | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = California }} '''Tracy''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 103 506. Aastal 2010 oli elanikke 82 922. Tracy sai linnaõigused 22. juulil 1910. Linn hakkas seda pärast kiiresti arenema, kui see kujunes põllumajandusliku piirkonna keskuseks. Tracy lähedal asuval Altamonti ringirajal toimus 1969. aastal rokkmuusikakontsert [[Altamont Free Concert]]. Linna juurest mööduvad kiirteed [[Interstate 5]], [[Interstate 205]] ja [[Interstate 580]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.ci.tracy.ca.us/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:California linnad]] 2p1vbijiaselaznnljuupltgmry21t9 6164613 6164612 2022-07-20T20:51:44Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tracy | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = File:Downtown Tracy.jpeg | pildiallkiri = Tracy kesklinn öösel | lipp = | vapp = | pindala = 67,4 | elanikke = 103 506 (2020) | laius = | pikkus = | asendikaart = California }} '''Tracy''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 103 506. Aastal 2010 oli elanikke 82 922. Tracy sai linnaõigused 22. juulil 1910. Linn hakkas seda pärast kiiresti arenema, kui see kujunes põllumajandusliku piirkonna keskuseks. Tracy lähedal asuval Altamonti ringirajal toimus 1969. aastal rokkmuusikakontsert [[Altamont Free Concert]]. Linna juurest mööduvad kiirteed [[Interstate 5]], [[Interstate 205]] ja [[Interstate 580]]. == Välislingid == * [http://www.ci.tracy.ca.us/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:California linnad]] 82ntntjpeqpyg5wtv6np3fdzajzktm9 Arutelu:Vjatšeslav Morozov 1 633807 6164515 6164135 2022-07-20T19:05:31Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki == Välislingid teksti sees == Siin on hulk välislinke teksti sees. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 12:31 (EEST) ---- [[User:Metsavend|Metsavend]], tema nimi Tartu ülikooli töötajate nimekirjas on "Viacheslav Morozov". Tõenäoliselt on isik soovinud, et tema nimi oleks Eestis sellisel kujul fikseeritud. Küllap sellepärast oli ka siin eestikeelse artikli pealkirjas nii. Minu meelest võiks tagasi teisaldada. Eesti transkriptsioonis nimekuju on küll ka kasutatud, seda võiks lisaks mainida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2022, kell 21:24 (EEST) :Tema nime võidakse ju ametlikes dokumentides nii kirjutada. Selline nimekuju on tal ilmselt Venemaa passis. Aga Venemaa kodanike puhul me kasutame ju ikka vene-eesti transkriptsiooni ja ei lähtu sellest, kuidas isik ise soovib, et tema nime eesti keeles kirjutataks. Ta võib ju olla taotlenud, et tema nime ka eesti keeles Viacheslav kirjutataks, aga kuidas seda kindlaks teha? [https://maailm.postimees.ee/7567115/intervjuu-professor-vjatseslav-morozov-kuni-kremlis-pusib-see-reziim-see-masinavark-ei-saa-midagi-valistada Postimehes] igatahes oli tema nimi tavapärasel kujul. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 20. juuli 2022, kell 14:22 (EEST) ::Jah, see, kas tegu on Eesti kodanikuga, võiks tõesti kriteerium olla. See nimekuju on võib-olla see, mis on välispassis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 14:44 (EEST) : Ma ei tea kindlalt, kas ta on soovinud, et Eestis oleks tema nimi dokumentides fikseeritud kujul "Viacheslav", aga see tundub tõenäoline, kui ülikooli töötajate nimekirjas on nii. Kui kasutada seda fikseeritud nimekuju, mida Eestis ja eestikeelsetes dokumentides kasutatakse, siis minu meelest pole kuigivõrd vahet, kas tegu on Eesti kodanikuga või mitte või millised dokumendid isikule parasjagu Eestis on väljastatud. Peale selle, kas me teame, et tegu pole Eesti kodanikuga? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) 8zyk3pjquuulk1zyzeu99oc5w2x7c5e Tallinna muuseumipühapäev 0 633831 6164811 6163678 2022-07-21T09:10:10Z Valdavalt päikseline 167971 foto wikitext text/x-wiki [[Fail:Huvlised Fotomuusemis.jpg|pisi|Külastajad tutvumas Fotomuuseumi väljapanekuga esimesel Tallinna muuseumipühapäeval 6. märtsil 2022.]] Tallinna muuseumipühapäeva raames on iga kuu esimesel pühapäeval tasuta sissepääs algatusega liitunud muuseumidesse. Tallinna muuseumipühapäev on [[Tallinn|Tallinna]] linna algatus, et pöörata enam tähelepanu muuseumite igapäevasele tegevusele ja linna rikkalikule kultuurielule ning parandada selle kõige kättesaadavust nii tallinlastele kui Tallinna külalistele. 2021. aasta detsembris valminud Tallinna elanike rahulolu-uuringu järgi tuuakse ühe muuseumikülastustest hoidumise põhjusena välja just piletihinda<ref>{{Netiviide|autor=OÜ Eesti Uuringukeskus|url=https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2021-4|pealkiri=Tallinlaste rahuloluküsitlus 2021-4|aeg=Detsember 2021|vaadatud=19.07.2022|väljaanne=}}</ref>. Muuseumipühapäev eesmärk on lisaks taastada koroonapandeemia ajal langenud muuseumite külastatavust ning toetada kultuuriväljaga kontakti taasloomist. Esimene Tallinna muuseumipühapäev toimus 6. märtsil 2022 linna hallatavate muuseumite ehk [[Tallinna Linnamuuseum|Tallinna Linnamuuseumi]] ja [[Tallinna Kirjanduskeskus|Tallinna Kirjanduskeskuse]] filiaalides. == Tallinna muuseumipühapäevad aastal 2022 == 2022. aasta toimumiskorrad: 6. märts, 3. aprill, 15. mai, 5. juuni, 3. juuli, 7. august, 4. september, 2. oktoober, 6. november, 4. detsember. * '''Esimene Tallinna muuseumipühapäev – 6. märts 2022''' <br />Esimesel muuseumipühapäeval külastas osalevaid muuseume enam kui 5000 inimest<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/esimesel-muuseumipuhapaeval-kulastas-tallinna-muuseume-enam-kui-5000-inimest|pealkiri=Esimesel muuseumipühapäeval külastas Tallinna muuseume enam kui 5000 inimest|aeg=8.03.2022|vaadatud=19.07.2022}}</ref>. <br />Võrreldes tavapärase puhkepäevaga läbis muuseumipühapäeval Tallinna Linnamuuseumi filiaale kohati mitukümmend korda rohkem inimesi. <br />Kokku külastas Tallinna Linnamuuseumi filiaale 4806 inimest. Kirjanduskeskuse muuseumides oli võrreldes tavapärase külastusega samuti vähemalt paarikümnekordne tõus: ühel päeval külastas kolme filiaali 291 inimest. * '''Teine Tallinna muuseumipühapäev – 3. aprill 2022''' <br />Teisel muuseumipühapäeval sündis uus külastuste rekord – Tallinna muuseumipühapäevade programmiga liitunud asutusi külastas kokku üle 6370 inimese<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/teisel-muuseumipuhapaeval-sundis-uus-kulastuste-rekord|pealkiri=Teisel muuseumipühapäeval sündis uus külastuste rekord|aeg=7.04.2022|vaadatud=18.07.2022}}</ref>. <br />Tallinna Linnamuuseumi filiaale külastas 5738 inimest. Kirjanduskeskuse muuseumides käis kokku 327 inimest. <br />Uue liituja, Tallinna Lauluväljaku külastuskeskuse uksed olid muuseumipühapäeval tasuta lahti pisut üle 300-le muuseumikülastajale. * '''Kolmas Tallinna muuseumipühapäev – 15. mai 2022''' <br />Kolmandal muuseumipühapäeval sündis järjekordne külastuste rekord – Tallinna muuseumipühapäevade programmiga liitunud asutusi külastas kokku ligi 7090 inimest<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/kolmandal-muuseumipuhapaeval-sundis-jarjekordne-kulastuste-rekord|pealkiri=Kolmandal muuseumipühapäeval sündis järjekordne külastuste rekord|aeg=20.05.2022|vaadatud=18.07.2022}}</ref>. [https://linnamuuseum.ee/ <br />Tallinna Linnamuuseumi] filiaale külastas 15. mail kokku 6519 inimest. [https://kirjanduskeskus.ee/ Kirjanduskeskuse] muuseumides käis kolmandal Tallinna muuseumipühapäeval kokku 332 inimest. <br />[https://lauluvaljak.ee/kulastuskeskus/et Tallinna Lauluväljaku külastuskeskust] väisas muuseumipühapäeval 70 külastajat. <br />Mais Tallinna muuseumipühapäevadega liitunud [https://www.ekkm.ee/ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumit (EKKM)] ja [https://kajakeskus.ee/ Kultuurikeskus Kaja] galeriid külastasid vastavalt 128 ja 49 näitusehuvilist. == Viited == <references /> == Välislingid == [https://www.tallinn.ee/et/muuseumipuhapaev Tallinna muuseumipühapäeva] koduleht k9pfe68pjwtdkchwej9ehhrh6bcvxxq Arutelu:Pjotr Bogatõrjov 1 633835 6164200 6163930 2022-07-20T14:16:21Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki == Infokast == Esiteks, meil on tarvis sünniaega Gregoriuse kalendri järgi. Teiseks, õpetamisest ei ole artiklis juttu, aga ma oletan, et mõeldud on õppejõudu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 18:48 (EEST) :See kalendri küsimus on mul olnud ka varem (võib-olla pole piisavalt valjusti küsinud), et kuidas saaks teada, kas kuupäev on antud Gregoriuse või Juliuse kalendri järgi, kui pole täpsustatud. Kastis on vähemalt täpsustatud. Miks on tarvis sünniaega (ainult) Gregoriuse kalendri järgi? Kõik kirjutajad, veel vähem lugejad, ei pruugi kursis olla sellega, mis on kirjutatud lehel [[Vikipeedia:Vikiprojekt Kalender]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:08 (EEST) ::Jah, tekstis peavad olema mõlemad, aga infokastis ei ole mõtet nii teha, et on ainult vana kalendri järgi. Wikidatas on mõlemad olemas. Tuleb ka näidata mõlemat või siis ainult uue järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :Muutsin õppejõuks, aga "õpetaja" oli seal (Wikidatas) ilmselt mõeldud laiemalt kui laste õpetajat. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:25 (EEST) :: Ma saan aru, et on mõeldud laiemalt, aga eesti keeles nii ei saa. Kuidas Sa muutsid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :::Wikidatas vastava väärtuse juures klõpsasin "muuda", kirjutasin "õpetaja" asemele "õppejõud" ja salvestasin. Kaks olemasolevat viidet seal väärtuse juures jäid (jätsin) samaks, sest vaatasin neile otsa ja sealt saab kõrgkooliõpetaja välja lugeda küll. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) :::: Kui ma klõpsan "muuda andmeid", siis ma satun venekeelsele lehele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) :::::Kus sa näed linki "muuda andmeid"? Äkki sul on Wikidata vene keeles? Wikidatas kõige üleval lingireas esimene on keelevalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) :::::: Kasti sees on "muuda Wikidatas". Jah, mul on alati vene keeles, kui tahan midagi muuta, aga vene keelt ma valinud küll ei ole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:21 (EEST) ::::::: Muutsin eestikeelseks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:28 (EEST) Kuidas nii teha, et ta näitaks "folklorist, etnograaf, tõlkija"? Ma ei ole kindel, et ta kirjandusteadlane oli. "Õppejõud" võib olla, aga see pole nii tähtis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:55 (EEST) :Wikidatas on väärtused üldjuhul lisamise järjekorras. Hetkel ma rohkem ei tea. Kuskil oli juttu sellest, kuidas üksikuid väärtusi varjata, keegi oskaja võiks selle malli lehele lahti kirjutada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) ::Kui Sa ei tea, uuri siis välja, kuidas neid muuta saab. Aga kui me hakkame ise andmeid kontrollima ja muutma, siis me saame seda ka ilma Wikidata kastita teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) ---- Neptuunium asendas infokasti. Lihtsalt kommentaar, et selle malli koodis on eraldi "sünniaeg" ja "sünnikoht" ja vastavalt nendele sisestatud nimetavas käändes väärtused kuvab ikka kokku väljale "sündinud". [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 17:16 (EEST) 9mwnyv5g88scq1c06ragq1sp74748xf 6164234 6164200 2022-07-20T15:56:18Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Infokast == Esiteks, meil on tarvis sünniaega Gregoriuse kalendri järgi. Teiseks, õpetamisest ei ole artiklis juttu, aga ma oletan, et mõeldud on õppejõudu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 18:48 (EEST) :See kalendri küsimus on mul olnud ka varem (võib-olla pole piisavalt valjusti küsinud), et kuidas saaks teada, kas kuupäev on antud Gregoriuse või Juliuse kalendri järgi, kui pole täpsustatud. Kastis on vähemalt täpsustatud. Miks on tarvis sünniaega (ainult) Gregoriuse kalendri järgi? Kõik kirjutajad, veel vähem lugejad, ei pruugi kursis olla sellega, mis on kirjutatud lehel [[Vikipeedia:Vikiprojekt Kalender]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:08 (EEST) ::Jah, tekstis peavad olema mõlemad, aga infokastis ei ole mõtet nii teha, et on ainult vana kalendri järgi. Wikidatas on mõlemad olemas. Tuleb ka näidata mõlemat või siis ainult uue järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :Muutsin õppejõuks, aga "õpetaja" oli seal (Wikidatas) ilmselt mõeldud laiemalt kui laste õpetajat. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:25 (EEST) :: Ma saan aru, et on mõeldud laiemalt, aga eesti keeles nii ei saa. Kuidas Sa muutsid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :::Wikidatas vastava väärtuse juures klõpsasin "muuda", kirjutasin "õpetaja" asemele "õppejõud" ja salvestasin. Kaks olemasolevat viidet seal väärtuse juures jäid (jätsin) samaks, sest vaatasin neile otsa ja sealt saab kõrgkooliõpetaja välja lugeda küll. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) :::: Kui ma klõpsan "muuda andmeid", siis ma satun venekeelsele lehele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) :::::Kus sa näed linki "muuda andmeid"? Äkki sul on Wikidata vene keeles? Wikidatas kõige üleval lingireas esimene on keelevalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) :::::: Kasti sees on "muuda Wikidatas". Jah, mul on alati vene keeles, kui tahan midagi muuta, aga vene keelt ma valinud küll ei ole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:21 (EEST) ::::::: Muutsin eestikeelseks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:28 (EEST) Kuidas nii teha, et ta näitaks "folklorist, etnograaf, tõlkija"? Ma ei ole kindel, et ta kirjandusteadlane oli. "Õppejõud" võib olla, aga see pole nii tähtis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:55 (EEST) :Wikidatas on väärtused üldjuhul lisamise järjekorras. Hetkel ma rohkem ei tea. Kuskil oli juttu sellest, kuidas üksikuid väärtusi varjata, keegi oskaja võiks selle malli lehele lahti kirjutada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) ::Kui Sa ei tea, uuri siis välja, kuidas neid muuta saab. Aga kui me hakkame ise andmeid kontrollima ja muutma, siis me saame seda ka ilma Wikidata kastita teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) ---- Neptuunium asendas infokasti. Lihtsalt kommentaar, et selle malli koodis on eraldi "sünniaeg" ja "sünnikoht" ja vastavalt nendele sisestatud nimetavas käändes väärtused kuvab ikka kokku väljale "sündinud". [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 17:16 (EEST) : Just, see on taotluslik disain. :) Mis keelelisse aspekti puutub, siis mulle näib, et see pigem ei ole probleem. Mall on ju rohkem nagu tabel või blankett, mitte täislausetest koosnev tekst. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2022, kell 18:56 (EEST) 5g3t8j1t1hikxxoynl26wxl05f4mj9p 6164624 6164234 2022-07-20T21:19:40Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == Infokast == Esiteks, meil on tarvis sünniaega Gregoriuse kalendri järgi. Teiseks, õpetamisest ei ole artiklis juttu, aga ma oletan, et mõeldud on õppejõudu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 18:48 (EEST) :See kalendri küsimus on mul olnud ka varem (võib-olla pole piisavalt valjusti küsinud), et kuidas saaks teada, kas kuupäev on antud Gregoriuse või Juliuse kalendri järgi, kui pole täpsustatud. Kastis on vähemalt täpsustatud. Miks on tarvis sünniaega (ainult) Gregoriuse kalendri järgi? Kõik kirjutajad, veel vähem lugejad, ei pruugi kursis olla sellega, mis on kirjutatud lehel [[Vikipeedia:Vikiprojekt Kalender]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:08 (EEST) ::Jah, tekstis peavad olema mõlemad, aga infokastis ei ole mõtet nii teha, et on ainult vana kalendri järgi. Wikidatas on mõlemad olemas. Tuleb ka näidata mõlemat või siis ainult uue järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :Muutsin õppejõuks, aga "õpetaja" oli seal (Wikidatas) ilmselt mõeldud laiemalt kui laste õpetajat. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:25 (EEST) :: Ma saan aru, et on mõeldud laiemalt, aga eesti keeles nii ei saa. Kuidas Sa muutsid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :::Wikidatas vastava väärtuse juures klõpsasin "muuda", kirjutasin "õpetaja" asemele "õppejõud" ja salvestasin. Kaks olemasolevat viidet seal väärtuse juures jäid (jätsin) samaks, sest vaatasin neile otsa ja sealt saab kõrgkooliõpetaja välja lugeda küll. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) :::: Kui ma klõpsan "muuda andmeid", siis ma satun venekeelsele lehele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) :::::Kus sa näed linki "muuda andmeid"? Äkki sul on Wikidata vene keeles? Wikidatas kõige üleval lingireas esimene on keelevalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) :::::: Kasti sees on "muuda Wikidatas". Jah, mul on alati vene keeles, kui tahan midagi muuta, aga vene keelt ma valinud küll ei ole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:21 (EEST) ::::::: Muutsin eestikeelseks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:28 (EEST) Kuidas nii teha, et ta näitaks "folklorist, etnograaf, tõlkija"? Ma ei ole kindel, et ta kirjandusteadlane oli. "Õppejõud" võib olla, aga see pole nii tähtis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:55 (EEST) :Wikidatas on väärtused üldjuhul lisamise järjekorras. Hetkel ma rohkem ei tea. Kuskil oli juttu sellest, kuidas üksikuid väärtusi varjata, keegi oskaja võiks selle malli lehele lahti kirjutada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) ::Kui Sa ei tea, uuri siis välja, kuidas neid muuta saab. Aga kui me hakkame ise andmeid kontrollima ja muutma, siis me saame seda ka ilma Wikidata kastita teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) ---- Neptuunium asendas infokasti. Lihtsalt kommentaar, et selle malli koodis on eraldi "sünniaeg" ja "sünnikoht" ja vastavalt nendele sisestatud nimetavas käändes väärtused kuvab ikka kokku väljale "sündinud". [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 17:16 (EEST) : Just, see on taotluslik disain. :) Mis keelelisse aspekti puutub, siis mulle näib, et see pigem ei ole probleem. Mall on ju rohkem nagu tabel või blankett, mitte täislausetest koosnev tekst. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2022, kell 18:56 (EEST) ::Minu meelest see on probleem. ::Milleks taotleda sellist disaini, kui saab ka teisiti? c9mvfs5ga6zd42cu15z6boinogkgefp 6164629 6164624 2022-07-20T21:31:27Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Infokast == Esiteks, meil on tarvis sünniaega Gregoriuse kalendri järgi. Teiseks, õpetamisest ei ole artiklis juttu, aga ma oletan, et mõeldud on õppejõudu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 18:48 (EEST) :See kalendri küsimus on mul olnud ka varem (võib-olla pole piisavalt valjusti küsinud), et kuidas saaks teada, kas kuupäev on antud Gregoriuse või Juliuse kalendri järgi, kui pole täpsustatud. Kastis on vähemalt täpsustatud. Miks on tarvis sünniaega (ainult) Gregoriuse kalendri järgi? Kõik kirjutajad, veel vähem lugejad, ei pruugi kursis olla sellega, mis on kirjutatud lehel [[Vikipeedia:Vikiprojekt Kalender]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:08 (EEST) ::Jah, tekstis peavad olema mõlemad, aga infokastis ei ole mõtet nii teha, et on ainult vana kalendri järgi. Wikidatas on mõlemad olemas. Tuleb ka näidata mõlemat või siis ainult uue järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :Muutsin õppejõuks, aga "õpetaja" oli seal (Wikidatas) ilmselt mõeldud laiemalt kui laste õpetajat. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:25 (EEST) :: Ma saan aru, et on mõeldud laiemalt, aga eesti keeles nii ei saa. Kuidas Sa muutsid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :::Wikidatas vastava väärtuse juures klõpsasin "muuda", kirjutasin "õpetaja" asemele "õppejõud" ja salvestasin. Kaks olemasolevat viidet seal väärtuse juures jäid (jätsin) samaks, sest vaatasin neile otsa ja sealt saab kõrgkooliõpetaja välja lugeda küll. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) :::: Kui ma klõpsan "muuda andmeid", siis ma satun venekeelsele lehele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) :::::Kus sa näed linki "muuda andmeid"? Äkki sul on Wikidata vene keeles? Wikidatas kõige üleval lingireas esimene on keelevalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) :::::: Kasti sees on "muuda Wikidatas". Jah, mul on alati vene keeles, kui tahan midagi muuta, aga vene keelt ma valinud küll ei ole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:21 (EEST) ::::::: Muutsin eestikeelseks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:28 (EEST) Kuidas nii teha, et ta näitaks "folklorist, etnograaf, tõlkija"? Ma ei ole kindel, et ta kirjandusteadlane oli. "Õppejõud" võib olla, aga see pole nii tähtis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:55 (EEST) :Wikidatas on väärtused üldjuhul lisamise järjekorras. Hetkel ma rohkem ei tea. Kuskil oli juttu sellest, kuidas üksikuid väärtusi varjata, keegi oskaja võiks selle malli lehele lahti kirjutada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) ::Kui Sa ei tea, uuri siis välja, kuidas neid muuta saab. Aga kui me hakkame ise andmeid kontrollima ja muutma, siis me saame seda ka ilma Wikidata kastita teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) ---- Neptuunium asendas infokasti. Lihtsalt kommentaar, et selle malli koodis on eraldi "sünniaeg" ja "sünnikoht" ja vastavalt nendele sisestatud nimetavas käändes väärtused kuvab ikka kokku väljale "sündinud". [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 17:16 (EEST) : Just, see on taotluslik disain. :) Mis keelelisse aspekti puutub, siis mulle näib, et see pigem ei ole probleem. Mall on ju rohkem nagu tabel või blankett, mitte täislausetest koosnev tekst. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2022, kell 18:56 (EEST) ::Minu meelest see on probleem. ::Milleks taotleda sellist disaini, kui saab ka teisiti? ::: Saab tõesti, aga pole ilmselge, et selline lahendus oleks parem. Praegune annab sama info edasi vähema myraga ning näeb minu arvates ka esteetiliselt parem välja. Infokastides pole kunagi käänamisega tegeldud, tegu pole täislausete või proosatekstiga. Ka ykski teine (suurem) viki ei näi pidavat vajalikuks pyydlikult neid lahtreid eraldada (ilmselt, sest see ei täida mingit selget funktsiooni). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. juuli 2022, kell 00:31 (EEST) czjy183ltuv4uh70xckxapvyeidxpwm 6164678 6164629 2022-07-20T22:48:15Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == Infokast == Esiteks, meil on tarvis sünniaega Gregoriuse kalendri järgi. Teiseks, õpetamisest ei ole artiklis juttu, aga ma oletan, et mõeldud on õppejõudu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 18:48 (EEST) :See kalendri küsimus on mul olnud ka varem (võib-olla pole piisavalt valjusti küsinud), et kuidas saaks teada, kas kuupäev on antud Gregoriuse või Juliuse kalendri järgi, kui pole täpsustatud. Kastis on vähemalt täpsustatud. Miks on tarvis sünniaega (ainult) Gregoriuse kalendri järgi? Kõik kirjutajad, veel vähem lugejad, ei pruugi kursis olla sellega, mis on kirjutatud lehel [[Vikipeedia:Vikiprojekt Kalender]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:08 (EEST) ::Jah, tekstis peavad olema mõlemad, aga infokastis ei ole mõtet nii teha, et on ainult vana kalendri järgi. Wikidatas on mõlemad olemas. Tuleb ka näidata mõlemat või siis ainult uue järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :Muutsin õppejõuks, aga "õpetaja" oli seal (Wikidatas) ilmselt mõeldud laiemalt kui laste õpetajat. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:25 (EEST) :: Ma saan aru, et on mõeldud laiemalt, aga eesti keeles nii ei saa. Kuidas Sa muutsid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:51 (EEST) :::Wikidatas vastava väärtuse juures klõpsasin "muuda", kirjutasin "õpetaja" asemele "õppejõud" ja salvestasin. Kaks olemasolevat viidet seal väärtuse juures jäid (jätsin) samaks, sest vaatasin neile otsa ja sealt saab kõrgkooliõpetaja välja lugeda küll. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) :::: Kui ma klõpsan "muuda andmeid", siis ma satun venekeelsele lehele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) :::::Kus sa näed linki "muuda andmeid"? Äkki sul on Wikidata vene keeles? Wikidatas kõige üleval lingireas esimene on keelevalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) :::::: Kasti sees on "muuda Wikidatas". Jah, mul on alati vene keeles, kui tahan midagi muuta, aga vene keelt ma valinud küll ei ole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:21 (EEST) ::::::: Muutsin eestikeelseks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 00:28 (EEST) Kuidas nii teha, et ta näitaks "folklorist, etnograaf, tõlkija"? Ma ei ole kindel, et ta kirjandusteadlane oli. "Õppejõud" võib olla, aga see pole nii tähtis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:55 (EEST) :Wikidatas on väärtused üldjuhul lisamise järjekorras. Hetkel ma rohkem ei tea. Kuskil oli juttu sellest, kuidas üksikuid väärtusi varjata, keegi oskaja võiks selle malli lehele lahti kirjutada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:28 (EEST) ::Kui Sa ei tea, uuri siis välja, kuidas neid muuta saab. Aga kui me hakkame ise andmeid kontrollima ja muutma, siis me saame seda ka ilma Wikidata kastita teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) ---- Neptuunium asendas infokasti. Lihtsalt kommentaar, et selle malli koodis on eraldi "sünniaeg" ja "sünnikoht" ja vastavalt nendele sisestatud nimetavas käändes väärtused kuvab ikka kokku väljale "sündinud". [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 17:16 (EEST) : Just, see on taotluslik disain. :) Mis keelelisse aspekti puutub, siis mulle näib, et see pigem ei ole probleem. Mall on ju rohkem nagu tabel või blankett, mitte täislausetest koosnev tekst. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2022, kell 18:56 (EEST) ::Minu meelest see on probleem. ::Milleks taotleda sellist disaini, kui saab ka teisiti? ::: Saab tõesti, aga pole ilmselge, et selline lahendus oleks parem. Praegune annab sama info edasi vähema myraga ning näeb minu arvates ka esteetiliselt parem välja. Infokastides pole kunagi käänamisega tegeldud, tegu pole täislausete või proosatekstiga. Ka ykski teine (suurem) viki ei näi pidavat vajalikuks pyydlikult neid lahtreid eraldada (ilmselt, sest see ei täida mingit selget funktsiooni). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. juuli 2022, kell 00:31 (EEST) :::: Milles müra siin seisneb ja mis näeb esteetiliselt parem välja? :::: Selleks, et käänata poleks tarvis, peab rubriigi sõnastus vastav olema. Funktsioon on see, et lugeda poleks valus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 01:48 (EEST) ni08csv228mly092exjagn5fe0ak5yh 2022. aasta Euroopa kuumalained 0 633840 6164500 6164063 2022-07-20T18:25:41Z Pietadè 41543 upd wikitext text/x-wiki <table class="biota" style="width:22em;line-height:1.4em;text-align:left;float:right;font-size:95%;border:1px solid #aaa;padding:.25em;margin:0 0 5px 15px;background:#f9f9f9;"><!--Template:Infobox heat event--> <caption style="font-weight:bold;font-size:115%;padding:.25em;margin:0 0 5px 15px;">Euroopa 2022. aasta kuumalained</caption> <tr> <th colspan="2" align="center"></th> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center" valign="top">[[Pilt:July 2022 European heat wave week 1.png|260px|]]</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center">Temperatuurid ajavahemikus 3.–9. juuli</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center"><hr></td> </tr> <tr> <th align="left">Tüüp</th> <td>[[kuumalaine]]</td> </tr> <tr> <th align="left" valign="top">Piirkond</th> <td>{{Flatlist| * [[Hispaania]] * [[Holland]] * [[Horvaatia]] * [[Iirimaa]] * [[Itaalia]] * [[Kreeka]] * [[Norra]] * [[Poola]] * [[Portugal]] * [[Prantsusmaa]] * [[Saksamaa]] * [[Šveits]] * [[Ühendkuningriik]] }}</td> </tr> <tr> <th align="left">Algus</th> <td>12. juuni 2022</td> </tr> <tr> <th align="left">Lõpp</th> <td>jätkuv</td> </tr> <tr> <th align="left">Kõrgeim temperatuur</th> <td valign="top">47 °C Portugalis</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center"><hr></td> </tr> <tr> <th colspan="2" align="center">Kahju</th> </tr> <tr> <th align="left" valign="top">Surmad</th> <td valign="top">4224<br /> *Hispaania: 1508 *Iirimaa: 4 *Poola: 3 *Portugal: 1063 *Saksamaa: 1636 *Ühendkuningriik: 10 </td> </tr> </table> 2022. aasta juunis ja juulis mõjutasid püsivad [[kuumalaine]]d piirkondi [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]][[Euroopa]]s, põhjustades mitmeid metsatulekahjusid. Juunis registreeriti [[temperatuur]]id 40–43&nbsp;°C suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased, igakuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> Klimatoloogid on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian /> [[Pilt:Eurasia geos5 2022194.jpg|pisi|tühi|Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]])]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref> <ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref> }} [[Kategooria:2022]] [[Kategooria:Kuumalained]] 2h6ra106qcy3v4gs1140x2vupjfpldv 6164502 6164500 2022-07-20T18:28:45Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{muutuv sündmus}} <table class="biota" style="width:22em;line-height:1.4em;text-align:left;float:right;font-size:95%;border:1px solid #aaa;padding:.25em;margin:0 0 5px 15px;background:#f9f9f9;"><!--Template:Infobox heat event--> <caption style="font-weight:bold;font-size:115%;padding:.25em;margin:0 0 5px 15px;">Euroopa 2022. aasta kuumalained</caption> <tr> <th colspan="2" align="center"></th> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center" valign="top">[[Pilt:July 2022 European heat wave week 2.png|260px|]]</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center">Temperatuur ajavahemikus 10.–16. juuli</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center"><hr></td> </tr> <tr> <th align="left">Tüüp</th> <td>[[kuumalaine]]</td> </tr> <tr> <th align="left" valign="top">Piirkond</th> <td>{{Flatlist| * [[Hispaania]] * [[Holland]] * [[Horvaatia]] * [[Iirimaa]] * [[Itaalia]] * [[Kreeka]] * [[Norra]] * [[Poola]] * [[Portugal]] * [[Prantsusmaa]] * [[Saksamaa]] * [[Šveits]] * [[Ühendkuningriik]] }}</td> </tr> <tr> <th align="left">Algus</th> <td>12. juuni 2022</td> </tr> <tr> <th align="left">Lõpp</th> <td>jätkuv</td> </tr> <tr> <th align="left">Kõrgeim temperatuur</th> <td valign="top">47 °C Portugalis</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center"><hr></td> </tr> <tr> <th colspan="2" align="center">Kahju</th> </tr> <tr> <th align="left" valign="top">Surmad</th> <td valign="top">4224<br /> *Hispaania: 1508 *Iirimaa: 4 *Poola: 3 *Portugal: 1063 *Saksamaa: 1636 *Ühendkuningriik: 10 </td> </tr> </table> 2022. aasta juunis ja juulis mõjutasid püsivad [[kuumalaine]]d piirkondi [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]][[Euroopa]]s, põhjustades mitmeid metsatulekahjusid. Juunis registreeriti [[temperatuur]]id 40–43&nbsp;°C suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased, igakuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> Klimatoloogid on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian /> [[Pilt:Eurasia geos5 2022194.jpg|pisi|tühi|Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]])]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref> <ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref> }} [[Kategooria:2022]] [[Kategooria:Kuumalained]] plxt3y32k706mkfeldros8ziglcw7bw Mall:Infokast persoon/Wikidata/liivakast 10 633841 6164253 6163850 2022-07-20T16:50:31Z Kaniivel 59574 wikitext text/x-wiki {{Infokast|child={{{child|}}} | bodyclass = biography vcard | above = {{Br eraldatud kirjed | 1 = {{#if:{{{honorific prefix|{{{honorific_prefix|}}}}}}|<span class="honorific-prefix" style="font-size: small">{{{honorific prefix|{{{honorific_prefix|}}}}}}</span>}} | 2 = <span class="fn">{{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{#invoke:WLink|getArticleBase}}}}</span> | 3 = {{#if:{{{honorific suffix|{{{honorific_suffix|}}}}}}|<span class="honorific-suffix" style="font-size: small">{{{honorific suffix|{{{honorific_suffix|}}}}}}</span>}} }} | abovestyle = {{{abovestyle|}}} | image = {{#invoke:InfoboxImage |InfoboxImage |image={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P18 |name=image |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon=yes | maxvals=1 |{{{image|}}}}} |size={{{image size|{{{image_size|{{{imagesize|}}}}}}}}} |sizedefault=frameless |upright={{{image_upright|1}}} |alt={{{alt|}}} |suppressplaceholder=yes}} | caption = {{#if:{{{image|}}}|{{{caption|}}}|{{#invoke:Wikidata|getImageLegend|{{{caption|FETCH_WIKIDATA}}}}}}} | label1 = Emakeelne&nbsp;nimi | data1 = {{#if:{{{native_name|}}}|<span class="nativename" {{#if:{{{native_name_lang|}}}|lang="{{{native_name_lang}}}"}}>{{{native_name}}}</span>}} | label2 = Hääldus | data2 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=pronunciation |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{pronunciation|}}} }} | label10 = Sünniaeg ja -koht | data10 = {{Br eraldatud kirjed |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1477 |name=birth_name |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}}|{{{birth_name|}}}}} |2={{#if:{{{birth_date|}}}|{{{birth_date|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=birth_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}}|{{{birth_date|}}} |df={{{dateformat|dmy}}} }} {{#if:{{{birth_date|}}}||{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|| {{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P569}}}}>4|({{#expr: trunc ({{#time: Y.md}}-{{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P569}}|1}}}})}}-aastane)}}}}}}{{#ifeq:{{{refs|no}}}|yes|{{wikidata|references|normal+|{{{qid|}}}|P569}} }} }} }} |3={{if then show |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P19 |qual=P17 |name=birth_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{birth_place|}}} }} |2=|3=<span class="birthplace"> |4=</span>}} }} | label11 = Ristimise aeg | data11 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1636 |name=baptised |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{baptised|}}} }} | label12 = Kadumise aeg | data12 = {{Br eraldatud kirjed|1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=disappeared_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{disappeared_date|}}} }}|2={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=disappeared_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{disappeared_place|}}} }}}} | label13 = Seisund <!-- TÕLGE? "Status" --> | data13 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=status |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{status|{{{disappeared_status|}}}}}} }} | label14 = Surmaaeg ja -koht | data14 = {{Br eraldatud kirjed |1={{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#if:{{{death_date|}}}|{{{death_date|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|}}} }} {{#if:{{{death_date|}}}||{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=birth_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{birth_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P570}}}}>4|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P569}}}}>4|({{#expr: trunc ({{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P570}}|1}} }}-{{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P569}}|1}} }}-aastaselt)}})}}}}}}}}}} {{#ifeq:{{{refs|no}}}|yes|{{wikidata|references|normal+|{{{qid|}}}|P570}} }}}} |2=<!--{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P509 |name=death_cause |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_cause|}}} }}|<span class="deathcause">From {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P509 |name=death_cause |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_cause|}}} }}</span>}}--> |3={{if then show |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P20 |qual=P17 |name=death_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{death_place|}}} }} |2=|3=<span class="deathplace"> |4=</span>}} }} | label16 = Surnukeha leidmise aeg | data16 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=discovered |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{body discovered|{{{body_discovered|}}}}}} }} | label17 = {{#if:{{{burial_place|}}}|Matmispaik|Matmispaik <!-- TÕLGE? "Resting place" --> }} | data17 = {{#if:{{{burial_place|}}}|{{Br eraldatud kirjed|1={{{burial_place|}}}|2={{{burial_coordinates|}}}}}|{{Br eraldatud kirjed|1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P119 |name=restingplace |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{resting place|{{{resting_place|{{{restingplace|}}}}}}}}}}}|2={{{resting place coordinates|{{{resting_place_coordinates|{{{restingplacecoordinates|}}}}}}}}}}}}} | class17 = label | label18 = Monumendid | data18 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=monuments |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{monuments|}}} }} | label19 = Elukoht | data19 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=residence |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{residence|}}} }} | class19 = {{#if:{{{death_date|}}}{{{death_place|}}}||label}} | label20 = Rahvus | data20 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P27 |name=nationality |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{nationality|}}} }} | class20 = category | label21 = Teised&nbsp;nimed | data21 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=othername |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{other names|{{{other_names|{{{othername|{{{alias|}}}}}}}}}}}} }} | class21 = nickname | label23 = Kodakondsus | data23 = {{{citizenship|}}} <!-- | data23 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P27 |name=citizenship |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{citizenship|}}} }} see talk ("Please remove citizenship") for problems with linking --> | class23 = category | label24 = Haridus | data24 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P512 |name=education |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{education|}}} }} | label25 = Alma&nbsp;mater | data25 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P69 |name=alma |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|ubl}}}| {{{alma mater|{{{alma_mater|}}}}}} }} | label26 = Amet | data26 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P106 |name=occupation |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|}}}|{{{occupation|}}} }} | class26 = role | label27 = Tegutsemise aeg <!-- TÕLGE? "Years active" --> | data27 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=years active |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{years active|{{{years_active|{{{yearsactive|}}}}}}}}} }} | label28 = Ajastu | data28 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=era |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{era|}}} }} | class28 = category | label29 = Töökoht | data29 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P108 |name=employer |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|ubl}}} | sorted=yes | {{{employer|}}} }} | class29 = org | label30 = Organisatsioon | data30 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=organization |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{organisation|{{{organization|{{{organizations|}}}}}}}}} }} | class30 = org | label31 = Esindaja <!-- TÕLGE? "Agent" --> | data31 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=agent |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{agent|}}} }} | class31 = agent | label32 = Tuntud saavutused <!-- TÕLGE? "Known for" --> | data32 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=known |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{known for|{{{known_for|{{{known|}}}}}}}}} }} | label33 = Teosed | data33 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P800 |name=works |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |list={{{list|}}} |sorted=yes|noicon={{{noicon|}}} |{{{works|{{{credits|{{{notable works|{{{notable_works|}}}}}}}}}}}} }} | label34 = Stiil | data34 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P136 |name=style |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{style|}}} }} | class34 = category | label37 = Kodulinn | data37 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=home town |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{home town|{{{home_town|}}}}}} }} | label38 = Palk | data38 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=salary |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{salary|}}} }}{{{salary|}}} | label39 = Varanduse suurus <!-- TÕLGE? "Net worth" --> | data39 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=worth |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{net worth|{{{net_worth|{{{networth|}}}}}}}}} }} | label40 = Pikkus | data40 = {{#if:{{{height_m|{{{height_cm|}}}}}}{{{height_ft|}}}{{{height_in|}}} | {{convinfobox|{{{height_m|{{{height_cm|}}}}}}|{{#if:{{{height_m|}}}|m|cm}}|{{{height_ft|}}}|ft|{{{height_in|}}}|in}}}}{{#if:{{{height|}}} | {{infobox person/height|{{{height|}}}}}}} | label41 = Kaal | data41 = {{#if:{{{weight_kg|}}}{{{weight_st|}}}{{{weight_lb|}}} | {{convinfobox|{{{weight_kg|}}}|kg|{{{weight_st|}}}|st|{{{weight_lb|}}}|lb}}}}{{#if:{{{weight|}}} | {{infobox person/weight|{{{weight|}}}}}}} | label42 = Televisioon | data42 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=television |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{television|}}} }} | label43 = Tiitel | data43 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=title |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{title|}}} }} | class43 = title | label44 = Ajavahemik <!-- TÕLGE? "Term" --> | data44 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=term |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{term|}}} }} | label45 = Eelkäija | data45 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=predecessor |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{predecessor|}}} }} | label46 = Järglane | data46 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=successor |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{successor|}}} }} | label47 = Erakond | data47 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P102 |name=party |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{party|}}} }} | class47 = org | label48 = Liikumine | data48 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=movement |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{movement|}}} }} | class48 = category | label49 = Vastased | data49 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=opponents |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{opponents|}}} }} | label50 = Juhatuse liige | data50 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=boards |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{boards|}}} }} | label53 = Süüdistus | data53 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal charge |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal charge|{{{criminal_charge|}}}}}} }} | label54 = Karistus | data54 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal penalty |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal penalty|{{{criminal_penalty|}}}}}} }} | label55 = {{#if:{{{judicial_status|{{{judicial status|}}}}}}|Judicial status|Criminal status}} | data55 = {{#if:{{{judicial status|{{{judicial_status|}}}}}} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=judicial |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{judicial status|{{{judicial_status}}}}}} }} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal status |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal status|{{{criminal_status|}}}}}}}} }} | class55 = category | label56 = Abikaasa(d) | data56 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P26 |name=spouse |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{spouse|}}} }} | label57 = Partner(id) | data57 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=partner |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{partner|{{{domesticpartner|{{{domestic_partner|}}}}}}}}} }} | label58 = Lapsed | data58 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P40 |name=children |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{children|}}} }} | label59 = Vanem(ad) | data59 = {{#if:{{{parents|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=parents |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{parents|}}} }}|{{Täppideta loend|{{#if:{{{father|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=father |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{father}}} (father)}} }}|{{#if:{{{mother|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=mother |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{mother}}} (mother) }} }}}}}} | label60 = Sugulased | data60 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=relatives |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{relations|{{{relatives|}}}}}} }} | label61 = Pereliikmed | data61 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P3373 |name=family |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{family|}}} }} | label62 = Dünastia | data62 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best|P53||name=dynasty |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{dynasty|}}} }} | label63 = Kutsung | data63 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=callsign |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{callsign|}}} }} | label64 = Autasud | data64 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P166 |name=awards |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|}}} | {{{awards|}}} }} | label65 = Kiitused | data65 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=honours |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{honours|{{{honors|}}}}}} }} | label66 = Veebisait | data66 = {{if empty | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P856 |name=website |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon={{{noicon|}}} | {{{website|{{{homepage|}}}}}} }} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1581 |name=blog |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced={{{onlysourced|no}}} |noicon={{{noicon|}}} }} }} | data67 = {{{misc|{{{module|}}}}}} | data68 = {{{misc2|{{{module2|}}}}}} | data69 = {{{misc3|{{{module3|}}}}}} | data70 = {{{misc4|{{{module4|}}}}}} | data71 = {{{misc5|{{{module5|}}}}}} | data72 = {{{misc6|{{{module6|}}}}}} | header73 = {{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P109 |name=signature |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon=yes|{{{signature|}}}}}|Autogramm}} | data74 = {{#invoke:InfoboxImage |InfoboxImage |image={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P109 |name=signature |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced={{{onlysourced|no}}} |noicon=yes |{{{signature|}}}}} |size={{{signature_size|}}} |sizedefault=150px |alt={{{signature alt|{{{signature_alt|}}}}}}}} | header75 = {{#if:{{{footnotes|}}}|Notes}} | data76 = {{#if:{{{footnotes|}}}|<div style="text-align: left;"> {{{footnotes}}}</div>}} | below = {{MuudaWikidatas|noicon={{{noicon|false}}}}} }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown= <!-- {{main other|[[Category:Pages using infobox person with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}} --> |preview = Page using [[Template:Infobox person]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y |qid |suppressfields |fetchwikidata |onlysourced |noicon | abovestyle | agent | alias | alma mater | alma_mater | alt | awards | baptised | birth_date | birth_name | birth_place | birthname | boards | body discovered | body_discovered | burial_coordinates | burial_place | callsign | caption | child | children | citizenship | credits | criminal charge | criminal penalty | criminal status | criminal_charge | criminal_penalty | criminal_status | dateformat | death cause | death_cause | death_date | death_place | denomination | disappeared_date | disappeared_place | disappeared_status | domestic_partner | domesticpartner | education | employer | era | ethnicity | family | father | footnotes | height | height_cm | height_ft | height_in | height_m | home town | home_town | homepage | honorific prefix | honorific suffix | honorific_prefix | honorific_suffix | honors | honours | image | image caption | image size | image_caption | image_size | image_upright | imagesize | judicial status | judicial_status | known | known for | known_for | list | misc | misc2 | misc3 | misc4 | misc5 | misc6 | module | module2 | module3 | module4 | module5 | module6 | monuments | mother | movement | name | nationality | native_name | native_name_lang | net worth | net_worth | networth | notable works | notable_works | occupation | opponents | organisation | organization | organizations | other names | other_names | othername | parents | partner | party | predecessor | pronunciation | refs | relations | relatives | religion | residence | resting place | resting place coordinates | resting_place | resting_place_coordinates | restingplace | restingplacecoordinates | salary | signature | signature alt | signature_alt | signature_size | spouse | status | style | successor | television | term | title | URL | website | weight | weight_kg | weight_lb | weight_st | works | years active | years_active | yearsactive}}<!-- --><noinclude> {{Dokumentatsioon}} </noinclude> 282pxtb735syarmlnyfx0hua8i6b9qc 6164255 6164253 2022-07-20T16:53:17Z Kaniivel 59574 wikitext text/x-wiki {{Infokast|child={{{child|}}} | bodyclass = biography vcard | above = {{Br eraldatud kirjed | 1 = {{#if:{{{honorific prefix|{{{honorific_prefix|}}}}}}|<span class="honorific-prefix" style="font-size: small">{{{honorific prefix|{{{honorific_prefix|}}}}}}</span>}} | 2 = <span class="fn">{{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{#invoke:WLink|getArticleBase}}}}</span> | 3 = {{#if:{{{honorific suffix|{{{honorific_suffix|}}}}}}|<span class="honorific-suffix" style="font-size: small">{{{honorific suffix|{{{honorific_suffix|}}}}}}</span>}} }} | abovestyle = {{{abovestyle|}}} | image = {{#invoke:InfoboxImage |InfoboxImage |image={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P18 |name=image |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon=yes | maxvals=1 |{{{image|}}}}} |size={{{image size|{{{image_size|{{{imagesize|}}}}}}}}} |sizedefault=frameless |upright={{{image_upright|1}}} |alt={{{alt|}}} |suppressplaceholder=yes}} | caption = {{#if:{{{image|}}}|{{{caption|}}}|{{#invoke:Wikidata|getImageLegend|{{{caption|FETCH_WIKIDATA}}}}}}} | label1 = Emakeelne&nbsp;nimi | data1 = {{#if:{{{native_name|}}}|<span class="nativename" {{#if:{{{native_name_lang|}}}|lang="{{{native_name_lang}}}"}}>{{{native_name}}}</span>}} | label2 = Hääldus | data2 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=pronunciation |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{pronunciation|}}} }} | label10 = Sünniaeg ja -koht | data10 = {{Br eraldatud kirjed |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1477 |name=birth_name |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}}|{{{birth_name|}}}}} |2={{#if:{{{birth_date|}}}|{{{birth_date|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=birth_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}}|{{{birth_date|}}} |df={{{dateformat|dmy}}} }} {{#if:{{{birth_date|}}}||{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|| {{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P569}}}}>4|({{#expr: trunc ({{#time: Y.md}}-{{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P569}}|1}}}})}}-aastane)}}}}}}{{#ifeq:{{{refs|no}}}|yes|{{wikidata|references|normal+|{{{qid|}}}|P569}} }} }} }} |3={{if then show |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P19 |qual=P17 |name=birth_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{birth_place|}}} }} |2=|3=<span class="birthplace"> |4=</span>}} }} | label11 = Ristimise aeg | data11 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1636 |name=baptised |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{baptised|}}} }} | label12 = Kadumise aeg | data12 = {{Br eraldatud kirjed|1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=disappeared_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{disappeared_date|}}} }}|2={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=disappeared_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{disappeared_place|}}} }}}} | label13 = Seisund <!-- TÕLGE? "Status" --> | data13 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=status |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{status|{{{disappeared_status|}}}}}} }} | label14 = Surmaaeg ja -koht | data14 = {{Br eraldatud kirjed |1={{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#if:{{{death_date|}}}|{{{death_date|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|}}} }} {{#if:{{{death_date|}}}||{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=birth_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{birth_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P570}}}}>4|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P569}}}}>4|({{#expr: trunc ({{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P570}}|1}} }}-{{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P569}}|1}} }})}}-aastaselt)}}}}}}}}}} {{#ifeq:{{{refs|no}}}|yes|{{wikidata|references|normal+|{{{qid|}}}|P570}} }}}} |2=<!--{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P509 |name=death_cause |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_cause|}}} }}|<span class="deathcause">From {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P509 |name=death_cause |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_cause|}}} }}</span>}}--> |3={{if then show |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P20 |qual=P17 |name=death_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{death_place|}}} }} |2=|3=<span class="deathplace"> |4=</span>}} }} | label16 = Surnukeha leidmise aeg | data16 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=discovered |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{body discovered|{{{body_discovered|}}}}}} }} | label17 = {{#if:{{{burial_place|}}}|Matmispaik|Matmispaik <!-- TÕLGE? "Resting place" --> }} | data17 = {{#if:{{{burial_place|}}}|{{Br eraldatud kirjed|1={{{burial_place|}}}|2={{{burial_coordinates|}}}}}|{{Br eraldatud kirjed|1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P119 |name=restingplace |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{resting place|{{{resting_place|{{{restingplace|}}}}}}}}}}}|2={{{resting place coordinates|{{{resting_place_coordinates|{{{restingplacecoordinates|}}}}}}}}}}}}} | class17 = label | label18 = Monumendid | data18 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=monuments |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{monuments|}}} }} | label19 = Elukoht | data19 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=residence |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{residence|}}} }} | class19 = {{#if:{{{death_date|}}}{{{death_place|}}}||label}} | label20 = Rahvus | data20 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P27 |name=nationality |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{nationality|}}} }} | class20 = category | label21 = Teised&nbsp;nimed | data21 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=othername |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{other names|{{{other_names|{{{othername|{{{alias|}}}}}}}}}}}} }} | class21 = nickname | label23 = Kodakondsus | data23 = {{{citizenship|}}} <!-- | data23 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P27 |name=citizenship |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{citizenship|}}} }} see talk ("Please remove citizenship") for problems with linking --> | class23 = category | label24 = Haridus | data24 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P512 |name=education |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{education|}}} }} | label25 = Alma&nbsp;mater | data25 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P69 |name=alma |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|ubl}}}| {{{alma mater|{{{alma_mater|}}}}}} }} | label26 = Amet | data26 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P106 |name=occupation |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|}}}|{{{occupation|}}} }} | class26 = role | label27 = Tegutsemise aeg <!-- TÕLGE? "Years active" --> | data27 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=years active |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{years active|{{{years_active|{{{yearsactive|}}}}}}}}} }} | label28 = Ajastu | data28 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=era |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{era|}}} }} | class28 = category | label29 = Töökoht | data29 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P108 |name=employer |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|ubl}}} | sorted=yes | {{{employer|}}} }} | class29 = org | label30 = Organisatsioon | data30 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=organization |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{organisation|{{{organization|{{{organizations|}}}}}}}}} }} | class30 = org | label31 = Esindaja <!-- TÕLGE? "Agent" --> | data31 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=agent |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{agent|}}} }} | class31 = agent | label32 = Tuntud saavutused <!-- TÕLGE? "Known for" --> | data32 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=known |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{known for|{{{known_for|{{{known|}}}}}}}}} }} | label33 = Teosed | data33 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P800 |name=works |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |list={{{list|}}} |sorted=yes|noicon={{{noicon|}}} |{{{works|{{{credits|{{{notable works|{{{notable_works|}}}}}}}}}}}} }} | label34 = Stiil | data34 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P136 |name=style |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{style|}}} }} | class34 = category | label37 = Kodulinn | data37 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=home town |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{home town|{{{home_town|}}}}}} }} | label38 = Palk | data38 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=salary |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{salary|}}} }}{{{salary|}}} | label39 = Varanduse suurus <!-- TÕLGE? "Net worth" --> | data39 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=worth |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{net worth|{{{net_worth|{{{networth|}}}}}}}}} }} | label40 = Pikkus | data40 = {{#if:{{{height_m|{{{height_cm|}}}}}}{{{height_ft|}}}{{{height_in|}}} | {{convinfobox|{{{height_m|{{{height_cm|}}}}}}|{{#if:{{{height_m|}}}|m|cm}}|{{{height_ft|}}}|ft|{{{height_in|}}}|in}}}}{{#if:{{{height|}}} | {{infobox person/height|{{{height|}}}}}}} | label41 = Kaal | data41 = {{#if:{{{weight_kg|}}}{{{weight_st|}}}{{{weight_lb|}}} | {{convinfobox|{{{weight_kg|}}}|kg|{{{weight_st|}}}|st|{{{weight_lb|}}}|lb}}}}{{#if:{{{weight|}}} | {{infobox person/weight|{{{weight|}}}}}}} | label42 = Televisioon | data42 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=television |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{television|}}} }} | label43 = Tiitel | data43 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=title |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{title|}}} }} | class43 = title | label44 = Ajavahemik <!-- TÕLGE? "Term" --> | data44 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=term |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{term|}}} }} | label45 = Eelkäija | data45 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=predecessor |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{predecessor|}}} }} | label46 = Järglane | data46 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=successor |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{successor|}}} }} | label47 = Erakond | data47 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P102 |name=party |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{party|}}} }} | class47 = org | label48 = Liikumine | data48 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=movement |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{movement|}}} }} | class48 = category | label49 = Vastased | data49 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=opponents |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{opponents|}}} }} | label50 = Juhatuse liige | data50 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=boards |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{boards|}}} }} | label53 = Süüdistus | data53 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal charge |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal charge|{{{criminal_charge|}}}}}} }} | label54 = Karistus | data54 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal penalty |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal penalty|{{{criminal_penalty|}}}}}} }} | label55 = {{#if:{{{judicial_status|{{{judicial status|}}}}}}|Judicial status|Criminal status}} | data55 = {{#if:{{{judicial status|{{{judicial_status|}}}}}} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=judicial |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{judicial status|{{{judicial_status}}}}}} }} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal status |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal status|{{{criminal_status|}}}}}}}} }} | class55 = category | label56 = Abikaasa(d) | data56 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P26 |name=spouse |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{spouse|}}} }} | label57 = Partner(id) | data57 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=partner |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{partner|{{{domesticpartner|{{{domestic_partner|}}}}}}}}} }} | label58 = Lapsed | data58 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P40 |name=children |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{children|}}} }} | label59 = Vanem(ad) | data59 = {{#if:{{{parents|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=parents |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{parents|}}} }}|{{Täppideta loend|{{#if:{{{father|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=father |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{father}}} (father)}} }}|{{#if:{{{mother|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=mother |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{mother}}} (mother) }} }}}}}} | label60 = Sugulased | data60 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=relatives |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{relations|{{{relatives|}}}}}} }} | label61 = Pereliikmed | data61 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P3373 |name=family |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{family|}}} }} | label62 = Dünastia | data62 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best|P53||name=dynasty |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{dynasty|}}} }} | label63 = Kutsung | data63 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=callsign |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{callsign|}}} }} | label64 = Autasud | data64 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P166 |name=awards |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|}}} | {{{awards|}}} }} | label65 = Kiitused | data65 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=honours |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{honours|{{{honors|}}}}}} }} | label66 = Veebisait | data66 = {{if empty | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P856 |name=website |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon={{{noicon|}}} | {{{website|{{{homepage|}}}}}} }} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1581 |name=blog |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced={{{onlysourced|no}}} |noicon={{{noicon|}}} }} }} | data67 = {{{misc|{{{module|}}}}}} | data68 = {{{misc2|{{{module2|}}}}}} | data69 = {{{misc3|{{{module3|}}}}}} | data70 = {{{misc4|{{{module4|}}}}}} | data71 = {{{misc5|{{{module5|}}}}}} | data72 = {{{misc6|{{{module6|}}}}}} | header73 = {{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P109 |name=signature |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon=yes|{{{signature|}}}}}|Autogramm}} | data74 = {{#invoke:InfoboxImage |InfoboxImage |image={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P109 |name=signature |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced={{{onlysourced|no}}} |noicon=yes |{{{signature|}}}}} |size={{{signature_size|}}} |sizedefault=150px |alt={{{signature alt|{{{signature_alt|}}}}}}}} | header75 = {{#if:{{{footnotes|}}}|Notes}} | data76 = {{#if:{{{footnotes|}}}|<div style="text-align: left;"> {{{footnotes}}}</div>}} | below = {{MuudaWikidatas|noicon={{{noicon|false}}}}} }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown= <!-- {{main other|[[Category:Pages using infobox person with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}} --> |preview = Page using [[Template:Infobox person]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y |qid |suppressfields |fetchwikidata |onlysourced |noicon | abovestyle | agent | alias | alma mater | alma_mater | alt | awards | baptised | birth_date | birth_name | birth_place | birthname | boards | body discovered | body_discovered | burial_coordinates | burial_place | callsign | caption | child | children | citizenship | credits | criminal charge | criminal penalty | criminal status | criminal_charge | criminal_penalty | criminal_status | dateformat | death cause | death_cause | death_date | death_place | denomination | disappeared_date | disappeared_place | disappeared_status | domestic_partner | domesticpartner | education | employer | era | ethnicity | family | father | footnotes | height | height_cm | height_ft | height_in | height_m | home town | home_town | homepage | honorific prefix | honorific suffix | honorific_prefix | honorific_suffix | honors | honours | image | image caption | image size | image_caption | image_size | image_upright | imagesize | judicial status | judicial_status | known | known for | known_for | list | misc | misc2 | misc3 | misc4 | misc5 | misc6 | module | module2 | module3 | module4 | module5 | module6 | monuments | mother | movement | name | nationality | native_name | native_name_lang | net worth | net_worth | networth | notable works | notable_works | occupation | opponents | organisation | organization | organizations | other names | other_names | othername | parents | partner | party | predecessor | pronunciation | refs | relations | relatives | religion | residence | resting place | resting place coordinates | resting_place | resting_place_coordinates | restingplace | restingplacecoordinates | salary | signature | signature alt | signature_alt | signature_size | spouse | status | style | successor | television | term | title | URL | website | weight | weight_kg | weight_lb | weight_st | works | years active | years_active | yearsactive}}<!-- --><noinclude> {{Dokumentatsioon}} </noinclude> 5yhlh364ntijdslzq49s2lg4adqyl9n 6164266 6164255 2022-07-20T17:01:11Z Kaniivel 59574 wikitext text/x-wiki {{Infokast|child={{{child|}}} | bodyclass = biography vcard | above = {{Br eraldatud kirjed | 1 = {{#if:{{{honorific prefix|{{{honorific_prefix|}}}}}}|<span class="honorific-prefix" style="font-size: small">{{{honorific prefix|{{{honorific_prefix|}}}}}}</span>}} | 2 = <span class="fn">{{#if:{{{name|}}}|{{{name}}}|{{#invoke:WLink|getArticleBase}}}}</span> | 3 = {{#if:{{{honorific suffix|{{{honorific_suffix|}}}}}}|<span class="honorific-suffix" style="font-size: small">{{{honorific suffix|{{{honorific_suffix|}}}}}}</span>}} }} | abovestyle = {{{abovestyle|}}} | image = {{#invoke:InfoboxImage |InfoboxImage |image={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P18 |name=image |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon=yes | maxvals=1 |{{{image|}}}}} |size={{{image size|{{{image_size|{{{imagesize|}}}}}}}}} |sizedefault=frameless |upright={{{image_upright|1}}} |alt={{{alt|}}} |suppressplaceholder=yes}} | caption = {{#if:{{{image|}}}|{{{caption|}}}|{{#invoke:Wikidata|getImageLegend|{{{caption|FETCH_WIKIDATA}}}}}}} | label1 = Emakeelne&nbsp;nimi | data1 = {{#if:{{{native_name|}}}|<span class="nativename" {{#if:{{{native_name_lang|}}}|lang="{{{native_name_lang}}}"}}>{{{native_name}}}</span>}} | label2 = Hääldus | data2 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=pronunciation |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{pronunciation|}}} }} | label10 = Sünniaeg | data10 = {{Br eraldatud kirjed |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1477 |name=birth_name |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}}|{{{birth_name|}}}}} |2={{#if:{{{birth_date|}}}|{{{birth_date|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=birth_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}}|{{{birth_date|}}} |df={{{dateformat|dmy}}} }} {{#if:{{{birth_date|}}}||{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|| {{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P569}}}}>4|({{#expr: trunc ({{#time: Y.md}}-{{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P569}}|1}}}})}}-aastane)}}}}}}{{#ifeq:{{{refs|no}}}|yes|{{wikidata|references|normal+|{{{qid|}}}|P569}} }} }} }} |3={{if then show |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P19 |qual=P17 |name=birth_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{birth_place|}}} }} |2=|3=<span class="birthplace"> |4=</span>}} }} | label11 = Ristimise aeg | data11 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1636 |name=baptised |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{baptised|}}} }} | label12 = Kadumise aeg | data12 = {{Br eraldatud kirjed|1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=disappeared_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{disappeared_date|}}} }}|2={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=disappeared_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{disappeared_place|}}} }}}} | label13 = Seisund <!-- TÕLGE? "Status" --> | data13 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=status |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{status|{{{disappeared_status|}}}}}} }} | label14 = Surmaaeg | data14 = {{Br eraldatud kirjed |1={{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#if:{{{death_date|}}}|{{{death_date|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P570 |name=death_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_date|}}} | df={{{dateformat|}}} }} {{#if:{{{death_date|}}}||{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P569 |name=birth_date |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{birth_date|}}} | df={{{dateformat|dmy}}} }}|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P570}}}}>4|{{#ifexpr:{{str len|{{wikidata|property||{{{qid|}}}|P569}}}}>4|({{#expr: trunc ({{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P570}}|1}} }}-{{#time: Y.md|{{#titleparts:{{wikidata|property|raw|{{{qid|}}}|P569}}|1}} }})}}-aastaselt)}}}}}}}}}} {{#ifeq:{{{refs|no}}}|yes|{{wikidata|references|normal+|{{{qid|}}}|P570}} }}}} |2=<!--{{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P509 |name=death_cause |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_cause|}}} }}|<span class="deathcause">From {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P509 |name=death_cause |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{death_cause|}}} }}</span>}}--> |3={{if then show |1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P20 |qual=P17 |name=death_place |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{death_place|}}} }} |2=|3=<span class="deathplace"> |4=</span>}} }} | label16 = Surnukeha leidmise aeg | data16 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=discovered |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{body discovered|{{{body_discovered|}}}}}} }} | label17 = {{#if:{{{burial_place|}}}|Matmispaik|Matmispaik <!-- TÕLGE? "Resting place" --> }} | data17 = {{#if:{{{burial_place|}}}|{{Br eraldatud kirjed|1={{{burial_place|}}}|2={{{burial_coordinates|}}}}}|{{Br eraldatud kirjed|1={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P119 |name=restingplace |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{resting place|{{{resting_place|{{{restingplace|}}}}}}}}}}}|2={{{resting place coordinates|{{{resting_place_coordinates|{{{restingplacecoordinates|}}}}}}}}}}}}} | class17 = label | label18 = Monumendid | data18 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=monuments |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{monuments|}}} }} | label19 = Elukoht | data19 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=residence |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{residence|}}} }} | class19 = {{#if:{{{death_date|}}}{{{death_place|}}}||label}} | label20 = Rahvus | data20 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P27 |name=nationality |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{nationality|}}} }} | class20 = category | label21 = Teised&nbsp;nimed | data21 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=othername |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{other names|{{{other_names|{{{othername|{{{alias|}}}}}}}}}}}} }} | class21 = nickname | label23 = Kodakondsus | data23 = {{{citizenship|}}} <!-- | data23 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P27 |name=citizenship |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{citizenship|}}} }} see talk ("Please remove citizenship") for problems with linking --> | class23 = category | label24 = Haridus | data24 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P512 |name=education |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{education|}}} }} | label25 = Alma&nbsp;mater | data25 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P69 |name=alma |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|ubl}}}| {{{alma mater|{{{alma_mater|}}}}}} }} | label26 = Amet | data26 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P106 |name=occupation |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|}}}|{{{occupation|}}} }} | class26 = role | label27 = Tegutsemise aeg <!-- TÕLGE? "Years active" --> | data27 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=years active |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{years active|{{{years_active|{{{yearsactive|}}}}}}}}} }} | label28 = Ajastu | data28 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=era |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{era|}}} }} | class28 = category | label29 = Töökoht | data29 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P108 |name=employer |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|ubl}}} | sorted=yes | {{{employer|}}} }} | class29 = org | label30 = Organisatsioon | data30 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=organization |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{organisation|{{{organization|{{{organizations|}}}}}}}}} }} | class30 = org | label31 = Esindaja <!-- TÕLGE? "Agent" --> | data31 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=agent |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{agent|}}} }} | class31 = agent | label32 = Tuntud saavutused <!-- TÕLGE? "Known for" --> | data32 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=known |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{known for|{{{known_for|{{{known|}}}}}}}}} }} | label33 = Teosed | data33 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P800 |name=works |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |list={{{list|}}} |sorted=yes|noicon={{{noicon|}}} |{{{works|{{{credits|{{{notable works|{{{notable_works|}}}}}}}}}}}} }} | label34 = Stiil | data34 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P136 |name=style |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{style|}}} }} | class34 = category | label37 = Kodulinn | data37 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=home town |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{home town|{{{home_town|}}}}}} }} | label38 = Palk | data38 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=salary |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{salary|}}} }}{{{salary|}}} | label39 = Varanduse suurus <!-- TÕLGE? "Net worth" --> | data39 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=worth |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{net worth|{{{net_worth|{{{networth|}}}}}}}}} }} | label40 = Pikkus | data40 = {{#if:{{{height_m|{{{height_cm|}}}}}}{{{height_ft|}}}{{{height_in|}}} | {{convinfobox|{{{height_m|{{{height_cm|}}}}}}|{{#if:{{{height_m|}}}|m|cm}}|{{{height_ft|}}}|ft|{{{height_in|}}}|in}}}}{{#if:{{{height|}}} | {{infobox person/height|{{{height|}}}}}}} | label41 = Kaal | data41 = {{#if:{{{weight_kg|}}}{{{weight_st|}}}{{{weight_lb|}}} | {{convinfobox|{{{weight_kg|}}}|kg|{{{weight_st|}}}|st|{{{weight_lb|}}}|lb}}}}{{#if:{{{weight|}}} | {{infobox person/weight|{{{weight|}}}}}}} | label42 = Televisioon | data42 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=television |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{television|}}} }} | label43 = Tiitel | data43 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=title |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{title|}}} }} | class43 = title | label44 = Ajavahemik <!-- TÕLGE? "Term" --> | data44 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=term |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{term|}}} }} | label45 = Eelkäija | data45 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=predecessor |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{predecessor|}}} }} | label46 = Järglane | data46 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=successor |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{successor|}}} }} | label47 = Erakond | data47 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P102 |name=party |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{party|}}} }} | class47 = org | label48 = Liikumine | data48 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=movement |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{movement|}}} }} | class48 = category | label49 = Vastased | data49 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=opponents |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{opponents|}}} }} | label50 = Juhatuse liige | data50 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=boards |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{boards|}}} }} | label53 = Süüdistus | data53 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal charge |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal charge|{{{criminal_charge|}}}}}} }} | label54 = Karistus | data54 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal penalty |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal penalty|{{{criminal_penalty|}}}}}} }} | label55 = {{#if:{{{judicial_status|{{{judicial status|}}}}}}|Judicial status|Criminal status}} | data55 = {{#if:{{{judicial status|{{{judicial_status|}}}}}} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=judicial |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{judicial status|{{{judicial_status}}}}}} }} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=criminal status |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{criminal status|{{{criminal_status|}}}}}}}} }} | class55 = category | label56 = Abikaasa(d) | data56 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P26 |name=spouse |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{spouse|}}} }} | label57 = Partner(id) | data57 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=partner |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{partner|{{{domesticpartner|{{{domestic_partner|}}}}}}}}} }} | label58 = Lapsed | data58 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P40 |name=children |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} | {{{children|}}} }} | label59 = Vanem(ad) | data59 = {{#if:{{{parents|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=parents |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{parents|}}} }}|{{Täppideta loend|{{#if:{{{father|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=father |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{father}}} (father)}} }}|{{#if:{{{mother|}}}|{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=mother |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{mother}}} (mother) }} }}}}}} | label60 = Sugulased | data60 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=relatives |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{relations|{{{relatives|}}}}}} }} | label61 = Pereliikmed | data61 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P3373 |name=family |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{family|}}} }} | label62 = Dünastia | data62 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best|P53||name=dynasty |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |{{{dynasty|}}} }} | label63 = Kutsung | data63 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=callsign |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{callsign|}}} }} | label64 = Autasud | data64 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P166 |name=awards |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |noicon={{{noicon|}}} |list={{{list|}}} | {{{awards|}}} }} | label65 = Kiitused | data65 = {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P0 |name=honours |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |{{{honours|{{{honors|}}}}}} }} | label66 = Veebisait | data66 = {{if empty | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P856 |name=website |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon={{{noicon|}}} | {{{website|{{{homepage|}}}}}} }} | {{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P1581 |name=blog |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced={{{onlysourced|no}}} |noicon={{{noicon|}}} }} }} | data67 = {{{misc|{{{module|}}}}}} | data68 = {{{misc2|{{{module2|}}}}}} | data69 = {{{misc3|{{{module3|}}}}}} | data70 = {{{misc4|{{{module4|}}}}}} | data71 = {{{misc5|{{{module5|}}}}}} | data72 = {{{misc6|{{{module6|}}}}}} | header73 = {{#if:{{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P109 |name=signature |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced=no |noicon=yes|{{{signature|}}}}}|Autogramm}} | data74 = {{#invoke:InfoboxImage |InfoboxImage |image={{#invoke:WikidataIB | getValue | rank=best |P109 |name=signature |qid={{{qid|}}} |suppressfields={{{suppressfields|}}} |fetchwikidata={{{fetchwikidata|}}} |onlysourced={{{onlysourced|no}}} |noicon=yes |{{{signature|}}}}} |size={{{signature_size|}}} |sizedefault=150px |alt={{{signature alt|{{{signature_alt|}}}}}}}} | header75 = {{#if:{{{footnotes|}}}|Notes}} | data76 = {{#if:{{{footnotes|}}}|<div style="text-align: left;"> {{{footnotes}}}</div>}} | below = {{MuudaWikidatas|noicon={{{noicon|false}}}}} }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown= <!-- {{main other|[[Category:Pages using infobox person with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}} --> |preview = Page using [[Template:Infobox person]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y |qid |suppressfields |fetchwikidata |onlysourced |noicon | abovestyle | agent | alias | alma mater | alma_mater | alt | awards | baptised | birth_date | birth_name | birth_place | birthname | boards | body discovered | body_discovered | burial_coordinates | burial_place | callsign | caption | child | children | citizenship | credits | criminal charge | criminal penalty | criminal status | criminal_charge | criminal_penalty | criminal_status | dateformat | death cause | death_cause | death_date | death_place | denomination | disappeared_date | disappeared_place | disappeared_status | domestic_partner | domesticpartner | education | employer | era | ethnicity | family | father | footnotes | height | height_cm | height_ft | height_in | height_m | home town | home_town | homepage | honorific prefix | honorific suffix | honorific_prefix | honorific_suffix | honors | honours | image | image caption | image size | image_caption | image_size | image_upright | imagesize | judicial status | judicial_status | known | known for | known_for | list | misc | misc2 | misc3 | misc4 | misc5 | misc6 | module | module2 | module3 | module4 | module5 | module6 | monuments | mother | movement | name | nationality | native_name | native_name_lang | net worth | net_worth | networth | notable works | notable_works | occupation | opponents | organisation | organization | organizations | other names | other_names | othername | parents | partner | party | predecessor | pronunciation | refs | relations | relatives | religion | residence | resting place | resting place coordinates | resting_place | resting_place_coordinates | restingplace | restingplacecoordinates | salary | signature | signature alt | signature_alt | signature_size | spouse | status | style | successor | television | term | title | URL | website | weight | weight_kg | weight_lb | weight_st | works | years active | years_active | yearsactive}}<!-- --><noinclude> {{Dokumentatsioon}} </noinclude> ogcqgbf1pjj96ikgtl7b2hf6z81is0z Eleanor Patterson 0 633850 6164676 6163965 2022-07-20T22:38:13Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Eleanor Patterson | Pilt = Eleanor Patterson.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Austraalia | Sünniaeg = {{süv|1996|5|22}} | Sünnikoht = [[Leongatha]] | Pikkus = 182 cm | Kaal = | Spordiklubi= | Treener = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2014]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|2013]]|Kõrgushüpe}} }} '''Eleanor Patterson''' (sündinud [[22. mai]]l [[1996]] [[Leongatha]]s) on [[Austraalia]] [[kõrgushüppaja]], maailmameister ([[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]). 2013. aastal tuli Patterson kõrgushüppes tulemusega 1.88 noorte maailmameistriks. [[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el võitis ta tulemusega 1.94 esikoha. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is saavutas ta tulemusega 1.92 kaheksanda koha. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s ta finaali ei jõudnud. 2020. aasta veebruaris püstitas Patterson kõrgushüppe Austraalia rekordi, kui ületas [[Wellington]]is 1.99. Enne oli Austraalia rekord 1.98, mis oli 1989. aastast [[Vanessa Ward]]i ja 1994. aastast lisaks [[Alison Inverarity]] nimel.<ref>[https://www.abc.net.au/news/2020-02-28/eleanor-patterson-breaks-australian-high-jump-record/12012138 "Australian high jumper Eleanor Patterson breaks 31-year-old national record in New Zealand"]. abc.net.au. 28.2.2020. Vaadatud 20.7.2022</ref> Aasta hiljem ületas Pattersoni tulemuse [[Nicola McDermott]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s saavutas ta tulemusega 1.96 viienda koha. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis ta Okeaania siserekordiga 2.00 hõbemedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis ta kuldmedali, kui kordas Okeaania rekordit 2.02. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste kõrgushüppes}} {{JÄRJESTA:Patterson, Eleanor}} [[Kategooria:Austraalia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] le67rho5sfhwp615wyv0nyytkamhmhr Alison dos Santos 0 633857 6164647 6164003 2022-07-20T21:55:05Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Alison dos Santos | Pilt = Alison Dos Santos 2022.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Alison dos Santos (2022) | Riik = Brasiilia | Sünniaeg = {{süv|2000|6|3}} | Sünnikoht = [[São Joaquim da Barra]] | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi = | Treener = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksude maailmameistrivõistlused|Teatejooksude MM]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2021]]|4×400 m segateade}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Suveuniversiaad|Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta suveuniversiaad|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|2019]]|4×400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku juuniroide maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta kergejõustiku juuniroide maailmameistrivõistlused|2018]]|400 m tõkkejooks}} }} '''Alison Brendom Alves dos Santos''' (sündinud [[3. juuni]]l [[2000]] [[São Joaquim da Barra]]s) on [[Brasiilia]] [[tõkkejooksja]], kelle põhialaks on [[400 meetri tõkkejooks]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 400 meetri tõkkejooksus Lõuna-Ameerika rekordiga 46,72 pronksmedali. 2022. aastal tuli ta 400 meetri tõkkejooksus maailmameistriks, joostes taas Lõuna-Ameerika rekordi 46,29. == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Dossantos, Alison}} [[Kategooria:Brasiilia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] qzi5dlfklr55ahc5e9f4oblclmi05kf 6164648 6164647 2022-07-20T21:55:29Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Alison dos Santos | Pilt = Alison Dos Santos 2022.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Alison dos Santos (2022) | Riik = Brasiilia | Sünniaeg = {{süv|2000|6|3}} | Sünnikoht = [[São Joaquim da Barra]] | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi = | Treener = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksude maailmameistrivõistlused|Teatejooksude MM]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2021]]|4×400 m segateade}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Suveuniversiaad|Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta suveuniversiaad|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|2019]]|4×400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku juuniroide maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta kergejõustiku juuniroide maailmameistrivõistlused|2018]]|400 m tõkkejooks}} }} '''Alison Brendom Alves dos Santos''' (sündinud [[3. juuni]]l [[2000]] [[São Joaquim da Barra]]s) on [[Brasiilia]] [[tõkkejooksja]], kelle põhialaks on [[400 meetri tõkkejooks]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 400 meetri tõkkejooksus Lõuna-Ameerika rekordiga 46,72 pronksmedali. 2022. aastal tuli ta 400 meetri tõkkejooksus maailmameistriks, joostes taas Lõuna-Ameerika rekordi 46,29. == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus}} {{JÄRJESTA:Dossantos, Alison}} [[Kategooria:Brasiilia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 7a3o6vct6q9ibrtjvgb7h3cgtalx3m1 6164679 6164648 2022-07-20T22:49:55Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Alison dos Santos | Pilt = Alison Dos Santos 2022.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Alison dos Santos (2022) | Riik = Brasiilia | Sünniaeg = {{süv|2000|6|3}} | Sünnikoht = [[São Joaquim da Barra]] | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi = | Treener = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksude maailmameistrivõistlused|Teatejooksude MM]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2021]]|4×400 m segateade}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Suveuniversiaad|Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta suveuniversiaad|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|2019]]|400 m tõkkejooks}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku Lõuna-Ameerika meistrivõistlused|2019]]|4×400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku juuniroide maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta kergejõustiku juuniroide maailmameistrivõistlused|2018]]|400 m tõkkejooks}} }} '''Alison Brendom Alves dos Santos''' (sündinud [[3. juuni]]l [[2000]] [[São Joaquim da Barra]]s) on [[Brasiilia]] [[tõkkejooksja]], kelle põhialaks on [[400 meetri tõkkejooks]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 400 meetri tõkkejooksus Lõuna-Ameerika rekordiga 46,72 pronksmedali. 2022. aastal tuli ta 400 meetri tõkkejooksus maailmameistriks, joostes Lõuna-Ameerika rekordi 46,29. == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus}} {{JÄRJESTA:Dossantos, Alison}} [[Kategooria:Brasiilia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] tags3u5zynryontl3fwftwc1fg6xxb0 Arutelu:Stsientism 1 633869 6164164 6164090 2022-07-20T12:35:27Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == stsientism v saientism == Mis tähendab "saientism pole soovitav"? Kes seda ütleb? Jätku oma soovitused heaga endale. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 11:30 (EEST) :See on keelekorraldajate mittesoovitus. Viidet ei ole tõesti, ma ei tea, kust seda enam leiab. Vormistasin teistmoodi, see ei olnud hea viis. :Palun säästa meie närve. Vikipeedia tegemine on tervistkahjustav. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:35 (EEST) 5f5u0xnny855saqnehixvzai6kihppt Kastre jõelahing 0 633870 6164202 6164146 2022-07-20T14:26:11Z Neptuunium 58653 E. Ibiuse eesnime ei leidnud :( wikitext text/x-wiki '''Kastre jõelahing''' oli [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus toimunud lahing [[Rootsi|Rootsi kuningriigi]] [[Peipsi flotill|Peipsi flotilli]] ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] [[Peipsi lodjalaevastik|Peipsi lodjalaevastiku]] vahel. Lahing toimus [[14. mai]]l ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 3. mail) [[1704]]. aastal [[Emajõgi|Emajõe]] suudmel. == Eellugu == Põhjasõja alguses tungisid Vene väed [[Eesti|Eestisse]] ning asusid piirama Narvat. Rootsi kuningas [[Karl XII]] võitis neid [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] (1700) ning jäi [[Laiuse|Laiusele]] talvekorterisse. 1701. aastal liikus Karl [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ja nende kuninga [[August II|August II Tugeva]] vastu, Eestit jäid valvama vaid garnisoniüksused, maamiilitsad ja umbes 2300 tragunit ja 800 jalaväelast välivägedest, neid vägesid jäi juhtima ooberst [[Wolmar Anton von Schlippenbach]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=33-34|aasta=2003}}</ref> See vägi astus mitu korda lahingusse Vene vägedega Kagu-Eestis. Vene vägesid juhtis kindral [[Boriss Šeremetev]]. Rootsi vägedel õnnestus venelased tagasi paisata [[Vastse-Kasaritsa lahing]] ja [[Rõuge lahing]]us, kuid nad kaotasid [[Räpina lahing]]us venelastele umbes 300 meest surnutena ja 33 vangivõetuna.<ref name=":0" /> Peale neid kokkupõrkeid viis Schlippenbach oma peakorteri [[Erastvere|Erastverre]], kus tema käsutuses oli 3000–8000 meest, paljud neist maamiilitsast,<ref name=":0" /> kelle võitlusoskusi Schlippenbach ise kõige paremaks ei pidanud ning kellele ei saanud lahingus loota.<ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=71}}</ref> Selle väe eesotsas võitles Schlippenbach Erastveres Šeremeteviga [[Erastvere lahing]]us, kus ta jällegi lüüa sai. Peale seda taganes Schlippenbach [[Sangaste|Sangastesse]] ja palus [[Liivimaa]] kaitseks abivägesid. <ref name=":0" /> Talle saadeti abivägesid Soomest, Rootsist ning ka Eesti- ja Liivimaalt ning ta armee oleks võinud kasvada kuni 40 000 meheni, kuid Karl XII tahtis, et kõik jõud, mis Soomest ja Rootsist tulevad, kohe Poola-Leedu vastu suunataks. <ref name=":0" /> 1702. aasta juulis alustas Šeremetev uuesti pealetungi ning otsustas hävitada Rootsi väliväed sealkandis.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo, Mati Õun|pealkiri=101 Eesti lahingut|aasta=2012|kirjastus=Varrak|lehekülg=54}}</ref> Lahing ([[Hummuli lahing]]) peeti [[Hummuli mõis|Hummuli mõisa]] lähedal [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ääres, kuhu Schlippenbach oli Sangastest taganenud, ta lootis saada ka umbes tuhatkond meest abivägesid [[Pärnu|Pärnust]] ja [[Alūksne|Alūksnest]].<ref name=":1" /> Rootsi armee kaotas selles lahingus umbes 3500 meest ning Schlippenbachi 3000 mehe suurune välivägi ei olnud venelastele enam suureks takistuseks.<ref name=":1" /> Tänu sellele said venelased Eestimaal ringi rüüstada, põletades maha talusid ja võttes kaasa sõjavange ja saaki. == Rootsi Peipsi jõeflotill == Veel üks rootsi väekontingent Liivimaal oli Peipsi jõeflotill. See lotjadest, suurtükipaatidest ja jahtidest koosnev flotill oli Põhjasõja alguses, 1700. aastal olnud vaid 6 laeva suurune, neist ainult ühel oli kokku vaid 10 kahurit. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=A. Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti raamat|lehekülg=57-61}}</ref> Siiski tegutses flotill aktiivselt, takistades venelaste transpordilaevu [[Peipsi järv|Peipsil]] ja rüüstas idarannikut. Suurema osa laevameeskonnast moodustasid soomlased ja rootslased, kuid kindlasti oli seal ka eestlasi. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo, Mati Õun|pealkiri=101 Eesti lahingut|lehekülg=56-57}}</ref> Venemaa tugevamad üritused algasid 1702. aastal, kuid 1702-1703 said nad tegutseda vaid Peipsi järvel, keskendudes [[Mehikoorma]] ja [[Piirissaare vald|Piirissaare]] piirkonnale. Enne Šeremetjevi 1702. aasta sõjakäiku Liivimaale toimus selle eelmäng Peipsil, kus hakkasid maikuus liikuma vene lodjad. Neid suudeti rootsi laevastiku ja kindlustuste abiga tagasi hoida. 12. juulil said rootslased teada, et Mehikoorma juures on suurem vene lotjade laevastik. Peipsi flotilli ülem, mereväekapten [[Löschern von Herzfeld|Löschern von Hertzfeld]], kes oli Hollandis väljaõppe saanud, saatis luureks välja laeva ,,Vivat," mida juhtis [[Carl Gustav Höckflycht]]. Venelased piirasid laeva ümber ja Höckflycht oli sunnitud selle õhku laskma. Hertzfeld taganes Emajõe suudmelt ning venelased okupeerisid sealse kindluse. <ref name=":4">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19370710.2.49&srpos=16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kastre+lahing------------|pealkiri=Tartu sõjalaewastik Põhja sõja ajal|vaadatud=19.07.2022}}</ref> Kui 1702. aastal sai Rootsi välivägi Hummuli lahingus kohutavalt lüüa, siis Peipsi flotill arenes kiiresti. 1702. aasta kaotused korvati ja laevu ehitati juurde. 1703. aasta suvel Hertzfeld lõi venelasi Piirissaare läheduses kohas nimega Harrimalli ja rüüstas siis Peipsi idarannikut. Kuna olukord oli siiski pingeline, nõudis Schlippenbach Hertzfeldilt luuret ja valmisolekut vaenlase takistamiseks [[Vasknarva]] ja [[Oudova]] suunas. Tekkis aga hõõrdumisi, sest Hertzfeld ei oleks suutnud oma laevastikuga venelasi eriti tõkestada. Lisaks tegutses vaenlane Eestimaal rohkem maavägede, kui laevastikuga. 1704. aastal hakkas Vene tsaar [[Peeter I]] suuri pingutusi tegema, et [[Tartu|Tartut]] ja Narvat vallutada, see pidi tähendama ka Peipsi flotilli hävitamist. <ref name=":4" /> Laevastikku hakati täiendama ning 1704. aastaks oli seal 14 laeva (Lahingus osales 13 laeva<ref name=":2" /><ref name=":4" />) . Neist kõige parem oli [[brigantiin]] ,,Carolus (nimetatud Karl XII järgi)," peale teda oli seal veel 5 jahti nimedega ,, Ulrika," ,,Tartu," ,,Victoria," ,,Vivat" ja ,,Wachtmeister (nimetatud tolleaegse [[Hans Wachtmeister (1641–1714)|Rootsi admirali]] järgi)." Lisaks olid veel ,,Carlskrona," ,,Narva" ja ,,Elefanten." Oli veel väiksemaid laevu, mis nimetati Rootsi sõjaväelaste ja teiste riigiametnike järgi: ,,Horn ([[Henning Rudolf Horn|Narva garnisoni komandant]])," ,,Schlippenbach (Rootsi välivägede juhataja Eestis)," ,,Nummers ([[Gideon von Nummers|Peipsi laevastiku ülemjuhataja]])" ja ,,Strömfeld ([[Gustav Adolf von Strömfeld|Liivimaa Eesti osa majandusasehaldur]])." <ref name=":4" /> Kokku oli flotillis 99 kahurit. <ref name=":2" /> == Kastre lahing == 1704. aasta mais pidi flotill Peipsi poole teele asuma. Flotilli juhtis Löschern von Hertzfeld. Kogu öö vastu 13. maid pühitseti lahkumist suurte joomingute, kahuripaukude ja toostidega, mida korraldati lipulaeval ,,Carolus." 14. 05. alustati teekonda, kõige taga sõitis laev ,,Vivat" ja kõige ees ,,Victoria." Madruseid ja sõdureid oli kokku 570. Mingisugust luuret ei oldud korraldatud, isegi kui kalamehed [[Luunja]] all teatasid, et venelaste laevastik on saabunud suudmesse. Siiski oli flotilli madruste moraal kõrge. <ref name=":2" /> Ees oli neid ootamas kindralmajor [[Nikolai von Werden|Nikolai von Werdeni]] üheksast polgust ehk 7066 mehest ja 18 kahurist koosnev Vene vägi. Ta lasi jõele tõkke ehitada ja paigutas sinna 3 polku lotjadele, ülejäänud väed pani ta Emajõe mõlemale kaldale, nii et rootsi laevastiku saaks kolmest küljest tule alla võtta. <ref name=":2" /> Rootsi laevastik sattuski lõksu ning nähes väljapääsmatut olukorda, võttis Hertzfeld lahingu vastu. Kahjuks olid mitmed kahurid laadimata jäänud ning paljud sõdurid ujusid kaldale, et Tartu poole põgeneda. Rootslastest jäid kaitsma kuskil 300 meest, kes võitlesid venelastega kolm tundi. Venelased vallutasid ükshaaval rootsi sõjalaevu, kellest kõige kauem pani vastu ,,Carolus," mille Hertzfeld lõpuks õhku lasi, sest nägi, et vastupanu on mõtetu. <ref name=":2" /> Rootslased kaotasid surnutena umbes 200 meest, vangi langes 138 meest, kellest 12 olid ohvitserid. Rootsi surnute hulgas oli flotilli juhataja Löschern von Hertzfeld. Venelased kaotasid surnutena 58 ja haavatutena 162. <ref name=":3" /> Paljud rootsi väejuhid olid kaotuse üle maruvihased. Karl XII kurjustas, et laevastikku on hooletult ja ettevaatamatult juhitud ja et juht, kes end oli õhku lasknud, oli talitanud kui lihtne madrus. Soome vägede ülemjuhataja [[Johann Georg von Maydell]] pahandas selle üle, et Tartu kindluses pole teatud, mis sünnib kindluse ümber ja pole paremini hoolitsetud jõe julgeoleku üle. <ref name=":4" /> == Tagajärjed == Kastre jõelahing oli Rootsile suur kaotus, mille tõttu hõivasid venelased varsti Tartu ja Narva ja kontrollisid kogu Peipsi järve. <ref name=":3" /> Venemaa sai enda laevastikule rootsi laevade näol täiendust. <ref name=":2" /> Vanasti oskasid kohalikud näidata, kus pidavat olema ühe rootsi laeva jäänused. Kesksuvise madala veeseisu ajal ongi parema kalda lähedal näha laevakujulist joomi, kus ujuvad üksikud kollased vesikupud. Omal ajal proovis Kastre lähedal mõisnik von Essen ,,Carolust" üles tõsta, kuid see jäi teostamata, sest tuukrid ei leidnud vrakis midagi väärtuslikku.<ref name=":2" /> == Viited == {{Viited}} == Kasutatud kirjandus == * [[Hanno Ojalo|Ojalo, Hanno]]; [[Mati Õun|Õun, Mati]] (2012). ''101 Eesti lahingut''. Tallinn: Varrak. * Traat, August (1968). ''Ajalooline Emajõgi''. Tallinn: Eesti raamat. * Fainštein, Vladimir; Ibius, E.; [[Otu Ibius|Ibius, Otu]]; [[Rudolf Kenkmaa|Kenkmaa, Rudolf]]; [[Heldur Palli|Palli, Heldur]]; Traat, August; Öpik, Elina (1960). ''Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721''. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. * [[Mati Laur|Laur, Mati]]; [[Tõnu-Andrus Tannberg|Tannberg, Tõnu]]; [[Helmut Piirimäe|Piirimäe, Helmut]] (2003). ''[[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu IV]]''. Tartu: Ilmamaa. [[Kategooria:Põhjasõda Eesti alal]] [[Kategooria:Põhjasõja lahingud]] [[Kategooria:1704]] ddu73k0l19rupw1u7jh77w1wzcjvzqs 6164485 6164202 2022-07-20T18:04:37Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{{Kastre jõelahing}} '''Kastre jõelahing''' oli [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus toimunud lahing [[Rootsi|Rootsi kuningriigi]] [[Peipsi flotill|Peipsi flotilli]] ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] [[Peipsi lodjalaevastik|Peipsi lodjalaevastiku]] vahel. Lahing toimus [[14. mai]]l ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 3. mail) [[1704]]. aastal [[Emajõgi|Emajõe]] suudmel. == Eellugu == Põhjasõja alguses tungisid Vene väed [[Eesti|Eestisse]] ning asusid piirama Narvat. Rootsi kuningas [[Karl XII]] võitis neid [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] (1700) ning jäi [[Laiuse|Laiusele]] talvekorterisse. 1701. aastal liikus Karl [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ja nende kuninga [[August II|August II Tugeva]] vastu, Eestit jäid valvama vaid garnisoniüksused, maamiilitsad ja umbes 2300 tragunit ja 800 jalaväelast välivägedest, neid vägesid jäi juhtima ooberst [[Wolmar Anton von Schlippenbach]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=33-34|aasta=2003}}</ref> See vägi astus mitu korda lahingusse Vene vägedega Kagu-Eestis. Vene vägesid juhtis kindral [[Boriss Šeremetev]]. Rootsi vägedel õnnestus venelased tagasi paisata [[Vastse-Kasaritsa lahing]] ja [[Rõuge lahing]]us, kuid nad kaotasid [[Räpina lahing]]us venelastele umbes 300 meest surnutena ja 33 vangivõetuna.<ref name=":0" /> Peale neid kokkupõrkeid viis Schlippenbach oma peakorteri [[Erastvere|Erastverre]], kus tema käsutuses oli 3000–8000 meest, paljud neist maamiilitsast,<ref name=":0" /> kelle võitlusoskusi Schlippenbach ise kõige paremaks ei pidanud ning kellele ei saanud lahingus loota.<ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=71}}</ref> Selle väe eesotsas võitles Schlippenbach Erastveres Šeremeteviga [[Erastvere lahing]]us, kus ta jällegi lüüa sai. Peale seda taganes Schlippenbach [[Sangaste|Sangastesse]] ja palus [[Liivimaa]] kaitseks abivägesid. <ref name=":0" /> Talle saadeti abivägesid Soomest, Rootsist ning ka Eesti- ja Liivimaalt ning ta armee oleks võinud kasvada kuni 40 000 meheni, kuid Karl XII tahtis, et kõik jõud, mis Soomest ja Rootsist tulevad, kohe Poola-Leedu vastu suunataks. <ref name=":0" /> 1702. aasta juulis alustas Šeremetev uuesti pealetungi ning otsustas hävitada Rootsi väliväed sealkandis.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo, Mati Õun|pealkiri=101 Eesti lahingut|aasta=2012|kirjastus=Varrak|lehekülg=54}}</ref> Lahing ([[Hummuli lahing]]) peeti [[Hummuli mõis|Hummuli mõisa]] lähedal [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ääres, kuhu Schlippenbach oli Sangastest taganenud, ta lootis saada ka umbes tuhatkond meest abivägesid [[Pärnu|Pärnust]] ja [[Alūksne|Alūksnest]].<ref name=":1" /> Rootsi armee kaotas selles lahingus umbes 3500 meest ning Schlippenbachi 3000 mehe suurune välivägi ei olnud venelastele enam suureks takistuseks.<ref name=":1" /> Tänu sellele said venelased Eestimaal ringi rüüstada, põletades maha talusid ja võttes kaasa sõjavange ja saaki. == Rootsi Peipsi jõeflotill == Veel üks rootsi väekontingent Liivimaal oli Peipsi jõeflotill. See lotjadest, suurtükipaatidest ja jahtidest koosnev flotill oli Põhjasõja alguses, 1700. aastal olnud vaid 6 laeva suurune, neist ainult ühel oli kokku vaid 10 kahurit. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=A. Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti raamat|lehekülg=57-61}}</ref> Siiski tegutses flotill aktiivselt, takistades venelaste transpordilaevu [[Peipsi järv|Peipsil]] ja rüüstas idarannikut. Suurema osa laevameeskonnast moodustasid soomlased ja rootslased, kuid kindlasti oli seal ka eestlasi. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo, Mati Õun|pealkiri=101 Eesti lahingut|lehekülg=56-57}}</ref> Venemaa tugevamad üritused algasid 1702. aastal, kuid 1702-1703 said nad tegutseda vaid Peipsi järvel, keskendudes [[Mehikoorma]] ja [[Piirissaare vald|Piirissaare]] piirkonnale. Enne Šeremetjevi 1702. aasta sõjakäiku Liivimaale toimus selle eelmäng Peipsil, kus hakkasid maikuus liikuma vene lodjad. Neid suudeti rootsi laevastiku ja kindlustuste abiga tagasi hoida. 12. juulil said rootslased teada, et Mehikoorma juures on suurem vene lotjade laevastik. Peipsi flotilli ülem, mereväekapten [[Löschern von Herzfeld|Löschern von Hertzfeld]], kes oli Hollandis väljaõppe saanud, saatis luureks välja laeva ,,Vivat," mida juhtis [[Carl Gustav Höckflycht]]. Venelased piirasid laeva ümber ja Höckflycht oli sunnitud selle õhku laskma. Hertzfeld taganes Emajõe suudmelt ning venelased okupeerisid sealse kindluse. <ref name=":4">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19370710.2.49&srpos=16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kastre+lahing------------|pealkiri=Tartu sõjalaewastik Põhja sõja ajal|vaadatud=19.07.2022}}</ref> Kui 1702. aastal sai Rootsi välivägi Hummuli lahingus kohutavalt lüüa, siis Peipsi flotill arenes kiiresti. 1702. aasta kaotused korvati ja laevu ehitati juurde. 1703. aasta suvel Hertzfeld lõi venelasi Piirissaare läheduses kohas nimega Harrimalli ja rüüstas siis Peipsi idarannikut. Kuna olukord oli siiski pingeline, nõudis Schlippenbach Hertzfeldilt luuret ja valmisolekut vaenlase takistamiseks [[Vasknarva]] ja [[Oudova]] suunas. Tekkis aga hõõrdumisi, sest Hertzfeld ei oleks suutnud oma laevastikuga venelasi eriti tõkestada. Lisaks tegutses vaenlane Eestimaal rohkem maavägede, kui laevastikuga. 1704. aastal hakkas Vene tsaar [[Peeter I]] suuri pingutusi tegema, et [[Tartu|Tartut]] ja Narvat vallutada, see pidi tähendama ka Peipsi flotilli hävitamist. <ref name=":4" /> Laevastikku hakati täiendama ning 1704. aastaks oli seal 14 laeva (Lahingus osales 13 laeva<ref name=":2" /><ref name=":4" />) . Neist kõige parem oli [[brigantiin]] ,,Carolus (nimetatud Karl XII järgi)," peale teda oli seal veel 5 jahti nimedega ,, Ulrika," ,,Tartu," ,,Victoria," ,,Vivat" ja ,,Wachtmeister (nimetatud tolleaegse [[Hans Wachtmeister (1641–1714)|Rootsi admirali]] järgi)." Lisaks olid veel ,,Carlskrona," ,,Narva" ja ,,Elefanten." Oli veel väiksemaid laevu, mis nimetati Rootsi sõjaväelaste ja teiste riigiametnike järgi: ,,Horn ([[Henning Rudolf Horn|Narva garnisoni komandant]])," ,,Schlippenbach (Rootsi välivägede juhataja Eestis)," ,,Nummers ([[Gideon von Nummers|Peipsi laevastiku ülemjuhataja]])" ja ,,Strömfeld ([[Gustav Adolf von Strömfeld|Liivimaa Eesti osa majandusasehaldur]])." <ref name=":4" /> Kokku oli flotillis 99 kahurit. <ref name=":2" /> == Kastre lahing == 1704. aasta mais pidi flotill Peipsi poole teele asuma. Flotilli juhtis Löschern von Hertzfeld. Kogu öö vastu 13. maid pühitseti lahkumist suurte joomingute, kahuripaukude ja toostidega, mida korraldati lipulaeval ,,Carolus." 14. 05. alustati teekonda, kõige taga sõitis laev ,,Vivat" ja kõige ees ,,Victoria." Madruseid ja sõdureid oli kokku 570. Mingisugust luuret ei oldud korraldatud, isegi kui kalamehed [[Luunja]] all teatasid, et venelaste laevastik on saabunud suudmesse. Siiski oli flotilli madruste moraal kõrge. <ref name=":2" /> Ees oli neid ootamas kindralmajor [[Nikolai von Werden|Nikolai von Werdeni]] üheksast polgust ehk 7066 mehest ja 18 kahurist koosnev Vene vägi. Ta lasi jõele tõkke ehitada ja paigutas sinna 3 polku lotjadele, ülejäänud väed pani ta Emajõe mõlemale kaldale, nii et rootsi laevastiku saaks kolmest küljest tule alla võtta. <ref name=":2" /> Rootsi laevastik sattuski lõksu ning nähes väljapääsmatut olukorda, võttis Hertzfeld lahingu vastu. Kahjuks olid mitmed kahurid laadimata jäänud ning paljud sõdurid ujusid kaldale, et Tartu poole põgeneda. Rootslastest jäid kaitsma kuskil 300 meest, kes võitlesid venelastega kolm tundi. Venelased vallutasid ükshaaval rootsi sõjalaevu, kellest kõige kauem pani vastu ,,Carolus," mille Hertzfeld lõpuks õhku lasi, sest nägi, et vastupanu on mõtetu. <ref name=":2" /> Rootslased kaotasid surnutena umbes 200 meest, vangi langes 138 meest, kellest 12 olid ohvitserid. Rootsi surnute hulgas oli flotilli juhataja Löschern von Hertzfeld. Venelased kaotasid surnutena 58 ja haavatutena 162. <ref name=":3" /> Paljud rootsi väejuhid olid kaotuse üle maruvihased. Karl XII kurjustas, et laevastikku on hooletult ja ettevaatamatult juhitud ja et juht, kes end oli õhku lasknud, oli talitanud kui lihtne madrus. Soome vägede ülemjuhataja [[Johann Georg von Maydell]] pahandas selle üle, et Tartu kindluses pole teatud, mis sünnib kindluse ümber ja pole paremini hoolitsetud jõe julgeoleku üle. <ref name=":4" /> == Tagajärjed == Kastre jõelahing oli Rootsile suur kaotus, mille tõttu hõivasid venelased varsti Tartu ja Narva ja kontrollisid kogu Peipsi järve. <ref name=":3" /> Venemaa sai enda laevastikule rootsi laevade näol täiendust. <ref name=":2" /> Vanasti oskasid kohalikud näidata, kus pidavat olema ühe rootsi laeva jäänused. Kesksuvise madala veeseisu ajal ongi parema kalda lähedal näha laevakujulist joomi, kus ujuvad üksikud kollased vesikupud. Omal ajal proovis Kastre lähedal mõisnik von Essen ,,Carolust" üles tõsta, kuid see jäi teostamata, sest tuukrid ei leidnud vrakis midagi väärtuslikku.<ref name=":2" /> == Viited == {{Viited}} == Kasutatud kirjandus == * [[Hanno Ojalo|Ojalo, Hanno]]; [[Mati Õun|Õun, Mati]] (2012). ''101 Eesti lahingut''. Tallinn: Varrak. * Traat, August (1968). ''Ajalooline Emajõgi''. Tallinn: Eesti raamat. * Fainštein, Vladimir; Ibius, E.; [[Otu Ibius|Ibius, Otu]]; [[Rudolf Kenkmaa|Kenkmaa, Rudolf]]; [[Heldur Palli|Palli, Heldur]]; Traat, August; Öpik, Elina (1960). ''Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721''. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. * [[Mati Laur|Laur, Mati]]; [[Tõnu-Andrus Tannberg|Tannberg, Tõnu]]; [[Helmut Piirimäe|Piirimäe, Helmut]] (2003). ''[[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu IV]]''. Tartu: Ilmamaa. [[Kategooria:Põhjasõda Eesti alal]] [[Kategooria:Põhjasõja lahingud]] [[Kategooria:1704]] gdcr77suurwmawjyyujau3fdrs79liw 6164486 6164485 2022-07-20T18:05:23Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Põhjasõja sündmused}} '''Kastre jõelahing''' oli [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus toimunud lahing [[Rootsi|Rootsi kuningriigi]] [[Peipsi flotill|Peipsi flotilli]] ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] [[Peipsi lodjalaevastik|Peipsi lodjalaevastiku]] vahel. Lahing toimus [[14. mai]]l ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 3. mail) [[1704]]. aastal [[Emajõgi|Emajõe]] suudmel. == Eellugu == Põhjasõja alguses tungisid Vene väed [[Eesti|Eestisse]] ning asusid piirama Narvat. Rootsi kuningas [[Karl XII]] võitis neid [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] (1700) ning jäi [[Laiuse|Laiusele]] talvekorterisse. 1701. aastal liikus Karl [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ja nende kuninga [[August II|August II Tugeva]] vastu, Eestit jäid valvama vaid garnisoniüksused, maamiilitsad ja umbes 2300 tragunit ja 800 jalaväelast välivägedest, neid vägesid jäi juhtima ooberst [[Wolmar Anton von Schlippenbach]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=33-34|aasta=2003}}</ref> See vägi astus mitu korda lahingusse Vene vägedega Kagu-Eestis. Vene vägesid juhtis kindral [[Boriss Šeremetev]]. Rootsi vägedel õnnestus venelased tagasi paisata [[Vastse-Kasaritsa lahing]] ja [[Rõuge lahing]]us, kuid nad kaotasid [[Räpina lahing]]us venelastele umbes 300 meest surnutena ja 33 vangivõetuna.<ref name=":0" /> Peale neid kokkupõrkeid viis Schlippenbach oma peakorteri [[Erastvere|Erastverre]], kus tema käsutuses oli 3000–8000 meest, paljud neist maamiilitsast,<ref name=":0" /> kelle võitlusoskusi Schlippenbach ise kõige paremaks ei pidanud ning kellele ei saanud lahingus loota.<ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=71}}</ref> Selle väe eesotsas võitles Schlippenbach Erastveres Šeremeteviga [[Erastvere lahing]]us, kus ta jällegi lüüa sai. Peale seda taganes Schlippenbach [[Sangaste|Sangastesse]] ja palus [[Liivimaa]] kaitseks abivägesid. <ref name=":0" /> Talle saadeti abivägesid Soomest, Rootsist ning ka Eesti- ja Liivimaalt ning ta armee oleks võinud kasvada kuni 40 000 meheni, kuid Karl XII tahtis, et kõik jõud, mis Soomest ja Rootsist tulevad, kohe Poola-Leedu vastu suunataks. <ref name=":0" /> 1702. aasta juulis alustas Šeremetev uuesti pealetungi ning otsustas hävitada Rootsi väliväed sealkandis.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo, Mati Õun|pealkiri=101 Eesti lahingut|aasta=2012|kirjastus=Varrak|lehekülg=54}}</ref> Lahing ([[Hummuli lahing]]) peeti [[Hummuli mõis|Hummuli mõisa]] lähedal [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ääres, kuhu Schlippenbach oli Sangastest taganenud, ta lootis saada ka umbes tuhatkond meest abivägesid [[Pärnu|Pärnust]] ja [[Alūksne|Alūksnest]].<ref name=":1" /> Rootsi armee kaotas selles lahingus umbes 3500 meest ning Schlippenbachi 3000 mehe suurune välivägi ei olnud venelastele enam suureks takistuseks.<ref name=":1" /> Tänu sellele said venelased Eestimaal ringi rüüstada, põletades maha talusid ja võttes kaasa sõjavange ja saaki. == Rootsi Peipsi jõeflotill == Veel üks rootsi väekontingent Liivimaal oli Peipsi jõeflotill. See lotjadest, suurtükipaatidest ja jahtidest koosnev flotill oli Põhjasõja alguses, 1700. aastal olnud vaid 6 laeva suurune, neist ainult ühel oli kokku vaid 10 kahurit. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=A. Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti raamat|lehekülg=57-61}}</ref> Siiski tegutses flotill aktiivselt, takistades venelaste transpordilaevu [[Peipsi järv|Peipsil]] ja rüüstas idarannikut. Suurema osa laevameeskonnast moodustasid soomlased ja rootslased, kuid kindlasti oli seal ka eestlasi. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo, Mati Õun|pealkiri=101 Eesti lahingut|lehekülg=56-57}}</ref> Venemaa tugevamad üritused algasid 1702. aastal, kuid 1702-1703 said nad tegutseda vaid Peipsi järvel, keskendudes [[Mehikoorma]] ja [[Piirissaare vald|Piirissaare]] piirkonnale. Enne Šeremetjevi 1702. aasta sõjakäiku Liivimaale toimus selle eelmäng Peipsil, kus hakkasid maikuus liikuma vene lodjad. Neid suudeti rootsi laevastiku ja kindlustuste abiga tagasi hoida. 12. juulil said rootslased teada, et Mehikoorma juures on suurem vene lotjade laevastik. Peipsi flotilli ülem, mereväekapten [[Löschern von Herzfeld|Löschern von Hertzfeld]], kes oli Hollandis väljaõppe saanud, saatis luureks välja laeva ,,Vivat," mida juhtis [[Carl Gustav Höckflycht]]. Venelased piirasid laeva ümber ja Höckflycht oli sunnitud selle õhku laskma. Hertzfeld taganes Emajõe suudmelt ning venelased okupeerisid sealse kindluse. <ref name=":4">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19370710.2.49&srpos=16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kastre+lahing------------|pealkiri=Tartu sõjalaewastik Põhja sõja ajal|vaadatud=19.07.2022}}</ref> Kui 1702. aastal sai Rootsi välivägi Hummuli lahingus kohutavalt lüüa, siis Peipsi flotill arenes kiiresti. 1702. aasta kaotused korvati ja laevu ehitati juurde. 1703. aasta suvel Hertzfeld lõi venelasi Piirissaare läheduses kohas nimega Harrimalli ja rüüstas siis Peipsi idarannikut. Kuna olukord oli siiski pingeline, nõudis Schlippenbach Hertzfeldilt luuret ja valmisolekut vaenlase takistamiseks [[Vasknarva]] ja [[Oudova]] suunas. Tekkis aga hõõrdumisi, sest Hertzfeld ei oleks suutnud oma laevastikuga venelasi eriti tõkestada. Lisaks tegutses vaenlane Eestimaal rohkem maavägede, kui laevastikuga. 1704. aastal hakkas Vene tsaar [[Peeter I]] suuri pingutusi tegema, et [[Tartu|Tartut]] ja Narvat vallutada, see pidi tähendama ka Peipsi flotilli hävitamist. <ref name=":4" /> Laevastikku hakati täiendama ning 1704. aastaks oli seal 14 laeva (Lahingus osales 13 laeva<ref name=":2" /><ref name=":4" />) . Neist kõige parem oli [[brigantiin]] ,,Carolus (nimetatud Karl XII järgi)," peale teda oli seal veel 5 jahti nimedega ,, Ulrika," ,,Tartu," ,,Victoria," ,,Vivat" ja ,,Wachtmeister (nimetatud tolleaegse [[Hans Wachtmeister (1641–1714)|Rootsi admirali]] järgi)." Lisaks olid veel ,,Carlskrona," ,,Narva" ja ,,Elefanten." Oli veel väiksemaid laevu, mis nimetati Rootsi sõjaväelaste ja teiste riigiametnike järgi: ,,Horn ([[Henning Rudolf Horn|Narva garnisoni komandant]])," ,,Schlippenbach (Rootsi välivägede juhataja Eestis)," ,,Nummers ([[Gideon von Nummers|Peipsi laevastiku ülemjuhataja]])" ja ,,Strömfeld ([[Gustav Adolf von Strömfeld|Liivimaa Eesti osa majandusasehaldur]])." <ref name=":4" /> Kokku oli flotillis 99 kahurit. <ref name=":2" /> == Kastre lahing == 1704. aasta mais pidi flotill Peipsi poole teele asuma. Flotilli juhtis Löschern von Hertzfeld. Kogu öö vastu 13. maid pühitseti lahkumist suurte joomingute, kahuripaukude ja toostidega, mida korraldati lipulaeval ,,Carolus." 14. 05. alustati teekonda, kõige taga sõitis laev ,,Vivat" ja kõige ees ,,Victoria." Madruseid ja sõdureid oli kokku 570. Mingisugust luuret ei oldud korraldatud, isegi kui kalamehed [[Luunja]] all teatasid, et venelaste laevastik on saabunud suudmesse. Siiski oli flotilli madruste moraal kõrge. <ref name=":2" /> Ees oli neid ootamas kindralmajor [[Nikolai von Werden|Nikolai von Werdeni]] üheksast polgust ehk 7066 mehest ja 18 kahurist koosnev Vene vägi. Ta lasi jõele tõkke ehitada ja paigutas sinna 3 polku lotjadele, ülejäänud väed pani ta Emajõe mõlemale kaldale, nii et rootsi laevastiku saaks kolmest küljest tule alla võtta. <ref name=":2" /> Rootsi laevastik sattuski lõksu ning nähes väljapääsmatut olukorda, võttis Hertzfeld lahingu vastu. Kahjuks olid mitmed kahurid laadimata jäänud ning paljud sõdurid ujusid kaldale, et Tartu poole põgeneda. Rootslastest jäid kaitsma kuskil 300 meest, kes võitlesid venelastega kolm tundi. Venelased vallutasid ükshaaval rootsi sõjalaevu, kellest kõige kauem pani vastu ,,Carolus," mille Hertzfeld lõpuks õhku lasi, sest nägi, et vastupanu on mõtetu. <ref name=":2" /> Rootslased kaotasid surnutena umbes 200 meest, vangi langes 138 meest, kellest 12 olid ohvitserid. Rootsi surnute hulgas oli flotilli juhataja Löschern von Hertzfeld. Venelased kaotasid surnutena 58 ja haavatutena 162. <ref name=":3" /> Paljud rootsi väejuhid olid kaotuse üle maruvihased. Karl XII kurjustas, et laevastikku on hooletult ja ettevaatamatult juhitud ja et juht, kes end oli õhku lasknud, oli talitanud kui lihtne madrus. Soome vägede ülemjuhataja [[Johann Georg von Maydell]] pahandas selle üle, et Tartu kindluses pole teatud, mis sünnib kindluse ümber ja pole paremini hoolitsetud jõe julgeoleku üle. <ref name=":4" /> == Tagajärjed == Kastre jõelahing oli Rootsile suur kaotus, mille tõttu hõivasid venelased varsti Tartu ja Narva ja kontrollisid kogu Peipsi järve. <ref name=":3" /> Venemaa sai enda laevastikule rootsi laevade näol täiendust. <ref name=":2" /> Vanasti oskasid kohalikud näidata, kus pidavat olema ühe rootsi laeva jäänused. Kesksuvise madala veeseisu ajal ongi parema kalda lähedal näha laevakujulist joomi, kus ujuvad üksikud kollased vesikupud. Omal ajal proovis Kastre lähedal mõisnik von Essen ,,Carolust" üles tõsta, kuid see jäi teostamata, sest tuukrid ei leidnud vrakis midagi väärtuslikku.<ref name=":2" /> == Viited == {{Viited}} == Kasutatud kirjandus == * [[Hanno Ojalo|Ojalo, Hanno]]; [[Mati Õun|Õun, Mati]] (2012). ''101 Eesti lahingut''. Tallinn: Varrak. * Traat, August (1968). ''Ajalooline Emajõgi''. Tallinn: Eesti raamat. * Fainštein, Vladimir; Ibius, E.; [[Otu Ibius|Ibius, Otu]]; [[Rudolf Kenkmaa|Kenkmaa, Rudolf]]; [[Heldur Palli|Palli, Heldur]]; Traat, August; Öpik, Elina (1960). ''Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721''. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. * [[Mati Laur|Laur, Mati]]; [[Tõnu-Andrus Tannberg|Tannberg, Tõnu]]; [[Helmut Piirimäe|Piirimäe, Helmut]] (2003). ''[[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu IV]]''. Tartu: Ilmamaa. [[Kategooria:Põhjasõda Eesti alal]] [[Kategooria:Põhjasõja lahingud]] [[Kategooria:1704]] lluts6hf5pzbh55e2nt43ecjq9dplfc Arutelu:Kastre jõelahing 1 633874 6164147 2022-07-20T12:01:02Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Hea oleks tuua kuupäev ära ka [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi. --~~~~' wikitext text/x-wiki Hea oleks tuua kuupäev ära ka [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:01 (EEST) mbyscmsvngcdnh1xnwpfqj1k1f2a2ka 6164159 6164147 2022-07-20T12:23:57Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Hea oleks tuua kuupäev ära ka [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:01 (EEST) ---- Teistes artiklites nimetatakse seda Kastre lahinguks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 15:23 (EEST) 0um4w0jd1jas2e1nn7haca2hzjikaak Kastre lahing 0 633875 6164151 2022-07-20T12:06:47Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Kastre jõelahing]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kastre jõelahing]] 91tgsz3zg4ecgiiqia7v5ci4ir6qqdn Arutelu:Stiimulõpe 1 633876 6164183 2022-07-20T13:10:45Z Andres 5 /* Ennustus */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Ennustus == ''2021 aastal toimub samuti DeepMindi poolt loodud programmi AlphaFold abil oluline läbimurre [[mikrobioloogia]]s. Õnnestub üle 90 protsendilise tõenäosusega ennustada [[valgud|valgu]] kuju, kui teada on üksnes valgu aminohapete järjestus. See küsimus oli pikka aega bioloogide uurimisobjektina lahendamatuks küsimuseks. :Ei saa aru. Kas see on ennustus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 16:10 (EEST) qr570cbrhjwupe95nih91bxy2tgptt8 Biotremoloogia 0 633877 6164185 2022-07-20T13:30:07Z MirkoM 57800 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1021741001|Biotremology]]" tõlkimisel wikitext text/x-wiki '''Biotremoloogia''' uurib mehaaniliste [[Võnkumine|võnkumiste]] tekitamist, hajumist ja tajumist [[Organism|elusorganiolendite]] poolt. Võnkumisi tekitavatakse ja tajud näiteks [[Seismiline suhtlus|võnkumuslikus (seismilises) suhtluses]], keskkonna paremaks tajumiseks ja saagi asukoha määramiseks. Peaaegu kõigil teadaolevatel juhtudel kanduvad need edasi [[Pinnalained|pinnalainetena]] (näiteks [[Rayleigh' lained|Rayleigh'i lainetena]] või [[Love'i laine|Love'i lainetena]]) keskkonna [[Piirpind|piirpinnal]] (näiteks maapinnal ja merepõhjas).<ref name="Primer">{{Cite journal|last=Hill|first=Peggy S.M.|title=Biotremology|journal=[[Current Biology]]|volume=26|issue=5|pages=R187–R191|year=2016|last2=Wessel|first2=Andreas|doi=10.1016/j.cub.2016.01.054|pmid=26954435|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite book|last=Virant-Doberlet|first=Meta|year=2006|title=Insect Sounds and Communication|publisher=CRC Press|location=Boca Raton|isbn=978-0-8493-2060-6|pages=81–98|last2=Čokl|first2=Andrej|last3=Zorović|first3=Maja|editor-last=Drosopoulos|editor-first=Sakis|chapter=Use of Substrate Vibrations for Orientation: From Behaviour to Physiology|doi=10.1201/9781420039337.ch5|editor-last2=Claridge|editor-first2=Michael F.}}</ref> Kuigi suurem osas tegeleb biotremoloogia võnkumiste tajumise rolliga [[Etoloogia|loomade käitumises]] mõjutavad võnkumised ja helid ka [[Taimed|taimi]], mistõttu kattub biotremoloogia ka [[Taimede bioakustika|taimede bioakustikaga]].<ref name="GaglianoMancuso2012">{{Cite journal|last=Gagliano|first=Monica|title=Towards understanding plant bioacoustics|journal=Trends in Plant Science|volume=17|issue=6|pages=323–325|year=2012|last2=Mancuso|first2=Stefano|last3=Robert|first3=Daniel|doi=10.1016/j.tplants.2012.03.002|pmid=22445066}}</ref> Samuti eeldatakse, et teised organismirühmad (nagu [[Ümarussid|nematoodid]]<ref name="HolbrookMortimer2018">{{Cite journal|last=Holbrook|first=Robert I.|title=Vibration sensitivity found in ''Caenorhabditis elegans''|journal=The Journal of Experimental Biology|volume=221|issue=15|pages=jeb178947|year=2018|last2=Mortimer|first2=Beth|doi=10.1242/jeb.178947|pmid=29903836|doi-access=free}}</ref>) tekitavad aktiivselt või vähemalt kasutavad võnkumisi oma keskkonna tajumiseks == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Zoosemiootikud]] lmmbfrk25z3bmcth863i0qi3zk5zf39 6164189 6164185 2022-07-20T13:35:13Z MirkoM 57800 wikitext text/x-wiki '''Biotremoloogia''' uurib mehaaniliste [[Võnkumine|võnkumiste]] tekitamist, hajumist ja tajumist [[Organism|elusorganiolendite]] poolt. Võnkumisi tekitavatakse ja tajud näiteks [[Seismiline suhtlus|võnkumuslikus (seismilises) suhtluses]], keskkonna paremaks tajumiseks ja saagi asukoha määramiseks. Peaaegu kõigil teadaolevatel juhtudel kanduvad need edasi [[Pinnalained|pinnalainetena]] (näiteks [[Rayleigh' lained|Rayleigh'i lainetena]] või [[Love'i laine|Love'i lainetena]]) keskkonna [[Piirpind|piirpinnal]] (näiteks maapinnal ja merepõhjas).<ref name="Primer">{{Cite journal|last=Hill|first=Peggy S.M.|title=Biotremology|journal=[[Current Biology]]|volume=26|issue=5|pages=R187–R191|year=2016|last2=Wessel|first2=Andreas|doi=10.1016/j.cub.2016.01.054|pmid=26954435|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite book|last=Virant-Doberlet|first=Meta|year=2006|title=Insect Sounds and Communication|publisher=CRC Press|location=Boca Raton|isbn=978-0-8493-2060-6|pages=81–98|last2=Čokl|first2=Andrej|last3=Zorović|first3=Maja|editor-last=Drosopoulos|editor-first=Sakis|chapter=Use of Substrate Vibrations for Orientation: From Behaviour to Physiology|doi=10.1201/9781420039337.ch5|editor-last2=Claridge|editor-first2=Michael F.}}</ref> Kuigi suurem osas tegeleb biotremoloogia võnkumiste tajumise rolliga [[Etoloogia|loomade käitumises]] mõjutavad võnkumised ja helid ka [[Taimed|taimi]], mistõttu kattub biotremoloogia ka [[Taimede bioakustika|taimede bioakustikaga]].<ref name="GaglianoMancuso2012">{{Cite journal|last=Gagliano|first=Monica|title=Towards understanding plant bioacoustics|journal=Trends in Plant Science|volume=17|issue=6|pages=323–325|year=2012|last2=Mancuso|first2=Stefano|last3=Robert|first3=Daniel|doi=10.1016/j.tplants.2012.03.002|pmid=22445066}}</ref> Samuti eeldatakse, et teised organismirühmad (nagu [[Ümarussid|nematoodid]]<ref name="HolbrookMortimer2018">{{Cite journal|last=Holbrook|first=Robert I.|title=Vibration sensitivity found in ''Caenorhabditis elegans''|journal=The Journal of Experimental Biology|volume=221|issue=15|pages=jeb178947|year=2018|last2=Mortimer|first2=Beth|doi=10.1242/jeb.178947|pmid=29903836|doi-access=free}}</ref>) tekitavad aktiivselt või vähemalt kasutavad võnkumisi oma keskkonna tajumiseks == Vaata ka == * [[Bioakustika]] * [[Akustika]] * [[Pinnalained]] == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Zoosemiootikud]] [[Kategooria:Akustika]] 5fx7kizsw9wonjfib31zvqczqs3kick Rubiinklaas 0 633878 6164201 2022-07-20T14:24:16Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Rubiinklaas''' on sügav[[Punane|punase]] värvusega [[klaas]], millele annab värvuse erilise menetlusega klaasimassi sulatatud [[Kuldkloriid|kuldkloriid]]. == Kirjeldus == Rubiinklaasi saamiseks lisatakse klaasimassi [[Kolloidsüsteem|kolloidne]] kuldkloriidilahus, mida saadakse metallilise [[kuld|kulla]] lahustamisel [[Kuningvesi|kuningvees]]. Mõnikord lisatakse ka väike kogus [[tinakloriid]]i. Rubiinklaasi tootmise protsess on keerukas ja kallis.<ref>[https://www....' wikitext text/x-wiki '''Rubiinklaas''' on sügav[[Punane|punase]] värvusega [[klaas]], millele annab värvuse erilise menetlusega klaasimassi sulatatud [[Kuldkloriid|kuldkloriid]]. == Kirjeldus == Rubiinklaasi saamiseks lisatakse klaasimassi [[Kolloidsüsteem|kolloidne]] kuldkloriidilahus, mida saadakse metallilise [[kuld|kulla]] lahustamisel [[Kuningvesi|kuningvees]]. Mõnikord lisatakse ka väike kogus [[tinakloriid]]i. Rubiinklaasi tootmise protsess on keerukas ja kallis.<ref>[https://www.glassencyclopedia.com/goldrubyglass.html Ruby Glass from The Glass Encyclopedia]</ref> Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Efekti mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivus[[elektron]]ide "gaasi" [[Võnkumine|võnkumised]] osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide [[Spekter (füüsika)|spektrites]] karakteerse [[neeldumisriba]]na piirkonnas 500 ... 600 nm<ref>[https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/LOFY_02_018/Loeng%201.pdf J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1]</ref>. == Ajaloost == Rubiinklaasi osati valmistada juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. [[Johann Kunckel von Löwenstern]]i poolt, kes sulatas klaasimassi sisse [[Cassiuse purpur]]it (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi tootmise eripära seisneb asjaolus, et esialgu on klaasimass halli värvusega ja alles pärast uuesti kuumutamist muutub see punaseks<ref>[https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4781#rubiinklaas Rubiinklaasi ümbersulatamine. - opik.fyysika.ee]</ref>. Kuni 19. sajandi lõpuni, mil selle avastasid Ehrenfeldi klaasimeistrid, tootsid Böömi klaasimeistrid punast klaasi kasutades vaske<ref>[https://www.britannica.com/technology/ruby-glass Ruby glass. - britannica.com]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.britannica.com/technology/ruby-glass Ruby glass. - britannica.com] * [https://www.glassencyclopedia.com/goldrubyglass.html Ruby Glass from The Glass Encyclopedia] * [https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/LOFY_02_018/Loeng%201.pdf J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1] [[Kategooria:Klaas]] hqpo7zyhellzw1tzhd9ppvpwdnmzqgs 6164203 6164201 2022-07-20T14:29:03Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Vintage cranberry glass.jpg|thumb|Rubiinklaasist kauss]] [[File:Goldrubinglas Schatzkammer München.jpg|thumb|17. sajandi rubiinklaasist nõud Wittelsbachide residentsis Münchenis. Kaanega peekri tegijaks on pärimuse järgi Johannes Kunckel ise]] '''Rubiinklaas''' on sügav[[Punane|punase]] värvusega [[klaas]], millele annab värvuse erilise menetlusega klaasimassi sulatatud [[Kuldkloriid|kuldkloriid]]. == Kirjeldus == Rubiinklaasi saamiseks lisatakse klaasimassi [[Kolloidsüsteem|kolloidne]] kuldkloriidilahus, mida saadakse metallilise [[kuld|kulla]] lahustamisel [[Kuningvesi|kuningvees]]. Mõnikord lisatakse ka väike kogus [[tinakloriid]]i. Rubiinklaasi tootmise protsess on keerukas ja kallis.<ref>[https://www.glassencyclopedia.com/goldrubyglass.html Ruby Glass from The Glass Encyclopedia]</ref> Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Efekti mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivus[[elektron]]ide "gaasi" [[Võnkumine|võnkumised]] osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide [[Spekter (füüsika)|spektrites]] karakteerse [[neeldumisriba]]na piirkonnas 500 ... 600 nm<ref>[https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/LOFY_02_018/Loeng%201.pdf J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1]</ref>. == Ajaloost == Rubiinklaasi osati valmistada juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. [[Johann Kunckel von Löwenstern]]i poolt, kes sulatas klaasimassi sisse [[Cassiuse purpur]]it (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi tootmise eripära seisneb asjaolus, et esialgu on klaasimass halli värvusega ja alles pärast uuesti kuumutamist muutub see punaseks<ref>[https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4781#rubiinklaas Rubiinklaasi ümbersulatamine. - opik.fyysika.ee]</ref>. Kuni 19. sajandi lõpuni, mil selle avastasid Ehrenfeldi klaasimeistrid, tootsid Böömi klaasimeistrid punast klaasi kasutades vaske<ref>[https://www.britannica.com/technology/ruby-glass Ruby glass. - britannica.com]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.britannica.com/technology/ruby-glass Ruby glass. - britannica.com] * [https://www.glassencyclopedia.com/goldrubyglass.html Ruby Glass from The Glass Encyclopedia] * [https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/LOFY_02_018/Loeng%201.pdf J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1] [[Kategooria:Klaas]] s4y51hxhzq0aqbm454qbecep0jbpx71 6164204 6164203 2022-07-20T14:30:08Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Vintage cranberry glass.jpg|thumb|Rubiinklaasist kauss]] [[File:Goldrubinglas Schatzkammer München.jpg|thumb|17. sajandi rubiinklaasist nõud Wittelsbachide residentsis Münchenis. Kaanega peekri tegijaks on pärimuse järgi Johannes Kunckel ise]] [[File:Brit Mus 13sept10 brooches etc 046.jpg|thumb|Dikroilisest klaasist [[Lykyrgose karikas]] Briti Muuseumis]] '''Rubiinklaas''' on sügav[[Punane|punase]] värvusega [[klaas]], millele annab värvuse erilise menetlusega klaasimassi sulatatud [[Kuldkloriid|kuldkloriid]]. == Kirjeldus == Rubiinklaasi saamiseks lisatakse klaasimassi [[Kolloidsüsteem|kolloidne]] kuldkloriidilahus, mida saadakse metallilise [[kuld|kulla]] lahustamisel [[Kuningvesi|kuningvees]]. Mõnikord lisatakse ka väike kogus [[tinakloriid]]i. Rubiinklaasi tootmise protsess on keerukas ja kallis.<ref>[https://www.glassencyclopedia.com/goldrubyglass.html Ruby Glass from The Glass Encyclopedia]</ref> Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Efekti mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivus[[elektron]]ide "gaasi" [[Võnkumine|võnkumised]] osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide [[Spekter (füüsika)|spektrites]] karakteerse [[neeldumisriba]]na piirkonnas 500 ... 600 nm<ref>[https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/LOFY_02_018/Loeng%201.pdf J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1]</ref>. == Ajaloost == Rubiinklaasi osati valmistada juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. [[Johann Kunckel von Löwenstern]]i poolt, kes sulatas klaasimassi sisse [[Cassiuse purpur]]it (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi tootmise eripära seisneb asjaolus, et esialgu on klaasimass halli värvusega ja alles pärast uuesti kuumutamist muutub see punaseks<ref>[https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4781#rubiinklaas Rubiinklaasi ümbersulatamine. - opik.fyysika.ee]</ref>. Kuni 19. sajandi lõpuni, mil selle avastasid Ehrenfeldi klaasimeistrid, tootsid Böömi klaasimeistrid punast klaasi kasutades vaske<ref>[https://www.britannica.com/technology/ruby-glass Ruby glass. - britannica.com]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.britannica.com/technology/ruby-glass Ruby glass. - britannica.com] * [https://www.glassencyclopedia.com/goldrubyglass.html Ruby Glass from The Glass Encyclopedia] * [https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/LOFY_02_018/Loeng%201.pdf J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1] [[Kategooria:Klaas]] iks00vuimxen62vt1b5zsfufgo59tff Kastilleeja 0 633879 6164218 2022-07-20T15:15:00Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|Castilleja angustifolia. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede perekond [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Uus Maailm|Uues maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Viited == {{viited}} Kategoo...' wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|Castilleja angustifolia. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede perekond [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Uus Maailm|Uues maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] n1h9zx70qz7tgsoso2otl0wb2ugq6m1 6164219 6164218 2022-07-20T15:15:19Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|Castilleja angustifolia. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Uus Maailm|Uues maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] slhxoqn869cchn9ae3ws6iyfwr9qmab 6164220 6164219 2022-07-20T15:21:12Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|Castilleja angustifolia. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Perekonda kuulub umbes 200 liiki. Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Uus Maailm|Uues maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Liike == ''Castilleja coccinea'' – punane kastilleeja ''Castilleja chromosa'' – kõrbe-kastilleeja ''Castilleja linariifolia'' – lina-kastilleeja ''Castilleja miniata'' – [[mennikpunane]] kastilleeja ''Castilleja pallida'' – kahvatu kastilleeja == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] jt8scq8zoz66tv5vrqw9bn0ovji8cb2 6164221 6164220 2022-07-20T15:21:23Z Evlper 104506 /* Liike */ wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|Castilleja angustifolia. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Perekonda kuulub umbes 200 liiki. Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Uus Maailm|Uues maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Liike == * ''Castilleja coccinea'' – punane kastilleeja * ''Castilleja chromosa'' – kõrbe-kastilleeja * ''Castilleja linariifolia'' – lina-kastilleeja * ''Castilleja miniata'' – [[mennikpunane]] kastilleeja * ''Castilleja pallida'' – kahvatu kastilleeja == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] kbm349dpxx5xkft9rk8on0sfkw0sup4 6164222 6164221 2022-07-20T15:22:38Z Evlper 104506 /* Liike */ wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|Castilleja angustifolia. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Perekonda kuulub umbes 200 liiki. Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Uus Maailm|Uues maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Liike == * ''Castilleja coccinea'' – punane kastilleeja * ''Castilleja chromosa'' – kõrbe-kastilleeja * ''Castilleja linariifolia'' – lina-kastilleeja * ''Castilleja miniata'' – [[mennikpunane]] kastilleeja * ''Castilleja pallida'' – kahvatu kastilleeja<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=castilleja&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] 8sayytl93dnlr7s13yfoz4d68y9qxxz 6164223 6164222 2022-07-20T15:23:15Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|Castilleja angustifolia. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Perekonda kuulub umbes 200 liiki. Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Ameerika|Uues Maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Liike == * ''Castilleja coccinea'' – punane kastilleeja * ''Castilleja chromosa'' – kõrbe-kastilleeja * ''Castilleja linariifolia'' – lina-kastilleeja * ''Castilleja miniata'' – [[mennikpunane]] kastilleeja * ''Castilleja pallida'' – kahvatu kastilleeja<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=castilleja&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] lcsv78mwmc0ub7q2xvxohgcgcdcnu40 6164224 6164223 2022-07-20T15:23:26Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|''Castilleja angustifolia''. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Perekonda kuulub umbes 200 liiki. Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Ameerika|Uues Maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Liike == * ''Castilleja coccinea'' – punane kastilleeja * ''Castilleja chromosa'' – kõrbe-kastilleeja * ''Castilleja linariifolia'' – lina-kastilleeja * ''Castilleja miniata'' – [[mennikpunane]] kastilleeja * ''Castilleja pallida'' – kahvatu kastilleeja<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=castilleja&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] 2rj11eey4fks3q9wbvdlg50oofx24wp 6164238 6164224 2022-07-20T16:25:42Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|''Castilleja linariifolia''. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Perekonda kuulub umbes 200 liiki. Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Ameerika|Uues Maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Liike == * ''Castilleja coccinea'' – punane kastilleeja * ''Castilleja chromosa'' – kõrbe-kastilleeja * ''Castilleja linariifolia'' – lina-kastilleeja * ''Castilleja miniata'' – [[mennikpunane]] kastilleeja * ''Castilleja pallida'' – kahvatu kastilleeja<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=castilleja&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] hyrsq1fgc14auncjudxewiosvhhtesx 6164636 6164238 2022-07-20T21:39:02Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|''Castilleja linariifolia''. Hennen Canyon, [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Perekonda kuulub umbes 200 liiki. Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Ameerika|Uues Maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Liike == * ''Castilleja coccinea'' – [[punane kastilleeja]] * ''Castilleja chromosa'' – [[kõrbe-kastilleeja]] * ''Castilleja linariifolia'' – [[lina-kastilleeja]] * ''Castilleja miniata'' – [[mennikpunane kastilleeja]] * ''Castilleja pallida'' – [[kahvatu kastilleeja]]<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=castilleja&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] skupxnvu7o2p1snqdnk0qlhrhb5qx6v 6164640 6164636 2022-07-20T21:41:41Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-25 17 42 45 Wildflowers along the trail in Hennen Canyon, Nevada.JPG|thumb|[[Lina-kastilleeja]]. [[Henneni kanjon]], [[Nevada]]]] '''Kastilleeja''' (''Castilleja'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Soomukalised|soomukaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Orobanchaceae''). Perekonda kuulub umbes 200 liiki. Kastilleejad on [[poolparasiit|poolparasiitse]] eluviisiga, levinud eelkõige [[Ameerika|Uues Maailmas]], üksikuid liike leidub ka Põhja-Aasias. == Liike == * ''Castilleja coccinea'' – [[punane kastilleeja]] * ''Castilleja chromosa'' – [[kõrbe-kastilleeja]] * ''Castilleja linariifolia'' – [[lina-kastilleeja]] * ''Castilleja miniata'' – [[mennikpunane kastilleeja]] * ''Castilleja pallida'' – [[kahvatu kastilleeja]]<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=castilleja&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soomukalised]] pssuy66543x9623hlmuae1hw7fivvl3 Koerajuht 0 633880 6164235 2022-07-20T16:11:56Z Pietadè 41543 '''Koerajuht''' on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kelle ülesandeks on [[koer]]i mingiks tegevuseks välja õpetada ja nende eest hoolitseda. [[Teenistuskoer]]te koolitussuunad võivad hõlmata järgmist:<ref name=Sisekaitsakadeemia /> * inimese lõhna otsimise koolitus; * narkootikumide, laiba ja relva otsimise koolitus; * jõukasutuse koolitus; * kuulekuskoolitus. ==Viited== Selgusid PPA parim teenistuskoer ja koerajuht: koos leiti hooldekodust kaduma läinud eakas mees. PM, 1. juuni 2022 wikitext text/x-wiki '''Koerajuht''' on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kelle ülesandeks on [[koer]]i mingiks tegevuseks välja õpetada ja nende eest hoolitseda. [[Teenistuskoer]]te koolitussuunad võivad hõlmata järgmist:<ref name=Sisekaitsakadeemia /> * inimese lõhna otsimise koolitus; * narkootikumide, laiba ja relva otsimise koolitus; * jõukasutuse koolitus; * kuulekuskoolitus. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Sisekaitsakadeemia>{{cite web|url=https://www.sisekaitse.ee/en/node/962?language_content_entity=et |title=Politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskus |publisher=[[Sisekaitseakadeemia]] |date= |access-date=2022-07-20 |website=sisekaitse.ee }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://lemmik.postimees.ee/7536068/selgusid-ppa-parim-teenistuskoer-ja-koerajuht-koos-leiti-hooldekodust-kaduma-lainud-eakas-mees Selgusid PPA parim teenistuskoer ja koerajuht: koos leiti hooldekodust kaduma läinud eakas mees]. [[Postimees|PM]], 1. juuni 2022 hdffauek487jkloizk106s9pu95jm2m 6164514 6164235 2022-07-20T19:04:54Z Pietadè 41543 [[Pilt:Dog Handler Team 'lose an Airman' DVIDS194575.jpg|pisi|Koerajuhid treeningul]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dog Handler Team 'lose an Airman' DVIDS194575.jpg|pisi|Koerajuhid treeningul]] '''Koerajuht''' on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kelle ülesandeks on [[koer]]i mingiks tegevuseks välja õpetada ja nende eest hoolitseda. [[Teenistuskoer]]te koolitussuunad võivad hõlmata järgmist:<ref name=Sisekaitsakadeemia /> * inimese lõhna otsimise koolitus; * narkootikumide, laiba ja relva otsimise koolitus; * jõukasutuse koolitus; * kuulekuskoolitus. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Sisekaitsakadeemia>{{cite web|url=https://www.sisekaitse.ee/en/node/962?language_content_entity=et |title=Politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskus |publisher=[[Sisekaitseakadeemia]] |date= |access-date=2022-07-20 |website=sisekaitse.ee }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://lemmik.postimees.ee/7536068/selgusid-ppa-parim-teenistuskoer-ja-koerajuht-koos-leiti-hooldekodust-kaduma-lainud-eakas-mees Selgusid PPA parim teenistuskoer ja koerajuht: koos leiti hooldekodust kaduma läinud eakas mees]. [[Postimees|PM]], 1. juuni 2022 7ta7pfcs7mhs0a2pt64z9z8ck2bnzu6 6164520 6164514 2022-07-20T19:13:46Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ * [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=k-9+handler&title=Special:MediaSearch&go=Go&type=image Wikimedia Commons] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dog Handler Team 'lose an Airman' DVIDS194575.jpg|pisi|Koerajuhid treeningul]] '''Koerajuht''' on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kelle ülesandeks on [[koer]]i mingiks tegevuseks välja õpetada ja nende eest hoolitseda. [[Teenistuskoer]]te koolitussuunad võivad hõlmata järgmist:<ref name=Sisekaitsakadeemia /> * inimese lõhna otsimise koolitus; * narkootikumide, laiba ja relva otsimise koolitus; * jõukasutuse koolitus; * kuulekuskoolitus. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Sisekaitsakadeemia>{{cite web|url=https://www.sisekaitse.ee/en/node/962?language_content_entity=et |title=Politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskus |publisher=[[Sisekaitseakadeemia]] |date= |access-date=2022-07-20 |website=sisekaitse.ee }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=k-9+handler&title=Special:MediaSearch&go=Go&type=image Wikimedia Commons] * [https://lemmik.postimees.ee/7536068/selgusid-ppa-parim-teenistuskoer-ja-koerajuht-koos-leiti-hooldekodust-kaduma-lainud-eakas-mees Selgusid PPA parim teenistuskoer ja koerajuht: koos leiti hooldekodust kaduma läinud eakas mees]. [[Postimees|PM]], 1. juuni 2022 pbfmx4h7dl2lg4nt1gwhkvi9n0wk2ya 6164583 6164520 2022-07-20T19:53:17Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dog Handler Team 'lose an Airman' DVIDS194575.jpg|pisi|Koerajuhid treeningul]] '''Koerajuht''' on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kelle ülesandeks on [[koer]]i mingiks tegevuseks välja õpetada ja nende eest hoolitseda. [[Teenistuskoer]]te koolitussuunad võivad hõlmata järgmist:<ref name=Sisekaitsakadeemia /> * inimese lõhna otsimise koolitus; * narkootikumide, laiba ja relva otsimise koolitus; * jõukasutuse koolitus; * kuulekuskoolitus. == Vaata ka == * [[Juhtkoer]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Sisekaitsakadeemia>{{cite web|url=https://www.sisekaitse.ee/en/node/962?language_content_entity=et |title=Politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskus |publisher=[[Sisekaitseakadeemia]] |date= |access-date=2022-07-20 |website=sisekaitse.ee }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=k-9+handler&title=Special:MediaSearch&go=Go&type=image Wikimedia Commons] * [https://lemmik.postimees.ee/7536068/selgusid-ppa-parim-teenistuskoer-ja-koerajuht-koos-leiti-hooldekodust-kaduma-lainud-eakas-mees Selgusid PPA parim teenistuskoer ja koerajuht: koos leiti hooldekodust kaduma läinud eakas mees]. [[Postimees|PM]], 1. juuni 2022 [[Kategooria:Koerad]] ju4rz9tnzvsuwaxbgaaqkc1z7xan69g 6164871 6164583 2022-07-21T11:42:33Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dog Handler Team 'lose an Airman' DVIDS194575.jpg|pisi|Koerajuhid treeningul]] '''Koerajuht''' on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kelle ülesandeks on [[koer]]i mingiks tegevuseks välja õpetada ja nende eest hoolitseda. [[Teenistuskoer]]te koolitussuunad võivad hõlmata järgmist:<ref name=Sisekaitsakadeemia /> * inimese lõhna otsimise koolitus; * narkootikumide, laiba ja relva otsimise koolitus; * jõukasutuse koolitus; * kuulekuskoolitus. == Vaata ka == * [[Juhtkoer]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Sisekaitsakadeemia>{{cite web|url=https://www.sisekaitse.ee/en/node/962?language_content_entity=et |title=Politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskus |publisher=[[Sisekaitseakadeemia]] |date= |access-date=2022-07-20 |website=sisekaitse.ee }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=k-9+handler&title=Special:MediaSearch&go=Go&type=image Wikimedia Commons] * [https://lemmik.postimees.ee/7536068/selgusid-ppa-parim-teenistuskoer-ja-koerajuht-koos-leiti-hooldekodust-kaduma-lainud-eakas-mees Selgusid PPA parim teenistuskoer ja koerajuht: koos leiti hooldekodust kaduma läinud eakas mees]. [[Postimees|PM]], 1. juuni 2022 [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Koerad]] eqjz837u8ov4qbb2c4j6yuivxr904xw Arutelu:Koerajuht 1 633881 6164239 2022-07-20T16:29:20Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: 'Nalja ka: kui siin päises oleks "Mitte segi ajada [[juhtkoer]]aga..." :) ~~~~' wikitext text/x-wiki Nalja ka: kui siin päises oleks "Mitte segi ajada [[juhtkoer]]aga..." :) [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 19:29 (EEST) 5kyyvm9cr7v5rt8nst9i8uzf3ecx6qa 6164242 6164239 2022-07-20T16:38:05Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Female animal trainer and leopard, c1906.jpg|pisi|„Kassi“juht]] Nalja ka: kui siin päises oleks "Mitte segi ajada [[juhtkoer]]aga..." :) [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 19:29 (EEST) : enwi-s on lõik [[:en:Animal_training#Dogs|lõik]] enam-vähem sama asja kohta[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 19:37 (EEST) 5vu1jvyliffz3myy129dn7x0rkadxht 6164268 6164242 2022-07-20T17:09:06Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Female animal trainer and leopard, c1906.jpg|pisi|„Kassi“juht]] Nalja ka: kui siin päises oleks "Mitte segi ajada [[juhtkoer]]aga..." :) [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 19:29 (EEST) : enwi-s on [[:en:Animal_training#Dogs|artikli lõik]] enam-vähem sama asja kohta[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 19:37 (EEST) 9lhevhvqzprujp51prfsthmtrvrfvil 6164518 6164268 2022-07-20T19:11:22Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Female animal trainer and leopard, c1906.jpg|pisi|„Kassi“juht]] Nalja ka: kui siin päises oleks "Mitte segi ajada [[juhtkoer]]aga..." :) [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 19:29 (EEST) : enwi-s on [[:en:Animal_training#Dogs|artikli lõik]] enam-vähem sama asja kohta[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 19:37 (EEST) ---- [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=k-9+handler&title=Special:MediaSearch&go=Go&type=image Commons]<br />[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 22:11 (EEST) h3czcqr329mithi9xck58tvt8jtnaga 6164523 6164518 2022-07-20T19:14:59Z Pietadè 41543 Eemaldatud muudatus 6164518, mille tegi [[Special:Contributions/Pietadè|Pietadè]] ([[User talk:Pietadè|arutelu]]) wikitext text/x-wiki [[Pilt:Female animal trainer and leopard, c1906.jpg|pisi|„Kassi“juht]] Nalja ka: kui siin päises oleks "Mitte segi ajada [[juhtkoer]]aga..." :) [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 19:29 (EEST) : enwi-s on [[:en:Animal_training#Dogs|artikli lõik]] enam-vähem sama asja kohta[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 19:37 (EEST) 9lhevhvqzprujp51prfsthmtrvrfvil Ekmea 0 633882 6164243 2022-07-20T16:41:01Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Ekmea''' (''Aechmea'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Bromeliaceae'', [[alamsugukond]] ''Bromelioideae''). Nimi on tuletatud [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''aichme'' 'oda'. Ekmea perekonda kuulub 182 liiki kodarik[[epifüüt]]e [[Troopilised vöötmed|troopilises]] [[Ameerika]]s. Ekmeale ja teistele bromeelialistele on iseloomulik see, et üks [[kodarik]] õitseb ühe korra,...' wikitext text/x-wiki '''Ekmea''' (''Aechmea'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Bromeliaceae'', [[alamsugukond]] ''Bromelioideae''). Nimi on tuletatud [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''aichme'' 'oda'. Ekmea perekonda kuulub 182 liiki kodarik[[epifüüt]]e [[Troopilised vöötmed|troopilises]] [[Ameerika]]s. Ekmeale ja teistele bromeelialistele on iseloomulik see, et üks [[kodarik]] õitseb ühe korra, kuid pärast õitsemist või juba varem kodarik haruneb ja edaspidi õitsevad uued ja nooremad kodarikud. Uue kodariku moodustumisest õitsemiseni kulub taimel üks kuni mitu aastat, see sõltub liigist, sordist ja tingimustest.<ref>http://www.aiandus.ee/loe.php?id=6694</ref> == Liike == * Aechmea calyculata – kuldekmea * Aechmea fasciata – vöödiline ekmea * Aechmea fulgens – korallekmea * Aechmea lueddemanniana – Lüddemanni ekmea * Aechmea miniata – mennikpunane ekmea * Aechmea nudicaulis – edev ekmea * Aechmea pyramidalis – jõuluekmea * Aechmea racinae – helmesekmea * Aechmea recurvata – käändekmea<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=Aechmea&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] ne5y7f8mav4t58j9qy2n5brr77aeuch 6164246 6164243 2022-07-20T16:43:52Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Aechmia miniata discolor WPC.jpg|thumb|''Aechmea miniata discolor'']] [[File:Aechmea nudicaulis.jpg|thumb|''Aechmea nudicaulis'']] '''Ekmea''' (''Aechmea'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (''Bromeliaceae'', [[alamsugukond]] ''Bromelioideae''). Nimi on tuletatud [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''aichme'' 'oda'. Ekmea perekonda kuulub 182 liiki kodarik[[epifüüt]]e [[Troopilised vöötmed|troopilises]] [[Ameerika]]s. Ekmeale ja teistele bromeelialistele on iseloomulik see, et üks [[kodarik]] õitseb ühe korra, kuid pärast õitsemist või juba varem kodarik haruneb ja edaspidi õitsevad uued ja nooremad kodarikud. Uue kodariku moodustumisest õitsemiseni kulub taimel üks kuni mitu aastat, see sõltub liigist, sordist ja tingimustest.<ref>http://www.aiandus.ee/loe.php?id=6694</ref> == Liike == * ''Aechmea calyculata'' – kuldekmea * ''Aechmea fasciata'' – vöödiline ekmea * ''Aechmea fulgens'' – korallekmea * ''Aechmea lueddemanniana'' – Lüddemanni ekmea * ''Aechmea miniata'' – mennikpunane ekmea * ''Aechmea nudicaulis'' – edev ekmea * ''Aechmea pyramidalis'' – jõuluekmea * ''Aechmea racinae'' – helmesekmea * ''Aechmea recurvata'' – käändekmea<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=Aechmea&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] h53fqmo69qyi1u3m5mt8oe3l3ggygik 6164527 6164246 2022-07-20T19:24:05Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ekmea | pilt = Aechmia miniata discolor WPC.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''Aechmea miniata discolor'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = [[Bromeelialised]] ''Bromeliaceae'' | alamsugukond = ''[[Bromelioideae]]'' | perekond = '''Ekmea''' ''Aechmea'' | perekonna_autor = [[Hipólito Ruiz López|Ruiz]] & [[José Antonio Pavón Jiménez|Pav.]] | sünonüümid = }} [[File:Aechmea nudicaulis.jpg|thumb|[[Edev ekmea]] (''Aechmea nudicaulis'')]] '''Ekmea''' (''Aechmea'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. Nimi on tuletatud [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast αἰχμή (''aikhmḗ'', 'noole- või odaots'). Ekmea perekonda kuulub 182 liiki kodarik[[epifüüt]]e [[Troopilised vöötmed|troopilises]] [[Ameerika]]s. Ekmeale ja teistele bromeelialistele on iseloomulik see, et üks [[kodarik]] õitseb ühe korra, kuid pärast õitsemist või juba varem kodarik haruneb ja edaspidi õitsevad uued ja nooremad kodarikud. Uue kodariku moodustumisest õitsemiseni kulub taimel üks kuni mitu aastat, see sõltub liigist, sordist ja tingimustest.<ref>http://www.aiandus.ee/loe.php?id=6694</ref> == Liike == * ''Aechmea calyculata'' – [[kuldekmea]] * ''Aechmea fasciata'' – [[vöödiline ekmea]] * ''Aechmea fulgens'' – [[korallekmea]] * ''Aechmea lueddemanniana'' – [[Lüddemanni ekmea]] * ''Aechmea miniata'' – [[mennikpunane ekmea]] * ''Aechmea nudicaulis'' – [[edev ekmea]] * ''Aechmea pyramidalis'' – [[jõuluekmea]] * ''Aechmea racinae'' – [[helmesekmea]] * ''Aechmea recurvata'' – [[käändekmea]]<ref>https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=Aechmea&lang=ld</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] qr83fwarsciafcjsqqx787kb8sao8an Puia 0 633883 6164270 2022-07-20T17:10:37Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (linn)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]...' wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (linn)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. [[Kategooria:Bromeelialised]] by9dl74hitlx4q5g1n5el6jix2gkxpl 6164417 6164270 2022-07-20T17:15:47Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (linn)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. == Liike == * ''Puya alpestris'' – alpi puia * ''Puya berteroniana'' – sinipuia * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – Raimondi puia [[Kategooria:Bromeelialised]] 5ahmx3kdqc2p8trnidhaamh4ss2ghie 6164463 6164417 2022-07-20T17:24:19Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (linn)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsed ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks ''P. alpestris'' ja ''P. chilensis'', kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>. == Liike == * ''Puya alpestris'' – alpi puia * ''Puya berteroniana'' – sinipuia * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – Raimondi puia == Viited == {{viited}} == Välislingid == [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] mhcekuwx6utwvsinfcpqb6eroo8gqlg 6164464 6164463 2022-07-20T17:24:31Z Evlper 104506 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (linn)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsed ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks ''P. alpestris'' ja ''P. chilensis'', kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>. == Liike == * ''Puya alpestris'' – alpi puia * ''Puya berteroniana'' – sinipuia * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – Raimondi puia == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] daup1uw08a8hvd922xclqatccj16q6o 6164465 6164464 2022-07-20T17:25:07Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (California)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsed ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks ''P. alpestris'' ja ''P. chilensis'', kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>. == Liike == * ''Puya alpestris'' – alpi puia * ''Puya berteroniana'' – sinipuia * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – Raimondi puia == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] 1qpcaz3anq3poea1gfjc4vqqp940fgr 6164480 6164465 2022-07-20T17:51:06Z Evlper 104506 /* Liike */ wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (California)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsed ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks ''P. alpestris'' ja ''P. chilensis'', kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>. == Liike == * ''Puya alpestris'' – alpi puia * ''Puya berteroniana'' – sinipuia * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – [[Raimondi puia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] 2ghh59pvucic4ba8xqe3x93et7lxk8b 6164481 6164480 2022-07-20T17:56:13Z Evlper 104506 /* Liike */ wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (California)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsed ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks ''P. alpestris'' ja ''P. chilensis'', kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>. == Liike == * ''Puya alpestris'' – [[Alpi puia|alpi puia]] * ''Puya berteroniana'' – [[Sinipuia|sinipuia]] * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – [[Raimondi puia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] 9s65ozes0xdla8ul2kgmybj474uqfs7 6164482 6164481 2022-07-20T17:56:28Z Evlper 104506 /* Liike */ wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|Türkiissiniste õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (California)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsed ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks ''P. alpestris'' ja ''P. chilensis'', kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>. == Liike == * ''Puya alpestris'' – [[alpi puia]] * ''Puya berteroniana'' – [[sinipuia]] * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – [[Raimondi puia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] k56c3wircalylx84dt5j9yk637jtud2 6164497 6164482 2022-07-20T18:21:38Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|[[Türkiissinine|Türkiissiniste]] õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (California)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsed ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks ''P. alpestris'' ja ''P. chilensis'', kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>. == Liike == * ''Puya alpestris'' – [[alpi puia]] * ''Puya berteroniana'' – [[sinipuia]] * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – [[Raimondi puia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] 07uepj6hreo1m3txgsceqlu0ex7lm1u 6164501 6164497 2022-07-20T18:25:59Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg|thumb|[[Türkiissinine|Türkiissiniste]] õitega alpi puia (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (California)|San Marino]]s [[California]]s]] '''Puia''' (Puya) on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine ''[[Puya raimondii]]'', mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsad ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks ''P. alpestris'' ja ''P. chilensis'', kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref>[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref>. == Liike == * ''Puya alpestris'' – [[alpi puia]] * ''Puya berteroniana'' – [[sinipuia]] * ''Puya chilensis'' – tšiili puia * ''Puya floccosa'' – sametpuia * ''Puya mirabilis'' – imepuia * ''Puya raimondii'' – [[Raimondi puia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] 3f3t2z7mozaqhz6ep4xp3iybbdv0mg0 6164519 6164501 2022-07-20T19:13:39Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Puia | pilt = Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Türkiissinine|Türkiissiniste]] õitega [[alpi puia]] (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (California)|San Marino]]s [[California]]s | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = [[Bromeelialised]] ''Bromeliaceae'' | alamsugukond = '''''Puyoideae''''' | alamsugukonna_autor = Givnish | perekond = '''Puia''' ''Puya'' | binaarse_autor = [[Juan Ignacio Molina|Molina]] | tüüpliik = [[Tšiili puia]]<br>''Puya chilensis'' | tüüpliigi_autor = Molina | sünonüümid = }} '''Puia''' (''Puya'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''Puyoideae'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Maputše keel|maputšekeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine [[Raimondi puia]] (''P. raimondii''), mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref name="gTUUY" />; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse [[õisik]]uga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsad ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks [[alpi puia]] (''P. alpestris'') ja [[tšiili puia]] (''P. chilensis''), kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref name="gTUUY" />. == Liike == * ''Puya alpestris'' – [[alpi puia]] * ''Puya berteroniana'' – [[sinipuia]] * ''Puya chilensis'' – [[tšiili puia]] * ''Puya floccosa'' – [[sametpuia]] * ''Puya mirabilis'' – [[imepuia]] * ''Puya raimondii'' – [[Raimondi puia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="gTUUY">[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] 5ujqwswrffzea33mvps2p58mu3u2oti 6164652 6164519 2022-07-20T22:01:55Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Puia | pilt = Puya alpestris flowers huntington desert garden.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Türkiissinine|Türkiissiniste]] õitega [[alpi puia]] (''Puya alpestris'') Huntingtoni botaanikaaias [[San Marino (California)|San Marino]]s [[California]]s | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = [[Bromeelialised]] ''Bromeliaceae'' | alamsugukond = '''''Puyoideae''''' | alamsugukonna_autor = Givnish | perekond = '''Puia''' ''Puya'' | binaarse_autor = [[Juan Ignacio Molina|Molina]] | tüüpliik = [[Tšiili puia]]<br>''Puya chilensis'' | tüüpliigi_autor = Molina | sünonüümid = }} '''Puia''' (''Puya'') on [[õistaim]]ede [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], [[Alamsugukond|alamsugukonna]] ''[[Puyoideae]]'' ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud [[Mapudunguni keel|mapudungunikeelsest]] sõnast, mis tähendab teravikku. Puiad pärinevad [[Lõuna-Ameerika]] ja lõunapoolse [[Kesk-Ameerika]] külmadest kuiva ja kivise pinnasega [[mäestik]]upiirkondadest. Paljud liigid on [[Monokarpsed taimed|monokarpsed]]. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine [[Raimondi puia]] (''P. raimondii''), mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge<ref name="gTUUY" />; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse [[õisik]]uga. Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsad ning kasvavad tihedates rosetjates [[kodarik]]es. Mõningaid liike, näiteks [[alpi puia]] (''P. alpestris'') ja [[tšiili puia]] (''P. chilensis''), kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena<ref name="gTUUY" />. == Liike == * ''Puya alpestris'' – [[alpi puia]] * ''Puya berteroniana'' – [[sinipuia]] * ''Puya chilensis'' – [[tšiili puia]] * ''Puya floccosa'' – [[sametpuia]] * ''Puya mirabilis'' – [[imepuia]] * ''Puya raimondii'' – [[Raimondi puia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="gTUUY">[https://www.britannica.com/plant/Puya Puya. - britannica.com]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.theplantlist.org/browse/A/Bromeliaceae/Puya/ Puya. - The Plant List] * [https://www.researchgate.net/publication/255723124_Taxonomic_revision_of_the_Chilean_Puya_species_Puyoideae_Bromeliaceae_with_special_notes_on_the_Puya_alpestris-Puya_berteroniana_species_complex Taxonomic revision of the Chilean ''Puya'' species (''Puyoideae'', ''Bromeliaceae''), with special notes on the ''Puya alpestris''-''Puya berteroniana'' species complex. - Brittonia 65(4) December 2013; DOI:10.1007/s12228-012-9290-9] [[Kategooria:Bromeelialised]] oxviw5lt11ggrs1tmob6yykfar2m5l5 Ettel Poobus 0 633884 6164467 2022-07-20T17:28:05Z 2001:7D0:4D02:200:8509:329B:B2BD:5552 Uus lehekülg: 'Ettel Poobus on Eesti ehtekunstnik ja laulja.' wikitext text/x-wiki Ettel Poobus on Eesti ehtekunstnik ja laulja. 14f66spqtkcp9vp8v7l7de5fv847apg 6164469 6164467 2022-07-20T17:30:06Z 2001:7D0:4D02:200:8509:329B:B2BD:5552 wikitext text/x-wiki Ettel Poobus on Eesti ehtekunstnik ja laulja. ==Tunnustused== 2012 Noor Ehe stipendium 4s9z5l99gme9whwnbpa680i1egark4w 6164470 6164469 2022-07-20T17:32:49Z 2001:7D0:4D02:200:8509:329B:B2BD:5552 wikitext text/x-wiki Ettel Poobus on Eesti ehtekunstnik ja laulja. ==Tunnustused== 2012 Noor Ehe stipendium ==Meediakajastus== [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/70367145/ehtekunstnik-ettel-poobus-loob-erilisi-abielusormuseid Ehtekunstnik Ettel Poobus loob erilisi abielusõrmuseid] Anne ja Stiil, 15.12.2014 0h8xdjfy764n8nexu0gsgy153qrp5sa 6164471 6164470 2022-07-20T17:33:07Z 2001:7D0:4D02:200:8509:329B:B2BD:5552 /* Meediakajastus */ wikitext text/x-wiki Ettel Poobus on Eesti ehtekunstnik ja laulja. ==Tunnustused== 2012 Noor Ehe stipendium ==Meediakajastused== [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/70367145/ehtekunstnik-ettel-poobus-loob-erilisi-abielusormuseid Ehtekunstnik Ettel Poobus loob erilisi abielusõrmuseid] Anne ja Stiil, 15.12.2014 qqqisdv5vvqqkjvun7pqmnit914kuy0 6164473 6164471 2022-07-20T17:36:17Z 2001:7D0:4D02:200:8509:329B:B2BD:5552 wikitext text/x-wiki Ettel Poobus (sündinud [[28. juuni]]l [[1988]]) on Eesti ehtekunstnik ja laulja. ==Tunnustused== 2012 Noor Ehe stipendium ==Meediakajastused== [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/70367145/ehtekunstnik-ettel-poobus-loob-erilisi-abielusormuseid Ehtekunstnik Ettel Poobus loob erilisi abielusõrmuseid] Anne ja Stiil, 15.12.2014 hbkrs5h3z7mmv3d90x7x3rl5si2v6fk 6164474 6164473 2022-07-20T17:36:59Z 2001:7D0:4D02:200:8509:329B:B2BD:5552 wikitext text/x-wiki Ettel Poobus (sündinud [[28. juuni]]l [[1988]]) on Eesti ehtekunstnik ja laulja. ==Tunnustused== 2012 [[Noor Ehe]] stipendium ==Meediakajastused== [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/70367145/ehtekunstnik-ettel-poobus-loob-erilisi-abielusormuseid Ehtekunstnik Ettel Poobus loob erilisi abielusõrmuseid] Anne ja Stiil, 15.12.2014 8n3jwbsrmrglpctu54qdkv5eelqufnw Tõnu Teesalu (autosportlane) 0 633885 6164475 2022-07-20T17:37:30Z Castellum 9117 Uus lehekülg: ''''Tõnu Teesalu''' ([[3. mai]] [[1939]] [[Vihterpalu vald]], [[Risti kihelkond]], [[Harjumaa]] – [[16. juuli]] [[2022]] [[Tallinn]]) oli eesti [[autosport]]lane ja hiljem sporditegelane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=T%F5nu_Teesalu_2}} (vaadatud 20. juulil 2022)</ref> Ta lõpetas 1959. aastal [[Keila Keskkool]]i. ==Sportlasena== Ta tuli aastatel 1972 ja 1974 vormelautode ringrajasõidus [[vormel 4]] klassis Eesti NSV meistriks, 1973. aastal sai samas klassis hõbeda ja 197...' wikitext text/x-wiki '''Tõnu Teesalu''' ([[3. mai]] [[1939]] [[Vihterpalu vald]], [[Risti kihelkond]], [[Harjumaa]] – [[16. juuli]] [[2022]] [[Tallinn]]) oli eesti [[autosport]]lane ja hiljem sporditegelane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=T%F5nu_Teesalu_2}} (vaadatud 20. juulil 2022)</ref> Ta lõpetas 1959. aastal [[Keila Keskkool]]i. ==Sportlasena== Ta tuli aastatel 1972 ja 1974 vormelautode ringrajasõidus [[vormel 4]] klassis Eesti NSV meistriks, 1973. aastal sai samas klassis hõbeda ja 1977. aastal [[vormel 3]] klassis pronksi. Sai 1974. aastal [[NSVL|NSV Liidu]] meistrivõistlustel vormelautode ringrajasõidus vormel 4 klassis hõbeda. Ta tegutses hiljem mitme tehnikaspordiklubi juhtkonnas. ==Isiklikku== Tema vend oli auto- ja mootorrattasportlane [[Lembit Teesalu]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=T%F5nu_Teesalu_2}} {{JÄRJESTA:Teesalu, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2022]] cjz6txvrderc0s7aq6hbggxcx238ma4 6164476 6164475 2022-07-20T17:42:16Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Teesalu''' ([[3. mai]] [[1939]] [[Vihterpalu vald]], [[Risti kihelkond]], [[Harjumaa]] – [[16. juuli]] [[2022]] [[Tallinn]]) oli eesti [[autosport]]lane ja hiljem sporditegelane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=T%C3%B5nu_Teesalu_2}} (vaadatud 20. juulil 2022)</ref> Ta lõpetas 1959. aastal [[Keila Keskkool]]i. ==Sportlasena== Ta tuli aastatel 1972 ja 1974 vormelautode ringrajasõidus [[vormel 4]] klassis Eesti NSV meistriks, 1973. aastal sai samas klassis hõbeda ja 1977. aastal [[vormel 3]] klassis pronksi. Sai 1974. aastal [[NSVL|NSV Liidu]] meistrivõistlustel vormelautode ringrajasõidus vormel 4 klassis hõbeda. Ta tegutses hiljem mitme tehnikaspordiklubi juhtkonnas. ==Isiklikku== Tema vend oli auto- ja mootorrattasportlane [[Lembit Teesalu]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=T%C3%B5nu_Teesalu_2}} {{JÄRJESTA:Teesalu, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 5riue4ly0lm61njs0kvkynbl9ath1se 6164880 6164476 2022-07-21T11:54:55Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Teesalu''' ([[3. mai]] [[1939]] [[Nõva vald (1939)|Nõva vald]], [[Risti kihelkond]], [[Harjumaa]] – [[16. juuli]] [[2022]] [[Tallinn]]) oli eesti [[autosport]]lane ja hiljem sporditegelane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=T%C3%B5nu_Teesalu_2}} (vaadatud 20. juulil 2022)</ref> Ta lõpetas 1959. aastal [[Keila Keskkool]]i. ==Sportlasena== Ta tuli aastatel 1972 ja 1974 vormelautode ringrajasõidus [[vormel 4]] klassis Eesti NSV meistriks, 1973. aastal sai samas klassis hõbeda ja 1977. aastal [[vormel 3]] klassis pronksi. Sai 1974. aastal [[NSVL|NSV Liidu]] meistrivõistlustel vormelautode ringrajasõidus vormel 4 klassis hõbeda. Ta tegutses hiljem mitme tehnikaspordiklubi juhtkonnas. ==Isiklikku== Tema vend oli auto- ja mootorrattasportlane [[Lembit Teesalu]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=T%C3%B5nu_Teesalu_2}} {{JÄRJESTA:Teesalu, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 3vytncaw98p239cmkulyajts9cvydy4 Sinipuia 0 633886 6164495 2022-07-20T18:17:39Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Puya berteroana 5.jpg|thumb|''Puya berteroniana'']] '''Sinipuia''' (''Puya berteroniana'') on [[puia]] perekonna liik, mis kasvab [[Tšiili]] mäestikes ja on kohalik [[endeem]]ne liik<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Kirjeldus == Sinipuia kasvab maas, kuival ja kivisel pinnasel<ref>[https://www.gardensonline.com.au/gardenshed/plantfinder/show_3298.aspx Puya berteroniana. - Gardens Online]<...' wikitext text/x-wiki [[File:Puya berteroana 5.jpg|thumb|''Puya berteroniana'']] '''Sinipuia''' (''Puya berteroniana'') on [[puia]] perekonna liik, mis kasvab [[Tšiili]] mäestikes ja on kohalik [[endeem]]ne liik<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Kirjeldus == Sinipuia kasvab maas, kuival ja kivisel pinnasel<ref>[https://www.gardensonline.com.au/gardenshed/plantfinder/show_3298.aspx Puya berteroniana. - Gardens Online]</ref>. Tal on 90-120 cm pikkustest hõbejasrohelistest teravatipulistest lehtedest tihe umbes meetrilaiune kodarik, mis haruneb iga mõne aasta järel. Õisikuvars on kahe meetri kõrgune, õied siidja pehme läikega. Kroonlehed on ligikaudu türkiissinist värvi, tolmukad on erkoranžid.<ref>[https://www.strangewonderfulthings.com/150.htm Strange Wonderful Things. Rare and exotic plants & seeds (blog)]</ref> Talub külma kuni -5° C<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Pildid == <gallery> Gardenology.org-IMG 7396 hunt09jun.jpg|Lehed Puya berteroniana 3c.JPG|Lehed Puya berteroniana (8401486340).jpg|Õisik Puya berteroana flowers 6.jpg|Õied Puya berteroniana por Pato Novoa - 001.jpg|Sinipuia looduslikus kasvukohas Pato Novoas [[Coquimbo provints|Coquimbos]] </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] 4t1b3u84u5pvhw86rai7ii4t934egxk 6164496 6164495 2022-07-20T18:20:35Z Evlper 104506 /* Pildid */ wikitext text/x-wiki [[File:Puya berteroana 5.jpg|thumb|''Puya berteroniana'']] '''Sinipuia''' (''Puya berteroniana'') on [[puia]] perekonna liik, mis kasvab [[Tšiili]] mäestikes ja on kohalik [[endeem]]ne liik<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Kirjeldus == Sinipuia kasvab maas, kuival ja kivisel pinnasel<ref>[https://www.gardensonline.com.au/gardenshed/plantfinder/show_3298.aspx Puya berteroniana. - Gardens Online]</ref>. Tal on 90-120 cm pikkustest hõbejasrohelistest teravatipulistest lehtedest tihe umbes meetrilaiune kodarik, mis haruneb iga mõne aasta järel. Õisikuvars on kahe meetri kõrgune, õied siidja pehme läikega. Kroonlehed on ligikaudu türkiissinist värvi, tolmukad on erkoranžid.<ref>[https://www.strangewonderfulthings.com/150.htm Strange Wonderful Things. Rare and exotic plants & seeds (blog)]</ref> Talub külma kuni -5° C<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Pildid == <gallery> Gardenology.org-IMG 7396 hunt09jun.jpg|Lehekodarik Puya berteroniana 3c.JPG|Lehed Puya berteroniana (8401486340).jpg|Õisik Puya berteroana flowers 6.jpg|Õied Puya berteroniana por Pato Novoa - 001.jpg|Sinipuia looduslikus kasvukohas Pato Novoas [[Coquimbo provints|Coquimbos]] </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] 11zshyma92idlfvoh0kctdybbjofhro 6164498 6164496 2022-07-20T18:22:29Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ wikitext text/x-wiki [[File:Puya berteroana 5.jpg|thumb|''Puya berteroniana'']] '''Sinipuia''' (''Puya berteroniana'') on [[puia]] perekonna liik, mis kasvab [[Tšiili]] mäestikes ja on kohalik [[endeem]]ne liik<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Kirjeldus == Sinipuia kasvab maas, kuival ja kivisel pinnasel<ref>[https://www.gardensonline.com.au/gardenshed/plantfinder/show_3298.aspx Puya berteroniana. - Gardens Online]</ref>. Tal on 90-120 cm pikkustest hõbejasrohelistest teravatipulistest lehtedest tihe umbes meetrilaiune kodarik, mis haruneb iga mõne aasta järel. Õisikuvars on 2–7 meetri kõrgune, õied siidja pehme läikega. Kroonlehed on ligikaudu türkiissinist värvi, tolmukad on erkoranžid.<ref>[https://www.strangewonderfulthings.com/150.htm Strange Wonderful Things. Rare and exotic plants & seeds (blog)]</ref> Talub külma kuni -5° C<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Pildid == <gallery> Gardenology.org-IMG 7396 hunt09jun.jpg|Lehekodarik Puya berteroniana 3c.JPG|Lehed Puya berteroniana (8401486340).jpg|Õisik Puya berteroana flowers 6.jpg|Õied Puya berteroniana por Pato Novoa - 001.jpg|Sinipuia looduslikus kasvukohas Pato Novoas [[Coquimbo provints|Coquimbos]] </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] 9ewfcfsdkqwvrtlfoyg30dpwsv5o9ri 6164499 6164498 2022-07-20T18:23:00Z Evlper 104506 /* Pildid */ wikitext text/x-wiki [[File:Puya berteroana 5.jpg|thumb|''Puya berteroniana'']] '''Sinipuia''' (''Puya berteroniana'') on [[puia]] perekonna liik, mis kasvab [[Tšiili]] mäestikes ja on kohalik [[endeem]]ne liik<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Kirjeldus == Sinipuia kasvab maas, kuival ja kivisel pinnasel<ref>[https://www.gardensonline.com.au/gardenshed/plantfinder/show_3298.aspx Puya berteroniana. - Gardens Online]</ref>. Tal on 90-120 cm pikkustest hõbejasrohelistest teravatipulistest lehtedest tihe umbes meetrilaiune kodarik, mis haruneb iga mõne aasta järel. Õisikuvars on 2–7 meetri kõrgune, õied siidja pehme läikega. Kroonlehed on ligikaudu türkiissinist värvi, tolmukad on erkoranžid.<ref>[https://www.strangewonderfulthings.com/150.htm Strange Wonderful Things. Rare and exotic plants & seeds (blog)]</ref> Talub külma kuni -5° C<ref>[https://www.tropicalbritain.co.uk/puya-berteroniana.html Puya berteroniana - Tropical Britain]</ref>. == Pildid == <gallery> Gardenology.org-IMG 7396 hunt09jun.jpg|Lehekodarik Puya berteroniana 3c.JPG|Lehed Puya berteroniana (8401486340).jpg|Õisik Puya berteroana flowers 6.jpg|Õied Puya berteroniana por Pato Novoa - 001.jpg|Sinipuia oma looduslikus kasvukohas Pato Novoas [[Coquimbo provints|Coquimbos]] </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bromeelialised]] 7wnsrtynhy3nlpfno4cy70tn1ntoj79 Karmen Bruus 0 633887 6164508 2022-07-20T18:57:25Z 85.253.162.141 Uus lehekülg: ''''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar|24. jaanuaril]] [[2005]]) on [[Eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] saavutas finaalis tulemusega 1.96 seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste mmaailma tipptulemust. aailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha...' wikitext text/x-wiki '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar|24. jaanuaril]] [[2005]]) on [[Eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] saavutas finaalis tulemusega 1.96 seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste mmaailma tipptulemust. aailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> cbrs58kburc1bivfvxpydgkdmowb1op 6164509 6164508 2022-07-20T18:57:45Z 85.253.162.141 wikitext text/x-wiki '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar|24. jaanuaril]] [[2005]]) on [[Eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] saavutas finaalis tulemusega 1.96 seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> oxnl57kr7jvrreztxskgj2brlxa89a1 6164516 6164509 2022-07-20T19:05:57Z 85.253.162.141 Viited wikitext text/x-wiki '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar|24. jaanuaril]] [[2005]]) on [[Eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] saavutas finaalis tulemusega 1.96 seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel j0vm7nif8w7cffk2fze2034youbpqfv 6164530 6164516 2022-07-20T19:26:29Z Juhan121 25066 kategooriad juurde wikitext text/x-wiki '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] saavutas finaalis tulemusega 1.96 seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] fb51lhinrz9ou0dyijtvpj67tlj931t 6164538 6164530 2022-07-20T19:41:12Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1.96 seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 981qdu9xq7zcz0no4xxf18qp6xzjg2x Puya 0 633888 6164521 2022-07-20T19:14:13Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Puia]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Puia]] 90y4y00c4m6em7qi349axrajjecits6 Aechmea 0 633889 6164529 2022-07-20T19:24:33Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Ekmea]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Ekmea]] laa7blyvuyvww4wkc1h3h6ltwapoco2 Arutelu:Tõnu Teesalu (autosportlane) 1 633890 6164535 2022-07-20T19:36:56Z 46.131.32.203 /* Vihterpalu vald? */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Vihterpalu vald? == Sündis 3. mail Vihterpalu vallas, aga Vihterpalu vald kaotati 1. aprillist 1939 ja maa-ala arvati Nõva valla koosseisu. Vahest on mõeldud Vihterpalu küla. [[Eri:Kaastöö/46.131.32.203|46.131.32.203]] 20. juuli 2022, kell 22:36 (EEST) 68yynglk73gklegaswnziu2ykkbwam2 6164881 6164535 2022-07-21T11:58:21Z Castellum 9117 /* Vihterpalu vald? */ wikitext text/x-wiki == Vihterpalu vald? == Sündis 3. mail Vihterpalu vallas, aga Vihterpalu vald kaotati 1. aprillist 1939 ja maa-ala arvati Nõva valla koosseisu. Vahest on mõeldud Vihterpalu küla. [[Eri:Kaastöö/46.131.32.203|46.131.32.203]] 20. juuli 2022, kell 22:36 (EEST) :Küla täpsusega ei tea. Endine Vihterpalu vald oli küllaltki suur, et võiks huupi pakkuda. :See on muidu sünniandmetes suur probleem, et koht pannakse vana valla järgi (nt pärast 1891. aastat), aga küla täpsust uues vallas pole teada. Seda nähtust esineb ka kirikuraamatutes väga palju. [[Kasutaja:Castellum|Castellum]] ([[Kasutaja arutelu:Castellum|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 14:58 (EEST) 5hvhodp0sprwh3g4n27osh9q4nefw21 Alpi puia 0 633891 6164539 2022-07-20T19:41:50Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Alpi puia''' (''Puya alpestris'') on [[puia]] perekonna liik, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Tšiili kuivadel mäenõlvadel, olles üks lõunapoolsema levikuga liike selles perekonnas. Liigiepiteet tähistab selles kontekstis lihtsalt mäestikku. Kasvatatakse ka Euroopas dekoratiivtaimena.<ref>https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=1328</ref> == Kirjeldus == Alpi puia on kuivalembene [[Püsikud|püsik]]. Tugevad jäigalt püstiseisvad paralleels...' wikitext text/x-wiki '''Alpi puia''' (''Puya alpestris'') on [[puia]] perekonna liik, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Tšiili kuivadel mäenõlvadel, olles üks lõunapoolsema levikuga liike selles perekonnas. Liigiepiteet tähistab selles kontekstis lihtsalt mäestikku. Kasvatatakse ka Euroopas dekoratiivtaimena.<ref>https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=1328</ref> == Kirjeldus == Alpi puia on kuivalembene [[Püsikud|püsik]]. Tugevad jäigalt püstiseisvad paralleelsete soontega teravatipulised lehed on [[kodarik]]us lühikesel varrel, 2-2,5 cm laiused ja kasvavad kuni meetripikkusteks. Leheserv on varustatud konksjalt kõverdunud poole sentimeetri pikkuste [[oga]]dega. Lehe allkülg on kaetud tihedate valgete soomusjate karvadega. Iga mõne aasta tagant moodustub püstine tihe [[pööris]]jas [[õisik]], mis koosneb paljudest kobarjatest osaõisikutest. Selles on säravpunased [[Kõrgleht|kõrglehed]] ja palju üksikuid [[õis]]i. Osaõisikute tipmised osad on viljatud. Õisikuvars on ligi 7 meetrit kõrge. Õied on kolmetised, kolme roheka 2,3 cm pikkuse palja või karvase [[Tupplehed|tupplehega]] ja kolme 4,5 cm pikkuse metalselt läikiva [[Türkiissinine|türkiis]]- kuni tumesinise teravatipulise [[Kroonlehed|kroonlehega]], mis pärast äraõitsemist spiraaljalt kokku keerduvad. Kuus [[Tolmukas|tolmukat]] on säravoranžide [[tolmukapea]]dega. Õied on [[nektar]]irikkad ja taime õitsemise ajal liiguvad selle ümber [[Koolibrilased|koolibri]]d ja teised nektarist toituvad linnud. Viljad on kapseljad, neis leiduvad rohked seemned levivad tuulega. == Pildid == <gallery> File:Puya alpestris 2a.JPG|Taim File:Puya alpestris ssp zoellneri Cuesta Las Chilcas 11.JPG|Ogad File:Puya alpestris kz06.jpg|Õisikuvars File:Puyaalpestris1.JPG|''Puya alpestris'' ssp ''alpestris'' õis File:Frutos de Puya alpestris ssp zoellnerii 01.jpg| Viljad File:Puya alpestris ssp zoellneri - Flickr - Pato Novoa.jpg|Looduslik kasvukoht File:Puya alpestris SDBG bloom full.jpg|thumb|Alpi puia San Diego botaanikaaias (Encinitas, California) File:Puya alpestris SDBG bloom zoom.jpg|thumb|Alpi puia San Diego botaanikaaias, õisik lähivaates </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://worldofsucculents.com/puya-alpestris-sapphire-tower/ Puya alpestris (Sapphire Tower). - World of Succulents] [[Kategooria:Bromeelialised]] syu5gicibku8txrup5x0sf7slr7n0im 6164544 6164539 2022-07-20T19:44:58Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Puya alpestris ssp zoellneri Cuesta Las Chilcas 15.JPG|thumb|''Puya alpestris ssp zoellneri''. Cuesta Las Chilcas, Región Metropolitana, Tšiili]] '''Alpi puia''' (''Puya alpestris'') on [[puia]] perekonna liik, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Tšiili kuivadel mäenõlvadel, olles üks lõunapoolsema levikuga liike selles perekonnas. Liigiepiteet tähistab selles kontekstis lihtsalt mäestikku. Kasvatatakse ka Euroopas dekoratiivtaimena.<ref>https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=1328</ref> == Kirjeldus == Alpi puia on kuivalembene [[Püsikud|püsik]]. Tugevad jäigalt püstiseisvad paralleelsete soontega teravatipulised lehed on [[kodarik]]us lühikesel varrel, 2-2,5 cm laiused ja kasvavad kuni meetripikkusteks. Leheserv on varustatud konksjalt kõverdunud poole sentimeetri pikkuste [[oga]]dega. Lehe allkülg on kaetud tihedate valgete soomusjate karvadega. Iga mõne aasta tagant moodustub püstine tihe [[pööris]]jas [[õisik]], mis koosneb paljudest kobarjatest osaõisikutest. Selles on säravpunased [[Kõrgleht|kõrglehed]] ja palju üksikuid [[õis]]i. Osaõisikute tipmised osad on viljatud. Õisikuvars on ligi 7 meetrit kõrge. Õied on kolmetised, kolme roheka 2,3 cm pikkuse palja või karvase [[Tupplehed|tupplehega]] ja kolme 4,5 cm pikkuse metalselt läikiva [[Türkiissinine|türkiis]]- kuni tumesinise teravatipulise [[Kroonlehed|kroonlehega]], mis pärast äraõitsemist spiraaljalt kokku keerduvad. Kuus [[Tolmukas|tolmukat]] on säravoranžide [[tolmukapea]]dega. Õied on [[nektar]]irikkad ja taime õitsemise ajal liiguvad selle ümber [[Koolibrilased|koolibri]]d ja teised nektarist toituvad linnud. Viljad on kapseljad, neis leiduvad rohked seemned levivad tuulega. == Pildid == <gallery> File:Puya alpestris 2a.JPG|Taim File:Puya alpestris ssp zoellneri Cuesta Las Chilcas 11.JPG|Ogad File:Puya alpestris kz06.jpg|Õisikuvars File:Puyaalpestris1.JPG|''Puya alpestris'' ssp ''alpestris'' õis File:Frutos de Puya alpestris ssp zoellnerii 01.jpg| Viljad File:Puya alpestris ssp zoellneri - Flickr - Pato Novoa.jpg|Looduslik kasvukoht File:Puya alpestris SDBG bloom full.jpg|thumb|Alpi puia San Diego botaanikaaias (Encinitas, California) File:Puya alpestris SDBG bloom zoom.jpg|thumb|Alpi puia San Diego botaanikaaias, õisik lähivaates </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://worldofsucculents.com/puya-alpestris-sapphire-tower/ Puya alpestris (Sapphire Tower). - World of Succulents] [[Kategooria:Bromeelialised]] 9mipk7ba85fp7sqj8vjtzf11b6lsk5i Kategooria arutelu:Koer 15 633892 6164591 2022-07-20T19:59:20Z Pikne 13803 ... wikitext text/x-wiki [[User:Neptuunium|Neptuunium]], kuidas parem? Seni läks kategooria pealkiri kokku artikli [[Koer]] pealkirjaga. Selle kategooria teemaks on takson, mille nimetus kirjutatakse ainsuses. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2022, kell 22:58 (EEST) 2h1fpvyngzlqsuy44n4p59z0wmle9i2 6164593 6164591 2022-07-20T20:02:14Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[User:Neptuunium|Neptuunium]], kuidas parem? Seni läks kategooria pealkiri kokku artikli [[Koer]] pealkirjaga. Selle kategooria teemaks on takson, mille nimetus kirjutatakse ainsuses. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2022, kell 22:58 (EEST) : Minu meelest on kõigis teistes artiklite selline kategooria pealkiri imelik, aga hyva - võib siis ymber pöörata. Tagant järele möönan, et ökonoomsuse huvides oleksin pidanud muudatuse alul arutelus ette panema. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2022, kell 23:02 (EEST) 8l7l58k0cyw166i2bya9v72ol91ij88 Galgiai 0 633893 6164599 2022-07-20T20:25:37Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: '{{see artikkel|räägib külast, Vilniuse linnaosa kohta vaata artiklit [[Galgiai (Vilnius)]].}} '''Galgiai''' on [[küla]] [[Vilniuse rajoon]]is vastu Vilniuse linna idapiiri. Küla endine lääneosa moodustab alates 1996. aastast Vilniuse linnaosa [[Galgiai (Vilnius)|Galgiai]]. Seal asuvad kool, postkontor ja [[Vilniuse ülikool]]i botaanikaaed. [[Kategooria:Leedu külad]] [[Kategooria:Vilniuse rajoon]]' wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib külast, Vilniuse linnaosa kohta vaata artiklit [[Galgiai (Vilnius)]].}} '''Galgiai''' on [[küla]] [[Vilniuse rajoon]]is vastu Vilniuse linna idapiiri. Küla endine lääneosa moodustab alates 1996. aastast Vilniuse linnaosa [[Galgiai (Vilnius)|Galgiai]]. Seal asuvad kool, postkontor ja [[Vilniuse ülikool]]i botaanikaaed. [[Kategooria:Leedu külad]] [[Kategooria:Vilniuse rajoon]] rrcx6jfrup9epcftjo6cnckx2f0yu7d 6164601 6164599 2022-07-20T20:28:06Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib külast, Vilniuse linnaosa kohta vaata artiklit [[Galgiai (Vilnius)]].}} {{linn}} '''Galgiai''' on [[küla]] [[Vilniuse rajoon]]is vastu Vilniuse linna idapiiri. Küla endine lääneosa moodustab alates 1996. aastast Vilniuse linnaosa [[Galgiai (Vilnius)|Galgiai]]. Seal asuvad kool, postkontor ja [[Vilniuse ülikool]]i botaanikaaed. [[Pilt:Galgiai2014.JPG|pisi|vasakul|2014]] [[Kategooria:Leedu külad]] [[Kategooria:Vilniuse rajoon]] cuhwflcen1tqyoujwt1ug3bc850ml8x 6164605 6164601 2022-07-20T20:39:35Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib külast, Vilniuse linnaosa kohta vaata artiklit [[Galgiai (Vilnius)]].}} {{linn}} '''Galgiai''' on [[küla]] [[Vilniuse rajoon]]is vastu Vilniuse linna idapiiri. Küla endine lääneosa moodustab alates 1996. aastast Vilniuse linnaosa [[Galgiai (Vilnius)|Galgiai]]. Külas asuvad kool, postkontor ja [[Vilniuse ülikool]]i botaanikaaed. [[Pilt:Galgiai2014.JPG|pisi|vasakul|2014]] [[Kategooria:Leedu külad]] [[Kategooria:Vilniuse rajoon]] li20drpkcxyos17aaztho28dfi8zgcp Galgiai (Vilnius) 0 633894 6164600 2022-07-20T20:26:29Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: ''''Galgiai''' on [[Vilnius]]e linnaosa, kuulub [[Antakalnise vald]]a ja asub südalinnast kirdes, [[Kairėnai]] linnaosast lõunas. Ala moodustas varem [[Galgiai]] küla läänepoolse osa, see liideti Vilniusega 1996. aastal. Küla ja linnaosa eraldab Centrinė tänav. {{Vilnius}} [[Kategooria:Vilnius]]' wikitext text/x-wiki '''Galgiai''' on [[Vilnius]]e linnaosa, kuulub [[Antakalnise vald]]a ja asub südalinnast kirdes, [[Kairėnai]] linnaosast lõunas. Ala moodustas varem [[Galgiai]] küla läänepoolse osa, see liideti Vilniusega 1996. aastal. Küla ja linnaosa eraldab Centrinė tänav. {{Vilnius}} [[Kategooria:Vilnius]] 9tis04l06mrjo3r2e6bt52l739lgyra Andrei Kurkov 0 633895 6164633 2022-07-20T21:35:35Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Andrei Kurkov''' ([[vene keel]]es ''Андрей Юрьевич Курков'', [[ukraina keel]]es ''Андрій Юрійович Курков''; sündinud [[23. aprill]]il [[1961]] [[Budogoštš]]is [[Kiriši rajoon]]is [[Leningradi oblast]]is) on [[ukraina]] kirjanik. Ta kirjutab vene keeles. Ta sündis aastal [[Budogoštš]]is [[Kiriši rajoon]]is [[Leningradi oblast]]is. Varasest lapsepõlvest elab ta [[Kiiev]]is. Aastal [[1983]] Kiievi Riikliku Võõrkeelte Pedago...' wikitext text/x-wiki '''Andrei Kurkov''' ([[vene keel]]es ''Андрей Юрьевич Курков'', [[ukraina keel]]es ''Андрій Юрійович Курков''; sündinud [[23. aprill]]il [[1961]] [[Budogoštš]]is [[Kiriši rajoon]]is [[Leningradi oblast]]is) on [[ukraina]] kirjanik. Ta kirjutab vene keeles. Ta sündis aastal [[Budogoštš]]is [[Kiriši rajoon]]is [[Leningradi oblast]]is. Varasest lapsepõlvest elab ta [[Kiiev]]is. Aastal [[1983]] Kiievi Riikliku Võõrkeelte Pedagoogilise Instituudi. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=juuli}} Tema teostest on eesti keelde tõlgitud aastal [[1996]] ilmunud '''Смерть постороннего''', ilmus eesti keeles aastal [[2007]] pealkirja all '''Võõra surm''', väljaandjaks kirjastus [[Tänapäev]], tõlkijaks [[Üve Maloverjan]]; aastal [[2018]] ilmunud '''Серые пчёлы''', mis ilmus eesti keeles aastal [[2022]] sarjas [[Punane raamat (raamatusari)|Punane raamat]] pealkirja all '''Hallid mesilased''', tõlkijaks [[Mait Eelrand]]. Lisaks raamat '''Дневники Майдана''', mis tõlgiti [[saksa keel]]e vahendusel ja eesti keeles pealkirja all '''Ukraina päevik: ülestähendusi kriisikoldest''', tõlkijaks [[Anu Wintschalek]]. {{JÄRJESTA:Kurkov, Andrei}} [[Kategooria:Ukraina kirjanikud]] [[Kategooria:Stsenaristid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] llyledyecbupzfndtvd0bun8vukz55o Castilleja 0 633896 6164638 2022-07-20T21:40:11Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Kastilleeja]] wikitext text/x-wiki #suuna [[kastilleeja]] lc179w7tn8y6yezmhocvwbw2i78rbzc Puya berteroniana 0 633897 6164655 2022-07-20T22:06:09Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Sinipuia]] wikitext text/x-wiki #suuna [[sinipuia]] jj1zgkxq5try27f8imdc03m3gp5lxhb Puya alpestris 0 633898 6164675 2022-07-20T22:37:17Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Alpi puia]] wikitext text/x-wiki #suuna [[alpi puia]] ot80vb30jawghp0law4iwageumgp6u9 Kaali 8-klassiline Kool 0 633899 6164700 2022-07-20T23:44:52Z Merleke5 122868 Ümbersuunamine lehele [[Kaali Kool]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Kaali Kool]] mo6m5ira6xcgh7ba1nxrqtp725p73na Kingissepa 8-klassiline Kool 0 633900 6164703 2022-07-20T23:48:21Z Merleke5 122868 Ümbersuunamine lehele [[Kuressaare Põhikool]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Kuressaare Põhikool]] iqmbdwlb7qrjzbqurxpi3aj99delcn3 Suur Ziegfeld 0 633901 6164728 2022-07-21T01:18:39Z Saksapoiss 92106 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = "Suur Ziegfield" | originaalpealkiri = "The Great Ziegfeld" | pilt = Great-Ziegfeld-1936-Poster.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Filmiplakat | žanr = [[muusikalfilm]]<br>[[draamafilm]] | režissöör = [[Robert Z. Leonard]] | stsenarist = [[William Anthony McGuire]] | jutustaja = | peaosades = [[William Powell]]<br>[[Myrna Loy]]<br>[[Luise Rainer]] | helilooja = [[Walter Donaldson]] | operaator = [[Oliver T. Marsh]] | monteerija = [[William S. Gray (monteerija)|William S. Gray]] | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = [[Hunt Stromberg]] | filmistuudio = [[Metro-Goldwyn-Mayer]] | tootja = | levitaja = [[Loews Cineplex Entertainment|Loew's Inc.]] | aasta = [[1936. aasta filmis|1936]] | esilinastus = 22. märts 1936<br>([[Los Angeles]])<br>8. aprill 1936<br>(USA) | kestus = 177 minutit<ref>{{Netiviide |url=http://bbfc.co.uk/releases/great-ziegfeld |pealkiri=The Great Ziegfeld |väljaanne=British Board of Film Classification |aeg=7. mai 1936 |vaadatud=21. juuli 2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141105035329/http://bbfc.co.uk/releases/great-ziegfeld |arhiivimisaeg=5. november 2014 |keel=inglise}}</ref> | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | eelarve = 2,183 mln [[USA dollar|dollar]]it | piletitulu = 4,673 mln dollarit | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 0027698 | efis_id = | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} "'''Suur Ziegfeld'''"<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19361203.2.18&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |pealkiri=Film „Suur Ziegfeld" esietenduskino „Bi-Ba-Bo's" |väljaanne=[[Päewaleht]] |number=328 |aeg=3. detsember 1936 |vaadatud=21. juuli 2022}}</ref> ("The Big Ziegfeld") on 1936. aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Muusikalfilm|muusikal]]-[[draamafilm]], mille lavastas [[Robert Z. Leonard]]. Peaosades mängivad [[William Powell]], [[Myrna Loy]] ja [[Luise Rainer]]. Linateos räägib väljamõeldud loo [[impressaario]] [[Florenz Ziegfeld juuniori]]st ja tema [[Broadway]] [[revüü]]dest "Ziegfeld Follies". Film võitis [[1937. aasta Oscari auhinnad|1937. aasta Oscari-galal]] kolm auhinda, sealhulgas [[parima filmi Oscar]]i, Luise Rainerit autasustati [[parima naispeaosatäitja Oscar]]iga. == Osatäitjad == {{Veergude loend|laius=30em| * [[William Powell]] – [[Florenz Ziegfeld juunior]] * [[Myrna Loy]] – [[Billie Burke]] * [[Luise Rainer]] – [[Anna Held]] * [[Frank Morgan]] – Jack Billings * [[Fanny Brice]] – tema ise * [[Virginia Bruce]] – Audrey Dane * [[Reginald Owen]] – Sampson * [[Ray Bolger]] – tema ise * [[Ernest Cossart]] – Sidney * [[Joseph Cawthorn]] – doktor Ziegfeld * [[Nat Pendleton]] – [[Eugen Sandow|Sandow]] * [[Harriet Hoctor]] – tema ise * Jean Chatburn – Mary Lou * [[Robert Greig]] – ülemteener * [[Herman Bing]] – kostümeerija * [[Charles Judels]] – Pierre * [[Marcelle Corday]] – Marie * [[Raymond Walburn]] – Sage * A. A. Trimble – [[Will Rogers]] * Buddy Doyle – [[Eddie Cantor]] * [[Mae Questel]] – Rosie (tiitrites mainimata) * [[William Demarest]] – [[Gene Buck]] (tiitrites mainimata) * [[Edwin Maxwell]] – [[Charles Frohman]] (tiitrites mainimata) * [[Charles Trowbridge]] – [[Julian Mitchell (director)|Julian Mitchell]] (tiitrites mainimata) }} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{imdb pealkiri|0027698|"Suur Ziegfeld"}} * [https://www.rottentomatoes.com/m/the_great_ziegfeld "Suur Ziegfeld"] filmiarvustuste lehel [[Rotten Tomatoes]] {{väiksem|(inglise)}} * [https://catalog.afi.com/Catalog/moviedetails/8351 "Suur Ziegfeld"] [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] kataloogis {{väiksem|(inglise)}} {{Parima filmi Oscar}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamafilmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikalfilmid]] [[Kategooria:1936. aasta filmid]] 9a6e2epq1kysaytrhvwsnkxo5hub9s6 Reshad de Gerus 0 633902 6164736 2022-07-21T02:57:06Z 190.114.36.38 Prantsusmaa wikitext text/x-wiki '''Reshad de Gerus''' ([[Sainte-Marie (Réunion)|Sainte-Marie]], [[Réunion]], [[1. juuli]] [[2003]]) on [[Réunion|Réunionist]] pärit [[Prantsusmaa|Prantsuse]] võidusõitja, kes võistleb praegu [[2022]]. aasta [[European Le Mans Series]] [[Duqueine Team|Duqueine Teami]] meeskonnas koos [[Richard Bradley]] ja [[Memo Rojas|Memo Rojasega]]. == Karjäär == === Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel === De Gerus sõitis [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel]] aastatel [[2018]]–[[2019]]. [[2018]]. aastal kuulus ta juunioride kategooriasse, kus saavutas 4 võidu ja 16 poodiumikoha [[Théo Pourchaire|Théo Pourchaire'i]] teise koha. [[2019]]. aastal võistles De Gerus täiseduga meistrivõistlustel, kogudes 233,5 punkti, mis viis ta 4 võiduga meistrivõistlustel 2. kohale, millest 1 sai [[Circuit de Pau-Ville|Pau]] ja [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchamps]] ning 2 [[Circuit de Nevers Magny-Cours|Magny-Coursis]]. === FIA Motospordi Mängud === De Gerus esindas [[Prantsusmaa|Team France'i]] ja [[Fédération Française du Sport Automobile|FFSA]]-d [[2019]]. aasta [[FIA Motospordi Mängud Vormel 4 Karikavõistlustel]], kus toimub [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] stiilis võistlus erinevate võidusõidukategooriatega. De Gerus sõitis [[Vormel 4|Vormel 4 Karikasarjas]]. Pärast kvalifikatsiooni oli De Gerus 9., tempost veidi üle 2 sekundi. Kvalifikatsioonisõiduks libises ta ühe koha võrra tagasi, mis tähendab, et [[Prantsusmaa|Prantsusmaa meeskond]] alustab [[Pavel Bulantsev|Pavel Bulantsevi]] ([[Venemaa|Venemaa meeskond]]) järel 10. kohalt. Võistlus ise saavutas De Geruse 5. koha, jäädes 6,7 sekundiga maha 1. kohalt [[Andrea Rosso|Andrea Rossost]] ([[Itaalia|Itaalia meeskond]]). === Vormel Renault Eurocup === Jaanuaris 2020 teatati, et De Gerus võistleb [[2020]]. aasta [[Vormel Renault Eurocup|Vormel Renault Eurocupil]] [[Suurbritannia|Briti]] meeskonnas [[Arden International|Arden Motorsport]] koos [[Alex Quinn|Alex Quinni]] ja [[Ugo de Wilde|Ugo de Wilde'iga]]. Kui tema meeskonnakaaslased lõpetasid mõlemad edetabelis esikümne sees, siis de Gerusel oleks raskem kampaania, kui ta saavutas vaid kolm punkti, mis tähendab, et ta saavutab meistrivõistlustel 17. koha. === FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel === De Gerus lõpetas [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|Vormel 3]] [[2021]]. aastal, sõites koos [[Logan Sargeant|Logan Sargeanti]] ja [[Enzo Fittipaldi|Enzo Fittipaldiga]] (hiljem [[Hunter Yeany]] ja [[Ayrton Simmons]]) [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Team]]. Ta lahkus meeskonnast pärast 12 võistlussõitu ja ilma punktita. Teda asendab [[Zdeněk Chovanec]]. === European Le Mans Series === 2022. aasta veebruaris teatati, et De Gerus liitus [[Duqueine Team]] [[2022]]. aasta [[European Le Mans Series]] kampaanias, kihutades prantslaste varustuse eest koos [[Richard Bradley]] ja [[Memo Rojas|Memo Rojasega]]. == Välised lingid == * [https://www.driverdb.com/drivers/reshad-de-gerus/ Reshad de Gerus] karjääri kokkuvõte saidil DriverDB.com (inglise keeles) [[Kategooria:Sündinud 2003]] [[Kategooria:Prantsusmaa sportlased]] d2g7cj9qe643ef1f33tdakduhcpm4jt The Big Ziegfeld 0 633903 6164744 2022-07-21T04:01:07Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Suur Ziegfeld]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Suur Ziegfeld]] kh97gtfe6u9yfuk7epaxn8w2imj1536 Maa tüüpi planeet 0 633904 6164761 2022-07-21T06:00:18Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Maa tüüpi planeedid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Maa tüüpi planeedid]] mtx363uwp7p4chz00xfw6pn4t8x244s Astronoomiline sümbol 0 633905 6164762 2022-07-21T06:00:59Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Astronoomiamärgid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[astronoomiamärgid]] jw5fsq2z1np53se17sryiruuiph4fvq Kaarel Oja 0 633906 6164782 2022-07-21T08:14:27Z Trammitee 164975 Kaarel Oja wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] Kaarel Oja (sündinud 21[[8. veebruar|.]] aprillil 1985) on Eesti poliitik ja kultuurikorraldaja, alates 2021. aastast Tallinna abilinnapea. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal. Tema kõrvaleriala oli majandus. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Abilinnapea ametis on Oja seisnud kultuuri laiema kättesaadavuse ja ligipääsetavuse eest, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev|Tallinna muuseumipühapäevade]] algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus 6.03.2022. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhi ning turundussuuna juhina ning 2017-2019 aastal oli Oja Sotsiaaldemokraatlik erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. 2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi Loomelinnaku]] sisu- ja tegevjuhina. 2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht 2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]], Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]], [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]], [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja Eesti Väitlusseltsi nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. ic97oj8047rvzp2onyvt48c7fcfv67m 6164783 6164782 2022-07-21T08:22:48Z Valdavalt päikseline 167971 wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] Kaarel Oja (sündinud 21[[8. veebruar|.]] aprillil 1985) on Eesti poliitik ja kultuurikorraldaja, alates 2021. aastast Tallinna abilinnapea. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Abilinnapea ametis on Oja seisnud kultuuri laiema kättesaadavuse ja ligipääsetavuse eest, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev|Tallinna muuseumipühapäevade]] algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus 6.03.2022. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhi ning turundussuuna juhina ning 2017-2019 aastal oli Oja Sotsiaaldemokraatlik erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <nowiki><br /></nowiki>2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi Loomelinnaku]] sisu- ja tegevjuhina. <nowiki><br /></nowiki>2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <nowiki><br /></nowiki>2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]], Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]], [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]], [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja Eesti Väitlusseltsi nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. c5kt6alb1y6ayil9j79lnnqu9hopbrc 6164784 6164783 2022-07-21T08:23:51Z Valdavalt päikseline 167971 wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] Kaarel Oja (sündinud 21[[8. veebruar|.]] aprillil 1985) on Eesti poliitik ja kultuurikorraldaja, alates 2021. aastast Tallinna abilinnapea. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Abilinnapea ametis on Oja seisnud kultuuri laiema kättesaadavuse ja ligipääsetavuse eest, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev|Tallinna muuseumipühapäevade]] algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus 6.03.2022. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhi ning turundussuuna juhina ning 2017-2019 aastal oli Oja Sotsiaaldemokraatlik erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. 2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi Loomelinnaku]] sisu- ja tegevjuhina. 2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht 2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]], Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]], [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]], [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja Eesti Väitlusseltsi nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. i6bq0i1eq40qznh7rwgp8gpr8a4rfte 6164786 6164784 2022-07-21T08:25:16Z Valdavalt päikseline 167971 wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] Kaarel Oja (sündinud 21[[8. veebruar|.]] aprillil 1985) on Eesti poliitik ja kultuurikorraldaja, alates 2021. aastast Tallinna abilinnapea. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Abilinnapea ametis on Oja seisnud kultuuri laiema kättesaadavuse ja ligipääsetavuse eest, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev|Tallinna muuseumipühapäevade]] algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus 6.03.2022. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhi ning turundussuuna juhina ning 2017-2019 aastal oli Oja Sotsiaaldemokraatlik erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <br />2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi Loomelinnaku]] sisu- ja tegevjuhina. <br />2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <br />2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]], Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]], [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]], [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja Eesti Väitlusseltsi nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. d35wbru361sfwbggg6d5r9lqz39s0cm 6164792 6164786 2022-07-21T08:40:21Z Valdavalt päikseline 167971 wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] Kaarel Oja (sündinud 21[[8. veebruar|.]] aprillil 1985) on Eesti poliitik ja kultuurikorraldaja, alates 2021. aastast Tallinna abilinnapea. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja-cv|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja CV|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Abilinnapea ametis on Oja seisnud kultuuri laiema kättesaadavuse ja ligipääsetavuse eest, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev|Tallinna muuseumipühapäevade]] algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus 6.03.2022. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhi ning turundussuuna juhina ning 2017-2019 aastal oli Oja Sotsiaaldemokraatlik erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <br />2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi Loomelinnaku]] sisu- ja tegevjuhina. <br />2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <br />2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]], Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]], [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]], [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja Eesti Väitlusseltsi nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Poliitiline tegevus == Oja on alates 2019. aastast Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna abilinnapeana. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. == Artiklid == * Peeter Kormašov “[https://epl.delfi.ee/artikkel/95797265/kaarel-oja-tuleb-pingutada-et-inimesed-tagasi-muuseumisse-ja-kinno-tuua Kaarel Oja: tuleb pingutada, et inimesed tagasi muuseumisse ja kinno tuua]” Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2022 * Raul Ranne “[https://kultuur.postimees.ee/7414956/nadala-persoon-kaarel-paaru-ja-tonu-oja-vaga-raske-on-ennast-leida-selles-maailmas#_ga=2.13735543.1553566647.1658101799-395945553.1644939287 NÄDALA PERSOON ⟩ Kaarel, Pääru ja Tõnu Oja: väga raske on ennast leida selles maailmas]” Postimees, 23. detsember 2021 * “[https://kultuur.err.ee/1608655321/tallinna-linn-asub-toetama-elava-muusika-kontserdipaiku Tallinna linn asub toetama elava muusika kontserdipaiku]” ERR, 12. juuli 2022 * Gerli Nõmm / Tõnu Karjatse “[https://kultuur.err.ee/1608592750/kaarel-oja-tallinna-vanalinnas-on-puudu-igapaevase-elu-taristust Kaarel Oja: Tallinna vanalinnas on puudu igapäevase elu taristust]” ERR, 10. mai 2022 * Kristi Helme “[https://epl.delfi.ee/artikkel/96172325/eestisse-joudnud-sojapogenikud-saavad-kultuurileevendust Eestisse jõudnud sõjapõgenikud saavad kultuurileevendust]” Eesti Päevaleht, 17. märts 2022 == Välislingid == * [https://www.instagram.com/kaareloja/ Kultuuripäevik - Kaarel Oja Instagramis] * [https://www.facebook.com/kaarelojasde Kaarel Oja Facebookis] 3sxc4mgdm0kq0v12isy650koz0dwkef 6164794 6164792 2022-07-21T08:43:43Z Valdavalt päikseline 167971 wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] Kaarel Oja (sündinud 21[[8. veebruar|.]] aprillil 1985) on Eesti poliitik ja kultuurikorraldaja, alates 2021. aastast Tallinna abilinnapea. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja-cv|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja CV|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Abilinnapea ametis on Oja seisnud kultuuri laiema kättesaadavuse ja ligipääsetavuse eest, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev|Tallinna muuseumipühapäevade]] algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus 6.03.2022. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhi ning turundussuuna juhina ning 2017-2019 aastal oli Oja Sotsiaaldemokraatlik erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <br />2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi Loomelinnaku]] sisu- ja tegevjuhina. <br />2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <br />2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]], Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]], [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]], [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja Eesti Väitlusseltsi nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Poliitiline tegevus == Oja on alates 2019. aastast Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna abilinnapeana. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. == Artiklid == * Peeter Kormašov “[https://epl.delfi.ee/artikkel/95797265/kaarel-oja-tuleb-pingutada-et-inimesed-tagasi-muuseumisse-ja-kinno-tuua Kaarel Oja: tuleb pingutada, et inimesed tagasi muuseumisse ja kinno tuua]” Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2022 * Raul Ranne “[https://kultuur.postimees.ee/7414956/nadala-persoon-kaarel-paaru-ja-tonu-oja-vaga-raske-on-ennast-leida-selles-maailmas#_ga=2.13735543.1553566647.1658101799-395945553.1644939287 NÄDALA PERSOON ⟩ Kaarel, Pääru ja Tõnu Oja: väga raske on ennast leida selles maailmas]” Postimees, 23. detsember 2021 * “[https://kultuur.err.ee/1608655321/tallinna-linn-asub-toetama-elava-muusika-kontserdipaiku Tallinna linn asub toetama elava muusika kontserdipaiku]” ERR, 12. juuli 2022 * Gerli Nõmm / Tõnu Karjatse “[https://kultuur.err.ee/1608592750/kaarel-oja-tallinna-vanalinnas-on-puudu-igapaevase-elu-taristust Kaarel Oja: Tallinna vanalinnas on puudu igapäevase elu taristust]” ERR, 10. mai 2022 * Kristi Helme “[https://epl.delfi.ee/artikkel/96172325/eestisse-joudnud-sojapogenikud-saavad-kultuurileevendust Eestisse jõudnud sõjapõgenikud saavad kultuurileevendust]” Eesti Päevaleht, 17. märts 2022 == Välislingid == * [https://www.instagram.com/kaareloja/ Kultuuripäevik - Kaarel Oja Instagramis] * [https://www.facebook.com/kaarelojasde Kaarel Oja Facebookis]<br /><br /> <references /> [[Kategooria:Sündinud 1985]] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] 8n82t8hf52qk9rfiredi8tkcpn0apv1 6164847 6164794 2022-07-21T10:11:53Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] Kaarel Oja (sündinud 21[[8. veebruar|.]] aprillil 1985) on Eesti poliitik ja kultuurikorraldaja, alates 2021. aastast Tallinna abilinnapea. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja-cv|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja CV|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Selles ametis on ta tegelenud kultuuri kättesaadavusega, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev|Tallinna muuseumipühapäevade]] algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus 6.03.2022. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhi ning turundussuuna juhina ning 2017-2019 aastal oli Oja Sotsiaaldemokraatlik erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <br />2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi Loomelinnaku]] sisu- ja tegevjuhina. <br />2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <br />2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]], Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]], [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]], [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja Eesti Väitlusseltsi nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Poliitiline tegevus == Oja on alates 2019. aastast Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna abilinnapeana. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Peeter Kormašov “[https://epl.delfi.ee/artikkel/95797265/kaarel-oja-tuleb-pingutada-et-inimesed-tagasi-muuseumisse-ja-kinno-tuua Kaarel Oja: tuleb pingutada, et inimesed tagasi muuseumisse ja kinno tuua]” Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2022 * Raul Ranne “[https://kultuur.postimees.ee/7414956/nadala-persoon-kaarel-paaru-ja-tonu-oja-vaga-raske-on-ennast-leida-selles-maailmas#_ga=2.13735543.1553566647.1658101799-395945553.1644939287 NÄDALA PERSOON ⟩ Kaarel, Pääru ja Tõnu Oja: väga raske on ennast leida selles maailmas]” Postimees, 23. detsember 2021 * “[https://kultuur.err.ee/1608655321/tallinna-linn-asub-toetama-elava-muusika-kontserdipaiku Tallinna linn asub toetama elava muusika kontserdipaiku]” ERR, 12. juuli 2022 * Gerli Nõmm / Tõnu Karjatse “[https://kultuur.err.ee/1608592750/kaarel-oja-tallinna-vanalinnas-on-puudu-igapaevase-elu-taristust Kaarel Oja: Tallinna vanalinnas on puudu igapäevase elu taristust]” ERR, 10. mai 2022 * Kristi Helme “[https://epl.delfi.ee/artikkel/96172325/eestisse-joudnud-sojapogenikud-saavad-kultuurileevendust Eestisse jõudnud sõjapõgenikud saavad kultuurileevendust]” Eesti Päevaleht, 17. märts 2022 [[Kategooria:Sündinud 1985]] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] r83vav7colfas01klp6we1db9a9fv4i Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool 0 633908 6164788 2022-07-21T08:28:46Z Merleke5 122868 Ümbersuunamine lehele [[Kuressaare Hariduse Kool]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Kuressaare Hariduse Kool]] q8uod0gklr15vmb65m3315odd1p1kzx August Verlin 0 633909 6164810 2022-07-21T09:03:28Z Merleke5 122868 Ümbersuunamine lehele [[Augustin Verlin]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Augustin Verlin]] o8shjf52y6oblrtk80608xv5mr0u7rd Theodor Schmidt 0 633910 6164823 2022-07-21T09:41:30Z NOSSER 8097 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1010314060|Theodor Schmidt]]" tõlkimisel wikitext text/x-wiki * Theodor Schmidt (1897–1941) oli Eesti poliitik, IV Riigikogu liige. * . . . == Vaata ka == [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1941]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] mozy080mefdsbqqy8ptzt25qcbdn6xx 6164825 6164823 2022-07-21T09:42:59Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Theodor Schmidt''' (1897–1941) oli Eesti poliitik<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref>, [[IV Riigikogu]] liige. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1941]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] mg9axj4usu0q0p5fa3h66av7p3enk16 6164831 6164825 2022-07-21T09:46:58Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Siselinna kalmistule maetud]] wikitext text/x-wiki '''Theodor Schmidt''' (1897–1941) oli Eesti poliitik<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref>, [[IV Riigikogu]] liige. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1941]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Siselinna kalmistule maetud]] 7y9cyu5vf9gxqqdbu57dzvqonykkm7o 6164832 6164831 2022-07-21T09:47:27Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Theodor Schmidt''' (1897 – juuli 1941) oli Eesti poliitik<ref>[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94</ref>, [[IV Riigikogu]] liige. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1941]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Siselinna kalmistule maetud]] brl3mtxml0535bq6dpmwm7b16kq4wxi Aksel Vöhrmann 0 633911 6164834 2022-07-21T09:50:29Z Merleke5 122868 Ümbersuunamine lehele [[Aksel Erich Vooremaa]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Aksel Erich Vooremaa]] ev4drorwy1p7evdbaju2zbk7fo3zjob Arutelu:Valge Daam 1 633912 6164837 2022-07-21T09:57:37Z Andres 5 /* Haapsalu */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Haapsalu == Arvan, et siin tuleks rääkida Haapsalu kummitusest. Ei ole kuulnud, et eesti keeles räägitaks niisugusest üldmõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 12:57 (EEST) 2ay9sad1ws2u2q7hyswdzwncnpifugf 6164844 6164837 2022-07-21T10:09:44Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Haapsalu == Arvan, et siin tuleks rääkida Haapsalu kummitusest. Ei ole kuulnud, et eesti keeles räägitaks niisugusest üldmõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 12:57 (EEST) : Folkristikat puudutavas erialakirjandus olen mälu järgi kohanud kyll. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) cc5qsfkzj20uum1m0828qd14m18lj3m 6164845 6164844 2022-07-21T10:09:58Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Haapsalu == Arvan, et siin tuleks rääkida Haapsalu kummitusest. Ei ole kuulnud, et eesti keeles räägitaks niisugusest üldmõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 12:57 (EEST) : Folkoristikat puudutavas erialakirjanduses olen mälu järgi kohanud kyll. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) hc53wicfubvplva62xeqwhjiyrgcyfg Arutelu:Theodor Schmidt 1 633913 6164839 2022-07-21T10:04:12Z Andres 5 /* Palun parandage intervikid */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Palun parandage intervikid == Õige interviki on [[:en:Theodor Schmidt (Estonian politician)]]. Ma ei oska parandada, palun tehke, kes oskab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 13:04 (EEST) bn2ilivhav0xuuasi7j8bhzotvm9np2 Sergueï Jirnov 0 633914 6164851 2022-07-21T10:12:51Z Auteuil-Passy 137309 Auteuil-Passy teisaldas lehekülje [[Sergueï Jirnov]] ümbersuunamise [[Sergei Žirnov]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Sergei Žirnov]] 9sw4xl36zerpd9ol1ecla9sdke56tvm Arutelu:Sergueï Jirnov 1 633915 6164853 2022-07-21T10:12:51Z Auteuil-Passy 137309 Auteuil-Passy teisaldas lehekülje [[Arutelu:Sergueï Jirnov]] pealkirja [[Arutelu:Sergei Žirnov]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Sergei Žirnov]] ikno13v50yuync5vdyfrbznolragh3l Tallinna linnavolinike loend (1927) 0 633916 6164867 2022-07-21T11:11:03Z NOSSER 8097 Uus lehekülg: ''''Tallinna linnavolinike loend (1927)''' on 15. ja 16. jaanuaril 1927 [[Tallinn]]as valitud [[Tallinna Linnavolikogu]] [[linnavolinik]]e loetelu. Tulemused avaldatud [[Riigi Teataja]]s nr. 14, 14. veebruar 1927<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/02/14/9 Tallinna linnavolikogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14, 14 veebruar 1927</ref> == Vene rahvuslik kandidaatide nimekiri == # [[Aleksei Jegorov|Egorov, Aleksei]] == Tööerakonna kandidaatid...' wikitext text/x-wiki '''Tallinna linnavolinike loend (1927)''' on 15. ja 16. jaanuaril 1927 [[Tallinn]]as valitud [[Tallinna Linnavolikogu]] [[linnavolinik]]e loetelu. Tulemused avaldatud [[Riigi Teataja]]s nr. 14, 14. veebruar 1927<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/02/14/9 Tallinna linnavolikogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14, 14 veebruar 1927</ref> == Vene rahvuslik kandidaatide nimekiri == # [[Aleksei Jegorov|Egorov, Aleksei]] == Tööerakonna kandidaatide nimekiri == #[[Theodor Tallmeister|Tallmeister, Theodor]] # [[Otto Strandman|Strandmann, Otto]] # [[Ado Anderkopp|Anderkopp, Ado]] # [[Anton Uesson|Uesson, Anton]] # [[Rudolf Paabo|Paabo, Rudolf]] # [[Aleksander Veiderma|Weidermann, Aleksander]] # [[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Tomp, Jaan]] # [[Tõnu Loik|Loik, Tõnu]] # [[Jaan Martens|Martens, Jaan]] # [[Otto Kiesel|Kiesel, Otto]] # [[Oskar Kiiman|Kiiman, Oskar]] # [[Ferdinand Petersen|Peterson, Ferdinand]] # [[Theodor Käärik|Käärik, Theodor]] # [[Jaan Kross seenior|Kross, Jaan]] # [[Elmar Grünberg|Grünberg, Elmar]] # [[Arnold Susi|Susi, Arnold]] # [[Arnold Ravaraja|Ravaraja, Arnold]] {{vaata|Eesti Tööerakond}} == Tallinna majaomanikkude kandidaatide nimekiri == #[[Jaan Masing|Masing, Jaan]] # [[Johannes Mürk|Mürk, Johannes]] # [[Johannes Leopold Jüris|Jürgens, Johannes-Leopold]] # [[Joonas Haarmann|Haarmann, Joonas]] # [[Juhus Anton|Anton, Juhus]] # [[August Abram|Abram, August]] # [[Friedrich Trakmann|Trakmann, Friedrich]] # [[Ferdinand Kadak|Kadak, Ferdinand]] # [[Voldemar Andruson|Andruson, Voldemar]] {{vaata|Tallinna Majaomanikkude Selts}} == Eesti sotsialistliku tööliste partei kandidaatide nimekiri == # [[Mait Püümann|Püümann, Mait]] # [[Aleksander Tulp|Tulp, Aleksander]] # [[Karl Virma|Wirma, Karl]] # [[Reinhold Saving|Saving, Reinhold]] # [[ Alma Ostra-Oinas|Ostra-Oinas, Alma]] # [[Jaan Piiskar|Piiskar, Jaan]] # [[Joosep Rukki|Rukki, Joosep]] # [[Johannes Pikkov|Pikkow, Johannes]] # [[August Sirro|Sirro, August]] # [[Johannes Hiob|Hiob, Johannes]] # [[Aleksei Janson|Janson, Aleksei]] # [[Julius Lepenid|Lepenid, Julius]] # [[Martin Norenberg|Norenberg, Martin]] # [[Bernhard Eilman|Eilmann, Bernhard]] # [[Jaan Rummo|Rummo, Jaan]] {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei}} == Tallinna juudi koguduse kandidaatide nimekiri == # [[Maks Klompus|Klompus, Maks]] == Kristliku rahvaerakonna kandidaatide nimekiri == # [[Heinrich Bauer|Bauer, Heinrich]] # [[Alexander Kapp|Kapp, Alexander]] # [[Alfred Nirk|Nirk, Alfred]] # [[Hans Kubu|Kubu, Hans]] # [[Eduard Paimal|Paimal, Eduard]] # [[Adolf Kubo|Kubo, Adolf]] # [[Johan Reintam|Reintam, Juhan]] {{vaata|Kristlik Rahvaerakond}} == Saksa-Balti kandidaatide nimekiri == # [[Hermann Nottbeck|Nottbeck, Hermann]] # [[Gerhard Kress|Kress, Gerhard]] # [[Franz de Vries|de Vries, Franz]] # [[Eugen Vilde|Vilde, Eugen]] # [[Axel Vinter|Vinter, Axel]] # [[Leontine Hippius|Hippius, Leontine]] # [[Leopold Jakobson|Jacobson, Leopold]] {{vaata|Saksa-Balti Erakond}} == Eesti rahvaerakonna kandidaatide nimekiri == # [[Ottomar Maddison|Maddison, Ottomar]] # [[Rein Eliaser (vanem)|Eliaser, Rein]] == Üürniku kandidaatide nimekiri == # [[Harry Kullerkupp|Kullerkupp, Harry]] # [[Konstantin Lehtmets|Lehtmets, Konstantin]] == Liitunud seltside majanduslise rühma kandidaatide nimekiri == # [[Hans Margens|Margens, Hans]] == Eesti tööliste partei kandidaatide nimekiri == # [[Gustav Tulper|Tulper, Gustav]] # [[Hans Martinson|Martinson, Hans]] # [[August Sprenk|Sprenk, August]] # [[Theodor Maurer|Maurer, Theodor]] # [[Ernst Selge|Selge, Ernst]] # [[Eduard Pesur|Pesur, Eduard]] {{vaata|Eesti Tööliste Partei}} == Tallinna tööliste kandidaatide nimekiri == # [[Arnold Grimpel|Grimpel, Arnold]] # [[Albert Past|Past, Albert]] # [[Eduard Metsamart|Metsamart, Eduard]] # [[August Luik|Luik, August]] # [[Anna Mosel|Mosel, Anna]] # [[Johannes Väljataga|Väljataga, Johannes]] # [[August Tähve|Tähve, August]] # [[Johannes Hunt|Hunt, Johannes]] # [[Karl Hansson|Hanson, Karl]] # [[Ida Ottokar|Ottokar, Ida]] == Kehvemate üürnikkude kandidaatide nimekiri == # [[Karl Kiimann|Kiimann, Karl]] # [[Mart Bormeister|Bormeister, Mart]] # [[Robert Astrem|Astrem, Robert]] # [[Aleksander Pormann|Pormann, Aleksander]] == Kodanlise koonduse kandidaatide nimekiri == # [[Nikolai Kann|Kann, Nikolai]] # [[Johannes Reintalu|Reinthal, Johannes]] # [[Johann Tamm|Tamm, Johann]] == Eesti rahvaerakonna kandidaatide nimekiri == # [[Villem Kesker|Kesker, Villem]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna linnavolinikud}} [[Kategooria:20. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed| ]] jdr5hasmqktoun7b67ttnegskdbowwb Ilmar Wöhrman 0 633917 6164877 2022-07-21T11:49:44Z Merleke5 122868 Ümbersuunamine lehele [[Ilmar Vooremaa]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Ilmar Vooremaa]] jhiobme1pdl6kebg8bqf26cv8mqjoli